Vikipeedia etwiki https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Esileht MediaWiki 1.47.0-wmf.18 first-letter Meedia Eri Arutelu Kasutaja Kasutaja arutelu Vikipeedia Vikipeedia arutelu Fail Faili arutelu MediaWiki MediaWiki arutelu Mall Malli arutelu Juhend Juhendi arutelu Kategooria Kategooria arutelu Portaal Portaali arutelu Mustand Mustandi arutelu TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Üritus Ürituse arutelu Johannes Aavik 0 565 7228495 7137207 2026-09-04T11:14:17Z ~2026-48011-46 236855 /* */ 7228495 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2026|kuu=aprill}} {{See artikkel| räägib keeleteadlasest; politseiniku kohta vaata artiklit [[Johannes Aavik (politseinik)]].}} [[Pilt:Johannes Aavik.jpg|pisi|Johannes Aavik]] '''Johannes Geiborn''' ([[8. detsember]] <small>(26. november [[Juliuse kalender|vkj]])</small> [[1880]] [[Randvere (Laimjala)|Randvere]] küla, [[Laimjala vald (Pöide kihelkond)|Laimjala vald]], [[Saaremaa (maakond)|Saaremaa]] – [[18. märts]] [[1973]] [[Stockholm]]) oli eesti [[keeleteadlane]]. == Elulugu == [[Fail:Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed 20. sajandi algul.jpg|pisi|Aavik (tagareas keskel) koos teiste [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i noorliikmetega (ees istub ainsa värvimütsiga ''vanamees'') Tartus 1903. aastal]] Johannes Aavik sündis [[Laimjala vald (Pöide kihelkond)|Laimjala]] [[vallakirjutaja]] Mihkel Aaviku (1844–1909) pojana. Tema isa vend, [[Kuressaare]] kaupmees Jakob Aavik ([[Joosep Aavik]]u isa), ostis Mihklile Kuressaarde maja. Johannes Aaviku isa asus sinna elama koos abikaasa Ann Aaviku (1849–1918) ning laste Aadu, Liisi ja Juuliga. Johannes Aavik elas oma vanematekodus [[Kuressaare Poeglaste Gümnaasium]]i õpilasena aastatel 1898–1902 ja hiljem, aastatel 1919–1926, samas (kuid siis juba [[Saaremaa Eesti Segagümnaasium]]is ja alates 1922. aastast [[Saaremaa Ühisgümnaasium]]is) eesti keele õpetajana töötades. Kuressaare gümnaasiumis sai alguse Aaviku huvi emakeele vastu{{lisa viide}}, samuti alustas ta seal [[prantsuse keel|prantsuse]] ja [[ladina keel]]e õppimist. Keeleõpinguid jätkas ta [[Tartu Ülikool]]is, [[Mõkola Gogoli nimeline Nižõni Riiklik Ülikool|Nižõni Ajaloo- ja Filoloogiainstituudis]] ja [[Helsingi Ülikool]]is. Viimase lõpetas ta filoloogiakandidaadi kraadiga. Johannes Aavik töötas hiljem keeleõpetajana [[Jalta]]s, [[Tartu]]s, [[Kuressaare]]s. Ta töötas ka [[Postimees|Postimehe]] toimetuses. Aastail 1926–1934 oli ta gümnaasiumiõpetaja ja Tartu Ülikooli eesti keele lektor, 1934. aastast haridusnõunik (koolide peainspektor), 1940–1941 kirjastuses toimetaja. Alates sügisest 1940 elas Aavik [[Nõmme]]l. [[Suur põgenemine|1944. aastal põgenes]] ta [[Rootsi]], kus tegutses [[Stockholm]]is arhiivitöötaja, tõlkija ning keeleartiklite ja kooliraamatute autorina. 9. aprillil 1965 naturaliseeriti ta koos tütar Silviaga Rootsi kodanikuks. Aastail 1960–1962 oli ta [[Rootsi Eestlaste Esindus]]e esinduskogu liige (valiti 2086 häälega). Ta suri [[Stockholm]]is ja maeti sealsele [[Skogskyrkogården|Metsakalmistule]]. === Haridus === * 1894–1902 [[Kuressaare Poeglaste Gümnaasium]] * 1902–1903 [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikooli]] ajaloo-keeleteaduskond * 1903–1905 [[Mõkola Gogoli nimeline Nižõni Riiklik Ülikool|Nižõni Ajaloo- ja Filoloogiainstituut]] * 1906–1910 [[Helsingi Ülikool]], lõpetas filoloogiakandidaadina (arvestati 1920. aastal ümber filoloogiamagistriks) === Töökohad === * 1910–1911 [[Jalta Aleksandri gümnaasium]]i prantsuse keele õpetaja * 1912–1914 ajalehe [[Postimees]] toimetuse liige * 1914–1920 [[Tartu Kommertskool]]i õpetaja * 1919–1922 [[Tartu Ülikool]]i eradotsent * 1920–1926 [[Saaremaa Ühisgümnaasium]]i õpetaja * 1926–1933 [[Tartu Ülikool]]i eesti keele lektor * 1926–1933 Tartu Tütarlaste Gümnaasiumi ja Tartu Poeglaste Gümnaasiumi õpetaja * 1933–1937 Tartu Ülikooli eradotsent * 1938–1940 Tartu Ülikooli dotsent * 1934–1940 [[Haridus- ja Sotsiaalministeerium]]i nõunik, koolide peainspektor * 1940–1941 kirjastuse toimetaja * 1944–1945 [[Uppsala Ülikool|Uppsala Ülikooli]] assistent * 1945–1952 [[Stockholmi Ülikool]]i assistent * 1952–1955 Rootsi riigi stipendiaat ==Looming== [[Fail:Johannes Aavik, Gori 1930.png|pisi|Johannes Aavik (Gori, 1930)]] [[Fail:Aavik ja Veski keelt küpsetamas, 1936.png|pisi|Aavik ja Veski keelt küpsetamas (Gori, 1936)]] Aavikule kuulub tähelepanuväärne koht eesti tänapäeva kirjakeele kujundamises. 1912. aastal algatas ta [[keeleuuendusliikumine|keeleuuendusliikumise]]; oma programmi põhiteesid esitas ta artiklis "Tuleviku Eesti-keel" ("[[Noor-Eesti]]" IV albumis). Aavik propageeris [[kirjakeel]]e forsseeritud arendamist ja keele ilu printsiipi ning sellega esindas ta [[keelekorraldus]]e radikaalsemat suunda. 1912–1925 esitatud uuendusettepanekud [[sõnavara]] rikastamise, [[morfoloogia]] ([[i-mitmus]], [[i-superlatiiv]] jpm) ning [[süntaks]]i eestipärastamise kohta leidsid rohkem poolehoidu kui tema hilisemad soovitused. Aavik tõi kirjakeelde arvukalt laensõnu (eeskätt [[soome keel]]est), murdesõnu ja uudistuletisi, tema kunstlikult loodud uutest tüvisõnadest on eesti keele [[põhisõnavara]] hulka jõudnud umbes 30 (näiteks ''relv'', ''veenduma'', ''embama'', ''evima'', ''laip'', ''mõrv'', ''roim'', ''laup'', ''lünk'', ''meenutama''). Ortograafias soovitas Aavik võtta saksapärase ''ü'' asemel kasutusele soomepärane ''y''. Aavik propageeris oma ettepanekuid brošüürides ja artiklites, loengute ja ettekannetega, kasutas uusi sõnu ja vorme ilukirjanduslikes tõlgetes soome, prantsuse ja inglise keelest ([[Juhani Aho]], [[Guy de Maupassant]], [[Paul Bourget]], [[Edgar Allan Poe]] jt). Ta toimetas ajakirju [[Keeleline Kuukiri]] (1914–1916) ja [[Keeleuuendus (ajakiri)|Keeleuuendus]] (1925–1926), avaldas "Uute sõnade sõnastiku" (1919), "Uute ja vähem tuntud sõnade sõnastiku" (1921), "Keeleuuenduse äärmised võimalused" (1924) ning "Eesti õigekeelsuse õpiku ja grammatika" (1936). Ta oli üks aktiivsemaid Noor-Eesti liikmeid, selle rühmituse albumites ilmusid tema keele- ja kirjandusartiklid, tõlked, värsikatsetused ja 1909. aastal estetistliku programmiga esseelaadne jutustus "Ruth" (varjunime J. Randvere all). Ta on avaldanud kriitilis-poleemilised tööd "Eesti luule viletsused" (1915), "Puudused uuemas eesti luules" (1922), saatesõnu tõlketeostele ja käsitlusi [[rahvaluule]]st. Välismaal tõlkis ta peamiselt soome ([[Aino Kallas]]) ja vene ([[Ivan Turgenev]]) kirjandust. ===Teoseid=== * "Eesti kirjakeele täiendamise abinõudest" (1905) *J. Randvere. "Ruth". Käsikiri prantsuse keeles 1908; trükis eesti keeles autori tõlkes 1909 *J. Randvere. "Ruth". Lühendanud ja eessõna [[Mati Unt]]; kujundanud [[Ruth Huimerind]], [[Jüri Lõun]], [[Anneliis Aunapuu]]. Johannes Aaviku Selts. Tallinn 2000 *"J. Randvere "Ruth" 19.–20. sajandi vahetuse kultuuris" (artiklid). Koostaja [[Mirjam Hinrikus]]. [[Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus]], Tallinn 2006 * "Keele kaunima kõlavuse poole". Eesti Kirjandus 1912, lk 451–484 * "Eesti rahvusliku suurteose keel" (1914) * "Eesti kirjakeelse stiili arenemise järgud". Noor-Eesti V, Tartu 1915, lk 216–229 * "Eesti luule viletsused" (1915) * "Keel ja kirjandus" koguteoses "Sõna". Tartu 1918, lk 72–78 * "Uute sõnade sõnastik" (1919) * "Uute ja vähem tuntud sõnade sõnastik" (1921) *[http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=474 "Puudused uuemas eesti luules"]. [[Eesti Kirjandus]] nr 7–12/ [[1921]]; 1–3, 5, 7, 8, 9/ [[1922]] * "Puudused uuemas eesti luules" (1922) *[http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=555, "Vastuväited Vasso Silla värsiehituse reformi asjus"]. Eesti Kirjandus nr 7/ [[1923]] * "Keeleuuenduse äärmised võimalused" (1924) *[http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=144 "Keeleuuenduse praegune seisukord ja väljavaated"]. Looming nr 3/ [[1927]] *[http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=422 "Kirjanduslik ühekülgsus"]. [[Olion (ajakiri)|Olion]] nr 5/ [[1930]] *[http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=246 "Eesti keele labastamise vastu"]. Looming nr 8/ [[1931]] * "Kuidas suhtuda "Kalevipojale"" (1933) * "Eesti õigekeelsuse õpik ja grammatika" (1936) *[http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=319 "Keeleuuendus, keelevead, keelehalbused"]. Looming nr 6, 7/ [[1936]] *[http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=90 "Võõrsõnad ja halb purism"]. Looming nr 9/ [[1937]] *"Õpetus uute sõnade loomiseks". [[Uus Eesti]] nr 295, 27. oktoober 1938, lk 6 *"Rahvustunde nõrkusest Eestis" (eri aastate kirjutisi; saatesõna: [[Rein Kruus]]). [[Loomingu Raamatukogu]] 50/1988 *2003. aastal avaldati ajakirjas [[Looming (ajakiri)|Looming]] katkendeid Aaviku päevikutest, mis heidavad valgust tema isiksusele *"Keeleuuenduse lõpmatu kurv" ([[Anu Lamp|Anu Lambi]] lavakava Aaviku tekstide põhjal). Loomingu Raamatukogu 35/ 2006 *"Ideepe. Johannes Aaviku ideede päevik". Koostaja ja peatoimetaja Helgi Vihma. 2010 ==Tunnustus== *1938 – [[Valgetähe III klassi teenetemärk]] *1940 – [[Eesti Kirjanduse Selts]]i auliige<ref>Kuus auliiget Eesti Kirjanduse Seltsile. [[Rahvaleht]], nr 100, 29. aprill 1940. Lk 8.</ref> ===Mälestuse jäädvustamine=== [[Pilt:Johannes Aaviku maja.jpg|pisi|[[Johannes ja Joosep Aaviku Majamuuseum]] Kuressaares]] 19. juunil 1992 avati Johannes Aaviku vanematekodus Kuressaares [[Saaremaa Muuseum]]i filiaalina [[Johannes ja Joosep Aaviku Majamuuseum]].<ref>[http://www.saaremaamuuseum.ee/filiaalid/aavikute-majamuuseum/ Johannes ja Joosep Aaviku Majamuuseum.]</ref> 26. septembril 1992{{lisa viide}} asutati [[Tallinn]]as [[Nõmme]]l [[Johannes Aaviku Selts]]. Seltsi juhib [[Helgi Vihma]].{{lisa viide}} ==Viited== {{Viited}} ==Kirjandus== *"Üheksa aastakümmet. Pühendusteos Johannes Aavikule". Koostanud [[Helgi Vihma]] ja [[Karl Mihkla]]. [[Eesti Raamat]], [[Tallinn]] [[1971]]. *"Aaviku ja [[Friedebert Tuglas]]e kirjavahetus". Koostanud Helgi Vihma, 1990. *[[Virve Raag]]. "The Effects of Planned Change on Estonian Morphology". Acta Universitatis Upsaliensis, Studia Uralica Upsaliensia 29. Uppsala 1998. *Helgi Vihma. "Johannes Aavik ja eesti keeleuuendus: bibliograafia 1901–1996". [[Johannes Aaviku Selts]], [[Tallinn]] [[2000]]. *Helgi Vihma. "Põgenik Johannes Aavik (Johannes Aaviku põgenikuelust Nõmmel, Uppsalas ja Stockholmis)". [[Keel ja Kirjandus]] [[2005]], nr 11, lk 913–919. *[[Kadri Vider]]. [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/eesti-esimene-keeletehnoloog "Eesti esimene keeletehnoloog"]. Sirp, 24. märts 2008. *Antoine Chalvin. "Johannes Aavik et la rénovation de la langue estonienne". ADEFO/L'Harmattan, Pariis 2010. *"Johannes Aavik. Päevaraamat 1916–1929". Saaremaa Muuseumi Toimetised 8. Ilmamaa, Tartu 2014. ISBN 9789985775103 *[[Kaarina Rein]]. Lukiaan, Tartar, paimendama: Johannes Aaviku valikud antiikkirjanduse eestindamisel. [[Tõlkija hääl]] [[2022]], nr X, lk 74–90. * Antoine Chalvin. "Johannes Aavik ja eesti keeleuuendus". Tallinna Ülikooli kirjastus, Tallinn 2023. ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} *{{ISIK|8}} *[https://www.svenskagravar.se/gravsatt/45919675 Haud Stockholmi Metsakalmistul]. Rootsi keeles {{JÄRJESTA:Aavik, Johannes}} [[Kategooria:Eesti keeleteadlased]] [[Kategooria:Eesti viiuldajad]] [[Kategooria:Eesti majaomanikud]] [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna õppejõud]] [[Kategooria:Eesti Teadusliku Instituudi õppejõud]] [[Kategooria:Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis liikmed]] [[Kategooria:Helsingi ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:EYS Veljesto liikmed]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Eestlased Rootsis]] [[Kategooria:Stockholmi Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1880]] [[Kategooria:Surnud 1973]] 9ngwh307gh7q3jmed2las9gai1hgtpi Haapsalu 0 3865 7228367 7210578 2026-09-04T05:59:22Z ~2026-48125-43 236836 Pommiauk ikka 7228367 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib asulast; praeguse omavalitsusüksuse kohta vaata artiklit [[Haapsalu linn (haldusüksus)]]}} {{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2007}} {{EestiAsula | nimi = Pommiauk | nimi1_keel = | nimi1 = | pilt = {{Fotomontaaž | foto1a = Ameerika autod Haapsalus 2022.jpg | foto2a = Haapsalu Zarenpromenade Kursaal 05.JPG | foto2b = Haapsalu raekoda 2012.jpg | foto3a = Haapsalu Castle.jpg | foto3b = Haapsalu Zarenbahnhof 02 (cropped).JPG | foto5a = Haapsalu Zarenpromenade 01.JPG <!-- --> | suurus = 250 | asend = center | vahed = 2 | värv = #FFFFFF | taustavärv = #FFFFFF | ääris = 0 | äärise_värv = white | tekst = | teksti_taustavärv = }}<center><hr style="width:75%;"></center> | pildiallkiri = '''Ülevalt päripäeva''': [[Posti tänav (Haapsalu)|Haapsalu peatänav]]; [[Haapsalu raekoda|raekoda]]; [[Haapsalu raudteejaam|raudteejaam]]; vaade [[Promenaadi tänav (Haapsalu)|promenaadile]]; [[Haapsalu piiskopilinnus|piiskopilinnuse varemed]]; [[Haapsalu kuursaal|kuursaal]] | pindala = | elanikke = | maakond = Lääne }} '''Pommiauk''' (Läänemaa murrakutes varem ka ''Oablu'' või ''Aablu'') on [[linn]] Lääne-Eestis, [[Lääne maakond|Lääne maakonna]] ja omavalitsusliku [[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linna]] [[halduskeskus]]. Asub [[Haapsalu laht|Haapsalu lahe]] lõunakaldal. [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i tulemusena moodustati pärast [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimisi]] senise omavalitsusliku [[Haapsalu linn]]a ning [[Ridala vald|Ridala valla]] liitmisel neid hõlmav [[haldusüksus]] [[Haapsalu linn]]. [[Haapsalu vanalinn]] asub kahe [[oos]]iga poolsaarel, mis loode pool jätkub mandriga ühinenud [[laid]]ude ahelikuna, mida kohalikud nimetavad holmideks - [[Bürgermeistri holm]] ja [[Krimmi holm]]. Viimastel aastakümnetel{{millal}} toimunud linna laienemise tõttu maa suunas on linna keskpunkt nihkunud [[Haapsalu piiskopilinnus]]e juurest praeguse [[Haapsalu kaubamaja]] juurde Tallinna maanteel. == Linnaosad == Haapsalu koosseisus on järgmised linnaosad: [[Holmi]], [[Kesklinn (Haapsalu)|Kesklinn]], [[Männiku (Haapsalu)|Männiku]], [[Paralepa (Haapsalu)|Paralepa]], [[Randsalu (Haapsalu)|Randsalu]] ja [[Haapsalu vanalinn]]. == Ajalugu == {{Vaata|Haapsalu ajalugu}} Pärast [[Vana-Pärnu]] mahapõletamist leedulaste poolt 1263. aastal otsustas [[Saare-Lääne piiskop]] [[Hermann I (Saare-Lääne piiskop)|Hermann I]] piiskopkonna uue keskuse rajada põhja poole turvalisemale alale. 1279 sai Haapsalu linnaõigused. Linna ajalooline saksa- ja rootsikeelne nimi on ''Hapsal'', mis on tuletatud eestikeelsest sõnast ''Haavasalu'' või 12. sajandi lõpul tegutsenud [[Lund]]i peapiiskopi [[Absalon]]i nimest, kelle tegevus ulatus tõenäoliselt osalt ka [[Läänemeri|Läänemere]] idakaldale. Nime päritolu kohta on aga muidki oletusi. Varsti pärast linnuse rajamist tekkis Haapsalu piiskopilinnuse juurde [[alev]], mis sai [[Riia linnaõigus]]e 1279. [[Läänemaa]] keskus Haapsalu asus [[Ridala kihelkond|Ridala kihelkonna]] maadel. 1559. aastal ostis piiskopkonna Taani kuningas [[Frederik II]] ning kinkis selle oma vennale hertsog [[Magnus]]ele, kes saabus viimase [[Saare-Lääne piiskop]]ina Liivimaale 1560. aasta alguses. Magnus oli küll protestant, kuid Saare-Lääne piiskopkond ja [[Läänemaa stift]] eksisteerisid ametlikult siiski veel üle kümne aasta. Alles 1573. aastal lakkas see olemast, pärast seda, kui selle valdused võeti Magnuselt ära ja liideti Taani kuninga omadega. [[File:Hapsalu in 1783.jpg||pisi|Haapsalu linna plaan aastast 1783. [[Johann Christoph Brotze]]]] [[Pilt:A view of hapsalu in 1798.jpg|pisi|Vaade Haapsalule, 1798. J. C. Brotze]] [[Pilt:Hapsals slott 1889.jpg|pisi|[[Haapsalu piiskopilinnus]] (1889)]] Põhjasõja (1700–1721) käigus hõivasid Vene tsaaririigi väed 1710. aastal Haapsalu ning 1721. aasta [[Uusikaupunki rahuleping]]u põhjal läks linn koos ülejäänud Eestimaaga Rootsi kuningriigilt üle Venemaa valdusse. 1715. aastal tutvus tsaar [[Peeter I]] ringreisil vastvallutatud Loode-Eesti sadamakohtadega ja külastas ka Haapsalut, kus taastati [[Haapsalu raad|Haapsalu rae]] tegevus. <gallery> Von Klever Fishermen's village in Haapsalu.jpg|"Kalurite küla Haapsalus", 1897. [[Julius von Klever]] </gallery> 3. juulil 1783 laiendati [[Balti provintsid]]ele Venemaa sisekubermangudes juba 1775. aastal sisse seatud uus [[Asehalduskord|asehalduskorraldus]], mis jäi kehtima kuni [[Katariina II]] surmani. 1796. aastal Balti provintside valitsemine muudeti sarnaseks Venemaa omaga. Linnade valitsemiseks loodi senise [[Haapsalu raad|rae]] asemele [[linnaduuma]]d, kuhu valiti esindajaid ka vähemjõukatest kihtidest. Valimisõigus anti kõigile majaomanikele, sõltumata rahvusest ja tegevusalast. Suurendati maakondade arvu. Haapsalu sai maakonna- ehk kreisilinnaks. 1797. aastal kaotati asehalduskord ja taastati magistraadid, kuid need kaotasid üha enam otsustusõigust. Haapsalu on kolmest küljest merega piiratud linn, mille suurus on kasvanud 10,59 ruutkilomeetrile. Haapsallu viis aastatel 1905–2004 [[Keila–Haapsalu raudtee|Riisiperest raudtee]].<ref name="Iyvwa" /><ref name="Hm89n" /> Tänapäeval asub [[Haapsalu raudteejaam|raudteejaamas]] [[Eesti Raudteemuuseum]]. [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i tulemusena moodustati pärast [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimisi]] senise omavalitsusliku [[Haapsalu linn]]a ning [[Ridala vald|Ridala valla]] liitmisel neid hõlmav [[haldusüksus]] [[Haapsalu linn]]. == Haapsalu kuurort == [[Pilt:Haapsalu kuursaal 2012-2.jpg|pisi|[[Haapsalu kuursaal]]]] Haapsalu on vaikne suvituskoht Haapsalu lahe ääres, mis tänu oma madalale veele soojeneb suhteliselt kiiresti. Doktor [[Karl Abraham Hunnius]] võttis kasutusele Haapsalu ravimuda. Haapsalu ravimuda ja meri on sinna puhkama meelitanud palju rahvusvahelisi kuulsusi. Haapsalu kuurortlinna sümboliks on Promenaad ja [[Promenaadi tänav (Haapsalu)|Promenaadi tänaval]] asuv [[Haapsalu kuursaal]] ja Haapsalu mudaravi, mille esindajateks on Haapsalu [[Paralepa (Haapsalu)|Paralepa]] osas tegutseb ASi Heal [[Fra Mare Thalasso SPA]] (asutatud 1997) ja [[Väike viik|Väikse viigi]] ääres asub [[Hestia Hotel Haapsalu Spa]] (sanatoorium asutatud 1938). Kõige tuntum ajaloomälestis on [[Haapsalu linnus]]. == Rahvastik == {| class="wikitable" ! 1881 || 1897 || 1922 || 1934 || 1959 || 1970 || 1979 || 1989 || 2000 || 2009 || 2010 || 2011 || 2020 |- | 2884 || 3212 || 4251 || 4649 || 8567 || 11 483 || 13 035 || 15 176 || 12 394 || 11 672 || 11 298 || 11 295 || 9513 |} === Haapsalu elanikkond === {| class="wikitable" |+ Haapsalu elanikkonna rahvuslik koosseis rahvaloenduste andmetel !rowspan="2" |Rahvus !colspan="2" |1970<ref name="HwrcU" /> !colspan="2" |1979<ref name="aSxmM" /> !colspan="2" |1989<ref name="9iPmy" /> !colspan="2" |2000<ref name="fJ4fM" /> !colspan="2" |2011<ref name="5Mbyw" /> |- !arv !% !arv !% !arv !% !arv !% !arv !% |- | style="text-align:left;"|[[eestlased]] | 8417 | 73,30 | 9058 | 69,49 | 9704 | 66,39 | 9587 | 79,53 | 8404 | 81,98 |- | style="text-align:left;"|[[venelased]] | 2220 | 19,33 | 2987 | 22,92 | 3726 | 25,49 | 1841 | 15,28 | 1427 | 13,92 |- | style="text-align:left;"|[[ukrainlased]] | 296 | 2,58 | 441 | 3,38 | 547 | 3,74 | 287 | 2,38 | 181 | 1,77 |- | style="text-align:left;"|[[valgevenelased]] | 99 | 0,86 | 186 | 1,43 | 233 | 1,59 | 97 | 0,80 | 61 | 0,60 |- | style="text-align:left;"|[[soomlased]] | 62 | 0,54 | 81 | 0,62 | 77 | 0,53 | 64 | 0,53 | 57 | 0,56 |- |muud | 389 | 3,39 | 282 | 2,16 | 330 | 2,26 | 144 | 1,19 | 121 | 1,18 |- ! Kokku ! 11 483 ! 100 ! 13 035 ! 100 ! 14 617 ! 100 ! 12 054 ! 100 ! 10 251 ! 100 |} == Galerii == <gallery> Haapsalu rannapromenaad.jpg|Haapsalu rannapromenaad Haapsalu vanalinn.jpg|Vaade Haapsalu vanalinnale piiskopilinnuse tornist Haapsalu linnuse varemed2.jpg|Piiskopilinnuse varemed Jaani kirik-1.JPG|Jaani kirik Haapsalu Maarja õigeusu kirik.jpg|Maarja õigeusu kirik Haapsalu Zarenbahnhof 03.JPG|[[Haapsalu jaamahoone]] Haapsalu raudteejaama ooteplatvorm.jpg|Raudteejaama ooteplatvorm </gallery> == Transport == === Bussiliinid === * 1. Haapsalu - Rohuküla (liin on käigus iga päev erigraafiku järgi ja riigipühadel pühapäevase sõiduplaani järgi) * 1A. Haapsalu - Rohuküla (nõudeliin, mida on võimalik vaid ette tellides kasutada) * 2. Holmi – Uuemõisa (liin on käigus iga päev ja riigipühadel pühapäevase sõiduplaani järgi) * 3. Holmi – Kastani - Männiku tee (liin on käigus argipäevadel, nädalavahetuseti ja riigipühadel sõidab Männiku tee asemel Kalmistu peatusesse) * 4. Suur-Lossi – Kalmistu (liin ei ole enam käigus) <!--Haapsalu linnasiseseid bussiliine korraldas varem [[Lääne maavalitsus]].--> <!--Lasterong Peetrike pandi käiku 2015. aastal. Rong töötab ainult suviti ja sõidab ringliini.--> {{vaata ka|Haapsalu tänavate loend}} == Haapsaluga seotud silmapaistvaid isikuid == {{Veergude loend|laius=15em| * [[Hans Alver]] * [[Andres Ammas]] * [[Anneli Ammas]] * [[Hedwig Büll|Anna Hedvig Büll]] * [[Ernst Enno]] * [[Roman Haavamägi]] * [[Karl Abraham Hunnius]] * [[Kaido Kaaberma]] * [[Kaia Kanepi]] * [[Jaanus Karilaid]] * [[Cyrillus Kreek]] * [[Elle Kull]] * [[Maria Laidoner]] * [[Katrina Lehis]] * [[Liivia Leškin]] * [[Andres Lipstok]] * [[Johannes Lipstok]] * [[Erki Meister]] * [[Anne Metsis]] * [[Gunnar Meyer]] * [[Nikolai Novosjolov]] * [[Juhan Paju]] * [[Aivo Paljasmaa]] * [[Voldemar Pinn]] * [[Anton Pärn]] * [[Kalle Rõõmus]] * [[Urmas Sukles]] * [[Venda Sõelsepp]] * [[Jaan Toomik]] * [[Luule Viilma]] * [[Ferdinand Johann Wiedemann]] }} == Vaata ka == {{Veergude loend|laius=20em| * [[Haapsalu krahvkond]] * [[Haapsalu asehaldurite loend]] * [[Haapsalu linnavolinike loend]] * [[Haapsalu Jaani kirik]] * [[Haapsalu adventkirik]] * [[Haapsalu Maria-Magdaleena kirik]] * [[Haapsalu metodisti kirik]] * [[Haapsalu Neeva vaga õigeusulise suurvürsti Aleksandri kirik]] * [[Haapsalu Rootsi Gümnaasium]] * [[Haapsalu Gümnaasium]] * [[TLÜ_Haapsalu_kolledž|Haapsalu kolledž]] * [[Haapsalu vanalinna muinsuskaitseala]] * [[Haapsalu raad]] * [[Haapsalu raekoda]] * [[Haapsalu kuursaal]] * [[Promenaadi hotell]] * [[Haapsalu Kultuurikeskus]] * [[Fra Mare Thalasso SPA]] * [[Haapsalu lossipark ja Krahviaed]] * [[Paralepa ja Pullapä mets]] * [[Paralepa rändrahn]] * [[Pjotr Tšaikovski mälestuspink]] * [[Aafrika rand]] * [[Ernst Enno mälestussammas]] * [[Haapsalu jaamahoone]] * [[Haapsalu Võllamägi]] * [[Rudolf Tobiase monument]] * [[Kepimurdja]] * [[Ääsmäe–Haapsalu–Rohuküla maantee]] * [[Keila–Haapsalu maantee]] * [[Haapsalu aukodanik]] * [[Haapsalu sall]] * [[2011. aasta Haapsalu lastekodupõleng]] * [[Haapsalu raudteejaam]] * [[Haapsalu sõjaväelennuväli]] * [[Haapsalu Kunstiklubi]] * [[Haapsalu Kaunistamise Selts]] * [[Haapsalu Metsakalmistu]] * [[Haapsalu vana kalmistu]] * [[Seitsmenda Päeva Adventistide Haapsalu kogudus]] * [[American Beauty Car Show]] * [[Haapsalu hukkamispaik]] }} == Viited == {{viited|allikad= <ref name="HwrcU">Население районов, городов и поселков городского типа Эстонской ССР : по данным Всесоюзной переписи населения на 15 января 1970 года. Таллинн, 1972.</ref> <ref name="aSxmM">Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 27</ref> <ref name="9iPmy">Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 32</ref> <ref name="fJ4fM">{{Netiviide |url=http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL222&ti=RAHVASTIK+ELUKOHA+JA+RAHVUSE+J%C4RGI&path=../Database/Rahvaloendus/REL2000/15Rahvus._Emakeel._Veerkeelte_oskus/&lang=2 |pealkiri=Päring Statistikaameti andmebaasist |vaadatud=2013-05-05 |arhiivimisaeg=2013-10-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131020110721/http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL222&ti=RAHVASTIK+ELUKOHA+JA+RAHVUSE+J%C4RGI&path=../Database/Rahvaloendus/REL2000/15Rahvus._Emakeel._Veerkeelte_oskus/&lang=2 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="5Mbyw">{{Netiviide |url=http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL0429&lang=2 |pealkiri=Päring Statistikaameti andmebaasist |vaadatud=2013-05-05 |arhiivimisaeg=2020-06-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200605151723/http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL0429&lang=2 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Iyvwa">[https://web.archive.org/web/20071221124127/http://www.jaam.ee/index.php?lk=32&show=47 Keila–Haapsalu raudtee 100]. Eesti Raudteemuuseum Haapsalus</ref> <ref name="Hm89n">{{Netiviide |pealkiri=Keila–Haapsalu raudtee loojang taasiseseisvunud Eestis 1992–2004 |url=http://jaam.ee/index.php?lk=32&show=51 |vaadatud=2009-07-20 |arhiivimisaeg=2009-09-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090907001602/http://jaam.ee/index.php?lk=32&show=51 |url-olek=ei tööta }}</ref> }} == Välislingid == {{commonskat|Haapsalu}} {{vikitsitaadid}} * Karin Klaus, [http://www.parnupostimees.ee/280608/artiklid/10086763_1.php "Haapsalu võlub nostalgia, kunsti ja rahuliku miljööga"] Pärnu Postimees, 28. juuni 2008 * [[Urmas Lauri]]. [http://uudised.err.ee/index.php?06149243 Haapsalu Toomkirikus kuulutati linna juubeliaasta algust] ERR, 27. detsember 2008 * [http://uudised.err.ee/index.php?06214760 Haapsalu ja Petlemm sõlmivad sõpruslepingu] ERR, 14. september 2010 * [https://www.muinsuskaitseamet.ee/sites/default/files/documents/2024-02/Seletuskirja%20lisa%201.%20Haapsalu%20muinsuskaitseala%20hoonete%20inventeerimise%20l%C3%B5pparuanne.pdf Haapsalu muinsuskaitseala hoonete inventeerimise lõpparuanne 2023] [[Fail:Droonivideo Haapsalu promenaadist, Krimmi holmist, Haapsalu vanalinnast ja Tagalahest (juuni 2022).webm|pisi|Droonivideo Haapsalu promenaadist, Krimmi holmist, Haapsalu vanalinnast ja Tagalahest (juuni 2022)]] {{Eesti linnad}} {{Haapsalu linn}} [[Kategooria:Eesti linnad]] [[Kategooria:Sadamalinnad]] [[Kategooria:Haapsalu| ]] 1ryyrzxvgma5l0f3z24ts9zbv7zmcmy 7228400 7228367 2026-09-04T07:32:44Z Ojassaar 206682 Eemaldatud muudatus [[Special:Diff/7228367|7228367]], mille tegi [[Special:Contributions/~2026-48125-43|~2026-48125-43]] ([[User talk:~2026-48125-43|arutelu]]) 7228400 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib asulast; praeguse omavalitsusüksuse kohta vaata artiklit [[Haapsalu linn (haldusüksus)]]}} {{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2007}} {{EestiAsula | nimi = Haapsalu | nimi1_keel = | nimi1 = | pilt = {{Fotomontaaž | foto1a = Ameerika autod Haapsalus 2022.jpg | foto2a = Haapsalu Zarenpromenade Kursaal 05.JPG | foto2b = Haapsalu raekoda 2012.jpg | foto3a = Haapsalu Castle.jpg | foto3b = Haapsalu Zarenbahnhof 02 (cropped).JPG | foto5a = Haapsalu Zarenpromenade 01.JPG <!-- --> | suurus = 250 | asend = center | vahed = 2 | värv = #FFFFFF | taustavärv = #FFFFFF | ääris = 0 | äärise_värv = white | tekst = | teksti_taustavärv = }}<center><hr style="width:75%;"></center> | pildiallkiri = '''Ülevalt päripäeva''': [[Posti tänav (Haapsalu)|Haapsalu peatänav]]; [[Haapsalu raekoda|raekoda]]; [[Haapsalu raudteejaam|raudteejaam]]; vaade [[Promenaadi tänav (Haapsalu)|promenaadile]]; [[Haapsalu piiskopilinnus|piiskopilinnuse varemed]]; [[Haapsalu kuursaal|kuursaal]] | pindala = | elanikke = | maakond = Lääne }} '''Haapsalu''' (Läänemaa murrakutes varem ka ''Oablu'' või ''Aablu'') on [[linn]] Lääne-Eestis, [[Lääne maakond|Lääne maakonna]] ja omavalitsusliku [[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linna]] [[halduskeskus]]. Asub [[Haapsalu laht|Haapsalu lahe]] lõunakaldal. [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i tulemusena moodustati pärast [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimisi]] senise omavalitsusliku [[Haapsalu linn]]a ning [[Ridala vald|Ridala valla]] liitmisel neid hõlmav [[haldusüksus]] [[Haapsalu linn]]. [[Haapsalu vanalinn]] asub kahe [[oos]]iga poolsaarel, mis loode pool jätkub mandriga ühinenud [[laid]]ude ahelikuna, mida kohalikud nimetavad holmideks - [[Bürgermeistri holm]] ja [[Krimmi holm]]. Viimastel aastakümnetel{{millal}} toimunud linna laienemise tõttu maa suunas on linna keskpunkt nihkunud [[Haapsalu piiskopilinnus]]e juurest praeguse [[Haapsalu kaubamaja]] juurde Tallinna maanteel. == Linnaosad == Haapsalu koosseisus on järgmised linnaosad: [[Holmi]], [[Kesklinn (Haapsalu)|Kesklinn]], [[Männiku (Haapsalu)|Männiku]], [[Paralepa (Haapsalu)|Paralepa]], [[Randsalu (Haapsalu)|Randsalu]] ja [[Haapsalu vanalinn]]. == Ajalugu == {{Vaata|Haapsalu ajalugu}} Pärast [[Vana-Pärnu]] mahapõletamist leedulaste poolt 1263. aastal otsustas [[Saare-Lääne piiskop]] [[Hermann I (Saare-Lääne piiskop)|Hermann I]] piiskopkonna uue keskuse rajada põhja poole turvalisemale alale. 1279 sai Haapsalu linnaõigused. Linna ajalooline saksa- ja rootsikeelne nimi on ''Hapsal'', mis on tuletatud eestikeelsest sõnast ''Haavasalu'' või 12. sajandi lõpul tegutsenud [[Lund]]i peapiiskopi [[Absalon]]i nimest, kelle tegevus ulatus tõenäoliselt osalt ka [[Läänemeri|Läänemere]] idakaldale. Nime päritolu kohta on aga muidki oletusi. Varsti pärast linnuse rajamist tekkis Haapsalu piiskopilinnuse juurde [[alev]], mis sai [[Riia linnaõigus]]e 1279. [[Läänemaa]] keskus Haapsalu asus [[Ridala kihelkond|Ridala kihelkonna]] maadel. 1559. aastal ostis piiskopkonna Taani kuningas [[Frederik II]] ning kinkis selle oma vennale hertsog [[Magnus]]ele, kes saabus viimase [[Saare-Lääne piiskop]]ina Liivimaale 1560. aasta alguses. Magnus oli küll protestant, kuid Saare-Lääne piiskopkond ja [[Läänemaa stift]] eksisteerisid ametlikult siiski veel üle kümne aasta. Alles 1573. aastal lakkas see olemast, pärast seda, kui selle valdused võeti Magnuselt ära ja liideti Taani kuninga omadega. [[File:Hapsalu in 1783.jpg||pisi|Haapsalu linna plaan aastast 1783. [[Johann Christoph Brotze]]]] [[Pilt:A view of hapsalu in 1798.jpg|pisi|Vaade Haapsalule, 1798. J. C. Brotze]] [[Pilt:Hapsals slott 1889.jpg|pisi|[[Haapsalu piiskopilinnus]] (1889)]] Põhjasõja (1700–1721) käigus hõivasid Vene tsaaririigi väed 1710. aastal Haapsalu ning 1721. aasta [[Uusikaupunki rahuleping]]u põhjal läks linn koos ülejäänud Eestimaaga Rootsi kuningriigilt üle Venemaa valdusse. 1715. aastal tutvus tsaar [[Peeter I]] ringreisil vastvallutatud Loode-Eesti sadamakohtadega ja külastas ka Haapsalut, kus taastati [[Haapsalu raad|Haapsalu rae]] tegevus. <gallery> Von Klever Fishermen's village in Haapsalu.jpg|"Kalurite küla Haapsalus", 1897. [[Julius von Klever]] </gallery> 3. juulil 1783 laiendati [[Balti provintsid]]ele Venemaa sisekubermangudes juba 1775. aastal sisse seatud uus [[Asehalduskord|asehalduskorraldus]], mis jäi kehtima kuni [[Katariina II]] surmani. 1796. aastal Balti provintside valitsemine muudeti sarnaseks Venemaa omaga. Linnade valitsemiseks loodi senise [[Haapsalu raad|rae]] asemele [[linnaduuma]]d, kuhu valiti esindajaid ka vähemjõukatest kihtidest. Valimisõigus anti kõigile majaomanikele, sõltumata rahvusest ja tegevusalast. Suurendati maakondade arvu. Haapsalu sai maakonna- ehk kreisilinnaks. 1797. aastal kaotati asehalduskord ja taastati magistraadid, kuid need kaotasid üha enam otsustusõigust. Haapsalu on kolmest küljest merega piiratud linn, mille suurus on kasvanud 10,59 ruutkilomeetrile. Haapsallu viis aastatel 1905–2004 [[Keila–Haapsalu raudtee|Riisiperest raudtee]].<ref name="Iyvwa" /><ref name="Hm89n" /> Tänapäeval asub [[Haapsalu raudteejaam|raudteejaamas]] [[Eesti Raudteemuuseum]]. [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i tulemusena moodustati pärast [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimisi]] senise omavalitsusliku [[Haapsalu linn]]a ning [[Ridala vald|Ridala valla]] liitmisel neid hõlmav [[haldusüksus]] [[Haapsalu linn]]. == Haapsalu kuurort == [[Pilt:Haapsalu kuursaal 2012-2.jpg|pisi|[[Haapsalu kuursaal]]]] Haapsalu on vaikne suvituskoht Haapsalu lahe ääres, mis tänu oma madalale veele soojeneb suhteliselt kiiresti. Doktor [[Karl Abraham Hunnius]] võttis kasutusele Haapsalu ravimuda. Haapsalu ravimuda ja meri on sinna puhkama meelitanud palju rahvusvahelisi kuulsusi. Haapsalu kuurortlinna sümboliks on Promenaad ja [[Promenaadi tänav (Haapsalu)|Promenaadi tänaval]] asuv [[Haapsalu kuursaal]] ja Haapsalu mudaravi, mille esindajateks on Haapsalu [[Paralepa (Haapsalu)|Paralepa]] osas tegutseb ASi Heal [[Fra Mare Thalasso SPA]] (asutatud 1997) ja [[Väike viik|Väikse viigi]] ääres asub [[Hestia Hotel Haapsalu Spa]] (sanatoorium asutatud 1938). Kõige tuntum ajaloomälestis on [[Haapsalu linnus]]. == Rahvastik == {| class="wikitable" ! 1881 || 1897 || 1922 || 1934 || 1959 || 1970 || 1979 || 1989 || 2000 || 2009 || 2010 || 2011 || 2020 |- | 2884 || 3212 || 4251 || 4649 || 8567 || 11 483 || 13 035 || 15 176 || 12 394 || 11 672 || 11 298 || 11 295 || 9513 |} === Haapsalu elanikkond === {| class="wikitable" |+ Haapsalu elanikkonna rahvuslik koosseis rahvaloenduste andmetel !rowspan="2" |Rahvus !colspan="2" |1970<ref name="HwrcU" /> !colspan="2" |1979<ref name="aSxmM" /> !colspan="2" |1989<ref name="9iPmy" /> !colspan="2" |2000<ref name="fJ4fM" /> !colspan="2" |2011<ref name="5Mbyw" /> |- !arv !% !arv !% !arv !% !arv !% !arv !% |- | style="text-align:left;"|[[eestlased]] | 8417 | 73,30 | 9058 | 69,49 | 9704 | 66,39 | 9587 | 79,53 | 8404 | 81,98 |- | style="text-align:left;"|[[venelased]] | 2220 | 19,33 | 2987 | 22,92 | 3726 | 25,49 | 1841 | 15,28 | 1427 | 13,92 |- | style="text-align:left;"|[[ukrainlased]] | 296 | 2,58 | 441 | 3,38 | 547 | 3,74 | 287 | 2,38 | 181 | 1,77 |- | style="text-align:left;"|[[valgevenelased]] | 99 | 0,86 | 186 | 1,43 | 233 | 1,59 | 97 | 0,80 | 61 | 0,60 |- | style="text-align:left;"|[[soomlased]] | 62 | 0,54 | 81 | 0,62 | 77 | 0,53 | 64 | 0,53 | 57 | 0,56 |- |muud | 389 | 3,39 | 282 | 2,16 | 330 | 2,26 | 144 | 1,19 | 121 | 1,18 |- ! Kokku ! 11 483 ! 100 ! 13 035 ! 100 ! 14 617 ! 100 ! 12 054 ! 100 ! 10 251 ! 100 |} == Galerii == <gallery> Haapsalu rannapromenaad.jpg|Haapsalu rannapromenaad Haapsalu vanalinn.jpg|Vaade Haapsalu vanalinnale piiskopilinnuse tornist Haapsalu linnuse varemed2.jpg|Piiskopilinnuse varemed Jaani kirik-1.JPG|Jaani kirik Haapsalu Maarja õigeusu kirik.jpg|Maarja õigeusu kirik Haapsalu Zarenbahnhof 03.JPG|[[Haapsalu jaamahoone]] Haapsalu raudteejaama ooteplatvorm.jpg|Raudteejaama ooteplatvorm </gallery> == Transport == === Bussiliinid === * 1. Haapsalu - Rohuküla (liin on käigus iga päev erigraafiku järgi ja riigipühadel pühapäevase sõiduplaani järgi) * 1A. Haapsalu - Rohuküla (nõudeliin, mida on võimalik vaid ette tellides kasutada) * 2. Holmi – Uuemõisa (liin on käigus iga päev ja riigipühadel pühapäevase sõiduplaani järgi) * 3. Holmi – Kastani - Männiku tee (liin on käigus argipäevadel, nädalavahetuseti ja riigipühadel sõidab Männiku tee asemel Kalmistu peatusesse) * 4. Suur-Lossi – Kalmistu (liin ei ole enam käigus) <!--Haapsalu linnasiseseid bussiliine korraldas varem [[Lääne maavalitsus]].--> <!--Lasterong Peetrike pandi käiku 2015. aastal. Rong töötab ainult suviti ja sõidab ringliini.--> {{vaata ka|Haapsalu tänavate loend}} == Haapsaluga seotud silmapaistvaid isikuid == {{Veergude loend|laius=15em| * [[Hans Alver]] * [[Andres Ammas]] * [[Anneli Ammas]] * [[Hedwig Büll|Anna Hedvig Büll]] * [[Ernst Enno]] * [[Roman Haavamägi]] * [[Karl Abraham Hunnius]] * [[Kaido Kaaberma]] * [[Kaia Kanepi]] * [[Jaanus Karilaid]] * [[Cyrillus Kreek]] * [[Elle Kull]] * [[Maria Laidoner]] * [[Katrina Lehis]] * [[Liivia Leškin]] * [[Andres Lipstok]] * [[Johannes Lipstok]] * [[Erki Meister]] * [[Anne Metsis]] * [[Gunnar Meyer]] * [[Nikolai Novosjolov]] * [[Juhan Paju]] * [[Aivo Paljasmaa]] * [[Voldemar Pinn]] * [[Anton Pärn]] * [[Kalle Rõõmus]] * [[Urmas Sukles]] * [[Venda Sõelsepp]] * [[Jaan Toomik]] * [[Luule Viilma]] * [[Ferdinand Johann Wiedemann]] }} == Vaata ka == {{Veergude loend|laius=20em| * [[Haapsalu krahvkond]] * [[Haapsalu asehaldurite loend]] * [[Haapsalu linnavolinike loend]] * [[Haapsalu Jaani kirik]] * [[Haapsalu adventkirik]] * [[Haapsalu Maria-Magdaleena kirik]] * [[Haapsalu metodisti kirik]] * [[Haapsalu Neeva vaga õigeusulise suurvürsti Aleksandri kirik]] * [[Haapsalu Rootsi Gümnaasium]] * [[Haapsalu Gümnaasium]] * [[TLÜ_Haapsalu_kolledž|Haapsalu kolledž]] * [[Haapsalu vanalinna muinsuskaitseala]] * [[Haapsalu raad]] * [[Haapsalu raekoda]] * [[Haapsalu kuursaal]] * [[Promenaadi hotell]] * [[Haapsalu Kultuurikeskus]] * [[Fra Mare Thalasso SPA]] * [[Haapsalu lossipark ja Krahviaed]] * [[Paralepa ja Pullapä mets]] * [[Paralepa rändrahn]] * [[Pjotr Tšaikovski mälestuspink]] * [[Aafrika rand]] * [[Ernst Enno mälestussammas]] * [[Haapsalu jaamahoone]] * [[Haapsalu Võllamägi]] * [[Rudolf Tobiase monument]] * [[Kepimurdja]] * [[Ääsmäe–Haapsalu–Rohuküla maantee]] * [[Keila–Haapsalu maantee]] * [[Haapsalu aukodanik]] * [[Haapsalu sall]] * [[2011. aasta Haapsalu lastekodupõleng]] * [[Haapsalu raudteejaam]] * [[Haapsalu sõjaväelennuväli]] * [[Haapsalu Kunstiklubi]] * [[Haapsalu Kaunistamise Selts]] * [[Haapsalu Metsakalmistu]] * [[Haapsalu vana kalmistu]] * [[Seitsmenda Päeva Adventistide Haapsalu kogudus]] * [[American Beauty Car Show]] * [[Haapsalu hukkamispaik]] }} == Viited == {{viited|allikad= <ref name="HwrcU">Население районов, городов и поселков городского типа Эстонской ССР : по данным Всесоюзной переписи населения на 15 января 1970 года. Таллинн, 1972.</ref> <ref name="aSxmM">Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 27</ref> <ref name="9iPmy">Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 32</ref> <ref name="fJ4fM">{{Netiviide |url=http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL222&ti=RAHVASTIK+ELUKOHA+JA+RAHVUSE+J%C4RGI&path=../Database/Rahvaloendus/REL2000/15Rahvus._Emakeel._Veerkeelte_oskus/&lang=2 |pealkiri=Päring Statistikaameti andmebaasist |vaadatud=2013-05-05 |arhiivimisaeg=2013-10-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131020110721/http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL222&ti=RAHVASTIK+ELUKOHA+JA+RAHVUSE+J%C4RGI&path=../Database/Rahvaloendus/REL2000/15Rahvus._Emakeel._Veerkeelte_oskus/&lang=2 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="5Mbyw">{{Netiviide |url=http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL0429&lang=2 |pealkiri=Päring Statistikaameti andmebaasist |vaadatud=2013-05-05 |arhiivimisaeg=2020-06-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200605151723/http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL0429&lang=2 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Iyvwa">[https://web.archive.org/web/20071221124127/http://www.jaam.ee/index.php?lk=32&show=47 Keila–Haapsalu raudtee 100]. Eesti Raudteemuuseum Haapsalus</ref> <ref name="Hm89n">{{Netiviide |pealkiri=Keila–Haapsalu raudtee loojang taasiseseisvunud Eestis 1992–2004 |url=http://jaam.ee/index.php?lk=32&show=51 |vaadatud=2009-07-20 |arhiivimisaeg=2009-09-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090907001602/http://jaam.ee/index.php?lk=32&show=51 |url-olek=ei tööta }}</ref> }} == Välislingid == {{commonskat|Haapsalu}} {{vikitsitaadid}} * Karin Klaus, [http://www.parnupostimees.ee/280608/artiklid/10086763_1.php "Haapsalu võlub nostalgia, kunsti ja rahuliku miljööga"] Pärnu Postimees, 28. juuni 2008 * [[Urmas Lauri]]. [http://uudised.err.ee/index.php?06149243 Haapsalu Toomkirikus kuulutati linna juubeliaasta algust] ERR, 27. detsember 2008 * [http://uudised.err.ee/index.php?06214760 Haapsalu ja Petlemm sõlmivad sõpruslepingu] ERR, 14. september 2010 * [https://www.muinsuskaitseamet.ee/sites/default/files/documents/2024-02/Seletuskirja%20lisa%201.%20Haapsalu%20muinsuskaitseala%20hoonete%20inventeerimise%20l%C3%B5pparuanne.pdf Haapsalu muinsuskaitseala hoonete inventeerimise lõpparuanne 2023] [[Fail:Droonivideo Haapsalu promenaadist, Krimmi holmist, Haapsalu vanalinnast ja Tagalahest (juuni 2022).webm|pisi|Droonivideo Haapsalu promenaadist, Krimmi holmist, Haapsalu vanalinnast ja Tagalahest (juuni 2022)]] {{Eesti linnad}} {{Haapsalu linn}} [[Kategooria:Eesti linnad]] [[Kategooria:Sadamalinnad]] [[Kategooria:Haapsalu| ]] mfugtbyh5n92qupnj4clrrza8utyvob Meremiil 0 5572 7228168 5960404 2026-09-03T12:21:35Z Taurus404 80079 7228168 wikitext text/x-wiki '''Meremiil''' ehk '''geograafiline miil''' on põhiühik kauguste mõõtmiseks [[merendus]]es ja [[lennundus]]es. Üks meremiil võrdub [[Maa (planeet)|Maa]] [[meridiaan]]i ühe [[kaareminut]]i (laiuseminuti) pikkusega. Meridiaani kaareminuti pikkus on erinev ([[ekvaator]]il 1842,9 meetrit; [[poolus]]el 1861,57 meetrit), siis kasutatakse laevajuhtimise praktiliste ülesannete lahendamiseks ka tinglikku, keskmist meremiili, milleks on [[1928]]. aastal kinnitatud standardmiil pikkusega ''1852 [[meeter|meetrit]]'' (ka 1851,8 m, st 40000/360/60). Viimane võrdub meridiaani ühe kaareminuti pikkusega laiusel 45°. Meremiili pikkus on eri maades erinev vastavalt riigis kinnitatud [[referentsellipsoid]]i suurusele. [[Eesti]]s kasutatakse ka nimetust ''merepenikoorem'' ([[lühend]] ''mpk''). ==Vaata ka== [[Pilt:Nautic mile definition v2.svg|pisi| meremiil ]] *[[Geoid]] *[[Kolmikmeremiil]] *[[Kaabeltau]] *[[Sõlm (kiirusühik)]] == Välislingid == * [http://www.hetscheepvaartmuseum.nl/knowledgebase/articles%7C28 How far is a nautical mile?], 1,851.8 metres [[Kategooria:Pikkusühikud]] [[Kategooria:Merendus]] [[Kategooria:Navigatsioon]] foegjyewp4uusjfni3786d2359w7pce Vohilaid 0 5683 7228205 6980352 2026-09-03T14:11:54Z Kuriuss 38125 7228205 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|on saarest Väinameres; laeva kohta vaata [[Vohilaid (laev)]].}} {{Head artiklid}} {{Saar | nimi = Vohilaid | pilt = Vohilaid saunaga.jpg | pildiallkiri = Väike saun Vohilaiul (juuli 2009) | pindala = 4,48 | pindala viide = <ref>{{EELIS|saar|-373028018}}, vaadatud 14. juunil 2019.</ref> | pikkus = 4,3 | laius = 2 | rannajoone pikkus = 13,91 | kõrgus = 8,2<ref>[https://infoleht.keskkonnainfo.ee/default.aspx?state=6;425849249;est;eelisand;;&comp=objresult=saar&obj_id=-373028018 Saare andmed Keskkonnaagentuuri andmebaasis EELIS. Vaadatud 14. juunil 2019.]</ref> | iso piirkond = EE-39 | asendikaardi pilt = EE Vohilaid.png }} '''Vohilaid''' on 4,48&nbsp;km² suurune asustamata [[laid]] [[Väinameri|Väinameres]] [[Hiiumaa]] idaranniku lähedal [[Hari kurk|Hari kurgu]] lõunapiiril, olles ühtlasi Eesti suurim laid. Haldusjaotuslikult jääb see [[Vahtrepa]] küla territooriumile. Pindala järgi on tegemist suuruselt 15. [[Eesti saared|Eesti saarega]]. [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] on suurem ainult Hiiumaa ([[Kassari]] on maakerke tulemusena Hiiumaaga liitunud). Laiu järgi on nime saanud parvlaev [[Vohilaid (laev)|Vohilaid]] ja [[Porkuni lade]]me [[Ärina kihistu]] [[Vohilaiu kihistik]]. ==Nimi== Vohilaiu nimi tuleb [[Paul Ariste]] järgi [[soome keel|soomekeelsest]] sõnast ''vuohi'' ('kits').<ref name="ariste" /> [[1586]] mainiti saart nime all ''Killingeholm'' ([[rootsi keel]]es '(kitse)tallesaar'). Teise versiooni kohaselt tuleb nimi sõnast "vaht" (vahipaik), nagu Vahtrepa küla.<ref name="Uurimisretked Väinamere laidudele: Vohilaiu nimi" /> ==Asukoht== [[Pilt:Vohilaid ja lahiymbrus.png|pisi|Vohilaid ja selle lähiümbrus kaardil]] Vohilaid asub Hiiumaa rannikust 0,5 kilomeetri kaugusel. [[Vormsi]] jääb 8,5 kilomeetrit kirdesse. Et laid on Hiiumaale nii lähedal ja Vohilaidu eraldab Hiiumaast madal [[väin]], mille suurim sügavus on keskmise veetaseme korral 40&nbsp;cm, siis on saarele võimalik sõita [[maastikuauto|maastiku]]- ja [[veoauto]]dega. Vohilaiust 0,8 kilomeetrit loodes asub [[Uuemaa rahu]], 2,2 kilomeetrit loodes [[Hellamaa rahu]], 5,1 kilomeetrit põhjas [[Uusmere rahu]] ja [[Kadakalaid]], 3,4 kilomeetrit kirdes [[Pujurderahu]], 5,6 kilomeetrit kirdes [[Harilaid]], 3,9 kilomeetrit idas [[Eerikulaid]], 1,1 kilomeetrit kagus [[Hõralaid]] ja 8,3 kilomeetrit kagus [[Heinlaid (Väinameri)|Heinlaid]]. Ligidal asub veel mõni väiksem [[rahu (saar)|rahu]], näiteks Vohilaiu ja Hiiumaa vahelises väinas on ebamäärase suurusega saareke, millel nime pole. Vohilaiu põhjatipu (ehk ühtlasi loodetipu) juures on lähim rahu [[Vohirahu]] ja järgmine enne Uuemaa rahut [[Vohi Vaherahu]].<ref name="hiiuloodus" /> Vohilaiu ja Uuemaa rahu vaheline meri ei ole jalgsi ületatav.<ref name="hiiuloodus2" /> Vohilaid on loode-kagu suunas piklik (pikkus kuni 4,3 kilomeetrit). Laius läänest itta on kuni 2 kilomeetrit. Võrdluseks, Vohilaiu varasemad märgitud pindalad olid 4,16 &nbsp;km²,<ref name="EE10" /> ja 3,9&nbsp;km².<ref name="1999linnud" /> ==Loodus== [[Pilt:Vohilaid mets 2009.jpg|pisi|Vohilaid (suvi 2009)]] Vohilaid hakkas merest tõusma umbes 3500 aastat tagasi.<ref>[[Urve Ratas]], [[Elle Puurmann]], [[Toomas Kokovkin]]. [https://web.archive.org/web/20070813122102/http://www.hiiuloodus.ee/doc.php?1105 Maa kerkib merest – saarte maastikud. – ''Uurimisretked Väinamere laidudele'', Keskkonnainvesteeringute Keskus 2007] (pdf), lk 29, vaadatud 18.08.2008.</ref> Saare kõrgus merepinnast on kuni 10 meetrit<ref name="EE10" /> ning [[rannajoon]]e pikkus on umbes 15,5&nbsp;km.<ref name="maa-amet" /> Kohati paljanduvad [[ordoviitsium]]i [[Pirgu lade]]me kivimid.<ref name="tabulaadid" /> Praegune Vohilaid koosneb mitmest osast, mis varem olid eraldi saared.<ref name="Uurimisretked Väinamere laidudele: Vohilaiu nimi" /> Vohilaiul on maapinna tõusu ja maastiku omapära tõttu merest eraldunud kaks järvekest. Neist suuremat nimetatakse [[Vohioja järv]]eks. See on piklik ja oja kujuga. Vaatamata väiksele pindalale (0,4 hektarit<ref name="keskkonnainfo" />), on see avalikult kasutatav veekogu.<ref name="riigiteataja" /> Tegemist ei ole [[umbjärv]]ega. Laiu lõunaosas asuval teisel järvel nimi puudub. Suuremat osa Vohilaiust katavad [[okaspuud]], leidub lookadastikke, lõunaosas [[rannaniit]]e. Läänerannikut katab [[pilliroog]].<ref name="hiiuleht" /> Vohilaiult on [[2004]]. aasta seisuga leitud 268 [[liik (bioloogia)|liiki]] [[soontaimed|kõrgemaid taimi]].<ref name="soontaimed" /> [[2007]]. aastal lisati nimestikku 13 liiki.<ref name="leiukohad" /> Laiul on [[jumalakäpp|jumalakäpa]] seireala.<ref name="riigiteataja2" /> Inga Jüriado ja Ave Suija leidsid 2004. aastal laiult 101 liiki [[samblikud|samblikke]] ja samblikel kasvavat [[seened|seent]],<ref name="lihhenofloora" /> kusjuures Eestis esmakordselt leiti üks samblikuliik (''[[Micarea lutulata]]''; kasvab [[lubjakivi]]l), ja üks samblikul kasvav seeneliik (''[[Endococcus protoblasteniae]]''; kasvab samblikul ''[[Protoblastenia rupestris]]''). 2007. aastaks oli kokku leitud samblikuliike 161 ja samblikel kasvavaid seeneliike 23.<ref name="lihhenofloora2" /> 2004. aastal loendati saarel 38 liiki [[lehiksamblad|lehiksamblaid]] ja 4 liiki [[maksasamblad|maksasamblaid]].<ref name="samblad" /> [[2006]]. aastal loendati saarel 125 ja 2007. aastal 57 liiki [[liblikad|liblikaid]].<ref name="liblikad" /> [[1999]] loendati Vohilaiul 50 liiki [[linnud|linde]], neist 42 pesitsesid saarel.<ref name="1999linnud" /> Mittepesitsejatest oli kõige rohkem [[sõtkas|sõtkaid]], pesitsejatest [[põldlõoke]]si. Saarel pesitseb [[merikotkas]].<ref name="merikotkas" /> Vohilaiu [[loomad|loomastik]] erineb Hiiumaa omast vähe, sest saartevahelist kitsast ja madalat väina on loomadel lihtne ületada. Vohilaiul on väidetavalt nähtud [[hunt]]e.<ref name="Hiiuleht130905" /><ref name="hundihirm" /><ref name="hunt" /> ==Ajalugu== Vohilaidu on esimest korda mainitud [[1586]]. aastal nimega Killingeholm. Saar oli asustatud [[1780]] (või varasemast) kuni [[1956]]<ref name="Uurimisretked Väinamere laidudele: Vohilaiu asustus" /> või [[1957]].<ref name="Laiduderaamat" /> Vohilaiu maad on kasutatud [[põld|põllu]] harimiseks, samuti karja- ja heinamaana. Vohilaiu elanikud olid erinevalt teistest laidudest ajutised, karja- ja põlluvahiks saadetud perekonnad. [[18. sajand]]i lõpus<ref name="EE10" /> või [[19. sajand]]i esimesel poolel<ref name="Uurimisretked Väinamere laidudele: Vohilaiu asustus" /> loodi saarele [[Hiiu-Suuremõis|Suuremõisa]] karjamõis (''Wohhi''). Tõenäoliselt elas saarel pikka aega Vohi Mihkel (''Wohi Mihkel'', ''Wohhi Mihkel'', ''Vahhi Mihkel''; umbes 1753 – 25. veebruar [[1838]]) naise (''Ingel'') ja lastega. Mihkel sai [[1835]]. aastal laiu järgi perekonnanime. [[1784]]. aastal on saare elanikeks märgitud ''Wohhi Peet'' ja ''Tio'', kelle kohta [[1787]]. aasta esimesest poolest Vohilaiul elamise andmed puuduvad. [[1833]] elasid laiul ''Walgo Jürri'' ja tema naine ''Kreet'', kelle kohta hilisem teave puudub. [[19. sajand]]i lõpus või [[20. sajand]]i alguses läksid [[Veoma]] külast Vohilaiule elama Simmo Mägi ja tema poeg Andrus. [[1920. aastad|1920. aastatel]] jagati laiu põhjaosa [[Eesti Maahobuste Kasvatuse Selts]]ile (üle 200 [[hektar|ha]]), lõunaosa asunikele ja talupoegadele lisatükkideks. Ainsana jäid saarele püsivalt elama Andrus Mägi naise Kristiine ja viie lapsega. Nemad elasid Vahi talus.<ref name="Uurimisretked Väinamere laidudele: Vohilaiu asustus" /> [[1935]]. aastal ehitati tallimüüride lähedale Kõrgeoru (Kõrgoru) talu. [[1930. aastad|1930. aastate]] lõpus oli Vohilaiule märgitud 4 talukohta: Vahi, Kõrgeoru, üks maja kuusiku lähedal ja üks maja laiu lääneservas.<ref name="Uurimisretked Väinamere laidudele: Vohilaiu asustus" /> 1939. aastal kuulus laid [[Pühalepa vald (1939)|Pühalepa valda]] [[Läänemaa]]l. [[1939]]. aasta [[Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt|baaside leping]] Vohilaidu ei puudutanud, aga kõik elanikud peale Mägide perekonna lahkusid saarelt.<ref name="Uurimisretked Väinamere laidudele: Vohilaiu asustus" /> [[1944]] kasutasid Saksamaa poolel sõjaväes teeninud mehed Vohilaidu põgenemiseks mõeldud paadi kordaseadmiseks. Sama aasta [[12. november|12. novembril]] sõitsid selle paadiga Rootsi poole inimesed [[Kerema]], [[Hagaste]], [[Puliste]] ja [[Värssu]] külast. See oli viimane tol sügisel Hiiumaalt lahkunud põgenike paat.<ref name="Uurimisretked Väinamere laidudele: Vohilaiu asustus" /> Pärast [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] lõppu oli saare põhjatipus Nõukogude mereväe ajutine valvepunkt, mis oli kasutuses väga lühikest aega ja laiu elu ei mõjutanud.<ref name="Uurimisretked Väinamere laidudele: Vohilaiu asustus" /> [[Pilt:Vohilaid.jpg|pisi|300px|Vohilaid]] [[1947]] suri Andrus Mägi ja Vahi tallu asus elama Rudolf Rool, kes oli Andruse naise Kristiine vennapoeg. Rudolf Rool abiellus [[1948]]. Neli tema viiest lapsest alustasid elu Vohilaiul. Pärast [[kolhoos]]ide moodustamist viidi saarele [[lammas|lambad]], kelle eest pidi Roolide pere hoolitsema. Saar jäi tühjaks [[1956]] (teistel andmetel [[1957]]),<ref name="Laiduderaamat" /> kui Roolide pere vanim laps pidi kooli minema ja perekond kolis Vahtrepa külla.<ref name="Uurimisretked Väinamere laidudele: Vohilaiu asustus" /> Tänapäeval saarel püsiasustust ei ole, kuid seal karjatatakse lambaid. Teadmata kiskjad murdsid septembris [[2005]] maha umbes 50 lammast.<ref name="hunt2" /><ref name="kiskja" /> Tõenäoliselt olid need metsistunud [[koer]]ad, kuid süüdistatud on ka hunte.<ref name="Hiiuleht130905" /> [[Pühalepa kirik]]u meetrikaraamatus on kirjas mitu Vohilaiul sündinud ja surnud inimest.<ref name="Uurimisretked Väinamere laidudele: Vohilaiu asustus" /> ==Vaata ka== *[[Hiiumaa laiud]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="ariste">[[Paul Ariste]]. ''Ortnamen i Pühalepa och Reigi socknar på Dagö''. [[Tartu]] [[1938]], lk 27.</ref> <ref name="Uurimisretked Väinamere laidudele: Vohilaiu nimi">[[Vello Kaskor]]. [https://web.archive.org/web/20070813122102/http://www.hiiuloodus.ee/doc.php?1105 Laidude kultuuriloost. – ''Uurimisretked Väinamere laidudele'', Keskkonnainvesteeringute Keskus 2007] (pdf), lk 41–42, vaadatud 12.01.2009.</ref> <ref name="hiiuloodus">{{Netiviide|URL = http://www.hiiuloodus.ee/doc.php?768|Pealkiri = 2004. aasta mereekspeditsiooni aruanne (linnud)|Autor = Aivar ja Tiit Leito|Aeg = 2004|Failitüüp = doc|online = 05.04.2008|arhiivimisaeg = 9.06.2007|arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20070609225848/http://www.hiiuloodus.ee/doc.php?768|url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="hiiuloodus2">{{Netiviide|URL = http://www.hiiuloodus.ee/doc.php?757|Pealkiri = Väikesaarte maastikest|Autor = Tiina Peil|Aeg = 2002|Failitüüp = doc|online = 05.04.2008|arhiivimisaeg = 9.06.2007|arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20070609230159/http://www.hiiuloodus.ee/doc.php?757|url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="EE10">Vohilaid. – ''Eesti entsüklopeedia. 10, Türi-y'', [[Tallinn]] [[1998]], lk 475–476</ref> <ref name="1999linnud">{{Netiviide|URL=http://www.laiud.hiiuloodus.ee/pdf/1999_linnud.pdf|Pealkiri=Mereekspeditsiooni 1999 aruanne: linnud|Autor=Aivar ja Tiit Leito|Aeg=1999|Koht=Tartu, Kärdla|Failitüüp=PDF|online=05.04.2008|arhiivimisaeg=10.06.2007|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20070610015042/http://www.laiud.hiiuloodus.ee/pdf/1999_linnud.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="maa-amet">{{netiviide | URL = http://geoportaal.maaamet.ee/est/Andmed-ja-kaardid/Haldus-ja-asustusjaotus-p119.html| Pealkiri = Mõõdetud Maa-ameti digitaalkaardilt| Autor = | Failitüüp = DGN| Täpsustus = | Väljaanne = geoportaal.maaamet.ee| Aeg = | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = 29.05.2011| Keel = }}</ref> <ref name="tabulaadid">{{Netiviide|URL = http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/tabulata.html|Pealkiri = Tabulaadid|Väljaanne = Tartu Ülikooli Geoloogiamuuseum|online = 05.04.2008|arhiivimisaeg = 11.03.2008|arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20080311092716/http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/tabulata.html|url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="keskkonnainfo">{{netiviide | URL = http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main?reg_kood=VEE2045500&mount=view| Pealkiri = "Vohioja järv"| Väljaanne = register.keskkonnainfo.ee| Kasutatud = 02.06.2011}}</ref> <ref name="riigiteataja">{{Netiviide|URL = https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=692174|Pealkiri = Avalikult kasutatavate veekogude nimekirja kinnitamine|Väljaanne = Riigi Teataja|Aeg = 27.12.2003}}</ref> <ref name="hiiuleht">{{Netiviide|URL = http://www.hiiuleht.ee/index.php?id=808|Pealkiri = Hiiu Lehe uudiste kokkuvõte|Aeg=15.08.2006|online=05.04.2008}}</ref> <ref name="soontaimed">{{Netiviide|URL = http://www.hiiuloodus.ee/doc.php?776|Pealkiri = Vohilaiu soontaimede nimestik|Autor = Elle Roosaluste|Aeg = 2004|Failitüüp = doc|online = 05.04.2008|arhiivimisaeg = 9.06.2007|arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20070609225827/http://www.hiiuloodus.ee/doc.php?776|url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="leiukohad">{{Netiviide|URL = http://www.hiiuloodus.ee/doc.php?1168|Pealkiri = Laidude elupaigad, täiendused soontaimede floorale ja kaitstavate liikide leiukohad|Autor = Elle Roosaluste|Aeg = 2007|Koht = Tartu|Failitüüp = doc|online = 05.04.2008}}{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="riigiteataja2">{{Netiviide|URL = https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=624257|Pealkiri = Riiklike keskkonnaseirejaamade ja -alade määramine|Väljaanne = Riigi Teataja|Aeg = 01.09.2003}}</ref> <ref name="lihhenofloora">{{Netiviide|URL = http://www.hiiuloodus.ee/doc.php?771|Pealkiri = Väinamere laidude lihhenofloora|Autor = Inga Jüriado, Ave Suija|Koht = Tartu|Aeg = 2004|Failitüüp = doc|online = 05.04.2008|arhiivimisaeg = 9.06.2007|arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20070609225745/http://www.hiiuloodus.ee/doc.php?771|url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="lihhenofloora2">{{Netiviide|URL = http://www.hiiuloodus.ee/doc.php?1166|Pealkiri = Väinamere laidude lihhenofloora|Autor = Inga Jüriado, Ave Suija|Koht = Tartu|Aeg = 2007|Failitüüp = doc|online = 05.04.2008}}{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="samblad">{{Netiviide|URL = http://www.hiiuloodus.ee/doc.php?1187|Pealkiri = 2004. a. ekspeditsiooni sammalde aruanne|Autor = Loore Ehrlich|Aeg = 2004|Failitüüp = doc|online = 05.04.2008}}{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="liblikad">{{Netiviide|URL = http://www.hiiuloodus.ee/doc.php?1186|Pealkiri = Hari kurgu laidude liblikad|Autor = Rita Miller|Aeg = 2007|Failitüüp = doc|online = 05.04.2008}}{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="merikotkas">[[Tiina Peil]], [[Urve Ratas]], [[Elle Roosaluste]]. [https://web.archive.org/web/20070813122102/http://www.hiiuloodus.ee/doc.php?1105 Looduslik mitmekesisus ja loodushoid. – ''Uurimisretked Väinamere laidudele'', Keskkonnainvesteeringute Keskus 2007] (pdf), lk 63, vaadatud 10.01.2009.</ref> <ref name="Hiiuleht130905">{{Netiviide|URL = http://www.hiiumaa.ee/index.php?idc=1011128100034421000&q=1|Pealkiri = Vohilaiul võis tegu olla koertega|Autor = Kadri Pulk|Väljaanne = Hiiu Leht|Aeg = 13.09.2005|online = 06.04.2008}}</ref> <ref name="hundihirm">{{Netiviide|URL = http://www.postimees.ee/100707/esileht/siseuudised/271471.php|Pealkiri = Hiidlaste hundihirmul pole alust|Väljaanne = Postimees|Autor = Hanneli Rudi|Aeg = 10.07.2007|online = 06.04.2008|arhiivimisaeg = 8.05.2008|arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20080508014413/http://www.postimees.ee/100707/esileht/siseuudised/271471.php|url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="hunt">{{Netiviide|URL = http://www.hiiumaa.ee/index.php?idc=1011128100058291000&q=1|Pealkiri = Hiiumaal murdis hunt mullika|Autor = Kadri Pulk|Väljaanne = Eesti Päevaleht|Aeg = 09.07.2007|online = 05.04.2008}}</ref> <ref name="Uurimisretked Väinamere laidudele: Vohilaiu asustus">[[Vello Kaskor]]. [https://web.archive.org/web/20070813122102/http://www.hiiuloodus.ee/doc.php?1105 Laidude kultuuriloost. – ''Uurimisretked Väinamere laidudele'', Keskkonnainvesteeringute Keskus 2007] (pdf), lk 44–46, vaadatud 10.01.2009.</ref> <ref name="Laiduderaamat">[[Haide-Ene Rebassoo]]. ''Laidude raamat''. [[Tallinn]] [[1972]], lk 93, 94.</ref> <ref name="hunt2">{{Netiviide|URL = http://www.saarlane.ee/uudised/uudis.asp?newsid=23488&kat=5|Pealkiri = Hunt murdis lambakarja|Väljaanne = Hiiu Leht|Autor = Endel Saar|Aeg = 09.09.2005|online = 31.08.2008|arhiivimisaeg = 16.11.2005|arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20051116053308/http://www.saarlane.ee/uudised/uudis.asp?newsid=23488&kat=5|url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="kiskja">{{Netiviide |URL=http://uudised.err.ee/index.php?0555408 |Pealkiri=Vohilaiul murdis kiskja 50 lammast |Aeg=09.09.2005 |Väljaanne=ERR Uudised}}</ref> }} ==Kirjandus== *[[Benita Stein]]. ''Vohilaiu geoloogiast'', [[Eesti Loodus]] nr. 5, [[1937]], lk 199–204 https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:348140/304465/page/20 ==Välislingid== {{commonskat-tekstina}} *[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:281279/256644/page/165 Eesti loots] [[Kategooria:Läänemere saared]] [[Kategooria:Hiiu maakonna saared]] [[Kategooria:Hiiumaa vald]] t0p92l2kxnyl9oj45kd36koj0hs8zo2 Kärnteni liidumaa 0 11092 7228452 7208505 2026-09-04T10:03:29Z Kuriuss 38125 7228452 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib liidumaast; endisaegse margi kohta vaata [[Kärnteni mark]], hertsogkonna kohta vaata [[Kärnteni hertsogkond]].}} {{Provints | nimi = Kärnteni liidumaa | nimi1_keel = saksa | nimi1 = Bundesland Kärnten | nimi2_keel = sloveeni | nimi2 = Koroška | lipp = Flag of Kärnten.svg | lipu_link = [[Kärnteni liidumaa lipp|liidumaa lipp]] | vapp = Kaernten CoA.svg | vapi_link = [[Kärnteni liidumaa vapp|liidumaa vapp]] | pindala = 9536 | elanikke = | keskuse_nimetus = Pealinn | keskuse_nimi = [[Klagenfurt]] | ametlik_keel = [[saksa keel|saksa]] ja [[sloveeni keel|sloveeni]] | asendikaardi_pilt = Kärnten in Austria.svg }} {{keeletoimeta}} '''Kärnten''' ([[saksa keel]]es ''Kärnten''; [[sloveeni keel]]es ''Koroška'') on lõunapoolseim [[Austria]] liidumaa. See asub [[Ida-Alpid]]es ja on tuntud oma mägede ja järvede poolest. Peamine keel on [[saksa keel]]. Selle piirkondlikud murded kuuluvad lõunabaieri rühma. Kärnteni sloveeni keele murdeid, [[Slaavi keeled|lõunaslaavi keele]] vorme, mis domineerisid piirkonna kaguosas kuni 20. sajandi esimese pooleni, räägib nüüd piirkonna [[Kärnteni sloveenid|väike vähemus]]. Kärnteni peamised [[majandusharu]]d on [[turism]], [[elektroonika]], [[Inseneriteadused|inseneeria]], [[metsandus]] ja [[põllumajandus]]. [[Rahvusvaheline korporatsioon|Rahvusvahelised korporatsioonid]] [[Philips]], [[Infineon Technologies]] ja [[Siemens]] tegutsevad seal suuresti. [[Pilt:Austria Carinthia relief location map.svg|thumb|Kärnteni topograafiline kaart]] Liidumaa ulatub idast läände umbes 180 km ja põhjast lõunasse 70 km. Pindalaga 9536 km² on see suuruselt viies Austria liidumaa. Enamik suuremaid Kärnteni linnu ja järvi asub kagus Klagenfurti nõos, Sise-Alpide settenõos, mis hõlmab umbes viiendiku pindalast. Need Alam-Kärnteni maad erinevad mägisest Ülem-Kärnteni piirkonnast loodes, mis ulatuvad [[Alpide peaahelik]]uni. [[Pilt:Faaker See and Mittagskogel.png|thumb|[[Faaki järv]] ja [[Karawankid]]]] Liidumaa pealinn on [[Klagenfurt]]. Järgmine oluline linn on [[Villach]], mõlemad majanduslikult tugevalt seotud. Teised suured linnad on [[Althofen]], [[Bad Sankt Leonhard im Lavanttal]], [[Bleiburg]], [[Feldkirchen in Kärnten|Feldkirchen]], [[Ferlach]], [[Friesach]], [[Gmünd in Kärnten|Gmünd]], [[Hermagor-Pressegger See|Hermagor]], [[Radenthein]], [[Sankt Andrä (Kärnten)|Sankt Andrä]], [[Sankt Veit an der Glan]], [[Spittal an der Drau]], [[Straßburg (Austria)|Straßburg]], [[Völkermarkt]], [[Wolfsberg]]. == Nimi == [[Pilt:Heiligenblut am Großglockner (1).JPG|thumb|left|[[Heiligenblut am Großglockner|Heiligenblut]] ja [[Grossglockner]]]] Nime "Kärnten" etümoloogiat, sarnaselt [[Carnia]] või [[Krain]]iga, pole lõplikult kindlaks tehtud. [[Ravenna kosmograafia]] (u 700. aastal) viitab [[Ida-Alpide slaavi asustus|slaavi]] "carantani" hõimule kui [[baierlased|baierlaste]] idanaabritele. 8. sajandi kroonik [[Paulus Diaconus]] mainib oma teoses [[Historia Langobardorum|"Historia Langobardorum"]] aastaks 663 "slaavlasi [[Carnuntum]]is, mida ekslikult nimetatakse Carantanumiks" (''Carnuntum, quod corrupte vocitant Carantanum''). "Carantani" võis olla moodustatud toponüümsest baasist ''carant-'', mis tuleneb lõppkokkuvõttes [[Indoeuroopa keeled|indoeuroopa]]-eelsest tüvest ''karra'' ('kalju'; vrd friuli: ''carantàn''), või on [[Keldi keeled|keldi]] päritolu ja tuleneb sõnast ''karantos'' ('sõber, liitlane'). Samamoodi võis sloveeni nimi ''*korǫtanъ'' tulla [[Ladina keel|ladinakeelsest]] ''*carantanum''. Väidetavalt on etümoloogiliselt seotud ka toponüüm ''Kärnten'' (sloveeni ''Koroška'' < [[Ürgslaavi keel|ürgslaavi]] ''*korǫt’ьsko''), mis pärineb eelslaavi ''*carantia''. Kärnten on tuntud kui ''Koruška'' horvaadi keeles, ''Korutany'' tšehhi keeles, ''Kärnten'' saksa keeles, ''Karintia'' ungari keeles, ''Carinzia'' itaalia keeles, ''Karyntia'' poola keeles, ''Korutánsko'' slovaki keeles ja ''Koroška'' sloveeni keeles. == Loodus == Kärnteni liidumaad piiravad mäestikud: [[Karni Alpid]] ja [[Karawankid]] Itaalia ([[Friuli-Venezia Giulia]]) ja Sloveenia ([[Koroška statistiline piirkond]], [[Savinja statistiline piirkond]] ja [[Gorenjska statistiline piirkond]]) piiril. [[Kõrg-Tauern]]i mäestik koos [[Großglockner]]i mäega (3797 m²) eraldab selle [[Salzburgi liidumaa]]st loodes. Kirdesse ja itta [[Packi sadul]]a mäekuru taha jääb [[Steiermargi liidumaa]]. Kärnteni peamine jõgi on [[Drava]] (Drau), see moodustab jätkuva oru [[Ida-Tirool]]is läänes. Lisajõed on [[Gurk (jõgi)|Gurk]], [[Glan (Gurk)|Glan]], [[Lavant (jõgi)|Lavant]] ja [[Gail]]. Kärnteni järved [[Wörthersee]], [[Millstätter See]], [[Ossiachi järv|Ossiach]] ja [[Faaki järv|Faak]] on suured turismisihtkohad. Kärntenis valitseb [[niiske kontinentaalne kliima]] ([[Köppeni kliimaklassifikatsioon|Köppen]]), kus on kuumad ja mõõdukalt märjad suved ning pikad karmid talved. Viimastel aastakümnetel{{millal}} on talved olnud erakordselt [[Ariidne kliima|põuased]]. Suvised [[Sademed|sademete]] maksimumid esinevad sageli tugeva vihma ja [[äike]]setormidena, eriti mägipiirkondades. Alpide peaahelik põhjas on meteoroloogiline lahe, millel on tugev tuulepealne ja tuulealune külg, kus esineb regulaarselt [[föön]]i. Mitmekesise [[Pinnamood|pinnamoe]] tõttu on olemas palju erinevaid [[mikrokliima]]sid. Sellest hoolimata on päikesepaiste tundide keskmine summa kõigist Austria liidumaadest kõige suurem. Sügisel ja talvel domineerib kliimas sageli temperatuuri [[Inversioon (meteoroloogia)|inversioon]], mida iseloomustab õhuvaikus, tihe [[udu]], mis katab härmas orud ja püüab reostuse kokku [[sudu]] moodustamiseks, samal ajal kui mägede jalamist kõrgemal ja mägedes on päikeseline ilm. == Ajalugu == Kärnteni asustuslugu ulatub [[paleoliitikum]]i aega. Kivist esemete arheoloogilised leiud stalaktiidikoopas [[Griffen]]i lähedal on vanemad kui 30 000 aastat; suuremad asulad [[Lavanttal]]i, [[Maria Saal]]i ja [[Villach]]i piirkondades on dokumenteeritud u 3000 eKr. [[Keutschacher See]] järvest avastati eelajaloolise [[vaielamu]]te asula jäänused, mis on täna osa maailmapärandi nimistu paigast "[[Eelajaloolised vaiaelamud Alpide ümbruses]]". Luustike leiud u 2000. aastast eKr ([[Friesach]]i lähedal), mis tähistavad püsielanikkonda ja intensiivset põlluharimist, samuti kauplemist soola ja Vahemere-äärsete toodetega, oli tavaline juba [[Urniväljade kultuur|urniväljade]] ja [[Hallstatti kultuur]]i ajal. Hallstatti [[Hauaväli|hauaväljad]] avastati [[Dellach (Gailtal)|Dellachi]] (Gurina), [[Rosegg]]i (Frög) ja Gracarca mäe lähedalt [[Klopeiner See]] järvest kagus. === Noricum === {{vaata|Noricum}} [[Pilt:Anonymous Youth of Magdalensberg 03.JPG|thumb|[[Nooruk Magdalensbergist]], Rooma pronkskuju koopia, mis kaevati välja [[Magdalensberg]]i lähedalt ([[Kunsthistorisches Museum]], Viin)]] Umbes 300. aastal eKr ühinesid mitmed [[Illüürlased|illüüri]] ja [[Keldid|keldi]] hõimud Noricumi kuningriiki pealinna [[Noreia]] ümber, mis võis asuda [[Zollfeld]]i nõos hilisema Rooma linna [[Virunum]]i lähedal. Soola ja raua tootmise poolest tuntud kuningriik säilitas intensiivsed kaubandussuhted [[etruskid]]ega ja laiendas sajandite jooksul oma valduste piire kuni [[Doonau]]ni põhjas. [[Rooma riik]] liidendas Noricumi 15. aastal eKr. Halduskeskuse Virunumi kõrvale tekkisid Rooma kultuuri keskustena linnad [[Teurnia]], Santicum (Villach) ja Iuenna ([[Globasnitz]]). Noricumi [[Rooma provintsid|provints]] jäi strateegiliselt oluliseks kui raua, kulla ja plii kaevanduspiirkond ning kui põllumajanduspiirkond. Keiser [[Diocletianus]]e (245–313) valitsusajal jaotati Noricum kaheks provintsiks: ''Noricum ripense'' ('Noricum piki jõge', põhjaosa Doonaust lõunas) ja ''Noricum mediterraneum'' ('sisemaine Noricum', ringkond [[Alpide peaahelik]]ust lõunas). Teurniast sai viimase halduskeskus, samuti [[Varakristlus|varakristlik]] [[piiskopitool]]. Kui Rooma riik 5. sajandil langes, puutus Noricumi piirkond korduvalt kokku [[Germaanlased|germaani]] hõimude sõjakäikudega, mistõttu lahkus elanikkond mägiasulatesse. 408. aastal sisenesid [[Läänegoodid|läänegoodi]] väed kuningas [[Alarich I]] juhtimisel Itaaliast Noricumi üle [[Karni Alpid]]e ja sõlmisid liidu Rooma väejuhi [[Stilicho]]ga, kes selle tagajärjel riigireetmise eest tagandati ja hukati (august 408). 472. aastast võitlesid [[Idagoodid|idagoodi]] ja [[Alemannid|alemanni]] väed Noricumis, millest sai 476. aastal [[Odoaker]]i [[Itaalia kuningas|Itaalia kuningriigi]] ja 493. aastast [[Idagootide kuningriik|idagootide kuningriigi]] provints. Pärast kuningas [[Theoderich Suur]]e surma 526. aastal Itaalia kuningriik lagunes ja Ida-Rooma [[Bütsants]]i keisririik vallutas [[Justinianus I]] juhtimisel ajutiselt Noricumi piirkonna [[Gooti sõda|Gooti sõja]] käigus 535–554. === Karantaania === {{vaata|Karantaania}} [[Pilt:Klagenfurt Landhaus Großer Wappensaal Fürstenstein 19072006 6295.jpg|thumb|left|Vürstikivi, eksponeeritud Landhaus Klagenfurtis]] Alates 591. aastast üritas [[Frangi riik|Frangi]] kuningas [[Theudebert I]] endisse Noricumi piirkonda sisse murda ja [[Baierlased|baieri]] asunikud sisenesid piirkonda [[Pusteri org|Pusteri orust]] läänes. Neid tõrjusid tagasi aga [[Ida-Alpide slaavi asustus|slaavi]] hõimud, kes [[Avaarid (Euraasia)|avaari]] ratsanike survel liikusid tänapäeva Kärntenisse idast. U 600. aastal tekkis [[Karantaania]] slaavi vürstkond, mis ulatus [[Drava]], [[Muri jõgi|Muri]] ja [[Sava]] jõe orgudesse. Allesjäänud keldi-rooma elanikkond assimileeriti suures osas, seades ühiselt väljakutse avaari ja frangi edenemisele. Nime ''Carontani'' on esimest korda mainitud u 700. aastal; ''Carantanumi'' maad dokumenteeris kroonik [[Paulus Diaconus]] (suri 799). Vürstkond keskendus taas ajaloolisele Zollfeldi orule, kus [[Vürstikivi]] annab tunnistust Karantaania valitsejate ametisseseadmise rituaalist üksnes sloveeni keeles. Kuigi algselt ühinesid Karantaania valitsejad [[Samo riik|Samo riigi]] hõimuliiduga, pöördus vürst [[Borut]] u 743. aastal [[Baieri hertsogkond|Baieri]] hertsogi [[Odilo (Baieri)|Odilo]] poole, et küsida toetust avaari sissetungijate vastu. Abi lubati, kuid Baieri ülemvõimu hinnaga. Karantaania vürstkonnast sai Baieri [[Hõimuhertsogkonnad|hõimuhertsogkonna]] osa, kui piirkond [[Ristiusustamine|ristiusustati]] teist korda [[Salzburgi peapiiskopkond|Salzburgi piiskopkonna]] misjonäride poolt. Piiskop [[Virgilius Salzburgist|Virgilius]] lasi vürst Boruti poega Cacatiust ja selle vennapoega Cheitmarit kristlikus usus kasvatada. 767. aastal saatis piiskop nende palvel [[Modestus (Karantaania)|Modestuse]] Karantaaniasse [[vikaar]]iks ning lasi Teurnias ja [[Maria Saal]]is kirikuid ehitada. Pärast paganlikku ülestõusu 772. aastal allutasid Odilo poja Baieri hertsogi [[Tassilo III]] väed taas Karantaania maad. 788. aastal kukutati hertsog Tassilo III lõplikult Frangi kuninga [[Karl Suur]]e poolt ja selle territooriumid liidendati [[Karolingide impeerium]]isse. 843. aasta [[Verduni leping]]uga läksid endised Karantaania maad [[Ida-Frangi riik|Ida-Frangi riigile]], mida valitses Karl Suure pojapoeg [[Ludwig Sakslane]]. Karantaania hertsogite ametisseseadmise rituaal Vürstikivi juures Karnburgi lähedal sloveeni keeles säilis kuni 1414. aastani, kui Kärnteni hertsogiks sai [[Ernst Raudne]]. === Kärnteni hertsogkond === {{vaata|Kärnteni mark|Kärnteni hertsogkond}} [[Kärnteni mark]] tekkis 889. aastal territooriumist, mille Ludwigi poeg [[Karlmann (Ida-Frangi kuningas)|Karlmann]] ([[Baieri]] kuningas 865-880) pärandas oma vallaspojale [[Arnulf (Frangi keiser)|Kärnteni Arnulfile]]. Arnulf oli 880. aastal juba võtnud Kärnteni hertsogi tiitli ja järgnenud 887. aastal oma onule [[Karl Paks]]ule kui Baieri ja Ida-Frangi riigi kuningas. [[Kärnteni hertsogkond]] eraldati tohutust Baieri hertsogkonnast lõplikult 976. aastal [[Otto II (Saksa-Rooma keiser)|keiser Otto II]] poolt, kes oli võidukas oma tülis hertsog [[Heinrich II (Baieri)|Heinrich II Nääklejaga]]. Kärnten oli seega esimene uus hertsogkond [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigis]] ja hõlmas lühikest aega maad [[Aadria meri|Aadria merest]] peaaegu [[Doonau]]ni. 1040. aastal eraldati sellest [[Kraini mark]] ja u 1180. aastal Steiermark, "Kärnteni mark", millest sai omaette hertsogkond. Pärast Görzi-Tirooli hertsogi [[Heinrich von Kärnten|Heinrich VI]] surma 1335. aastal läks Kärnten Habsburgi vendadele Albrecht II-le ja [[Otto Lõbus|Otto IV-le]] ning valitseti selle dünastia poolt 1918. aastani. Pärast Saksa-Rooma riigi lõpetamist 1806. aastal liidendati Kärnten [[Austria keisririik|Austria keisririigi]] [[Illüüria kuningriik]]i, mis oli Napoleoni [[Illüüria provintsid]]e järglane, kuid selle eelmine staatus taastati 1849. aastal ja 1867. aastal sai see üheks [[Austria-Ungari]] [[Tsisleitaania]] "[[kroonimaa]]ks". === Liidumaa moodustamine === [[Pilt:Obermillstatt 16 2006.JPG|thumb|[[Sõjamälestusmärk]], mis meenutab [[Obermillstatt]]i küla sõdureid, kes hukkusid esimeses maailmasõjas]] 1918. aasta lõpul sai selgeks, et laguneva Habsburgide monarhia langus oli vältimatu, ja 21. oktoobril 1918 kohtusid Viinis Austria saksakeelsete territooriumite [[Reichsrat (Austria)|Reichsrati]] liikmed, moodustades "[[Saksa-Austria]] ajutise rahvusliku nõukogu". Enne koosolekut leppisid delegaadid kokku, et Saksa-Austria ei peaks hõlmama "Jugoslaavia asustuspiirkondi", mis viitasid [[Štajerska|Alam-Steiermargile]] ja kahele sloveenikeelsele Kärnteni orule [[Karawankid]]e mäestikust lõunas, Seelandile (sloveeni: Jezersko) ja Mießtalile ([[Meža]] org). 12. novembril 1918, kui ajutine rahvusassamblee Viinis võttis ametlikult vastu seaduse Saksa-Austria riigi asutamise kohta, sõnastas riigikantsler [[Karl Renner]] selle "...nagu oleksime tahtnud võõramaist rahvuslikku vara annekteerida". Päev varem, 11. novembril 1918, oli Kärnteni ajutine riigipäev ametlikult teatanud Kärnteni ühinemisest Saksa-Austria riigiga. Liiduseadus liidumaade territooriumite ulatuse, piiride ja suhete kohta 22. novembri 1918 ütles artiklis 1 selgelt: "... Steiermargi ja Kärnteni hertsogkonnad, väljaarvatud homogeensed Jugoslaavia asustusalad". Peale ühe sotsiaaldemokraadi, Florian Grögeri, olid kõik teised delegaadid Kärntenist – Hans Hofer, Jakob Lutschounig, Josef Nagele, Alois Pirker, Leopold Pongratz, Otto Steinwender, Viktor Waldner – Saksa rahvuslike parteide ja organisatsioonide liikmed. === Vaidlusalused piirialad === {{vaata|1920. aasta Kärnteni plebistsiit}} [[Pilt:Koettmannsdorf Unterschlossberg Stausee und Strassenbruecke 03032015 0234.jpg|thumb|left|Maanteesild üle [[Ferlach]]i veehoidla [[Drava]] jõel Unterschlossbergis, Köttmannsdorfis, Klagenfurtis Kärntenis Austrias]] Kuid pärast [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] lõppu sai Kärnten vaidlusaluseks piirkonnaks. 5. novembril 1918 tungisid esimesed relvastatud miilitsaüksused sloveeni vabatahtliku [[Franjo Malgaj]] juhtimisel Kärntenisse ja ühinesid [[Rudolf Maister]] juhitavate sloveeni vägedega. Järgnenud Jugoslaavia regulaararmee abiga okupeerisid nad Lõuna-Kärnteni, taotledes piirkonda [[Serblaste, Horvaatide ja Sloveenide kuningriik|Serblaste, Horvaatide ja Sloveenide kuningriigile]] (Kraljevina Srba, Hrvata i Slovenaca või SHS), tuntud ka kui [[Jugoslaavia]]. Kärnteni liidumaa ajutine valitsus oli põgenenud [[Spittal an der Drau]]sse ja pidades silmas jätkuvaid võitlusi kohalike vabatahtlike ja sissetungijate vahel otsustas 5. detsembril kuulutada välja relvastatud vastupanu. Vastupanu, mida Jugoslaavia väed kohtasid, eriti [[Drava]] jõest põhjas [[Völkermarkt]]i linna ümbruses oma vägivaldse võitlusega, ajas võidukad [[Esimese maailmasõja liitlased|Liitlased]] [[Pariisi rahukonverents]]il ärevusse. Liitlaste komisjon, mida juhtis USA kolonelleitnant [[Sherman Miles]], hoidis kontrolli all olukorda kohapeal ja soovitas loodusliku piirina Karawankide peaahelikku, et hoida Klagenfurti nõgu terviklikuna, kuid kooskõlas teesiga nr. 10 [[Woodrow Wilson]]i "[[Neliteist teesi|Neljateistkümnest teesist]]" pakkus välja referendumi vaidlusaluses piirkonnas. Vaherahus lepiti kokku 14. jaanuaril ja 7. maiks 1919 olid Jugoslaavia väed liidumaalt lahkunud, kuid regulaarväed [[Rudolf Maister]]i juhtimisel tulid 6 juunil tagasi Klagenfurti okupeerima. Pärast Liitlaste ülemnõukogu sekkumist Pariisis taganesid nad linnast, kuid jäid vaidlusalusesse Kärnteni ossa kuni 13. septembrini 1920. [[Saint-Germaini rahu]]ga 10. septembril 1919 kinnitati kaks väiksemat sloveenikeelset Kärnteni orgu [[Karawankid]]e mäestikust lõunas, [[Seebergi kuru|Jezersko]] ja [[Meža]] org koos [[Dravograd]]i linnaga – kokku 331 km² – Serblaste, Horvaatide ja Sloveenide kuningriigi osaks (hiljem tuntud kui [[Jugoslaavia Kuningriik]]): need alad on täna [[Kärnten (Sloveenia)|Sloveenia Kärnteni]] osa. Kanaliorg (saksa: ''Kanaltal'', itaalia: ''Val Canale'') kuni [[Pontebba]]ni lõunas, sel ajal etniliselt saksa-sloveeni segapiirkond, koos piirilinna [[Tarvisio]]ga (saksa: ''Tarvis'', sloveeni: ''Trbiž'') ja selle palverännu pühapaik Maria Luschari (sloveeni: ''Svete Višarje'') (445 km²) loovutati [[Itaalia]]le ja liideti [[Udine provints]]i. Sama rahulepingu järgi pidi Lõuna-Kärntenis toimuma [[1920. aasta Kärnteni plebistsiit|referendum]], nagu soovitas liitlaste komisjon, mille eesmärk oli kindlaks teha, kas SHS-riigi nõutud ala pidi jääma Austria osaks või minema Jugoslaaviale. Enamik Lõuna-Kärntenist oli jaotatud kaheks tsooniks. Tsoon A moodustati peamiselt sloveeniasustusega tsoonidest (vastab ligikaudu tänasele [[Völkermarkti ringkond|Völkermarkti ringkonnale]], [[Klagenfurti maaringkond|Klagenfurti maaringkonnale]] [[Wörthersee]] järvest lõunas ja praeguse [[Villachi maaringkond|Villachi maaringkonna]] kaguosale), samas tsoon B hõlmas Klagenfurti linna, [[Velden am Wörther See]] ja seda ümbritsevad maapiirkonnad, kus saksakeelsed moodustasid valdava enamuse. Kui elanikud tsoonis A oleks otsustanud Jugoslaavia kasuks, oleks tsoonis B järgnenud veel üks referendum. 10. oktoobril 1920 peeti [[1920. aasta Kärnteni plebistsiit|Kärnteni plebistsiit]] tsoonis A, kus peaaegu 60% rahvastikust hääletas Austriasse jäämise poolt, mis tähendab, et u 40% sloveenikeelsest rahvastikust pidi olema hääletanud Kärnteni jagamise vastu. Arvestades välisvaatlejate hoolikat rahvahääletuse järelevalvet ning piirkonna Jugoslaavia okupatsiooni kuni neli nädalat enne referendumit ei oleks sügavalt pettunud Jugoslaavia pooldajate väidetavad eeskirjade eiramised üldist otsust oluliselt muutnud. Pärast rahvahääletust tegi SHS-riik taas katse piirkonda okupeerida, kuid Ühendkuningriigi, Prantsusmaa ja Itaalia demaršide tõttu viis ta oma väed Austriast välja, nii et 22. novembriks 1920 suutis Kärnteni liidumaa maapäev kogu liidumaal oma suveräänsust lõpuks teostada. === Pärast Esimest maailmasõda tänapäevani === [[Pilt:Flag of Carinthia (state).svg|thumb|right|Kärnteni lipp vapiga]] Algselt põllumajandusmaana üritas Kärnten luua turismitaristut, nagu [[Grossglockneri kõrgalpi maantee]] ja [[Klagenfurti lennujaam]], samuti [[Alpid]]e avamist 1920. aastatel [[Austria Alpiklubi]] kaudu. 1930. aasta paiku tabas seda tugevalt [[ülemaailmne majanduskriis]], mis ajas Austria [[Poliitiline süsteem|poliitilist süsteemi]] üha enam [[Ekstremism|äärmusluse]] poole. See nähtus kulmineerus algul [[austrofašism]]i aastatel ja 1938. aastal Austria [[annekteerimine|annekteerimisega]] [[Natsi-Saksamaa]] poolt ([[anšluss]]). Samal ajal võttis natsipartei võimu kõikjal Kärntenis, millest sai koos [[Ida-Tirool]]iga ''[[Reichsgau]]'', ning [[Natsionaalsotsialism|natsi]]juhid nagu [[Franz Kutschera]], [[Hubert Klausner]] ja [[Friedrich Rainer]] pidasid [[Gauleiter]]i ja [[Reichsstatthalter]]i ameteid. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal oli piirkonna lõunaosas aktiivne [[sloveeni partisanid]]e vastupanu, ulatudes u 3000 relvastatud meheni. [[Klagenfurt]]i ja [[Villach]]i linnad kannatasid [[Strateegiline pommitamine Teise maailmasõja ajal|õhurünnakute]] all, kuid [[Teise maailmasõja liitlased|Liitlaste]] väed ei jõudnud Kärntenisse enne 8. maid 1945. Sõja lõpu poole püüdis Gauleiter Rainer ellu viia natside plaani, et Kärntenist saaks osa kavandatud natside rahvuslikust kindlusest [[Alpenfestung]]; need jõupingutused nurjusid ja Raineri kontrolli all olevad väed alistusid [[Briti armee]] vägedele. Jällegi, nagu esimese maailmasõja lõpus, okupeerisid Jugoslaavia väed Kärnteni osi, sealhulgas pealinna Klagenfurti, kuid Briti väed sundisid neid [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] nõusolekul peagi tagasi tõmbuma. Kärnten, Ida-Tirool ja Steiermark moodustasid seejärel [[liitlasvägede okupeeritud Austria]] Briti okupatsioonitsooni. Piirkond oli tunnistajaks [[Kasakate repatrieerimine pärast II maailmasõda|sakslastega liitunud kasakate Punaarmeele väljaandmisele]] 1945. aastal. Liitlaste okupatsioon lõppes 1955. aastal [[Austria riigileping]]uga, mis taastas Austria suveräänsuse. Suhted saksa- ja sloveenikeelsete kärntenlaste vahel olid mõnevõrra problemaatilised. Erinevad arusaamad vähemuste kaitse õiguste rakendamisest, mis on tagatud Austria riigilepingu artikliga 7, on viimase 50 aasta{{millal}} jooksul tekitanud kahe rühma vahel arvukalt pingeid. == Haldusjaotus == Liidumaal on kaheksa maa- ja kaks linnaringkonda (''Bezirke''), viimased on statuutlinnad (''Statutarstädte'') Klagenfurt ja Villach. Liidumaal on 132 valda (''Gemeinde''), millest 17 on linnad (''Stadtgemeinde'') ja 40 on turulinnad (''Marktgemeinde''). [[Pilt:Map at kaernten bezirke kfz.png|thumb|300px|right|Kärnteni ringkonnad]] {| class="wikitable" style="text-align:right" |- ! Ringkond !! Valdu !! Territoorium (km²) !! Rahvaarv (1.01.2023) |- | align="left" | [[Feldkirchen in Kärnten|Feldkirchen]] || align="left" | 10 || 558,49 || 30 162 |- | align="left" | [[Hermagori ringkond|Hermagor]] || align="left" | 7 || 808,13 || 18 051 |- | align="left" | [[Klagenfurti maaringkond|Klagenfurt-Land]] || align="left" | 19 || 765,64 || 61 341 |- | align="left" | [[Sankt Veit an der Glani ringkond|Sankt Veit an der Glan]] || align="left" | 20 || 1 493,58 || 54 092 |- | align="left" | [[Spittal an der Drau ringkond|Spittal an der Drau]] || align="left" | 33 || 2 764,99 || 75 803 |- | align="left" | [[Villachi maaringkond|Villach-Land]] || align="left" | 19 || 1 009,29 || 65 727 |- | align="left" | [[Völkermarkti ringkond|Völkermarkt]] || align="left" | 13 || 907,61 || 42 058 |- | align="left" | [[Wolfsbergi ringkond|Wolfsberg]] || align="left" | 9 || 973,65 || 52 283 |} === Statuutlinnad === * [[Klagenfurt]] (K) * [[Villach]] (VI) === Maaringkonnad === * [[Feldkircheni ringkond|Feldkirchen]] (FE) ** Halduskeskus: [[Feldkirchen in Kärnten|Feldkirchen]] ** Vallad: [[Albeck]], [[Glanegg]], [[Gnesau]], [[Himmelberg]], [[Ossiach]], [[Reichenau (Kärnten)|Reichenau]], [[Sankt Urban]], [[Steindorf am Ossiacher See]], [[Steuerberg]] * [[Hermagori ringkond|Hermagor]] (HE) ** Halduskeskus: [[Hermagor-Pressegger See]] ** Turulinnad: [[Kirchbach]], [[Kötschach-Mauthen]] ** Vallad: [[Dellach]], [[Gitschtal]], [[Lesachtal]], [[Sankt Stefan im Gailtal]] * [[Klagenfurti maaringkond|Klagenfurt-Land]] (KL) ** Halduskeskus: [[Klagenfurt]] (ei ole ringkonna osa) ** Linn: [[Ferlach]] ** Turulinnad: [[Ebenthal in Kärnten]], [[Feistritz im Rosental]], [[Grafenstein]], [[Magdalensberg]], [[Maria Saal]], [[Moosburg (Austria)|Moosburg]], [[Poggersdorf]], [[Schiefling am Wörthersee]] ** Vallad: [[Keutschach am See]], [[Köttmannsdorf]], [[Krumpendorf am Wörthersee]], [[Ludmannsdorf]], [[Maria Rain]], [[Maria Wörth]], [[Pörtschach am Wörther See]], [[Sankt Margareten im Rosental]], [[Techelsberg am Wörther See]], [[Zell (Kärnten)|Zell]] * [[Sankt Veit an der Glani ringkond|Sankt Veit an der Glan]] (SV) ** Halduskeskus: [[Sankt Veit an der Glan]] ** Linnad: [[Althofen]], [[Friesach]], [[Straßburg (Austria)|Straßburg]] ** Turulinnad: [[Brückl]], [[Eberstein]], [[Gurk (Kärnten)|Gurk]], [[Guttaring]], [[Hüttenberg (Kärnten)|Hüttenberg]], [[Klein Sankt Paul]], [[Liebenfels]], [[Metnitz]], [[Weitensfeld im Gurktal]] ** Vallad: [[Deutsch-Griffen]], [[Frauenstein (Kärnten)|Frauenstein]], [[Glödnitz]], [[Kappel am Krappfeld]], [[Micheldorf]], [[Mölbling]], [[Sankt Georgen am Längsee]] * [[Spittal an der Drau ringkond|Spittal an der Drau]] (SP) ** Halduskeskus: [[Spittal an der Drau]] ** Linnad: [[Gmünd in Kärnten]], [[Radenthein]] ** Turulinnad: [[Greifenburg]], [[Lurnfeld]], [[Millstatt am See]], [[Oberdrauburg]], [[Obervellach]], [[Rennweg am Katschberg]], [[Sachsenburg]], [[Seeboden am Millstätter See]], [[Steinfeld (Kärnten)|Steinfeld]], [[Winklern]] ** Vallad: [[Bad Kleinkirchheim]], [[Baldramsdorf]], [[Berg im Drautal]], [[Dellach im Drautal]], [[Flattach]], [[Großkirchheim]], [[Heiligenblut am Großglockner]], [[Irschen]], [[Kleblach-Lind]], [[Krems in Kärnten]], [[Lendorf]], [[Mallnitz]], [[Malta (Austria)|Malta]], [[Mörtschach]], [[Mühldorf (Kärnten)|Mühldorf]], [[Rangersdorf]], [[Reißeck]], [[Stall]], [[Trebesing]], [[Weißensee vald|Weißensee]] * [[Villachi maaringkond|Villach-Land]] (VL) ** Halduskeskus: [[Villach]] (ei ole ringkonna osa) ** Turulinnad: [[Arnoldstein]], [[Bad Bleiberg]], [[Finkenstein am Faaker See]], [[Nötsch im Gailtal]], [[Paternion]], [[Rosegg]], [[Sankt Jakob im Rosental]], [[Treffen am Ossiacher See]], [[Velden am Wörther See]], [[Weißenstein]] ** Vallad: [[Afritz am See]], [[Arriach]], [[Feistritz an der Gail]], [[Feld am See]], [[Ferndorf]], [[Fresach]], [[Hohenthurn]], [[Stockenboi]], [[Wernberg]] * [[Völkermarkti ringkond|Völkermarkt]] (VK) ** Halduskeskus: [[Völkermarkt]] ** Linn: [[Bleiburg]] ** Turulinnad: [[Eberndorf]], [[Eisenkappel-Vellach]], [[Feistritz ob Bleiburg]], [[Griffen]] ** Vallad: [[Diex]], [[Gallizien]], [[Globasnitz]], [[Neuhaus (Kärnten)|Neuhaus]], [[Ruden (Austria)|Ruden]], [[Sankt Kanzian am Klopeiner See]], [[Sittersdorf]] * [[Wolfsbergi ringkond|Wolfsberg]] (WO) ** Halduskeskus: [[Wolfsberg]] ** Linnad: [[Bad Sankt Leonhard im Lavanttal]], [[Sankt Andrä (Kärnten)|Sankt Andrä]] ** Turulinnad: [[Frantschach-Sankt Gertraud]], [[Lavamünd]], [[Reichenfels]], [[Sankt Paul im Lavanttal]] ** Vallad: [[Preitenegg]], [[Sankt Georgen im Lavanttal]] == Elanike arv == * 559 404 (2001) * 560 300 (2009) == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} {{AUT}} {{koord|type=adm1st |region=AT-2 |dim=200000}} [[Kategooria:Austria liidumaad]] [[Kategooria:Kärnteni liidumaa| ]] kn9e44ou4kkdn022wgifqm7gtn7mrbp Arutelu:Tartu rahu 1 14707 7228227 5536263 2026-09-03T15:22:44Z Nimelik 60716 7228227 wikitext text/x-wiki Arvan, et selles artiklis tuleks rääkida Eesti ja Venemaa vahelisest rahust ning panna algusesse täpsustav link Soome ja Venemaa vahelist rahu käsitlevale artiklile. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 22:53, 11 Oct 2004 (UTC) Inglise ja soome viki artiklid, millele siin viidatakse, räägivad mõlemast koos, kuid leian, et meil ei ole otstarbekas seda teha. Seetõttu ei ole ka vikilingid korrektsed. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 12:20, 17 juuli 2005 (UTC) Eesti ja Venemaa vahelise Tartu rahu ratifitseerimiskirjad vahetati Moskvas 30. märtsil 1920 ja sellest päevast hakkas ta kehtima. ---- Praeguse seisuga on õige ainult soome vikilink. Teised artiklid räägivad mõlemast rahust ühes artiklis. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 31. august 2006, kell 06:05 (UTC) Mida see tähendama peaks, et Tartu rahuga pandi alus EV iseseisvusele? [[Kasutaja:Djreichsfuhrer|Djreichsfuhrer]] 9. detsember 2007, kell 13:18 (UTC) == rahu Lätiga == Raamat Baltimaade ajalugu ütleb, et Läti sõlmis Nõukogude Liiduga rahu 11. augustil 1920 mitte 11. veebruaril 1921. 1920 1. veebruaril sõlmis Läti Moskvaga vaherahu. : Jah. Parandasin. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 3. veebruar 2008, kell 13:27 (UTC) ---- ''* Eesti Demokraatliku Vabariigi Valitsuse esindajad: ** Asutava Kogu liige – [[Jaan Poska]], ** Asutava Kogu liige – [[Ants Piip]], ** Asutava Kogu liige – [[Mait Püüman]] ** Asutava Kogu liige – [[Julius Seljamaa]] ** [[Kindralstaap]] [[kindralmajor]] [[Jaan Soots]]. : Mis see Eesti Demokraatlik Vabariik oli ja mis oli selle Valitsus? : Mis tähendab "Kindralstaap kindralmajor"? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 21. jaanuar 2009, kell 22:46 (UTC) :: Seda peaks lepingu originaaltekstist kontrollima. Eesti Demokraatlik Vabariik oli lühikest aega ametlikes dokumentides kasutusel. Kindralstaabi kindralmajor? --[[Kasutaja:Improvisaator|Improvisaator]] 22. jaanuar 2009, kell 10:33 (UTC) EESTI ühelt poolt ning VENEMAA teiselt, juhitud kindlast tahtmisest nende vahel tekkinud sõda lõpetada, otsustasid rahuläbirääkimistesse astuda ning võimalikult pea kindla, ausa ja õiglase rahu teha ja määrasid selleks oma volinikkudeks: EESTI DEMOKRAATLIKU VABARIIGI VALITSUS — Asutava Kogu liikme Jaan Jaani poja POSKA, Asutava Kogu liikme Ants Jaani poja PIIP'i, Asutava Kogu liikme Mait Aleksandri poja PÜÜMANN'i, Asutava Kogu liikme Julius Jüri poja SELJAMAA ja Kindral-Staabi kindralmajori Jaan Heinrichi poja SOOTS'i ja VENEMAA SOTSIALISTLIKU FÖDERATIIVSE NÕUKOGUDE VABARIIGI RAHVAKOMISSARIDE NÕUKOGU — Ülevenemaalise Tööliste, Talupoegade, Punaväeliste ja Kasakate Saadikute Nõukogu Täidesaatva Kesk- Komitee liikme Adolf Abrami poja JOFFE ja Riigikontrolli Rahvakomissariaadi Kolleegiumi liikme Isidor Emmanueli poja GUKOVSKY. : Kas õige on Püüman või Püümann? :: Ei tea, aga mulle tundub, et Püüman on hilisem kirjutusviis. Sarnased juhtumid on Otto Strandmann ja [[Otto Strandman]] või Jaan Temant ja [[Jaan Teemant]]. --[[Kasutaja:Improvisaator|Improvisaator]] 22. jaanuar 2009, kell 14:33 (UTC) : [[Eesti Demokraatlik Vabariik]] peaks olema märksõna, nii et saaks selle ära seletada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 22. jaanuar 2009, kell 13:11 (UTC) Rahulepingu tekstis otsesõnu tunnustust ei ole. --[[Kasutaja:Improvisaator|Improvisaator]] 5. veebruar 2009, kell 09:43 (UTC) == N. Venest saabus kodumaale 68-aastane naisterahvas. == Pühapäeva [13. augusti 1939] õhtul saabus rongiga N. Venest optandina Eestisse Liisa Teki, 68 aastat vana, sündinud Kübar. Venemaal on ta elanud 33 aastat Baikali järve ääres Lisjeni alevikus. Ta sõidab edasi Võrumaale, kus elab õde ja vennalapsed. Teele asus ta sealt 3. augustil. [[Uus Eesti]], 14. august 1939, nr. 218, lk. 3. --[[Kasutaja:Improvisaator|Improvisaator]] 25. mai 2009, kell 14:30 (UTC) Kumb inglise vikipeedia artikli ülemisel pildil olev isik on Poska? Minu arust ei kumbki. --[[Kasutaja:Numbriga kärumees|Numbriga kärumees]] 17. august 2010, kell 17:37 (EEST) :Ei ole tõesti. Eks sa muuda seal ära.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 18. august 2010, kell 03:07 (EEST) == Jõustumise aeg == Siin [http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700202672&img=era0031_001_0000216_00049_t.jpg&tbn=1&pgn=3&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=1fdb4114c0446b795df4bcf0cb50179a] (Vabariigi Valitsuse koosoleku protokoll 27. veebruarist 1920, nr. 35, p. X) väidetakse, et Tartu rahu jõustus 14. veebruaril 1920. Mida teha? --[[Kasutaja:Õli|Õli]] ([[Kasutaja arutelu:Õli|arutelu]]) 14. detsember 2012, kell 17:51 (EET) =="Rahvusvaheline mõõde"== "Tartu rahulepingu sõlmimine näitas, et Nõukogude Venemaaga on võimalik läbirääkimisi pidada ja rahvusvahelisi lepinguid sõlmida." - mida see lause '''tähendab''' peale rahulepingu õigustamise? Kas varem arvati, et see pole füüsiliselt võimalik, kuna nõukogudelased ei oska kirjutada ja söövad lepingu ära? Kui tahetakse väita, et nii tõestati lepingute siduvus, siis see on ju vale: siduvust näitab aeg (mis tõestas, et NV ei pidanud lepingust kinni) ning sõlmimine ei näita kuidagi, et lepingust kinni peetakse, sellel hetkel ei selgu veel midagi. See kirjeldus näeb pigem välja nii, nagu üritaks keegi kaitsta Tartu rahulepingut mõnede ajaloolaste kriitika eest, mille järgi Eesti separaatrahu lõhkus lääneriikide ühisrinde, võimaldas bolševistlikku valitsust Eesti kaudu rahastada ning ja tegi lõpuks võimalikuks kommunistliku valitsuse püsimajäämise - aga kriitikat ennast mainimata, ainult üldsõnalise õigustusena. Tegelikult tuleks seisukohad selgelt välja tuua, viidates autoriteetsetele allikatele (st, mitte kooliõpikutele või populaarteadusele, vaid tunnustatud teadlaste akadeemilistele hinnangutele - ja selgelt ideoloogilist suhtumist näitavatele allikatele, mis demonstreerivad teema pikaajalist politiseeritust ja tõlgenduste laia diapasooni). --[[Eri:Kaastöö/146.255.183.18|146.255.183.18]] 12. august 2015, kell 10:36 (EEST) : Siinkohal võiks mainida, et Antant tühistas Nõukogude Venemaa majandusblokaadi juba 16. jaanuaril 1920. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 12. august 2015, kell 10:42 (EEST) : Anonüümse kasutajaga nõus. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. august 2015, kell 12:25 (EEST) ---- ''Segi aetakse '''Tartu Rahu''' ja '''Tartu rahuleping'''. Tartu Rahu kehtib (olenemata piirist) alates 1. detsembrist 1925. Tartu rahuleping lakkas kehtimast u 1939, kui Päts ja Laidoner loobusid Eesti riigist. (Igor Gräzin)'' :Välja võetud. [[Eri:Kaastöö/90.190.71.25|90.190.71.25]] 22. november 2015, kell 18:42 (EET) == Tarvel == ''"Eesti sai endale rahulepinguga etnilised ja ajaloolised piirid"'' :Kindel, et Tarvel täpselt nii ütles? Tartu rahu piir ei kulgenud ju etnilist piiri mööda. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 10. mai 2018, kell 09:26 (EEST) :: Tsiteerin: "Eesti sai endale etnilised ja ajaloosed piirid, pealegi strateegiliselt korrigeeituna, mida NSV Liit ei raatsinud 1944-1945 Eesti NSV-le kui oma liiduvabariigile alles jätta." - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 10. mai 2018, kell 13:26 (EEST) ''Samuti soovitas ta [Lenin] üheksa kuud hiljem Venemaa Revolutsioonilise Sõjanõukogu aseesimehel karistada Eestit ja Lätilt sõjaliselt, tungides kusagil kas või versta võrra üle piiri ja puua seal üles 100–1000 kohalikku ametnikku ja rikkurit.'' :Kahtlane väide. Pole enne kuulnud sellise rünnaku plaanist. Sõda äsja rahulepingu sõlminud riigi vastu, mis oleks Venemaa usaldusväärsust tugevalt kahjustanud, on väga tõsine otsus. Ilmselt sõja alustamine ei käi nii, et Lenin üksi soovitab seda armeejuhatuse aseesimehele ja see siis mõtles ja nähtavasti otsustas, et Venemaa ikkagi ei alusta sõda. Taoline väide vajab konteksti, kas see oli poolnaljaga öeldud vms. Mul on nüüd Tarveli raamat olemas, aga sealt targemaks ei saa, sest ta ei selgita pikemalt ja viidet ka pole. Võib-olla keegi leiab kunagi mõne selle teema põhjalikuma käsitluse, kust saaks teada, mida see Lenini soovitus endast kujutas. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 27. august 2019, kell 18:46 (EEST) :: Minu meelest ei ole Lenini jutt otseselt täiemahulisest sõjast, pigem soovitatakse midagi yhekordse ''skirmishi''-laadset. Muus osas olen sisuliselt nõus, tänan parandamast. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 27. august 2019, kell 19:28 (EEST) :::Lause sisu järgi küll. Selline ühekordne sõjaretk olnuks aga ebarealistlik, mistõttu ilmselt oligi tegemist mingit sorti kujundliku väljendusega. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 27. august 2019, kell 19:43 (EEST) == välja tõstetud == Kõigest hoolimata kujunes Tartu rahulepingu sõlmimine ülemaailmse tähtsusega sündmuseks.{{lisa viide}} --[[Kasutaja:WikedKentaur|WikedKentaur]] ([[Kasutaja arutelu:WikedKentaur|arutelu]]) 18. jaanuar 2020, kell 19:59 (EET) == esimene? == Tartu rahuleping oli nii Eesti Vabariigile kui ka Nõukogude Venemaale esimene rahvusvaheline leping. kas [[Brest-Litovski rahuleping]] ei lähe Nõukogude Venemaa puhul arvesse? --[[Kasutaja:WikedKentaur|WikedKentaur]] ([[Kasutaja arutelu:WikedKentaur|arutelu]]) 18. jaanuar 2020, kell 20:58 (EET) :Söandasin kustutada, nende puhul ent harva, kui üldse, teada, mis see nende nimi peaks olema; nt kõrgeaulise [[seltsimees]] [[Tšingis-khaan|khaanikese]] jpt rahvusvaheliste „ülipiiriüleste“ geeniparendamisürituste käigus muutus nii mõndagi, mine sa võta kinni; keegi [[Otto von Bismarck|Bismarck]] väitis, et O-naabrite allkiri ei ole väärt isegi selle tindi raha, mis pookstaavidele kulunud...✅ Pietadè 18. jaanuar 2020, kell 21:12 (EET) == Nõukogude Venemaa huvid == Välisministeeriumi lehelt (https://vm.ee/tartu-rahu) ''Tartu rahu oli ühtlasi esimene Nõukogude valitsust tunnustanud rahvusvaheline akt.'' Minu arvates on see oluline info (vaadelda lepingu teise poole huvisid/motiive), millest võiks ka artiklis juttu olla. Oli see siis esimene või mitte, igatahes paistab (minu arvates), et Nõukogude valitsuse rahvusvaheline tunnustamine oli Venemaa jaoks olulise tähtsusega. --[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 3. september 2026, kell 18:22 (EEST) 7wwkfu7k2dcbkvhsbgqk0u9y9jcjk79 7228290 7228227 2026-09-03T19:59:45Z ~2026-40402-33 233726 7228290 wikitext text/x-wiki Arvan, et selles artiklis tuleks rääkida Eesti ja Venemaa vahelisest rahust ning panna algusesse täpsustav link Soome ja Venemaa vahelist rahu käsitlevale artiklile. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 22:53, 11 Oct 2004 (UTC) Inglise ja soome viki artiklid, millele siin viidatakse, räägivad mõlemast koos, kuid leian, et meil ei ole otstarbekas seda teha. Seetõttu ei ole ka vikilingid korrektsed. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 12:20, 17 juuli 2005 (UTC) Eesti ja Venemaa vahelise Tartu rahu ratifitseerimiskirjad vahetati Moskvas 30. märtsil 1920 ja sellest päevast hakkas ta kehtima. ---- Praeguse seisuga on õige ainult soome vikilink. Teised artiklid räägivad mõlemast rahust ühes artiklis. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 31. august 2006, kell 06:05 (UTC) Mida see tähendama peaks, et Tartu rahuga pandi alus EV iseseisvusele? [[Kasutaja:Djreichsfuhrer|Djreichsfuhrer]] 9. detsember 2007, kell 13:18 (UTC) == rahu Lätiga == Raamat Baltimaade ajalugu ütleb, et Läti sõlmis Nõukogude Liiduga rahu 11. augustil 1920 mitte 11. veebruaril 1921. 1920 1. veebruaril sõlmis Läti Moskvaga vaherahu. : Jah. Parandasin. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 3. veebruar 2008, kell 13:27 (UTC) ---- ''* Eesti Demokraatliku Vabariigi Valitsuse esindajad: ** Asutava Kogu liige – [[Jaan Poska]], ** Asutava Kogu liige – [[Ants Piip]], ** Asutava Kogu liige – [[Mait Püüman]] ** Asutava Kogu liige – [[Julius Seljamaa]] ** [[Kindralstaap]] [[kindralmajor]] [[Jaan Soots]]. : Mis see Eesti Demokraatlik Vabariik oli ja mis oli selle Valitsus? : Mis tähendab "Kindralstaap kindralmajor"? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 21. jaanuar 2009, kell 22:46 (UTC) :: Seda peaks lepingu originaaltekstist kontrollima. Eesti Demokraatlik Vabariik oli lühikest aega ametlikes dokumentides kasutusel. Kindralstaabi kindralmajor? --[[Kasutaja:Improvisaator|Improvisaator]] 22. jaanuar 2009, kell 10:33 (UTC) EESTI ühelt poolt ning VENEMAA teiselt, juhitud kindlast tahtmisest nende vahel tekkinud sõda lõpetada, otsustasid rahuläbirääkimistesse astuda ning võimalikult pea kindla, ausa ja õiglase rahu teha ja määrasid selleks oma volinikkudeks: EESTI DEMOKRAATLIKU VABARIIGI VALITSUS — Asutava Kogu liikme Jaan Jaani poja POSKA, Asutava Kogu liikme Ants Jaani poja PIIP'i, Asutava Kogu liikme Mait Aleksandri poja PÜÜMANN'i, Asutava Kogu liikme Julius Jüri poja SELJAMAA ja Kindral-Staabi kindralmajori Jaan Heinrichi poja SOOTS'i ja VENEMAA SOTSIALISTLIKU FÖDERATIIVSE NÕUKOGUDE VABARIIGI RAHVAKOMISSARIDE NÕUKOGU — Ülevenemaalise Tööliste, Talupoegade, Punaväeliste ja Kasakate Saadikute Nõukogu Täidesaatva Kesk- Komitee liikme Adolf Abrami poja JOFFE ja Riigikontrolli Rahvakomissariaadi Kolleegiumi liikme Isidor Emmanueli poja GUKOVSKY. : Kas õige on Püüman või Püümann? :: Ei tea, aga mulle tundub, et Püüman on hilisem kirjutusviis. Sarnased juhtumid on Otto Strandmann ja [[Otto Strandman]] või Jaan Temant ja [[Jaan Teemant]]. --[[Kasutaja:Improvisaator|Improvisaator]] 22. jaanuar 2009, kell 14:33 (UTC) : [[Eesti Demokraatlik Vabariik]] peaks olema märksõna, nii et saaks selle ära seletada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 22. jaanuar 2009, kell 13:11 (UTC) Rahulepingu tekstis otsesõnu tunnustust ei ole. --[[Kasutaja:Improvisaator|Improvisaator]] 5. veebruar 2009, kell 09:43 (UTC) == N. Venest saabus kodumaale 68-aastane naisterahvas. == Pühapäeva [13. augusti 1939] õhtul saabus rongiga N. Venest optandina Eestisse Liisa Teki, 68 aastat vana, sündinud Kübar. Venemaal on ta elanud 33 aastat Baikali järve ääres Lisjeni alevikus. Ta sõidab edasi Võrumaale, kus elab õde ja vennalapsed. Teele asus ta sealt 3. augustil. [[Uus Eesti]], 14. august 1939, nr. 218, lk. 3. --[[Kasutaja:Improvisaator|Improvisaator]] 25. mai 2009, kell 14:30 (UTC) Kumb inglise vikipeedia artikli ülemisel pildil olev isik on Poska? Minu arust ei kumbki. --[[Kasutaja:Numbriga kärumees|Numbriga kärumees]] 17. august 2010, kell 17:37 (EEST) :Ei ole tõesti. Eks sa muuda seal ära.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 18. august 2010, kell 03:07 (EEST) == Jõustumise aeg == Siin [http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700202672&img=era0031_001_0000216_00049_t.jpg&tbn=1&pgn=3&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=1fdb4114c0446b795df4bcf0cb50179a] (Vabariigi Valitsuse koosoleku protokoll 27. veebruarist 1920, nr. 35, p. X) väidetakse, et Tartu rahu jõustus 14. veebruaril 1920. Mida teha? --[[Kasutaja:Õli|Õli]] ([[Kasutaja arutelu:Õli|arutelu]]) 14. detsember 2012, kell 17:51 (EET) =="Rahvusvaheline mõõde"== "Tartu rahulepingu sõlmimine näitas, et Nõukogude Venemaaga on võimalik läbirääkimisi pidada ja rahvusvahelisi lepinguid sõlmida." - mida see lause '''tähendab''' peale rahulepingu õigustamise? Kas varem arvati, et see pole füüsiliselt võimalik, kuna nõukogudelased ei oska kirjutada ja söövad lepingu ära? Kui tahetakse väita, et nii tõestati lepingute siduvus, siis see on ju vale: siduvust näitab aeg (mis tõestas, et NV ei pidanud lepingust kinni) ning sõlmimine ei näita kuidagi, et lepingust kinni peetakse, sellel hetkel ei selgu veel midagi. See kirjeldus näeb pigem välja nii, nagu üritaks keegi kaitsta Tartu rahulepingut mõnede ajaloolaste kriitika eest, mille järgi Eesti separaatrahu lõhkus lääneriikide ühisrinde, võimaldas bolševistlikku valitsust Eesti kaudu rahastada ning ja tegi lõpuks võimalikuks kommunistliku valitsuse püsimajäämise - aga kriitikat ennast mainimata, ainult üldsõnalise õigustusena. Tegelikult tuleks seisukohad selgelt välja tuua, viidates autoriteetsetele allikatele (st, mitte kooliõpikutele või populaarteadusele, vaid tunnustatud teadlaste akadeemilistele hinnangutele - ja selgelt ideoloogilist suhtumist näitavatele allikatele, mis demonstreerivad teema pikaajalist politiseeritust ja tõlgenduste laia diapasooni). --[[Eri:Kaastöö/146.255.183.18|146.255.183.18]] 12. august 2015, kell 10:36 (EEST) : Siinkohal võiks mainida, et Antant tühistas Nõukogude Venemaa majandusblokaadi juba 16. jaanuaril 1920. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 12. august 2015, kell 10:42 (EEST) : Anonüümse kasutajaga nõus. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. august 2015, kell 12:25 (EEST) ---- ''Segi aetakse '''Tartu Rahu''' ja '''Tartu rahuleping'''. Tartu Rahu kehtib (olenemata piirist) alates 1. detsembrist 1925. Tartu rahuleping lakkas kehtimast u 1939, kui Päts ja Laidoner loobusid Eesti riigist. (Igor Gräzin)'' :Välja võetud. [[Eri:Kaastöö/90.190.71.25|90.190.71.25]] 22. november 2015, kell 18:42 (EET) == Tarvel == ''"Eesti sai endale rahulepinguga etnilised ja ajaloolised piirid"'' :Kindel, et Tarvel täpselt nii ütles? Tartu rahu piir ei kulgenud ju etnilist piiri mööda. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 10. mai 2018, kell 09:26 (EEST) :: Tsiteerin: "Eesti sai endale etnilised ja ajaloosed piirid, pealegi strateegiliselt korrigeeituna, mida NSV Liit ei raatsinud 1944-1945 Eesti NSV-le kui oma liiduvabariigile alles jätta." - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 10. mai 2018, kell 13:26 (EEST) ''Samuti soovitas ta [Lenin] üheksa kuud hiljem Venemaa Revolutsioonilise Sõjanõukogu aseesimehel karistada Eestit ja Lätilt sõjaliselt, tungides kusagil kas või versta võrra üle piiri ja puua seal üles 100–1000 kohalikku ametnikku ja rikkurit.'' :Kahtlane väide. Pole enne kuulnud sellise rünnaku plaanist. Sõda äsja rahulepingu sõlminud riigi vastu, mis oleks Venemaa usaldusväärsust tugevalt kahjustanud, on väga tõsine otsus. Ilmselt sõja alustamine ei käi nii, et Lenin üksi soovitab seda armeejuhatuse aseesimehele ja see siis mõtles ja nähtavasti otsustas, et Venemaa ikkagi ei alusta sõda. Taoline väide vajab konteksti, kas see oli poolnaljaga öeldud vms. Mul on nüüd Tarveli raamat olemas, aga sealt targemaks ei saa, sest ta ei selgita pikemalt ja viidet ka pole. Võib-olla keegi leiab kunagi mõne selle teema põhjalikuma käsitluse, kust saaks teada, mida see Lenini soovitus endast kujutas. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 27. august 2019, kell 18:46 (EEST) :: Minu meelest ei ole Lenini jutt otseselt täiemahulisest sõjast, pigem soovitatakse midagi yhekordse ''skirmishi''-laadset. Muus osas olen sisuliselt nõus, tänan parandamast. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 27. august 2019, kell 19:28 (EEST) :::Lause sisu järgi küll. Selline ühekordne sõjaretk olnuks aga ebarealistlik, mistõttu ilmselt oligi tegemist mingit sorti kujundliku väljendusega. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 27. august 2019, kell 19:43 (EEST) == välja tõstetud == Kõigest hoolimata kujunes Tartu rahulepingu sõlmimine ülemaailmse tähtsusega sündmuseks.{{lisa viide}} --[[Kasutaja:WikedKentaur|WikedKentaur]] ([[Kasutaja arutelu:WikedKentaur|arutelu]]) 18. jaanuar 2020, kell 19:59 (EET) == esimene? == Tartu rahuleping oli nii Eesti Vabariigile kui ka Nõukogude Venemaale esimene rahvusvaheline leping. kas [[Brest-Litovski rahuleping]] ei lähe Nõukogude Venemaa puhul arvesse? --[[Kasutaja:WikedKentaur|WikedKentaur]] ([[Kasutaja arutelu:WikedKentaur|arutelu]]) 18. jaanuar 2020, kell 20:58 (EET) :Söandasin kustutada, nende puhul ent harva, kui üldse, teada, mis see nende nimi peaks olema; nt kõrgeaulise [[seltsimees]] [[Tšingis-khaan|khaanikese]] jpt rahvusvaheliste „ülipiiriüleste“ geeniparendamisürituste käigus muutus nii mõndagi, mine sa võta kinni; keegi [[Otto von Bismarck|Bismarck]] väitis, et O-naabrite allkiri ei ole väärt isegi selle tindi raha, mis pookstaavidele kulunud...✅ Pietadè 18. jaanuar 2020, kell 21:12 (EET) == Nõukogude Venemaa huvid == Välisministeeriumi lehelt (https://vm.ee/tartu-rahu) ''Tartu rahu oli ühtlasi esimene Nõukogude valitsust tunnustanud rahvusvaheline akt.'' Minu arvates on see oluline info (vaadelda lepingu teise poole huvisid/motiive), millest võiks ka artiklis juttu olla. Oli see siis esimene või mitte, igatahes paistab (minu arvates), et Nõukogude valitsuse rahvusvaheline tunnustamine oli Venemaa jaoks olulise tähtsusega. --[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 3. september 2026, kell 18:22 (EEST) :Kas [[Brest-Litovski rahuleping]] ei olnud esimene? Või see oli hiljem? :Tartu rahulepingu kui niisuguse tekstis pole tunnustamise kohta midagi öeldud. Kuidas saab Eesti Tunnustada Venemaad? --[[Eri:Kaastöö/~2026-40402-33|~2026-40402-33]] ([[Kasutaja arutelu:~2026-40402-33|arutelu]]) 3. september 2026, kell 22:59 (EEST) prcx23o0lrdqh0i5uzudglup6my9l64 7228291 7228290 2026-09-03T20:00:01Z ~2026-40402-33 233726 7228291 wikitext text/x-wiki Arvan, et selles artiklis tuleks rääkida Eesti ja Venemaa vahelisest rahust ning panna algusesse täpsustav link Soome ja Venemaa vahelist rahu käsitlevale artiklile. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 22:53, 11 Oct 2004 (UTC) Inglise ja soome viki artiklid, millele siin viidatakse, räägivad mõlemast koos, kuid leian, et meil ei ole otstarbekas seda teha. Seetõttu ei ole ka vikilingid korrektsed. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 12:20, 17 juuli 2005 (UTC) Eesti ja Venemaa vahelise Tartu rahu ratifitseerimiskirjad vahetati Moskvas 30. märtsil 1920 ja sellest päevast hakkas ta kehtima. ---- Praeguse seisuga on õige ainult soome vikilink. Teised artiklid räägivad mõlemast rahust ühes artiklis. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 31. august 2006, kell 06:05 (UTC) Mida see tähendama peaks, et Tartu rahuga pandi alus EV iseseisvusele? [[Kasutaja:Djreichsfuhrer|Djreichsfuhrer]] 9. detsember 2007, kell 13:18 (UTC) == rahu Lätiga == Raamat Baltimaade ajalugu ütleb, et Läti sõlmis Nõukogude Liiduga rahu 11. augustil 1920 mitte 11. veebruaril 1921. 1920 1. veebruaril sõlmis Läti Moskvaga vaherahu. : Jah. Parandasin. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 3. veebruar 2008, kell 13:27 (UTC) ---- ''* Eesti Demokraatliku Vabariigi Valitsuse esindajad: ** Asutava Kogu liige – [[Jaan Poska]], ** Asutava Kogu liige – [[Ants Piip]], ** Asutava Kogu liige – [[Mait Püüman]] ** Asutava Kogu liige – [[Julius Seljamaa]] ** [[Kindralstaap]] [[kindralmajor]] [[Jaan Soots]]. : Mis see Eesti Demokraatlik Vabariik oli ja mis oli selle Valitsus? : Mis tähendab "Kindralstaap kindralmajor"? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 21. jaanuar 2009, kell 22:46 (UTC) :: Seda peaks lepingu originaaltekstist kontrollima. Eesti Demokraatlik Vabariik oli lühikest aega ametlikes dokumentides kasutusel. Kindralstaabi kindralmajor? --[[Kasutaja:Improvisaator|Improvisaator]] 22. jaanuar 2009, kell 10:33 (UTC) EESTI ühelt poolt ning VENEMAA teiselt, juhitud kindlast tahtmisest nende vahel tekkinud sõda lõpetada, otsustasid rahuläbirääkimistesse astuda ning võimalikult pea kindla, ausa ja õiglase rahu teha ja määrasid selleks oma volinikkudeks: EESTI DEMOKRAATLIKU VABARIIGI VALITSUS — Asutava Kogu liikme Jaan Jaani poja POSKA, Asutava Kogu liikme Ants Jaani poja PIIP'i, Asutava Kogu liikme Mait Aleksandri poja PÜÜMANN'i, Asutava Kogu liikme Julius Jüri poja SELJAMAA ja Kindral-Staabi kindralmajori Jaan Heinrichi poja SOOTS'i ja VENEMAA SOTSIALISTLIKU FÖDERATIIVSE NÕUKOGUDE VABARIIGI RAHVAKOMISSARIDE NÕUKOGU — Ülevenemaalise Tööliste, Talupoegade, Punaväeliste ja Kasakate Saadikute Nõukogu Täidesaatva Kesk- Komitee liikme Adolf Abrami poja JOFFE ja Riigikontrolli Rahvakomissariaadi Kolleegiumi liikme Isidor Emmanueli poja GUKOVSKY. : Kas õige on Püüman või Püümann? :: Ei tea, aga mulle tundub, et Püüman on hilisem kirjutusviis. Sarnased juhtumid on Otto Strandmann ja [[Otto Strandman]] või Jaan Temant ja [[Jaan Teemant]]. --[[Kasutaja:Improvisaator|Improvisaator]] 22. jaanuar 2009, kell 14:33 (UTC) : [[Eesti Demokraatlik Vabariik]] peaks olema märksõna, nii et saaks selle ära seletada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 22. jaanuar 2009, kell 13:11 (UTC) Rahulepingu tekstis otsesõnu tunnustust ei ole. --[[Kasutaja:Improvisaator|Improvisaator]] 5. veebruar 2009, kell 09:43 (UTC) == N. Venest saabus kodumaale 68-aastane naisterahvas. == Pühapäeva [13. augusti 1939] õhtul saabus rongiga N. Venest optandina Eestisse Liisa Teki, 68 aastat vana, sündinud Kübar. Venemaal on ta elanud 33 aastat Baikali järve ääres Lisjeni alevikus. Ta sõidab edasi Võrumaale, kus elab õde ja vennalapsed. Teele asus ta sealt 3. augustil. [[Uus Eesti]], 14. august 1939, nr. 218, lk. 3. --[[Kasutaja:Improvisaator|Improvisaator]] 25. mai 2009, kell 14:30 (UTC) Kumb inglise vikipeedia artikli ülemisel pildil olev isik on Poska? Minu arust ei kumbki. --[[Kasutaja:Numbriga kärumees|Numbriga kärumees]] 17. august 2010, kell 17:37 (EEST) :Ei ole tõesti. Eks sa muuda seal ära.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 18. august 2010, kell 03:07 (EEST) == Jõustumise aeg == Siin [http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700202672&img=era0031_001_0000216_00049_t.jpg&tbn=1&pgn=3&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=1fdb4114c0446b795df4bcf0cb50179a] (Vabariigi Valitsuse koosoleku protokoll 27. veebruarist 1920, nr. 35, p. X) väidetakse, et Tartu rahu jõustus 14. veebruaril 1920. Mida teha? --[[Kasutaja:Õli|Õli]] ([[Kasutaja arutelu:Õli|arutelu]]) 14. detsember 2012, kell 17:51 (EET) =="Rahvusvaheline mõõde"== "Tartu rahulepingu sõlmimine näitas, et Nõukogude Venemaaga on võimalik läbirääkimisi pidada ja rahvusvahelisi lepinguid sõlmida." - mida see lause '''tähendab''' peale rahulepingu õigustamise? Kas varem arvati, et see pole füüsiliselt võimalik, kuna nõukogudelased ei oska kirjutada ja söövad lepingu ära? Kui tahetakse väita, et nii tõestati lepingute siduvus, siis see on ju vale: siduvust näitab aeg (mis tõestas, et NV ei pidanud lepingust kinni) ning sõlmimine ei näita kuidagi, et lepingust kinni peetakse, sellel hetkel ei selgu veel midagi. See kirjeldus näeb pigem välja nii, nagu üritaks keegi kaitsta Tartu rahulepingut mõnede ajaloolaste kriitika eest, mille järgi Eesti separaatrahu lõhkus lääneriikide ühisrinde, võimaldas bolševistlikku valitsust Eesti kaudu rahastada ning ja tegi lõpuks võimalikuks kommunistliku valitsuse püsimajäämise - aga kriitikat ennast mainimata, ainult üldsõnalise õigustusena. Tegelikult tuleks seisukohad selgelt välja tuua, viidates autoriteetsetele allikatele (st, mitte kooliõpikutele või populaarteadusele, vaid tunnustatud teadlaste akadeemilistele hinnangutele - ja selgelt ideoloogilist suhtumist näitavatele allikatele, mis demonstreerivad teema pikaajalist politiseeritust ja tõlgenduste laia diapasooni). --[[Eri:Kaastöö/146.255.183.18|146.255.183.18]] 12. august 2015, kell 10:36 (EEST) : Siinkohal võiks mainida, et Antant tühistas Nõukogude Venemaa majandusblokaadi juba 16. jaanuaril 1920. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 12. august 2015, kell 10:42 (EEST) : Anonüümse kasutajaga nõus. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. august 2015, kell 12:25 (EEST) ---- ''Segi aetakse '''Tartu Rahu''' ja '''Tartu rahuleping'''. Tartu Rahu kehtib (olenemata piirist) alates 1. detsembrist 1925. Tartu rahuleping lakkas kehtimast u 1939, kui Päts ja Laidoner loobusid Eesti riigist. (Igor Gräzin)'' :Välja võetud. [[Eri:Kaastöö/90.190.71.25|90.190.71.25]] 22. november 2015, kell 18:42 (EET) == Tarvel == ''"Eesti sai endale rahulepinguga etnilised ja ajaloolised piirid"'' :Kindel, et Tarvel täpselt nii ütles? Tartu rahu piir ei kulgenud ju etnilist piiri mööda. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 10. mai 2018, kell 09:26 (EEST) :: Tsiteerin: "Eesti sai endale etnilised ja ajaloosed piirid, pealegi strateegiliselt korrigeeituna, mida NSV Liit ei raatsinud 1944-1945 Eesti NSV-le kui oma liiduvabariigile alles jätta." - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 10. mai 2018, kell 13:26 (EEST) ''Samuti soovitas ta [Lenin] üheksa kuud hiljem Venemaa Revolutsioonilise Sõjanõukogu aseesimehel karistada Eestit ja Lätilt sõjaliselt, tungides kusagil kas või versta võrra üle piiri ja puua seal üles 100–1000 kohalikku ametnikku ja rikkurit.'' :Kahtlane väide. Pole enne kuulnud sellise rünnaku plaanist. Sõda äsja rahulepingu sõlminud riigi vastu, mis oleks Venemaa usaldusväärsust tugevalt kahjustanud, on väga tõsine otsus. Ilmselt sõja alustamine ei käi nii, et Lenin üksi soovitab seda armeejuhatuse aseesimehele ja see siis mõtles ja nähtavasti otsustas, et Venemaa ikkagi ei alusta sõda. Taoline väide vajab konteksti, kas see oli poolnaljaga öeldud vms. Mul on nüüd Tarveli raamat olemas, aga sealt targemaks ei saa, sest ta ei selgita pikemalt ja viidet ka pole. Võib-olla keegi leiab kunagi mõne selle teema põhjalikuma käsitluse, kust saaks teada, mida see Lenini soovitus endast kujutas. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 27. august 2019, kell 18:46 (EEST) :: Minu meelest ei ole Lenini jutt otseselt täiemahulisest sõjast, pigem soovitatakse midagi yhekordse ''skirmishi''-laadset. Muus osas olen sisuliselt nõus, tänan parandamast. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 27. august 2019, kell 19:28 (EEST) :::Lause sisu järgi küll. Selline ühekordne sõjaretk olnuks aga ebarealistlik, mistõttu ilmselt oligi tegemist mingit sorti kujundliku väljendusega. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 27. august 2019, kell 19:43 (EEST) == välja tõstetud == Kõigest hoolimata kujunes Tartu rahulepingu sõlmimine ülemaailmse tähtsusega sündmuseks.{{lisa viide}} --[[Kasutaja:WikedKentaur|WikedKentaur]] ([[Kasutaja arutelu:WikedKentaur|arutelu]]) 18. jaanuar 2020, kell 19:59 (EET) == esimene? == Tartu rahuleping oli nii Eesti Vabariigile kui ka Nõukogude Venemaale esimene rahvusvaheline leping. kas [[Brest-Litovski rahuleping]] ei lähe Nõukogude Venemaa puhul arvesse? --[[Kasutaja:WikedKentaur|WikedKentaur]] ([[Kasutaja arutelu:WikedKentaur|arutelu]]) 18. jaanuar 2020, kell 20:58 (EET) :Söandasin kustutada, nende puhul ent harva, kui üldse, teada, mis see nende nimi peaks olema; nt kõrgeaulise [[seltsimees]] [[Tšingis-khaan|khaanikese]] jpt rahvusvaheliste „ülipiiriüleste“ geeniparendamisürituste käigus muutus nii mõndagi, mine sa võta kinni; keegi [[Otto von Bismarck|Bismarck]] väitis, et O-naabrite allkiri ei ole väärt isegi selle tindi raha, mis pookstaavidele kulunud...✅ Pietadè 18. jaanuar 2020, kell 21:12 (EET) == Nõukogude Venemaa huvid == Välisministeeriumi lehelt (https://vm.ee/tartu-rahu) ''Tartu rahu oli ühtlasi esimene Nõukogude valitsust tunnustanud rahvusvaheline akt.'' Minu arvates on see oluline info (vaadelda lepingu teise poole huvisid/motiive), millest võiks ka artiklis juttu olla. Oli see siis esimene või mitte, igatahes paistab (minu arvates), et Nõukogude valitsuse rahvusvaheline tunnustamine oli Venemaa jaoks olulise tähtsusega. --[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 3. september 2026, kell 18:22 (EEST) :Kas [[Brest-Litovski rahuleping]] ei olnud esimene? Või see oli hiljem? :Tartu rahulepingu kui niisuguse tekstis pole tunnustamise kohta midagi öeldud. Kuidas saab Eesti tunnustada Venemaad? --[[Eri:Kaastöö/~2026-40402-33|~2026-40402-33]] ([[Kasutaja arutelu:~2026-40402-33|arutelu]]) 3. september 2026, kell 22:59 (EEST) g7kw3cz01mfo9z037yabnxx6gura8k0 Kadripäev 0 15672 7228201 7024905 2026-09-03T14:08:21Z Kuriuss 38125 7228201 wikitext text/x-wiki {{viita}} '''Kadripäev''' on [[25. november]], eesti rahvakalendri tähtpäev, mis on saanud nimetuse [[Aleksandria]] pühaku [[Aleksandria Katariina|Katariina]] mälestuspäeva järgi. ==Pärimus== Euroopa rahvaste seas sai püha Katariina populaarseks karjakasvatuse kaitsepühakuna ja sünnitajate naiste abistajana. 10. sajandi paiku kinnistus püha Katariina mälestuspäev 25. novembrile. 12. sajandiks oli legend Katariina kohta tõlgitud tolleaegsetesse tähtsamatesse keeltesse ning tema suureneva populaarsuse auks pühitseti ka kirikuid ja naiskloostreid. ==Eesti== [[Pilt:Kadrid Laimjala vallast Kinglist ja Audlast.png|pisi|Kadrisandid Saaremaa [[Kingli]] ja [[Audla]] külast (1938)]] [[Eesti]]s kujunes kadripäev 16. sajandil, kui muinasaegse usundi hingedeaja rituaalid ja tütarde initsiatsiooniriitused segunesid ristiusu püha Katariina mälestuspäeva ehk kadripäevaga. Kadripäeva peeti naistepühaks, sest selleks ajaks lõpetasid naised karjakasvatusega seotud välised sügistööd. Kadripäevaga kaasnev kadrisandiks käimine pärineb ajast, mil mööda maad rändasid ande koguvad kloostrite [[Kerjusmungaordu|kerjusmungad]], kelle lauludes kõlas ladinakeelne sõna ''sanctus'' ("püha") ning kes soovisid pererahvale head vilja-, karja- ja pereõnne. Seetõttu arvataksegi, et eestipärane "kadrisant" tuleneb püha Katariina (Kadri) santidest. Eestlastel käisid kadrisantideks tüdrukud, kes olid riietatud puhastesse valgetesse riietesse, mis arvatavalt sümboliseeris piima (legendi järgi voolas pühaku hukkamisel tema kehast vere asemel piim) ja Katariina mõtete neitsilikku puhtust. Piima seostati ka karjakasvatuse ja sünnitajate naistega. ===Kombestik=== Eestlaste jaoks on kadripäev olnud traditsioonirikas, näiteks pügati sel päeval lambaid ning oodati karjaõnne (ka vanasõna ütleb: ''Mart on üle maa, Kadri üle karja''). Tüüpiline kadrirituaal nägi välja järgnev: Mandri-Eestis kadripäeval, aga mõnel pool ka kadripäevale eelneval [[hanipäev]]al ehk [[kadrilaupäev]]al, mindi maskeerituna laulu ja pillimängu saatel küla peale käima. Uste taga küsiti tervituslaulu saatel luba tuppatulekuks. Luba saadud, küsitleti pererahvast, esitati mõistatusi, lauldi, pritsiti vett ja visati vilja. Kui annid kätte saadud, lauldi tänulaulu ja minnes hüvastijätulaulu. Kadripäevaks riietuvad lapsed ilusalt ja valgelt. ===Ennustused=== *'''Ilmaennustused''' **Kui kadripäeval on sula, siis tähendab, et [[andresepäev]]al (30. november) on külm. **Kui kadripäeval tuuled ja tormid, siis jõuludeks toob ilusa ilma. **Kui kadripäeval külmetab või lumi on maas, hanged aia ääres, siis tuleval aastal oodata head viljasaaki. **Kui kadripäeva ja jõulude vahel on rohkelt härmatist, siis tuleval aastal on rukkilõikuse ajal ilusad ilmad. **Kadripäeval pidavat talvetaat viskama külma kivi merre ja sooja kivi allikasse. **Kadripäeval läheb sügis üle talveks. **Kadri vesistab ja sulatab selle, mis Andres (andresepäev, 30. november) külmaks teeb. **Selline, nagu on ilm kadripäeval, on ta arvatavasti ka [[küünlapäev]]al (2. veebruar). *'''Muud ended ja kombed''' **Kadripäeval ei tohtinud kedrata, õmmelda, kududa, lambaid niita, metsloomi küttida. **Kui kadripäeval tuleb võõras meesterahvas majja, siis lambad toovad oinaid, kui naisterahvas, siis uted. **Kadripäeval ei tohtinud kanasuppi keeta, siis kanad söövad kapsad ära. ===Mujal Eestis=== *[[Väike-Maarja]]s viidi tangupuder vaagnaga lauta ja pandi vaagna alla kaks lõngakera: üks must ja teine valge. Siis pidi lammas tooma kaksikud talled, ühe musta ja teise valge. *Mõnel pool sõid perenaine ja tüdruk lammaste sigivuse õnneks lambalaudas keedetud mune. ==Mujal maailmas== [[Pilt:Catherinettes, Paris, 1909.jpg|pisi|[[Catherinettes]], [[Paris]], 1909]] Püha Katariina kuulus [[katoliiklus]]es neljateistkümne hädas aitaja hulka, mistõttu ülistasid teda nii preestrid kui ka poeedid. Katariina mälestuspäeva tähistati Euroopas laialdaselt. Arvati, et kui püha Katariina nuttis, siis hakkas sadama ja kui püha Katariina naeris, siis maa värises. [[Prantsusmaa]]l tõusis püha Katariina pühaklikkus [[15. sajand]]il eriti ausse, põhjusel, et ta ilmutas ennast koos [[neitsi Maarja]]ga [[Jeanne d'Arc]]ile. [[17. sajand]]ini peeti Katariina mälestuspäeva pühana, mida tähistati suurejoonelisemalt kui apostlite tähtpäevi. Alates [[Keskaeg|keskajast]] olid tüdrukud püha Katariina kaitse all. Iga aasta 25. novembril kogunesid 25-aastased vallalised tüdrukud Katariina kuju juurde, et asetada ta pähe müts lootuses abikaasat leida. Sellest kombest tekkis kõnekeelde väljend "Katariinale mütsi pähe panema" (''coiffer sainte Catherine''), tähendusega "olla vallaline veel 25-aastaselt". Naisi, kes keskajal sellistest pühadest osa võtsid, kutsuti Prantsusmaal ''[[Catherinettes|Catherinette]]''<nowiki/>'ideks. Hiljem mütsiasetamise traditsioon kadus, kuid ka tänapäeval kannavad üle 25-aastased naised, kes osalevad nn. kadriballil, spetsiaalset endatehtud mütsi, mis näitab nende vallalisust ja vihjab pühale Katariinale mütsi pähepanemisele. ==Vaata ka== *[[Eesti rahvakalender]] *[[Katariina]] ehk [[Aleksandria Katariina|Püha Katariina]] *[[mardipäev]] *[[näärisokk]], [[jõulusandid]] *[[halloween]] ==Välislingid== {{commonscat|Saint Catherine of Alexandria}} * {{BertaLink|kadripaev}} * [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/27121817 Kadrisandid toovad karjaõnne] Maaleht * [https://vikerraadio.err.ee/1160266/paritud-laul-laske-kadri-lammeesse-lauri-ounapuu Kadripäevast, Püha Katarina legendi tekkest ja kadrilaulust saatelõigus "Päritud Laul"] Vikerraadio [[Kategooria:Eesti rahvakalender]] [[Kategooria:Kalender]] ttcb5vnbcb329m7hqjhgbi0w0kle92n Arutelu:Island 1 23169 7228352 7228033 2026-09-04T02:10:27Z Raamaturott 56450 /* Artikli struktuurist ja sisust */ 7228352 wikitext text/x-wiki == Maakondade nimed == EKI järgi [http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn.cgi?form=mm&lang=et&kohanimi=&f2v=Y&keel=&allikas=&staatus=P&nimeliik=a2&maakond=IS&vald=&kihelkond=&asum=&of=tb] ei ole maakondade nimedes "''-sýsla''" lõppu. Inglise ja islandi vikides on need aga kasutusel. Oskab keegi asjatundja selgitada kumb on "õigem" (siin kasutamiseks)? --[[Kasutaja:TarmoK|TarmoK]] 10:53, 29 mai 2005 (UTC) : Kui ''sýsla'' tõlkida maakonnaks, siis näiteks ''Gullbringusýsla'' oleks eesti keeles "Gullbringa maakond". [[Kasutaja:Andres|Andres]] 11:17, 29 mai 2005 (UTC) :: Minu meelest tuleks kasutada just "maakondi". [[Kasutaja:Andres|Andres]] 8. juuli 2009, kell 09:13 (UTC) ---- Kas eesti keeles on olemas sõna "jökull"? Islandi sõnas ''jökull'' on rõhk esimesel silbil, ligikaudne hääldus [j'öökhüt]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 19:32, 2 Jun 2005 (UTC) : Ei tea sellist terminit eesti keeles olevat. Jökull peaks ju liustik olema. [[Kasutaja:Nixdorf|Siim]] 16:38, 8 Jun 2005 (UTC) ---- ''Peale suure saare kuulub riigile veel mõni lähedalasuv väikesaar'' ehk ikka natuke rohkem kui mõni. [[Kasutaja:Nixdorf|Siim]] 16:38, 8 Jun 2005 (UTC) ''Island asub otse lühimal õhuteel Euroopa ja Ameerika vahel'' Kahtlane. Euroopa ja Ameerika on suured maailmajaod. Brasiilia ja Portugali vahet lendav lennuk tõenäoliset üle Islandi ei lähe. [[Kasutaja:Nixdorf|Siim]] 16:38, 8 Jun 2005 (UTC) Pinnaehitus ei ole mingi geoloogiline mõiste. Tuleks öelda geoloogiline ehitus. [[Kasutaja:Nixdorf|Siim]] 16:38, 8 Jun 2005 (UTC) ''Island ei kuulu geoloogiliselt ka ühegi mandri ega maailmajao juurde'' Ei saagi ju geoloogiliselt kuuluda mõne maailmajao juurde, sest maailmajagu ei ole geoloogiline mõiste. [[Kasutaja:Nixdorf|Siim]] 16:38, 8 Jun 2005 (UTC) ''kuigi seal leidub ka kuhikvulkaane'' kuhikvulkaan on minu jaoks tundmatu mõiste. [[Kasutaja:Nixdorf|Siim]] 16:38, 8 Jun 2005 (UTC) ''Platoo on algusest peale täis maakoorelõhesid, mis jagavad selle üksikuteks pangasteks'' sellist mõistet nagu maakoorelõhe ei ole minu teada olemas ja vastava lingi tekitamine küsitav. Pangas tähendab geoloogias midagi muud. [[Kasutaja:Nixdorf|Siim]] 16:38, 8 Jun 2005 (UTC) ''Jõgesid on Islandil kaht liiki'' Aga millised need kaks liiki siis on? [[Kasutaja:Nixdorf|Siim]] 16:38, 8 Jun 2005 (UTC) : Palun toimeta niipalju kui oskad. Pole teada, kas autor tuleb tagasi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 16:45, 8 Jun 2005 (UTC) ---- Faktid Keel: islandi Pealinn: Reykjavík President: Ólafur Ragnar Grímsson Peaminister: Halldór Ásgrímsson Pindala: 103 000 km² Rahvaarv: 280 798 Iseseisvus :17. juuni 1944 Rahaühik:kroon (ISK) Ajavöönd: maailmaaeg Riigihümn: Lofsöngur Üldine iseloomustus Island on saareriik mis asub polaarjoone lähedal. Islandist Norrani on 1000 km. Ja Šotimaani 800 km. Island kuulub Euroopasse ja asub Euroopa ja Ameerika mandrite vahel. Islandil on ka karm elada kuna sa oled ju ülejäänud maailmast eraldatud. Ajalugu Esimesena asustasid Islandi mungad kes tulid sinna 8. saj. peale kristust.Seejärel hõivasid saare ära viikingid kes tulid sinna 870. aastal. Hiljem 1262. aastal alistas Islandi Norra kuningas.1944 aastal kuulutati välja Islandi Vabariik. Ajaloosündmuste kokkuvõte (tähtsmad) 874-930 Islandi asustamine, peamiselt Norra asukate poolt 982 Erik Punane avastas Gröönimaa 1000 Islandased pöördusid rahumeelselt ristiusku. Leifur Eiriksson jõudis esimese eu- rooplasena Ameerika mandrile 1030-1120 „Rahuaeg“ 1262 Norra kuningas vallutas Islandi 1380 Island langes koos Norraga Taani Kuningriigi võimu alla 1402-1404 Musta surma katk 1602 Kuningas kehtestas kaubanduskeelu 1783-1785 Hävitav Lakagigari vulkaani purse. 1787 Kaubanduskeelus tehti järelandmisi 1818 Rajati Rahvusraamatukogu 1863 Asustati Rahvamuuseum 1874 Tähistati maa asustamise tuhandendat aastapäeva Thingvelliris. Taani kuningas andis Islandile põhiseaduse koostamise õigust. 1911 Asutati Islandi ülikool 1940 Briti väed saabusid Islandisse 1941 USA väed pakkusid Islandile kaitset 1946 Island liitus ÜRO-ga 1949 Island liitus NATO-ga 1951 Islandi ja USA vahel sõlmiti kaitseleping 1971 Kopenhaagen tagastas Islandile esimesed vanad käsikirjad 1996 Islandi uueks presidendiks valiti Ólafur Ragnar Grímsson. 2000 Reykjavik valiti Euroopa kultuuripealinnaks Loodus Statistika: Islandi kogu pindala on 103000 ruutkilomeetrit (üle kahe korra Eestist suurem). Haritud põllumaad on seal 1%, karjamaad 20%, 11% katab kivistunud laava ning 12% jääliustikke. Ülejäänud on linnade alla kuuluv ala ja lihtsalt väljad Vulkaanid: Islandi üks ohtlikemaid aktiivsetest vulkaanidest on Laki. Aktiivseid vulkaane on seal teisigi. Väikseid purskeid esineb tihti kuid ohtlikumad pursked toimuvad 5-6 aasta. Islandi asustamisest teatakse 150 vulkaanipurset. 1783 toimus selline vulkaanipurse, mida maailm polnud enne näinud. Surid 10000 inimest ja suur osa loomakarjast. Islandil on ka veealusest vulkaanipurskest tekkinud saar. Teadlased saavad uurida sellel saarel täiesti uue elu algust.Ohtlikemaid vulkaanipurskeid toimub iga 5-6aasta tagant.Vahepeal esineb ka maavärinaid. Geisrid ja kuumaveeallikad Islandil on kuumaveealikaid umbes 300 ja nende vee keskmine temperatuur on 70 C. Kuumaveeallikatest kuulsaim on Blue Lagoon. Selle üks külastus maksab 63 EEK. Islandil asub ka maailma suurim kuumaveeallikas. See toodab 150l kuuma vett sekundis ja ta nimi on Deildartunguhver Terve Island saab teve oma kütte kuumaveeallikatest. Mets Kuigi 10 mijonit aastat tagasi oli Islandil palju puid on seal tänapäeval väga vähe puid. Õiged metsad puuduvad kuna laavahood hävitavad suure osa metsadest ja eks iminesed tahavad maju ka ehitada läheb sellestki osa metsa. Levinum puu on islandil kask, aga see ei tähenda veel et et seal oleks palju metsa metsa on sel ainult 1% maismaa pinnast. Loomastik: sajandil ei elanud seal ühtegi imetajat peale polaarrebase.Praegu peetakse seal umbes samasuguseid koduloomi nagu Eestis: kanu, kitsi, lehmi, sigu, kasse ja koeri. Levinumad on hobused ja lehmad. Islandi peamine majandusharu on kalapüük . Kaladest on seal siseveekogude vees lõhesid ,forelle ja angerjaid. Meres on levinumad kalad tursk, piksa ja sei. Islandil jahitakse ka hülgeid ja vaalasid. Suurimad jõed, järved jne. Islandil Islandi kõrgeim mägi on 2119 meetrit merepinnast. Suurim jääliustik Vatnajökull on 8300 ruutmeetrit suur ja ta on Euroopa suurim omataoliste seas. Žingvallvatn on Islandi suurim järv kuigi ta on 3 korda väikse Võrtsjärvest. Ta suurus on 83,7 m2. Pikim jõgi Žjórsa on 237 km pikk. Suurim kosk on Dettifoss. Kliima. Islandil peaks olema väga külm kuna ta on põhjas ,aga Golfi hoovus toob sinna soojust. Sellepärast on Islandil pehme kliima. Parimal juhul on Islandil sooja 23 kraadi. Talvel aga miinimum temperatuur on umbes 13 miinuskraadi ---- <table> <tr><td>[[Rahvaarv]] (2003)<br>[[Rahvastiku tihedus]]</td><td>280 798<br>2,7 in/km&sup2;</td></tr> [[Kasutaja:Andres|Andres]] 16. mai 2006, kell 15.03 (UTC) <tr><td>[[Rahvaarv]] (2005)<br>[[Rahvastiku tihedus]]</td><td>299 900<br>2,9 in/km²</td></tr> [[Kasutaja:Andres|Andres]] 4. november 2006, kell 20:29 (UTC) </table> ---- ''rahvaarv = 305 300 (2006) [[Kasutaja:Andres|Andres]] 5. aprill 2007, kell 04:40 (UTC) ''rahvaarv = 309 699 (1. aprill 2007) [[Kasutaja:Andres|Andres]] 11. oktoober 2008, kell 00:27 (UTC) ---- Andmed haldusjaotuse kohta on vastuolulised. Põhimõtteliselt ei peaks muid haldusüksusi olema kui vallad. Maakondadel paistavad siiski olevat mingid funktsioonid. Piirkonnad on ainult statistilised üksused. Ja nagu öeldud, maakondade nimed tuleks teisiti kirjutada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 8. juuli 2009, kell 09:13 (UTC) ---- Ma neid viimasena lisatud pindalasid ei täpsustanud; nende kohta tundub olevat palju erinevaid andmeid. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 29. märts 2010, kell 03:22 (EEST) ---- rahvaarv = 317 593 (1.12.2009) [[Kasutaja:Andres|Andres]] 10. mai 2010, kell 18:07 (EEST) ---- ''Ta asub ka Põhja-Ameerika laama ja Euraasia laama piiril. : Minu meelest peaks see lause minema geoloogilise ehituse alla. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 2. juuli 2010, kell 20:31 (EEST) ---- Miks ajalugu on ettepoole tõstetud? Meil on kokkulepe järgida sellist järjestust nagu artiklis [[Albaania]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 23. aprill 2011, kell 23:21 (EEST) ---- ''[[2016]]. aasta [[2. aprill|2. aprillil]] saatis USA NATO õhuluuremissioonide toetamiseks Islandisse hävitajaid [[F-15 Eagle|F-15C Eagle]]. :Sel puudub kontekst. Arvan, et tähtaeg (september 2016) on ka oluline. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. aprill 2016, kell 08:56 (EEST) ---- Või ikka pole ta (veel) ametis? --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 7. aprill 2016, kell 03:38 (EEST) == Statistika == "Statistikaameti 2008. aasta andmetel oli see 93,2% elanikkonna emakeel ja 2006. aastaks on see näitaja langenud 80% kanti."" See lause tekitab küsimusi. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 1. september 2026, kell 09:32 (EEST) :Aitäh! Õige aastaarv on 2016. Teen paranduse. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. september 2026, kell 10:53 (EEST) == Artikli struktuurist ja sisust == Rõõm näha, et Andres on selle artikliga hulga väärt tööd teinud! Siiski mõned märkused edaspidiseks: * Peatykk "Loodus" on praegu liiga detailne ja võtab yksnes sisukorras (rääkimata artikli sisust) juba väga palju ruumi. Sellest võiks teha eraldi artikli, koondades siia vaid kõige põhilisema ja ylevaatlikuma kirjelduse. Näiteks nii palju alapeatykke ei tohiks seal olla, vrd enwiki. * Haldusjaotuse võiks samuti viia eraldi artiklisse, siin ei ole mõtet endisest halduskorraldusest kõneleda - seda enam, et pea yhegi maakonna kohta pole meil isegi artiklit. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 1. september 2026, kell 19:58 (EEST) :Olen nõus, et vulkaanide kirjeldus sissejuhatuses on liiga üksikasjalik. Osa sellest võib allapoole üle viia, kui see ei ole dubleeriv. Jah, looduse osa on võib-olla küll liiga üksikasjalik, aga seda ei saa enne lühendada, kui eriartikkel on olemas. Minu arvates alapealkirjad aitavad otsitavat leida. Seal on ka asju, mida ma ei oska ühise nimetaja alla panna. Võtsin sisu lisamisel igal pool eeskujuks afrikaani artikli, mis on eeskujulikuks tunnistatud, kuigi ta seda kaugeltki ei vääri. Võtan nüüd teised eeskujud ette, ja kui ma enne ära ei tüdine, siis teen valdkonnaartiklid ka. :Ma ei ole nõus, et on niisugune traditsioon, et ajalugu on eespool. Traditsioon on panna ajalugu tänapäeva ja kultuuri vahele (ENEs/EE). Me ei ole järjestuses kokkuleppele jõudnud. Ivo argument on see, et tänapäeva ei ole võimalik mõista, kui ei tea ajalugu. Mina jälle ütleksin, et ajalugu pole võimalik mõista, kui ei tea, mille ajalugu see on. Mind häirib eriti, kui ajalugu on enne asendit ja suurust ja enne loodust. :Ma ei ole nõus meedia paigutamisega kultuuri alla, sest vaevalt sealt osatakse otsida. "Poliitika" ei ole hea pealkiri, sest riigikord ega haldusjaotus ei ole poliitika. Võib muidugi ka kõik need eraldi panna, aga siis jääb kasutamata võimalus neid rühmitada "Riigi" alla. Igal juhul "Ametiühingud" ei sobi minu meelest kummagi alla. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. september 2026, kell 23:24 (EEST) ::1) Iga asja ei pea riigi artiklisse panema. 2) Mistahes riigi kujundavad inimesed ning ilma (inim)ajaloo mõistmiseta pole mõtet ülejäänust rääkida. 3) Kõigis riigiartiklites peaks läbivalt kasutama sama süsteemi. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 2. september 2026, kell 00:50 (EEST) :::1. ja 3. punktiga olen nõus. ::: Jah, riigi kujundavad inimesed. Aga igas riigis on asju, mida inimesed pole kujundanud. Jah, iga kultuurinähtuse täielikuks mõistmiseks on tarvis tunda selle nähtuse ajalugu. Aga esiteks, riigi entsüklopeediaartikkel ei anna täielikku mõistmist selle riigi iga asja kohta, teiseks, mõistmiseks ei ole tarvis teada kõike, mis ajaloos kirjas on. Arvan, et võiks piisata sellest, mis on kirjas sissejuhatuses. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. september 2026, kell 01:21 (EEST) :: Mis puutub "Meedia" ja "Ametiyhingute" liigendusse, siis võib-olla ei ole mu uus lahendus tõesti kõige parem, kuid minu meelest veel halvem on variant, kus me loome yldiste ylapeatykkide kõrvale liiga spetsiifilisi sama astme peatykke. Näiteks: "Ajalugu", "Loodus", "Rahvastik, "Majandus", "Lennujaamad", "Kaitseministeerium" - no ei ole tasemelt yhtlane loetelu. :: Mulle näikse, et "Poliitika" on sobiv, sest riik ja selle korraldus on ju kyll poliitiline struktuur ja kysimus. Aga hyva, ma ei ytle, et siin on minu lähenemine tingimata kõige parem, mu põhiliseks murekohaks olid pigem need liigspetsiifilised kirjeldused. :: Ahjaa, "Ajaloo" tahapoole viimise osas ma ei ole nõus – see on peaaegu alati olnud yks esimesi peatykke sõltumata konkreetsest teemast (vt ka nt tehnika, institutsioonid). :: - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 2. september 2026, kell 09:07 (EEST) :::Kus Sa näed "Kaitseministeerium" ja "Lennujaamad"? Nendega ei ole probleemi, sest need sobivad üldisemate teemade alla. Ametiühingud ja meedia minu meelest ei sobi. Ivo pani ametiühingud hoopis majanduse alla. Sinna see minu meelest ka ei sobi. Ma leian, et kui me teemasid kunstlikult ühendame, siis me teeme otsitu leidmise raskemaks, mitte kergemaks. Sisu peab vastama pealkirjale. Teistes artiklites on meil "Riik", mitte "Poliitika". Nojah, riigikord kujundatakse küll poliitiliselt, aga riigiartiklis sellest ei räägita. :::Mina olen enam-vähem iga teema puhul ajaloo pannud lõppu, sest tavaliselt vastab see paremini esituse loogikale. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. september 2026, kell 11:09 (EEST) :::: See oli kujundlik näide, jah. Igatahes, ma ei näe, et meedia oleks kultuuri all kuidagi valem kui näiteks kirjandus. Lisaks pole ma kindel, et eraldi alapeatykki (rääkimata esimese astme peatykist) "ametiyhingud" on yleyldse siia tarvis. Neid võib mainida kyll, aga muu jutu sees ning olemasolevatest teemadest liigenduvad nad justnimelt majanduse või poliitikaga kõige enam. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 2. september 2026, kell 11:56 (EEST) : Ahjaa, "Asend ja suurus" ning "Loodus" peaks moodustama yhe koondpeatyki. Ei ole tarviline neid eraldada. V-o siis "Geograafia ja loodus"? - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 2. september 2026, kell 12:01 (EEST) ::See ametiühingute teema kuulub minu arvates samasse valdkonda, et riigi artikkel ei pea kõigest rääkima. Just nagu siin oli küsimus nt haldusjaotuse kohta, siis riik võis ju varem olla jaotatud 23 maakonnaks, aga ma ei näe põhjust neid täna riigiartiklis loetleda (eeldusel, et maakonnad pole just olnud Islandi riigi korraldamises midagi ajalooliselt väga olulist, milles küll sügavalt kahtlen). Kohati läheb asi selgelt liiga detailseks, mille tõttu kannatab ülevaatlikus. Nt miks peaks siin nii pikalt rääkima islandi keelest või mis põhjusel on vaja eraldi linkida "Island 2014. aasta taliolümpiamängudel" ja "Island 2018. aasta taliolümpiamängudel" (ühel juhul on meil niigi olemas artikkel [[Islandi keel]] ja teisel juhul on täiesti sobimatu selliste linkide eraldi väljatoomine). Entsüklopeedia ülesanne pole lihtsalt infot vahendada, vaid oluline on tegeleda ka prioritiseerimisega ehk anda selgelt edasi, mis on oluline ja mis nii oluline pole. ::Mis puutub ajaloosektsiooni paigutust, siis ma mõistan muret, et keeruline on ajaloo juurde minna, kui millegist muust midagi ei tea, aga siin pean ajalugu pika puuga kõige valutumaks valdkonnaks, mida algusesse paigutada, sest kõik ülejäänud (sh loodus) on üldiselt tugevalt inimestest mõjutatud, mille tõttu on asustuse ajaloo lahkamine parim sissejuhatus teemasse. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 3. september 2026, kell 02:07 (EEST) : Tahtsin veel igaks juhuks öelda, et eelnevad kommentaarid ei ole mõeldud pisendama seda sisulist väärtust, mis sa selle kaastööga lõid. Lihtsalt arutelu tolle töö parima esitlusviisi yle. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 3. september 2026, kell 10:02 (EEST) :: Mõni aeg tagasi ei oleks mina samuti artikli struktuuriga rahul olnud, aga nüüd arvan, et mida rohkem alapeatükke, seda huvitavam ja omanäolisem. Peatükkide järjestuse puhul eelistan Soome Vikipeedia eeskuju, kus "Asend ja suurus" ning "Loodus" oleks enne "Ajalugu".--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 4. september 2026, kell 05:10 (EEST) fkpimlephephocg6na6yvkyt29v06td 7228354 7228352 2026-09-04T02:32:24Z Sendrasendra 225202 /* Artikli struktuurist ja sisust */ 7228354 wikitext text/x-wiki == Maakondade nimed == EKI järgi [http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn.cgi?form=mm&lang=et&kohanimi=&f2v=Y&keel=&allikas=&staatus=P&nimeliik=a2&maakond=IS&vald=&kihelkond=&asum=&of=tb] ei ole maakondade nimedes "''-sýsla''" lõppu. Inglise ja islandi vikides on need aga kasutusel. Oskab keegi asjatundja selgitada kumb on "õigem" (siin kasutamiseks)? --[[Kasutaja:TarmoK|TarmoK]] 10:53, 29 mai 2005 (UTC) : Kui ''sýsla'' tõlkida maakonnaks, siis näiteks ''Gullbringusýsla'' oleks eesti keeles "Gullbringa maakond". [[Kasutaja:Andres|Andres]] 11:17, 29 mai 2005 (UTC) :: Minu meelest tuleks kasutada just "maakondi". [[Kasutaja:Andres|Andres]] 8. juuli 2009, kell 09:13 (UTC) ---- Kas eesti keeles on olemas sõna "jökull"? Islandi sõnas ''jökull'' on rõhk esimesel silbil, ligikaudne hääldus [j'öökhüt]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 19:32, 2 Jun 2005 (UTC) : Ei tea sellist terminit eesti keeles olevat. Jökull peaks ju liustik olema. [[Kasutaja:Nixdorf|Siim]] 16:38, 8 Jun 2005 (UTC) ---- ''Peale suure saare kuulub riigile veel mõni lähedalasuv väikesaar'' ehk ikka natuke rohkem kui mõni. [[Kasutaja:Nixdorf|Siim]] 16:38, 8 Jun 2005 (UTC) ''Island asub otse lühimal õhuteel Euroopa ja Ameerika vahel'' Kahtlane. Euroopa ja Ameerika on suured maailmajaod. Brasiilia ja Portugali vahet lendav lennuk tõenäoliset üle Islandi ei lähe. [[Kasutaja:Nixdorf|Siim]] 16:38, 8 Jun 2005 (UTC) Pinnaehitus ei ole mingi geoloogiline mõiste. Tuleks öelda geoloogiline ehitus. [[Kasutaja:Nixdorf|Siim]] 16:38, 8 Jun 2005 (UTC) ''Island ei kuulu geoloogiliselt ka ühegi mandri ega maailmajao juurde'' Ei saagi ju geoloogiliselt kuuluda mõne maailmajao juurde, sest maailmajagu ei ole geoloogiline mõiste. [[Kasutaja:Nixdorf|Siim]] 16:38, 8 Jun 2005 (UTC) ''kuigi seal leidub ka kuhikvulkaane'' kuhikvulkaan on minu jaoks tundmatu mõiste. [[Kasutaja:Nixdorf|Siim]] 16:38, 8 Jun 2005 (UTC) ''Platoo on algusest peale täis maakoorelõhesid, mis jagavad selle üksikuteks pangasteks'' sellist mõistet nagu maakoorelõhe ei ole minu teada olemas ja vastava lingi tekitamine küsitav. Pangas tähendab geoloogias midagi muud. [[Kasutaja:Nixdorf|Siim]] 16:38, 8 Jun 2005 (UTC) ''Jõgesid on Islandil kaht liiki'' Aga millised need kaks liiki siis on? [[Kasutaja:Nixdorf|Siim]] 16:38, 8 Jun 2005 (UTC) : Palun toimeta niipalju kui oskad. Pole teada, kas autor tuleb tagasi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 16:45, 8 Jun 2005 (UTC) ---- Faktid Keel: islandi Pealinn: Reykjavík President: Ólafur Ragnar Grímsson Peaminister: Halldór Ásgrímsson Pindala: 103 000 km² Rahvaarv: 280 798 Iseseisvus :17. juuni 1944 Rahaühik:kroon (ISK) Ajavöönd: maailmaaeg Riigihümn: Lofsöngur Üldine iseloomustus Island on saareriik mis asub polaarjoone lähedal. Islandist Norrani on 1000 km. Ja Šotimaani 800 km. Island kuulub Euroopasse ja asub Euroopa ja Ameerika mandrite vahel. Islandil on ka karm elada kuna sa oled ju ülejäänud maailmast eraldatud. Ajalugu Esimesena asustasid Islandi mungad kes tulid sinna 8. saj. peale kristust.Seejärel hõivasid saare ära viikingid kes tulid sinna 870. aastal. Hiljem 1262. aastal alistas Islandi Norra kuningas.1944 aastal kuulutati välja Islandi Vabariik. Ajaloosündmuste kokkuvõte (tähtsmad) 874-930 Islandi asustamine, peamiselt Norra asukate poolt 982 Erik Punane avastas Gröönimaa 1000 Islandased pöördusid rahumeelselt ristiusku. Leifur Eiriksson jõudis esimese eu- rooplasena Ameerika mandrile 1030-1120 „Rahuaeg“ 1262 Norra kuningas vallutas Islandi 1380 Island langes koos Norraga Taani Kuningriigi võimu alla 1402-1404 Musta surma katk 1602 Kuningas kehtestas kaubanduskeelu 1783-1785 Hävitav Lakagigari vulkaani purse. 1787 Kaubanduskeelus tehti järelandmisi 1818 Rajati Rahvusraamatukogu 1863 Asustati Rahvamuuseum 1874 Tähistati maa asustamise tuhandendat aastapäeva Thingvelliris. Taani kuningas andis Islandile põhiseaduse koostamise õigust. 1911 Asutati Islandi ülikool 1940 Briti väed saabusid Islandisse 1941 USA väed pakkusid Islandile kaitset 1946 Island liitus ÜRO-ga 1949 Island liitus NATO-ga 1951 Islandi ja USA vahel sõlmiti kaitseleping 1971 Kopenhaagen tagastas Islandile esimesed vanad käsikirjad 1996 Islandi uueks presidendiks valiti Ólafur Ragnar Grímsson. 2000 Reykjavik valiti Euroopa kultuuripealinnaks Loodus Statistika: Islandi kogu pindala on 103000 ruutkilomeetrit (üle kahe korra Eestist suurem). Haritud põllumaad on seal 1%, karjamaad 20%, 11% katab kivistunud laava ning 12% jääliustikke. Ülejäänud on linnade alla kuuluv ala ja lihtsalt väljad Vulkaanid: Islandi üks ohtlikemaid aktiivsetest vulkaanidest on Laki. Aktiivseid vulkaane on seal teisigi. Väikseid purskeid esineb tihti kuid ohtlikumad pursked toimuvad 5-6 aasta. Islandi asustamisest teatakse 150 vulkaanipurset. 1783 toimus selline vulkaanipurse, mida maailm polnud enne näinud. Surid 10000 inimest ja suur osa loomakarjast. Islandil on ka veealusest vulkaanipurskest tekkinud saar. Teadlased saavad uurida sellel saarel täiesti uue elu algust.Ohtlikemaid vulkaanipurskeid toimub iga 5-6aasta tagant.Vahepeal esineb ka maavärinaid. Geisrid ja kuumaveeallikad Islandil on kuumaveealikaid umbes 300 ja nende vee keskmine temperatuur on 70 C. Kuumaveeallikatest kuulsaim on Blue Lagoon. Selle üks külastus maksab 63 EEK. Islandil asub ka maailma suurim kuumaveeallikas. See toodab 150l kuuma vett sekundis ja ta nimi on Deildartunguhver Terve Island saab teve oma kütte kuumaveeallikatest. Mets Kuigi 10 mijonit aastat tagasi oli Islandil palju puid on seal tänapäeval väga vähe puid. Õiged metsad puuduvad kuna laavahood hävitavad suure osa metsadest ja eks iminesed tahavad maju ka ehitada läheb sellestki osa metsa. Levinum puu on islandil kask, aga see ei tähenda veel et et seal oleks palju metsa metsa on sel ainult 1% maismaa pinnast. Loomastik: sajandil ei elanud seal ühtegi imetajat peale polaarrebase.Praegu peetakse seal umbes samasuguseid koduloomi nagu Eestis: kanu, kitsi, lehmi, sigu, kasse ja koeri. Levinumad on hobused ja lehmad. Islandi peamine majandusharu on kalapüük . Kaladest on seal siseveekogude vees lõhesid ,forelle ja angerjaid. Meres on levinumad kalad tursk, piksa ja sei. Islandil jahitakse ka hülgeid ja vaalasid. Suurimad jõed, järved jne. Islandil Islandi kõrgeim mägi on 2119 meetrit merepinnast. Suurim jääliustik Vatnajökull on 8300 ruutmeetrit suur ja ta on Euroopa suurim omataoliste seas. Žingvallvatn on Islandi suurim järv kuigi ta on 3 korda väikse Võrtsjärvest. Ta suurus on 83,7 m2. Pikim jõgi Žjórsa on 237 km pikk. Suurim kosk on Dettifoss. Kliima. Islandil peaks olema väga külm kuna ta on põhjas ,aga Golfi hoovus toob sinna soojust. Sellepärast on Islandil pehme kliima. Parimal juhul on Islandil sooja 23 kraadi. Talvel aga miinimum temperatuur on umbes 13 miinuskraadi ---- <table> <tr><td>[[Rahvaarv]] (2003)<br>[[Rahvastiku tihedus]]</td><td>280 798<br>2,7 in/km&sup2;</td></tr> [[Kasutaja:Andres|Andres]] 16. mai 2006, kell 15.03 (UTC) <tr><td>[[Rahvaarv]] (2005)<br>[[Rahvastiku tihedus]]</td><td>299 900<br>2,9 in/km²</td></tr> [[Kasutaja:Andres|Andres]] 4. november 2006, kell 20:29 (UTC) </table> ---- ''rahvaarv = 305 300 (2006) [[Kasutaja:Andres|Andres]] 5. aprill 2007, kell 04:40 (UTC) ''rahvaarv = 309 699 (1. aprill 2007) [[Kasutaja:Andres|Andres]] 11. oktoober 2008, kell 00:27 (UTC) ---- Andmed haldusjaotuse kohta on vastuolulised. Põhimõtteliselt ei peaks muid haldusüksusi olema kui vallad. Maakondadel paistavad siiski olevat mingid funktsioonid. Piirkonnad on ainult statistilised üksused. Ja nagu öeldud, maakondade nimed tuleks teisiti kirjutada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 8. juuli 2009, kell 09:13 (UTC) ---- Ma neid viimasena lisatud pindalasid ei täpsustanud; nende kohta tundub olevat palju erinevaid andmeid. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 29. märts 2010, kell 03:22 (EEST) ---- rahvaarv = 317 593 (1.12.2009) [[Kasutaja:Andres|Andres]] 10. mai 2010, kell 18:07 (EEST) ---- ''Ta asub ka Põhja-Ameerika laama ja Euraasia laama piiril. : Minu meelest peaks see lause minema geoloogilise ehituse alla. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 2. juuli 2010, kell 20:31 (EEST) ---- Miks ajalugu on ettepoole tõstetud? Meil on kokkulepe järgida sellist järjestust nagu artiklis [[Albaania]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 23. aprill 2011, kell 23:21 (EEST) ---- ''[[2016]]. aasta [[2. aprill|2. aprillil]] saatis USA NATO õhuluuremissioonide toetamiseks Islandisse hävitajaid [[F-15 Eagle|F-15C Eagle]]. :Sel puudub kontekst. Arvan, et tähtaeg (september 2016) on ka oluline. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. aprill 2016, kell 08:56 (EEST) ---- Või ikka pole ta (veel) ametis? --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 7. aprill 2016, kell 03:38 (EEST) == Statistika == "Statistikaameti 2008. aasta andmetel oli see 93,2% elanikkonna emakeel ja 2006. aastaks on see näitaja langenud 80% kanti."" See lause tekitab küsimusi. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 1. september 2026, kell 09:32 (EEST) :Aitäh! Õige aastaarv on 2016. Teen paranduse. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. september 2026, kell 10:53 (EEST) == Artikli struktuurist ja sisust == Rõõm näha, et Andres on selle artikliga hulga väärt tööd teinud! Siiski mõned märkused edaspidiseks: * Peatykk "Loodus" on praegu liiga detailne ja võtab yksnes sisukorras (rääkimata artikli sisust) juba väga palju ruumi. Sellest võiks teha eraldi artikli, koondades siia vaid kõige põhilisema ja ylevaatlikuma kirjelduse. Näiteks nii palju alapeatykke ei tohiks seal olla, vrd enwiki. * Haldusjaotuse võiks samuti viia eraldi artiklisse, siin ei ole mõtet endisest halduskorraldusest kõneleda - seda enam, et pea yhegi maakonna kohta pole meil isegi artiklit. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 1. september 2026, kell 19:58 (EEST) :Olen nõus, et vulkaanide kirjeldus sissejuhatuses on liiga üksikasjalik. Osa sellest võib allapoole üle viia, kui see ei ole dubleeriv. Jah, looduse osa on võib-olla küll liiga üksikasjalik, aga seda ei saa enne lühendada, kui eriartikkel on olemas. Minu arvates alapealkirjad aitavad otsitavat leida. Seal on ka asju, mida ma ei oska ühise nimetaja alla panna. Võtsin sisu lisamisel igal pool eeskujuks afrikaani artikli, mis on eeskujulikuks tunnistatud, kuigi ta seda kaugeltki ei vääri. Võtan nüüd teised eeskujud ette, ja kui ma enne ära ei tüdine, siis teen valdkonnaartiklid ka. :Ma ei ole nõus, et on niisugune traditsioon, et ajalugu on eespool. Traditsioon on panna ajalugu tänapäeva ja kultuuri vahele (ENEs/EE). Me ei ole järjestuses kokkuleppele jõudnud. Ivo argument on see, et tänapäeva ei ole võimalik mõista, kui ei tea ajalugu. Mina jälle ütleksin, et ajalugu pole võimalik mõista, kui ei tea, mille ajalugu see on. Mind häirib eriti, kui ajalugu on enne asendit ja suurust ja enne loodust. :Ma ei ole nõus meedia paigutamisega kultuuri alla, sest vaevalt sealt osatakse otsida. "Poliitika" ei ole hea pealkiri, sest riigikord ega haldusjaotus ei ole poliitika. Võib muidugi ka kõik need eraldi panna, aga siis jääb kasutamata võimalus neid rühmitada "Riigi" alla. Igal juhul "Ametiühingud" ei sobi minu meelest kummagi alla. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. september 2026, kell 23:24 (EEST) ::1) Iga asja ei pea riigi artiklisse panema. 2) Mistahes riigi kujundavad inimesed ning ilma (inim)ajaloo mõistmiseta pole mõtet ülejäänust rääkida. 3) Kõigis riigiartiklites peaks läbivalt kasutama sama süsteemi. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 2. september 2026, kell 00:50 (EEST) :::1. ja 3. punktiga olen nõus. ::: Jah, riigi kujundavad inimesed. Aga igas riigis on asju, mida inimesed pole kujundanud. Jah, iga kultuurinähtuse täielikuks mõistmiseks on tarvis tunda selle nähtuse ajalugu. Aga esiteks, riigi entsüklopeediaartikkel ei anna täielikku mõistmist selle riigi iga asja kohta, teiseks, mõistmiseks ei ole tarvis teada kõike, mis ajaloos kirjas on. Arvan, et võiks piisata sellest, mis on kirjas sissejuhatuses. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. september 2026, kell 01:21 (EEST) :: Mis puutub "Meedia" ja "Ametiyhingute" liigendusse, siis võib-olla ei ole mu uus lahendus tõesti kõige parem, kuid minu meelest veel halvem on variant, kus me loome yldiste ylapeatykkide kõrvale liiga spetsiifilisi sama astme peatykke. Näiteks: "Ajalugu", "Loodus", "Rahvastik, "Majandus", "Lennujaamad", "Kaitseministeerium" - no ei ole tasemelt yhtlane loetelu. :: Mulle näikse, et "Poliitika" on sobiv, sest riik ja selle korraldus on ju kyll poliitiline struktuur ja kysimus. Aga hyva, ma ei ytle, et siin on minu lähenemine tingimata kõige parem, mu põhiliseks murekohaks olid pigem need liigspetsiifilised kirjeldused. :: Ahjaa, "Ajaloo" tahapoole viimise osas ma ei ole nõus – see on peaaegu alati olnud yks esimesi peatykke sõltumata konkreetsest teemast (vt ka nt tehnika, institutsioonid). :: - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 2. september 2026, kell 09:07 (EEST) :::Kus Sa näed "Kaitseministeerium" ja "Lennujaamad"? Nendega ei ole probleemi, sest need sobivad üldisemate teemade alla. Ametiühingud ja meedia minu meelest ei sobi. Ivo pani ametiühingud hoopis majanduse alla. Sinna see minu meelest ka ei sobi. Ma leian, et kui me teemasid kunstlikult ühendame, siis me teeme otsitu leidmise raskemaks, mitte kergemaks. Sisu peab vastama pealkirjale. Teistes artiklites on meil "Riik", mitte "Poliitika". Nojah, riigikord kujundatakse küll poliitiliselt, aga riigiartiklis sellest ei räägita. :::Mina olen enam-vähem iga teema puhul ajaloo pannud lõppu, sest tavaliselt vastab see paremini esituse loogikale. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. september 2026, kell 11:09 (EEST) :::: See oli kujundlik näide, jah. Igatahes, ma ei näe, et meedia oleks kultuuri all kuidagi valem kui näiteks kirjandus. Lisaks pole ma kindel, et eraldi alapeatykki (rääkimata esimese astme peatykist) "ametiyhingud" on yleyldse siia tarvis. Neid võib mainida kyll, aga muu jutu sees ning olemasolevatest teemadest liigenduvad nad justnimelt majanduse või poliitikaga kõige enam. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 2. september 2026, kell 11:56 (EEST) :::: Olen Andres. Ma ei ütle, et meedia kultuuri all tingimata vale on, aga see on traditsioonide vastane, mistõttu see on kultuuri alt raskesti leitav. See on tavaliselt olnud lähestikku tervishoiu ja haridusega. :::: Ma ei saa aru, miks ametiühingutest ei võiks eraldi osa olla. Hajutatud info on pikast artiklist raskesti leitav. Ei saa teha seda alapeatükiks, kui see ei sobi ühegi peatüki alla. Või tohib see Vikipeedias ainult eraldi artikkel. Lugeja jaoks see loogika ei tööta, et tuleb kuskile ära susata. Siis otsi nõela heinakuhjast. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 4. september 2026, kell 05:32 (EEST) : Ahjaa, "Asend ja suurus" ning "Loodus" peaks moodustama yhe koondpeatyki. Ei ole tarviline neid eraldada. V-o siis "Geograafia ja loodus"? - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 2. september 2026, kell 12:01 (EEST) :: Kas asend ja suurus on looduse osa? Ma olen neid küll alati eraldanud. Kogu artikkel on geograafiateemaline. Ja peale loodusgeograafia on veel majandusgeograafia, rahvastikugeograafia jne. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 4. september 2026, kell 05:32 (EEST) ::See ametiühingute teema kuulub minu arvates samasse valdkonda, et riigi artikkel ei pea kõigest rääkima. Just nagu siin oli küsimus nt haldusjaotuse kohta, siis riik võis ju varem olla jaotatud 23 maakonnaks, aga ma ei näe põhjust neid täna riigiartiklis loetleda (eeldusel, et maakonnad pole just olnud Islandi riigi korraldamises midagi ajalooliselt väga olulist, milles küll sügavalt kahtlen). Kohati läheb asi selgelt liiga detailseks, mille tõttu kannatab ülevaatlikus. Nt miks peaks siin nii pikalt rääkima islandi keelest või mis põhjusel on vaja eraldi linkida "Island 2014. aasta taliolümpiamängudel" ja "Island 2018. aasta taliolümpiamängudel" (ühel juhul on meil niigi olemas artikkel [[Islandi keel]] ja teisel juhul on täiesti sobimatu selliste linkide eraldi väljatoomine). Entsüklopeedia ülesanne pole lihtsalt infot vahendada, vaid oluline on tegeleda ka prioritiseerimisega ehk anda selgelt edasi, mis on oluline ja mis nii oluline pole. ::Mis puutub ajaloosektsiooni paigutust, siis ma mõistan muret, et keeruline on ajaloo juurde minna, kui millegist muust midagi ei tea, aga siin pean ajalugu pika puuga kõige valutumaks valdkonnaks, mida algusesse paigutada, sest kõik ülejäänud (sh loodus) on üldiselt tugevalt inimestest mõjutatud, mille tõttu on asustuse ajaloo lahkamine parim sissejuhatus teemasse. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 3. september 2026, kell 02:07 (EEST) : Tahtsin veel igaks juhuks öelda, et eelnevad kommentaarid ei ole mõeldud pisendama seda sisulist väärtust, mis sa selle kaastööga lõid. Lihtsalt arutelu tolle töö parima esitlusviisi yle. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 3. september 2026, kell 10:02 (EEST) :Ma olen nõus, et riigiartikkel ei pea kõigest rääkima, aga sellest ei järeldu, millest ta peaks rääkima. :Kas ma oleksin pidanud maakonnad lihtsalt ära kustutama? Praegu veel ei ole lehte, kuhu need panna. :Seal, kus on liiga detailne, tuleb teha alamartikkel. :Islandi keelest ei pea siin rääkima, kuigi õigupoolest miks mitte. See tundub küll olevat kultuuri osa. Aga mul ei ole midagi selle vastu, et liita see alapeatükk keele artikliga. :Kui meil oleks artikkel [[Island olümpiamängudel]], siis ei oleks neid linke tarvis. Kui kohe näidata, millised artiklid on olemas, siis minu meelest see ongi ülevaatlik. Muide spordi osa on lõpuni toimetamata. -- :Ma olen ka nõus, et olulist ja ebaolulist on tarvis eristada, aga minu meelest see on peenhäälestus. Jämedam töö, nagu materjali lisamine, on minu meelest prioriteetne. Igatahes ma ei suuda neid asju korraga teha. :Island on minu meelest hea näide: kui me loodust ja asendit ei tea, siis me ei mõista ka ajalugu. Aga peatükkide järjestusel ei ole erilist tähtsust, kui on korralik sissejuhatus. Iseasi, kui artikkel on nii lühike, et selle saab järjest läbi lugeda. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 4. september 2026, kell 05:32 (EEST) 8noqtxrew25n3w3bx8uhj5pfukw094s 7228355 7228354 2026-09-04T02:35:23Z Sendrasendra 225202 7228355 wikitext text/x-wiki == Maakondade nimed == EKI järgi [http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn.cgi?form=mm&lang=et&kohanimi=&f2v=Y&keel=&allikas=&staatus=P&nimeliik=a2&maakond=IS&vald=&kihelkond=&asum=&of=tb] ei ole maakondade nimedes "''-sýsla''" lõppu. Inglise ja islandi vikides on need aga kasutusel. Oskab keegi asjatundja selgitada kumb on "õigem" (siin kasutamiseks)? --[[Kasutaja:TarmoK|TarmoK]] 10:53, 29 mai 2005 (UTC) : Kui ''sýsla'' tõlkida maakonnaks, siis näiteks ''Gullbringusýsla'' oleks eesti keeles "Gullbringa maakond". [[Kasutaja:Andres|Andres]] 11:17, 29 mai 2005 (UTC) :: Minu meelest tuleks kasutada just "maakondi". [[Kasutaja:Andres|Andres]] 8. juuli 2009, kell 09:13 (UTC) ---- Kas eesti keeles on olemas sõna "jökull"? Islandi sõnas ''jökull'' on rõhk esimesel silbil, ligikaudne hääldus [j'öökhüt]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 19:32, 2 Jun 2005 (UTC) : Ei tea sellist terminit eesti keeles olevat. Jökull peaks ju liustik olema. [[Kasutaja:Nixdorf|Siim]] 16:38, 8 Jun 2005 (UTC) ---- ''Peale suure saare kuulub riigile veel mõni lähedalasuv väikesaar'' ehk ikka natuke rohkem kui mõni. [[Kasutaja:Nixdorf|Siim]] 16:38, 8 Jun 2005 (UTC) ''Island asub otse lühimal õhuteel Euroopa ja Ameerika vahel'' Kahtlane. Euroopa ja Ameerika on suured maailmajaod. Brasiilia ja Portugali vahet lendav lennuk tõenäoliset üle Islandi ei lähe. [[Kasutaja:Nixdorf|Siim]] 16:38, 8 Jun 2005 (UTC) Pinnaehitus ei ole mingi geoloogiline mõiste. Tuleks öelda geoloogiline ehitus. [[Kasutaja:Nixdorf|Siim]] 16:38, 8 Jun 2005 (UTC) ''Island ei kuulu geoloogiliselt ka ühegi mandri ega maailmajao juurde'' Ei saagi ju geoloogiliselt kuuluda mõne maailmajao juurde, sest maailmajagu ei ole geoloogiline mõiste. [[Kasutaja:Nixdorf|Siim]] 16:38, 8 Jun 2005 (UTC) ''kuigi seal leidub ka kuhikvulkaane'' kuhikvulkaan on minu jaoks tundmatu mõiste. [[Kasutaja:Nixdorf|Siim]] 16:38, 8 Jun 2005 (UTC) ''Platoo on algusest peale täis maakoorelõhesid, mis jagavad selle üksikuteks pangasteks'' sellist mõistet nagu maakoorelõhe ei ole minu teada olemas ja vastava lingi tekitamine küsitav. Pangas tähendab geoloogias midagi muud. [[Kasutaja:Nixdorf|Siim]] 16:38, 8 Jun 2005 (UTC) ''Jõgesid on Islandil kaht liiki'' Aga millised need kaks liiki siis on? [[Kasutaja:Nixdorf|Siim]] 16:38, 8 Jun 2005 (UTC) : Palun toimeta niipalju kui oskad. Pole teada, kas autor tuleb tagasi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 16:45, 8 Jun 2005 (UTC) ---- Faktid Keel: islandi Pealinn: Reykjavík President: Ólafur Ragnar Grímsson Peaminister: Halldór Ásgrímsson Pindala: 103 000 km² Rahvaarv: 280 798 Iseseisvus :17. juuni 1944 Rahaühik:kroon (ISK) Ajavöönd: maailmaaeg Riigihümn: Lofsöngur Üldine iseloomustus Island on saareriik mis asub polaarjoone lähedal. Islandist Norrani on 1000 km. Ja Šotimaani 800 km. Island kuulub Euroopasse ja asub Euroopa ja Ameerika mandrite vahel. Islandil on ka karm elada kuna sa oled ju ülejäänud maailmast eraldatud. Ajalugu Esimesena asustasid Islandi mungad kes tulid sinna 8. saj. peale kristust.Seejärel hõivasid saare ära viikingid kes tulid sinna 870. aastal. Hiljem 1262. aastal alistas Islandi Norra kuningas.1944 aastal kuulutati välja Islandi Vabariik. Ajaloosündmuste kokkuvõte (tähtsmad) 874-930 Islandi asustamine, peamiselt Norra asukate poolt 982 Erik Punane avastas Gröönimaa 1000 Islandased pöördusid rahumeelselt ristiusku. Leifur Eiriksson jõudis esimese eu- rooplasena Ameerika mandrile 1030-1120 „Rahuaeg“ 1262 Norra kuningas vallutas Islandi 1380 Island langes koos Norraga Taani Kuningriigi võimu alla 1402-1404 Musta surma katk 1602 Kuningas kehtestas kaubanduskeelu 1783-1785 Hävitav Lakagigari vulkaani purse. 1787 Kaubanduskeelus tehti järelandmisi 1818 Rajati Rahvusraamatukogu 1863 Asustati Rahvamuuseum 1874 Tähistati maa asustamise tuhandendat aastapäeva Thingvelliris. Taani kuningas andis Islandile põhiseaduse koostamise õigust. 1911 Asutati Islandi ülikool 1940 Briti väed saabusid Islandisse 1941 USA väed pakkusid Islandile kaitset 1946 Island liitus ÜRO-ga 1949 Island liitus NATO-ga 1951 Islandi ja USA vahel sõlmiti kaitseleping 1971 Kopenhaagen tagastas Islandile esimesed vanad käsikirjad 1996 Islandi uueks presidendiks valiti Ólafur Ragnar Grímsson. 2000 Reykjavik valiti Euroopa kultuuripealinnaks Loodus Statistika: Islandi kogu pindala on 103000 ruutkilomeetrit (üle kahe korra Eestist suurem). Haritud põllumaad on seal 1%, karjamaad 20%, 11% katab kivistunud laava ning 12% jääliustikke. Ülejäänud on linnade alla kuuluv ala ja lihtsalt väljad Vulkaanid: Islandi üks ohtlikemaid aktiivsetest vulkaanidest on Laki. Aktiivseid vulkaane on seal teisigi. Väikseid purskeid esineb tihti kuid ohtlikumad pursked toimuvad 5-6 aasta. Islandi asustamisest teatakse 150 vulkaanipurset. 1783 toimus selline vulkaanipurse, mida maailm polnud enne näinud. Surid 10000 inimest ja suur osa loomakarjast. Islandil on ka veealusest vulkaanipurskest tekkinud saar. Teadlased saavad uurida sellel saarel täiesti uue elu algust.Ohtlikemaid vulkaanipurskeid toimub iga 5-6aasta tagant.Vahepeal esineb ka maavärinaid. Geisrid ja kuumaveeallikad Islandil on kuumaveealikaid umbes 300 ja nende vee keskmine temperatuur on 70 C. Kuumaveeallikatest kuulsaim on Blue Lagoon. Selle üks külastus maksab 63 EEK. Islandil asub ka maailma suurim kuumaveeallikas. See toodab 150l kuuma vett sekundis ja ta nimi on Deildartunguhver Terve Island saab teve oma kütte kuumaveeallikatest. Mets Kuigi 10 mijonit aastat tagasi oli Islandil palju puid on seal tänapäeval väga vähe puid. Õiged metsad puuduvad kuna laavahood hävitavad suure osa metsadest ja eks iminesed tahavad maju ka ehitada läheb sellestki osa metsa. Levinum puu on islandil kask, aga see ei tähenda veel et et seal oleks palju metsa metsa on sel ainult 1% maismaa pinnast. Loomastik: sajandil ei elanud seal ühtegi imetajat peale polaarrebase.Praegu peetakse seal umbes samasuguseid koduloomi nagu Eestis: kanu, kitsi, lehmi, sigu, kasse ja koeri. Levinumad on hobused ja lehmad. Islandi peamine majandusharu on kalapüük . Kaladest on seal siseveekogude vees lõhesid ,forelle ja angerjaid. Meres on levinumad kalad tursk, piksa ja sei. Islandil jahitakse ka hülgeid ja vaalasid. Suurimad jõed, järved jne. Islandil Islandi kõrgeim mägi on 2119 meetrit merepinnast. Suurim jääliustik Vatnajökull on 8300 ruutmeetrit suur ja ta on Euroopa suurim omataoliste seas. Žingvallvatn on Islandi suurim järv kuigi ta on 3 korda väikse Võrtsjärvest. Ta suurus on 83,7 m2. Pikim jõgi Žjórsa on 237 km pikk. Suurim kosk on Dettifoss. Kliima. Islandil peaks olema väga külm kuna ta on põhjas ,aga Golfi hoovus toob sinna soojust. Sellepärast on Islandil pehme kliima. Parimal juhul on Islandil sooja 23 kraadi. Talvel aga miinimum temperatuur on umbes 13 miinuskraadi ---- <table> <tr><td>[[Rahvaarv]] (2003)<br>[[Rahvastiku tihedus]]</td><td>280 798<br>2,7 in/km&sup2;</td></tr> [[Kasutaja:Andres|Andres]] 16. mai 2006, kell 15.03 (UTC) <tr><td>[[Rahvaarv]] (2005)<br>[[Rahvastiku tihedus]]</td><td>299 900<br>2,9 in/km²</td></tr> [[Kasutaja:Andres|Andres]] 4. november 2006, kell 20:29 (UTC) </table> ---- ''rahvaarv = 305 300 (2006) [[Kasutaja:Andres|Andres]] 5. aprill 2007, kell 04:40 (UTC) ''rahvaarv = 309 699 (1. aprill 2007) [[Kasutaja:Andres|Andres]] 11. oktoober 2008, kell 00:27 (UTC) ---- Andmed haldusjaotuse kohta on vastuolulised. Põhimõtteliselt ei peaks muid haldusüksusi olema kui vallad. Maakondadel paistavad siiski olevat mingid funktsioonid. Piirkonnad on ainult statistilised üksused. Ja nagu öeldud, maakondade nimed tuleks teisiti kirjutada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 8. juuli 2009, kell 09:13 (UTC) ---- Ma neid viimasena lisatud pindalasid ei täpsustanud; nende kohta tundub olevat palju erinevaid andmeid. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 29. märts 2010, kell 03:22 (EEST) ---- rahvaarv = 317 593 (1.12.2009) [[Kasutaja:Andres|Andres]] 10. mai 2010, kell 18:07 (EEST) ---- ''Ta asub ka Põhja-Ameerika laama ja Euraasia laama piiril. : Minu meelest peaks see lause minema geoloogilise ehituse alla. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 2. juuli 2010, kell 20:31 (EEST) ---- Miks ajalugu on ettepoole tõstetud? Meil on kokkulepe järgida sellist järjestust nagu artiklis [[Albaania]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 23. aprill 2011, kell 23:21 (EEST) ---- ''[[2016]]. aasta [[2. aprill|2. aprillil]] saatis USA NATO õhuluuremissioonide toetamiseks Islandisse hävitajaid [[F-15 Eagle|F-15C Eagle]]. :Sel puudub kontekst. Arvan, et tähtaeg (september 2016) on ka oluline. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. aprill 2016, kell 08:56 (EEST) ---- Või ikka pole ta (veel) ametis? --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 7. aprill 2016, kell 03:38 (EEST) == Statistika == "Statistikaameti 2008. aasta andmetel oli see 93,2% elanikkonna emakeel ja 2006. aastaks on see näitaja langenud 80% kanti."" See lause tekitab küsimusi. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 1. september 2026, kell 09:32 (EEST) :Aitäh! Õige aastaarv on 2016. Teen paranduse. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. september 2026, kell 10:53 (EEST) == Artikli struktuurist ja sisust == Rõõm näha, et Andres on selle artikliga hulga väärt tööd teinud! Siiski mõned märkused edaspidiseks: * Peatykk "Loodus" on praegu liiga detailne ja võtab yksnes sisukorras (rääkimata artikli sisust) juba väga palju ruumi. Sellest võiks teha eraldi artikli, koondades siia vaid kõige põhilisema ja ylevaatlikuma kirjelduse. Näiteks nii palju alapeatykke ei tohiks seal olla, vrd enwiki. * Haldusjaotuse võiks samuti viia eraldi artiklisse, siin ei ole mõtet endisest halduskorraldusest kõneleda - seda enam, et pea yhegi maakonna kohta pole meil isegi artiklit. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 1. september 2026, kell 19:58 (EEST) :Olen nõus, et vulkaanide kirjeldus sissejuhatuses on liiga üksikasjalik. Osa sellest võib allapoole üle viia, kui see ei ole dubleeriv. Jah, looduse osa on võib-olla küll liiga üksikasjalik, aga seda ei saa enne lühendada, kui eriartikkel on olemas. Minu arvates alapealkirjad aitavad otsitavat leida. Seal on ka asju, mida ma ei oska ühise nimetaja alla panna. Võtsin sisu lisamisel igal pool eeskujuks afrikaani artikli, mis on eeskujulikuks tunnistatud, kuigi ta seda kaugeltki ei vääri. Võtan nüüd teised eeskujud ette, ja kui ma enne ära ei tüdine, siis teen valdkonnaartiklid ka. :Ma ei ole nõus, et on niisugune traditsioon, et ajalugu on eespool. Traditsioon on panna ajalugu tänapäeva ja kultuuri vahele (ENEs/EE). Me ei ole järjestuses kokkuleppele jõudnud. Ivo argument on see, et tänapäeva ei ole võimalik mõista, kui ei tea ajalugu. Mina jälle ütleksin, et ajalugu pole võimalik mõista, kui ei tea, mille ajalugu see on. Mind häirib eriti, kui ajalugu on enne asendit ja suurust ja enne loodust. :Ma ei ole nõus meedia paigutamisega kultuuri alla, sest vaevalt sealt osatakse otsida. "Poliitika" ei ole hea pealkiri, sest riigikord ega haldusjaotus ei ole poliitika. Võib muidugi ka kõik need eraldi panna, aga siis jääb kasutamata võimalus neid rühmitada "Riigi" alla. Igal juhul "Ametiühingud" ei sobi minu meelest kummagi alla. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. september 2026, kell 23:24 (EEST) ::1) Iga asja ei pea riigi artiklisse panema. 2) Mistahes riigi kujundavad inimesed ning ilma (inim)ajaloo mõistmiseta pole mõtet ülejäänust rääkida. 3) Kõigis riigiartiklites peaks läbivalt kasutama sama süsteemi. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 2. september 2026, kell 00:50 (EEST) :::1. ja 3. punktiga olen nõus. ::: Jah, riigi kujundavad inimesed. Aga igas riigis on asju, mida inimesed pole kujundanud. Jah, iga kultuurinähtuse täielikuks mõistmiseks on tarvis tunda selle nähtuse ajalugu. Aga esiteks, riigi entsüklopeediaartikkel ei anna täielikku mõistmist selle riigi iga asja kohta, teiseks, mõistmiseks ei ole tarvis teada kõike, mis ajaloos kirjas on. Arvan, et võiks piisata sellest, mis on kirjas sissejuhatuses. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. september 2026, kell 01:21 (EEST) :: Mis puutub "Meedia" ja "Ametiyhingute" liigendusse, siis võib-olla ei ole mu uus lahendus tõesti kõige parem, kuid minu meelest veel halvem on variant, kus me loome yldiste ylapeatykkide kõrvale liiga spetsiifilisi sama astme peatykke. Näiteks: "Ajalugu", "Loodus", "Rahvastik, "Majandus", "Lennujaamad", "Kaitseministeerium" - no ei ole tasemelt yhtlane loetelu. :: Mulle näikse, et "Poliitika" on sobiv, sest riik ja selle korraldus on ju kyll poliitiline struktuur ja kysimus. Aga hyva, ma ei ytle, et siin on minu lähenemine tingimata kõige parem, mu põhiliseks murekohaks olid pigem need liigspetsiifilised kirjeldused. :: Ahjaa, "Ajaloo" tahapoole viimise osas ma ei ole nõus – see on peaaegu alati olnud yks esimesi peatykke sõltumata konkreetsest teemast (vt ka nt tehnika, institutsioonid). :: - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 2. september 2026, kell 09:07 (EEST) :::Kus Sa näed "Kaitseministeerium" ja "Lennujaamad"? Nendega ei ole probleemi, sest need sobivad üldisemate teemade alla. Ametiühingud ja meedia minu meelest ei sobi. Ivo pani ametiühingud hoopis majanduse alla. Sinna see minu meelest ka ei sobi. Ma leian, et kui me teemasid kunstlikult ühendame, siis me teeme otsitu leidmise raskemaks, mitte kergemaks. Sisu peab vastama pealkirjale. Teistes artiklites on meil "Riik", mitte "Poliitika". Nojah, riigikord kujundatakse küll poliitiliselt, aga riigiartiklis sellest ei räägita. :::Mina olen enam-vähem iga teema puhul ajaloo pannud lõppu, sest tavaliselt vastab see paremini esituse loogikale. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. september 2026, kell 11:09 (EEST) :::: See oli kujundlik näide, jah. Igatahes, ma ei näe, et meedia oleks kultuuri all kuidagi valem kui näiteks kirjandus. Lisaks pole ma kindel, et eraldi alapeatykki (rääkimata esimese astme peatykist) "ametiyhingud" on yleyldse siia tarvis. Neid võib mainida kyll, aga muu jutu sees ning olemasolevatest teemadest liigenduvad nad justnimelt majanduse või poliitikaga kõige enam. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 2. september 2026, kell 11:56 (EEST) :::: Olen Andres. Ma ei ütle, et meedia kultuuri all tingimata vale on, aga see on traditsioonide vastane, mistõttu see on kultuuri alt raskesti leitav. See on tavaliselt olnud lähestikku tervishoiu ja haridusega. :::: Ma ei saa aru, miks ametiühingutest ei võiks eraldi osa olla. Hajutatud info on pikast artiklist raskesti leitav. Ei saa teha seda alapeatükiks, kui see ei sobi ühegi peatüki alla. Või tohib see Vikipeedias ainult eraldi artikkel. Lugeja jaoks see loogika ei tööta, et tuleb kuskile ära susata. Siis otsi nõela heinakuhjast. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 4. september 2026, kell 05:32 (EEST) : Ahjaa, "Asend ja suurus" ning "Loodus" peaks moodustama yhe koondpeatyki. Ei ole tarviline neid eraldada. V-o siis "Geograafia ja loodus"? - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 2. september 2026, kell 12:01 (EEST) :: Kas asend ja suurus on looduse osa? Ma olen neid küll alati eraldanud. Kogu artikkel on geograafiateemaline. Ja peale loodusgeograafia on veel majandusgeograafia, rahvastikugeograafia jne. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 4. september 2026, kell 05:32 (EEST) ::See ametiühingute teema kuulub minu arvates samasse valdkonda, et riigi artikkel ei pea kõigest rääkima. Just nagu siin oli küsimus nt haldusjaotuse kohta, siis riik võis ju varem olla jaotatud 23 maakonnaks, aga ma ei näe põhjust neid täna riigiartiklis loetleda (eeldusel, et maakonnad pole just olnud Islandi riigi korraldamises midagi ajalooliselt väga olulist, milles küll sügavalt kahtlen). Kohati läheb asi selgelt liiga detailseks, mille tõttu kannatab ülevaatlikus. Nt miks peaks siin nii pikalt rääkima islandi keelest või mis põhjusel on vaja eraldi linkida "Island 2014. aasta taliolümpiamängudel" ja "Island 2018. aasta taliolümpiamängudel" (ühel juhul on meil niigi olemas artikkel [[Islandi keel]] ja teisel juhul on täiesti sobimatu selliste linkide eraldi väljatoomine). Entsüklopeedia ülesanne pole lihtsalt infot vahendada, vaid oluline on tegeleda ka prioritiseerimisega ehk anda selgelt edasi, mis on oluline ja mis nii oluline pole. ::Mis puutub ajaloosektsiooni paigutust, siis ma mõistan muret, et keeruline on ajaloo juurde minna, kui millegist muust midagi ei tea, aga siin pean ajalugu pika puuga kõige valutumaks valdkonnaks, mida algusesse paigutada, sest kõik ülejäänud (sh loodus) on üldiselt tugevalt inimestest mõjutatud, mille tõttu on asustuse ajaloo lahkamine parim sissejuhatus teemasse. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 3. september 2026, kell 02:07 (EEST) : Tahtsin veel igaks juhuks öelda, et eelnevad kommentaarid ei ole mõeldud pisendama seda sisulist väärtust, mis sa selle kaastööga lõid. Lihtsalt arutelu tolle töö parima esitlusviisi yle. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 3. september 2026, kell 10:02 (EEST) :: Mõni aeg tagasi ei oleks mina samuti artikli struktuuriga rahul olnud, aga nüüd arvan, et mida rohkem alapeatükke, seda huvitavam ja omanäolisem. Peatükkide järjestuse puhul eelistan Soome Vikipeedia eeskuju, kus "Asend ja suurus" ning "Loodus" oleks enne "Ajalugu".--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 4. september 2026, kell 05:10 (EEST) :Ma olen nõus, et riigiartikkel ei pea kõigest rääkima, aga sellest ei järeldu, millest ta peaks rääkima. :Kas ma oleksin pidanud maakonnad lihtsalt ära kustutama? Praegu veel ei ole lehte, kuhu need panna. :Seal, kus on liiga detailne, tuleb teha alamartikkel. :Islandi keelest ei pea siin rääkima, kuigi õigupoolest miks mitte. See tundub küll olevat kultuuri osa. Aga mul ei ole midagi selle vastu, et liita see alapeatükk keele artikliga. :Kui meil oleks artikkel [[Island olümpiamängudel]], siis ei oleks neid linke tarvis. Kui kohe näidata, millised artiklid on olemas, siis minu meelest see ongi ülevaatlik. Muide spordi osa on lõpuni toimetamata. -- :Ma olen ka nõus, et olulist ja ebaolulist on tarvis eristada, aga minu meelest see on peenhäälestus. Jämedam töö, nagu materjali lisamine, on minu meelest prioriteetne. Igatahes ma ei suuda neid asju korraga teha. :Island on minu meelest hea näide: kui me loodust ja asendit ei tea, siis me ei mõista ka ajalugu. Aga peatükkide järjestusel ei ole erilist tähtsust, kui on korralik sissejuhatus. Iseasi, kui artikkel on nii lühike, et selle saab järjest läbi lugeda. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 4. september 2026, kell 05:32 (EEST) 044fkje82dn4ibahn581q8cqky6gjss Estonia katastroof 0 25247 7228331 7221646 2026-09-03T22:52:36Z LeeMarx 59920 7228331 wikitext text/x-wiki {{Intsident | nimetus = Estonia katastroof | kujutis = MSEstonia4.jpg | pildilaius = | pildiallkiri = Estonia päästepaat pärast katastroofi | koht = [[Läänemeri]] | koordinaadid = 59° 22′ 55″ N, 21° 40′ 55″ E | kuupaev = [[28. september]] [[1994]] | kellaaeg = umbes 01.00–01.50 | kestus = | pohjus = vöörikonstruktsiooni purunemine, vöörirambi avanemine ja vee pääsemine autotekile | liik = [[laevahukk]] | hukkunuid = 852 | vigastatuid = | kadunuid = 757 | asendikaart2 = | kirje = | commons = }} '''Estonia katastroof''' oli [[parvlaev Estonia|parvlaeva Estonia]] hukk [[Läänemeri|Läänemeres]] [[28. september|28. septembril]] [[1994]]. Eesti lipu all sõitnud parvlaev oli regulaarreisil [[Tallinn]]ast [[Stockholm]]i. Pardal olnud 989 inimesest pääses eluga 137 ja hukkus 852; merest toodi välja 95 hukkunu surnukehad ning 757 inimest jäi kadunuks.<ref name="OJK1994">{{netiviide |url=https://estonia1994.ee/uudised/parvlaeva-estonia-hukkumine-28-septembril-1994 |pealkiri=Parvlaeva Estonia hukkumine 28. septembril 1994 |väljaanne=Ohutusjuurdluse Keskus |vaadatud=4. september 2026}}</ref> Estonia katastroof oli suurima ohvrite arvuga rahuaegne laevahukk Läänemerel.<ref name="JAIC">{{netiviide |url=https://estonia1994.ee/en/news/jaic-report |pealkiri=JAIC report |väljaanne=Ohutusjuurdluse Keskus |aeg=3. detsember 1997 |vaadatud=4. september 2026}}</ref> Estonia vrakk asub umbes 40 kilomeetri kaugusel Soome [[Utö saar]]est, ligikaudu 50 kilomeetri kaugusel [[Hiiumaa]]st ja 100 kilomeetri kaugusel Rootsi rannikust. Vrakk paikneb umbes 70–85 meetri sügavusel.<ref name="OJK1994" /><ref name="SHKvrakk">{{netiviide |url=https://estonia.shk.se/en/ship |pealkiri=M/S Estonia |väljaanne=Rootsi Õnnetusjuhtumite Uurimise Amet |vaadatud=4. september 2026}}</ref> Eesti, Soome ja Rootsi moodustatud rahvusvaheline õnnetuse uurimise ühiskomisjon (JAIC) järeldas 1997. aastal, et lainete põhjustatud koormuse tõttu purunesid Estonia [[vöörivisiir]]i kinnitused. Visiir eraldus laevast ja tõmbas lahti [[ramp (laevandus)|vöörirambi]], mille kaudu pääses suur kogus vett [[autotekk|autotekile]]. See põhjustas kiire püstuvuse kaotuse, kreeni ja laeva uppumise.<ref name="JAIC" /> Pärast 2020. aastal avaldatud kaadreid vraki varem dokumenteerimata parema parda vigastustest alustasid Eesti, Rootsi ja Soome ohutusjuurdlusasutused uute asjaolude hindamist. 2025. aasta detsembris avaldatud lõpparuandes jõuti järeldusele, et parema parda vigastused tekkisid vraki kokkupuutel merepõhjaga, tõendeid kokkupõrkest teise aluse või objektiga ega plahvatusest ei leitud ning vöörivisiiri ja -rambi purunemist käsitlev varasem uppumisstsenaarium leidis kinnitust. Uurijad ei pidanud seetõttu vajalikuks 1997. aasta ohutusjuurdlust taasavada.<ref name="OJK2025">{{netiviide |url=https://www.estonia1994.ee/uudised/parvlaeva-estonia-esialgne-hindamine-parema-parda-vigastused-tekkinud-kokkupuutest |pealkiri=Parvlaeva ESTONIA esialgne hindamine: parema parda vigastused on tekkinud kokkupuutest merepõhjaga |väljaanne=Ohutusjuurdluse Keskus |aeg=15. detsember 2025 |vaadatud=4. september 2026}}</ref> 2025. aasta hindamine täpsustas samas, et Estonia ei olnud tagantjärele hinnates merekõlblik: laeval esines kogu teenistusaja jooksul kontrollimata ja seetõttu avastamata konstruktsioonilisi puudusi ning sertifikaatidel kajastamata erandeid tehnilistest nõuetest. Uurijad käsitlesid katastroofi mitte ühe vea või üksiku laevapere liikme tegevuse tagajärjena, vaid laevandussektori laiemate projekteerimis-, järelevalve-, sertifitseerimis- ja ohutuskultuuri puuduste kuhjumisena.<ref name="OJK2025" /> ==Laevahuku kulg== [[File:Estonias bogvisir på Muskö.jpg|pisi|Pärast õnnetust üles tõstetud Estonia vöörivisiir]] Estonia väljus Tallinna sadamast 27. septembril 1994 kell 19.15. Pardal oli 803 reisijat ja 186 meeskonnaliiget.<ref name="JAICosa">{{netiviide |url=https://estonia1994.ee/en/news/part-report-joint-accident-investigation-committee-jaic |pealkiri=Part-report of the Joint Accident Investigation Committee (JAIC) |väljaanne=Ohutusjuurdluse Keskus |aeg=30. aprill 1995 |vaadatud=4. september 2026}}</ref> Laev sõitis Tallinnast Stockholmi. Õnnetuspaigal puhus umbes kell üks öösel edelatuul kiirusega 18–20 meetrit sekundis ja määrav lainekõrgus oli umbes neli meetrit. Estonia liikus lainetesse vasaku vööriga.<ref name="OJK1994" /> Kuni südaööni kulges reis üldjoontes tavapäraselt. Lainetuse suurenedes muutus laeva piki- ja külgõõtsumine tugevamaks. Enne kella üht kuulsid laevapere liikmed vööripiirkonnast metallilisi lööke ning vahimadrus saadeti olukorda kontrollima.<ref name="JAIC" /> Lainete korduvad löögid tekitasid vöörivisiiri kinnitustele koormuse, mille jaoks konstruktsioon ei olnud piisavalt tugev. Visiiri lukustusseadmed ja seejärel hinged purunesid ning visiir eraldus laevast. Visiiri liikumine tõmbas lahti vöörirambi, mille kaudu hakkas autotekile kiiresti vett voolama.<ref name="JAIC" /><ref name="OJK2025" /> Autotekile pääsenud vee vaba pind põhjustas laeva kiire kreeni tüürpoordi. Kreeni suurenedes muutus laeva sees liikumine äärmiselt raskeks ning paljud reisijad jäid kajutitesse ja koridoridesse lõksu. Ligikaudu 300 inimesel õnnestus jõuda välistekkidele.<ref name="OJK1994" /> Veidi enne hädakutsungit kõlas laeva siseraadios eestikeelne häire. Esimene teadaolev [[Mayday]]-kutsung saadeti Estonialt kell 01.22. Kutsungi võttis vastu parvlaev [[Mariella]] ning hädasidet kuulis kokku 14 raadiojaama, nende hulgas Turu merepäästekeskus.<ref name="OJK1994" /> Kreeni suurenedes seiskusid peamasinad ja generaatorid ning tööle jäi akutoitel avariivalgustus. Estonia kadus piirkonnas olnud laevade radariekraanidelt umbes kell 01.50.<ref name="OJK1994" /> ==Päästeoperatsioon== [[Fail:Estonia lifering.jpg|pisi|Estonia päästerõngas [[Soome meremuuseum]]is]] [[Pilt:OH-HVG flygande maj 2012.jpg|pisi|Soome piirivalve päästekopter OH-HVG]] Õnnetus juhtus Soome merepääste vastutusalas. Turu merepäästekeskus alustas päästeüksuste alarmeerimist kell 01.26. Estonia õnnetus klassifitseeriti suurõnnetuseks kell 02.30.<ref name="OJK1994" /> Esimese laevana jõudis sündmuskohale Mariella kell 02.12. Esimene päästekopter saabus kell 03.05.<ref name="OJK1994" /> Raskete ilmastikuolude tõttu ei saanud sündmuskohale saabunud reisilaevad oma päästepaate tavapärasel viisil kasutada. Ligikaudu 160 välistekile pääsenud inimest jõudis päästeparvedele või ümber läinud päästepaatidele. Kopterid päästsid 104 ja laevad 34 inimest.<ref name="OJK1994" /> Merest päästeti elusana 138 inimest, kellest üks suri hiljem haiglas. Katastroofist jäi seega ellu 137 inimest: 94 reisijat ja 43 meeskonnaliiget.<ref name="JAIC" /> ==Hukkunud== Estonia pardal olnud 989 inimesest hukkus 852. Merest leiti 95 hukkunu surnukehad, ülejäänud 757 inimest jäid kadunuks. Suurem osa neist arvatakse olevat vraki siseruumides.<ref name="OJK1994" /> Hukkunutest 501 olid Rootsi ja 285 Eesti kodanikud. Läti kodanikke hukkus 17.<ref name="OJK2021">{{netiviide |url=https://estonia1994.ee/uudised/miks-peab-estoniat-taas-uurima |pealkiri=Miks peab Estoniat taas uurima? |väljaanne=Ohutusjuurdluse Keskus |aeg=17. november 2021 |vaadatud=4. september 2026}}</ref> Katastroofis hukkusid teiste seas laulja [[Urmas Alender]], Rootsi laulja ja muusik [[Pierre Isacsson]] ning Estonia kapten [[Arvo Andresson]]. Hukkusid ka hädasidet pidanud tüürimehed Tormi Ainsalu, Andres Tammes ja Juhan Herma. ==Katastroofi põhjuste uurimine== ===Rahvusvahelise uurimiskomisjoni töö=== Eesti, Soome ja Rootsi valitsused moodustasid 29. septembril 1994 ühise õnnetuse uurimise komisjoni (JAIC). Kuna Estonia sõitis Eesti lipu all, juhtis komisjoni Eesti esindaja. Osaaruanne avaldati 1995. aasta aprillis ja lõpparuanne 3. detsembril 1997.<ref name="JAIC" /> Komisjon leidis, et katastroofi algatas vöörivisiiri lukustusseadmete purunemine lainete koormuse tõttu. Visiiri kinnitused ei olnud projekteeritud tegelikele merel tekkivatele koormustele vastava tugevusega. Visiiri eraldumisel tõmbas see lahti vöörirambi ning autotekile hakkas voolama suur kogus vett.<ref name="JAICjareldused">{{netiviide |url=https://www.estonia1994.ee/sites/default/files/documents/2024-09/JAIC-final-report-del-4.pdf |pealkiri=Final report on the MV Estonia disaster of 28 September 1994, Chapter 21: Conclusions |väljaanne=Joint Accident Investigation Commission |aeg=1997 |vaadatud=4. september 2026}}</ref> Autoteki suur ja vaheseinteta pind võimaldas veel vabalt liikuda ning põhjustas kiiresti suureneva kreeni. Hiljem purunesid veesurve all aknad ja muud avad ning vesi pääses laeva ülemistele tekkidele ja sealt allapoole, mistõttu laev kaotas lõplikult ujuvuse.<ref name="JAICjareldused" /> Komisjon tõi välja ka laiemad puudused. Enne Estonia hukku oli teistel Läänemerel sõitnud parvlaevadel toimunud mitmeid vöörivisiiride kahjustumise juhtumeid, kuid neist saadud kogemusi ei olnud laevandussektoris süstemaatiliselt kogutud ega levitatud. Estonia vöörivisiiri kinnitused oleksid pidanud olema kordades tugevamad.<ref name="JAICjareldused" /> ===Kriitika ja täiendavad uurimised=== JAIC-i lõpparuande järeldusi ja uurimise põhjalikkust on katastroofist saadik korduvalt kritiseeritud. Küsimusi on tekitanud muu hulgas vee jõudmine autotekist allpool asunud ruumidesse, laevakere veealuste osade 1994. aasta uuringute ulatus, pääsenute tunnistuste käsitlemine ning sõjalise otstarbega seadmete varasem vedamine Estonial. 2005. aastal moodustas Eesti valitsus asjatundjate komisjoni, mille ülesanne oli uurida 1994. aasta septembris Estonial toimunud sõjalise kasutusega seadmete vedu ning hinnata, kas katastroofi põhjuste seisukohalt oli jäänud olulisi asjaolusid piisavalt uurimata.<ref name="Kurm">{{netiviide |url=https://estonia1994.ee/uudised/vabariigi-valitsuse-moodustatud-asjatundjate-komisjoni-ii-aruanne |pealkiri=Vabariigi Valitsuse moodustatud asjatundjate komisjoni II aruanne |väljaanne=Ohutusjuurdluse Keskus |aeg=10. märts 2006 |vaadatud=4. september 2026}}</ref> Komisjon leidis, et osa küsimusi, sealhulgas vee liikumine autotekist allapoole ja laevakere filmimise ulatus, väärisid täiendavat selgitamist. Samas ei leidnud komisjon alust väita, et laeva visiiri kinnitused oleksid purunenud plahvatuse tagajärjel.<ref name="Kurm" /> ===Sõjalise otstarbega seadmete vedu=== 2004. aastal avalikuks tulnud andmete järel kinnitasid Rootsis ja Eestis tehtud uurimised, et Estonial oli 1994. aasta septembris enne katastroofi veetud sõjalise kasutusega elektroonikaseadmeid. Uurimised käsitlesid muu hulgas 14. ja 20. septembri vedusid.<ref name="Militaar">{{netiviide |url=https://estonia1994.ee/en/news/report-committee-experts |pealkiri=Report of the Committee of Experts |väljaanne=Ohutusjuurdluse Keskus |aeg=10. märts 2006 |vaadatud=4. september 2026}}</ref> Uurimistel ei leitud tõendeid, et samasugune vedu toimus katastroofiööl. Ka 2020.–2025. aasta esialgse hindamise käigus küsitletud 68 pääsenu ütlused ei andnud alust järeldada, et 27. septembri õhtul oleks Estoniale laaditud militaarsõidukeid.<ref name="OJK2025" /> ==2020.–2025. aasta uute asjaolude hindamine== 28. septembril 2020 avaldati dokumentaalsarjas veealused kaadrid, millel oli näha varem avalikkusele teadmata kahjustus Estonia vraki paremas pardas. Kuna vraki parem külg oli varem suuresti merepõhja vastas, ei olnud seda osa laevakerest 1990. aastate uuringutes samas ulatuses võimalik vaadelda.<ref name="SHKuus">{{netiviide |url=https://shk.se/engelska/the-swedish-accident-investigation-authority/search-investigation/maritime-transport/2023-11-27-preliminary-assessment-of-new-information-on-the-sinking-of-the-passenger-ship-m-v-estonia |pealkiri=Preliminary assessment of new information on the sinking of the passenger ship M/V ESTONIA |väljaanne=Rootsi Õnnetusjuhtumite Uurimise Amet |vaadatud=4. september 2026}}</ref> Eesti Ohutusjuurdluse Keskus alustas 2. oktoobril 2020 uue informatsiooni esialgset hindamist. Töös osalesid Rootsi Õnnetusjuhtumite Uurimise Amet ja Soome Ohutusjuurdluse Keskus.<ref name="SHKuus" /> 2021.–2024. aastal tehti vraki ja merepõhja uusi sonari-, foto-, video- ja geoloogilisi uuringuid. 2022. aasta fotogramm-meetrilise uuringu käigus tehti umbes 45 000 fotot, mille põhjal koostati detailne kolmemõõtmeline mudel vrakist.<ref name="SHKvrakk" /> 2023. aastal võeti parema parda kahjustuse servast metalliproov. Eesti Kohtuekspertiisi Instituut ei leidnud proovil kokkupõrget metallist esemega kinnitavaid jälgi ega lõhkeaine jälgi; samuti ei tuvastatud uuritud materjalidel plahvatusele iseloomulikke tunnuseid.<ref name="Uuringud2023">{{netiviide |url=https://www.estonia1994.ee/en/news/mv-estonia-preliminary-assessment-2023-commissioned-reports-update-26032024 |pealkiri=MV Estonia Preliminary Assessment 2023: Commissioned Reports |väljaanne=Ohutusjuurdluse Keskus |aeg=26. märts 2024 |vaadatud=4. september 2026}}</ref> Uuringud näitasid, et vraki keskosa toetub kõvale gneissipaljandile ning laev on aastakümnete jooksul merepõhjal märkimisväärselt liikunud ja deformeerunud. Parema parda vigastuste kuju vastab nende läheduses oleva aluskorrakivimi kujule.<ref name="OJK2025" /> 2025. aasta detsembris avaldatud lõpparuande olulisemad järeldused olid: * vraki parema parda kahjustused tekkisid kokkupuutel merepõhjaga; * ei leitud tõendeid, et Estonia oleks veepinnal kokku põrganud mõne teise laeva või muu objektiga; * parema parda ja vööri piirkonnas ei leitud plahvatusele viitavaid tunnuseid; * vöörivisiiri purunemise, rambi avanemise ja autotekile toimunud vee sissevoolu rekonstruktsioon oli kooskõlas 1997. aasta uurimise põhiliste tehniliste järeldustega; * vee sissevoolu parema parda kahjustuse kaudu käsitlevad alternatiivsed uppumisstsenaariumid ei olnud kooskõlas arvutusmudelite, tunnistajate ütluste ega muu kogutud tõendusmaterjaliga; * Estonia ei olnud oma varjatud konstruktsiooniliste puuduste ja nõuetekohaselt dokumenteerimata tehniliste erandite tõttu tegelikult merekõlblik; * katastroofi põhjustas üksiku vea asemel laiem süsteemsete puuduste ahel laeva projekteerimises, ehituses, kontrollis, sertifitseerimises ja laevanduse ohutuskultuuris.<ref name="OJK2025" /> Uurimisasutused leidsid, et uued andmed ei anna alust JAIC-i 1997. aasta ohutusjuurdluse taasavamiseks.<ref name="OJK2025" /> ==Vrakk ja hauarahu== 23. veebruaril 1995 sõlmisid Eesti, Soome ja Rootsi rahvusvahelise kokkuleppe, mille järgi käsitletakse Estonia vrakki hukkunute viimse puhkepaigana. Riigid leppisid kokku, et vrakki üles ei tõsteta ning lepinguosalised takistavad ja kriminaliseerivad vraki häirimise, eelkõige sukeldumised, mille eesmärk on hukkunute või vara ülestoomine.<ref name="Hauarahu">{{netiviide |url=https://estonia1994.ee/dokumendid |pealkiri=Dokumendid |väljaanne=Ohutusjuurdluse Keskus |vaadatud=4. september 2026}}</ref> 1990. aastatel kavandati vraki katmist ning merepõhjas tehti selleks ettevalmistavaid töid, kuid vrakki tervikuna betooniga ei kaetud. Vraki käsitlemine hauapaigana, hukkunute surnukehade väljatoomata jätmine ja kavandatud katmistööd põhjustasid osa hukkunute lähedaste seas tugevat kriitikat ning andsid hiljem ainest mitmetele alternatiivsetele teooriatele. ==Alternatiivsed teooriad ja avalik arutelu== Estonia huku kohta on aastakümnete jooksul esitatud arvukalt alternatiivseid versioone, sealhulgas teooriaid kokkupõrkest allveelaevaga, plahvatusest, tahtlikust uputamisest, salajasest sõjalisest veost ja vee pääsemisest laeva varem tundmata kerevigastuste kaudu. Osa avalikust kahtlusest on lähtunud tegelikest asjaoludest, mida esialgne uurimine ei käsitlenud või mille kohta saadi teavet alles hiljem. Näiteks leidis kinnitust, et Estonial oli enne katastroofi vähemalt kahel korral veetud sõjalise kasutusega seadmeid.<ref name="Militaar" /> Sellest ei ole siiski leitud tõendeid, mis seoksid sõjalise veo katastroofiööl toimunud laevahukuga.<ref name="OJK2025" /> 2020. aastal avalikustatud parema parda vigastused tõid laialt tagasi ka kokkupõrke- ja plahvatusversioonid. 2021.–2025. aasta uuringud ei leidnud aga tõendeid kummagi stsenaariumi kohta ning seostasid nähtavad kerevigastused laeva kokkupõrgete ja pikaajalise liikumisega merepõhjal.<ref name="OJK2025" /> Katastroofijärgsete päevade pääsenute nimekirjades esines samuti hulgaliselt vigu ja muudatusi. Hilisemal hindamisel tuvastati, et nimekirjad koostati mitmest eri allikast: pääsenute endi, lähedaste, meedia ja päästjate edastatud informatsiooni põhjal. See tekitas kordusi, viivitusi ja ekslikke pääsemisteateid ning andis hiljem alust väidetele, et mõni algselt pääsenuks märgitud inimene oli kaduma läinud.<ref name="OJK2025raport">{{netiviide |url=https://estonia1994.ee/en/news/final-report-preliminary-assessment-mv-estonia |pealkiri=Final Report of the Preliminary Assessment of MV ESTONIA |väljaanne=Ohutusjuurdluse Keskus |aeg=16. detsember 2025 |vaadatud=4. september 2026}}</ref> ==Katastroofist tingitud muudatused== Estonia katastroof tõi kaasa olulisi muudatusi rahvusvahelistes reisilaevade ohutusnõuetes. Muudatused puudutasid muu hulgas ro-ro-laevade vöörikonstruktsioonide tugevust, püstuvust kahjustuse korral, olemasolevate laevade tugevdamist ja päästevahendeid.<ref name="OJK2025" /> Täiendati ka rahvahulkade ja kriisiolukordade ohjamise väljaõppe nõudeid reisilaevadel. Automaatselt vabanevate ja aktiveeruvate avariiraadiopoide kasutamist laiendati ning reisilaevadel muutusid järjest olulisemaks [[reisiinfo salvesti]]d. 2025. aasta hindamise järgi on enam kui kolm aastakümmet kestnud ohutum parvlaevaliiklus Läänemere ja Põhjamaade piirkonnas näidanud, et katastroofi järel kehtestatud muudatused parandasid meresõiduohutust.<ref name="OJK2025" /> ==Mälestuse jäädvustamine== Katastroofi ohvrite mälestuseks kirjutas [[Veljo Tormis]] 1996. aastal kooriteose „[[Incantatio maris aestuosi]]“ („Tormise mere loits“). Estonia hukkunutele on püstitatud mälestusmärke Eestis ja Rootsis. ===Mälestusmärgid=== * [[Tallinn]]as [[Paks Margareeta|Paksu Margareeta]] juures – „[[Katkenud liin]]“ * [[Hiiumaa]]l [[Tahkuna poolsaar|Tahkuna poolsaarel]] – [[Estonia mälestusmärk Tahkunas]], autor [[Mati Karmin]] * [[Pärnu]]s [[Pärnu jõgi|Pärnu jõe]] suudme lähedal – autor Mati Karmin * [[Saaremaa]]l [[Ninase pank|Ninase pangal]] * [[Viljandi Metsakalmistu]]l * [[Võru]]s [[Võru Katariina kirik|Katariina kiriku]] juures * [[Stockholm]]is [[Djurgården]]is – [[Estonia mälestusmärk Stockholmis]] <gallery> Estonia Tahkuna mälestusmärk.jpg|Mälestusmärk Tahkuna poolsaarel Voru Estonia mälestusmärk Katariina kirik.JPG|Mälestusmärk Võrus MS Estonia Memorial Galarkyrkogarden Stockholm.jpg|Estonia mälestusmärk Stockholmis Tallinn Estonia monument 2 Wikimapia vc.jpg|„Katkenud liin“ Tallinnas Estonia mälestusmärk Pärnus.jpg|Estonia mälestusmärk Pärnus </gallery> ==Vaata ka== * [[Parvlaev Estonia]] * [[Estonia mälestusmärk Tahkunas]] * [[Estonia mälestusmärk Stockholmis]] * [[Katkenud liin]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * ''Mayday Estonia. Tragöödia Läänemerel''. BNS, 1994. * ''Mayday Estonia II. Aasta hiljem''. BNS, 1995. * Härstedt, Kent. ''See, mida ei saanud juhtuda: jutustus Estonia katastroofist''. Tallinn, 1996. ISBN 5-460-00210-9. * [[Andi Meister|Meister, Andi]]. ''Lõpetamata logiraamat''. Tallinn, 1997. ISBN 9985-883-01-2. * [[Enno Tammer|Tammer, Enno]]. ''Uppumatu „Estonia“''. Tallinn, 2000. ISBN 9985-9273-9-7. * [[Einar Ellermaa|Ellermaa, Einar]]; [[Inge Pitsner|Pitsner, Inge]]. ''Estonia inimesed. 20 aastat pärast laevahukku''. Tallinn, 2014. ISBN 978-9949-529-35-3. ==Välislingid== * [https://estonia1994.ee/ Estonia huku uurimise ametlik veebileht] * [https://estonia1994.ee/en/news/jaic-report 1997. aasta JAIC-i lõpparuanne] * [https://estonia1994.ee/en/news/final-report-preliminary-assessment-mv-estonia 2025. aasta esialgse hindamise lõpparuanne] * [https://estonia.shk.se/en Rootsi Õnnetusjuhtumite Uurimise Ameti Estonia veebileht] * [https://sok.riksarkivet.se/estonia Estonia huku uurimise dokumentide kogu Rootsi riigiarhiivis] [[Kategooria:1994. aasta Eestis]] [[Kategooria:Õnnetused]] [[Kategooria:Estonia katastroof| ]] i8b6c1ux3lxddye4vlsbr1je4hkfbn3 Unenägu 0 33271 7228297 7177906 2026-09-03T20:41:48Z InternetArchiveBot 90448 Add 1 book for Verifiability (20260903sim)) #IABot (v2.0.9.5) ([[User:GreenC bot|GreenC bot]] 7228297 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2019|kuu=september}} [[File:Antonio de Pereda - El sueño del caballero - Google Art Project.jpg|300px|right|thumb|''El sueño del caballero'', 1655 (Antonio de Pereda)]] '''Unenäod''' on [[uni|une]] ajal magaja teadvuses tahtmatult esinevad nägemused, [[tundmus]]ed, mõtted ja [[emotsioon]]id.<ref name="J76Oh" /> Unenägude funktsioonid ei ole veel üheselt selged, kuigi eksisteerib mitmesuguseid teaduslikke, filosoofilisi ja religioosseid teooriaid. Unenägude teaduslikku uurimist kutsutakse [[oneiroloogia]]ks.<ref name="qyjvl" /> Arvatakse, et kõige intensiivsemad unenäod esinevad kiirete silmaliigutuste ([[inglise keel]]es ''rapid eye movement'') une staadiumis ehk [[REM uni|REM-une]] ajal. Unenägude esinemise kohta on teada antud ka teistest [[unestaadiumid]]est ärgates, kuigi harvem. Mitte-REM unenäod on tavaliselt hägusemad, rahulikumad või halvemini meelde jäävad.<ref name="hobson" /> Siiski esineb väga intensiivseid unenägusid ka teistes unestaadiumides, samas pole ka mitte kõik REM-une aegsed äratused andnud kinnitust äsjasest unenäo nägemisest.<ref name="Solms2000" /> Inimene näeb öö jooksul vähemalt 5 korda und, millest ta suudab mäletada 3–5 unenägu.<ref name="nCBDZ" /> Unenäod võivad kesta paarist sekundist kuni paarikümne minutini.<ref name="hobson" /> Mida pikemalt inimene järjest magab, seda kauem kestavad ka tema unenäod. Tüüpilise 8-tunnise une vältel esineb umbes 2 tundi REM-und, mille jooksul kogeb inimene tõenäoliselt kõige intensiivsemaid unenägusid.<ref name="obtAP" /> Unenägudes möödub aeg sama kiirusega, mis ärkvelolekus.<ref name="7uzYp" /> Unenägude sisu võib olla väga erinev, varieerudes neutraalsetest igapäevaolukordadest kuni hirmutavate sürreaalsete veidrusteni. Unenäosündmused on tavaliselt väljaspool magaja teadvustatud kontrolli, välja arvatud [[kirgas uni|kirgaste unenägude]] korral, kui magajal on unenäos selge eneseteadvus. Unenäod võivad inspireerida inimese loovust.<ref name="FoHlJ" /> Unenägude tähenduse kohta on läbi ajaloo pakutud erinevaid tõlgendusi. Vanimad üleskirjutatud unenäod pärinevad 5000 aasta vanustelt [[Mesopotaamia]] savitahvlitelt. Antiik-Kreekas ja Antiik-Roomas peeti unenägusid sõnumiteks jumalatelt või surnutelt ning neid tõlgendati kui ettekuulutusi.<ref name="gkBEs" />. [[Psühhoanalüüs]]i rajaja [[Sigmund Freud]] pidas unenägusid inimeste salajaste soovide ja ärevuste peegelduseks. Freudi järgi liigitusid unenäod manifestseteks ja latentseteks. Unenäo manifestne sisu oli seotud eelnenud päevasündmustega ja une ajal kogetavaga, latentne sisu aga väljendas magaja [[alateadvus|alateadlikke]] soove ja vajadusi.<ref name="VOx8Z" /> Tänapäeval peavad erinevad teadusteooriad unenägusid kas mäluprotsessideks, närviühenduste korrastumiseks või juhuslikuks neuraalseks müraks, mida aju üritab magaja jaoks kuidagi tõlgendada. Eestis uuritakse une ja unenägudega seotut näiteks [[Tartu Ülikool]]is.<ref name="KdGMC" /> ==Unenägude üldine neurobioloogia== [[Pilt:Sleep EEG REM.png|pisi|300px|vasakul|[[Elektroentsefalograafia|EEG]] salvestis ajulainetest REM-une ajal]] Tänapäeval seostatakse unenägusid tugevalt REM-une staadiumiga, mille ajal [[elektroentsefalograafia]] (EEG) salvestis sarnaneb enim ärkveloleku staadiumi omaga. REM-une ajal kogetud unenäod on tavaliselt põnevamad ja intensiivsemad, kui teistest unestaadiumitest kogutud kirjeldused.<ref name="Dement1957" /> REM-une ajal on ajus blokeeritud [[virgatsaine]]te [[noradrenaliin]], [[serotoniin]] ja [[histamiin]] vabanemine.<ref name="Yl5V2" /><ref name="za9mI" /><ref name="Njwcv" /> REM-une ajal on ajutüve tasandil pärsitud motoorsete signaalide saatmine jäsemetesse, mis takistab magajal oma unenägusid füüsiliselt välja elamast. Enamiku unenägude puhul ei teadvusta magaja endale, et ta näeb unenägu, ükskõik kui veider see kogemus parasjagu on. Arvatakse, et selle põhjuseks on vähenenud aktiivsus [[eesajukoor]]es, mis vastutab loogilise mõtlemise, planeerimise ja täidesaatvate funktsioonide eest.<ref name="6XfbW" /> ==Neurobioloogilised teooriad== ===Aktivatsiooni sünteesi teooria=== [[J. Allan Hobson]] ja [[Robert McCarley]] pakkusid 1976. aastal välja teooria, mis vastandus Freudi käsitlusele unenägudest kui teadvustamata soovidest. Hobson eeldas, et REM und kutsuvad esile samad piirkonnad ajutüves, mis vahendavad ka sensoorset informatsiooni. Nende piirkondade aktiveerudes magamise ajal muutuvad aktiivseks ka teised seotud ajukeskused, nagu näiteks [[limbiline süsteem]]. Kuna limbiline süsteem on seotud emotsioonide, tajuelamuse ja mäluga, tõlgendabki aju neid aktiivsusmustreid unenägudena. Uurija [[Mark Solms]] aga leiab, et unenäod genereeritakse [[eesajukoor]]es ning et REM-uni ja unenäod ei ole omavahel üks ühele seotud.<ref name="Solms2000" /> Ajukahjustusega patsiente uurides on leitud, et unenägude nägemise võime kaob vigastusega [[kiirusagar]]as. Ajutüve kahjustusega aga unenägude kadumist ei kaasne, mis läheb vastuollu Hobsoni ja McCarley teooriaga. ===Pideva aktivatsiooni teooria=== Hobsoni ja Solmsi tulemusi kombineerides pakkus uurija [[Jie Zhang]] välja, et unenäod koosnevad nii ajuaktivatsioonist kui sellekohasest sünteesist. Unenägusid ja REM-und aga kontrollivad erinevad ajumehhanismid. Teooria kohaselt on une üheks funktsiooniks töödelda ja toimetada informatsiooni lühiajalisest mälust pikaajalisse mällu. Mitte-REM-uni tegeleb [[deklaratiivne mälu|deklaratiivsete mälestustega]], REM-uni aga [[protseduuriline mälu|protseduuriliste mälestustega]]. Zhang eeldab, et REM-une ajal on aju 'teadvustamata osa' töös protseduuriliste mälestuste töötlemisega, samas kui 'teadvustatud osa' on jõude, kuna sensoorset sisendit välismaailmast ajuni ei jõua. Seega genereeritakse teadvuse sisu samal ajal toimuvatest mäluprotsessidest, saades sealt mingisuguse sisendi ning jätkates sellest loogilise unenäo ülesehitamist, kuni mäluprotsessidelt saadakse uus sisend. Selline seletus sobib unenägude kirjeldustega, mis on ühe unenäo piires küllaltki kooskõlalise sisuga, kui muutuvad drastiliselt erinevate unenägude vahel.<ref name="DMnPr" /><ref name="jJQxW" /> ===Mälestuste tugevdamise teooria=== On näidatud, et ebaloogilised asukohad ja unenäotegelased võib aidata ajul tugevdada semantilist mälu.<ref name="j3kJL" /> Sellised unenäosisud võivad olla põhjustatud sellest, et REM-une ajal on ajus informatsioonivahetus [[Hipokampus|hipokampuse]] ja [[ajukoor]]e vahel pärsitud.<ref name="mp0qr" /> ===Üleliigse sensoorse info unustamise teooria=== Üle saja aasta tagasi on välja pakutud, et unenägusid on vaja selleks, et unustada päeva jooksul vastu võetud poolikuid sensoorseid sisendeid või lõpuni mõtlemata mõtteid.<ref name="9wkMz" /> Töödeldav informatsioon kas unustatakse, surutakse alla või viiakse pikaajalisse mällu. Hüpotees elab tänapäeval edasi 1983. aastal [[Francis Crick]]i ja Mitchisoni sõnastatud "tagurpidi õppimise" teooriana. Selle kohaselt eemaldatakse une ajal mälust kõik valed närviühendused ja muu ebavajalik.<ref name="lASAq" /><ref name="mB2Hz" /> ==Psühholoogilised teooriad== ===Vaimsete skeemide valiku teooria=== Coutts<ref name="2VERp" /> kirjeldab unenägusid kui katsekeskkondi, kus testitakse erinevaid vaimseid skeeme. Skeemid, mis paistavad läbimängu käigus edukad, võetakse ärkvel olles kasutusele, teised unustatakse. [[Alfred Adler]] arvas, et unenäod valmistavad inimest emotsionaalselt ette mingit probleemi lahendama ning pakuvad lahendusi. ===Evolutsioonipsühholoogiline teooria=== Mitmed uurijad on arvamusel, et unenäod on evolutsiooni kõrvalsaadus ehk une [[epifenomen]], millel puudub adaptiivne funktsioon. Selle teooria kohaselt ei mõjuta unenäod märkimisväärselt inimese igapäevaelu, lisaks ei mäleta paljud inimesed oma unenägusid, kuid saavad ometigi eluga hästi hakkama.<ref name="cY6cZ" /><ref name="stsaP" /> Siiski leidub ka uurijaid, kes arvavad, et unenägudel on mingi adaptiivne funktsioon ellujäämise seisukohalt. [[Deirdre Barrett]] kirjeldab unenägusid kui "mõtlemist teistsuguses biokeemilises seisundis", kuid samade teemade ümber, mis ärkvelolekus.<ref name="XcxFX" /><ref name="S37WL" /><ref name="GCyzS" /> [[Mark Blechner]] kasutab terminit "oneiriline darvinism", viidates unenägude omadusele kombineerida omavahel väga erinevaid elemente inimese mõtetest. Paljud neist kombinatsioonidest ei ole elujõulised ja unustatakse, mõned on aga väärtuslikud ja võetakse kasutusele.<ref name="CYDFD" /> Soome psühholoog [[Antti Revonsuo]] arvab, et unenäod on arenenud ohu simuleerimise eesmärgil. Minevikus ümbritsesid inimesi mitmed looduslikud ohuallikad ning reproduktiivne eelis oli neil, kes suutsid ohtusid paremini vältida. Sel eesmärgil kujunesid unenäod, et ka magamise ajal harjutada ohuolukordadega toimetulemist. Revonsuo on näidanud, et tänapäeval näevad inimesed unenägudes palju ohurohkemaid olukordi, kui nad tegelikult igapäevaelus läbi elavad.<ref name="Blackmore 2004 342–343" /> ==Kirkad unenäod== {{Main|Kirgas unenägu}} Kirgas unenägu (ka teadvustatud unenägu, paradoksaalne unenägu) on unenägu, milles inimene teadvustab endale, et ta näeb und. Sellises unenäos võib (aga ei pruugi) inimene omada teadlikku kontrolli oma tegevuste ja unenäokeskkonna üle.<ref name="Kc7Hm" /> Kirgaste unenägude esinemine inimestel on küllaltki haruldane, aga siiski teaduslikult kinnitatud fenomen.<ref name="Watanabe2003" /> Kirgaste unenägude teaduslik uurimine on potentsiaalikas valdkond, pakkudes uut informatsiooni nii unenägude kui teadvuse kohta. Kirgaste unenägude nägija kohta öeldakse mõnikord [[oneironaut]]. ==Vaata ka== *[[õudusunenägu]] *[[palavikuunenägu]] *[[unenägude seletaja]] *[[unenägedel põhinevate teoste loend]] *[[illusioon]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="J76Oh">{{cite web |url=http://www.thefreedictionary.com/dream |title=Dream |publisher= The American Heritage Dictionary of the English Language, Fourth Edition. 2000 |accessdate=7.05.2009}}</ref> <ref name="qyjvl">{{cite web|last=Kavanau |first=J.L. |title=Sleep, memory maintenance, and mental disorders |publisher=Journal of Neuropsychiatry and Clinical Neurosciences |year=2000 |volume=12(2)}}</ref> <ref name="hobson">Hobson, J.A. (2009) ''REM sleep and dreaming: towards a theory of protoconsciousness'', Nature Reviews, 10(11)</ref> <ref name="Solms2000">{{cite book |last=Solms |first=M. |year=2000 |title=Dreaming and REM sleep are controlled by different brain mechanisms |publisher= Behavioral and Brain Sciences |edition=23(6) |pages=793–1121}}</ref> <ref name="nCBDZ">Empson, J. (2002). ''Sleep and dreaming'' (3rd ed.)., New York: Palgrave/St. Martin's Press</ref> <ref name="obtAP">{{cite web|last=Ann |first=Lee |url=http://science.howstuffworks.com/environmental/life/human-biology/dream2.htm |title=HowStuffWorks "Dreams: Stages of Sleep" |publisher=Science.howstuffworks.com |date=27. jaanuar 2005 |accessdate=11.08.2012}}</ref> <ref name="7uzYp">Barbara Bolz. "[http://indianapublicmedia.org/amomentofscience/time-passes-dreams/ How Time Passes in Dreams]" in ''A Moment of Science''. Indiana Public Media. September 2, 2009. Accessed August 8, 2010.</ref> <ref name="FoHlJ">Domhoff, W. (2002). The scientific study of dreams. APA Press</ref> <ref name="gkBEs">{{cite book |title=The Discarded Image |year=1964 |url=https://archive.org/details/discardedimagein0000lewi_i1c3 |author=C.S. Lewis |publisher= Canto, [[Cambridge University Press]] |isbn=978-0-521-47735-2 |authorlink= C.S. Lewis}}</ref> <ref name="VOx8Z">Freud, S. (1900). The interpretation of dreams. London: Hogarth Press</ref> <ref name="KdGMC">Vasser, M. (2013)"[http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/30834/vasser_madis.pdf]" Comparison of TMS-evoked EEG potentials between waking and NREM sleep states</ref> <ref name="Dement1957">Dement, W., & Kleitman, N. (1957). ''The Relation of Eye Movements during Sleep to Dream Activity''. Journal of Experimental Psychology, 53(5), pp. 89–97</ref> <ref name="Yl5V2">Hobson, J.A. (2009). ''REM sleep and dreaming: towards a theory of protoconsciousness''. Nature Reviews, 10(11), pp. 803–813</ref> <ref name="za9mI">Aston-Jones G., Gonzalez M., & Doran S. (2007). "Role of the locus coeruleus-norepinephrine system in arousal and circadian regulation of the sleep-wake cycle." In G.A. Ordway, M.A. Schwartz, & A. ''Frazer Brain Norepinephrine: Neurobiology and Therapeutics''. Cambridge UP.</ref> <ref name="Njwcv">Siegel J.M. (2005). "REM Sleep." Ch. 10 in ''Principles and Practice of Sleep Medicine''. 4th ed. M.H. Kryger, T. Roth, & W.C. Dement, eds. Elsevier. 120–135. Accessed 21 July 2010. [https://web.archive.org/web/20121123043553/http://www.psychology.uiowa.edu/Faculty/Blumberg/Course_Docs/Seminar.2008/Readings/Siegel.REMSleep.pdf Psychology.uiowa.edu]</ref> <ref name="6XfbW">Trimble, M. R. (1989). ''The Prefrontal Cortex: Anatomy, Physiology and Neuropsychology of the Frontal Lobe''. British Journal Of Psychiatry</ref> <ref name="DMnPr">{{cite book |last=Zhang |first=Jie |year=2004 |title=Memory process and the function of sleep |publisher=Journal of Theoretics |edition=6-6 |url=http://www.journaloftheoretics.com/Articles/6-6/Zhang.pdf |accessdate=13.03.2006 |archive-date=20.03.2006 |archive-url=https://web.archive.org/web/20060320065919/http://www.journaloftheoretics.com/Articles/6-6/Zhang.pdf |url-status=dead }}</ref> <ref name="jJQxW">{{cite book |last=Zhang |first=Jie |year=2005 |title=Continual-activation theory of dreaming, Dynamical Psychology|url=http://www.goertzel.org/dynapsyc/2005/ZhangDreams.htm |accessdate=13.03.2006}}</ref> <ref name="j3kJL">{{cite web|url=http://www.webmd.com/mental-health/features/the-health-benefits-of-dreams |title=The Health Benefits of Dreams |publisher=Webmd.com |date=25. veebruar 2009 |accessdate=11.08.2012}}</ref> <ref name="mp0qr">{{cite journal |author=R. Stickgold, J.A. Hobson, R. Fosse, M. Fosse1 |date=november 2001 |title= Sleep, Learning, and Dreams: Off-line Memory Reprocessing |url=https://archive.org/details/sim_science_2001-11-02_294_5544/page/1052 |journal=Science |pmid=11691983 |volume=294 |issue=5544 |pages=1052–1057 |doi=10.1126/science.1063530 |issn=0036-8075}}</ref> <ref name="Blackmore 2004 342–343">{{cite book|last=Blackmore|first=Susan|title=Consciousness an Introduction|year=2004|publisher=Oxford University Press|location=New York, NY|isbn=978-0-19-515343-9|pages=342–343}}</ref> <ref name="9wkMz">Robert, W. Der Traum als Naturnothwendigkeit erklärt. Zweite Auflage, Hamburg: Seippel, 1886.</ref> <ref name="Watanabe2003">{{cite journal |author=Watanabe, T. |year=2003 |title=Lucid Dreaming: Its Experimental Proof and Psychological Conditions |journal=J Int Soc Life Inf Sci |volume=21 |issue=1 |issn=1341-9226}}</ref> <ref name="lASAq">{{cite journal | last1 = Evans | first1 = C. | last2 = Newman | first2 = E. | year = 1964 | title = Dreaming: An analogy from computers | url = | journal = New Scientist | volume = 419 | issue = | pages = 577–579}}</ref> <ref name="mB2Hz">{{cite journal | doi = 10.1038/304111a0 | last1 = Crick | first1 = F. | last2 = Mitchison | first2 = G. | year = 1983 | title = The function of dream sleep | url =https://archive.org/details/sim_nature-uk_1983-07-14_304_5922/page/n22| journal = Nature | volume = 304 | issue = 5922| pages = 111–114 | pmid = 6866101}}</ref> <ref name="2VERp">{{cite journal | doi = 10.2466/pr0.102.2.561-574 | last1 = Coutts | first1 = R | year = 2008 | title = Dreams as modifiers and tests of mental schemas: an emotional selection hypothesis | url =https://archive.org/details/psychological-reports_2008-04_102_2/page/561| journal = Psychological Reports | volume = 102 | issue = 2| pages = 561–574 | pmid = 18567225}}</ref> <ref name="cY6cZ">{{cite book|last=Blackmore|first=Susan|title=Consciousness an introduction|year=2004|publisher=Oxford University Press|location=New York, NY|isbn=978-0-19-515343-9|page=342}}</ref> <ref name="stsaP">{{cite book|last=Blackmore|first=Susan|title=Consciousness an introduction|year=2004|publisher=Oxford University Press|location=New York, NY|isbn=978-0-19-515343-9|pages=342–343}}</ref> <ref name="XcxFX">{{cite book|url=http://books.google.com/books?id=ojvXAAAAMAAJ&dq=inauthor:Deirdre+inauthor:Barrett |title=Barrett, Deirdre. An Evolutionary Theory of Dreams and Problem-Solving in Barrett, D.L. & McNamara, P. (Eds.) The New Science of Dreaming, Volume III: Cultural and Theoretical Perspectives on Dreaming NY, NY: Praeger/Greenwood, 2007 |publisher=Books.google.com |accessdate=4.04.2013}}</ref> <ref name="S37WL">[http://books.google.com/books?id=v-SzPAAACAAJ&dq=inauthor:Deirdre+inauthor:Barrett Barrett, Deirdre. The Committee of Sleep: How Artists, Scientists, and Athletes Use their Dreams for Creative Problem Solving—and How You Can Too. NY: Crown Books/Random House, 2001]{{dead link|date=aprill 2013}}</ref> <ref name="GCyzS">{{cite web |url=http://www.asdreams.org/journal/articles/barrett3-2.htm |title=Barrett, Deirdre. The 'Committee of Sleep': A Study of Dream Incubation for Problem Solving. Dreaming: Journal of the Association for the Study of Dreams, 1993, 3, pp. 115–123 |publisher=Asdreams.org |accessdate=4.04.2013 |archive-date=18.11.2012 |archive-url=https://web.archive.org/web/20121118012703/http://asdreams.org/journal/articles/barrett3-2.htm |url-status=dead }}</ref> <ref name="CYDFD">Blechner, M. (2001) ''The Dream Frontier''. Hillsdale, NJ: The Analytic Press.</ref> <ref name="Kc7Hm">[http://www.psychwww.com/asc/ld/faq.html Lucid dreaming FAQ] by [[The Lucidity Institute]] at Psych Web.</ref> }} == Kirjandus == * [[Jüri Allik]], "Unenäost psühholoogi pilguga" – [[Looming (ajakiri)|Looming]] [[1983]], nr 5, lk 659–668 * [[Sigmund Freud]], "Unenägude tõlgendamine". Saksa keelest tõlkinud [[Anne Lill]] ja [[Mari Tarvas]]. [[Tänapäev]], [[Tallinn]] [[2007]], 604 lk ==Välislingid== *[http://www.archive.org/details/bersprachstrung00kraegoog Unenägu], archive.org, vaadatud 02.04.2014 {{Vikitsitaadid}} [[Kategooria:Uni]] 0e6uoy3vbsdr4v97whytmwkbqsygzm0 Santorin 0 35227 7228485 6358946 2026-09-04T10:43:38Z Estopedist1 278 {{Vaidlustatud|vt enwiki Santorini caldera}} 7228485 wikitext text/x-wiki {{Vaidlustatud|vt enwiki Santorini caldera}} {{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2013}} [[Pilt:Caldera of Santorini - Nea Kameni - seen from Fira Thira.jpg|pisi|Santorini vulkaan ja Nea Kaimeni saar]] '''Santorin''' on [[vulkaan]] [[Thíra saared|Thíra saarestikus]] [[Nea Kaimeni]] saarel. Kõrgus 127 meetrit. Viimase poole tuhande aasta jooksul on suurimad [[vulkaanipurse|pursked]] toimunud ajavahemikes 1570–1573, 1650, 1707–1711, 1866–1870, 1925–1926 ja 1939–1941. Viimane väiksem purse oli 1950. aastal.<ref>{{Netiviide |url=http://www.volcano.si.edu/world/volcano.cfm?vnum=0102-04=&volpage=erupt |pealkiri=Santorini » Eruptive History |vaadatud=2013-01-04 |arhiivimisaeg=2021-06-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210613171149/https://volcano.si.edu/world/volcano.cfm?vnum=0102-04= |url-olek=ei tööta }}</ref> == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Tegevvulkaanid]] 8wyy8jqtzb8sxqn8ty80iosn3jjvd10 Benito Mussolini 0 36267 7228448 7173727 2026-09-04T09:50:07Z Koidutar 212587 teosed + korrastamine 7228448 wikitext text/x-wiki {{toimetaAeg|kuu=juuni|aasta=2010}}{{keeletoimeta}} {{Infokast president | nimi = Benito Mussolini | pilt = Benito Mussolini (primo piano).jpg | amet = [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia]] [[Itaalia peaminister|peaminister]] | ametiajaalgus = 31. oktoober 1922 | ametiajalõpp = 25. juuli 1943 | eelmine = [[Luigi Facta]] | järgmine = [[Pietro Badoglio]] | amet2 = [[Itaalia fašism|Itaalia fašistide]] ''[[duce]]'' | ametiajaalgus2 = 23. märts 1919 | ametiajalõpp2 = 28. aprill 1945 | eelmine2 = ''Positsioon loodi'' | järgmine2 = ''Positsioon kaotati'' | amet3 = [[Itaalia Sotsiaalne Vabariik|Itaalia Sotsiaalse Vabariigi ''duce'']] | ametiajaalgus3 = 23. september 1943 | ametiajalõpp3 = 25. aprill 1945 | eelmine3 = ''Ametikoht loodi'' | järgmine3 = ''Ametikoht kaotati'' | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8= | sünninimi = Benito Amilcare Andrea Mussolini | sünniaeg = 29. juuli 1883 | sünnikoht = [[Predappio]], [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia]] | surmaaeg = 28. aprill 1945 (61-aastaselt) | surmakoht = [[Giulino|Giulino di Mezzegra]], [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia]] | rahvus = | partei = [[Itaalia Sotsialistlik Partei]] <small>(1901–1914)</small> <br/> [[Fasci Italiani di Combattimento]] <small>(1914–1921)</small> <br/> [[Rahvuslik Fašistlik Partei (Itaalia)|Rahvuslik Fašistlik Partei]] <small>(1921–1943)</small> <br/> [[Vabariiklik Fašistlik Partei]] <small>(1943–1945)</small> | abikaasa = [[Rachele Mussolini]] <small>(1915–1945)</small> | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = San Cassiano kalmistu, [[Predappio]], [[Itaalia]] <small>(viimne puhkepaik)</small> | alma_mater = | elukutse = ajakirjanik <br/> romaanikirjanik <br/> õpetaja | autasud = | allkiri = Benito Mussolini Signature.svg | moodul = {{Sõjaväelane |manusta=jah | Taustavärv = #EEDD82 | Pilt = | Pildisuurus = | Pildi info = | Nimi = Karjäär sõjaväes | Täisnimi = | Hüüdnimi = | Sünninimi = | Sünniaeg = | Sünnikoht = | Surmaaeg = | Surmakoht = | Truudusvanded = [[Pilt:Flag of Italy (1861-1946).svg|25px]] [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]] | Teenistused = '''[[Pilt:Flag of the Royal Italian Army.svg|25px]] [[Itaalia kuninglik armee]]:'''<br/>11. [[bersaglieri]] rügement | Teenistusaeg = 1915–1917 | Auaste = [[Impeeriumi esimene marssal (Itaalia)|Impeeriumi esimene marssal]] <br/> kapral | Juhitud üksused = | Sõjad/lahingud = [[Esimene maailmasõda]] <br/> [[Teine Itaalia-Etioopia sõda]] <br/> [[Itaalia sissetung Albaaniasse]] <br/> [[Itaalia-Kreeka sõda]] <br/> [[Teine maailmasõda]] | Autasud = [[Vabadusrist|Eesti Vabadusristi III liigi 1. järk]] <small>(1925)</small> | Abikaasa(d) = | Allkiri = }} }} '''Benito Amilcare Andrea Mussolini''' (hüüdnimi [[itaalia keel]]es ''Il Duce'' ('juht'); [[29. juuli]] [[1883]] [[Predappio]], [[Forlì-Cesena provints|Forli provints]] – [[28. aprill]] [[1945]] [[Giulino]]) oli [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriigi]] [[Itaalia peaminister|peaminister]] ja [[diktaator]] aastail [[1922]]–[[1943]] ja seejärel juhtis aastatel 1943–1945 Saksa [[Kolmas Riik|Kolmanda Riigi]] [[marionett]]võimuna Itaalia Sotsiaalset Vabariiki (e [[Salò vabariik|Salò vabariiki]]). ==Elulugu== ===Noorus=== Benito Mussolini sündis sepa perre [[Põhja-Itaalia|Põhja-Itaalias]]. Tema lapsepõlv möödus vaesuses, mis ei võimaldanud tal omandada head haridust. Mussolini õppis [[kirikukool]]is ning see andis talle võimaluse ise lapsi õpetada, kuid õpetajaametit ei pidanud ta kaua. [[Itaalia-Türgi sõda|Itaalia-Türgi sõja]] päevil ([[1910]]–[[1911]]) sai temast [[ajakirjanik]] ja hiljem toimetaja [[sotsialist]]ide ajalehes [[L'Avanti]] ('edasi'). ===Esimeses maailmasõjas=== Mussolini pooldas [[Itaalia]] astumist ilmasõtta [[Antant|Antand]]i poolel. Kuna aga sotsialistid olid haaratud [[patsifism]]i ideedest, läks Mussolini nendega tülli ja ta heideti oktoobris 1914 [[Itaalia Sotsialistlik Partei|Itaalia sotsialistide parteist]] välja ja oli kuni sõja lõpuni [[Antant|Antandi]] valitsuste palgaline mõjuagent, avaldades ajakirjanduses patsifistliku sisuga artikleid. Sõja-aastatel oli Mussolini sõdurina rindel ning sai seal haavata. [[1919]]. aastal asutas ta vasakpoolsete vastu suunatud sõjaveteranide organisatsiooni Fascio di Combattimento (Võitlusliit), mis [[1921]]. aastal kuulutas enda [[Rahvuslik Fašistlik Partei (Itaalia)|Rahvuslik Fašistlikuks Parteiks]]. Põhiline toetajaskond olid erusõjaväelased, dissidentidest sotsialistid, suurmaaomanikud ja [[futurism|futuristid]]. Fašistid rakendasid [[kommunistid]]e suhtes füüsilist terrorit ning tegelesid ka tänapäeva mõistes "katusepakkumisega". ===Võimuletõus=== {{Vaata|Itaalia kuningriik (1861–1946)#Fašism (1922–1943)}} Oktoobris [[1922]] organiseeris Benito Mussolini järjekordse valitsuskriisi ajal Itaalia valitsusele ja kuningale [[Vittorio Emanuele III]]-le surve avaldamiseks demonstratsiooni, nn [[Marss Rooma|Marsi Rooma]]le, ja nõudis valitsust endale. [[31. oktoober|31. oktoobril]] [[1922]] kuulutas kuningas Mussolini peaministriks. Antifašistidel keelati riigist lahkuda, nende üle mõisteti kohut, paljud hukati. Kehtestati korporatiivne süsteem, sotsiaalsete tagatiste eest nõuti töölistelt vastuvaidlematut allumist. Saavutati kokkulepe [[Vatikan]]iga, ametiruumidesse üle kogu Itaalia ilmusid kohustuslikud [[krutsifiks]]id. Huvitaval kombel ei kiusatud Mussolini võimuloleku ajal Itaalias [[juut]]e taga, isegi kõik [[sünagoog]]id jäid terveks. [[1927]]. aastal loodi [[antifašist]]ide jälitamiseks [[salapolitsei]] OVRO, mis allus otse Mussolinile. ===Abessiinia vallutamine=== {{Vaata|Teine Itaalia-Etioopia sõda}} Saksamaal võimule tulnud [[Adolf Hitler]]i toetusega ja Prantsusmaa heasoovliku neutraliteediga vallutas Mussolini juhitav Itaalia 1935.–1936. aastal toimunud sõjakäigu ajal [[Abessiinia]]. ===Hispaania kodusõda === ===Teine maailmasõda=== [[Fail:Mussolini e Petacci a Piazzale Loreto, 1945.jpg|thumb|left|Vasakult paremale on näha Bombacci, Mussolini, Clara Petacci, Pavolini ja Achille Starace'i surnukehi. Plaza Loreto, Milano 1945. a.|230x230px]] Benito Mussolini juhtis riiki üle 20 aasta (1922-1943). [[1943]]. aasta juulis ta kukutati ja arreteeriti Itaalia kuninga käsul. Sakslased vabastasid Mussolini [[Operatsioon Tamm|Operatsioon Tamme]] käigus, kuid Teise maailmasõja lõpus 26. aprillil 1945 sattus ta koos armukese [[Clara Petacci]]ga Itaalia [[kommunism|kommunistlike]] [[partisan]]ide kätte. [[1945]]. aasta [[28. aprill]]il lasti Mussolini [[Como järv]]e äärses [[Giulino]] külas maha. Tema, ta armukese, endise kommunistliku poliitiku [[Nicola Bombacci]], ministri [[Alessandro Pavolini]] ja tunnustatud fašistliku poliitiku [[Achille Starace|Achille Starace'i]] laipi näidati avalikult [[Milano]] rahva ees [[Piazzale Loreto|Plaza Loretos.]] == Isiklikku == Tal sündisid seltskonnatähest tütar Edda, filmiprodutsendist poeg Vittorio, piloodist poeg Bruno, muusikust poeg Romano ja tütar Anna Maria.<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Hebsgaard |eesnimi=Thomas |kuupäev=2025-02-25 |pealkiri=Diktaatorite laste õnnetu saatus |url=https://www.imelineajalugu.ee/diktaatorite-laste-onnetu-saatus/ |vaadatud=2025-04-12 |väljaanne=Imeline Ajalugu |keel=et }}{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> == Teosed == ==== Teosed itaalia keeles ==== * "Il mio diario di guerra 1915-1917" - 1923 (eesti k. 'minu päevik sõjast 1915-1917');<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Mussolini |eesnimi=Benito |url=http://archive.org/details/il_mio_diario_di_guerra |pealkiri=Il mio diario di guerra : (1915-1917) |kuupäev=1923 |teised=Biblioteca comunale di Trento}}</ref><ref>{{Raamatuviide |url=https://www.libraccio.it/libro/9788898672387/benito-mussolini/diario-di-guerra-1915_1917.html |pealkiri=Diario di guerra 1915-1917 |keel=it}}</ref> * "Il trentino, veduto da un socialista; note e notizie" - 1911 (eesti k. 'Trentino sotsialisti nägemuses; märkmeid ja uudiseid');<ref>{{Raamatuviide |url=https://www.libraccio.it/libro/9788888097299/benito-mussolini/il-trentino-visto-da-un-socialista.html |pealkiri=Il Trentino visto da un socialista |keel=it}}</ref><ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Mussolini |eesnimi=Benito |url=http://archive.org/details/iltrentinoveduto00mussuoft |pealkiri=Il Trentino, veduto da un socialista; note e notizie |kuupäev=1911 |kirjastus=Firenze Rinascita del libro |teised=Robarts - University of Toronto}}</ref> * "L'amante del cardinale. Claudia Particella" - 1910 (eesti k. 'Kardinali armuke. Claudia Particella');<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Mussolini |eesnimi=Benito |url=http://archive.org/details/lamantedelcardin0000muss |pealkiri=L'amante del cardinale : Claudia Particella : romanzo storico |kuupäev=1986 |kirjastus=Trento : Reverdito |teised=Internet Archive |isbn=978-88-342-0148-0}}</ref> * "La dottrina del fascismo" - 1932 (eesti k. 'Fašismi doktriin');<ref>{{Netiviide |pealkiri=La dottrina del fascismo - Wikisource |url=https://it.wikisource.org/wiki/La_dottrina_del_fascismo |vaadatud=2026-09-04 |väljaanne=it.wikisource.org |keel=it}}</ref> * "La filosofia della forza" - 1909 (eesti k. 'Jõu filosoofia');<ref>{{Raamatuviide |url=https://www.libraccio.it/libro/9788889515150/benito-mussolini/la-filosofia-della-forza.-postille-alla-conferenza-dell'on.-treves.html |pealkiri=La filosofia della forza. Postille alla conferenza dell'on. Treves |keel=it}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-02-26 |pealkiri=OPERA OMNIA VOL I |url=https://issuu.com/rivista.militare1/docs/opera_omnia_-_vol._1_-_benito_mussolini/198 |vaadatud=2026-09-04 |väljaanne=Issuu |keel=en}}</ref> * "Parlo con Bruno" - 1942 (eesti k. 'Räägin Brunoga');<ref>{{Raamatuviide |url=https://www.libraccio.it/libro/9788875576066/benito-mussolini/parlo-con-bruno.html |pealkiri=Parlo con Bruno |keel=it}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Parlo con Bruno |url=https://www.goodreads.com/book/show/39908442-parlo-con-bruno |vaadatud=2026-09-04 |väljaanne=Goodreads |keel=en}}</ref> * "Pensieri pontini e sardi" - 1943 (eesti k. 'Mõtisklusi Pontiinidelt ja [[Sardiinia|Sardiiniast]]');<ref>{{Raamatuviide |url=https://www.libraccio.it/libro/9788895666365/benito-mussolini/pensieri-pontini-e-sardi.html |pealkiri=Pensieri pontini e sardi |keel=it}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2012-04-07 |pealkiri=Biblioteca Fascista: Pontine and Sardinian Thoughts (1943) |url=https://bibliotecafascista.blogspot.com/2012/04/pontine-and-sardinian-thoughts-1943.html |vaadatud=2026-09-04 |väljaanne=Biblioteca Fascista}}</ref> * "Scritti trentini" (eesti k. 'Kirjutusi [[Trentino-Alto Adige|trentinost]]');<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Mussolini |eesnimi=Benito |url=https://books.google.ee/books/about/Scritti_trentini.html?id=NgIiAQAAIAAJ&redir_esc=y |pealkiri=Scritti trentini |kuupäev=2006 |kirjastus=Finestra editrice |isbn=978-88-88097-52-7 |keel=it}}</ref><ref>{{Raamatuviide |url=https://www.libraccio.it/libro/9788888097527/benito-mussolini/scritti-trentini.html |pealkiri=Scritti trentini |keel=it}}</ref> * "Storia Di Un Anno. (Il Tempo Del Bastone e Della Carota)" - 1944 (eesti k. 'Ühe aasta lugu');<ref>{{Netiviide |pealkiri=ibs.it |url=https://www.ibs.it/tempo-del-bastone-della-carota-libri-vintage-benito-mussolini/e/2568612142320 |vaadatud=4. septembril 2026}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Liber |eesnimi=Liber |pealkiri=Storia di un anno (1944) |url=https://liberliber.it/autori/autori-m/benito-mussolini/storia-di-un-anno-1944/ |vaadatud=2026-09-04 |väljaanne=Liber Liber |keel=it-IT}}</ref> ==== Teosed eesti keeles ==== * "Minu elulugu". Ingl. keelest tõlkinud [[Leopold Julius Kenn]]. Sari [[Marseljeesist internatsionaalini]]. [[Loodus (kirjastus)|Loodus]], [[Tartu]] / [[Tallinn]] [[1939]], 244 lk. ==== Tsitaat ==== {{tsitaat|Ma pole kunagi teinud viga, kui ma olen talitanud oma instinkti järele; kuid ma olen alati teinud väärsamme, kui ma olen alistund mõistusele. Ma ei süüdista kedagi, ma ei laida kedagi peale iseenda. Ma isiklikult olen vastutav nii asjakäigu eest, mis on hästi tehtud ning millest maailmal pole võimalik lahti ütelda, samuti kui ka mu nõrkuste ning mu laostumise eest.<ref>Mussolini viimne intervjuu. Välis-Eesti, 21. märts 1948, nr. 12, lk. 6.</ref>}} ==Tunnustused== * [[Vabadusrist|Eesti Vabadusristi]] III liigi 1. järk (29.04.1925) == Kirjandus == * [[Arved Palgi]], "Mussolini". I osa (96 lk.) – [[Rakvere]] [[1935]], II osa (93 lk.) – [[Rakvere]] [[1936]]; 2. trükk ühes köites – [[Rakvere]] [[1939]] * [[Christopher Hibbert]], "Benito Mussolini elulugu". Inglise keelest tõlkinud [[Olev Luhaveer]]. [[Olion]], [[Tallinn]] [[1997]] == Välislingid == {{Commons|Benito Mussolini}} *[http://itaalia.wordpress.com/2009/03/18/sa-maletad-kui-olid-fasist-ja-viskasid-rooma-tervitust Sa mäletad kui olid fašist ja viskasid Rooma tervitust?] *[http://www.freewebs.com/lisaks/benitomussolinifashism.htm Il Duce Benito Mussolini ja fašism] == Viited == {{viited}}{{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Luigi Facta]] | nimi=[[Itaalia peaminister]] | aeg=[[1922]]–[[1943]]| järgnev=[[Pietro Badoglio]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Paolino Taddei]]<br />[[Luigi Federzoni]] | nimi=[[Itaalia siseminister]] | aeg=[[1922]]–[[1924]]<br />1926–1943| järgnev=Luigi Federzoni<br />[[Bruno Fornaciari]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Antonino Di Giorgio]]<br />[[Pietro Gazzera]] | nimi=[[Itaalia sõjaminister]] | aeg=1925–1929<br />1933–1943| järgnev=[[Pietro Gazzera]]<br />[[Antonio Sorice]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Carlo Schanzer]]<br />[[Dino Grandi]]<br />[[Galeazzo Ciano]] | nimi=[[Itaalia välisminister]] | aeg=1922–1929<br />1932–1936<br />1943 | järgnev=[[Dino Grandi]]<br />[[Galeazzo Ciano]]<br />[[Raffaele Guariglia]]}} {{lõpp}} {{ItaaliaPeaministrid}} {{JÄRJESTA:Mussolini, Benito}} [[Kategooria:Itaalia peaministrid]] [[Kategooria:Vabadusristi III liigi 1. järgu kavalerid]] [[Kategooria:Itaalia poliitikud]] [[Kategooria:Tapetud poliitikud]] [[Kategooria:Taimetoitlased]] [[Kategooria:Sõjakuritegudes süüdistatud]] [[Kategooria:Benito Mussolini]] [[Kategooria:Sündinud 1883]] [[Kategooria:Surnud 1945]] qln34y55njcuu70kqvqtnoulnpbijq0 Munn 0 37687 7228493 6829498 2026-09-04T11:11:22Z ~2026-47897-63 236854 7228493 wikitext text/x-wiki {{täpsustuslehekülg}} "'''Munn'''" on '''[[mees|mehe]] [[Sugutilukk|suguti]]''' rahvapärane nimetus. '''[[Korea mun]]''' oli [[Korea]] rahaühik [[1633]] kuni [[1892]]. aastani. '''Munn''' on perekonnanimi, mida on teiste seas kandnud: *'''[[Harold Munn]]''' (1903–1992), [[USA]] poliitik ja [[karskusliikumine|karskusliikumise]] tegelane *'''[[Kathleen Munn]]''' (1874–1974), Kanada kunstnik *'''[[Olivia Munn]]''' (1980–), USA näitleja. ddm98xyxiouo8yrdeuv8ft12lz6wcq6 Vormel 1 meeskondade loend 0 40404 7228478 6510858 2026-09-04T10:31:09Z Taurus404 80079 /* Tiimide täielik loetelu */ 7228478 wikitext text/x-wiki {{toimeta}}{{ajakohasta}} ==Tiimid 2006. aasta hooajal== *[[BMW Sauber]] *[[Ferrari]] *[[Honda F1]] *[[McLaren]] *[[MF1 Racing|Midland]] *[[Red Bull Racing]] *[[Renault F1]] *[[Super Aguri]] *[[Toro Rosso]] *[[Toyota F1]] *[[Williams]] ==Tiimid [[2009. aasta Vormel 1 hooaeg|2009. aasta hooajal]]== * [[McLaren]] * [[Scuderia Ferrari|Ferrari]] * [[BMW Sauber]] * [[Renault F1]] * [[Toyota F1]] * [[Toro Rosso]] * [[Red Bull Racing]] * [[Williams]] * [[Force India]] * [[Brawn GP]] ==Tiimide täielik loetelu== ''seisuga 27.04.2006'' {| class="wikitable" |- ! Nr || Tiim || Sõitude arv || Aastad |- | 1 || 3-L Racing Team (Indy) || 1 || 1953 |- | 2 || A E Dean (Indy) || 5 || 1953–1955, 1957, 1959 |- | 3 || A J Watson (Indy) || 1 || 1950 |- | 4 || AAW Racing Team || 6 || 1974 |- | 5 || Ace Garage-Rotherham || 1 || 1959 |- | 6 || Adolf Brudes || 1 || 1952 |- | 7 || AFM || 1 || 1952 |- | 8 || AGS || 80 || 1986–1991 |- | 9 || Alan Brown Equipe || 1 || 1959 |- | 10 || Alberto Uria || 2 || 1955–1956 |- | 11 || Alfa Romeo || 110 || 1950–1951, 1979–1985 |- | 12 || Alfred Dattner || 1 || 1952 |- | 13 || Allied Polymer Group || 1 || 1974 |- | 14 || Amon || 5 || 1966, 1974 |- | 15 || Andrea Moda Formula || 9 || 1992 |- | 16 || André Guelfi || 1 || 1958 |- | 17 || André Pilette || 1 || 1963 |- | 18 || André Simon || 1 || 1956 |- | 19 || Anglo-American Equipe || 3 || 1962 |- | 20 || Ansted Rotary Corp (Indy) || 3 || 1956–1957, 1960 |- | 21 || Antique Automobiles / Colin Crabbe Racing || 14 || 1969–1970 |- | 22 || Antonio Branca || 2 || 1950–1951 |- | 23 || Antonio Creus || 1 || 1960 |- | 24 || Apollon || 1 || 1977 |- | 25 || Archie Bryde || 2 || 1952 |- | 26 || [[Arrows]] || 393 || 1978–2002 |- | 27 || Arthur Legat || 2 || 1952–1953 |- | 28 || Arthur Owen || 1 || 1960 |- | 29 || Arzani-Volpini || 1 || 1955 |- | 30 || Aston || 3 || 1952 |- | 31 || Aston Martin || 6 || 1959–1960 |- | 32 || Atlantic Stable || 1 || 1953 |- | 33 || ATS (Saksamaa) || 118 || 1977–1984 |- | 34 || ATS (Itaalia) || 5 || 1963 |- | 35 || Auto Motor und Sport || 13 || 1970 |- | 36 || Automobiles Bugatti || 1 || 1956 |- | 37 || Autosport Team Wolfgang Seidel || 6 || 1953, 1960, 1962 |- | 38 || B C Ecclestone || 2 || 1958 |- | 39 || [[BAR]] || 118 || 1999–2005 |- | 40 || Bellasi || 13 || 1969–1971 |- | 41 || [[Benetton Formula|Benetton]] || 260 || 1986–2001 |- | 42 || Bernard Collomb || 6 || 1961–1964 |- | 43 || Bernd Nacke || 1 || 1952 |- | 44 || Bessie Lee Paoli (Indy) || 2 || 1952–1953 |- | 45 || Bignotti-Bowes Racing (Indy) || 2 || 1959–1960 |- | 46 || Bill Whitehouse || 1 || 1954 |- | 47 || Bira || 6 || 1951, 1954 |- | 48 || Blanchard Automobile Co || 1 || 1959 |- | 49 || Blignaut || 4 || 1973–1976 |- | 50 || BMS Scuderia Italia || 94 || 1988–1993 |- | 51 || [[BMW]] || 6 || 1967–1968, 2006 |- | 52 || Bob Estes (Indy) || 10 || 1951–1960 |- | 53 || Bob Gerard || 10 || 1950–1951, 1953–1954, 1956–1957, 1964–1965 |- | 54 || Bob Sorenson (Indy) || 1 || 1958 |- | 55 || Boro || 8 || 1976–1977 |- | 56 || Bowes Racing Inc (Indy) || 1 || 1950 |- | 57 || [[Brabham]] || 408 || 1956, 1962–1987, 1989–1992 |- | 58 || Brands Hatch Racing || 1 || 1980 |- | 59 || Brian Gubby || 1 || 1965 |- | 60 || Brian Shawe-Taylor || 1 || 1951 |- | 61 || British Formula One Racing Team || 4 || 1977 |- | 62 || BRM || 215 || 1951, 1954–1977 |- | 63 || Brown Motor Co (Indy) || 2 || 1951, 1954 |- | 64 || BRP || 36 || 1958–1959, 1961–1964 |- | 65 || Bruce Bromme (Indy) || 3 || 1951, 1953–1954 |- | 66 || Bruce Halford || 6 || 1956–1957 |- | 67 || BS Fabrications || 36 || 1976–1978 |- | 68 || C G Tuffanelli & J Derrico (Indy) || 1 || 1951 |- | 69 || C O Prather (Indy) || 1 || 1960 |- | 70 || C T Atkins || 1 || 1960 |- | 71 || Caltex Racing || 1 || 1968 |- | 72 || Camoradi || 9 || 1959–1961 |- | 73 || Carl L Anderson (Indy) || 2 || 1955–1956 |- | 74 || Carl Marchese (Indy) || 2 || 1950–1951 |- | 75 || Cars Inc (Indy) || 5 || 1954–1958 |- | 76 || Champcarr Inc. || 1 || 1972 |- | 77 || Chapman S Root (Indy) || 8 || 1953–1960 |- | 78 || Charles Pozzi || 1 || 1950 |- | 79 || Charles Pritchard (Indy) || 1 || 1950 |- | 80 || Charles Vogele Racing || 6 || 1967–1968 |- | 81 || Chequered Flag || 2 || 1974 |- | 82 || Chico Landi || 1 || 1951 |- | 83 || Cisitalia || 1 || 1952 |- | 84 || Clarke-Mordaunt Guthrie || 29 || 1971–1973 |- | 85 || Clemente Biondetti || 1 || 1950 |- | 86 || Clive Puzey || 1 || 1965 |- | 87 || Coast Grain Co (Indy) || 1 || 1952 |- | 88 || Coloni || 65 || 1987–1991 |- | 89 || Connaught Engineering || 12 || 1952–1953, 1955–1957, 1959 |- | 90 || Connew Racing Team || 2 || 1972 |- | 91 || Cooper || 114 || 1953, 1955, 1957–1968 |- | 92 || Cummins Engine Co (Indy) || 2 || 1950, 1952 |- | 93 || Cuth Harrison || 3 || 1950 |- | 94 || David Bridges || 4 || 1966 |- | 95 || David Fry || 1 || 1959 |- | 96 || David Prophet || 2 || 1963, 1965 |- | 97 || Dean Van Lines (Indy) || 3 || 1956, 1958, 1960 |- | 98 || Dempster International || 1 || 1974 |- | 99 || Dennis Taylor || 1 || 1959 |- | 100 || Derrington-Francis || 1 || 1964 |- | 101 || Dick Gibson || 3 || 1957–1958, 1960 |- | 102 || Dorchester Service Station || 1 || 1959 |- | 103 || Duncan Hamilton || 2 || 1951 |- | 104 || Dupont Team Zerex || 1 || 1962 |- | 105 || DW Racing Enterprises || 29 || 1963–1967 |- | 106 || E R Casale (Indy) || 2 || 1955–1956 |- | 107 || Eagle || 27 || 1966–1968 |- | 108 || Earl F Slick (Indy) || 1 || 1952 |- | 109 || Ecurie Belge || 21 || 1950–1953 |- | 110 || Ecurie Belgique || 3 || 1951 |- | 111 || Ecurie Bleue || 3 || 1950, 1959–1960 |- | 112 || Ecurie Demi-Litre || 1 || 1958 |- | 113 || Ecurie Ecosse || 3 || 1952–1954 |- | 114 || Ecurie Eperon d'Or || 1 || 1958 |- | 115 || Ecurie Espadon || 10 || 1951–1953 |- | 116 || Ecurie Evergreen || 2 || 1971 |- | 117 || Ecurie Excelsior || 3 || 1962 |- | 118 || Ecurie Filipinetti || 5 || 1962–1963 |- | 119 || Ecurie Francorchamps || 10 || 1952–1954 |- | 120 || Ecurie Galloise || 5 || 1962 |- | 121 || Ecurie Lutetia || 1 || 1950 |- | 122 || Ecurie Maarsbergen || 30 || 1957–1964 |- | 123 || Ecurie Nationale Suisse || 1 || 1962 |- | 124 || Ecurie Richmond || 5 || 1952, 1954 |- | 125 || Ecurie Rosier || 34 || 1950–1956 |- | 126 || Ecurie Tomahawk || 1 || 1965 |- | 127 || Ed Walsh (Indy) || 5 || 1951–1954, 1956 |- | 128 || Eifelland || 8 || 1972 |- | 129 || Ellen McKinney Zink (Indy) || 1 || 1958 |- | 130 || Emeryson || 4 || 1956, 1962 |- | 131 || Emilio de Villota || 9 || 1977–1978, 1981 |- | 132 || Emmanuel de Graffenried || 8 || 1953–1954 |- | 133 || Emmett J Malloy (Indy) || 2 || 1954–1955 |- | 134 || EMW || 1 || 1953 |- | 135 || ENB || 8 || 1955, 1959–1962 |- | 136 || Enrico Plate || 12 || 1950–1953 |- | 137 || Ensign || 134 || 1973–1982 |- | 138 || Equipe Anglaise || 2 || 1953 |- | 139 || Equipe Gordini || 40 || 1950–1956 |- | 140 || Equipe Scirocco Belge || 2 || 1964 |- | 141 || ERA || 3 || 1952 |- | 142 || Ernest L Ruiz (Indy) || 5 || 1953, 1956–1957, 1959–1960 |- | 143 || Ernest Pieterse || 1 || 1962 |- | 144 || Ervin Wolfe (Indy) || 1 || 1950 |- | 145 || Erwin Bauer || 1 || 1953 |- | 146 || Escuderia Bandeirantes || 6 || 1952–1953 |- | 147 || Ettore Chimeri || 1 || 1960 |- | 148 || Eugene A Casaroll (Indy) || 2 || 1953–1954 |- | 149 || Eugène Chaboud || 1 || 1951 |- | 150 || EuroBrun || 46 || 1988–1990 |- | 151 || F&S Properties || 1 || 1976 |- | 152 || Fabre Urbain || 1 || 1964 |- | 153 || Federal Auto Associates (Indy) || 8 || 1952–1956, 1958–1960 |- | 154 || Federal Engineering Association (Indy) || 1 || 1951 |- | 155 || [[Scuderia Ferrari|Ferrari]] || 728 || 1950–2006 |- | 156 || FISA / Scuderia Sant'Ambroeus || 3 || 1961 |- | 157 || Fittipaldi || 120 || 1975–1982 |- | 158 || Fondmetal || 29 || 1991–1992 |- | 159 || Forti Corse || 27 || 1995–1996 |- | 160 || Francesco Godia Sales || 7 || 1957–1958 |- | 161 || Francis Bardazon (Indy) || 1 || 1954 |- | 162 || Frank Dochnal || 1 || 1963 |- | 163 || Frazer-Nash || 4 || 1952 |- | 164 || Fred & Richard Sommer (Indy) || 1 || 1957 |- | 165 || Fred Armbruster || 1 || 1960 |- | 166 || Fred Gerhardt (Indy) || 2 || 1958–1959 |- | 167 || Fred Sclavi (Indy) || 1 || 1957 |- | 168 || Fred Somers (Indy) || 1 || 1956 |- | 169 || Fred Tuck Cars || 4 || 1960–1961 |- | 170 || Fritz Riess || 1 || 1952 |- | 171 || G Caprara || 1 || 1952 |- | 172 || Gene Mason Racing || 6 || 1971–1972 |- | 173 || Geoffrey Crossley || 2 || 1950 |- | 174 || George Bignotti (Indy) || 2 || 1956–1957 |- | 175 || George H Leitenberger (Indy) || 2 || 1951–1952 |- | 176 || George Salih (Indy) || 4 || 1957–1960 |- | 177 || George Walther Jr (Indy) || 3 || 1957–1959 |- | 178 || Georges Berger || 2 || 1953–1954 |- | 179 || Georges Grignard || 1 || 1951 |- | 180 || Gerry Ashmore || 4 || 1961–1962 |- | 181 || Gilby Engineering || 12 || 1954–1957, 1959–1962 |- | 182 || Gino Munaron || 1 || 1960 |- | 183 || Giorgio Scarlatti || 5 || 1956, 1958, 1960 |- | 184 || Giovanni de Riu || 1 || 1954 |- | 185 || Gould's Garage || 16 || 1954–1958, 1960 |- | 186 || Graham Whitehead || 1 || 1951 |- | 187 || Grancor Auto Specialists (Indy) || 4 || 1950–1953 |- | 188 || Greifzu || 2 || 1952–1953 |- | 189 || Gus Hutchison || 1 || 1970 |- | 190 || Guy Mairesse || 1 || 1950 |- | 191 || H A Chapman (Indy) || 8 || 1951–1958 |- | 192 || H H Johnson (Indy) || 4 || 1956–1959 |- | 193 || H&L Motors || 5 || 1961 |- | 194 || Hans Herrmann || 1 || 1953 |- | 195 || Hans Klenk || 2 || 1952, 1954 |- | 196 || Hans Stuck || 2 || 1953 |- | 197 || Hap Sharp || 2 || 1961–1962 |- | 198 || Harry Dunn (Indy) || 5 || 1955–1959 |- | 199 || Harry Schell || 5 || 1954 |- | 200 || Harry Stiller Racing || 4 || 1975 |- | 201 || Hart Fullerton (Indy) || 2 || 1952–1953 |- | 202 || Heck || 2 || 1952–1953 |- | 203 || Helmut Niedermayr || 2 || 1952–1953 |- | 204 || Henry Yunik (Indy) || 1 || 1958 |- | 205 || Heroes Racing Corporation || 2 || 1976–1977 |- | 206 || Hesketh || 70 || 1973–1978 |- | 207 || High Efficiency Motors || 8 || 1958–1960 |- | 208 || Hill || 41 || 1973–1975 |- | 209 || [[Honda F1]] || 39 || 1964–1968, 2006 |- | 210 || Hoosier Racing Team (Indy) || 1 || 1954 |- | 211 || Hoover Motor Express Inc (Indy) || 1 || 1960 |- | 212 || Horschell Racing Corporation || 1 || 1950 |- | 213 || Howard Keck Co (Indy) || 5 || 1950–1954 |- | 214 || Hubert Hahne || 1 || 1970 |- | 215 || HWM || 15 || 1951–1954 |- | 216 || Ian Raby Racing || 7 || 1963–1965 |- | 217 || Indianapolis Race Cars Inc (Indy) || 1 || 1950 |- | 218 || Interscope Racing || 4 || 1977–1978 |- | 219 || J A Pearce Engineering || 2 || 1966 |- | 220 || J C Agajanian (Indy) || 8 || 1950–1956, 1960 |- | 221 || J Ensley & S Murphy (Indy) || 1 || 1960 |- | 222 || J Frank Harrison || 1 || 1961 |- | 223 || J S Belond (Indy) || 1 || 1953 |- | 224 || J S Donaldson (Indy) || 4 || 1957–1960 |- | 225 || J Wheeler Autosport || 1 || 1961 |- | 226 || Jack B Hinkle (Indy) || 6 || 1950–1955 |- | 227 || Jack Holme || 1 || 1969 |- | 228 || [[Jaguar]] || 85 || 2000–2004 |- | 229 || JBW || 8 || 1957–1961 |- | 230 || Jean Behra || 1 || 1959 |- | 231 || Jean Lucienbonnet || 1 || 1959 |- | 232 || Jean Marcenac (Indy) || 2 || 1951, 1953 |- | 233 || Jim Hall || 3 || 1960–1962 |- | 234 || Jim Robbins (Indy) || 8 || 1951–1952, 1954–1956, 1958–1960 |- | 235 || Jo Bonnier || 45 || 1957–1958, 1966–1971 |- | 236 || Joe Fry || 1 || 1950 |- | 237 || Joe Hunt (Indy) || 1 || 1960 |- | 238 || Joe Kelly || 2 || 1950–1951 |- | 239 || Joe Langley (Indy) || 1 || 1950 |- | 240 || Joe Lubin || 1 || 1960 |- | 241 || John Dalton || 2 || 1962 |- | 242 || John Fisher || 1 || 1959 |- | 243 || John Goldie Racing || 15 || 1974 |- | 244 || John James || 1 || 1951 |- | 245 || John L McDaniel (Indy) || 3 || 1951, 1953, 1955 |- | 246 || John Lorenz (Indy) || 1 || 1950 |- | 247 || John Love || 5 || 1962–1963, 1965, 1967–1968 |- | 248 || John M Wyatt III || 1 || 1961 |- | 249 || John Maryon || 3 || 1967–1969 |- | 250 || John Mecom || 1 || 1962 |- | 251 || John R Wills (Indy) || 1 || 1959 |- | 252 || John Willment Automobiles || 8 || 1964–1965 |- | 253 || John Zink (Indy) || 9 || 1952–1960 |- | 254 || Jordan || 250 || 1991–2005 |- | 255 || Jorge Daponte || 2 || 1954 |- | 256 || Josef Peters || 1 || 1952 |- | 257 || Joseph Massaglia Jr (Indy) || 4 || 1955–1958 |- | 258 || José Froilan González || 1 || 1951 |- | 259 || Juan Manuel Fangio || 1 || 1958 |- | 260 || Kalamazoo Sports Inc (Indy) || 5 || 1955–1959 |- | 261 || Karl Hall (Indy) || 2 || 1951, 1959 |- | 262 || Karl-Günther Bechem || 1 || 1953 |- | 263 || Ken Downing || 1 || 1952 |- | 264 || Ken Kavanagh || 3 || 1958 |- | 265 || Ken Wharton || 5 || 1953 |- | 266 || Ken-Paul Inc (Indy) || 1 || 1960 |- | 267 || Kojima || 2 || 1976–1977 |- | 268 || Kurt Kuhnke || 1 || 1963 |- | 269 || Kurtis Kraft Inc (Indy) || 1 || 1950 |- | 270 || L E Parks (Indy) || 1 || 1951 |- | 271 || Larrousse || 127 || 1987–1994 |- | 272 || Lawson || 3 || 1963, 1965, 1969 |- | 273 || Leader Cards Inc (Indy) || 3 || 1959–1960 |- | 274 || LEC || 10 || 1973, 1977 |- | 275 || Lee Elkins (Indy) || 4 || 1951–1954 |- | 276 || Leonard A Faas (Indy) || 1 || 1960 |- | 277 || LeRoy E Foutch Jr (Indy) || 1 || 1959 |- | 278 || Leslie Hawthorn || 4 || 1952 |- | 279 || Leslie Marr || 2 || 1954–1955 |- | 280 || Lewis W Welch (Indy) || 1 || 1952 |- | 281 || Life || 14 || 1990 |- | 282 || [[Ligier]] || 343 || 1966–1967, 1976–1996 |- | 283 || Lindsey Hopkins (Indy) || 8 || 1951–1952, 1955–1960 |- | 284 || Lola || 1 || 1997 |- | 285 || [[Team Lotus|Lotus]] || 489 || 1958–1994 |- | 286 || Lou Moore (Indy) || 2 || 1950–1951 |- | 287 || Louis Chiron || 4 || 1953 |- | 288 || Louis Rassey (Indy) || 2 || 1950–1951 |- | 289 || Louise Bryden-Brown || 2 || 1961 |- | 290 || Ludson D Morris (Indy) || 3 || 1950–1952 |- | 291 || Ludwig Fischer || 1 || 1952 |- | 292 || Luigi Piotti || 8 || 1956–1957 |- | 293 || Luki Botha || 1 || 1967 |- | 294 || Lyncar || 2 || 1974–1975 |- | 295 || Lysle Greenman (Indy) || 3 || 1957–1959 |- | 296 || M A Walker (Indy) || 3 || 1950–1951, 1953 |- | 297 || M Pete Wales (Indy) || 2 || 1950, 1955 |- | 298 || Maki || 8 || 1974–1976 |- | 299 || Mapfre-Williams || 1 || 1976 |- | 300 || Marcel Balsa || 1 || 1952 |- | 301 || [[March (vormelimeeskond)|March]] || 237 || 1970–1977, 1981–1982, 1987–1992 |- | 302 || Maria-Teresa de Filippis || 3 || 1958 |- | 303 || Mario Deliotti Racing || 1 || 1978 |- | 304 || Martini || 7 || 1978 |- | 305 || Maserati || 43 || 1950, 1952–1957 |- | 306 || Maserati Race Cars (Indy) || 1 || 1951 |- | 307 || Matra || 49 || 1967–1968, 1970–1972 |- | 308 || Maurice Trintignant || 5 || 1964 |- | 309 || McGuire || 1 || 1977 |- | 310 || [[McLaren]] || 603 || 1966–2006 |- | 311 || Meiritsu Racing Team || 1 || 1977 |- | 312 || Mel B Wiggers (Indy) || 2 || 1952, 1954 |- | 313 || Melchester Racing || 2 || 1977–1978 |- | 314 || Mercedes-Benz || 12 || 1954–1955 |- | 315 || Merz Engineering Inc (Indy) || 1 || 1955 |- | 316 || Merzario || 38 || 1977–1979 |- | 317 || [[MF1 Racing|Midland]] || 4 || 2006 |- | 318 || Mike Fisher || 2 || 1967 |- | 319 || Mike Harris || 1 || 1962 |- | 320 || Miklos Sperling (Indy) || 1 || 1954 |- | 321 || Milano || 6 || 1950–1951, 1953 |- | 322 || Milt Marion (Indy) || 1 || 1950 |- | 323 || [[Minardi]] || 346 || 1985–2005 |- | 324 || Modena Team SpA || 16 || 1991 |- | 325 || Momo Corporation || 1 || 1961 |- | 326 || Monte Carlo Auto Sport || 2 || 1958–1959 |- | 327 || Moss || 8 || 1954–1955 |- | 328 || Motor Presse Verlag || 1 || 1952 |- | 329 || Motor Racers Inc (Indy) || 1 || 1954 |- | 330 || Murrell Belanger (Indy) || 7 || 1950–1956 |- | 331 || Nasif Estéfano || 1 || 1960 |- | 332 || Norm Olson (Indy) || 1 || 1950 |- | 333 || Norman C Demler (Indy) || 3 || 1958–1960 |- | 334 || Norman Hall (Indy) || 1 || 1960 |- | 335 || Novi Racing Corp (Indy) || 3 || 1956–1958 |- | 336 || OASC Racing Team || 3 || 1976 |- | 337 || Onofre Marimón || 1 || 1954 |- | 338 || Onyx || 26 || 1989–1990 |- | 339 || OSCA || 4 || 1951, 1953, 1958–1959 |- | 340 || Osella || 172 || 1980–1990 |- | 341 || Oswald Karch || 1 || 1953 |- | 342 || Otello Nucci || 3 || 1962–1963, 1965 |- | 343 || Ottorino Volonterio || 3 || 1956–1957, 1959 |- | 344 || Pacific || 33 || 1994–1995 |- | 345 || Parnelli || 16 || 1974–1976 |- | 346 || Pat Clancy (Indy) || 6 || 1950, 1953, 1955–1958 |- | 347 || Patrick Nève || 1 || 1978 |- | 348 || Paul Pietsch || 1 || 1950 |- | 349 || Paul Russo & Ray Nichels (Indy) || 1 || 1950 |- | 350 || Paul Seitz || 1 || 1969 |- | 351 || Penske || 31 || 1974–1976 |- | 352 || Penske-White Racing || 2 || 1971 |- | 353 || Pescara Racing Club || 1 || 1961 |- | 354 || Pete Lovely Volkswagen || 9 || 1969–1971 |- | 355 || Pete Salemi (Indy) || 6 || 1951–1952, 1955–1957, 1960 |- | 356 || Peter Hirt || 1 || 1951 |- | 357 || Peter Schmidt (Indy) || 10 || 1951–1960 |- | 358 || Peter Walker || 1 || 1950 |- | 359 || Peter Whitehead || 8 || 1950–1952, 1954 |- | 360 || Phil Cade || 1 || 1959 |- | 361 || Phil Hill || 1 || 1966 |- | 362 || Philip Fotheringham-Parker || 1 || 1951 |- | 363 || Philippe Étançelin || 9 || 1950–1951 |- | 364 || Piero Scotti || 1 || 1956 |- | 365 || Pierre Levegh || 4 || 1950–1951 |- | 366 || Polar Caravans || 2 || 1975 |- | 367 || Porsche || 20 || 1957–1962 |- | 368 || Prince Gaetano Starrabba || 1 || 1961 |- | 369 || [[Prost]] || 83 || 1997–2001 |- | 370 || R A Cott (Indy) || 1 || 1950 |- | 371 || R J Chase || 2 || 1953–1954 |- | 372 || R N Sabourin (Indy) || 3 || 1953–1955 |- | 373 || R R C Walker Racing Team || 124 || 1953–1955, 1957–1970 |- | 374 || R T Marley Sr (Indy) || 1 || 1959 |- | 375 || Racing Associates (Indy) || 6 || 1955–1960 |- | 376 || RAM || 65 || 1976–1977, 1980, 1983–1985 |- | 377 || Ray Crawford (Indy) || 5 || 1953–1956, 1959 |- | 378 || Ray T Brady (Indy) || 3 || 1952, 1954, 1959 |- | 379 || Raymond Sommer || 2 || 1950 |- | 380 || Rebaque || 30 || 1978–1979 |- | 381 || [[Red Bull]] || 23 || 2005–2006 |- | 382 || Reg Parnell || 88 || 1959–1969 |- | 383 || [[Renault F1]] || 199 || 1977–1985, 2002–2006 |- | 384 || Revson Racing || 5 || 1964 |- | 385 || Rial Racing || 32 || 1988–1989 |- | 386 || Richard L Palmer (Indy) || 1 || 1950 |- | 387 || Ridgeway Management || 1 || 1957 |- | 388 || Robert Bodle || 2 || 1960 |- | 389 || Robert La Caze || 1 || 1958 |- | 390 || Robert M Bowes II (Indy) || 1 || 1958 |- | 391 || Robert O'Brien || 1 || 1952 |- | 392 || Roberto Mières || 5 || 1954 |- | 393 || Robin Montgomerie-Charrington || 1 || 1952 |- | 394 || Rodney Nuckey || 1 || 1953 |- | 395 || Roger Wolcott (Indy) || 3 || 1952, 1957–1958 |- | 396 || Rotary Engineering Corp (Indy) || 4 || 1951–1953, 1955 |- | 397 || Roy McKay (Indy) || 4 || 1957–1960 |- | 398 || Sam Tingle || 3 || 1963, 1965, 1967 |- | 399 || Sampson Manufacturing Co (Indy) || 1 || 1950 |- | 400 || Samuel W Traylor III (Indy) || 2 || 1955–1956 |- | 401 || Sauber || 218 || 1993–2005 |- | 402 || Scarab || 5 || 1960 |- | 403 || Scirocco || 5 || 1963 |- | 404 || Scuderia Achille Varzi || 3 || 1950 |- | 405 || Scuderia Ambrosiana || 6 || 1950–1951, 1954 |- | 406 || Scuderia Centro Sud || 49 || 1956–1961, 1963–1965 |- | 407 || Scuderia Colonia || 7 || 1960–1961 |- | 408 || Scuderia de Tomaso || 2 || 1961–1962 |- | 409 || Scuderia Eugenio Castellotti || 4 || 1960 |- | 410 || Scuderia Finotto || 4 || 1974 |- | 411 || Scuderia Guastalla || 2 || 1956 |- | 412 || Scuderia Gulf Rondini || 4 || 1976 |- | 413 || Scuderia Jolly Club || 1 || 1962 |- | 414 || Scuderia Lancia || 4 || 1954–1955 |- | 415 || Scuderia Lupini || 1 || 1963 |- | 416 || Scuderia Marzotto || 2 || 1952 |- | 417 || Scuderia Scribante || 12 || 1962, 1965, 1967–1968, 1970, 1972–1975 |- | 418 || Scuderia Serenissima || 5 || 1961 |- | 419 || Scuderia Settecolli || 3 || 1961–1963 |- | 420 || Scuderia SSS Republica di Venezia || 3 || 1962 |- | 421 || Scuderia Sud Americana || 1 || 1958 |- | 422 || Scuderia Ugolini || 2 || 1959 |- | 423 || Selby Auto Spares || 1 || 1963 |- | 424 || Shadow || 112 || 1973–1980 |- | 425 || Shannon || 1 || 1966 |- | 426 || Shannon Bros (Indy) || 1 || 1956 |- | 427 || Shell Arnold Racing || 1 || 1971 |- | 428 || Shellsport/Whiting || 1 || 1976 |- | 429 || Siffert Racing Team || 18 || 1963–1964, 1971 |- | 430 || [[Simtek]] || 21 || 1994–1995 |- | 431 || Sir Jeremy Boles || 1 || 1954 |- | 432 || South California Muffler Co (Indy) || 2 || 1954–1955 |- | 433 || Spirit || 25 || 1983–1985 |- | 434 || Sports Cars of Austria || 1 || 1976 |- | 435 || Stebro || 1 || 1963 |- | 436 || [[Stewart]] || 49 || 1997–1999 |- | 437 || Stichting Autoraces Nederland || 1 || 1971 |- | 438 || STP Corporation || 5 || 1970 |- | 439 || [[Super Aguri]] || 4 || 2006 |- | 440 || Surtees || 123 || 1970–1978 |- | 441 || T W & W T Martin (Indy) || 2 || 1954–1955 |- | 442 || Talbot-Lago || 4 || 1950 |- | 443 || TASO Mathieson || 1 || 1950 |- | 444 || Taylor-Crawley Racing Team || 2 || 1959–1960 |- | 445 || Team Canada Formula || 1 || 1 |- | 446 || Team Chamaco Collect || 10 || 1966–1968 |- | 447 || Team Gunston || 7 || 1968–1972, 1974–1975 |- | 448 || Team Haas (USA) Ltd || 20 || 1985–1986 |- | 449 || Team P R Reilly || 1 || 1976 |- | 450 || Team Pierre Robert || 1 || 1973 |- | 451 || Team Pretoria || 2 || 1965, 1968 |- | 452 || Tecno || 13 || 1972–1973 |- | 453 || Ted Lanfear || 2 || 1963, 1965 |- | 454 || Ted Whiteaway || 1 || 1955 |- | 455 || Temple Buell || 3 || 1958 |- | 456 || Theo Helfrich || 2 || 1952–1953 |- | 457 || Theodore || 64 || 1976–1978, 1981–1983 |- | 458 || Tim Parnell || 6 || 1961, 1963 |- | 459 || Token || 4 || 1974 |- | 460 || [[Toleman]] || 70 || 1981–1985 |- | 461 || Tom Jones || 1 || 1967 |- | 462 || Tom Sarafoff (Indy) || 1 || 1952 |- | 463 || Tom Wheatcroft Racing || 1 || 1970 |- | 464 || Toni Ulmen || 2 || 1952 |- | 465 || Tony Crook || 2 || 1952–1953 |- | 466 || Tony Gaze || 4 || 1952 |- | 467 || Tony Marsh || 4 || 1958, 1961 |- | 468 || [[Toro Rosso]] || 4 || 2006 |- | 469 || [[Toyota F1]] || 74 || 2002–2006 |- | 470 || Trevor Blokdyk || 1 || 1965 |- | 471 || Trojan || 8 || 1974 |- | 472 || [[Tyrrell]] || 466 || 1968–1998 |- | 473 || United Racing Stable || 1 || 1959 |- | 474 || [[Vanwall]] || 31 || 1951, 1954–1960 |- | 475 || Veritas || 1 || 1953 |- | 476 || Verlin Brown (Indy) || 1 || 1950 |- | 477 || Vicomtesse de Walckiers || 1 || 1952 |- | 478 || Vincent Granatelli (Indy) || 1 || 1952 |- | 479 || Warsteiner Brewery || 3 || 1975 |- | 480 || Willi Heeks || 2 || 1952–1953 |- | 481 || Willi Kauhsen Racing Team || 2 || 1979 |- | 482 || Willi Krakau || 1 || 1952 |- | 483 || William P Forbes (Indy) || 1 || 1960 |- | 484 || [[Williams]] || 558 || 1969–2006 |- | 485 || Wolcott Memorial Racing Team (Indy) || 1 || 1959 |- | 486 || Wolf || 61 || 1976–1979 |- | 487 || World Wide Racing/Garvey Team Lotus || 5 || 1970–1972 |- | 488 || Yunick Glover & Lathrop (Indy) || 1 || 1959 |- | 489 || Yves Giraud-Cabantous || 6 || 1951 |- | 490 || Zakspeed || 74 || 1985–1989 |} {{pooleli}} [[Kategooria:Spordi loendid]] [[Kategooria:Vormel 1 meeskonnad| ]] r1vd5jvihnr8ub70g5ezgkpveazydh5 Liverpool 0 42090 7228456 7172432 2026-09-04T10:12:52Z Kuriuss 38125 7228456 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|kuu=juuni|aasta=2021}} {{Keeletoimeta|kuu=juuni|aasta=2021}} {{Lisaviiteid|aasta=2026|kuu=september}} {{See artikkel| räägib Inglismaa linnast; jalgpalliklubi kohta vaata artiklit [[Liverpool FC]]; Kanada koha kohta vaata artiklit [[Liverpool (Nova Scotia)]].}} {{linn | nimi = Liverpool | hääldus = | nimi1_keel = inglise | nimi1 = Liverpool | pilt=Liverpool-Montage.jpg | pildisuurus=260px | vapp = Coat_of_arms_of_Liverpool_City_Council.svg | vapi_link = [[Liverpooli vapp]] | pindala = 111,8 | elanikke = | asendikaardi_pilt = Liverpool_UK_locator_map.svg | asendikaardi_pilt_seletus = Liverpooli asend Merseyside'is }} '''Liverpool''' on linn ja linnkrahvkonna linnaosa [[Suurbritannia]]s Loode-[[Inglismaa]]l [[Merseyside]]'is. 498 042 elanikuga oli see 2019. aastal rahvaarvult kümnes [[Ringkond (Inglismaa)|Inglise ringkond]]. [[Liverpooli suurlinnapiirkond]] 2,24 miljoni elanikuga on rahvaarvult Suurbritannias viiendal kohal. Liverpool asub [[Mersey jõgi|Mersey jõe]] suudme idakaldal ja ajalooliselt asus West Derby sadakonnas ja [[Lancashire]]'i [[Krahvkond|krahvkonnas]]. Linn sai aleviõigused 1207. aastal, linnaõigused 1880. aastal, ja Lancashire'ist iseseisvaks [[krahvkond-linn]]aks 1889. aastal. Linna staatust suursadamana kiirendas [[Tööstuslik pööre|tööstusrevolutsioon]]. Üldkaupade, söe ja puuvillaga kauplemise kõrval toimus linnas ka [[orjakaubandus]]. 19. sajandil rändasid paljud Inglise ja Iiri emigrandid just Liverpooli kaudu Põhja-Ameerikasse. Linn oli kodusadamaks ka [[Cunard Line]]'i ja [[White Star Line]]'i laevadele ning linnas olid registreeritud ka sellised laevad nagu [[Titanic|RMS Titanic]], [[Lusitania|RMS Lusitania]], [[Queen Mary|RMS Queen Mary]] ja [[Olympic|RMS Olympic]]. 2019. aastal oli Liverpool turismi sihtkohana külastatavuselt Suurbritannia viies linn. Linn on kuulus oma kultuuri, arhitektuuri ja infrastruktuuri poolest. Eriti seostatakse linna kunstiga, kitsamalt muusikaga; [[The Beatles]], keda loetakse ajaloo kuulsaimaks ja mõjukaimaks bändiks, on pärit sellest linnast. Ka pärast biitleid on esile tõusnud sellest linnast pärit tuntud muusikuid, kes on kokku tootnud 56 esikohasinglit, mida on rohkem kui ühelgi teisel linnal maailmas. Linnast on pärit ka paljud tuntud näitlejad, kunstnikud, sportlased, ajakirjanikud, kirjanikud ja luuletajad. Suurbritannias on rohkem kunstigaleriisid, muuseume ning kaitsealuseid hooneid ja parke vaid pealinnas [[London]]is. Mereäärne sadama- ja kaubanduspiirkond on loetletud [[UNESCO]] [[UNESCO maailmapärandi kaitse konventsioon|maailmapärandina]]. Spordis on linn tuntud kahe [[Premier League|Inglise Premier League]]'i klubi poolest, [[Liverpool FC]] ja [[Everton FC]], kellevahelised mängud on tuntud [[Merseyside'i derbi]]na. Kuulus iga-aastane [[Grand National]]i võiduajamine leiab aset [[Aintree hipodroom]]il. Mitu Liverpooli kesklinnapiirkonda on UNESCO maailmapärandi nimistus, linna paljud pargid on Inglismaa muinsuskaitse poolt nimetatud "tähtsaimaks kogu riigis". Liverpooli tähtsus sadamalinnana tõi kaasa immigratsiooni paljudest eri piirkondadest, peamiselt [[Iirimaa]]lt, [[Norra]]st ja [[Wales]]ist. Liverpooli mustanahaliste kogukond on vanim Suurbritannias ja hiinlaste kogukond vanim kogu Euroopas. Kohalikke hüütakse rahvasuus sõnaga ''liverpudlians'', ent levinum on nimetus ''scousers'', mis pärineb madruste poolt linnas populaarseks tehtud hautisest [[lapskaus]]. Ka [[Scouse aktsent|kohalik dialekt]] on Scouse-nimeline. Linn tähistas 2007. aastal oma 800. aastapäeva ja 2008. aastal oli koos [[Stavanger]]iga [[Euroopa kultuuripealinn]]. Viimane tõi linnale suuri toetusi [[Euroopa Liit|Euroopa Liidult]], mida kasutati linna räämas piirkondade taastamiseks. == Nimi == Linna nimi pärineb vanaingliskeelsest sõnast ''lifer'' ('paks' või 'mudane' vesi) ja ''pōl'' ('veekogu'). Nime on esmamainitud 1190. aastal kujul "Liuerpul". Cambridge'i inglise kohanimede sõnastiku järgi viitas nimi nüüdisajaks täitunud sängile, kuhu voolasid kaks oja. 1418. aastal esinev kuju ''Leyrpole'' võib samuti viidata Liverpoolile. Välja on pakutud ka päritolu "elverpool", mis oleks viide Mersey jõe suurele angerjapopulatsioonile (inglise keeles on angerjas ''eel''). Omadussõna ''Liverpudlian'' on esmamainitud 1833. aastal. Väidetud on ka kõmrikeelset päritolu, ent need väited on suuremas osas tõendamata või tõendamatud. Liverpooli kõmrikeelne nimi on Lerpwl, mis pärineb vanemast ingliskeelsest kujust Leerpool. Viimane omakorda pärineb nimekujust "Leverpool", kus täishäälikute vaheline [v] on häälduses ära kaotatud. == Ajalugu == === Varajane ajalugu === Kuningas [[John Maata]] 1207. aasta [[Litterae patentes|patendiga]] kuulutati välja Liverpooli alevi asutamine. 16. sajandi keskpaigaks oli linna rahvaarv endiselt umbes 500. Liverpooli algne tänavavõrk on väidetavalt John Maata disainitud umbes aleviõiguste andmise aegu. Liverpooli seitse originaalset tänavat moodustasid H-tähe: Bank Street (nüüd Water Street), Castle Street, Chapel Street, Dale Street, Juggler Street (nüüd High Street), Moor Street (nüüd Tithebarn Street) ja Whiteacre Street (nüüd Old Hall Street). [[Fail:Liverpool in 1680.jpg|pisi|228px|"Liverpool aastal 1680", mis on kõige varasem linna kujutis]] 17. sajandil hakkas linna rahvaarv aegamööda tõusma ja suurenes ka kaubandus. [[Inglise kodusõda|Inglise kodusõja]] ajal piirati linna 1644. aastal 18 päeva. 1699. aastal tehti Liverpoolist parlamendiaktiga kihelkond. Samal aastal seilas Aafrikasse linna esimene [[orjalaev]] Liverpool Merchant. Rooma aegadest oli piirkonna suurim sadam lähedalasuv [[Chester]]i linn [[Dee jõgi|Dee jõel]], ent jõe täitumine mudaga vähendas sadama laevatatavust ja laevad hakkasid suunduma Liverpooli. Suurenev kaubavahetus [[Lääne-India saarestik|Lääne-India saartega]] ja Dee jõe jätkuv mudaga täitumine järjest tõstis Liverpooli kasvukiirust. Esimene [[Dokk|ujuvdokk]] ehitati Liverpoolis 1715. aastal. Tubaka- ja orjakaubandusest saadav tulu aitasid linnal rikastuda ja kasvada. === 19. sajand === 19. sajandi alguseks liikus Liverpooli kaudu palju kaupa, mis kajastus ka suurhoonete ehitamises. 1830. aastal ehitati Liverpooli ja [[Manchester]]i vahele maailma esimene linnadevaheline raudtee. Linna rahvaarv kasvas endiselt kiiresti, eriti 1840. aastatel tänu [[Iiri näljahäda]] põhjustatud immigratsioonile. Suurbritannia oli suur turg [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] lõunaosas toodetud puuvillale. Kuna puuvillakaubandus oli niivõrd suure tähtsusega Liverpooli majandusele, oli ajaloolase Sven Beckerti sõnul linn Ameerika kodusõja ajal "enim [[Ameerika Riikide Konföderatsioon|konföderatsiooni]]meelne koht maailmas väljaspool könföderatsiooni ennast". Teatud perioodidel 19. sajandil oli Liverpool jõukam Londonistki ning Liverpooli toll oli suurim panustaja Briti maksuhaldurile. Liverpool oli ainus Briti linn omaenda [[Whitehall]]i esindusega. [[Fail:Liverpool1890s.jpg|pisi|228px|[[Lime Street (Liverpool)|Lime Street]] 1890. aastatel]] Juba 1851. aastal nimetati linna "Euroopa [[New York|New Yorgiks]]". 19. ja 20. sajandil oli Liverpool tõmbepunktiks immigratsioonile tervest Euroopast, mille tulemusena ehitati linna mitmeid usulisi hooneid uutele linnas elavatele rahvustele. [[Liverpooli Saksa kirik]], [[Niguliste Kreeka õigeusu kirik]], [[Gustav Adolfi kirik]] ja [[Princes Roadi sünagoog]] ehitati kõik 19. sajandil Liverpooli kasvavate saksa, kreeka, põhjamaade ja juudi kogukondade jaoks. Üks Liverpooli vanemaid kirikuid, [[Peetri rooma-katoliku kirik]], oli enne sulgemist Poola kogukonna kasutuses. === 20. sajand === Esimese maailmasõja järel haarasid linna probleemid ja rahutused. Ühiskond püüdis taastuda sõjast tingitud meesrahvastiku kaotusega ja veteranide ühiskonda taasintegreerimisega. Rahutusi korraldasid mitmed töölisorganisatsioonid. [[Briti impeerium|Briti Impeeriumi]] koloniaalsõdurid Aafrikast ja [[Briti India|Indiast]] asusid Liverpooli ja teistesse sadamalinnadesse elama, tuues kaasa nendevastaseid rünnakuid ja rassidevahelisi konflikte. Rassilisi konflikte leidis aset ka [[Cardiff]]is, [[Newport]]is, [[Barry, Vale of Glamorgan|Barrys]], [[Glasgow]]'s, [[London]]is, [[Kingston upon Hull|Hullis]] ja [[Salford]]is. 1919. aastal parlamendis vastu võetud seaduse alusel ehitati 1920. ja 1930. aastatel Liverpooli massiliselt munitsipaalmaju, et parandada elanike elamistingimusi. Sel perioodil ehitati ka palju eramaju. [[Ülemaailmne majanduskriis|Ülemaailmse majanduskriisi]] ajal oli töötus linnas peaaegu 30%.{{lisa viide}} Liverpoolis asus Suurbritannia esimene Londoni-väline lennujaam alates 1930. aastast. Nii [[Kolmas riik|Saksamaa]] kui britid mõistsid Liverpooli tähtsust [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal, Liverpoolist pommitati Suurbritannia linnadest rohkem vaid Londonit. [[Atlandi merelahing]]u peakorter asus Liverpoolis. [[Luftwaffe]] ründas [[Merseyside]]'i piirkonda 80 korda,{{lisa viide}} mille tagajärjel said kahjustada peaaegu pooled piirkonna elamud ja surma 2500 inimest. Pärast sõda ehitati väga suures koguses uusi elamuid ja [[Seaforthi dokk]], suurim Suurbritannias. Kesklinnas aset leidnud rekonstrueerimisprojektid on ka nüüdisajal ebapopulaarsed. Suured osad sõja üle elanud ajaloolistest linnapiirkondadest hävitati ümberehitusprojektide tõttu. 1952. aastast on Liverpooli [[sõpruslinn]] [[Köln]], mis samuti elas üle suuri kahjustusi pommireididest. Alates 20. sajandi algusest on linnas märkimisväärne [[Lääne-India]] mustanahaliste kogukond. Nagu teistessegi sadamalinnadesse, saabus Liverpooli pärast mõlemat maailmasõda palju immigrante [[Rahvaste Ühendus]]est, kes peamiselt asusid elama odavamatesse piirkondadesse, nagu [[Toxteth]]. 1960. aastatel sai Liverpool muusikalise kuulsuse tänu [[Merseybeat]]ile, olles [[The Beatles|biitlite]] ja teiste piirkonna rokkansamblite kodulinnaks. Biitlitest sai ajaloo edukaim ja mõjukaim rokkansambel, nende muusikastiil mõjutas aastaid ka Ameerika muusikat. Biitlite liikme [[John Lennon]]i mälestuseks nimetati Liverpooli lennujaam ümber [[Liverpooli John Lennoni lennujaam]]aks; see oli esimene [[Pühendusnimi|pühendusnimega]] lennujaam Suurbritannias.{{lisa viide}} Varem [[Lancashire]]'i alla kuulunud ja 1889. aastast krahvkond-linnast Liverpoolist sai 1974. aastal Merseyside'i [[linnkrahvkonna linnaosa]]. 1970. aastatel hakkas sarnaselt ülejäänud Põhja-Inglismaaga linna majandus langema traditsioonilise tööstuse ja sadamatööde kadumise tõttu. 1982 jaanuaris oli Liverpooli töötusmäär 17%, üks kõrgemaid Suurbritannias. Hiljem hakkas linn taastuma ning 1990. aastatel oli majanduskasv Briti keskmisest kõrgem. === 21. sajand === Panustades biitlite antud muusikapärandile ning rikkale kultuurilisele pärandile, sai turismist tähtis tuluallikas Liverpooli majandusele. 2004. aastal viidi kesklinnas 920 miljoni naela (1068 miljonit eurot) eest läbi suurim ümberehitusprojekt alates sõjajärgsest perioodist. Järeltõukena on uusarendusi tehtud ka teistes piirkondades, näiteks Commercial Districtis, Baltic Triangle'is ja mujal. Väljapakutud{{lisa viide}} 5,5 miljardit naela (6,38 miljardit eurot) maksev arendus nimega Liverpool Waters oleks üks suuremaid megaprojekte Suurbritannia ajaloos, ent plaanile on tugevalt vastu näiteks UNESCO, kelle arvates tooks projekt kaasa Liverpooli ajaloolise merefrondi hävinemise. 2007. aastal tähistati linna 800. aastapäeva (Liverpooli alevi asustamisest) mitmete üritustega 2008. aastal jagas linn [[Stavanger]]iga [[Euroopa kultuuripealinn]]a tiitlit. 2012. aastal avati linnas Eesti Vabariigi aukonsulaat, mille konsulaarpiirkonnaks on [[Cheshire]]'i, [[Cumbria]], [[Lancashire]]'i ja [[Merseyside]]'i krahvkond, [[Suur-Manchester]]i linnkrahvkond ja [[Man]]i saar. === Leiutised ja innovatsioon === Raudteed, üleatlandilised aurulaevad, trammid ja elektrirongid said ühistranspordivahenditena alguse Liverpoolist. 1829. ja 1836. aastal ehitati Liverpooli maailma esimesed raudteetunnelid (Wapping Tunnel).{{lisa viide}} 1950–1951 lendas Liverpooli ja Cardiffi vahel maailma esimene graafiku alusel sõitev helikopteriliin. Maailma esimene pimedate kool, mehaanikainstituut, tüdrukutekool, munitsipaalkorterid ja noortekohus asutati Liverpoolis.{{lisa viide}} Heategevusorganisatsioonid nagu [[RSPCA]], [[NSPCC]], [[Age Concern]], [[Relate]] ja [[Citizen's Advice Bureau]] said kõik alguse Liverpoolist.{{lisa viide}} Maailma esimene päästelaevade jaam, avalik saun, kiirabi, troopilise meditsiini kool, zoonooside uurimiskeskus asutati Liverpoolis. Briti esimese [[Nobeli auhind|Nobeli auhinna]] võitis 1902. aastal Liverpooli School of Tropical Medicine kooli professor [[Ronald Ross]]. Ortopeedilise kirurgia leiutas Liverpoolis [[Hugh Owen Thomas]] ning modernse anesteesia [[Thomas Cecil Gray]]. Liverpooli ehitati maailma esimene modernne kanalisatsioonisüsteem 1847. aastal [[James Newlands]]i poolt, kes oli ka Suurbritannia esimene krahvkonnainseneriks määratud isik. Liverpoolis asutati esimene laenutusraamatukogu, kunstikeskus ja kunstikonservatooriume. Liverpoolis asuvad ka Suurbritannia vanim tegutsev klassikaline orkester ja repertuaariteater. 1864. aastal ehitas Peter Ellis Liverpooli maailma esimese modernistliku hoone – Oriel Chambersi. Suurbritannia esimene kaubanduskeskus Compton House avati 1867. aastal ning oli avamise ajal maailma suurim poehoone. 1862–1867 toimus Liverpoolis [[Grand Olympic Festival]], korraldajad John Hulley ja Charles Melly. [[1896. aasta suveolümpiamängud|1896. aastal toimunud olümpiamängude]] kava oli Liverpooli olümpiakavaga peaaegu identne. 1865. aastal asutas Hulley Liverpoolis National Olympian Associationi, tänapäevase [[Briti Olümpiaassotsiatsioon]]i eelkäija. Selle asutamisartiklid olid aluseks [[Olümpiaharta|rahvusvahelisele olümpiahartale]]. [[Alfred Lewis Jones]] tõi esimesena banaanid Suurbritanniasse Liverpooli sadama kaudu 1884. aastal. 1886. aastal avatud Mersey raudtee hõlmas maailma esimest estuaarialust raudteetunnelit ning maailma esimesi süvaraudteejaamu. 1889. aastal leiutas krahvkonnainsener John Alexander Brodie jalgpallivärava võrgu. Tema juhtimisel ehitati ka Suurbritannia esimene ringtee ja linnadevaheline maantee, ja ka [[Queensway Tunnel|Queensway tunnel]], mis ühendab Liverpooli ja [[Birkenhead]]i. Tunnel oli maailma pikim veealune tunnel 24 aastat. 1897. aastal filmisid Lumière vennad Liverpooli, sealhulgas ka (usutavasti) maailma esimese jälituskaadri Liverpool Overhead Railwaylt, mis oli muuhulgas maailma esimene elektrifitseeritud maa kohal asuv raudtee. 1999. aastal paigutati Liverpooli Suurbritannia esimesed "sinised plaadid" väljaspool Londonit, mälestamaks Liverpoolist pärit maailma panustanud inimesi. == Valitsemine == Liverpooli valitseb alates 1986. aastast iseseisev [[Tervikomavalitsus (Inglismaa)|tervikomavalitsus]], ent politsei ja muud teenused on endiselt hallatud krahvkonnatasemel. Linn valib parlamenti neli liiget. === Linnapea ja volikogu === [[Fail:LpoolTownHallOM.jpg|pisi|228px|[[Liverpooli raekoda]]]] Liverpooli valitseb linnapea ja Liverpooli linnavolikogu, ning moodustab koos veel viie linnkrahvkonna linnaosaga [[Liverpool City Region]]i. Linnapea valitakse rahva poolt otse ja neljaks aastaks. Volikogu koosneb 90 liikmest. Liverpooli linnapea on [[Joe Anderson]]. Liverpoolil on põhimõtteliselt kaks linnapead. Lisaks otsevalitud linnapeale on ka volikogu poolt üheks aastaks valitud tseremoniaalne linnapea, kelle ülesanne on linna turundada ning suhelda kogukonnagruppide ja heategevusasutustega. Tseremoniaalne linnapea on [[Christine Banks]]. [[Fail:Liverpool City Council Wards - Numbered.svg|pisi|228px|Liverpooli jaoskonnad]] Kohalikeks omavalimisteks on linn jaotatud 30 jaoskonnaks: {{veergude loend|laius=15em| # Allerton ja Hunts Cross # Anfield # Belle Vale # Central # Childwall # Church # Clubmoor # County # Cressington # Croxteth # Everton # Fazakerley # Greenbank # Kensington ja Fairfield # Kirkdale # Knotty Ash # Mossley Hill # Norris Green # Old Swan # Picton # Princes Park # Riverside # Speke-Garston # St Michaels # Tuebrook ja Stoneycroft # Warbreck # Wavertree # West Derby # Woolton # Yew Tree }} 2008. aastal hinnati Liverpooli linnavolikogu halvimaks riigis (sai hindamisel vaid ühe tärni). Halva hinnangu peamiseks põhjuseks loeti saamatut ümberkäimist maksumaksja rahaga. Kuigi Liverpooli oli 19. sajandil ja 20. sajandi alguses tooride tugipunkt, on nüüdisajal toetus [[Konservatiivne Partei|Konservatiivsele Parteile]] üks madalamaid kogu riigis. Selle põhjuseks on [[Margaret Thatcher]]i jõuline poliitika, mille tulemusena oli linnas väga suur töötus. Tänapäeval on Liverpool kindlalt [[Leiboristlik Partei|leiboristide]] käes. === Liverpool City Region Combined Authority === Liverpool on üks kuuest piirkonnast Liverpool City Regionis. Alates 2014. aastast on mõned linna vastusalad ühiselt jagatud naaberpiirkondadega ning hallatud [[Liverpool City Region Combined Authority]] poolt (otsetõlkes Liverpooli Linnapiirkonna Ühendvalitsus). === Parlamendi valimisringkonnad === Liverpoolil on neli [[Parlamentaarne valimisringkond (Inglismaa)|parlamentaarset valimisringkonda]], kust valitakse parlamendiliikmeid [[Westminster]]isse: Liverpool Riverside, Liverpool Walton, Liverpool Wavertree ja Liverpool West Derby. Viimasel üldvalimisel võitsid kõik kohad leiboristide kandidaadid. == Geograafia == Liverpool asub 283 kilomeetrit Londonist loodes [[Iiri meri|Iiri mere]] Liverpooli lahes Mersey jõe [[estuaar]]i ääres. Linn on ehitatud kuni 70 meetri kõrgusele kerkivate liivakivimägede peale Lääne-Lancashire'i tasandiku servale. === Kliima === Liverpool asub parasvöötme merelises kliimatsoonis (Köppen: Cfb), nagu valdav enamus Briti saarestikust. Sademete hulka ja temperatuuri on Bidstonis mõõdetud alates 1867. aastast, ent õhurõhku juba 1845. aastast. Madalaim ametlikult registreeritud temperatuur on −17,6 °C (21. detsember 2010), kõrgeim 34,5 °C (2. august 1990), kuigi Liverpooli lennujaamas on mõõdetud ka 35,0 °C (19. juuli 2006). Vähim päikesepaistet mõõdeti 1927. aasta detsembris, vaid 16,5 tundi. Enim päikesepaistet mõõdeti 2013. aasta juulis, 314,5 tundi. Crosby ilmajaama andmetel esines aastatel 1981–2010 öökülma keskmiselt 32,8 päeval aastas, mida on Suurbritannia kohta pigem vähe. Talviti sajab lund, ent suurtes kogustes langeb seda pigem harva. Hiljutistest aegadest on varaseim lumesadu jäädvustatud 1. oktoobril 2008, hiliseim 15. mail 2012. Varasemate aegade rekordid on vastavalt 4. september 1974 ja 2. juuni 1975. Vihm ei ole Liverpoolis harv nähtus. Kõige sademerikkama kuuna on registreeritud 1787. aasta oktoober, mil sadas 232,7 mm vihma, kuivim kuu on olnud 1932. aasta veebruar, mil sadas 0,9 mm. Hiljuti on suurenenud põuaoht, eriti suvel, viimane oli 2018. aastal. Pikim sademeteta periood oli 16. juulist 25. augustini 1995 ehk 41 päeva. Kuivim aasta Liverpooli ajaloos on 1991. aasta, mil sadas 480,5 mm, ning sademerikkaim 1792. aasta, mil sadas 1378 mm. === Inimgeograafia === ==== Roheline vöönd ==== Liverpool on osa Loode-Inglise rohevööndist, mille eesmärk on peatada suurlinnastute kokkukasvamine, säilitada linnadevaheline rohelus ning omanäoline kultuur. Vööndis on piiratud uusarenduste läbiviimine. Liverpool on juba tihedalt täis ehitatud ja linna rohevööndi ala on väike, vaid 5,3 ruutkilomeetrit. == Rahvastik == === Rahvaarv === ==== Linn ==== 2011. aasta rahvaloendusel oli Liverpooli rahvaarv 466 415, 6,1% suurem kui 2001. aasta rahvaloenduse 439 473. Liverpooli suurim ajalooline rahvaarv on 846 101 1931. aasta loendusel, enne rahvastiku liikumist uusarendustesse ja äärelinnastumist. Linnakeskme rahvaarvu langemine oli Suurbritannias tavapärane nähtus, eriti pärast Teist maailmasõda. Satelliitlinnad Kirkby, Skelmersdale ja Runcorn kasvasid selle tulemusena kiiresti, Kirkby oli 1960. aastatel lausa Suurbritannia kiireimini kasvav linn. Liverpooli rahvastik on Inglismaa omast noorem, 42,5 protsenti rahvastikust on alla 30 aasta vanad, võrreldes inglise keskmisega 37,7 protsenti. 2014. aasta juuli seisuga oli 66% rahvastikust tööealised. ==== Suurlinnastu ==== Liverpool on Merseyside'i suurim omavalitsus nii rahvaarvu, SKP kui pindala poolest. Suurlinnastu defineerimiseks grupeeritakse Liverpool tihtipeale üldise Merseyside'i piirkonnaga. Linn moodustab üksinda omaette NUTS3 piirkonna, koos Ida-Merseyside'i, Seftoni, Wirraliga NUTS2 piirkonna. Viimase rahvaarv oli 2014. aastal ligikaudu 1 513 306. Office for National Statistics ehk Briti statistikaamet defineerib "Liverpool Urban Areana" Liverpooli linna ning osa Seftonist ja Knowsleyst. Antud piirkonna rahvaarv 2011. aastal oli 864 211. Liverpool City Regioni rahvaarv on ligikaudu 1,5 miljoni ja 2 miljoni vahel. Euroopa ruumilise planeerimise vaatlusvõrgustik defineeris Liverpooli/Birkenheadi suurlinnastupiirkonna omavahel ühendatud linnastute, omavahel jagatud tööliste ja töölesõitmispiirkonna alusel. Analüüsi tulemusena grupeeriti üheks piirkonnaks Merseyside'i linnkrahvkond, Wigan, Chester ning mitmed linnad Lancashire'is ja Cheshire'is. Piirkonna ligikaudne rahvaarv oli 2,24 miljonit inimest. Liverpooli ja Manchesteri loetakse mõnede poolest ühiseks hiidlinnastuks. === Rahvuslik koosseis === 2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Liverpooli rahvastikust: 84,8% valged britid, 1,4% valged iirlased, 2,6% muud valged, 4,1% asiaadid või Briti asiaadid (sealhulgas 1,1% Briti india ja 1,7% Briti hiina päritolu), 2,6% mustad või mustad britid (sealhulgas 1,8% mustad Aafrika päritolu) ja 2,5% segarassilised. 1,8% loendatutest olid muud rahvuslikku päritolu. 2014. aasta küsitluse põhjal on levinumad perekonnanimed Liverpoolis (koos päritolu ja esinemisjuhtude arvuga): : 1. Jones (kõmri) – 23 012 : 2. Smith (inglise) – 16 276 : 3. Williams (kõmri) – 13 997 : 4. Davies (kõmri) – 10 149 : 5. Hughes (kõmri) – 9787 : 6. Roberts (kõmri) – 9571 : 7. Taylor (inglise) – 8219 : 8. Johnson (inglise/šoti) – 6715 : 9. Brown (inglise/šoti) – 6603 : 10. Murphy (iiri) – 6495 Liverpoolis asub Suurbritannia vanim mustanahaliste kogukond, kelle ajalugu linnas ulatub vähemalt 1730. aastateni. Mõned mustanahalised Liverpooli elanikud saavad jälitada oma sugupuud linnas kümne põlvkonna kaugusele. Varajased mustanahalised elanikud linnas olid madrused, kaupmeeste lapsed ning vabastatud orjad. 20. sajandil kasvasid Liverpooli aafrika-kariibi, ghanalaste ja somaali kogukonnad hilisema immigratsiooni tagajärjel. Liverpoolis on ka Euroopa vanim hiinlaste kogukond; linna Hiinalinna esimesed elanikud saabusid madrustena 19. sajandil. Liverpooli Hiinalinna püstitatud traditsiooniline Hiina värav on suurim omataoline väljaspool Hiinat ennast. Liverpoolis on ka pika ajalooga filipiini kogukond. Linn on enim tuntud oma suure iiri rahvaarvu ja ajalooliselt suure kõmri rahvaarvu poolest. 1813. aastal oli 10% Liverpooli rahvastikust kõmrid ning linna hakati hüüdma Põhja-Walesi pealinnaks (linn asub Walesi piirist umbes 20 km kaugusel). Iiri näljahäda tagajärjel saabus Liverpooli kümnendi jooksul ligi kaks miljonit iirlast, kellest paljud omakorda kolisid Ameerikasse. 1851. aastaks oli enam kui 20 protsenti Liverpooli rahvastikust iirlased. 2001. aastal oli rahvastikust 1,17% Walesis sündinud ning 0,75% Iiri Vabariigis sündinud, ent paljude liverpoollaste esivanemad on kõmrid või iirlased. === Usk === Liverpool on tuntud Inglismaa enim katoliikliku linnana, linna katoliiklaste arv on Inglismaaga võrreldes märkimisväärselt suurem. Liverpooli kihelkonnakirik on anglikaani Jumalaema ja Püha Nikolause kirik, rahvasuus tuntud kui "madruste kirik", ning on oma kohal mere ääres seisnud alates 1257. aastast. Seal peetakse regulaarselt katoliku missasid. Teised märkimisväärsed kirikud on Kreeka õigeusu Püha Nikolause kirik (ehitatud [[uusbütsantsi stiil]]is) ja Gustav Adolfi kirik (Rootsi meremeeste kirik, ehitatud põhjamaade stiilis). Liverpool jõuka sadamalinnana sai endale kahe suure katedraali ehitamist 20. sajandil. Anglikaani katedraal, kus peetakse ka iga-aastast Liverpooli Shakespeare'i festivali, on üks suurima löövi, oreli ja kirikukelladega kirikuid maailmas. Roomakatoliku Metropoli katedraal oli algplaanide järgi praegusest suuremgi, ent neist plaanidest realiseeriti vaid krüpt, katedraal ehitati hiljem lihtsama disaini järgi. Ka lihtsama ja väiksema disainiga katedraalil on maailma suurim vitraažipaneel. Kahe katedraali vahelise tänava nimi on sobivalt Hope Street ('Lootuse tänav'). Liverpoolis on mitmeid [[sünagoog]]e, millest arhitektuuriliselt märkimisväärseim on [[uusmauri stiil]]is ehitatud Princes Roadi sünagoog, mida loetakse Suurbritannia parimaks uusmauri stiilis hooneks. 18. sajandil tekkinud, nüüdseks umbes 5000-liikmelisel juudi kogukonnal on lisaks eelmainitule linnas veel kaks sünagoogi, üks Allertoni asumis ning üks Childwalli asumis. Greenbank Parki piirkonnas hiljuti suletud sünagoogi hoone on muinsuskaitse all. Linnas on ka Habadi maja ning reformistliku judaismi sünagoog. 1914. ja 1990. aastate vahel oli linnas ka Liverpooli [[talmudikool]], edasistel aastatel toimus õppetöö Childwalli sünagoogis. Liverpoolis on ka [[hinduism|hindu]] kogukond, Shri Radha Krishna tempel asub Edge Hilli piirkonnas. Wavertrees asub [[sikhism|sikhi]] tempel ja [[baha'i usk|baha'i]] keskus. Liverpoolis asutati Inglismaa ja arvatavasti ka terve Suurbritannia vanim [[mošee]] 1887. aastal West Derby Roadil asuvas ridaelamus. Seda kasutati pühamuna 1908. aastani, mil see müüdi linnale maha. Käigus on plaan nimetatud hoone muuta muuseumiks. Liverpoolis on kolm mošeed, neist suurim, Al-Rahma mošee, asub Toxtethi piirkonnas ning üks hiljuti avatud Mossley Hilli piirkonnas. Kolmas hiljuti{{millal}} avatud mošee asub ka Toxtethis. === Identiteet === Liverpooli elaniku nimetus on ''Liverpudlian'' (otsetõlkes 'liverpoollane'), ent rahvasuus ''scouser''. Viimane on viide lapskausi-nimelisele hautisele (ingl k – ''lobscouse''). See nimetus on ka üle kantud kohaliku dialekti nimele. Liverpoollasteks kutsuvad end ka väljaspool Liverpooli, laiemalt Merseyside'i piirkonnas sündinud inimesed. == Majandus == Liverpooli majandus on üks suuremad Ühendkuningriigis ning on üks Loode-Inglismaa majanduslikke tuumasid{{lisa viide}}. Liverpooli majandus on 1990. aastate keskpaigast alates kiiresti kasvanud, tööhõivemäär tõusis 1998–2006 12 protsenti. 2014. aastal oli suurlinnastu SKP 53,9 miljardit eurot ja elaniku kohta 26 343 eurot. Nagu ülejäänud Ühendkuningriigiski, toimub suurem osa majandustegevusest teenindussektoris. 2007. aastal oli üle 60% tööhõivest avaliku halduse-, haridus-, meditsiini-, pangandus- ja majandussektorites. Viimastel aastatel on aset leidnud ka teadmusmajanduse kasv tänu Liverpooli Knowledge Quarteri (otsetõlkes 'teadmuskvartal') asutamisele. Liverpooli arhitektuuriline pärimus on teinud sellest Suurbritannia teise enim filmitud linna, ning seda kasutatakse võtteplatsina Chicago, Londoni, Moskva, New Yorgi, Pariisi ja Rooma kujutamiseks. Turismi- ja puhkussektor on samuti suure rolliga Liverpooli majanduses. Liverpool on Ühendkuningriigi kuues enim külastatud linn ja rahvusvahelise turismi esisajas. 2008. aastal, kui linn oli Euroopa kultuuripealinn, tõid ööbivad turistid linna 188 miljonit naela (219 miljonit eurot), turismisektori väärtus üldiselt on umbes 1,3 miljardit naela (1,5 miljardit eurot). Linna uus kruiisiterminal lubab kruiisilaevadel otse kesklinna kõrval maabuda. Hiljutised uusarendused, nagu Echo Arena ja Liverpool One kaubanduspiirkond on samuti aidanud arendada turismi. Ajalooliselt keskendus Liverpooli majandus linna sadamale ja tööstusele, kuid tänapäeval mängivad sadamad väiksemat rolli linna tööhõives. Sellest hoolimata on linn üks tähtsamaid Ühendkuningriigis, mille kaubakäive oli 2008. aastal 32,2 miljonit tonni. 2016. aastal avatud sadamalaiendus Liverpool2 suurendas sadama käivet märkimisväärselt. Liverpool on Ühendkuningriigi peakorteriks mitmele laevandusfirmale, näiteks NYK ja Maersk. Liverpool Watersi megaprojekt eesmärgiga arendada ajaloolist sadamapiirkonda võib tuua linna 5,5 miljardit naela (6,4 miljardit eurot) ja luua 17 000 töökohta. [[Jaguar Land Rover]]i Halewoodi tehases pannakse kokku Range Rover Evoque'i. == Mälestised == Tänu Liverpooli jõukale ajaloole on linnal suur arhitektuuriline rikkus ja mitmekesisus, hoonestust leiab nii 16. sajandi Tudori stiilist tänapäevase arhitektuurini. Valdav enamus hooneid linnas ehitati 18. sajandil ja hiljem, mil linn oli tähtsamaid Briti impeeriumis. Linnas on üle 2500 muinsuskaitse all olevat hoonet, ÜK muinsuskaitsesüsteemi järgi on 27 neist I klassi ja 85 II klassi hooned. Linnas on rohkem skulptuure kui üheski muus kohas Suurbritannias peale Westminsteri ning rohkem George'i ajastu stiilis hooneid kui nende poolest kuulsas Bathis. Inglismaa muinsuskaitse on arhitektuurilise rikkuse tõttu nimetanud linna Inglismaa kauneimaks Victoria ajastu linnaks. 2004. aastal tunnustati linna arhitektuuri ametlikult UNESCO poolt, kui mitmed piirkonnad nimetati UNESCO maailmapäranditeks, sadamapiirkonda tunnustati ka panuse eest maailmakaubanduse arendamisse. === Mereäär ja dokid === Briti suursadamana on Liverpooli dokid olnud kesksed linna arengule. Linnas ehitati maailma esimene ujuvdokk 1715. aastal ja maailma esimesed hüdraulilised kraanad. Enim tuntud dokk Liverpoolis on Albert Dock, mis ehitati 1846. aastal; üheski muus kohas Suurbritannias pole nii palju I klassi hooneid. Doki valmimisel loeti seda üheks täiuslikumaks maailmas ning see andis suure panuse Liverpooli maailmasadamaks saamisele. Alberti dokil on tänapäeval restoranid, baarid, poed, kaks hotelli, Merseyside'i merendusmuuseum, rahvusvaheline orjandusmuuseum, Tate'i kunstigalerii ja Beatlesi muuseum. Kesklinnast põhja poole jääb Stanley Dock. Sinna 1901. aastal ehitatud tubakaladu oli ehitamise ajal pindalalt suurim hoone maailmas ning on tänapäevalgi maailma suurim tellishoone. Üks kuulsamaid kohti Liverpoolis on Pier Head, kus asub kolm märkimisväärset hoonet: Royal Liver Building, Cunard Building ja Port of Liverpool Building. Ühise nimega Three Graces ('kolm graatsiat') on nad märk linna jõukusest 19. ja 20. sajandil. Ehitatud mitmes arhitektuurilises stiilis, on need tänapäeval Liverpooli merenduse sümbol ning kujundavad linna muljetavaldavat merefronti. Mitmed alad Liverpooli merefrondil on saanud värskeid uusarendusi. Märkimisväärsemad neist on Liverpooli muuseum, Liverpool Arena, BT konverentsikeskus, Alexandra Tower, 1 Princes Dock ja Liverpooli jahisadam. Paljud uusarendusplaanid on aga olnud vastuolulised. 2016. aasta detsembris sai värskelt loodud firma North Point Global Ltd. õiguse välja ehitada dokkidel Uus-Hiinalinna piirkond, ent plaan kukkus läbi: firma kuulutas 2018. aastal välja pankroti ning väikeinvestorid kaotasid raha. Viis sarnast arendusprojekti on finantsiliste väärtegude eest seisatud. === Kommertspiirkond ja kultuurikvartal === Liverpooli positsioon maailmasadamana tähendas paljude grandioossete hoonete ehitamist, näiteks laevafirmadele ja pankadele. Seeläbi omandatud jõukus lubas prestiižsete avalike hoonete ehitamist. Linna kommertspiirkond on Castle'i, Dale'i ja Old Halli tänava piirkonnas, kus teed endiselt suuresti järgivad keskaegset tänavavõrku. Piirkond on UNESCO maailmapärandi nimistus. Piirkonna vanim hoone on Inglise muinsuskaitse I klassi all loetletud Liverpooli linnahall, ehitatud 1754. aastal. Hoonet loetakse parimaks näiteks George'i ajastu arhitektuurist linnas ning on üks enim ehitud avalikke hooneid Suurbritannias. Samal tänaval asub ka 1848. aastast pärinev Bank of Englandi hoone, samuti I klassi hoone. Muud märkimisväärsed hooned piirkonnas on Tower Buildings, Albion House, Municipal Buildings ja Oriel Chambers, mis on üks maailma esimesi modernistlikke hooneid. Piirkonda William Brown Streeti ümber nimetatakse linna kultuurikvartaliks tänu sellistele hoonetele nagu William Brown Library, Walker Art Gallery, Picton Reading Rooms ja World Museum Liverpool. Piirkonnas esineb enim uusklassitsistlikku arhitektuuri, esiletõusvaim hoone on St George's Hall, mida loetakse parimaks näiteks uueklassitsistlikust hoonest kogu Euroopas. Loetletud I klassi hoonena, see ehitati 1840–1855 avaliku halduse hoonena. Hoone ustele on raiutud "S.P.Q.L" (lühend ladinakeelsest ''Senatus populusque Liverpudliensis''), eesti keeles "Liverpooli senat ja rahvas". William Browni tänaval asuvad ka mitmed monumendid ja skulptuurid, näiteks Wellingtoni krahvile pühendatud sammas ja Steble'i purskkaev. Piirkonnas asub ka skulptuuride hoiustamise tarbeks ehitatud St George'i park. === Muud vaatamisväärsused === Kuigi valdav enamus Liverpooli hoonestusest on 18. sajandist ja hilisemast perioodist, on linnas ka vanemaid hooneid. Üks vanimaid allesjäänud hooneid on Speke Hall, Tudorite mõisamaja linna lõunaosas, mis valmis 1598. aastal. Hoone on üks väheseid vahvärk Tudori hooneid Põhja-Inglismaal ning on tuntud 19. sajandil ehitatud Victoria stiilis siseruumide poolest. Vanade hoonete hulka kuulub teisigi mõisamaju, näiteks Croxteth Hall ja Woolton Hall, mis ehitati vastavalt 1702. ja 1704. aastal. Vanim hoone kesklinnas on I klassi kaitse all olev Bluecoat Chambers, mis ehitati 1717–1718. Algselt ehitatud Bluecoati kooli tarbeks, hoone on alates 1908. aastast olnud Liverpoolile kunstikeskuseks. Liverpool on tuntud oma kahe katedraali poolest, mõlemad kõrgumas üle oma ümbruskonna. Anglikaani katedraal, mis ehitati 1904–1978 vahel, on suurim katedraal Suurbritannias ja viies suurim maailmas. Hoone ehitati gooti stiilis ning seda loetakse 20. sajandi üheks võimsaimaks ehitiseks. Roomakatoliku Metropoli katedraal ehitati 1962–1967. Hiljuti on Liverpooli kesklinnas ehitatud mitmeid uusarendusi pärast aastakümneid jõukuse langemist ja linnakeskuse rääma langemist. Sellest suurim on Liverpool One'i nimeline suurarendus, mille käigus ehitati 17 hektarile uued äri-, puhke- ja elamispinnad. Kesklinna ümber on ehitatud ka kõrghooneid, näiteks Unity Buildings ja 140 meetri kõrgune Liverpooli kõrgeim hoone, West Tower. Muud märkimisväärsed hooned on ''[[art déco]]'' stiilis Liverpooli lennujaama endine terminalihoone, Liverpooli Ülikooli Victoria hoone ja Adelphi hotell. === Pargid ja aiad === Inglise muinsuskaitse ajalooliste parkide registris on mainitud Merseyside'i Victoria-stiilis parke kui "riigi tähtsamaid". Liverpoolis on kümme muinsuskaitse all olevat parki ja kalmistut, neist kaks loetletud I klassi ja viis II klassina – seda on rohkem kui üheski teises linnas peale Londoni. == Transport ja taristu == Liverpooli tähtsaim taristu on hästi välja ehitatud maantee- ja raudteevõrk, mis ühendub ülejäänud Suurbritannia infrastruktuuriga. Merseytravel haldab linna ühistransporditeenuseid, mis hõlmavad bussiliiklust, ronge ja parvlaevu. Linnal on ka rahvusvaheline lennujaam ja suur sadam. ==== Teedevõrk ==== Liverpoolil on suurlinnale vastav teedevõrk. Tee M62 ühendab Liverpooli Hulliga ning teele jäävad sellised suurlinnad nagu Manchester, Leeds ja Bradford. Tee M62 on ühenduses ka teedega M6 ja M1, mille teenindatavad sihtkohad on muuhulgas Birmingham, London, Nottingham, Prestoni, Sheffield. Jõesuudme all kulgevad Kingsway ja Queensway tunnel ühendavad Liverpooli Wirrali poolsaarel asuvate Birkenheadi ja Wallaseyga. Birkenheadist alguse saavad teed A41 ja M53 kulgevad Cheshire'i ja Shropshire'i ning tee A55 kaudu Põhja-Walesi. Tee A562 ühendab Liverpooli Widnesi ja Warringtoniga ning A533 sildade kaudu Runcorniga. ==== Raudteed ==== Liverpooli teenindab kaks eri raudteevõrku. Kohalikku raudteevõrku haldab Merseyrail, millega teenindatakse Merseyside'i ja seda ümbritsevat piirkonda. Riiklikku võrku haldab Network Rail ning see ühendab Liverpooli suurlinnadega üle Inglismaa. Linna suurim jaam on Lime Streeti raudteejaam, mis on lõpp-peatuseks mitmetele linna saabuvatele, näiteks Londonist (Pendolino rongidega kestab sõit 2 tundi ja 8 minutit), Birminghamist, Newcastle upon Tyne'ist, Manchesterist, Prestonist, Leedsist, Scarborough'st, Sheffieldist, Nottinghamist ja Norwichist pärit rongidele. Liverpool South Parkway raudteejaamal on bussiühendus lennujaamaga. ==== Sadam ==== Liverpooli sadam on üks Suurbritannia suuremaid; sealt väljuvad reisilaevad Belfasti, Dublinisse ja Mani saarele. Teenust osutavad mitmed firmad, sealhulgas Isle of Man Steam Packet company, P&O Ferries ja Stena Line. 2007. aastal avati kesklinna lähistel uus kruiisilaevade terminal. 2016. aastal avati Liverpool2, sadamalaiendus, mis lubab maabuda ka Panamax-klassifikatsiooni laevadel. Liverpooli kruiisiterminalist väljuvad kruiisid lähevad Islandile, Prantsusmaale, Hispaaniasse, Norrasse. ==== Lennujaam ==== Liverpooli John Lennoni lennujaam paikneb linnast lõunas ning ühendab linna sihtkohtadega üle Suurbritannia ja Euroopa. 2008. aastal läbis lennujaama 5,3 miljonit reisijat. Lennujaamast väljub lende 68 sihtpunkti, sealhulgas Berliini, Rooma, Milanosse, Pariisi, Barcelonasse ja Zürichi. Lende pakuvad peamiselt odavlennuliinid nagu Ryanair ja Easyjet, kuid suviti lisandub tšarterliine. === Kohalik reisimine === ==== Rongid ==== Liverpooli kohalik raudteetaristu on üks suurimaid riigis. Linna teenindab kolm liini: Põhjaliin, mis läheb Southporti, Ormskirki, Kirkbysse ja Hunts Crossi; Wirrali liin, mis suundub läbi Mersey raudteetunneli ja hargneb New Brightonisse, West Kirbysse, Chesterisse ja Ellesmere Porti; ja City liin, mis algab Lime Streeti jaamast ning mille sihtkohad on Helens, Wigan, Preston, Warrington ja Manchester. Raudteevõrk on valdavalt elektrifitseeritud. City liini elektrifitseerimine valmis 2015. aastal. Kahel liinil osutab teenust Merseyraili frantsiis ja teid haldab Merseytravel. Merseyraili kaks liini on riigi enim kasutatud linnareisiliinid väljaspool Londonit, liinide kogupikkus on 121 km ja äripäeviti teenindab 110 000 reisijat. City liini teenindab Northern, kuid raudtee ise kuulub ikka Merseyraili alla. Suurem osa linna raudteevõrgust kulgeb läbi tunnelite (kogupikkus 10,5 km). ==== Bussid ==== Liverpooli ja lähiümbruse bussiliiklust haldab Merseytravel ning teenust osutab mitu ettevõtet, sealhulgas Arriva ja Stagecoach. Kaks peamist bussiterminali on Queen Square'i bussijaam (Lime Streeti raudteejaama lähistel), kust väljuvad bussid põhja- ja idasuunale, ja Liverpool One bussijaam lõuna- ja idasuunalistele bussidele. Wirrali poolsaarele suunduvad bussid väljuvad Castle Streetil ja Sir Thomas Streetil asuvatest peatustest. Laupäeviti töötab ka öine bussiliin. City Sights ja City explorer by Maghull opereerivad turismibusse. ==== Mersey praam ==== Merseytravel osutab ka jõeületusteenust. Laev sõidab Liverpooli Pier Headist Woodside'i Birkenheadis ja Seacombe'i Wallaseys. Parvlaev sõidab iga 20 minuti kuni tunni aja tagant. Kuigi laev on linnale tähtis transpordiühendus, on sellest saanud ka turismiatraktsioon, päevastel laevasõitudel pakutakse ka ajaloolist ülevaadet jõe ümbruskonnast. === Jalgrattasõit === 2014. aasta mais avati CityBike jalgrattarenditeenus, 140 jalgrattajaamast saab rentida üle tuhandet ratast. Liverpooli läbivad riiklikud rattateed numbritega 56, 62 ja 810. == Kultuur == Liverpool on Suurbritannia tähtsamaid kultuurikeskusi, mis on tuntud oma muusika, muuseumite, kunstigaleriide, kirjanike ja ööelu poolest. 2008. aastal tähistati linna kultuuripärimust Euroopa kultuuripealinnana. Liverpoolis on kolmel korral – 1884., 1900. ja 1929. aastal – tähistatud Euroopa suurimat muusika- ja luuleüritust, Walesi rahvusfestivali Eisteddfodi, kuigi linn asub Inglismaal (Walesi piir on ligikaudu 20 km kaugusel). === Muusika === Liverpool on muusika poolest rahvusvaheliselt tuntud, Guinnessi maailmarekordite raamatus on linn kirjas kui maailma popmuusika pealinn. Liverpoolist pärit muusikud on kokku loonud 56 esikohasinglit, millega ei suuda võistelda ükski teine linn maailmas. Liverpoollasi on kuulunud nii maailma ajaloo edukaimasse meeste- kui ka naisteansamblisse. Liverpool on kuulus The Beatlesi sünnipaigana ning oli 1960. aastatel [[biitmuusika]] ja järgnenud Briti invasiooni esirinnas. Teised ajastust tuntud muusikud on Billy J. Kramer, Cilla Black, Gerry and the Pacemakers ja The Searchers. Liverpooli muusikute ja ka näiteks luuletajate mõju ja kuulsus sünnitas Ameerika poeedilt [[Allen Ginsberg]]ilt teate, et linn on "inimuniversumi teadvuse keskpunkt". Liverpoolist pärit muusikute hulgas on ka Billy Fury, A Flock of Seagulls, Echo & The Bunnymen, Frankie Goes to Hollywood, Frankie Vaughan, Anathema, Ladytron, The Zutons, Cast, Atomic Kitten ja Rebecca Ferguson. The La'si 1990. aastate hittsingel "There She Goes" oli [[Rolling Stone]]'i väitel britpopi vundamente. Philharmonic Hallis tegutseb Ühendkuningriigi vanim sümfooniaorkester – Liverpooli Kuninglik Filharmooniaorkester. Orkestri peadirigent on [[Vassili Petrenko]]. [[Edward Elgar]] pühendas oma teose "Pomp and Circumstance March No. 1" Liverpooli orkestriseltsile ning teose esmaesitus oli 1901. aastal Liverpoolis. Tuntud on ka Austriast emigreerunud Fritz Spiegl, kes lisaks ''scouse''{{'}}i dialekti eksperdiks saamisele kirjutas ka Z-carsi ja BBC Raadio 4 tunnusmuusika. Iga-aastane Mathew' tänavafestival on üks tähtsamaid muusikaüritusi Liverpoolis. Tegu on Euroopa suurima vabaõhu muusikaüritusega ning seda peetakse augustis. Lisaks peetakse linnas ka Africa Oyé ja Brazilica festivale, mis on vastavalt Suurbritannia suurimad Aafrika ja Brasiilia muusika festivalid. Tantsumuusikafestivali Creamfields korraldati selles linnas aastatel 1999–2005, nüüd peetakse seda Merseyside'i lähistel Cheshire'is. Linnas on mitu kontserdisaali, millest suurim on Echo Arena. See avati 2008. aastal ning mahutab 11 000 inimest, seal on toimunud ka näiteks MTV Euroopa muusikaauhindade jagamise tseremoonia ning seal on esinenud [[Andrea Bocelli]], [[Beyoncé]], [[Elton John]], [[Kanye West]], [[Kasabian]], [[The Killers]], [[Lady Gaga]], [[Oasis]], [[Pink]], [[Rihanna]] ja [[UB40]]. === Kunst === Liverpool on Londoni kõrval suurim kunstigaleriide ja muuseumite linn. National Museums Liverpool on ainus Inglise rahvuskollektsioon väljaspool Londonit. Tate'i Liverpooli galerii hoiustab Põhja-Inglismaa kunsti ning oli Tate Moderni avamiseni Londonis suurim moodsa kunsti näitus Ühendkuningriigis. Walker Art Gallerys on muljetavaldav [[Prerafaeliidid|prerafaeliitide]] kunsti kogu, Sudley House'is on samuti suur kogu 20. sajandi eelset kunsti. [[Liverpooli ülikool]]i Victoria Building taasavati ülikooli kunsti ja ajalooliste kogude näitamiseks, muuhulgas on seal suurim Auduboni kunstikogu väljaspool Ameerika Ühendriike. Liverpoolist endast on samuti kunstnikke pärit, näiteks 1724. aastal sündinud [[George Stubbs]]. === Kirjandus === [[Felicia Hermans]] sündis Dale Streetil Liverpoolis 1793. aastal ja kolis hiljem [[Flintshire]]'i Walesis. Felicia sündis Liverpoolis, ta oli Veneetsia konsuli lapselaps. Isa äritegevuse tõttu kolis pere [[Denbighshire]]'i Põhja-Walesis, kus ta veetis oma noorpõlve. Seal omandas ta [[Kõmrid|kõmri]] identiteedi, hilisemates luuletustes viitas ta Walesile kui "mu lapsepõlve, mu kodu ja mu surnute maale". Tema esimesed luuletused, mis olid pühendatud Walesi printsile, avaldati Liverpoolis 1808. aastal. Liverpooli on külastanud mitmed tuntud kirjanikud nagu [[Daniel Defoe]], [[Washington Irving]], [[Thomas De Quincey]], [[Herman Melville]], [[Nathaniel Hawthorne]], [[Charles Dickens]], [[Gerard Manley Hopkins]] ja [[Hugh Walpole]]. Daniel Defoe nimetas linna pärast oma külaskäiku "üheks Britannia imedest". Herman Melville'i romaan "Redburn" käsitleb 19-aastase Wellingborough Redburni esimest meresõitu New Yorgi ja Liverpooli vahel (1839. aastal). Teos on valdavalt autobiograafia, teose keskosa tegevustik leiab aset Liverpoolis ja kirjeldab noore kaupmehe tegemisi ja mõtisklusi. Hawthorne elas Liverpoolis Ameerika Ühendriikide konsulina aastatel 1853–1856. Charles Dickens külastas linna mitmel korral. Hopkins oli preester Püha Franciscus Xavieri kirikus aastatel 1879–1881. Kuulsaim Liverpooliga seotud kunstnikest on aga Konstantinous Kavafis, 20. sajandi Kreeka ikoon, kuigi ta sündis Aleksandrias. Tema isal oli ärisidemeid Inglismaa ja Liverpooliga. Pärast isa surma tõi ema ta 1872. aastal üheksa-aastaselt Liverpooli, kus ta omandas hariduse. 1877. aastal pidi pere rahaliste raskuste tõttu tagasi Aleksandriasse kolima. "Her Benny" on Silas K. Hockingi traagiline romaan Liverpooli agulitänavate elust. Raamat oli bestseller ja oli esimene raamat, mida müüdi ühe kirjaniku eluaja jooksul üle miljoni eksemplari. Seiklusraamatute autor Harold Edward Bindloss sündis Liverpoolis. Kirjanik ja poliitaktivist George Garrett sündis Secombe'is Wirrali poolsaarel 1896. aastal ja kasvas üles Liverpoolis. 1920. ja 1930. aastatel korraldas tema organisatsioon töötute proteste ja näljamarsse. Ta asutas rahvarinde osana Unity teatri 1930. aastatel. Garrett suri 1966. aastal. James Hanley sündis Kirkdale'is Liverpoolis 1897. aastal töölisperes. Hanley kasvas üles dokkide lähedal ning tema varajased teosed räägivad valdavalt madrustest. "The Furys" on viieosaline osaline autobiograafia töölisklassi elust Liverpoolis. Tema vend Gerard Hanley sündis samuti Liverpoolis. Romaanide kõrval kirjutas ta ka kuuldemänge BBC-le ja filmistsenaariume, tuntuim neist "The Blue Max". Kirjanik Beryl Bainbridge sündis Liverpoolis ja kasvas lähedalasuvas Formbys. Ta oli enim tuntud oma psühholoogiliste romaanide poolest. Bainridge võitis [[Whitbreadi auhind|Whitbreadi auhinna]] parima romaani eest 1977. ja 1996. aastal ja oli viis korda nomiteeritud [[Bookeri auhind|Bookeri auhinnale]]. [[The Times]] nimetas Bainbridge'i 50 suurima Briti kirjaniku hulka alates 1945. aastast. J. G. Farrell sündis Liverpoolis 1935. aastal, kuid lahkus linnast sõja alguses. Iiri juurtega Farrell saavutas kuulsuse oma ajalooliste teostega, enim Impeeriumi triloogiaga ("Troubles", "The Siege of Krishnapur", "The Singapore Grip"), kus käsitles Briti koloniaalvõimu tagajärgi. June Bhatia, alias Helen Forrester, oli tuntud teostega, kus käsitles oma lapsepõlve Liverpoolis ülemaailmne majanduskriisi ajal. 1960. aastatel sai linn tuntuks Liverpooli luuletajate poolest, kelle hulgas Roger McGough ja Adrian Henri. Liverpoolist on pärit mitmed tuntud õuduslugude kirjanikud, kelle teoste tegevustik on tihtilugu Merseyside'is: Ramsey Campbell, Clive Barker, Peter Atkins. Liverpooli õuduskirjanduse kogumiku "Spook City" toimetas Liverpoolist pärit Angus Mackenzie. === Lavakunst === Liverpoolil on ka rikas lavakunsti ajalugu. Liverpooli katedraalis toimub iga aasta Liverpooli Shakespeare'i festival ning Everywordi teatrikirjanduse festival, ainus omalaadne riigis. Physical Fest on rahvusvaheline füüsilise teatri festival; Liverpooli John Mooresi ülikool, Liverpooli etenduskunstide instituut, teatrid Empire, Epstein, Everyman, Playhouse, Royal Court ja Unity korraldavad samuti oma festivale. Tuntud näitlejad Liverpoolist on näiteks Arthur Askey, Tom Baker, Kim Cattrall, Jodie Comer, Stephen Graham, Rex Harrison, Jason Isaacs, Tina Malone, McGanni vennad (Joe, Mark, Paul ja Stephen), David Morrissey, Elizabeth Morton, Peter Serafinowicz, Elisabeth Sladen, Alison Steadman ja Rita Tushingham. Muuhulgas on sidemeid Liverpooliga ka Kanada näitlejal Mike Myersil (kelle vanemad olid mõlemad Liverpoolist) ja Ameerika näitlejal Halle Berryl (kelle ema oli Liverpoolist). === Ööelu === Liverpoolil on rikkalik ööelu paljude baaride, pubide, ööklubide, musitseerimiskohtade ja komöödiaklubidega. [[TripAdvisor]]i 2011. aasta küsitluses hääletati Liverpooli ööelu parimaks Ühendkuningriigis Manchesteri, Leedsi ja isegi Londoni ees. Concert Square, St. Peter's Square ja ümbritsevad tänavad on täis kuulsaid ööklubisid, nagu Alma de Cuba, Blue Angel, Bumper, Chibuku, Heebie Jeebies, Korova, Electrik Warehouse, The Magnet, Nation, Popworld, nende kõrval väiksemad asutused. Teine populaarne piirkond on Mathew Street ja Gay Quarter, mis on tuntud The Cavern Clubi ja mitmete geibaaride poolest. Albert Dock ja Lark Lane on samuti tuntud baaride poolest. == Haridus == Liverpoolis on põhi- ja keskharidust võimalik omandada sekulaarsete koolide kõrval ka Inglismaa Kiriku, juudi ja roomakatoliku koolides. Islami-suunalisi koole on vaid põhiharidustasemeni. Üks Liverpooli olulisimaid ja varajasemaid koole oli Liverpool Blue Coat School, asutatud 1708. aastal. Liverpool Blue Coat School on linna parim kool, GCSE-testides on selle õpilased riigis 30. kohal. Märkimisväärsed on ka 1840. aastal asutatud Liverpooli kolledž, 1620. aastal asutatud Merchant Taylors' School ja St. Edward'si kolledž. 1980. aastatel suletud Liverpool Institure High Schooli ja Liverpool Collegiate Schooli mälestatakse endiselt kõrgtasemeliste koolidena. Bellerive Catholic College on linna parimate GCSE tulemustega sisseastumiskatseteta kool. Liverpoolis on kolm ülikooli: University of Liverpool, Liverpool John Moores University ja Liverpool Hope University. Liverpoolis asutatud Edge Hill University asub nüüd Ormskirkis. Tegutseb ka Liverpooli etenduskunstide instituut. University of Liverpool rajati 1881. aastal University College Liverpooli nime all. 1884. aastal sai kool osaks üleriigilisest Victoria Universityst, ent sai taas iseseisvaks kooliks 1903. aastal. Kool oli esimene, mis andis haridust biokeemia, arhitektuuri, inimkeskse disaini, veterinaarteaduse, okeanograafia ja sotsiaalteaduste valdkondades. Liverpool Hope University saadi kolme kolledži liitmisel, vanim neist rajati 1844. aastal. Kool sai ülikooliks 2005. aastal. Tegu on ainsa oikumeenilise ülikooliga Euroopas. Liverpool School of Tropical Medicine (otsetõlkes 'Liverpooli troopilise meditsiini kool') rajati kaubandussidemetega linna toodud troopiliste haiguste uurimiseks. Koolis asub vastumürkide hoidla. Liverpool John Moores University oli varem tehnikainstituut ning sai ülikooliks 1992. aastal. Kool on nimetatud kooli suurtoetaja John Mooresi auks. Institutsiooni haldas varem Liverpooli linnavolikogu. Kool alustas 1823. aastal tööd Liverpooli mehaanikainstituudina ning seega võib teda lugeda vanuselt kolmandaks ülikooliks Inglismaal. Liverpoolis on üks täiendkoolituskool, Liverpool Community College. Liverpooli linnavolikogu toel tegutseb lähedalasuvas Burtonis ka täiskasvanutekool. Liverpoolis on kaks juudi kooli, King David School (keskkool) ja King David Primary School (põhikool), lisaks tegutseb ka King David Kindergarten (lasteaed). Kõiki neid haldab King David Foundation, kelle peakorter asub Childwalli sünagoogi kõrval. == Sport == === Jalgpall === [[File:Luis Suarez runs at Distin 3.jpg|thumb|Merseyside'i derbi on linna kahe suurima jalgpalliklubi vaheline mäng, Liverpool punases ja Everton sinises]] Liverpool on Inglismaa edukaim jalgpallilinn. Jalgpall on linna populaarseim spordiala, kus tegutsevad Evertoni ja Liverpooli jalgpalliklubi. Need klubid on tulnud kokku 28 korda Inglise esiliiga meistriks ning võitnud 12 FA karikat, 10 EFL karikat, 6 Euroopa meistrikarikat, 1 UEFA karikavõitjate karika, 3 UEFA karikat, ja 24 FA Community Shieldi. Klubid võistlevad mõlemad Premier League'is, olles selle asutajaliikmed, ning nendevahelist mängu kutsutakse Merseyside'i derbiks. Derbit on nimetatud ka "sõbralikuks derbiks" (hoolimata asjaolust, et selles on rohkem punaseid kaarte antud, kui üheski muus vastasseisus), ning ei ole haruldane, et peres on mitme klubi toetajaid. Liverpool F.C. on enim Euroopa meistri karikaid (6) võitnud meeskond nii Inglismaal kui ka Suurbritannias, viimane karikas saadi 2019. aastal. Everton F.C. asutati 1878. aastal, nende kodustaadion on Goodison Park. Liverpool F.C. asutati 1892. aastal ning nende kodustaadion on Anfield. Kuulsaimate Evertoni mängijate hulka kuuluvad [[Dixie Dean]], [[Alan Ball]], [[Gary Lineker]], [[Neville Southall]] ja [[Wayne Rooney]], kuulsaimate Liverpooli mängijate hulka kuuluvad [[Kenny Dalglish]], [[Alan Hansen]], [[Kevin Keegan]], [[Ian Rush]] ja [[Steven Gerrard]]. Märkimisväärsemate treenerite hulka kuuluvad [[Harry Catterick]] ja [[Howard Kendall]] Evertonis, [[Bill Shankly]] ja [[Bob Paisley]] Liverpoolis. Liverpooli linnast on pärit jalgpallurid Peter Reid, Gary Ablett, Wayne Rooney, Steven Gerrard, Jamie Carragher ja Tony Hibbert. Liverpooli linn on ainus, kus on igal hooajal Inglise Football League'i algusaastast (1888) mängitud kõrgeima liiga jalgpalli. Mõlemad klubid mängivad suurstaadionitel. [[Ragnar Klavan]] liitus Liverpool F.C-ga 2016. aastal. 1. jaanuaril 2018 sai temast esimene eestlane, kes löönud Premier League'is värava, lüües 94. minutil võiduvärava Burnley vastu. Klavan osales kaheksal korral 2017-2018 UEFA Meistrite Liiga mängudes, sealhulgas AS Roma vastu poolfinaalis ning oli kasutamata vahetusmängija finaalis [[Madridi Real]]i vastu, ning on seega ainus Euroopa karikasarja kõrgetasemelises mängus osalenud eestlane. === Ragbi liiga === Ragbi liiga on Liverpoolis alles arenemas, kogukond panustab aktiivselt selle spordiala kasvamisse. Muuhulgas aitavad kaasa ka profiklubid lähipiirkonnast, nagu St. Helens ja Widnes. Õpilastasemel on osavõtt rikkalik: Liverpool University meeskond osales oma esimesel mängul juba 1968. aastal ja ka teised ülikoolid osalevad ülikoolidevahelistel võistlustel. Linnas on ka amatöörklubisid, näiteks Liverpool Buccaneers. Croxtethis ja Childwallis tegutsevad kaks noorteklubi, Liverpool Lions ja Liverpool Storm. === Poks === Poks on Liverpoolis väga populaarne. Linnal on rikkalik poksiajalugu ning seal on 22 harrastuspoksiklubi, kust on tulnud palju andekaid poksijaid, nagu Ike Bradley, Alan Rudkin, John Conteh, Andy Holligan, Paul Smith, Shea Neary, Tony Bellew ja David Price. Liverpoolist on pärit suur osa Briti olümpiakoondise poksijatest ning mitmed neist on võitnud ka olümpiamedaleid. Poksivõistlusi peetakse Echo Arenal või Liverpool Olympias, vanasti toimusid võistlused Liverpool Stadiumil. === Hobuste võiduajamine === [[File:Earl of Derby Stand and Aintree Racecourse.JPG|pisi|Earl of Derby tribüün Aintree hipodroomil]] Aintrees leiab iga aasta aprillis aset maailma kuulsaim võidujooks, John Smith's Grand National. 30 väravaga 6,4-kilomeetrisele rajale minnakse võistlema kõikjalt maailmast. Mälestusväärsemate sündmuste hulgas on 100/1 šanssidega võitnud Foinavon ja Mon Mome, vastavalt 1967. ja 2009. aastal, ning Red Rumi ja Ginger McCaini dominants 1970. aastatel. 2010. aastal sai Grand Nationalist esimene Suurbritannia televisioonis HD-kvaliteediga edastatud hobuste võidujooks. === Golf === Lähedalasuvas Hoylake'i linnas Wirrali poolsaarel tegutsev [[Royal Liverpool Golf Club]] on mitmel korral võõrustanud Suurbritannia lahtiseid meistrivõistlusi golfis, viimati 2014. aastal. 1983. peeti seal ka Walkeri karikavõistlusi. [[File:3rd Hole, Open 2006.jpg|pisi|left|[[Royal Liverpool Golf Club]], [[Hoylake]]]] === Hurtade võiduajamine === Liverpoolis on ajaloo jooksul olnud neli hurdajooksu rada: Seaforthi, Breck Parki, Stanley ja White City staadion. Breck Parkis toimusid ka poksiüritused ning nii Stanleys kui ka Seaforthis toimusid ''speedway''-sõidud. === Kergejõustik === Wavertree Sports Parkis tegutseb Liverpool Harriersi kergejõustikuklubi, mille mitu liiget on võistelnud olümpiamängudel: Curtis Robb, Allyn Condon (ainus Briti sportlane, kes on osalenud nii suve- kui ka taliolümpiamängudel) ja Katarina Johnson-Thompson. Johnson-Thompson esindas kaheksavõistluses Suurbritanniat 2012. aasta Londoni olümpiamängudel, ning 2019. aasta kergejõustiku MM-il võitis kulla, lüües sealjuures Briti rekordit ning tuues Liverpoolile esimese MM-kulla. === Võimlemine === 2012. aastal võitis Liverpoolist pärit Beth Tweddle 2012. aasta olümpiamängudel pronksmedali ning sai sellega Briti ajaloo edukaimaks sportvõimlejaks. === Ujumine === Liverpoolist on pärit mitu olümpiamängudel võistelnud ujujat, kuulsaim neist on [[Steve Parry]], kes tuli olümpiavõitjaks 200 m liblikujumises [[2004. aasta suveolümpiamängud|2004. aasta Ateena olümpiamängudel]]. Tuntud on ka Herbert Nickel Haresnape, Margaret Kelly, Shellagh Ratcliffe ja Austin Rawlinson. Wavertree Sports Parkis on ujumiskeskus. City of Liverpool Swimming Club on tulnud riigi meistriks kaheksal korral viimase 11 aasta jooksul. === Kriket === Linn on keskpunktiks Liverpool and District Cricket Competitionile, mis on Inglismaa ja Walesi kriketiliidu korraldatav esiliiga. Sefton Park ja Liverpool on liiga asutajaliikmed, Wavertree, Alder ja Old Xaverians liitusid hiljem. Liverpoolis peetakse ka Lancashire'i krahvkonnaklubi karikamänge. === Tennis === 2002. aastast on linnas korraldatud iga-aastast Tradition-ICAP Liverpooli näidisturniiri, kus on osalenud Novak Đoković, David Ferrer, Mardy Fish, Laura Robson ja Caroline Wozniacki. 2019. aasta turniiri võitis naiste arvestuses [[Kaia Kanepi]]. Kui varem peeti seda turniiri Calderstones Parkis, siis nüüd peetakse Aigburthi kriketiväljal. === Korvpall === [[File:Echo Arena Liverpool at night.jpg|pisi|M&S Bank Arenal on tegutsenud Mersey Tigersi korvpalliklubi]] Liverpooli esimene elukutseliste korvpalliklubi oli 2007. aastal Briti korvpalliliigasse (BBL) sisenenud Everton Tigers. Klubi loodi Everton F.C. toetusega Toxteth Tigersi noorteprogrammi põhjal, ent Everton lõpetas klubi toetamise 2009-2010 hooaja lõpus. Mersey Tigersi nime all jätkanud klubi võitis kuueaastase eksistentsi jooksul BBL-i liiga, BBL-i karika ja BBL-i auhinna. Klubi likvideeriti 2012-2013 hooaja lõppedes. Nende lähimaks rivaaliks on 29 km kaugusel Chesteri linnast pärit Cheshire Phoenix. === Pesapall === Liverpool on üks kolmest Briti pesapalli kodulinnast ning seal peetakse üle aasta Inglismaa-Walesi vahelist mängu. Liverpool Trojans on Ühendkuningriigi vanim pesapalliklubi. === Jalgrattasport === 2014. aasta Briti velotuur sai alguse Liverpoolist 7. septembril, esimene etapp oli linnarada Liverpooli kesklinnas. Velotuur koosnes kokku üheksast etapist ning päädis Londonis 14. septembril. === Muud === 2016. aasta uuringu põhjal on Liverpoolis 4,3 spordi- ja puhkekeskust 100 000 inimese kohta, millega linn on Ühendkuningriigi suurlinnade seas esikohal. === Spordistaadionid === [[File:Panorama of Anfield with new main stand (29676137824).jpg|pisi|left|[[Anfield]], [[Liverpool F.C.|Liverpooli klubi]] kodustaadion]] Liverpooli kuulsamad jalgpalliklubid on Premier League'is mängivad Everton ja Liverpool. Liverpool on mänginud Anfieldil alates 1892. aastast, pärast Evertoni lahkumist staadionilt renditüli tõttu. Liverpool mängib staadionil endiselt, kuigi seda on ajaloo jooksul väga palju ümber ehitatud ja laiendatud. Hiliseim lisandus staadionile oli peatribüüni laiendus 2016. aastal. Värskelt on arendatud ka staadioni ümbruspiirkonda ning plaanis on ka Anfield Roadi tribüüni laiendus. Spion Kop on üks tuntumaid tribüüne maailmas, tänu fännide entusiasmile ja staadionil loodud atmosfäärile. Anfield on UEFA neljatärnisertifikaadiga staadion ning see mahutab 54 000 pealtvaatajat. Staadion kõrgub madalamate elamuhoonete vahel. Pärast Anfieldilt lahkumist 1892. aastal kolis Evertoni jalgpalliklubi teisele poole staadioneid lahutavat parki Goodison Parki staadionile. Tegu oli esimese suurema jalgpallistaadioniga Inglismaal. Molineux (Wolvesi kodustaadion) avati kolm aastat varem, kuid oli pigem vähe arenenud, 1892. aastal avatud St. James's Park Newcastle'is oli vähe rohkemat kui lage väli. Vaid Šotimaal oli kõrgema tasemega staadione. Rangersi Ibroxi staadion avati 1887. aastal, Celtic Park avati samal ajal kui Goodison Park. Everton arendas staadioni välja 3000 naela eest (tänapäeva väärtus 452 000 eurot). Staadioni senine nimi Mere Green asendati nimega Goodison Park ja staadion avati 1892. aasta augustis, kuigi esimene spordiüritus seal oli hoopiski kergejõustikuvõistlus. Everton mängis staadionil oma esimese mängu 2. septembril 1892, kui võideti Boltonit 4-2. Staadion mahutab nüüd natuke alla 40 000 pealtvaataja. [[File:Goodisonview1.JPG|pisi|right|[[Goodison Park]], [[Everton F.C.|Evertoni klubi]] kodustaadion]] Everton kolib 2024/2025. aasta hooajaks jõe äärde Bramley-Moore'i dokile ehitatavale staadionile, mis hakkab mahutama 53 000 pealtvaatajat. == Välislingid == [[Fail:Liverpool Pier Head.jpg|pisi|228px|[[Royal Liver Building]], [[Cunard Building (Liverpool)|Cunard Building]], [[George's Dock Building]], [[Port of Liverpool Building]] ja [[Liverpooli katedraal]]]] {{commonskat|Liverpool}} {{vikisõnaraamatus}} * [http://www.liverpool.gov.uk/ Liverpooli koduleht] {{Suurbritannia linnad}} {{Euroopa kultuuripealinnad}} [[Kategooria:Inglismaa linnad]] [[Kategooria:Sadamalinnad]] [[Kategooria:Liverpool| ]] dc2nx7zsc7qgulb6jah2mwoesg5r2ol Õiguskantsler 0 47703 7228514 7227703 2026-09-04T11:46:20Z ~2026-47701-52 236707 /* Õiguskantsleri institutsioon 1938. aasta põhiseaduses */ 7228514 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=märts|aasta=2010}} {{See artikkel|räägib õiguskantsleri institutsioonist Eestis; üldmõiste ja sarnaste institutsioonide kohta teistes riikides vaata artiklit [[Õiguskantsler (üldmõiste)]].}} [[Fail:EV Õiguskantsler.jpg|pisi|Õiguskantsleri kantselei asub Tallinnas [[Kaulbarsi palee]]s (Kohtu 8)]] Eesti '''õiguskantsler''' on sõltumatu ametiisik, kes teostab järelevalvet [[seadusandlik võim|seadusandliku]] ja [[täidesaatev võim|täidesaatva]] riigivõimu ning [[kohalik omavalitsus|kohaliku omavalitsuse]] õigustloovate aktide [[põhiseaduslikkuse järelevalve|põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle]]. Alates 2015. aastast on õiguskantsler [[Ülle Madise]]. Ehkki Eesti õiguskantsler vastab üldjoontes [[ombudsman]]i ametile Euroopa riikides, on tema staatus kõrgem ja õigused suuremad. "Euroopas Eesti õiguskantsleriga analoogset mudelit ei ole," kinnitab õiguskantsler [[Indrek Teder]]. "Eesti õiguskantslerid on läbi aegade ka laiemaid teemasid tõstatanud, mida õigusvahemehed Euroopas ei tee. Ombudsmanina on õiguskantsleril otsene kohustus seista kõige nõrgemate eest ja kontrollida suletud asutusi. /---/ See on aga väikeriigi stiil panna ühte institutsiooni kokku erinevad funktsioonid, mis maailmas üldiselt on eraldi."<ref name="juristid">[[Valle-Sten Maiste]] [https://www.sirp.ee/juristid-ei-taha-olla-eeskaeijad/ "Juristid ei taha olla eeskäijad"] Sirp, 03.06.2011 (intervjuu õiguskantsler Indrek Tederiga)</ref> Õiguskantsleri nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul seitsmeks aastaks. Õiguskantsleril on 35 nõunikku.<ref>{{Netiviide |autor= |aeg= |pealkiri=Õiguskantsleri ametkond |url=https://www.oiguskantsler.ee/meist/ametkond |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250616153430/https://www.oiguskantsler.ee/meist/ametkond |arhiivimisaeg=2025-06-16 |vaadatud= |väljaanne= |väljaandja= |url-olek=robot: teadmata }}</ref> ==Õiguskantsleri institutsioon 1938. aasta põhiseaduses== Õiguskantsleri institutsioon loodi [[1938]]. aastal jõustunud [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1938)|põhiseadusega]]. Õiguskantsleri määras siis ametisse [[president]] eriõigusel ning ta oli ka viimasele aruandekohustuslik. Õiguskantsler oli ameti poolest [[Valimiste Peakomitee]] esimees, tema kabinet asus [[Kadrioru administratiivhoone]]s.<ref>https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:377035/328034/page/44 Telefoniabonentide nimekiri</ref> Õiguskantsleri ametnikkude koosseisu kuulusid nõunik (ühtlasi õiguskantsleri asetäitja) (II), nõunik (IV) ja sekretär (XVI)<ref>https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1938/04/26/7 Riigiasutiste ametnikkude koosseisu seaduse muutmise ja täiendamise seadus (RT 1938, 42, 392)</ref><ref>https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1939/05/12/7 Riigiasutiste ametnikkude koosseisu seaduse muutmise seadus (RT 1939, 40, 319)</ref>, vabateenijate koosseisu masinakirjutaja ja käskjalg<ref>https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1938/09/30/12 Õiguskantsleri vabateenijate määrus (RT 1938, 83, 744)</ref>. Õiguskantsleri asetäitja oli [[Villem Daniel]] ja nõunik [[Ilmar Rebane]]. Eksiilis oli õiguskantsleri ametikoht täidetud kuni 1981. aastani. ==Õiguskantsleri institutsioon 1992. aasta põhiseaduses== [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1992)|Kehtivas põhiseaduses]] käsitleb õiguskantslerit XII peatükk. Õiguskantsleri nimetab ametisse [[Riigikogu]] [[Eesti president|presidendi]] ettepanekul 7 aastaks. Õiguskantsleril on õigus teha järelevalvet [[üldakt]]ide üle. Kui õiguskantsler leiab, et mingi üldakt on vastuolus teiste [[seadus]]tega, siis teeb ta akti vastuvõtnule ettepaneku viia see seadustega 20 päeva jooksul kooskõlla. Kui seda ei tehta, on tal õigus pöörduda [[Riigikohus|Riigikohtu]] poole, et see akt tunnistataks õigustühiseks. Õiguskantsleril on õigus teha ettepanekuid kõrgete riigiametnike kriminaalvastutusele võtmiseks. Õiguskantsleril on sõnaõigus riigikogu ja valitsuse istungitel. Kord aastas peab õiguskantsler riigikogu ees oma tegevuse kohta aru andma. Samuti on riigikogu liikmetel õigus esitada õiguskantslerile arupärimisi. 1999. aastast täidab õiguskantsler ka [[ombudsman]]i (õigusvahemehe) ülesandeid. ==Õiguskantsleri ametissenimetamine 2000. aastal== President [[Lennart Meri]] esitas justiitsministeeriumi asekantsleri, tollal 28-aastase [[Priit Kama]] kandidaadina alles pärast [[Eerik-Juhan Truuväli|Eerik-Juhan Truuvälja]] volituste lõppemist juunis 2000. Hääletus kukkus ühe häälega läbi, kui Priit Kama kogus 50 poolt- ja 49 vastuhäält. President Meri pakkus seejärel mitteametlikult välja rahvusvahelise õiguse professori [[Rein Müllerson]]i ja vandeadvokaat [[Kaido Pihlakas|Kaido Pihlaka]] nimed. Kui selgus, et ka need kandidaadid ei leiaks toetust, ärgitas Meri riigikogu pakkumisi tegema. Veninud menetluse järel nimetati 20. veebruaril 2001 õiguskantsleriks [[Allar Jõks]]. Tema poolt hääletas 72, vastu 14 saadikut ja erapooletuks jäi 4 saadikut. Allar Jõks astus õiguskantslerina ametisse 8. märtsil 2001.<ref name="koch">[[Tuuli Koch]] [https://web.archive.org/web/20071220234948/http://www.postimees.ee/181207/esileht/siseuudised/302083.php?oigusmees-joksi-tee-moraali-eestkonelejaks "Õigusmees Jõksi tee moraali eestkõnelejaks"] Postimees, 18.12.2007</ref> ==Õiguskantsleri ametissenimetamine 2007. aastal== ==Õiguskantslerite loend== * [[Anton Palvadre]] 1938–1940 * [[Richard Övel]] 1944–1949 * [[Artur Mägi]] 1949–1981 * [[Eerik-Juhan Truuväli]] 1993–2000 * [[Allar Jõks]] 2001–2008 * [[Indrek Teder]] 2008–2015 * [[Ülle Madise]] 2015–2026 ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.oiguskantsler.ee Õiguskantsleri koduleht] *[http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=992478&searchCurrent Kehtiv õiguskantsleri seadus] [[Kategooria:Õiguskantslerid| ]] [[Kategooria:Õigusteadus]] [[Kategooria:Ametid]] sy4yj8ejjcpqeppgtkeprgidz8lpv3e Maarja Vaino 0 50668 7228403 7102420 2026-09-04T07:43:24Z Kuriuss 38125 7228403 wikitext text/x-wiki {{toimetaAeg|aasta=2006|kuu=juuli}} [[Fail:Maarja Vaino 2021. aasta Kirjandustänava festivalil.jpg|pisi|Maarja Vaino 2021. aasta Kirjandustänava festivalil]] [[Pilt:Vaino, Maarja.IMG 5571 by Ave Maria Mõistlik.JPG|pisi|Maarja Vaino esinemas A. H. Tammsaare Muuseumi 9. sügiskonverentsil 29. novembril 2013]] '''Maarja Vaino''' (sünninimi '''Maarja Helme'''; sündinud [[24. aprill]]il [[1976]]) on eesti kirjandusteadlane. 2017. aastast on ta [[Tallinna Kirjanduskeskus]]e direktor. ==Haridus== Vaino on lõpetanud [[Tallinna Pedagoogikaülikool]]i eesti filoloogia erialal ning kaitsnud [[Tallinna Ülikool]]is [[2011]]. aastal eesti kirjandus- ja kultuuriuuringute alal doktoritöö "Irratsionaalsuse poeetika A. H. Tammsaare loomingus" (juhendaja [[Rein Veidemann]]). Doktoritöö sai [[Üliõpilaste teadustööde riiklik konkurss|üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil]] valdkondade ja tasemete ülese peapreemia.<ref>[https://www.etag.ee/wp-content/uploads/2012/05/YTK-2012-tulemused-veebi.pdf Üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi 2012.a tulemused]</ref> ==Töö ja looming== Ta oli aastatel 2005–2016 [[A. H. Tammsaare muuseum (Tallinn)|A. H. Tammsaare muuseumi]] juhataja. 2017. aastast on ta [[Tallinna Kirjanduskeskus]]e direktor. Alates 2015. aastast on Vaino olnud ajalehe [[Postimees]] kolumnist{{lisa viide}} ja üks Vikerraadio päevakommentaaride autoreid{{lisa viide}}. Aastatel 2016–2020 juhtis ta [[Vikerraadio]]s kultuurisaadet "Vasar" (sh 2018. aasta lõpuni koos [[Peeter Helme]]ga). Aastatel 2020–2025 oli Vaino üks Vikerraadio kirjandussaate "Loetud ja kirjutatud" saatejuhte ja 2022–2024 ETV2 saate "Kultuuristuudio. Arutelu" saatejuhte. 2019. aastal ilmus uurimus Mati Undi loomingust, "Mati Undi hämaruse poeetika" (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2019, 191 lk, ISBN 9789949684229). 2025 ilmus samas sarjas Vaino uurimuslik raamat "Viivi Luige elujõu poeetika". 2019. aastal valiti Maarja Vaino [[Tallinna Ülikooli sajandi vilistlane|Tallinna Ülikooli sajandi vilistlaste]] hulka. Maarja Vaino on [[Eesti Kirjanike Liit|Eesti Kirjanike Liidu]] liige, [[Eesti Kirjanike Muuseumide Ühing]]u juhatuse esimees, kirjandusliku rühmituse [[14NÜ]] liige, ICOM ICLM liige{{lisa viide}} ning kuulub [[Eesti Kultuuriministeerium]]i Muuseuminõukogu teaduskomisjoni. ===Teoseid=== * Maarja Vaino "[http://eksa.ee/Default.aspx?PageID=179&Book=773 Mati Undi hämaruse poeetika" EKSA, 2019] * [http://www.eksa.ee/Default.aspx?PageID=179&Book=600 Maarja Vaino "Tammsaare irratsionaalsuse poeetika"] EKSA, 2016 * [http://e-ait.tlulib.ee/129/ Maarja Vaino doktoritöö "Irratsionaalsuse poeetika A. H. Tammsaare loomingus"] * [http://kultuur.err.ee/v/kultuurileht/looming/cb0f029c-1fa9-4278-a256-a903f9521d03 Maarja Vaino. Ema jälg. Ema Tammsaare loomingus. Looming 2014, nr 6] * [http://kjk.eki.ee/ee/issues/2015/4/626 Maarja Vaino. Kassi maja. Kodu kuvand ja inimsuhted Mati Undi 1960.-1970. aastate loomingus. Keel ja Kirjandus 2015, nr 4] * [http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=318 Maarja Vaino: Johannes Üksi, tegelane kirjanduse mitteteadvusest. Ajakiri Kirikiri] * "Tammsaare "Tõde ja õigus" Foucault' võimukäsitluse raamistikus", Keel ja Kirjandus 2004, nr 9 * [http://keeljakirjandus.eki.ee/508-520.pdf "Anton Petrovitš ja sfääride muusika", Keel ja Kirjandus 2010, nr 7] * "A. H. Tammsaare ütlemisi" (Tammerraamat 2018, koostaja) * A. H. Tammsaare "Armastusest ja lapselikkusest" (Ilmamaa 2011, koostaja) * A. H. Tammsaare "Õnnelikest ja õnnetuist aegadest. Valik publitsistikat" (Kunst 2010, koostaja) * "Meie lapse talvejutud" (koostaja), Kunst * "Meie lapse jõulusalmid" (koostaja), * "A. H. Tammsaare inimesest, elust, armastusest" (koostaja), Kunst, 2007 * "Teistmoodi Tammsaare" (koomiksikogumik, koostaja), A. H. Tammsaare Muuseum, 2007 * "Tõde ja õigus: kirjandus, mis kunagi valmis ei saa" (artiklikogumik. Üks autoritest ja koostaja) ISBN 9789949155699 * "Gailit inimesest, elust, armastusest" (koostaja), Kunst, 2008 ==Tunnustus== * 2012 [https://www.etag.ee/wp-content/uploads/2012/05/YTK-2012-tulemused-veebi.pdf Üliõpilaste teadustööde riiklik konkurss, valdkondade- ja tasemeteülene peapreemia] * 2012 Tallinna Ülikooli üliõpilaste teadustööde konkursi parim doktoritöö humanitaarteaduste kategoorias * 2013 Ajakirja Looming aasta kriitik * 2019 [[Emakeeleõpetuse sõber]] * 2019 [[Tallinna Ülikooli sajandi vilistlane]] * 2021 [[Postimehe aasta arvamusliider]] * 2023 [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]]<ref>[https://president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/54477 Riiklike teenetemärkide Valgetähe IV klass]</ref> * 2024 [[Ene Mihkelsoni kultuurimõtestaja preemia]]<ref>[https://kultuur.err.ee/1609496524/ene-mihkelsoni-kultuurimotestaja-preemia-palvisid-mart-juur-ja-maarja-vaino Ene Mihkelsoni kultuurimõtestaja preemia pälvisid Mart Juur ja Maarja Vaino] ERR Kultuur, 18.10.2024.</ref> ==Isiklikku== Maarja Vaino on [[Sirje Helme|Sirje]] ja [[Mart Helme]] tütar ning [[Martin Helme]] kaksikõde. Tema õde on tõlketeoreetik ja tõlkija [[Triin Pappel|Triin van Doorslaer]]. Maarja Vainol on kaks last. Tema elukaaslane on kirjandusteadlane [[Toomas Haug]]. == Viited == {{Viited}} ==Välislingid== *{{ETIS}} * [https://www.err.ee/search?phrase=maarja%20vaino%20v%C3%A4ike%20loeng Maarja Vaino väikeste loengute sari Tammsaarest] * Maarja Vaino. [http://www.epl.ee/artikkel/449435 Runneli monoloogid] Eesti Päevaleht, 22. november 2008 * [[Jan Kaus]]. [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=8937:elav-muuseum-esemed-ja-kujundid&catid=7:kirjandus&Itemid=9&issue=3256 Elav muuseum – esemed ja kujundid] Sirp.ee, 12. juuni 2009 * [[Rein Veidemann]]. [http://www.postimees.ee/497476/maarja-vaino-kirglik-ja-romantiline-tammsaare/ Maarja Vaino kirglik ja romantiline Tammsaare] Postimees, 13. juuli 2011 * Maarja Vaino. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/58539742 Rahast ja ajaloo pelgamisest] Eesti Ekspress, 27. september 2011 * [http://www.miks.ee/teadlase-ja-inseneri-lugu/maarja-vaino/ Maarja Vaino harutab jutukihte] {{JÄRJESTA:Vaino, Maarja}} [[Kategooria:Eesti kirjandusteadlased]] [[Kategooria:Eesti kirjanduskriitikud]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1976]] dlyerhllpw78e10p390aaaw8eld2l05 Orissaare Gümnaasium 0 51054 7228262 7224189 2026-09-03T18:20:47Z Eulander 95378 /* */ 7228262 wikitext text/x-wiki {{Kool | Nimi = Orissaare Gümnaasium | Pilt = Orissaare 037.jpg | Pildiallkiri = Orissaare Gümnaasiumi peahoone Orissaares | Asutatud = [[1946]] | Koolitüüp = [[gümnaasium]] | Direktor = [[Karin Lember]] | Õpilaste arv = 236 | Klassikomplekte = | Õpetajate arv = | Asukoht = [[Orissaare]], [[Saaremaa vald]], [[Saare maakond]] | Aadress = [[Kuivastu maantee]] 29, [[Orissaare]] | Kooli ajaleht = | Laiuskoord = 58/33/36/N | Pikkuskoord = 23/04/56/E | Kodulehekülg = http://www.oris.edu.ee/ }} [[Pilt:Orissaare Gümnaasium.JPG|Peasissepääs|pisi|Orissaare Gümnaasiumi peasissepääs]] [[Pilt:Orissaare tamm 2021. aastal.jpg|Orissaare Gümnaasiumi staadion|pisi|right|Orissaare Gümnaasiumi staadion ja [[Orissaare staadioni tamm]]]] '''Orissaare Gümnaasium''' on põhi- ja keskharidust andev kool [[Orissaare]]s aadressil [[Kuivastu maantee]] 29. Koolil on tegevuskohad ka [[Kärneri]] külas ([[Pöide kool]]) ja [[Laimjala]] külas ([[Laimjala kool]]). Kooli hallataval [[Orissaare staadion|staadionil]] kasvab keset [[jalgpalliväljak]]ut [[Harilik tamm|tamm]]. 1951. aastani kasvas tamm [[staadion]]i kõrval. Kui 1951. aastal staadioni laiendati, jäi puu keset staadioni. [[Orissaare staadioni tamm]] valiti 2015. aastal üle 60 000 häälega [[Euroopa aasta puu]]ks. == Ajalugu == {{vaata|Piiri 8-klassiline Kool}} Orissaare Gümnaasiumi asutamise aastaks peetakse 1946. aastat, kui [[Piiri 7-klassiline Kool|Piiri 7-klassilise Kooli]] juures avati 8. klass ja kooli nimeks sai '''Muhu Keskkool'''. Aastatel 1950–1953 lõpetas Muhu Keskkooli neli lendu.<ref name=":0">[https://web.archive.org/web/20220718085936/https://www.oris.edu.ee/et/pohivaartused Ajalugu -2014.] Orissaare Gümnaasiumi koduleht.</ref> Kui 1953. aastal moodustati [[Orissaare rajoon]], viidi keskkool Muhust [[Tumala 7-klassiline Kool|Tumala 7-klassilise Kooli]] ruumidesse ja kool alustas tööd '''Orissaare Keskkoolina'''. [[Tumala]]s lõpetas keskkooli viies ja kuues lend. 1955. aastal valmis Orissaares uus koolihoone ja 1. septembril 1955 koliti keskkool Orissaarde. Kuni 1960. aastani õppisid Orissaare uues koolimajas neli algklassi ja keskkool, 5.–7. klass õppis endiselt Tumalas. 1959. aastal valmis Orissaares uus internaadihoone.<ref name=":0" /> 1970. aastal nimetati kool [[Aleksei Müürisepp|Aleksei Müürisepa]] järgi '''Aleksei Müürisepa nimeliseks Orissaare Keskkooliks'''. 1990. aastal sai kooli nimeks '''Orissaare Keskkool''',<ref name=":0" /> 1997. aastal '''Orissaare Gümnaasium'''.<ref name=":0" /> Merealaseid teadmisi asuti andma 1991. aastal. 2003. aastal alustas tööd 7. klassi õpilastele mõeldud jungade kool. 2006. aastal avati koolimajas admiral [[Johan Pitka]] mälestuseks büst. 2010. aastal muutus gümnaasiumis õppimine suunapõhiseks, avati reaal- ja loodussuund, humanitaar- ja sotsiaalsuund ning kutseõppesuund (võimalik valida kahe eriala vahel: merendus ja sisekaitseline eelkutseõpe). Õpilaskodus avati merepraktika õppeklass.<ref name=":0" /> 2026. aastal liideti Orissaare Gümnaasiumiga Laimjala ja Pöide Kool ning kool tegutseb kolmes asukohas: Orissaare alevikus (1.–12. klass), Kärneri külas (1.–9. klass) ja Laimjala külas (1.–3. klass).<ref /> == Direktorid<ref name=":1">[https://web.archive.org/web/20220718085937/https://www.oris.edu.ee/sites/oris.edu.ee/files/orissaare_keskkooli-direktorid.pdf Orissaare Keskkooli/Gümnaasiumi direktorid ja õppealajuhatajad.] Orissaare Gümnaasiumi koduleht.</ref> == * 1946 – veebruar 1947 [[Kersti Õispuu]] * aprill 1947 – 1952 [[Linda Murko]] * september 1952 – 1953 [[Ludmilla Judina]] * september 1952 – 1960 [[Vanda Jõelaid]] * september 1960 – 1979 [[Heino Tiidus]] * september 1979 – 1987 [[Lembit Söömer]] * jaanuar 1988 – 1995 [[Evi Männik]] * august 1995 – august 2013 [[Peeter Hansberg]] * oktoober 2013 – august 2026 [[Marjana Prii]] * august 2026 – ... [[Karin Lember]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Saare maakonna koolid]] [[Kategooria:Orissaare]] [[Kategooria:Saaremaa vald]] pyhm84q850t2mzmqex5audibrev5m74 Roomassaare sadam 0 56328 7228169 7119670 2026-09-03T12:24:24Z SLSadamad 222863 Lisasin infot 7228169 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} [[Pilt:Roomassaare sadam 2015.jpg|pisi|Roomassaare sadam 2015. aastal]] [[Pilt:Roomassaare sadam, 2010.jpg|pisi|Roomassaare sadam]] '''Roomassaare sadam''' (sadamakood: EE RMS)<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Sadamaregister: Roomassaare sadam |url=https://www.sadamaregister.ee/sadam/357 |vaadatud=03.09.2026}}</ref> on [[Kuressaare]] linnas [[Roomassaare poolsaar]]el asuv sadam, mis paikneb [[Liivi laht|Liivi lahes]] [[Suur katel|Suure katla]] põhjarannikul. Sadam on [[Saaremaa]] oluliseim kaubasadam ning ühenduslüli väikesaarte [[Ruhnu]] ning [[Abruka]] saarega. Samuti on sadam populaarne sihtkoht väikelaevadele ja kalalaevadele. Sadamat haldab [[Saarte Liinid]]. Roomassaare-Ruhnu liini opereerib [[Tuule Liinid OÜ]] kiirkatamaraaniga [[Runö (laev)|Runö]] ning Roomassaare-Abruka liini opereerib [[Saaremaa vallavalitsus|Saaremaa Vallavalitsus]] reisilaevaga [[Abro]]. Kaubasadamast eksporditakse peamiselt ümarpuitu ja puistekaupu. Väikelaevade sadamaosas on 75 kaikohta ning kohvik, tankla, slipp ja parkla. Ametliku Sadamaregistri<ref name=":0" /> andmetel on sadama tehnilised andmed järgmised: * '''Kaide arv:''' 8 statsionaarset kaid ja 2 ujuvkaid * '''Kaide kogupikkus:''' 720 m * '''Maksimaalne laeva pikkus:''' 120 m * '''Maksimaalne lubatud süvis:''' Kuni 4,8 m == Ajalugu == Sadam rajati aastatel [[1891]]–[[1894]] ning süvendati 1913. aastal, kuid suuremaid ehitustöid takistas [[esimene maailmasõda]]. Aastatel [[1917]]–[[1918]] rajas [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioonivõim]] Saaremaale 600&nbsp;mm laiuse väliraudtee, mis algas Roomassaare sadamast ja kulges läbi [[Kuressaare]] kuni [[Röösa]]ni, teetamm jõuti valmis teha kuni [[Orissaare]]ni. 1922. aastal sisemaa liin lammutati, käiku jäi vaid 3&nbsp;km pikkune lõik Roomassaarest Kuressaareni. 1920.–1930. aastatel ühendas sadamat Kuressaare linnaga [[kitsarööpmeline raudtee]]. Linna ja sadama vaheline raudtee kasutamine lõpetati 1940. aasta sügisel. Raudteeliin ja vedurid olid niivõrd halvas seisukorras, et sõit ja kaubavedu raudteel muutusid ohtlikuks. Oleks aidanud põhjalik renoveerimine, kuid see jäi tegemata. 1940. aasta novembri alguseks lõpetati suure veokoormuse tõttu kõvasti kannatada saanud Roomassaare kivitee remont ja kruusatamine. 1994. aastal tähistati Roomassaare sadama 100. aastapäeva. Samal aastal andis Eesti Vabariigi [[Teede- ja Sideministeerium]] sadama haldamise üle riiklikule aktsiaseltsile [[Saarte Liinid]]. == Pilte == <gallery> Roomassaare sadam1.jpg| Roomassaare sadam2.jpg| Roomassaare sadam3.jpg| Roomassaare sadam4.jpg| </gallery> == Vaata ka == * [[Saaremaa Merispordi Selts]] {{commonskat|}} == Välislingid == *[http://www.estonia360.ee/roomassaare_sadam/ Roomassaare sadama 360° aeropanoraam / aerofoto] *[http://www.saarteliinid.ee/ports/roomassaare/ Roomassaare sadam] *[http://www.saarteliinid.ee/ports/roomassaare/?articleID=145 Roomassare sadama ajalugu] *[http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700263997&img=era0031_002_0000906_00048_k.jpg&tbn=1&pgn=3&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=8577efa567dc0b6b2e54a8fdff666231 Roomassaare sadama plaan 1939] (juurdepääsupiiranguga) [[Kategooria:Kuressaare]] [[Kategooria:Saare maakonna sadamad]] [[Kategooria:Roomassaare]] ngo0yu1gjqv2ljk6g2616c2mp04zx0p 7228173 7228169 2026-09-03T12:34:09Z SLSadamad 222863 Lisasin infot 7228173 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Roomassaare sadam 2015.jpg|pisi|Roomassaare sadam 2015. aastal]] [[Pilt:Roomassaare sadam, 2010.jpg|pisi|Roomassaare sadam]] '''Roomassaare sadam''' (sadamakood: EE RMS)<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Sadamaregister: Roomassaare sadam |url=https://www.sadamaregister.ee/sadam/357 |vaadatud=03.09.2026}}</ref> on [[Kuressaare]] linnas [[Roomassaare poolsaar]]el asuv sadam, mis paikneb [[Liivi laht|Liivi lahes]] [[Suur katel|Suure katla]] põhjarannikul. Sadam on [[Saaremaa]] oluliseim kaubasadam ning ühenduslüli väikesaarte [[Ruhnu]] ning [[Abruka]] saarega. Samuti on sadam populaarne sihtkoht väikelaevadele ja kalalaevadele. Sadamat haldab [[Saarte Liinid]]. Roomassaare-Ruhnu liini opereerib [[Tuule Liinid OÜ]] kiirkatamaraaniga [[Runö (laev)|Runö]] ning Roomassaare-Abruka liini opereerib [[Saaremaa vallavalitsus|Saaremaa Vallavalitsus]] reisilaevaga [[Abro]]. Kaubasadamast eksporditakse peamiselt ümarpuitu ja puistekaupu. Väikelaevade sadamaosas on 75 kaikohta ning kohvik, tankla, slipp ja parkla. Ametliku Sadamaregistri<ref name=":0" /> andmetel on sadama tehnilised andmed järgmised: * '''Kaide arv:''' 8 statsionaarset kaid ja 2 ujuvkaid * '''Kaide kogupikkus:''' 720 m * '''Maksimaalne laeva pikkus:''' 120 m * '''Maksimaalne lubatud süvis:''' Kuni 4,8 m == Ajalugu == Sadam rajati aastatel [[1891]]–[[1894]] ning süvendati 1913. aastal, kuid suuremaid ehitustöid takistas [[esimene maailmasõda]]. Aastatel [[1917]]–[[1918]] rajas [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioonivõim]] Saaremaale 600&nbsp;mm laiuse väliraudtee, mis algas Roomassaare sadamast ja kulges läbi [[Kuressaare]] kuni [[Röösa]]ni, teetamm jõuti valmis teha kuni [[Orissaare]]ni. 1922. aastal sisemaa liin lammutati, käiku jäi vaid 3&nbsp;km pikkune lõik Roomassaarest Kuressaareni. 1920.–1930. aastatel ühendas sadamat Kuressaare linnaga [[kitsarööpmeline raudtee]]. Linna ja sadama vaheline raudtee kasutamine lõpetati 1940. aasta sügisel. Raudteeliin ja vedurid olid niivõrd halvas seisukorras, et sõit ja kaubavedu raudteel muutusid ohtlikuks. Oleks aidanud põhjalik renoveerimine, kuid see jäi tegemata. 1940. aasta novembri alguseks lõpetati suure veokoormuse tõttu kõvasti kannatada saanud Roomassaare kivitee remont ja kruusatamine. 1994. aastal tähistati Roomassaare sadama 100. aastapäeva. Samal aastal andis Eesti Vabariigi [[Teede- ja Sideministeerium]] sadama haldamise üle riiklikule aktsiaseltsile [[Saarte Liinid]]. == Pilte == <gallery> Roomassaare sadam1.jpg| Roomassaare sadam2.jpg| Roomassaare sadam3.jpg| Roomassaare sadam4.jpg| </gallery> == Vaata ka == *[[https://www.saaremaamerispordiselts.ee/ Saaremaa Merispordi Selts]] {{commonskat|}} == Välislingid == *[http://www.estonia360.ee/roomassaare_sadam/ Roomassaare sadama 360° aeropanoraam / aerofoto] *[http://www.saarteliinid.ee/ports/roomassaare/ Roomassaare sadam] *[http://www.saarteliinid.ee/ports/roomassaare/?articleID=145 Roomassare sadama ajalugu] *[http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700263997&img=era0031_002_0000906_00048_k.jpg&tbn=1&pgn=3&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=8577efa567dc0b6b2e54a8fdff666231 Roomassaare sadama plaan 1939] (juurdepääsupiiranguga) [[Kategooria:Kuressaare]] [[Kategooria:Saare maakonna sadamad]] [[Kategooria:Roomassaare]] 55hgrm4mhgfqcuv0pvuq6nqo200o10d 7228182 7228173 2026-09-03T13:19:52Z ~2026-47701-52 236707 /* Välislingid */ 7228182 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Roomassaare sadam 2015.jpg|pisi|Roomassaare sadam 2015. aastal]] [[Pilt:Roomassaare sadam, 2010.jpg|pisi|Roomassaare sadam]] '''Roomassaare sadam''' (sadamakood: EE RMS)<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Sadamaregister: Roomassaare sadam |url=https://www.sadamaregister.ee/sadam/357 |vaadatud=03.09.2026}}</ref> on [[Kuressaare]] linnas [[Roomassaare poolsaar]]el asuv sadam, mis paikneb [[Liivi laht|Liivi lahes]] [[Suur katel|Suure katla]] põhjarannikul. Sadam on [[Saaremaa]] oluliseim kaubasadam ning ühenduslüli väikesaarte [[Ruhnu]] ning [[Abruka]] saarega. Samuti on sadam populaarne sihtkoht väikelaevadele ja kalalaevadele. Sadamat haldab [[Saarte Liinid]]. Roomassaare-Ruhnu liini opereerib [[Tuule Liinid OÜ]] kiirkatamaraaniga [[Runö (laev)|Runö]] ning Roomassaare-Abruka liini opereerib [[Saaremaa vallavalitsus|Saaremaa Vallavalitsus]] reisilaevaga [[Abro]]. Kaubasadamast eksporditakse peamiselt ümarpuitu ja puistekaupu. Väikelaevade sadamaosas on 75 kaikohta ning kohvik, tankla, slipp ja parkla. Ametliku Sadamaregistri<ref name=":0" /> andmetel on sadama tehnilised andmed järgmised: * '''Kaide arv:''' 8 statsionaarset kaid ja 2 ujuvkaid * '''Kaide kogupikkus:''' 720 m * '''Maksimaalne laeva pikkus:''' 120 m * '''Maksimaalne lubatud süvis:''' Kuni 4,8 m == Ajalugu == Sadam rajati aastatel [[1891]]–[[1894]] ning süvendati 1913. aastal, kuid suuremaid ehitustöid takistas [[esimene maailmasõda]]. Aastatel [[1917]]–[[1918]] rajas [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioonivõim]] Saaremaale 600&nbsp;mm laiuse väliraudtee, mis algas Roomassaare sadamast ja kulges läbi [[Kuressaare]] kuni [[Röösa]]ni, teetamm jõuti valmis teha kuni [[Orissaare]]ni. 1922. aastal sisemaa liin lammutati, käiku jäi vaid 3&nbsp;km pikkune lõik Roomassaarest Kuressaareni. 1920.–1930. aastatel ühendas sadamat Kuressaare linnaga [[kitsarööpmeline raudtee]]. Linna ja sadama vaheline raudtee kasutamine lõpetati 1940. aasta sügisel. Raudteeliin ja vedurid olid niivõrd halvas seisukorras, et sõit ja kaubavedu raudteel muutusid ohtlikuks. Oleks aidanud põhjalik renoveerimine, kuid see jäi tegemata. 1940. aasta novembri alguseks lõpetati suure veokoormuse tõttu kõvasti kannatada saanud Roomassaare kivitee remont ja kruusatamine. 1994. aastal tähistati Roomassaare sadama 100. aastapäeva. Samal aastal andis Eesti Vabariigi [[Teede- ja Sideministeerium]] sadama haldamise üle riiklikule aktsiaseltsile [[Saarte Liinid]]. == Pilte == <gallery> Roomassaare sadam1.jpg| Roomassaare sadam2.jpg| Roomassaare sadam3.jpg| Roomassaare sadam4.jpg| </gallery> == Vaata ka == *[[https://www.saaremaamerispordiselts.ee/ Saaremaa Merispordi Selts]] {{commonskat|}} == Välislingid == *[http://www.estonia360.ee/roomassaare_sadam/ Roomassaare sadama 360° aeropanoraam / aerofoto] *[http://www.saarteliinid.ee/ports/roomassaare/ Roomassaare sadam] *[http://www.saarteliinid.ee/ports/roomassaare/?articleID=145 Roomassare sadama ajalugu] *[http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700263997&img=era0031_002_0000906_00048_k.jpg&tbn=1&pgn=3&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=8577efa567dc0b6b2e54a8fdff666231 Roomassaare sadama plaan 1939] (juurdepääsupiiranguga) *[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:281279/256644/page/226 Eesti Loots] [[Kategooria:Kuressaare]] [[Kategooria:Saare maakonna sadamad]] [[Kategooria:Roomassaare]] sl1mpnlzy34gmymanv7x0srvzzuqroz Peeter Päll 0 59006 7228387 7190582 2026-09-04T07:05:18Z Kuriuss 38125 7228387 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Peeter Päll, EKI juhtivkeelekorraldaja.jpg|pisi|Peeter Päll (2022, foto: Jake Farra)]] '''Peeter Päll''' (sündinud [[15. märts]]il [[1961]] [[Tallinn]]as)<ref name="dr">[http://dspace.utlib.ee/dspace/handle/10062/609 Võõrnimed eestikeelses tekstis]. TÜ väitekirjad.</ref> on eesti [[keeleteadlane]] ja nimeuurija, [[Eesti Keele Instituut|Eesti Keele Instituudi]] juhtivkeelekorraldaja. Tema erialase tegevuse põhialad on [[Onomastika|nimeteadus]], [[keelekorraldus]], [[nimekorraldus]] ja [[leksikograafia]].<ref name="ETIS" /> == Haridus == 1979. aastal lõpetas Päll [[Tallinna 21. Keskkool]]i. 1984. aastal lõpetas ta [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] filoloogiateaduskonna [[Soome-ugri keeled|soome-ugri keelte]] alal, 1995. aastal sai samas magistrikraadi eesti filoloogias ja 2005. aastal doktorikraadi väitekirjaga "Võõrnimed eestikeelses tekstis".<ref name="dr" /> == Töö == 1984. aastast on ta töötanud Keele ja Kirjanduse Instituudis (tänapäeval Eesti Keele Instituut) algul vanemlaborandi, noorem- ja vanemteadurina, 1993–1995 juhtteadurina,<ref name="dr" /> 1995–2008 sektorijuhatajana, 2009–2020 peakeelekorraldajana ning 2020. aastast juhtivkeelekorraldajana. Aastatel 2006–2011 töötas ta Tartu Ülikoolis dotsendina.<ref name="ETIS">https://www.etis.ee/CV/Peeter_P%C3%A4ll/est/</ref> Päll on uurinud eesti keele [[Võõrsõna|võõrsõnu]] ja nimesid (peamiselt [[Kohanimi|kohanimesid]]), koostanud [[kohanimeandmebaas]]i. Osaleb riiklikus nimekorralduses: ta on [[kohanimenõukogu]] aseesimees<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kohanimenõukogu koosseis ja põhimäärus |url=https://www.eki.ee/knn/noukogu.htm |vaadatud=8. veebruar 2023 |väljaanne=Kohanimenõukogu koduleht}}</ref>, [[kohanimeseadus]]e eelnõu töörühma juht (1996), [[isikunimekomisjon]]i aseesimees<ref>{{Netiviide |kuupäev=9. märts 2022 |pealkiri=Siseministri 9. märtsi 2022. a käskkiri "Isikunimekomisjoni moodustamine ja põhimääruse kinnitamine" |url=https://adr.siseministeerium.ee/sisemin/dokument/1060404 |vaadatud=9. veebruar 2023 |väljaanne=Siseministeeriumi avalik dokumendiregister}}</ref>. Päll on [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon|ÜRO]] kohanimeekspertide rühma latiniseerimissüsteemide töörühma juhataja<ref>{{Netiviide |pealkiri=UNGEGN Bureau and Working Group Convenors (2019–2023) |url=https://unstats.un.org/unsd/ungegn/bureau/ |vaadatud=9. veebruar 2023 |väljaanne=ÜRO kohanimeekspertide rühma koduleht}}</ref>. Aastatel 2005–2008 oli Päll rahvusvahelise nimeuurijate seltsi [[ICOS]] juhatuse liige<ref name="ETBL">Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köite käsikiri, lk 858.</ref>. ===Publikatsioonid ja andmekogud=== *Maailma kohanimed (1999). Tallinn, Eesti Keele Sihtasutus. ISBN 9985-9218-5-2 *Võõrnimed eestikeelses tekstis (2005). Doktoritöö, Tartu Ülikool, [http://dspace.utlib.ee/dspace/handle/10062/609 PDF], trükis ISBN 9949-11-022-X *[[Eesti kohanimeraamat]] (2016). Tallinn, Eesti Keele Sihtasutus. *EKI ühendsõnastik (üks autoreid), https://doi.org/10.15155/3-00-0000-0000-0000-08C0AL *Pajusalu, Karl; Hennoste, Tiit; Niit, Ellen; Päll, Peeter; Viikberg, Jüri (2020). [https://www.etis.ee/Portal/Publications/Display/0e206ad8-9547-4903-971e-ff6ad8956dea Eesti murded ja kohanimed. 3., kohendatud ja täiendatud trükk. Tartu: EKSA.] *[[doi:10.15155/3-00-0000-0000-0000-07F45L|Eesti õigekeelsuskäsiraamat, Eesti Keele Instituut]] *[https://www.eki.ee/knab/knab.htm Kohanimeandmebaas. Eesti Keele Instituut] *[https://eki.ee/teatmik/maailma-maade-nimed/ Maailma maade nimed, EKI teatmik] ==Tunnustus== * 2006 – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe IV klassi teenetemärk]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Teenetemärkide kavaleride andmekogu |url=https://president.ee/et |vaadatud=9. veebruaril 2023}}</ref> * 2007 – [[Tallinna teenetemärk]]<ref name="ETIS" /> * 2020 – Keeleameti sõber<ref>[https://vana.hm.ee/et/uudised/keeleameti-sober-2020-keeleteadlane-peeter-pall Keeleameti sõber 2020 on keeleteadlane Peeter Päll]{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Haridusministeeriumi koduleht. 08.12.2020.</ref> * 2023 – [[Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind]]<ref>[https://kultuur.err.ee/1608879050/wiedemanni-keeleauhinna-palvis-keelekorraldaja-ja-nimeuurija-peeter-pall Wiedemanni keeleauhinna pälvis keelekorraldaja ja nimeuurija Peeter Päll], ERR, 09.02.2023.</ref> * 2023 – [[Emakeele Selts]]i auliige ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *{{ETIS}} *[https://vikerraadio.err.ee/1608567718/keelesaade-eki-ee-teatmik Keelesaade: eki.ee/teatmik], Vikerraadio, 01.05.2022 *[https://vikerraadio.err.ee/1608410726/keelesaade-diglossia Keelesaade. Diglossia], Vikerraadio, 05.12.2021 *[https://vikerraadio.err.ee/1025817/keelesaade-maailma-maade-nimed Keelesaade. Maailma maade nimed], Vikerraadio, 02.02.2020 {{JÄRJESTA:Päll, Peeter}} [[Kategooria:Eesti keeleteadlased]] [[Kategooria:Onomastikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Emakeele Seltsi auliikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1961]] rilptdk8kqn970qkkymuymsx425sw0u Rein Kask 0 61122 7228391 6803696 2026-09-04T07:15:02Z Kuriuss 38125 7228391 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib mullateadlasest; poiitiku kohta vaata artiklit [[Rein Kask (poliitik)]]}} {{viita}} '''Rein Kask''' (sündinud [[16. november]] [[1926]] [[Tallinn]] – [[17. november]] [[2017]]) oli eesti [[mullateadlane]], põllumajandusdoktor ([[1973]], [[Moskva]]; kinnitatud [[1976]]). Ta lõpetas [[1945]]. aastal [[Uuemõisa Põllumajandustehnikum]]i ja [[1949]]. aastal [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]]. [[1947]]. aastal asus Kask õppimise kõrvalt tööle [[ENSV Teaduste Akadeemia|Eesti NSV Teaduste Akadeemia]] Põllumajanduse Instituudi Tartu filiaali laborandina, [[1950]] edutati nooremteaduriks. Aastast [[1956]] töötas ta [[Eesti Maaviljeluse Instituut|Eesti Maaviljeluse Instituudis]] (1956–[[1960]] [[teadur]]ina, 1960–1988 mullauurimise osakonna ja 1988–1994 sektori juhina, 1994–1996 [[agroökoloogia]] osakonna juhtivteadurina, 1996–2001 vanemteadurina). Ta on teinud uurimistööd [[muld]]ade süstemaatika ja diagnostika, [[genees]]i, [[evolutsioon]]i ja [[erosioon]]i, mullaviljakuse ja -kaitse, maa hindamise, [[põllumaa]] kasutamise ning [[mullastik]]u kaardistamise kohta. Ta on üks [[NSV Liit|NSV Liidu]] muldade erosiooni kaardi ja monograafia autoreid ning [[Eesti mullastik]]u suuremõõtkavalisele kaardistamisele alusepanijaid. Ta on koostanud Eesti maahindamismetoodika ja -hindamistabelid. Okupatsioonid ja mobiliseerimised teise maailmasõja ajal tingisid olukorra, kus normaalse elu jätkamiseks pärast sõda muudeti oma sünniaega dokumentides nii, et see ei tekitaks võõras võimus asjatuid küsimusi. Sel põhjusel ei olnud Rein Kase tegelik sünniaasta mitte 1928, nagu seisab kõikides sõjajärgsetes dokumentides ja teatmeteostes, vaid 1926. ==Teoseid== * Mullastikukaardi koostamine 1951. aastal koos [[Arnold Piho]]ga * "Eesti NSV muldade määraja" (1957) * "Eesti NSV mullaerimite iseloomustus. Juhend mullastiku kaardistajale" (1960, koos A. Pihoga) * "Juhend põllumajandusmaa hindamiseks tsonaalse metoodika alusel" (1965) * "Vene-eesti mullateaduse sõnastik" (1971, autoreid) * "Eesti NSV maafond ja selle põllumajanduslik kvaliteet" (1975) * "Mullateaduse õpik" (1976, koostaja ja autoreid) * "Teaduslikult põhjendatud maaviljelussüsteem Eesti NSV-s" (1983, autoreid) * "Mullateadus" (1987, koos [[Herman Tõnisson]]iga) * "Eesti NSV muldade süstemaatiline nimestik ja lühidiagnostika" (1988) * "Eesti mullad" (1996) {{DEFAULTSORT:Kask, Rein}} [[Kategooria:Eesti põllumajandusteadlased]] [[Kategooria:VIII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti mullateadlased]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1928]] [[Kategooria:Surnud 2017]] grc12zb0rdkulfay4xhaisaeh0peulv Mening Kazakstanõm 0 62484 7228175 6096213 2026-09-03T12:38:50Z ~2026-47688-15 236794 /* */ 7228175 wikitext text/x-wiki "'''Menıñ Qazaqstanym'''" (''Менің Қазақстаным'', 'Minu Kasahstan') on [[Kasahstan]]i [[riigihümn]]. ==Hümni tekst== : Алтын күн аспаны, : Алтын дән даласы, : Ерліктің дастаны, : Еліме қарашы! : Ежелден ер деген, : Даңкымыз шықты ғой. : Намысын бермеген, : Қазағым мықты ғой! :: ''Refrään'': :: Менің елім, менің елім, :: Гүлің болып егілемін, :: Жырың болып төгілемін, елім! :: Туған жерім менің — Қазақстаным! : Ұрпаққа жол ашқан, : Кең байтақ жерім бар. : Бірлігі жарасқан, : Тәуелсіз елім бар. : Қарсы алған уақытты, : Мәңгілік досындай. : Біздің ел бақытты, : Біздің ел осындай! :: ''Refrään'': :: Менің елім, менің елім, :: Гүлің болып егілемін, :: Жырың болып төгілемін, елім! :: Туған жерім менің — Қазақстаным! [[Kategooria:Kasahstani sümboolika]] [[Kategooria:Riigihümnid]] [[Kategooria:Kasahstani muusika]] [[ru:Гимн_Республики_Казахстан#.D1.81_2006]] 44ma9vusyatr6stslwm55ro3sfbspop Arutelu:Mening Kazakstanõm 1 62485 7228225 4728314 2026-09-03T14:54:50Z Velirand 67997 7228225 wikitext text/x-wiki Kas pealkiri on Türgi kasahhide kirjas? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 20. oktoober 2006, kell 14:14 (UTC) <poem> Altın kün aspanı, Altın dän dalası, Erliktiñ dastanı — Elime qaraşı! Ejelden er degen, Dañqımız şıqtı ğoý, Namısın bermegen, Qazağım mıqtı ğoý! Qaýırması (1 ret): :Meniñ elim, meniñ elim, :Güliñ bolıp egilemin, :Jırıñ bolıp tögilemin, elim! :Twğan jerim meniñ — Qazaqstanım! Urpaqqa jol aşqan, Keñ baýtaq jerim bar. Birligi jarasqan, Täwelsiz elim bar. Qarsı alğan waqıttı, Mäñgilik dosındaý. Bizdiñ el baqıttı, Bizdiñ el osındaý! Qaýırması (2 ret): :Meniñ elim, meniñ elim, :Güliñ bolıp egilemin, :Jırıñ bolıp tögilemin, elim! :Twğan jerim meniñ — Qazaqstanım! </poem> See on välja jäetud, aga oletatavasti on see ladinatähelises kirjaviisis, mis on kavas kasutusele võtta. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 22. mai 2007, kell 04:01 (UTC) [[Kategooria:Kas ---- Nüüd on pealkirjas ja esimeses lauses erinev nimekuju. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 3. september 2026, kell 17:54 (EEST) 7i0s0vmo6vzeuepnfw1o2y10hs0rtxn Harju (Hiiumaa) 0 63379 7228310 7056156 2026-09-03T21:19:08Z ~2026-40402-33 233726 /* Ajalugu */ 7228310 wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | nimi = Harju | pilt = Harju-OlariPilnik-1.jpg | maakond = Hiiu }} '''Harju''' on [[küla]] [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Hiiumaa vald|Hiiumaa valla]] lõunaosas. Kuni [[2017]]. aasta [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]ini kuulus küla [[Emmaste vald]]a. Harju piirneb põhjas [[Valgu (Hiiumaa)|Valgu]], [[Ulja]], [[Muda küla|Muda]] ja [[Emmaste-Kurisu]] külaga, läänes [[Kabuna]] ning lõunas [[Metsalauka]] ja [[Prassi]] külaga. ==Nimi== Küla nimi on tulnud kas [[Harjumaa]]st või [[soome keel|soomekeelsest]] sõnast vallseljaku kohta. Küla on teadaolevalt esmamainitud [[1565]]. aastal kui Harie by. Hiljem [[1622]] Haria, [[1686]] Harrio kulla ja [[1693]] Harjo.<ref name="EKNR">{{EKNR|Marja Kallasmaa||Harju}}</ref> ==Loodus== Harju küla piirneb idas [[Väinameri|Väinamerega]]. Küla lõunaosa lõikub [[Prassi hoiuala]]sse. Külas asub [[Harju karjäär]]. ==Elanike arv== {| class="wikitable" |- ! Elanike arv !! Aasta |- |146 || 1959 |- |94 || 1970 |- |85 || 1979 |- |78 || 1989 |- |71 || 2000 |- |73 || 2011 |- |78|| 2019 |- |59|| 2021 |} ==Talud== [[1726]]. aastal Läänemaa adaramaarevisjoni järgi oli Harju külas 9 taluperemeest. [[1835]]. aastal oli külas 14 talu. ==Ajalugu== Harju küla kuulus ajalooliselt Agapäe vakusesse, hiljem [[Vaemla mõis]]a alla, asudes algul [[Käina kihelkond|Käina]], hiljem [[Emmaste kihelkond|Emmaste kihelkonnas]]. 1835 saadi külas perekonnanimed Aeg, Einwaht, Hallinselg, Harjak, Kaasik (Kassik), Kommännik, Kraav (Kraw), Kütt, Mänd, Paakspuu (Pakspu), Paomees (Paaomees), Proos, Rüütel (Rütel), Saul, [[Siimpoeg]] (Simpoeg), Sobtüll, Turro, Tänavsuu (Tännawsu), Tüll, Uusõue, Vahi (Wahi), Vahtra (Wahtra), Veevo (Weewo), Värav (Werraw), Werrawan ja Werso.<ref>Käina kihelkonna perekonnanimede panemise raamat; EAA.1864.2.VIII-196; 1835</ref> ==Taristu== Küla läbib [[Suuremõisa–Käina–Emmaste maantee]], mis küla keskel ristub [[Harju–Leisu tee|Harju–Leisu teega]]. [[Pilt:Nõmme tuulik-OlariPilnik-1.jpg|pisi|[[Nõmme tuulik]]]] [[Pilt:Harju-Rätsepa tuulik, ostrov Hiiumaa, Estonsko 01.jpg|pisi|[[Rätsepa tuulik]]]] ==Kultuurilugu== Külas asuvad [[Nõmme tuulik]] ja [[Rätsepa tuulik]], mis mõlemad on arvatud [[ehitismälestis]]teks. Külas asub [[Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liit|EEKBKL]] [[Harju Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Kogudus]]e kabel. <gallery> Hiiumaa Harju baptisti palvela 01 2021.04.13MF'.jpg|Harju baptistikoguduse palvela </gallery> ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == *Johannes Markus Altmäe. "Tuled Harju külas." Emmaste Vallaleht, nr. 6, 1. august 2016 lk 6 alates {{Hiiumaa vald}} [[Kategooria:Hiiumaa valla külad]] 8oat47vkzoa3obztnzbbhaifm48bqwm Paulus VI 0 65706 7228335 7197825 2026-09-03T23:00:52Z Jaakko pulassa 236829 7228335 wikitext text/x-wiki {{Infokast paavst |paavstinimi = Paulus VI |pilt = Paulus_VI,_by_Fotografia_Felici,_1969.jpg |sünninimi = Giovanni Battista Enrico Antonio Maria Montini |valitsemisaja algus= 21. juuni 1963 |valitsemisaja lõpp= 6. august 1978 |eelkäija = [[Johannes XXIII]] |järeltulija = [[Johannes Paulus I]] |sünnikuupäev = 26. september 1897 |sünnikoht = [[Concesio]] |surmakuupäev = 6. august 1978 |surmakoht = [[Castel Gandolfo]] |maetud = [[Vatikani grotid]] |vanemad = Giorgio Montini<br />Giudetta Alghisi |haridus = {{Lihtne loend}} * [[Pontificia accademia ecclesiastica]] * [[Paavstlik Gregoriaani Ülikool]] * [[Rooma La Sapienza Ülikool]] {{lihtne loend lõpp}} |deviis = {{Lihtne loend}} * ''Cum Ipso in monte sancto'' * ''In nomine Domini'' {{lihtne loend lõpp}} | autogramm = Signature paolo vi.svg | vapp = C o a Paulus VI.svg }} '''Paulus VI''' ('''Giovanni Battista Enrico Antonio Maria Montini'''; [[26. september]] [[1897]] – [[6. august]] [[1978]]) oli [[paavst]] 1963–1978. Ta oli 262. paavst. Teda on nimetatud palverändurist paavstiks. Ta kuulutati 19. oktoobril 2014 õndsaks ja 14. oktoobril 2018 [[pühak]]uks. [[Pilt:Casa natale di Paolo VI a Concesio.jpg|pisi|left|Sünnikodu fassaad [[Concesio]]s [[Lombardia]]s]] Giovanni Battista Montini sündis [[Concesio]]s alamaadlikust [[advokaat|advokaadi]], hilisema parlamendiliikme ning kohaliku ajalehe toimetaja Giorgio Montini (1861–1943) ja Giuditta Alghisi (1874–1943) kolme[[laps]]elise [[pere]] teise lapsena. Tema vanemad tutvusid [[palverännak]]ul [[Rooma]]s. Montini ristiti 30. septembril 1897, ta sai esimese [[armulaud|armulaua]] 6. juunil 1902 ja [[konfirmatsioon|konfirmeeriti]] piiskop [[Giacomo Corna-Pellegrini]] poolt 21. juunil 1902. Ta oli viimane paavst, kes pärines aadlisoost. Montini asus 1903 õppima Cesare Arici [[jesuiidid|jesuiitide]] [[kolleegium]]is. 1907 käis ta esimest korda Roomas. 1914 ei sooritanud ta [[eksam]]it [[meditsiin]]i alal, mille järel tundis ta kutsumust saada [[preester|preestriks]] ja asus 1916 õppima [[Brescia]] [[seminar]]is, kuid viletsa tervise tõttu ei lubatud tal ööbida seminaris, vaid kodus. Ta jätkas õpinguid [[Milano]] seminaris, kus tegi 1918 kaastööd üliõpilaslehele La Fionda ja astus 1919 Itaalia Katoliiklike Ülikoolide Üliõpilaste Föderatsiooni. 1920 siirdus ta Rooma, et jätkata filosoofiaõpinguid [[Gregoriuse ülikool]]is. 1922 asus ta õppima Accademia dei Nobili Ecclesiastici [[akadeemia]]s ning õppis [[kirjandus]]t, [[ajalugu]] ja [[kanooniline õigus|kanoonilist õigust]] Rooma [[La Sapienza ülikool]]is. Montinile tehti 21. novembril 1919 [[tonsuur]] ja ta ordineeriti 29. mail 1920 preestriks. Ta andis [[Pius X]] poolt kehtestatud [[modernism]]i tauniva vande. Montini oli 1924–1933 seotud [[Catholic Action]]i liikumisega ja oli Itaalia Katoliiklike Ülikoolide Üliõpilaste Föderatsiooni [[kaplan]]. Montini pidi oma esimesest ametikohast [[Poola]] [[nuntsiatuur]]is lahkuma tervislikel põhjustel. 1931–1937 õpetas ta paavstlikus diplomaatide koolis [[diplomaatia]] ajalugu. Mais 1938 osales ta [[Ungari]]s rahvusvahelisel armulauakongressil ja 1950 külastas [[USA]]-d. Montini annetas [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] ajal suuri summasid [[juudid|juutide]] päästmiseks ja teatas 18. septembril 1942 Israel Gutmani andmetel [[Pius XII]]-le, et juutide represseerimine on võtnud tohutud proportsioonid. Teda on süüdistatud koostöös [[fašism|fašistidega]], kellelt ta olevat saanud poliitilisi lubadusi, eriti sidemetes [[Itaalia]] välisministri [[Galeazzo Ciano]]ga ja seotuses juhtivate fašistlike poliitikute põgenemisele kaasaaitamises sõja lõpu eel. Ametlikult kinnitamata andmetel oli Montini kavatsenud aidata Itaalia kroonprintsessi [[Maria José]]d otsida kontakti USA diplomaatidega, mille eesmärgiks oli sõlmida eraldi rahu Itaaliaga, kuid printsessi kohtumist USA esindajaga ei toimunud. Kinnitamata andmetel oli Pius XII kavatsenud pühitseda Montini 1953 [[kardinal]]iks, kuid Montini oli sellest ametist loobunud. Teise versiooni järgi toimis paavst oma sõbranna [[Pasqualina Lehnert]]i nõuande järgi ja ei pühitsenud Montinit kardinaliks. Kolmanda versiooni järgi teda paavst Pius XII ei kinnitatud kardinalide nimekirja, kuna paavstile sai teatavaks, et Montini on pidanud läbirääkimisi kommunistliku bloki riikidega ning seetõttu eemaldati ta Rooma kuuriast. [[Johannes XXIII]] olevat teda kord võrrelnud [[Hamlet (tegelane)|Hamletiga]], kuid ametlikud allikad seda väidet ei kinnita. == Ametid == * Mai–november 1923 Poola nuntsiatuuri ametnik * 1924–1937 paavstliku riigisekretariaadi ametnik * 19. oktoober 1925 paavsti erakantsler * 8. juuli 1931 paavsti prelaat * 24. september 1936 Signatura Gratia prelaat * 16. detsember 1937 riigisekretäri assistent * 10. mai 1938 apostellik protonotar * 1944 [[kuuria]] ametnik * 29. november 1952 – 1. november 1954 pro-riigisekretär * 1. november 1954 – 21. juuni 1963 [[Milano peapiiskop]] (pühitseti piiskopiks 12. detsembril 1954) * 15. detsember 1958 – 21. juuni 1963 Santi Silvestro e Martino ai Monti kardinalpreester == Tegevus Milano peapiiskopina 1954–1963 == Peapiiskop Montinit kutsuti "tööliste peapiiskopiks." Ta turgutas sõjas kannatada saanud peapiiskopkonna tegevust ja külastas novembris 1957 peapiiskopkonna kõiki [[kogudus]]i. 1956 pidas ta ühe anglikaani grupiga [[oikumeenia|oikumeenilisi]] diskussioone. Ta külastas 1960 USA-d, 1961 [[Iirimaa]]d ja 1962 [[Aafrika]]t. == 1963. aasta konklaav == Paulus VI valiti paavstiks 21. juunil 1963 ja krooniti 30. juunil. Ta võttis nime apostel [[Paulus]]e järgi. See oli viimane kord, kui valitud paavst krooniti, hilisemad paavstid on kroonimisest loobunud ja pühitsetud ametisse. Paulus VI kroonimisel ei järgitud enam vanu traditsioone ja pärast kroonimist müüs ta oma tiaara ära ning annetas selle eest saadud raha ühele [[Washington]]i kirikule. 19.–21. juunil 1963 toimunud konklaavil osales 80 kardinali. See oli suurima osavõtjate arvuga konklaav ajaloos, kuid hilisematel konklaavidel on olnud rohkem osalejaid. Konklaavil olid soosikuteks kardinal Montini ja kardinal [[Giuseppe Siri]]. Paulus VI valiti paavstiks 21. juunil toimunud 6 voorus, mille järel kell 11:22 enne lõunat kohaliku aja järgi anti maailmale [[Sixtuse kabel]]ist valge suitsuga teada tema valimisest. Enne teda sai Milano peapiiskopina paavstiks [[Pius XI]]. == Vatikani II kirikukogu == {{Vaata|Vatikani II kirikukogu}} Kardinal Montini osales aktiivselt Vatikani II kirikukogu ettevalmistamisel. Kirikukogu I sessioonil pidas ta kahel korral ettekande. Paulus VI lubas 22. juunil 1963 oma esimeses läkituses jätkata oma eelkäija Johannes XXIII tegevust. Ta avas 29. septembril 1963 kirikukogu II sessiooni, mille sulges 4. detsembril 1963. 14. septembril 1964 avas ta kirikukogu III sessiooni, mille ta sulges 21. novembril 1964. 14. septembril 1965 avas ta kirikukogu viimase sessiooni, mille sulges 8. detsembril 1965 ja kinnitas oikumeenilise kirikukogu otsused. == Välispoliitilised suhted == [[Pilt:President Richard Nixon Meeting with Pope Paul VI during a Visit to the Vatican - DPLA - 7a05d930fe62c6172f1fadd13b986efe.jpg|pisi|250 px| Paulus VI ja USA president [[Richard Nixon]] 1970]] === Suhted USA-ga === Paulus VI kohtus oma ametiajal USA presidentide [[John F. Kennedy]], [[Lyndon Johnson]]i, [[Richard Nixon]]i ja [[Gerald Ford]]iga. Ta avaldas 23. novembril 1963 ameeriklastele kaastunnet president Kennedy mõrvamise puhul ja õnnitles 10. augustil 1974 USA presidenti Gerald Fordi presidendiks saamise puhul. === Suhted Nõukogude Liiduga === Paulus VI kohtus 27. aprillil 1966 [[NSV Liit|NSV Liidu]] välisministri [[Andrei Grõmoko]]ga ja 30. jaanuaril 1967 NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe [[Nikolai Podgornõi]]ga. === Suhted Itaaliaga === Paulus VI oli Itaalia poliitiku [[Aldo Moro]] sõber. Pärast Moro röövimist lubas ta 22. märtsil 1978 anda tema eest lunaraha. Pantvangistuses viibinud Moro saatis paavstile kirju. Paulus VI pidas 13. mail 1978 riikliku matuseteenistuse Moro mälestuseks. === Suhted Hiinaga === Paulus VI saatis 1966 [[Mao Zedong]]ile kirja. Ta kohtus 25. mail 1970 piiskopi [[James Edward Walsh]]iga, kes oli vabanenud [[Hiina]]s vangistusest. === Suhted ÜROga === 1965 määras [[Vatikan]] alalise vaatleja [[ÜRO]] juurde. 4. oktoobril 1965 pidas Paulus VI ÜRO peakorteris kõne. === Vietnami sõda === Paulus VI kutsus 29. novembril 1965, 13. märtsil 1970 ja 2. septembril 1970 üles lõpetama sõjategevust [[Vietnam]]is. 20. juulil 1966 ja 29. jaanuaril 1969 soovis ta saavutada maailmas [[rahu]]. 24. jaanuaril 1973 tegi ta avalduse USA vägede väljaviimise kohta Vietnamist. 26. märtsil 1975 tegi ta avalduse [[Vietnami sõda|Vietnami sõja]] lõppemise puhul. === Suhted Tšehhoslovakkiaga === Paulus VI taunis 1. septembril 1968 Nõukogude vägede jõumeetmeid [[Tšehhoslovakkia]]s ja kohtus alates 1969 tihti palveränduritega Tšehhoslovakkiast. Ta taunis 14. veebruaril 1969 avaldatud apostellikus kirjas "Antiquae nobilitatis" Tšehhoslovakkia sündmusi. === Liibanoni kodusõda === Paulus VI saatis 3. novembril 1975 seoses [[Liibanoni kodus|kodusõja]] puhkemisega [[Liibanon]]is riigi presidendile oma läkituse. 30. novembril 1975, 24. märtsil 1976 ja 5. juulil 1978 kutsus ta lõpetama vägivalda Liibanonis. === Suhtumine kosmoselendudesse === [[Pilt:Apollo_11_Astronauts_Receive_a_Papal_Audience_by_Pope_Paul_VI_-_GPN-2002-000018.jpg|pisi| Paulus VI koos [[Apollo 11]] astronautide ja nende abikaasadega (1969)]] Paulus VI õnnitles 3. mail 1965 ameeriklasi satelliidi [[Intelsat I]] talitlemise puhul. 20. jaanuaril 1966 kohtus ta Rooma ülikooli astrofüüsikutega. 21. juulil 1969 saatis ta õnnitlused [[Apollo 11]] meeskonnale. Ta kohtus Apollo 11 meeskonnaga 16. oktoobril 1969 ja [[Apollo 15]] meeskonnaga 17. novembril 1971. Paulus VI palvetas 15. aprillil 1970 [[Apollo 13]] meeskonna eest. === Muud sündmused === 17. novembril 1965 ja 16. oktoobril 1975 kohtus Paulus VI grupi piiskoppide ja preestritega, kes olid teise maailmasõja ajal viibinud [[Dachau koonduslaager|Dachau koonduslaagris]]. Ta saatis 1. märtsil 1968 [[Mauritius]]e iseseisvumise puhul uue riigi elanikele oma tervitused. Ta kutsus 17. augustil 1969 ja 1. juulil 1974 lõpetama vägivalda [[Põhja-Iirimaa]]l. Ta kohtus 21. juunil 1969 [[Maailma Looduse Fond]]i juhtidega. Ta kutsus 18. novembril 1970 abistama [[Pakistan]]is üleujutuste läbi kannatanuid. 2. juulil 1971 kutsus ta taastama rahu [[Bangladesh]]is. Ta tervitas 25. juunil 1975 [[Mosambiik|Mosambiigi]] iseseisvumist. 24. mail 1978 kutsus ta lõpetama vägivalda ja taastama rahu [[Sair]]is. === Kohtumised riigipeade ja valitsusjuhtidega === (Lisatud mõned märkimisväärsemad kohtumised) * 29. juuni 1963 Brasiilia president [[João Goulart]] * 1. juuli 1963 Belglaste kuningas [[Baudouin I]] * 2. juuli 1963 USA president John Kennedy * 2. juuli 1963 Iirimaa president [[Eamon de Valera]] * 3. juuli 1963 San Marino kaptenregendid [[Leonida Suzzi Valli]] ja [[Stelio Montironi]] * 11. juuli 1963 ÜRO peasekretär [[U Thant]] * 24. juuli 1963 Itaalia president [[Antonio Segni]] * 12. september 1963 Itaalia peaminister [[Giovanni Leone]] * 17. september 1963 Saksamaa FV liidukantsler [[Konrad Adenauer]] * 7. oktoober 1963 Somaalia president [[Aden Abdullah Osman Daar]] * 4. jaanuar ja 6. jaanuar 1964 Jordaania kuningas [[Ḩusayn (Jordaania)|Ḩusayn ibn Ţalāl]] * 11. jaanuar 1964 Itaalia president Antonio Segni * 29. jaanuar 1964 Saksamaa FV liidukantsler [[Ludwig Erhard]] * 23. veebruar 1964 Belgia peaminister [[Théo Lefèvre]] * 23. aprill 1964 Taani kuningas [[Frederik IX]] * 11. mai 1964 Jordaania kuningas Ḩusayn ibn Ţalāl * 12. oktoober 1964 Indoneesia president [[Sukarno]] * 7. november 1964 Sambia president [[Kenneth Kaunda]] * 28. november 1964 Malta peaminister [[Georg Borg Olivier]] * 2. detsember 1964 Liibanoni president [[Charles Hélou]] * 3. detsember 1964 India president [[Sarvepalli Radhakrishnan]] * 6. mai 1965 Luksemburgi suurhertsog [[Jean (Luksemburgi suurhertsog)|Jean]] * 11. mai 1965 Liibanoni president Charles Hélou * 12. juuni 1965 Itaalia president [[Giuseppe Saragat]] * 6. juuli 1965 Tšiili president [[Eduardo Frei Montalva]] * 2. august 1965 Ashanti kuningas [[Otumfuo Nana Osei Agyeman Prempe II]] * 4. detsember 1965 Madagaskari president [[Philibert Tsiranana]] * 21. märts 1966 Itaalia president Giuseppe Saragat * 24. mai 1966 Nicaragua president [[René Schick Gutiérrez]] * 15. september 1966 Kameruni president [[Ahmadou Ahidjo]] * 5. jaanuar 1967 Brasiilia president [[Humberto de Alencar Castelo Branco]] * 17. jaanuar 1967 Briti peaminister [[Harold Wilson]] * 30. jaanuar 1967 NSV Liidu ülemnõukogu presiidiumi esimees Nikolai Podgornõi * 16. märts 1967 Rootsi kuningas [[Gustav VI Adolf]] * 28. aprill 1967 Norra kuningas [[Olav V]] * 13. mai 1967 Portugali president [[Américo de Deus Rodrigues Tomás]] * 29. mai 1967 Belgia peaminister [[Paul Vanden Boeynants]] * 31. mai 1967 Prantsusmaa president [[Charles de Gaulle]] * 25. juuli 1967 Türgi president [[Cevdet Sunay]] * 23. detsember 1967 USA president Lyndon Johnson * 3. veebruar 1968 Saksamaa FV liidukantsler [[Kurt Georg Kiesinger]] * 3. juuni 1968 Kongo president [[Mobutu Sese Seko]] * 22. august 1968 Colombia president [[Carlos Lleras Restrepo]] * 28. september 1968 Nigeri president [[Hamani Diori]] * 30. oktoober 1968 Lesotho peaminister [[Leabua Jonathan]] * 19. november 1968 Gaboni president [[Omar Bongo]] * 16. jaanuar 1969 Kanada peaminister [[Pierre Elliott Trudeau]] * 2. märts 1969 USA president Richard Nixon * 10. juuni 1969 Šveitsi president [[Ludwig von Moos]] * 10. juuni 1969 Etioopia keiser [[Haile Selassie I]] * 31. juuli 1969 Uganda president [[Milton Obote]] * 16. oktoober 1969 Tansaania president [[Julius Nyerere]] * 13. juuli 1970 Saksamaa FV liidukantsler [[Willy Brandt]] * 28. september 1970 USA president Richard Nixon * 9. november 1970 Etioopia keiser Haile Selassie I * 27. november 1970 [[Filipiinide president]] [[Ferdinand Marcos]] * 30. november 1970 Lääne-Samoa riigipea [[Malietoa Tanumafili II]] * 3. detsember 1970 Indoneesia president [[Suharto]] * 14. jaanuar 1971 Nigeri president Hamani Diori * 1. veebruar 1971 Soome president [[Urho Kekkonen]] * 29. märts 1971 Jugoslaavia president [[Josip Broz Tito]] * 18. november 1971 Austria president [[Franz Jonas]] * 25. november 1971 Euroopa Parlamendi president [[Walter Behrendt]] * 22. september 1971 Itaalia president Giuseppe Saragat * 4. oktoober 1972 Briti peaminister [[Edward Heath]] * 26. märts 1973 Saksamaa FV president [[Gustav Heinemann]] * 18. juuni 1973 Ülem-Volta president [[Sangoulé Lamizana]] * 30. september 1973 [[XIV dalai-laama]] * 9. november 1973 Euroopa Parlamendi president [[Cornelis Berkhouwer]] * 26. november 1973 Gaboni president Omar Bongo * 9. veebruar 1974 Mehhiko president [[Luis Echeverría Álvarez]] * 3. juuni 1975 USA president Gerald Ford * 9. juuni 1975 Maoori kuninganna [[Te Atairangikaahu]] * 10. september 1975 Uganda president [[Idi Amin]] * 8. aprill 1976 Egiptuse president [[Anwar Sadat]] * 17. mai 1976 Rwanda president [[Juvénal Habyarimana]] * 20. november 1976 Venezuela president [[Carlos Andrés Pérez]] * 20. jaanuar 1977 Nigeeria riigipea [[Olusegun Obasanjo]] * 10. veebruar 1977 Hispaania kuningas [[Juan Carlos I]] * 4. juuni 1977 Libeeria president [[William Tolbert]] * 17. juuni 1977 Sambia president Kenneth Kaunda * 9. juuli 1977 ÜRO peasekretär [[Kurt Waldheim]] * 2. september 1977 Hispaania peaminister [[Adolfo Suárez González]] * 11. november 1977 Taani kuninganna [[Margrethe II]] * 1. detsember 1977 Poola riigipea [[Edward Gierek]] * 13. veebruar 1978 Egiptuse president Anwar Sadat * 29. aprill 1978 Jordaania kuningas Ḩusayn ibn Ţalāl * 15. juuni 1978 Gambia president [[Dawda Jawara]] == Pastoraalsed visiidid == [[Pilt:PaulVITravelsMap.JPG|300px|pisi| Paulus VI poolt külastatud riigid]] '''Pastoraalsed visiidid väljaspool Itaaliat''' # [[Jordaania]], [[Iisrael]] 4.–6. jaanuar 1964 # Liibanon, [[India]] ([[Mumbai]]) 2.–5. detsember 1964 # USA ([[New York]]) 4.–5. oktoober 1965 # [[Portugal]] ([[Fátima]]) 13. mai 1967 # [[Türgi]] ([[Istanbul]], [[Efesos]]) 25.–26. juuli 1967 # [[Colombia]] ([[Bogota]]) 21.–25. august 1968 # [[Šveits]] ([[Genf]], [[Rahvusvaheline Tööorganisatsioon]]) 10. juuni 1969 # [[Uganda]] 31. juuli – 2. august 1969 # [[Iraan]], Bangladesh, [[Filipiinid]], Lääne-Samoa, [[Austraalia]], [[Indoneesia]], [[Hongkong]], [[Sri Lanka]] 25. november – 5. detsember 1970 '''Pastoraalsed visiidid Itaalias''' # [[Vatikani observatoorium]] 7. september 1963 # [[Brescia]] 28. oktoober 1963 # [[Orvieto]] 11. august 1964 # [[Pisa]] 10. juuni 1965 # Ferentino katedraal, [[Anagni]] 1. september 1966 # [[Carpineto]] 11. september 1966 # [[Verona]] 3. oktoober 1966 # [[Sardiinia]] 24. aprill 1970 # [[Albano]] 3. september 1971 # [[Subiaco]] 8. september 1971 '''Pastoraalsed visiidid Roomas''' # Kanada ja Hollandi kolleegium 14. november 1963 # San Antonio dei Portoghesi kirik 17. november 1963 # Gregoriuse ülikool 12. märts 1964 # Regina Coeli vangla 9. aprill 1964 # Brasiilia kolleegium 28. aprill 1964 # Militare del Celio haigla 17. mai 1964 # Hispaania kolleegium 13. november 1965 # Santa Maria Maggiore kirik 8. detsember 1966 # Auditorium Pio 8. detsember 1969 # Germaani ja Ungari kolleegium 10. oktoober 1973 # Acilia 31. oktoober 1973 == 1970. aasta atentaat == Paulus VI saabus 27. novembril 1970 [[lennuk]]iga [[Alitalia]] [[DC-8]] Bangladeshist Filipiinidele [[Manila lennujaam|Manila lennuväljale]], kus teda võttis vastu [[Filipiinide president]] [[Ferdinand Marcos]]. Rahva seas koos presidendiga liikunud paavsti ründas preestriks riietunud [[Boliivia]] kunstnik Benjamín Mendoza y Amor Flores, kes esmalt tungis [[krutsifiks]]i hoides rahva sekka ja viskas läheneva paavsti suunas kohalike rahvaste seas kasutatava külmrelva. Filipiinide president Ferdinand Marcos tõrjus rünnaku, mille järel ründaja vahistati. == Suhted kiriku institutsioonidega == {| style="width: 25em; float: right; font-size: 85%; margin: 0 0 1em 1em; border-left: 1px solid #aaa; border-collapse: collapse;" |- | style="text-align: center; padding: 0.5em; background: #FFAA00; font-size: larger;" | '''Kuuria''' |- | {| style="margin-left: 1em; border-top: 1px #AAA solid;" |- style="vertical-align: top;" |'''Kardinalide kolleegiumi dekaan''' |style="padding-left: 1em;" | [[Eugene Tisserant]], [[Amleto Giovanni Cicognani]], [[Luigi Traglia]], [[Carlo Confalonieri]] |- style="vertical-align: top;" |'''Riigisekretär''' |style="padding-left: 1em;" | Amleto Giovanni Cicognani, [[Jean Villot]] |- style="vertical-align: top;" |'''Camerlengo''' |style="padding-left: 1em;" | [[Benedetto Aloisi Masella]], Jean Villot |- style="vertical-align: top;" |'''Rooma kardinalvikaar''' |style="padding-left: 1em;" | [[Clemente Micara]], Luigi Traglia, [[Angelo Dell’Aqua]], [[Ugo Poletti]] |} |} '''Üldkiriklikud sätted''' Paulus VI moodustas 14. septembril 1965 piiskoppide [[sinod]]i ja kohustas 1970 piiskoppe 75-aastaseks saamisel oma ametikohalt tagasi astuma. 1971, 1974 ja 1977 peeti tema üleskutsel rahvusvahelised piiskoppide sinodid. '''Kuuria''' 15. augustil 1967 avaldatud apostelliku konstitutsiooni "Regimini ecclesiae" alusel teostatud kuuria reformi käigus reorganiseeris Paulus VI ja nimetas ümber mitmed ametkonnad. 7. detsembril 1965 reorganiseeris ta [[Usudoktriini kongregatsioon]]i. 27. veebruaril 1973 likvideeris ta apostelliku kantselei. Ta teostas [[Vatikan]]i finantsasutuste reformi. Ta reorganiseeris 1970 paavstliku [[kaardivägi (ihukaitsevägi)|kaardiväe]], saates mitmed üksused laiali. Paavsti erasekretär oli [[Pasquale Macchi]]. '''Katoliiklikud liikumised''' Paulus VI tunnustas korduvalt Catholic Actioni liikumise tegevust ja kohtus liikumise liikmetega. Ta tunnustas 2. mail 1964 Rinascita Cristiana liikumist, 5. mail 1964 ja 2. oktoobril 1972 apostolaadi liikumist (''Mouvement International d'Apostolat des Milieux Sociaux Indépendants''), 5. jaanuaril 1965 ja 19. märtsil 1965 ACLI liikumist, 2. novembril 1966 [[Pax Christi]] liikumist, 23. juunil 1971 ja 5. juulil 1972 Circolo San Pietro liikumist, 3. detsembril 1971 ''Laïcat et Communauté Chrétienne'' liikumist, 24. aprillil 1972 Famia Bagossa liikumist, 28. oktoobril 1972 Società Cattolica di Assicurazioni liikumist, 9. aprillil 1973 ja 10. mail 1978 Kolumbuse rüütlite tegevust, 29. septembril 1973 La Nostra Famiglia liikumist, 27. oktoobril 1973 ''Vertriebenenseelsorge'' liikumist, 15. novembril 1973 Associazione Religiosi Istituti Spedalieri liikumist, 26. oktoobril 1975 Foi et Lumière liikumist ja 12. jaanuaril 1977 [[Neokatehumenaalne Tee|Neokatehumenaalse Tee]] liikumist. '''Aafrika misjonäride selts''' Ta tunnustas 22. juunil 1967 seoses Aafrika misjonäride seltsi [[kapiitel|üldkapiitliga]] seltsi tegevust. '''Augustiinlased''' Ta tunnustas 14. septembril 1968 seoses [[Augustiinlased|augustiinlaste]]-rekollektide üldkapiitliga ordu tegevust. Ta tunnustas 20. septembril 1971 seoses augustiinlaste üldkapiitliga ordu tegevust. Ta tunnustas 14. septembril 1977 augustiinlaste tegevust. '''Bartolomea Capitanio ja Vincenza Gerosa halastuse selts''' Ta tunnustas 5. mail 1973 Bartolomea Capitanio ja Vincenza Gerosa halastuse seltsi tegevust. '''Benediktiinid''' Ta tunnustas [[Benediktiinid|benediktiini]] abtide ja priorite tegevust 30. septembril 1966 ja 23. septembril 1977. Ta tunnustas 28. oktoobril 1966 Itaalia benediktiinide abtisside tegevust. Ta tunnustas 11. november 1968 Olivetaani benediktiinide [[kongregatsioon]]i tegevust. Ta saatis 30. septembril 1970 benediktiinide abtidele läkituse. Ta saatis 21. juunil 1972 läkituse Subiaco benediktiinidele, keda ta oli 1971 külastanud. 28. märtsil 1973 tunnustas ta benediktiinide Vallambrosa kongregatsiooni tegevust. 1. oktoobril 1973 saatis ta läkituse benediktiini abtidele. '''Bosco salesiaanide selts''' Ta tunnustas 20. detsembril 1971 ja 26. jaanuaril 1978 Bosco salesiaanide seltsi tegevust. '''Dominiiklased''' Ta kohtus jaanuaris 1974 [[Dominiiklased|dominiiklastega]]. 21. septembril 1974 tunnustas ta seoses dominiiklaste üldkapiitliga ordu tegevust. '''Frantsiskaanid''' Ta tunnustas 12. juulil 1966 ja 12. juunil 1972 seoses [[frantsiskaanid]]e konventuaalide üldkapiitliga ordu tegevust ja 22. juunil 1967 seoses frantsiskaanide üldkapiitliga ordu tegevust. Ta tunnustas 29. mail 1978 frantsiskaani konventuaalide tegevust. '''Gabrieli Vennad''' Ta tunnustas 31. märtsil 1969 Gabrieli Vendade tegevust. '''Jeesuse Pühima Südame kongregatsioon''' Ta tunnustas 14. septembril 1968 seoses Jeesuse Pühima Südame rogatsionistide üldkapiitliga ordu tegevust. Ta tunnustas 22. mail 1978 Jeesuse Pühima Südame kongregatsiooni tegevust. '''Jesuiidid''' Ta tunnustas 21. aprillil 1969 ja 3. detsembril 1974 [[Jesuiidid|jesuiitide]] tegevust. '''Cottolengo Preestrite Selts''' Ta tunnustas 29. aprillil 1969 Cottolengo Preestrite Seltsi. '''Jumaliku Sõna misjonärid''' Ta tunnustas 10. juulil 1963 Jumaliku Sõna misjonäride tegevust. '''Kaputsiinid''' Ta tunnustas 21. oktoobril 1968, 30. septembril 1974 ja 12. juulil 1976 seoses [[kaputsiinid]]e üldkapiitliga ordu tegevust. '''Karmeliidid''' Ta tunnustas 22. juunil 1967 seoses paljasjalgsete [[Karmeliidid|karmeliitide]] üldkapiitliga ordu tegevust ja 14. septembril 1968 seoses karmeliitide üldkapiitliga ordu tegevust. '''Klaretiaanid''' Ta tunnustas 25. oktoobril 1973 klaretiaanide tegevust. '''Komboniaanid''' Ta tunnustas 6. detsembril 1969 seoses komboniaanide üldkapiitli lõppemisega nende tegevust. '''Kõige Pühima Vere Vennaskond''' Ta tunnustas 14. septembril 1977 Kõige Pühima Vere Vennaskonna misjonäride tegevust. '''Maarja Lapse kongregatsioon''' Ta tunnustas 3. märtsil 1969 Maarja Lapse kongregatsiooni tegevust. '''Maarja Väikese Kaaskonna õeskond''' Ta tunnustas 8. aprillil 1969 ja 7. aprillil 1975 Maarja Väikese Kaaskonna õeskonna tegevust. '''Malta ordu''' Ta pühendas 28. oktoobril 1970, 28. juunil 1971, 8. juulil 1974, 10. juulil 1975, 22. oktoobril 1975, 8. juulil 1977 ja 6. juulil 1978 Malta ordu suurmeistrile oma läkitused. Ta saatis läkituse 25. oktoobril 1972 [[Malta ordu]] konvendil osalejatele. Ta tunnustas 12. juulil 1976 Malta ordu tegevust. '''Maristid''' Ta tunnustas 11. novembril 1968 ja 31. märtsil 1969 maristide tegevust. '''Mehhitaristid''' Ta tunnustas 8. septembril 1977 mehhitaristide tegevust. '''Minimi ordu''' Ta tunnustas 5. novembril 1966 minimi Brescia seltsi tegevust. '''Opus Dei''' Ta tunnustas 1964 [[Josemaría Escrivá]]le saadetud kirjas [[Opus Dei]] tegevust, kuid ei soostunud Opus Dei muutmist [[personaalprelatuur]]iks. '''Passionistid''' Ta tunnustas 14. oktoobril 1968 seoses passionistide üldkapiitliga ordu tegevust. '''Paulistid''' Ta tunnustas 26. mail 1972 paulistide tegevust. '''Pauluse Vagaduse selts''' Ta tunnustas 28. juunil 1969 seoses Pauluse Vagaduse seltsi üldkapiitliga seltsi tegevust. '''Piaristid''' Ta tunnustas 26. augustil 1967 seoses [[piaristid]]e üldkapiitliga ordu tegevust. '''Püha Haua rüütliordu''' Ta tunnustas 30. mail 1964 ja 28. septembril 1968 Püha Haua rüütliordu tegevust. '''Püha Vaimu kongregatsioon''' Ta tunnustas 11. novembril 1968 ja 27. aprillil 1977 Püha Vaimu kongregatsiooni tegevust. '''Pühima Südame Instituut''' Ta kohtus 9. mail 1966 Pühima Südame Instituudi õpilastega. Ta tunnustas 14. juunil 1966 Pühima Südame preestrite tegevust. '''Redemptoristid''' Ta tunnustas 22. septembril 1967 ja 6. oktoobril 1973 seoses redemptoristide kongregatsiooni üldkapiitliga ordu tegevust. '''Serviidid''' Ta tunnustas 12. oktoobril 1974 seoses serviitide üldkapiitliga ordu tegevust. '''Siena Katariina Ühing''' Ta tunnustas 20. augustil 1967 ja 1. septembril 1976 Siena Katariina Ühingu kongregatsiooni misjonäride tegevust. '''Skalabriniaanid''' Ta tervitas 29. mail 1974 skalabriniaanide misjonäre. '''Tsistertslased''' Ta tunnustas 14. oktoobril 1968 seoses [[Tsistertslased|tsistertslaste]] üldkapiitliga ordu tegevust ja 29. märtsil 1969 reformeeritud tsistertslaste tegevust. '''Vincent de Pauli halastusõdede selts''' Ta tunnustas 22. oktoobril 1966 Vincent de Pauli halastusõdede seltsi tegevust. '''Vincent de Pauli selts''' Ta tunnustas 1. mail 1972 ja 9. detsembril 1972 seoses Vincent de Pauli seltsi rahvuskongressiga seltsi tegevust. == Liturgilised otsused == Paulus VI kuulutas seoses Vatikani II kirikukogu lõppemisega ajavahemiku 1. jaanuarist 29. maini 1966 erakorraliseks juubeliperioodiks. 1975. aastat tähistati [[juubeliaasta]]na. Ta moodustas 4. detsembril 1963 avaldatud apostelliku konstitutsiooni "Sacrosanctum consilium" alusel ja 3. septembril 1965 avaldatud [[entsüklika]] "Mysterium fidei" alusel komisjonid [[breviaarium]]i redigeerimiseks, missakorra redigeerimiseks, liturgilise muusika ja [[kanoonilise õiguse koodeks]]i redigeerimiseks. 1. novembril 1970 avaldatud apostelliku konstitutsiooniga "Caudicum laudis" redigeeris ta liturgia palveraamatut. Ta reguleeris 1965, 28. märtsil 1968 ja 13. aprillil 1969 vaimulike traditsioonilist liturgiarõivastust, mille alusel pole vaimulikud kohustatud kandma mõnda traditsioonilist rõivaeset. Vatikani II kirikukogu otsuste alusel 3. aprillil 1969 avaldatud apostelliku konstitutsiooni "Missale romanum" järgi viis ta sisse rahvakeelse missateenistuse, nn Paulus VI missa. Ta tunnustas 14. veebruaril 1969 avaldatud ''[[motu proprio]]'' "Mysterii paschalis" alusel pühakute kalendri revideerimist, mille järgi pole iga pühaku mälestuspäeva tähistamine oluline. Samuti korrigeeriti mitmete pühakute mälestuspäevi. 24. juunil 1967 avaldatud entsüklikas "Sacerdotalis coelibatus" rõhutas ta vaimulike [[tsölibaat|tsölibaadi]] tähtsust. Ta kuulutas 27. septembril 1970 [[Avila Teresa]] ja 3. oktoobril 1970 [[Siena Katariina]] [[Kiriku doktor]]iteks. == Neitsi Maarja austamine == Paulus VI kuulutas 21. novembril 1964 [[neitsi Maarja]] Kiriku Emaks. Ta külastas neitsi Maarja pühapaiku Fátimas ja [[Bonaria]]s. 1974. aastal andis ta neitsi Maarja kultusega seotud Šiluva kirikule ''[[Basilica minoris]]'e'' staatuse. == Teoloogilised vaidlused == Paulus VI saatis 1968 [[CELAM]]i kohtumise puhul [[Ladina-Ameerika]] piiskoppidele eriläkituse, milles ta käsitles katoliku kiriku probleeme ja püüet ohjeldada [[vabastusteoloogia]]t. Ta ei ekskommunitseerinud [[Pius X Vennaskond|Pius X Vennaskonna]] juhti [[Marcel Lefebvre]]t. Lefebvre kohtus paavstiga 11. septembril 1976. == Entsüklikad == # "Christi matri" 15. september 1966 # "Ecclesiam suam" 6. august 1964 # "[[Humanae vitae]]" 25. juuli 1968 # "Mense maio" 29. aprill 1965 # "Mysterium fidei" 3. september 1965 # "Populorum progressio" 26. märts 1967 # "Sacerdotalis caelibatus" 24. juuni 1967 == Katoliku kiriku sotsiaaldoktriin == 26. märtsil 1967 avaldatud entsüklikas "Populorum progressio" käsitles Paulus VI katoliku kiriku sotsiaaldoktriini. == Uued piiskopkonnad == {{Vaata|Paulus VI moodustatud piiskopkonnad}} == Kanoniseerimised == {{Vaata|Paulus VI kanoniseeritud pühakud}} == Moraaliteoloogia == Paulus VI mõistis 25. juulil 1968 avaldatud entsüklikas "Humanae vitae" hukka [[rasedus]]e katkestamise. Ta käsitles 31. märtsil 1970 avaldatud apostellikus kirjas "Matrimonia mixta" [[abielu]] katoliiklase ja mittekatoliiklase vahel. 10. novembril 1977 tunnustas ta USA piiskoppide tegevust, millega tühistati automaatne ekskommunikatsioon neile ameeriklastele, kes pärast lahutust taas abiellusid. Ta saatis 9. aprillil 1974 ja 11. juulil 1975 eriläkitused vaestele riikidele. Ta tunnustas 24. septembril 1966 ja 15. märtsil 1975 [[Maailma Kurtide Föderatsioon]]i tegevust. 15. aprillil 1967 saatis ta läkituse Maailma Pimedate Nõukogule, 1. juunil 1973 Domenico Martuscelli pimedate instituudi liikmetele, 22. septembril 1973 pimedate apostlikule liikumisele ja 28. oktoobril 1975 [[Maailma Pimedate Liit|Maailma Pimedate Liidule]]. Ta rõhutas 12. aprillil 1972 vajadust hoolitseda haigete eest. 7. märtsil 1973 ja 31. mai 1978 kutsus ta kohtlema lapsi väärikalt. 6. aprillil 1973 tunnustas ta võitlust [[leepra]] vastu ja 23. mail 1973 [[tuberkuloos]]i vastu. Ta taunis 27. septembril 1975 [[surmanuhtlus]]e täideviimist [[Hispaania]]s. == Oikumeenia == [[Pilt:Arcada0123.jpg|250 px|pisi| Skulptuur Paulus VI ja [[Konstantinoopoli patriarh]]i [[Athenagoras I]] kohtumise mälestuseks]] '''Juudid''' Paulus VI kohtus 30. mail 1964 Ameerika Juutide Komitee esindajatega. '''Õigeusu kirikud''' Paulus VI kohtus 5. jaanuaril 1964 [[Konstantinoopoli patriarh]]i [[Athenagoras I]]-ga. 7. detsembril 1965 esitas ta koos Konstantinoopoli patriarhiga ühisdeklaratsiooni, millega tühistati 1054 kehtestatud vastastikune kirikuvanne, kuid [[skisma]]t ei likvideeritud. 25. juulil 1967 kohtus Paulus VI [[Istanbul]]is Konstantinoopoli patriarhiga, kelle ta kutsus [[Rooma]]. Paavst ja patriarh kohtusid taas 26. oktoobril 1967 Roomas. 11. detsembril 1975 ja 29. juunil 1977 saatis ta läkitused Konstantinoopoli patriarhile [[Dimitrios I]]-le. 18. märtsil 1972 kohtus ta [[Rumeenia õigeusu kirik]]u delegatsiooniga. 11. novembril 1972 kohtus ta [[Soome õigeusu kirik]]u piiskopi Paavaliga. 3. juulil 1975 ja 16. oktoobril 1976 kohtus ta [[Vene õigeusu kirik]]u delegatsiooniga. '''Vanad oriendikirikud''' Paulus VI kohtus 24. jaanuaril 1964 palverännakul pühale maale [[Jeruusalemm]]as [[Armeenia Apostlik Kirik|Armeenia Apostliku Kiriku]] patriarhi Yeghishe Derderianiga. Ta kohtus 3.–9. mail 1967 Roomas armeenia [[katoolikos]]e Khoren I. 9. mail 1970 kohtus ta [[Sixtuse kabel]]is katoolikos [[Vazgen]]iga, kellega koos esitati 12. mail 1970 ühisavaldus. Ta kohtus 22. juunil 1968 [[kopti kirik]]u esindajatega. Ta kohtus kopti paavsti [[Shenouda III]]-ga 5. mail 1973. Ta kohtus 25. oktoobril 1971 [[süüria kirik]]u Antiookia patriarhi Ignatios Yaqub III-ga. '''Uniaadikirikud''' 17. veebruaril 1975 õnnitles ta Antiookia maroniidi patriarhi Antoine Pierre Khoraiket. 5. juulil 1976 saatis ta läkituse armeenia katoliku kiriku Kiliikia patriarhile [[Hemaiag Bedros XVII]] Ghedighianile. '''Anglikaani kirik''' Paulus VI kohtus 23. märtsil 1966 [[Canterbury peapiiskop]]i [[Michael Ramsey]]’ga. Ta avaldas 29. aprillil 1977 koos Canterbury peapiiskopi [[Donald Coggan]]iga ühisdeklaratsiooni. 24. aprillil 1965 kohtus ta grupi anglikaanidega. Ta saatis anglikaanidele 23. veebruaril 1977 läkituse. '''Evangeelsed kirikud''' Paulus VI kohtus 11. mail 1964 [[Jaapan]]i evangeelse kiriku liikmetega. Ta kohtus 25. oktoobril 1976 [[Luterlik Maailmaliit|Luterliku Maailmaliidu]] delegatsiooniga. '''Budistid''' Paulus VI kohtus 26. juunil 1964 [[budism|budistide]] grupiga. 7. novembril 1966 ja 1. juulil 1968 kohtus ta Jaapani budistidega, 5. juunil 1972 [[Tai]] budistidega, 8. juunil 1973 [[Laos]]e budistidega. 17. jaanuaril 1975 saatis ta budistidele läkituse. '''Muhameedlased''' Paulus VI kohtus 25. oktoobril 1974 moslemite delegatsiooniga. '''Šintoism''' Ta kohtus 26. veebruaril 1975 ja 3. märtsil 1976 [[Šintoism|šintoistide]] delegatsiooniga. == Paulus VI kultuuriloos == Paulus VI tühistas 14. oktoobril 1966 [[Index Librorum Prohibitorum|keelatud raamatute indeksi]]. Paulus VI toetas spordi tegemist. Ta tunnustas mitmete spordivõistluste pidamist, nagu 30. juulil 1964 [[veesuusatamine|veesuusatamise]] maailmameistrivõistlusi, 5. veebruaril 1968 [[1968. aasta taliolümpiamängud]]e avamist [[Grenoble]]'is, 27. augustil 1972 [[1972. aasta suveolümpiamängud]]e avamist [[München]]is ja 16. juulil 1976 [[1976. aasta suveolümpiamängud]]e avamist [[Montreal]]is. 6. septembril 1972 mõistis ta hukka Münchenis toimunud pantvangikriisi. Ta kohtus 20. märtsil 1965 Itaalia Spordikomitee liikmetega, 28. aprillil 1966 [[Rahvusvaheline Olümpiakomitee|Rahvusvahelise Olümpiakomitee]] liikmetega, 17. veebruaril 1968 Genova jalgpalliklubi Sampdoria liikmetega, 4. mail 1968 Milano jalgpalliklubi liikmetega ja 3. mail 1975 Fiorentina jalgpalliklubi liikmetega. Ta kutsus 4. novembril 1963 seoses [[Trento kirikukogu]] avamise aastapäevaga rajama uusi seminare. Ta pidas oma sünnipäeval 26. septembril 1963 kõne [[arhivaar]]idele. Ta pidas 12. novembril 1964 kõne [[William Shakespeare]] 400 sünniaastapäeva puhul ja 5. märtsil 1975 [[Michelangelo]] 500 sünniaastapäeva puhul. Ta kohtus 9. veebruaril 1968 trompetist [[Louis Armstrong]]iga. Paulus VI-t on kujutatud mitmes mängufilmis. 1971 esilinastunud filmis "Tricia's Wedding" mängis paavsti rolli [[Richard Koldewyn]], 1986 linastunud filmis "Il caso Moro" [[M. Ferrara Santamaria]], 2003 filmis "Buongiorno, notte" [[Giulio Bosetti]] ja 2007 filmis "Mister Lonely" [[James Fox]]. Dokumentaalkaadreid paavstist on kujutatud ka 1995 esilinastunud mängufilmis "[[Apollo 13 (film)|Apollo 13]]". 1994 teleseriaalis "Devictus Vincit" mängis paavsti osa näitleja [[Ferenc Némethy]]. [[Naatsaret]]is asub Paulus VI ja [[Konstantinoopoli patriarh]]i [[Athenagoras I]] kohtumist kujutav skulptuur. [[Milano]]s asub paavsti kujutav monument, [[Tabori mägi|Tabori mäel]] aga teda kujutav [[büst]]. == Ametisse nimetatud kardinalid == {{Vaata|Paulus VI ametisse nimetatud kardinalid}} Paulus VI nimetas ametisse 143 [[kardinal]]i 6 [[konsistoorium]]il. Tema ajal said kardinalideks hilisemad paavstid [[Johannes Paulus I]], [[Johannes Paulus II]] ja [[Benedictus XVI]]. Viimane paavst, kelle ametisse nimetatud kardinalidest said kolm kardinali paavstideks oli [[Innocentius X]]. Ta sätestas 11. veebruaril 1965 avaldatud ''motu proprio''<nowiki/>'s "Ad purpuratorum", et Idariituse patriarhid ei saa kardinalideks nimetatult kuuluda Rooma vaimulikkonda. 21. novembril 1970 avaldatud ''motu proprio''<nowiki/>'s "Ingravescentem aetatem" sätestas ta, et vanemad kui 80-aastased kardinalid ei tohi osaleda konklaavil. 1. oktoobril 1975 avaldatud apostellikus konstitutsioonis "Romano pontifici" reguleeris ta konklaavi tegevust. 5. märtsil 1973 sätestas ta, et konklaavil tohib osaleda maksimaalselt 120 kardinali. === Paulus VI loodud titulaarikirikud === 5. veebruar 1965 * Anunziazione della Beata Virgine Maria a Via Ardeatina * Gran Madre di Dio * Immacolato Cuore della Beata Virgine Maria * Nostra Signora del Santissimo Sacramento e Santi Martiri Canadesi * Regina Apostolorum * Santi Angeli Custodi a Città Girardino * San Camillo de Lellis * San Croce in Via Flaminia * San Cuore di Cristo Re * San Cuore di Gesù a Castro Pretorio * San Cuore di Maria * San Giovanni Bosco in Via Tuscolana * San Girolamo della Carità * San Leone I * Santa Maria Liberatrice in Monte Testaccio * San Michele Arcangelo * Santi Nome di Gesu * San Nostra Signora del Sacro Cuore * San Patrizio * Santi Pietro e Paolo a Via Ostiense 7. juuni 1967 * Beata Maria Vergine Addolorata a piazza Buenos Aires * Santi Ambrogio e Carlo in via Lata * San Filippo Neri in Eurosia * San Francesco di Paola ai Monti * San Giuseppe in via Trionfale * San Luigi dei Francesi * Santa Maria Ausiliatrice in via Tuscolana * Santa Maria della Mercede e Sant'Adriano a Villa Albani * Santi Nomi di Gesù e Maria in via Lata 29. aprill 1969 * Gesù Divini Lavoratore * Gesù Divini Maestro alla Pineta Sacchetti * Immaculata al Tiburtino * Natività di N.S.G.C. in Via Gallia * Nostra Signora della Salette * Nostra Signora di Gaudalupe a Monte Mario * Santa Chiara a Vigna Clara * San Cuore de Gesù agonizzante a Vitinia * San Felice da Cantalice a Centocelle * San Giovanni Battista de' Rossi * San Giovanni Crisostomo a Monte Sacro Alto * San Gregorio VII * San Luca a Via Prenestina * Santa Maria Consolatrice al Tiburtino * Santa Maria della Salute a Primavalle * Santa Maria Madre della Provvidenza a Monte Verde * San Pio X alla Balduina * Santi Protomartiri a Via Aurelia Antica * San Roberto Bellarmino * Ognissanti in Via Apia Nuova * San Giovanni Battista Decollato * Santi Nome di Maria al Foro Traiano 5. märts 1973 * San Antonio da Padova in Via Tuscolana * Santa Emerenziana a Tor Fiorenza * Santi Fabiano e Venanzio a Villa Fiorelli * San Gregorio Barbarigo alle Tre Fontane * Santa Lucia a Piazza d'Armi * San Marco in Agro Laurentino * Santa Maria "Regina Pacis" in Ostia mare * Santa Maria d'Itria al Tritone * San Pier Damiani ai Monti di San Paolo * San Pio V a Villa Carpegna * San Sebastiano al Palatino == Surm == [[Pilt:GravePaulVI.JPG|pisi|250 px|Paulus VI haud]] 1974 levisid kuuldused paavsti võimalikust tagasiastumisest. Paulus VI siirdus 14. juulil 1978 Castel Gandolfosse, kus ta sai [[Issandamuutumise püha]]l 6. augustil 1978 kell 17 kohaliku aja järgi peetud missa ajal [[südamerabandus]]e ja suri samal päeval kell 21.40 kohaliku aja järgi. Paulus VI maeti 12. augustil [[Rooma Peetri kirik]]usse. == Kanoniseerimine == Paulus VI beatifikatsiooniprotsessi alustati 11. mail 1993. Paavst [[Franciscus]] kuulutas ta 19. oktoobril 2014 õndsaks ja 14. oktoobril 2018 pühakuks. == Kirjandus == * [[Federico Alessandrini]]. ''Paolo VI: immagini d'un pontificato''. 1978. * Daniel Ange. ''Paul VI''. 1979. * [[John Gregory Clancy]]. ''Apostle for our time, Pope Paul VI''. 1963. * [[José Luis González]], [[Thomas Perez]]. ''Paul VI''. 1964. * [[Jean Guitton]]. ''The Pope speaks: dialogues of Paul VI with Jean Guitton''. 1968. * [[Alden Hatch]]. ''Pope Paul VI''. 1966. * [[Peter Hebblethwaite]]. ''Paul VI: the first modern Pope''. 1993. * [[Christian Huber]]. ''Papst Paul VI und das Kirchenrecht''‎. 1999. * [[John Norman Davidson Kelly|J. N. D. Kelly]]. ''The Oxford Dictionary of Popes''. 1996. * [[Roy MacGregor-Hastie]]. ''Pope Paul VI''. 1964. * [[Edward Dennis O'Connor]]. ''Pope Paul and the Spirit: charisms and church renewal in the teaching of Paul VI''. 1978. * [[Werner Schiller]]. ''Pope Paul VI in the Holy Land''. 1964. * [[Antonio Ugenti]]. ''Paolo VI: un Papa da riscoprire.'' 1985. == Välislingid == {{commons|Category:Paulus VI}} {{vikitsitaadid}} * [http://www.vatican.va/holy_father/paul_vi/index.htm Paulus VI tegevus paavstina] (''inglise keeles'') * [https://cardinals.fiu.edu/conclave-xx.htm#1963 1963. aasta konklaav.] * [http://www.documentacatholicaomnia.eu/01_01_1963-1978-_Paulus_VI,_Servus_Dei.html Paulus VI dokumendid.] {{algus}} {{Eelnev-järgnev | |eelnev = [[Johannes XXIII]] |nimi = [[Rooma paavst]] |aeg = 1963–1978 |järgnev = [[Johannes Paulus I]] }} {{lõpp}} {{Paavstid}} [[Kategooria:Paavstid]] [[Kategooria:Paulus VI| ]] [[Kategooria:Sündinud 1897]] [[Kategooria:Surnud 1978]] hw07a3xzgd6pct6dy7ukuxqqbpcnq2n Lõõdla järv 0 68633 7228211 7021548 2026-09-03T14:23:12Z ~2026-47675-10 236801 7228211 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=november}} {{A-klassi artikkel}} {{Järv | järve_nimi = Lõõdla järv | pildi_nimi = Lõõdla järv.jpg | suubuvad = [[Luhasoo oja]] | voolab_välja = [[Antsla jõgi]] | valgla_suurus = 5,6 | järve_pindala = 0,987 | suurim_pikkus = 3750 m | suurim_laius = 510 m | keskmine_sügavus = 3,9 m | suurim_sügavus = 8 m | vee_maht = 2 991 300 m³<ref name="EJ198" /> | laiuskoord = 57/52/6 | pikkuskoord = 26/39/19 }} '''Lõõdla järv''' (ka ''Leedla järv, Lõõdva järv, Leedva järv'') on [[järv]] [[Võrumaa]]l [[Võru vald|Võru vallas]]. Tegu on tüüpilise [[orujärv]]ega, mille pindala on 98,7 ha ja pikkus 3,75 km. Selle sügavaim punkt on 8 m allpool veepinda, keskmine sügavus on 3,9 m.<ref name="PYkiB" /> Järv paikneb [[Otepää kõrgustik]]u kaguosas loode-kagusuunalises [[Urvaste ürgorg|Urvaste ürgorus]], kus asub ka Lõõdlast loodesse jääv [[Uhtjärv]].<ref name="EJ198" /> Järve kaitseks on moodustatud Lõõdla järve hoiuala. == Kirjeldus == Järve ümber on valdavalt küllaltki vahelduv, ent samas väikeste kõrgusvahedega küngastik, mis on ühtlasi [[Karula kõrgustik]]u kirdetiivaks. Ümbruskonna pinnakate erineb paiguti: põhja pool on see enamasti savise koostisega, lõunas ning kagus pigem liivane ja kruusane. Urvaste ürgoru, milles järv paikneb, veerud on Lõõdla ümbruses järsud ning kaetud metsa ja võsaga, järve loodepoolses otsas on ka heinamaad. Samas on ürgoru veerud Lõõdla juures Uhtjärvest madalamad ning jäävad järvest veidi eemale. Järve kaldad on valdavalt lausad, peaasjalikult mudased, ajuti liivased. Loodekallas on kohati järsk, osalt aga esineb seal sarnaselt kagukaldale madalaid soiseid kohti.<ref name="EJ198" /> [[File:Lõõdla järv vaade läänest.jpg|pisi|vasakul|Lõõdla järve vaade läänest.]] Kujult on järv pikk (3,75 km) ja kitsas (keskmiselt 285 m), olles lähedal asuvast Uhtjärvest siiski pisut laiem. Lõõdla nõgu on rennikujuline, võrdlemisi vahelduva põhjareljeefiga. Järve keskel asub väike Mususaar. Põhjakaldas asetseb väike [[laht]], mida on kutsutud Abajaks. Järve loodepoolset osa on nimetatud Luhaotsaks (ka ''Luhaotsa järv''),<ref name="ySuyi" /> kaguosa Haavajärveks. Keskkoht on madal ja väga kõva põhjaga. Järve põhi on peamiselt kaetud mudakihiga, mis pole samas eriti sügav (keskmiselt umbes 0,3 meetrit). Kallaste lähistel on see ka osalt liivane ning kohati, näiteks järve loodeosas, leidub põhjas suuri kive. Järve sügavaim punkt on 8 m allpool veepinda, keskmiseks sügavuseks on 3,9 m.<ref name="EJ198" /> Järve voolab mitmeid kraave ning selle loodeossa suubub väike [[Luhasoo oja]]. Kagu- ja loodekaldal leidub [[allikas|allikaid]], mis on suviti sarnaselt järve voolavate kraavidega võrdlemisi kuivad. Kagupoolset allikate vesi pärineb ilmselt aluspõhja liivakivist. Järve väljavool kulgeb kraavi kaudu [[Vaabina]]sse, sealt edasi [[Antsla jõgi|Antsla jõkke]] ning [[Jõgari järv]]e kaudu [[Väike-Emajõgi|Väike-Emajõkke]]. Varem kulges väljavool Lõõdla kaguosas paikneva väikse oja kaudu [[Võhandu jõgi|Võhandu jõkke]]. Suviti on tavapärane väljavoolu katkemine. Suurveeajal tõuseb järve veepind maksimaalselt 0,5 m jagu, misjärel hakkab liigvesi kaguotsast välja voolama. Kuivematel perioodidel võib veepind alaneda sedavõrd, et keskosa põhi jääb kuivaks ning [[koolmekoht]] muutub jalgsi ületatavaks. [[Hoovus]]i esineb Lõõdla järve harva.<ref name="EJ198" /> Lõõdla järve vett on kirjeldatud väheläbipaistva ja kollakasrohelisena. Temperatuuri hüppekihti järves ei esine: pindmiseks vee temperatuuriks mõõdeti 1952. aasta juulis tehtud uuringute ajal 17,5 °C, 6-7 m sügavusel 17,4 °C. Vees on keskmiselt mineraalaineid, vähesel määral orgaanilisi aineid (peamiselt [[autohtoonsus|autohtoonsed]]). Suviti on pinnavee hapnikusisaldus vähenev, sarnane põhjalähedase veekihi hapnikusisaldusega. Talviti on põhjalähedane vesi väga hapnikuvaene ning hapnik koondub pinnalähedastesse kihtidesse. Põhjalähedast veekihti iseloomustab veel mõnevõrra suurem mineraal- ja orgaaniliste ainete sisaldus. [[Eesti järvede hüdrokeemiline klassifikatsioon|Eesti järvede hüdrokeemilise klassifikatsiooni]] järgi kuulub Lõõdla järv IC rühma.<ref name="EJ198-199" /> Sügiseti külmub järv küllaltki ühtlaselt, välja arvatud paaripäevase viivitusega sopp põhjakalda lähistel. Eriti talviti, paksu lumekatte korral, võib esineda järve osalist [[ummuksisolek|ummuksisse jäämist]].<ref name="EJ199" /> == Elustik == === Taimestik === Ehkki taimestikku esineb järves mahu poolest keskmiselt, on ära märgitud selle liigirikkust. 1952. aastal toimunud uuringute ajal tuvastati Lõõdlas 23 liiki [[suurtaim]]i, mis hõlmasid järvest umbes kolmandikku ja ulatusid kuni 3,5 meetri sügavusele vee alla. Kaldaveetaimede vööndit on peetud ebaühtlaseks nii liigilise koosseisu kui ka laiuse poolest: vahelduvalt esinevad selles iseseisvate või segakogumikena näiteks [[pilliroog]] (ühtlasi vööndi domineeriv liik, mis ümbritseb ka järve keskel paiknev Mususaart), [[järvekaisel]], [[sooalss]], [[konnaosi]]. [[Ujulehed|Ujulehtedega]] taimesid leidub rohkesti ainult järve kagutipus, mujal puudub see täiesti või esineb vaid üksikute kogumikena kaldaveetaimede vahel. Liikidest esineb järves [[vesiroos|vesiroosi]], [[ujuv penikeel|ujuvat penikeelt]], [[vesikupp|vesikuppu]], vähemal määral [[vesi-kirburohi|vesi-kirburohtu]]. Veesisene taimestik moodustab peaaegu kogu kaldajoone ulatuses pideva vööndi, kattes eriti laiaulatuslikult järvepõhja Lõõdla kagutipus. Valitsevaks liigiks on veesiseste taimede puhul [[vesikatk]], selle järel mh [[kardhein]], [[tähkjas vesikuusk]], samuti [[kaelus-penikeel|kaelus-]] ja [[läik-penikeel]].<ref name="EJ199" /> === Fütoplankton === [[Fütoplankton]]i arvukus oli 1952. aasta mõõtmiste ajal järves keskmine. [[Sinivetikad|Sini-]], [[ränivetikad|räni-]] ja [[rohevetikad]] olid esindatud üsna võrdse hulga liikidega, [[Algrohevetikad|algrohevetikaid]] ja [[Ikkesvetikad|ikkesvetikaid]] leidus vähemal hulgal. Kokku tuvastati 87 [[takson]]it, nende hulgas 9 [[plankton]]iliiki. Avavee planktoni hulgas leidus peamiselt ränivetikaid (''[[Tabellaria fenestrata]]'' ja ''[[Fragilaria crotonensis]]''), subdominandina leidus nende kõrval [[ruskvetikas|ruskvetikat]] ''[[Ceratium hirundinella t. silesiacum]]''. Kaldavöötmes valitsesid eelnimetatud ränivetikate liigid, ent sagedamatena esines sinivetikaid nagu ''[[Anabaena hassalii]]'' ja ''[[Anabaena spiroides]]''.<ref name="EJ199" /> === Loomastik === [[File:Chironomidae larvae.jpg|pisi|vasakul|[[Surusääsklased|Surusääsklaste]] vastsed moodustavad suurema osa järve [[põhjaloomastik]]ust]] Lõõdla järve [[põhjaloomastik]]u asustustihedust hinnati 1952. aastal keskmiseks, selle põhiosa paiknes 1,5–2,3 m sügavusel, kus leidus kõikide isendirühmade esindajaid. Järve põhjaloomastiku biomassi hinnati suureks. Põhjaloomastikust suurema osa moodustasid [[surusääsklased|surusääsklaste]] vastsed (55–88%), kellest tihedamalt esines kõigis sügavustes (sh eriti [[litoraal]]ialal) ''[[Chironomus f. l. plumosus]]'' ning ''[[Procladius]]''. Litoraalis leidus ka ''[[Limnochironomus gr. tritomus]]''{{'}}t ja ''[[Endochrionomus tendens]]''{{'}}it. Alates 2,3 m sügavuselt leidus nende kõrval ka [[klaasiksääsklased|klaasik-]] ja [[habesääsklased|habesääsklaste]] ning vähemal hulgal [[väheharjasussid]]e vastseid.<ref name="EJ199-200" /> [[Väheharjasussid]]est leidus järves üldisemalt rohkemal määral ''[[Limnodrilus hoffmeisteri]]''{{'}}t. Arvukamalt olid esindatud ka [[vesikakandid]], [[vesilestad]], [[limused]] (''[[Pisidium]]'', ''[[Valvata]]'', ''[[Bitynia]]'' ja ''[[Planorbis]]'') ning [[ühepäevikulised|ühepäevikuliste]] vastsed (''[[Caenis horaria]]'', v-o ka ''[[Centroptilum]]'').<ref name="EJ199-200" /> Kuni [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõjani]] elas soodsate elutingimuste tõttu järves arvukalt [[jõevähk]]e. 1930. aastatel püüti Lõõdlast keskmiselt 50 000 vähki aastas, millest enamus eksporditi edasi [[Rootsi]]. 1950. aastatel märgiti aga populatsiooni märkimisväärset langust. Üheks põhjuseks on peetud järvevees linaleotamist. 1957. aastal avastati Lõõdla kallastelt ohtralt [[ondatra]]te söödud vähkide jäänuseid. Järves on esinenud vähkide lapihaigust, samuti on veest leitud jõevähiparasiite ''[[Branchiobdella pentodonta]]'' ja ''[[Branchiobdella astaci]]''.<ref name="EJ200" /> ==== Zooplankton ==== [[Zooplankton]]i mahukuse ja liigirikkuse poolest oli Lõõdla samuti võrdlemisi keskpärane. Avaveevöötmes olid suviti valitsevaks [[aerjalalised]] (''[[Eudiaptomus graciloides]]'', ''[[Mesocyclops oithonoides]]'' ja ''[[Mesocyclops leuckarti]]'') ja [[vesikirbulised]] (''[[Chydorus sphaericus]]'', ''[[Daphnia cuculluta]]'', ''[[Daphnia cristata]]'', ''[[Bosmina c. coregoni]]'' ja ''[[Diaphansoma brachyurum]]''). Järve kaguosas ehk Haavajärves olid domineerivaks ka [[keriloomad]] (''[[Polyarthra]]'', ''[[Keratella cochlearis]]''). Lisaks leidus vees vesikirbuline ''[[Leptodora kindti]]'' ja [[kalaparasiit]] ''[[Argulus]]''. Talviti on avavees valitsevaks keriloomad ''[[Keratella]]'' ning aerjalalised ''[[Eudiaptomus graciloides]]'' ja ''[[Cyclops kolensis]]'', vesikirbulisi talviti ei esine. Kaldavöötmes esineb kolme rühma üsna võrdselt: vesikirbulistest peamiselt [[väike nokik]], aerjalalistest ''Mesocyclops oithonoides'' ning keriloomadest ''Polyathra''.<ref name="EJ199" /> ==== Kalastik ==== [[File:Carp bream.jpg|pisi|[[Latikas]] on Lõõdla järves olnud üks valitsevaid kalaliike]] Aastatel 1929–1931 toodi järve sisse [[karpkala]] (kokku 1250 isendit), [[koha]] (250 isendit), [[peipsi siig]]a (30 000 [[maim]]u) ja [[jõeforell]]i (1000 maimu), mõnedel andmetel ka [[säinas]]t. 1952. aastal hindasid teadlased, et sissetoodud liigid (mööndavalt v.a koha) ei suutnud järves püsivalt elutsema jääda. 1961. aastal lasi kolhoos "Linda" järve [[koger|kokre]] (200 isendit, v-o [[hõbekoger|hõbekokre]]), [[peled]]it (50 000 isendit) ja [[haug]]i (750 000 vastset), 1962. aastal lisaks [[klaasangerjas|klaasangerjat]] (80 000) ning 1963. aastal peipsi siiga (5000 vastset).<ref name="EJ200" /> 1952. aasta seisuga oli valitsevaks kalaliigiks [[latikas]]. Tema järel esines [[särg]]e, [[ahven]]at, [[haug]]i, [[kiisk]]a, koger, [[hink]]i ja [[vingerjas|vingerjat]]. Enne Teist maailmasõda leidus Lõõdlas ka suurel hulgal [[linask]]eid, kuid hilisem lõhkeainetega kalapüüdmine on nende arvukust kärpinud. Mõnedel andmetel elutsevat järves ohtralt [[mudamaim]]u.<ref name="EJ200" /> Järvel on pidevalt kalastatud.<ref name="EJ200" /> ==== Linnustik ==== Lõõdlat on nimetatud [[tuttpütt|tuttpüti]] tüüpi järveks. 1952. aasta mõõtmiste ajal pesitseski seal üks paar tuttpütte ja mitmeid [[kõrkja-roolind]]e.<ref name="EJ200" /> == Etümoloogia == [[Evar Saar]] on märkinud, et vanemates allikates esineb järve kui ''Ledtla'' (1627), ''Lööt'' (1638), ''Ledla See'' (1783) ja ''Löödla Jerw'' (1865). 17. ja 18. sajandi kaartidel on järve ajuti nimetatud [[Majala (Võru)|Majala]] küla järgi kui ''Mahella Lacy'' (1684) ja ''Mahella Siöö'' (1737).<ref name="KNR">{{Netiviide |url=https://arhiiv.eki.ee/dict/knr/index.cgi?Q=L%C3%B5%C3%B5dla&F=M&C06=et |pealkiri=Lõõdla järv |väljaanne=[[Eesti kohanimeraamat]] (KNR) |kasutatud=11. august 2024}}</ref> Samuti on kasutatud varianti ''Leedla See''.<ref name="EJ198" /> Kohalikus kõnepruugis on järv üldiselt tuntud kui Lõ̭õ̭dla, harvem kui ''Lõ̭õ̭dva''. Saar viitab, et nimi on läbi ajaloo püsinud võrdlemisi muutumatuna ning -la nimelõpp on Võrumaa vanades järvenimedes küllaltki levinud. Järve suurust arvestades võib Lõõdla nimi olla vanem kui "läänemeresoome keelevormis tekkinud kohanimed".<ref name="KNR" /> == Ajalugu == Järve idakaldal asub kõrgem kink, mille lõunaveerul paikneb maakividest kalme, mis on rahvapäraselt tuntud kui Kirikuase ja Kabelimägi. Kalmekivide vahele on maetud surnuid koos hauapanustega. Kivikalme on paiguti 0,5–0,75 m kõrgune.<ref name="EJ200" /> Enne [[Esimene maailmasõda|Esimest maailmasõda]] sulges [[Vaabina mõis]]nik järve väljavoolu tammiga ning juhtis äravoolava vee kraavi kaudu ümber oma mõisasse. Selle tagajärjel tõusis Lõõdla veepind, mis põhjustas järveäärsete talude heinamaadel üleujutuse. Talupojad andsid mõisniku kohtusse ning selle tulemusel vähendati tammi kõrgust umbes meetri võrra.<ref name="EJ198" /> 22.–24. juulil 1952 toimusid järve teaduslikud süvauuringud. Nende ajal elas järve kallastel ja läheduses mõnikümmend peret [[Mäekülä]] ja [[Majala (Võru)|Majala]] külast ning [[Vaabina]] asundusest. Järves leotati vähesel määral linu ning selle ääres oli Linda kolhoosi karjamaa. Lisaks piirnesid järvega [[Sõmerpalu sovhoos]]i ja Pioneeri kolhoosi maavaldused. Väljavoolul, umbes 3 km kaugusel, asus järvevett kasutav [[Vaabina koorejaam]]. Piimatööstuse tamm mõjutas ka järve veetaset.<ref name="EJ198-199" /> === Rahvaluule === [[Rahvaluule]]s esineb Lõõdla järv seoses "vanasti" selle kaldal paiknenud kirikuga, mis "sõja ajal" hävis. Kiriku kell paiknevat endiselt järve põhjas.<ref name="EJ200" /> == Vaata ka == * [[Uhtjärv]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="EJ198">Mäemets, Simm & Varep 1968, lk 198.</ref> <ref name="EJ198-199">Mäemets, Simm & Varep 1968, lk 198–199.</ref> <ref name="EJ199">Mäemets, Simm & Varep 1968, lk 199.</ref> <ref name="EJ199-200">Mäemets, Simm & Varep 1968, lk 199–200.</ref> <ref name="EJ200">Mäemets, Simm & Varep 1968, lk 200.</ref> <ref name="PYkiB">{{kkr|VEE2124100}} (vaadatud 19.01.2015)</ref> <ref name="ySuyi">{{Netiviide |url=http://entsyklopeedia.ee/artikkel/l%C3%B5%C3%B5dla_j%C3%A4rv |pealkiri=Lõõdla järv |väljaanne=[[Eesti entsüklopeedia]] |vaadatud=30. juuni 2023}}</ref> }} === Allikad === * [[Aare Mäemets|Mäemets, Aare]] (toim), [[Helle Simm|Simm, Helle]] & [[Endel Varep|Varep, Endel]] (1968). ''Eesti järved''. Tallinn: [[Kirjastus Valgus]]. == Välislingid == * {{EELIS|veekogu|88389974}} [[Kategooria:Võru valla järved]] 86juf2f8ulbxoq0zq768sikpd6xagvz Alar Karis 0 68690 7228244 7227739 2026-09-03T15:58:05Z Suurpaav 191631 /* */ uuendatud 7228244 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Alar Karis | pilt = Alar Karis 2024.jpg | pildiallkiri = Alar Karis (2024) | amet = 6. [[Eesti president]] | ametiajaalgus = 11. oktoober 2021 | ametiajalõpp = 12. oktoober 2026 | eelmine = [[Kersti Kaljulaid]] | järgmine = [[Ülle Madise]] | amet2 = [[Eesti Rahva Muuseum]]i direktor | ametiajaalgus2 = 8. aprill 2018 | ametiajalõpp2 = 7. september 2021 | eelmine2 = [[Tõnis Lukas]] | järgmine2 = [[Kertu Saks]] (kuni 12.12.2021 [[Rein Kinkar]] (kt)) | amet3 = [[riigikontrolör|Eesti riigikontrolör]] | ametiajaalgus3 = 26. märts 2013 | ametiajalõpp3 = 7. aprill 2018 | eelmine3 = [[Mihkel Oviir]] | järgmine3 = [[Janar Holm]] | amet4 = [[Tartu ülikooli rektor]] | ametiajaalgus4 = 1. juuli 2007 | ametiajalõpp4 = 30. juuni 2012 | eelmine4 = [[Tõnu Lehtsaar]] (kohusetäitja) | järgmine4 = [[Volli Kalm]] | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1958|3|26}} | sünnikoht = [[Tartu]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = | abikaasa = [[Sirje Karis]] | vanemad = [[Harry Karis]], [[Virve Karis]] | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Eesti Põllumajandusakadeemia]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = {{Infokast teadlane |manusta=jah | tegevusala = [[arengubioloogia]], [[molekulaargeneetika]], [[transgeenne tehnoloogia]] | töökohad = [[Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Instituut]]<br>[[Erasmuse Rotterdami Ülikool]]<br>[[Tartu Ülikool]]<br>Visgenyx | tuntumad_tööd = | doktoritöö = | tuntud_õpilased = [[Mario Plaas]], [[Mart Jüssi]], [[Tambet Tõnissoo]], [[Kersti Lilleväli]], [[Tarmo Areda]] }} }} '''Alar Karis''' (sündinud [[26. märts]]il [[1958]] [[Tartu]]s) on eesti molekulaargeneetik ja [[arengubioloogia|arengubioloog]] ning 11. oktoobrist 2021 [[Eesti president]]. Ta on olnud [[Eesti Maaülikool]]i ja [[Tartu Ülikooli rektor]]. Aastatel 2013–2018 oli ta [[riigikontrolör]] ja 2018–2021 [[Eesti Rahva Muuseum]]i direktor. == Haridus == [[Pilt:Alar Karis Tartu Ülikooli rektorina.jpg|püsti|pisi|Alar Karis Tartu Ülikooli rektorina 2007. aastal]] [[Pilt:Eesti mäluasutuste suveseminar 2019 -- 13.jpg|pisi|Alar Karis Eesti mäluasutuste suveseminaril 2019. aastal]] [[Pilt:Alar Karis - August 2021.jpg|pisi|püsti|Alar Karis (2021)]] [[Pilt:Carl XVI Gustaf ja Alar Karis Tallinnas.jpg|pisi|[[Carl XVI Gustaf]] visiidil [[Tallinn|Tallinnas]], mida võõrustas Alar Karis (2023)]] Karis on lõpetanud 1976. aastal [[Tartu 2. Keskkool]]i<ref name="MHG_Alumni" /> ja 1981. aastal [[Eesti Põllumajanduse Akadeemia]] veterinaariateaduskonna. 1987. aastal sai ta [[Valgevene NSV Teaduste Akadeemia]] eksperimentaalse veterinaaria instituudis [[Teaduste kandidaat|teaduste kandidaadi]] kraadi.<ref name="1sBSH" /><ref name="GvoS5" /> Hiljem on ta end täiendanud mitme ülikooli juures [[Saksamaa]]l, [[Suurbritannia]]s ja [[Holland]]is.<ref name="KesMisKus" /> 2010. aastast on ta [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i koopteeritud vilistlane. == Teaduskarjäär == Aastatel 1981–1987 töötas Karis teadurina [[Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Instituut|Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Instituudis]], seejärel oli teadur (1987–1990) ja vanemteadur (1990–1992) [[Eesti Teaduste Akadeemia]] alluvuses töötavas [[Eesti Biokeskus]]es.<ref name="ETIS" /> 1991. aastast oli Karis teadur mitme välismaise ülikooli juures: esmalt külalisteadur [[Hamburgi Ülikool]]is Saksamaal, siis 1992–1993 teadur [[Riiklik Meditsiiniuuringute Instituut|Riiklikus Meditsiiniuuringute Instituudis]] (NIMR) Londonis Suurbritannias ning viimaks 1993–1998 teadur [[Erasmuse Ülikool]]is Rotterdamis Hollandis.<ref name="ETIS" /> 1996. aasta alguses asus ta tööle [[Tartu Ülikool]]i, kus oli kuni 1998. aasta lõpuni erakorraline vanemteadur molekulaar- ja rakubioloogia instituudis ning seejärel kuni 1999. aasta lõpuni samal ametikohal ülikooli tehnoloogiakeskuses. 1999. aastal sai temast Tartu Ülikooli professor loodus- ja tehnoloogiaosakonna ökoloogia- ja maateaduste instituudi zooloogia õppetooli juures.<ref name="ETIS" /> 1999. aastal asutas Alar Karis koos professor Eero Vasaraga Tartu Ülikoolist võrsunud äriühingu Visgenyx,<ref name="Visgenyx" /> mille juhatuse liige oli ta 2005. aastani.{{lisa viide}} Firma tegeles transgeensete organismide valmistamisega Euroopa biotehnoloogia ettevõtetele ja ülikoolidele.<ref name="Visgenyx" /><ref name="RSJPU" /> 2008. aastal olid tema teadustööd Eesti teadlaste omadest kõige tsiteeritumate hulgas.<ref name="KesMisKus" /> Ühtlasi oli ta aastatel 2005–2018 ka Tartu Ülikooli arengubioloogia professor.<ref name="ETIS" /> == Maaülikooli ja Tartu Ülikooli rektorina == Aastatel 2003–2007 oli ta [[Eesti Maaülikool]]i [[rektor]].<ref name="KesMisKus" /><ref name="ETIS" /> 31. mail 2007 valiti Karis 198 poolthäälega 257-st [[Tartu Ülikooli rektor]]i ametikohale, mida ta asus täitma sama aasta 1. juulil. Kandidaadiks esitasid ta Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituut, füüsika-keemia-, bioloogia-geograafia- ja arstiteaduskond. Esimeses hääletusvoorus kogusid [[Volli Kalm]] ja [[Margit Sutrop]] 69 ning Karis 112 häält, teises voorus Karis 143 ja Kalm 110 häält. Kolmandas voorus, kuhu pääses Karis üksi, sai ta 198 häält.<ref name="KesMisKus" /> Enne Karist oli Tartu Ülikooli rektor [[Jaak Aaviksoo]], kes hakkas enne ametiaja lõppu kaitseministriks. Aaviksoole järglase otsimiseks korraldati esimesed rektorivalimised juba 18. jaanuaril 2007, kuid need ebaõnnestusid, sest ükski kandidaat ei saanud nõutavat 150 häält, isegi mitte kolmandas voorus, kuhu pääses ainult [[Ene Ergma]] (sai 143 häält).<ref name="KesMisKus" /> Ametlik ameti üleandmistseremoonia toimus 3. juulil, mil Karis võttis rektori kohusetäitjalt [[Tõnu Lehtsaar]]elt üle ülikooli varad ja asjaajamise. Karis inaugureeriti Tartu Ülikooli [[aula]]s 31. augustil 2007. Rektori ametiraha andis talle üle [[Eesti president]] [[Toomas Hendrik Ilves]].<ref name="KesMisKus" /> 2010. aasta veebruaris nimetas [[Tšiili]] parasjagu TÜ rektorina töötava Karise oma [[aukonsul]]iks Eestis, et "lähendada Eesti ja Tšiili suhteid hariduse ja innovatsiooni alal".<ref name="nzqey" /> Karis oli ametis 2021. aasta oktoobrini, mil sellest loobus.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/7359868/karis-loobus-tsiili-aukonsuli-ametist |pealkiri=Karis loobus Tšiili aukonsuli ametist |aeg=12. oktoober 2021 |väljaanne=[[Postimees]]}}</ref> Teiseks ametiajaks Karis Tartu Ülikooli rektori ametisse ei kandideerinud.<ref name="HONk1" /> Tema töö sellel ametikohal lõppes 30. juunil 2012.<ref name="ETIS" /> == Riigkontrolöri ja ERM-i direktorina == 26. märtsil 2013 nimetas Riigikogu Karise [[riigikontrolör]]iks.<ref name="PM" /> Ta oli ametis 7. aprillini 2018. 2017. aasta oktoobris valiti Karis [[Eesti Rahva Muuseum]]i direktoriks.<ref name="n9f0Z" /> Ametikohale asus ta 9. aprillil 2018.<ref name="ETIS" /> 5. veebruaril 2020 valiti ERM-i direktorina töötav Karis ka Eesti Maaülikooli nõukogu esimeheks.<ref name="9gpLm" /> Ta lahkus ametikohalt 7. septembril 2021. == Presidendina == 31. augustil 2021 valiti Karis [[Eesti president|Eesti presidendiks]],<ref name="JBStY" /> ta asus ametisse 11. oktoobril.<ref name="pPtvZ" /> === Visiidid === {{Vaata|Alar Karise presidendivisiidid}} Presidendi esimesed välisvisiidid olid naaberriikidesse. Läti-visiidil kohtus ta 14. oktoobril 2021 [[Riia]]s parlamendi esimehe [[Ināra Mūrniece]]ga, külastas [[Kristjan Jaak Peterson]]i mälestuskivi ning tulevast [[Eesti suursaatkond Riias|Eesti suursaatkonna]] hoonet. === Avaliku arvamuse uuringud === Vahetult pärast Karise presidendiks saamist, 2021. aasta septembris, toetas teda [[Kantar Emor]]i küsitluses presidendina 68% küsitletutest (võrdluseks: [[Kersti Kaljulaid]] alustas 73%, [[Toomas Hendrik Ilves]] 71%, [[Arnold Rüütel]] 74%<ref name="EmorKaris2021" /> ja [[Lennart Meri]] 32% toetusega).<ref name="2017okt" /> Karist kui presidenti ei toetanud 11% ja oma arvamust ei osanud öelda 21% küsitletutest. Keskmisest suurem oli poolehoid üle 50-aastaste, eestlaste ning [[Reformierakond|Reformierakonna]], [[Erakond Isamaa|Isamaa]] ja [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] toetajate hulgas. Vastajaid, kes Karisele hinnangut ei osanud anda, oli keskmisest enam venelaste hulgas. Suhteliselt väiksem oli poolehoid Karisele Konservatiivse Rahvaerakonna toetajate hulgas.<ref name="EmorKaris2021" /> 2022. aasta jaanuaris ja aprillis Kantar Emori korraldatud Eesti poliitikute usaldamise teemalises küsitlustes kinnitas oma usaldust Alar Karise vastu vastavalt 58% ja 60% vastajatest. Sellega oli ta küsitlusse kaasatud poliitikute võrdluses kõige suurema usalduse pälvinud isik.<ref name="xlubq" /> [[Riigikantselei]] tellitud ning varem [[Turu-uuringute AS]]-i ja hiljem [[Kantar Emor]]i tehtud avaliku arvamuse seireuuringute raames on uuritud ka presidendi institutsiooni usaldatavust vastajate seas. Tulemused Karise ametiajal:<ref name="0qwHE" /> {| class="wikitable" style="text-align:center" | |Täielikult/pigem usaldab, % |Üldse/pigem ei usalda, % |- |2022 juuni |70 |20 |- |2022 detsember |70 |20 |- |2023 mai |72 |24 |- |2023 detsember |72 |21 |- |2024 juuni |69 |24 |- |2024 detsember |67 |27 |- |2025 juuni |67 |30 |- |2025 detsember |70 |22 |} == Kirjutisi == * [http://www.postimees.ee/?id=40594 Seebimullidest ja hingehoiust]. Postimees, 14. oktoober 2008 * [http://www.postimees.ee/?id=53304 (Eesti) ülikool ja (Eesti) ühiskond]. Postimees, 1. detsember 2008 * [https://epl.delfi.ee/arvamus/a?id=51158572 Kõrghariduskärpe külm hingus]. Eesti Päevaleht, 11. veebruar 2009 * [https://epl.delfi.ee/kultuur/a?id=51165128 Riik võiks anda kõrghariduse laenuks]. Eesti Päevaleht, 11. aprill 2009 * [https://epl.delfi.ee/kultuur/a?id=51181252 Kuhu lähed, Eesti ülikool?]. Eesti Päevaleht, 30. oktoober 2009 == Tunnustus == * 2007 – [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]] * 2008 – [[Belgia]] Kuningriigi [[Leopold II orden]] (komandör) * 2011 – [[Rootsi Kuningriigi Põhjatähe III klassi orden]] * 2012 – [[Ülikooli Sammas|Tartu Ülikooli autasu "Ülikooli Sammas"]]<ref name="xP6oS" /> * 2013 – [[Soome Lõvi Rüütelkonna komandöririst]] * 2019 – [[Läti]] [[Tunnustusrist]]i 3. klass (komandör)<ref name="vestnesis2019" /> * 2019 – [[Maaeluministeeriumi teenetemärk|Maaeluministeeriumi kuldne teenetemärk]] * 2021 – [[Riigivapi teenetemärgi kett]] * 2023 – [[Rootsi Seeravite (Serafimi) ordeni kett]] * 2023 – Läti Vabariigi [[Kolme Tähe orden]]i Suurrist ketiga<ref name="6BYTF" /> * 2024 – [[Ukraina]] [[Vürst Jaroslav Targa orden|Vürst Jaroslav Targa I järgu orden]] * 2025 – [[Itaalia Teeneteordeni Suure Risti Kett]] * 2025 – [[Valge Kotka orden (Poola)|Poola Valge Kotka orden]] * 2026 – [[Tšehhi Valge Lõvi orden]] * 2026 – [[Leedu]] [[Vytautas Suure teenetemärk]] * 2026 – [[Kaunas]]e [[Vytautas Suure ülikool]]i audoktor * 2026 – [[Pistriku ordeni suurrist (Island)|Islandi Pistriku ordeni suurrist]] == Isiklikku == Alar Karise isa oli fütopatoloog [[Harry Karis]].<ref name="EE14" /> Karise abikaasa [[Sirje Karis]] on olnud [[Eesti Ajaloomuuseum]]i direktor ja [[Tartu Linnamuuseum]]i direktor (2018–2022). Neil on täiskasvanud pojad Kristjan ja [[Martin Karis|Martin]] ning täiskasvanud tütar, bioloogiaõpetaja Kirstin Karis.<ref name="delfi_lugu" /><ref name="ViljaK" /><ref name="Nno4v" /><ref name="nro90" /><ref name="44Wu0" /> Karis mängis aastatel 1979–1989 tegutsenud kantriansamblis [[Rentaablus (ansambel)|Rentaablus]] [[viiul]]it.<ref name="Rentaablus" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="MHG_Alumni">{{cite web|url=https://miinaharma.ee/vilistlased/ |title=Vilistlased {{!}} 1976 aasta 11B klassi õpilaste nimekiri |publisher=[[Miina Härma Gümnaasium|MHG]] |date= |access-date=3. septembril 2021 |website=miinaharma.ee}}</ref> <ref name="KesMisKus">"[[Kes? Mis? Kus?]]" 2008, lk 153–154</ref> <ref name="PM">[http://www.postimees.ee/1181412/riigikogu-nimetas-alar-karise-uueks-riigikontroloriks/ Riigikogu nimetas täna rektorite nõukogu senise juhi Alar Karise uueks riigikontrolöriks]. Postimees online, 26. märts 2013</ref> <ref name="EE14">''Eesti entsüklopeedia 14'', lk. 142. Tallinn 2000. ISBN 9985-70-064-3</ref> <ref name="delfi_lugu">[http://www.delfi.ee/news/ev100/ev100peret/perekond-karise-lugu-meie-lapsed-kasvasid-peamiselt-ziguli-tagaistmel?id=80353890 Perekond Karise lugu: meie lapsed kasvasid peamiselt Žiguli tagaistmel]</ref> <ref name="ViljaK">{{Netiviide|autor=Vilja Kohler|url=https://tartu.postimees.ee/6401925/linnamuusemi-direktor-karis-voistleb-kull-erm-i-direktori-karisega-aga-mitte-raha-parast|pealkiri=Linnamuusemi direktor Karis võistleb küll ERM-i direktori Karisega, aga mitte raha pärast|väljaanne=Tartu Postimees|aeg=10.09.2018|vaadatud=}}</ref> <ref name="Rentaablus">{{Netiviide |url=https://menu.err.ee/1608323534/meenuta-ansamblit-rentaablus-koos-kantrimuusik-alar-karisega |pealkiri=Meenuta ansamblit Rentaablus koos kantrimuusik Alar Karisega |väljaanne=menu.err.ee |aeg=31.08.2021 |vaadatud=1.09.2021}}</ref> <ref name="vestnesis2019">Par Atzinības krusta piešķiršanu. Ordeņu kapitula paziņojums Nr.7, Rīgā 2019.gada 8.aprīlī. [https://www.vestnesis.lv/op/2019/72.8 Latvijas Vēstnesis, 10.04.2019., Nr. 72 (6411), oficiālās publikācijas Nr.: 2019/72.8]</ref> <ref name="2017okt">[https://www.postimees.ee/4282473/poolehoid-kaljulaidile-pusib-suur Poolehoid Kaljulaidile püsib suur]. [[Postimees]], 19.10.2017</ref> <ref name="ETIS">{{Netiviide |url=https://www.etis.ee/CV/Alar_Karis/est |pealkiri=CV: Alar Karis |väljaanne=[[Eesti Teadusinfosüsteem]] |vaadatud=5. augustil 2022}}</ref> <ref name="Visgenyx">[https://epl.delfi.ee/artikkel/50844800/ap-pool-miljonit-tartus-valmistatud-hiire-eest ÄP: Pool miljonit Tartus valmistatud hiire eest]. [[Eesti Päevaleht]], 11. oktoober 2000</ref> <ref name="EmorKaris2021">[https://www.kantaremor.ee/pressiteated/eesti-elanikud-on-alar-karise-suhtes-avatud-ja-toetavad/ Eesti elanikud on Alar Karise suhtes avatud ja toetavad]. [[Kantar Emor]], 23. september 2021</ref> <ref name="RSJPU">[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=universitas19991022.2.4&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Tartu Ülikoolist võrsub teadusettevõtlus]. [[Universitas Tartuensis]], nr 34, 22. oktoober 1999</ref> <ref name="HONk1">[https://www.err.ee/367229/alar-karis-ei-kandideeri-teiseks-ametiajaks-tu-rektori-kohale Alar Karis ei kandideeri teiseks ametiajaks TÜ rektori kohale]. [[ERR]], 19. märts 2012</ref> <ref name="nzqey">[https://epl.delfi.ee/artikkel/51192369/tartu-ulikooli-rektor-alar-karis-nimetati-tsiili-aukonsuliks Tartu ülikooli rektor Alar Karis nimetati Tšiili aukonsuliks]. [[Eesti Päevaleht]], 25. veebruar 2010</ref> <ref name="n9f0Z">[https://www.err.ee/639066/eesti-rahva-muuseumi-direktoriks-sai-alar-karis Eesti Rahva Muuseumi direktoriks sai Alar Karis]. [[ERR]], 27. oktoober 2017</ref> <ref name="9gpLm">[https://web.archive.org/web/20220809171647/https://www.emu.ee/ylikoolist/uudised/pressiteated/uudis/2020/02/06/maaulikooli-noukogu-juhiks-sai-alar-karis Maaülikooli nõukogu juhiks sai Alar Karis]. [[Eesti Maaülikool]]i pressiteade, 6. veebruar 2020</ref> <ref name="JBStY">[https://www.err.ee/1608323150/riigikogu-valis-alar-karise-eesti-jargmiseks-presidendiks Riigikogu valis Alar Karise Eesti järgmiseks presidendiks]. [[ERR]], 31. august 2021</ref> <ref name="pPtvZ">[https://www.err.ee/1608366315/galerii-ja-video-kaljulaid-andis-presidendiameti-karisele-ule Galerii ja video: Kaljulaid andis presidendiameti Karisele üle]. [[ERR]], 11. oktoober 2021.</ref> <ref name="xlubq">[https://www.kantaremor.ee/pressiteated/eesti-elanikud-usaldavad-koige-enam-alar-karist/ Eesti elanikud usaldavad kõige enam Alar Karist]. [[Kantar Emor]], 27. aprill 2022</ref> <ref name="sFVp5">[https://web.archive.org/web/20221003012441/https://kaitseministeerium.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/avalik_arvamus_ja_riigikaitse_mai_2022.pdf Avalik arvamus riigikaitsest. 2022]. Tellija: [[Kaitseministeerium]], läbiviija: Eesti Uuringukeskus OÜ]], mai 2022</ref> <ref name="0qwHE">[https://riigikantselei.ee/uuringud?view_instance=0&current_page=1 Avaliku arvamuse uuringud]. [[Riigikantselei]]</ref> <ref name="xP6oS">{{Netiviide |pealkiri=Ülikooli Sammas |url=https://ut.ee/et/sisu/ulikooli-sammas |vaadatud=11. oktoobril 2025 |väljaanne=Tartu Ülikool}}</ref> <ref name="Nno4v">[https://www.geni.com/people/Kirstin-Karis/6000000178205911839 Kirstin Karis], Geni.com (vaadatud 02.08.2024)</ref> <ref name="nro90">[https://miinaharma.ee/roosa-raadio-kulaliseks-on-kirstin-karis/ "Roosa Raadio külaliseks on Kirstin Karis"], Miina Härma Gümnaasium, 02.03.2021 (vaadatud 02.08.2024)</ref> <ref name="44Wu0">[[Sirje Pärismaa]], [https://opleht.ee/2019/11/tunniks-leiab-ponevat-ainest-nii-internetist-kui-turult/ "Tunniks leiab põnevat ainest nii internetist kui turult"], [[Õpetajate Leht]], 15.11.2019 (vaadatud 02.08.2024)</ref> <ref name="1sBSH">{{Netiviide |pealkiri=Alar Karis CV, ETIS |url=https://www.etis.ee/CV/Alar_Karis/eng/ |vaadatud=2026-02-18 |väljaanne=www.etis.ee}}</ref> <ref name="GvoS5">{{Netiviide |pealkiri=Alar Karis kaitses teaduskraadi Minskis. Ametlikest eestikeelsetest elulugudest seda fakti ei leia |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120436853/alar-karis-kaitses-teaduskraadi-minskis-ametlikest-eestikeelsetest-elulugudest-seda-fakti-ei-leia |vaadatud=2026-02-18 |väljaanne=Delfi}}</ref> <ref name="6BYTF">[https://president.ee/et/teenetemargid/valisriigi-antud-teenetemargid/54863-alar-karis Välisriigi antud teenetemärk]</ref> }} == Välislingid == {{Commonskat|Alar Karis}} {{vikitsitaat}} * [https://www.president.ee/ Vabariigi presidendi koduleht] * {{ETIS}} * Indrek Rohtmets. [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:292216/262305/page/15 Doktor Karis ühendab rohelist ja valget bioloogiat] (intervjuu). [[Horisont (ajakiri)|Horisont]], nr 1/ 2000, lk 13–17 * Alar Karis saates "[[Kukul külas]]", 1. juuni 2003, [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2003-06-01_13-05.wma 1. osa, WMA fail], [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2003-06-01_14-05.wma 2. osa, WMA fail] * [[Mirko Ojakivi]]. [https://www.delfi.ee/news/paevauudised/a?id=20151652 Tartu ülikool kaalub vähendada tudengite arvu 10 000 võrra]. Eesti Päevaleht, 21. oktoober 2008 * Marju Himma. [http://tartu.postimees.ee/031108/tartu_postimees/arvamus/343836.php Alar Karis: kutsume kokku parimad ja anname parimat haridust]. Tartu Postimees, 3. november 2008 * Mirko Ojakivi. [https://www.delfi.ee/artikkel/51176713/ "Rektor Alar Karis: Tartu ülikool peab tulevikus suuremaga liituma"]. Eesti Päevaleht, 1. september 2009 * Kairit Tsäro-Mirme. [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/94633175/kodust-putku-pannud-isa-rahamasinast-band-ja-teistele-vastumeelne-kurameerimine-opetaja-konkurent-ja-sobrad-kirjeldavad-alar-karise-elu "Kodust putku pannud isa, rahamasinast bänd ja teistele vastumeelne kurameerimine: õpetaja, konkurent ja sõbrad kirjeldavad Alar Karise elu"]. kroonika.delfi.ee, 24. september 2021 * [https://www.postimees.ee/7395499/president-karis-tegi-avalduse-valgevene-poliitvangide-ja-represseeritute-toetuseks President Karis tegi avalduse Valgevene poliitvangide ja represseeritute toetuseks] Postimees, 27. november 2021 * [https://www.err.ee/1608418001/alar-karis-valiseestlased-on-mojukas-osa-eestist Alar Karis: väliseestlased on mõjukas osa Eestist] ERR, 27. november 2021 {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev= [[Henn Elmet]] | nimi=Eesti Maaülikooli rektor | aeg=2003–2007 | järgnev=[[Mait Klaassen]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev= [[Tõnu Lehtsaar]] (kohusetäitja) | nimi=Tartu Ülikooli rektor | aeg=2007–2012 | järgnev=[[Volli Kalm]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev= [[Mihkel Oviir]] | nimi=[[Riigikontrolör]] | aeg=2013–2018 | järgnev=[[Janar Holm]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev= [[Tõnis Lukas]] | nimi=Eesti Rahva Muuseumi direktor | aeg=2018–2021 | järgnev=[[Kertu Saks]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev= [[Kersti Kaljulaid]] | nimi=[[Eesti president]] | aeg=astus ametisse 11. oktoobril 2021 | järgnev=valitakse 2026}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Karis, Alar}} [[Kategooria:Eesti bioloogid]] [[Kategooria:Eesti presidendid]] [[Kategooria:Miina Härma Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Maaülikooli veterinaariateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna professorid]] [[Kategooria:Eesti Maaülikooli rektorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli rektorid]] [[Kategooria:Eesti Rahva Muuseumi direktorid]] [[Kategooria:Eesti riigikontrolörid]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Riigivapi ketiklassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Kolme Tähe ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1958]] jqwecfqibqsa5w1ajmxoqcx205ohzgp 7228307 7228244 2026-09-03T21:15:24Z Kuuskinen 33651 Eemaldatud muudatus [[Special:Diff/7228244|7228244]], mille tegi [[Special:Contributions/Suurpaav|Suurpaav]] ([[User talk:Suurpaav|arutelu]]) Ta on AMETISOLEV president 7228307 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Alar Karis | pilt = Alar Karis 2024.jpg | pildiallkiri = Alar Karis (2024) | amet = 6. [[Eesti president]] | ametiajaalgus = 11. oktoober 2021 | ametiajalõpp = | eelmine = [[Kersti Kaljulaid]] | järgmine = [[Ülle Madise]] | amet2 = [[Eesti Rahva Muuseum]]i direktor | ametiajaalgus2 = 8. aprill 2018 | ametiajalõpp2 = 7. september 2021 | eelmine2 = [[Tõnis Lukas]] | järgmine2 = [[Kertu Saks]] (kuni 12.12.2021 [[Rein Kinkar]] (kt)) | amet3 = [[riigikontrolör|Eesti riigikontrolör]] | ametiajaalgus3 = 26. märts 2013 | ametiajalõpp3 = 7. aprill 2018 | eelmine3 = [[Mihkel Oviir]] | järgmine3 = [[Janar Holm]] | amet4 = [[Tartu ülikooli rektor]] | ametiajaalgus4 = 1. juuli 2007 | ametiajalõpp4 = 30. juuni 2012 | eelmine4 = [[Tõnu Lehtsaar]] (kohusetäitja) | järgmine4 = [[Volli Kalm]] | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1958|3|26}} | sünnikoht = [[Tartu]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = | abikaasa = [[Sirje Karis]] | vanemad = [[Harry Karis]], [[Virve Karis]] | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Eesti Põllumajandusakadeemia]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = {{Infokast teadlane |manusta=jah | tegevusala = [[arengubioloogia]], [[molekulaargeneetika]], [[transgeenne tehnoloogia]] | töökohad = [[Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Instituut]]<br>[[Erasmuse Rotterdami Ülikool]]<br>[[Tartu Ülikool]]<br>Visgenyx | tuntumad_tööd = | doktoritöö = | tuntud_õpilased = [[Mario Plaas]], [[Mart Jüssi]], [[Tambet Tõnissoo]], [[Kersti Lilleväli]], [[Tarmo Areda]] }} }} '''Alar Karis''' (sündinud [[26. märts]]il [[1958]] [[Tartu]]s) on eesti molekulaargeneetik ja [[arengubioloogia|arengubioloog]] ning 11. oktoobrist 2021 [[Eesti president]]. Ta on olnud [[Eesti Maaülikool]]i ja [[Tartu Ülikooli rektor]]. Aastatel 2013–2018 oli ta [[riigikontrolör]] ja 2018–2021 [[Eesti Rahva Muuseum]]i direktor. == Haridus == [[Pilt:Alar Karis Tartu Ülikooli rektorina.jpg|püsti|pisi|Alar Karis Tartu Ülikooli rektorina 2007. aastal]] [[Pilt:Eesti mäluasutuste suveseminar 2019 -- 13.jpg|pisi|Alar Karis Eesti mäluasutuste suveseminaril 2019. aastal]] [[Pilt:Alar Karis - August 2021.jpg|pisi|püsti|Alar Karis (2021)]] [[Pilt:Carl XVI Gustaf ja Alar Karis Tallinnas.jpg|pisi|[[Carl XVI Gustaf]] visiidil [[Tallinn|Tallinnas]], mida võõrustas Alar Karis (2023)]] Karis on lõpetanud 1976. aastal [[Tartu 2. Keskkool]]i<ref name="MHG_Alumni" /> ja 1981. aastal [[Eesti Põllumajanduse Akadeemia]] veterinaariateaduskonna. 1987. aastal sai ta [[Valgevene NSV Teaduste Akadeemia]] eksperimentaalse veterinaaria instituudis [[Teaduste kandidaat|teaduste kandidaadi]] kraadi.<ref name="1sBSH" /><ref name="GvoS5" /> Hiljem on ta end täiendanud mitme ülikooli juures [[Saksamaa]]l, [[Suurbritannia]]s ja [[Holland]]is.<ref name="KesMisKus" /> 2010. aastast on ta [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i koopteeritud vilistlane. == Teaduskarjäär == Aastatel 1981–1987 töötas Karis teadurina [[Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Instituut|Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Instituudis]], seejärel oli teadur (1987–1990) ja vanemteadur (1990–1992) [[Eesti Teaduste Akadeemia]] alluvuses töötavas [[Eesti Biokeskus]]es.<ref name="ETIS" /> 1991. aastast oli Karis teadur mitme välismaise ülikooli juures: esmalt külalisteadur [[Hamburgi Ülikool]]is Saksamaal, siis 1992–1993 teadur [[Riiklik Meditsiiniuuringute Instituut|Riiklikus Meditsiiniuuringute Instituudis]] (NIMR) Londonis Suurbritannias ning viimaks 1993–1998 teadur [[Erasmuse Ülikool]]is Rotterdamis Hollandis.<ref name="ETIS" /> 1996. aasta alguses asus ta tööle [[Tartu Ülikool]]i, kus oli kuni 1998. aasta lõpuni erakorraline vanemteadur molekulaar- ja rakubioloogia instituudis ning seejärel kuni 1999. aasta lõpuni samal ametikohal ülikooli tehnoloogiakeskuses. 1999. aastal sai temast Tartu Ülikooli professor loodus- ja tehnoloogiaosakonna ökoloogia- ja maateaduste instituudi zooloogia õppetooli juures.<ref name="ETIS" /> 1999. aastal asutas Alar Karis koos professor Eero Vasaraga Tartu Ülikoolist võrsunud äriühingu Visgenyx,<ref name="Visgenyx" /> mille juhatuse liige oli ta 2005. aastani.{{lisa viide}} Firma tegeles transgeensete organismide valmistamisega Euroopa biotehnoloogia ettevõtetele ja ülikoolidele.<ref name="Visgenyx" /><ref name="RSJPU" /> 2008. aastal olid tema teadustööd Eesti teadlaste omadest kõige tsiteeritumate hulgas.<ref name="KesMisKus" /> Ühtlasi oli ta aastatel 2005–2018 ka Tartu Ülikooli arengubioloogia professor.<ref name="ETIS" /> == Maaülikooli ja Tartu Ülikooli rektorina == Aastatel 2003–2007 oli ta [[Eesti Maaülikool]]i [[rektor]].<ref name="KesMisKus" /><ref name="ETIS" /> 31. mail 2007 valiti Karis 198 poolthäälega 257-st [[Tartu Ülikooli rektor]]i ametikohale, mida ta asus täitma sama aasta 1. juulil. Kandidaadiks esitasid ta Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituut, füüsika-keemia-, bioloogia-geograafia- ja arstiteaduskond. Esimeses hääletusvoorus kogusid [[Volli Kalm]] ja [[Margit Sutrop]] 69 ning Karis 112 häält, teises voorus Karis 143 ja Kalm 110 häält. Kolmandas voorus, kuhu pääses Karis üksi, sai ta 198 häält.<ref name="KesMisKus" /> Enne Karist oli Tartu Ülikooli rektor [[Jaak Aaviksoo]], kes hakkas enne ametiaja lõppu kaitseministriks. Aaviksoole järglase otsimiseks korraldati esimesed rektorivalimised juba 18. jaanuaril 2007, kuid need ebaõnnestusid, sest ükski kandidaat ei saanud nõutavat 150 häält, isegi mitte kolmandas voorus, kuhu pääses ainult [[Ene Ergma]] (sai 143 häält).<ref name="KesMisKus" /> Ametlik ameti üleandmistseremoonia toimus 3. juulil, mil Karis võttis rektori kohusetäitjalt [[Tõnu Lehtsaar]]elt üle ülikooli varad ja asjaajamise. Karis inaugureeriti Tartu Ülikooli [[aula]]s 31. augustil 2007. Rektori ametiraha andis talle üle [[Eesti president]] [[Toomas Hendrik Ilves]].<ref name="KesMisKus" /> 2010. aasta veebruaris nimetas [[Tšiili]] parasjagu TÜ rektorina töötava Karise oma [[aukonsul]]iks Eestis, et "lähendada Eesti ja Tšiili suhteid hariduse ja innovatsiooni alal".<ref name="nzqey" /> Karis oli ametis 2021. aasta oktoobrini, mil sellest loobus.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/7359868/karis-loobus-tsiili-aukonsuli-ametist |pealkiri=Karis loobus Tšiili aukonsuli ametist |aeg=12. oktoober 2021 |väljaanne=[[Postimees]]}}</ref> Teiseks ametiajaks Karis Tartu Ülikooli rektori ametisse ei kandideerinud.<ref name="HONk1" /> Tema töö sellel ametikohal lõppes 30. juunil 2012.<ref name="ETIS" /> == Riigkontrolöri ja ERM-i direktorina == 26. märtsil 2013 nimetas Riigikogu Karise [[riigikontrolör]]iks.<ref name="PM" /> Ta oli ametis 7. aprillini 2018. 2017. aasta oktoobris valiti Karis [[Eesti Rahva Muuseum]]i direktoriks.<ref name="n9f0Z" /> Ametikohale asus ta 9. aprillil 2018.<ref name="ETIS" /> 5. veebruaril 2020 valiti ERM-i direktorina töötav Karis ka Eesti Maaülikooli nõukogu esimeheks.<ref name="9gpLm" /> Ta lahkus ametikohalt 7. septembril 2021. == Presidendina == 31. augustil 2021 valiti Karis [[Eesti president|Eesti presidendiks]],<ref name="JBStY" /> ta asus ametisse 11. oktoobril.<ref name="pPtvZ" /> === Visiidid === {{Vaata|Alar Karise presidendivisiidid}} Presidendi esimesed välisvisiidid olid naaberriikidesse. Läti-visiidil kohtus ta 14. oktoobril 2021 [[Riia]]s parlamendi esimehe [[Ināra Mūrniece]]ga, külastas [[Kristjan Jaak Peterson]]i mälestuskivi ning tulevast [[Eesti suursaatkond Riias|Eesti suursaatkonna]] hoonet. === Avaliku arvamuse uuringud === Vahetult pärast Karise presidendiks saamist, 2021. aasta septembris, toetas teda [[Kantar Emor]]i küsitluses presidendina 68% küsitletutest (võrdluseks: [[Kersti Kaljulaid]] alustas 73%, [[Toomas Hendrik Ilves]] 71%, [[Arnold Rüütel]] 74%<ref name="EmorKaris2021" /> ja [[Lennart Meri]] 32% toetusega).<ref name="2017okt" /> Karist kui presidenti ei toetanud 11% ja oma arvamust ei osanud öelda 21% küsitletutest. Keskmisest suurem oli poolehoid üle 50-aastaste, eestlaste ning [[Reformierakond|Reformierakonna]], [[Erakond Isamaa|Isamaa]] ja [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] toetajate hulgas. Vastajaid, kes Karisele hinnangut ei osanud anda, oli keskmisest enam venelaste hulgas. Suhteliselt väiksem oli poolehoid Karisele Konservatiivse Rahvaerakonna toetajate hulgas.<ref name="EmorKaris2021" /> 2022. aasta jaanuaris ja aprillis Kantar Emori korraldatud Eesti poliitikute usaldamise teemalises küsitlustes kinnitas oma usaldust Alar Karise vastu vastavalt 58% ja 60% vastajatest. Sellega oli ta küsitlusse kaasatud poliitikute võrdluses kõige suurema usalduse pälvinud isik.<ref name="xlubq" /> [[Riigikantselei]] tellitud ning varem [[Turu-uuringute AS]]-i ja hiljem [[Kantar Emor]]i tehtud avaliku arvamuse seireuuringute raames on uuritud ka presidendi institutsiooni usaldatavust vastajate seas. Tulemused Karise ametiajal:<ref name="0qwHE" /> {| class="wikitable" style="text-align:center" | |Täielikult/pigem usaldab, % |Üldse/pigem ei usalda, % |- |2022 juuni |70 |20 |- |2022 detsember |70 |20 |- |2023 mai |72 |24 |- |2023 detsember |72 |21 |- |2024 juuni |69 |24 |- |2024 detsember |67 |27 |- |2025 juuni |67 |30 |- |2025 detsember |70 |22 |} == Kirjutisi == * [http://www.postimees.ee/?id=40594 Seebimullidest ja hingehoiust]. Postimees, 14. oktoober 2008 * [http://www.postimees.ee/?id=53304 (Eesti) ülikool ja (Eesti) ühiskond]. Postimees, 1. detsember 2008 * [https://epl.delfi.ee/arvamus/a?id=51158572 Kõrghariduskärpe külm hingus]. Eesti Päevaleht, 11. veebruar 2009 * [https://epl.delfi.ee/kultuur/a?id=51165128 Riik võiks anda kõrghariduse laenuks]. Eesti Päevaleht, 11. aprill 2009 * [https://epl.delfi.ee/kultuur/a?id=51181252 Kuhu lähed, Eesti ülikool?]. Eesti Päevaleht, 30. oktoober 2009 == Tunnustus == * 2007 – [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]] * 2008 – [[Belgia]] Kuningriigi [[Leopold II orden]] (komandör) * 2011 – [[Rootsi Kuningriigi Põhjatähe III klassi orden]] * 2012 – [[Ülikooli Sammas|Tartu Ülikooli autasu "Ülikooli Sammas"]]<ref name="xP6oS" /> * 2013 – [[Soome Lõvi Rüütelkonna komandöririst]] * 2019 – [[Läti]] [[Tunnustusrist]]i 3. klass (komandör)<ref name="vestnesis2019" /> * 2019 – [[Maaeluministeeriumi teenetemärk|Maaeluministeeriumi kuldne teenetemärk]] * 2021 – [[Riigivapi teenetemärgi kett]] * 2023 – [[Rootsi Seeravite (Serafimi) ordeni kett]] * 2023 – Läti Vabariigi [[Kolme Tähe orden]]i Suurrist ketiga<ref name="6BYTF" /> * 2024 – [[Ukraina]] [[Vürst Jaroslav Targa orden|Vürst Jaroslav Targa I järgu orden]] * 2025 – [[Itaalia Teeneteordeni Suure Risti Kett]] * 2025 – [[Valge Kotka orden (Poola)|Poola Valge Kotka orden]] * 2026 – [[Tšehhi Valge Lõvi orden]] * 2026 – [[Leedu]] [[Vytautas Suure teenetemärk]] * 2026 – [[Kaunas]]e [[Vytautas Suure ülikool]]i audoktor * 2026 – [[Pistriku ordeni suurrist (Island)|Islandi Pistriku ordeni suurrist]] == Isiklikku == Alar Karise isa oli fütopatoloog [[Harry Karis]].<ref name="EE14" /> Karise abikaasa [[Sirje Karis]] on olnud [[Eesti Ajaloomuuseum]]i direktor ja [[Tartu Linnamuuseum]]i direktor (2018–2022). Neil on täiskasvanud pojad Kristjan ja [[Martin Karis|Martin]] ning täiskasvanud tütar, bioloogiaõpetaja Kirstin Karis.<ref name="delfi_lugu" /><ref name="ViljaK" /><ref name="Nno4v" /><ref name="nro90" /><ref name="44Wu0" /> Karis mängis aastatel 1979–1989 tegutsenud kantriansamblis [[Rentaablus (ansambel)|Rentaablus]] [[viiul]]it.<ref name="Rentaablus" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="MHG_Alumni">{{cite web|url=https://miinaharma.ee/vilistlased/ |title=Vilistlased {{!}} 1976 aasta 11B klassi õpilaste nimekiri |publisher=[[Miina Härma Gümnaasium|MHG]] |date= |access-date=3. septembril 2021 |website=miinaharma.ee}}</ref> <ref name="KesMisKus">"[[Kes? Mis? Kus?]]" 2008, lk 153–154</ref> <ref name="PM">[http://www.postimees.ee/1181412/riigikogu-nimetas-alar-karise-uueks-riigikontroloriks/ Riigikogu nimetas täna rektorite nõukogu senise juhi Alar Karise uueks riigikontrolöriks]. Postimees online, 26. märts 2013</ref> <ref name="EE14">''Eesti entsüklopeedia 14'', lk. 142. Tallinn 2000. ISBN 9985-70-064-3</ref> <ref name="delfi_lugu">[http://www.delfi.ee/news/ev100/ev100peret/perekond-karise-lugu-meie-lapsed-kasvasid-peamiselt-ziguli-tagaistmel?id=80353890 Perekond Karise lugu: meie lapsed kasvasid peamiselt Žiguli tagaistmel]</ref> <ref name="ViljaK">{{Netiviide|autor=Vilja Kohler|url=https://tartu.postimees.ee/6401925/linnamuusemi-direktor-karis-voistleb-kull-erm-i-direktori-karisega-aga-mitte-raha-parast|pealkiri=Linnamuusemi direktor Karis võistleb küll ERM-i direktori Karisega, aga mitte raha pärast|väljaanne=Tartu Postimees|aeg=10.09.2018|vaadatud=}}</ref> <ref name="Rentaablus">{{Netiviide |url=https://menu.err.ee/1608323534/meenuta-ansamblit-rentaablus-koos-kantrimuusik-alar-karisega |pealkiri=Meenuta ansamblit Rentaablus koos kantrimuusik Alar Karisega |väljaanne=menu.err.ee |aeg=31.08.2021 |vaadatud=1.09.2021}}</ref> <ref name="vestnesis2019">Par Atzinības krusta piešķiršanu. Ordeņu kapitula paziņojums Nr.7, Rīgā 2019.gada 8.aprīlī. [https://www.vestnesis.lv/op/2019/72.8 Latvijas Vēstnesis, 10.04.2019., Nr. 72 (6411), oficiālās publikācijas Nr.: 2019/72.8]</ref> <ref name="2017okt">[https://www.postimees.ee/4282473/poolehoid-kaljulaidile-pusib-suur Poolehoid Kaljulaidile püsib suur]. [[Postimees]], 19.10.2017</ref> <ref name="ETIS">{{Netiviide |url=https://www.etis.ee/CV/Alar_Karis/est |pealkiri=CV: Alar Karis |väljaanne=[[Eesti Teadusinfosüsteem]] |vaadatud=5. augustil 2022}}</ref> <ref name="Visgenyx">[https://epl.delfi.ee/artikkel/50844800/ap-pool-miljonit-tartus-valmistatud-hiire-eest ÄP: Pool miljonit Tartus valmistatud hiire eest]. [[Eesti Päevaleht]], 11. oktoober 2000</ref> <ref name="EmorKaris2021">[https://www.kantaremor.ee/pressiteated/eesti-elanikud-on-alar-karise-suhtes-avatud-ja-toetavad/ Eesti elanikud on Alar Karise suhtes avatud ja toetavad]. [[Kantar Emor]], 23. september 2021</ref> <ref name="RSJPU">[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=universitas19991022.2.4&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Tartu Ülikoolist võrsub teadusettevõtlus]. [[Universitas Tartuensis]], nr 34, 22. oktoober 1999</ref> <ref name="HONk1">[https://www.err.ee/367229/alar-karis-ei-kandideeri-teiseks-ametiajaks-tu-rektori-kohale Alar Karis ei kandideeri teiseks ametiajaks TÜ rektori kohale]. [[ERR]], 19. märts 2012</ref> <ref name="nzqey">[https://epl.delfi.ee/artikkel/51192369/tartu-ulikooli-rektor-alar-karis-nimetati-tsiili-aukonsuliks Tartu ülikooli rektor Alar Karis nimetati Tšiili aukonsuliks]. [[Eesti Päevaleht]], 25. veebruar 2010</ref> <ref name="n9f0Z">[https://www.err.ee/639066/eesti-rahva-muuseumi-direktoriks-sai-alar-karis Eesti Rahva Muuseumi direktoriks sai Alar Karis]. [[ERR]], 27. oktoober 2017</ref> <ref name="9gpLm">[https://web.archive.org/web/20220809171647/https://www.emu.ee/ylikoolist/uudised/pressiteated/uudis/2020/02/06/maaulikooli-noukogu-juhiks-sai-alar-karis Maaülikooli nõukogu juhiks sai Alar Karis]. [[Eesti Maaülikool]]i pressiteade, 6. veebruar 2020</ref> <ref name="JBStY">[https://www.err.ee/1608323150/riigikogu-valis-alar-karise-eesti-jargmiseks-presidendiks Riigikogu valis Alar Karise Eesti järgmiseks presidendiks]. [[ERR]], 31. august 2021</ref> <ref name="pPtvZ">[https://www.err.ee/1608366315/galerii-ja-video-kaljulaid-andis-presidendiameti-karisele-ule Galerii ja video: Kaljulaid andis presidendiameti Karisele üle]. [[ERR]], 11. oktoober 2021.</ref> <ref name="xlubq">[https://www.kantaremor.ee/pressiteated/eesti-elanikud-usaldavad-koige-enam-alar-karist/ Eesti elanikud usaldavad kõige enam Alar Karist]. [[Kantar Emor]], 27. aprill 2022</ref> <ref name="sFVp5">[https://web.archive.org/web/20221003012441/https://kaitseministeerium.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/avalik_arvamus_ja_riigikaitse_mai_2022.pdf Avalik arvamus riigikaitsest. 2022]. Tellija: [[Kaitseministeerium]], läbiviija: Eesti Uuringukeskus OÜ]], mai 2022</ref> <ref name="0qwHE">[https://riigikantselei.ee/uuringud?view_instance=0&current_page=1 Avaliku arvamuse uuringud]. [[Riigikantselei]]</ref> <ref name="xP6oS">{{Netiviide |pealkiri=Ülikooli Sammas |url=https://ut.ee/et/sisu/ulikooli-sammas |vaadatud=11. oktoobril 2025 |väljaanne=Tartu Ülikool}}</ref> <ref name="Nno4v">[https://www.geni.com/people/Kirstin-Karis/6000000178205911839 Kirstin Karis], Geni.com (vaadatud 02.08.2024)</ref> <ref name="nro90">[https://miinaharma.ee/roosa-raadio-kulaliseks-on-kirstin-karis/ "Roosa Raadio külaliseks on Kirstin Karis"], Miina Härma Gümnaasium, 02.03.2021 (vaadatud 02.08.2024)</ref> <ref name="44Wu0">[[Sirje Pärismaa]], [https://opleht.ee/2019/11/tunniks-leiab-ponevat-ainest-nii-internetist-kui-turult/ "Tunniks leiab põnevat ainest nii internetist kui turult"], [[Õpetajate Leht]], 15.11.2019 (vaadatud 02.08.2024)</ref> <ref name="1sBSH">{{Netiviide |pealkiri=Alar Karis CV, ETIS |url=https://www.etis.ee/CV/Alar_Karis/eng/ |vaadatud=2026-02-18 |väljaanne=www.etis.ee}}</ref> <ref name="GvoS5">{{Netiviide |pealkiri=Alar Karis kaitses teaduskraadi Minskis. Ametlikest eestikeelsetest elulugudest seda fakti ei leia |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120436853/alar-karis-kaitses-teaduskraadi-minskis-ametlikest-eestikeelsetest-elulugudest-seda-fakti-ei-leia |vaadatud=2026-02-18 |väljaanne=Delfi}}</ref> <ref name="6BYTF">[https://president.ee/et/teenetemargid/valisriigi-antud-teenetemargid/54863-alar-karis Välisriigi antud teenetemärk]</ref> }} == Välislingid == {{Commonskat|Alar Karis}} {{vikitsitaat}} * [https://www.president.ee/ Vabariigi presidendi koduleht] * {{ETIS}} * Indrek Rohtmets. [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:292216/262305/page/15 Doktor Karis ühendab rohelist ja valget bioloogiat] (intervjuu). [[Horisont (ajakiri)|Horisont]], nr 1/ 2000, lk 13–17 * Alar Karis saates "[[Kukul külas]]", 1. juuni 2003, [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2003-06-01_13-05.wma 1. osa, WMA fail], [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2003-06-01_14-05.wma 2. osa, WMA fail] * [[Mirko Ojakivi]]. [https://www.delfi.ee/news/paevauudised/a?id=20151652 Tartu ülikool kaalub vähendada tudengite arvu 10 000 võrra]. Eesti Päevaleht, 21. oktoober 2008 * Marju Himma. [http://tartu.postimees.ee/031108/tartu_postimees/arvamus/343836.php Alar Karis: kutsume kokku parimad ja anname parimat haridust]. Tartu Postimees, 3. november 2008 * Mirko Ojakivi. [https://www.delfi.ee/artikkel/51176713/ "Rektor Alar Karis: Tartu ülikool peab tulevikus suuremaga liituma"]. Eesti Päevaleht, 1. september 2009 * Kairit Tsäro-Mirme. [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/94633175/kodust-putku-pannud-isa-rahamasinast-band-ja-teistele-vastumeelne-kurameerimine-opetaja-konkurent-ja-sobrad-kirjeldavad-alar-karise-elu "Kodust putku pannud isa, rahamasinast bänd ja teistele vastumeelne kurameerimine: õpetaja, konkurent ja sõbrad kirjeldavad Alar Karise elu"]. kroonika.delfi.ee, 24. september 2021 * [https://www.postimees.ee/7395499/president-karis-tegi-avalduse-valgevene-poliitvangide-ja-represseeritute-toetuseks President Karis tegi avalduse Valgevene poliitvangide ja represseeritute toetuseks] Postimees, 27. november 2021 * [https://www.err.ee/1608418001/alar-karis-valiseestlased-on-mojukas-osa-eestist Alar Karis: väliseestlased on mõjukas osa Eestist] ERR, 27. november 2021 {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev= [[Henn Elmet]] | nimi=Eesti Maaülikooli rektor | aeg=2003–2007 | järgnev=[[Mait Klaassen]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev= [[Tõnu Lehtsaar]] (kohusetäitja) | nimi=Tartu Ülikooli rektor | aeg=2007–2012 | järgnev=[[Volli Kalm]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev= [[Mihkel Oviir]] | nimi=[[Riigikontrolör]] | aeg=2013–2018 | järgnev=[[Janar Holm]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev= [[Tõnis Lukas]] | nimi=Eesti Rahva Muuseumi direktor | aeg=2018–2021 | järgnev=[[Kertu Saks]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev= [[Kersti Kaljulaid]] | nimi=[[Eesti president]] | aeg=astus ametisse 11. oktoobril 2021 | järgnev=valitakse 2026}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Karis, Alar}} [[Kategooria:Eesti bioloogid]] [[Kategooria:Eesti presidendid]] [[Kategooria:Miina Härma Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Maaülikooli veterinaariateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna professorid]] [[Kategooria:Eesti Maaülikooli rektorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli rektorid]] [[Kategooria:Eesti Rahva Muuseumi direktorid]] [[Kategooria:Eesti riigikontrolörid]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Riigivapi ketiklassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Kolme Tähe ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1958]] bcqv2fjhwclwymfu2qgugwp4t3o7emn Belgia grand prix 0 70393 7228476 6679706 2026-09-04T10:30:43Z Taurus404 80079 /* Belgia grand prix{{'}} võitjad läbi ajaloo */ 7228476 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} {{PEALKIRI:Belgia ''grand prix''}} '''Belgia ''grand prix''''' on [[Vormel-1]] MM-sarja üks etappidest, mis toimub [[Belgia]]s. == Belgia ''grand prix''{{'}} võitjad läbi ajaloo == * 1950 Juan Manuel Fangio Alfa Romeo 2:47:26 * 1951 Nino Farina Alfa Romeo 2:45:66.2 * 1952 Alberto Ascari Ferrari 3:03:46.3 * 1953 Alberto Ascari Ferrari 2:48:30.3 * 1954 Juan Manuel Fangio Maserati 2:44:42.4 * 1955 Juan Manuel Fangio Mercedes 2:39:29.0 * 1956 Peter Collins Ferrari 2:40:00.3 * 1958 Tony Brooks [[Vanwall]] 1:37:06.3 * 1960 Jack Brabham Cooper 2:21:37.3 * 1961 Phil Hill Ferrari 2:03:03.8 * 1962 Jim Clark Lotus 2:07:32.3 * 1963 Jim Clark Lotus 2:27:47.6 * 1964 Jim Clark Lotus 2:06:40.5 * 1965 Jim Clark Lotus 2:23:34.8 * 1966 John Surtees Ferrari 2:09:11.3 * 1967 Dan Gurney Eagle 1:40:49.4 * 1968 Bruce McLaren McLaren 1:40:02.1 * 1970 Pedro Rodriguez BRM 1:38:09.9 * 1972 Emerson Fittipaldi Lotus 1:44:06.7 * 1973 Jackie Stewart Tyrrell 1:42:13.43 * 1974 Emerson Fittipaldi McLaren 1:44:20.57 * 1975 Niki Lauda Ferrari 1:43:53.98 * 1976 Niki Lauda Ferrari 1:42:53.23 * 1977 Gunnar Nilsson Lotus 1:55:05.71 * 1978 Mario Andretti Lotus 1:39:52.02 * 1979 Jody Scheckter Ferrari 1:39:59.53 * 1980 Didier Pironi Ligier 1:38:46.51 * 1981 Carlos Reutemann Williams 1:16:31.61 * 1982 John Watson McLaren 1:35:41.995 * 1983 Alain Prost Renault 1:27:11.502 * 1984 Michele Alboreto Ferrari 1:36:32.048 * 1985 Ayrton Senna Lotus 1:34:19.893 * 1986 Nigel Mansell Williams 1:27:57.925 * 1987 Alain Prost McLaren 1:27:03.217 * 1988 Ayrton Senna McLaren 1:28:00.549 * 1989 Ayrton Senna McLaren 1:40:54.196 * 1990 Ayrton Senna McLaren 1:26:31.997 * 1991 Ayrton Senna McLaren 1:27:17.669 * 1992 Michael Schumacher Benetton 1:36:10.721 * 1993 Damon Hill Williams 1:24:32.124 * 1994 Michael Schumacher (Damon Hill) Benetton 1:28:33.508 * 1995 Michael Schumacher Benetton 1:36:47.875 * 1996 Michael Schumacher Ferrari 1:28:15.125 * 1997 Michael Schumacher Ferrari 1:33:46.717 * 1998 Damon Hill Jordan 1:43:47.407 * 1999 David Coulthard McLaren 1:25:43.057 * 2000 Mika Hakkinen McLaren 1:28:14.494 * 2001 Michael Schumacher Ferrari 1:08:05.002 * 2002 Michael Schumacher Ferrari 1:21:20.634 * 2004 [[Kimi Räikkönen]] McLaren 1:32:35.274 * 2005 Kimi Räikkönen McLaren 1:30:01.295 * 2006 ei toimunud * 2007 Kimi Räikkönen, [[Scuderia Ferrari|Ferrari]] * 2008 [[Felipe Massa]], Ferrari * [[2009. aasta Belgia grand prix|2009]] Kimi Räikkönen, Ferrari * [[2020. aasta Belgia grand prix|2020]] [[Lewis Hamilton]], [[Mercedes-Benz Vormel 1-s|Mercedes]] * [[2021. aasta Belgia grand prix|2021]] [[Max Verstappen]], [[Red Bull Racing]] * [[2022. aasta Belgia grand prix|2022]] Max Verstappen, Red Bull Racing * [[2023. aasta Belgia grand prix|2023]] Max Verstappen, Red Bull Racing {{koord |NS=50.43711111 |EW=5.96858333 |type=landmark |region=BE-WLG}} [[Kategooria:Vormel 1 etapid]] 84xa33992onycqlta1h7cdu78lxupkm Ea Jansen 0 70523 7228333 7014679 2026-09-03T22:57:25Z Jaakko pulassa 236829 Link 7228333 wikitext text/x-wiki '''Ea Jansen''' ([[14. november]] [[1921]] – [[20. aprill]] [[2005]]) oli [[eesti]] ajaloolane. Ta lõpetas 1941. aastal [[Tallinna 9. Keskkool]]i. Aastatel 1942–1949 õppis ta [[Tartu Ülikool]]is / [[Tartu Ülikool|Tartu Riiklikus Ülikoolis]] ning lõpetas selle ajaloo alal. 1949. aastast töötas [[Eesti Teaduste Akadeemia]] [[Ajaloo Instituut|Ajaloo Instituudis]], kus kaitses 1954. aastal teaduste kandidaadi ja 1968. aastal doktoritöö ning sai vastavad kraadid. Ta töötas Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudis teadurina (1949–1968 ja 1988–1998), teadusdirektorina (1968–1978) ja sektorijuhatajana (1978–1988). ==Teadustöö== Ta tegeles peamiselt [[Ärkamisaeg|eesti rahvusliku ärkamisaja]], eriti [[Carl Robert Jakobson]]i tegevuse uurimisega. [[1990. aastad|1990. aastatest]] kuni surmani oli ta üks aktiivsemaid Eesti ajalookirjutuse hetkeseisu ja tuleviku üle polemiseerijaid. ===Teoseid=== *"Carl Robert Jakobson". Kaasautor [[Rudolf Põldmäe]]. Lühimonograafia, sari "[[Eesti kirjamehi]]". [[Eesti Raamat]]. Tallinn 1968 *"C. R. Jakobsoni "Sakala"". [[Eesti Raamat]]. Tallinn 1971 *"Rahva kultuurielust minevikus ja tänapäeval". Kaasautor [[Aili Aarelaid]]. Eesti Raamat. Tallinn 1982, 96 lk *"Carl Robert Jakobson muutuvas ajas". Eesti Raamat. Tallinn 1987 *"Vaateid eesti rahvusluse sünniaegadesse". Artiklikogu. [[Ilmamaa]]. Tartu 2004 *"Eestlane muutuvas ajas. Seisuseühiskonnast kodanikuühiskonnani". [[Eesti Ajalooarhiiv]]. Tartu 2007, 554 lk ==Tunnustus== *1977 – [[Nõukogude Eesti preemia]] *1987 – [[Eesti NSV teeneline teadlane]] *2002 – [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]] ==Isiklikku== Tema isa oli kunstnik [[August Jansen]] ja ema oli ajakirjanik, [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] liige [[Helmi Jansen]]. Tema abikaasa oli [[Heldur Palli]] ja poeg on õigeusu preester [[Mattias Palli|Mattias (Madis) Palli]]. ==Kirjandus== *[[Marika Mikli]]. "Vestlus Ea Janseniga". // [[Vikerkaar (ajakiri)|Vikerkaar]] [[1995]], nr 5/6, lk 153–162 *Ea Jansen, "Sünniaasta 1921" (autobiograafia) – koguteoses "Eesti rahva elulood", I köide, [[Tänapäev]], Tallinn [[2000]], lk 224–238 *[[Väino Sirk]], [http://rahvusarhiiv.ra.ee/public/TUNA/Artiklid_Biblio/SirkVaino_Ea_Janseni_TUNA2005_2.pdf "Ea Janseni mälestuseks"] [[Tuna]] [[2005]], nr 2, lk 149–150 *[[Ants Viires]], "Ühe tulemusrikka elu mälestuseks". [[Keel ja Kirjandus]] 2005, nr 6, lk 512–514 *[[Mart Laar]], "Ea Janseni pärandus" (raamatu "Vaateid eesti rahvusluse sünniaegadesse" arvustus). Keel ja Kirjandus [[2006]], nr 2, lk 157–159 *[[Andres Andresen]], raamatu "Kultuur ja rahvas. Mälestusteos Ea Jansenile. Koostanud Inna Põltsam-Jürjo ja Jüri Kivimäe (Tartu: Rahvusarhiiv, 2021)" arvustus. [[Ajalooline Ajakiri]] [[2022]], nr 4, lk 331–336 [https://ojs.utlib.ee/index.php/EAA/article/view/23344/17747] ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} *{{ISIK|932}} *[https://epl.delfi.ee/artikkel/51008959 "Meie seast lahkus ajaloodoktor Ea Jansen"]. Eesti Päevaleht, 25. aprill 2005 *[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=85396 Haud Tallinna Metsakalmistul] {{JÄRJESTA:Jansen, Ea}} [[Kategooria:Eesti ajaloolased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised teadlased]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1921]] [[Kategooria:Surnud 2005]] pnjsusuyhqgrrqenowh1qaqxqmdvryn Enn Tarvel 0 70524 7228372 6848815 2026-09-04T06:17:56Z Kuriuss 38125 7228372 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2024|kuu=märts}} {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=september}} [[Pilt: EnnTarvel.JPG|pisi|Enn Tarvel [[Õpetatud Eesti Selts]]is ettekannet pidamas (2010)]] '''Enn Tarvel''' ([[1939]]. aastani '''Enn Treiberg'''; [[31. juuli]]l [[1932]] [[Metsiku]] küla – [[22. september]] [[2021]])<ref>[https://www.err.ee/1608348464/suri-ajaloolane-enn-tarvel Suri ajaloolane Enn Tarvel], ERR, 23 september 2021.</ref> oli eesti ajaloolane. == Elulugu == Tarvel sündis ja kasvas üles Virumaal Metsiku külas. Ta õppis [[Annikvere (Haljala)|Annikvere]] seitsmeklassilises koolis ning Rakvere Eesti Keskkoolis (hiljem Rakvere I keskkool), mille lõpetas [[1950]]. aastal hõbemedaliga. Seejärel õppis [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] ajaloo-keeleteaduskonnas ning lõpetas ülikooli [[1955]]. aastal ajaloolasena üldajaloo erialal, tema lõputöö käsitles [[Inglismaa]] ajalugu. 1955. aastast töötas ta Tartus Rajoonidevahelises Koduloomuuseumis ning pidas loenguid ka Tartu Riiklikus Ülikoolis.<ref name="Seppel">[[Marten Seppel]], "Enn Tarveli sammust ja rammust." ''Sõnasse püütud minevik: in honorem Enn Tarvel''. Tallinn: Argo, [[2009]], lk 11–28.</ref> [[1957]]. aastal astus ta aspirantuuri [[Tallinn]]as ja kaitses [[1961]]. aastal ajalookandidaadi väitekirja Poola-aegse Eesti talurahva ja riigimõisate vaheliste suhete teemal, kuid käsitles laiemalt kogu [[Poola aeg]]a Eestis [[16. sajand|16.]]–[[17. sajand]]il. Kandidaaditöö<ref>Herbert Ligi, [https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1967-4-426-430_20240507144112.pdf?v=a57b8491d1d8 Väljapaistev uurimus Poola aja agraarprobleemidest], , Eesti Teaduste Akadeemia Toimetised. Ühiskonnateadused. Köide XVI, 1967, nr 4, lk 426–430</ref> venekeelne tõlge ilmus eraldi raamatuna [[1965]]. aastal (tiitellehe järgi [[1964]]. aastal).<ref name="Seppel" /><ref>[https://www.ester.ee/record=b1365640*est Энн Тарвел. ''Фольварк, пан и подданный : аграрные отношения в польских владениях на территории Южной Эстонии в конце XVI - начале XVII в.'' Таллин : Академия наук Эстонской ССР, 1964]</ref> [[1960]]. aastast töötas Tarvel [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut|Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudis]]i, kus oli [[1968]]. aastani nooremteadur ja [[1977]]. aastani vanemteadur. [[1962]]. aastal asus ta kirjutama doktoritööd talurahva maksustuse ja maakasutuse teemal, mille ta kaitses [[1971]]. aastal. Doktoritöö ilmus raamatuna [[1972]]. aastal pealkirjaga "Adramaa: Eesti talurahva maakasutuse ja maksustuse alused 13.–19. sajandil".<ref>[https://www.ester.ee/record=b1167070*est Kirje ESTER-is]</ref> Aastatel [[1978]]–[[1993]] oli Tarvel Ajaloo Instituudi feodalismiperioodi ajaloo sektori juhataja<ref>[[Ea Jansen]], Raimo Pullat, [https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1987-3-286-305_20240418161128.pdf?v=a57b8491d1d8 40 aastat Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituuti], [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised]]. Ühiskonnateaduste seeria. Köide 36, 1987, nr. 3, lk 293</ref>. Ajaloo Instituudis töötades oli ta mitme ajaloolase, teiste seas [[Küllike Kaplinski]], [[Maia Madar]]i, [[Raivo Palmaru]], [[Teet Veispak]]i, [[Priit Raudkivi (ajaloolane)|Priit Raudkivi]] ja [[Jüri Kivimäe]] juhendaja.{{lisa viide}} [[1983]]–[[1993]] oli Tarvel majandusajaloo õppejõud [[Tallinna Polütehniline Instituut|Tallinna Polütehnilises Instituudis]]. [[1988]]. aastal sai Tarvel professoriks. Aastatel [[1992]]–[[1993]] oli Tarvel professor ka [[Sisekaitseakadeemia]]s. Külalisõppejõuna pidas Tarvel [[1980. aastad|1980.]]–[[1990. aastad|1990. aastail]] loenguid ka [[Helsingi Ülikool|Helsingi]], [[Turu Ülikool|Turu]], [[Toronto Ülikool|Toronto]] ja [[Läti Ülikool]]is; [[1998]]. aastal ka [[Concordia Rahvusvaheline Ülikool Eestis|Concordia Rahvusvahelises Ülikoolis Eestis]]. [[1993]]–[[1997]] oli Tarvel aga Baltimaade ajaloo professor [[Stockholmi Ülikool]]is.<ref name="Seppel" /> == Teadustegevus == Tarvel uuris [[Eesti ajalugu|Eesti ajaloo]] teemasid [[muinasaeg|muinasajast]] tänapäevani. Tema peamised uurimisvaldkonnad olid [[poliitiline ajalugu]], [[agraarajalugu]] ja [[kohalugu]]. Tarveli teadustegevuses oli oluline osa [[Vana-Liivimaa]]d käsitlevate keskaegsete kroonikate tõlkimisel, toimetamisel ja kommenteerimisel. Muu hulgas oli ta [[1982]]. aastal ilmunud [[Richard Kleis]]i tõlgitud [[Henriku Liivimaa kroonika]] eestikeelse tõlke teaduslik toimetaja ja kommenteerija (teos on ilmunud Tarveli täiendatud kommentaaridega veel [[1993]]., [[2005]]. ja [[2013]]. aastal; viimane ilmus muutmata kujul veel ka [[2018]]. aastal).<ref>[https://www.ester.ee/record=b1159353*est Henriku Liivimaa kroonika 1982. aasta versioon]; [https://www.ester.ee/record=b1050768*est 1993. aasta versioon]; [https://www.ester.ee/record=b2035674*est 2005. aasta versioon]; [https://www.ester.ee/record=b2929307*est 2013. ja 2018. aasta versioon]</ref> Samuti oli ta [[Liivimaa vanem riimkroonika|Liivimaa vanema riimkroonika]] ja [[Dionysius Fabriciuse kroonika]] eestikeelsete tõlgete toimetaja ja kommenteerija. [[1983]]. aastal ilmus tema sulest monograafia "Lahemaa ajalugu" ning 2018. aastal Eesti ajaloo üldkäsitlus "Eesti rahva lugu". Tarvel on ka üldkäsitluste "Eesti talurahva ajalugu" ([[1992]]) ja "Eesti ajalugu III" (2013) üks autoreid. Tarvel uuris ka [[Nõukogude okupatsioon Eestis|Nõukogude okupatsiooni Eestis]] ning eriti selle [[repressioonid|repressioone]].<ref name="Seppel" /> Tarvel osales [[1960. aastad|1960. aastaist]] ka entsüklopeediate koostamisel ja toimetamisel; viimati "[[TEA entsüklopeedia]]" juures.<ref name="Seppel" /> ==Seisukohti== Ta suhtus enda sõnul sallimatult kristlikku kirikusse ning euroopalikku lähenemisse regionaalajaloole ja rahvuslikkusele.<ref>[http://kultuur.postimees.ee/4197349/ei-maksa-arvata-et-vanus-kedagi-targaks-teeb Ei maksa arvata, et vanus kedagi targaks teeb], Postimees, 1. august 2017</ref> ==Tunnustus== *1991 – [[Balti Ajaloo Komisjon]]i kirjavahetajaliige *1994 – [[Rootsi Kuninglik Gustav Adolfi Akadeemia|Rootsi Kuningliku Gustav Adolfi Akadeemia]] välisliige *1995 – [[Läti Teaduste Akadeemia]] välisliige *2001 – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe III klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|3458}}</ref> *2009 – [[Õpetatud Eesti Selts]]i auliige *2014 – [[Eesti Vabariigi teaduspreemia]] *2017 – [[Eesti Rahvuskultuuri Fondi eristipendium]] ==Isiklikku== Tarvel oli üliõpilasseltsi [[EYS Veljesto]] liige.<ref name="Seppel" /> Tema onu oli ajaloolane [[Peeter Tarvel]]. ==Teoseid ja publikatsioone== *[https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1960-1-52-63%2020240503171148.pdf Võbraanetsitest Tartu staarostkonnas], [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised]] Ühiskonnateaduste seeria, 9 kd, 1960, nr 1. lk 52–63 * [https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1960-3-292-304_20240430125332.pdf Estica vanade aktide arhiivis Varssavis], Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised Ühiskonnateaduste seeria, 9 kd, 1960 nr 3 *[https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1960-4-385-403_20240430125933.pdf Riigimõisate majanduslikust arengust Lõuna-Eestis XVI sajandil lõpul ja XVII sajandi algul], Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised, 9 köide. Ühiskonnateaduste seeria 1960 nr 4 *[https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1962-3-258-270_20240430141510.pdf?v=a57b8491d1d8 Veel kord Sigismund Augusti privileegi autentsusest], Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised, 11 köide. Ühiskonnateaduste seeria 1962 nr 3, lk 258–270 *[https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1965-1-49-71_20240503142956.pdf?v=a57b8491d1d8 Jooni eesti talurahva maakasutuse ja feodaalkoormistega maksustamise alustest XVI sajandil ja XVII sajandi algul], Eesti NSV Teaduste Akadeemia toimetised. 15 köide. Ühiskonnateaduste seeria. Köide 14, 1965 nr 1, lk 49–71 *[https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1966-1-27-43_20240503155723.pdf Adramaad XIII sajandil], Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised. 15 köide. Ühiskonnateaduste seeria 1966 nr 1, lk 27–43 *kandidaaditöö „Fol´vark, pan i poddannyj“, 1967 *"Eestit hispaania munga geograafilises kirjelduses XIV sajandist". Keel ja Kirjandus, 1967, nr 12, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:193396/142706/page/21 lk 723]-724 *"[[Sakala]] ja [[Ugandi]] kihelkonnad". Keel ja Kirjandus, 1968, nr 9, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:194536/142857/page/33 lk 543]-550 *"Sakala ja Ugandi kihelkonnad (2)". Keel ja Kirjandus, 1968, nr 10, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:194537/142858/page/12 lk 586]-596 *''Stosunek prawno- państwowy Inflant do Rzeczypospolitej oraz ich ustrój ad ministracyjny w l. 1561–1621'', „Zapiski. Historyczne” 1969, t. XXXIV * [https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1971-1-46-63_20240510153859.pdf Revisjoniadramaa XVII-XVIII sajandil], Eesti NSV Teaduste Akadeemia toimetised 20. köide. Ühiskonnateadused 1971 nr 3 *''[[Läänemaa]] seitse kihelkonda''. Keel ja Kirjandus, 1971, nr 5, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:194681/142865/page/38 lk 292]-298 *''Gymnasium Derpatense 1583–1625''. Keel ja Kirjandus, 1971, nr 11, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:194687/142873/page/35 lk 673]-677 *[https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1972-2-152-162_20240515135255.pdf?v=a57b8491d1d8 Estonica't Poola arhiivides ja raamatukogudes]. [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised]]. Ühiskonnateaduste seeria. Köide 21, 1972, nr. 2, lk 152–162 *''Adramaa: Eesti talurahva maakasutuse ja maksustuse alused 13.–19. sajandil''. [[Tallinn]]: Eesti Raamat, [[1972]] *''Koguva vabaduskiri''. Keel ja Kirjandus, 1972, nr 2, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:193435/142731/page/51 lk 109]-112 *Trade and agrarian development in the Baltic provinces 15th-19th centuries. Autor(id): [[Vassili Dorošenko]], [[Juhan Kahk]], [[Herbert Ligi]], [[Helmut Piirimäe]], Enn Tarvel. Kirjastus: [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia]], 1974, 19 lk *"Kas Otšela tšuudid olid Koivalinna eestlased". Keel ja Kirjandus, 1975, nr 10, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:193472/142759/page/41 lk 549]–552. *"Eesti toponüüme skandinaavia ruunikirjades". Keel ja Kirjandus, 1978, nr 10, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:194712/142894/page/43 lk 613]-615 *"Järvamaa alguloost". Keel ja Kirjandus, 1979, 1, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:193496/142779/page/35 lk 31]–35 *''Henriku Liivimaa kroonika = Heinrici Chronicon Livoniae''. Eessõna ja kommentaaride autor, tõlkinud [[Richard Kleis]]. Tallinn, [[1982]], 2. trükk [[1993]], 3. trükk [[2005]] (viimases kahes trükis puudub ladinakeelne tekstiosa) *''Lahemaa ajalugu''. Tallinn: Eesti Raamat, [[1983]]; kordustrükk [[1993]], Tallinn: Huma *''Eesti talurahva ajalugu''. 1. Tegevtoimetaja (peatoimetaja Juhan Kahk). Tallinn: Olion, [[1992]] *''An economic history of the Baltic countries''. [[Stockholm]]: Department of Baltic Studies at Stockholm University, [[1997]]; koos [[Juhan Kahk]]iga *''Liivimaa vanem riimkroonika''. Teaduslik toimetaja. Tõlkinud ja kommenteerinud [[Urmas Eelmäe]]. Tallinn, [[2003]] *''Documents on the Soviet military occupation of Estonia in 1940''. Tallinn, Estonian Academy Publishers, [[2006]]; koos [[Tõnu Tannberg]]iga *''Dionysius Fabriciuse, Viljandi kiriku praosti Liivimaa ajaloo lühiülevaade neljas osas aastast tuhat ükssada viiskümmend kaheksa kuni aastani 1610 = Dionysii Fabricii, Praepositi pontificii Felinensis, Livonicae historiae compendiosa series in quatuor digesta partes ab anno millesimo centesimo quinquagesimo octavo usque ad annum MDCX''. Eessõna ja kommentaaride autor ning üks teadustoimetajaid. Tõlkinud [[Jaan Unt]], toimetanud [[Kai Tafenau]]. Tartu, [[2010]] *''Eesti ajalugu III. Vene-Liivimaa sõjast Põhjasõjani''. Kaasautor koos [[Enn Küng]]i, [[Margus Laidre]], [[Ivar Leimus]]e, [[Aivar Põldvee]], [[Anti Selart]]i, [[Marten Seppel]]i, [[Kai Tafenau]] ja [[Ülle Tarkiainen|Ülle Tarkiaisega]]. Tartu: Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut, [[2013]] *''Ajalookimbatused''. Toimetanud Marten Seppel ja [[Urmas Tõnisson]]. Eesti mõttelugu 109. [[Tartu]]: Ilmamaa, [[2013]] *''Eesti rahva lugu''. Tallinn: Varrak, [[2018]] *''Valge kotka tiiva all. Poola võim eestlaste maal 16.–17. sajandil''. Toimetanud [[Eha Kõrge]], Kirjastus [[Varrak (kirjastus)|Varrak]], 2024, 336 lk, ISBN 9789985359563 ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} *{{ETIS}} *[[Piret Lotman]], [http://www.ra.ee/public/TUNA/Artiklid/2001/1/2001-1-Piret_Lotman_lk84-94.pdf "Mõned küsimused ajaloodoktor Enn Tarvelile"] – [[Tuna]] [[2001]], nr 1, lk 84–94 *[http://www.postimees.ee/300707/esileht/siseuudised/274561.php Enn Tarvel: ajaloolane on ka futuroloog], [[Ingvar Bärenklau]] intervjuu ajalehes [[Postimees]], 30. juuli 2007 *[http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=9082:hommage-universaalsusele&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3260 Hommage universaalsusele] [[Enn Soosaar]]e arvustus Enn Tarveli pühendusteosele "Sõnadesse püütud minevik". [[Sirp (ajaleht)|Sirp]], [[30. juuli]] [[2009]] *[[Marten Seppel]], [http://www.sirp.ee/?issue=3260 Teadlane olemine või mitteolemise pärast ei tasu kompleksides põdeda], Marten Seppeli intervjuu kultuurilehes Sirp, 30. juuli 2009 *[http://www.postimees.ee/2695490/teaduse-elutoopreemiad-saavad-ain-heinaru-ja-enn-tarvel Teaduse elutööpreemiad saavad Ain Heinaru ja Enn Tarvel] Postimees, 13. veebruar 2014 *[[Marek Tamm]], [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=21019:enn-tarvel--homo-historicus&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3478 Enn Tarvel – homo historicus], Sirp, 27. veebruar 2014 *[[Alvar Loog]], [http://kultuur.postimees.ee/4197349/ei-maksa-arvata-et-vanus-kedagi-targaks-teeb "Ei maksa arvata, et vanus kedagi targaks teeb"] Intervjuu Enn Tarveliga, Postimees, 1. august 2017 *[https://kultuur.err.ee/683184/err-ee-video-marek-tamm-vestles-enn-tarveliga ERR.ee video: Marek Tamm vestles Enn Tarveliga], [[Eesti Televisioon]], 15. veebruar 2018 *[https://kultuur.err.ee/1608349523/marek-tamm-enn-tarvel-oli-vorratu-ent-noudlik-vestluspartner Marek Tamm: Enn Tarvel oli võrratu, ent nõudlik vestluspartner], ERR, 24. september 2021 *[[Alar Maas]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/ajaloolasena-aja-voolus/ Ajaloolasena aja voolus], Sirp, 5. november 2021 {{JÄRJESTA: Tarvel, Enn}} [[Kategooria:Eesti ajaloolased]] [[Kategooria:Medievistid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:EYS Veljesto liikmed]] [[Kategooria:Õpetatud Eesti Seltsi auliikmed]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1932]] [[Kategooria:Surnud 2021]] kbikjxkret3b1x1hotkj2wfuwywiq16 Näpi 0 76225 7228479 6420614 2026-09-04T10:31:35Z ~2026-40468-21 233810 kaasajastamine 7228479 wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | nimi = Näpi | pindala = | elanikke = | maakond = Lääne-Viru }} '''Näpi''' on [[alevik]] [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Virumaal]] [[Rakvere vald|Rakvere vallas]] [[Rakvere]]st kirdes. Enne [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i 2017. aastal kuulus alevik [[Sõmeru vald]]a. Näpi nimetati alevikuks 2007. aastal. Seal asub [[Top Marine OÜ]] ja Koch OÜ tootmine. Alevikus asub osaühing Puidukoda höövlitööstus (end [[Stora Enso]] Näpi saeveski).<ref>[https://www.err.ee/1609007912/stora-enso-sulgeb-napi-saeveski-laane-virumaal-100-inimest-kaotab-too "Stora Enso sulgeb Näpi saeveski Lääne-Virumaal, 100 inimest kaotab töö"] ERR, 15. juuni 2023</ref> Alevikku läbivad [[Tallinna–Narva raudtee]] ja [[Rakvere–Kunda raudteelõik]]. == Viited == {{viited}} {{Rakvere vald}} [[Kategooria:Eesti alevikud]] [[Kategooria:Rakvere vald]] cyjx5xdx0n511wd16wfk0lhwkpzma7t Salme küla 0 92746 7228250 7223423 2026-09-03T16:34:29Z ~2026-46735-33 236312 Elvi Vaarmann 7228250 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Salme | hääldus = | omakeelne_nimi_1 = abhaasi | Ҧсоу |(Phsou) | omakeelne_nimi_2 = vene | Сальме |(Salme) | omakeelne_nimi_3 = gruusia | სალმე |(Salme) | lipu_pilt = | lipu_link = | vapi_pilt = | vapi_link = | pindala = | elanikke = 1659 (1989) | asendikaart = Gruusia }} '''Salme''' (kõnekeeles ka Vaarmaniküla) on [[1884]]. aastal [[Kuusalu kihelkond|Kuusalu kihelkonnast]] pärit [[eestlased|eestlaste]] asutatud küla [[Gruusia]]s [[Abhaasia]]s. Küla tuntakse kõnekeeles Vaarmanikülana Elvi Vaarmanni auks. Abhaasias on viis eesti (eestlastega asutatud) küla: [[Sulevi]], Salme, [[Linda küla|Linda (Ülem-Linda)]], [[Alam-Linda]] ja [[Estonia (Abhaasia)|Estonia]]. {{vaata|Eestlaste väljaränne Kaukaasiasse}}, ''[[Abhaasia ajalugu#Venemaa keisririigi võimu all]]'' Küla nimetati Salmeks aastal 1885. Ümberasujad rajasid 19. sajandi lõpus külla väikese lauavabriku. Nad puhastasid maa metsast, kuivatasid soised alad ning rajasid ploomiaedu, ehitasid puuviljade kuivati, viljelesid köögiviljade, sealhulgas lillkapsa kasvatust. Oma toodangut turustasid nad [[Gagra]]s, [[Adler]]is, [[Sotši]]s ja teistes Abhaasia rannikuasulates. Soode olemasolu tõttu asunduse piirkonnas kannatasid elanikud aastas kuude kaupa [[malaaria]]puhangute käes, paljud surid haigusesse. 1918. aastaks elas külas umbes 400 elanikku ja see võttis enda alla ligikaudu 1200 [[tiin]]u ehk tänapäevastes mõõtühikutes 1300 hektarit. Külas oli kooli- ([[Salme küla keskkool]]) ja rahvamaja ning [[Sulevi küla]]ga ühine külavalitsuse hoone.<ref>Eesti asundused ja asupaigad Wenemaal (1918). Tartu: Eesti Kirjastuse-Ühisus "Postimees".</ref> 1959. aastal elas Salme külas 1268 elanikku, peamiselt venelased ja eestlased.<ref name="Гагр1959">[http://ethno-kavkaz.narod.ru/gagra.html Гагрский район 1959 г. Сёла и преобладающая национальности]</ref> 1989. aastaks elas külas 1659 elanikku, valdavalt eestlased, armeenlased, grusiinid ja venelased.<ref>[http://wwwethnokavkaz.1bb.ru/index.php?showtopic=160 Этноязыковые карты Абхазии в 1989 и 2003 годах. Коряков Ю.Б.]</ref> Enamik sealseid eestlasi pöördus 14. augustil 1992 puhkenud grusiinide ja abhaaside vahelise kodusõja tõttu samal aastal Eestisse tagasi. Abhaasia initsiatiivil on küla ametlik nimi kõrvalasuva [[Phsou]] jõe järgi muudetud Phsouks. Kohalikud kutsuvad küla harjumusest siiski Salmeks. Ka Gruusia seaduste järgi kannab küla endiselt Salme nime. == Viited == {{viited}} ==Välislingid== *Eesti asunduskülade kirjeldus tegevuse kohta; 05.10.1917; [http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.3372.1.7:2 Saaga ERA.3372.1.7:2] [[Kategooria:Väliseesti külad]] [[Kategooria:Gruusia külad]] [[Kategooria:Abhaasia]] ofrvhy2k7tk22ktu8lru7safzzqax9s Ridamus 0 94303 7228445 4484613 2026-09-04T09:40:29Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Eesti rahvakultuur]] 7228445 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib vanade eestlaste tähtkujust; astronoomiahuviliste ühenduse kohta vaata [[Ridamus (ühendus)]].}} '''Ridamus''' oli vanade eestlaste [[tähtkuju]]. Selle moodustasid üheksa [[täht (astronoomia)|täht]]e [[Peegasus]]e, [[Andromeeda]], [[Perseus (tähtkuju)|Perseus]]e, [[Veomees|Veomehe]] ja [[Kaksikud|Kaksikute]] tähtkujust. [[Kategooria:Rahvaastronoomia tähtkujud]] [[Kategooria:Eesti rahvakultuur]] et6yizjus5nexrdoybwywhhqjeqnmbr Andrei Muravjov 0 97754 7228380 6963899 2026-09-04T06:49:10Z Kuriuss 38125 7228380 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=september}} [[Pilt:Portret pisatelya A. N. Muraveva (1838).jpg|pisi|Andrei Muravjov]] '''Andrei Nikolajevitš Muravjov''' ([[vene keel]]es ''Андрей Николаевич Муравьёв''; [[12. mai]] ([[Juliuse kalender|vana kalendri]] järgi 30. aprill) [[1806]] [[Moskva]] – [[30. august]] (vana kalendri järgi 18. august) [[1874]] [[Kiiev]]) oli [[venelased|vene]] kirjanik ja kirikuajaloolane. Muravjov töötas aastaid sõjaväelase ja riigiametnikuna, ent on ajalukku läinud eelkõige reisikirjade, kirikuajalooliste uurimuste ja [[õigeusk|õigeusu]] doktriini käsitlevate õpikute autorina. ==Elulugu== ===Lapsepõlv ja noorus=== Andrei Muravjov sündis tuntud vene matemaatiku ja sõjaväelase [[kindralmajor]] [[Nikolai Nikolajevitš Muravjov|Nikolai Muravjov]]i ([[1768]]–[[1840]]) perekonnas. Tema vanaisa, vene kindralleitnant, senaator ja kirjanik [[Nikolai Jerofejevitš Muravjov|Nikolai Muravjov]] (1724–1770), elas ka [[Eestimaa]]l [[Malla mõis|Malla]] [[mõis]]as ning oli immatrikuleeritud [[1766]]. aastast [[Eestimaa rüütelkond]]a.<ref>''Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften'', Teil 2, 3: Estland, Görlitz, 1930, [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000601/images/index.html?seite=301 lk.292]</ref> Andrei ema, tuntud aadliperekonnast pärit Aleksandra Mordvina ([[1768]]–[[1809]]), suri, kui ta oli kolmeaastane ja edaspidi kasvatasid poissi sugulased [[Peterburi]]s. Isakoju Moskvas pöördus Andrei tagasi üheksa-aastaselt. Tema isa Nikolai Muravjov rajas kinnise õppeasutuse noorte ohvitseride koolitamiseks. See tegutses alates [[1816]]. aastast nende perekonnale kuuluvas majas Bolšaja Dmitrovka tänaval Moskvas ja seal õppis korraga 138 noormeest. Koos nendega omandas hariduse ka noor Andrei. Keeli ja kirjandust õpetasid talle koduõpetajad, kelle seas etendas olulist rolli Kiievi metropoliidi Filareti vend, luuletaja ja tõlkija [[Semjon Raitš]] ([[1792]]–[[1855]]). Igal suvel toimusid [[Možaisk]]i lähistel [[Ostaševo]] asulas Muravjovide mõisas ohvitseride korpuse õppelaagrid. Nendest võttis osa ka Andrei. Lisaks õppetööle ja sõjalistele harjutustele tegelesid noorukid loominguga, rajades oma kirjandusringi. Just seal kirjutas Andrei Muravjov oma esimesed luuletused. Tugevat mõju avaldas talle [[1819]]. aastal laagris viibinud 26-aastane kirjanduslikult andekas ohvitser, keda Muravjov on oma memuaarides maininud ainult initsiaaliga K. Raitši juhendamisel tegi Muravjov oma esimesed tõlked [[vene keel|vene keelde]]. Esialgu tõlkis ta peamiselt [[proosa]]t, hiljem ka luulet. [[Prantsuse keel]]est tõlkis ta [[Telemachos]]e seiklusi kajastava [[romaan]]i "Les aventures de Тélémaque" ja [[ladina keel]]est [[Titus Livius]]e teoseid. Ta jätkas ka luuletuste kirjutamist. Luules võttis ta eeskuju [[Gavrila Deržavin]]i ja [[Ivan Dmitrijev]]i loomingust. ===Sõjaväelane=== [[1823]]. aastal viidi ohvitseride korpus üle Peterburi. Andrei Muravjov on oma memuaarides tunnistanud, et sellega kadus elust perekonna keskel kogu rõõm, ta tundis end üksikuna külmas ükskõikses maailmas. Sama aasta kevadel lahkus ta kodust ja astus sõjaväkke. Mais 1823 sai temast [[junkur]] tänapäevase [[Ukraina]] aladel [[Tultšina]]s paiknenud jäägripolgus. Teel teenistuskohta oleks ta äärepealt uppunud. Soovides jõuda kiiremini [[Kiiev]]i pühapaiku külastama, asus ta vaatamata tormisele ilmale kaluripaadiga [[Dnepr]]it ületama. Paat pidas siiski imekombel tormile vastu ja heideti kaldale väidetavalt samas kohas, kus vürst [[Vladimir Svjatoslavitš]] ennast [[10. sajand]]il ristida lasi. Pärast pääsemist pühendas noor Andrei end senisest enam Jumalale ja [[õigeusk|õigeusu kirikule]]. Ühtlasi oli see talle ajaloolise näidendi "[[Vladimir (draama)|Vladimir]]" kirjutamise ajendiks. Teistel andmetel juhtus see temaga aasta hiljem, [[1824]]. aastal, kui ta Tultšinast Kiievisse üle viidi. Edaspidi teenis ta veel [[Krimm]]is, kus sündisid luuletused tema esimese ja ainsa luulekogu "Таврида" jaoks (esmatrükk [[1827]]. aastal). Külastas sageli [[Peterburi]], kus külastas sageli vürstinna [[Zinaida Volkonskaja]] salongi. ===Riigiametnik=== Pärast nelja-aastast teenistust sõjaväes sooritas ta [[Moskva Ülikool]]is ametnikueksami ja määrati tööle välisasjade kolleegiumisse. Aastatel [[1828]]–[[1829]] võitles ta [[Vene-Türgi sõda (1828–1829)|Vene-Türgi sõjas]], teenides Venemaa Teise armee ülemjuhataja diplomaatilises kantseleis ametnikuna. Sõja-aastatel tutvus ta sel ajal [[valgevene]] husaaripolgus teeninud luuletaja [[Aleksei Homjakov]]iga, kellega peetud kirjanduslikud vestlused sütitasid Muravjovis taas loomingulise sädeme. Tulemuseks olid kaks viimistlemata näidendit, mis jäidki käsikirjadeks ega jõudnud kunagi lavalaudadele. Sõjas kaotas ta ka lähedase sõbra, ohvitser Komentovski, kes suri [[koolera]]sse. Päevikus on Muravjov nimetanud teda "armsaks" ohvitseriks, kes on "ilus nii ihult kui vaimult". Ei ole täpselt teada, kuid on oletatud, et neid kahte meest sidusid sõprusest veelgi lähedasemad suhted. ===Palverändur=== Jätkuvalt vaimsetel otsingutel, vapustatuna sõjasündmustest ja sõbra kaotusest, sooritas Andrei Muravjov kaheaastase palverännaku [[Püha maa|pühale maale]]. Ta sai selleks loa Teise armee ülemjuhatajalt, [[feldmarssal]] [[Hans Karl von Diebitsch-Zabalkanski]]lt (1785–1831). Teel Palestiinasse külastas ta ka ajaloolisi õigeusu pühapaiku [[Istanbul]]i ja [[Aleksandria]]t. Palverännakul nähtu ja kogetu avaldas Muravjov teoses "Teekond pühapaikade juurde 1830. aastal" ("Путешествие ко Святым местам в 1830. году"). See anti välja [[Moskva metropoliit]] [[Filaret (Drozdov)|Filareti]] heakskiidul ja tõi Muravjovile ülevenemaalise tuntuse vaimuliku kirjanikuna. ===Riigiametnik=== Pöördunud tagasi Venemaale, tutvus Muravjov endise usuasjade ja rahvahariduse ministri [[Aleksandr Nikolajevitš Golitsõn|Aleksandr Golitsõniga]], kes soovitas teda tollal [[Vene Õigeusu Kirik]]u juhtimisega tegelenud [[Pühim Sinod|Pühima Sinodi]] ametnikuks. Sinodis asus ta tööle ülemsekretäri ametikohal ja täitis seal erinevaid ülesandeid [[1842]]. aastani. Sel perioodil on kirjutatud mitmed tema kirikuajalugu ja õigeusu doktriini käsitlevad teosed; samuti religiooni ja vaimsust käsitlevad ilukirjanduslikud raamatud. [[1837]]. aastal valiti ta [[Venemaa Akadeemia]] liikmeks. Samal aastal langes talle ka osaks austav ülesanne saata troonipärija [[Aleksander II|Aleksandrit]] palverännakul [[Moskva]] piirkonna pühapaikades. Pühimast sinodist lahkus ta omal soovil juunis [[1842]] seoses tema hea sõbra ja kolleegi metropoliit Filareti välj arvamisega selle koosseisust. [[1843]]. aastal nimetati Muravjov [[riiginõunik (Venemaa)|riiginõunikuks]] ja asus tööle välisasjade kolleegiumi Aasia osakonnas. Alates [[1846]]. aastast täitis ta sama osakonna juures eriülesandeid. Töö, õigemini selle vähesus, andis talle võimaluse ohtralt reisida; nii viibis ta näiteks [[1845]]. aastal [[Rooma]]s. Septembrist [[1846]] juulini [[1847]] külastas ta [[Armeenia]]t ja [[Gruusia]]t. Tema põhielukohaks oli endiselt Peterburi, kuid [[1850. aastad|1850. aastate]] alguses hakkas ta suvesid veetma [[Dmitri Šeremetjev]]i palees [[Moskva]] lähistel [[Ostankino (Moskva)|Ostankinos]]. [[1854]] vahetas ta Moskva [[Kiiev]]i vastu, kuhu ostis samal aastal maja. Peaaegu kogu elu unistas ta Vene Õigeusu Kiriku juhiks saamisest ehk Pühima Sinodi ülemprokuröri ametikohast. Alles [[1865]]. aastal leppis ta sellega, et teda ihaldatud ametikohale ei nimetata. ===Viimased eluaastad=== Andrei Muravjov lahkus riigiteenistusest 60. eluaasta täitumisel [[1866]]. aastal. Pensionile jäänult elas ta oma majas Kiievis, kus ka kaheksa aastat hiljem suri. Pensioniaastatel andis ta välja oma kirjavahetuse metropoliit Filaretiga. Palju enamat ta neil aastatel enam välja anda ei saanud, sest teda vaevas pidev rahapuudus. Oma palverännakutel kogutud rikkaliku [[ikoon]]ide ja [[reliikvia]]te kollektsiooni kinkis ta tollal juba Moskvas tegutsenud [[Rumjantsevi muuseum]]ile. Muravjovi maja ja tema isikliku käekäigu eest hoolitses neil aastatel noor [[sapöör|sapöörivägede]] ohvitser Mihhail Semjonov, tehes seda aeg-ajalt koguni oma raha eest, sest Muravjovil selleks raha ei jätkunud. Nad olid tutvunud 1850. aastate lõpus ja esialgu oli Semjonov lootnud Muravjovi abil saada omale Kiievi kindralkuberneri juures adjutandi koha; kui see aga ei õnnestunud, jäi ta siiski vananeva Muravjovi juurde. Säilinud on Muravjovi kirjad talle, kus too nimetab teda "armsaks sapöörikeseks" ja "oma Micheliks". Aastaid seisis Muravjov vastu Semjonovi abielule, kuid [[1873]] Semjonov siiski abiellus naisega, keda ta armastas. Kui elu lõpuni vallaliseks jäänud Andrei Muravjov augustis [[1874]] suri, viibis tema juures ainult Mihhail Semjonov, kes korraldas ka tema matused. ==Looming== Andrei Muravjov oli viljakas kirjamees, kes kirjutas nii luuletusi, näidendeid kui ka reisikirju. Kogu tema loomingut läbivad religioossed teemad nagu usukangelaste elu, kirjeldused pühadest paikadest, inimese usulised kogemused, jms. Lisaks ilukirjandusele avaldas ta mitmeid kirikuajaloolisi uurimusi ning koostas õpikuid õigeusu doktriini paremaks omandamiseks. Olulisteks kultuuriajaloo allikateks on Muravjovi kirjavahetus silmapaistvate kaasaegsetega ning tema päevikud. ===Luuletused=== Nagu paljud kirjanikud, alustas ka Andrei Muravjov loometeed luuletusi kirjutades. Välja andis ta kogu elu jooksul siiski vaid ühe luulekogu. Kogumik "Tauria" ("Таврида") ilmus [[1827]]. aastal [[Peterburi]]s ja sisaldas peamiselt luuletusi möödunud kolmest aastast, mil ta teenis [[Krimm]]is. Sellele viitab ka luulekogu pealkiri, sest Tauria on üks Krimmi vanadest nimedest. Kriitikud tegid selle luulekogu maatasa. Siiski ei olnud suhtumine kõigisse tema luuletustesse nii negatiivne. Mitmeid muid, kogumikus avaldamata luuletusi kiitis isegi [[Aleksandr Puškin]]. ===Näidendid=== Esimeseks teadaolevaks Muravjovi kirjutatud näidendiks oli [[1824]]. aastal pärast tema imelist [[Dnepr]]i jõe ületamist valminud ajalooline draama "Vladimir" ("Владимир"), mis kõneles vürst [[Vladimir Svjatoslavitš]]i elust ja [[Kiievi-Vene]] ristiusustamisest tema poolt. Aastatel [[1828]]–[[1829]] [[Vene-Türgi sõda (1828–1829)|Vene-Türgi sõja]] ajal kirjutas ta kaks näidendit, mida pidas ka ise ebaküpseks ja viimistlematuks ning mis seetõttu kunagi käsikirjast kaugemale ei jõudnud. Mõlemad olid religioosse sisuga, kandes pealkirju "Tsargradi lõunateenistus" ("Царьградская обедня") ja "Tsargradi hommikuteenistus" ("Царьградская утреня"). ===Reisikirjad=== Andrei Muravjovi kui vaimuliku kirjaniku läbimurdeteoseks kujunes reisikiri, mis kajastas tema palverännakut [[Lähis-Ida]] pühapaikadesse aastatel [[1829]]–[[1830]] ja ilmus [[1832]]. aastal pealkirja all "Teekond pühapaikade juurde 1830. aastal" ("Путешествие ко Святым местам в 1830. году"). Teos anti välja [[Moskva metropoliit|Moskva metropoliidi]] [[Filaret (Drozdov)|Filareti]] heakskiidul, kes oli üks Muravjovi käsikirja toimetajaid. Kriitikute sõnul iseloomustasid seda teost elav keelekasutus, ilmekad kujundid ja tuline tundelisus; kaasaegsed pidasid seda Muravjovi parimaks teoseks. Kiidusõnu ei hoidnud kokku ka [[Aleksandr Puškin]]. [[1846]]. aastal anti välja kahes köites tema reisikirjad palverännakutest [[Venemaa]] pühapaikadesse. Need ilmusid pealkirjaga "Teekond mööda vene pühapaiku" ("Путешествие по святым местам русским"). Palverännakute tulemusel Venemaal, peamiselt [[Volga]] jõe kallastel, sündis [[1848]]. aastal tema teos "Mõtted õigeusust vene pühapaikade külastamisel" ("Мысли о Православии при посещении Святыни русской"). Temalt on ilmunud ka kaheköiteline reisikiri [[Rooma]]st ("Римские письма", [[1847]]), kolmes köites reisikiri rännakutest [[Gruusia]]s ja [[Armeenia]]s ("Грузiя и Арменiя", [[1848]]) ja üheköiteline reisikiri rännakutest [[Aasia]] maades ("Письма с Востока в 1849-1850 годах", [[1851]]). ===Õpikud ja uurimused=== Esimese õppeotstarbelise raamatu avaldas Andrei Muravjov [[1836]]. aastal. See kandis pealkirja "Kirjad jumalateenistusest" ("Письма о Богослужении") ja oli mõeldud [[kirikuslaavi keel]]t mitteoskavatele noortele aadlikele parema arusaamise omandamiseks [[õigeusk|õigeusu]] liturgiast ja õpetustest. Teose toimetas Muravjovi hea sõber ja kauaaegne kaastöötaja, Moskva metropoliit [[Filaret (Drozdov)|Filaret]]. [[1839]]. aastal ilmus tema teos "Kirjad maailma päästmisest Jumala Poja poolt" ("Письма о спасении мира Сыном Божиим"), mille eesmärk oli julgustada usuliselt ebakindlaid noori inimesi. Raamatus mõistab ta muuhulgas hukka [[uniaadid]] nende topeltvaimsuse pärast ja isamaaliste traditsioonide hülgamise eest. Üheks tema põhiteoseks peetakse [[1844]]. aastal avaldatud "Õigeusu kiriku usutunnistuse ümberjutustust" ("Изложение символа веры православной церкви"), mis võeti [[Vene Õigeusu Kirik]]u seminarides ja vaimulikes akadeemiates kasutusele õpikuna. Olulised on Muravjovi kirikuajaloolised uurimused, mis on peamiselt keskendunud Vene Õigeusu Kiriku ajaloole. Temalt pärineb esimene uurimus [[Nikon (Moskva patriarh)|patriarh Nikonist]] ja [[Nikoni kirikureform]]ist, samuti oli ta mitmete õigeusu kiriku ja vanade idakirikute suhteid käsitlevate ajalooliste dokumentide esmaavaldaja. Muravjovi uurimusi on taas välja antud ka tänapäeval – näiteks tema "Venemaa kiriku ajaloo" ("История Российской церкви") taastrükk ilmus [[1999]]. aastal. Aastatel [[1853]]–[[1855]] kirjutas ta Põhja-Venemaa kloostrite ajalugu ja eluolu kirjeldava teose "Русская Фиваида на Севере". Aastatel [[1855]]–[[1859]] ilmusid 12 köites Andrei Muravjovi koostatud Vene Õigeusu Kiriku pühakute elulood ("Жития святых российской церкви, также иверских и славянских"). == Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *Анисимов, Александр. ''[http://www.interesniy.kiev.ua/old/7137/7142/8215/muraviev Андрей Муравьйов: Благочестивый странник.]'' Киевский телеграфЪ, № 296 (2006). *Кирсанов, Владимир. ''69. Русские геи, лесбиянки, бисексуалы и транссексуалы.'' Москва: Ганимед, 2005. ISBN 5-902333-04-0 *Стрижев, Александр. ''[http://krotov.info/spravki/history_bio/19_bio/1806muravyov.htm Духовный писатель Андрей Николаевич Муравьев.]'' Библиотека Якова Кротова. ==Välislingid== *[http://www.ozon.ru/context/detail/id/304471/ Ozon.ru: Андрей Николаевич Муравьев] ''(biograafia ja teosed raamatukaupluse Ozon.ru veebilehel)'' *[http://www.hrono.info/biograf/bio_m/muravev_andr.html Хронос: Муравьев Андрей Николаевич] ''(lühibiograafia vene keeles)'' {{JÄRJESTA:Muravjov, Andrei}} [[Kategooria:Vene kirjanikud]] [[Kategooria:Venemaa teadlased]] [[Kategooria:Kirikuloolased]] [[Kategooria:Sündinud 1806]] [[Kategooria:Surnud 1874]] mlxpowrc12jrn6innbxbv55zpaa12zq Jaanus Marrandi 0 109884 7228176 7193650 2026-09-03T12:38:57Z Taurus404 80079 /* Poliitiline tegevus */ 7228176 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2026|kuu=juuli}} [[Fail:REE 3103+ Jaanus Marrandi.jpg|pisi|Jaanus Marrandi 2021]] '''Jaanus Marrandi''' (sündinud [[23. märts]]il [[1963]] [[Paide]]s) on Eesti põllumajandusettevõtja ja poliitik, [[IX Riigikogu|Riigikogu IX]], [[X Riigikogu|X]], [[XI Riigikogu|XI]] ja [[XIII Riigikogu|XIII]] koosseisu liige. Ta kuulub [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda]] ning on [[Eestimaa Rahvaliit|Eestimaa Rahvaliidu]] endine esimees. Ta oli [[Siim Kallase valitsus]]e põllumajandusminister (2002–2003). ==Haridus== Marrandi on lõpetanud [[Türi Keskkool]]i 1981. aastal ning [[Eesti Maaülikool|Eesti Põllumajanduse Akadeemia]] [[maaparandus]]e erialal [[hüdrotehnika]] insenerina 1986. aastal. == Töökäik ja tegevus ühingutes == Marrandi töötas aastatel 1988–1993 [[Estonia (Paide rajooni kolhoos)|Estonia kolhoos]]i ja ühismajandi [[melioraator|peamelioraatorina]]{{lisa viide}} ning 1993–1996 OÜ Estonia juhatuse esimehena{{lisa viide}} ja 1996–1999 aseesimehena{{lisa viide}}. Aastatel 2011–2015 oli ta OÜ Estonia haldusjuht{{lisa viide}} ja 2011–2015 nõukogu esimees{{lisa viide}}. Aastatel 2020–2025 oli ta Estonia Farmid OÜ juhatuse liige ja osanik. Ta on [[Eesti Maaparandajate Selts]]i juhatuse liige ja [[Eesti Rukki Selts]]i liige. == Poliitiline tegevus == Jaanus Marrandi oli aastatel 1998–2004 [[Eesti Keskerakond|Keskerakonna]] liige ja 2005–2010 [[Eestimaa Rahvaliit|Rahvaliidu]] liige. 2010. aasta suvest on ta [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] liige. Ta oli [[Oisu Vallavolikogu|Oisu vallavolikogu]] esimees aastatel 1993–2002.{{lisa viide}} Ta oli [[IX Riigikogu|IX]], [[X Riigikogu|X]], [[XI Riigikogu|XI]] ja [[XIII Riigikogu]] liige. Aastatel 2003–2005 oli ta riigikogu maaelukomisjoni esimees ja aastatel 2005–2007 sama komisjoni aseesimees, 2007–2011 juhtis riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjoni. [[12. november|12. novembril]] [[2013]] sai ta Riigikogu XII koosseisu asendusliikmeks Tartu abilinnapeaks asunud [[Kajar Lember]]i asemel, kuid ei läinud Riigikokku tööle, loobudes oma kohast.{{lisa viide}} 2015. aasta Riigikogu valimistel kogus Marrandi Järva- ja Viljandimaal 1050 häält ja osutus valituks. XIII Riigikogus töötas ta majanduskomisjoni liikmena. 2017. ja 2021. aastal valiti Türi vallavolikokku. Aastatel 2002–2003 oli Jaanus Marrandi [[Siim Kallase valitsus]]es [[põllumajandusminister]]. Rahvaliidu erakorralisel kongressil 2007. aasta [[29. aprill]]il valiti Jaanus Marrandi erakonna esimeheks.{{lisa viide}} Ta oli Rahvaliidu esimees kuni 2008. aasta 1. novembrini, mil tema asemele valiti [[Karel Rüütli]].{{lisa viide}} Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Türi vald|Türi vall]]as, kogus 58 häält ning osutus valituks.<ref>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused |pealkiri=KOV 2025 valimiste tulemused |väljaanne=[[Delfi (portaal)|Delfi]] |aeg=27. oktoober 2025 |vaadatud= 3. september 2026}}</ref> ==Tunnustus== *2006 – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe IV klassi teenetemärk]] *2016 – mõjukaim maaelu edendaja, Maaleht{{lisa viide}} ==Isiklikku== Jaanus Marrandi vanaisa [[Rein Marrandi]] oli Riigikogu liige (1938–1940) ja tema isa [[Heino Marrandi]] oli Estonia kolhoosi esimees (1949–1989). <ref name="Aasa">Peeter Raidla [https://web.archive.org/web/20100429214933/http://www.eestimajandus.ee/moodul.php?moodul=CMS&Komponent=Lehed&id=377&sm_id=521 "Aasa, Ain"] Eesti Majanduslugu (vaadatud 29. juulil 2011)</ref> Jaanus Marrandi on abielus. Tal on kaks tütart.{{lisa viide}} ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.erl.ee/index.php?id=34 Lühitutvustus Rahvaliidu lehel] *Heiki Raudla. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/65851672 Jaanus Marrandi: Maale on vaja rohkem peremehi], Maaleht, 24. märts 2013 *[http://www.jt.ee/701210/jaanus-marrandi-paases-volikokku-vaid-hetkeks/ Jaanus Marrandi pääses volikokku vaid hetkeks] Järva Teataja, 13. jaanuar 2012 *[http://arvamus.postimees.ee/331469/jaanus-marrandi-kaibemaks-toidule-uheksa-protsenti Jaanus Marrandi: käibemaks toidule üheksa protsenti] Postimees, 25. oktoober 2010 *[http://arvamus.postimees.ee/265711/jaanus-marrandi-kadunud-ussisonad Jaanus Marrandi: kadunud ussisõnad] Postimees, 21. mai 2010 *[[Urmas Jaagant]]. [https://www.delfi.ee/artikkel/51147357/marrandi-valitsuse-vahetumises-jargmisel-aastal-pole-kahtlust Marrandi: valitsuse vahetumises järgmisel aastal pole kahtlust], EPL/Delfi, 1. november 2008 *Argo Ideon, Lii Sammler. [http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/mojukad/mojukaim-maaelu-edendaja-jaanus-marrandi-uks-nagu-vaatab-pollu-teine-poliitika-poole?id=73152037 Mõjukaim maaelu edendaja Jaanus Marrandi – üks nägu vaatab põllu, teine poliitika poole] Maaleht, 10. detsember 2015 {{JÄRJESTA:Marrandi, Jaanus}} [[Kategooria:Eesti põllumajandusministrid]] [[Kategooria:Eesti Maaülikooli metsanduse ja maaparanduse teaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Keskerakonna poliitikud]] [[Kategooria:Rahvaliidu poliitikud]] [[Kategooria:Sotsiaaldemokraatliku Erakonna poliitikud]] [[Kategooria:IX Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:X Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XI Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XIII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1963]] 17316utkfiooc5kmbxpwwugkom2ng9h Heljum 0 110109 7228442 5132360 2026-09-04T09:31:17Z Kuriuss 38125 7228442 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2007}} '''Heljum''' ehk '''heljeained''' on [[vedelik]]us liikuvad (heljuvad) väikesed tahked osakesed, mis võivad koguneda ka settena vedeliku põhja, kui Marticus Piirisus (setteainete 3. seadus) seda lubab. Heljumisisaldust määratakse proovi [[tsentrifuugimine|tsentrifuugimise]] või [[filtrimine|filtrimisega]] ning saadud tahese hilisema kuivatamisega kindlates tingimustes. Enamasti mõõdetakse heljumi sisaldust milligrammi liitri (mg/L) või grammi kuupmeetri (g/m<sup>3</sup>) kohta. Heljumisisaldus on tähtis [[veekvaliteet|veekvaliteedi]] indikaator. == Vaata ka == *[[Hõljum]] *[[Uhtained]] [[Kategooria:Keemia]] ophb6gwp2wihs6js5x94059zkg53f5m Erik Salumäe 0 124360 7228406 7215980 2026-09-04T07:56:30Z ~2026-43124-63 234874 Fakti- ja keelelised täpsustused. 7228406 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Erik Salumäe jurist 99.jpg|pisi|Erik Salumäe 1999. aastal]] '''Erik Salumäe''' (sündinud [[5. mai]]l [[1970]] [[Kuressaare]]s) on Eesti jurist ja riigiteenistuja. == Haridus == Erik Salumäe on lõpetanud 1988. aastal kuldmedaliga<ref>http://www.klk.vil.ee/index.php?page=155</ref> [[Johann Köleri nimeline Viljandi 4. Keskkool|Johann Köleri nimelise Viljandi 4. Keskkooli]] ja 1994. aastal [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|Tartu Ülikooli õigusteaduskonna]]. == Töökäik == Erik Salumäe on töötanud [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku]] juriidilises komisjonis ja konsistooriumis 1990-1995 (sealhulgas 1993-1995 konsistooriumi kantslerina). Alates 1995. aastast on ta olnud riigiametnik erinevates riigiasutustes (sealhulgas [[Riigikogu]] põhiseaduskomisjoni nõunik-sekretariaadi juhataja 1995–1999, justiitsministri nõunik 1999-2002 ja 2005-2007, rahvastikuministri nõunik 2003–2005 ja 2019, siseministri nõunik 2014-2016, [[Õiguskantsler|õiguskantsleri]] nõunik 2017, [[Siseministeerium|Siseministeeriumi]] teenistuses alates 2024). Salumäe oli [[Viljandi]] Linnavalitsuse jurist 2024. Erik Salumäe on Õigusbüroo Ignatius asutaja ja juhatuse liige.<ref>{{Netiviide |pealkiri=OÜ Õigusbüroo Ignatius {{!}} e-Äriregister |url=https://ariregister.rik.ee/est/company/12177577/O%C3%9C-%C3%95igusb%C3%BCroo-Ignatius |vaadatud=2026-08-05 |väljaanne=ariregister.rik.ee}}</ref> Ta on olnud [[Inimõiguste Instituut|Inimõiguste Instituudi]] aseesimees 2012-2014<ref>{{Netiviide |pealkiri=Inimõiguste Instituut {{!}} e-Äriregister |url=https://ariregister.rik.ee/est/company/80013293/Inim%C3%B5iguste-Instituut |vaadatud=2026-08-16 |väljaanne=ariregister.rik.ee}}</ref>, tegutsenud õppejõuna [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikoolis]] ja [[Sisekaitseakadeemia|Sisekaitseakadeemias]] ning avaldanud õigusalaseid artikleid ajakirjades ''[[Juridica]]'', [[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]], [[Vikerkaar (ajakiri)|Vikerkaar]] jm.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Juridica |url=https://www.juridica.ee/author.php?id=260 |vaadatud=2026-08-16 |väljaanne=www.juridica.ee}}</ref> Salumäe on olnud [[Eesti Kirikute Nõukogu]] õigusalane nõustaja 2011-2020 ning [[Tallinna piiskopkond (Rooma-Katoliku Kirik Eestis)|Rooma-Katoliku Kiriku Tallinna piiskopkonna]] (kuni 2024.a septembrini Apostellik Administratuur) nõunik. Ta on osalenud nii [[Johannes Paulus II|paavst Johannes Paulus II]] (1993) kui [[Franciscus|paavst Franciscuse]] (2018) Eesti-visiitide, samuti [[Eduard Profittlich|peapiiskop Eduard Profittlichi]] õndsakskuulutamise sündmuste (2025) korraldamises.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Anne Raiste {{!}} |kuupäev=2019-03-20 |pealkiri=Paavst Franciscuse visiidi korraldajad kohtusid paavstiga Vatikanis |url=https://www.err.ee/921900/paavst-franciscuse-visiidi-korraldajad-kohtusid-paavstiga-vatikanis |vaadatud=2026-08-16 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Erik Salumäe oli [[SA Theatrum|Sihtasutuse Theatrum]] juhatuse liige 2020-2023<ref>{{Netiviide |pealkiri=Sihtasutus THEATRUM {{!}} e-Äriregister |url=https://ariregister.rik.ee/est/company/90008956/Sihtasutus-THEATRUM |vaadatud=2026-08-05 |väljaanne=ariregister.rik.ee}}</ref> ning [[Eesti Draamateater|Sihtasutuse Eesti Draamateater]] nõukogu liige 2007-2013<ref>{{Netiviide |pealkiri=Sihtasutus Eesti Draamateater {{!}} e-Äriregister |url=https://ariregister.rik.ee/est/company/90008264/Sihtasutus-Eesti-Draamateater |vaadatud=2026-08-05 |väljaanne=ariregister.rik.ee}}</ref>. == Kuuluvus valitavatesse kogudesse ja tegevus ühingutes == Erik Salumäe oli [[Eesti Kongress]]i liige 1990–1992, [[Tallinna Linnavolikogu]] liige 2001–2002 ja 2011-2013 ning [[XI Riigikogu]] (2007–2011) liige. Ta oli [[Eesti Liberaaldemokraatlik Partei|Eesti Liberaaldemokraatliku Partei]] asutajaliige 1990–1992 ja [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonna]] liige 1997-2017. Salumäe oli [[Eesti Muinsuskaitse Selts|Eesti Muinsuskaitse Seltsi]] Asutava Kogu liige 1987. Salumäe oli Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku liige alates sünnist kuni märtsini 2002 ning ta on Rooma-Katoliku Kiriku Tallinna Peeter-Pauli koguduse liige (alates märtsist 2002). Ta on [[Eesti Üliõpilaste Selts|Eesti Üliõpilaste Seltsi]] liige<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=heino |pealkiri=Liikmete nimekiri |url=https://www.eys.ee/liikmete-nimekiri/ |vaadatud=2026-08-05 |väljaanne=Eesti Üliõpilaste Selts |keel=et}}</ref> (alates 1989) ja [[Eesti Akadeemiline Õigusteaduse Selts|Eesti Akadeemilise Õigusteaduse Seltsi]] liige.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Liikmed |url=https://oigus-selts.ee/liikmed |vaadatud=2026-08-05 |väljaanne=EAÕS |keel=et}}</ref> Aastatel 1998-2007 ja 2009-2013 osales Erik Salumäe lauljana [[Vox Clamantis|ansambli Vox Clamantis]] tegevuses.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Kirik |eesnimi=Eesti |kuupäev=2006-01-31 |pealkiri=Eesti muusikaelust lahutamatu Vox Clamantis |url=https://eestikirik.ee/eesti-muusikaelust-lahutamatu-vox-clamantis |vaadatud=2026-08-05 |väljaanne=Ajaleht Eesti Kirik |keel=et-EE}}</ref> Erik Salumäed on korduvalt segi aetud [[Erika Salumäe]]ga.<ref>"[[Kes? Mis? Kus?]]" 2008 register lk. 478 peab neid samaks isikuks.</ref> Tegelikult pole nad sugulased ega ole kuulunud ka samasse erakonda. == Isiklikku == Tema ema [[Anne-Mai Salumäe]] on koorijuht, isa [[Ivar-Jaak Salumäe]] on kirikuõpetaja, õde [[Ene Salumäe]] on kirikumuusik, organist ja koorijuht. Vaimulikud olid ka tema vanaisa [[Eduard Salumäe]], tädimees [[Endel Kuulpak]] ja on onud piiskop [[Tiit Salumäe]], [[Mart Salumäe]] ja tädipoeg [[Peeter Paenurm]].{{lisa viide}} Tema pojad on lavastaja ja näitleja [[Erik Richard Salumäe]] ning helilooja Georg Jakob Salumäe.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Semm |eesnimi=Sirje |kuupäev=2020-05-13 |pealkiri=Erik Salumäe elus on kirik kogu aeg kohal olnud |url=https://eestikirik.ee/erik-salumae-elus-on-kirik-kogu-aeg-kohal-olnud |vaadatud=2026-08-05 |väljaanne=Ajaleht Eesti Kirik |keel=et-EE}}</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://web.archive.org/web/20081026093147/http://www.reform.ee/kandidaat/eriksalumae/minust/cv Tutvustus Reformierakonna lehel] {{DEFAULTSORT:Salumäe, Erik}} [[Kategooria:Eesti juristid]] [[Kategooria:Eesti Kongressi liikmed]] [[Kategooria:XI Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti Reformierakonna poliitikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Viljandi Maagümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Eesti katoliiklased]] [[Kategooria:Sündinud 1970]] nufd9j3p7of6o3esp3ay5v94bi1thq8 Laste Eurovisiooni lauluvõistlus 0 125845 7228515 7158436 2026-09-04T11:57:20Z Forestlover826 215801 /* Võistlused */ 7228515 wikitext text/x-wiki {{ajakohasta|lisaja=Ursus scribens|aasta=2019|kuu=detsember}}{{viita}} {{Toimeta|aasta=2023|kuu=juuni}} '''Laste Eurovisiooni lauluvõistlus''' ([[inglise keel]]es ''Junior Eurovision Song Contest'', [[prantsuse keel]]es ''Concours Eurovision de la Chanson Junior'') on rahvusvaheline lauluvõistlus, mida korraldab [[Euroopa Ringhäälingute Liit|Euroopa Ringhäälingute Liit (EBU)]] alates [[2003]]. aastast. Lauluvõistlus korraldatakse igal aastal erinevas Euroopa linnas. Iga osalev ringhääling saadab võistlusele laulu, mille pikkus on 2 minutit ja 30 sekundit kuni 2 minutit ja 45 sekundit. Iga laul esindab riiki, mille ringhääling lauluvõistlusel osaleb. Osalevate riikide televaatajad on palutud telehääletuse kaudu hääletama oma lemmiku poolt. Kuid kasutusel on ka tagavaražürii, kui ringhäälingul pole võimalik näidata lauluvõistlust otseülekandena või kui telehääletus ebaõnnestub. Kümme laulu, mis saavad kõige rohkem hääli ühelt riigilt, saavad vastavalt punkte 1–8, 10 ja 12 punkti. Kogu võistluse võitja on see, kes kogub kõikide riikide peale kõige rohkem punkte. Lauluvõistlusest võivad osa võtta kõik ringhäälingud, mis on [[EBU]] liikmed. Lauluvõistlus sarnaneb väga [[Eurovisiooni lauluvõistlus|Eurovisiooni lauluvõistlusega]], mille järgi on ka laste Eurovisiooni lauluvõistlus nime saanud. Algul oli lauluvõistlus mõeldud 8–15-aastastele lastele. [[2007]]. aastal kitsendati lubatud vanusevahet ning siis oli lubatud osaleda kõigil lastel vanuses 10–15, kuid [[2016]]. aastast on lubatud esineda 9–14-aastastel lastel. Lisaks osalevatele riikidele on lauluvõistlust üle kantud ka mujal maailmas, sealhulgas [[Austraalia]]s, [[Eesti]]s, [[Soome]]s, [[Saksamaa]]l ja [[Iisrael]]is. [[2006]]. aastast kantakse lauluvõistlust üle ka internetis laste Eurovisiooni lauluvõistluse kodulehel. Edastusel kasutatakse Octoshape P2P tehnoloogiat. ==Lauluvõistluse ajalugu== [[Image:Ksenia Sitnik JESC 2005.jpg|left|thumb|[[Ksenia Sitnik]], kes tõi Valgevenele esimese võidu lauluga "Мы вместе" ("Mõ vmeste")]] Lauluvõistluse idee pärineb [[2000]]. aastast, kui [[Danmarks Radio]] korraldas kahel aastal lauluvõistluse [[Taani]] lastele. Seda ideed laiendati ning korraldati Skandinaavia lauluvõistlus. [[2002]]. aastal korraldas Taani laste lauluvõistluse MGP Nordic, kus võistlesid Taani, Norra ja Rootsi lapsed. [[EBU]] tuli sealt ideele korraldada lauluvõistlus, kus Euroopa lapsed saaksid omavahel võistelda. Taanil paluti korraldada esimene lauluvõistlus, sest neil oli kogemusi nii oma võistluste kui ka MGP Nordic korraldamisega. Teise lauluvõistluse korraldamisel tekkisid probleemid toimumiskohaga. Esialgu pidi võistlust korraldama Briti ringhääling ITV, kuid hiljem ITV teatas, et finantsprobleemide tõttu kontserti siiski [[Suurbritannia]]s siiski ei toimu. On arvatud, et üheks otsuse põhjuseks võis olla ka vaadatavuse reiting, mis oli väiksem, kui ITV oli oodanud. Selle järel tegi [[EBU]] pakkumise korraldada lauluvõistlus [[Horvaatia]] ringhäälingule HRT, kes oli esimese võistluse võitnud. Lauluvõistlus pidi toimuma [[Zagreb]]is, kuid HRT teatas, et "unustas" broneerida saaliga hoone, kus lauluvõistlus võiks aset leida. Viis kuud enne lauluvõistlust pakkus [[Norra]] ringhääling NRK välja võimaluse korraldada lauluvõistlus [[Lillehammer]]is. Alates [[2004]]. aastast peavad kõik ringhäälingud, kes on huvitatud võistluse korraldamisest, esitama [[EBU|EBU-]]le oma kandidatuuri. Belgia oli esimene riik, kes nii taotles [[2005. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus]]e korraldamise õigust ja ka sai selle. Kõik võistlused on üle kantud 16:9 laiekraanformaadis ja HD-kvaliteedis heliga. Kõikidel võistlustel on ka välja antud ametlik CD. Lauluvõistluse võitja valitakse telehääletuse kaudu. Aastatel [[2003. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2003]]–[[2005. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2005]] oli televaatajatele antud pärast laulude kõlamist 10 minutit, et helistada ja hääletada oma lemmiku poolt. Alates [[2006. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2006.]] aastast on hääletusliinid avatud kogu programmi vältel ning hääletusest saadud tulu on alates [[2007. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2007.]] aastast annetatud [[UNICEF]]ile (v.a [[2009. aasta Laste Eurovisiooni Lauluvõistlus|2009]]) Enne [[2007. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2007.]] aastat sai osalev ringhääling trahvi, kui ei näidanud võistlust otseülekandena. Nüüd ei ole ringhäälingud sunnitud näitama kontserti otseülekandena, vaid võivad näidata võistlust mõnetise hilinemisega, et aeg oleks lastele vaatamiseks sobivam. Üheks 2008. aasta dokumentaalfilmi "Like Teen Spirit: A Popumentary" teemaks oli [[2007. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus]]. Filmis näidati osalejate teed alates riiklikust eelvoorust kuni võistluseni välja. Filmi näidati [[Rahvusvahelisel Toronto Filmifestivalil]] ja [[Küpros|Küprosel]] [[Limassol]]is, kui toimus [[2008. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2008. aasta laste Eurovisiooni lauluvõistlus]]. == Formaat == [[Image:Malin Reitan JESC 2005.jpg|right|thumb|[[Malin Reitan]] esindamas Norrat 2005. aastal lauluga "Sommer Og Skolefri"]] Lauluvõistluse formaat ei ole aastatega eriti muutunud. Formaat koosneb muusikalistest etteastetest, mida esitavad lapsed, kelle on võistlusele saatnud osalevad ringhäälingud. [[EBU]] sõnul on lauluvõistluse mõte "julgustada noori popmuusikatalente innustava lauluvõistlusega". Teleülekannet näidatakse alati laupäeva õhtul novembri lõpus või detsembri alguses kell 21.15 (Ida-Euroopa aeg) ja see kestab umbes 2 tundi ja 15 minutit, lõppedes kell 23.30 (Ida-Euroopa aeg). Lauluvõistlus algab avatseremooniaga, kus tervitatakse osalejaid. Sellele järgnevad esinemised ja siis esinemiste kordamine, et aidata televaatajatel otsustada, kelle poolt hääletada. Tavaliselt esineb pärast hääletust külalisesineja. Sellele järgneb punktide edastamine, punkte annavad lapsed vanuses 10–15. Etendus lõppeb võitja väljakuulutamise ja võidulaulu kordamisega. Õhtujuhtideks on tavaliselt üks mees ja teine naine (v.a [[2006. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2006.]] aasta võistlus). Õhtujuhid ilmuvad etenduse jooksul korduvalt lavale ning ''green room''{{'}}i. Õhtujuhtide ülesandeks on ka pärast iga punktiandmist punkte korrata, et kinnitada, mitu punkti millisele riigile antakse. [[2004. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2004.]]–[[2006. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2006.]] aastani rääkisid õhtujuhid nii [[inglise keel|inglise]] kui ka [[prantsuse keel]]es, sest osalejate hulgas oli prantsuskeelseid ringhäälinguid. [[2003. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2003.]] aastal oli ja alates [[2006. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2006.]] aastast on kasutusel ainult inglise keel, sest kõik prantsuskeelsed ringhäälingud on võistlusest eemaldunud. (Belgia osaleb võistlusel ainult hollandikeelse ringhäälinguga [[VRT]]). Olenemata sellest, et Laste Eurovisiooni lauluvõistluse formaat on koostatud [[Eurovisiooni lauluvõistlus]]e põhjal, on lauluvõistlustel mitmeid erinevusi. Kui Eurovisiooni lauluvõistlusel peavad kõik vokaalid olema lauldud etendusel otse, siis Laste Eurovisiooni lauluvõistlusel võivad taustapartiid olla lauldud taustamuusikalindile. Iga riik peab korraldama televisioonis näidatava rahvusliku eelvooru. Alates [[2005. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2005.]] aastast antakse kõikidele osalejatele "stardikapitalina" lihtsalt osavõtu eest 12 punkti, et keegi ei peaks kurvastama punktideta jäämise pärast. Võitjad saavad auhinna. Erinevalt Eurovisiooni lauluvõistlusest ei saa võitjariik võiduga kaasa õigust korraldada järgmise aasta lauluvõistlust. == Nõuded laulule == Osalev laul peab olema kirjutatud ja lauldud riigi ametlikus keeles. Esinejad peavad olema selle riigi kodanikud, mida nad esindavad, või peavad olema elanud seal vähemalt kaks ja pool aastat. Laul, mis võistlusel osaleb, ei tohi olla varem kaubanduslikult välja antud. Varem kehtis ka reegel, et osalevad lapsed ei tohi üldse olla varem avaldanud muusikat kaubanduslikult, kuid see kaotati [[2007. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2007.]] aastal, et lubada ka tuntumatel lastel ja bändidel võistlusel osaleda. Alates [[2008. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2008.]] aastast on täiskasvanutel lubatud osaleda laulukirjutamisel. Varem pidid olema kõik laulukirjutajad vanuses 8–15. == Osalejad == Võistlusel osalejad muutuvad igal aastal. Ainult üks riik, Holland, on osalenud kõikidel võistlustel. Viimastel aastatel osaleb võistlusel järjest vähem Lääne-Euroopa riike, kuid järjest rohkem Ida-Euroopa riike. Esialgsed Skandinaavia ringhäälingud lahkusid võistlusest 2006. aastal ning hakkasid taas organiseerima MGP Nordicut, mida ei korraldatud alates laste Eurovisiooni lauluvõistluse algusest. [[2022. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2022. aasta laste Eurovisiooni lauluvõistluse]] järgse seisuga on võistluses osalenud kokku 40 riiki vähemalt ühe korra. === Riikide liitumine === {| class="wikitable" ! scope="col" width=10% | Aasta ! Liituvad riigid |- ! scope="row" valign="top" | [[2003. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2003]] | {{pisiLipp|Valgevene}}, {{pisiLipp|Belgia}}, {{pisiLipp|Horvaatia}}, {{pisiLipp|Küpros}}, {{pisiLipp|Taani}}, {{pisiLipp|Kreeka}}, {{pisiLipp|Läti}}, {{pisiLipp|Põhja-Makedoonia}}, {{pisiLipp|Malta}}, {{pisiLipp|Holland}}, {{pisiLipp|Norra}}, {{pisiLipp|Poola}}, {{pisiLipp|Rumeenia}}, {{pisiLipp|Hispaania}}, {{pisiLipp|Rootsi}}, {{pisiLipp|Suurbritannia}} |- ! scope="row" valign="top" | [[2004. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2004]] | {{pisiLipp|Prantsusmaa}}, {{pisiLipp|Šveits}} |- ! scope="row" valign="top" | [[2005. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2005]] | {{pisiLipp|Venemaa}}, {{pisiLipp|Serbia ja Montenegro}} |- ! scope="row" valign="top" | [[2006. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2006]] | {{pisiLipp|Portugal}}, {{pisiLipp|Serbia}}, {{pisiLipp|Ukraina}} |- ! scope="row" valign="top" | [[2007. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2007]] | {{pisiLipp|Armeenia}}, {{pisiLipp|Bulgaaria}}, {{pisiLipp|Gruusia}}, {{pisiLipp|Leedu}} |- ! scope="row" valign="top" | [[2010. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2010]] | {{pisiLipp|Moldova}} |- ! scope="row" valign="top" | [[2012. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2012]] | {{pisiLipp|Albaania}}, {{pisiLipp|Aserbaidžaan}}, {{pisiLipp|Iisrael}} |- ! scope="row" valign="top" | [[2013. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2013]] | {{pisiLipp|San Marino}} |- ! scope="row" valign="top" | [[2014. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2014]] | {{pisiLipp|Itaalia}}, {{pisiLipp|Montenegro}}, {{pisiLipp|Sloveenia}} |- ! scope="row" valign="top" | [[2015. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2015]] | {{pisiLipp|Austraalia}}, {{pisiLipp|Iirimaa}} |- ! scope="row" valign="top" | [[2018. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2018]] | {{pisiLipp|Kasahstan}}, {{pisiLipp|Wales}} |- ! scope="row" valign="top" | [[2020. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2020]] | {{pisiLipp|Saksamaa}} |- ![[2023. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2023]] |{{pisiLipp|Eesti}} |} === Riikide eemaldumine=== {| class="wikitable" ! scope="col" width=10% | Aasta ! Eemalduvad riigid |- ! scope="row" valign="top" | [[2005. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2005]] | {{pisiLipp|Prantsusmaa}} , {{pisiLipp|Šveits}}, {{pisiLipp|Küpros}}, {{pisiLipp|Poola}} |- ! scope="row" valign="top" | [[2006. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2006]] | {{pisiLipp|Norra}}, {{pisiLipp|Suurbritannia}}, {{pisiLipp|Läti}}, {{pisiLipp|Taani}}, {{pisiLipp|Serbia ja Montenegro}} |- ! scope="row" valign="top" | [[2007. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2007]] | {{pisiLipp|Horvaatia}}, {{pisiLipp|Hispaania}} |- ! scope="row" valign="top" | [[2008. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2008]] | {{pisiLipp|Rootsi}}, {{pisiLipp|Portugal}} |- ! scope="row" valign="top" | [[2009. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2009]] | {{pisilipp|Kreeka}}, {{pisilipp|Bulgaaria}}, {{pisilipp|Leedu}} |- ! scope="row" valign="top" | [[2010. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2010]] | {{pisilipp|Rumeenia}}, {{pisilipp|Küpros}} |- ! scope="row" valign="top" | [[2011. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2011]] | {{pisilipp|Malta}}, {{pisilipp|Serbia}} |- ! scope="row" valign="top" | [[2012. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2012]] | {{pisilipp|Bulgaaria}}, {{pisilipp|Leedu}}, {{pisilipp|Läti}}, {{pisilipp|Põhja-Makedoonia}} |- ! scope="row" valign="top" | [[2013. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2013]] | {{pisilipp|Albaania}}, {{pisilipp|Belgia}}, {{pisilipp|Iisrael}} |- ! scope="row" valign="top" | [[2014. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2014]] | {{pisilipp|Aserbaidžaan}}, {{pisilipp|Moldova}}, {{pisilipp|Põhja-Makedoonia}} |- ! scope="row" valign="top" | [[2015. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2015]] | {{pisilipp|Horvaatia}}, {{pisilipp|Küpros}}, {{pisilipp|Rootsi}} |- ! scope="row" valign="top" | [[2016. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2016]] | {{pisilipp|Montenegro}}, {{pisilipp|San Marino}}, {{pisilipp|Sloveenia}} |- ! scope="row" valign="top" | [[2017. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2017]] | {{pisilipp|Bulgaaria}}, {{pisilipp|Iisrael}} |- ! scope="row" valign="top" | [[2018. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2018]] | {{pisilipp|Küpros}} |- ! scope="row" valign="top" | [[2019. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2019]] | {{pisilipp|Aserbaidžaan}}, {{pisilipp|Iisrael}} |- ! scope="row" valign="top" | [[2020. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2020]] | {{pisiLipp|Albaania}}, {{pisiLipp|Armeenia}}, {{pisiLipp|Austraalia}}, {{pisiLipp|Iirimaa}},{{pisiLipp|Itaalia}}, {{pisiLipp|Põhja-Makedoonia}}, {{pisiLipp|Portugal}}, {{pisiLipp|Wales}} |- ![[2021. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2021]] |{{pisiLipp|Valgevene}} |- ![[2022. aasta Laste Eurovisiooni laluluvõistlus|2022]] |{{pisilipp|Aserbaidžaan}}, {{pisilipp|Bulgaaria}}, {{pisiLipp|Saksamaa}}, {{pisiLipp|Venemaa}} |- ![[2023. aasta Laste Eurovisiooni laluluvõistlus|2023]] |{{pisilipp|Kasahstan}}, {{pisilipp|Serbia}} |} ===Riigid laste Eurovisiooni lauluvõistlusel=== [[Pilt:Junior Eurovision Participants.svg|thumbnail|300px|right|Osalemine alates 2003. aastast: {{legend|#22b14c|osalenud vähemalt ühel korral}} {{legend|#ffc20e|mitte kunagi osalenud, kuigi see oleks võimalik}} {{legend|#d40000|plaaninud osaleda, aga hiljem eemaldunud}} {{legend|#00ff00|osalenud kui teise riigi osa, aga mitte kunagi iseseisvalt}} ]] [[File:Junior Eurovision winners map.svg|pisi|Võitjad]] {| class="wikitable sortable" |- style="background:#efefef" ! Riik !! Debüüdi aasta !! Osaluste arv !! Võitude arv !!class="unsortable"| Ringhääling(ud) |- |{{pisiLipp|Albaania}} |[[2012. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2012]] |10 | 0 | [[RTSH]] |- |{{pisiLipp|Armeenia}} | [[2007. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2007]] |17 | 2 | [[AMPTV]] |-bgcolor="#dcdcdc" |{{pisiLipp|Austraalia}} | [[2015. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2015]] |5 | 0 | [[SBS]] (2015-2016) [[Australian Broadcasting Company|ABC]] (2017-) |- |- |{{pisiLipp|Aserbaidžaan}} |[[2012. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2012]] | 4 | 0 | [[ITV]] |- |- bgcolor="#dcdcdc" |{{pisiLipp|Belgia}} | [[2003. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2003]] | 10 | 0 | [[Vlaamse Radio- en Televisieomroep|VRT]] |- |- |{{pisiLipp|Bulgaaria}} | [[2007. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2007]] |7 | 0 | [[Bulgaaria Rahvuslik Televisioon|BNT]] |- |{{pisiLipp|Eesti}} |[[2023. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2023]] |2 |0 |[[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] |- |{{pisiLipp|Gruusia}} | [[2007. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2007]] |18 |4 | [[Gruusia Rahvusringhääling|GTVR]] |- | {{pisiLipp|Hispaania}} | [[2003. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2003]] | 10 | 1 | [[Televisión Española|TVE]] |- |{{pisiLipp|Holland}} | [[2003. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2003]] |22 | 1 | [[AVRO]] |- | bgcolor="#dcdcdc" |{{pisiLipp|Horvaatia}} | bgcolor="#dcdcdc" | [[2003. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2003]] | bgcolor="#dcdcdc" | 5 | bgcolor="#dcdcdc" | 1 | bgcolor="#dcdcdc" | [[Croatian Radiotelevision|HRT]] |- |{{pisiLipp|Iirimaa}} |[[2015. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2015]] |9 | 0 |[[TG4]] |- |- bgcolor="#dcdcdc" |{{pisiLipp|Iisrael}} |[[2012. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2012]] |3 | 0 |[[IBA]] |- |{{pisiLipp|Itaalia}} |[[2014. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2014]] |10 | 1 |[[RAI]] |- |{{pisiLipp|Kasahstan}} | [[2018. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2018]] |5 |0 |[[Khabar Agency]] |- | bgcolor="#dcdcdc" |{{pisiLipp|Kreeka}} | bgcolor="#dcdcdc" | [[2003. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2003]] | bgcolor="#dcdcdc" |6 | bgcolor="#dcdcdc" |0 | bgcolor="#dcdcdc" |[[ERT]] |- bgcolor="#dcdcdc" |{{pisiLipp|Küpros}} |[[2003. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2003]] |10 |0 |[[Cyprus Broadcasting Corporation|CyBC]] |- |- bgcolor="#dcdcdc" |{{pisiLipp|Leedu}} | [[2007. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2007]] | 4 | 0 | [[Lietuvos nacionalinis radijas ir televizija|LRT]] |- | bgcolor="#dcdcdc" |{{pisiLipp|Läti}} | bgcolor="#dcdcdc" |[[2003. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2003]] | bgcolor="#dcdcdc" |5 | bgcolor="#dcdcdc" |0 | bgcolor="#dcdcdc" |[[Latvijas Televīzija|LTV]] |- |{{pisiLipp|Põhja-Makedoonia}} | [[2003. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2003]] |19 | 0 | [[Makedonska Radio Televizija|MKRTV]] |- | {{pisiLipp|Malta}} | [[2003. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2003]] ||20 |2 | [[Public Broadcasting Services|PBS]] |- |- bgcolor="#dcdcdc" |{{pisilipp|Moldova}} |[[2010. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2010]] | 4 | 0 |[[TRM]] |- bgcolor="#dcdcdc" |{{pisiLipp|Montenegro}} | [[2014. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2014]] |2 | 0 | [[RTCG]] |- | bgcolor="#dcdcdc" |{{pisiLipp|Norra}} | bgcolor="#dcdcdc" | [[2003. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2003]] | bgcolor="#dcdcdc" | 3 | bgcolor="#dcdcdc" | 0 | bgcolor="#dcdcdc" | [[Norsk rikskringkasting|NRK]] |- |{{pisiLipp|Poola}} | [[2003. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2003]] |11 | 2 | [[Telewizja Polska|TVP]] |- |{{pisiLipp|Portugal}} |[[2006. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2006]] |9 |0 | [[Rádio e Televisão de Portugal|RTP]] |- | {{pisiLipp|Prantsusmaa}} | [[2004. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2004]] | 8 | 3 | [[France 3]] |- |- bgcolor="#dcdcdc" |{{pisiLipp|Rootsi}} | [[2003. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2003]] | 11 | 0 | [[Sveriges Television|SVT]] (2003–2005,2010–2014)<br/> [[TV4 (Rootsi)|TV4]] (2006–2007,2009) |- | bgcolor="#dcdcdc" |{{pisiLipp|Rumeenia}} | bgcolor="#dcdcdc" | [[2003. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2003]] | bgcolor="#dcdcdc" |7 | bgcolor="#dcdcdc" |0 | bgcolor="#dcdcdc" |[[Televiziunea Română|TVR]] |- |- |{{pisiLipp|Saksamaa}} |[[2020. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2020]] |4 | 0 |[[KiKa]] |- bgcolor="#dcdcdc" |{{pisilipp|San Marino}} |[[2013. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2013]] |4 | 0 |[[San Marino RTV|SMTV]] |- | {{pisiLipp|Serbia}} | [[2006. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2006]] |14 | 0 | [[Radio-televizija Srbije|RTS]] |- |- bgcolor="#f88379" |{{pisiLipp|Serbia ja Montenegro}} | [[2005. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2005]] | 1 | 0 | [[Radio-televizija Srbije|RTS]]/[[Radio Televizija Crne Gore|RTCG]] |- |- bgcolor="#dcdcdc" |{{pisiLipp|Sloveenia}} | [[2014. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2014]] |2 | 0 | [[RTVSLO]] |- | bgcolor="#dcdcdc" |{{pisiLipp|Suurbritannia}} | bgcolor="#dcdcdc" | [[2003. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2003]] | bgcolor="#dcdcdc" | 5 | bgcolor="#dcdcdc" | 0 | bgcolor="#dcdcdc" | [[ITV]] |- | bgcolor="#dcdcdc" |{{pisiLipp|Šveits}} | bgcolor="#dcdcdc" | [[2004. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2004]] | bgcolor="#dcdcdc" | 1 | bgcolor="#dcdcdc" | 0 | bgcolor="#dcdcdc" | [[SRG SSR idée suisse|SF DRS]] |- | bgcolor="#dcdcdc" |{{pisiLipp|Taani}} | bgcolor="#dcdcdc" | [[2003. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2003]] | bgcolor="#dcdcdc" | 3 | bgcolor="#dcdcdc" | 0 | bgcolor="#dcdcdc" | [[Danmarks Radio|DR]] |- |{{pisiLipp|Ukraina}} | [[2006. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2006]] |19 | 1 | [[Natsionalna Telekompanija Ukraini|NTU]] |-bgcolor="#dcdcdc" |{{pisiLipp|Valgevene}} | [[2003. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2003]] |18 | 2 | [[BTRC]] |- |{{pisiLipp|Venemaa}} | [[2005. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2005]] |17 |2 | [[Rossija|RTR]] |-bgcolor="#dcdcdc" |{{pisiLipp|Wales}} | [[2018. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2018]] |2 |0 |[[S4C]] |- |- |} ==Võistlused== {| class=wikitable |- !Aasta !Võitja !Keel !Esitaja !Laul !Punktid !Teine koht !Kuupäev !Toimumiskoht !Linn !Osalejaid |- |'''[[2003. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2003]]''' |{{pisiLipp|Horvaatia}} |[[horvaadi keel|horvaadi]] |[[Dino Jelusić]] |"Ti Si Moja Prva Ljubav" |134 |{{pisiLipp|Hispaania}} |[[15. november]] [[2003]] |[[Forum Copenhagen]] |[[Pilt:Flag of Denmark.svg|border|22px]] [[Kopenhaagen]] | 16 |- |'''[[2004. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2004]]''' |{{pisiLipp|Hispaania}} |[[hispaania keel|hispaania]] |[[María Isabel]] |"Antes Muerta Que Sencilla" |171 |{{pisiLipp|Suurbritannia}} |[[20. november]] [[2004]] |[[Haakons Hall]] |[[Pilt:Flag of Norway.svg|border|22px]] [[Lillehammer]] | 18 |- |'''[[2005. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2005]]''' |{{pisiLipp|Valgevene}} |[[vene keel|vene]] |[[Ksenia Sitnik]] |"Mõ vmeste" ("Мы вместе") |149 |{{pisiLipp|Hispaania}} |[[26. november]] [[2005]] |[[Ethias Arena]] |[[Pilt:Flag of Belgium.svg|border|22px]] [[Hasselt]] | 16 |- |'''[[2006. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2006]]''' |{{pisiLipp|Venemaa}} |[[vene keel|vene]] |[[Õed Tolmatšovad]] |"Vessenni džaz" ("Весенний джаз") |154 |{{pisiLipp|Valgevene}} |[[2. detsember]] [[2006]] |[[Sala Polivalentă]] |[[Pilt:Flag of Romania.svg|border|22px]] [[Bukarest]] | 15 |- |'''[[2007. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2007]]''' |<s>{{pisiLipp|Valgevene}}</s> |[[vene keel|vene]] |[[Aleksei Žigalkovitš]] |"S druzjami" ("С друзьями") |137 |{{pisiLipp|Armeenia}} |[[8. detsember]] [[2007]] |[[Ahoy Rotterdam]] |[[Pilt:Flag of the Netherlands.svg|border|22px]] [[Rotterdam]] | 17 |- |'''[[2008. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2008]]''' |{{pisiLipp|Gruusia}} |[[Tehiskeel|väljamõeldud]] | [[Bzikebi]] | "Bzz..." | 154 | {{pisiLipp|Ukraina}} |[[22. november]] [[2008]] |[[Spyros Kyprianou Athletic Centre]] |[[Pilt:Flag of Cyprus.svg|border|22px]] [[Limassol]] | 15 |- |'''[[2009. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2009]]''' |{{pisiLipp|Holland}} |[[Hollandi keel|hollandi]], [[Inglise keel|inglise]] | [[Ralf Mackenbach]] | "Click Clack" | 121 | {{pisilipp|Armeenia}} |[[21. november]] [[2009]] |[[Palats Sportu|Палац спорту (Palats Sportu)]] |[[Pilt:Flag of Ukraine.svg|border|22px]] [[Kiiev]] | 13 |- |'''[[2010. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2010]]''' |{{pisilipp|Armeenia}} |[[Armeenia keel|armeenia]] |[[Vladimir Arzumanyan]] | "Mama" ("Մամա") | 120 |{{pisilipp|Venemaa}} | [[20. november]] [[2010]] | [[Minsk Arena]] |[[Pilt:Flag of Belarus.svg|border|22px]] [[Minsk]] | 14 |- |'''[[2011. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2011]]''' |{{pisiLipp|Gruusia}} |[[Gruusia keel|gruusia]]<ref name="laul-sisal">Laul sisaldab ühte korduvat fraasi inglise keeles.</ref> | [[CANDY]] | "Candy Music" | 108 | {{pisiLipp|Holland}} | [[ 3. detsember]] [[2011]] | [[Karen Demirchyan Complex]] | [[Pilt:Flag of Armenia.svg|border|22px]] [[Jerevan]] | 13 |- |'''[[2012. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2012]]''' |{{pisiLipp|Ukraina}} |[[Ukraina keel|ukraina]], [[Inglise keel|inglise]] | [[Anastassija Petrõk]] | "Nebo" ("Небо") | 138 | {{pisiLipp|Gruusia}} | [[ 1. detsember]] [[2012]] | [[Heineken Music Hall]] | [[Pilt:Flag of the Netherlands.svg|border|22px]] [[Amsterdam]] | 12 |- |'''[[2013. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2013]]''' |{{pisiLipp|Malta}} |[[Inglise keel|inglise]] | [[Gaia Cauchi]] | "The Start" | 130 | {{pisiLipp|Ukraina}} | [[ 30. november]] [[2013]] | [[Palace Ukraine]] | [[Pilt:Flag of Ukraine.svg|border|22px]] [[Kiiev]] | 12 |- |'''[[2014. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2014]]''' |{{pisiLipp|Itaalia}} |[[Itaalia keel|itaalia]], [[Inglise keel|inglise]] | [[Vincenzo Cantiello]] | "Tu primo grande amore" | 159 | {{pisiLipp|Bulgaaria}} | [[ 15. november]] [[2014]] | [[Malta Shipbuilding]] | [[Pilt:Flag of Malta.svg|border|22px]] [[Marsa]] | 16 |- |'''[[2015. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2015]]''' | {{pisiLipp|Malta}} |[[Inglise keel|inglise]] | [[Destiny Chukunyere]] | "Not My Soul" | 185 | {{pisiLipp|Armeenia}} | [[ 21. november]] [[2015]] | [[Arena Armeec]] | [[Pilt:Flag of Bulgaria.svg|border|22px]] [[Sofia]] | 17 |- |'''[[2016. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2016]]''' | {{pisiLipp|Gruusia}} |[[Gruusia keel|gruusia]] |[[Mariam Mamadashvili]] | "Mzeo" ("მზეო") | 239 | {{pisiLipp|Armeenia}} | [[ 20. november]] [[2016]] | [[Mediterranean Conference Centre]] | [[Pilt:Flag of Malta.svg|border|22px]] [[Valletta]] | 17 |- |'''[[2017. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2017]]''' | <s>{{pisiLipp|Venemaa}}</s> |[[Vene keel|vene]], [[Inglise keel|inglise]] |[[Polina Bogusevitš]] | "Wings" | 188 | {{pisiLipp|Gruusia}} |[[26. november]] [[2017]] |[[Thbilisi Olümpiapalee]] | [[Pilt:Flag of Georgia.svg|border|22px]] [[Thbilisi]] |16 |- |'''[[2018. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2018]]''' | rowspan="2" | {{pisiLipp|Poola}} |[[Poola keel|poola]], [[Inglise keel|inglise]] |[[Roksana Węgiel]] |"Anyone I Want to Be" | 215 |{{pisiLipp|Prantsusmaa}} |[[25. november]] [[2018]] | [[Minsk Arena]] |[[Pilt:Flag of Belarus.svg|border|22px]] [[Minsk]] | 20 |- |[[2019. aasta laste Eurovisiooni lauluvõistlus|'''2019''']] |[[Poola keel|poola]], [[Inglise keel|inglise]] |[[Viki Gabor]] |"Superhero" |278 | rowspan="2" |{{pisiLipp|Kasahstan}} |[[24. november]] [[2019]] |[[Gliwice Arena]] |[[Pilt:Flag of Poland.svg|border|22px]] [[Gliwice]] |19 |- |[[2020. aasta Laste Eurovisiooni Lauluvõistlus|'''2020''']] |{{pisiLipp|Prantsusmaa}} |[[Prantsuse keel|prantsuse]] |[[Valentina Tronel|Valentina]] |"J'Imagine" |200 |[[29. november]] [[2020]] |[[Telewizja Polska|TVP Peakorter]] |[[Pilt:Flag of Poland.svg|border|22px]] [[Varssavi]] |12 |- |'''[[2021. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2021]]''' |{{pisilipp|Armeenia}} |[[Armeenia keel|armeenia]], [[Inglise keel|inglise]] |[[Maléna]] |"Qami Qami" ("Քամի Քամի") |224 |{{pisiLipp|Poola}} |[[19. detsember|19. Detsember]] [[2021]] |[[La Seine Musicale]] |[[Pilt:Flag of France.svg|border|22px]] [[Pariis]] |19 |- |'''[[2022. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2022]]''' |{{pisilipp|Prantsusmaa}} |[[Prantsuse keel|prantsuse]]<ref name="laul-sisal" /> |[[Lissandro]] |"Oh Maman!" |203 |{{pisiLipp|Armeenia}} |[[11. detsember|11. Detsember]] [[2022]] |[[Karen Demirchyan Complex]] |[[Pilt:Flag of Armenia.svg|border|22px]] [[Jerevan]] |16 |- |'''[[2023. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2023]]''' |{{pisiLipp|Prantsusmaa}} |[[Prantsuse keel|prantsuse]] |[[Zoé Clauzure]] |"Cœur" |228 |{{pisiLipp|Hispaania}} |[[26. november|26. november]] [[2023]] |[[Palais Nikaïa]] |[[Pilt:Flag of France.svg|border|22px]] [[Nice]] |16 |- |[[2024. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2024]] |{{pisiLipp|Gruusia}} |[[Gruusia keel|gruusia]] |[[Andria Putkaradze]] |"To My Mom" |239 |{{pisiLipp|Portugal}} |[[16. november]] [[2024]] |[[Caja Mágica]] |[[Pilt:Flag of Spain.svg|border|22px]] [[Madrid]] |17 |- |[[2025. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2025]] |{{pisiLipp|Prantsusmaa}} |[[Prantsuse keel|prantsuse]] |[[Lou Deleuze]] |"Ce monde" |248 | {{pisiLipp|Ukraina}} |[[13. detsember]] [[2025]] |[[Thbilisi Olümpiapalee]] |[[Pilt:Flag of Georgia.svg|border|22px]] [[Thbilisi]] |18 |- |[[2026. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2026]] |? |? |? |? |? |? |[[24. oktoober]] [[2026]] |[[Malta messi- ja konverentsikeskus]] | |16 |} ==Vaata ka== *[[2019. aasta laste Eurovisiooni lauluvõistlus]] *[[Eurovisiooni noorte muusikute konkurss]] (inglise Eurovision Young Musicians) == Välislingid == {{Commonscat|Junior Eurovision Song Contest}} * [http://www.junioreurovision.tv/ Laste Eurovisiooni ametlik koduleht] [[Kategooria:Laste Eurovisiooni lauluvõistlus| ]] 6hexwxkbdhecugjr11liip2hmo20vlx Nigula raba 0 126248 7228198 6865616 2026-09-03T14:03:15Z Kuriuss 38125 7228198 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Nigula raba 2018 02.jpg|pisi|Nigula raba 2018. aasta kevadel]] [[Pilt:Nigula raba talvel 18. jaanuar 2020.jpg|pisi|Nigula raba talvel 2020]] '''Nigula raba''' on [[raba|soo]]massiiv Pärnumaal [[Häädemeeste vald|Häädemeeste vallas]] [[Uuemaa]] ja [[Urissaare]] külas. Raba pindala on 2320 ha.<ref name= "Nigula" >Kink M. 2006. ''Veeobjektid "Eesti ürglooduse raamatus''". Tallinn, Teaduste Akadeemia Kirjastus, lk 93.</ref> Nigula raba on lääne-eesti tüüpi [[lageraba]] suhteliselt järsu [[rabarinnak]]u ja lameda kesk[[platoo]]ga. [[Rinnak]] on paremini näha [[soostik]]u lääneosas, kus rabapind tõuseb mõnekümne meetri jooksul kuni 3 meetrit kõrgemaks. Raba areng sai alguse umbes 10 000 aastat tagasi ehk pärast viimast [[jääaeg]]a. Märgala on tekkinud tuhandete hektarite suuruse veekogu kinnikasvamisel, rabas on säilinud jäänukina 20 ha suurune [[Nigula järv]]. Raba [[turvas|turbakihi]] paksus on kuni 6,8 m, lamamiks [[sapropeel]] ja [[saviliivmoreen]].<ref name="Nigula" /> Nigula soostiku uhkuseks on viis [[rabasaar]]t, mis oma [[põlismets]]aga hakkavad silma üle kogu lageda raba, kuigi asuvad 1–1,5 meetrit rabapinnast allpool. Saarte kõrgematel osadel paikneb liigirikas laialehine [[salumets]], mis on relikt soojast ja niiskest [[atlantiline kliimaperiood|atlantilisest kliimaperioodist]] 5000–6000 aastat tagasi. Nigula rabas on ka palju raskesti läbipääsetavaid [[älves]]tikke, rahvakeeli mülkaid. Raba jääb [[Nigula looduskaitseala]] territooriumile. <gallery> Nigula raba 2018 01.jpg| Nigula raba ja Nigula järv 2018. aasta kevadel Nigula raba2.jpg Nigula raba4.jpg Nigula raba5.jpg Nigula raba7.jpg Nigula raba8.jpg Nigula raba9.jpg Nigula raba.jpg|Panoraam </gallery> == Viited == {{viited}} {{koord|piirkond=EE-67}} [[Kategooria:Pärnu maakonna sood]] [[Kategooria:Häädemeeste vald]] eps0epgl6j4ozrx632l2j1t5yzfqz53 Foolhape 0 131429 7228439 6556508 2026-09-04T09:21:05Z Kuriuss 38125 7228439 wikitext text/x-wiki [[Pilt: Folicacid2.png|pisi|Foolhappe struktuurivalem]] {{toimeta}} {{keeletoimeta}} '''Foolhape''' ehk '''M-vitamiin''' ehk '''B<sub>9</sub>-vitamiin''' ehk '''B<sub>10</sub>-vitamiin''' ehk '''B<sub>11</sub>-vitamiin''' ehk '''B<sub>c</sub>-vitamiin''' ehk '''antianeemiline vitamiin''' on geneeriline nimetus erineva struktuuriga orgaaniliste bioaktiivsete essentsiaalsete biomolekulide ja nende sünteetiliste derivaatide ja [[mikrotoitaine]]te kohta. Foolhape kuulub B-rühma [[vesilahustuvad vitamiinid|vesilahustuvate vitamiinide]] hulka ja need on mikrokogustes vajalikud enamiku organismide peaaegu kõikide füsioloogiliste protsesside toimimiseks. Foolhappe ja selle ühendite täielik puudumine (ka bioaktiivuse minetanuna) toidus või kestev defitsiit võib olla organismile kahjulik ja koguni ohtlik, põhjustades mitmeid haiguslikke seisundeid. Varasemad nimetused, geneerilised ja tavaterminid: [[Folaat|B<sub>9</sub>-vitamiin]], [[B10-vitamiin|B<sub>10</sub>-vitamiin]], [[B11-vitamiin|B<sub>11</sub>-vitamiin]], [[M-vitamiin]], U-faktor, R-faktor, ka [[R-vitamiin]], [[Bc-vitamiin|B<sub>c</sub>-vitamiin]].<ref name="v0XmB" /><ref name="aX5Vf" /> ==IUPAC nimetus== Foolhappe IUPAC nimetus on '''[[pteroüülglutamaathape]]'''. ==Keemiline struktuur ja omadused== * [[Keemiline valem]] – C<sub>19</sub>H<sub>19</sub>N<sub>7</sub>O<sub>6</sub> * [[Molaarmass]] – 441,403 g/mol * Välimus – kollakasoranž [[kristallstruktuur|kristalliline]] pulber * [[Sulamistemperatuur]] – 250&nbsp;°C * Lahustuvus vees – 0,0016&nbsp;mg/ml (25&nbsp;°C) ==Saamine ja omastamine== Inimene saab foolhapet põhiliselt taimsest toidust, vähem ka loomsest, samuti produtseerib seda seedekulgla mikrofloora. Seedekulglasse sattuvalt foolhappe polüglutamaatvormilt eraldatakse glutamaadijäägid hüdrolaasiga ja tekib monoglutamaatvorm. See foolhape koos soole mikrofloora poolt toodetava foolhappega imendub peamiselt tühisoolest aktiivtranspordina (osaliselt ka difusioonina). Imendumist pärsivad liigne alkohol, suitsetamine, antikonvulsandid, fenobarbitaal, suukaudsed rasestumisvastased preparaadid. Foolhape redutseeritakse folaadi reduktaasi toimel limaskestarakkudes tetrahüdrofolaatseks [[koensüüm]]iks (THF). Metüül-THF on põhiline veres ringlev vorm. Foolhapet talletatakse aga polüglutamaatvormis ja peamiselt maksas. Selle varu on üsna soliidne (1–3 kuud). '''Allikad''': maks, neerud, pärm, kõik rohelised taimeosad (lehtköögiviljad), oad, läätsed, must sõstar, tsitruselised. ==Biofunktsioonid== Foolhappe biofunktsionaalne roll realiseerub koensüümse tetrahüdrofolaadi (THF) kaudu. THF teostab ühesüsinikuliste jääkide ülekannet puriinide, dTMP, seriini, glütsiini, koliini jt biomolekulide sünteesil. Puriinide ja dTMP süntees on peamised nukleiinhapete sünteesi protsessid, mis vajavad foolhapet. Foolhapet vajab ka [[histidiin]]i katabolism, formiaadi detoksikatsioon ja [[homotsüsteiin]]i remetüülimine [[metioniin]]iks. Foolhapet vajab erütrotsüütide areng ja soolhappe teke maos. ==Foolhappevaegus== RHK-10 klassifitseerib foolhappevaeguse alamjaotises koodiga [E53.8]. Normaalse toitumise ja tervislike eluviiside puhul defitsiiti ei teki. Defitsiit tekib alkoholismi ja alatoitluse korral, aga ka fenobarbitaali, suukaudsete rasestumisvastaste preparaatide, antikonvulsantide kasutamisel, leukeemia ravimi metotreksaadi kasutamisel. Kuna oluline hulk imenduvast foolhappest moodustatakse soole mikrofloora poolt, siis kõik mikrofloorat hävitavad faktorid häirivad foolhappega varustamist. Foolhappe teatud defitsiit võib tekkida raseduse ja laktatsiooni korral suurenenud foolhappevajaduse tõttu. Foolhappedefitsiit raseduse esimese 12 nädala jooksul võib soodustada lootel neuraaltoru arengu häireid (''spina bifida''). Foolhappedefitsiiti on täheldatud epilepsiaravimite pikaajalisel kasutamisel. Defitsiidi tunnused: * ärrituvus * kõhulahtisus * '''mälu nõrgenemine''' * '''kasvupeetus''' * '''suunurkade haavandid''' * '''keelepõletik''' * '''suur-punalible aneemia''' Kestev foolhappedefitsiit põhjustab ka homotsüsteinuuriat. ==Manustamine ja toksilisus== RDA (foolhappe ööpäevane soovitatav kogus): * meestel 0,3–0,5&nbsp;mg * naistel 0,3–0,5&nbsp;mg * lastel 0,1–0,3&nbsp;mg * rasedatel ja imetavatel naistel 0,5–0,6&nbsp;mg) Foolhappe manustamine on hädavajalik defitsiidi tõttu tekkivate sümptomite korral. Selle vajadus on suurem raseduse ja laktatsiooni korral. Foolhappe oskuslik/adekvaatne manustamine võib olla ravi ühe komponendina efektiivne alkoholismi, aneemia, pellagra, skorbuudi, tonsilliidi, gastriidi, psoriaasi, ateroskleroosi, krooniliste hemolüütiliste haavandite ja muude haiguste korral. Foolhapet ei tohi ilma B<sub>12</sub>-vitamiinita kasutada ebaselge etioloogiaga aneemiate puhul, kuna B<sub>12</sub>-vitamiini defitsiidist tingitud neuroloogiline kahjustus (subakuutne seljaaju kombineeritud degeneratsioon) võib progresseeruda, kuigi hemolüütilised näitajad paranevad. Kuna mitmed '''kasvajad''' on foolhappesõltuvad, siis on foolhappe meelevaldne kasutamine vastunäidustatud pahaloomuliste kasvajate korral. Foolhappe antagonistid on teratogeense toimega ja nende liigtarbimine võib lootel põhjustada embrüoletaalsust või kasvupeetust. Foolhapet peaks kasutama koos C-vitamiini, pantoteenhappe, biotiini, B<sub>12</sub>-vitamiini, tiamiini, riboflaviini ja püridoksiiniga. Selline komplekt tagab vastavate metaboolsete protsesside süsteemse biokeemilise mõjutamise. B<sub>12</sub>- ja C-vitamiin on vajalikud ka foolhappe muundumisel koensüümsesse vormi. == Foolhape ja ravimid == Foolhappe ja mõningate ravimite üheaegsel manustamisel võib esineda kõrvaltoimeid, seega tuleks kindlasti konsulteerida arstiga:<ref name="FHRGp" /> *[[tetratsükliin]] (antibiootikum) – ei soovitata manustada koos, vaid võtta erinevatel kellaaegadel, kuna foolhape võib sekkuda tetratsükliini imendumisse ja vähendada seega ravimi toimet; *[[fenütoiin]] (krampidevastane ravim) – võib alandada loodusliku folaadi taset, foolhappe manustamine võib sekkuda fenütoiini metabolismi ja suurendada krambihoogude tekkimise võimalust; *[[pürimetamiin]] – ([[algloomad]]e põhjustatud haiguslike seisundite ravim) – foolhape võib alandada malaaria- ja toksoplasmoosiravimi efektiivsust; *[[onkoteraapia]] ravimid: kindlasti konsulteerida onkoloogiga kõigi B-rühma vitamiinide ja foolhappe manustamist, kui patsiendil on käsil keemiaravi. Ravimid, mis alandavad foolhappe näitajaid: allnimetatud ravimid võivad sekkuda keha foolhappe omastamise protsessidesse, nii et vajalik võib olla foolhappe lisaannustamine, seda tuleks kindlasti konsulteerida arstiga: * [[antatsiid]]id ehk maohapet neutraliseerivad preparaadid, näiteks ''cimetidine'', ''famotidine'', ''ranitidine''; * prootonpumba inhibiitorid, näiteks ''someprazole'', ''lansoprazole'', ''omeprazole'', ''rabeprazole''; * kolesteroolialandajad, näiteks ''colestipol'',''cholestyramine'', ''colsevelam''; * epilepsiaravimid (ehk krampidevastased ravimid), näiteks ''phenobarbitalum'', ''primidone'', ''carbamazepine''; * mittesteroidsed põletikuvastased preparaadid (NSAIDs), näiteks ibuprofeen, Sulfasalazine, Triamterene jpt. '''Toksilisust''' normaalsel tarbimisel ei esine. Päevase ohutu koguannuse ülempiir on '''korduval''' manustamisel '''0,8&nbsp;mg''', ühekordse koguannuse ohutu ülempiiri pole veel täpselt fikseeritud. Nimetatud kogust ei tasuks ületada. Foolhappe liigse manustamise kõrvalnähtudeks on allergilised reaktsioonid. == Avastamine == *[[1931]]. aastal näitas [[Lucy Wills]], et [[rasedus]]e ajal esinevat makrotsütaarset [[aneemia]]t saab ravida (ka vältida) [[õllepärm]]ist valmistatud määrdega Marmite ja toorest maksast valmistatud ekstrakti [[Campolon]] abil. *[[1930. aastad|1930. aastate]] lõpus tuvastati pärmis sisalduva vastava [[toitaine]]na [[folaat]]. *Esimesena eraldas folaadi Herschel K. Mitchell ja tema juhitud töörühm [[1941]]. aastal spinatilehtedest. 2 tonnist spinatilehtedest eraldasid nad 10 milligrammi foolhapet.<ref name="Lxryp" /> *[[1943]]. aastal eraldas Bob Stokstad selle puhta kristallilise vormi ja määras selle keemilise struktuuri. Sel ajal töötas ta Ameerika Tsüaanamiidi Kompanii Lederle laboratooriumis. Sellele järgnes foolhappe sünteesimine [[1945]]. aastal [[Yellapragada Subbarao]] ja teiste poolt. Lederle Lab, [[Pearl River]], ([[New York]]). See uurimus, mille käigus püüti avastada foolhappe analooge, aga leiti folaadi antagonistid ''aminopterin'' ja ''amethopterin'', rajas tee maailma esimese [[onkoteraapia|vähi]]ravimi ''aminopterin''<nowiki>'</nowiki>i avastamisele (tänapäeval [[metotreksaat]]).<ref name="rEA8i" /> ====Faktorite avastamise lugu==== '''Foolhappe faktorite avastuslugu'''<ref name="VG3DE" /> <ref name="oQmak" /> {| class="wikitable sortable" !Faktor/vitamiin !Biotest !Avastus |- |[[B10-vitamiin|B<sub>10</sub>-vitamiin]] |kanadel |Briggs, Luckey, Elvehjem ja Hart (1943)<ref name="oQmak" /> |- |[[B11-vitamiin|B<sub>11</sub>-vitamiin]] | | |- |[[Bc-vitamiin|B<sub>c</sub>-vitamiin]] ''conjugate'' |Kanadel toitumuslikku aneemiat ennetavad faktorid maksas ja pärmis |[[Albert Hogan]] ja [[Ernest Parrott]] (1939), Pfiffner, Calkins, O'Dell, Bloom, Brown, Campbell ja Bird (1945)<ref name="oQmak" /> |- |[[M-vitamiin]] |Ahvidel toitumuslikku aneemiat ennetavad faktorid maksas ja pärmis |Day, Langston ja Darby (1938)<ref name="oQmak" /> |- |[[R-vitamiin]] |Antianeemiline faktor kanadel |Norris |- |[[R-faktor]] |Kanadel toitumuslikku aneemiat ennetavad faktorid |Schumacher, Heuser ja Norris (1940) |- |[[U-faktor]] |Kanadel toitumuslikku aneemiat ennetavad faktorid |E. L. Robert Stokstad, Manning (1938) |- |[[L.casei faktor]] (maksa) |''L.casei'' kasvufaktor |Stokstad (1943) |- |[[SLR-faktor]] ''[[Streptococcus lactis R factor]]'' |''L.casei'' kasvufaktor, ''Streptococcus Lactis R.'' (tänapäeval ''S.fecalis'') kasvufaktor hilisem Rhizopterini faktor |Keresztesy, Rickes ja Stokes (1943)<ref name="oQmak" /> |- |[[Willsi faktor]] |Makrotsütaarse aneemia ravi inimestel |[[Lucy Wills]] |- |[[Rhizopterini faktor]] |''Rhizobium''<nowiki>'</nowiki>i liikide kasvufaktor | |- |[[Norit faktor]] (Norit eluate) |''L. casei'' kasvufaktor pärmis |Snell ja Peterson (1939)<ref name="oQmak" /> |} ==Vaata ka== *[[Folaat]] == Viited == {{viited|1=|allikad= <ref name="v0XmB">Jennifer Turley, Joan Thompson, Nutrition Your Life Science, 1st ed, lk 244, 2013, Cengage Learning, ISBN 978-0-538-49484-7 http://books.google.ee/books?id=hBdkMAeWOT0C&pg=PT270&dq=do+fungi++make+vitamin+B12&hl=et&sa=X&ei=rGW8UZGaKMvHsgbtrYGYAQ&ved=0CDwQ6AEwAjge Google'i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 15.06.2013)</ref> <ref name="aX5Vf">Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded. Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused">''Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded. Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused''. [[M. Zilmer]], [[E. Karelson]], [[T. Vihalemm]], [[A. Rehema]], [[K. Zilmer]], lk 162, [[Biokeemia Instituut]], [[Tartu Ülikool]] [[2010]], ISBN 978-9985-2-1540-1.</ref> <ref name="FHRGp">http://umm.edu/health/medical/altmed/supplement/vitamin-b9-folic-acid Veebiversioon (vaadatud 5.07.2013)</ref> <ref name="Lxryp">Arthur Kornberg, For the Love of Enzymes: The Odyssey of a Biochemist, lk 19, 1989, Harvard University, ISBN 0-674-30776-3 [http://books.google.ee/books?id=gKyiLGWBUAUC&pg=PA18&dq=Vitamin+requirements+of+bacteria+and+yeasts&hl=et&sa=X&ei=uuHBUaWnEMvntQbDhYGIBA&ved=0CCwQ6AEwADgK#v=onepage&q=Vitamin%20requirements%20of%20bacteria%20and%20yeasts&f=false Google'i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 20.06.2013)]</ref> <ref name="rEA8i">Vincent T. DeVita Jr., Edward Chu, ''A History of Cancer Chemotherapy'', doi: 10.1158/0008-5472.CAN-07-6611, Cancer Res November 1, 2008 68;8643,[http://cancerres.aacrjournals.org/content/68/21/8643.full Veebiversioon (vaadatud 30.07.2013)]</ref> <ref name="VG3DE">[[Gerald F. Combs, Jr.]].''The Vitamins. Fundamental aspects in Nutrition and Health.'', lk 26, 2012, [[Elsevier]], [[Oxford]], ISBN 978-0-12-381980-2.[http://books.google.ee/books?id=D3BT-yqa9pAC&pg=PA26&dq=vitamin+m+in+monkeys+factor&hl=et&sa=X&ei=Rt3DUc-EJ4eXtQbX2YDgCg&ved=0CFMQ6AEwBQ#v=onepage&q=vitamin%20m%20in%20monkeys%20factor&f=false Google'i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 20.06.2013)]</ref> <ref name="oQmak">Arthur Kemble Parpart, "The chemistry and physiology of growth", Princeton University Press, lk 71,72, 1949, [http://archive.org/stream/chemistryphysiol00parp#page/72/mode/2up Veebiversioon (vaadatud 14.08.2013)]</ref> }} == Välislingid == *''[http://www.chem.qmul.ac.uk/iupac/misc/folic.html IUPAC nomenclature of folate related compounds''] IUPAC nomenklatuur folaadile ja selle ühenditele (1986) veebiversioon (vaadatud 10.09.2013)<small> (inglise keeles)</small> *''[http://www.chem.qmul.ac.uk/iubmb/enzyme/reaction/misc/folate3.html Folate coenzymes''] Folaadi koensüümid veebiversioon (vaadatud 10.09.2013)<small> (inglise keeles)</small> [[Kategooria:Vitamiinid]] 1f2hyw3t86mvntk1qzi8bo5hnekoc0o 7228441 7228439 2026-09-04T09:28:08Z Kuriuss 38125 7228441 wikitext text/x-wiki [[Pilt: Folicacid2.png|pisi|Foolhappe struktuurivalem]] {{toimeta}} {{keeletoimeta}} '''Foolhape''' ehk '''M-vitamiin''' ehk '''B<sub>9</sub>-vitamiin''' ehk '''B<sub>10</sub>-vitamiin''' ehk '''B<sub>11</sub>-vitamiin''' ehk '''B<sub>c</sub>-vitamiin''' ehk '''antianeemiline vitamiin''' on geneeriline nimetus erineva struktuuriga orgaaniliste bioaktiivsete essentsiaalsete biomolekulide ja nende sünteetiliste derivaatide ja [[mikrotoitaine]]te kohta. Foolhape kuulub B-rühma [[vesilahustuvad vitamiinid|vesilahustuvate vitamiinide]] hulka ja need on mikrokogustes vajalikud enamiku organismide peaaegu kõikide füsioloogiliste protsesside toimimiseks. Foolhappe ja selle ühendite täielik puudumine (ka bioaktiivuse minetanuna) toidus või kestev defitsiit võib olla organismile kahjulik ja koguni ohtlik, põhjustades mitmeid haiguslikke seisundeid. Varasemad nimetused, geneerilised ja tavaterminid: [[Folaat|B<sub>9</sub>-vitamiin]], [[B10-vitamiin|B<sub>10</sub>-vitamiin]], [[B11-vitamiin|B<sub>11</sub>-vitamiin]], [[M-vitamiin]], U-faktor, R-faktor, ka [[R-vitamiin]], [[Bc-vitamiin|B<sub>c</sub>-vitamiin]].<ref name="v0XmB" /><ref name="aX5Vf" /> ==IUPAC nimetus== Foolhappe IUPAC nimetus on '''[[pteroüülglutamaathape]]'''. ==Keemiline struktuur ja omadused== * [[Keemiline valem]] – C<sub>19</sub>H<sub>19</sub>N<sub>7</sub>O<sub>6</sub> * [[Molaarmass]] – 441,403 g/mol * Välimus – kollakasoranž [[kristallstruktuur|kristalliline]] pulber * [[Sulamistemperatuur]] – 250&nbsp;°C * Lahustuvus vees – 0,0016&nbsp;mg/ml (25&nbsp;°C) ==Saamine ja omastamine== Inimene saab foolhapet põhiliselt taimsest toidust, vähem ka loomsest, samuti produtseerib seda seedekulgla mikrofloora. Seedekulglasse sattuvalt foolhappe polüglutamaatvormilt eraldatakse glutamaadijäägid hüdrolaasiga ja tekib monoglutamaatvorm. See foolhape koos soole mikrofloora toodetava foolhappega imendub peamiselt tühisoolest aktiivtranspordina (osaliselt ka difusioonina). Imendumist pärsivad liigne alkohol, suitsetamine, antikonvulsandid, fenobarbitaal, suukaudsed rasestumisvastased preparaadid. Foolhape redutseeritakse folaadi reduktaasi toimel limaskestarakkudes tetrahüdrofolaatseks [[koensüüm]]iks (THF). Metüül-THF on põhiline veres ringlev vorm. Foolhapet talletatakse aga polüglutamaatvormis ja peamiselt maksas. Selle varu on üsna soliidne (1–3 kuud). '''Allikad''': maks, neerud, pärm, kõik rohelised taimeosad (lehtköögiviljad), oad, läätsed, must sõstar, tsitruselised. ==Biofunktsioonid== Foolhappe biofunktsionaalne roll realiseerub koensüümse tetrahüdrofolaadi (THF) kaudu. THF teostab ühesüsinikuliste jääkide ülekannet puriinide, dTMP, seriini, glütsiini, koliini jt biomolekulide sünteesil. Puriinide ja dTMP süntees on peamised nukleiinhapete sünteesi protsessid, mis vajavad foolhapet. Foolhapet vajab ka [[histidiin]]i katabolism, formiaadi detoksikatsioon ja [[homotsüsteiin]]i remetüülimine [[metioniin]]iks. Foolhapet vajab erütrotsüütide areng ja soolhappe teke maos. ==Foolhappevaegus== RHK-10 klassifitseerib foolhappevaeguse alamjaotises koodiga [E53.8]. Normaalse toitumise ja tervislike eluviiside puhul defitsiiti ei teki. Defitsiit tekib alkoholismi ja alatoitluse korral, aga ka fenobarbitaali, suukaudsete rasestumisvastaste preparaatide, antikonvulsantide kasutamisel, leukeemia ravimi metotreksaadi kasutamisel. Kuna oluline hulk imenduvast foolhappest moodustatakse soole mikrofloora poolt, siis kõik mikrofloorat hävitavad faktorid häirivad foolhappega varustamist. Foolhappe teatud defitsiit võib tekkida raseduse ja laktatsiooni korral suurenenud foolhappevajaduse tõttu. Foolhappedefitsiit raseduse esimese 12 nädala jooksul võib soodustada lootel neuraaltoru arengu häireid (''spina bifida''). Foolhappedefitsiiti on täheldatud epilepsiaravimite pikaajalisel kasutamisel. Defitsiidi tunnused: * ärrituvus * kõhulahtisus * '''mälu nõrgenemine''' * '''kasvupeetus''' * '''suunurkade haavandid''' * '''keelepõletik''' * '''suur-punalible aneemia''' Kestev foolhappedefitsiit põhjustab ka homotsüsteinuuriat. ==Manustamine ja toksilisus== RDA (foolhappe ööpäevane soovitatav kogus): * meestel 0,3–0,5&nbsp;mg * naistel 0,3–0,5&nbsp;mg * lastel 0,1–0,3&nbsp;mg * rasedatel ja imetavatel naistel 0,5–0,6&nbsp;mg) Foolhappe manustamine on hädavajalik defitsiidi tõttu tekkivate sümptomite korral. Selle vajadus on suurem raseduse ja laktatsiooni korral. Foolhappe oskuslik/adekvaatne manustamine võib olla ravi ühe komponendina efektiivne alkoholismi, aneemia, pellagra, skorbuudi, tonsilliidi, gastriidi, psoriaasi, ateroskleroosi, krooniliste hemolüütiliste haavandite ja muude haiguste korral. Foolhapet ei tohi ilma B<sub>12</sub>-vitamiinita kasutada ebaselge etioloogiaga aneemiate puhul, kuna B<sub>12</sub>-vitamiini defitsiidist tingitud neuroloogiline kahjustus (subakuutne seljaaju kombineeritud degeneratsioon) võib progresseeruda, kuigi hemolüütilised näitajad paranevad. Kuna mitmed '''kasvajad''' on foolhappesõltuvad, siis on foolhappe meelevaldne kasutamine vastunäidustatud pahaloomuliste kasvajate korral. Foolhappe antagonistid on teratogeense toimega ja nende liigtarbimine võib lootel põhjustada embrüoletaalsust või kasvupeetust. Foolhapet peaks kasutama koos C-vitamiini, pantoteenhappe, biotiini, B<sub>12</sub>-vitamiini, tiamiini, riboflaviini ja püridoksiiniga. Selline komplekt tagab vastavate metaboolsete protsesside süsteemse biokeemilise mõjutamise. B<sub>12</sub>- ja C-vitamiin on vajalikud ka foolhappe muundumisel koensüümsesse vormi. == Foolhape ja ravimid == Foolhappe ja mõningate ravimite üheaegsel manustamisel võib esineda kõrvaltoimeid, seega tuleks kindlasti konsulteerida arstiga:<ref name="FHRGp" /> *[[tetratsükliin]] (antibiootikum) – ei soovitata manustada koos, vaid võtta erinevatel kellaaegadel, kuna foolhape võib sekkuda tetratsükliini imendumisse ja vähendada seega ravimi toimet; *[[fenütoiin]] (krampidevastane ravim) – võib alandada loodusliku folaadi taset, foolhappe manustamine võib sekkuda fenütoiini metabolismi ja suurendada krambihoogude tekkimise võimalust; *[[pürimetamiin]] – ([[algloomad]]e põhjustatud haiguslike seisundite ravim) – foolhape võib alandada malaaria- ja toksoplasmoosiravimi efektiivsust; *[[onkoteraapia]] ravimid: kindlasti konsulteerida onkoloogiga kõigi B-rühma vitamiinide ja foolhappe manustamist, kui patsiendil on käsil keemiaravi. Ravimid, mis alandavad foolhappe näitajaid: allnimetatud ravimid võivad sekkuda keha foolhappe omastamise protsessidesse, nii et vajalik võib olla foolhappe lisaannustamine, seda tuleks kindlasti konsulteerida arstiga: * [[antatsiid]]id ehk maohapet neutraliseerivad preparaadid, näiteks ''cimetidine'', ''famotidine'', ''ranitidine''; * prootonpumba inhibiitorid, näiteks ''someprazole'', ''lansoprazole'', ''omeprazole'', ''rabeprazole''; * kolesteroolialandajad, näiteks ''colestipol'',''cholestyramine'', ''colsevelam''; * epilepsiaravimid (ehk krampidevastased ravimid), näiteks ''phenobarbitalum'', ''primidone'', ''carbamazepine''; * mittesteroidsed põletikuvastased preparaadid (NSAIDs), näiteks ibuprofeen, Sulfasalazine, Triamterene jpt. '''Toksilisust''' normaalsel tarbimisel ei esine. Päevase ohutu koguannuse ülempiir on '''korduval''' manustamisel '''0,8&nbsp;mg''', ühekordse koguannuse ohutu ülempiiri pole veel täpselt fikseeritud. Nimetatud kogust ei tasuks ületada. Foolhappe liigse manustamise kõrvalnähtudeks on allergilised reaktsioonid. == Avastamine == *[[1931]]. aastal näitas [[Lucy Wills]], et [[rasedus]]e ajal esinevat makrotsütaarset [[aneemia]]t saab ravida (ka vältida) [[õllepärm]]ist valmistatud määrdega Marmite ja toorest maksast valmistatud ekstrakti [[Campolon]] abil. *[[1930. aastad|1930. aastate]] lõpus tuvastati pärmis sisalduva vastava [[toitaine]]na [[folaat]]. *Esimesena eraldas folaadi Herschel K. Mitchell ja tema juhitud töörühm [[1941]]. aastal spinatilehtedest. 2 tonnist spinatilehtedest eraldasid nad 10 milligrammi foolhapet.<ref name="Lxryp" /> *[[1943]]. aastal eraldas Bob Stokstad selle puhta kristallilise vormi ja määras selle keemilise struktuuri. Sel ajal töötas ta American Cyanamid Company Lederle laboratooriumis. Sellele järgnes foolhappe sünteesimine [[1945]]. aastal [[Yellapragada Subbarao]] ja teiste poolt. Nende uurimistöö, millega püüti avastada foolhappe analooge, aga leiti folaadi antagonistid ''aminopterin'' ja ''amethopterin'', rajas tee maailma esimese [[onkoteraapia|vähi]]ravimi ''aminopterin''<nowiki>'</nowiki>i avastamisele (tänapäeval [[metotreksaat]]).<ref name="rEA8i" /> ====Faktorite avastamise lugu==== '''Foolhappe faktorite avastuslugu'''<ref name="VG3DE" /><ref name="oQmak" /> {| class="wikitable sortable" !Faktor/vitamiin !Biotest !Avastus |- |[[B10-vitamiin|B<sub>10</sub>-vitamiin]] |kanadel |Briggs, Luckey, Elvehjem ja Hart (1943)<ref name="oQmak" /> |- |[[B11-vitamiin|B<sub>11</sub>-vitamiin]] | | |- |[[Bc-vitamiin|B<sub>c</sub>-vitamiin]] ''conjugate'' |kanadel toitumuslikku aneemiat ennetavad faktorid maksas ja pärmis |[[Albert Hogan]] ja [[Ernest Parrott]] (1939), Pfiffner, Calkins, O'Dell, Bloom, Brown, Campbell ja Bird (1945)<ref name="oQmak" /> |- |[[M-vitamiin]] |ahvidel toitumuslikku aneemiat ennetavad faktorid maksas ja pärmis |Day, Langston ja Darby (1938)<ref name="oQmak" /> |- |[[R-vitamiin]] |antianeemiline faktor kanadel |Norris |- |[[R-faktor]] |kanadel toitumuslikku aneemiat ennetavad faktorid |Schumacher, Heuser ja Norris (1940) |- |[[U-faktor]] |kanadel toitumuslikku aneemiat ennetavad faktorid |E. L. Robert Stokstad, Manning (1938) |- |[[L.casei faktor]] (maksa) |''L.casei'' kasvufaktor |Stokstad (1943) |- |[[SLR-faktor]] ''[[Streptococcus lactis R factor]]'' |''L.casei'' kasvufaktor, ''Streptococcus Lactis R.'' (tänapäeval ''S.fecalis'') kasvufaktor hilisem Rhizopterini faktor |Keresztesy, Rickes ja Stokes (1943)<ref name="oQmak" /> |- |[[Willsi faktor]] |makrotsütaarse aneemia ravi inimestel |[[Lucy Wills]] |- |[[Rhizopterini faktor]] |''Rhizobium''<nowiki>'</nowiki>i liikide kasvufaktor | |- |[[Norit faktor]] (Norit eluate) |''L. casei'' kasvufaktor pärmis |Snell ja Peterson (1939)<ref name="oQmak" /> |} ==Vaata ka== *[[Folaat]] == Viited == {{viited|1=|allikad= <ref name="v0XmB">Jennifer Turley, Joan Thompson, Nutrition Your Life Science, 1st ed, lk 244, 2013, Cengage Learning, ISBN 978-0-538-49484-7 http://books.google.ee/books?id=hBdkMAeWOT0C&pg=PT270&dq=do+fungi++make+vitamin+B12&hl=et&sa=X&ei=rGW8UZGaKMvHsgbtrYGYAQ&ved=0CDwQ6AEwAjge Google'i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 15.06.2013)</ref> <ref name="aX5Vf">Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded. Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused">''Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded. Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused''. [[M. Zilmer]], [[E. Karelson]], [[T. Vihalemm]], [[A. Rehema]], [[K. Zilmer]], lk 162, [[Biokeemia Instituut]], [[Tartu Ülikool]] [[2010]], ISBN 978-9985-2-1540-1.</ref> <ref name="FHRGp">http://umm.edu/health/medical/altmed/supplement/vitamin-b9-folic-acid Veebiversioon (vaadatud 5.07.2013)</ref> <ref name="Lxryp">Arthur Kornberg, For the Love of Enzymes: The Odyssey of a Biochemist, lk 19, 1989, Harvard University, ISBN 0-674-30776-3 [http://books.google.ee/books?id=gKyiLGWBUAUC&pg=PA18&dq=Vitamin+requirements+of+bacteria+and+yeasts&hl=et&sa=X&ei=uuHBUaWnEMvntQbDhYGIBA&ved=0CCwQ6AEwADgK#v=onepage&q=Vitamin%20requirements%20of%20bacteria%20and%20yeasts&f=false Google'i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 20.06.2013)]</ref> <ref name="rEA8i">Vincent T. DeVita Jr., Edward Chu, ''A History of Cancer Chemotherapy'', doi: 10.1158/0008-5472.CAN-07-6611, Cancer Res November 1, 2008 68;8643,[http://cancerres.aacrjournals.org/content/68/21/8643.full Veebiversioon (vaadatud 30.07.2013)]</ref> <ref name="VG3DE">[[Gerald F. Combs, Jr.]].''The Vitamins. Fundamental aspects in Nutrition and Health.'', lk 26, 2012, [[Elsevier]], [[Oxford]], ISBN 978-0-12-381980-2.[http://books.google.ee/books?id=D3BT-yqa9pAC&pg=PA26&dq=vitamin+m+in+monkeys+factor&hl=et&sa=X&ei=Rt3DUc-EJ4eXtQbX2YDgCg&ved=0CFMQ6AEwBQ#v=onepage&q=vitamin%20m%20in%20monkeys%20factor&f=false Google'i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 20.06.2013)]</ref> <ref name="oQmak">Arthur Kemble Parpart, "The chemistry and physiology of growth", Princeton University Press, lk 71,72, 1949, [http://archive.org/stream/chemistryphysiol00parp#page/72/mode/2up Veebiversioon (vaadatud 14.08.2013)]</ref> }} == Välislingid == *''[http://www.chem.qmul.ac.uk/iupac/misc/folic.html IUPAC nomenclature of folate related compounds''] IUPAC nomenklatuur folaadile ja selle ühenditele (1986) veebiversioon (vaadatud 10.09.2013)<small> (inglise keeles)</small> *''[http://www.chem.qmul.ac.uk/iubmb/enzyme/reaction/misc/folate3.html Folate coenzymes''] Folaadi koensüümid veebiversioon (vaadatud 10.09.2013)<small> (inglise keeles)</small> [[Kategooria:Vitamiinid]] csep0f7xzfmfmbi3fv4qxxao83cpyvg Aleksei Savitš 0 138230 7228402 7076607 2026-09-04T07:41:16Z Ohpuu 1638 7228402 wikitext text/x-wiki [[Pilt:PGRS 2 078 Savich - crop.jpg|pisi|Aleksei Savitš]] '''Aleksei Nikolajevitš Savitš''' (ukrainapäraselt '''Oleksi Mõkolajovõtš Savõtš'''; [[9. märts]] [[1810]] [[Puškarivka]] (praegu [[Sumõ rajoon]]is), [[Ukraina]] – [[15. august]] [[1883]] [[Blagodat]]) oli astronoom. Savitš oli sõjaväelase poeg. Õppis 1834–1839 [[Tartu ülikool]]is, samuti õppis [[Harkivi ülikool|Harkivi]] ja [[Moskva ülikool]]is. Töötas 1839–1840 [[Tartu ülikool]]is astronoom-vaatlejana , töötas hiljem [[Peterburi]]s. {{DEFAULTSORT:Savitš, Aleksei Nikolajevitš}} [[Kategooria:Tartu tähetorni astronoomid]] [[Kategooria:Püha Stanislavi IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Smolenka luteri kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1810]] [[Kategooria:Surnud 1883]] 1e2vptzuj40ikl8bhwfys192il5u1vj Nõukogude väeosad Eestis 0 150781 7228209 7224381 2026-09-03T14:16:51Z Kuriuss 38125 7228209 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2010}}{{keeletoimeta}} ''Siin on ülevaade [[Eesti|Eesti Vabariigi]] territooriumil aastatel 1939–1941 ja 1944–1994 paiknenud [[NSV Liidu relvajõud]]ude (mille hulka kuulusid [[Nõukogude armee]], [[NSV Liidu merevägi]], [[NSV Liidu Piirivalve]] ja [[NSV Liidu Siseministeeriumi siseväed]]) väeosade ja nende asukohtade kohta.'' [[File:Operational Navigation Chart D-3, 7th edition.jpg|pisi|400px]] {{Sisukord paremale}} Nõukogude Eestis oli ligi 800 paigas 1565 sõjaväeobjekti kogupindalaga 87 147 [[hektar]]it, mis moodustas ligikaudu 1,9% kogu Eesti territooriumist. [[26. juuli]]l 1994 kirjutasid [[Venemaa president]] [[Boriss Jeltsin]] ja [[Eesti president]] [[Lennart Meri]] Moskvas alla Vene vägede Eestist väljaviimise lepingule. [[30. juuli]]l 1994 allkirjastati Eesti ja Venemaa kokkulepe Paldiskis asunud Vene [[Paldiski mereväebaas]]i likvideerimiseks. NSV Liidu [[õigusjärglus|õigusjärglase]] [[Venemaa Föderatsioon]]i [[Venemaa Föderatsiooni Relvajõud|Relvajõud]] lahkusid lõplikult Eestist [[31. august]]il [[1994]]. ==Baaside leping== 1939. aasta 28. septembril sõlmitud [[Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt|Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahelise vastastikuse abistamise pakt]]i alusel rajati Eestis [[NSV Liidu sõjaväebaasid Eestis 1940. aastal|NSV Liidu sõjaväebaasid]], millele lisandusid veel hajusalt paigutatud väeüksused. {{Vaata|Baaside leping|Sõjaväeline kokkulepe Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahel}} {{Vaata|NSV Liidu sõjaväebaasid Eestis 1940. aastal}} == Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) == [[17. juuni]]l [[1940]] okupeerisid NSV Liidu relvajõud Eesti ligikaudu 100 000 punaväelase ja laevastiklasega. Okupatsioonivägede olulisemateks kontsentratsioonialadeks olid [[Saaremaa|Saare]]- ja [[Hiiumaa]], [[Pakri poolsaar]] ja [[Pakri saared]], [[Haapsalu]], [[Tallinn]] ja [[Rapla]]. Relvajõudude ehituspataljonide poolt algas ka [[Raadi sõjaväelennuväli|Raadi lennuvälja]] laiendamine Tartus. Saarte elanikud olid sunnitud vastavalt [[Riigikaitseliste sundkoormatiste seadus]]ele baaside alla minevatelt aladelt evakueeruma. Sama seaduse alusel evakueeriti [[Paldiski]] elanikkond ning võeti sundrendile Paldiski elanike hooned, mis anti üle Nõukogude sõjaväevõimudele. {{vaata|Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)}} == Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) == {{vaata|Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)}} == Punaarmee ja Nõukogude armee maaväed == 1945. aasta juunis moodustati [[Punaarmee]] [[Leningradi rinne|Leningradi rinde]] välijuhatusest [[Leningradi sõjaväeringkond|Leningradi sõjaväeringkonna]] juhatus. [[Eesti NSV]] territoorium kuulus aastatel [[1945]]–[[1956]] koos [[Leningradi oblast|Leningradi]], [[Novgorodi oblast|Novgorodi]] ja [[Pihkva oblast]]iga [[Nõukogude armee]] [[Leningradi sõjaväeringkond]]a. [[Läti NSV]], [[Leedu NSV]] ja [[1946]]. aastast [[Kaliningradi oblast]] kuulusid [[Balti sõjaväeringkond]]a. {{vaata|NSV Liidu Relvajõudude Maaväed Eestis}} [[Punaarmee]] üldvägede armeele allus 1944–1945 3–4 laskurkorpust 7–12 laskurdiviisiga, 3–4 suurtüki- ja miinipildujapolku või suurtükibrigaadi, üksikud tankipolgud ja eriväeosi, sõjaaegne isikkoosseis oli keskmiselt 100 000 meest. Laskurkorpuses oli sõja lõpul 3 laskurdiviisi (27 laskurpataljoni), suurtükipolk või -brigaad, inseneri-, side- jm pataljonid ning üksikroodud. ==== Mobiliseeritud Eestist ==== 1944 25. augustil 1944 kuulutas ENSV RKN välja elanike registreerimise. Arvele tuli võtta aastakäigud 1896–1905, sõjaväkke aastakäigud 1905–1926, kutsealusteks arvata aastakäik 1927. Täiendav sõjaväekohustuslaste registreerimine ENSV Vabariikliku sõjakomissariaadi poolt algas 11. novembril 1944. Registreerimisele kuulusid kutsealused (rea- ja seersantkoosseis) sünniaastatega 1895–1926 ning ohvitserid vanusest sõltumata. Täpsed arvud puuduvad, kuid hinnanguliselt võeti Punaarmeesse 1944. aastal u 15 000 meest. Hiljem laienes registreerimine ja mobiliseerimine 1927. aastal sündinud noormeestele. Kokku võeti neid Punaarmeesse umbes 5000. Lisaks võeti armeesse 1945. aastal veel täiendavalt umbes 2500 vanemate aastakäikude meest. Kokku seega mobiliseeriti 1944/1945 hinnanguliselt u 20 000 Eesti kodakondsusega isikut<ref>Peeter Kaasik. Estonian national units in the Soviet Army; Postwar militarized society. – Estonia Since 1944, 82–87, 103–105</ref>. ====8. Eesti Laskurkorpus==== {{Vaata|8. Eesti Laskurkorpus}} 28. juunil 1945 anti [[8. Eesti Laskurkorpus]]ele uus nimetus: [[41. Kaardiväe Eesti Tallinna Laskurkorpus]]. 7. diviis nimetati 118. ja 249. diviis 122. kaardiväe laskurdiviisiks. 41. Kaardiväe Eesti Tallinna Laskurkorpus likvideeriti 6. mail 1946, [[118. kaardiväe laskurdiviis]] paiknes Eestis kuni laialisaatmiseni 1956. aasta suvel. Diviisis läbis ajateenistuse suurem osa Eestist Nõukogude armeesse sundaega teenima võetud meestest. Pärast diviisi likvideerimist saadeti eestlased sundaega teenima üle kogu Nõukogude Liidu. 6. mai 1946 NSV Liidu Relvajõudude Kindralstaabi otsusega deformeeriti 41. kaardiväe eesti Tallinna laskurkorpus. Laskurkorpus, kui selline, lõpetas oma eksistentsi. Niinimetatud rahvusväeosad jäid Eesti pinnale kuni 1956. aastani, nendes teenisid aega kutsealused: 1946–1951 [[22. kaardiväe eesti üksik laskurbrigaad|22. kaardiväe Eesti üksikus laskurbrigaadis]] ja 1951–1956 [[118. kaardiväe Eesti laskurdiviis]]is. 1944. aasta jaanuaris muudeti Nõukogude Liidu kaitse rahvakomissariaat üleliidulis-liiduvabariiklikeks, see tähendab, ka liiduvabariikides moodustati vastavad rahvakomissariaadid. 1945. aastal määrati okupeeritud Eestis ENSV kaitse rahvakomissariks (1946 muudeti rahvakomissariaadid ministeeriumideks, siis [[Eesti NSV relvajõudude minister|Eesti NSV relvajõudude ministriks]] ja [[Eesti NSV sõjakomissar]]iks) Eesti laskurkorpuse juhataja kindralleitnant [[Lembit Pärn]], kes jäi sellele ametikohale kuni NSV Liidu kaitseministeeriumi taastamiseni liidulise [[NSV Liidu Kaitseministeerium]]ina 1951. aastal. === 8. armee === Detsembrist 1944 juunini 1945 asusid Eestis 8. armee staap (Tallinnas) ning selle 6. laskurkorpus (80., 125. ja 374. laskurdiviis) ja 109. laskurkorpus (109., 131. ja 64. kv laskurdiviis). 1945. aasta juunis lahkus [[8. armee (NSV Liit)|8. armee]] juhatus Eestist ning 9. juulil 1945 formeeriti selle baasil [[Lääne-Siberi Sõjaväeringkond|Lääne-Siberi Sõjaväeringkonna]] juhatus [[Novosibirsk]]is. Eestist lahkus ka osa selle armee [[väekoondis]]i ja -[[Väeüksus|üksusi]] ning osa [[Väeosa|väeosi]] anti üle saabunud 10. kaardiväearmee alluvusse. 8. armee koosseisus olid 1. mail 1945: <table><tr valign=top><td> *6. laskurkorpus **10. laskurdiviis **327. [[laskurdiviis]] *109. laskurkorpus **109. laskurdiviis **131. laskurdiviis <td> * 14. kindlustatud rajooni väeosad<br> ([[Edela-Eesti]] rannikul [[Varbla]]–[[Kergu]] joonest lõunas) *79. kindlustatud rajooni väeosad [[Lääne-Eesti saarestik|saartel]], *291. üksik suurtükkide ja kuulipildujate pataljon, *51. ja 161. kahuribrigaad, *14. kaardiväe ning 70. ja 260. kahuripolk, *184., 499. ja 505. miinipildujapolk, *30. kaardiväe miinipildujapolk, <td> *7. seniitsuurtükidiviis **465. seniitsuurtükipolk, **474. seniitsuurtükipolk, **602. seniitsuurtükipolk, **632. seniitsuurtükipolk, **1468. seniitsuurtükipolk, **108. üksik seniitsuurtükidivisjon, **116. üksik seniitsuurtükidivisjon, **432. üksik seniitsuurtükidivisjon, <td> *45. üksik tankipolk, *72. üksik soomusrongidivisjon, *4. üksik soomusrong ning *1. inseneri- ja sapööribrigaad. </table> ===10. kaardiväearmee === [[10. kaardiväearmee]] peakorter (s/o 14040) saabus (Tallinna Lätist 1945. aasta suve lõpus. Eestisse toodi ka mitu selle armee väekoondist. 1944. aasta oktoobrist 1945. aasta maini osales ta [[Kuramaa lahingud|lahinguis Kuramaal]]. 1945. aastal allusid [[10. kaardiväearmee]]le: <table><tr valign=top><td> *19. kaardiväe Siberi laskurkorpus (juhtkond Tartus); **22. kaardiväe Riia laskurdiviis (Võrumaal [[Vana-Nursi]] lähedal, seejärel Võrus); **56. kaardiväe Smolenski Punalipuline laskurdiviis (juhtkond [[Elva]] linnas, väeosad [[Uderna]], [[Peedu (Elva)|Peedu]] ja [[Keeri]] külas); **65. kaardiväe Riia laskurdiviis (oktoobrist 1945 Valgas); ***[[Aleksandr Matrossovi nimeline 254. kaardiväe motolaskurpolk|A. Matrossovi nimeline 254. kaardiväe motolaskurpolk]] (saabus Eestisse juunis 1945 ja paiknes alates detsembrist 1945 [[Tartu]]s) ***256. kaardiväe laskurpolk; ***258. kaardiväe laskurpolk; *116. kaardiväe üksik sidepataljon; *96. üksik sapööripataljon; <td> *7. kaardiväe laskurkorpus (juhtkond Haapsalus [[Uuemõisa mõis (Ridala)|Uuemõisa]]s); **8. kaardiväe Režitsa Panfilovi nimeline laskurdiviis (juhtkond Haapsalus); ***19.kaardiväe laskurpolk ([[Palivere]]s); ***23. kaardiväe laskurpolk ([[Uuemõisa mõis (Ridala)|Uuemõisa]]s); ***30. kaardiväe laskurpolk ([[Valgevälja]]l); ***523. diviisisuurtükiväebrigaad Paliveres), **7. kaardiväe Režitsa Punalipuline laskurdiviis (Pärnus) **131. Ropša Punalipuline laskurdiviis (Saaremaal ja Hiiumaal). <td> *15. kaardiväe laskurkorpus (juhtkond Rakveres, väeosad [[Rahkla (Rakvere)|Rahkla]] ümbruses); **36. mehhaniseeritud diviis; **30. kaardiväe laskurdiviis ([[Kuusalu]]st lõunas [[Kõrve]] ja [[Partsaare]] vahel); **85. kaardiväe laskurdiviis (Ida-Virumaal [[Vasavere]] ümbruses, 1945. aasta lõpus aga Kingissepas); *136. kaardiväe üksik sidepataljon; *[[NSV Liidu Kaitse Rahvakomissariaat|NSV Liidu KR]] Vastuluure Peavalitsuse "[[Smerš]]i" osakond. :Korpus asus Eestis ilmselt juba 1945. aasta suvest. Selle korpuse baasil moodustati 1946. aastal [[Rakvere]] ümbruses 15. kaardiväe õhudessantkorpus. </table> [[26. mai]]ni [[1946]] allus 15. kaardiväe laskurkorpusele ka 29. kaardiväe Jelnja laskurdiviis (s/o 20636), mis paigutati 1945. aasta suvel [[Kuramaa]] läänerannikult Rakvere piirkonda. Diviisi ülem oli kuni juunini 1946 [[polkovnik]] [[Venedikt Lazarev|Venedikt Mihhailovitš Lazarev]]. *Diviisi koosseisu kuulusid: <table><tr valign=top><td> *87. M. V. Frunze nim. kaardiväe Punalipuline laskurpolk; *90. kaardiväe laskurpolk; *93. kaardiväe Punalipuline laskurpolk; *62. kaardiväe Punalipuline suurtükipolk (s/o 20629)s; *9. üksik õppe-tankipataljon (s/o 62195); *34. üksik kaardiväe tankitõrjesuurtükidivisjon; *31. üksik kaardiväe luurerood; <td> *32. üksik kaardiväe sapööripataljon; *41. üksik kaardiväe sidepataljon (s/o 41069); *498. (30.) üksik meditsiini-sanitaarpataljon; *578. (27.) üksik autotranspordirood; *35. kaardiväe üksik keemiakaitserood; *63. üksik kaardiväe seniitsuurtükidivisjon (s/o 18736); <td> *132. välipostijaam; *267. Riigipanga välikassa; *622. (36.) välipagaritöökoda; *609. (26.) diviisi veterinaarlaatsaret; *179. väliautoremondibaas (s/o 92606). </table> ===2. kaardiväe tankidiviis === [[2. kaardiväe Tatšinskaja Punalipuline Suvorovi ordeniga tankidiviis]]; s/o 43055) staap asus pärast II maailmasõda [[Võru]]s [[Taara kasarmud|Taara kasarmutes]]. Tankidiviis formeeriti kohe pärast sõda 2. kaardiväe tankikorpusest. Korpusse kuulusid 1945. aasta kevadel 4., 25. ja 26. kaardiväe tankibrigaad ning 4. kaardiväe motolaskurbrigaad. Korpuse diviisiks formeerimisel said tankibrigaadidest tankipolgud, diviis allutati otse Leningradi sõjaväeringkonnale ning lahkus Eestist [[Leningradi oblast]]isse pärast 1956. aasta jaanuari. <table><tr valign=top><td> *'''2. kaardiväe tankidiviisi''', koosseis 1945 **4. kaardiväe Minski Punalipuline Suvorovi ordeniga tankipolk ([[Võru]]s) (s/o 35670); **25. kaardiväe tankipolk ([[Elva]]s) (s/o 18995); **[[26. kaardiväe tankipolk]] (Tartus) (s/o 31610); **[[272. kaardiväe Smolenski motolaskurpolk]]; <td> *873. kaardiväe Minski liikursuurtükipolk; *51. üksik motosapööripataljon (s/o 73471); *2158. sõjaväepostijaam (s/o 52535); *2802. üksik kaardiväe kadreeritud miinipildujadivisjon (s/o 66468) </table> ===Sõjajärgne vägede vähendamine === Teise maailmasõja lõpule järgnenud demobiliseerimise käigus vähenes [[Nõukogude armee]] sõjaväelaste arv Eestis tunduvalt. Enamik väeosi saadeti laiali või viidi mujale juba 1945. aasta jooksul. 1946. aastal likvideeriti 7 laskurdiviisi ning Eesti laskurkorpus, millest jäeti alles vaid 118. kaardiväe Eesti Tallinna Punalipuline laskurdiviis. 1947. aastal saadeti laiali kahe allesjäänud korpuse juhtkonnad ja 1 diviis, 118. Eesti laskur[[diviis]] muudeti üksikuks laskur[[brigaad]]iks, selle suurtükibrigaad [[Polk|polguks]] ja selle laskurpolgud [[pataljon]]ideks. 10. kaardiväearmeele oli 1947. aastaks jäänud üksnes 2 diviisi ja 2 üksikbrigaadi, 1948. aastal muudeti 10. kaardiväearmee [[4. kaardiväe laskurkorpus]]eks, mille koosseisu kuulusid: *[[8. kaardiväe laskurdiviis]] * [[36. kaardiväe mehhaniseeritud diviis]] * [[7. Eesti Laskurdiviis#22. Tallinna Üksik Kaardiväe Laskurbrigaad|22. üksik kaardiväe Eesti Tallinna laskurbrigaad]] (saadeti 1956. aasta suvel laiali) ja **4. kaardiväe laskurkorpusele allutati 1956 aastal Saaremaal asunud [[NSV Liidu merevägi Eestis|NSV Liidu mereväe]] [[Tallinna Mereväebaas]]i Lääne-Eesti [[Saarte Merekaitsepiirkond]] 11. kuulipilduja-suurtükiväediviis. 4. kaardiväe laskurkorpus nimetati 1957. aastal ümber [[4. kaardiväe armeekorpus]]eks, 8. kaardiväe laskurdiviis ja 36. kaardiväe mehhaniseeritud diviisi muudeti [[motolaskurdiviis]]ideks. 11. kuulipilduja-suurtükiväediviis muudeti 1958. aastal 132. motolaskurdiviisiks. 1960. aasta suvel saadeti laiali 4. kaardiväe armeekorpus ja 132. diviis Saaremaal ja üks diviis Tallinna piirkonnas. 1960. aastat kuulusid Eestis asuva 8. kaardiväe Režitsa Lenini Panfilovi nimelise motolaskurdiviisi (''[[:ru:8-я гвардейская стрелковая дивизия|8-я гвардейская стрелковая Режицкая ордена Ленина, Краснознамённая, ордена Суворова дивизия имени Героя Советского Союза генерал-майора И. В. Панфилова]]'') koosseisu: <table><tr valign=top><td> *23. kaardiväe motolaskurpolk ([[Klooga]]l), *254. kaardiväe A. M. Matrossovi nimeline motolaskurpolk, *282. kaardiväe punalipuline M. V. Frunze nimeline motolaskurpolk, *50. kaardiväe Zaporižžja tankipolk ([[Keila]]s), *1145. üksik kaardiväe seniitsuurtükiväepolk (u 1960–1963 725. üksik kaardiväe seniitsuurtükiväedivisjon), <td> *87. üksik luurepataljon, *41. üksik kaardiväe sidepataljon, *32. üksik kaardiväe sapööripataljon, *655. soomuki- ja tankiremonditöökoda, *303. üksik autotranspordirood jmt väeosad </table> 1966. aastal viidi Saaremaalt [[Dejevo]]st [[Karujärv]]e äärest, 3. üksik tankipataljon üle Kloogale, kus ta tegutses 1980. aastani. 1967. aastal saadeti 8. kaardiväe motolaskurdiviis Kirgiisiasse ja Kasahstani, kuid enne seda moodustati motolaskurdiviisi koosseisust 144. motolaskurdiviisi juhatus. 144. motolaskurdiviisii koosseisu anti 254. A. Matrossovi nimeline polk ja veel mõned väeosad, motolaskurdiviisile anti üle kõik endise 36. diviisi autasud-aunimetused ning ta nimetati 144. kaardiväe Jelnja motolaskurdiviisiks. 1967. aastast jäi Eestisse vaid 144. kaardiväe motolaskurdiviis, millel oli 2–3 polku Tallinnas, 2–3 polku Kloogal ja Keilas [[228. tankipolk]], lisaks veel diviisi varustuslaod ja harjutusalad [[Männiku polügoon|Männikul]] ning [[Aegviidu polügoon|Aegviidu]] lähedal. == Punaarmee ja Nõukogude armee õhujõud == {{vaata|NSV Liidu õhuväed Eestis}} ===13. õhuarmee === Lennuväekorpuse staap [[Tartu]]s [[Barclay plats]]il ([[Ülikooli tänav]]18) (hiljem vähendati diviisiks). 281. ründelennuväediviis (s/o 49748), allus 13. õhuarmeele; koosseisus: *448. ründelennuväepolk (s/o 42145); *703. Tallinna ründelennuväepolk Tartus (s/o 42168) 1944 – 25.03.1947; *872. ründelennuväepolk (pommituslennukid [[Il-2]]) (s/o 42180); Sõjaväelennuväljad Eestis 1945. aastal: [[Putkaste]], [[Käina vald]], [[Hiiumaa]]; [[Rohuküla]]; [[Põltsamaa]]; [[Sinalepa]]; [[Leetse mõis]]; [[Nehatu]]; [[Kuusiku]]; [[Kehtna]]; [[Olgina]] ({{kas|[[Sauga lennuväli]]}}) === Punaarmee ja Nõukogude armee õhukaitse=== Septembris 1945 formeeriti sõja ajal moodustatud Leningradi õhukaitsearmee ümber õhukaitse erikorpuseks. 1944. aasta sügisel pärast Tallinna vallutamist toodi Leningradi oblastist Eestisse 77. õhukaitsediviis, mille suuremad üksused asusid Tallinnas, Tartus ja Tapal. Diviisi koosseisu kuulusid: *seniitsuurtüki-, *seniitkuulipilduja-, *seniitprožektori- ja *tõkkeaerostaadiväeosad, õhuvaatluse, teadustamise ja side väeosad, samuti õhukaitse jaoks eraldatud lennuväeosad. Veebruaris 1945 toodi Narva piirkonda ja Jõhvi õhuvaatlus-, teadustamis- ja sideroodu vaatluspostid, sinna paigaldati [[raadiolokatsioonijaam "Redut"|raadiolokatsioonijaamad Redut]] (mis suutsid avastada lennukeid 200–300&nbsp;km kauguselt). 77. õhukaitsediviisile allunud väeosi 1945. aastal: *434. üksik seniitsuurtükidivisjon (Narva, Tallinn); *48. üksik prožektoripataljon 27. juunist 1946 tehti [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu]] määrusega nr 034 [[Harju rajoon]]is 423,2 ha suurune maaeraldus sõjaväebaasi loomiseks. Nimetatud alale asus õhukaitseüksus nr 03115, hiljem tuntuks saanud kui [[Keila-Joa]] [[Keila-Joa raketibaas|raketibaas]]. {{vaata|NSV Liidu õhukaitseväed Eestis}} ==NSV Liidu merevägi== {{vaata|NSV Liidu merevägi Eestis}}, ''[[Punalipuline Balti laevastik]], [[NSV Liidu merevägi]]'' ==NSV Liidu SARKi ja RJM Siseväed== {{Väeüksus |nimi= NSV Liidu SARKi Sisevägede Balti ringkonna valitsus<br>Управление ВВ НКВД Прибалтийского округа'' |pilt= |pildiallkiri= |aeg= 1. detsember 1944 – 4. mai 1946 |riik=[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|25px|]] [[NSV Liit]] |kuuluvus=[[NSV Liidu SARKi Siseväed]] |haru= |liik= |ülesanne= [[sisejulgeolek]]u tagamine [[Eesti NSV|Eesti]], [[Läti NSV|Läti]] ja [[Leedu NSV]]-s |suurus= |praegune_ülem= |lahingud= |ülemad= |märkimisväärsed_ülemad= |tähtpäevad= }} {{Vaata|NSV Liidu SARKi Siseväed}} {{Vaata|Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat}} Eesti NSV asusid NSV Liidu SARKi Sisevägede [[NSV Liidu SARKi Sisevägede Balti ringkonna valitsus|Balti ringkonna valitsusele]], (mis asus [[Vilnius]]e linnas ning kontrollis [[Leedu NSV]], [[Läti NSV]] ja [[Eesti NSV]] territooriumi) alluv [[Sisevägede 63. laskurdiviis]]. 63. laskurdiviisi juhatus asus 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini 1946 Tallinnas, ülem [[Jevgeni Ignatov]] (''ИГНАТОВ Евгений Фёдорович''), staabiülem [[Fjodor Kuriltšik]] (''КУРИЛЬЧИК Фёдор Антонович (1902–1964'') diviisile allusid 1945. aastal: *[[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Sisevägede 138. laskurpolk|138. sisevägede laskurpolk]] [[Tartu]]s; *[[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Sisevägede 260. laskurpolk|260. sisevägede laskurpolk]] (s/o 3205) [[Tallinn]]as, [[Liivalaia tänav]]al; *2. sisevägede õppepolk, asus [[Paide]]s vähemalt 30.11.1944–2.03.1945. [[17. mai]]l [[1945]] moodustati [[392. konvoivägede polk]] (s/o 7519), mis paiknes tollal 29 Eesti asulas. 1947. aastal allutati seni [[NSV Liidu Siseministeerium]]ile allunud siseväed NSVL RJM-ile, [[NSV Liidu RJM-i Siseväed|NSV Liidu RJM Sisevägedena]]. Eestis asunud siseväed allusid läbi RJM Sisevägede valitsuse otse [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium]]i Sisevägede Peavalitsusele, mitte kohalikule [[Eesti NSV RJM]]-le. 1949. aasta [[märtsiküüditamine|märtsiküüditamise]] ajal osales [[NSV Liidu Siseministeeriumi Konvoiväed|NSV Liidu Siseministeeriumi Konvoivägede]] 48. konvoivägede diviisi 392. konvoipolk ja 51. raudteeehitiste valve polk, küüditatavate valves ning transpordil NSV Liitu. ==[[NSV Liidu Riigikaitse Rahvakomissariaat|NSV Liidu Riigikaitse Rahvakomissariaadi]] ehitusväeosad == Sõjas purustatu taastamiseks moodustati tööpataljone. Osa neist formeeriti sõjaaegsete lahinguväeosade vanema isikkoosseisu baasil, kes 1945. aastal veel demobiliseerimisele ei kuulunud. [[289. üksik tööpataljon]] asus 1945. aastal teisel poolel Tallinnas ning tegeles sadama taastamisega. Mitu tööpataljoni oli ka põlevkivikaevanduste alal. == Maavägede meditsiiniväeosi ja -asutusi == 1945. aastal asus Eestis kümneid evakuatsiooni- ja välihospidale, sealhulgas: <table><tr valign=top><td> *731. liikuv kirurgiline välihospidal [[Haapsalu]]s 1.10.1944–15.01.1945; *706. sõjaväehospidal [[Viljandi]]s (−24.09.1945–); *627. liikuv kirurgiline välihospidal [[Rakvere]]s 11.11.1944–21.01.1945; *519. liikuv kirurgiline välihospidal [[Kuressaare]]s 1.12.1944–15.01.1945; *364. liikuv kirurgiline välihospidal [[Kuressaare]]s 11.10.1944–25.11.1945; *448. evakuatsioonihospidal [[Tallinn]]as 1.03–24.09.1945; *4285. nakkushospidal Tallinnas 1.10.1944–7.01.1945; *4267. nakkushospidal [[Valga]]s 19.06–1.07.1945; <td> *3415. sorteerimis-evakuatsioonihospidal [[Valga]]s 1.10.1944–1.03.1945; *3. liikuv kirurgiline välihospidal [[Tapa]]l 1.07.1945–4.07.1946; *2698. liikuv terapeutiline välihospidal [[Tartu]]s 1.04.1945–24.09.1945; *2586. liikuv terapeutiline välihospidal [[Viljandi]]s 21.06.1945–23.07.1945; *2548. evakuatsioonihospidal [[Saku]]s 3.11.1944–24.07.1945; *2541. evakuatsioonihospidal [[Valga]]s (−24.07.1945–); *2198. nakkushospidal [[Kuressaare]]s 1.11.1944–1.03.1945, Tallinnas 1.04–24.09.1945; <td> *2186. liikuv terapeutiline välihospidal [[Risti]]l 1.12.1944–15.01.1945; *2098. sõjaväehospidal [[Pärnu]]s (−1.11.1945); *1930. kergelthaavatute hospidal [[Valga]]s 1.10.1944–15.01.1945; *1926. evakuatsioonihospidal Valgas 30.09.1944–6.01.1945; *1924. evakuatsioonihospidal [[Võru]]s 15.09.1944–14.03.1945; *1864. evakuatsioonihospidal [[Võru]]s 22.08.1944–8.01.1945; *138. pea-välievakuatsioonipunkti valitsus vastuvõtupunktiga [[Risti]]l 5.10.1944–15.01.1945; *1342. evakuatsioonihospidal [[Valga]]s 15.10.1944–15.02.1945; *1326. evakuatsioonihospidal [[Valga]]s 15.10.1944–15.03.1945; *1161. liikuv kirurgiline välihospidal [[Pärnu]]s (1.01–15.01.1945); *1011. evakuatsioonihospidal [[Kiviõli]]s 1.11.1945–1.07.1946 (sellest moodustati SM Erihaigla nr 1011, mis teenindas Eestis asunud [[Nõukogude sõjavangilaagrid Eestis|Nõukogude sõjavangilaagreid Eestis]]); *101. liikuv kirurgiline välihospidal [[Haapsalu]]s (1.07–1.10.1945) </table> 13. evakuatsioonihospidal Tallinnas (nimetati ümber 13. sõjaväehospidaliks ja eksisteeris selle nime all 1994. aastani){{kas| Tallinna garnisoni hospidal}} (praeguses Eesti [[Kaitseväe Peastaap|Kaitseväe Peastaabi]] hoones [[Juhkentali tänav]] 58 või hoones [[Tatari tänav]] 39). == Tööpataljonid == {{Vaata|Nõukogude tööpataljonid Eestis}} ==Sõjakomissariaadid== Eestis oli 1945. aastal 1 vabariiklik ning 14 linna- ja maakonnasõjakomissariaati: *Tallinna, Narva, Pärnu ja Tartu linnade ning *Harju, Järva, Lääne, Pärnu, Saare, Tartu, Valga, Viljandi, Viru ja Võru maakondade sõjakomissariaadid. Sõjakomissariaadid moodustati Venemaal 1944. aasta kevadel ning algselt oli nende seas ka Petseri maakonna sõjakomissariaat. :Järgnevalt asusid sõjakomissariaadid: *[[Eesti NSV Sõjakomissariaat]] (vene k. ''Военный комиссариат ЭССР''), [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]] 8; **Eesti NSV Tallinna Linna Kalinini rajooni sõjakomissariaat, [[Kotzebue tänav|Johannes Käsperti tänav]] 18; **Eesti NSV Tallinna Linna Lenini rajooni sõjakomissariaat, [[Uus tänav (Tallinn)|Uus tänav]] 2; **Eesti NSV Tallinna Linna Oktoobri rajooni sõjakomissariaat, [[Uus tänav (Tallinn)|Uus tänav]] 2; **Eesti NSV Tallinna Linna Mere rajooni sõjakomissariaat, [[Maneeži tänav]] 3; *Eesti NSV Harju rajooni sõjakomissariaat (1944–1991), [[Rataskaevu tänav]] 5; *Eesti NSV Tartu linna ja rajooni sõjakomissariaat, Viktor Kingissepa tänav 53 (praegune [[Jakobi tänav]] 41); *Eesti NSV Kohtla-Järve linna ja rajooni sõjakomissariaat; *Eesti NSV Pärnu linna ja rajooni sõjakomissariaat, [[Carl Robert Jakobsoni tänav (Viljandi)|Jakobsoni tänav]] 14; *Eesti NSV Narva linna sõjakomissariaat; *Eesti NSV Sillamäe linna sõjakomissariaat; *Eesti NSV Haapsalu rajooni sõjakomissariaat, Õhtu-Kallas 15; *Eesti NSV Hiiumaa rajooni sõjakomissariaat (1944–1962); *Eesti NSV Jõgeva rajooni sõjakomissariaat; *Eesti NSV Paide rajooni sõjakomissariaat; *Eesti NSV Rakvere rajooni sõjakomissariaat, [[Pikk tänav (Rakvere)|Pikk tänav]] 46; *Eesti NSV Rapla rajooni sõjakomissariaat; *Eesti NSV Valga rajooni sõjakomissariaat, [[Nõukogude tänav]] (praegune [[Julius Kuperjanovi tänav (Valga)|Kuperjanovi tänav]] 9); *Eesti NSV Võru rajooni sõjakomissariaat. {{vaata|Eesti NSV Sõjakomissariaat}}, ''[[Eesti NSV sõjakomissar]]'' {{ENSV sõjakomissarid}} ==Leningradi sõjaväeringkond== {{vaata|Leningradi sõjaväeringkond}} [[1945]]. aasta [[9. juuli]]l pärast rindemoodustiste likvideerimist, [[Leningradi sõjaväeringkond]] taastati ning sõjaväeringkonna koosseisu lülitati [[Leningradi oblast]], [[Pihkva oblast]], [[Novgorodi oblast]] ja [[Eesti NSV]]. Eesti NSV territoorium kuulus Leningradi sõjaväeringkond kuni 1956. aastani, misjärel liideti [[Balti sõjaväeringkond]]a. 1980. aastate keskel oli Eestis sõjaväelasi umbes 122 480, kellele lisandusid perekonnaliikmed. Neid oli rohkem kui kümnendik Eesti püsielanikkonnast. Suuremad [[garnison]]id olid [[Paldiski garnison]] (ligikaudu 25 000), [[Tallinna garnison]] (umbes 20 000) ja [[Tartu garnison]] (ligikaudu 9000 sõjaväelast). == NSV Liidu relvajõudude maaväed == [[File:T72 cfb borden 1.JPG|pisi|[[T-72]] Ural tank]] [[File:BTR70 002.jpg|pisi|Soomusveok [[BTR-70]]]] [[File:Мемориал - экспозиция военной техники. Бронетехника.201206261908 IMAG0560.jpg|pisi| [[BMP-2]]]] [[File:MT-LB APC.jpg|pisi|[[MT-LBT]]]] [[Balti sõjaväeringkond|Balti sõjaväeringkonna]]: * [[144. Jelnja-Saraatovi nimeline kaardiväe motolaskurdiviis]] (s/o 12129) (vene k. [[:ru:144-я гвардейская мотострелковая дивизия|144-я гвардейская Ельнинская Краснознаменная ордена Суворова II степени мотострелковая дивизия]], в/ч 12129) ([[Tallinn]]as [[Tondi]]l), diviisi varukomandopunkt<ref>[http://www.mil.hiiumaa.ee/xx/Harju-Saue-Aila-varukomandopunkt.pdf Aila varukomandopunkt Aila külas Saue vallas Harju maakonnas], Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs”. Koostajad: Ain Tähiste, Mart Mõniste. Kärdla 2018</ref> [[Aila]] külas [[Saue vald|Saue vallas]] [[Harju maakond|Harju maakonnas]] **[[254. kaardiväe Aleksandr Matrossovi nimeline laskurpolk]] ([[Tallinn]]as [[Tondi]]l) (vene k. [[:ru:254-й гвардейский мотострелковый полк|254-й гвардейский мотострелковый полк имени А. М. Матросова]], в/ч {{kas|91704/92953}}), 1990. aastal 30, [[T-72]] Ural tanki ja 125 soomusveokit [[BTR-70]], 6 [[BTR-60]], 4 [[BMP-2]] ja 12 [[amfiib]]soomusvedukit [[MT-LBT]]<ref>[[Mati Õun]], [https://web.archive.org/web/20200927171608/https://forte.delfi.ee/news/militaaria/kui-palju-noukogude-vagesid-ja-sojatehnikat-eestis-tegelikult-oli?id=89348755 Kui palju Nõukogude vägesid ja sõjatehnikat Eestis tegelikult oli?], Forte.ee, 25.03.2020</ref>. **[[686. üksik sidepataljon]] (s/o 44821) (686-й отд. батальон связи, в/ч44821) [[Tondi tänav]] 57), **1032. üksik materiaaltehniline tugipataljon (1032-й отд. батальон материального обеспечения, ОВКР, в/ч 42380) **[[482. motolaskurpolk]] (s/o 21618) (482-й мотострелковый полк, в/ч 61965), ([[Tallinn]]as/[[Klooga]]l{{lisa viide}}), 1990. aastal 30, [[T-72]] Ural tanki **[[488. laskurpolk]] (s/o 32057) (488-й мотострелковый полк, в/ч 35653) ([[Klooga]]l), 1990. aastal 30, [[T-72]] Ural tanki **[[450. liikursuurtükipolk]] (s/o 44689) (450-й артполк, в/ч 44689) ([[Klooga]]l), **[[1082. seniitraketipolk]] ([[Klooga]]l), **[[228. tankipolk]] (s/o 52345) (228-й танковый полк, в/ч 52345) ([[Keila]]s), 1990. aastal 94, [[T-72]] Ural tanki **[[3. üksik tankipolk]] (s/o 13958) (3-й отд. танковый батальон, в/ч 13958) ([[Klooga]]l), **[[156. üksik raketidivisjon]] (156-й отд. ракетный дивизион) ([[Klooga]]l), **[[148. üksik luurepataljon]] (s/o 36915) (148-й отд. разведывательный батальон, в/ч 36915) (Tondil ja Kloogal), **[[1259. seniitraketipolk]] (1259-й зенитный артполк, в/ч 61635) ([[Klooga]]l) **[[1281. üksik tankitõrjedivisjon]] (1281-й отд. противотанковый дивизион, в/ч 31779) (Kloogal), **295. üksik inseneri-sapööripataljon (295-й отд. инженерно-сапёрный батальон, в/ч 48853) (Kloogal), **379. üksik remondi ja taastamispataljon (379-й отд. ремонтно-восстановительный батальон, в/ч 34497) (Kloogal), **[[771. tuletõrje- ja päästekomando]] (Kloogal), **[[319. õppekeskus]] Aegviidu lähedal [[Tõrrepõhja]]l, mida kasutasid motoriseeritud laskurdiviis ja sapööriväeosad [[polügoon]]ina. :Eestis asusid ka maavägede: * 106. insenerväe õppebrigaad, Tapal 1963–1993, *6. keemiakaitsebrigaad (6-я бригада химзащиты, в/ч 30556), Pärnus aastail 1960–1992, *õhutõrje 1265. õppe-seniitsuurtükipolk Võrumaal [[Sänna]] lähedal endises raketidivisjoni [[Sänna raketibaas|linnakus]] 1988–1992, *[[NSV Liidu õhudessantväed|NSV Liidu õhudessantvägede]] 1185. [[dessantründepataljon]] Võru lähedal [[Nursi]]s. == NSV Liidu relvajõudude merevägi == {{vaata|NSV Liidu merevägi}}, ''[[NSV Liidu merevägi Eestis]]'' [[1955]]. aastal toimunud rahvusvahelise desarmeerimisprotsessi tulemusena liideti Põhja- ja Lõuna-Balti laevastik jälle ühiseks [[Punalipuline Balti laevastik|Punalipuliseks Balti laevastik]]uks. [[1965]]. aastal anti Punalipulisele Balti Laevastikule aunimetus Kahe Punalipuga Balti laevastik. == NSV Liidu relvajõudude õhuvägi == {{Vaata|NSV Liidu õhuvägi}}, ''[[NSV Liidu õhuvägi Eestis]], NSV Liidu õhuväe [[10. hävituslennuväe diviis]]'' {{Vaata|Balti Sõjaväeringkonna õhujõudude 27. hävituslennuväe diviis}}<ref>[http://www.ww2.dk/new/air%20force/division/iad/27iad.htm 27-я истребительная авиационная дивизия], Противовоздушная оборона (ПВО) Soviet Armed Forces, 1945-1991</ref> (1980–1986): [[425. hävituslennuväepolk|425.]], [[655. hävituslennuväepolk|655.]] ja [[656. hävituslennuväepolk]]. 27. hävituslennuväe diviisi (''в/ч 17294'', s/o 17294) staap asus [[Tallinna vanalinn]]as [[Uus tänav (Tallinn)|Uus tänav]] 19/[[Vene tänav]] 28, diviisile allusid kuni 1978. aastani 425., 655. ja 656. lennuväepolgud [[Haapsalu lennuväli|Haapsalu]], [[Pärnu lennuväli|Pärnu]] ja [[Tapa lennuväli|Tapa lennuväljal]]. Aastatel 1978–1986 allus [[14. õhukaitse diviis]]i hävituslennuväepolgud eksperimentaalprojekti korras Balti sõjaväeringkonna õhujõududele. {{Vaata|15. õhuarmee}} NSV Liidu õhuvägede 15. õhuarmee<ref>[http://www.ww2.dk/new/air%20force/army/15va.htm 15-я Воздушная Армия], Противовоздушная оборона (ПВО) Soviet Armed Forces, 1945-1991</ref> (1968–1977), Balti Sõjaväeringkonna õhujõudude 15. õhuarmee (1977–1988). 15. õhuarmee lennupolgud allusid 1977–1988, eksperimentaalprojekti korras Balti sõjaväeringkonna õhujõududele (''ВВС ДКБФ''). ;Ämari lennuväljal *[[88. üksik hävituspommitajate lennupolk]]<ref>[http://www.ww2.dk/new/air%20force/regiment/shap/88apib.htm 88-й авиационный полк истребителей бомбардировщиков], Противовоздушная оборона (ПВО) Soviet Armed Forces, 1945-1991</ref> (''88-й авиационный полк истребителей бомбардировщиков, 88-й АПИБ, в/ч 21891'', s/o 21891) (1967–1990), [[Ämari lennuväli|Ämari lennuväljal]]. Rindelennuväe lennupolk viidi 1987. aastal üle [[Balti laevastik]]u merelennuväe koosseisu. *[[321. üksik hävituspommitajate lennupolk]]<ref>[http://www.ww2.dk/new/air%20force/regiment/bap/321bap.htm 321-й бомбардировочный авиационный полк], Противовоздушная оборона (ПВО) Soviet Armed Forces, 1945-1991</ref> (''321-й бомбардировочный авиационный полк, 321 мшап, в/ч 21180'', s/o 21180), [[Ämari lennuväli|Ämari lennuväljal]]. 321. lennupolk kuulus 132. hävituspommitajate lennudiviisi (''132-я Севастопольская бомбардировочная авиационная дивизия, 132-я БАД''), mille juhatus asus [[Tšernjahhovsk]]is. 1991. aastast nimetati 321. lennupolk - Balti laevastiku 170. Smolenski mere-ründelennuväepolguks (''170 Смоленский морской штурмовой авиационный полк, 170-м МШАП, в/ч 15585'') (s/o 15585). :Balti laevastiku õhuvägede valduses olid Eestis: [[Ämari lennuväli|Suurküla lennuväli]] ja varulennuväljad: [[Obriku lennuväli]], [[Nurmsi lennuväli]] ;Tartu Raadi lennuväljal *[[326. Tarnopoli raskepommituslennuväe diviis]]<ref>[http://www.ww2.dk/new/air%20force/division/bad/326tbad.htm 326-я тяжелая бомбардировочная Тарнопольская авиационная дивизия], Противовоздушная оборона (ПВО) Soviet Armed Forces, 1945-1991</ref> (''в/ч 18378'', s/o 18378), ülem [[Džohhar Dudajev]]<ref>[https://web.archive.org/web/20180115184451/https://www.tehnikamaailm.ee/kindral-dudajevi-ohuhiiglased/ Kindral Dudajevi õhuhiiglased], Tehnikamaailm, 20. juuni 2006</ref>, diviisi koosseisus oli kolm kaugpommitajate polku: 132. raskepommitajate polk Tartus ja 402. raskepommitajate polk<ref>[http://www.ww2.dk/new/air%20force/regiment/bap/402tbap.htm 402-й тяжелый бомбардировочный авиационный полк], Противовоздушная оборона (ПВО) Soviet Armed Forces, 1945-1991</ref>, [[Balbasovo]]s, [[Vitebski oblast]]is ning 840. raskepommitajate polk<ref>[http://www.ww2.dk/new/air%20force/regiment/bap/840tbap.htm 840-й тяжелый бомбардировочный авиационный полк], Противовоздушная оборона (ПВО) Soviet Armed Forces, 1945-1991</ref> [[Soltsõ]] lähedal [[Novgorodi oblast]]is; **706. üksik sidepataljon **128. üksik side ja raadiotehniline pataljon *[[132. Berliini raskepommitajate polk]]<ref>[http://www.ww2.dk/new/air%20force/regiment/bap/132tbap.htm 132-й тяжелый бомбардировочный Берлинский авиационный полк], Противовоздушная оборона (ПВО) Soviet Armed Forces, 1945-1991</ref> (''132-й тяжелый бомбардировочный Берлинский авиационный полк, в/ч 40567''), Tartus [[Raadi lennuväli|Raadi lennuväljal]] **1384. lennutehniline baas **914. üksik side ja raadiotehniline pataljon **17. eriautotranspordi remonditöökoda **Sõjaväevastuluure osakond (s/o 39262) **299. lennuväe remonditehas *[[196. Minski transpordilennuväepolk]]<ref>[http://www.ww2.dk/new/air%20force/regiment/tap/196gvvtap.htm 196-й военно-транспортный Минский авиационный полк], Военно-Воздушные Силы (ВВС) Soviet Armed Forces, 1945-1991</ref> (''196-й военно-транспортный Минский авиационный полк, в/ч 21894'') **457. üksik lennuvälja tehnilise tagamise pataljon **731. üksik side- ja raadiotehnilise tagamise rood. {{vaata|Raadi sõjaväelennuväli}} == NSV Liidu relvajõudude õhukaitseväed == {{vaata|NSV Liidu õhukaitseväed Eestis}} == NSV Liidu relvajõudude strateegilised raketiväed == {{vaata|NSV Liidu strateegilised raketiväed Eestis}} [[Pilt:R12kaluga.jpg|right|pisi|300px|R-12 Dvina]] NSV Liidus võeti 1959. aastal vastu otsus teistest väeliikidest eraldiseisva relvaliigi strateegiliste raketivägede moodustamisest. Eestis asusid strateegilistest rakettidest ainult keskmaa [[ballistiline rakett|ballistiliste rakettide]] [[R-12 Dvina]] (vene keeles ''Р-12'', [[NATO]] klassifikatsioon SS-4 Sandal) ja [[R-12U]] (vene keeles ''Р-12У (унифицированная unifitseeritud)'') raketikompleksid. R-12 [[raketibaas]]id (''Ракетная Операционная База (РОБ) rakettoperatsioonibaas ROB'') tegutsesid paarikaupa: [[Lintsi]]-[[Piirsalu]], [[Kadila]]-[[Rohu]], [[Uniküla]]-[[Rooni]] ja [[Nursi]]-[[Sänna]]. Erand oli ainult maa-alune R-12U baas Valgamaal [[Vilaski]] baasis. See oli ainus baas, kus raketid paiknesid seal asuvates maa-alustes vertikaalsetes [[raketišaht]]ides (vene keeles ''Шахтная пусковая установка, ШПУ''). Raketibaasi koosseisu kuulusid standardselt rakettide ja kütuse ladustamiseks angaar, [[stardiplatvorm]]id ning tugiüksused (transpordi- ja juhtimisüksused jm). Lisaks lahinguvägedele paiknesid Eestis ka raketivägede juhtimis- ja selleks vajalike radari- ehk pelengaatorikeskused. Juhtimiskeskused asusid Tallinna lähedal [[Vana-Pääsküla]]s ning Harjumaal [[Humala]] kõrgendikul. Eestis, Lätis, Leedus, Valgevenes ja Venemaa lääneoblastites asunud ''[[NSV Liidu relvajõudude strateegilised raketiväed|strateegiliste raketivägede]]'' diviisid kuulusid NSV Liidu relvajõudude strateegiliste raketivägede 50. raketiarmee (''в/ч 55135'', s/o 55135) üldjuhtimisele ning koosseisu<ref name="spf2M" />. 50. raketiarmee saadeti laiali NSV Liidu ja USA 1987. vahel sõlmitud aastal kesk- ja lähimaarakettide likvideerimise lepingu kohaselt. Eesti NSV territooriumil paiknes 1960.–1970. aastail<ref>[https://web.archive.org/web/20171201035433/https://www.tehnikamaailm.ee/raketibaasid-meie-seenemetsades/ Raketibaasid meie seenemetsades], [[Tehnikamaailm]], 14. veebruar 2006</ref> neli 23. kaardiväe Orjoli-Berliini raketidiviisi (''23. гвардейская ордена Ленина Краснознамённая Орловско-Берлинская ракетная дивизия''<ref>[https://rvsn.info/divisions/div_023.html 23-я гвардейская ракетная Орловско-Берлинская ордена Ленина Краснознаменная дивизия (в/ч 21201)]</ref>) (s/o 2120, ''в/ч 21201, позывной "Трубач"'')strateegiliste raketivägede [[raketipolk]]u. 23. kaardiväe raketidiviisi, juhtkond ja staap asus [[Läti NSV]] [[Valka]] linnas Ausekļa tn 1. == NSV Liidu Siseministeeriumi siseväed == {{Vaata|NSV Liidu Siseministeeriumi Siseväed}} {{vaata|Eesti NSV Siseministeerium}} == NSV Liidu Piirivalve == {{vaata|NSV Liidu piirivalve Eestis}} ja ''[[NSV Liidu Piirivalve]]'' == NSV Liidu sõjaväeluure== {{vaata|GRU Spetsnaz}} [[NSV Liidu relvajõud]]ude ([[NSV Liidu Relvajõudude Kindralstaabi Luure Peavalitsus]]e) eriettevalmistusega spetsialiseeritud luure- ja diversiooniväeosade (''ОсНАЗ'' ja ''СпН ГРУ'') GRU Spetsnazi kuulus NSV Liidu õitsengu tippajal oli NSV Liidu relvajõududes 24 eriotstarbelist ründeüksust, kuhu kuulus ligi 25 000 eriettevalmistusega sõjaväelast, kes oma ettevalmistuse poolest ületasid [[NSV Liidu õhudessantväed|NSV Liidu õhudessantvägesid]] (''VDV''). [[Balti Sõjaväeringkond|Balti Sõjaväeringkonnas]] asus 1962. aastal moodustatud [[4. üksik eriotstarbeline brigaad]] [[Viljandi]]s ja [[polügoon]] [[Väluste]]s. Kaugluure- ja diversioonisuunitlusega 4. üksik eriotstarbelise brigaadi koosseisus oli 3 luurepataljoni (3. pataljon asus Riias), sidepataljon, mineerimisrood, erirelvarühm, autorood, materiaaltagamisrood (sõjaaegne koosseis kokku u 1700 meest, rahuaegne kaadrikoosseis 200–300), brigaadile allus ka Riias asunud 330. üksik SpetsNazi salk. Brigaad saadeti laiali 1. oktoobriks 1992. [[Raadi sõjaväelennuväli|Raadi sõjaväelennuväljal]] baseerunud 196. kaardiväe Minski transpordilennuväepolgu üheks lahinguülesandeks oli ka Viljandis asunud [[GRU]] 4. üksiku eriotstarbelise brigaadi inim- ja varustusdessandi tagamine, polk kasutas [[Võhma lennuväli|varulennuväljana Võhma lennuvälja]]. [[Leningradi sõjaväeringkond|Leningradi sõjaväeringkonna]] luurevalitsuse 146. raadiotehnilisele brigaadi 962. üksik eriotstarbeline raadiotehniline keskus asus [[Miiduranna]] külas (luurepunktidega [[Muraste]]s, Viimsi lähedal [[Lubja]] külas ja [[Neeme (Jõelähtme)|Neeme]]l) ja 737. üksik eriotstarbeline raadiotehniline keskus Narva lähedal [[Olgina]]s. [[NSV Liidu Relvajõudude Kindralstaabi Luure Peavalitsus#Kindralstaabi Luurepeavalitsuse juhid ja organisatsioon|NSV Liidu Relvajõudude Kindralstaabi Luure Peavalitsuse]] 6. Valitsuse (elektrooniline ja raadiotehniline luure) 1. osakonna, [[Balti sõjaväeringkond|Balti sõjaväeringkonna]] luurevalitsuse 139. eriotstarbelise raadiotehnilise brigaadi Ventspilsi pataljoni 910. üksik eriotstarbeline luurekeskus Kuressaares ja [[Liepāja]]s/[[Bukulti]]s<ref>{{Netiviide |url=http://www.zakonprost.ru/content/base/23957 |pealkiri=ДОГОВОР между Российской Федерацией и Латвийской Республикой от 30.04.94 "ОБ УСЛОВИЯХ, СРОКАХ И ПОРЯДКЕ ПОЛНОГО ВЫВОДА С ТЕРРИТОРИИ ЛАТВИЙСКОЙ РЕСПУБЛИКИ ВООРУЖЕННЫХ СИЛ РОССИЙСКОЙ ФЕДЕРАЦИИ И ИХ ПРАВОВОМ ПОЛОЖЕНИИ НА ПЕРИОД ВЫВОДА" |vaadatud=2018-02-03 |arhiivimisaeg=2018-02-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180204182331/http://www.zakonprost.ru/content/base/23957 |url-olek=ei tööta }}</ref> asunud 139. üksiku raadiotehnilise brigaadi (''139-я ортбр ОСНАЗ (ПрибВО), 139-я Отдельная радио-техническая Бригада Особого назначения ГРУ ГШ ВС СССР, в/ч 11143'') tehnilisest luurepunktidest (''РТЦ И РПЦ - в/ч 31849, 61259, 25607, 10147, 20053, 86623 ([[Liepāja]]s), 86625, 71255, 51135'') asus Saaremaal, Jõelähtme lähedal [[Vandjala]] külas 678. [[Raadiopeilingaator|raadiopeilingu]] keskus (s/o 10147). [[6. üksi õhukaitsearmee|6. üksiku õhukaitsearmee]] luureosakonna 1477. üksiku luurepataljoni allüksused Haapsalu lähedal ja Pärnu ümbruses ([[Reiu]], [[Võiste]], [[Nurme (Lääneranna)|Nurme]] külas). == NSV Liidu ALMAVÜ == {{vaata|ALMAVÜ}}, ''[[ALMAVÜ Eesti NSV Keskkomitee]]'' ALMAVÜ (vene k. DOSAAF), Armee, Lennuväe ja Mereväe Abistamise Vabatahtliku Ühingu peamine ülesanne oli kutsealuste ettevalmistamine kohustuslikuks sõjaväeteenistuseks [[Nõukogude Armee]]s, aga ka reservistide sõjalise kvalifikatsiooni säilitamine. NSV Liidu ALMAVÜ rahastamine oli sõjalise riigieelarve varjatud osa. Hiljem lisandus sõjalisele küljele organisatsiooni töös ka vabam tehnikaspordialade arendamine. Kuni organisatsiooni tegevuse lõpuni õpetati osa noori inimesi enne [[sõjavägi|sõjaväe]] kutseealiseks saamist ja [[ajateenistus]]se kutsumist ALMAVÜ kursustel poolkohustuslikus korras välja veoautojuhtideks, radistideks, tuukriteks, [[lendur]]iteks, koerajuhtideks jne.<ref>[https://web.archive.org/web/20160305004736/http://stage.estonica.ee/et/ALMAV%C3%9C/ ALMAVÜ] veebientsüklopeedias Estonica (vaadatud 09.12.2016)</ref> [[OSOAVIAHIM]] (Riigikaitse ning lennunduse ja keemia-alase töö abistamise ühing) oli üleliiduline sõjaväestatud massiorganisatsiooni organiseerimisbüroo alustas Eesti NSV-s tegevust [[15. november]] [[1940. aasta Eestis|1940]]. aastal. Struktuuri kuulusid linnanõukogud vabariikliku alluvusega linnades ja maakonnanõukogud, mille koosseisu kuulusid kohalikud bürood. [[1941. aasta Eestis|1941]]. aasta suvel organisatsiooni tegevus katkes, see taastati [[1945. aasta Eestis|1945]]. aastal [[1948. aasta Eestis|1948]]. aastal jätkas OSOAVIAHIM-i tegevust ALMAVÜ vabariiklik organisatsioon. [[Eesti NSV]]-s jätkas [[1944. aasta Eestis|1944]]. aastal tegevust 1940. aastal asutatud Kaitse, Lennuväe ja Keemiatööstuse Abistamise Ühingute Liidu Eesti Vabariiklik Kesknõukogu, [[1948. aasta Eestis|1948]]. aastal jagati see kolmeks iseseisvaks organisatsiooniks. Eestis moodustati Armee Abistamise Vabatahtliku Ühingu Eesti Vabariiklik Komitee, Laevastiku Abistamise Vabatahtliku Ühingu Eesti Vabariiklik Komitee, Lennuväe Abistamise Vabatahtliku Ühingu Eesti Vabariiklik Komitee. [[Fail:Ringrajasõidud Pirital 71 (21).jpg|pisi|ALMAVÜ AMK logo [[Pirita]]l. [[NLKP 24. kongress]]ile pühendatud ringrajasõidu võistluse võitjad]] [[1951. aasta Eestis|1951]]. aastal moodustati ühingute liitmisega Armee, Lennu- ja Mereväe Abistamise Vabatahtlik Ühing ja selle Eesti Vabariiklik Organiseerimiskomitee, [[1953. aasta Eestis|1953]]. aastal moodustati Üleliidulise Armee, Lennu- ja Mereväe Abistamise Vabatahtliku Ühingu Eesti Vabariiklik Komitee (ALMAVÜ Eesti Vabariiklik Komitee). Organisatsioonil olid kohalikud rajoonikomiteed, auto-, moto-, mere- ja raadio[[klubi]]d, kuni 1971. aastani tegeldi ka [[vetelpääste]]ga. 21.-24. detsembril [[1971. aasta Eestis|1971]] toimus [[Moskva]]s ALMAVÜ VII Üleliiduline Kongress, mille otsusel muudeti osaliselt ALMAVÜ põhikirja, ühtlustati ja tsentraliseeriti organisatsiooni. 1971. aastal nimetati Üleliidulise ALMAVÜ Eesti Vabariiklik Komitee ümber NSV Liidu ALMAVÜ Eesti NSV Keskkomiteeks.<ref>https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:105050 PDF</ref> Eestis allus ALMAVÜle rida tehnikaspordiklubisid, näiteks [[Auto-Moto- ja Raadiospordi Klubi]], [[Eesti Vabariiklik Tehnika- ja Spordiklubi]] ([[Lai tänav]] 1), ALMAVÜ ENSV Keskkomitee Spordiklubi "Sõprus", ALMAVÜ Vabariiklik Teenistuskoerte Kasvatajate Klubi ([[Rataskaevu tänav]] 6), Laskespordiklubi Männiku, ALMAVÜ ENSV Keskkomitee Spordiklubi "Võit" tiir [[Kullassepa tänav]] 4 jne. {{vaata|ALMAVÜ spordivahendite katsetehas Vihur}} {{vaata|ALMAVÜ Tallinna Aeroklubi (AK)}}/(Üleliidulise otsealluvusega), ''Vanal [[Lasnamäe lennuväli|Lasnamäe lennuväljal]], uuemal Lasnamäe lennuväljal ja [[Kuusiku lennuväli|Kuusiku lennuväljal]], '' {{vaata|ALMAVÜ Tartu Lennundus-tehniline Spordiklubi (ATSK - ''aviotehnitšeski sportivnõi klub'')}}/Tartu Lennuspordiklubi, ''[[Ülenurme lennuväli|Ülenurme lennuväljal]] ja [[Ridali lennuväli|Ridali lennuväljal]]'' {{vaata|ALMAVÜ Kohtla-Järve Lennundus-tehniline Spordiklubi (ATSK)}} ''[[Jõhvi lennuväli|Jõhvi (Tammiku)]]'' {{vaata|ALMAVÜ Narva Lennundus-tehniline Spordiklubi (ATSK)}} ''[[Narva lennuväli|Narva (Olgina) lennuväljal]]'' {{vaata|ALMAVÜ Tallinna Merekool}}, ''[[Jaan Poska tänav|Leineri tänav]] 8 ja veespordijaam [[Masti tänav]] 7'' [[Võru rajoon]]is [[Meegomäe]]l asus [[ALMAVÜ]]/Eesti Tehnika- ja Spordiliidu Võru Tehnikakool. ALMAVÜ tegevust Eesti NSVs juhtis ALMAVÜ Eesti NSV Keskkomitee. ALMAVÜ Eesti NSV Keskkomitee esimehed: 1951–1956 V. Kovrõgin, 1956–1961 Evald Nooska <ref>https://www.digar.ee/arhiiv/et/download/218780</ref>, 1961 Rudolf Ehin, 1961–1982 [[kindralmajor]] [[Jüri Raudsepp (sõjaväelane)|Jüri Raudsepp]], 1982–1987 [[polkovnik]] Eedu Pallase (endine [[Eesti NSV Sõjakomissariaat|Eesti NSV Sõjakomissariaadi]] poliitosakonna ülem) ja 1987–1990 Arne Reintam. Keskkomitee asus Tallinnas [[Uus tänav]] 19 / [[Vene tänav]] 28 hoonetes. ALMAVÜ ENSV Keskkomitee Tallinna Linnakomitee ning Tallinna Linna Kalinini Rajooni Komitee, Mererajooni Komitee, Oktoobrirajooni Komitee asusid [[Kinga tänav]] 3, Tallinna Linna Lenini Rajooni Komitee asus [[Pärnu maantee]] 9 ja Harju Rajooni Komitee [[Toom-Kooli tänav]] 2. Eesti NSV ALMAVÜ kokkukutsutud [[konverents]]i otsusega 17. mail [[1990. aasta Eestis|1990]] lõpetas Eesti NSV ALMAVÜ Eestis tegevuse. Moodustati [[Eesti Tehnika- ja Spordiliit]], mis vastavalt põhikirjale oli ka ALMAVÜ Eesti NSV Keskkomitee õigusjärglane<ref>{{Netiviide |url=http://ais.ra.ee/index.php?module=202&op=6&tyyp=1&otsing_id=&id=110250066308&sess_id=da853dacad599d430ff3b8404fbf2c62 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2020-07-13 |arhiivimisaeg=2020-07-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200713150621/https://ais.ra.ee/index.php?module=202&op=6&tyyp=1&otsing_id=&id=110250066308&sess_id=da853dacad599d430ff3b8404fbf2c62 |url-olek=ei tööta }}</ref>. == ENSV Tsiviilkaitse Staap == {{vaata|Eesti NSV Tsiviilkaitse Staap}}, [[Eesti NSV tsiviilkaitse|Eesti NSV Tsiviilkaitse]] Staabile allusid enam kui 20 rajooni- ja linna[[staap]]i. Tsiviilkaitse jagunes neljaks: vastase rünnaku märkamine ja rahva teavitamine, elanikkonna kaitsmisega seotud ülesanded, objektide ja rahvamajandusharude sõjaaegse töökindluse tagamine ning pääste- ja esmataastetööde korraldamine. [[Tsiviilkaitse]]süsteemi kuulusid Balti sõjaväeringkonna ülema asetäitjale tsiviilkaitse alal, Eestis allunud: 258. üksik mehhaniseeritud tsiviilkaitsepolk [[Jõhvi]]s (enne 1970. aastat Raplas), 704. tsiviilkaitse sidesõlm [[Vardja (Kose)|Vardja]]s, 5565. tsiviilkaitse materiaal-tehnilise varustuse ladu kontoriga Jõhvis ning laokompleksiga Kehra lähedal [[Palmimägi|Palmimäel]] jmt. Eesti NSV-s tegutses 1944. aastal loodud [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat|Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadile]] alluv Kohaliku Õhukaitse Osakond, mis korraldas tsiviilobjektide kaitset. Tsiviilkaitse tähtsus tõusis 1950. aastatel seoses tõusnud [[Tuumasõda|tuumasõja]] ohuga. 1951. aastal reorganiseeriti tsiviilkaitse [[Eesti NSV Siseministeerium]]i Kohaliku Õhukaitse Valitsuseks. 1956. aasta augustist nimetati Kohaliku Õhukaitse Staabiks ja kuni 1960. aastani tegutses tsiviilkaitse asemel [[NSV Liidu Siseministeerium]]i [[Kohalik Õhukaitse]]. Jaanuaris 1960 allutati KÕ [[NSV Liidu Kaitseministeerium]]ile ja vastavalt [[NSVL MN]] määrusele 13.07.1961. aastal nimetati KÕ ümber [[Tsiviilkaitse]]ks. Eesti NSV tasemel juhtis tegevust [[Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogu]] Tsiviilkaitse Staap. 10. detsembril 1964 ühendati Tallinna Linna Tsiviilkaitse Staap, ENSV Tsiviilkaitse Staabiga ja nimetati ENSV ja Tallinna Linna Tsiviilkaitse Staabiks. 1971. aasta septembris [[ENSV Ministrite Nõukogu]] määrusega nr 440, 8. septembrist 1971 eraldati Tallinna Linna Tsiviilkaitse Staap ning ENSV Ministrite Nõukogu määrusega nr 339, 30. juulist 1973 jällegi ühendati ENSV ja Tallinna Linna Tsiviilkaitse Staabiks. Vastavalt [[NSV Liidu Relvajõud]]ude Peastaabi direktiivile 14. jaanuarist 1977 nr 314/12/0133 ja NSVL Tsiviilkaitse ülema direktiivile 18. aprillist 1977 nr 235/4/0153 loodi Tallinna Linna Tsiviilkaitse Staap ja ENSV Tsiviilkaitse Staap<ref>[https://web.archive.org/web/20210602212401/http://www.archivesportaleurope.net/ead-display/-/ead/pl/aicode/EE-RA/type/fa/id/ERA.R-1802 ENSV Tsiviilkaitse Staap, 1944-1991], The National Archives of Estonia, ERA.R-1802</ref>. ENSV Tsiviilkaitse Staabile allusid komandopunkt, vabariiklikud tsiviilkaitsekursused, mõõteseadmete ja raadioside töökojad, tsiviilkaitse varustuse laod<ref>[https://jogeva.kaitseliit.ee/et/kl Jõgeva malev kuni tänaseni], tsiviilkaitse laokompleks Jõgeval [[Aia tänav (Jõgeva)|Aia t.]] 38, jogeva.kaitseliit.ee</ref>, samuti regionaalsed tsiviilkaitsestaabid linnades. [[Pilt:ENSV Tsiviilkaitse Staap.JPG|pisi|Sissepääs Eesti NSV Tsiviilkaitse Staabi juhtimispunkti, vaade [[Rannamäe tee]] poolt, 2011. aasta kevad]] ENSV Tsiviilkaitse Staabi ülema haldusala tsiviilkaitseobjektide põhiosa moodustasid kodanikukaitse otstarbeks rajatud või selleks kohandatud ja sisustatud varjendid. 1986. aasta seisuga oli Eestis tsiviilkaitse jaoks arvele võetud 543 varjendit (enam kui 100 000 inimesele), 7343 lihtradiatsioonivarjet (780 000 inimesele) ning 21 000 keldrit (kokku 1,8 miljonile inimesele)<ref>[http://www.estonica.org/et/Eesti_NSV_militariseeritud_%C3%BChiskond/ Eesti NSV militariseeritud ühiskond]{{Kõdulink|aeg=november 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, https://web.archive.org/web/20100413215407/http://www.estonica.org/ (vaadatud 12.10.2020)</ref>. ENSV Tsiviilkaitse süsteemi kuulusid ka kõigi tsiviilametkondade ning suuremate ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide tsiviilkaitse staabid, mida juhtisid enamasti eru- või [[reservohvitser]]id ning mis allusid asukohajärgseile linnade või rajoonide tsiviilkaitsestaapidele. Vastavate keskasutuste ja käitiste juhte nimetati tsiviilkaitseülemateks, tegelikku tsiviilkaitsetegevust kohtadel juhtisid staabiülemad<ref>Kaja Roomets,[https://elu.ohtuleht.ee/190541/tsiviilkaitse-kodanikud-ohuhaire-lopp Tsiviilkaitse - «Kodanikud, õhuhäire lõpp!»], elu.ohtuleht.ee, 27. jaanuar 2006</ref>,kes olid ühtlasi vastavate tsiviilkaitseülemate asetäitjad. Väiksemates käitistes, kus tsiviilkaitsestaape polnud, olid palgal üksikud ametnikud. Eesti NSV tsiviilkaitse staabi ülematena tegutsesid: [[Elmar Paulman]] (1964–1976), [[Vello Vare]] (1976–1988), [[Harry Hein]] (1989–1991). ENSV Tsiviilkaitse staabis teenis ka luureülem, staabiülema asetäitja väljaõppe alal ja lõpuks staabiülema I asetäitjana, [[Raul Luks]]<ref>[https://www.kaitseliit.ee/et/in-memoriam-kolonel-raul-luks-1.-november-1932--6.-mai-2017 In memoriam kolonel Raul Luks (1. november 1932 – 6. mai 2017)], www.kaitseliit.ee</ref> Tallinnas [[Rannamäe tee]] 11, [[Rannamägi|Rannamäe]] [[Skoone bastion]]i all asuvates varjendites asus Eesti NSV Tsiviilkaitse Staabi juhtimispunkt. Eesti NSV juhtorganite linnaväline maa-alune juhtimispunkt asus [[Kose|Kose alevikus]] (tänapäeval [[Kose vald]], [[Kose|Kose alevik]], [[Hariduse tänav (Kose)|Hariduse tn]] 2), [[Vardja (Kose)|Vardja]]s paiknes tsiviilkaitse Eesti NSV Tsiviilkaitse Staabi linnaväline juhtimispunkt<ref>[https://register.muinas.ee/file/militaryheritage/28.pdf Kose varjend – Eesti NSV juhtorganite linnaväline maa-alune juhtimispunkt. Muinsuskaitseline eksperthinnang], register.muinas.ee, November 2017</ref>. ==Õppeasutused== *[[Tallinna Kõrgem Poliitiline Ehitussõjakool]] (1979–1992) (vene keeles Таллинское высшее военно-политическое строительное училище) [[Pirita-Kose]]l (kus asub 1991. aastast Eesti [[Sisekaitseakadeemia]]) {{-}} ==Olulisemad harjutus- ja laskeväljakud== *[[319. õppekeskus]]e [[Aegviidu polügoon]], mida haldas [[Pavlovski metsamajand]]. Polügoonil paiknesid 600 ha suurune [[Mähuste]] [[Mähuste laskeväljak|laskeväljak]] raketiväelaste väljaõppeks, [[Tõrrepõhja]] [[Tõrrepõhja sõjaväelinnak|sõjaväelinnak]] koos [[tankodroom]]iga, [[Jussi laskeväljak]]ud ja [[Suursoo]] lennukitelt pommitamiseks; [[Uuejärve]] [[Uuejärve laskeväljak|laskeväljak]], [[Änni]] [[Änni laskeväljak|laskeväljak]] ja [[Kaiuvõhma]] [[Kaiuvõhma laskeväljak|laskeväljak]]. Aegviidu polügoon ulatus idas [[Lääne-Virumaa]]le [[Ohepalu]]sse (26,7 ha) ja [[Järvamaa]]l [[Lehtse]]ni. [[Sapöör]]iväeosa laskevälja pindala oli 23 ha. Polügooni kogupindala oli 348 112 ha. *[[Jõelähtme vald|Jõelähtme vall]]as paiknev [[Ruu]] [[Ruu lasketiir|lasketiir]] (91 ha); *[[Viimsi poolsaar]]el [[Püüksi]] [[Püüksi lasketiir|lasketiir]] (33,0 ha); *[[Tallinn]]as [[Vabaõhumuuseumi tee]] 4 oli sõjaväe jahiseltsi lasketiir (2,7 ha); *[[Saku vald|Saku vall]]as [[Männiku lasketiir]]u (20 ha); *[[Pakri saared|Pakri saarte]] merelennuväe laskepolügoon, ([[Väike-Pakri]] – 12,9&nbsp;km², [[Suur-Pakri]] – 11,7&nbsp;km²) (2500 ha), alates 1950. aastatest kõik [[Varssavi Lepingu Organisatsioon]]i liikmesriikide õhujõud. Pommitati Suur-Pakri saare põhjaosa, alates 1960. aastatest aga Väike-Pakri loodeosa; *[[Klooga raudteejaam]]ast lõunas [[Klooga järv]]e lääne- ja edelakalda ning [[Vasalemma jõgi|Vasalemma jõe]] vahel oli [[144. motoriseeritud laskurdiviis]]i polügoon ([[Klooga tankipolügoon]]) (1513 ha). *[[Vasalemma vald|Vasalemma vall]]as [[Rummu]]l paiknes kaks laskevälja (21,6 ja 13,5 ha). *[[Pärispea poolsaar]]e läänekaldal asus Leningradi Laevade Füüsikaliste Väljade TUI filiaal, millel oli [[Hara laht|Hara lah]]es laskepolügoon. *[[Jõgeva maakond|Jõgeva]] ja [[Tartu maakond|Tartu maakon]]na piiril [[Puurmani]]st ja [[Laeva|Laevast]] läänes paiknesid [[Utsali]] ja [[Rõika]] pommituslennuväe polügoonid (2347 ja 3226 ha). *[[Läänemaa]]l [[Paslepa]]s asus piirivalve lasketiir (5,1 ha). *[[Viljandimaa]]l [[Väluste]] polügoon (168 ha). *[[Võrumaa]]l [[Kubija]] polügoon ja laskeväli (640 ha). *Võrumaal [[Rõuge]], [[Võru]] ja [[Sõmerpalu]] vahel asusid [[Nursi]] ja [[Vastse-Nursi]] dessantväepolügoonid (319 ja 230 ha). *[[Põlvamaa]]l [[Värska]] [[Värska liivikud|liiviku]]tel oli [[76. õhudessantdiviis|76. Pihkva dessantdiviis]]i polügoon (1962 ha)<ref name="k2e0Q" />. ===Nõukogude armee valduses olnud objektid=== [[NSV Liidu relvajõud]]ude 180. sidepolügoon ([[Kopli tänav]] 76a), [[Miinisadam]] ([[Tööstuse tänav]] 54), [[Tondi sõjaväelinnak]] (Tondi 51/57) ja [[Järve tänav]]a äärsete tankikuurideta, 119. hüdrometeoroloogiajaam ([[Lume tänav]] 9), laod ([[Marati tänav]] 14), sõjaväehaigla kompleks ([[Juhkentali tänav]] 58), [[Männiku asum|Männiku]]l asuv 144. laskurdiviisi [[Männiku harjutusväli|laskeväljak]], [[Balti laevastik]]u juhtimispunkt ([[Kose tee (Tallinn)|Kose tee]] 9), [[Eesti NSV Sõjakomissariaat|Eesti NSV Sõjakomissariaadi]] hoone ([[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]] 8), [[Balti laevastiku ekipaaž]]i hoone ([[Erika tänav]] 11), hoone ([[Maneeži tänav]] 3), hotell «Tšaika» ([[Pärnu maantee]] 123), [[Madruste Klubi]] ([[Kopli tänav]] 93), tootmisbaas ([[Marja tänav (Tallinn)|Marja tänav]] 4), [[NSV Liidu õhukaitseväed Eestis|NSV Liidu õhukaitsevägede]] 1104. komandopunkt [[Pääsküla]]s, hoone ([[Toompuiestee]] 15), garaažid (Loole 6), sõjaväelinnak ([[Magasini tänav]] 31), [[Aegna|Aegna saar]]e [[Aegna sõjaväelinnak|sõjaväelinnak]]<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/13038507 Vabariigi Valitsuse 18. mai 1994. a korraldus nr 333], Vabariigi Valitsus korraldus RT I 1994, 37, 604</ref>. == Vaata ka == *[[Punalipuline Balti Laevastik]], [[Balti sõjaväeringkond]], [[Balti Sõjaväeringkonna Õhukaitse]], [[Strateegilised raketiväed]],[[Tsiviilkaitse]] ==Viited== {{viited|1=2|allikad= <ref name="spf2M">[[Jüri Pärn]], [[Mati Õun]], [https://web.archive.org/web/20101123225020/http://www.tehnikamaailm.ee/est/other/2006/02/?headerID=492 Raketibaasid meie seenemetsades], [[Tehnikamaailm]], veebruar 2002</ref> <ref name="k2e0Q">{{Netiviide |url=http://www.keskkonnatehnika.ee/arhiiv/1999/6_1999/kink.htm |pealkiri=SÕJAVÄGI JA LOODUSKESKKOND |vaadatud=2010-04-30 |arhiivimisaeg=2008-06-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080610000310/http://www.keskkonnatehnika.ee/arhiiv/1999/6_1999/kink.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> }} ==Kirjandus== *[[Jüri Pärn]], [[Margus Hergauk]], [[Mati Õun]], "Võõrväed Eestis 20. sajandi lõpukümnendeil", Sentinel, 2006, Tallinn *"Nõukogude armee ja Eesti mees". Kirjastus Tammerraamat, ISBN 9789949449781, 2010, 471 lk ==Välislingid== *[http://www.eestiriik.netai.net/index.html N/A Sõjaväebaasid Lääne-Virumaal] *[http://www.keskkonnainfo.ee/publications/99_PDF.pdf Endise Nõukogude Liidu sõjaväe jääkreostus ja selle likvideerimine], Koostanud ja toimetanud [[Anto Raukas]], Eesti Vabariigi Keskkonnaministeerium 1999 *[[Peeter Kaasik]], [http://media.voog.com/0000/0038/0044/files/2011-102-151.pdf Eesti rahvusväeosade formeerimisest Nõukogude armee koosseisus aastatel 1940–1956] *[[Mati Õun]]: [https://www.err.ee/1061970/kui-palju-vene-vagesid-ja-sojatehnikat-eestis-tegelikult-oli "Kui palju Vene vägesid ja sõjatehnikat Eestis tegelikult oli?"] ERR, 14. märts 2020 *[https://dea.digar.ee/article/maaleht/2014/08/28/27.2 Nõukogude Liidu vägede kohalolek Eestis], Maaleht, nr. 35, 28 august 2014 {{Nõukogude okupatsioon Eestis}} [[Kategooria:Nõukogude Liidu relvajõud Eestis| ]] [[Kategooria:Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)| ]] 89jz97yk4krpx1ju3jntppwkzosnx1j Ahtritääv 0 152106 7228385 1305076 2026-09-04T07:02:47Z Estopedist1 278 juba on ahtertääv 7228385 wikitext text/x-wiki #REDIRECT[[Ahtertääv]] qg8o97pha32ps2yeft1tg8j42mp8qlj Raul Rebane 0 154934 7228394 7185251 2026-09-04T07:22:22Z Kuriuss 38125 7228394 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib ajakirjanikust ja meediakonsultandist; kabetaja kohta vaata artiklit [[Raul Rebane (kabetaja)]].}} {{viita}} {{Toimeta|aasta=2023|kuu=aprill}} {{Infokast persoon | nimi = Raul Rebane | pilt = Raul Rebane - 2022 (52541982130) (cropped).jpg|pisi|Raul Rebane (2022) | sünniaeg = {{süv|1953|10|06|df=y}} | sünnikoht= [[Pärnu]], [[Eesti]] | rahvus = eestlane | alma mater = [[Tartu Ülikool]] | amet = meediakonsultant | tunnustus = Valgetähe IV klassi teenetemärk }} '''Raul Rebane''' (sündinud [[6. oktoober|6. oktoobril]] [[1953]] [[Pärnu]]s) on eesti [[ajakirjanik]] ja kommunikatsioonikonsultant. ==Haridustee== * 1960–1964 [[Pandivere algkool]] * 1964–1968 [[Väike-Maarja Keskkool]] * 1968–1971 [[Tallinna Spordiinternaatkool]], kergejõustiku eriala * 1971–1977 [[Tartu Riiklik Ülikool]], ajakirjanik-toimetaja == Töö == Raul Rebane alustas tööd ETV spordisaadete toimetuses 1975. aastal praktikandina. 1977–1994 oli ta ETV spordireporter ja 1994–1998 programmijuht. Aastatel 1998–1999 oli [[TV 1]] programmijuht. Ta on kajastanud ajakirjanikuna 17 olümpiamängu, neist 12 korda kohapeal. Aastatel 1998–2008 kuulus olümpiamängude EBU ([[European Broadcasting Union]]) infogruppi. Pärast ETV-st lahkumist on tegutsenud peamiselt konsultandina. On algatanud mitmeid projekte, millest üks tuntumaid on kettaheitja [[Gerd Kanter]]i olümpiavõitjaks aitamine. 1999. aastast on töötanud konsultandi, koolitaja, strateegilise nõustajana. On esinenud konverentsidel. Alates 2005. aastast on olnud publitsist ja kolumnist. Ta on [[infosõda]]de ja psühholoogiliste operatsioonide temaatika tutvustaja ja populariseerija Eestis. Raul Rebane on [[Eesti Mälu Instituut|Eesti Mälu Instituudi]] nõukogu liige. == Olümpiavõitja projekt == 2000. aasta sügisel lõi Raul Rebane meeskonna, et abistada kettaheitja [[Gerd Kanter|Gerd Kanterit]]. Koostöö kestis 12 aastat ja oli väga edukas. Gerd Kanter tuli 2007. aastal [[Ōsaka|Ōsakas]] maailmameistriks ja 2008. aastal [[Peking|Pekingis]] olümpiavõitjaks. 2012. aastal Londoni olümpiamängudel võitis Kanter pronksmedali. Kogu karjääri vältel võitis Gerd Kanter kokku 11 tiitlivõistluste medalit, mis teeb temast läbi aegade ühe edukama Eesti kergejõustiklase. Sellesse meeskonda kuulusid [[Vésteinn Hafsteinsson]] (treener), [[Indrek Tustit]] (füsioterapeut, alates 2013 ka treener), professor [[Mihkel Zilmer]] (toitlustamise konsultatsioon), Aadu Krevald (biomehhaanika), Hans Üürike (koduleht, statistika), Uno Ojand (abitreener kuni 2006). Gerd Kanteri meeskonna metoodika ja tegutsemispõhimõtted on hiljem olnud eeskujuks paljudele sportlastele ja treeneritele. ==Tunnustus== [[Fail:Raul Rebane, Vikipeedia sõber 2024.jpg|pisi|Raul Rebane 2025. aastal]] * [[2008]] – [[Eesti Kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi aastapreemia]] (olümpiavõitja [[Gerd Kanter|Gerd Kanteri]] taustajõudude pikaajalise tulemusliku juhtimise eest) * [[2009]] – [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|17555}}</ref> * [[2010]] – [[Euroopa Kergejõustikuliit|Euroopa Kergejõustikuliidu]] Innovatsioonikonkursi peapreemia tööga "Sportlase sotsiaalne roll"<ref>[https://web.archive.org/web/20121003004616/http://www.european-athletics.org/innovation-awards/9216-2010-innovation-award-recognises-importance-of-role-models.html 2010 Innovation Award recognises importance of role models]. european-athletics.org, 17. september 2010.</ref> *[[2017]] – [[Postimehe aasta arvamusliider]]<ref>[http://arvamus.postimees.ee/4047005/postimehe-aasta-arvamusliidri-tiitli-sai-raul-rebane Postimehe aasta arvamusliidri tiitli sai Raul Rebane]. Postimees, 15. märts 2017.</ref> *[[2024]] – [[Vikipeedia sõber]]<ref>[https://virumaateataja.postimees.ee/8192455/raul-rebane-palvis-aunimetuse-vikipeedia-sober-2024 "Raul Rebane pälvis aunimetuse "Vikipeedia sõber 2024""] Virumaa Teataja, 14. veebruar 2024</ref> == Isiklikku == Raul Rebane on 1976. aastast abielus haridusteadlase Epp Rebasega (sünninimi Jeret). Ta peab ennast virulaseks, sest kasvas üles [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Virumaal]] [[Pandivere]] külas. Kuulus Eesti noortekoondisse kergejõustikus. Ta on meistrikandidaat males. Tema vanaisa Mihkel Ausmaa ja vanaisa kolm venda olid politseinikud, mistõttu enamik perest küüditati 1941. aasta 14. juunil Siberisse. 2007–2018 tegutses Sugulaskoor Ausmaa, milles Raul Rebane laulis. Koori repertuaari oluline osa oli Siberist ja vangilaagritest toodud laulud, millest mõne autor oli Raul Rebase onu Mihkel Ausmaa. Koor osales mitmel [[Laulupidu|laulupeol]]. ==Teosed== ===Raamatud=== * "Albertville ja nüüd Barcelona" (üks autoreid), Vikertrükk [[1992]] * "Helsingist Helsingisse" (üks autoreid), [[Eesti Päevalehe Kirjastus]] [[2005]] * "Gerd Kanter. 15 sammu võiduni", autorid Raul Rebane ja Gerd Kanter, 2009 ja 2018 * "Võimalik!", Stratkom 2014 * [https://raulrebane.ee/ "Hirmust eduni. Meediasuhtluse 8 reeglit"], Tallinna Trükikoda 2019 * "Герд Кантер : как стать Олимпийским чемпионом", Menu Meedia 2018 ===Artiklid ja raadiosaated=== Raul Rebase artiklite ja raadiosaadete täielik kogu asub tema kodulehel [https://raulrebane.ee/meediaarhiiv/ meediaarhiivis]. == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * [https://raulrebane.ee/ Raul Rebase koduleht] * [https://raulrebane.ee/meediaarhiiv/ Raul Rebase artiklid meedias ja raadiolood] * {{ESBL|Raul_Rebane_1}} * [[Janar Filippov]]. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69032263/mees-kes-voolib-kanterit Mees, kes voolib Kanterit] Eesti Ekspress, 7. september 2006 * [[Urmo Soonvald]]. [https://www.ohtuleht.ee/247946 Raul Rebane: "Minu ülesanne on hoida Gerd eemal ahvatlustest."] Õhtuleht, 29. september 2007 * [[Katrin Makko]]. [https://virumaateataja.postimees.ee/2320547/raul-rebane-elab-uskudes-ja-lootes Raul Rebane elab uskudes ja lootes] Virumaa Teataja, 24. juuli 2008 * [[Raul Sulbi]]. [https://www.postimees.ee/44129/raul-rebane-vene-meedia-tootab-putini-doktriini-alusel Raul Rebane: Vene meedia töötab Putini doktriini alusel] Postimees, 27. oktoober 2008 {{JÄRJESTA:Rebane, Raul}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1953]] 6dgcaveiyeema633fletq5eg45pgwz0 Sündinud 25. märtsil 0 155171 7228247 7194070 2026-09-03T16:08:29Z Velirand 67997 7228247 wikitext text/x-wiki {{sündinud märtsis}} ''Siin loetletakse [[25. märts]]il sündinud tuntud inimesi. *[[1252]] – [[Konradin]], Švaabimaa hertsog *[[1479]] – [[Vassili III]], Moskva suurvürst *[[1510]] – [[Guillaume Postel]], prantsuse keeleteadlane, astronoom, kabalist ja diplomaat *[[1646]] – [[Nils Stromberg]], Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane *[[1782]] – [[Caroline Bonaparte]], Napoleoni õde *[[1807]] – [[Dominique Alexandre Godron]], prantsuse arst ja botaanik *[[1835]] – [[Adolph Wagner]], saksa majandusteadlane *[[1863]] – [[Heinrich Rickert]], saksa filosoof *[[1869]] – [[Uļi Kīnkamäg]], liivi luuletaja ja rahvuslane *[[1871]] – [[Hermann Abert]], saksa muusikaajaloolane *[[1876]] – [[Aleksander Kaal]], Eesti poliitik *[[1880]] – [[Aleksandr Jakovlevitš Orlov]], astronoom *[[1881]] – [[Béla Bartók]], ungari helilooja * 1881 – [[Patrick Henry Bruce]], Ameerika Ühendriikide kunstnik *[[1885]] – [[Mateiu Caragiale]], Rumeenia kirjanik ja riigiametnik *[[1886]] – [[Anton Palvadre]], Eesti õigusteadlane ja riigitegelane *[[1890]] – [[Rudolf Tikman]], eesti õigusteadlane *[[1894]] – [[Eduard Neps]], Eesti sõjaväelane *[[1898]] – [[Vera Poska-Grünthal]], eesti naisõiguslane *[[1900]] – [[Aleksander Friedrich Raukas]], eesti metsandusteadlane ja -tegelane *[[1903]] – [[Richard Ritsing]], eesti koorijuht, helilooja ja muusikapedagoog *[[1905]] – [[Paul-Egon Prüller]], eesti füüsik ja geofüüsik * 1905 – [[Elfriide Maran]], eesti skulptor *[[1908]] – [[Adele Ulm-Augustas]], eesti skulptor *[[1911]] – [[Jack Ruby]], Dallase ööklubiomanik, [[Lee Harvey Oswald]]i mõrvar *[[1914]] – [[Norman Borlaug]], USA agronoom ja põllumajandusteadlane * 1914 – [[Matti Kuusi]], soome folklorist ja pedagoog *[[1921]] – [[Simone Signoret]], Prantsuse näitleja * 1921 – [[Mary Douglas]], inglise antropoloog * 1921 – [[Martin Neithal]], eesti kirjandusteadlane * 1921 – [[Aleksandrs Lembergs]], läti balletitantsija, ballettmeister ja koreograaf *[[1922]] – [[Stephen Toulmin]], Briti filosoof * 1922 – [[Lulo Purre]], eesti näitleja *[[1924]] – [[Roberts Blossom]], USA näitleja ja luuletaja * 1924 – [[Juta Vahtramäe]], eesti ehte- ja metallikunstnik *[[1925]] – [[Aleksandr Tšekalin]], vene partisan ja luuraja * 1925 – [[Johann Ruus]], eesti põllumajandusteadlane *[[1926]] – [[Derek Bickerton]], USA keeleteadlane * 1926 – [[László Papp]], Ungari poksija *[[1927]] – [[Arno Arrak (teadlane)|Arno Arrak]], eesti teadlane *[[1928]] – [[Jim Lovell]], USA astronaut * 1928 – [[Uno Naissoo]], eesti helilooja *[[1929]] – [[Linda Poots]], eesti zooloog ja ajakirjanik *[[1933]] – [[Luule Žavoronok]] (Pavelson) *[[1934]] – [[Gloria Steinem]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja feminist *[[1940]] – [[Mina (laulja)|Mina]], itaalia laulja *[[1941]] – [[Naima Klitsner]], eesti õpetaja *[[1942]] – [[Ana Blandiana]], rumeenia kirjanik ja poliitik * 1942 – [[Aretha Franklin]], ameerika laulja * 1942 – [[Agu Tamm]], eesti arstiteadlane * 1942 – [[Toom Õunapuu]], eesti pedagoogikateadlane *[[1943]] – [[Mati Uffert]], eesti viiulimängija *[[1946]] – [[Maurice Krafft]], prantsuse vulkanoloog * 1946 – [[Daniel Bensaïd]], Prantsusmaa marksistlik filosoof ja trotskistlik poliitik *[[1947]] – [[Elton John]], inglise muusik * 1947 – [[Arvo Lill]], eesti korvpallur *[[1949]] – [[Külli Kangur]], eesti zooloog ja hüdrobioloog * 1949 – [[Marta Litõnska]], ukraina maletaja *[[1950]] – [[Liivi Kontus]], eesti oboemängija *[[1951]] – [[Aadu Must]], eesti ajaloolane ja poliitik * 1951 – [[Elju Kubi]], eesti kergejõustiklane *[[1953]] – [[Ivar Raig]], eesti majandusteadlane * 1953 – [[Urmas Taniloo]], eesti organist *[[1956]] – [[Anne Laius]], eesti bioloog * 1956 – [[Matthew Garber]], inglise lapsnäitleja *[[1957]] – [[Raimu Hanson]], eesti ajakirjanik *[[1958]] – [[María Colón]], Kuuba kergejõustiklane * 1958 – [[Manuel Serifo Nhamadjo]], Guinea-Bissau poliitik *[[1959]] – [[Rein Sokk]], eesti korvpalliteener *[[1960]] – [[Tudorel Toader]], Rumeenia jurist ja poliitik *[[1961]] – [[Alex Lepajõe]], eesti seltskonnategelane *[[1962]] – [[Marcia Cross]], USA filminäitleja *[[1963]] – [[Velle Kadalipp]], eesti arhitekt * 1963 – [[Anne Türnpu]], eesti näitleja ja lavastaja *[[1964]] – [[Aleksei Prokurorov]], vene murdmaasuusataja * 1964 – [[Lisa Gay Hamilton]], USA filminäitleja * 1964 – [[Eve Alttoa]], eesti kunstiteadlane ja konservaator * 1964 – [[Ana Valdmann]], eesti haridusteadlane *[[1965]] – [[Sarah Jessica Parker]], USA filminäitleja * 1965 – [[Frank Ordenewitz]], Saksamaa jalgpallur * 1965 – [[Stefka Kostadinova]], bulgaaria kõrgushüppaja * 1965 – [[Algimanta Pabedinskienė]], Leedu poliitik *[[1966]] – [[Jeff Healey]], pime Kanada kitarrist, laulja ja laulukirjutaja *[[1967]] – [[Märt Jakobson]], Eesti ooperilaulja * 1967 – [[Herko-Rasmus Servet]], eesti keraamik *[[1969]] – [[Kaur Hanson]], eesti turundaja, ühiskonnategelane ja pedofiil *[[1970]] – [[Peep Pahv]], eesti spordiajakirjanik * 1970 – [[Jan Tammik]], eesti maalikunstnik *[[1971]] – [[Ivo Suursoo]], eesti ettevõtja *[[1972]] – [[Naftali Bennett]], Iisraeli poliitik *[[1973]] – [[Michaela Dorfmeister]], Austria mäesuusataja * 1973 – [[Oleg Štšigorets]], Eesti näitleja * 1973 – [[Marcin Wrona]], poola filmirežissöör *[[1974]] – [[Stella Parland]], soomerootsi kirjanik * 1974 – [[Ksenija Rappoport]], Vene näitleja *[[1976]] – [[Vladimir Klitško]], ukraina poksija *[[1979]] – [[Subbaraman Vijayalakshmi]], India maletaja *[[1981]] – [[Laura Nuudi-Da Silva]], eesti ujuja *[[1982]] – [[Raigo Mõlder]], eesti autorallisõitja (kaardilugeja) * 1982 – [[Jenny Slate]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik *[[1983]] – [[Njazi Kuqi]], albaania päritolu Soome jalgpallur * 1983 – [[Erkki Alak]], eesti maadleja *[[1985]] – [[Diana Rennik]], Eesti iluuisutaja * 1985 – [[Víctor Cáceres]], Paraguay jalgpallur *[[1986]] – [[Maarja Merivoo-Parro]], eesti ajaloolane ja ajakirjanik *[[1987]] – [[Marko Pikkat]], eesti karikaturist ja illustraator *[[1989]] – [[Alyson Michalka]], USA laulja, näitleja, kitarrist ja pianist *[[1991]] – [[Dinä Ğaripova]], tatari päritolu Venemaa laulja *[[1992]] – [[Gernot Trauner]], Austria jalgpallur *[[1993]] – [[Sam Johnstone]], inglise jalgpallur * 1993 – [[Leonardo Spinazzola]], itaalia jalgpallur *[[1994]] – [[Brendan Gaunce]], Kanada jäähokimängija *[[1995]] – [[Matthias Agur]], eesti veemotosportlane * 1995 – [[Carlos Vinícius]], Brasiilia jalgpallur * 1995 – [[Esteban Rolón]], Argentina jalgpallur *[[1996]] – [[Afonso (Beira prints)|Afonso]], Beira prints *[[1999]] – [[Sissi Nylia Benita]], eesti laulja * 1999 – [[Mikey Madison]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[2000]] – [[Ozan Kabak]], türgi jalgpallur * 2000 – [[Sha'Carri Richardson]], USA sprinter * 2000 – [[Jadon Sancho]], Inglismaa jalgpallur [[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|Märts, 25.]] l37lyroqnq8x6c48hl4t52esn3sxkl3 Maailma Kaubanduskeskus 0 166797 7228488 7167399 2026-09-04T10:46:07Z Kuriuss 38125 7228488 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} {{See artikkel|räägib New Yorgis asunud hoonete kompleksist; teiste samanimeliste ehitiste kohta vaata lehekülge [[Maailma Kaubanduskeskus (täpsustus)]]; filmi kohta vaata artiklit [[Maailma kaubanduskeskus (film)]]}} [[Pilt:World Trade Center, New York City - aerial view (March 2001).jpg|pisi|WTC]] [[Pilt:Wtc7-2006-0911.jpg|pisi|World Trade Center 7 (2006)]] '''Maailma Kaubanduskeskus''' ehk '''World Trade Center''' (tuntud ka kui '''WTC''') oli ehitiste kompleks [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[New York|New Yorgi]] linna [[Financial District]]is. Kompleks ehitati aastatel 1966–1975, avati 1973. aastal ning hävitati 2001. aasta [[11. septembri terrorirünnakud|11. septembri terrorirünnakute]] käigus. Valmimise ajal olid hoonestusse kuuluvad 1 World Trade Center ja 2 World Trade Center 417 m maailma kõrgeimad ehitised. Kompleksi kuulusid veel [[Marriott World Trade Center]] (3 WTC), [[4 World Trade Center (1975–2001)|4 WTC]], [[5 World Trade Center (1970–2001)|5 WTC]], [[6 World Trade Center|6 WTC]] ja [[7 World Trade Center (1987–2001)|7 WTC]]. Kompleksis oli 1,24 miljonit ruutmeetrit kontoripinda ning enne valmimist prognoositi, et see mahutab hinnanguliselt 130 000 inimest.<ref name="Posh" /> Põhikompleks läks maksma umbes 400 miljonit dollarit (2,31 miljardit dollarit 2023. aasta vääringus). Kompleksi ehitamise idee pakkus välja [[David Rockefeller]], et aidata stimuleerida linnade uuendamist [[Alam-Manhattan]]il. Davidi vend [[Nelson Rockefeller|Nelson]], toonane New Yorgi 49. kuberner, allkirjastas selle ehitamise õigusaktid. Kompleksi hooned projekteeris [[Minoru Yamasaki]].<ref name="Yamasaki" /> 1998. aastal otsustas [[New Yorgi ja New Jersey Sadamaamet]] selle erastada ning andis hooned eraettevõttele rendile. 2001. aasta juulis sõlmis ta rendilepingu [[Silverstein Properties]]iga. Maailma Kaubanduskeskus sümboliseeris globaliseerumist ja USA majanduslikku õitsengut ning kuigi selle kujundust kritiseerisid algul nii newyorklased kui ka arhitektuurikriitikud, sai kaksiktornidest üks kuulsamaid New Yorgi maamärke. Sellel oli suur roll ka popkultuuris, näiteks olevat seda kujutatud vähemalt 472 filmis. Maailma Kaubanduskeskuses pandi aastate jooksul toime mitu suurt kuritegu ja terroriakti, sealhulgas tulekahju 13. veebruaril 1975<ref name="Fire" />, [[Maailma Kaubanduskeskuse pommiplahvatus|pommiplahvatus]] 26. veebruaril 1993 ja pangarööv 14. jaanuaril 1998. 11. septembril 2001 toimunud terrorirünnakute ajal lendasid al-Qaedaga seotud kaaperdajad seitsmeteistkümneminutilise vahega kaks [[Boeing 767]] lennukit mõlemasse torni. Tornides viibis sel ajal eri hinnangutel 16 400 – 18 000 inimest.<ref name="What" /> Põlenguid võimendas lennukites olnud lennukikütus, mis koos hoonete konstruktsiooni esialgsete kahjustustega põhjustas lõpuks mõlema torni kokkuvarisemise. Rünnakus hukkus tornides ja nende ümbruses kokku 2606 inimest ning lisaks hukkusid kõik 157 kahe lennuki pardal viibinud inimest. Tornivaringud ning muudele hoonetele levinud tulekahjud põhjustasid kõigi Maailma Kaubanduskeskuse kompleksi hoonete, sealhulgas 7 World Trade Centeri osalise või täieliku kokkuvarisemise ning põhjustasid katastroofilisi kahjustusi kümnele muule ehitisele. Maailma Kaubanduskeskuse asukoha puhastamise ja taastamise protsess kestis kaheksa kuud, mille jooksul lammutati ülejäänud hoonete varemed. 30. mail 2002 eemaldati pidulikult viimane tükk WTC terasest. Ehitamisel on uus World Trade Centeri kompleks, kus on kuus uut pilvelõhkujat ja mitu muud hoonet, millest paljud on valmis. Avatud on terrorirünnakus hukkunute mälestusmärk ja muuseum, uus kiirtranspordisõlm ja park. Mälestusmärgil on kaks ruudukujulist peegeldavat basseini, mis tähistavad kaksiktornide asukohti. Esimene taasavatud ehitis World Trade Center kompleksis oli [[7 World Trade Center]]. [[One World Trade Center]], läänepoolkera kõrgeim hoone (541 m) avati 2014. aasta novembris. ==Kompleks== Maailma Kaubanduskeskuse kompleksis asus üle 430 ettevõtte, mis tegelesid mitmesuguse äritegevusega. Kompleksis oli 1 240 000 m<sup>2</sup> kontoripinda, mis 1970. aasta arvestuse kohaselt pidi mahutama 130 000 inimest. Tavalisel tööpäeval töötas kompleksis hinnanguliselt 50 000 ja seda külastas 140 000 inimest. Maailma Kaubanduskeskus oli nii suur, et sellel oli oma postikood: 10048. Tornidest avanesid avarad vaated Lõunatorni tipus asuvalt vaateplatvormilt ja Põhjatorni ülaosas asuvast restoranist [[Windows on the World]]. Kaksiktornid said tuntuks kogu maailmas, olles kujutatud paljudes filmides ja telesaadetes, samuti postkaartidel ja muudel kaupadel. ===Kaksiktornid=== [[Pilt:Twin Towers from Empire State Building.jpg|pisi|World Trade Center öötuledes]] One World Trade Center (Põhjatorn) ja Two World Trade Center (Lõunatorn), mida tavaliselt nimetatakse kaksiktornideks, kavandas arhitekt Minoru Yamasaki raamitud torukonstruktsioonidena, mis pakkusid üürnikele avatud põrandaplaane, mida ei seganud sambad või seinad. Need olid Maailma Kaubanduskeskuse peamised hooned. Põhjatorn sai 1972. aastal valmides kaheks aastaks maailma kõrgeimaks hooneks, edestades pärast 40-aastast valitsemisperioodi [[Empire State Building]]ut. Põhjatorn oli 417 m kõrge ja sellel oli 110 m kõrgune telekommunikatsioonimast, mis ehitati katusele 1979. aastal. Masti renoveeriti 1999. aastal. Masti lisamisega tõusis Põhjatorni kõrgeim punkt 530 m kõrgusele. [[Chicago]] [[Willise torn]], mis valmis 1973. aasta mais, ulatus katusel 440 m kõrguseni. 1973. aastal valmides sai Lõunatornist 415 m kõrgusega teine ​​kõrgeim hoone maailmas. Selle katusel asuv vaateplatvorm asus 415 m ja siseruumides asuv vaateplatvorm 400 m kõrgusel. 1973. aasta pressikonverentsil küsiti Yamasakilt: "Miks kaks 110-korruselist hoonet? Miks mitte üks 220-korruseline hoone?" Tema keelekas vastus oli: "Ma ei tahtnud kaotada inimlikku mastaapi." 110. korrusel Põhjatornis asus ruum, kust peaaegu kõik New Yorgi tele- ja raadiojaamad edastasid signaali. Põhjatorni katusel asus 110 meetri kõrgune antenn, mis neid signaale edastas: WCBS-TV 2, WNBC-TV 4, WNYW 5, WABC-TV 7, WWOR-TV 9, Seacaucus, WPIX 11, WNET 13 Newark, WPXN-TV 31 ja WNJU 47. Sellel oli samuti neli NYC raadiosaatjat: WPAT-FM 93.1, WNYC 93.9, WKCR 89.9, WKTU 103.5. Kontroll katusekorruse üle oli WTC Operations Control Centerist (OCC) mis asus B1-tasandil 2 World Trade Centeris. ===Austin J. Tobin Plaza=== {{Pikemalt artiklis|Austin J. Tobin Plaza}} Algsel Maailma Kaubanduskeskusel oli kahe hektari suurune väljak, mille ümber olid koondatud kõik kompleksi hooned, sealhulgas kaksiktornid. Maailma Kaubanduskeskuse ametnikud olid soovinud, et väljak oleks "mõtisklev ruum" või zen-aed. 1982. aastal nimetati väljak ümber Sadamaameti kunagise esimehe [[Austin Tobin]]i järgi, kes andis loa algse Maailma Kaubanduskeskuse ehitamiseks. Suvel paigaldas Sadamaamet muusikute ja esinejate jaoks lava, mis oli tavaliselt põhjatorni vastas. Need kontsertide ja ürituste sarjad kandsid nime "CenterStage at the World Trade Center". Väljaku keskel seisis saksa kunstniku [[Fritz Koenig]]i monumentaalskulptuur "[[The Sphere]]", mis oli ümbritsetud purskkaevuga. Kompleksis oli ka muid skulptuure, nagu "[[Ideogram]]", "[[Cloud Fortress]]" ning 1993. aasta [[Maailma Kaubanduskeskuse pommiplahvatuse ohvrite memoriaal]]. ===Top of the World=== Kuigi suurem osa World Trade Centeri kompleksi ruumidest oli külastajatele suletud, paiknes Lõunatorni 107. korrusel kinnine vaateplatvorm Top of the World ja 110. korrusel avatud vaateplatvorm. Külastades vaateplatvormi, pidid külastajad läbima turvakontrolli, mis lisati pärast 1993. aasta pommiplahvatust. Seejärel saadeti nad spetsiaalse kiirliftiga 107. korrusele, mis asus 400 m kõrgusel. Sadamaamet rentis vaatlusteki 1995. aastal firmale Ogden Entertainment, kes renoveeris platvormi ning lisas vaatlustekile simulatsiooni helikopterisõidust üle New Yorgi. Hea ilma korral said külastajad sõita kahe lühikese eskalaatoriga 107. korruselt väliplatvormile. Selge ilmaga võis sealt näha kuni 80 km kaugusele. Katusele asetati enesetapuvastane piirdeaed, vaateplatvorm oli katuseservast tagapool ja tõstetud katuse kohale, mistõttu oli vaja ainult tavalist piiret. See võimaldas erinevalt Empire State Buildingu vaateplatvormist pakkuda linnale segamatut vaadet. ===Windows on the World=== Põhjatornis oli 106. ja 107. restoran, mille nimi oli [[Windows on the World]], mis avati aprillis 1976. Restorani eestvedaja oli [[Joe Baum]]. Restorani ehitus ja sisseseade maksis rohkem kui 17 miljonit USA dollarit. Windows on the World suleti pärast 1993. pommiplahvatusi Põhjatorni maa-aluses parklas. Pärast taasavamist 1996. aastal nimetati ümber ka teised restoranid, Hors d'Oeuvrerie uus nimi oli "Greatest Bar on Earth" ja Cellar of the Sky nimeks sai Wild Blue. 2000. aastal – mis jäi restoranile ka viimaseks – oli restoranil 37 miljonit dollarit sissetulekut, teisisõnu oli tegu suurima sissetulekuga restoraniga terves maailmas. ===Muud hooned=== Kompleksis oli peale kaksiktornide viis väiksemat hoonet. Üks neist oli 22-korruseline hotell, mis avati kvartali edelanurgas 1981. aastal Vista hotellina; 1995. aastal sai sellest [[Marriott World Trade Center]] (3 WTC). Kolm madalat hoonet (4 WTC, 5 WTC ja 6 WTC), mis olid teraskarkassiga büroohooned, seisid samuti väljaku ümber. 6 WTCs asus [[Ameerika Ühendriikide Tolliteenistus]]. 5 World Trade Center asus kirdenurgas PATH jaama kohal ja 4 World Trade Center, mis asus kagunurgas, paiknes [[Ameerika Ühendriikide kaubabörs]]. 1987. aastal valmis 47-korruselise büroohoone 7 World Trade Center.World Trade Centeri kompleksi all asus maa-alune kaubanduskeskus. Kompleksi juurde pääses ühistranspordiga, sealhulgas [[New Yorgi metroo]]ga ja sadamaameti [[PATH (metroosüsteem)|PATH-rongidega]]. Üks maailma suuremaid kullahoidlaid asus Maailma Kaubanduskeskuse all, mis kuulus rühmale kommertspankadele. Seitse nädalat pärast 11. septembri rünnakuid eemaldati 4 WTC keldrist 230 miljonit dollarit väärismetalle. See hõlmas 3800 24-karaadist kullakangi ja 30 000 1000-untsist hõbekangi. ==Juhtumised== ===1975. aasta tulekahju=== 13. veebruaril 1975 süttis Põhjatornis bürooala 11. korrusel. Tuli levis läbi keskmise šahti 14. ja 9. korrusele. Peaaegu kohe peatati tule levik ja paari tunniga oli see kustutatud. Kõige rohkem sai kannatada 11. korrus. Tulekaitse hoidis hoone konstruktsioone sulamast. Paar alumist korrust kannatasid ka veekahjustuste all. Siis ei olnud WTC-s sprinklersüsteeme. ===1993. aasta pommiplahvatused=== {{pikemalt artiklis|Maailma Kaubanduskeskuse pommiplahvatus}} [[Pilt:1993 World Trade Center Bombing by Eric Ascalon WTC5.jpg|pisi|1993. aasta pommiplahvatus WTC parklas]] 26. veebruaril 1993 kell 12.17 plahvatas Põhjatornis (North Tower) [[Ryder]]i kaubik mis sisaldas 680 kilogrammi lõhkeainet. Pomm oli pandud [[Ramzi Yousef]]i poolt. Plahvatus tekitas 30-meetrise augu läbi viie maa-aluse korruse. Kõige rohkem kahjustusi oli korrustel B1, B2 ja B3. Kuus inimest said surma ning 50 000 inimest kannatas vinguhaisu all, mis läbis Põhjatorni 110 korrust täielikult. Paljud inimesed pidid kõndima alla pimedatel hädaabitreppidel, kus polnud valgustust. Paljudel võttis allajõudmine 110-korruselisest hiigelehitisest mitu tundi. Ramzi Yousef põgenes pärast pommipanemist Pakistani, kuid ta arreteeriti 1995. aasta veebruaris [[Islamabad]]is ja saadeti tagasi Ameerika Ühendriikidesse kus teda ootas kohtuprotsess. Sheikh [[Omar Abdel Rahman]] mõisteti süüdi 1996. aastal, seostades teda pommipanekuga ja paljude teiste kriminaalsete tegudega kogu eluks. Yousef ja [[Eyad Ismoli]] mõisteti samuti süüdi novembris 1997 pommiplahvatuste eest. Veel neli inimest mõisteti süüdi 1994. aasta maikuus. Kohtuniku jutu järgi oli pommitajate eesmärk lõhkuda Põhjatorni konstruktsioonid ja panna see Lõunatornile peale kukkuma, lõhkudes mõlemad pilvelõhkujad, kuid see neil ei õnnestunud. Kui auto oleks pargitud seinale veidi lähemale, siis oleks see arvatavasti korda läinud. Pärast pommitamist oli vaja restaureerida neli korrust ja samuti taastada nende toetus 110 korrusele. Taastatud sai ka suur õhujahutussüsteem. Kogu kompleksi tulehäiresüsteem sai samuti välja vahetatud. Memoriaaliks inimestele, kes seal surid, tehti peegeldav bassein. <!-- [[Pilt:WTC 1993 ATF Commons.jpg|pisi|Damage underground due to the bombing]] --> ===Liising=== 1998. aastal aktsepteeris Port Authority plaani teha WTC privaatseks, liisida see välja erafirmale. 2001. aastal otsis Port Authority liisingufirmat. Pakkumised tulid firmadelt nagu Vornado Realty Trust (ühendatud Brookfield Properties ja Boston Properties) ja ühendatud pakkumine firmadelt [[Silverstein Properties]] ja [[The Westfield Group]]. Kui kompleks liisitaks, siis tuleks raha ka Port Authority teiste projektide jaoks. 15. veebruaril 2001 teatas Port Authority et Vornado Trust Realty oli võitnud õigused WTC-le, makstes 3,25 miljardit USA dollarit 99-aastasel perioodil. Vornado Realty Trust ületas Silversteini pakkumise 600 miljoni dollariga, kuigi muutis pakkumist suuremaks 3,22 miljardi dollari peale. Kuigi viimasel minutil soovis Vornado, et liisinguperiood oleks 39-aastane, mida Port Authority ei pidanud võimalikuks. Vornado lahkus hiljem projektist ja andis õigused Silversteini firmale ja liisingutehing aktsepteeriti 26. aprillil 2001. ==11. septembri 2001 terrorirünnakud== [[Pilt:North face south tower after plane strike 9-11.jpg|pisi]] {{vaata|11. septembri terrorirünnakud}} 11. septembril 2001 kell 8.46 lendasid [[al Qaeda]]ga seotud terroristid kaaperdatud [[American Airlines Lend 11|American Airlinesi lennukiga]] Põhjatorni põhjapoolsesse külge. Seitseteist minutit hiljem kell 9.03 lendasid teised terroristid [[United Airlines Lend 175|United Airlinesi lennukiga]] Lõunatorni. Põhjatornis oli lõksus 1344 inimest, kes ei pääsenud allapoole tabamuse saanud korrustest. Samal ajal oli Lõunatornis lõksus ligi 600 inimest. Osa neist suri juba kokkupõrke ajal. Kell 9.59 kukkus Lõunatorn kokku. Selle põhjuseks oli tulekahju, mis oli hoone struktuuri tugevalt lõhkunud. 29 minutit hiljem kukkus kokku ka Põhjatorn, mis oli põlenud juba tund ja 42 minutit. Samal päeval kell 17.20 kukkus kokku [[7 World Trade Center]], mis oli kaksiktornidelt langenud põleva prahi tõttu samuti põlema süttinud. 7 World Trade Center on uuesti ehitatud ja see valmis 2006. aastal. [[3 World Trade Center]], Marriotti hotell, hävis kahe hiigeltorni rusude all. Kolm allesjäänud hoonet WTC alas said suuri kahjustusi ja lammutati hiljem. Pärast rünnakuid teatas meedia, et surma on saanud kümned tuhanded inimesed, sest iga päev oli hoonetes umbes 50 000 inimest korraga.{{lisa viide}} Kokku oli surmi siiski vähem kui meediaprognoos ütles: 2750. Kaasa arvatud Felicia Dunn-Jones, kes lisati surma saanute arvule 2007. aasta mais. Dunn-Jones suri viis kuud pärast 11. septembri rünnakuid, sest liigse tolmu tõttu oli ta saanud kopsuhaiguse. Cantor Fitzgerald L.P., investeeringute pank 101.–105. korrusel Põhjatornis, kaotas 658 töötajat, arvatavasti rohkem kui ükski teine tööandja. Marsh & McLennal Companies, mis asus täpselt allpool Canton Fitzgeraldi 93.–101. korrusel (samas kohas kuhu lennuk American Airlines Flight 11 sisse sõitis), kaotas 295 töötajat. Samuti said surma 175 Aon Corporation töötajat. 343 hukkunut olid New Yorgi tuletõrjujad, 84 olid Port Authority töötajad, kellest 37 olid Port Authority Police Departmentist. Surma sai ka 23 New Yorgi politseinikku. Kõikidest inimestest, kes hoone kokkuvarisemise ajal majas olid, saadi rusudest kätte vaid 20. ==Uus ehitus== Ground Zero ala puhastati kaheksa kuu jooksul ööpäev läbi kestnud tööga. Järelejäänud ajalooline sein transporditi [[Fresh Kills]]i [[Staten Island]]il. 30. mail 2002 oli koristustööde ametliku lõpetamise tseremoonia New Yorgi Manhattani alal. 2002. aastal pandi alus ka uue [[7 World Trade Center]]i ehitusele, mis asub varasemate kaksiktornide asukohast veidi põhja pool. 7 World Trade Center on juba valmis. Ajutine WTC PATH Station avati Ground Zerol 2003. aasta novembris. See vahetatakse välja püsiehitisega, mille disainis Santiago Calatrava. Lower Manhattan Development Corporationi valitud uus plaan ehitamaks WTC kompleksi hõlmab vaid ühte hiigeltorni, mis saab olema 541 meetrit kõrge. Torni teatakse nüüd nimega '''One World Trade Center''' või '''Freedom Tower'''. Memoriaaliks valiti [[Michael Arad]]i ja [[Peter Walker]]i disainitud Reflecting Absence 2004. aasta jaanuaris. 13. märtsil 2006 saabusid WTC alale töölised, et eemaldada allesjäänud memoriaali osad ja alustada tööd National September 11 Muuseumi kallal. Aprillis 2006 said Port Authority ja Larry Silverstein kokkuleppele, mis ütles, et Silversteinil on õigus juhtida edasist ehitust WTC Freedom Toweri ja Tower Five kallal selle eest, et ta andis raha Liberty Bondsile, mis spondeerib tornide 2, 3 ja 4 ehitust. 27. aprillil 2006 alustati ehitust Freedom Toweril platsil, kuid enne peeti sel puhul ka tseremoonia. 2006. aasta mais teatati, et 3. torni arhitekt on [[Richard Rogers]] ja 4. torni arhitekt on [[Fumihiko Maki]]. Viimased disainid 2., 3. ja 4. tornile avaldati 7. septembril 2006. 2. torn ehk [[200 Greenwich Street]] saab olema 382 meetri kõrgune ja 29-meetrine moodustis on veel selle tipus. 3. torn ehk [[175 Greenwich Street]] saab olema 352 meetrit kõrge, koos antenniga 383 meetrit. 4. torn ehk [[150 Greenwich Street]] saab olema 288 meetri kõrgune. 22. juunil 2007 andis Port Authority teada, et [[JP Morgan Chase]] ehitab [[World Trade Center Tower 5]], mis saab olema 42-korruseline, kus varem asus Deutsche Bank Building, ja arhitektiks valiti Kohn Pedersen Fox. ==Vaata ka== * [[One World Trade Center]] ==Viited== {{Viited|allikad= <ref name="Posh">{{netiviide |pealkiri=Its Ambiance Will Go From Snack to Posh |väljaanne=The New York Times |url=https://www.nytimes.com/1970/10/28/archives/its-ambiance-will-go-from-snack-to-posh.html |vaadatud=2024-09-15}}</ref> <ref name="Yamasaki">{{netiviide |pealkiri=Minoru Yamasaki designed World Trade Center as "beacon of democracy" |väljaanne=Dezeen |url=https://www.dezeen.com/2021/09/10/minoru-yamasaki-designed-world-trade-center-as-beacon-of-democracy/ |vaadatud=2024-09-15}}</ref> <ref name="Fire">{{netiviide |pealkiri=Trade Center hit by 6‐floor fire |väljaanne=The New York Times |url=https://www.nytimes.com/1975/02/14/archives/trade-center-hit-by-6floor-fire-blaze-starts-on-the-11th-16-men-are.html |vaadatud=2024-09-15}}</ref> <ref name="What">{{netiviide |pealkiri=What year was 9/11? When September 11 terror attacks happened - as we remember it on 20 year anniversary |väljaanne=National World |url=https://www.nationalworld.com/news/world/what-year-was-911-when-september-11-terror-attacks-happened-as-we-remember-it-on-20-year-anniversary-3348633 |vaadatud=2024-09-15}}</ref> }} == Välislingid == {{Commons cat|World Trade Center (New York)|Maailma Kaubanduskeskus (New York)}} * [https://www.delfi.ee/artikkel/58273292 "Ekspert: kaksiktornide kokkuvarisemise võis põhjustada sulaalumiiniumi-vee plahvatus"] Delfi, 22. september 2011 {{Coordinate |type=landmark |region=US-NY}} [[Kategooria:Manhattani pilvelõhkujad]] [[fi:World Trade Center]] 2yl0ikj441o3dx3fp73bgals3gr9lkn Ülle Madise 0 172161 7228242 7228136 2026-09-03T15:57:15Z Suurpaav 191631 /* */ uuendatud 7228242 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Ülle Madise | omakeelne_nimi = | pilt = Ülle Madise 2015 (cropped).jpg | pildiallkiri = Ülle Madise (2015) | amet = [[7. Eesti president]] | ametiajaalgus = 12. oktoober 2026 | eelmine = [[Alar Karis]] | järgmine = | amet2 = [[Eesti õiguskantsler]] | ametiajaalgus2 = 31. märts 2015 | ametiajalõpp2 = 12. oktoober 2026 | eelmine2 = [[Indrek Teder]] | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | sünninimi = Ülle Anton | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1974|12|11}} | sünnikoht = [[Tartu]], [[Eesti]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = | abikaasa = [[Lauri Madise]] | vanemad = [[Tõnu Anton]]<br>Sirje Anton | lapsed = | sugulased = | elukoht = | haridus = [[Tartu 15. Keskkool]] | alma_mater = [[Tartu Ülikool]]<br>[[Tallinna Tehnikaülikool]] | elukutse = jurist, õigusteadlane | tunnustus = ''[[Ülle Madise#Tunnustus|Loend...]]'' | autogramm = | moodul = {{Infokast teadlane |manusta=jah | tegevusala = e-valitsemine, reformide juhtimine, riigiõigus | töökoht = [[Tartu Ülikool]]<br>[[Tallinna Tehnikaülikool]] | doktoritöö = "Elections, Political Parties, and Legislative Performance in Estonia: Institutional Choices from the Return to Independence to the Rise of E-democracy" (2007) | doktoritöö_juhendaja = [[Wolfgang Johannes Max Drechsler]] | doktoritöö_silt = | tuntumad_tööd = "Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne" (peatoim; 2012, 2017, 2020) | tuntud_õpilased = [[Heili Sepp]] }} }} [[Fail:Ülle Madise at the Opinion Festival 2022 in Paide, Estonia.jpg|pisi|Ülle Madise 2022. aasta Arvamusfestivalil]] [[Pilt:Norbert Kersting,Magdalena Musiał-Karg, Ülle Madise and Priit Vinkel, Ragnar Nurkse School of Innovation and Governance..jpg|pisi|[[Norbert Kersting]], [[Magdalena Musiał-Karg]], Ülle Madise ja [[Priit Vinkel]] 2015. aastal [[TTÜ]] [[Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut|Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudis]]]] '''Ülle Madise''' (aastani 2000 '''Ülle Anton'''; sündinud [[11. detsember|11. detsembril]] [[1974]] [[Tartu]]s) on eesti [[jurist]] ja õigusteadlane, alates [[31. märts]]ist [[2015]] [[õiguskantsler|Eesti õiguskantsler]], alates [[2. september|2. septembrist]] [[2026]] valitud [[Eesti president]]. <!-- Madise sündis Tartus riigikohtuniku ning ühe Eesti põhiseaduse autori [[Tõnu Anton]]i peres. Ülikooli lõpetamise järel asus ta tööle justiitsministeeriumisse, kus juhtis avaliku õiguse osakonda ning oli üks [[Eesti e-valimised|Eesti e-valimiste]] juriidilise korra väljatöötajatest.--> Ta on aastatel 2015–2022 ja 2024 kuulunud [[Eesti mõjukad|saja kõige mõjukama eestlase]] hulka.<ref>[https://epl.delfi.ee/artikkel/120339291/kes-on-olnud-eesti-mojukad-aastatel-2015-2024 Kes on olnud Eesti mõjukad aastatel 2015-2024?] Eesti Päevaleht, 26.11.2024.</ref> == Haridus == Ülle Madise on lõpetanud 1993. aastal kuldmedaliga [[Tartu 15. Keskkool]]i. 1993.–1998. aastal õppis ta [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|Tartu Ülikooli]] [[õigusteadus]]e erialal, lõpetades selle ''[[cum laude]]''. Ta kaitses Tartu Ülikoolis 2001. aastal [[Kalle Merusk]]i juhendatud magistritööd "Kohaliku omavalitsuse garantii Eesti Vabariigi 1992. aasta põhiseaduses" õigusteaduse alal (''cum laude'').<ref name="CV">{{Netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/meist/oiguskantsler-ulle-madise |Pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise |väljaandja=[[Eesti Vabariigi Õiguskantsler]] |Kasutatud=14. august 2026}}</ref><ref name="ETIS">{{ETIS}}</ref> Aastatel 2001–2006 õppis ta doktorandina Tartu Ülikoolis. 2007. aastal kaitses ta [[Tallinna Tehnikaülikool]]i avaliku halduse instituudis doktoriväitekirja "Elections, Political Parties, and Legislative Performance in Estonia: Institutional Choices from the Return to Independence to the Rise of E-democracy" (juhendaja [[Wolfgang Drechsler]]) ning sai [[filosoofiadoktor]]i kraadi haldusjuhtimise alal.<ref name="ETIS" /><ref name="CV" /> == Varasem töökäik == * 1997–1998 [[Justiitsministeerium]]i avaliku õiguse osakonna spetsialist * 1998–2002 Justiitsministeeriumi avaliku õiguse osakonna juhataja * 2001–2005 [[Tartu Ülikool]]i lektor * 2002 Justiitsministri parlamendinõunik * 2002–2005 [[Riigikogu]] põhiseaduskomisjoni nõunik, sekretariaadi juhataja * 2005–2008 [[Riigikontroll]]i II auditiosakonna peakontrolör * 2005–2009 [[Tallinna Tehnikaülikool]]i Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi teema täitja * 2006–2010 [[Vabariigi Valimiskomisjon]]i liige * 2009–2015 [[Eesti president|Vabariigi Presidendi]] õigusnõunik * 2009–2011 [[Tallinna Tehnikaülikool]]i [[Tallinna Tehnikaülikooli Õiguse Instituut|õiguse instituudi]] avaliku õiguse professor * 2011–2016 [[Tartu Ülikool]]i avaliku õiguse instituudi riigi- ja haldusõiguse õppetooli riigiõiguse professor Ülle Madise on olnud [[Eesti Vabariigi põhiseadus]]e kommenteeritud väljaande (2012, 2017, 2020) [[peatoimetaja]].<ref name="ulle-madis">[https://www.etis.ee/CV/%C3%9Clle_Madise/est Ülle Madise CV] ETIS-es. Vaadatud 04.12.2023.</ref><ref>[https://www.ester.ee/search~S1*est/X?searchtype=t&searcharg=EESTI%20VABARIIGI%20P%C3%95HISEADUS-%20KOMMENTEERITUD%20V%C3%84LJAANNE&searchscope=1&SORT=DZ&extended=0&SUBMIT=OTSI EV põhiseaduse kommenteeritud väljaanded] andmebaasis ESTER. Vaadatud 04.12.2023.</ref> === Ühiskondlik ja ajakirjanduslik tegevus === Aastatel 2010–2015 juhtis ta [[Kuku Raadio]] ühiskondlik-poliitilist vestlussaatesarja "Vanamehed kolmandalt"<ref>[http://podcast.kuku.postimees.ee/saated/vanamehed-kolmandalt/ "Vanamehed kolmandalt"] Kuku Raadio järelkuulatavad saated.</ref> ning 2016–2018 oli saatesarja "Õigus ja õiglus" autor ja saatejuht<ref>[https://kuku.pleier.ee/podcast/oigus-ja-oiglus Saatesarja "Õigus ja õiglus" järelkuulatavad saated] Kuku Raadio kodulehel. Vaadatud 04.12.2023.</ref>.<ref name="ulle-madis" /> Ta on olnud sage ühiskondlik-poliitiliste teemade, sealhulgas eriti õigusaspektide selgitaja ja kommenteerija [[Eesti Rahvusringhääling]]u tele- ja raadiosaadetes (nt "[[Esimene stuudio]]", "Kahekõne", "Kultuuristuudio", "[[Foorum (telesaade)|Foorum]]", "[[Vabariigi kodanikud]]", "Valimisstuudio", "Lastega ja lasteta" jne).<ref>[https://arhiiv.err.ee/otsi?phrase=%C3%9Clle%20Madise&type=video&sortOption=accuracy&page=1&limit=500&timeRange=all Ülle Madise osalusega saateid ERR-i saadetes] ERR Arhiiv, vaadatud 04.12.2023.</ref> Alates 2004. aastast on ta teinud rohkesti kaastööd kultuurilehele [[Sirp (ajaleht)|Sirp]], kuid tema artikleid on ilmunud ka väljaannetes [[Õpetajate Leht]], [[Juridica]], [[Eesti Majanduse Teataja]], [[Eesti Päevaleht]], [[Äripäev]], Maksumaksja, [[Postimees]], [[Maaleht]] jm. Märkimisväärne osa tema artiklitest käsitleb selge eesti keele eest seismist ning keeleseaduse täitmist ja kaitset.<ref>[https://artiklid.elnet.ee/search~S1*est?/aMadise+{u00DC}lle/amadise+w~dlle/1,7,227,B/exact&FF=amadise+w~dlle+1974&1,164 Ülle Madise artikleid] andmebaasis ISE. Vaadatud 03.12.2023.</ref> == Õiguskantslerina == Riigikogu nimetas Ülle Madise [[Eesti õiguskantsler|õiguskantsleriks]] 20. jaanuaril 2015 [[Toomas Hendrik Ilves]]e ettepanekul. Tema poolt hääletas 72 Riigikogu liiget, vastu oli üheksa ja erapooletuks jäi kaks. Madise astus ametisse 31. märtsil 2015, mil andis Riigikogu ees ametivande.<ref name="Ametisse2015">Riigikogu. „Riigikogu nimetas järgmiseks õiguskantsleriks Ülle Madise“, 21. jaanuar 2015.</ref><ref name="CV" /> 2021. aasta novembris tegi president [[Alar Karis]] Riigikogule ettepaneku nimetada Madise õiguskantsleriks ka teiseks ametiajaks. Riigikogu toetas ettepanekut 15. detsembril 2021. Teise ametiaja ametivande andis Madise 4. aprillil 2022.<ref name="TeineAmetiaeg">Riigikogu. „Riigikogu nimetas teiseks ametiajaks õiguskantsleriks Ülle Madise“, 15. detsember 2021.</ref> Õiguskantslerina on Madise ülesannete hulka kuulunud õigusaktide [[Eesti Vabariigi põhiseadus|põhiseadusele]] ja seadustele vastavuse kontroll, inimeste põhiõiguste kaitse, ametiasutuste tegevuse üle tehtav järelevalve ning [[lasteombudsman]]i ülesannete täitmine. Oma ametiajal on ta korduvalt rõhutanud, et põhiõiguste piirangud peavad olema vajalikud, proportsionaalsed ja piisavalt selgelt seaduses sätestatud.<ref name="Vabadused2021" /> === Põhiseaduslikkuse järelevalve === Madise on õiguskantslerina pöördunud nii Riigikogu kui ka [[Riigikohus|Riigikohtu]] poole juhtudel, kui tema hinnangul ei olnud õigusaktid põhiseadusega kooskõlas. Tema ametiajal on õiguskantsleri põhiseaduslikkuse järelevalve puudutanud muu hulgas sotsiaalkaitset, ettevõtlusvabadust, maksupoliitikat, kohalike omavalitsuste kohustusi ja põhiõiguste piiramist. 2016. aastal tegi õiguskantsler Riigikogule ettepaneku muuta põhiseadusega kooskõlas olevaks regulatsioon, mis puudutas looduskaitseliste piirangutega kinnisasjade omandamist riigi poolt. Riigikogu toetas ettepanekut ning seadust muudeti.<ref name="Aasta2017">Õiguskantsleri aastaülevaade 2016/2017.</ref> Samal aastal pöördus Madise Riigikohtusse seoses äriühingu juhatuse liikmete töötuna arvele võtmise ja töötuskindlustushüvitise saamise piirangutega. Riigikohus tunnistas 2017. aastal vaidlustatud sätted põhiseadusvastaseks ja kehtetuks.<ref name="Aasta2017" /> 2017. aastal vaidlustas Madise Riigikohtus ka lahja alkoholi aktsiisimäärade kavandatust kiirema tõstmise, leides, et küsimus puudutab ettevõtjate õiguspärast ootust ja ettevõtlusvabadust. Riigikohus ei nõustunud selles küsimuses õiguskantsleriga ning leidis, et vaidlustatud sätted ei olnud põhiseadusega vastuolus.<ref name="Aasta2017" /> 2018. aastal pöördus Madise Riigikohtusse seoses [[Narva]] linna sotsiaalhoolekannet reguleerivate määrustega. Õiguskantsleri hinnangul olid mitmed Narva kehtestatud tingimused seadusest rangemad ning võisid jätta abivajaja ilma talle seadusega ette nähtud sotsiaalteenusest.<ref>Õiguskantsler. „Õiguskantsler taotleb riigikohtult Narva 11 määruse kehtetuks tunnistamist“, 19. oktoober 2018.</ref> === COVID-19 pandeemia ja põhiõigused === [[COVID-19 pandeemia Eestis|COVID-19 pandeemia]] ajal kujunes üheks Madise tegevuse keskseks küsimuseks eriolukorra ja nakkustõrjemeetmete kooskõla põhiseadusega. 2020. aasta märtsis rõhutas ta, et põhiseadus kehtib ka eriolukorras ning inimeste vabadusi ja õigusi ei tohi piirata rohkem, kui kriisi lahendamiseks vajalik. Samuti juhtis ta tähelepanu Riigikogu rollile ning leidis, et eriolukorra väljakuulutamine ei anna valitsusele õigust parlamenti riigi juhtimisest kõrvale jätta.<ref name="COVID2020">Toomas Sildam. „Õiguskantsler Ülle Madise: põhiseadus kehtib ka praegu“. ERR, 16. märts 2020.</ref> Madise leidis, et nakkuse leviku piiramiseks kehtestatud meetmed peavad põhinema seadusel, olema arusaadavad ja proportsionaalsed ning piirangutest tuleb loobuda, kui nende vajalikkust ei ole enam võimalik põhjendada. 2021. aastal rõhutas ta Riigikogu ees, et põhiõiguste olulised kitsendused peaks üldjuhul otsustama parlament, mitte jätma neid üksnes täitevvõimu korralduste tasandile.<ref name="Vabadused2021" /><ref name="COVID2021">Õiguskantsler. „Ülle Madise Riigikogus: põhiõiguste olulised kitsendused peaks otsustama riigikogu“, 21. september 2021.</ref> === Inimõiguste ja puuetega inimeste õiguste kaitse === Madise esimese ametiaja jooksul laiendati õiguskantsleri institutsiooni ülesandeid. Alates 1. jaanuarist 2019 täidab õiguskantsler [[riiklik inimõiguste asutus|riikliku inimõiguste asutuse]] (''National Human Rights Institution'', NHRI) ülesandeid ning jälgib, edendab ja kaitseb inimõigusi Eestis. Samast ajast täidab õiguskantsler ka [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon|ÜRO]] puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamise sõltumatu järelevalve ülesandeid.<ref name="NHRI">Õiguskantsleri aastaülevaade 2018/2019.</ref> 2019. aastal loodi õiguskantsleri juurde inimõiguste nõukoda, kuhu kaasati eri inimõiguste valdkondade asjatundjaid. Õiguskantsleri institutsioon sai 2020. aasta detsembris riiklike inimõiguste asutuste rahvusvahelises akrediteerimissüsteemis kõrgeima ehk A-staatuse.<ref name="NHRI2021">Õiguskantsleri aastaülevaade 2020/2021.</ref> 2025. aastal läbis institutsioon uue hindamise ning säilitas kõrgeima akrediteeringu.<ref>[https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/uro-tunnustas-oiguskantslerit-korgeima-taseme-inimoiguste-kaitsjana ÜRO tunnustas õiguskantslerit kõrgeima taseme inimõiguste kaitsjana] Õiguskantsleri Kantselei, 29. aprill 2025.</ref> === Eraelu ja digiriik === Madise ametiajal on õiguskantsleri töös järjest suuremat tähelepanu saanud isikuandmete kaitse, riiklikud andmekogud ja inimeste elektrooniline jälgimine. Madise on kritiseerinud võimalust ühendada eri riiklikes registrites olevaid andmeid viisil, mis võimaldaks riigil inimeste tegevust ulatuslikult profileerida või jälgida ilma konkreetse vajaduseta.<ref name="Jälgimisühiskond2025" /> Õiguskantsleri 2024/2025. aasta ülevaates tõstatati küsimus niinimetatud proaktiivsete riigiteenuste piiridest. Madise hinnangul ei ole ühiskonnas kokku lepitud, et riigil peaks olema üldine õigus inimeste elu eri andmekogude põhjal analüüsida selleks, et otsustada, millist abi või teenust inimene võiks vajada.<ref name="Ülevaade2025" /> Madise on samuti rõhutanud, et riigi infosüsteemide tehnilised võimalused või piirangud ei saa määrata inimeste õiguste ulatust ning seadusega tagatud õigusi ei tohi jätta teostamata põhjendusega, et infosüsteem seda ei võimalda. === Sõnastikureform ja ÕS-i vaidlus === 2020. aastatel tekitas Eesti Keele Instituudis kavandatud sõnastikureform ja uue [[Õigekeelsussõnaraamat|õigekeelsussõnaraamatu]] koostamise põhimõtted avalikku arutelu kirjakeele normi ja ÕS-i rolli üle. Madise sekkus vaidlusse õiguskantslerina, lähtudes küsimusest, kuidas tuleb tõlgendada [[keeleseadus]]es sätestatud kirjakeele normi. 2021. märtsil 2024 esines Madise [[Eesti keelenõukogu]] ja [[Eesti Keele Instituut|Eesti Keele Instituudi]] keelekorraldusteemalisel ühisseminaril ettekandega.<ref>[https://www.youtube.com/watch?v=Y1ASHbsceaM Eesti keelenõukogu seminar keelekorraldusest] EKI YouTube, 1. märts 2024.</ref> Seejärel juhtis ta EKI direktorile [[Arvi Tavast]]ile saadetud märgukirjas tähelepanu sellele, et uue ÕS-i koostamisel tuleb järgida keeleseadusest tulenevaid nõudeid. Madise hinnangul ei olnud põhjendatud kavatsus asendada senine normatiivse iseloomuga ÕS sisuliselt EKI ühendsõnastikul põhineva väljaandega.<ref>[https://www.err.ee/1609274913/oiguskantsler-uus-os-peaks-lahtuma-keeleseaduse-nouetest Õiguskantsler: uus ÕS peaks lähtuma keeleseaduse nõuetest] ERR, 7. märts 2024.</ref> Madise rõhutas samal ajal, et kirjakeele normi olemasolu ei tähenda inimeste igapäevase keelekasutuse piiramist. Tema käsitluses puudutab norm eeskätt ametlikku keelekasutust ning riigi kohustust tagada selge ja üheselt mõistetav eesti kirjakeel.<ref name="Kirjakeel2024" /> 2024. aasta märtsi lõpus jõudsid [[Haridus- ja Teadusministeerium]] ning Eesti Keele Instituut kokkuleppele muuta ÕS-i ja EKI teatmiku koostamise tegevuskava. Kokkuleppe kohaselt pidi uus ÕS säilitama varasematele õigekeelsussõnaraamatutele omase normatiivse osa ning EKI teatmik ja ühendsõnastik pidid täitma sellest eraldiseisvat ülesannet.<ref>[https://www.err.ee/1609296462/ministeerium-ja-eki-votsid-os-i-vaidluses-oiguskantslerit-kuulda Ministeerium ja EKI võtsid ÕS-i vaidluses õiguskantslerit kuulda] ERR, 29. märts 2024.</ref> === Õigusriigi ja võimude tasakaalu käsitlus === Madise on õiguskantslerina korduvalt rõhutanud [[võimude lahusus]]e põhimõtet ning Riigikogu keskset rolli parlamentaarses riigis. Tema hinnangul ei tohiks põhimõttelisi poliitilisi otsuseid viia parlamendist täitevvõimu, ametnike või infosüsteemide tasandile ning olulised põhiõiguste piirangud vajavad seadusandja selget otsust.<ref name="Kokkuleppedemokraatia2023" /><ref name="Kohtunikud2026" /> Samuti on ta kritiseerinud poliitilise ja ühiskondliku arutelu polariseerumist ning rõhutanud sõltumatute põhiseaduslike institutsioonide tähtsust. Madise järgi peab õigusriik kaitsma ka ebapopulaarseid seisukohti ja eriarvamusele jäämise õigust ning põhiõiguste kaitse ei tohi sõltuda sellest, kas konkreetset inimest või seisukohta toetab ühiskonna enamus.<ref name="Polariseerumine2026" /> == Eesti presidendiks valimine == === 2026. aasta presidendivalimised === {{Vaata|2026. aasta Eesti presidendivalimised}} Kuivõrd ametisoleva riigipea [[Alar Karis]]e kandideerimine 2026. aasta presidendivalimistel oli kuni tema ametliku loobumiseni lahtine ja ebaselge, arutati valimistele eelnenud ajal meedias mitmete alternatiivsete kandidaatide üle, kellena pakuti välja ka parasjagu õiguskantslerina teeninud Ülle Madise.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8391799/postimehe-poliitikatoimetus-pakub-kellest-voiks-saada-jargmine-president |pealkiri=POSTIMEHE POLIITIKATOIMETUS PAKUB ⟩ Kellest võiks saada järgmine president? |autor=Tarvo Madsen, Meinhard Pulk |aeg=6. jaanuar 2026 |väljaanne=[[Postimees]] |kasutatud=26. august 2026}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120443323/video-kellest-voiks-saada-jargmine-president-vaatame-ule-8-toenaolisemat-kandidaati |pealkiri=VIDEO <nowiki>|</nowiki> Kellest võiks saada järgmine president? Vaatame üle 8 tõenäolisemat kandidaati |väljaanne=[[Delfi]] |aeg=19. märts 2026 |kasutatud=26. august 2026}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120426975/tagatuba-vseviov-mikser-luik-koalitsioon-otsib-presidendiks-sonaosavat-valispoliitikakorufeed |pealkiri=TAGATUBA <nowiki>|</nowiki> Vseviov? Mikser? Luik? Koalitsioon otsib presidendiks sõnaosavat välispoliitikakorüfeed |aeg=8. jaanuar 2026 |autor=[[Kärt Anvelt]], [[Herman Kelomees]] |kasutatud=26. august 2026 |väljaanne=[[Delfi]]}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://tv.delfi.ee/artikkel/120593292/vilja-kusib-mari-liis-jakobson-mida-oodata-alanud-presidendirallist |pealkiri=VILJA KÜSIB <nowiki>|</nowiki> Mari-Liis Jakobson: Ülle Madise on väga väärikas kandidaat |väljaanne=[[Delfi]] |autor=[[Vilja Kiisler]] |aeg=26. juuni 2026 |kasutatud=26. august 2026}}</Ref><ref name="Delfi6" /> Juunikuu algul Delfi korraldatud 53 riigikogu liikme anonüümses hääletuses osutus Madise 27 kandidaadi seas populaarseimaks, kogudes 27 häält, edestades mh nt [[Marina Kaljurand]]a (18 häält), [[Jüri Luik]]e (16 häält) ja [[Jonatan Vseviov]]it (16 häält). Ajakirjanik [[Herman Kelomees]] viitas seejuures, et 2026. aastal tõstatus Madise võimalik kandidatuur juba kolmandat korda. Kuivõrd 2026. aasta valimisi puudutavaid avalikke arutelusid iseloomustas Kelomehe järgi tulevase riigipea rahvusvahelise suhtluse kogemuse olulisuse rõhutamine, siis oli Madise neis "veidi tagaplaanile jäänud".<ref>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120588572/kes-sobiks-jargmiseks-eesti-presidendiks-53-riigikogu-liiget-osales-delfi-anonuumses-kusitluses |pealkiri=Kes sobiks järgmiseks Eesti presidendiks? 53 riigikogu liiget osales Delfi anonüümses küsitluses |autor=[[Herman Kelomees]] |aeg=6. juuni 2026 |kasutatud=26. august 2026 |väljaanne=[[Delfi]]}}</ref> Juulikuu alguseks peeti poliitikute ja analüütikute seas teda üheks kõige tugevamaks kandidaadiks, tema põhiliseks konkurendiks peeti Jonatan Vseviovit.<ref>{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610070106/eksperdid-seekord-on-hea-voimalus-presidendi-valimiseks-riigikogus |pealkiri=Eksperdid: seekord on hea võimalus presidendi valimiseks riigikogus |autor=Iida-Mai Einmaa |aeg=4. juuli 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120594447/tagatuba-ulle-madise-on-presidendiralli-favoriit-tema-tuules-on-vseviov-aga-varutagu-kannatust |pealkiri=TAGATUBA <nowiki>|</nowiki> Ülle Madise on presidendiralli favoriit, tema tuules on Vseviov. Aga varutagu kannatust! |aeg=2. juuli 2026 |kasutatud=26. august 2026 |väljaanne=[[Delfi]] |autor=[[Kärt Anvelt]], [[Herman Kelomees]], Kristopher Muraveiski}}</ref><ref name="Delfi6" /> 23. juunil Raplas [[võidupüha]] paraadil peetud kõnes teatas Karis, et teiseks ametiajaks ei kandideeri. Varem oli Madise meedias väljendanud toetust Karise jätkamisele presidendina, kommenteerides, et tema arvates tegi Karis ametis väga head tööd, ning keeldus enda võimalikku kandidatuuri kommenteerimast.<ref>{{Netiviide |url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120593325/ulle-madise-eestil-on-seni-presidentidega-vedanud-oige-inimene-on-oigel-ajal-olnud-oiges-kohas |pealkiri=Ülle Madise: Eestil on seni presidentidega vedanud, õige inimene on õigel ajal olnud õiges kohas |autor=Eve Heinla |aeg=27. juuni 2026 |kasutatud=26. august 2026}}</ref> 1. juulil teatas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna aseesimees [[Tanel Kiik]], et partei näeb Madiset apoliitilise ja erakondadeülese favoriidina, kes võib juba riigikogus äravalituks osutuda, ja kutsub ka teisi erakondi tema kandidatuuri kaaluma, kui Madise peaks nõustuma valimistel kandideerima. Põhjendades Madise sobilikkust presidendiks ütles Kiik, et Madise on end oma varasema tegevusega tõestanud "tasakaaluka ja väärika inimesena, kes kaitseb põhiseaduse vaimu ja sisu".<ref>{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610067439/sotsid-pakuvad-presidendikandidaadina-kaalumiseks-ulle-madiset |pealkiri=Sotsid pakuvad presidendikandidaadina kaalumiseks Ülle Madiset |autor=Urmet Kook |aeg=1. juuli 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}</ref> Samal ajal teatasid ka Reformierakonna riigikogu fraktsiooni juht [[Õnne Pillak]] ja [[Eesti 200]] esimees [[Kristina Kallas]], et nende erakonnad on valmis Ülle Madiset toetama.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610067640/pillak-reformierakonnas-oleks-tugev-toetus-madisele-presidendikandidaadina |pealkiri=Pillak: Reformierakonnas oleks tugev toetus Madisele presidendikandidaadina |väljaanne=[[ERR]] |aeg=1. juuli 2026 |kasutatud=26. august 2026}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610067610/eesti-200-toetab-ulle-madiset-presidendikandidaadina |pealkiri=Eesti 200 toetab Ülle Madiset presidendikandidaadina |aeg=1. juuli 2026 |väljaanne=[[ERR]] |kasutatud=26. august 2026}}</ref> 2. juulil ütles Madise ajakirjandusele, et tema pole kandideerimiseks kellelegi oma nõusolekut andnud<ref>{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610068006/ulle-madise-ma-ei-ole-kandideerimiseks-kellelegi-nousolekut-andnud |pealkiri=</ref> ning päev hiljem, et nõusolekut pole temalt ka küsitud ning ta ise pole oma kandidatuuri samuti kellelegi välja pakkunud, viidates lisaks, et õiguskantslerina ei saa ta end nagunii siduda ühegi poliitilise jõuga.<ref name="Delfi6">{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120601176/ulle-madise-mul-ei-ole-praegu-millegi-ule-otsustada-ega-millestki-teatada |pealkiri=Ülle Madise: mul ei ole praegu millegi üle otsustada ega millestki teatada |autor=[[Vilja Kiisler]] |aeg=3. juuli 2026 |kasutatud=26. august 2026 |väljaanne=[[Delfi]]}}</ref> <!--Siia on vaja ka Isamaa varasemat seisukohta + Keskerakonda-->18. augustil teatas Isamaa esimees [[Urmas Reinsalu]], et partei toetab samuti Madise kanditatuuri.<ref>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120604622/isamaa-toetab-presidendivalimistel-ulle-madise-kandidatuuri |pealkiri=Ülle Madisest saab suure tõenäosusega president. Teda toetab ka Isamaa |väljaanne=[[Delfi]] |autor=Matti Alvar Lind, Kärt Karu, Grete Volmer, Rauno Ruus, Elisabeth Viil, Berta Gortfelder |aeg=18. august 2026 |kasutatud=18. august 2026}}</ref> 24. augustil esitas ta kandidatuuri 75 saadikut, ehkki Madiset toetavate parteide liikmetest jätsid oma allkirja andmata [[Züleyxa Izmailova]] SDE-st ning [[Priit Sibul]] ja [[Helir-Valdor Seeder]] Isamaast.<ref name="ERR5">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610117515/madise-kandidatuuri-presidendiks-esitasid-75-saadikut |pealkiri=Madise kandidatuuri presidendiks esitasid 75 saadikut |aeg=24. august 2026 |kasutatud=26. august 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}</ref> 12.–19. augusti [[Emor]]i küsitluse (1141 vastajat) järgi toetas Madise valimist presidendiks 35% vastanutest, 18% jäi erapooletuks, 14% toetas Tiit Landi, 12% Mart Helmet ja 12% kedagi muud.<ref name="ERR5,5">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610115607/presidendikandidaatidest-eelistab-rahvas-enim-ulle-madiset |pealkiri=Presidendikandidaatidest eelistab rahvas enim Ülle Madiset |autor=Urmet Kook |aeg=21. august 2026 |kasutatud=26. august 2026}}</ref> 24. augustil avaldatud [[Ühiskonnauuringute Instituut|Ühiskonnauuringute Instituudi]] ja [[Norstat]]i küsitluse järgi toetas Madise kandidatuuri 43% vastajatest, 36% teda ei pooldanud ja 21% jäid erapooletuks. Uuringu järgi oli ta kokkuvõttes populaarseim kandidaat (29%), edestades Mart Helmet (12%) ja Tiit Landi (9%).<ref name="ERR6">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610117512/43-protsenti-vastajatest-toetab-ulle-madise-valimist-presidendiks |pealkiri=43 protsenti vastajatest toetab Ülle Madise valimist presidendiks |aeg=24. august 2026 |kasutatud=26. august 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}</ref> Riigikogu istung presidendi valimiseks toimus 2026. aasta 2. septembril, kohalolijateks registeeris end 89 saadikut. Valituks osutumiseks oli Madisel tarvis 2/3 häältest ehk 68 häält, salajasel hääletus toetas Madiset kokku 71 saadikut. Ta astub ametisse 12. oktoobril, mil annab riigikogus ametivande.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-09-02 |pealkiri=Riigikogu valis Ülle Madise Eesti järgmiseks presidendiks |url=https://www.err.ee/1610126212/riigikogu-valis-ulle-madise-eesti-jargmiseks-presidendiks |vaadatud=2026-09-02 |väljaanne=[[ERR]] |keel=et}}</ref> ==Poliitilised vaated== Madise on enda maailmavaadet kirjeldanud nii, et liberaalide arvates on ta konservatiiv ja konservatiivide arvates liberaal.<ref name="vaated2">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610113246/madise-eesti-peab-hoidma-kuuned-enda-poole |pealkiri=Madise: Eesti peab hoidma küüned enda poole |autor=[[Arp Müller]] |väljaanne=[[ERR]] |aeg=18. august 2026 |vaadatud=18. august 2026}}</ref> Ajakirjanik [[Mikk Salu]] on Madise poliitilisi vaateid iseloomustanud kui segu [[klassikaline liberalism|klassikalisest liberalismist]] ja konservatiivsest rahvuslusest ning pidanud tema ideoloogilist paiknemist sarnaseks näiteks [[Jüri Adams]]i, [[Vootele Hansen]]i ja [[Edmund Burke]]'i omaga. Salu järgi väljendub Madise liberaalsus eeskätt isikuvabaduste, eraomandi ja ettevõtlusvabaduse kaitsmises ning umbusus riikliku ülereguleerimise ja jälgimisühiskonna suhtes.<ref name="Vaated">{{netiviide |url=https://www.postimees.ee/8529053/analuus-millised-on-ulle-madise-poliitilised-vaated |pealkiri=ANALÜÜS {{!}} Millised on Ülle Madise poliitilised vaated? |autor=[[Mikk Salu]] |väljaanne=[[Postimees]] |aeg=18. august 2026 |vaadatud=18. august 2026}}</ref> Ajakirjanik [[Toomas Sildam]] on Madiset õiguskantslerina nimetanud "vabaduse kantsleriks".<ref name="vaated2" /> ===Vabadus ja riigi sekkumine=== Madise on oma avalikes sõnavõttudes korduvalt rõhutanud inimese vabaduse ja isikliku vastutuse tähtsust. 2016. aastal leidis ta, et Eestis oli kujunenud suund vabaduste piiramise ja ühiskonna järjest üksikasjalikuma reglementeerimise poole. Tema hinnangul ei peaks riik kohtlema täiskasvanud inimest lapsena ega püüdma kõiki ühiskondlikke probleeme lahendada uute keeldude ja piirangutega.<ref name="Vabadused2016">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/oiguskantsler-ulle-madise-eestis-trend-vabaduste-piiramise-suunas |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise: Eestis on trend vabaduste piiramise suunas |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=8. märts 2016 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2021. aastal, [[COVID-19 pandeemia Eestis|COVID-19 pandeemia]] ajal, rõhutas Madise, et ka kriisiolukorras peavad põhiseaduslikud institutsioonid lähtuma põhiseadusest ning põhiõiguste piiranguid ei saa õigustada üksnes avaliku arvamuse või poliitilise otstarbekusega.<ref name="Vabadused2021">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud/oiguskantsleri-intervjuu-ajalehes-postimees |pealkiri=Ülle Madise: vabaduste piiramisse ei saa suhtuda kergekäeliselt |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=31. august 2021 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2022. aastal kirjutas ta, et inimeste õiguste ja vabaduste piiramisel tuleb näidata piirangu tegelik eesmärk ning tõendada faktide ja loogikaga, et abinõu aitab eesmärki saavutada ja toob rohkem kasu kui kahju.<ref name="HirmViha">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud/ulle-madise-hirm-ja-viha-kolbmatud-teejuhid |pealkiri=Ülle Madise: Hirm ja viha on kõlbmatud teejuhid |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=8. oktoober 2022 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2023. aasta artiklis "Vägivalla monopol" kritiseeris Madise mõtteviisi, mille järgi tuleks ühiskondlikele probleemidele automaatselt vastata käskude, keeldude ja karmimate karistustega. Tema järgi nõuab põhiseadus vabaduse piiramise korral faktidel ja loogikal põhinevat põhjendust ning Eesti elukorralduse lähtekohaks peaks olema vabadus koos vastutusega.<ref name="VägivallaMonopol">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud/ulle-madise-vagivalla-monopol |pealkiri=Ülle Madise: Vägivalla monopol |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=5. mai 2025 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ===Eraelu ja jälgimisühiskond=== Madise on olnud kriitiline riikliku lausjälgimise ning erinevates riiklikes andmekogudes olevate isikuandmete ulatusliku ühendamise suhtes. 2025. aasta intervjuus leidis ta, et massandmebaasid ja riiklik lausjälgimine võivad ohustada inimese vabadust, väljendusvabadust ja sõltumatute institutsioonide toimimist. Ta pidas probleemseks olukorda, kus inimese kohta eri registritest kogutud andmeid ühendatakse ning analüüsitakse ilma konkreetse kahtluse või vajaduseta.<ref name="Jälgimisühiskond2025">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud/oiguskantsler-kui-kontroll-voimu-ule-kaob-vale-ja |pealkiri=Õiguskantsler: kui kontroll võimu üle kaob, on vale ja vägivalla tõus paratamatu |autor=Vahur Koorits |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=1. juuli 2025 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Õiguskantsleri 2024/2025. aasta ülevaates leidis Madise samuti, et ühiskonnas ei ole kokku lepitud põhimõttes, mille järgi riik võiks inimeste elu ulatuslikult analüüsida selleks, et neile niinimetatud proaktiivseid teenuseid pakkuda.<ref name="Ülevaade2025">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/ylevaade2025/ |pealkiri=Õiguskantsleri aastaülevaade 2024/2025 |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ===Demokraatia ja riigikorraldus=== Madise toetab Eesti põhiseaduses sätestatud [[parlamentaarne vabariik|parlamentaarset]] riigikorraldust, võimude lahusust ja tasakaalustatust ning niinimetatud kokkuleppedemokraatiat. Ta on leidnud, et Eesti poliitiline süsteem ei peaks toimima põhimõttel „võitja võtab kõik“ ning suuremate ühiskondlike muudatuste puhul tuleks otsida võimalikult laia toetust nii Riigikogus kui ka ühiskonnas.<ref name="Kokkuleppedemokraatia2023">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud/oiguskantsler-ulle-madise-ettekanne-eesti |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise ettekanne Eesti Akadeemilise Õigusteaduse Seltsis |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=7. detsember 2023 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2025. aastal kirjutas Madise, et poliitikute ülesanne on ühtaegu esindada oma valijaid ja otsida kogu ühiskonna ühisosa ning et koalitsioonivalitsuste puhul on kompromisside tegemine demokraatliku süsteemi loomulik osa. Ta on pidanud problemaatiliseks mõne erakonna või valijarühma põhimõttelist välistamist poliitilisest koostööst ning rõhutanud, et koostöö võimalikkust tuleks hinnata konkreetsete kokkulepete, mitte üksnes osaliste identiteedi järgi.<ref name="Kokkulepped2025">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud/ulle-madise-heade-kokkulepete-voimalikkusest |pealkiri=Ülle Madise: Heade kokkulepete võimalikkusest |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=14. veebruar 2025 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2026. aastal rõhutas ta kohtunike täiskogul, et Eesti põhiseaduslik mudel on üles ehitatud parlamentaarsele kokkuleppedemokraatiale ning tugevale võimude lahususele ja tasakaalustatusele, mis peab takistama liigse võimu koondumist ühe institutsiooni või isiku kätte.<ref name="Kohtunikud2026">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise kõne kohtunike täiskogul, 28. mail 2026 |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=28. mai 2026 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Madise on kritiseerinud ka ühiskonna poliitilist polariseerumist. 2026. aasta märtsis leidis ta, et õigusriigi põhimõtteid võivad kahjustada nii radikaalselt vastanduvad poliitilised jõud kui ka need, kes põhjendavad enda seisukohti liberaalsuse ja hoolivusega, kuid ei tunnusta eriarvamusele jäämise õigust või sõltumatute institutsioonide rolli.<ref name="Polariseerumine2026">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud/polariseerumine-voi-tehisintellekt-oiguskantsler |pealkiri=„Polariseerumine või tehisintellekt“. Õiguskantsler Ülle Madise kõne advokatuuri üldkogul |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=31. märts 2026 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ===Eesti keel, rahvus ja kultuur=== Madise on rõhutanud Eesti riigi põhiseaduslikku ülesannet tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine. 2018. aastal kirjutas ta, et Eesti omariikluse eesmärk on võimaldada eesti keelel, kultuuril ja rahval kesta ning et selle eelduseks on elukorraldus, mis paneb inimesed tahtma Eestis elada ja siia jääda.<ref name="EestiMõte2018">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/ulle-madise-eesti-mote-olla-eesti |pealkiri=Ülle Madise: Eesti mõte on olla Eesti |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=20. veebruar 2018 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2024. aastal oli Madise vastu eesti kirjakeele normi kaotamisele, põhjendades seda põhiseaduses sätestatud kohustusega kaitsta eesti keelt ja tagada ametliku keelekasutuse selgus. Samal ajal rõhutas ta, et kirjakeele norm ei tohiks piirata inimeste vaba keelekasutust väljaspool ametlikku suhtlust.<ref name="Kirjakeel2024">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/node/5836 |pealkiri=Ülle Madise: Eesti kirjakeele normi ei tohi kaotada |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=16. märts 2024 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2025. aastal ütles Madise, et maksude, toetuste, välis- ja julgeolekupoliitika ning teiste poliitiliste valikute üldine eesmärk peaks olema luua tingimused, kus eesti keele ja kultuuri kandjatel on võimalik ja soov Eestis elada.<ref name="vaated2" /> ===Presidendi institutsioon=== Madise on Eesti presidendi institutsiooni rolli kirjeldades öelnud, et president peaks olema "mört riigimüüri kivide vahel", mis ühendab ühiskonda ega lahuta seda.<ref name="vaated2" /> Ta ei pea sobivaks, et president asuks näiteks Riigikogu valimiste eel avalikult propageerima konkreetseid maksu-, majandus- või ettevõtluspoliitilisi valikuid. Madise hinnangul kahjustaks selline tegevus presidendi erapooletust ning tema võimalust tegutseda poliitiliste konfliktide korral sõltumatu vahemehe ja põhiseaduse järelevalvajana.<ref name="vaated2" /> Madise on ka varem olnud seisukohal, et Eesti praeguste presidendi volituste juures ei oleks presidendi otsevalimine põhjendatud. Tema hinnangul eeldaks otsevalimine presidendile märksa suurema reaalse poliitilise võimu andmist ja muudaks seega Eesti praegust parlamentaarset riigikorraldust.<ref name="President2017">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud/ulle-madise-ma-ei-kandideerinud-presidendiks-sest |pealkiri=Ülle Madise: ma ei kandideerinud presidendiks, sest õiguskantsleri töö oli pooleli |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2026. aasta augustis nimetas Madise [[Alar Karis]]t väga heaks presidendiks ja ütles, et oleks soovinud tema jätkamist riigipeana.<ref name="vaated2" /> ===Välispoliitika=== Välispoliitikas on Madise rõhutanud Eesti riiklike huvide järgimist koos usaldusväärse liitlassuhte säilitamisega. 2026. aasta augustis ütles ta, et Eesti peab tegema seda, mis on Eestile kasulik, olles samal ajal liitlastele vajalik partner.<ref name="vaated2" /> Varem on Madise rõhutanud [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]], [[NATO]] ja euroala tähtsust Eesti iseseisvust toetava raamistikuna, leides samas, et rahvusvaheline koostöö ei nõua Eestilt oma eripära või rahvusliku identiteedi kaotamist.<ref name="EestiMõte2018" /> == Liikmesus == * 2010−2015 [[Eesti Kunstiakadeemia kuratoorium]]i liige<ref name="CV" /> * 2010−2015 Euroopa Nõukogu juures asuva riikide korruptsioonivastase ühenduse (GRECO) sõltumatu ekspert<ref name="CV" /> * 2012–2015 Eesti Rahvusringhäälingu ühiskondliku nõukoja liige<ref name="CV" /> * 2012–... [[Enn Soosaare esseistikapreemia|Enn Soosaare eetilise esseistika auhinna]] žürii esimees<ref name="ETIS" /><ref name="CV" /> * 2013–2015 Ametnikueetika nõukkogu liige<ref name="CV" /> * 2013−2022 [[Rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise Euroopa komisjon]]i (ECRI) liige<ref name="CV" /> * 2015–2024 [[Rahvusvaheline Ombudsmani Institutsioon|Rahvusvahelise Ombudsmani Institutsiooni]] (IOI) Euroopa regiooni juhatuse liige<ref name="CV" /> * 2017–... IOI ülemaailmse juhatuse liige<ref name="ETIS" /><ref name="CV" /> * Korporatsiooni Filiae Patriae liige. == Tunnustus == * 2011 – [[Teenäitaja]]<ref>[http://uudised.err.ee/index.php?06245284 Ülle Madise pälvis aunimetuse "Teenäitaja 2011"] ERR Uudised, 06.02.2012.</ref> * 2015 – [[ettevõtluse sõber]]<ref>[https://www.err.ee/553770/ettevotluse-sobraks-kuulutati-oiguskantsler-ulle-madise Ettevõtluse sõbraks kuulutati õiguskantsler Ülle Madise] ERR Uudised, 04.02.2016.</ref> * 2016 – mõjukaim riigiteener edetabelis "Eesti mõjukad 2016"<ref>Otti Eylandt. [https://epl.delfi.ee/artikkel/76498911/ulle-madise-riigimehelikku-julgust-ja-tarkust-voiks-rohkem-olla Ülle Madise: riigimehelikku julgust ja tarkust võiks rohkem olla] Eesti Päevaleht, 08.12.2016.</ref> * 2020 – [[Eesti Õpilasesinduste Liit|Eesti Õpilasesinduste Liidu]] teenetemärk * 2023 – [[Ene Hioni Fond]]i stipendium<ref>[https://www.oiguskantsler.ee/et/%C3%B5iguskantsler-%C3%BClle-madise-p%C3%A4lvis-ene-hioni-fondi-stipendiumi Õiguskantsler Ülle Madise pälvis Ene Hioni Fondi stipendiumi] Eesti Vabariigi Õiguskantsleri kodulehel. Vaadatud 04.12.2023.</ref> * 2023 – Keeleameti sõber, Keeleameti hõbemärk<ref name="keeleameti" /> * 2024 – [[Riigivapi III klassi teenetemärk]] === ÜRO tunnustus õiguskantsleri institutsioonile === Eesti õiguskantsleri institutsioon kui inimõiguste kaitse asutus pälvis ÜRO-lt 2025. aasta aprillis (teist korda) kõrgeima ehk A-akrediteeringu, mis annab tunnistust asutuse jätkuvast sõltumatusest ning tõhususest inimõiguste edendamisel ja kaitsel. See annab õiguskantslerile võimaluse osaleda ja võtta sõna [[ÜRO Inimõiguste Nõukogu]]s ning muudes rahvusvahelistes inimõiguste foorumites.<ref>[https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/uro-tunnustas-oiguskantslerit-korgeima-taseme-inimoiguste-kaitsjana ÜRO tunnustas õiguskantslerit kõrgeima taseme inimõiguste kaitsjana] Õiguskantsleri koduleht. 29.04.2025.</ref> === Selge Sõnumi auhinnavõistluse patroon === Kui 2016. aastal tunnustati Ülle Madiset [[Selge sõnumi auhind|Selge Sõnumi]] auhinnavõistlusel äramärkimisega selge väljenduse eest avalikus suhtluses<ref>[http://selgesonum.ee/varasemad-uritused/auhind-2016/tulemused-2016/ Tulemused 2016] 2016. aasta Selge Sõnumi auhinna võistluse tulemused veebilehel Selgesonum.ee</ref>, siis alates 2017. aastast on ta olnud Selge Sõnumi auhinna võistluse patroon.<ref>[http://selgesonum.ee/varasemad-uritused/auhind-2017/ Auhind 2017] 2017. aasta Selge sõnumi auhinna võistlus veebilehel Selgesonum.ee</ref> === Keeleameti tunnustus === 2023. aastal pälvis Ülle Madise keeleameti sõbra nimetuse ja keeleameti hõbemärgi. [[Keeleamet]] on seoses sellega märkinud: "Kui lugeda põhiseaduse 12. peatükki, kus on kirjas õiguskantsleri tegevuse alused, ei ole seal sõnagi sellest, et ta peaks muu hulgas hoolitsema eesti keele ja selle hea käekäigu eest. Ometi on Ülle Madise teinud seda oma ametiaja algusest peale ning temast on saanud üks eesti keele eest hoolitsemise ja selle kaitse eestkõnelejaid."<ref name="keeleameti">[https://keeleamet.ee/uudised/keeleameti-sober-2023-oiguskantsler-ulle-madise Keeleameti sõber 2023 on õiguskantsler Ülle Madise] Keeleameti koduleht. 18.12.2023.</ref> == Isiklikku == Tema isa on riigikohtunik ja poliitik [[Tõnu Anton]], ema on Sirje Anton{{Lisa viide}}, ema isapoolne vanaisa oli ettevõtja [[Oskar Luik]]. Tema abikaasa on [[Üldkohus|Üldkohtu]] kohtunik [[Lauri Madise]].<ref>[https://web.archive.org/web/20200805111307/http://www.pealinn.ee/tagid/koik/el-i-suurima-palga-saajate-seas-on-ka-viis-eestlast-n160221 EL-i suurima palga saajate seas on ka viis eestlast]. Pealinn.ee, 5. jaanuar 2016</ref> Ta on [[Tallinna Toompea Kaarli kogudus]]e liige.{{lisa viide}} == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * {{ETIS}} * Mikk Salu. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/70319419/ulle-madise-juristide-katte-ei-saa-poliitika-tegemist-anda Ülle Madise: Juristide kätte ei saa poliitika tegemist anda] Eesti Ekspress, 10. detsember 2014 * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/plekktrumm-ulle-madise ERR-i saade "Plekktrumm. Ülle Madise"] Esmaeeter: 23. november 2015 * [https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/algatused/raadiosaade-oigus-ja-oiglus Kuku raadio saatesari "Õigus ja õiglus"] Saadete kokkuvõtted ja kuulamislingid veebisaidil Õiguskantsler.ee, 4. september 2016 – 28. oktoober 2018 * Otti Eylandt. [https://epl.delfi.ee/artikkel/76498911/ulle-madise-riigimehelikku-julgust-ja-tarkust-voiks-rohkem-olla Ülle Madise: riigimehelikku julgust ja tarkust võiks rohkem olla] Eesti Päevaleht, 8. detsember 2016 * Priit Wend Kuusk. [https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/120140406/koige-armsam-on-roosade-pojengide-lohn-mis-taidab-oiguskantsler-ulle-madise-onnetundega „Kõige armsam on roosade pojengide lõhn.“ Mis täidab õiguskantsler Ülle Madise õnnetundega?] Eesti Naine / Delfi Lood, 9. veebruar 2023 * [https://kultuur.err.ee/1609222563/ulle-madise-rahvuse-identiteeti-hoidvat-keelt-ei-saa-lasta-isevoolu-minna Ülle Madise: rahvuse identiteeti hoidvat keelt ei saa lasta isevoolu minna] ERR Kultuur / "Keelesaade", 15. jaanuar 2024 * [https://kultuur.err.ee/1609303848/ulle-madise-eesti-keel-on-meie-tugevus-mitte-norkus Ülle Madise: eesti keel on meie tugevus, mitte nõrkus] ERR Kultuur, 5. aprill 2024 * Madis Hindre. [https://www.err.ee/1609333671/ulle-madise-inimesel-peab-olema-voimalik-mitte-olla-kogu-aeg-salvestatud Ülle Madise: inimesel peab olema võimalik mitte olla kogu aeg salvestatud] ERR Uudised, 6. mai 2024 * [https://www.youtube.com/watch?v=j955EfN9dAA Ülle Madise. Eesti keel kui Eesti riigi alusväärtus] Ettekanne teaduspoliitika konverentsil 2024. Eesti Teadusagentuur, 18. oktoober 2024 * [https://www.err.ee/1609557427/madise-puuetega-inimestel-peab-olema-voimalus-laulupeole-esinema-paaseda Madise: puuetega inimestel peab olema võimalus laulupeole esinema pääseda] ERR Uudised, 20. detsember 2024 * Rannar Raba. [https://tartu.postimees.ee/8163366/intervjuu-ulle-madise-me-koik-saame-kodanikena-teha-seda-et-ei-lase-end-asjata-ules-assitada Intervjuu ⟩ Ülle Madise: me kõik saame kodanikena teha seda, et ei lase end asjata üles ässitada] Tartu Postimees, 31. detsember 2024 * Eve Heinla. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120345708/oiguskantsler-ulle-madise-kiusamist-on-eestis-liiga-palju-ametnikud-peaksid-olema-inimese-poolel Õiguskantsler Ülle Madise: kiusamist on Eestis liiga palju, ametnikud peaksid olema inimese poolel] Maaleht, 2. jaanuar 2025 ===Artikleid=== * [https://epl.delfi.ee/artikkel/50920148 Elektrooniline hääletus on lisavõimalus] Eesti Päevaleht, 9. aprill 2002 * [http://www.epl.ee/artikkel/354331 Presidendi otsevalimine – hõbekuul?] Eesti Päevaleht, 12. september 2005 * [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=8166:otsedemokraatia-liiga-ilus-idee&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3239 Otsedemokraatia liiga ilus idee] Sirp, 12. veebruar 2009 * [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=10138:poliitika-kultuursusest-teoorias-ja-praktikas&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3285 Poliitika kultuursusest teoorias ja praktikas] Sirp, 4. veebruar 2010 * [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=10821:haridustoeoestuse-buum-ja-krahh&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3302 Haridustööstuse buum ja krahh] Sirp, 4. juuni 2010 * [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=11505:avatus-avalikkus-ja-motlemise-tase&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3320 Avatus, avalikkus ja mõtlemise tase] Sirp, 5. november 2010 * [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=11798:kes-unistab-paeikesekuninga-riigist-&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3327 Kes unistab Päikesekuninga riigist?] Sirp, 6. jaanuar 2011 * [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=12214:muutmine-teenib-muutjat-&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3339 Muutmine teenib muutjat?] Sirp, 1. aprill 2011 * [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=12564:milleks-on-eestis-vaja-uelikoole&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3348 Milleks on Eestis vaja ülikoole?] Sirp, 3. juuni 2011 * [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=12765:eesti-19912011-aastani-laebi-pohiseaduse-prisma-moned-motted-&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3353 Eesti 1991.–2011. aastani läbi põhiseaduse prisma. Mõned mõtted] Sirp, 5. august 2011 * [http://opleht.ee/26525-erakoolid-ja-uldine-haridusstress/ Erakoolid ja üldine haridusstress] Õpetajate Leht, 13. november 2015 * [http://arvamus.postimees.ee/3587393/ulle-madise-pohiharidus-vajab-pohiseaduse-kaitset#comments Põhiharidus vajab põhiseaduse kaitset] Postimees, 20. veebruar 2016 * [http://arvamus.postimees.ee/3715361/ulle-madise-vahem-norme-rohkem-tervet-moistust Vähem norme, rohkem tervet mõistust] Postimees, 31. mai 2016 * [http://arvamus.postimees.ee/3745151/ulle-madise-24-aastat-hiljem-pohiseaduse-sihik-pusib-kindlalt-paigas 24 aastat hiljem - põhiseaduse sihik püsib kindlalt paigas] Postimees, 28. juuni 2016 * [https://arvamus.postimees.ee/4437863/ulle-madise-rahva-raha-eest-udu-ajamine-peab-loppema Ülle Madise: rahva raha eest udu ajamine peab lõppema] Postimees, 13. märts 2018 * [https://arvamus.postimees.ee/4479211/ulle-madise-jurist-ametnik-ja-ilus-eesti-keel Ülle Madise: jurist, ametnik ja ilus eesti keel. Kõne Wiedemanni konverentsil «Emakeelne Eesti, emakeelne Euroopa» 24. aprillil 2018 Rakvere reaalgümnaasiumis] Postimees/Arvamus, 26. aprill 2018 * [https://edasi.org/25834/ulle-madise-kui-raagime-ja-motleme-riigireformist-siis-millest-me-raagime/ Ülle Madise: kui räägime ja mõtleme riigireformist, siis millest me räägime] Edasi.org, 10. juuni 2018 * [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/eesti-keel-pole-pelk-tarbeese/ Eesti keel pole pelk tarbeese] Sirp, 15. veebruar 2019 * [https://www.err.ee/920296/ulle-madise-ilusa-selge-eesti-keele-ulistuseks Ülle Madise: ilusa selge eesti keele ülistuseks] ERR Uudised, 14. märts 2019 * [https://edasi.org/76115/ulle-madise-riik-mis-laseb-elada/ Ülle Madise: riik, mis laseb elada] Edasi.org, 26. veebruar 2021 * [https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/vaikimise-noiaring/ Vaikimise nõiaring] Sirp, 10. juuni 2022 * [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/eesti-keel-on-pohiseaduse-kaitse-all/ Eesti keel on põhiseaduse kaitse all] Sirp, 21. oktoober 2022 * [https://edasi.org/204773/ulle-madise-ka-korraliku-inimese-andmed-on-varandus-ja-relv/ Ülle Madise: ka korraliku inimese andmed on varandus ja relv] Edasi.org, 10. oktoober 2023 * [https://arvamus.postimees.ee/8206095/ulle-madise-on-oht-et-kui-trotsi-saab-liiga-palju-hakataksegi-ootama-valgustatud-tsaari Ülle Madise ⟩ On oht, et kui trotsi saab liiga palju, hakataksegi ootama valgustatud tsaari] Postimees.ee, 7. märts 2025 {{JÄRJESTA:Madise, Ülle}} [[Kategooria:Õiguskantslerid]] [[Kategooria:Eesti õigusteadlased]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Korporatsioon Filiae Patriae liikmed]] [[Kategooria:Riigivapi III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1974]] duddz9eimrqe3xie8akkk61wehlxxy8 7228285 7228242 2026-09-03T19:56:13Z LeeMarx 59920 7228285 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Ülle Madise | omakeelne_nimi = | pilt = Ülle Madise 2015 (cropped).jpg | pildiallkiri = Ülle Madise (2015) | amet = [[Eesti president|7. Eesti president]] | ametiajaalgus = 12. oktoober 2026 | eelmine = [[Alar Karis]] | järgmine = | amet2 = [[Eesti õiguskantsler]] | ametiajaalgus2 = 31. märts 2015 | ametiajalõpp2 = 12. oktoober 2026 | eelmine2 = [[Indrek Teder]] | järgmine2 = | sünninimi = Ülle Anton | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1974|12|11}} | sünnikoht = [[Tartu]], [[Eesti]] | rahvus = | partei = | abikaasa = [[Lauri Madise]] | vanemad = [[Tõnu Anton]]<br>Sirje Anton | haridus = [[Tartu 15. Keskkool]] | alma_mater = [[Tartu Ülikool]]<br>[[Tallinna Tehnikaülikool]] | elukutse = jurist, õigusteadlane | tunnustus = ''[[Ülle Madise#Tunnustus|Loend...]]'' | moodul = {{Infokast teadlane |manusta=jah | tegevusala = e-valitsemine, reformide juhtimine, riigiõigus | töökoht = [[Tartu Ülikool]]<br>[[Tallinna Tehnikaülikool]] | doktoritöö = "Elections, Political Parties, and Legislative Performance in Estonia: Institutional Choices from the Return to Independence to the Rise of E-democracy" (2007) | doktoritöö_juhendaja = [[Wolfgang Johannes Max Drechsler]] | tuntumad_tööd = "Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne" (peatoimetaja; 2012, 2017, 2020) | tuntud_õpilased = [[Heili Sepp]] }} }} [[Fail:Ülle Madise at the Opinion Festival 2022 in Paide, Estonia.jpg|pisi|Ülle Madise 2022. aasta Arvamusfestivalil]] [[Pilt:Norbert Kersting,Magdalena Musiał-Karg, Ülle Madise and Priit Vinkel, Ragnar Nurkse School of Innovation and Governance..jpg|pisi|[[Norbert Kersting]], [[Magdalena Musiał-Karg]], Ülle Madise ja [[Priit Vinkel]] 2015. aastal [[TTÜ]] [[Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut|Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudis]]]] '''Ülle Madise''' (aastani 2000 '''Ülle Anton'''; sündinud [[11. detsember|11. detsembril]] [[1974]] [[Tartu]]s) on eesti [[jurist]], õigusteadlane ja riigiametnik. Alates [[31. märts]]ist [[2015]] on ta [[Eesti õiguskantsler|Eesti õiguskantsler]]. [[2. september|2. septembril]] [[2026]] valis [[Riigikogu]] Madise [[Eesti president|Vabariigi Presidendiks]]; ametisse astub ta 12. oktoobril 2026.<ref name="Presidendivalimised2026">{{netiviide |url=https://www.valimised.ee/et/valimiste-arhiiv/vabariigi-presidendi-valimised/vabariigi-presidendi-valimine-2026-aastal |pealkiri=Vabariigi Presidendi valimine 2026. aastal |väljaanne=Valimised Eestis |aeg=2. september 2026 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Madise on töötanud muu hulgas [[Justiitsministeerium]]is, [[Riigikogu]] põhiseaduskomisjonis, [[Riigikontroll]]is ja Vabariigi Presidendi Kantseleis ning olnud [[Tartu Ülikool]]i ja [[Tallinna Tehnikaülikool]]i professor.<ref name="CV">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/kontakt/ulle-madise |pealkiri=Ülle Madise |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Ta on aastatel 2015–2022 ja 2024 kuulunud [[Eesti mõjukad|saja kõige mõjukama eestlase]] hulka.<ref>{{netiviide |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120339291/kes-on-olnud-eesti-mojukad-aastatel-2015-2024 |pealkiri=Kes on olnud Eesti mõjukad aastatel 2015–2024? |väljaanne=Eesti Päevaleht |aeg=26. november 2024 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ==Haridus== Ülle Madise lõpetas 1993. aastal kuldmedaliga [[Tartu 15. Keskkool]]i. Aastatel 1993–1998 õppis ta [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas]], mille lõpetas ''[[cum laude]]''. 2001. aastal kaitses ta [[Kalle Merusk]]i juhendamisel magistritöö "Kohaliku omavalitsuse garantii Eesti Vabariigi 1992. aasta põhiseaduses", samuti ''cum laude''.<ref name="CV" /><ref name="ETIS">{{ETIS}}</ref> Aastatel 2001–2006 õppis ta Tartu Ülikoolis doktorantuuris. 2007. aastal kaitses ta [[Tallinna Tehnikaülikool]]i avaliku halduse instituudis doktoriväitekirja "Elections, Political Parties, and Legislative Performance in Estonia: Institutional Choices from the Return to Independence to the Rise of E-democracy". Tema doktoritöö juhendaja oli [[Wolfgang Drechsler]]. Madise sai filosoofiadoktori kraadi haldusjuhtimise alal.<ref name="CV" /><ref name="ETIS" /> ==Töökäik== * 1997–1998 [[Justiitsministeerium]]i avaliku õiguse osakonna spetsialist * 1998–2002 Justiitsministeeriumi avaliku õiguse osakonna juhataja * 2001–2005 [[Tartu Ülikool]]i lektor * 2002 justiitsministri parlamendinõunik * 2002–2005 [[Riigikogu]] põhiseaduskomisjoni nõunik ja sekretariaadi juhataja * 2005–2008 [[Riigikontroll]]i II auditiosakonna peakontrolör * 2005–2009 [[Tallinna Tehnikaülikool]]i riigi- ja haldusõiguse õppejõud * 2006–2010 [[Vabariigi Valimiskomisjon]]i liige * 2009–2011 Tallinna Tehnikaülikooli avaliku õiguse professor * 2009–2015 [[Eesti president|Vabariigi Presidendi]] õigusnõunik * 2011–2016 [[Tartu Ülikool]]i riigiõiguse professor * 2016–2021 Tartu Ülikooli riigiõiguse külalisprofessor<ref name="CV" /> Madise on olnud [[Eesti Vabariigi põhiseadus]]e kommenteeritud väljaande 2012., 2017. ja 2020. aasta väljaande peatoimetaja.<ref name="ETIS" /><ref>[https://www.ester.ee/search~S1*est/X?searchtype=t&searcharg=EESTI%20VABARIIGI%20P%C3%95HISEADUS-%20KOMMENTEERITUD%20V%C3%84LJAANNE&searchscope=1&SORT=DZ&extended=0&SUBMIT=OTSI EV põhiseaduse kommenteeritud väljaanded] andmebaasis ESTER. Vaadatud 4. detsembril 2023.</ref> ===E-valimiste väljatöötamine=== Justiitsministeeriumis töötades osales Madise Eesti elektroonilise hääletamise õigusliku raamistiku väljatöötamises. Juba 2002. aastal kaitses ta avalikult elektroonilise hääletamise kasutuselevõttu, rõhutades, et see ei asenda traditsioonilist hääletamist, vaid annab valijale täiendava võimaluse oma hääle andmiseks.<ref name="Ehaaletamine2002">{{netiviide |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/50920148 |pealkiri=Elektrooniline hääletus on lisavõimalus |autor=Ülle Madise |väljaanne=Eesti Päevaleht |aeg=9. aprill 2002 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Tema 2007. aastal kaitstud doktoritöö käsitles muu hulgas Eesti valimissüsteemi, erakondi ja e-demokraatia kujunemist.<ref name="CV" /> ==Ühiskondlik ja ajakirjanduslik tegevus== Madise on aastaid osalenud avalikus arutelus riigiõiguse, demokraatia, hariduse, eesti keele, halduse ja põhiõiguste teemadel. Aastatel 2010–2015 juhtis ta [[Kuku Raadio]] ühiskondlik-poliitilist vestlussaadet "Vanamehed kolmandalt".<ref>[http://podcast.kuku.postimees.ee/saated/vanamehed-kolmandalt/ "Vanamehed kolmandalt"] Kuku Raadio.</ref> 2016. aasta septembrist kuni 2018. aasta oktoobrini oli ta Kuku Raadio saatesarja "Õigus ja õiglus" autor ja saatejuht. Saates käsitleti Eesti ühiskonna ja riigikorralduse küsimusi põhiseaduse vaatenurgast ning külaliste hulgas olid juristid, teadlased, poliitikud, ajakirjanikud ja teiste valdkondade asjatundjad.<ref name="OigusJaOiglus">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/algatused/raadiosaade-oigus-ja-oiglus |pealkiri=Raadiosaade "Õigus ja Õiglus" |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Ta on sageli esinenud [[Eesti Rahvusringhääling]]u tele- ja raadiosaadetes. 2015. aastal rääkis Madise saates "[[Plekktrumm]]" muu hulgas vabaduse ja vastutuse seosest ning ülereguleerimise ohust.<ref name="Plekktrumm2015">{{netiviide |url=https://kultuur.err.ee/309209/ulle-madise-me-oleme-praegu-punktis-kus-vabadus-on-loogi-all |pealkiri=Ülle Madise: me oleme praegu punktis, kus vabadus on löögi all |väljaanne=[[ERR]] |aeg=24. november 2015 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Alates 2004. aastast on ta teinud rohkesti kaastööd kultuurilehele [[Sirp (ajaleht)|Sirp]]. Tema artikleid on avaldanud ka [[Õpetajate Leht]], [[Juridica]], [[Eesti Majanduse Teataja]], [[Eesti Päevaleht]], [[Äripäev]], Maksumaksja, [[Postimees]], [[Maaleht]] ja teised väljaanded.<ref>[https://artiklid.elnet.ee/search~S1*est?/aMadise+{u00DC}lle/amadise+w~dlle/1,7,227,B/exact&FF=amadise+w~dlle+1974&1,164 Ülle Madise artikleid] andmebaasis ISE. Vaadatud 3. detsembril 2023.</ref> Tema 2009.–2011. aasta kirjutised käsitlesid muu hulgas otsedemokraatiat, poliitilist kultuuri, avalikku arutelu, riigi reformimist, kõrgharidust ja põhiseaduslikku riigikorraldust.<ref name="Otsedemokraatia2009">{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/issues/2009-6-3239/ |pealkiri=Otsedemokraatia liiga ilus idee |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=12. veebruar 2009 |vaadatud=3. september 2026}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/issues/2010-5-3285/ |pealkiri=Poliitika kultuursusest teoorias ja praktikas |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=4. veebruar 2010 |vaadatud=3. september 2026}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/issues/2010-22-3302/ |pealkiri=Haridustööstuse buum ja krahh |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=4. juuni 2010 |vaadatud=3. september 2026}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/avatus-avalikkus-ja-motlemise-tase/ |pealkiri=Avatus, avalikkus ja mõtlemise tase |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=5. november 2010 |vaadatud=3. september 2026}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/issues/2011-13-3339/ |pealkiri=Muutmine teenib muutjat? |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=1. aprill 2011 |vaadatud=3. september 2026}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/issues/2011-28-3353/ |pealkiri=Eesti 1991.–2011. aastani läbi põhiseaduse prisma. Mõned mõtted |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=5. august 2011 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ==Õiguskantslerina== Riigikogu nimetas Ülle Madise õiguskantsleriks 20. jaanuaril 2015 [[Toomas Hendrik Ilves]]e ettepanekul. Tema poolt hääletas 72 Riigikogu liiget, vastu oli üheksa ja erapooletuks jäi kaks. Madise astus ametisse 31. märtsil 2015, mil andis Riigikogu ees ametivande.<ref name="Ametisse2015">Riigikogu. „Riigikogu nimetas järgmiseks õiguskantsleriks Ülle Madise“, 21. jaanuar 2015.</ref><ref name="CV" /> 2021. aasta novembris tegi president [[Alar Karis]] Riigikogule ettepaneku nimetada Madise õiguskantsleriks ka teiseks ametiajaks. Riigikogu toetas ettepanekut 15. detsembril 2021. Madise teine ametiaeg algas 4. aprillil 2022.<ref name="TeineAmetiaeg">Riigikogu. „Riigikogu nimetas teiseks ametiajaks õiguskantsleriks Ülle Madise“, 15. detsember 2021.</ref><ref name="CV" /> Õiguskantslerina on Madise ülesannete hulka kuulunud õigusaktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse kontroll, inimeste põhiõiguste kaitse, ametiasutuste tegevuse üle tehtav järelevalve ning [[lasteombudsman]]i ülesannete täitmine. ===Põhiseaduslikkuse järelevalve=== Madise on õiguskantslerina pöördunud nii Riigikogu kui ka [[Riigikohus|Riigikohtu]] poole juhtudel, kui tema hinnangul ei olnud õigusaktid põhiseadusega kooskõlas. Tema ametiajal on õiguskantsleri põhiseaduslikkuse järelevalve puudutanud muu hulgas sotsiaalkaitset, ettevõtlusvabadust, maksupoliitikat, kohalike omavalitsuste kohustusi ja põhiõiguste piiramist. 2016. aastal tegi õiguskantsler Riigikogule ettepaneku muuta põhiseadusega kooskõlas olevaks regulatsioon, mis puudutas looduskaitseliste piirangutega kinnisasjade omandamist riigi poolt. Riigikogu toetas ettepanekut ning seadust muudeti.<ref name="Aasta2017">Õiguskantsleri aastaülevaade 2016/2017.</ref> Samal aastal pöördus Madise Riigikohtusse seoses äriühingu juhatuse liikmete töötuna arvele võtmise ja töötuskindlustushüvitise saamise piirangutega. Riigikohus tunnistas 2017. aastal vaidlustatud sätted põhiseadusvastaseks ja kehtetuks.<ref name="Aasta2017" /> 2017. aastal vaidlustas Madise Riigikohtus lahja alkoholi aktsiisimäärade kavandatust kiirema tõstmise, leides, et küsimus puudutab ettevõtjate õiguspärast ootust ja ettevõtlusvabadust. Riigikohus õiguskantsleri seisukohaga ei nõustunud ja leidis, et sätted ei olnud põhiseadusega vastuolus.<ref name="Aasta2017" /> 2018. aastal pöördus Madise Riigikohtusse seoses [[Narva]] linna sotsiaalhoolekannet reguleerivate määrustega. Õiguskantsleri hinnangul olid mitmed Narva kehtestatud tingimused seadusest rangemad ning võisid jätta abivajaja talle seadusega ette nähtud sotsiaalteenusest ilma.<ref>Õiguskantsler. „Õiguskantsler taotleb riigikohtult Narva 11 määruse kehtetuks tunnistamist“, 19. oktoober 2018.</ref> ===COVID-19 pandeemia ja põhiõigused=== [[COVID-19 pandeemia Eestis|COVID-19 pandeemia]] ajal kujunes üheks Madise tegevuse keskseks küsimuseks eriolukorra ja nakkustõrjemeetmete kooskõla põhiseadusega. 2020. aasta märtsis rõhutas ta, et põhiseadus kehtib ka eriolukorras ning inimeste õigusi ei tohi piirata rohkem, kui kriisi lahendamiseks vajalik.<ref name="COVID2020">Toomas Sildam. „Õiguskantsler Ülle Madise: põhiseadus kehtib ka praegu“. ERR, 16. märts 2020.</ref> Madise leidis, et nakkuse leviku piiramiseks kehtestatud meetmed peavad põhinema seadusel, olema arusaadavad ja proportsionaalsed ning piirangutest tuleb loobuda, kui nende vajalikkust ei ole enam võimalik põhjendada.<ref name="Vabadused2021">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud/oiguskantsleri-intervjuu-ajalehes-postimees |pealkiri=Ülle Madise: vabaduste piiramisse ei saa suhtuda kergekäeliselt |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=31. august 2021 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ===Inimõiguste ja puuetega inimeste õiguste kaitse=== Alates 1. jaanuarist 2019 täidab õiguskantsler [[riiklik inimõiguste asutus|riikliku inimõiguste asutuse]] (NHRI) ülesandeid ning jälgib, edendab ja kaitseb inimõigusi Eestis. Samast ajast täidab õiguskantsler ka [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon|ÜRO]] puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamise sõltumatu järelevalve ülesandeid.<ref name="NHRI">Õiguskantsleri aastaülevaade 2018/2019.</ref> 2019. aastal loodi õiguskantsleri juurde inimõiguste nõukoda. Õiguskantsleri institutsioon sai 2020. aasta detsembris riiklike inimõiguste asutuste rahvusvahelises akrediteerimissüsteemis kõrgeima ehk A-staatuse.<ref name="NHRI2021">Õiguskantsleri aastaülevaade 2020/2021.</ref> 2025. aastal läbis institutsioon uue hindamise ning säilitas kõrgeima akrediteeringu.<ref>{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/uro-tunnustas-oiguskantslerit-korgeima-taseme-inimoiguste-kaitsjana |pealkiri=ÜRO tunnustas õiguskantslerit kõrgeima taseme inimõiguste kaitsjana |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=29. aprill 2025 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2020. aasta detsembris leidis Madise, et puuetega inimestest koosnevatele kollektiividele peab olema teistega võrdsetel alustel tagatud võimalus osaleda laulu- ja tantsupeole pääsemiseks korraldatavatel eelproovidel. Ta tugines muu hulgas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonile ja rõhutas puuetega inimeste võrdset ligipääsu kultuurielule.<ref name="Laulupidu2024">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1609557427/madise-puuetega-inimestel-peab-olema-voimalus-laulupeole-esinema-paaseda |pealkiri=Madise: puuetega inimestel peab olema võimalus laulupeole esinema pääseda |väljaanne=[[ERR]] |aeg=20. detsember 2024 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ===Eraelu, isikuandmed ja digiriik=== Madise ametiajal on õiguskantsleri töös järjest suuremat tähelepanu saanud isikuandmete kaitse, riiklikud andmekogud ja elektrooniline jälgimine. 2023. aastal käsitles Madise artiklis "Ka korraliku inimese andmed on varandus ja relv" isikuandmete kogumise ja kasutamisega kaasnevaid ohte.<ref name="Andmed2023">{{netiviide |url=https://edasi.org/204773/ulle-madise-ka-korraliku-inimese-andmed-on-varandus-ja-relv/ |pealkiri=Ülle Madise: ka korraliku inimese andmed on varandus ja relv |väljaanne=Edasi.org |aeg=10. oktoober 2023 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2024. aastal juhtis ta tähelepanu avalikus ruumis kasutatavate valvekaamerate regulatsioonile. Madise hinnangul peab inimesele jääma võimalus oma elu elada nii, et ta ei ole kõikjal ja pidevalt salvestatud, samal ajal tuleb arvestada ka teiste inimeste õigusega kaitsta oma vara.<ref name="Kaamerad2024">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1609333671/ulle-madise-inimesel-peab-olema-voimalik-mitte-olla-kogu-aeg-salvestatud |pealkiri=Ülle Madise: inimesel peab olema võimalik mitte olla kogu aeg salvestatud |autor=Madis Hindre |väljaanne=[[ERR]] |aeg=6. mai 2024 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Õiguskantsleri 2024/2025. aasta ülevaates tõstatati ka niinimetatud proaktiivsete riigiteenuste piiride küsimus. Madise hinnangul ei ole ühiskonnas kokku lepitud, et riigil peaks olema üldine õigus inimeste elu eri andmekogude põhjal analüüsida selleks, et otsustada, millist abi või teenust inimene võiks vajada.<ref name="Ülevaade2025">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/ylevaade2025/ |pealkiri=Õiguskantsleri aastaülevaade 2024/2025 |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Madise on samuti rõhutanud, et riigi infosüsteemide tehnilised võimalused või piirangud ei saa määrata inimeste õiguste ulatust ning seadusega tagatud õigusi ei tohi jätta teostamata põhjendusega, et infosüsteem seda ei võimalda. ===Sõnastikureform ja ÕS-i vaidlus=== 2020. aastatel tekitas Eesti Keele Instituudis kavandatud sõnastikureform ja uue [[Õigekeelsussõnaraamat|õigekeelsussõnaraamatu]] koostamise põhimõtted avalikku arutelu kirjakeele normi ja ÕS-i rolli üle. Madise oli juba varasemates kirjutistes rõhutanud eesti kirjakeele tähtsust riigikeele, teaduskeele ja kultuurikeelena. 2018. aastal sidus ta selge ametikeele põhiseadusest tuleneva õigusselguse põhimõttega ning leidis, et ametlik tekst peab olema kodanikule arusaadav.<ref name="IlusKeel2018">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/node/5931 |pealkiri=Ülle Madise: jurist, ametnik ja ilus eesti keel |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=27. aprill 2018 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2019. aastal kirjutas Madise, et eesti keele kasutamine kõigil elualadel tuleneb põhiseadusest ning eesti keel peab säilima ka teaduse ja kõrghariduse keelena.<ref name="Keel2019">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/oiguskantsler-ulle-madise-eesti-keel-pole-pelk-tarbeese |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise: Eesti keel pole pelk tarbeese |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=15. veebruar 2019 |vaadatud=3. september 2026}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/920296/ulle-madise-ilusa-selge-eesti-keele-ulistuseks |pealkiri=Ülle Madise: ilusa selge eesti keele ülistuseks |väljaanne=[[ERR]] |aeg=14. märts 2019 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2020. aastal leidis ta, et põhiseaduse ja keeleseaduse järgi peab eesti kirjakeele norm jääma tegelikuks normiks, mida on võimalik nii järgida kui ka rikkuda.<ref name="Keel2022">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1608767536/ulle-madise-eesti-keel-on-pohiseaduse-kaitse-all |pealkiri=Ülle Madise: eesti keel on põhiseaduse kaitse all |väljaanne=[[ERR]] |aeg=27. oktoober 2022 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2021. aasta alguses sekkus Madise õiguskantslerina uue ÕS-i koostamise vaidlusse ja juhtis Eesti Keele Instituudi tähelepanu sellele, et uue õigekeelsussõnaraamatu koostamisel tuleb järgida keeleseadusest tulenevaid nõudeid.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1609274913/oiguskantsler-uus-os-peaks-lahtuma-keeleseaduse-nouetest |pealkiri=Õiguskantsler: uus ÕS peaks lähtuma keeleseaduse nõuetest |väljaanne=[[ERR]] |aeg=7. märts 2024 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2022. aasta jaanuaris ja aprillis rõhutas Madise ERR-ile antud intervjuudes, et rahvuslikku identiteeti kandva eesti keele arengut ei saa jätta üksnes isevoolu hooleks ning eesti keelt tuleks käsitada Eesti tugevuse, mitte nõrkusena.<ref name="Keel2024a">{{netiviide |url=https://kultuur.err.ee/1609222563/ulle-madise-rahvuse-identiteeti-hoidvat-keelt-ei-saa-lasta-isevoolu-minna |pealkiri=Ülle Madise: rahvuse identiteeti hoidvat keelt ei saa lasta isevoolu minna |väljaanne=[[ERR]] |aeg=15. jaanuar 2024 |vaadatud=3. september 2026}}</ref><ref name="Keel2024b">{{netiviide |url=https://kultuur.err.ee/1609303848/ulle-madise-eesti-keel-on-meie-tugevus-mitte-norkus |pealkiri=Ülle Madise: eesti keel on meie tugevus, mitte nõrkus |väljaanne=[[ERR]] |aeg=5. aprill 2024 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2023. aasta märtsi lõpus jõudsid [[Haridus- ja Teadusministeerium]] ning Eesti Keele Instituut kokkuleppele muuta ÕS-i ja EKI teatmiku koostamise tegevuskava. Kokkuleppe järgi pidi uus ÕS säilitama varasematele õigekeelsussõnaraamatutele omase normatiivse osa.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1609296462/ministeerium-ja-eki-votsid-os-i-vaidluses-oiguskantslerit-kuulda |pealkiri=Ministeerium ja EKI võtsid ÕS-i vaidluses õiguskantslerit kuulda |väljaanne=[[ERR]] |aeg=29. märts 2024 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ==Eesti presidendiks valimine== ===2026. aasta presidendivalimised=== {{Vaata|2026. aasta Eesti presidendivalimised}} 2026. aasta alguses käsitleti Madiset ajakirjanduses ühe võimaliku presidendikandidaadina.<ref>{{netiviide |url=https://www.postimees.ee/8391799/postimehe-poliitikatoimetus-pakub-kellest-voiks-saada-jargmine-president |pealkiri=POSTIMEHE POLIITIKATOIMETUS PAKUB {{!}} Kellest võiks saada järgmine president? |autor=Tarvo Madsen, Meinhard Pulk |väljaanne=[[Postimees]] |aeg=6. jaanuar 2026 |vaadatud=26. august 2026}}</ref> Juunis Delfi korraldatud 53 Riigikogu liikme anonüümses küsitluses oli Madise 27 võimaliku kandidaadi seas populaarseim, saades 27 nimetust.<ref>{{netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120588572/kes-sobiks-jargmiseks-eesti-presidendiks-53-riigikogu-liiget-osales-delfi-anonuumses-kusitluses |pealkiri=Kes sobiks järgmiseks Eesti presidendiks? 53 riigikogu liiget osales Delfi anonüümses küsitluses |autor=Herman Kelomees |väljaanne=[[Delfi]] |aeg=6. juuni 2026 |vaadatud=26. august 2026}}</ref> 23. juunil teatas president [[Alar Karis]] võidupüha paraadil, et ei kandideeri teiseks ametiajaks. Madise oli enne seda avalikult öelnud, et oleks soovinud Karise jätkamist presidendina.<ref>{{netiviide |url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120593325/ulle-madise-eestil-on-seni-presidentidega-vedanud-oige-inimene-on-oigel-ajal-olnud-oiges-kohas |pealkiri=Ülle Madise: Eestil on seni presidentidega vedanud, õige inimene on õigel ajal olnud õiges kohas |autor=Eve Heinla |väljaanne=Maaleht |aeg=27. juuni 2026 |vaadatud=26. august 2026}}</ref> 24. juulil teatas [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] aseesimees [[Tanel Kiik]], et erakond näeb Madiset erakondadeülese presidendikandidaadina.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610067439/sotsid-pakuvad-presidendikandidaadina-kaalumiseks-ulle-madiset |pealkiri=Sotsid pakuvad presidendikandidaadina kaalumiseks Ülle Madiset |autor=Urmet Kook |väljaanne=[[ERR]] |aeg=1. juuli 2026 |vaadatud=26. august 2026}}</ref> Samal päeval teatasid ka Reformierakonna fraktsiooni juht [[Õnne Pillak]] ja [[Eesti 200]] esimees [[Kristina Kallas]], et nende erakondades oli Madisele tugev toetus.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610067640/pillak-reformierakonnas-oleks-tugev-toetus-madisele-presidendikandidaadina |pealkiri=Pillak: Reformierakonnas oleks tugev toetus Madisele presidendikandidaadina |väljaanne=[[ERR]] |aeg=1. juuli 2026 |vaadatud=26. august 2026}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610067610/eesti-200-toetab-ulle-madiset-presidendikandidaadina |pealkiri=Eesti 200 toetab Ülle Madiset presidendikandidaadina |väljaanne=[[ERR]] |aeg=1. juuli 2026 |vaadatud=26. august 2026}}</ref> 25. juulil ütles Madise, et ei olnud kandideerimiseks kellelegi nõusolekut andnud.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610068006/ulle-madise-ma-ei-ole-kandideerimiseks-kellelegi-nousolekut-andnud |pealkiri=Ülle Madise: ma ei ole kandideerimiseks kellelegi nõusolekut andnud |väljaanne=[[ERR]] |aeg=2. juuli 2026 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 26. augustil teatas [[Isamaa]] esimees [[Urmas Reinsalu]], et erakond toetab Madise kandidatuuri.<ref>{{netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120604622/isamaa-toetab-presidendivalimistel-ulle-madise-kandidatuuri |pealkiri=Ülle Madisest saab suure tõenäosusega president. Teda toetab ka Isamaa |väljaanne=[[Delfi]] |aeg=18. august 2026 |vaadatud=18. august 2026}}</ref> 27. augustil seadsid 75 Riigikogu liiget Madise ametlikult presidendikandidaadiks.<ref name="Kandidaat2026">{{netiviide |url=https://www.valimised.ee/et/ulle-madise-seati-vabariigi-presidendi-valimise-kandidaadiks |pealkiri=Ülle Madise seati Vabariigi Presidendi valimise kandidaadiks |väljaanne=Valimised Eestis |aeg=24. august 2026 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 12.–19. augustil korraldatud Emori küsitluses toetas Madise presidendiks valimist 35% vastanutest.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610115607/presidendikandidaatidest-eelistab-rahvas-enim-ulle-madiset |pealkiri=Presidendikandidaatidest eelistab rahvas enim Ülle Madiset |autor=Urmet Kook |väljaanne=[[ERR]] |aeg=21. august 2026 |vaadatud=26. august 2026}}</ref> 24. augustil avaldatud [[Ühiskonnauuringute Instituut|Ühiskonnauuringute Instituudi]] ja [[Norstat]]i küsitluses toetas tema kandidatuuri 43% vastanutest ja 36% oli vastu.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610117512/43-protsenti-vastajatest-toetab-ulle-madise-valimist-presidendiks |pealkiri=43 protsenti vastajatest toetab Ülle Madise valimist presidendiks |väljaanne=[[ERR]] |aeg=24. august 2026 |vaadatud=26. august 2026}}</ref> Riigikogu valis Madise Vabariigi Presidendiks 2. septembril 2026 toimunud esimeses hääletusvoorus. Hääletamisest võttis osa 78 Riigikogu liiget. Madise sai 71 häält, seitse sedelit jäeti märgistamata ja kehtetuid sedeleid ei olnud. Valituks osutumiseks oli vaja vähemalt 68 häält.<ref name="Presidendivalimised2026" /><ref name="RiigikoguPresident2026">{{netiviide |url=https://www.riigikogu.ee/istungi-ulevaated/ulle-madise-valiti-vabariigi-presidendiks/ |pealkiri=Ülle Madise valiti Vabariigi Presidendiks |väljaanne=[[Riigikogu]] |aeg=2. september 2026 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Madise astub presidendi ametisse 12. oktoobril 2026, mil annab Riigikogu ees ametivande. Temast saab Eesti seitsmes president ja [[Kersti Kaljulaid]]i järel teine naine selles ametis.<ref>{{netiviide |url=https://news.err.ee/1610126071/estonia-elects-new-president |pealkiri=Estonia elects new president |väljaanne=[[ERR]] |aeg=2. september 2026 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ==Poliitilised ja ühiskondlikud vaated== Madise on enda maailmavaadet kirjeldanud nii, et liberaalide arvates on ta konservatiiv ja konservatiivide arvates liberaal.<ref name="Vaated2">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610113246/madise-eesti-peab-hoidma-kuuned-enda-poole |pealkiri=Madise: Eesti peab hoidma küüned enda poole |autor=[[Arp Müller]] |väljaanne=[[ERR]] |aeg=18. august 2026 |vaadatud=18. august 2026}}</ref> Ajakirjanik [[Mikk Salu]] on Madise poliitilisi vaateid iseloomustanud kui segu [[klassikaline liberalism|klassikalisest liberalismist]] ja konservatiivsest rahvuslusest ning pidanud tema ideoloogilist paiknemist sarnaseks näiteks [[Jüri Adams]]i, [[Vootele Hansen]]i ja [[Edmund Burke]]'i omaga. Salu järgi väljendub Madise liberaalsus eeskätt isikuvabaduste, eraomandi ja ettevõtlusvabaduse kaitsmises ning umbusus riikliku ülereguleerimise ja jälgimisühiskonna suhtes.<ref name="Vaated">{{netiviide |url=https://www.postimees.ee/8529053/analuus-millised-on-ulle-madise-poliitilised-vaated |pealkiri=ANALÜÜS {{!}} Millised on Ülle Madise poliitilised vaated? |autor=[[Mikk Salu]] |väljaanne=[[Postimees]] |aeg=18. august 2026 |vaadatud=18. august 2026}}</ref> ===Vabadus, vastutus ja riigi sekkumine=== Madise on oma avalikes sõnavõttudes järjepidevalt rõhutanud inimese vabaduse ja isikliku vastutuse seost. 2015. aastal saates "Plekktrumm" leidis ta, et suurem otsustamisvabadus toob inimesele kaasa ka suurema vastutuse ning et liiga üksikasjalikult reguleeritud ühiskond võib inimeste iseseisvat vastutust vähendada.<ref name="Plekktrumm2015" /> 2016. aastal leidis ta, et Eestis oli kujunenud suund vabaduste piiramise ja ühiskonna järjest üksikasjalikuma reglementeerimise poole ning täiskasvanud inimest ei peaks riik kohtlema lapsena.<ref name="Vabadused2016">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/oiguskantsler-ulle-madise-eestis-trend-vabaduste-piiramise-suunas |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise: Eestis on trend vabaduste piiramise suunas |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=8. märts 2016 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Samal aastal kirjutas ta, et seadusi tuleks kehtestada eeskätt siis, kui ilma nendeta ei ole võimalik ühiskondlikke suhteid mõistlikult korraldada. Madise kritiseeris nii tarbetut ülereguleerimist kui ka olukorda, kus Riigikogu käsitatakse valitsuse esitatud eelnõude kinnitajana, rõhutades parlamendi iseseisvat põhiseaduslikku rolli.<ref name="VahemNorme2016">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/en/node/822 |pealkiri=Ülle Madise: vähem norme, rohkem tervet mõistust |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=1. juuni 2016 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ===Demokraatia, valimised ja parlamentarism=== Madise on käsitlenud valimissüsteemi ja demokraatia toimimist alates 2000. aastate algusest. Elektroonilise hääletamise puhul on ta rõhutanud valija valikuvabadust ning seda, et elektrooniline hääletamine peab olema tavapäraste hääletamisviiside kõrval lisavõimalus.<ref name="Ehaaletamine2002" /> Madise on olnud skeptiline presidendi otsevalimise ja ulatusliku otsedemokraatia suhtes. 2006. aastal kirjutas ta presidendi otsevalimist käsitledes, et otsevalimine ei lahenda iseenesest poliitilise võõrandumise ega demokraatia toimimise probleeme.<ref name="Otsevalimine2006">{{netiviide |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/51055919/ulle-madise-presidendi-otsevalimine-hobekuul |pealkiri=Presidendi otsevalimine – hõbekuul? |autor=Ülle Madise |väljaanne=Eesti Päevaleht |aeg=12. september 2006 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2009. aastal leidis ta otsedemokraatiat käsitlevas artiklis, et üleriigiliste rahvaalgatuste korraldamiseks on praktikas sageli vaja erakonna, tugeva poliitilise liikumise või suure rahalise ressursiga huvirühma organiseerimisvõimet ning esindusdemokraatia asendamine otsedemokraatiaga ei pruugi anda paremaid otsuseid.<ref name="Otsedemokraatia2009" /> 2010. aastal käsitles Madise poliitilise kultuuri küsimusi, sealhulgas teerullimeetodit, valijate mõjutamist, poliitika rahastamist ja avaliku võimu usaldusväärsust.<ref>{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/issues/2010-5-3285/ |pealkiri=Poliitika kultuursusest teoorias ja praktikas |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=4. veebruar 2010 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2011. aastal kirjutas ta erakondade ja parlamentaarse riigikorralduse teemadel artiklis "Kes unistab Päikesekuninga riigist?".<ref>{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/issues/2011-1-3327/ |pealkiri=Kes unistab Päikesekuninga riigist? |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=7. jaanuar 2011 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Madise toetab Eesti põhiseaduses sätestatud parlamentaarset riigikorraldust, võimude lahusust ja tasakaalustatust ning niinimetatud kokkuleppedemokraatiat. Tema hinnangul ei peaks Eesti poliitiline süsteem toimima põhimõttel „võitja võtab kõik“.<ref name="Kokkuleppedemokraatia2023">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud/oiguskantsler-ulle-madise-ettekanne-eesti |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise ettekanne Eesti Akadeemilise Õigusteaduse Seltsis |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=7. detsember 2023 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ===Riigireform ja avalik haldus=== Madise on kritiseerinud riigireformi taandamist asutuste ümberkorraldamisele ja organisatsiooniskeemide muutmisele. 2018. aastal kirjutas ta, et riigireformi eesmärk peaks olema inimesekeskne, väiksema halduskoormusega ja tõhus riik ning selle saavutamine ei eelda põhiseaduse ulatuslikku muutmist.<ref name="Riigireform2018">{{netiviide |url=https://edasi.org/25834/ulle-madise-kui-raagime-ja-motleme-riigireformist-siis-millest-me-raagime/ |pealkiri=Ülle Madise: kui räägime ja mõtleme riigireformist, siis millest me räägime |väljaanne=Edasi.org |aeg=10. juuni 2018 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Sama aasta märtsis kritiseeris ta olukorda, kus riigireformi nime all kulutatakse ressursse tema hinnangul vähese praktilise väärtusega strateegiate, ümberkorralduste ja dokumentide koostamisele, samal ajal kui inimestele vajalike avalike teenuste jaoks napib tähelepanu.<ref name="Udu2018">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/oiguskantsler-ulle-madise-rahva-raha-eest-udu-ajamine-peab-loppema |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise: rahva raha eest udu ajamine peab lõppema |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=14. märts 2018 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2021. aastal kirjeldas Madise oma nägemust Eestist kui riigist, mis laseb inimestel elada, aitab hädasolijaid ning ei koorma inimesi tarbetu sekkumisega.<ref name="RiikMisLasebElada">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/oiguskantsler-ulle-madise-kone-eesti-vabariigi-103-aastapaeva-puhul |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise kõne Eesti Vabariigi 103. aastapäeva puhul kohtunikele |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=23. veebruar 2021 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2022. aastal ütles ta Maalehele antud intervjuus, et ametnik peaks võimaluse korral tegutsema inimese, mitte bürokraatliku süsteemi huvidest lähtudes, ning kritiseeris põhjendamatut ametkondlikku jäikust.<ref>{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud/oiguskantsler-ulle-madise-intervjuu-maalehes |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise intervjuu Maalehes: kiusamist on Eestis liiga palju, ametnikud peaksid olema inimese poolel |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=2. jaanuar 2025 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ===Haridus=== Madise on pidanud tasuta ja kvaliteetset põhiharidust põhiseaduslikult kaitstud õiguseks ning rõhutanud, et lapse võimalused ei tohiks ülemäära sõltuda tema elukohast, emakeelest ega perekonna sotsiaal-majanduslikust olukorrast.<ref name="Pohiharidus2016">{{netiviide |url=http://arvamus.postimees.ee/3587393/ulle-madise-pohiharidus-vajab-pohiseaduse-kaitset |pealkiri=Põhiharidus vajab põhiseaduse kaitset |autor=Ülle Madise |väljaanne=[[Postimees]] |aeg=20. veebruar 2016 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Ta on käsitlenud ka erakoolide rahastamist, hariduslikku kihistumist ning õpilaste ja õpetajate koormust.<ref>{{netiviide |url=http://opleht.ee/26525-erakoolid-ja-uldine-haridusstress/ |pealkiri=Erakoolid ja üldine haridusstress |autor=Ülle Madise |väljaanne=Õpetajate Leht |aeg=13. november 2015 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Kõrghariduse puhul kritiseeris Madise juba 2010. aastal hariduse käsitlemist pelgalt turuteenuse või majandusharuna ning kirjutas 2011. aastal ülikoolide laiemast ühiskondlikust ülesandest.<ref>{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/issues/2010-22-3302/ |pealkiri=Haridustööstuse buum ja krahh |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=4. juuni 2010 |vaadatud=3. september 2026}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://ws.lib.ttu.ee/publikatsioonid/et/publ/item/1898ac9a-06a2-4ac2-a4b5-eab74f742894 |pealkiri=Milleks on Eestis vaja ülikoole? |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=3. juuni 2011 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ===Eesti keel, rahvus ja kultuur=== Madise on rõhutanud Eesti riigi põhiseaduslikku ülesannet tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine. 2018. aastal kirjutas ta, et Eesti omariikluse eesmärk on võimaldada eesti keelel, kultuuril ja rahval kesta.<ref name="EestiMõte2018">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/ulle-madise-eesti-mote-olla-eesti |pealkiri=Ülle Madise: Eesti mõte on olla Eesti |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=20. veebruar 2018 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Tema käsitluses on keele küsimus seotud ka õigusselgusega: riigi ja inimese suhtluses peab ametlik tekst olema võimalikult täpne ja arusaadav.<ref name="IlusKeel2018" /> ===Avalik arutelu ja polariseerumine=== 2022. aasta artiklis "Vaikimise nõiaring" käsitles Madise olukorda, kus sotsiaalne surve võib tema hinnangul panna teadlasi, ametnikke ja teisi avalikus elus osalejaid ebapopulaarseid fakte või seisukohti maha vaikima. Ta rõhutas sõltumatute institutsioonide, vaba ajakirjanduse, teaduse ja kriitilise arutelu tähtsust.<ref name="VaikimiseNoiaring">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1608626200/ulle-madise-vaikimise-noiaring |pealkiri=Ülle Madise: vaikimise nõiaring |väljaanne=[[ERR]] |aeg=11. juuni 2022 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Madise on kritiseerinud poliitilist polariseerumist ja olukordi, kus eriarvamusele jäämist käsitatakse moraalse puudusena. Tema hinnangul peab demokraatlik õigusriik kaitsma ka ebapopulaarseid seisukohti ja sõltumatute institutsioonide õigust langetada avalikust survest sõltumatuid otsuseid.<ref name="Polariseerumine2026">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud/polariseerumine-voi-tehisintellekt-oiguskantsler |pealkiri=„Polariseerumine või tehisintellekt“. Õiguskantsler Ülle Madise kõne advokatuuri üldkogul |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=31. märts 2026 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2025. aastal hoiatas ta ühiskonnas kuhjuva rahulolematuse eest, mis võib tema hinnangul kasvatada nõudlust autoritaarsema või niinimetatud valgustatud valitseja järele. Samas rõhutas ta, et ka tehisintellekti ja muude automatiseeritud süsteemide kasutamisel peab inimese saatust puudutavate vaidluste lõplik otsustaja olema inimene.<ref name="Tsaar2025">{{netiviide |url=https://arvamus.postimees.ee/8206095/ulle-madise-on-oht-et-kui-trotsi-saab-liiga-palju-hakataksegi-ootama-valgustatud-tsaari |pealkiri=Ülle Madise {{!}} On oht, et kui trotsi saab liiga palju, hakataksegi ootama valgustatud tsaari |väljaanne=[[Postimees]] |aeg=7. märts 2025 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ===Presidendi institutsioon=== Madise on Eesti presidendi rolli kirjeldades öelnud, et president peaks olema ühiskonda ühendav, mitte lahutav institutsioon.<ref name="Vaated2" /> Ta ei pea sobivaks, et president asuks näiteks Riigikogu valimiste eel avalikult propageerima konkreetseid maksu-, majandus- või ettevõtluspoliitilisi valikuid, sest see kahjustaks tema hinnangul presidendi võimalust tegutseda poliitiliste konfliktide korral erapooletu vahemehena.<ref name="Vaated2" /> Madise on varem olnud seisukohal, et Eesti presidendi praeguste volituste juures ei oleks presidendi otsevalimine põhjendatud. Tema hinnangul eeldaks otsevalimine riigipeale märksa suurema poliitilise võimu andmist ja muudaks seega Eesti parlamentaarse riigikorralduse olemust.<ref name="Otsevalimine2006" /><ref name="President2017">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud/ulle-madise-ma-ei-kandideerinud-presidendiks-sest |pealkiri=Ülle Madise: ma ei kandideerinud presidendiks, sest õiguskantsleri töö oli pooleli |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ===Välispoliitika=== Välispoliitikas on Madise rõhutanud Eesti riiklike huvide järgimist koos usaldusväärse liitlassuhte säilitamisega. 2026. aasta augustis ütles ta, et Eesti peab tegema seda, mis on Eestile kasulik, olles samal ajal liitlastele vajalik partner.<ref name="Vaated2" /> Varem on ta rõhutanud [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]], [[NATO]] ja euroala tähtsust Eesti iseseisvust toetava raamistikuna, leides samas, et rahvusvaheline koostöö ei nõua Eestilt oma eripära või rahvusliku identiteedi kaotamist.<ref name="EestiMõte2018" /> ==Liikmesus== * 2010–2015 [[Eesti Kunstiakadeemia kuratoorium]]i liige<ref name="CV" /> * 2010–2015 Euroopa Nõukogu juures asuva riikide korruptsioonivastase ühenduse (GRECO) sõltumatu ekspert<ref name="CV" /> * 2012–2015 Eesti Rahvusringhäälingu ühiskondliku nõukoja liige<ref name="CV" /> * 2012–... [[Enn Soosaare esseistikapreemia|Enn Soosaare eetilise esseistika auhinna]] žürii esimees<ref name="ETIS" /><ref name="CV" /> * 2013–2015 ametnikueetika nõukogu liige<ref name="CV" /> * 2013–2022 [[Rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise Euroopa komisjon]]i (ECRI) liige<ref name="CV" /> * 2015–2024 [[Rahvusvaheline Ombudsmani Institutsioon|Rahvusvahelise Ombudsmani Institutsiooni]] Euroopa regiooni juhatuse liige<ref name="CV" /> * 2017–... Rahvusvahelise Ombudsmani Institutsiooni ülemaailmse juhatuse liige<ref name="ETIS" /><ref name="CV" /> * korporatsiooni [[Filiae Patriae]] liige ==Tunnustus== * 2011 – [[Teenäitaja]]<ref>[http://uudised.err.ee/index.php?06245284 Ülle Madise pälvis aunimetuse "Teenäitaja 2011"] ERR, 6. veebruar 2012.</ref> * 2015 – [[ettevõtluse sõber]]<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/553770/ettevotluse-sobraks-kuulutati-oiguskantsler-ulle-madise |pealkiri=Ettevõtluse sõbraks kuulutati õiguskantsler Ülle Madise |väljaanne=[[ERR]] |aeg=4. veebruar 2016 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> * 2016 – mõjukaim riigiteener edetabelis "Eesti mõjukad 2016"<ref>[https://epl.delfi.ee/artikkel/76498911/ulle-madise-riigimehelikku-julgust-ja-tarkust-voiks-rohkem-olla Ülle Madise: riigimehelikku julgust ja tarkust võiks rohkem olla]. Eesti Päevaleht, 8. detsember 2016.</ref> * 2020 – [[Eesti Õpilasesinduste Liit|Eesti Õpilasesinduste Liidu]] teenetemärk * 2023 – [[Ene Hioni Fond]]i stipendium<ref>[https://www.oiguskantsler.ee/et/%C3%B5iguskantsler-%C3%BClle-madise-p%C3%A4lvis-ene-hioni-fondi-stipendiumi Õiguskantsler Ülle Madise pälvis Ene Hioni Fondi stipendiumi]. Õiguskantsleri Kantselei.</ref> * 2023 – Keeleameti sõber ja Keeleameti hõbemärk<ref name="keeleameti">{{netiviide |url=https://keeleamet.ee/uudised/keeleameti-sober-2023-oiguskantsler-ulle-madise |pealkiri=Keeleameti sõber 2023 on õiguskantsler Ülle Madise |väljaanne=Keeleamet |aeg=18. detsember 2023 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> * 2024 – [[Riigivapi III klassi teenetemärk]] ===Selge Sõnumi auhinnavõistluse patroon=== 2016. aastal tunnustati Madiset [[Selge sõnumi auhind|Selge Sõnumi]] auhinnavõistlusel äramärkimisega selge väljenduse eest avalikus suhtluses.<ref>[http://selgesonum.ee/varasemad-uritused/auhind-2016/tulemused-2016/ Tulemused 2016]. Selgesonum.ee.</ref> Alates 2017. aastast on ta olnud Selge Sõnumi auhinnavõistluse patroon.<ref>[http://selgesonum.ee/varasemad-uritused/auhind-2017/ Auhind 2017]. Selgesonum.ee.</ref> ==Isiklikku== Madise isa on riigikohtunik ja poliitik [[Tõnu Anton]], ema Sirje Anton. Tema ema isapoolne vanaisa oli ettevõtja [[Oskar Luik]]. Madise abikaasa on [[Euroopa Liidu Üldkohus|Euroopa Liidu Üldkohtu]] kohtunik [[Lauri Madise]].<ref>[https://web.archive.org/web/20200805111307/http://www.pealinn.ee/tagid/koik/el-i-suurima-palga-saajate-seas-on-ka-viis-eestlast-n160221 EL-i suurima palga saajate seas on ka viis eestlast]. Pealinn, 5. jaanuar 2016.</ref> Madise on rääkinud, et veetis lapsepõlves palju aega Pärnus vanavanemate juures ning tema pere kodu asub [[Saadjärv]]e ääres.<ref name="EestiNaine2023">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud/koige-armsam-roosade-pojengide-lohn-mis-taidab |pealkiri=„Kõige armsam on roosade pojengide lõhn.“ Mis täidab õiguskantsler Ülle Madise õnnetundega? |autor=Priit Wend Kuusk |väljaanne=Eesti Naine |aeg=9. veebruar 2023 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Ta on [[Tallinna Toompea Kaarli kogudus]]e liige.{{lisa viide}} ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} * {{ETIS}} * [https://www.oiguskantsler.ee/kontakt/ulle-madise Ülle Madise] Õiguskantsleri Kantselei kodulehel * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/plekktrumm-ulle-madise "Plekktrumm. Ülle Madise"] ERR-i arhiivis {{JÄRJESTA:Madise, Ülle}} [[Kategooria:Õiguskantslerid]] [[Kategooria:Eesti õigusteadlased]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Korporatsioon Filiae Patriae liikmed]] [[Kategooria:Riigivapi III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1974]] k9yz62bhsbdb29e1j4m3t6my6y1pvzi 7228293 7228285 2026-09-03T20:10:18Z LeeMarx 59920 /* Isiklikku */ 7228293 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Ülle Madise | omakeelne_nimi = | pilt = Ülle Madise 2015 (cropped).jpg | pildiallkiri = Ülle Madise (2015) | amet = [[Eesti president|7. Eesti president]] | ametiajaalgus = 12. oktoober 2026 | eelmine = [[Alar Karis]] | järgmine = | amet2 = [[Eesti õiguskantsler]] | ametiajaalgus2 = 31. märts 2015 | ametiajalõpp2 = 12. oktoober 2026 | eelmine2 = [[Indrek Teder]] | järgmine2 = | sünninimi = Ülle Anton | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1974|12|11}} | sünnikoht = [[Tartu]], [[Eesti]] | rahvus = | partei = | abikaasa = [[Lauri Madise]] | vanemad = [[Tõnu Anton]]<br>Sirje Anton | haridus = [[Tartu 15. Keskkool]] | alma_mater = [[Tartu Ülikool]]<br>[[Tallinna Tehnikaülikool]] | elukutse = jurist, õigusteadlane | tunnustus = ''[[Ülle Madise#Tunnustus|Loend...]]'' | moodul = {{Infokast teadlane |manusta=jah | tegevusala = e-valitsemine, reformide juhtimine, riigiõigus | töökoht = [[Tartu Ülikool]]<br>[[Tallinna Tehnikaülikool]] | doktoritöö = "Elections, Political Parties, and Legislative Performance in Estonia: Institutional Choices from the Return to Independence to the Rise of E-democracy" (2007) | doktoritöö_juhendaja = [[Wolfgang Johannes Max Drechsler]] | tuntumad_tööd = "Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne" (peatoimetaja; 2012, 2017, 2020) | tuntud_õpilased = [[Heili Sepp]] }} }} [[Fail:Ülle Madise at the Opinion Festival 2022 in Paide, Estonia.jpg|pisi|Ülle Madise 2022. aasta Arvamusfestivalil]] [[Pilt:Norbert Kersting,Magdalena Musiał-Karg, Ülle Madise and Priit Vinkel, Ragnar Nurkse School of Innovation and Governance..jpg|pisi|[[Norbert Kersting]], [[Magdalena Musiał-Karg]], Ülle Madise ja [[Priit Vinkel]] 2015. aastal [[TTÜ]] [[Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut|Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudis]]]] '''Ülle Madise''' (aastani 2000 '''Ülle Anton'''; sündinud [[11. detsember|11. detsembril]] [[1974]] [[Tartu]]s) on eesti [[jurist]], õigusteadlane ja riigiametnik. Alates [[31. märts]]ist [[2015]] on ta [[Eesti õiguskantsler|Eesti õiguskantsler]]. [[2. september|2. septembril]] [[2026]] valis [[Riigikogu]] Madise [[Eesti president|Vabariigi Presidendiks]]; ametisse astub ta 12. oktoobril 2026.<ref name="Presidendivalimised2026">{{netiviide |url=https://www.valimised.ee/et/valimiste-arhiiv/vabariigi-presidendi-valimised/vabariigi-presidendi-valimine-2026-aastal |pealkiri=Vabariigi Presidendi valimine 2026. aastal |väljaanne=Valimised Eestis |aeg=2. september 2026 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Madise on töötanud muu hulgas [[Justiitsministeerium]]is, [[Riigikogu]] põhiseaduskomisjonis, [[Riigikontroll]]is ja Vabariigi Presidendi Kantseleis ning olnud [[Tartu Ülikool]]i ja [[Tallinna Tehnikaülikool]]i professor.<ref name="CV">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/kontakt/ulle-madise |pealkiri=Ülle Madise |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Ta on aastatel 2015–2022 ja 2024 kuulunud [[Eesti mõjukad|saja kõige mõjukama eestlase]] hulka.<ref>{{netiviide |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120339291/kes-on-olnud-eesti-mojukad-aastatel-2015-2024 |pealkiri=Kes on olnud Eesti mõjukad aastatel 2015–2024? |väljaanne=Eesti Päevaleht |aeg=26. november 2024 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ==Haridus== Ülle Madise lõpetas 1993. aastal kuldmedaliga [[Tartu 15. Keskkool]]i. Aastatel 1993–1998 õppis ta [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas]], mille lõpetas ''[[cum laude]]''. 2001. aastal kaitses ta [[Kalle Merusk]]i juhendamisel magistritöö "Kohaliku omavalitsuse garantii Eesti Vabariigi 1992. aasta põhiseaduses", samuti ''cum laude''.<ref name="CV" /><ref name="ETIS">{{ETIS}}</ref> Aastatel 2001–2006 õppis ta Tartu Ülikoolis doktorantuuris. 2007. aastal kaitses ta [[Tallinna Tehnikaülikool]]i avaliku halduse instituudis doktoriväitekirja "Elections, Political Parties, and Legislative Performance in Estonia: Institutional Choices from the Return to Independence to the Rise of E-democracy". Tema doktoritöö juhendaja oli [[Wolfgang Drechsler]]. Madise sai filosoofiadoktori kraadi haldusjuhtimise alal.<ref name="CV" /><ref name="ETIS" /> ==Töökäik== * 1997–1998 [[Justiitsministeerium]]i avaliku õiguse osakonna spetsialist * 1998–2002 Justiitsministeeriumi avaliku õiguse osakonna juhataja * 2001–2005 [[Tartu Ülikool]]i lektor * 2002 justiitsministri parlamendinõunik * 2002–2005 [[Riigikogu]] põhiseaduskomisjoni nõunik ja sekretariaadi juhataja * 2005–2008 [[Riigikontroll]]i II auditiosakonna peakontrolör * 2005–2009 [[Tallinna Tehnikaülikool]]i riigi- ja haldusõiguse õppejõud * 2006–2010 [[Vabariigi Valimiskomisjon]]i liige * 2009–2011 Tallinna Tehnikaülikooli avaliku õiguse professor * 2009–2015 [[Eesti president|Vabariigi Presidendi]] õigusnõunik * 2011–2016 [[Tartu Ülikool]]i riigiõiguse professor * 2016–2021 Tartu Ülikooli riigiõiguse külalisprofessor<ref name="CV" /> Madise on olnud [[Eesti Vabariigi põhiseadus]]e kommenteeritud väljaande 2012., 2017. ja 2020. aasta väljaande peatoimetaja.<ref name="ETIS" /><ref>[https://www.ester.ee/search~S1*est/X?searchtype=t&searcharg=EESTI%20VABARIIGI%20P%C3%95HISEADUS-%20KOMMENTEERITUD%20V%C3%84LJAANNE&searchscope=1&SORT=DZ&extended=0&SUBMIT=OTSI EV põhiseaduse kommenteeritud väljaanded] andmebaasis ESTER. Vaadatud 4. detsembril 2023.</ref> ===E-valimiste väljatöötamine=== Justiitsministeeriumis töötades osales Madise Eesti elektroonilise hääletamise õigusliku raamistiku väljatöötamises. Juba 2002. aastal kaitses ta avalikult elektroonilise hääletamise kasutuselevõttu, rõhutades, et see ei asenda traditsioonilist hääletamist, vaid annab valijale täiendava võimaluse oma hääle andmiseks.<ref name="Ehaaletamine2002">{{netiviide |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/50920148 |pealkiri=Elektrooniline hääletus on lisavõimalus |autor=Ülle Madise |väljaanne=Eesti Päevaleht |aeg=9. aprill 2002 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Tema 2007. aastal kaitstud doktoritöö käsitles muu hulgas Eesti valimissüsteemi, erakondi ja e-demokraatia kujunemist.<ref name="CV" /> ==Ühiskondlik ja ajakirjanduslik tegevus== Madise on aastaid osalenud avalikus arutelus riigiõiguse, demokraatia, hariduse, eesti keele, halduse ja põhiõiguste teemadel. Aastatel 2010–2015 juhtis ta [[Kuku Raadio]] ühiskondlik-poliitilist vestlussaadet "Vanamehed kolmandalt".<ref>[http://podcast.kuku.postimees.ee/saated/vanamehed-kolmandalt/ "Vanamehed kolmandalt"] Kuku Raadio.</ref> 2016. aasta septembrist kuni 2018. aasta oktoobrini oli ta Kuku Raadio saatesarja "Õigus ja õiglus" autor ja saatejuht. Saates käsitleti Eesti ühiskonna ja riigikorralduse küsimusi põhiseaduse vaatenurgast ning külaliste hulgas olid juristid, teadlased, poliitikud, ajakirjanikud ja teiste valdkondade asjatundjad.<ref name="OigusJaOiglus">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/algatused/raadiosaade-oigus-ja-oiglus |pealkiri=Raadiosaade "Õigus ja Õiglus" |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Ta on sageli esinenud [[Eesti Rahvusringhääling]]u tele- ja raadiosaadetes. 2015. aastal rääkis Madise saates "[[Plekktrumm]]" muu hulgas vabaduse ja vastutuse seosest ning ülereguleerimise ohust.<ref name="Plekktrumm2015">{{netiviide |url=https://kultuur.err.ee/309209/ulle-madise-me-oleme-praegu-punktis-kus-vabadus-on-loogi-all |pealkiri=Ülle Madise: me oleme praegu punktis, kus vabadus on löögi all |väljaanne=[[ERR]] |aeg=24. november 2015 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Alates 2004. aastast on ta teinud rohkesti kaastööd kultuurilehele [[Sirp (ajaleht)|Sirp]]. Tema artikleid on avaldanud ka [[Õpetajate Leht]], [[Juridica]], [[Eesti Majanduse Teataja]], [[Eesti Päevaleht]], [[Äripäev]], Maksumaksja, [[Postimees]], [[Maaleht]] ja teised väljaanded.<ref>[https://artiklid.elnet.ee/search~S1*est?/aMadise+{u00DC}lle/amadise+w~dlle/1,7,227,B/exact&FF=amadise+w~dlle+1974&1,164 Ülle Madise artikleid] andmebaasis ISE. Vaadatud 3. detsembril 2023.</ref> Tema 2009.–2011. aasta kirjutised käsitlesid muu hulgas otsedemokraatiat, poliitilist kultuuri, avalikku arutelu, riigi reformimist, kõrgharidust ja põhiseaduslikku riigikorraldust.<ref name="Otsedemokraatia2009">{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/issues/2009-6-3239/ |pealkiri=Otsedemokraatia liiga ilus idee |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=12. veebruar 2009 |vaadatud=3. september 2026}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/issues/2010-5-3285/ |pealkiri=Poliitika kultuursusest teoorias ja praktikas |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=4. veebruar 2010 |vaadatud=3. september 2026}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/issues/2010-22-3302/ |pealkiri=Haridustööstuse buum ja krahh |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=4. juuni 2010 |vaadatud=3. september 2026}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/avatus-avalikkus-ja-motlemise-tase/ |pealkiri=Avatus, avalikkus ja mõtlemise tase |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=5. november 2010 |vaadatud=3. september 2026}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/issues/2011-13-3339/ |pealkiri=Muutmine teenib muutjat? |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=1. aprill 2011 |vaadatud=3. september 2026}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/issues/2011-28-3353/ |pealkiri=Eesti 1991.–2011. aastani läbi põhiseaduse prisma. Mõned mõtted |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=5. august 2011 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ==Õiguskantslerina== Riigikogu nimetas Ülle Madise õiguskantsleriks 20. jaanuaril 2015 [[Toomas Hendrik Ilves]]e ettepanekul. Tema poolt hääletas 72 Riigikogu liiget, vastu oli üheksa ja erapooletuks jäi kaks. Madise astus ametisse 31. märtsil 2015, mil andis Riigikogu ees ametivande.<ref name="Ametisse2015">Riigikogu. „Riigikogu nimetas järgmiseks õiguskantsleriks Ülle Madise“, 21. jaanuar 2015.</ref><ref name="CV" /> 2021. aasta novembris tegi president [[Alar Karis]] Riigikogule ettepaneku nimetada Madise õiguskantsleriks ka teiseks ametiajaks. Riigikogu toetas ettepanekut 15. detsembril 2021. Madise teine ametiaeg algas 4. aprillil 2022.<ref name="TeineAmetiaeg">Riigikogu. „Riigikogu nimetas teiseks ametiajaks õiguskantsleriks Ülle Madise“, 15. detsember 2021.</ref><ref name="CV" /> Õiguskantslerina on Madise ülesannete hulka kuulunud õigusaktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse kontroll, inimeste põhiõiguste kaitse, ametiasutuste tegevuse üle tehtav järelevalve ning [[lasteombudsman]]i ülesannete täitmine. ===Põhiseaduslikkuse järelevalve=== Madise on õiguskantslerina pöördunud nii Riigikogu kui ka [[Riigikohus|Riigikohtu]] poole juhtudel, kui tema hinnangul ei olnud õigusaktid põhiseadusega kooskõlas. Tema ametiajal on õiguskantsleri põhiseaduslikkuse järelevalve puudutanud muu hulgas sotsiaalkaitset, ettevõtlusvabadust, maksupoliitikat, kohalike omavalitsuste kohustusi ja põhiõiguste piiramist. 2016. aastal tegi õiguskantsler Riigikogule ettepaneku muuta põhiseadusega kooskõlas olevaks regulatsioon, mis puudutas looduskaitseliste piirangutega kinnisasjade omandamist riigi poolt. Riigikogu toetas ettepanekut ning seadust muudeti.<ref name="Aasta2017">Õiguskantsleri aastaülevaade 2016/2017.</ref> Samal aastal pöördus Madise Riigikohtusse seoses äriühingu juhatuse liikmete töötuna arvele võtmise ja töötuskindlustushüvitise saamise piirangutega. Riigikohus tunnistas 2017. aastal vaidlustatud sätted põhiseadusvastaseks ja kehtetuks.<ref name="Aasta2017" /> 2017. aastal vaidlustas Madise Riigikohtus lahja alkoholi aktsiisimäärade kavandatust kiirema tõstmise, leides, et küsimus puudutab ettevõtjate õiguspärast ootust ja ettevõtlusvabadust. Riigikohus õiguskantsleri seisukohaga ei nõustunud ja leidis, et sätted ei olnud põhiseadusega vastuolus.<ref name="Aasta2017" /> 2018. aastal pöördus Madise Riigikohtusse seoses [[Narva]] linna sotsiaalhoolekannet reguleerivate määrustega. Õiguskantsleri hinnangul olid mitmed Narva kehtestatud tingimused seadusest rangemad ning võisid jätta abivajaja talle seadusega ette nähtud sotsiaalteenusest ilma.<ref>Õiguskantsler. „Õiguskantsler taotleb riigikohtult Narva 11 määruse kehtetuks tunnistamist“, 19. oktoober 2018.</ref> ===COVID-19 pandeemia ja põhiõigused=== [[COVID-19 pandeemia Eestis|COVID-19 pandeemia]] ajal kujunes üheks Madise tegevuse keskseks küsimuseks eriolukorra ja nakkustõrjemeetmete kooskõla põhiseadusega. 2020. aasta märtsis rõhutas ta, et põhiseadus kehtib ka eriolukorras ning inimeste õigusi ei tohi piirata rohkem, kui kriisi lahendamiseks vajalik.<ref name="COVID2020">Toomas Sildam. „Õiguskantsler Ülle Madise: põhiseadus kehtib ka praegu“. ERR, 16. märts 2020.</ref> Madise leidis, et nakkuse leviku piiramiseks kehtestatud meetmed peavad põhinema seadusel, olema arusaadavad ja proportsionaalsed ning piirangutest tuleb loobuda, kui nende vajalikkust ei ole enam võimalik põhjendada.<ref name="Vabadused2021">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud/oiguskantsleri-intervjuu-ajalehes-postimees |pealkiri=Ülle Madise: vabaduste piiramisse ei saa suhtuda kergekäeliselt |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=31. august 2021 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ===Inimõiguste ja puuetega inimeste õiguste kaitse=== Alates 1. jaanuarist 2019 täidab õiguskantsler [[riiklik inimõiguste asutus|riikliku inimõiguste asutuse]] (NHRI) ülesandeid ning jälgib, edendab ja kaitseb inimõigusi Eestis. Samast ajast täidab õiguskantsler ka [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon|ÜRO]] puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamise sõltumatu järelevalve ülesandeid.<ref name="NHRI">Õiguskantsleri aastaülevaade 2018/2019.</ref> 2019. aastal loodi õiguskantsleri juurde inimõiguste nõukoda. Õiguskantsleri institutsioon sai 2020. aasta detsembris riiklike inimõiguste asutuste rahvusvahelises akrediteerimissüsteemis kõrgeima ehk A-staatuse.<ref name="NHRI2021">Õiguskantsleri aastaülevaade 2020/2021.</ref> 2025. aastal läbis institutsioon uue hindamise ning säilitas kõrgeima akrediteeringu.<ref>{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/uro-tunnustas-oiguskantslerit-korgeima-taseme-inimoiguste-kaitsjana |pealkiri=ÜRO tunnustas õiguskantslerit kõrgeima taseme inimõiguste kaitsjana |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=29. aprill 2025 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2020. aasta detsembris leidis Madise, et puuetega inimestest koosnevatele kollektiividele peab olema teistega võrdsetel alustel tagatud võimalus osaleda laulu- ja tantsupeole pääsemiseks korraldatavatel eelproovidel. Ta tugines muu hulgas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonile ja rõhutas puuetega inimeste võrdset ligipääsu kultuurielule.<ref name="Laulupidu2024">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1609557427/madise-puuetega-inimestel-peab-olema-voimalus-laulupeole-esinema-paaseda |pealkiri=Madise: puuetega inimestel peab olema võimalus laulupeole esinema pääseda |väljaanne=[[ERR]] |aeg=20. detsember 2024 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ===Eraelu, isikuandmed ja digiriik=== Madise ametiajal on õiguskantsleri töös järjest suuremat tähelepanu saanud isikuandmete kaitse, riiklikud andmekogud ja elektrooniline jälgimine. 2023. aastal käsitles Madise artiklis "Ka korraliku inimese andmed on varandus ja relv" isikuandmete kogumise ja kasutamisega kaasnevaid ohte.<ref name="Andmed2023">{{netiviide |url=https://edasi.org/204773/ulle-madise-ka-korraliku-inimese-andmed-on-varandus-ja-relv/ |pealkiri=Ülle Madise: ka korraliku inimese andmed on varandus ja relv |väljaanne=Edasi.org |aeg=10. oktoober 2023 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2024. aastal juhtis ta tähelepanu avalikus ruumis kasutatavate valvekaamerate regulatsioonile. Madise hinnangul peab inimesele jääma võimalus oma elu elada nii, et ta ei ole kõikjal ja pidevalt salvestatud, samal ajal tuleb arvestada ka teiste inimeste õigusega kaitsta oma vara.<ref name="Kaamerad2024">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1609333671/ulle-madise-inimesel-peab-olema-voimalik-mitte-olla-kogu-aeg-salvestatud |pealkiri=Ülle Madise: inimesel peab olema võimalik mitte olla kogu aeg salvestatud |autor=Madis Hindre |väljaanne=[[ERR]] |aeg=6. mai 2024 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Õiguskantsleri 2024/2025. aasta ülevaates tõstatati ka niinimetatud proaktiivsete riigiteenuste piiride küsimus. Madise hinnangul ei ole ühiskonnas kokku lepitud, et riigil peaks olema üldine õigus inimeste elu eri andmekogude põhjal analüüsida selleks, et otsustada, millist abi või teenust inimene võiks vajada.<ref name="Ülevaade2025">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/ylevaade2025/ |pealkiri=Õiguskantsleri aastaülevaade 2024/2025 |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Madise on samuti rõhutanud, et riigi infosüsteemide tehnilised võimalused või piirangud ei saa määrata inimeste õiguste ulatust ning seadusega tagatud õigusi ei tohi jätta teostamata põhjendusega, et infosüsteem seda ei võimalda. ===Sõnastikureform ja ÕS-i vaidlus=== 2020. aastatel tekitas Eesti Keele Instituudis kavandatud sõnastikureform ja uue [[Õigekeelsussõnaraamat|õigekeelsussõnaraamatu]] koostamise põhimõtted avalikku arutelu kirjakeele normi ja ÕS-i rolli üle. Madise oli juba varasemates kirjutistes rõhutanud eesti kirjakeele tähtsust riigikeele, teaduskeele ja kultuurikeelena. 2018. aastal sidus ta selge ametikeele põhiseadusest tuleneva õigusselguse põhimõttega ning leidis, et ametlik tekst peab olema kodanikule arusaadav.<ref name="IlusKeel2018">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/node/5931 |pealkiri=Ülle Madise: jurist, ametnik ja ilus eesti keel |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=27. aprill 2018 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2019. aastal kirjutas Madise, et eesti keele kasutamine kõigil elualadel tuleneb põhiseadusest ning eesti keel peab säilima ka teaduse ja kõrghariduse keelena.<ref name="Keel2019">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/oiguskantsler-ulle-madise-eesti-keel-pole-pelk-tarbeese |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise: Eesti keel pole pelk tarbeese |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=15. veebruar 2019 |vaadatud=3. september 2026}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/920296/ulle-madise-ilusa-selge-eesti-keele-ulistuseks |pealkiri=Ülle Madise: ilusa selge eesti keele ülistuseks |väljaanne=[[ERR]] |aeg=14. märts 2019 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2020. aastal leidis ta, et põhiseaduse ja keeleseaduse järgi peab eesti kirjakeele norm jääma tegelikuks normiks, mida on võimalik nii järgida kui ka rikkuda.<ref name="Keel2022">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1608767536/ulle-madise-eesti-keel-on-pohiseaduse-kaitse-all |pealkiri=Ülle Madise: eesti keel on põhiseaduse kaitse all |väljaanne=[[ERR]] |aeg=27. oktoober 2022 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2021. aasta alguses sekkus Madise õiguskantslerina uue ÕS-i koostamise vaidlusse ja juhtis Eesti Keele Instituudi tähelepanu sellele, et uue õigekeelsussõnaraamatu koostamisel tuleb järgida keeleseadusest tulenevaid nõudeid.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1609274913/oiguskantsler-uus-os-peaks-lahtuma-keeleseaduse-nouetest |pealkiri=Õiguskantsler: uus ÕS peaks lähtuma keeleseaduse nõuetest |väljaanne=[[ERR]] |aeg=7. märts 2024 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2022. aasta jaanuaris ja aprillis rõhutas Madise ERR-ile antud intervjuudes, et rahvuslikku identiteeti kandva eesti keele arengut ei saa jätta üksnes isevoolu hooleks ning eesti keelt tuleks käsitada Eesti tugevuse, mitte nõrkusena.<ref name="Keel2024a">{{netiviide |url=https://kultuur.err.ee/1609222563/ulle-madise-rahvuse-identiteeti-hoidvat-keelt-ei-saa-lasta-isevoolu-minna |pealkiri=Ülle Madise: rahvuse identiteeti hoidvat keelt ei saa lasta isevoolu minna |väljaanne=[[ERR]] |aeg=15. jaanuar 2024 |vaadatud=3. september 2026}}</ref><ref name="Keel2024b">{{netiviide |url=https://kultuur.err.ee/1609303848/ulle-madise-eesti-keel-on-meie-tugevus-mitte-norkus |pealkiri=Ülle Madise: eesti keel on meie tugevus, mitte nõrkus |väljaanne=[[ERR]] |aeg=5. aprill 2024 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2023. aasta märtsi lõpus jõudsid [[Haridus- ja Teadusministeerium]] ning Eesti Keele Instituut kokkuleppele muuta ÕS-i ja EKI teatmiku koostamise tegevuskava. Kokkuleppe järgi pidi uus ÕS säilitama varasematele õigekeelsussõnaraamatutele omase normatiivse osa.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1609296462/ministeerium-ja-eki-votsid-os-i-vaidluses-oiguskantslerit-kuulda |pealkiri=Ministeerium ja EKI võtsid ÕS-i vaidluses õiguskantslerit kuulda |väljaanne=[[ERR]] |aeg=29. märts 2024 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ==Eesti presidendiks valimine== ===2026. aasta presidendivalimised=== {{Vaata|2026. aasta Eesti presidendivalimised}} 2026. aasta alguses käsitleti Madiset ajakirjanduses ühe võimaliku presidendikandidaadina.<ref>{{netiviide |url=https://www.postimees.ee/8391799/postimehe-poliitikatoimetus-pakub-kellest-voiks-saada-jargmine-president |pealkiri=POSTIMEHE POLIITIKATOIMETUS PAKUB {{!}} Kellest võiks saada järgmine president? |autor=Tarvo Madsen, Meinhard Pulk |väljaanne=[[Postimees]] |aeg=6. jaanuar 2026 |vaadatud=26. august 2026}}</ref> Juunis Delfi korraldatud 53 Riigikogu liikme anonüümses küsitluses oli Madise 27 võimaliku kandidaadi seas populaarseim, saades 27 nimetust.<ref>{{netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120588572/kes-sobiks-jargmiseks-eesti-presidendiks-53-riigikogu-liiget-osales-delfi-anonuumses-kusitluses |pealkiri=Kes sobiks järgmiseks Eesti presidendiks? 53 riigikogu liiget osales Delfi anonüümses küsitluses |autor=Herman Kelomees |väljaanne=[[Delfi]] |aeg=6. juuni 2026 |vaadatud=26. august 2026}}</ref> 23. juunil teatas president [[Alar Karis]] võidupüha paraadil, et ei kandideeri teiseks ametiajaks. Madise oli enne seda avalikult öelnud, et oleks soovinud Karise jätkamist presidendina.<ref>{{netiviide |url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120593325/ulle-madise-eestil-on-seni-presidentidega-vedanud-oige-inimene-on-oigel-ajal-olnud-oiges-kohas |pealkiri=Ülle Madise: Eestil on seni presidentidega vedanud, õige inimene on õigel ajal olnud õiges kohas |autor=Eve Heinla |väljaanne=Maaleht |aeg=27. juuni 2026 |vaadatud=26. august 2026}}</ref> 24. juulil teatas [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] aseesimees [[Tanel Kiik]], et erakond näeb Madiset erakondadeülese presidendikandidaadina.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610067439/sotsid-pakuvad-presidendikandidaadina-kaalumiseks-ulle-madiset |pealkiri=Sotsid pakuvad presidendikandidaadina kaalumiseks Ülle Madiset |autor=Urmet Kook |väljaanne=[[ERR]] |aeg=1. juuli 2026 |vaadatud=26. august 2026}}</ref> Samal päeval teatasid ka Reformierakonna fraktsiooni juht [[Õnne Pillak]] ja [[Eesti 200]] esimees [[Kristina Kallas]], et nende erakondades oli Madisele tugev toetus.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610067640/pillak-reformierakonnas-oleks-tugev-toetus-madisele-presidendikandidaadina |pealkiri=Pillak: Reformierakonnas oleks tugev toetus Madisele presidendikandidaadina |väljaanne=[[ERR]] |aeg=1. juuli 2026 |vaadatud=26. august 2026}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610067610/eesti-200-toetab-ulle-madiset-presidendikandidaadina |pealkiri=Eesti 200 toetab Ülle Madiset presidendikandidaadina |väljaanne=[[ERR]] |aeg=1. juuli 2026 |vaadatud=26. august 2026}}</ref> 25. juulil ütles Madise, et ei olnud kandideerimiseks kellelegi nõusolekut andnud.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610068006/ulle-madise-ma-ei-ole-kandideerimiseks-kellelegi-nousolekut-andnud |pealkiri=Ülle Madise: ma ei ole kandideerimiseks kellelegi nõusolekut andnud |väljaanne=[[ERR]] |aeg=2. juuli 2026 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 26. augustil teatas [[Isamaa]] esimees [[Urmas Reinsalu]], et erakond toetab Madise kandidatuuri.<ref>{{netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120604622/isamaa-toetab-presidendivalimistel-ulle-madise-kandidatuuri |pealkiri=Ülle Madisest saab suure tõenäosusega president. Teda toetab ka Isamaa |väljaanne=[[Delfi]] |aeg=18. august 2026 |vaadatud=18. august 2026}}</ref> 27. augustil seadsid 75 Riigikogu liiget Madise ametlikult presidendikandidaadiks.<ref name="Kandidaat2026">{{netiviide |url=https://www.valimised.ee/et/ulle-madise-seati-vabariigi-presidendi-valimise-kandidaadiks |pealkiri=Ülle Madise seati Vabariigi Presidendi valimise kandidaadiks |väljaanne=Valimised Eestis |aeg=24. august 2026 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 12.–19. augustil korraldatud Emori küsitluses toetas Madise presidendiks valimist 35% vastanutest.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610115607/presidendikandidaatidest-eelistab-rahvas-enim-ulle-madiset |pealkiri=Presidendikandidaatidest eelistab rahvas enim Ülle Madiset |autor=Urmet Kook |väljaanne=[[ERR]] |aeg=21. august 2026 |vaadatud=26. august 2026}}</ref> 24. augustil avaldatud [[Ühiskonnauuringute Instituut|Ühiskonnauuringute Instituudi]] ja [[Norstat]]i küsitluses toetas tema kandidatuuri 43% vastanutest ja 36% oli vastu.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610117512/43-protsenti-vastajatest-toetab-ulle-madise-valimist-presidendiks |pealkiri=43 protsenti vastajatest toetab Ülle Madise valimist presidendiks |väljaanne=[[ERR]] |aeg=24. august 2026 |vaadatud=26. august 2026}}</ref> Riigikogu valis Madise Vabariigi Presidendiks 2. septembril 2026 toimunud esimeses hääletusvoorus. Hääletamisest võttis osa 78 Riigikogu liiget. Madise sai 71 häält, seitse sedelit jäeti märgistamata ja kehtetuid sedeleid ei olnud. Valituks osutumiseks oli vaja vähemalt 68 häält.<ref name="Presidendivalimised2026" /><ref name="RiigikoguPresident2026">{{netiviide |url=https://www.riigikogu.ee/istungi-ulevaated/ulle-madise-valiti-vabariigi-presidendiks/ |pealkiri=Ülle Madise valiti Vabariigi Presidendiks |väljaanne=[[Riigikogu]] |aeg=2. september 2026 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Madise astub presidendi ametisse 12. oktoobril 2026, mil annab Riigikogu ees ametivande. Temast saab Eesti seitsmes president ja [[Kersti Kaljulaid]]i järel teine naine selles ametis.<ref>{{netiviide |url=https://news.err.ee/1610126071/estonia-elects-new-president |pealkiri=Estonia elects new president |väljaanne=[[ERR]] |aeg=2. september 2026 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ==Poliitilised ja ühiskondlikud vaated== Madise on enda maailmavaadet kirjeldanud nii, et liberaalide arvates on ta konservatiiv ja konservatiivide arvates liberaal.<ref name="Vaated2">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610113246/madise-eesti-peab-hoidma-kuuned-enda-poole |pealkiri=Madise: Eesti peab hoidma küüned enda poole |autor=[[Arp Müller]] |väljaanne=[[ERR]] |aeg=18. august 2026 |vaadatud=18. august 2026}}</ref> Ajakirjanik [[Mikk Salu]] on Madise poliitilisi vaateid iseloomustanud kui segu [[klassikaline liberalism|klassikalisest liberalismist]] ja konservatiivsest rahvuslusest ning pidanud tema ideoloogilist paiknemist sarnaseks näiteks [[Jüri Adams]]i, [[Vootele Hansen]]i ja [[Edmund Burke]]'i omaga. Salu järgi väljendub Madise liberaalsus eeskätt isikuvabaduste, eraomandi ja ettevõtlusvabaduse kaitsmises ning umbusus riikliku ülereguleerimise ja jälgimisühiskonna suhtes.<ref name="Vaated">{{netiviide |url=https://www.postimees.ee/8529053/analuus-millised-on-ulle-madise-poliitilised-vaated |pealkiri=ANALÜÜS {{!}} Millised on Ülle Madise poliitilised vaated? |autor=[[Mikk Salu]] |väljaanne=[[Postimees]] |aeg=18. august 2026 |vaadatud=18. august 2026}}</ref> ===Vabadus, vastutus ja riigi sekkumine=== Madise on oma avalikes sõnavõttudes järjepidevalt rõhutanud inimese vabaduse ja isikliku vastutuse seost. 2015. aastal saates "Plekktrumm" leidis ta, et suurem otsustamisvabadus toob inimesele kaasa ka suurema vastutuse ning et liiga üksikasjalikult reguleeritud ühiskond võib inimeste iseseisvat vastutust vähendada.<ref name="Plekktrumm2015" /> 2016. aastal leidis ta, et Eestis oli kujunenud suund vabaduste piiramise ja ühiskonna järjest üksikasjalikuma reglementeerimise poole ning täiskasvanud inimest ei peaks riik kohtlema lapsena.<ref name="Vabadused2016">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/oiguskantsler-ulle-madise-eestis-trend-vabaduste-piiramise-suunas |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise: Eestis on trend vabaduste piiramise suunas |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=8. märts 2016 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Samal aastal kirjutas ta, et seadusi tuleks kehtestada eeskätt siis, kui ilma nendeta ei ole võimalik ühiskondlikke suhteid mõistlikult korraldada. Madise kritiseeris nii tarbetut ülereguleerimist kui ka olukorda, kus Riigikogu käsitatakse valitsuse esitatud eelnõude kinnitajana, rõhutades parlamendi iseseisvat põhiseaduslikku rolli.<ref name="VahemNorme2016">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/en/node/822 |pealkiri=Ülle Madise: vähem norme, rohkem tervet mõistust |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=1. juuni 2016 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ===Demokraatia, valimised ja parlamentarism=== Madise on käsitlenud valimissüsteemi ja demokraatia toimimist alates 2000. aastate algusest. Elektroonilise hääletamise puhul on ta rõhutanud valija valikuvabadust ning seda, et elektrooniline hääletamine peab olema tavapäraste hääletamisviiside kõrval lisavõimalus.<ref name="Ehaaletamine2002" /> Madise on olnud skeptiline presidendi otsevalimise ja ulatusliku otsedemokraatia suhtes. 2006. aastal kirjutas ta presidendi otsevalimist käsitledes, et otsevalimine ei lahenda iseenesest poliitilise võõrandumise ega demokraatia toimimise probleeme.<ref name="Otsevalimine2006">{{netiviide |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/51055919/ulle-madise-presidendi-otsevalimine-hobekuul |pealkiri=Presidendi otsevalimine – hõbekuul? |autor=Ülle Madise |väljaanne=Eesti Päevaleht |aeg=12. september 2006 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2009. aastal leidis ta otsedemokraatiat käsitlevas artiklis, et üleriigiliste rahvaalgatuste korraldamiseks on praktikas sageli vaja erakonna, tugeva poliitilise liikumise või suure rahalise ressursiga huvirühma organiseerimisvõimet ning esindusdemokraatia asendamine otsedemokraatiaga ei pruugi anda paremaid otsuseid.<ref name="Otsedemokraatia2009" /> 2010. aastal käsitles Madise poliitilise kultuuri küsimusi, sealhulgas teerullimeetodit, valijate mõjutamist, poliitika rahastamist ja avaliku võimu usaldusväärsust.<ref>{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/issues/2010-5-3285/ |pealkiri=Poliitika kultuursusest teoorias ja praktikas |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=4. veebruar 2010 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2011. aastal kirjutas ta erakondade ja parlamentaarse riigikorralduse teemadel artiklis "Kes unistab Päikesekuninga riigist?".<ref>{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/issues/2011-1-3327/ |pealkiri=Kes unistab Päikesekuninga riigist? |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=7. jaanuar 2011 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Madise toetab Eesti põhiseaduses sätestatud parlamentaarset riigikorraldust, võimude lahusust ja tasakaalustatust ning niinimetatud kokkuleppedemokraatiat. Tema hinnangul ei peaks Eesti poliitiline süsteem toimima põhimõttel „võitja võtab kõik“.<ref name="Kokkuleppedemokraatia2023">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud/oiguskantsler-ulle-madise-ettekanne-eesti |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise ettekanne Eesti Akadeemilise Õigusteaduse Seltsis |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=7. detsember 2023 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ===Riigireform ja avalik haldus=== Madise on kritiseerinud riigireformi taandamist asutuste ümberkorraldamisele ja organisatsiooniskeemide muutmisele. 2018. aastal kirjutas ta, et riigireformi eesmärk peaks olema inimesekeskne, väiksema halduskoormusega ja tõhus riik ning selle saavutamine ei eelda põhiseaduse ulatuslikku muutmist.<ref name="Riigireform2018">{{netiviide |url=https://edasi.org/25834/ulle-madise-kui-raagime-ja-motleme-riigireformist-siis-millest-me-raagime/ |pealkiri=Ülle Madise: kui räägime ja mõtleme riigireformist, siis millest me räägime |väljaanne=Edasi.org |aeg=10. juuni 2018 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Sama aasta märtsis kritiseeris ta olukorda, kus riigireformi nime all kulutatakse ressursse tema hinnangul vähese praktilise väärtusega strateegiate, ümberkorralduste ja dokumentide koostamisele, samal ajal kui inimestele vajalike avalike teenuste jaoks napib tähelepanu.<ref name="Udu2018">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/oiguskantsler-ulle-madise-rahva-raha-eest-udu-ajamine-peab-loppema |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise: rahva raha eest udu ajamine peab lõppema |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=14. märts 2018 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2021. aastal kirjeldas Madise oma nägemust Eestist kui riigist, mis laseb inimestel elada, aitab hädasolijaid ning ei koorma inimesi tarbetu sekkumisega.<ref name="RiikMisLasebElada">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/oiguskantsler-ulle-madise-kone-eesti-vabariigi-103-aastapaeva-puhul |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise kõne Eesti Vabariigi 103. aastapäeva puhul kohtunikele |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=23. veebruar 2021 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2022. aastal ütles ta Maalehele antud intervjuus, et ametnik peaks võimaluse korral tegutsema inimese, mitte bürokraatliku süsteemi huvidest lähtudes, ning kritiseeris põhjendamatut ametkondlikku jäikust.<ref>{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud/oiguskantsler-ulle-madise-intervjuu-maalehes |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise intervjuu Maalehes: kiusamist on Eestis liiga palju, ametnikud peaksid olema inimese poolel |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=2. jaanuar 2025 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ===Haridus=== Madise on pidanud tasuta ja kvaliteetset põhiharidust põhiseaduslikult kaitstud õiguseks ning rõhutanud, et lapse võimalused ei tohiks ülemäära sõltuda tema elukohast, emakeelest ega perekonna sotsiaal-majanduslikust olukorrast.<ref name="Pohiharidus2016">{{netiviide |url=http://arvamus.postimees.ee/3587393/ulle-madise-pohiharidus-vajab-pohiseaduse-kaitset |pealkiri=Põhiharidus vajab põhiseaduse kaitset |autor=Ülle Madise |väljaanne=[[Postimees]] |aeg=20. veebruar 2016 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Ta on käsitlenud ka erakoolide rahastamist, hariduslikku kihistumist ning õpilaste ja õpetajate koormust.<ref>{{netiviide |url=http://opleht.ee/26525-erakoolid-ja-uldine-haridusstress/ |pealkiri=Erakoolid ja üldine haridusstress |autor=Ülle Madise |väljaanne=Õpetajate Leht |aeg=13. november 2015 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Kõrghariduse puhul kritiseeris Madise juba 2010. aastal hariduse käsitlemist pelgalt turuteenuse või majandusharuna ning kirjutas 2011. aastal ülikoolide laiemast ühiskondlikust ülesandest.<ref>{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/issues/2010-22-3302/ |pealkiri=Haridustööstuse buum ja krahh |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=4. juuni 2010 |vaadatud=3. september 2026}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://ws.lib.ttu.ee/publikatsioonid/et/publ/item/1898ac9a-06a2-4ac2-a4b5-eab74f742894 |pealkiri=Milleks on Eestis vaja ülikoole? |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=3. juuni 2011 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ===Eesti keel, rahvus ja kultuur=== Madise on rõhutanud Eesti riigi põhiseaduslikku ülesannet tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine. 2018. aastal kirjutas ta, et Eesti omariikluse eesmärk on võimaldada eesti keelel, kultuuril ja rahval kesta.<ref name="EestiMõte2018">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/ulle-madise-eesti-mote-olla-eesti |pealkiri=Ülle Madise: Eesti mõte on olla Eesti |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=20. veebruar 2018 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Tema käsitluses on keele küsimus seotud ka õigusselgusega: riigi ja inimese suhtluses peab ametlik tekst olema võimalikult täpne ja arusaadav.<ref name="IlusKeel2018" /> ===Avalik arutelu ja polariseerumine=== 2022. aasta artiklis "Vaikimise nõiaring" käsitles Madise olukorda, kus sotsiaalne surve võib tema hinnangul panna teadlasi, ametnikke ja teisi avalikus elus osalejaid ebapopulaarseid fakte või seisukohti maha vaikima. Ta rõhutas sõltumatute institutsioonide, vaba ajakirjanduse, teaduse ja kriitilise arutelu tähtsust.<ref name="VaikimiseNoiaring">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1608626200/ulle-madise-vaikimise-noiaring |pealkiri=Ülle Madise: vaikimise nõiaring |väljaanne=[[ERR]] |aeg=11. juuni 2022 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Madise on kritiseerinud poliitilist polariseerumist ja olukordi, kus eriarvamusele jäämist käsitatakse moraalse puudusena. Tema hinnangul peab demokraatlik õigusriik kaitsma ka ebapopulaarseid seisukohti ja sõltumatute institutsioonide õigust langetada avalikust survest sõltumatuid otsuseid.<ref name="Polariseerumine2026">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud/polariseerumine-voi-tehisintellekt-oiguskantsler |pealkiri=„Polariseerumine või tehisintellekt“. Õiguskantsler Ülle Madise kõne advokatuuri üldkogul |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=31. märts 2026 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2025. aastal hoiatas ta ühiskonnas kuhjuva rahulolematuse eest, mis võib tema hinnangul kasvatada nõudlust autoritaarsema või niinimetatud valgustatud valitseja järele. Samas rõhutas ta, et ka tehisintellekti ja muude automatiseeritud süsteemide kasutamisel peab inimese saatust puudutavate vaidluste lõplik otsustaja olema inimene.<ref name="Tsaar2025">{{netiviide |url=https://arvamus.postimees.ee/8206095/ulle-madise-on-oht-et-kui-trotsi-saab-liiga-palju-hakataksegi-ootama-valgustatud-tsaari |pealkiri=Ülle Madise {{!}} On oht, et kui trotsi saab liiga palju, hakataksegi ootama valgustatud tsaari |väljaanne=[[Postimees]] |aeg=7. märts 2025 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ===Presidendi institutsioon=== Madise on Eesti presidendi rolli kirjeldades öelnud, et president peaks olema ühiskonda ühendav, mitte lahutav institutsioon.<ref name="Vaated2" /> Ta ei pea sobivaks, et president asuks näiteks Riigikogu valimiste eel avalikult propageerima konkreetseid maksu-, majandus- või ettevõtluspoliitilisi valikuid, sest see kahjustaks tema hinnangul presidendi võimalust tegutseda poliitiliste konfliktide korral erapooletu vahemehena.<ref name="Vaated2" /> Madise on varem olnud seisukohal, et Eesti presidendi praeguste volituste juures ei oleks presidendi otsevalimine põhjendatud. Tema hinnangul eeldaks otsevalimine riigipeale märksa suurema poliitilise võimu andmist ja muudaks seega Eesti parlamentaarse riigikorralduse olemust.<ref name="Otsevalimine2006" /><ref name="President2017">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud/ulle-madise-ma-ei-kandideerinud-presidendiks-sest |pealkiri=Ülle Madise: ma ei kandideerinud presidendiks, sest õiguskantsleri töö oli pooleli |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ===Välispoliitika=== Välispoliitikas on Madise rõhutanud Eesti riiklike huvide järgimist koos usaldusväärse liitlassuhte säilitamisega. 2026. aasta augustis ütles ta, et Eesti peab tegema seda, mis on Eestile kasulik, olles samal ajal liitlastele vajalik partner.<ref name="Vaated2" /> Varem on ta rõhutanud [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]], [[NATO]] ja euroala tähtsust Eesti iseseisvust toetava raamistikuna, leides samas, et rahvusvaheline koostöö ei nõua Eestilt oma eripära või rahvusliku identiteedi kaotamist.<ref name="EestiMõte2018" /> ==Liikmesus== * 2010–2015 [[Eesti Kunstiakadeemia kuratoorium]]i liige<ref name="CV" /> * 2010–2015 Euroopa Nõukogu juures asuva riikide korruptsioonivastase ühenduse (GRECO) sõltumatu ekspert<ref name="CV" /> * 2012–2015 Eesti Rahvusringhäälingu ühiskondliku nõukoja liige<ref name="CV" /> * 2012–... [[Enn Soosaare esseistikapreemia|Enn Soosaare eetilise esseistika auhinna]] žürii esimees<ref name="ETIS" /><ref name="CV" /> * 2013–2015 ametnikueetika nõukogu liige<ref name="CV" /> * 2013–2022 [[Rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise Euroopa komisjon]]i (ECRI) liige<ref name="CV" /> * 2015–2024 [[Rahvusvaheline Ombudsmani Institutsioon|Rahvusvahelise Ombudsmani Institutsiooni]] Euroopa regiooni juhatuse liige<ref name="CV" /> * 2017–... Rahvusvahelise Ombudsmani Institutsiooni ülemaailmse juhatuse liige<ref name="ETIS" /><ref name="CV" /> * korporatsiooni [[Filiae Patriae]] liige ==Tunnustus== * 2011 – [[Teenäitaja]]<ref>[http://uudised.err.ee/index.php?06245284 Ülle Madise pälvis aunimetuse "Teenäitaja 2011"] ERR, 6. veebruar 2012.</ref> * 2015 – [[ettevõtluse sõber]]<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/553770/ettevotluse-sobraks-kuulutati-oiguskantsler-ulle-madise |pealkiri=Ettevõtluse sõbraks kuulutati õiguskantsler Ülle Madise |väljaanne=[[ERR]] |aeg=4. veebruar 2016 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> * 2016 – mõjukaim riigiteener edetabelis "Eesti mõjukad 2016"<ref>[https://epl.delfi.ee/artikkel/76498911/ulle-madise-riigimehelikku-julgust-ja-tarkust-voiks-rohkem-olla Ülle Madise: riigimehelikku julgust ja tarkust võiks rohkem olla]. Eesti Päevaleht, 8. detsember 2016.</ref> * 2020 – [[Eesti Õpilasesinduste Liit|Eesti Õpilasesinduste Liidu]] teenetemärk * 2023 – [[Ene Hioni Fond]]i stipendium<ref>[https://www.oiguskantsler.ee/et/%C3%B5iguskantsler-%C3%BClle-madise-p%C3%A4lvis-ene-hioni-fondi-stipendiumi Õiguskantsler Ülle Madise pälvis Ene Hioni Fondi stipendiumi]. Õiguskantsleri Kantselei.</ref> * 2023 – Keeleameti sõber ja Keeleameti hõbemärk<ref name="keeleameti">{{netiviide |url=https://keeleamet.ee/uudised/keeleameti-sober-2023-oiguskantsler-ulle-madise |pealkiri=Keeleameti sõber 2023 on õiguskantsler Ülle Madise |väljaanne=Keeleamet |aeg=18. detsember 2023 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> * 2024 – [[Riigivapi III klassi teenetemärk]] ===Selge Sõnumi auhinnavõistluse patroon=== 2016. aastal tunnustati Madiset [[Selge sõnumi auhind|Selge Sõnumi]] auhinnavõistlusel äramärkimisega selge väljenduse eest avalikus suhtluses.<ref>[http://selgesonum.ee/varasemad-uritused/auhind-2016/tulemused-2016/ Tulemused 2016]. Selgesonum.ee.</ref> Alates 2017. aastast on ta olnud Selge Sõnumi auhinnavõistluse patroon.<ref>[http://selgesonum.ee/varasemad-uritused/auhind-2017/ Auhind 2017]. Selgesonum.ee.</ref> ==Isiklikku== Madise isa on jurist, endine riigikohtunik ja poliitik [[Tõnu Anton]].<ref name="ERRisiklik">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610120065/madise-ma-ei-ole-kunagi-laevalt-pogenenud-kui-mina-olen-kapten |pealkiri=Madise: ma ei ole kunagi laevalt põgenenud, kui mina olen kapten |autor=Andres Kuusk |väljaanne=[[ERR]] |aeg=26. august 2026 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Tema ema on Sirje Anton ning ema isapoolne vanaisa oli ettevõtja [[Oskar Luik]].{{lisa viide}} Madise abikaasa on jurist [[Lauri Madise]], kes on alates 2013. aastast [[Euroopa Liidu Üldkohus|Euroopa Liidu Üldkohtu]] kohtunik.<ref name="LauriMadise">{{netiviide |url=https://curia.europa.eu/site/jcms/d2_5097/et/uldkohus |pealkiri=Lauri Madise |väljaanne=[[Euroopa Liidu Kohus]] |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Ülle Madise on öelnud, et abikaasad toetavad teineteise karjääri ning on töö tõttu teinud pereelus kompromisse.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610126326/pealtnagija-kes-on-presidendiks-valitud-ulle-madise-ja-mida-ta-eesti-elust-motleb |pealkiri="Pealtnägija": kes on presidendiks valitud Ülle Madise ja mida ta Eesti elust mõtleb? |väljaanne=[[ERR]] |aeg=2. september 2026 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Madise lapsepõlvemälestused on tihedalt seotud [[Pärnu]]ga, kus rannarajoonis väikeses majas elasid tema vanavanemad. Ta on meenutanud Pärnu vanavanemate kodu, talviseid tänavaid ning vanaema aias kasvanud roosasid pojenge kui olulisi lapsepõlvemälestusi.<ref name="EestiNaine2023">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud/koige-armsam-roosade-pojengide-lohn-mis-taidab |pealkiri=„Kõige armsam on roosade pojengide lõhn.“ Mis täidab õiguskantsler Ülle Madise õnnetundega? |autor=Priit Wend Kuusk |väljaanne=Eesti Naine |aeg=9. veebruar 2023 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Tema pere kodu asub [[Saadjärv]]e ääres.<ref name="EestiNaine2023" /> Madise on [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] [[Tallinna Toompea Kaarli kogudus]]e liige.<ref name="ERRisiklik" /> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} * {{ETIS}} * [https://www.oiguskantsler.ee/kontakt/ulle-madise Ülle Madise] Õiguskantsleri Kantselei kodulehel * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/plekktrumm-ulle-madise "Plekktrumm. Ülle Madise"] ERR-i arhiivis {{JÄRJESTA:Madise, Ülle}} [[Kategooria:Õiguskantslerid]] [[Kategooria:Eesti õigusteadlased]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Korporatsioon Filiae Patriae liikmed]] [[Kategooria:Riigivapi III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1974]] fytj99q1n0bvijm5lhocptlcttuvjrp 7228302 7228293 2026-09-03T21:01:08Z LeeMarx 59920 /* Tunnustus */ 7228302 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Ülle Madise | omakeelne_nimi = | pilt = Ülle Madise 2015 (cropped).jpg | pildiallkiri = Ülle Madise (2015) | amet = [[Eesti president|7. Eesti president]] | ametiajaalgus = 12. oktoober 2026 | eelmine = [[Alar Karis]] | järgmine = | amet2 = [[Eesti õiguskantsler]] | ametiajaalgus2 = 31. märts 2015 | ametiajalõpp2 = 12. oktoober 2026 | eelmine2 = [[Indrek Teder]] | järgmine2 = | sünninimi = Ülle Anton | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1974|12|11}} | sünnikoht = [[Tartu]], [[Eesti]] | rahvus = | partei = | abikaasa = [[Lauri Madise]] | vanemad = [[Tõnu Anton]]<br>Sirje Anton | haridus = [[Tartu 15. Keskkool]] | alma_mater = [[Tartu Ülikool]]<br>[[Tallinna Tehnikaülikool]] | elukutse = jurist, õigusteadlane | tunnustus = ''[[Ülle Madise#Tunnustus|Loend...]]'' | moodul = {{Infokast teadlane |manusta=jah | tegevusala = e-valitsemine, reformide juhtimine, riigiõigus | töökoht = [[Tartu Ülikool]]<br>[[Tallinna Tehnikaülikool]] | doktoritöö = "Elections, Political Parties, and Legislative Performance in Estonia: Institutional Choices from the Return to Independence to the Rise of E-democracy" (2007) | doktoritöö_juhendaja = [[Wolfgang Johannes Max Drechsler]] | tuntumad_tööd = "Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne" (peatoimetaja; 2012, 2017, 2020) | tuntud_õpilased = [[Heili Sepp]] }} }} [[Fail:Ülle Madise at the Opinion Festival 2022 in Paide, Estonia.jpg|pisi|Ülle Madise 2022. aasta Arvamusfestivalil]] [[Pilt:Norbert Kersting,Magdalena Musiał-Karg, Ülle Madise and Priit Vinkel, Ragnar Nurkse School of Innovation and Governance..jpg|pisi|[[Norbert Kersting]], [[Magdalena Musiał-Karg]], Ülle Madise ja [[Priit Vinkel]] 2015. aastal [[TTÜ]] [[Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut|Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudis]]]] '''Ülle Madise''' (aastani 2000 '''Ülle Anton'''; sündinud [[11. detsember|11. detsembril]] [[1974]] [[Tartu]]s) on eesti [[jurist]], õigusteadlane ja riigiametnik. Alates [[31. märts]]ist [[2015]] on ta [[Eesti õiguskantsler|Eesti õiguskantsler]]. [[2. september|2. septembril]] [[2026]] valis [[Riigikogu]] Madise [[Eesti president|Vabariigi Presidendiks]]; ametisse astub ta 12. oktoobril 2026.<ref name="Presidendivalimised2026">{{netiviide |url=https://www.valimised.ee/et/valimiste-arhiiv/vabariigi-presidendi-valimised/vabariigi-presidendi-valimine-2026-aastal |pealkiri=Vabariigi Presidendi valimine 2026. aastal |väljaanne=Valimised Eestis |aeg=2. september 2026 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Madise on töötanud muu hulgas [[Justiitsministeerium]]is, [[Riigikogu]] põhiseaduskomisjonis, [[Riigikontroll]]is ja Vabariigi Presidendi Kantseleis ning olnud [[Tartu Ülikool]]i ja [[Tallinna Tehnikaülikool]]i professor.<ref name="CV">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/kontakt/ulle-madise |pealkiri=Ülle Madise |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Ta on aastatel 2015–2022 ja 2024 kuulunud [[Eesti mõjukad|saja kõige mõjukama eestlase]] hulka.<ref>{{netiviide |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120339291/kes-on-olnud-eesti-mojukad-aastatel-2015-2024 |pealkiri=Kes on olnud Eesti mõjukad aastatel 2015–2024? |väljaanne=Eesti Päevaleht |aeg=26. november 2024 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ==Haridus== Ülle Madise lõpetas 1993. aastal kuldmedaliga [[Tartu 15. Keskkool]]i. Aastatel 1993–1998 õppis ta [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas]], mille lõpetas ''[[cum laude]]''. 2001. aastal kaitses ta [[Kalle Merusk]]i juhendamisel magistritöö "Kohaliku omavalitsuse garantii Eesti Vabariigi 1992. aasta põhiseaduses", samuti ''cum laude''.<ref name="CV" /><ref name="ETIS">{{ETIS}}</ref> Aastatel 2001–2006 õppis ta Tartu Ülikoolis doktorantuuris. 2007. aastal kaitses ta [[Tallinna Tehnikaülikool]]i avaliku halduse instituudis doktoriväitekirja "Elections, Political Parties, and Legislative Performance in Estonia: Institutional Choices from the Return to Independence to the Rise of E-democracy". Tema doktoritöö juhendaja oli [[Wolfgang Drechsler]]. Madise sai filosoofiadoktori kraadi haldusjuhtimise alal.<ref name="CV" /><ref name="ETIS" /> ==Töökäik== * 1997–1998 [[Justiitsministeerium]]i avaliku õiguse osakonna spetsialist * 1998–2002 Justiitsministeeriumi avaliku õiguse osakonna juhataja * 2001–2005 [[Tartu Ülikool]]i lektor * 2002 justiitsministri parlamendinõunik * 2002–2005 [[Riigikogu]] põhiseaduskomisjoni nõunik ja sekretariaadi juhataja * 2005–2008 [[Riigikontroll]]i II auditiosakonna peakontrolör * 2005–2009 [[Tallinna Tehnikaülikool]]i riigi- ja haldusõiguse õppejõud * 2006–2010 [[Vabariigi Valimiskomisjon]]i liige * 2009–2011 Tallinna Tehnikaülikooli avaliku õiguse professor * 2009–2015 [[Eesti president|Vabariigi Presidendi]] õigusnõunik * 2011–2016 [[Tartu Ülikool]]i riigiõiguse professor * 2016–2021 Tartu Ülikooli riigiõiguse külalisprofessor<ref name="CV" /> Madise on olnud [[Eesti Vabariigi põhiseadus]]e kommenteeritud väljaande 2012., 2017. ja 2020. aasta väljaande peatoimetaja.<ref name="ETIS" /><ref>[https://www.ester.ee/search~S1*est/X?searchtype=t&searcharg=EESTI%20VABARIIGI%20P%C3%95HISEADUS-%20KOMMENTEERITUD%20V%C3%84LJAANNE&searchscope=1&SORT=DZ&extended=0&SUBMIT=OTSI EV põhiseaduse kommenteeritud väljaanded] andmebaasis ESTER. Vaadatud 4. detsembril 2023.</ref> ===E-valimiste väljatöötamine=== Justiitsministeeriumis töötades osales Madise Eesti elektroonilise hääletamise õigusliku raamistiku väljatöötamises. Juba 2002. aastal kaitses ta avalikult elektroonilise hääletamise kasutuselevõttu, rõhutades, et see ei asenda traditsioonilist hääletamist, vaid annab valijale täiendava võimaluse oma hääle andmiseks.<ref name="Ehaaletamine2002">{{netiviide |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/50920148 |pealkiri=Elektrooniline hääletus on lisavõimalus |autor=Ülle Madise |väljaanne=Eesti Päevaleht |aeg=9. aprill 2002 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Tema 2007. aastal kaitstud doktoritöö käsitles muu hulgas Eesti valimissüsteemi, erakondi ja e-demokraatia kujunemist.<ref name="CV" /> ==Ühiskondlik ja ajakirjanduslik tegevus== Madise on aastaid osalenud avalikus arutelus riigiõiguse, demokraatia, hariduse, eesti keele, halduse ja põhiõiguste teemadel. Aastatel 2010–2015 juhtis ta [[Kuku Raadio]] ühiskondlik-poliitilist vestlussaadet "Vanamehed kolmandalt".<ref>[http://podcast.kuku.postimees.ee/saated/vanamehed-kolmandalt/ "Vanamehed kolmandalt"] Kuku Raadio.</ref> 2016. aasta septembrist kuni 2018. aasta oktoobrini oli ta Kuku Raadio saatesarja "Õigus ja õiglus" autor ja saatejuht. Saates käsitleti Eesti ühiskonna ja riigikorralduse küsimusi põhiseaduse vaatenurgast ning külaliste hulgas olid juristid, teadlased, poliitikud, ajakirjanikud ja teiste valdkondade asjatundjad.<ref name="OigusJaOiglus">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/algatused/raadiosaade-oigus-ja-oiglus |pealkiri=Raadiosaade "Õigus ja Õiglus" |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Ta on sageli esinenud [[Eesti Rahvusringhääling]]u tele- ja raadiosaadetes. 2015. aastal rääkis Madise saates "[[Plekktrumm]]" muu hulgas vabaduse ja vastutuse seosest ning ülereguleerimise ohust.<ref name="Plekktrumm2015">{{netiviide |url=https://kultuur.err.ee/309209/ulle-madise-me-oleme-praegu-punktis-kus-vabadus-on-loogi-all |pealkiri=Ülle Madise: me oleme praegu punktis, kus vabadus on löögi all |väljaanne=[[ERR]] |aeg=24. november 2015 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Alates 2004. aastast on ta teinud rohkesti kaastööd kultuurilehele [[Sirp (ajaleht)|Sirp]]. Tema artikleid on avaldanud ka [[Õpetajate Leht]], [[Juridica]], [[Eesti Majanduse Teataja]], [[Eesti Päevaleht]], [[Äripäev]], Maksumaksja, [[Postimees]], [[Maaleht]] ja teised väljaanded.<ref>[https://artiklid.elnet.ee/search~S1*est?/aMadise+{u00DC}lle/amadise+w~dlle/1,7,227,B/exact&FF=amadise+w~dlle+1974&1,164 Ülle Madise artikleid] andmebaasis ISE. Vaadatud 3. detsembril 2023.</ref> Tema 2009.–2011. aasta kirjutised käsitlesid muu hulgas otsedemokraatiat, poliitilist kultuuri, avalikku arutelu, riigi reformimist, kõrgharidust ja põhiseaduslikku riigikorraldust.<ref name="Otsedemokraatia2009">{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/issues/2009-6-3239/ |pealkiri=Otsedemokraatia liiga ilus idee |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=12. veebruar 2009 |vaadatud=3. september 2026}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/issues/2010-5-3285/ |pealkiri=Poliitika kultuursusest teoorias ja praktikas |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=4. veebruar 2010 |vaadatud=3. september 2026}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/issues/2010-22-3302/ |pealkiri=Haridustööstuse buum ja krahh |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=4. juuni 2010 |vaadatud=3. september 2026}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/avatus-avalikkus-ja-motlemise-tase/ |pealkiri=Avatus, avalikkus ja mõtlemise tase |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=5. november 2010 |vaadatud=3. september 2026}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/issues/2011-13-3339/ |pealkiri=Muutmine teenib muutjat? |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=1. aprill 2011 |vaadatud=3. september 2026}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/issues/2011-28-3353/ |pealkiri=Eesti 1991.–2011. aastani läbi põhiseaduse prisma. Mõned mõtted |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=5. august 2011 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ==Õiguskantslerina== Riigikogu nimetas Ülle Madise õiguskantsleriks 20. jaanuaril 2015 [[Toomas Hendrik Ilves]]e ettepanekul. Tema poolt hääletas 72 Riigikogu liiget, vastu oli üheksa ja erapooletuks jäi kaks. Madise astus ametisse 31. märtsil 2015, mil andis Riigikogu ees ametivande.<ref name="Ametisse2015">Riigikogu. „Riigikogu nimetas järgmiseks õiguskantsleriks Ülle Madise“, 21. jaanuar 2015.</ref><ref name="CV" /> 2021. aasta novembris tegi president [[Alar Karis]] Riigikogule ettepaneku nimetada Madise õiguskantsleriks ka teiseks ametiajaks. Riigikogu toetas ettepanekut 15. detsembril 2021. Madise teine ametiaeg algas 4. aprillil 2022.<ref name="TeineAmetiaeg">Riigikogu. „Riigikogu nimetas teiseks ametiajaks õiguskantsleriks Ülle Madise“, 15. detsember 2021.</ref><ref name="CV" /> Õiguskantslerina on Madise ülesannete hulka kuulunud õigusaktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse kontroll, inimeste põhiõiguste kaitse, ametiasutuste tegevuse üle tehtav järelevalve ning [[lasteombudsman]]i ülesannete täitmine. ===Põhiseaduslikkuse järelevalve=== Madise on õiguskantslerina pöördunud nii Riigikogu kui ka [[Riigikohus|Riigikohtu]] poole juhtudel, kui tema hinnangul ei olnud õigusaktid põhiseadusega kooskõlas. Tema ametiajal on õiguskantsleri põhiseaduslikkuse järelevalve puudutanud muu hulgas sotsiaalkaitset, ettevõtlusvabadust, maksupoliitikat, kohalike omavalitsuste kohustusi ja põhiõiguste piiramist. 2016. aastal tegi õiguskantsler Riigikogule ettepaneku muuta põhiseadusega kooskõlas olevaks regulatsioon, mis puudutas looduskaitseliste piirangutega kinnisasjade omandamist riigi poolt. Riigikogu toetas ettepanekut ning seadust muudeti.<ref name="Aasta2017">Õiguskantsleri aastaülevaade 2016/2017.</ref> Samal aastal pöördus Madise Riigikohtusse seoses äriühingu juhatuse liikmete töötuna arvele võtmise ja töötuskindlustushüvitise saamise piirangutega. Riigikohus tunnistas 2017. aastal vaidlustatud sätted põhiseadusvastaseks ja kehtetuks.<ref name="Aasta2017" /> 2017. aastal vaidlustas Madise Riigikohtus lahja alkoholi aktsiisimäärade kavandatust kiirema tõstmise, leides, et küsimus puudutab ettevõtjate õiguspärast ootust ja ettevõtlusvabadust. Riigikohus õiguskantsleri seisukohaga ei nõustunud ja leidis, et sätted ei olnud põhiseadusega vastuolus.<ref name="Aasta2017" /> 2018. aastal pöördus Madise Riigikohtusse seoses [[Narva]] linna sotsiaalhoolekannet reguleerivate määrustega. Õiguskantsleri hinnangul olid mitmed Narva kehtestatud tingimused seadusest rangemad ning võisid jätta abivajaja talle seadusega ette nähtud sotsiaalteenusest ilma.<ref>Õiguskantsler. „Õiguskantsler taotleb riigikohtult Narva 11 määruse kehtetuks tunnistamist“, 19. oktoober 2018.</ref> ===COVID-19 pandeemia ja põhiõigused=== [[COVID-19 pandeemia Eestis|COVID-19 pandeemia]] ajal kujunes üheks Madise tegevuse keskseks küsimuseks eriolukorra ja nakkustõrjemeetmete kooskõla põhiseadusega. 2020. aasta märtsis rõhutas ta, et põhiseadus kehtib ka eriolukorras ning inimeste õigusi ei tohi piirata rohkem, kui kriisi lahendamiseks vajalik.<ref name="COVID2020">Toomas Sildam. „Õiguskantsler Ülle Madise: põhiseadus kehtib ka praegu“. ERR, 16. märts 2020.</ref> Madise leidis, et nakkuse leviku piiramiseks kehtestatud meetmed peavad põhinema seadusel, olema arusaadavad ja proportsionaalsed ning piirangutest tuleb loobuda, kui nende vajalikkust ei ole enam võimalik põhjendada.<ref name="Vabadused2021">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud/oiguskantsleri-intervjuu-ajalehes-postimees |pealkiri=Ülle Madise: vabaduste piiramisse ei saa suhtuda kergekäeliselt |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=31. august 2021 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ===Inimõiguste ja puuetega inimeste õiguste kaitse=== Alates 1. jaanuarist 2019 täidab õiguskantsler [[riiklik inimõiguste asutus|riikliku inimõiguste asutuse]] (NHRI) ülesandeid ning jälgib, edendab ja kaitseb inimõigusi Eestis. Samast ajast täidab õiguskantsler ka [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon|ÜRO]] puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamise sõltumatu järelevalve ülesandeid.<ref name="NHRI">Õiguskantsleri aastaülevaade 2018/2019.</ref> 2019. aastal loodi õiguskantsleri juurde inimõiguste nõukoda. Õiguskantsleri institutsioon sai 2020. aasta detsembris riiklike inimõiguste asutuste rahvusvahelises akrediteerimissüsteemis kõrgeima ehk A-staatuse.<ref name="NHRI2021">Õiguskantsleri aastaülevaade 2020/2021.</ref> 2025. aastal läbis institutsioon uue hindamise ning säilitas kõrgeima akrediteeringu.<ref>{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/uro-tunnustas-oiguskantslerit-korgeima-taseme-inimoiguste-kaitsjana |pealkiri=ÜRO tunnustas õiguskantslerit kõrgeima taseme inimõiguste kaitsjana |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=29. aprill 2025 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2020. aasta detsembris leidis Madise, et puuetega inimestest koosnevatele kollektiividele peab olema teistega võrdsetel alustel tagatud võimalus osaleda laulu- ja tantsupeole pääsemiseks korraldatavatel eelproovidel. Ta tugines muu hulgas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonile ja rõhutas puuetega inimeste võrdset ligipääsu kultuurielule.<ref name="Laulupidu2024">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1609557427/madise-puuetega-inimestel-peab-olema-voimalus-laulupeole-esinema-paaseda |pealkiri=Madise: puuetega inimestel peab olema võimalus laulupeole esinema pääseda |väljaanne=[[ERR]] |aeg=20. detsember 2024 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ===Eraelu, isikuandmed ja digiriik=== Madise ametiajal on õiguskantsleri töös järjest suuremat tähelepanu saanud isikuandmete kaitse, riiklikud andmekogud ja elektrooniline jälgimine. 2023. aastal käsitles Madise artiklis "Ka korraliku inimese andmed on varandus ja relv" isikuandmete kogumise ja kasutamisega kaasnevaid ohte.<ref name="Andmed2023">{{netiviide |url=https://edasi.org/204773/ulle-madise-ka-korraliku-inimese-andmed-on-varandus-ja-relv/ |pealkiri=Ülle Madise: ka korraliku inimese andmed on varandus ja relv |väljaanne=Edasi.org |aeg=10. oktoober 2023 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2024. aastal juhtis ta tähelepanu avalikus ruumis kasutatavate valvekaamerate regulatsioonile. Madise hinnangul peab inimesele jääma võimalus oma elu elada nii, et ta ei ole kõikjal ja pidevalt salvestatud, samal ajal tuleb arvestada ka teiste inimeste õigusega kaitsta oma vara.<ref name="Kaamerad2024">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1609333671/ulle-madise-inimesel-peab-olema-voimalik-mitte-olla-kogu-aeg-salvestatud |pealkiri=Ülle Madise: inimesel peab olema võimalik mitte olla kogu aeg salvestatud |autor=Madis Hindre |väljaanne=[[ERR]] |aeg=6. mai 2024 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Õiguskantsleri 2024/2025. aasta ülevaates tõstatati ka niinimetatud proaktiivsete riigiteenuste piiride küsimus. Madise hinnangul ei ole ühiskonnas kokku lepitud, et riigil peaks olema üldine õigus inimeste elu eri andmekogude põhjal analüüsida selleks, et otsustada, millist abi või teenust inimene võiks vajada.<ref name="Ülevaade2025">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/ylevaade2025/ |pealkiri=Õiguskantsleri aastaülevaade 2024/2025 |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Madise on samuti rõhutanud, et riigi infosüsteemide tehnilised võimalused või piirangud ei saa määrata inimeste õiguste ulatust ning seadusega tagatud õigusi ei tohi jätta teostamata põhjendusega, et infosüsteem seda ei võimalda. ===Sõnastikureform ja ÕS-i vaidlus=== 2020. aastatel tekitas Eesti Keele Instituudis kavandatud sõnastikureform ja uue [[Õigekeelsussõnaraamat|õigekeelsussõnaraamatu]] koostamise põhimõtted avalikku arutelu kirjakeele normi ja ÕS-i rolli üle. Madise oli juba varasemates kirjutistes rõhutanud eesti kirjakeele tähtsust riigikeele, teaduskeele ja kultuurikeelena. 2018. aastal sidus ta selge ametikeele põhiseadusest tuleneva õigusselguse põhimõttega ning leidis, et ametlik tekst peab olema kodanikule arusaadav.<ref name="IlusKeel2018">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/node/5931 |pealkiri=Ülle Madise: jurist, ametnik ja ilus eesti keel |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=27. aprill 2018 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2019. aastal kirjutas Madise, et eesti keele kasutamine kõigil elualadel tuleneb põhiseadusest ning eesti keel peab säilima ka teaduse ja kõrghariduse keelena.<ref name="Keel2019">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/oiguskantsler-ulle-madise-eesti-keel-pole-pelk-tarbeese |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise: Eesti keel pole pelk tarbeese |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=15. veebruar 2019 |vaadatud=3. september 2026}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/920296/ulle-madise-ilusa-selge-eesti-keele-ulistuseks |pealkiri=Ülle Madise: ilusa selge eesti keele ülistuseks |väljaanne=[[ERR]] |aeg=14. märts 2019 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2020. aastal leidis ta, et põhiseaduse ja keeleseaduse järgi peab eesti kirjakeele norm jääma tegelikuks normiks, mida on võimalik nii järgida kui ka rikkuda.<ref name="Keel2022">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1608767536/ulle-madise-eesti-keel-on-pohiseaduse-kaitse-all |pealkiri=Ülle Madise: eesti keel on põhiseaduse kaitse all |väljaanne=[[ERR]] |aeg=27. oktoober 2022 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2021. aasta alguses sekkus Madise õiguskantslerina uue ÕS-i koostamise vaidlusse ja juhtis Eesti Keele Instituudi tähelepanu sellele, et uue õigekeelsussõnaraamatu koostamisel tuleb järgida keeleseadusest tulenevaid nõudeid.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1609274913/oiguskantsler-uus-os-peaks-lahtuma-keeleseaduse-nouetest |pealkiri=Õiguskantsler: uus ÕS peaks lähtuma keeleseaduse nõuetest |väljaanne=[[ERR]] |aeg=7. märts 2024 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2022. aasta jaanuaris ja aprillis rõhutas Madise ERR-ile antud intervjuudes, et rahvuslikku identiteeti kandva eesti keele arengut ei saa jätta üksnes isevoolu hooleks ning eesti keelt tuleks käsitada Eesti tugevuse, mitte nõrkusena.<ref name="Keel2024a">{{netiviide |url=https://kultuur.err.ee/1609222563/ulle-madise-rahvuse-identiteeti-hoidvat-keelt-ei-saa-lasta-isevoolu-minna |pealkiri=Ülle Madise: rahvuse identiteeti hoidvat keelt ei saa lasta isevoolu minna |väljaanne=[[ERR]] |aeg=15. jaanuar 2024 |vaadatud=3. september 2026}}</ref><ref name="Keel2024b">{{netiviide |url=https://kultuur.err.ee/1609303848/ulle-madise-eesti-keel-on-meie-tugevus-mitte-norkus |pealkiri=Ülle Madise: eesti keel on meie tugevus, mitte nõrkus |väljaanne=[[ERR]] |aeg=5. aprill 2024 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2023. aasta märtsi lõpus jõudsid [[Haridus- ja Teadusministeerium]] ning Eesti Keele Instituut kokkuleppele muuta ÕS-i ja EKI teatmiku koostamise tegevuskava. Kokkuleppe järgi pidi uus ÕS säilitama varasematele õigekeelsussõnaraamatutele omase normatiivse osa.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1609296462/ministeerium-ja-eki-votsid-os-i-vaidluses-oiguskantslerit-kuulda |pealkiri=Ministeerium ja EKI võtsid ÕS-i vaidluses õiguskantslerit kuulda |väljaanne=[[ERR]] |aeg=29. märts 2024 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ==Eesti presidendiks valimine== ===2026. aasta presidendivalimised=== {{Vaata|2026. aasta Eesti presidendivalimised}} 2026. aasta alguses käsitleti Madiset ajakirjanduses ühe võimaliku presidendikandidaadina.<ref>{{netiviide |url=https://www.postimees.ee/8391799/postimehe-poliitikatoimetus-pakub-kellest-voiks-saada-jargmine-president |pealkiri=POSTIMEHE POLIITIKATOIMETUS PAKUB {{!}} Kellest võiks saada järgmine president? |autor=Tarvo Madsen, Meinhard Pulk |väljaanne=[[Postimees]] |aeg=6. jaanuar 2026 |vaadatud=26. august 2026}}</ref> Juunis Delfi korraldatud 53 Riigikogu liikme anonüümses küsitluses oli Madise 27 võimaliku kandidaadi seas populaarseim, saades 27 nimetust.<ref>{{netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120588572/kes-sobiks-jargmiseks-eesti-presidendiks-53-riigikogu-liiget-osales-delfi-anonuumses-kusitluses |pealkiri=Kes sobiks järgmiseks Eesti presidendiks? 53 riigikogu liiget osales Delfi anonüümses küsitluses |autor=Herman Kelomees |väljaanne=[[Delfi]] |aeg=6. juuni 2026 |vaadatud=26. august 2026}}</ref> 23. juunil teatas president [[Alar Karis]] võidupüha paraadil, et ei kandideeri teiseks ametiajaks. Madise oli enne seda avalikult öelnud, et oleks soovinud Karise jätkamist presidendina.<ref>{{netiviide |url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120593325/ulle-madise-eestil-on-seni-presidentidega-vedanud-oige-inimene-on-oigel-ajal-olnud-oiges-kohas |pealkiri=Ülle Madise: Eestil on seni presidentidega vedanud, õige inimene on õigel ajal olnud õiges kohas |autor=Eve Heinla |väljaanne=Maaleht |aeg=27. juuni 2026 |vaadatud=26. august 2026}}</ref> 24. juulil teatas [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] aseesimees [[Tanel Kiik]], et erakond näeb Madiset erakondadeülese presidendikandidaadina.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610067439/sotsid-pakuvad-presidendikandidaadina-kaalumiseks-ulle-madiset |pealkiri=Sotsid pakuvad presidendikandidaadina kaalumiseks Ülle Madiset |autor=Urmet Kook |väljaanne=[[ERR]] |aeg=1. juuli 2026 |vaadatud=26. august 2026}}</ref> Samal päeval teatasid ka Reformierakonna fraktsiooni juht [[Õnne Pillak]] ja [[Eesti 200]] esimees [[Kristina Kallas]], et nende erakondades oli Madisele tugev toetus.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610067640/pillak-reformierakonnas-oleks-tugev-toetus-madisele-presidendikandidaadina |pealkiri=Pillak: Reformierakonnas oleks tugev toetus Madisele presidendikandidaadina |väljaanne=[[ERR]] |aeg=1. juuli 2026 |vaadatud=26. august 2026}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610067610/eesti-200-toetab-ulle-madiset-presidendikandidaadina |pealkiri=Eesti 200 toetab Ülle Madiset presidendikandidaadina |väljaanne=[[ERR]] |aeg=1. juuli 2026 |vaadatud=26. august 2026}}</ref> 25. juulil ütles Madise, et ei olnud kandideerimiseks kellelegi nõusolekut andnud.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610068006/ulle-madise-ma-ei-ole-kandideerimiseks-kellelegi-nousolekut-andnud |pealkiri=Ülle Madise: ma ei ole kandideerimiseks kellelegi nõusolekut andnud |väljaanne=[[ERR]] |aeg=2. juuli 2026 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 26. augustil teatas [[Isamaa]] esimees [[Urmas Reinsalu]], et erakond toetab Madise kandidatuuri.<ref>{{netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120604622/isamaa-toetab-presidendivalimistel-ulle-madise-kandidatuuri |pealkiri=Ülle Madisest saab suure tõenäosusega president. Teda toetab ka Isamaa |väljaanne=[[Delfi]] |aeg=18. august 2026 |vaadatud=18. august 2026}}</ref> 27. augustil seadsid 75 Riigikogu liiget Madise ametlikult presidendikandidaadiks.<ref name="Kandidaat2026">{{netiviide |url=https://www.valimised.ee/et/ulle-madise-seati-vabariigi-presidendi-valimise-kandidaadiks |pealkiri=Ülle Madise seati Vabariigi Presidendi valimise kandidaadiks |väljaanne=Valimised Eestis |aeg=24. august 2026 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 12.–19. augustil korraldatud Emori küsitluses toetas Madise presidendiks valimist 35% vastanutest.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610115607/presidendikandidaatidest-eelistab-rahvas-enim-ulle-madiset |pealkiri=Presidendikandidaatidest eelistab rahvas enim Ülle Madiset |autor=Urmet Kook |väljaanne=[[ERR]] |aeg=21. august 2026 |vaadatud=26. august 2026}}</ref> 24. augustil avaldatud [[Ühiskonnauuringute Instituut|Ühiskonnauuringute Instituudi]] ja [[Norstat]]i küsitluses toetas tema kandidatuuri 43% vastanutest ja 36% oli vastu.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610117512/43-protsenti-vastajatest-toetab-ulle-madise-valimist-presidendiks |pealkiri=43 protsenti vastajatest toetab Ülle Madise valimist presidendiks |väljaanne=[[ERR]] |aeg=24. august 2026 |vaadatud=26. august 2026}}</ref> Riigikogu valis Madise Vabariigi Presidendiks 2. septembril 2026 toimunud esimeses hääletusvoorus. Hääletamisest võttis osa 78 Riigikogu liiget. Madise sai 71 häält, seitse sedelit jäeti märgistamata ja kehtetuid sedeleid ei olnud. Valituks osutumiseks oli vaja vähemalt 68 häält.<ref name="Presidendivalimised2026" /><ref name="RiigikoguPresident2026">{{netiviide |url=https://www.riigikogu.ee/istungi-ulevaated/ulle-madise-valiti-vabariigi-presidendiks/ |pealkiri=Ülle Madise valiti Vabariigi Presidendiks |väljaanne=[[Riigikogu]] |aeg=2. september 2026 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Madise astub presidendi ametisse 12. oktoobril 2026, mil annab Riigikogu ees ametivande. Temast saab Eesti seitsmes president ja [[Kersti Kaljulaid]]i järel teine naine selles ametis.<ref>{{netiviide |url=https://news.err.ee/1610126071/estonia-elects-new-president |pealkiri=Estonia elects new president |väljaanne=[[ERR]] |aeg=2. september 2026 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ==Poliitilised ja ühiskondlikud vaated== Madise on enda maailmavaadet kirjeldanud nii, et liberaalide arvates on ta konservatiiv ja konservatiivide arvates liberaal.<ref name="Vaated2">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610113246/madise-eesti-peab-hoidma-kuuned-enda-poole |pealkiri=Madise: Eesti peab hoidma küüned enda poole |autor=[[Arp Müller]] |väljaanne=[[ERR]] |aeg=18. august 2026 |vaadatud=18. august 2026}}</ref> Ajakirjanik [[Mikk Salu]] on Madise poliitilisi vaateid iseloomustanud kui segu [[klassikaline liberalism|klassikalisest liberalismist]] ja konservatiivsest rahvuslusest ning pidanud tema ideoloogilist paiknemist sarnaseks näiteks [[Jüri Adams]]i, [[Vootele Hansen]]i ja [[Edmund Burke]]'i omaga. Salu järgi väljendub Madise liberaalsus eeskätt isikuvabaduste, eraomandi ja ettevõtlusvabaduse kaitsmises ning umbusus riikliku ülereguleerimise ja jälgimisühiskonna suhtes.<ref name="Vaated">{{netiviide |url=https://www.postimees.ee/8529053/analuus-millised-on-ulle-madise-poliitilised-vaated |pealkiri=ANALÜÜS {{!}} Millised on Ülle Madise poliitilised vaated? |autor=[[Mikk Salu]] |väljaanne=[[Postimees]] |aeg=18. august 2026 |vaadatud=18. august 2026}}</ref> ===Vabadus, vastutus ja riigi sekkumine=== Madise on oma avalikes sõnavõttudes järjepidevalt rõhutanud inimese vabaduse ja isikliku vastutuse seost. 2015. aastal saates "Plekktrumm" leidis ta, et suurem otsustamisvabadus toob inimesele kaasa ka suurema vastutuse ning et liiga üksikasjalikult reguleeritud ühiskond võib inimeste iseseisvat vastutust vähendada.<ref name="Plekktrumm2015" /> 2016. aastal leidis ta, et Eestis oli kujunenud suund vabaduste piiramise ja ühiskonna järjest üksikasjalikuma reglementeerimise poole ning täiskasvanud inimest ei peaks riik kohtlema lapsena.<ref name="Vabadused2016">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/oiguskantsler-ulle-madise-eestis-trend-vabaduste-piiramise-suunas |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise: Eestis on trend vabaduste piiramise suunas |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=8. märts 2016 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Samal aastal kirjutas ta, et seadusi tuleks kehtestada eeskätt siis, kui ilma nendeta ei ole võimalik ühiskondlikke suhteid mõistlikult korraldada. Madise kritiseeris nii tarbetut ülereguleerimist kui ka olukorda, kus Riigikogu käsitatakse valitsuse esitatud eelnõude kinnitajana, rõhutades parlamendi iseseisvat põhiseaduslikku rolli.<ref name="VahemNorme2016">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/en/node/822 |pealkiri=Ülle Madise: vähem norme, rohkem tervet mõistust |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=1. juuni 2016 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ===Demokraatia, valimised ja parlamentarism=== Madise on käsitlenud valimissüsteemi ja demokraatia toimimist alates 2000. aastate algusest. Elektroonilise hääletamise puhul on ta rõhutanud valija valikuvabadust ning seda, et elektrooniline hääletamine peab olema tavapäraste hääletamisviiside kõrval lisavõimalus.<ref name="Ehaaletamine2002" /> Madise on olnud skeptiline presidendi otsevalimise ja ulatusliku otsedemokraatia suhtes. 2006. aastal kirjutas ta presidendi otsevalimist käsitledes, et otsevalimine ei lahenda iseenesest poliitilise võõrandumise ega demokraatia toimimise probleeme.<ref name="Otsevalimine2006">{{netiviide |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/51055919/ulle-madise-presidendi-otsevalimine-hobekuul |pealkiri=Presidendi otsevalimine – hõbekuul? |autor=Ülle Madise |väljaanne=Eesti Päevaleht |aeg=12. september 2006 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2009. aastal leidis ta otsedemokraatiat käsitlevas artiklis, et üleriigiliste rahvaalgatuste korraldamiseks on praktikas sageli vaja erakonna, tugeva poliitilise liikumise või suure rahalise ressursiga huvirühma organiseerimisvõimet ning esindusdemokraatia asendamine otsedemokraatiaga ei pruugi anda paremaid otsuseid.<ref name="Otsedemokraatia2009" /> 2010. aastal käsitles Madise poliitilise kultuuri küsimusi, sealhulgas teerullimeetodit, valijate mõjutamist, poliitika rahastamist ja avaliku võimu usaldusväärsust.<ref>{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/issues/2010-5-3285/ |pealkiri=Poliitika kultuursusest teoorias ja praktikas |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=4. veebruar 2010 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2011. aastal kirjutas ta erakondade ja parlamentaarse riigikorralduse teemadel artiklis "Kes unistab Päikesekuninga riigist?".<ref>{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/issues/2011-1-3327/ |pealkiri=Kes unistab Päikesekuninga riigist? |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=7. jaanuar 2011 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Madise toetab Eesti põhiseaduses sätestatud parlamentaarset riigikorraldust, võimude lahusust ja tasakaalustatust ning niinimetatud kokkuleppedemokraatiat. Tema hinnangul ei peaks Eesti poliitiline süsteem toimima põhimõttel „võitja võtab kõik“.<ref name="Kokkuleppedemokraatia2023">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud/oiguskantsler-ulle-madise-ettekanne-eesti |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise ettekanne Eesti Akadeemilise Õigusteaduse Seltsis |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=7. detsember 2023 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ===Riigireform ja avalik haldus=== Madise on kritiseerinud riigireformi taandamist asutuste ümberkorraldamisele ja organisatsiooniskeemide muutmisele. 2018. aastal kirjutas ta, et riigireformi eesmärk peaks olema inimesekeskne, väiksema halduskoormusega ja tõhus riik ning selle saavutamine ei eelda põhiseaduse ulatuslikku muutmist.<ref name="Riigireform2018">{{netiviide |url=https://edasi.org/25834/ulle-madise-kui-raagime-ja-motleme-riigireformist-siis-millest-me-raagime/ |pealkiri=Ülle Madise: kui räägime ja mõtleme riigireformist, siis millest me räägime |väljaanne=Edasi.org |aeg=10. juuni 2018 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Sama aasta märtsis kritiseeris ta olukorda, kus riigireformi nime all kulutatakse ressursse tema hinnangul vähese praktilise väärtusega strateegiate, ümberkorralduste ja dokumentide koostamisele, samal ajal kui inimestele vajalike avalike teenuste jaoks napib tähelepanu.<ref name="Udu2018">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/oiguskantsler-ulle-madise-rahva-raha-eest-udu-ajamine-peab-loppema |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise: rahva raha eest udu ajamine peab lõppema |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=14. märts 2018 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2021. aastal kirjeldas Madise oma nägemust Eestist kui riigist, mis laseb inimestel elada, aitab hädasolijaid ning ei koorma inimesi tarbetu sekkumisega.<ref name="RiikMisLasebElada">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/oiguskantsler-ulle-madise-kone-eesti-vabariigi-103-aastapaeva-puhul |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise kõne Eesti Vabariigi 103. aastapäeva puhul kohtunikele |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=23. veebruar 2021 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2022. aastal ütles ta Maalehele antud intervjuus, et ametnik peaks võimaluse korral tegutsema inimese, mitte bürokraatliku süsteemi huvidest lähtudes, ning kritiseeris põhjendamatut ametkondlikku jäikust.<ref>{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud/oiguskantsler-ulle-madise-intervjuu-maalehes |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise intervjuu Maalehes: kiusamist on Eestis liiga palju, ametnikud peaksid olema inimese poolel |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=2. jaanuar 2025 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ===Haridus=== Madise on pidanud tasuta ja kvaliteetset põhiharidust põhiseaduslikult kaitstud õiguseks ning rõhutanud, et lapse võimalused ei tohiks ülemäära sõltuda tema elukohast, emakeelest ega perekonna sotsiaal-majanduslikust olukorrast.<ref name="Pohiharidus2016">{{netiviide |url=http://arvamus.postimees.ee/3587393/ulle-madise-pohiharidus-vajab-pohiseaduse-kaitset |pealkiri=Põhiharidus vajab põhiseaduse kaitset |autor=Ülle Madise |väljaanne=[[Postimees]] |aeg=20. veebruar 2016 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Ta on käsitlenud ka erakoolide rahastamist, hariduslikku kihistumist ning õpilaste ja õpetajate koormust.<ref>{{netiviide |url=http://opleht.ee/26525-erakoolid-ja-uldine-haridusstress/ |pealkiri=Erakoolid ja üldine haridusstress |autor=Ülle Madise |väljaanne=Õpetajate Leht |aeg=13. november 2015 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Kõrghariduse puhul kritiseeris Madise juba 2010. aastal hariduse käsitlemist pelgalt turuteenuse või majandusharuna ning kirjutas 2011. aastal ülikoolide laiemast ühiskondlikust ülesandest.<ref>{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/issues/2010-22-3302/ |pealkiri=Haridustööstuse buum ja krahh |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=4. juuni 2010 |vaadatud=3. september 2026}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://ws.lib.ttu.ee/publikatsioonid/et/publ/item/1898ac9a-06a2-4ac2-a4b5-eab74f742894 |pealkiri=Milleks on Eestis vaja ülikoole? |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=3. juuni 2011 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ===Eesti keel, rahvus ja kultuur=== Madise on rõhutanud Eesti riigi põhiseaduslikku ülesannet tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine. 2018. aastal kirjutas ta, et Eesti omariikluse eesmärk on võimaldada eesti keelel, kultuuril ja rahval kesta.<ref name="EestiMõte2018">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/ulle-madise-eesti-mote-olla-eesti |pealkiri=Ülle Madise: Eesti mõte on olla Eesti |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=20. veebruar 2018 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Tema käsitluses on keele küsimus seotud ka õigusselgusega: riigi ja inimese suhtluses peab ametlik tekst olema võimalikult täpne ja arusaadav.<ref name="IlusKeel2018" /> ===Avalik arutelu ja polariseerumine=== 2022. aasta artiklis "Vaikimise nõiaring" käsitles Madise olukorda, kus sotsiaalne surve võib tema hinnangul panna teadlasi, ametnikke ja teisi avalikus elus osalejaid ebapopulaarseid fakte või seisukohti maha vaikima. Ta rõhutas sõltumatute institutsioonide, vaba ajakirjanduse, teaduse ja kriitilise arutelu tähtsust.<ref name="VaikimiseNoiaring">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1608626200/ulle-madise-vaikimise-noiaring |pealkiri=Ülle Madise: vaikimise nõiaring |väljaanne=[[ERR]] |aeg=11. juuni 2022 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Madise on kritiseerinud poliitilist polariseerumist ja olukordi, kus eriarvamusele jäämist käsitatakse moraalse puudusena. Tema hinnangul peab demokraatlik õigusriik kaitsma ka ebapopulaarseid seisukohti ja sõltumatute institutsioonide õigust langetada avalikust survest sõltumatuid otsuseid.<ref name="Polariseerumine2026">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud/polariseerumine-voi-tehisintellekt-oiguskantsler |pealkiri=„Polariseerumine või tehisintellekt“. Õiguskantsler Ülle Madise kõne advokatuuri üldkogul |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=31. märts 2026 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2025. aastal hoiatas ta ühiskonnas kuhjuva rahulolematuse eest, mis võib tema hinnangul kasvatada nõudlust autoritaarsema või niinimetatud valgustatud valitseja järele. Samas rõhutas ta, et ka tehisintellekti ja muude automatiseeritud süsteemide kasutamisel peab inimese saatust puudutavate vaidluste lõplik otsustaja olema inimene.<ref name="Tsaar2025">{{netiviide |url=https://arvamus.postimees.ee/8206095/ulle-madise-on-oht-et-kui-trotsi-saab-liiga-palju-hakataksegi-ootama-valgustatud-tsaari |pealkiri=Ülle Madise {{!}} On oht, et kui trotsi saab liiga palju, hakataksegi ootama valgustatud tsaari |väljaanne=[[Postimees]] |aeg=7. märts 2025 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ===Presidendi institutsioon=== Madise on Eesti presidendi rolli kirjeldades öelnud, et president peaks olema ühiskonda ühendav, mitte lahutav institutsioon.<ref name="Vaated2" /> Ta ei pea sobivaks, et president asuks näiteks Riigikogu valimiste eel avalikult propageerima konkreetseid maksu-, majandus- või ettevõtluspoliitilisi valikuid, sest see kahjustaks tema hinnangul presidendi võimalust tegutseda poliitiliste konfliktide korral erapooletu vahemehena.<ref name="Vaated2" /> Madise on varem olnud seisukohal, et Eesti presidendi praeguste volituste juures ei oleks presidendi otsevalimine põhjendatud. Tema hinnangul eeldaks otsevalimine riigipeale märksa suurema poliitilise võimu andmist ja muudaks seega Eesti parlamentaarse riigikorralduse olemust.<ref name="Otsevalimine2006" /><ref name="President2017">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud/ulle-madise-ma-ei-kandideerinud-presidendiks-sest |pealkiri=Ülle Madise: ma ei kandideerinud presidendiks, sest õiguskantsleri töö oli pooleli |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ===Välispoliitika=== Välispoliitikas on Madise rõhutanud Eesti riiklike huvide järgimist koos usaldusväärse liitlassuhte säilitamisega. 2026. aasta augustis ütles ta, et Eesti peab tegema seda, mis on Eestile kasulik, olles samal ajal liitlastele vajalik partner.<ref name="Vaated2" /> Varem on ta rõhutanud [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]], [[NATO]] ja euroala tähtsust Eesti iseseisvust toetava raamistikuna, leides samas, et rahvusvaheline koostöö ei nõua Eestilt oma eripära või rahvusliku identiteedi kaotamist.<ref name="EestiMõte2018" /> ==Liikmesus== * 2010–2015 [[Eesti Kunstiakadeemia kuratoorium]]i liige<ref name="CV" /> * 2010–2015 Euroopa Nõukogu juures asuva riikide korruptsioonivastase ühenduse (GRECO) sõltumatu ekspert<ref name="CV" /> * 2012–2015 Eesti Rahvusringhäälingu ühiskondliku nõukoja liige<ref name="CV" /> * 2012–... [[Enn Soosaare esseistikapreemia|Enn Soosaare eetilise esseistika auhinna]] žürii esimees<ref name="ETIS" /><ref name="CV" /> * 2013–2015 ametnikueetika nõukogu liige<ref name="CV" /> * 2013–2022 [[Rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise Euroopa komisjon]]i (ECRI) liige<ref name="CV" /> * 2015–2024 [[Rahvusvaheline Ombudsmani Institutsioon|Rahvusvahelise Ombudsmani Institutsiooni]] Euroopa regiooni juhatuse liige<ref name="CV" /> * 2017–... Rahvusvahelise Ombudsmani Institutsiooni ülemaailmse juhatuse liige<ref name="ETIS" /><ref name="CV" /> * korporatsiooni [[Filiae Patriae]] liige ==Tunnustus== * 2011 – aunimetus „[[Teenäitaja]] 2011“<ref>[http://uudised.err.ee/index.php?06245284 Ülle Madise pälvis aunimetuse "Teenäitaja 2011"]. [[ERR]], 6. veebruar 2012.</ref> * 2016 – [[Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon]]i tunnustus „Ettevõtluse sõber“. Tunnustuse aluseks oli muu hulgas Madise 2015. aasta ettepanek taastada äriühingute juhatuse liikmete sotsiaalsed garantiid.<ref name="EttevotluseSober">{{netiviide |url=https://www.err.ee/553770/ettevotluse-sobraks-kuulutati-oiguskantsler-ulle-madise |pealkiri=Ettevõtluse sõbraks kuulutati õiguskantsler Ülle Madise |väljaanne=[[ERR]] |aeg=4. veebruar 2016 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> * 2016 – mõjukaim riigiteener edetabelis „Eesti mõjukad 2016“.<ref>{{netiviide |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/76498911/ulle-madise-riigimehelikku-julgust-ja-tarkust-voiks-rohkem-olla |pealkiri=Ülle Madise: riigimehelikku julgust ja tarkust võiks rohkem olla |autor=Otti Eylandt |väljaanne=[[Eesti Päevaleht]] |aeg=8. detsember 2016 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> * 2016 – [[Selge sõnumi auhind|Selge Sõnumi]] võistlusel äramärkimine selge väljenduse eest avalikus suhtluses.<ref name="SelgeSonum2016">{{netiviide |url=https://eki.ee/selgesonum/varasemad-uritused/auhind-2016/tulemused-2016/ |pealkiri=Tulemused 2016 |väljaanne=[[Eesti Keele Instituut]] |vaadatud=3. september 2026}}</ref> * 2023 – [[Ene Hioni Fond]]i stipendium. Madise oli fondi 18. laureaat.<ref name="EneHion">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/oiguskantsler-ulle-madise-palvis-ene-hioni-fondi-stipendiumi |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise pälvis Ene Hioni Fondi stipendiumi |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=21. november 2023 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> * 2023 – Keeleameti sõber ja Keeleameti hõbemärk. [[Keeleamet]] tunnustas Madiset pikaajalise tegevuse eest eesti keele hoidmise ja kaitsmise eestkõnelejana.<ref name="KeeleametiSober">{{netiviide |url=https://www.keeleamet.ee/uudised/keeleameti-sober-2023-oiguskantsler-ulle-madise |pealkiri=Keeleameti sõber 2023 on õiguskantsler Ülle Madise |väljaanne=[[Keeleamet]] |aeg=18. detsember 2023 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> * 2024 – [[Riigivapi III klassi teenetemärk]] riikluse edendamise eest.<ref name="Riigivapp2024">{{netiviide |url=https://president.ee/et/ametitegevus/otsused/55685-362-riiklike-autasude-andmine |pealkiri=362. Riiklike autasude andmine |väljaanne=Vabariigi Presidendi Kantselei |aeg=7. veebruar 2024 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ===Selge Sõnumi auhinnavõistluse patroon=== 2016. aastal märgiti [[Selge sõnumi auhind|Selge Sõnumi]] võistlusel ära Madise selge väljendus avalikus suhtluses.<ref name="SelgeSonum2016" /> Alates 2017. aastast on ta olnud Selge Sõnumi võistluse ja selge keele mõtteviisi patroon.<ref name="SelgeSonumPatroon">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/algatused/selge-sonum |pealkiri=Selge sõnum |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2017. aasta septembris kuulutas Madise patroonina välja neljanda Selge Sõnumi auhinnavõistluse.<ref>{{netiviide |url=https://eki.ee/selgesonum/ulle-madise-kuulutas-selge-sonumi-voistluse-avatuks-pressiteade-08-09-2017/ |pealkiri=Ülle Madise kuulutas selge sõnumi võistluse avatuks |väljaanne=[[Eesti Keele Instituut]] |aeg=8. september 2017 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ==Isiklikku== Madise isa on jurist, endine riigikohtunik ja poliitik [[Tõnu Anton]].<ref name="ERRisiklik">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610120065/madise-ma-ei-ole-kunagi-laevalt-pogenenud-kui-mina-olen-kapten |pealkiri=Madise: ma ei ole kunagi laevalt põgenenud, kui mina olen kapten |autor=Andres Kuusk |väljaanne=[[ERR]] |aeg=26. august 2026 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Tema ema on Sirje Anton ning ema isapoolne vanaisa oli ettevõtja [[Oskar Luik]].{{lisa viide}} Madise abikaasa on jurist [[Lauri Madise]], kes on alates 2013. aastast [[Euroopa Liidu Üldkohus|Euroopa Liidu Üldkohtu]] kohtunik.<ref name="LauriMadise">{{netiviide |url=https://curia.europa.eu/site/jcms/d2_5097/et/uldkohus |pealkiri=Lauri Madise |väljaanne=[[Euroopa Liidu Kohus]] |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Ülle Madise on öelnud, et abikaasad toetavad teineteise karjääri ning on töö tõttu teinud pereelus kompromisse.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610126326/pealtnagija-kes-on-presidendiks-valitud-ulle-madise-ja-mida-ta-eesti-elust-motleb |pealkiri="Pealtnägija": kes on presidendiks valitud Ülle Madise ja mida ta Eesti elust mõtleb? |väljaanne=[[ERR]] |aeg=2. september 2026 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Madise lapsepõlvemälestused on tihedalt seotud [[Pärnu]]ga, kus rannarajoonis väikeses majas elasid tema vanavanemad. Ta on meenutanud Pärnu vanavanemate kodu, talviseid tänavaid ning vanaema aias kasvanud roosasid pojenge kui olulisi lapsepõlvemälestusi.<ref name="EestiNaine2023">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud/koige-armsam-roosade-pojengide-lohn-mis-taidab |pealkiri=„Kõige armsam on roosade pojengide lõhn.“ Mis täidab õiguskantsler Ülle Madise õnnetundega? |autor=Priit Wend Kuusk |väljaanne=Eesti Naine |aeg=9. veebruar 2023 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Tema pere kodu asub [[Saadjärv]]e ääres.<ref name="EestiNaine2023" /> Madise on [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] [[Tallinna Toompea Kaarli kogudus]]e liige.<ref name="ERRisiklik" /> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} * {{ETIS}} * [https://www.oiguskantsler.ee/kontakt/ulle-madise Ülle Madise] Õiguskantsleri Kantselei kodulehel * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/plekktrumm-ulle-madise "Plekktrumm. Ülle Madise"] ERR-i arhiivis {{JÄRJESTA:Madise, Ülle}} [[Kategooria:Õiguskantslerid]] [[Kategooria:Eesti õigusteadlased]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Korporatsioon Filiae Patriae liikmed]] [[Kategooria:Riigivapi III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1974]] k3v4u432pi0x7q73zs8s5fwoq63l8w5 7228313 7228302 2026-09-03T21:24:14Z Kuuskinen 33651 Madise on endiselt õiguskantsler, presidendi ameti malli panek enne 12.10.26 ei ole korrektne 7228313 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Ülle Madise | omakeelne_nimi = | pilt = Ülle Madise 2015 (cropped).jpg | pildiallkiri = Ülle Madise (2015) | amet = | ametiajaalgus = | eelmine = | järgmine = | amet2 = [[Eesti õiguskantsler]] | ametiajaalgus2 = 31. märts 2015 | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = [[Indrek Teder]] | järgmine2 = | sünninimi = Ülle Anton | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1974|12|11}} | sünnikoht = [[Tartu]], [[Eesti]] | rahvus = | partei = | abikaasa = [[Lauri Madise]] | vanemad = [[Tõnu Anton]]<br>Sirje Anton | haridus = [[Tartu 15. Keskkool]] | alma_mater = [[Tartu Ülikool]]<br>[[Tallinna Tehnikaülikool]] | elukutse = jurist, õigusteadlane | tunnustus = ''[[Ülle Madise#Tunnustus|Loend...]]'' | moodul = {{Infokast teadlane |manusta=jah | tegevusala = e-valitsemine, reformide juhtimine, riigiõigus | töökoht = [[Tartu Ülikool]]<br>[[Tallinna Tehnikaülikool]] | doktoritöö = "Elections, Political Parties, and Legislative Performance in Estonia: Institutional Choices from the Return to Independence to the Rise of E-democracy" (2007) | doktoritöö_juhendaja = [[Wolfgang Johannes Max Drechsler]] | tuntumad_tööd = "Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne" (peatoimetaja; 2012, 2017, 2020) | tuntud_õpilased = [[Heili Sepp]] }} }} [[Fail:Ülle Madise at the Opinion Festival 2022 in Paide, Estonia.jpg|pisi|Ülle Madise 2022. aasta Arvamusfestivalil]] [[Pilt:Norbert Kersting,Magdalena Musiał-Karg, Ülle Madise and Priit Vinkel, Ragnar Nurkse School of Innovation and Governance..jpg|pisi|[[Norbert Kersting]], [[Magdalena Musiał-Karg]], Ülle Madise ja [[Priit Vinkel]] 2015. aastal [[TTÜ]] [[Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut|Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudis]]]] '''Ülle Madise''' (aastani 2000 '''Ülle Anton'''; sündinud [[11. detsember|11. detsembril]] [[1974]] [[Tartu]]s) on eesti [[jurist]], õigusteadlane ja riigiametnik. Alates [[31. märts]]ist [[2015]] on ta [[Eesti õiguskantsler|Eesti õiguskantsler]]. [[2. september|2. septembril]] [[2026]] valis [[Riigikogu]] Madise [[Eesti president|Vabariigi Presidendiks]]; ametisse astub ta 12. oktoobril 2026.<ref name="Presidendivalimised2026">{{netiviide |url=https://www.valimised.ee/et/valimiste-arhiiv/vabariigi-presidendi-valimised/vabariigi-presidendi-valimine-2026-aastal |pealkiri=Vabariigi Presidendi valimine 2026. aastal |väljaanne=Valimised Eestis |aeg=2. september 2026 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Madise on töötanud muu hulgas [[Justiitsministeerium]]is, [[Riigikogu]] põhiseaduskomisjonis, [[Riigikontroll]]is ja Vabariigi Presidendi Kantseleis ning olnud [[Tartu Ülikool]]i ja [[Tallinna Tehnikaülikool]]i professor.<ref name="CV">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/kontakt/ulle-madise |pealkiri=Ülle Madise |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Ta on aastatel 2015–2022 ja 2024 kuulunud [[Eesti mõjukad|saja kõige mõjukama eestlase]] hulka.<ref>{{netiviide |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120339291/kes-on-olnud-eesti-mojukad-aastatel-2015-2024 |pealkiri=Kes on olnud Eesti mõjukad aastatel 2015–2024? |väljaanne=Eesti Päevaleht |aeg=26. november 2024 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ==Haridus== Ülle Madise lõpetas 1993. aastal kuldmedaliga [[Tartu 15. Keskkool]]i. Aastatel 1993–1998 õppis ta [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas]], mille lõpetas ''[[cum laude]]''. 2001. aastal kaitses ta [[Kalle Merusk]]i juhendamisel magistritöö "Kohaliku omavalitsuse garantii Eesti Vabariigi 1992. aasta põhiseaduses", samuti ''cum laude''.<ref name="CV" /><ref name="ETIS">{{ETIS}}</ref> Aastatel 2001–2006 õppis ta Tartu Ülikoolis doktorantuuris. 2007. aastal kaitses ta [[Tallinna Tehnikaülikool]]i avaliku halduse instituudis doktoriväitekirja "Elections, Political Parties, and Legislative Performance in Estonia: Institutional Choices from the Return to Independence to the Rise of E-democracy". Tema doktoritöö juhendaja oli [[Wolfgang Drechsler]]. Madise sai filosoofiadoktori kraadi haldusjuhtimise alal.<ref name="CV" /><ref name="ETIS" /> ==Töökäik== * 1997–1998 [[Justiitsministeerium]]i avaliku õiguse osakonna spetsialist * 1998–2002 Justiitsministeeriumi avaliku õiguse osakonna juhataja * 2001–2005 [[Tartu Ülikool]]i lektor * 2002 justiitsministri parlamendinõunik * 2002–2005 [[Riigikogu]] põhiseaduskomisjoni nõunik ja sekretariaadi juhataja * 2005–2008 [[Riigikontroll]]i II auditiosakonna peakontrolör * 2005–2009 [[Tallinna Tehnikaülikool]]i riigi- ja haldusõiguse õppejõud * 2006–2010 [[Vabariigi Valimiskomisjon]]i liige * 2009–2011 Tallinna Tehnikaülikooli avaliku õiguse professor * 2009–2015 [[Eesti president|Vabariigi Presidendi]] õigusnõunik * 2011–2016 [[Tartu Ülikool]]i riigiõiguse professor * 2016–2021 Tartu Ülikooli riigiõiguse külalisprofessor<ref name="CV" /> Madise on olnud [[Eesti Vabariigi põhiseadus]]e kommenteeritud väljaande 2012., 2017. ja 2020. aasta väljaande peatoimetaja.<ref name="ETIS" /><ref>[https://www.ester.ee/search~S1*est/X?searchtype=t&searcharg=EESTI%20VABARIIGI%20P%C3%95HISEADUS-%20KOMMENTEERITUD%20V%C3%84LJAANNE&searchscope=1&SORT=DZ&extended=0&SUBMIT=OTSI EV põhiseaduse kommenteeritud väljaanded] andmebaasis ESTER. Vaadatud 4. detsembril 2023.</ref> ===E-valimiste väljatöötamine=== Justiitsministeeriumis töötades osales Madise Eesti elektroonilise hääletamise õigusliku raamistiku väljatöötamises. Juba 2002. aastal kaitses ta avalikult elektroonilise hääletamise kasutuselevõttu, rõhutades, et see ei asenda traditsioonilist hääletamist, vaid annab valijale täiendava võimaluse oma hääle andmiseks.<ref name="Ehaaletamine2002">{{netiviide |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/50920148 |pealkiri=Elektrooniline hääletus on lisavõimalus |autor=Ülle Madise |väljaanne=Eesti Päevaleht |aeg=9. aprill 2002 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Tema 2007. aastal kaitstud doktoritöö käsitles muu hulgas Eesti valimissüsteemi, erakondi ja e-demokraatia kujunemist.<ref name="CV" /> ==Ühiskondlik ja ajakirjanduslik tegevus== Madise on aastaid osalenud avalikus arutelus riigiõiguse, demokraatia, hariduse, eesti keele, halduse ja põhiõiguste teemadel. Aastatel 2010–2015 juhtis ta [[Kuku Raadio]] ühiskondlik-poliitilist vestlussaadet "Vanamehed kolmandalt".<ref>[http://podcast.kuku.postimees.ee/saated/vanamehed-kolmandalt/ "Vanamehed kolmandalt"] Kuku Raadio.</ref> 2016. aasta septembrist kuni 2018. aasta oktoobrini oli ta Kuku Raadio saatesarja "Õigus ja õiglus" autor ja saatejuht. Saates käsitleti Eesti ühiskonna ja riigikorralduse küsimusi põhiseaduse vaatenurgast ning külaliste hulgas olid juristid, teadlased, poliitikud, ajakirjanikud ja teiste valdkondade asjatundjad.<ref name="OigusJaOiglus">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/algatused/raadiosaade-oigus-ja-oiglus |pealkiri=Raadiosaade "Õigus ja Õiglus" |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Ta on sageli esinenud [[Eesti Rahvusringhääling]]u tele- ja raadiosaadetes. 2015. aastal rääkis Madise saates "[[Plekktrumm]]" muu hulgas vabaduse ja vastutuse seosest ning ülereguleerimise ohust.<ref name="Plekktrumm2015">{{netiviide |url=https://kultuur.err.ee/309209/ulle-madise-me-oleme-praegu-punktis-kus-vabadus-on-loogi-all |pealkiri=Ülle Madise: me oleme praegu punktis, kus vabadus on löögi all |väljaanne=[[ERR]] |aeg=24. november 2015 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Alates 2004. aastast on ta teinud rohkesti kaastööd kultuurilehele [[Sirp (ajaleht)|Sirp]]. Tema artikleid on avaldanud ka [[Õpetajate Leht]], [[Juridica]], [[Eesti Majanduse Teataja]], [[Eesti Päevaleht]], [[Äripäev]], Maksumaksja, [[Postimees]], [[Maaleht]] ja teised väljaanded.<ref>[https://artiklid.elnet.ee/search~S1*est?/aMadise+{u00DC}lle/amadise+w~dlle/1,7,227,B/exact&FF=amadise+w~dlle+1974&1,164 Ülle Madise artikleid] andmebaasis ISE. Vaadatud 3. detsembril 2023.</ref> Tema 2009.–2011. aasta kirjutised käsitlesid muu hulgas otsedemokraatiat, poliitilist kultuuri, avalikku arutelu, riigi reformimist, kõrgharidust ja põhiseaduslikku riigikorraldust.<ref name="Otsedemokraatia2009">{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/issues/2009-6-3239/ |pealkiri=Otsedemokraatia liiga ilus idee |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=12. veebruar 2009 |vaadatud=3. september 2026}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/issues/2010-5-3285/ |pealkiri=Poliitika kultuursusest teoorias ja praktikas |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=4. veebruar 2010 |vaadatud=3. september 2026}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/issues/2010-22-3302/ |pealkiri=Haridustööstuse buum ja krahh |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=4. juuni 2010 |vaadatud=3. september 2026}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/avatus-avalikkus-ja-motlemise-tase/ |pealkiri=Avatus, avalikkus ja mõtlemise tase |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=5. november 2010 |vaadatud=3. september 2026}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/issues/2011-13-3339/ |pealkiri=Muutmine teenib muutjat? |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=1. aprill 2011 |vaadatud=3. september 2026}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/issues/2011-28-3353/ |pealkiri=Eesti 1991.–2011. aastani läbi põhiseaduse prisma. Mõned mõtted |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=5. august 2011 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ==Õiguskantslerina== Riigikogu nimetas Ülle Madise õiguskantsleriks 20. jaanuaril 2015 [[Toomas Hendrik Ilves]]e ettepanekul. Tema poolt hääletas 72 Riigikogu liiget, vastu oli üheksa ja erapooletuks jäi kaks. Madise astus ametisse 31. märtsil 2015, mil andis Riigikogu ees ametivande.<ref name="Ametisse2015">Riigikogu. „Riigikogu nimetas järgmiseks õiguskantsleriks Ülle Madise“, 21. jaanuar 2015.</ref><ref name="CV" /> 2021. aasta novembris tegi president [[Alar Karis]] Riigikogule ettepaneku nimetada Madise õiguskantsleriks ka teiseks ametiajaks. Riigikogu toetas ettepanekut 15. detsembril 2021. Madise teine ametiaeg algas 4. aprillil 2022.<ref name="TeineAmetiaeg">Riigikogu. „Riigikogu nimetas teiseks ametiajaks õiguskantsleriks Ülle Madise“, 15. detsember 2021.</ref><ref name="CV" /> Õiguskantslerina on Madise ülesannete hulka kuulunud õigusaktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse kontroll, inimeste põhiõiguste kaitse, ametiasutuste tegevuse üle tehtav järelevalve ning [[lasteombudsman]]i ülesannete täitmine. ===Põhiseaduslikkuse järelevalve=== Madise on õiguskantslerina pöördunud nii Riigikogu kui ka [[Riigikohus|Riigikohtu]] poole juhtudel, kui tema hinnangul ei olnud õigusaktid põhiseadusega kooskõlas. Tema ametiajal on õiguskantsleri põhiseaduslikkuse järelevalve puudutanud muu hulgas sotsiaalkaitset, ettevõtlusvabadust, maksupoliitikat, kohalike omavalitsuste kohustusi ja põhiõiguste piiramist. 2016. aastal tegi õiguskantsler Riigikogule ettepaneku muuta põhiseadusega kooskõlas olevaks regulatsioon, mis puudutas looduskaitseliste piirangutega kinnisasjade omandamist riigi poolt. Riigikogu toetas ettepanekut ning seadust muudeti.<ref name="Aasta2017">Õiguskantsleri aastaülevaade 2016/2017.</ref> Samal aastal pöördus Madise Riigikohtusse seoses äriühingu juhatuse liikmete töötuna arvele võtmise ja töötuskindlustushüvitise saamise piirangutega. Riigikohus tunnistas 2017. aastal vaidlustatud sätted põhiseadusvastaseks ja kehtetuks.<ref name="Aasta2017" /> 2017. aastal vaidlustas Madise Riigikohtus lahja alkoholi aktsiisimäärade kavandatust kiirema tõstmise, leides, et küsimus puudutab ettevõtjate õiguspärast ootust ja ettevõtlusvabadust. Riigikohus õiguskantsleri seisukohaga ei nõustunud ja leidis, et sätted ei olnud põhiseadusega vastuolus.<ref name="Aasta2017" /> 2018. aastal pöördus Madise Riigikohtusse seoses [[Narva]] linna sotsiaalhoolekannet reguleerivate määrustega. Õiguskantsleri hinnangul olid mitmed Narva kehtestatud tingimused seadusest rangemad ning võisid jätta abivajaja talle seadusega ette nähtud sotsiaalteenusest ilma.<ref>Õiguskantsler. „Õiguskantsler taotleb riigikohtult Narva 11 määruse kehtetuks tunnistamist“, 19. oktoober 2018.</ref> ===COVID-19 pandeemia ja põhiõigused=== [[COVID-19 pandeemia Eestis|COVID-19 pandeemia]] ajal kujunes üheks Madise tegevuse keskseks küsimuseks eriolukorra ja nakkustõrjemeetmete kooskõla põhiseadusega. 2020. aasta märtsis rõhutas ta, et põhiseadus kehtib ka eriolukorras ning inimeste õigusi ei tohi piirata rohkem, kui kriisi lahendamiseks vajalik.<ref name="COVID2020">Toomas Sildam. „Õiguskantsler Ülle Madise: põhiseadus kehtib ka praegu“. ERR, 16. märts 2020.</ref> Madise leidis, et nakkuse leviku piiramiseks kehtestatud meetmed peavad põhinema seadusel, olema arusaadavad ja proportsionaalsed ning piirangutest tuleb loobuda, kui nende vajalikkust ei ole enam võimalik põhjendada.<ref name="Vabadused2021">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud/oiguskantsleri-intervjuu-ajalehes-postimees |pealkiri=Ülle Madise: vabaduste piiramisse ei saa suhtuda kergekäeliselt |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=31. august 2021 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ===Inimõiguste ja puuetega inimeste õiguste kaitse=== Alates 1. jaanuarist 2019 täidab õiguskantsler [[riiklik inimõiguste asutus|riikliku inimõiguste asutuse]] (NHRI) ülesandeid ning jälgib, edendab ja kaitseb inimõigusi Eestis. Samast ajast täidab õiguskantsler ka [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon|ÜRO]] puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamise sõltumatu järelevalve ülesandeid.<ref name="NHRI">Õiguskantsleri aastaülevaade 2018/2019.</ref> 2019. aastal loodi õiguskantsleri juurde inimõiguste nõukoda. Õiguskantsleri institutsioon sai 2020. aasta detsembris riiklike inimõiguste asutuste rahvusvahelises akrediteerimissüsteemis kõrgeima ehk A-staatuse.<ref name="NHRI2021">Õiguskantsleri aastaülevaade 2020/2021.</ref> 2025. aastal läbis institutsioon uue hindamise ning säilitas kõrgeima akrediteeringu.<ref>{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/uro-tunnustas-oiguskantslerit-korgeima-taseme-inimoiguste-kaitsjana |pealkiri=ÜRO tunnustas õiguskantslerit kõrgeima taseme inimõiguste kaitsjana |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=29. aprill 2025 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2020. aasta detsembris leidis Madise, et puuetega inimestest koosnevatele kollektiividele peab olema teistega võrdsetel alustel tagatud võimalus osaleda laulu- ja tantsupeole pääsemiseks korraldatavatel eelproovidel. Ta tugines muu hulgas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonile ja rõhutas puuetega inimeste võrdset ligipääsu kultuurielule.<ref name="Laulupidu2024">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1609557427/madise-puuetega-inimestel-peab-olema-voimalus-laulupeole-esinema-paaseda |pealkiri=Madise: puuetega inimestel peab olema võimalus laulupeole esinema pääseda |väljaanne=[[ERR]] |aeg=20. detsember 2024 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ===Eraelu, isikuandmed ja digiriik=== Madise ametiajal on õiguskantsleri töös järjest suuremat tähelepanu saanud isikuandmete kaitse, riiklikud andmekogud ja elektrooniline jälgimine. 2023. aastal käsitles Madise artiklis "Ka korraliku inimese andmed on varandus ja relv" isikuandmete kogumise ja kasutamisega kaasnevaid ohte.<ref name="Andmed2023">{{netiviide |url=https://edasi.org/204773/ulle-madise-ka-korraliku-inimese-andmed-on-varandus-ja-relv/ |pealkiri=Ülle Madise: ka korraliku inimese andmed on varandus ja relv |väljaanne=Edasi.org |aeg=10. oktoober 2023 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2024. aastal juhtis ta tähelepanu avalikus ruumis kasutatavate valvekaamerate regulatsioonile. Madise hinnangul peab inimesele jääma võimalus oma elu elada nii, et ta ei ole kõikjal ja pidevalt salvestatud, samal ajal tuleb arvestada ka teiste inimeste õigusega kaitsta oma vara.<ref name="Kaamerad2024">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1609333671/ulle-madise-inimesel-peab-olema-voimalik-mitte-olla-kogu-aeg-salvestatud |pealkiri=Ülle Madise: inimesel peab olema võimalik mitte olla kogu aeg salvestatud |autor=Madis Hindre |väljaanne=[[ERR]] |aeg=6. mai 2024 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Õiguskantsleri 2024/2025. aasta ülevaates tõstatati ka niinimetatud proaktiivsete riigiteenuste piiride küsimus. Madise hinnangul ei ole ühiskonnas kokku lepitud, et riigil peaks olema üldine õigus inimeste elu eri andmekogude põhjal analüüsida selleks, et otsustada, millist abi või teenust inimene võiks vajada.<ref name="Ülevaade2025">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/ylevaade2025/ |pealkiri=Õiguskantsleri aastaülevaade 2024/2025 |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Madise on samuti rõhutanud, et riigi infosüsteemide tehnilised võimalused või piirangud ei saa määrata inimeste õiguste ulatust ning seadusega tagatud õigusi ei tohi jätta teostamata põhjendusega, et infosüsteem seda ei võimalda. ===Sõnastikureform ja ÕS-i vaidlus=== 2020. aastatel tekitas Eesti Keele Instituudis kavandatud sõnastikureform ja uue [[Õigekeelsussõnaraamat|õigekeelsussõnaraamatu]] koostamise põhimõtted avalikku arutelu kirjakeele normi ja ÕS-i rolli üle. Madise oli juba varasemates kirjutistes rõhutanud eesti kirjakeele tähtsust riigikeele, teaduskeele ja kultuurikeelena. 2018. aastal sidus ta selge ametikeele põhiseadusest tuleneva õigusselguse põhimõttega ning leidis, et ametlik tekst peab olema kodanikule arusaadav.<ref name="IlusKeel2018">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/node/5931 |pealkiri=Ülle Madise: jurist, ametnik ja ilus eesti keel |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=27. aprill 2018 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2019. aastal kirjutas Madise, et eesti keele kasutamine kõigil elualadel tuleneb põhiseadusest ning eesti keel peab säilima ka teaduse ja kõrghariduse keelena.<ref name="Keel2019">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/oiguskantsler-ulle-madise-eesti-keel-pole-pelk-tarbeese |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise: Eesti keel pole pelk tarbeese |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=15. veebruar 2019 |vaadatud=3. september 2026}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/920296/ulle-madise-ilusa-selge-eesti-keele-ulistuseks |pealkiri=Ülle Madise: ilusa selge eesti keele ülistuseks |väljaanne=[[ERR]] |aeg=14. märts 2019 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2020. aastal leidis ta, et põhiseaduse ja keeleseaduse järgi peab eesti kirjakeele norm jääma tegelikuks normiks, mida on võimalik nii järgida kui ka rikkuda.<ref name="Keel2022">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1608767536/ulle-madise-eesti-keel-on-pohiseaduse-kaitse-all |pealkiri=Ülle Madise: eesti keel on põhiseaduse kaitse all |väljaanne=[[ERR]] |aeg=27. oktoober 2022 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2021. aasta alguses sekkus Madise õiguskantslerina uue ÕS-i koostamise vaidlusse ja juhtis Eesti Keele Instituudi tähelepanu sellele, et uue õigekeelsussõnaraamatu koostamisel tuleb järgida keeleseadusest tulenevaid nõudeid.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1609274913/oiguskantsler-uus-os-peaks-lahtuma-keeleseaduse-nouetest |pealkiri=Õiguskantsler: uus ÕS peaks lähtuma keeleseaduse nõuetest |väljaanne=[[ERR]] |aeg=7. märts 2024 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2022. aasta jaanuaris ja aprillis rõhutas Madise ERR-ile antud intervjuudes, et rahvuslikku identiteeti kandva eesti keele arengut ei saa jätta üksnes isevoolu hooleks ning eesti keelt tuleks käsitada Eesti tugevuse, mitte nõrkusena.<ref name="Keel2024a">{{netiviide |url=https://kultuur.err.ee/1609222563/ulle-madise-rahvuse-identiteeti-hoidvat-keelt-ei-saa-lasta-isevoolu-minna |pealkiri=Ülle Madise: rahvuse identiteeti hoidvat keelt ei saa lasta isevoolu minna |väljaanne=[[ERR]] |aeg=15. jaanuar 2024 |vaadatud=3. september 2026}}</ref><ref name="Keel2024b">{{netiviide |url=https://kultuur.err.ee/1609303848/ulle-madise-eesti-keel-on-meie-tugevus-mitte-norkus |pealkiri=Ülle Madise: eesti keel on meie tugevus, mitte nõrkus |väljaanne=[[ERR]] |aeg=5. aprill 2024 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2023. aasta märtsi lõpus jõudsid [[Haridus- ja Teadusministeerium]] ning Eesti Keele Instituut kokkuleppele muuta ÕS-i ja EKI teatmiku koostamise tegevuskava. Kokkuleppe järgi pidi uus ÕS säilitama varasematele õigekeelsussõnaraamatutele omase normatiivse osa.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1609296462/ministeerium-ja-eki-votsid-os-i-vaidluses-oiguskantslerit-kuulda |pealkiri=Ministeerium ja EKI võtsid ÕS-i vaidluses õiguskantslerit kuulda |väljaanne=[[ERR]] |aeg=29. märts 2024 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ==Eesti presidendiks valimine== ===2026. aasta presidendivalimised=== {{Vaata|2026. aasta Eesti presidendivalimised}} 2026. aasta alguses käsitleti Madiset ajakirjanduses ühe võimaliku presidendikandidaadina.<ref>{{netiviide |url=https://www.postimees.ee/8391799/postimehe-poliitikatoimetus-pakub-kellest-voiks-saada-jargmine-president |pealkiri=POSTIMEHE POLIITIKATOIMETUS PAKUB {{!}} Kellest võiks saada järgmine president? |autor=Tarvo Madsen, Meinhard Pulk |väljaanne=[[Postimees]] |aeg=6. jaanuar 2026 |vaadatud=26. august 2026}}</ref> Juunis Delfi korraldatud 53 Riigikogu liikme anonüümses küsitluses oli Madise 27 võimaliku kandidaadi seas populaarseim, saades 27 nimetust.<ref>{{netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120588572/kes-sobiks-jargmiseks-eesti-presidendiks-53-riigikogu-liiget-osales-delfi-anonuumses-kusitluses |pealkiri=Kes sobiks järgmiseks Eesti presidendiks? 53 riigikogu liiget osales Delfi anonüümses küsitluses |autor=Herman Kelomees |väljaanne=[[Delfi]] |aeg=6. juuni 2026 |vaadatud=26. august 2026}}</ref> 23. juunil teatas president [[Alar Karis]] võidupüha paraadil, et ei kandideeri teiseks ametiajaks. Madise oli enne seda avalikult öelnud, et oleks soovinud Karise jätkamist presidendina.<ref>{{netiviide |url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120593325/ulle-madise-eestil-on-seni-presidentidega-vedanud-oige-inimene-on-oigel-ajal-olnud-oiges-kohas |pealkiri=Ülle Madise: Eestil on seni presidentidega vedanud, õige inimene on õigel ajal olnud õiges kohas |autor=Eve Heinla |väljaanne=Maaleht |aeg=27. juuni 2026 |vaadatud=26. august 2026}}</ref> 24. juulil teatas [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] aseesimees [[Tanel Kiik]], et erakond näeb Madiset erakondadeülese presidendikandidaadina.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610067439/sotsid-pakuvad-presidendikandidaadina-kaalumiseks-ulle-madiset |pealkiri=Sotsid pakuvad presidendikandidaadina kaalumiseks Ülle Madiset |autor=Urmet Kook |väljaanne=[[ERR]] |aeg=1. juuli 2026 |vaadatud=26. august 2026}}</ref> Samal päeval teatasid ka Reformierakonna fraktsiooni juht [[Õnne Pillak]] ja [[Eesti 200]] esimees [[Kristina Kallas]], et nende erakondades oli Madisele tugev toetus.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610067640/pillak-reformierakonnas-oleks-tugev-toetus-madisele-presidendikandidaadina |pealkiri=Pillak: Reformierakonnas oleks tugev toetus Madisele presidendikandidaadina |väljaanne=[[ERR]] |aeg=1. juuli 2026 |vaadatud=26. august 2026}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610067610/eesti-200-toetab-ulle-madiset-presidendikandidaadina |pealkiri=Eesti 200 toetab Ülle Madiset presidendikandidaadina |väljaanne=[[ERR]] |aeg=1. juuli 2026 |vaadatud=26. august 2026}}</ref> 25. juulil ütles Madise, et ei olnud kandideerimiseks kellelegi nõusolekut andnud.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610068006/ulle-madise-ma-ei-ole-kandideerimiseks-kellelegi-nousolekut-andnud |pealkiri=Ülle Madise: ma ei ole kandideerimiseks kellelegi nõusolekut andnud |väljaanne=[[ERR]] |aeg=2. juuli 2026 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 26. augustil teatas [[Isamaa]] esimees [[Urmas Reinsalu]], et erakond toetab Madise kandidatuuri.<ref>{{netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120604622/isamaa-toetab-presidendivalimistel-ulle-madise-kandidatuuri |pealkiri=Ülle Madisest saab suure tõenäosusega president. Teda toetab ka Isamaa |väljaanne=[[Delfi]] |aeg=18. august 2026 |vaadatud=18. august 2026}}</ref> 27. augustil seadsid 75 Riigikogu liiget Madise ametlikult presidendikandidaadiks.<ref name="Kandidaat2026">{{netiviide |url=https://www.valimised.ee/et/ulle-madise-seati-vabariigi-presidendi-valimise-kandidaadiks |pealkiri=Ülle Madise seati Vabariigi Presidendi valimise kandidaadiks |väljaanne=Valimised Eestis |aeg=24. august 2026 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 12.–19. augustil korraldatud Emori küsitluses toetas Madise presidendiks valimist 35% vastanutest.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610115607/presidendikandidaatidest-eelistab-rahvas-enim-ulle-madiset |pealkiri=Presidendikandidaatidest eelistab rahvas enim Ülle Madiset |autor=Urmet Kook |väljaanne=[[ERR]] |aeg=21. august 2026 |vaadatud=26. august 2026}}</ref> 24. augustil avaldatud [[Ühiskonnauuringute Instituut|Ühiskonnauuringute Instituudi]] ja [[Norstat]]i küsitluses toetas tema kandidatuuri 43% vastanutest ja 36% oli vastu.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610117512/43-protsenti-vastajatest-toetab-ulle-madise-valimist-presidendiks |pealkiri=43 protsenti vastajatest toetab Ülle Madise valimist presidendiks |väljaanne=[[ERR]] |aeg=24. august 2026 |vaadatud=26. august 2026}}</ref> Riigikogu valis Madise Vabariigi Presidendiks 2. septembril 2026 toimunud esimeses hääletusvoorus. Hääletamisest võttis osa 78 Riigikogu liiget. Madise sai 71 häält, seitse sedelit jäeti märgistamata ja kehtetuid sedeleid ei olnud. Valituks osutumiseks oli vaja vähemalt 68 häält.<ref name="Presidendivalimised2026" /><ref name="RiigikoguPresident2026">{{netiviide |url=https://www.riigikogu.ee/istungi-ulevaated/ulle-madise-valiti-vabariigi-presidendiks/ |pealkiri=Ülle Madise valiti Vabariigi Presidendiks |väljaanne=[[Riigikogu]] |aeg=2. september 2026 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Madise astub presidendi ametisse 12. oktoobril 2026, mil annab Riigikogu ees ametivande. Temast saab Eesti seitsmes president ja [[Kersti Kaljulaid]]i järel teine naine selles ametis.<ref>{{netiviide |url=https://news.err.ee/1610126071/estonia-elects-new-president |pealkiri=Estonia elects new president |väljaanne=[[ERR]] |aeg=2. september 2026 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ==Poliitilised ja ühiskondlikud vaated== Madise on enda maailmavaadet kirjeldanud nii, et liberaalide arvates on ta konservatiiv ja konservatiivide arvates liberaal.<ref name="Vaated2">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610113246/madise-eesti-peab-hoidma-kuuned-enda-poole |pealkiri=Madise: Eesti peab hoidma küüned enda poole |autor=[[Arp Müller]] |väljaanne=[[ERR]] |aeg=18. august 2026 |vaadatud=18. august 2026}}</ref> Ajakirjanik [[Mikk Salu]] on Madise poliitilisi vaateid iseloomustanud kui segu [[klassikaline liberalism|klassikalisest liberalismist]] ja konservatiivsest rahvuslusest ning pidanud tema ideoloogilist paiknemist sarnaseks näiteks [[Jüri Adams]]i, [[Vootele Hansen]]i ja [[Edmund Burke]]'i omaga. Salu järgi väljendub Madise liberaalsus eeskätt isikuvabaduste, eraomandi ja ettevõtlusvabaduse kaitsmises ning umbusus riikliku ülereguleerimise ja jälgimisühiskonna suhtes.<ref name="Vaated">{{netiviide |url=https://www.postimees.ee/8529053/analuus-millised-on-ulle-madise-poliitilised-vaated |pealkiri=ANALÜÜS {{!}} Millised on Ülle Madise poliitilised vaated? |autor=[[Mikk Salu]] |väljaanne=[[Postimees]] |aeg=18. august 2026 |vaadatud=18. august 2026}}</ref> ===Vabadus, vastutus ja riigi sekkumine=== Madise on oma avalikes sõnavõttudes järjepidevalt rõhutanud inimese vabaduse ja isikliku vastutuse seost. 2015. aastal saates "Plekktrumm" leidis ta, et suurem otsustamisvabadus toob inimesele kaasa ka suurema vastutuse ning et liiga üksikasjalikult reguleeritud ühiskond võib inimeste iseseisvat vastutust vähendada.<ref name="Plekktrumm2015" /> 2016. aastal leidis ta, et Eestis oli kujunenud suund vabaduste piiramise ja ühiskonna järjest üksikasjalikuma reglementeerimise poole ning täiskasvanud inimest ei peaks riik kohtlema lapsena.<ref name="Vabadused2016">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/oiguskantsler-ulle-madise-eestis-trend-vabaduste-piiramise-suunas |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise: Eestis on trend vabaduste piiramise suunas |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=8. märts 2016 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Samal aastal kirjutas ta, et seadusi tuleks kehtestada eeskätt siis, kui ilma nendeta ei ole võimalik ühiskondlikke suhteid mõistlikult korraldada. Madise kritiseeris nii tarbetut ülereguleerimist kui ka olukorda, kus Riigikogu käsitatakse valitsuse esitatud eelnõude kinnitajana, rõhutades parlamendi iseseisvat põhiseaduslikku rolli.<ref name="VahemNorme2016">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/en/node/822 |pealkiri=Ülle Madise: vähem norme, rohkem tervet mõistust |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=1. juuni 2016 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ===Demokraatia, valimised ja parlamentarism=== Madise on käsitlenud valimissüsteemi ja demokraatia toimimist alates 2000. aastate algusest. Elektroonilise hääletamise puhul on ta rõhutanud valija valikuvabadust ning seda, et elektrooniline hääletamine peab olema tavapäraste hääletamisviiside kõrval lisavõimalus.<ref name="Ehaaletamine2002" /> Madise on olnud skeptiline presidendi otsevalimise ja ulatusliku otsedemokraatia suhtes. 2006. aastal kirjutas ta presidendi otsevalimist käsitledes, et otsevalimine ei lahenda iseenesest poliitilise võõrandumise ega demokraatia toimimise probleeme.<ref name="Otsevalimine2006">{{netiviide |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/51055919/ulle-madise-presidendi-otsevalimine-hobekuul |pealkiri=Presidendi otsevalimine – hõbekuul? |autor=Ülle Madise |väljaanne=Eesti Päevaleht |aeg=12. september 2006 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2009. aastal leidis ta otsedemokraatiat käsitlevas artiklis, et üleriigiliste rahvaalgatuste korraldamiseks on praktikas sageli vaja erakonna, tugeva poliitilise liikumise või suure rahalise ressursiga huvirühma organiseerimisvõimet ning esindusdemokraatia asendamine otsedemokraatiaga ei pruugi anda paremaid otsuseid.<ref name="Otsedemokraatia2009" /> 2010. aastal käsitles Madise poliitilise kultuuri küsimusi, sealhulgas teerullimeetodit, valijate mõjutamist, poliitika rahastamist ja avaliku võimu usaldusväärsust.<ref>{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/issues/2010-5-3285/ |pealkiri=Poliitika kultuursusest teoorias ja praktikas |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=4. veebruar 2010 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2011. aastal kirjutas ta erakondade ja parlamentaarse riigikorralduse teemadel artiklis "Kes unistab Päikesekuninga riigist?".<ref>{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/issues/2011-1-3327/ |pealkiri=Kes unistab Päikesekuninga riigist? |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=7. jaanuar 2011 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Madise toetab Eesti põhiseaduses sätestatud parlamentaarset riigikorraldust, võimude lahusust ja tasakaalustatust ning niinimetatud kokkuleppedemokraatiat. Tema hinnangul ei peaks Eesti poliitiline süsteem toimima põhimõttel „võitja võtab kõik“.<ref name="Kokkuleppedemokraatia2023">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud/oiguskantsler-ulle-madise-ettekanne-eesti |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise ettekanne Eesti Akadeemilise Õigusteaduse Seltsis |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=7. detsember 2023 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ===Riigireform ja avalik haldus=== Madise on kritiseerinud riigireformi taandamist asutuste ümberkorraldamisele ja organisatsiooniskeemide muutmisele. 2018. aastal kirjutas ta, et riigireformi eesmärk peaks olema inimesekeskne, väiksema halduskoormusega ja tõhus riik ning selle saavutamine ei eelda põhiseaduse ulatuslikku muutmist.<ref name="Riigireform2018">{{netiviide |url=https://edasi.org/25834/ulle-madise-kui-raagime-ja-motleme-riigireformist-siis-millest-me-raagime/ |pealkiri=Ülle Madise: kui räägime ja mõtleme riigireformist, siis millest me räägime |väljaanne=Edasi.org |aeg=10. juuni 2018 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Sama aasta märtsis kritiseeris ta olukorda, kus riigireformi nime all kulutatakse ressursse tema hinnangul vähese praktilise väärtusega strateegiate, ümberkorralduste ja dokumentide koostamisele, samal ajal kui inimestele vajalike avalike teenuste jaoks napib tähelepanu.<ref name="Udu2018">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/oiguskantsler-ulle-madise-rahva-raha-eest-udu-ajamine-peab-loppema |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise: rahva raha eest udu ajamine peab lõppema |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=14. märts 2018 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2021. aastal kirjeldas Madise oma nägemust Eestist kui riigist, mis laseb inimestel elada, aitab hädasolijaid ning ei koorma inimesi tarbetu sekkumisega.<ref name="RiikMisLasebElada">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/oiguskantsler-ulle-madise-kone-eesti-vabariigi-103-aastapaeva-puhul |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise kõne Eesti Vabariigi 103. aastapäeva puhul kohtunikele |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=23. veebruar 2021 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2022. aastal ütles ta Maalehele antud intervjuus, et ametnik peaks võimaluse korral tegutsema inimese, mitte bürokraatliku süsteemi huvidest lähtudes, ning kritiseeris põhjendamatut ametkondlikku jäikust.<ref>{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud/oiguskantsler-ulle-madise-intervjuu-maalehes |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise intervjuu Maalehes: kiusamist on Eestis liiga palju, ametnikud peaksid olema inimese poolel |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=2. jaanuar 2025 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ===Haridus=== Madise on pidanud tasuta ja kvaliteetset põhiharidust põhiseaduslikult kaitstud õiguseks ning rõhutanud, et lapse võimalused ei tohiks ülemäära sõltuda tema elukohast, emakeelest ega perekonna sotsiaal-majanduslikust olukorrast.<ref name="Pohiharidus2016">{{netiviide |url=http://arvamus.postimees.ee/3587393/ulle-madise-pohiharidus-vajab-pohiseaduse-kaitset |pealkiri=Põhiharidus vajab põhiseaduse kaitset |autor=Ülle Madise |väljaanne=[[Postimees]] |aeg=20. veebruar 2016 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Ta on käsitlenud ka erakoolide rahastamist, hariduslikku kihistumist ning õpilaste ja õpetajate koormust.<ref>{{netiviide |url=http://opleht.ee/26525-erakoolid-ja-uldine-haridusstress/ |pealkiri=Erakoolid ja üldine haridusstress |autor=Ülle Madise |väljaanne=Õpetajate Leht |aeg=13. november 2015 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Kõrghariduse puhul kritiseeris Madise juba 2010. aastal hariduse käsitlemist pelgalt turuteenuse või majandusharuna ning kirjutas 2011. aastal ülikoolide laiemast ühiskondlikust ülesandest.<ref>{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/issues/2010-22-3302/ |pealkiri=Haridustööstuse buum ja krahh |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=4. juuni 2010 |vaadatud=3. september 2026}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://ws.lib.ttu.ee/publikatsioonid/et/publ/item/1898ac9a-06a2-4ac2-a4b5-eab74f742894 |pealkiri=Milleks on Eestis vaja ülikoole? |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=3. juuni 2011 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ===Eesti keel, rahvus ja kultuur=== Madise on rõhutanud Eesti riigi põhiseaduslikku ülesannet tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine. 2018. aastal kirjutas ta, et Eesti omariikluse eesmärk on võimaldada eesti keelel, kultuuril ja rahval kesta.<ref name="EestiMõte2018">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/ulle-madise-eesti-mote-olla-eesti |pealkiri=Ülle Madise: Eesti mõte on olla Eesti |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=20. veebruar 2018 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Tema käsitluses on keele küsimus seotud ka õigusselgusega: riigi ja inimese suhtluses peab ametlik tekst olema võimalikult täpne ja arusaadav.<ref name="IlusKeel2018" /> ===Avalik arutelu ja polariseerumine=== 2022. aasta artiklis "Vaikimise nõiaring" käsitles Madise olukorda, kus sotsiaalne surve võib tema hinnangul panna teadlasi, ametnikke ja teisi avalikus elus osalejaid ebapopulaarseid fakte või seisukohti maha vaikima. Ta rõhutas sõltumatute institutsioonide, vaba ajakirjanduse, teaduse ja kriitilise arutelu tähtsust.<ref name="VaikimiseNoiaring">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1608626200/ulle-madise-vaikimise-noiaring |pealkiri=Ülle Madise: vaikimise nõiaring |väljaanne=[[ERR]] |aeg=11. juuni 2022 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Madise on kritiseerinud poliitilist polariseerumist ja olukordi, kus eriarvamusele jäämist käsitatakse moraalse puudusena. Tema hinnangul peab demokraatlik õigusriik kaitsma ka ebapopulaarseid seisukohti ja sõltumatute institutsioonide õigust langetada avalikust survest sõltumatuid otsuseid.<ref name="Polariseerumine2026">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud/polariseerumine-voi-tehisintellekt-oiguskantsler |pealkiri=„Polariseerumine või tehisintellekt“. Õiguskantsler Ülle Madise kõne advokatuuri üldkogul |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=31. märts 2026 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2025. aastal hoiatas ta ühiskonnas kuhjuva rahulolematuse eest, mis võib tema hinnangul kasvatada nõudlust autoritaarsema või niinimetatud valgustatud valitseja järele. Samas rõhutas ta, et ka tehisintellekti ja muude automatiseeritud süsteemide kasutamisel peab inimese saatust puudutavate vaidluste lõplik otsustaja olema inimene.<ref name="Tsaar2025">{{netiviide |url=https://arvamus.postimees.ee/8206095/ulle-madise-on-oht-et-kui-trotsi-saab-liiga-palju-hakataksegi-ootama-valgustatud-tsaari |pealkiri=Ülle Madise {{!}} On oht, et kui trotsi saab liiga palju, hakataksegi ootama valgustatud tsaari |väljaanne=[[Postimees]] |aeg=7. märts 2025 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ===Presidendi institutsioon=== Madise on Eesti presidendi rolli kirjeldades öelnud, et president peaks olema ühiskonda ühendav, mitte lahutav institutsioon.<ref name="Vaated2" /> Ta ei pea sobivaks, et president asuks näiteks Riigikogu valimiste eel avalikult propageerima konkreetseid maksu-, majandus- või ettevõtluspoliitilisi valikuid, sest see kahjustaks tema hinnangul presidendi võimalust tegutseda poliitiliste konfliktide korral erapooletu vahemehena.<ref name="Vaated2" /> Madise on varem olnud seisukohal, et Eesti presidendi praeguste volituste juures ei oleks presidendi otsevalimine põhjendatud. Tema hinnangul eeldaks otsevalimine riigipeale märksa suurema poliitilise võimu andmist ja muudaks seega Eesti parlamentaarse riigikorralduse olemust.<ref name="Otsevalimine2006" /><ref name="President2017">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud/ulle-madise-ma-ei-kandideerinud-presidendiks-sest |pealkiri=Ülle Madise: ma ei kandideerinud presidendiks, sest õiguskantsleri töö oli pooleli |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ===Välispoliitika=== Välispoliitikas on Madise rõhutanud Eesti riiklike huvide järgimist koos usaldusväärse liitlassuhte säilitamisega. 2026. aasta augustis ütles ta, et Eesti peab tegema seda, mis on Eestile kasulik, olles samal ajal liitlastele vajalik partner.<ref name="Vaated2" /> Varem on ta rõhutanud [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]], [[NATO]] ja euroala tähtsust Eesti iseseisvust toetava raamistikuna, leides samas, et rahvusvaheline koostöö ei nõua Eestilt oma eripära või rahvusliku identiteedi kaotamist.<ref name="EestiMõte2018" /> ==Liikmesus== * 2010–2015 [[Eesti Kunstiakadeemia kuratoorium]]i liige<ref name="CV" /> * 2010–2015 Euroopa Nõukogu juures asuva riikide korruptsioonivastase ühenduse (GRECO) sõltumatu ekspert<ref name="CV" /> * 2012–2015 Eesti Rahvusringhäälingu ühiskondliku nõukoja liige<ref name="CV" /> * 2012–... [[Enn Soosaare esseistikapreemia|Enn Soosaare eetilise esseistika auhinna]] žürii esimees<ref name="ETIS" /><ref name="CV" /> * 2013–2015 ametnikueetika nõukogu liige<ref name="CV" /> * 2013–2022 [[Rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise Euroopa komisjon]]i (ECRI) liige<ref name="CV" /> * 2015–2024 [[Rahvusvaheline Ombudsmani Institutsioon|Rahvusvahelise Ombudsmani Institutsiooni]] Euroopa regiooni juhatuse liige<ref name="CV" /> * 2017–... Rahvusvahelise Ombudsmani Institutsiooni ülemaailmse juhatuse liige<ref name="ETIS" /><ref name="CV" /> * korporatsiooni [[Filiae Patriae]] liige ==Tunnustus== * 2011 – aunimetus „[[Teenäitaja]] 2011“<ref>[http://uudised.err.ee/index.php?06245284 Ülle Madise pälvis aunimetuse "Teenäitaja 2011"]. [[ERR]], 6. veebruar 2012.</ref> * 2016 – [[Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon]]i tunnustus „Ettevõtluse sõber“. Tunnustuse aluseks oli muu hulgas Madise 2015. aasta ettepanek taastada äriühingute juhatuse liikmete sotsiaalsed garantiid.<ref name="EttevotluseSober">{{netiviide |url=https://www.err.ee/553770/ettevotluse-sobraks-kuulutati-oiguskantsler-ulle-madise |pealkiri=Ettevõtluse sõbraks kuulutati õiguskantsler Ülle Madise |väljaanne=[[ERR]] |aeg=4. veebruar 2016 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> * 2016 – mõjukaim riigiteener edetabelis „Eesti mõjukad 2016“.<ref>{{netiviide |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/76498911/ulle-madise-riigimehelikku-julgust-ja-tarkust-voiks-rohkem-olla |pealkiri=Ülle Madise: riigimehelikku julgust ja tarkust võiks rohkem olla |autor=Otti Eylandt |väljaanne=[[Eesti Päevaleht]] |aeg=8. detsember 2016 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> * 2016 – [[Selge sõnumi auhind|Selge Sõnumi]] võistlusel äramärkimine selge väljenduse eest avalikus suhtluses.<ref name="SelgeSonum2016">{{netiviide |url=https://eki.ee/selgesonum/varasemad-uritused/auhind-2016/tulemused-2016/ |pealkiri=Tulemused 2016 |väljaanne=[[Eesti Keele Instituut]] |vaadatud=3. september 2026}}</ref> * 2023 – [[Ene Hioni Fond]]i stipendium. Madise oli fondi 18. laureaat.<ref name="EneHion">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/oiguskantsler-ulle-madise-palvis-ene-hioni-fondi-stipendiumi |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise pälvis Ene Hioni Fondi stipendiumi |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=21. november 2023 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> * 2023 – Keeleameti sõber ja Keeleameti hõbemärk. [[Keeleamet]] tunnustas Madiset pikaajalise tegevuse eest eesti keele hoidmise ja kaitsmise eestkõnelejana.<ref name="KeeleametiSober">{{netiviide |url=https://www.keeleamet.ee/uudised/keeleameti-sober-2023-oiguskantsler-ulle-madise |pealkiri=Keeleameti sõber 2023 on õiguskantsler Ülle Madise |väljaanne=[[Keeleamet]] |aeg=18. detsember 2023 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> * 2024 – [[Riigivapi III klassi teenetemärk]] riikluse edendamise eest.<ref name="Riigivapp2024">{{netiviide |url=https://president.ee/et/ametitegevus/otsused/55685-362-riiklike-autasude-andmine |pealkiri=362. Riiklike autasude andmine |väljaanne=Vabariigi Presidendi Kantselei |aeg=7. veebruar 2024 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ===Selge Sõnumi auhinnavõistluse patroon=== 2016. aastal märgiti [[Selge sõnumi auhind|Selge Sõnumi]] võistlusel ära Madise selge väljendus avalikus suhtluses.<ref name="SelgeSonum2016" /> Alates 2017. aastast on ta olnud Selge Sõnumi võistluse ja selge keele mõtteviisi patroon.<ref name="SelgeSonumPatroon">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/algatused/selge-sonum |pealkiri=Selge sõnum |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2017. aasta septembris kuulutas Madise patroonina välja neljanda Selge Sõnumi auhinnavõistluse.<ref>{{netiviide |url=https://eki.ee/selgesonum/ulle-madise-kuulutas-selge-sonumi-voistluse-avatuks-pressiteade-08-09-2017/ |pealkiri=Ülle Madise kuulutas selge sõnumi võistluse avatuks |väljaanne=[[Eesti Keele Instituut]] |aeg=8. september 2017 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ==Isiklikku== Madise isa on jurist, endine riigikohtunik ja poliitik [[Tõnu Anton]].<ref name="ERRisiklik">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610120065/madise-ma-ei-ole-kunagi-laevalt-pogenenud-kui-mina-olen-kapten |pealkiri=Madise: ma ei ole kunagi laevalt põgenenud, kui mina olen kapten |autor=Andres Kuusk |väljaanne=[[ERR]] |aeg=26. august 2026 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Tema ema on Sirje Anton ning ema isapoolne vanaisa oli ettevõtja [[Oskar Luik]].{{lisa viide}} Madise abikaasa on jurist [[Lauri Madise]], kes on alates 2013. aastast [[Euroopa Liidu Üldkohus|Euroopa Liidu Üldkohtu]] kohtunik.<ref name="LauriMadise">{{netiviide |url=https://curia.europa.eu/site/jcms/d2_5097/et/uldkohus |pealkiri=Lauri Madise |väljaanne=[[Euroopa Liidu Kohus]] |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Ülle Madise on öelnud, et abikaasad toetavad teineteise karjääri ning on töö tõttu teinud pereelus kompromisse.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610126326/pealtnagija-kes-on-presidendiks-valitud-ulle-madise-ja-mida-ta-eesti-elust-motleb |pealkiri="Pealtnägija": kes on presidendiks valitud Ülle Madise ja mida ta Eesti elust mõtleb? |väljaanne=[[ERR]] |aeg=2. september 2026 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Madise lapsepõlvemälestused on tihedalt seotud [[Pärnu]]ga, kus rannarajoonis väikeses majas elasid tema vanavanemad. Ta on meenutanud Pärnu vanavanemate kodu, talviseid tänavaid ning vanaema aias kasvanud roosasid pojenge kui olulisi lapsepõlvemälestusi.<ref name="EestiNaine2023">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud/koige-armsam-roosade-pojengide-lohn-mis-taidab |pealkiri=„Kõige armsam on roosade pojengide lõhn.“ Mis täidab õiguskantsler Ülle Madise õnnetundega? |autor=Priit Wend Kuusk |väljaanne=Eesti Naine |aeg=9. veebruar 2023 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Tema pere kodu asub [[Saadjärv]]e ääres.<ref name="EestiNaine2023" /> Madise on [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] [[Tallinna Toompea Kaarli kogudus]]e liige.<ref name="ERRisiklik" /> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} * {{ETIS}} * [https://www.oiguskantsler.ee/kontakt/ulle-madise Ülle Madise] Õiguskantsleri Kantselei kodulehel * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/plekktrumm-ulle-madise "Plekktrumm. Ülle Madise"] ERR-i arhiivis {{JÄRJESTA:Madise, Ülle}} [[Kategooria:Õiguskantslerid]] [[Kategooria:Eesti õigusteadlased]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Korporatsioon Filiae Patriae liikmed]] [[Kategooria:Riigivapi III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1974]] cphbt7cgf1yji9z1xv3foy66dumxl37 7228316 7228313 2026-09-03T21:51:47Z LeeMarx 59920 /* Liikmesus */ 7228316 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Ülle Madise | omakeelne_nimi = | pilt = Ülle Madise 2015 (cropped).jpg | pildiallkiri = Ülle Madise (2015) | amet = | ametiajaalgus = | eelmine = | järgmine = | amet2 = [[Eesti õiguskantsler]] | ametiajaalgus2 = 31. märts 2015 | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = [[Indrek Teder]] | järgmine2 = | sünninimi = Ülle Anton | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1974|12|11}} | sünnikoht = [[Tartu]], [[Eesti]] | rahvus = | partei = | abikaasa = [[Lauri Madise]] | vanemad = [[Tõnu Anton]]<br>Sirje Anton | haridus = [[Tartu 15. Keskkool]] | alma_mater = [[Tartu Ülikool]]<br>[[Tallinna Tehnikaülikool]] | elukutse = jurist, õigusteadlane | tunnustus = ''[[Ülle Madise#Tunnustus|Loend...]]'' | moodul = {{Infokast teadlane |manusta=jah | tegevusala = e-valitsemine, reformide juhtimine, riigiõigus | töökoht = [[Tartu Ülikool]]<br>[[Tallinna Tehnikaülikool]] | doktoritöö = "Elections, Political Parties, and Legislative Performance in Estonia: Institutional Choices from the Return to Independence to the Rise of E-democracy" (2007) | doktoritöö_juhendaja = [[Wolfgang Johannes Max Drechsler]] | tuntumad_tööd = "Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne" (peatoimetaja; 2012, 2017, 2020) | tuntud_õpilased = [[Heili Sepp]] }} }} [[Fail:Ülle Madise at the Opinion Festival 2022 in Paide, Estonia.jpg|pisi|Ülle Madise 2022. aasta Arvamusfestivalil]] [[Pilt:Norbert Kersting,Magdalena Musiał-Karg, Ülle Madise and Priit Vinkel, Ragnar Nurkse School of Innovation and Governance..jpg|pisi|[[Norbert Kersting]], [[Magdalena Musiał-Karg]], Ülle Madise ja [[Priit Vinkel]] 2015. aastal [[TTÜ]] [[Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut|Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudis]]]] '''Ülle Madise''' (aastani 2000 '''Ülle Anton'''; sündinud [[11. detsember|11. detsembril]] [[1974]] [[Tartu]]s) on eesti [[jurist]], õigusteadlane ja riigiametnik. Alates [[31. märts]]ist [[2015]] on ta [[Eesti õiguskantsler|Eesti õiguskantsler]]. [[2. september|2. septembril]] [[2026]] valis [[Riigikogu]] Madise [[Eesti president|Vabariigi Presidendiks]]; ametisse astub ta 12. oktoobril 2026.<ref name="Presidendivalimised2026">{{netiviide |url=https://www.valimised.ee/et/valimiste-arhiiv/vabariigi-presidendi-valimised/vabariigi-presidendi-valimine-2026-aastal |pealkiri=Vabariigi Presidendi valimine 2026. aastal |väljaanne=Valimised Eestis |aeg=2. september 2026 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Madise on töötanud muu hulgas [[Justiitsministeerium]]is, [[Riigikogu]] põhiseaduskomisjonis, [[Riigikontroll]]is ja Vabariigi Presidendi Kantseleis ning olnud [[Tartu Ülikool]]i ja [[Tallinna Tehnikaülikool]]i professor.<ref name="CV">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/kontakt/ulle-madise |pealkiri=Ülle Madise |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Ta on aastatel 2015–2022 ja 2024 kuulunud [[Eesti mõjukad|saja kõige mõjukama eestlase]] hulka.<ref>{{netiviide |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120339291/kes-on-olnud-eesti-mojukad-aastatel-2015-2024 |pealkiri=Kes on olnud Eesti mõjukad aastatel 2015–2024? |väljaanne=Eesti Päevaleht |aeg=26. november 2024 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ==Haridus== Ülle Madise lõpetas 1993. aastal kuldmedaliga [[Tartu 15. Keskkool]]i. Aastatel 1993–1998 õppis ta [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas]], mille lõpetas ''[[cum laude]]''. 2001. aastal kaitses ta [[Kalle Merusk]]i juhendamisel magistritöö "Kohaliku omavalitsuse garantii Eesti Vabariigi 1992. aasta põhiseaduses", samuti ''cum laude''.<ref name="CV" /><ref name="ETIS">{{ETIS}}</ref> Aastatel 2001–2006 õppis ta Tartu Ülikoolis doktorantuuris. 2007. aastal kaitses ta [[Tallinna Tehnikaülikool]]i avaliku halduse instituudis doktoriväitekirja "Elections, Political Parties, and Legislative Performance in Estonia: Institutional Choices from the Return to Independence to the Rise of E-democracy". Tema doktoritöö juhendaja oli [[Wolfgang Drechsler]]. Madise sai filosoofiadoktori kraadi haldusjuhtimise alal.<ref name="CV" /><ref name="ETIS" /> ==Töökäik== * 1997–1998 [[Justiitsministeerium]]i avaliku õiguse osakonna spetsialist * 1998–2002 Justiitsministeeriumi avaliku õiguse osakonna juhataja * 2001–2005 [[Tartu Ülikool]]i lektor * 2002 justiitsministri parlamendinõunik * 2002–2005 [[Riigikogu]] põhiseaduskomisjoni nõunik ja sekretariaadi juhataja * 2005–2008 [[Riigikontroll]]i II auditiosakonna peakontrolör * 2005–2009 [[Tallinna Tehnikaülikool]]i riigi- ja haldusõiguse õppejõud * 2006–2010 [[Vabariigi Valimiskomisjon]]i liige * 2009–2011 Tallinna Tehnikaülikooli avaliku õiguse professor * 2009–2015 [[Eesti president|Vabariigi Presidendi]] õigusnõunik * 2011–2016 [[Tartu Ülikool]]i riigiõiguse professor * 2016–2021 Tartu Ülikooli riigiõiguse külalisprofessor<ref name="CV" /> Madise on olnud [[Eesti Vabariigi põhiseadus]]e kommenteeritud väljaande 2012., 2017. ja 2020. aasta väljaande peatoimetaja.<ref name="ETIS" /><ref>[https://www.ester.ee/search~S1*est/X?searchtype=t&searcharg=EESTI%20VABARIIGI%20P%C3%95HISEADUS-%20KOMMENTEERITUD%20V%C3%84LJAANNE&searchscope=1&SORT=DZ&extended=0&SUBMIT=OTSI EV põhiseaduse kommenteeritud väljaanded] andmebaasis ESTER. Vaadatud 4. detsembril 2023.</ref> ===E-valimiste väljatöötamine=== Justiitsministeeriumis töötades osales Madise Eesti elektroonilise hääletamise õigusliku raamistiku väljatöötamises. Juba 2002. aastal kaitses ta avalikult elektroonilise hääletamise kasutuselevõttu, rõhutades, et see ei asenda traditsioonilist hääletamist, vaid annab valijale täiendava võimaluse oma hääle andmiseks.<ref name="Ehaaletamine2002">{{netiviide |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/50920148 |pealkiri=Elektrooniline hääletus on lisavõimalus |autor=Ülle Madise |väljaanne=Eesti Päevaleht |aeg=9. aprill 2002 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Tema 2007. aastal kaitstud doktoritöö käsitles muu hulgas Eesti valimissüsteemi, erakondi ja e-demokraatia kujunemist.<ref name="CV" /> ==Ühiskondlik ja ajakirjanduslik tegevus== Madise on aastaid osalenud avalikus arutelus riigiõiguse, demokraatia, hariduse, eesti keele, halduse ja põhiõiguste teemadel. Aastatel 2010–2015 juhtis ta [[Kuku Raadio]] ühiskondlik-poliitilist vestlussaadet "Vanamehed kolmandalt".<ref>[http://podcast.kuku.postimees.ee/saated/vanamehed-kolmandalt/ "Vanamehed kolmandalt"] Kuku Raadio.</ref> 2016. aasta septembrist kuni 2018. aasta oktoobrini oli ta Kuku Raadio saatesarja "Õigus ja õiglus" autor ja saatejuht. Saates käsitleti Eesti ühiskonna ja riigikorralduse küsimusi põhiseaduse vaatenurgast ning külaliste hulgas olid juristid, teadlased, poliitikud, ajakirjanikud ja teiste valdkondade asjatundjad.<ref name="OigusJaOiglus">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/algatused/raadiosaade-oigus-ja-oiglus |pealkiri=Raadiosaade "Õigus ja Õiglus" |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Ta on sageli esinenud [[Eesti Rahvusringhääling]]u tele- ja raadiosaadetes. 2015. aastal rääkis Madise saates "[[Plekktrumm]]" muu hulgas vabaduse ja vastutuse seosest ning ülereguleerimise ohust.<ref name="Plekktrumm2015">{{netiviide |url=https://kultuur.err.ee/309209/ulle-madise-me-oleme-praegu-punktis-kus-vabadus-on-loogi-all |pealkiri=Ülle Madise: me oleme praegu punktis, kus vabadus on löögi all |väljaanne=[[ERR]] |aeg=24. november 2015 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Alates 2004. aastast on ta teinud rohkesti kaastööd kultuurilehele [[Sirp (ajaleht)|Sirp]]. Tema artikleid on avaldanud ka [[Õpetajate Leht]], [[Juridica]], [[Eesti Majanduse Teataja]], [[Eesti Päevaleht]], [[Äripäev]], Maksumaksja, [[Postimees]], [[Maaleht]] ja teised väljaanded.<ref>[https://artiklid.elnet.ee/search~S1*est?/aMadise+{u00DC}lle/amadise+w~dlle/1,7,227,B/exact&FF=amadise+w~dlle+1974&1,164 Ülle Madise artikleid] andmebaasis ISE. Vaadatud 3. detsembril 2023.</ref> Tema 2009.–2011. aasta kirjutised käsitlesid muu hulgas otsedemokraatiat, poliitilist kultuuri, avalikku arutelu, riigi reformimist, kõrgharidust ja põhiseaduslikku riigikorraldust.<ref name="Otsedemokraatia2009">{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/issues/2009-6-3239/ |pealkiri=Otsedemokraatia liiga ilus idee |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=12. veebruar 2009 |vaadatud=3. september 2026}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/issues/2010-5-3285/ |pealkiri=Poliitika kultuursusest teoorias ja praktikas |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=4. veebruar 2010 |vaadatud=3. september 2026}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/issues/2010-22-3302/ |pealkiri=Haridustööstuse buum ja krahh |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=4. juuni 2010 |vaadatud=3. september 2026}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/avatus-avalikkus-ja-motlemise-tase/ |pealkiri=Avatus, avalikkus ja mõtlemise tase |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=5. november 2010 |vaadatud=3. september 2026}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/issues/2011-13-3339/ |pealkiri=Muutmine teenib muutjat? |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=1. aprill 2011 |vaadatud=3. september 2026}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/issues/2011-28-3353/ |pealkiri=Eesti 1991.–2011. aastani läbi põhiseaduse prisma. Mõned mõtted |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=5. august 2011 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ==Õiguskantslerina== Riigikogu nimetas Ülle Madise õiguskantsleriks 20. jaanuaril 2015 [[Toomas Hendrik Ilves]]e ettepanekul. Tema poolt hääletas 72 Riigikogu liiget, vastu oli üheksa ja erapooletuks jäi kaks. Madise astus ametisse 31. märtsil 2015, mil andis Riigikogu ees ametivande.<ref name="Ametisse2015">Riigikogu. „Riigikogu nimetas järgmiseks õiguskantsleriks Ülle Madise“, 21. jaanuar 2015.</ref><ref name="CV" /> 2021. aasta novembris tegi president [[Alar Karis]] Riigikogule ettepaneku nimetada Madise õiguskantsleriks ka teiseks ametiajaks. Riigikogu toetas ettepanekut 15. detsembril 2021. Madise teine ametiaeg algas 4. aprillil 2022.<ref name="TeineAmetiaeg">Riigikogu. „Riigikogu nimetas teiseks ametiajaks õiguskantsleriks Ülle Madise“, 15. detsember 2021.</ref><ref name="CV" /> Õiguskantslerina on Madise ülesannete hulka kuulunud õigusaktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse kontroll, inimeste põhiõiguste kaitse, ametiasutuste tegevuse üle tehtav järelevalve ning [[lasteombudsman]]i ülesannete täitmine. ===Põhiseaduslikkuse järelevalve=== Madise on õiguskantslerina pöördunud nii Riigikogu kui ka [[Riigikohus|Riigikohtu]] poole juhtudel, kui tema hinnangul ei olnud õigusaktid põhiseadusega kooskõlas. Tema ametiajal on õiguskantsleri põhiseaduslikkuse järelevalve puudutanud muu hulgas sotsiaalkaitset, ettevõtlusvabadust, maksupoliitikat, kohalike omavalitsuste kohustusi ja põhiõiguste piiramist. 2016. aastal tegi õiguskantsler Riigikogule ettepaneku muuta põhiseadusega kooskõlas olevaks regulatsioon, mis puudutas looduskaitseliste piirangutega kinnisasjade omandamist riigi poolt. Riigikogu toetas ettepanekut ning seadust muudeti.<ref name="Aasta2017">Õiguskantsleri aastaülevaade 2016/2017.</ref> Samal aastal pöördus Madise Riigikohtusse seoses äriühingu juhatuse liikmete töötuna arvele võtmise ja töötuskindlustushüvitise saamise piirangutega. Riigikohus tunnistas 2017. aastal vaidlustatud sätted põhiseadusvastaseks ja kehtetuks.<ref name="Aasta2017" /> 2017. aastal vaidlustas Madise Riigikohtus lahja alkoholi aktsiisimäärade kavandatust kiirema tõstmise, leides, et küsimus puudutab ettevõtjate õiguspärast ootust ja ettevõtlusvabadust. Riigikohus õiguskantsleri seisukohaga ei nõustunud ja leidis, et sätted ei olnud põhiseadusega vastuolus.<ref name="Aasta2017" /> 2018. aastal pöördus Madise Riigikohtusse seoses [[Narva]] linna sotsiaalhoolekannet reguleerivate määrustega. Õiguskantsleri hinnangul olid mitmed Narva kehtestatud tingimused seadusest rangemad ning võisid jätta abivajaja talle seadusega ette nähtud sotsiaalteenusest ilma.<ref>Õiguskantsler. „Õiguskantsler taotleb riigikohtult Narva 11 määruse kehtetuks tunnistamist“, 19. oktoober 2018.</ref> ===COVID-19 pandeemia ja põhiõigused=== [[COVID-19 pandeemia Eestis|COVID-19 pandeemia]] ajal kujunes üheks Madise tegevuse keskseks küsimuseks eriolukorra ja nakkustõrjemeetmete kooskõla põhiseadusega. 2020. aasta märtsis rõhutas ta, et põhiseadus kehtib ka eriolukorras ning inimeste õigusi ei tohi piirata rohkem, kui kriisi lahendamiseks vajalik.<ref name="COVID2020">Toomas Sildam. „Õiguskantsler Ülle Madise: põhiseadus kehtib ka praegu“. ERR, 16. märts 2020.</ref> Madise leidis, et nakkuse leviku piiramiseks kehtestatud meetmed peavad põhinema seadusel, olema arusaadavad ja proportsionaalsed ning piirangutest tuleb loobuda, kui nende vajalikkust ei ole enam võimalik põhjendada.<ref name="Vabadused2021">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud/oiguskantsleri-intervjuu-ajalehes-postimees |pealkiri=Ülle Madise: vabaduste piiramisse ei saa suhtuda kergekäeliselt |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=31. august 2021 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ===Inimõiguste ja puuetega inimeste õiguste kaitse=== Alates 1. jaanuarist 2019 täidab õiguskantsler [[riiklik inimõiguste asutus|riikliku inimõiguste asutuse]] (NHRI) ülesandeid ning jälgib, edendab ja kaitseb inimõigusi Eestis. Samast ajast täidab õiguskantsler ka [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon|ÜRO]] puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamise sõltumatu järelevalve ülesandeid.<ref name="NHRI">Õiguskantsleri aastaülevaade 2018/2019.</ref> 2019. aastal loodi õiguskantsleri juurde inimõiguste nõukoda. Õiguskantsleri institutsioon sai 2020. aasta detsembris riiklike inimõiguste asutuste rahvusvahelises akrediteerimissüsteemis kõrgeima ehk A-staatuse.<ref name="NHRI2021">Õiguskantsleri aastaülevaade 2020/2021.</ref> 2025. aastal läbis institutsioon uue hindamise ning säilitas kõrgeima akrediteeringu.<ref>{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/uro-tunnustas-oiguskantslerit-korgeima-taseme-inimoiguste-kaitsjana |pealkiri=ÜRO tunnustas õiguskantslerit kõrgeima taseme inimõiguste kaitsjana |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=29. aprill 2025 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2020. aasta detsembris leidis Madise, et puuetega inimestest koosnevatele kollektiividele peab olema teistega võrdsetel alustel tagatud võimalus osaleda laulu- ja tantsupeole pääsemiseks korraldatavatel eelproovidel. Ta tugines muu hulgas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonile ja rõhutas puuetega inimeste võrdset ligipääsu kultuurielule.<ref name="Laulupidu2024">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1609557427/madise-puuetega-inimestel-peab-olema-voimalus-laulupeole-esinema-paaseda |pealkiri=Madise: puuetega inimestel peab olema võimalus laulupeole esinema pääseda |väljaanne=[[ERR]] |aeg=20. detsember 2024 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ===Eraelu, isikuandmed ja digiriik=== Madise ametiajal on õiguskantsleri töös järjest suuremat tähelepanu saanud isikuandmete kaitse, riiklikud andmekogud ja elektrooniline jälgimine. 2023. aastal käsitles Madise artiklis "Ka korraliku inimese andmed on varandus ja relv" isikuandmete kogumise ja kasutamisega kaasnevaid ohte.<ref name="Andmed2023">{{netiviide |url=https://edasi.org/204773/ulle-madise-ka-korraliku-inimese-andmed-on-varandus-ja-relv/ |pealkiri=Ülle Madise: ka korraliku inimese andmed on varandus ja relv |väljaanne=Edasi.org |aeg=10. oktoober 2023 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2024. aastal juhtis ta tähelepanu avalikus ruumis kasutatavate valvekaamerate regulatsioonile. Madise hinnangul peab inimesele jääma võimalus oma elu elada nii, et ta ei ole kõikjal ja pidevalt salvestatud, samal ajal tuleb arvestada ka teiste inimeste õigusega kaitsta oma vara.<ref name="Kaamerad2024">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1609333671/ulle-madise-inimesel-peab-olema-voimalik-mitte-olla-kogu-aeg-salvestatud |pealkiri=Ülle Madise: inimesel peab olema võimalik mitte olla kogu aeg salvestatud |autor=Madis Hindre |väljaanne=[[ERR]] |aeg=6. mai 2024 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Õiguskantsleri 2024/2025. aasta ülevaates tõstatati ka niinimetatud proaktiivsete riigiteenuste piiride küsimus. Madise hinnangul ei ole ühiskonnas kokku lepitud, et riigil peaks olema üldine õigus inimeste elu eri andmekogude põhjal analüüsida selleks, et otsustada, millist abi või teenust inimene võiks vajada.<ref name="Ülevaade2025">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/ylevaade2025/ |pealkiri=Õiguskantsleri aastaülevaade 2024/2025 |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Madise on samuti rõhutanud, et riigi infosüsteemide tehnilised võimalused või piirangud ei saa määrata inimeste õiguste ulatust ning seadusega tagatud õigusi ei tohi jätta teostamata põhjendusega, et infosüsteem seda ei võimalda. ===Sõnastikureform ja ÕS-i vaidlus=== 2020. aastatel tekitas Eesti Keele Instituudis kavandatud sõnastikureform ja uue [[Õigekeelsussõnaraamat|õigekeelsussõnaraamatu]] koostamise põhimõtted avalikku arutelu kirjakeele normi ja ÕS-i rolli üle. Madise oli juba varasemates kirjutistes rõhutanud eesti kirjakeele tähtsust riigikeele, teaduskeele ja kultuurikeelena. 2018. aastal sidus ta selge ametikeele põhiseadusest tuleneva õigusselguse põhimõttega ning leidis, et ametlik tekst peab olema kodanikule arusaadav.<ref name="IlusKeel2018">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/node/5931 |pealkiri=Ülle Madise: jurist, ametnik ja ilus eesti keel |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=27. aprill 2018 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2019. aastal kirjutas Madise, et eesti keele kasutamine kõigil elualadel tuleneb põhiseadusest ning eesti keel peab säilima ka teaduse ja kõrghariduse keelena.<ref name="Keel2019">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/oiguskantsler-ulle-madise-eesti-keel-pole-pelk-tarbeese |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise: Eesti keel pole pelk tarbeese |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=15. veebruar 2019 |vaadatud=3. september 2026}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/920296/ulle-madise-ilusa-selge-eesti-keele-ulistuseks |pealkiri=Ülle Madise: ilusa selge eesti keele ülistuseks |väljaanne=[[ERR]] |aeg=14. märts 2019 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2020. aastal leidis ta, et põhiseaduse ja keeleseaduse järgi peab eesti kirjakeele norm jääma tegelikuks normiks, mida on võimalik nii järgida kui ka rikkuda.<ref name="Keel2022">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1608767536/ulle-madise-eesti-keel-on-pohiseaduse-kaitse-all |pealkiri=Ülle Madise: eesti keel on põhiseaduse kaitse all |väljaanne=[[ERR]] |aeg=27. oktoober 2022 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2021. aasta alguses sekkus Madise õiguskantslerina uue ÕS-i koostamise vaidlusse ja juhtis Eesti Keele Instituudi tähelepanu sellele, et uue õigekeelsussõnaraamatu koostamisel tuleb järgida keeleseadusest tulenevaid nõudeid.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1609274913/oiguskantsler-uus-os-peaks-lahtuma-keeleseaduse-nouetest |pealkiri=Õiguskantsler: uus ÕS peaks lähtuma keeleseaduse nõuetest |väljaanne=[[ERR]] |aeg=7. märts 2024 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2022. aasta jaanuaris ja aprillis rõhutas Madise ERR-ile antud intervjuudes, et rahvuslikku identiteeti kandva eesti keele arengut ei saa jätta üksnes isevoolu hooleks ning eesti keelt tuleks käsitada Eesti tugevuse, mitte nõrkusena.<ref name="Keel2024a">{{netiviide |url=https://kultuur.err.ee/1609222563/ulle-madise-rahvuse-identiteeti-hoidvat-keelt-ei-saa-lasta-isevoolu-minna |pealkiri=Ülle Madise: rahvuse identiteeti hoidvat keelt ei saa lasta isevoolu minna |väljaanne=[[ERR]] |aeg=15. jaanuar 2024 |vaadatud=3. september 2026}}</ref><ref name="Keel2024b">{{netiviide |url=https://kultuur.err.ee/1609303848/ulle-madise-eesti-keel-on-meie-tugevus-mitte-norkus |pealkiri=Ülle Madise: eesti keel on meie tugevus, mitte nõrkus |väljaanne=[[ERR]] |aeg=5. aprill 2024 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2023. aasta märtsi lõpus jõudsid [[Haridus- ja Teadusministeerium]] ning Eesti Keele Instituut kokkuleppele muuta ÕS-i ja EKI teatmiku koostamise tegevuskava. Kokkuleppe järgi pidi uus ÕS säilitama varasematele õigekeelsussõnaraamatutele omase normatiivse osa.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1609296462/ministeerium-ja-eki-votsid-os-i-vaidluses-oiguskantslerit-kuulda |pealkiri=Ministeerium ja EKI võtsid ÕS-i vaidluses õiguskantslerit kuulda |väljaanne=[[ERR]] |aeg=29. märts 2024 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ==Eesti presidendiks valimine== ===2026. aasta presidendivalimised=== {{Vaata|2026. aasta Eesti presidendivalimised}} 2026. aasta alguses käsitleti Madiset ajakirjanduses ühe võimaliku presidendikandidaadina.<ref>{{netiviide |url=https://www.postimees.ee/8391799/postimehe-poliitikatoimetus-pakub-kellest-voiks-saada-jargmine-president |pealkiri=POSTIMEHE POLIITIKATOIMETUS PAKUB {{!}} Kellest võiks saada järgmine president? |autor=Tarvo Madsen, Meinhard Pulk |väljaanne=[[Postimees]] |aeg=6. jaanuar 2026 |vaadatud=26. august 2026}}</ref> Juunis Delfi korraldatud 53 Riigikogu liikme anonüümses küsitluses oli Madise 27 võimaliku kandidaadi seas populaarseim, saades 27 nimetust.<ref>{{netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120588572/kes-sobiks-jargmiseks-eesti-presidendiks-53-riigikogu-liiget-osales-delfi-anonuumses-kusitluses |pealkiri=Kes sobiks järgmiseks Eesti presidendiks? 53 riigikogu liiget osales Delfi anonüümses küsitluses |autor=Herman Kelomees |väljaanne=[[Delfi]] |aeg=6. juuni 2026 |vaadatud=26. august 2026}}</ref> 23. juunil teatas president [[Alar Karis]] võidupüha paraadil, et ei kandideeri teiseks ametiajaks. Madise oli enne seda avalikult öelnud, et oleks soovinud Karise jätkamist presidendina.<ref>{{netiviide |url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120593325/ulle-madise-eestil-on-seni-presidentidega-vedanud-oige-inimene-on-oigel-ajal-olnud-oiges-kohas |pealkiri=Ülle Madise: Eestil on seni presidentidega vedanud, õige inimene on õigel ajal olnud õiges kohas |autor=Eve Heinla |väljaanne=Maaleht |aeg=27. juuni 2026 |vaadatud=26. august 2026}}</ref> 24. juulil teatas [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] aseesimees [[Tanel Kiik]], et erakond näeb Madiset erakondadeülese presidendikandidaadina.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610067439/sotsid-pakuvad-presidendikandidaadina-kaalumiseks-ulle-madiset |pealkiri=Sotsid pakuvad presidendikandidaadina kaalumiseks Ülle Madiset |autor=Urmet Kook |väljaanne=[[ERR]] |aeg=1. juuli 2026 |vaadatud=26. august 2026}}</ref> Samal päeval teatasid ka Reformierakonna fraktsiooni juht [[Õnne Pillak]] ja [[Eesti 200]] esimees [[Kristina Kallas]], et nende erakondades oli Madisele tugev toetus.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610067640/pillak-reformierakonnas-oleks-tugev-toetus-madisele-presidendikandidaadina |pealkiri=Pillak: Reformierakonnas oleks tugev toetus Madisele presidendikandidaadina |väljaanne=[[ERR]] |aeg=1. juuli 2026 |vaadatud=26. august 2026}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610067610/eesti-200-toetab-ulle-madiset-presidendikandidaadina |pealkiri=Eesti 200 toetab Ülle Madiset presidendikandidaadina |väljaanne=[[ERR]] |aeg=1. juuli 2026 |vaadatud=26. august 2026}}</ref> 25. juulil ütles Madise, et ei olnud kandideerimiseks kellelegi nõusolekut andnud.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610068006/ulle-madise-ma-ei-ole-kandideerimiseks-kellelegi-nousolekut-andnud |pealkiri=Ülle Madise: ma ei ole kandideerimiseks kellelegi nõusolekut andnud |väljaanne=[[ERR]] |aeg=2. juuli 2026 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 26. augustil teatas [[Isamaa]] esimees [[Urmas Reinsalu]], et erakond toetab Madise kandidatuuri.<ref>{{netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120604622/isamaa-toetab-presidendivalimistel-ulle-madise-kandidatuuri |pealkiri=Ülle Madisest saab suure tõenäosusega president. Teda toetab ka Isamaa |väljaanne=[[Delfi]] |aeg=18. august 2026 |vaadatud=18. august 2026}}</ref> 27. augustil seadsid 75 Riigikogu liiget Madise ametlikult presidendikandidaadiks.<ref name="Kandidaat2026">{{netiviide |url=https://www.valimised.ee/et/ulle-madise-seati-vabariigi-presidendi-valimise-kandidaadiks |pealkiri=Ülle Madise seati Vabariigi Presidendi valimise kandidaadiks |väljaanne=Valimised Eestis |aeg=24. august 2026 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 12.–19. augustil korraldatud Emori küsitluses toetas Madise presidendiks valimist 35% vastanutest.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610115607/presidendikandidaatidest-eelistab-rahvas-enim-ulle-madiset |pealkiri=Presidendikandidaatidest eelistab rahvas enim Ülle Madiset |autor=Urmet Kook |väljaanne=[[ERR]] |aeg=21. august 2026 |vaadatud=26. august 2026}}</ref> 24. augustil avaldatud [[Ühiskonnauuringute Instituut|Ühiskonnauuringute Instituudi]] ja [[Norstat]]i küsitluses toetas tema kandidatuuri 43% vastanutest ja 36% oli vastu.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610117512/43-protsenti-vastajatest-toetab-ulle-madise-valimist-presidendiks |pealkiri=43 protsenti vastajatest toetab Ülle Madise valimist presidendiks |väljaanne=[[ERR]] |aeg=24. august 2026 |vaadatud=26. august 2026}}</ref> Riigikogu valis Madise Vabariigi Presidendiks 2. septembril 2026 toimunud esimeses hääletusvoorus. Hääletamisest võttis osa 78 Riigikogu liiget. Madise sai 71 häält, seitse sedelit jäeti märgistamata ja kehtetuid sedeleid ei olnud. Valituks osutumiseks oli vaja vähemalt 68 häält.<ref name="Presidendivalimised2026" /><ref name="RiigikoguPresident2026">{{netiviide |url=https://www.riigikogu.ee/istungi-ulevaated/ulle-madise-valiti-vabariigi-presidendiks/ |pealkiri=Ülle Madise valiti Vabariigi Presidendiks |väljaanne=[[Riigikogu]] |aeg=2. september 2026 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Madise astub presidendi ametisse 12. oktoobril 2026, mil annab Riigikogu ees ametivande. Temast saab Eesti seitsmes president ja [[Kersti Kaljulaid]]i järel teine naine selles ametis.<ref>{{netiviide |url=https://news.err.ee/1610126071/estonia-elects-new-president |pealkiri=Estonia elects new president |väljaanne=[[ERR]] |aeg=2. september 2026 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ==Poliitilised ja ühiskondlikud vaated== Madise on enda maailmavaadet kirjeldanud nii, et liberaalide arvates on ta konservatiiv ja konservatiivide arvates liberaal.<ref name="Vaated2">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610113246/madise-eesti-peab-hoidma-kuuned-enda-poole |pealkiri=Madise: Eesti peab hoidma küüned enda poole |autor=[[Arp Müller]] |väljaanne=[[ERR]] |aeg=18. august 2026 |vaadatud=18. august 2026}}</ref> Ajakirjanik [[Mikk Salu]] on Madise poliitilisi vaateid iseloomustanud kui segu [[klassikaline liberalism|klassikalisest liberalismist]] ja konservatiivsest rahvuslusest ning pidanud tema ideoloogilist paiknemist sarnaseks näiteks [[Jüri Adams]]i, [[Vootele Hansen]]i ja [[Edmund Burke]]'i omaga. Salu järgi väljendub Madise liberaalsus eeskätt isikuvabaduste, eraomandi ja ettevõtlusvabaduse kaitsmises ning umbusus riikliku ülereguleerimise ja jälgimisühiskonna suhtes.<ref name="Vaated">{{netiviide |url=https://www.postimees.ee/8529053/analuus-millised-on-ulle-madise-poliitilised-vaated |pealkiri=ANALÜÜS {{!}} Millised on Ülle Madise poliitilised vaated? |autor=[[Mikk Salu]] |väljaanne=[[Postimees]] |aeg=18. august 2026 |vaadatud=18. august 2026}}</ref> ===Vabadus, vastutus ja riigi sekkumine=== Madise on oma avalikes sõnavõttudes järjepidevalt rõhutanud inimese vabaduse ja isikliku vastutuse seost. 2015. aastal saates "Plekktrumm" leidis ta, et suurem otsustamisvabadus toob inimesele kaasa ka suurema vastutuse ning et liiga üksikasjalikult reguleeritud ühiskond võib inimeste iseseisvat vastutust vähendada.<ref name="Plekktrumm2015" /> 2016. aastal leidis ta, et Eestis oli kujunenud suund vabaduste piiramise ja ühiskonna järjest üksikasjalikuma reglementeerimise poole ning täiskasvanud inimest ei peaks riik kohtlema lapsena.<ref name="Vabadused2016">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/oiguskantsler-ulle-madise-eestis-trend-vabaduste-piiramise-suunas |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise: Eestis on trend vabaduste piiramise suunas |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=8. märts 2016 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Samal aastal kirjutas ta, et seadusi tuleks kehtestada eeskätt siis, kui ilma nendeta ei ole võimalik ühiskondlikke suhteid mõistlikult korraldada. Madise kritiseeris nii tarbetut ülereguleerimist kui ka olukorda, kus Riigikogu käsitatakse valitsuse esitatud eelnõude kinnitajana, rõhutades parlamendi iseseisvat põhiseaduslikku rolli.<ref name="VahemNorme2016">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/en/node/822 |pealkiri=Ülle Madise: vähem norme, rohkem tervet mõistust |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=1. juuni 2016 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ===Demokraatia, valimised ja parlamentarism=== Madise on käsitlenud valimissüsteemi ja demokraatia toimimist alates 2000. aastate algusest. Elektroonilise hääletamise puhul on ta rõhutanud valija valikuvabadust ning seda, et elektrooniline hääletamine peab olema tavapäraste hääletamisviiside kõrval lisavõimalus.<ref name="Ehaaletamine2002" /> Madise on olnud skeptiline presidendi otsevalimise ja ulatusliku otsedemokraatia suhtes. 2006. aastal kirjutas ta presidendi otsevalimist käsitledes, et otsevalimine ei lahenda iseenesest poliitilise võõrandumise ega demokraatia toimimise probleeme.<ref name="Otsevalimine2006">{{netiviide |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/51055919/ulle-madise-presidendi-otsevalimine-hobekuul |pealkiri=Presidendi otsevalimine – hõbekuul? |autor=Ülle Madise |väljaanne=Eesti Päevaleht |aeg=12. september 2006 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2009. aastal leidis ta otsedemokraatiat käsitlevas artiklis, et üleriigiliste rahvaalgatuste korraldamiseks on praktikas sageli vaja erakonna, tugeva poliitilise liikumise või suure rahalise ressursiga huvirühma organiseerimisvõimet ning esindusdemokraatia asendamine otsedemokraatiaga ei pruugi anda paremaid otsuseid.<ref name="Otsedemokraatia2009" /> 2010. aastal käsitles Madise poliitilise kultuuri küsimusi, sealhulgas teerullimeetodit, valijate mõjutamist, poliitika rahastamist ja avaliku võimu usaldusväärsust.<ref>{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/issues/2010-5-3285/ |pealkiri=Poliitika kultuursusest teoorias ja praktikas |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=4. veebruar 2010 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2011. aastal kirjutas ta erakondade ja parlamentaarse riigikorralduse teemadel artiklis "Kes unistab Päikesekuninga riigist?".<ref>{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/issues/2011-1-3327/ |pealkiri=Kes unistab Päikesekuninga riigist? |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=7. jaanuar 2011 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Madise toetab Eesti põhiseaduses sätestatud parlamentaarset riigikorraldust, võimude lahusust ja tasakaalustatust ning niinimetatud kokkuleppedemokraatiat. Tema hinnangul ei peaks Eesti poliitiline süsteem toimima põhimõttel „võitja võtab kõik“.<ref name="Kokkuleppedemokraatia2023">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud/oiguskantsler-ulle-madise-ettekanne-eesti |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise ettekanne Eesti Akadeemilise Õigusteaduse Seltsis |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=7. detsember 2023 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ===Riigireform ja avalik haldus=== Madise on kritiseerinud riigireformi taandamist asutuste ümberkorraldamisele ja organisatsiooniskeemide muutmisele. 2018. aastal kirjutas ta, et riigireformi eesmärk peaks olema inimesekeskne, väiksema halduskoormusega ja tõhus riik ning selle saavutamine ei eelda põhiseaduse ulatuslikku muutmist.<ref name="Riigireform2018">{{netiviide |url=https://edasi.org/25834/ulle-madise-kui-raagime-ja-motleme-riigireformist-siis-millest-me-raagime/ |pealkiri=Ülle Madise: kui räägime ja mõtleme riigireformist, siis millest me räägime |väljaanne=Edasi.org |aeg=10. juuni 2018 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Sama aasta märtsis kritiseeris ta olukorda, kus riigireformi nime all kulutatakse ressursse tema hinnangul vähese praktilise väärtusega strateegiate, ümberkorralduste ja dokumentide koostamisele, samal ajal kui inimestele vajalike avalike teenuste jaoks napib tähelepanu.<ref name="Udu2018">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/oiguskantsler-ulle-madise-rahva-raha-eest-udu-ajamine-peab-loppema |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise: rahva raha eest udu ajamine peab lõppema |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=14. märts 2018 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2021. aastal kirjeldas Madise oma nägemust Eestist kui riigist, mis laseb inimestel elada, aitab hädasolijaid ning ei koorma inimesi tarbetu sekkumisega.<ref name="RiikMisLasebElada">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/oiguskantsler-ulle-madise-kone-eesti-vabariigi-103-aastapaeva-puhul |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise kõne Eesti Vabariigi 103. aastapäeva puhul kohtunikele |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=23. veebruar 2021 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2022. aastal ütles ta Maalehele antud intervjuus, et ametnik peaks võimaluse korral tegutsema inimese, mitte bürokraatliku süsteemi huvidest lähtudes, ning kritiseeris põhjendamatut ametkondlikku jäikust.<ref>{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud/oiguskantsler-ulle-madise-intervjuu-maalehes |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise intervjuu Maalehes: kiusamist on Eestis liiga palju, ametnikud peaksid olema inimese poolel |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=2. jaanuar 2025 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ===Haridus=== Madise on pidanud tasuta ja kvaliteetset põhiharidust põhiseaduslikult kaitstud õiguseks ning rõhutanud, et lapse võimalused ei tohiks ülemäära sõltuda tema elukohast, emakeelest ega perekonna sotsiaal-majanduslikust olukorrast.<ref name="Pohiharidus2016">{{netiviide |url=http://arvamus.postimees.ee/3587393/ulle-madise-pohiharidus-vajab-pohiseaduse-kaitset |pealkiri=Põhiharidus vajab põhiseaduse kaitset |autor=Ülle Madise |väljaanne=[[Postimees]] |aeg=20. veebruar 2016 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Ta on käsitlenud ka erakoolide rahastamist, hariduslikku kihistumist ning õpilaste ja õpetajate koormust.<ref>{{netiviide |url=http://opleht.ee/26525-erakoolid-ja-uldine-haridusstress/ |pealkiri=Erakoolid ja üldine haridusstress |autor=Ülle Madise |väljaanne=Õpetajate Leht |aeg=13. november 2015 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Kõrghariduse puhul kritiseeris Madise juba 2010. aastal hariduse käsitlemist pelgalt turuteenuse või majandusharuna ning kirjutas 2011. aastal ülikoolide laiemast ühiskondlikust ülesandest.<ref>{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/issues/2010-22-3302/ |pealkiri=Haridustööstuse buum ja krahh |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=4. juuni 2010 |vaadatud=3. september 2026}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://ws.lib.ttu.ee/publikatsioonid/et/publ/item/1898ac9a-06a2-4ac2-a4b5-eab74f742894 |pealkiri=Milleks on Eestis vaja ülikoole? |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=3. juuni 2011 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ===Eesti keel, rahvus ja kultuur=== Madise on rõhutanud Eesti riigi põhiseaduslikku ülesannet tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine. 2018. aastal kirjutas ta, et Eesti omariikluse eesmärk on võimaldada eesti keelel, kultuuril ja rahval kesta.<ref name="EestiMõte2018">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/ulle-madise-eesti-mote-olla-eesti |pealkiri=Ülle Madise: Eesti mõte on olla Eesti |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=20. veebruar 2018 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Tema käsitluses on keele küsimus seotud ka õigusselgusega: riigi ja inimese suhtluses peab ametlik tekst olema võimalikult täpne ja arusaadav.<ref name="IlusKeel2018" /> ===Avalik arutelu ja polariseerumine=== 2022. aasta artiklis "Vaikimise nõiaring" käsitles Madise olukorda, kus sotsiaalne surve võib tema hinnangul panna teadlasi, ametnikke ja teisi avalikus elus osalejaid ebapopulaarseid fakte või seisukohti maha vaikima. Ta rõhutas sõltumatute institutsioonide, vaba ajakirjanduse, teaduse ja kriitilise arutelu tähtsust.<ref name="VaikimiseNoiaring">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1608626200/ulle-madise-vaikimise-noiaring |pealkiri=Ülle Madise: vaikimise nõiaring |väljaanne=[[ERR]] |aeg=11. juuni 2022 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Madise on kritiseerinud poliitilist polariseerumist ja olukordi, kus eriarvamusele jäämist käsitatakse moraalse puudusena. Tema hinnangul peab demokraatlik õigusriik kaitsma ka ebapopulaarseid seisukohti ja sõltumatute institutsioonide õigust langetada avalikust survest sõltumatuid otsuseid.<ref name="Polariseerumine2026">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud/polariseerumine-voi-tehisintellekt-oiguskantsler |pealkiri=„Polariseerumine või tehisintellekt“. Õiguskantsler Ülle Madise kõne advokatuuri üldkogul |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=31. märts 2026 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2025. aastal hoiatas ta ühiskonnas kuhjuva rahulolematuse eest, mis võib tema hinnangul kasvatada nõudlust autoritaarsema või niinimetatud valgustatud valitseja järele. Samas rõhutas ta, et ka tehisintellekti ja muude automatiseeritud süsteemide kasutamisel peab inimese saatust puudutavate vaidluste lõplik otsustaja olema inimene.<ref name="Tsaar2025">{{netiviide |url=https://arvamus.postimees.ee/8206095/ulle-madise-on-oht-et-kui-trotsi-saab-liiga-palju-hakataksegi-ootama-valgustatud-tsaari |pealkiri=Ülle Madise {{!}} On oht, et kui trotsi saab liiga palju, hakataksegi ootama valgustatud tsaari |väljaanne=[[Postimees]] |aeg=7. märts 2025 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ===Presidendi institutsioon=== Madise on Eesti presidendi rolli kirjeldades öelnud, et president peaks olema ühiskonda ühendav, mitte lahutav institutsioon.<ref name="Vaated2" /> Ta ei pea sobivaks, et president asuks näiteks Riigikogu valimiste eel avalikult propageerima konkreetseid maksu-, majandus- või ettevõtluspoliitilisi valikuid, sest see kahjustaks tema hinnangul presidendi võimalust tegutseda poliitiliste konfliktide korral erapooletu vahemehena.<ref name="Vaated2" /> Madise on varem olnud seisukohal, et Eesti presidendi praeguste volituste juures ei oleks presidendi otsevalimine põhjendatud. Tema hinnangul eeldaks otsevalimine riigipeale märksa suurema poliitilise võimu andmist ja muudaks seega Eesti parlamentaarse riigikorralduse olemust.<ref name="Otsevalimine2006" /><ref name="President2017">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud/ulle-madise-ma-ei-kandideerinud-presidendiks-sest |pealkiri=Ülle Madise: ma ei kandideerinud presidendiks, sest õiguskantsleri töö oli pooleli |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ===Välispoliitika=== Välispoliitikas on Madise rõhutanud Eesti riiklike huvide järgimist koos usaldusväärse liitlassuhte säilitamisega. 2026. aasta augustis ütles ta, et Eesti peab tegema seda, mis on Eestile kasulik, olles samal ajal liitlastele vajalik partner.<ref name="Vaated2" /> Varem on ta rõhutanud [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]], [[NATO]] ja euroala tähtsust Eesti iseseisvust toetava raamistikuna, leides samas, et rahvusvaheline koostöö ei nõua Eestilt oma eripära või rahvusliku identiteedi kaotamist.<ref name="EestiMõte2018" /> ==Liikmesus== * 2010–2011 õiguse valdkonna õppekavade üleminekuhindamise komisjoni liige<ref name="CV" /> * 2010–2015 [[Eesti Kunstiakadeemia kuratoorium]]i liige<ref name="CV" /> * 2010–2015 [[Euroopa Nõukogu]] juures tegutseva riikide korruptsioonivastase ühenduse [[GRECO]] sõltumatu ekspert<ref name="CV" /> * 2011–2012 32. Eesti õigusteadlaste päevade korralduskomitee liige<ref name="CV" /> * 2011–2012 Eesti Vabariigi põhiseaduse 20. aastapäeva tähistamise riikliku komisjoni liige<ref name="CV" /> * alates 2012. aastast [[Enn Soosaare esseistikapreemia|Enn Soosaare eetilise esseistika auhinna]] žürii esimees<ref name="CV" /><ref name="ETIS" /> * 2012–2015 [[Eesti Rahvusringhääling]]u ühiskondliku nõukoja liige<ref name="CV" /> * 2013–2015 ametnikueetika nõukogu liige<ref name="CV" /> * 2013–2022 [[Rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise Euroopa komisjon]]i (ECRI) liige<ref name="CV" /> * alates 2015. aastast [[Iuridicum|SA Iuridicum]]i nõukogu liige<ref name="CV" /><ref name="Iuridicum">{{netiviide |url=https://www.iuridicum.ee/tutvustus |pealkiri=Tutvustus |väljaanne=SA Iuridicum |vaadatud=4. september 2026}}</ref> * 2015–2021 [[Rahvusvaheline Ombudsmani Institutsioon|Rahvusvahelise Ombudsmani Institutsiooni]] (IOI) Euroopa regiooni juhatuse liige; ta valiti juhatusse 30. septembril 2015 ja taasvaliti 27. juulil 2016.<ref name="IOI2021">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/ylevaade2021/pdf/oiguskantsleri-aasta.pdf |pealkiri=Õiguskantsleri aasta 2020/2021 |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=2021 |vaadatud=4. september 2026}}</ref> * 2017–2021 IOI maailmatasandi juhatuse liige. Madise asus maailmajuhatusse 2017. aasta novembris ning tema volitused lõppesid 2021. aasta mais.<ref name="IOI2021" /> * 2023–2024 IOI Euroopa regiooni juhatuse liige<ref name="CV" /> * korporatsiooni [[Filiae Patriae]] liige{{lisa viide}} ==Tunnustus== * 2011 – aunimetus „[[Teenäitaja]] 2011“<ref>[http://uudised.err.ee/index.php?06245284 Ülle Madise pälvis aunimetuse "Teenäitaja 2011"]. [[ERR]], 6. veebruar 2012.</ref> * 2016 – [[Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon]]i tunnustus „Ettevõtluse sõber“. Tunnustuse aluseks oli muu hulgas Madise 2015. aasta ettepanek taastada äriühingute juhatuse liikmete sotsiaalsed garantiid.<ref name="EttevotluseSober">{{netiviide |url=https://www.err.ee/553770/ettevotluse-sobraks-kuulutati-oiguskantsler-ulle-madise |pealkiri=Ettevõtluse sõbraks kuulutati õiguskantsler Ülle Madise |väljaanne=[[ERR]] |aeg=4. veebruar 2016 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> * 2016 – mõjukaim riigiteener edetabelis „Eesti mõjukad 2016“.<ref>{{netiviide |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/76498911/ulle-madise-riigimehelikku-julgust-ja-tarkust-voiks-rohkem-olla |pealkiri=Ülle Madise: riigimehelikku julgust ja tarkust võiks rohkem olla |autor=Otti Eylandt |väljaanne=[[Eesti Päevaleht]] |aeg=8. detsember 2016 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> * 2016 – [[Selge sõnumi auhind|Selge Sõnumi]] võistlusel äramärkimine selge väljenduse eest avalikus suhtluses.<ref name="SelgeSonum2016">{{netiviide |url=https://eki.ee/selgesonum/varasemad-uritused/auhind-2016/tulemused-2016/ |pealkiri=Tulemused 2016 |väljaanne=[[Eesti Keele Instituut]] |vaadatud=3. september 2026}}</ref> * 2023 – [[Ene Hioni Fond]]i stipendium. Madise oli fondi 18. laureaat.<ref name="EneHion">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/oiguskantsler-ulle-madise-palvis-ene-hioni-fondi-stipendiumi |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise pälvis Ene Hioni Fondi stipendiumi |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=21. november 2023 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> * 2023 – Keeleameti sõber ja Keeleameti hõbemärk. [[Keeleamet]] tunnustas Madiset pikaajalise tegevuse eest eesti keele hoidmise ja kaitsmise eestkõnelejana.<ref name="KeeleametiSober">{{netiviide |url=https://www.keeleamet.ee/uudised/keeleameti-sober-2023-oiguskantsler-ulle-madise |pealkiri=Keeleameti sõber 2023 on õiguskantsler Ülle Madise |väljaanne=[[Keeleamet]] |aeg=18. detsember 2023 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> * 2024 – [[Riigivapi III klassi teenetemärk]] riikluse edendamise eest.<ref name="Riigivapp2024">{{netiviide |url=https://president.ee/et/ametitegevus/otsused/55685-362-riiklike-autasude-andmine |pealkiri=362. Riiklike autasude andmine |väljaanne=Vabariigi Presidendi Kantselei |aeg=7. veebruar 2024 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ===Selge Sõnumi auhinnavõistluse patroon=== 2016. aastal märgiti [[Selge sõnumi auhind|Selge Sõnumi]] võistlusel ära Madise selge väljendus avalikus suhtluses.<ref name="SelgeSonum2016" /> Alates 2017. aastast on ta olnud Selge Sõnumi võistluse ja selge keele mõtteviisi patroon.<ref name="SelgeSonumPatroon">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/algatused/selge-sonum |pealkiri=Selge sõnum |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2017. aasta septembris kuulutas Madise patroonina välja neljanda Selge Sõnumi auhinnavõistluse.<ref>{{netiviide |url=https://eki.ee/selgesonum/ulle-madise-kuulutas-selge-sonumi-voistluse-avatuks-pressiteade-08-09-2017/ |pealkiri=Ülle Madise kuulutas selge sõnumi võistluse avatuks |väljaanne=[[Eesti Keele Instituut]] |aeg=8. september 2017 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ==Isiklikku== Madise isa on jurist, endine riigikohtunik ja poliitik [[Tõnu Anton]].<ref name="ERRisiklik">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610120065/madise-ma-ei-ole-kunagi-laevalt-pogenenud-kui-mina-olen-kapten |pealkiri=Madise: ma ei ole kunagi laevalt põgenenud, kui mina olen kapten |autor=Andres Kuusk |väljaanne=[[ERR]] |aeg=26. august 2026 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Tema ema on Sirje Anton ning ema isapoolne vanaisa oli ettevõtja [[Oskar Luik]].{{lisa viide}} Madise abikaasa on jurist [[Lauri Madise]], kes on alates 2013. aastast [[Euroopa Liidu Üldkohus|Euroopa Liidu Üldkohtu]] kohtunik.<ref name="LauriMadise">{{netiviide |url=https://curia.europa.eu/site/jcms/d2_5097/et/uldkohus |pealkiri=Lauri Madise |väljaanne=[[Euroopa Liidu Kohus]] |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Ülle Madise on öelnud, et abikaasad toetavad teineteise karjääri ning on töö tõttu teinud pereelus kompromisse.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610126326/pealtnagija-kes-on-presidendiks-valitud-ulle-madise-ja-mida-ta-eesti-elust-motleb |pealkiri="Pealtnägija": kes on presidendiks valitud Ülle Madise ja mida ta Eesti elust mõtleb? |väljaanne=[[ERR]] |aeg=2. september 2026 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Madise lapsepõlvemälestused on tihedalt seotud [[Pärnu]]ga, kus rannarajoonis väikeses majas elasid tema vanavanemad. Ta on meenutanud Pärnu vanavanemate kodu, talviseid tänavaid ning vanaema aias kasvanud roosasid pojenge kui olulisi lapsepõlvemälestusi.<ref name="EestiNaine2023">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud/koige-armsam-roosade-pojengide-lohn-mis-taidab |pealkiri=„Kõige armsam on roosade pojengide lõhn.“ Mis täidab õiguskantsler Ülle Madise õnnetundega? |autor=Priit Wend Kuusk |väljaanne=Eesti Naine |aeg=9. veebruar 2023 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Tema pere kodu asub [[Saadjärv]]e ääres.<ref name="EestiNaine2023" /> Madise on [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] [[Tallinna Toompea Kaarli kogudus]]e liige.<ref name="ERRisiklik" /> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} * {{ETIS}} * [https://www.oiguskantsler.ee/kontakt/ulle-madise Ülle Madise] Õiguskantsleri Kantselei kodulehel * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/plekktrumm-ulle-madise "Plekktrumm. Ülle Madise"] ERR-i arhiivis {{JÄRJESTA:Madise, Ülle}} [[Kategooria:Õiguskantslerid]] [[Kategooria:Eesti õigusteadlased]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Korporatsioon Filiae Patriae liikmed]] [[Kategooria:Riigivapi III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1974]] 1nm5sv968zc04vf94flj7zsd84ui7sv 7228317 7228316 2026-09-03T22:03:03Z LeeMarx 59920 /* Töökäik */ 7228317 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Ülle Madise | omakeelne_nimi = | pilt = Ülle Madise 2015 (cropped).jpg | pildiallkiri = Ülle Madise (2015) | amet = | ametiajaalgus = | eelmine = | järgmine = | amet2 = [[Eesti õiguskantsler]] | ametiajaalgus2 = 31. märts 2015 | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = [[Indrek Teder]] | järgmine2 = | sünninimi = Ülle Anton | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1974|12|11}} | sünnikoht = [[Tartu]], [[Eesti]] | rahvus = | partei = | abikaasa = [[Lauri Madise]] | vanemad = [[Tõnu Anton]]<br>Sirje Anton | haridus = [[Tartu 15. Keskkool]] | alma_mater = [[Tartu Ülikool]]<br>[[Tallinna Tehnikaülikool]] | elukutse = jurist, õigusteadlane | tunnustus = ''[[Ülle Madise#Tunnustus|Loend...]]'' | moodul = {{Infokast teadlane |manusta=jah | tegevusala = e-valitsemine, reformide juhtimine, riigiõigus | töökoht = [[Tartu Ülikool]]<br>[[Tallinna Tehnikaülikool]] | doktoritöö = "Elections, Political Parties, and Legislative Performance in Estonia: Institutional Choices from the Return to Independence to the Rise of E-democracy" (2007) | doktoritöö_juhendaja = [[Wolfgang Johannes Max Drechsler]] | tuntumad_tööd = "Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne" (peatoimetaja; 2012, 2017, 2020) | tuntud_õpilased = [[Heili Sepp]] }} }} [[Fail:Ülle Madise at the Opinion Festival 2022 in Paide, Estonia.jpg|pisi|Ülle Madise 2022. aasta Arvamusfestivalil]] [[Pilt:Norbert Kersting,Magdalena Musiał-Karg, Ülle Madise and Priit Vinkel, Ragnar Nurkse School of Innovation and Governance..jpg|pisi|[[Norbert Kersting]], [[Magdalena Musiał-Karg]], Ülle Madise ja [[Priit Vinkel]] 2015. aastal [[TTÜ]] [[Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut|Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudis]]]] '''Ülle Madise''' (aastani 2000 '''Ülle Anton'''; sündinud [[11. detsember|11. detsembril]] [[1974]] [[Tartu]]s) on eesti [[jurist]], õigusteadlane ja riigiametnik. Alates [[31. märts]]ist [[2015]] on ta [[Eesti õiguskantsler|Eesti õiguskantsler]]. [[2. september|2. septembril]] [[2026]] valis [[Riigikogu]] Madise [[Eesti president|Vabariigi Presidendiks]]; ametisse astub ta 12. oktoobril 2026.<ref name="Presidendivalimised2026">{{netiviide |url=https://www.valimised.ee/et/valimiste-arhiiv/vabariigi-presidendi-valimised/vabariigi-presidendi-valimine-2026-aastal |pealkiri=Vabariigi Presidendi valimine 2026. aastal |väljaanne=Valimised Eestis |aeg=2. september 2026 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Madise on töötanud muu hulgas [[Justiitsministeerium]]is, [[Riigikogu]] põhiseaduskomisjonis, [[Riigikontroll]]is ja Vabariigi Presidendi Kantseleis ning olnud [[Tartu Ülikool]]i ja [[Tallinna Tehnikaülikool]]i professor.<ref name="CV">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/kontakt/ulle-madise |pealkiri=Ülle Madise |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Ta on aastatel 2015–2022 ja 2024 kuulunud [[Eesti mõjukad|saja kõige mõjukama eestlase]] hulka.<ref>{{netiviide |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120339291/kes-on-olnud-eesti-mojukad-aastatel-2015-2024 |pealkiri=Kes on olnud Eesti mõjukad aastatel 2015–2024? |väljaanne=Eesti Päevaleht |aeg=26. november 2024 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ==Haridus== Ülle Madise lõpetas 1993. aastal kuldmedaliga [[Tartu 15. Keskkool]]i. Aastatel 1993–1998 õppis ta [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas]], mille lõpetas ''[[cum laude]]''. 2001. aastal kaitses ta [[Kalle Merusk]]i juhendamisel magistritöö "Kohaliku omavalitsuse garantii Eesti Vabariigi 1992. aasta põhiseaduses", samuti ''cum laude''.<ref name="CV" /><ref name="ETIS">{{ETIS}}</ref> Aastatel 2001–2006 õppis ta Tartu Ülikoolis doktorantuuris. 2007. aastal kaitses ta [[Tallinna Tehnikaülikool]]i avaliku halduse instituudis doktoriväitekirja "Elections, Political Parties, and Legislative Performance in Estonia: Institutional Choices from the Return to Independence to the Rise of E-democracy". Tema doktoritöö juhendaja oli [[Wolfgang Drechsler]]. Madise sai filosoofiadoktori kraadi haldusjuhtimise alal.<ref name="CV" /><ref name="ETIS" /> ==Töökäik== Õiguskantsleri Kantselei avaldatud elulookirjelduse järgi on Madise teenistuskäik olnud järgmine:<ref name="CV">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/meist/oiguskantsler-ulle-madise |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |vaadatud=4. september 2026}}</ref> * 1997–1998 [[Justiitsministeerium]]i avaliku õiguse osakonna spetsialist * 1998–2002 Justiitsministeeriumi avaliku õiguse osakonna juhataja * 2001–2005 [[Tartu Ülikool]]i lektor * 2002 justiitsministri parlamendinõunik * 2002–2005 [[Riigikogu]] põhiseaduskomisjoni nõunik ja sekretariaadi juhataja * 2005–2008 [[Riigikontroll]]i II auditiosakonna peakontrolör * 2005–2009 [[Tallinna Tehnikaülikool]]i riigi- ja haldusõiguse õppejõud * 2006–2010 [[Vabariigi Valimiskomisjon]]i liige * 2009–2011 Tallinna Tehnikaülikooli avaliku õiguse professor * 2009–2015 [[Eesti president|Vabariigi Presidendi]] õigusnõunik * 2011–2016 [[Tartu Ülikool]]i riigiõiguse professor * 2015– [[Eesti õiguskantsler|Eesti Vabariigi õiguskantsler]] * 2016–2021 Tartu Ülikooli riigiõiguse külalisprofessor Alates 2012. aastast on Madise olnud teose „[[Eesti Vabariigi põhiseadus]]. Kommenteeritud väljaanne“ peatoimetaja.<ref name="CV" /> Ta oli 2012. aastal ilmunud kolmanda, 2017. aastal ilmunud neljanda ning 2020. aastal ilmunud viienda täiendatud väljaande peatoimetaja.<ref name="PS2017">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/rahvahaaletuse-25-aastapaeval-ilmuvad-pohiseaduse-uuendatud |pealkiri=Rahvahääletuse 25. aastapäeval ilmuvad põhiseaduse uuendatud kommentaarid |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=28. juuni 2017 |vaadatud=4. september 2026}}</ref><ref name="PS2020">{{netiviide |url=https://pohiseadus.ee/sisu/3465 |pealkiri=Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne |väljaanne=Pohiseadus.ee |aeg=21. detsember 2020 |vaadatud=4. september 2026}}</ref> ===E-valimiste väljatöötamine=== Madise kuulus 2000. aastate alguses töörühma, mis töötas välja Eesti [[Elektrooniline hääletamine Eestis|interneti teel hääletamise]] tehnilise ja õigusliku aluse.<ref name="EvalimisedRoll">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/loeng-viljandi-vaarikatele |pealkiri=Loeng Viljandi väärikatele |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=8. märts 2023 |vaadatud=4. september 2026}}</ref> 2002. aastal kirjutas Madise elektroonilise hääletamise kasutuselevõttu käsitledes, et interneti teel hääletamine ei peaks asendama seniseid hääletamisviise, vaid olema valijale lisavõimalus.<ref name="Ehaaletamine2002">{{netiviide |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/50920148 |pealkiri=Elektrooniline hääletus on lisavõimalus |autor=Ülle Madise |väljaanne=[[Eesti Päevaleht]] |aeg=9. aprill 2002 |vaadatud=4. september 2026}}</ref> Hiljem on Madise käsitlenud internetihääletamise põhiseaduspärasust ka teadustöös. Koos [[Priit Vinkel]]iga avaldas ta 2011. aastal ajakirjas ''Juridica International'' artikli „Constitutionality of Remote Internet Voting: The Estonian Perspective“ ning 2014. aastal kogumikus ''Regulating eTechnologies in the European Union'' käsitluse „Internet Voting in Estonia: From Constitutional Debate to Evaluation of Experience over Six Elections“.<ref name="Evalimised2011">{{netiviide |url=https://www.juridicainternational.eu/public/pdf/ji_2011_1_4.pdf |pealkiri=Constitutionality of Remote Internet Voting: The Estonian Perspective |autor=Ülle Madise, Priit Vinkel |väljaanne=Juridica International |aeg=2011 |vaadatud=4. september 2026}}</ref><ref name="Evalimised2014">{{netiviide |url=https://www.etis.ee/Portal/Publications/Display/68d27616-270c-4dc1-af75-8bdcdd2e5739 |pealkiri=Internet voting in Estonia: From constitutional debate to evaluation of experience over six elections |autor=Ülle Madise, Priit Vinkel |väljaanne=Eesti Teadusinfosüsteem |aeg=2014 |vaadatud=4. september 2026}}</ref> Tema 2007. aastal kaitstud doktoriväitekiri „Elections, Political Parties, and Legislative Performance in Estonia: Institutional Choices from the Return to Independence to the Rise of E-democracy“ käsitles Eesti valimissüsteemi, erakondi, seadusandliku võimu toimimist ja e-demokraatia kujunemist.<ref name="CV" /> ==Ühiskondlik ja ajakirjanduslik tegevus== Madise on aastaid osalenud avalikus arutelus riigiõiguse, demokraatia, hariduse, eesti keele, halduse ja põhiõiguste teemadel. Aastatel 2010–2015 juhtis ta [[Kuku Raadio]] ühiskondlik-poliitilist vestlussaadet "Vanamehed kolmandalt".<ref>[http://podcast.kuku.postimees.ee/saated/vanamehed-kolmandalt/ "Vanamehed kolmandalt"] Kuku Raadio.</ref> 2016. aasta septembrist kuni 2018. aasta oktoobrini oli ta Kuku Raadio saatesarja "Õigus ja õiglus" autor ja saatejuht. Saates käsitleti Eesti ühiskonna ja riigikorralduse küsimusi põhiseaduse vaatenurgast ning külaliste hulgas olid juristid, teadlased, poliitikud, ajakirjanikud ja teiste valdkondade asjatundjad.<ref name="OigusJaOiglus">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/algatused/raadiosaade-oigus-ja-oiglus |pealkiri=Raadiosaade "Õigus ja Õiglus" |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Ta on sageli esinenud [[Eesti Rahvusringhääling]]u tele- ja raadiosaadetes. 2015. aastal rääkis Madise saates "[[Plekktrumm]]" muu hulgas vabaduse ja vastutuse seosest ning ülereguleerimise ohust.<ref name="Plekktrumm2015">{{netiviide |url=https://kultuur.err.ee/309209/ulle-madise-me-oleme-praegu-punktis-kus-vabadus-on-loogi-all |pealkiri=Ülle Madise: me oleme praegu punktis, kus vabadus on löögi all |väljaanne=[[ERR]] |aeg=24. november 2015 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Alates 2004. aastast on ta teinud rohkesti kaastööd kultuurilehele [[Sirp (ajaleht)|Sirp]]. Tema artikleid on avaldanud ka [[Õpetajate Leht]], [[Juridica]], [[Eesti Majanduse Teataja]], [[Eesti Päevaleht]], [[Äripäev]], Maksumaksja, [[Postimees]], [[Maaleht]] ja teised väljaanded.<ref>[https://artiklid.elnet.ee/search~S1*est?/aMadise+{u00DC}lle/amadise+w~dlle/1,7,227,B/exact&FF=amadise+w~dlle+1974&1,164 Ülle Madise artikleid] andmebaasis ISE. Vaadatud 3. detsembril 2023.</ref> Tema 2009.–2011. aasta kirjutised käsitlesid muu hulgas otsedemokraatiat, poliitilist kultuuri, avalikku arutelu, riigi reformimist, kõrgharidust ja põhiseaduslikku riigikorraldust.<ref name="Otsedemokraatia2009">{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/issues/2009-6-3239/ |pealkiri=Otsedemokraatia liiga ilus idee |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=12. veebruar 2009 |vaadatud=3. september 2026}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/issues/2010-5-3285/ |pealkiri=Poliitika kultuursusest teoorias ja praktikas |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=4. veebruar 2010 |vaadatud=3. september 2026}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/issues/2010-22-3302/ |pealkiri=Haridustööstuse buum ja krahh |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=4. juuni 2010 |vaadatud=3. september 2026}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/avatus-avalikkus-ja-motlemise-tase/ |pealkiri=Avatus, avalikkus ja mõtlemise tase |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=5. november 2010 |vaadatud=3. september 2026}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/issues/2011-13-3339/ |pealkiri=Muutmine teenib muutjat? |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=1. aprill 2011 |vaadatud=3. september 2026}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/issues/2011-28-3353/ |pealkiri=Eesti 1991.–2011. aastani läbi põhiseaduse prisma. Mõned mõtted |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=5. august 2011 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ==Õiguskantslerina== Riigikogu nimetas Ülle Madise õiguskantsleriks 20. jaanuaril 2015 [[Toomas Hendrik Ilves]]e ettepanekul. Tema poolt hääletas 72 Riigikogu liiget, vastu oli üheksa ja erapooletuks jäi kaks. Madise astus ametisse 31. märtsil 2015, mil andis Riigikogu ees ametivande.<ref name="Ametisse2015">Riigikogu. „Riigikogu nimetas järgmiseks õiguskantsleriks Ülle Madise“, 21. jaanuar 2015.</ref><ref name="CV" /> 2021. aasta novembris tegi president [[Alar Karis]] Riigikogule ettepaneku nimetada Madise õiguskantsleriks ka teiseks ametiajaks. Riigikogu toetas ettepanekut 15. detsembril 2021. Madise teine ametiaeg algas 4. aprillil 2022.<ref name="TeineAmetiaeg">Riigikogu. „Riigikogu nimetas teiseks ametiajaks õiguskantsleriks Ülle Madise“, 15. detsember 2021.</ref><ref name="CV" /> Õiguskantslerina on Madise ülesannete hulka kuulunud õigusaktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse kontroll, inimeste põhiõiguste kaitse, ametiasutuste tegevuse üle tehtav järelevalve ning [[lasteombudsman]]i ülesannete täitmine. ===Põhiseaduslikkuse järelevalve=== Madise on õiguskantslerina pöördunud nii Riigikogu kui ka [[Riigikohus|Riigikohtu]] poole juhtudel, kui tema hinnangul ei olnud õigusaktid põhiseadusega kooskõlas. Tema ametiajal on õiguskantsleri põhiseaduslikkuse järelevalve puudutanud muu hulgas sotsiaalkaitset, ettevõtlusvabadust, maksupoliitikat, kohalike omavalitsuste kohustusi ja põhiõiguste piiramist. 2016. aastal tegi õiguskantsler Riigikogule ettepaneku muuta põhiseadusega kooskõlas olevaks regulatsioon, mis puudutas looduskaitseliste piirangutega kinnisasjade omandamist riigi poolt. Riigikogu toetas ettepanekut ning seadust muudeti.<ref name="Aasta2017">Õiguskantsleri aastaülevaade 2016/2017.</ref> Samal aastal pöördus Madise Riigikohtusse seoses äriühingu juhatuse liikmete töötuna arvele võtmise ja töötuskindlustushüvitise saamise piirangutega. Riigikohus tunnistas 2017. aastal vaidlustatud sätted põhiseadusvastaseks ja kehtetuks.<ref name="Aasta2017" /> 2017. aastal vaidlustas Madise Riigikohtus lahja alkoholi aktsiisimäärade kavandatust kiirema tõstmise, leides, et küsimus puudutab ettevõtjate õiguspärast ootust ja ettevõtlusvabadust. Riigikohus õiguskantsleri seisukohaga ei nõustunud ja leidis, et sätted ei olnud põhiseadusega vastuolus.<ref name="Aasta2017" /> 2018. aastal pöördus Madise Riigikohtusse seoses [[Narva]] linna sotsiaalhoolekannet reguleerivate määrustega. Õiguskantsleri hinnangul olid mitmed Narva kehtestatud tingimused seadusest rangemad ning võisid jätta abivajaja talle seadusega ette nähtud sotsiaalteenusest ilma.<ref>Õiguskantsler. „Õiguskantsler taotleb riigikohtult Narva 11 määruse kehtetuks tunnistamist“, 19. oktoober 2018.</ref> ===COVID-19 pandeemia ja põhiõigused=== [[COVID-19 pandeemia Eestis|COVID-19 pandeemia]] ajal kujunes üheks Madise tegevuse keskseks küsimuseks eriolukorra ja nakkustõrjemeetmete kooskõla põhiseadusega. 2020. aasta märtsis rõhutas ta, et põhiseadus kehtib ka eriolukorras ning inimeste õigusi ei tohi piirata rohkem, kui kriisi lahendamiseks vajalik.<ref name="COVID2020">Toomas Sildam. „Õiguskantsler Ülle Madise: põhiseadus kehtib ka praegu“. ERR, 16. märts 2020.</ref> Madise leidis, et nakkuse leviku piiramiseks kehtestatud meetmed peavad põhinema seadusel, olema arusaadavad ja proportsionaalsed ning piirangutest tuleb loobuda, kui nende vajalikkust ei ole enam võimalik põhjendada.<ref name="Vabadused2021">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud/oiguskantsleri-intervjuu-ajalehes-postimees |pealkiri=Ülle Madise: vabaduste piiramisse ei saa suhtuda kergekäeliselt |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=31. august 2021 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ===Inimõiguste ja puuetega inimeste õiguste kaitse=== Alates 1. jaanuarist 2019 täidab õiguskantsler [[riiklik inimõiguste asutus|riikliku inimõiguste asutuse]] (NHRI) ülesandeid ning jälgib, edendab ja kaitseb inimõigusi Eestis. Samast ajast täidab õiguskantsler ka [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon|ÜRO]] puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamise sõltumatu järelevalve ülesandeid.<ref name="NHRI">Õiguskantsleri aastaülevaade 2018/2019.</ref> 2019. aastal loodi õiguskantsleri juurde inimõiguste nõukoda. Õiguskantsleri institutsioon sai 2020. aasta detsembris riiklike inimõiguste asutuste rahvusvahelises akrediteerimissüsteemis kõrgeima ehk A-staatuse.<ref name="NHRI2021">Õiguskantsleri aastaülevaade 2020/2021.</ref> 2025. aastal läbis institutsioon uue hindamise ning säilitas kõrgeima akrediteeringu.<ref>{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/uro-tunnustas-oiguskantslerit-korgeima-taseme-inimoiguste-kaitsjana |pealkiri=ÜRO tunnustas õiguskantslerit kõrgeima taseme inimõiguste kaitsjana |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=29. aprill 2025 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2020. aasta detsembris leidis Madise, et puuetega inimestest koosnevatele kollektiividele peab olema teistega võrdsetel alustel tagatud võimalus osaleda laulu- ja tantsupeole pääsemiseks korraldatavatel eelproovidel. Ta tugines muu hulgas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonile ja rõhutas puuetega inimeste võrdset ligipääsu kultuurielule.<ref name="Laulupidu2024">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1609557427/madise-puuetega-inimestel-peab-olema-voimalus-laulupeole-esinema-paaseda |pealkiri=Madise: puuetega inimestel peab olema võimalus laulupeole esinema pääseda |väljaanne=[[ERR]] |aeg=20. detsember 2024 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ===Eraelu, isikuandmed ja digiriik=== Madise ametiajal on õiguskantsleri töös järjest suuremat tähelepanu saanud isikuandmete kaitse, riiklikud andmekogud ja elektrooniline jälgimine. 2023. aastal käsitles Madise artiklis "Ka korraliku inimese andmed on varandus ja relv" isikuandmete kogumise ja kasutamisega kaasnevaid ohte.<ref name="Andmed2023">{{netiviide |url=https://edasi.org/204773/ulle-madise-ka-korraliku-inimese-andmed-on-varandus-ja-relv/ |pealkiri=Ülle Madise: ka korraliku inimese andmed on varandus ja relv |väljaanne=Edasi.org |aeg=10. oktoober 2023 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2024. aastal juhtis ta tähelepanu avalikus ruumis kasutatavate valvekaamerate regulatsioonile. Madise hinnangul peab inimesele jääma võimalus oma elu elada nii, et ta ei ole kõikjal ja pidevalt salvestatud, samal ajal tuleb arvestada ka teiste inimeste õigusega kaitsta oma vara.<ref name="Kaamerad2024">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1609333671/ulle-madise-inimesel-peab-olema-voimalik-mitte-olla-kogu-aeg-salvestatud |pealkiri=Ülle Madise: inimesel peab olema võimalik mitte olla kogu aeg salvestatud |autor=Madis Hindre |väljaanne=[[ERR]] |aeg=6. mai 2024 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Õiguskantsleri 2024/2025. aasta ülevaates tõstatati ka niinimetatud proaktiivsete riigiteenuste piiride küsimus. Madise hinnangul ei ole ühiskonnas kokku lepitud, et riigil peaks olema üldine õigus inimeste elu eri andmekogude põhjal analüüsida selleks, et otsustada, millist abi või teenust inimene võiks vajada.<ref name="Ülevaade2025">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/ylevaade2025/ |pealkiri=Õiguskantsleri aastaülevaade 2024/2025 |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Madise on samuti rõhutanud, et riigi infosüsteemide tehnilised võimalused või piirangud ei saa määrata inimeste õiguste ulatust ning seadusega tagatud õigusi ei tohi jätta teostamata põhjendusega, et infosüsteem seda ei võimalda. ===Sõnastikureform ja ÕS-i vaidlus=== 2020. aastatel tekitas Eesti Keele Instituudis kavandatud sõnastikureform ja uue [[Õigekeelsussõnaraamat|õigekeelsussõnaraamatu]] koostamise põhimõtted avalikku arutelu kirjakeele normi ja ÕS-i rolli üle. Madise oli juba varasemates kirjutistes rõhutanud eesti kirjakeele tähtsust riigikeele, teaduskeele ja kultuurikeelena. 2018. aastal sidus ta selge ametikeele põhiseadusest tuleneva õigusselguse põhimõttega ning leidis, et ametlik tekst peab olema kodanikule arusaadav.<ref name="IlusKeel2018">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/node/5931 |pealkiri=Ülle Madise: jurist, ametnik ja ilus eesti keel |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=27. aprill 2018 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2019. aastal kirjutas Madise, et eesti keele kasutamine kõigil elualadel tuleneb põhiseadusest ning eesti keel peab säilima ka teaduse ja kõrghariduse keelena.<ref name="Keel2019">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/oiguskantsler-ulle-madise-eesti-keel-pole-pelk-tarbeese |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise: Eesti keel pole pelk tarbeese |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=15. veebruar 2019 |vaadatud=3. september 2026}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/920296/ulle-madise-ilusa-selge-eesti-keele-ulistuseks |pealkiri=Ülle Madise: ilusa selge eesti keele ülistuseks |väljaanne=[[ERR]] |aeg=14. märts 2019 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2020. aastal leidis ta, et põhiseaduse ja keeleseaduse järgi peab eesti kirjakeele norm jääma tegelikuks normiks, mida on võimalik nii järgida kui ka rikkuda.<ref name="Keel2022">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1608767536/ulle-madise-eesti-keel-on-pohiseaduse-kaitse-all |pealkiri=Ülle Madise: eesti keel on põhiseaduse kaitse all |väljaanne=[[ERR]] |aeg=27. oktoober 2022 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2021. aasta alguses sekkus Madise õiguskantslerina uue ÕS-i koostamise vaidlusse ja juhtis Eesti Keele Instituudi tähelepanu sellele, et uue õigekeelsussõnaraamatu koostamisel tuleb järgida keeleseadusest tulenevaid nõudeid.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1609274913/oiguskantsler-uus-os-peaks-lahtuma-keeleseaduse-nouetest |pealkiri=Õiguskantsler: uus ÕS peaks lähtuma keeleseaduse nõuetest |väljaanne=[[ERR]] |aeg=7. märts 2024 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2022. aasta jaanuaris ja aprillis rõhutas Madise ERR-ile antud intervjuudes, et rahvuslikku identiteeti kandva eesti keele arengut ei saa jätta üksnes isevoolu hooleks ning eesti keelt tuleks käsitada Eesti tugevuse, mitte nõrkusena.<ref name="Keel2024a">{{netiviide |url=https://kultuur.err.ee/1609222563/ulle-madise-rahvuse-identiteeti-hoidvat-keelt-ei-saa-lasta-isevoolu-minna |pealkiri=Ülle Madise: rahvuse identiteeti hoidvat keelt ei saa lasta isevoolu minna |väljaanne=[[ERR]] |aeg=15. jaanuar 2024 |vaadatud=3. september 2026}}</ref><ref name="Keel2024b">{{netiviide |url=https://kultuur.err.ee/1609303848/ulle-madise-eesti-keel-on-meie-tugevus-mitte-norkus |pealkiri=Ülle Madise: eesti keel on meie tugevus, mitte nõrkus |väljaanne=[[ERR]] |aeg=5. aprill 2024 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2023. aasta märtsi lõpus jõudsid [[Haridus- ja Teadusministeerium]] ning Eesti Keele Instituut kokkuleppele muuta ÕS-i ja EKI teatmiku koostamise tegevuskava. Kokkuleppe järgi pidi uus ÕS säilitama varasematele õigekeelsussõnaraamatutele omase normatiivse osa.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1609296462/ministeerium-ja-eki-votsid-os-i-vaidluses-oiguskantslerit-kuulda |pealkiri=Ministeerium ja EKI võtsid ÕS-i vaidluses õiguskantslerit kuulda |väljaanne=[[ERR]] |aeg=29. märts 2024 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ==Eesti presidendiks valimine== ===2026. aasta presidendivalimised=== {{Vaata|2026. aasta Eesti presidendivalimised}} 2026. aasta alguses käsitleti Madiset ajakirjanduses ühe võimaliku presidendikandidaadina.<ref>{{netiviide |url=https://www.postimees.ee/8391799/postimehe-poliitikatoimetus-pakub-kellest-voiks-saada-jargmine-president |pealkiri=POSTIMEHE POLIITIKATOIMETUS PAKUB {{!}} Kellest võiks saada järgmine president? |autor=Tarvo Madsen, Meinhard Pulk |väljaanne=[[Postimees]] |aeg=6. jaanuar 2026 |vaadatud=26. august 2026}}</ref> Juunis Delfi korraldatud 53 Riigikogu liikme anonüümses küsitluses oli Madise 27 võimaliku kandidaadi seas populaarseim, saades 27 nimetust.<ref>{{netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120588572/kes-sobiks-jargmiseks-eesti-presidendiks-53-riigikogu-liiget-osales-delfi-anonuumses-kusitluses |pealkiri=Kes sobiks järgmiseks Eesti presidendiks? 53 riigikogu liiget osales Delfi anonüümses küsitluses |autor=Herman Kelomees |väljaanne=[[Delfi]] |aeg=6. juuni 2026 |vaadatud=26. august 2026}}</ref> 23. juunil teatas president [[Alar Karis]] võidupüha paraadil, et ei kandideeri teiseks ametiajaks. Madise oli enne seda avalikult öelnud, et oleks soovinud Karise jätkamist presidendina.<ref>{{netiviide |url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120593325/ulle-madise-eestil-on-seni-presidentidega-vedanud-oige-inimene-on-oigel-ajal-olnud-oiges-kohas |pealkiri=Ülle Madise: Eestil on seni presidentidega vedanud, õige inimene on õigel ajal olnud õiges kohas |autor=Eve Heinla |väljaanne=Maaleht |aeg=27. juuni 2026 |vaadatud=26. august 2026}}</ref> 24. juulil teatas [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] aseesimees [[Tanel Kiik]], et erakond näeb Madiset erakondadeülese presidendikandidaadina.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610067439/sotsid-pakuvad-presidendikandidaadina-kaalumiseks-ulle-madiset |pealkiri=Sotsid pakuvad presidendikandidaadina kaalumiseks Ülle Madiset |autor=Urmet Kook |väljaanne=[[ERR]] |aeg=1. juuli 2026 |vaadatud=26. august 2026}}</ref> Samal päeval teatasid ka Reformierakonna fraktsiooni juht [[Õnne Pillak]] ja [[Eesti 200]] esimees [[Kristina Kallas]], et nende erakondades oli Madisele tugev toetus.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610067640/pillak-reformierakonnas-oleks-tugev-toetus-madisele-presidendikandidaadina |pealkiri=Pillak: Reformierakonnas oleks tugev toetus Madisele presidendikandidaadina |väljaanne=[[ERR]] |aeg=1. juuli 2026 |vaadatud=26. august 2026}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610067610/eesti-200-toetab-ulle-madiset-presidendikandidaadina |pealkiri=Eesti 200 toetab Ülle Madiset presidendikandidaadina |väljaanne=[[ERR]] |aeg=1. juuli 2026 |vaadatud=26. august 2026}}</ref> 25. juulil ütles Madise, et ei olnud kandideerimiseks kellelegi nõusolekut andnud.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610068006/ulle-madise-ma-ei-ole-kandideerimiseks-kellelegi-nousolekut-andnud |pealkiri=Ülle Madise: ma ei ole kandideerimiseks kellelegi nõusolekut andnud |väljaanne=[[ERR]] |aeg=2. juuli 2026 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 26. augustil teatas [[Isamaa]] esimees [[Urmas Reinsalu]], et erakond toetab Madise kandidatuuri.<ref>{{netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120604622/isamaa-toetab-presidendivalimistel-ulle-madise-kandidatuuri |pealkiri=Ülle Madisest saab suure tõenäosusega president. Teda toetab ka Isamaa |väljaanne=[[Delfi]] |aeg=18. august 2026 |vaadatud=18. august 2026}}</ref> 27. augustil seadsid 75 Riigikogu liiget Madise ametlikult presidendikandidaadiks.<ref name="Kandidaat2026">{{netiviide |url=https://www.valimised.ee/et/ulle-madise-seati-vabariigi-presidendi-valimise-kandidaadiks |pealkiri=Ülle Madise seati Vabariigi Presidendi valimise kandidaadiks |väljaanne=Valimised Eestis |aeg=24. august 2026 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 12.–19. augustil korraldatud Emori küsitluses toetas Madise presidendiks valimist 35% vastanutest.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610115607/presidendikandidaatidest-eelistab-rahvas-enim-ulle-madiset |pealkiri=Presidendikandidaatidest eelistab rahvas enim Ülle Madiset |autor=Urmet Kook |väljaanne=[[ERR]] |aeg=21. august 2026 |vaadatud=26. august 2026}}</ref> 24. augustil avaldatud [[Ühiskonnauuringute Instituut|Ühiskonnauuringute Instituudi]] ja [[Norstat]]i küsitluses toetas tema kandidatuuri 43% vastanutest ja 36% oli vastu.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610117512/43-protsenti-vastajatest-toetab-ulle-madise-valimist-presidendiks |pealkiri=43 protsenti vastajatest toetab Ülle Madise valimist presidendiks |väljaanne=[[ERR]] |aeg=24. august 2026 |vaadatud=26. august 2026}}</ref> Riigikogu valis Madise Vabariigi Presidendiks 2. septembril 2026 toimunud esimeses hääletusvoorus. Hääletamisest võttis osa 78 Riigikogu liiget. Madise sai 71 häält, seitse sedelit jäeti märgistamata ja kehtetuid sedeleid ei olnud. Valituks osutumiseks oli vaja vähemalt 68 häält.<ref name="Presidendivalimised2026" /><ref name="RiigikoguPresident2026">{{netiviide |url=https://www.riigikogu.ee/istungi-ulevaated/ulle-madise-valiti-vabariigi-presidendiks/ |pealkiri=Ülle Madise valiti Vabariigi Presidendiks |väljaanne=[[Riigikogu]] |aeg=2. september 2026 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Madise astub presidendi ametisse 12. oktoobril 2026, mil annab Riigikogu ees ametivande. Temast saab Eesti seitsmes president ja [[Kersti Kaljulaid]]i järel teine naine selles ametis.<ref>{{netiviide |url=https://news.err.ee/1610126071/estonia-elects-new-president |pealkiri=Estonia elects new president |väljaanne=[[ERR]] |aeg=2. september 2026 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ==Poliitilised ja ühiskondlikud vaated== Madise on enda maailmavaadet kirjeldanud nii, et liberaalide arvates on ta konservatiiv ja konservatiivide arvates liberaal.<ref name="Vaated2">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610113246/madise-eesti-peab-hoidma-kuuned-enda-poole |pealkiri=Madise: Eesti peab hoidma küüned enda poole |autor=[[Arp Müller]] |väljaanne=[[ERR]] |aeg=18. august 2026 |vaadatud=18. august 2026}}</ref> Ajakirjanik [[Mikk Salu]] on Madise poliitilisi vaateid iseloomustanud kui segu [[klassikaline liberalism|klassikalisest liberalismist]] ja konservatiivsest rahvuslusest ning pidanud tema ideoloogilist paiknemist sarnaseks näiteks [[Jüri Adams]]i, [[Vootele Hansen]]i ja [[Edmund Burke]]'i omaga. Salu järgi väljendub Madise liberaalsus eeskätt isikuvabaduste, eraomandi ja ettevõtlusvabaduse kaitsmises ning umbusus riikliku ülereguleerimise ja jälgimisühiskonna suhtes.<ref name="Vaated">{{netiviide |url=https://www.postimees.ee/8529053/analuus-millised-on-ulle-madise-poliitilised-vaated |pealkiri=ANALÜÜS {{!}} Millised on Ülle Madise poliitilised vaated? |autor=[[Mikk Salu]] |väljaanne=[[Postimees]] |aeg=18. august 2026 |vaadatud=18. august 2026}}</ref> ===Vabadus, vastutus ja riigi sekkumine=== Madise on oma avalikes sõnavõttudes järjepidevalt rõhutanud inimese vabaduse ja isikliku vastutuse seost. 2015. aastal saates "Plekktrumm" leidis ta, et suurem otsustamisvabadus toob inimesele kaasa ka suurema vastutuse ning et liiga üksikasjalikult reguleeritud ühiskond võib inimeste iseseisvat vastutust vähendada.<ref name="Plekktrumm2015" /> 2016. aastal leidis ta, et Eestis oli kujunenud suund vabaduste piiramise ja ühiskonna järjest üksikasjalikuma reglementeerimise poole ning täiskasvanud inimest ei peaks riik kohtlema lapsena.<ref name="Vabadused2016">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/oiguskantsler-ulle-madise-eestis-trend-vabaduste-piiramise-suunas |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise: Eestis on trend vabaduste piiramise suunas |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=8. märts 2016 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Samal aastal kirjutas ta, et seadusi tuleks kehtestada eeskätt siis, kui ilma nendeta ei ole võimalik ühiskondlikke suhteid mõistlikult korraldada. Madise kritiseeris nii tarbetut ülereguleerimist kui ka olukorda, kus Riigikogu käsitatakse valitsuse esitatud eelnõude kinnitajana, rõhutades parlamendi iseseisvat põhiseaduslikku rolli.<ref name="VahemNorme2016">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/en/node/822 |pealkiri=Ülle Madise: vähem norme, rohkem tervet mõistust |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=1. juuni 2016 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ===Demokraatia, valimised ja parlamentarism=== Madise on käsitlenud valimissüsteemi ja demokraatia toimimist alates 2000. aastate algusest. Elektroonilise hääletamise puhul on ta rõhutanud valija valikuvabadust ning seda, et elektrooniline hääletamine peab olema tavapäraste hääletamisviiside kõrval lisavõimalus.<ref name="Ehaaletamine2002" /> Madise on olnud skeptiline presidendi otsevalimise ja ulatusliku otsedemokraatia suhtes. 2006. aastal kirjutas ta presidendi otsevalimist käsitledes, et otsevalimine ei lahenda iseenesest poliitilise võõrandumise ega demokraatia toimimise probleeme.<ref name="Otsevalimine2006">{{netiviide |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/51055919/ulle-madise-presidendi-otsevalimine-hobekuul |pealkiri=Presidendi otsevalimine – hõbekuul? |autor=Ülle Madise |väljaanne=Eesti Päevaleht |aeg=12. september 2006 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2009. aastal leidis ta otsedemokraatiat käsitlevas artiklis, et üleriigiliste rahvaalgatuste korraldamiseks on praktikas sageli vaja erakonna, tugeva poliitilise liikumise või suure rahalise ressursiga huvirühma organiseerimisvõimet ning esindusdemokraatia asendamine otsedemokraatiaga ei pruugi anda paremaid otsuseid.<ref name="Otsedemokraatia2009" /> 2010. aastal käsitles Madise poliitilise kultuuri küsimusi, sealhulgas teerullimeetodit, valijate mõjutamist, poliitika rahastamist ja avaliku võimu usaldusväärsust.<ref>{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/issues/2010-5-3285/ |pealkiri=Poliitika kultuursusest teoorias ja praktikas |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=4. veebruar 2010 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2011. aastal kirjutas ta erakondade ja parlamentaarse riigikorralduse teemadel artiklis "Kes unistab Päikesekuninga riigist?".<ref>{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/issues/2011-1-3327/ |pealkiri=Kes unistab Päikesekuninga riigist? |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=7. jaanuar 2011 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Madise toetab Eesti põhiseaduses sätestatud parlamentaarset riigikorraldust, võimude lahusust ja tasakaalustatust ning niinimetatud kokkuleppedemokraatiat. Tema hinnangul ei peaks Eesti poliitiline süsteem toimima põhimõttel „võitja võtab kõik“.<ref name="Kokkuleppedemokraatia2023">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud/oiguskantsler-ulle-madise-ettekanne-eesti |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise ettekanne Eesti Akadeemilise Õigusteaduse Seltsis |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=7. detsember 2023 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ===Riigireform ja avalik haldus=== Madise on kritiseerinud riigireformi taandamist asutuste ümberkorraldamisele ja organisatsiooniskeemide muutmisele. 2018. aastal kirjutas ta, et riigireformi eesmärk peaks olema inimesekeskne, väiksema halduskoormusega ja tõhus riik ning selle saavutamine ei eelda põhiseaduse ulatuslikku muutmist.<ref name="Riigireform2018">{{netiviide |url=https://edasi.org/25834/ulle-madise-kui-raagime-ja-motleme-riigireformist-siis-millest-me-raagime/ |pealkiri=Ülle Madise: kui räägime ja mõtleme riigireformist, siis millest me räägime |väljaanne=Edasi.org |aeg=10. juuni 2018 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Sama aasta märtsis kritiseeris ta olukorda, kus riigireformi nime all kulutatakse ressursse tema hinnangul vähese praktilise väärtusega strateegiate, ümberkorralduste ja dokumentide koostamisele, samal ajal kui inimestele vajalike avalike teenuste jaoks napib tähelepanu.<ref name="Udu2018">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/oiguskantsler-ulle-madise-rahva-raha-eest-udu-ajamine-peab-loppema |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise: rahva raha eest udu ajamine peab lõppema |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=14. märts 2018 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2021. aastal kirjeldas Madise oma nägemust Eestist kui riigist, mis laseb inimestel elada, aitab hädasolijaid ning ei koorma inimesi tarbetu sekkumisega.<ref name="RiikMisLasebElada">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/oiguskantsler-ulle-madise-kone-eesti-vabariigi-103-aastapaeva-puhul |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise kõne Eesti Vabariigi 103. aastapäeva puhul kohtunikele |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=23. veebruar 2021 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2022. aastal ütles ta Maalehele antud intervjuus, et ametnik peaks võimaluse korral tegutsema inimese, mitte bürokraatliku süsteemi huvidest lähtudes, ning kritiseeris põhjendamatut ametkondlikku jäikust.<ref>{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud/oiguskantsler-ulle-madise-intervjuu-maalehes |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise intervjuu Maalehes: kiusamist on Eestis liiga palju, ametnikud peaksid olema inimese poolel |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=2. jaanuar 2025 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ===Haridus=== Madise on pidanud tasuta ja kvaliteetset põhiharidust põhiseaduslikult kaitstud õiguseks ning rõhutanud, et lapse võimalused ei tohiks ülemäära sõltuda tema elukohast, emakeelest ega perekonna sotsiaal-majanduslikust olukorrast.<ref name="Pohiharidus2016">{{netiviide |url=http://arvamus.postimees.ee/3587393/ulle-madise-pohiharidus-vajab-pohiseaduse-kaitset |pealkiri=Põhiharidus vajab põhiseaduse kaitset |autor=Ülle Madise |väljaanne=[[Postimees]] |aeg=20. veebruar 2016 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Ta on käsitlenud ka erakoolide rahastamist, hariduslikku kihistumist ning õpilaste ja õpetajate koormust.<ref>{{netiviide |url=http://opleht.ee/26525-erakoolid-ja-uldine-haridusstress/ |pealkiri=Erakoolid ja üldine haridusstress |autor=Ülle Madise |väljaanne=Õpetajate Leht |aeg=13. november 2015 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Kõrghariduse puhul kritiseeris Madise juba 2010. aastal hariduse käsitlemist pelgalt turuteenuse või majandusharuna ning kirjutas 2011. aastal ülikoolide laiemast ühiskondlikust ülesandest.<ref>{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/issues/2010-22-3302/ |pealkiri=Haridustööstuse buum ja krahh |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=4. juuni 2010 |vaadatud=3. september 2026}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://ws.lib.ttu.ee/publikatsioonid/et/publ/item/1898ac9a-06a2-4ac2-a4b5-eab74f742894 |pealkiri=Milleks on Eestis vaja ülikoole? |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=3. juuni 2011 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ===Eesti keel, rahvus ja kultuur=== Madise on rõhutanud Eesti riigi põhiseaduslikku ülesannet tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine. 2018. aastal kirjutas ta, et Eesti omariikluse eesmärk on võimaldada eesti keelel, kultuuril ja rahval kesta.<ref name="EestiMõte2018">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/ulle-madise-eesti-mote-olla-eesti |pealkiri=Ülle Madise: Eesti mõte on olla Eesti |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=20. veebruar 2018 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Tema käsitluses on keele küsimus seotud ka õigusselgusega: riigi ja inimese suhtluses peab ametlik tekst olema võimalikult täpne ja arusaadav.<ref name="IlusKeel2018" /> ===Avalik arutelu ja polariseerumine=== 2022. aasta artiklis "Vaikimise nõiaring" käsitles Madise olukorda, kus sotsiaalne surve võib tema hinnangul panna teadlasi, ametnikke ja teisi avalikus elus osalejaid ebapopulaarseid fakte või seisukohti maha vaikima. Ta rõhutas sõltumatute institutsioonide, vaba ajakirjanduse, teaduse ja kriitilise arutelu tähtsust.<ref name="VaikimiseNoiaring">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1608626200/ulle-madise-vaikimise-noiaring |pealkiri=Ülle Madise: vaikimise nõiaring |väljaanne=[[ERR]] |aeg=11. juuni 2022 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Madise on kritiseerinud poliitilist polariseerumist ja olukordi, kus eriarvamusele jäämist käsitatakse moraalse puudusena. Tema hinnangul peab demokraatlik õigusriik kaitsma ka ebapopulaarseid seisukohti ja sõltumatute institutsioonide õigust langetada avalikust survest sõltumatuid otsuseid.<ref name="Polariseerumine2026">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud/polariseerumine-voi-tehisintellekt-oiguskantsler |pealkiri=„Polariseerumine või tehisintellekt“. Õiguskantsler Ülle Madise kõne advokatuuri üldkogul |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=31. märts 2026 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2025. aastal hoiatas ta ühiskonnas kuhjuva rahulolematuse eest, mis võib tema hinnangul kasvatada nõudlust autoritaarsema või niinimetatud valgustatud valitseja järele. Samas rõhutas ta, et ka tehisintellekti ja muude automatiseeritud süsteemide kasutamisel peab inimese saatust puudutavate vaidluste lõplik otsustaja olema inimene.<ref name="Tsaar2025">{{netiviide |url=https://arvamus.postimees.ee/8206095/ulle-madise-on-oht-et-kui-trotsi-saab-liiga-palju-hakataksegi-ootama-valgustatud-tsaari |pealkiri=Ülle Madise {{!}} On oht, et kui trotsi saab liiga palju, hakataksegi ootama valgustatud tsaari |väljaanne=[[Postimees]] |aeg=7. märts 2025 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ===Presidendi institutsioon=== Madise on Eesti presidendi rolli kirjeldades öelnud, et president peaks olema ühiskonda ühendav, mitte lahutav institutsioon.<ref name="Vaated2" /> Ta ei pea sobivaks, et president asuks näiteks Riigikogu valimiste eel avalikult propageerima konkreetseid maksu-, majandus- või ettevõtluspoliitilisi valikuid, sest see kahjustaks tema hinnangul presidendi võimalust tegutseda poliitiliste konfliktide korral erapooletu vahemehena.<ref name="Vaated2" /> Madise on varem olnud seisukohal, et Eesti presidendi praeguste volituste juures ei oleks presidendi otsevalimine põhjendatud. Tema hinnangul eeldaks otsevalimine riigipeale märksa suurema poliitilise võimu andmist ja muudaks seega Eesti parlamentaarse riigikorralduse olemust.<ref name="Otsevalimine2006" /><ref name="President2017">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud/ulle-madise-ma-ei-kandideerinud-presidendiks-sest |pealkiri=Ülle Madise: ma ei kandideerinud presidendiks, sest õiguskantsleri töö oli pooleli |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ===Välispoliitika=== Välispoliitikas on Madise rõhutanud Eesti riiklike huvide järgimist koos usaldusväärse liitlassuhte säilitamisega. 2026. aasta augustis ütles ta, et Eesti peab tegema seda, mis on Eestile kasulik, olles samal ajal liitlastele vajalik partner.<ref name="Vaated2" /> Varem on ta rõhutanud [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]], [[NATO]] ja euroala tähtsust Eesti iseseisvust toetava raamistikuna, leides samas, et rahvusvaheline koostöö ei nõua Eestilt oma eripära või rahvusliku identiteedi kaotamist.<ref name="EestiMõte2018" /> ==Liikmesus== * 2010–2011 õiguse valdkonna õppekavade üleminekuhindamise komisjoni liige<ref name="CV" /> * 2010–2015 [[Eesti Kunstiakadeemia kuratoorium]]i liige<ref name="CV" /> * 2010–2015 [[Euroopa Nõukogu]] juures tegutseva riikide korruptsioonivastase ühenduse [[GRECO]] sõltumatu ekspert<ref name="CV" /> * 2011–2012 32. Eesti õigusteadlaste päevade korralduskomitee liige<ref name="CV" /> * 2011–2012 Eesti Vabariigi põhiseaduse 20. aastapäeva tähistamise riikliku komisjoni liige<ref name="CV" /> * alates 2012. aastast [[Enn Soosaare esseistikapreemia|Enn Soosaare eetilise esseistika auhinna]] žürii esimees<ref name="CV" /><ref name="ETIS" /> * 2012–2015 [[Eesti Rahvusringhääling]]u ühiskondliku nõukoja liige<ref name="CV" /> * 2013–2015 ametnikueetika nõukogu liige<ref name="CV" /> * 2013–2022 [[Rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise Euroopa komisjon]]i (ECRI) liige<ref name="CV" /> * alates 2015. aastast [[Iuridicum|SA Iuridicum]]i nõukogu liige<ref name="CV" /><ref name="Iuridicum">{{netiviide |url=https://www.iuridicum.ee/tutvustus |pealkiri=Tutvustus |väljaanne=SA Iuridicum |vaadatud=4. september 2026}}</ref> * 2015–2021 [[Rahvusvaheline Ombudsmani Institutsioon|Rahvusvahelise Ombudsmani Institutsiooni]] (IOI) Euroopa regiooni juhatuse liige; ta valiti juhatusse 30. septembril 2015 ja taasvaliti 27. juulil 2016.<ref name="IOI2021">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/ylevaade2021/pdf/oiguskantsleri-aasta.pdf |pealkiri=Õiguskantsleri aasta 2020/2021 |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=2021 |vaadatud=4. september 2026}}</ref> * 2017–2021 IOI maailmatasandi juhatuse liige. Madise asus maailmajuhatusse 2017. aasta novembris ning tema volitused lõppesid 2021. aasta mais.<ref name="IOI2021" /> * 2023–2024 IOI Euroopa regiooni juhatuse liige<ref name="CV" /> * korporatsiooni [[Filiae Patriae]] liige{{lisa viide}} ==Tunnustus== * 2011 – aunimetus „[[Teenäitaja]] 2011“<ref>[http://uudised.err.ee/index.php?06245284 Ülle Madise pälvis aunimetuse "Teenäitaja 2011"]. [[ERR]], 6. veebruar 2012.</ref> * 2016 – [[Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon]]i tunnustus „Ettevõtluse sõber“. Tunnustuse aluseks oli muu hulgas Madise 2015. aasta ettepanek taastada äriühingute juhatuse liikmete sotsiaalsed garantiid.<ref name="EttevotluseSober">{{netiviide |url=https://www.err.ee/553770/ettevotluse-sobraks-kuulutati-oiguskantsler-ulle-madise |pealkiri=Ettevõtluse sõbraks kuulutati õiguskantsler Ülle Madise |väljaanne=[[ERR]] |aeg=4. veebruar 2016 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> * 2016 – mõjukaim riigiteener edetabelis „Eesti mõjukad 2016“.<ref>{{netiviide |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/76498911/ulle-madise-riigimehelikku-julgust-ja-tarkust-voiks-rohkem-olla |pealkiri=Ülle Madise: riigimehelikku julgust ja tarkust võiks rohkem olla |autor=Otti Eylandt |väljaanne=[[Eesti Päevaleht]] |aeg=8. detsember 2016 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> * 2016 – [[Selge sõnumi auhind|Selge Sõnumi]] võistlusel äramärkimine selge väljenduse eest avalikus suhtluses.<ref name="SelgeSonum2016">{{netiviide |url=https://eki.ee/selgesonum/varasemad-uritused/auhind-2016/tulemused-2016/ |pealkiri=Tulemused 2016 |väljaanne=[[Eesti Keele Instituut]] |vaadatud=3. september 2026}}</ref> * 2023 – [[Ene Hioni Fond]]i stipendium. Madise oli fondi 18. laureaat.<ref name="EneHion">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/oiguskantsler-ulle-madise-palvis-ene-hioni-fondi-stipendiumi |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise pälvis Ene Hioni Fondi stipendiumi |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=21. november 2023 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> * 2023 – Keeleameti sõber ja Keeleameti hõbemärk. [[Keeleamet]] tunnustas Madiset pikaajalise tegevuse eest eesti keele hoidmise ja kaitsmise eestkõnelejana.<ref name="KeeleametiSober">{{netiviide |url=https://www.keeleamet.ee/uudised/keeleameti-sober-2023-oiguskantsler-ulle-madise |pealkiri=Keeleameti sõber 2023 on õiguskantsler Ülle Madise |väljaanne=[[Keeleamet]] |aeg=18. detsember 2023 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> * 2024 – [[Riigivapi III klassi teenetemärk]] riikluse edendamise eest.<ref name="Riigivapp2024">{{netiviide |url=https://president.ee/et/ametitegevus/otsused/55685-362-riiklike-autasude-andmine |pealkiri=362. Riiklike autasude andmine |väljaanne=Vabariigi Presidendi Kantselei |aeg=7. veebruar 2024 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ===Selge Sõnumi auhinnavõistluse patroon=== 2016. aastal märgiti [[Selge sõnumi auhind|Selge Sõnumi]] võistlusel ära Madise selge väljendus avalikus suhtluses.<ref name="SelgeSonum2016" /> Alates 2017. aastast on ta olnud Selge Sõnumi võistluse ja selge keele mõtteviisi patroon.<ref name="SelgeSonumPatroon">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/algatused/selge-sonum |pealkiri=Selge sõnum |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2017. aasta septembris kuulutas Madise patroonina välja neljanda Selge Sõnumi auhinnavõistluse.<ref>{{netiviide |url=https://eki.ee/selgesonum/ulle-madise-kuulutas-selge-sonumi-voistluse-avatuks-pressiteade-08-09-2017/ |pealkiri=Ülle Madise kuulutas selge sõnumi võistluse avatuks |väljaanne=[[Eesti Keele Instituut]] |aeg=8. september 2017 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ==Isiklikku== Madise isa on jurist, endine riigikohtunik ja poliitik [[Tõnu Anton]].<ref name="ERRisiklik">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610120065/madise-ma-ei-ole-kunagi-laevalt-pogenenud-kui-mina-olen-kapten |pealkiri=Madise: ma ei ole kunagi laevalt põgenenud, kui mina olen kapten |autor=Andres Kuusk |väljaanne=[[ERR]] |aeg=26. august 2026 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Tema ema on Sirje Anton ning ema isapoolne vanaisa oli ettevõtja [[Oskar Luik]].{{lisa viide}} Madise abikaasa on jurist [[Lauri Madise]], kes on alates 2013. aastast [[Euroopa Liidu Üldkohus|Euroopa Liidu Üldkohtu]] kohtunik.<ref name="LauriMadise">{{netiviide |url=https://curia.europa.eu/site/jcms/d2_5097/et/uldkohus |pealkiri=Lauri Madise |väljaanne=[[Euroopa Liidu Kohus]] |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Ülle Madise on öelnud, et abikaasad toetavad teineteise karjääri ning on töö tõttu teinud pereelus kompromisse.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610126326/pealtnagija-kes-on-presidendiks-valitud-ulle-madise-ja-mida-ta-eesti-elust-motleb |pealkiri="Pealtnägija": kes on presidendiks valitud Ülle Madise ja mida ta Eesti elust mõtleb? |väljaanne=[[ERR]] |aeg=2. september 2026 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Madise lapsepõlvemälestused on tihedalt seotud [[Pärnu]]ga, kus rannarajoonis väikeses majas elasid tema vanavanemad. Ta on meenutanud Pärnu vanavanemate kodu, talviseid tänavaid ning vanaema aias kasvanud roosasid pojenge kui olulisi lapsepõlvemälestusi.<ref name="EestiNaine2023">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud/koige-armsam-roosade-pojengide-lohn-mis-taidab |pealkiri=„Kõige armsam on roosade pojengide lõhn.“ Mis täidab õiguskantsler Ülle Madise õnnetundega? |autor=Priit Wend Kuusk |väljaanne=Eesti Naine |aeg=9. veebruar 2023 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Tema pere kodu asub [[Saadjärv]]e ääres.<ref name="EestiNaine2023" /> Madise on [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] [[Tallinna Toompea Kaarli kogudus]]e liige.<ref name="ERRisiklik" /> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} * {{ETIS}} * [https://www.oiguskantsler.ee/kontakt/ulle-madise Ülle Madise] Õiguskantsleri Kantselei kodulehel * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/plekktrumm-ulle-madise "Plekktrumm. Ülle Madise"] ERR-i arhiivis {{JÄRJESTA:Madise, Ülle}} [[Kategooria:Õiguskantslerid]] [[Kategooria:Eesti õigusteadlased]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Korporatsioon Filiae Patriae liikmed]] [[Kategooria:Riigivapi III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1974]] ff0i4l0xomtlm03noggxgbbwe8w3103 7228318 7228317 2026-09-03T22:10:28Z LeeMarx 59920 /* Eraelu, isikuandmed ja digiriik */ 7228318 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Ülle Madise | omakeelne_nimi = | pilt = Ülle Madise 2015 (cropped).jpg | pildiallkiri = Ülle Madise (2015) | amet = | ametiajaalgus = | eelmine = | järgmine = | amet2 = [[Eesti õiguskantsler]] | ametiajaalgus2 = 31. märts 2015 | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = [[Indrek Teder]] | järgmine2 = | sünninimi = Ülle Anton | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1974|12|11}} | sünnikoht = [[Tartu]], [[Eesti]] | rahvus = | partei = | abikaasa = [[Lauri Madise]] | vanemad = [[Tõnu Anton]]<br>Sirje Anton | haridus = [[Tartu 15. Keskkool]] | alma_mater = [[Tartu Ülikool]]<br>[[Tallinna Tehnikaülikool]] | elukutse = jurist, õigusteadlane | tunnustus = ''[[Ülle Madise#Tunnustus|Loend...]]'' | moodul = {{Infokast teadlane |manusta=jah | tegevusala = e-valitsemine, reformide juhtimine, riigiõigus | töökoht = [[Tartu Ülikool]]<br>[[Tallinna Tehnikaülikool]] | doktoritöö = "Elections, Political Parties, and Legislative Performance in Estonia: Institutional Choices from the Return to Independence to the Rise of E-democracy" (2007) | doktoritöö_juhendaja = [[Wolfgang Johannes Max Drechsler]] | tuntumad_tööd = "Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne" (peatoimetaja; 2012, 2017, 2020) | tuntud_õpilased = [[Heili Sepp]] }} }} [[Fail:Ülle Madise at the Opinion Festival 2022 in Paide, Estonia.jpg|pisi|Ülle Madise 2022. aasta Arvamusfestivalil]] [[Pilt:Norbert Kersting,Magdalena Musiał-Karg, Ülle Madise and Priit Vinkel, Ragnar Nurkse School of Innovation and Governance..jpg|pisi|[[Norbert Kersting]], [[Magdalena Musiał-Karg]], Ülle Madise ja [[Priit Vinkel]] 2015. aastal [[TTÜ]] [[Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut|Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudis]]]] '''Ülle Madise''' (aastani 2000 '''Ülle Anton'''; sündinud [[11. detsember|11. detsembril]] [[1974]] [[Tartu]]s) on eesti [[jurist]], õigusteadlane ja riigiametnik. Alates [[31. märts]]ist [[2015]] on ta [[Eesti õiguskantsler|Eesti õiguskantsler]]. [[2. september|2. septembril]] [[2026]] valis [[Riigikogu]] Madise [[Eesti president|Vabariigi Presidendiks]]; ametisse astub ta 12. oktoobril 2026.<ref name="Presidendivalimised2026">{{netiviide |url=https://www.valimised.ee/et/valimiste-arhiiv/vabariigi-presidendi-valimised/vabariigi-presidendi-valimine-2026-aastal |pealkiri=Vabariigi Presidendi valimine 2026. aastal |väljaanne=Valimised Eestis |aeg=2. september 2026 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Madise on töötanud muu hulgas [[Justiitsministeerium]]is, [[Riigikogu]] põhiseaduskomisjonis, [[Riigikontroll]]is ja Vabariigi Presidendi Kantseleis ning olnud [[Tartu Ülikool]]i ja [[Tallinna Tehnikaülikool]]i professor.<ref name="CV">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/kontakt/ulle-madise |pealkiri=Ülle Madise |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Ta on aastatel 2015–2022 ja 2024 kuulunud [[Eesti mõjukad|saja kõige mõjukama eestlase]] hulka.<ref>{{netiviide |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120339291/kes-on-olnud-eesti-mojukad-aastatel-2015-2024 |pealkiri=Kes on olnud Eesti mõjukad aastatel 2015–2024? |väljaanne=Eesti Päevaleht |aeg=26. november 2024 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ==Haridus== Ülle Madise lõpetas 1993. aastal kuldmedaliga [[Tartu 15. Keskkool]]i. Aastatel 1993–1998 õppis ta [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas]], mille lõpetas ''[[cum laude]]''. 2001. aastal kaitses ta [[Kalle Merusk]]i juhendamisel magistritöö "Kohaliku omavalitsuse garantii Eesti Vabariigi 1992. aasta põhiseaduses", samuti ''cum laude''.<ref name="CV" /><ref name="ETIS">{{ETIS}}</ref> Aastatel 2001–2006 õppis ta Tartu Ülikoolis doktorantuuris. 2007. aastal kaitses ta [[Tallinna Tehnikaülikool]]i avaliku halduse instituudis doktoriväitekirja "Elections, Political Parties, and Legislative Performance in Estonia: Institutional Choices from the Return to Independence to the Rise of E-democracy". Tema doktoritöö juhendaja oli [[Wolfgang Drechsler]]. Madise sai filosoofiadoktori kraadi haldusjuhtimise alal.<ref name="CV" /><ref name="ETIS" /> ==Töökäik== Õiguskantsleri Kantselei avaldatud elulookirjelduse järgi on Madise teenistuskäik olnud järgmine:<ref name="CV">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/meist/oiguskantsler-ulle-madise |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |vaadatud=4. september 2026}}</ref> * 1997–1998 [[Justiitsministeerium]]i avaliku õiguse osakonna spetsialist * 1998–2002 Justiitsministeeriumi avaliku õiguse osakonna juhataja * 2001–2005 [[Tartu Ülikool]]i lektor * 2002 justiitsministri parlamendinõunik * 2002–2005 [[Riigikogu]] põhiseaduskomisjoni nõunik ja sekretariaadi juhataja * 2005–2008 [[Riigikontroll]]i II auditiosakonna peakontrolör * 2005–2009 [[Tallinna Tehnikaülikool]]i riigi- ja haldusõiguse õppejõud * 2006–2010 [[Vabariigi Valimiskomisjon]]i liige * 2009–2011 Tallinna Tehnikaülikooli avaliku õiguse professor * 2009–2015 [[Eesti president|Vabariigi Presidendi]] õigusnõunik * 2011–2016 [[Tartu Ülikool]]i riigiõiguse professor * 2015– [[Eesti õiguskantsler|Eesti Vabariigi õiguskantsler]] * 2016–2021 Tartu Ülikooli riigiõiguse külalisprofessor Alates 2012. aastast on Madise olnud teose „[[Eesti Vabariigi põhiseadus]]. Kommenteeritud väljaanne“ peatoimetaja.<ref name="CV" /> Ta oli 2012. aastal ilmunud kolmanda, 2017. aastal ilmunud neljanda ning 2020. aastal ilmunud viienda täiendatud väljaande peatoimetaja.<ref name="PS2017">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/rahvahaaletuse-25-aastapaeval-ilmuvad-pohiseaduse-uuendatud |pealkiri=Rahvahääletuse 25. aastapäeval ilmuvad põhiseaduse uuendatud kommentaarid |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=28. juuni 2017 |vaadatud=4. september 2026}}</ref><ref name="PS2020">{{netiviide |url=https://pohiseadus.ee/sisu/3465 |pealkiri=Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne |väljaanne=Pohiseadus.ee |aeg=21. detsember 2020 |vaadatud=4. september 2026}}</ref> ===E-valimiste väljatöötamine=== Madise kuulus 2000. aastate alguses töörühma, mis töötas välja Eesti [[Elektrooniline hääletamine Eestis|interneti teel hääletamise]] tehnilise ja õigusliku aluse.<ref name="EvalimisedRoll">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/loeng-viljandi-vaarikatele |pealkiri=Loeng Viljandi väärikatele |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=8. märts 2023 |vaadatud=4. september 2026}}</ref> 2002. aastal kirjutas Madise elektroonilise hääletamise kasutuselevõttu käsitledes, et interneti teel hääletamine ei peaks asendama seniseid hääletamisviise, vaid olema valijale lisavõimalus.<ref name="Ehaaletamine2002">{{netiviide |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/50920148 |pealkiri=Elektrooniline hääletus on lisavõimalus |autor=Ülle Madise |väljaanne=[[Eesti Päevaleht]] |aeg=9. aprill 2002 |vaadatud=4. september 2026}}</ref> Hiljem on Madise käsitlenud internetihääletamise põhiseaduspärasust ka teadustöös. Koos [[Priit Vinkel]]iga avaldas ta 2011. aastal ajakirjas ''Juridica International'' artikli „Constitutionality of Remote Internet Voting: The Estonian Perspective“ ning 2014. aastal kogumikus ''Regulating eTechnologies in the European Union'' käsitluse „Internet Voting in Estonia: From Constitutional Debate to Evaluation of Experience over Six Elections“.<ref name="Evalimised2011">{{netiviide |url=https://www.juridicainternational.eu/public/pdf/ji_2011_1_4.pdf |pealkiri=Constitutionality of Remote Internet Voting: The Estonian Perspective |autor=Ülle Madise, Priit Vinkel |väljaanne=Juridica International |aeg=2011 |vaadatud=4. september 2026}}</ref><ref name="Evalimised2014">{{netiviide |url=https://www.etis.ee/Portal/Publications/Display/68d27616-270c-4dc1-af75-8bdcdd2e5739 |pealkiri=Internet voting in Estonia: From constitutional debate to evaluation of experience over six elections |autor=Ülle Madise, Priit Vinkel |väljaanne=Eesti Teadusinfosüsteem |aeg=2014 |vaadatud=4. september 2026}}</ref> Tema 2007. aastal kaitstud doktoriväitekiri „Elections, Political Parties, and Legislative Performance in Estonia: Institutional Choices from the Return to Independence to the Rise of E-democracy“ käsitles Eesti valimissüsteemi, erakondi, seadusandliku võimu toimimist ja e-demokraatia kujunemist.<ref name="CV" /> ==Ühiskondlik ja ajakirjanduslik tegevus== Madise on aastaid osalenud avalikus arutelus riigiõiguse, demokraatia, hariduse, eesti keele, halduse ja põhiõiguste teemadel. Aastatel 2010–2015 juhtis ta [[Kuku Raadio]] ühiskondlik-poliitilist vestlussaadet "Vanamehed kolmandalt".<ref>[http://podcast.kuku.postimees.ee/saated/vanamehed-kolmandalt/ "Vanamehed kolmandalt"] Kuku Raadio.</ref> 2016. aasta septembrist kuni 2018. aasta oktoobrini oli ta Kuku Raadio saatesarja "Õigus ja õiglus" autor ja saatejuht. Saates käsitleti Eesti ühiskonna ja riigikorralduse küsimusi põhiseaduse vaatenurgast ning külaliste hulgas olid juristid, teadlased, poliitikud, ajakirjanikud ja teiste valdkondade asjatundjad.<ref name="OigusJaOiglus">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/algatused/raadiosaade-oigus-ja-oiglus |pealkiri=Raadiosaade "Õigus ja Õiglus" |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Ta on sageli esinenud [[Eesti Rahvusringhääling]]u tele- ja raadiosaadetes. 2015. aastal rääkis Madise saates "[[Plekktrumm]]" muu hulgas vabaduse ja vastutuse seosest ning ülereguleerimise ohust.<ref name="Plekktrumm2015">{{netiviide |url=https://kultuur.err.ee/309209/ulle-madise-me-oleme-praegu-punktis-kus-vabadus-on-loogi-all |pealkiri=Ülle Madise: me oleme praegu punktis, kus vabadus on löögi all |väljaanne=[[ERR]] |aeg=24. november 2015 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Alates 2004. aastast on ta teinud rohkesti kaastööd kultuurilehele [[Sirp (ajaleht)|Sirp]]. Tema artikleid on avaldanud ka [[Õpetajate Leht]], [[Juridica]], [[Eesti Majanduse Teataja]], [[Eesti Päevaleht]], [[Äripäev]], Maksumaksja, [[Postimees]], [[Maaleht]] ja teised väljaanded.<ref>[https://artiklid.elnet.ee/search~S1*est?/aMadise+{u00DC}lle/amadise+w~dlle/1,7,227,B/exact&FF=amadise+w~dlle+1974&1,164 Ülle Madise artikleid] andmebaasis ISE. Vaadatud 3. detsembril 2023.</ref> Tema 2009.–2011. aasta kirjutised käsitlesid muu hulgas otsedemokraatiat, poliitilist kultuuri, avalikku arutelu, riigi reformimist, kõrgharidust ja põhiseaduslikku riigikorraldust.<ref name="Otsedemokraatia2009">{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/issues/2009-6-3239/ |pealkiri=Otsedemokraatia liiga ilus idee |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=12. veebruar 2009 |vaadatud=3. september 2026}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/issues/2010-5-3285/ |pealkiri=Poliitika kultuursusest teoorias ja praktikas |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=4. veebruar 2010 |vaadatud=3. september 2026}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/issues/2010-22-3302/ |pealkiri=Haridustööstuse buum ja krahh |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=4. juuni 2010 |vaadatud=3. september 2026}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/avatus-avalikkus-ja-motlemise-tase/ |pealkiri=Avatus, avalikkus ja mõtlemise tase |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=5. november 2010 |vaadatud=3. september 2026}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/issues/2011-13-3339/ |pealkiri=Muutmine teenib muutjat? |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=1. aprill 2011 |vaadatud=3. september 2026}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/issues/2011-28-3353/ |pealkiri=Eesti 1991.–2011. aastani läbi põhiseaduse prisma. Mõned mõtted |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=5. august 2011 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ==Õiguskantslerina== Riigikogu nimetas Ülle Madise õiguskantsleriks 20. jaanuaril 2015 [[Toomas Hendrik Ilves]]e ettepanekul. Tema poolt hääletas 72 Riigikogu liiget, vastu oli üheksa ja erapooletuks jäi kaks. Madise astus ametisse 31. märtsil 2015, mil andis Riigikogu ees ametivande.<ref name="Ametisse2015">Riigikogu. „Riigikogu nimetas järgmiseks õiguskantsleriks Ülle Madise“, 21. jaanuar 2015.</ref><ref name="CV" /> 2021. aasta novembris tegi president [[Alar Karis]] Riigikogule ettepaneku nimetada Madise õiguskantsleriks ka teiseks ametiajaks. Riigikogu toetas ettepanekut 15. detsembril 2021. Madise teine ametiaeg algas 4. aprillil 2022.<ref name="TeineAmetiaeg">Riigikogu. „Riigikogu nimetas teiseks ametiajaks õiguskantsleriks Ülle Madise“, 15. detsember 2021.</ref><ref name="CV" /> Õiguskantslerina on Madise ülesannete hulka kuulunud õigusaktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse kontroll, inimeste põhiõiguste kaitse, ametiasutuste tegevuse üle tehtav järelevalve ning [[lasteombudsman]]i ülesannete täitmine. ===Põhiseaduslikkuse järelevalve=== Madise on õiguskantslerina pöördunud nii Riigikogu kui ka [[Riigikohus|Riigikohtu]] poole juhtudel, kui tema hinnangul ei olnud õigusaktid põhiseadusega kooskõlas. Tema ametiajal on õiguskantsleri põhiseaduslikkuse järelevalve puudutanud muu hulgas sotsiaalkaitset, ettevõtlusvabadust, maksupoliitikat, kohalike omavalitsuste kohustusi ja põhiõiguste piiramist. 2016. aastal tegi õiguskantsler Riigikogule ettepaneku muuta põhiseadusega kooskõlas olevaks regulatsioon, mis puudutas looduskaitseliste piirangutega kinnisasjade omandamist riigi poolt. Riigikogu toetas ettepanekut ning seadust muudeti.<ref name="Aasta2017">Õiguskantsleri aastaülevaade 2016/2017.</ref> Samal aastal pöördus Madise Riigikohtusse seoses äriühingu juhatuse liikmete töötuna arvele võtmise ja töötuskindlustushüvitise saamise piirangutega. Riigikohus tunnistas 2017. aastal vaidlustatud sätted põhiseadusvastaseks ja kehtetuks.<ref name="Aasta2017" /> 2017. aastal vaidlustas Madise Riigikohtus lahja alkoholi aktsiisimäärade kavandatust kiirema tõstmise, leides, et küsimus puudutab ettevõtjate õiguspärast ootust ja ettevõtlusvabadust. Riigikohus õiguskantsleri seisukohaga ei nõustunud ja leidis, et sätted ei olnud põhiseadusega vastuolus.<ref name="Aasta2017" /> 2018. aastal pöördus Madise Riigikohtusse seoses [[Narva]] linna sotsiaalhoolekannet reguleerivate määrustega. Õiguskantsleri hinnangul olid mitmed Narva kehtestatud tingimused seadusest rangemad ning võisid jätta abivajaja talle seadusega ette nähtud sotsiaalteenusest ilma.<ref>Õiguskantsler. „Õiguskantsler taotleb riigikohtult Narva 11 määruse kehtetuks tunnistamist“, 19. oktoober 2018.</ref> ===COVID-19 pandeemia ja põhiõigused=== [[COVID-19 pandeemia Eestis|COVID-19 pandeemia]] ajal kujunes üheks Madise tegevuse keskseks küsimuseks eriolukorra ja nakkustõrjemeetmete kooskõla põhiseadusega. 2020. aasta märtsis rõhutas ta, et põhiseadus kehtib ka eriolukorras ning inimeste õigusi ei tohi piirata rohkem, kui kriisi lahendamiseks vajalik.<ref name="COVID2020">Toomas Sildam. „Õiguskantsler Ülle Madise: põhiseadus kehtib ka praegu“. ERR, 16. märts 2020.</ref> Madise leidis, et nakkuse leviku piiramiseks kehtestatud meetmed peavad põhinema seadusel, olema arusaadavad ja proportsionaalsed ning piirangutest tuleb loobuda, kui nende vajalikkust ei ole enam võimalik põhjendada.<ref name="Vabadused2021">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud/oiguskantsleri-intervjuu-ajalehes-postimees |pealkiri=Ülle Madise: vabaduste piiramisse ei saa suhtuda kergekäeliselt |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=31. august 2021 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ===Inimõiguste ja puuetega inimeste õiguste kaitse=== Alates 1. jaanuarist 2019 täidab õiguskantsler [[riiklik inimõiguste asutus|riikliku inimõiguste asutuse]] (NHRI) ülesandeid ning jälgib, edendab ja kaitseb inimõigusi Eestis. Samast ajast täidab õiguskantsler ka [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon|ÜRO]] puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamise sõltumatu järelevalve ülesandeid.<ref name="NHRI">Õiguskantsleri aastaülevaade 2018/2019.</ref> 2019. aastal loodi õiguskantsleri juurde inimõiguste nõukoda. Õiguskantsleri institutsioon sai 2020. aasta detsembris riiklike inimõiguste asutuste rahvusvahelises akrediteerimissüsteemis kõrgeima ehk A-staatuse.<ref name="NHRI2021">Õiguskantsleri aastaülevaade 2020/2021.</ref> 2025. aastal läbis institutsioon uue hindamise ning säilitas kõrgeima akrediteeringu.<ref>{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/uro-tunnustas-oiguskantslerit-korgeima-taseme-inimoiguste-kaitsjana |pealkiri=ÜRO tunnustas õiguskantslerit kõrgeima taseme inimõiguste kaitsjana |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=29. aprill 2025 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2020. aasta detsembris leidis Madise, et puuetega inimestest koosnevatele kollektiividele peab olema teistega võrdsetel alustel tagatud võimalus osaleda laulu- ja tantsupeole pääsemiseks korraldatavatel eelproovidel. Ta tugines muu hulgas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonile ja rõhutas puuetega inimeste võrdset ligipääsu kultuurielule.<ref name="Laulupidu2024">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1609557427/madise-puuetega-inimestel-peab-olema-voimalus-laulupeole-esinema-paaseda |pealkiri=Madise: puuetega inimestel peab olema võimalus laulupeole esinema pääseda |väljaanne=[[ERR]] |aeg=20. detsember 2024 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ===Eraelu, isikuandmed ja digiriik=== Madise ametiajal on õiguskantsleri töös järjest suuremat tähelepanu saanud isikuandmete kaitse, riiklikud andmekogud ja elektrooniline jälgimine. 2023. aastal käsitles Madise artiklis "Ka korraliku inimese andmed on varandus ja relv" isikuandmete kogumise ja kasutamisega kaasnevaid ohte.<ref name="Andmed2023">{{netiviide |url=https://edasi.org/204773/ulle-madise-ka-korraliku-inimese-andmed-on-varandus-ja-relv/ |pealkiri=Ülle Madise: ka korraliku inimese andmed on varandus ja relv |väljaanne=Edasi.org |aeg=10. oktoober 2023 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2024. aastal juhtis ta tähelepanu avalikus ruumis kasutatavate valvekaamerate regulatsioonile. Madise hinnangul peab inimesele jääma võimalus oma elu elada nii, et ta ei ole kõikjal ja pidevalt salvestatud, samal ajal tuleb arvestada ka teiste inimeste õigusega kaitsta oma vara.<ref name="Kaamerad2024">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1609333671/ulle-madise-inimesel-peab-olema-voimalik-mitte-olla-kogu-aeg-salvestatud |pealkiri=Ülle Madise: inimesel peab olema võimalik mitte olla kogu aeg salvestatud |autor=Madis Hindre |väljaanne=[[ERR]] |aeg=6. mai 2024 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Õiguskantsleri 2024/2025. aasta ülevaates tõstatati ka niinimetatud proaktiivsete riigiteenuste piiride küsimus. Madise hinnangul ei ole ühiskonnas kokku lepitud, et riigil peaks olema üldine õigus inimeste elu eri andmekogude põhjal analüüsida selleks, et otsustada, millist abi või teenust inimene võiks vajada.<ref name="Ülevaade2025">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/ylevaade2025/ |pealkiri=Õiguskantsleri aastaülevaade 2024/2025 |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Madise on samuti rõhutanud, et riigi infosüsteemide tehnilised võimalused või piirangud ei saa määrata inimeste õiguste ulatust ning seadusega tagatud õigusi ei tohi jätta teostamata põhjendusega, et infosüsteem seda ei võimalda. ===Peeter Helme raamatu esitluse poleemika=== 2021. aasta detsembris tekitas avalikku poleemikat Madise osalemine kirjanik [[Peeter Helme]] romaani „Kirka valguse pimestav sära“ esitlusel. Helme oli samal aastal jõustunud kohtuotsusega mõistetud süüdi lapseealise seksuaalse ahvatlemise kõlbmatu süüteo katses. Madise osalemine pälvis kriitikat muu hulgas seetõttu, et õiguskantsler täidab Eestis ka [[lasteombudsman]]i ülesandeid.<ref name="HelmeEsitlus">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1608448313/oiguskantsler-helme-raamatuesitlusel-kaimine-oli-viga |pealkiri=Õiguskantsler: Helme raamatuesitlusel käimine oli viga |väljaanne=[[ERR]] |aeg=27. detsember 2021 |vaadatud=4. september 2026}}</ref> Poleemikat suurendas Madise eraviisiliselt saadetud ja hiljem avalikustatud sõnum, milles ta kirjutas Helme kohta, et too on „täiesti alandlik ja ta kahetseb väga“, ning leidis, et kirjaniku loomingut ja tema tegusid võib lahus käsitleda.<ref name="HelmeEsitlus" /> Madise väide Helme kahetsuse kohta sattus vastuollu Helme avalike seisukohtadega. ERR juhtis tähelepanu sellele, et Helme ei olnud avalikult oma tegu kahetsenud. Kohtumenetluses ta ennast süüdi ei tunnistanud ning pärast esimese astme süüdimõistvat otsust nimetas ta kohtuotsust „naeruväärseks“ ja kaebas selle edasi.<ref name="HelmeEsitlus" /><ref name="HelmeKohus">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1188799/kohus-moistis-peeter-helme-lapseealise-seksuaalses-ahvatlemises-suudi |pealkiri=Kohus mõistis Peeter Helme lapseealise seksuaalses ahvatlemises süüdi |väljaanne=[[ERR]] |aeg=30. november 2020 |vaadatud=4. september 2026}}</ref> Kohtud ei nõustunud Helme kaitseversiooniga, mille kohaselt pidas ta suhtluspartnerit täiskasvanuks ja käsitas vestlust rollimänguna. Tallinna Ringkonnakohus jättis tema süüdimõistmise jõusse ning leidis, et tõendid näitasid Helme teadlikku soovi suhelda alla 14-aastase isikuga ja et seksuaalteemalisi vestlusi alustas alati Helme ise.<ref name="HelmeRingkond">{{netiviide |url=https://www.kohus.ee/ajakirjanikule/uudised/ringkonnakohus-jattis-peeter-helme-karistuse-muutmata |pealkiri=Ringkonnakohus jättis Peeter Helme karistuse muutmata |väljaanne=Eesti kohtud |vaadatud=4. september 2026}}</ref> Süüdimõistmine jõustus 2021. aasta augustis pärast seda, kui [[Riigikohus]] ei võtnud Helme kaitsja kassatsiooni menetlusse.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1608309659/kirjanik-peeter-helme-suudiomistmine-joustus |pealkiri=Kirjanik Peeter Helme süüdimõistmine jõustus |väljaanne=[[ERR]] |aeg=17. august 2021 |vaadatud=4. september 2026}}</ref> Madise tunnistas pärast poleemika puhkemist, et raamatuesitlusele minek oli viga. Ta rõhutas, et ei soovinud Helme kuriteo hukkamõistetavust vähendada ning et laste haavatavust ära kasutavad või seda teha üritavad inimesed peavad saama karmi karistuse.<ref name="HelmeEsitlus" /> Samas kaitses Madise põhimõtet, et kuriteos süüdi mõistetud inimest ei tule pärast kohtu määratud karistust ühiskonnast täiendavalt välja tõrjuda. Tema hinnangul peab inimesel olema võimalus pärast karistamist elada edasi ühiskonnas kehtivate reeglite järgi ning täiendav ühiskondlik karistamine ei ole kooskõlas õigusriigi põhimõtetega.<ref name="HelmeEsitlus" /> Juhtumi puhul tekitas seetõttu eraldi küsimuse Madise väite ja Helme avaliku käitumise vastuolu: Madise põhjendas oma suhtumist muu hulgas Helme väidetava kahetsusega, kuigi Helme ei olnud avalikult kahetsust väljendanud, vaid jätkas süüdimõistmise vaidlustamist.<ref name="HelmeEsitlus" /> ===Sõnastikureform ja ÕS-i vaidlus=== 2020. aastatel tekitas Eesti Keele Instituudis kavandatud sõnastikureform ja uue [[Õigekeelsussõnaraamat|õigekeelsussõnaraamatu]] koostamise põhimõtted avalikku arutelu kirjakeele normi ja ÕS-i rolli üle. Madise oli juba varasemates kirjutistes rõhutanud eesti kirjakeele tähtsust riigikeele, teaduskeele ja kultuurikeelena. 2018. aastal sidus ta selge ametikeele põhiseadusest tuleneva õigusselguse põhimõttega ning leidis, et ametlik tekst peab olema kodanikule arusaadav.<ref name="IlusKeel2018">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/node/5931 |pealkiri=Ülle Madise: jurist, ametnik ja ilus eesti keel |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=27. aprill 2018 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2019. aastal kirjutas Madise, et eesti keele kasutamine kõigil elualadel tuleneb põhiseadusest ning eesti keel peab säilima ka teaduse ja kõrghariduse keelena.<ref name="Keel2019">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/oiguskantsler-ulle-madise-eesti-keel-pole-pelk-tarbeese |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise: Eesti keel pole pelk tarbeese |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=15. veebruar 2019 |vaadatud=3. september 2026}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/920296/ulle-madise-ilusa-selge-eesti-keele-ulistuseks |pealkiri=Ülle Madise: ilusa selge eesti keele ülistuseks |väljaanne=[[ERR]] |aeg=14. märts 2019 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2020. aastal leidis ta, et põhiseaduse ja keeleseaduse järgi peab eesti kirjakeele norm jääma tegelikuks normiks, mida on võimalik nii järgida kui ka rikkuda.<ref name="Keel2022">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1608767536/ulle-madise-eesti-keel-on-pohiseaduse-kaitse-all |pealkiri=Ülle Madise: eesti keel on põhiseaduse kaitse all |väljaanne=[[ERR]] |aeg=27. oktoober 2022 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2021. aasta alguses sekkus Madise õiguskantslerina uue ÕS-i koostamise vaidlusse ja juhtis Eesti Keele Instituudi tähelepanu sellele, et uue õigekeelsussõnaraamatu koostamisel tuleb järgida keeleseadusest tulenevaid nõudeid.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1609274913/oiguskantsler-uus-os-peaks-lahtuma-keeleseaduse-nouetest |pealkiri=Õiguskantsler: uus ÕS peaks lähtuma keeleseaduse nõuetest |väljaanne=[[ERR]] |aeg=7. märts 2024 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2022. aasta jaanuaris ja aprillis rõhutas Madise ERR-ile antud intervjuudes, et rahvuslikku identiteeti kandva eesti keele arengut ei saa jätta üksnes isevoolu hooleks ning eesti keelt tuleks käsitada Eesti tugevuse, mitte nõrkusena.<ref name="Keel2024a">{{netiviide |url=https://kultuur.err.ee/1609222563/ulle-madise-rahvuse-identiteeti-hoidvat-keelt-ei-saa-lasta-isevoolu-minna |pealkiri=Ülle Madise: rahvuse identiteeti hoidvat keelt ei saa lasta isevoolu minna |väljaanne=[[ERR]] |aeg=15. jaanuar 2024 |vaadatud=3. september 2026}}</ref><ref name="Keel2024b">{{netiviide |url=https://kultuur.err.ee/1609303848/ulle-madise-eesti-keel-on-meie-tugevus-mitte-norkus |pealkiri=Ülle Madise: eesti keel on meie tugevus, mitte nõrkus |väljaanne=[[ERR]] |aeg=5. aprill 2024 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2023. aasta märtsi lõpus jõudsid [[Haridus- ja Teadusministeerium]] ning Eesti Keele Instituut kokkuleppele muuta ÕS-i ja EKI teatmiku koostamise tegevuskava. Kokkuleppe järgi pidi uus ÕS säilitama varasematele õigekeelsussõnaraamatutele omase normatiivse osa.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1609296462/ministeerium-ja-eki-votsid-os-i-vaidluses-oiguskantslerit-kuulda |pealkiri=Ministeerium ja EKI võtsid ÕS-i vaidluses õiguskantslerit kuulda |väljaanne=[[ERR]] |aeg=29. märts 2024 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ==Eesti presidendiks valimine== ===2026. aasta presidendivalimised=== {{Vaata|2026. aasta Eesti presidendivalimised}} 2026. aasta alguses käsitleti Madiset ajakirjanduses ühe võimaliku presidendikandidaadina.<ref>{{netiviide |url=https://www.postimees.ee/8391799/postimehe-poliitikatoimetus-pakub-kellest-voiks-saada-jargmine-president |pealkiri=POSTIMEHE POLIITIKATOIMETUS PAKUB {{!}} Kellest võiks saada järgmine president? |autor=Tarvo Madsen, Meinhard Pulk |väljaanne=[[Postimees]] |aeg=6. jaanuar 2026 |vaadatud=26. august 2026}}</ref> Juunis Delfi korraldatud 53 Riigikogu liikme anonüümses küsitluses oli Madise 27 võimaliku kandidaadi seas populaarseim, saades 27 nimetust.<ref>{{netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120588572/kes-sobiks-jargmiseks-eesti-presidendiks-53-riigikogu-liiget-osales-delfi-anonuumses-kusitluses |pealkiri=Kes sobiks järgmiseks Eesti presidendiks? 53 riigikogu liiget osales Delfi anonüümses küsitluses |autor=Herman Kelomees |väljaanne=[[Delfi]] |aeg=6. juuni 2026 |vaadatud=26. august 2026}}</ref> 23. juunil teatas president [[Alar Karis]] võidupüha paraadil, et ei kandideeri teiseks ametiajaks. Madise oli enne seda avalikult öelnud, et oleks soovinud Karise jätkamist presidendina.<ref>{{netiviide |url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120593325/ulle-madise-eestil-on-seni-presidentidega-vedanud-oige-inimene-on-oigel-ajal-olnud-oiges-kohas |pealkiri=Ülle Madise: Eestil on seni presidentidega vedanud, õige inimene on õigel ajal olnud õiges kohas |autor=Eve Heinla |väljaanne=Maaleht |aeg=27. juuni 2026 |vaadatud=26. august 2026}}</ref> 24. juulil teatas [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] aseesimees [[Tanel Kiik]], et erakond näeb Madiset erakondadeülese presidendikandidaadina.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610067439/sotsid-pakuvad-presidendikandidaadina-kaalumiseks-ulle-madiset |pealkiri=Sotsid pakuvad presidendikandidaadina kaalumiseks Ülle Madiset |autor=Urmet Kook |väljaanne=[[ERR]] |aeg=1. juuli 2026 |vaadatud=26. august 2026}}</ref> Samal päeval teatasid ka Reformierakonna fraktsiooni juht [[Õnne Pillak]] ja [[Eesti 200]] esimees [[Kristina Kallas]], et nende erakondades oli Madisele tugev toetus.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610067640/pillak-reformierakonnas-oleks-tugev-toetus-madisele-presidendikandidaadina |pealkiri=Pillak: Reformierakonnas oleks tugev toetus Madisele presidendikandidaadina |väljaanne=[[ERR]] |aeg=1. juuli 2026 |vaadatud=26. august 2026}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610067610/eesti-200-toetab-ulle-madiset-presidendikandidaadina |pealkiri=Eesti 200 toetab Ülle Madiset presidendikandidaadina |väljaanne=[[ERR]] |aeg=1. juuli 2026 |vaadatud=26. august 2026}}</ref> 25. juulil ütles Madise, et ei olnud kandideerimiseks kellelegi nõusolekut andnud.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610068006/ulle-madise-ma-ei-ole-kandideerimiseks-kellelegi-nousolekut-andnud |pealkiri=Ülle Madise: ma ei ole kandideerimiseks kellelegi nõusolekut andnud |väljaanne=[[ERR]] |aeg=2. juuli 2026 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 26. augustil teatas [[Isamaa]] esimees [[Urmas Reinsalu]], et erakond toetab Madise kandidatuuri.<ref>{{netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120604622/isamaa-toetab-presidendivalimistel-ulle-madise-kandidatuuri |pealkiri=Ülle Madisest saab suure tõenäosusega president. Teda toetab ka Isamaa |väljaanne=[[Delfi]] |aeg=18. august 2026 |vaadatud=18. august 2026}}</ref> 27. augustil seadsid 75 Riigikogu liiget Madise ametlikult presidendikandidaadiks.<ref name="Kandidaat2026">{{netiviide |url=https://www.valimised.ee/et/ulle-madise-seati-vabariigi-presidendi-valimise-kandidaadiks |pealkiri=Ülle Madise seati Vabariigi Presidendi valimise kandidaadiks |väljaanne=Valimised Eestis |aeg=24. august 2026 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 12.–19. augustil korraldatud Emori küsitluses toetas Madise presidendiks valimist 35% vastanutest.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610115607/presidendikandidaatidest-eelistab-rahvas-enim-ulle-madiset |pealkiri=Presidendikandidaatidest eelistab rahvas enim Ülle Madiset |autor=Urmet Kook |väljaanne=[[ERR]] |aeg=21. august 2026 |vaadatud=26. august 2026}}</ref> 24. augustil avaldatud [[Ühiskonnauuringute Instituut|Ühiskonnauuringute Instituudi]] ja [[Norstat]]i küsitluses toetas tema kandidatuuri 43% vastanutest ja 36% oli vastu.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610117512/43-protsenti-vastajatest-toetab-ulle-madise-valimist-presidendiks |pealkiri=43 protsenti vastajatest toetab Ülle Madise valimist presidendiks |väljaanne=[[ERR]] |aeg=24. august 2026 |vaadatud=26. august 2026}}</ref> Riigikogu valis Madise Vabariigi Presidendiks 2. septembril 2026 toimunud esimeses hääletusvoorus. Hääletamisest võttis osa 78 Riigikogu liiget. Madise sai 71 häält, seitse sedelit jäeti märgistamata ja kehtetuid sedeleid ei olnud. Valituks osutumiseks oli vaja vähemalt 68 häält.<ref name="Presidendivalimised2026" /><ref name="RiigikoguPresident2026">{{netiviide |url=https://www.riigikogu.ee/istungi-ulevaated/ulle-madise-valiti-vabariigi-presidendiks/ |pealkiri=Ülle Madise valiti Vabariigi Presidendiks |väljaanne=[[Riigikogu]] |aeg=2. september 2026 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Madise astub presidendi ametisse 12. oktoobril 2026, mil annab Riigikogu ees ametivande. Temast saab Eesti seitsmes president ja [[Kersti Kaljulaid]]i järel teine naine selles ametis.<ref>{{netiviide |url=https://news.err.ee/1610126071/estonia-elects-new-president |pealkiri=Estonia elects new president |väljaanne=[[ERR]] |aeg=2. september 2026 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ==Poliitilised ja ühiskondlikud vaated== Madise on enda maailmavaadet kirjeldanud nii, et liberaalide arvates on ta konservatiiv ja konservatiivide arvates liberaal.<ref name="Vaated2">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610113246/madise-eesti-peab-hoidma-kuuned-enda-poole |pealkiri=Madise: Eesti peab hoidma küüned enda poole |autor=[[Arp Müller]] |väljaanne=[[ERR]] |aeg=18. august 2026 |vaadatud=18. august 2026}}</ref> Ajakirjanik [[Mikk Salu]] on Madise poliitilisi vaateid iseloomustanud kui segu [[klassikaline liberalism|klassikalisest liberalismist]] ja konservatiivsest rahvuslusest ning pidanud tema ideoloogilist paiknemist sarnaseks näiteks [[Jüri Adams]]i, [[Vootele Hansen]]i ja [[Edmund Burke]]'i omaga. Salu järgi väljendub Madise liberaalsus eeskätt isikuvabaduste, eraomandi ja ettevõtlusvabaduse kaitsmises ning umbusus riikliku ülereguleerimise ja jälgimisühiskonna suhtes.<ref name="Vaated">{{netiviide |url=https://www.postimees.ee/8529053/analuus-millised-on-ulle-madise-poliitilised-vaated |pealkiri=ANALÜÜS {{!}} Millised on Ülle Madise poliitilised vaated? |autor=[[Mikk Salu]] |väljaanne=[[Postimees]] |aeg=18. august 2026 |vaadatud=18. august 2026}}</ref> ===Vabadus, vastutus ja riigi sekkumine=== Madise on oma avalikes sõnavõttudes järjepidevalt rõhutanud inimese vabaduse ja isikliku vastutuse seost. 2015. aastal saates "Plekktrumm" leidis ta, et suurem otsustamisvabadus toob inimesele kaasa ka suurema vastutuse ning et liiga üksikasjalikult reguleeritud ühiskond võib inimeste iseseisvat vastutust vähendada.<ref name="Plekktrumm2015" /> 2016. aastal leidis ta, et Eestis oli kujunenud suund vabaduste piiramise ja ühiskonna järjest üksikasjalikuma reglementeerimise poole ning täiskasvanud inimest ei peaks riik kohtlema lapsena.<ref name="Vabadused2016">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/oiguskantsler-ulle-madise-eestis-trend-vabaduste-piiramise-suunas |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise: Eestis on trend vabaduste piiramise suunas |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=8. märts 2016 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Samal aastal kirjutas ta, et seadusi tuleks kehtestada eeskätt siis, kui ilma nendeta ei ole võimalik ühiskondlikke suhteid mõistlikult korraldada. Madise kritiseeris nii tarbetut ülereguleerimist kui ka olukorda, kus Riigikogu käsitatakse valitsuse esitatud eelnõude kinnitajana, rõhutades parlamendi iseseisvat põhiseaduslikku rolli.<ref name="VahemNorme2016">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/en/node/822 |pealkiri=Ülle Madise: vähem norme, rohkem tervet mõistust |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=1. juuni 2016 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ===Demokraatia, valimised ja parlamentarism=== Madise on käsitlenud valimissüsteemi ja demokraatia toimimist alates 2000. aastate algusest. Elektroonilise hääletamise puhul on ta rõhutanud valija valikuvabadust ning seda, et elektrooniline hääletamine peab olema tavapäraste hääletamisviiside kõrval lisavõimalus.<ref name="Ehaaletamine2002" /> Madise on olnud skeptiline presidendi otsevalimise ja ulatusliku otsedemokraatia suhtes. 2006. aastal kirjutas ta presidendi otsevalimist käsitledes, et otsevalimine ei lahenda iseenesest poliitilise võõrandumise ega demokraatia toimimise probleeme.<ref name="Otsevalimine2006">{{netiviide |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/51055919/ulle-madise-presidendi-otsevalimine-hobekuul |pealkiri=Presidendi otsevalimine – hõbekuul? |autor=Ülle Madise |väljaanne=Eesti Päevaleht |aeg=12. september 2006 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2009. aastal leidis ta otsedemokraatiat käsitlevas artiklis, et üleriigiliste rahvaalgatuste korraldamiseks on praktikas sageli vaja erakonna, tugeva poliitilise liikumise või suure rahalise ressursiga huvirühma organiseerimisvõimet ning esindusdemokraatia asendamine otsedemokraatiaga ei pruugi anda paremaid otsuseid.<ref name="Otsedemokraatia2009" /> 2010. aastal käsitles Madise poliitilise kultuuri küsimusi, sealhulgas teerullimeetodit, valijate mõjutamist, poliitika rahastamist ja avaliku võimu usaldusväärsust.<ref>{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/issues/2010-5-3285/ |pealkiri=Poliitika kultuursusest teoorias ja praktikas |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=4. veebruar 2010 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2011. aastal kirjutas ta erakondade ja parlamentaarse riigikorralduse teemadel artiklis "Kes unistab Päikesekuninga riigist?".<ref>{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/issues/2011-1-3327/ |pealkiri=Kes unistab Päikesekuninga riigist? |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=7. jaanuar 2011 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Madise toetab Eesti põhiseaduses sätestatud parlamentaarset riigikorraldust, võimude lahusust ja tasakaalustatust ning niinimetatud kokkuleppedemokraatiat. Tema hinnangul ei peaks Eesti poliitiline süsteem toimima põhimõttel „võitja võtab kõik“.<ref name="Kokkuleppedemokraatia2023">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud/oiguskantsler-ulle-madise-ettekanne-eesti |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise ettekanne Eesti Akadeemilise Õigusteaduse Seltsis |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=7. detsember 2023 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ===Riigireform ja avalik haldus=== Madise on kritiseerinud riigireformi taandamist asutuste ümberkorraldamisele ja organisatsiooniskeemide muutmisele. 2018. aastal kirjutas ta, et riigireformi eesmärk peaks olema inimesekeskne, väiksema halduskoormusega ja tõhus riik ning selle saavutamine ei eelda põhiseaduse ulatuslikku muutmist.<ref name="Riigireform2018">{{netiviide |url=https://edasi.org/25834/ulle-madise-kui-raagime-ja-motleme-riigireformist-siis-millest-me-raagime/ |pealkiri=Ülle Madise: kui räägime ja mõtleme riigireformist, siis millest me räägime |väljaanne=Edasi.org |aeg=10. juuni 2018 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Sama aasta märtsis kritiseeris ta olukorda, kus riigireformi nime all kulutatakse ressursse tema hinnangul vähese praktilise väärtusega strateegiate, ümberkorralduste ja dokumentide koostamisele, samal ajal kui inimestele vajalike avalike teenuste jaoks napib tähelepanu.<ref name="Udu2018">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/oiguskantsler-ulle-madise-rahva-raha-eest-udu-ajamine-peab-loppema |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise: rahva raha eest udu ajamine peab lõppema |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=14. märts 2018 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2021. aastal kirjeldas Madise oma nägemust Eestist kui riigist, mis laseb inimestel elada, aitab hädasolijaid ning ei koorma inimesi tarbetu sekkumisega.<ref name="RiikMisLasebElada">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/oiguskantsler-ulle-madise-kone-eesti-vabariigi-103-aastapaeva-puhul |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise kõne Eesti Vabariigi 103. aastapäeva puhul kohtunikele |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=23. veebruar 2021 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2022. aastal ütles ta Maalehele antud intervjuus, et ametnik peaks võimaluse korral tegutsema inimese, mitte bürokraatliku süsteemi huvidest lähtudes, ning kritiseeris põhjendamatut ametkondlikku jäikust.<ref>{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud/oiguskantsler-ulle-madise-intervjuu-maalehes |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise intervjuu Maalehes: kiusamist on Eestis liiga palju, ametnikud peaksid olema inimese poolel |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=2. jaanuar 2025 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ===Haridus=== Madise on pidanud tasuta ja kvaliteetset põhiharidust põhiseaduslikult kaitstud õiguseks ning rõhutanud, et lapse võimalused ei tohiks ülemäära sõltuda tema elukohast, emakeelest ega perekonna sotsiaal-majanduslikust olukorrast.<ref name="Pohiharidus2016">{{netiviide |url=http://arvamus.postimees.ee/3587393/ulle-madise-pohiharidus-vajab-pohiseaduse-kaitset |pealkiri=Põhiharidus vajab põhiseaduse kaitset |autor=Ülle Madise |väljaanne=[[Postimees]] |aeg=20. veebruar 2016 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Ta on käsitlenud ka erakoolide rahastamist, hariduslikku kihistumist ning õpilaste ja õpetajate koormust.<ref>{{netiviide |url=http://opleht.ee/26525-erakoolid-ja-uldine-haridusstress/ |pealkiri=Erakoolid ja üldine haridusstress |autor=Ülle Madise |väljaanne=Õpetajate Leht |aeg=13. november 2015 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Kõrghariduse puhul kritiseeris Madise juba 2010. aastal hariduse käsitlemist pelgalt turuteenuse või majandusharuna ning kirjutas 2011. aastal ülikoolide laiemast ühiskondlikust ülesandest.<ref>{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/issues/2010-22-3302/ |pealkiri=Haridustööstuse buum ja krahh |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=4. juuni 2010 |vaadatud=3. september 2026}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://ws.lib.ttu.ee/publikatsioonid/et/publ/item/1898ac9a-06a2-4ac2-a4b5-eab74f742894 |pealkiri=Milleks on Eestis vaja ülikoole? |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=3. juuni 2011 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ===Eesti keel, rahvus ja kultuur=== Madise on rõhutanud Eesti riigi põhiseaduslikku ülesannet tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine. 2018. aastal kirjutas ta, et Eesti omariikluse eesmärk on võimaldada eesti keelel, kultuuril ja rahval kesta.<ref name="EestiMõte2018">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/ulle-madise-eesti-mote-olla-eesti |pealkiri=Ülle Madise: Eesti mõte on olla Eesti |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=20. veebruar 2018 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Tema käsitluses on keele küsimus seotud ka õigusselgusega: riigi ja inimese suhtluses peab ametlik tekst olema võimalikult täpne ja arusaadav.<ref name="IlusKeel2018" /> ===Avalik arutelu ja polariseerumine=== 2022. aasta artiklis "Vaikimise nõiaring" käsitles Madise olukorda, kus sotsiaalne surve võib tema hinnangul panna teadlasi, ametnikke ja teisi avalikus elus osalejaid ebapopulaarseid fakte või seisukohti maha vaikima. Ta rõhutas sõltumatute institutsioonide, vaba ajakirjanduse, teaduse ja kriitilise arutelu tähtsust.<ref name="VaikimiseNoiaring">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1608626200/ulle-madise-vaikimise-noiaring |pealkiri=Ülle Madise: vaikimise nõiaring |väljaanne=[[ERR]] |aeg=11. juuni 2022 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Madise on kritiseerinud poliitilist polariseerumist ja olukordi, kus eriarvamusele jäämist käsitatakse moraalse puudusena. Tema hinnangul peab demokraatlik õigusriik kaitsma ka ebapopulaarseid seisukohti ja sõltumatute institutsioonide õigust langetada avalikust survest sõltumatuid otsuseid.<ref name="Polariseerumine2026">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud/polariseerumine-voi-tehisintellekt-oiguskantsler |pealkiri=„Polariseerumine või tehisintellekt“. Õiguskantsler Ülle Madise kõne advokatuuri üldkogul |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=31. märts 2026 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2025. aastal hoiatas ta ühiskonnas kuhjuva rahulolematuse eest, mis võib tema hinnangul kasvatada nõudlust autoritaarsema või niinimetatud valgustatud valitseja järele. Samas rõhutas ta, et ka tehisintellekti ja muude automatiseeritud süsteemide kasutamisel peab inimese saatust puudutavate vaidluste lõplik otsustaja olema inimene.<ref name="Tsaar2025">{{netiviide |url=https://arvamus.postimees.ee/8206095/ulle-madise-on-oht-et-kui-trotsi-saab-liiga-palju-hakataksegi-ootama-valgustatud-tsaari |pealkiri=Ülle Madise {{!}} On oht, et kui trotsi saab liiga palju, hakataksegi ootama valgustatud tsaari |väljaanne=[[Postimees]] |aeg=7. märts 2025 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ===Presidendi institutsioon=== Madise on Eesti presidendi rolli kirjeldades öelnud, et president peaks olema ühiskonda ühendav, mitte lahutav institutsioon.<ref name="Vaated2" /> Ta ei pea sobivaks, et president asuks näiteks Riigikogu valimiste eel avalikult propageerima konkreetseid maksu-, majandus- või ettevõtluspoliitilisi valikuid, sest see kahjustaks tema hinnangul presidendi võimalust tegutseda poliitiliste konfliktide korral erapooletu vahemehena.<ref name="Vaated2" /> Madise on varem olnud seisukohal, et Eesti presidendi praeguste volituste juures ei oleks presidendi otsevalimine põhjendatud. Tema hinnangul eeldaks otsevalimine riigipeale märksa suurema poliitilise võimu andmist ja muudaks seega Eesti parlamentaarse riigikorralduse olemust.<ref name="Otsevalimine2006" /><ref name="President2017">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud/ulle-madise-ma-ei-kandideerinud-presidendiks-sest |pealkiri=Ülle Madise: ma ei kandideerinud presidendiks, sest õiguskantsleri töö oli pooleli |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ===Välispoliitika=== Välispoliitikas on Madise rõhutanud Eesti riiklike huvide järgimist koos usaldusväärse liitlassuhte säilitamisega. 2026. aasta augustis ütles ta, et Eesti peab tegema seda, mis on Eestile kasulik, olles samal ajal liitlastele vajalik partner.<ref name="Vaated2" /> Varem on ta rõhutanud [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]], [[NATO]] ja euroala tähtsust Eesti iseseisvust toetava raamistikuna, leides samas, et rahvusvaheline koostöö ei nõua Eestilt oma eripära või rahvusliku identiteedi kaotamist.<ref name="EestiMõte2018" /> ==Liikmesus== * 2010–2011 õiguse valdkonna õppekavade üleminekuhindamise komisjoni liige<ref name="CV" /> * 2010–2015 [[Eesti Kunstiakadeemia kuratoorium]]i liige<ref name="CV" /> * 2010–2015 [[Euroopa Nõukogu]] juures tegutseva riikide korruptsioonivastase ühenduse [[GRECO]] sõltumatu ekspert<ref name="CV" /> * 2011–2012 32. Eesti õigusteadlaste päevade korralduskomitee liige<ref name="CV" /> * 2011–2012 Eesti Vabariigi põhiseaduse 20. aastapäeva tähistamise riikliku komisjoni liige<ref name="CV" /> * alates 2012. aastast [[Enn Soosaare esseistikapreemia|Enn Soosaare eetilise esseistika auhinna]] žürii esimees<ref name="CV" /><ref name="ETIS" /> * 2012–2015 [[Eesti Rahvusringhääling]]u ühiskondliku nõukoja liige<ref name="CV" /> * 2013–2015 ametnikueetika nõukogu liige<ref name="CV" /> * 2013–2022 [[Rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise Euroopa komisjon]]i (ECRI) liige<ref name="CV" /> * alates 2015. aastast [[Iuridicum|SA Iuridicum]]i nõukogu liige<ref name="CV" /><ref name="Iuridicum">{{netiviide |url=https://www.iuridicum.ee/tutvustus |pealkiri=Tutvustus |väljaanne=SA Iuridicum |vaadatud=4. september 2026}}</ref> * 2015–2021 [[Rahvusvaheline Ombudsmani Institutsioon|Rahvusvahelise Ombudsmani Institutsiooni]] (IOI) Euroopa regiooni juhatuse liige; ta valiti juhatusse 30. septembril 2015 ja taasvaliti 27. juulil 2016.<ref name="IOI2021">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/ylevaade2021/pdf/oiguskantsleri-aasta.pdf |pealkiri=Õiguskantsleri aasta 2020/2021 |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=2021 |vaadatud=4. september 2026}}</ref> * 2017–2021 IOI maailmatasandi juhatuse liige. Madise asus maailmajuhatusse 2017. aasta novembris ning tema volitused lõppesid 2021. aasta mais.<ref name="IOI2021" /> * 2023–2024 IOI Euroopa regiooni juhatuse liige<ref name="CV" /> * korporatsiooni [[Filiae Patriae]] liige{{lisa viide}} ==Tunnustus== * 2011 – aunimetus „[[Teenäitaja]] 2011“<ref>[http://uudised.err.ee/index.php?06245284 Ülle Madise pälvis aunimetuse "Teenäitaja 2011"]. [[ERR]], 6. veebruar 2012.</ref> * 2016 – [[Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon]]i tunnustus „Ettevõtluse sõber“. Tunnustuse aluseks oli muu hulgas Madise 2015. aasta ettepanek taastada äriühingute juhatuse liikmete sotsiaalsed garantiid.<ref name="EttevotluseSober">{{netiviide |url=https://www.err.ee/553770/ettevotluse-sobraks-kuulutati-oiguskantsler-ulle-madise |pealkiri=Ettevõtluse sõbraks kuulutati õiguskantsler Ülle Madise |väljaanne=[[ERR]] |aeg=4. veebruar 2016 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> * 2016 – mõjukaim riigiteener edetabelis „Eesti mõjukad 2016“.<ref>{{netiviide |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/76498911/ulle-madise-riigimehelikku-julgust-ja-tarkust-voiks-rohkem-olla |pealkiri=Ülle Madise: riigimehelikku julgust ja tarkust võiks rohkem olla |autor=Otti Eylandt |väljaanne=[[Eesti Päevaleht]] |aeg=8. detsember 2016 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> * 2016 – [[Selge sõnumi auhind|Selge Sõnumi]] võistlusel äramärkimine selge väljenduse eest avalikus suhtluses.<ref name="SelgeSonum2016">{{netiviide |url=https://eki.ee/selgesonum/varasemad-uritused/auhind-2016/tulemused-2016/ |pealkiri=Tulemused 2016 |väljaanne=[[Eesti Keele Instituut]] |vaadatud=3. september 2026}}</ref> * 2023 – [[Ene Hioni Fond]]i stipendium. Madise oli fondi 18. laureaat.<ref name="EneHion">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/oiguskantsler-ulle-madise-palvis-ene-hioni-fondi-stipendiumi |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise pälvis Ene Hioni Fondi stipendiumi |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=21. november 2023 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> * 2023 – Keeleameti sõber ja Keeleameti hõbemärk. [[Keeleamet]] tunnustas Madiset pikaajalise tegevuse eest eesti keele hoidmise ja kaitsmise eestkõnelejana.<ref name="KeeleametiSober">{{netiviide |url=https://www.keeleamet.ee/uudised/keeleameti-sober-2023-oiguskantsler-ulle-madise |pealkiri=Keeleameti sõber 2023 on õiguskantsler Ülle Madise |väljaanne=[[Keeleamet]] |aeg=18. detsember 2023 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> * 2024 – [[Riigivapi III klassi teenetemärk]] riikluse edendamise eest.<ref name="Riigivapp2024">{{netiviide |url=https://president.ee/et/ametitegevus/otsused/55685-362-riiklike-autasude-andmine |pealkiri=362. Riiklike autasude andmine |väljaanne=Vabariigi Presidendi Kantselei |aeg=7. veebruar 2024 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ===Selge Sõnumi auhinnavõistluse patroon=== 2016. aastal märgiti [[Selge sõnumi auhind|Selge Sõnumi]] võistlusel ära Madise selge väljendus avalikus suhtluses.<ref name="SelgeSonum2016" /> Alates 2017. aastast on ta olnud Selge Sõnumi võistluse ja selge keele mõtteviisi patroon.<ref name="SelgeSonumPatroon">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/algatused/selge-sonum |pealkiri=Selge sõnum |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2017. aasta septembris kuulutas Madise patroonina välja neljanda Selge Sõnumi auhinnavõistluse.<ref>{{netiviide |url=https://eki.ee/selgesonum/ulle-madise-kuulutas-selge-sonumi-voistluse-avatuks-pressiteade-08-09-2017/ |pealkiri=Ülle Madise kuulutas selge sõnumi võistluse avatuks |väljaanne=[[Eesti Keele Instituut]] |aeg=8. september 2017 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ==Isiklikku== Madise isa on jurist, endine riigikohtunik ja poliitik [[Tõnu Anton]].<ref name="ERRisiklik">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610120065/madise-ma-ei-ole-kunagi-laevalt-pogenenud-kui-mina-olen-kapten |pealkiri=Madise: ma ei ole kunagi laevalt põgenenud, kui mina olen kapten |autor=Andres Kuusk |väljaanne=[[ERR]] |aeg=26. august 2026 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Tema ema on Sirje Anton ning ema isapoolne vanaisa oli ettevõtja [[Oskar Luik]].{{lisa viide}} Madise abikaasa on jurist [[Lauri Madise]], kes on alates 2013. aastast [[Euroopa Liidu Üldkohus|Euroopa Liidu Üldkohtu]] kohtunik.<ref name="LauriMadise">{{netiviide |url=https://curia.europa.eu/site/jcms/d2_5097/et/uldkohus |pealkiri=Lauri Madise |väljaanne=[[Euroopa Liidu Kohus]] |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Ülle Madise on öelnud, et abikaasad toetavad teineteise karjääri ning on töö tõttu teinud pereelus kompromisse.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610126326/pealtnagija-kes-on-presidendiks-valitud-ulle-madise-ja-mida-ta-eesti-elust-motleb |pealkiri="Pealtnägija": kes on presidendiks valitud Ülle Madise ja mida ta Eesti elust mõtleb? |väljaanne=[[ERR]] |aeg=2. september 2026 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Madise lapsepõlvemälestused on tihedalt seotud [[Pärnu]]ga, kus rannarajoonis väikeses majas elasid tema vanavanemad. Ta on meenutanud Pärnu vanavanemate kodu, talviseid tänavaid ning vanaema aias kasvanud roosasid pojenge kui olulisi lapsepõlvemälestusi.<ref name="EestiNaine2023">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud/koige-armsam-roosade-pojengide-lohn-mis-taidab |pealkiri=„Kõige armsam on roosade pojengide lõhn.“ Mis täidab õiguskantsler Ülle Madise õnnetundega? |autor=Priit Wend Kuusk |väljaanne=Eesti Naine |aeg=9. veebruar 2023 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Tema pere kodu asub [[Saadjärv]]e ääres.<ref name="EestiNaine2023" /> Madise on [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] [[Tallinna Toompea Kaarli kogudus]]e liige.<ref name="ERRisiklik" /> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} * {{ETIS}} * [https://www.oiguskantsler.ee/kontakt/ulle-madise Ülle Madise] Õiguskantsleri Kantselei kodulehel * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/plekktrumm-ulle-madise "Plekktrumm. Ülle Madise"] ERR-i arhiivis {{JÄRJESTA:Madise, Ülle}} [[Kategooria:Õiguskantslerid]] [[Kategooria:Eesti õigusteadlased]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Korporatsioon Filiae Patriae liikmed]] [[Kategooria:Riigivapi III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1974]] 057g14bvfr9u6f8gsej3lt8adeqfoqy 7228320 7228318 2026-09-03T22:13:35Z LeeMarx 59920 /* Haridus */ 7228320 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Ülle Madise | omakeelne_nimi = | pilt = Ülle Madise 2015 (cropped).jpg | pildiallkiri = Ülle Madise (2015) | amet = | ametiajaalgus = | eelmine = | järgmine = | amet2 = [[Eesti õiguskantsler]] | ametiajaalgus2 = 31. märts 2015 | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = [[Indrek Teder]] | järgmine2 = | sünninimi = Ülle Anton | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1974|12|11}} | sünnikoht = [[Tartu]], [[Eesti]] | rahvus = | partei = | abikaasa = [[Lauri Madise]] | vanemad = [[Tõnu Anton]]<br>Sirje Anton | haridus = [[Tartu 15. Keskkool]] | alma_mater = [[Tartu Ülikool]]<br>[[Tallinna Tehnikaülikool]] | elukutse = jurist, õigusteadlane | tunnustus = ''[[Ülle Madise#Tunnustus|Loend...]]'' | moodul = {{Infokast teadlane |manusta=jah | tegevusala = e-valitsemine, reformide juhtimine, riigiõigus | töökoht = [[Tartu Ülikool]]<br>[[Tallinna Tehnikaülikool]] | doktoritöö = "Elections, Political Parties, and Legislative Performance in Estonia: Institutional Choices from the Return to Independence to the Rise of E-democracy" (2007) | doktoritöö_juhendaja = [[Wolfgang Johannes Max Drechsler]] | tuntumad_tööd = "Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne" (peatoimetaja; 2012, 2017, 2020) | tuntud_õpilased = [[Heili Sepp]] }} }} [[Fail:Ülle Madise at the Opinion Festival 2022 in Paide, Estonia.jpg|pisi|Ülle Madise 2022. aasta Arvamusfestivalil]] [[Pilt:Norbert Kersting,Magdalena Musiał-Karg, Ülle Madise and Priit Vinkel, Ragnar Nurkse School of Innovation and Governance..jpg|pisi|[[Norbert Kersting]], [[Magdalena Musiał-Karg]], Ülle Madise ja [[Priit Vinkel]] 2015. aastal [[TTÜ]] [[Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut|Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudis]]]] '''Ülle Madise''' (aastani 2000 '''Ülle Anton'''; sündinud [[11. detsember|11. detsembril]] [[1974]] [[Tartu]]s) on eesti [[jurist]], õigusteadlane ja riigiametnik. Alates [[31. märts]]ist [[2015]] on ta [[Eesti õiguskantsler|Eesti õiguskantsler]]. [[2. september|2. septembril]] [[2026]] valis [[Riigikogu]] Madise [[Eesti president|Vabariigi Presidendiks]]; ametisse astub ta 12. oktoobril 2026.<ref name="Presidendivalimised2026">{{netiviide |url=https://www.valimised.ee/et/valimiste-arhiiv/vabariigi-presidendi-valimised/vabariigi-presidendi-valimine-2026-aastal |pealkiri=Vabariigi Presidendi valimine 2026. aastal |väljaanne=Valimised Eestis |aeg=2. september 2026 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Madise on töötanud muu hulgas [[Justiitsministeerium]]is, [[Riigikogu]] põhiseaduskomisjonis, [[Riigikontroll]]is ja Vabariigi Presidendi Kantseleis ning olnud [[Tartu Ülikool]]i ja [[Tallinna Tehnikaülikool]]i professor.<ref name="CV">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/kontakt/ulle-madise |pealkiri=Ülle Madise |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Ta on aastatel 2015–2022 ja 2024 kuulunud [[Eesti mõjukad|saja kõige mõjukama eestlase]] hulka.<ref>{{netiviide |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120339291/kes-on-olnud-eesti-mojukad-aastatel-2015-2024 |pealkiri=Kes on olnud Eesti mõjukad aastatel 2015–2024? |väljaanne=Eesti Päevaleht |aeg=26. november 2024 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ==Haridus== Ülle Madise õppis alates 1985. aastast Tartu 15. Keskkoolis, mille lõpetas 1993. aastal kuldmedaliga.<ref name="Kool2026">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610126554/madise-presidendiks-valimine-toi-tema-endisesse-kooli-suurt-elevust |pealkiri=Madise presidendiks valimine tõi tema endisesse kooli suurt elevust |autor=Lauraliis Jurkov |väljaanne=[[ERR]] |aeg=3. september 2026 |vaadatud=4. september 2026}}</ref> Aastatel 1993–1998 õppis ta [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas]] ning lõpetas õigusteaduse bakalaureuseõppe ''[[cum laude]]''. Aastatel 1998–2001 jätkas ta samas magistriõppes ja omandas ''magister iuris''<nowiki>'</nowiki>e kraadi ''cum laude''.<ref name="CV">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/kontakt/ulle-madise |pealkiri=Ülle Madise |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |vaadatud=4. september 2026}}</ref> Tema magistritöö „Kohaliku omavalitsuse garantii Eesti Vabariigi 1992. aasta põhiseaduses“ juhendaja oli [[Kalle Merusk]].<ref name="ETIS">{{ETIS}}</ref> Aastatel 2001–2006 õppis Madise Tartu Ülikooli doktorantuuris.<ref name="CV" /> 2007. aastal kaitses ta [[Tallinna Tehnikaülikool]]is doktoriväitekirja „Elections, Political Parties, and Legislative Performance in Estonia: Institutional Choices from the Return to Independence to the Rise of E-Democracy“ („Valimised, erakonnad ja seadusandliku võimu toimimine Eestis: institutsionaalsed valikud iseseisvuse taastamisest e-demokraatia esiletõusuni“).<ref name="Doktoritoo">{{netiviide |url=https://digikogu.taltech.ee/et/item/8d3be333-4a0a-4417-8793-60a1896e9b28 |pealkiri=Elections, Political Parties, and Legislative Performance in Estonia: Institutional Choices from the Return to Independence to the Rise of E-Democracy |autor=Ülle Madise |väljaanne=TalTechi raamatukogu digikogu |aeg=2007 |vaadatud=4. september 2026}}</ref> Doktoritöö juhendaja oli [[Wolfgang Drechsler]] ning oponendid [[Markku Temmes]] ja [[Rainer Kattel]]. Väitekiri võeti kaitsmisele 5. juulil 2007 ja kaitsmine toimus 30. augustil 2007. Madisele anti filosoofiadoktori (PhD) kraad avaliku halduse erialal.<ref name="Doktoritoo" /> ==Töökäik== Õiguskantsleri Kantselei avaldatud elulookirjelduse järgi on Madise teenistuskäik olnud järgmine:<ref name="CV">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/meist/oiguskantsler-ulle-madise |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |vaadatud=4. september 2026}}</ref> * 1997–1998 [[Justiitsministeerium]]i avaliku õiguse osakonna spetsialist * 1998–2002 Justiitsministeeriumi avaliku õiguse osakonna juhataja * 2001–2005 [[Tartu Ülikool]]i lektor * 2002 justiitsministri parlamendinõunik * 2002–2005 [[Riigikogu]] põhiseaduskomisjoni nõunik ja sekretariaadi juhataja * 2005–2008 [[Riigikontroll]]i II auditiosakonna peakontrolör * 2005–2009 [[Tallinna Tehnikaülikool]]i riigi- ja haldusõiguse õppejõud * 2006–2010 [[Vabariigi Valimiskomisjon]]i liige * 2009–2011 Tallinna Tehnikaülikooli avaliku õiguse professor * 2009–2015 [[Eesti president|Vabariigi Presidendi]] õigusnõunik * 2011–2016 [[Tartu Ülikool]]i riigiõiguse professor * 2015– [[Eesti õiguskantsler|Eesti Vabariigi õiguskantsler]] * 2016–2021 Tartu Ülikooli riigiõiguse külalisprofessor Alates 2012. aastast on Madise olnud teose „[[Eesti Vabariigi põhiseadus]]. Kommenteeritud väljaanne“ peatoimetaja.<ref name="CV" /> Ta oli 2012. aastal ilmunud kolmanda, 2017. aastal ilmunud neljanda ning 2020. aastal ilmunud viienda täiendatud väljaande peatoimetaja.<ref name="PS2017">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/rahvahaaletuse-25-aastapaeval-ilmuvad-pohiseaduse-uuendatud |pealkiri=Rahvahääletuse 25. aastapäeval ilmuvad põhiseaduse uuendatud kommentaarid |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=28. juuni 2017 |vaadatud=4. september 2026}}</ref><ref name="PS2020">{{netiviide |url=https://pohiseadus.ee/sisu/3465 |pealkiri=Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne |väljaanne=Pohiseadus.ee |aeg=21. detsember 2020 |vaadatud=4. september 2026}}</ref> ===E-valimiste väljatöötamine=== Madise kuulus 2000. aastate alguses töörühma, mis töötas välja Eesti [[Elektrooniline hääletamine Eestis|interneti teel hääletamise]] tehnilise ja õigusliku aluse.<ref name="EvalimisedRoll">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/loeng-viljandi-vaarikatele |pealkiri=Loeng Viljandi väärikatele |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=8. märts 2023 |vaadatud=4. september 2026}}</ref> 2002. aastal kirjutas Madise elektroonilise hääletamise kasutuselevõttu käsitledes, et interneti teel hääletamine ei peaks asendama seniseid hääletamisviise, vaid olema valijale lisavõimalus.<ref name="Ehaaletamine2002">{{netiviide |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/50920148 |pealkiri=Elektrooniline hääletus on lisavõimalus |autor=Ülle Madise |väljaanne=[[Eesti Päevaleht]] |aeg=9. aprill 2002 |vaadatud=4. september 2026}}</ref> Hiljem on Madise käsitlenud internetihääletamise põhiseaduspärasust ka teadustöös. Koos [[Priit Vinkel]]iga avaldas ta 2011. aastal ajakirjas ''Juridica International'' artikli „Constitutionality of Remote Internet Voting: The Estonian Perspective“ ning 2014. aastal kogumikus ''Regulating eTechnologies in the European Union'' käsitluse „Internet Voting in Estonia: From Constitutional Debate to Evaluation of Experience over Six Elections“.<ref name="Evalimised2011">{{netiviide |url=https://www.juridicainternational.eu/public/pdf/ji_2011_1_4.pdf |pealkiri=Constitutionality of Remote Internet Voting: The Estonian Perspective |autor=Ülle Madise, Priit Vinkel |väljaanne=Juridica International |aeg=2011 |vaadatud=4. september 2026}}</ref><ref name="Evalimised2014">{{netiviide |url=https://www.etis.ee/Portal/Publications/Display/68d27616-270c-4dc1-af75-8bdcdd2e5739 |pealkiri=Internet voting in Estonia: From constitutional debate to evaluation of experience over six elections |autor=Ülle Madise, Priit Vinkel |väljaanne=Eesti Teadusinfosüsteem |aeg=2014 |vaadatud=4. september 2026}}</ref> Tema 2007. aastal kaitstud doktoriväitekiri „Elections, Political Parties, and Legislative Performance in Estonia: Institutional Choices from the Return to Independence to the Rise of E-democracy“ käsitles Eesti valimissüsteemi, erakondi, seadusandliku võimu toimimist ja e-demokraatia kujunemist.<ref name="CV" /> ==Ühiskondlik ja ajakirjanduslik tegevus== Madise on aastaid osalenud avalikus arutelus riigiõiguse, demokraatia, hariduse, eesti keele, halduse ja põhiõiguste teemadel. Aastatel 2010–2015 juhtis ta [[Kuku Raadio]] ühiskondlik-poliitilist vestlussaadet "Vanamehed kolmandalt".<ref>[http://podcast.kuku.postimees.ee/saated/vanamehed-kolmandalt/ "Vanamehed kolmandalt"] Kuku Raadio.</ref> 2016. aasta septembrist kuni 2018. aasta oktoobrini oli ta Kuku Raadio saatesarja "Õigus ja õiglus" autor ja saatejuht. Saates käsitleti Eesti ühiskonna ja riigikorralduse küsimusi põhiseaduse vaatenurgast ning külaliste hulgas olid juristid, teadlased, poliitikud, ajakirjanikud ja teiste valdkondade asjatundjad.<ref name="OigusJaOiglus">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/algatused/raadiosaade-oigus-ja-oiglus |pealkiri=Raadiosaade "Õigus ja Õiglus" |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Ta on sageli esinenud [[Eesti Rahvusringhääling]]u tele- ja raadiosaadetes. 2015. aastal rääkis Madise saates "[[Plekktrumm]]" muu hulgas vabaduse ja vastutuse seosest ning ülereguleerimise ohust.<ref name="Plekktrumm2015">{{netiviide |url=https://kultuur.err.ee/309209/ulle-madise-me-oleme-praegu-punktis-kus-vabadus-on-loogi-all |pealkiri=Ülle Madise: me oleme praegu punktis, kus vabadus on löögi all |väljaanne=[[ERR]] |aeg=24. november 2015 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Alates 2004. aastast on ta teinud rohkesti kaastööd kultuurilehele [[Sirp (ajaleht)|Sirp]]. Tema artikleid on avaldanud ka [[Õpetajate Leht]], [[Juridica]], [[Eesti Majanduse Teataja]], [[Eesti Päevaleht]], [[Äripäev]], Maksumaksja, [[Postimees]], [[Maaleht]] ja teised väljaanded.<ref>[https://artiklid.elnet.ee/search~S1*est?/aMadise+{u00DC}lle/amadise+w~dlle/1,7,227,B/exact&FF=amadise+w~dlle+1974&1,164 Ülle Madise artikleid] andmebaasis ISE. Vaadatud 3. detsembril 2023.</ref> Tema 2009.–2011. aasta kirjutised käsitlesid muu hulgas otsedemokraatiat, poliitilist kultuuri, avalikku arutelu, riigi reformimist, kõrgharidust ja põhiseaduslikku riigikorraldust.<ref name="Otsedemokraatia2009">{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/issues/2009-6-3239/ |pealkiri=Otsedemokraatia liiga ilus idee |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=12. veebruar 2009 |vaadatud=3. september 2026}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/issues/2010-5-3285/ |pealkiri=Poliitika kultuursusest teoorias ja praktikas |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=4. veebruar 2010 |vaadatud=3. september 2026}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/issues/2010-22-3302/ |pealkiri=Haridustööstuse buum ja krahh |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=4. juuni 2010 |vaadatud=3. september 2026}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/avatus-avalikkus-ja-motlemise-tase/ |pealkiri=Avatus, avalikkus ja mõtlemise tase |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=5. november 2010 |vaadatud=3. september 2026}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/issues/2011-13-3339/ |pealkiri=Muutmine teenib muutjat? |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=1. aprill 2011 |vaadatud=3. september 2026}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/issues/2011-28-3353/ |pealkiri=Eesti 1991.–2011. aastani läbi põhiseaduse prisma. Mõned mõtted |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=5. august 2011 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ==Õiguskantslerina== Riigikogu nimetas Ülle Madise õiguskantsleriks 20. jaanuaril 2015 [[Toomas Hendrik Ilves]]e ettepanekul. Tema poolt hääletas 72 Riigikogu liiget, vastu oli üheksa ja erapooletuks jäi kaks. Madise astus ametisse 31. märtsil 2015, mil andis Riigikogu ees ametivande.<ref name="Ametisse2015">Riigikogu. „Riigikogu nimetas järgmiseks õiguskantsleriks Ülle Madise“, 21. jaanuar 2015.</ref><ref name="CV" /> 2021. aasta novembris tegi president [[Alar Karis]] Riigikogule ettepaneku nimetada Madise õiguskantsleriks ka teiseks ametiajaks. Riigikogu toetas ettepanekut 15. detsembril 2021. Madise teine ametiaeg algas 4. aprillil 2022.<ref name="TeineAmetiaeg">Riigikogu. „Riigikogu nimetas teiseks ametiajaks õiguskantsleriks Ülle Madise“, 15. detsember 2021.</ref><ref name="CV" /> Õiguskantslerina on Madise ülesannete hulka kuulunud õigusaktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse kontroll, inimeste põhiõiguste kaitse, ametiasutuste tegevuse üle tehtav järelevalve ning [[lasteombudsman]]i ülesannete täitmine. ===Põhiseaduslikkuse järelevalve=== Madise on õiguskantslerina pöördunud nii Riigikogu kui ka [[Riigikohus|Riigikohtu]] poole juhtudel, kui tema hinnangul ei olnud õigusaktid põhiseadusega kooskõlas. Tema ametiajal on õiguskantsleri põhiseaduslikkuse järelevalve puudutanud muu hulgas sotsiaalkaitset, ettevõtlusvabadust, maksupoliitikat, kohalike omavalitsuste kohustusi ja põhiõiguste piiramist. 2016. aastal tegi õiguskantsler Riigikogule ettepaneku muuta põhiseadusega kooskõlas olevaks regulatsioon, mis puudutas looduskaitseliste piirangutega kinnisasjade omandamist riigi poolt. Riigikogu toetas ettepanekut ning seadust muudeti.<ref name="Aasta2017">Õiguskantsleri aastaülevaade 2016/2017.</ref> Samal aastal pöördus Madise Riigikohtusse seoses äriühingu juhatuse liikmete töötuna arvele võtmise ja töötuskindlustushüvitise saamise piirangutega. Riigikohus tunnistas 2017. aastal vaidlustatud sätted põhiseadusvastaseks ja kehtetuks.<ref name="Aasta2017" /> 2017. aastal vaidlustas Madise Riigikohtus lahja alkoholi aktsiisimäärade kavandatust kiirema tõstmise, leides, et küsimus puudutab ettevõtjate õiguspärast ootust ja ettevõtlusvabadust. Riigikohus õiguskantsleri seisukohaga ei nõustunud ja leidis, et sätted ei olnud põhiseadusega vastuolus.<ref name="Aasta2017" /> 2018. aastal pöördus Madise Riigikohtusse seoses [[Narva]] linna sotsiaalhoolekannet reguleerivate määrustega. Õiguskantsleri hinnangul olid mitmed Narva kehtestatud tingimused seadusest rangemad ning võisid jätta abivajaja talle seadusega ette nähtud sotsiaalteenusest ilma.<ref>Õiguskantsler. „Õiguskantsler taotleb riigikohtult Narva 11 määruse kehtetuks tunnistamist“, 19. oktoober 2018.</ref> ===COVID-19 pandeemia ja põhiõigused=== [[COVID-19 pandeemia Eestis|COVID-19 pandeemia]] ajal kujunes üheks Madise tegevuse keskseks küsimuseks eriolukorra ja nakkustõrjemeetmete kooskõla põhiseadusega. 2020. aasta märtsis rõhutas ta, et põhiseadus kehtib ka eriolukorras ning inimeste õigusi ei tohi piirata rohkem, kui kriisi lahendamiseks vajalik.<ref name="COVID2020">Toomas Sildam. „Õiguskantsler Ülle Madise: põhiseadus kehtib ka praegu“. ERR, 16. märts 2020.</ref> Madise leidis, et nakkuse leviku piiramiseks kehtestatud meetmed peavad põhinema seadusel, olema arusaadavad ja proportsionaalsed ning piirangutest tuleb loobuda, kui nende vajalikkust ei ole enam võimalik põhjendada.<ref name="Vabadused2021">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud/oiguskantsleri-intervjuu-ajalehes-postimees |pealkiri=Ülle Madise: vabaduste piiramisse ei saa suhtuda kergekäeliselt |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=31. august 2021 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ===Inimõiguste ja puuetega inimeste õiguste kaitse=== Alates 1. jaanuarist 2019 täidab õiguskantsler [[riiklik inimõiguste asutus|riikliku inimõiguste asutuse]] (NHRI) ülesandeid ning jälgib, edendab ja kaitseb inimõigusi Eestis. Samast ajast täidab õiguskantsler ka [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon|ÜRO]] puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamise sõltumatu järelevalve ülesandeid.<ref name="NHRI">Õiguskantsleri aastaülevaade 2018/2019.</ref> 2019. aastal loodi õiguskantsleri juurde inimõiguste nõukoda. Õiguskantsleri institutsioon sai 2020. aasta detsembris riiklike inimõiguste asutuste rahvusvahelises akrediteerimissüsteemis kõrgeima ehk A-staatuse.<ref name="NHRI2021">Õiguskantsleri aastaülevaade 2020/2021.</ref> 2025. aastal läbis institutsioon uue hindamise ning säilitas kõrgeima akrediteeringu.<ref>{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/uro-tunnustas-oiguskantslerit-korgeima-taseme-inimoiguste-kaitsjana |pealkiri=ÜRO tunnustas õiguskantslerit kõrgeima taseme inimõiguste kaitsjana |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=29. aprill 2025 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2020. aasta detsembris leidis Madise, et puuetega inimestest koosnevatele kollektiividele peab olema teistega võrdsetel alustel tagatud võimalus osaleda laulu- ja tantsupeole pääsemiseks korraldatavatel eelproovidel. Ta tugines muu hulgas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonile ja rõhutas puuetega inimeste võrdset ligipääsu kultuurielule.<ref name="Laulupidu2024">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1609557427/madise-puuetega-inimestel-peab-olema-voimalus-laulupeole-esinema-paaseda |pealkiri=Madise: puuetega inimestel peab olema võimalus laulupeole esinema pääseda |väljaanne=[[ERR]] |aeg=20. detsember 2024 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ===Eraelu, isikuandmed ja digiriik=== Madise ametiajal on õiguskantsleri töös järjest suuremat tähelepanu saanud isikuandmete kaitse, riiklikud andmekogud ja elektrooniline jälgimine. 2023. aastal käsitles Madise artiklis "Ka korraliku inimese andmed on varandus ja relv" isikuandmete kogumise ja kasutamisega kaasnevaid ohte.<ref name="Andmed2023">{{netiviide |url=https://edasi.org/204773/ulle-madise-ka-korraliku-inimese-andmed-on-varandus-ja-relv/ |pealkiri=Ülle Madise: ka korraliku inimese andmed on varandus ja relv |väljaanne=Edasi.org |aeg=10. oktoober 2023 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2024. aastal juhtis ta tähelepanu avalikus ruumis kasutatavate valvekaamerate regulatsioonile. Madise hinnangul peab inimesele jääma võimalus oma elu elada nii, et ta ei ole kõikjal ja pidevalt salvestatud, samal ajal tuleb arvestada ka teiste inimeste õigusega kaitsta oma vara.<ref name="Kaamerad2024">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1609333671/ulle-madise-inimesel-peab-olema-voimalik-mitte-olla-kogu-aeg-salvestatud |pealkiri=Ülle Madise: inimesel peab olema võimalik mitte olla kogu aeg salvestatud |autor=Madis Hindre |väljaanne=[[ERR]] |aeg=6. mai 2024 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Õiguskantsleri 2024/2025. aasta ülevaates tõstatati ka niinimetatud proaktiivsete riigiteenuste piiride küsimus. Madise hinnangul ei ole ühiskonnas kokku lepitud, et riigil peaks olema üldine õigus inimeste elu eri andmekogude põhjal analüüsida selleks, et otsustada, millist abi või teenust inimene võiks vajada.<ref name="Ülevaade2025">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/ylevaade2025/ |pealkiri=Õiguskantsleri aastaülevaade 2024/2025 |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Madise on samuti rõhutanud, et riigi infosüsteemide tehnilised võimalused või piirangud ei saa määrata inimeste õiguste ulatust ning seadusega tagatud õigusi ei tohi jätta teostamata põhjendusega, et infosüsteem seda ei võimalda. ===Peeter Helme raamatu esitluse poleemika=== 2021. aasta detsembris tekitas avalikku poleemikat Madise osalemine kirjanik [[Peeter Helme]] romaani „Kirka valguse pimestav sära“ esitlusel. Helme oli samal aastal jõustunud kohtuotsusega mõistetud süüdi lapseealise seksuaalse ahvatlemise kõlbmatu süüteo katses. Madise osalemine pälvis kriitikat muu hulgas seetõttu, et õiguskantsler täidab Eestis ka [[lasteombudsman]]i ülesandeid.<ref name="HelmeEsitlus">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1608448313/oiguskantsler-helme-raamatuesitlusel-kaimine-oli-viga |pealkiri=Õiguskantsler: Helme raamatuesitlusel käimine oli viga |väljaanne=[[ERR]] |aeg=27. detsember 2021 |vaadatud=4. september 2026}}</ref> Poleemikat suurendas Madise eraviisiliselt saadetud ja hiljem avalikustatud sõnum, milles ta kirjutas Helme kohta, et too on „täiesti alandlik ja ta kahetseb väga“, ning leidis, et kirjaniku loomingut ja tema tegusid võib lahus käsitleda.<ref name="HelmeEsitlus" /> Madise väide Helme kahetsuse kohta sattus vastuollu Helme avalike seisukohtadega. ERR juhtis tähelepanu sellele, et Helme ei olnud avalikult oma tegu kahetsenud. Kohtumenetluses ta ennast süüdi ei tunnistanud ning pärast esimese astme süüdimõistvat otsust nimetas ta kohtuotsust „naeruväärseks“ ja kaebas selle edasi.<ref name="HelmeEsitlus" /><ref name="HelmeKohus">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1188799/kohus-moistis-peeter-helme-lapseealise-seksuaalses-ahvatlemises-suudi |pealkiri=Kohus mõistis Peeter Helme lapseealise seksuaalses ahvatlemises süüdi |väljaanne=[[ERR]] |aeg=30. november 2020 |vaadatud=4. september 2026}}</ref> Kohtud ei nõustunud Helme kaitseversiooniga, mille kohaselt pidas ta suhtluspartnerit täiskasvanuks ja käsitas vestlust rollimänguna. Tallinna Ringkonnakohus jättis tema süüdimõistmise jõusse ning leidis, et tõendid näitasid Helme teadlikku soovi suhelda alla 14-aastase isikuga ja et seksuaalteemalisi vestlusi alustas alati Helme ise.<ref name="HelmeRingkond">{{netiviide |url=https://www.kohus.ee/ajakirjanikule/uudised/ringkonnakohus-jattis-peeter-helme-karistuse-muutmata |pealkiri=Ringkonnakohus jättis Peeter Helme karistuse muutmata |väljaanne=Eesti kohtud |vaadatud=4. september 2026}}</ref> Süüdimõistmine jõustus 2021. aasta augustis pärast seda, kui [[Riigikohus]] ei võtnud Helme kaitsja kassatsiooni menetlusse.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1608309659/kirjanik-peeter-helme-suudiomistmine-joustus |pealkiri=Kirjanik Peeter Helme süüdimõistmine jõustus |väljaanne=[[ERR]] |aeg=17. august 2021 |vaadatud=4. september 2026}}</ref> Madise tunnistas pärast poleemika puhkemist, et raamatuesitlusele minek oli viga. Ta rõhutas, et ei soovinud Helme kuriteo hukkamõistetavust vähendada ning et laste haavatavust ära kasutavad või seda teha üritavad inimesed peavad saama karmi karistuse.<ref name="HelmeEsitlus" /> Samas kaitses Madise põhimõtet, et kuriteos süüdi mõistetud inimest ei tule pärast kohtu määratud karistust ühiskonnast täiendavalt välja tõrjuda. Tema hinnangul peab inimesel olema võimalus pärast karistamist elada edasi ühiskonnas kehtivate reeglite järgi ning täiendav ühiskondlik karistamine ei ole kooskõlas õigusriigi põhimõtetega.<ref name="HelmeEsitlus" /> Juhtumi puhul tekitas seetõttu eraldi küsimuse Madise väite ja Helme avaliku käitumise vastuolu: Madise põhjendas oma suhtumist muu hulgas Helme väidetava kahetsusega, kuigi Helme ei olnud avalikult kahetsust väljendanud, vaid jätkas süüdimõistmise vaidlustamist.<ref name="HelmeEsitlus" /> ===Sõnastikureform ja ÕS-i vaidlus=== 2020. aastatel tekitas Eesti Keele Instituudis kavandatud sõnastikureform ja uue [[Õigekeelsussõnaraamat|õigekeelsussõnaraamatu]] koostamise põhimõtted avalikku arutelu kirjakeele normi ja ÕS-i rolli üle. Madise oli juba varasemates kirjutistes rõhutanud eesti kirjakeele tähtsust riigikeele, teaduskeele ja kultuurikeelena. 2018. aastal sidus ta selge ametikeele põhiseadusest tuleneva õigusselguse põhimõttega ning leidis, et ametlik tekst peab olema kodanikule arusaadav.<ref name="IlusKeel2018">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/node/5931 |pealkiri=Ülle Madise: jurist, ametnik ja ilus eesti keel |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=27. aprill 2018 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2019. aastal kirjutas Madise, et eesti keele kasutamine kõigil elualadel tuleneb põhiseadusest ning eesti keel peab säilima ka teaduse ja kõrghariduse keelena.<ref name="Keel2019">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/oiguskantsler-ulle-madise-eesti-keel-pole-pelk-tarbeese |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise: Eesti keel pole pelk tarbeese |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=15. veebruar 2019 |vaadatud=3. september 2026}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/920296/ulle-madise-ilusa-selge-eesti-keele-ulistuseks |pealkiri=Ülle Madise: ilusa selge eesti keele ülistuseks |väljaanne=[[ERR]] |aeg=14. märts 2019 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2020. aastal leidis ta, et põhiseaduse ja keeleseaduse järgi peab eesti kirjakeele norm jääma tegelikuks normiks, mida on võimalik nii järgida kui ka rikkuda.<ref name="Keel2022">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1608767536/ulle-madise-eesti-keel-on-pohiseaduse-kaitse-all |pealkiri=Ülle Madise: eesti keel on põhiseaduse kaitse all |väljaanne=[[ERR]] |aeg=27. oktoober 2022 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2021. aasta alguses sekkus Madise õiguskantslerina uue ÕS-i koostamise vaidlusse ja juhtis Eesti Keele Instituudi tähelepanu sellele, et uue õigekeelsussõnaraamatu koostamisel tuleb järgida keeleseadusest tulenevaid nõudeid.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1609274913/oiguskantsler-uus-os-peaks-lahtuma-keeleseaduse-nouetest |pealkiri=Õiguskantsler: uus ÕS peaks lähtuma keeleseaduse nõuetest |väljaanne=[[ERR]] |aeg=7. märts 2024 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2022. aasta jaanuaris ja aprillis rõhutas Madise ERR-ile antud intervjuudes, et rahvuslikku identiteeti kandva eesti keele arengut ei saa jätta üksnes isevoolu hooleks ning eesti keelt tuleks käsitada Eesti tugevuse, mitte nõrkusena.<ref name="Keel2024a">{{netiviide |url=https://kultuur.err.ee/1609222563/ulle-madise-rahvuse-identiteeti-hoidvat-keelt-ei-saa-lasta-isevoolu-minna |pealkiri=Ülle Madise: rahvuse identiteeti hoidvat keelt ei saa lasta isevoolu minna |väljaanne=[[ERR]] |aeg=15. jaanuar 2024 |vaadatud=3. september 2026}}</ref><ref name="Keel2024b">{{netiviide |url=https://kultuur.err.ee/1609303848/ulle-madise-eesti-keel-on-meie-tugevus-mitte-norkus |pealkiri=Ülle Madise: eesti keel on meie tugevus, mitte nõrkus |väljaanne=[[ERR]] |aeg=5. aprill 2024 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2023. aasta märtsi lõpus jõudsid [[Haridus- ja Teadusministeerium]] ning Eesti Keele Instituut kokkuleppele muuta ÕS-i ja EKI teatmiku koostamise tegevuskava. Kokkuleppe järgi pidi uus ÕS säilitama varasematele õigekeelsussõnaraamatutele omase normatiivse osa.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1609296462/ministeerium-ja-eki-votsid-os-i-vaidluses-oiguskantslerit-kuulda |pealkiri=Ministeerium ja EKI võtsid ÕS-i vaidluses õiguskantslerit kuulda |väljaanne=[[ERR]] |aeg=29. märts 2024 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ==Eesti presidendiks valimine== ===2026. aasta presidendivalimised=== {{Vaata|2026. aasta Eesti presidendivalimised}} 2026. aasta alguses käsitleti Madiset ajakirjanduses ühe võimaliku presidendikandidaadina.<ref>{{netiviide |url=https://www.postimees.ee/8391799/postimehe-poliitikatoimetus-pakub-kellest-voiks-saada-jargmine-president |pealkiri=POSTIMEHE POLIITIKATOIMETUS PAKUB {{!}} Kellest võiks saada järgmine president? |autor=Tarvo Madsen, Meinhard Pulk |väljaanne=[[Postimees]] |aeg=6. jaanuar 2026 |vaadatud=26. august 2026}}</ref> Juunis Delfi korraldatud 53 Riigikogu liikme anonüümses küsitluses oli Madise 27 võimaliku kandidaadi seas populaarseim, saades 27 nimetust.<ref>{{netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120588572/kes-sobiks-jargmiseks-eesti-presidendiks-53-riigikogu-liiget-osales-delfi-anonuumses-kusitluses |pealkiri=Kes sobiks järgmiseks Eesti presidendiks? 53 riigikogu liiget osales Delfi anonüümses küsitluses |autor=Herman Kelomees |väljaanne=[[Delfi]] |aeg=6. juuni 2026 |vaadatud=26. august 2026}}</ref> 23. juunil teatas president [[Alar Karis]] võidupüha paraadil, et ei kandideeri teiseks ametiajaks. Madise oli enne seda avalikult öelnud, et oleks soovinud Karise jätkamist presidendina.<ref>{{netiviide |url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120593325/ulle-madise-eestil-on-seni-presidentidega-vedanud-oige-inimene-on-oigel-ajal-olnud-oiges-kohas |pealkiri=Ülle Madise: Eestil on seni presidentidega vedanud, õige inimene on õigel ajal olnud õiges kohas |autor=Eve Heinla |väljaanne=Maaleht |aeg=27. juuni 2026 |vaadatud=26. august 2026}}</ref> 24. juulil teatas [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] aseesimees [[Tanel Kiik]], et erakond näeb Madiset erakondadeülese presidendikandidaadina.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610067439/sotsid-pakuvad-presidendikandidaadina-kaalumiseks-ulle-madiset |pealkiri=Sotsid pakuvad presidendikandidaadina kaalumiseks Ülle Madiset |autor=Urmet Kook |väljaanne=[[ERR]] |aeg=1. juuli 2026 |vaadatud=26. august 2026}}</ref> Samal päeval teatasid ka Reformierakonna fraktsiooni juht [[Õnne Pillak]] ja [[Eesti 200]] esimees [[Kristina Kallas]], et nende erakondades oli Madisele tugev toetus.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610067640/pillak-reformierakonnas-oleks-tugev-toetus-madisele-presidendikandidaadina |pealkiri=Pillak: Reformierakonnas oleks tugev toetus Madisele presidendikandidaadina |väljaanne=[[ERR]] |aeg=1. juuli 2026 |vaadatud=26. august 2026}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610067610/eesti-200-toetab-ulle-madiset-presidendikandidaadina |pealkiri=Eesti 200 toetab Ülle Madiset presidendikandidaadina |väljaanne=[[ERR]] |aeg=1. juuli 2026 |vaadatud=26. august 2026}}</ref> 25. juulil ütles Madise, et ei olnud kandideerimiseks kellelegi nõusolekut andnud.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610068006/ulle-madise-ma-ei-ole-kandideerimiseks-kellelegi-nousolekut-andnud |pealkiri=Ülle Madise: ma ei ole kandideerimiseks kellelegi nõusolekut andnud |väljaanne=[[ERR]] |aeg=2. juuli 2026 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 26. augustil teatas [[Isamaa]] esimees [[Urmas Reinsalu]], et erakond toetab Madise kandidatuuri.<ref>{{netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120604622/isamaa-toetab-presidendivalimistel-ulle-madise-kandidatuuri |pealkiri=Ülle Madisest saab suure tõenäosusega president. Teda toetab ka Isamaa |väljaanne=[[Delfi]] |aeg=18. august 2026 |vaadatud=18. august 2026}}</ref> 27. augustil seadsid 75 Riigikogu liiget Madise ametlikult presidendikandidaadiks.<ref name="Kandidaat2026">{{netiviide |url=https://www.valimised.ee/et/ulle-madise-seati-vabariigi-presidendi-valimise-kandidaadiks |pealkiri=Ülle Madise seati Vabariigi Presidendi valimise kandidaadiks |väljaanne=Valimised Eestis |aeg=24. august 2026 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 12.–19. augustil korraldatud Emori küsitluses toetas Madise presidendiks valimist 35% vastanutest.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610115607/presidendikandidaatidest-eelistab-rahvas-enim-ulle-madiset |pealkiri=Presidendikandidaatidest eelistab rahvas enim Ülle Madiset |autor=Urmet Kook |väljaanne=[[ERR]] |aeg=21. august 2026 |vaadatud=26. august 2026}}</ref> 24. augustil avaldatud [[Ühiskonnauuringute Instituut|Ühiskonnauuringute Instituudi]] ja [[Norstat]]i küsitluses toetas tema kandidatuuri 43% vastanutest ja 36% oli vastu.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610117512/43-protsenti-vastajatest-toetab-ulle-madise-valimist-presidendiks |pealkiri=43 protsenti vastajatest toetab Ülle Madise valimist presidendiks |väljaanne=[[ERR]] |aeg=24. august 2026 |vaadatud=26. august 2026}}</ref> Riigikogu valis Madise Vabariigi Presidendiks 2. septembril 2026 toimunud esimeses hääletusvoorus. Hääletamisest võttis osa 78 Riigikogu liiget. Madise sai 71 häält, seitse sedelit jäeti märgistamata ja kehtetuid sedeleid ei olnud. Valituks osutumiseks oli vaja vähemalt 68 häält.<ref name="Presidendivalimised2026" /><ref name="RiigikoguPresident2026">{{netiviide |url=https://www.riigikogu.ee/istungi-ulevaated/ulle-madise-valiti-vabariigi-presidendiks/ |pealkiri=Ülle Madise valiti Vabariigi Presidendiks |väljaanne=[[Riigikogu]] |aeg=2. september 2026 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Madise astub presidendi ametisse 12. oktoobril 2026, mil annab Riigikogu ees ametivande. Temast saab Eesti seitsmes president ja [[Kersti Kaljulaid]]i järel teine naine selles ametis.<ref>{{netiviide |url=https://news.err.ee/1610126071/estonia-elects-new-president |pealkiri=Estonia elects new president |väljaanne=[[ERR]] |aeg=2. september 2026 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ==Poliitilised ja ühiskondlikud vaated== Madise on enda maailmavaadet kirjeldanud nii, et liberaalide arvates on ta konservatiiv ja konservatiivide arvates liberaal.<ref name="Vaated2">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610113246/madise-eesti-peab-hoidma-kuuned-enda-poole |pealkiri=Madise: Eesti peab hoidma küüned enda poole |autor=[[Arp Müller]] |väljaanne=[[ERR]] |aeg=18. august 2026 |vaadatud=18. august 2026}}</ref> Ajakirjanik [[Mikk Salu]] on Madise poliitilisi vaateid iseloomustanud kui segu [[klassikaline liberalism|klassikalisest liberalismist]] ja konservatiivsest rahvuslusest ning pidanud tema ideoloogilist paiknemist sarnaseks näiteks [[Jüri Adams]]i, [[Vootele Hansen]]i ja [[Edmund Burke]]'i omaga. Salu järgi väljendub Madise liberaalsus eeskätt isikuvabaduste, eraomandi ja ettevõtlusvabaduse kaitsmises ning umbusus riikliku ülereguleerimise ja jälgimisühiskonna suhtes.<ref name="Vaated">{{netiviide |url=https://www.postimees.ee/8529053/analuus-millised-on-ulle-madise-poliitilised-vaated |pealkiri=ANALÜÜS {{!}} Millised on Ülle Madise poliitilised vaated? |autor=[[Mikk Salu]] |väljaanne=[[Postimees]] |aeg=18. august 2026 |vaadatud=18. august 2026}}</ref> ===Vabadus, vastutus ja riigi sekkumine=== Madise on oma avalikes sõnavõttudes järjepidevalt rõhutanud inimese vabaduse ja isikliku vastutuse seost. 2015. aastal saates "Plekktrumm" leidis ta, et suurem otsustamisvabadus toob inimesele kaasa ka suurema vastutuse ning et liiga üksikasjalikult reguleeritud ühiskond võib inimeste iseseisvat vastutust vähendada.<ref name="Plekktrumm2015" /> 2016. aastal leidis ta, et Eestis oli kujunenud suund vabaduste piiramise ja ühiskonna järjest üksikasjalikuma reglementeerimise poole ning täiskasvanud inimest ei peaks riik kohtlema lapsena.<ref name="Vabadused2016">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/oiguskantsler-ulle-madise-eestis-trend-vabaduste-piiramise-suunas |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise: Eestis on trend vabaduste piiramise suunas |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=8. märts 2016 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Samal aastal kirjutas ta, et seadusi tuleks kehtestada eeskätt siis, kui ilma nendeta ei ole võimalik ühiskondlikke suhteid mõistlikult korraldada. Madise kritiseeris nii tarbetut ülereguleerimist kui ka olukorda, kus Riigikogu käsitatakse valitsuse esitatud eelnõude kinnitajana, rõhutades parlamendi iseseisvat põhiseaduslikku rolli.<ref name="VahemNorme2016">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/en/node/822 |pealkiri=Ülle Madise: vähem norme, rohkem tervet mõistust |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=1. juuni 2016 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ===Demokraatia, valimised ja parlamentarism=== Madise on käsitlenud valimissüsteemi ja demokraatia toimimist alates 2000. aastate algusest. Elektroonilise hääletamise puhul on ta rõhutanud valija valikuvabadust ning seda, et elektrooniline hääletamine peab olema tavapäraste hääletamisviiside kõrval lisavõimalus.<ref name="Ehaaletamine2002" /> Madise on olnud skeptiline presidendi otsevalimise ja ulatusliku otsedemokraatia suhtes. 2006. aastal kirjutas ta presidendi otsevalimist käsitledes, et otsevalimine ei lahenda iseenesest poliitilise võõrandumise ega demokraatia toimimise probleeme.<ref name="Otsevalimine2006">{{netiviide |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/51055919/ulle-madise-presidendi-otsevalimine-hobekuul |pealkiri=Presidendi otsevalimine – hõbekuul? |autor=Ülle Madise |väljaanne=Eesti Päevaleht |aeg=12. september 2006 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2009. aastal leidis ta otsedemokraatiat käsitlevas artiklis, et üleriigiliste rahvaalgatuste korraldamiseks on praktikas sageli vaja erakonna, tugeva poliitilise liikumise või suure rahalise ressursiga huvirühma organiseerimisvõimet ning esindusdemokraatia asendamine otsedemokraatiaga ei pruugi anda paremaid otsuseid.<ref name="Otsedemokraatia2009" /> 2010. aastal käsitles Madise poliitilise kultuuri küsimusi, sealhulgas teerullimeetodit, valijate mõjutamist, poliitika rahastamist ja avaliku võimu usaldusväärsust.<ref>{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/issues/2010-5-3285/ |pealkiri=Poliitika kultuursusest teoorias ja praktikas |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=4. veebruar 2010 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2011. aastal kirjutas ta erakondade ja parlamentaarse riigikorralduse teemadel artiklis "Kes unistab Päikesekuninga riigist?".<ref>{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/issues/2011-1-3327/ |pealkiri=Kes unistab Päikesekuninga riigist? |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=7. jaanuar 2011 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Madise toetab Eesti põhiseaduses sätestatud parlamentaarset riigikorraldust, võimude lahusust ja tasakaalustatust ning niinimetatud kokkuleppedemokraatiat. Tema hinnangul ei peaks Eesti poliitiline süsteem toimima põhimõttel „võitja võtab kõik“.<ref name="Kokkuleppedemokraatia2023">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud/oiguskantsler-ulle-madise-ettekanne-eesti |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise ettekanne Eesti Akadeemilise Õigusteaduse Seltsis |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=7. detsember 2023 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ===Riigireform ja avalik haldus=== Madise on kritiseerinud riigireformi taandamist asutuste ümberkorraldamisele ja organisatsiooniskeemide muutmisele. 2018. aastal kirjutas ta, et riigireformi eesmärk peaks olema inimesekeskne, väiksema halduskoormusega ja tõhus riik ning selle saavutamine ei eelda põhiseaduse ulatuslikku muutmist.<ref name="Riigireform2018">{{netiviide |url=https://edasi.org/25834/ulle-madise-kui-raagime-ja-motleme-riigireformist-siis-millest-me-raagime/ |pealkiri=Ülle Madise: kui räägime ja mõtleme riigireformist, siis millest me räägime |väljaanne=Edasi.org |aeg=10. juuni 2018 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Sama aasta märtsis kritiseeris ta olukorda, kus riigireformi nime all kulutatakse ressursse tema hinnangul vähese praktilise väärtusega strateegiate, ümberkorralduste ja dokumentide koostamisele, samal ajal kui inimestele vajalike avalike teenuste jaoks napib tähelepanu.<ref name="Udu2018">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/oiguskantsler-ulle-madise-rahva-raha-eest-udu-ajamine-peab-loppema |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise: rahva raha eest udu ajamine peab lõppema |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=14. märts 2018 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2021. aastal kirjeldas Madise oma nägemust Eestist kui riigist, mis laseb inimestel elada, aitab hädasolijaid ning ei koorma inimesi tarbetu sekkumisega.<ref name="RiikMisLasebElada">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/oiguskantsler-ulle-madise-kone-eesti-vabariigi-103-aastapaeva-puhul |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise kõne Eesti Vabariigi 103. aastapäeva puhul kohtunikele |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=23. veebruar 2021 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2022. aastal ütles ta Maalehele antud intervjuus, et ametnik peaks võimaluse korral tegutsema inimese, mitte bürokraatliku süsteemi huvidest lähtudes, ning kritiseeris põhjendamatut ametkondlikku jäikust.<ref>{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud/oiguskantsler-ulle-madise-intervjuu-maalehes |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise intervjuu Maalehes: kiusamist on Eestis liiga palju, ametnikud peaksid olema inimese poolel |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=2. jaanuar 2025 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ===Haridus=== Madise on pidanud tasuta ja kvaliteetset põhiharidust põhiseaduslikult kaitstud õiguseks ning rõhutanud, et lapse võimalused ei tohiks ülemäära sõltuda tema elukohast, emakeelest ega perekonna sotsiaal-majanduslikust olukorrast.<ref name="Pohiharidus2016">{{netiviide |url=http://arvamus.postimees.ee/3587393/ulle-madise-pohiharidus-vajab-pohiseaduse-kaitset |pealkiri=Põhiharidus vajab põhiseaduse kaitset |autor=Ülle Madise |väljaanne=[[Postimees]] |aeg=20. veebruar 2016 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Ta on käsitlenud ka erakoolide rahastamist, hariduslikku kihistumist ning õpilaste ja õpetajate koormust.<ref>{{netiviide |url=http://opleht.ee/26525-erakoolid-ja-uldine-haridusstress/ |pealkiri=Erakoolid ja üldine haridusstress |autor=Ülle Madise |väljaanne=Õpetajate Leht |aeg=13. november 2015 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Kõrghariduse puhul kritiseeris Madise juba 2010. aastal hariduse käsitlemist pelgalt turuteenuse või majandusharuna ning kirjutas 2011. aastal ülikoolide laiemast ühiskondlikust ülesandest.<ref>{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/issues/2010-22-3302/ |pealkiri=Haridustööstuse buum ja krahh |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=4. juuni 2010 |vaadatud=3. september 2026}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://ws.lib.ttu.ee/publikatsioonid/et/publ/item/1898ac9a-06a2-4ac2-a4b5-eab74f742894 |pealkiri=Milleks on Eestis vaja ülikoole? |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=3. juuni 2011 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ===Eesti keel, rahvus ja kultuur=== Madise on rõhutanud Eesti riigi põhiseaduslikku ülesannet tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine. 2018. aastal kirjutas ta, et Eesti omariikluse eesmärk on võimaldada eesti keelel, kultuuril ja rahval kesta.<ref name="EestiMõte2018">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/ulle-madise-eesti-mote-olla-eesti |pealkiri=Ülle Madise: Eesti mõte on olla Eesti |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=20. veebruar 2018 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Tema käsitluses on keele küsimus seotud ka õigusselgusega: riigi ja inimese suhtluses peab ametlik tekst olema võimalikult täpne ja arusaadav.<ref name="IlusKeel2018" /> ===Avalik arutelu ja polariseerumine=== 2022. aasta artiklis "Vaikimise nõiaring" käsitles Madise olukorda, kus sotsiaalne surve võib tema hinnangul panna teadlasi, ametnikke ja teisi avalikus elus osalejaid ebapopulaarseid fakte või seisukohti maha vaikima. Ta rõhutas sõltumatute institutsioonide, vaba ajakirjanduse, teaduse ja kriitilise arutelu tähtsust.<ref name="VaikimiseNoiaring">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1608626200/ulle-madise-vaikimise-noiaring |pealkiri=Ülle Madise: vaikimise nõiaring |väljaanne=[[ERR]] |aeg=11. juuni 2022 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Madise on kritiseerinud poliitilist polariseerumist ja olukordi, kus eriarvamusele jäämist käsitatakse moraalse puudusena. Tema hinnangul peab demokraatlik õigusriik kaitsma ka ebapopulaarseid seisukohti ja sõltumatute institutsioonide õigust langetada avalikust survest sõltumatuid otsuseid.<ref name="Polariseerumine2026">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud/polariseerumine-voi-tehisintellekt-oiguskantsler |pealkiri=„Polariseerumine või tehisintellekt“. Õiguskantsler Ülle Madise kõne advokatuuri üldkogul |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=31. märts 2026 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2025. aastal hoiatas ta ühiskonnas kuhjuva rahulolematuse eest, mis võib tema hinnangul kasvatada nõudlust autoritaarsema või niinimetatud valgustatud valitseja järele. Samas rõhutas ta, et ka tehisintellekti ja muude automatiseeritud süsteemide kasutamisel peab inimese saatust puudutavate vaidluste lõplik otsustaja olema inimene.<ref name="Tsaar2025">{{netiviide |url=https://arvamus.postimees.ee/8206095/ulle-madise-on-oht-et-kui-trotsi-saab-liiga-palju-hakataksegi-ootama-valgustatud-tsaari |pealkiri=Ülle Madise {{!}} On oht, et kui trotsi saab liiga palju, hakataksegi ootama valgustatud tsaari |väljaanne=[[Postimees]] |aeg=7. märts 2025 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ===Presidendi institutsioon=== Madise on Eesti presidendi rolli kirjeldades öelnud, et president peaks olema ühiskonda ühendav, mitte lahutav institutsioon.<ref name="Vaated2" /> Ta ei pea sobivaks, et president asuks näiteks Riigikogu valimiste eel avalikult propageerima konkreetseid maksu-, majandus- või ettevõtluspoliitilisi valikuid, sest see kahjustaks tema hinnangul presidendi võimalust tegutseda poliitiliste konfliktide korral erapooletu vahemehena.<ref name="Vaated2" /> Madise on varem olnud seisukohal, et Eesti presidendi praeguste volituste juures ei oleks presidendi otsevalimine põhjendatud. Tema hinnangul eeldaks otsevalimine riigipeale märksa suurema poliitilise võimu andmist ja muudaks seega Eesti parlamentaarse riigikorralduse olemust.<ref name="Otsevalimine2006" /><ref name="President2017">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud/ulle-madise-ma-ei-kandideerinud-presidendiks-sest |pealkiri=Ülle Madise: ma ei kandideerinud presidendiks, sest õiguskantsleri töö oli pooleli |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ===Välispoliitika=== Välispoliitikas on Madise rõhutanud Eesti riiklike huvide järgimist koos usaldusväärse liitlassuhte säilitamisega. 2026. aasta augustis ütles ta, et Eesti peab tegema seda, mis on Eestile kasulik, olles samal ajal liitlastele vajalik partner.<ref name="Vaated2" /> Varem on ta rõhutanud [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]], [[NATO]] ja euroala tähtsust Eesti iseseisvust toetava raamistikuna, leides samas, et rahvusvaheline koostöö ei nõua Eestilt oma eripära või rahvusliku identiteedi kaotamist.<ref name="EestiMõte2018" /> ==Liikmesus== * 2010–2011 õiguse valdkonna õppekavade üleminekuhindamise komisjoni liige<ref name="CV" /> * 2010–2015 [[Eesti Kunstiakadeemia kuratoorium]]i liige<ref name="CV" /> * 2010–2015 [[Euroopa Nõukogu]] juures tegutseva riikide korruptsioonivastase ühenduse [[GRECO]] sõltumatu ekspert<ref name="CV" /> * 2011–2012 32. Eesti õigusteadlaste päevade korralduskomitee liige<ref name="CV" /> * 2011–2012 Eesti Vabariigi põhiseaduse 20. aastapäeva tähistamise riikliku komisjoni liige<ref name="CV" /> * alates 2012. aastast [[Enn Soosaare esseistikapreemia|Enn Soosaare eetilise esseistika auhinna]] žürii esimees<ref name="CV" /><ref name="ETIS" /> * 2012–2015 [[Eesti Rahvusringhääling]]u ühiskondliku nõukoja liige<ref name="CV" /> * 2013–2015 ametnikueetika nõukogu liige<ref name="CV" /> * 2013–2022 [[Rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise Euroopa komisjon]]i (ECRI) liige<ref name="CV" /> * alates 2015. aastast [[Iuridicum|SA Iuridicum]]i nõukogu liige<ref name="CV" /><ref name="Iuridicum">{{netiviide |url=https://www.iuridicum.ee/tutvustus |pealkiri=Tutvustus |väljaanne=SA Iuridicum |vaadatud=4. september 2026}}</ref> * 2015–2021 [[Rahvusvaheline Ombudsmani Institutsioon|Rahvusvahelise Ombudsmani Institutsiooni]] (IOI) Euroopa regiooni juhatuse liige; ta valiti juhatusse 30. septembril 2015 ja taasvaliti 27. juulil 2016.<ref name="IOI2021">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/ylevaade2021/pdf/oiguskantsleri-aasta.pdf |pealkiri=Õiguskantsleri aasta 2020/2021 |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=2021 |vaadatud=4. september 2026}}</ref> * 2017–2021 IOI maailmatasandi juhatuse liige. Madise asus maailmajuhatusse 2017. aasta novembris ning tema volitused lõppesid 2021. aasta mais.<ref name="IOI2021" /> * 2023–2024 IOI Euroopa regiooni juhatuse liige<ref name="CV" /> * korporatsiooni [[Filiae Patriae]] liige{{lisa viide}} ==Tunnustus== * 2011 – aunimetus „[[Teenäitaja]] 2011“<ref>[http://uudised.err.ee/index.php?06245284 Ülle Madise pälvis aunimetuse "Teenäitaja 2011"]. [[ERR]], 6. veebruar 2012.</ref> * 2016 – [[Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon]]i tunnustus „Ettevõtluse sõber“. Tunnustuse aluseks oli muu hulgas Madise 2015. aasta ettepanek taastada äriühingute juhatuse liikmete sotsiaalsed garantiid.<ref name="EttevotluseSober">{{netiviide |url=https://www.err.ee/553770/ettevotluse-sobraks-kuulutati-oiguskantsler-ulle-madise |pealkiri=Ettevõtluse sõbraks kuulutati õiguskantsler Ülle Madise |väljaanne=[[ERR]] |aeg=4. veebruar 2016 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> * 2016 – mõjukaim riigiteener edetabelis „Eesti mõjukad 2016“.<ref>{{netiviide |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/76498911/ulle-madise-riigimehelikku-julgust-ja-tarkust-voiks-rohkem-olla |pealkiri=Ülle Madise: riigimehelikku julgust ja tarkust võiks rohkem olla |autor=Otti Eylandt |väljaanne=[[Eesti Päevaleht]] |aeg=8. detsember 2016 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> * 2016 – [[Selge sõnumi auhind|Selge Sõnumi]] võistlusel äramärkimine selge väljenduse eest avalikus suhtluses.<ref name="SelgeSonum2016">{{netiviide |url=https://eki.ee/selgesonum/varasemad-uritused/auhind-2016/tulemused-2016/ |pealkiri=Tulemused 2016 |väljaanne=[[Eesti Keele Instituut]] |vaadatud=3. september 2026}}</ref> * 2023 – [[Ene Hioni Fond]]i stipendium. Madise oli fondi 18. laureaat.<ref name="EneHion">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/oiguskantsler-ulle-madise-palvis-ene-hioni-fondi-stipendiumi |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise pälvis Ene Hioni Fondi stipendiumi |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=21. november 2023 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> * 2023 – Keeleameti sõber ja Keeleameti hõbemärk. [[Keeleamet]] tunnustas Madiset pikaajalise tegevuse eest eesti keele hoidmise ja kaitsmise eestkõnelejana.<ref name="KeeleametiSober">{{netiviide |url=https://www.keeleamet.ee/uudised/keeleameti-sober-2023-oiguskantsler-ulle-madise |pealkiri=Keeleameti sõber 2023 on õiguskantsler Ülle Madise |väljaanne=[[Keeleamet]] |aeg=18. detsember 2023 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> * 2024 – [[Riigivapi III klassi teenetemärk]] riikluse edendamise eest.<ref name="Riigivapp2024">{{netiviide |url=https://president.ee/et/ametitegevus/otsused/55685-362-riiklike-autasude-andmine |pealkiri=362. Riiklike autasude andmine |väljaanne=Vabariigi Presidendi Kantselei |aeg=7. veebruar 2024 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ===Selge Sõnumi auhinnavõistluse patroon=== 2016. aastal märgiti [[Selge sõnumi auhind|Selge Sõnumi]] võistlusel ära Madise selge väljendus avalikus suhtluses.<ref name="SelgeSonum2016" /> Alates 2017. aastast on ta olnud Selge Sõnumi võistluse ja selge keele mõtteviisi patroon.<ref name="SelgeSonumPatroon">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/algatused/selge-sonum |pealkiri=Selge sõnum |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2017. aasta septembris kuulutas Madise patroonina välja neljanda Selge Sõnumi auhinnavõistluse.<ref>{{netiviide |url=https://eki.ee/selgesonum/ulle-madise-kuulutas-selge-sonumi-voistluse-avatuks-pressiteade-08-09-2017/ |pealkiri=Ülle Madise kuulutas selge sõnumi võistluse avatuks |väljaanne=[[Eesti Keele Instituut]] |aeg=8. september 2017 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ==Isiklikku== Madise isa on jurist, endine riigikohtunik ja poliitik [[Tõnu Anton]].<ref name="ERRisiklik">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610120065/madise-ma-ei-ole-kunagi-laevalt-pogenenud-kui-mina-olen-kapten |pealkiri=Madise: ma ei ole kunagi laevalt põgenenud, kui mina olen kapten |autor=Andres Kuusk |väljaanne=[[ERR]] |aeg=26. august 2026 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Tema ema on Sirje Anton ning ema isapoolne vanaisa oli ettevõtja [[Oskar Luik]].{{lisa viide}} Madise abikaasa on jurist [[Lauri Madise]], kes on alates 2013. aastast [[Euroopa Liidu Üldkohus|Euroopa Liidu Üldkohtu]] kohtunik.<ref name="LauriMadise">{{netiviide |url=https://curia.europa.eu/site/jcms/d2_5097/et/uldkohus |pealkiri=Lauri Madise |väljaanne=[[Euroopa Liidu Kohus]] |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Ülle Madise on öelnud, et abikaasad toetavad teineteise karjääri ning on töö tõttu teinud pereelus kompromisse.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610126326/pealtnagija-kes-on-presidendiks-valitud-ulle-madise-ja-mida-ta-eesti-elust-motleb |pealkiri="Pealtnägija": kes on presidendiks valitud Ülle Madise ja mida ta Eesti elust mõtleb? |väljaanne=[[ERR]] |aeg=2. september 2026 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Madise lapsepõlvemälestused on tihedalt seotud [[Pärnu]]ga, kus rannarajoonis väikeses majas elasid tema vanavanemad. Ta on meenutanud Pärnu vanavanemate kodu, talviseid tänavaid ning vanaema aias kasvanud roosasid pojenge kui olulisi lapsepõlvemälestusi.<ref name="EestiNaine2023">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud/koige-armsam-roosade-pojengide-lohn-mis-taidab |pealkiri=„Kõige armsam on roosade pojengide lõhn.“ Mis täidab õiguskantsler Ülle Madise õnnetundega? |autor=Priit Wend Kuusk |väljaanne=Eesti Naine |aeg=9. veebruar 2023 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Tema pere kodu asub [[Saadjärv]]e ääres.<ref name="EestiNaine2023" /> Madise on [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] [[Tallinna Toompea Kaarli kogudus]]e liige.<ref name="ERRisiklik" /> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} * {{ETIS}} * [https://www.oiguskantsler.ee/kontakt/ulle-madise Ülle Madise] Õiguskantsleri Kantselei kodulehel * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/plekktrumm-ulle-madise "Plekktrumm. Ülle Madise"] ERR-i arhiivis {{JÄRJESTA:Madise, Ülle}} [[Kategooria:Õiguskantslerid]] [[Kategooria:Eesti õigusteadlased]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Korporatsioon Filiae Patriae liikmed]] [[Kategooria:Riigivapi III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1974]] q628sm3dth8q4jpb2xlvqseqqqsv6nl 7228321 7228320 2026-09-03T22:16:25Z LeeMarx 59920 7228321 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Ülle Madise | omakeelne_nimi = | pilt = Ülle Madise 2015 (cropped).jpg | pildiallkiri = Ülle Madise (2015) | amet = | ametiajaalgus = | eelmine = | järgmine = | amet2 = [[Eesti õiguskantsler]] | ametiajaalgus2 = 31. märts 2015 | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = [[Indrek Teder]] | järgmine2 = | sünninimi = Ülle Anton | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1974|12|11}} | sünnikoht = [[Tartu]], [[Eesti]] | rahvus = | partei = | abikaasa = [[Lauri Madise]] | vanemad = [[Tõnu Anton]]<br>Sirje Anton | haridus = [[Tartu 15. Keskkool]] | alma_mater = [[Tartu Ülikool]]<br>[[Tallinna Tehnikaülikool]] | elukutse = jurist, õigusteadlane | tunnustus = ''[[Ülle Madise#Tunnustus|Loend...]]'' | moodul = {{Infokast teadlane |manusta=jah | tegevusala = e-valitsemine, reformide juhtimine, riigiõigus | töökoht = [[Tartu Ülikool]]<br>[[Tallinna Tehnikaülikool]] | doktoritöö = "Elections, Political Parties, and Legislative Performance in Estonia: Institutional Choices from the Return to Independence to the Rise of E-democracy" (2007) | doktoritöö_juhendaja = [[Wolfgang Johannes Max Drechsler]] | tuntumad_tööd = "Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne" (peatoimetaja; 2012, 2017, 2020) | tuntud_õpilased = [[Heili Sepp]] }} }} [[Fail:Ülle Madise at the Opinion Festival 2022 in Paide, Estonia.jpg|pisi|Ülle Madise 2022. aasta Arvamusfestivalil]] [[Pilt:Norbert Kersting,Magdalena Musiał-Karg, Ülle Madise and Priit Vinkel, Ragnar Nurkse School of Innovation and Governance..jpg|pisi|[[Norbert Kersting]], [[Magdalena Musiał-Karg]], Ülle Madise ja [[Priit Vinkel]] 2015. aastal [[TTÜ]] [[Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut|Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudis]]]] '''Ülle Madise''' (aastani 2000 '''Ülle Anton'''; sündinud [[11. detsember|11. detsembril]] [[1974]] [[Tartu]]s) on eesti [[jurist]], õigusteadlane, [[Eesti õiguskantsler|õiguskantsler]] ja valitud [[Eesti president|Eesti president]]. Ta on olnud Eesti õiguskantsler alates [[31. märts]]ist [[2015]]. [[2. september|2. septembril]] [[2026]] valis [[Riigikogu]] Madise 71 häälega Vabariigi Presidendiks; ametisse astub ta 12. oktoobril 2026.<ref name="Presidendivalimised2026">{{netiviide |url=https://www.valimised.ee/et/valimiste-arhiiv/vabariigi-presidendi-valimised/vabariigi-presidendi-valimine-2026-aastal |pealkiri=Vabariigi Presidendi valimine 2026. aastal |väljaanne=Valimised Eestis |aeg=2. september 2026 |vaadatud=4. september 2026}}</ref><ref name="Ametisse2015">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/uus-oiguskantsler-ulle-madise-andis-ametivande |pealkiri=Uus õiguskantsler Ülle Madise andis ametivande |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=31. märts 2015 |vaadatud=4. september 2026}}</ref> Madise on töötanud muu hulgas [[Justiitsministeerium]]is, [[Riigikogu]] põhiseaduskomisjonis, [[Riigikontroll]]is ja Vabariigi Presidendi Kantseleis ning olnud [[Tartu Ülikool]]i ja [[Tallinna Tehnikaülikool]]i professor.<ref name="CV">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/kontakt/ulle-madise |pealkiri=Ülle Madise |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |vaadatud=4. september 2026}}</ref> Tema tegevus- ja uurimisvaldkonnad on hõlmanud eelkõige riigiõigust, valimisi, e-demokraatiat ja avalikku haldust. ==Haridus== Ülle Madise õppis alates 1985. aastast Tartu 15. Keskkoolis, mille lõpetas 1993. aastal kuldmedaliga.<ref name="Kool2026">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610126554/madise-presidendiks-valimine-toi-tema-endisesse-kooli-suurt-elevust |pealkiri=Madise presidendiks valimine tõi tema endisesse kooli suurt elevust |autor=Lauraliis Jurkov |väljaanne=[[ERR]] |aeg=3. september 2026 |vaadatud=4. september 2026}}</ref> Aastatel 1993–1998 õppis ta [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas]] ning lõpetas õigusteaduse bakalaureuseõppe ''[[cum laude]]''. Aastatel 1998–2001 jätkas ta samas magistriõppes ja omandas ''magister iuris''<nowiki>'</nowiki>e kraadi ''cum laude''.<ref name="CV">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/kontakt/ulle-madise |pealkiri=Ülle Madise |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |vaadatud=4. september 2026}}</ref> Tema magistritöö „Kohaliku omavalitsuse garantii Eesti Vabariigi 1992. aasta põhiseaduses“ juhendaja oli [[Kalle Merusk]].<ref name="ETIS">{{ETIS}}</ref> Aastatel 2001–2006 õppis Madise Tartu Ülikooli doktorantuuris.<ref name="CV" /> 2007. aastal kaitses ta [[Tallinna Tehnikaülikool]]is doktoriväitekirja „Elections, Political Parties, and Legislative Performance in Estonia: Institutional Choices from the Return to Independence to the Rise of E-Democracy“ („Valimised, erakonnad ja seadusandliku võimu toimimine Eestis: institutsionaalsed valikud iseseisvuse taastamisest e-demokraatia esiletõusuni“).<ref name="Doktoritoo">{{netiviide |url=https://digikogu.taltech.ee/et/item/8d3be333-4a0a-4417-8793-60a1896e9b28 |pealkiri=Elections, Political Parties, and Legislative Performance in Estonia: Institutional Choices from the Return to Independence to the Rise of E-Democracy |autor=Ülle Madise |väljaanne=TalTechi raamatukogu digikogu |aeg=2007 |vaadatud=4. september 2026}}</ref> Doktoritöö juhendaja oli [[Wolfgang Drechsler]] ning oponendid [[Markku Temmes]] ja [[Rainer Kattel]]. Väitekiri võeti kaitsmisele 5. juulil 2007 ja kaitsmine toimus 30. augustil 2007. Madisele anti filosoofiadoktori (PhD) kraad avaliku halduse erialal.<ref name="Doktoritoo" /> ==Töökäik== Õiguskantsleri Kantselei avaldatud elulookirjelduse järgi on Madise teenistuskäik olnud järgmine:<ref name="CV">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/meist/oiguskantsler-ulle-madise |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |vaadatud=4. september 2026}}</ref> * 1997–1998 [[Justiitsministeerium]]i avaliku õiguse osakonna spetsialist * 1998–2002 Justiitsministeeriumi avaliku õiguse osakonna juhataja * 2001–2005 [[Tartu Ülikool]]i lektor * 2002 justiitsministri parlamendinõunik * 2002–2005 [[Riigikogu]] põhiseaduskomisjoni nõunik ja sekretariaadi juhataja * 2005–2008 [[Riigikontroll]]i II auditiosakonna peakontrolör * 2005–2009 [[Tallinna Tehnikaülikool]]i riigi- ja haldusõiguse õppejõud * 2006–2010 [[Vabariigi Valimiskomisjon]]i liige * 2009–2011 Tallinna Tehnikaülikooli avaliku õiguse professor * 2009–2015 [[Eesti president|Vabariigi Presidendi]] õigusnõunik * 2011–2016 [[Tartu Ülikool]]i riigiõiguse professor * 2015– [[Eesti õiguskantsler|Eesti Vabariigi õiguskantsler]] * 2016–2021 Tartu Ülikooli riigiõiguse külalisprofessor Alates 2012. aastast on Madise olnud teose „[[Eesti Vabariigi põhiseadus]]. Kommenteeritud väljaanne“ peatoimetaja.<ref name="CV" /> Ta oli 2012. aastal ilmunud kolmanda, 2017. aastal ilmunud neljanda ning 2020. aastal ilmunud viienda täiendatud väljaande peatoimetaja.<ref name="PS2017">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/rahvahaaletuse-25-aastapaeval-ilmuvad-pohiseaduse-uuendatud |pealkiri=Rahvahääletuse 25. aastapäeval ilmuvad põhiseaduse uuendatud kommentaarid |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=28. juuni 2017 |vaadatud=4. september 2026}}</ref><ref name="PS2020">{{netiviide |url=https://pohiseadus.ee/sisu/3465 |pealkiri=Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne |väljaanne=Pohiseadus.ee |aeg=21. detsember 2020 |vaadatud=4. september 2026}}</ref> ===E-valimiste väljatöötamine=== Madise kuulus 2000. aastate alguses töörühma, mis töötas välja Eesti [[Elektrooniline hääletamine Eestis|interneti teel hääletamise]] tehnilise ja õigusliku aluse.<ref name="EvalimisedRoll">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/loeng-viljandi-vaarikatele |pealkiri=Loeng Viljandi väärikatele |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=8. märts 2023 |vaadatud=4. september 2026}}</ref> 2002. aastal kirjutas Madise elektroonilise hääletamise kasutuselevõttu käsitledes, et interneti teel hääletamine ei peaks asendama seniseid hääletamisviise, vaid olema valijale lisavõimalus.<ref name="Ehaaletamine2002">{{netiviide |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/50920148 |pealkiri=Elektrooniline hääletus on lisavõimalus |autor=Ülle Madise |väljaanne=[[Eesti Päevaleht]] |aeg=9. aprill 2002 |vaadatud=4. september 2026}}</ref> Hiljem on Madise käsitlenud internetihääletamise põhiseaduspärasust ka teadustöös. Koos [[Priit Vinkel]]iga avaldas ta 2011. aastal ajakirjas ''Juridica International'' artikli „Constitutionality of Remote Internet Voting: The Estonian Perspective“ ning 2014. aastal kogumikus ''Regulating eTechnologies in the European Union'' käsitluse „Internet Voting in Estonia: From Constitutional Debate to Evaluation of Experience over Six Elections“.<ref name="Evalimised2011">{{netiviide |url=https://www.juridicainternational.eu/public/pdf/ji_2011_1_4.pdf |pealkiri=Constitutionality of Remote Internet Voting: The Estonian Perspective |autor=Ülle Madise, Priit Vinkel |väljaanne=Juridica International |aeg=2011 |vaadatud=4. september 2026}}</ref><ref name="Evalimised2014">{{netiviide |url=https://www.etis.ee/Portal/Publications/Display/68d27616-270c-4dc1-af75-8bdcdd2e5739 |pealkiri=Internet voting in Estonia: From constitutional debate to evaluation of experience over six elections |autor=Ülle Madise, Priit Vinkel |väljaanne=Eesti Teadusinfosüsteem |aeg=2014 |vaadatud=4. september 2026}}</ref> Tema 2007. aastal kaitstud doktoriväitekiri „Elections, Political Parties, and Legislative Performance in Estonia: Institutional Choices from the Return to Independence to the Rise of E-democracy“ käsitles Eesti valimissüsteemi, erakondi, seadusandliku võimu toimimist ja e-demokraatia kujunemist.<ref name="CV" /> ==Ühiskondlik ja ajakirjanduslik tegevus== Madise on aastaid osalenud avalikus arutelus riigiõiguse, demokraatia, hariduse, eesti keele, halduse ja põhiõiguste teemadel. Aastatel 2010–2015 juhtis ta [[Kuku Raadio]] ühiskondlik-poliitilist vestlussaadet "Vanamehed kolmandalt".<ref>[http://podcast.kuku.postimees.ee/saated/vanamehed-kolmandalt/ "Vanamehed kolmandalt"] Kuku Raadio.</ref> 2016. aasta septembrist kuni 2018. aasta oktoobrini oli ta Kuku Raadio saatesarja "Õigus ja õiglus" autor ja saatejuht. Saates käsitleti Eesti ühiskonna ja riigikorralduse küsimusi põhiseaduse vaatenurgast ning külaliste hulgas olid juristid, teadlased, poliitikud, ajakirjanikud ja teiste valdkondade asjatundjad.<ref name="OigusJaOiglus">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/algatused/raadiosaade-oigus-ja-oiglus |pealkiri=Raadiosaade "Õigus ja Õiglus" |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Ta on sageli esinenud [[Eesti Rahvusringhääling]]u tele- ja raadiosaadetes. 2015. aastal rääkis Madise saates "[[Plekktrumm]]" muu hulgas vabaduse ja vastutuse seosest ning ülereguleerimise ohust.<ref name="Plekktrumm2015">{{netiviide |url=https://kultuur.err.ee/309209/ulle-madise-me-oleme-praegu-punktis-kus-vabadus-on-loogi-all |pealkiri=Ülle Madise: me oleme praegu punktis, kus vabadus on löögi all |väljaanne=[[ERR]] |aeg=24. november 2015 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Alates 2004. aastast on ta teinud rohkesti kaastööd kultuurilehele [[Sirp (ajaleht)|Sirp]]. Tema artikleid on avaldanud ka [[Õpetajate Leht]], [[Juridica]], [[Eesti Majanduse Teataja]], [[Eesti Päevaleht]], [[Äripäev]], Maksumaksja, [[Postimees]], [[Maaleht]] ja teised väljaanded.<ref>[https://artiklid.elnet.ee/search~S1*est?/aMadise+{u00DC}lle/amadise+w~dlle/1,7,227,B/exact&FF=amadise+w~dlle+1974&1,164 Ülle Madise artikleid] andmebaasis ISE. Vaadatud 3. detsembril 2023.</ref> Tema 2009.–2011. aasta kirjutised käsitlesid muu hulgas otsedemokraatiat, poliitilist kultuuri, avalikku arutelu, riigi reformimist, kõrgharidust ja põhiseaduslikku riigikorraldust.<ref name="Otsedemokraatia2009">{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/issues/2009-6-3239/ |pealkiri=Otsedemokraatia liiga ilus idee |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=12. veebruar 2009 |vaadatud=3. september 2026}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/issues/2010-5-3285/ |pealkiri=Poliitika kultuursusest teoorias ja praktikas |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=4. veebruar 2010 |vaadatud=3. september 2026}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/issues/2010-22-3302/ |pealkiri=Haridustööstuse buum ja krahh |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=4. juuni 2010 |vaadatud=3. september 2026}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/avatus-avalikkus-ja-motlemise-tase/ |pealkiri=Avatus, avalikkus ja mõtlemise tase |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=5. november 2010 |vaadatud=3. september 2026}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/issues/2011-13-3339/ |pealkiri=Muutmine teenib muutjat? |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=1. aprill 2011 |vaadatud=3. september 2026}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/issues/2011-28-3353/ |pealkiri=Eesti 1991.–2011. aastani läbi põhiseaduse prisma. Mõned mõtted |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=5. august 2011 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ==Õiguskantslerina== Riigikogu nimetas Ülle Madise õiguskantsleriks 20. jaanuaril 2015 [[Toomas Hendrik Ilves]]e ettepanekul. Tema poolt hääletas 72 Riigikogu liiget, vastu oli üheksa ja erapooletuks jäi kaks. Madise astus ametisse 31. märtsil 2015, mil andis Riigikogu ees ametivande.<ref name="Ametisse2015">Riigikogu. „Riigikogu nimetas järgmiseks õiguskantsleriks Ülle Madise“, 21. jaanuar 2015.</ref><ref name="CV" /> 2021. aasta novembris tegi president [[Alar Karis]] Riigikogule ettepaneku nimetada Madise õiguskantsleriks ka teiseks ametiajaks. Riigikogu toetas ettepanekut 15. detsembril 2021. Madise teine ametiaeg algas 4. aprillil 2022.<ref name="TeineAmetiaeg">Riigikogu. „Riigikogu nimetas teiseks ametiajaks õiguskantsleriks Ülle Madise“, 15. detsember 2021.</ref><ref name="CV" /> Õiguskantslerina on Madise ülesannete hulka kuulunud õigusaktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse kontroll, inimeste põhiõiguste kaitse, ametiasutuste tegevuse üle tehtav järelevalve ning [[lasteombudsman]]i ülesannete täitmine. ===Põhiseaduslikkuse järelevalve=== Madise on õiguskantslerina pöördunud nii Riigikogu kui ka [[Riigikohus|Riigikohtu]] poole juhtudel, kui tema hinnangul ei olnud õigusaktid põhiseadusega kooskõlas. Tema ametiajal on õiguskantsleri põhiseaduslikkuse järelevalve puudutanud muu hulgas sotsiaalkaitset, ettevõtlusvabadust, maksupoliitikat, kohalike omavalitsuste kohustusi ja põhiõiguste piiramist. 2016. aastal tegi õiguskantsler Riigikogule ettepaneku muuta põhiseadusega kooskõlas olevaks regulatsioon, mis puudutas looduskaitseliste piirangutega kinnisasjade omandamist riigi poolt. Riigikogu toetas ettepanekut ning seadust muudeti.<ref name="Aasta2017">Õiguskantsleri aastaülevaade 2016/2017.</ref> Samal aastal pöördus Madise Riigikohtusse seoses äriühingu juhatuse liikmete töötuna arvele võtmise ja töötuskindlustushüvitise saamise piirangutega. Riigikohus tunnistas 2017. aastal vaidlustatud sätted põhiseadusvastaseks ja kehtetuks.<ref name="Aasta2017" /> 2017. aastal vaidlustas Madise Riigikohtus lahja alkoholi aktsiisimäärade kavandatust kiirema tõstmise, leides, et küsimus puudutab ettevõtjate õiguspärast ootust ja ettevõtlusvabadust. Riigikohus õiguskantsleri seisukohaga ei nõustunud ja leidis, et sätted ei olnud põhiseadusega vastuolus.<ref name="Aasta2017" /> 2018. aastal pöördus Madise Riigikohtusse seoses [[Narva]] linna sotsiaalhoolekannet reguleerivate määrustega. Õiguskantsleri hinnangul olid mitmed Narva kehtestatud tingimused seadusest rangemad ning võisid jätta abivajaja talle seadusega ette nähtud sotsiaalteenusest ilma.<ref>Õiguskantsler. „Õiguskantsler taotleb riigikohtult Narva 11 määruse kehtetuks tunnistamist“, 19. oktoober 2018.</ref> ===COVID-19 pandeemia ja põhiõigused=== [[COVID-19 pandeemia Eestis|COVID-19 pandeemia]] ajal kujunes üheks Madise tegevuse keskseks küsimuseks eriolukorra ja nakkustõrjemeetmete kooskõla põhiseadusega. 2020. aasta märtsis rõhutas ta, et põhiseadus kehtib ka eriolukorras ning inimeste õigusi ei tohi piirata rohkem, kui kriisi lahendamiseks vajalik.<ref name="COVID2020">Toomas Sildam. „Õiguskantsler Ülle Madise: põhiseadus kehtib ka praegu“. ERR, 16. märts 2020.</ref> Madise leidis, et nakkuse leviku piiramiseks kehtestatud meetmed peavad põhinema seadusel, olema arusaadavad ja proportsionaalsed ning piirangutest tuleb loobuda, kui nende vajalikkust ei ole enam võimalik põhjendada.<ref name="Vabadused2021">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud/oiguskantsleri-intervjuu-ajalehes-postimees |pealkiri=Ülle Madise: vabaduste piiramisse ei saa suhtuda kergekäeliselt |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=31. august 2021 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ===Inimõiguste ja puuetega inimeste õiguste kaitse=== Alates 1. jaanuarist 2019 täidab õiguskantsler [[riiklik inimõiguste asutus|riikliku inimõiguste asutuse]] (NHRI) ülesandeid ning jälgib, edendab ja kaitseb inimõigusi Eestis. Samast ajast täidab õiguskantsler ka [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon|ÜRO]] puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamise sõltumatu järelevalve ülesandeid.<ref name="NHRI">Õiguskantsleri aastaülevaade 2018/2019.</ref> 2019. aastal loodi õiguskantsleri juurde inimõiguste nõukoda. Õiguskantsleri institutsioon sai 2020. aasta detsembris riiklike inimõiguste asutuste rahvusvahelises akrediteerimissüsteemis kõrgeima ehk A-staatuse.<ref name="NHRI2021">Õiguskantsleri aastaülevaade 2020/2021.</ref> 2025. aastal läbis institutsioon uue hindamise ning säilitas kõrgeima akrediteeringu.<ref>{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/uro-tunnustas-oiguskantslerit-korgeima-taseme-inimoiguste-kaitsjana |pealkiri=ÜRO tunnustas õiguskantslerit kõrgeima taseme inimõiguste kaitsjana |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=29. aprill 2025 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2020. aasta detsembris leidis Madise, et puuetega inimestest koosnevatele kollektiividele peab olema teistega võrdsetel alustel tagatud võimalus osaleda laulu- ja tantsupeole pääsemiseks korraldatavatel eelproovidel. Ta tugines muu hulgas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonile ja rõhutas puuetega inimeste võrdset ligipääsu kultuurielule.<ref name="Laulupidu2024">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1609557427/madise-puuetega-inimestel-peab-olema-voimalus-laulupeole-esinema-paaseda |pealkiri=Madise: puuetega inimestel peab olema võimalus laulupeole esinema pääseda |väljaanne=[[ERR]] |aeg=20. detsember 2024 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ===Eraelu, isikuandmed ja digiriik=== Madise ametiajal on õiguskantsleri töös järjest suuremat tähelepanu saanud isikuandmete kaitse, riiklikud andmekogud ja elektrooniline jälgimine. 2023. aastal käsitles Madise artiklis "Ka korraliku inimese andmed on varandus ja relv" isikuandmete kogumise ja kasutamisega kaasnevaid ohte.<ref name="Andmed2023">{{netiviide |url=https://edasi.org/204773/ulle-madise-ka-korraliku-inimese-andmed-on-varandus-ja-relv/ |pealkiri=Ülle Madise: ka korraliku inimese andmed on varandus ja relv |väljaanne=Edasi.org |aeg=10. oktoober 2023 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2024. aastal juhtis ta tähelepanu avalikus ruumis kasutatavate valvekaamerate regulatsioonile. Madise hinnangul peab inimesele jääma võimalus oma elu elada nii, et ta ei ole kõikjal ja pidevalt salvestatud, samal ajal tuleb arvestada ka teiste inimeste õigusega kaitsta oma vara.<ref name="Kaamerad2024">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1609333671/ulle-madise-inimesel-peab-olema-voimalik-mitte-olla-kogu-aeg-salvestatud |pealkiri=Ülle Madise: inimesel peab olema võimalik mitte olla kogu aeg salvestatud |autor=Madis Hindre |väljaanne=[[ERR]] |aeg=6. mai 2024 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Õiguskantsleri 2024/2025. aasta ülevaates tõstatati ka niinimetatud proaktiivsete riigiteenuste piiride küsimus. Madise hinnangul ei ole ühiskonnas kokku lepitud, et riigil peaks olema üldine õigus inimeste elu eri andmekogude põhjal analüüsida selleks, et otsustada, millist abi või teenust inimene võiks vajada.<ref name="Ülevaade2025">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/ylevaade2025/ |pealkiri=Õiguskantsleri aastaülevaade 2024/2025 |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Madise on samuti rõhutanud, et riigi infosüsteemide tehnilised võimalused või piirangud ei saa määrata inimeste õiguste ulatust ning seadusega tagatud õigusi ei tohi jätta teostamata põhjendusega, et infosüsteem seda ei võimalda. ===Peeter Helme raamatu esitluse poleemika=== 2021. aasta detsembris tekitas avalikku poleemikat Madise osalemine kirjanik [[Peeter Helme]] romaani „Kirka valguse pimestav sära“ esitlusel. Helme oli samal aastal jõustunud kohtuotsusega mõistetud süüdi lapseealise seksuaalse ahvatlemise kõlbmatu süüteo katses. Madise osalemine pälvis kriitikat muu hulgas seetõttu, et õiguskantsler täidab Eestis ka [[lasteombudsman]]i ülesandeid.<ref name="HelmeEsitlus">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1608448313/oiguskantsler-helme-raamatuesitlusel-kaimine-oli-viga |pealkiri=Õiguskantsler: Helme raamatuesitlusel käimine oli viga |väljaanne=[[ERR]] |aeg=27. detsember 2021 |vaadatud=4. september 2026}}</ref> Poleemikat suurendas Madise eraviisiliselt saadetud ja hiljem avalikustatud sõnum, milles ta kirjutas Helme kohta, et too on „täiesti alandlik ja ta kahetseb väga“, ning leidis, et kirjaniku loomingut ja tema tegusid võib lahus käsitleda.<ref name="HelmeEsitlus" /> Madise väide Helme kahetsuse kohta sattus vastuollu Helme avalike seisukohtadega. ERR juhtis tähelepanu sellele, et Helme ei olnud avalikult oma tegu kahetsenud. Kohtumenetluses ta ennast süüdi ei tunnistanud ning pärast esimese astme süüdimõistvat otsust nimetas ta kohtuotsust „naeruväärseks“ ja kaebas selle edasi.<ref name="HelmeEsitlus" /><ref name="HelmeKohus">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1188799/kohus-moistis-peeter-helme-lapseealise-seksuaalses-ahvatlemises-suudi |pealkiri=Kohus mõistis Peeter Helme lapseealise seksuaalses ahvatlemises süüdi |väljaanne=[[ERR]] |aeg=30. november 2020 |vaadatud=4. september 2026}}</ref> Kohtud ei nõustunud Helme kaitseversiooniga, mille kohaselt pidas ta suhtluspartnerit täiskasvanuks ja käsitas vestlust rollimänguna. Tallinna Ringkonnakohus jättis tema süüdimõistmise jõusse ning leidis, et tõendid näitasid Helme teadlikku soovi suhelda alla 14-aastase isikuga ja et seksuaalteemalisi vestlusi alustas alati Helme ise.<ref name="HelmeRingkond">{{netiviide |url=https://www.kohus.ee/ajakirjanikule/uudised/ringkonnakohus-jattis-peeter-helme-karistuse-muutmata |pealkiri=Ringkonnakohus jättis Peeter Helme karistuse muutmata |väljaanne=Eesti kohtud |vaadatud=4. september 2026}}</ref> Süüdimõistmine jõustus 2021. aasta augustis pärast seda, kui [[Riigikohus]] ei võtnud Helme kaitsja kassatsiooni menetlusse.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1608309659/kirjanik-peeter-helme-suudiomistmine-joustus |pealkiri=Kirjanik Peeter Helme süüdimõistmine jõustus |väljaanne=[[ERR]] |aeg=17. august 2021 |vaadatud=4. september 2026}}</ref> Madise tunnistas pärast poleemika puhkemist, et raamatuesitlusele minek oli viga. Ta rõhutas, et ei soovinud Helme kuriteo hukkamõistetavust vähendada ning et laste haavatavust ära kasutavad või seda teha üritavad inimesed peavad saama karmi karistuse.<ref name="HelmeEsitlus" /> Samas kaitses Madise põhimõtet, et kuriteos süüdi mõistetud inimest ei tule pärast kohtu määratud karistust ühiskonnast täiendavalt välja tõrjuda. Tema hinnangul peab inimesel olema võimalus pärast karistamist elada edasi ühiskonnas kehtivate reeglite järgi ning täiendav ühiskondlik karistamine ei ole kooskõlas õigusriigi põhimõtetega.<ref name="HelmeEsitlus" /> Juhtumi puhul tekitas seetõttu eraldi küsimuse Madise väite ja Helme avaliku käitumise vastuolu: Madise põhjendas oma suhtumist muu hulgas Helme väidetava kahetsusega, kuigi Helme ei olnud avalikult kahetsust väljendanud, vaid jätkas süüdimõistmise vaidlustamist.<ref name="HelmeEsitlus" /> ===Sõnastikureform ja ÕS-i vaidlus=== 2020. aastatel tekitas Eesti Keele Instituudis kavandatud sõnastikureform ja uue [[Õigekeelsussõnaraamat|õigekeelsussõnaraamatu]] koostamise põhimõtted avalikku arutelu kirjakeele normi ja ÕS-i rolli üle. Madise oli juba varasemates kirjutistes rõhutanud eesti kirjakeele tähtsust riigikeele, teaduskeele ja kultuurikeelena. 2018. aastal sidus ta selge ametikeele põhiseadusest tuleneva õigusselguse põhimõttega ning leidis, et ametlik tekst peab olema kodanikule arusaadav.<ref name="IlusKeel2018">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/node/5931 |pealkiri=Ülle Madise: jurist, ametnik ja ilus eesti keel |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=27. aprill 2018 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2019. aastal kirjutas Madise, et eesti keele kasutamine kõigil elualadel tuleneb põhiseadusest ning eesti keel peab säilima ka teaduse ja kõrghariduse keelena.<ref name="Keel2019">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/oiguskantsler-ulle-madise-eesti-keel-pole-pelk-tarbeese |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise: Eesti keel pole pelk tarbeese |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=15. veebruar 2019 |vaadatud=3. september 2026}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/920296/ulle-madise-ilusa-selge-eesti-keele-ulistuseks |pealkiri=Ülle Madise: ilusa selge eesti keele ülistuseks |väljaanne=[[ERR]] |aeg=14. märts 2019 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2020. aastal leidis ta, et põhiseaduse ja keeleseaduse järgi peab eesti kirjakeele norm jääma tegelikuks normiks, mida on võimalik nii järgida kui ka rikkuda.<ref name="Keel2022">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1608767536/ulle-madise-eesti-keel-on-pohiseaduse-kaitse-all |pealkiri=Ülle Madise: eesti keel on põhiseaduse kaitse all |väljaanne=[[ERR]] |aeg=27. oktoober 2022 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2021. aasta alguses sekkus Madise õiguskantslerina uue ÕS-i koostamise vaidlusse ja juhtis Eesti Keele Instituudi tähelepanu sellele, et uue õigekeelsussõnaraamatu koostamisel tuleb järgida keeleseadusest tulenevaid nõudeid.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1609274913/oiguskantsler-uus-os-peaks-lahtuma-keeleseaduse-nouetest |pealkiri=Õiguskantsler: uus ÕS peaks lähtuma keeleseaduse nõuetest |väljaanne=[[ERR]] |aeg=7. märts 2024 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2022. aasta jaanuaris ja aprillis rõhutas Madise ERR-ile antud intervjuudes, et rahvuslikku identiteeti kandva eesti keele arengut ei saa jätta üksnes isevoolu hooleks ning eesti keelt tuleks käsitada Eesti tugevuse, mitte nõrkusena.<ref name="Keel2024a">{{netiviide |url=https://kultuur.err.ee/1609222563/ulle-madise-rahvuse-identiteeti-hoidvat-keelt-ei-saa-lasta-isevoolu-minna |pealkiri=Ülle Madise: rahvuse identiteeti hoidvat keelt ei saa lasta isevoolu minna |väljaanne=[[ERR]] |aeg=15. jaanuar 2024 |vaadatud=3. september 2026}}</ref><ref name="Keel2024b">{{netiviide |url=https://kultuur.err.ee/1609303848/ulle-madise-eesti-keel-on-meie-tugevus-mitte-norkus |pealkiri=Ülle Madise: eesti keel on meie tugevus, mitte nõrkus |väljaanne=[[ERR]] |aeg=5. aprill 2024 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2023. aasta märtsi lõpus jõudsid [[Haridus- ja Teadusministeerium]] ning Eesti Keele Instituut kokkuleppele muuta ÕS-i ja EKI teatmiku koostamise tegevuskava. Kokkuleppe järgi pidi uus ÕS säilitama varasematele õigekeelsussõnaraamatutele omase normatiivse osa.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1609296462/ministeerium-ja-eki-votsid-os-i-vaidluses-oiguskantslerit-kuulda |pealkiri=Ministeerium ja EKI võtsid ÕS-i vaidluses õiguskantslerit kuulda |väljaanne=[[ERR]] |aeg=29. märts 2024 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ==Eesti presidendiks valimine== ===2026. aasta presidendivalimised=== {{Vaata|2026. aasta Eesti presidendivalimised}} 2026. aasta alguses käsitleti Madiset ajakirjanduses ühe võimaliku presidendikandidaadina.<ref>{{netiviide |url=https://www.postimees.ee/8391799/postimehe-poliitikatoimetus-pakub-kellest-voiks-saada-jargmine-president |pealkiri=POSTIMEHE POLIITIKATOIMETUS PAKUB {{!}} Kellest võiks saada järgmine president? |autor=Tarvo Madsen, Meinhard Pulk |väljaanne=[[Postimees]] |aeg=6. jaanuar 2026 |vaadatud=26. august 2026}}</ref> Juunis Delfi korraldatud 53 Riigikogu liikme anonüümses küsitluses oli Madise 27 võimaliku kandidaadi seas populaarseim, saades 27 nimetust.<ref>{{netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120588572/kes-sobiks-jargmiseks-eesti-presidendiks-53-riigikogu-liiget-osales-delfi-anonuumses-kusitluses |pealkiri=Kes sobiks järgmiseks Eesti presidendiks? 53 riigikogu liiget osales Delfi anonüümses küsitluses |autor=Herman Kelomees |väljaanne=[[Delfi]] |aeg=6. juuni 2026 |vaadatud=26. august 2026}}</ref> 23. juunil teatas president [[Alar Karis]] võidupüha paraadil, et ei kandideeri teiseks ametiajaks. Madise oli enne seda avalikult öelnud, et oleks soovinud Karise jätkamist presidendina.<ref>{{netiviide |url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120593325/ulle-madise-eestil-on-seni-presidentidega-vedanud-oige-inimene-on-oigel-ajal-olnud-oiges-kohas |pealkiri=Ülle Madise: Eestil on seni presidentidega vedanud, õige inimene on õigel ajal olnud õiges kohas |autor=Eve Heinla |väljaanne=Maaleht |aeg=27. juuni 2026 |vaadatud=26. august 2026}}</ref> 24. juulil teatas [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] aseesimees [[Tanel Kiik]], et erakond näeb Madiset erakondadeülese presidendikandidaadina.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610067439/sotsid-pakuvad-presidendikandidaadina-kaalumiseks-ulle-madiset |pealkiri=Sotsid pakuvad presidendikandidaadina kaalumiseks Ülle Madiset |autor=Urmet Kook |väljaanne=[[ERR]] |aeg=1. juuli 2026 |vaadatud=26. august 2026}}</ref> Samal päeval teatasid ka Reformierakonna fraktsiooni juht [[Õnne Pillak]] ja [[Eesti 200]] esimees [[Kristina Kallas]], et nende erakondades oli Madisele tugev toetus.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610067640/pillak-reformierakonnas-oleks-tugev-toetus-madisele-presidendikandidaadina |pealkiri=Pillak: Reformierakonnas oleks tugev toetus Madisele presidendikandidaadina |väljaanne=[[ERR]] |aeg=1. juuli 2026 |vaadatud=26. august 2026}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610067610/eesti-200-toetab-ulle-madiset-presidendikandidaadina |pealkiri=Eesti 200 toetab Ülle Madiset presidendikandidaadina |väljaanne=[[ERR]] |aeg=1. juuli 2026 |vaadatud=26. august 2026}}</ref> 25. juulil ütles Madise, et ei olnud kandideerimiseks kellelegi nõusolekut andnud.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610068006/ulle-madise-ma-ei-ole-kandideerimiseks-kellelegi-nousolekut-andnud |pealkiri=Ülle Madise: ma ei ole kandideerimiseks kellelegi nõusolekut andnud |väljaanne=[[ERR]] |aeg=2. juuli 2026 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 26. augustil teatas [[Isamaa]] esimees [[Urmas Reinsalu]], et erakond toetab Madise kandidatuuri.<ref>{{netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120604622/isamaa-toetab-presidendivalimistel-ulle-madise-kandidatuuri |pealkiri=Ülle Madisest saab suure tõenäosusega president. Teda toetab ka Isamaa |väljaanne=[[Delfi]] |aeg=18. august 2026 |vaadatud=18. august 2026}}</ref> 27. augustil seadsid 75 Riigikogu liiget Madise ametlikult presidendikandidaadiks.<ref name="Kandidaat2026">{{netiviide |url=https://www.valimised.ee/et/ulle-madise-seati-vabariigi-presidendi-valimise-kandidaadiks |pealkiri=Ülle Madise seati Vabariigi Presidendi valimise kandidaadiks |väljaanne=Valimised Eestis |aeg=24. august 2026 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 12.–19. augustil korraldatud Emori küsitluses toetas Madise presidendiks valimist 35% vastanutest.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610115607/presidendikandidaatidest-eelistab-rahvas-enim-ulle-madiset |pealkiri=Presidendikandidaatidest eelistab rahvas enim Ülle Madiset |autor=Urmet Kook |väljaanne=[[ERR]] |aeg=21. august 2026 |vaadatud=26. august 2026}}</ref> 24. augustil avaldatud [[Ühiskonnauuringute Instituut|Ühiskonnauuringute Instituudi]] ja [[Norstat]]i küsitluses toetas tema kandidatuuri 43% vastanutest ja 36% oli vastu.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610117512/43-protsenti-vastajatest-toetab-ulle-madise-valimist-presidendiks |pealkiri=43 protsenti vastajatest toetab Ülle Madise valimist presidendiks |väljaanne=[[ERR]] |aeg=24. august 2026 |vaadatud=26. august 2026}}</ref> Riigikogu valis Madise Vabariigi Presidendiks 2. septembril 2026 toimunud esimeses hääletusvoorus. Hääletamisest võttis osa 78 Riigikogu liiget. Madise sai 71 häält, seitse sedelit jäeti märgistamata ja kehtetuid sedeleid ei olnud. Valituks osutumiseks oli vaja vähemalt 68 häält.<ref name="Presidendivalimised2026" /><ref name="RiigikoguPresident2026">{{netiviide |url=https://www.riigikogu.ee/istungi-ulevaated/ulle-madise-valiti-vabariigi-presidendiks/ |pealkiri=Ülle Madise valiti Vabariigi Presidendiks |väljaanne=[[Riigikogu]] |aeg=2. september 2026 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Madise astub presidendi ametisse 12. oktoobril 2026, mil annab Riigikogu ees ametivande. Temast saab Eesti seitsmes president ja [[Kersti Kaljulaid]]i järel teine naine selles ametis.<ref>{{netiviide |url=https://news.err.ee/1610126071/estonia-elects-new-president |pealkiri=Estonia elects new president |väljaanne=[[ERR]] |aeg=2. september 2026 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ==Poliitilised ja ühiskondlikud vaated== Madise on enda maailmavaadet kirjeldanud nii, et liberaalide arvates on ta konservatiiv ja konservatiivide arvates liberaal.<ref name="Vaated2">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610113246/madise-eesti-peab-hoidma-kuuned-enda-poole |pealkiri=Madise: Eesti peab hoidma küüned enda poole |autor=[[Arp Müller]] |väljaanne=[[ERR]] |aeg=18. august 2026 |vaadatud=18. august 2026}}</ref> Ajakirjanik [[Mikk Salu]] on Madise poliitilisi vaateid iseloomustanud kui segu [[klassikaline liberalism|klassikalisest liberalismist]] ja konservatiivsest rahvuslusest ning pidanud tema ideoloogilist paiknemist sarnaseks näiteks [[Jüri Adams]]i, [[Vootele Hansen]]i ja [[Edmund Burke]]'i omaga. Salu järgi väljendub Madise liberaalsus eeskätt isikuvabaduste, eraomandi ja ettevõtlusvabaduse kaitsmises ning umbusus riikliku ülereguleerimise ja jälgimisühiskonna suhtes.<ref name="Vaated">{{netiviide |url=https://www.postimees.ee/8529053/analuus-millised-on-ulle-madise-poliitilised-vaated |pealkiri=ANALÜÜS {{!}} Millised on Ülle Madise poliitilised vaated? |autor=[[Mikk Salu]] |väljaanne=[[Postimees]] |aeg=18. august 2026 |vaadatud=18. august 2026}}</ref> ===Vabadus, vastutus ja riigi sekkumine=== Madise on oma avalikes sõnavõttudes järjepidevalt rõhutanud inimese vabaduse ja isikliku vastutuse seost. 2015. aastal saates "Plekktrumm" leidis ta, et suurem otsustamisvabadus toob inimesele kaasa ka suurema vastutuse ning et liiga üksikasjalikult reguleeritud ühiskond võib inimeste iseseisvat vastutust vähendada.<ref name="Plekktrumm2015" /> 2016. aastal leidis ta, et Eestis oli kujunenud suund vabaduste piiramise ja ühiskonna järjest üksikasjalikuma reglementeerimise poole ning täiskasvanud inimest ei peaks riik kohtlema lapsena.<ref name="Vabadused2016">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/oiguskantsler-ulle-madise-eestis-trend-vabaduste-piiramise-suunas |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise: Eestis on trend vabaduste piiramise suunas |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=8. märts 2016 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Samal aastal kirjutas ta, et seadusi tuleks kehtestada eeskätt siis, kui ilma nendeta ei ole võimalik ühiskondlikke suhteid mõistlikult korraldada. Madise kritiseeris nii tarbetut ülereguleerimist kui ka olukorda, kus Riigikogu käsitatakse valitsuse esitatud eelnõude kinnitajana, rõhutades parlamendi iseseisvat põhiseaduslikku rolli.<ref name="VahemNorme2016">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/en/node/822 |pealkiri=Ülle Madise: vähem norme, rohkem tervet mõistust |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=1. juuni 2016 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ===Demokraatia, valimised ja parlamentarism=== Madise on käsitlenud valimissüsteemi ja demokraatia toimimist alates 2000. aastate algusest. Elektroonilise hääletamise puhul on ta rõhutanud valija valikuvabadust ning seda, et elektrooniline hääletamine peab olema tavapäraste hääletamisviiside kõrval lisavõimalus.<ref name="Ehaaletamine2002" /> Madise on olnud skeptiline presidendi otsevalimise ja ulatusliku otsedemokraatia suhtes. 2006. aastal kirjutas ta presidendi otsevalimist käsitledes, et otsevalimine ei lahenda iseenesest poliitilise võõrandumise ega demokraatia toimimise probleeme.<ref name="Otsevalimine2006">{{netiviide |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/51055919/ulle-madise-presidendi-otsevalimine-hobekuul |pealkiri=Presidendi otsevalimine – hõbekuul? |autor=Ülle Madise |väljaanne=Eesti Päevaleht |aeg=12. september 2006 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2009. aastal leidis ta otsedemokraatiat käsitlevas artiklis, et üleriigiliste rahvaalgatuste korraldamiseks on praktikas sageli vaja erakonna, tugeva poliitilise liikumise või suure rahalise ressursiga huvirühma organiseerimisvõimet ning esindusdemokraatia asendamine otsedemokraatiaga ei pruugi anda paremaid otsuseid.<ref name="Otsedemokraatia2009" /> 2010. aastal käsitles Madise poliitilise kultuuri küsimusi, sealhulgas teerullimeetodit, valijate mõjutamist, poliitika rahastamist ja avaliku võimu usaldusväärsust.<ref>{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/issues/2010-5-3285/ |pealkiri=Poliitika kultuursusest teoorias ja praktikas |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=4. veebruar 2010 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2011. aastal kirjutas ta erakondade ja parlamentaarse riigikorralduse teemadel artiklis "Kes unistab Päikesekuninga riigist?".<ref>{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/issues/2011-1-3327/ |pealkiri=Kes unistab Päikesekuninga riigist? |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=7. jaanuar 2011 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Madise toetab Eesti põhiseaduses sätestatud parlamentaarset riigikorraldust, võimude lahusust ja tasakaalustatust ning niinimetatud kokkuleppedemokraatiat. Tema hinnangul ei peaks Eesti poliitiline süsteem toimima põhimõttel „võitja võtab kõik“.<ref name="Kokkuleppedemokraatia2023">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud/oiguskantsler-ulle-madise-ettekanne-eesti |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise ettekanne Eesti Akadeemilise Õigusteaduse Seltsis |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=7. detsember 2023 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ===Riigireform ja avalik haldus=== Madise on kritiseerinud riigireformi taandamist asutuste ümberkorraldamisele ja organisatsiooniskeemide muutmisele. 2018. aastal kirjutas ta, et riigireformi eesmärk peaks olema inimesekeskne, väiksema halduskoormusega ja tõhus riik ning selle saavutamine ei eelda põhiseaduse ulatuslikku muutmist.<ref name="Riigireform2018">{{netiviide |url=https://edasi.org/25834/ulle-madise-kui-raagime-ja-motleme-riigireformist-siis-millest-me-raagime/ |pealkiri=Ülle Madise: kui räägime ja mõtleme riigireformist, siis millest me räägime |väljaanne=Edasi.org |aeg=10. juuni 2018 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Sama aasta märtsis kritiseeris ta olukorda, kus riigireformi nime all kulutatakse ressursse tema hinnangul vähese praktilise väärtusega strateegiate, ümberkorralduste ja dokumentide koostamisele, samal ajal kui inimestele vajalike avalike teenuste jaoks napib tähelepanu.<ref name="Udu2018">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/oiguskantsler-ulle-madise-rahva-raha-eest-udu-ajamine-peab-loppema |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise: rahva raha eest udu ajamine peab lõppema |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=14. märts 2018 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2021. aastal kirjeldas Madise oma nägemust Eestist kui riigist, mis laseb inimestel elada, aitab hädasolijaid ning ei koorma inimesi tarbetu sekkumisega.<ref name="RiikMisLasebElada">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/oiguskantsler-ulle-madise-kone-eesti-vabariigi-103-aastapaeva-puhul |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise kõne Eesti Vabariigi 103. aastapäeva puhul kohtunikele |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=23. veebruar 2021 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2022. aastal ütles ta Maalehele antud intervjuus, et ametnik peaks võimaluse korral tegutsema inimese, mitte bürokraatliku süsteemi huvidest lähtudes, ning kritiseeris põhjendamatut ametkondlikku jäikust.<ref>{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud/oiguskantsler-ulle-madise-intervjuu-maalehes |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise intervjuu Maalehes: kiusamist on Eestis liiga palju, ametnikud peaksid olema inimese poolel |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=2. jaanuar 2025 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ===Haridus=== Madise on pidanud tasuta ja kvaliteetset põhiharidust põhiseaduslikult kaitstud õiguseks ning rõhutanud, et lapse võimalused ei tohiks ülemäära sõltuda tema elukohast, emakeelest ega perekonna sotsiaal-majanduslikust olukorrast.<ref name="Pohiharidus2016">{{netiviide |url=http://arvamus.postimees.ee/3587393/ulle-madise-pohiharidus-vajab-pohiseaduse-kaitset |pealkiri=Põhiharidus vajab põhiseaduse kaitset |autor=Ülle Madise |väljaanne=[[Postimees]] |aeg=20. veebruar 2016 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Ta on käsitlenud ka erakoolide rahastamist, hariduslikku kihistumist ning õpilaste ja õpetajate koormust.<ref>{{netiviide |url=http://opleht.ee/26525-erakoolid-ja-uldine-haridusstress/ |pealkiri=Erakoolid ja üldine haridusstress |autor=Ülle Madise |väljaanne=Õpetajate Leht |aeg=13. november 2015 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Kõrghariduse puhul kritiseeris Madise juba 2010. aastal hariduse käsitlemist pelgalt turuteenuse või majandusharuna ning kirjutas 2011. aastal ülikoolide laiemast ühiskondlikust ülesandest.<ref>{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/issues/2010-22-3302/ |pealkiri=Haridustööstuse buum ja krahh |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=4. juuni 2010 |vaadatud=3. september 2026}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://ws.lib.ttu.ee/publikatsioonid/et/publ/item/1898ac9a-06a2-4ac2-a4b5-eab74f742894 |pealkiri=Milleks on Eestis vaja ülikoole? |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=3. juuni 2011 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ===Eesti keel, rahvus ja kultuur=== Madise on rõhutanud Eesti riigi põhiseaduslikku ülesannet tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine. 2018. aastal kirjutas ta, et Eesti omariikluse eesmärk on võimaldada eesti keelel, kultuuril ja rahval kesta.<ref name="EestiMõte2018">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/ulle-madise-eesti-mote-olla-eesti |pealkiri=Ülle Madise: Eesti mõte on olla Eesti |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=20. veebruar 2018 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Tema käsitluses on keele küsimus seotud ka õigusselgusega: riigi ja inimese suhtluses peab ametlik tekst olema võimalikult täpne ja arusaadav.<ref name="IlusKeel2018" /> ===Avalik arutelu ja polariseerumine=== 2022. aasta artiklis "Vaikimise nõiaring" käsitles Madise olukorda, kus sotsiaalne surve võib tema hinnangul panna teadlasi, ametnikke ja teisi avalikus elus osalejaid ebapopulaarseid fakte või seisukohti maha vaikima. Ta rõhutas sõltumatute institutsioonide, vaba ajakirjanduse, teaduse ja kriitilise arutelu tähtsust.<ref name="VaikimiseNoiaring">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1608626200/ulle-madise-vaikimise-noiaring |pealkiri=Ülle Madise: vaikimise nõiaring |väljaanne=[[ERR]] |aeg=11. juuni 2022 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Madise on kritiseerinud poliitilist polariseerumist ja olukordi, kus eriarvamusele jäämist käsitatakse moraalse puudusena. Tema hinnangul peab demokraatlik õigusriik kaitsma ka ebapopulaarseid seisukohti ja sõltumatute institutsioonide õigust langetada avalikust survest sõltumatuid otsuseid.<ref name="Polariseerumine2026">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud/polariseerumine-voi-tehisintellekt-oiguskantsler |pealkiri=„Polariseerumine või tehisintellekt“. Õiguskantsler Ülle Madise kõne advokatuuri üldkogul |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=31. märts 2026 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2025. aastal hoiatas ta ühiskonnas kuhjuva rahulolematuse eest, mis võib tema hinnangul kasvatada nõudlust autoritaarsema või niinimetatud valgustatud valitseja järele. Samas rõhutas ta, et ka tehisintellekti ja muude automatiseeritud süsteemide kasutamisel peab inimese saatust puudutavate vaidluste lõplik otsustaja olema inimene.<ref name="Tsaar2025">{{netiviide |url=https://arvamus.postimees.ee/8206095/ulle-madise-on-oht-et-kui-trotsi-saab-liiga-palju-hakataksegi-ootama-valgustatud-tsaari |pealkiri=Ülle Madise {{!}} On oht, et kui trotsi saab liiga palju, hakataksegi ootama valgustatud tsaari |väljaanne=[[Postimees]] |aeg=7. märts 2025 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ===Presidendi institutsioon=== Madise on Eesti presidendi rolli kirjeldades öelnud, et president peaks olema ühiskonda ühendav, mitte lahutav institutsioon.<ref name="Vaated2" /> Ta ei pea sobivaks, et president asuks näiteks Riigikogu valimiste eel avalikult propageerima konkreetseid maksu-, majandus- või ettevõtluspoliitilisi valikuid, sest see kahjustaks tema hinnangul presidendi võimalust tegutseda poliitiliste konfliktide korral erapooletu vahemehena.<ref name="Vaated2" /> Madise on varem olnud seisukohal, et Eesti presidendi praeguste volituste juures ei oleks presidendi otsevalimine põhjendatud. Tema hinnangul eeldaks otsevalimine riigipeale märksa suurema poliitilise võimu andmist ja muudaks seega Eesti parlamentaarse riigikorralduse olemust.<ref name="Otsevalimine2006" /><ref name="President2017">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud/ulle-madise-ma-ei-kandideerinud-presidendiks-sest |pealkiri=Ülle Madise: ma ei kandideerinud presidendiks, sest õiguskantsleri töö oli pooleli |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ===Välispoliitika=== Välispoliitikas on Madise rõhutanud Eesti riiklike huvide järgimist koos usaldusväärse liitlassuhte säilitamisega. 2026. aasta augustis ütles ta, et Eesti peab tegema seda, mis on Eestile kasulik, olles samal ajal liitlastele vajalik partner.<ref name="Vaated2" /> Varem on ta rõhutanud [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]], [[NATO]] ja euroala tähtsust Eesti iseseisvust toetava raamistikuna, leides samas, et rahvusvaheline koostöö ei nõua Eestilt oma eripära või rahvusliku identiteedi kaotamist.<ref name="EestiMõte2018" /> ==Liikmesus== * 2010–2011 õiguse valdkonna õppekavade üleminekuhindamise komisjoni liige<ref name="CV" /> * 2010–2015 [[Eesti Kunstiakadeemia kuratoorium]]i liige<ref name="CV" /> * 2010–2015 [[Euroopa Nõukogu]] juures tegutseva riikide korruptsioonivastase ühenduse [[GRECO]] sõltumatu ekspert<ref name="CV" /> * 2011–2012 32. Eesti õigusteadlaste päevade korralduskomitee liige<ref name="CV" /> * 2011–2012 Eesti Vabariigi põhiseaduse 20. aastapäeva tähistamise riikliku komisjoni liige<ref name="CV" /> * alates 2012. aastast [[Enn Soosaare esseistikapreemia|Enn Soosaare eetilise esseistika auhinna]] žürii esimees<ref name="CV" /><ref name="ETIS" /> * 2012–2015 [[Eesti Rahvusringhääling]]u ühiskondliku nõukoja liige<ref name="CV" /> * 2013–2015 ametnikueetika nõukogu liige<ref name="CV" /> * 2013–2022 [[Rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise Euroopa komisjon]]i (ECRI) liige<ref name="CV" /> * alates 2015. aastast [[Iuridicum|SA Iuridicum]]i nõukogu liige<ref name="CV" /><ref name="Iuridicum">{{netiviide |url=https://www.iuridicum.ee/tutvustus |pealkiri=Tutvustus |väljaanne=SA Iuridicum |vaadatud=4. september 2026}}</ref> * 2015–2021 [[Rahvusvaheline Ombudsmani Institutsioon|Rahvusvahelise Ombudsmani Institutsiooni]] (IOI) Euroopa regiooni juhatuse liige; ta valiti juhatusse 30. septembril 2015 ja taasvaliti 27. juulil 2016.<ref name="IOI2021">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/ylevaade2021/pdf/oiguskantsleri-aasta.pdf |pealkiri=Õiguskantsleri aasta 2020/2021 |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=2021 |vaadatud=4. september 2026}}</ref> * 2017–2021 IOI maailmatasandi juhatuse liige. Madise asus maailmajuhatusse 2017. aasta novembris ning tema volitused lõppesid 2021. aasta mais.<ref name="IOI2021" /> * 2023–2024 IOI Euroopa regiooni juhatuse liige<ref name="CV" /> * korporatsiooni [[Filiae Patriae]] liige{{lisa viide}} ==Tunnustus== * 2011 – aunimetus „[[Teenäitaja]] 2011“<ref>[http://uudised.err.ee/index.php?06245284 Ülle Madise pälvis aunimetuse "Teenäitaja 2011"]. [[ERR]], 6. veebruar 2012.</ref> * 2016 – [[Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon]]i tunnustus „Ettevõtluse sõber“. Tunnustuse aluseks oli muu hulgas Madise 2015. aasta ettepanek taastada äriühingute juhatuse liikmete sotsiaalsed garantiid.<ref name="EttevotluseSober">{{netiviide |url=https://www.err.ee/553770/ettevotluse-sobraks-kuulutati-oiguskantsler-ulle-madise |pealkiri=Ettevõtluse sõbraks kuulutati õiguskantsler Ülle Madise |väljaanne=[[ERR]] |aeg=4. veebruar 2016 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> * 2016 – mõjukaim riigiteener edetabelis „Eesti mõjukad 2016“.<ref>{{netiviide |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/76498911/ulle-madise-riigimehelikku-julgust-ja-tarkust-voiks-rohkem-olla |pealkiri=Ülle Madise: riigimehelikku julgust ja tarkust võiks rohkem olla |autor=Otti Eylandt |väljaanne=[[Eesti Päevaleht]] |aeg=8. detsember 2016 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> * 2016 – [[Selge sõnumi auhind|Selge Sõnumi]] võistlusel äramärkimine selge väljenduse eest avalikus suhtluses.<ref name="SelgeSonum2016">{{netiviide |url=https://eki.ee/selgesonum/varasemad-uritused/auhind-2016/tulemused-2016/ |pealkiri=Tulemused 2016 |väljaanne=[[Eesti Keele Instituut]] |vaadatud=3. september 2026}}</ref> * 2023 – [[Ene Hioni Fond]]i stipendium. Madise oli fondi 18. laureaat.<ref name="EneHion">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/oiguskantsler-ulle-madise-palvis-ene-hioni-fondi-stipendiumi |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise pälvis Ene Hioni Fondi stipendiumi |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=21. november 2023 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> * 2023 – Keeleameti sõber ja Keeleameti hõbemärk. [[Keeleamet]] tunnustas Madiset pikaajalise tegevuse eest eesti keele hoidmise ja kaitsmise eestkõnelejana.<ref name="KeeleametiSober">{{netiviide |url=https://www.keeleamet.ee/uudised/keeleameti-sober-2023-oiguskantsler-ulle-madise |pealkiri=Keeleameti sõber 2023 on õiguskantsler Ülle Madise |väljaanne=[[Keeleamet]] |aeg=18. detsember 2023 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> * 2024 – [[Riigivapi III klassi teenetemärk]] riikluse edendamise eest.<ref name="Riigivapp2024">{{netiviide |url=https://president.ee/et/ametitegevus/otsused/55685-362-riiklike-autasude-andmine |pealkiri=362. Riiklike autasude andmine |väljaanne=Vabariigi Presidendi Kantselei |aeg=7. veebruar 2024 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ===Selge Sõnumi auhinnavõistluse patroon=== 2016. aastal märgiti [[Selge sõnumi auhind|Selge Sõnumi]] võistlusel ära Madise selge väljendus avalikus suhtluses.<ref name="SelgeSonum2016" /> Alates 2017. aastast on ta olnud Selge Sõnumi võistluse ja selge keele mõtteviisi patroon.<ref name="SelgeSonumPatroon">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/algatused/selge-sonum |pealkiri=Selge sõnum |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2017. aasta septembris kuulutas Madise patroonina välja neljanda Selge Sõnumi auhinnavõistluse.<ref>{{netiviide |url=https://eki.ee/selgesonum/ulle-madise-kuulutas-selge-sonumi-voistluse-avatuks-pressiteade-08-09-2017/ |pealkiri=Ülle Madise kuulutas selge sõnumi võistluse avatuks |väljaanne=[[Eesti Keele Instituut]] |aeg=8. september 2017 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ==Isiklikku== Madise isa on jurist, endine riigikohtunik ja poliitik [[Tõnu Anton]].<ref name="ERRisiklik">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610120065/madise-ma-ei-ole-kunagi-laevalt-pogenenud-kui-mina-olen-kapten |pealkiri=Madise: ma ei ole kunagi laevalt põgenenud, kui mina olen kapten |autor=Andres Kuusk |väljaanne=[[ERR]] |aeg=26. august 2026 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Tema ema on Sirje Anton ning ema isapoolne vanaisa oli ettevõtja [[Oskar Luik]].{{lisa viide}} Madise abikaasa on jurist [[Lauri Madise]], kes on alates 2013. aastast [[Euroopa Liidu Üldkohus|Euroopa Liidu Üldkohtu]] kohtunik.<ref name="LauriMadise">{{netiviide |url=https://curia.europa.eu/site/jcms/d2_5097/et/uldkohus |pealkiri=Lauri Madise |väljaanne=[[Euroopa Liidu Kohus]] |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Ülle Madise on öelnud, et abikaasad toetavad teineteise karjääri ning on töö tõttu teinud pereelus kompromisse.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610126326/pealtnagija-kes-on-presidendiks-valitud-ulle-madise-ja-mida-ta-eesti-elust-motleb |pealkiri="Pealtnägija": kes on presidendiks valitud Ülle Madise ja mida ta Eesti elust mõtleb? |väljaanne=[[ERR]] |aeg=2. september 2026 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Madise lapsepõlvemälestused on tihedalt seotud [[Pärnu]]ga, kus rannarajoonis väikeses majas elasid tema vanavanemad. Ta on meenutanud Pärnu vanavanemate kodu, talviseid tänavaid ning vanaema aias kasvanud roosasid pojenge kui olulisi lapsepõlvemälestusi.<ref name="EestiNaine2023">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud/koige-armsam-roosade-pojengide-lohn-mis-taidab |pealkiri=„Kõige armsam on roosade pojengide lõhn.“ Mis täidab õiguskantsler Ülle Madise õnnetundega? |autor=Priit Wend Kuusk |väljaanne=Eesti Naine |aeg=9. veebruar 2023 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Tema pere kodu asub [[Saadjärv]]e ääres.<ref name="EestiNaine2023" /> Madise on [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] [[Tallinna Toompea Kaarli kogudus]]e liige.<ref name="ERRisiklik" /> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} * {{ETIS}} * [https://www.oiguskantsler.ee/kontakt/ulle-madise Ülle Madise] Õiguskantsleri Kantselei kodulehel * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/plekktrumm-ulle-madise "Plekktrumm. Ülle Madise"] ERR-i arhiivis {{JÄRJESTA:Madise, Ülle}} [[Kategooria:Õiguskantslerid]] [[Kategooria:Eesti õigusteadlased]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Korporatsioon Filiae Patriae liikmed]] [[Kategooria:Riigivapi III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1974]] kia4eqf1xxwvikei9l9s1isnvsk2up4 7228459 7228321 2026-09-04T10:18:39Z ~2026-47898-91 236849 Korrigeerisin hääletustulemused vastavusse Vabariigi Preidendi valimisseadusega. Poolthääleks on seaduse kohaselt sedel, milles on kasti tehtud märge ristiga.Igasugune teine märge on järelikult vastuhääl. § 9. Hääletamise kord (2) Hääletamissedel täidetakse hääletamiskabiinis. Riigikogu või valimiskogu liige märgib sedelil lahtrisse risti selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletab. 7228459 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Ülle Madise | omakeelne_nimi = | pilt = Ülle Madise 2015 (cropped).jpg | pildiallkiri = Ülle Madise (2015) | amet = | ametiajaalgus = | eelmine = | järgmine = | amet2 = [[Eesti õiguskantsler]] | ametiajaalgus2 = 31. märts 2015 | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = [[Indrek Teder]] | järgmine2 = | sünninimi = Ülle Anton | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1974|12|11}} | sünnikoht = [[Tartu]], [[Eesti]] | rahvus = | partei = | abikaasa = [[Lauri Madise]] | vanemad = [[Tõnu Anton]]<br>Sirje Anton | haridus = [[Tartu 15. Keskkool]] | alma_mater = [[Tartu Ülikool]]<br>[[Tallinna Tehnikaülikool]] | elukutse = jurist, õigusteadlane | tunnustus = ''[[Ülle Madise#Tunnustus|Loend...]]'' | moodul = {{Infokast teadlane |manusta=jah | tegevusala = e-valitsemine, reformide juhtimine, riigiõigus | töökoht = [[Tartu Ülikool]]<br>[[Tallinna Tehnikaülikool]] | doktoritöö = "Elections, Political Parties, and Legislative Performance in Estonia: Institutional Choices from the Return to Independence to the Rise of E-democracy" (2007) | doktoritöö_juhendaja = [[Wolfgang Johannes Max Drechsler]] | tuntumad_tööd = "Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne" (peatoimetaja; 2012, 2017, 2020) | tuntud_õpilased = [[Heili Sepp]] }} }} [[Fail:Ülle Madise at the Opinion Festival 2022 in Paide, Estonia.jpg|pisi|Ülle Madise 2022. aasta Arvamusfestivalil]] [[Pilt:Norbert Kersting,Magdalena Musiał-Karg, Ülle Madise and Priit Vinkel, Ragnar Nurkse School of Innovation and Governance..jpg|pisi|[[Norbert Kersting]], [[Magdalena Musiał-Karg]], Ülle Madise ja [[Priit Vinkel]] 2015. aastal [[TTÜ]] [[Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut|Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudis]]]] '''Ülle Madise''' (aastani 2000 '''Ülle Anton'''; sündinud [[11. detsember|11. detsembril]] [[1974]] [[Tartu]]s) on eesti [[jurist]], õigusteadlane, [[Eesti õiguskantsler|õiguskantsler]] ja valitud [[Eesti president|Eesti president]]. Ta on olnud Eesti õiguskantsler alates [[31. märts]]ist [[2015]]. [[2. september|2. septembril]] [[2026]] valis [[Riigikogu]] Madise 71 häälega Vabariigi Presidendiks; ametisse astub ta 12. oktoobril 2026.<ref name="Presidendivalimised2026">{{netiviide |url=https://www.valimised.ee/et/valimiste-arhiiv/vabariigi-presidendi-valimised/vabariigi-presidendi-valimine-2026-aastal |pealkiri=Vabariigi Presidendi valimine 2026. aastal |väljaanne=Valimised Eestis |aeg=2. september 2026 |vaadatud=4. september 2026}}</ref><ref name="Ametisse2015">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/uus-oiguskantsler-ulle-madise-andis-ametivande |pealkiri=Uus õiguskantsler Ülle Madise andis ametivande |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=31. märts 2015 |vaadatud=4. september 2026}}</ref> Madise on töötanud muu hulgas [[Justiitsministeerium]]is, [[Riigikogu]] põhiseaduskomisjonis, [[Riigikontroll]]is ja Vabariigi Presidendi Kantseleis ning olnud [[Tartu Ülikool]]i ja [[Tallinna Tehnikaülikool]]i professor.<ref name="CV">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/kontakt/ulle-madise |pealkiri=Ülle Madise |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |vaadatud=4. september 2026}}</ref> Tema tegevus- ja uurimisvaldkonnad on hõlmanud eelkõige riigiõigust, valimisi, e-demokraatiat ja avalikku haldust. ==Haridus== Ülle Madise õppis alates 1985. aastast Tartu 15. Keskkoolis, mille lõpetas 1993. aastal kuldmedaliga.<ref name="Kool2026">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610126554/madise-presidendiks-valimine-toi-tema-endisesse-kooli-suurt-elevust |pealkiri=Madise presidendiks valimine tõi tema endisesse kooli suurt elevust |autor=Lauraliis Jurkov |väljaanne=[[ERR]] |aeg=3. september 2026 |vaadatud=4. september 2026}}</ref> Aastatel 1993–1998 õppis ta [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas]] ning lõpetas õigusteaduse bakalaureuseõppe ''[[cum laude]]''. Aastatel 1998–2001 jätkas ta samas magistriõppes ja omandas ''magister iuris''<nowiki>'</nowiki>e kraadi ''cum laude''.<ref name="CV">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/kontakt/ulle-madise |pealkiri=Ülle Madise |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |vaadatud=4. september 2026}}</ref> Tema magistritöö „Kohaliku omavalitsuse garantii Eesti Vabariigi 1992. aasta põhiseaduses“ juhendaja oli [[Kalle Merusk]].<ref name="ETIS">{{ETIS}}</ref> Aastatel 2001–2006 õppis Madise Tartu Ülikooli doktorantuuris.<ref name="CV" /> 2007. aastal kaitses ta [[Tallinna Tehnikaülikool]]is doktoriväitekirja „Elections, Political Parties, and Legislative Performance in Estonia: Institutional Choices from the Return to Independence to the Rise of E-Democracy“ („Valimised, erakonnad ja seadusandliku võimu toimimine Eestis: institutsionaalsed valikud iseseisvuse taastamisest e-demokraatia esiletõusuni“).<ref name="Doktoritoo">{{netiviide |url=https://digikogu.taltech.ee/et/item/8d3be333-4a0a-4417-8793-60a1896e9b28 |pealkiri=Elections, Political Parties, and Legislative Performance in Estonia: Institutional Choices from the Return to Independence to the Rise of E-Democracy |autor=Ülle Madise |väljaanne=TalTechi raamatukogu digikogu |aeg=2007 |vaadatud=4. september 2026}}</ref> Doktoritöö juhendaja oli [[Wolfgang Drechsler]] ning oponendid [[Markku Temmes]] ja [[Rainer Kattel]]. Väitekiri võeti kaitsmisele 5. juulil 2007 ja kaitsmine toimus 30. augustil 2007. Madisele anti filosoofiadoktori (PhD) kraad avaliku halduse erialal.<ref name="Doktoritoo" /> ==Töökäik== Õiguskantsleri Kantselei avaldatud elulookirjelduse järgi on Madise teenistuskäik olnud järgmine:<ref name="CV">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/meist/oiguskantsler-ulle-madise |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |vaadatud=4. september 2026}}</ref> * 1997–1998 [[Justiitsministeerium]]i avaliku õiguse osakonna spetsialist * 1998–2002 Justiitsministeeriumi avaliku õiguse osakonna juhataja * 2001–2005 [[Tartu Ülikool]]i lektor * 2002 justiitsministri parlamendinõunik * 2002–2005 [[Riigikogu]] põhiseaduskomisjoni nõunik ja sekretariaadi juhataja * 2005–2008 [[Riigikontroll]]i II auditiosakonna peakontrolör * 2005–2009 [[Tallinna Tehnikaülikool]]i riigi- ja haldusõiguse õppejõud * 2006–2010 [[Vabariigi Valimiskomisjon]]i liige * 2009–2011 Tallinna Tehnikaülikooli avaliku õiguse professor * 2009–2015 [[Eesti president|Vabariigi Presidendi]] õigusnõunik * 2011–2016 [[Tartu Ülikool]]i riigiõiguse professor * 2015– [[Eesti õiguskantsler|Eesti Vabariigi õiguskantsler]] * 2016–2021 Tartu Ülikooli riigiõiguse külalisprofessor Alates 2012. aastast on Madise olnud teose „[[Eesti Vabariigi põhiseadus]]. Kommenteeritud väljaanne“ peatoimetaja.<ref name="CV" /> Ta oli 2012. aastal ilmunud kolmanda, 2017. aastal ilmunud neljanda ning 2020. aastal ilmunud viienda täiendatud väljaande peatoimetaja.<ref name="PS2017">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/rahvahaaletuse-25-aastapaeval-ilmuvad-pohiseaduse-uuendatud |pealkiri=Rahvahääletuse 25. aastapäeval ilmuvad põhiseaduse uuendatud kommentaarid |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=28. juuni 2017 |vaadatud=4. september 2026}}</ref><ref name="PS2020">{{netiviide |url=https://pohiseadus.ee/sisu/3465 |pealkiri=Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne |väljaanne=Pohiseadus.ee |aeg=21. detsember 2020 |vaadatud=4. september 2026}}</ref> ===E-valimiste väljatöötamine=== Madise kuulus 2000. aastate alguses töörühma, mis töötas välja Eesti [[Elektrooniline hääletamine Eestis|interneti teel hääletamise]] tehnilise ja õigusliku aluse.<ref name="EvalimisedRoll">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/loeng-viljandi-vaarikatele |pealkiri=Loeng Viljandi väärikatele |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=8. märts 2023 |vaadatud=4. september 2026}}</ref> 2002. aastal kirjutas Madise elektroonilise hääletamise kasutuselevõttu käsitledes, et interneti teel hääletamine ei peaks asendama seniseid hääletamisviise, vaid olema valijale lisavõimalus.<ref name="Ehaaletamine2002">{{netiviide |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/50920148 |pealkiri=Elektrooniline hääletus on lisavõimalus |autor=Ülle Madise |väljaanne=[[Eesti Päevaleht]] |aeg=9. aprill 2002 |vaadatud=4. september 2026}}</ref> Hiljem on Madise käsitlenud internetihääletamise põhiseaduspärasust ka teadustöös. Koos [[Priit Vinkel]]iga avaldas ta 2011. aastal ajakirjas ''Juridica International'' artikli „Constitutionality of Remote Internet Voting: The Estonian Perspective“ ning 2014. aastal kogumikus ''Regulating eTechnologies in the European Union'' käsitluse „Internet Voting in Estonia: From Constitutional Debate to Evaluation of Experience over Six Elections“.<ref name="Evalimised2011">{{netiviide |url=https://www.juridicainternational.eu/public/pdf/ji_2011_1_4.pdf |pealkiri=Constitutionality of Remote Internet Voting: The Estonian Perspective |autor=Ülle Madise, Priit Vinkel |väljaanne=Juridica International |aeg=2011 |vaadatud=4. september 2026}}</ref><ref name="Evalimised2014">{{netiviide |url=https://www.etis.ee/Portal/Publications/Display/68d27616-270c-4dc1-af75-8bdcdd2e5739 |pealkiri=Internet voting in Estonia: From constitutional debate to evaluation of experience over six elections |autor=Ülle Madise, Priit Vinkel |väljaanne=Eesti Teadusinfosüsteem |aeg=2014 |vaadatud=4. september 2026}}</ref> Tema 2007. aastal kaitstud doktoriväitekiri „Elections, Political Parties, and Legislative Performance in Estonia: Institutional Choices from the Return to Independence to the Rise of E-democracy“ käsitles Eesti valimissüsteemi, erakondi, seadusandliku võimu toimimist ja e-demokraatia kujunemist.<ref name="CV" /> ==Ühiskondlik ja ajakirjanduslik tegevus== Madise on aastaid osalenud avalikus arutelus riigiõiguse, demokraatia, hariduse, eesti keele, halduse ja põhiõiguste teemadel. Aastatel 2010–2015 juhtis ta [[Kuku Raadio]] ühiskondlik-poliitilist vestlussaadet "Vanamehed kolmandalt".<ref>[http://podcast.kuku.postimees.ee/saated/vanamehed-kolmandalt/ "Vanamehed kolmandalt"] Kuku Raadio.</ref> 2016. aasta septembrist kuni 2018. aasta oktoobrini oli ta Kuku Raadio saatesarja "Õigus ja õiglus" autor ja saatejuht. Saates käsitleti Eesti ühiskonna ja riigikorralduse küsimusi põhiseaduse vaatenurgast ning külaliste hulgas olid juristid, teadlased, poliitikud, ajakirjanikud ja teiste valdkondade asjatundjad.<ref name="OigusJaOiglus">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/algatused/raadiosaade-oigus-ja-oiglus |pealkiri=Raadiosaade "Õigus ja Õiglus" |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Ta on sageli esinenud [[Eesti Rahvusringhääling]]u tele- ja raadiosaadetes. 2015. aastal rääkis Madise saates "[[Plekktrumm]]" muu hulgas vabaduse ja vastutuse seosest ning ülereguleerimise ohust.<ref name="Plekktrumm2015">{{netiviide |url=https://kultuur.err.ee/309209/ulle-madise-me-oleme-praegu-punktis-kus-vabadus-on-loogi-all |pealkiri=Ülle Madise: me oleme praegu punktis, kus vabadus on löögi all |väljaanne=[[ERR]] |aeg=24. november 2015 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Alates 2004. aastast on ta teinud rohkesti kaastööd kultuurilehele [[Sirp (ajaleht)|Sirp]]. Tema artikleid on avaldanud ka [[Õpetajate Leht]], [[Juridica]], [[Eesti Majanduse Teataja]], [[Eesti Päevaleht]], [[Äripäev]], Maksumaksja, [[Postimees]], [[Maaleht]] ja teised väljaanded.<ref>[https://artiklid.elnet.ee/search~S1*est?/aMadise+{u00DC}lle/amadise+w~dlle/1,7,227,B/exact&FF=amadise+w~dlle+1974&1,164 Ülle Madise artikleid] andmebaasis ISE. Vaadatud 3. detsembril 2023.</ref> Tema 2009.–2011. aasta kirjutised käsitlesid muu hulgas otsedemokraatiat, poliitilist kultuuri, avalikku arutelu, riigi reformimist, kõrgharidust ja põhiseaduslikku riigikorraldust.<ref name="Otsedemokraatia2009">{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/issues/2009-6-3239/ |pealkiri=Otsedemokraatia liiga ilus idee |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=12. veebruar 2009 |vaadatud=3. september 2026}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/issues/2010-5-3285/ |pealkiri=Poliitika kultuursusest teoorias ja praktikas |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=4. veebruar 2010 |vaadatud=3. september 2026}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/issues/2010-22-3302/ |pealkiri=Haridustööstuse buum ja krahh |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=4. juuni 2010 |vaadatud=3. september 2026}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/avatus-avalikkus-ja-motlemise-tase/ |pealkiri=Avatus, avalikkus ja mõtlemise tase |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=5. november 2010 |vaadatud=3. september 2026}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/issues/2011-13-3339/ |pealkiri=Muutmine teenib muutjat? |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=1. aprill 2011 |vaadatud=3. september 2026}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/issues/2011-28-3353/ |pealkiri=Eesti 1991.–2011. aastani läbi põhiseaduse prisma. Mõned mõtted |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=5. august 2011 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ==Õiguskantslerina== Riigikogu nimetas Ülle Madise õiguskantsleriks 20. jaanuaril 2015 [[Toomas Hendrik Ilves]]e ettepanekul. Tema poolt hääletas 72 Riigikogu liiget, vastu oli üheksa ja erapooletuks jäi kaks. Madise astus ametisse 31. märtsil 2015, mil andis Riigikogu ees ametivande.<ref name="Ametisse2015">Riigikogu. „Riigikogu nimetas järgmiseks õiguskantsleriks Ülle Madise“, 21. jaanuar 2015.</ref><ref name="CV" /> 2021. aasta novembris tegi president [[Alar Karis]] Riigikogule ettepaneku nimetada Madise õiguskantsleriks ka teiseks ametiajaks. Riigikogu toetas ettepanekut 15. detsembril 2021. Madise teine ametiaeg algas 4. aprillil 2022.<ref name="TeineAmetiaeg">Riigikogu. „Riigikogu nimetas teiseks ametiajaks õiguskantsleriks Ülle Madise“, 15. detsember 2021.</ref><ref name="CV" /> Õiguskantslerina on Madise ülesannete hulka kuulunud õigusaktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse kontroll, inimeste põhiõiguste kaitse, ametiasutuste tegevuse üle tehtav järelevalve ning [[lasteombudsman]]i ülesannete täitmine. ===Põhiseaduslikkuse järelevalve=== Madise on õiguskantslerina pöördunud nii Riigikogu kui ka [[Riigikohus|Riigikohtu]] poole juhtudel, kui tema hinnangul ei olnud õigusaktid põhiseadusega kooskõlas. Tema ametiajal on õiguskantsleri põhiseaduslikkuse järelevalve puudutanud muu hulgas sotsiaalkaitset, ettevõtlusvabadust, maksupoliitikat, kohalike omavalitsuste kohustusi ja põhiõiguste piiramist. 2016. aastal tegi õiguskantsler Riigikogule ettepaneku muuta põhiseadusega kooskõlas olevaks regulatsioon, mis puudutas looduskaitseliste piirangutega kinnisasjade omandamist riigi poolt. Riigikogu toetas ettepanekut ning seadust muudeti.<ref name="Aasta2017">Õiguskantsleri aastaülevaade 2016/2017.</ref> Samal aastal pöördus Madise Riigikohtusse seoses äriühingu juhatuse liikmete töötuna arvele võtmise ja töötuskindlustushüvitise saamise piirangutega. Riigikohus tunnistas 2017. aastal vaidlustatud sätted põhiseadusvastaseks ja kehtetuks.<ref name="Aasta2017" /> 2017. aastal vaidlustas Madise Riigikohtus lahja alkoholi aktsiisimäärade kavandatust kiirema tõstmise, leides, et küsimus puudutab ettevõtjate õiguspärast ootust ja ettevõtlusvabadust. Riigikohus õiguskantsleri seisukohaga ei nõustunud ja leidis, et sätted ei olnud põhiseadusega vastuolus.<ref name="Aasta2017" /> 2018. aastal pöördus Madise Riigikohtusse seoses [[Narva]] linna sotsiaalhoolekannet reguleerivate määrustega. Õiguskantsleri hinnangul olid mitmed Narva kehtestatud tingimused seadusest rangemad ning võisid jätta abivajaja talle seadusega ette nähtud sotsiaalteenusest ilma.<ref>Õiguskantsler. „Õiguskantsler taotleb riigikohtult Narva 11 määruse kehtetuks tunnistamist“, 19. oktoober 2018.</ref> ===COVID-19 pandeemia ja põhiõigused=== [[COVID-19 pandeemia Eestis|COVID-19 pandeemia]] ajal kujunes üheks Madise tegevuse keskseks küsimuseks eriolukorra ja nakkustõrjemeetmete kooskõla põhiseadusega. 2020. aasta märtsis rõhutas ta, et põhiseadus kehtib ka eriolukorras ning inimeste õigusi ei tohi piirata rohkem, kui kriisi lahendamiseks vajalik.<ref name="COVID2020">Toomas Sildam. „Õiguskantsler Ülle Madise: põhiseadus kehtib ka praegu“. ERR, 16. märts 2020.</ref> Madise leidis, et nakkuse leviku piiramiseks kehtestatud meetmed peavad põhinema seadusel, olema arusaadavad ja proportsionaalsed ning piirangutest tuleb loobuda, kui nende vajalikkust ei ole enam võimalik põhjendada.<ref name="Vabadused2021">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud/oiguskantsleri-intervjuu-ajalehes-postimees |pealkiri=Ülle Madise: vabaduste piiramisse ei saa suhtuda kergekäeliselt |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=31. august 2021 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ===Inimõiguste ja puuetega inimeste õiguste kaitse=== Alates 1. jaanuarist 2019 täidab õiguskantsler [[riiklik inimõiguste asutus|riikliku inimõiguste asutuse]] (NHRI) ülesandeid ning jälgib, edendab ja kaitseb inimõigusi Eestis. Samast ajast täidab õiguskantsler ka [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon|ÜRO]] puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamise sõltumatu järelevalve ülesandeid.<ref name="NHRI">Õiguskantsleri aastaülevaade 2018/2019.</ref> 2019. aastal loodi õiguskantsleri juurde inimõiguste nõukoda. Õiguskantsleri institutsioon sai 2020. aasta detsembris riiklike inimõiguste asutuste rahvusvahelises akrediteerimissüsteemis kõrgeima ehk A-staatuse.<ref name="NHRI2021">Õiguskantsleri aastaülevaade 2020/2021.</ref> 2025. aastal läbis institutsioon uue hindamise ning säilitas kõrgeima akrediteeringu.<ref>{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/uro-tunnustas-oiguskantslerit-korgeima-taseme-inimoiguste-kaitsjana |pealkiri=ÜRO tunnustas õiguskantslerit kõrgeima taseme inimõiguste kaitsjana |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=29. aprill 2025 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2020. aasta detsembris leidis Madise, et puuetega inimestest koosnevatele kollektiividele peab olema teistega võrdsetel alustel tagatud võimalus osaleda laulu- ja tantsupeole pääsemiseks korraldatavatel eelproovidel. Ta tugines muu hulgas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonile ja rõhutas puuetega inimeste võrdset ligipääsu kultuurielule.<ref name="Laulupidu2024">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1609557427/madise-puuetega-inimestel-peab-olema-voimalus-laulupeole-esinema-paaseda |pealkiri=Madise: puuetega inimestel peab olema võimalus laulupeole esinema pääseda |väljaanne=[[ERR]] |aeg=20. detsember 2024 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ===Eraelu, isikuandmed ja digiriik=== Madise ametiajal on õiguskantsleri töös järjest suuremat tähelepanu saanud isikuandmete kaitse, riiklikud andmekogud ja elektrooniline jälgimine. 2023. aastal käsitles Madise artiklis "Ka korraliku inimese andmed on varandus ja relv" isikuandmete kogumise ja kasutamisega kaasnevaid ohte.<ref name="Andmed2023">{{netiviide |url=https://edasi.org/204773/ulle-madise-ka-korraliku-inimese-andmed-on-varandus-ja-relv/ |pealkiri=Ülle Madise: ka korraliku inimese andmed on varandus ja relv |väljaanne=Edasi.org |aeg=10. oktoober 2023 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2024. aastal juhtis ta tähelepanu avalikus ruumis kasutatavate valvekaamerate regulatsioonile. Madise hinnangul peab inimesele jääma võimalus oma elu elada nii, et ta ei ole kõikjal ja pidevalt salvestatud, samal ajal tuleb arvestada ka teiste inimeste õigusega kaitsta oma vara.<ref name="Kaamerad2024">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1609333671/ulle-madise-inimesel-peab-olema-voimalik-mitte-olla-kogu-aeg-salvestatud |pealkiri=Ülle Madise: inimesel peab olema võimalik mitte olla kogu aeg salvestatud |autor=Madis Hindre |väljaanne=[[ERR]] |aeg=6. mai 2024 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Õiguskantsleri 2024/2025. aasta ülevaates tõstatati ka niinimetatud proaktiivsete riigiteenuste piiride küsimus. Madise hinnangul ei ole ühiskonnas kokku lepitud, et riigil peaks olema üldine õigus inimeste elu eri andmekogude põhjal analüüsida selleks, et otsustada, millist abi või teenust inimene võiks vajada.<ref name="Ülevaade2025">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/ylevaade2025/ |pealkiri=Õiguskantsleri aastaülevaade 2024/2025 |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Madise on samuti rõhutanud, et riigi infosüsteemide tehnilised võimalused või piirangud ei saa määrata inimeste õiguste ulatust ning seadusega tagatud õigusi ei tohi jätta teostamata põhjendusega, et infosüsteem seda ei võimalda. ===Peeter Helme raamatu esitluse poleemika=== 2021. aasta detsembris tekitas avalikku poleemikat Madise osalemine kirjanik [[Peeter Helme]] romaani „Kirka valguse pimestav sära“ esitlusel. Helme oli samal aastal jõustunud kohtuotsusega mõistetud süüdi lapseealise seksuaalse ahvatlemise kõlbmatu süüteo katses. Madise osalemine pälvis kriitikat muu hulgas seetõttu, et õiguskantsler täidab Eestis ka [[lasteombudsman]]i ülesandeid.<ref name="HelmeEsitlus">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1608448313/oiguskantsler-helme-raamatuesitlusel-kaimine-oli-viga |pealkiri=Õiguskantsler: Helme raamatuesitlusel käimine oli viga |väljaanne=[[ERR]] |aeg=27. detsember 2021 |vaadatud=4. september 2026}}</ref> Poleemikat suurendas Madise eraviisiliselt saadetud ja hiljem avalikustatud sõnum, milles ta kirjutas Helme kohta, et too on „täiesti alandlik ja ta kahetseb väga“, ning leidis, et kirjaniku loomingut ja tema tegusid võib lahus käsitleda.<ref name="HelmeEsitlus" /> Madise väide Helme kahetsuse kohta sattus vastuollu Helme avalike seisukohtadega. ERR juhtis tähelepanu sellele, et Helme ei olnud avalikult oma tegu kahetsenud. Kohtumenetluses ta ennast süüdi ei tunnistanud ning pärast esimese astme süüdimõistvat otsust nimetas ta kohtuotsust „naeruväärseks“ ja kaebas selle edasi.<ref name="HelmeEsitlus" /><ref name="HelmeKohus">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1188799/kohus-moistis-peeter-helme-lapseealise-seksuaalses-ahvatlemises-suudi |pealkiri=Kohus mõistis Peeter Helme lapseealise seksuaalses ahvatlemises süüdi |väljaanne=[[ERR]] |aeg=30. november 2020 |vaadatud=4. september 2026}}</ref> Kohtud ei nõustunud Helme kaitseversiooniga, mille kohaselt pidas ta suhtluspartnerit täiskasvanuks ja käsitas vestlust rollimänguna. Tallinna Ringkonnakohus jättis tema süüdimõistmise jõusse ning leidis, et tõendid näitasid Helme teadlikku soovi suhelda alla 14-aastase isikuga ja et seksuaalteemalisi vestlusi alustas alati Helme ise.<ref name="HelmeRingkond">{{netiviide |url=https://www.kohus.ee/ajakirjanikule/uudised/ringkonnakohus-jattis-peeter-helme-karistuse-muutmata |pealkiri=Ringkonnakohus jättis Peeter Helme karistuse muutmata |väljaanne=Eesti kohtud |vaadatud=4. september 2026}}</ref> Süüdimõistmine jõustus 2021. aasta augustis pärast seda, kui [[Riigikohus]] ei võtnud Helme kaitsja kassatsiooni menetlusse.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1608309659/kirjanik-peeter-helme-suudiomistmine-joustus |pealkiri=Kirjanik Peeter Helme süüdimõistmine jõustus |väljaanne=[[ERR]] |aeg=17. august 2021 |vaadatud=4. september 2026}}</ref> Madise tunnistas pärast poleemika puhkemist, et raamatuesitlusele minek oli viga. Ta rõhutas, et ei soovinud Helme kuriteo hukkamõistetavust vähendada ning et laste haavatavust ära kasutavad või seda teha üritavad inimesed peavad saama karmi karistuse.<ref name="HelmeEsitlus" /> Samas kaitses Madise põhimõtet, et kuriteos süüdi mõistetud inimest ei tule pärast kohtu määratud karistust ühiskonnast täiendavalt välja tõrjuda. Tema hinnangul peab inimesel olema võimalus pärast karistamist elada edasi ühiskonnas kehtivate reeglite järgi ning täiendav ühiskondlik karistamine ei ole kooskõlas õigusriigi põhimõtetega.<ref name="HelmeEsitlus" /> Juhtumi puhul tekitas seetõttu eraldi küsimuse Madise väite ja Helme avaliku käitumise vastuolu: Madise põhjendas oma suhtumist muu hulgas Helme väidetava kahetsusega, kuigi Helme ei olnud avalikult kahetsust väljendanud, vaid jätkas süüdimõistmise vaidlustamist.<ref name="HelmeEsitlus" /> ===Sõnastikureform ja ÕS-i vaidlus=== 2020. aastatel tekitas Eesti Keele Instituudis kavandatud sõnastikureform ja uue [[Õigekeelsussõnaraamat|õigekeelsussõnaraamatu]] koostamise põhimõtted avalikku arutelu kirjakeele normi ja ÕS-i rolli üle. Madise oli juba varasemates kirjutistes rõhutanud eesti kirjakeele tähtsust riigikeele, teaduskeele ja kultuurikeelena. 2018. aastal sidus ta selge ametikeele põhiseadusest tuleneva õigusselguse põhimõttega ning leidis, et ametlik tekst peab olema kodanikule arusaadav.<ref name="IlusKeel2018">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/node/5931 |pealkiri=Ülle Madise: jurist, ametnik ja ilus eesti keel |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=27. aprill 2018 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2019. aastal kirjutas Madise, et eesti keele kasutamine kõigil elualadel tuleneb põhiseadusest ning eesti keel peab säilima ka teaduse ja kõrghariduse keelena.<ref name="Keel2019">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/oiguskantsler-ulle-madise-eesti-keel-pole-pelk-tarbeese |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise: Eesti keel pole pelk tarbeese |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=15. veebruar 2019 |vaadatud=3. september 2026}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/920296/ulle-madise-ilusa-selge-eesti-keele-ulistuseks |pealkiri=Ülle Madise: ilusa selge eesti keele ülistuseks |väljaanne=[[ERR]] |aeg=14. märts 2019 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2020. aastal leidis ta, et põhiseaduse ja keeleseaduse järgi peab eesti kirjakeele norm jääma tegelikuks normiks, mida on võimalik nii järgida kui ka rikkuda.<ref name="Keel2022">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1608767536/ulle-madise-eesti-keel-on-pohiseaduse-kaitse-all |pealkiri=Ülle Madise: eesti keel on põhiseaduse kaitse all |väljaanne=[[ERR]] |aeg=27. oktoober 2022 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2021. aasta alguses sekkus Madise õiguskantslerina uue ÕS-i koostamise vaidlusse ja juhtis Eesti Keele Instituudi tähelepanu sellele, et uue õigekeelsussõnaraamatu koostamisel tuleb järgida keeleseadusest tulenevaid nõudeid.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1609274913/oiguskantsler-uus-os-peaks-lahtuma-keeleseaduse-nouetest |pealkiri=Õiguskantsler: uus ÕS peaks lähtuma keeleseaduse nõuetest |väljaanne=[[ERR]] |aeg=7. märts 2024 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2022. aasta jaanuaris ja aprillis rõhutas Madise ERR-ile antud intervjuudes, et rahvuslikku identiteeti kandva eesti keele arengut ei saa jätta üksnes isevoolu hooleks ning eesti keelt tuleks käsitada Eesti tugevuse, mitte nõrkusena.<ref name="Keel2024a">{{netiviide |url=https://kultuur.err.ee/1609222563/ulle-madise-rahvuse-identiteeti-hoidvat-keelt-ei-saa-lasta-isevoolu-minna |pealkiri=Ülle Madise: rahvuse identiteeti hoidvat keelt ei saa lasta isevoolu minna |väljaanne=[[ERR]] |aeg=15. jaanuar 2024 |vaadatud=3. september 2026}}</ref><ref name="Keel2024b">{{netiviide |url=https://kultuur.err.ee/1609303848/ulle-madise-eesti-keel-on-meie-tugevus-mitte-norkus |pealkiri=Ülle Madise: eesti keel on meie tugevus, mitte nõrkus |väljaanne=[[ERR]] |aeg=5. aprill 2024 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2023. aasta märtsi lõpus jõudsid [[Haridus- ja Teadusministeerium]] ning Eesti Keele Instituut kokkuleppele muuta ÕS-i ja EKI teatmiku koostamise tegevuskava. Kokkuleppe järgi pidi uus ÕS säilitama varasematele õigekeelsussõnaraamatutele omase normatiivse osa.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1609296462/ministeerium-ja-eki-votsid-os-i-vaidluses-oiguskantslerit-kuulda |pealkiri=Ministeerium ja EKI võtsid ÕS-i vaidluses õiguskantslerit kuulda |väljaanne=[[ERR]] |aeg=29. märts 2024 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ==Eesti presidendiks valimine== ===2026. aasta presidendivalimised=== {{Vaata|2026. aasta Eesti presidendivalimised}} 2026. aasta alguses käsitleti Madiset ajakirjanduses ühe võimaliku presidendikandidaadina.<ref>{{netiviide |url=https://www.postimees.ee/8391799/postimehe-poliitikatoimetus-pakub-kellest-voiks-saada-jargmine-president |pealkiri=POSTIMEHE POLIITIKATOIMETUS PAKUB {{!}} Kellest võiks saada järgmine president? |autor=Tarvo Madsen, Meinhard Pulk |väljaanne=[[Postimees]] |aeg=6. jaanuar 2026 |vaadatud=26. august 2026}}</ref> Juunis Delfi korraldatud 53 Riigikogu liikme anonüümses küsitluses oli Madise 27 võimaliku kandidaadi seas populaarseim, saades 27 nimetust.<ref>{{netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120588572/kes-sobiks-jargmiseks-eesti-presidendiks-53-riigikogu-liiget-osales-delfi-anonuumses-kusitluses |pealkiri=Kes sobiks järgmiseks Eesti presidendiks? 53 riigikogu liiget osales Delfi anonüümses küsitluses |autor=Herman Kelomees |väljaanne=[[Delfi]] |aeg=6. juuni 2026 |vaadatud=26. august 2026}}</ref> 23. juunil teatas president [[Alar Karis]] võidupüha paraadil, et ei kandideeri teiseks ametiajaks. Madise oli enne seda avalikult öelnud, et oleks soovinud Karise jätkamist presidendina.<ref>{{netiviide |url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120593325/ulle-madise-eestil-on-seni-presidentidega-vedanud-oige-inimene-on-oigel-ajal-olnud-oiges-kohas |pealkiri=Ülle Madise: Eestil on seni presidentidega vedanud, õige inimene on õigel ajal olnud õiges kohas |autor=Eve Heinla |väljaanne=Maaleht |aeg=27. juuni 2026 |vaadatud=26. august 2026}}</ref> 24. juulil teatas [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] aseesimees [[Tanel Kiik]], et erakond näeb Madiset erakondadeülese presidendikandidaadina.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610067439/sotsid-pakuvad-presidendikandidaadina-kaalumiseks-ulle-madiset |pealkiri=Sotsid pakuvad presidendikandidaadina kaalumiseks Ülle Madiset |autor=Urmet Kook |väljaanne=[[ERR]] |aeg=1. juuli 2026 |vaadatud=26. august 2026}}</ref> Samal päeval teatasid ka Reformierakonna fraktsiooni juht [[Õnne Pillak]] ja [[Eesti 200]] esimees [[Kristina Kallas]], et nende erakondades oli Madisele tugev toetus.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610067640/pillak-reformierakonnas-oleks-tugev-toetus-madisele-presidendikandidaadina |pealkiri=Pillak: Reformierakonnas oleks tugev toetus Madisele presidendikandidaadina |väljaanne=[[ERR]] |aeg=1. juuli 2026 |vaadatud=26. august 2026}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610067610/eesti-200-toetab-ulle-madiset-presidendikandidaadina |pealkiri=Eesti 200 toetab Ülle Madiset presidendikandidaadina |väljaanne=[[ERR]] |aeg=1. juuli 2026 |vaadatud=26. august 2026}}</ref> 25. juulil ütles Madise, et ei olnud kandideerimiseks kellelegi nõusolekut andnud.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610068006/ulle-madise-ma-ei-ole-kandideerimiseks-kellelegi-nousolekut-andnud |pealkiri=Ülle Madise: ma ei ole kandideerimiseks kellelegi nõusolekut andnud |väljaanne=[[ERR]] |aeg=2. juuli 2026 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 26. augustil teatas [[Isamaa]] esimees [[Urmas Reinsalu]], et erakond toetab Madise kandidatuuri.<ref>{{netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120604622/isamaa-toetab-presidendivalimistel-ulle-madise-kandidatuuri |pealkiri=Ülle Madisest saab suure tõenäosusega president. Teda toetab ka Isamaa |väljaanne=[[Delfi]] |aeg=18. august 2026 |vaadatud=18. august 2026}}</ref> 27. augustil seadsid 75 Riigikogu liiget Madise ametlikult presidendikandidaadiks.<ref name="Kandidaat2026">{{netiviide |url=https://www.valimised.ee/et/ulle-madise-seati-vabariigi-presidendi-valimise-kandidaadiks |pealkiri=Ülle Madise seati Vabariigi Presidendi valimise kandidaadiks |väljaanne=Valimised Eestis |aeg=24. august 2026 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 12.–19. augustil korraldatud Emori küsitluses toetas Madise presidendiks valimist 35% vastanutest.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610115607/presidendikandidaatidest-eelistab-rahvas-enim-ulle-madiset |pealkiri=Presidendikandidaatidest eelistab rahvas enim Ülle Madiset |autor=Urmet Kook |väljaanne=[[ERR]] |aeg=21. august 2026 |vaadatud=26. august 2026}}</ref> 24. augustil avaldatud [[Ühiskonnauuringute Instituut|Ühiskonnauuringute Instituudi]] ja [[Norstat]]i küsitluses toetas tema kandidatuuri 43% vastanutest ja 36% oli vastu.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610117512/43-protsenti-vastajatest-toetab-ulle-madise-valimist-presidendiks |pealkiri=43 protsenti vastajatest toetab Ülle Madise valimist presidendiks |väljaanne=[[ERR]] |aeg=24. august 2026 |vaadatud=26. august 2026}}</ref> Riigikogu valis Madise Vabariigi Presidendiks 2. septembril 2026 toimunud esimeses hääletusvoorus. Hääletamisest võttis osa 78 Riigikogu liiget. Madise sai 70 "ristiga" märgistatud poolthäält ja 1 "linnukesega" märgistatud vastuhääle, seitse sedelit jäeti märgistamata ja kehtetuid sedeleid ei olnud. Valituks osutumiseks oli vaja vähemalt 68 häält.<ref name="Presidendivalimised2026" /><ref name="RiigikoguPresident2026">{{netiviide |url=https://www.riigikogu.ee/istungi-ulevaated/ulle-madise-valiti-vabariigi-presidendiks/ |pealkiri=Ülle Madise valiti Vabariigi Presidendiks |väljaanne=[[Riigikogu]] |aeg=2. september 2026 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Madise astub presidendi ametisse 12. oktoobril 2026, mil annab Riigikogu ees ametivande. Temast saab Eesti seitsmes president ja [[Kersti Kaljulaid]]i järel teine naine selles ametis.<ref>{{netiviide |url=https://news.err.ee/1610126071/estonia-elects-new-president |pealkiri=Estonia elects new president |väljaanne=[[ERR]] |aeg=2. september 2026 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ==Poliitilised ja ühiskondlikud vaated== Madise on enda maailmavaadet kirjeldanud nii, et liberaalide arvates on ta konservatiiv ja konservatiivide arvates liberaal.<ref name="Vaated2">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610113246/madise-eesti-peab-hoidma-kuuned-enda-poole |pealkiri=Madise: Eesti peab hoidma küüned enda poole |autor=[[Arp Müller]] |väljaanne=[[ERR]] |aeg=18. august 2026 |vaadatud=18. august 2026}}</ref> Ajakirjanik [[Mikk Salu]] on Madise poliitilisi vaateid iseloomustanud kui segu [[klassikaline liberalism|klassikalisest liberalismist]] ja konservatiivsest rahvuslusest ning pidanud tema ideoloogilist paiknemist sarnaseks näiteks [[Jüri Adams]]i, [[Vootele Hansen]]i ja [[Edmund Burke]]'i omaga. Salu järgi väljendub Madise liberaalsus eeskätt isikuvabaduste, eraomandi ja ettevõtlusvabaduse kaitsmises ning umbusus riikliku ülereguleerimise ja jälgimisühiskonna suhtes.<ref name="Vaated">{{netiviide |url=https://www.postimees.ee/8529053/analuus-millised-on-ulle-madise-poliitilised-vaated |pealkiri=ANALÜÜS {{!}} Millised on Ülle Madise poliitilised vaated? |autor=[[Mikk Salu]] |väljaanne=[[Postimees]] |aeg=18. august 2026 |vaadatud=18. august 2026}}</ref> ===Vabadus, vastutus ja riigi sekkumine=== Madise on oma avalikes sõnavõttudes järjepidevalt rõhutanud inimese vabaduse ja isikliku vastutuse seost. 2015. aastal saates "Plekktrumm" leidis ta, et suurem otsustamisvabadus toob inimesele kaasa ka suurema vastutuse ning et liiga üksikasjalikult reguleeritud ühiskond võib inimeste iseseisvat vastutust vähendada.<ref name="Plekktrumm2015" /> 2016. aastal leidis ta, et Eestis oli kujunenud suund vabaduste piiramise ja ühiskonna järjest üksikasjalikuma reglementeerimise poole ning täiskasvanud inimest ei peaks riik kohtlema lapsena.<ref name="Vabadused2016">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/oiguskantsler-ulle-madise-eestis-trend-vabaduste-piiramise-suunas |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise: Eestis on trend vabaduste piiramise suunas |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=8. märts 2016 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Samal aastal kirjutas ta, et seadusi tuleks kehtestada eeskätt siis, kui ilma nendeta ei ole võimalik ühiskondlikke suhteid mõistlikult korraldada. Madise kritiseeris nii tarbetut ülereguleerimist kui ka olukorda, kus Riigikogu käsitatakse valitsuse esitatud eelnõude kinnitajana, rõhutades parlamendi iseseisvat põhiseaduslikku rolli.<ref name="VahemNorme2016">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/en/node/822 |pealkiri=Ülle Madise: vähem norme, rohkem tervet mõistust |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=1. juuni 2016 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ===Demokraatia, valimised ja parlamentarism=== Madise on käsitlenud valimissüsteemi ja demokraatia toimimist alates 2000. aastate algusest. Elektroonilise hääletamise puhul on ta rõhutanud valija valikuvabadust ning seda, et elektrooniline hääletamine peab olema tavapäraste hääletamisviiside kõrval lisavõimalus.<ref name="Ehaaletamine2002" /> Madise on olnud skeptiline presidendi otsevalimise ja ulatusliku otsedemokraatia suhtes. 2006. aastal kirjutas ta presidendi otsevalimist käsitledes, et otsevalimine ei lahenda iseenesest poliitilise võõrandumise ega demokraatia toimimise probleeme.<ref name="Otsevalimine2006">{{netiviide |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/51055919/ulle-madise-presidendi-otsevalimine-hobekuul |pealkiri=Presidendi otsevalimine – hõbekuul? |autor=Ülle Madise |väljaanne=Eesti Päevaleht |aeg=12. september 2006 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2009. aastal leidis ta otsedemokraatiat käsitlevas artiklis, et üleriigiliste rahvaalgatuste korraldamiseks on praktikas sageli vaja erakonna, tugeva poliitilise liikumise või suure rahalise ressursiga huvirühma organiseerimisvõimet ning esindusdemokraatia asendamine otsedemokraatiaga ei pruugi anda paremaid otsuseid.<ref name="Otsedemokraatia2009" /> 2010. aastal käsitles Madise poliitilise kultuuri küsimusi, sealhulgas teerullimeetodit, valijate mõjutamist, poliitika rahastamist ja avaliku võimu usaldusväärsust.<ref>{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/issues/2010-5-3285/ |pealkiri=Poliitika kultuursusest teoorias ja praktikas |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=4. veebruar 2010 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2011. aastal kirjutas ta erakondade ja parlamentaarse riigikorralduse teemadel artiklis "Kes unistab Päikesekuninga riigist?".<ref>{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/issues/2011-1-3327/ |pealkiri=Kes unistab Päikesekuninga riigist? |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=7. jaanuar 2011 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Madise toetab Eesti põhiseaduses sätestatud parlamentaarset riigikorraldust, võimude lahusust ja tasakaalustatust ning niinimetatud kokkuleppedemokraatiat. Tema hinnangul ei peaks Eesti poliitiline süsteem toimima põhimõttel „võitja võtab kõik“.<ref name="Kokkuleppedemokraatia2023">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud/oiguskantsler-ulle-madise-ettekanne-eesti |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise ettekanne Eesti Akadeemilise Õigusteaduse Seltsis |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=7. detsember 2023 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ===Riigireform ja avalik haldus=== Madise on kritiseerinud riigireformi taandamist asutuste ümberkorraldamisele ja organisatsiooniskeemide muutmisele. 2018. aastal kirjutas ta, et riigireformi eesmärk peaks olema inimesekeskne, väiksema halduskoormusega ja tõhus riik ning selle saavutamine ei eelda põhiseaduse ulatuslikku muutmist.<ref name="Riigireform2018">{{netiviide |url=https://edasi.org/25834/ulle-madise-kui-raagime-ja-motleme-riigireformist-siis-millest-me-raagime/ |pealkiri=Ülle Madise: kui räägime ja mõtleme riigireformist, siis millest me räägime |väljaanne=Edasi.org |aeg=10. juuni 2018 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Sama aasta märtsis kritiseeris ta olukorda, kus riigireformi nime all kulutatakse ressursse tema hinnangul vähese praktilise väärtusega strateegiate, ümberkorralduste ja dokumentide koostamisele, samal ajal kui inimestele vajalike avalike teenuste jaoks napib tähelepanu.<ref name="Udu2018">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/oiguskantsler-ulle-madise-rahva-raha-eest-udu-ajamine-peab-loppema |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise: rahva raha eest udu ajamine peab lõppema |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=14. märts 2018 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2021. aastal kirjeldas Madise oma nägemust Eestist kui riigist, mis laseb inimestel elada, aitab hädasolijaid ning ei koorma inimesi tarbetu sekkumisega.<ref name="RiikMisLasebElada">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/oiguskantsler-ulle-madise-kone-eesti-vabariigi-103-aastapaeva-puhul |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise kõne Eesti Vabariigi 103. aastapäeva puhul kohtunikele |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=23. veebruar 2021 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2022. aastal ütles ta Maalehele antud intervjuus, et ametnik peaks võimaluse korral tegutsema inimese, mitte bürokraatliku süsteemi huvidest lähtudes, ning kritiseeris põhjendamatut ametkondlikku jäikust.<ref>{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud/oiguskantsler-ulle-madise-intervjuu-maalehes |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise intervjuu Maalehes: kiusamist on Eestis liiga palju, ametnikud peaksid olema inimese poolel |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=2. jaanuar 2025 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ===Haridus=== Madise on pidanud tasuta ja kvaliteetset põhiharidust põhiseaduslikult kaitstud õiguseks ning rõhutanud, et lapse võimalused ei tohiks ülemäära sõltuda tema elukohast, emakeelest ega perekonna sotsiaal-majanduslikust olukorrast.<ref name="Pohiharidus2016">{{netiviide |url=http://arvamus.postimees.ee/3587393/ulle-madise-pohiharidus-vajab-pohiseaduse-kaitset |pealkiri=Põhiharidus vajab põhiseaduse kaitset |autor=Ülle Madise |väljaanne=[[Postimees]] |aeg=20. veebruar 2016 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Ta on käsitlenud ka erakoolide rahastamist, hariduslikku kihistumist ning õpilaste ja õpetajate koormust.<ref>{{netiviide |url=http://opleht.ee/26525-erakoolid-ja-uldine-haridusstress/ |pealkiri=Erakoolid ja üldine haridusstress |autor=Ülle Madise |väljaanne=Õpetajate Leht |aeg=13. november 2015 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Kõrghariduse puhul kritiseeris Madise juba 2010. aastal hariduse käsitlemist pelgalt turuteenuse või majandusharuna ning kirjutas 2011. aastal ülikoolide laiemast ühiskondlikust ülesandest.<ref>{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/issues/2010-22-3302/ |pealkiri=Haridustööstuse buum ja krahh |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=4. juuni 2010 |vaadatud=3. september 2026}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://ws.lib.ttu.ee/publikatsioonid/et/publ/item/1898ac9a-06a2-4ac2-a4b5-eab74f742894 |pealkiri=Milleks on Eestis vaja ülikoole? |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=3. juuni 2011 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ===Eesti keel, rahvus ja kultuur=== Madise on rõhutanud Eesti riigi põhiseaduslikku ülesannet tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine. 2018. aastal kirjutas ta, et Eesti omariikluse eesmärk on võimaldada eesti keelel, kultuuril ja rahval kesta.<ref name="EestiMõte2018">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/ulle-madise-eesti-mote-olla-eesti |pealkiri=Ülle Madise: Eesti mõte on olla Eesti |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=20. veebruar 2018 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Tema käsitluses on keele küsimus seotud ka õigusselgusega: riigi ja inimese suhtluses peab ametlik tekst olema võimalikult täpne ja arusaadav.<ref name="IlusKeel2018" /> ===Avalik arutelu ja polariseerumine=== 2022. aasta artiklis "Vaikimise nõiaring" käsitles Madise olukorda, kus sotsiaalne surve võib tema hinnangul panna teadlasi, ametnikke ja teisi avalikus elus osalejaid ebapopulaarseid fakte või seisukohti maha vaikima. Ta rõhutas sõltumatute institutsioonide, vaba ajakirjanduse, teaduse ja kriitilise arutelu tähtsust.<ref name="VaikimiseNoiaring">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1608626200/ulle-madise-vaikimise-noiaring |pealkiri=Ülle Madise: vaikimise nõiaring |väljaanne=[[ERR]] |aeg=11. juuni 2022 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Madise on kritiseerinud poliitilist polariseerumist ja olukordi, kus eriarvamusele jäämist käsitatakse moraalse puudusena. Tema hinnangul peab demokraatlik õigusriik kaitsma ka ebapopulaarseid seisukohti ja sõltumatute institutsioonide õigust langetada avalikust survest sõltumatuid otsuseid.<ref name="Polariseerumine2026">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud/polariseerumine-voi-tehisintellekt-oiguskantsler |pealkiri=„Polariseerumine või tehisintellekt“. Õiguskantsler Ülle Madise kõne advokatuuri üldkogul |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=31. märts 2026 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2025. aastal hoiatas ta ühiskonnas kuhjuva rahulolematuse eest, mis võib tema hinnangul kasvatada nõudlust autoritaarsema või niinimetatud valgustatud valitseja järele. Samas rõhutas ta, et ka tehisintellekti ja muude automatiseeritud süsteemide kasutamisel peab inimese saatust puudutavate vaidluste lõplik otsustaja olema inimene.<ref name="Tsaar2025">{{netiviide |url=https://arvamus.postimees.ee/8206095/ulle-madise-on-oht-et-kui-trotsi-saab-liiga-palju-hakataksegi-ootama-valgustatud-tsaari |pealkiri=Ülle Madise {{!}} On oht, et kui trotsi saab liiga palju, hakataksegi ootama valgustatud tsaari |väljaanne=[[Postimees]] |aeg=7. märts 2025 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ===Presidendi institutsioon=== Madise on Eesti presidendi rolli kirjeldades öelnud, et president peaks olema ühiskonda ühendav, mitte lahutav institutsioon.<ref name="Vaated2" /> Ta ei pea sobivaks, et president asuks näiteks Riigikogu valimiste eel avalikult propageerima konkreetseid maksu-, majandus- või ettevõtluspoliitilisi valikuid, sest see kahjustaks tema hinnangul presidendi võimalust tegutseda poliitiliste konfliktide korral erapooletu vahemehena.<ref name="Vaated2" /> Madise on varem olnud seisukohal, et Eesti presidendi praeguste volituste juures ei oleks presidendi otsevalimine põhjendatud. Tema hinnangul eeldaks otsevalimine riigipeale märksa suurema poliitilise võimu andmist ja muudaks seega Eesti parlamentaarse riigikorralduse olemust.<ref name="Otsevalimine2006" /><ref name="President2017">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud/ulle-madise-ma-ei-kandideerinud-presidendiks-sest |pealkiri=Ülle Madise: ma ei kandideerinud presidendiks, sest õiguskantsleri töö oli pooleli |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ===Välispoliitika=== Välispoliitikas on Madise rõhutanud Eesti riiklike huvide järgimist koos usaldusväärse liitlassuhte säilitamisega. 2026. aasta augustis ütles ta, et Eesti peab tegema seda, mis on Eestile kasulik, olles samal ajal liitlastele vajalik partner.<ref name="Vaated2" /> Varem on ta rõhutanud [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]], [[NATO]] ja euroala tähtsust Eesti iseseisvust toetava raamistikuna, leides samas, et rahvusvaheline koostöö ei nõua Eestilt oma eripära või rahvusliku identiteedi kaotamist.<ref name="EestiMõte2018" /> ==Liikmesus== * 2010–2011 õiguse valdkonna õppekavade üleminekuhindamise komisjoni liige<ref name="CV" /> * 2010–2015 [[Eesti Kunstiakadeemia kuratoorium]]i liige<ref name="CV" /> * 2010–2015 [[Euroopa Nõukogu]] juures tegutseva riikide korruptsioonivastase ühenduse [[GRECO]] sõltumatu ekspert<ref name="CV" /> * 2011–2012 32. Eesti õigusteadlaste päevade korralduskomitee liige<ref name="CV" /> * 2011–2012 Eesti Vabariigi põhiseaduse 20. aastapäeva tähistamise riikliku komisjoni liige<ref name="CV" /> * alates 2012. aastast [[Enn Soosaare esseistikapreemia|Enn Soosaare eetilise esseistika auhinna]] žürii esimees<ref name="CV" /><ref name="ETIS" /> * 2012–2015 [[Eesti Rahvusringhääling]]u ühiskondliku nõukoja liige<ref name="CV" /> * 2013–2015 ametnikueetika nõukogu liige<ref name="CV" /> * 2013–2022 [[Rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise Euroopa komisjon]]i (ECRI) liige<ref name="CV" /> * alates 2015. aastast [[Iuridicum|SA Iuridicum]]i nõukogu liige<ref name="CV" /><ref name="Iuridicum">{{netiviide |url=https://www.iuridicum.ee/tutvustus |pealkiri=Tutvustus |väljaanne=SA Iuridicum |vaadatud=4. september 2026}}</ref> * 2015–2021 [[Rahvusvaheline Ombudsmani Institutsioon|Rahvusvahelise Ombudsmani Institutsiooni]] (IOI) Euroopa regiooni juhatuse liige; ta valiti juhatusse 30. septembril 2015 ja taasvaliti 27. juulil 2016.<ref name="IOI2021">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/ylevaade2021/pdf/oiguskantsleri-aasta.pdf |pealkiri=Õiguskantsleri aasta 2020/2021 |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=2021 |vaadatud=4. september 2026}}</ref> * 2017–2021 IOI maailmatasandi juhatuse liige. Madise asus maailmajuhatusse 2017. aasta novembris ning tema volitused lõppesid 2021. aasta mais.<ref name="IOI2021" /> * 2023–2024 IOI Euroopa regiooni juhatuse liige<ref name="CV" /> * korporatsiooni [[Filiae Patriae]] liige{{lisa viide}} ==Tunnustus== * 2011 – aunimetus „[[Teenäitaja]] 2011“<ref>[http://uudised.err.ee/index.php?06245284 Ülle Madise pälvis aunimetuse "Teenäitaja 2011"]. [[ERR]], 6. veebruar 2012.</ref> * 2016 – [[Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon]]i tunnustus „Ettevõtluse sõber“. Tunnustuse aluseks oli muu hulgas Madise 2015. aasta ettepanek taastada äriühingute juhatuse liikmete sotsiaalsed garantiid.<ref name="EttevotluseSober">{{netiviide |url=https://www.err.ee/553770/ettevotluse-sobraks-kuulutati-oiguskantsler-ulle-madise |pealkiri=Ettevõtluse sõbraks kuulutati õiguskantsler Ülle Madise |väljaanne=[[ERR]] |aeg=4. veebruar 2016 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> * 2016 – mõjukaim riigiteener edetabelis „Eesti mõjukad 2016“.<ref>{{netiviide |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/76498911/ulle-madise-riigimehelikku-julgust-ja-tarkust-voiks-rohkem-olla |pealkiri=Ülle Madise: riigimehelikku julgust ja tarkust võiks rohkem olla |autor=Otti Eylandt |väljaanne=[[Eesti Päevaleht]] |aeg=8. detsember 2016 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> * 2016 – [[Selge sõnumi auhind|Selge Sõnumi]] võistlusel äramärkimine selge väljenduse eest avalikus suhtluses.<ref name="SelgeSonum2016">{{netiviide |url=https://eki.ee/selgesonum/varasemad-uritused/auhind-2016/tulemused-2016/ |pealkiri=Tulemused 2016 |väljaanne=[[Eesti Keele Instituut]] |vaadatud=3. september 2026}}</ref> * 2023 – [[Ene Hioni Fond]]i stipendium. Madise oli fondi 18. laureaat.<ref name="EneHion">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/oiguskantsler-ulle-madise-palvis-ene-hioni-fondi-stipendiumi |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise pälvis Ene Hioni Fondi stipendiumi |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=21. november 2023 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> * 2023 – Keeleameti sõber ja Keeleameti hõbemärk. [[Keeleamet]] tunnustas Madiset pikaajalise tegevuse eest eesti keele hoidmise ja kaitsmise eestkõnelejana.<ref name="KeeleametiSober">{{netiviide |url=https://www.keeleamet.ee/uudised/keeleameti-sober-2023-oiguskantsler-ulle-madise |pealkiri=Keeleameti sõber 2023 on õiguskantsler Ülle Madise |väljaanne=[[Keeleamet]] |aeg=18. detsember 2023 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> * 2024 – [[Riigivapi III klassi teenetemärk]] riikluse edendamise eest.<ref name="Riigivapp2024">{{netiviide |url=https://president.ee/et/ametitegevus/otsused/55685-362-riiklike-autasude-andmine |pealkiri=362. Riiklike autasude andmine |väljaanne=Vabariigi Presidendi Kantselei |aeg=7. veebruar 2024 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ===Selge Sõnumi auhinnavõistluse patroon=== 2016. aastal märgiti [[Selge sõnumi auhind|Selge Sõnumi]] võistlusel ära Madise selge väljendus avalikus suhtluses.<ref name="SelgeSonum2016" /> Alates 2017. aastast on ta olnud Selge Sõnumi võistluse ja selge keele mõtteviisi patroon.<ref name="SelgeSonumPatroon">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/algatused/selge-sonum |pealkiri=Selge sõnum |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2017. aasta septembris kuulutas Madise patroonina välja neljanda Selge Sõnumi auhinnavõistluse.<ref>{{netiviide |url=https://eki.ee/selgesonum/ulle-madise-kuulutas-selge-sonumi-voistluse-avatuks-pressiteade-08-09-2017/ |pealkiri=Ülle Madise kuulutas selge sõnumi võistluse avatuks |väljaanne=[[Eesti Keele Instituut]] |aeg=8. september 2017 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ==Isiklikku== Madise isa on jurist, endine riigikohtunik ja poliitik [[Tõnu Anton]].<ref name="ERRisiklik">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610120065/madise-ma-ei-ole-kunagi-laevalt-pogenenud-kui-mina-olen-kapten |pealkiri=Madise: ma ei ole kunagi laevalt põgenenud, kui mina olen kapten |autor=Andres Kuusk |väljaanne=[[ERR]] |aeg=26. august 2026 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Tema ema on Sirje Anton ning ema isapoolne vanaisa oli ettevõtja [[Oskar Luik]].{{lisa viide}} Madise abikaasa on jurist [[Lauri Madise]], kes on alates 2013. aastast [[Euroopa Liidu Üldkohus|Euroopa Liidu Üldkohtu]] kohtunik.<ref name="LauriMadise">{{netiviide |url=https://curia.europa.eu/site/jcms/d2_5097/et/uldkohus |pealkiri=Lauri Madise |väljaanne=[[Euroopa Liidu Kohus]] |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Ülle Madise on öelnud, et abikaasad toetavad teineteise karjääri ning on töö tõttu teinud pereelus kompromisse.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610126326/pealtnagija-kes-on-presidendiks-valitud-ulle-madise-ja-mida-ta-eesti-elust-motleb |pealkiri="Pealtnägija": kes on presidendiks valitud Ülle Madise ja mida ta Eesti elust mõtleb? |väljaanne=[[ERR]] |aeg=2. september 2026 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Madise lapsepõlvemälestused on tihedalt seotud [[Pärnu]]ga, kus rannarajoonis väikeses majas elasid tema vanavanemad. Ta on meenutanud Pärnu vanavanemate kodu, talviseid tänavaid ning vanaema aias kasvanud roosasid pojenge kui olulisi lapsepõlvemälestusi.<ref name="EestiNaine2023">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud/koige-armsam-roosade-pojengide-lohn-mis-taidab |pealkiri=„Kõige armsam on roosade pojengide lõhn.“ Mis täidab õiguskantsler Ülle Madise õnnetundega? |autor=Priit Wend Kuusk |väljaanne=Eesti Naine |aeg=9. veebruar 2023 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Tema pere kodu asub [[Saadjärv]]e ääres.<ref name="EestiNaine2023" /> Madise on [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] [[Tallinna Toompea Kaarli kogudus]]e liige.<ref name="ERRisiklik" /> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} * {{ETIS}} * [https://www.oiguskantsler.ee/kontakt/ulle-madise Ülle Madise] Õiguskantsleri Kantselei kodulehel * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/plekktrumm-ulle-madise "Plekktrumm. Ülle Madise"] ERR-i arhiivis {{JÄRJESTA:Madise, Ülle}} [[Kategooria:Õiguskantslerid]] [[Kategooria:Eesti õigusteadlased]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Korporatsioon Filiae Patriae liikmed]] [[Kategooria:Riigivapi III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1974]] q7q2kx89j8kh2hjii1aa4db0fd71ija 7228483 7228459 2026-09-04T10:40:03Z Neptuunium 58653 õiguskantsler ei ole samalaadne määratlus nagu jurist 7228483 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Ülle Madise | omakeelne_nimi = | pilt = Ülle Madise 2015 (cropped).jpg | pildiallkiri = Ülle Madise (2015) | amet = | ametiajaalgus = | eelmine = | järgmine = | amet2 = [[Eesti õiguskantsler]] | ametiajaalgus2 = 31. märts 2015 | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = [[Indrek Teder]] | järgmine2 = | sünninimi = Ülle Anton | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1974|12|11}} | sünnikoht = [[Tartu]], [[Eesti]] | rahvus = | partei = | abikaasa = [[Lauri Madise]] | vanemad = [[Tõnu Anton]]<br>Sirje Anton | haridus = [[Tartu 15. Keskkool]] | alma_mater = [[Tartu Ülikool]]<br>[[Tallinna Tehnikaülikool]] | elukutse = jurist, õigusteadlane | tunnustus = ''[[Ülle Madise#Tunnustus|Loend...]]'' | moodul = {{Infokast teadlane |manusta=jah | tegevusala = e-valitsemine, reformide juhtimine, riigiõigus | töökoht = [[Tartu Ülikool]]<br>[[Tallinna Tehnikaülikool]] | doktoritöö = "Elections, Political Parties, and Legislative Performance in Estonia: Institutional Choices from the Return to Independence to the Rise of E-democracy" (2007) | doktoritöö_juhendaja = [[Wolfgang Johannes Max Drechsler]] | tuntumad_tööd = "Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne" (peatoimetaja; 2012, 2017, 2020) | tuntud_õpilased = [[Heili Sepp]] }} }} [[Fail:Ülle Madise at the Opinion Festival 2022 in Paide, Estonia.jpg|pisi|Ülle Madise 2022. aasta Arvamusfestivalil]] [[Pilt:Norbert Kersting,Magdalena Musiał-Karg, Ülle Madise and Priit Vinkel, Ragnar Nurkse School of Innovation and Governance..jpg|pisi|[[Norbert Kersting]], [[Magdalena Musiał-Karg]], Ülle Madise ja [[Priit Vinkel]] 2015. aastal [[TTÜ]] [[Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut|Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudis]]]] '''Ülle Madise''' (aastani 2000 '''Ülle Anton'''; sündinud [[11. detsember|11. detsembril]] [[1974]] [[Tartu]]s) on eesti [[jurist]] ja õigusteadlane, kes on Eesti õiguskantsler alates [[31. märts]]ist [[2015]]. [[2. september|2. septembril]] [[2026]] valis [[Riigikogu]] Madise 71 häälega Vabariigi Presidendiks; ametisse astub ta 12. oktoobril 2026.<ref name="Presidendivalimised2026">{{netiviide |url=https://www.valimised.ee/et/valimiste-arhiiv/vabariigi-presidendi-valimised/vabariigi-presidendi-valimine-2026-aastal |pealkiri=Vabariigi Presidendi valimine 2026. aastal |väljaanne=Valimised Eestis |aeg=2. september 2026 |vaadatud=4. september 2026}}</ref><ref name="Ametisse2015">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/uus-oiguskantsler-ulle-madise-andis-ametivande |pealkiri=Uus õiguskantsler Ülle Madise andis ametivande |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=31. märts 2015 |vaadatud=4. september 2026}}</ref> Madise on töötanud muu hulgas [[Justiitsministeerium]]is, [[Riigikogu]] põhiseaduskomisjonis, [[Riigikontroll]]is ja Vabariigi Presidendi Kantseleis ning olnud [[Tartu Ülikool]]i ja [[Tallinna Tehnikaülikool]]i professor.<ref name="CV">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/kontakt/ulle-madise |pealkiri=Ülle Madise |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |vaadatud=4. september 2026}}</ref> Tema tegevus- ja uurimisvaldkonnad on hõlmanud eelkõige riigiõigust, valimisi, e-demokraatiat ja avalikku haldust. ==Haridus== Ülle Madise õppis alates 1985. aastast Tartu 15. Keskkoolis, mille lõpetas 1993. aastal kuldmedaliga.<ref name="Kool2026">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610126554/madise-presidendiks-valimine-toi-tema-endisesse-kooli-suurt-elevust |pealkiri=Madise presidendiks valimine tõi tema endisesse kooli suurt elevust |autor=Lauraliis Jurkov |väljaanne=[[ERR]] |aeg=3. september 2026 |vaadatud=4. september 2026}}</ref> Aastatel 1993–1998 õppis ta [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas]] ning lõpetas õigusteaduse bakalaureuseõppe ''[[cum laude]]''. Aastatel 1998–2001 jätkas ta samas magistriõppes ja omandas ''magister iuris''<nowiki>'</nowiki>e kraadi ''cum laude''.<ref name="CV">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/kontakt/ulle-madise |pealkiri=Ülle Madise |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |vaadatud=4. september 2026}}</ref> Tema magistritöö „Kohaliku omavalitsuse garantii Eesti Vabariigi 1992. aasta põhiseaduses“ juhendaja oli [[Kalle Merusk]].<ref name="ETIS">{{ETIS}}</ref> Aastatel 2001–2006 õppis Madise Tartu Ülikooli doktorantuuris.<ref name="CV" /> 2007. aastal kaitses ta [[Tallinna Tehnikaülikool]]is doktoriväitekirja „Elections, Political Parties, and Legislative Performance in Estonia: Institutional Choices from the Return to Independence to the Rise of E-Democracy“ („Valimised, erakonnad ja seadusandliku võimu toimimine Eestis: institutsionaalsed valikud iseseisvuse taastamisest e-demokraatia esiletõusuni“).<ref name="Doktoritoo">{{netiviide |url=https://digikogu.taltech.ee/et/item/8d3be333-4a0a-4417-8793-60a1896e9b28 |pealkiri=Elections, Political Parties, and Legislative Performance in Estonia: Institutional Choices from the Return to Independence to the Rise of E-Democracy |autor=Ülle Madise |väljaanne=TalTechi raamatukogu digikogu |aeg=2007 |vaadatud=4. september 2026}}</ref> Doktoritöö juhendaja oli [[Wolfgang Drechsler]] ning oponendid [[Markku Temmes]] ja [[Rainer Kattel]]. Väitekiri võeti kaitsmisele 5. juulil 2007 ja kaitsmine toimus 30. augustil 2007. Madisele anti filosoofiadoktori (PhD) kraad avaliku halduse erialal.<ref name="Doktoritoo" /> ==Töökäik== Õiguskantsleri Kantselei avaldatud elulookirjelduse järgi on Madise teenistuskäik olnud järgmine:<ref name="CV">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/meist/oiguskantsler-ulle-madise |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |vaadatud=4. september 2026}}</ref> * 1997–1998 [[Justiitsministeerium]]i avaliku õiguse osakonna spetsialist * 1998–2002 Justiitsministeeriumi avaliku õiguse osakonna juhataja * 2001–2005 [[Tartu Ülikool]]i lektor * 2002 justiitsministri parlamendinõunik * 2002–2005 [[Riigikogu]] põhiseaduskomisjoni nõunik ja sekretariaadi juhataja * 2005–2008 [[Riigikontroll]]i II auditiosakonna peakontrolör * 2005–2009 [[Tallinna Tehnikaülikool]]i riigi- ja haldusõiguse õppejõud * 2006–2010 [[Vabariigi Valimiskomisjon]]i liige * 2009–2011 Tallinna Tehnikaülikooli avaliku õiguse professor * 2009–2015 [[Eesti president|Vabariigi Presidendi]] õigusnõunik * 2011–2016 [[Tartu Ülikool]]i riigiõiguse professor * 2015– [[Eesti õiguskantsler|Eesti Vabariigi õiguskantsler]] * 2016–2021 Tartu Ülikooli riigiõiguse külalisprofessor Alates 2012. aastast on Madise olnud teose „[[Eesti Vabariigi põhiseadus]]. Kommenteeritud väljaanne“ peatoimetaja.<ref name="CV" /> Ta oli 2012. aastal ilmunud kolmanda, 2017. aastal ilmunud neljanda ning 2020. aastal ilmunud viienda täiendatud väljaande peatoimetaja.<ref name="PS2017">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/rahvahaaletuse-25-aastapaeval-ilmuvad-pohiseaduse-uuendatud |pealkiri=Rahvahääletuse 25. aastapäeval ilmuvad põhiseaduse uuendatud kommentaarid |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=28. juuni 2017 |vaadatud=4. september 2026}}</ref><ref name="PS2020">{{netiviide |url=https://pohiseadus.ee/sisu/3465 |pealkiri=Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne |väljaanne=Pohiseadus.ee |aeg=21. detsember 2020 |vaadatud=4. september 2026}}</ref> ===E-valimiste väljatöötamine=== Madise kuulus 2000. aastate alguses töörühma, mis töötas välja Eesti [[Elektrooniline hääletamine Eestis|interneti teel hääletamise]] tehnilise ja õigusliku aluse.<ref name="EvalimisedRoll">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/loeng-viljandi-vaarikatele |pealkiri=Loeng Viljandi väärikatele |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=8. märts 2023 |vaadatud=4. september 2026}}</ref> 2002. aastal kirjutas Madise elektroonilise hääletamise kasutuselevõttu käsitledes, et interneti teel hääletamine ei peaks asendama seniseid hääletamisviise, vaid olema valijale lisavõimalus.<ref name="Ehaaletamine2002">{{netiviide |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/50920148 |pealkiri=Elektrooniline hääletus on lisavõimalus |autor=Ülle Madise |väljaanne=[[Eesti Päevaleht]] |aeg=9. aprill 2002 |vaadatud=4. september 2026}}</ref> Hiljem on Madise käsitlenud internetihääletamise põhiseaduspärasust ka teadustöös. Koos [[Priit Vinkel]]iga avaldas ta 2011. aastal ajakirjas ''Juridica International'' artikli „Constitutionality of Remote Internet Voting: The Estonian Perspective“ ning 2014. aastal kogumikus ''Regulating eTechnologies in the European Union'' käsitluse „Internet Voting in Estonia: From Constitutional Debate to Evaluation of Experience over Six Elections“.<ref name="Evalimised2011">{{netiviide |url=https://www.juridicainternational.eu/public/pdf/ji_2011_1_4.pdf |pealkiri=Constitutionality of Remote Internet Voting: The Estonian Perspective |autor=Ülle Madise, Priit Vinkel |väljaanne=Juridica International |aeg=2011 |vaadatud=4. september 2026}}</ref><ref name="Evalimised2014">{{netiviide |url=https://www.etis.ee/Portal/Publications/Display/68d27616-270c-4dc1-af75-8bdcdd2e5739 |pealkiri=Internet voting in Estonia: From constitutional debate to evaluation of experience over six elections |autor=Ülle Madise, Priit Vinkel |väljaanne=Eesti Teadusinfosüsteem |aeg=2014 |vaadatud=4. september 2026}}</ref> Tema 2007. aastal kaitstud doktoriväitekiri „Elections, Political Parties, and Legislative Performance in Estonia: Institutional Choices from the Return to Independence to the Rise of E-democracy“ käsitles Eesti valimissüsteemi, erakondi, seadusandliku võimu toimimist ja e-demokraatia kujunemist.<ref name="CV" /> ==Ühiskondlik ja ajakirjanduslik tegevus== Madise on aastaid osalenud avalikus arutelus riigiõiguse, demokraatia, hariduse, eesti keele, halduse ja põhiõiguste teemadel. Aastatel 2010–2015 juhtis ta [[Kuku Raadio]] ühiskondlik-poliitilist vestlussaadet "Vanamehed kolmandalt".<ref>[http://podcast.kuku.postimees.ee/saated/vanamehed-kolmandalt/ "Vanamehed kolmandalt"] Kuku Raadio.</ref> 2016. aasta septembrist kuni 2018. aasta oktoobrini oli ta Kuku Raadio saatesarja "Õigus ja õiglus" autor ja saatejuht. Saates käsitleti Eesti ühiskonna ja riigikorralduse küsimusi põhiseaduse vaatenurgast ning külaliste hulgas olid juristid, teadlased, poliitikud, ajakirjanikud ja teiste valdkondade asjatundjad.<ref name="OigusJaOiglus">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/algatused/raadiosaade-oigus-ja-oiglus |pealkiri=Raadiosaade "Õigus ja Õiglus" |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Ta on sageli esinenud [[Eesti Rahvusringhääling]]u tele- ja raadiosaadetes. 2015. aastal rääkis Madise saates "[[Plekktrumm]]" muu hulgas vabaduse ja vastutuse seosest ning ülereguleerimise ohust.<ref name="Plekktrumm2015">{{netiviide |url=https://kultuur.err.ee/309209/ulle-madise-me-oleme-praegu-punktis-kus-vabadus-on-loogi-all |pealkiri=Ülle Madise: me oleme praegu punktis, kus vabadus on löögi all |väljaanne=[[ERR]] |aeg=24. november 2015 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Alates 2004. aastast on ta teinud rohkesti kaastööd kultuurilehele [[Sirp (ajaleht)|Sirp]]. Tema artikleid on avaldanud ka [[Õpetajate Leht]], [[Juridica]], [[Eesti Majanduse Teataja]], [[Eesti Päevaleht]], [[Äripäev]], Maksumaksja, [[Postimees]], [[Maaleht]] ja teised väljaanded.<ref>[https://artiklid.elnet.ee/search~S1*est?/aMadise+{u00DC}lle/amadise+w~dlle/1,7,227,B/exact&FF=amadise+w~dlle+1974&1,164 Ülle Madise artikleid] andmebaasis ISE. Vaadatud 3. detsembril 2023.</ref> Tema 2009.–2011. aasta kirjutised käsitlesid muu hulgas otsedemokraatiat, poliitilist kultuuri, avalikku arutelu, riigi reformimist, kõrgharidust ja põhiseaduslikku riigikorraldust.<ref name="Otsedemokraatia2009">{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/issues/2009-6-3239/ |pealkiri=Otsedemokraatia liiga ilus idee |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=12. veebruar 2009 |vaadatud=3. september 2026}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/issues/2010-5-3285/ |pealkiri=Poliitika kultuursusest teoorias ja praktikas |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=4. veebruar 2010 |vaadatud=3. september 2026}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/issues/2010-22-3302/ |pealkiri=Haridustööstuse buum ja krahh |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=4. juuni 2010 |vaadatud=3. september 2026}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/avatus-avalikkus-ja-motlemise-tase/ |pealkiri=Avatus, avalikkus ja mõtlemise tase |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=5. november 2010 |vaadatud=3. september 2026}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/issues/2011-13-3339/ |pealkiri=Muutmine teenib muutjat? |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=1. aprill 2011 |vaadatud=3. september 2026}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/issues/2011-28-3353/ |pealkiri=Eesti 1991.–2011. aastani läbi põhiseaduse prisma. Mõned mõtted |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=5. august 2011 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ==Õiguskantslerina== Riigikogu nimetas Ülle Madise õiguskantsleriks 20. jaanuaril 2015 [[Toomas Hendrik Ilves]]e ettepanekul. Tema poolt hääletas 72 Riigikogu liiget, vastu oli üheksa ja erapooletuks jäi kaks. Madise astus ametisse 31. märtsil 2015, mil andis Riigikogu ees ametivande.<ref name="Ametisse2015">Riigikogu. „Riigikogu nimetas järgmiseks õiguskantsleriks Ülle Madise“, 21. jaanuar 2015.</ref><ref name="CV" /> 2021. aasta novembris tegi president [[Alar Karis]] Riigikogule ettepaneku nimetada Madise õiguskantsleriks ka teiseks ametiajaks. Riigikogu toetas ettepanekut 15. detsembril 2021. Madise teine ametiaeg algas 4. aprillil 2022.<ref name="TeineAmetiaeg">Riigikogu. „Riigikogu nimetas teiseks ametiajaks õiguskantsleriks Ülle Madise“, 15. detsember 2021.</ref><ref name="CV" /> Õiguskantslerina on Madise ülesannete hulka kuulunud õigusaktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse kontroll, inimeste põhiõiguste kaitse, ametiasutuste tegevuse üle tehtav järelevalve ning [[lasteombudsman]]i ülesannete täitmine. ===Põhiseaduslikkuse järelevalve=== Madise on õiguskantslerina pöördunud nii Riigikogu kui ka [[Riigikohus|Riigikohtu]] poole juhtudel, kui tema hinnangul ei olnud õigusaktid põhiseadusega kooskõlas. Tema ametiajal on õiguskantsleri põhiseaduslikkuse järelevalve puudutanud muu hulgas sotsiaalkaitset, ettevõtlusvabadust, maksupoliitikat, kohalike omavalitsuste kohustusi ja põhiõiguste piiramist. 2016. aastal tegi õiguskantsler Riigikogule ettepaneku muuta põhiseadusega kooskõlas olevaks regulatsioon, mis puudutas looduskaitseliste piirangutega kinnisasjade omandamist riigi poolt. Riigikogu toetas ettepanekut ning seadust muudeti.<ref name="Aasta2017">Õiguskantsleri aastaülevaade 2016/2017.</ref> Samal aastal pöördus Madise Riigikohtusse seoses äriühingu juhatuse liikmete töötuna arvele võtmise ja töötuskindlustushüvitise saamise piirangutega. Riigikohus tunnistas 2017. aastal vaidlustatud sätted põhiseadusvastaseks ja kehtetuks.<ref name="Aasta2017" /> 2017. aastal vaidlustas Madise Riigikohtus lahja alkoholi aktsiisimäärade kavandatust kiirema tõstmise, leides, et küsimus puudutab ettevõtjate õiguspärast ootust ja ettevõtlusvabadust. Riigikohus õiguskantsleri seisukohaga ei nõustunud ja leidis, et sätted ei olnud põhiseadusega vastuolus.<ref name="Aasta2017" /> 2018. aastal pöördus Madise Riigikohtusse seoses [[Narva]] linna sotsiaalhoolekannet reguleerivate määrustega. Õiguskantsleri hinnangul olid mitmed Narva kehtestatud tingimused seadusest rangemad ning võisid jätta abivajaja talle seadusega ette nähtud sotsiaalteenusest ilma.<ref>Õiguskantsler. „Õiguskantsler taotleb riigikohtult Narva 11 määruse kehtetuks tunnistamist“, 19. oktoober 2018.</ref> ===COVID-19 pandeemia ja põhiõigused=== [[COVID-19 pandeemia Eestis|COVID-19 pandeemia]] ajal kujunes üheks Madise tegevuse keskseks küsimuseks eriolukorra ja nakkustõrjemeetmete kooskõla põhiseadusega. 2020. aasta märtsis rõhutas ta, et põhiseadus kehtib ka eriolukorras ning inimeste õigusi ei tohi piirata rohkem, kui kriisi lahendamiseks vajalik.<ref name="COVID2020">Toomas Sildam. „Õiguskantsler Ülle Madise: põhiseadus kehtib ka praegu“. ERR, 16. märts 2020.</ref> Madise leidis, et nakkuse leviku piiramiseks kehtestatud meetmed peavad põhinema seadusel, olema arusaadavad ja proportsionaalsed ning piirangutest tuleb loobuda, kui nende vajalikkust ei ole enam võimalik põhjendada.<ref name="Vabadused2021">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud/oiguskantsleri-intervjuu-ajalehes-postimees |pealkiri=Ülle Madise: vabaduste piiramisse ei saa suhtuda kergekäeliselt |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=31. august 2021 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ===Inimõiguste ja puuetega inimeste õiguste kaitse=== Alates 1. jaanuarist 2019 täidab õiguskantsler [[riiklik inimõiguste asutus|riikliku inimõiguste asutuse]] (NHRI) ülesandeid ning jälgib, edendab ja kaitseb inimõigusi Eestis. Samast ajast täidab õiguskantsler ka [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon|ÜRO]] puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamise sõltumatu järelevalve ülesandeid.<ref name="NHRI">Õiguskantsleri aastaülevaade 2018/2019.</ref> 2019. aastal loodi õiguskantsleri juurde inimõiguste nõukoda. Õiguskantsleri institutsioon sai 2020. aasta detsembris riiklike inimõiguste asutuste rahvusvahelises akrediteerimissüsteemis kõrgeima ehk A-staatuse.<ref name="NHRI2021">Õiguskantsleri aastaülevaade 2020/2021.</ref> 2025. aastal läbis institutsioon uue hindamise ning säilitas kõrgeima akrediteeringu.<ref>{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/uro-tunnustas-oiguskantslerit-korgeima-taseme-inimoiguste-kaitsjana |pealkiri=ÜRO tunnustas õiguskantslerit kõrgeima taseme inimõiguste kaitsjana |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=29. aprill 2025 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2020. aasta detsembris leidis Madise, et puuetega inimestest koosnevatele kollektiividele peab olema teistega võrdsetel alustel tagatud võimalus osaleda laulu- ja tantsupeole pääsemiseks korraldatavatel eelproovidel. Ta tugines muu hulgas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonile ja rõhutas puuetega inimeste võrdset ligipääsu kultuurielule.<ref name="Laulupidu2024">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1609557427/madise-puuetega-inimestel-peab-olema-voimalus-laulupeole-esinema-paaseda |pealkiri=Madise: puuetega inimestel peab olema võimalus laulupeole esinema pääseda |väljaanne=[[ERR]] |aeg=20. detsember 2024 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ===Eraelu, isikuandmed ja digiriik=== Madise ametiajal on õiguskantsleri töös järjest suuremat tähelepanu saanud isikuandmete kaitse, riiklikud andmekogud ja elektrooniline jälgimine. 2023. aastal käsitles Madise artiklis "Ka korraliku inimese andmed on varandus ja relv" isikuandmete kogumise ja kasutamisega kaasnevaid ohte.<ref name="Andmed2023">{{netiviide |url=https://edasi.org/204773/ulle-madise-ka-korraliku-inimese-andmed-on-varandus-ja-relv/ |pealkiri=Ülle Madise: ka korraliku inimese andmed on varandus ja relv |väljaanne=Edasi.org |aeg=10. oktoober 2023 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2024. aastal juhtis ta tähelepanu avalikus ruumis kasutatavate valvekaamerate regulatsioonile. Madise hinnangul peab inimesele jääma võimalus oma elu elada nii, et ta ei ole kõikjal ja pidevalt salvestatud, samal ajal tuleb arvestada ka teiste inimeste õigusega kaitsta oma vara.<ref name="Kaamerad2024">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1609333671/ulle-madise-inimesel-peab-olema-voimalik-mitte-olla-kogu-aeg-salvestatud |pealkiri=Ülle Madise: inimesel peab olema võimalik mitte olla kogu aeg salvestatud |autor=Madis Hindre |väljaanne=[[ERR]] |aeg=6. mai 2024 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Õiguskantsleri 2024/2025. aasta ülevaates tõstatati ka niinimetatud proaktiivsete riigiteenuste piiride küsimus. Madise hinnangul ei ole ühiskonnas kokku lepitud, et riigil peaks olema üldine õigus inimeste elu eri andmekogude põhjal analüüsida selleks, et otsustada, millist abi või teenust inimene võiks vajada.<ref name="Ülevaade2025">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/ylevaade2025/ |pealkiri=Õiguskantsleri aastaülevaade 2024/2025 |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Madise on samuti rõhutanud, et riigi infosüsteemide tehnilised võimalused või piirangud ei saa määrata inimeste õiguste ulatust ning seadusega tagatud õigusi ei tohi jätta teostamata põhjendusega, et infosüsteem seda ei võimalda. ===Peeter Helme raamatu esitluse poleemika=== 2021. aasta detsembris tekitas avalikku poleemikat Madise osalemine kirjanik [[Peeter Helme]] romaani „Kirka valguse pimestav sära“ esitlusel. Helme oli samal aastal jõustunud kohtuotsusega mõistetud süüdi lapseealise seksuaalse ahvatlemise kõlbmatu süüteo katses. Madise osalemine pälvis kriitikat muu hulgas seetõttu, et õiguskantsler täidab Eestis ka [[lasteombudsman]]i ülesandeid.<ref name="HelmeEsitlus">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1608448313/oiguskantsler-helme-raamatuesitlusel-kaimine-oli-viga |pealkiri=Õiguskantsler: Helme raamatuesitlusel käimine oli viga |väljaanne=[[ERR]] |aeg=27. detsember 2021 |vaadatud=4. september 2026}}</ref> Poleemikat suurendas Madise eraviisiliselt saadetud ja hiljem avalikustatud sõnum, milles ta kirjutas Helme kohta, et too on „täiesti alandlik ja ta kahetseb väga“, ning leidis, et kirjaniku loomingut ja tema tegusid võib lahus käsitleda.<ref name="HelmeEsitlus" /> Madise väide Helme kahetsuse kohta sattus vastuollu Helme avalike seisukohtadega. ERR juhtis tähelepanu sellele, et Helme ei olnud avalikult oma tegu kahetsenud. Kohtumenetluses ta ennast süüdi ei tunnistanud ning pärast esimese astme süüdimõistvat otsust nimetas ta kohtuotsust „naeruväärseks“ ja kaebas selle edasi.<ref name="HelmeEsitlus" /><ref name="HelmeKohus">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1188799/kohus-moistis-peeter-helme-lapseealise-seksuaalses-ahvatlemises-suudi |pealkiri=Kohus mõistis Peeter Helme lapseealise seksuaalses ahvatlemises süüdi |väljaanne=[[ERR]] |aeg=30. november 2020 |vaadatud=4. september 2026}}</ref> Kohtud ei nõustunud Helme kaitseversiooniga, mille kohaselt pidas ta suhtluspartnerit täiskasvanuks ja käsitas vestlust rollimänguna. Tallinna Ringkonnakohus jättis tema süüdimõistmise jõusse ning leidis, et tõendid näitasid Helme teadlikku soovi suhelda alla 14-aastase isikuga ja et seksuaalteemalisi vestlusi alustas alati Helme ise.<ref name="HelmeRingkond">{{netiviide |url=https://www.kohus.ee/ajakirjanikule/uudised/ringkonnakohus-jattis-peeter-helme-karistuse-muutmata |pealkiri=Ringkonnakohus jättis Peeter Helme karistuse muutmata |väljaanne=Eesti kohtud |vaadatud=4. september 2026}}</ref> Süüdimõistmine jõustus 2021. aasta augustis pärast seda, kui [[Riigikohus]] ei võtnud Helme kaitsja kassatsiooni menetlusse.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1608309659/kirjanik-peeter-helme-suudiomistmine-joustus |pealkiri=Kirjanik Peeter Helme süüdimõistmine jõustus |väljaanne=[[ERR]] |aeg=17. august 2021 |vaadatud=4. september 2026}}</ref> Madise tunnistas pärast poleemika puhkemist, et raamatuesitlusele minek oli viga. Ta rõhutas, et ei soovinud Helme kuriteo hukkamõistetavust vähendada ning et laste haavatavust ära kasutavad või seda teha üritavad inimesed peavad saama karmi karistuse.<ref name="HelmeEsitlus" /> Samas kaitses Madise põhimõtet, et kuriteos süüdi mõistetud inimest ei tule pärast kohtu määratud karistust ühiskonnast täiendavalt välja tõrjuda. Tema hinnangul peab inimesel olema võimalus pärast karistamist elada edasi ühiskonnas kehtivate reeglite järgi ning täiendav ühiskondlik karistamine ei ole kooskõlas õigusriigi põhimõtetega.<ref name="HelmeEsitlus" /> Juhtumi puhul tekitas seetõttu eraldi küsimuse Madise väite ja Helme avaliku käitumise vastuolu: Madise põhjendas oma suhtumist muu hulgas Helme väidetava kahetsusega, kuigi Helme ei olnud avalikult kahetsust väljendanud, vaid jätkas süüdimõistmise vaidlustamist.<ref name="HelmeEsitlus" /> ===Sõnastikureform ja ÕS-i vaidlus=== 2020. aastatel tekitas Eesti Keele Instituudis kavandatud sõnastikureform ja uue [[Õigekeelsussõnaraamat|õigekeelsussõnaraamatu]] koostamise põhimõtted avalikku arutelu kirjakeele normi ja ÕS-i rolli üle. Madise oli juba varasemates kirjutistes rõhutanud eesti kirjakeele tähtsust riigikeele, teaduskeele ja kultuurikeelena. 2018. aastal sidus ta selge ametikeele põhiseadusest tuleneva õigusselguse põhimõttega ning leidis, et ametlik tekst peab olema kodanikule arusaadav.<ref name="IlusKeel2018">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/node/5931 |pealkiri=Ülle Madise: jurist, ametnik ja ilus eesti keel |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=27. aprill 2018 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2019. aastal kirjutas Madise, et eesti keele kasutamine kõigil elualadel tuleneb põhiseadusest ning eesti keel peab säilima ka teaduse ja kõrghariduse keelena.<ref name="Keel2019">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/oiguskantsler-ulle-madise-eesti-keel-pole-pelk-tarbeese |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise: Eesti keel pole pelk tarbeese |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=15. veebruar 2019 |vaadatud=3. september 2026}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/920296/ulle-madise-ilusa-selge-eesti-keele-ulistuseks |pealkiri=Ülle Madise: ilusa selge eesti keele ülistuseks |väljaanne=[[ERR]] |aeg=14. märts 2019 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2020. aastal leidis ta, et põhiseaduse ja keeleseaduse järgi peab eesti kirjakeele norm jääma tegelikuks normiks, mida on võimalik nii järgida kui ka rikkuda.<ref name="Keel2022">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1608767536/ulle-madise-eesti-keel-on-pohiseaduse-kaitse-all |pealkiri=Ülle Madise: eesti keel on põhiseaduse kaitse all |väljaanne=[[ERR]] |aeg=27. oktoober 2022 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2021. aasta alguses sekkus Madise õiguskantslerina uue ÕS-i koostamise vaidlusse ja juhtis Eesti Keele Instituudi tähelepanu sellele, et uue õigekeelsussõnaraamatu koostamisel tuleb järgida keeleseadusest tulenevaid nõudeid.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1609274913/oiguskantsler-uus-os-peaks-lahtuma-keeleseaduse-nouetest |pealkiri=Õiguskantsler: uus ÕS peaks lähtuma keeleseaduse nõuetest |väljaanne=[[ERR]] |aeg=7. märts 2024 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2022. aasta jaanuaris ja aprillis rõhutas Madise ERR-ile antud intervjuudes, et rahvuslikku identiteeti kandva eesti keele arengut ei saa jätta üksnes isevoolu hooleks ning eesti keelt tuleks käsitada Eesti tugevuse, mitte nõrkusena.<ref name="Keel2024a">{{netiviide |url=https://kultuur.err.ee/1609222563/ulle-madise-rahvuse-identiteeti-hoidvat-keelt-ei-saa-lasta-isevoolu-minna |pealkiri=Ülle Madise: rahvuse identiteeti hoidvat keelt ei saa lasta isevoolu minna |väljaanne=[[ERR]] |aeg=15. jaanuar 2024 |vaadatud=3. september 2026}}</ref><ref name="Keel2024b">{{netiviide |url=https://kultuur.err.ee/1609303848/ulle-madise-eesti-keel-on-meie-tugevus-mitte-norkus |pealkiri=Ülle Madise: eesti keel on meie tugevus, mitte nõrkus |väljaanne=[[ERR]] |aeg=5. aprill 2024 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2023. aasta märtsi lõpus jõudsid [[Haridus- ja Teadusministeerium]] ning Eesti Keele Instituut kokkuleppele muuta ÕS-i ja EKI teatmiku koostamise tegevuskava. Kokkuleppe järgi pidi uus ÕS säilitama varasematele õigekeelsussõnaraamatutele omase normatiivse osa.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1609296462/ministeerium-ja-eki-votsid-os-i-vaidluses-oiguskantslerit-kuulda |pealkiri=Ministeerium ja EKI võtsid ÕS-i vaidluses õiguskantslerit kuulda |väljaanne=[[ERR]] |aeg=29. märts 2024 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ==Eesti presidendiks valimine== ===2026. aasta presidendivalimised=== {{Vaata|2026. aasta Eesti presidendivalimised}} 2026. aasta alguses käsitleti Madiset ajakirjanduses ühe võimaliku presidendikandidaadina.<ref>{{netiviide |url=https://www.postimees.ee/8391799/postimehe-poliitikatoimetus-pakub-kellest-voiks-saada-jargmine-president |pealkiri=POSTIMEHE POLIITIKATOIMETUS PAKUB {{!}} Kellest võiks saada järgmine president? |autor=Tarvo Madsen, Meinhard Pulk |väljaanne=[[Postimees]] |aeg=6. jaanuar 2026 |vaadatud=26. august 2026}}</ref> Juunis Delfi korraldatud 53 Riigikogu liikme anonüümses küsitluses oli Madise 27 võimaliku kandidaadi seas populaarseim, saades 27 nimetust.<ref>{{netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120588572/kes-sobiks-jargmiseks-eesti-presidendiks-53-riigikogu-liiget-osales-delfi-anonuumses-kusitluses |pealkiri=Kes sobiks järgmiseks Eesti presidendiks? 53 riigikogu liiget osales Delfi anonüümses küsitluses |autor=Herman Kelomees |väljaanne=[[Delfi]] |aeg=6. juuni 2026 |vaadatud=26. august 2026}}</ref> 23. juunil teatas president [[Alar Karis]] võidupüha paraadil, et ei kandideeri teiseks ametiajaks. Madise oli enne seda avalikult öelnud, et oleks soovinud Karise jätkamist presidendina.<ref>{{netiviide |url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120593325/ulle-madise-eestil-on-seni-presidentidega-vedanud-oige-inimene-on-oigel-ajal-olnud-oiges-kohas |pealkiri=Ülle Madise: Eestil on seni presidentidega vedanud, õige inimene on õigel ajal olnud õiges kohas |autor=Eve Heinla |väljaanne=Maaleht |aeg=27. juuni 2026 |vaadatud=26. august 2026}}</ref> 24. juulil teatas [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] aseesimees [[Tanel Kiik]], et erakond näeb Madiset erakondadeülese presidendikandidaadina.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610067439/sotsid-pakuvad-presidendikandidaadina-kaalumiseks-ulle-madiset |pealkiri=Sotsid pakuvad presidendikandidaadina kaalumiseks Ülle Madiset |autor=Urmet Kook |väljaanne=[[ERR]] |aeg=1. juuli 2026 |vaadatud=26. august 2026}}</ref> Samal päeval teatasid ka Reformierakonna fraktsiooni juht [[Õnne Pillak]] ja [[Eesti 200]] esimees [[Kristina Kallas]], et nende erakondades oli Madisele tugev toetus.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610067640/pillak-reformierakonnas-oleks-tugev-toetus-madisele-presidendikandidaadina |pealkiri=Pillak: Reformierakonnas oleks tugev toetus Madisele presidendikandidaadina |väljaanne=[[ERR]] |aeg=1. juuli 2026 |vaadatud=26. august 2026}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610067610/eesti-200-toetab-ulle-madiset-presidendikandidaadina |pealkiri=Eesti 200 toetab Ülle Madiset presidendikandidaadina |väljaanne=[[ERR]] |aeg=1. juuli 2026 |vaadatud=26. august 2026}}</ref> 25. juulil ütles Madise, et ei olnud kandideerimiseks kellelegi nõusolekut andnud.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610068006/ulle-madise-ma-ei-ole-kandideerimiseks-kellelegi-nousolekut-andnud |pealkiri=Ülle Madise: ma ei ole kandideerimiseks kellelegi nõusolekut andnud |väljaanne=[[ERR]] |aeg=2. juuli 2026 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 26. augustil teatas [[Isamaa]] esimees [[Urmas Reinsalu]], et erakond toetab Madise kandidatuuri.<ref>{{netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120604622/isamaa-toetab-presidendivalimistel-ulle-madise-kandidatuuri |pealkiri=Ülle Madisest saab suure tõenäosusega president. Teda toetab ka Isamaa |väljaanne=[[Delfi]] |aeg=18. august 2026 |vaadatud=18. august 2026}}</ref> 27. augustil seadsid 75 Riigikogu liiget Madise ametlikult presidendikandidaadiks.<ref name="Kandidaat2026">{{netiviide |url=https://www.valimised.ee/et/ulle-madise-seati-vabariigi-presidendi-valimise-kandidaadiks |pealkiri=Ülle Madise seati Vabariigi Presidendi valimise kandidaadiks |väljaanne=Valimised Eestis |aeg=24. august 2026 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 12.–19. augustil korraldatud Emori küsitluses toetas Madise presidendiks valimist 35% vastanutest.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610115607/presidendikandidaatidest-eelistab-rahvas-enim-ulle-madiset |pealkiri=Presidendikandidaatidest eelistab rahvas enim Ülle Madiset |autor=Urmet Kook |väljaanne=[[ERR]] |aeg=21. august 2026 |vaadatud=26. august 2026}}</ref> 24. augustil avaldatud [[Ühiskonnauuringute Instituut|Ühiskonnauuringute Instituudi]] ja [[Norstat]]i küsitluses toetas tema kandidatuuri 43% vastanutest ja 36% oli vastu.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610117512/43-protsenti-vastajatest-toetab-ulle-madise-valimist-presidendiks |pealkiri=43 protsenti vastajatest toetab Ülle Madise valimist presidendiks |väljaanne=[[ERR]] |aeg=24. august 2026 |vaadatud=26. august 2026}}</ref> Riigikogu valis Madise Vabariigi Presidendiks 2. septembril 2026 toimunud esimeses hääletusvoorus. Hääletamisest võttis osa 78 Riigikogu liiget. Madise sai 70 "ristiga" märgistatud poolthäält ja 1 "linnukesega" märgistatud vastuhääle, seitse sedelit jäeti märgistamata ja kehtetuid sedeleid ei olnud. Valituks osutumiseks oli vaja vähemalt 68 häält.<ref name="Presidendivalimised2026" /><ref name="RiigikoguPresident2026">{{netiviide |url=https://www.riigikogu.ee/istungi-ulevaated/ulle-madise-valiti-vabariigi-presidendiks/ |pealkiri=Ülle Madise valiti Vabariigi Presidendiks |väljaanne=[[Riigikogu]] |aeg=2. september 2026 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Madise astub presidendi ametisse 12. oktoobril 2026, mil annab Riigikogu ees ametivande. Temast saab Eesti seitsmes president ja [[Kersti Kaljulaid]]i järel teine naine selles ametis.<ref>{{netiviide |url=https://news.err.ee/1610126071/estonia-elects-new-president |pealkiri=Estonia elects new president |väljaanne=[[ERR]] |aeg=2. september 2026 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ==Poliitilised ja ühiskondlikud vaated== Madise on enda maailmavaadet kirjeldanud nii, et liberaalide arvates on ta konservatiiv ja konservatiivide arvates liberaal.<ref name="Vaated2">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610113246/madise-eesti-peab-hoidma-kuuned-enda-poole |pealkiri=Madise: Eesti peab hoidma küüned enda poole |autor=[[Arp Müller]] |väljaanne=[[ERR]] |aeg=18. august 2026 |vaadatud=18. august 2026}}</ref> Ajakirjanik [[Mikk Salu]] on Madise poliitilisi vaateid iseloomustanud kui segu [[klassikaline liberalism|klassikalisest liberalismist]] ja konservatiivsest rahvuslusest ning pidanud tema ideoloogilist paiknemist sarnaseks näiteks [[Jüri Adams]]i, [[Vootele Hansen]]i ja [[Edmund Burke]]'i omaga. Salu järgi väljendub Madise liberaalsus eeskätt isikuvabaduste, eraomandi ja ettevõtlusvabaduse kaitsmises ning umbusus riikliku ülereguleerimise ja jälgimisühiskonna suhtes.<ref name="Vaated">{{netiviide |url=https://www.postimees.ee/8529053/analuus-millised-on-ulle-madise-poliitilised-vaated |pealkiri=ANALÜÜS {{!}} Millised on Ülle Madise poliitilised vaated? |autor=[[Mikk Salu]] |väljaanne=[[Postimees]] |aeg=18. august 2026 |vaadatud=18. august 2026}}</ref> ===Vabadus, vastutus ja riigi sekkumine=== Madise on oma avalikes sõnavõttudes järjepidevalt rõhutanud inimese vabaduse ja isikliku vastutuse seost. 2015. aastal saates "Plekktrumm" leidis ta, et suurem otsustamisvabadus toob inimesele kaasa ka suurema vastutuse ning et liiga üksikasjalikult reguleeritud ühiskond võib inimeste iseseisvat vastutust vähendada.<ref name="Plekktrumm2015" /> 2016. aastal leidis ta, et Eestis oli kujunenud suund vabaduste piiramise ja ühiskonna järjest üksikasjalikuma reglementeerimise poole ning täiskasvanud inimest ei peaks riik kohtlema lapsena.<ref name="Vabadused2016">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/oiguskantsler-ulle-madise-eestis-trend-vabaduste-piiramise-suunas |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise: Eestis on trend vabaduste piiramise suunas |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=8. märts 2016 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Samal aastal kirjutas ta, et seadusi tuleks kehtestada eeskätt siis, kui ilma nendeta ei ole võimalik ühiskondlikke suhteid mõistlikult korraldada. Madise kritiseeris nii tarbetut ülereguleerimist kui ka olukorda, kus Riigikogu käsitatakse valitsuse esitatud eelnõude kinnitajana, rõhutades parlamendi iseseisvat põhiseaduslikku rolli.<ref name="VahemNorme2016">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/en/node/822 |pealkiri=Ülle Madise: vähem norme, rohkem tervet mõistust |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=1. juuni 2016 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ===Demokraatia, valimised ja parlamentarism=== Madise on käsitlenud valimissüsteemi ja demokraatia toimimist alates 2000. aastate algusest. Elektroonilise hääletamise puhul on ta rõhutanud valija valikuvabadust ning seda, et elektrooniline hääletamine peab olema tavapäraste hääletamisviiside kõrval lisavõimalus.<ref name="Ehaaletamine2002" /> Madise on olnud skeptiline presidendi otsevalimise ja ulatusliku otsedemokraatia suhtes. 2006. aastal kirjutas ta presidendi otsevalimist käsitledes, et otsevalimine ei lahenda iseenesest poliitilise võõrandumise ega demokraatia toimimise probleeme.<ref name="Otsevalimine2006">{{netiviide |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/51055919/ulle-madise-presidendi-otsevalimine-hobekuul |pealkiri=Presidendi otsevalimine – hõbekuul? |autor=Ülle Madise |väljaanne=Eesti Päevaleht |aeg=12. september 2006 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2009. aastal leidis ta otsedemokraatiat käsitlevas artiklis, et üleriigiliste rahvaalgatuste korraldamiseks on praktikas sageli vaja erakonna, tugeva poliitilise liikumise või suure rahalise ressursiga huvirühma organiseerimisvõimet ning esindusdemokraatia asendamine otsedemokraatiaga ei pruugi anda paremaid otsuseid.<ref name="Otsedemokraatia2009" /> 2010. aastal käsitles Madise poliitilise kultuuri küsimusi, sealhulgas teerullimeetodit, valijate mõjutamist, poliitika rahastamist ja avaliku võimu usaldusväärsust.<ref>{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/issues/2010-5-3285/ |pealkiri=Poliitika kultuursusest teoorias ja praktikas |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=4. veebruar 2010 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2011. aastal kirjutas ta erakondade ja parlamentaarse riigikorralduse teemadel artiklis "Kes unistab Päikesekuninga riigist?".<ref>{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/issues/2011-1-3327/ |pealkiri=Kes unistab Päikesekuninga riigist? |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=7. jaanuar 2011 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Madise toetab Eesti põhiseaduses sätestatud parlamentaarset riigikorraldust, võimude lahusust ja tasakaalustatust ning niinimetatud kokkuleppedemokraatiat. Tema hinnangul ei peaks Eesti poliitiline süsteem toimima põhimõttel „võitja võtab kõik“.<ref name="Kokkuleppedemokraatia2023">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud/oiguskantsler-ulle-madise-ettekanne-eesti |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise ettekanne Eesti Akadeemilise Õigusteaduse Seltsis |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=7. detsember 2023 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ===Riigireform ja avalik haldus=== Madise on kritiseerinud riigireformi taandamist asutuste ümberkorraldamisele ja organisatsiooniskeemide muutmisele. 2018. aastal kirjutas ta, et riigireformi eesmärk peaks olema inimesekeskne, väiksema halduskoormusega ja tõhus riik ning selle saavutamine ei eelda põhiseaduse ulatuslikku muutmist.<ref name="Riigireform2018">{{netiviide |url=https://edasi.org/25834/ulle-madise-kui-raagime-ja-motleme-riigireformist-siis-millest-me-raagime/ |pealkiri=Ülle Madise: kui räägime ja mõtleme riigireformist, siis millest me räägime |väljaanne=Edasi.org |aeg=10. juuni 2018 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Sama aasta märtsis kritiseeris ta olukorda, kus riigireformi nime all kulutatakse ressursse tema hinnangul vähese praktilise väärtusega strateegiate, ümberkorralduste ja dokumentide koostamisele, samal ajal kui inimestele vajalike avalike teenuste jaoks napib tähelepanu.<ref name="Udu2018">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/oiguskantsler-ulle-madise-rahva-raha-eest-udu-ajamine-peab-loppema |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise: rahva raha eest udu ajamine peab lõppema |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=14. märts 2018 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2021. aastal kirjeldas Madise oma nägemust Eestist kui riigist, mis laseb inimestel elada, aitab hädasolijaid ning ei koorma inimesi tarbetu sekkumisega.<ref name="RiikMisLasebElada">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/oiguskantsler-ulle-madise-kone-eesti-vabariigi-103-aastapaeva-puhul |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise kõne Eesti Vabariigi 103. aastapäeva puhul kohtunikele |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=23. veebruar 2021 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2022. aastal ütles ta Maalehele antud intervjuus, et ametnik peaks võimaluse korral tegutsema inimese, mitte bürokraatliku süsteemi huvidest lähtudes, ning kritiseeris põhjendamatut ametkondlikku jäikust.<ref>{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud/oiguskantsler-ulle-madise-intervjuu-maalehes |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise intervjuu Maalehes: kiusamist on Eestis liiga palju, ametnikud peaksid olema inimese poolel |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=2. jaanuar 2025 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ===Haridus=== Madise on pidanud tasuta ja kvaliteetset põhiharidust põhiseaduslikult kaitstud õiguseks ning rõhutanud, et lapse võimalused ei tohiks ülemäära sõltuda tema elukohast, emakeelest ega perekonna sotsiaal-majanduslikust olukorrast.<ref name="Pohiharidus2016">{{netiviide |url=http://arvamus.postimees.ee/3587393/ulle-madise-pohiharidus-vajab-pohiseaduse-kaitset |pealkiri=Põhiharidus vajab põhiseaduse kaitset |autor=Ülle Madise |väljaanne=[[Postimees]] |aeg=20. veebruar 2016 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Ta on käsitlenud ka erakoolide rahastamist, hariduslikku kihistumist ning õpilaste ja õpetajate koormust.<ref>{{netiviide |url=http://opleht.ee/26525-erakoolid-ja-uldine-haridusstress/ |pealkiri=Erakoolid ja üldine haridusstress |autor=Ülle Madise |väljaanne=Õpetajate Leht |aeg=13. november 2015 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Kõrghariduse puhul kritiseeris Madise juba 2010. aastal hariduse käsitlemist pelgalt turuteenuse või majandusharuna ning kirjutas 2011. aastal ülikoolide laiemast ühiskondlikust ülesandest.<ref>{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/issues/2010-22-3302/ |pealkiri=Haridustööstuse buum ja krahh |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=4. juuni 2010 |vaadatud=3. september 2026}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://ws.lib.ttu.ee/publikatsioonid/et/publ/item/1898ac9a-06a2-4ac2-a4b5-eab74f742894 |pealkiri=Milleks on Eestis vaja ülikoole? |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=3. juuni 2011 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ===Eesti keel, rahvus ja kultuur=== Madise on rõhutanud Eesti riigi põhiseaduslikku ülesannet tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine. 2018. aastal kirjutas ta, et Eesti omariikluse eesmärk on võimaldada eesti keelel, kultuuril ja rahval kesta.<ref name="EestiMõte2018">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/ulle-madise-eesti-mote-olla-eesti |pealkiri=Ülle Madise: Eesti mõte on olla Eesti |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=20. veebruar 2018 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Tema käsitluses on keele küsimus seotud ka õigusselgusega: riigi ja inimese suhtluses peab ametlik tekst olema võimalikult täpne ja arusaadav.<ref name="IlusKeel2018" /> ===Avalik arutelu ja polariseerumine=== 2022. aasta artiklis "Vaikimise nõiaring" käsitles Madise olukorda, kus sotsiaalne surve võib tema hinnangul panna teadlasi, ametnikke ja teisi avalikus elus osalejaid ebapopulaarseid fakte või seisukohti maha vaikima. Ta rõhutas sõltumatute institutsioonide, vaba ajakirjanduse, teaduse ja kriitilise arutelu tähtsust.<ref name="VaikimiseNoiaring">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1608626200/ulle-madise-vaikimise-noiaring |pealkiri=Ülle Madise: vaikimise nõiaring |väljaanne=[[ERR]] |aeg=11. juuni 2022 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Madise on kritiseerinud poliitilist polariseerumist ja olukordi, kus eriarvamusele jäämist käsitatakse moraalse puudusena. Tema hinnangul peab demokraatlik õigusriik kaitsma ka ebapopulaarseid seisukohti ja sõltumatute institutsioonide õigust langetada avalikust survest sõltumatuid otsuseid.<ref name="Polariseerumine2026">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud/polariseerumine-voi-tehisintellekt-oiguskantsler |pealkiri=„Polariseerumine või tehisintellekt“. Õiguskantsler Ülle Madise kõne advokatuuri üldkogul |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=31. märts 2026 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2025. aastal hoiatas ta ühiskonnas kuhjuva rahulolematuse eest, mis võib tema hinnangul kasvatada nõudlust autoritaarsema või niinimetatud valgustatud valitseja järele. Samas rõhutas ta, et ka tehisintellekti ja muude automatiseeritud süsteemide kasutamisel peab inimese saatust puudutavate vaidluste lõplik otsustaja olema inimene.<ref name="Tsaar2025">{{netiviide |url=https://arvamus.postimees.ee/8206095/ulle-madise-on-oht-et-kui-trotsi-saab-liiga-palju-hakataksegi-ootama-valgustatud-tsaari |pealkiri=Ülle Madise {{!}} On oht, et kui trotsi saab liiga palju, hakataksegi ootama valgustatud tsaari |väljaanne=[[Postimees]] |aeg=7. märts 2025 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ===Presidendi institutsioon=== Madise on Eesti presidendi rolli kirjeldades öelnud, et president peaks olema ühiskonda ühendav, mitte lahutav institutsioon.<ref name="Vaated2" /> Ta ei pea sobivaks, et president asuks näiteks Riigikogu valimiste eel avalikult propageerima konkreetseid maksu-, majandus- või ettevõtluspoliitilisi valikuid, sest see kahjustaks tema hinnangul presidendi võimalust tegutseda poliitiliste konfliktide korral erapooletu vahemehena.<ref name="Vaated2" /> Madise on varem olnud seisukohal, et Eesti presidendi praeguste volituste juures ei oleks presidendi otsevalimine põhjendatud. Tema hinnangul eeldaks otsevalimine riigipeale märksa suurema poliitilise võimu andmist ja muudaks seega Eesti parlamentaarse riigikorralduse olemust.<ref name="Otsevalimine2006" /><ref name="President2017">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud/ulle-madise-ma-ei-kandideerinud-presidendiks-sest |pealkiri=Ülle Madise: ma ei kandideerinud presidendiks, sest õiguskantsleri töö oli pooleli |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ===Välispoliitika=== Välispoliitikas on Madise rõhutanud Eesti riiklike huvide järgimist koos usaldusväärse liitlassuhte säilitamisega. 2026. aasta augustis ütles ta, et Eesti peab tegema seda, mis on Eestile kasulik, olles samal ajal liitlastele vajalik partner.<ref name="Vaated2" /> Varem on ta rõhutanud [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]], [[NATO]] ja euroala tähtsust Eesti iseseisvust toetava raamistikuna, leides samas, et rahvusvaheline koostöö ei nõua Eestilt oma eripära või rahvusliku identiteedi kaotamist.<ref name="EestiMõte2018" /> ==Liikmesus== * 2010–2011 õiguse valdkonna õppekavade üleminekuhindamise komisjoni liige<ref name="CV" /> * 2010–2015 [[Eesti Kunstiakadeemia kuratoorium]]i liige<ref name="CV" /> * 2010–2015 [[Euroopa Nõukogu]] juures tegutseva riikide korruptsioonivastase ühenduse [[GRECO]] sõltumatu ekspert<ref name="CV" /> * 2011–2012 32. Eesti õigusteadlaste päevade korralduskomitee liige<ref name="CV" /> * 2011–2012 Eesti Vabariigi põhiseaduse 20. aastapäeva tähistamise riikliku komisjoni liige<ref name="CV" /> * alates 2012. aastast [[Enn Soosaare esseistikapreemia|Enn Soosaare eetilise esseistika auhinna]] žürii esimees<ref name="CV" /><ref name="ETIS" /> * 2012–2015 [[Eesti Rahvusringhääling]]u ühiskondliku nõukoja liige<ref name="CV" /> * 2013–2015 ametnikueetika nõukogu liige<ref name="CV" /> * 2013–2022 [[Rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise Euroopa komisjon]]i (ECRI) liige<ref name="CV" /> * alates 2015. aastast [[Iuridicum|SA Iuridicum]]i nõukogu liige<ref name="CV" /><ref name="Iuridicum">{{netiviide |url=https://www.iuridicum.ee/tutvustus |pealkiri=Tutvustus |väljaanne=SA Iuridicum |vaadatud=4. september 2026}}</ref> * 2015–2021 [[Rahvusvaheline Ombudsmani Institutsioon|Rahvusvahelise Ombudsmani Institutsiooni]] (IOI) Euroopa regiooni juhatuse liige; ta valiti juhatusse 30. septembril 2015 ja taasvaliti 27. juulil 2016.<ref name="IOI2021">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/ylevaade2021/pdf/oiguskantsleri-aasta.pdf |pealkiri=Õiguskantsleri aasta 2020/2021 |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=2021 |vaadatud=4. september 2026}}</ref> * 2017–2021 IOI maailmatasandi juhatuse liige. Madise asus maailmajuhatusse 2017. aasta novembris ning tema volitused lõppesid 2021. aasta mais.<ref name="IOI2021" /> * 2023–2024 IOI Euroopa regiooni juhatuse liige<ref name="CV" /> * korporatsiooni [[Filiae Patriae]] liige{{lisa viide}} ==Tunnustus== * 2011 – aunimetus „[[Teenäitaja]] 2011“<ref>[http://uudised.err.ee/index.php?06245284 Ülle Madise pälvis aunimetuse "Teenäitaja 2011"]. [[ERR]], 6. veebruar 2012.</ref> * 2016 – [[Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon]]i tunnustus „Ettevõtluse sõber“. Tunnustuse aluseks oli muu hulgas Madise 2015. aasta ettepanek taastada äriühingute juhatuse liikmete sotsiaalsed garantiid.<ref name="EttevotluseSober">{{netiviide |url=https://www.err.ee/553770/ettevotluse-sobraks-kuulutati-oiguskantsler-ulle-madise |pealkiri=Ettevõtluse sõbraks kuulutati õiguskantsler Ülle Madise |väljaanne=[[ERR]] |aeg=4. veebruar 2016 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> * 2016 – mõjukaim riigiteener edetabelis „Eesti mõjukad 2016“.<ref>{{netiviide |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/76498911/ulle-madise-riigimehelikku-julgust-ja-tarkust-voiks-rohkem-olla |pealkiri=Ülle Madise: riigimehelikku julgust ja tarkust võiks rohkem olla |autor=Otti Eylandt |väljaanne=[[Eesti Päevaleht]] |aeg=8. detsember 2016 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> * 2016 – [[Selge sõnumi auhind|Selge Sõnumi]] võistlusel äramärkimine selge väljenduse eest avalikus suhtluses.<ref name="SelgeSonum2016">{{netiviide |url=https://eki.ee/selgesonum/varasemad-uritused/auhind-2016/tulemused-2016/ |pealkiri=Tulemused 2016 |väljaanne=[[Eesti Keele Instituut]] |vaadatud=3. september 2026}}</ref> * 2023 – [[Ene Hioni Fond]]i stipendium. Madise oli fondi 18. laureaat.<ref name="EneHion">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/oiguskantsler-ulle-madise-palvis-ene-hioni-fondi-stipendiumi |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise pälvis Ene Hioni Fondi stipendiumi |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=21. november 2023 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> * 2023 – Keeleameti sõber ja Keeleameti hõbemärk. [[Keeleamet]] tunnustas Madiset pikaajalise tegevuse eest eesti keele hoidmise ja kaitsmise eestkõnelejana.<ref name="KeeleametiSober">{{netiviide |url=https://www.keeleamet.ee/uudised/keeleameti-sober-2023-oiguskantsler-ulle-madise |pealkiri=Keeleameti sõber 2023 on õiguskantsler Ülle Madise |väljaanne=[[Keeleamet]] |aeg=18. detsember 2023 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> * 2024 – [[Riigivapi III klassi teenetemärk]] riikluse edendamise eest.<ref name="Riigivapp2024">{{netiviide |url=https://president.ee/et/ametitegevus/otsused/55685-362-riiklike-autasude-andmine |pealkiri=362. Riiklike autasude andmine |väljaanne=Vabariigi Presidendi Kantselei |aeg=7. veebruar 2024 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ===Selge Sõnumi auhinnavõistluse patroon=== 2016. aastal märgiti [[Selge sõnumi auhind|Selge Sõnumi]] võistlusel ära Madise selge väljendus avalikus suhtluses.<ref name="SelgeSonum2016" /> Alates 2017. aastast on ta olnud Selge Sõnumi võistluse ja selge keele mõtteviisi patroon.<ref name="SelgeSonumPatroon">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/algatused/selge-sonum |pealkiri=Selge sõnum |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2017. aasta septembris kuulutas Madise patroonina välja neljanda Selge Sõnumi auhinnavõistluse.<ref>{{netiviide |url=https://eki.ee/selgesonum/ulle-madise-kuulutas-selge-sonumi-voistluse-avatuks-pressiteade-08-09-2017/ |pealkiri=Ülle Madise kuulutas selge sõnumi võistluse avatuks |väljaanne=[[Eesti Keele Instituut]] |aeg=8. september 2017 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ==Isiklikku== Madise isa on jurist, endine riigikohtunik ja poliitik [[Tõnu Anton]].<ref name="ERRisiklik">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610120065/madise-ma-ei-ole-kunagi-laevalt-pogenenud-kui-mina-olen-kapten |pealkiri=Madise: ma ei ole kunagi laevalt põgenenud, kui mina olen kapten |autor=Andres Kuusk |väljaanne=[[ERR]] |aeg=26. august 2026 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Tema ema on Sirje Anton ning ema isapoolne vanaisa oli ettevõtja [[Oskar Luik]].{{lisa viide}} Madise abikaasa on jurist [[Lauri Madise]], kes on alates 2013. aastast [[Euroopa Liidu Üldkohus|Euroopa Liidu Üldkohtu]] kohtunik.<ref name="LauriMadise">{{netiviide |url=https://curia.europa.eu/site/jcms/d2_5097/et/uldkohus |pealkiri=Lauri Madise |väljaanne=[[Euroopa Liidu Kohus]] |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Ülle Madise on öelnud, et abikaasad toetavad teineteise karjääri ning on töö tõttu teinud pereelus kompromisse.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610126326/pealtnagija-kes-on-presidendiks-valitud-ulle-madise-ja-mida-ta-eesti-elust-motleb |pealkiri="Pealtnägija": kes on presidendiks valitud Ülle Madise ja mida ta Eesti elust mõtleb? |väljaanne=[[ERR]] |aeg=2. september 2026 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Madise lapsepõlvemälestused on tihedalt seotud [[Pärnu]]ga, kus rannarajoonis väikeses majas elasid tema vanavanemad. Ta on meenutanud Pärnu vanavanemate kodu, talviseid tänavaid ning vanaema aias kasvanud roosasid pojenge kui olulisi lapsepõlvemälestusi.<ref name="EestiNaine2023">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud/koige-armsam-roosade-pojengide-lohn-mis-taidab |pealkiri=„Kõige armsam on roosade pojengide lõhn.“ Mis täidab õiguskantsler Ülle Madise õnnetundega? |autor=Priit Wend Kuusk |väljaanne=Eesti Naine |aeg=9. veebruar 2023 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Tema pere kodu asub [[Saadjärv]]e ääres.<ref name="EestiNaine2023" /> Madise on [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] [[Tallinna Toompea Kaarli kogudus]]e liige.<ref name="ERRisiklik" /> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} * {{ETIS}} * [https://www.oiguskantsler.ee/kontakt/ulle-madise Ülle Madise] Õiguskantsleri Kantselei kodulehel * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/plekktrumm-ulle-madise "Plekktrumm. Ülle Madise"] ERR-i arhiivis {{JÄRJESTA:Madise, Ülle}} [[Kategooria:Õiguskantslerid]] [[Kategooria:Eesti õigusteadlased]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Korporatsioon Filiae Patriae liikmed]] [[Kategooria:Riigivapi III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1974]] guob617hkcxa37z8875eg75ocifku15 7228490 7228483 2026-09-04T11:01:01Z Neptuunium 58653 mitmekylgseid parandusi (mh tavaline jutumärkide kuju tagasi) 7228490 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Ülle Madise | omakeelne_nimi = | pilt = Ülle Madise 2015 (cropped).jpg | pildiallkiri = Ülle Madise (2015) | amet = | ametiajaalgus = | eelmine = | järgmine = | amet2 = [[Eesti õiguskantsler]] | ametiajaalgus2 = 31. märts 2015 | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = [[Indrek Teder]] | järgmine2 = | sünninimi = Ülle Anton | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1974|12|11}} | sünnikoht = [[Tartu]], [[Eesti]] | rahvus = | partei = | abikaasa = [[Lauri Madise]] | vanemad = [[Tõnu Anton]]<br>Sirje Anton | haridus = [[Tartu 15. Keskkool]] | alma_mater = [[Tartu Ülikool]]<br>[[Tallinna Tehnikaülikool]] | elukutse = jurist, õigusteadlane | tunnustus = ''[[Ülle Madise#Tunnustus|Loend...]]'' | moodul = {{Infokast teadlane |manusta=jah | tegevusala = e-valitsemine, reformide juhtimine, riigiõigus | töökoht = [[Tartu Ülikool]]<br>[[Tallinna Tehnikaülikool]] | doktoritöö = "Elections, Political Parties, and Legislative Performance in Estonia: Institutional Choices from the Return to Independence to the Rise of E-democracy" (2007) | doktoritöö_juhendaja = [[Wolfgang Johannes Max Drechsler]] | tuntumad_tööd = "Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne" (peatoimetaja; 2012, 2017, 2020) | tuntud_õpilased = [[Heili Sepp]] }} }} [[Fail:Ülle Madise at the Opinion Festival 2022 in Paide, Estonia.jpg|pisi|Ülle Madise 2022. aasta Arvamusfestivalil]] [[Pilt:Norbert Kersting,Magdalena Musiał-Karg, Ülle Madise and Priit Vinkel, Ragnar Nurkse School of Innovation and Governance..jpg|pisi|[[Norbert Kersting]], [[Magdalena Musiał-Karg]], Ülle Madise ja [[Priit Vinkel]] 2015. aastal [[TTÜ]] [[Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut|Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudis]]]] '''Ülle Madise''' (aastani 2000 '''Ülle Anton'''; sündinud [[11. detsember|11. detsembril]] [[1974]] [[Tartu]]s) on eesti [[jurist]] ja õigusteadlane, kes on Eesti õiguskantsler alates [[31. märts]]ist [[2015]]. [[2. september|2. septembril]] [[2026]] valis [[Riigikogu]] Madise [[Eesti president|Eesti presidendiks]]; ametisse astub ta 12. oktoobril 2026.<ref name="Presidendivalimised2026">{{netiviide |url=https://www.valimised.ee/et/valimiste-arhiiv/vabariigi-presidendi-valimised/vabariigi-presidendi-valimine-2026-aastal |pealkiri=Vabariigi Presidendi valimine 2026. aastal |väljaanne=Valimised Eestis |aeg=2. september 2026 |vaadatud=4. september 2026}}</ref><ref name="Ametisse2015">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/uus-oiguskantsler-ulle-madise-andis-ametivande |pealkiri=Uus õiguskantsler Ülle Madise andis ametivande |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=31. märts 2015 |vaadatud=4. september 2026}}</ref> Madise on töötanud muu hulgas [[Justiitsministeerium]]is, [[Riigikogu]] põhiseaduskomisjonis, [[Riigikontroll]]is ja [[Vabariigi Presidendi Kantselei]]s ning olnud [[Tartu Ülikool]]i ja [[Tallinna Tehnikaülikool]]i professor.Tema tegevus- ja uurimisvaldkonnad on hõlmanud eelkõige riigiõigust, valimisi, e-demokraatiat ja avalikku haldust. ==Haridus== Ülle Madise õppis alates 1985. aastast Tartu 15. Keskkoolis, mille lõpetas 1993. aastal kuldmedaliga.<ref name="Kool2026">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610126554/madise-presidendiks-valimine-toi-tema-endisesse-kooli-suurt-elevust |pealkiri=Madise presidendiks valimine tõi tema endisesse kooli suurt elevust |autor=Lauraliis Jurkov |väljaanne=[[ERR]] |aeg=3. september 2026 |vaadatud=4. september 2026}}</ref> Aastatel 1993–1998 õppis ta [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas]] ning lõpetas õigusteaduse bakalaureuseõppe ''[[cum laude]]''. Aastatel 1998–2001 jätkas ta samas magistriõppes ja omandas ''magister iuris''<nowiki>'</nowiki>e kraadi ''cum laude''.<ref name="CV" /> Tema magistritöö "Kohaliku omavalitsuse garantii Eesti Vabariigi 1992. aasta põhiseaduses" juhendaja oli [[Kalle Merusk]].<ref name="ETIS">{{ETIS}}</ref> Magistrantuuri lõpetamise järel õppis ta aastatel 2001–2006 Tartu Ülikoolis doktorantuuris,<ref name="CV" /> kaitstes [[Wolfgang Johannes Max Drechsler]]i juhendatud doktoriväitekirja "Elections, Political Parties, and Legislative Performance in Estonia: Institutional Choices from the Return to Independence to the Rise of E-Democracy" ("Valimised, erakonnad ja seadusandliku võimu toimimine Eestis: institutsionaalsed valikud iseseisvuse taastamisest e-demokraatia esiletõusuni") 2007. aastal aga [[Tallinna Tehnikaülikool]]i juures.<ref name="Doktoritoo">{{netiviide |url=https://digikogu.taltech.ee/et/item/8d3be333-4a0a-4417-8793-60a1896e9b28 |pealkiri=Elections, Political Parties, and Legislative Performance in Estonia: Institutional Choices from the Return to Independence to the Rise of E-Democracy |autor=Ülle Madise |väljaanne=TalTechi raamatukogu digikogu |aeg=2007 |vaadatud=4. september 2026}}</ref> ==Töökäik== Õiguskantsleri Kantselei avaldatud elulookirjelduse järgi on Madise teenistuskäik olnud järgmine:<ref name="CV">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/meist/oiguskantsler-ulle-madise |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |vaadatud=4. september 2026}}</ref> * 1997–1998 [[Justiitsministeerium]]i avaliku õiguse osakonna spetsialist * 1998–2002 Justiitsministeeriumi avaliku õiguse osakonna juhataja * 2001–2005 [[Tartu Ülikool]]i lektor * 2002 justiitsministri parlamendinõunik * 2002–2005 [[Riigikogu]] põhiseaduskomisjoni nõunik ja sekretariaadi juhataja * 2005–2008 [[Riigikontroll]]i II auditiosakonna peakontrolör * 2005–2009 [[Tallinna Tehnikaülikool]]i riigi- ja haldusõiguse õppejõud * 2006–2010 [[Vabariigi Valimiskomisjon]]i liige * 2009–2011 Tallinna Tehnikaülikooli avaliku õiguse professor * 2009–2015 [[Eesti president|Vabariigi Presidendi]] õigusnõunik * 2011–2016 [[Tartu Ülikool]]i riigiõiguse professor * 2015– [[Eesti õiguskantsler|Eesti Vabariigi õiguskantsler]] * 2016–2021 Tartu Ülikooli riigiõiguse külalisprofessor Alates 2012. aastast on Madise olnud teose "[[Eesti Vabariigi põhiseadus]]. Kommenteeritud väljaanne" peatoimetaja.<ref name="CV" /> Ta oli 2012. aastal ilmunud kolmanda, 2017. aastal ilmunud neljanda ning 2020. aastal ilmunud viienda täiendatud väljaande peatoimetaja.<ref name="PS2017">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/rahvahaaletuse-25-aastapaeval-ilmuvad-pohiseaduse-uuendatud |pealkiri=Rahvahääletuse 25. aastapäeval ilmuvad põhiseaduse uuendatud kommentaarid |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=28. juuni 2017 |vaadatud=4. september 2026}}</ref><ref name="PS2020">{{netiviide |url=https://pohiseadus.ee/sisu/3465 |pealkiri=Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne |väljaanne=Pohiseadus.ee |aeg=21. detsember 2020 |vaadatud=4. september 2026}}</ref> ===E-valimiste väljatöötamine=== Madise kuulus 2000. aastate alguses töörühma, mis töötas välja Eesti [[Elektrooniline hääletamine Eestis|interneti teel hääletamise]] tehnilise ja õigusliku aluse.<ref name="EvalimisedRoll">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/loeng-viljandi-vaarikatele |pealkiri=Loeng Viljandi väärikatele |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=8. märts 2023 |vaadatud=4. september 2026}}</ref> 2002. aastal kirjutas Madise elektroonilise hääletamise kasutuselevõttu käsitledes, et interneti teel hääletamine ei peaks asendama seniseid hääletamisviise, vaid olema valijale lisavõimalus.<ref name="Ehaaletamine2002">{{netiviide |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/50920148 |pealkiri=Elektrooniline hääletus on lisavõimalus |autor=Ülle Madise |väljaanne=[[Eesti Päevaleht]] |aeg=9. aprill 2002 |vaadatud=4. september 2026}}</ref> Hiljem on Madise käsitlenud internetihääletamise põhiseaduspärasust ka teadustöös. Koos [[Priit Vinkel]]iga avaldas ta 2011. aastal ajakirjas ''Juridica International'' artikli "Constitutionality of Remote Internet Voting: The Estonian Perspective" ning 2014. aastal kogumikus ''Regulating eTechnologies in the European Union'' käsitluse "Internet Voting in Estonia: From Constitutional Debate to Evaluation of Experience over Six Elections".<ref name="Evalimised2011">{{netiviide |url=https://www.juridicainternational.eu/public/pdf/ji_2011_1_4.pdf |pealkiri=Constitutionality of Remote Internet Voting: The Estonian Perspective |autor=Ülle Madise, Priit Vinkel |väljaanne=Juridica International |aeg=2011 |vaadatud=4. september 2026}}</ref><ref name="Evalimised2014">{{netiviide |url=https://www.etis.ee/Portal/Publications/Display/68d27616-270c-4dc1-af75-8bdcdd2e5739 |pealkiri=Internet voting in Estonia: From constitutional debate to evaluation of experience over six elections |autor=Ülle Madise, Priit Vinkel |väljaanne=Eesti Teadusinfosüsteem |aeg=2014 |vaadatud=4. september 2026}}</ref> Tema 2007. aastal kaitstud doktoriväitekiri "Elections, Political Parties, and Legislative Performance in Estonia: Institutional Choices from the Return to Independence to the Rise of E-democracy" käsitles Eesti valimissüsteemi, erakondi, seadusandliku võimu toimimist ja e-demokraatia kujunemist.<ref name="CV" /> ==Ühiskondlik ja ajakirjanduslik tegevus== Madise on aastaid osalenud avalikus arutelus riigiõiguse, demokraatia, hariduse, eesti keele, halduse ja põhiõiguste teemadel. Aastatel 2010–2015 juhtis ta [[Kuku Raadio]] ühiskondlik-poliitilist vestlussaadet "Vanamehed kolmandalt".<ref>[http://podcast.kuku.postimees.ee/saated/vanamehed-kolmandalt/ "Vanamehed kolmandalt"] Kuku Raadio.</ref> 2016. aasta septembrist kuni 2018. aasta oktoobrini oli ta Kuku Raadio saatesarja "Õigus ja õiglus" autor ja saatejuht. Saates käsitleti Eesti ühiskonna ja riigikorralduse küsimusi põhiseaduse vaatenurgast ning külaliste hulgas olid juristid, teadlased, poliitikud, ajakirjanikud ja teiste valdkondade asjatundjad.<ref name="OigusJaOiglus">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/algatused/raadiosaade-oigus-ja-oiglus |pealkiri=Raadiosaade "Õigus ja Õiglus" |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Ta on sageli esinenud [[Eesti Rahvusringhääling]]u tele- ja raadiosaadetes. 2015. aastal rääkis Madise saates "[[Plekktrumm]]" muu hulgas vabaduse ja vastutuse seosest ning ülereguleerimise ohust.<ref name="Plekktrumm2015">{{netiviide |url=https://kultuur.err.ee/309209/ulle-madise-me-oleme-praegu-punktis-kus-vabadus-on-loogi-all |pealkiri=Ülle Madise: me oleme praegu punktis, kus vabadus on löögi all |väljaanne=[[ERR]] |aeg=24. november 2015 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Alates 2004. aastast on ta teinud rohkesti kaastööd kultuurilehele [[Sirp (ajaleht)|Sirp]]. Tema artikleid on avaldanud ka [[Õpetajate Leht]], [[Juridica]], [[Eesti Majanduse Teataja]], [[Eesti Päevaleht]], [[Äripäev]], Maksumaksja, [[Postimees]], [[Maaleht]] ja teised väljaanded.<ref>[https://artiklid.elnet.ee/search~S1*est?/aMadise+{u00DC}lle/amadise+w~dlle/1,7,227,B/exact&FF=amadise+w~dlle+1974&1,164 Ülle Madise artikleid] andmebaasis ISE. Vaadatud 3. detsembril 2023.</ref> Tema 2009.–2011. aasta kirjutised käsitlesid muu hulgas otsedemokraatiat, poliitilist kultuuri, avalikku arutelu, riigi reformimist, kõrgharidust ja põhiseaduslikku riigikorraldust.<ref name="Otsedemokraatia2009">{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/issues/2009-6-3239/ |pealkiri=Otsedemokraatia liiga ilus idee |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=12. veebruar 2009 |vaadatud=3. september 2026}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/issues/2010-5-3285/ |pealkiri=Poliitika kultuursusest teoorias ja praktikas |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=4. veebruar 2010 |vaadatud=3. september 2026}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/issues/2010-22-3302/ |pealkiri=Haridustööstuse buum ja krahh |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=4. juuni 2010 |vaadatud=3. september 2026}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/avatus-avalikkus-ja-motlemise-tase/ |pealkiri=Avatus, avalikkus ja mõtlemise tase |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=5. november 2010 |vaadatud=3. september 2026}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/issues/2011-13-3339/ |pealkiri=Muutmine teenib muutjat? |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=1. aprill 2011 |vaadatud=3. september 2026}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/issues/2011-28-3353/ |pealkiri=Eesti 1991.–2011. aastani läbi põhiseaduse prisma. Mõned mõtted |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=5. august 2011 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ==Õiguskantslerina== Riigikogu nimetas Ülle Madise õiguskantsleriks 20. jaanuaril 2015 [[Toomas Hendrik Ilves]]e ettepanekul. Tema poolt hääletas 72 Riigikogu liiget, vastu oli üheksa ja erapooletuks jäi kaks. Madise astus ametisse 31. märtsil 2015, mil andis Riigikogu ees ametivande.<ref name="Ametisse2015" /><ref name="CV" /> 2021. aasta novembris tegi president [[Alar Karis]] Riigikogule ettepaneku nimetada Madise õiguskantsleriks ka teiseks ametiajaks. Riigikogu toetas ettepanekut 15. detsembril 2021. Madise teine ametiaeg algas 4. aprillil 2022.<ref name="TeineAmetiaeg">{{Netiviide |url=https://www.riigikogu.ee/istungi-ulevaated/riigikogu-nimetas-teiseks-ametiajaks-oiguskantsleriks-ulle-madise/ |pealkiri=Riigikogu nimetas teiseks ametiajaks õiguskantsleriks Ülle Madise |väljaandja=[[Riigikogu pressiteenistus]] |autor=Liisa Johanna Lukk |aeg=15. detsember 2021 |kasutatud=4. september 2026}}</ref><ref name="CV" /> Õiguskantslerina on Madise ülesannete hulka kuulunud õigusaktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse kontroll, inimeste põhiõiguste kaitse, ametiasutuste tegevuse üle tehtav järelevalve ning [[lasteombudsman]]i ülesannete täitmine. ===Põhiseaduslikkuse järelevalve=== Madise on õiguskantslerina pöördunud nii Riigikogu kui ka [[Riigikohus|Riigikohtu]] poole juhtudel, kui tema hinnangul ei olnud õigusaktid põhiseadusega kooskõlas. Tema ametiajal on õiguskantsleri põhiseaduslikkuse järelevalve puudutanud muu hulgas sotsiaalkaitset, ettevõtlusvabadust, maksupoliitikat, kohalike omavalitsuste kohustusi ja põhiõiguste piiramist. 2016. aastal tegi õiguskantsler Riigikogule ettepaneku muuta põhiseadusega kooskõlas olevaks regulatsioon, mis puudutas looduskaitseliste piirangutega kinnisasjade omandamist riigi poolt. Riigikogu toetas ettepanekut ning seadust muudeti.<ref name="Aasta2017">Õiguskantsleri aastaülevaade 2016/2017.</ref> Samal aastal pöördus Madise Riigikohtusse seoses äriühingu juhatuse liikmete töötuna arvele võtmise ja töötuskindlustushüvitise saamise piirangutega. Riigikohus tunnistas 2017. aastal vaidlustatud sätted põhiseadusvastaseks ja kehtetuks.<ref name="Aasta2017" /> 2017. aastal vaidlustas Madise Riigikohtus lahja alkoholi aktsiisimäärade kavandatust kiirema tõstmise, leides, et küsimus puudutab ettevõtjate õiguspärast ootust ja ettevõtlusvabadust. Riigikohus õiguskantsleri seisukohaga ei nõustunud ja leidis, et sätted ei olnud põhiseadusega vastuolus.<ref name="Aasta2017" /> 2018. aastal pöördus Madise Riigikohtusse seoses [[Narva]] linna sotsiaalhoolekannet reguleerivate määrustega. Õiguskantsleri hinnangul olid mitmed Narva kehtestatud tingimused seadusest rangemad ning võisid jätta abivajaja talle seadusega ette nähtud sotsiaalteenusest ilma.<ref>Õiguskantsler. „Õiguskantsler taotleb riigikohtult Narva 11 määruse kehtetuks tunnistamist“, 19. oktoober 2018.</ref> ===COVID-19 pandeemia ja põhiõigused=== [[COVID-19 pandeemia Eestis|COVID-19 pandeemia]] ajal kujunes üheks Madise tegevuse keskseks küsimuseks eriolukorra ja nakkustõrjemeetmete kooskõla põhiseadusega. 2020. aasta märtsis rõhutas ta, et põhiseadus kehtib ka eriolukorras ning inimeste õigusi ei tohi piirata rohkem, kui kriisi lahendamiseks vajalik.<ref name="COVID2020">Toomas Sildam. „Õiguskantsler Ülle Madise: põhiseadus kehtib ka praegu“. ERR, 16. märts 2020.</ref> Madise leidis, et nakkuse leviku piiramiseks kehtestatud meetmed peavad põhinema seadusel, olema arusaadavad ja proportsionaalsed ning piirangutest tuleb loobuda, kui nende vajalikkust ei ole enam võimalik põhjendada.<ref name="Vabadused2021">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud/oiguskantsleri-intervjuu-ajalehes-postimees |pealkiri=Ülle Madise: vabaduste piiramisse ei saa suhtuda kergekäeliselt |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=31. august 2021 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ===Inimõiguste ja puuetega inimeste õiguste kaitse=== Alates 1. jaanuarist 2019 täidab õiguskantsler [[riiklik inimõiguste asutus|riikliku inimõiguste asutuse]] (NHRI) ülesandeid ning jälgib, edendab ja kaitseb inimõigusi Eestis. Samast ajast täidab õiguskantsler ka [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon|ÜRO]] puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamise sõltumatu järelevalve ülesandeid.<ref name="NHRI">Õiguskantsleri aastaülevaade 2018/2019.</ref> 2019. aastal loodi õiguskantsleri juurde inimõiguste nõukoda. Õiguskantsleri institutsioon sai 2020. aasta detsembris riiklike inimõiguste asutuste rahvusvahelises akrediteerimissüsteemis kõrgeima ehk A-staatuse.<ref name="NHRI2021">Õiguskantsleri aastaülevaade 2020/2021.</ref> 2025. aastal läbis institutsioon uue hindamise ning säilitas kõrgeima akrediteeringu.<ref>{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/uro-tunnustas-oiguskantslerit-korgeima-taseme-inimoiguste-kaitsjana |pealkiri=ÜRO tunnustas õiguskantslerit kõrgeima taseme inimõiguste kaitsjana |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=29. aprill 2025 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2020. aasta detsembris leidis Madise, et puuetega inimestest koosnevatele kollektiividele peab olema teistega võrdsetel alustel tagatud võimalus osaleda laulu- ja tantsupeole pääsemiseks korraldatavatel eelproovidel. Ta tugines muu hulgas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonile ja rõhutas puuetega inimeste võrdset ligipääsu kultuurielule.<ref name="Laulupidu2024">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1609557427/madise-puuetega-inimestel-peab-olema-voimalus-laulupeole-esinema-paaseda |pealkiri=Madise: puuetega inimestel peab olema võimalus laulupeole esinema pääseda |väljaanne=[[ERR]] |aeg=20. detsember 2024 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ===Eraelu, isikuandmed ja digiriik=== Madise ametiajal on õiguskantsleri töös järjest suuremat tähelepanu saanud isikuandmete kaitse, riiklikud andmekogud ja elektrooniline jälgimine. 2023. aastal käsitles Madise artiklis "Ka korraliku inimese andmed on varandus ja relv" isikuandmete kogumise ja kasutamisega kaasnevaid ohte.<ref name="Andmed2023">{{netiviide |url=https://edasi.org/204773/ulle-madise-ka-korraliku-inimese-andmed-on-varandus-ja-relv/ |pealkiri=Ülle Madise: ka korraliku inimese andmed on varandus ja relv |väljaanne=Edasi.org |aeg=10. oktoober 2023 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2024. aastal juhtis ta tähelepanu avalikus ruumis kasutatavate valvekaamerate regulatsioonile. Madise hinnangul peab inimesele jääma võimalus oma elu elada nii, et ta ei ole kõikjal ja pidevalt salvestatud, samal ajal tuleb arvestada ka teiste inimeste õigusega kaitsta oma vara.<ref name="Kaamerad2024">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1609333671/ulle-madise-inimesel-peab-olema-voimalik-mitte-olla-kogu-aeg-salvestatud |pealkiri=Ülle Madise: inimesel peab olema võimalik mitte olla kogu aeg salvestatud |autor=Madis Hindre |väljaanne=[[ERR]] |aeg=6. mai 2024 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Õiguskantsleri 2024/2025. aasta ülevaates tõstatati ka niinimetatud proaktiivsete riigiteenuste piiride küsimus. Madise hinnangul ei ole ühiskonnas kokku lepitud, et riigil peaks olema üldine õigus inimeste elu eri andmekogude põhjal analüüsida selleks, et otsustada, millist abi või teenust inimene võiks vajada.<ref name="Ülevaade2025">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/ylevaade2025/ |pealkiri=Õiguskantsleri aastaülevaade 2024/2025 |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Madise on samuti rõhutanud, et riigi infosüsteemide tehnilised võimalused või piirangud ei saa määrata inimeste õiguste ulatust ning seadusega tagatud õigusi ei tohi jätta teostamata põhjendusega, et infosüsteem seda ei võimalda. ===Peeter Helme raamatu esitluse poleemika=== 2021. aasta detsembris tekitas avalikku poleemikat Madise osalemine kirjanik [[Peeter Helme]] romaani "Kirka valguse pimestav sära" esitlusel. Helme oli samal aastal jõustunud kohtuotsusega mõistetud süüdi lapseealise seksuaalse ahvatlemise kõlbmatu süüteo katses. Madise osalemine pälvis kriitikat muu hulgas seetõttu, et õiguskantsler täidab Eestis ka [[lasteombudsman]]i ülesandeid.<ref name="HelmeEsitlus">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1608448313/oiguskantsler-helme-raamatuesitlusel-kaimine-oli-viga |pealkiri=Õiguskantsler: Helme raamatuesitlusel käimine oli viga |väljaanne=[[ERR]] |aeg=27. detsember 2021 |vaadatud=4. september 2026}}</ref> Poleemikat suurendas Madise eraviisiliselt saadetud ja hiljem avalikustatud sõnum, milles ta kirjutas Helme kohta, et too on "täiesti alandlik ja ta kahetseb väga", ning leidis, et kirjaniku loomingut ja tema tegusid võib lahus käsitleda.<ref name="HelmeEsitlus" /> Madise väide Helme kahetsuse kohta sattus vastuollu Helme avalike seisukohtadega. ERR juhtis tähelepanu sellele, et Helme ei olnud avalikult oma tegu kahetsenud. Kohtumenetluses ta ennast süüdi ei tunnistanud ning pärast esimese astme süüdimõistvat otsust nimetas ta kohtuotsust "naeruväärseks" ja kaebas selle edasi.<ref name="HelmeEsitlus" /><ref name="HelmeKohus">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1188799/kohus-moistis-peeter-helme-lapseealise-seksuaalses-ahvatlemises-suudi |pealkiri=Kohus mõistis Peeter Helme lapseealise seksuaalses ahvatlemises süüdi |väljaanne=[[ERR]] |aeg=30. november 2020 |vaadatud=4. september 2026}}</ref> Kohtud ei nõustunud Helme kaitseversiooniga, mille kohaselt pidas ta suhtluspartnerit täiskasvanuks ja käsitas vestlust rollimänguna. Tallinna Ringkonnakohus jättis tema süüdimõistmise jõusse ning leidis, et tõendid näitasid Helme teadlikku soovi suhelda alla 14-aastase isikuga ja et seksuaalteemalisi vestlusi alustas alati Helme ise.<ref name="HelmeRingkond">{{netiviide |url=https://www.kohus.ee/ajakirjanikule/uudised/ringkonnakohus-jattis-peeter-helme-karistuse-muutmata |pealkiri=Ringkonnakohus jättis Peeter Helme karistuse muutmata |väljaanne=Eesti kohtud |vaadatud=4. september 2026}}</ref> Süüdimõistmine jõustus 2021. aasta augustis pärast seda, kui [[Riigikohus]] ei võtnud Helme kaitsja kassatsiooni menetlusse.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1608309659/kirjanik-peeter-helme-suudiomistmine-joustus |pealkiri=Kirjanik Peeter Helme süüdimõistmine jõustus |väljaanne=[[ERR]] |aeg=17. august 2021 |vaadatud=4. september 2026}}</ref> Madise tunnistas pärast poleemika puhkemist, et raamatuesitlusele minek oli viga. Ta rõhutas, et ei soovinud Helme kuriteo hukkamõistetavust vähendada ning et laste haavatavust ära kasutavad või seda teha üritavad inimesed peavad saama karmi karistuse.<ref name="HelmeEsitlus" /> Samas kaitses Madise põhimõtet, et kuriteos süüdi mõistetud inimest ei tule pärast kohtu määratud karistust ühiskonnast täiendavalt välja tõrjuda. Tema hinnangul peab inimesel olema võimalus pärast karistamist elada edasi ühiskonnas kehtivate reeglite järgi ning täiendav ühiskondlik karistamine ei ole kooskõlas õigusriigi põhimõtetega.<ref name="HelmeEsitlus" /> Juhtumi puhul tekitas seetõttu eraldi küsimuse Madise väite ja Helme avaliku käitumise vastuolu: Madise põhjendas oma suhtumist muu hulgas Helme väidetava kahetsusega, kuigi Helme ei olnud avalikult kahetsust väljendanud, vaid jätkas süüdimõistmise vaidlustamist.<ref name="HelmeEsitlus" /> ===Sõnastikureform ja ÕS-i vaidlus=== 2020. aastatel tekitas Eesti Keele Instituudis kavandatud sõnastikureform ja uue [[Õigekeelsussõnaraamat|õigekeelsussõnaraamatu]] koostamise põhimõtted avalikku arutelu kirjakeele normi ja ÕS-i rolli üle. Madise oli juba varasemates kirjutistes rõhutanud eesti kirjakeele tähtsust riigikeele, teaduskeele ja kultuurikeelena. 2018. aastal sidus ta selge ametikeele põhiseadusest tuleneva õigusselguse põhimõttega ning leidis, et ametlik tekst peab olema kodanikule arusaadav.<ref name="IlusKeel2018">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/node/5931 |pealkiri=Ülle Madise: jurist, ametnik ja ilus eesti keel |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=27. aprill 2018 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2019. aastal kirjutas Madise, et eesti keele kasutamine kõigil elualadel tuleneb põhiseadusest ning eesti keel peab säilima ka teaduse ja kõrghariduse keelena.<ref name="Keel2019">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/oiguskantsler-ulle-madise-eesti-keel-pole-pelk-tarbeese |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise: Eesti keel pole pelk tarbeese |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=15. veebruar 2019 |vaadatud=3. september 2026}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/920296/ulle-madise-ilusa-selge-eesti-keele-ulistuseks |pealkiri=Ülle Madise: ilusa selge eesti keele ülistuseks |väljaanne=[[ERR]] |aeg=14. märts 2019 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2020. aastal leidis ta, et põhiseaduse ja keeleseaduse järgi peab eesti kirjakeele norm jääma tegelikuks normiks, mida on võimalik nii järgida kui ka rikkuda.<ref name="Keel2022">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1608767536/ulle-madise-eesti-keel-on-pohiseaduse-kaitse-all |pealkiri=Ülle Madise: eesti keel on põhiseaduse kaitse all |väljaanne=[[ERR]] |aeg=27. oktoober 2022 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2021. aasta alguses sekkus Madise õiguskantslerina uue ÕS-i koostamise vaidlusse ja juhtis Eesti Keele Instituudi tähelepanu sellele, et uue õigekeelsussõnaraamatu koostamisel tuleb järgida keeleseadusest tulenevaid nõudeid.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1609274913/oiguskantsler-uus-os-peaks-lahtuma-keeleseaduse-nouetest |pealkiri=Õiguskantsler: uus ÕS peaks lähtuma keeleseaduse nõuetest |väljaanne=[[ERR]] |aeg=7. märts 2024 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2022. aasta jaanuaris ja aprillis rõhutas Madise ERR-ile antud intervjuudes, et rahvuslikku identiteeti kandva eesti keele arengut ei saa jätta üksnes isevoolu hooleks ning eesti keelt tuleks käsitada Eesti tugevuse, mitte nõrkusena.<ref name="Keel2024a">{{netiviide |url=https://kultuur.err.ee/1609222563/ulle-madise-rahvuse-identiteeti-hoidvat-keelt-ei-saa-lasta-isevoolu-minna |pealkiri=Ülle Madise: rahvuse identiteeti hoidvat keelt ei saa lasta isevoolu minna |väljaanne=[[ERR]] |aeg=15. jaanuar 2024 |vaadatud=3. september 2026}}</ref><ref name="Keel2024b">{{netiviide |url=https://kultuur.err.ee/1609303848/ulle-madise-eesti-keel-on-meie-tugevus-mitte-norkus |pealkiri=Ülle Madise: eesti keel on meie tugevus, mitte nõrkus |väljaanne=[[ERR]] |aeg=5. aprill 2024 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2023. aasta märtsi lõpus jõudsid [[Haridus- ja Teadusministeerium]] ning Eesti Keele Instituut kokkuleppele muuta ÕS-i ja EKI teatmiku koostamise tegevuskava. Kokkuleppe järgi pidi uus ÕS säilitama varasematele õigekeelsussõnaraamatutele omase normatiivse osa.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1609296462/ministeerium-ja-eki-votsid-os-i-vaidluses-oiguskantslerit-kuulda |pealkiri=Ministeerium ja EKI võtsid ÕS-i vaidluses õiguskantslerit kuulda |väljaanne=[[ERR]] |aeg=29. märts 2024 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ==Eesti presidendiks valimine== ===2026. aasta presidendivalimised=== {{Vaata|2026. aasta Eesti presidendivalimised}} 2026. aasta alguses käsitleti Madiset ajakirjanduses ühe võimaliku presidendikandidaadina.<ref>{{netiviide |url=https://www.postimees.ee/8391799/postimehe-poliitikatoimetus-pakub-kellest-voiks-saada-jargmine-president |pealkiri=POSTIMEHE POLIITIKATOIMETUS PAKUB {{!}} Kellest võiks saada järgmine president? |autor=Tarvo Madsen, Meinhard Pulk |väljaanne=[[Postimees]] |aeg=6. jaanuar 2026 |vaadatud=26. august 2026}}</ref> Juunis Delfi korraldatud 53 Riigikogu liikme anonüümses küsitluses oli Madise 27 võimaliku kandidaadi seas populaarseim, saades 27 nimetust.<ref>{{netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120588572/kes-sobiks-jargmiseks-eesti-presidendiks-53-riigikogu-liiget-osales-delfi-anonuumses-kusitluses |pealkiri=Kes sobiks järgmiseks Eesti presidendiks? 53 riigikogu liiget osales Delfi anonüümses küsitluses |autor=Herman Kelomees |väljaanne=[[Delfi]] |aeg=6. juuni 2026 |vaadatud=26. august 2026}}</ref> 23. juunil teatas president [[Alar Karis]] [[võidupüha]] paraadil, et ei kandideeri teiseks ametiajaks. Madise oli enne seda avalikult öelnud, et oleks soovinud Karise jätkamist presidendina.<ref>{{netiviide |url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120593325/ulle-madise-eestil-on-seni-presidentidega-vedanud-oige-inimene-on-oigel-ajal-olnud-oiges-kohas |pealkiri=Ülle Madise: Eestil on seni presidentidega vedanud, õige inimene on õigel ajal olnud õiges kohas |autor=Eve Heinla |väljaanne=Maaleht |aeg=27. juuni 2026 |vaadatud=26. august 2026}}</ref> 24. juulil teatas [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] aseesimees [[Tanel Kiik]], et erakond näeb Madiset erakondadeülese presidendikandidaadina.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610067439/sotsid-pakuvad-presidendikandidaadina-kaalumiseks-ulle-madiset |pealkiri=Sotsid pakuvad presidendikandidaadina kaalumiseks Ülle Madiset |autor=Urmet Kook |väljaanne=[[ERR]] |aeg=1. juuli 2026 |vaadatud=26. august 2026}}</ref> Samal päeval teatasid ka Reformierakonna fraktsiooni juht [[Õnne Pillak]] ja [[Eesti 200]] esimees [[Kristina Kallas]], et nende erakondades oli Madisele tugev toetus.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610067640/pillak-reformierakonnas-oleks-tugev-toetus-madisele-presidendikandidaadina |pealkiri=Pillak: Reformierakonnas oleks tugev toetus Madisele presidendikandidaadina |väljaanne=[[ERR]] |aeg=1. juuli 2026 |vaadatud=26. august 2026}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610067610/eesti-200-toetab-ulle-madiset-presidendikandidaadina |pealkiri=Eesti 200 toetab Ülle Madiset presidendikandidaadina |väljaanne=[[ERR]] |aeg=1. juuli 2026 |vaadatud=26. august 2026}}</ref> 25. juulil ütles Madise, et ei olnud kandideerimiseks kellelegi nõusolekut andnud.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610068006/ulle-madise-ma-ei-ole-kandideerimiseks-kellelegi-nousolekut-andnud |pealkiri=Ülle Madise: ma ei ole kandideerimiseks kellelegi nõusolekut andnud |väljaanne=[[ERR]] |aeg=2. juuli 2026 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 26. augustil teatas [[Isamaa]] esimees [[Urmas Reinsalu]], et erakond toetab Madise kandidatuuri.<ref>{{netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120604622/isamaa-toetab-presidendivalimistel-ulle-madise-kandidatuuri |pealkiri=Ülle Madisest saab suure tõenäosusega president. Teda toetab ka Isamaa |väljaanne=[[Delfi]] |aeg=18. august 2026 |vaadatud=18. august 2026}}</ref> 27. augustil seadsid 75 Riigikogu liiget Madise ametlikult presidendikandidaadiks.<ref name="Kandidaat2026">{{netiviide |url=https://www.valimised.ee/et/ulle-madise-seati-vabariigi-presidendi-valimise-kandidaadiks |pealkiri=Ülle Madise seati Vabariigi Presidendi valimise kandidaadiks |väljaanne=Valimised Eestis |aeg=24. august 2026 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 12.–19. augustil korraldatud Emori küsitluses toetas Madise presidendiks valimist 35% vastanutest.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610115607/presidendikandidaatidest-eelistab-rahvas-enim-ulle-madiset |pealkiri=Presidendikandidaatidest eelistab rahvas enim Ülle Madiset |autor=Urmet Kook |väljaanne=[[ERR]] |aeg=21. august 2026 |vaadatud=26. august 2026}}</ref> 24. augustil avaldatud [[Ühiskonnauuringute Instituut|Ühiskonnauuringute Instituudi]] ja [[Norstat]]i küsitluses toetas tema kandidatuuri 43% vastanutest ja 36% oli vastu.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610117512/43-protsenti-vastajatest-toetab-ulle-madise-valimist-presidendiks |pealkiri=43 protsenti vastajatest toetab Ülle Madise valimist presidendiks |väljaanne=[[ERR]] |aeg=24. august 2026 |vaadatud=26. august 2026}}</ref> Riigikogu valis Madise Vabariigi Presidendiks 2. septembril 2026 toimunud esimeses hääletusvoorus. Hääletamisest võttis osa 78 Riigikogu liiget. Madise sai 70 "ristiga" märgistatud poolthäält ja 1 "linnukesega" märgistatud vastuhääle, seitse sedelit jäeti märgistamata ja kehtetuid sedeleid ei olnud. Valituks osutumiseks oli vaja vähemalt 68 häält.<ref name="Presidendivalimised2026" /><ref name="RiigikoguPresident2026">{{netiviide |url=https://www.riigikogu.ee/istungi-ulevaated/ulle-madise-valiti-vabariigi-presidendiks/ |pealkiri=Ülle Madise valiti Vabariigi Presidendiks |väljaanne=[[Riigikogu]] |aeg=2. september 2026 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Madise astub presidendi ametisse 12. oktoobril 2026, mil annab Riigikogu ees ametivande. Temast saab Eesti seitsmes president ja [[Kersti Kaljulaid]]i järel teine naine selles ametis.<ref>{{netiviide |url=https://news.err.ee/1610126071/estonia-elects-new-president |pealkiri=Estonia elects new president |väljaanne=[[ERR]] |aeg=2. september 2026 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> == Poliitilised ja ühiskondlikud vaated == Madise on enda maailmavaadet kirjeldanud nii, et liberaalide arvates on ta konservatiiv ja konservatiivide arvates liberaal.<ref name="Vaated2">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610113246/madise-eesti-peab-hoidma-kuuned-enda-poole |pealkiri=Madise: Eesti peab hoidma küüned enda poole |autor=[[Arp Müller]] |väljaanne=[[ERR]] |aeg=18. august 2026 |vaadatud=18. august 2026}}</ref> Ajakirjanik [[Mikk Salu]] on Madise poliitilisi vaateid iseloomustanud kui segu [[klassikaline liberalism|klassikalisest liberalismist]] ja konservatiivsest rahvuslusest ning pidanud tema ideoloogilist paiknemist sarnaseks näiteks [[Jüri Adams]]i, [[Vootele Hansen]]i ja [[Edmund Burke]]'i omaga. Salu järgi väljendub Madise liberaalsus eeskätt isikuvabaduste, eraomandi ja ettevõtlusvabaduse kaitsmises ning umbusus riikliku ülereguleerimise ja jälgimisühiskonna suhtes.<ref name="Vaated">{{netiviide |url=https://www.postimees.ee/8529053/analuus-millised-on-ulle-madise-poliitilised-vaated |pealkiri=ANALÜÜS {{!}} Millised on Ülle Madise poliitilised vaated? |autor=[[Mikk Salu]] |väljaanne=[[Postimees]] |aeg=18. august 2026 |vaadatud=18. august 2026}}</ref> === Vabadus, vastutus ja riigi sekkumine === Madise on oma avalikes sõnavõttudes järjepidevalt rõhutanud inimese vabaduse ja isikliku vastutuse seost. 2015. aastal saates "Plekktrumm" leidis ta, et suurem otsustamisvabadus toob inimesele kaasa ka suurema vastutuse ning et liiga üksikasjalikult reguleeritud ühiskond võib inimeste iseseisvat vastutust vähendada.<ref name="Plekktrumm2015" /> 2016. aastal leidis ta, et Eestis oli kujunenud suund vabaduste piiramise ja ühiskonna järjest üksikasjalikuma reglementeerimise poole ning täiskasvanud inimest ei peaks riik kohtlema lapsena.<ref name="Vabadused2016">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/oiguskantsler-ulle-madise-eestis-trend-vabaduste-piiramise-suunas |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise: Eestis on trend vabaduste piiramise suunas |väljaanne=[[Õiguskantsleri Kantselei]] |aeg=8. märts 2016 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Samal aastal kirjutas ta, et seadusi tuleks kehtestada eeskätt siis, kui ilma nendeta ei ole võimalik ühiskondlikke suhteid mõistlikult korraldada. Madise kritiseeris nii tarbetut ülereguleerimist kui ka olukorda, kus Riigikogu käsitatakse valitsuse esitatud eelnõude kinnitajana, rõhutades parlamendi iseseisvat põhiseaduslikku rolli.<ref name="VahemNorme2016">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/en/node/822 |pealkiri=Ülle Madise: vähem norme, rohkem tervet mõistust |väljaanne=[[Õiguskantsleri Kantselei]] |aeg=1. juuni 2016 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> === Demokraatia, valimised ja parlamentarism === Madise on käsitlenud valimissüsteemi ja demokraatia toimimist alates 2000. aastate algusest. Elektroonilise hääletamise puhul on ta rõhutanud valija valikuvabadust ning seda, et elektrooniline hääletamine peab olema tavapäraste hääletamisviiside kõrval lisavõimalus.<ref name="Ehaaletamine2002" /> Madise on olnud skeptiline presidendi otsevalimise ja ulatusliku otsedemokraatia suhtes. 2006. aastal kirjutas ta presidendi otsevalimist käsitledes, et otsevalimine ei lahenda iseenesest poliitilise võõrandumise ega demokraatia toimimise probleeme.<ref name="Otsevalimine2006">{{netiviide |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/51055919/ulle-madise-presidendi-otsevalimine-hobekuul |pealkiri=Presidendi otsevalimine – hõbekuul? |autor=Ülle Madise |väljaanne=[[Eesti Päevaleht]] |aeg=12. september 2006 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2009. aastal leidis ta otsedemokraatiat käsitlevas artiklis, et üleriigiliste rahvaalgatuste korraldamiseks on praktikas sageli vaja erakonna, tugeva poliitilise liikumise või suure rahalise ressursiga huvirühma organiseerimisvõimet ning esindusdemokraatia asendamine otsedemokraatiaga ei pruugi anda paremaid otsuseid.<ref name="Otsedemokraatia2009" /> 2010. aastal käsitles Madise poliitilise kultuuri küsimusi, sealhulgas teerullimeetodit, valijate mõjutamist, poliitika rahastamist ja avaliku võimu usaldusväärsust.<ref>{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/issues/2010-5-3285/ |pealkiri=Poliitika kultuursusest teoorias ja praktikas |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=4. veebruar 2010 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2011. aastal kirjutas ta erakondade ja parlamentaarse riigikorralduse teemadel artiklis "Kes unistab Päikesekuninga riigist?".<ref>{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/issues/2011-1-3327/ |pealkiri=Kes unistab Päikesekuninga riigist? |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=7. jaanuar 2011 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Madise toetab Eesti põhiseaduses sätestatud parlamentaarset riigikorraldust, võimude lahusust ja tasakaalustatust ning niinimetatud kokkuleppedemokraatiat. Tema hinnangul ei peaks Eesti poliitiline süsteem toimima põhimõttel „võitja võtab kõik“.<ref name="Kokkuleppedemokraatia2023">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud/oiguskantsler-ulle-madise-ettekanne-eesti |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise ettekanne Eesti Akadeemilise Õigusteaduse Seltsis |väljaanne=[[Õiguskantsleri Kantselei]] |aeg=7. detsember 2023 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> === Riigireform ja avalik haldus === Madise on kritiseerinud riigireformi taandamist asutuste ümberkorraldamisele ja organisatsiooniskeemide muutmisele. 2018. aastal kirjutas ta, et riigireformi eesmärk peaks olema inimesekeskne, väiksema halduskoormusega ja tõhus riik ning selle saavutamine ei eelda põhiseaduse ulatuslikku muutmist.<ref name="Riigireform2018">{{netiviide |url=https://edasi.org/25834/ulle-madise-kui-raagime-ja-motleme-riigireformist-siis-millest-me-raagime/ |pealkiri=Ülle Madise: kui räägime ja mõtleme riigireformist, siis millest me räägime |väljaanne=[[Edasi.org]] |aeg=10. juuni 2018 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Sama aasta märtsis kritiseeris ta olukorda, kus riigireformi nime all kulutatakse ressursse tema hinnangul vähese praktilise väärtusega strateegiate, ümberkorralduste ja dokumentide koostamisele, samal ajal kui inimestele vajalike avalike teenuste jaoks napib tähelepanu.<ref name="Udu2018">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/oiguskantsler-ulle-madise-rahva-raha-eest-udu-ajamine-peab-loppema |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise: rahva raha eest udu ajamine peab lõppema |väljaanne=[[Õiguskantsleri Kantselei]] |aeg=14. märts 2018 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2021. aastal kirjeldas Madise oma nägemust Eestist kui riigist, mis laseb inimestel elada, aitab hädasolijaid ning ei koorma inimesi tarbetu sekkumisega.<ref name="RiikMisLasebElada">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/oiguskantsler-ulle-madise-kone-eesti-vabariigi-103-aastapaeva-puhul |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise kõne Eesti Vabariigi 103. aastapäeva puhul kohtunikele |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=23. veebruar 2021 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2022. aastal ütles ta Maalehele antud intervjuus, et ametnik peaks võimaluse korral tegutsema inimese, mitte bürokraatliku süsteemi huvidest lähtudes, ning kritiseeris põhjendamatut ametkondlikku jäikust.<ref>{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud/oiguskantsler-ulle-madise-intervjuu-maalehes |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise intervjuu Maalehes: kiusamist on Eestis liiga palju, ametnikud peaksid olema inimese poolel |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=2. jaanuar 2025 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> === Haridus === Madise on pidanud tasuta ja kvaliteetset põhiharidust põhiseaduslikult kaitstud õiguseks ning rõhutanud, et lapse võimalused ei tohiks ülemäära sõltuda tema elukohast, emakeelest ega perekonna sotsiaal-majanduslikust olukorrast.<ref name="Pohiharidus2016">{{netiviide |url=http://arvamus.postimees.ee/3587393/ulle-madise-pohiharidus-vajab-pohiseaduse-kaitset |pealkiri=Põhiharidus vajab põhiseaduse kaitset |autor=Ülle Madise |väljaanne=[[Postimees]] |aeg=20. veebruar 2016 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Ta on käsitlenud ka erakoolide rahastamist, hariduslikku kihistumist ning õpilaste ja õpetajate koormust.<ref>{{netiviide |url=http://opleht.ee/26525-erakoolid-ja-uldine-haridusstress/ |pealkiri=Erakoolid ja üldine haridusstress |autor=Ülle Madise |väljaanne=[[Õpetajate Leht]] |aeg=13. november 2015 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Kõrghariduse puhul kritiseeris Madise juba 2010. aastal hariduse käsitlemist pelgalt turuteenuse või majandusharuna ning kirjutas 2011. aastal ülikoolide laiemast ühiskondlikust ülesandest.<ref>{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/issues/2010-22-3302/ |pealkiri=Haridustööstuse buum ja krahh |autor=Ülle Madise |väljaanne=[[Sirp (ajaleht)|Sirp]] |aeg=4. juuni 2010 |vaadatud=3. september 2026}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://ws.lib.ttu.ee/publikatsioonid/et/publ/item/1898ac9a-06a2-4ac2-a4b5-eab74f742894 |pealkiri=Milleks on Eestis vaja ülikoole? |autor=Ülle Madise |väljaanne=[[Sirp (ajaleht)|Sirp]] |aeg=3. juuni 2011 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> === Eesti keel, rahvus ja kultuur === Madise on rõhutanud Eesti riigi põhiseaduslikku ülesannet tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine. 2018. aastal kirjutas ta, et Eesti omariikluse eesmärk on võimaldada eesti keelel, kultuuril ja rahval kesta.<ref name="EestiMõte2018">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/ulle-madise-eesti-mote-olla-eesti |pealkiri=Ülle Madise: Eesti mõte on olla Eesti |väljaanne=[[Õiguskantsleri Kantselei]] |aeg=20. veebruar 2018 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Tema käsitluses on keele küsimus seotud ka õigusselgusega: riigi ja inimese suhtluses peab ametlik tekst olema võimalikult täpne ja arusaadav.<ref name="IlusKeel2018" /> === Avalik arutelu ja polariseerumine === 2022. aasta artiklis "Vaikimise nõiaring" käsitles Madise olukorda, kus sotsiaalne surve võib tema hinnangul panna teadlasi, ametnikke ja teisi avalikus elus osalejaid ebapopulaarseid fakte või seisukohti maha vaikima. Ta rõhutas sõltumatute institutsioonide, vaba ajakirjanduse, teaduse ja kriitilise arutelu tähtsust.<ref name="VaikimiseNoiaring">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1608626200/ulle-madise-vaikimise-noiaring |pealkiri=Ülle Madise: vaikimise nõiaring |väljaanne=[[ERR]] |aeg=11. juuni 2022 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Madise on kritiseerinud poliitilist polariseerumist ja olukordi, kus eriarvamusele jäämist käsitatakse moraalse puudusena. Tema hinnangul peab demokraatlik õigusriik kaitsma ka ebapopulaarseid seisukohti ja sõltumatute institutsioonide õigust langetada avalikust survest sõltumatuid otsuseid.<ref name="Polariseerumine2026">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud/polariseerumine-voi-tehisintellekt-oiguskantsler |pealkiri=Polariseerumine või tehisintellekt. Õiguskantsler Ülle Madise kõne advokatuuri üldkogul |väljaanne=[[Õiguskantsleri Kantselei]] |aeg=31. märts 2026 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2025. aastal hoiatas ta ühiskonnas kuhjuva rahulolematuse eest, mis võib tema hinnangul kasvatada nõudlust autoritaarsema või niinimetatud valgustatud valitseja järele. Samas rõhutas ta, et ka tehisintellekti ja muude automatiseeritud süsteemide kasutamisel peab inimese saatust puudutavate vaidluste lõplik otsustaja olema inimene.<ref name="Tsaar2025">{{netiviide |url=https://arvamus.postimees.ee/8206095/ulle-madise-on-oht-et-kui-trotsi-saab-liiga-palju-hakataksegi-ootama-valgustatud-tsaari |pealkiri=Ülle Madise {{!}} On oht, et kui trotsi saab liiga palju, hakataksegi ootama valgustatud tsaari |väljaanne=[[Postimees]] |aeg=7. märts 2025 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> === Presidendi institutsioon === Madise on Eesti presidendi rolli kirjeldades öelnud, et president peaks olema ühiskonda ühendav, mitte lahutav institutsioon.<ref name="Vaated2" /> Ta ei pea sobivaks, et president asuks näiteks Riigikogu valimiste eel avalikult propageerima konkreetseid maksu-, majandus- või ettevõtluspoliitilisi valikuid, sest see kahjustaks tema hinnangul presidendi võimalust tegutseda poliitiliste konfliktide korral erapooletu vahemehena.<ref name="Vaated2" /> Madise on varem olnud seisukohal, et Eesti presidendi praeguste volituste juures ei oleks presidendi otsevalimine põhjendatud. Tema hinnangul eeldaks otsevalimine riigipeale märksa suurema poliitilise võimu andmist ja muudaks seega Eesti parlamentaarse riigikorralduse olemust.<ref name="Otsevalimine2006" /><ref name="President2017">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud/ulle-madise-ma-ei-kandideerinud-presidendiks-sest |pealkiri=Ülle Madise: ma ei kandideerinud presidendiks, sest õiguskantsleri töö oli pooleli |väljaanne=[[Õiguskantsleri Kantselei]] |vaadatud=3. september 2026}}</ref> === Välispoliitika === Välispoliitikas on Madise rõhutanud Eesti riiklike huvide järgimist koos usaldusväärse liitlassuhte säilitamisega. 2026. aasta augustis ütles ta, et Eesti peab tegema seda, mis on Eestile kasulik, olles samal ajal liitlastele vajalik partner.<ref name="Vaated2" /> Varem on ta rõhutanud [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]], [[NATO]] ja euroala tähtsust Eesti iseseisvust toetava raamistikuna, leides samas, et rahvusvaheline koostöö ei nõua Eestilt oma eripära või rahvusliku identiteedi kaotamist.<ref name="EestiMõte2018" /> == Liikmesus == * 2010–2011 õiguse valdkonna õppekavade üleminekuhindamise komisjoni liige<ref name="CV" /> * 2010–2015 [[Eesti Kunstiakadeemia kuratoorium]]i liige<ref name="CV" /> * 2010–2015 [[Euroopa Nõukogu]] juures tegutseva riikide korruptsioonivastase ühenduse [[GRECO]] sõltumatu ekspert<ref name="CV" /> * 2011–2012 32. Eesti õigusteadlaste päevade korralduskomitee liige<ref name="CV" /> * 2011–2012 Eesti Vabariigi põhiseaduse 20. aastapäeva tähistamise riikliku komisjoni liige<ref name="CV" /> * alates 2012. aastast [[Enn Soosaare esseistikapreemia|Enn Soosaare eetilise esseistika auhinna]] žürii esimees<ref name="CV" /><ref name="ETIS" /> * 2012–2015 [[Eesti Rahvusringhääling]]u ühiskondliku nõukoja liige<ref name="CV" /> * 2013–2015 ametnikueetika nõukogu liige<ref name="CV" /> * 2013–2022 [[Rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise Euroopa komisjon]]i (ECRI) liige<ref name="CV" /> * alates 2015. aastast [[Iuridicum|SA Iuridicum]]i nõukogu liige<ref name="CV" /><ref name="Iuridicum">{{netiviide |url=https://www.iuridicum.ee/tutvustus |pealkiri=Tutvustus |väljaanne=SA Iuridicum |vaadatud=4. september 2026}}</ref> * 2015–2021 [[Rahvusvaheline Ombudsmani Institutsioon|Rahvusvahelise Ombudsmani Institutsiooni]] (IOI) Euroopa regiooni juhatuse liige; ta valiti juhatusse 30. septembril 2015 ja taasvaliti 27. juulil 2016.<ref name="IOI2021">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/ylevaade2021/pdf/oiguskantsleri-aasta.pdf |pealkiri=Õiguskantsleri aasta 2020/2021 |väljaanne=[[Õiguskantsleri Kantselei]] |aeg=2021 |vaadatud=4. september 2026}}</ref> * 2017–2021 IOI maailmatasandi juhatuse liige. Madise asus maailmajuhatusse 2017. aasta novembris ning tema volitused lõppesid 2021. aasta mais.<ref name="IOI2021" /> * 2023–2024 IOI Euroopa regiooni juhatuse liige<ref name="CV" /> * korporatsiooni [[Filiae Patriae]] liige{{lisa viide}} ==Tunnustus== * 2011 – aunimetus "[[Teenäitaja]] 2011"<ref>[http://uudised.err.ee/index.php?06245284 Ülle Madise pälvis aunimetuse "Teenäitaja 2011"]. [[ERR]], 6. veebruar 2012.</ref> * 2016 – [[Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon]]i tunnustus "Ettevõtluse sõber". Tunnustuse aluseks oli muu hulgas Madise 2015. aasta ettepanek taastada äriühingute juhatuse liikmete sotsiaalsed garantiid.<ref name="EttevotluseSober">{{netiviide |url=https://www.err.ee/553770/ettevotluse-sobraks-kuulutati-oiguskantsler-ulle-madise |pealkiri=Ettevõtluse sõbraks kuulutati õiguskantsler Ülle Madise |väljaanne=[[ERR]] |aeg=4. veebruar 2016 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> * 2016 – mõjukaim riigiteener edetabelis "Eesti mõjukad 2016".<ref>{{netiviide |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/76498911/ulle-madise-riigimehelikku-julgust-ja-tarkust-voiks-rohkem-olla |pealkiri=Ülle Madise: riigimehelikku julgust ja tarkust võiks rohkem olla |autor=Otti Eylandt |väljaanne=[[Eesti Päevaleht]] |aeg=8. detsember 2016 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> * 2016 – [[Selge sõnumi auhind|Selge Sõnumi]] võistlusel äramärkimine selge väljenduse eest avalikus suhtluses.<ref name="SelgeSonum2016">{{netiviide |url=https://eki.ee/selgesonum/varasemad-uritused/auhind-2016/tulemused-2016/ |pealkiri=Tulemused 2016 |väljaanne=[[Eesti Keele Instituut]] |vaadatud=3. september 2026}}</ref> * 2023 – [[Ene Hioni Fond]]i stipendium. Madise oli fondi 18. laureaat.<ref name="EneHion">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/oiguskantsler-ulle-madise-palvis-ene-hioni-fondi-stipendiumi |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise pälvis Ene Hioni Fondi stipendiumi |väljaanne=[[Õiguskantsleri Kantselei]] |aeg=21. november 2023 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> * 2023 – Keeleameti sõber ja Keeleameti hõbemärk. [[Keeleamet]] tunnustas Madiset pikaajalise tegevuse eest eesti keele hoidmise ja kaitsmise eestkõnelejana.<ref name="KeeleametiSober">{{netiviide |url=https://www.keeleamet.ee/uudised/keeleameti-sober-2023-oiguskantsler-ulle-madise |pealkiri=Keeleameti sõber 2023 on õiguskantsler Ülle Madise |väljaanne=[[Keeleamet]] |aeg=18. detsember 2023 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> * 2024 – [[Riigivapi III klassi teenetemärk]] riikluse edendamise eest.<ref name="Riigivapp2024">{{netiviide |url=https://president.ee/et/ametitegevus/otsused/55685-362-riiklike-autasude-andmine |pealkiri=362. Riiklike autasude andmine |väljaanne=[[Vabariigi Presidendi Kantselei]] |aeg=7. veebruar 2024 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ===Selge Sõnumi auhinnavõistluse patroon=== 2016. aastal märgiti [[Selge sõnumi auhind|Selge Sõnumi]] võistlusel ära Madise selge väljendus avalikus suhtluses.<ref name="SelgeSonum2016" /> Alates 2017. aastast on ta olnud Selge Sõnumi võistluse ja selge keele mõtteviisi patroon.<ref name="SelgeSonumPatroon">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/algatused/selge-sonum |pealkiri=Selge sõnum |väljaanne=[[Õiguskantsleri Kantselei]] |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2017. aasta septembris kuulutas Madise patroonina välja neljanda Selge Sõnumi auhinnavõistluse.<ref>{{netiviide |url=https://eki.ee/selgesonum/ulle-madise-kuulutas-selge-sonumi-voistluse-avatuks-pressiteade-08-09-2017/ |pealkiri=Ülle Madise kuulutas selge sõnumi võistluse avatuks |väljaanne=[[Eesti Keele Instituut]] |aeg=8. september 2017 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ==Isiklikku== Madise isa on jurist, endine riigikohtunik ja poliitik [[Tõnu Anton]].<ref name="ERRisiklik">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610120065/madise-ma-ei-ole-kunagi-laevalt-pogenenud-kui-mina-olen-kapten |pealkiri=Madise: ma ei ole kunagi laevalt põgenenud, kui mina olen kapten |autor=Andres Kuusk |väljaanne=[[ERR]] |aeg=26. august 2026 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Tema ema on Sirje Anton ning ema isapoolne vanaisa oli ettevõtja [[Oskar Luik]].{{lisa viide}} Madise abikaasa on jurist [[Lauri Madise]], kes on alates 2013. aastast [[Euroopa Liidu Üldkohus|Euroopa Liidu Üldkohtu]] kohtunik.<ref name="LauriMadise">{{netiviide |url=https://curia.europa.eu/site/jcms/d2_5097/et/uldkohus |pealkiri=Lauri Madise |väljaanne=[[Euroopa Liidu Kohus]] |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Ülle Madise on öelnud, et abikaasad toetavad teineteise karjääri ning on töö tõttu teinud pereelus kompromisse.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610126326/pealtnagija-kes-on-presidendiks-valitud-ulle-madise-ja-mida-ta-eesti-elust-motleb |pealkiri="Pealtnägija": kes on presidendiks valitud Ülle Madise ja mida ta Eesti elust mõtleb? |väljaanne=[[ERR]] |aeg=2. september 2026 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Madise lapsepõlvemälestused on tihedalt seotud [[Pärnu]]ga, kus rannarajoonis väikeses majas elasid tema vanavanemad. Ta on meenutanud Pärnu vanavanemate kodu, talviseid tänavaid ning vanaema aias kasvanud roosasid pojenge kui olulisi lapsepõlvemälestusi.<ref name="EestiNaine2023">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud/koige-armsam-roosade-pojengide-lohn-mis-taidab |pealkiri=„Kõige armsam on roosade pojengide lõhn.“ Mis täidab õiguskantsler Ülle Madise õnnetundega? |autor=Priit Wend Kuusk |väljaanne=Eesti Naine |aeg=9. veebruar 2023 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Tema pere kodu asub [[Saadjärv]]e ääres.<ref name="EestiNaine2023" /> Madise on [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] [[Tallinna Toompea Kaarli kogudus]]e liige.<ref name="ERRisiklik" /> == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * {{ETIS}} * [https://www.oiguskantsler.ee/kontakt/ulle-madise Ülle Madise] Õiguskantsleri Kantselei kodulehel * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/plekktrumm-ulle-madise "Plekktrumm. Ülle Madise"] ERR-i arhiivis {{JÄRJESTA:Madise, Ülle}} [[Kategooria:Õiguskantslerid]] [[Kategooria:Eesti õigusteadlased]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Korporatsioon Filiae Patriae liikmed]] [[Kategooria:Riigivapi III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1974]] 497irwd71zup2fmm8rlr25p7ciwe0j2 7228491 7228490 2026-09-04T11:01:59Z Neptuunium 58653 7228491 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Ülle Madise | omakeelne_nimi = | pilt = Ülle Madise 2015 (cropped).jpg | pildiallkiri = Ülle Madise (2015) | amet = | ametiajaalgus = | eelmine = | järgmine = | amet2 = [[Eesti õiguskantsler]] | ametiajaalgus2 = 31. märts 2015 | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = [[Indrek Teder]] | järgmine2 = | sünninimi = Ülle Anton | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1974|12|11}} | sünnikoht = [[Tartu]], [[Eesti]] | rahvus = | partei = | abikaasa = [[Lauri Madise]] | vanemad = [[Tõnu Anton]]<br>Sirje Anton | haridus = [[Tartu 15. Keskkool]] | alma_mater = [[Tartu Ülikool]]<br>[[Tallinna Tehnikaülikool]] | elukutse = jurist, õigusteadlane | tunnustus = ''[[Ülle Madise#Tunnustus|Loend...]]'' | moodul = {{Infokast teadlane |manusta=jah | tegevusala = e-valitsemine, reformide juhtimine, riigiõigus | töökoht = [[Tartu Ülikool]]<br>[[Tallinna Tehnikaülikool]] | doktoritöö = "Elections, Political Parties, and Legislative Performance in Estonia: Institutional Choices from the Return to Independence to the Rise of E-democracy" (2007) | doktoritöö_juhendaja = [[Wolfgang Johannes Max Drechsler]] | tuntumad_tööd = "Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne" (peatoimetaja; 2012, 2017, 2020) | tuntud_õpilased = [[Heili Sepp]] }} }} [[Fail:Ülle Madise at the Opinion Festival 2022 in Paide, Estonia.jpg|pisi|Ülle Madise 2022. aasta Arvamusfestivalil]] [[Pilt:Norbert Kersting,Magdalena Musiał-Karg, Ülle Madise and Priit Vinkel, Ragnar Nurkse School of Innovation and Governance..jpg|pisi|[[Norbert Kersting]], [[Magdalena Musiał-Karg]], Ülle Madise ja [[Priit Vinkel]] 2015. aastal [[TTÜ]] [[Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut|Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudis]]]] '''Ülle Madise''' ([[neiupõlvenimi|neiupõlvenimega]] ''Anton''; sündinud [[11. detsember|11. detsembril]] [[1974]] [[Tartu]]s) on eesti [[jurist]] ja õigusteadlane, kes on Eesti õiguskantsler alates [[31. märts]]ist [[2015]]. [[2. september|2. septembril]] [[2026]] valis [[Riigikogu]] Madise [[Eesti president|Eesti presidendiks]]; ametisse astub ta 12. oktoobril 2026.<ref name="Presidendivalimised2026">{{netiviide |url=https://www.valimised.ee/et/valimiste-arhiiv/vabariigi-presidendi-valimised/vabariigi-presidendi-valimine-2026-aastal |pealkiri=Vabariigi Presidendi valimine 2026. aastal |väljaanne=Valimised Eestis |aeg=2. september 2026 |vaadatud=4. september 2026}}</ref><ref name="Ametisse2015">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/uus-oiguskantsler-ulle-madise-andis-ametivande |pealkiri=Uus õiguskantsler Ülle Madise andis ametivande |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=31. märts 2015 |vaadatud=4. september 2026}}</ref> Madise on töötanud muu hulgas [[Justiitsministeerium]]is, [[Riigikogu]] põhiseaduskomisjonis, [[Riigikontroll]]is ja [[Vabariigi Presidendi Kantselei]]s ning olnud [[Tartu Ülikool]]i ja [[Tallinna Tehnikaülikool]]i professor.Tema tegevus- ja uurimisvaldkonnad on hõlmanud eelkõige riigiõigust, valimisi, e-demokraatiat ja avalikku haldust. ==Haridus== Ülle Madise õppis alates 1985. aastast Tartu 15. Keskkoolis, mille lõpetas 1993. aastal kuldmedaliga.<ref name="Kool2026">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610126554/madise-presidendiks-valimine-toi-tema-endisesse-kooli-suurt-elevust |pealkiri=Madise presidendiks valimine tõi tema endisesse kooli suurt elevust |autor=Lauraliis Jurkov |väljaanne=[[ERR]] |aeg=3. september 2026 |vaadatud=4. september 2026}}</ref> Aastatel 1993–1998 õppis ta [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas]] ning lõpetas õigusteaduse bakalaureuseõppe ''[[cum laude]]''. Aastatel 1998–2001 jätkas ta samas magistriõppes ja omandas ''magister iuris''<nowiki>'</nowiki>e kraadi ''cum laude''.<ref name="CV" /> Tema magistritöö "Kohaliku omavalitsuse garantii Eesti Vabariigi 1992. aasta põhiseaduses" juhendaja oli [[Kalle Merusk]].<ref name="ETIS">{{ETIS}}</ref> Magistrantuuri lõpetamise järel õppis ta aastatel 2001–2006 Tartu Ülikoolis doktorantuuris,<ref name="CV" /> kaitstes [[Wolfgang Johannes Max Drechsler]]i juhendatud doktoriväitekirja "Elections, Political Parties, and Legislative Performance in Estonia: Institutional Choices from the Return to Independence to the Rise of E-Democracy" ("Valimised, erakonnad ja seadusandliku võimu toimimine Eestis: institutsionaalsed valikud iseseisvuse taastamisest e-demokraatia esiletõusuni") 2007. aastal aga [[Tallinna Tehnikaülikool]]i juures.<ref name="Doktoritoo">{{netiviide |url=https://digikogu.taltech.ee/et/item/8d3be333-4a0a-4417-8793-60a1896e9b28 |pealkiri=Elections, Political Parties, and Legislative Performance in Estonia: Institutional Choices from the Return to Independence to the Rise of E-Democracy |autor=Ülle Madise |väljaanne=TalTechi raamatukogu digikogu |aeg=2007 |vaadatud=4. september 2026}}</ref> ==Töökäik== Õiguskantsleri Kantselei avaldatud elulookirjelduse järgi on Madise teenistuskäik olnud järgmine:<ref name="CV">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/meist/oiguskantsler-ulle-madise |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |vaadatud=4. september 2026}}</ref> * 1997–1998 [[Justiitsministeerium]]i avaliku õiguse osakonna spetsialist * 1998–2002 Justiitsministeeriumi avaliku õiguse osakonna juhataja * 2001–2005 [[Tartu Ülikool]]i lektor * 2002 justiitsministri parlamendinõunik * 2002–2005 [[Riigikogu]] põhiseaduskomisjoni nõunik ja sekretariaadi juhataja * 2005–2008 [[Riigikontroll]]i II auditiosakonna peakontrolör * 2005–2009 [[Tallinna Tehnikaülikool]]i riigi- ja haldusõiguse õppejõud * 2006–2010 [[Vabariigi Valimiskomisjon]]i liige * 2009–2011 Tallinna Tehnikaülikooli avaliku õiguse professor * 2009–2015 [[Eesti president|Vabariigi Presidendi]] õigusnõunik * 2011–2016 [[Tartu Ülikool]]i riigiõiguse professor * 2015– [[Eesti õiguskantsler|Eesti Vabariigi õiguskantsler]] * 2016–2021 Tartu Ülikooli riigiõiguse külalisprofessor Alates 2012. aastast on Madise olnud teose "[[Eesti Vabariigi põhiseadus]]. Kommenteeritud väljaanne" peatoimetaja.<ref name="CV" /> Ta oli 2012. aastal ilmunud kolmanda, 2017. aastal ilmunud neljanda ning 2020. aastal ilmunud viienda täiendatud väljaande peatoimetaja.<ref name="PS2017">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/rahvahaaletuse-25-aastapaeval-ilmuvad-pohiseaduse-uuendatud |pealkiri=Rahvahääletuse 25. aastapäeval ilmuvad põhiseaduse uuendatud kommentaarid |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=28. juuni 2017 |vaadatud=4. september 2026}}</ref><ref name="PS2020">{{netiviide |url=https://pohiseadus.ee/sisu/3465 |pealkiri=Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne |väljaanne=Pohiseadus.ee |aeg=21. detsember 2020 |vaadatud=4. september 2026}}</ref> ===E-valimiste väljatöötamine=== Madise kuulus 2000. aastate alguses töörühma, mis töötas välja Eesti [[Elektrooniline hääletamine Eestis|interneti teel hääletamise]] tehnilise ja õigusliku aluse.<ref name="EvalimisedRoll">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/loeng-viljandi-vaarikatele |pealkiri=Loeng Viljandi väärikatele |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=8. märts 2023 |vaadatud=4. september 2026}}</ref> 2002. aastal kirjutas Madise elektroonilise hääletamise kasutuselevõttu käsitledes, et interneti teel hääletamine ei peaks asendama seniseid hääletamisviise, vaid olema valijale lisavõimalus.<ref name="Ehaaletamine2002">{{netiviide |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/50920148 |pealkiri=Elektrooniline hääletus on lisavõimalus |autor=Ülle Madise |väljaanne=[[Eesti Päevaleht]] |aeg=9. aprill 2002 |vaadatud=4. september 2026}}</ref> Hiljem on Madise käsitlenud internetihääletamise põhiseaduspärasust ka teadustöös. Koos [[Priit Vinkel]]iga avaldas ta 2011. aastal ajakirjas ''Juridica International'' artikli "Constitutionality of Remote Internet Voting: The Estonian Perspective" ning 2014. aastal kogumikus ''Regulating eTechnologies in the European Union'' käsitluse "Internet Voting in Estonia: From Constitutional Debate to Evaluation of Experience over Six Elections".<ref name="Evalimised2011">{{netiviide |url=https://www.juridicainternational.eu/public/pdf/ji_2011_1_4.pdf |pealkiri=Constitutionality of Remote Internet Voting: The Estonian Perspective |autor=Ülle Madise, Priit Vinkel |väljaanne=Juridica International |aeg=2011 |vaadatud=4. september 2026}}</ref><ref name="Evalimised2014">{{netiviide |url=https://www.etis.ee/Portal/Publications/Display/68d27616-270c-4dc1-af75-8bdcdd2e5739 |pealkiri=Internet voting in Estonia: From constitutional debate to evaluation of experience over six elections |autor=Ülle Madise, Priit Vinkel |väljaanne=Eesti Teadusinfosüsteem |aeg=2014 |vaadatud=4. september 2026}}</ref> Tema 2007. aastal kaitstud doktoriväitekiri "Elections, Political Parties, and Legislative Performance in Estonia: Institutional Choices from the Return to Independence to the Rise of E-democracy" käsitles Eesti valimissüsteemi, erakondi, seadusandliku võimu toimimist ja e-demokraatia kujunemist.<ref name="CV" /> ==Ühiskondlik ja ajakirjanduslik tegevus== Madise on aastaid osalenud avalikus arutelus riigiõiguse, demokraatia, hariduse, eesti keele, halduse ja põhiõiguste teemadel. Aastatel 2010–2015 juhtis ta [[Kuku Raadio]] ühiskondlik-poliitilist vestlussaadet "Vanamehed kolmandalt".<ref>[http://podcast.kuku.postimees.ee/saated/vanamehed-kolmandalt/ "Vanamehed kolmandalt"] Kuku Raadio.</ref> 2016. aasta septembrist kuni 2018. aasta oktoobrini oli ta Kuku Raadio saatesarja "Õigus ja õiglus" autor ja saatejuht. Saates käsitleti Eesti ühiskonna ja riigikorralduse küsimusi põhiseaduse vaatenurgast ning külaliste hulgas olid juristid, teadlased, poliitikud, ajakirjanikud ja teiste valdkondade asjatundjad.<ref name="OigusJaOiglus">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/algatused/raadiosaade-oigus-ja-oiglus |pealkiri=Raadiosaade "Õigus ja Õiglus" |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Ta on sageli esinenud [[Eesti Rahvusringhääling]]u tele- ja raadiosaadetes. 2015. aastal rääkis Madise saates "[[Plekktrumm]]" muu hulgas vabaduse ja vastutuse seosest ning ülereguleerimise ohust.<ref name="Plekktrumm2015">{{netiviide |url=https://kultuur.err.ee/309209/ulle-madise-me-oleme-praegu-punktis-kus-vabadus-on-loogi-all |pealkiri=Ülle Madise: me oleme praegu punktis, kus vabadus on löögi all |väljaanne=[[ERR]] |aeg=24. november 2015 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Alates 2004. aastast on ta teinud rohkesti kaastööd kultuurilehele [[Sirp (ajaleht)|Sirp]]. Tema artikleid on avaldanud ka [[Õpetajate Leht]], [[Juridica]], [[Eesti Majanduse Teataja]], [[Eesti Päevaleht]], [[Äripäev]], Maksumaksja, [[Postimees]], [[Maaleht]] ja teised väljaanded.<ref>[https://artiklid.elnet.ee/search~S1*est?/aMadise+{u00DC}lle/amadise+w~dlle/1,7,227,B/exact&FF=amadise+w~dlle+1974&1,164 Ülle Madise artikleid] andmebaasis ISE. Vaadatud 3. detsembril 2023.</ref> Tema 2009.–2011. aasta kirjutised käsitlesid muu hulgas otsedemokraatiat, poliitilist kultuuri, avalikku arutelu, riigi reformimist, kõrgharidust ja põhiseaduslikku riigikorraldust.<ref name="Otsedemokraatia2009">{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/issues/2009-6-3239/ |pealkiri=Otsedemokraatia liiga ilus idee |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=12. veebruar 2009 |vaadatud=3. september 2026}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/issues/2010-5-3285/ |pealkiri=Poliitika kultuursusest teoorias ja praktikas |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=4. veebruar 2010 |vaadatud=3. september 2026}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/issues/2010-22-3302/ |pealkiri=Haridustööstuse buum ja krahh |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=4. juuni 2010 |vaadatud=3. september 2026}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/avatus-avalikkus-ja-motlemise-tase/ |pealkiri=Avatus, avalikkus ja mõtlemise tase |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=5. november 2010 |vaadatud=3. september 2026}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/issues/2011-13-3339/ |pealkiri=Muutmine teenib muutjat? |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=1. aprill 2011 |vaadatud=3. september 2026}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/issues/2011-28-3353/ |pealkiri=Eesti 1991.–2011. aastani läbi põhiseaduse prisma. Mõned mõtted |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=5. august 2011 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ==Õiguskantslerina== Riigikogu nimetas Ülle Madise õiguskantsleriks 20. jaanuaril 2015 [[Toomas Hendrik Ilves]]e ettepanekul. Tema poolt hääletas 72 Riigikogu liiget, vastu oli üheksa ja erapooletuks jäi kaks. Madise astus ametisse 31. märtsil 2015, mil andis Riigikogu ees ametivande.<ref name="Ametisse2015" /><ref name="CV" /> 2021. aasta novembris tegi president [[Alar Karis]] Riigikogule ettepaneku nimetada Madise õiguskantsleriks ka teiseks ametiajaks. Riigikogu toetas ettepanekut 15. detsembril 2021. Madise teine ametiaeg algas 4. aprillil 2022.<ref name="TeineAmetiaeg">{{Netiviide |url=https://www.riigikogu.ee/istungi-ulevaated/riigikogu-nimetas-teiseks-ametiajaks-oiguskantsleriks-ulle-madise/ |pealkiri=Riigikogu nimetas teiseks ametiajaks õiguskantsleriks Ülle Madise |väljaandja=[[Riigikogu pressiteenistus]] |autor=Liisa Johanna Lukk |aeg=15. detsember 2021 |kasutatud=4. september 2026}}</ref><ref name="CV" /> Õiguskantslerina on Madise ülesannete hulka kuulunud õigusaktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse kontroll, inimeste põhiõiguste kaitse, ametiasutuste tegevuse üle tehtav järelevalve ning [[lasteombudsman]]i ülesannete täitmine. ===Põhiseaduslikkuse järelevalve=== Madise on õiguskantslerina pöördunud nii Riigikogu kui ka [[Riigikohus|Riigikohtu]] poole juhtudel, kui tema hinnangul ei olnud õigusaktid põhiseadusega kooskõlas. Tema ametiajal on õiguskantsleri põhiseaduslikkuse järelevalve puudutanud muu hulgas sotsiaalkaitset, ettevõtlusvabadust, maksupoliitikat, kohalike omavalitsuste kohustusi ja põhiõiguste piiramist. 2016. aastal tegi õiguskantsler Riigikogule ettepaneku muuta põhiseadusega kooskõlas olevaks regulatsioon, mis puudutas looduskaitseliste piirangutega kinnisasjade omandamist riigi poolt. Riigikogu toetas ettepanekut ning seadust muudeti.<ref name="Aasta2017">Õiguskantsleri aastaülevaade 2016/2017.</ref> Samal aastal pöördus Madise Riigikohtusse seoses äriühingu juhatuse liikmete töötuna arvele võtmise ja töötuskindlustushüvitise saamise piirangutega. Riigikohus tunnistas 2017. aastal vaidlustatud sätted põhiseadusvastaseks ja kehtetuks.<ref name="Aasta2017" /> 2017. aastal vaidlustas Madise Riigikohtus lahja alkoholi aktsiisimäärade kavandatust kiirema tõstmise, leides, et küsimus puudutab ettevõtjate õiguspärast ootust ja ettevõtlusvabadust. Riigikohus õiguskantsleri seisukohaga ei nõustunud ja leidis, et sätted ei olnud põhiseadusega vastuolus.<ref name="Aasta2017" /> 2018. aastal pöördus Madise Riigikohtusse seoses [[Narva]] linna sotsiaalhoolekannet reguleerivate määrustega. Õiguskantsleri hinnangul olid mitmed Narva kehtestatud tingimused seadusest rangemad ning võisid jätta abivajaja talle seadusega ette nähtud sotsiaalteenusest ilma.<ref>Õiguskantsler. „Õiguskantsler taotleb riigikohtult Narva 11 määruse kehtetuks tunnistamist“, 19. oktoober 2018.</ref> ===COVID-19 pandeemia ja põhiõigused=== [[COVID-19 pandeemia Eestis|COVID-19 pandeemia]] ajal kujunes üheks Madise tegevuse keskseks küsimuseks eriolukorra ja nakkustõrjemeetmete kooskõla põhiseadusega. 2020. aasta märtsis rõhutas ta, et põhiseadus kehtib ka eriolukorras ning inimeste õigusi ei tohi piirata rohkem, kui kriisi lahendamiseks vajalik.<ref name="COVID2020">Toomas Sildam. „Õiguskantsler Ülle Madise: põhiseadus kehtib ka praegu“. ERR, 16. märts 2020.</ref> Madise leidis, et nakkuse leviku piiramiseks kehtestatud meetmed peavad põhinema seadusel, olema arusaadavad ja proportsionaalsed ning piirangutest tuleb loobuda, kui nende vajalikkust ei ole enam võimalik põhjendada.<ref name="Vabadused2021">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud/oiguskantsleri-intervjuu-ajalehes-postimees |pealkiri=Ülle Madise: vabaduste piiramisse ei saa suhtuda kergekäeliselt |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=31. august 2021 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ===Inimõiguste ja puuetega inimeste õiguste kaitse=== Alates 1. jaanuarist 2019 täidab õiguskantsler [[riiklik inimõiguste asutus|riikliku inimõiguste asutuse]] (NHRI) ülesandeid ning jälgib, edendab ja kaitseb inimõigusi Eestis. Samast ajast täidab õiguskantsler ka [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon|ÜRO]] puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamise sõltumatu järelevalve ülesandeid.<ref name="NHRI">Õiguskantsleri aastaülevaade 2018/2019.</ref> 2019. aastal loodi õiguskantsleri juurde inimõiguste nõukoda. Õiguskantsleri institutsioon sai 2020. aasta detsembris riiklike inimõiguste asutuste rahvusvahelises akrediteerimissüsteemis kõrgeima ehk A-staatuse.<ref name="NHRI2021">Õiguskantsleri aastaülevaade 2020/2021.</ref> 2025. aastal läbis institutsioon uue hindamise ning säilitas kõrgeima akrediteeringu.<ref>{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/uro-tunnustas-oiguskantslerit-korgeima-taseme-inimoiguste-kaitsjana |pealkiri=ÜRO tunnustas õiguskantslerit kõrgeima taseme inimõiguste kaitsjana |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=29. aprill 2025 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2020. aasta detsembris leidis Madise, et puuetega inimestest koosnevatele kollektiividele peab olema teistega võrdsetel alustel tagatud võimalus osaleda laulu- ja tantsupeole pääsemiseks korraldatavatel eelproovidel. Ta tugines muu hulgas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonile ja rõhutas puuetega inimeste võrdset ligipääsu kultuurielule.<ref name="Laulupidu2024">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1609557427/madise-puuetega-inimestel-peab-olema-voimalus-laulupeole-esinema-paaseda |pealkiri=Madise: puuetega inimestel peab olema võimalus laulupeole esinema pääseda |väljaanne=[[ERR]] |aeg=20. detsember 2024 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ===Eraelu, isikuandmed ja digiriik=== Madise ametiajal on õiguskantsleri töös järjest suuremat tähelepanu saanud isikuandmete kaitse, riiklikud andmekogud ja elektrooniline jälgimine. 2023. aastal käsitles Madise artiklis "Ka korraliku inimese andmed on varandus ja relv" isikuandmete kogumise ja kasutamisega kaasnevaid ohte.<ref name="Andmed2023">{{netiviide |url=https://edasi.org/204773/ulle-madise-ka-korraliku-inimese-andmed-on-varandus-ja-relv/ |pealkiri=Ülle Madise: ka korraliku inimese andmed on varandus ja relv |väljaanne=Edasi.org |aeg=10. oktoober 2023 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2024. aastal juhtis ta tähelepanu avalikus ruumis kasutatavate valvekaamerate regulatsioonile. Madise hinnangul peab inimesele jääma võimalus oma elu elada nii, et ta ei ole kõikjal ja pidevalt salvestatud, samal ajal tuleb arvestada ka teiste inimeste õigusega kaitsta oma vara.<ref name="Kaamerad2024">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1609333671/ulle-madise-inimesel-peab-olema-voimalik-mitte-olla-kogu-aeg-salvestatud |pealkiri=Ülle Madise: inimesel peab olema võimalik mitte olla kogu aeg salvestatud |autor=Madis Hindre |väljaanne=[[ERR]] |aeg=6. mai 2024 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Õiguskantsleri 2024/2025. aasta ülevaates tõstatati ka niinimetatud proaktiivsete riigiteenuste piiride küsimus. Madise hinnangul ei ole ühiskonnas kokku lepitud, et riigil peaks olema üldine õigus inimeste elu eri andmekogude põhjal analüüsida selleks, et otsustada, millist abi või teenust inimene võiks vajada.<ref name="Ülevaade2025">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/ylevaade2025/ |pealkiri=Õiguskantsleri aastaülevaade 2024/2025 |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Madise on samuti rõhutanud, et riigi infosüsteemide tehnilised võimalused või piirangud ei saa määrata inimeste õiguste ulatust ning seadusega tagatud õigusi ei tohi jätta teostamata põhjendusega, et infosüsteem seda ei võimalda. ===Peeter Helme raamatu esitluse poleemika=== 2021. aasta detsembris tekitas avalikku poleemikat Madise osalemine kirjanik [[Peeter Helme]] romaani "Kirka valguse pimestav sära" esitlusel. Helme oli samal aastal jõustunud kohtuotsusega mõistetud süüdi lapseealise seksuaalse ahvatlemise kõlbmatu süüteo katses. Madise osalemine pälvis kriitikat muu hulgas seetõttu, et õiguskantsler täidab Eestis ka [[lasteombudsman]]i ülesandeid.<ref name="HelmeEsitlus">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1608448313/oiguskantsler-helme-raamatuesitlusel-kaimine-oli-viga |pealkiri=Õiguskantsler: Helme raamatuesitlusel käimine oli viga |väljaanne=[[ERR]] |aeg=27. detsember 2021 |vaadatud=4. september 2026}}</ref> Poleemikat suurendas Madise eraviisiliselt saadetud ja hiljem avalikustatud sõnum, milles ta kirjutas Helme kohta, et too on "täiesti alandlik ja ta kahetseb väga", ning leidis, et kirjaniku loomingut ja tema tegusid võib lahus käsitleda.<ref name="HelmeEsitlus" /> Madise väide Helme kahetsuse kohta sattus vastuollu Helme avalike seisukohtadega. ERR juhtis tähelepanu sellele, et Helme ei olnud avalikult oma tegu kahetsenud. Kohtumenetluses ta ennast süüdi ei tunnistanud ning pärast esimese astme süüdimõistvat otsust nimetas ta kohtuotsust "naeruväärseks" ja kaebas selle edasi.<ref name="HelmeEsitlus" /><ref name="HelmeKohus">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1188799/kohus-moistis-peeter-helme-lapseealise-seksuaalses-ahvatlemises-suudi |pealkiri=Kohus mõistis Peeter Helme lapseealise seksuaalses ahvatlemises süüdi |väljaanne=[[ERR]] |aeg=30. november 2020 |vaadatud=4. september 2026}}</ref> Kohtud ei nõustunud Helme kaitseversiooniga, mille kohaselt pidas ta suhtluspartnerit täiskasvanuks ja käsitas vestlust rollimänguna. Tallinna Ringkonnakohus jättis tema süüdimõistmise jõusse ning leidis, et tõendid näitasid Helme teadlikku soovi suhelda alla 14-aastase isikuga ja et seksuaalteemalisi vestlusi alustas alati Helme ise.<ref name="HelmeRingkond">{{netiviide |url=https://www.kohus.ee/ajakirjanikule/uudised/ringkonnakohus-jattis-peeter-helme-karistuse-muutmata |pealkiri=Ringkonnakohus jättis Peeter Helme karistuse muutmata |väljaanne=Eesti kohtud |vaadatud=4. september 2026}}</ref> Süüdimõistmine jõustus 2021. aasta augustis pärast seda, kui [[Riigikohus]] ei võtnud Helme kaitsja kassatsiooni menetlusse.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1608309659/kirjanik-peeter-helme-suudiomistmine-joustus |pealkiri=Kirjanik Peeter Helme süüdimõistmine jõustus |väljaanne=[[ERR]] |aeg=17. august 2021 |vaadatud=4. september 2026}}</ref> Madise tunnistas pärast poleemika puhkemist, et raamatuesitlusele minek oli viga. Ta rõhutas, et ei soovinud Helme kuriteo hukkamõistetavust vähendada ning et laste haavatavust ära kasutavad või seda teha üritavad inimesed peavad saama karmi karistuse.<ref name="HelmeEsitlus" /> Samas kaitses Madise põhimõtet, et kuriteos süüdi mõistetud inimest ei tule pärast kohtu määratud karistust ühiskonnast täiendavalt välja tõrjuda. Tema hinnangul peab inimesel olema võimalus pärast karistamist elada edasi ühiskonnas kehtivate reeglite järgi ning täiendav ühiskondlik karistamine ei ole kooskõlas õigusriigi põhimõtetega.<ref name="HelmeEsitlus" /> Juhtumi puhul tekitas seetõttu eraldi küsimuse Madise väite ja Helme avaliku käitumise vastuolu: Madise põhjendas oma suhtumist muu hulgas Helme väidetava kahetsusega, kuigi Helme ei olnud avalikult kahetsust väljendanud, vaid jätkas süüdimõistmise vaidlustamist.<ref name="HelmeEsitlus" /> ===Sõnastikureform ja ÕS-i vaidlus=== 2020. aastatel tekitas Eesti Keele Instituudis kavandatud sõnastikureform ja uue [[Õigekeelsussõnaraamat|õigekeelsussõnaraamatu]] koostamise põhimõtted avalikku arutelu kirjakeele normi ja ÕS-i rolli üle. Madise oli juba varasemates kirjutistes rõhutanud eesti kirjakeele tähtsust riigikeele, teaduskeele ja kultuurikeelena. 2018. aastal sidus ta selge ametikeele põhiseadusest tuleneva õigusselguse põhimõttega ning leidis, et ametlik tekst peab olema kodanikule arusaadav.<ref name="IlusKeel2018">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/node/5931 |pealkiri=Ülle Madise: jurist, ametnik ja ilus eesti keel |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=27. aprill 2018 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2019. aastal kirjutas Madise, et eesti keele kasutamine kõigil elualadel tuleneb põhiseadusest ning eesti keel peab säilima ka teaduse ja kõrghariduse keelena.<ref name="Keel2019">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/oiguskantsler-ulle-madise-eesti-keel-pole-pelk-tarbeese |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise: Eesti keel pole pelk tarbeese |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=15. veebruar 2019 |vaadatud=3. september 2026}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/920296/ulle-madise-ilusa-selge-eesti-keele-ulistuseks |pealkiri=Ülle Madise: ilusa selge eesti keele ülistuseks |väljaanne=[[ERR]] |aeg=14. märts 2019 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2020. aastal leidis ta, et põhiseaduse ja keeleseaduse järgi peab eesti kirjakeele norm jääma tegelikuks normiks, mida on võimalik nii järgida kui ka rikkuda.<ref name="Keel2022">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1608767536/ulle-madise-eesti-keel-on-pohiseaduse-kaitse-all |pealkiri=Ülle Madise: eesti keel on põhiseaduse kaitse all |väljaanne=[[ERR]] |aeg=27. oktoober 2022 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2021. aasta alguses sekkus Madise õiguskantslerina uue ÕS-i koostamise vaidlusse ja juhtis Eesti Keele Instituudi tähelepanu sellele, et uue õigekeelsussõnaraamatu koostamisel tuleb järgida keeleseadusest tulenevaid nõudeid.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1609274913/oiguskantsler-uus-os-peaks-lahtuma-keeleseaduse-nouetest |pealkiri=Õiguskantsler: uus ÕS peaks lähtuma keeleseaduse nõuetest |väljaanne=[[ERR]] |aeg=7. märts 2024 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2022. aasta jaanuaris ja aprillis rõhutas Madise ERR-ile antud intervjuudes, et rahvuslikku identiteeti kandva eesti keele arengut ei saa jätta üksnes isevoolu hooleks ning eesti keelt tuleks käsitada Eesti tugevuse, mitte nõrkusena.<ref name="Keel2024a">{{netiviide |url=https://kultuur.err.ee/1609222563/ulle-madise-rahvuse-identiteeti-hoidvat-keelt-ei-saa-lasta-isevoolu-minna |pealkiri=Ülle Madise: rahvuse identiteeti hoidvat keelt ei saa lasta isevoolu minna |väljaanne=[[ERR]] |aeg=15. jaanuar 2024 |vaadatud=3. september 2026}}</ref><ref name="Keel2024b">{{netiviide |url=https://kultuur.err.ee/1609303848/ulle-madise-eesti-keel-on-meie-tugevus-mitte-norkus |pealkiri=Ülle Madise: eesti keel on meie tugevus, mitte nõrkus |väljaanne=[[ERR]] |aeg=5. aprill 2024 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2023. aasta märtsi lõpus jõudsid [[Haridus- ja Teadusministeerium]] ning Eesti Keele Instituut kokkuleppele muuta ÕS-i ja EKI teatmiku koostamise tegevuskava. Kokkuleppe järgi pidi uus ÕS säilitama varasematele õigekeelsussõnaraamatutele omase normatiivse osa.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1609296462/ministeerium-ja-eki-votsid-os-i-vaidluses-oiguskantslerit-kuulda |pealkiri=Ministeerium ja EKI võtsid ÕS-i vaidluses õiguskantslerit kuulda |väljaanne=[[ERR]] |aeg=29. märts 2024 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ==Eesti presidendiks valimine== ===2026. aasta presidendivalimised=== {{Vaata|2026. aasta Eesti presidendivalimised}} 2026. aasta alguses käsitleti Madiset ajakirjanduses ühe võimaliku presidendikandidaadina.<ref>{{netiviide |url=https://www.postimees.ee/8391799/postimehe-poliitikatoimetus-pakub-kellest-voiks-saada-jargmine-president |pealkiri=POSTIMEHE POLIITIKATOIMETUS PAKUB {{!}} Kellest võiks saada järgmine president? |autor=Tarvo Madsen, Meinhard Pulk |väljaanne=[[Postimees]] |aeg=6. jaanuar 2026 |vaadatud=26. august 2026}}</ref> Juunis Delfi korraldatud 53 Riigikogu liikme anonüümses küsitluses oli Madise 27 võimaliku kandidaadi seas populaarseim, saades 27 nimetust.<ref>{{netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120588572/kes-sobiks-jargmiseks-eesti-presidendiks-53-riigikogu-liiget-osales-delfi-anonuumses-kusitluses |pealkiri=Kes sobiks järgmiseks Eesti presidendiks? 53 riigikogu liiget osales Delfi anonüümses küsitluses |autor=Herman Kelomees |väljaanne=[[Delfi]] |aeg=6. juuni 2026 |vaadatud=26. august 2026}}</ref> 23. juunil teatas president [[Alar Karis]] [[võidupüha]] paraadil, et ei kandideeri teiseks ametiajaks. Madise oli enne seda avalikult öelnud, et oleks soovinud Karise jätkamist presidendina.<ref>{{netiviide |url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120593325/ulle-madise-eestil-on-seni-presidentidega-vedanud-oige-inimene-on-oigel-ajal-olnud-oiges-kohas |pealkiri=Ülle Madise: Eestil on seni presidentidega vedanud, õige inimene on õigel ajal olnud õiges kohas |autor=Eve Heinla |väljaanne=Maaleht |aeg=27. juuni 2026 |vaadatud=26. august 2026}}</ref> 24. juulil teatas [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] aseesimees [[Tanel Kiik]], et erakond näeb Madiset erakondadeülese presidendikandidaadina.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610067439/sotsid-pakuvad-presidendikandidaadina-kaalumiseks-ulle-madiset |pealkiri=Sotsid pakuvad presidendikandidaadina kaalumiseks Ülle Madiset |autor=Urmet Kook |väljaanne=[[ERR]] |aeg=1. juuli 2026 |vaadatud=26. august 2026}}</ref> Samal päeval teatasid ka Reformierakonna fraktsiooni juht [[Õnne Pillak]] ja [[Eesti 200]] esimees [[Kristina Kallas]], et nende erakondades oli Madisele tugev toetus.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610067640/pillak-reformierakonnas-oleks-tugev-toetus-madisele-presidendikandidaadina |pealkiri=Pillak: Reformierakonnas oleks tugev toetus Madisele presidendikandidaadina |väljaanne=[[ERR]] |aeg=1. juuli 2026 |vaadatud=26. august 2026}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610067610/eesti-200-toetab-ulle-madiset-presidendikandidaadina |pealkiri=Eesti 200 toetab Ülle Madiset presidendikandidaadina |väljaanne=[[ERR]] |aeg=1. juuli 2026 |vaadatud=26. august 2026}}</ref> 25. juulil ütles Madise, et ei olnud kandideerimiseks kellelegi nõusolekut andnud.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610068006/ulle-madise-ma-ei-ole-kandideerimiseks-kellelegi-nousolekut-andnud |pealkiri=Ülle Madise: ma ei ole kandideerimiseks kellelegi nõusolekut andnud |väljaanne=[[ERR]] |aeg=2. juuli 2026 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 26. augustil teatas [[Isamaa]] esimees [[Urmas Reinsalu]], et erakond toetab Madise kandidatuuri.<ref>{{netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120604622/isamaa-toetab-presidendivalimistel-ulle-madise-kandidatuuri |pealkiri=Ülle Madisest saab suure tõenäosusega president. Teda toetab ka Isamaa |väljaanne=[[Delfi]] |aeg=18. august 2026 |vaadatud=18. august 2026}}</ref> 27. augustil seadsid 75 Riigikogu liiget Madise ametlikult presidendikandidaadiks.<ref name="Kandidaat2026">{{netiviide |url=https://www.valimised.ee/et/ulle-madise-seati-vabariigi-presidendi-valimise-kandidaadiks |pealkiri=Ülle Madise seati Vabariigi Presidendi valimise kandidaadiks |väljaanne=Valimised Eestis |aeg=24. august 2026 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 12.–19. augustil korraldatud Emori küsitluses toetas Madise presidendiks valimist 35% vastanutest.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610115607/presidendikandidaatidest-eelistab-rahvas-enim-ulle-madiset |pealkiri=Presidendikandidaatidest eelistab rahvas enim Ülle Madiset |autor=Urmet Kook |väljaanne=[[ERR]] |aeg=21. august 2026 |vaadatud=26. august 2026}}</ref> 24. augustil avaldatud [[Ühiskonnauuringute Instituut|Ühiskonnauuringute Instituudi]] ja [[Norstat]]i küsitluses toetas tema kandidatuuri 43% vastanutest ja 36% oli vastu.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610117512/43-protsenti-vastajatest-toetab-ulle-madise-valimist-presidendiks |pealkiri=43 protsenti vastajatest toetab Ülle Madise valimist presidendiks |väljaanne=[[ERR]] |aeg=24. august 2026 |vaadatud=26. august 2026}}</ref> Riigikogu valis Madise Vabariigi Presidendiks 2. septembril 2026 toimunud esimeses hääletusvoorus. Hääletamisest võttis osa 78 Riigikogu liiget. Madise sai 70 "ristiga" märgistatud poolthäält ja 1 "linnukesega" märgistatud vastuhääle, seitse sedelit jäeti märgistamata ja kehtetuid sedeleid ei olnud. Valituks osutumiseks oli vaja vähemalt 68 häält.<ref name="Presidendivalimised2026" /><ref name="RiigikoguPresident2026">{{netiviide |url=https://www.riigikogu.ee/istungi-ulevaated/ulle-madise-valiti-vabariigi-presidendiks/ |pealkiri=Ülle Madise valiti Vabariigi Presidendiks |väljaanne=[[Riigikogu]] |aeg=2. september 2026 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Madise astub presidendi ametisse 12. oktoobril 2026, mil annab Riigikogu ees ametivande. Temast saab Eesti seitsmes president ja [[Kersti Kaljulaid]]i järel teine naine selles ametis.<ref>{{netiviide |url=https://news.err.ee/1610126071/estonia-elects-new-president |pealkiri=Estonia elects new president |väljaanne=[[ERR]] |aeg=2. september 2026 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> == Poliitilised ja ühiskondlikud vaated == Madise on enda maailmavaadet kirjeldanud nii, et liberaalide arvates on ta konservatiiv ja konservatiivide arvates liberaal.<ref name="Vaated2">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610113246/madise-eesti-peab-hoidma-kuuned-enda-poole |pealkiri=Madise: Eesti peab hoidma küüned enda poole |autor=[[Arp Müller]] |väljaanne=[[ERR]] |aeg=18. august 2026 |vaadatud=18. august 2026}}</ref> Ajakirjanik [[Mikk Salu]] on Madise poliitilisi vaateid iseloomustanud kui segu [[klassikaline liberalism|klassikalisest liberalismist]] ja konservatiivsest rahvuslusest ning pidanud tema ideoloogilist paiknemist sarnaseks näiteks [[Jüri Adams]]i, [[Vootele Hansen]]i ja [[Edmund Burke]]'i omaga. Salu järgi väljendub Madise liberaalsus eeskätt isikuvabaduste, eraomandi ja ettevõtlusvabaduse kaitsmises ning umbusus riikliku ülereguleerimise ja jälgimisühiskonna suhtes.<ref name="Vaated">{{netiviide |url=https://www.postimees.ee/8529053/analuus-millised-on-ulle-madise-poliitilised-vaated |pealkiri=ANALÜÜS {{!}} Millised on Ülle Madise poliitilised vaated? |autor=[[Mikk Salu]] |väljaanne=[[Postimees]] |aeg=18. august 2026 |vaadatud=18. august 2026}}</ref> === Vabadus, vastutus ja riigi sekkumine === Madise on oma avalikes sõnavõttudes järjepidevalt rõhutanud inimese vabaduse ja isikliku vastutuse seost. 2015. aastal saates "Plekktrumm" leidis ta, et suurem otsustamisvabadus toob inimesele kaasa ka suurema vastutuse ning et liiga üksikasjalikult reguleeritud ühiskond võib inimeste iseseisvat vastutust vähendada.<ref name="Plekktrumm2015" /> 2016. aastal leidis ta, et Eestis oli kujunenud suund vabaduste piiramise ja ühiskonna järjest üksikasjalikuma reglementeerimise poole ning täiskasvanud inimest ei peaks riik kohtlema lapsena.<ref name="Vabadused2016">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/oiguskantsler-ulle-madise-eestis-trend-vabaduste-piiramise-suunas |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise: Eestis on trend vabaduste piiramise suunas |väljaanne=[[Õiguskantsleri Kantselei]] |aeg=8. märts 2016 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Samal aastal kirjutas ta, et seadusi tuleks kehtestada eeskätt siis, kui ilma nendeta ei ole võimalik ühiskondlikke suhteid mõistlikult korraldada. Madise kritiseeris nii tarbetut ülereguleerimist kui ka olukorda, kus Riigikogu käsitatakse valitsuse esitatud eelnõude kinnitajana, rõhutades parlamendi iseseisvat põhiseaduslikku rolli.<ref name="VahemNorme2016">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/en/node/822 |pealkiri=Ülle Madise: vähem norme, rohkem tervet mõistust |väljaanne=[[Õiguskantsleri Kantselei]] |aeg=1. juuni 2016 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> === Demokraatia, valimised ja parlamentarism === Madise on käsitlenud valimissüsteemi ja demokraatia toimimist alates 2000. aastate algusest. Elektroonilise hääletamise puhul on ta rõhutanud valija valikuvabadust ning seda, et elektrooniline hääletamine peab olema tavapäraste hääletamisviiside kõrval lisavõimalus.<ref name="Ehaaletamine2002" /> Madise on olnud skeptiline presidendi otsevalimise ja ulatusliku otsedemokraatia suhtes. 2006. aastal kirjutas ta presidendi otsevalimist käsitledes, et otsevalimine ei lahenda iseenesest poliitilise võõrandumise ega demokraatia toimimise probleeme.<ref name="Otsevalimine2006">{{netiviide |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/51055919/ulle-madise-presidendi-otsevalimine-hobekuul |pealkiri=Presidendi otsevalimine – hõbekuul? |autor=Ülle Madise |väljaanne=[[Eesti Päevaleht]] |aeg=12. september 2006 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2009. aastal leidis ta otsedemokraatiat käsitlevas artiklis, et üleriigiliste rahvaalgatuste korraldamiseks on praktikas sageli vaja erakonna, tugeva poliitilise liikumise või suure rahalise ressursiga huvirühma organiseerimisvõimet ning esindusdemokraatia asendamine otsedemokraatiaga ei pruugi anda paremaid otsuseid.<ref name="Otsedemokraatia2009" /> 2010. aastal käsitles Madise poliitilise kultuuri küsimusi, sealhulgas teerullimeetodit, valijate mõjutamist, poliitika rahastamist ja avaliku võimu usaldusväärsust.<ref>{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/issues/2010-5-3285/ |pealkiri=Poliitika kultuursusest teoorias ja praktikas |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=4. veebruar 2010 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2011. aastal kirjutas ta erakondade ja parlamentaarse riigikorralduse teemadel artiklis "Kes unistab Päikesekuninga riigist?".<ref>{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/issues/2011-1-3327/ |pealkiri=Kes unistab Päikesekuninga riigist? |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=7. jaanuar 2011 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Madise toetab Eesti põhiseaduses sätestatud parlamentaarset riigikorraldust, võimude lahusust ja tasakaalustatust ning niinimetatud kokkuleppedemokraatiat. Tema hinnangul ei peaks Eesti poliitiline süsteem toimima põhimõttel „võitja võtab kõik“.<ref name="Kokkuleppedemokraatia2023">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud/oiguskantsler-ulle-madise-ettekanne-eesti |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise ettekanne Eesti Akadeemilise Õigusteaduse Seltsis |väljaanne=[[Õiguskantsleri Kantselei]] |aeg=7. detsember 2023 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> === Riigireform ja avalik haldus === Madise on kritiseerinud riigireformi taandamist asutuste ümberkorraldamisele ja organisatsiooniskeemide muutmisele. 2018. aastal kirjutas ta, et riigireformi eesmärk peaks olema inimesekeskne, väiksema halduskoormusega ja tõhus riik ning selle saavutamine ei eelda põhiseaduse ulatuslikku muutmist.<ref name="Riigireform2018">{{netiviide |url=https://edasi.org/25834/ulle-madise-kui-raagime-ja-motleme-riigireformist-siis-millest-me-raagime/ |pealkiri=Ülle Madise: kui räägime ja mõtleme riigireformist, siis millest me räägime |väljaanne=[[Edasi.org]] |aeg=10. juuni 2018 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Sama aasta märtsis kritiseeris ta olukorda, kus riigireformi nime all kulutatakse ressursse tema hinnangul vähese praktilise väärtusega strateegiate, ümberkorralduste ja dokumentide koostamisele, samal ajal kui inimestele vajalike avalike teenuste jaoks napib tähelepanu.<ref name="Udu2018">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/oiguskantsler-ulle-madise-rahva-raha-eest-udu-ajamine-peab-loppema |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise: rahva raha eest udu ajamine peab lõppema |väljaanne=[[Õiguskantsleri Kantselei]] |aeg=14. märts 2018 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2021. aastal kirjeldas Madise oma nägemust Eestist kui riigist, mis laseb inimestel elada, aitab hädasolijaid ning ei koorma inimesi tarbetu sekkumisega.<ref name="RiikMisLasebElada">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/oiguskantsler-ulle-madise-kone-eesti-vabariigi-103-aastapaeva-puhul |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise kõne Eesti Vabariigi 103. aastapäeva puhul kohtunikele |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=23. veebruar 2021 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2022. aastal ütles ta Maalehele antud intervjuus, et ametnik peaks võimaluse korral tegutsema inimese, mitte bürokraatliku süsteemi huvidest lähtudes, ning kritiseeris põhjendamatut ametkondlikku jäikust.<ref>{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud/oiguskantsler-ulle-madise-intervjuu-maalehes |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise intervjuu Maalehes: kiusamist on Eestis liiga palju, ametnikud peaksid olema inimese poolel |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=2. jaanuar 2025 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> === Haridus === Madise on pidanud tasuta ja kvaliteetset põhiharidust põhiseaduslikult kaitstud õiguseks ning rõhutanud, et lapse võimalused ei tohiks ülemäära sõltuda tema elukohast, emakeelest ega perekonna sotsiaal-majanduslikust olukorrast.<ref name="Pohiharidus2016">{{netiviide |url=http://arvamus.postimees.ee/3587393/ulle-madise-pohiharidus-vajab-pohiseaduse-kaitset |pealkiri=Põhiharidus vajab põhiseaduse kaitset |autor=Ülle Madise |väljaanne=[[Postimees]] |aeg=20. veebruar 2016 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Ta on käsitlenud ka erakoolide rahastamist, hariduslikku kihistumist ning õpilaste ja õpetajate koormust.<ref>{{netiviide |url=http://opleht.ee/26525-erakoolid-ja-uldine-haridusstress/ |pealkiri=Erakoolid ja üldine haridusstress |autor=Ülle Madise |väljaanne=[[Õpetajate Leht]] |aeg=13. november 2015 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Kõrghariduse puhul kritiseeris Madise juba 2010. aastal hariduse käsitlemist pelgalt turuteenuse või majandusharuna ning kirjutas 2011. aastal ülikoolide laiemast ühiskondlikust ülesandest.<ref>{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/issues/2010-22-3302/ |pealkiri=Haridustööstuse buum ja krahh |autor=Ülle Madise |väljaanne=[[Sirp (ajaleht)|Sirp]] |aeg=4. juuni 2010 |vaadatud=3. september 2026}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://ws.lib.ttu.ee/publikatsioonid/et/publ/item/1898ac9a-06a2-4ac2-a4b5-eab74f742894 |pealkiri=Milleks on Eestis vaja ülikoole? |autor=Ülle Madise |väljaanne=[[Sirp (ajaleht)|Sirp]] |aeg=3. juuni 2011 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> === Eesti keel, rahvus ja kultuur === Madise on rõhutanud Eesti riigi põhiseaduslikku ülesannet tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine. 2018. aastal kirjutas ta, et Eesti omariikluse eesmärk on võimaldada eesti keelel, kultuuril ja rahval kesta.<ref name="EestiMõte2018">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/ulle-madise-eesti-mote-olla-eesti |pealkiri=Ülle Madise: Eesti mõte on olla Eesti |väljaanne=[[Õiguskantsleri Kantselei]] |aeg=20. veebruar 2018 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Tema käsitluses on keele küsimus seotud ka õigusselgusega: riigi ja inimese suhtluses peab ametlik tekst olema võimalikult täpne ja arusaadav.<ref name="IlusKeel2018" /> === Avalik arutelu ja polariseerumine === 2022. aasta artiklis "Vaikimise nõiaring" käsitles Madise olukorda, kus sotsiaalne surve võib tema hinnangul panna teadlasi, ametnikke ja teisi avalikus elus osalejaid ebapopulaarseid fakte või seisukohti maha vaikima. Ta rõhutas sõltumatute institutsioonide, vaba ajakirjanduse, teaduse ja kriitilise arutelu tähtsust.<ref name="VaikimiseNoiaring">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1608626200/ulle-madise-vaikimise-noiaring |pealkiri=Ülle Madise: vaikimise nõiaring |väljaanne=[[ERR]] |aeg=11. juuni 2022 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Madise on kritiseerinud poliitilist polariseerumist ja olukordi, kus eriarvamusele jäämist käsitatakse moraalse puudusena. Tema hinnangul peab demokraatlik õigusriik kaitsma ka ebapopulaarseid seisukohti ja sõltumatute institutsioonide õigust langetada avalikust survest sõltumatuid otsuseid.<ref name="Polariseerumine2026">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud/polariseerumine-voi-tehisintellekt-oiguskantsler |pealkiri=Polariseerumine või tehisintellekt. Õiguskantsler Ülle Madise kõne advokatuuri üldkogul |väljaanne=[[Õiguskantsleri Kantselei]] |aeg=31. märts 2026 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2025. aastal hoiatas ta ühiskonnas kuhjuva rahulolematuse eest, mis võib tema hinnangul kasvatada nõudlust autoritaarsema või niinimetatud valgustatud valitseja järele. Samas rõhutas ta, et ka tehisintellekti ja muude automatiseeritud süsteemide kasutamisel peab inimese saatust puudutavate vaidluste lõplik otsustaja olema inimene.<ref name="Tsaar2025">{{netiviide |url=https://arvamus.postimees.ee/8206095/ulle-madise-on-oht-et-kui-trotsi-saab-liiga-palju-hakataksegi-ootama-valgustatud-tsaari |pealkiri=Ülle Madise {{!}} On oht, et kui trotsi saab liiga palju, hakataksegi ootama valgustatud tsaari |väljaanne=[[Postimees]] |aeg=7. märts 2025 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> === Presidendi institutsioon === Madise on Eesti presidendi rolli kirjeldades öelnud, et president peaks olema ühiskonda ühendav, mitte lahutav institutsioon.<ref name="Vaated2" /> Ta ei pea sobivaks, et president asuks näiteks Riigikogu valimiste eel avalikult propageerima konkreetseid maksu-, majandus- või ettevõtluspoliitilisi valikuid, sest see kahjustaks tema hinnangul presidendi võimalust tegutseda poliitiliste konfliktide korral erapooletu vahemehena.<ref name="Vaated2" /> Madise on varem olnud seisukohal, et Eesti presidendi praeguste volituste juures ei oleks presidendi otsevalimine põhjendatud. Tema hinnangul eeldaks otsevalimine riigipeale märksa suurema poliitilise võimu andmist ja muudaks seega Eesti parlamentaarse riigikorralduse olemust.<ref name="Otsevalimine2006" /><ref name="President2017">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud/ulle-madise-ma-ei-kandideerinud-presidendiks-sest |pealkiri=Ülle Madise: ma ei kandideerinud presidendiks, sest õiguskantsleri töö oli pooleli |väljaanne=[[Õiguskantsleri Kantselei]] |vaadatud=3. september 2026}}</ref> === Välispoliitika === Välispoliitikas on Madise rõhutanud Eesti riiklike huvide järgimist koos usaldusväärse liitlassuhte säilitamisega. 2026. aasta augustis ütles ta, et Eesti peab tegema seda, mis on Eestile kasulik, olles samal ajal liitlastele vajalik partner.<ref name="Vaated2" /> Varem on ta rõhutanud [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]], [[NATO]] ja euroala tähtsust Eesti iseseisvust toetava raamistikuna, leides samas, et rahvusvaheline koostöö ei nõua Eestilt oma eripära või rahvusliku identiteedi kaotamist.<ref name="EestiMõte2018" /> == Liikmesus == * 2010–2011 õiguse valdkonna õppekavade üleminekuhindamise komisjoni liige<ref name="CV" /> * 2010–2015 [[Eesti Kunstiakadeemia kuratoorium]]i liige<ref name="CV" /> * 2010–2015 [[Euroopa Nõukogu]] juures tegutseva riikide korruptsioonivastase ühenduse [[GRECO]] sõltumatu ekspert<ref name="CV" /> * 2011–2012 32. Eesti õigusteadlaste päevade korralduskomitee liige<ref name="CV" /> * 2011–2012 Eesti Vabariigi põhiseaduse 20. aastapäeva tähistamise riikliku komisjoni liige<ref name="CV" /> * alates 2012. aastast [[Enn Soosaare esseistikapreemia|Enn Soosaare eetilise esseistika auhinna]] žürii esimees<ref name="CV" /><ref name="ETIS" /> * 2012–2015 [[Eesti Rahvusringhääling]]u ühiskondliku nõukoja liige<ref name="CV" /> * 2013–2015 ametnikueetika nõukogu liige<ref name="CV" /> * 2013–2022 [[Rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise Euroopa komisjon]]i (ECRI) liige<ref name="CV" /> * alates 2015. aastast [[Iuridicum|SA Iuridicum]]i nõukogu liige<ref name="CV" /><ref name="Iuridicum">{{netiviide |url=https://www.iuridicum.ee/tutvustus |pealkiri=Tutvustus |väljaanne=SA Iuridicum |vaadatud=4. september 2026}}</ref> * 2015–2021 [[Rahvusvaheline Ombudsmani Institutsioon|Rahvusvahelise Ombudsmani Institutsiooni]] (IOI) Euroopa regiooni juhatuse liige; ta valiti juhatusse 30. septembril 2015 ja taasvaliti 27. juulil 2016.<ref name="IOI2021">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/ylevaade2021/pdf/oiguskantsleri-aasta.pdf |pealkiri=Õiguskantsleri aasta 2020/2021 |väljaanne=[[Õiguskantsleri Kantselei]] |aeg=2021 |vaadatud=4. september 2026}}</ref> * 2017–2021 IOI maailmatasandi juhatuse liige. Madise asus maailmajuhatusse 2017. aasta novembris ning tema volitused lõppesid 2021. aasta mais.<ref name="IOI2021" /> * 2023–2024 IOI Euroopa regiooni juhatuse liige<ref name="CV" /> * korporatsiooni [[Filiae Patriae]] liige{{lisa viide}} ==Tunnustus== * 2011 – aunimetus "[[Teenäitaja]] 2011"<ref>[http://uudised.err.ee/index.php?06245284 Ülle Madise pälvis aunimetuse "Teenäitaja 2011"]. [[ERR]], 6. veebruar 2012.</ref> * 2016 – [[Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon]]i tunnustus "Ettevõtluse sõber". Tunnustuse aluseks oli muu hulgas Madise 2015. aasta ettepanek taastada äriühingute juhatuse liikmete sotsiaalsed garantiid.<ref name="EttevotluseSober">{{netiviide |url=https://www.err.ee/553770/ettevotluse-sobraks-kuulutati-oiguskantsler-ulle-madise |pealkiri=Ettevõtluse sõbraks kuulutati õiguskantsler Ülle Madise |väljaanne=[[ERR]] |aeg=4. veebruar 2016 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> * 2016 – mõjukaim riigiteener edetabelis "Eesti mõjukad 2016".<ref>{{netiviide |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/76498911/ulle-madise-riigimehelikku-julgust-ja-tarkust-voiks-rohkem-olla |pealkiri=Ülle Madise: riigimehelikku julgust ja tarkust võiks rohkem olla |autor=Otti Eylandt |väljaanne=[[Eesti Päevaleht]] |aeg=8. detsember 2016 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> * 2016 – [[Selge sõnumi auhind|Selge Sõnumi]] võistlusel äramärkimine selge väljenduse eest avalikus suhtluses.<ref name="SelgeSonum2016">{{netiviide |url=https://eki.ee/selgesonum/varasemad-uritused/auhind-2016/tulemused-2016/ |pealkiri=Tulemused 2016 |väljaanne=[[Eesti Keele Instituut]] |vaadatud=3. september 2026}}</ref> * 2023 – [[Ene Hioni Fond]]i stipendium. Madise oli fondi 18. laureaat.<ref name="EneHion">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/oiguskantsler-ulle-madise-palvis-ene-hioni-fondi-stipendiumi |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise pälvis Ene Hioni Fondi stipendiumi |väljaanne=[[Õiguskantsleri Kantselei]] |aeg=21. november 2023 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> * 2023 – Keeleameti sõber ja Keeleameti hõbemärk. [[Keeleamet]] tunnustas Madiset pikaajalise tegevuse eest eesti keele hoidmise ja kaitsmise eestkõnelejana.<ref name="KeeleametiSober">{{netiviide |url=https://www.keeleamet.ee/uudised/keeleameti-sober-2023-oiguskantsler-ulle-madise |pealkiri=Keeleameti sõber 2023 on õiguskantsler Ülle Madise |väljaanne=[[Keeleamet]] |aeg=18. detsember 2023 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> * 2024 – [[Riigivapi III klassi teenetemärk]] riikluse edendamise eest.<ref name="Riigivapp2024">{{netiviide |url=https://president.ee/et/ametitegevus/otsused/55685-362-riiklike-autasude-andmine |pealkiri=362. Riiklike autasude andmine |väljaanne=[[Vabariigi Presidendi Kantselei]] |aeg=7. veebruar 2024 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ===Selge Sõnumi auhinnavõistluse patroon=== 2016. aastal märgiti [[Selge sõnumi auhind|Selge Sõnumi]] võistlusel ära Madise selge väljendus avalikus suhtluses.<ref name="SelgeSonum2016" /> Alates 2017. aastast on ta olnud Selge Sõnumi võistluse ja selge keele mõtteviisi patroon.<ref name="SelgeSonumPatroon">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/algatused/selge-sonum |pealkiri=Selge sõnum |väljaanne=[[Õiguskantsleri Kantselei]] |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2017. aasta septembris kuulutas Madise patroonina välja neljanda Selge Sõnumi auhinnavõistluse.<ref>{{netiviide |url=https://eki.ee/selgesonum/ulle-madise-kuulutas-selge-sonumi-voistluse-avatuks-pressiteade-08-09-2017/ |pealkiri=Ülle Madise kuulutas selge sõnumi võistluse avatuks |väljaanne=[[Eesti Keele Instituut]] |aeg=8. september 2017 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ==Isiklikku== Madise isa on jurist, endine riigikohtunik ja poliitik [[Tõnu Anton]].<ref name="ERRisiklik">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610120065/madise-ma-ei-ole-kunagi-laevalt-pogenenud-kui-mina-olen-kapten |pealkiri=Madise: ma ei ole kunagi laevalt põgenenud, kui mina olen kapten |autor=Andres Kuusk |väljaanne=[[ERR]] |aeg=26. august 2026 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Tema ema on Sirje Anton ning ema isapoolne vanaisa oli ettevõtja [[Oskar Luik]].{{lisa viide}} Madise abikaasa on jurist [[Lauri Madise]], kes on alates 2013. aastast [[Euroopa Liidu Üldkohus|Euroopa Liidu Üldkohtu]] kohtunik.<ref name="LauriMadise">{{netiviide |url=https://curia.europa.eu/site/jcms/d2_5097/et/uldkohus |pealkiri=Lauri Madise |väljaanne=[[Euroopa Liidu Kohus]] |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Ülle Madise on öelnud, et abikaasad toetavad teineteise karjääri ning on töö tõttu teinud pereelus kompromisse.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610126326/pealtnagija-kes-on-presidendiks-valitud-ulle-madise-ja-mida-ta-eesti-elust-motleb |pealkiri="Pealtnägija": kes on presidendiks valitud Ülle Madise ja mida ta Eesti elust mõtleb? |väljaanne=[[ERR]] |aeg=2. september 2026 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Madise lapsepõlvemälestused on tihedalt seotud [[Pärnu]]ga, kus rannarajoonis väikeses majas elasid tema vanavanemad. Ta on meenutanud Pärnu vanavanemate kodu, talviseid tänavaid ning vanaema aias kasvanud roosasid pojenge kui olulisi lapsepõlvemälestusi.<ref name="EestiNaine2023">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud/koige-armsam-roosade-pojengide-lohn-mis-taidab |pealkiri=„Kõige armsam on roosade pojengide lõhn.“ Mis täidab õiguskantsler Ülle Madise õnnetundega? |autor=Priit Wend Kuusk |väljaanne=Eesti Naine |aeg=9. veebruar 2023 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Tema pere kodu asub [[Saadjärv]]e ääres.<ref name="EestiNaine2023" /> Madise on [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] [[Tallinna Toompea Kaarli kogudus]]e liige.<ref name="ERRisiklik" /> == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * {{ETIS}} * [https://www.oiguskantsler.ee/kontakt/ulle-madise Ülle Madise] Õiguskantsleri Kantselei kodulehel * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/plekktrumm-ulle-madise "Plekktrumm. Ülle Madise"] ERR-i arhiivis {{JÄRJESTA:Madise, Ülle}} [[Kategooria:Õiguskantslerid]] [[Kategooria:Eesti õigusteadlased]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Korporatsioon Filiae Patriae liikmed]] [[Kategooria:Riigivapi III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1974]] 5mur2is1rah4qvsrm9gyml0jrvr6l51 Indrek Tarand 0 174298 7228260 7224972 2026-09-03T18:01:17Z ~2026-47732-55 236815 Eluloos apsakas, "President Indrek Tarand autasustas Indrek Tarandit". 7228260 wikitext text/x-wiki {{ajakohastada}} {{Lisaviiteid|aasta=2026|kuu=august}} {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=august}} [[Pilt:Tarand, Indrek-9984.jpg|pisi|Indrek Tarand 2014. aastal Euroopa Parlamendi liikmena]] [[Pilt:Anti ACTA demonstration in Tartu -- Indrek Tarand.JPG|pisi|Indrek Tarand kõnelemas 11. veebruaril 2012 Tartus toimunud [[ACTA]]-vastasel meeleavaldusel]] '''Indrek Tarand''' (sündinud [[3. veebruar]]il [[1964]] [[Tallinn]]as) on Eesti poliitik ja õpetaja. ==Elulugu== Indrek Tarand õppis aastail [[1971]]–[[1982]]<ref name="GjvKD" /> [[Tallinna 21. Keskkool]]is [[inglise keel]]e eriklassis, ning astus aastal [[1982]] [[Tartu Ülikool]]i ajaloo teaduskonda.<ref name="ao2K6" /> Oma [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude okupatsiooni]] vastast meelsust manifesteerides peeti ta 24. detsembril 1982 kinni [[Raadi kalmistu]]l Tartus, kus ta oli koos kaaslastega süüdanud küünlad [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõja]] sangari [[Julius Kuperjanov]]i haual. Kinnipidamisele järgnes [[eksmatrikuleerimine]] – koos Indrek Tarandiga heideti ülikoolist välja [[Aivar Reidla]], [[Mart Sarapuu]] ja [[Priit Heinsalu]].<ref name="hEHPN" /> {{tsitaat|Kolm äsjamainitud rebast (Indrek Tarand, Aivar Reidla ja Mart Sarapuu) käisid jõululaupäeva õhtul, teklid peas, Julius Kuperjanovi haual ja panid sinna küünlaid. Küünlaid oli seal muidugi igal jõululaupäeval rohkesti, aga sama rohkesti oli [[KGB]] nuhke ja [[provokaator]]eid, nii et tegu oli pehmelt öeldes ettevaatamatu. Ja nii oligi. Poisid visati [[4. jaanuar]]il 1983. a. ülikoolist välja. /---/ |<ref name="2L1qu" />|}} Aastail 1982–[[1983]] oli ta [[Tallinna Linna Täitevkomitee]] allasutuse [[Tallinna Linna Haljastuse Remondi- ja Ehitusvalitsus]]e mullatöid tegev lihttööline. Asutuse juht [[Urmas Grišakov]] oli tema isa Andres Tarandi tuttav. Selles asutuses töötamise ajal istutas Tarand mullapalliga kolmemeetriseid puid [[Lasnamäe]]l [[kindral Fedjuninski tänav]]al ja [[Õismäe]]l.<ref name=":0">{{Netiviide |autor=Indrek Tarand |url=http://ekspress.delfi.ee/arvamus/indrek-tarand-holmikpuu-malakaga-lahmitakse-igal-pool-kus-kodanikualgatuse-idu-kerkib?id=78809668 |pealkiri=Indrek Tarand: Hõlmikpuu malakaga lahmitakse igal pool, kus kodanikualgatuse idu kerkib |väljaanne=[[Eesti Ekspress]] |väljaandja=[[AS Ekspress Group]] |aeg=12. juuli 2017 |vaadatud= |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170712140130/http://ekspress.delfi.ee/arvamus/indrek-tarand-holmikpuu-malakaga-lahmitakse-igal-pool-kus-kodanikualgatuse-idu-kerkib?id=78809668 |arhiivimisaeg=2017-07-12}}</ref> Tarand oli aastatel [[1983]]–[[1985]] [[ajateenistus]]es [[Nõukogude armee|Nõukogude armees]], hiljem on ta osalenud reservohvitseride õppustel ja [[Reservohvitseride Kogu]] tegevuses. Ta naasis Tartu Ülikooli [[1985]]. aastal ja sai [[1991]]. aastal ajaloolase-ajalooõpetaja kutsediplomi.<ref name="yzF1p" /> 1988. aastal osales ta [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i tegevuse taastamisel ja oli seltsi sõjajärgse ajaloo esimene valitud Vanamees.<ref name="ABan4" /> 1989. aastal valiti Indrek Tarand [[Tartu Linna Rahvasaadikute Nõukogu]] liikmeks ja osales [[Tartu Linnavolikogu]] töös kuni [[1992]]. aasta sügiseni. 1990. aasta 24. veebruaril valiti ta [[Eesti Kongress]]i liikmeks.<ref name="YElRZ" /> Aastail 1991–1992 töötas ta [[Riiklik aktsiaselts|Riiklikus Aktsiaseltsis]] (RAS) [[Tartu Maja]] sidustusdirektori ja juhatuse liikmena.<ref name="gdfgD" /> Aastatel [[1992]]–[[1993]] täiendas ta end välismaal ja õppis [[PEW Charitable Trust]]i stipendiumiga [[Johns Hopkinsi Ülikool]]i [[Bologna]] keskuses [[Paul H. Nitze School of Advanced International Studies]] (SAIS) ülikoolis ja sai magistrikraadi rahvusvahelistes suhetes.<ref name="LVAWI" /> Tarandi töö riigiametnikuna algas 1993. aastal, mil ta oli [[Vabariigi Valitsus]]e eriesindaja [[Narva]]s, kus oli puhkenud [[Narva ja Sillamäe 1993. aasta autonoomia referendum|referendumikriis]] – osa elanikkonnast valmistas autonoomia ettekäändel ette lahkulöömist Eesti Vabariigist.<ref name="47wek" /> Tarandi tegevus aitas kaasa referendumi läbikukkumisele ning võimaldas korraldada kohalikud valimised vastavalt EV seadustele.<ref name="fE9Lc" /> Seejärel määrati ta peaminister [[Mart Laar]]i nõunikuks. [[1994]]. aasta alguses asus Tarand tööle [[Välisministeeriumi kantsler|välisministeeriumi kantslerina]] minister [[Jüri Luik|Jüri Luige]] alluvuses. Kantslerina vastutas ta Eesti välisteenistuse, välisteenistusseaduse väljatöötamise ja professionaalse diplomaatilise teenistuse rajajamise eest. Näiteks koordineeris ta Eesti-Vene ja Eesti-Läti piiriläbirääkimisi.<ref name="xhtWJ" /> [[1997]]. aastal algatas Indrek Tarand koos mõttekaaslastega Eesti Vabariigi reservväelaste vabatahtlikud kursused.<ref name="GlXzU" /> Kursuse lõppedes omandas Indrek Tarand nooremleitnandi auastme. Liikumisest kasvas välja [[Eesti Reservohvitseride Kogu]] ning Tarand on selle asutajaliige.<ref name="vOE1i" /> 2001. aastal nimetas president [[Lennart Meri]] Indrek Tarandi Eesti Vabariigi esindajaks [[Püha Tool]]i juures.<ref name="S10Mg" /> 18. mail [[2001]] andis Eesti erakorraline ja täievoliline suursaadik Püha Tooli juures Indrek Tarand paavst [[Johannes Paulus II]]-le tema 81. sünnipäeval üle oma volikirja.<ref name="mMes7" /> Selles ametis oli ta [[2002]]. aastani, mil ta pidi kohast loobuma erimeelsuste tõttu välisminister [[Kristiina Ojuland]]iga. 2002. aasta juunis tabati kantsler Tarand autoroolist 1,07-promillise joobe tunnustega ning vallandati päevapealt töölt ministeeriumis.<ref name="iG3Nv" /> "See on suureks löögiks mu lähedastele ja sõpradele, kes on uskunud minusse. Olen juhtunu pärast väga kurb ning enam seda ei juhtu," lubas ta. "Mul on äärmiselt piinlik teada saada, et see juhtus ministeeriumi auto roolis ajal, kui kantsler oli puhkusel," kritiseeris Tarandit välisminister Ojuland, kes tabati sarnases olukorras 1997. aastal.<ref name="aY5KV" /> Lisaks süüdistas Vabariigi Valitsus ajakirjanduse andmetel Tarandit vääritus käitumises, mis aga ei leidnud kohtus tõendamist.<ref name="3dJSa" /> [[2005]]. aastal selgus, et välisministeeriumist on kadunud 91 dokumenti. Väidetavalt 4 oli jäänud Indrek Tarandi valdusse. Peaminister [[Andrus Ansip]] ütles, et kaduma läinud dokumentides ei olnud midagi, mis võiks Eestit kahjustada.<ref name="3Xpcu" /> Pärast välisministeeriumist lahkumist oli Tarand kuni [[2003]]. aastani Eesti Panga personalijuht.<ref name="lbSoo" /> Aastail 2002–2003 töötas ta [[Eesti Jahimeeste Selts]]i tegevjuhina<ref name="PBbkg" /> ning 2003–2009 oli vabakutseline tele- ja raadiosaadete juht ning kolumnist ([[Teletaip (saade)|Teletaip]], [[Varivalitsus]], [[Põhjala pärlid]], [[Targem kui 5b]]).<ref name="6J026" /> 2006. aastal võistles Indrek Tarand koos tantsuõpetaja [[Kaisa Oja]]ga [[Kanal 2]] meelelahutussaates "[[Tantsud tähtedega]]".<ref name="1QJ4E" /> Ta ei jõudnud paremate hulka.<ref name="Fwc8v" /> [[2007]]. aastal oli ta [[Gruusia]] presidendi administratsiooni reformi nõustaja.<ref name="o2ogm" /> [[2008]]. aastal, kui [[Venemaa Föderatsioon]]i relvajõud ründasid Gruusiat, algatas Indrek Tarand koos [[Priit Heinsalu]]ga Eesti vabatahtlike abimissiooni [[Thbilisi]]sse.<ref name="y57JA" /> President [[Mihheil Saakašvili]] autasustas Indrek Tarandit [[2013]]. aastal Gruusia presidendi riikliku teenetemärgiga, mis anti kätte [[Brüssel]]is. Aastatel [[2005]]–[[2009]] oli Tarand [[Eesti Sõjamuuseum]]i direktor.<ref name="Affds" /> [[19. august]]il [[2009]] teatati, et Tarand esitas kaitseminister [[Jaak Aaviksoo]]le avalduse muuseumi direktori ametikohalt lahkumiseks sama aasta [[1. september|1. septembrist]] seoses tööleasumisega [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liikmena. Kaitseminister rahuldas Tarandi avalduse ja nimetas ta alates septembrist 2009 muuseumi nõukogu liikmeks.<ref name="Gamsp" /> Tarand on kandideerimise põhjusena nimetanud soovi kehtestada valimistel nn avatud nimekirjad, mis valimistejärgselt Riigikogu poolt ka seadustatud said.<ref name="5CeRr" /> Euroopa Parlamendis töötamise ajal kandideeris Tarand parlamendi asepresidendiks, kuid taandas lõppvoorus oma kandidatuuri naiskandidaatide kasuks.<ref name="jHDRm" /> Euroopa Parlamendis kuulub Tarand Euroopa Roheliste fraktsiooni ning on tegev Põhiseaduskomisjonis, Väliskomisjonis ja Julgeoleku ning kaitse alakomisjonis.<ref name="S9g8n" /> 11. veebruaril 2012 esines ta Tartus [[ACTA]]-vastasel meeleavaldusel, olles Euroopa Parlamendis hääletanud ACTA vastu<ref name="JXOyB" /> ning korraldas huvilistele 22. veebruaril Kumu auditooriumis ACTA teabepäeva.<ref name="xrS9W" /> Alates [[2013]]. aastast on ta [[Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit|Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu]] president ja juhatuse esimees.<ref name="lh7QQ" /> [[2015]]. aastal istutas Tarand koos Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu juhatuse liikmetega [[Eiki Nestor]]i kingitud [[Pihlakas|pihlaka]].<ref name=":0" /> Tarand pole kunagi olnud ühegi poliitilise partei liige. 7. septembril 2018 teatas ta, et kandideerib [[2019. aasta Riigikogu valimised|2019. aasta Riigikogu valimistel]] [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] nimekirja esinumbrina [[Pärnu]]s. Erakonna liikmeks ta esialgu ei astu.<ref>[https://www.err.ee/859604/tarand-kandideerib-riigikokku-sotside-nimekirjas Tarand kandideerib riigikokku sotside nimekirjas], ERR</ref> ===Kandideerimine Euroopa Parlamendi valimistel=== [[2009. aasta Euroopa Parlamendi valimised|2009. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]] astus Tarand üles üksikkandidaadina, sai 25,81% häältest ja osutus valituks. Ta sai 102 509 valija toetuse ning jäi vaid 1016 häälega alla enim hääli saanud [[Eesti Keskerakond|Keskerakonnale]].<ref name="cd0fz" /> Parlamendis liitus Tarand [[Rohelised/Euroopa Vabaliit|Euroopa Parlamendi Roheliste fraktsiooniga]]. [[2014. aasta Euroopa Parlamendi valimised Eestis|2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]] kandideeris Tarand uuesti üksikkandidaadina ja osutus taas valituks, kogudes 43 390 häält ehk 13,2% häältest. [[2019. aasta Euroopa Parlamendi valimised Eestis|2019. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]] kandideeris Tarand Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimekirjas. Ta kogus 2857 häält, kuid ei osutunud valituks.<ref>[https://ep2019.valimised.ee/et/elected-members/index.html Võrdlusarvu alusel jagatud mandaadid] Euroopa Parlament 2019</ref> Ta kandideeris [[2024. aasta Euroopa Parlamendi valimised Eestis|2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]] erakonna [[Eesti 200]] nimekirjas, kogus 2256 häält ning ei osutunud valituks.<ref>Euroopa Parlamendi valimiste detailne hääletamistulemus (11.06.2024). ''Valimised.ee''. Kasutatud 12.06.2024, https://ep2024.valimised.ee/et/detailed-voting-result/index.html</ref> ===Kandideerimine 2011. aasta Eesti presidendivalimistel=== {{vaata|2011. aasta Eesti presidendivalimised}} Indrek Tarand kandideeris [[2011]]. aastal [[Toomas Hendrik Ilves]]e vastaskandidaadina [[Eesti president|Eesti presidendiks]]. Ta esitati ainsa vastaskandidaadina [[Keskerakond|Keskerakonna]] Riigikogu fraktsiooni poolt ning ta kogus [[29. august]]il 2011 toimunud salajasel hääletusel Riigikogus 25 häält ega osutunud valituks, Ilves sai 73 häält ning valiti teiseks ametiajaks presidendiks. Alates 9. augustist [[2021]] töötas Indrek Tarand diplomaatilisel ametikohal{{lisa viide}} (lauaülem) välisministeeriumi arengukoostöö ja humanitaarabi büroos. Septembrist [[2022]] töötab ta ajalooõpetajana [[Tallinna Ühisgümnaasium]]is.{{lisa viide}} Alates 10. juulist 2024 töötab Tarand 0,7 töökoormusega Riigikogu esimehe [[Lauri Hussar]]i abina. ==Tunnustus== * 2001 – [[Auleegioni orden]] (komandör)<ref name="xfdQF" /> * 2008 – [[Valgetähe III klassi teenetemärk]] ==Särgiskandaal== {{vaata|Särgiskandaal}} [[24. september|24. septembril]] 2005 kandis Indrek Tarand [[Eesti Televisioon]]i ja [[Eesti Raadio]] vahelisel [[jalgpall]]imatšil särki kirjaga "Kommarid ahju!". Särgil oli nimekiri inimestest, kelle kohta see käis, eesotsas peaministri [[Andrus Ansip]]i ja presidendi [[Arnold Rüütel|Arnold Rüütliga]]. Indrek Tarand töötas tollal kaitseminister [[Jaak Jõerüüt|Jaak Jõerüüdi]] alluvuses ja Jõerüüdi väitel oli Tarandi tegu ajendiks, miks ta astus kaitseministri kohalt tagasi.<ref name="UmIqn" /> ==Isiklikku== Ta on klimatoloog ja poliitik [[Andres Tarand]]i ja raadioajakirjanik [[Mari Tarand]]i poeg ning ajakirjanik [[Kaarel Tarand]]i vanem vend. Indrek Tarand on 1988. aastast abielus<ref name="2Wz7O" /> ning tal on kolm last: pojad Julius ja Konrad ning tütar Helmi{{lisa viide}}.<ref name="eqB7x" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="GjvKD">{{cite web | url = http://www.tarand.ee/indrek/cv/ | title = Indrek Tarand CV | access-date = 2009-06-03 | archive-date = 2009-06-08 | archive-url = https://web.archive.org/web/20090608184448/http://www.tarand.ee/indrek/cv/ | url-status = dead }}</ref> <ref name="ao2K6">{{cite web | url = http://www.ut.ee/et/687573 | title = Indrek Tarand sattus ajalugu õppima juhuse tahtel | accessdate = 21.01.2014 | last = Kasterpalu | first = Kadri | publisher = Tartu Ülikool | archive-date = 1.02.2014 | archive-url = https://web.archive.org/web/20140201181607/http://www.ut.ee/et/687573 | url-status = dead }}</ref> <ref name="hEHPN">{{cite news | first = Jüri | last = Pino | title = Indrek Tarand: Kuperjanovi haualt need jamad algavad | date = 23.12.2000 | url = http://www.ohtuleht.ee/100472/indrek-tarand-kuperjanovi-haualt-need-jamad-algavad | work = Õhtuleht | accessdate = 21.01.2014}}</ref> <ref name="2L1qu">[[Lauri Vahtre]], Meenutusi kadunud maailmast. Tallinn, Avita 1999. Lk 209–210.</ref> <ref name="yzF1p">{{cite news | title = Indrek Tarandi osav enesemüümine tööturul | date = 14.03.2009 | url = http://ekspress.delfi.ee/news/paevauudised/vanakuld/indrek-tarandi-osav-enesemuumine-tooturul.d?id=27686631 | work = Eesti Ekspress | accessdate = 21.01.2014 }}{{Kõdulink|aeg=märts 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="ABan4"> {{cite news | first = Kärt | last = Karpa | title = Rahvusvärvid jõudsid 15 aastat tagasi taas Eesti avalikkuse ette | date = 15.04.2003 | url = http://epl.delfi.ee/news/eesti/rahvusvarvid-joudsid-15-aastat-tagasi-taas-eesti-avalikkuse-ette.d?id=50952211 | work = Eesti Päevaleht | accessdate = 21.01.2014 | archive-date = 3.02.2014 | archive-url = https://web.archive.org/web/20140203055057/http://epl.delfi.ee/news/eesti/rahvusvarvid-joudsid-15-aastat-tagasi-taas-eesti-avalikkuse-ette.d?id=50952211 | url-status = dead }} * {{cite web | url = http://www.eys.ee/liikmed.php | title = EÜS: Liikmed | access-date = 2014-01-26 | archive-date = 2016-04-07 | archive-url = https://web.archive.org/web/20160407192839/http://www.eys.ee/liikmed.php | url-status = dead }}</ref> <ref name="YElRZ"> {{cite news | title = Läkitus Eesti Kongressile – Ettepanek taastada Eesti Vabariik | date = 14.02.1990 | url = http://www.eesti.ca/lakitus-eesti-kongressile-ettepanek-taastada-eesti-vabariik/article37432 | work = Edasi | accessdate = 21.01.2014}} * {{cite news | title = Eesti Kongress kui reaalsus (Tiit Pruuli, Mart Soidro, Sulev Vahtre, Tõnis Lukas, Indrek Tarand) | date = 21.02.1990 | url = http://www.nommevalitsus.org/index.php?option=com_content&view=article&id=3757&Itemid=127&lang=et | work = Edasi | accessdate = 21.01.2014}}</ref> <ref name="gdfgD">{{cite news | first = Priit | last = Pullerits | title = Olari Taal ihkab head ja tarka diktaatorit | date = 14.02.2009 | url = http://www.postimees.ee/81779/olari-taal-ihkab-head-ja-tarka-diktaatorit | work = Postimees | accessdate = 21.01.2014}}</ref> <ref name="LVAWI">https://web.archive.org/web/20140203000323/http://www.jhubc.it/contact/ {{cite web | url = http://alumni.jhu.edu/estoniaclub | title = Estonia Club | quote = Club Chair Indrek Tarand, Bol 1993 | access-date = 2014-01-26 | archive-date = 2014-02-01 | archive-url = https://web.archive.org/web/20140201223058/http://alumni.jhu.edu/estoniaclub | url-status = dead }}</ref> <ref name="47wek">{{cite news | first = Priit | last = Simson | title = VE: Kirde-Eesti autonoomiareferendum | date = 19.07.2003 | url = http://www.virumaa.ee/2003/07/ve-kirde-eesti-autonoomiareferendum/ | work = Virumaa | accessdate = 21.01.2014 | archive-date = 2.02.2014 | archive-url = https://web.archive.org/web/20140202132354/http://www.virumaa.ee/2003/07/ve-kirde-eesti-autonoomiareferendum/ | url-status = dead }}</ref> <ref name="fE9Lc">{{cite news | first = Teet | last = Korsten | title = Kakskümmend aastat tagasi hoiti Kirde-Eestis ära Dnestri-äärne stsenaarium | date = 16.07.2013 | url = http://pr.pohjarannik.ee/?p=8157 | work = Põhjarannik | accessdate = 21.01.2014}}</ref> <ref name="xhtWJ">{{cite journal | title = Eesti-Vene piiriläbirääkimiste lugu | journal = Diplomaatia | date = juuni 2005 | first = Kadri | last = Liik | volume = 21| url=http://www.diplomaatia.ee/artikkel/eesti-vene-piirilabiraakimiste-lugu | accessdate = 21.01.2014}}</ref> <ref name="GlXzU"> {{cite journal | title = Olla väärikas juht, kui isamaa vajab II | journal = Tagavaravägi | date = juuli 2007 | first = Iris | last = Assad | issue = 23 | pages = 1–2| iurl = http://www.erok.ee/uploads/files/tagavaravagi_nr_23.pdf | accessdate = 22.01.2014}} * {{cite web | url = https://www.youtube.com/watch?v=sWyG6R3Lat4 | title = Esimene reservohvitseride kursus Meegomäel, 1997 | accessdate = 22.01.2014 | publisher = youtube.com}}</ref> <ref name="vOE1i">{{cite web | url = http://www.erok.ee/et/organisatsioon/pohidokumendid/asutamisleping | title = Eesti Reservohvitseride Kogu Asutamisleping | accessdate = 22.01.2014 | date = 22.07.1997 | archive-date = 3.02.2014 | archive-url = https://web.archive.org/web/20140203181407/http://www.erok.ee/et/organisatsioon/pohidokumendid/asutamisleping | url-status = dead }}</ref> <ref name="S10Mg">{{cite news | first = ETA | title = Indrek Tarand sai Püha Tooli suursaadikuks | date = 30.03.2001 | url = http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/indrek-tarand-sai-puha-tooli-suursaadikuks.d?id=1362017 | work = Delfi | accessdate = 22.01.2014 | archive-date = 3.02.2014 | archive-url = https://web.archive.org/web/20140203055053/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/indrek-tarand-sai-puha-tooli-suursaadikuks.d?id=1362017 | url-status = dead }}</ref> <ref name="mMes7">{{cite press release | date = 21.05.2001 | title = Eesti suursaadik Püha Tooli juures Indrek Tarand andis üle volikirja | url = http://www.vm.ee/?q=node/951 | agency = Eesti Välisministeerium | accessdate = 22.01.2014}}</ref> <ref name="iG3Nv">{{cite news | title = Ojuland taotleb Tarandi ametist vabastamist | date = 22.07.2002 | url = http://epl.delfi.ee/news/eesti/ojuland-taotleb-tarandi-ametist-vabastamist.d?id=50929444 | work = Eesti Päevaleht | access-date = 26.01.2014 | archive-date = 3.02.2014 | archive-url = https://web.archive.org/web/20140203055053/http://epl.delfi.ee/news/eesti/ojuland-taotleb-tarandi-ametist-vabastamist.d?id=50929444 | url-status = dead }}</ref> <ref name="aY5KV">[https://web.archive.org/web/20130609023439/http://publik.delfi.ee/news/inimesed/loe-milline-kirev-kamp-kuulsusi-on-roolijoodikute-nimekirjas.d?id=48240613 "Loe, milline kirev kamp kuulsusi on roolijoodikute nimekirjas"] Delfi, 22. juuni 2011 (vaadatud 20. detsembril 2012)</ref> <ref name="3dJSa">{{cite news | title = Komöödia kahes vaatuses ehk Kuidas valitsus pigistas Indrek Tarandilt lõplikku tõde joomise ja käratsemise kohta | date = 30.11.2002 | url = http://www.ohtuleht.ee/132045/komoodia-kahes-vaatuses-ehk-kuidas-valitsus-pigistas-indrek-tarandilt-loplikku-tode-joomise-ja-karatsemise-kohta | work = SL Õhtuleht | accessdate = 22.01.2014}} *{{cite news | first = Jaan | last = Väljaots | title = Indrek Tarand nimetab Kristiina Ojulandi valetajaks | date = 26.11.2002 | url = http://www.ohtuleht.ee/131784/indrek-tarand-nimetab-kristiina-ojulandi-valetajaks | work = SL Õhtuleht | accessdate = 22.01.2014}}</ref> <ref name="3Xpcu">"Kes? Mis? Kus?" 2006, lk 48</ref> <ref name="lbSoo">{{cite news | title = Indrek Tarand läheb tööle Eesti Panka | date = 14.05.2003 | url = http://epl.delfi.ee/news/eesti/indrek-tarand-laheb-toole-eesti-panka.d?id=50954553 | work = Eesti Päevaleht | accessdate = 22.01.2014 | archive-date = 3.02.2014 | archive-url = https://web.archive.org/web/20140203055104/http://epl.delfi.ee/news/eesti/indrek-tarand-laheb-toole-eesti-panka.d?id=50954553 | url-status = dead }}</ref> <ref name="PBbkg">{{cite news | title = Indrek Tarand asub jahimeeste seltsi juhtima | date = 31.10.2002 | url = http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/indrek-tarand-asub-jahimeeste-seltsi-juhtima.d?id=4565264 | work = Delfi | accessdate = 22.01.2014 | archive-date = 3.02.2014 | archive-url = https://web.archive.org/web/20140203055057/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/indrek-tarand-asub-jahimeeste-seltsi-juhtima.d?id=4565264 | url-status = dead }}</ref> <ref name="6J026">{{cite web | url = http://arhiiv.err.ee/vaata/teletaip | title = Teletaip | accessdate = 22.01.2014 | publisher = ERR }} *{{cite web | url = http://arhiiv.err.ee/vaata/varivalitsus | title = Varivalitsus | accessdate = 22.01.2014 | publisher = ERR }} *{{cite news | first = Eve | last = Heinla | title = Peaminister Indrek Tarand pani kokku varivalitsuse | date = 15.09.2004 | url = http://www.ohtuleht.ee/162603/peaminister-indrek-tarand-pani-kokku-varivalitsuse | work = SL Õhtuleht | accessdate = 22.01.2014 }} *{{cite web | url = https://arhiiv.err.ee/vaata/pohjala-parlid-palmse-mois | title = Põhjala pärlid | accessdate = 22.01.2014 }} *{{cite web | url = http://targem.elu24.ee/ | title = Targem kui 5b | accessdate = 22.01.2014 | archive-date = 1.02.2014 | archive-url = https://web.archive.org/web/20140201204310/http://targem.elu24.ee/ | url-status = dead }}</ref> <ref name="1QJ4E">{{cite web | url = http://www.hobitants.ee/index.php?option=com_community&view=videos&task=video&groupid=25&videoid=51&Itemid=504&lang=et | title = Tantsud tähtedega, 1. hooaeg, 2. saade, Indrek rumba's Video | accessdate = 22.01.2014 | archive-date = 1.02.2014 | archive-url = https://web.archive.org/web/20140201213712/http://www.hobitants.ee/index.php?option=com_community&view=videos&task=video&groupid=25&videoid=51&Itemid=504&lang=et | url-status = dead }}</ref> <ref name="Fwc8v">"Kes? Mis? Kus?" 2008. lk 426</ref> <ref name="o2ogm"> {{cite news | first = Jan | last = Jõgis-Laats | title = Sõjamuuseumi direktor Indrek Tarand nõustab Gruusia reforme | date = 23.10.2007 | url = http://epl.delfi.ee/news/eesti/sojamuuseumi-direktor-indrek-tarand-noustab-gruusia-reforme.d?id=51105846 | work = Eesti Päevaleht | accessdate = 22.01.2014 | archive-date = 3.02.2014 | archive-url = https://web.archive.org/web/20140203055108/http://epl.delfi.ee/news/eesti/sojamuuseumi-direktor-indrek-tarand-noustab-gruusia-reforme.d?id=51105846 | url-status = dead }} * {{cite news | title = Arengukoostööprojekt: Gruusia riigijuhtimisreformi nõustamine (pdf) | date = 26.10.2006 | url = http://web-static.vm.ee/static/failid/266/2006_19_Mart_Laari_Gruusia_projekt.pdf | work = EV Välisministeerium | accessdate = 22.01.2014 }}</ref> <ref name="y57JA">{{cite news | first = Vahur | last = Koorits | title = Eestlased tahavad Gruusiale appi minna | date = 12.08.2008 | url = http://gruusia.postimees.ee/26252/eestlased-tahavad-gruusiale-appi-minna | work = Postimees | accessdate = 22.01.2014 | archive-date = 2.02.2014 | archive-url = https://web.archive.org/web/20140202145201/http://gruusia.postimees.ee/26252/eestlased-tahavad-gruusiale-appi-minna | url-status = dead }}</ref> <ref name="Affds">{{cite news | title = Laidoneri muuseumi direktoriks sai Indrek Tarand | date = 21.03.2005 | url = http://uudised.err.ee/v/5fef34d4-a937-4116-94c2-c2f345ddc524 | work = uudised.err.ee | accessdate = 22.01.2014}}</ref> <ref name="Gamsp">http://www.postimees.ee/?id=154259 Indrek Tarand loobub muuseumijuhi kohast. – Postimees Online, 19.08.2009.</ref> <ref name="5CeRr"> {{cite news | title = Valitsus toetab europarlamendi valimistel avatud nimekirju | date = 09.07.2009 | url = http://www.postimees.ee/140008/valitsus-toetab-europarlamendi-valimistel-avatud-nimekirju | work = Postimees | accessdate = 22.01.2014 }} * {{Cite news |author=P. Ehin |title=Independent candidates in national and European elections: Study |number=PE 493.008 |work=European Parliament Policy Department C: Citizens' Rights and Constitutional Affairs |year=2013 |url=http://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/etudes/join/2013/493008/IPOL-AFCO_ET(2013)493008_EN.pdf |publisher=European Parliament |accessdate=22.01.2014 |author2=Ü. Madise, M. Solvak, R. Taagepera, K. Vassil, P. Vinkel}} * {{cite journal | title = Indrek Tarandi edulugu "Vali vaba inimene!" kriisi taustal | journal = Hortus Semioticus | date = 2010 | first = Katre | last = Väli | issue = 5 | pages = 35–41 | url = http://www.ut.ee/hortussemioticus/5_2010/vali.html | accessdate = 22.01.2014 | archive-date = 1.02.2014 | archive-url = https://web.archive.org/web/20140201181555/http://www.ut.ee/hortussemioticus/5_2010/vali.html | url-status = dead }}</ref> <ref name="jHDRm"> {{cite web | url = http://www.tarand.ee/2012/01/aruanne-euroopa-parlamendi-asepresidendiks/ | title = Aruanne Euroopa Parlamendi asepresidendiks kandideerimise kohta | accessdate = 26.01.2014 | last = Tarand | first = Indrek | archive-date = 22.02.2014 | archive-url = https://web.archive.org/web/20140222171848/http://www.tarand.ee/2012/01/aruanne-euroopa-parlamendi-asepresidendiks/ | url-status = dead }} * {{cite news | title = TV3: Tarand kandideerib europarlamendi asepresidendiks | date = 13.01.2012 | url = http://www.tarand.ee/2012/01/aruanne-euroopa-parlamendi-asepresidendiks/ | work = Postimees | accessdate = 26.01.2014 | archive-date = 22.02.2014 | archive-url = https://web.archive.org/web/20140222171848/http://www.tarand.ee/2012/01/aruanne-euroopa-parlamendi-asepresidendiks/ | url-status = dead }}</ref> <ref name="S9g8n">{{cite web | url = http://www.greens-efa.eu/36-details/tarand-indrek-64.html | title = Tarand Indrek – Details – The Greens / European Free Alliance | accessdate = 26.01.2014 | archive-date = 17.12.2013 | archive-url = https://web.archive.org/web/20131217003906/http://www.greens-efa.eu/36-details/tarand-indrek-64.html | url-status = dead }}</ref> <ref name="JXOyB">{{cite news | title = Galerii: Tartus avaldas ACTA lepingu vastu meelt tuhatkond inimest | date = 11.02.2012 | url = http://tartu.postimees.ee/736016/galerii-tartus-avaldas-acta-lepingu-vastu-meelt-tuhatkond-inimest | work = Postimees | accessdate = 26.01.2014}}</ref> <ref name="xrS9W">{{cite web | url = https://www.youtube.com/playlist?list=PL1626DA0A7C5F4F27 | title = Acta seminar 2012 | accessdate = 26.01.2014}}</ref> <ref name="lh7QQ">{{cite web | url = http://www.elil.ee/?doc=10008 | title = ELIL Juhatus | accessdate = 26.01.2014}}</ref> <ref name="cd0fz">[http://www.vvk.ee/ep09/index.php?id=11205 Vabariigi Valimiskomisjon]</ref> <ref name="xfdQF">{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://www.ambafrance-ee.org/Prantsuse-aumarkidega-autasustatud-eestimaalased |vaadatud=2017-02-16 |arhiivimisaeg=2016-05-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160523213732/http://www.ambafrance-ee.org/Prantsuse-aumarkidega-autasustatud-eestimaalased |url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="UmIqn">"Kes? Mis? Kus?" 2006. lk 108, 184. Hiljem on ajakirjanduses vihjatud, et Jõerüüdi tagasiastumise motiiviks oli Kaitseministeeriumi salajasi andmeid kandnud mälupulga kadumine. Vt: Heidit Kaio, Janar Filippov, [[Mihkel Kärmas]]. [http://paber.ekspress.ee/viewdoc/B99B1613D114486FC2257132002E9E48] "Mälupulga uskumatud seiklused" Eesti Ekspress, 16. märts 2006</ref> <ref name="2Wz7O">[[Riho Laurisaar]], [http://www.epl.ee/artikkel/286103 "Indrek Tarand valmistub ristisõjaks Venemaa vastu"], Eesti Päevaleht, 26. veebruar 2005</ref> <ref name="eqB7x">"[[Kes? Mis? Kus?]]" 2006. lk 453</ref> }} ==Välislingid== *[http://www.tarand.ee Indrek Tarandi koduleht] *[http://poliitika.postimees.ee/?id=127339 Online-intervjuu: vastas Indrek Tarand] Postimees.ee, 3. juuni 2009 *[http://www.ekspress.ee/2009/06/11/eesti-uudised/42077-indrek-tarand-i-did-it-my-way-ehk-kuidas-minust-sai-europarlamendi-liige Indrek Tarand: "I Did It My Way" ehk kuidas minust sai europarlamendi liige] Ekspress.ee, 11. juuni 2009 *[[Ingrid Tähismaa]]. [https://www.postimees.ee/159869/100-000-haale-mees-indrek-tarand 100 000 hääle mees Indrek Tarand], Postimees, 5. september 2009 *[http://www.ekspress.ee/2009/11/11/arvamus/45877-poliitilisest-korruptsioonist-ja-parteide-rahastamisest Indrek Tarand: Poliitilisest korruptsioonist ja parteide rahastamisest], ekspress.ee, 11. november 2009 *[http://www.postimees.ee/?id=214245 Indrek Tarand: muljeid etenduselt «Volinike kuulamine»], Postimees, 20. jaanuar 2010 {{JÄRJESTA:Tarand, Indrek}} [[Kategooria:Eesti poliitikud]] [[Kategooria:Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajalooteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Auleegioni komandörid]] [[Kategooria:Sündinud 1964]] 2gadi0phi29cv55jordp8hapi6w49pe 7228261 7228260 2026-09-03T18:11:45Z Velirand 67997 /* Elulugu */ 7228261 wikitext text/x-wiki {{ajakohastada}} {{Lisaviiteid|aasta=2026|kuu=august}} {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=august}} [[Pilt:Tarand, Indrek-9984.jpg|pisi|Indrek Tarand 2014. aastal Euroopa Parlamendi liikmena]] [[Pilt:Anti ACTA demonstration in Tartu -- Indrek Tarand.JPG|pisi|Indrek Tarand kõnelemas 11. veebruaril 2012 Tartus toimunud [[ACTA]]-vastasel meeleavaldusel]] '''Indrek Tarand''' (sündinud [[3. veebruar]]il [[1964]] [[Tallinn]]as) on Eesti poliitik ja õpetaja. ==Elulugu== Indrek Tarand õppis aastail [[1971]]–[[1982]]<ref name="GjvKD" /> [[Tallinna 21. Keskkool]]is [[inglise keel]]e eriklassis, ning astus aastal [[1982]] [[Tartu Ülikool]]i ajaloo teaduskonda.<ref name="ao2K6" /> Oma [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude okupatsiooni]] vastast meelsust manifesteerides peeti ta 24. detsembril 1982 kinni [[Raadi kalmistu]]l Tartus, kus ta oli koos kaaslastega süüdanud küünlad [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõja]] sangari [[Julius Kuperjanov]]i haual. Kinnipidamisele järgnes [[eksmatrikuleerimine]] – koos Indrek Tarandiga heideti ülikoolist välja [[Aivar Reidla]], [[Mart Sarapuu]] ja [[Priit Heinsalu]].<ref name="hEHPN" /> {{tsitaat|Kolm äsjamainitud rebast (Indrek Tarand, Aivar Reidla ja Mart Sarapuu) käisid jõululaupäeva õhtul, teklid peas, Julius Kuperjanovi haual ja panid sinna küünlaid. Küünlaid oli seal muidugi igal jõululaupäeval rohkesti, aga sama rohkesti oli [[KGB]] nuhke ja [[provokaator]]eid, nii et tegu oli pehmelt öeldes ettevaatamatu. Ja nii oligi. Poisid visati [[4. jaanuar]]il 1983. a. ülikoolist välja. /---/ |<ref name="2L1qu" />|}} [[1983]]. aastal oli ta [[Tallinna Linna Täitevkomitee]] allasutuse [[Tallinna Linna Haljastuse Remondi- ja Ehitusvalitsus]]e mullatöid tegev lihttööline. Asutuse juht [[Urmas Grišakov]] oli tema isa Andres Tarandi tuttav. Selles asutuses töötamise ajal istutas Tarand mullapalliga kolmemeetriseid puid [[Lasnamäe]]l [[kindral Fedjuninski tänav]]al ja [[Õismäe]]l.<ref name=":0">{{Netiviide |autor=Indrek Tarand |url=http://ekspress.delfi.ee/arvamus/indrek-tarand-holmikpuu-malakaga-lahmitakse-igal-pool-kus-kodanikualgatuse-idu-kerkib?id=78809668 |pealkiri=Indrek Tarand: Hõlmikpuu malakaga lahmitakse igal pool, kus kodanikualgatuse idu kerkib |väljaanne=[[Eesti Ekspress]] |väljaandja=[[AS Ekspress Group]] |aeg=12. juuli 2017 |vaadatud= |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170712140130/http://ekspress.delfi.ee/arvamus/indrek-tarand-holmikpuu-malakaga-lahmitakse-igal-pool-kus-kodanikualgatuse-idu-kerkib?id=78809668 |arhiivimisaeg=2017-07-12}}</ref> Tarand oli aastatel [[1983]]–[[1985]] [[ajateenistus]]es [[Nõukogude armee|Nõukogude armees]], hiljem on ta osalenud reservohvitseride õppustel ja [[Reservohvitseride Kogu]] tegevuses. Ta naasis Tartu Ülikooli [[1985]]. aastal ja sai [[1991]]. aastal ajaloolase-ajalooõpetaja kutsediplomi.<ref name="yzF1p" /> 1988. aastal osales ta [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i tegevuse taastamisel ja oli seltsi sõjajärgse ajaloo esimene valitud Vanamees.<ref name="ABan4" /> 1989. aastal valiti Indrek Tarand [[Tartu Linna Rahvasaadikute Nõukogu]] liikmeks ja osales [[Tartu Linnavolikogu]] töös kuni [[1992]]. aasta sügiseni. 1990. aasta 24. veebruaril valiti ta [[Eesti Kongress]]i liikmeks.<ref name="YElRZ" /> Aastail 1991–1992 töötas ta [[Riiklik aktsiaselts|Riiklikus Aktsiaseltsis]] (RAS) [[Tartu Maja]] sidustusdirektori ja juhatuse liikmena.<ref name="gdfgD" /> Aastatel [[1992]]–[[1993]] täiendas ta end välismaal ja õppis [[PEW Charitable Trust]]i stipendiumiga [[Johns Hopkinsi Ülikool]]i [[Bologna]] keskuses [[Paul H. Nitze School of Advanced International Studies]] (SAIS) ülikoolis ja sai magistrikraadi rahvusvahelistes suhetes.<ref name="LVAWI" /> Tarandi töö riigiametnikuna algas 1993. aastal, mil ta oli [[Vabariigi Valitsus]]e eriesindaja [[Narva]]s, kus oli puhkenud [[Narva ja Sillamäe 1993. aasta autonoomia referendum|referendumikriis]] – osa elanikkonnast valmistas autonoomia ettekäändel ette lahkulöömist Eesti Vabariigist.<ref name="47wek" /> Tarandi tegevus aitas kaasa referendumi läbikukkumisele ning võimaldas korraldada kohalikud valimised vastavalt EV seadustele.<ref name="fE9Lc" /> Seejärel määrati ta peaminister [[Mart Laar]]i nõunikuks. [[1994]]. aasta alguses asus Tarand tööle [[Välisministeeriumi kantsler|välisministeeriumi kantslerina]] minister [[Jüri Luik|Jüri Luige]] alluvuses. Kantslerina vastutas ta Eesti välisteenistuse, välisteenistusseaduse väljatöötamise ja professionaalse diplomaatilise teenistuse rajajamise eest. Näiteks koordineeris ta Eesti-Vene ja Eesti-Läti piiriläbirääkimisi.<ref name="xhtWJ" /> [[1997]]. aastal algatas Indrek Tarand koos mõttekaaslastega Eesti Vabariigi reservväelaste vabatahtlikud kursused.<ref name="GlXzU" /> Kursuse lõppedes omandas Indrek Tarand nooremleitnandi auastme. Liikumisest kasvas välja [[Eesti Reservohvitseride Kogu]] ning Tarand on selle asutajaliige.<ref name="vOE1i" /> 2001. aastal nimetas president [[Lennart Meri]] Indrek Tarandi Eesti Vabariigi esindajaks [[Püha Tool]]i juures.<ref name="S10Mg" /> 18. mail [[2001]] andis Eesti erakorraline ja täievoliline suursaadik Püha Tooli juures Indrek Tarand paavst [[Johannes Paulus II]]-le tema 81. sünnipäeval üle oma volikirja.<ref name="mMes7" /> Selles ametis oli ta [[2002]]. aastani, mil ta pidi kohast loobuma erimeelsuste tõttu välisminister [[Kristiina Ojuland]]iga. 2002. aasta juunis tabati kantsler Tarand autoroolist 1,07-promillise joobe tunnustega ning vallandati päevapealt töölt ministeeriumis.<ref name="iG3Nv" /> "See on suureks löögiks mu lähedastele ja sõpradele, kes on uskunud minusse. Olen juhtunu pärast väga kurb ning enam seda ei juhtu," lubas ta. "Mul on äärmiselt piinlik teada saada, et see juhtus ministeeriumi auto roolis ajal, kui kantsler oli puhkusel," kritiseeris Tarandit välisminister Ojuland, kes tabati sarnases olukorras 1997. aastal.<ref name="aY5KV" /> Lisaks süüdistas Vabariigi Valitsus ajakirjanduse andmetel Tarandit vääritus käitumises, mis aga ei leidnud kohtus tõendamist.<ref name="3dJSa" /> [[2005]]. aastal selgus, et välisministeeriumist on kadunud 91 dokumenti. Väidetavalt 4 oli jäänud Indrek Tarandi valdusse. Peaminister [[Andrus Ansip]] ütles, et kaduma läinud dokumentides ei olnud midagi, mis võiks Eestit kahjustada.<ref name="3Xpcu" /> Pärast välisministeeriumist lahkumist oli Tarand kuni [[2003]]. aastani Eesti Panga personalijuht.<ref name="lbSoo" /> Aastail 2002–2003 töötas ta [[Eesti Jahimeeste Selts]]i tegevjuhina<ref name="PBbkg" /> ning 2003–2009 oli vabakutseline tele- ja raadiosaadete juht ning kolumnist ([[Teletaip (saade)|Teletaip]], [[Varivalitsus]], [[Põhjala pärlid]], [[Targem kui 5b]]).<ref name="6J026" /> 2006. aastal võistles Indrek Tarand koos tantsuõpetaja [[Kaisa Oja]]ga [[Kanal 2]] meelelahutussaates "[[Tantsud tähtedega]]".<ref name="1QJ4E" /> Ta ei jõudnud paremate hulka.<ref name="Fwc8v" /> [[2007]]. aastal oli ta [[Gruusia]] presidendi administratsiooni reformi nõustaja.<ref name="o2ogm" /> [[2008]]. aastal, kui [[Venemaa Föderatsioon]]i relvajõud ründasid Gruusiat, algatas Indrek Tarand koos [[Priit Heinsalu]]ga Eesti vabatahtlike abimissiooni [[Thbilisi]]sse.<ref name="y57JA" /> President [[Mihheil Saakašvili]] autasustas Indrek Tarandit [[2013]]. aastal Gruusia presidendi riikliku teenetemärgiga, mis anti kätte [[Brüssel]]is. Aastatel [[2005]]–[[2009]] oli Tarand [[Eesti Sõjamuuseum]]i direktor.<ref name="Affds" /> [[19. august]]il [[2009]] teatati, et Tarand esitas kaitseminister [[Jaak Aaviksoo]]le avalduse muuseumi direktori ametikohalt lahkumiseks sama aasta [[1. september|1. septembrist]] seoses tööleasumisega [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liikmena. Kaitseminister rahuldas Tarandi avalduse ja nimetas ta alates septembrist 2009 muuseumi nõukogu liikmeks.<ref name="Gamsp" /> Tarand on kandideerimise põhjusena nimetanud soovi kehtestada valimistel nn avatud nimekirjad, mis valimistejärgselt Riigikogu poolt ka seadustatud said.<ref name="5CeRr" /> Euroopa Parlamendis töötamise ajal kandideeris Tarand parlamendi asepresidendiks, kuid taandas lõppvoorus oma kandidatuuri naiskandidaatide kasuks.<ref name="jHDRm" /> Euroopa Parlamendis kuulub Tarand Euroopa Roheliste fraktsiooni ning on tegev Põhiseaduskomisjonis, Väliskomisjonis ja Julgeoleku ning kaitse alakomisjonis.<ref name="S9g8n" /> 11. veebruaril 2012 esines ta Tartus [[ACTA]]-vastasel meeleavaldusel, olles Euroopa Parlamendis hääletanud ACTA vastu<ref name="JXOyB" /> ning korraldas huvilistele 22. veebruaril Kumu auditooriumis ACTA teabepäeva.<ref name="xrS9W" /> Alates [[2013]]. aastast on ta [[Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit|Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu]] president ja juhatuse esimees.<ref name="lh7QQ" /> [[2015]]. aastal istutas Tarand koos Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu juhatuse liikmetega [[Eiki Nestor]]i kingitud [[Pihlakas|pihlaka]].<ref name=":0" /> Tarand pole kunagi olnud ühegi poliitilise partei liige. 7. septembril 2018 teatas ta, et kandideerib [[2019. aasta Riigikogu valimised|2019. aasta Riigikogu valimistel]] [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] nimekirja esinumbrina [[Pärnu]]s. Erakonna liikmeks ta esialgu ei astu.<ref>[https://www.err.ee/859604/tarand-kandideerib-riigikokku-sotside-nimekirjas Tarand kandideerib riigikokku sotside nimekirjas], ERR</ref> ===Kandideerimine Euroopa Parlamendi valimistel=== [[2009. aasta Euroopa Parlamendi valimised|2009. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]] astus Tarand üles üksikkandidaadina, sai 25,81% häältest ja osutus valituks. Ta sai 102 509 valija toetuse ning jäi vaid 1016 häälega alla enim hääli saanud [[Eesti Keskerakond|Keskerakonnale]].<ref name="cd0fz" /> Parlamendis liitus Tarand [[Rohelised/Euroopa Vabaliit|Euroopa Parlamendi Roheliste fraktsiooniga]]. [[2014. aasta Euroopa Parlamendi valimised Eestis|2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]] kandideeris Tarand uuesti üksikkandidaadina ja osutus taas valituks, kogudes 43 390 häält ehk 13,2% häältest. [[2019. aasta Euroopa Parlamendi valimised Eestis|2019. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]] kandideeris Tarand Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimekirjas. Ta kogus 2857 häält, kuid ei osutunud valituks.<ref>[https://ep2019.valimised.ee/et/elected-members/index.html Võrdlusarvu alusel jagatud mandaadid] Euroopa Parlament 2019</ref> Ta kandideeris [[2024. aasta Euroopa Parlamendi valimised Eestis|2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]] erakonna [[Eesti 200]] nimekirjas, kogus 2256 häält ning ei osutunud valituks.<ref>Euroopa Parlamendi valimiste detailne hääletamistulemus (11.06.2024). ''Valimised.ee''. Kasutatud 12.06.2024, https://ep2024.valimised.ee/et/detailed-voting-result/index.html</ref> ===Kandideerimine 2011. aasta Eesti presidendivalimistel=== {{vaata|2011. aasta Eesti presidendivalimised}} Indrek Tarand kandideeris [[2011]]. aastal [[Toomas Hendrik Ilves]]e vastaskandidaadina [[Eesti president|Eesti presidendiks]]. Ta esitati ainsa vastaskandidaadina [[Keskerakond|Keskerakonna]] Riigikogu fraktsiooni poolt ning ta kogus [[29. august]]il 2011 toimunud salajasel hääletusel Riigikogus 25 häält ega osutunud valituks, Ilves sai 73 häält ning valiti teiseks ametiajaks presidendiks. Alates 9. augustist [[2021]] töötas Indrek Tarand diplomaatilisel ametikohal{{lisa viide}} (lauaülem) välisministeeriumi arengukoostöö ja humanitaarabi büroos. Septembrist [[2022]] töötab ta ajalooõpetajana [[Tallinna Ühisgümnaasium]]is.{{lisa viide}} Alates 10. juulist 2024 töötab Tarand 0,7 töökoormusega Riigikogu esimehe [[Lauri Hussar]]i abina. ==Tunnustus== * 2001 – [[Auleegioni orden]] (komandör)<ref name="xfdQF" /> * 2008 – [[Valgetähe III klassi teenetemärk]] ==Särgiskandaal== {{vaata|Särgiskandaal}} [[24. september|24. septembril]] 2005 kandis Indrek Tarand [[Eesti Televisioon]]i ja [[Eesti Raadio]] vahelisel [[jalgpall]]imatšil särki kirjaga "Kommarid ahju!". Särgil oli nimekiri inimestest, kelle kohta see käis, eesotsas peaministri [[Andrus Ansip]]i ja presidendi [[Arnold Rüütel|Arnold Rüütliga]]. Indrek Tarand töötas tollal kaitseminister [[Jaak Jõerüüt|Jaak Jõerüüdi]] alluvuses ja Jõerüüdi väitel oli Tarandi tegu ajendiks, miks ta astus kaitseministri kohalt tagasi.<ref name="UmIqn" /> ==Isiklikku== Ta on klimatoloog ja poliitik [[Andres Tarand]]i ja raadioajakirjanik [[Mari Tarand]]i poeg ning ajakirjanik [[Kaarel Tarand]]i vanem vend. Indrek Tarand on 1988. aastast abielus<ref name="2Wz7O" /> ning tal on kolm last: pojad Julius ja Konrad ning tütar Helmi{{lisa viide}}.<ref name="eqB7x" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="GjvKD">{{cite web | url = http://www.tarand.ee/indrek/cv/ | title = Indrek Tarand CV | access-date = 2009-06-03 | archive-date = 2009-06-08 | archive-url = https://web.archive.org/web/20090608184448/http://www.tarand.ee/indrek/cv/ | url-status = dead }}</ref> <ref name="ao2K6">{{cite web | url = http://www.ut.ee/et/687573 | title = Indrek Tarand sattus ajalugu õppima juhuse tahtel | accessdate = 21.01.2014 | last = Kasterpalu | first = Kadri | publisher = Tartu Ülikool | archive-date = 1.02.2014 | archive-url = https://web.archive.org/web/20140201181607/http://www.ut.ee/et/687573 | url-status = dead }}</ref> <ref name="hEHPN">{{cite news | first = Jüri | last = Pino | title = Indrek Tarand: Kuperjanovi haualt need jamad algavad | date = 23.12.2000 | url = http://www.ohtuleht.ee/100472/indrek-tarand-kuperjanovi-haualt-need-jamad-algavad | work = Õhtuleht | accessdate = 21.01.2014}}</ref> <ref name="2L1qu">[[Lauri Vahtre]], Meenutusi kadunud maailmast. Tallinn, Avita 1999. Lk 209–210.</ref> <ref name="yzF1p">{{cite news | title = Indrek Tarandi osav enesemüümine tööturul | date = 14.03.2009 | url = http://ekspress.delfi.ee/news/paevauudised/vanakuld/indrek-tarandi-osav-enesemuumine-tooturul.d?id=27686631 | work = Eesti Ekspress | accessdate = 21.01.2014 }}{{Kõdulink|aeg=märts 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="ABan4"> {{cite news | first = Kärt | last = Karpa | title = Rahvusvärvid jõudsid 15 aastat tagasi taas Eesti avalikkuse ette | date = 15.04.2003 | url = http://epl.delfi.ee/news/eesti/rahvusvarvid-joudsid-15-aastat-tagasi-taas-eesti-avalikkuse-ette.d?id=50952211 | work = Eesti Päevaleht | accessdate = 21.01.2014 | archive-date = 3.02.2014 | archive-url = https://web.archive.org/web/20140203055057/http://epl.delfi.ee/news/eesti/rahvusvarvid-joudsid-15-aastat-tagasi-taas-eesti-avalikkuse-ette.d?id=50952211 | url-status = dead }} * {{cite web | url = http://www.eys.ee/liikmed.php | title = EÜS: Liikmed | access-date = 2014-01-26 | archive-date = 2016-04-07 | archive-url = https://web.archive.org/web/20160407192839/http://www.eys.ee/liikmed.php | url-status = dead }}</ref> <ref name="YElRZ"> {{cite news | title = Läkitus Eesti Kongressile – Ettepanek taastada Eesti Vabariik | date = 14.02.1990 | url = http://www.eesti.ca/lakitus-eesti-kongressile-ettepanek-taastada-eesti-vabariik/article37432 | work = Edasi | accessdate = 21.01.2014}} * {{cite news | title = Eesti Kongress kui reaalsus (Tiit Pruuli, Mart Soidro, Sulev Vahtre, Tõnis Lukas, Indrek Tarand) | date = 21.02.1990 | url = http://www.nommevalitsus.org/index.php?option=com_content&view=article&id=3757&Itemid=127&lang=et | work = Edasi | accessdate = 21.01.2014}}</ref> <ref name="gdfgD">{{cite news | first = Priit | last = Pullerits | title = Olari Taal ihkab head ja tarka diktaatorit | date = 14.02.2009 | url = http://www.postimees.ee/81779/olari-taal-ihkab-head-ja-tarka-diktaatorit | work = Postimees | accessdate = 21.01.2014}}</ref> <ref name="LVAWI">https://web.archive.org/web/20140203000323/http://www.jhubc.it/contact/ {{cite web | url = http://alumni.jhu.edu/estoniaclub | title = Estonia Club | quote = Club Chair Indrek Tarand, Bol 1993 | access-date = 2014-01-26 | archive-date = 2014-02-01 | archive-url = https://web.archive.org/web/20140201223058/http://alumni.jhu.edu/estoniaclub | url-status = dead }}</ref> <ref name="47wek">{{cite news | first = Priit | last = Simson | title = VE: Kirde-Eesti autonoomiareferendum | date = 19.07.2003 | url = http://www.virumaa.ee/2003/07/ve-kirde-eesti-autonoomiareferendum/ | work = Virumaa | accessdate = 21.01.2014 | archive-date = 2.02.2014 | archive-url = https://web.archive.org/web/20140202132354/http://www.virumaa.ee/2003/07/ve-kirde-eesti-autonoomiareferendum/ | url-status = dead }}</ref> <ref name="fE9Lc">{{cite news | first = Teet | last = Korsten | title = Kakskümmend aastat tagasi hoiti Kirde-Eestis ära Dnestri-äärne stsenaarium | date = 16.07.2013 | url = http://pr.pohjarannik.ee/?p=8157 | work = Põhjarannik | accessdate = 21.01.2014}}</ref> <ref name="xhtWJ">{{cite journal | title = Eesti-Vene piiriläbirääkimiste lugu | journal = Diplomaatia | date = juuni 2005 | first = Kadri | last = Liik | volume = 21| url=http://www.diplomaatia.ee/artikkel/eesti-vene-piirilabiraakimiste-lugu | accessdate = 21.01.2014}}</ref> <ref name="GlXzU"> {{cite journal | title = Olla väärikas juht, kui isamaa vajab II | journal = Tagavaravägi | date = juuli 2007 | first = Iris | last = Assad | issue = 23 | pages = 1–2| iurl = http://www.erok.ee/uploads/files/tagavaravagi_nr_23.pdf | accessdate = 22.01.2014}} * {{cite web | url = https://www.youtube.com/watch?v=sWyG6R3Lat4 | title = Esimene reservohvitseride kursus Meegomäel, 1997 | accessdate = 22.01.2014 | publisher = youtube.com}}</ref> <ref name="vOE1i">{{cite web | url = http://www.erok.ee/et/organisatsioon/pohidokumendid/asutamisleping | title = Eesti Reservohvitseride Kogu Asutamisleping | accessdate = 22.01.2014 | date = 22.07.1997 | archive-date = 3.02.2014 | archive-url = https://web.archive.org/web/20140203181407/http://www.erok.ee/et/organisatsioon/pohidokumendid/asutamisleping | url-status = dead }}</ref> <ref name="S10Mg">{{cite news | first = ETA | title = Indrek Tarand sai Püha Tooli suursaadikuks | date = 30.03.2001 | url = http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/indrek-tarand-sai-puha-tooli-suursaadikuks.d?id=1362017 | work = Delfi | accessdate = 22.01.2014 | archive-date = 3.02.2014 | archive-url = https://web.archive.org/web/20140203055053/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/indrek-tarand-sai-puha-tooli-suursaadikuks.d?id=1362017 | url-status = dead }}</ref> <ref name="mMes7">{{cite press release | date = 21.05.2001 | title = Eesti suursaadik Püha Tooli juures Indrek Tarand andis üle volikirja | url = http://www.vm.ee/?q=node/951 | agency = Eesti Välisministeerium | accessdate = 22.01.2014}}</ref> <ref name="iG3Nv">{{cite news | title = Ojuland taotleb Tarandi ametist vabastamist | date = 22.07.2002 | url = http://epl.delfi.ee/news/eesti/ojuland-taotleb-tarandi-ametist-vabastamist.d?id=50929444 | work = Eesti Päevaleht | access-date = 26.01.2014 | archive-date = 3.02.2014 | archive-url = https://web.archive.org/web/20140203055053/http://epl.delfi.ee/news/eesti/ojuland-taotleb-tarandi-ametist-vabastamist.d?id=50929444 | url-status = dead }}</ref> <ref name="aY5KV">[https://web.archive.org/web/20130609023439/http://publik.delfi.ee/news/inimesed/loe-milline-kirev-kamp-kuulsusi-on-roolijoodikute-nimekirjas.d?id=48240613 "Loe, milline kirev kamp kuulsusi on roolijoodikute nimekirjas"] Delfi, 22. juuni 2011 (vaadatud 20. detsembril 2012)</ref> <ref name="3dJSa">{{cite news | title = Komöödia kahes vaatuses ehk Kuidas valitsus pigistas Indrek Tarandilt lõplikku tõde joomise ja käratsemise kohta | date = 30.11.2002 | url = http://www.ohtuleht.ee/132045/komoodia-kahes-vaatuses-ehk-kuidas-valitsus-pigistas-indrek-tarandilt-loplikku-tode-joomise-ja-karatsemise-kohta | work = SL Õhtuleht | accessdate = 22.01.2014}} *{{cite news | first = Jaan | last = Väljaots | title = Indrek Tarand nimetab Kristiina Ojulandi valetajaks | date = 26.11.2002 | url = http://www.ohtuleht.ee/131784/indrek-tarand-nimetab-kristiina-ojulandi-valetajaks | work = SL Õhtuleht | accessdate = 22.01.2014}}</ref> <ref name="3Xpcu">"Kes? Mis? Kus?" 2006, lk 48</ref> <ref name="lbSoo">{{cite news | title = Indrek Tarand läheb tööle Eesti Panka | date = 14.05.2003 | url = http://epl.delfi.ee/news/eesti/indrek-tarand-laheb-toole-eesti-panka.d?id=50954553 | work = Eesti Päevaleht | accessdate = 22.01.2014 | archive-date = 3.02.2014 | archive-url = https://web.archive.org/web/20140203055104/http://epl.delfi.ee/news/eesti/indrek-tarand-laheb-toole-eesti-panka.d?id=50954553 | url-status = dead }}</ref> <ref name="PBbkg">{{cite news | title = Indrek Tarand asub jahimeeste seltsi juhtima | date = 31.10.2002 | url = http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/indrek-tarand-asub-jahimeeste-seltsi-juhtima.d?id=4565264 | work = Delfi | accessdate = 22.01.2014 | archive-date = 3.02.2014 | archive-url = https://web.archive.org/web/20140203055057/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/indrek-tarand-asub-jahimeeste-seltsi-juhtima.d?id=4565264 | url-status = dead }}</ref> <ref name="6J026">{{cite web | url = http://arhiiv.err.ee/vaata/teletaip | title = Teletaip | accessdate = 22.01.2014 | publisher = ERR }} *{{cite web | url = http://arhiiv.err.ee/vaata/varivalitsus | title = Varivalitsus | accessdate = 22.01.2014 | publisher = ERR }} *{{cite news | first = Eve | last = Heinla | title = Peaminister Indrek Tarand pani kokku varivalitsuse | date = 15.09.2004 | url = http://www.ohtuleht.ee/162603/peaminister-indrek-tarand-pani-kokku-varivalitsuse | work = SL Õhtuleht | accessdate = 22.01.2014 }} *{{cite web | url = https://arhiiv.err.ee/vaata/pohjala-parlid-palmse-mois | title = Põhjala pärlid | accessdate = 22.01.2014 }} *{{cite web | url = http://targem.elu24.ee/ | title = Targem kui 5b | accessdate = 22.01.2014 | archive-date = 1.02.2014 | archive-url = https://web.archive.org/web/20140201204310/http://targem.elu24.ee/ | url-status = dead }}</ref> <ref name="1QJ4E">{{cite web | url = http://www.hobitants.ee/index.php?option=com_community&view=videos&task=video&groupid=25&videoid=51&Itemid=504&lang=et | title = Tantsud tähtedega, 1. hooaeg, 2. saade, Indrek rumba's Video | accessdate = 22.01.2014 | archive-date = 1.02.2014 | archive-url = https://web.archive.org/web/20140201213712/http://www.hobitants.ee/index.php?option=com_community&view=videos&task=video&groupid=25&videoid=51&Itemid=504&lang=et | url-status = dead }}</ref> <ref name="Fwc8v">"Kes? Mis? Kus?" 2008. lk 426</ref> <ref name="o2ogm"> {{cite news | first = Jan | last = Jõgis-Laats | title = Sõjamuuseumi direktor Indrek Tarand nõustab Gruusia reforme | date = 23.10.2007 | url = http://epl.delfi.ee/news/eesti/sojamuuseumi-direktor-indrek-tarand-noustab-gruusia-reforme.d?id=51105846 | work = Eesti Päevaleht | accessdate = 22.01.2014 | archive-date = 3.02.2014 | archive-url = https://web.archive.org/web/20140203055108/http://epl.delfi.ee/news/eesti/sojamuuseumi-direktor-indrek-tarand-noustab-gruusia-reforme.d?id=51105846 | url-status = dead }} * {{cite news | title = Arengukoostööprojekt: Gruusia riigijuhtimisreformi nõustamine (pdf) | date = 26.10.2006 | url = http://web-static.vm.ee/static/failid/266/2006_19_Mart_Laari_Gruusia_projekt.pdf | work = EV Välisministeerium | accessdate = 22.01.2014 }}</ref> <ref name="y57JA">{{cite news | first = Vahur | last = Koorits | title = Eestlased tahavad Gruusiale appi minna | date = 12.08.2008 | url = http://gruusia.postimees.ee/26252/eestlased-tahavad-gruusiale-appi-minna | work = Postimees | accessdate = 22.01.2014 | archive-date = 2.02.2014 | archive-url = https://web.archive.org/web/20140202145201/http://gruusia.postimees.ee/26252/eestlased-tahavad-gruusiale-appi-minna | url-status = dead }}</ref> <ref name="Affds">{{cite news | title = Laidoneri muuseumi direktoriks sai Indrek Tarand | date = 21.03.2005 | url = http://uudised.err.ee/v/5fef34d4-a937-4116-94c2-c2f345ddc524 | work = uudised.err.ee | accessdate = 22.01.2014}}</ref> <ref name="Gamsp">http://www.postimees.ee/?id=154259 Indrek Tarand loobub muuseumijuhi kohast. – Postimees Online, 19.08.2009.</ref> <ref name="5CeRr"> {{cite news | title = Valitsus toetab europarlamendi valimistel avatud nimekirju | date = 09.07.2009 | url = http://www.postimees.ee/140008/valitsus-toetab-europarlamendi-valimistel-avatud-nimekirju | work = Postimees | accessdate = 22.01.2014 }} * {{Cite news |author=P. Ehin |title=Independent candidates in national and European elections: Study |number=PE 493.008 |work=European Parliament Policy Department C: Citizens' Rights and Constitutional Affairs |year=2013 |url=http://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/etudes/join/2013/493008/IPOL-AFCO_ET(2013)493008_EN.pdf |publisher=European Parliament |accessdate=22.01.2014 |author2=Ü. Madise, M. Solvak, R. Taagepera, K. Vassil, P. Vinkel}} * {{cite journal | title = Indrek Tarandi edulugu "Vali vaba inimene!" kriisi taustal | journal = Hortus Semioticus | date = 2010 | first = Katre | last = Väli | issue = 5 | pages = 35–41 | url = http://www.ut.ee/hortussemioticus/5_2010/vali.html | accessdate = 22.01.2014 | archive-date = 1.02.2014 | archive-url = https://web.archive.org/web/20140201181555/http://www.ut.ee/hortussemioticus/5_2010/vali.html | url-status = dead }}</ref> <ref name="jHDRm"> {{cite web | url = http://www.tarand.ee/2012/01/aruanne-euroopa-parlamendi-asepresidendiks/ | title = Aruanne Euroopa Parlamendi asepresidendiks kandideerimise kohta | accessdate = 26.01.2014 | last = Tarand | first = Indrek | archive-date = 22.02.2014 | archive-url = https://web.archive.org/web/20140222171848/http://www.tarand.ee/2012/01/aruanne-euroopa-parlamendi-asepresidendiks/ | url-status = dead }} * {{cite news | title = TV3: Tarand kandideerib europarlamendi asepresidendiks | date = 13.01.2012 | url = http://www.tarand.ee/2012/01/aruanne-euroopa-parlamendi-asepresidendiks/ | work = Postimees | accessdate = 26.01.2014 | archive-date = 22.02.2014 | archive-url = https://web.archive.org/web/20140222171848/http://www.tarand.ee/2012/01/aruanne-euroopa-parlamendi-asepresidendiks/ | url-status = dead }}</ref> <ref name="S9g8n">{{cite web | url = http://www.greens-efa.eu/36-details/tarand-indrek-64.html | title = Tarand Indrek – Details – The Greens / European Free Alliance | accessdate = 26.01.2014 | archive-date = 17.12.2013 | archive-url = https://web.archive.org/web/20131217003906/http://www.greens-efa.eu/36-details/tarand-indrek-64.html | url-status = dead }}</ref> <ref name="JXOyB">{{cite news | title = Galerii: Tartus avaldas ACTA lepingu vastu meelt tuhatkond inimest | date = 11.02.2012 | url = http://tartu.postimees.ee/736016/galerii-tartus-avaldas-acta-lepingu-vastu-meelt-tuhatkond-inimest | work = Postimees | accessdate = 26.01.2014}}</ref> <ref name="xrS9W">{{cite web | url = https://www.youtube.com/playlist?list=PL1626DA0A7C5F4F27 | title = Acta seminar 2012 | accessdate = 26.01.2014}}</ref> <ref name="lh7QQ">{{cite web | url = http://www.elil.ee/?doc=10008 | title = ELIL Juhatus | accessdate = 26.01.2014}}</ref> <ref name="cd0fz">[http://www.vvk.ee/ep09/index.php?id=11205 Vabariigi Valimiskomisjon]</ref> <ref name="xfdQF">{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://www.ambafrance-ee.org/Prantsuse-aumarkidega-autasustatud-eestimaalased |vaadatud=2017-02-16 |arhiivimisaeg=2016-05-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160523213732/http://www.ambafrance-ee.org/Prantsuse-aumarkidega-autasustatud-eestimaalased |url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="UmIqn">"Kes? Mis? Kus?" 2006. lk 108, 184. Hiljem on ajakirjanduses vihjatud, et Jõerüüdi tagasiastumise motiiviks oli Kaitseministeeriumi salajasi andmeid kandnud mälupulga kadumine. Vt: Heidit Kaio, Janar Filippov, [[Mihkel Kärmas]]. [http://paber.ekspress.ee/viewdoc/B99B1613D114486FC2257132002E9E48] "Mälupulga uskumatud seiklused" Eesti Ekspress, 16. märts 2006</ref> <ref name="2Wz7O">[[Riho Laurisaar]], [http://www.epl.ee/artikkel/286103 "Indrek Tarand valmistub ristisõjaks Venemaa vastu"], Eesti Päevaleht, 26. veebruar 2005</ref> <ref name="eqB7x">"[[Kes? Mis? Kus?]]" 2006. lk 453</ref> }} ==Välislingid== *[http://www.tarand.ee Indrek Tarandi koduleht] *[http://poliitika.postimees.ee/?id=127339 Online-intervjuu: vastas Indrek Tarand] Postimees.ee, 3. juuni 2009 *[http://www.ekspress.ee/2009/06/11/eesti-uudised/42077-indrek-tarand-i-did-it-my-way-ehk-kuidas-minust-sai-europarlamendi-liige Indrek Tarand: "I Did It My Way" ehk kuidas minust sai europarlamendi liige] Ekspress.ee, 11. juuni 2009 *[[Ingrid Tähismaa]]. [https://www.postimees.ee/159869/100-000-haale-mees-indrek-tarand 100 000 hääle mees Indrek Tarand], Postimees, 5. september 2009 *[http://www.ekspress.ee/2009/11/11/arvamus/45877-poliitilisest-korruptsioonist-ja-parteide-rahastamisest Indrek Tarand: Poliitilisest korruptsioonist ja parteide rahastamisest], ekspress.ee, 11. november 2009 *[http://www.postimees.ee/?id=214245 Indrek Tarand: muljeid etenduselt «Volinike kuulamine»], Postimees, 20. jaanuar 2010 {{JÄRJESTA:Tarand, Indrek}} [[Kategooria:Eesti poliitikud]] [[Kategooria:Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajalooteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Auleegioni komandörid]] [[Kategooria:Sündinud 1964]] 20fi2w2rnmmivn8g8w8l62ijxy9zd6l 1. Eesti Piirikaitserügement 0 176413 7228207 7021559 2026-09-03T14:13:58Z Kuriuss 38125 7228207 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} {{Väeüksus |nimi= 1. Eesti Piirikaitserügement |pilt= |pildiallkiri= |aeg= 7. veebruar 1944 – detsember 1944 |riik=[[Pilt:Flag of the NSDAP (1920–1945).svg|25px]] [[Suursaksa Riik]] |kuuluvus=[[207. julgestusdiviis]] |haru= |liik=[[jalavägi]] |ülesanne= |suurus=[[rügement]], umbes 2800 meest |praegune_ülem= |lahingud= [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Idarinde]] ja [[Sõjategevus Eestis (1944)|1944 sõjategevus Eestis]] |ülemad= |märkimisväärsed_ülemad= major [[Jaan Tamm (major)|Jaan Tamm]] |tähtpäevad= }} '''1. Eesti Piirikaitserügement''' ([[saksa keel]]es ''Estnisches Grenzschutzregiment 1, Estnische SS-Grenzschutz Regiment Nr. 1'') oli [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal [[1944]]. aastal Eestis moodustatud Saksamaa väeosa. Piirikaitserügement moodustati 1944. aasta veebruari hakul [[Rakvere|Rakveres]], [[Tallinn|Tallinnas]], [[Vasalemma mõis|Vasalemmas]] ja [[Riisipere mõis|Riisiperes]], üksuse staap paiknes Rakveres, ülemaks sai major [[Jaan Tamm (major)|Jaan Tamm]]. Isikkoosseisu kuulus kuni 2800 meest, relvastuses olid vene vintpüssid ja prantsuse kuulipildujad. Veebruari lõpus saadeti rügement [[Pihkva järv]]e rannakaitsesse Saksa [[207. julgestusdiviis]]i käsutusse. Kevadsuvel paiknes rügement kaugemal Pihkva järve ääres, kaitsti [[Kolpino]] saart ja [[Krasnaja Gorka]] asulat.<ref>{{Raamatuviide|autor=Nisuma, M.|pealkiri=Eesti piirikaitserügemendid ja politseipataljonid Narva rindel 1944. aastal|aasta=2011|koht=Tallinn|kirjastus=Varrak|lehekülg=56-58}}</ref> [[Saksa Riik|Saksa Kolmanda Riigi]] juhtkonna poolt kavandati lisaks [[20. eesti diviis|20. relvagrenaderide SS-diviisile (1. eesti)]] vastavalt Heinrich Himmleri [[14. mai]]l 1944 välja antud käskkirja<ref>{{Netiviide |url=http://veart.tlulib.ee/index2.php?kid=174714 |pealkiri=Võitleja (Toronto), 1999, mai/juuni, nr. 3 lk 12 |vaadatud=2012-01-24 |arhiivimisaeg=2014-10-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141023073210/http://veart.tlulib.ee/index2.php?kid=174714 |url-olek=ei tööta }}</ref> alusel Teise Eesti Relvagrenaderide SS-diviisi moodustamist. Eesti piirikaitserügementide baasil teise Eesti Relvagrenaderide SS-diviisi loomise kava käigus nimetati mais 1944 piirikaitserügemendid SS-Piirikaitserügementideks, kuid teine relvagrenaderide SS-diviis jäi aga formeerimata. {{Sisukord paremale}} == Formeerimine == Esimeseks rügemendi formeerijaks määrati lennuväe ohvitser major [[Elmar Adof]]. Tema aga oma tööd lõpuni ei viinud ja teiseks formeerijaks sai major [[Jaan Tamm (major)|Jaan Tamm]], kes oli Eesti Vabariigi Sõjakooli 2. Aspirantide Kompanii ülem. Rügemendi Esimene Pataljon ja rügemendi staabikompanii formeeriti [[Rakvere|Rakveres]]. Sõdurid nendes üksustes olid enamasti Virumaa endised metsavennad. Pataljoni hakkas juhtima kapten [[Aleksander Veelma|Aleksander Veelmaa]]. Rügemendi Staabikompanii ülemaks määrati omaaegne Sakala Partisanide Pataljoni ohvitser ülemleitnant Looga. Rügemendi teine pataljon moodustati [[Harjumaa|Harjumaal]]. Sellega hakkas pihta omakaitsepataljoni leitnant [[Henn Heinaru]]. Kui Heinaru tagasi omakaitsepataljoni läks, võttis formeerimise üle kapten [[Eduard Ausmees]], kes selle ka lõpule viis. 2. Pataljoni formeerimise kohaks oli Tallinna Lutheri vabriku ruumid. Tallinlastest koosnesid enamikus 5., 6. ja 8. kompanii. 7. kompanii formeeriti Paides. 2. Pataljoni käsundusohvitseriks sai algul leitnant [[Endel Rennit]], hiljem ta läks rügemendistaabi koosseisu. 3. Pataljoni formeerimise asukohtadeks olid Harjumaal [[Riisipere mõis]], [[Nissi alevik]] ja [[Vasalemma mõis]]. Algul aitasid seda formeerida major Elmar Adof ja leitnant [[Villu Mere]]. Lõpule aga viisid formeerimise major [[Raimond Hindpere]], kes oli üks Erna II pataljoni juhte, ja leitnant [[Felix Tammeraid]]. 3. Pataljoni ülemaks jäi major Hindpere, tema adjutandiks määrati leitnant [[Viktor Varrak]]. Pataljoni majandus- ja relvastusala formeerijaks sai leitnant [[Evald Põdra]]. Kuna sakslased alguses ei andnud rügemendile ühtegi mootorsõidukit, pidi Põdra neid hankima eraisiklikult. Esimese Pataljoni majandusülemaks sai lipnik Avarmaa ja 2. Pataljoni lipnik Koppel. Rügemendi 1. Pataljoni arstiks oli dr. [[Mihkel Kütt]]. 2. Pataljoni arst oli dr. [[Herbert Uustalu]]. Kolmandal pataljonil arstide puudumise tõttu aga arsti ei olnudki.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Mengel |eesnimi=Hamilkar |pealkiri="Suurim armastus" |kirjastus="Kultuur" |aasta=1960 |isbn= |trükk=esimene |koht=Saksamaa |lehekülg=38-46 |keel=eesti}}</ref> ==Juhtkond ja koosseis== Rügemendi ülem: *[[Relva-SS]] [[Sturmbannführer|Sturmbannführe]]<nowiki/>r (major) [[Jaan Tamm (major)|Jaan Tamm]], **rügemendiülema abi, Relva-SS Hauptsturmführer [[August Vask]] :* rügemendi adjutant kapten [[August Kolk (kapten)|August Kolk]]. *staabikompanii, ülem ülemleitnant [[Armil-Johannes Looga]], kapten August Kolk *Käsundusohvitser ja [[jahtkomando]] ülem, leitnant [[Endel Rennit]]. * Rügemendi koosseis: *1. pataljon, ülem Relva-SS [[Hauptsturmführer]] (kapten) [[Aleksander Veelma]], **1. kompanii, leitnant [[Viktor Rähni]]. **2. kompanii, leitnant [[Elmar Soeson]], alates 29.8 nooremleitnant [[Jüri Juurand]]. **3. kompanii, leitnant [[Oskar Roosa]]. **4. kompanii, alates augusti lõpust leitnant [[Alfred Valdmaa]]. *[[2. pataljon]], ülem Relva-SS [[Hauptsturmführer]] (kapten) [[Eduard Ausmees]]. **5. kompanii, leitnant [[Ants Raidmets]]. **6. kompanii, leitnant [[Oivo Lahet]], alates aprillist leitnant [[Mihail Veski]]. **7. kompanii, kompaniiülema kohusetäitja lipnik [[Evald Voldemar Küttis]]. **8. kompanii, leitnant [[Artur Kõlvald]] (kuni 20.8.1944). *3. pataljon, ülem Relva-SS [[Sturmbannführer]] (major) [[Ottomar-Raimund Hindpere]]. **Adjutant, leitnant [[Eerik Varrak]] ***9. kompanii, leitnant [[Viktor Koop]] ***10. kompanii, ülemleitnant [[Jaan Jaakson]] ***11. kompanii, leitnant [[Richard Saaliste]] ***12. kompanii, leitnant [[Feliks Tammeraid]] *suurtükiväe patarei, patareiülem leitnant [[Karl Tölpus]], hiljem nooremleitnant Koperman. *pioneerirühm, ülem: [[lipnik]] [[Karl-Leopold Saksen]], leitnant [[Elmar Post]]. ==Tegevus== ==== Esimesed kuud ==== Pärast kahe-kolme nädalast formeerimist saadeti 1. Piirikaitse Rügement rindele. 29. veebruaril jõudis rügement varahommikul [[Petseri]] jaama. Rügemendi staabi-ja komandopunkti asukohaks oli 24. Jalaväediviisi ülema korraldusel (kelle alluvusse rügement kuulus) [[Mikitamäe]] küla. Diviisiülema käsul pidi rügement ühe pataljoni saatma Pihkva järves olevale [[Kolpino saar|Kolpino saarele]]. Major Tamm määras selleks 3. pataljoni, kelle ülemal olid suured lahingukogemused. 2. märtsil võeti 10., 11. ja 12. kompanii poolt Kolpino saarel sakslastelt lõik üle. 9. kompanii jäeti [[Laossina]] külla varru. Kui oli öö kätte jõudnud, avas [[Punaarmee]] suurtükitule saare pihta. Nende tuli oli ebatäpne, mistõttu saar pihta ei saanudki. Kui suurtükituli lõppes, saatis major Hindpere välja kaheteistkümne-mehelise luurepatrulli, kelle ülesandeks oli kontrollida, kas punased on sel aeg ligi hiilinud. Vaevalt oli luuresalk saarelt maha läinud, kui nende pihta avati püstolkuulipildujate tuli. Rügemendi omad avasid ka nende pihta vastutule. Siis jäi kõik vaikseks ja ülejäänud öö oli rahulik. Hommikul saabus luuresalgast ainult üks tagasi, kellel oli kuulihaav peas, mistõttu kadus tal kõnevõime ja ei saadud teada, mis täpselt sel ööl juhtus. Järgmistel kuudel saatsid venelased saare pihta tugevaid suurtükitule lööke, aga millest ükski kaitsja surma ei saanud, kuna nad varjasid end punkris. ===== Taandumine ===== 2. mail sai rügemendiülem major Tamm diviisist käsu: "Rügemendil asuda kohe pakkimisele. Lõik jäetakse maha 4. mail". Käsus aga jäi mainimata, kuhu minnakse. Samal päeval aga selgus, et rügement viiakse [[Venemaa|Venemaale]] [[Ostrov|Ostrovist]] ida poole, kus punased olid juba läbi murdnud sakslaste rindest. Major Tamme protesti tõttu jäi see aga teostamata. Sakslased siiski muutsid oma otsust ainult osaliselt. Ostrovi asemel paigutati nad [[Pihkva järv|Pihkva]] järve lõunarannikule, kuhu arvati sisse ka [[Velikaja jõgi|Velikaja jõe]] delta. Rügemendi komandopunktiks jäi [[Holohhalnja mõis]], mis asus Eestis, aga piirist paari kilomeetri kaugusel. ===== Varustuse hankimine ja vaba aeg ===== Rügement oli olnud rindel juba kaks ja pool kuud, aga nende varustus oli ikka kehv. Olukorra parandamiseks läks 3. pataljoni majandusülem leitnant Põdra [[Võru]] linnas asuvale armee intendandi käest riideid ja saapaid nõudma. Intendant alguses ta juttu ei uskunud, aga lõpuks jäi nõusse ja lubas rindele olukorda vaatama tulla. Kui ta paar päeva hiljem kohale jõudis, oli 10. kompanii üles rivistatud, kandes puutaldadega kingi, püksid olid pooles sääres, kuued olid mõnel nii kitsad, et kõhud paistsid välja, teistel aga nii suured et mõni uppus sellesse. Seda kõike pealt näinud intendant sai vihaseks ja ta läks ja sõimas diviisi intendandi dr. [[Eugen Schwab|Schwabi]] näo täis. Dr. Schwab kaotas ka oma puhkuse selle juhtumi pärast. Rügemendile tuli aga nädala pärast vorme ja saapaid külluses. Samal ajal oli ka saabunud kevad, aga taludes tööjõud puudus. Kuna põlde ei tahetud sööti jätta, lubati meestele kaks nädalat puhkust, et talutöid teha. Ajanappuse tõttu pidid osad külvama ka öösiti. Kuigi kodudes oli sõja tõttu halb seis, toetati rindel olevaid eestlasi, nende hulgas 1. Piirikaitse Rügementi. Kingitusi sõduritele tuli igast Eestimaa nurgast. Pandi kaasa sööki, jooki ja sooje rõivaid. Neid kinke käis 3. pataljonile jagamas õpetaja [[Uno Stockholm]]. Juulis said nad salaja sakslaste saakrelva ladudest relvi juurde. Seda siis nii, et pakkusid laovalvurile viina ja tema tegi neile laoruumi ukse lahti. ===== Augustilahingud ===== 7. augustil tungis Punaarmee läbi nende rindejoonest [[Pankjavitsa]] ruumis. Samal ajal toimusid ka rasked võitlused Petserist lõuna pool. Veel olid punaarmeelased läbi lõiganud Võru-Petseri maantee. 10. augustil lasti [[Värska]] ja [[Treski]] sild õhku. Rügement sai aga käsu valmis olla väljaastumiseks. Käsk oli suunduda Mikitamäe küla poole, kus kästi positsioonid sisse võtta, et oleks kaitstud [[Karisilla]] teede sõlmpunkt. Kaks päeva hiljem tuli uus käsk, lõik tuli maha jätta ja uus rindejoon sisse võtta [[Võõpsu]] jõe kaldal. 13. augustil pidi patareiülem jutlustama [[Räpina]] kirikus. Ta ei saanud seda teha, sest vene tankid olid jõudnud juba Võõpsu ruumi. Jutlustamise asemel läks ta hoopis jõe kaldale, et kahuritulega venelasi tagasi hoida. Hoolimata nende pingutustest langes Võõpsu ööl vastu 14. augustit Punaarmee kätte. Rügement sai uue käsu võtta kaitseliin Räpina-eelsel joonel [[Rahumäe (Räpina)|Rahumäe]] külast ida suunas kuni Pihkva järveni. Sellel kaitseliinil Punaarmee eestlasi ei rünnanud, vaid ründas sakslastest koosnevat lõiku ja tungisid sealt läbi ning lõikasid läbi Tartu-Räpina maantee. Kolmandal pataljonil tuli nüüd vana eesliin maha jätta. Nad asetati nüüd kaarekujuliselt Räpina lääne-eelse maa-alale, et takistada venelaste sissetungi Räpinasse läänest. Samal ajal, kui punastega võideldi Räpinas, olid nende dessantväelased, kes olid tunginud üle [[Lämmijärv|Lämmijärve]] ning kinnitasid kanda [[Meerapalu|Meerpalu]] ja [[Jõepera (Räpina)|Jõepära]] külas, edasi tunginud ja vallutanud [[Mehikoorma]] ja [[Naha (Räpina)|Naha]] aleviku. Selliste manöövritega oli rügement pigistatud venelaste raudpihtide vahel. Rügemendile tuli aga raadiogramm, et nad jätaks lõigu maha ja läheks mööda lühemat teed [[Võnnu vald|Võndu]]. Kuna käsk tuli hilja, saadeti hobuvoor teele alles kell 4 hommikul. Kell 6 õhtul jõudsid nad kohale [[Ahja jõgi|Ahja jõe]] juurde. Vaevalt oli major Hindpere 9., 10., 11. ja 12. kompanii oma positsioonidele pannud, kui punased neid jälle ründasid. See rünnak aga tõrjuti tagasi. 18. augustil jõudsid nad Võndu. 19. augusti hommikul alustasid punased pealetungi suurtükitule avamisega. Tulelöögi lõppedes asusid nad rünnakule. Rügement kannatas selles lahingus raskeid kaotusi, aga lõpuks punaste rünnakud varisesid kokku. Õhtul saabus rügemendi komandopunkti kindral [[Jürgen Wagner]], kes oli kindral [[Felix Steiner|Felix Steineri]] poolt määratud kõigi [[Tartu]] kaitsel olevate üksuste ülemaks. Ta oli vihane, et eestlased olid tagasi tõmmanud ja sõimas major Tamme näo täis sellepärast. Järgmisel päeval võtsid nad saksa tankide toetusel tagasi eelmisel päeval kaotatud positsioonid. Päev hiljem tuli aga ikka positsioonid maha jätta ja võtta kaitseliin Tartu ees. ===== Tartu kaitsmine ===== {{vaata|Emajõe forsseerimine Kastre suunal}} 25. augustil pidid nad taanduma põhja poole [[Emajõgi|Emajõge]] Tartu alla. Lahing Tartu pärast oli juba lõppemas, kui nad kohale jõudsid. Rügement võttis kaitsepositsioonid Emajõest kuni [[Rõõmu tee|Rõõmu teeni]]. 2. ja 3. pataljon olid kaitsel, 1. pataljon jäeti tagavaraks vasturünnakute teostamiseks. 26. augusti hommikul tegid punaarmeelased 9., 10., 11., ja 12. kompanii positsioonidele kolm rünnakut. Kaks neist ebaõnnestusid, kolmas aga tungis 11. kompanii eesliinist läbi ja kompanii taganes paarkümmend meetrit tagasi, aga lõunal tehti vasturünnak ja endine olukord taastati. Kella ühe aeg tegid nad veel ühe rünnaku ja tungisid 9. kompanii liinist läbi. Ründavad punaarmeelased võeti aga kotti ja hävitati jäägitult. Õhtul toimus veel üks rünnak, kus punased kaitsjaid tagasi ei suutnud suruda, vaid juhtus hoopis vastupidi. Rügemendi sõdurid läksid rünnakule ja olid punaste kannul kuni [[Jaama mõis|Jaama mõisani]]. 10. ja 11. kompanii kätte langes ka punaste voor, kust saadi tulirelvi, miine ja muud vajalikku. Saadi kätte ka venelaste valmis tehtud supikatel. Taandudes kallati aga supp maha, kuna usuti, et see oli mürgitatud. 27. augusti ööl üritasid punased üle jõe paatidega tulla, aga nad löödi tagasi. Järgmisel päeval avasid punased kogu rindelõigu ulatuses suurtükitule. 2. pataljoni komandopunkt sai otse tabamuse ja kõik seal olijad said surma. Pataljoniülem kapten Ausmees ja ta adjutant viibisid sellel ajal aga eesliinil ja jäid ellu. Pärast seda hakkas tankide toetusel punaarmeelaste pealetung ja suudeti liinist läbi tungida. Lahingu pöördepunkt oli, kui rügemendi [[Tankitõrjekahur|tankitõrjekahurid]], mida punased ei olnud märganud, avasid tankide pihta tule ja hävitasid paljud neist. Samal ajal jalavägi tegi vasturünnakut punaarmee jalaväele. Õhtuks suudeti punased tagasi lüüa ja rindejoon taastada. ===== Uus kaitseliin ===== Kuna 1. Esimene Piirikaitse Rügement oli olnud juba kuude viisi lahingus, vahetati nad 28. augustil Tartus välja. Rügemendi uueks lõiguks sai pikk lõik, mis läks [[Peipsi järv|Peipsi]] järvest mööda Emajõge kuni [[Kavastu (Luunja)|Kavastuni]]. Arvestades rügemendi väikest suurust, oli see lõik liiga pikk, aga paar päeva hiljem said nad 700-mehelise täienduse koos major Kitsapää juhtimisel oleva pioneeripataljoniga koos omakaitsepataljoniga major Uderi juhtimisel. ===== Tartu lahingu desertööride hukkamine ===== 2. septembri õhtul tuli diviisist kõne major Tammele. Ta pidi haua kaevama 11 mehele, kes kõik olid 11. kompanii mehed. Major Tamm üritas diviisi ülema krahv Schweriniga rääkida, aga ta jäi otsusele kindlaks. Major Tamm käskis siis leitnant Läänsood, et ta kaevaks metsa hauad valmis. Leitnant Mõistus pidi aga hukkamiskomando valmis tegema. Kuna vabatahtlikke ei olnud, määrati nendeks 10 meest. Kell 10 hommikul jõudis kohale kaks veoautot. Sealt välja tulnud surmamõistetud rivistati talu ette. Kohtuohvitser leitnant Lahet pidi neile süüdistuse ette lugema. Süüdistuses oli kirjas, et nad Tartu all olid vaenlase ees näidanud argust ja selle eest nad surma mõisteti. Hukkamine pidi toimuma kaks tundi pärast ette lugemist. Üks aga vabastati süüst arvatavasti sellepärast, et ta oli Raudristi kavaler. Kui surmamõistetutelt küsiti viimaseid soove, siis nad soovisid rügemendi ülemat näha. Major Tamm tuli ja seletas, et talle see asi ei meeldi ja et ta sai aru et nad taganesid põhjusega ja ta on üritanud kõike, mis ta võimuses oli teha, aga tema võim on ka piiratud. Pärast seda süüdimõistetud pandi vangikuuri. Samal ajal tulid sakslased ka kapten Ausmehe ja leitnant Vainlo üle kohut pidama. Süüdistus oli sama, mis enne. Selgus, et leitnant oli haige, kui venelased ründasid, seega sakslased mõistsid ta õigeks. Kapten Ausmees, kes saksa keelt ei osanud, kaitses end tõlgi läbi. Kohtu otsusega aga ta degradeeriti reameheks, mida ta sai edasi kaevata korpuseülemale, mida ta tegigi ja ta auaste jäi talle alles. Kaks tundi polnud veel möödunud, kui major Tamm küsis surmaotsuse muutmist, aga sai vastuseks jälle ei ja ei jäänudki muud üle, kui otsus täide viia. ===== Viimased lahingud ===== Samal ajal saadi teada, et 87. Saksa diviis alustab 18. septembril vasturünnakut. Järgmisel päeval aga öeldi, et [[Eesti]] jäetakse punastele. See pidi aga toimuma kattelahingute raames. Teisele poole jõge oli ka toodud [[8. Eesti Laskurkorpus|Eesti Laskurkorpus]], kes üritasid rügemendi omi veenda mitte vastu hakkama ja nende poolele üle tulema. 17. septembri varahommikul avatakse nende pihta võimas suurtükituli. Selle tulemusega paljud kompaniiülemad said surma. 10. kompanii ülem leitnant [[Jaan Jaakson|Jaakson]] tahtis oma mehi tagavarapositsioonidele paigutada. Kui ta aga punkrist välja läks, tuli uus suurtükituli peale, surmates tema ja paar sõdurit veel. Järgnevas rünnakus aeti piirikaitserügement taganema. Punased hakkasid neid taga ajama, punased eestlased, [[27. Laskurpolk|27. laskurpolgust]]<ref>[[Aleksander Martin]], [https://dea.digar.ee/page/noukogudeopetaja/1984/09/22/1 Emajõest Virtsuni], Nõukogude Õpetaja, nr. 39, 22 september 1984</ref> nendele järele hüüdmas eesti keeles lauseid nagu "Andke alla või tapame teid kõiki". Venelased võtsid taganevad üksused kotti ja üritasid neid hävitada. Kella 11 paiku aga jõudsid rügemendi riismed metsast välja. Major Tamme ja kapten [[August Kolk (kapten)|Kolki]] nende hulgas ei olnud (hiljem aga selgus, et nad olid metsa varjule jäänud ja pääsesid eluga). Alles oli rügemendist jäänud umbes 400 sõdurit. See paigutati [[Koosa jõgi|Koosa jõest]] lõuna poole. Äkki aga ilmusid kohale vene tankid. Nad avasid rügemendi suurtükipatarei pihta tule ja siis sõdurite endi. Ühest mürsust sai pihta ka major Hindpere, kes kohapeal surma sai. Sakslased, kes olid eestlaste tiibadel, olid taandunud. Sellest hoolimata eestlased ei taganenud. Siis kõlas plahvatus. Sakslased olid võitlejate selja taga silla õhku lasknud. Eestlased lõpuks hakkasid siis taganema ja jõudsid õhtuks Alatskivile. Kogu päevase lahingute tagajärjel oli alles jäänud ainult 170 sõdurit. Staabist tuli nüüd käsk taanduda 18. septembriks [[Torma]], see juhtus samal päeval. Samal päeval jõudis sinna ka kapten [[Eduard Ausmees|Ausmees]] paari sõduriga. Sealt läks tee [[Jõgeva|Jõgevale]], siis [[Põltsamaa|Põltsamaale]] ja [[Võhma (Saaremaa)|Võhma]]. Võhmast tuli 207. diviisi käest käsk taanduda [[Mõisaküla (Saaremaa)|Mõisaküla]] kaudu Saksamaale. Kuna 1. Piirikaitserügemendist polnud palju alles jäänud, anti neile valik, kas lähevad Saksamaale või jäävad maha. Ainult mõned läksid kaasa. 1. Eesti Piirikaitserügemendi endised liikmed võitlesid oma vähestes numbrites edasi koos admiral [[Johan Pitka|Pitkaga]] ja hiljem ka [[Metsavennad|metsavendadena]].<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Mengel |eesnimi=Hamilkar |pealkiri="Suurim armastus" |kirjastus="Kultuur" |aasta=1960 |isbn= |trükk=esimene |koht=Saksamaa |lehekülg=46-185 |keel=eesti}}</ref> ==Vaata ka== *[[Piiriomakaitse]] *[[Teises maailmasõjas osalenud eesti väeosade loend‎]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[http://wehrmacht.rindeleht.ee/yksused/piir1/piir1.html Esimene Piirikaitse Rügement] *[http://www.eestileegion.com/?eesti-leegion/ueksused/piirikaitseruegemendid/1-piirikaitseruegement-estnische-ss-grenzschutz-regiment-nr-1.html 1. Eesti Piirikaitserügement] www.eestileegion.com {{Eesti väeosad Teises maailmasõjas Saksa sõjaväes}} {{Eesti Teises maailmasõjas}} {{JÄRJESTA:1. Eesti Piirikaitserügement}} [[Kategooria:Eesti väeosad Teises maailmasõjas Saksa sõjaväes]] [[Kategooria:Piirikaitserügemendid]] dd4f76ukhp8kq292h4gxxdj5qsl44te Kuldvillak (telesaade) 0 186466 7228177 7227660 2026-09-03T12:39:53Z Kuriuss 38125 7228177 wikitext text/x-wiki {{Ajakohasta|aasta=2026|kuu=september}}{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=september}} {{See artikkel|räägib telesaatest; sõna teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Kuldvillak (täpsustus)]]}}{{Infokast telesaade|telesaate_nimi=Kuldvillak|nimi=Jeopardy!|logo=Jeopardy! game board US.svg|telesaate_tüüp=[[mälumäng]]|esimene_saade=1964}} '''"Kuldvillak"''' ([[Inglise keel|ingliskeelses]] versioonis "Jeopardy!") on maailmas levinud [[mälumäng]]u [[telesaade]], mis põhineb [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] saate "[[Jeopardy!]]" formaadil. Saates võistlevad tavaliselt kolm mängijat, kes vastavad eri valdkondade, näiteks [[ajalugu]], [[teadus]], [[matemaatika]], [[geograafia]], [[keel]], [[populaarkultuur]], küsimustele.<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Yahr |eesnimi=Emily |kuupäev=2024-03-05 |pealkiri=Jeopardy! |url=https://www.britannica.com/topic/Jeopardy-American-television-game-show |vaadatud=2024-03-11 |väljaanne=[[Britannica]]}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Piip |eesnimi=Helina |kuupäev=2023-10-18 |pealkiri=Ajude ragistamise lust |ajakiri=[[Naisteleht]] |lehekülg=46-47}}</ref> "Kuldvillak" loodi 1964. aastal telesaatejuhi [[Merv Griffin]]i poolt. 2023. aastal algas USA-s saatesarja 40. hooaeg, saateid on tehtud üle 8000.<ref name=":0" /><ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Sager |eesnimi=Jessica |kuupäev=2023-09-11 |pealkiri='Jeopardy!' Season 40 Premiere Date, Hosts and Major Changes |väljaanne=Parade |url=https://parade.com/tv/jeopardy-season-40}}</ref><ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=JEOPARDY! |url=https://paramountglobalformats.com/title/jeopardy |vaadatud=2024-03-12 |väljaanne=[[Paramount Global Content Distribution]]}}</ref> Populaarsest telesaatest on riigiti oma variant [[Poola]]l, [[Belgia]]l, [[Saksamaa]]l, [[Slovakkia]]l, [[Eesti]]l, [[Aserbaidžaan]]il, [[Hispaania]]l, [[Venemaa]]l, [[Türgi]]l ja [[Taani]]l.<ref name=":1" /> Saadet toodavad [[Sony Pictures Television]] (omanik) ja [[Paramount International Networks]] (levitaja) ning kõik programmi versioonid kuuluvad Sony Pictures Television Studiosele ja [[Paramount Television]]ile.{{Lisa viide}} Saate tunnusmuusika on versioon Merv Griffini kirjutatud laulust "Think!". Selle on saatele seadnud John Hoke ning salvestanud Chris Bell Music and Sound Design. Aastatel 2008–2021 kasutati muusikat Ameerika versiooni viimases 30-sekundilises osas.{{Lisa viide}} == Eestis == [[Eesti]]s on "Kuldvillakut" näidanud algul telekanal [[TV3]] ja hiljem [[Kanal 2]]. Saadet on juhtinud [[Mart Mardisalu]], [[Teet Margna]] ja [[Eeva Esse-Sõõrumaa]].<ref name=":2">{{Uudiseviide |kuupäev=2022-11-04 |pealkiri=«Kuldvillaku» tormiline teekond eestlaste südamesse |väljaanne=[[Elu24]] |url=https://elu24.postimees.ee/7640402/nostalgilised-fotod-kuldvillaku-tormiline-teekond-eestlaste-sudamesse}}</ref> 1998. aastal võttis TV3 toonane produtsent Mati Mihkelson ühendust ameeriklastega, et soetada selles formaadis telesaate tegemise õigus. Pärast formaadi ostu suhtles ameeriklastega edasi [[Teet Margna]], et koordineerida saate nõutud formaadis tegemist.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Pullerits |eesnimi=Priit |autor-link=Priit Pullerits |kuupäev=2014-04-20 |pealkiri=Teet Margna: «See, mida ma teen, ei ole töö.» |väljaanne=[[Postimees]] |url=https://www.postimees.ee/2767560/teet-margna-see-mida-ma-teen-ei-ole-too}}</ref> 2002. aastal sai "Kuldvillaku" saatejuhiks [[Mart Mardisalu]].<ref name=":2" /> 2004. aastal pani TV3 "Kuldvillaku" pausile.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2004-12-30 |pealkiri=Mälumängurid leinavad «Kuldvillakut» |väljaanne=[[Postimees]] |url=https://www.postimees.ee/1452259/malumangurid-leinavad-kuldvillakut}}</ref> 2012. aastal hakkas saadet näitama Kanal 2, kus seda juhtis Teet Margna.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2012-09-06 |pealkiri=Maailma populaarseim mälumäng “Kuldvillak” tagasi Kanal 2s! |väljaanne=[[Kanal 2]] |url=https://kanal2.ee/et/n/136438/maailma-populaarseim-maelumaeng-kuldvillak-tagasi-kanal-2s}}</ref> 2019. aastast juhib "Kuldvillakut" [[Eeva Esse]].<ref name=":2" /> "Kuldvillakut" mainiti ka Ameerika versioonis 2016. aastal [[Naljapäev|aprillinalja]] eriosas. "Jeopardy!" viimane voor algas saatelõiguga, kus saate pealkiri oli "Jeopardy! Estonia".<ref>{{Netiviide |kuupäev=2016-04-01 |pealkiri=April Fools! Did You Catch All 10 Tricks? |url=https://www.jeopardy.com/jbuzz/news-events/april-fools-did-you-catch-all-10-tricks |vaadatud=2022-02-17 |väljaanne=Jeopardy! |keel=en}} </ref> === Tšempionid<!-- Raske on teha kokkuvõtlikku tabelit, sest meediast ei leia kõigi tšempionite kohta infot. -->=== Võistleja, kes võidab viis saadet järjest, tituleeritakse tšempioniks.<ref name=":3">{{Netiviide |perekonnanimi=uudised |eesnimi=Head |kuupäev=2013-09-06 |pealkiri=“Kuldvillak” alustab uut hooaega tšempionitega! |url=https://goodnews.ee/kuldvillak-alustab-uut-hooaega-tsempionitega/ |vaadatud=2026-05-26 |väljaanne=GoodNews |keel=et}}</ref> {| class="wikitable" |+ !Aeg !Võistleja !Auhind või võidusumma !Võistleja amet !Võistleja kodukant |- |1998 september |Tõnu Loit |sõiduauto Honda CR-V<ref>Kuldvillakus võitis auto naismälumängija. Eesti Päevaleht, 22.01.2000.</ref> | |Tallinn |- |1999 juuli |Tõnis Sakk |sõiduauto Citröen Xsara<ref>Kuldvillakus võitis auto naismälumängija. Eesti Päevaleht, 22.01.2000.</ref> | |Kadrina |- |1999 november |Indrek Salis |sõiduauto Daewoo Lanos<ref>Kuldvillakus võitis auto naismälumängija. Eesti Päevaleht, 22.01.2000.</ref> |keskkonnainsener |Tallinn |- |2000 jaanuar |Marje Kaaremaa |sõiduauto Daewoo Nubira<ref>Kuldvillakus võitis auto naismälumängija. Eesti Päevaleht, 22.01.2000.</ref> |farmitööline |Viljandimaa |- |2000 oktoober |Ants Põldoja |sõiduauto Daewoo Nubira<ref>Verni Leivak. [https://www.ohtuleht.ee/melu/98247/8220lootsin-kuldvillakut-voita-esimesest-saatest-alates-8221 "Lootsin Kuldvillakut võita esimesest saatest alates"] Õhtuleht, 31.19.2000.</ref> |spordiajakirjanik |Tallinn |- |2002 september |Kristjan Vällik |sõiduauto Daewoo Tacuma<ref>Vallo Nuust. [https://tartu.postimees.ee/1971605/kuldvillaku-voitja-muub-voiduauto-maha "Kuldvillaku" võitja müüb võiduauto maha] Tartu Postimees, 13.10.2002.</ref> |õpetaja |Tartu |- |2002 november |Rainer Vilumaa |100 000 krooni<ref>Allar Viivik. [https://www.ohtuleht.ee/148003/kuldvillaku-voit-100-000-krooni-tuli-raskes-voitluses "Kuldvillaku" võit 100 000 krooni tuli raskes võitluses] Õhtuleht, 28.10.2003.</ref> | | |- |2003 september |Laine Tangsoo |100 000 krooni<ref>Allar Viivik. [https://www.ohtuleht.ee/148003/kuldvillaku-voit-100-000-krooni-tuli-raskes-voitluses "Kuldvillaku" võit 100 000 krooni tuli raskes võitluses] Õhtuleht, 28.10.2003.</ref> |õpetaja |Tõrva |- |2003 oktoober |Andres Pulver |100 000 krooni<ref>Allar Viivik. [https://www.ohtuleht.ee/148003/kuldvillaku-voit-100-000-krooni-tuli-raskes-voitluses "Kuldvillaku" võit 100 000 krooni tuli raskes võitluses] Õhtuleht, 28.10.2003.</ref> | |Rakvere |- |2012 oktoober |Igor Habal<ref name=":3" /> |6400 eurot | | |- |2012/2013 |Toomas Lokk<ref name=":3" /> | | |- |2020 november |Epp Kõiv<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-03-04 |pealkiri=INTERVJUU &#10217; «Kuldvillaku» tšempioniks kroonitud lauljatar Epp Kõiv: minu võit avas pigem uksi teistele |url=https://elu24.postimees.ee/7724208/intervjuu-kuldvillaku-tsempioniks-kroonitud-lauljatar-epp-koiv-minu-voit-avas-pigem-uksi-teistele |vaadatud=2026-05-26 |väljaanne=Elu24 |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Kuidas jääb laulmisega? „Kuldvillaku“ tšempion Epp Kõiv: töökoht avalikus sektoris on koroona ajal turvaline |url=https://www.ohtuleht.ee/melu/1018309/kuidas-jaab-laulmisega-kuldvillaku-tsempion-epp-koiv-tookoht-avalikus-sektoris-on-koroona-ajal-turvaline |vaadatud=2026-05-26 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=VÄGEV! „Kuldvillaku“ võitis ülekaalukalt Epp Kõiv, kellest sai kolmas mälumängu naistšempion |url=https://www.ohtuleht.ee/melu/1017622/vagev-kuldvillaku-voitis-ulekaalukalt-epp-koiv-kellest-sai-kolmas-malumangu-naistsempion |vaadatud=2026-05-26 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}</ref> |3330 eurot |riigiametnik/poplaulja | |- |2021 mai |Toomas Loik<ref>{{Netiviide |pealkiri="Kuldvillak" sai uue viie saate tšempioni: võitja teenis üle viie tuhande euro |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/93314323/kuldvillak-sai-uue-viie-saate-tsempioni-voitja-teenis-ule-viie-tuhande-euro |vaadatud=2026-05-26 |väljaanne=Kroonika |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=„Kuldvillaku“ järjekordne tšempion Toomas: kõige valjuhäälsema fänniklubi moodustasid lapsed |url=https://www.ohtuleht.ee/melu/1033219/kuldvillaku-jarjekordne-tsempion-toomas-koige-valjuhaalsema-fanniklubi-moodustasid-lapsed |vaadatud=2026-05-26 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}</ref> |5020 eurot | |- |2022 detsember |Raiko Kokmann<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-12-04 |pealkiri="Kuldvillaku" võitnud 29-aastane Raiko: juba väikse poisina tahtsin tšempion olla |url=https://elu24.postimees.ee/7661142/kuldvillaku-voitnud-29-aastane-raiko-juba-vaikse-poisina-tahtsin-tsempion-olla |vaadatud=2026-05-26 |väljaanne=Elu24 |keel=et}}</ref> |3802 eurot<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120108894/kuldvillak-sai-uue-viie-saate-tsempioni-voitja-teenis-ule-kolme-tuhande-euro "Kuldvillak" sai uue viie saate tšempioni: võitja teenis üle kolme tuhande euro] Kroonika, 04.12.2022.</ref> |füsioterapeut-eratreener |Harjumaa |- |2024 juuni |Viljar Voog<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-06-02 |pealkiri=INTERVJUU &#10217; «Kuldvillaku» tšempioniks kroonitud Viljar Voog käis saates ka 10 aastat tagasi: tegin idiootse panuse, mistõttu jäin teiseks |url=https://elu24.postimees.ee/8031593/intervjuu-kuldvillaku-tsempioniks-kroonitud-viljar-voog-kais-saates-ka-10-aastat-tagasi-tegin-idiootse-panuse-mistottu-jain-teiseks |vaadatud=2026-05-26 |väljaanne=Elu24 |keel=et}}</ref> |3810 eurot |kommunikatsioonijuht |Tallinn |- | rowspan="2" |2024/25 |Viljar Alnek<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kas inimesed on otsa saanud? „Kuldvillaku“ ja „15 küsimuse“ produtsent selgitab, miks on pidevalt eetris samad näod |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120338966/kas-inimesed-on-otsa-saanud-kuldvillaku-ja-15-kusimuse-produtsent-selgitab-miks-on-pidevalt-eetris-samad-naod |vaadatud=2026-05-26 |väljaanne=Kroonika |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=„Kuldvillak“ sai uue tšempioni! Viljaril õnnestus tiitel saada lausa kolmandat korda |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120338840/kuldvillak-sai-uue-tsempioni-viljaril-onnestus-tiitel-saada-lausa-kolmandat-korda |vaadatud=2026-05-26 |väljaanne=Kroonika |keel=et}}</ref>, tuli tšempioniks kolmandat korda | |siseaudiitor | |- |Janar Tiiroja<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-04-13 |pealkiri=INTERVJUU &#10217; «Kuldvillaku» tšempioni tiitli pälvinud Janar Tiiroja: võidurahaga on eesmärk ka oma lapsepõlveunistus teoks teha |url=https://elu24.postimees.ee/8228574/intervjuu-kuldvillaku-tsempioni-tiitli-palvinud-janar-tiiroja-voidurahaga-on-eesmark-ka-oma-lapsepolveunistus-teoks-teha |vaadatud=2026-05-26 |väljaanne=Elu24 |keel=et}}</ref> |5900 eurot |IT-spetsialist |Tartu |- | rowspan="2" |2025/26 |[[Ivo Posti]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=„Kuldvillak“ sai uue tšempioni! Pingelise heitluse seljatanud Ivol on olnud saadete jooksul kamaluga õnne |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120420575/kuldvillak-sai-uue-tsempioni-pingelise-heitluse-seljatanud-ivol-on-olnud-saadete-jooksul-kamaluga-onne |vaadatud=2026-05-26 |väljaanne=Kroonika |keel=et}}</ref> |6940 eurot |ooperilaulja |Tartu |- |Jan Seilenthal<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-04-28 |pealkiri=«Kuldvillaku» uueks tšempioniks kroonitud 24-aastane Jan: olin selleks valmistunud täpselt nii palju, et kaasas olid nõutud viis erinevat särki |url=https://elu24.postimees.ee/8460116/kuldvillaku-uueks-tsempioniks-kroonitud-24-aastane-jan-olin-selleks-valmistunud-tapselt-nii-palju-et-kaasas-olid-noutud-viis-erinevat-sarki |vaadatud=2026-05-26 |väljaanne=Elu24 |keel=et}}</ref>, Eestis seni noorim "Kuldvillaku" tšempion |7020 eurot |lennundusspetsialist |Tartu |- | | | | | |} == Viited == {{viited}} ==Välislingid== *[https://kanal2.ee/et/t/1940/kuldvillak "Kuldvillak"] Kanal 2 kodulehel *[https://www.imdb.com/title/tt32982017 "Kuldvillak"] andmekogus [[Internet Movie Database|IMDb]] [[Kategooria:Eesti telesaated]] [[Kategooria:Kanal 2 telesaated]] [[Kategooria:TV3 telesaated]] 469eq90zviw8d10quzllqd1lerq0w29 7228186 7228177 2026-09-03T13:40:46Z Kuriuss 38125 7228186 wikitext text/x-wiki {{Ajakohasta|aasta=2026|kuu=september}}{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=september}} {{See artikkel|räägib telesaatest; sõna teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Kuldvillak (täpsustus)]]}}{{Infokast telesaade|telesaate_nimi=Kuldvillak|nimi=Jeopardy!|logo=Jeopardy! game board US.svg|telesaate_tüüp=[[mälumäng]]|esimene_saade=1964}} '''"Kuldvillak"''' ([[Inglise keel|ingliskeelses]] versioonis "Jeopardy!") on maailmas levinud [[mälumäng]]u [[telesaade]], mis põhineb [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] saate "[[Jeopardy!]]" formaadil. Saates võistlevad tavaliselt kolm mängijat, kes vastavad eri valdkondade, näiteks [[ajalugu]], [[teadus]], [[matemaatika]], [[geograafia]], [[keel]], [[populaarkultuur]], küsimustele.<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Yahr |eesnimi=Emily |kuupäev=2024-03-05 |pealkiri=Jeopardy! |url=https://www.britannica.com/topic/Jeopardy-American-television-game-show |vaadatud=2024-03-11 |väljaanne=[[Britannica]]}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Piip |eesnimi=Helina |kuupäev=2023-10-18 |pealkiri=Ajude ragistamise lust |ajakiri=[[Naisteleht]] |lehekülg=46-47}}</ref> "Kuldvillak" loodi 1964. aastal telesaatejuhi [[Merv Griffin]]i poolt. 2023. aastal algas USA-s saatesarja 40. hooaeg, saateid on tehtud üle 8000.<ref name=":0" /><ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Sager |eesnimi=Jessica |kuupäev=2023-09-11 |pealkiri='Jeopardy!' Season 40 Premiere Date, Hosts and Major Changes |väljaanne=Parade |url=https://parade.com/tv/jeopardy-season-40}}</ref><ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=JEOPARDY! |url=https://paramountglobalformats.com/title/jeopardy |vaadatud=2024-03-12 |väljaanne=[[Paramount Global Content Distribution]]}}</ref> Populaarsest telesaatest on riigiti oma variant [[Poola]]l, [[Belgia]]l, [[Saksamaa]]l, [[Slovakkia]]l, [[Eesti]]l, [[Aserbaidžaan]]il, [[Hispaania]]l, [[Venemaa]]l, [[Türgi]]l ja [[Taani]]l.<ref name=":1" /> Saadet toodavad [[Sony Pictures Television]] (omanik) ja [[Paramount International Networks]] (levitaja) ning kõik programmi versioonid kuuluvad Sony Pictures Television Studiosele ja [[Paramount Television]]ile.{{Lisa viide}} Saate tunnusmuusika on versioon Merv Griffini kirjutatud laulust "Think!". Selle on saatele seadnud John Hoke ning salvestanud Chris Bell Music and Sound Design. Aastatel 2008–2021 kasutati muusikat Ameerika versiooni viimases 30-sekundilises osas.{{Lisa viide}} == Eestis == [[Eesti]]s on "Kuldvillakut" näidanud algul telekanal [[TV3]] ja hiljem [[Kanal 2]]. Saadet on juhtinud [[Mart Mardisalu]], [[Teet Margna]] ja [[Eeva Esse-Sõõrumaa]].<ref name=":2">{{Uudiseviide |kuupäev=2022-11-04 |pealkiri=«Kuldvillaku» tormiline teekond eestlaste südamesse |väljaanne=[[Elu24]] |url=https://elu24.postimees.ee/7640402/nostalgilised-fotod-kuldvillaku-tormiline-teekond-eestlaste-sudamesse}}</ref> 1998. aastal võttis TV3 toonane produtsent Mati Mihkelson ühendust ameeriklastega, et soetada selles formaadis telesaate tegemise õigus. Pärast formaadi ostu suhtles ameeriklastega edasi [[Teet Margna]], et koordineerida saate nõutud formaadis tegemist.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Pullerits |eesnimi=Priit |autor-link=Priit Pullerits |kuupäev=2014-04-20 |pealkiri=Teet Margna: «See, mida ma teen, ei ole töö.» |väljaanne=[[Postimees]] |url=https://www.postimees.ee/2767560/teet-margna-see-mida-ma-teen-ei-ole-too}}</ref> 2002. aastal sai "Kuldvillaku" saatejuhiks [[Mart Mardisalu]].<ref name=":2" /> 2004. aastal pani TV3 "Kuldvillaku" pausile.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2004-12-30 |pealkiri=Mälumängurid leinavad «Kuldvillakut» |väljaanne=[[Postimees]] |url=https://www.postimees.ee/1452259/malumangurid-leinavad-kuldvillakut}}</ref> 2012. aastal hakkas saadet näitama Kanal 2, kus seda juhtis Teet Margna.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2012-09-06 |pealkiri=Maailma populaarseim mälumäng “Kuldvillak” tagasi Kanal 2s! |väljaanne=[[Kanal 2]] |url=https://kanal2.ee/et/n/136438/maailma-populaarseim-maelumaeng-kuldvillak-tagasi-kanal-2s}}</ref> 2019. aastast juhib "Kuldvillakut" [[Eeva Esse]].<ref name=":2" /> "Kuldvillakut" mainiti ka Ameerika versioonis 2016. aastal [[Naljapäev|aprillinalja]] eriosas. "Jeopardy!" viimane voor algas saatelõiguga, kus saate pealkiri oli "Jeopardy! Estonia".<ref>{{Netiviide |kuupäev=2016-04-01 |pealkiri=April Fools! Did You Catch All 10 Tricks? |url=https://www.jeopardy.com/jbuzz/news-events/april-fools-did-you-catch-all-10-tricks |vaadatud=2022-02-17 |väljaanne=Jeopardy! |keel=en}} </ref> === Tšempionid<!-- Raske on teha kokkuvõtlikku tabelit, sest meediast ei leia kõigi tšempionite kohta infot. -->=== Võistleja, kes võidab viis saadet järjest, tituleeritakse tšempioniks.<ref name=":3">{{Netiviide |perekonnanimi=uudised |eesnimi=Head |kuupäev=2013-09-06 |pealkiri=“Kuldvillak” alustab uut hooaega tšempionitega! |url=https://goodnews.ee/kuldvillak-alustab-uut-hooaega-tsempionitega/ |vaadatud=2026-05-26 |väljaanne=GoodNews |keel=et}}</ref> {| class="wikitable" |+ !Aeg !Võistleja !Auhind või võidusumma !Võistleja amet !Võistleja kodukant |- |1998 september |Tõnu Loit |sõiduauto Honda CR-V<ref>Kuldvillakus võitis auto naismälumängija. Eesti Päevaleht, 22.01.2000.</ref> | |Tallinn |- |1999 juuli |Tõnis Sakk |sõiduauto Citröen Xsara<ref>Kuldvillakus võitis auto naismälumängija. Eesti Päevaleht, 22.01.2000.</ref> | |Kadrina |- |1999 november |Indrek Salis |sõiduauto Daewoo Lanos<ref>Kuldvillakus võitis auto naismälumängija. Eesti Päevaleht, 22.01.2000.</ref> |keskkonnainsener |Tallinn |- |2000 jaanuar |Marje Kaaremaa |sõiduauto Daewoo Nubira<ref>Kuldvillakus võitis auto naismälumängija. Eesti Päevaleht, 22.01.2000.</ref> |farmitööline |Viljandimaa |- |2000 oktoober |Ants Põldoja |sõiduauto Daewoo Nubira<ref>Verni Leivak. [https://www.ohtuleht.ee/melu/98247/8220lootsin-kuldvillakut-voita-esimesest-saatest-alates-8221 "Lootsin Kuldvillakut võita esimesest saatest alates"] Õhtuleht, 31.19.2000.</ref> |spordiajakirjanik |Tallinn |- |2002 september |Kristjan Vällik |sõiduauto Daewoo Tacuma<ref>Vallo Nuust. [https://tartu.postimees.ee/1971605/kuldvillaku-voitja-muub-voiduauto-maha "Kuldvillaku" võitja müüb võiduauto maha] Tartu Postimees, 13.10.2002.</ref> |õpetaja |Tartu |- |2002 november |Rainer Vilumaa |100 000 krooni<ref>Allar Viivik. [https://www.ohtuleht.ee/148003/kuldvillaku-voit-100-000-krooni-tuli-raskes-voitluses "Kuldvillaku" võit 100 000 krooni tuli raskes võitluses] Õhtuleht, 28.10.2003.</ref> | | |- |2003 september |Laine Tangsoo |100 000 krooni<ref>Allar Viivik. [https://www.ohtuleht.ee/148003/kuldvillaku-voit-100-000-krooni-tuli-raskes-voitluses "Kuldvillaku" võit 100 000 krooni tuli raskes võitluses] Õhtuleht, 28.10.2003.</ref> |õpetaja |Tõrva |- |2003 oktoober |Andres Pulver |100 000 krooni<ref>Allar Viivik. [https://www.ohtuleht.ee/148003/kuldvillaku-voit-100-000-krooni-tuli-raskes-voitluses "Kuldvillaku" võit 100 000 krooni tuli raskes võitluses] Õhtuleht, 28.10.2003.</ref> | |Rakvere |- |2012 oktoober |Igor Habal<ref name=":3" /> |6400 eurot | | |- |2012/2013 |Toomas Lokk<ref name=":3" /> | | |- |2020 november |Epp Kõiv<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-03-04 |pealkiri=INTERVJUU &#10217; «Kuldvillaku» tšempioniks kroonitud lauljatar Epp Kõiv: minu võit avas pigem uksi teistele |url=https://elu24.postimees.ee/7724208/intervjuu-kuldvillaku-tsempioniks-kroonitud-lauljatar-epp-koiv-minu-voit-avas-pigem-uksi-teistele |vaadatud=2026-05-26 |väljaanne=Elu24 |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Kuidas jääb laulmisega? „Kuldvillaku“ tšempion Epp Kõiv: töökoht avalikus sektoris on koroona ajal turvaline |url=https://www.ohtuleht.ee/melu/1018309/kuidas-jaab-laulmisega-kuldvillaku-tsempion-epp-koiv-tookoht-avalikus-sektoris-on-koroona-ajal-turvaline |vaadatud=2026-05-26 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=VÄGEV! „Kuldvillaku“ võitis ülekaalukalt Epp Kõiv, kellest sai kolmas mälumängu naistšempion |url=https://www.ohtuleht.ee/melu/1017622/vagev-kuldvillaku-voitis-ulekaalukalt-epp-koiv-kellest-sai-kolmas-malumangu-naistsempion |vaadatud=2026-05-26 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}</ref> |3330 eurot |riigiametnik/poplaulja | |- |2021 mai |Toomas Loik<ref>{{Netiviide |pealkiri="Kuldvillak" sai uue viie saate tšempioni: võitja teenis üle viie tuhande euro |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/93314323/kuldvillak-sai-uue-viie-saate-tsempioni-voitja-teenis-ule-viie-tuhande-euro |vaadatud=2026-05-26 |väljaanne=Kroonika |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=„Kuldvillaku“ järjekordne tšempion Toomas: kõige valjuhäälsema fänniklubi moodustasid lapsed |url=https://www.ohtuleht.ee/melu/1033219/kuldvillaku-jarjekordne-tsempion-toomas-koige-valjuhaalsema-fanniklubi-moodustasid-lapsed |vaadatud=2026-05-26 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}</ref> |5020 eurot | | |- |2022 detsember |Raiko Kokmann<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-12-04 |pealkiri="Kuldvillaku" võitnud 29-aastane Raiko: juba väikse poisina tahtsin tšempion olla |url=https://elu24.postimees.ee/7661142/kuldvillaku-voitnud-29-aastane-raiko-juba-vaikse-poisina-tahtsin-tsempion-olla |vaadatud=2026-05-26 |väljaanne=Elu24 |keel=et}}</ref> |3802 eurot<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120108894/kuldvillak-sai-uue-viie-saate-tsempioni-voitja-teenis-ule-kolme-tuhande-euro "Kuldvillak" sai uue viie saate tšempioni: võitja teenis üle kolme tuhande euro] Kroonika, 04.12.2022.</ref> |füsioterapeut-eratreener |Harjumaa |- |2024 juuni |Viljar Voog<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-06-02 |pealkiri=INTERVJUU &#10217; «Kuldvillaku» tšempioniks kroonitud Viljar Voog käis saates ka 10 aastat tagasi: tegin idiootse panuse, mistõttu jäin teiseks |url=https://elu24.postimees.ee/8031593/intervjuu-kuldvillaku-tsempioniks-kroonitud-viljar-voog-kais-saates-ka-10-aastat-tagasi-tegin-idiootse-panuse-mistottu-jain-teiseks |vaadatud=2026-05-26 |väljaanne=Elu24 |keel=et}}</ref> |3810 eurot |kommunikatsioonijuht |Tallinn |- | rowspan="2" |2024/25 |Viljar Alnek<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kas inimesed on otsa saanud? „Kuldvillaku“ ja „15 küsimuse“ produtsent selgitab, miks on pidevalt eetris samad näod |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120338966/kas-inimesed-on-otsa-saanud-kuldvillaku-ja-15-kusimuse-produtsent-selgitab-miks-on-pidevalt-eetris-samad-naod |vaadatud=2026-05-26 |väljaanne=Kroonika |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=„Kuldvillak“ sai uue tšempioni! Viljaril õnnestus tiitel saada lausa kolmandat korda |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120338840/kuldvillak-sai-uue-tsempioni-viljaril-onnestus-tiitel-saada-lausa-kolmandat-korda |vaadatud=2026-05-26 |väljaanne=Kroonika |keel=et}}</ref> |7380 eurot |siseaudiitor |Tallinn |- |Janar Tiiroja<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-04-13 |pealkiri=INTERVJUU &#10217; «Kuldvillaku» tšempioni tiitli pälvinud Janar Tiiroja: võidurahaga on eesmärk ka oma lapsepõlveunistus teoks teha |url=https://elu24.postimees.ee/8228574/intervjuu-kuldvillaku-tsempioni-tiitli-palvinud-janar-tiiroja-voidurahaga-on-eesmark-ka-oma-lapsepolveunistus-teoks-teha |vaadatud=2026-05-26 |väljaanne=Elu24 |keel=et}}</ref> |5900 eurot |IT-spetsialist |Tartu |- | rowspan="2" |2025/26 |[[Ivo Posti]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=„Kuldvillak“ sai uue tšempioni! Pingelise heitluse seljatanud Ivol on olnud saadete jooksul kamaluga õnne |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120420575/kuldvillak-sai-uue-tsempioni-pingelise-heitluse-seljatanud-ivol-on-olnud-saadete-jooksul-kamaluga-onne |vaadatud=2026-05-26 |väljaanne=Kroonika |keel=et}}</ref> |6940 eurot |ooperilaulja |Tartu |- |Jan Seilenthal<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-04-28 |pealkiri=«Kuldvillaku» uueks tšempioniks kroonitud 24-aastane Jan: olin selleks valmistunud täpselt nii palju, et kaasas olid nõutud viis erinevat särki |url=https://elu24.postimees.ee/8460116/kuldvillaku-uueks-tsempioniks-kroonitud-24-aastane-jan-olin-selleks-valmistunud-tapselt-nii-palju-et-kaasas-olid-noutud-viis-erinevat-sarki |vaadatud=2026-05-26 |väljaanne=Elu24 |keel=et}}</ref>, noorim "Kuldvillaku" tšempion (24 a) |7020 eurot |lennundusspetsialist |Tartu |- | | | | | |} == Viited == {{viited}} ==Välislingid== *[https://kanal2.ee/et/t/1940/kuldvillak "Kuldvillak"] Kanal 2 kodulehel *[https://www.imdb.com/title/tt32982017 "Kuldvillak"] andmekogus [[Internet Movie Database|IMDb]] [[Kategooria:Eesti telesaated]] [[Kategooria:Kanal 2 telesaated]] [[Kategooria:TV3 telesaated]] 5pf1qsla2v6eypfxge4mlokqsv58v7e Tallinna trollibussiliiklus 0 194112 7228188 7227690 2026-09-03T13:48:34Z Kuriuss 38125 7228188 wikitext text/x-wiki {{Infokast ühistransport | nimi = Tallinna trollibussiliiklus | tüüp = trollibuss | pilt = 84troll.png | pildi allkiri = Trollibuss Škoda 32tr | asum = {{PisiLipp|Eesti}}, [[Tallinn]] | avati = 1965 | omanik =Tallinn | operaator = [[Tallinna Linnatranspordi AS]] |suurim kiirus=65|jaamad=3}} '''Trollibussiliiklus''' [[Tallinn]]as algas [[1965]]. aastal. Kõige enam – üheksa – trolliliini on Tallinnas olnud aastatel [[1987]]–[[2000]]. ==Liikluse korraldaja== Trammi ja trolliliiklust Tallinnas korraldas aastatel 1944–1945 Tallinna Liiklustrust, 1945–1947 Tallinna Linna Trammi-Autobussi Trust, 1947–1962 Tallinna Linna Trammi ja Trollibussi Trust, 1962–1988 Tallinna Linna Trammide ja Trollibusside Valitsus. 1997–2012 korraldas trolliliiklust [[Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondis]].<ref name="J1JoO" /> 18. juulil 2012 ühendati koondis [[Tallinna Autobussikoondise AS]]-iga, mis 19. juulist 2012 kannab nime [[Tallinna Linnatranspordi AS]].<ref name="tSCod" /><ref name="EMyl3" /><ref name="vICfS" /> == Tallinna trollibussiliikluse ajaloost == Tallinnas hakati rääkima trollibussiliikluse kavandamisest juba 1946. aastal pärast Tallinna generaalplaani projekti valmimist. Linnatranspordi arengu ühe alternatiivina pakuti ulatusliku trollibussiliinide võrgu rajamist. Ettepanekuid liinide kulgemise kohta oli mitmeid, kuid peamiselt peeti silmas kaht liini: Pirita – Südalinn – Balti jaam ja Kopli – Balti jaam. 1948. aasta mais valmis trollibussiliini projektülesanne marsruudil Balti jaam – Pirita – Merivälja, kuid projekteerimist selle alusel ei alustatud. Põhjusteks olid selleks ette valmistamata tänavad, ettejäävad ja lammutamist nõudvad hooned, finantsvahendite puudumine jms probleemid. 1956. aastaks oli valminud mitmeid uusi projekte trolliliikluse käivitamiseks, kuid asja neist ei saanud ja projektidele kulutatud summad kanti kuluks. <ref name=":4">{{Raamatuviide |pealkiri=Transpordi ja logistika ajalugu |kirjastus=Seilecs |aasta=2024 |isbn=9789916985212}}</ref> Konkreetsemaks muutis trollibussiliinide rajamise Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrus 1959. aasta detsembrist. Trolliliini marsruudiks kavandati Estonia pst – Toompuiestee – Paldiski mnt – Rocca al Mare. Lõpuks otsustati, et rajatakse mööda Paldiski maanteed kulgev trollibussiliin Estonia teatri juurest Hipodroomini. <ref name=":4" /> 1962. aastal alustati kontaktliini paigaldamist ja liin valmis lõpuks 1965. aasta juuniks. Veel samal kuul saabusid platvormvagunitel Kopli kaubajaama Saratovi oblastis Engelsis valmistatud üheksa [[ZiU-5|ZIU-5]] trollibussi ja Pärnu maantee trammidepoos valmistati need liinile minekuks ette. Riias, kus oli trollibussiliiklus toiminud juba pikka aega, õpetati välja 27 trollibussijuhti. Liiklust Tallinna esimesel trollibussiliinil nr 1 alustati 1965. aasta juuli algul. <ref name=":4" /> Trollibussiliikluse alustamise ajaks liinil Estonia teater – Hipodroom, samuti järgmiste, Mustamäe ja Väike-Õismäe liinide avamise ajaks polnud ehitatud ühtki trollide dispetšerpunkti. Alustati ajutiste lahendustega, milleks oli enamasti liini lõppu paigaldatud vagunelamu. Trollibusside esimene lõppjaam valmis 1966. aasta lõpus Hipodroomi lähedal aadressil Paldiski mnt 50. <ref name=":4" /> Endla tänava raudteeviadukt valmis 1962. aastal. Selle projekteerimisel ei osatud arvestada võimaliku trammiliiklusega kesklinnast Mustamäele, kuna Mustamäe elurajooni rajamise kava viadukti projekteerimise ajal veel polnud. Tramm vajab auto- ja trollibussist vooluvõtja ja kontaktliini tõttu märksa kõrgemat viaduktiava ning uue viadukti rajamine vastvalminu kõrvale oleks olnud kallis ja ühtlasi ebaotstarbekas. Nii jäi kaalukausile võimalus käivitada kesklinna ja Mustamäe vahel trollibussiliiklus. <ref name=":4" /> Kui 1967. aasta aprillis lõpuks otsustati, et Mustamäele trammiliini ei ehitata, hakati kavandama kiirkorras trolliliini ehitamist Mustamäele mööda Sõpruse puiesteed. Kuna Endla tänav vajas laiendamist, ehitati kontaktliin Paldiski maanteelt mööda Tulika tänavat Sõpruse puiesteeni. Trollibusside seisuplats koos dispetšerpunktiga aadressil Akadeemia tee 29 valmis 1967. aasta detsembris. Aastatel 1977–1981. tehti seal juurdeehitus ja laiendati seisuplatsi. <ref name=":4" /> 1967. aastal saabusid esimesed Škoda trollibussid Tšehhoslovakkiast ja trolliliin nr 2 avati sama aasta oktoobri viimasel päeval. Endla tänav ja Akadeemia tee said trolliliikluseks valmis 1969. aasta suvel ja liinil nr 2 hakkasid trollibussid liikuma mööda Endla tänavat alates 26. juunist. Trollibussiliin nr 3 Estonia teatri juurest mööda Sõpruse puiesteed ja Akadeemia teed Mustamäele anti käiku 1969. aasta juulis. <ref name=":4" /> Balti jaama liinil hakkasid trollid tegema proovisõite 1970. aasta novembris. Trollibussipargi ehitamine Paldiski maanteel oli pooleli ja 79-st tellitud trollibussist oli jõudnud kohale vaid 56, mistõttu ei jätkunud neid liikluse alustamiseks Balti jaama ja Mustamäe vahelise liinil. Seetõttu alustati reisijate vedamist ajutisel liinil nr 4 Balti jaam – Estonia teater. 1973. aastaks oli Tallinna tänavatele püstitatud kokku ligi 40 km trollibussi kontaktliini. <ref name=":4" /> Trollibussipargi lõpuni ehitatud kompleks koos administratiivhoonega anti ehitajate poolt Tallinna Trammi- ja Trollibussi Valitsusele (TTTV) üle alles 1973. aasta algul. Senikaua asus depoo ajutiselt läheduses, Ädala tänav 7 asuvates laohoonetes. Vahepeal olid ka kõik tellitud Škoda trollibussid kohale jõudnud ja käiku lasti kaks Balti jaamast alguse saanud Mustamäe liini. Märtsis alustati liiklust liinil nr 4 mööda Sõpruse puisteed ja liinil nr 5 mööda Mustamäe teed Akadeemia tee lõpp-peatuseni. Ajutine liin Balti jaam – Estonia teater suleti, kuna see kattus täies ulatuses bussiliiniga nr 22 Balti jaam – Lennujaam. <ref name=":4" /> Esimene partii [[Škoda 9Tr|Škoda 9T]] trollibusse saabus Tallinna 1966. aasta oktoobris. Kümne ja kahekümne kaupa saabus neid trolle kuni 1971. aasta lõpuni ja Venemaal toodetud kesise kvaliteediga trollibussidest hakati loobuma. Viimane ZIU-5 sõitis viiendal liinil 1973. aasta kevadeni. <ref name=":4" /> Vahepeal oli hakanud kasvama Väike-Õismäe elamurajoon, mida ei suudetud ainult autobussliiklusega teenindada. 1978. aasta peeti linnavalitsuses kõige olulisemaks suurendada trollibusside arvu Mustamäe liinidel, et vabaneks autobusse Õismäe teenindamiseks. Seetõttu tehti Õismäe liini ehitamise otsus suhteliselt ootamatult 1979. aasta algul seoses Eesti Raudtee otsusega likvideerida Harku–Kopli raudtee, mis oli olnud pikka aega takistuseks Õismäele trolliliini rajamise teel. 1980. aasta juulis oli trolliliin Estonia teatri juurest mööda Toompuiesteed ja Paldiski maanteed Õismäele valmis ja Väike-Õismäe suunal hakkasid samal aastal tööle kaks trolliliini – liin nr 6 ja liin nr 7. <ref name=":4" /> Väike-Õismäe trolliliikluse lõppjaam valmis alles seitse aastat pärast liikluse avamist 1. juulil 1987. Vahepeal tuli saada hakkama vagunelamute ja korteripinnaga lähedalasuvas elumajas. Järgneva kahe aasta jooksul pandi Tallinnas tööle veel mitu uut trolliliini. <ref name=":4" /> Pärast 1973. aastat hakkasid Škoda tehasest ette tellitud trollibussid saabuma tehase seiskumise ärahoidmiseks mitu aastat varem kui seda nägid ette varem kokku lepitud tarnetähtajad. 56-st kaheukselisest trollist, mis jõudsid Tallinna aastatel 1974–1978 suunati pärast aasta kestnud seismist liine teenindama 36, ülejäänud 20 pidid ootama depoos liinidele saatmist veel mitu aastat. <ref name=":4" /> 1979. aasta sügisel saabusid esimesed kolmeukselised trollibussid Škoda 9Tr. Õismäe liinile suunati kohe 25 uut kolmeukselist trollibussi. Seisma jäänud ja kasutamist ootavad kaheukselised sõidukid pandi tööle kaksiktrollidena. Kaksiktrollidega hakati katsetama 1981. aasta algul. 1984. aasta veebruariks oli ühendatud kokku 30 paaris sõitvat trollibussi, millest 12 olid oodanud konserveerituna kasutuselevõtmist 3–4 aastat. Trollijuhtidest tunti puudust ja sõitjad vajasid vedamist, mistõttu peeti kahest trollist koosneva veeremi kasutuselevõtmist olukorras sobivaks lahenduseks. <ref name=":4" /> 1983. aastast täienes Tallinna trollipark nelja uue põlvkonna kandilise kerega Škoda 14Tr trollibussiga. Kuni 1989. aasta lõpuni ostis TTTV Tšehhoslovakkiast kokku 99 Škoda 14 Tr trolli. Aastatel 1988–1990. soetati lisaks 25 Škoda 15Tr lõõtsühendusega trollibussi, mis jäidki viimasteks Tallinna Trammi- ja Trollibussi Valitsusele soetatud Tšehhoslovakkia päritolu trollideks. <ref name=":4" /> 1987. aastal valmis lõpuks ka kontaktliin Marxi puisteel (Sõle tänaval) Koplisse ja sõitjaid hakkas teenindama liin nr 9 Mustamäe–Kopli. 1970. ja 1980. aastatel oli saanud trollibussist oluline ühistranspordivahend Mustamäe, Väike-Õismäe, Kristiine, Põhja-Tallinna ja Kesklinna elanikele. <ref name=":4" /> Trolliliikluse korraldajatele olid Eesti iseseisvumise algusaastad keerulised, sest Škoda tehas hakkas nõudma arveldamist trollibusside ja varuosade eest „kõvas valuutas“. Dollareid TTTV-l polnud ning seetõttu ei olnud võimalik hankida uusi trolle ega ka varuosi olemasolevate käigushoidmiseks. Kui trolliliikluse tippaastal 1988. oli liine teenindamas 160 trolli, siis 1991. aastal oli sõidukorras kõigest 108 trollibussi. <ref name=":4" /> == Tallinna trolliliinid == === Ideekavandid === Esimesi [[Balti jaam]]ast lähtuvaid trolliliine kavandati juba [[1940. aastad|1940. aastate]] teisel poolel, marsruutidel ''Pirita – Südalinn – Balti jaam'', ''Kopli – Balti jaam'' ja ''Balti jaam – Pirita – Merivälja''. [[1954]].&nbsp;aastal kavandati trolliliini ''Balti jaam – Stalini väljak''.<ref name="Troll" /> === Töökorras trolliliinid === {| class="wikitable sortable" border="1" |- ! Nr !! 1. lõpp-peatus !! 2. lõpp-peatus !! class="unsortable" | Marsruut !Kontakt-võrguga kaetud (~) !'''Käigus''' '''alates''' !'''Viimatisel''' '''kujul''' '''alates''' !'''Märkused''' |- ![[72 (Tallinna trolliliin)|72]] |[[Mustamäe]] |[[Kopli]] |Akadeemia tee, Sõpruse pst, Tulika t, Sõle t (tagasisuunal Pelguranna t, Sõle t), Kopli t |50%<ref name=":5" /> |[[2026]] |[[2026]] |Bussiliini [[72 (Tallinna bussiliin)|72]] asendus |- ![[81 (Tallinna trolliliin)|81]] |[[Mustamäe]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] |E. Vilde tee, Mustamäe tee, Paldiski mnt (tagasisuunal Tehnika t, Paldiski mnt), Toompuiestee, Kaarli pst, Estonia pst, Kaubamaja t, (tagasisuunal Rävala pst, Teatri väljak) |54%<ref name=":5" /> |[[2026]] |[[2026]] |Bussiliini [[81 (Tallinna bussiliin)|81]] asendus |- ![[83 (Tallinna trolliliin)|83]] |[[Mustamäe]] |[[Kaubamaja tänav|Kaubamaja]] |Akadeemia tee, Sõpruse pst, Endla t, Kaarli pst, Estonia pst, Kaubamaja t, (tagasisuunal Rävala pst, Teatri väljak) |65%<ref name=":5" /> |[[2026]] |[[2026]] |Bussliini [[83 (Tallinna bussiliin)|83]] asendus |- ![[84 (Tallinna trolliliin)|'''84''']] |[[Balti jaam]] |[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] |Keskuse t (tagasisuunal Ehitajate tee, Keskuse t), Sõpruse pst, Tulika t (tagasisuunal Tehnika t), Paldiski mnt (tagasisuunal Tehnika t), Toompuiestee, Rannamäe tee |56% <ref name=":5">{{Netiviide |perekonnanimi=MapCalculator.net |pealkiri=Map Distance Calculator - Measure Route Distance |url=https://mapcalculator.net/distance.html |vaadatud=2026-07-16 |väljaanne=mapcalculator.net |keel=en}}</ref> |[[2026]] |[[2026]] |Bussiliini [[84 (Tallinna bussiliin)|84]] asendus |- ![[85 (Tallinna trolliliin)|'''85''']] |[[Mustamäe]] |[[Balti jaam]] |E. Vilde tee, Mustamäe tee, Paldiski mnt (tagasisuunal Tehnika t, Paldiski mnt), Toompuiestee, Rannamäe tee |63% <ref name=":5" /> |[[2026]] |[[2026]] |Bussiliini [[85 (Tallinna trolliliin)|85]] asendus |} === Planeeritud trolliliinid === {| class="wikitable sortable" border="1" |- ! Nr !! 1. lõpp-peatus !! 2. lõpp-peatus !! class="unsortable" | Marsruut !Kontakt-võrguga kaetud (~) !Eeldatav valmimistähtaeg !'''Märkused''' |- !42<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-08-12 |pealkiri=Kolme aasta pärast sõidavad trollid Lasnamäele |url=https://www.postimees.ee/8525861/kolme-aasta-parast-soidavad-trollid-lasnamaele |vaadatud=2026-08-29 |väljaanne=Postimees |keel=et}}</ref> |[[Väike-Õismäe]] |[[Priisle]] |Õismäe tee (lõunakaar, idakaar), Paldiski mnt, Endla t, Kaarli pst, Estonia pst, Laagna tee, Priisle |54%<ref name=":5" /> |[[2029]] |Asendaks bussiliini [[42 (Tallinna bussiliin)|42]]. Võimalik, et seal sõidaksid ka kahelõõtsalised trollibussid. |} === Suletud trolliliinid === {| class="wikitable" |+ !Nr !1. lõpp-peatus !2. lõpp-peatus !Marsruut !Kontakt-võrguga kaetud (~) !'''Käigus''' '''alates''' !'''Viimatisel''' '''kujul''' '''alates''' !'''Suletud''' !'''Märkused''' |- |[[1 (Tallinna trolliliin)|''1'']] |[[Mustamäe]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] |E. Vilde tee, Mustamäe tee, Paldiski mnt (tagasisuunal Tehnika t, Paldiski mnt), Toompuiestee, Kaarli pst, Estonia pst, Kaubamaja t, (tagasisuunal Rävala pst, Teatri väljak) |100% |[[1965]] |[[1977]] |[[2024]] |Rävala pst ja Teatri väljaku kaudu alates [[2002]].&nbsp;aastast Asendati bussiliiniga [[81 (Tallinna bussiliin)|81]]. |- |[[2 (Tallinna trolliliin)|''2'']] |[[Mustamäe]] |[[Estonia (teater)|Estonia]] |E. Vilde tee, Sõpruse pst, Endla t, Kaarli pst, Estonia pst, Teatri väljak |100% |[[1967]] |[[1969]] |[[2012]] |Asendati bussiliinidega 24 ja 24A. |- |[[3 (Tallinna trolliliin)|''3'']] |[[Mustamäe]] |[[Kaubamaja tänav|Kaubamaja]] |Akadeemia tee, Sõpruse pst, Endla t, Kaarli pst, Estonia pst, Kaubamaja t, (tagasisuunal Rävala pst, Teatri väljak) |100% |[[1969]] |[[1977]] |[[2024]] |Rävala pst ja Teatri väljaku kaudu alates [[2002]].&nbsp;aastast Asendati bussiliiniga [[83 (Tallinna bussiliin)|83]]. |- |[[4 (Tallinna trolliliin)|''4'']] |[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] |[[Balti jaam]] |Keskuse t (tagasisuunal Ehitajate tee, Keskuse t), Sõpruse pst, Tulika t (tagasisuunal Tehnika t), Paldiski mnt (tagasisuunal Tehnika t), Toompuiestee, Rannamäe tee |100% |[[1970]] |[[1992]] |[[2024]] |Asendati bussiliiniga [[84 (Tallinna bussiliin)|84]]. |- |[[5 (Tallinna trolliliin)|''5'']] |[[Mustamäe]] |[[Balti jaam]] |E. Vilde tee, Mustamäe tee, Paldiski mnt (tagasisuunal Tehnika t, Paldiski mnt), Toompuiestee, Rannamäe tee |100% |[[1971]] |[[1971]] |[[2024]] |Asendati bussiliiniga [[85 (Tallinna bussiliin)|85]]. |- |[[6 (Tallinna trolliliin)|''6'']] |[[Väike-Õismäe]] |[[Kaubamaja tänav|Kaubamaja]] |Õismäe tee (lõunakaar, idakaar), Paldiski mnt, Endla t, Kaarli pst, Estonia pst, Kaubamaja t, (tagasisuunal Rävala pst, Teatri väljak) |100% |[[1980]] |[[1983]] |[[2016]] |Rävala pst ja Teatri väljaku kaudu alates [[2002]]. aastast. Asendati bussiliiniga [[42 (Tallinna bussiliin)|42]]. |- |[[7 (Tallinna trolliliin)|''7'']] |[[Väike-Õismäe]] |[[Balti jaam]] |Õismäe tee (lõunakaar, idakaar), Paldiski mnt (tagasisuunal Tehnika t, Paldiski mnt), Toompuiestee, Rannamäe tee |100% |[[1980]] |[[1981]] |[[2016]] |Asendati bussiliiniga [[43 (Tallinna bussiliin)|43]]. |- |[[8 (Tallinna trolliliin)|''8'']] |[[Väike-Õismäe]] |[[Vabaduse väljak]] |Õismäe tee (läänekaar), Paldiski mnt (tagasisuunal Tehnika t, Paldiski mnt), Toompuiestee, Paldiski mnt, Endla t, Kaarli pst, Vabaduse väljak |100% |[[1982]] |[[1982]] |[[2000]] |Asendati bussiliiniga [[22 (Tallinna bussiliin)|22]]. |- |[[9 (Tallinna trolliliin)|''9'']] |[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] |[[Kopli]] |Keskuse t (tagasisuunal Ehitajate tee, Keskuse t), Sõpruse pst, Tulika t, Sõle t (tagasisuunal Pelguranna t, Sõle t), Kopli t |100% |[[1987]] |[[1992]] |[[2017]] |Asendati bussiliiniga [[72 (Tallinna bussiliin)|72]]. |} == Trollide lõppjaamad ja -peatused == [[Fail:Trolliliini lõppjaam. Männipark, Mustamäe.jpg|270px|pisi|Trollide lõppjaam Mustamäe linnaosas, [[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse tänav]] 5]] === Lõppjaamad === * '''Mustamäe lõppjaam''' (Mustamäe, [[Akadeemia tee]]). Valmis [[28. detsember|28. detsembril]] [[1967]]. Aastatel 1977–1981 lõppjaama laiendati.<ref name="4eSKN" /> * '''Väike-Õismäe lõppjaam''' '''(SULETUD)''' (Väike-Õismäe, [[Järveotsa tee]]). Avati 1980.&nbsp;aastal. Esialgu kasutati vagunelamut ja korterit lähedalasuvas elumajas.<ref name="4eSKN" /> Hoone ehitati välja 1987.&nbsp;aastaks.<ref name="ro6Qw" /> Asub [[Paldiski maantee (Tallinn)|Paldiski maantee]] ääres [[Harku järv]]e läheduses. * '''Keskuse tänava lõppjaam (SULETUD)''' (Mustamäe, [[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse tänav]]). Avati [[18. detsember|18. detsembril]] 1987. Hoone anti käiku [[juuli]]s [[1991]].<ref name="lk 109" /> Asub [[Männipark|Männipargi]] naabruses. * '''Kopli lõppjaam''' ([[Kopli]], [[Kopli tänav (Tallinn)|Kopli tänav]]). Trammide ja trollide ühine lõppjaam. Asub [[Süsta park|Süsta pargi]] ja [[Tallinna Tehnikaülikool]]i endise peahoone naabruses. * '''Balti jaama lõppjaam''' (Kesklinn, Balti jaam) Liini 84 ühine lõppjaam bussidega, Rannamäe tee 5 Parking (Tsoon P4). === Lõpp-peatused === * '''Estonia (SULETUD)''' ([[Kesklinna linnaosa|Kesklinn]], [[Teatri väljak]]). Asub [[Estonia puiestee]] ja Teatri väljaku muruplatsi vahelisel alal, [[Estonia (teater)|Estonia teatri]] vastas. Koos nüüd vahepeatuse Hipodroomiga oli see esimene trollide lõpp-peatus Tallinnas. * '''Kaubamaja''' (Kesklinn, [[Kaubamaja tänav]]). Asub Tallinna Kaubamaja kõrval. * '''Balti jaam''' (Kesklinn, [[Toompuiestee]]). Asub [[Balti jaam]]a reisikeskuse ees. * '''Vabaduse väljak (SULETUD)''' (Kesklinn, Vabaduse väljak). Asus Vabaduse väljakul [[Tallinna Jaani kirik|Jaani kiriku]] ees. Seoses [[8 (Tallinna trolliliin)|8]]. liini sulgemisega likvideeritud. == Trollidepood == * '''Paldiski maantee depoo''' [[1957]]. aastal eraldati trollipargi rajamiseks maa-ala [[Paldiski maantee]] 48A krundile. Et ehitustööd venisid, asuti ajutiselt [[Ädala tänav]] 7 ''Veevarustuse- ja Kanalisatsioonitrusti'' laohoonetes.<ref name="lk 102" /> Trollipargi töölised said Paldiski maantee hoonetesse kolida [[1970]]. aasta lõpus. Valminud depoos jätkus ruumi 100 trolli teenindamiseks. Administratiivhoone ja söökla Troll valmisid [[1973]]. aastaks.<ref name="lk 105" /> * '''Mustamäe tee depoo (SULETUD)''' Depoo anti käiku [[30. detsember|30. detsembril]] 1982.<ref name="lk 109" /> [[Mustamäe tee (Tallinn)|Mustamäe tee]] ja [[Linnu tee (Tallinn)|Linnu tee]] nurgal asuv depoo rajati alale, kuhu algselt kavandati Mustamäe trammidepood.<ref name="lk 105" /> 2001. aastal trollidepoo suleti. * '''Kadaka tee''' '''depoo''' Trollide ühine depoo bussidega alates 2026. aastast, Kadaka tee 62a, 12915 Tallinn. <ref name="u6HOH" /> == Veerem == Esimesed trollibussid &ndash; [[Saratovi oblast]]is [[Engels]]i linnas valmistatud üheksa [[ZiU-5]] &ndash; saabusid Tallinna [[10. juuni]]l 1965.<ref name="lk 102" /> Mõni aeg pärast seda asendati need juba Tšehhoslovakkias valmistatud Škoda 9Tr sõidukitega. '''Tallinnas varem ja praegu kasutatud trollitüüpe''' <gallery> Fail:ZiU-5 green trolley.jpg|[[ZiU-5|'''ZiU-5''']]<br/><small>(Pildil [[Peterburi]]s)</small>. Tallinnas kasutati neid 1965–1973. Lõpuks asendati need kõik tasapisi Škoda 9Tr trollidega. Fail:Simferopol 04-14 img07 train station square.jpg|2-ukseline [[Škoda 9Tr|'''Škoda 9Tr''']]<br/><small>(pildil [[Simferopol]]is)</small>. Tallinnas kasutati neid 1966–1996. Fail:Skoda-Vilnius.jpg|3-ukseline [[Škoda 9Tr|'''Škoda 9Tr''']]<br/><small>(pildil [[Vilnius]]es)</small>. Tallinnas kasutati neid 1979–2000 Fail:Moscow trolleybus 742 2005-01 KTG-2.jpg|'''KTG-2''' oli nõukogude hooldustroll. Fail:ŠkodaTr14inTallinn.jpg|Aastatel 1983–1989 võeti kasutusele 99 [[Škoda 14Tr|'''Škoda 14Tr''']] trolli (garaažinumbrid 210–308) olid kasutusel 1983–2017. Nüüd on neist alles 1, mis on muuseumi troll. Fail:Škoda15trInTallinn.jpg|Aastatel 1989–1990 võeti kasutusele 25 [[Škoda 15Tr|'''Škoda 15Tr''']] trolli (garaažinumbrid 400–424) olid kasutusel 1989–2017. Fail:JuMZ-T1 (425) & Ikarus-Ganz 280T (427).jpg|[[JuMZ-T1|'''JuMZ-T1''']]. Troll numbriga 425 oli sõidus 1994–2001. 2002 anti üle Päästeametile tuletõrjeõppusteks. Fail:Ikarus-Ganz280T.jpg|[[Ikarus 280T|'''Ikarus-Ganz 280T''']] – 6 sellist trolli (garaažinumbrid 426–431) olid kasutusel 1995–2004. Fail:Ikarus415Tdemolition.jpg|[[Ikarus 415T|'''Ikarus 415T''']] ehitati 1992. aastal prototüübina. Oli ainus seda tüüpi troll maailmas kuni 1997–2002, mil neid tehti kokku 200 tükki. Tallinnas võeti kasutusele koos Ikarus 412T-dega aastal 1999. Viimati sõitis 2005. aasta kevadel. Kandis garaažinumbrit 309. Fail:Ikarus412T@Tallinn.jpg|1999. aastal võeti kasutusele 5 [[Ikarus 412T|'''Ikarus 412T''']] trolli (garaažinumbrid 310–314) olid kasutusel 1999–2015. Fail:SolarisT12InTallinn.jpg|[[Solaris Trollino 12|'''Solaris Trollino 12T''']] 18 trolli garaažinumbritega 315–332 võeti kasutusele aastatel 2002 ja 2004. Täna on neist Tallinnas alles 1, garaažinumbriga 326; lisaks müüdi mõned eraisikutele. Fail:SolarisT18InTallinn.jpg|[[Solaris Trollino 18|'''Solaris Trollino 18''']] 5 trolli võeti kasutusele aastal 2003 ja nad kannavad garaažinumbreid 432–436. Need kõik pole enam kasutusel. Fail:SolarisT12ACTallinn.jpg|2007. aastal võeti kasutusele 7 [[Solaris Trollino 12|'''Solaris Trollino 12AC''']] trolli, garaažinumbritega 333–339. 2010. aastal võeti kasutusele 7 trolli garaažinumbritega 340–346. Tallinnas on neist alles 1, garaažinumbriga 345, mis on ümber ehitatud akutrolliks. Fail:SolarisT18ACInTallinn.jpg|Aastatel 2008–2009 võeti Tallinnas kasutusele 14 [[Solaris Trollino 18|'''Solaris Trollino 18AC''']] lõõtstrolli (437–450). Täna on Tallinnas neist alles 1, garaažinumbriga 446, mis on ümber ehitatud akutrolliks. Fail:Bogdan T701.15.jpg|Ukraina tehases valminud '''Bogdan T70115''', mida katsetati Tallinnas 2010. aasta septembris. Fail:Solaris Trollino 24 MetroStyle (2).jpg|Akuga varustatud 2-lõõtsaline trollibuss '''Solaris Trollino IV 24 MetroStyle''', mida katsetati Tallinnas 2021. aasta novembris. Fail:Škoda 32Tr SOR liinil 81 Kaubamaja.jpg|[[Škoda 32tr SOR]] on akuga varustatud kaheteljeline trollibuss, mis on kasutusel Tallinnas 2026. aasta juulist. Fail:Škoda 33Tr SOR liinil 72 Mustamäe.jpg|[[Škoda 33tr SOR]] on akuga varustatud kolmeteljeline trollibuss, mis on kasutusel Tallinnas 2026. aasta augustist. </gallery> == Kuidas Tallinna trollibussiliiklus peaaegu kadus == * '''15. detsembril 1999''' võttis tollane Tallinna linnapea [[Jüri Mõis]] korduvalt sõna [[ühistransport|ühistranspordi]] vastu, pooldades trollide kaotamist.<ref name="CVhRy" /><ref name="OYE72" /><ref name="cdCUO" /><ref name="VYF6j" /> * '''1. aprillist 2000''' lõpetati leping linnavalitsuse ja TTTK vahel trolliliin [[8 (Tallinna trolliliin)|8]] teenindamisega ning see liin asendati bussiga number [[22 (Tallinna bussiliin)|22]].<ref name="Olander" /> * '''28. septembril 2000''' Jüri Mõisa linnavalitsus korraldas konkurssi trolliliinide 6 ja 7 teenindamisele, kus vaadati läbi ainult bussifirmade pakkumisi. Hiljem lepingud bussifirmadega siiski tühistati enne teenindamisajastu algamist.<ref name="Olander" /> * '''1. detsembril 2012''' trolliliin [[2 (Tallinna trolliliin)|2]] asendati bussiliinidega [[24 (Tallinna bussiliin)|24]] ja [[24A]]. Põhjuseks nimetati ühistranspordiliikluse puudumist Mäealuse ja Mäepealse tänaval. * '''1. jaanuaril 2016''' trolliliinid [[6 (Tallinna trolliliin)|6]] ja [[7 (Tallinna trolliliin)|7]] asendati bussidega [[42 (Tallinna bussiliin)|42]] ja [[43 (Tallinna bussiliin)|43]]. Põhjuseks nimetati trollibusside moraalset vananemist, Haabersti ristmiku rekonstrueerimist ning liiklusega seotud ebamugavusi kontaktvõrgust sõltuvuse tõttu. [[Enno Tamm]]e sõnul on hübriidbuss diiselmootoriga (mis vastab Euro-6 normidele) keskkonnasõbralikum võrreldes trollibussidega. * '''2. mail 2017''' trolliliin [[9 (Tallinna trolliliin)|9]] asendati bussiga [[72 (Tallinna bussiliin)|72]]. Põhjuseks nimetati Kopli trammitaristu renoveerimist ja osalt soovi likvideerida Tallinnast Škoda-tüüpi trollibussid, kuid augustis 2026 avatakse see jälle trollina aga numbrina 72. [[Fail:Trolliasendus.jpg|pisi|Trolliasendusbussiliin]] Transpordianalüütik [[Hannes Luts]] nimetas elektritranspordi lühendamist kummaliseks. Tema sõnul on pärast Eesti iseseisvumise taastumist toimunud [[TAK|Tallinna Autobussikoondise]] lobi elektritranspordi vastu ning selle survel on linnavalitsus investeerinud rohkem bussiliiklusse ja elektritransport Tallinnas on jäänud investeeringuteta. Pärast TAK ja TTTK liitmist väitis transpordianalüütik Hannes Luts, et uus ettevõtte [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ei tegele trammitaristu hooldustöödega ning paar aastat tagasi renoveeritud trammirööpad [[Tartu maantee]]l on juba kaotanud oma tähtsuse, kuna suured investeeringud läksid ainult bussipargi uuendamiseks. Trollibusside asendamist hübriidbussidega nimetas Hannes Luts [[rohepesu]]ks, kuna hübriidbuss saastab õhku ainult 10% vähem diislibussist ning [[Elektriakumulaator|aku]] hooldusesse kulub võrreldes trollibussi hoolduskuludega rohkem ressurssi. Kriitika osaks said Enno Tamme väited Euro-6 normidest: transpordianalüütiku sõnul saastavad need mootorid ainult veidi vähem ning Euro-6 märgis ei tähenda saastevabadust.<ref name="Hannes" /><ref name="Luts" /><ref name="Valja" /><ref name="Muudid" /> == Tallinna trollibussiliikluse pääsemine akutrollidega == * '''26. oktoobril 2021''' katsetas Tallinn kahe lõõtsaga ja vajadusel sarvedeta sõitvat trolli. <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2021-10-26 |pealkiri=Tallinn katsetab kahe lõõtsaga ja vajadusel sarvedeta sõitvat trolli |url=https://www.err.ee/1608382481/tallinn-katsetab-kahe-lootsaga-ja-vajadusel-sarvedeta-soitvat-trolli |vaadatud=2026-07-16 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> * '''25. jaanuaril 2022''' alustasid esimesed [[Tallinna Linnatranspordi AS|TLT]] ümberehitatud autonoomsed trollid liinisõite. <ref name="NBWsU" /> * '''7. veebruaril 2024''' avaldas Tallinna linnavalitsus otsuse osta 40 uut akuga varustatud trollibussi, rekonstrueerida trollide võrgutaristu ning teha ka trolliliine juurde. <ref name="u6HOH" /> "Kuigi aastat viis tagasi oli Tallinnal plaan trollibussidest loobuda, siis nüüd on plaanid muutunud. Akutrollid võivad kohati sõita ilma sarvedeta, mis annab võimaluse kesklinnas võtta kontaktvõrk maha ja ehitada kontaktvõrk üles ainult sirgetel tänavatel, nagu [[Mustamäe tee]], [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]], aga ka [[Paldiski maantee]] ja [[Laagna tee]]. Akutrolli üks tugevusi on vastupidavus, sellega saab vajadusel kuhugi mujale ka sõita aku peal, rääkimata sellest, et arv inimesi, mida troll veab, on elektribussist suurem ja läheneb veomahtude osas trammile". - Tallinna abilinnapea [[Vladimir Svet]] <ref name="amnQQ" /> * '''1. novembril 2024''' trolliliiklus peatati uute trollide saabumiseni 2026. aastal. <ref name=":3" /> * '''6. detsembril 2024''' ilmus [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]]-i artikkel planeeritavast Lasnamäele sõitvast trollist. <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Marko Tooming {{!}} |kuupäev=2024-12-06 |pealkiri=Tallinna linnajuhid: Lasnamäele sobib troll rohkem kui tramm |url=https://www.err.ee/1609543882/tallinna-linnajuhid-lasnamaele-sobib-troll-rohkem-kui-tramm |vaadatud=2026-07-16 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> * '''1. juulil 2026''' avati Tallinnas taas trolliliiklus, nüüd aga muudetud liinininumbritega [[84 (Tallinna trolliliin)|84]] ja [[85 (Tallinna trolliliin)|85]], millele lisanduvad augustis juurde ka trolliliinid 81, 83 ja 72. <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-07-01 |pealkiri=Fotod: Tallinnas hakkasid taas trollid käima |url=https://www.err.ee/1610067376/fotod-tallinnas-hakkasid-taas-trollid-kaima |vaadatud=2026-07-16 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> == Statistika == 2026 aasta augusti seisuga on Tallinnal 44 trolli, millest 40 tükki on Škoda akutrollid ja 4 tükki muuseumisõidukid. <ref name=":0" /> {| class="wikitable" |+ ! Aasta !Liine ! Trollibusse ! Liinikilomeetreid ! Sõitjaid |- | 2006<ref name="05mqb" /> |8 | 122 (+1 buss) | 6,5 mln | 34 mln |- | 2007<ref name="bzMaZ" /> |8 | 120 (+1 buss) | 6,2 mln | 34 mln |- | 2008<ref name="TGsdq" /> |8 | 119 (+1 buss) | 6,3 mln | 32,6 mln |- | 2009 |8 | 119 (+1 buss) | | |- | 2010 |8 | 112 (+1 buss) | | |- | 2011 |8 | 104 | | |- | 2012 |8 | 99 | | |- |2013 |7 | 91 | | |- |2014<ref name=":2" /> |7 |88 | 4,6 mln | |- |2015<ref name=":2" /> |7 |75 |4,4 mln | |- |2016<ref name=":1" /> |5 |63 |3,0 mln | |- |2017<ref name=":1" /> |5 |53 |2,4 mln | |- |2018<ref name=":1" /> |4 |53 |2,2 mln | |- |2019<ref name=":1" /> |4 |50 |2,2 mln | |- |2020<ref name=":1" /> |4 |45 |2,2 mln | |- |2021 |4 |45 |~2 mln | |- |2022 |4 |45 |~2 mln | |- |2023 |4 |45 |~2 mln |10,2 mln |- |2024<ref name=":0" /> |4 |44 |~2 mln | |- |2025<ref name=":3" /> |0 |4 |0 |0 |- |2026<ref name=":3" /> |5 |44 | | |} == Vaata ka == * [[Trollibuss]] * [[Trammiliiklus Tallinnas]] * [[Tallinna ühistranspordiliinid]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="J1JoO">[http://www.tttk.ee/index.php?page=63& Majandusaasta tegevusaruanne. Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise AS]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah}}</ref> <ref name="tSCod">[https://web.archive.org/web/20120822171510/http://www.tak.ee/index.php?page=484& TAKi & TTTK koondumisteave], tak.ee</ref> <ref name="EMyl3">[https://web.archive.org/web/20120822171510/http://www.tak.ee/index.php?page=484&#koondumine "Mis on koondumine?"], tak.ee</ref> <ref name="vICfS">Tallinna abilinnapea [[Arvo Sarapuu]] väitel rahastatakse tallinlastele tasuta pakutavat ühistransporti just aktsiaseltside liitmisega säästetava summaga. – Kai Maran [http://www.pealinn.ee/?pid=119&nid=9774&lang=5 "Buss, troll ja tramm panevad leivad ühte kappi"] Pealinn, 30.04.2012</ref> <ref name="Troll">[http://www.tttk.ee/index.php?page=74& Troll. Ajalugu.]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah}} TTTK</ref> <ref name="4eSKN">[http://www.tttk.ee/index.php?page=74& TTTK / Ajalugu / Troll]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah}}</ref> <ref name="ro6Qw">Tramm, buss ja troll Tallinnas, lk 110</ref> <ref name="lk 109">Tramm, buss ja troll Tallinnas, lk 109</ref> <ref name="lk 102">Tramm, buss ja troll Tallinnas, lk 102</ref> <ref name="lk 105">Tramm, buss ja troll Tallinnas, lk 105</ref> <ref name="CVhRy">[http://www.epl.ee/news/eesti/mois-propageerib-tallinna-uhistranspordi-erastamist.d?id=50817340 "Mõis propageerib Tallinna ühistranspordi erastamist"] Baltic News Service/EPL, 15. detsember 1999</ref> <ref name="OYE72">Kaido Tiits [http://www.ohtuleht.ee/68101 "Mõis pühib trollid tänavalt"] Õhtuleht, 22. detsember 1999</ref> <ref name="cdCUO">[http://www.elu24.ee/317370/juri-mois-nimetas-trammi-lobustusvahendiks/ "Jüri Mõis nimetas trammi lõbustusvahendiks"] Postimees, 24.09.2010</ref> <ref name="VYF6j">[[Toivo Tänavsuu]] [https://web.archive.org/web/20120703005636/http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/eestiuudised/juri-moisa-hairib-tosiselt-politseiriigi-tekkimine.d?id=64147217 "Jüri Mõisa häirib tõsiselt politseiriigi tekkimine"] Eesti Ekspress, 29. märts 2012</ref> <ref name="Olander">[http://arvamus.postimees.ee/3248877/aare-olander-sarvilise-elektribussi-poolsajand Aare Olander: sarvilise elektribussi poolsajand]</ref> <ref name="Hannes">[http://pluss.postimees.ee/2672166/hannes-luts-trollide-asemel-rohepesu Hannes Luts: trollide asemel rohepesu?]</ref> <ref name="Luts">[http://epl.delfi.ee/news/arvamus/hannes-luts-trollide-kadu-priisoidu-vili?id=65156252 Hannes Luts. Trollide kadu – priisõidu vili?]</ref> <ref name="Valja">[http://epl.delfi.ee/news/arvamus/hannes-luts-trollid-tallinnast-valja?id=64908048 Hannes Luts. Trollid Tallinnast välja?]</ref> <ref name="Muudid">[http://arvamus.postimees.ee/2702340/hannes-luts-linna-transpordi-muudid Hannes Luts: linna­transpordi müüdid]</ref> <ref name="Saluste">[https://web.archive.org/web/20081229233004/http://oxygen.pri.ee/index.php?cat=2 Trollid (Tallinna Trammi- ja trollibussikoondise AS)] Ühistranspordi galerii</ref> <ref name="05mqb">{{Netiviide |url=https://oigusaktid.tallinn.ee/ |pealkiri=Tallinna linna 2006. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne – vt |vaadatud=2010-01-07 |arhiivimisaeg=2011-07-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110714003923/https://oigusaktid.tallinn.ee/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="bzMaZ">{{Netiviide |url=https://oigusaktid.tallinn.ee/ |pealkiri=Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise AS 2007. aasta aruanne – vt |vaadatud=2010-01-07 |arhiivimisaeg=2011-07-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110714003923/https://oigusaktid.tallinn.ee/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="TGsdq">{{Netiviide |url=https://oigusaktid.tallinn.ee/ |pealkiri=Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise AS 2008. aasta aruanne – vt |vaadatud=2010-01-07 |arhiivimisaeg=2011-07-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110714003923/https://oigusaktid.tallinn.ee/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Tallinn, TLT Trollipark — Veeremi nimekiri |url=https://transphoto.org/list.php?did=46 |vaadatud=2024-06-07 |väljaanne=transphoto.org |keel=et}}</ref> <ref name=":3">{{Netiviide |kuupäev=2024-06-27 |pealkiri=1. novembrist asendatakse trolliliiklus ajutiselt bussiliiklusega uute trollibusside saabumiseni |url=https://www.tlt.ee/1-novembrist-asendatakse-trolliliiklus-ajutiselt-bussiliiklusega-uute-trollibusside-saabumiseni/ |vaadatud=2024-06-27 |väljaanne=Aktsiaselts Tallinna Linnatransport (TLT) |keel=et |arhiivimisaeg=2025-05-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250518005634/https://www.tlt.ee/1-novembrist-asendatakse-trolliliiklus-ajutiselt-bussiliiklusega-uute-trollibusside-saabumiseni/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name=":2">TLT-2018-majandusaasta-aruanne.pdf</ref> <ref name=":1">TLT Majandusaruanne 2020</ref> <ref name="2AiuU">{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Merilin Pärli {{!}} |kuupäev=2024-10-31 |pealkiri=Trollid tegid Tallinnas senisel kujul oma viimased sõidud |url=https://www.err.ee/1609508053/trollid-tegid-tallinnas-senisel-kujul-oma-viimased-soidud |vaadatud=2024-10-31 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> <ref name="NBWsU">{{Netiviide |kuupäev=2022-01-25 |pealkiri=TLT ümberehitatud esimesed autonoomsed trollid alustavad liinisõitudega {{!}} Tallinn |url=https://www.tallinn.ee/et/uudis/tlt-umberehitatud-esimesed-autonoomsed-trollid-alustavad-liinisoitudega |vaadatud=2024-06-08 |väljaanne=www.tallinn.ee |keel=et}}</ref> <ref name="u6HOH">{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Marko Tooming {{!}} |kuupäev=2024-02-07 |pealkiri=Tallinn ostab 40 uut trolli ja kaalub mõne kaotatud trolliliini taasavamist |url=https://www.err.ee/1609244946/tallinn-ostab-40-uut-trolli-ja-kaalub-mone-kaotatud-trolliliini-taasavamist |vaadatud=2024-06-07 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> <ref name="amnQQ">https://www.err.ee/1609150435/tallinna-liikuvuskava-liiklussurmad-nulli-uhistransport-elektri-peale</ref> <ref name="OjwRI">{{Netiviide |kuupäev=2024-05-07 |pealkiri=TLT veerem muutub järk-järgult välireklaamivabaks |url=https://www.tlt.ee/tlt-veerem-muutub-jark-jargult-valireklaamivabaks/ |vaadatud=2024-06-08 |väljaanne=Aktsiaselts Tallinna Linnatransport (TLT) |keel=et}}</ref> }} == Kirjandus == * Allar Viivik [https://www.ohtuleht.ee/177099 "Teaduste akadeemiast trolliga otse hullumajja"] Õhtuleht, 8. juuli 2005 * Aare Olander. ''Tramm, buss ja troll Tallinnas''. Tänapäev 2008 * Tallinna trolli 45. 2010 == Välislingid == {{commonscat|Trolleybuses in Tallinn}} * [http://www.tttk.ee/ Tallinna trolli- ja trammikoondise koduleht] * [http://www.tttk.ee/index.php?page=74& Tallinna trolli ajalugu] * [http://foorum.ytra.eu/index.php Ühistranspordihuviliste foorum] * Hannes Luts [https://epl.delfi.ee/artikkel/64908048 "Trollid Tallinnast välja?"] EPL, 3. september 2012 * [http://uudised.err.ee/index.php?06265683 Tallinn asendab trollibussi nr 2 bussidega] ERR, 12. november 2012 * [http://tallinncity.postimees.ee/3094539/tallinn-asendab-oismae-suunalised-trollid-hubriidbussidega Tallinn asendab Õismäe-suunalised trollid hübriidbussidega] Tallinn CITY, 17. veebruar 2015 * http://www.tehnikamaailm.ee/tallinna-troll-50/ Tehnikamaailm, juuli 2015 {{Tallinna trolliliinid}} [[Kategooria:Tallinna ühistransport]] [[Kategooria:Trollibussiliiklus]] infzwiuhgdk0zygjx924gj72xxs566x Tippecanoe needus 0 194347 7228315 5816862 2026-09-03T21:31:24Z ~2026-40402-33 233726 7228315 wikitext text/x-wiki [[Pilt:William Henry Harrison daguerreotype edit.jpg|pisi|President William Henry Harrison]] '''Tippecanoe' needus''' on väidetav needus, mille kohaselt iga kahekümne aasta järel valitud [[Ameerika Ühendriikide president]] sureb ametis olles. Väidetavasti needis [[Tecumseh]]' vend [[Tenskwatawa]] pärast [[Tippecanoe lahing]]ut 1811. aastal ära tulevase presidendi, tolleaegse [[Indiana territoorium]]i kuberneri, [[William Henry Harrison]]i ja tema ametijärglased. Needus sai laiemalt teatavaks 1931. aastal, olles selleks ajaks toiminud viis korda. Surnud presidentidest oli [[William Henry Harrison]] kõige lühemat (31 päeva) ja [[Franklin Delano Roosevelt]] kõige pikemat (4422 päeva; kolm täit ja üks osaline ametiaeg, kokku 12 aastat) aega üldse ametis olnud president. Needusega on seostatud järgmiste presidentide surma: * [[William Henry Harrison]] (valitud 1840) * [[Abraham Lincoln]] (valitud 1860) * [[James A. Garfield]] (valitud 1880) * [[William McKinley]] (valitud 1900) * [[Warren G. Harding]] (valitud 1920) * [[Franklin Delano Roosevelt]] (valitud 1940) * [[John F. Kennedy]] (valitud 1960) [[Zachary Taylor]], kes valiti 1848. aastal ja suri ametis olles 1850. aastal, ei kuulu nende hulka, kuna jääb 20-aastasest tsüklist välja. Lisaks on kaks Ameerika Ühendriikide presidendi valimistel kaotanud kandidaati ([[Stephen A. Douglas]] 1860. aasta valimistel ja [[Wendell Willkie]] 1940. aasta valimistel) surnud nelja aasta jooksul pärast valimisi (vastavalt 1861 ja 1944), mis tähendab, et valituks osutudes oleksid ka nemad surnud ametis olles. [[Abraham Lincoln]] ja [[Franklin Delano Roosevelt]] olid pärast kriitilisel aastal valimist ametis terve ametiaja ja surid tagasi valituna alles järgmise ametiaja alguses. [[Ronald Reagan]] (valitud 1980), [[George W. Bush]] (valitud 2000) ja [[Joe Biden]] (valitud 2020) ei surnud oma ametiajal, neist Bush ja Biden on tänaseni elus. William Henry Harrison oli kuni 1981. aastani vanim (68 aastat) ametisse astunud Ameerika Ühendriikide president; kuna sel aastal ametisse astunud Ronald Reagan oli temast vanem (69), arvatakse, et Reagan murdis selle rekordi ületamisega ka needuse. Pärast seda pole needus enam toiminud. [[Kategooria:Ameerika Ühendriigid]] [[Kategooria:Vandenõuteooriad]] hxu6ix4h6h7uuvudvglucwraknfhteg Kodutütred 0 197473 7228171 7120606 2026-09-03T12:31:48Z ~2026-47883-02 236792 /* Juhtimine */ 7228171 wikitext text/x-wiki {{liita|Kodutütarde peavanem}} {{liita|Kodutütarde Järva ringkond}} {{viita}} {{Organisatsioon | Nimi = Kodutütred | Embleem = Kodutütred-värviline-märk PNG.png | Embleemiallkiri = Kodutütarde logo | Pilt = | Pildiallkiri = | lühend = KT | moto = "Alati valmis!" | asutatud = 19. jaanuar 1932 | lõpp = | tüüp = patriootlik noorteorganisatsioon | staatus = avalik organisatsioon | eesmärk = kodanikukasvatus ja huvitegevus | peakorter = [[Toompea tänav|Toompea]] 8, 10142 [[Tallinn]] | asukoht = [[Eesti]] | piirkond = | liikmed = ~ 4500 | keeled = | juhtkond = [[Ave Proos]], peavanem | peaorgan = | emaorg = [[Kaitseliit]] | allorg = | töötajad = | vabatahtlikud = | eelarve = }} '''Kodutütred''' on [[19. jaanuar]]il [[1932]] loodud [[tütarlaps|tütarlaste]] [[isamaalisus|isamaaline]] [[vabatahtlikkus|vabatahtlik]] [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] noorteorganisatsioon, millel on oma põhikiri ja sisekord. Kodutütred on 7-18-aastased (k.a) tütarlapsed.<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.kodutytar.ee/download/kodututarde-pohikiri-2013.pdf|Pealkiri=Kodutütarde põhikiri|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2018-11-29|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181129184035/https://www.kodutytar.ee/download/kodututarde-pohikiri-2013.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref> Peamiselt pööratakse rõhku matkatarkustele ja [[riigikaitse]]le, olulisel kohal on ka [[ohutus]]e teemad, sportlikud tegevused, samuti on tegevustesse sisse põimitud kodanikuoskusi ning ajalooteadmisi. Organisatsioon hoolitseb ka noorte juhtimis- ning korraldamisoskuste täiendamise eest. ==Eesmärgid== Meie missioon on vabatahtlikkust väärtustades pakkuda noortele parimaid eneseteostusvõimalusi isamaalise hariduse kaudu. Kodutütarde visioon on "Oleme Eestimaa noorte esmane võimalus panustada riigikaitsesse!"<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.kodutytar.ee/meist/|Pealkiri=Meist|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2017-01-23|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170123075452/http://www.kodutytar.ee/meist/|url-olek=ei tööta}}</ref> ===Kodutütarde seadused=== * Kodutütar on puhas sõnas, mõttes, teos; * kodutütar armastab oma kodu ja on ustav isamaale; * kodutütar õpib hoolega ja püüab edu poole; * kodutütar austab vanemaid inimesi ja on nõrgemate kaitsja; * kodutütar ei kaeba ega hädalda; * kodutütar viib alustatud tööd alati lõpule; * kodutütar on usaldusväärne; * kodutütar on aus, karske, südamlik ja elurõõmus; * kodutütar on looduse sõber ja kaitsja; * kodutütar püüab teha head oma kaasinimestele.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.kodutytar.ee/download/kodut%C3%BCtarde-sisekord-2015.pdf|Pealkiri=Kodutütarde sisekord|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2018-11-29|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181129225125/https://www.kodutytar.ee/download/kodut%C3%BCtarde-sisekord-2015.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref> ===Kodutütre tõotus=== "Tahan olla korralik ja aus, armastada oma kodu ja isamaad, aidata ligimest ja jääda ustavaks Kodutütarde põhimõtetele ja seadustele.”<ref name=":0" /> == Juhtimine == Organisatsiooni juhib [[Kodutütarde peavanem]], kelle kinnitab ametisse Kaitseliidu ülem. Kodutütarde peavanem 1. juulist 2018 on [[Angelika Naris|Ave Kruus]], keda abistab käskkirjaga ametisse määratud peavanema abi. Organisatsiooni patroon on [[Helle Meri]]. {{Ajakohasta|aasta=2025|kuu=märts}} == Koosseis == === Liikmed === Liikmed võivad olla 7–18-aastased naissoost Eesti kodanikud ning täiskasvanud juhid, kes austavad Kodutütarde põhimõtteid ja seadusi. Kodutütar loetakse organisatsiooni esindajaks siis, kui ta osaleb Kodutütarde üritustel, kannab kodutütarde vormiriietust või esitleb end kodutütrena. Muul ajal tegutseb ta eraelus noorena, kes peab kinni kodutütarde seadustest ja kommetest. Lisaks on organisatsioonis au- ja toetajaliikmed. Auliikmeks võib saada Eesti või välisriigi kodanik, kellel on Kodutütarde organisatsiooni ees silmapaistvaid teeneid. Auliikme valib vanematekogu. Kodutütarde ringkonna toetajaliikmeks saab olla Eesti või välisriigi kodanik, kes aitab kaasa kodutütarde tegevusele. Kodutütarde organisatsiooni liikmeskonna arvestust peetakse ringkondades, mis on olemas igas Kaitseliidu malevas (Eestis on 15 malevat). Ringkonna moodustavad Kaitseliidu ühe maleva juures tegutsevad kodutütarde jaoskonnad ja rühmad. === Struktuur === * '''Kodutütarde ringkond''' tegutseb [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] [[Malev|maleva]] ([[Noorte Kotkaste Viru malev|Viru]], [[Noorte Kotkaste Tallinna malev|Tallinna]] jne) juures. Kokku on sarnaselt Kaitseliiduga 15 ringkonda, mis jagunevad omakorda rühmadeks. Igal ringkonnal on ringkonnavanem ja juhatus. Ringkonna tööd juhib ringkonnavanem koostöös Kaitseliidu maleva noorteinstruktoritega.<ref>{{Netiviide|URL=https://www.kodutytar.ee/meist/juhtimine/|Pealkiri=Juhtimine|Väljaanne=kodutytar.ee|Kasutatud=29.6.2017|arhiivimisaeg=28.10.2016|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161028053940/http://www.kodutytar.ee/meist/juhtimine/|url-olek=ei tööta}}</ref> * '''Rühm''' on põhiline allüksus. [[Rühm (sõjandus)|Rühm]] võib olla territoriaalne, kuuluda kooli juurde või olla eriotstarbeline (tehnikarühm, mererühm vms). Rühmavanem on täiskasvanud vabatahtlik noortejuht. Rühmavanema põhiülesanneteks on rühma tegevuse planeerimine, kokkusaamiste (koonduste) läbiviimine ja rühma liikmete osaluse arvestuse pidamine. Rühmad jagunevad salkadeks. * '''Salk''' on väikseim kodutütarde allüksus, kuhu kuulub tavaliselt vähemalt 4-10 tüdrukut. Salk võib koosneda ühe kooli, piirkonna või vanusegrupi tüdrukutest. Salka juhib tublimast kodutütrest salgajuht. == Tegevus ja väljaõpe == [[Fail:Kuperjanovlaste rada Mareli Nielson.jpg|pisi|Kuperjanovlaste rada 2018. Foto: Mareli Nielson]] [[Pilt:Võidupüha paraad ja maakaitsepäev Narvas, 23. juuli, autor Aivar Oja (44) (53815414290).jpg|pisi|Kodutütarde rühm paraadil. Foto: Aivar Oja]] Organisatsiooni liikmetele pakutakse aasta läbi aktiivset ja seiklusrikast tegevust läbi mängulise õppimise. Noortel ja ka noortejuhtidel on võimalik osaleda ja end proovile panna nii laagrites, matkadel kui ka võistlustel. Kuna liikmeid üle Eesti on palju, siis on kindel, et iga noor leiab endale uusi sõpru ja tuttavaid. Vabariiklikest üritustest on tuntuim [[Ernake]]se võistlus, kuhu pääseb igast ringkonnast tublimatest tüdrukutest koosnev 4-liikmeline võistkond. Võistlusest võtavad osa ka Läti, Leedu ja Rootsi külalisvõistkonnad. Mitmeid üritusi korraldatakse ühiselt [[Noored Kotkad|Noorte Kotkastega]]. Suurim ühine üritus on suvine vabariiklik suurlaager, kuhu tuleb kokku umbes 450 laagrilist. Noortel on võimalik reisida nii Eestis kui ka välismaal. Tihedat koostööd tehakse [[Läti]], [[Leedu]] ja [[Rootsi]] analoogsete noorteorganisatsioonidega. Kodutütarde väljaõpe on jaotatud järgu- ja erikatseteks, mille sisu ja raskusaste muutub vastavalt vanusele. [[Kodutütarde erikatsed|Erikatsed]] annavad võimaluse ennast süvitsi mõnes valdkonnas arendada. Kokku on erikatseid 25. See annab igale tüdrukule võimaluse neid huvitavas valdkonnas silma paista ja omale märk välja teenida. Populaarsemad katsed on matkaja, esmaabi andja, laulja ja laskur. Noorte väljaõpet korraldavad vabatahtlikud juhid, kes läbivad tööks vajaliku koolitusprogrammi. Noortejuhi tööks sissejuhatav kursus kestab kaks nädalavahetust, mille lisandub praktika sooritamine välilaagris. Noortejuhi ülesanne on luua noortele tingimused, mis toetavad noorte isiklikku arengut, sotsialiseerumist ja kujunemist ühiskonna hästi toimetulevateks liikmeteks. Selleks korraldab noortejuht koondusi, laagreid ja matkasid oma rühma liikmetele. Lisaks peavad organisatsiooni liikmed kindlat sidet koolidega, teevad tihedat koostööd [[Kaitseliit|Kaitseliidu]], [[Naiskodukaitse]], [[Noored Kotkad|Noorte Kotkaste]] ja teiste Kodutütarde eesmärke toetavate organisatsioonide, asutuste ning noorte tegevusest huvitatud ühendustega. == Vormiriietus == [[Fail:Kaitseliit Kodutütred.jpg|pisi|Kodutütred suurlaagris Spekter 2018. Foto: Aksel Puusepp]] Kodutütarde vormiriietuses eristatakse pidulikku ja välivormi. '''Piduliku vormiriietuse''' juurde kuulub sinakashall pikkade käistega vormipluus, millel kantakse embleemi, järgutäppe, erialamärke ja ametikohatunnust. Liikmed kannavad kollast kaelarätti. Lisaks kuulub vormi juurde musta värvi seelik, tumesinine vöökott, nahavärvi sukkpüksid ja mustad kinnised kingad. Peas kantakse tumesinist kollase tutiga mütsi. Kodutütarde '''välivormi''' kantakse üldjuhul väliüritustel. Välivorm on tumerohelisest riidest, kuhu kuuluvad välivormijakk ja -jope, tuulejope ja püksid. Vormiga kantakse musti saapaid. ==Sümboolika== Kodutütardel on oma vorm, märgid ja sümbolid. Viimaste hulka kuuluvad ka liikme- ja juhikaardid, pitsatid, vimplid, tunnus- ja tunnustusmärgid. Kodutütarde põhiliseks sümboliks on valge kuldkollase äärisega '''ristikheinalehe rist''', mille keskel sinisel sõõril on kotkamärk. Noorte Kotkastega ühine sümbol on '''kotkamärk'''. Kotkamärgil on kujutatud põhjakotkas, kelle turjal jõudis Kalev Eesti randa. [[Kotkas]] on tugevuse ja jõu sümbol, ta lendab kõrguses, mis peab tuletama organisatsiooni liikmetele meelde õilsaid aateid. Kotka silm on tähelepanelik – samasugune peab olema ka Kodutütarde hulka kuuluv noor. Märgil on [[Liilia|liiliaõis]], mis tähistab puhtust ja korralikkust. Selle kolm haru märgivad noorkotka tõotuse kolme punkti: isamaa-armastust, ligimese aitamist, noorhauka ja noorkotka seaduste ja kommete täitmist. Kolme haru ümbritsev side osutab organisatsiooni noorte sõprusele ja ühtehoidmistahtele. Liilia keskel asetsev Eesti Vabariigi [[vapp]] tunnistab, et Kodutütred on Eesti Vabariigis tegutsev organisatsioon. Liiliaõis kujutab [[Keskaeg|keskaegse]] [[Nool|noole]] otsa, mille keskel on [[Kompass|kompassinõel]]; need kaks kokku sümboliseerivad sirget rada ja ausat sihti, mida mööda peab käima noorkotkalikul rajal kõndija. Märgi all on lint, mille kiri tuletab märgi kandjale meelde tema kohustust olla alati valmis. Lindi ülespoole pööratud otsad tuletavad märgi kandjale meelde, et ta täidaks oma kohustusi rõõmsal meelel. Kodutütarde '''lipp''' on helesinisist värvi, mille keskel on valge kuldkollase äärisega ristikheinaleherist. Selle keskel on sinisel sõõril kotkamärk. Lippu ääristavad kollased narmad pikkusega. Vardaehteks on kuldne kolmikleek. Ringkondade lippe eristab vastava maakonna vapp või maleva eriembleem lipukanga ülemises vardapoolses nurgas. ==Ajalugu== Esimesed ajutised Kodutütarde põhimäärused kinnitas 19. jaanuaril 1932 [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] ülem [[Johannes Roska]] (hiljem kandis nime Orasmaa). Kodutütarde esimeseks peavanemaks nimetati 9. septembril 1933 [[Tartu Raatuse Kool|Tartu Tütarlaste Gümnaasiumi]] inspektor (õppealajuhataja) [[Salme Pruuden]]. Tema teeneks on Kodutütarde organisatsioonilise struktuuri väljatöötamine, selle tegevuse suundade seadmine, kokkutulekute organiseerimine jne. Ta oli peavanem kuni organisatsiooni likvideerimiseni 1940. aastani. Aastatel 1932–1939 oli organisatsioon väga aktiivne. Juba alguses seadis keskjuhatus esmaseks ja kõige tähtsamaks ülesandeks kodutütarde rühmadele juhtide ettevalmistamise. Aastate jooksul toimus nende väljaõpe mitmesugustel koolides korraldatud kursustel. Nii tütarlapsed kui ka noored juhid suhtusid oma töösse vastutustundega, mis tõi kaasa distsipliini tõusu, kodutütreliku meelsuse ja praktiliste oskuste arendamise. Kodutütarde pere kasvas ning 1. detsembriks [[1939]] oli rühmades kokku 19 601 kodutütart. Kodutütarde organisatsioon likvideeriti [[1940]]. aastal, kui Nõukogude Liit okupeeris Eesti Vabariigi. Taastamist sai alustada alles 24. mail [[1991]] Tallinnas. Loodi ühendus ENKOL (Eesti Noorte Kotkaste ja Kodutütarde Organisatsioonide Liit), mille ülesandeks oli koondada endiseid noorkotkaid ja kodutütreid, et nende kogemuste baasil ja kaasabil taastada noorkotkaste ja kodutütarde liikumine Eesti noorte seas. 16. aprillil 1992 kinnitas Kaitseliidu ülem taastatud organisatsiooni peavanemaks [[Maret Lepik]]u. 1. aprillist 1999 oli Kodutütarde peavanem [[Anne Eenpalu]] ja alates 6. maist 2002 kuni 30. juunini 2018 [[Angelika Naris]]. ==Vaata ka== *[[Kodutütarde Järva ringkond]] *[[Kaitseliit]] *[[Naiskodukaitse]] *[[Noored Kotkad]] == Viited == <references /> ==Välislingid== {{Commonskat}} *[http://www.kodutytar.ee/ Organisatsiooni koduleht] [[Kategooria:Kaitseliit]] [[Kategooria:Eesti noorteorganisatsioonid]] [[Kategooria:Kodutütred| ]] 093v68fkd4c3ncgxkp79e8ptabb1q1m Balti raudtee 0 197631 7228296 7217458 2026-09-03T20:41:12Z Heakeel 122460 /* Ajalugu */ 7228296 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib laiarööpmelise raudteest; aastail 1963–1992 Balti liiduvabariike ja Kaliningradi oblastit teenindanud raudtee haldusüksuse kohta vaata artiklit [[Oktoobrirevolutsiooni ordeniga Balti raudtee]]}} {{keeletoimeta}} {{Organisatsioon |Nimi = Balti raudtee<br>''Балтийская железная дорога'' |Embleem = |Embleemiallkiri = |Pilt = File:Иллюстрация к статье «Балтийская линия». Военная энциклопедия Сытина (Санкт-Петербург, 1911-1915).jpg |Pildiallkiri = Laiarööpmeline Balti raudtee ja [[Kitsarööpmeline raudtee Eestis|kitsarööpmelised raudteed Eestis]] 20. sajandi alguses |lühend = |moto = |asutatud = 1870 |lõpp = 1907 |tüüp = |staatus = eraraudtee |eesmärk = |peakorter = [[Peterburi]] |asukoht = |piirkond = [[Eestimaa kubermang|Eestimaa]] ja [[Peterburi kubermang]] |liikmed = |keeled = |juhtkond = |peaorgan = [[Balti Raudtee Selts]] |emaorg = |allorg = |töötajad = |vabatahtlikud = |eelarve = |veebileht = }} '''Balti raudtee''' ([[vene keel|vene]] ''Балтийская железная дорога'') oli [[laiarööpmeline raudtee]], mis ühendas [[Balti kubermangud|Balti kubermange]] ja [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririigi]] pealinna ning Venemaa sisekubermange. Algul [[Balti Raudtee Selts]]ile kuulunud raudtee ühendas [[Paldiski]]t [[Peterburi]]-lähedase [[Tosno]]ga [[Nikolai raudtee]]l<ref name="QsKb4" />. Veidi enne 45. versta lõppes peatee [[Tallinn]]as [[Balti jaam]]as, jätkudes [[Peterburi]] suunal juba uue teena.<ref name="oWCh9" /> == Ajalugu == [[1845]]. aastal esitati [[Peterburi|Peterburi-]][[Tallinn|Tallinna]] raudtee esimene plaan, kuid selle teostamiseks ei leitud piisavalt rahastajaid. [[1862]]. aastal koostati [[Paldiski]]–[[Tallinn|Tallinna]]–[[Peterburi]] raudtee projekt. Järgmise aasta kevadel esitas [[Alexander von der Pahlen]] [[Teedeministeerium]]ile avalduse Balti raudtee ehitamiseks. [[10. august]]il [[1868]] kinnitas [[Venemaa keiser]] [[Aleksander II]] [[Kontsessioon (leping)|kontsessiooni]], millega anti kokkulepitud tingimustel ja ajaks õigus kasutada loodusvarasid, maad ja tööjõudu Balti raudtee ehitamiseks. Kontsessiooni tingimuste järgi pidi [[Balti Raudtee Selts]] ehitama oma [[riisiko]]l eraraudtee, varustama selle nii veeremi kui ka muu vajalikuga. Vagunite ja vedurite korrashoiuks kohustuti ehitama töökojad. Kogu raudtee ulatuses tuli rajada [[telegraaf]]. Ehituseks vajalikke kaupu lubas riik importida tollimaksuta. Valminud raudtee pidi jääma 85 aastaks aktsiaseltsile ning minema seejärel tasuta riigile. Riigile jäi õigus raudtee ära osta, kui ehituse valmimisest on möödunud 20 aastat. [[File:TLA 1465 1 2530 Tallinn-Reval Põhja-õhtu- (Balti) raudtee waksal 1910 postkaart.jpg|pisi|270px|Reval Põhja-õhtu- (Balti) raudtee waksal 1910]] [[23. november|23. novembril]] [[1868]] asutati [[Peterburi|Peterburis]] [[Balti Raudtee Selts]], mille presidendiks valiti Aleksander von der Pahlen. Raudtee ehitus algas mais [[1869]] ja lõppes augustis [[1870]]. Raudtee [[Paldiski|Paldiskist]] [[Tosno|Tosnoni]] lõi transpordiühenduse Peterburiga ning oli 390 [[Verst|versta]] (416 km) pikk, lisaks 45 versta kõrval- ja tagavarateid. [[Tosno raudteejaam|Tosno]]ni kaudu tekkis võimalus luua ühendus [[Nikolai raudtee|Peterburi–Moskva raudteega]]. Raudtee avati ametlikult [[5. november|5. novembril]] ([[Juliuse kalender|vkj]] 24. oktoober) [[1870]] [[Narva]]s.<ref name="I7gQE" /> [[1880]]. aastail kestis reis Tallinnast Peterburi kümme tundi. Tallinna ehitati Balti raudtee ainus [[I klassi raudteejaam|I klassi jaam]] – [[Balti jaam]] –, kus peale ootesaalidele oli restoran ja daamide ruum. Raudteel sai sõita I, II või III klassis. I klass oli kõige parem ja ka kõige kallim. Tallinna jaamas oli eraldi ootesaal iga klassi reisijate jaoks. Jaamahoone valmis lõplikult [[1871]], seal olid ka Balti Raudtee Seltsi ruumid. Kaubaveo maht raudteel jäi kavandatust väiksemaks, sest raudteel puudus otseühendus Peterburiga. Ümberlaadimine [[Gattšina]]s muutis kaubaveo liiga aeglaseks. Aastal 1872 ostis Balti Raudtee Selts probleemi lahendamiseks ära [[Peterburi–Peterhofi–Oranienbaumi raudtee]]. Seltsi omandisse läks ka haruraudtee läbi [[Ligovo]] ja [[Krasnoje Selo]], see võimaldas Balti raudteele paremat ühendust Peterburiga. Samal ajal koliti Balti Raudtee peakorter Balti jaamast [[Peterhofi raudteejaam]]a, mis nimetati ümber Balti vaksaliks.<ref>Mehis Helme, ''Eesti raudteede 100 aastat'', lk 13-16.</ref> Raudteeinseneride peakorteriks jäi siiski Tallinn.<ref>[http://rr.aroundspb.ru/1877_Putevoditel_po_Rossijskim_zd_parohod.pdf Vene raudteede teejuht aastal 1877]</ref> [[1876]]. aastal valmis [[Tapa–Tartu raudtee|Tapa–Tartu laiarööpmeline raudteeharu]], kuid regulaarliikluseks avati see alles järgmisel aastal.<ref>Mehis Helme, ''Eesti raudteede 100 aastat'', lk 16.</ref> Selts soovis seda haru edasi Riiga pikendada, ent 1889. aastal valminud [[Pihkva–Riia raudtee]] hülgas selts selle plaani.<ref>Mehis Helme, ''Eesti raudteede 100 aastat'', lk 18.</ref> {{Sisukord paremale}} Aastail [[1870]]–[[1893]] põhines Balti Raudtee seltsi erakapitalil. [[1893]]. aastal aga riigistati Balti raudtee ja [[Pihkva–Riia raudtee]] ning loodi '''Balti ja Pihkva–Riia raudtee''' (''Балтийская и Псково-Рижская железная дорога''), mille peakorter oli [[Peterburi]]s ning millele kuulusid järgmised raudteeliinid: *Balti raudtee [[Tallinn]]a ([[Eestimaa kubermang]]us) ja [[Peterburi]] ([[Peterburi kubermang]]us) vahel, *[[Tartu–Valga raudtee]] [[Tartu]] ja [[Valga]] vahel ([[Liivimaa kubermang]]us), *[[Pihkva–Riia raudtee]], [[Pihkva]] ([[Pihkva kubermang]]us) ja [[Riia]] (Liivimaa kubermangus) vahel. [[1907]]. aastal moodustati Balti ja Pihkva–Riia raudtee ning [[Peterburi–Varssavi raudtee]] ühendamisel [[Looderaudtee]] ([[vene keel|vene]] ''Северо-Западные железные дороги'')<ref name="0IyUt" /><ref name="w1rJE" />. Eestis asunud raudteelõigu kohta kasutati ka 20. sajandi algul ka nimetust põhja-õhtu raudtee<ref>[https://www.digar.ee/arhiiv/et/pildimaterjal/3200 Tallinn: põhja-õhtu (Balti-) raudtee waksal = Reval: Nord-West (Baltischer-) Bahnhof], www.digar.ee</ref> [[File:Russie d'Europe administrative vers 1880.jpg|pisi|300px|right|Raudteetaristu Venemaa keisririigi Euroopa osas 1880. aastal]] [[File:Eisenbahnkarte des oestlichen Europa, mit besonderer Berücksichtigung des russischen Reiches... (Sechste... Auflage) - bearbeit et von Johann Pohl ; und Bohuslav Widimshy - btv1b53027641m (01 of 21).jpg|pisi|300px|right|Euroopa ja Venemaa keisririigi raudteed 1891. aastal]] [[Pilt:Gubernie_zachodnie_krolestwo_polskie_1902.jpg|pisi|300px|right|Raudteed Baltikumis 1902. aastal]] [[File:Map of railways in Russia, Baltia, 1918.gif|pisi|300px|right|Raudteeliinid 1918. aastal]] ==Jaamad ja peatused== [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririigi]] raudteenormatiivide järgi jaotati [[raudteejaam]]ad tähtsuse ja raudteeliikluse tiheduse järgi viide klassi. Eri tähtsusega raudteejaamade paigutuse põhimõte oli, et kõrgema järgu jaamade vahele jääva teelõigu keskel asuks [[III klassi raudteejaam|III klassi jaam]] ja nende vahel omakorda 1–2 [[IV klassi raudteejaam|IV klassi jaam]]a. Vajadusel lisati [[V klassi raudteejaam|V klassi vahejaam]]u ja [[raudteepeatus]]i. Venemaa keisririigis oli tava rajada [[II klassi raudteejaam|II klassi jaam]] raudtee iga 70–100 [[verst]]a tagant, madalama klassi täisjaamade vahekaugus jäi 20–30 versta piiresse. Balti raudtee algsel Paldiski–Tallinn–Gatšina liinil vastas [[I klassi raudteejaam|I klassi jaam]]a nõudeile üksnes Tallinna [[Balti jaam|Balti vaksal]]; II klassi kuulus esialgu kolm jaama (Gatšina, [[Narva raudteejaam|Narva]], [[Rakvere raudteejaam|Rakvere]]), III klassi viis, IV klassi kümme ja V klassi kaks jaama. Raudteejaamad kavandati põhiste nõuete alusel. Eeskujuks olid [[Lipetsk]]i ja [[Tomsk]]i kandis 1869. aastal avatud Grjazi–[[Borissoglebsk]]i raudtee rajatised. II klassi jaamad olid eri suurusega, ent ühtse kujundusega puidust tüüphooned kivist keskosaga. Jaamahoonete ruumide ja sisustuse nõuded olid kehtestatud klasside kaupa. Tüüpjaamahoone põhikorrusel olid oote- ja ametiruumid (sh [[Telegraafside|telegraaf]]iruum ja [[jaamaülem]]a kabinet) ning teisel korrusel töötajate eluruumid. Kahte ootesaali lahutas avar [[vestibüül]] hoone keskteljel, seal sai osta pileteid ja vormistada [[pagas]]idokumente<ref>Leele Välja, [https://register.muinas.ee/ftp/XX_saj._arhitektuur/alusuuringud/Raudteearhitektuur/Raudteearhitektuur.pdf 20. sajandi Eesti raudteejaamad], register.muinas.ee, Tallinn 2012.</ref>. === Põhitrass === *[[Paldiski raudteejaam|Paldiski]] **[[Klooga raudteejaam]] (''Lodensee'') **[[Niitvälja raudteepeatus]] (''Eschenrode'') **[[Keila raudteejaam|Keila]] (''Kegel'') **[[Saue raudteejaam]] (''Friedrichshof'') **[[Nõmme raudteejaam]] (''Nemme'') *[[Tallinn]]a [[Balti jaam|Balti vaksal]] **[[Lagedi raudteejaam]] (''Laakt'') **[[Raasiku raudteejaam]] (''Razik'') **[[Kehra raudteejaam|Kehra]] (''Kedder'') **[[Aegviidu raudteejaam|Aegviidu]] (''Charlottenhof'') **[[Jäneda raudteejaam]] (''Gendel'') **[[Lehtse raudteejaam]] (''Lechts'') *[[Tapa raudteejaam|Tapa]] (''Taps''), sõlmjaam Tapa-Tartu raudteele **[[Kadrina raudteejaam|Kadrina]] (''Katherinen'') **[[Rakvere raudteejaam|Rakvere]] (''Wesenberg'') **[[Kabala raudteejaam]] (''Kappel'') **[[Sonda raudteejaam|Sonda]] **[[Püssi raudteejaam|Püssi]] (''Neu-Isenhof'') **[[Kohtla raudteejaam|Kohtel]] **[[Jõhvi raudteejaam|Jõhvi]] (''Jewe'') **[[Vaivara raudteejaam|Vaivara]] **[[Auvere raudteejaam]] (''Korf'') *[[Narva raudteejaam|Narva]], [[Peterburi kubermang]]us **([[Sala pooljaam]]), [[Jamburgi maakond|Jamburgi maakon]]nas **[[Jamburg]]i raudteejaam **[[Tikopiss]]i raudteepeatus **[[Veimarn|Weimarn]]i raudteejaam **[[Moloskovitsõ raudteejaam]] **Tiesenhauseni [[raudteepeatus]] **[[Vruda raudteejaam]] **[[Volossovo raudteejaam]] **[[Kikerino raudteejaam]] **[[Jelizavetino raudteejaam]] **[[Voiskovtsõ raudteejaam]] **[[Gattšina raudteejaam]]<ref name="Yeit6" />, sõlmjaam [[Peterburi–Varssavi raudtee]]l: 1. Gattšina-Tosno haruteele; 2. Gattšina-Ligovo haruteele **[[Marienburg]]i raudteepeatus **[[Pudost]]i raudteepeatus **[[Taitsõ]] raudteejaam **[[Duderhof]]i raudteepeatus **Vojennaja raudteepeatus **[[Vladimirskaja raudteejaam]]{{lisa viide}} **[[Lisino raudteejaam]]{{lisa viide}} **[[Tosno raudteejaam]]{{lisa viide}} === Tapa-Tartu raudtee === *[[Tapa raudteejaam|Tapa]] (''Taps'') **[[Tamsalu raudteejaam|Tamsalu]] (''Tamsal'') **[[Kiltsi raudteejaam|Kiltsi]] (''Ass'') **[[Rakke raudteejaam|Rakke]] **[[Vägeva raudteejaam|Vägeva]] (''Weggewa'') **[[Pedja raudteejaam|Pedja]] (''Brasch'') **[[Jõgeva raudteejaam|Jõgeva]] (''Laisholm'') **[[Kaarepere raudteejaam|Kaarepere]] (''Kersel'') **[[Tabivere raudteejaam|Voldi]] (''Tabbifer'') **[[Tartu raudteejaam|Tartu]] (''Dorpat'') === Peterburi–Peterhofi–Oranienbaumi raudtee === *[[Balti vaksal]] *[[Ligovo]] raudteejaam **[[Sergijevo raudteejaam]] **[[Strelna raudteejaam]] **[[Novõi Peterhofi raudteejaam]] (''Neu Peterhof'') **[[Starõi Peterhofi raudteejaam]] (''Alt Peterhof'') **[[Oranienbaumi raudteejaam]] === Gattšina-Ligovo harutee === [[File:Douderhoff train station.jpg|pisi|[[Duderhofi raudteepeatus]]e jaamahoone (1910 )]] *[[Marienburg]]i raudteejaam ([[Gattšina]]) *[[Pudosti raudteejaam]] *[[Taitsõ]] raudteejaam<ref name="dOckg" /> *[[Duderhof]]i raudteejaam (Možaisk)<ref name="cKCOV" /> *Võidusõidu [[pooljaam]] *[[Krasnoje Selo]] raudteejaam *[[Ligovo raudteejaam]] Jaamad ja peatused on seisuga 1891. == Paldiski–Tosno raudtee ehitus == Balti raudtee rajati aastail [[1869]]–[[1870]] [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkonna]] [[Eestimaa rüütelkonna peamees|peamehe]] ja [[Balti Raudtee Selts]]i esimehe [[Alexander von der Pahlen]]i (1819–1895) eestvedamisel. Ehitustööde koordineerimiseks oli kogu tee [[Paldiski]]st [[Peterburi]]-lähedase [[Tosno]]ni jaotatud viieks jaoskonnaks ja 40 ehituspunktiks. === I jaoskond === Jaoskonna vastutusaas oli teelõik [[Paldiski]]st [[Aegviidu]]ni (umbes 100 [[verst]]a). Jaoskonna keskus oli [[Tallinn]]<ref name="Sada aastat Eesti raudteed. Lk. 28" />. Aprillist novembrini kestnud töid tegi 6018 inimest, kellest 4711 oli Venemaalt värvatud.<ref name="SFgjR" /> :Raudteelõigul asusid järgmised [[raudteejaam]]ad: [[Paldiski raudteejaam|Paldiski]] – [[Keila raudteejaam|Keila]] (''Kegel'') – [[Tallinn]]a [[Balti jaam|Balti vaksal]] – [[Raasiku raudteejaam|Raasiku]] (''Rasik'') – aastast 1876 [[Kehra raudteejaam|Kehra]] (''Kedder'') – [[Aegviidu raudteejaam|Aegviidu]] (''Charlottenhof''). === II jaoskond === Jaoskonna vastutusalas olid ehitustöid [[Aegviidu]]st [[Jõhvi]]ni (umbes 103 [[verst]]a). Jaoskonna keskus oli [[Rakvere]]<ref name="Sada aastat Eesti raudteed. Lk. 28" />. :Raudteelõigul asusid järgmised raudteejaamad: [[Aegviidu raudteejaam|Aegviidu]] (''Charlottenhof'') – [[Tapa raudteejaam|Tapa]] (''Taps'') – [[Kadrina raudteejaam|Kadrina]] (''Catharinen'') – [[Rakvere raudteejaam|Rakvere]] (''Wesenberg'') – [[Kabala raudteejaam|Kabala]] (''Kappel'') – aastast 1890 [[Sonda raudteejaam|Sonda]] – [[Püssi raudteejaam|Püssi]] (''Isenhof'') – [[Kohtla-Järve|Kohtel]] – [[Jõhvi raudteejaam|Jõhvi]] (''Jewe''). <ref name="8fL3k" /> === III jaoskond === Jaoskonna vastutusala hõlmas ehitustöid [[Jõhvi]]st kuni [[Volossovo]] lähisteni (umbes 97 [[verst]]a). Jaoskonna keskus oli [[Narva]]<ref name="Sada aastat Eesti raudteed. Lk. 28" />. :Raudteelõigul asusid järgmised raudteejaamad: [[Jõhvi raudteejaam|Jõhvi]] (''Jewe'') – [[Vaivara raudteejaam|Vaivara]] (''Waivara'') – [[Narva raudteejaam|Narva]] ([[Narva raudteesild]]) – ([[Sala pooljaam]]) – [[Jamburg]] – [[Veimarn|Weimarn]] – [[Moloskovitsõ]] (''Moloskowitzi'') – [[Volossovo]] (''Wolosowo''). *Enamik I ja II ning osa III jaoskonna raudteest on osa tänapäeva [[Tallinna–Narva raudtee]]st. Raudtee osa Jamburgist (tänapäeva [[Kingissepp|Kingissepast]]), Peterburini on [[Venemaa Föderatsioon]]i raudtee osa. === IV jaoskond === Jaoskonna vastutusala hõlmas ehitustöid [[Volossovo]]st [[Gattšina]]ni (umbes 45 [[verst]]a)<ref name="Sada aastat Eesti raudteed. Lk. 28" />. :Raudteelõigul asusid järgmised raudteejaamad: Volossovo – [[Jelizavetino]] – [[Voiskovtsõ]] – Gattšina. === V jaoskond === Jaoskond vastutas ehitustööde eest [[Gattšina]]st [[Tosno]]ni (umbes 43 [[verst]]a)<ref name="Sada aastat Eesti raudteed. Lk. 28" />. <gallery> Pilt:Paldiski raudteejaam 1999.jpg|[[Paldiski raudteejaam]]a hoone Pilt:Keila jaamahoone02.jpg|[[Keila raudteejaam]]a hoone File:Balti jaamahoone.png|Balti jaama vaksalihoone Tallinnas Pilt:Kehra jaamahoone.JPG|[[Kehra raudteejaam]]a hoone Pilt:Aegviidu vana raudteejaam.jpg|[[Aegviidu raudteejaam|Aegviidu vana raudteejaam]]a hoone Pilt:Aegviidu jaama peahoone 02.jpg|[[Aegviidu raudteejaam]]a peahoone Pilt:Tapa train station.jpg|[[Tapa raudteejaam]] Pilt:Kadrina jaamahoone.jpg|[[Kadrina raudteejaam]]a peahoone Pilt:Vaivara Railway Station.jpg|Vaivara raudteejaam File:Gatchina. Baltiysky vokzal. Csarsky pavilion.jpg|Gattšina raudteejaam Pilt:Voiskovitsy.jpg|[[Voiskovitsa raudteejaam]] Pilt:Marienburgstation.jpg|Marienburgi raudteejaam Pilt:Krasnoye Selo-old.jpg|Krasnoje Selo raudteejaam Pilt:LigovoStation old.jpg|Ligovo raudteejaam MBTram-08.jpg|Balti vaksali hoone [[Peterburi]]s </gallery> == Balti Raudtee Peatehased == [[1870. aastad|1870. aastatel]] ehitati Balti raudtee [[taristu]] teenindusettevõte [[Balti Raudtee Peatehased]], mille peamaja asus [[Tallinn]]as [[Kopli tänav|Kopli]] ja [[Telliskivi tänav (Tallinn)|Telliskivi tänava]] nurgal. Raudteede peatehases asus depoo 12 vedurile, paest seintega, tahutud paekarniiside ja tellistest avasillustega, lihtsate kolmnurk- või astmikfrontoonidega ja viilkatustega laod ja töökojad. Suurem osa ehitistest on lammutatud. Aastail 1873–1874 rajati juurde töökoda ja kuuekohaline veduridepoo, kus tänapäeval asub vaguniremonditsehh. {{vaata|Balti Raudtee Peatehased}} Tallinnas elasid raudteetehaste töölised peamiselt [[Kalamaja]]s ja [[Uus Maailm (Tallinn)|Uues Maailmas]]. Raudteejaamade teenindamisega olid seotud [[Kitseküla]] ja [[Tallinn-Väike|Tallinn-Väikse]] asumi elanikud. ==Vaata ka== *[[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] [[Nikolai raudtee]] (''Николаевская железная дорога'') 8. september 1855 –; NSV Liidu [[Oktoobriraudtee]] (''Октябрьская железная дорога'') 27. veebruar 1923 – . *[[Eesti raudteejaamade ja raudteepeatuste loend]] *[[Raudteetransport Eestis]] ja [[Raudteetransport Lätis]] *[[Kitsarööpmeline raudtee Eestis]] *[[Rail Baltic]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Sada aastat Eesti raudteed. Lk. 28">Sada aastat Eesti raudteed. Lk. 28</ref> <ref name="QsKb4">[http://www.virtsu.ee/artiklid/2001_03_10.html?r=1&id=103578 Laiarööpmelise raudtee sünd. Hüvasti, viimane rong!] Virtsu</ref> <ref name="oWCh9">Sada aastat Eesti raudteed (koostajad Veera Grigorjevna Gussarova, Otto Karma, Georgi Fedulovitš Lukin). Tallinn : Eesti Raamat, 1970. Lk. 30–31</ref> <ref name="I7gQE">Sada aastat Eesti raudteed. Lk. 32</ref> <ref name="0IyUt">ENE : Eesti nõukogude entsüklopeedia. 1. [köide], A-dyn. Tallinn, 1968. Lk. 288</ref> <ref name="w1rJE">ENE : Eesti nõukogude entsüklopeedia. 1. köide, A-cent. Tallinn, 1985. Lk. 455–456</ref> <ref name="Yeit6">Н. Перевезенцева, По Балтийской железной дороге от Петербурга до Гатчины, [https://web.archive.org/web/20120910152656/http://history-gatchina.ru/town/railway/marienburg.htm Царская охота (Мариенбург)]</ref> <ref name="dOckg">Н. Перевезенцева, По Балтийской железной дороге от Петербурга до Гатчины, [https://web.archive.org/web/20181018150810/http://history-gatchina.ru/town/railway/taitsy.htm Тайцы]</ref> <ref name="cKCOV">Н. Перевезенцева, По Балтийской железной дороге от Петербурга до Гатчины, [https://web.archive.org/web/20080130154603/http://history-gatchina.ru/town/railway/dudergof.htm Дудергоф]</ref> <ref name="SFgjR">Tallinnast. / Eesti Postimees, 18. märts 1870. Lk 42</ref> <ref name="8fL3k">Baltische Eisenbahn. Fahrplan., Эстляндские губернские ведомости = Estländische Gouvernements-Zeitung = Eestimaa Kubermangu Teataja, nr. 106, 3. oktoober 1872 [http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=ekmteataja18721003.2.3.8# lk. 292]</ref> }} ==Välislingid== {{commonskat|Baltic railway}} *[http://www.imelineajalugu.ee/default.aspx?PublicationId=a8409108-ad38-4201-a7b0-62ad6af6c122 Eesti esimest raudteed kutsuti apelsiniraudteeks], [[Imeline Ajalugu]], 8. veebruar 2012 [[Kategooria:Balti raudtee| ]] [[Kategooria:Eestimaa kubermang]] [[Kategooria:Jamburgi maakond]] [[Kategooria:Peterhofi maakond]] dx261bcbjtyec3b112i6kft1ygy3ls1 7228299 7228296 2026-09-03T20:42:32Z Heakeel 122460 /* Jaamad ja peatused */ 7228299 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib laiarööpmelise raudteest; aastail 1963–1992 Balti liiduvabariike ja Kaliningradi oblastit teenindanud raudtee haldusüksuse kohta vaata artiklit [[Oktoobrirevolutsiooni ordeniga Balti raudtee]]}} {{keeletoimeta}} {{Organisatsioon |Nimi = Balti raudtee<br>''Балтийская железная дорога'' |Embleem = |Embleemiallkiri = |Pilt = File:Иллюстрация к статье «Балтийская линия». Военная энциклопедия Сытина (Санкт-Петербург, 1911-1915).jpg |Pildiallkiri = Laiarööpmeline Balti raudtee ja [[Kitsarööpmeline raudtee Eestis|kitsarööpmelised raudteed Eestis]] 20. sajandi alguses |lühend = |moto = |asutatud = 1870 |lõpp = 1907 |tüüp = |staatus = eraraudtee |eesmärk = |peakorter = [[Peterburi]] |asukoht = |piirkond = [[Eestimaa kubermang|Eestimaa]] ja [[Peterburi kubermang]] |liikmed = |keeled = |juhtkond = |peaorgan = [[Balti Raudtee Selts]] |emaorg = |allorg = |töötajad = |vabatahtlikud = |eelarve = |veebileht = }} '''Balti raudtee''' ([[vene keel|vene]] ''Балтийская железная дорога'') oli [[laiarööpmeline raudtee]], mis ühendas [[Balti kubermangud|Balti kubermange]] ja [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririigi]] pealinna ning Venemaa sisekubermange. Algul [[Balti Raudtee Selts]]ile kuulunud raudtee ühendas [[Paldiski]]t [[Peterburi]]-lähedase [[Tosno]]ga [[Nikolai raudtee]]l<ref name="QsKb4" />. Veidi enne 45. versta lõppes peatee [[Tallinn]]as [[Balti jaam]]as, jätkudes [[Peterburi]] suunal juba uue teena.<ref name="oWCh9" /> == Ajalugu == [[1845]]. aastal esitati [[Peterburi|Peterburi-]][[Tallinn|Tallinna]] raudtee esimene plaan, kuid selle teostamiseks ei leitud piisavalt rahastajaid. [[1862]]. aastal koostati [[Paldiski]]–[[Tallinn|Tallinna]]–[[Peterburi]] raudtee projekt. Järgmise aasta kevadel esitas [[Alexander von der Pahlen]] [[Teedeministeerium]]ile avalduse Balti raudtee ehitamiseks. [[10. august]]il [[1868]] kinnitas [[Venemaa keiser]] [[Aleksander II]] [[Kontsessioon (leping)|kontsessiooni]], millega anti kokkulepitud tingimustel ja ajaks õigus kasutada loodusvarasid, maad ja tööjõudu Balti raudtee ehitamiseks. Kontsessiooni tingimuste järgi pidi [[Balti Raudtee Selts]] ehitama oma [[riisiko]]l eraraudtee, varustama selle nii veeremi kui ka muu vajalikuga. Vagunite ja vedurite korrashoiuks kohustuti ehitama töökojad. Kogu raudtee ulatuses tuli rajada [[telegraaf]]. Ehituseks vajalikke kaupu lubas riik importida tollimaksuta. Valminud raudtee pidi jääma 85 aastaks aktsiaseltsile ning minema seejärel tasuta riigile. Riigile jäi õigus raudtee ära osta, kui ehituse valmimisest on möödunud 20 aastat. [[File:TLA 1465 1 2530 Tallinn-Reval Põhja-õhtu- (Balti) raudtee waksal 1910 postkaart.jpg|pisi|270px|Reval Põhja-õhtu- (Balti) raudtee waksal 1910]] [[23. november|23. novembril]] [[1868]] asutati [[Peterburi|Peterburis]] [[Balti Raudtee Selts]], mille presidendiks valiti Aleksander von der Pahlen. Raudtee ehitus algas mais [[1869]] ja lõppes augustis [[1870]]. Raudtee [[Paldiski|Paldiskist]] [[Tosno|Tosnoni]] lõi transpordiühenduse Peterburiga ning oli 390 [[Verst|versta]] (416 km) pikk, lisaks 45 versta kõrval- ja tagavarateid. [[Tosno raudteejaam|Tosno]]ni kaudu tekkis võimalus luua ühendus [[Nikolai raudtee|Peterburi–Moskva raudteega]]. Raudtee avati ametlikult [[5. november|5. novembril]] ([[Juliuse kalender|vkj]] 24. oktoober) [[1870]] [[Narva]]s.<ref name="I7gQE" /> [[1880]]. aastail kestis reis Tallinnast Peterburi kümme tundi. Tallinna ehitati Balti raudtee ainus [[I klassi raudteejaam|I klassi jaam]] – [[Balti jaam]] –, kus peale ootesaalidele oli restoran ja daamide ruum. Raudteel sai sõita I, II või III klassis. I klass oli kõige parem ja ka kõige kallim. Tallinna jaamas oli eraldi ootesaal iga klassi reisijate jaoks. Jaamahoone valmis lõplikult [[1871]], seal olid ka Balti Raudtee Seltsi ruumid. Kaubaveo maht raudteel jäi kavandatust väiksemaks, sest raudteel puudus otseühendus Peterburiga. Ümberlaadimine [[Gattšina]]s muutis kaubaveo liiga aeglaseks. Aastal 1872 ostis Balti Raudtee Selts probleemi lahendamiseks ära [[Peterburi–Peterhofi–Oranienbaumi raudtee]]. Seltsi omandisse läks ka haruraudtee läbi [[Ligovo]] ja [[Krasnoje Selo]], see võimaldas Balti raudteele paremat ühendust Peterburiga. Samal ajal koliti Balti Raudtee peakorter Balti jaamast [[Peterhofi raudteejaam]]a, mis nimetati ümber Balti vaksaliks.<ref>Mehis Helme, ''Eesti raudteede 100 aastat'', lk 13-16.</ref> Raudteeinseneride peakorteriks jäi siiski Tallinn.<ref>[http://rr.aroundspb.ru/1877_Putevoditel_po_Rossijskim_zd_parohod.pdf Vene raudteede teejuht aastal 1877]</ref> [[1876]]. aastal valmis [[Tapa–Tartu raudtee|Tapa–Tartu laiarööpmeline raudteeharu]], kuid regulaarliikluseks avati see alles järgmisel aastal.<ref>Mehis Helme, ''Eesti raudteede 100 aastat'', lk 16.</ref> Selts soovis seda haru edasi Riiga pikendada, ent 1889. aastal valminud [[Pihkva–Riia raudtee]] hülgas selts selle plaani.<ref>Mehis Helme, ''Eesti raudteede 100 aastat'', lk 18.</ref> {{Sisukord paremale}} Aastail [[1870]]–[[1893]] põhines Balti Raudtee seltsi erakapitalil. [[1893]]. aastal aga riigistati Balti raudtee ja [[Pihkva–Riia raudtee]] ning loodi '''Balti ja Pihkva–Riia raudtee''' (''Балтийская и Псково-Рижская железная дорога''), mille peakorter oli [[Peterburi]]s ning millele kuulusid järgmised raudteeliinid: *Balti raudtee [[Tallinn]]a ([[Eestimaa kubermang]]) ja [[Peterburi]] ([[Peterburi kubermang|Peterburi kubermangu]]us) vahel, *[[Tartu–Valga raudtee]] [[Tartu]] ja [[Valga]] vahel ([[Liivimaa kubermang]]us), *[[Pihkva–Riia raudtee]], [[Pihkva]] ([[Pihkva kubermang]]) ja [[Riia]] (Liivimaa kubermang) vahel. [[1907]]. aastal moodustati Balti ja Pihkva–Riia raudtee ning [[Peterburi–Varssavi raudtee]] ühendamisel [[Looderaudtee]] ([[vene keel|vene]] ''Северо-Западные железные дороги'')<ref name="0IyUt" /><ref name="w1rJE" />. Eestis asunud raudteelõigu kohta kasutati ka 20. sajandi algul ka nimetust põhja-õhtu raudtee<ref>[https://www.digar.ee/arhiiv/et/pildimaterjal/3200 Tallinn: põhja-õhtu (Balti-) raudtee waksal = Reval: Nord-West (Baltischer-) Bahnhof], www.digar.ee</ref> [[File:Russie d'Europe administrative vers 1880.jpg|pisi|300px|right|Raudteetaristu Venemaa keisririigi Euroopa osas 1880. aastal]] [[File:Eisenbahnkarte des oestlichen Europa, mit besonderer Berücksichtigung des russischen Reiches... (Sechste... Auflage) - bearbeit et von Johann Pohl ; und Bohuslav Widimshy - btv1b53027641m (01 of 21).jpg|pisi|300px|right|Euroopa ja Venemaa keisririigi raudteed 1891. aastal]] [[Pilt:Gubernie_zachodnie_krolestwo_polskie_1902.jpg|pisi|300px|right|Raudteed Baltikumis 1902. aastal]] [[File:Map of railways in Russia, Baltia, 1918.gif|pisi|300px|right|Raudteeliinid 1918. aastal]] ==Jaamad ja peatused== [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririigi]] raudteenormatiivide järgi jaotati [[raudteejaam]]ad tähtsuse ja raudteeliikluse tiheduse järgi viide klassi. Eri tähtsusega raudteejaamade paigutuse põhimõte oli, et kõrgema järgu jaamade vahele jääva teelõigu keskel asuks [[III klassi raudteejaam|III klassi jaam]] ja nende vahel omakorda 1–2 [[IV klassi raudteejaam|IV klassi jaam]]a. Vajadusel lisati [[V klassi raudteejaam|V klassi vahejaam]]u ja [[raudteepeatus]]i. Venemaa keisririigis oli tava rajada [[II klassi raudteejaam|II klassi jaam]] raudtee iga 70–100 [[verst]]a tagant, madalama klassi täisjaamade vahekaugus jäi 20–30 versta piiresse. Balti raudtee algsel Paldiski–Tallinn–Gatšina liinil vastas [[I klassi raudteejaam|I klassi jaam]]a nõudeile üksnes Tallinna [[Balti jaam|Balti vaksal]]; II klassi kuulus esialgu kolm jaama (Gatšina, [[Narva raudteejaam|Narva]], [[Rakvere raudteejaam|Rakvere]]), III klassi viis, IV klassi kümme ja V klassi kaks jaama. Raudteejaamad kavandati põhiste nõuete alusel. Eeskujuks olid [[Lipetsk]]i ja [[Tomsk]]i kandis 1869. aastal avatud Grjazi–[[Borissoglebsk]]i raudtee rajatised. II klassi jaamad olid eri suurusega, ent ühtse kujundusega puidust tüüphooned kivist keskosaga. Jaamahoonete ruumide ja sisustuse nõuded olid kehtestatud klasside kaupa. Tüüpjaamahoone põhikorrusel olid oote- ja ametiruumid (sh [[Telegraafside|telegraaf]]iruum ja [[jaamaülem]]a kabinet) ning teisel korrusel töötajate eluruumid. Kahte ootesaali lahutas avar [[vestibüül]] hoone keskteljel, seal sai osta pileteid ja vormistada [[pagas]]idokumente<ref>Leele Välja, [https://register.muinas.ee/ftp/XX_saj._arhitektuur/alusuuringud/Raudteearhitektuur/Raudteearhitektuur.pdf 20. sajandi Eesti raudteejaamad], register.muinas.ee, Tallinn 2012.</ref>. === Põhitrass === *[[Paldiski raudteejaam|Paldiski]] **[[Klooga raudteejaam]] (''Lodensee'') **[[Niitvälja raudteepeatus]] (''Eschenrode'') **[[Keila raudteejaam|Keila]] (''Kegel'') **[[Saue raudteejaam]] (''Friedrichshof'') **[[Nõmme raudteejaam]] (''Nemme'') *[[Tallinn]]a [[Balti jaam|Balti vaksal]] **[[Lagedi raudteejaam]] (''Laakt'') **[[Raasiku raudteejaam]] (''Razik'') **[[Kehra raudteejaam|Kehra]] (''Kedder'') **[[Aegviidu raudteejaam|Aegviidu]] (''Charlottenhof'') **[[Jäneda raudteejaam]] (''Gendel'') **[[Lehtse raudteejaam]] (''Lechts'') *[[Tapa raudteejaam|Tapa]] (''Taps''), sõlmjaam Tapa-Tartu raudteele **[[Kadrina raudteejaam|Kadrina]] (''Katherinen'') **[[Rakvere raudteejaam|Rakvere]] (''Wesenberg'') **[[Kabala raudteejaam]] (''Kappel'') **[[Sonda raudteejaam|Sonda]] **[[Püssi raudteejaam|Püssi]] (''Neu-Isenhof'') **[[Kohtla raudteejaam|Kohtel]] **[[Jõhvi raudteejaam|Jõhvi]] (''Jewe'') **[[Vaivara raudteejaam|Vaivara]] **[[Auvere raudteejaam]] (''Korf'') *[[Narva raudteejaam|Narva]], [[Peterburi kubermang]]us **([[Sala pooljaam]]), [[Jamburgi maakond|Jamburgi maakon]]nas **[[Jamburg]]i raudteejaam **[[Tikopiss]]i raudteepeatus **[[Veimarn|Weimarn]]i raudteejaam **[[Moloskovitsõ raudteejaam]] **Tiesenhauseni [[raudteepeatus]] **[[Vruda raudteejaam]] **[[Volossovo raudteejaam]] **[[Kikerino raudteejaam]] **[[Jelizavetino raudteejaam]] **[[Voiskovtsõ raudteejaam]] **[[Gattšina raudteejaam]]<ref name="Yeit6" />, sõlmjaam [[Peterburi–Varssavi raudtee]]l: 1. Gattšina-Tosno haruteele; 2. Gattšina-Ligovo haruteele **[[Marienburg]]i raudteepeatus **[[Pudost]]i raudteepeatus **[[Taitsõ]] raudteejaam **[[Duderhof]]i raudteepeatus **Vojennaja raudteepeatus **[[Vladimirskaja raudteejaam]]{{lisa viide}} **[[Lisino raudteejaam]]{{lisa viide}} **[[Tosno raudteejaam]]{{lisa viide}} === Tapa-Tartu raudtee === *[[Tapa raudteejaam|Tapa]] (''Taps'') **[[Tamsalu raudteejaam|Tamsalu]] (''Tamsal'') **[[Kiltsi raudteejaam|Kiltsi]] (''Ass'') **[[Rakke raudteejaam|Rakke]] **[[Vägeva raudteejaam|Vägeva]] (''Weggewa'') **[[Pedja raudteejaam|Pedja]] (''Brasch'') **[[Jõgeva raudteejaam|Jõgeva]] (''Laisholm'') **[[Kaarepere raudteejaam|Kaarepere]] (''Kersel'') **[[Tabivere raudteejaam|Voldi]] (''Tabbifer'') **[[Tartu raudteejaam|Tartu]] (''Dorpat'') === Peterburi–Peterhofi–Oranienbaumi raudtee === *[[Balti vaksal]] *[[Ligovo]] raudteejaam **[[Sergijevo raudteejaam]] **[[Strelna raudteejaam]] **[[Novõi Peterhofi raudteejaam]] (''Neu Peterhof'') **[[Starõi Peterhofi raudteejaam]] (''Alt Peterhof'') **[[Oranienbaumi raudteejaam]] === Gattšina-Ligovo harutee === [[File:Douderhoff train station.jpg|pisi|[[Duderhofi raudteepeatus]]e jaamahoone (1910 )]] *[[Marienburg]]i raudteejaam ([[Gattšina]]) *[[Pudosti raudteejaam]] *[[Taitsõ]] raudteejaam<ref name="dOckg" /> *[[Duderhof]]i raudteejaam (Možaisk)<ref name="cKCOV" /> *Võidusõidu [[pooljaam]] *[[Krasnoje Selo]] raudteejaam *[[Ligovo raudteejaam]] Jaamad ja peatused on seisuga 1891. == Paldiski–Tosno raudtee ehitus == Balti raudtee rajati aastail [[1869]]–[[1870]] [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkonna]] [[Eestimaa rüütelkonna peamees|peamehe]] ja [[Balti Raudtee Selts]]i esimehe [[Alexander von der Pahlen]]i (1819–1895) eestvedamisel. Ehitustööde koordineerimiseks oli kogu tee [[Paldiski]]st [[Peterburi]]-lähedase [[Tosno]]ni jaotatud viieks jaoskonnaks ja 40 ehituspunktiks. === I jaoskond === Jaoskonna vastutusaas oli teelõik [[Paldiski]]st [[Aegviidu]]ni (umbes 100 [[verst]]a). Jaoskonna keskus oli [[Tallinn]]<ref name="Sada aastat Eesti raudteed. Lk. 28" />. Aprillist novembrini kestnud töid tegi 6018 inimest, kellest 4711 oli Venemaalt värvatud.<ref name="SFgjR" /> :Raudteelõigul asusid järgmised [[raudteejaam]]ad: [[Paldiski raudteejaam|Paldiski]] – [[Keila raudteejaam|Keila]] (''Kegel'') – [[Tallinn]]a [[Balti jaam|Balti vaksal]] – [[Raasiku raudteejaam|Raasiku]] (''Rasik'') – aastast 1876 [[Kehra raudteejaam|Kehra]] (''Kedder'') – [[Aegviidu raudteejaam|Aegviidu]] (''Charlottenhof''). === II jaoskond === Jaoskonna vastutusalas olid ehitustöid [[Aegviidu]]st [[Jõhvi]]ni (umbes 103 [[verst]]a). Jaoskonna keskus oli [[Rakvere]]<ref name="Sada aastat Eesti raudteed. Lk. 28" />. :Raudteelõigul asusid järgmised raudteejaamad: [[Aegviidu raudteejaam|Aegviidu]] (''Charlottenhof'') – [[Tapa raudteejaam|Tapa]] (''Taps'') – [[Kadrina raudteejaam|Kadrina]] (''Catharinen'') – [[Rakvere raudteejaam|Rakvere]] (''Wesenberg'') – [[Kabala raudteejaam|Kabala]] (''Kappel'') – aastast 1890 [[Sonda raudteejaam|Sonda]] – [[Püssi raudteejaam|Püssi]] (''Isenhof'') – [[Kohtla-Järve|Kohtel]] – [[Jõhvi raudteejaam|Jõhvi]] (''Jewe''). <ref name="8fL3k" /> === III jaoskond === Jaoskonna vastutusala hõlmas ehitustöid [[Jõhvi]]st kuni [[Volossovo]] lähisteni (umbes 97 [[verst]]a). Jaoskonna keskus oli [[Narva]]<ref name="Sada aastat Eesti raudteed. Lk. 28" />. :Raudteelõigul asusid järgmised raudteejaamad: [[Jõhvi raudteejaam|Jõhvi]] (''Jewe'') – [[Vaivara raudteejaam|Vaivara]] (''Waivara'') – [[Narva raudteejaam|Narva]] ([[Narva raudteesild]]) – ([[Sala pooljaam]]) – [[Jamburg]] – [[Veimarn|Weimarn]] – [[Moloskovitsõ]] (''Moloskowitzi'') – [[Volossovo]] (''Wolosowo''). *Enamik I ja II ning osa III jaoskonna raudteest on osa tänapäeva [[Tallinna–Narva raudtee]]st. Raudtee osa Jamburgist (tänapäeva [[Kingissepp|Kingissepast]]), Peterburini on [[Venemaa Föderatsioon]]i raudtee osa. === IV jaoskond === Jaoskonna vastutusala hõlmas ehitustöid [[Volossovo]]st [[Gattšina]]ni (umbes 45 [[verst]]a)<ref name="Sada aastat Eesti raudteed. Lk. 28" />. :Raudteelõigul asusid järgmised raudteejaamad: Volossovo – [[Jelizavetino]] – [[Voiskovtsõ]] – Gattšina. === V jaoskond === Jaoskond vastutas ehitustööde eest [[Gattšina]]st [[Tosno]]ni (umbes 43 [[verst]]a)<ref name="Sada aastat Eesti raudteed. Lk. 28" />. <gallery> Pilt:Paldiski raudteejaam 1999.jpg|[[Paldiski raudteejaam]]a hoone Pilt:Keila jaamahoone02.jpg|[[Keila raudteejaam]]a hoone File:Balti jaamahoone.png|Balti jaama vaksalihoone Tallinnas Pilt:Kehra jaamahoone.JPG|[[Kehra raudteejaam]]a hoone Pilt:Aegviidu vana raudteejaam.jpg|[[Aegviidu raudteejaam|Aegviidu vana raudteejaam]]a hoone Pilt:Aegviidu jaama peahoone 02.jpg|[[Aegviidu raudteejaam]]a peahoone Pilt:Tapa train station.jpg|[[Tapa raudteejaam]] Pilt:Kadrina jaamahoone.jpg|[[Kadrina raudteejaam]]a peahoone Pilt:Vaivara Railway Station.jpg|Vaivara raudteejaam File:Gatchina. Baltiysky vokzal. Csarsky pavilion.jpg|Gattšina raudteejaam Pilt:Voiskovitsy.jpg|[[Voiskovitsa raudteejaam]] Pilt:Marienburgstation.jpg|Marienburgi raudteejaam Pilt:Krasnoye Selo-old.jpg|Krasnoje Selo raudteejaam Pilt:LigovoStation old.jpg|Ligovo raudteejaam MBTram-08.jpg|Balti vaksali hoone [[Peterburi]]s </gallery> == Balti Raudtee Peatehased == [[1870. aastad|1870. aastatel]] ehitati Balti raudtee [[taristu]] teenindusettevõte [[Balti Raudtee Peatehased]], mille peamaja asus [[Tallinn]]as [[Kopli tänav|Kopli]] ja [[Telliskivi tänav (Tallinn)|Telliskivi tänava]] nurgal. Raudteede peatehases asus depoo 12 vedurile, paest seintega, tahutud paekarniiside ja tellistest avasillustega, lihtsate kolmnurk- või astmikfrontoonidega ja viilkatustega laod ja töökojad. Suurem osa ehitistest on lammutatud. Aastail 1873–1874 rajati juurde töökoda ja kuuekohaline veduridepoo, kus tänapäeval asub vaguniremonditsehh. {{vaata|Balti Raudtee Peatehased}} Tallinnas elasid raudteetehaste töölised peamiselt [[Kalamaja]]s ja [[Uus Maailm (Tallinn)|Uues Maailmas]]. Raudteejaamade teenindamisega olid seotud [[Kitseküla]] ja [[Tallinn-Väike|Tallinn-Väikse]] asumi elanikud. ==Vaata ka== *[[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] [[Nikolai raudtee]] (''Николаевская железная дорога'') 8. september 1855 –; NSV Liidu [[Oktoobriraudtee]] (''Октябрьская железная дорога'') 27. veebruar 1923 – . *[[Eesti raudteejaamade ja raudteepeatuste loend]] *[[Raudteetransport Eestis]] ja [[Raudteetransport Lätis]] *[[Kitsarööpmeline raudtee Eestis]] *[[Rail Baltic]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Sada aastat Eesti raudteed. Lk. 28">Sada aastat Eesti raudteed. Lk. 28</ref> <ref name="QsKb4">[http://www.virtsu.ee/artiklid/2001_03_10.html?r=1&id=103578 Laiarööpmelise raudtee sünd. Hüvasti, viimane rong!] Virtsu</ref> <ref name="oWCh9">Sada aastat Eesti raudteed (koostajad Veera Grigorjevna Gussarova, Otto Karma, Georgi Fedulovitš Lukin). Tallinn : Eesti Raamat, 1970. Lk. 30–31</ref> <ref name="I7gQE">Sada aastat Eesti raudteed. Lk. 32</ref> <ref name="0IyUt">ENE : Eesti nõukogude entsüklopeedia. 1. [köide], A-dyn. Tallinn, 1968. Lk. 288</ref> <ref name="w1rJE">ENE : Eesti nõukogude entsüklopeedia. 1. köide, A-cent. Tallinn, 1985. Lk. 455–456</ref> <ref name="Yeit6">Н. Перевезенцева, По Балтийской железной дороге от Петербурга до Гатчины, [https://web.archive.org/web/20120910152656/http://history-gatchina.ru/town/railway/marienburg.htm Царская охота (Мариенбург)]</ref> <ref name="dOckg">Н. Перевезенцева, По Балтийской железной дороге от Петербурга до Гатчины, [https://web.archive.org/web/20181018150810/http://history-gatchina.ru/town/railway/taitsy.htm Тайцы]</ref> <ref name="cKCOV">Н. Перевезенцева, По Балтийской железной дороге от Петербурга до Гатчины, [https://web.archive.org/web/20080130154603/http://history-gatchina.ru/town/railway/dudergof.htm Дудергоф]</ref> <ref name="SFgjR">Tallinnast. / Eesti Postimees, 18. märts 1870. Lk 42</ref> <ref name="8fL3k">Baltische Eisenbahn. Fahrplan., Эстляндские губернские ведомости = Estländische Gouvernements-Zeitung = Eestimaa Kubermangu Teataja, nr. 106, 3. oktoober 1872 [http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=ekmteataja18721003.2.3.8# lk. 292]</ref> }} ==Välislingid== {{commonskat|Baltic railway}} *[http://www.imelineajalugu.ee/default.aspx?PublicationId=a8409108-ad38-4201-a7b0-62ad6af6c122 Eesti esimest raudteed kutsuti apelsiniraudteeks], [[Imeline Ajalugu]], 8. veebruar 2012 [[Kategooria:Balti raudtee| ]] [[Kategooria:Eestimaa kubermang]] [[Kategooria:Jamburgi maakond]] [[Kategooria:Peterhofi maakond]] n3bsjpumtvvmc97c46eppheptcqop6m Arutelu:Inimkesksus (keskkonnaeetika) 1 199584 7228253 2635924 2026-09-03T17:11:27Z Nimelik 60716 7228253 wikitext text/x-wiki Siia ei viita miski. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 29. jaanuar 2010, kell 23:19 (UTC) ---- Praegu on siit, kitsamat mõistet käsitlevalt artiklilt viide mitmele võõrkeelsele artiklike, mis käsitlvad laiema tähendusega mõistet antropotsentrism. Sellekohast artiklit, kuigi on ette nähtud, veel eestikeelses vikis ei ole. [[Kasutaja:MarkkuP|Markku]] 4. aprill 2010, kell 12:56 (EEST) : Kui tuleb eestikeelne artikkel antropotsentrismi kohta, siis saab intervikid korda teha. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 7. aprill 2010, kell 23:13 (EEST) See peaks olema "Inimkesksus (keskkonnaeetika)", "Antropotsentrism keskkonnafilosoofias" vms. Tegin seniks artikli [[Antropotsentrism]]; tollele peaks viitama ka [[Inimkesksus]]. --[[Kasutaja:Oop|Oop]] 14. august 2011, kell 01:49 (EEST) : Nõus. Palun tee muudatused ära. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 15. august 2011, kell 23:37 (EEST) Artiklis: ''Inimkesksus ei pruugi tingimata olla keskkonna suhtes hoolimatum kui looduskesksus, sest inimesed võivad seostada oma heaolu näiteks keskkonna hoidmise ja suhtelise heaoluga (selle üks avaldumisvorm ongi looduskeskne maailmavaade).'' See on minu meelest liiga ilustatud, leebe ja kallutatud vaade. Inimkesksus (inimesel on suurem õigus (näiteks inimõigused, õigus elule jne ei kehti muu looduse jaoks) kui teistel olenditel, st inimesel on õigus loodust oma huvides ära kasutada..näiteks tappa puu, lõpetada looma elu või võtta temalt vabadus jne) on siiski peamine põhjus kaasaja keskkonnaprobleemide tekitajana. Inimtekkeline kliimasoojenemine, liikide väljasuremine (antropotseen). Inimkonna keskkonnamõju (sõjad, transport, majandus, tööstus, linnastumine jne.) on sedavõrd suurenenud, et teistele loomadele ja ökosüsteemidele jääb üha vähem eluruumi. Inimkond ekspluateerib loodust ja piirangud pole tavaliselt piisavad. Neid olulisi teemasid peaks minu arvates samuti artiklis käsitlema. Üks näide julma inimkesksuse kohta on (ei tea selle ürgse looma nimegi) Horsehoe crab https://en.wikipedia.org/wiki/Horseshoe_crab https://www.humaneworld.org/en/all-animals/horseshoe-crab-research-animal-testing --[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 3. september 2026, kell 20:10 (EEST) oerh5if3cusl3ku2znsphqofdtvdw27 Mustakivi Selver 0 200345 7228420 6685189 2026-09-04T08:28:11Z Estopedist1 278 tähelepanuväärsus? 7228420 wikitext text/x-wiki {{Tähelepanuväärsus|aasta=2026|kuu=september}} [[File:EU-EE-TLN-LAS-Mustakivi-Mustakivi Selver.JPG|250px|thumb|Mustakivi Selver]] '''Mustakivi Selver''' on [[Selver]]i ketti kuuluv [[supermarket]] [[Tallinn]]as [[Lasnamäe]]l [[Mustakivi tee]] ja [[Osmussaare tee]] nurgal. Pood avati [[13. oktoober|13. oktoobril]] [[2005]] aadressil Mustakivi tee 3a. Pood läbis põhjaliku uuenduse 2020. aasta lõpus.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.pealinn.ee/tallinn/mustakivi-selver-avas-parast-remonti-uksed-n261228|pealkiri=Mustakivi selver avas pärast remonti uksed|väljaanne=pealinn.ee|aeg=|vaadatud=}}{{Kõdulink|aeg=juuli 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> [[Selver]]i ees on 130-kohaline parkla. 2021. aasta seisuga asuvad hoones veel ka [[apteek]], lillepood ja [[juuksur]]isalong. Maja parempoolsel küljel on ka taaraautomaat. == Viited == [[Kategooria:Lasnamäe linnaosa ehitised]] <references /> == Välislingid == * [https://www.selver.ee/kauplused/mustakivi-selver Mustakivi selver Selveri kodulehel] 1hhe589vgt07p29k36o3b4dg36d57vk Merit Hallap 0 203534 7228368 6834440 2026-09-04T06:01:45Z Kuriuss 38125 7228368 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=september}} [[Fail:Merit Hallap 2016. aastal.jpg|pisi|Merit Hallap 2016. aasta septembris raamatu "Kommunikatsioonipuuded lastel ja täiskasvanutel: märkamine, hindamine ja teraapia" esitlusel Koidula hotellis Tartus]] '''Merit Hallap''' (sündinud [[17. mai]]l [[1969]] [[Narva]]s) on eesti [[eripedagoogika|eripedagoog]] ja [[logopeedia|logopeed]].<ref>{{Netiviide|autor=Hallap, Merit; Padrik, Marika|url=https://opleht.ee/2018/04/logopeedide-nappusest-logopeedide-pilgu-labi/|pealkiri=Logopeedide nappusest logopeedide pilgu läbi|väljaanne=Õpetajate Leht|aeg=27. aprill 2018|vaadatud=17.02.2021}}</ref> Ta on lõpetanud 1987. aastal [[Tallinna 7. Keskkool]]i ja 1992. aastal ''[[cum laude]]'' [[Tartu Ülikool]]i eripedagoogika alal. 2001. aastast oli [[Turu Ülikool]]i [[doktorant]]. Aastatel 1992–2000 töötas ta [[Tartu Laste Turvakodu]]s kasvatajana ja 2000. aastast [[Vastse-Kuuste vald|Vastse-Kuuste vallas]] logopeedina. 1993. aastast töötas ta [[Tartu Ülikool]]i eripedagoogika osakonnas õppejõuna. Alates 2016. aastast on ta [[Haridusteaduste instituut|Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudis]] logopeedia lektor.<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://www.etis.ee/CV/Merit_Hallap/est|pealkiri=Merit Hallap ETIS|väljaanne=Eesti Teadusinfosüsteem|vaadatud=17.02.2021}}</ref> == Tunnustus == * 2004 – kasvatusteaduslike tööde riikliku konkursi preemia magistritööde kategoorias<ref name=":0" /> * 2014 – "5-6-aastaste laste kõnetest", parima töö preemia didaktilis-rakenduslike tööde valdkonnas riiklikul kasvatusteaduslike tööde konkursil (üks autoreid) * 2017 – I preemia 2017. aasta kasvatusteaduslike tööde riiklikul konkursil didaktilis-rakenduslike/õpikute kategoorias kõrgkooliõpiku "Kommunikatsioonipuuded lastel ja täiskasvanutel: märkamine, hindamine ja teraapia" eest. (Üks õpiku toimetajaid ja ühe peatüki autor) * 2020 – [[Tartu Ülikooli aumärk]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-aumark|pealkiri=Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=9.12.2022}}</ref> ==Teoseid== *Eesti keele käändevormide kasutamine vene-eesti kakskeelsetel koolieelikutel ([[magistritöö]]), [[Tartu Ülikool]], 2003 *Kaheksa küsimust eesti keele õppe kohta: lisamaterjal lasteaiaõpetajale ja abiõpetajale = Восемь вопросов относительно изучения эстонского языка : дополнительный материал для воспитателей и помощников воспитателей детских садов, [[Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus]], Tallinn 2006 (üks toimetajatest) *Õppematerjal koolieelsete lasteasutuste eesti keele kui teise keele õpetajate põhi- ja täienduskoolituseks, Tartu: Atlex, 2006 (toimetaja) *Õpetajaraamat laste töölehtede juurde, Tartu: [[Atlex]] 2006 (toimetaja) *Lapse kõne arendamine: praktilisi soovitusi kõnelise suhtlemise kujundamisel, [[Tartu Ülikooli Kirjastus]] 2008 (koos [[Marika Padrik]]uga) *Kommunikatsioonipuuded lastel ja täiskasvanutel: märkamine, hindamine ja teraapia, Tartu Ülikooli Kirjastus 2016 (koos [[Marika Padrik]]uga) == Viited == {{Viited}} {{JÄRJESTA:Hallap, Merit}} [[Kategooria:Sündinud 1969]] [[Kategooria:Eesti logopeedid]] mi3dllkqoahgidpkwh0ktthpbo9hwtr Harry Visman 0 206331 7228461 7092011 2026-09-04T10:19:04Z Ohpuu 1638 7228461 wikitext text/x-wiki {{viita}}'''Harry Visman''' [[VR I/3]] (ka '''Wismann'''; [[30. jaanuar]] [[1897]] [[Leetse mõis]], [[Padise vald (Harju-Madise kihelkond)|Kloostri vald]], [[Harjumaa]] – [[29. oktoober]] [[1973]] [[Montréal]], [[Kanada]]) oli Eesti sõjaväelane (reserv[[leitnant]]), kirjastaja, ajakirjanik ja riigiametnik. Visman lõpetas [[1916]]. aastal Nikolai gümnaasiumi (praeguse [[Gustav Adolfi gümnaasium]]i) Tallinnas ja õppis seejärel [[Riia polütehnikum]]i mehaanika osakonnas. Astus 1918 [[Üliõpilasselts Liivika]] liikmeks. [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal, aastail [[1916]]–[[1917]] teenis ta vabatahtlikuna [[Peeter Suure merekindlus]]e õhusõiduroodus. Visman suunati 1917. aastal [[Petrogradi insenerlipnike kool]]i, kuid [[Oktoobrirevolutsioon|nõukogude võim]] saatis kooli 1918. aasta algul laiali, mistõttu Visman kooli lõpetada ei jõudnud ning pöördus tagasi [[Tallinn]]a. Visman määrati [[12. november|12. novembril]] [[1918]] [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] [[Nõmme malevkond|Nõmme osakonna]] ülemaks. Tema juhtimisel võttis [[Eesti Vabariik]] [[Nõmme alev|Nõmmel]] võimu üle. Visman jõudis Nõmme malevkonna pealik olla 21. novembrini, kui ta viidi üle [[inseneripataljon]]i.<ref>[[Leho Lõhmus]]. Nõmme Kaitseliit. Tallinn: Koolibri 2009, lk 68–70. ISBN 978-9985-0-2282-5</ref> Aastal [[1944]] põgenes Visman [[Saksamaa]]le, kust siirdus [[1947]]. aastal [[Inglismaa]]le ja edasi [[Kanada]]sse. ==Tunnustus== *[[Vabadusristi I liigi 3. järk]], 12. mai 1920 ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * {{ISIK|4240}} * [http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=26705 Ohvitseride andmekogu] {{JÄRJESTA:Visman, Harry}} [[Kategooria:Inseneripataljoni koosseis]] [[Kategooria:Eesti kirjastajad]] [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti riigiametnikud]] [[Kategooria:Vabadusristi I liigi 3. järgu kavalerid]] [[Kategooria:Kaitseliidu Tallinna maleva liikmed]] [[Kategooria:Üliõpilasselts Liivika liikmed]] [[Kategooria:Gustav Adolfi Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Eestlased Kanadas]] [[Kategooria:Sündinud 1897]] [[Kategooria:Surnud 1973]] 1th2b6t6ilf4xbm0orzguqc57erk6ti Arutelu:Maarja Vaino 1 210451 7228405 7102419 2026-09-04T07:51:19Z Kuriuss 38125 7228405 wikitext text/x-wiki Artiklis oli kirjas: "kaitsnud Tallinna Ülikoolis 2011. aastal ''cum laude'' doktoritöö eesti kirjandus- ja kultuuriuuringute alal". Võtsin välja, kuna ''cum laude'' eristusega doktoritöö kaitsmise võimalust Tallinna Ülikoolis ei ole. Tõsi, doktoritöö hindeks on võimalik saada ''laudatur'' (kaitstud esiletõstmisega), aga selle kohta ma viidet ei leidnud. --[[Kasutaja:Vulc|Vulc]] ([[Kasutaja arutelu:Vulc|arutelu]]) 28. veebruar 2026, kell 17:01 (EET) ---- "Setterisõprade Seltsi president" on välja võetud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 2. mai 2010, kell 21:20 (EEST) : Sellist tegutsevat seltsi ei pidavat tegelikult olemas olema. On Eesti Setterite Klubi. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 2. mai 2010, kell 22:39 (EEST) ---- ISBN-id võeti välja. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 18. veebruar 2011, kell 21:55 (EET) : Peaks tagasi panema. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 19. veebruar 2011, kell 09:03 (EET) :: Võtsin just ühe ISBN-i tekstist välja, sest olen toimetajana veendunud, et ISBN-id ei sobi jutustavatesse tekstilausetesse, sest need ei hõlbusta, vaid häirivad teksti lugemist. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 4. september 2026, kell 10:51 (EEST) -------------- ''ICOM ICLM liige'' – akronüümid tuleks vähemalt sel määral lahti kirjutada, et eestikeelne tavalugeja saaks aru, mis valdkonna ja mis taseme ühendusega tegu. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 4. september 2026, kell 10:51 (EEST) g7f1hc1drhefwy8thz197efiebdiy6l 1. Suurtükiväepolk 0 213569 7228206 6807399 2026-09-03T14:13:28Z Kuriuss 38125 7228206 wikitext text/x-wiki {{Väeüksus |nimi= 1. Suurtükiväepolk<br> 1. Suurtükiväerügement |pilt= Suurtukivagi.svg|pildisuurus=120px |pildiallkiri= Suurtükiväe (kui väeliigi) embleem Vabadussõjas. |aeg= [[21. november]] [[1918]] – [[15. märts]] [[1924]] |riik= {{PisiLipp|Eesti}} |kuuluvus= [[Eesti Rahvavägi]] |haru= |liik= [[Suurtükivägi]] |ülesanne= Jalaväeüksuste toetamine<ref name=EVS284-285>Eesti Vabadussõda I, lk 284–285</ref><ref name=EVS462-466>Eesti Vabadussõda II, lk 462–466</ref> |suurus= [[Polk]] |alluv= [[1. Diviis]] |garnison= |hüüdnimi= |patroon= |moto= |värvid= Sinine, must ja valge {{color box|#4891D9}}{{color box|#000000}}{{color box|#FFFFFF}} |marss= |maskott= |varustus= |praegune_ülem= |lahingud= [[Eesti Vabadussõda]] *[[Joala lahing]] *[[Kärstna lahing]] *[[Marienburg-Jakobstadti operatsioon|Jakobstadti operatsioon]] *[[Landeswehri sõda]] *[[Krasnaja Gorka operatsioon]] *[[Krivasoo lahing]] |aumärgid= |autasud= |ülem1= [[Hugo Kauler]] |ülem1_silt= Polgu ülem |märkimisväärsed_ülemad= |tähtpäevad= [[21. november]] |märk= [[Pilt:Mutsimark VS.png|75px]] |märk_silt= Mütsimärk }} '''1. Suurtükiväepolk''' (kirjutati ka '''1. Suurtükiväe Polk''') oli [[Eesti Rahvavägi|Eesti Rahvaväe]] [[suurtükivägi|suurtükiväeüksus]]. [[Polk|Polgu]] [[ülem]] [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõjas]] oli [[kapten]] [[Hugo Kauler]]. Polgu formeerimine algas sõjaministri käsul [[21. november|21. novembrist]] [[1918]]. 1. suurtükiväepolgu [[välipatarei]]d võitlesid Vabadussõjas peamiselt [[Narva]], [[Tartu]] ja [[Viljandi]] suundades. Osaleti ka [[Landesveeri sõda|Landeswehri sõjakäigul]]. [[1924]]. aasta [[15. märts]]il formeeriti üksus ümber "1. Diviisi Suurtükiväeks", mis koosnes [[1. Suurtükiväegrupp|1. suurtükiväegrupist]] asukohaga Narvas ja [[2. Suurtükiväegrupp|2. suurtükiväegrupist]] asukohaga [[Rakvere]]s.<ref name=Mil>{{Netiviide |url=http://www.mil.ee/?menu=maavagi&sisu=suurtukk |pealkiri=Kaitsevägi – Suurtükiväepataljon |vaadatud=2010-05-31 |arhiivimisaeg=2009-12-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20091219074658/http://www.mil.ee/?menu=maavagi&sisu=suurtukk |url-olek=ei tööta }}</ref> 1. suurtükiväepolgu patareid nr. 1, 2 ja 3 jäid [[1. Diviis|1. diviisis]] püsima ka pärast Vabadussõda. Hiljem kuulusid nad 1. suurtükiväegrupi koosseisu samade numbrite all.<ref name=Leets30>Leets, lk 30</ref> ==Eellugu== 1. suurtükiväepolgu eelkäijaks oli [[Suurtükiväepataljon (Eesti kaitsevägi)#Asutamine|1. Eesti suurtükiväebrigaad]]. {{VanaKalendriAeg|[[16. jaanuar]]il|[[1918]]|3. jaanuaril}} ilmus [[1. Eesti jalaväediviis|Eesti diviisi]] ülema [[alampolkovnik]] [[Johan Laidoner]]i käsk 1. Eesti suurtükiväebrigaadi formeerimiseks ning sellest sündmusest ja kuupäevast hakati lugema ka 1. suurtükiväepolgu põlvnemist.<ref>Rubach (1938), lk 17</ref> Suurtükiväebrigaadi ülemaks määrati kindralstaabi alampolkovnik [[Andres Larka]]. 1. Eesti suurtükiväebrigaadi tegevus jagunes kaheks perioodiks: esimesel perioodil lõpetas üksuse tegevuse [[Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee|Eesti tööliste ja sõjaväelaste täidesaatev komitee]], teisel [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioonivõimud]].<ref name=Mil /> ==Moodustamine== Saksa okupatsiooni lõppedes novembris 1918 valmistusid okupatsiooniväed peatselt [[Eesti]]st lahkuma. Novembri teisel poolel alustas [[Eesti Ajutine Valitsus]] 1. jalaväediviisi formeerimist. Suurtükiväe üksusena pidi diviisi koosseisu kuuluma 1. suurtükiväepolk.<ref>Leets, lk 26</ref> Polgu esialgne koosseis pidi tulema kolmedivisjoniline, igas [[divisjon]]is kaks neljasuurtükilist [[suurtükipatarei|patareid]] ehk polgus kokku kuus patareid 24 [[suurtükk|välisuurtükiga]]. Patareidel oli iseseisev majandus.<ref name=Nomm55 /> ===Suurtükiväelaste koondamine=== [[Pilt:Hugo Kauler 2.jpg|pisi|püsti|[[Hugo Kauler]], 1. suurtükiväepolgu formeerija ning ülem Vabadussõjas]] Suurtükiväelaste, eriti [[ohvitser]]ide kokkukogumine algas [[Tallinn]]as novembri keskel kapten Hugo Kauleri initsiatiivil. Tema poolt peetud "nimekirjas ja alalolevate sõjaväelaste päevaraamatu" järgi olid juba [[16. november|16. novembril]] 1918 kohal polgu ülem kapten Kauler, ajutine majandusülem [[leitnant]] [[Richard Lessel]] (endine 1. Eesti suurtükiväebrigaadi 4. patarei ülem) ja endine diviisi staabi ametnik [[Erik Dannenberg]]. [[21. november|21. novembril]] määras sõjaminister [[Andres Larka]] kapten Kauleri 1. suurtükiväepolgu ajutiseks ülemaks.<ref name=Treufeldt1299>Treufeldt, lk 1299</ref> Samal päeval ilmus polgu esimene päevakäsk ning algas üksuse formeerimine. Seda päeva on loetud Eesti suurtükiväe kolmanda formeerimise alguspäevaks ja iseseisva Eesti riigi suurtükiväe sünnipäevaks üldse. Rahvusliku suurtükiväe loomise esimene katse oli toimunud Vene ja teine Saksa võimu ajal.<ref name=Nomm55>Nõmm, lk 55</ref> Alates 21. novembrist 1918 ilmus polku ohvitsere, [[arst]]e, [[ametnik]]ke, [[allohvitser]]e, kirjutajaid, velskereid, [[sõdur]]eid. Suur osa oli neid, kes olid varem teeninud 1. Eesti suurtükiväebrigaadis. Isikkoosseis kasvas iga päevaga: [[1. detsember|1. detsembril]] oli polgus 19 ohvitseri, 2 arsti, 2 ametnikku ja 68 sõdurit; [[6. detsember|6. detsembril]] aga juba 28 ohvitseri, 2 arsti, 2 ametnikku ja 158 sõdurit.<ref>Leets, lk 26–27</ref> ===Relvastuse hankimine=== Suurtükkide saamiseks pöörduti [[Soome]] poole. Sealt, tänu soomlaste vastutulelikkusele, toodi 1918. aasta detsembri esimesel poolel Tallinna vanu Vene 87&nbsp;mm välikahureid M1895. Novembris peeti läbirääkimisi ka sakslastega, kellelt sooviti osta nende suurtükid ja laskemoon. Seejuures peeti silmas eriti neid Saksa patareisid, mis seisid Eesti idapiiri kaitsel [[Narva]] all. Sõjaministri käsul lähetas polguülem Kauler [[24. november|24.]] ja [[26. november|26. novembril]] Narva 9 ohvitseri 1. suurtükiväepolgust (leitnandid [[Georg Leets]], [[Herman Maim]], [[August Rattiste]], [[Artur Tenno]]; [[nooremleitnant|nooremleitnandid]] [[Edvin Luha]], [[Georg Nieländer]], [[Karl Rostfeldt]]; [[lipnik]]ud [[Martin Grossholm]] ja [[Karl Terras]]). Nende ülesandeks oli patareide formeerimine sakslastelt ülevõetud suurtükkidest. Kuid sakslased suurtükke ei andnud. 1. suurtükiväepolgu ohvitserid võtsid [[28. november|28. novembril]] "[[jalaväelane|jalameestena]]" osa [[Joala lahing]]ust, kus leitnant Georg Leets sai kahe püssikuuliga esimesena Vabadussõjas haavata. [[Pilt:7.7 cm FK 16 With Ammunition.jpeg|pisi|77 mm Saksa välikahur M1916]] Nii luhtusid lootused suurtükkide ülevõtmiseks sakslastelt Narvas. [[Rakvere]]s õnnestus [[1. Suurtükiväepolk#Patarei nr. 3|patareil nr. 3]] küll [[9. detsember|9. detsembril]] maalt lahkuvatelt sakslastelt kavalusega kätte saada kaks 77&nbsp;mm välikahurit M1916 koos 168 [[mürsk|mürsu]] ja tehnilise varustusega, üldiselt tuli aga esialgu piirduda Soomest saadud vananenud tüüpi Vene suurtükkidega. Vabadussõja algusega muutus vajadus suurtükiväe järele rindel üha suuremaks ning patareide formeerimist alustati kiirendatud korras.<ref>Leets, lk 27–28</ref> [[Pilt:76 mm m1902 sotamuseo helsinki 1.jpg|pisi|76 mm Vene M1902]] ==Tegevus Vabadussõjas== ===Organisatsioon=== [[1. jaanuar]]il 1919 oli 1. suurtükiväepolgu struktuur järgmine:<ref name=Leets31>Leets, lk 31</ref> {{SuurSugupuu/start}} {{SuurSugupuu | | | | | | | | | | | 1STVP | | 1STVP='''1. Suurtükiväepolk'''<br>kapten [[Hugo Kauler]]}} {{SuurSugupuu | | | |,|-|-|-|-|-|-|-|+|-|-|-|-|-|-|-|.| }} {{SuurSugupuu | | | 1div | | | | | | 2div | | | | | | 3div | | 1div='''I divisjon'''<br>kapten [[Herbert Brede]]|2div='''II divisjon'''<br>staabikapten [[Heinrich Laretei]]|3div='''III divisjon'''<br>kapten [[Johannes Roska]]}} {{SuurSugupuu | |,|-|^|-|.| | | |,|-|^|-|.| | | |,|-|^|-|.| }} {{SuurSugupuu | 1p | | 2p | | 3p | | 4p | | 5p | | 6p | 1p='''Patarei nr 1'''<br>leitnant [[Oskar Palu|Palu]]|2p='''Patarei nr 2'''<br>staabikapten [[Jaan Tõnisson (sõjaväelane)|Tõnisson]]|3p='''Patarei nr 3'''<br>staabikapten Laretei|4p='''Patarei nr 4'''<br>leitnant [[Herman Maim|Maim]]|5p='''Patarei nr 5'''<br>kapten [[Johannes Orasmaa|Roska]]|6p='''Patarei nr 6'''<br>leitnant [[Richard Lessel|Lessel]]}} </table> <br> Vabadussõja jooksul muutus polgu koosseis patareide arvult mitu korda. [[18. veebruar]]il 1919 viidi [[1. Suurtükiväepolk#Patarei nr. 4|patareid nr. 4]] (leitnant Maim) ja [[1. Suurtükiväepolk#Patarei nr. 6|nr. 6]] (leitnant Lessel) [[2. Suurtükiväepolk|2. suurtükiväepolgu]] koosseisu; samal ajal tulid 2. suurtükiväepolgust asemele patareid nr. 4 (nooremleitnant [[Artur Raag]]), nr. 5 (nooremleitnant [[August Rose]]) ja nr. 6 (nooremleitnant [[Johannes Remmel]]). [[21. märts]]il läks patarei nr. 6 (nooremleitnant Remmel) [[3. Suurtükiväepolk|3. suurtükiväepolku]] ja [[7. aprill]]il viidi patarei nr. 5 (nooremleitnant Rose) 2. suurtükiväepolku. Asemele tulid [[17. juuni]]l ümberformeerimiselt naasnud patarei nr. 5 (kapten [[Karl Tiitso]]) ja patarei nr. 6 (leitnant [[Gustav-Karl Kromel]]). [[7. august]]il 1919 nimetati kõik patareid diviisides Sõjavägede Ülemjuhataja päevakäsuga nr. 435 "välipatareideks" (tollases keelekasutuses "väljapatareid") ja nad said omale uued numbrid. 1. suurtükiväepolgu patareid nr. 1–6 nimetati ümber välipatareideks nr. 1, 2, 3, 4, 5 ja 6. [[7. oktoober|7. oktoobril]] 1919 lahkusid polgust välipatarei nr. 4 (leitnant Raag), välipatarei nr. 5 (kapten Tiitso) ja välipatarei nr. 6 (leitnant Kromel). Asemele tulid [[17. oktoober|17. oktoobril]] välipatarei nr. 16 (leitnant [[Helmut Vilipus]]), [[19. november|19. novembril]] välipatarei nr. 17 (leitnant [[Alvin Adler]]) ja [[1. detsember|1. detsembril]] välipatarei nr. 15 (kapten [[Osvald Einer]]). [[13. jaanuar]]il [[1920]] lahkus polgust välipatarei nr. 16 (leitnant Vilipus) ja 10. aprillil välipatarei nr. 15 (kapten Einer) – mõlemad läksid 3. suurtükiväepolgu koosseisu. Asemele tulid [[10. veebruar]]il 1920 Ingeri patarei (nooremleitnant Luik, hiljem [[alamkapten]] Kutanen) ja Balti patarei (leitnant [[Georg Meyendorff]]). Seega võitles Vabadussõjas 1. suurtükiväepolgu koosseisus erinevatel aegadel kokku 18 patareid. Polgu patareid panid sõja ajal aluse 2. ja 3. suurtükiväepolgule 1. ja [[2. Diviis|2. diviisis]].<ref name=Leets32>Leets, lk 32</ref> Tabel 1. suurtükiväepolgu allüksuste formeerimisest ja tegevusest Vabadussõjas:<ref name=Leets32 /><ref name=Nomm59>Nõmm, lk 59</ref> {| class="wikitable" |- ! rowspan="2"| Allüksus ! colspan="2"| Formeerimine ! rowspan="2"| Formeerimise<br>koht ! rowspan="2"| Relvastus ! colspan="2"| Tegevusse astumine ! rowspan="2"| Viimane<br>tuleavamine |- ! Algus ! Lõpp ! Rindele jõudmine ! Esimene tuleavamine |- | Staap || 21.11.1918 || 01.12.1918 || Tallinnas || – || 10.02.1919 || – || – |- | Patarei nr 1 || 29.11.1918 || 25.12.1918 || Tallinnas || 4 × 76&nbsp;mm M1900 || 26.12.1918 || 28.12.1918 || 28.12.1919 |- | Patarei nr 2 || 12.12.1918 || 13.12.1918 || Tallinnas || 1 × 76&nbsp;mm M1902<br>3 × 87&nbsp;mm M1895 || 13.12.1918 || 14.12.1918 || 02.01.1920 |- | Patarei nr 3 || 09.12.1918 || 10.12.1918 || Rindel || 2 × 77&nbsp;mm M1916 || 11.12.1918 || 12.12.1918 || 31.12.1919 |- | style="text-align:right;"| II rühm || 10.12.1918 || 11.12.1918 || Rindel || 2 × 87&nbsp;mm M1895 || 11.12.1918 || 12.12.1918 || |- | Patarei nr 4 || 18.12.1918 || 25.12.1918 || Tallinnas || 4 × 87&nbsp;mm M1895 || 27.12.1918 || 04.01.1919 || |- | Patarei nr 5 || 18.12.1918 || 26.12.1918 || Tallinnas || 4 × 87&nbsp;mm M1895 || 26.12.1918 || 04.01.1919 || 30.12.1919 |- | Patarei nr 6 || 20.12.1918 || 05.01.1918 || Tallinnas || 4 × 87&nbsp;mm M1895 || Jaanuar 1919 || Jaanuar 1919 || |} ===Patarei nr. 1=== [[Pilt:Oskar Palu.jpg|pisi|püsti|vasakul|Leitnant [[Oskar Palu]], patarei nr. 1 ülem]] 1. suurtükiväepolgu patarei nr. 1 formeeris teisi patareisid ja formeerus ise Tallinnas kuni [[26. detsember|26. detsembrini]] 1918. [[29. november|29. novembril]] määrati patarei nr. 1 ülemaks leitnant [[Oskar Palu]] ja kästi tal "viibimata" asuda patarei formeerimisele endistes Aafrika kasarmutes. Patarei vanemohvitseriks määrati leitnant [[Hans Miller]], nooremohvitseriks alamleitnant Georg Nieländer. Patarei nr. 1 kujunes alul otsekui tagavarapatareiks – temasse koondati kõik suurtükiväelased-sõdurid, sinna toodi kokku ka suurtükiväeline varustus, [[hobune|hobused]].<ref name=Treufeldt1299 /><ref>Leets, lk 27</ref> 26. detsembril sõitis patarei nr. 1 koos I divisjoni ülema kapten [[Herbert Brede]]ga Tallinnast välja ja jõudis kell 11.00 [[Aegviidu jaam]]a. Patarei avas esimest korda tule [[28. detsember|28. detsembril]] [[Pruuna mõis]]a (saksa keeles Tois) juurest [[Tapa jaam]]a pihta, lastes välja 22 granaati.<ref name=Leets29>Leets, lk 29</ref> Pärast tulistamist sai patarei käsu sõita Aegviidu jaama, sealt ennast peale laadida ja sõita [[Raasiku jaam]]a. Sellega jäi patarei nr. 1 rinde reservi.<ref>Treufeldt, lk 1305</ref> [[2. jaanuar]]il [[1919]] määras diviisiülem patarei [[1. Jalaväerügement|1. jalaväepolgu]] alluvusse. Üksus asus tulepositsioonile [[Rummu mõis]]a piirkonda, jäädes sinna kuni üldpealetungi algamiseni [[6. jaanuar]]il. Patarei tulistas mitmel korral vastast [[Kiiu mõis]]as, [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]] piirkonnas ja taludes maantee ümbruses. Üldpealetungi algamisel tegutses Narva maantee suunas, toetades tulega Narva sihis edasi tungivaid [[jalavägi|jalaväeosi]].<ref>Leets, lk 29–30</ref> [[Pilt:Patarei nr 1 1919 b.jpg|pisi|Patarei nr. 1 positsioonil Narva-Jõesuus veebruaris 1919]] [[Kohtla]] küla juures sattus patarei [[16. jaanuar]]il vaenlase [[soomusrong]]i ja selle [[dessant|dessandi]] tule alla, kuid asus silmapilkselt positsioonile ja kihutas mõne tabava pauguga minema nii soomusrongi kui ka dessandi.<ref>Treufeldt, lk 1311</ref><ref>Eesti Vabadussõda I, lk 369</ref> [[20. jaanuar]]il jõudis üksus Narva alla ning asus positsioonile [[Pähklamäe mõis]]a juures, kus talle usaldati [[Tallinna–Narva raudtee|raudtee]]–[[Riigiküla]] vaheline sektor. [[2. veebruar]]il eraldas patarei oma II [[rühm (sõjandus)|rühm]]a [[Narva-Jõesuu]]sse, kus toetas 1. jalaväepolgu osade pealetungi [[Kallivere (Leningradi oblast)|Kallivere]], [[Vanaküla (Vene)|Vanaküla]] ja [[Feodorovka]] piirkonnas. Siin lõhkes laskmisel üks suurtükk ja üks suurtükiväelane sai käest haavata. [[5. veebruar]]il lõhkes laskmisel veel üks suurtükk, haavates kahte meest. [[15. veebruar]]il liikus Narva-Jõesuusse ka I rühm. Kuni [[19. juuni]]ni püsis patarei Narva-Jõesuu piirkonnas, kus toetas tulega jalaväeosade pealetunge ida pool [[Narva jõgi|Narva jõge]] ja lõi sealjuures tagasi mitmed vaenlase kallaletungid Eesti vägede positsioonidele.<ref name=Leets30 /> Alates [[10. mai]]st viis patarei läbi korralisi õppuseid, 4 tundi päevas. [[21. mai|21.]]–[[27. mai]]l võttis II rühm alamleitnant Nieländeri juhatusel osa dessantoperatsioonist [[Koporje laht|Koporje lahes]]. Dessandi jooksul lasi see rühm ainult 1 [[šrapnell]]i Gobuši küla pihta. 10. juunil sai patarei omale uued Inglise 84&nbsp;mm suurtükid. [[Pilt:Patarei nr 1 1919.jpg|pisi|vasakul|Patarei nr. 1 võitluste ajal [[Landeswehr]]iga]] 19. juunil laaditi üksus Narvas [[rong]]ile ja saadeti samal päeval ühes 1. jalaväepolgu osadega sakslaste vastu [[Cēsis|Võnnu]] alla. [[22. juuni]]l oli patarei [[Volmari]]s. Patarei tegi kaasa [[Landeswehri sõda|Landeswehri sõja]], võttes [[Rondenpois]]i juures osa Kuulipilduja mäe ja Jegeli jõe lahingutest. Tegutses 1. ja [[6. Jalaväerügement|6. jalaväepolgu]] osadega ning kulutas seejuures 1596 šrapnelli ja 288 granaati. Jõudis [[Riia]] alt Narva-Jõesuusse tagasi [[14. juuli]]l 1919. [[15. juuli]]l liikus patarei [[Koskolovo]]sse [[Luuga laht|Luuga lahe]] piirkonnas ja sealt tulepositsioonile [[Velikino mõis]]a, kust tulistas vastase positsioone Babinskoje ja Glubokoje järvede vahel. Kuni [[22. oktoober|22. oktoobrini]] toetas 1. jalaväepolgu osade tegevust Babinskoje, Glubokoje ja Kopenskoje järvede joonel. 22. oktoobril liikus patarei [[Koporje laht|Koporje lahe]] piirkonda [[admiral]] [[Johan Pitka]] käsutusse toetama [[Ingeri polk|Ingeri polgu]] ja [[4. Jalaväerügement|4. jalaväepolgu]] tegevust diviisi vasakul tiival [[Krasnaja Gorka operatsioon]]is. [[10. november|10. novembril]] jõudis üksus Velikino mõisa tagasi ja tegutses järvedevahelises piirkonnas kuni novembri keskpaigani. [[15. november|15. novembril]] õnnestus vaenlasel kallaletung järvede vahel, patarei taandus koos jalaväega Fitinka–Feodorovka piirkonda. Tulepositsioonil [[Keikino]] juures püsis patarei sõja lõpuni, toetades 4. jalaväepolku tema tegevusel. Viimased lasud tegi patarei [[28. detsember|28. detsembril]] 1919 Feodorovka piirkonnas.<ref name=Leets30 /><ref name=Treufeldt1312>Treufeldt, lk 1312</ref> ===Patarei nr. 2=== [[Pilt:Kpt Jaan Tonisson 2.png|pisi|püsti|Staabikapten Jaan Tõnisson, patarei nr. 2 ülem]] [[12. detsember|12. detsembril]] 1918 määrati 1. suurtükiväepolgu patarei nr. 2 ülemaks [[staabikapten]] [[Jaan Tõnisson (sõjaväelane)|Jaan Tõnisson]], vanemohvitseriks staabikapten Vilipus ja nooremohvitseriks lipnik Kingo. 12. detsembril kell 15.00 sai kapten Tõnisson käsu patarei formeerimine kiiresti läbi viia. Töö kestis kogu õhtu ja öö. Juba järgmisel päeval, [[13. detsember|13. detsembril]] kell 10.00 oli patarei formeeritud. See laaditi rongile ja saadeti kell 17.00 Viru rindele. Patarei koosnes 3 ohvitserist, 103 sõdurist, 40 hobusest, 4 suurtükist (üks 76,2&nbsp;mm M1902 ja kolm vananenud tüüpi 87&nbsp;mm M1895), kaasas 170 mürsku, 2 telefoniaparaati, 1,5&nbsp;km traati, 5 vankrit, 1 väliköök, 3 püssi, 10 labidat ja 10 [[kirves]]t.<ref name=Leets28>Leets, lk 28</ref><ref>Treufeldt, lk 1302</ref> [[File:Estonian light artillery battery.jpg|pisi|Patarei nr. 2, jaanuaris 1919 Mustjõe juures Virumaal [[Viru rinne|Viru rin]]del]] Teel [[Rakvere|Rakverre]] varitses patarei nr. 2 ešeloni hädaoht: [[Ülemiste järv|Ülemiste]] lähedal lendas kohalike äraandjate käe läbi õhku raudteesild ešeloni viimase vaguni taga. Riigireeturitel oli kavatsus hävitada patarei veel enne rindele jõudmist, kuid see plaan ei õnnestunud. Patarei jõudis Rakverre 13. detsembril kell 24.00 ja [[14. detsember|14. detsembril]] kell 08.00 oli juba [[Rägavere mõis]]a piirkonnas lahinguväljal. Samal päeval avas esimest korda tule Rägavere mõisale tungivate vaenlaste pihta.<ref name=Leets28 /> Olles positsioonil Rägavere mõisas, võeti patarei poole kilomeetri kauguselt vaenlase püssitule alla. Patarei avas omakorda pealetungivate ahelike pihta kartetšitule. Patarei ülem käis ühe suurtüki juurest teise juurde, juhendas ja õpetas – mehed olid alles paari päeva eest patareisse tulnud ja koostöö oli veel nõrk, samuti olid neile võõrad vanad [[1895]]. aasta suurtükid. Vahepeal olid Eesti 4. jalaväepolgu osad mõisast lahkunud. Vaatamata kriitilisele olukorrale andis patarei ülem kapten Tõnisson rahulikult käske, saatis kogu laskemoona ja varustuse minema ning lahkus patareiga alles siis, kui oli katnud ühe suurtükiga patarei üldist taganemist. Kell 15.00 jõudis patarei Rakverre, kus leidis eest sinna taganenud [[5. Jalaväerügement|5. jalaväepolgu]] osad.<ref name=Treufeldt1312 /> Perioodil [[14. detsember|14. detsembrist]] 1918 kuni [[1. jaanuar]]ini 1919 toetas patarei 5. jalaväepolgu osi taandumislahingutes Rakvere alt kuni [[Jägala jõgi|Jägala jõe]] jooneni. Alates [[5. jaanuar]]ist võttis patarei osa pealetungilahingutest 5. jalaväepolguga ja liikus lahinguid lüües Narva poole üle [[Vetla]], [[Lehtmetsa (Albu)|Lehtmetsa]], [[Rägavere (Tapa)|Rägavere]], [[Tapa]], [[Vinni]], [[Mõdriku]], [[Nurkse]], [[Oandu (Maidla)|Oandu]], [[Võrnu]], [[Ereda]], [[Tammiku]], [[Vasavere]], [[Metsküla (Mäetaguse)|Metsküla]] ja [[Arumäe|Samokrassi]].<ref name=Leets28 /> [[Pilt:Patarei nr 2 1919 b.jpg|pisi|vasakul|Patarei nr. 2 kahur positsioonil Väike-Soldina mõisa juures. Paremalt esimene patareiülem kapten Tõnisson, paremalt teine polguülem kapten Kauler]] [[7. jaanuar]]il langes [[Aegviidu jaam]]as patarei kätte kaks vaenlase poolt mahajäetud 76,2&nbsp;mm suurtükki. [[18. jaanuar]]il asus üksus tulepositsioonile Narva juures [[Väike-Soldina mõis]]as. Narvast saadi jälle juurde kaks punastelt võetud 76,2&nbsp;mm kahurit M1902, nii et nüüd oli kogu patarei varustatud moodsate kiirlaskekahuritega. Kuni [[1. august]]ini 1919 asus patarei Väike-Soldina mõisa juures, kust tulistas Narva jõe idakaldail tegutsenud vastase jalaväeosi, patareisid, soomusronge ja [[soomusauto]]sid.<ref name=Leets28 /><ref>Treufeldt, lk 1312–1313</ref> [[4. august]]il liikus patarei [[Luuga jõgi|Luuga jõe]] joonele ja asus tulepositsioonile Novopätnitskoje juurde, kust augustis, septembris ja oktoobris tulistas peamiselt vastase positsioone Jurkino, Padoga ja Lutski küla piirkonnas. [[Pilt:Patarei nr 2 1919.jpg|pisi|Välipatarei nr. 2 positsioonil Narva ees novembris ja detsembris 1919. Kiikriga vaatlemas patarei ülem kapten Tõnisson]] [[17. november|17. novembril]] asus patarei uuele positsioonile [[Sala (Kingissepa rajoon)|Sala]] küla juures, kust tegutses vaenlase vastu Zahonje, [[Žabino (Kingissepa rajoon)|Žabino]], Kuzmino piirkonnas. Sellel tulepositsioonil püsis patarei sõja lõpuni ja lõi palju kordi tulega tagasi punaste vihaseid kallaletunge Eesti vägede positsioonidele Luuga jõe läänekaldal. Sõja lõpu poole kaebas kapten Tõnisson: "Suurtükkidel pole vinte peaaegu et enam olemas, kuid tulistab siiski heade tagajärgedega edasi." Viimased 11 lasku tegi patarei [[2. jaanuar]]il [[1920]] [[Koškino (Kingissepa rajoon)|Koškino]] küla pihta.<ref name=Leets28 /> Fotojäädvustusele patarei nr. 2 positsioonist kirjutas [[kindralmajor]] [[Aleksander Tõnisson]] [[26. veebruar]]il [[1920]]: "Viru väerinna kõige hiilgavam patarei. Kindralmajor Tõnisson. 26.2.20."<ref>Treufeldt, lk 1313</ref> ===Patarei nr. 3=== [[Pilt:August Rattiste.jpg|pisi|püsti|vasakul|Leitnant [[August Rattiste]], patarei nr. 3 ülem alates 28. jaanuarist 1919]] 1. suurtükiväepolgu patarei nr. 3 formeerus rindel rühmade kaupa staabikapten [[Heinrich Laretei]] ja leitnant [[August Ratiste|August Rattiste]] juhatusel. Staabikapten Laretei sai [[Viru rinne|Viru rin]]de juhatajalt kindralmajor Aleksander Tõnissonilt [[9. detsember|9. detsembril]] 1918 käsu patareid formeerima asuda. Ohvitsere ja mehi saadi osalt 1. suurtükiväepolgust, osalt [[4. Jalaväepolk|4. jalaväepol]]gust. Hobused andis patareile [[5. Jalaväepolk|5. jalaväepolk]], kaks välikahurit saadi lahkuvatelt sakslastelt. [[10. detsember|10. detsembril]] kell 18.00 oli I rühm valmis ning sõitis, koosseisus 3 ohvitseri, 30 meest, 20 hobust ja 2 suurtükki, öösel Narva poole. [[12. detsember|12. detsembril]] kell 08.00 jõudis rühm [[Raudna (Viru-Nigula)|Raudna]] külla, kust tulistas [[Rannu (Viru-Nigula)|Rannu küla]] idapoolset osa, kuhu vastane püüdis sisse tungida, ja lasi seejuures välja 52 mürsku. Nii oli 1. suurtükiväepolgu patarei nr. 3 kõigist välipatareidest esimene, kes Vabadussõjas vaenlase pihta tule avas. Patarei nr. 3 teise rühma formeerimisele asus leitnant Rattiste Rakveres 10. detsembri hommikul. Suurtükkideks sai II rühm omale kaks 87&nbsp;mm välikahurit M1895, mis olid saadetud Rakverre 1. suurtükiväepolgust. Mehed ja hobused andis 5. jalaväepolk. 11. detsembril sõitis rühm Rakverest Rägavere mõisa, kuhu jõudis kell 22.00. Rühmas oli 2 ohvitseri, 34 sõdurit, 21 hobust, 2 suurtükki, 235 mürsku, 5 vintpüssi ja 150 [[Padrun (laskemoon)|püssipadrunit]]. Rühm asus 12. detsembril 5. jalaväepolgu ülema käsul tulepositsioonile [[Vaeküla]] Liiva kõrtsi juurde, kust tulistas samal päeval [[Ulvi mõis|Ulvi]] ja [[Põlula mõis]]aid, lastes neile 95 mürsku. Siin vahetas rühma välja Tallinnast kohale jõudnud patarei nr. 2.<ref name=Leets28 /><ref>Treufeldt, lk 1303–1304</ref> [[Pilt:Patarei nr 3 1919.jpg|pisi|Patarei nr. 3 laskemoonavarjend Riigiküla lähedal. Paremal esiplaanil patareiülem leitnant Rattiste]] Rakvere juurest alustas patarei nr. 3 koos jalaväeosadega taandumist Tallinna poole, pidades kogu aeg lahinguid ülekaaluka vaenlasega. Taandumine kestis kuni [[Kaberla]] külani Jägala jõe lähedal. Vastupealetungi alates 6. jaanuaril 1919 tegutses patarei nr. 3 koos 4. ja 5 jalaväepolguga ning 2. soome kompaniiga. Narva alla jõudes asus patarei tulepositsioonile Mustajõe ja [[Auvere]] külla. 28. jaanuaril lahkus patareiülema kohalt staabikapten Laretei; uueks patareiülemaks sai leitnant Rattiste. [[12. veebruar]]il asus patarei Narva linna, kust liikus [[10. märts]]il [[Tõrvajõe]] küla juurde. Seal tegutses patarei 1. jalaväepolgu osadega kuni [[29. juuni]]ni, misjärel liikus uuele tulepositsioonile Väike-Soldina mõisas. [[29. juuni]]l läks patarei nr. 3 Narva jõe idakaldale ja asus positsioonile V.-Sala mõisa lähedal, kust [[8. august]]il vahetas positsiooni [[Dubrovka]] küla juurde. [[13. august]]il seati üles 2 suurtükki Väike-Soldina mõisas tegevuseks [[lennuk]]ite vastu.<ref>Leets, lk 28–29</ref> [[14. august]]il sai patarei [[Loodearmee]]lt 84&nbsp;mm Inglise välikahurit M1904, andis need [[19. august]]il tagasi ja sai need uuesti [[23. august]]il.<ref name=Treufeldt1314>Treufeldt, lk 1314</ref> Kuni [[21. november|21. novembrini]] tulistas patarei punaste positsioone [[Jamburg]]i ja [[Aleksandrovskaja Gorka]] piirkonnas. Novembri keskel algasid pealetungile asunud vaenlasega ägedad lahingud, patarei tulistas päevad läbi. [[22. november|22. novembril]] murdsid punased Loodearmee osadest läbi ja sundisid ka Eesti väeosi uuele kaitsejoonele asuma; patarei nr. 3 lasi päeva jooksul välja 757 mürsku ja lahkus rühmade kaupa uuele positsioonile Kobõljaki kõla lähedal. Järgmine päev, [[23. november]], kujunes üksusele eriti raskeks: vastane ründas suurte jõududega, ent otsustaval hetkel lasi patarei 21 minuti jooksul välja 627 mürsku ja päästis olukorra.<ref name=Leets29 /><ref name=Treufeldt1314 /> Kuni sõja lõpuni püsis patarei nr. 3 positsioonil Kobõljaki juures, kust tulistas vaenlase osi Jamburgi maantee ja raudtee piirkonnas. Viimased lasud tegi patarei [[31. detsember|31. detsembril]] 1919.<ref name=Leets29 /> ===Patarei nr. 4=== [[Pilt:Herman Maim.jpg|pisi|püsti|Leitnant [[Herman Maim]], patarei nr. 4 ülem]] 1. suurtükiväepolgu patarei nr. 4 formeerimine algas Tallinnas [[20. detsember|20. detsembril]] 1918. Patareiülemaks ja formeerijaks oli leitnant [[Herman Maim]]. [[8. jaanuar]]il sõitis patarei nr. 4 [[Tartu]] suunal tegutsenud [[2. Jalaväerügement|2. jalaväepolgu]] käsutusse,<ref name=Leets30 /> kuhu jõudis [[10. jaanuar]]il 1919.<ref>Eesti Vabadussõda I, lk 338</ref> Patarei toetas 2. jalaväepolku [[27. jaanuar]]il alanud kiirel ja edukal tiibmanöövril,<ref>Eesti Vabadussõda I, lk 411–412</ref> võttes osa paljudest lahingutest [[Võru]], [[Vastseliina]], [[Petseri]], [[Irboska]] ja [[Pihkva]] ümbruses. Patarei nr. 4 toetas agaralt Petseri vallutamist [[4. veebruar]]il 1919, võttes juba eelmisel päeval tabava tule alla [[Petseri raudteejaam|Petseri jaama]] ja [[Piusa jõgi|Piusa jõe]] ülekäigud. Ägedas tulevõitluses kihutati minema vastase suurtükipatarei ning 4. veebruaril Petseri jaamast ka vaenlase soomusrong.<ref>Eesti Vabadussõda I, lk 443</ref> Veebruari keskel 1919 viidi patarei 2. suurtükiväepolku, kus tegutses välipatareina nr. 10. Üheks silmapaistvamaks episoodiks oli lahing 1919. aasta kevadel Vastseliina juures, kus patarei surmas lühikese aja jooksul 200 punaarmeelast. Pärast Vabadussõda viidi patarei 2. diviisi koosseisu.<ref name=Leets30 /><ref name=Treufeldt1306>Treufeldt, lk 1306</ref> [[18. veebruar]]il 1919 viidi 1. Suurtükiväepolgu [[1. Suurtükiväepolk#Patarei nr. 4|patareid nr. 4]] (leitnant [[Hermann Maim]]) ja [[1. Suurtükiväepolk#Patarei nr. 6|nr. 6]] (leitnant [[Richard Lessel]]) 2. suurtükiväepolgu koosseisu; 2. suurtükiväepolgust viidi 1. Suurtükiväepolku asemele patareid nr. 4 (nooremleitnant [[Artur Raag]]), nr. 5 (nooremleitnant [[August Rose]]) ja nr. 6 (nooremleitnant [[Johannes Remmel]]). ===Patarei nr. 5=== [[Pilt:Johannes Roska.jpg|pisi|püsti|vasakul|Kapten [[Johannes Roska]], III divisjoni ja patarei nr 5 ülem]] 1. suurtükiväepolgu III divisjoni ja ühtlasi ka patarei nr. 5 ülemaks määrati [[6. detsember|6. detsembril]] 1918 kapten [[Johannes Roska]]. Patarei formeerimine pidi esialgse kava järgi toimuma Tartus. Kuna sealt aga suurtükke ei leitud, alustati [[18. detsember|18. detsembril]] 1918 patarei formeerimist Tallinnas. Patareisse määrati ka leitnant Georg Leets. [[26. detsember|26. detsembril]] kell 8 lahkus patarei Tallinnast rongiga Viljandisse, 2. diviisi ülema käsutusse. Kohale jõudis üksus [[27. detsember|27. detsembril]] kell kaks, relvadeks neli 87&nbsp;mm suurtükki.<ref name=Nomm59 /> Viljandis viidi läbi õppusi ja laskeharjutusi.<ref name=Treufeldt1306 /> Patareid kasutati esialgu rühmade kaupa lahus: kapten Roska ühe rühmaga [[Karksi]] suunal ning leitnant Leets teise rühmaga [[Kärstna]] piirkonnas. Esimesed lasud vaenlase pihta tegi I rühm [[Morna]] juures [[4. jaanuar]]il ja II rühm Kärstna all [[6. jaanuar]]il.<ref name=Leets30 /> [[Pilt:Patarei nr 5 1919.jpg|pisi|Patarei nr. 5 suurtükk Kärstna lahingus 6. jaanuaril 1919. Väljasõit lahtisele positsioonile]] Järgnes rida lahinguid, millistest tähtsamaks võis pidada [[Kärstna mõis]]a oma.<ref name=Treufeldt1306 /> Oma ettekandes polguülemale [[14. jaanuar]]il 1919 märgib kapten Roska möödunud tegevuse kohta muuseas järgmist: ''Juba algusest saadik töötan nii, et kordagi patarei terves koosseisus ühes kohas pole olnud. Harilikult ikka kas üks suurtükk ehk kaks koos. See ei lase kõige pealt patareil kõike enda jõudu välja näidata, alandab meeste meeleolu ja on üheks tõsisemaks tõkkeks korraliku patarei majapidamise juures. Kuid sellegi peale vaatamata töötavad mehed vahvasti... Suuremalt jaolt on saanud ikka lasta lahtiselt positsioonilt. /.../ Meeste meeleolu on hea, kord on kaunis kare. Edasiliikumiste juures on vahel reed, vahel vankrid tarvilikumad – nii nagu tee. Ka suurtüki torud olen ree peal edasi toimetanud. Kaheksa hobusega on vahel ka raske lume sees suurtükki edasi viia, iseäranis siis, kui jalavägi küüthobuste peal sõitu teeb – kuid maha pole meie nendest veel kordagi jäänud...''<ref>Eesti Vabadussõda I, lk 396–397</ref> [[31. jaanuar]]il võeti [[Pedeli mõis]]a juures vaenlaselt kaks 76,2&nbsp;mm välisuurtükki M1902, millest formeeriti kohapeal poolpatarei 5. patarei juurde.<ref name=Leets30 /><ref>Eesti Vabadussõda I, lk 426</ref> [[14. veebruar]]il viidi patarei 2. suurtükiväepolgu koosseisu, kus toetas lahingutes 3. ja 6. jalaväepolgu osi. Märtsi algul toodi patareisse uued 84&nbsp;mm Inglise välikahurid M1904. Märtsis tegutses üksus 3. jalaväepolguga [[Strenči|Stakelni]], [[Egle]], [[Vicjiems|Vizemhofi]], [[Kureli]], [[Karula]], [[Kolksi]], [[Taivola]], [[Hargla]] ja [[Vastsemõisa]] juures. Aprillis toetas I rühm [[Tallinna 1. kaitsepataljon|Tallinna kaitsepataljon]]i lahingutes [[Hopa piirkond|Hopa]], [[Vana-Laitsna]], [[Muženeki]], [[Apekalns]]i ja [[Mõniste]] piirkonnas ja 6. jalaväepolgu osi [[Vigandi]], [[Turna]], [[Härgmäe]] ja Kureli juures. Maikuus tegutses patarei [[Võrumaa]]l [[Rõuge]] piirkonnas, kust mai lõpul arenes laiaulatuslik pealetung ja läbimurre [[Alūksne|Marienburgi]], [[Gulbene|Alt-Schwanenburgi]], [[Laudona]] ja [[Krustpils|Kreuzburgi]] suunas [[Daugava|Väina jõeni]], millest patarei võttis tulemusrikkalt osa koos [[1. Ratsapolk|1.]] ja [[2. Ratsapolk|2. ratsapolguga]] ja 1. jalaväepolgu 1. pataljoniga. [[Pilt:Patarei nr 5 1919 b.jpg|pisi|vasakul|Patarei nr. 5 suvel 1919. Keskel patarei ülem kapten Roska]] Juuni ja juuli möödusid patareile vaikselt Lätis Golgovski ja Kropenhofi mõisas. 7. augustil nimetati üksus välipatareiks nr. 17. Augustis ja septembris toetas patarei 1. ratsapolgu ning 6. ja 8. jalaväepolgu osi lahingutegevuses [[Viļaka|Marienhauseni]] suunas. [[16. oktoober|16. oktoobril]] viidi patarei raudteed pidi [[Valga (Liivimaa)|Valka]] ja paigutati Seehofi ja Pedeli mõisa. Oktoobri lõpul laaditi üksus uuesti rongile ja saadeti Alūksnesse 3. jalaväepolgu ülema käsutusse; patarei rühmad asusid seal positsioonile Malopi ja Tarvasi mõisa juurde. [[16. november|16. novembril]] saadeti patarei rongiga üle [[Ramotski]], [[Valga (Liivimaa)|Valga]] ja [[Tapa]] Viru rindele, kuhu saabuti [[19. november|19. novembril]] ja asuti 1. diviisi ülema käsutusse. Seega oli patarei uuesti 1. suurtükiväepolgu koosseisus. Järgmisel päeval liikus üksus positsioonile [[Väska]] piirkonda 1. jalaväepolgu osade toetuseks. [[25. november|25. novembril]] saabus patareile uus korraldus liikuda Narva-Jõesuhu, kust toetati 4. jalaväepolgu osi võitluses Kuradimäe-esisel [[sillapea]]l. Seal tegutses patarei kuni sõja lõpuni, saates vahepeal I rühma Auvere–Mustajõe piirkonda. Tähtsamaks lahingupäevaks osutus patarei esimene aastapäev, 18. detsember, mil [[Krivasoo lahing|löödi tagasi]] [[Krivasoo]] juures üle Narva jõe tunginud vaenlase osad. Viimased lasud tegi patarei [[30. detsember|30. detsembril]] 1919.<ref name=Leets30 /><ref name=Treufeldt1306 /> Pärast rahulepingu sõlmimist toodi patarei lõplikult üle 1. suurtükiväepolku. Polgu ümberformeerimisel 1. diviisi suurtükiväeks 15. märtsil 1924 jäi üksus teenistusse patareina nr. 7.<ref name=Treufeldt1306 /> ===Patarei nr. 6=== [[Pilt:Richard Lessel.jpg|pisi|püsti|vasakul|Leitnant [[Richard Lessel]], patarei nr 6 ülem]] 1. suurtükiväepolgu patarei nr. 6 ülemaks määrati esialgu alamleitnant Raag, kes ühes III divisjoni ülema kapten Roskaga 6. detsembril 1918 Tartusse patareid formeerima saadeti ning sealt 18. detsembril tagasi jõudis.<ref name=Treufeldt1306 /> Tallinnas määrati [[20. detsember|20. detsembril]] 1918 patarei ülemaks leitnant Richard Lessel ning tema juhtimisel algas üksuse formeerimine. [[5. jaanuar]]il 1919 sõitis patarei [[Paide]]sse,<ref name=Leets31 /> asudes [[6. jaanuar]]ist toetama Järvamaa kaitsepataljoni.<ref>Eesti Vabadussõda I, lk 327</ref><ref>Eesti Vabadussõda I, lk 363</ref> Patarei liikus lahingutega Petseri suunas, tegutsedes koos 2. ja [[7. Jalaväerügement|7. jalaväepolguga]]. 18. veebruaril viidi patarei 2. suurtükiväepolku, kus nimetati hiljem ümber välipatareiks nr. 12. Pärast Vabadussõda patarei likvideeriti.<ref name=Leets31 /> ===Staap=== [[Pilt:1STVP staap.jpg|pisi|300px|1. suurtükiväepolgu ohvitsere ja ametnikke polgu staabi maja ees Komarovkas oktoobris 1919. Esireas paremalt kolmas polgu ülem kapten Kauler]] Patareidega paralleelselt formeeriti Tallinnas 1. suurtükiväepolgu [[staap]]i, sidekomandot ja muusikakomandot. Polgu adjutandiks määrati leitnant G. Krommel, sideülemaks leitnant [[Hugo Johannes Mölder]], orkestrijuhiks kapellmeister Arro. [[10. veebruar]]il 1919 lähetati [[orkester]] (37 meest) tagavarapatarei juurde. Orkester jäigi Tallinna ning kustutati hiljem polgu nimekirjast. 10. veebruaril sõitis polgu staap Viru rindele 1. diviisi ülema käsutusse. Hiljem nimetati kapten Kauler 1. diviisi suurtükiväe ülemaks – talle allutati operatiivselt kõik suurtükiväeüksused Viru rindel. Polgu staap püsis eesliinil alates 10. veebruarist 1919 kuni sõja lõpuni.<ref name=Leets31 /> ===Tuleülesannete täitmine=== Ehkki 1. suurtükiväepolgu esimesed patareid olid varustatud vanade ja tehniliselt kehvas seisukorras suurtükkidega, vähese laskemoonaga, puuduliku vaatlus-, side- ja voorivarustusega, tähendas nende rindele ilmumine siiski väga väärtuslikku abi jalaväele. Jalaväepolkude toetuseks saadetud patareid jäid pikemaks ajaks nende väeosade käsutusse. Nad õppisid teinetest hästi tundma, mis tõstis lahingutes Eesti väikesearvulise suurtükiväe tegevuse tõhusust. Eelistatuim tulistamisviis oli laskmine maapealse vaatluse järgi kinniselt tulepositsioonilt. Osalt sidevahendite, osalt ilmselt vilunud [[tulejuht]]ide nappuse tõttu, oldi sageli (eriti Vabadussõja esimestel kuudel) sunnitud tulistama aga ka avatud tulepositsioonilt, et hävitada vaenlast otsesihtimisega, nagu näiteks [[Rägavere lahing]]us, samuti [[Jõepere mõis]]a ja Kärstna all. Suurtükiväe peamised sihtmärgid olid vastase jalaväeahelikud ja -kolonnid, harvemini ka vaenulikud suurtükipatareid. Eesti suurtükituli tabas harilikult pärast esimesi laske, tekitades kaotusi vastase ridades ning tõstes oma vägede moraali.<ref name=EVS284-285 /><ref name=EVS462-466 /> Vabadussõja vältel 1. suurtükiväepolgu patareide nr. 1, 2, 3 ja 4 poolt välja lastud mürsud: {| class="wikitable floatleft" |- ! rowspan="2"| Patarei ! colspan="4"| Mürskude liik ! rowspan="2"| Kokku |- ! Šrapnelle ! Granaate ! Gaasi- ! Süüte- |- | Patarei nr 1 || style="text-align:right;"| 3 923 || style="text-align:right;"| 14 199 || style="text-align:right;"| – || style="text-align:right;"| – || style="text-align:right;"| 18 122 |- | Patarei nr 2 || style="text-align:right;"| 769 || style="text-align:right;"| 13 563 || style="text-align:right;"| – || style="text-align:right;"| 142 || style="text-align:right;"| 14 474 |- | Patarei nr 3 || style="text-align:right;"| 2 679 || style="text-align:right;"| 7 887 || style="text-align:right;"| 70 || style="text-align:right;"| – || style="text-align:right;"| 10 636 |- | Patarei nr 4 || style="text-align:right;"| 5 179 ||align="right"| 3 675 || style="text-align:right;"| – || style="text-align:right;"| – || style="text-align:right;"| 8 854 |} Iseloomulik on šrapnellmürskude väiksem kasutamine võrreldes kildmürskudega (tollase nimetusega granaadid). Kildlaskemoona suur ülekaal tulenes nähtavasti sellest, et suurtükituld anti sageli välikindlustuste ning varjunud vastase, asulate ja hoonete tulistamiseks, kus šrapnellituli polnud tulemuslik. Ühtlasi jättis soovida Vene šrapnellide kvaliteet, täpsemini sütikute põlemistäpsus. Mürskude valikut mõjutas ka see, et patareide väikese arvu tõttu pikal rindejoonel oldi sunnitud tulistama laiadel sektoritel korraliku vaatluseta. Šrapnellide kasutamine nõudnuks aga head vaatlust, tulejuhtimist ja väljaõpet, et saavutada soovitud lasketulemusi.<ref>Nõmm, lk 87</ref> Gaasimürske kasutas välipatarei nr. 3 ainult ühel puhul – lastes [[20. november|20. novembril]] 1919 Suur-Lutski külas asunud punaväe pihta 70 Inglise 84&nbsp;mm [[Ipriit|ipriidimürsku]], kuna "venelased enam sugugi rahu ei andnud". Eesti suurtükiväe tagasihoidlikkus gaasimürskude kasutamisel tulenes suuresti sellest, et oma sõdurid olid ilma gaasikaitsevarustuse ja vastava väljaõppeta ning neile võis ohtlik olla isegi oma suurtükiväe keemiatulelöök. Nimelt oli vähemalt üks juhus, kus polguülema poolt tuli käsk gaasimürskude kasutamiseks. Eellaskmine ja ettevalmistused tuleavamiseks olid juba tehtud, kuid viimasel minutil keelati laskmine ära. Eesti oma jalavägi paiknes sihtmärgile liiga lähedal. Peale selle polnud Inglise gaasimürskude kohta teada, missuguseid [[gaas]]e nad üldse sisaldavad ja millised omadused neil on.<ref name=Treufeldt1309>Treufeldt, lk 1309</ref><ref>Nõmm, T: [https://web.archive.org/web/20110423084649/http://www.horisont.ee/node/743 Keemiarelvane Eesti]. Horisont 6/2008</ref> [[Pilt:Kergekahur 1919.jpg|pisi|Meeskond tegevuses 84 mm välikahuri M1904 juures sügisel 1919]] Üldiselt oli laskemoonakulu kõige suurem 1919. aasta novembris ja detsembris, mil [[Punaarmee]] Narva rindel erilise ägedusega peale tungis.<ref name=Treufeldt1309 /> Nii kulutasid välipatareid nr. 1, 2 ja 3 nende kahe kuuga üle 20 000 mürsu ehk 55% kogu sõja kestel väljatulistatud laskemoonast. Vabadussõja võimsaim tulelöök anti 23. novembril [[Dubrovka lahing]]us, mil punased olid [[Dubrovka]] küla juures läbi murdnud. Rinde suurtükiväe ülem kapten Kauler koondas läbimurdelõiku 20 suurtüki tule. 21 minutiga tulistati välja 1819 mürsku (see teeb 3 mürsku 2 sekundiga). Tulelöögi järel vallutasid Eesti väed küla tagasi ilma ainsagi lasuta, jalutades. Varemete vahel loendati üle 300 punaväelase laiba, 28 ellujäänut alistus poolsegastena.<ref>[[Hannes Walter]]i järelsõna Eesti Vabadussõja II köitele, lk 608</ref> [[7. august]]il 1919 nimetati kõik patareid diviisides [[Sõjavägede Ülemjuhataja]] päevakäsuga nr. 435 "välipatareideks" (tollases keelekasutuses "väljapatareid") ja nad said omale uued numbrid: Välipatarei nr 1, ülem [[Oskar Palu]]; Välipatarei nr 2, ülem [[Jaan Tõnisson (sõjaväelane)|Jaan Tõnisson]]; Välipatarei nr 3, ülem [[August Ratiste]]; Välipatarei nr 4, ülem [[Artur Raag]]; Välipatarei nr 5, ülem [[Johannes Roska]]; Välipatarei nr 7, ülem [[Vladimir Janitz]]; Välipatarei nr 8, ülem [[Teofil Lukk]]; Välipatarei nr 9, ülem [[Georg Leets]]; Välipatarei nr 10, ülem [[Herman Maim]]; Välipatarei nr 11, ülem [[August Rose]]; Välipatarei nr 12, ülem [[Richard Lessel]]; Välipatarei nr 13, ülem [[Hans Miller]]; Välipatarei nr 14, ülem [[Christian Freiberg]]; Välipatarei nr 15, ülem [[Osvald Einer]]; Välipatarei nr 16, ülem [[Helmut Vilipus]]; Välipatarei nr 17, ülem [[Alvin Adler]]; Välipatarei nr 18, ülem [[Johannes Tamm]]. Kindluse patarei nr 1, ülem [[Lembit Hellat]]; Kindluse patarei nr 2, ülem [[Helmut Arro]]; Kindluse patarei nr 3, ülem [[Paul Kuusik]]; Kindluse patarei nr 4, ülem [[Nikolai Polonski]]; Kindluse patarei nr 5, ülem [[Paul Mühlverk]]; Kindluse patarei nr 6, ülem [[Georg Rasumov]]; Kindluse patarei nr 7, ülem [[Paul Borkmann]]; Kindluse patarei nr 8, ülem [[August Aron]]; Kindluse patarei nr 9, ülem [[August Kangro]]; Kindluse patarei nr 10, ülem [[Aleksander Mägi]]. Tagavarapatarei, ülem [[Heinrich Laretei]] ja Sõjakooli patarei [[Karl Kool]]. ==Tegevus rahuajal== ===1920–1921=== Märtsi keskel 1920 algas demobilisatsioon: vabanesid vanemad aastakäigud, hõrenesid patareide read. Pärast mõnede sõjaaegsete patareide likvideerimist jäid 1. suurtükiväepolgu koosseisus püsima välipatareid nr. 1, 2, 3, 17 ja rahuajal formeeritud polgu õppekomando. Polgu koosseisu liideti veel 1. Kindluse suurtükiväegrupp, mis moodustati Vabadussõja-aegsest 2. Kindluse raskesuurtükiväe divisjonist. Kui seni oli patareide asukohtade määrajaks olnud lahing, siis nüüd vajas isikkoosseis normaalsemaid elu- ja õppetingimusi kui sõjaajal. Nii paigutati polgu allüksused [[Virumaa]] mõisatesse<ref>Rubach (1933), lk 38–39</ref><ref>Nõmm, lk 99</ref>. Väljapatarei nr. 1 (Narva lähistel [[Soldino mõis]]as), Väljapatarei nr. 2 ([[Sillamäe]]l ja [[Türsamäe mõis]]as), Väljapatarei nr. 3 ([[Meriküla|Mereküla]]s). 1920. aasta juunis nimetati polk "1. Välja Suurtükiväe Divisjoniks", kuid [[1. jaanuar]]il [[1921]] taas 1. suurtükiväepolguks.<ref>Treufeldt, lk 1308</ref> Polguülema [[kolonelleitnant]] Kauleri esimeseks mureks rahuaja töös oli [[Kaader (töötajaskond)|kaadri]] teadmiste täiendamine. Majandustööde vaibudes uutes asukohtades hakati koondama tähelepanu õppustele. Narvas algasid ohvitseride õppused, kuhu õppuste päevadeks kõik polgu ohvitserid kokku sõitsid. 1921. aasta kevadel korraldas suurtükiväe inspektor [[kolonel]] [[Herbert Brede]] esimesed katsed ohvitseride teadmiste kontrollimiseks. Sama aasta suvel korraldati esimene suurtükiväe laager [[Jägala]] piirkonnas, [[Kaberla oja]] kaldal. Oluliselt täienes sel perioodil eestikeelne suurtükiväe terminoloogia.<ref>Rubach (1933), lk 39</ref> [[1. juuni]]st 1921 muudeti nii 1. kui 2. suurtükiväepolgu koosseise. Vastavalt sellele pidi polgus olema kaks kerget suurtükipatareid (igas neli suurtükki), üks kerge haubitsapatarei nelja suurtükiga, üks raskehaubitsapatarei kahe suurtükiga ja üks kindlusesuurtükiväe grupp suurtükiväepolgu koosseisulise üksusena.<ref>Nõmm, lk 100</ref> 1921. aasta sügisel kolisid polgu staap ([[Udriku mõis]]ast) ja õppekomando ([[Neeruti mõis (Kadrina)|Neeruti mõisast]]) Narva linna, kus asusid juba 1. Kindluse suurtükiväegrupp ja välipatarei nr. 1. Polguülem kolonelleitnant Kauler lähetati [[11. september|11. septembril]] 1921 aga [[Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused|Kõrgemasse Sõjakooli]]. Tema ajutiseks asetäitjaks jäi kapten [[Jaan Taadler]], keda omakorda asendas alates [[18. november|18. novembrist]] ajutiselt alamkapten [[Paul Borkmann]]. ===1922–1923=== [[Pilt:Erich Johann Friedrich Toffer.jpg|pisi|püsti|[[Erich Johann Friedrich Toffer]], 1. suurtükiväepolgu ülema kohusetäitja 1922–1924; 1. suurtükiväegrupi ülem alates 15. märtsist 1924]] Sügisel [[1922]] jõudsid polku tagasi esimesed alalisväeohvitseride kursused lõpetanud ohvitserid. Kuna ka polguülema kohusetäitja alamkapten Borkmann läks alalisväeohvitseride kursustele, asendas teda kursused lõpetanud alamkapten [[Erich Johann Friedrich Toffer]]. Uue polguülema kohusetäitja juhatusel võtsid patareid 1922. aasta septembris osa esimesest diviisi kahekülgsest manöövrist [[Jõhvi]] piirkonnas. [[1922]]. aastal toimus Vabariigi Valitsuse 1921. aasta 3. novembri "Seadluse muudatuste kohta kaitseväe organisatsioonis ja terminoloogias" alusel Eesti rahvaväe venepäraste väeosade nimetuste asendamine Lääne-Euroopas kasutatavate maa- ja mereväe sõjaväeosade nimetustega ([[rood]]ud – [[kompanii]]deks ja [[polk|polgud]] [[rügement]]ideks. Sama aasta [[24. november|24. novembril]] muutus sõjaministri käskkirjaga nr. 475 venepärane 1. suurtükiväepolgu nimetus "1. Suurtükiväerügemendiks" ("1. Välja Suurtükiväe Rügement"). 1922./23. aasta talvel saatis rügement meeskonna Jägalasse alalise suurtükiväelaagri ehitustöödele. Tööd edenesid jõudsalt ja juba 1923. aasta suvel oli rügemendi kasutada üks meeskonna elamu ja üks hobusetall. [[20. august]]il [[1923]] jõudis Kõrgema Sõjakooli lõpetamisel rügementi tagasi kolonelleitnant Kauler.<ref>Rubach (1933), lk 39–40</ref> ===1924. aasta reform=== {{vaata|1. Suurtükiväegrupp}} Suurtükiväes tähistas [[1924]]. aasta püsivama ülesehituseni jõudmist. Alus sellele pandi eelnevate aastate arenguga kindralmajor [[Jaan Soots]]i sõjaministriks oleku ajal. [[15. märts]]ist 1924 kehtestati sõjaväe uus organisatsioon ja kolonelleitnant Kauleri juhtimisel formeeriti "1. Diviisi Suurtükivägi". Diviisi suurtükiväe koosseisus oli kaks suurtükiväegruppi: 1. suurtükiväegrupp asukohaga Narvas, mis moodustati 1. suurtükiväerügemendist ja 2. suurtükiväegrupp asukohaga Rakveres, mis moodustati 1. Kindluse suurtükiväegrupist. 1. suurtükiväegrupi moodustajaks ja ülemaks määrati [[major]] Toffer. Ümberkorralduse üheks taotluseks oli struktuuri ja suurtükipargi ühtlustamine diviiside lõikes ning majandamise lihtsustamine: sõjaajal efektiivne olnud patareide iseseisev majandamine kaotati, iseseisvaks majandusüksuseks jäi alates 15. märtsist 1924 suurtükiväegrupp. Uus organisatsioon nägi ette 1. suurtükiväegrupi patareide koondamise Narva, mis ka sügiseks läbi viidi.<ref>Nõmm, lk 101</ref><ref>Rubach (1933), lk 40</ref> ==Vaata ka== *[[Eesti Rahvavägi]] *[[Suurtükivägi]] *[[1. Suurtükiväegrupp]] *[[Suurtükiväepataljon (Eesti kaitsevägi)]] ==Viited== {{viited|veerud-laius=25em}} ==Kirjandus== *[[Georg Leets|Leets, G]]: 1. Eesti suurtükiväebrigaadist I diviisi suurtükiväeni. [[Sõdur (ajakiri)|Sõdur]]. 1933, nr 1/2 *[[Toe Nõmm|Nõmm, T]]. Eesti suurtükivägi 1918–1940. Relvastus ja ülesehitus. – Laidoneri muuseumi aastaraamat 2004. [[Eesti Sõjamuuseum]], 2005 *[[Richard Rubach|Rubach, R]]: Jooni 1-se suurtükiväepolgu – 1-se suurtükiväegrupi elust ajajärgul 1920.–1932. [[Sõdur (ajakiri)|Sõdur]]. 1933, nr 1/2 *[[Richard Rubach|Rubach, R]]: 1. Suurtükiväegrupi 20 aastat. [[Sõdur (ajakiri)|Sõdur]]. 1938, nr 1/2 *[[Otto Treufeldt|Treufeldt, O]]: 1-ne suurtükiväe polk 21. XI. 1918. – 15. III. 1924. [[Sõdur (ajakiri)|Sõdur]]. 1927, nr 51/52 *Vabadussõja Ajaloo Komitee (1937/1996). Eesti Vabadussõda 1918–1920. 1. Tallinn: Mats *Vabadussõja Ajaloo Komitee (1939/1997). Eesti Vabadussõda 1918–1920. 2. Tallinn: Mats ==Välislingid== *[https://vikerraadio.err.ee/788116/eesti-lugu-gaasirelv-vabadussojas Gaasirelv Vabadussõjas]. [[Vikerraadio]] saatesari "Eesti lugu", 26. september 2009 *[https://mil.ee/uksused/maavagi/1-jalavaebrigaad/suurtukivaepataljon/ Suurtükiväepataljon kaitseväe kodulehel] {{Eesti Rahvaväe väeosad Eesti Vabadussõjas}} {{Head artiklid}} [[Kategooria:Eesti suurtükivägi]] [[Kategooria:Eesti Vabadussõda]] [[Kategooria:Eesti endised väeüksused]] 6dpl6ymaadipw3k2w7dhp2cy10pui2u Mulhacén 0 215146 7228200 7129083 2026-09-03T14:06:15Z Kuriuss 38125 7228200 wikitext text/x-wiki {{Mägi | nimi = Mulhacén | pilt = Alcazaba, Punta de la Cornisa y Mulhacén 3.479 m.jpg | pildiallkiri = | kõrgus = 3479 m | asukoht = [[Andaluusia]], [[Granada provints]], [[Hispaania]] | mäeahelik = [[Sierra Nevada (Hispaania)|Sierra Nevada]] | suhteline kõrgus = 3285 m | laiuskoord = | pikkuskoord = | asendikaart = Hispaania }} '''Mulhacén''' on mägi [[Pürenee poolsaar]]el [[Sierra Nevada (Hispaania)|Sierra Nevada]] mäestikus. See on 3479 meetriga [[Ibeeria poolsaar]]e ja [[Hispaania]] mandriosa kõrgeim tipp.<ref>[http://www.viewfinderpanoramas.org/Mulhacen_I.pdf Reseña del vértice geodésico del Ministerio de Fomento de España]</ref><ref name="Climbing" /> See on ka Euroopa kõrgeim tipp väljaspool [[Alpid|Alpe]] ja [[Kaukasus]]t. Asub [[Granada]] lähedal. See kuulub Sierra Nevada mäestikku, mis on osa [[Cordillera Bética]]st. Mägi on nime saanud 15. sajandi eelviimase [[Granada emiir]]i [[Abu l-Hasan Ali]] ([[hispaania keel]]es Muley Hacén) järgi. Legendi kohaselt on ta maetud mäele.<ref name="Silence" /> Tänapäeva araabia keeles tuntakse mäge nimega Jabal Mawla el-Hassan ('Mawla el-Hassani mägi'). Mulhacénile on võimalik tõusta ühe päevaga kas [[Capileira]] või [[Trevélez]]i külast, kuid tavaliselt veedetakse öö Poqueira mägimajakeses või lihtsas varjualuses Calderas. Trevélezist tõusjad võivad ööbida ka tipu kirdeosas asuvate mägijärvede juures. Märtsis 2006 hukkus mäel kolm Briti mägironijat, kes [[Hispaania Tsiviilkaart|Tsiviilkaardi]] hinnangul olid kehvadeks ilmastikuoludeks ebapiisavalt valmistunud.<ref name="Froze" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Climbing">{{netiviide |pealkiri=Climbing the Mulhacén: an adventure to the ceiling of the peninsula |väljaanne=Andalucía Tourist Community |url=https://en.andalucia.org/blog/post/climbing-the-mulhacen-an-adventure-to-the-ceiling-of-the-peninsula/ |vaadatud=2026-04-11}}</ref> <ref name="Silence">{{netiviide |pealkiri=The legend of the King of the Silence |väljaanne=iNMSOL |url=https://www.inmsol.com/blog/legends-of-granada/the-legend-of-the-king-of-the-silence/ |vaadatud=2026-04-11}}</ref> <ref name="Froze">{{netiviide |pealkiri=Climbers die despite rescue bid |väljaanne=BBC News |url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/uk_news/england/tees/4780952.stm |vaadatud=2026-04-11}}</ref> }} [[Kategooria:Hispaania mäed]] [[Kategooria:Kolmetuhandelised]] 8zyzr03ohw5vwdm1ixsssms0jqr3jqf Lauri Läänemets 0 217014 7228174 7090500 2026-09-03T12:38:08Z Taurus404 80079 /* Sotsiaaldemokraatlikus erakonnas */ 7228174 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Lauri Läänemets | pilt = Lauri Läänemets, Justice and Home Affairs Council. Roundtable (cropped).jpg | pildiallkiri = Lauri Läänemets (2024) | amet = [[Eesti siseminister]] | ametiajaalgus = 18. juuli 2022 | ametiajalõpp = 11. märts 2025 | eelmine = [[Kristian Jaani]] | järgmine = [[Hanno Pevkur]] (kohusetäitja) | amet2 = [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] esimees | ametiajaalgus2 = [[5. veebruar]] [[2022]] | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = [[Indrek Saar]] | järgmine2 = | amet3 = [[XIV Riigikogu]] liige | ametiajaalgus3 = 13. juuni 2019 | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1983|1|31}} | sünnikoht = [[Tallinn]], [[Eesti NSV|Eesti]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Eestimaa Rahvaliit]] (2008–2010) <br/> [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] (2010–) | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Tallinna ülikool]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = ''[[Lauri Läänemets#Tunnustused|Loend]]'' | allkiri = | moodul = }} [[Fail:Lauri Läänemets 2021. aasta Arvamusfestivalil.jpg|pisi|Lauri Läänemets 2021. aasta Arvamusfestivalil]] '''Lauri Läänemets''' (sündinud [[31. jaanuar]]il [[1983]] [[Tallinn]]as) [[Eesti]] [[poliitik]] ja kodanikuaktivist, kes oli [[Eesti Vabariigi siseminister]] aastatel 2022–2025. Alates 5. veebruarist 2022 on Läänemets [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] esimees. Varem on ta olnud [[XIV Riigikogu|Riigikogu XIV]] koosseisu liige. == Hariduskäik == Lõpetanud [[Pirita Majandusgümnaasium]]i 2001. aastal, [[Tallinna Ülikool]]i rekreatsioonikorralduse 2009. aastal ja [[Kaitseliidu Kool]]i kompaniiülema kursuse 2019. aastal. == Kodanikuaktivisti ja kogukonna liidrina == Läänemets on olnud õpilas- ([[Pirita Majandusgümnaasium]]) ja üliõpilasesindaja ([[Tallinna Ülikool]]), paljude Eesti noortevolikogude mentor<ref>https://jarvateataja.postimees.ee/263824/jarvamaal-sai-tegevuse-alustamiseks-toetust-kaks-noortevolikogu</ref> ja noorteühingute abistaja eelkõige organisatsioonilistes küsimustes. Sellesse perioodi jäävad mitmed meeleavaldused<ref>https://www.youtube.com/watch?v=OXS6k1Ibo2o</ref> ja kampaaniad valitsuse mõjutamiseks Tallinna Ülikooli loomisel, ühiselamute renoveerimise rahastamiseks. Ta on skaudijuht, [[Kaitseliit|kaitseliitlane]] ja on olnud [[abipolitseinik]]. Aastal 2008 oli mitmetuhandelise liikmeskonnaga kodanikuliikumise Päästkem Eesti Metsad eestvedaja<ref>https://bioneer.ee/loodi-kodanike%C3%BChendus-p%C3%A4%C3%A4stkem-eesti-metsad</ref>. Pikaaegne üliõpilasesindaja, kelle eestvedamisel rajati Tallinna Raekoja platsile [[Tudengimaja]]<ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=linnalehtt20070607.1.3</ref>, üks [[Tallinna tudengipäevad|Tallinna Tudengipäevade]] korraldajaid ja Eesti [[Üliõpilasliikumine|üliõpilasliikumise]] arengule kaasaaitaja<ref>{{Netiviide |url=https://eyl.ee/vilistlaskogu/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-04-13 |arhiivimisaeg=2019-04-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190406233930/https://eyl.ee/vilistlaskogu/ |url-olek=ei tööta }}</ref>, aastatel 2004–2007 Tallinna Ülikooli senati liige. [[Väätsa vald|Väätsa]] vallavanemana algatas ja aitas korraldada selliseid kogukonda siduvaid tegevusi nagu Väätsa Kortermajade Festival<ref>https://www.err.ee/571699/vaatsa-kula-hakkas-esimesena-korraldama-kortermajade-festivali</ref>, Lumememmede paraad ([[Kuldmuna]] ja eriauhind 2017)<ref name="kuldmuna">https://defol.io/kuldmuna/2017-vaatsa-lumememmede-paraad-1</ref> ning jõululeiutised vaateakendele<ref>https://tv.postimees.ee/6470149/reporter-vaatsa-elanikud-muutsid-aknad-saravateks-vaatamisvaarsusteks</ref>. Talgute korras ehitas koos kogukonnaga ühe päevaga Väätsa rabasse 1,7 km laudteed.<ref>https://reporter.postimees.ee/4103779/vaatsas-ehitasid-talgulised-rabasse-laudtee</ref> == Töökohad == Aastatel 2013–2017 [[Väätsa vald|Väätsa]] vallavanem, 2014–2017 [[Järvamaa Omavalitsuste Liit|Järvamaa Omavalitsuste Liidu]] juhatuse aseesimees.<ref>https://jarvateataja.postimees.ee/3160613/omavalitsuste-liitu-juhib-turi-vallavanem</ref> Varem on töötanud [[Tallinna linnavalitsus|Tallinna linnavalitsuses]], linnavolikogus, SA Tudengipäevad programmijuhina, juhtinud [[Tallinna Üliõpilaskondade Ümarlaud|Tallinna Üliõpilaskondade Ümarlauda]]<ref>https://et.wikipedia.org/wiki/Tallinna_%C3%9Cli%C3%B5pilaskondade_%C3%9Cmarlaud</ref>, [[Tallinna Ülikooli üliõpilaskond|Tallinna Ülikooli üliõpilaskonda]]<ref>https://et.wikipedia.org/wiki/Tallinna_%C3%9Clikooli_%C3%BCli%C3%B5pilaskond</ref>, töötanud [[Eesti Üliõpilaskondade Liit|Eesti Üliõpilaskondade Liidus]]. Olnud [[Kodanikuühiskonna Sihtkapital|Kodanikuühiskonna Sihtkapitali]] nõukogu liige.<ref>https://www.ohtuleht.ee/269508/eesti-kodanikuuhiskonna-sihtkapitali-noukogu-valis-esimehe</ref> == Poliitiline tegevus == === Rahvaliidus === Aastail 2008–2010 kuulus Läänemets [[Eestimaa Rahvaliit]]u.<ref>http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/rahvaliit-valis-endale-uue-juhatuse?id=28435747</ref> 2009. aastal kandideeris ta Rahvaliidu nimekirjas [[2009. aasta Euroopa Parlamendi valimised|Euroopa Parlamendi valimistel]].<ref name="ReferenceA" /> ning Rahvaliidu ja [[Eestimaa Rohelised|Eestimaa Roheliste]] ühises nimekirjas [[2009. aasta kohalike omavalitsuste valimised|2009. aasta kohalike omavalitsuste valimistel]] Tallinna Kesklinnas.<ref name="ReferenceA" /> Ta oli 2010 Rahvaliidu juhatuse liige, 2009–2010 Rahvaliidu volikogu aseesimees ja 2008–2010 Tallinna linnaühenduse juhatuse esimees. Pärast Rahvaliidu ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ühinemise luhtumist astus Läänemets 2010. aasta kevadel Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda. === Sotsiaaldemokraatlikus erakonnas === [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] aseesimees ning erakonna Järvamaa piirkonna juhatuse esimees ja volikogu liige.<ref>http://www.sotsid.ee</ref> Alates 2018. aasta novembrist Sotsiaaldemokraatliku Erakonna Omavalitsuskogu esimees. Ta on olnud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna Meesühenduse asutajaliige ja eestvedaja.<ref>https://www.sotsid.ee/erakond/sosarorganisatsioonid/sotsiaaldemokraatide-meesuhendus/</ref> [[2011. aasta Riigikogu valimised|2011. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris valimisringkonnas nr 2 ja kogus 156 häält.<ref>http://vvk.ee/varasemad/rk2011/election_result_di_5377.html</ref> 2017. aastal kandideeris ühineva Türi valla (Väätsa, Türi ja Käru vald) volikokku sotsiaaldemokraatide nimekirja esinumbrina. Läänemets sai valimistel 547 häält, Sotside nimekiri pääses volikokku 7 kohaga.<ref>https://kov2017.valimised.ee/valimistulemus-vald.html#0834</ref> [[2019. aasta Riigikogu valimised|2019. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris Järva- ja Viljandimaa valimisringkonnas ning sai neljandalt kohalt sotside ringkonna teise tulemuse 994 häält.<ref>https://rk2019.valimised.ee/et/voting-result/district-8-voting-result.html</ref> Aastatel 2011–2013 oli Läänemets erakonna noorteühenduse [[Noored Sotsiaaldemokraadid]] president.<ref>{{Netiviide |url=https://noorsots.ee/meie/noorsotsidest |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-04-06 |arhiivimisaeg=2019-04-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190406233703/https://noorsots.ee/meie/noorsotsidest/ |url-olek=ei tööta }}</ref> 2013. aasta oktoobris toimunud KOV valimistel kogus Läänemets Tallinna Kesklinnas kandideerides 124 häält.<ref name="ReferenceA">http://www.vvk.ee</ref>, kuulus Tallinna Kesklinna Halduskokku ja 2017. aastal [http://www.tallinn.ee/est/volikogu Tallinna Linnavolikokku]. 21. novembril 2013 valiti Läänemets [[Väätsa vald|Väätsa]] vallavanemaks.<ref>https://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uudised/vaatsa-vallavanemaks-valiti-lauri-laanemets?id=67353870</ref> [[5. veebruar]]il [[2022]] valiti ta Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimeheks.<ref>[https://www.err.ee/1608490418/sotsiaaldemokraadid-valisid-uueks-esimeheks-lauri-laanemetsa "Sotsiaaldemokraadid valisid uueks esimeheks Lauri Läänemetsa"] ERR, 5. veebruar 2022</ref> Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 8|valimisringkonnas nr 8]] ([[Järva maakond|Järva]]- ja [[Viljandi maakond|Viljandimaa]]) 1731 häält ning osutus valituks. Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Türi vald|Türi vall]]as, kogus 76 häält ning osutus valituks.<ref>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused |pealkiri=KOV 2025 valimiste tulemused |väljaanne=[[Delfi (portaal)|Delfi]] |aeg=27. oktoober 2025 |vaadatud= 3. september 2026}}</ref> == Tunnustus == [[File:Läänemets, Lauri.IMG 20220423 130849.jpg|thumb|Lauri Läänemets Riigikogu lahtiste uste päeval Kaitseliidu Toompea malevkonna liikmena<br><small>Foto: Ave Maria Mõistlik, 23. aprill 2022</small>]] * [[Kaitseliidu III klassi teenetemedal]] (2019) * [[Aasta vabatahtlike kaasaja]] (2017)<ref>{{Netiviide |url=https://kodukant.ee/uudised/10-detsembril-annavad-vabariigi-president-ja-liikumine-kodukant-ule-aasta-vabatahtliku-aumargid/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-04-06 |arhiivimisaeg=2019-04-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190406233701/https://kodukant.ee/uudised/10-detsembril-annavad-vabariigi-president-ja-liikumine-kodukant-ule-aasta-vabatahtliku-aumargid/ |url-olek=ei tööta }}</ref> * [[Väätsa Põhikooli teenetemedal]] (2017)<ref>https://vaatsapk.ee/1-septembri-aktus-3/</ref> * [[Kuldmuna]] ja žürii eriauhind "Ühendamise muna" (2017)<ref name="kuldmuna" /> * [[Eesti Skautide Ühing|Eesti Skautide Ühingu]] teenetemärk [[Rajatäht]] III järk (2011) * [[Tallinna Ülikooli üliõpilaskonna teenetemärk|Tallinna Ülikooli üliõpilaskonna I klassi I järgu teenetemärk]] (2010)<ref>https://www.esindus.ee/meist/</ref> * [[Tallinna Ülikooli teenetemärk]] (2011)<ref>https://www.tlu.ee/teenetemark-ja-teenetemedal</ref> * [[Tallinna Ülikooli üliõpilasnõukogu KÜN-i teenetemärk]] (2009) * [[Eesti Üliõpilaskondade Liidu kuldne teenetemärk]] (2008)<ref>https://eyl.ee/sumboolika-ja-teenetemargid/</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat}} {{JÄRJESTA:Läänemets, Lauri}} [[Kategooria:Eesti siseministrid]] [[Kategooria:XIV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Rahvaliidu poliitikud]] [[Kategooria:Sotsiaaldemokraatliku Erakonna poliitikud]] [[Kategooria:Kaitseliidu Tallinna maleva liikmed]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1983]] {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Kalle Laanet]] (kohusetäitja)| nimi=[[Eesti siseminister]] | aeg= 2022-2025 | järgnev=[[Hanno Pevkur]] (kohusetäitja) }} {{lõpp}} e8z6soze5swadlzo652xpu6i383vevo Cannes'i filmifestival 0 220817 7228447 7218712 2026-09-04T09:44:58Z Kuriuss 38125 7228447 wikitext text/x-wiki {{Ajakohasta|aasta=2026|kuu=september}}{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=september}} [[Fail:Billboard 49th Cannes Film Festival, Paris 1996.jpg|pisi|49. Cannes'i filmifestivali poster Pariisis 1996. aastal|292x292px]] '''Cannes'i filmifestival''' ([[prantsuse keel]]es ''Festival de Cannes'') on iga-aastane rahvusvaheline A-kategooria [[filmifestival]], mis toimus esimest korda [[1946]]. aastal. See leiab aset maikuus Lõuna-Prantsusmaal [[Cannes]]'is Festivalide ja Kongresside palees.<ref name=":0">de Valck, Maijke and Brendan Kredell, Skadi Loist. 2016. ''Film Festivals: History, Theory, Method, Practice.'' London: Routledge </ref> Filmifestival kuulub [[Rahvusvaheline Filmiprodutsentide Liitude Föderatsioon|Rahvusvahelise Filmiprodutsentide Liitude Föderatsiooni]] (FIAPF) otsusega rahvusvaheliselt sertifitseeritud võistlusprogrammiga ehk A-kategooria festivalide hulka. Cannes'i filmifestival on tähtis filmielusündmus nii Prantsusmaal kui ka üle maailma. Seal näidatakse viimase aasta uusi erižanrilisi linateoseid, lühifilme ja dokumentaalfilme.<ref name=":1">Ostrowaka, Dorota. 2017. Cosmopolitan spaces of international film festivals: Cannes Film Festival and the French Riviera. ''Alphaville: Journal of Film and Screen Media'', Winter, 14: 94-110. Availabe at http://www.alphavillejournal.com/Issue14/ArticleOstrowska.pdf, accessed February 25, 2021.</ref> Cannes'i 73. filmifestival toimus [[koroonapandeemia]] tõttu erandkorras 6.–17. juulil 2021. Žürii esimees oli [[Spike Lee]], kes oli filmifestivali ajaloos esimene mustanahaline žürii juht. Lee pidi festivali žürii esimees olema ka 2020. aastal, kuid üritus jäeti pandeemia tõttu ära.<ref>Keslassy, Elsa. 2021. Spike Lee Accepts 2021 Cannes Film Festival Jury: ‘Book My Flight Now. We’re Coming!’. ''Variety,'' March 21. Availabe at https://variety.com/2021/film/global/spike-lee-cannes-jury-president-2021-1234930756/, accessed March 20, 2021.</ref> == Ajalugu == Cannes'i filmifestivali korraldamise idee tekkis 1937.–1939. aastal inspireerituna [[Veneetsia filmifestival]]ist, mis oli esimene omataoline. Prantsusmaa ei soovinud enam sealsest filmifestivalist osa võtta, kuna Itaalias muutus poliitiline olukord ning ka Veneetsia filmifestivali mõjutas [[Benito Mussolini]] valitsus. Esimene Cannes'i filmifestival pidi toimuma 2. septembril 1939, kuid see lükati edasi, sest Saksamaa tungis 1. septembril Poolasse ja algas [[teine maailmasõda]]. 1946. aastal Cannes'i festival lõpuks toimus. Selle idee oli toetada filmikunsti arengut ja julgustada riikide koostööd filmide tegemisel. Filme said festivalile saata ainult need riigid, kellega Prantsusmaal olid head diplomaatilised suhted.<ref name=":0" /> Asukoht [[Côte d'Azur|Prantsuse Rivieras]] valiti rahvusvahelise tausta tõttu. See on koht, kuhu ajalooliselt kogunes eri rahvustest inimesi, kes pidasid lugu sealsetest restoranidest, randadest, hotellidest ja kultuurielust. 1930. aastatel sai Rivierast koht, kus peale massiturismi hakati ka palju visuaalset kunsti looma. Cannes'i filmifestival pidi Prantsuse Rivierat veelgi rikastama. Kõik see tegi Cannes'i ideaalseks filmifestivali asukohaks, kus turistid said ka filmitähti näha.<ref name=":1" /> == Korraldus == [[Fail:Pierre Lescure Thierry Frémaux César 2016.jpg|pisi|Cannes'i filmifestivali juhid Pierre Lescure ja Thierry Frémaux 2016. aastal]] Festivali korraldamise aastane eelarve on{{millal}} 20 miljonit eurot, mis tuleb nii riigilt kui ka eraettevõtetelt. Cannes'i filmifestivali püsiv korraldusmeeskond koosneb 30 inimesest. Ürituse ajaks kasvab meeskonna suurus 700 inimeseni. Filmifestivali meeskonda juhivad president Pierre Lescure, peadirektor Thierry Frémaux ja peasekretär Francois Desrousseaux.<ref name=":2" /><ref>The Festival de Cannes site. n. d. The Team. Available at https://www.festival-cannes.com/en/qui-sommes-nous/equipe, accessed March 24, 2021.</ref> Festivali ajaks valitakse neli žüriid, kes vastutavad ühe kindla filmifestivali osa autasustamise eest. Žürii moodustavad filmialaga seotud elukutseid esindavad professionaalid. Žüriisse kuulumine, eriti selle esimees olemine, on suur au, mida võib võrrelda elutööauhinnaga.<ref name=":2">Mezias, Stephen and Jesper Strandgaard, Pedersen Silviya, Svejenova, Carmelo Mazza. 2008. Untangling the Impact of European Premier Film Festivals. ''Creative Encounters Working Paper'', 14: 10.</ref> == Filmifestivali mõju == Cannes'i filmifestivali auhind pole rahaline. Osavõtjate auhind on pigem kommertslik. Võttes osa filmifestivalist, saavad nad palju tähelepanu ja tutvuvad teiste filmitegijatega. Samuti on Cannes'i filmifestival üks pidepunkt teiste filmifestivalide ja üleüldse filmitööstuse jaoks. Paljud filmid, mis võibolla pole kinodes kassahitid, kuid on seotud Cannes'iga, saavad sellest kasu. Sellised filmid võivad tuntuks saada ka teistel filmifestivalidel ja neid võib tunnustada rahvusvaheline kriitika. Paljud filmifestivalil osalenud filmid saavad tihti järgneval aastal ka [[Oscar]]i nominatsioone.<ref name=":0" /> Filmifestivali ajal koguneb Cannes'i ligikaudu 200 000 inimest. Suur osa neist on ajakirjanikud, ärimehed ja filmikunsti professionaalid ning õpilased.<ref name=":2" /> == Paparatsofotograafia == [[Fail:Cannes.Redcarpet.jpg|pisi|Cannes'i punane vaip 2001. aastal]] Pärast [[Teine maailmasõda|teist maailmasõda]] sai Cannes'ist koht, kus tavaelu ja kunst sulandusid. See aitas kaasa paparatsofotograafia kujunemisele, kus tehti kuulsustest pilte ilma, et nad poseeriksid. Cannes'i meediakajastus ja festivali suurus aitasid pärast sõda arendada fotograafiat. Hakati eristama punase vaiba fotograafiat ja kuulsuste pildistamist vabal ajal. Varem polnud ühelgi teisel üritusel kohal nii palju tuntud näitlejaid ja kuulsusi, keda kõiki oleks olnud võimalik ühes kohas pildistada. Filmifestivali korraldajad said aru, et ainuüksi filmide linastused ei saa nii palju tähelepanu. Seetõttu sai Cannes'i festivalist tänu meediale ning fotograafidele rahvusvaheline glamuurne suursündmus. Meedia kohalolu määras ka selle, kuidas toimusid paljud festivali tseremooniad. Maailmas on kuulsaks saanud Festivalide ja Kongresside palee pikk ja lai punane vaip, kus tutvustatakse näitlejaid ja filmiloojaid. Erilised külalised välismaalt, kuulsad näitlejad ning kõmufotograafide tehtud pildid said Cannes'i filmifestivali oluliseks osaks.<ref>Schwartz, Vanessa R. 2010. ''Wide Angle at the Beach''. Études photographiques. November 26. Available at https://journals.openedition.org/etudesphotographiques/3455#authors, accessed February 25, 2021.</ref> == Poleemika == Enamik praegust{{millal}} kriitikat Cannes'i filmifestivali kohta hõlmab selle nüüdset korraldust ja tulevikku. Varem on oldud mures, et rahvusvahelisel filmifestivalil võivad kommerts ja kunst sulanduda või populaarseid [[Hollywood]]i filme võidakse eelistada. Praegu{{millal}} käib arutelu [[Netflix]]i toodetud filmide üle. Kritiseeritud on peadirektor Thierry Frémaux' otsust 2017. aasta festivalil linastada filme “Okja” ja “The Meyerowitz Stories”, mis on Netflixi toodetud. Peamine probleem on kohalike kinoomanike mure, et [[voogedastusteenus]]t pakkuvad ettevõtted ohustavad väikeettevõtjaid ning ka filmikunsti kvaliteeti. See on tekitanud arutelu, kas Netflixi ja teiste voogedastust pakkuvate ettevõtete filmidel tuleks keelata filmifestivalidel osaleda. Plaanis on võtta kasutusele uued reeglid, mis nõuavad enne festivalil osalemist filmi linastamist ka kinosaalides.<ref>Diffrient, David Scott. 2017. From Nazis to Netflix, the controversies and contradictions of Cannes. ''The Conversation,'' May 18''.'' Available at https://theconversation.com/from-nazis-to-netflix-the-controversies-and-contradictions-of-cannes-77655, accessed March 30, 2021.</ref> == Auhinnakategooriad == * Parima filmi auhind [[Kuldne Palmioks]] (''Palme d'Or'') * Žürii suur auhind (''Grand prix'') * Žürii auhind (''Prix du Jury'') * Parim lühifilm (''Palme d'Or du court métrage'') * Parim naisnäitleja (''Prix d'interprétation féminine'') * Parim meesnäitleja (''Prix d'interprétation masculine'') * Parim režissöör (''Prix de la mise en scène'') * Parim stsenaarium (''Prix du scénario'') * Parim debüütfilm (''Caméra d'Or'') * [[Rahvusvaheline Filmikriitikute Ühing|Rahvusvahelise Filmikriitikute Ühingu]] žürii auhind == Kuldse Palmioksa võitjaid == * “[[Magus elu]]” – 1960. aasta [[Federico Fellini]] film, kinoklassika, mis võitis peale Kuldse Palmioksa ka palju muid filmiauhindu * “[[Taksojuht]]” – 1976. aasta [[Martin Scorsese]] film * “[[Pulp Fiction]]” – 1994. aasta [[Quentin Tarantino]] film * “[[Pianist (film)|Pianist]]” – 2002. aasta [[Roman Polański|Roman Polanski]] film, võitis [[Oscar]]ite galal kolm auhinda * “[[Valge pael]]” – 2009. aasta [[Michael Haneke]] film * “[[Elupuu (film)|Elupuu]]” – 2011. aasta Terrence Malicki film * “[[Armastus (film)|Armastus]]” – 2012. aasta Michael Haneke film * “[[Adele'i elu]]” – 2013. aasta [[Abdellatif Kechiche]]'i film, ainuke film, mille puhul on auhind jagatud režissööri ja kahe naispeaosatäitja vahel * “[[Ruut (fil)|Ruut]]” – 2017. aasta Ruben Östlundi film * “[[Parasiit (film)|Parasiit]]” – 2019. aasta Bong Joon-ho film <ref>Kohn, Eric and Christian Blauvelt, Kate Erbland, Anne Thompson, Chris O'Falt, David Ehrlich, Tom Brueggemann, Tambay Obenson, Jude Dry. 2019. Every Palme d’Or Winner From the Cannes Film Festival, Ranked. ''IndieWire,'' May 13. Available at https://www.indiewire.com/feature/cannes-film-festival-palme-d-or-winners-movies-ranked-1202132111/, accessed March 30, 2021.</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[http://www.festival-cannes.com/ Festivali koduleht] {{Coordinate |NS=43.55086111 |EW=7.01725 |type=landmark |region=FR}} [[Kategooria:A-klassi filmifestivalid]] [[Kategooria:Prantsusmaa üritused]] 3dl6mli5f1nbtyllc85l62xz802kutz Märt Raud (publitsist) 0 226913 7228377 7095876 2026-09-04T06:33:47Z Kuriuss 38125 7228377 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib Eesti ajakirjanikust ja kirjanikust, põlevkivitöösturi ja inseneri kohta vaata artiklit [[Märt Raud (tööstur)]]}} '''Märt Raud''' (kirjanikupseudonüüm ''Tõnis Migagu''; [[6. november]] [[1881]] – [[1. november]] [[1980]] [[Stockholm]]<ref name="immi" />) oli eesti koolitegelane, kirjanik, ajakirjanik ja publitsist.<ref name="ETBL" /> ==Elulugu== Märt Raud sündis [[Kavilda vald|Kavilda vallas]] [[Koiduaru]]l. Tema isa oli [[pops]] Peeter Raud, ema Leenu Vares. Raud käis aastatel [[1890]]–1893 [[Tarvoja]] külakoolis, [[1893]]–1897 [[Puhja]] kihelkonnakoolis ja 1897–[[1901]] [[Tartu Õpetajate Seminar]]is. Aastatel [[1909]]–[[1910]] õppis ta Tartus [[Rostovtsevi eraülikool]]i loodusteaduskonnas. Enne seda oli ta töötanud kooliõpetajana [[Vaivara]] kihelkonnakoolis, [[Ulvi]] Samma ministeeriumikoolis ja olnud [[1903]]–1906 [[Haljala]] Kalevipoja-nimelise kooli juhataja. Aastatel [[1906]]–[[1907]] oli ta ajalehe [[Sõna (ajaleht, 1906)|Sõna]] toimetaja ning 1906–[[1914]] ja [[1918]] üks [[Postimees|Postimehe]] toimetajaid.<ref name="Märt Raud biograafilises andmebaasis ISIK" /> [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] puhkedes mobiliseeriti Raud Vene armeesse ja sõja kolm esimest aastat veetis ta [[Peterburi]]s tagavarapolgus. Seejärel sai temast [[Eesti rahvusväeosad]]e organiseerija, [[1917]]–1918 oli ta [[Eesti Tagavara Jalaväepataljon]]i [[kortermeister]].<ref name="Märt Raud biograafilises andmebaasis ISIK" /> Aastatel 1906–1918 kuulus Raud [[Jaan Tõnisson]]i asutatud [[Eesti Rahvameelne Eduerakond|Eesti Rahvameelsesse Eduerakonda]] (hiljem [[Eesti Demokraatlik Erakond]] ja [[Eesti Rahvaerakond]]), kuid alates 1918. aastast kaldus ta toetama [[Konstantin Päts]]i juhitud [[Maaliit]]u, olles selle väljaannete toimetuste liikmeks. [[Vabadussõda|Vabadussõja]] ajal tegutses ta sõjatsensorina,<ref name="Märt Raud biograafilises andmebaasis ISIK" /> viibides ka [[Tartu rahu]] allakirjutamise juures.<ref name="kGrwA" /> Eesti Vabariigi ajal naasis Raud haridustegevuse juurde: [[1920]]–1922 oli ta Pärnu Maavalitsuse haridusosakonna juht ning [[1922]]–1934 [[Viljandimaa]]l ja [[1934]]–1936 [[Pärnumaa]]l koolinõunik. [[1936]]–[[1937]] oli ta haridusministri haridusnõunik ja seejärel kuni [[1940]]. aastani koolide peainspektor. Kuna Raud oli üllitanud religioosselt ja rahvuslikult meelestatud [[publitsistika]]t ning olnud [[Kaitseliit|Kaitseliidus]] tööl propagandaosakonnas, siis vallandati ta juba 1940. aasta juunis. Esimesel Nõukogude okupatsiooniaastal teda siiski ei arreteeritud ning aastatel [[1941]]–1942 oli ta koolinõunik [[Tartumaa]]l ja [[1942]]–[[1944]] [[Läänemaa]]l. Seejärel siirdus ta [[Saksamaa]]le.<ref name="Märt Raud biograafilises andmebaasis ISIK" /> [[1948]]. aastal asus Raud Saksamaalt ümber [[Rootsi]], kus oli kuni [[1956]]. aastani [[Eesti Komitee]] arhiivi ametnik. Rootsis olles avaldas ta nii oma mälestused (kolmes köites) kui ka Jaan Tõnissoni ja Konstantin Pätsi elulooraamatu "Kaks suurt". Samuti avaldas ta ilukirjandust pseudonüümi Tõnis Migagu all, mida ta kujul T. Migagu oli kasutanud juba [[1930. aastad|1930. aastatel]]. Lisaks sellele oli ta kasutanud veel vähemalt 15 pseudonüümi: Benedictus, Jaanus Vihava või Vihavu, Juuli Tumatre, Juuli Uibu, M. R.-d, Mari Mürak, Md., Meister, Mulgi Märt, Paap Mällo, Rein Kaasik, Taavi Võllingearu, V. R. Tarvoja, Virve Lemming ja Võlli Karu.<ref name="Märt Raud biograafilises andmebaasis ISIK" /> [[1911]]. aastal abiellus Märt Raud Anna Treumanniga. Nende lapsed olid agronoom Jaan Raud, Aina Kivi<ref name="Märt Raud biograafilises andmebaasis ISIK" /> ning õpetaja ja kunstiajaloolane [[Mai Raud-Pähn]].<ref name="Quol1" /> ==Teadustöö== Märt Raua teadustööd käsitlesid [[pedagoogika]]t, [[kooliajalugu]], [[rahvuspoliitika]]t, [[rahvuskultuur]]i, peresuhteid ja rahvakombeid. Temalt ilmus ka [[ajaviiteromaan]]e.<ref name="ETBL" /> ==Teosed ===Publitsistika=== *Eesti armuilmast. // Eesti Kultura IV, [[1915]] *Õpetaja kutse eetika. 1922 *Esimene Eesti omavalitsustegelaste kongress: 24.–26. oktoobril [[1924]]. a.: [referaadid] [Tallinn]: Eesti Maakondade Liit: Eesti Linnade Liit, [[1925]] *Usk ja kaswatus: usuõpetuse põhimõttelisi küsimusi/ M. Raud Wiljandis: Viljandimaa Õpetajate Liidu Kooperatiiv, [[1926]] *Eesti suure mehe sünnipaik; Kas "kuningas" või "koer"? Teoses: Maahing: koguteos. [Tallinn]: C. R. Jakobsoni nimelise "Põllumehe Kapitali" valitsemise selts, [1929] *Heinrich Pestalozzi usulise kasvatuse isana. [[1929]] *10 aastat: Viljandimaa põllumeeste album: 1920-1930/ Viljandimaa Põllumeeste Esitus. [Viljandi]: Viljandimaa Põllumeeste Esitus, [[1931]] *Tööta hoolega, ehita oma elu, oma kodu, oma isamaad! / [M. Raud] [Tallinn]: Noorte Kotkaste Peastaap, [[1932]] *Usuõpetuse lugemik: algkooli V ja VI klassile ning progümnaasiumi I ja II klassile / Koostaja koos [[August Arumäe|August Grünbergiga]]. Eesti Kirjanduse Selts, 1932. 2. trükk [[1939]]. *Punased aastad: mälestisi ja dokumente 1905. aasta liikumisest Eestis. / I /. Üks autoreid, toimetanud [[Hans Kruus]]. Tartus: Eesti Kirjanduse Selts, [[1932]] *Isamaa auks...: [kõne]/ [M. Raud]. Tallinn?: [[1933]]? *Johan Laidoner: mälestusi kaasaeglasilt/ toimetanud VOK komisjon. [Tallinn]: Vabariigi Ohvitseride Keskkogu, 1934. *Andmed õpilaste moraalse taseme uurimiseks. Küsimuslehe koostanud koolinõunik Märt Raud. 1934. *Usuõpetuse test. Koostaja. Tallinn: Kooli-kooperatiiv, 1934. 2. trükk 1936. *Raamat maal. In: Eesti raamatu-aasta kõned/ toimetanud Albert Kivikas. Tallinn: Eesti raamatu-aasta peakomitee, [[1935]]. *Eesti rahvusväeosade album./ I / toimetanud Oskar Kurvits; [kaas: [[Paul Luhtein]] ] [Tallinn]: Selts "1. Eesti Polk", 1935 *Eesti algkooli lõpetaja: algkooli lõpetaja teadmised usuõpetuse alal/ M. Raud. Tallinn: Haridus- ja Sotsiaalministeeriumi Koolivalitsus, 1936 *Eesti algkooli lõpetaja: algkooli lõpetajate moraalne tase/ M. Raud. Tallinn: Haridusministeeriumi koolivalitsus, 1936 *Usuline kasvatus koolis: Üleriigilise usuõpetajate päeva ettekanded Tartus 4. jaan. 1937/ toimetanud Tartu Linna Pedagoogilise Muuseumi usuõpetuse toimkond. Tartu: 1937 *Eesti Vabariigi president Konstantin Päts/ [tekst: Märt Raud; eessõna: August Jürima; toimetajad Henno Rahamägi ja Juhan Veelma]. Tallinn: [[1938]]. *ÜS Liivika kolmkümmend aastat/ [toimetanud E. Salumaa] Tartu: ÜS Liivika, 1939 *Kaks suurt: Jaan Tõnisson, Konstantin Päts ja nende ajastu/ Märt Raud. [[Eesti Kirjastus Orto|Orto]], [1953] (paralleelselt nii Göteborg kui Toronto). Kordustrükk Tallinn: Olion, [[1991]] *Eesti perekond aegade voolus / Märt Raud. Stockholm: EMP, [[1961]]. *Sulg ja raamat: mälestusi ajaloo pööriaegadest/ Märt Raud. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, [[1962]] *Eesti kool aegade voolus. koolinõuniku mälestusi / 1. [kd.]: [Märt Raud; eessõna: Voldemar Kures]. Stockholm: EMP, [[1965]] *Eesti kool aegade voolus. koolinõuniku mälestusi / 2. [kd.]: Märt Raud. Stockholm: EMP, 1965 *Alasi ja vasarate vahel: koolinõuniku mälestusi/ [Märt Raud; eessõna: Enn Saluveer; kaas: Rein Murre]. Stockholm: EMP, [[1966]] *Riigiehitaja Konstantin Päts 1874-1956/ Märt Raud; toimetaja Mai Raud. Stockholm: Eesti Põllumeeste Kogude Esindus Paguluses, [[1977]] ===Ilukirjandus (pseudonüümi Tõnis Migagu all)=== *Punane hunt: romaan. Toronto: Orto, [[1951]]. *Ülekohus ei seisa kotis: romaan. Toronto: Orto, [[1964]]. *Joosep ja Potivari naine: romaan. Illustreerinud A. Mihkelsoo. Toronto: Orto, [1969] *Keset kärestikku: romaan. Toronto: [Orto, 1970] *Nigul Eitea uperpallid: romaan. Illustreerinud A. Mihkelsoo. Toronto: Orto, [1971] *Risti ja rästi: romaan. Illustreerinud A. Mihkelsoo. Toronto: Orto, 1971 ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="immi">{{Netiviide |url=http://www.immi.se/kultur/authors/ester/raud.htm |pealkiri=Märt Raud |vaadatud=2010-11-09 |arhiivimisaeg=2010-12-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20101224152536/http://immi.se/kultur/authors/ester/raud.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="ETBL">Eesti Teaduse Biograafiline Leksikon, 3. köide</ref> <ref name="Märt Raud biograafilises andmebaasis ISIK">{{Netiviide |url=http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=2942 |pealkiri=Märt Raud Eesti biograafilises andmebaasis ISIK |vaadatud=2010-11-10 |arhiivimisaeg=2007-02-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20070220223139/http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=2942 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="kGrwA">[http://www.postimees.ee/?id=219440 Postimees: Tuuli Koch. Tartu rahu laps – elukutseline eestlane (Mai Raud-Pähnist)]</ref> <ref name="Quol1">[http://www.parnupostimees.ee/270308/artiklid/10083616_1.php Kalev Vilgats "Mai Raud-Pähn: Pärnust on mul helged mälestused" Pärnu Postimees, 15. märts 2008]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> }} == Kirjandus == * EE 8, 48 ja 14, 411 * Eesti kooli biograafiline leksikon. Tallinn, 1996, 448 * Eesti avalikud tegelased. Trt, 1932, 260 * [[Bernard Kangro]]. Eesti kirjakuulutaja eksiilis (1944–1986). 1989 * Valmas, A. Märt Raud ja tema looming. // Kaks suurt. Tallinn, 1991, 245–247. * {{ETBL|3}} == Välislingid == * {{ISIK|2942}} {{ETBL}} {{JÄRJESTA:Raud, Märt}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti pedagoogid]] [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Viljandi maakonna koduloolased]] [[Kategooria:Eestlased Rootsis]] [[Kategooria:Sündinud 1881]] [[Kategooria:Surnud 1980]] e9ewtqyw8sziygj3b82flemobane001 7228378 7228377 2026-09-04T06:36:15Z Kuriuss 38125 7228378 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib Eesti ajakirjanikust ja kirjanikust, põlevkivitöösturi ja inseneri kohta vaata artiklit [[Märt Raud (tööstur)]]}} '''Märt Raud''' (kirjanikupseudonüüm ''Tõnis Migagu''; [[6. november]] [[1881]] – [[1. november]] [[1980]] [[Stockholm]]<ref name="immi" />) oli eesti koolitegelane, kirjanik, ajakirjanik ja publitsist.<ref name="ETBL" /> ==Elulugu== Märt Raud sündis [[Kavilda vald|Kavilda vallas]] [[Koiduaru]]l. Tema isa oli [[pops]] Peeter Raud, ema Leenu Vares. Raud käis aastatel [[1890]]–1893 [[Tarvoja]] külakoolis, [[1893]]–1897 [[Puhja]] kihelkonnakoolis ja 1897–[[1901]] [[Tartu Õpetajate Seminar]]is. Aastatel [[1909]]–[[1910]] õppis ta Tartus [[Rostovtsevi eraülikool]]i loodusteaduskonnas. Enne seda oli ta töötanud kooliõpetajana [[Vaivara]] kihelkonnakoolis, [[Ulvi]] Samma ministeeriumikoolis ja olnud [[1903]]–1906 [[Haljala]] Kalevipoja-nimelise kooli juhataja. Aastatel [[1906]]–[[1907]] oli ta ajalehe [[Sõna (ajaleht, 1906)|Sõna]] toimetaja ning 1906–[[1914]] ja [[1918]] üks [[Postimees|Postimehe]] toimetajaid.<ref name="Märt Raud biograafilises andmebaasis ISIK" /> [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] puhkedes mobiliseeriti Raud Vene armeesse ja sõja kolm esimest aastat veetis ta [[Peterburi]]s tagavarapolgus. Seejärel sai temast [[Eesti rahvusväeosad]]e organiseerija, [[1917]]–1918 oli ta [[Eesti Tagavara Jalaväepataljon]]i [[kortermeister]].<ref name="Märt Raud biograafilises andmebaasis ISIK" /> Aastatel 1906–1918 kuulus Raud [[Jaan Tõnisson]]i asutatud [[Eesti Rahvameelne Eduerakond|Eesti Rahvameelsesse Eduerakonda]] (hiljem [[Eesti Demokraatlik Erakond]] ja [[Eesti Rahvaerakond]]), kuid alates 1918. aastast kaldus ta toetama [[Konstantin Päts]]i juhitud [[Maaliit]]u, olles selle väljaannete toimetuste liikmeks. [[Vabadussõda|Vabadussõja]] ajal tegutses ta sõjatsensorina,<ref name="Märt Raud biograafilises andmebaasis ISIK" /> viibides ka [[Tartu rahu]] allakirjutamise juures.<ref name="kGrwA" /> Eesti Vabariigi ajal naasis Raud haridustegevuse juurde: [[1920]]–1922 oli ta Pärnu Maavalitsuse haridusosakonna juht ning [[1922]]–1934 [[Viljandimaa]]l ja [[1934]]–1936 [[Pärnumaa]]l koolinõunik. [[1936]]–[[1937]] oli ta haridusministri haridusnõunik ja seejärel kuni [[1940]]. aastani koolide peainspektor. Kuna Raud oli üllitanud religioosselt ja rahvuslikult meelestatud [[publitsistika]]t ning olnud [[Kaitseliit|Kaitseliidus]] tööl propagandaosakonnas, siis vallandati ta juba 1940. aasta juunis. Esimesel Nõukogude okupatsiooniaastal teda siiski ei arreteeritud ning aastatel [[1941]]–1942 oli ta koolinõunik [[Tartumaa]]l ja [[1942]]–[[1944]] [[Läänemaa]]l. Seejärel siirdus ta [[Saksamaa]]le.<ref name="Märt Raud biograafilises andmebaasis ISIK" /> [[1948]]. aastal asus Raud Saksamaalt ümber [[Rootsi]], kus oli kuni [[1956]]. aastani [[Eesti Komitee]] arhiivi ametnik. Rootsis avaldas ta nii oma mälestused (kolmes köites) kui ka Jaan Tõnissoni ja Konstantin Pätsi elulooraamatu "Kaks suurt". Temalt ilmus ilukirjandusteoseid pseudonüümi Tõnis Migagu all, mida ta kujul T. Migagu oli kasutanud juba [[1930. aastad|1930. aastatel]]. Lisaks oli ta kasutanud veel vähemalt 15 pseudonüümi: Benedictus, Jaanus Vihava või Vihavu, Juuli Tumatre, Juuli Uibu, M. R.-d, Mari Mürak, Md., Meister, Mulgi Märt, Paap Mällo, Rein Kaasik, Taavi Võllingearu, V. R. Tarvoja, Virve Lemming ja Võlli Karu.<ref name="Märt Raud biograafilises andmebaasis ISIK" /> [[1911]]. aastal abiellus Märt Raud Anna Treumanniga. Nende lapsed olid agronoom Jaan Raud, Aina Kivi<ref name="Märt Raud biograafilises andmebaasis ISIK" /> ning õpetaja ja kunstiajaloolane [[Mai Raud-Pähn]].<ref name="Quol1" /> ==Teadustöö== Märt Raua teadustööd käsitlesid [[pedagoogika]]t, [[kooliajalugu]], [[rahvuspoliitika]]t, [[rahvuskultuur]]i, peresuhteid ja rahvakombeid. Temalt ilmus ka [[ajaviiteromaan]]e.<ref name="ETBL" /> ==Teosed== ===Publitsistika=== *Eesti armuilmast. // Eesti Kultura IV, [[1915]] *Õpetaja kutse eetika. 1922 *Esimene Eesti omavalitsustegelaste kongress: 24.–26. oktoobril [[1924]]. a.: [referaadid] [Tallinn]: Eesti Maakondade Liit: Eesti Linnade Liit, [[1925]] *Usk ja kaswatus: usuõpetuse põhimõttelisi küsimusi/ M. Raud Wiljandis: Viljandimaa Õpetajate Liidu Kooperatiiv, [[1926]] *Eesti suure mehe sünnipaik; Kas "kuningas" või "koer"? Teoses: Maahing: koguteos. [Tallinn]: C. R. Jakobsoni nimelise "Põllumehe Kapitali" valitsemise selts, [1929] *Heinrich Pestalozzi usulise kasvatuse isana. [[1929]] *10 aastat: Viljandimaa põllumeeste album: 1920-1930/ Viljandimaa Põllumeeste Esitus. [Viljandi]: Viljandimaa Põllumeeste Esitus, [[1931]] *Tööta hoolega, ehita oma elu, oma kodu, oma isamaad! / [M. Raud] [Tallinn]: Noorte Kotkaste Peastaap, [[1932]] *Usuõpetuse lugemik: algkooli V ja VI klassile ning progümnaasiumi I ja II klassile / Koostaja koos [[August Arumäe|August Grünbergiga]]. Eesti Kirjanduse Selts, 1932. 2. trükk [[1939]]. *Punased aastad: mälestisi ja dokumente 1905. aasta liikumisest Eestis. / I /. Üks autoreid, toimetanud [[Hans Kruus]]. Tartus: Eesti Kirjanduse Selts, [[1932]] *Isamaa auks...: [kõne]/ [M. Raud]. Tallinn?: [[1933]]? *Johan Laidoner: mälestusi kaasaeglasilt/ toimetanud VOK komisjon. [Tallinn]: Vabariigi Ohvitseride Keskkogu, 1934. *Andmed õpilaste moraalse taseme uurimiseks. Küsimuslehe koostanud koolinõunik Märt Raud. 1934. *Usuõpetuse test. Koostaja. Tallinn: Kooli-kooperatiiv, 1934. 2. trükk 1936. *Raamat maal. In: Eesti raamatu-aasta kõned/ toimetanud Albert Kivikas. Tallinn: Eesti raamatu-aasta peakomitee, [[1935]]. *Eesti rahvusväeosade album./ I / toimetanud Oskar Kurvits; [kaas: [[Paul Luhtein]] ] [Tallinn]: Selts "1. Eesti Polk", 1935 *Eesti algkooli lõpetaja: algkooli lõpetaja teadmised usuõpetuse alal/ M. Raud. Tallinn: Haridus- ja Sotsiaalministeeriumi Koolivalitsus, 1936 *Eesti algkooli lõpetaja: algkooli lõpetajate moraalne tase/ M. Raud. Tallinn: Haridusministeeriumi koolivalitsus, 1936 *Usuline kasvatus koolis: Üleriigilise usuõpetajate päeva ettekanded Tartus 4. jaan. 1937/ toimetanud Tartu Linna Pedagoogilise Muuseumi usuõpetuse toimkond. Tartu: 1937 *Eesti Vabariigi president Konstantin Päts/ [tekst: Märt Raud; eessõna: August Jürima; toimetajad Henno Rahamägi ja Juhan Veelma]. Tallinn: [[1938]]. *ÜS Liivika kolmkümmend aastat/ [toimetanud E. Salumaa] Tartu: ÜS Liivika, 1939 *Kaks suurt: Jaan Tõnisson, Konstantin Päts ja nende ajastu/ Märt Raud. [[Eesti Kirjastus Orto|Orto]], [1953] (paralleelselt nii Göteborg kui Toronto). Kordustrükk Tallinn: Olion, [[1991]] *Eesti perekond aegade voolus / Märt Raud. Stockholm: EMP, [[1961]]. *Sulg ja raamat: mälestusi ajaloo pööriaegadest/ Märt Raud. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, [[1962]] *Eesti kool aegade voolus. koolinõuniku mälestusi / 1. [kd.]: [Märt Raud; eessõna: Voldemar Kures]. Stockholm: EMP, [[1965]] *Eesti kool aegade voolus. koolinõuniku mälestusi / 2. [kd.]: Märt Raud. Stockholm: EMP, 1965 *Alasi ja vasarate vahel: koolinõuniku mälestusi/ [Märt Raud; eessõna: Enn Saluveer; kaas: Rein Murre]. Stockholm: EMP, [[1966]] *Riigiehitaja Konstantin Päts 1874-1956/ Märt Raud; toimetaja Mai Raud. Stockholm: Eesti Põllumeeste Kogude Esindus Paguluses, [[1977]] ===Ilukirjandus (pseudonüümi Tõnis Migagu all)=== *Punane hunt: romaan. Toronto: Orto, [[1951]]. *Ülekohus ei seisa kotis: romaan. Toronto: Orto, [[1964]]. *Joosep ja Potivari naine: romaan. Illustreerinud A. Mihkelsoo. Toronto: Orto, [1969] *Keset kärestikku: romaan. Toronto: [Orto, 1970] *Nigul Eitea uperpallid: romaan. Illustreerinud A. Mihkelsoo. Toronto: Orto, [1971] *Risti ja rästi: romaan. Illustreerinud A. Mihkelsoo. Toronto: Orto, 1971 ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="immi">{{Netiviide |url=http://www.immi.se/kultur/authors/ester/raud.htm |pealkiri=Märt Raud |vaadatud=2010-11-09 |arhiivimisaeg=2010-12-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20101224152536/http://immi.se/kultur/authors/ester/raud.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="ETBL">Eesti Teaduse Biograafiline Leksikon, 3. köide</ref> <ref name="Märt Raud biograafilises andmebaasis ISIK">{{Netiviide |url=http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=2942 |pealkiri=Märt Raud Eesti biograafilises andmebaasis ISIK |vaadatud=2010-11-10 |arhiivimisaeg=2007-02-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20070220223139/http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=2942 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="kGrwA">[http://www.postimees.ee/?id=219440 Postimees: Tuuli Koch. Tartu rahu laps – elukutseline eestlane (Mai Raud-Pähnist)]</ref> <ref name="Quol1">[http://www.parnupostimees.ee/270308/artiklid/10083616_1.php Kalev Vilgats "Mai Raud-Pähn: Pärnust on mul helged mälestused" Pärnu Postimees, 15. märts 2008]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> }} == Kirjandus == * EE 8, 48 ja 14, 411 * Eesti kooli biograafiline leksikon. Tallinn, 1996, 448 * Eesti avalikud tegelased. Trt, 1932, 260 * [[Bernard Kangro]]. Eesti kirjakuulutaja eksiilis (1944–1986). 1989 * Valmas, A. Märt Raud ja tema looming. // Kaks suurt. Tallinn, 1991, 245–247. * {{ETBL|3}} == Välislingid == * {{ISIK|2942}} {{ETBL}} {{JÄRJESTA:Raud, Märt}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti pedagoogid]] [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Viljandi maakonna koduloolased]] [[Kategooria:Eestlased Rootsis]] [[Kategooria:Sündinud 1881]] [[Kategooria:Surnud 1980]] k3myolu39fp63v099dji90zzh5v3cw7 Paul Tammert 0 237986 7228334 6857596 2026-09-03T22:59:05Z Jaakko pulassa 236829 7228334 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Toimeta|kuu=märts|aasta=2020}} {{NeutraalsusVaidlustatud|aasta=2023|kuu=august}} [[Pilt:Paul Tammert, 12. jaanuar 2008.jpg|pisi|Paul Tammert (2008)]] '''Paul Tammert''' (sündinud [[1. jaanuar]]il [[1956]]) on Eesti [[poliitik]], majanduskonsultant ja [[pedagoog]]. ==Hariduskäik== Tammert on lõpetanud [[Tallinna 18. 8-klassiline kool|Tallinna 18. 8-klassilise kooli]] ja [[Keila Keskkool]]i. 1986. aastal lõpetas Tammert [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] toiduainetetööstuse tehnoloogia ja organiseerimise erialal tehnoloogiainseneri kutsega. Diplomitöö teema oli "Taimetoidurestoran Tallinnas". Jätkus uurimistöö [[Eesti Maaviljeluse ja Maaparanduse Teadusliku Uurimise Instituut|Eesti Maaviljeluse ja Maaparanduse Teadusliku Uurimise Instituudis]]{{lisa viide}}, kus töö keskendus [[mahepõllumajandus]]e (ökoloogiline ja [[biodünaamiline põllumajandus]]) probleemidele.{{lisa viide}} 1993. aastal sai Paul Tammert Tallinna Tehnikaülikoolist majandusteaduste magistri kraadi. Magistritöö teema oli "Eesti maksupoliitika arengustsenaariumid". 1996. aastal astus TTÜ doktorantuuri haldusjuhtimise erialal, 2011. aastal jätkas doktoriõpinguid [[Tallinna Ülikool]]i riigiteaduste instituudis [[fiskaalpoliitika]] valdkonnas. Mõlemas kõrgkoolis jäi doktoriõpe lõpetamata. Ta on läbinud erialaseid täiendkoolituskursusi Saksamaal{{lisa viide}}, Hollandis{{lisa viide}}, Taanis{{lisa viide}}, Taiwanil{{lisa viide}} ning osalenud Maailmapanga{{lisa viide}} ja EU Twinningu projektides{{lisa viide}} (Madalmaad). ==Töökäik== Tammert on töötanud 1987–1991 Eesti Maaviljeluse ja Maaparanduse Teadusliku Uurimise Instituudis nooremteadurina; 1992–1994 [[Riigikogu]] rahanduskomisjoni konsultandina; 1994–1997 [[Tallinna Linnavolikogu]]s [[Tiit Vähi]] ja [[Koit Kaaristo]] majandus- ja finantsnõunikuna; 1998–2001 [[Keila]] linnavalitsuse ja [[Keila tervisekeskus]]e finantsjuhina; 1994–2004 TTÜ majandusarvestuse instituudi lektorina (maksundus ja avaliku sektori eelarve), 1987–2004 majandusarvestuse instituudi direktori k/t-na; 2004–2008 [[Sisekaitseakadeemia]] finantskolledži lektorina (tulumaks, sotsiaalkindlustusmaksud, omandimaksud, maksunduse ajalugu ja fiskaalpoliitika); 2008–2010 MTÜ [[Eesti Ühistegeline Liit]] juhatuse liikmena tegevdirektori ülesannetes; 2010-2015 Sisekaitseakadeemia finantskolledži lektorina (majanduse alused, otsesed maksud, sotsiaalkindlustusmaksud, maksu- ja eelarvepoliitika ajalugu, kaasaja fiskaalpoliitika). Lisaks on ta pidanud maksunduskursusi [[Audentese ülikool|Audentese Kõrgkoolis]], [[Estonian Business School]]is ja [[Tallinna Ülikool]]is.{{lisa viide}} [[Eesti Maaviljeluse ja Maaparanduse Teadusliku Uurimise Instituut|Eesti Maaviljeluse ja Maaparanduse Teadusliku Uurimise Instituudis]] töötamise ajal ja pärast seda aitas ette valmistada mahepõllumajandust reguleerivaid õigusakte Eestis.{{lisa viide}} [[2017]]. aastal töötas ta augustist detsembrini [[Jüri Gümnaasium]]is ajalooõpetajana. 2018. aastast koolitab ettevõtjana teisi, äritegevust alustavaid ettevõtjaid (äriplaanide koostamine ja uute äriprojektide algatamine, finantsnõustamine). ==Poliitiline tegevus== [[Fail:Maatriks (par).jpg|pisi|Kahedimensiooniline ühiskonnakäsitlus (telgede väärtuseks on Vabadus ja Võrdsus), millest tekib neli sotsiaalselt korda, võimaldab võrdlevalt selgitada erinevate ühiskonnakorralduste ja poliitiliste ideoloogiate olemust.]] Paul Tammert on kuulunud [[Eesti Ettevõtjate Erakond]]a (kandideeris selle nimekirjas ka Riigikokku 1992. aasta valimistel, sai 506 häält), [[Koonderakond]]a (1994–1997, oli ka juhatuse liige), [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda]] (2005–2006) ning [[Erakond Eestimaa Rohelised|Erakonda Eestimaa Rohelised]] (2006–2011), kus kuulus ka juhatusse. 2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel kandideeris ta [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna]] nimekirjas ja sai 87 häält.<ref>http://ep2014.vvk.ee/mandates.html.</ref> [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] kandideeris ta Tallinna linnavolikokku valimisliidu Savisaare Valimisliit ja Tegus Tallinn nimekirjas ning sai 11 häält.<ref>http://www.err.ee/617435/liisuheitmine-pani-paika-nimekirjade-jarjestuse-tallinnas.</ref><ref>https://kov2017.valimised.ee/valimistulemus-vald.html#0784-2.</ref> == Panus politoloogia arengusse == [[Fail:Riikluse areng.jpg|pisi|Riikluse areng läbi selle vormide]] Paul Tammert esitas oma raamatutes "Poliitilised valikud türannia ja heaoluühiskonna vahel" ja "Millist riiki" mõtte asendada ühe- ja/või dimensiooniline (vasak-parem/liberaalne-konservatiivne) ühiskonnakäsitlus mitmedimensioonilise ([[vabadus]], [[võrdsus]] ja [[vendlus]]) ühiskonnakäsitlusega. Sellest tekkis omakorda neli tema väitel tänapäeval esindatud sotsiaalset korda (kooperativism, [[individualism]], [[elitarism]], [[bürokratism]]) ja üks tuleviku ühiskonna aluseks olev sotsiaalne kord ([[personalism]]). Jaotades iga sektori omakorda 3 x 3 maatriksiks, tekkis Tammerti väitel võimalus luua tervikpilt erinevatest ühiskonnakorralduse vormidest ja neid juhtivatest ideoloogiatest ning selgitada võrdlevas analüüsis nende sisu, mille võtab kokku kõrvalolev joonis. Riikluse arengut kirjeldas ta ajaloolise arengu võtmes: [[linnriik]] > militaarriik > territoriaalriik > [[modernne riik]] > sotsiaalriik. Lisaks ennustas ta, et 21. sajandil hakkab isiksusliku arengutaseme saavutanud inimeste baasilt ([[personalism]]), alt üles arenevas protsessis [[kodanikuühiskond]], mis oma olemuselt on anarhistlik ja patsifistlik. ==Teoseid== Paul Tammerti teosed on ilmunud peamiselt tema enda kirjastuses Aimwell. *"Maksundus", Aimwell, 2002, 2003, 2005. ISBN 9949-19-189-8 *"Kolm valitsuskultuuri ja Eesti tulevik", Aimwell, 2007, ISBN 978-9949-15-0120 *"[http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=16132 Liberaalne või kapitalistlik turumajandus – selles on küsimus]", Riigikogu Toimetised, 2012 *"Poliitilised valikud türannia ja heaoluühiskonna vahel", Aimwell, 2017, ISBN: 978-9949-81-772-6. *"[https://p2pkoolitus.ee/e-raamatud/ Millist riiki]", Aimwell, 2018. ISBN: 978-9949-7312-0-6 (epub) *"[https://www.amazon.com/s?k=Tammert+What+state+are+we+in%3F&i=stripbooks-intl-ship&ref=nb_sb_noss What state are We in]" Aimwell, 2019. <nowiki>ISBN 978-9949-7312-1-3</nowiki> (epub) ===Artikleid=== Koostöös Eesti [[Rooma Klubi]]ga on talt ilmunud rahasüsteemi ja selle alternatiivseid lahendusi käsitlevaid artikleid, s.h: * Miks Eesti 2035 ja mitte Eesti 2050 või 2100?<ref>{{Netiviide|autor=Paul Tammert|url=https://roomaklubi.com/2019/03/12/tammert-2019/|pealkiri=Miks Eesti 2035 ja mitte Eesti 2050 või 2100?|väljaanne=Eesti Rooma Klubi|aeg=12. märts 2019|vaadatud=2021-06-02|arhiivimisaeg=2021-06-02|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210602220055/https://roomaklubi.com/2019/03/12/tammert-2019/|url-olek=ei tööta}}</ref> * Muutuste aeg on alanud.<ref>{{Netiviide|autor=Tammert, Paul|url=https://roomaklubi.com/2020/03/29/muutuste-aeg-2/|pealkiri=Muutuste aeg on alanud|väljaanne=Eesti Rooma Klubi|aeg=29. märts 2020|vaadatud=2021-06-02|arhiivimisaeg=2021-06-02|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210602214739/https://roomaklubi.com/2020/03/29/muutuste-aeg-2/|url-olek=ei tööta}}</ref> *Võlaraha agoonia.<ref>{{Netiviide|autor=Paul Tammert|url=https://roomaklubi.com/2020/04/13/vola-raha/|pealkiri=Võlaraha agoonia|väljaanne=Eesti Rooma Klubi|aeg=13.04.2020|vaadatud=2.06.2021|arhiivimisaeg=2.06.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210602220216/https://roomaklubi.com/2020/04/13/vola-raha/|url-olek=ei tööta}}</ref> *Riik, raha ja Eesti saatus.<ref>{{Netiviide|autor=Paul Tammert|url=https://roomaklubi.com/2020/04/20/riik-raha-saatus/|pealkiri=Riik, raha ja Eesti saatus|väljaanne=Eesti Rooma Klubi|aeg=20. aprill 2020|vaadatud=2021-06-02|arhiivimisaeg=2021-06-02|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210602220508/https://roomaklubi.com/2020/04/20/riik-raha-saatus/|url-olek=ei tööta}}</ref> * Majandusmudel, rahasüsteem ja muutuste aeg. Avalik arutlus.<ref>{{Netiviide|autor=Paul Tammert|url=https://roomaklubi.com/2021/03/19/raha-tammert/|pealkiri=Majandusmudel, rahasüsteem ja muutuste aeg. Avalik arutlus|väljaanne=Eesti Rooma Klubi|aeg=19. märts 2021|vaadatud=2021-06-02|arhiivimisaeg=2021-06-02|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210602215130/https://roomaklubi.com/2021/03/19/raha-tammert/|url-olek=ei tööta}}</ref> * Kas aus ja läbipaistev poliitika on võimalik?<ref>{{Netiviide|autor=Paul Tammert|url=https://roomaklubi.com/2021/01/21/aus-poliitika/|pealkiri=Kas aus ja läbipaistev poliitika on võimalik?|väljaanne=Eesti Rooma Klubi|aeg=21. jaanuar 2021|vaadatud=2021-06-02|arhiivimisaeg=2021-06-02|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210602214811/https://roomaklubi.com/2021/01/21/aus-poliitika/|url-olek=ei tööta}}</ref> * Võlamajandus kui ponzi skeem<ref>{{Netiviide|autor=Paul Tammert|url=https://roomaklubi.com/2021/05/29/volamajandus-tammert/|pealkiri=Võlamajandus kui ponzi skeem|väljaanne=Eesti Rooma Klubi|aeg=29. mai 2021|vaadatud=https://roomaklubi.com/2021/05/29/volamajandus-tammert/|arhiivimisaeg=2021-06-02|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210602214442/https://roomaklubi.com/2021/05/29/volamajandus-tammert/|url-olek=ei tööta}}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://www.etis.ee/CV/Paul_Tammert/est Paul Tammert Eesti Teadusinfo Süsteemis] * [http://vikerraadio.err.ee/v/peeter_helme_soovitab/saated/2ae281b6-ec23-4d3c-b20c-16fac1bc5334/peeter-helme-soovitab-paul-tammert-poliitilised-valikud-turannia-ja-heaoluriigi-vahel Peeter Helme soovitab] Postimees, [https://kultuur.postimees.ee/4251701/paul-tammert-tulemas-on-rasked-ajad-kus-senised-elukorralduse-alused-voivad-hakata-vankuma Kultuur]. * [[Vasar (saade)|"Vasar"]]. [https://vikerraadio.err.ee/872307? Paul Tammert] [[Vikerraadio]] saade, err.ee, 9. november 2018<!-- sama err-i arhiivis https://arhiiv.err.ee/vaata/vasar-paul-tammert --> {{JÄRJESTA:Tammert, Paul}} [[Kategooria:Eesti majandusteadlased]] [[Kategooria:Eesti põllumajandusteadlased]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Erakonna Eestimaa Rohelised poliitikud]] [[Kategooria:Eesti Koonderakonna poliitikud]] [[Kategooria:Keila Kooli vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1956]] 526vs4g4fuovrgrfp1u0edy375u4ar2 Põhja- ja Baltimaade kultuuri mobiilsusprogramm 0 245308 7228375 4702210 2026-09-04T06:29:15Z Estopedist1 278 tähelepanuväärsus? 7228375 wikitext text/x-wiki {{Tähelepanuväärsus|aasta=2026|kuu=september}} '''Põhja- ja Baltimaade kultuuri mobiilsusprogramm''' on 2009. aastal kolmeks aastaks [[Põhjamaade Ministrite Nõukogu]] välja töötatud programm, mille eesmärk on toetada ja soodustada loomeinimeste liikuvust ja enesetäiendamist ning erinevate kultuuriorganisatsioonide omavahelist koostööd. == Välislingid == *[http://www.norden.ee/et/toetused/kultuur/mobiilsusprogramm2009-2011.html Programmist norden.ee lehel] [[Kategooria:Põhjamaade Ministrite Nõukogu]] bnsf32kqgivtjr1uov5j02o0p97rs3i Vladimirs Lindermans 0 252184 7228390 6657907 2026-09-04T07:10:59Z Kuriuss 38125 7228390 wikitext text/x-wiki '''Vladimirs Lindermans''' ([[vene keel]]es Владимир Ильич Линдерман; sündinud [[3. november|3. novembril]] [[1958]] [[Riia|Riias]]) on juudi päritolu Läti ja Venemaa publitsist ja poliitik, [[Läti]][[Natsionaalbolševistlik Partei| Natsionaalbolševistliku Partei]] juht. Vladimirs Lindermans on saanud Riias kesk- ja kõrghariduse. Lindermans oli Nõukogude ajal üks [[dissident]]liku ajakirja Kolmas Modernisatsioon autoreid. 1990. aastate esimesel poolel andis ta välja populaarset [[erootika]]ajakirja. Lindermans kuulub natsionaalbolševikku parteisse 1997. aastast. 2003. aasta sügisel hoiti teda 20 päeva [[Lefortovo eeluurimisvangla]]s, ent peaprokuratuur leidis, et meest jälitatakse poliitilistel põhjustel, ja lasi ta uuesti vabadusse.<ref>[http://www.ohtuleht.ee/132254 Läti natsionaalbolsevikud plaanisid presidendi mõrva]</ref><ref>[http://www.epl.ee/artikkel/221067 Läti politsei nurjas limonovlaste vandenõu] </ref> Vladimirs Lindermans asutas Lätis uue [[Sotsialism|sotsialistliku]] partei 13. jaanuari Jiikumine ("Движение 13 января")<ref>{{Netiviide |url=http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/lati-kaitsepolitsei-naeb-aarmusluse-tousu.d?id=48575627 |pealkiri=Läti kaitsepolitsei näeb äärmusluse tõusu |vaadatud=2011-07-28 |arhiivimisaeg=2011-09-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110903024327/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/lati-kaitsepolitsei-naeb-aarmusluse-tousu.d?id=48575627 |url-olek=ei tööta }}</ref> ja ta on liikumise Rodnoi Jazõk juht.<ref>[http://uudised.err.ee/index.php?06246217 Läti valmistub referendumiks vene keele staatuse üle]</ref> Lindermans on ka Eestis kuulutatud ''persona non grata'''ks.<ref>[http://www.postimees.ee/133310/tuntud-vene-aarmuslane-saabus-riia-meeleavaldusele/ Tuntud vene äärmuslane saabus Riia meeleavaldusele]</ref><ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/natsionaalbolsevik-saadeti-piirilt-tagasi.d?id=20198643 Natsionaalbolševik saadeti piirilt tagasi]{{Kõdulink|aeg=märts 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> [[2010]]. aastal taotles ta, et talle antaks naturalisatsiooni korras Läti kodakondsus, kuid sellest keelduti. Lindermans kaebas kodakondsusameti kohtusse.<ref>http://rus.delfi.lv/news/daily/politics/linderman-v-pervoj-instancii-vyigral-delo-protiv-udgm.d?id=41471483</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://arvamus.postimees.ee/750932/kutseline-mittekodanik/ Kutseline mittekodanik] * [http://www.nazbol.info/ Natsionaalbolševistliku Partei koduleht] * [http://13janvaris.lv/blog/ 13. jaanuari liikumine] * [http://www.nbp-info.ru/ Natsionaalbolševistliku partei venekeelne koduleht] * [http://www.nazbol.cc/ Natsionaalbolševistlik Partei] (inglise keeles) * [https://www.delfi.ee/artikkel/65085180 Rodnoi Jazõk tahab elustada Latgale autonoomia idee], Delfi, 9. oktoober 2012 {{JÄRJESTA:Lindermans Vladimirs}} [[Kategooria:Venemaa poliitikud]] [[Kategooria:Läti poliitikud]] [[Kategooria:Kommunistid]] [[Kategooria:Natsionaalbolševism]] [[Kategooria:Sündinud 1943]] 7pjr03gtlxekywp0ebhmsi8cknmcn7y Amtsblatt des Generalkommissars in Reval 0 254965 7228386 6528996 2026-09-04T07:04:57Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Tallinna ajalehed]] 7228386 wikitext text/x-wiki '''Amtsblatt des Generalkommissars in Reval''' oli [[Tallinna kindralkomissar]]i ametlik teadeteleht, mis ilmus aastail 1942–1944. Teadetelehes on kõrvuti veergudes avaldatud kindralkomissari poolt välja antud määruste ja teiste aktide saksa- ja eestikeelsed tekstid. Lahkumineku korral on määrav saksakeelne tekst. ==Välislingid== * [http://wwii.germandocsinrussia.org/de/nodes/6462-delo-43-sbornik-prikazov-i-rasporyazheniy-generalnogo-komissara-revelya-za-1942-g Amtsblatt des Generalkommissars in Reval 1942.] {{JÄRJESTA:Amtsblatt des Generalkommissars in Reval}} [[Kategooria:Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)‎]] [[Kategooria:Jätkväljaanded]] [[Kategooria:Tallinna ajalehed]] 6sezp3q1q2rkl1ckuvek6autfzmk0rk 533 0 259758 7228357 5272252 2026-09-04T03:59:20Z Raamaturott 56450 7228357 wikitext text/x-wiki {{aasta artikkel}} '''533''' ('''DXXXIII''') oli [[6. sajand]]i 33. aasta. ==Sündmused== *[[Johannes II (paavst)|Johannes II]] valiti [[Rooma piiskop]]iks. *[[15. märts]] – [[Bütsantsi keiser]] [[Justinianus I]] avaldas [[edikt]]i, milles tunnustas esimese nelja [[oikumeeniline kirikukogu|oikumeenilise kirikukogu]] otsuseid. *[[14. september]] – [[Belisarius]]e juhitud Bütsantsi ja [[Gelimer]]i vahel Põhja-Aafrikas [[Kartaago]] lähedal toimunud [[Ad Decimumi lahing]] lõppes Bütsantsi võiduga. ==Sündinud== *... ==Surnud== *... [[Kategooria:533| ]] 6udgmb11m2awaj3ajenuwn0k5t0xxug Raudoja (Tarvastu jõgi) 0 266340 7228197 6028474 2026-09-03T14:02:50Z Kuriuss 38125 7228197 wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Raudoja | pildi_nimi = | pildi_seletus = | pildi_laius = | lähe = [[Roosilla]] küla | lähe_NS = 58/9/48/N | lähe_EW = 25/51/39/E | lähe_ulatus = | suue = [[Tarvastu jõgi]] ([[Pikru paisjärv]]es) | suue_NS = 58/12/12/N | suue_EW = 25/52/23/E | suue_ulatus = | valgla_maad = [[Eesti]] | pikkus = 4,9 km | valgla_pindala = 5,1 km² | jõe_langus = 15,5 m | jõe_lang = 3,16 m/km | vooluhulk = | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = | osm = jah }} '''Raudoja''' on [[oja]] [[Sakala kõrgustik]]u idaosas, [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]] [[Pikru]] ja [[Roosilla]] külas, [[Tarvastu jõgi|Tarvastu jõe]] parempoolne [[lisajõgi]].<ref name="EELIS"/> Oja pikkus on 4,9 km, langus 15,5 m, lang 3,16 m/km, valgala pindala 5,1 km²<ref name="EELIS"/>. Raudoja saab alguse 65 m [[absoluutne kõrgus|kõrgusel]] [[Roosilla]] külas ja suubub [[Pikru]] külas [[Pikru paisjärv]]es 49,5 m [[absoluutne kõrgus|kõrgusel]] paremalt poolt [[Tarvastu jõgi|Tarvastu jõkke]] 10,8 km kaugusel jõe suudmest<ref name="EELIS"/>. Oja kuulub [[Ida-Eesti vesikond]]a ja [[Võrtsjärve alamvesikond]]a<ref name="KKR"/>. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="EELIS">{{EELIS|veekogu|2142443036}} (vaadatud 05.09.2016)</ref> <ref name="KKR">{{kkr|VEE1016900}} (vaadatud 05.09.2016)</ref> }} ==Välislingid== * {{EELIS|veekogu|2142443036|Raudoja}} * {{kkr|VEE1016900|Raudoja}} [[Kategooria:Viljandi valla jõed]] [[Kategooria:Pärnu alamvesikond]] [[Kategooria:Pärnu jõgikond]] icbrzosp7clo80cc5jbiz8bo8rxomp8 Sulev Iva 0 269990 7228382 6833099 2026-09-04T06:57:59Z Kuriuss 38125 7228382 wikitext text/x-wiki [[Fail:Sulev Iva Tallinnas.jpg|pisi|Sulev Iva 2022. aastal]] [[Pilt:Jüvä Sullõv.jpg|pisi|Sulev Iva 2006. aastal]] '''Sulev Iva''' ([[võru keel]]es '''Jüvä Sullõv'''; sündinud [[3. oktoober|3. oktoobril]] [[1969]] [[Võru]]s) on eesti keeleteadlane. Ta on edendanud [[võru keel]]t ja tänapäevast kirjaviisi, olnud üks võru keele sõnaraamatu kaastöölistest ning võrukeelse [[aabits]]a ja [[lugemik]]u autoreid<ref>[https://web.archive.org/web/20140924040923/http://lib.werro.ee/index.php/juvae-sullov.html Jüvä Sullõv] Võrumaa keskraamatukogu</ref>, samuti [[Võrukeelne Vikipeedia|võrukeelse Vikipeedia]] eestvedajaid<ref>[https://wikimedia.ee/intervjuu-sulev-ivaga/ "Intervjuu Sulev Ivaga"] Wikimedia Eesti ajaveeb, 30. aprill 2014</ref>. 2002. aastal kaitses Iva [[Tartu Ülikool]]is magistritöö ja [[2007]]. aastal doktoriväitekirja "Võru kirjakeele sõnamuutmissüsteem" (juhendaja [[Karl Pajusalu]]).<ref name=":0">Sulev Iva. ETIS. https://www.etis.ee/CV/Sulev_Iva</ref> Doktoriväitekirja eest pälvis ta [[Haridus- ja Teadusministeerium|Haridus- ja Teadusministeeriumi]] 2007. aasta [[Keeletegu|keeleteo]] rahvaauhinna.<ref>Emakeele Selts (''s. a.''). Keeletegu. https://www.emakeeleselts.ee/keeletegu/</ref> 1995. aastast on ta töötanud [[Võru Instituut|Võru Instituudis]] spetsialisti ja teadurina ning 2006. aastast Tartu Ülikoolis teaduri, erakorralise lektori ja lektorina, sh 2011. aastast lõunaeesti keele ja kultuuri lektorina.<ref name=":0" /> == Teoseid == * Sulev Iva [http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/10062/4860/1/iva_sulev.pdf "Võru kirjakeele sõnamuutmissüsteem"] Dissertationes Philologiae Estonicae Universitatis Tartuensis 20, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2007. * Sulev Iva [http://www.folklore.ee/Synaraamat "Võro-eesti synaraamat"] Võru Instituudi toimetised 12. Tarto-Võro, 2002. ==Tunnustus== *2002 [[Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemia]] (võru-eesti sõnaraamatu koostamine) *2020 [[Tartu Ülikooli aumärk]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-aumark|pealkiri=Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=9.12.2022}}</ref> == Viited == {{Viited}} == Välislingid == {{commons|Category:Sulev Iva}} *{{ETIS}} * [[Võrumaa Keskraamatukogu]] [http://lib.werro.ee/index.php/juvae-sullov.html "Võrumaa lastekirjanikud: Jüvä Sullõv"] * [[Võro Instituut]] [http://www.wi.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=168:voro-kiraeviis&catid=3 "Võro kiräviis"] {{JÄRJESTA:Iva, Sulev}} [[Kategooria:Eesti keeleteadlased]] [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti vikipedistid]] [[Kategooria:Võrukesed]] [[Kategooria:Sündinud 1969]] 2yqtz4c7biipzfs235ahfjl06e381oz Ivo Lille 0 270300 7228166 6688148 2026-09-03T12:09:00Z ~2026-47796-80 236790 /* Tegevus */ 7228166 wikitext text/x-wiki '''Ivo Lille''' (sündinud [[21. jaanuar]]il [[1977]] [[Pärnu]]s) on eesti [[saksofonist]], helilooja, produtsent, [[muusikapedagoog]] ja koolijuht. ==Õpingud== Ivo Lille on lõpetanud 1995. aastal [[Pärnu 1. Keskkool]]i, seejärel õppinud [[Pärnu Lastemuusikakool]]is klaverit ja akordionit ning [[Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool|Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis]] [[Olavi Kasemaa]] saksofoniklassis. Aastatel 1996–2000 õppis ta [[Eesti Muusikaakadeemia|Eesti Muusikaakadeemiasse]] solisti ja pedagoogika erialal (bakalaureusetöö juhendaja Olavi Kasemaa). 1999. aastast õppis ta Soomes [[Sibeliuse Akadeemia]]s [[Pekka Savijoki]] saksofoniklassis, mille lõpetas magistrikraadiga. 2000. aastast õppis ta [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]] magistriõppes ja sai 2006. aastal doktorikraadi. Ivo Lille on osalenud muu hulgas [[Diastema Saxophone Quartet|Diastema Saxophone Quarteti]], [[Rascher Saxophone Quartet|Rascher Saxophone Quarteti]], [[Claude Delangle|Claude Delangle'i]], [[Vincent David]]i meistriklassides. ==Tegevus== Ivo Lille tegutseb solisti ja kammermuusikuna nii klassikalise kui ka džässmuusika vallas. Ta on mänginud sellistes orkestrites ja ansamblites nagu [[ERSO]], [[NYYD Ensemble]], [[Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester]], saksofonikvartett SaxEst, [[Ka-Funky]], Lament, James Werts World Project, Ivo Lille Group, Science of Silence jt. Ta on olnud kümnete uudisteoste esiettekandja ning andnud oma panuse mitmekümne plaadi salvestamisel. Tal on ilmunud kaks autoriplaati: "Ivo Lille Group" (2013) ja "Underwater" (2019). Ta on olnud Pärnu rahvusvahelise saksofonifestivali SaxFest peakorraldaja. Aastatel 1998–2008 töötas Ivo Lille saksofoniõpetajana [[Nõmme Muusikakool]]is ning 2004. aastast on ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõud. Aastatel 2017–2021 oli Ivo Lille [[Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool|Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli]] direktor. Alates 11. oktoobrist 2021 oli ta Eesti kultuuriministeeriumi muusikanõunik. 1. septembrist 2024 asus ta tööle [[Vabamu]] muuseumide juhina. Alates 1. septembrist 2026 on Ivo Tallinna Ülikooli filmi, meedia ja kunstide instituudi (BFM) direktor. == Tunnustus == 2020. aasta juunis sai ta lühifilmile "[[Snowflake]]" muusika loomise eest parima filmimuusika auhinna Los Angeleses [[Fine Arts Film Festival|Fine Arts Film Festivalil]].<ref name=":0">{{Netiviide|autor=|url=https://www.elu24.ee/6996534/los-angelesese-filmifestivalil-voidutsenud-marek-sadam-ma-ei-oska-saavutuste-ule-roomus-olla|pealkiri=Los Angelesese filmifestivalil võidutsenud Marek Sadam: ma ei oska saavutuste üle rõõmus olla|väljaanne=[[Elu24]]|aeg=14. juuni 2020|vaadatud=|väljaandja=[[Postimees Grupp]]|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200614172050/https://www.elu24.ee/6996534/los-angelesese-filmifestivalil-voidutsenud-marek-sadam-ma-ei-oska-saavutuste-ule-roomus-olla|arhiivimisaeg=2020-06-14|url-olek=töötab}}</ref> == Isiklikku == Ivo Lille kauaaegne sõber [[Marek Sadam]] nimetab teda väga võimsaks muusikaloojaks, tippjuhiks ja saksofonivirtuoosiks.<ref name=":0" /> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Lille, Ivo}} [[Kategooria:Eesti saksofonistid]] [[Kategooria:Eesti muusikapedagoogid]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1977]] qglomxiav52xnm15vu6j33o50m4zdg1 Friedrichshain 0 273314 7228212 7162114 2026-09-03T14:25:55Z Kuriuss 38125 7228212 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}} {{Provints | nimi = Friedrichshaini linnaosa | nimi1_keel = saksa | nimi1 = Friedrichshain | lipp = | lipu_link = | vapp = Escudo del distrito Friedrichshain de Berlin (1991-2003).svg | vapi_link = | pindala = 9,78 | elanikke = | elanikke_seis = | keskuse_nimi = | asendikaardi_pilt = Berlin Friedrichshain-Kreuzberg Friedrichshain.svg }} '''Friedrichshain''' on [[Berliin]]i linnaosa, mis koos [[Kreuzberg]]i linnaosaga moodustab [[Friedrichshain-Kreuzberg]]i linnarajooni. Linnarajooni ühist nime kasutatakse praktiliselt ainult ametlikus avalikus asjaajamises – mõlemad seda moodustavad linnaosad on niivõrd omanäolised, et tavaliselt käsitletakse neid eraldi. Loomisest alates ehk 1920. aastast kuni Berliini haldusreformini 2011. aastal oli Friedrichshain eraldi linnarajoon. Enne [[Saksamaa ühendamine|Saksamaa ühendamist]] kuulus see [[Ida-Berliin]]i. Friedrichshain asub Berliini kesklinnas ning piirneb [[Mitte rajoon (Berliin)|Mitte]] ja [[Lichtenbergi rajoon|Lichtenbergi]] linnarajooni ning [[Kreuzberg]]i ja [[Prenzlauer Berg]]i linnaosaga. Linnaosa on nime saanud [[Volkspark Friedrichshain]]i pargi järgi, mis asub linnaosa põhjapiiril. [[Kolmas Riik|Natsionaalsotsialistiliku Saksamaa]] perioodil kandis linnaosa nime [[Horst Wessel|Horst-Wessel]]-Stadt. == Linnaosa asend ja struktuur == Friedrichshaini linnaosa piirneb päripäeva lugedes järgmiste tänavate ja objektidega: Lichtenberger Straße, Mollstraße, Otto-Braun-Straße, Am Friedrichshain, Virchowstraße, Margarete-Sommer-Straße, Danziger Straße, Landsberger Allee, Hausburgstraße, Thaerstraße, Eldenaer Straße, S-Bahn-Trasse, Kynaststraße, Stralauer Halbinsel, [[Spree]]. Linnaosas on kolm piirkonda (''Ortslagen''): * Boxhagen * Oberbaum-City * Stralau == Ajalugu == [[Pilt:Warschauer Straße, Friedrichshain 1910.png|pisi|vasakul|Warschauer Straße 1910. aastal]] Friedrichshain loodi haldusüksusena 1920. aastal, kui referendumi tulemusel moodustati nn Suur-Berliin. Enne haldusreformi jooksis linna piir praegusest Friedrichshainist risti läbi. Linnarajoon moodustati juba varem Berliini kuulunud Frankfurter Vorstadtist ning Boxhageni ja Stralau külast. Rajooni nimi tuletati Volkspark Friedrichshaini rohealast, mis oli rajatud [[Friedrich Suur]]e kroonimise 100. aastapäevaks 1840. aastal. Suurem osa piirkonnast asustati kiire industrialiseerimise perioodil 19. sajandil ja 20. sajandi alguses. Elanikkonna kasvu põhjustasid paljuski rongiliini rajamine Berliini ja [[Frankfurt Oderi ääres|Frankfurdi (Oder)]] vahele 1846. aastal (liini lõppjaam oli praeguse [[Berlin Ostbahnhof]]i lähistel) ja veepuhastusjaama avamine 1865. aastal Stralauer Tori juures. 1874. aastal avati Berliini teise haiglana ülikoolikliiniku Charité kõrval Krankenhaus im Friedrichshaini haigla. 1900. aastate alguses oli piirkonna suurim tööandja pidurivabrik Knorr-Bremse ning Friedrichshaini üks siiani silmapaistvamaid tänavaid, Knorrpromenade, rajati ettevõtte juhtkonna majutamiseks. 1920. ja 1930. aastatel oli Friedrichshain [[Sotsiaaldemokraatia|sotsiaaldemokraatide]] ja [[kommunism|kommunistide]] tugipunkt. Kui [[Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei|natsionaalsotsialistid]] võimu haarasid, leidis piirkonnas aset terve rida verised kokkupõrked [[Sturmabteilung|SA]] liikmetega. Seesuguse kokkupõrke käigus 1930. aastal tapeti ka SA liige, kirjanik ja Natsionaalsotsialistiliku Partei hümni autor [[Horst Wessel]], kelle järgi kandis linnaosa aastatel 1933–1945 nime Horst-Wessel-Stadt. 1930. aastatel elas Friedrichshainis umbes 340 000 inimest. [[Pilt:P1010027.JPG|pisi|Karl-Marx-Allee]] [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal hävis suur osa Friedrichshainist pommitamiste ja linnalahingute käigus – tegemist oli ühe enim kannatada saanud piirkonnaga Berliinis. Veel 1990. aastatel võis mõnel pool näha hoonetes kuuliauke. Pärast sõda jooksis [[USA]] ja [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] haldustsoonide piir Friedrichshaini ja Kreuzbergi vahelt. Kui 1961. aastal püstitati [[Berliini müür]], sai sellest piir [[Ida-Berliin|Ida-]] ja [[Lääne-Berliin]]i vahel. 1940. aastatel ja 1950. aastate alguses rajati endise Große Frankfurter Straße kohale suurejooneline Stalinallee, mille "tööliste paleede" arhitektuur meenutab Nõukogude-perioodil rajatud [[Moskva]] puiesteid. Selle tänava ehitustöödelt sai alguse ka [[1953. aasta Ida-Saksamaa rahvaülestõus|1953. aasta ülestõus]], kui töönormide karmistamine viis kogu Ida-Saksamaad haaranud protestilaineni. [[Stalin]]i surma järel nimetati tänav ümber [[Karl-Marx-Allee]]ks selle ühes otsas ja [[Frankfurter Allee]]ks selle teises otsas. Hooned Karl-Marx-Alleel on muinsuskaitse all ning neid on 21. sajandi esimesel kümnendil põhjalikult renoveeritud. Alates Teisest maailmasõjast ja kogu [[DDR]]i perioodi vältel oli Friedrichshain töölisrajoon, kus asus palju tehaseid ja äriettevõtteid. Spree kaldal asusid lao- ja külmhooned, Osthafeni sadam oli üks olulisemaid kaubakäitluskohti Ida-Berliinis. Sadamast põhjas asus enne sõda [[Osram]]i hõõglampide tehas, mis sõjas purustati ning taasavati 1969. aastal nimega Kombinat Glühlampenwerke NARVA. Saksamaa ühendamise järel ostis kogu piirkonna investor, kes kulutas enam kui miljard eurot kompleksi äripindadeks muutmisele. Praegu nimetatakse kompleksi Oberbaum-Cityks. [[Pilt:Simon-Dach-Straße Berlin.jpg|pisi|vasakul|Simon-Dach-Straße]] Friedrichshain oli ka oluline Ida-Berliini kultuurielus. 1962. aastal avati seal Ida-Saksamaa suurim kino Kosmos. 1996. aastal ehitati see ümber Berliini esimeseks kobarkinoks ning 2005. aastal meelelahutuskeskuseks. 1981. aastal valmis suurejooneline vee- ja spordikeskus Sport- und Erholungszentrum. Saksamaa ühendamise käigus kasutasid paljud Lääne-Saksa [[skvottimine|skvotterid]] ära olukorda, kus renoveerimata hooned seisid tühjalt, ja kolisid neisse elama. 1990. aastal lõppes hõivamiste laine rahutustega Mainzer Straße tänaval. Politsei tühjendas suurema osa hoonetest, kuid mõned tollastest elanikest elavad siiani neis hoonetes. Svottimiskultuurist kasvas Friedrichshainis välja mitmekülgne sotsiokultuuriline keskkond, mis tõmbab ligi Berliini kolivaid üliõpilasi ja välismaalasi. 1990. aastate lõpus kujunes Simon-Dach-Straße ümbruses välja pubide ja baaride kvartal, mis tõmbab ligi noori kogu linnast. Kuna paljudel baaridel on rohkelt istekohti ka kõnniteedel, on neist lähtuv lärm põhjustanud vastuolusid kohalike elanike ja baarpidajate vahel. Praeguseks on suurem osa Friedrichshaini vanemast hoonestusest renoveeritud ja linnaosas on käimas [[gentrifikatsioon]]iprotsess. == Transport == [[Pilt:Ostbahnhof B-Friedrichshain 08-2017.jpg|pisi|Berlin Ostbahnhof]] Aastatel 1895–1899 ehitati Stralau ja Treptow’ vahele metroorööbastik, millega sooviti ühtlasi tõestada, et [[Berliini metroo|U-Bahni]] trass võib kulgeda ka Spree jõe alt läbi. 1932. aastal hakkas tunnelit läbima trammiliiklus, kuid 1948. aastal tunnel täideti uuesti sõjapurustuste tõttu. Tänapäeval meenutavad tunneli olemasolu vaid Tunnelstraße tänav ja väike roheala tunneli kohal. Friedrichshainis asub üks Berliini suurimaid kaugliinide raudteejaamu [[Berlin Ostbahnhof|Ostbahnhof]]. Uue [[Berlin Hauptbahnhof|Hauptbahnhofi]] jaama avamisega 2006. aastal kaotas Ostbahnhof siiski oluliselt oma tähtsust, sest põhja-lõunasuunalised rongid seal enam ei peatunud. Ostbahnhofi nimi on aja jooksul korduvalt muutunud: Frankfurter Bahnhof, Niederschlesisch-Märkischer Bahnhof, Schlesischer Bahnhof, Ostbahnhof, Hauptbahnhof ning praegu jälle Ostbahnhof. [[Pilt:U-Bahnhof Warschauer Straße.jpg|pisi|vasakul|Warschauer Straße metroojaam]] Friedrichainis asuv [[S-Bahn (Berliin)|linnaraudteejaam]] S-Bahnhof Ostkreuz on üks [[Saksamaa]] suuremaid ümberistumisjaamu, seda läbib päevas umbes 100 000 reisijat. Pärast Ostrkreuzi jaama ümberehitamist aastatel 2006–2018 saab seal S-Bahni rongilt ümber istuda linnalähirongidele. Üle [[Oberbaumbrücke]] silla [[Kreuzberg]]ist Friedrichshaini liikuva [[U1 (Berliin)|U1]] metrooliini lõpp-peatus on Warschauer Straße jaamas. Liin ehitades kavandati selle lõpp-peatust Frankfurter Tori juurde, kuid hetkel{{millal}} on plaan hüljatud teiste arendustööde huvides. Warschauer Straße jaama lähistel asus enne Teist maailmasõda Stralauer Tori jaam, mis hiljem kandis Osthafeni nime, kuid see hävis sõjas ning seda ei taastatud. 1930. aastal ühendati Friedrichshain metrooliiniga [[U5 (Berliin)|U5]] idapoolsete rajoonide ja [[Alexanderplatz]]iga. 2015. aastaks peaks valmima liini pikendus uue [[Berlin Hauptbahnhof]]ini. 2010. aastal hakati ehitama ka liini Alexanderplatzi ja Pariser Platzi jaamade vahele. Trammiliin M10 ühendab Warschauer Straße metroojaama [[Mitte rajoon (Berliin)|Mitte]] linnarajoonis asuva Nordbahnhofi jaamaga. == Vaatamisväärsused == [[Pilt:East Side Gallery.JPG|pisi|East Side Gallery]] * [[East Side Gallery]] – osa [[Berliini müür]]ist, mis on muudetud vabaõhugaleriiks. * [[Karl-Marx-Allee]] – stalinistlikus stiilis hoonetega bulvar * Frankfurter Tor – kaks Karl-Marx-Alleel asuvat torni, mis sarnanevad Gendarmenmarkti kiriku kuplitega * [[Oberbaumbrücke]] – tellistest maantee- ja raudteesild [[Kreuzberg]]i ja Friedrichshaini vahel * Simon-Dach-Straße – rohkete pubide ja baaridega meelelahutustänav * Märchenbrunnen (eesti keeles muinasjutupurskkaev) – asub Volkspark Friedrichshainis * [[Boxhagner Platz]] – Friedrichshaini kogukonnakeskus * [[Volkspark Friedrichshain]] [[Kategooria:Berliini linnaosad]] azpy4ja9rutdz4sxp19ve2f6ugkzbgd Malcolm Arnold 0 273775 7228339 7113185 2026-09-03T23:09:13Z Jaakko pulassa 236829 Pilt 7228339 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} [[File:MalcolmArnold.jpg|upright=1.2|thumb|Sir Malcolm Arnold]] [[Sir]] '''Malcolm Henry Arnold''' ([[21. oktoober]] [[1921]] [[Northampton]] – [[23. september]] [[2006]]) oli inglise [[trompet]]isolist ja [[helilooja]]. Ta oli staažikas trompetimängijana Londoni Filharmooniaorkestris ja BBC sümfooniaorkestris. ==Looming== * 2 [[ooper]]it **"Tantsuõpetaja" **"Avatud aken" *balletid **"Pühendus kuningannale" 1953 **"Briljant" 1956 **"Rinaldo" **"Armida" *9 sümfooniat sh keelpillidele 1946 ja Mänguasjade sümfoonia 1957 *[[avamäng]]ud **"Lobamokk Beckus" 1943 **"Suits" 1948 **Pidulik 1948 **"Tom O´Shanter" Burns´i järgi 1955 **"Peterlo" 1968 *4 šoti tantsu orkestrile 1957 *kontserdid orkestriga metsasarvele (2 - 1944–1957), klarnetile 1949, oboele 1953, lõõtsale 1954, kitarrile 1959 *muuhulgas ka Variatsioonid ukraina teemale klaveril 1944, muusika Shakespeare´i draamale "Torm" ja filmidele {{JÄRJESTA:Arnold, Malcolm}} [[Kategooria:Suurbritannia heliloojad]] [[Kategooria:Knight Bachelor'i tiitli kandjad]] [[Kategooria:Sündinud 1921]] [[Kategooria:Surnud 2006]] i4127nitl8k4pla8q2z7uvfuv49ycis 7228340 7228339 2026-09-03T23:09:39Z Jaakko pulassa 236829 7228340 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} [[Sir]] '''Malcolm Henry Arnold''' ([[21. oktoober]] [[1921]] [[Northampton]] – [[23. september]] [[2006]]) oli inglise [[trompet]]isolist ja [[helilooja]]. Ta oli staažikas trompetimängijana Londoni Filharmooniaorkestris ja BBC sümfooniaorkestris. ==Looming== * 2 [[ooper]]it **"Tantsuõpetaja" **"Avatud aken" *balletid **"Pühendus kuningannale" 1953 **"Briljant" 1956 **"Rinaldo" **"Armida" *9 sümfooniat sh keelpillidele 1946 ja Mänguasjade sümfoonia 1957 *[[avamäng]]ud **"Lobamokk Beckus" 1943 **"Suits" 1948 **Pidulik 1948 **"Tom O´Shanter" Burns´i järgi 1955 **"Peterlo" 1968 *4 šoti tantsu orkestrile 1957 *kontserdid orkestriga metsasarvele (2 - 1944–1957), klarnetile 1949, oboele 1953, lõõtsale 1954, kitarrile 1959 *muuhulgas ka Variatsioonid ukraina teemale klaveril 1944, muusika Shakespeare´i draamale "Torm" ja filmidele {{JÄRJESTA:Arnold, Malcolm}} [[Kategooria:Suurbritannia heliloojad]] [[Kategooria:Knight Bachelor'i tiitli kandjad]] [[Kategooria:Sündinud 1921]] [[Kategooria:Surnud 2006]] brokz0inzg8t9wke2lfhslx8lezmra4 7228341 7228340 2026-09-03T23:10:53Z Jaakko pulassa 236829 7228341 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} [[File:Northampton 043 Statue of Malcolm Arnold (50022193646).jpg|thumb]] [[Sir]] '''Malcolm Henry Arnold''' ([[21. oktoober]] [[1921]] [[Northampton]] – [[23. september]] [[2006]]) oli inglise [[trompet]]isolist ja [[helilooja]]. Ta oli staažikas trompetimängijana Londoni Filharmooniaorkestris ja BBC sümfooniaorkestris. ==Looming== * 2 [[ooper]]it **"Tantsuõpetaja" **"Avatud aken" *balletid **"Pühendus kuningannale" 1953 **"Briljant" 1956 **"Rinaldo" **"Armida" *9 sümfooniat sh keelpillidele 1946 ja Mänguasjade sümfoonia 1957 *[[avamäng]]ud **"Lobamokk Beckus" 1943 **"Suits" 1948 **Pidulik 1948 **"Tom O´Shanter" Burns´i järgi 1955 **"Peterlo" 1968 *4 šoti tantsu orkestrile 1957 *kontserdid orkestriga metsasarvele (2 - 1944–1957), klarnetile 1949, oboele 1953, lõõtsale 1954, kitarrile 1959 *muuhulgas ka Variatsioonid ukraina teemale klaveril 1944, muusika Shakespeare´i draamale "Torm" ja filmidele {{JÄRJESTA:Arnold, Malcolm}} [[Kategooria:Suurbritannia heliloojad]] [[Kategooria:Knight Bachelor'i tiitli kandjad]] [[Kategooria:Sündinud 1921]] [[Kategooria:Surnud 2006]] hzo4vi6jpo8g7hpjj1nbs3viv1jq8wn Rocca al Mare ringristmik 0 273938 7228274 6352423 2026-09-03T19:03:01Z ~2026-46957-84 236416 7228274 wikitext text/x-wiki [[File:EU-EE-TLN-Haabersti roundabout.JPG|thumb|Rocca al Mare ringristmik, 2011]] '''Rocca al Mare ringristmik''' ('''Haabersti ring''', '''Haabersti ristmik''' ja '''Haabersti ringristmik''') on [[ringristmik]] [[Tallinn]]as [[Haabersti linnaosa]]s, kus [[Paldiski maantee]] ristub [[Rannamõisa tee]] ja [[Ehitajate tee]]ga. Rocca al Mare ringristmik oli aastatel 2009–2011 suurima liiklusõnnetuste arvuga ristmik Eestis: 2009. aastal toimus seal 186, 2010. aastal 152 ja 2011. aastal 225 liiklusõnnetust.<ref>[https://web.archive.org/web/20140429075716/http://www.liiklus.ee/ee-catalog-viewObject-5-2296-1017-50 Liiklus.ee: Eesti ohtlikeim liiklussõlm on Rocca al Mare ringristmik], 22.02.2010</ref> <ref>[http://www.ap3.ee/default.aspx?siteid=90C2BB91-3761-4C60-9CC9-0E25A8AE6951&publicationid=F8C3D8BF-557F-444A-A9ED-362E14636B24 Enim liiklusõnnetusi toimus mullu Rocca al Mare ringil]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Äripäev, 13.02.2012</ref> 2018. aastaks valminud Haabersti ringristmiku rekonstrueerimisega ehitati üle Haabersti ringristmiku Rocca al Mare viadukt. Rekonstrueerimisega uuendati/ehitati Paldiski maantee ja Rannamõisa tee teelõike kokku 2,92 kilomeetri ulatuses, ehitati uus, 277 meetri pikkune ja viie meetri kõrgune Rocca al Mare viadukti, rekonstrueeriti jalg- ja jalgrattateid (u 1,70 km) ning ehitati jalg- ja jalgrattateid (u 2,30 km)<ref>[https://www.ohtuleht.ee/879821/reedel-avatakse-haabersti-viadukt Reedel avatakse Haabersti viadukt], www.ohtuleht.ee, 30. mai 2018</ref>. 2019. aastal korraldatud nimekonkursi tulemusel valis Tallinna nimekomisjon välja parimad ja nende variantide vahel korraldati novembris rahvahääletus. Haabersti ringristmiku [[Rocca al Mare viadukt]]i all on jalakäijate jaoks [[Loomaaia tunnel|Loomaaia]] ja [[Suurhalli tunnel]]<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/88378655/haabersti-viadukt-ja-tunnelid-said-endale-nimed Haabersti viadukt ja tunnelid said endale nimed], www.delfi.ee, 14.12.2019</ref>. ==Vaata ka== *[[Rocca al Mare viadukt]] *[[Haabersti hõberemmelgas]] == Viited == {{viited}} {{Coordinate|NS=59.4232241|EW=24.6461159|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Tallinna ristmikud]] [[Kategooria:Haabersti linnaosa]] i6t4q8fg0j4bsfvy9a8r4ypncekz39y 7228275 7228274 2026-09-03T19:06:33Z ~2026-46957-84 236416 /* Vaata ka */ 7228275 wikitext text/x-wiki [[File:EU-EE-TLN-Haabersti roundabout.JPG|thumb|Rocca al Mare ringristmik, 2011]] '''Rocca al Mare ringristmik''' ('''Haabersti ring''', '''Haabersti ristmik''' ja '''Haabersti ringristmik''') on [[ringristmik]] [[Tallinn]]as [[Haabersti linnaosa]]s, kus [[Paldiski maantee]] ristub [[Rannamõisa tee]] ja [[Ehitajate tee]]ga. Rocca al Mare ringristmik oli aastatel 2009–2011 suurima liiklusõnnetuste arvuga ristmik Eestis: 2009. aastal toimus seal 186, 2010. aastal 152 ja 2011. aastal 225 liiklusõnnetust.<ref>[https://web.archive.org/web/20140429075716/http://www.liiklus.ee/ee-catalog-viewObject-5-2296-1017-50 Liiklus.ee: Eesti ohtlikeim liiklussõlm on Rocca al Mare ringristmik], 22.02.2010</ref> <ref>[http://www.ap3.ee/default.aspx?siteid=90C2BB91-3761-4C60-9CC9-0E25A8AE6951&publicationid=F8C3D8BF-557F-444A-A9ED-362E14636B24 Enim liiklusõnnetusi toimus mullu Rocca al Mare ringil]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Äripäev, 13.02.2012</ref> 2018. aastaks valminud Haabersti ringristmiku rekonstrueerimisega ehitati üle Haabersti ringristmiku Rocca al Mare viadukt. Rekonstrueerimisega uuendati/ehitati Paldiski maantee ja Rannamõisa tee teelõike kokku 2,92 kilomeetri ulatuses, ehitati uus, 277 meetri pikkune ja viie meetri kõrgune Rocca al Mare viadukti, rekonstrueeriti jalg- ja jalgrattateid (u 1,70 km) ning ehitati jalg- ja jalgrattateid (u 2,30 km)<ref>[https://www.ohtuleht.ee/879821/reedel-avatakse-haabersti-viadukt Reedel avatakse Haabersti viadukt], www.ohtuleht.ee, 30. mai 2018</ref>. 2019. aastal korraldatud nimekonkursi tulemusel valis Tallinna nimekomisjon välja parimad ja nende variantide vahel korraldati novembris rahvahääletus. Haabersti ringristmiku [[Rocca al Mare viadukt]]i all on jalakäijate jaoks [[Loomaaia tunnel|Loomaaia]] ja [[Suurhalli tunnel]]<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/88378655/haabersti-viadukt-ja-tunnelid-said-endale-nimed Haabersti viadukt ja tunnelid said endale nimed], www.delfi.ee, 14.12.2019</ref>. ==Vaata ka== *[[Rocca al Mare viadukt]]<ref>[https://www.tallinn.ee/et/ametlik-teade/tallinna-linnavalitsuse-nimekomisjoni-eelteade-loomaia-tunnel-suurhalli-tunnel-ning-rocca-al-mare Tallinna Linnavalitsuse nimekomisjoni eelteade (Loomaia tunnel, Suurhalli tunnel ning Rocca al Mare viadukt)], https://www.tallinn.ee, 08.01.2026</ref> *[[Haabersti hõberemmelgas]] == Viited == {{viited}} {{Coordinate|NS=59.4232241|EW=24.6461159|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Tallinna ristmikud]] [[Kategooria:Haabersti linnaosa]] tlmmda9en0x7qn0xibi2i7n8gh6hivn S7 (Berliin) 0 274053 7228467 2964101 2026-09-04T10:22:32Z Estopedist1 278 Wikidata 7228467 wikitext text/x-wiki '''S7''' on [[Berliini linnaraudtee]] liin, mis sõidab Ahrensfeldest [[Potsdam]]i. Liinil on 29 peatust ning kogu liini läbimiseks kulub 74 minutit. {| class="wikitable" ! Peatus ! Ümberistumised ! Piletitsoon |- | Ahrensfelde | Deutsche Bahni rongid, buss | B |- | Mehrower Allee | buss | B |- | Raoul-Wallenberg-Straße | buss | B |- | Marzahn | buss, tramm | B |- | Poelchaustraße | | B |- | Springpfuhl | [[S75 (Berliin)|S75]], buss, tramm | B |- | Friedrichsfelde Ost | [[S5 (Berliin)|S5]], [[S75 (Berliin)|S75]], buss, tramm | B |- | Lichtenberg | [[S5 (Berliin)|S5]], [[S75 (Berliin)|S75]], [[U5 (Berliin)|U5]], Deutsche Bahni rongid, buss, tramm | B |- | Nöldnerplatz | [[S5 (Berliin)|S5]], [[S75 (Berliin)|S75]], buss | B |- | Ostkreuz | [[S3 (Berliin)|S3]], [[S41 (Berliin)|S41]], [[S42 (Berliin)|S42]], [[S5 (Berliin)|S5]], [[S75 (Berliin)|S75]], [[S8 (Berliin)|S8]], [[S85 (Berliin)|S85]], [[S9 (Berliin)|S9]], buss | A |- | Warschauer Straße | [[S5 (Berliin)|S5]], [[S75 (Berliin)|S75]], [[U1 (Berliin)|U1]], buss, tramm | A |- | Ostbahnhof | [[S5 (Berliin)|S5]], [[S75 (Berliin)|S75]], Deutsche Bahni rongid, buss | A |- | Jannowitzbrücke | [[S5 (Berliin)|S5]], [[S75 (Berliin)|S75]], [[U8 (Berliin)|U8]], buss | A |- | Alexanderplatz | [[S5 (Berliin)|S5]], [[S75 (Berliin)|S75]], U2, U5, U8, Deutsche Bahni rongid, buss, tramm | A |- | Hackescher Markt | [[S5 (Berliin)|S5]], [[S75 (Berliin)|S75]], buss, tramm | A |- | Friedrichstraße | [[S1 (Berliin)|S1]], [[S2 (Berliin)|S2]], [[S25 (Berliin)|S25]], [[S5 (Berliin)|S5]], [[S75 (Berliin)|S75]], [[U6 (Berliin)|U6]], Deutsche Bahni rongid, buss, tramm | A |- | Hauptbahnhof | [[S5 (Berliin)|S5]], [[S75 (Berliin)|S75]], [[U55 (Berliin)|U55]], Deutsche Bahni rongid, buss | A |- | Bellevue | [[S5 (Berliin)|S5]], [[S75 (Berliin)|S75]] | A |- | Tiergarten | [[S5 (Berliin)|S5]], [[S75 (Berliin)|S75]], buss | A |- | Zoologischer Garten | [[S5 (Berliin)|S5]], [[S75 (Berliin)|S75]], [[U2 (Berliin)|U2]], [[U9 (Berliin)|U9]], Deutsche Bahni rongid, buss | A |- | Savignyplatz | [[S5 (Berliin)|S5]], [[S75 (Berliin)|S75]] | A |- | Charlottenburg | [[S5 (Berliin)|S5]], [[S75 (Berliin)|S75]], [[U7 (Berliin)|U7]] (Wilmersdorfer Straße peatus), Deutsche Bahni rongid, buss | A |- | Westkreuz | [[S41 (Berliin)|S41]], [[S42 (Berliin)|S42]], [[S46 (Berliin)|S46]], [[S5 (Berliin)|S5]], [[S75 (Berliin)|S75]], buss | A |- | Grunewald | buss | B |- | Nikolassee | [[S1 (Berliin)|S1]], buss | B |- | Wannsee | [[S1 (Berliin)|S1]], Deutsche Bahni rongid, buss | B |- | Griebnitzsee | Deutsche Bahni rongid, buss | C |- | Babelsberg | buss, tramm | C |- | Potsdam Hauptbahnhof | Deutsche Bahni rongid, buss, tramm | C |} [[Kategooria:Berliini linnaraudteeliinid]] 3ctdtr9xb6zeu8lzaful54q2myugvoy S8 (Berliin) 0 275858 7228469 6220838 2026-09-04T10:23:01Z Estopedist1 278 Wikidata 7228469 wikitext text/x-wiki {{viita}} '''S8''' on [[Berliini linnaraudtee]] liin, mis sõidab [[Wildaui]] ja [[Birkenwerder|Birkenwerderi]] vahel. Liinil on 25 peatust ning kogu liini läbimiseks kulub 70 minutit. Liin on käigus ainult tööpäeviti ja sõidab 20-minutlise intervalliga. [[Zeuthenin|Zeuthenini]] sõidab rong siiski vaid tipptunnil, üldjuhul on liini lõpp-peatuseks [[Gronau (Leine)|Grünau]]. {| class="wikitable" ! Peatus ! Ümberistumised ! Piletitsoon |- |Wildau |[[S46 (Berliin)|S46]], buss |C |- | Zeuthen | [[S46 (Berliin)|S46]], buss | C |- | Eichwalde | [[S46 (Berliin)|S46]] | C |- | Grünau | [[S46 (Berliin)|S46]], [[S85 (Berliin)|S85]], buss, tramm | B |- | Adlershof | [[S45 (Berliin)|S45]], [[S46 (Berliin)|S46]], [[S85 (Berliin)|S85]], [[S9 (Berliin)|S9]], buss, tramm | B |- | Betriebsbahnhof Schöneweide | [[S45 (Berliin)|S45]], [[S46 (Berliin)|S46]], [[S85(Berliin)|S85]], [[S9(Berliin)|S9]] | B |- | Schöneweide | [[S45 (Berliin)|S45]], [[S46 (Berliin)|S46]], [[S47 (Berliin)|S47]], [[S85 (Berliin)|S85]], [[S9 (Berliin)|S9]], Deutsche Bahni rongid, buss, tramm | B |- | Baumschulenweg | [[S45 (Berliin)|S45]], [[S46 (Berliin)|S46]], [[S47 (Berliin)|S47]], [[S85 (Berliin)|S85]], [[S9 (Berliin)|S9]], buss | B |- | Plänterwald | [[S85 (Berliin)|S85]], [[S9 (Berliin)|S9]], buss | B |- | Treptower Park | [[S41 (Berliin)|S41]], [[S42 (Berliin)|S42]], [[S85 (Berliin)|S85]], [[S9 (Berliin)|S9]], buss | A |- | Ostkreuz | [[S3 (Berliin)|S3]], [[S41 (Berliin)|S41]], [[S42 (Berliin)|S42]], [[S5 (Berliin)|S5]], [[S7 (Berliin)|S7]], [[S75 (Berliin)|S75]], [[S85 (Berliin)|S85]], [[S9 (Berliin)|S9]], buss | A |- | Frankfurter Allee | [[S41 (Berliin)|S41]], [[S42 (Berliin)|S42]], [[S85 (Berliin)|S85]], [[S9 (Berliin)|S9]], [[U5 (Berliin)|U5]], buss, tramm | A |- | Storkower Straße | [[S41 (Berliin)|S41]], [[S42 (Berliin)|S42]], [[S85 (Berliin)|S85]], [[S9 (Berliin)|S9]], buss, tramm | A |- | Landsberger Allee | [[S41 (Berliin)|S41]], [[S42 (Berliin)|S42]], [[S85 (Berliin)|S85]], [[S9 (Berliin)|S9]], buss, tramm | A |- | Greifswalder Straße | [[S41 (Berliin)|S41]], [[S42 (Berliin)|S42]], [[S85 (Berliin)|S85]], [[S9 (Berliin)|S9]], tramm | A |- | Prenzlauer Allee | [[S41 (Berliin)|S41]], [[S42 (Berliin)|S42]], [[S85 (Berliin)|S85]], [[S9 (Berliin)|S9]], buss, tramm | A |- | Schönhauser Allee | [[S41 (Berliin)|S41]], [[S42 (Berliin)|S42]], [[S85 (Berliin)|S85]], [[S9 (Berliin)|S9]], [[U2 (Berliin)|U2]], buss, tramm | A |- | Bornholmer Straße | [[S1 (Berliin)|S1]], [[S2 (Berliin)|S2]], [[S25 (Berliin)|S25]], [[S85 (Berliin)|S85]], [[S9 (Berliin)|S9]], tramm | B |- | Pankow | [[S2 (Berliin)|S2]], [[S9 (Berliin)|S9]], [[U2 (Berliin)|U2]], buss, tramm | B |- | Pankow-Heinersdorf | [[S2 (Berliin)|S2]], buss, tramm | B |- | Blankenburg | [[S2 (Berliin)|S2]], buss | B |- | Mühlenbeck-Mönchmühle | buss | C |- | Schönfließ | | C |- | Bergfelde | buss | C |- | Hohen Neuendorf | [[S1 (Berliin)|S1]], buss | C |- | Birkenwerder | [[S1 (Berliin)|S1]], Deutsche Bahni rongid | C |} [[Kategooria:Berliini linnaraudteeliinid]] 06ympymzr7tl3a6hphafsfshum5rijo S85 (Berliin) 0 275863 7228471 2964102 2026-09-04T10:23:48Z Estopedist1 278 Wikidata 7228471 wikitext text/x-wiki '''S85''' on [[Berliini linnaraudtee]] liin, mis kulgeb Grünau ja Waidmannslusti vahel, kuid alates 2009. aasta talvest pole liin enam käigus olnud. Varem oli tegemist liiniga, millel oli 20 peatust ja mis oli käigus vaid tööpäeviti. Suurem osa ronge ei läbinud liini täies pikkuses, vaid sõitsid ainult Greifswalder Straße ja Schöneweide vahel. {| class="wikitable" ! Peatus ! Ümberistumised ! Piletitsoon |- | Waidmannslust | [[S1 (Berliin)|S1]], buss | B |- | Wittenau | [[S1 (Berliin)|S1]], [[U8 (Berliin)|U8]], buss | B |- | Wilhelmsruh | [[S1 (Berliin)|S1]], buss | B |- | Schönholz | [[S1 (Berliin)|S1]], [[S25 (Berliin)|S25]], buss | B |- | Wollankstraße | [[S1 (Berliin)|S1]], [[S25 (Berliin)|S25]], buss | B |- | Bornholmer Straße | [[S1 (Berliin)|S1]], [[S2 (Berliin)|S2]], [[S25 (Berliin)|S25]], [[S8 (Berliin)|S8]], [[S9 (Berliin)|S9]], tramm | B |- | Schönhauser Allee | [[S41 (Berliin)|S41]], [[S42 (Berliin)|S42]], [[S8 (Berliin)|S8]], [[S9 (Berliin)|S9]], [[U2 (Berliin)|U2]], buss, tramm | A |- | Prenzlauer Allee | [[S41 (Berliin)|S41]], [[S42 (Berliin)|S42]], [[S8 (Berliin)|S8]], [[S9 (Berliin)|S9]], buss, tramm | A |- | Greifswalder Straße | [[S41 (Berliin)|S41]], [[S42 (Berliin)|S42]], [[S8 (Berliin)|S8]], [[S9 (Berliin)|S9]], tramm | A |- | Landsberger Allee | [[S41 (Berliin)|S41]], [[S42 (Berliin)|S42]], [[S8 (Berliin)|S8]], [[S9 (Berliin)|S9]], buss, tramm | A |- | Storkower Straße | [[S41 (Berliin)|S41]], [[S42 (Berliin)|S42]], [[S8 (Berliin)|S8]], [[S9 (Berliin)|S9]], buss, tramm | A |- | Frankfurter Allee | [[S41 (Berliin)|S41]], [[S42 (Berliin)|S42]], [[S8 (Berliin)|S8]], [[S9 (Berliin)|S9]], [[U5 (Berliin)|U5]], buss, tramm | A |- | Ostkreuz | [[S3 (Berliin)|S3]], [[S41 (Berliin)|S41]], [[S42 (Berliin)|S42]], [[S5 (Berliin)|S5]], [[S7 (Berliin)|S7]], [[S75 (Berliin)|S75]], [[S8 (Berliin)|S8]], [[S9 (Berliin)|S9]], buss | A |- | Treptower Park | | [[S41 (Berliin)|S41]], [[S42 (Berliin)|S42]], [[S8 (Berliin)|S8]], [[S9 (Berliin)|S9]], buss | A |- | Plänterwald | [[S8 (Berliin)|S8]], [[S9 (Berliin)|S9]], buss | B |- | Baumschulenweg | [[S45 (Berliin)|S45]], [[S46 (Berliin)|S46]], [[S47 (Berliin)|S47]], [[S8 (Berliin)|S8]], [[S9 (Berliin)|S9]], buss | B |- | Schöneweide | | [[S45 (Berliin)|S45]], [[S46 (Berliin)|S46]], [[S47 (Berliin)|S47]], [[S8 (Berliin)|S8]], [[S9 (Berliin)|S9]], Deutsche Bahni rongid, buss, tramm | B |- | Betriebsbahnhof Schöneweide | [[S45 (Berliin)|S45]], [[S46 (Berliin)|S46]], [[S8 (Berliin)|S8]], [[S9 (Berliin)|S9]] | B |- | Adlershof | [[S45 (Berliin)|S45]], [[S46 (Berliin)|S46]], [[S8 (Berliin)|S8]], [[S9 (Berliin)|S9]], buss, tramm | B |- | Grünau | [[S46 (Berliin)|S46]], [[S8 (Berliin)|S8]], buss, tramm | B |} [[Kategooria:Berliini linnaraudteeliinid]] 36ql32zradtj6u3g7ctf7w96xel0n5h S9 (Berliin) 0 275876 7228472 6983352 2026-09-04T10:24:28Z Estopedist1 278 Wikidata 7228472 wikitext text/x-wiki {{viitamata}} {{ajakohasta}} [[Fail:DB S9 TRAIN BOUND FOR SCHONEFELD AIRPORT BAHNHOF AT GRUNBERGER ALLEE BERLIN GERMANY JUNE 2013 (9059734858).jpg|pisi|S9 Rong Berliinis 2013 aastal]] [[Fail:S-Bahn Berlin - Netzplan.png|pisi|S9 rongiliin]] '''S9''' on [[Berliini linnaraudtee]] liin, mis sõidab [[Berliini Schönefeldi lennujaam|Schönefeldi lennujaama]] ja [[Pankow]]' vahel. Liinil on 18 peatust ja kogu liini läbimiseks kulub 48 minutit. Liin sõidab 20-minutilise intervalliga ning õhtusel ajal on tavaliselt liin lühendatud Greifswalder Straße jaamani. {| class="wikitable" ! Peatus ! Ümberistumised ! Piletitsoon |- | Flughafen Berlin-Schönefeld | [[S45 (Berliin)|S45]], Deutsche Bahni rongid, buss | C |- | Grünbergallee | [[S45 (Berliin)|S45]], buss | B |- | Altglienicke | [[S45 (Berliin)|S45]], buss | B |- | Adlershof | [[S45 (Berliin)|S45]], [[S46 (Berliin)|S46]], [[S8 (Berliin)|S8]], [[S85 (Berliin)|S85]], buss, tramm | B |- | Betriebsbahnhof Schöneweide | [[S45 (Berliin)|S45]], [[S46 (Berliin)|S46]], [[S8 (Berliin)|S8]], [[S85 (Berliin)|S85]] | B |- | Schöneweide | | [[S45 (Berliin)|S45]], [[S46 (Berliin)|S46]], [[S47 (Berliin)|S47]], [[S8 (Berliin)|S8]], [[S85 (Berliin)|S85]], Deutsche Bahni rongid, buss, tramm | B |- | Baumschulenweg | [[S45 (Berliin)|S45]], [[S46 (Berliin)|S46]], [[S47 (Berliin)|S47]], [[S8 (Berliin)|S8]], [[S85 (Berliin)|S85]], buss | B |- | Plänterwald | [[S8 (Berliin)|S8]], [[S85 (Berliin)|S85]], buss | B |- | Treptower Park | | [[S41 (Berliin)|S41]], [[S42 (Berliin)|S42]], [[S8 (Berliin)|S8]], [[S85 (Berliin)|S85]], buss | A |- | Ostkreuz | [[S3 (Berliin)|S3]], [[S41 (Berliin)|S41]], [[S42 (Berliin)|S42]], [[S5 (Berliin)|S5]], [[S7 (Berliin)|S7]], [[S75 (Berliin)|S75]], [[S8 (Berliin)|S8]], [[S85 (Berliin)|S85]], buss | A |- | Frankfurter Allee | [[S41 (Berliin)|S41]], [[S42 (Berliin)|S42]], [[S8 (Berliin)|S8]], [[S85 (Berliin)|S85]], [[U5 (Berliin)|U5]], buss, tramm | A |- | Storkower Straße | [[S41 (Berliin)|S41]], [[S42 (Berliin)|S42]], [[S8 (Berliin)|S8]], [[S85 (Berliin)|S85]], buss, tramm | A |- | Landsberger Allee | [[S41 (Berliin)|S41]], [[S42 (Berliin)|S42]], [[S8 (Berliin)|S8]], [[S85 (Berliin)|S85]], buss, tramm | A |- | Greifswalder Straße | [[S41 (Berliin)|S41]], [[S42 (Berliin)|S42]], [[S8 (Berliin)|S8]], [[S85 (Berliin)|S85]], tramm | A |- | Prenzlauer Allee | [[S41 (Berliin)|S41]], [[S42 (Berliin)|S42]], [[S8 (Berliin)|S8]], [[S85 (Berliin)|S85]], buss, tramm | A |- | Schönhauser Allee | [[S41 (Berliin)|S41]], [[S42 (Berliin)|S42]], [[S8 (Berliin)|S8]], [[S85 (Berliin)|S85]], [[U2 (Berliin)|U2]], buss, tramm | A |- | Bornholmer Straße | [[S1 (Berliin)|S1]], [[S2 (Berliin)|S2]], [[S25 (Berliin)|S25]], [[S8 (Berliin)|S8]], [[S85 (Berliin)|S85]], tramm | B |- | Pankow | [[S2 (Berliin)|S2]], [[S8 (Berliin)|S8]], [[U2 (Berliin)|U2]], buss, tramm | B |} [[Kategooria:Berliini linnaraudteeliinid]] izp1kn0p3frecr96q3x6eu8ddtgwb6v Arutelu:Ülle Madise 1 276060 7228326 6178647 2026-09-03T22:27:57Z Kruusamägi 1530 7228326 wikitext text/x-wiki Huvitav, kas ta võiks olla [[Tõnu Anton]]i tütar?--[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 2. märts 2012, kell 23:26 (EET) :Selleks tuleks vaadata kas Eesti Majanduse Biograafiline Leksikoni. Kirjastus Ilo. Tallinn, 2003 või muud analoogilist teatmeteost. --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 2. märts 2012, kell 23:37 (EET) :: Ühes Ando Lepsi artiklis on öeldud, et ta on Tõnu Antoni tütar. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. detsember 2014, kell 12:56 (EET) ::: Eesti Majanduse Biograafilises Leksikonis (Kirjastus Ilo. Tallinn, 2003) on öeldud neiupõlvenimeks Anton ja isa nimeks Tõnu. Aga kas [[Tõnu Anton]] või tema nimekaim? --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 7. detsember 2014, kell 23:11 (EET) :::: Ando Leps peab silmas sedasama Tõnu Antonit, Riigikohtu liiget. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. detsember 2014, kell 21:39 (EET) ::::: Aga siis oleks vaja viidet artiklile...--[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 12. detsember 2014, kell 00:23 (EET) :::::: [http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=19259&sess_admin=9367b478d1ed074251f99d37a7999a03], otsustage ise, kui hea allikas see on. Ka kommentaariumides on seda mainitud, nii et küllap see on tõsi. Ülle Madise on öelnud, et ta oma eraelust põhimõtteliselt ei räägi, nii et küllap sellepärast andmeid polegi. Tema abikaasat on ka ühes kommentaaris mainitud, aga sellele allikale ei saa toetuda. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. detsember 2014, kell 08:50 (EET) PEREKOND: Puudub informatsioon perekonna kohta, lapsed, jne. Võiks olla. Tavainimese jaoks. : Kahjuks meil ei ole rohkem andmeid. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. detsember 2014, kell 12:56 (EET) Peaks mainima ka saadet [[Vanamehed kolmandalt]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. detsember 2014, kell 13:01 (EET) ---- "Teema täitja" on imelik nimetus. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuli 2016, kell 12:42 (EEST) : Tõenäoliselt on mõeldud (kas riigi poolt sihtfinantseeritava või ülikooli poolt finantseeritava) teadusteema täitajat. Teadusbürokraatia keeles on sellistel teadusteemadel vastutavad täitajad, põhitäitjad ja täitjad. On näha, et see on olnud tal osakoormusega tegevus põhitöö kõrval.--[[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 8. juuli 2016, kell 13:23 (EEST) :: Jah, ilmselt küll on seda mõeldud. Aga ma arvan, et see ei ole ametikoha nimetus. Minu meelest töökäigus peaks olema ametikoha nimetus. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuli 2016, kell 13:53 (EEST) ::: Teadur, vanemteadur jm on reeglina valitavad ametikohad. Teadusprojekti või teadusteema täitjana võis tal olla küll TTÜga lepinguline suhe, kuid ta ei pruukinud olla valitaval ametikohal, vastasel juhul oleks ta tõenäoliselt selle märkinud - ETISe kandeid teeb iga teadlane ise. Ametikohad on tavaliselt asutuse statuudiga kehtestatud, kuid see ei välista, et ei võiks olla koosseisuväliseid kaastöötajaid, kellega on küll lepinguline suhe, kuid kes ei täida ühtegi ametikohta, seega pole neil ka traditsioonilist ametikoha nimetust. Lepingus lepitakse lihtsalt kokku ülesanded ja selleks võibki olla teadusprojekti täitmine. Teisalt ei näe ma midagi halba, kui tema töökäigus see seos TTÜga on ära märgitud.--[[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 8. juuli 2016, kell 14:39 (EEST) :::: Võib-olla küll, et tal ei olnudki ametikohta. ::: Analoogia on tunnitasulise õppejõuga, kellel on leping mingi kursuse lugemiseks, kuid kes ametikohta ei täida.--[[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 8. juuli 2016, kell 15:28 (EEST) ---- Lisada tuleks ka teaduspublikatsioonid. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuli 2016, kell 12:49 (EEST) ---- Võeti välja järgmine sisu: ''Aastal 2007 oli kõne all tema kandidatuur [[õiguskantsler]]i ametikohale. Tema kandideerimisele avaldas muu hulgas toetust [[Riigikogu]] [[Eesti Reformierakond|reformierakonna]] fraktsioon.<ref>[http://www.riigikogu.ee/index.php?id=48403 Reformierakond toetab õiguskantsleri kohale Ülle Madiset], 6. detsember 2007</ref> Madise nimetati õiguskantsleri kandidaadiks ka 2014. aastal.<ref>[http://www.postimees.ee/3004997/ilves-esitaks-oiguskantsleri-kandidaadiks-ulle-madise "Ilves esitaks õiguskantsleri kandidaadiks Ülle Madise"] Postimees, 25. november 2014</ref> 20. jaanuaril 2015 nimetas Riigikogu ta [[õiguskantsler]]iks, tema ametiaeg oleks alanud 10. märtsil 2015, kuid kuna XII Riigikogu oli selleks hetkeks oma töö lõpetanud, sai Madise anda ametivande XIII Riigikogu teisel istungil, 31. märtsil 2015.<ref>[http://www.riigikogu.ee/index.php?id=181856 "Riigikogu nimetas presidendi ettepanekul Ülle Madise uueks õiguskantsleriks"], Riigikogu pressiteade, 20. jaanuar 2015.</ref><ref>http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/oiguskantsler-ulle-madise-andis-ametivande?id=71139453</ref> ''Madise on avaldanud artikleid ajakirjanduses ja teadusajakirjades. Ta on osalenud põhiseaduse kommenteeritud väljaannete koostamisel [[2002]] ja [[2008]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuli 2016, kell 12:57 (EEST) {{viited}} Teise pildi allkirja on tarvis parandada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. juuli 2016, kell 13:04 (EEST) :Tahtsin seda jälle märkida. Pildil on viis inimest, allkiri loetleb neli. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 16. august 2022, kell 07:58 (EEST) ---- Osa Helme raamatu esitluse poleemika kohta peaks olema vähemalt poole lühem. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 4. september 2026, kell 01:27 (EEST) k5an7jrpdfbc114ndpn0n3h47tfj6wr Timmo Tammemäe 0 276694 7228270 7183043 2026-09-03T18:57:50Z VillaK 44375 7228270 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | nimi = Timmo Tammemäe | riik = Eesti | sünniaeg = {{süv|1984|6|16}} | medalid = {{MedalVõistlus|[[Rogaini maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|2014 USA|}} {{Kuldmedal|2019 Hispaania|}} {{Kuldmedal|2023 USA|}} {{Hõbemedal|2013 Venemaa|}} {{Hõbemedal|2022 Tšehhi|}} {{Hõbemedal|2025 Hispaania|}} {{Pronksmedal|2015 Soome|}} {{MedalVõistlus|[[Rogaini Euroopa meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|2014 Eesti|}} {{Kuldmedal|2018 Ukraina|}} {{Kuldmedal|2020 Läti|}} {{Kuldmedal|2021 Eesti|}} {{Kuldmedal|2023 Soome|}} {{Kuldmedal|2024 Eesti|}} {{Kuldmedal|2026 Tšehhi|}} {{Hõbemedal|2015 Tšehhi|}} {{Pronksmedal|2016 Hispaania|}} {{MedalVõistlus|[[Seiklusspordi maailmameistrivõistlused]]}} {{Hõbemedal|2021 Hispaania|}} {{Hõbemedal|2025 Kanada|}} {{Pronksmedal|2023 LAV|}} {{MedalVõistlus|[[Seiklusspordi Euroopa meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|2018 Hispaania|}} {{Kuldmedal|2026 Taani|}} {{Hõbemedal|2014 Türgi|}} {{Pronksmedal|2025 Soome|}} }} [[Pilt:Timmo Tammemae 2009.jpg|pisi|Timmo Tammemäe CISM 2009 tavarajal]] '''Timmo Tammemäe''' (sündinud [[16. juuni]]l [[1984]]) on eesti infotehnoloogiaspetsialist, orienteeruja ja sporditegelane, kolmekordne maailmameister [[rogain]]is. == Haridus == Õppis [[Hagudi]] Põhikoolis, lõpetas 2003. aastal [[Tallinna Reaalkool|Tallinna Reaalkooli]]. 2010. aastal lõpetas [[Tallinna Ülikool|Tallinna Ülikooli]] [[Informaatika|informaatika]] eriala [[Bakalaureus|bakalaureuseõppe]] ja kaitses bakalaureusetöö "Valgustuse visualiseerimine mental ray® meetodiga 3ds Max’i näidetel".<ref name="esbl">[https://www.esbl.ee/biograafia/Timmo_Tammem%E4e Eesti spordi biograafiline leksikon]</ref><ref>http://www.cs.tlu.ee/instituut/opilaste_tood/bakalaureuse_ja_diplomitood/2010_kevad/timmo_tammemagi_bakalaureusetoo.pdf</ref> ==Töö== Töötas 2012. aastast [[Riigi Infosüsteemi Amet]]is projektijuhina,<ref name="esbl" /> kuulunud riigiportaali [[eesti.ee]] meeskonda.<ref>{{Netiviide |url=https://www.eesti.ee/est/teemad/ettevotja/riigiportaali_abi/partnerile_1/meeskond |pealkiri=Riigiportaali eesti.ee meeskond |vaadatud=2014-12-31 |arhiivimisaeg=2014-12-31 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141231160707/https://www.eesti.ee/est/teemad/ettevotja/riigiportaali_abi/partnerile_1/meeskond |url-olek=ei tööta }}</ref> 2014. aastast Sport Consulting OÜ juhatuse liige. ==Sporditulemused== Harrastab [[orienteerumine|orienteerumist]] 2002. aastast.<ref name="esbl" /> Eesti meistrivõistlustel [[orienteerumisjooks]]us on ta võitnud 3 kuldmedalit (2011 sprindis, 2014 öisel tavarajal ja 2015 pikal rajal), 5 hõbe- ja 3 pronksmedalit.<ref>{{Netiviide |url=http://www.spordiinfo.ee/esbl/tulemused/sportlased/20541/timmo_tammemae |pealkiri=ESBL sporditulemused. Timmo Tammemäe |vaadatud=2014-12-31 |arhiivimisaeg=2015-09-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150924125151/http://www.spordiinfo.ee/esbl/tulemused/sportlased/20541/timmo_tammemae }}</ref> 2014. aasta [[rogain]]i MMil [[USA]]s [[Lõuna-Dakota]] osariigis [[Black Hills]] mäestikus tuli ta koos [[Silver Eensaar]]e ja [[Rain Eensaar]]ega meeskondade arvestuses maailmameistriks, esmakordselt tuldi meeskondade arvestuses rogaini maailmameistriks kolmeliikmelise võistkonnaga.<ref>[http://sport.err.ee/v/orienteerumine/e08552b6-a896-4e4a-8abd-03ac6b330cc0 Eesti rogaini meeskond tuli kolmandat aastat järjest maailmameistriks sport.err.ee 28.08.2014]</ref> Koos [[Rait Pallo]]ga võitis 2013.a rogaini MMil hõbeda ja 2014 rogaini EMil kulla. 2015 rogaini EMil [[Tšehhi]]s võitis ta koos [[Joosep Tammemäe]] ja [[Arvi Anton]]iga hõbeda. 2015. aasta rogaini MMil Soomes [[Kiilopää]]l võitis ta koos Rait Palloga pronksi. 2016.a. rogaini EMil [[Hispaania]]s [[Aralar]]i mäestikus võitis ta koos [[Jürgen Einpaul]]iga pronksi. Rogaini EM-idel 2018 [[Ukraina]]s [[Karpaadid|Karpaatide mäestikus]], 2020 [[Läti]]s [[Tukums]]i lähedal, 2021 Eestis [[Otepää]]l, 2023 Soomes Pöytyäl, 2024 Eestis Missos ja 2026 Tšehhis Orlické Záhořís võitis ta koos [[Sander Linnus]]ega kulla.<ref>[https://sport.err.ee/1609428145/tammemae-ja-linnus-toestasid-kodusel-em-il-taaskord-klassi Tammemäe ja Linnus tõestasid kodusel EM-il taaskord klassi. ERR Sport, 18.08.2024]</ref> 2019.a. rogaini MMil võitis ta kulla koos [[Rain Seepõld]]iga. Koos [[Sander Linnus]]ega võitis ta 2022.a. rogaini MMil Tšehhis hõbeda, 2023.a. rogaini MMil USAs [[Sierra Nevada (USA)|Sierra Nevada]] mäestikus kulla ja 2025.a. Hispaanias hõbeda. [[Seiklussport|Seiklusspordi]] Euroopa meistrivõistlustel 2014. aastal [[Türgi]]s võitis ta hõbeda Estonian ACE Adventure Team koosseisus (Silver Eensaar, Rain Eensaar, Timmo Tammemäe, [[Šárka Svobodná]]). 2018. aastal Hispaanias Kataloonias tuli ta Estonian ACE Adventure Teami koosseisus (Silver Eensaar, Rain Eensaar, Timmo Tammemäe, [[Reeda Tuula-Fjodorov]]) seiklusspordi Euroopa meistriks. 2026. aastal [[Taani]]s [[Sjælland|Själland]]i saarel tuli ta Estonian ACE/La Sportiva võistkonnas (Reeda Tuula-Fjodorov, Timmo Tammemäe, Rain Eensaar, [[Tauno Riibak]]) taas seiklusspordi Euroopa meistriks. Seiklusspordi maailma karikasarja osavõistlusel 2015. aastal [[Svaasimaa|Svaasimaal]] võitis ta teise koha ACE Adventure Team võistkonna koosseisus (Silver Eensaar, Rain Eensaar, [[Mariann Sulg]], Timmo Tammemäe). Seiklusspordi maailmameistrivõistlustel 2015. aastal [[Brasiilia]]s [[Pantanal]]i märgalal võitis sama võistkond 5. koha.<ref>[http://sport.postimees.ee/3408641/eestlased-lopetasid-seiklusspordi-mmi-viienda-kohaga Eestlased lõpetasid seiklusspordi MMi viienda kohaga. Postimees, 22.11.2015]</ref> Seiklusspordi maailmameistrivõistlustel 2021. aastal Hispaanias Galicias võitis ta Estonian ACE Adventure Team võistkonna koosseisus (Silver Eensaar, Rain Eensaar, Timmo Tammemäe, Reeda Tuula-Fjodorov) hõbemedali ja 2023. aastal Lõuna-Aafrika Vabariigis pronksmedali.<ref>[https://sport.err.ee/1608361326/eesti-voistkond-voitis-seiklusspordi-mm-il-hobemedali Eesti võistkond võitis seiklusspordi MM-il hõbemedali. ERR Sport, 6.10.2021]</ref><ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/120242520/eestlased-voitsid-seiklusspordi-mm-il-pronksmedali Eestlased võitsid seiklusspordi MM-il pronksmedali. Delfi Sport, 25.10.2023]</ref> 2025. aasta seiklusspordi MM-il võitis ta hõbemedali Estonian ACE/LaSportiva võistkonna koosseisus (Silver Eensaar, Rain Eensaar, Timmo Tammemäe, Pauliina Marjut Pohja).<ref>[https://sport.err.ee/1609817361/eestlased-tulid-seiklusspordi-mm-il-hobedale Eestlased tulid seiklusspordi MM-il hõbedale. ERR Sport, 01.10.2025]</ref> == Ühiskondlik tegevus== Ta oli orienteerumisklubi Orvand juhatuse liige 2007–2012, hiljem spordiklubi [[Spordiklubi 100|SK100]] asutajaliige ja 2009. aastast juhatuse liige. Ta on korraldanud mitmeid orienteerumisvõistlusi, millest tuntuimad on 100 KP jooks ja [[Tallinna Orienteerumisnädal]]. [[Eesti Orienteerumisliit|Eesti Orienteerumisliidu]] juhatuse liige 2011–2012. Aastatel 2012–2016 oli ta [[Eesti Olümpiakomitee]] esindajate kogu liige.<ref name="esbl" /> 2016. aastal oli ta Eestis toimunud orienteerumisjooksu veteranide maailmameistrivõistluste peakorraldaja. ==Tunnustus== *2009 Juuru valla spordipreemia<ref>{{Netiviide |url=http://rapla.kovtp.ee/tunnustatud-endises-juuru-vallas |pealkiri=Tunnustamine endises Juuru vallas |vaadatud=2018-08-29 |arhiivimisaeg=2018-08-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180829142743/http://rapla.kovtp.ee/tunnustatud-endises-juuru-vallas |url-olek=ei tööta }}</ref> *2016 Eesti Orienteerumisliidu aasta tegija<ref>[http://sport.err.ee/v/orienteerumine/3f914786-805f-4e71-84b7-b8691a29ebd9/tanavuse-hooaja-parimateks-orienteerujateks-valiti-timo-sild-ja-annika-rihma ERR sport. Uudised, 13.11.2016]</ref> *2016 [[Eesti Kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi sihtkapitali aastapreemia]] (tiitlivõistluse peakorraldaja – veteranide orienteerumise MM-i raames ligi 5000 osalejat kaheks nädalaks Tallinna toonud suurvõistluse peakorraldaja) ==Isiklikku== Ta on neljalapselise pere esiklaps, üles kasvanud [[Rapla vald|Rapla vallas]] [[Pirgu|Pirgu külas]]. Tema õde [[Piibe Linnus]] ja vend [[Lauri Tammemäe]] on samuti orienteerujad. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [http://orienteerumine.ee/edetabel/ed_voistleja.php?eolkood=4346 Timmo Tammemäe Eesti Orienteerumisliidu edetabelis] * [http://runners.worldofo.com/timmotammemae.html World of O. Athlete profile: Timmo Tammemäe] * [http://sk100.ee/klubist/index.php SK100 klubist] {{JÄRJESTA:Tammemäe, Timmo}} [[Kategooria:Eesti orienteerujad]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1984]] ax0yjix0r1zexbrocf2nom1jk9nwmu3 7228271 7228270 2026-09-03T18:59:02Z VillaK 44375 /* Sporditulemused */ 7228271 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | nimi = Timmo Tammemäe | riik = Eesti | sünniaeg = {{süv|1984|6|16}} | medalid = {{MedalVõistlus|[[Rogaini maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|2014 USA|}} {{Kuldmedal|2019 Hispaania|}} {{Kuldmedal|2023 USA|}} {{Hõbemedal|2013 Venemaa|}} {{Hõbemedal|2022 Tšehhi|}} {{Hõbemedal|2025 Hispaania|}} {{Pronksmedal|2015 Soome|}} {{MedalVõistlus|[[Rogaini Euroopa meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|2014 Eesti|}} {{Kuldmedal|2018 Ukraina|}} {{Kuldmedal|2020 Läti|}} {{Kuldmedal|2021 Eesti|}} {{Kuldmedal|2023 Soome|}} {{Kuldmedal|2024 Eesti|}} {{Kuldmedal|2026 Tšehhi|}} {{Hõbemedal|2015 Tšehhi|}} {{Pronksmedal|2016 Hispaania|}} {{MedalVõistlus|[[Seiklusspordi maailmameistrivõistlused]]}} {{Hõbemedal|2021 Hispaania|}} {{Hõbemedal|2025 Kanada|}} {{Pronksmedal|2023 LAV|}} {{MedalVõistlus|[[Seiklusspordi Euroopa meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|2018 Hispaania|}} {{Kuldmedal|2026 Taani|}} {{Hõbemedal|2014 Türgi|}} {{Pronksmedal|2025 Soome|}} }} [[Pilt:Timmo Tammemae 2009.jpg|pisi|Timmo Tammemäe CISM 2009 tavarajal]] '''Timmo Tammemäe''' (sündinud [[16. juuni]]l [[1984]]) on eesti infotehnoloogiaspetsialist, orienteeruja ja sporditegelane, kolmekordne maailmameister [[rogain]]is. == Haridus == Õppis [[Hagudi]] Põhikoolis, lõpetas 2003. aastal [[Tallinna Reaalkool|Tallinna Reaalkooli]]. 2010. aastal lõpetas [[Tallinna Ülikool|Tallinna Ülikooli]] [[Informaatika|informaatika]] eriala [[Bakalaureus|bakalaureuseõppe]] ja kaitses bakalaureusetöö "Valgustuse visualiseerimine mental ray® meetodiga 3ds Max’i näidetel".<ref name="esbl">[https://www.esbl.ee/biograafia/Timmo_Tammem%E4e Eesti spordi biograafiline leksikon]</ref><ref>http://www.cs.tlu.ee/instituut/opilaste_tood/bakalaureuse_ja_diplomitood/2010_kevad/timmo_tammemagi_bakalaureusetoo.pdf</ref> ==Töö== Töötas 2012. aastast [[Riigi Infosüsteemi Amet]]is projektijuhina,<ref name="esbl" /> kuulunud riigiportaali [[eesti.ee]] meeskonda.<ref>{{Netiviide |url=https://www.eesti.ee/est/teemad/ettevotja/riigiportaali_abi/partnerile_1/meeskond |pealkiri=Riigiportaali eesti.ee meeskond |vaadatud=2014-12-31 |arhiivimisaeg=2014-12-31 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141231160707/https://www.eesti.ee/est/teemad/ettevotja/riigiportaali_abi/partnerile_1/meeskond |url-olek=ei tööta }}</ref> 2014. aastast Sport Consulting OÜ juhatuse liige. ==Sporditulemused== Harrastab [[orienteerumine|orienteerumist]] 2002. aastast.<ref name="esbl" /> Eesti meistrivõistlustel [[orienteerumisjooks]]us on ta võitnud 3 kuldmedalit (2011 sprindis, 2014 öisel tavarajal ja 2015 pikal rajal), 5 hõbe- ja 3 pronksmedalit.<ref>{{Netiviide |url=http://www.spordiinfo.ee/esbl/tulemused/sportlased/20541/timmo_tammemae |pealkiri=ESBL sporditulemused. Timmo Tammemäe |vaadatud=2014-12-31 |arhiivimisaeg=2015-09-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150924125151/http://www.spordiinfo.ee/esbl/tulemused/sportlased/20541/timmo_tammemae }}</ref> 2014. aasta [[rogain]]i MMil [[USA]]s [[Lõuna-Dakota]] osariigis [[Black Hills]] mäestikus tuli ta koos [[Silver Eensaar]]e ja [[Rain Eensaar]]ega meeskondade arvestuses maailmameistriks, esmakordselt tuldi meeskondade arvestuses rogaini maailmameistriks kolmeliikmelise võistkonnaga.<ref>[http://sport.err.ee/v/orienteerumine/e08552b6-a896-4e4a-8abd-03ac6b330cc0 Eesti rogaini meeskond tuli kolmandat aastat järjest maailmameistriks sport.err.ee 28.08.2014]</ref> Koos [[Rait Pallo]]ga võitis 2013.a rogaini MMil hõbeda ja 2014 rogaini EMil kulla. 2015 rogaini EMil [[Tšehhi]]s võitis ta koos [[Joosep Tammemäe]] ja [[Arvi Anton]]iga hõbeda. 2015. aasta rogaini MMil Soomes [[Kiilopää]]l võitis ta koos Rait Palloga pronksi. 2016.a. rogaini EMil [[Hispaania]]s [[Aralar]]i mäestikus võitis ta koos [[Jürgen Einpaul]]iga pronksi. Rogaini EM-idel 2018 [[Ukraina]]s [[Karpaadid|Karpaatide mäestikus]], 2020 [[Läti]]s [[Tukums]]i lähedal, 2021 Eestis [[Otepää]]l, 2023 Soomes Pöytyäl, 2024 Eestis Missos ja 2026 Tšehhis Orlické Záhořís võitis ta koos [[Sander Linnus]]ega kulla.<ref>[https://sport.err.ee/1609428145/tammemae-ja-linnus-toestasid-kodusel-em-il-taaskord-klassi Tammemäe ja Linnus tõestasid kodusel EM-il taaskord klassi. ERR Sport, 18.08.2024]</ref> 2019.a. rogaini MMil võitis ta kulla koos [[Rain Seepõld]]iga. Koos [[Sander Linnus]]ega võitis ta 2022.a. rogaini MMil Tšehhis hõbeda, 2023.a. rogaini MMil USAs [[Sierra Nevada (USA)|Sierra Nevada]] mäestikus kulla ja 2025.a. Hispaanias hõbeda. [[Seiklussport|Seiklusspordi]] Euroopa meistrivõistlustel 2014. aastal [[Türgi]]s võitis ta hõbeda Estonian ACE Adventure Team koosseisus (Silver Eensaar, Rain Eensaar, Timmo Tammemäe, [[Šárka Svobodná]]). 2018. aastal Hispaanias Kataloonias tuli ta Estonian ACE Adventure Teami koosseisus (Silver Eensaar, Rain Eensaar, Timmo Tammemäe, [[Reeda Tuula-Fjodorov]]) seiklusspordi Euroopa meistriks. 2026. aastal [[Taani]]s [[Sjælland|Själland]]i saarel tuli ta Estonian ACE/La Sportiva võistkonnas (Reeda Tuula-Fjodorov, Timmo Tammemäe, Rain Eensaar, [[Tauno Riibak]]) taas seiklusspordi Euroopa meistriks.<ref>[https://sport.err.ee/1610125027/eesti-voistkond-tuli-seiklusspordis-euroopa-meistriks Eesti võistkond tuli seiklusspordis Euroopa meistriks. ERR sport, 01.09.2026]</ref> Seiklusspordi maailma karikasarja osavõistlusel 2015. aastal [[Svaasimaa|Svaasimaal]] võitis ta teise koha ACE Adventure Team võistkonna koosseisus (Silver Eensaar, Rain Eensaar, [[Mariann Sulg]], Timmo Tammemäe). Seiklusspordi maailmameistrivõistlustel 2015. aastal [[Brasiilia]]s [[Pantanal]]i märgalal võitis sama võistkond 5. koha.<ref>[http://sport.postimees.ee/3408641/eestlased-lopetasid-seiklusspordi-mmi-viienda-kohaga Eestlased lõpetasid seiklusspordi MMi viienda kohaga. Postimees, 22.11.2015]</ref> Seiklusspordi maailmameistrivõistlustel 2021. aastal Hispaanias Galicias võitis ta Estonian ACE Adventure Team võistkonna koosseisus (Silver Eensaar, Rain Eensaar, Timmo Tammemäe, Reeda Tuula-Fjodorov) hõbemedali ja 2023. aastal Lõuna-Aafrika Vabariigis pronksmedali.<ref>[https://sport.err.ee/1608361326/eesti-voistkond-voitis-seiklusspordi-mm-il-hobemedali Eesti võistkond võitis seiklusspordi MM-il hõbemedali. ERR Sport, 6.10.2021]</ref><ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/120242520/eestlased-voitsid-seiklusspordi-mm-il-pronksmedali Eestlased võitsid seiklusspordi MM-il pronksmedali. Delfi Sport, 25.10.2023]</ref> 2025. aasta seiklusspordi MM-il võitis ta hõbemedali Estonian ACE/LaSportiva võistkonna koosseisus (Silver Eensaar, Rain Eensaar, Timmo Tammemäe, Pauliina Marjut Pohja).<ref>[https://sport.err.ee/1609817361/eestlased-tulid-seiklusspordi-mm-il-hobedale Eestlased tulid seiklusspordi MM-il hõbedale. ERR Sport, 01.10.2025]</ref> == Ühiskondlik tegevus== Ta oli orienteerumisklubi Orvand juhatuse liige 2007–2012, hiljem spordiklubi [[Spordiklubi 100|SK100]] asutajaliige ja 2009. aastast juhatuse liige. Ta on korraldanud mitmeid orienteerumisvõistlusi, millest tuntuimad on 100 KP jooks ja [[Tallinna Orienteerumisnädal]]. [[Eesti Orienteerumisliit|Eesti Orienteerumisliidu]] juhatuse liige 2011–2012. Aastatel 2012–2016 oli ta [[Eesti Olümpiakomitee]] esindajate kogu liige.<ref name="esbl" /> 2016. aastal oli ta Eestis toimunud orienteerumisjooksu veteranide maailmameistrivõistluste peakorraldaja. ==Tunnustus== *2009 Juuru valla spordipreemia<ref>{{Netiviide |url=http://rapla.kovtp.ee/tunnustatud-endises-juuru-vallas |pealkiri=Tunnustamine endises Juuru vallas |vaadatud=2018-08-29 |arhiivimisaeg=2018-08-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180829142743/http://rapla.kovtp.ee/tunnustatud-endises-juuru-vallas |url-olek=ei tööta }}</ref> *2016 Eesti Orienteerumisliidu aasta tegija<ref>[http://sport.err.ee/v/orienteerumine/3f914786-805f-4e71-84b7-b8691a29ebd9/tanavuse-hooaja-parimateks-orienteerujateks-valiti-timo-sild-ja-annika-rihma ERR sport. Uudised, 13.11.2016]</ref> *2016 [[Eesti Kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi sihtkapitali aastapreemia]] (tiitlivõistluse peakorraldaja – veteranide orienteerumise MM-i raames ligi 5000 osalejat kaheks nädalaks Tallinna toonud suurvõistluse peakorraldaja) ==Isiklikku== Ta on neljalapselise pere esiklaps, üles kasvanud [[Rapla vald|Rapla vallas]] [[Pirgu|Pirgu külas]]. Tema õde [[Piibe Linnus]] ja vend [[Lauri Tammemäe]] on samuti orienteerujad. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [http://orienteerumine.ee/edetabel/ed_voistleja.php?eolkood=4346 Timmo Tammemäe Eesti Orienteerumisliidu edetabelis] * [http://runners.worldofo.com/timmotammemae.html World of O. Athlete profile: Timmo Tammemäe] * [http://sk100.ee/klubist/index.php SK100 klubist] {{JÄRJESTA:Tammemäe, Timmo}} [[Kategooria:Eesti orienteerujad]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1984]] r63i791od816rhntkm50nevm5wjewf7 Viru rinne 0 280272 7228195 7219178 2026-09-03T14:00:13Z Kuriuss 38125 7228195 wikitext text/x-wiki {{Sõjaline konflikt | konflikt = Viru rinne | osa = [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõjast]] | pilt = | pildiallkiri = | aeg = [[28. november]] [[1918]] – [[19. jaanuar]] [[1919]]<br>oktoober 1919 – jaanuar 1920 | koht = [[Põhja-Eesti|Põhja-]], [[Kesk-Eesti|Kesk-]] ja [[Ida-Eesti]] | kaart = | kaardisuurus = | kaardiallkiri = | ala = [[Põhja-Eesti]] vabastamine | tulemus = Põhja-Eesti territooriumi puhastamine Punaarmeest | seis = | osaline1 = {{PisiLipp|Eesti}}<br>{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Suurbritannia]] | osaline2 = [[Pilt:Flag RSFSR 1918.svg|border|25x15px|Nõukogude Venemaa]] [[Vene SFNV|Nõukogude Venemaa]]<br> [[Pilt:Flag of the Commune of the Working People of Estonia.svg|border|25x15px|Eesti Töörahva Kommuun]] [[Eesti Töörahva Kommuun]] | väejuht1 = {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Johan Laidoner]]<br>{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Aleksander Tõnisson]] <br>{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Otto Heinze]]<br>{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Aleksander Seiman]]<br>{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Nikolai Reek]]<br>{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Gustav Jonson]]<br>{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Constantin von Weiss]]<br>{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Walter Cowan]] | väejuht2 =[[Pilt:Flag RSFSR 1918.svg|border|25x15px|Nõukogude Venemaa]] [[Jukums Vācietis]]<br>[[Pilt:Flag RSFSR 1918.svg|border|25x15px|Nõukogude Venemaa]] [[Dmitri Nadjožnõi]]<br>[[Pilt:Flag RSFSR 1918.svg|border|25x15px|Nõukogude Venemaa]] [[Fjodor Raskolnikov]]<br> [[Pilt:Flag of the Commune of the Working People of Estonia.svg|border|25x15px|Eesti Töörahva Kommuun]] [[Jaan Anvelt]] | jõud1 = {{Riigi ikoon|Eesti}} [[1. Diviis]]<br>{{Riigi ikoon|Eesti}} [[4. Üksik Jalaväepataljon|4. jalaväepolk]]<br>{{Riigi ikoon|Eesti}} [[5. Jalaväerügement|5. jalaväepolk]]<br>{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Ratsarügement|Ratsapolk]]<br>{{Riigi ikoon|Eesti}} [[1. suurtükiväepolk]] <br>{{Riigi ikoon|Eesti}} [[2. kindluse raskesuurtükiväe divisjon]]<br> {{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Georgi Bibikov|Bibikovi]] [[Bibikovi ratsasalk|eskadron]]<br>{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} Briti kergristlejaeskaader<br> {{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Põhjakorpus]]<br> {{Riigi ikoon|Venemaa}} [[1. kütibrigaad]]<br>{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Balti pataljon]]<br>{{Riigi ikoon|Eesti}} [[6. jalaväepolk]]<br>{{Riigi ikoon|Eesti}} [[1. Jalaväepolk|1. jalaväepolk]]<br> :1919 sügisel ka {{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Loodearmee]] väeosad<br> {{Riigi ikoon|Eesti}} [[3. Diviis]] | jõud2 = [[Pilt:Flag RSFSR 1918.svg|border|25x15px|Nõukogude Venemaa]] [[Läänerinne (Vene kodusõda)|Läänerinde]] [[7. armee (Vene SFNV)|7. armee]]<br>[[Pilt:Flag RSFSR 1918.svg|border|25x15px|Nõukogude Venemaa]] [[6. kütidiviis]]<br>[[Pilt:Flag RSFSR 1918.svg|border|25x15px|Nõukogude Venemaa]] 46. kütipolk<br>[[Pilt:Flag RSFSR 1918.svg|border|25x15px|Nõukogude Venemaa]] 47. kütipolk <br>[[Pilt:Flag RSFSR 1918.svg|border|25x15px|Nõukogude Venemaa]] [[2. Viljandi Eesti kommunistlik kütipolk]]<br> [[Pilt:Flag RSFSR 1918.svg|border|25x15px|Nõukogude Venemaa]] [[3. Tartu Eesti kommunistlik kütipolk]]<br> [[Pilt:Flag RSFSR 1918.svg|border|25x15px|Nõukogude Venemaa]] [[1. Eesti kommunistlik kergesuurtükiväedivisjon]]<br> [[Pilt:Flag RSFSR 1918.svg|border|25x15px|Nõukogude Venemaa]] [[Eesti raskepatarei]]<br> [[Pilt:Flag RSFSR 1918.svg|border|25x15px|Nõukogude Venemaa]] [[Voldemar Puss|V. Pussi]] madruste dessantsalk<br>[[Pilt:Flag RSFSR 1918.svg|border|25x15px|Nõukogude Venemaa]]F. Trofimovi marsirood<br>[[Pilt:Flag RSFSR 1918.svg|border|25x15px|Nõukogude Venemaa]] [[Balti laevastik]]<br> :1919 sügisel [[Pilt:Flag RSFSR 1918.svg|border|25x15px|Nõukogude Venemaa]] [[10. kütidiviis]]<br>[[Pilt:Flag RSFSR 1918.svg|border|25x15px|Nõukogude Venemaa]] [[15. armee (Punaarmee)|15.A]] [[11. kütidiviis]]i<br>[[Pilt:Flag RSFSR 1918.svg|border|25x15px|Nõukogude Venemaa]] [[7. armee (Punaarmee)|7.A]] [[2. kütidiviis]]i polgud | kaotused1 = | kaotused2 = | märkused = }} {{Vabadussõja lahingud}} '''Viru rinne''' oli lahingutegevuspiirkond [[Vabadussõda|Eesti Vabadussõjas]] [[Põhja-Eesti|Põhja-]], [[Kesk-Eesti|Kesk-]] ja [[Ida-Eesti]]s [[Eesti Rahvavägi|Eesti Rahvaväe]], nende liitlasjõudude ja [[Nõukogude Venemaa]] [[Punaarmee]] ning [[Eesti Töörahva Kommuun]]i väeosade vahel. [[Pilt:Vabadussõda.jpg|pisi|Lahingutegevus 1918.–1919. aastal Viru ja Pihkva rindel]] Vabadussõja algetapil kasutati [[sõjatanner|sõjatandri]] kohta Lõuna-Eestis tegutsenud [[Lõunarinne (Eesti Vabadussõda)|lõunasuuna väerinde]] vastandina nimetust ''Põhja väerinne'' ja hiljem tolleaegset kirjaviisi ''Viru väerinne''. == Viru rinde juhatajad == Viru rinde sõjategevuse juhid olid: *[[Aleksander Tõnisson]], rindeülem 29. detsembrist kuni Vabadussõja lõpuni *[[Nikolai Reek]], rinde staabiülem 31. detsembrist kuni Vabadussõja lõpuni ==Lahingutegevuse ja sõja algus== 11. novembril 1918 sõlmiti [[Saksamaa]] kaotusega [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] [[Antant|Antandile]] [[Compiegne'i vaherahu]]. Pärast Saksamaal toimunud [[Novembrirevolutsioon]]i ja Saksa vägede evakueerimise algust tühistas [[Vladimir Lenin|Lenin]]i juhitud [[Vene SFNV|Nõukogude Venemaa]] valitsus 13. novembril 1918 ühepoolselt Saksa keisririigiga sõlmitud [[Brest-Litovski rahuleping]]u, ettekäändeks Antandi seatud vaherahu tingimus, et kõik Saksamaa poolt endise Venemaa keisririigi territooriumil [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsiooni]] ajal sõlmitud lepingud tühistatakse. 15. novembril 1918 saatsid Nõukogude Venemaa [[NSV Liidu Relvajõudude Kindralstaabi ülemate loend|sõjavägede ülemjuhataja]] [[Jukums Vācietis]] ja SRN liikmed telegrammi [[Jaroslavl]]is asunud [[Põhjarinne (Vene kodusõda)|Põhjarinde]] juhatajale [[Dmitri Parski]]le, [[Petrograd]]i [[7. armee (Vene SFNV)|7. armee]] komandörile ning telegrammi koopia Moskvasse [[Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu]] esimehele V. [[Lenin]]ile nr ''259/Ш'', milles viidates "kujunenud poliitilisele olukorrale anti korraldus kohe hõivata Pihkva ja Narva". 17. novembril 1918 andis [[Punaarmee]] [[Põhjarinne (Vene kodusõda)|Põhjarinde]] juhataja [[Dmitri Nadjožnõi]] ja [[Revolutsiooniline Sõjanõukogu]] korralduse ''parempoolse lahingupiirkonna'' [[6. Kütidiviis|6. kütidiviis]]i jõude kasutades hõivata Narva linn, viia eelväeosad joonele [[Auvere raudteejaam|Korffi (Auvere) raudteejaam]] – [[Narva jõgi]]. 22. novembril 1918 pani [[Punaarmee]] [[Põhjarinne (Vene kodusõda)|Põhjarinde]] [[7. armee (Vene NFSV)|7. armee]] [[6. Kütidiviis]] pani toime esimese katse vallutada Jaanilinna ja Narvat, kuid linnas asunud [[Saksamaa|Saksa]] väed lõid [[Kulgu lahing]]u käigus rünnaku tagasi. 28. novembril 1918 vallutas Punaarmee [[Jaanilinn]]a ja tungis üle Eesti piiri [[Narva]]s. ==Kulgu lahing== {{Vaata|Kulgu lahing}} 9. novembril 1918 loobus [[Saksa keiser]] [[Wilhelm II]] troonist, 11. novembril kirjutasid Antandi ja Saksamaa esindajad alla [[Compiegne'i vaherahu]]le, mis lõpetas sõja, 15. novembril läks Narvas võim Saksa soldatite nõukogu – [[Soldatenrat]]i kätte. 13. novembril asuti Virumaal moodustama eesti kaitseväeosi: [[alamkapten]] [[Heinrich Laretei]] moodustas Narvas [[Kaitseliidu Narva malevkond|Kaitseliidu]], kuhu esimesil päevil tuli kokku umbes 120 kaitseliitlast – peaasjalikult Narva keskkoolide õpilased. Relvad ja laskemoona said kaitseliitlased Saksa vägedelt, 405. Saksa [[Landwehr]]i rügemendi ülema korraldusel. Samal ajal asuti Kaitseliidu korraldamisele ka Narva ümbruse valdades ja Narva-Jõesuus: [[lipnik]] Nurk kogus [[Vaivara vald (Vaivara kihelkond)|Vaivara val]]las umbes 20 meest, nooremleitnant [[Johannes Remmel]] [[Narva-Jõesuu]]s – 18 meest. 21. novembril jõudis Narva [[polkovnik]] [[Aleksander Seiman]] ühes kolme ohvitseriga ja alustas [[4. Üksik Jalaväepataljon#4. Jalaväepolk Vabadussõjas|4. jalaväepolgu]] formeerimist. 22. novembril sakslaste ja punaarmeelaste vahel aset leidnud Kulgu lahingu järele hakkas Narva intensiivsemalt kogunema eesti ohvitsere, sõdureid ja kaitseliitlasi. 22. novembril Narva [[Vaivara]] kaitseliitlaste salk – 54 meest alamkapten [[Nikolai Steinmann]]iga eesotsas, salk oli ka aluseks 4. jalaväepolgule, moodustades polgu I roodu. 27. novembril oli organisatsiooniliselt 4. jalaväepolgu koosseisus polgu [[staap]], sidekomando, kaks [[pataljon]]i ja töökomando. I pataljonis oli 4 laskur[[rood]]u, igas keskmiselt 50–70 meest. II pataljonis oli ainult pataljoni staap. Saksa vägedel oli Narva relvade laos umbes 5000 Vene ja 2000 (6,5 mm) [[Arisaka M1905|Jaapani vintpüssi]], suurel hulgal püssipadruneid, kümneid kaste käsigranaate ja palju igasugust muud sõjavarustust, kuid eestlastele lubasid sakslased selle varanduse üle anda ainult siis, kui nad ise Narvast lahkuvad. Saksa väeosadest asetsesid Narvas novembri teisel poolel 405. Saksa Landwehri rügemendi osad, kõvendatud ühe [[miinipilduja]]te kompaniiga (9 kerget ja 3 keskmist [[miinipilduja]]t), ühe pioneerikompaniiga, kahe [[helgiheitja]]ga, ühe suurtükiväe grupiga (3 välipatareid), ühe lennuväevastase patareiga (kaks 37&nbsp;mm [[revolversuurtükk]]i) ja kahest vagunist koosneva [[soomusrong]]iga (üks 77&nbsp;mm [[välisuurtükk]] ja kaks [[raskekuulipilduja]]t). Saksa suurtükiväe grupp asus positsioonil järgmiselt: üks patarei [[Rahvaväli|Rahvaväljal]], üks – [[Kreenholm]]i väljal ja üks [[Väike-Soldina mõis]]a juures. Lennukitevastane patarei seisis eriplatvormidel Rahvaväljal. Raudtee suunas, Narva jõe idakaldal asus 2 [[kaeviksuurtükk]]i. [[Helgiheitja]]ist oli üks paigutatud [[Narva-Jamburgi maantee]], teine raudtee poole. Pioneerpark asus raudtee kaubajaama rajoonis. 28. novembri 1918 hommikul asusid eestlased ja sakslased järgmiselt: # [[Narva-Jõesuu]]s – üks laskurkompanii 49. Saksa rügemendist. # Narva-Jõesuu ja [[Riigiküla]] vahel – kaks kompaniid 49. Saksa rügemendist ja sama rügemendi [[raskekuulipilduja]]te kompanii 12 raskekuulipildujaga. Saksa üksused olid lahkumas ja valveteenistust enam ei pidanud. Valvega tegeles selles rajoonis Narva-Jõesuu 18-meheline Kaitseliidu salk nooremleitnant Remmeli juhatusel. # [[Riigiküla]]st Narvani – üksikud valvepostid [[Peetri vald|Peetri valla]] Kaitseliidust. # Narvas ja [[Kulgu]] rajoonis: :4. jalaväepolgu I pataljon (kapten [[Viktor Liivak]]) – [[Jaanilinn]]as. Eelliinil koos sakslastega umbes kolmekilomeetrilisel rindel asusid: *raudtee piirkonnas – leitnant [[Johannes Kõljаlg]]i kooliõpilaste grupp – 5 ohvitseri ja 30 kooliõpilast; *raudteest kuni [[Keldrimägi (Narva)|Keldrimäeni]] – alamleitnant [[Albert Mitt]]i grupp – 1 ohvitser ja 8 sõdurit; *[[Narva-Jamburgi maantee|Narva–Jamburgi maantee]]l – leitnant [[Johannes Uuskam]]i grupp – 2 ohvitseri ja 44 sõdurit; *Narva–Jamburgi maanteest kuni sõjaväehaiglani – lipnik [[August Hein]]i grupp – 2 ohvitseri, 1 [[junkur]] ja 12 sõdurit. Kokku eesliinil eestlasi – 11 ohvitseri, 64 sõdurit ja 30 kooliõpilast-kaitseliitlast. Teised I pataljoni osad asetsesid varus [[Jaanilinna kindlus]]es (umbes 90 meest). Sama polgu II pataljoni ülem (kolonelleitnant [[Paul Kunnus]]) koos 80 mehega ja ühe raske kuulipildujaga asus [[Kulgu]] rajoonis, ülesandega valvata ja kaitsta Narva jõe kallast Kulgust kuni [[Piimanina]]ni (Narva jõe käänd 4 kilomeetrit Kulgust lõuna pool, [[Pljussa]] jõesuu vastas). :[[Kaitseliidu Narva malev|Kaitseliit]] (alamkapten [[Heinrich Laretei]]) – umbes 150 meest – kandis Narva linnas valveteenistust. :Saksa väeosad (ooberst Holze): eelliinil [[Jaanilinn]]a ees, sõjaväehaiglast kuni [[Narva linavabrik]]uni asetses 405. rügemendi 2. laskurkompanii (leitnant Köhler), sama rügemendi raskete kuulipildujate kompanii (12 kuulipildujat), miinipildujate kompanii (9 miinipildujat) ja helgiheitjate rühm (2 helgiheitjat). Üks rühm sakslasi ühe kuulipildujaga asetses Kulgu rajoonis, teised 405. rügemendi osad olid reservis [[Hermanni linnus|Hermani kindlus]]es. Suurtükivägi asetses positsioonil kolme [[välipatarei]]ga, millest üks 77&nbsp;mm patarei (2 suurtükki) – Kreenholmi väljal, üks 105&nbsp;mm patarei (2 haubitsat) – Rahvaväljal ja üks 77&nbsp;mm patarei (4 suurtükki) – [[Väike-Soldino mõis]]a juures. Raudtee piirkonnas, Narva jõe idakaldal asetses 2 kaevikusuurtükki. Rahvaväljal asetses lennukitevastane 37&nbsp;mm patarei (2 revolver-suurtükki). Soomusvägi – üks kahest vagunist koosnev soomusrong (üks 77&nbsp;mm suurtükk ja 2 rasket kuulipildujat) – [[Narva raudteejaam]]a piirkonnas. :5. [[Borovnja]] külast Jaama külani – Jõhvi (20 meest) ja [[Illuka]] (50 meest), kaitseliitlased lipnik Tооmeli juhatusel. :6. [[Vasknarva]]s – valvepostid [[Iisaku]] Kaitseliidust. ::Kokku Narva jõe joonel: eestlasi – umbes 750 meest ilma kuulipildujate ja suurtükkideta, sakslasi – umbes 500 meest kuulipildujate, miinipildujate ja 10 kerge suurtükiga. 28. novembri 1918 hommikul asusid Punaarmee väeosad järgmiselt: # Jalavägi: 46. Vene kütirügement ja [[3. Tartu kommunistlik kütipolk]] – [[Jaanilinn]]a ees, Jamburgi maantee ja raudtee rajoonis; [[2. Viljandi Eesti kommunistlik kütipolk]] – [[Piimanina]] kohal Narva jõest üle minemas; Üksik Jamburgi salk – [[Keikino]] rajoonis parema tiiva kaitseks. # Suurtükivägi: üks Vene kerge patarei ja 2. eesti kommunistlik kerge patarei (kummaski 4 76,2&nbsp;mm suurtükki), 1. eesti kommunistlik raske patarei (?) (2 rasket Schneideri kahurit 42’’’ (107 mm)) – positsioonil [[Zaretšje]] rajoonis. # Ratsavägi: ratsasalk – [[Nizõ]] rajoonis vasaku tiiva kaitseks. # Soomusvägi: üks soomusrong [[Sala raudteejaam]]as. # Merevägi: madruste salk (umbes 500 meest) – dessandina Narva-Jõesuus maalesaatmiseks – laevadel merel [[Narva laht|Narva lah]]es. :Teised 6. diviisi osad – varus Jamburgi rajoonis (47. kütirügement, 2. Petrogradi ratsarügemendist kaks [[eskadron]]i, kaks kerget [[suurtükipatarei]]d ja kaks [[soomusauto]]t). : Brigaadi staap asus [[Dubrovka]] külas Jamburgi maantee juures. Kokku oli venelastel Narva vastas 6. diviisi koosseisus umbes 6000 meest, 12 kerget ja 2 rasket (?) suurtükki, 1 soomusrong ja 2 soomusautot. ===Saksa vägede lahkumine=== 28. novembri keskpäeval aga lahkusid sakslased kaevikuist [[Jaanilinn]]a majadesse ja kogunevad sildade lähedusse. Eestlased jäid eesliinile üksinda edasi. Kell 13:20 teatas Saksa 405. jalaväerügemendi ülem, et sakslased varsti linnast lahkuvad ja lasevad kell 16 kõik [[Narva sild|Narva sillad]] õhku, Saksa suurtükivägi lahkus tulepositsioonidelt, tõmbus rännakkolonnidesse ja valmistus minekuks. Raudteejaama juures asuvas Saksa Pioneerpargi juures hävitati ja rikuti enne äraminekut relvad ja varustus, mille äraviimiseks sakslastel puudus võimalus ja aeg. Kella 14–15 vahel tulid Saksa väeosad, Narva jõe läänekaldale. [[File:Narva-raudteesild-1918-purustatud.jpg|pisi|Õhitud Narva sillad]] [[4. Üksik Jalaväepataljon#4. Jalaväepolk Vabadussõjas|4. jalaväepolgu]] ülem saatis I pataljoni ülemale [[Viktor Liivak]]ule käsu tuua kõik Eesti üksused Narva jõe läänekaldale ja võtta pataljoniga uus kaitsepositsioon [[Narva jõgi|Narva jõe]] kaldal joonel: [[Pimeaed]] (k.a) – [[Narva Hermanni linnus|Hermani kindlus]] (k.a). Vahepeal muutsid Saksa väed aga taganemise aegu ja sakslased kavatsesid sillad õhkida kella 16:00 asemel juba kell 15:00. Üle sildade olid veel tulemata 4. jalaväepolgu nooremleitnant Mitti ja lipnik [[August Alujev]]i grupid, I pataljoni ja 1. roodu ülemad palusid taandumist juhtivat Saksa majorit oodata sildade õhkimisega kuni kella 16-ni, see tähtaeg oli Eesti ja Saksa rügemendistaabi vahel varem kokku lepitud. Kell 15:25 lasti punaste ja roheliste rakettide järgi õhku mõlemad Narva sillad ja Saksa sõjaväeosad lahkusid linnast Jõhvi suunas. Sakslaste taandumist Narvast katsid Saksa soomusrong ja 405. suurtükiväerügemendi 2. patarei. Viimane lahkus Narvast pimeda tulekuga. ==Taganemisperiood== [[File:Bürgerkrieg Nordwestrussland Dezember1918.png|pisi|Nõukogude Venemaa pealetungisuunad Vabadussõja alguses 1918. aasta detsembris]] ===Narva lahing (1918)=== {{Vaata|Narva lahing (1918)|Keldrimäe lahing|Joala lahing}} 1918. aasta 30. novembril sõitis Viru rindele Tallinnast [[Kopli kaubajaam]]ast sinna [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioon]]ivõimude poolt maha jäetud primitiivne [[Kapten Irv|soomusrong nr 1]], mis ehitati [[Johan Pitka]] eestvedamisel ümber. 30. novembril 1918 sõitis soomusrong Tallinnast, Kopli kaubajaamast Narva suunas ja jõudis õhtuks Rakverre. Rakveres asusid [[1. diviis]]i ülem kindralmajor [[Aleksander Tõnisson]] ja [[5. Jalaväepolk|5. jalaväepolgu]] ülem [[Nikolai Reek]]. 2. detsembri varahommikul sõitis soomusrong Rakverest välja Narva suunas. Kell 7.30 liiguti [[Jõhvi raudteejaam]]ast edasi ning kell 08.00 jõuti [[Oru raudteejaam]]a. ===Vaivara lahing=== {{Vaata|Vaivara lahing}} [[Pilt:Narva-raudteesild-1918-purustatud.jpg|pisi|1918. aastal purustatud [[Narva raudteesild]]]] [[Pilt:Vaivarakirik.JPG|pisi|Vaivara kirik (1910. aastad)]] [[Vaivara raudteejaam]]a läheduses toimus esimene tulevahetus Narva poolt liikunud vaenlase salga ja soomusrongiga. Veduri ja mõned vaguniplatvormid oli punased saanud [[Narva raudteejaam]]a vaatas olevast raudtee [[depoo]]st, kus vagunplatvormidele olevat asetatud kuulipildujaid ja valmistatud nendest midagi soomusrongitaolist. Punaarmee rongid üle Narva jõe ei saanud tulla, sest [[Narva raudteesild]] Narva jõel oli sakslaste poolt purustatud. Punaste soomusrongi jälitamisel sakslaste ja Eesti [[Kapten Irv|soomusrong nr 1]] poolt, [[Vaivara mõis]]a ees toimus eesti soomusrongi dessant, leitnant [[Eduard Neps]]i juhatusel. Soomusrongi dessantsalk tungis peale Vaivara [[Sinimäed|Sinimägede]] suunas, kus vaenlane asus [[Eesti Esimeses maailmasõjas|maailmasõjaaegsetes]] kaevikutes. Soomusrong sõitis edasi kuni [[Auvere raudteejaam|Auvere (Korffi) raudteejaam]]a [[semafor]]ini ja avati tuli Auvere raudteejaama rajooni, kus oli märgata elavat liikumist ning vaenlase põgenemist Narva suunas<ref>[https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1938/11/25/19 20 aastat Vabadussõja algusest Soomusrongi esimesi lahinguid], Päewaleht, nr. 320, 25 november 1938</ref>. Auvere raudteejaamast taandus [[Kapten Irv|soomusrong nr 1]] [[Vaivara kirik]]u juurde, et oodata ja võtta rongile varem väljasaadetud dessantsalk. Dessantsalk asus [[Sinimäed|Sinimägede]] ja [[Tallinna–Narva raudtee]] vahel põldudevahelisel heinamaal. 2. detsembrist 1918<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1918/12/07/11 Nimetused. Narma wäerinna ülemjuhatajaks on Ajutise Walitsuse poolt end. I Eesti polgu ülem Tõnisson nimetatud, 2. dets. arwates.], Riigi Teataja, nr. 5, 7 detsember 1918</ref> nimetati Narva rinde ülemjuhatajaks, Ajutise Valitsuse poolt Aleksander Tõnisson. [[Aleksander Tõnisson]] andis käsu asuda üldpealetungile 3. detsembril kell 08.00 eesmärgiga vallutada Vaivara kõrgendikud. Pealetungist pidi võtma osa [[4. Jalaväepolk|4. jalaväepolk]], [[5. Jalaväepolk|5. jalaväepolgu]] rindele jõudnud rood ja raudtee suunas [[Kapten Irv|soomusrong nr 1]]. Kõige aktiivsemalt ja edukamalt tegutses soomusrong [[Tallinna–Narva raudtee|raudtee]] suunal. [[4. Jalaväepolk|4. jalaväepolgu]] üks rood jäi Vaivara jaama rajooni kaitsema, kuid hommikupoole ööd oli vaenlane [[Vaivara]] peale tunginud ning rood taganes. Hommikul, kella 06.20 paiku sõitis soomusrong [[Toila raudteejaam|Jõhvist]] välja [[Oru]], Vaivara suunas, eesmärgiga vallutada [[Vaivara raudteejaam]]. Soomusrongi pealetungi pidi toetama ka üks 4. jalaväepolgu rood. Mõni kilomeeter enne Vaivara jaama olid enamlased olid raudteeroopad lahti kangutanud ja kraavi loopinud, kuid pärast raudteeliini parandamist jätkus pealetung punaste positsioonidele, Vaivara jaama ees oleva [[Sõtke jõgi|Sõtke jõe]] läänekaldal. Soomusrongil oli kaks vedurit ja rong jaotati kaheks, mõlemad ühesugused. Üks jäi Vaivarasse kapten [[Anton Irv]]e juhatuse alla, teine suundus kapten [[Karl Parts]]iga [[Oru]]le. Kapten [[Hugo Jürgenson]]i rood pidi välja tungida mereni, teesid [[Sillamäe]]ni oma kontrolli alla võttes ning luua kontakt edasi tunginud polkovnik [[Aleksander Seiman]]iga. Vaivarast [[Meriküla|Mereküla]]ni seati kokku 4. jalaväepolgu roodust vahisalk, kelle ülesandeks oli paremat tiiba kaitsta. Tagasiteel [[Oru]]lt, pimedas, toimus kapten [[Karl Parts]]i ja kapten [[Anton Irv]]e juhatuse all olnud soomusrongide kokkupõrge, kusjuures mõned vaguni otsad puhvrite nõrkuse tõttu kokku põrgates vigastada said. Viga said kaks soldatit, kes puhvrite peal istusid<ref>[https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1938/11/26/19 20 aastat Vabadussõja algusest], Päewaleht, nr. 321, 26 november 1938</ref>. Vastupealetung, mis soomusrongi eduga Vaivara all algas, lõppes väikesearvulise ning nõrgalt varustatud jalaväe taandumise tõttu. ===Taganemine Virumaal=== 5. detsembril 1918 asusid punaväed, toetatuna merel olnud [[Balti laevastik]]u kahuritulest, taas rünnakule. Eesti üksused olid sunnitud suures ülekaalus oleva vaenlase eest taanduma [[Jõhvi]]-[[Ontika]] joonele, kuid taganesid seejärel [[Purtse]]-[[Püssi]] joonele. 6. detsembril 1918 alustas Punaarmee uuesti pealetungi ning piki [[Tallinn-Narva raudtee|Narva–Tapa raudteed]] tegutsesid peamise löögijõuna [[3. Tartu kütipolk|Tartu]] ja Viljandi kütipolgud. Punaarmee 6. kütidiviis tungis edasi: parema kolonniga üle Jõhvi Tapa peale (46. ja 15. Tartu kütipolk 1800 mehe ja 12 suurtükiga), vasak kolonn üle Vasknarva Paide peale (3. Soome ja 47. kütipolk 1000 mehe ja 4 suurtükiga). Punaarmee vallutas [[7. detsember|7. detsembril]] [[Vasknarva]], [[15. detsember|15. detsembril]] [[Kunda]]. 15. detsembri varahommikul, lõuna pool [[Tallinna–Narva raudtee|Tallinna–Narva raudteed]] ründasid [[3. Tartu kütipolk]] (1300 meest 8 suurtüki ja 26 kuulipildujaga), põhja pool [[1. Tallinna Eesti kommunistlik kütipolk]] (500 meest 10 suurtüki ja 7 kuulipildujaga) koos väiksemate väeosadega [[Rägavere (Sõmeru)|Rägavere]]. [[Rägavere lahing]]u käigus algselt [[Laiarööpmeline Soomusrong nr. 1]] purustas [[Vaeküla]] metsa vahel punamadruste dessandi, kus pealetungi alguses oli 750 meest, neist pooled eestlased, kuid Eesti vägede [[5. Jalaväepolk|5. jalaväepolgu]] ja tagavaraüksused ei pidanud Eesti kütipolkude rünnakusurvele vastu ja tõmbusid tagasi. Tartu kütipolgu ümberhaaramismanöövri ähvardusel pidi Eesti üksused taganema ning taganemise tulemusel kaotati punavägedele 16. detsembril [[Rakvere]] ja väed olid sunnitud taanduma kogu rindel. Pärast Rakvere vallutamist 17. detsembril pealetungi jätkanud vaenlase surve all taandus [[1. Diviis|1. diviis]] 18. detsembriks [[Viitna]] – [[Kadrina]] – [[Väike-Maarja]] üldjoonele. [[20. detsember|20. detsembril]] alustas Punaarmee pealetungi Tapale, ligi nädal aega toimusid lahingud [[Viitna]]-[[Kadrina]]-[[Neeruti (Kadrina)|Neeruti]] joonel. 22. detsembril taganesid Eesti väed [[Udriku mõis]]a – [[Porgaste]] küla liinile. 20. detsembril saavutas Punaarmee edu mereäärsel tiival, mis jätkus ka järgmisel päeval ja seetõttu oid 22. detsembril eesti väed sunnitud tagasi tõmbama tervet [[1. Diviis|1. diviis]]i rinnet, mis 23. detsembri seisuga asus [[Valgejõgi|Valgejõ]]e üldjoonel. 23. detsembril moodustati 30-meheline [[Tallinna 1. löögipataljon]]<ref>[https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1938/12/23/18 Esimene löögipataljon], Päewaleht, nr. 348, 23 detsember 1938</ref>, [[Sõjaministeerium]]i [[Kaitseväe peastaap#Sõjaväe Peastaap|peastaabi]] komandandi kapten [[Ernst Aastalu|Ernst Asman]]i juhtimisel, mis suunati [[Kahala (Kuusalu)|Kahala]] alla rindele. Punaarmee üksuste tungimisel Järvamaale, allutas [[Johan Laidoner]] 23. detsembril [[Järvamaa kaitsepataljon|Järvamaa löögipataljon]]i endale, nimetades pataljoni ülema leitnant [[Konstantin Kanep]]i [[Järva maakond|Järva maakon]]na kaitse ülemaks. Pataljoni ülesandeks jäi [[Tamsalu]]-[[Kiltsi]]-[[Rakke]]-[[Vägeva]] joonel kaitset korraldada, kuid 22. detsembril suruti [[Kaitseliidu Järva malev#Ajalugu|Järvamaa kaitseliitlaste]] väikesearvulised salgad Rakkest ja Kiltsist välja. 22.–24. detsembrini [[Valgejõe]] külas ja selle lähiümbruses toimunud [[Eesti Rahvavägi|Eesti Rahvaväe]] [[4. Üksik Jalaväepataljon|4.]] [[Polk|polgu]] 1.,2., 3., 4., 5. [[rood]] ja 1. [[eskadron]] ning [[5. Üksik Jalaväepataljon|5. polgu]] 1., 2.,3. rood ja 4. roodu poolroodu [[Valgejõe lahing|Valgejõe tõrjelahingu]] järel taganesid mööda Narva maanteed taganeda Männiku liinile. [[24. detsember|24. detsembril]] vallutas Punaarmee [[Tapa]]. [[Eesti merejõud]] toetasid kaitset 23. detsembril 1918 [[Kunda dessant (1918)|Kunda dessandiga]], Kunda hõivati pärast väikest lahingut 32-mehelise dessantroodu poolt, kuid salgad taganesid veel samal päeval laevadele tagasi. 29. detsembril 1918 [[Loksa dessant (1918)|Loksa dessandiga]], 31. detsembril 1918 [[Tsitre dessant (1918)|Tsitre dessandiga]] alampolkovnik [[Hendrik Vahtramäe]] juhtimisel [[Tsitre]] küla juures. Eesti dessantoperatsioonid sundisid järgnevalt vastast koondama rannikukaitseks koondama jõude, mida ta võinuks muidu rindel Tallinna suunal kasutada. 27. ja 28. detsembril pidasid [[1. Jalaväepolk|1. jalaväepol]]gu [[alamkapten]] [[Leonhard Krull]]i 13. rood ja polkovnik [[Peeter Kann]]u juhatusel 80 koolipoisist koosnev löögipataljon [[Lehtse raudteepeatus|Lehtse raudteejaam]]a juures tõkkelahingu. [[31. detsember|31. detsembriks]] oli Punaarmee vallutanud ja [[Eesti Töörahva Kommuun|okupeerinud]] ligi kaks kolmandikku Eesti territooriumist ning ähvardasid vallutada Tallinna, Paidet, Põltsamaad, Viljandit ja Pärnut. 1919. aasta jaanuari algul oli Punaarmee Tallinnast 40&nbsp;km kaugusel. Põhja-Eestis tegutseva Punaarmee [[6. Kütidiviis|6. kütidiviis]]i põhieesmärk oli vallutada Tallinn. Suurt osa pealetungijatele organiseeritud vastupanu osutamisel Põhja-Eestis kandsid [[Johan Pitka]] abiga formeeritud ja kapten [[Karl Parts]]i juhitud soomusrongid, samuti Johan Pitka juhitud merejõud oma [[dessant]]idega vastase tagalasse ning laevadelt vaenlase pommitamisega. Ülemjuhataja Johan Laidoneri direktiiviga 2. jaanuaril anti [[1. Diviis]]ile ülesanne peatada Punaarmee pealetung ja organiseerida aktiivsem kaitse. 2. jaanuaril 1919 ründasid Punaarmee üksused 4 kuulipilduja ja üle 200 mehega Härmakosu ja Kosu poolt [[Raudoja kõrts]]i [[Anija vald (Harju-Jaani kihelkond)|Anija val]]las. 1. jalaväepolgu 13. roodu ülemal alamkapten [[Leonhard Krull]]il oli abiks [[Laiarööpmeline soomusrong nr. 3|soomusrongi nr 3]] rühm kolme kuulipildujaga, kuid tugeva surve tõttu ja laskemoona puudusel taganeti. 3. jaanuaril 1919 sai alamkapten Leonhard Krull 1. diviisi staabist käsu [[Piibe maantee]] ääres asuv [[Priske saeveski]] vaenlase käest ära võtta. Anija vallamajas [[Soodla]]s koondati jõud 13. roodu ülema Krulli juhatuse alluvusse, mille toetuseks oli üks [[5. Jalaväepolk|5. jalaväepol]]gu rühm – 15 meest, soomusrongide dessandist 16 meest ja 2 soomlast - kokku 80 meest. [[Priske lahing]]u tulemusel oli [[1. Tallinna Eesti kommunistlik kütipolk]] sunnitud põgenema, jättes maha kogu voori<ref>[https://sonumitooja.ee/eesti-vabadussoja-murdelahingud-anija-vallas/ Eesti Vabadussõja murdelahingud Anija vallas], sonumitooja.ee, 27.07.2010</ref>. Priske lahing oli Vabadussõja pöördepunkt, kus eesti vägede taganemine Tallinna poole lõppes ja algas vasturünnak Punaarmee väljatõrjumiseks Eesti piiridest. 2. jaanuaril andis ülemjuhataja J. Laidoner vägedele direktiivi, milles määratles, et [[1. Diviis|1. diviis]]i ülesandeks oli Tallinna kaitsmise ida suunast, sealjuures pidi 1. diviis oma positsioonide parandamiseks [[Soome laht|Soome lah]]e äärsel tiival tagasi vallutama [[Kuusalu]] ümbruse. [[Järvamaa kaitsepataljon]]i ülesandeks jäi [[Paide]] suuna kaitse. 4. jaanuaril sõitis Kehrast välja [[Laiarööpmeline Soomusrong nr. 1]] [[Vikipalu raudteejaam]]a poole, kust piki raudteed [[Kehra]]le lähenes Punaarmee [[3. Tartu kütipolk|54. Tartu polk]] ja keda kohatigi umbes 5 km Kehrast idakagu pool. Suurtüki- ja kuulipildujatulega ning poolesajamehelise dessandi äkkpealetungiga löödi [[Kehra lahing]]us punaste kütipolgu kolm [[rood]]u laiali, lõpetades sellega pealetungi Tallinnale. 5. jaanuaril suunati Tallinnasse saabunud [[Martin Ekström]]i [[Ekströmi pataljon|Soome vabatahtlike]] 1. ja 2. kompaniid rindele 1. diviisi käsutusse [[Jõelähtme]]sse. 5. jaanuaril asusid Punaarmee üksused taas pealetungile asunud [[Kesk-Eesti]]s Paide suunas Järvamaa kaitsepataljoni lõigus, sundides pataljoni taanduma [[Valgma (Paide)|Valgma]]-[[Vodja]] joonele. [[1. ratsapolk]] liikus [[Purdi]] piirkonnast 6. jaanuaril Vodja piirkonda ja vastane löödi Paide alt samal päeval tagasi. ==Pealetungiperiood== [[File:Bürgerkrieg Nordwestrussland Februar1919.png|pisi|Pealetungiperioodi löögisuunad, veebruaris 1919]] [[5. jaanuar]]i õhtupoolikul sõitis kapten [[Anton Irv|Anton Irw]] oma [[Kapten Irv|soomusrongiga]] [[Aegviidu raudteejaam]]a, [[6. jaanuar]]il võeti tagasi [[Jäneda raudteepeatus|Jäneda]] ja 7. [[Lehtse raudteepeatus|Lehtse]]. Vastupealetungi alguses oli Põhja-Eestis 1. diviisi, Dessantpataljoni ning Järvamaa kaitsepataljoni koosseisus 6. jaanuari seisuga kokku olla ligi 400 ohvitseri, 2930 tääki ja mõõka (neist ligi 300 tääki soomlasi), 150 kuulipildujat, 17 välisuurtükki, 3 soomusrongi (4 suurtükiga). [[7. jaanuar]]il asusid Eesti sõjaväe osad üldpealetungile, 1. diviisi asetus põhjast lõunasse oli järgmine: Soome vabatahtlike [[Martin Ekström]]i [[Ekströmi pataljon|pataljon]], [[4. Jalaväepolk|4. jalaväepolk]] koos [[5. Jalaväepolk|5. jalaväepol]]gu I pataljoniga, [[1. Jalaväepolk|1. jalaväepolk]] koos [[Kalevlaste Maleva|kalevlaste malev]]aga, 5. jalaväepolk, [[Balti pataljon]] ja [[1. ratsapolk]]. Raudteel toetas pealetungi kolm laiarööpmelist soomusrongi<ref>Gerli Romanovitš, [https://pohjarannik.postimees.ee/6584205/pagaril-aratatakse-ellu-saja-aasta-vanune-lahing Pagaril äratatakse ellu saja aasta vanune lahing], pohjarannik.postimees.ee, 12. jaanuar 2019</ref>. [[8. jaanuar]]il tehti merejõudude [[miiniristleja]] [[Lennuk (miiniristleja)|Lennukiga]] [[Loksa dessant (1919)|Loksa dessant]] [[Loksa]]le, milles osalesid kapten [[Anto Eskola]] 3. kompanii soomlased ja [[staabikapten]] [[Karl Aleksander Paulus]]e [[Lennuk (miiniristleja)|Lennuk]]i ja [[Lembit (suurtükipaat)|Lembitu]] komandode dessantpataljoni 2. roodu eestlased, kokku 200 meest. [[Tapa vallutamine|Tapa vabastati 9.]] jaanuaril soomusrongide nr 1, [[Laiarööpmeline soomusrong nr. 2|2]] ja [[Laiarööpmeline soomusrong nr. 3|3]] ühisrünnakuga, Tapa raudteesõlme vabastamine avas soomusrongidele tee nii [[Tallinna-Narva raudtee|Tallinna–Narva]] kui ka [[Tallinna-Tartu raudteeliin|Tartu]] peale. 9. jaanuaril jõudsid diviisi osad välja [[Vihasoo]]-[[Suru]]-[[Valgejõe]]-[[Tapa]]-[[Ambla]]-[[Orgmetsa]]-[[Kaalepi]] üldjoonele, [[1. ratsapolk]] hõivas aga [[Järva-Jaani]]. [[File:Иллюстрация к статье «Балтийская линия». Военная энциклопедия Сытина (Санкт-Петербург, 1911-1915).jpg|pisi|[[Balti raudtee]]liinide võrgustik Eestimaal]] [[Virumaa]] vabastamiseks jagunesid rindelõigus tegutsenud [[1. diviis]]i üksused kaheks: mööda põhjarannikut liikus ida poole [[1. Jalaväepolk|1. jalaväepolk]], [[4. Jalaväepolk|4. jalaväepolk]] koos [[Kalevlaste Maleva|Kalevlaste maleva]]ga. [[Alutaguse madalik|Alutaguse]] piirkonnas tungisid edasi [[5. Jalaväepolk|5. jalaväepolk]], [[Baltisakslased|baltisakslastest]] koosnev [[Balti pataljon]] ning [[1. ratsapolk]], läbi [[Tudulinna]] ja [[Avinurme]] [[Jõhvi]] suunal lõuna poolt. Viru rinnet toetasid ka admiral Pitka juhtimisel tegutsenud [[Eesti merejõud]] [[staabikapten]] [[Karl Aleksander Paulus]]e dessantüksusega, kes tegid 8.–10. jaanuaril 1919 [[Kunda dessant (1919)|Kunda dessandi]] [[Kunda]] juures ja vallutasid [[Kunda mõis]]a. K. Paulus haavamise järel juhatas dessante mereväe leitnant [[Johannes Herm]]. 12. jaanuari jättis 6. kütidiviis maha Rakvere ja Rakvere vabastati [[12. jaanuar]]il. [[Suurtükipaat]] [[Lembit (suurtükipaat)|suurtükilaev Lembit”]] pommitas merelt Punaarmee tagalat [[Aseri]]s, [[Purtse]]s ja mujal [[Eesti põhjarannik]]ul Hävitaja Lennuk võttis 13. jaanuaril Narva-Jõesuus vangi ka vastase puksiirlaeva Narova. 14. jaanuaril jätkasid Eesti väed edasitungi: [[5. Jalaväepolk|5. jalaväepolgu]] luurekomando vabastas [[Savala mõis]]a ja õhtul vallutas luurekomando koos 2. rooduga ühe suurtüki toetusel [[Maidla mõis (Lüganuse)|Maidla mõis]]a. 5. jalaväepolgu 1. rood vabastas [[Uniküla (Lüganuse)|Uniküla]], 6. roodu poolrood aga võttis enda alla [[Ojamaa küla|Ojamaa]] küla, [[Liiva mõis|Liiva karjamõis]]a ja leidis tühjana eest [[Püssi raudteejaam]]a. 5. jalaväepolgu vasakul tiival jõudis [[1. Jalaväepolk|1. jalaväepolk]] koos [[Eesti Meredessantpataljon|Eesti Meredessantpataljoni]] dessantrooduga pärastlõunaks [[Irvala]] küla-[[Purtse jõgi|Purtse jõe]] joonele. [[Kalevlaste Maleva|Kalevlased]] võtsid öösel ära [[Purtse]], [[Liiva]] ja [[Napa]] küla. [[4. Jalaväepolk]] jõudis õhtul [[Liimala]]-Ranna talu joonele. Purtse jõe joonelt alustasid punaväed taandumist juba 14. jaanuari õhtul, tõmbudes 15–20 km itta [[Rutiku]]-[[Sompa (Jõhvi)|Sompa]]-[[Järve (Toila)|Järve küla]]-[[Saka]] joonele. Viru rinde paremal tiival Peipsi läänekaldal liikusid edasi [[1. ratsapolk]] ja [[Balti pataljon]]. 1. ratsapolk, Avinurme piirkonnast jätkas 14. jaanuaril liikumist [[Lohusuu]] kaudu [[Iisaku]] suunas, kaasates Balti pataljoni ratsaüksused. 5. jalaväepolgu parem tiib liikus ratsaüksustega samal joonel, olles jõudnud juba 13. jaanuariks [[Tudu]]-[[Palasi (Vinni)|Palasi]] ümbrusse. [[16. jaanuar]]il vabastati [[Bibikovi ratsasalk|Bibikovi ratsaeskadroni]] poolt [[Vasknarva]] ja [[Alajõe]]. [[Jõhvi]] vabastamisoperatsioon on seotud kolme võtmelahinguga – [[Järve (Toila)|Järve küla]], [[Pagari mõis]]a<ref>[[Jaak Veske]], [https://pohjarannik.postimees.ee/6504292/ajalugu-kuidas-johvi-100-aastat-tagasi-vabastati Kuidas Jõhvi 100 aastat tagasi vabastati], Postimees.ee, 22. jaanuar 2019</ref> ning [[Sompa (Jõhvi)|Sompa]] ja [[Rutiku]] küla all, mis võimaldas Eesti vägedel Jõhvi alevi hõivata ja liikuda edasi Narva peale. {{vaata|Järve lahing|Pagari lahing}} Pagari hõivamine ähvardas Punaarmee kottijäämisega ja nad alustasid kiiret taganemist ning jätsid [[Jõhvi alev]]i maha. Sompa vallutamist üritas takistada seal viibinud 1. eesti punane soomusrong (neli liivakottidega soomustatud ja neli harilikku vaguniga, 15 kuulipilduja, kahe 48 [[Liin (pikkusühik)|liin]]ist (112 mm) suurtüki, rongi- ja dessantmeeskonnaga), see siiski ei õnnestunud ja tiheda tule all olid enamlased sunnitud taanduma Jõhvi ning seejärel juba [[Vaivara]] poole. [[17. jaanuar]]iks jõuti välja [[Vaivara raudteejaam]]ani. ===Utria dessant, Narva lahing=== [[File:Jaanilinna kindlus, ERM Fk214 6.jpg|pisi|Narva kivisild]] {{Vaata|Utria dessant|Laagna lahing|Narva lahing (1919)}} 17. jaanuaril 1919 maandas Eesti armee 1000 võitlejat: 600 soomlast ja 400 eestlast, [[Utria dessant|dessantidega Utria-Mereküla rajooni ja Narva-Jõesuusse]], tungides põhjast Narva eeslinnadesse. Et ümberpiiramist vältida, taandusid [[6. kütidiviis]]i osad käsu taanduda Narva jõe idakaldale. Õhkides [[Narva raudteesild|Narva raudtee]] ja [[Narva kivisild|Narva kivisilla]] taandus Punaarmee Narva idakaldale. [[Pilt:ApproxPositionsWWI-1919.png|pisi|Sõjaline olukord [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõja]] ja [[Venemaa kodusõda|Venemaa kodusõja]] rinnetel 1919. aasta märtsis]] [[File:Bürgerkrieg Nordwestrussland April1919.png|thumb|220px|Rindejoon [[Vabadussõda|Eesti Vabadussõja]] Viru rindel, [[Lõunarinne (Eesti Vabadussõda)|Lõunarindel]] ja [[Läti Vabadussõda|Läti Vabadussõja rinnetel]], aprill 1919]] Eesti [[1. diviis]] võttis sisse kaitseliini Narva linnast ida pool ja [[Krivasoo küla|Krivasoo]], [[Ust-Žerdjanka]], [[Bolšaja-Žerdjanka]] küla piirkonnas. [[Gorodenka]]st [[Vasknarva]]ni asus kaitsele Balti pataljon, [[Krivasoo küla]]st [[Kulgu küla]]ni asus [[ratsapolk]]. Punaarmee [[10. kütidiviis]] alustas pealetungi [[Krivasoo küla]], [[Dolgaja Niva (Kingissepa rajoon)|Dolgaja Niva]] [[Ust-Žerdjanka]] piirkonnas. 29.–30. jaanuaril tungis Punaarmee ka Narva jõe läänekaldale, kuid sunniti taanduma ratsapolgu poolt idakaldale ning piirkond jäi 1. diviisi kontrolli alla. 7–12. veebruarini püüdsid punaväelased peale tungida [[Otradnoje (Slantsõ rajoon)|Omuti]] piirkonnas ja 14. kp Uusna küla juures, 19. kuupäeval alustas Punaarmee pealetungi kogu Narva rindel ning eriti survestati [[Jaani eeslinn]]a ees [[Lilienbachi mõis]]a piirkonnas. Punaarmee [[6. kütidiviis]] tungis peale samal ajal [[Krivasoo küla|Krivasoo]] ja [[Vasknarva]] piirkonnas. [[22. veebruar]]il alustas Punaarmee uut pealetungi Eesti vallutamiseks, peatades selleks kõik teised ründeoperatsioonid [[Läänerinne (Vene kodusõda)|Läänerindel]], millele järgnesid kaitselahingud Viru rindel [[Vasknarva]], [[Krivasoo]], [[Narva]] ja [[Riigiküla]] piirkonnas. Narva lahingute käigus, 25. aprillil 1919 Punaarmee antud suurtükitulest süttis [[Joaoru]] linnaosa ja hävines ligikaudu 200 elumaja. Samaaegselt kaitselahingutega alustati pärast Narva ja Narva jõe joone tagasi vallutamist 1919. aasta jaanuaris kindlustustööde tegemist. 1919. aasta kevadise pealetungi ajal alustati ka teise kindlustusjoone rajamisega, loodusliku takistuse moodustanud [[Pljussa]] ja [[Luuga jõgi|Luuga jõ]]e joonele. Pljussa jõe ja Luuga jõe alamjooksu vahele jäänud umbes 15 km laiune värava, mida läbisid [[Narva-Jamburgi raudtee|Narva–Jamburgi raudtee]] ja [[Narva-Jamburgi maantee|Narva–Jamburgi maantee]], kaitseks rajati kindlustatud positsioon [[Annenskaja]]-[[Dubrovka]]-[[Sala (Kingissepa rajoon)|Sala]] küla üldjoonel. {{vaata|Kaitserajatised Narva rindel}} ===Põhjakorpuse tegevus=== 9. veebruaril 1919 võttis kaitseliini [[Gorodenka (Alutaguse)|Gorodenka]]st Narvani üle, Rapla piirkonnas formeeritud Vene valgekaartlaste [[Põhjakorpus]]. Põhjakorpuse koosseisus olid: Ostrovi ja Reveli jalaväepolk, porutšik Danilovi partisanisalk, polkovnik [[Georgi Bibikov]]i ratsasalk ja alampolkovnik Alekseejevi ohvitseriderood. 5. aprillil 1919 53. Volõõnia jalaväepolk ja [[Stanisław Bułak-Bałachowicz]] oma ratsasalgaga liikus üle Peipsi järve ja koos [[Balti pataljon]]iga vallutasid [[Skamja]]. [[Põhjakorpus]]e väeosad ületasid Narva jõe ning hõivasid Narva jõe idakaldal [[Ust-Žerdjanka]], [[Krivasoo küla|Krivasoo]], [[Omuti]], [[Konduši]], [[Perevolok (Slantsõ rajoon)|Bolšaja Perevoloka]] piirkonnad ja kontrollisid alasid Peipsi järve paremkaldast kuni [[Pljussa jõgi|Pljussa jõe]] suudmeni Narva jõe idakaldal. 1919. aasta aprilli lõpuks dislotseerus Põhjakorpuse 1. brigaad Narvast lõuna pool [[Ust-Žerdjanka]], [[Krivasoo küla|Krivasoo külas]] ning 2. brigaad [[Omuti]], [[Skorjatina Gora]], [[Bolšoje Zagrivje|Bolšoje]] ja [[Maloje Zagrivje]], [[Konduši]] ja [[Zaborovje]] külas. {{vaata|Põhjakorpus#Kevadlahingud Kagu-Eestis}} ==Sõjategevus Narva taga== [[Fail:Vabadussõda.jpg|pisi|]] [[13. mai]]l asusid Peipsi järve põhjaosas asunud Põhjakorpuse väeosad pealetungile [[Narva jõgi|Narva jõe]] ülemjooksul [[Pljussa jõgi|Pljussa jõe]] piirkonnas asunud [[6. kütidiviis]]i endise kindral Nikolajevi juhitud Punaarmee brigaadile, kelle staap vangistati ning millest tingitud olukorras taganesid brigaadi väeosad [[Luga (linn)|Luga]] suunas. Järgnenud [[Weimarni raudteejaam]]a ja asula vallutamisega tungisid Põhjakorpuse väed Punaarmee [[Jamburg]]i väegrupi tagalapiirkonda, kes kartes äralõikamist peajõududest taganes, mille järel hõivasid Põhjakorpuse väed 17. mail [[Jamburg]]i linna ja 15. mail hõivasid polkovnik [[Stanisław Bułak-Bałachowicz]]i ratsaväeosad [[Peipsi järv]]e idakaldal asunud [[Gdov]]i (eestipäraselt Oudova). Järgnenud pealetungil [[Gattšina]] ja [[Petrograd]]i suunal jõudsid Vene valgekaartlaste väeosad [[Kikerino]] [[Kikerino raudteejaam|raudteejaama]] ja [[Koporje]]ni, kus asunud Punaarmee väeosade vastupanu tõttu pealetung peatus. [[13. juuni]] 1919 puhkes [[Seraja Lošad fort|Seraja Lošadi]] ja [[Krasnaja Gorka fort|Krasnaja Gorka fordis]] [[Krasnaja Gorka ülestõus|bolševikevastane ülestõus]], mis aga suruti [[Balti laevastik]]u laevade tulega maha ja ülestõusnud taganesid [[16. juuni]]l Põhjakorpuse vägede juurde. {{Vaata|Põhjakorpus|Loodearmee}} === Luuga jõesuu dessant === [[Pilt:Lauga jõgi.png|pisi|left|[[Luga jõgi]] [[Ingerimaa]]l]] Eesti vägede [[1. diviis]]i osad osalesid ajutise strateegilise liitlasena Vene [[valgekaartlased|valgekaartlaste]] [[Põhjakorpus]]e [[Põhjakorpuse pealetung|pealetungioperatsioonis]], [[Petrogradi kubermang|Petrogradi]] ja [[Lõunarinne (Eesti Vabadussõda)|Lõunarinde]] [[2. diviis]] [[Pihkva kubermang]]us. Maipealetungi ajal Edela-Venemaal liikusid 1. diviisi väeosad [[Luga jõgi|Luga jõeni]], kus rajati kaitseliinid kaitseks. {{vaata|Põhjakorpuse pealetung}} (vene keeles ''[[:ru:Наступление Северного корпуса|Наступление Северного корпуса]]'') 15. mail tegi [[Eesti merejõud]]ude laevastik, Kalevi, Olevi ja Rossiniga, [[Johan Pitka]] juhtimisel dessandi [[Luuga jõgi|Luuga jõe]] suudmesse. [[Karl Aleksander Paulus]]e [[Eesti Meredessantpataljon]] vallutas ilma vastupanuta [[Krakolje]], [[Ostrov]]i ja [[Peski (Kingissepa rajoon)|Peski]] küla. 16. mail hommikul kell 9 jõudsid kohale [[Tasuja (laev, 1910)|Tasuja]] ja tulelaev [[Hiiumadal|Näckmanns grund]], mida puksiir Reval pukseeris ning nendega ka laev [[Lood (laev)|Lood]], mis tõi täienduseks ingeri dessantpataljoni roodu 241 meest. Kapten [[Aleksander Tynn]] liikus oma rooduga kiirelt [[Koporje]] juurde ja tungis kolmest küljest Koporje kindlusele kallale, kuid tema roodu kaks salka sattus vaenlase kuulipildujate risttule alla lagedal väljal, kus nad enamuses surma said. Langes kapten Tynn ja veel kolm ohvitseri, 200 mehest kaotasid ingerlased 75 surnutena ja 16 haavatutena. 20. mail jõudsid Tallinnast täienduseks veel 108 ingerlast [[Kaporje laht]]e, nad pandi [[Peipija]]s maale ja saadeti otse [[Kuplija]]sse<ref>[[Armand Trei]], [https://dea.digar.ee/page/harjumaa/2007/11/02/9 Unustatud rügement], Harjumaa, nr. 81, 2 november 2007</ref>. [[File:Skeem nr 24.jpg|pisi|vasakul|Loodearmee pealetung Petrogradile oktoobris 1919. Krasnaja Gorka operatsioon]] [[File:Bürgerkrieg Nordwestrussland Juni1919.png|pisi|Lahingutegevusepiirkonnad, juuni 1919]] Juulis 1919, pärast esimest [[Loodearmee]] ebaõnnestunud lööki Petrogradi suunas, asusid Eesti [[4. Jalaväepolk|4.]] ja [[1. Jalaväerügement|1.]] jalaväepolk kaitsele Batrakovski oja – [[Aleksandrovskaja Gorka]] – [[Kalmotka]] küla – [[Ingeri järved|Ingeri järv]]ede üldjoonel. Soome lahe ja Narva-Jamburgi vahelisel lõigul kujunesid välja kolm kaitseliini, kus toimusid kindlustustööd. [[4. august|4. augustil]] 1919 jättis taganev Loodearmee maha [[Jamburg]]i ning 4.–[[11. august]]ini pidasid Viru rinde [[1. Diviis|1. diviisi]] väeosad kaitselahingud, Narva piirkonnas Punaarmee 6. diviisi vastu [[Luuga jõgi|Luuga jõe]], [[Batrakovski oja]], [[Aleksandrovskaja Gorka]] ja [[Kalmotka]] piirkonnas. [[28. september|28. septembril]] algas [[Loodearmee]] teine pealetung Petrogradile, [[Strugi]]-[[Belaja]] suunal, mida toetasid Eesti üksused [[Krasnaja Gorka operatsioon]]iga. {{Vaata|Operatsioon Valge Mõõk|Krasnaja Gorka operatsioon}} [[Pilt:Krasnaja Gorka taandumine.jpg|pisi|Taandumine Krasnaja Gorka alt novembris 1919]] [[10. oktoober|10. oktoobril]] vallutasid Loodearmee väed tankirünnakuga [[Jamburg]]i ja [[13. oktoober|13. oktoobril]] algas [[Krasnaja Gorka operatsioon]], Loodearmee väed vallutasid [[Jamburg]]i-[[Gattšina]] suunal [[Luuga]] linna [[Petrogradi kubermang]]us. Nädala pärast vallutasid väed [[Gattšina]] ja [[Krasnoje Selo]]. 13.–[[14. oktoober|14. oktoobril]] toimus [[Eesti merejõud]]ude dessantoperatsioon [[Kaporje laht|Kaporje lah]]es [[Peipja]] sadamas ning 14. oktoobril [[Krasnaja Gorka fort|Krasnaja Gorka fordi]] ja [[Seraja Lošadi fort|Seraja Lošadi fordi]] pommitamine Eesti merejõudude ja Suurbritannia laevastiku poolt. [[29. oktoober|29. oktoobril]] said Loodearmee väed Petrogradi juures lüüa ja hakkasid taganema. [[9. november|9. novembril]] lõpetati [[Krasnaja Gorka operatsioon]] ja algas Eesti vägede tagasitõmbumine [[Ingerimaa]]lt. [[11. november|11. novembril]] algas Punaarmee pealetung ja Eesti vägede kaitselahingute algus Ingeri järvede ning Narva jõe joonel. ==Kaitselahingud Narva all== [[File:Bürgerkrieg Nordwestrussland November1919.png|pisi|Sõjategevuspiirkonnad Narva taga, november 1919]] [[File:Saint Petersburg Governorate (1913).png|pisi|left|Narva-taguse [[Peterburi kubermang]]u alad 1913. aasta kaardil]] 1919. aasta novembris tungis Punaarmee uuesti Eesti piiridele ja novembris ja detsembris toimusid Viru rindel Vabadussõja ägedaimad kaitselahingud. [[Loodearmee]] pealetungi kokkuvarisemise järel taandusid valgete väeüksused Peterburi alt Narva jõe suunas. Nende taandumisel võtsid Eesti vägede [[1. Diviis]] rindelõigu [[Jamburg]]i ja [[Soome laht|Soome lahe]] vahel oma kontrolli alla, jättes valgete üksused katma piirkonda Jamburgist lõunas. Narva regiooni kaitsega alustati enne, kui [[Loodearmee]]d jälitav Punaarmee Narva jõeni jõudis. Vägede määramisel Narva jõe joonel, [[Vasknarva]]–[[Krivasoo küla|Krivasoo]] võis olla kaks eesmärki: blokeerida Punaarmee pealetung ning tõkestada valgete Loodearmee kontrollimatu taandumine Eesti territooriumile. [[14. november|14. novembril]] jättis [[Loodearmee]] [[Kingissepp|Jamburg]]i maha ja taganes [[Luuga jõgi|Luuga jõ]]e vasakule kaldale. [[16. november|16. novembril]] jõudsid Punaarmee [[10. kütidiviis]]i väeosad [[Peipsi järv]]e kaldal [[Narva jõgi|Narva jõ]]e suudmesse ning seejärel kogu alale Peipsi järvest kuni [[Krivasoo küla]]ni Narva jõe keskjooksul. [[20. november|20. novembril]] sundisid Punaarmee pealetung taganema Narva jõe idakaldalt taganema läänekaldale [[Loodearmee]] [[1. Georgi jalaväepolk|Georgi]] ja [[23. Petseri jalaväepolk|Petseri jalaväepolgu]] ning [[Zagrivje (Slantsõ rajoon)|Zagrivjest]], [[Omuti]]st, [[Skorjatina Gora]]st [[1. Jalaväepolk|1. jalaväepolgu]] 7. ja 9. roodu [[poolrood]]ud. Nõukogude Vene väejuhatus juhindus pealetungil Narvale kahest eesmärgist: purustada lõplikult Loodearmee ja vallutada Narva linn ja Narva jõe joon, et sellega mõjutada algavaid Eesti ja Nõukogude Vene vahelisi rahuläbirääkimisi. Narva kaitseoperatsioon kestis 16. novembrist 1919 kuni 3. jaanuarini 1920, Narva kaitseoperatsiooni eesmärk oli Narva linna ja Narva jõe joone säilitamine. Viru rinde vägede toetuseks Narva kaitseoperatsiooni ajal, arvestades [[Lõunarinne (Eesti Vabadussõda)|Lõunarinde]] stabiilset olukorda, tõmmati mitmed väeosad ülemjuhataja käsul Rakverre ning Rakveres paiknevad suunati rindele lähemale. Seoses [[3. Diviis|3. diviis]]i ümberasumisega Lõunarindelt Viru rindele moodustati 28. detsembril 1919 Viru rindel 1. ja 2. rinde, jagades nende rindelõigud. 3. Diviis kaitses [[Hõbessaare]]-[[Vasknarva]]-[[Lohusuu]] lõiku ning 1. Diviis lõiku mererannast Hõbessaareni. Viru rinde juhatajaks oli 1. Diviisi ülem kindral [[Aleksander Tõnisson]]. {{Vaata|Narva kaitselahingud}}, ''[[Krivasoo lahing]]'' [[Narva kaitselahingud]] Eesti Vabadussõjas 1919–1920 jagunesid kolme etappi: esimene lahing kestis 1919. aasta novembri keskpaigast kuu lõpuni, [[21. november|21.]]–[[24. november|24. novembril]] toimus Eesti vägede taganemine Viru rindel, [[Luuga jõgi|Luuga jõ]]e–[[Fedorovka]]–[[Kallivere]]–[[Karostelli]]–[[Saarküla]] joonele ja Batrakovski oja–[[Aleksandrovskaja Gorka]] joonelt, [[Annenskaja]]–[[Dubrovka]]–[[Sala (Kingissepa rajoon)|Sala]] joonele. [[File:Bürgerkrieg Nordwestrussland Januar 1920.png|pisi|Sõjategevuspiirkonnad Vabadussõjas, jaanuar 1920]] Teine lahing kestis 7.–20. detsembrini, [[7. detsember|7. detsembril]] algas Punaarmee [[15. armee (Punaarmee)|15.A]] [[11. kütidiviis]]i ja [[7. armee (Punaarmee)|7.A]] [[2. kütidiviis]]i 3 polgu pealetung Viru rindel [[Krivasoo küla]] ja [[Uusnova|Usnova]] ([[Vallisaare]]) juures 8 kilomeetrit [[Vääska]]st ülesvoolu, millele järgnes läbimurde likvideerimine Eesti vägede poolt [[Sassika]] ja [[Uusnova|Usnova]] piirkonnas. [[9. detsember|9. detsembril]] vallutati [[Krivasoo küla|Krivasoo]] Punaarmee poolt, 9.–[[12. detsember|12. detsembrini]] toimusid kaitselahingud [[Salaja Koškino]] küla juures. [[13. detsember|13. detsembril]] vallutati [[Suur-Žerdjanka]] Punaarmee poolt ja toimus lahing [[Dubrovka]] küla juures. [[Ust-Žerdjanka]] vallutati Punaarmee poolt [[15. detsember|15. detsembril]] ning [[16]].–[[17. detsember|17. detsembril]] – toimus Narvast viis kilomeetrit ülesvoolu Punaarmee [[Vääska läbimurre]], viie kilomeetri kaugusel asuva [[Samokrass]]i suunas ja 7,5 kilomeetri kaugusel asuva [[Tallinna-Narva raudtee]] [[Soldina raudteejaam]]a suunal ning [[Kõrgesoo lahing]]. 17. detsembril toimusid Viru rinde kaitselahingud Narvast kirdes [[Luuga jõgi|Luuga jõe]] alamjooksul [[Dubrovka]]-[[Sala (Kingissepa rajoon)|Sala]]-[[Koškino (Kingissepa rajoon)|Koškino]] joonel, Sala juures asuva Koškino küla vallutamine Punaarmee poolt, Sala küla kaotus ja taasvallutamine, rünnak [[Orlõ (Pihkva oblast)|Orlõ]] ja [[Fedorovka]] külale. Punaarmee viimane pealetung toimus 28.–30. detsembrini, [[28. detsember|28.]]–[[30. detsember|30. detsembril]] toimusid kaitselahingud Viru rindel [[Pljussa]] sillal, Sala, Fedorovka ja Karostelli küla piirkonnas. [[30. detsember|30. detsembril]] lõppes Punaarmee viimane katse vallutada Narvat. [[Nõukogude Venemaa]] Punaarmee ei suutnud Eesti kaitsest läbi murda ning nõustus vaherahuga. Vaherahu algas [[3. jaanuar]]il 1920 kell 10.30 hommikul. ==Sündmuste kronoloogia 1918. aastal== {{Vaata|Eesti Vabadussõja kronoloogia}} *[[22. november]] – [[Punaarmee]] [[Põhjarinne (Vene kodusõda)|Põhjarinde]] [[7. armee (Vene NFSV)|7. armee]] [[6. Kütidiviis]] pani toime esimese katse vallutada Narva. Rinnet hoidnud [[Saksamaa|Saksa]] väed lõid rünnaku tagasi ([[Kulgu lahing]]). *[[28. november]] – Punaarmee väed ründasid Narvat. Pärast poolepäevast [[Narva lahing (1918)|vastupanu]] andsid sakslased korralduse linnast lahkuda. [[Aleksander Tõnisson|A. Tõnisson]]i juhtimisel lahkusid ka eesti väed ümberpiiramisohu tõttu linnast. *28. november – toimus Vabadussõja esimene [[lahing]] [[Joala]] küla põldudel ([[Joala lahing]]). *28. november – toimus 586-meheline [[Balti laevastik]]u [[dessant]] [[Voldemar Puss|V. Pussi]] juhtimisel [[Narva-Jõesuu]]sse, millest võtsid osa [[Balti laevastik]]u ristleja [[Oleg (laev)|Oleg]], hävitaja [[Metki]] ja kolm transpordilaeva ([[Narva-Jõesuu dessant]]). *[[29. november]] – Eesti bolševikud kuulutasid Narvas välja [[Eesti Töörahva Kommuun]]i. *6. detsember – Punaarmee [[7. armee (Vene NFSV)|7. armee]] [[6. Kütidiviis]]i väeosad alustasid pealetungi [[Tallinn]]a suunal. *[[7. detsember]] – [[Punaarmee]] vallutas [[Vasknarva]]. *[[9. detsember]] – Põhja-Eestist lahkus Tallinna kaudu viimane Saksa väeosa. *[[12. detsember]] – [[Tallinn]]a alla jõudis [[Suurbritannia|Briti]] laevastik. *[[15. detsember]] – [[Punaarmee]] vallutas [[Kunda]]. *[[15. detsember]] – algas [[Rägavere lahing]], milles osales ka Eesti kommunistide [[1. Tallinna kommunistlik polk|1. Tallinna]] ja [[3. Tartu kütipolk|3. Tartu kommunistlik polk]]. *[[16. detsember]] – [[7. armee (Vene NFSV)|7. armee]] – 6. Kütidiviisi väeosad vallutasid [[Rakvere]]. *[[24. detsember]] – [[Tapa]] loovutati 7. armee 6. kütidiviisi punavägedele. *[[26. detsember]] – [[Aegna]] saare juures langes Vene [[hävitaja]] Spartak ja Nõukogude Venemaa merejõudude juhataja asetäitja [[Fjodor Raskolnikov]] vangi Suurbritannia laevastik kätte, kes kinkis laeva Eesti mereväele. Laeva kasutati pärast ümbernimetamist [[Eesti merevägi|Eesti mereväe]] sõjalaeva [[Vambola (miiniristleja)|Vambola]]na. *[[27. detsember]] – [[Keri tuletorn]]i lähedal langes Vene hävitaja Avtroil vangi Suurbritannia laevastiku kätte, kes kinkis sõjalaeva [[Eesti merevägi|Eesti mereväele]] ja see sai nimeks [[Lennuk (miiniristleja)|Lennuk]]. *31. detsember – [[Punaarmee]] oli vallutanud ja [[Eesti Töörahva Kommuun|okupeerinud]] ligi kaks kolmandikku Eesti territooriumist ning ähvardasid vallutada Tallinna, Paidet, Põltsamaad, Viljandit ja Pärnut. *[[31. detsember]] – [[Tallinn]]a saabusid esimesed [[soome vabatahtlikud]] major [[Martin Ekström]]i juhtimisel. ==Sündmuste kronoloogia 1919. aastal== *[[3. jaanuar|3.]]–[[4. jaanuar]] – [[Valkla lahing|eesti väeosad alustasid pealetungi]]<ref>[[Reigo Rosenthal]], [http://www.sonumitooja.ee/vanaleht/2008/St09/valkla.htm Ülevaade Valkla lahingust 3.01.1919]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Sõnumitooja.ee, 2008</ref> [[Vetla veski]], [[Priske saeveski]] ja [[Valkla mõis]]a juures. *[[4. jaanuar]] – [[Kapten Irv|Eesti soomusrong nr. 1]] purustas [[Kehra]] [[Lahinguvälja raudteepeatus|jaama juures]] [[Punaarmee]] [[3. Tartu kütipolk|3. Tartu kommunistliku polgu]] [[rood]]ud ([[Kehra lahing]]). *[[5. jaanuar]] – Eesti väed vallutasid tagasi [[Aegviidu]]. *5.–[[6. jaanuar]] – Põhja-Eesti rindele saabus kaks [[Soome]] vabatahtlike [[kompanii]]d [[Hans Kalm]]u ja [[Martin Ekström]]i juhtimisel. *[[6. jaanuar]] – algas Eesti vägede vastupealetung [[Narva]] ja [[Paide]] suunal. *[[6. jaanuar]] – enamlaste pealetung Paide suunal peatati. Viimase eduna vallutasid Punaarmee väed samal päeval [[Tõrva]]. *[[7. jaanuar]] – Eesti väed asusid üldpealetungile. *[[9. jaanuar]] – [[Tapa vallutamine|vabastati Tapa]] ja [[Jõgeva]]. *[[12. jaanuar]] – Eesti väed vabastasid [[Rakvere]]. *[[15. jaanuar]] – Eesti väed vabastasid [[Vasknarva]]. *[[17. jaanuar|17.]]–[[18. jaanuar]] – toimus [[Utria dessant]]. *[[18. jaanuar]] – Soome vabatahtlikud vallutasid tagasi Narva. *[[24. veebruar]]il kandis kindral [[Johan Laidoner]] [[Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu|Eesti Maanõukogu]]le ette, et vaenlane on Eesti piiridest välja aetud. Seejärel kandus sõjategevus Narva jõe idakaldale. *[[25. veebruar]]il [[Riigiküla]] all kaitsel olnud Eesti rahvaväe [[1. Jalaväerügement|1. jalaväepolgu]] [[Riigiküla lahing]]. Kaitselahingus hukkunute mälestuseks on püstistatud [[Riigiküla lahingu mälestussammas]]. ;Narva kaitselahingud :[[Narva kaitselahingud]] Eesti Vabadussõjas 1919–1920 jagunesid kolme etappi: *esimene lahing kestis 1919. aasta novembri keskpaigast novembri lõpuni, *teine lahing kestis 7.–20. detsembrini ja pärast pausi *viimane Punaarmee pealetung 28.–30. detsembrini. [[Nõukogude Venemaa]] Punaarmee ei suutnud Eesti kaitsest läbi murda ning nõustus vaherahuga. See algas [[3. jaanuar]]il 1920 kell 10.30 hommikul. {{pooleli}} ==Vaata ka== *[[Pihkva rinne]] *[[Lõunarinne (Eesti Vabadussõda)|Lõunarinne]] *[[Punaarmee]] [[Põhjarinne (Vene kodusõda)|Põhjarinde]] [[7. armee (Vene SFNV)|7. armee#Osalus sõjategevuses]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * Jaak Veske, [http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/58226/Jaak_Veske_bak2017.pdf?sequence=1&isAllowed=y Lahingud Jõhvi vabastamiseks Eesti Vabadussõjas jaanuaris 1919], Tartu Ülikool Ajaloo ja arheoloogia instituut Üldajaloo osakond, Tartu 2016 [[Kategooria:Eesti Vabadussõda]] [[Kategooria:1918. aasta Eestis]] [[Kategooria:1919. aasta Eestis]] [[Kategooria:1919. aasta Venemaal]] 0xuroy5ad32du66r3bnlj2k2ckjoj8k Siracusa 0 282821 7228204 6852523 2026-09-03T14:11:16Z Kuriuss 38125 7228204 wikitext text/x-wiki [[Pilt:2778 - Siracusa - Duomo - Controfacciata - Foto Giovanni Dall'Orto - 22-May-2008.jpg|pisi|''Duomo di Siracusa'', Via Minerva, Sürakuusa katedraal (toomkirik), mis toetub antiiksele templile]] {{keeletoimeta}} '''Siracusa''' ([[itaalia keel]]es ''Siracusa'', [[sitsiilia keel]]es ''Saracusa''; antiigi kontekstis '''Sürakuusa''', [[vanakreeka keel]]es Συρακοῦσαι) on ajalooline [[linn]] [[Sitsiilia]]s. Linn paikneb saare kagunurgas, [[Joonia meri|Joonia mere]] Siracusa lahe ääres. See on [[Siracusa provints]]i keskus. See enam kui 2700 aastat vana linn mängis võtmerolli antiikajal, kui see oli üks suurvõimusid [[Vahemeri|Vahemere]] piirkonnas. Linn on märkimisväärne oma rikka kreeka ajaloo, [[kultuur]]i ja [[arhitektuur]]i poolest. Samuti on see silmapaistva [[matemaatik]]u ja [[insener]]i [[Archimedes]]e sünnikoht. Seal suri paavst [[Vigilius]]. Linna asutasid [[Vana-Kreeka]] [[Antiik-Korintos|korintlased]] ja sellest sai väga võimas [[linnriik]]. Siracusa oli liidus [[Sparta]] ja [[Antiik-Korintos|Korintosega]], avaldades mõju kogu ''Magna Graecia'' ehk [[Suur-Kreeka]] alale, kus ta oli kõige tähtsam linn. [[Cicero]] kirjeldas seda kui "üht suurimat kreeka linna ja kõige ilusamat nende seas". Hiljem sai sellest [[Rooma vabariik|Rooma vabariigi]] ja [[Bütsants]]i osa. Pärast seda võttis [[Palermo]] tema tähtsuse üle, kui sai [[Sitsiilia kuningriik|Sitsiilia kuningriigi]] pealinnaks. Lõpuks ühendati kuningriik [[Napoli kuningriik|Napoli kuningriigiga]], et moodustada [[Mõlema Sitsiilia kuningriik]] kuni [[Itaalia ühinemine|Itaalia ühinemiseni]] aastal [[1860]]. Tänapäeval on linn koos [[Pantalica nekropol]]iga [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]s. Linnasüdame rahvaarv on umbes 125 000. Linlased räägivad kohalikku keelt – [[sitsiilia keel]]t. Siracusat on mainitud [[Piibel|Piiblis]] [[Apostlite teod|Apostlite tegudes]] 28:12 kui [[Paulus]] seal peatus. Linna [[kaitsepühak]] on [[Lucia]]; ta sündis Sürakuusas ja tema mälestuspäev, [[luutsinapäev]], on 13. detsembril. Linna pindala on 204,1 km² ja seal elas 30. septembri 2011 seisuga arvestuslikult 123 408 inimest. == Ajalugu == === Kreeka periood === {{vaata|Suur-Kreeka}} {{vaata|Sürakuusa türannide loend}} Siracusa ja selle ümbrus oli asustatud juba antiikajast, nagu näitavad leiud Stentinello, Ognina, Plemmirio, Matrensa, Cozzo Pantano ja ''Thapsose'' külas, millel olid suhted juba [[Mükeene kultuur]]iga. [[Pilt:Greek Colonization Archaic Period.svg|pisi|300px|Kreeka alad ja kolooniad [[Arhailine ajajärk|arhailisel ajajärgul]] (750–550 eKr)]] Sürakuusa asutasid aastal 734 või 733 eKr [[Vana-Kreeka#Kreeka kolonisatsioon|kreeka kolonistid]] [[Antiik-Korintos|Korintos]]est ja [[Tenea]]st, keda juhtis [[Archias (Korintos)|Archias]], kes pani kohale nimeks '''Sirako''', viitega lähedalasuvale soolasoole. Antiiklinna tuumaks oli väike saar '''Ortygia'''. Kolonistid leidsid viljaka maa ja nende kohalolekusse mõistlikult suhtuvad põliselanikud. Linn kasvas ja õitses ning oli mõnda aega kõige võimsam kreeka linn [[Vahemeri|Vahemere]] kallastel. Kolooniaid asutati [[Palazzolo Acreide|Akrais]] (664 eKr), [[Kasmenai]]s (643 eKr), [[Akrillai]]s (7. sajand eKr), [[Eloro]]ses (7. sajand eKr) ja [[Kamarina]]s (598 eKr). Esimeste kolonistide järeltulijad, ''Gamoroi'', olid võimul kuni nende tagandamiseni linna alamklassi, ''Killichiroi'', poolt. Endised tulid siiski tagasi võimule aastal 485 eKr, tänu [[Gela]] valitseja [[Gelon]]i abile. Gelonist sai linna [[despoot]], ja ta tõi palju [[Gela]], [[Kamarina]] ja [[Megera]] asukaid Sürakuusasse, ehitades uued kvartalid [[Tyche]] ja [[Neapolis]] väljapoole müüre. Tema uute ehitiste programm sisaldas uut teatrit, mis andis linnale õitsva kultuurielu: see omakorda meelitas kohale isiksusi nagu [[Aischylos]] ja [[Sappho]]. Sürakuusa kasvanud võim tegi vältimatuks kokkupõrke [[Kartaago]]ga, kes valitses Sitsiilia lääneosa. [[Himera lahing]]us võitis Gelon liidus, [[Agrigento]] Theroniga, otsustavalt Aafrika väge, mida juhtis [[Hamilcar]]. Sündmuse mälestuseks püstitati linna [[Athena]]le pühitsetud [[tempel]] (selles kohas on praegu kirik). Gelonile järgnes tema vend [[Hieron I (Siracusa)|Hieron]], kes [[Kyme lahing|võitles]] [[etruskid]]e vastu [[Kyme]] juures aastal 474 eKr. Tema valitsemist ülistasid poeedid nagu [[Simonides]], [[Bakchylides]] ja [[Pindaros]], kes külastasid tema õukonda. [[Demokraatia|Demokraatliku]] korra kehtestas [[Thrasybulos]] (467 eKr). Linn jätkas [[Sitsiilia]]s laienemist, võideldes mässavate [[sikulid|sikulite]] vastu ja tehes [[Türreeni meri|Türreeni merel]] ekspeditsioone kuni [[Korsika]] ja [[Elba]]ni. [[Pilt:Pelop war en.png|pisi|Sõjategevus [[Archidamose sõda|Archidamose sõjas]] (431–421 eKr) ja [[Dekeleia sõda|Dekeleia sõjas]] (413–404 eKr), [[Vana-Kreeka#Archidamose sõda|Kreekas]] ja [[Sitsiilia]]s ning [[Magna Graecia]] aladel Itaalias]] [[5. sajand eKr|5. sajand]]i lõpul eKr leidis Sürakuusa [[Vana-Kreeka#Archidamose sõda|end sõjas]] [[Ateena]]ga, kes taotles rohkem ressursse võitlemiseks [[Peloponnesose sõda|Peloponnesose sõjas]]. Linnaelanikud osutasid abi peamiselt [[Sparta]]le, Ateena vaenlasele sõjas, et võita ateenlased, hävitada nende laevad ja jätta nad saarel nälga (vaata [[Sitsiilia ekspeditsioon]]). Aastal 401 eKr oli Sürakuusa väes 3000 [[hopliit]]i ja kindral [[Kyros Noorem]]a [[Kümne tuhande armee]]. [[Pilt:SNGANS 259.jpg|vasakul|pisi|Sürakuusa [[tetradrahm]] (u. 415–405 eKr), mis kujutab [[Arethusa]]t ja [[kvadriiga]]t]] [[4. sajand eKr|4. sajand]]i algul eKr oli [[türann]] [[Dionysios I (Siracusa)|Dionysios Vanem]] jälle sõjas [[Kartaago]] vastu ja kuigi ta kaotas Gela ja Camarina, oli tal jõudu vallutada kogu Sitsiilia. Pärast konflikti lõppu ehitas Dionysios linna [[Ortygia]] saarele võimsa kindluse ja 22 km pikkused müürid ümber kogu Sürakuusa. Laienemise järgmisel perioodil toimusid [[Giardini-Naxos|Naxose]], [[Catania]] ja [[Lentini]] hävitamised, siis alustas Sürakuusa jälle sõda Kartaago vastu (397 eKr). Pärast vahelduvat sõjaõnne õnnestus kartaagolastel Sürakuusa ümber piirata, kuid lõpuks olid nad sunnitud katku tõttu taanduma. Leping aastast 392 eKr võimaldas Sürakuusal oma valdusi veelgi laiendada, asutati [[Adrano]], [[Tindar]]i ja [[Taormina|Tauromenioni]] linnad ning mandril vallutati [[Reggio Calabria|Rhegion]]. [[Aadria meri|Aadria merel]] asutas [[Dionysios I (Siracusa)|Dionysios Vanem]] kaubavahetuse hõlbustamiseks [[Ancona|Ankon]]i, [[Adria]] ja [[Vis (saar)|Issa]]. Oma sõjaliste teenete kõrval oli Dionysios tuntud kunstide [[patroon]]ina, ja [[Platon]] ise külastas Sürakuusat mitu korda. Järgmiseks valitsejaks oli [[Dionysios II (Siracusa)|Dionysios Noorem]], kes siiski [[Dion (Siracusa türann)|Dioni]] poolt aastal 356 eKr välja aeti. Kuid viimase despootlik valitsemine viis omakorda tema väljasaatmiseni, ja Dionysios sai oma trooni aastal 347 eKr tagasi. Demokraatliku valitsuse kehtestas [[Timoleon]] aastal 345 eKr. Pikka aega kestnud sisemised võitlused nõrgestasid Sürakuusa võimu saarel ja Timoleon püüdis seda olukorda parandada, võites aastal 339 eKr [[Krimisos]]e jõel kartaagolasi. Kuid võitlused linnakodanike vahel algasid taas pärast tema surma ja lõppesid uue türanni [[Agathokles]]e esiletõusuga, kes haaras võimu [[Riigipööre|riigipöör]]dega aastal 317 eKr. Ta jätkas vahelduva eduga sõda Kartaago vastu. Siiski saavutas ta moraalset edu, viies sõja kartaagolaste kodusele Aafrika pinnale, tekitades vaenlasele raskeid kaotusi. Sõda lõppes rahulepinguga, mis ei takistanud aga kartaagolastel sekkumast Sürakuusa poliitikasse pärast Agathoklese surma (289 eKr). Kodanikud kutsusid [[Pyrrhos]]e appi. Pärast lühikest [[Epeiros]]e valitsemise perioodi haaras aastal 275 eKr võimu [[Hieron II (Siracusa)|Hieron II]]. [[Pilt:Thesaurus opticus Titelblatt.jpg|pisi|Siracusa piiramine 17. sajandi gravüüril]] === Puunia sõjad === [[Esimene Puunia sõda|Esimeses Puunia sõjas]] ([[264 eKr|264]]–[[241 eKr]]) lõid roomlased Kartaago merejõude [[241 eKr]] merelahingus [[Egadi saared|Egadi saarte]] juures ja Kartaago palus rahu ning Rooma sai endale Sitsiilia lääneosa. Sitsiiliast, välja arvatud Sürakuu­sa kuninga valitsusalad, sai esimene [[Rooma provintsid|Rooma provints]]. Hieron II juhatas sisse 50-aastase rahu ja õitsengu perioodi (270–215 eKr), milles Sürakuusast sai üks tuntumaid [[Antiikaeg|antiik]]linnu. Ta andis välja niinimetatud ''Lex Hieronica'', mis võeti hiljem roomlaste poolt omaks nende Sitsiilia valitsemisel; ta laiendas ka teatrit. Tema valitsemise ajal elas kõige kuulsam sürakuusalane, matemaatik ja [[Loodusfilosoofia|loodusfilosoof]] [[Archimedes]]. Paljude tema leiutiste hulgas oli sõjamasinaid, sealhulgas [[Archimedese küünis]], mida hiljem kasutati [[Sürakuusa piiramine (214–212 eKr)|roomlastest piirajate]] tõrjumiseks aastatel 214–212 eKr. Kirjandustegelased olid [[Theocritos]] ja teised. [[Pilt:Carthaginianempire.PNG|250px|pisi|Kartaago ja Rooma mõjualad Puunia sõdade ajal]] Hieroni järeltulija, noor [[Hieronymus (Siracusa)|Hieronymus]] (valitses aastast 215 eKr), katkestas [[Teine Puunia sõda|Teises Puunia sõjas]] liidu roomlastega pärast nende kaotust [[Cannae lahing]]us ja nõustus [[Kartaago]] toetusega. Roomlased, keda juhtis konsul [[Marcus Claudius Marcellus]], [[Sürakuusa piiramine (214–212 eKr)|piirasid linna ümber]] aastal 214 eKr. Linn pidas vastu kolm aastat, kuid langes aastal 212 eKr. Usutakse, et linn langes selle tõttu, et rahupartei avas linnamüüris väikese ukse rahuläbirääkimisteks, kuid roomlased tungisid läbi ukse ja võtsid linna, tappes seejuures Archimedese. [[209 eKr]] vallutas Rooma väepealik [[Publius Cornelius Scipio Africanus]] [[Pürenee poolsaar]]e idarannikul asuva [[Cartagena (Hispaania)|Cartagena]]. [[205 eKr]] alustas Publius Cornelius Scipio Africanus invasiooni [[Sitsiilia]]st, Aafrika mandrile. [[203 eKr]] kutsuti [[Hannibal]] Aafrikasse tagasi [[Publius Cornelius Scipio Africanus]]e vastu sõdima, kuid sai temalt [[Zama lahing]]us aastal [[202 eKr]] otsustavalt lüüa. Kartaago alistus, loovutades oma sõjalaevastiku ja Hispaania, makstes suurt [[kontributsioon]]i ning nõustudes Hannibali väljaandmisega roomlastele. {{vaata|Puunia sõjad}} === Sürakuusa türannid === Peaaegu kogu oma ajaloo jooksul sõltumatut linna valitsesid Sürakuusat järjepanu [[türann]]id, ainult lühikeste [[demokraatia]] ja [[oligarhia]] perioodidega. Kui [[Pindaros]] kutsus oma oodides Sitsiilia türanne (kaarikusõidu võitjaid) Olümpia ja Pythia mängudel kuningateks, kuulutas [[Agathokles]] end aastal 304 eKr absoluutse tiitliga kuningaks ([[basileus]]). *[[Gelon I]] ([[491 eKr]] – [[478 eKr]]) *[[Hieron I (Sürakuusa)|Hieron I]] ([[478 eKr]] – [[466 eKr]]) *[[Thrasybulos (Sürakuusa)|Thrasybulos]] ([[466 eKr]] – [[465 eKr]]) *demokraatia ([[465 eKr]] – [[405 eKr]]) *[[Dionysios I (Sürakuusa)|Dionysios I Vanem]] ([[405 eKr]] – [[367 eKr]]) *[[Dionysios II (Sürakuusa)|Dionysios II Noorem]] ([[367 eKr]] – [[357 eKr]]) *[[Dion (Sürakuusa)|Dion]] ([[357 eKr]] – [[354 eKr]]) *[[Kallippos (Sürakuusa)|Kallippos]] ([[354 eKr]] – [[352 eKr]]) *[[Hipparinos]] ([[352 eKr]] – [[351 eKr]]) *[[Aretaios]] ([[352 eKr]] – [[350 eKr]]) *[[Nysaios]] ([[350 eKr]] – [[346 eKr]]) *[[Dionysios II (Sürakuusa)|Dionysios II Noorem]] (teist korda, [[346 eKr]] – [[344 eKr]]) *[[Timoleon]] ([[345 eKr]] – [[337 eKr]]) *oligarhia ([[337 eKr]] – [[317 eKr]]) *[[Agathokles (Sürakuusa)]] ([[317 eKr]] – [[289 eKr]]) *[[Hiketas (Sürakuusa)|Hiketas]] ([[289 eKr]] – [[280 eKr]]) *[[Tinion]] ([[280 eKr]]) *[[Sosistratos]] ([[280 eKr]] – [[277 eKr]]) *[[Epeiros]]e võimu all ([[277 eKr]] – [[275 eKr]]) *[[Hieron II (Sürakuusa)|Hieron II]] ([[275 eKr]] – [[215 eKr]]) *[[Gelon II (Sürakuusa)|Gelon II]] ([[240 eKr]] – [[216 eKr]]) *[[Hieronymos (Sürakuusa)|Hieronymos]] ([[215 eKr]] – [[214 eKr]]) *[[Adranodoros]] ([[214 eKr]] – [[212 eKr]]?) *[[Hippocrates (Sürakuusa)|Hippocrates]] ja [[Epikydes]] ([[213 eKr]] – [[212 eKr]]) === Rooma riigist keskajani === Kuigi aastatega linna tähtsus aeglaselt vähenes, säilitas Sürakuusa Rooma valitsuse pealinna ja [[preetor]]i residentsi staatuse Sitsiilias. See jäi tähtsaks sadamaks kaubavahetusele impeeriumi ida- ja lääneosade vahel. [[Kristlus]] levis linnas [[Paulus]]e ja linna esimese piiskopi Püha Marcianuse jõupingutuste kaudu, kes tegid sellest ühe peamise [[proselütism]]i keskuse läänes. Tagakiusamiste ajastul kaevati suured [[katakombid]], mille suurus jääb alla ainult Rooma omadele. === Bütsantsi aeg=== [[Pilt:Vandalic War campaign map.png|pisi|Bütsantsi ja vandaalide sõjad]] Pärast [[vandaalid]]e valitsemisperioodi võeti Sürakuusa ja Sitsiilia saar [[Belisarios]]e poolt [[Bütsants]]ile tagasi (31. detsember 535). Aastatel 663–668 oli Sürakuusa [[Bütsantsi keiser]] [[Constans II (Bütsants)|Constans II]] residents, samuti kogu Sitsiilia kiriku metropol. [[Pilt:Roman Empire 600 AD.PNG|pisi|300px|vasakul|Ida-Rooma keisririik aastal 600]] [[Aghlabiidid]] [[Sürakuusa piiramine (827–828)|piirasid]] linna peaaegu aasta (827–828), kuid Bütsantsi abiväed hoidsid selle langemise ära. See jäi Bütsantsi vastupanu keskuseks moslemite järkjärgulisel Sitsiilia vallutamisel, kuni see langes Aghlabiidide kätte pärast [[Siracusa piiramine (877–878)|teist piiramist]] 20/21. mail 878. Kahe sajandi pikkusel [[Islam|moslemite]] valitsemise ajal viidi [[Sitsiilia emiraat|Sitsiilia emiraadi]] pealinn Sürakuusast [[Palermo]]sse. Katedraal muudeti [[mošee]]ks ja neljandik Ortygia saarest ehitati järk-järgult islami stiilis ümber. Linn säilitas siiski tähtsad kaubandussidemed ja pakkus suhteliselt õitsvat kultuuri- ja kunstielu: mitmed araabia poeedid, sealhulgas kõige tähtsam 12. sajandi Sitsiilia poeet [[Ibn Hamdis]], õitsesid linnas. {{Vaata|Sitsiilia emiraat}} Aastal 1038 vallutas Bütsantsi kindral [[Georgios Maniakes]] linna tagasi, saates Püha Lucia säilmed [[Konstantinoopol]]isse. Loss Ortygia saare neemel kannab tema nime, kuigi see ehitati [[Hohenstaufenid|Hohenstaufenite]] valitsemise ajal. Aastal 1085 sisenesid [[normannid]] pärast suvepikkust piiramist ühte viimasesse [[Araablased|araablaste]] kindlusse Sürakuusasse. Piiramist juhtisid [[Roger I]] ja tema poeg [[Jourdain de Hauteville]], kellest sai linna krahv. Ehitati uued kvartalid ja taastati katedraal, samuti teised kirikud. {{Vaata|Sitsiilia krahvkond}}, ''[[Sitsiilia kuningriik]]'' [[Pilt:Syrakus BW 2012-10-06 14-42-41.JPG|pisi|Siracusa katedraal]] Aastal 1194 okupeeris keiser [[Heinrich VI (Saksa-Rooma keiser)|Heinrich VI]] Sürakuusa. Pärast lühikest [[genova]]laste valitsemise perioodi (1205–1220), mis soosis kaubavahetuse kasvu, vallutas keiser [[Friedrich II (Saksa-Rooma keiser)|Friedrich II]] Sürakuusa tagasi. Ta alustas [[Castello Maniace]], Piiskoppide palee ja Bellomo palee ehitamist. Friedrichi surm tõi rahutuste ja feodaalse anarhia perioodi. [[Anjou dünastia|Anjou]] ja [[Aragóni kroon|Kataloonia-Aragóni]] monarhiate vahelises võitluses jäi Sürakuusa Kataloonia-Aragóni poolele ja alistas Anjou aastal 1298, saades Hispaania isandatelt vastutasuks suured privileegid. Aadliperede edukus on näha ka Abela, Chiaramonte, Nava, Montalto paleede ehitistes. === Uuem ajalugu === Linna tabas kaks laastavat maavärinat aastail 1542 ja 1693 ning katk aastal 1729. 17. sajandi häving muutis igaveseks Siracusa, samuti kogu [[Val di Noto]] ilmet, mille linnad ehitati üles tüüpilises [[Sitsiilia barokk|Sitsiilia baroki]] stiilis, mida peetakse üheks kõige tüüpilisemaks Lõuna-Itaalia kunsti väljenduseks. [[Koolera]]puhang aastal 1837 viis mässuni [[Bourbonid]]e valitsemise vastu. Karistuseks viidi provintsi pealinn [[Noto]]sse, kuid rahutusi ei lämmatatud täielikult, kuna siracusalased võtsid osa [[1848. aasta Sitsiilia iseseisvusrevolutsioon|Sitsiilia iseseisvusrevolutsioonist aastal 1848]]. Pärast [[Itaalia ühinemine|Itaalia ühinemist]] aastal 1865 sai Siracusa tagasi oma provintsipealinna staatuse. Aastal 1870 lammutati müürid ja ehitati sild, mis ühendas mandrit Ortygia saarega. Järgmisel aastal ehitati raudteeharu. Suuri purustusi põhjustasid liitlaste ja sakslaste pommirünnakud aastal 1943. [[Liitlaste sissetung Sitsiiliasse|Operatsioon ''Husky'']], liitlaste sissetung Sitsiiliasse, käivitati 9/10. juuli öösel aastal 1943 briti vägede rünnakuga saare lääneosas. [[Bernard Montgomery|Kindral Montgomery]] [[Kaheksas armee (Ühendkuningriik)|Kaheksas armee]] vallutas Siracusa sissetungi esimesel päeval peaaegu vastupanuta. Seejärel kasutati sadamat kuningliku laevastiku baasina. Linnast lääne poole jääb [[Siracusa sõjaväekalmistu]], kuhu on maetud umbes 1000 meest. Pärast [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] lõppu kogesid Siracusa põhjakvartalid rasket, sageli kaootilist, laienemist, mida soodustas industrialiseerimise kiire protsess. Siracusas on tänapäeval umbes 125 000 asukat. Seal on arvukalt vaatamisväärsusi külalisele, kes huvituvad ajaloolistest paikadest (nagu [[Dionysiose kõrv]]). Ajaloolise keskuse taastamise protsess on kestnud alates 1990. aastatest. Lähemad märkimisväärsed kohad on [[Catania]], [[Noto]], [[Modica]] ja [[Ragusa (Itaalia)|Ragusa]]. [[Pilt:Syrakus BW 2012-10-06 16-44-19.jpg|pisi|Rooma amfiteater]] [[Pilt:Sicilia Siracusa1 tango7174.jpg|pisi|Piazza Duomo]] [[Pilt:Siracusa-castello mainace.jpg|pisi|Castello Maniace]] [[Pilt:Syrakus BW 2012-10-06 14-16-50.jpg|pisi|Palazzo Beneventano Del Bosco detail]] [[Pilt:Siracusa-piazza archimede.jpg|pisi|Diana purskkaevu detail]] == Peamised vaatamisväärsused == === Antiikehitised === *''Apollo tempel'', kohandatud kirikuks Bütsantsi aegadel ja mošeeks araablaste valitsemise ajal. *''[[Arethusa allikas]]'' Ortygia saarel. Legendi järgi sai seal varjupaika [[nümf]] [[Arethusa]], keda jahtis Alpheios. *''Kreeka teater'', mille [[cavea]] on üks suuremaid kunagi antiikkreeklaste ehitatuid: sellel on 67 rida jagatud kaheksa vahekäiguga üheksaks sektsiooniks. Ainult [[skenee]] ja [[orkestra]] jäljed on alles. Ehitist (mida kasutatakse veel tänapäevalgi) muudeti roomlaste poolt, kes kohandasid selle oma erinevas stiilis etendustele, sealhulgas ka tsirkusmängudeks. Teatri lähedal on ''latomìa''-d, kivikarjäärid, mida antiikajal kasutati ka vanglatena. Kõige kuulsam ''latomìa'' on ''[[Dionysiose kõrv|Orecchio di Dionisio]]'' ("Dionysiose kõrv"). *''Rooma amfiteater'', Rooma keisririigi ajast. See on osaliselt kaljusse raiutud. Ala keskel on ristkülikukujuline tühimik, mida kasutati teatrimasinate jaoks. *Niinimetatud ''Archimedese haud'' Grotticelli nekropolis. Kaunistatuna kahe dooria sambaga oli see rooma haud. *''[[Zeus]]i tempel'', umbes 3 km linnast väljas, ehitatud umbes 6. sajandil eKr. === Kirikud === *''Katedraal'' ehitati piiskop Zosimo poolt 7. sajandil suure ''[[Athena]] templi'' peale (5. sajand eKr) Ortygia saarel. See oli [[Dooria stiil|dooria]] ehitis kuue sambaga lühematel külgedel ja neljateistkümnega pikematel: neid saab veel näha praeguse kiriku seintes. Kreeka ehitise alusel on kolm astet. Kiriku sees on lööv ja kaks vahekäiku. Löövi katus on normannide ajast, samuti mosaiigid apsiidides. Fassaadi ehitas ümber [[Andrea Palma]] aastatel 1725–1753, [[Korintose sammas]]tega kahes reas, kujud tegi Ignazio Marabitti. Kõige huvitavamad interjööri osad on ristimiskarikas marmorbasseiniga (12.–13. sajand), ''Püha Lucia'' hõbekuju Pietro Rizzo poolt (1599), [[Ciborium (arhitektuur)|ciborium]] [[Luigi Vanvitelli]] poolt ja ''Madonna della Neve'' kuju ("Lumemadonna", 1512) [[Antonello Gagini]] poolt. *''Püha Lucia basiilika [[extra moenia]]'', Bütsantsi kirik, mis vastavalt tavale ehitati samasse kohta, kus pühak märtrina aastal 303 pKr suri. Praegune väljanägemine on 15.–16. sajandist. Veel säilinud antiikosade hulgas on portaal, kolm poolringikujulist apsiidi ja esimesed kaks kellatorni korrust. Kiriku all on ''Püha Lucia katakombid''. Selle kiriku jaoks maalis [[Michelangelo Caravaggio|Caravaggio]] [[Püha Lucia matus (Caravaggio)|Püha Lucia matuse]], mis nüüd asub ''Santa Lucìa alla Badìa'' kirikus. *''San Paolo'' kirik (18. sajand). *''San Cristoforo'' kirik (14. sajand, 18. sajandil ümber ehitatud). *''Santa Lucìa alla Badìa'' kirik , barokkehitis, mis ehitatud pärast 1693. aasta maavärinat. Seal asub [[Michelangelo Caravaggio|Caravaggio]] [[Püha Lucia matus (Caravaggio)|Püha Lucia matus]]. *''Santa Maria dei Miracoli'' kirik (13. sajand). *''Spirito Santo'' kirik (18. sajand). *''Jesuite College'' kirik, majesteetlik barokkehitis. *''Püha Benedictuse'' kirik (16. sajand, taastatud pärast aastat 1693). Seal asub [[Mario Minniti]] maal "Püha Benedictuse surm". *''Chiesa della Concezione'' (14. sajand, ümber ehitatud 18. sajandil), koos benediktlaste kloostriga. *''San Francesco all'Immacolata'' kirik, kumera fassaadiga, millega postid ja pilastrid kokku sulavad. Seal asub antiikne Svelata ("ilmutus"), kus Madonna kujutis ilmutab end 29. novembri koidikul. *''San Giovanni'' basiilika, mille ehitasid normannid ja mis hävis aastal 1693. Ainult osaliselt taastatuna, see on püstitatud märter San Marciano iidse haua kohale, mille hiljem purustasid araablased. Peaaltar on Bütsantsi ajast. Juurde kuuluvad ''San Giovanni katakombid'', kus on tunnelite ja käikude labürint tuhandete haudade ja mitme freskoga. === Muud ehitised ja vaatamisväärsused === *''[[Castello Maniace]]'', ehitatud aastatel 1232–1240, on näide Friedrich II valitsemisaegsest sõjalisest arhitektuurist. See on ruudukujuline ringikujuliste tornidega igas neljas nurgas. Kõige silmatorkavam on terav portaal, kaunistatud mitmevärvilise marmoriga. *''Arhaeoloogiamuuseumis'' on arheoloogilisi leide keskmisest pronksiajast 5. sajandini eKr. *''Palazzo Lanza Buccheri'' (16. sajand). *''Palazzo Mergulese-Montalto'' (14. sajand), säilinud on vana fassaad 14. sajandist, terava portaaliga. *''Peapiiskopi palee'' (17. sajand, muudetud järgmisel sajandil). Seal asub 18. sajandi lõpul leitud ''Alagonia raamatukogu''. *''Palazzo Vermexio'', praegune raekoda, millel leidub fragmente [[Joonia stiil|joonia]] templist 5. sajandist eKr. *''Palazzo Francica Nava'', säilinud osadega algsest 16. sajandi ehitisest. *''Palazzo Beneventano del Bosco'', algselt ehitatud keskajal, kuid ulatuslikult muudetud aastatel 1779–1788. Selles on meeldiv siseõu. *''Palazzo Migliaccio'' (15. sajand), märkimisväärsete teisaldatavate kaunistustega. *''Senatipalee'', selle õues on 18. sajandi [[tõld]]. *''Euryalose loss'', ehitatud üheksa kilomeetrit väljapoole linna Dionysios Vanema poolt, oli üks võimsamaid kindlusi antiikajal. Sellel oli kolm vallikraavi ja rida maa-aluseid käike, mis võimaldasid kaitsjatel eemaldada materjale, mida ründajad võisid kasutada nende täitmiseks. *''Palazzo Bellomo'', mille muuseumis asub [[Antonello da Messina]] ''[[Kuulutus (Antonello da Messina)|Kuulutus]]'' (1474). == Rahvastik == Aastal 2007 elas Siracusas 122 972 inimest, kellest 48,7% olid mehed ja 51,3% naised. Noori (18 aastased ja nooremad) oli 18,87% rahvastikust, pensionäre 16,87%. Võrdluseks, Itaalias keskmiselt oli 18,06% noori ja 19,94% pensionäre. Siracusa elanike keskmine iga oli 40, võrdluseks, Itaalia keskmine iga oli 42. Viie aastaga, 2002–2007, vähenes Siracusa rahvastik 0,49%, samas Itaalia rahvastik suurenes 3,56%. Vähenemise põhjus on rahvastiku lahkumine eeslinnadesse ja [[Põhja-Itaalia]]sse. Praegune Siracusa iive on 9,75 sündi 1000 elaniku kohta, võrdluseks, Itaalia keskmine on 9,45 sündi. 97,9% rahvastikust olid sitsiillased/[[itaallased]]. Suurim immigrantide grupp tuleb teiste Euroopa rahvaste hulgast (peamiselt Poolast ja Ühendkuningriigist): 0,61%, [[Põhja-Aafrika]]st (peamiselt tuneeslased): 0,51%, ja [[Lõuna-Aasia]]st: 0,37%. == Kliima == Siracusas on [[Lähistroopiline vahemereline kliima|vahemereline kliima]] ([[Köppeni kliimaklassifikatsioon]]i järgi ''Csa'') pehme, niiske talve ja sooja kuni kuuma, kuiva suvega. == Sõpruslinnad == *[[Korintos]] ([[Kreeka]]) == Vaata ka == *[[Peloponnesose liit]] *[[Sitsiilia ekspeditsioon]] *[[Kreeka-Puunia sõjad]] == Välislingid == {{commons}} *[http://www.forumancientcoins.com/catalog/roman-and-greek-coins.asp?vpar=54 Mündid Siracusast ja Sitsiiliast] *[http://www.livius.org/su-sz/syracuse/syracuse_history01.html Livius.org: Siracusa ajalugu] *[http://www.forumancientcoins.com/catalog/roman-and-greek-coins.asp?vpar=54 Siracusa ja Sitsiilia antiikaja mündid] *[http://www.livius.org/su-sz/syracuse/syracuse_history01.html Livius.org: Siracusa ajalugu] (inglise keeles) *[http://www.youtube.com/watch?v=iuJrhJgCCVk Sürakuusa – Pink Martini] (video YouTube'is) *[http://www.youtube.com/watch?v=0ZNnJvVJNmU Sürakuusa – Yves Montand] (video YouTube'is) {{koord}} [[Kategooria:Sitsiilia linnad]] [[Kategooria:Sitsiilia ajalugu]] 7o4rkuru8c2kyvvefcqd9ylej6ike14 Dmitri Šostakovitš (laevaklass) 0 285132 7228223 6876289 2026-09-03T14:40:41Z Kuriuss 38125 7228223 wikitext text/x-wiki {{Infokast laev | nimi = Dmitri Šostakovitš | pilt = Soviet roll on-roll off cruise ship LEV TOLSTOY, 1988.jpeg | pildisuurus = 300px | pildiallkiri = Lev Tolstoi saabub Napoli sadamasse (1988) | tüüp = [[parvlaev]]<ref>Osa neist on ümber ehitatud [[kruiisilaev]]adeks.</ref> | tellitud = | ehitaja = Stocnia Szczecinska im A Warskiego, [[Szczecin]], [[Poola]] | kiil pandud = Ehitusperiood: 1980–1986 | vette lastud = 1980–1986 | ristitud = | üle antud = | teenistuse algus = 1980–1987 | teenistuse lõpp = | sõsarlaevad = Ehitatud: 7 | liin = | staatus = käigus 2; maha kantud 5 | lipuriik = {{riigi ikoon|Nõukogude Liit}} (tellija) | kodusadam = | veeväljasurve = | pikkus = 133,15 m<ref name="Xvwop" /> | laius = 21,0 m | süvis = 5,6 m | peamasin = 4 6-sil. Sulzer-Skoda diiselmasinat 12,8 MW | käiturid = | kiirus = 20,0 sõlme | autonoomsus = | päästevarustus = | laevapere = 189<ref name="wNa6r" /> | tekke = | autokohti = 14 | rajameetreid = | reisijakohti = 376 | kajuteid = | kajutikohti = 376 | jääklass = }} '''Dmitri Šostakovitš'''-klassi laevad on [[parvlaev]]ad, mis ehitati [[Nõukogude Liit|NSV Liidu]] tellimusel aastail 1980–1986 [[Poola]]s [[Szczecin]]is asuvas Stocnia Szczecinska im A Warskiego laevatehases Musta Mere Merelaevanduse (vene keeles ''Черноморское морское пароходство'', inglise keeles ''Black Sea Shipping Company'', [[BLASCO]]), Eesti Merelaevanduse (vene keeles ''Эстонское морское пароходство'', inglise keeles ''Estonian Shipping Company'', [[ESCO]]) ja Kaug-Ida Merelaevanduse (vene keeles ''Дальневосточное морское пароходство'', inglise keeles ''Far Eastern Shipping Company'', [[FESCO]]) jaoks. Dmitri Šostakovitš-klassi alused on tuntud ka nime all '''projekt-492''' ([[vene keel|vene keeles]] Б-492). Seitset laeva kasutati reisiliinidel ja kruiisideks. == Projekti B-492/B-493 laevad== Laevade loetelus on esialgne nimi originaal- ja ladina tähestikus. Hilisemad ümbernimetamised on sulgudes kronoloogilises järjekorras. {| class="wikitable" style="text-align:center" |+ Dmitri Šostakovitš-klassi laevad |- ! Jrk !! Nimi !! Nime transkriptsioon ladina tähestikus |- | 1 || align=Left | Дмитрий Шостакович (Paloma I, Paloma, Paloma I, Royale Star, New Imperial Star) || align=Left | Dmitri Šostakovitš |- | 2 || align=Left |Георг Отс (Georg Ots, Георг Отс) || align=Left | Georg Ots |- | 3 || align=Left | Лев Толстой (Natasha, Palmira, The Jasmin, Farah, Easycruise Life, Ocean Life) || align=Left | Lev Tolstoi |- | 4 || align=Left | Константин Симонов (Francesca, The Iris, Kristina Katarina, Ocean Endeavour) || align=Left | Konstantin Simonov |- | 5 || align=Left |Михаил Суслов (Петр Первый, Ocean Empress, Ocean Jewel of St. Petersburg) || align=Left | Mihhail Suslov (Petr Pervõi) |- | 6 || align=Left | Михаил Шолохов (Mikhail, Ούγκο Φόσκολο, Fos I, Phonix) || align=Left | Mihhail Šolohhov (Mikhail, Ugo Foscolo) |- | 7 || align=Left | Константин Черненко (Русь, Rus, SC Atlantic, Ocean Atlantic) || align=Left | Konstantin Tšernenko (Russ) |- |} == Ülevaade == {| class="wikitable sortable" |+ Dmitri Šostakovitš-klassi laevad |- ! width="7%" | Valmis !! width="3%" | Tehasenumber !! width="3%" | Pilt !!width="10%" | Nimi !! width="7%" | Laevakompanii !! width="6%" | Lipp !!width="6%" | IMO-nr !!width="11%" | Ümbernimetused ja staatus |- | align=Left | 1980 ||align="Center"| B492/01 ||align="Center"| [[Pilt:Paloma I.jpg|80px]] ||align="Center"| [[New Imperial Star]] || MMML →|| {{riigi ikoon|Nõukogude Liit}} → {{riigi ikoon|Ukraina}} → {{riigi ikoon|Saint Vincent ja Grenadiinid}} → {{riigi ikoon|Ukraina}} →{{riigi ikoon|Saint Vincent ja Grenadiinid}} ||align="Center"|7625794 || <small>→ end. Dmitri Šostakovitš, Paloma I, Paloma, Paloma I, Royale Star, maha kantud 2017</small> |- | align=Left | mai 1980 ||align="Center"| B 493-1/1||align="Center"| [[Pilt:Georg Ots (laev).jpg|80px]] ||align="Center"| [[Georg Ots (laev)|Georg Ots]] ||EML → || {{riigi ikoon|Nõukogude Liit}} → {{riigi ikoon|Eesti}} → {{riigi ikoon|Venemaa}} ||align="Center"| 7625835 || <small>→ end. Georg Ots, Georg Ots; projekt B 493 (modifitseeritud Dmitri Šostakovitš-klass)<ref name="Zrax1" /></small>, <small>maha kantud illegaalselt 2012 Hiinas</small> |- | align=Left | 1981 ||align="Center"| B492/02 ||align="Center"| [[Pilt:Soviet roll on-roll off cruise ship LEV TOLSTOY, 1988.jpeg|80px]] ||align="Center"| [[Ocean Life]] || MMML → || {{riigi ikoon|Nõukogude Liit}} → {{riigi ikoon|Ukraina}} → {{riigi ikoon|Libeeria}} → {{riigi ikoon|Ukraina}} → {{riigi ikoon|Saint Vincent ja Grenadiinid}} → {{riigi ikoon|Jordaania}} → {{riigi ikoon|Malta}} ||align="Center"| 7625809 || <small>→ end. Lev Tolstoi, Natasha, Palmira, The Jasmin, Farah, Easycruise Life </small> |- | align=Left | aprill 1982 ||align="Center"| 492/03||align="Center"| [[Pilt:Kristina Katarina Eteläsatama 4.JPG|80px]] ||align="Center"| [[Ocean Endeavour]] || KIML → MMML → BML →|| {{riigi ikoon|Nõukogude Liit}} → {{riigi ikoon|Venemaa}} → {{riigi ikoon|Küpros}} → {{riigi ikoon|Malta}} → {{riigi ikoon|Soome}} → {{riigi ikoon|Marshalli Saared}} ||align="Center"| 7625811 || <small>→ end. Konstantin Simonov, Francesca, The Iris, Kristina Katarina</small> |- | align=Left | detsember 1982 ||align="Center"| 492/04 ||align="Center"| ||align="Center"| [[Ocean Jewel of St. Petersburg]] ||MMML →|| {{riigi ikoon|Nõukogude Liit}} → {{riigi ikoon|Ukraina}} → {{riigi ikoon|Saint Vincent ja Grenadiinid}} ||align="Center"| 7625823 || <small>→ vette lastud kui Vassili Solovjov-Sedoi, end. Mihhail Suslov, Petr Pervõi, Ocean Empress; maha kantud 2013 Venezuelas</small> |- | align=Left | 1986 ||align="Center"| 492/05 ||align="Center"| [[Pilt:Ugo Foscolo Ship.JPG|80px]] ||align="Center"| [[Phoenix (1986)|Phoenix]] ||KIML → || {{riigi ikoon|Nõukogude Liit}} → {{riigi ikoon|Venemaa}} → {{riigi ikoon|Kambodža}} → {{riigi ikoon|Kreeka}} → {{riigi ikoon|Kambodža}} → {{riigi ikoon|Panama}} → {{riigi ikoon|Saint Kitts ja Nevis}}||align="Center"| 8325420 || <small>→ end. Mihhail Šolohhov, Mikhail, Ugo Foscolo, Fos I; maha kantud 2011</small> |- | align=Left | detsember 1986 ||align="Center"| 492/06 ||align="Center"| [[Pilt:Far_East_Shipping_Company_RUS.JPG|80px]] ||align="Center"| [[Ocean Atlantic]] ||KIML || {{riigi ikoon|Nõukogude Liit}} → {{riigi ikoon|Venemaa}} → {{riigi ikoon|Marshalli Saared}}||align="Center"| 8325432 || <small>→ end. Konstantin Tšernenko, Russ, Rus, SC Atlantic; Aliaga (2025)<ref>https://www.meretmarine.com/fr/croisieres/le-vieux-paquebot-ocean-atlantic-a-rejoint-les-chantiers-de-demolition-turcs</ref><ref>https://assets.meretmarine.com/s3fs-public/styles/large_xl/public/images/2024-06/1_1.jpg?h=56d0ca2e&itok=sKWoxziL</ref></small> |- |} ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Xvwop">{{cite web|url=http://www.faktaomfartyg.se/dmitriy_shostakovich_1980.htm|title=Dmitriy Shostakovich (1980) saidil faktaomfartyg.se|archiveurl=https://archive.today/20120729170608/http://www.faktaomfartyg.nu/dmitriy_shostakovich_1980.htm|archivedate=29.07.2012|access-date=3.08.2013|url-status=live}} (rootsi keeles)</ref> <ref name="wNa6r">[https://web.archive.org/web/20140203004419/http://sea.infoflot.ru/ru/fleet/ship.php?id=39 Дмитрий Шостакович] (vene keeles)</ref> <ref name="Zrax1">[http://fleetphoto.ru/ship/4280/ Георг Отс (до 2002 Georg Ots, до 1992 Георг Отс)] (vene keeles)</ref> }} [[Kategooria:Laevaklassid]] r9kvlrgyphnsbmojrn1uks8rl9wwtc8 Larry David 0 299866 7228384 6475485 2026-09-04T07:00:23Z Kuriuss 38125 7228384 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Larry David at the 2009 Tribeca Film Festival 2.jpg|pisi|Larry David (2009)]] '''Larry David''' (täisnimega '''Lawrence Gene David'''; sündinud [[2. juuli]]l [[1947]] [[New York|New Yorgis]]) on Ameerika Ühendriikide näitleja ja produtsent. Ta on üks telesarja "[[Seinfeld]]" autoreid. ==Välislingid== * {{Imdb nimi|0202970}} {{JÄRJESTA:David, Larry}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide näitlejad]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide koomikud]] [[Kategooria:Sündinud 1947]] 7dkghp1wuo1s7aumusjm6bwbdjm9rvg Kalka 0 305439 7228419 5704794 2026-09-04T08:26:43Z ~2026-47933-64 236845 Lisaks kasutatakse sõna „kalka“ kõnekeeles ka kalipso lühendatud vormina. 7228419 wikitext text/x-wiki {{See Artikkel|paberist|Keeleterimini|Tõlkelaen}} [[Fail:Traceroll.JPG|pisi|Kollast värvi kalka rull]] [[Fail:TRANSLUCENT SHEET.jpg|pisi|Kalka läbipaistvuse tasemete simulatsioon]] '''Kalka''' on osaliselt läbipaistev [[paber]]. See oli algselt mõeldud [[arhitekt]]idele ja [[joonestaja]]tele kujutise [[kopeerimine|kopeerimiseks]], kuid on leidnud ka teisi kasutusalasi. Lisaks kasutatakse sõna '''„kalka“''' kõnekeeles ka '''kalipso''' lühendatud vormina. [[Kategooria:Paber]] sr07s8m1d2e8o1ohggdtieixo58468u Arutelu:Alar Karis 1 307265 7228311 7181570 2026-09-03T21:20:09Z Kuuskinen 33651 /* Ametiaja lõpust */ uus alaosa 7228311 wikitext text/x-wiki ''Karise käe all toimunud muutused maaülikoolis suurendasid tunduvalt ülikooli haldussuutlikust ja teadusväljundit.'' – kantseliit ja ilukõne...--[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 29. november 2012, kell 23:17 (EET) ---- Miks see teine pilt ei kõlvanud? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 27. september 2019, kell 21:10 (EEST) == Valimiste järgne ärevus == Teen ettepaneku lukustada lehekülg, sest peale presidendivalimisi on liikvel palju valeinformatsiooni. Nt. On tänase päeva jooksul mitmeid kordi nimetatud Alar Karist Eesti Presidendiks, vaatamata sellele, et ta pole veel ametisse astunud. [[Kasutaja:Mortimer Tooming|Mortimer Tooming]] ([[Kasutaja arutelu:Mortimer Tooming|arutelu]]) 31. august 2021, kell 14:42 (EEST) ---- ''Enne Karist oli Tartu Ülikooli rektor [[Jaak Aaviksoo]], kes hakkas enne ametiaja lõppu kaitseministriks. Aaviksoole järglase otsimiseks korraldati esimesed rektorivalimised juba [[18. jaanuar]]il 2007, kuid need ebaõnnestusid, sest ükski kandidaat ei saanud nõutavat 150 häält, isegi mitte kolmandas voorus, kuhu pääses ainult [[Ene Ergma]] (sai 143 häält). :Minu meelest see esiteks ei ole teemakohane, teiseks rikub see kronoloogilist järjekorda. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. august 2022, kell 00:20 (EEST) :: Olen nõus. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 8. august 2022, kell 19:40 (EEST) ::: Pisut järele mõeldes: kui uue rektori valimine kujunes ebatavaliselt keerukaks, siis võiks seda lyhidalt mainida kyll. Antud juhul natuke kehvalt edasi antud. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 9. august 2022, kell 18:45 (EEST) ---- [[User:Neptuunium|Neptuunium]], mille poolest on "Eesti Vabariigi president" parem kui "Eesti president"? Üldiselt nimetame riike nende lühinimedega, artiklipealkirjad on sellised. "Eesti Vabariigi president" ei ole muuseas ametlik nimetus, kui ehk seda mõtled. Põimlausena läks avalause minu meelest siin jälle kohmakamaks. Rääkisime sellest enne siin: [[Arutelu:Kaja Kallas]]. Mis lühema ja ökonoomsema sõnastuse juures õigupoolest häirib? [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 21. juuni 2026, kell 17:50 (EEST) : "Eesti Vabariigi" osas olen nõus ja võib tagasi muuta, kohmakuse osas ma pigem ei nõustu. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 21. juuni 2026, kell 23:18 (EEST) :: Nõustuma ei pea, aga selegipoolest: miks varasem sõnastus ei sobinud? [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 22. juuni 2026, kell 19:44 (EEST) ::: Minu meelest on niimoodi lihtsalt ilusam. Ma ei ytleks, et antud juhul see pikem variant lugemist väga palju raskendab või teksti kohmakamaks muudab. Ma ei mäleta päris, kuidas enwiki see shortdescription mall töötab, aga kui on vajadus äärmiselt kokkuvõtlik olla, siis võib ju seda kasutada. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 23. juuni 2026, kell 15:22 (EEST) :::: Nojah, aga kuidas siis sõnastuse üle otsustada, kui ainsaks kriteeriumiks on justkui ilu? Kas ma võin varasema sõnastuse taastada, kui minu meelest oli see ilusam? Ma ei mõtle, et peab ütlema võimalikult lühidalt. Definitsiooniks on vaja on ikkagi terviklikku lauset ning see võiks olla võimalikult selge sõnastusega ja lihtsasti loetav. Siin on nüüd jälle põimlause, mille teine pool justkui täpsustab esimest poolt, aga vaevalt on tegelikult nii mõeldud, kuna nende poolte sisu on lõdvalt seotud või ei ole üldse seotud. Varasemas sõnastuses sellist ebakõla minu meelest ei olnud. Kui ellips millegipärast häirib, siis on minu meelest selgem kirjutada ametikoht eraldi lausesse. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 26. juuni 2026, kell 21:30 (EEST) ::::: Kui te vaidlete sõna "kes" üle, siis minu arvates on stiililiselt parem see ära jätta. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 27. juuni 2026, kell 02:01 (EEST) == Ametiaja lõpust == Kuna mitu korda on seda juba muudetud ja muudatusi tühistatud, panen siia ka kõigile meeldetuletuseks, et Alar Karis on kuni Ülle Madise ametivandeni Eesti president. Seega hea, et on märgitud kes on pärast teda Eesti 7. president, aga mitte väärtustada mallis Madise ametivande andmise päevani ametiaja lõppu, sest see tühistab mallis märke "Ametis". [[Kasutaja:Kuuskinen|Kuuskinen]] ([[Kasutaja arutelu:Kuuskinen|arutelu]]) 4. september 2026, kell 00:20 (EEST) ewrqo6sie05t6qwejrb04dr4pmp5q7f Läänesõtkas 0 308513 7228361 7227440 2026-09-04T04:52:53Z Ojassaar 206682 7228361 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Läänesõtkas | värvus = linnud | seisund = LC | seisundi_süsteem = IUCN3.1 | seisundi_ref = <ref>{{IUCN | nimi = Bucephala islandica | ID = 22680459 | hindaja = BirdLife International | aasta = 2020 | IUCN_aasta = 2020}}</ref> | pilt = Barrows.goldeneye.male.010107.arp.jpg | pildi_seletus = Isaslind | pilt2 = Barrow's_Goldeneye_(female)_(6881754634).jpg | pildi2_seletus = Emaslind | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Linnud]] ''Aves'' | selts = [[Hanelised]] ''Anseriformes'' | sugukond = [[Partlased]] ''Anatidae'' | perekond = [[Sõtkas (perekond)|Sõtkas]] ''Bucephala'' | liik = '''Läänesõtkas''' | binaarne = ''Bucephala islandica'' | binaarse_autor = ([[Johann Friedrich Gmelin|Gmelin]], 1789) | levikukaart = Bucephala islandica map.svg | levikukaardi_seletus = Läänesõtka levila<br/>{{värviruut|#ff9955ff}} – pesitsusala<br/>{{värviruut|#87aadeff}} – talvitusala<br/>{{värviruut|#8d5fd3ff}} – aasta läbi | sünonüümid = ''Anas islandica''<br/>''Clangula islandica''<br/>''Clangula scapularis''<br/>''Fuligula barrovii'' }} [[File:Bucephala islandica MHNT.ZOO.2010.11.19.1.jpg|thumb|Läänesõtka munad]] '''Läänesõtkas''' ehk '''tähniksõtkas'''<ref name='LE'/> (''Bucephala islandica'') on [[partlased|partlaste]] sugukonda kuuluv [[lind|linnuliik]]. ==Välimus== Läänesõtkas on 42–53 cm pikk. Isaslinnu tiib on 229–248 mm pikk, emaslinnul 211–221 mm. Isaslinnu nokk on 32–34 mm pikk, emaslinnul 29–32 mm. Isaslinnu jookse on 38–46 mm pikk, emaslinnul 37–39 mm.<ref name='Madge'/> Kaalub 737–1304 g.<ref name='del Hoyo'/> Hundsulestikus isaslinnu pea on must lillaka läikega. Noka ja silma vahel on valge laik. Nokk on must. Silmad on erekollased. Kael on valge. Selg on must. Õlasuled on mustad valgete laikudega.<ref name='Madge'/> Tiib on peamiselt must. Küünrahoosuled on valged, pealtiiva suured kattesuled on valged mustade otstega.<ref name='Bellrose'/> Alapool on valge. Jalad on oranžid.<ref name='Madge'/> Puhkesulestikus isaslind sarnaneb emaslinnuga, kuid tema nokk on must ja tiib on samasugune nagu hundsulestikus.<ref name='Madge'/> Emaslinnu pea on pruun. Silmad on helekollased. Levila lääneosas on nokk üleni kollane, ida pool on noka ots ja tüvik mustad. Ülapool on tumepruun. Küünrahoosuled on valged, pealtiiva suured kattesuled on valged mustade otstega. Rind ja küljed on hallikaspruunid. Kõhualune on valkjas. Jalad on kollased.<ref name='Madge'/> Noorlind sarnaneb emaslinnuga, kuid noorlinnu tiivad on tumedamad, nokk on tumehall ja silmad on pruunid.<ref name='Madge'/> Udusulis poja ülapool on tumepruun, alapool on valge.<ref name='del Hoyo'/> ==Levik== Läänesõtkad pesitsevad Lõuna-[[Alaska]]st [[California]] ja [[Wyoming]]ini, [[Labradori poolsaar]]el, Edela-[[Gröönimaa]]l ja [[Island]]il. Talvitavad nii [[Vaikne ookean|Vaikse]] kui [[Atlandi ookean]]i ääres. [[Kaljumäestik]]u lõunaosas ja Islandil pesitsevad läänesõtkad on paigalinnud.<ref name='del Hoyo'/> Pesitsevad jõgede ja järvede ääres. Talvel elavad suurtel jäävabadel järvedel, [[laguun]]idel ja rannikul.<ref name='del Hoyo'/> Läänesõtkad pesitsevad kuni 3000 m kõrgusel merepinnast.<ref name='del Hoyo'/> Läänesõtkast on nähtud ka Eestis.<ref name='EOÜ'/> ==Toitumine== Suvel toituvad läänesõtkad peamiselt [[putukad|putukatest]] ja veetaimedest, talvel [[limused|limustest]] ja [[koorikloomad]]est.<ref name='del Hoyo'/> ==Pesitsemine== Pesitsusaeg algab aprillis-mais. Kurnas on 8–11 muna. Haudevältus on 28–30 päeva.<ref name='del Hoyo'/> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name='LE'>{{Raamatuviide |pealkiri=Loomade elu |lehekülg=115 |köide=6}}</ref> <ref name='del Hoyo'>{{Raamatuviide |url=https://archive.org/details/handbookofbirdso0001unse/ |pealkiri=Handbook of the birds of the world |kuupäev=1992 |kirjastus=Lynx Edicions |isbn=978-84-87334-10-8 |toimetaja-perekonnanimi=del Hoyo |toimetaja-eesnimi=Josep |köide=1 |koht=Barcelona |lehekülg=623 |toimetaja2-perekonnanimi=Elliott |toimetaja2-eesnimi=Andrew |toimetaja3-perekonnanimi=Sargatal |toimetaja3-eesnimi=Jordi |toimetaja4-perekonnanimi=Cabot |toimetaja4-eesnimi=José}}</ref> <ref name='Madge'>{{Raamatuviide |pealkiri=Wildfowl: an identification guide to the ducks, geese and swans of the world |perekonnanimi=Madge |eesnimi=Steve |kirjastus=Christopher Helm |aasta=1992 |isbn=0713636475 |koht=London |lehekülg=272–273 |url=https://archive.org/details/wildfowlidentifi0000madg |perekonnanimi2=Burn |eesnimi2=Hilary}}</ref> <ref name='EOÜ'>{{Netiviide |pealkiri=Eesti lindude nimestik |url=https://eoy.ee/ET/16/31/eesti-lindude-nimekiri/ |vaadatud=2026-09-02 |väljaanne=Eesti Ornitoloogiaühing}}</ref> <ref name='Bellrose'>{{Raamatuviide |pealkiri=Ducks, Geese, and Swans of North America |perekonnanimi=Bellrose |eesnimi=Frank C. |kirjastus=Stackpole Books |aasta=1980 |lehekülg=420–421 |url=https://archive.org/details/ducksgeeseswanso00bell}}</ref> }} ==Välislingid== {{commonskat|Bucephala islandica}} *{{Elurikkus}} [[Kategooria:Partlased]] [[Kategooria:Eesti hanelised]] qsuk3htt6k7mz3bf4f53qbn365qsfxy Holger Marjamaa 0 308628 7228263 7212591 2026-09-03T18:26:15Z Juhan242 213253 /* Noorpõlv ja haridus */ 7228263 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=veebruar}} '''Holger Marjamaa''' (sündinud [[27. september|27. septembril]] [[1992]]<ref>[https://web.archive.org/web/20211015210345/https://www.noortejazz.ee/en/archives/visioon-2018-en/23-holger-marjamaa-trio-feat-benny-benack-iii Holger Marjamaa Trio feat. Benny Benack III] Noortejazz</ref> [[Tallinn]]as) on eesti (džäss)[[pianist]] ja [[helilooja]]. ==Noorpõlv ja haridus== Haruldase talendina hakkas ta ema ja vanema venna eeskujul imiteerima ja laulma klassikalise muusika palu ning džässloomingut, mängides neid palasid [[klaver]]il kuulmise järgi, omaenda improvisatsiooniliste täiendustega. Kuueaastaselt astus ta [[Tallinna Muusikakeskkool]]i, kus õppis klassikalist klaverit, ning seitsmeaastaselt hakkas käima lisaks [[džässklaver]]i ja [[trumm]]i eratundides. Esimest korda esines Holger Marjamaa [[Estonia kontserdisaal]]is seitsmeaastaselt ja oma esimese džässkontserdi andis kaheksa-aastaselt. 12-aastaselt avanes Holgeril võimalus saada eratunde David Kikoskilt, mis avaldasid talle suurt mõju. Pärast lõpetamist asus Holger õppima Tallinnas [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]]sse (klassikaline klaver, jazzklaver ja kompositsioon), [[Helsingi]]s [[Sibeliuse Akadeemia]]sse džässklaveri erialale ning seejärel [[New York]]i [[Manhattan]]i Muusikakooli, mille lõpetas džässklaveri erialal 2016. aastal. Holger Marjamaa on klaverit õppinud [[Tallinna Muusikakeskkool]]is (professor [[Aleksandra Juozapėnaitė-Eesmaa]])<ref>{{Netiviide |pealkiri=Holger Marjamaa: „Igal pianistil peab olema oma kõla“ |url=http://www.jazzkaar.ee/et/menu-uudised/jazzkaare-uudis/item/holger-marjamaa-igal-pianistil-peab-olema-oma-kola.html |vaadatud=2014-10-19 |arhiivimisaeg=2014-10-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141019225853/http://www.jazzkaar.ee/et/menu-uudised/jazzkaare-uudis/item/holger-marjamaa-igal-pianistil-peab-olema-oma-kola.html |url-olek=ei tööta }}</ref> ning džässklaveri erialal [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]]s, [[Sibeliuse Akadeemia]]s ja [[Manhattan School of Music]]u kõrgkoolis. ==Konkursid ja kontserttegevus== Ta on osalenud muusikakonkurssidel, mänginud ja esinenud mitme [[orkester|orkestriga]] ning andnud kontserte Eestis, [[Island]]il, [[Läti]]s, [[Ungari]]s, [[Soome]]s, [[Hispaania]]s ja [[Prantsusmaa]]l<ref>{{Netiviide |pealkiri=HOLGER MARJAMAA Järvi Summer festival kodulehel |url=http://2012.archive.parnumusicfestival.ee/et/holger-marjamaa/ |vaadatud=2014-10-19 |arhiivimisaeg=2014-10-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141019205423/http://2012.archive.parnumusicfestival.ee/et/holger-marjamaa/ |url-olek=ei tööta }}</ref>. Ta on esinenud näiteks koos selliste muusikutega nagu [[Dennis Chambers]], [[Lizz Wright]], [[Lonnie Liston Smith]], [[John Riley]], [[Steve Wilson]], [[Mike Phillips]], [[Jukkis Uotila]], [[Lee Ritenour]], [[Mark Gross]], [[Chris Botti]]. Väga tiheda graafikuga käis Marjamaa kontserte andmas peamiselt koos Grammy auhinna võitnud trompetisti Chris Bottiga (2019–2023). Holgeri soolokarjäär on tõusnud kiires tempos{{lisa viide}} ning ta annab palju soolokontserte üle maailma.{{lisa viide}} Samuti käib ta{{millal}} regulaarselt kontserte andmas oma Euroopa trioga (Jussi Lehtonen, Heikko Remmel) ja Ameerika Trioga (Lee Pearson II ja Alex Claffy). Ta on plaadistanud koos Lee Ritenouri, Chris Botti, Dennis Chambersi, Randy Breckeri, Miguel Zenoni, Lizz Wrighti, David Kikoski, Lonnie Liston Smithi, John Riley, Chad Lefkowitz-Browni, Bennyga Benack III, Arturo Sandovali, Steve Wilsoni, Jukkis Uotila, Paul Bollenbacki, Ben Wolfe, Robben Fordi, Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, Dallase Sümfooniaorkestri ja paljude teistega. ==Tegevus Ameerika Ühendriikides== Holger Marjamaa elab New Yorgis alates 2015. aastast.{{lisa viide}} Täiskasvanuks saanud imelaps on nüüdseks üks USA, Euroopa ja Aasia nõutumaid pianiste.{{lisa viide}} 2015. aastal esines Holger New Yorgis president Ilvesele tema auks korraldatud vastuvõtul, kus sai ka paar nooti koos mängitud.{{lisa viide}} 2020. aasta detsembris külastas Marjamaa kontserti president [[Alar Karis]], kes käis teda kuulamas New Yorgi džässiklubis Blue Note.{{lisa viide}}  (Holger Marjamaa on võitnud palju auhindu nii oma džäss- kui ka klassikalise klaveri esitustega. Ta on Eesti Noore Jazzitalendi auhinna (Tallinn, Eesti; 2013) laureaat. Holger Marjamaa on esinenud USAs, paljudes ja Euroopa ja Aasia riikides, esinemispaikades ja festivalidel nagu Seoul Jazz Festival (2023), Monterey Jazz Festival, Dallase sümfoonia, Atlanta Symphony Hall, Sony Hall, Lincoln Center (Dizzy's Club), Mezzrow Jazz Club, Smalls Jazz Club, Blue Note Tokyo, Blue Note New York (2019–2023), Blue Note Beijing, Blue Note Jazz Cruise, Blue Note Shanghai jne. Marjamaa on välja andnud kaks sooloalbumit ning ta on esinenud külalisena või kõrvalmängijana enam kui 30 albumil. Holgeri esimese sooloalbumi väljaandmist toetas eesti ajaloo- ja kultuurihuvilisi ettevõtjaid koondav Barclay de Tolly Sõprade Klubi.) ==Tunnustus== *2021 – Eesti Jazzliidu ja festivali Jazzkaar [[aasta džässmuusik]]<ref>{{Netiviide|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/94395163/fotod-selgusid-eesti-jazziauhinnad-2021-voitjad-aasta-jazzmuusikuks-valiti-holger-marjamaa|pealkiri=FOTOD {{!}} Selgusid Eesti Jazziauhinnad 2021 võitjad! Aasta Jazzmuusikuks valiti Holger Marjamaa|väljaanne=EPL|aeg=25.08.2021|vaadatud=26.08.2021}}</ref> *2024 – [[Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia]] (säravate ülesastumiste eest maailma džässilavadel) ===Konkursisaavutused=== *2010 – VIII [[rahvusvaheline Frédéric Chopini konkurss]] (III preemia vanima vanuserühma kategoorias)<ref>{{Netiviide |url=http://www.tmkk.edu.ee/wp-content/uploads/2013/03/tulemused-muusikas09-10.pdf |pealkiri=Tallinna Muusikakeskkooli õpilaste saavutused konkurssidel ja festivalidel 2009/2010. õppeaastal |vaadatud=2014-10-19 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305104953/http://www.tmkk.edu.ee/wp-content/uploads/2013/03/tulemused-muusikas09-10.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> *2011 – II [[Tallinna rahvusvaheline pianistide konkurss]] (II koht/preemia) *2011 – konkurss [[Helmi Valtman]]i stipendiumile (500 eurot) (I koht) <ref>[http://www.ema.edu.ee/?newsID=398 Helmi Valtmani stipendiumikonkursi võitis Holger Marjamaa]</ref> *2013 – Grand Prix XXIV rahvusvahelisel džässklaverikonkursil (Vilnius, Leedu) *2018 – Thelonious Monk Jazz Piano Competitioni konkursil poolfinaali jõudmine ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.jazzkaar.ee/et/home/item/holger-marjamaa-igal-pianistil-peab-olema-oma-kola.html Jazzkaar: Holger Marjamaa] * [https://vikerraadio.err.ee/1609013498/andres-oja-kulas-on-holger-marjamaa/1c78fd3205c7b5556308c727a19cc01b 04.07.23 Andres Oja intervjuu. Esimene vihje] * [https://kultuur.err.ee/1609030163/holger-marjamaa-mind-on-terve-elu-umbritsenud-ilusad-inimesed 10.07.23 ERR. Suur intervjuu] * [https://kultuur.postimees.ee/7811578/pianist-holger-marjamaa-annab-septembris-eestis-kolm-suurt-kontserti/comments Pianist Holger Marjamaa: Postimees] * [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120215724/pianist-holger-marjamaa-annab-septembris-eestis-kolm-suurt-kontserti 11.07.23 Delfi: Holger Marjamaa] * [https://bublik.delfi.ee/statja/120217267/v-sentyabre-dzhazovyy-pianist-holger-maryamaa-dast-tri-bolshih-koncerta-v-estonii 17.07.23 Delfi Bublik: Holger Marjamaa] * [https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/paevatee-holger-marjamaa-vabana-sundinud-423167 19.08.23 Päevatee. Vikerraadio] * [https://kuku.pleier.ee/podcast/neeme-raud-siin/158839 02.09.23 Neeme Raud. Intervjuu] * [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120228701/muusiku-ja-arimeeste-uhine-kingitus-muusikakoolide-opetajatele-ja-opilastele-kolme-kontserdi-piletid-odavamaks 02.09.23 Delfi / Kroonika] * [https://kultuur.err.ee/1609088672/holger-marjamaa-anne-ermist-ta-on-alati-valmis-koostooks 04.09.23 ERR Menu] * [https://kultuur.postimees.ee/7848237/suur-kingitus-kuulus-pianist-teeb-eesti-kontsertidel-opetajatele-opilastele-uhke-soodustuse 04.09.23 Postimees online] * [https://vikerraadio.err.ee/1609092308/holger-marjamaa-jagab-end-usa-ja-euroopa-dzassipubliku-vahel 07.07.23 Vikerhommik] * [https://www.aripaev.ee/raadio/episood/erasponsorid-saastsid-maailmakuulsat-piansti-noudepesu-toodest 07.09.23 Äripäeva Raadio] * [https://www.ohtuleht.ee/elu/1091708/holger-marjamaa-suurlinnas-nagu-new-york-void-alguses-peksa-saada-see-linn-vaatab-kas-toused-pusti-voi-mitte 09.09.23 Õhtulehe suur intervjuu] {{JÄRJESTA:Marjamaa, Holger}} [[Kategooria:Eesti pianistid]] [[Kategooria:Sündinud 1992]] 7x3cu9xslecm54h4lp610y7kaovjqlv 7228264 7228263 2026-09-03T18:31:28Z Juhan242 213253 /* Tegevus Ameerika Ühendriikides */ 7228264 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=veebruar}} '''Holger Marjamaa''' (sündinud [[27. september|27. septembril]] [[1992]]<ref>[https://web.archive.org/web/20211015210345/https://www.noortejazz.ee/en/archives/visioon-2018-en/23-holger-marjamaa-trio-feat-benny-benack-iii Holger Marjamaa Trio feat. Benny Benack III] Noortejazz</ref> [[Tallinn]]as) on eesti (džäss)[[pianist]] ja [[helilooja]]. ==Noorpõlv ja haridus== Haruldase talendina hakkas ta ema ja vanema venna eeskujul imiteerima ja laulma klassikalise muusika palu ning džässloomingut, mängides neid palasid [[klaver]]il kuulmise järgi, omaenda improvisatsiooniliste täiendustega. Kuueaastaselt astus ta [[Tallinna Muusikakeskkool]]i, kus õppis klassikalist klaverit, ning seitsmeaastaselt hakkas käima lisaks [[džässklaver]]i ja [[trumm]]i eratundides. Esimest korda esines Holger Marjamaa [[Estonia kontserdisaal]]is seitsmeaastaselt ja oma esimese džässkontserdi andis kaheksa-aastaselt. 12-aastaselt avanes Holgeril võimalus saada eratunde David Kikoskilt, mis avaldasid talle suurt mõju. Pärast lõpetamist asus Holger õppima Tallinnas [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]]sse (klassikaline klaver, jazzklaver ja kompositsioon), [[Helsingi]]s [[Sibeliuse Akadeemia]]sse džässklaveri erialale ning seejärel [[New York]]i [[Manhattan]]i Muusikakooli, mille lõpetas džässklaveri erialal 2016. aastal. Holger Marjamaa on klaverit õppinud [[Tallinna Muusikakeskkool]]is (professor [[Aleksandra Juozapėnaitė-Eesmaa]])<ref>{{Netiviide |pealkiri=Holger Marjamaa: „Igal pianistil peab olema oma kõla“ |url=http://www.jazzkaar.ee/et/menu-uudised/jazzkaare-uudis/item/holger-marjamaa-igal-pianistil-peab-olema-oma-kola.html |vaadatud=2014-10-19 |arhiivimisaeg=2014-10-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141019225853/http://www.jazzkaar.ee/et/menu-uudised/jazzkaare-uudis/item/holger-marjamaa-igal-pianistil-peab-olema-oma-kola.html |url-olek=ei tööta }}</ref> ning džässklaveri erialal [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]]s, [[Sibeliuse Akadeemia]]s ja [[Manhattan School of Music]]u kõrgkoolis. ==Konkursid ja kontserttegevus== Ta on osalenud muusikakonkurssidel, mänginud ja esinenud mitme [[orkester|orkestriga]] ning andnud kontserte Eestis, [[Island]]il, [[Läti]]s, [[Ungari]]s, [[Soome]]s, [[Hispaania]]s ja [[Prantsusmaa]]l<ref>{{Netiviide |pealkiri=HOLGER MARJAMAA Järvi Summer festival kodulehel |url=http://2012.archive.parnumusicfestival.ee/et/holger-marjamaa/ |vaadatud=2014-10-19 |arhiivimisaeg=2014-10-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141019205423/http://2012.archive.parnumusicfestival.ee/et/holger-marjamaa/ |url-olek=ei tööta }}</ref>. Ta on esinenud näiteks koos selliste muusikutega nagu [[Dennis Chambers]], [[Lizz Wright]], [[Lonnie Liston Smith]], [[John Riley]], [[Steve Wilson]], [[Mike Phillips]], [[Jukkis Uotila]], [[Lee Ritenour]], [[Mark Gross]], [[Chris Botti]]. Väga tiheda graafikuga käis Marjamaa kontserte andmas peamiselt koos Grammy auhinna võitnud trompetisti Chris Bottiga (2019–2023). Holgeri soolokarjäär on tõusnud kiires tempos{{lisa viide}} ning ta annab palju soolokontserte üle maailma.{{lisa viide}} Samuti käib ta{{millal}} regulaarselt kontserte andmas oma Euroopa trioga (Jussi Lehtonen, Heikko Remmel) ja Ameerika Trioga (Lee Pearson II ja Alex Claffy). Ta on plaadistanud koos Lee Ritenouri, Chris Botti, Dennis Chambersi, Randy Breckeri, Miguel Zenoni, Lizz Wrighti, David Kikoski, Lonnie Liston Smithi, John Riley, Chad Lefkowitz-Browni, Bennyga Benack III, Arturo Sandovali, Steve Wilsoni, Jukkis Uotila, Paul Bollenbacki, Ben Wolfe, Robben Fordi, Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, Dallase Sümfooniaorkestri ja paljude teistega. ==Tegevus Ameerika Ühendriikides== Holger Marjamaa elab New Yorgis alates 2015. aastast.{{lisa viide}} Täiskasvanuks saanud imelaps on nüüdseks üks USA, Euroopa ja Aasia nõutumaid pianiste.{{lisa viide}} 2015. aastal esines Holger New Yorgis president [[Toomas Hendrik Ilves]]ele tema auks korraldatud vastuvõtul, kus sai ka paar nooti koos mängitud.{{lisa viide}} 2021. aasta detsembris külastas Marjamaa kontserti president [[Alar Karis]], kes käis teda kuulamas New Yorgi džässiklubis Blue Note.{{lisa viide}}  Holger Marjamaa on võitnud palju auhindu nii oma džäss- kui ka klassikalise klaveri esitustega. Ta on Eesti Noore Jazzitalendi auhinna (Tallinn, Eesti; 2013) laureaat. Holger Marjamaa on esinenud USAs ja paljudes Euroopa ja Aasia riikides, esinemispaikades ja festivalidel nagu Seoul Jazz Festival (2023), Monterey Jazz Festival, Dallase sümfoonia, Atlanta Symphony Hall, Sony Hall, Lincoln Center (Dizzy's Club), Mezzrow Jazz Club, Smalls Jazz Club, Blue Note Tokyo, Blue Note New York (2019–2023), Blue Note Beijing, Blue Note Jazz Cruise, Blue Note Shanghai jne. Marjamaa on välja andnud kaks sooloalbumit ning ta on esinenud külalisena või kõrvalmängijana enam kui 30 albumil. Holgeri esimese sooloalbumi väljaandmist toetas eesti ajaloo- ja kultuurihuvilisi ettevõtjaid koondav Barclay de Tolly Sõprade Klubi. ==Tunnustus== *2021 – Eesti Jazzliidu ja festivali Jazzkaar [[aasta džässmuusik]]<ref>{{Netiviide|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/94395163/fotod-selgusid-eesti-jazziauhinnad-2021-voitjad-aasta-jazzmuusikuks-valiti-holger-marjamaa|pealkiri=FOTOD {{!}} Selgusid Eesti Jazziauhinnad 2021 võitjad! Aasta Jazzmuusikuks valiti Holger Marjamaa|väljaanne=EPL|aeg=25.08.2021|vaadatud=26.08.2021}}</ref> *2024 – [[Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia]] (säravate ülesastumiste eest maailma džässilavadel) ===Konkursisaavutused=== *2010 – VIII [[rahvusvaheline Frédéric Chopini konkurss]] (III preemia vanima vanuserühma kategoorias)<ref>{{Netiviide |url=http://www.tmkk.edu.ee/wp-content/uploads/2013/03/tulemused-muusikas09-10.pdf |pealkiri=Tallinna Muusikakeskkooli õpilaste saavutused konkurssidel ja festivalidel 2009/2010. õppeaastal |vaadatud=2014-10-19 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305104953/http://www.tmkk.edu.ee/wp-content/uploads/2013/03/tulemused-muusikas09-10.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> *2011 – II [[Tallinna rahvusvaheline pianistide konkurss]] (II koht/preemia) *2011 – konkurss [[Helmi Valtman]]i stipendiumile (500 eurot) (I koht) <ref>[http://www.ema.edu.ee/?newsID=398 Helmi Valtmani stipendiumikonkursi võitis Holger Marjamaa]</ref> *2013 – Grand Prix XXIV rahvusvahelisel džässklaverikonkursil (Vilnius, Leedu) *2018 – Thelonious Monk Jazz Piano Competitioni konkursil poolfinaali jõudmine ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.jazzkaar.ee/et/home/item/holger-marjamaa-igal-pianistil-peab-olema-oma-kola.html Jazzkaar: Holger Marjamaa] * [https://vikerraadio.err.ee/1609013498/andres-oja-kulas-on-holger-marjamaa/1c78fd3205c7b5556308c727a19cc01b 04.07.23 Andres Oja intervjuu. Esimene vihje] * [https://kultuur.err.ee/1609030163/holger-marjamaa-mind-on-terve-elu-umbritsenud-ilusad-inimesed 10.07.23 ERR. Suur intervjuu] * [https://kultuur.postimees.ee/7811578/pianist-holger-marjamaa-annab-septembris-eestis-kolm-suurt-kontserti/comments Pianist Holger Marjamaa: Postimees] * [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120215724/pianist-holger-marjamaa-annab-septembris-eestis-kolm-suurt-kontserti 11.07.23 Delfi: Holger Marjamaa] * [https://bublik.delfi.ee/statja/120217267/v-sentyabre-dzhazovyy-pianist-holger-maryamaa-dast-tri-bolshih-koncerta-v-estonii 17.07.23 Delfi Bublik: Holger Marjamaa] * [https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/paevatee-holger-marjamaa-vabana-sundinud-423167 19.08.23 Päevatee. Vikerraadio] * [https://kuku.pleier.ee/podcast/neeme-raud-siin/158839 02.09.23 Neeme Raud. Intervjuu] * [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120228701/muusiku-ja-arimeeste-uhine-kingitus-muusikakoolide-opetajatele-ja-opilastele-kolme-kontserdi-piletid-odavamaks 02.09.23 Delfi / Kroonika] * [https://kultuur.err.ee/1609088672/holger-marjamaa-anne-ermist-ta-on-alati-valmis-koostooks 04.09.23 ERR Menu] * [https://kultuur.postimees.ee/7848237/suur-kingitus-kuulus-pianist-teeb-eesti-kontsertidel-opetajatele-opilastele-uhke-soodustuse 04.09.23 Postimees online] * [https://vikerraadio.err.ee/1609092308/holger-marjamaa-jagab-end-usa-ja-euroopa-dzassipubliku-vahel 07.07.23 Vikerhommik] * [https://www.aripaev.ee/raadio/episood/erasponsorid-saastsid-maailmakuulsat-piansti-noudepesu-toodest 07.09.23 Äripäeva Raadio] * [https://www.ohtuleht.ee/elu/1091708/holger-marjamaa-suurlinnas-nagu-new-york-void-alguses-peksa-saada-see-linn-vaatab-kas-toused-pusti-voi-mitte 09.09.23 Õhtulehe suur intervjuu] {{JÄRJESTA:Marjamaa, Holger}} [[Kategooria:Eesti pianistid]] [[Kategooria:Sündinud 1992]] fqk5o1xpk5x71tusmzl2vc0qtmjzezv 7228266 7228264 2026-09-03T18:35:56Z Juhan242 213253 /* Tegevus Ameerika Ühendriikides */ 7228266 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=veebruar}} '''Holger Marjamaa''' (sündinud [[27. september|27. septembril]] [[1992]]<ref>[https://web.archive.org/web/20211015210345/https://www.noortejazz.ee/en/archives/visioon-2018-en/23-holger-marjamaa-trio-feat-benny-benack-iii Holger Marjamaa Trio feat. Benny Benack III] Noortejazz</ref> [[Tallinn]]as) on eesti (džäss)[[pianist]] ja [[helilooja]]. ==Noorpõlv ja haridus== Haruldase talendina hakkas ta ema ja vanema venna eeskujul imiteerima ja laulma klassikalise muusika palu ning džässloomingut, mängides neid palasid [[klaver]]il kuulmise järgi, omaenda improvisatsiooniliste täiendustega. Kuueaastaselt astus ta [[Tallinna Muusikakeskkool]]i, kus õppis klassikalist klaverit, ning seitsmeaastaselt hakkas käima lisaks [[džässklaver]]i ja [[trumm]]i eratundides. Esimest korda esines Holger Marjamaa [[Estonia kontserdisaal]]is seitsmeaastaselt ja oma esimese džässkontserdi andis kaheksa-aastaselt. 12-aastaselt avanes Holgeril võimalus saada eratunde David Kikoskilt, mis avaldasid talle suurt mõju. Pärast lõpetamist asus Holger õppima Tallinnas [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]]sse (klassikaline klaver, jazzklaver ja kompositsioon), [[Helsingi]]s [[Sibeliuse Akadeemia]]sse džässklaveri erialale ning seejärel [[New York]]i [[Manhattan]]i Muusikakooli, mille lõpetas džässklaveri erialal 2016. aastal. Holger Marjamaa on klaverit õppinud [[Tallinna Muusikakeskkool]]is (professor [[Aleksandra Juozapėnaitė-Eesmaa]])<ref>{{Netiviide |pealkiri=Holger Marjamaa: „Igal pianistil peab olema oma kõla“ |url=http://www.jazzkaar.ee/et/menu-uudised/jazzkaare-uudis/item/holger-marjamaa-igal-pianistil-peab-olema-oma-kola.html |vaadatud=2014-10-19 |arhiivimisaeg=2014-10-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141019225853/http://www.jazzkaar.ee/et/menu-uudised/jazzkaare-uudis/item/holger-marjamaa-igal-pianistil-peab-olema-oma-kola.html |url-olek=ei tööta }}</ref> ning džässklaveri erialal [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]]s, [[Sibeliuse Akadeemia]]s ja [[Manhattan School of Music]]u kõrgkoolis. ==Konkursid ja kontserttegevus== Ta on osalenud muusikakonkurssidel, mänginud ja esinenud mitme [[orkester|orkestriga]] ning andnud kontserte Eestis, [[Island]]il, [[Läti]]s, [[Ungari]]s, [[Soome]]s, [[Hispaania]]s ja [[Prantsusmaa]]l<ref>{{Netiviide |pealkiri=HOLGER MARJAMAA Järvi Summer festival kodulehel |url=http://2012.archive.parnumusicfestival.ee/et/holger-marjamaa/ |vaadatud=2014-10-19 |arhiivimisaeg=2014-10-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141019205423/http://2012.archive.parnumusicfestival.ee/et/holger-marjamaa/ |url-olek=ei tööta }}</ref>. Ta on esinenud näiteks koos selliste muusikutega nagu [[Dennis Chambers]], [[Lizz Wright]], [[Lonnie Liston Smith]], [[John Riley]], [[Steve Wilson]], [[Mike Phillips]], [[Jukkis Uotila]], [[Lee Ritenour]], [[Mark Gross]], [[Chris Botti]]. Väga tiheda graafikuga käis Marjamaa kontserte andmas peamiselt koos Grammy auhinna võitnud trompetisti Chris Bottiga (2019–2023). Holgeri soolokarjäär on tõusnud kiires tempos{{lisa viide}} ning ta annab palju soolokontserte üle maailma.{{lisa viide}} Samuti käib ta{{millal}} regulaarselt kontserte andmas oma Euroopa trioga (Jussi Lehtonen, Heikko Remmel) ja Ameerika Trioga (Lee Pearson II ja Alex Claffy). Ta on plaadistanud koos Lee Ritenouri, Chris Botti, Dennis Chambersi, Randy Breckeri, Miguel Zenoni, Lizz Wrighti, David Kikoski, Lonnie Liston Smithi, John Riley, Chad Lefkowitz-Browni, Bennyga Benack III, Arturo Sandovali, Steve Wilsoni, Jukkis Uotila, Paul Bollenbacki, Ben Wolfe, Robben Fordi, Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, Dallase Sümfooniaorkestri ja paljude teistega. ==Tegevus Ameerika Ühendriikides== Holger Marjamaa elab New Yorgis alates 2015. aastast.{{lisa viide}} Täiskasvanuks saanud imelaps on nüüdseks üks USA, Euroopa ja Aasia nõutumaid pianiste.{{lisa viide}} 2015. aastal esines Holger New Yorgis president [[Toomas Hendrik Ilves]]ele tema auks korraldatud vastuvõtul, kus sai ka paar nooti koos mängitud.{{lisa viide}} 2021. aasta detsembris külastas Marjamaa kontserti president [[Alar Karis]], kes käis teda kuulamas New Yorgi džässiklubis Blue Note.{{lisa viide}}  Holger Marjamaa on võitnud palju auhindu nii oma džäss- kui ka klassikalise klaveri esitustega. Ta on Eesti Noore Jazzitalendi auhinna (Tallinn, Eesti; 2013) laureaat. Holger Marjamaa on esinenud USAs ja paljudes Euroopa ja Aasia riikides, esinemispaikades ja festivalidel nagu Seoul Jazz Festival (2023), Monterey Jazz Festival, Dallase sümfoonia, Atlanta Symphony Hall, Sony Hall, Lincoln Center (Dizzy's Club), Mezzrow Jazz Club, Smalls Jazz Club, Blue Note Tokyo, Blue Note New York (2019–2023), Blue Note Beijing, Blue Note Jazz Cruise, Blue Note Shanghai jne. [https://kultuur.postimees.ee/7811578/pianist-holger-marjamaa-annab-septembris-eestis-kolm-suurt-kontserti Pianist Holger Marjamaa annab septembris Eestis kolm suurt kontserti. Postimees, 10. juuli 2023] Marjamaa on välja andnud kaks sooloalbumit ning ta on esinenud külalisena või kõrvalmängijana enam kui 30 albumil. Holgeri esimese sooloalbumi väljaandmist toetas eesti ajaloo- ja kultuurihuvilisi ettevõtjaid koondav Barclay de Tolly Sõprade Klubi. ==Tunnustus== *2021 – Eesti Jazzliidu ja festivali Jazzkaar [[aasta džässmuusik]]<ref>{{Netiviide|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/94395163/fotod-selgusid-eesti-jazziauhinnad-2021-voitjad-aasta-jazzmuusikuks-valiti-holger-marjamaa|pealkiri=FOTOD {{!}} Selgusid Eesti Jazziauhinnad 2021 võitjad! Aasta Jazzmuusikuks valiti Holger Marjamaa|väljaanne=EPL|aeg=25.08.2021|vaadatud=26.08.2021}}</ref> *2024 – [[Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia]] (säravate ülesastumiste eest maailma džässilavadel) ===Konkursisaavutused=== *2010 – VIII [[rahvusvaheline Frédéric Chopini konkurss]] (III preemia vanima vanuserühma kategoorias)<ref>{{Netiviide |url=http://www.tmkk.edu.ee/wp-content/uploads/2013/03/tulemused-muusikas09-10.pdf |pealkiri=Tallinna Muusikakeskkooli õpilaste saavutused konkurssidel ja festivalidel 2009/2010. õppeaastal |vaadatud=2014-10-19 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305104953/http://www.tmkk.edu.ee/wp-content/uploads/2013/03/tulemused-muusikas09-10.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> *2011 – II [[Tallinna rahvusvaheline pianistide konkurss]] (II koht/preemia) *2011 – konkurss [[Helmi Valtman]]i stipendiumile (500 eurot) (I koht) <ref>[http://www.ema.edu.ee/?newsID=398 Helmi Valtmani stipendiumikonkursi võitis Holger Marjamaa]</ref> *2013 – Grand Prix XXIV rahvusvahelisel džässklaverikonkursil (Vilnius, Leedu) *2018 – Thelonious Monk Jazz Piano Competitioni konkursil poolfinaali jõudmine ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.jazzkaar.ee/et/home/item/holger-marjamaa-igal-pianistil-peab-olema-oma-kola.html Jazzkaar: Holger Marjamaa] * [https://vikerraadio.err.ee/1609013498/andres-oja-kulas-on-holger-marjamaa/1c78fd3205c7b5556308c727a19cc01b 04.07.23 Andres Oja intervjuu. Esimene vihje] * [https://kultuur.err.ee/1609030163/holger-marjamaa-mind-on-terve-elu-umbritsenud-ilusad-inimesed 10.07.23 ERR. Suur intervjuu] * [https://kultuur.postimees.ee/7811578/pianist-holger-marjamaa-annab-septembris-eestis-kolm-suurt-kontserti/comments Pianist Holger Marjamaa: Postimees] * [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120215724/pianist-holger-marjamaa-annab-septembris-eestis-kolm-suurt-kontserti 11.07.23 Delfi: Holger Marjamaa] * [https://bublik.delfi.ee/statja/120217267/v-sentyabre-dzhazovyy-pianist-holger-maryamaa-dast-tri-bolshih-koncerta-v-estonii 17.07.23 Delfi Bublik: Holger Marjamaa] * [https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/paevatee-holger-marjamaa-vabana-sundinud-423167 19.08.23 Päevatee. Vikerraadio] * [https://kuku.pleier.ee/podcast/neeme-raud-siin/158839 02.09.23 Neeme Raud. Intervjuu] * [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120228701/muusiku-ja-arimeeste-uhine-kingitus-muusikakoolide-opetajatele-ja-opilastele-kolme-kontserdi-piletid-odavamaks 02.09.23 Delfi / Kroonika] * [https://kultuur.err.ee/1609088672/holger-marjamaa-anne-ermist-ta-on-alati-valmis-koostooks 04.09.23 ERR Menu] * [https://kultuur.postimees.ee/7848237/suur-kingitus-kuulus-pianist-teeb-eesti-kontsertidel-opetajatele-opilastele-uhke-soodustuse 04.09.23 Postimees online] * [https://vikerraadio.err.ee/1609092308/holger-marjamaa-jagab-end-usa-ja-euroopa-dzassipubliku-vahel 07.07.23 Vikerhommik] * [https://www.aripaev.ee/raadio/episood/erasponsorid-saastsid-maailmakuulsat-piansti-noudepesu-toodest 07.09.23 Äripäeva Raadio] * [https://www.ohtuleht.ee/elu/1091708/holger-marjamaa-suurlinnas-nagu-new-york-void-alguses-peksa-saada-see-linn-vaatab-kas-toused-pusti-voi-mitte 09.09.23 Õhtulehe suur intervjuu] {{JÄRJESTA:Marjamaa, Holger}} [[Kategooria:Eesti pianistid]] [[Kategooria:Sündinud 1992]] 7vdmncai6ia5fov9253y6eup4ycryli 7228267 7228266 2026-09-03T18:39:21Z Juhan242 213253 /* Tegevus Ameerika Ühendriikides */ 7228267 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=veebruar}} '''Holger Marjamaa''' (sündinud [[27. september|27. septembril]] [[1992]]<ref>[https://web.archive.org/web/20211015210345/https://www.noortejazz.ee/en/archives/visioon-2018-en/23-holger-marjamaa-trio-feat-benny-benack-iii Holger Marjamaa Trio feat. Benny Benack III] Noortejazz</ref> [[Tallinn]]as) on eesti (džäss)[[pianist]] ja [[helilooja]]. ==Noorpõlv ja haridus== Haruldase talendina hakkas ta ema ja vanema venna eeskujul imiteerima ja laulma klassikalise muusika palu ning džässloomingut, mängides neid palasid [[klaver]]il kuulmise järgi, omaenda improvisatsiooniliste täiendustega. Kuueaastaselt astus ta [[Tallinna Muusikakeskkool]]i, kus õppis klassikalist klaverit, ning seitsmeaastaselt hakkas käima lisaks [[džässklaver]]i ja [[trumm]]i eratundides. Esimest korda esines Holger Marjamaa [[Estonia kontserdisaal]]is seitsmeaastaselt ja oma esimese džässkontserdi andis kaheksa-aastaselt. 12-aastaselt avanes Holgeril võimalus saada eratunde David Kikoskilt, mis avaldasid talle suurt mõju. Pärast lõpetamist asus Holger õppima Tallinnas [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]]sse (klassikaline klaver, jazzklaver ja kompositsioon), [[Helsingi]]s [[Sibeliuse Akadeemia]]sse džässklaveri erialale ning seejärel [[New York]]i [[Manhattan]]i Muusikakooli, mille lõpetas džässklaveri erialal 2016. aastal. Holger Marjamaa on klaverit õppinud [[Tallinna Muusikakeskkool]]is (professor [[Aleksandra Juozapėnaitė-Eesmaa]])<ref>{{Netiviide |pealkiri=Holger Marjamaa: „Igal pianistil peab olema oma kõla“ |url=http://www.jazzkaar.ee/et/menu-uudised/jazzkaare-uudis/item/holger-marjamaa-igal-pianistil-peab-olema-oma-kola.html |vaadatud=2014-10-19 |arhiivimisaeg=2014-10-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141019225853/http://www.jazzkaar.ee/et/menu-uudised/jazzkaare-uudis/item/holger-marjamaa-igal-pianistil-peab-olema-oma-kola.html |url-olek=ei tööta }}</ref> ning džässklaveri erialal [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]]s, [[Sibeliuse Akadeemia]]s ja [[Manhattan School of Music]]u kõrgkoolis. ==Konkursid ja kontserttegevus== Ta on osalenud muusikakonkurssidel, mänginud ja esinenud mitme [[orkester|orkestriga]] ning andnud kontserte Eestis, [[Island]]il, [[Läti]]s, [[Ungari]]s, [[Soome]]s, [[Hispaania]]s ja [[Prantsusmaa]]l<ref>{{Netiviide |pealkiri=HOLGER MARJAMAA Järvi Summer festival kodulehel |url=http://2012.archive.parnumusicfestival.ee/et/holger-marjamaa/ |vaadatud=2014-10-19 |arhiivimisaeg=2014-10-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141019205423/http://2012.archive.parnumusicfestival.ee/et/holger-marjamaa/ |url-olek=ei tööta }}</ref>. Ta on esinenud näiteks koos selliste muusikutega nagu [[Dennis Chambers]], [[Lizz Wright]], [[Lonnie Liston Smith]], [[John Riley]], [[Steve Wilson]], [[Mike Phillips]], [[Jukkis Uotila]], [[Lee Ritenour]], [[Mark Gross]], [[Chris Botti]]. Väga tiheda graafikuga käis Marjamaa kontserte andmas peamiselt koos Grammy auhinna võitnud trompetisti Chris Bottiga (2019–2023). Holgeri soolokarjäär on tõusnud kiires tempos{{lisa viide}} ning ta annab palju soolokontserte üle maailma.{{lisa viide}} Samuti käib ta{{millal}} regulaarselt kontserte andmas oma Euroopa trioga (Jussi Lehtonen, Heikko Remmel) ja Ameerika Trioga (Lee Pearson II ja Alex Claffy). Ta on plaadistanud koos Lee Ritenouri, Chris Botti, Dennis Chambersi, Randy Breckeri, Miguel Zenoni, Lizz Wrighti, David Kikoski, Lonnie Liston Smithi, John Riley, Chad Lefkowitz-Browni, Bennyga Benack III, Arturo Sandovali, Steve Wilsoni, Jukkis Uotila, Paul Bollenbacki, Ben Wolfe, Robben Fordi, Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, Dallase Sümfooniaorkestri ja paljude teistega. ==Tegevus Ameerika Ühendriikides== Holger Marjamaa elab New Yorgis alates 2015. aastast.{{lisa viide}} Täiskasvanuks saanud imelaps on nüüdseks üks USA, Euroopa ja Aasia nõutumaid pianiste.{{lisa viide}} 2015. aastal esines Holger New Yorgis president [[Toomas Hendrik Ilves]]ele tema auks korraldatud vastuvõtul, kus sai ka paar nooti koos mängitud.{{lisa viide}} 2021. aasta detsembris külastas Marjamaa kontserti president [[Alar Karis]], kes käis teda kuulamas New Yorgi džässiklubis Blue Note. [https://www.facebook.com/share/19gwgs9byH/?mibextid=wwXIfr Alar Karise postitus Facebookis, 8. detsember 2021] Holger Marjamaa on võitnud palju auhindu nii oma džäss- kui ka klassikalise klaveri esitustega. Ta on Eesti Noore Jazzitalendi auhinna (Tallinn, Eesti; 2013) laureaat. Holger Marjamaa on esinenud USAs ja paljudes Euroopa ja Aasia riikides, esinemispaikades ja festivalidel nagu Seoul Jazz Festival (2023), Monterey Jazz Festival, Dallase sümfoonia, Atlanta Symphony Hall, Sony Hall, Lincoln Center (Dizzy's Club), Mezzrow Jazz Club, Smalls Jazz Club, Blue Note Tokyo, Blue Note New York (2019–2023), Blue Note Beijing, Blue Note Jazz Cruise, Blue Note Shanghai jne. [https://kultuur.postimees.ee/7811578/pianist-holger-marjamaa-annab-septembris-eestis-kolm-suurt-kontserti Pianist Holger Marjamaa annab septembris Eestis kolm suurt kontserti. Postimees, 10. juuli 2023] Marjamaa on välja andnud kaks sooloalbumit ning ta on esinenud külalisena või kõrvalmängijana enam kui 30 albumil. Holgeri esimese sooloalbumi väljaandmist toetas eesti ajaloo- ja kultuurihuvilisi ettevõtjaid koondav Barclay de Tolly Sõprade Klubi. ==Tunnustus== *2021 – Eesti Jazzliidu ja festivali Jazzkaar [[aasta džässmuusik]]<ref>{{Netiviide|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/94395163/fotod-selgusid-eesti-jazziauhinnad-2021-voitjad-aasta-jazzmuusikuks-valiti-holger-marjamaa|pealkiri=FOTOD {{!}} Selgusid Eesti Jazziauhinnad 2021 võitjad! Aasta Jazzmuusikuks valiti Holger Marjamaa|väljaanne=EPL|aeg=25.08.2021|vaadatud=26.08.2021}}</ref> *2024 – [[Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia]] (säravate ülesastumiste eest maailma džässilavadel) ===Konkursisaavutused=== *2010 – VIII [[rahvusvaheline Frédéric Chopini konkurss]] (III preemia vanima vanuserühma kategoorias)<ref>{{Netiviide |url=http://www.tmkk.edu.ee/wp-content/uploads/2013/03/tulemused-muusikas09-10.pdf |pealkiri=Tallinna Muusikakeskkooli õpilaste saavutused konkurssidel ja festivalidel 2009/2010. õppeaastal |vaadatud=2014-10-19 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305104953/http://www.tmkk.edu.ee/wp-content/uploads/2013/03/tulemused-muusikas09-10.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> *2011 – II [[Tallinna rahvusvaheline pianistide konkurss]] (II koht/preemia) *2011 – konkurss [[Helmi Valtman]]i stipendiumile (500 eurot) (I koht) <ref>[http://www.ema.edu.ee/?newsID=398 Helmi Valtmani stipendiumikonkursi võitis Holger Marjamaa]</ref> *2013 – Grand Prix XXIV rahvusvahelisel džässklaverikonkursil (Vilnius, Leedu) *2018 – Thelonious Monk Jazz Piano Competitioni konkursil poolfinaali jõudmine ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.jazzkaar.ee/et/home/item/holger-marjamaa-igal-pianistil-peab-olema-oma-kola.html Jazzkaar: Holger Marjamaa] * [https://vikerraadio.err.ee/1609013498/andres-oja-kulas-on-holger-marjamaa/1c78fd3205c7b5556308c727a19cc01b 04.07.23 Andres Oja intervjuu. Esimene vihje] * [https://kultuur.err.ee/1609030163/holger-marjamaa-mind-on-terve-elu-umbritsenud-ilusad-inimesed 10.07.23 ERR. Suur intervjuu] * [https://kultuur.postimees.ee/7811578/pianist-holger-marjamaa-annab-septembris-eestis-kolm-suurt-kontserti/comments Pianist Holger Marjamaa: Postimees] * [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120215724/pianist-holger-marjamaa-annab-septembris-eestis-kolm-suurt-kontserti 11.07.23 Delfi: Holger Marjamaa] * [https://bublik.delfi.ee/statja/120217267/v-sentyabre-dzhazovyy-pianist-holger-maryamaa-dast-tri-bolshih-koncerta-v-estonii 17.07.23 Delfi Bublik: Holger Marjamaa] * [https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/paevatee-holger-marjamaa-vabana-sundinud-423167 19.08.23 Päevatee. Vikerraadio] * [https://kuku.pleier.ee/podcast/neeme-raud-siin/158839 02.09.23 Neeme Raud. Intervjuu] * [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120228701/muusiku-ja-arimeeste-uhine-kingitus-muusikakoolide-opetajatele-ja-opilastele-kolme-kontserdi-piletid-odavamaks 02.09.23 Delfi / Kroonika] * [https://kultuur.err.ee/1609088672/holger-marjamaa-anne-ermist-ta-on-alati-valmis-koostooks 04.09.23 ERR Menu] * [https://kultuur.postimees.ee/7848237/suur-kingitus-kuulus-pianist-teeb-eesti-kontsertidel-opetajatele-opilastele-uhke-soodustuse 04.09.23 Postimees online] * [https://vikerraadio.err.ee/1609092308/holger-marjamaa-jagab-end-usa-ja-euroopa-dzassipubliku-vahel 07.07.23 Vikerhommik] * [https://www.aripaev.ee/raadio/episood/erasponsorid-saastsid-maailmakuulsat-piansti-noudepesu-toodest 07.09.23 Äripäeva Raadio] * [https://www.ohtuleht.ee/elu/1091708/holger-marjamaa-suurlinnas-nagu-new-york-void-alguses-peksa-saada-see-linn-vaatab-kas-toused-pusti-voi-mitte 09.09.23 Õhtulehe suur intervjuu] {{JÄRJESTA:Marjamaa, Holger}} [[Kategooria:Eesti pianistid]] [[Kategooria:Sündinud 1992]] 9lnvi2p6cps9eihgqaeaou653ogd9xc Jüri Saarniit 0 312234 7228235 6963309 2026-09-03T15:45:49Z ~2026-43949-53 235179 /* Kirjandus */ 7228235 wikitext text/x-wiki '''Jüri Saarniit''' ([[9. jaanuar]] [[1951]] [[Misso vald]], [[Võrumaa]] – [[12. veebruar]] [[2003]] [[Tartu]]) oli eesti psühholoog ja sotsioloog.<ref name="ETBL">Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide</ref> ==Elulugu== Jüri Saarniit oli põllumehe poeg.<ref name="ETBL" /> Lõpetas 1969 [[Misso Keskkool]]i, 1974 Tartu Riikliku Ülikooli psühholoogiaosakonna, psühholoogiakandidaat (1982, TRÜ), väitekiri "Проблемы измерения социально-психологической структуры ценностных ориентаций". Oli 1974–1979 TRÜ haridussotsioloogia labori insener ja vaneminsener, 1979–1983 nooremteadur, 1983–1984 juhataja, 1984–1986 sektori juhataja, 1986–1992 labori juhataja, 1992–2003 sotsioloogia osakonna dotsent ja haridussotsioloogia uurimisgrupi juht. Õpetanud [[sotsiaalpsühholoogia|sotsiaalpsühholoogilise]] uurimise [[metodoloogia]]t, [[metoodika]]t ja tehnikat.<ref name="ETBL" /> ==Teadustöö== Uurimisvaldkonnad: [[haridussotsioloogia]], [[noorsugu|noorsoo]] [[väärtusteadvus]]. Üle 30 teaduspublikatsiooni.<ref name="ETBL" /> Ta kirjeldas 1995. aastal esimese teadlasena süstemaatilisi Nõukogude Liidu lagunemise järgseid muutusi väärtustes, nimetades neid väärtusteadvuse individualistlikuks pragmatiseerumiseks.{{lisa viide}} ==Teoseid== * Eesti noorte väärtushinnangud läbi aegade. Tallinn, 1995 * Eesti koolilõpetajate põlvkondade vahelisi ja piirkondlikke erinevusi. Tartu, 1998 * Väärtusteadvus ja selle muutused. // Eesti Noorsooraport. Tallinn, 2000 * Põlvkonnad muutuvas ajas (kaasautor [[Paul Kenkmann]]). Tartu, 2005 ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[[Paul Kenkmann|,Kenkmann, Paul]]; Saarniit, Jüri (1998). Longituuduurimused: kogemusi ja tulemusi. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. *[[Paul Kenkmann|,Kenkmann, Paul]]; Saarniit, Jüri (2005). Põlvkonnad muutuvas ajas: [noorsoo- ja haridussotsioloogide töid aastatest 1975-2001]. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. *Saarniit, Jüri (1995) Changes in value orientations in youth and their social context. − Luigi Tomasi (toim.) Values and post-soviet youth. The problem of transition. Milano: Franco Angeli, lk. 141-153. *Saarniit, Jüri (1998) Value Change and Value Marginality of a Generation: Ethnic Differences in Communistr and Post-Communist Estonia. − Helena Helve (toim.) Unification and marginalisation of young people. Helsinki: Finnish Youth Research Society, lk. 43-66. * Saarniit, Jüri (2000). Väärtusteadvus ja selle muutused. Eesti noorsooraport: Eesti noorsoopoliitika ülevaade, lk. 217–225. Haridusministeerium. * Tartu Ülikooli õppe-teaduskoosseisu biobibliograafia nimestik 1981–1995 (käsikiri), 158. * {{ETBL|3}} {{ETBL}} {{JÄRJESTA:Saarniit, Jüri}} [[Kategooria:Eesti psühholoogid]] [[Kategooria:Eesti sotsioloogid]] [[Kategooria:Tartu Rahumäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1951]] [[Kategooria:Surnud 2003]] eigysysxegq3gd9z1n9yx9zimwygip9 Lagrange'i punktid 0 314347 7228350 7015970 2026-09-04T02:04:44Z Raamaturott 56450 /* L2 */ 7228350 wikitext text/x-wiki {{ajakohasta}} [[Pilt:Lagrangianpointsanimated.gif|pisi|330px|Rohelise värviga on märgitud viie Lagrange'i punkti paiknemine kahe keha (sinine ja kollane) liikuvas süsteemis]] [[Pilt:Lagrange points2.svg|pisi|Pöörlevas taustsüsteemis gravitatsioonilise jõu ja tsentrifugaaljõu poolt põhjustatud samaväärtuspinnad kahe keha süsteemis. Nooled näitavad potentsiaalide gradiente L-punktide ümbruses – nende poole (<span style="color:red;">punased</span>) või neist eemale (<span style="color:blue;">sinised</span>)]] '''Lagrange'i punktid''' ehk '''L-punktid''' on asukohad ruumis, kus väikese massiga keha saab kahe, teineteise ümber tiirleva, suure massiga keha suhtes paigal püsida. Nendes punktides tasakaalustavad gravitatsioonilised jõud ja orbitaalne liikumine teineteist. Maa-Päikese-süsteemi vaadates oleksid L-punktid sellised, mille tiirlemisperiood on võrdne Maaga (1 aasta) ning mille asukoht Maa ja Päikese suhtes ei muutu. Lagrange'i punkte on kokku 5: L1, L2, L3, L4 ja L5, millest kolm esimest on ebastabiilsed ning kaks viimast stabiilsed punktid. ==Ajalugu ja üldine ettekujutus== Esimesed kolm kollineaarset ehk samal sirgel asuvat L-punkti (L1, L2, L3) avastas Šveitsi matemaatik ja füüsik [[Leonhard Euler]]. Paar aastat hiljem avastas Itaalia-Prantsusmaa matemaatik ja astronoom [[Joseph Louis Lagrange]], kelle järgi on need punktid ka nime saanud, ülejäänud kaks (L4 ja L5). Lagrange'i punktid on kolme keha probleemi erijuhud. Stabiilsed Lagrange'i punktid on punktid, kus tühise massiga keha suudab põhimõtteliselt paigal püsida. Seda võib vaadelda kui nõgusat kausipõhja, kus keerleb üks pingpongipall (pärast mõneajalist liikumist jääb see kausipõhjas seisma). ==Lagrange'i punktid== Allolevates alapeatükkides vaatleme Lagrange'i punkte Maa-Päikese-süsteemis. ===L1 punkt=== L1 punkt asub Maad ja Päikest ühendaval sirgel, nende taevakehade vahel. See on punkt, kus Maa külgetõmbejõud on võrdne Päikese külgetõmbe jõuga ning seetõttu on ta ainus L-punkt, mis eksisteeriks ka statsionaarses süsteemis (ehk süsteemis, kus orbitaalset liikumist ei toimuks). L1 punkt asub Maa-Päikese-süsteemis ligikaudu 1,5&nbsp;miljonit kilomeetrit Maast Päikese pool ning on ebastabiilne L-punkt ehk sinna on [[satelliit|satelliidi]] või mõne muu keha paigale jätmine üsna keeruline. Kui tavaliselt on Maast Päikesele lähemal olevate kehade tiirlemisperiood väiksem kui Maal (näiteks [[Merkuur]]il on see ligikaudu 88 päeva), siis L1 punktis on Maa külgetõmbejõu tõttu periood täpselt niipalju suurem, et see on võrdne Maa tiirlemisperioodiga. L1 asukoha konkreetse süsteemi jaoks saab leida järgnevast seosest: <math>\frac{M_1}{(R-r)^2}=\frac{M_2}{r^2}+\left(\frac{M_1}{M_1+M_2}R-r\right)\frac{M_1+M_2}{R^3},</math> kus ''r'' on L1 punkti kaugus väiksemast kehast, ''R'' on kaugus kahe põhilise keha vahel ja M<sub>1</sub> ja M<sub>2</sub> on vastavalt suure ja väikese keha massid. Kui väiksema keha mass on suurema keha massist oluliselt väiksem, siis punktid L1 ja L2 asuvad ligikaudu samal kaugusel väiksemast kehast. Nende asukoha saab sellisel juhul määrata valemiga: : <math>r \approx R \sqrt[3]{\frac{M_2}{3 M_1}}</math> L1 punkt sobib hästi Maa-Päikese-süsteemi jälgimiseks, kuna seal ei ole kunagi Maa ega Kuu põhjustatud varjestatust. ===L2 punkt=== Kui L1 asub Maast Päikese pool, siis L2 punkt paikneb Maad ja Päikest ühendaval sirgel Maast teisel pool, ligikaudu 1,5 miljoni kilomeetri kaugusel. L2 punkt asetseb kohas, kus kehale mõjuvad [[tsentrifugaaljõud]] on tasakaalus kahe massiivse keha (Maa ja Päike) summaarse külgetõmbejõuga. L2 asukoha saab määrata allolevast seosest: :<math>\frac{M_1}{(R+r)^2}+\frac{M_2}{r^2}=\left(\frac{M_1}{M_1+M_2}R+r\right)\frac{M_1+M_2}{R^3}</math> Võrrandi parameetrid on samad, mis L1 korral. Päikese-Maa-süsteemis olev L2 punkt on hea koht kosmoseobservatooriumite paigutamiseks, sest sinna paigutatud sond säilitab Maa ja Päikese suhtes oma asukoha ning on seetõttu paremini kaitstud päiksekiirguste eest. Orbiidil L2 ümber liigub alates 24. jaanuarist [[2022]] [[James Webbi kosmoseteleskoop]]. Maa-Kuu-süsteemi L2 punkt sobiks hästi sidesatelliidiks, mis suudaks ära katta Kuu-taguse ala. ===L3 punkt=== L3 punkt asub Maad ja Päikest ühendaval sirgel Päikesest nii-öelda tagapool ehk see on ainus Lagrange'i punkt, mida Maalt näha ei saa. Analoogiliselt L2 punktile asetseb see punkt kohas, kus kehale mõjuvad [[tsentrifugaaljõud]] on tasakaalus Maa ja Päikese summaarse külgetõmbejõuga. Võrdsustades keha külgetõmbejõu keha [[tsentrifugaaljõud|tsentrifugaaljõuga]], saab L3 punkti asukoha leida valemist: :<math>\frac{M_1}{(R-r)^2}+\frac{M_2}{(2R-r)^2}=\left(\frac{M_2}{M_1+M_2}R+R-r\right)\frac{M_1+M_2}{R^3}</math>. Kus ''R'' on kaugus kahe massiivse keha vahel, ''M1'' on Suurema keha mass, ''M2'' on väiksema keha mass ning ''r'' on kaugus punktist L3 kuni suurema kehani. Kui väiksema keha mass M2 on palju väiksem suurema keha massist M1, siis saab L3 asukoha määrata valemist: :<math>r \approx R \frac{7M_2}{12 M_1}</math> L3 punkti oleks hea panna satelliit, mis annaks infot Päikesel toimuvate arengute kohta ning hoiataks Päikese aktiivsuse eest umbes seitse päeva ette. ===L4 ja L5 punktid=== Punktid L4 ja L5 paiknevad Maa-Päikese-süsteemis Maaga samal orbiidil. L4 punkt asub Maast 60 kraadi eespool ja L5 60 kraadi tagapool. L4 ja L5 on ainsad stabiilsed punktid. Need punktid on tasakaalus seetõttu, et punktide L4 ja L5 kaugused põhiliste kehadeni on võrdsed. Seega kahe massiivse keha gravitatsiooniliste jõudude suhe on võrdne nende masside suhtega ning resultantjõud on suunatud massiivsete kehade raskuskeskmesse, mis on ühtlasi nende pöörlemiskese. Mainitud resultantjõud on täpselt piisav, et hoida (kahe põhilise kehaga võrreldes) suhteliselt väikese massiga keha orbitaalsel liikumisel ülejäänud süsteemiga tasakaalus. Päikese-Jupiteri-süsteemis on L4 ja L5 punktides mitmeid tuhandeid asteroide, mida kutsutakse Trooja asteroidideks. Enamik asteroide on oma nime saanud [[Trooja sõda|Trooja sõja]] tegelaste järgi, kusjuures L4 punktis ehk Jupiterist 60 kraadi eespool on kreeklaste leer ning 60 kraadi tagapool on troojalaste leer. Ühe teooria järgi on ka Kuu tekkimine seotud Lagrange'i punktidega. Väidetavalt oli kunagi olnud [[Theia (planeet)|Theia]] nimeline keha, mis paiknes Maa-Päikese-süsteemi L4 või L5 punktis. Pärast oma stabiilsuse kaotamist põrkus see Maaga ning pärast põrget jäi ümber Maa tiirlema, moodustadeski Kuu.<ref name="RXjtW" /> ==Kosmosemissioonid Lagrange'i punktidesse== ===L1=== *[[ISEE-3]] (International Sun/Earth Explorer 3), praegu tuntud kui [[ICE]] (International Cometary Explorer). [[NASA]] ja [[Euroopa Kosmoseagentuur|ESA]]/[[ESRO]] ühisprojekti uurimisobjektiks oli Maa magnetvälja ja päikesetuule vastastikune mõju. Sondi paiknemine L1-punktis: 12. august 1978 – 10. juuni 1982. ISEE-3 oli ka esimene satelliit, mis paiknes halo orbiidil.<ref name="J2pIa" /> *[[NASA]] projekt Genesis kogus päikesetuule osakeste proove ja tõi need Maale uurimiseks. Paiknemine L1-punktis: 16. november 2001 – 8. september 2004. <ref name="Rph65" /> *[[NASA]] satelliidi [[WIND]] eesmärk on uurida kiirgusi ja plasmat päikesetuules ja Maa [[magnetosfäär]]is. Missioon algas 1. novembril 1994. <ref name="xdRhd" /> *[[Euroopa Kosmoseagentuur|ESA]] ja [[NASA]] ühisprojektina valminud [[SOHO]] tegeleb Päikese arengute uurimisega. Missioon algas 2. detsembril 1995. <ref name="A5m1R" /> *ACE (Advanced Composition Explorer) on [[NASA]] projekt, mille ülesandeks on uurida päikesetuult ja hoiatada päikesetormide eest. Missioon algas 25. augustil 1997. <ref name="sFqOS" /> *[[Avaruumi kliimaobservatoorium DSCOVR|DSCOVR]] (Deep Space Climate Observatory) on [[NASA]] / NOAA projekt, mille ülesandeks on uurida kosmoseilma ning vaadelda Maa Päikese poolt valgustatud külge. Vaatlused algasid juulis 2015. <ref name="GHWX3" /> ===L2=== *[[WIND]] *[[Chang'e]] on Hiina kosmoseprojekt, mis algselt tegeles Kuu uurimisega. Paiknemine L2-punktis: 25. august 2011 – aprill 2012. *[[WMAP]] on [[NASA]] [[kosmoseaparaat]], mis tegeleb [[kosmiline mikrolaine-taustkiirgus|kosmilise mikrolaine-taustkiirgus]]e uurimisega. Paikneb L2 punktis alates 1. oktoobrist 2001. *[[Plancki observatoorium]] on [[Euroopa Kosmoseagentuur]]i sond, mis tegeleb [[kosmiline mikrolaine-taustkiirgus|kosmilise mikrolaine-taustkiirgus]]e uurimisega. Paikneb Maa-Päikese-süsteemi L2 punktis alates juulist 2010. <ref name="0jKVP" /> *[[Herscheli kosmoseobservatoorium]] on [[Euroopa Kosmoseagentuur|ESA]] sond, mis uurib kosmoseavarusi [[infrapuna]] lainepikkustel. Päikese-Maa-süsteemi L2 punktis paikneb satelliit alates 2009. aasta juulist ning arvatavasti lõpeb selle missioon 2013. aastal. <ref name="LNDmF" /> *[[James Webbi kosmoseteleskoop]] *[[Nancy Grace Romani kosmoseteleskoop]] ===L3=== Kunagi arvati, et Päikese-Maa-süsteemis paikneb just selles punktis n-ö Maa vastukaal ehk Maa-sugune planeet, mis paikneb teisel pool Päikest. Kosmoseuuringud on aga välja selgitanud, et sellist taevakeha olemas ei ole. Tehiskaaslaste paigutamiseks on see ebasoodne koht, sest side pidamine on raskendatud. ===L4 ja L5=== L4 ja L5 punktides paiknevad enamasti asteroidid ja sinna kogunevad kosmosetolmu pilved, mistõttu ei ole need väga soodsad paigad satelliitide paigutamiseks. ==Kosmosemaanteed== Tulevikus võivad Lagrange'i punktide üheks suuremaks rakendusalaks saada kosmosereisid [[gravitatsioonikoridor]]ide kaudu. Gravitatsioonikoridorid seovad omavahel erinevate kehade süsteemide erinevaid Lagrange'i punkte. Need koridorid on L-punktide juures kitsad ning vahepealsel alal laiemad. Gravitatsioonikoridore ehk kosmosemaanteid võib võrrelda ookeani hoovustega. Kui mingil orbiidil liikudes satutakse risti mõne koridoriga, siis väikese kütusekuluga saab liikumistrajektoori nii palju muuta, et see koridor kannab sondi kuni järgmise Lagrange'i punktini, just nagu hoovus kannab purjelaeva. Seda tehnoloogiat kasutades oleks võimalik kosmosereisidel kütusekulu vähendada ligikaudu 10 korda. Siiski pole gravitatsioonikoridoride kasutamine täiesti ilma puudusteta – sobiva koridori leidmiseks võib kuluda väga palju aega. Näiteks Maa orbiidilt Marsile jõudmiseks ilma kütust kasutamata kuluks tuhandeid aastaid. Seega täiesti ilma kütust kasutamata ei ole kosmosereisid siiski veel väga realistlikud. Seni on gravitatsioonikoridore kasutatud näiteks [[NASA]] sondi [[Genesis (kosmoseaparaat)|Genesis]] liigutamiseks. <ref name="XSJsy" /> ==Viited== {{viited|1=2|allikad= <ref name="RXjtW">{{Netiviide |url=http://www.redorbit.com/news/space/1112684689/theia-moon-earth-lunar-paradox-083012/ |pealkiri=Kuu moodustamise teooria |vaadatud=2013-01-29 |arhiivimisaeg=2013-01-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130102114235/http://www.redorbit.com/news/space/1112684689/theia-moon-earth-lunar-paradox-083012/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="J2pIa">{{Netiviide |url=http://nssdc.gsfc.nasa.gov/nmc/spacecraftDisplay.do?id=1978-079A |pealkiri=ISEE-3 |vaadatud=2013-01-29 |arhiivimisaeg=2014-08-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140820131559/http://nssdc.gsfc.nasa.gov/nmc/spacecraftDisplay.do?id=1978-079A |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Rph65">[http://genesismission.jpl.nasa.gov/gm2/mission/history.htm Genesis]</ref> <ref name="xdRhd">[http://wind.nasa.gov/ WIND]</ref> <ref name="A5m1R">{{Netiviide |url=http://www.nasa.gov/mission_pages/soho/index.html |pealkiri=SOHO |vaadatud=2013-01-29 |arhiivimisaeg=2021-09-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210918060134/https://www.nasa.gov/mission_pages/soho/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="sFqOS">[http://www.srl.caltech.edu/ACE/ ACE]</ref> <ref name="GHWX3">[http://www.nesdis.noaa.gov/DSCOVR/ DSCOVR: Deep Space Climate Observatory]</ref> <ref name="0jKVP">[http://www.esa.int/Our_Activities/Space_Science/Planck Planck'i kosmoseobservatoorium]</ref> <ref name="LNDmF">[http://herschel.esac.esa.int/overview.shtml Herschel'i kosmoseobservatoorium]</ref> <ref name="XSJsy">[http://phys.org/news172302860.html Gravitatsioonikoridorid]</ref> }} ==Välislingid== {{Commonskat|Lagrange points}} *[http://www.esa.int/Our_Activities/Space_Science/What_are_Lagrange_points ESA versioon Lagrange'i punktide tutvustusest] (''Heade animatsioonidega veebileht'') *[http://www.merlyn.demon.co.uk/essai-3c.htm Essee kolme keha probleemi kohta] (''J.-L. Lagrange'i essee ingliskeelne tõlge'') [[Kategooria:Taevamehaanika]] [[Kategooria:Kosmoloogia]] mqvdvc9t3d02ej53f0vbu15x15rey6m 7228351 7228350 2026-09-04T02:05:32Z Raamaturott 56450 /* L2 */ 7228351 wikitext text/x-wiki {{ajakohasta}} [[Pilt:Lagrangianpointsanimated.gif|pisi|330px|Rohelise värviga on märgitud viie Lagrange'i punkti paiknemine kahe keha (sinine ja kollane) liikuvas süsteemis]] [[Pilt:Lagrange points2.svg|pisi|Pöörlevas taustsüsteemis gravitatsioonilise jõu ja tsentrifugaaljõu poolt põhjustatud samaväärtuspinnad kahe keha süsteemis. Nooled näitavad potentsiaalide gradiente L-punktide ümbruses – nende poole (<span style="color:red;">punased</span>) või neist eemale (<span style="color:blue;">sinised</span>)]] '''Lagrange'i punktid''' ehk '''L-punktid''' on asukohad ruumis, kus väikese massiga keha saab kahe, teineteise ümber tiirleva, suure massiga keha suhtes paigal püsida. Nendes punktides tasakaalustavad gravitatsioonilised jõud ja orbitaalne liikumine teineteist. Maa-Päikese-süsteemi vaadates oleksid L-punktid sellised, mille tiirlemisperiood on võrdne Maaga (1 aasta) ning mille asukoht Maa ja Päikese suhtes ei muutu. Lagrange'i punkte on kokku 5: L1, L2, L3, L4 ja L5, millest kolm esimest on ebastabiilsed ning kaks viimast stabiilsed punktid. ==Ajalugu ja üldine ettekujutus== Esimesed kolm kollineaarset ehk samal sirgel asuvat L-punkti (L1, L2, L3) avastas Šveitsi matemaatik ja füüsik [[Leonhard Euler]]. Paar aastat hiljem avastas Itaalia-Prantsusmaa matemaatik ja astronoom [[Joseph Louis Lagrange]], kelle järgi on need punktid ka nime saanud, ülejäänud kaks (L4 ja L5). Lagrange'i punktid on kolme keha probleemi erijuhud. Stabiilsed Lagrange'i punktid on punktid, kus tühise massiga keha suudab põhimõtteliselt paigal püsida. Seda võib vaadelda kui nõgusat kausipõhja, kus keerleb üks pingpongipall (pärast mõneajalist liikumist jääb see kausipõhjas seisma). ==Lagrange'i punktid== Allolevates alapeatükkides vaatleme Lagrange'i punkte Maa-Päikese-süsteemis. ===L1 punkt=== L1 punkt asub Maad ja Päikest ühendaval sirgel, nende taevakehade vahel. See on punkt, kus Maa külgetõmbejõud on võrdne Päikese külgetõmbe jõuga ning seetõttu on ta ainus L-punkt, mis eksisteeriks ka statsionaarses süsteemis (ehk süsteemis, kus orbitaalset liikumist ei toimuks). L1 punkt asub Maa-Päikese-süsteemis ligikaudu 1,5&nbsp;miljonit kilomeetrit Maast Päikese pool ning on ebastabiilne L-punkt ehk sinna on [[satelliit|satelliidi]] või mõne muu keha paigale jätmine üsna keeruline. Kui tavaliselt on Maast Päikesele lähemal olevate kehade tiirlemisperiood väiksem kui Maal (näiteks [[Merkuur]]il on see ligikaudu 88 päeva), siis L1 punktis on Maa külgetõmbejõu tõttu periood täpselt niipalju suurem, et see on võrdne Maa tiirlemisperioodiga. L1 asukoha konkreetse süsteemi jaoks saab leida järgnevast seosest: <math>\frac{M_1}{(R-r)^2}=\frac{M_2}{r^2}+\left(\frac{M_1}{M_1+M_2}R-r\right)\frac{M_1+M_2}{R^3},</math> kus ''r'' on L1 punkti kaugus väiksemast kehast, ''R'' on kaugus kahe põhilise keha vahel ja M<sub>1</sub> ja M<sub>2</sub> on vastavalt suure ja väikese keha massid. Kui väiksema keha mass on suurema keha massist oluliselt väiksem, siis punktid L1 ja L2 asuvad ligikaudu samal kaugusel väiksemast kehast. Nende asukoha saab sellisel juhul määrata valemiga: : <math>r \approx R \sqrt[3]{\frac{M_2}{3 M_1}}</math> L1 punkt sobib hästi Maa-Päikese-süsteemi jälgimiseks, kuna seal ei ole kunagi Maa ega Kuu põhjustatud varjestatust. ===L2 punkt=== Kui L1 asub Maast Päikese pool, siis L2 punkt paikneb Maad ja Päikest ühendaval sirgel Maast teisel pool, ligikaudu 1,5 miljoni kilomeetri kaugusel. L2 punkt asetseb kohas, kus kehale mõjuvad [[tsentrifugaaljõud]] on tasakaalus kahe massiivse keha (Maa ja Päike) summaarse külgetõmbejõuga. L2 asukoha saab määrata allolevast seosest: :<math>\frac{M_1}{(R+r)^2}+\frac{M_2}{r^2}=\left(\frac{M_1}{M_1+M_2}R+r\right)\frac{M_1+M_2}{R^3}</math> Võrrandi parameetrid on samad, mis L1 korral. Päikese-Maa-süsteemis olev L2 punkt on hea koht kosmoseobservatooriumite paigutamiseks, sest sinna paigutatud sond säilitab Maa ja Päikese suhtes oma asukoha ning on seetõttu paremini kaitstud päiksekiirguste eest. Orbiidil L2 ümber liigub alates 24. jaanuarist [[2022]] [[James Webbi kosmoseteleskoop]]. Maa-Kuu-süsteemi L2 punkt sobiks hästi sidesatelliidiks, mis suudaks ära katta Kuu-taguse ala. ===L3 punkt=== L3 punkt asub Maad ja Päikest ühendaval sirgel Päikesest nii-öelda tagapool ehk see on ainus Lagrange'i punkt, mida Maalt näha ei saa. Analoogiliselt L2 punktile asetseb see punkt kohas, kus kehale mõjuvad [[tsentrifugaaljõud]] on tasakaalus Maa ja Päikese summaarse külgetõmbejõuga. Võrdsustades keha külgetõmbejõu keha [[tsentrifugaaljõud|tsentrifugaaljõuga]], saab L3 punkti asukoha leida valemist: :<math>\frac{M_1}{(R-r)^2}+\frac{M_2}{(2R-r)^2}=\left(\frac{M_2}{M_1+M_2}R+R-r\right)\frac{M_1+M_2}{R^3}</math>. Kus ''R'' on kaugus kahe massiivse keha vahel, ''M1'' on Suurema keha mass, ''M2'' on väiksema keha mass ning ''r'' on kaugus punktist L3 kuni suurema kehani. Kui väiksema keha mass M2 on palju väiksem suurema keha massist M1, siis saab L3 asukoha määrata valemist: :<math>r \approx R \frac{7M_2}{12 M_1}</math> L3 punkti oleks hea panna satelliit, mis annaks infot Päikesel toimuvate arengute kohta ning hoiataks Päikese aktiivsuse eest umbes seitse päeva ette. ===L4 ja L5 punktid=== Punktid L4 ja L5 paiknevad Maa-Päikese-süsteemis Maaga samal orbiidil. L4 punkt asub Maast 60 kraadi eespool ja L5 60 kraadi tagapool. L4 ja L5 on ainsad stabiilsed punktid. Need punktid on tasakaalus seetõttu, et punktide L4 ja L5 kaugused põhiliste kehadeni on võrdsed. Seega kahe massiivse keha gravitatsiooniliste jõudude suhe on võrdne nende masside suhtega ning resultantjõud on suunatud massiivsete kehade raskuskeskmesse, mis on ühtlasi nende pöörlemiskese. Mainitud resultantjõud on täpselt piisav, et hoida (kahe põhilise kehaga võrreldes) suhteliselt väikese massiga keha orbitaalsel liikumisel ülejäänud süsteemiga tasakaalus. Päikese-Jupiteri-süsteemis on L4 ja L5 punktides mitmeid tuhandeid asteroide, mida kutsutakse Trooja asteroidideks. Enamik asteroide on oma nime saanud [[Trooja sõda|Trooja sõja]] tegelaste järgi, kusjuures L4 punktis ehk Jupiterist 60 kraadi eespool on kreeklaste leer ning 60 kraadi tagapool on troojalaste leer. Ühe teooria järgi on ka Kuu tekkimine seotud Lagrange'i punktidega. Väidetavalt oli kunagi olnud [[Theia (planeet)|Theia]] nimeline keha, mis paiknes Maa-Päikese-süsteemi L4 või L5 punktis. Pärast oma stabiilsuse kaotamist põrkus see Maaga ning pärast põrget jäi ümber Maa tiirlema, moodustadeski Kuu.<ref name="RXjtW" /> ==Kosmosemissioonid Lagrange'i punktidesse== ===L1=== *[[ISEE-3]] (International Sun/Earth Explorer 3), praegu tuntud kui [[ICE]] (International Cometary Explorer). [[NASA]] ja [[Euroopa Kosmoseagentuur|ESA]]/[[ESRO]] ühisprojekti uurimisobjektiks oli Maa magnetvälja ja päikesetuule vastastikune mõju. Sondi paiknemine L1-punktis: 12. august 1978 – 10. juuni 1982. ISEE-3 oli ka esimene satelliit, mis paiknes halo orbiidil.<ref name="J2pIa" /> *[[NASA]] projekt Genesis kogus päikesetuule osakeste proove ja tõi need Maale uurimiseks. Paiknemine L1-punktis: 16. november 2001 – 8. september 2004. <ref name="Rph65" /> *[[NASA]] satelliidi [[WIND]] eesmärk on uurida kiirgusi ja plasmat päikesetuules ja Maa [[magnetosfäär]]is. Missioon algas 1. novembril 1994. <ref name="xdRhd" /> *[[Euroopa Kosmoseagentuur|ESA]] ja [[NASA]] ühisprojektina valminud [[SOHO]] tegeleb Päikese arengute uurimisega. Missioon algas 2. detsembril 1995. <ref name="A5m1R" /> *ACE (Advanced Composition Explorer) on [[NASA]] projekt, mille ülesandeks on uurida päikesetuult ja hoiatada päikesetormide eest. Missioon algas 25. augustil 1997. <ref name="sFqOS" /> *[[Avaruumi kliimaobservatoorium DSCOVR|DSCOVR]] (Deep Space Climate Observatory) on [[NASA]] / NOAA projekt, mille ülesandeks on uurida kosmoseilma ning vaadelda Maa Päikese poolt valgustatud külge. Vaatlused algasid juulis 2015. <ref name="GHWX3" /> ===L2=== *[[WIND]] *[[Chang'e]] on Hiina kosmoseprojekt, mis algselt tegeles Kuu uurimisega. Paiknemine L2-punktis: 25. august 2011 – aprill 2012. *[[WMAP]] on [[NASA]] [[kosmoseaparaat]], mis tegeleb [[kosmiline mikrolaine-taustkiirgus|kosmilise mikrolaine-taustkiirgus]]e uurimisega. Paikneb L2 punktis alates 1. oktoobrist 2001. *[[Plancki observatoorium]] on [[Euroopa Kosmoseagentuur]]i sond, mis tegeleb [[kosmiline mikrolaine-taustkiirgus|kosmilise mikrolaine-taustkiirgus]]e uurimisega. Paikneb Maa-Päikese-süsteemi L2 punktis alates juulist 2010. <ref name="0jKVP" /> *[[Herscheli kosmoseobservatoorium]] on [[Euroopa Kosmoseagentuur|ESA]] sond, mis uurib kosmoseavarusi [[infrapuna]] lainepikkustel. Päikese-Maa-süsteemi L2 punktis paikneb satelliit alates 2009. aasta juulist ning arvatavasti lõpeb selle missioon 2013. aastal. <ref name="LNDmF" /> *[[James Webbi kosmoseteleskoop]] *[[Nancy Grace Romani kosmoseteleskoop]], mis startis L2-punkti suunas 30. augustil 2026.<ref>[https://tehnika.postimees.ee/8536599/nasa-uus-kosmosesilm-alustas-1-5-miljoni-kilomeetrist-teekonda-romani-start-onnestus-molemad-kulgmootorid-maandusid-ja-on-valmis-uueks-kasutuseks "NASA uus kosmosesilm alustas 1,5 miljoni kilomeetrist teekonda: Romani start õnnestus – mõlemad külgmootorid maandusid ja on valmis uueks kasutuseks"]. tehnika.postimees.ee. 30.8.2026. Vaadatud 4.9.2026</ref> ===L3=== Kunagi arvati, et Päikese-Maa-süsteemis paikneb just selles punktis n-ö Maa vastukaal ehk Maa-sugune planeet, mis paikneb teisel pool Päikest. Kosmoseuuringud on aga välja selgitanud, et sellist taevakeha olemas ei ole. Tehiskaaslaste paigutamiseks on see ebasoodne koht, sest side pidamine on raskendatud. ===L4 ja L5=== L4 ja L5 punktides paiknevad enamasti asteroidid ja sinna kogunevad kosmosetolmu pilved, mistõttu ei ole need väga soodsad paigad satelliitide paigutamiseks. ==Kosmosemaanteed== Tulevikus võivad Lagrange'i punktide üheks suuremaks rakendusalaks saada kosmosereisid [[gravitatsioonikoridor]]ide kaudu. Gravitatsioonikoridorid seovad omavahel erinevate kehade süsteemide erinevaid Lagrange'i punkte. Need koridorid on L-punktide juures kitsad ning vahepealsel alal laiemad. Gravitatsioonikoridore ehk kosmosemaanteid võib võrrelda ookeani hoovustega. Kui mingil orbiidil liikudes satutakse risti mõne koridoriga, siis väikese kütusekuluga saab liikumistrajektoori nii palju muuta, et see koridor kannab sondi kuni järgmise Lagrange'i punktini, just nagu hoovus kannab purjelaeva. Seda tehnoloogiat kasutades oleks võimalik kosmosereisidel kütusekulu vähendada ligikaudu 10 korda. Siiski pole gravitatsioonikoridoride kasutamine täiesti ilma puudusteta – sobiva koridori leidmiseks võib kuluda väga palju aega. Näiteks Maa orbiidilt Marsile jõudmiseks ilma kütust kasutamata kuluks tuhandeid aastaid. Seega täiesti ilma kütust kasutamata ei ole kosmosereisid siiski veel väga realistlikud. Seni on gravitatsioonikoridore kasutatud näiteks [[NASA]] sondi [[Genesis (kosmoseaparaat)|Genesis]] liigutamiseks. <ref name="XSJsy" /> ==Viited== {{viited|1=2|allikad= <ref name="RXjtW">{{Netiviide |url=http://www.redorbit.com/news/space/1112684689/theia-moon-earth-lunar-paradox-083012/ |pealkiri=Kuu moodustamise teooria |vaadatud=2013-01-29 |arhiivimisaeg=2013-01-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130102114235/http://www.redorbit.com/news/space/1112684689/theia-moon-earth-lunar-paradox-083012/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="J2pIa">{{Netiviide |url=http://nssdc.gsfc.nasa.gov/nmc/spacecraftDisplay.do?id=1978-079A |pealkiri=ISEE-3 |vaadatud=2013-01-29 |arhiivimisaeg=2014-08-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140820131559/http://nssdc.gsfc.nasa.gov/nmc/spacecraftDisplay.do?id=1978-079A |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Rph65">[http://genesismission.jpl.nasa.gov/gm2/mission/history.htm Genesis]</ref> <ref name="xdRhd">[http://wind.nasa.gov/ WIND]</ref> <ref name="A5m1R">{{Netiviide |url=http://www.nasa.gov/mission_pages/soho/index.html |pealkiri=SOHO |vaadatud=2013-01-29 |arhiivimisaeg=2021-09-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210918060134/https://www.nasa.gov/mission_pages/soho/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="sFqOS">[http://www.srl.caltech.edu/ACE/ ACE]</ref> <ref name="GHWX3">[http://www.nesdis.noaa.gov/DSCOVR/ DSCOVR: Deep Space Climate Observatory]</ref> <ref name="0jKVP">[http://www.esa.int/Our_Activities/Space_Science/Planck Planck'i kosmoseobservatoorium]</ref> <ref name="LNDmF">[http://herschel.esac.esa.int/overview.shtml Herschel'i kosmoseobservatoorium]</ref> <ref name="XSJsy">[http://phys.org/news172302860.html Gravitatsioonikoridorid]</ref> }} ==Välislingid== {{Commonskat|Lagrange points}} *[http://www.esa.int/Our_Activities/Space_Science/What_are_Lagrange_points ESA versioon Lagrange'i punktide tutvustusest] (''Heade animatsioonidega veebileht'') *[http://www.merlyn.demon.co.uk/essai-3c.htm Essee kolme keha probleemi kohta] (''J.-L. Lagrange'i essee ingliskeelne tõlge'') [[Kategooria:Taevamehaanika]] [[Kategooria:Kosmoloogia]] rcqw7imkvmw9wl0s33p9uy8troy0smi Paldiski maantee 0 329265 7228282 7228065 2026-09-03T19:31:17Z ~2026-46957-84 236416 /* Hoonestus */ 7228282 wikitext text/x-wiki {{see artikkel|räägib Tallinna tänavast, Keila tänava kohta vaata artiklit [[Paldiski maantee (Keila)]], maantee kohta vaata artiklit [[Tallinna–Paldiski maantee]].}} {{teekaart}} [[Fail:Вышгород - panoramio.jpg|pisi|Vaade Paldiski maantee algusest [[Toompea]]le]] [[Pilt:EU-EE-TLN-Haabersti-Paldiski highway.JPG|pisi|püsti|Paldiski maantee [[Haabersti linnaosa|Haaberstis]]]] '''Paldiski maantee''' on kohalik tee (tänav) [[Tallinn]]as. Tänav on ajaloos kandnud mitut nime, peamiselt [[Paldiski]] nimemuutuste tõttu. Tänav algab [[Toompuiestee]]lt (teisele poole suundub samas sihis [[Falgi tee]]) ja on kuni [[Tehnika tänav (Tallinn)|Tehnika tänavani]] ühesuunaline. Algusosas on Paldiski maantee [[Põhja-Tallinn]]a ja [[Kesklinna linnaosa]] piiriks, siis Põhja-Tallinna ja [[Kristiine linnaosa]] piiriks, siis Põhja-Tallinna ja [[Haabersti linnaosa]] piiriks ning tänava lõpuosa asub Haabersti linnaosas. Paldiski maantee ristub vasakult [[Kevade tänav (Tallinn)|Kevade tänavaga]], siis paremalt [[Suve tänav]]aga, vasakult [[Koidu tänav (Tallinn)|Koidu]], [[Eha tänav (Tallinn)|Eha]], [[Ao tänav|Ao]] ja [[Loode tänav]]aga, vahetult enne [[Paldiski maantee raudteeviadukt|raudteeviadukti]] [[Tehnika tänav (Tallinn)|Tehnika tänavaga]], pärast viadukti paremalt [[Ristiku tänav (Tallinn)|Ristiku]], vasakult [[Tulbi tänav|Tulbi]] tänavaga ja paremalt [[Telliskivi tänav (Tallinn)|Telliskivi tänavaga]], ületab [[Tulika tänav|Tulika]], [[Sõle tänav|Sõle]] ja [[Madara tänav|Madara]] ristmiku, ristub vasakult [[Mooni tänav|Mooni]], [[Lille tänav (Tallinn)|Lille]], [[Maasika tänav|Maasika]] ja [[Mineraali tänav]]aga ning paremalt [[Hipodroomi tänav (Tallinn)|Hipodroomi]] ja [[Merimetsa tee]]ga, ristub lõppeva [[Endla tänav]]a ja ristmikult algava [[Mustamäe tee]]ga, ristub vasakult [[Pirni tänav (Tallinn)|Pirni]] ja [[Humala tänav]]aga, paremalt [[Merelahe tee]] ja [[Lahepea tänav]]aga, vasakult [[Mustjõe tänav|Mustjõe]], [[Nurklik tänav|Nurkliku]], [[Ojaveere tänav|Ojaveere]], [[Piibelehe tänav|Piibelehe]] ja [[Looga tänav]]aga, paremalt [[Välgu tänav]]aga, vasakult [[Tuuleveski tänav]]aga, paremalt [[Vesiravila tänav]]a, paremalt [[Vabaõhumuuseumi tee]], [[Mõisa tänav]]a ja [[Mõisapõllu tänav]]ga ning ületab viaduktiga [[Rocca al Mare ringristmik]]u ehk Haabersti ringi, kust paremale suundub [[Rannamõisa tee]], vasakule [[Ehitajate tee]]. [[Väike-Õismäe]] ja [[Pikaliiva]] asumi piiril kulgedes ristub Paldiski maantee paremalt [[Volmre tänav|Volmre]] ja [[Pikaliiva tänav]]aga, vasakult [[Mihkli tänav]]aga, [[Õismäe tee]], [[Järveotsa tee]] ja [[Järveaasa tänav]]aga, paremalt [[Järvekalda tee]]ga. Edasi külgneb tänav paremal [[Harku vald|Harku vallaga]] ning vasakult ristub [[Kõrgepinge tänav|Kõrgepinge]], [[Astangu tänav|Astangu]], [[Tagala tänav|Tagala]], [[Moonalao tänav|Moonalao]], [[Veerme tänav|Veerme]] ja [[Mäeküla tänav]]aga. Linnapiiril ristub Paldiski maantee vasakult [[Tähetorni tänav]]aga. Tänav kattub [[Tallinna–Paldiski maantee]]ga. Ühtlasi kattub tänav samanimelise aadressiobjektiga (liikluspind), mis erinevalt tänavast ulatub Tallinnast välja [[Hüüru]] külla. Paldiski maantee ääres kasvas kuni 27. juunini 2017 [[Haabersti hõberemmelgas]]. [[Pilt:Kopli laht 2006-04-28.jpg|pisi|Paldiski maantee [[Kopli laht|Kopli lahe]] ääres. Maanteest vasakul asuvad [[Mustjõe asum]], [[Veskimetsa ratsakeskus]] ja [[Tallinna loomaaed]]]] [[Pilt:Õhuvaade Haabersti asumile.png|pisi|Õhuvaade [[Haabersti asum]]ile. Foto keskel on näha [[Saku Suurhall]] ja [[Rocca al Mare kaubanduskeskus]]]] == Hoonestus == *Paldiski maantee 1 // [[Toompuiestee]] 23 , [[Von Stackelberg Hotel Tallinn]]. 1874. aastal baltisaksa paruni [[Theophil von Stackelberg|Theophil]] von [[Stackelberg]]i<ref>[https://elu24.postimees.ee/3229671/galerii-von-stackelberg-hotel-tallinna-siseou-avati-pidulikult-oksana-tanditi-moe-show-saatel Galerii: von Stackelberg Hotel Tallinna siseõu avati], elu24.postimees.ee, 18. juuni 2015</ref> linnaresidentsiks ehitatud hoone. Hoones on varem tegutsenud [[Tallinna Tehnikaülikool|TTÜ]] [[Eesti Energeetika Instituut]]. * Paldiski maantee 3, [[City Hotel Tallinn]], algselt insener [[Voldemar Lender]]i projekteeritud ja 1911. aastal ehitatud Linnasaunaga elamu (nn [[Tõnis Saarmann|Tõnis]]<ref>[https://www.aripaev.ee/uudised/2004/03/25/kuidas-eesti-arimehed-sakslastelt-tallinna-ule-votsid Kuidas eesti ärimehed sakslastelt Tallinna üle võtsid], www.aripaev.ee, 26. märts 2004</ref> [[Saarmanni saun]])<ref name="KRR_8190">{{kultuurimälestis|8190|Linnasaunaga elamu (nn. Saarmanni saun), Paldiski mnt. 3, 1903. a.}} (vaadatud 01.12.2020)</ref>. [[Eesti NSV]] ajal [[Teeninduskombinaat "Kiir"|Teeninduskombinaadi "Kiir"]] [[Paldiski maantee saun|saun nr. 7]]. *Paldiski maantee 4 // [[Toompuiestee]] 27, [[Park Inn by Radisson Meriton Tallinn]]<ref>{{Netiviide |url=http://www.parkinn.com/hotel-meriton-tallinn |pealkiri=Park Inn by Radisson Meriton Hotell Tallinn |vaadatud=2015-10-11 |arhiivimisaeg=2015-10-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20151001070626/http://www.parkinn.com/hotel-meriton-tallinn |url-olek=ei tööta }}</ref> * Paldiski maantee 9 // [[Koidu tänav (Tallinn)|Koidu tänav]] 1 korterelamu<ref>[http://arhitektuurid.blogspot.com/2012/05/paldiski-mnt-9-koidu-1.html Paldiski mnt 9 / Koidu 1], arhitektuurid.blogspot.com</ref> * Paldiski maantee 11, 1896. aastal Nikolai Thamme projekteeritud nelja korteriga Jakob Krauti kivist üürimaja. Tüüpiline näide [[19. sajand Eestis|19. sajandi]] lõpu [[üürimaja]]st. * Paldiski maantee 15, kahekorruseline kivihoone. Hoones tegutses [[Eesti NSV]] ajal [[Tallinna I Toidukaubastu]] kaupluse [[Endla (kauplus)|Endla]] filiaalkauplus [[Eha (kauplus)|Eha]]<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/28792 Erastatavate toidukaupluste nimekiri], Eesti Vabariigi Valitsuse korraldus 26.septembrist 1991.a. nr.342-k., Riigi Teataja</ref>. * Paldiski maantee 19, enne 1886. aastat ehitatud silmapaistev näide esinduslikust puitelamust 19. sajandi II poolest. Ainus puitelamu, mis Paldiski maantee piirkonna vanemast esinduslikust puithoonestusest on säilinud. * Paldiski maantee 21 ja [[Loode tänav]]a nurgal viiekorruseline [[Matilda maja]] * Paldiski maantee 23, 1935. aastal [[Eduard Teinburk]]i projekti järgi valminud, algne Anton Villbergi üürimaja.<ref>Leele Välja, OÜ Arhitektuuriväljad. [https://web.archive.org/web/20220212201904/https://www.tallinn.ee/kesklinna-linnaosa-uldplaneering/Tallinna-kesklinna-vaartuslikud-hooned Tallinna kesklinna väärtuslikud hooned]. Tallinn 2020, lk 37</ref> Kinnistul asus 20. sajandi alguses II linna tütarlaste algkool. :[[Paldiski maantee raudteeviadukt]]<ref>{{kultuurimälestis|8189|8189 Paldiski maantee raudteeviadukt, 1926. a.}}</ref> * Paldiski maantee 25 asus Keemiatehas Edasi * Paldiski maantee 25a, asus kino [[Partisan (kino)|Partisan]][[File:Paldiski maantee 47, Tallinn.jpg|thumb|Tallinna Tuletõrjeühingu Pelgulinna tuletõrjedepoo, Paldiski maantee 47]] * Paldiski maantee 37 on puidust maja, kus 31. mail 1996 tungis karu maja aknast sisse, rahmeldas ja laamendas. Kohale tulid päästeametnikud, kes karu maha rahustasid ja metsa tagasi viisid. * Paldiski maantee 42b, kolmekorruseline 1933. aastal ehitatud korterelamu * Paldiski maantee 47, [[Päästeamet]]i [[Põhja Päästekeskus]]e [[Lilleküla päästekomando]] (endine [[Pelgulinna tuletõrjedepoo]] 1932. aastal valminud arhitekt [[Herbert Johanson]]i projekti järgi ehitatud pritsimaja. [[Tallinna Tuletõrjeühing]]u tuletõrje hoone asus [[Lilleküla]]s, kuid kandis algselt [[Pelgulinna asum|Pelgulinna]] jaoskonna nime. [[Tallinna Vabatahtlik Tuletõrje Selts|Tallinna Vabatahtliku Tuletõrje Selts]]i (alates 1925. aastast Tuletõrjeühingu) VIII jaoskonna hoone ja komando asus 1920. aastast [[Ristiku tänav (Tallinn)|Ristiku]] ja [[Telliskivi tänav (Tallinn)|Telliskivi tänav]]a nurgal (praegu Telliskivi 19 hoovi kohal)<ref>Urmas Ojaste, [https://dea.digar.ee/article/kristiineleht/2022/08/12/19 Lilleküla Päästekomando tähistas 90. juubelit!], [[Kristiine Leht]], nr. 8, 12. august 2022, lk 5</ref>. * Paldiski maantee 46b asus enne teist maailmasõda [[Kõrgem Usuteaduslik Seminar|Eesti Baptisti Usuteaduse Seminari]] hoone * Paldiski maantee 48A, [[Tallinna Linnatranspordi AS]]i [[Tallinna trollibussiliiklus|Tallinna trollibusside]] Paldiski maantee depoo. [[Tallinna Linna Trammide ja Trollibusside Valitsus]]e administratiivhoone ja söökla Troll valmisid 1973. aastal. * Paldiski maantee 50 asus [[Tallinna Hipodroom]] *Paldiski maantee 51, 1959. aastal valminud viiekorruseline hoone äripindadega esimesel korrusel. Hoones on tegutsenud toidukaupade kauplus, hiljem pruutpaaride pood ja nüüd alkoholipood. *Paldiski maantee 53 // [[Mooni tänav]] 2, 4-korruseline korterelamu *Paldiski maantee 54, 4-korruseline korterelamu *Paldiski maantee 57, 4-korruseline korterelamu, arhitekt [[Roman Koolmar]] *Paldiski maantee 59, 1954. aastal ehitatud, 3-korruseline korterelamu *Paldiski maantee 61, 1954. aastal ehitatud, 3-korruseline korterelamu *Paldiski maantee 63, 3-korruseline korterelamu * Paldiski maantee 52, [[Põhja-Eesti Regionaalhaigla]] SA [[Tallinna Psühhiaatriakliinik|Psühhiaatriakliinik]] ja endise [[Eestimaa Kubermangu Vaimuhaigete Hooldamise Selts]]i [[Seewaldi vaimuhaigla]] [[kultuurimälestis]]teks tunnistatud hoonekompleks.<ref>{{kultuurimälestis|8510|8510 Seewaldi vaimuhaigla ravikorpus Paldiski mnt. 52/4, 1909. a.}}</ref> Eesti NSV ajal tegutses Paldiski maantee 52, [[Vabariiklik Tallinna Meditsiiniline Keskkool]]<ref>[https://dea.digar.ee/page/noukogudeopetaja/1946/05/17/4 Tervishoiu Ministeeriumi alluvuses töötab Vabariiklik Tallinna Meditsiiniline Keskkool asukohaga Tallinnas, Paldiski mnt. 52], Nõukogude Õpetaja, nr. 20, 17 mai 1946</ref>. :Paldiski maantee, [[Endla tänav]]a ja [[Mustamäe tee]] ristmik * Paldiski maantee 56, [[Merimetsa Selver]] * Paldiski maantee 62, [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] Nakkuskliinik ja Nakkuskliiniku polikliinik * Paldiski maantee 67, kolmekorruseline kortermaja äriruumidega esimesel korrusel. Hoones asus [[Eesti NSV]] ajal [[Tallinna I Toidukaubastu]] [[Paldiski (kauplus)|kauplus Paldiski]].<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/28792 Erastatavate toidukaupluste nimekiri], Eesti Vabariigi Valitsuse korraldus 26.septembrist 1991.a. nr.342-k</ref> * Paldiski maantee 68, [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] Meremeeste korpus, algne Vabariiklik [[Tallinna sadam|Tallinna Sadam]]a haigla (arhitektid [[Paula Koido]] ja [[Helje-Reet Aurik]]) * Paldiski maantee 77, algne [[Mustjõe (kauplus)|Mustjõe kaupluse]] hoone * Paldiski maantee 80, [[Merimetsa Pesa]] hoone, [[G4S Eesti]] peamaja ja [[Sotsiaalkindlustusamet]]i hoone * Paldiski maantee 81, [[Terviseamet]]i hoone * Paldiski maantee 82, asusid [[NSV Liidu merevägi Eestis|NSV Liidu mereväe]] mereväelaod * Paldiski maantee 82B, 82C, 82D uusehitised [[Mustjõe Kodu]] * Paldiski maantee 83, [[Tallinna Mustjõe Gümnaasium]]i hoone * Paldiski maantee 94a asus [[Paldiski maantee turg]] * Paldiski maantee 96a // [[Vabaõhumuuseumi tee]] 1, asus (1983–2015) Automi teenindusjaam. Arhitekt [[Ferdinand Mäll]]. * Paldiski maantee 98, Paldiski mnt Neste tankla[[File:EE-TLN-HAABERSTI-Rocca al Mare.JPG|pisi|Paldiski maantee 102, [[Rocca al Mare kaubanduskeskus]]]] * Paldiski maantee 100, Honda automüügikeskus * Paldiski maantee 102, [[Rocca al Mare kaubanduskeskus]] * Paldiski maantee 104B, [[Unibet Arena]][[Pilt:Sakusuurhall.jpg|pisi|Paldiski maantee 104B, [[Unibet Arena]]]] * Paldiski maanteel asub Paldiski maanteed, [[Rannamõisa tee|Rannamõisa]] ja [[Ehitajate tee]]d ühendav [[Rocca al Mare ringristmik]], [[Rocca al Mare viadukt]] ning selle all jalakäijate tunnelid: [[Loomaaia jalakäijate tunnel|Loomaaia]] ja [[Suurhalli jalakäijate tunnel]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/88378655/haabersti-viadukt-ja-tunnelid-said-endale-nimed Haabersti viadukt ja tunnelid said endale nimed], www.delfi.ee, 14.12.2019</ref> *Paldiski maantee 108, Inchcape BMW Tallinn * Paldiski maantee 108a, [[K-rauta Haabersti]] keskus *Paldiski maantee 120, [[Pikaliiva Kaarmaja]] :[[Harku järve rand]] * Paldiski maantee 125 // [[Sirge tänav]] 4, viiekorruseline [[äripind]]adega [[korterelamu]], [[Veskimetsa]] väikeelamurajoonis *Paldiski maantee 145 // [[Ehitajate tee]] 150, [[Tallinna Loomaaed]] *Paldiski maantee 150, [[AS Olerex|Olerex]] tankla * Paldiski mnt 221a, Harkuranna Torn, korterelamu * Paldiski maantee 229c, [[Krooning]] tankla *Paldiski maantee 241, 241d ja 243a on kavandatud tootmis- ja ärilinnak<ref>[https://www.postimees.ee/2894921/paldiski-maantee-aarde-tuhermaale-kerkib-arilinnak Paldiski maantee äärde tühermaale kerkib ärilinnak], Postimees, 21. august 2014</ref> *Paldiski maantee 245 asub [[Tallinn-Harku aeroloogiajaam]]<ref>[https://ilmajaam-kaur.hub.arcgis.com/pages/tallinn-harku Tere tulemast Tallinn-Harku aeroloogiajaama!]</ref>. * Paldiski maantee 253 asus [[Kinnipidamiskohtade Amet|Riikliku Kinnipidamiskohtade Ameti]] tootmisbaas == Galerii == <gallery> Von Stackelberg Hotel Tallinn.jpg|[[Von Stackelberg Hotel Tallinn]] Paldiski maantee 1 // [[Toompuiestee]] 23 nurgal Tallinn, Paldiski mnt 3 linnasaunaga elamu (1).jpg|Paldiski mnt 3 [[City Hotel Tallinn]] hoone EU-EE-Tallinn-Kesklinn-Paldiski mnt 19.JPG|Paldiski mnt 19 Paldiski maantee - panoramio (1).jpg|Paldiski maantee 38, 38a Tallinn, Paldiski maantee raudteeviadukt, 1926 (1).jpg|[[Paldiski maantee raudteeviadukt]] Lilleküla, Tallinn, Estonia - panoramio.jpg|Paldiski maantee 45, 45a ja [[Sõle tänav|Sõle]], Paldiski mnt, [[Tulika tänav]]a ristmik File:Paldiski maantee 47, Tallinn.jpg|Paldiski maantee 47, Lilleküla päästekomando hoone File:Paldiski maantee 47-2.jpg|Paldiski maantee 47, Lilleküla päästekomando hoone File:Paldiski maantee 47-3, Tallinn.jpg|Paldiski maantee 47, Lilleküla päästekomando hoone Hippodrome in Tallinn.JPG|[[Tallinna Hipodroom]], Paldiski maantee 50 Tallinn, Seewaldi vaimuhaigla seltskondlik maja Paldiski mnt 52-7, 1912 (1).jpg|Paldiski maantee 52-7, Seewaldi vaimuhaigla seltskondlik maja EU-EE-Tallinn-Merimetsa Selver.JPG|Paldiski maantee 56, [[Merimetsa Selver]] Pilt:G4speamaja.jpg|Paldiski maantee 80, [[G4S Eesti]] peamaja Loomaaed.jpg|Paldiski maantee 145, [[Tallinna Loomaaed|Tallinna Loomaaia]] sissepääs ja piletikassa </gallery> == Ajalugu == Paldiski maanteest (Paldiski mnt 96, 96A, 98a) kahel pool paiknes [[Haabersti mõis]]. Haabersti linnamõisa moodustamise ajaks peetakse [[17. sajand]]it. [[1561]]. aastast on seda piirkonda nimetatud Habriseks. Seetõttu on arvatud, et Haabersti linnamõis oli olemas juba [[16. sajand]]i lõpul. Haabersti nime on esimest korda mainitud 1557. aastal.<ref>[[Kalmer Mäeorg]]. [https://heureka.postimees.ee/4451091/kus-loppeb-ajalooline-tallinn "Kus lõppeb ajalooline Tallinn?"] ''[[Postimees]]'' 26. märts 2018.</ref> Haabersti mõisa maadel paiknes vähemalt kolm [[kõrts]]i. Kõige lähemal Tallinnale oli [[Mustjõe kõrts]], teine tuntud kõrtsihoone asus Paldiski maantee ja [[Rannamõisa tee]] nurgal ning kolmas, Untaugu kõrts, paiknes kõrvalisemal [[Kadaka tee]]l, teisel pool Iisaku ehk [[Joosti oja]], piirkonnas, kus Kadaka tee hargnes praeguse [[Vana-Mustamäe]] asumi poole. [[Fail:Tallinna linnaplaan, 1876.png|pisi|Paldiski maantee 1876. aasta Tallinna linnaplaanil]] Tänapäeva [[Mustjõe asum]]i alad kuulusid koos praeguse [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] piirkonna, [[Tallinna Loomaaed|Tallinna loomaaia]] territooriumi, [[Õismäe]] idapoolse ala ja endise Kadaka külaga [[Haabersti linnamõis]]a koosseisu. 1688. aastal [[Samuel Waxelberg]]i koostatud Tallinna linnaplaanil asus hilisema Mustjõe suvemõisa kohal Happels Hoti nimeline suvemõis, teisel pool Paldiski maanteed asus Schwartenbächi hoonestu. Juba keskajal asus Paldiski maantee ääres kõrtsihoone, sest kõrtsihooned asusid linnalähedastel aladel alati [[verstapost]]ide juures. 1585. ja 1696. aastal on selle umbes poole adramaa suurune talu ja kõrtsikoha nimi olnud Swartle Bäck. 17. sajandi lõpul asus Mustjõe oja taga Alberti nime kandnud suvemõis Alberti Hoff (1689). 1808. aasta linnaplaanil nimetati Mustjõe kõrtsi Musteggi kartsma (ehk kõrts). 1817. aastast oli [[Mustjõe oja]] linna piiriks. 18. sajandil rajas Paldiski maantee 82 piirkonnas [[Suurgild|Suure Gildi]] vanem Johan Christian [[Gernet]] [[Mustjõe suvemõis]]a (Schwarzenbeck). Suvemõis kandis omaniku nime järgi nime Gernet Höfchen. Johan Christian Gernetile kuulus ka [[Kalamaja]]s suurim tellise- ja katusekivitehas. 1799. aastal rajas värvelmeister C. G. Metzke Gerneti suvemõisa riidevärvimise ja -trükkimise töökoja. 1809. aastal ostis Mustjõe suvemõisa arst [[Samuel Reinhold Winckler]], kes rajas sinna soojade ja külmade vannidega supelasutuse.<ref>[[Robert Nerman]], [https://epl.delfi.ee/artikkel/50952860/ekskursioon-iidsesse-mustjoe-asumisse? Ekskursioon iidsesse Mustjõe asumisse], epl.delfi.ee, 24.04.2003</ref> Kuna suur osa vanadest suvemõisatest polnud kaitse all, lammutati Nõukogude ajal enamik suvemõisa ajaloolisi hooned. Piirkonna vanim hoonestus tekkis Haapsalu ja Paldiski suunalise maantee äärde, 18. sajandi keskpaigas [[Eestimaa kubermang]][[Eestimaa kubermangu maamõõtja|u maamõõtjale]] Johann Heinrich [[Estonia suvemõis|Schmidtile kuulunud]] [[suvemõis]].<ref>[[Jaak Juske]], [https://forte.delfi.ee/artikkel/74651349/jaak-juskega-kadunud-eestit-avastamas-8-tallinn-pelgulinn Jaak Juskega kadunud Eestit avastamas 8: Tallinn, Pelgulinn], forte.delfi.ee, 28.05.2016</ref> 1849. aastal omandas ta Paldiski maanteel nr. 48, 32.186 [[Ruutsüld|ruutsüllase]] krundi. Krundil asus maakõrts Hotel zum krummen Sandkom ja Die Laterne.<ref>[https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1937/12/12/6 Vana Tallinna jäänuseid maanteedel], Päewaleht, nr. 338, 12 detsember 1937</ref> Paldiski maantee Tallinnas on ajalooliselt olnud Baltiski uulits, Uus tänav, Baltiski maantee, Haapsalu maantee; saksa keeles ''Baltischportsche Straße, Wittenhofstraße, Große Wittenhofsche Straße, Haberscher Weg, Habersche Heerstraße, Hapsalsche Straße, Rogerwiecksche Straße, Wieckscher Weg, Große Straße, Breite Straße, Neu-Gasse, der Katzenschwanz''; rootsi keeles ''Nya gatan''; vene keeles ''Балтийско-Портская ул., Виттенгофская ул.''<ref>[http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn8.cgi?form=ee&lang=et&kohanimi=96005845&f2v=Y&f3v=Y&nimeliik=&maakond=&vald=&kihelkond=&asum=&f10v=Y&x1d=&x1m=&x1s=&x2d=&x2m=&x2s=&y1d=&y1m=&y1s=&y2d=&y2m=&y2s=&f14v=Y&of=tb Paldiski maantee], [http://www.eki.ee/ EKI KNAB: Eesti - Eesti Keele Instituut], Eesti kohanimed (vaadatud 20.07.2021)</ref> [[File:TLA 149 5 1415 Folio 7 Stadt Weide. Höfchen Schwarzenbeck, Seewald, Lichtfabrik, Grabbysch Ziegelei 1880 1882 autor Friedrich Eurich.png|pisi|]] Praeguse Paldiski maantee ja [[Pirni tänav (Tallinn)|Pirni tänava]] nurgal ([[Endla tänav|Wittenhofi]] ja Baltischporti ristmikul) asus [[19. sajand Eestis|19. sajandist]] [[Tallinna Suurgild]]i [[oldermann]] [[Bengt Fromhold Strohm]]ile kuulunud [[Strohmi kõrts]]i<ref>[[Josef Kats]], [https://dea.digar.ee/page/kristiineleht/2013/07/26/2 RAEHÄRRA STROHM JA TEMA TRAHTER], Kristiine Leht, nr. 7, 26 juuli 2013</ref> (''Strohmischer Krug''). Kõrtsi juurest viis tee supelranda, mida rahvas hakkas [[Stroomi rand|Stroomi rannaks]] kutsuma. [[1898]]. aastal kinkis paruness [[Marie Girard de Soucanton|Marie]] [[Girard de Soucanton]] Paldiski maantee ääres asunud [[Seewaldi suvemõis]]a [[Eestimaa Kubermangu Vaimuhaigete Hooldamise Selts]]ile ning seal avati haigla [[1903]]. aastal. Aastatel 1911–1945 oli psühhiaatriakliiniku ametlik nimetus Närvi- ja Vaimuhaiguste Haigla Seewald. 1923. aastal alustati munakivisillutise rajamist Paldiski maanteele Mustjõe ja [[Harku järv]]e vahelisel lõigul. 20. sajandi algul oli praeguse [[Tallinna Hipodroom]]i kõrval, Paldiski maanteest veidi eemal (Paldiski maantee 45)<ref>[https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1910/10/20/15.3 Baltiski maant nr. 45, telliskiviwabrik], Päewaleht, nr. 240, 20 oktoober 1910</ref> tellisetööstus Baltika. Vabrik kuulus algselt AS-ile Jürgens ja Ko, [[Peeter Suure merekindlus]]e ehituse ajal võttis Venemaa keisririigi valitsus 1914. aastal telliskivivabriku rendile, vabrik läks merekindluse ehitusosakonna kätte ja kogu toodang kindluse ehitusele. Tehas paiknes Kopli poolt [[Tondi kasarmud|Tondi kasarmute]] juurde suunduva [[Peeter Suure merekindlus]]e [[Peeter Suure merekindluse kindlusraudtee|kindlusraudtee]] kõrval. [[Lille tänav (Tallinn)|Lille]] ja [[Sõle tänav]]a vahel oli sellel raudteel ka vahejaam Baltika. Tehases valmistatud kividest on ehitatud kõik [[Tondi kasarmud]], [[punased kasarmud]] Kopli tee ääres jpm.<ref>Robert Nerman, [https://epl.delfi.ee/artikkel/50983284/baltika-tellistest-ehitatud-majad-on-tanaseni-hea-tervise-juures Baltika tellistest ehitatud majad on tänaseni hea tervise juures], epl.delfi.ee, 06.05.2004</ref> Paldiski maantee 6 hoones tegutses Paldiski apteek<ref>[https://dea.digar.ee/article/eestisona/1942/12/28/26 Tallinna teateid. Paldiski apteek, Paldiski mnt. 6 (tel. 431-18)], Eesti Sõna, nr. 298, 28 detsember 1942</ref> [[File:Tallinna Hipodroom - panoramio.jpg|pisi|[[Tallinna Hipodroom]]]] 1939. aastal nimetati Baltiski maantee, [[Tallinna linnavolikogu]] poolt<ref>[https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1939/04/23/38 Rida Tallinna tänavaid ümberristimisele]{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Päewaleht, nr. 110, 23 aprill 1939</ref> Haapsalu maanteeks (tänava end. nimi). Pärast teist maailmasõda tegutses aadressil Paldiski mnt 25 artell Terasmööbel ja Metall, mis valmistas peamiselt metallkarkassiga voodeid sõjaväele, haiglatele ja puhkekodudele.<ref>[[Robert Nerman]], [https://www.postimees.ee/29640/lillekula-artellidest-sirgusid-hilisemad-linna-suurettevotted Lilleküla artellidest sirgusid hilisemad linna suurettevõtted], www.postimees.ee, 29. august 2008</ref> Paldiski maantee 50 tegutses aastatel 1923–2020 [[Tallinna Hipodroom]]. == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat-tekstina|2=Paldiski maantee}} {{Kassisaba asumi tänavad}} {{Lilleküla asumi tänavad}} {{Mustjõe asumi tänavad}} {{Veskimetsa asumi tänavad}} {{Haabersti asumi tänavad}} {{Väike-Õismäe asumi tänavad}} {{Astangu asumi tänavad}} {{Mäeküla asumi tänavad}} [[Kategooria:Haabersti linnaosa tänavad]] [[Kategooria:Kesklinna linnaosa tänavad]] [[Kategooria:Kristiine linnaosa tänavad]] [[Kategooria:Põhja-Tallinna tänavad]] 4z03giqnk1oaviy6ymybo90cm6mofct Kelpkatus 0 329530 7228458 7000932 2026-09-04T10:18:37Z NOSSER 8097 7228458 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Rectangular-hip-roof.gif|pisi|Kelpkatus ristkülikukujulisel majal]] [[Pilt:Krüppelwalmdach.png|pisi|Poolkelpkatus]] [[File:Peningi koolimaja 1900, AM13813F11684 189.jpg|thumb|Poolkelp-õlgkatusega [[Peningi]] koolimaja, 1900]] '''Kelpkatus''' on [[katus]]etüüp, millel on kõik küljed kaldu seinte poole ning millel ei ole vertikaalseid otsaseinu (nagu on näiteks [[viilkatus]]el). Kelpkatuse erivorm on [[poolkelpkatus]], mille viilu ülaosas on väike [[kelp]]. Murdkelpkatus on murtud külgedega kelpkatus. Eestis on kelpkatus näiteks [[Rasina mõis]]a ja [[Kehtna mõis|Kehtna rüütlimõisa]] peahoonel. ==Vaata ka== *[[Mansardkatus]] * [[Viilkatus]] [[Kategooria:Katused]] [[Kategooria:Keskaja Euroopa arhitektuur]] oo16aayfrdjgh2ctkyltg4faqvjn6ku Monorelsstee 0 330398 7228473 7135130 2026-09-04T10:29:25Z Kuriuss 38125 7228473 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{toimeta}} [[File:Schwebebahn G15.jpg|thumb|[[Wuppertal]]]] '''Monorelsstee''' on transpordiseade. Monorelssteel kasutatakse ühte rööbast, mis on kinnitatud [[estakaad]]ile. Lastivankrid või vagunid võivad liikuda nii rööpa peal, kui ka rööpa all, ning neid veab mootorvagun<ref name="TL">{{cite book|title=Tehnikaleksikon|year=1981|publisher=Valgus|page=325}}</ref>. == Ajalugu == === Varasemad aastad === Esimese monorööbastee prototüübi valmistas 1820. aastal Venemaal Ivan Elmanov. Katseid luua monorööbastee alternatiive tavapärastele raudteedele on tehtud juba 19. sajandi algusest peale. Centennial Monoraili esitleti 1876. aastal Philadelphias toimunud maailmanäitusel – Centennial Expositionil. Selle projekti järgi ehitati 1877. aastal Bradfordi ja Foster Brooki raudtee, mis sõitis ühe aasta jooksul 1878. aasta jaanuarist kuni 1879. aasta jaanuarini. 1879. aasta paiku pakkusid Haddon ja Stringfellow sõltumatult välja "ühe rööbastee" süsteemi, mis kasutas ümberpööratud "V" rööpaid (ja seega [[Ristlõige|ristlõike]] "Λ" kuju). See oli mõeldud sõjaliseks kasutamiseks, kuid nähti ka tsiviilotstarbelist kasutamist "odava raudteena". Samamoodi oli üks esimesi praktikas kasutusse võetud süsteeme Prantsuse insener Charles Lartigue, kes ehitas Iirimaal Ballybunioni ja Listoweli vahelise raudteeliini, mis avati 1888. aastal ja kestis 36 aastat, kuid suleti 1924. aastal (Iirimaa kodusõja kahjustuste tõttu). See kasutas koormust kandvat ühe rööpa ja kahte madalamat, välist rööpa tasakaalustamiseks, kusjuures kolm rööpa olid kantud kolmnurksetele tugedele. Selle ehitamine oli odav, kuid selle kasutamine oli keeruline. Võimalik, et esimene monorööpmeline vedur oli 0-3-0 auruvedur sellel liinil. Lartigue'i süsteemi kasutava kiirraudtee ehitamiseks pakuti välja 1901. aastal Liverpooli ja Manchesteri vahelist kiirraudteeliini. Boynton Bicycle Railroad oli New Yorgi Long Islandi Brooklyni linnaosas asuv auruajamiga monorööpmel rööbas. See liikus ühe kandva rööbastee peal maapinnal, kuid üleval oli puidust stabiliseeriv rööbas, mis oli seotud paari horisontaalselt vastastikku paiknevate ratastega. Raudtee tegutses vaid kaks aastat alates 1890. aastast. Hotchkissi jalgrattaraudtee oli monorööpmel, millel sai sõita sobiva pedaaliga jalgrattaga. Esimene eksemplar ehitati 1892. aastal Smithville'i ja Mount Holly (New Jersey) vahel. See suleti 1897. aastal. Teisi näiteid ehitati Norfolkis aastatel 1895–1909, Great Yarmouthis ja Blackpoolis Ühendkuningriigis alates 1896. aastast. === 1900.–1950. aastad === Varajased konstruktsioonid kasutasid tavapäraste raudteede kahekordse rööpse asemel kahekordset metallrauda, mis nii juhtis kui ka toetas monorööpse vagunit. Säilinud riputatud versioon on vanim veel kasutuses olev süsteem: Wuppertali monorail Saksamaal. Samuti katsetati 1900. aastate alguses güroskoopiliselt ühe rööbastee peal tasakaalustatud vagunitega monorööpaid, kuid neid ei arendatud kunagi prototüübi staadiumist kaugemale. Ewingi süsteem, mida kasutati Patiala State Monorail Trainwaysis Punjabis, Indias, tugineb hübriidmudelile, mis koosneb koormust kandvast üksikust rööbastest ja tasakaalustamiseks kasutatavast välisest rattast. Lartigue'i süsteemi kasutava kiirraudtee kohta tehti 1901. aastal ettepanek Liverpooli ja Manchesteri vaheliseks kiirraudteeks. 1910. aastal kaaluti Brennani güroskoopilise monorööbastee kasutamist Alaska söekaevanduses. Juunis 1920 avaldas Prantsuse Patendiamet Henri Coanda FR 503782 "Transporteur Aérien" - õhuvankri kohta. 20. sajandi esimesel poolel esitati veel mitmeid kavandatavaid projekte, mis kas ei lahkunud kunagi joonistusplaadilt või jäid lühiajalisteks prototüüpideks. Üks esimesi [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] kavandatud monorööpaid oli 1930. aastate alguses New Yorgis, mida kavandati kõrgel asuva rongisüsteemi jaoks. === 1950.–1980. aastad === 20. sajandi teisel poolel olid monorööpad asunud kasutama suuremaid palk- või talapõhiseid rööpaid, mille veeremiüksused toetusid ühele rattapaarile ja mida juhtis teine rattapaar. 1950. aastatel ehitati Saksamaal 40% ulatuses süsteemi prototüüp, mis oli kavandatud kiiruseks 200 mph (320 km/h) sirgel teel ja 90 mph (140 km/h) kurvides. Oli projekte, kus sõidukid olid talade külge toetatud, riputatud või konsoolidega. 1950. aastatel töötati välja ALWEGi kandev konstruktsioon, millele järgnes ajakohastatud riputatud tüüp, SAFEGE-süsteem. ALWEGi tehnoloogia versioone kasutavad kaks suurimat monoraili tootjat, Hitachi Monorail ja Bombardier. 1956. aastal hakati katsetama esimest monorööpmelrööbasteed, mis asus USA Texase osariigis Houstonis. California osariigis asuv Disneyland Anaheimis avas 1959. aastal Ameerika Ühendriikide esimese iga päev töötava monorelsisüsteemi. Hiljem paigaldati sel perioodil täiendavaid monorööpaid Walt Disney Worldi Floridas, Seattle'is ja Jaapanis. Monorööpaid reklaamiti futuristliku tehnoloogiana koos näitusepaigaldiste ja lõbustuspargi ostudega, nagu on näha tänapäeval kasutusel olevatest pärandkasutuses olevatest süsteemidest. Siiski said monorelsid tavapäraste transpordisüsteemidega võrreldes vähe kandepinda. Märtsis 1972 avaldas Alejandro Goicoechea-Omar patendi DE1755198, mis käsitleb Hispaanias Las Palmas de Gran Canarias eksperimentaalrongina ehitatud "selgrootorongit". Koos lennureiside ja kaubanduskeskuste tekkimisega tekkisid eraettevõtete niššide kasutusalad, kus ehitati shuttle-tüüpi süsteeme. === Ühisraudtee kui ühistranspordi tajumine === Aastatel 1950–1980 võis monoraili kontseptsioon, nagu kõik ühistranspordisüsteemid, kannatada konkurentsi tõttu autoga. Sel ajal valitses Ameerikas Teise maailmasõjajärgne optimism ja inimesed ostsid suurel hulgal autosid tänu eeslinnastumisele ja riikidevahelisele maanteevõrgustikule (Interstate Highway System). Eelkõige võis monorööpmelraudtee kannatada selle all, et ühistranspordiasutused ei soovinud investeerida tõestamata tehnoloogia kõrgetesse kuludesse, kui olid olemas odavamad alternatiivid. Samuti oli palju konkureerivaid monorailitehnoloogiaid, mis lõhestas nende juhtumit veelgi. Üks märkimisväärne näide avaliku monoraili kohta on AMF Monorail, mida kasutati transpordiks 1964.–1965. aasta maailmanäituse ümber. See kõrgete kuludega arusaam vaidlustati eelkõige 1963. aastal, kui ALWEGi konsortsium tegi ettepaneku rahastada suure süsteemi ehitamist Los Angelese maakonnas, Californias, vastutasuks kasutusõiguse eest. Los Angelese maakonna järelevalvenõukogu lükkas selle tagasi Standard Oil of California ja General Motorsi (kes olid autost sõltuvuse tugevad pooldajad) survel, ning hilisem metroosüsteem sattus kuulsa kirjaniku Ray Bradbury kriitika alla, kuna see ei olnud veel jõudnud kavandatava monorelsi mastaapi. Mitmed algselt transpordisüsteemina kavandatud monorelsid elasid turismist saadud tuludest, saades kasu ainulaadsetest vaadetest, mida suures osas kõrgendatud rajatised pakkusid. === Hiljutine ajalugu === Alates 1980. aastatest on Jaapanis enamik monoraili ühistranspordisüsteeme, välja arvatud mõned erandid. Tokyo Monorail, on üks maailma kõige tihedama liiklusega, keskmiselt 127 000 reisijat päevas ja on teenindanud alates 1964. aastast üle 1,5 miljardi reisija. Hiina alustas hiljuti, 2000. aastate lõpus, monorööbasteede arendamist, kus on juba maailma suurim ja kõige tihedama liiklusega monorööbastee süsteem ning kus mitmes linnas on ehitamisel mitu monorööbastee ühistranspordisüsteemi. Wuhu linnas on ehitamisel Bombardier Innovia Monoraili põhinev süsteem ning mitmes linnas, näiteks Guang'anis, Liuzhous, Bengbus ja Guilinis, on ehitamisel mitu BYDi välja töötatud Cloudraili süsteemi. Monorööpaid kasutatakse jätkuvalt nišiturgudel ja lõbustuspargis. Kaasaegsed ühistranspordi monorelss-süsteemid kasutavad ALWEGi talade ja rehvide lähenemisviisi edasiarendusi, kusjuures ainult kaks riputatud tüüpi on laialdaselt kasutusel. Monoraili konfiguratsioonid on kasutusele võetud ka maglev-rongide puhul. Alates 2000. aastatest on seoses liiklusummikute ja linnastumise suurenemisega taas tekkinud huvi selle tehnoloogia vastu ühistranspordis, kusjuures mitmed linnad, näiteks Malta ja Istanbul, uurivad tänapäeval monorööpaid kui võimalikku ühistranspordilahendust. Chongqing Rail Transit Hiinas võttis 2004. aastal kasutusele ainulaadse ALWEG-põhise konstruktsiooni, mille veerem on palju laiem kui enamiku monorööbasteede puhul ja mille läbilaskevõime on võrreldav raskete raudteede omaga. Selle põhjuseks on asjaolu, et Chongqingi linna läbivad arvukad mäed, mäed ja jõed, mistõttu tunnelite rajamine ei ole võimalik, välja arvatud mõnel juhul (näiteks liinid 1 ja 6), kuna need on väga sügavad. Tänapäeval on see maailma suurim ja kõige tihedamini kasutatav monorööpmelrööbastee süsteem. São Paulo (Brasiilia) ehitab oma ühistranspordivõrgu osana kahte suure läbilaskevõimega monorööpmeliini. Liin 15 avati osaliselt 2014. aastal, selle pikkus on 27 km, kui see 2022. aastal valmib, ja selle läbilaskevõime on 40 000 pphd, kasutades Bombardier Innovia Monoraili ronge. Liin 17 saab olema 17,7 km (11,0 mi) pikk ja kasutab BYD SkyRaili konstruktsiooni. Teised olulised monorelss-süsteemid on ehitamisel, näiteks Kairo monoraili kaks liini, kaks liini MRT (Bangkok) ja SkyRail Bahia Brasiilias. == Tüübid ja tehnilised aspektid == Kaasaegsed monorelsid sõltuvad sõidukite liikumispinnana suurest täispuidust palgist. On olemas mitmeid konkureerivaid konstruktsioone, mis jagunevad kahte suurde klassi: kandepalk- ja rippraudteed. Kõige tavalisem tüüp on kanderaam, mille puhul rong sõidab 2–3 jala (0,6– 0,9 meetri) laiusel teras- või raudbetoonpalgil. Kummipeadega varustatud vagun puutub veojõu tagamiseks ja veeremi stabiliseerimiseks ülevalt ja mõlemalt küljelt kokku palgiga. Selle stiili populariseeris Saksa ettevõte ALWEG. On olemas ka ajalooline vedrustuse monoraili tüüp, mille töötasid välja saksa leiutajad Nicolaus Otto ja Eugen Langen 1880. aastatel. See ehitati Saksamaal Wuppertalis asuvas Barmeni ja Elberfeldi kaksiklinnas, avati 1901. aastal ja on siiani kasutusel. Chiba Urban Monorail on maailma suurim rippraudteevõrk. === Võimsus === Peaaegu kõik kaasaegsed monorelsid töötavad elektrimootorite abil, mida toidavad kaks kolmandat rada, kontaktjuhtmed või elektrifitseeritud kanalid, mis on kinnitatud või suletud nende juhtpalkide külge, kuid on olemas ka diiselmootoriga monorailisüsteeme. Ajalooliselt kasutasid mõned süsteemid, näiteks Lartigue'i monorail, auruvedureid. === Magnetiline hõljutus === Mõne varase monorööbastee (eelkõige Saksamaal Wuppertalis asuva rippuva monorööbastee) konstruktsioon on selline, et ühelt liinilt teisele on raske ümber lülituda. Mõned teised monorelsid väldivad ümberlülitamist nii palju kui võimalik, töötades pidevas ringis või kahe fikseeritud jaama vahel, nagu Seattle Center Monoraili puhul.[tsitaat]. Praegused monorelsid on võimelised tõhusamaks ümberistumiseks kui varem. Riputatud monorööbasteede puhul võib ümberlülitamist teostada, liigutades flanke palgi sees, et ronge ühele või teisele liinile ümber paigutada[viide vajalik].[viide vajalik]. Liinil 15 São Paulo liinil liikumissuunda muutev lüliti. Tugipalkidega monorööbasteed nõuavad, et tala liiguks ümberlülitamiseks, mis oli peaaegu lubamatult vaevaline protseduur. Nüüd on kõige tavalisem viis selle saavutamiseks paigutada liikuv aparaat tugevale platvormile, mis suudab kanda sõidukite, talade ja omaenda mehhanismi raskust. Mitmesegmendilised talad liiguvad rullikutel kohale, et üht talat sujuvalt teise vastu viia ja saata rong soovitud suunas, kusjuures algselt ALWEGi poolt välja töötatud konstruktsiooniga on võimalik lülitumine lõpule viia 12 sekundiga. Mõned neist pöörmepalkidest on üsna keerulised, mis suudavad lülitada mitme palgi vahel või simuleerida raudtee topeltristmikku. Veeremi tehnilised andmed ei ole üldjuhul avalikud, nagu on tavaks avalike teenuste jaoks ehitatud veeremi puhul. Alternatiiviks rööpmel- või muu pöörde kasutamisele on kasutada pöörmeplatvormi, kus vagun istub rööpmelõigul, mida saab ümber suunata teistele rööbasteedele. Seda saab kasutada näiteks vaguni ümberlülitamiseks ladustamiskohast peajoonele. Nüüdseks suletud Sydney Monorailil oli depoos pöördalus, mis võimaldas põhiliinil asuva rongi vahetada teise depoost pärit rongiga. Depoos oli umbes kuus liini, sealhulgas üks hooldusliin. === Klassid === Kummiga varustatud monorongid on tavaliselt projekteeritud nii, et nad suudavad toime tulla 6% tõusuga. Kummikattega kergliiklusteed või metrooliinid saavad hakkama sarnaste või suuremate kalletega - näiteks Lausanne'i metroo on kuni 12% ja Montreali metroo kuni 6,5% kalletega, samas kui VAL-süsteemid saavad hakkama 7% kalletega. ==Liikluskorraldus== Lastivankrid on reeglina iseliikuvad; liiklus ja laadimistööd on korraldatud automaatselt.<ref name="TL" /> ==Rakendused== ===Tööstus=== Monorelssteid kasutatakse tsehhides kaupade vedamisel, nii tsehhisiseselt kui ka tsehhidevaheliselt. Tööstuses kasutatavate monorelssteede pikkused ei ole reeglina pikemad, kui mõni kilomeeter<ref name="TL" />. Ühesuunarööpaid on kasutatud muudeski rakendustes peale reisijateveo. Väikesi rippuvaid monorööpaid kasutatakse laialdaselt ka tehastes kas liikuvate koosteliinide osana. ==== Ajalugu ==== 1876. aastal demonstreeritud Centennial Monoraili poolt inspireerituna alustas 1877. aastal Bradfordi ja Foster Brooki raudtee 5 mi (8,0 km) pikkuse liini ehitamist, mis ühendas Bradfordi ja Foster Townshipi, McKeani maakonnas Pennsylvanias. Liin tegutses aastatel 1878–1879, tarnides masinaid ja naftasaadusi. Esimene kahe katlaga vedur kulus kiiresti ära. See asendati ühe katlaga veduriga, mis oli liiga raske ja kukkus kolmandal sõidul läbi rööbastee. Kolmas vedur oli taas kahe katlaga. Proovisõidul jooksis üks katel tühjaks ja plahvatas, tappes kuus inimest. Raudtee suleti varsti pärast seda. Kesk-Jaava monorööpaid kasutati puidu transportimiseks Kesk-Jaava metsadest, mis asuvad mägedes, jõgedesse. Aastatel 1908 ja 1909 ehitas metsnik H. J. L. Beck Põhja-Surabaya metsapiirkonnas väikese puidu ja küttepuude transpordiks piiratud, kuid piisava võimsusega käsitsi juhitava monorelsi. Hilisematel aastatel arendas seda ideed edasi L. A. van de Ven, kes oli Grobogani metskonna metsnik umbes aastatel 1908–1910. Monorööpaid ehitasid istandusettevõtjad ja puidutöötlemisettevõtjad kogu Kesk-Jaava mägedes. Aastatel 1919/1920 kadusid aga käsitsi juhitavad monorööpad järk-järgult ja asendusid metsade kasutamise muutudes kitsarööpmeliste auruveduritega raudteedega. 1920. aastatel kasutas Hamburgi sadam bensiinimootoriga rippraudteed, et transportida pagasit ja kaupa ookeanilaevadelt reisijate depoosse. Põhja-Mojave'i kõrbes ehitati 1924. aastal Epsom Salts Monorail. See kulges 28 miili ulatuses Trona raudtee ühenduskohast ida poole Owlsheadi mägedes asuvate epsomiidimaardlate korjamiseks. See Lartigue'i tüüpi monorööpmel saavutas kuni kümneprotsendilisi tõususid. See töötas ainult kuni 1926. aasta juunini, kui maardlad muutusid ebaökonoomseks, ja lammutati 1930. aastate lõpus vanametalliks. Nõukogude Liidus Nižni Novgorodi oblastis asuva Lyskovski monorööbastee projekteeris puidutööstuse insener Ivan Gorodtsov. Ligikaudu 50 km pikkune Lartigue'i tüüpi liin avati 1934. aasta novembris, et ühendada Selskaja Maza küla puidu vedamiseks Bakaldõ ja Jaloksha küladega. Selle eeskujul ehitati eraldi 42 kilomeetri (26 mi) pikkune kauba- ja reisijateveo monoröövel Borist Zavražnoe külla, kus kaevandati metsa ja turvast. Lyskovski monoröövel lõpetas tegevuse 1949. aastal. Briti firma Road Machines (Drayton) Ltd. töötas välja moodulite rööbastee maapealse monorööpmelise süsteemi, mille 230 mm (9 tolli) kõrgused rööbaslõigud olid 1,2–3,7 m (4–12 jalga) pikad ja jooksid tugiplaatide vahel. Esimene süsteem müüdi 1949. aastal ja seda kasutati tööstus-, ehitus- ja põllumajandusrakendustes kogu maailmas. Ettevõte lõpetas tegevuse 1967. aastal. Süsteemi kohandati kasutamiseks James Bondi filmis "Sa elad ainult kaks korda". Süsteemi näide on olemas Amberley muuseumis ja pärandkeskuses Suurbritannias. === Hiljutised rakendused === Väga väikeseid ja kergeid süsteeme kasutatakse laialdaselt põllumajandusettevõtetes põllukultuuride, näiteks banaanide transportimiseks. Esimesena Jaapanis välja töötatud kallakautode tööstuslikke versioone kasutatakse põllumajanduses järskude nõlvadega aladel, näiteks tsitrusviljaistandustes Jaapanis ja viinamarjaistandustes Itaalias. Üks Euroopa tootja ütleb, et nad on paigaldanud 650 süsteemi kogu maailmas. Kaevandustööstuses on kasutatud rippuvaid monorööpaid, kuna need suudavad hammasrattaajami abil laskuda ja ronida järskude tunnelite alla. See vähendab oluliselt kulusid ja tunnelite pikkust, mõnel juhul kuni 60% võrra, mis muidu peavad olema kergema kaldega, et sobida maanteesõidukitele või tavapärastele raudteedele. Alates 2020. aastast on Qingdao sadamas ehitamisel rippraudtee, mis on võimeline vedama täislastitud 20- ja 40-jalgseid konteinereid, mille esimene etapp võeti kasutusele 2021. aastal. ===Reisijatevedu=== Monorelssteid kasutatakse ka reisijateveos.<ref name="TL" /> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Raudtee]] 5bt1w7r134go5kevlhgqcxekizyvqrf Räwala 0 330460 7228464 5716803 2026-09-04T10:20:22Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Ajalehed]]; lisatud [[Kategooria:Eesti ajalehed]] 7228464 wikitext text/x-wiki '''Räwala''' oli [[Tallinna Sõltumatu Malev]]a infoleht, mis ilmus aastatel 1988–1989. Tõenäoliselt viimane, 13. infoleht, ilmus 20. septembril 1989. Lehe toimetaja oli Jaan Hatto. Infoleht ilmus korra kuus; see oli eri formaadis, paljundatud, kehva kvaliteediga. Esimesel aastal oli huvitavaim{{lisa viide}} järjejutt "[[Kuidas käituda ülekuulamisel]]". [[Kategooria:Eesti ajalehed]] p1hc5oavhfy5oo45rbkg6gtrtx36irg 7228511 7228464 2026-09-04T11:41:02Z ~2026-47701-52 236707 7228511 wikitext text/x-wiki '''Räwala''' oli [[Tallinna Sõltumatu Malev]]a infoleht, mis ilmus aastatel 1988–1989. Tõenäoliselt viimane, 13. infoleht, ilmus 20. septembril 1989. Lehe toimetaja oli [[Jaan Hatto]]. Infoleht ilmus korra kuus; see oli eri formaadis, paljundatud, kehva kvaliteediga. Esimesel aastal oli huvitavaim{{lisa viide}} järjejutt "[[Kuidas käituda ülekuulamisel]]". [[Kategooria:Eesti ajalehed]] jh9vz81fs4z6s6w8g83wtod9aapdoij 7228512 7228511 2026-09-04T11:41:22Z ~2026-47701-52 236707 7228512 wikitext text/x-wiki '''Räwala''' oli [[Tallinna Sõltumatu Malev]]a infoleht, mis ilmus aastatel 1988–1989. Tõenäoliselt viimane, 13. infoleht, ilmus 20. septembril 1989. Lehe toimetaja oli [[Jaan Hatto]]. Infoleht ilmus korra kuus; see oli eri formaadis, paljundatud, kehva kvaliteediga. Esimesel aastal ilmus ajalehes järjejutt "[[Kuidas käituda ülekuulamisel]]". [[Kategooria:Eesti ajalehed]] 8b868xrw98sgh43ye62hnh99ffldwce Pätt (jalanõu) 0 330489 7228427 3713138 2026-09-04T08:46:52Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Eesti etnograafia]] 7228427 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib jalanõust; labakinda kohta vaata artiklit [[Pätt (labakinnas)]]; hulkuri kohta vaata artiklit [[Pätt (hulkur)]].}} '''Pätt''' on endisaegne [[nöör]]ist või riidest [[pastel|pastla]]taoline jalanõu, mida kanti [[Saaremaa]]l ja [[Muhu]]s<ref name="Rahvakultuuri leksikon">[[Eesti rahvakultuuri leksikon]] (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud [[Ants Viires]]. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 232</ref><ref name="Etnograafia sõnaraamat">[[Eesti etnograafia sõnaraamat]]. 1996. Koostanud [[Arvi Ränk]]. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Lk 157</ref>. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Jalanõud]] [[Kategooria:Eesti etnograafia]] byl0rffw43j94chwgut4txacugif2qz Arutelu:Monorelsstee 1 330492 7228477 3649101 2026-09-04T10:30:45Z Kuriuss 38125 7228477 wikitext text/x-wiki Kas tee on seade? [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 17. juuni 2013, kell 15:45 (EEST) : Nii tehnikaleksikonis väidetakse. Ma arvan, et see on üsna ajuvaba. [[Kasutaja:Kristjans|Kristjans]] ([[Kasutaja arutelu:Kristjans|arutelu]]) 17. juuni 2013, kell 15:50 (EEST) :: Sa ei pea ju maha kirjutama. [[Seade (tehnika)|Seade]] võib ta sellegipoolest olla. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. juuni 2013, kell 12:23 (EEST) ::: Lause "monorelsstee on transpordiseade" ei ole otseselt maha kirjutatud, sest sõnastus erineb algupärasest. Muidugi märksõnade muutmine oleks mõeldamatu. Minu arusaama kohaselt Vikipeedia artiklid algavad aluse liigitusega, ning leksikonis liigitati monorelsstee transpordiseadeks. Seega edastasin ainult viidatud teoses olevaid fakte. Esialgsel kujul oli see artikkel küll minu poolt peaaegu täielikult maha kirjutatud (muutsin sõnastust kui artikkel märgiti kui võimalik autoriõiguste rikkumine), nii et su väitel on niipalju tõepõhja all, aga ma ei näe, kuidas see selle kommentaariga haakub. Minu seisukoht on, et tasub uurida ehk leiab mõnest teosest täpsema sõnaseletuse, julgustan enda poolt seletust muutma. [[Kasutaja:Kristjans|Kristjans]] ([[Kasutaja arutelu:Kristjans|arutelu]]) 18. juuni 2013, kell 16:27 (EEST) ::: Pidasin silmas, et kui Sa leiad, et on ajuvaba öelda, et tegu on seadmega, ei pea Sa seda järele kordama. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. juuni 2013, kell 16:54 (EEST) ::: Kui sobib jätan praegu selle, sest mul ei ole paremat definitsiooni. [[Kasutaja:Kristjans|Kristjans]] ([[Kasutaja arutelu:Kristjans|arutelu]]) 20. juuni 2013, kell 22:51 (EEST) --------- ''raudtee, mis sõitis ühe aasta jooksul'' – ? [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 4. september 2026, kell 13:30 (EEST) o5op6ngpofm1pv6npl3su1f1pz6clhv Eugeniu Coșeriu 0 338393 7228343 5551152 2026-09-03T23:18:11Z Jaakko pulassa 236829 Pilt 7228343 wikitext text/x-wiki [[File:Filólogos marzo 1989 (cropped to Eugeniu Coșeriu).jpg |thumb| Eugenio Coseriu (1989)]] '''Eugeniu Coșeriu''' (ka '''Eugenio''' või '''Eugen Coseriu'''; [[27. juuli]] [[1921]] [[Mihăileni]] (Bessaraabia, Rumeenia) – [[7. september]] [[2002]] [[Tübingen]]) oli rumeenia [[semiootik]] ja [[keeleteadlane]]. Ta töötas ka [[Uruguay|Uruguays]] ja alates 1963. aastast [[Tübingeni Ülikool]]is Saksamaal. Tema õpilaste hulgas oli [[Jürgen Trabant]]. ==Välislingid== *[http://www.nadin.ws/archives/279 Artikkel temast semiootikaentsüklopeedias] *[http://www.romling.uni-tuebingen.de/coseriu/zeittafelen.html Tema eluloodaatumid] {{JÄRJESTA:Coseriu, Eugen}} [[Kategooria:Rumeenia semiootikud]] [[Kategooria:Sündinud 1921]] [[Kategooria:Surnud 2002]] rpo7gmse2z112gwoaiosa47lxq2l9xb Poluvernikud 0 340069 7228210 6899230 2026-09-03T14:21:14Z Kuriuss 38125 7228210 wikitext text/x-wiki {{Infokast etniline grupp|etnos=Poluvernikud|keeled=[[eesti keel|eesti]], [[vadja keel|vadja]], [[vene keel|vene]]|religioonid=[[luteri usk]]|seotud=[[eestlased]], [[vadjalased]], [[venelased]]}}'''Poluvernikud''' ehk '''poluvertsikud''' (harva ka ''poluverstsikud'' või ''pool(e)usulised'') olid [[Iisaku kihelkond|Iisaku]] ja [[Alutaguse kihelkond|Alutaguse kihelkondades]] elanud ajalooline [[Eestlased|eesti]]-[[vadjalased|vadja]]-[[Venelased|vene]] segakeelne rahvarühm. Poluvernikud tekkisid [[Keskaeg|keskajal]] [[Õigeusk|õigeusklike]] vene ja vadjalaste kultuuri segunemisel [[Virumaa]] idaosas. Nad võtsid sajandite jooksul omaks [[Luteri usk|luteri usu]] ja 20. sajandi jooksul [[Eestistamine|eestistusid]] täielikult.<ref name=":0">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Sikk |eesnimi=Rein |kuupäev=17.07.2007 |pealkiri=Iisaku muuseum tutvustab poluvernikute kultuuri |väljaanne=[[EPL]] |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/51094338/iisaku-muuseum-tutvustab-poluvernikute-kultuuri}}</ref><ref name="Eesti üldine märksõnastik EÜM">{{Netiviide |pealkiri=Poluvertsikud |url=https://ems.elnet.ee/id/EMS140948 |vaadatud=01.08.2013 |väljaanne=[[Eesti Märksõnastik]]}}</ref> Poluvernikute kultuuri on uurinud põhjalikumalt mitmed etnoloogid ja keeleteadlased, muu hulgas [[Jüri Truusmann]], [[Paul Ariste]], [[Otto Liiv]] ja [[Anne Nurgamaa]]. Poluvernikute kultuuripärandi kogumisega on tegelenud [[Iisaku muuseum]], vähesemal määral ka [[Eesti Ajaloomuuseum]] ja [[Eesti Rahva Muuseum]]. == Nimetus == Segarahva nimetus ''poluvernik'' (ja ''poluverstsik'') tuleb [[Vene keel|venekeelsest]] sõnast ''poluverujuštši'' (''полуверующий''), mis tähendab poolusklikku/pooleusulist. See nimetus viitab rahvakillu kahe usu vahel tammumisele, sest poluvernikud järgisid küll ametlikult [[Luteri usk|luteri usku]], aga pidasid samal ajal kinni paljudest vene tavadest: vene kombel [[ristimärk|risti ettelöömine]], õigeusu [[Paast|paastu]] pidamine, [[Kaelarist|kaelaristi]] kandmine jne.<ref name=":0" /><ref name="Eesti üldine märksõnastik EÜM" /> Poluvertsikud ise pidasid nimetust pigem pilkesõnaks.<ref name=":2" /> Eesti iseseisvumisest peale 20. sajandil on nimetust ''poluvernik'' kasutatud mitte ainult [[Virumaa]] rahvusvähemuse kirjeldamiseks, vaid ka üldisema sõnana iseloomustamaks kahest keele- ja kultuurikeskkonnast pärit inimest.<ref name=":1">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Lukas |eesnimi=Jaan |kuupäev=14.10.2014 |pealkiri=Peipsimaa turismiedendajad arutasid koostöövõimalusi |väljaanne=[[Vooremaa (ajaleht)|Vooremaa]] |url=https://www.vooremaa.ee/peipsimaa-turismiedendajad-arutasid-koostoovoimalusi/}}</ref> Poluvertsikuteks on kutsutud nii [[Setud|setusid]], [[Peipsivenelased|peipsivenelasi]] kui ka [[Eesti vanausulised|vanausulisi]].<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Raagmaa |eesnimi=Garri |kuupäev=13.10.2020 |pealkiri=Garri Raagmaa: ääremaa me südameis |väljaanne=[[Postimees]] |url=https://leht.postimees.ee/7084254/regionaalareng-garri-raagmaa-aaremaa-me-sudameis}}</ref><ref>{{Uudiseviide |kuupäev=19.06.2021 |pealkiri=Mälumäng |väljaanne=[[Postimees]]}}</ref> Nõukogude ajal nimetati lisaks segaperedest pärit inimestele poluvernikuteks ka [[Venemaa eestlased|Venemaa eestlasi]] ja (näiteks [[Siber|Siberis]]) vene koolis õppinud eestlasi, keda üldiselt lõpuni ei usaldatud.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Matsin |eesnimi=Paavo |kuupäev=11.03.2018 |pealkiri=Arvustus. Mitte-eestlasliku käitumise tsoon |väljaanne=[[ERR]] |url=https://kultuur.err.ee/688886/arvustus-mitte-eestlasliku-kaitumise-tsoon}}</ref><ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Aluoja |eesnimi=Kaarel |kuupäev=25.03.2017 |pealkiri=Ränga tööga kullakaevanduses toitis pere ära |väljaanne=[[Järva Teataja]] |url=https://jarvateataja.postimees.ee/4057381/ranga-tooga-kullakaevanduses-toitis-pere-ara}}</ref> Ka tänapäeval on Eesti meedias mõnikord kasutatud nimetust ''poluvernik'' solvanguna mitmekeelsest perest pärit eestlaste kohta (eriti [[Poliitik|poliitikute]] kohta).<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=11.07.2018 |pealkiri=Arvamus: Sotsid üritavad teise poluverniku abil oma mainet päästa, aga kas see aitab? |väljaanne=[[Lõunaeestlane]] |url=https://lounaeestlane.ee/arvamus-sotsid-uritavad-teise-poluverniku-abil-oma-mainet-paasta-aga-kas-see-aitab/}}</ref> == Ajalugu == Virumaa idapoolsed alad olid kuni 11. sajandini hõredalt asustatud. 11.–12. sajandil asustasid [[Alutaguse kihelkond|Alutaguse kihelkonna]] kesk- ja lõunaosa ning [[Iisaku kihelkond|Iisaku kihelkonna]] ala vadjalased. Vadjalased on moodustanud piirkonnas Iisaku põliskülad ja mõjutanud [[Kirderanniku murded|Ida-Eesti murdeid]] ning neist on kihelkonda jäänud Eesti suurim vadjalaste Jõuga [[kääbaskalmistu]].<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Fersel |eesnimi=Anne-Ly |kuupäev=01.08.2020 |pealkiri=Iisakus antakse keskkonnaharidust kahes keeles |väljaanne=[[Eesti Loodus]]}}</ref><ref name=":5">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Pae |eesnimi=Taavi |kuupäev=01.05.2014 |pealkiri=Mitmekesine Peipsimaa |leheküljed=12-18 |väljaanne=[[Eesti Loodus]]}}</ref> 13. sajandist [[asustus]] piirkonnas tihenes ja Ida-Virumaale saabus aina enam ka venelasi, kelle hulk suurenes eriti [[Liivi sõda|Vene-Liivimaa sõja]] ajast.<ref name=":6">{{Netiviide |kuupäev=2011 |pealkiri=Iisaku kihelkond |url=http://entsyklopeedia.ee/artikkel/iisaku_kihelkond |vaadatud=23.02.2023 |väljaanne=[[Eesti Entsüklopeedia]]}}</ref> Samuti asusid vähemasustatud maale eestlased ning kolm rahvast segunesid järk-järgult, moodustades poluvernikute kultuuri.<ref name=":0" /><ref name=":4">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Kriis |eesnimi=Külli |kuupäev=12.12.2019 |pealkiri=Poluvernikute keele jäljed on Iisaku kandis veel alles |väljaanne=[[Põhjarannik]] |url=https://pohjarannik.postimees.ee/6846656/poluvernikute-keele-jaljed-on-iisaku-kandis-veel-alles}}</ref> Asustuse tihenemine jätkus 16. sajandini [[Rootsi aeg|Rootsi võimu ajani]]. [[Rootsi]] propageeris usuvahetust ning suur osa õigeusklikest vadjalastest ja venelastest pidi kohustuslikus korras luteri usku siirduma.<ref name=":6" /> Oma usku nad sisu poolest aga ei muutnud: ametlikult olid [[luterlased]], käisid luteri kirikus, [[Laulatus|laulatasid]], [[Ristimine|ristisid]] ja [[Matmine|matsid]] täpselt nii, nagu luteri kirik nõudis, aga kodus oli [[ikooninurk]] [[Pühapilt|pühapiltidega]] ja kaelas kanti [[rist (kristlus)|risti]] õigeusu kommete järgi.<ref name=":4" /> Sellegipoolest sulandusid poluvernikud järk-järgult aina rohkem luterlikku maailma, puutudes Iisakus kokku naabruskonna eestlastega.<ref name=":5" /> 17.–18. sajandiks oli välja kujunenud oma keelega segarahvas.<ref name=":12">{{Netiviide |pealkiri=Asustus, keel ja kultuur. Kirjandust |url=https://kivike.kirmus.ee/index.php?id=162&kogukond=35&liik=&module=415&op=13 |vaadatud=23.02.2023 |väljaanne=Kivike, [[Eesti Kirjandusmuuseum]]}}</ref> 19. sajandi lõpus ja 20. sajandil hakkasid poluvernikud vähehaaval [[Eestistamine|eestistuma]] ning nende identiteet seostus rohkem eestlase kui venelase omaga. Seda võimendasid piirkonda juurde rännanud eestlased ja varasemast parem ligipääs haridusele, mis poluvernikute eestistumist veelgi soodustas. Samuti pidasid poolusulised selleks ajaks end siiralt luterlasteks ning ka [[Venestusaeg|venestamise ajal]] tehtud katsed poluvernikuid õigeusku tagasi tuua ebaõnnestusid. Poluvernikud ise kutsusid end vene keelt rääkivateks eestlasteks ning Eesti Vabariigis sündinud noored omandasid enamasti eestikeelse ja -meelse hariduse, minnes järk-järgult üle koolis õpetatud eesti keelele. Eriti kiiresti toimus eestistumine nende kultuurikeskuses ja "pealinnas" Porskuvas (eestistamise järel [[Vaikla]] küla).<ref name=":2" /><ref name=":4" /> 1930. aastateks oli poluvernikute asuala ahenenud mõne külani Iisaku kihelkonnas, mida kutsuti Eesti meedias "poluvernikute vabariigiks". Peamiselt elasid poluvertsikud [[Porskuva]], [[Podgriiva]], [[Pootsiku]], [[Remniku]], [[Kauksi (Alutaguse)|Kauksi]], [[Olesnitsa]], [[Alajõe]], [[Poludenka]], [[Luuga (Alutaguse)|Luuga]], [[Sälliku]], [[Kuru (Alutaguse)|Kuru]], [[Lemmaku]] ja [[Varesmetsa]] külas, kuid täpset piiri on keeruline määratleda.<ref name=":12" /> Ka [[Tärivere]], [[Tammetaguse]], [[Koldamäe]], [[Jõuga]], [[Sõrumäe]], [[Imatu]], [[Kõnnu (Alutaguse)|Kõnnu]] ja [[Kaidma]] küla on loetud poluvertsikute küladeks. Peipsi ääres olevat Kuru küla loetakse küll enamasti poluvernikute külaks, kuigi enamuses on seal õigeusklikud venelased, kelle kombed erinesid tunduvalt Porskuva küla omadest.<ref name=":62">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Nurgamaa |eesnimi=Anne |pealkiri=Iisakumaa poluvernikud |kirjastus=[[Iisaku muuseum]] |aasta=2007 |isbn=9789916027714 |leheküljed=5}}</ref> Samuti tegid piiri määratlemise keeruliseks ülejäänud vabariigiga võrreldes vaesest piirkonnast välja kolinud poluvernikud, keda asus märgataval arvul ka [[Torma kihelkond|Torma]] ja [[Laiuse kihelkond|Laiuse kihelkondades]].<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=08.11.1934 |pealkiri=„Wabariik" Tartumaa piiril |leheküljed=2 |väljaanne=[[Kaja (ajaleht)|Kaja]] |url=https://dea.digar.ee/article/kaja/1934/11/08/1/13}}</ref> [[Nimede eestistamine|Riikliku eestistamise kampaania]] käigus alates 1934. aastast muudeti paljud kohanimed eestipäraseks: Podgriivast sai Liiva, Porskuvast Vaikla, Poludenkast Kasevälja.<ref name=":12" /> Samuti vahetasid paljud poluvertsikud oma venepärase [[Perekonnanimi|perekonnanime]] eestipärase vastu välja.<ref name=":2">{{Uudiseviide |kuupäev=11.11.1943 |pealkiri=Pilk Jisaku poluvertsikute ellu |leheküljed=4 |väljaanne=[[Virumaa Teataja]] |url=https://dea.digar.ee/page/virumaavana/1943/11/11/4}}</ref> Nõukogude ajal eestistumine jätkus, kuigi mõned poluvernikud venekeelses koolis ja keskkonnas ka [[Venestamine|venestusid]].<ref name=":4" /> 1960. aastateks olid poluvernikud pea täielikult eestistunud.<ref name=":12" /> Need külad, mis ei eestistunud, on tühjaks jäänud (näiteks [[Mohku]] ja [[Sahku]] küla). Poluvernikute järeltulijad elavad praegugi Iisakus, kuid erinevalt [[Eesti vanausulised|vanausuliste]] kultuurist pole poluvernikute omast enam palju alles. Vanemad inimesed kasutavad kõnes kohati sõnu, mis on sellest kultuurist pärit, kuid sisulised teadmised neil enamasti puuduvad. Poluvernikute kultuurist säilinut üritab tänapäeval hoida [[Iisaku Muuseum|Iisaku muuseum]], mis on kogunud kõike selle segarahvaga seotut: sõnavara, retsepte, köiepunumist jne.<ref name=":5" /><ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Linnard |eesnimi=Tiia |kuupäev=02.02.2016 |pealkiri=Metsamees, kellest sai muuseumi direktor |väljaanne=[[Põhjarannik]] |url=https://pohjarannik.postimees.ee/6580712/metsamees-kellest-sai-muuseumi-direktor}}</ref> == Kultuur == Poluvernikute kultuur tekkis [[Eesti kultuur|eesti]], vadja ja [[Vene kultuur|vene kultuuri]] segunemisel, mille tõttu kujunes välja täiesti unikaalne kultuur oma keele, tavade ja välimusega, millele polnud vastet kummalgi pool [[Narva jõgi|Narva jõge]]. Kuni nimede eestistamiseni olid poluvertsikutel venepärased [[Perekonnanimi|perekonnanimed]] (näiteks ''Fetka'', ''Subka'', ''Beläjev'', ''Feržell'', ''Sabolotny''), kuid nad võtsid hoolega osa nimede eestistamisest, mistõttu kadus piirkonna perekonnanimede eripära. Näiteks sai Sabolotnyst Savi, Beläjevist Kaljumäe ja Subkast Säde.<ref name=":2" /> Algul vormiliselt, hiljem ka siiralt pidasid poluvernikud end [[Luterlased|luterlasteks]], kuigi õigeuskliku tausta tõttu jälgisid nad mitmeid õigeusu traditsioone ja kombeid. Poluvernikud pidasid õigeusu paaste, kandsid kaelaristi, lõid venelaste kombel ristimärki ja kirikusse minnes kandsid punasega tikitud valgeid kirikuriideid.<ref name=":2" /> Üldiselt jälgiti ka vene õigeusu pühasid, näiteks 15. augusti [[Rukkimaarjapäev|bogoroditsal]] korraldasid poluvertsikud [[Palverännak|palverännaku]].<ref name=":03">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Erilaid |eesnimi=Tõnis |kuupäev=10.09.2018 |pealkiri=Kuidas elasid poluvernikud Peipsi põhjarannal |väljaanne=[[Õhtuleht]] |url=https://naine.ohtuleht.ee/896184/kuidas-elasid-poluvernikud-peipsi-pohjarannal}}</ref> Lapsi ristiti ja leeris käidi Iisakus, kodus oli õigeusu kombe järgi ikooninurk.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Tamm |eesnimi=Ülle |kuupäev=14.10.2020 |pealkiri=Alutaguse rahvuspark - poluvernikud, kriivad, buunid ja Vasknarva väike nunnaklooster |väljaanne=[[Sõnumitooja (ajaleht, 1994)|Sõnumitooja]] |url=https://sonumitooja.ee/alutaguse-rahvuspark-poluvernikud-kriivad-buunid-ja-vasknarva-vaike-nunnaklooster/}}</ref> [[Iisaku kirik|Iisaku luteri kirikus]] olevat poluvernikute ajal olnud isegi [[ikoon]], mille ette sai küünlaid panna.<ref name=":7">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Kuresoo |eesnimi=Rein |kuupäev=08.07.2021 |pealkiri=Anne Nurgamaa: Nõukogude aja lõpuni elas Alutagusel lendoravaid palju |väljaanne=[[Postimees]] |url=https://arvamus.postimees.ee/7266450/keskkond-anne-nurgamaa-noukogude-aja-lopuni-elas-alutagusel-lendoravaid-palju}}</ref> [[Fail:Järuska silla poolprofiil 2021. aasta kevad.png|pisi|Poluvernikute aida eeskujul ehitatud [[Järuska sild]]]] Ka poluvernikute [[arhitektuur]] erines selgelt eestlaste omast. [[Talu|Talud]] olid mitmetes külades vene küla moodi piki tänavat reas, külas oli tavaliselt umbes 8–20 talu. Külakogukonnas oli oluline nende sõna, kellel oli oma [[krunt]]. Poolusuliste kommete kohaselt jagati talu võrdselt kõikide poegade vahel, nii et iga poeg ehitas jagatud maale uued majad. Seetõttu muutusid poluvertsikute talud aja jooksul väga väikeseks. Kõige kitsamates tingimustes jagati ka taluhoone poegade vahel ära nii, et mõlemal oleks samas majas omad toad enda perede jaoks. Selle ja liivase pinna tõttu olid poluvertsikud võrreldes naabruskonna eestlastega palju vaesemad. Erinevalt eestlastest (kes ehitasid peamiselt [[Rehielamu|rehielamuid]]) ehitasid poluvernikud eraldi maju, sest neil ei oleks rehealuses olnud palju kuivatada.<ref name=":2" /> Selle asemel ehitati majade grupi peale üks [[rehealune]], kus vilja kuivatati. Neis hoonetes, kus oli rehealune, oli [[Rehetuba|rehetoa]] ja -aluse vahel veel vene taludest üle võetud külm esik, mille kohta öeldi "seni" (vene ''сени''). See on vene taludest üle võetud mõiste, mida eesti taludes pole kunagi olnud.<ref name=":03" /> Poluvernikute majad olid [[Eesti]] iseseisvumiseni pisikesed ning koosnesid toast ja köögist. Suuremas peres tehti see elamine veel pooleks. Majad olid enamasti [[Õlgkatus|õlgkatusega]], sest kallist [[Laastukatus|laastukatust]] ei jõutud teha. Ka esimesed piirkonna [[Korsten|korstnad]] tehti mitte kivist, vaid laudadest. Iseseisva Eesti ajal võtsid eestimeelse hariduse saanud poluvernikud kasutusele mitmed Eestis levinud uuendused, mistõttu nende majapidamised olid võrreldes isetekkeliste vanemate majadega oluliselt süstemaatilisemalt korraldatud.<ref name=":03" /> Tänapäeval on poluvernikute maju alles veel vaid kaks ning needki on varemetes. Ühtegi ''seni'' säilinud ei ole.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Kriis |eesnimi=Külli |kuupäev=10.07.2020 |pealkiri=Vanad majad lisavad rahvuspargile väge |väljaanne=[[Põhjarannik]] |url=https://pohjarannik.postimees.ee/7014983/vanad-majad-lisavad-rahvuspargile-vage}}</ref> Piiratud määral on Iisaku kihelkonnas siiski ehitatud poolusuliste eeskujul üksikuid ehitisi, näiteks [[Järuska sild]] on loodud poluvernikute [[Ait|aida]] eeskujul, mistõttu sillal on eripärane, kaugele esile küündiv [[Katustatud sild|katus]].<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Kõrtsini |eesnimi=Tiina |kuupäev=04.05.2019 |pealkiri=VIISK SEE HÜÜDIS: „Sild on hea! Mina sammun üle pea.“ |väljaanne=[[Õhtuleht]] |url=https://elu.ohtuleht.ee/958867/fotovaatlus-viisk-see-huudis-sild-on-hea-mina-sammun-ule-pea-}}</ref> Nagu [[Setud|setudki]] tegelesid poluvernikud ajalooliselt peamiselt [[Kalastamine|kalastamise]] ja [[Kauplemine|kauplemisega]]. Lisatulu teeniti veel metsatöödel. Naiste hooleks olid [[Põllutöö|põllu-]] ja [[Aiatöö|aiatööd]]. [[Mesilane|Mesilasi]] peeti [[Pakktaru|pakktarudes]] või [[Pakkpuu|pakkpuudes]]. Toidulaual olid poluvernikutel eestlastega võrreldes oluliselt varem kasutusel [[seened]], mida eesti talupoeg 19. sajandi lõpuni veel ei korjanud. Samuti tarvitasid poluvernikud igapäevaelus [[Harilik kanep|kanepit]], tehes sellest [[Kanepitemp|kanepitempi]]. Ajalooliselt sõid poluvernikud ka kaertest tehtud [[kama]], kuid see komme kadus 20. sajandil. Sea tapmise järel korraldati seamatused, kuhu kutsuti naabrid ja söödi [[liha]]. Liha ei suitsetatud, vaid hoiti aasta läbi soolvees. [[Verikäkk|Verikäkki]] ei tarbitud, kuid laialt oli levinud [[verileib]]. [[Lihavõttemuna|Lihavõttemunad]] värviti mõnel pool mustaks või pruuniks. Iga suurema tähtpäeva puhul valmistasid poluvertsikud [[Koduõlu|koduõlut]], [[Meeõlu|meeõlut]] või [[Meevein|meeveini]] (meevõtmise ajal saadavast kärgede uhteveest).<ref name=":2" /> Mitmed pooleusuliste toiduretseptid on säilinud ja Iisaku muuseum pakub mõnikord külalistele poluvertsikute toite.<ref name=":7" /><ref name=":3">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Linnard |eesnimi=Tiia |kuupäev=19.10.2016 |pealkiri=Mis juhtub siis, kui Iisaku kihelkonna muuseum hakkab propageerima kanepit? |väljaanne=[[Põhjarannik]] |url=https://pohjarannik.postimees.ee/6581636/mis-juhtub-siis-kui-iisaku-kihelkonna-muuseum-hakkab-propageerima-kanepit}}</ref> 19. sajandist muutus tavaliseks, et poluvernikud rändasid piirkonnast välja paremat elu otsima või said eestimeelse hariduse ja asusid piirkonnas [[Põld|põldusid]] rajama. Poluvernikute põllumajandus kujunes kaasaegse ja ajaloolise põlluharimise seguna. Tihti kasvatati põldudel [[Sibul|sibulaid]].<ref name=":03" /> Põldude väetamiseks kasutati vaid laudasõnnikut ja sõnnikuveotalgud olid kombeks veel Eesti Vabariigiski. Vanadest põllutööriistadest tarvitati lühikeste kurgedega [[Harkader|harkatra]], muidu toimus põlluharimine kaasaegsete vahenditega, näiteks niidumasinate ja hobuserehadega. [[Rehepeks|Rehepeksu]] jaoks kasutati [[Koot|kooti]] sisuliselt kuni kultuuri hääbumiseni. Tavaliselt rabati [[Rukis|rukkid]] [[Rehetare|rehetares]] seina vastu teradest peaaegu puhtaks, siis toodi vihud [[Rehala|rehalasse]], sidemed võeti ära, laotati rehealuse põrandale kahte lademesse, ladvad vastamisi, tüved väljapoole, ja anti kootidega pihta. Paljudes peredes peksti vilja hobusejõuliste viljapeksumasinatega, niinimetatud puukööblitega (harvemini ka raudkööblitega). Suviviljad, osalt ka rukkid, peksti suuresti juba mootorijõuliste [[Rehepeksumasin|rehepeksumasinatega]] [[Talgud|talgutel]]. Kartulite äestamiseks kasutati 2–4 raamist koosnevaid pikki ja kitsaid puupulkadega raamäkkeid. Sirbiga lõigati vaid rukist ja sedagi ainult pikkadeks õlgedeks. Linade murdmisel kasutati peamiselt [[Lõuguti|lõugutit]] või vähemal määral käsitsi ümberaetavat [[Linamasin|linamasinat]]. [[Käsikivi|Käsikiviga]] jahvatati [[Õllelinnas|õllelinnaseid]] ja [[seajahu]] ning Liiva külas oli käsikivi terve küla kohvijahvatamise vahendiks.<ref name=":2" /> Poluvernikute [[Rahvariided|rahvariietest]] pole säilinud ühtegi tervet komplekti. Traditsiooniliselt olid meestel [[säärikud]] jalas, [[särk]] ja [[rüü]] seljas, nokaga müts peas ja punane habe rinnuni.<ref name=":03" /> Naistel oli särk stanulka, umbkuub komušel (või krassik) ja peakate pavol. [[Eesti Ajaloomuuseum|Eesti Ajaloomuuseumis]] on säilinud pooleusuliste naiste stanulka särk, meeste särk ja rüü. [[ERM|ERM-is]] on näha poluvertsikute meeste rüü ja naiste peakate pavol. Naiste umbkuube siiani leitud ei ole.<ref name=":62" /> Ka poluvernikute riietust on tänapäeval Iisakus eeskujuks võetud, näiteks käis Iisaku segakoor poluvernikute rõivaid kandes [[XXVII üldlaulupidu|2019. aasta laulupeol]]. Poluvernikud võtsid osa juba esimesest laulupeost 1869. aastal, kuigi sinna olid lubatud vaid mehed.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Sommer-Kalda |eesnimi=Sirle |kuupäev=09.07.2019 |pealkiri=Ajalooline mitmes mõttes |väljaanne=[[Põhjarannik]] |url=https://pohjarannik.postimees.ee/6726107/laulupidu-ajalooline-mitmes-mottes}}</ref> == Uurijad == Esimesed poluvernikute uurijad tegutsesid 19. sajandil. Üks vanimaid poluvernikute kirjeldusi pärineb Eesti ajakirjanduse algusaegadest, 1821. aasta [[Maarahva Nädalaleht|Maarahva Nädalalehest]] [[Otto Wilhelm Masing|Otto Wilhelm Masingu]] sulest:<ref name=":5" /> {{Tsitaat|Üks reisija innimenne kirjutab: Tarto ja Narva wahhel, sure Peterpurri tee ääres, on Isako kirrik, mis Jõhwi kirriko kabbel on, kuhhu õppetaja kolme nädala tagant jutlust tulleb pidama. Selle weikese kihelkonna rahwas on muist Poolwernikud, see on makele: poole-usso rahwas. Nemmad on kül meie usku, agga käiwad wenne ridis; rägivad kangeste ma- ja parremaste wenne keelt; kannavad ka ristikesi kaelas; löwad nenda, kuida wennelaesedki, risti enneste ette, ja kui wenne kirrikusse juhtuvad: siis seäl pühade kujude ette küünlaid pannewad, ja nende ette kummardavad. Sellepärast, et nemad nenda kahhe wahhe peäl, neid Poolwernikuks, ehk poleusso rahwaks kutsutakse. Muido on sesamma rahwas üks hea ja tasane rahwas, ja on tedda ka Tudolinna Kihelkonnas, Rannapungerja, ja Kaukse wallas leida|[[Otto Wilhelm Masing]]|Poolwernikud|[[Marahwa Näddala-Leht]], 12. jaanuar 1821, lk 11–14}}19. sajandi lõpust on uurijad käinud poluvernikute juures nende kombeid, rahvapärimust ja keelt talletamas. 1895. aastal pani etnograaf ja keeleteadlane [[Jüri Truusmann]] kirja esimesed poluvernikute sõnad ja jutud. Truusmann arvas poluvernikud olevat "''[[Narova]] tagant ümber asunud muistse tšuudi järeltulijad, kes olid tunduvalt kaotanud oma keele ja kombed''." [[Tšuudid|Tšuudi]] nimetus tähistas tema käsitluses [[Läänemeresoomlased|läänemeresoome]] hõimu, mitte eestlasi, mis tähendab, et Truusmann arvas poluvernikud olevat erinevad nii venelastest kui eestlastest. Tema hinnangul oli nende kõne "''imelik vene ja soome või eesti sõnade ja sufiksite segu, kuigi vene sufiksite ülekaaluga.''"<ref name=":4" /> Suurem huvi poluvernikute rahvakultuuri suhtes tekkis 1930. aastatel, kuid selleks ajaks oli juba suurem osa poluvernikutest eestistunud ja enamik [[Etnograafia|etnograafilisest]] ainesest hävinud.<ref name=":62" /> Huvi kestis kuni rahvakillu lõpliku assimileerumiseni 1960. aastatel.<ref name=":4" /><ref name=":12" /> Poluvernikute alade asustust on käsitlenud [[Otto Liiv]], [[Aliise Moora]], [[Karin Mark]] ja [[Priit Ligi]]. Nende keelest on kirjutanud [[Paul Ariste]], murdetekste kogunud [[Alli Vetekaja]] ning lindistanud [[Enn Tarvel]]. Poluvernikute kombeid on kajastanud Jüri Truusmann, [[Herbert Tampere]], [[Mall Hiiemäe]], Alli Vetekaja ja [[Anne Nurgamaa]].<ref name=":62" /> 1960. aastatel uurisid poluvernikute keelt kaks keeleteadlast: [[Mari Must]] nende eesti keelt, [[Helle Heiter]] nende vene murrakut. Rääkijad pandi kõnelema vastavalt eesti ja vene keeles, kuid päris oma keeles neil rääkida ei lastud. Esimene teadlane nimetas nende keelt murdeliseks kakskeelsuseks, teine arvas selle algul olnud loodevene murraku, mida mõjutasid ümbritsevad eesti murded.<ref name=":4" /> Alates 1904. aastast kogusid uurijad poluvernikute esemelisi materiale, esialgu küll vaid seda, mida peeti eestipäraseks. Kui poluvernikute rahvakultuuri suhtes suurem huvi lõpuks 1930. aastatel tekkis, polnud tihti enam säilinud palju, mida jäädvustada. Seetõttu on poluvernikute rahvakultuuri kohta levinud kohati vastakat infot ning poluvernikute rahvariietest pole säilinud ühtegi tervet komplekti.<ref name=":62" /> Lisaks on [[Iisaku Muuseum|Iisaku muuseum]] pühendanud olulise osa oma näitusest [[Vadjalased|vadjalaste]] ja poluvernikute kultuuripärandile. Näitus tutvustab rahvakillu ajalugu ja etnograafiat. Kõige uhkem eksponaat on spetsiaalselt Iisaku muuseumi tellimusel valminud poluvernikute pulmarahvariiete komplekt.<ref name=":0" /> Muuseum tutvustab ka poluvernikute kombeid, näiteks saab harjutada traditsioonilist paelapunumist, ja annab Anne Nurgamaa eestvõttel välja toimetisi, sealhulgas on välja antud raamat Iisaku poluvernikutest.<ref name=":3" /><ref name=":99">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Kändler |eesnimi=Tiit |kuupäev=01.05.2014 |pealkiri=Peipsi järv annab tooni oma inimestega |leheküljed=72-74 |väljaanne=[[Eesti Loodus]]}}</ref> == Keel == Poluvernikud rääkisid [[Poluverniku keel|poluverniku keelt]], mis oli kujunenud [[Eesti keel|eesti]], [[Vadja keel|vadja]] ja [[Vene keel|vene]] keelte segunemisel. Mõned keeleteadlased märkasid keeles ka [[Soome keel|soome]] mõjusid. Sellele lisaks oskasid 20. sajandi poluvernikud nii eesti kui ka vene keelt, kuid mõlemad olid teineteisest mõjutatud. Poluvernike igapäevane keel koosnes nii eesti kui ka vene sõnadest, mitmed sõnad olid ka vadja algupäraga. Väga palju poluvernikute keelest kirja ei pandud, mistõttu teatakse tänapäeval selle kohta vähe. Poluverniku keel ei olnud abita arusaadav ei eestlasele ega venelasele. Rahva eestistudes poluvernikute keel ühtlustus ja muutus eesti keelele sarnasemaks. Üksikud sõnad on piirkonnas säilinud ja endiselt kohalikus kõneviisis kasutuses.<ref name=":1" /><ref name=":4" /> Poluvernikute lauseehitus oli erinev eesti keelest, näiteks "''Isa võtap see hobuse raud maast''." [[Öeldis]] nihkus lause lõppu või puudus üldse, näiteks "''Untisi palju meil oli''," ja "''Teised purjus, pahad sõnad räägivad, tema ei''." Lauseid moodustati vene keele reeglite järgi, näiteks "''Aitas tämale tuba pühkida''." Vene murrakut rääkides ei hääldatud tihtipeale õ-tähte, selle asemel öeldi u või i, näiteks "''Pravim uhom nja slihu''." Eestikeelses kõnes kasutati palju vene laene ja vene keeles rääkides eesti [[Laensõna|laensõnu]].<ref name=":4" /> * Eesti keeles rääkides esinenud vene laensõnad: ** "''Teegivad pühadest ta siis kislaslatkahleeba ii piiragasi peklii''". ** "''Batka ii peikmes votsivad viinuski ii piiva piimaplekiga teleegu ja soitsivadki''". * Vene keeles rääkides esinenud eesti laensõnad: ** "''tants bul na gore''" (tants oli mäe peal); ** "''mjasa praadi bulaa''" (lihapraad oli); ** "''peti, kemen klali''" (peeti ja köömneid pandi). Poluverniku keeles liideti eesti keelest pärit nimisõnadele tihti lõpp "''-uša''" või "''-ija''." Tegusõnade lõppu lisati "''-bit''" või "''-bitsja''":<ref name=":4" /> {| class="wikitable" ! colspan="2" |''-uša'' ! rowspan="6" | ! colspan="2" |''-ija'' ! rowspan="6" | ! colspan="2" |''-bit'' ! rowspan="6" | ! colspan="2" |''-bitsja'' |- !poluverniku keeles !eesti keeles !poluverniku keeles !eesti keeles !poluverniku keeles !eesti keeles !poluverniku keeles !eesti keeles |- |''julguša'' |julgus |''vizija'' |viis |ulkubit |hulkuma |rimustabitsja |rõõmustama |- |''pirguša'' |põrgu |''kruzija'' |kruus |pakubit |pakkuma |ne vitsebitsja |ei viitsi |- |''njöruša'' |nöör |''korvija'' |korv |ohkabit |ohkama | | |- |''kalduša'' |kallas |''trepija'' |trepp |vihkabit |vihkama | | |} Eestikeelseid sõnu hääldati vene keelele omaselt ja poluvernikud hääldasid oma keeles eesti keele jaoks võõraid häälikuid.<ref name=":4" /> {| class="wikitable" ! colspan="2" |Venekeelne hääldus ! rowspan="10" | ! colspan="2" |Võõrhäälikud |- !poluverniku keeles !eesti keeles !poluverniku keeles !eesti keeles |- |''laaskma'' |laskma |''igaf'' |igav |- |''siibulat'' |sibulat |''feršel'' |velsker |- |''piime'' |pime |''pinžak'' |pintsak |- |''eelas'' |elas |''affenid'' |ahvenad |- |''tulep'' |tuleb |''obuzed'' |hobused |- |''võtap'' |võtab |''serf'' |serv |- | colspan="2" rowspan="2" | |''järf'' |järv |- |''kõrf'' |kõrv |} == Vaata ka == * [[Vadjalased]] * [[Kreevinid]] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * [[Anne Nurgamaa]], "Iisakumaa poluvernikud", [[Iisaku Muuseum]] 2007, {{ISBN|9789916027714}} * {{Uudiseviide |perekonnanimi=Sikk |eesnimi=Rein |kuupäev=17.07.2007 |pealkiri=Iisaku muuseum tutvustab poluvernikute kultuuri |väljaanne=[[EPL]] |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/51094338/iisaku-muuseum-tutvustab-poluvernikute-kultuuri}} [[Kategooria:Iisaku kihelkond]] [[Kategooria:Eesti rahvusrühmad]] [[Kategooria:Eestlased]] [[Kategooria:Vadjalased]] ipskp85eo6abxlgah1vcsyape291t51 Ksantaat 0 341223 7228283 7225367 2026-09-03T19:47:53Z InternetArchiveBot 90448 Add 1 book for Verifiability (20260903sim)) #IABot (v2.0.9.5) ([[User:GreenC bot|GreenC bot]] 7228283 wikitext text/x-wiki [[Fail:Sodium-ethylxanthate-2D-skeletal.png|paremal|pisi|251x251px| Etüülksanthappe naatriumsool ]] [[Fail:Musée_de_la_viscose_(Échirolles)_abc29_(cropped).JPG|pisi| Tselluloosi ksantaat.]] '''Ksantaat''' on ksanthappe [[Soolad|sool]] või [[Estrid|ester]]. Ksantaat viitab ka [[Ioon|anioonile]] [R-O-CS<sub>2</sub>]<sup>-</sup>. '''Ksanthape''' on näiteks etüülksanthape CH<sub>3</sub>CH<sub>2</sub>−O−C(=S)−SH. Nimi ''ksantaat'' on tuletatud [[Vanakreeka keel|vanakreeka]] sõnast {{Keel|grc|ξανθός}} (''ksanthos'') tähendab 'kollakat' või 'kuldset' ja tõepoolest on enamik ksantaatsooli kollased. Need avastas ja nimetas 1823. aastal Taani keemik William Christopher Zeise. == Tööstuslikud rakendused == Ksantaadi sooli kasutatakse mineraalide töötlemisel laialdaselt [[Flotatsioon|flotatsiooniainetena]]. Flotatsioon on ainete (näiteks [[Vask|vase]]) eraldamine vedelikust neid pinnale ujutades ning seejärel pinnalt korjates. == Keskkonnamõjud == Kuigi ksantaadid on biolagunevad, võivad need olla veeorganismidele mürgised. <ref>{{Cite journal|last=Besser|first=J.|url=http://digitalcommons.unl.edu/cgi/viewcontent.cgi?article=1882&context=usgsstaffpub|title=Ecological impacts of lead mining on Ozark streams: toxicity of sediment and pore water|journal=Ecotoxicology and Environmental Safety|volume=72|issue=2|pages=516–526|year=2009|last2=Brumbaugh|first2=W.|last3=Allert|first3=A.|last4=Poulton|first4=B.|last5=Schmitt|first5=C.|last6=Ingersoll|first6=C.|bibcode=2009EcoES..72..516B|doi=10.1016/j.ecoenv.2008.05.013|pmid=18603298|url-access=subscription}}</ref> Kaevandustegevusest allavoolu jääv vesi on sageli ksantaatidega saastunud. <ref>{{Cite journal|last=Xu|first=Y.|title=Fate and effects of xanthates in laboratory freshwater systems|url=https://archive.org/details/sim_bulletin-of-environmental-contamination-and-toxicology_1988-11_41_5/page/683|journal=Bulletin of Environmental Contamination and Toxicology|volume=41|issue=5|pages=683–689|year=1988|last2=Lay|first2=J. P.|last3=Korte|first3=F.|bibcode=1988BuECT..41..683X|doi=10.1007/BF02021019|pmid=3233367}}</ref> == Viited == {{Viited|30em}} [[Kategooria:Funktsionaalrühmad]] [[Kategooria:Soolad]] 730s05z298r5h5l82tejhy3uwos746d Viljo Saldre 0 348780 7228292 7113938 2026-09-03T20:01:50Z Velirand 67997 7228292 wikitext text/x-wiki '''Viljo Saldre''' ([[5. veebruar]] [[1952]] [[Tallinn]] – [[16. oktoober]] [[2020]] [[Tartu]]) oli [[eesti]] [[näitleja]], [[lavastaja]] ja teatritegelane. Ta kasutas pseudonüümi '''Lauri Lumen'''. ==Elukäik== Viljo Saldre lõpetas [[1970]]. aastal [[Tallinna 21. Keskkool]]i, [[1976]]. aastal [[Eesti NSV Teatriühingu lavakunstistuudiod|Vanemuise õppestuudio]] ning [[1977]]. aastal [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] eesti keele ja kirjanduse erialal. Ta töötas aastatel [[1977]]–[[1980]] [[Vanemuine (teater)|Vanemuise teatris]] näitlejana ja [[1980]]–[[1982]] korraldaja[[direktor]]ina. Aastatel [[1982]]–[[1983]] oli ta [[Kultuuriministeerium]]i repertuaarikolleegiumi [[peatoimetaja]]. Aastatel [[1983]]–[[1989]] oli ta [[Ugala|Ugala teatris]] lavastaja ja [[1989]]–[[1991]] asedirektor. Lisaks tõlkis ta näidendeid ja muud kirjanduslikku algmaterjali nii teatrilavastuste kui ka kuuldemängude jaoks, tegi dramatiseeringuid ja vahel kujundas lavastusi ka muusikaliselt. 1990. aastatel koostas ja kujundas ta paar teatrite juubelikogumikku ("Viljandi Draamateater "Ugala" 70", 1990, ja "Noorsooteatri 25 aastat", 1991) ning andis välja [[parapsühholoogia]][[ajakiri|ajakirja]] Aura (1997–2000).<ref>[https://www.ester.ee/search~S1*est/X?searchtype=a&searcharg=Saldre%20Viljo&searchscope=1&SORT=DZ&extended=0&SUBMIT=OTSI Viljo Saldre looming] andmebaasis ESTER. Vaadatud 21.01.2025.</ref> Ta toimetas (peamiselt pseudonüümi Lauri Lumen all) ka aastatel 1991–2005 ilmunud esoteerikaajakirja Paradoks ja oli üks alternatiivmeditsiiniajakirja Kolmas Silm toimetajatest.<ref>[https://www.ester.ee/search~S1*est/X?searchtype=a&searcharg=Lumen%20Lauri&searchscope=1&SORT=DZ&extended=0&SUBMIT=OTSI Lauri Lumeni looming] andmebaasis ESTER. Vaadatud 21.01.2025.</ref><ref>[https://www.ester.ee/search~S1*est?/tKolmas+silm/tkolmas+silm/1%2C8%2C9%2CB/frameset&FF=tkolmas+silm+alternatiivsed+eluhoiakud+ja+alternatiivmeditsiin&1%2C1%2C Ajakiri Kolmas Silm] andmebaasis ESTER. Vaadatud 21.01.2025.</ref> Kirjastamisega tegeles ta peamiselt [[kirjastus]]es Sünnimaa (AS Sünnimaa), mille üks osanikke ta oli.<ref>[https://ariregister.rik.ee/est/company/10274247/Aktsiaselts-S%C3%BCnnimaa?search_id=7adefeb&pos=1 Aktsiaselts Sünnimaa] Äriregistris. Vaadatud 21.01.2025.</ref> == Isiklikku == Tema isa oli kunstnik [[Alfred Saldre]]. Tema esimene abikaasa oli varieteeartist ja näitleja [[Merle Talvik]]; [[1986]]. aastast oli ta abielus näitleja [[Külliki Saldre]]ga. ==Looming== === Lavastusi Vanemuises === * 1980 [[Mihkel Tiks]] "Lahtihüpe" * 1981 [[Rudyard Kipling]] / [[Kulno Süvalep]] "Kass, kes kõndis omapead" === Lavastusi Ugalas === * 1983 [[Rudyard Kipling]] / Kulno Süvalep "Kass, kes kõndis omapead" * 1983 [[Bulat Okudžava]] "Diletantide teekond" * 1984 [[Karel Čapek]] "Valge katk" * 1985 [[Mati Unt]] "Kolm põrsakest ja hea hunt" * 1985 [[Henrik Ibsen]] "Nora" * 1987 [[Ole Lund Kirkegaard]] "Meil on ninasarvik Otto" * 1987 [[Romain Rolland]] "Giljotiin Dantonile" === Rolle Vanemuises === * 1974 [[Alexandre Dumas vanem|Alexander Dumas]] "Musketäriana" (Cojutave de Jussac; surm), lavastaja [[Jaan Tooming]] * 1976 [[Tammsaare]] / [[Osvald Tooming]] "Põrgupõhja uus Vanapagan" (Kusta), lavastaja Jaan Tooming * 1976 [[Ernst Enno]] "Veli Joonatan" (isa), lavastaja Jaan Tooming * 1976 [[August Jakobson]] "Elu tsitadellis" (Karl), lavastaja [[Epp Kaidu]] * 1976 [[Jevgeni Švarts]] "Tavaline ime" (Karu), lavastaja Epp Kaidu * 1976 [[Jerzy Andrzejewski]] / Jaan Tooming / [[Rein Heinsalu]] "Polonees 1945" (Maciej Chełmicki), lavastaja Jaan Tooming * 1977 [[Nikolai Pogodin]] "Kremli kellad" (Rõbakov), lavastajad [[Kaarel Ird]], [[Evald Hermaküla]] * 1977 [[Ion Drudse]] "Pühamast püham" (Sandu), lavastaja [[Kaarin Raid]] * 1978 [[Aleksei Arbuzov]] "Julmad mängud" (Caius), lavastaja Kaarin Raid * 1979 [[A. H. Tammsaare|Anton Hansen Tammsaare]] "Tõde" (esitaja), lavastaja [[Ülo Vilimaa]] * 1979 [[Juhan Peegel]] / Kaarel Ird "Ma langesin esimesel sõjasuvel" (Jaan Tamm), lavastaja Kaarel Ird === Rolle Noorsooteatris === * 1982 [[Aleksandr Remez]] "Seda teed" (Aleksandr Uljanov), lavastaja [[Jaak Allik]] === Rolle Ugalas === * 1984 [[Karel Čapek]] "Valge katk" (Galen), lavastaja Viljo Saldre * 1984 [[Shakespeare]] "Hamlet" (Claudius), lavastaja [[Rimma Kretšetova]] * 1984 [[Hans H. Luik]] "Tuled sa tagasi?" (Paul), lavastaja [[Jaak Allik]] * 1985 [[Lion Feuchtwanger]] / [[Mati Unt]] “Vennad Lautensackid” (Paul Cramer), lavastaja [[Kalju Komissarov]] * 1986 [[Nikolai Baturin]] "Kuldrannake" (Grenzstein), lavastaja [[Väino Uibo]] * 1986 [[Shakespeare]] "Othello" (Jago), lavastajad [[Merle Karusoo]], Kaarin Raid * 1986 [[Per Olov Enquist]] "Vihmausside elust" (Johan Ludvig Heiberg), lavastaja [[Merle Karusoo]] * 1987 [[Aleksandr Gribojedov]] "Häda mõistuse pärast" (Aleksandr Andrejevitš Tšatski), lavastaja Jaak Allik * 1989 [[Eugene O'Neill]] "Iha jalakate all" (episoodid), lavastaja [[Kaarin Raid]] ===Töö mängufilmides=== * 1974 "Värvilised unenäod" (režissööri assistent), režissöörid [[Virve Aruoja]] ja Jaan Tooming * 1975 "Teatri vang" (režissööri assistent), režissöör Virve Aruoja * 1977 "Põrgupõhja uus Vanapagan" (näitleja – Jürka ja Juula poeg Kusta), režissöör Jaan Tooming ===Artikleid=== * Viljo Saldre. Vastab Kulno Süvalep. [[Teater. Muusika. Kino]], nr 6 / 1989 * Viljo Saldre. Rahvas võib rahule jääda. [[Postimees]], 15. jaanuar 2002 * Viljo Saldre. [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/teater/vana-vein-kaarib-vaikselt-vaatides/ Vana vein käärib vaikselt vaatides] [[Sirp (ajaleht)|Sirp]], 27. märts 2015 ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == * Eesti teatri biograafiline leksikon. Tallinn 2000. {{JÄRJESTA:Saldre, Viljo}} [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Eesti lavastajad]] [[Kategooria:Ugala näitlejad]] [[Kategooria:Ugala lavastajad]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Rahumäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1952]] [[Kategooria:Surnud 2020]] l9oon3j1m7fwpnkl8gnk9c1o0qce36r 7228363 7228292 2026-09-04T05:42:18Z Kuriuss 38125 7228363 wikitext text/x-wiki '''Viljo Saldre''' ([[5. veebruar]] [[1952]] [[Tallinn]] – [[16. oktoober]] [[2020]] [[Tartu]]) oli [[eesti]] [[näitleja]], [[lavastaja]] ja teatritegelane. Ta kasutas pseudonüümi '''Lauri Lumen'''. ==Elukäik== Viljo Saldre lõpetas [[1970]]. aastal [[Tallinna 21. Keskkool]]i, [[1976]]. aastal [[Eesti NSV Teatriühingu lavakunstistuudiod|Vanemuise õppestuudio]] ning [[1977]]. aastal [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] eesti keele ja kirjanduse erialal. Ta töötas aastatel [[1977]]–[[1980]] [[Vanemuine (teater)|Vanemuise teatris]] näitlejana ja [[1980]]–[[1982]] korraldaja[[direktor]]ina. Aastatel [[1982]]–[[1983]] oli ta [[Kultuuriministeerium]]i repertuaarikolleegiumi [[peatoimetaja]]. Aastatel [[1983]]–[[1989]] oli ta [[Ugala|Ugala teatris]] lavastaja ja [[1989]]–[[1991]] asedirektor. Lisaks tõlkis ta näidendeid ja muud kirjanduslikku algmaterjali nii teatrilavastuste kui ka kuuldemängude jaoks, tegi dramatiseeringuid ja vahel kujundas lavastusi ka muusikaliselt. 1990. aastatel koostas ja kujundas ta paar teatrite juubelikogumikku ("Viljandi Draamateater "Ugala" 70", 1990, ja "Noorsooteatri 25 aastat", 1991) ning andis välja [[parapsühholoogia]][[ajakiri|ajakirja]] Aura (1997–2000).<ref>[https://www.ester.ee/search~S1*est/X?searchtype=a&searcharg=Saldre%20Viljo&searchscope=1&SORT=DZ&extended=0&SUBMIT=OTSI Viljo Saldre looming] andmebaasis ESTER. Vaadatud 21.01.2025.</ref> Ta toimetas (peamiselt pseudonüümi Lauri Lumen all) ka aastatel 1991–2005 ilmunud esoteerikaajakirja Paradoks ja oli üks alternatiivmeditsiiniajakirja Kolmas Silm toimetajaid.<ref>[https://www.ester.ee/search~S1*est/X?searchtype=a&searcharg=Lumen%20Lauri&searchscope=1&SORT=DZ&extended=0&SUBMIT=OTSI Lauri Lumeni looming] andmebaasis ESTER. Vaadatud 21.01.2025.</ref><ref>[https://www.ester.ee/search~S1*est?/tKolmas+silm/tkolmas+silm/1%2C8%2C9%2CB/frameset&FF=tkolmas+silm+alternatiivsed+eluhoiakud+ja+alternatiivmeditsiin&1%2C1%2C Ajakiri Kolmas Silm] andmebaasis ESTER. Vaadatud 21.01.2025.</ref> Kirjastamisega tegeles ta peamiselt [[kirjastus]]es Sünnimaa (AS Sünnimaa), mille üks osanikke ta oli.<ref>[https://ariregister.rik.ee/est/company/10274247/Aktsiaselts-S%C3%BCnnimaa?search_id=7adefeb&pos=1 Aktsiaselts Sünnimaa] Äriregistris. Vaadatud 21.01.2025.</ref> == Isiklikku == Tema isa oli kunstnik [[Alfred Saldre]]. Tema esimene abikaasa oli varieteeartist ja näitleja [[Merle Talvik]]; [[1986]]. aastast oli ta abielus näitleja [[Külliki Saldre]]ga. ==Looming== === Lavastusi Vanemuises === * 1980 [[Mihkel Tiks]] "Lahtihüpe" * 1981 [[Rudyard Kipling]] / [[Kulno Süvalep]] "Kass, kes kõndis omapead" === Lavastusi Ugalas === * 1983 [[Rudyard Kipling]] / Kulno Süvalep "Kass, kes kõndis omapead" * 1983 [[Bulat Okudžava]] "Diletantide teekond" * 1984 [[Karel Čapek]] "Valge katk" * 1985 [[Mati Unt]] "Kolm põrsakest ja hea hunt" * 1985 [[Henrik Ibsen]] "Nora" * 1987 [[Ole Lund Kirkegaard]] "Meil on ninasarvik Otto" * 1987 [[Romain Rolland]] "Giljotiin Dantonile" === Rolle Vanemuises === * 1974 [[Alexandre Dumas vanem|Alexander Dumas]] "Musketäriana" (Cojutave de Jussac; surm), lavastaja [[Jaan Tooming]] * 1976 [[Tammsaare]] / [[Osvald Tooming]] "Põrgupõhja uus Vanapagan" (Kusta), lavastaja Jaan Tooming * 1976 [[Ernst Enno]] "Veli Joonatan" (isa), lavastaja Jaan Tooming * 1976 [[August Jakobson]] "Elu tsitadellis" (Karl), lavastaja [[Epp Kaidu]] * 1976 [[Jevgeni Švarts]] "Tavaline ime" (Karu), lavastaja Epp Kaidu * 1976 [[Jerzy Andrzejewski]] / Jaan Tooming / [[Rein Heinsalu]] "Polonees 1945" (Maciej Chełmicki), lavastaja Jaan Tooming * 1977 [[Nikolai Pogodin]] "Kremli kellad" (Rõbakov), lavastajad [[Kaarel Ird]], [[Evald Hermaküla]] * 1977 [[Ion Drudse]] "Pühamast püham" (Sandu), lavastaja [[Kaarin Raid]] * 1978 [[Aleksei Arbuzov]] "Julmad mängud" (Caius), lavastaja Kaarin Raid * 1979 [[A. H. Tammsaare|Anton Hansen Tammsaare]] "Tõde" (esitaja), lavastaja [[Ülo Vilimaa]] * 1979 [[Juhan Peegel]] / Kaarel Ird "Ma langesin esimesel sõjasuvel" (Jaan Tamm), lavastaja Kaarel Ird === Rolle Noorsooteatris === * 1982 [[Aleksandr Remez]] "Seda teed" (Aleksandr Uljanov), lavastaja [[Jaak Allik]] === Rolle Ugalas === * 1984 [[Karel Čapek]] "Valge katk" (Galen), lavastaja Viljo Saldre * 1984 [[Shakespeare]] "Hamlet" (Claudius), lavastaja [[Rimma Kretšetova]] * 1984 [[Hans H. Luik]] "Tuled sa tagasi?" (Paul), lavastaja [[Jaak Allik]] * 1985 [[Lion Feuchtwanger]] / [[Mati Unt]] “Vennad Lautensackid” (Paul Cramer), lavastaja [[Kalju Komissarov]] * 1986 [[Nikolai Baturin]] "Kuldrannake" (Grenzstein), lavastaja [[Väino Uibo]] * 1986 [[Shakespeare]] "Othello" (Jago), lavastajad [[Merle Karusoo]], Kaarin Raid * 1986 [[Per Olov Enquist]] "Vihmausside elust" (Johan Ludvig Heiberg), lavastaja [[Merle Karusoo]] * 1987 [[Aleksandr Gribojedov]] "Häda mõistuse pärast" (Aleksandr Andrejevitš Tšatski), lavastaja Jaak Allik * 1989 [[Eugene O'Neill]] "Iha jalakate all" (episoodid), lavastaja [[Kaarin Raid]] ===Töö mängufilmides=== * 1974 "Värvilised unenäod" (režissööri assistent), režissöörid [[Virve Aruoja]] ja Jaan Tooming * 1975 "Teatri vang" (režissööri assistent), režissöör Virve Aruoja * 1977 "Põrgupõhja uus Vanapagan" (näitleja – Jürka ja Juula poeg Kusta), režissöör Jaan Tooming ===Artikleid=== * Viljo Saldre. Vastab Kulno Süvalep. [[Teater. Muusika. Kino]], nr 6 / 1989 * Viljo Saldre. Rahvas võib rahule jääda. [[Postimees]], 15. jaanuar 2002 * Viljo Saldre. [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/teater/vana-vein-kaarib-vaikselt-vaatides/ Vana vein käärib vaikselt vaatides] [[Sirp (ajaleht)|Sirp]], 27. märts 2015 ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == * Eesti teatri biograafiline leksikon. Tallinn 2000. {{JÄRJESTA:Saldre, Viljo}} [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Eesti lavastajad]] [[Kategooria:Ugala näitlejad]] [[Kategooria:Ugala lavastajad]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Rahumäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1952]] [[Kategooria:Surnud 2020]] hahky6vcm8rxeshtw8vuq8p9ook2tup Raats 0 349129 7228438 5304311 2026-09-04T09:21:00Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Eesti etnograafia]] 7228438 wikitext text/x-wiki '''Raats''' ehk '''linaraats''' on [[kamm]]i meenutav riist, millega vanasti eemaldati [[lina]]taime [[kupar|kupraid]] varte küljest ([[kupardamine]]).<ref name="Rahvakultuuri leksikon"/> Raats oli tavaline kupardamisriist, kuid kupardati ka [[vikat]]i teral lõigates või [[kirves|kirvega]] raiudes. Varased raatsad olid puust, aga ka luust, [[pii]]d sisse lõigatud. Raats kinnitati ühe otsaga maha toetuva pingi külge, millel teises otsas oli kaks jalga.<ref name="Rahvakultuuri leksikon"/> Linaraatse oli erinevaid: *paksema lauatüki ühele otsale kinnitati külje pealt või risti 10–15 teraslehte - enamasti vanu vikatitükke; *piklikule pakule löödi sisse raudterad; *valmistati [[reha]]taoline [[pii]]dega raats Kuprad eemaldati, kui linapeosid mitu korda terade vahelt läbi tõmmati.<ref name="Etnograafia sõnaraamat"/>. ==Vaata ka== *[[Lõuguti]] *[[Ropsimõõk]] == Viited == {{Viited|allikad= *<ref name="Rahvakultuuri leksikon">[[Eesti rahvakultuuri leksikon]] (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud [[Ants Viires]]. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 237</ref> *<ref name="Etnograafia sõnaraamat">[[Eesti etnograafia sõnaraamat]]. Koostanud [[Arvi Ränk]]. Tallinn. 1995. lk 103</ref> }} ==Välislingid== *[http://www.muis.ee/museaalview/490914 Raatsa pilt ERM-is] [[Kategooria:Tööriistad]] [[Kategooria:Lina töötlemine]] [[Kategooria:Talu tööriistad]] [[Kategooria:Eesti etnograafia]] sxn00cotgtcc9whusk244jru1er5dqr Naddoddur 0 364077 7228356 6783824 2026-09-04T03:36:56Z Sendrasendra 225202 7228356 wikitext text/x-wiki {{lisaviiteid}} '''Naddoddur''' ([[islandi keel|islandi]] Naddoður, [[Vanapõhja keel|vanapõhja]] Naddoðr) oli [[Norra]] päritolu [[viiking]], keda [[Landnámabók]]i järgi peetakse [[Island]]i avastajaks. Naddoddur oli üks varasemaid [[Fääri saared|Fääri saarte]] norra asunikke pärast [[Grímur Kamban]]it, keda "[[Færeyinga saga]]" nimetab esimeseks norra asunikuks Fääri saartel. Grímur Kambani asumist Fääri saartele on traditsiooniliselt dateeritud umbes 825. aastasse, kuid täpne dateering ei ole kindel. Naddoddur sündis [[Lõuna-Norra]]s [[Agder]]is ja suri Fääri saartel pärast aastat 825.<ref>https://www.hurstwic.com/history/articles/society/text/settlement_of_iceland.htm The Settlement of Iceland in the Viking Age.</ref> Keskaegne Islandi käsikiri [[Landnámabók]] ("Maa asustamise raamat") kirjeldab 9. ja 10. sajandil toimunud Islandi asustamist (islandi keeles ''landnám''). Selle järgi avastas Islandi Naddoddur, kes seilas Norrast Fääri saartele, kuid eksis teelt ja jõudis [[Island]]i idarannikule. Ta jõudis kaldale lahe ja mägede juures tänapäeva [[Reyðarfjörður]]i lähedal. Naddoddur ronis mäele, et otsida suitsu, kuid ei näinud märke inimeste kohalolust. Seejärel otsustas ta jätkata teekonda Fääri saartele. Kui ta hakkas laeva juurde tagasi minema, hakkas lund sadama ning ta nimetas maa Lumemaaks (''Snæland''). Hiljem hakati saart nimetama [[Ísland]]iks. Naddodduri võimalik tütar oli [[Shetland]]il elanud Ann Naddodsdóttir, kelle nime on seostatud [[Bressay kivi]]ga. 1864. aastal leiti Bressaylt 9.–10. sajandisse dateeritud kiviplaat, millel on kristlikud ristid ja Skandinaavia päritolu kaunistused ning servadesse raiutud [[ogami kiri|ogamikirjas]] tekst. Keldi ajaloolane [[Katherine Forsyth]] on 1996. aastal pakkunud, et üks selle tõlgendus on ''"Naddoddsdóttir Ann"'', see tähendab 'Naddoddi tütar Ann'. Nime seostamine Naddodduriga ei ole siiski täiesti kindel: Forsyth ise on 2020. aastal osutanud ka võimalusele, et vastav sõna on hoopis [[pikti keel|piktikeelne]] sugulassõna, mitte norrakeelne 'tütar', mistõttu jääb tõlgendus vaieldavaks. [[Kategooria:Fääri saared]] [[Kategooria:Island]] [[Kategooria:Viikingid]] rzep9uk1feyemjaiuzvbrd18fh01bvs 7228433 7228356 2026-09-04T09:02:05Z Sendrasendra 225202 7228433 wikitext text/x-wiki {{lisaviiteid}} '''Naddoddur''' ([[islandi keel|islandi]] Naddoður, [[Vanapõhja keel|vanapõhja]] Naddoðr) oli [[Norra]] päritolu [[viiking]], keda "[[Landnámabók]]i" järgi peetakse [[Island]]i avastajaks. Naddoddur oli üks varasemaid [[Fääri saared|Fääri saarte]] norra asunikke pärast [[Grímur Kamban]]it, keda "[[Færeyinga saga]]" nimetab esimeseks norra asunikuks Fääri saartel. Grímur Kambani asumist Fääri saartele on traditsiooniliselt dateeritud umbes 825. aastasse, kuid täpne dateering ei ole kindel. Naddoddur sündis [[Lõuna-Norra]]s [[Agder]]is ja suri Fääri saartel pärast aastat 825.<ref>https://www.hurstwic.com/history/articles/society/text/settlement_of_iceland.htm The Settlement of Iceland in the Viking Age.</ref> Keskaegne Islandi käsikiri [[Landnámabók]] ("Maa asustamise raamat") kirjeldab 9. ja 10. sajandil toimunud Islandi asustamist (islandi keeles ''landnám''). Selle järgi avastas Islandi Naddoddur, kes seilas Norrast Fääri saartele, kuid eksis teelt ja jõudis [[Island]]i idarannikule. Ta jõudis kaldale lahe ja mägede juures tänapäeva [[Reyðarfjörður]]i lähedal. Naddoddur ronis mäele, et otsida suitsu, kuid ei näinud märke inimeste kohalolust. Seejärel otsustas ta jätkata teekonda Fääri saartele. Kui ta hakkas laeva juurde tagasi minema, hakkas lund sadama ning ta nimetas maa Lumemaaks (''Snæland''). Hiljem hakati saart nimetama [[Ísland]]iks. Naddodduri võimalik tütar oli [[Shetland]]il elanud Ann Naddodsdóttir, kelle nime on seostatud [[Bressay kivi]]ga. 1864. aastal leiti Bressaylt 9.–10. sajandisse dateeritud kiviplaat, millel on kristlikud ristid ja Skandinaavia päritolu kaunistused ning servadesse raiutud [[ogami kiri|ogamikirjas]] tekst. Keldi ajaloolane [[Katherine Forsyth]] on 1996. aastal pakkunud, et üks selle tõlgendus on ''"Naddoddsdóttir Ann"'', see tähendab 'Naddoddi tütar Ann'. Nime seostamine Naddodduriga ei ole siiski täiesti kindel: Forsyth ise on 2020. aastal osutanud ka võimalusele, et vastav sõna on hoopis [[pikti keel|piktikeelne]] sugulassõna, mitte norrakeelne 'tütar', mistõttu jääb tõlgendus vaieldavaks. [[Kategooria:Fääri saared]] [[Kategooria:Island]] [[Kategooria:Viikingid]] bf4g73cp3qzxx0tr3fd2px6lkr99v0p 7228480 7228433 2026-09-04T10:36:40Z Sendrasendra 225202 7228480 wikitext text/x-wiki {{lisaviiteid}} [[Pilt:Faroe_stamp_064_europe_(viking_route).jpg|pisi|Viikingite retked. Fääri saarte postmark, 15. märts 1982]] '''Naddoddur''' (sündis 8. sajandi lõpus [[Agderi kuningriik|Agderi kuningriigis]] praeguse [[Norra]] alal, surnud pärast 825. aastat [[Fääri saared|Fääri saartel]]; [[islandi keel|islandi]] Naddoður [ˈnatːɔːðʏr̥], [[Vanapõhja keel|vanapõhja]] Naddoðr [ˈnɑdːoðr] või Naddaðr [ˈnɑdːɑðr], fääri Naddoddur) oli [[muinaspõhjalased|muinaspõhja]] maadeavastaja, [[viiking]], keda "[[Landnámabók]]i" järgi peetakse [[Island]]i avastajaks. Naddoddur oli üks varasemaid [[Fääri saared|Fääri saarte]] norra asunikke pärast [[Grímur Kamban]]it, keda "[[Færeyinga saga]]" nimetab esimeseks norra asunikuks Fääri saartel.<ref>Scott Michael Rank, Ph.D. [https://www.historyonthenet.com/viking-explorations-and-settlements-iceland-greenland-and-vinland Viking Explorations and Settlements: Iceland, Greenland and Vinland], historyonthenet.com.</ref> Grímur Kambani asumist Fääri saartele on traditsiooniliselt dateeritud umbes 825. aastasse, täpne aeg ei ole kindel. Naddoddur sündis [[Lõuna-Norra]]s [[Agder]]is ja suri Fääri saartel pärast aastat 825.<ref>[https://www.hurstwic.com/history/articles/society/text/settlement_of_iceland.htm The Settlement of Iceland in the Viking Age], hurstwic.com.</ref> Keskaegne Islandi käsikiri "[[Landnámabók]]" ("Maahõivamise raamat") kirjeldab 9. ja 10. sajandil toimunud Islandi asustamist (islandi keeles ''landnám''). Selle järgi avastas Islandi Naddoddur, kes seilas Norrast Fääri saartele, kuid eksis teelt ja jõudis [[Island]]i idarannikule. Ta jõudis kaldale lahe ja mägede juures tänapäeva [[Reyðarfjörður]]i lähedal. Naddoddur ronis mäele, et otsida suitsu, kuid ei näinud märke inimeste kohalolust. Seejärel otsustas ta jätkata teekonda Fääri saartele. Kui ta hakkas laeva juurde tagasi minema, hakkas lund sadama ja ta nimetas maa Lumemaaks (''Snæland''). Hiljem hakati saart nimetama [[Ísland]]iks. "[[Landnámabók]]i" järgi oli Naddodduri naine Jórunn, kes oli [[Ólvir barnakarl]]i tütar. Nende pojad Bröndólfr ja Már asusid Islandile [[Islandi asustamine|asustusajal]] ning rajasid sinna talusid. Naddodduri tütar võis olla [[Shetland]]il elanud [[Ann Naddodsdóttir]], kelle nime on seostatud [[Bressay kivi]]ga. 1864. aastal leiti [[Bressay]]lt 9.–10. sajandisse dateeritud kiviplaat, millel on kristlikud ristid ja Skandinaavia päritolu kaunistused ning servadesse raiutud [[ogami kiri|ogamikirjas]] tekst. Keldi ajaloolane [[Katherine Forsyth]] on 1996. aastal pakkunud, et üks selle tõlgendus on ''"Naddoddsdóttir Ann"'', see tähendab 'Naddoddi tütar Ann'. Nime seostamine Naddodduriga ei ole siiski täiesti kindel: Forsyth ise on 2020. aastal osutanud ka võimalusele, et vastav sõna on hoopis [[pikti keel|piktikeelne]] sugulassõna, mitte norrakeelne 'tütar', mistõttu jääb tõlgendus vaieldavaks. [[Kategooria:Fääri saared]] [[Kategooria:Island]] [[Kategooria:Viikingid]] ffgfahiiupo1rdlp4iu3wb5m0u11dx4 7228502 7228480 2026-09-04T11:21:06Z Neptuunium 58653 7228502 wikitext text/x-wiki {{lisaviiteid}} [[Pilt:Faroe_stamp_064_europe_(viking_route).jpg|pisi|Viikingite retked. Fääri saarte postmark, 15. märts 1982]] '''Naddoddur''' (sündis 8. sajandi lõpus [[Agderi kuningriik|Agderi kuningriigis]] praeguse [[Norra]] alal, surnud pärast 825. aastat [[Fääri saared|Fääri saartel]]; [[islandi keel|islandi]] Naddoður [ˈnatːɔːðʏr̥], [[Vanapõhja keel|vanapõhja]] Naddoðr [ˈnɑdːoðr] või Naddaðr [ˈnɑdːɑðr], fääri Naddoddur) oli [[muinaspõhjalased|muinaspõhja]] maadeavastaja, [[viiking]], keda "[[Landnámabók]]i" järgi peetakse [[Island]]i avastajaks. Naddoddur oli üks varasemaid [[Fääri saared|Fääri saarte]] norra asunikke pärast [[Grímur Kamban]]it, keda "[[Færeyinga saga]]" nimetab esimeseks norra asunikuks Fääri saartel.<ref>Scott Michael Rank, Ph.D. [https://www.historyonthenet.com/viking-explorations-and-settlements-iceland-greenland-and-vinland Viking Explorations and Settlements: Iceland, Greenland and Vinland], historyonthenet.com.</ref> Grímur Kambani asumist Fääri saartele on traditsiooniliselt dateeritud umbes 825. aastasse, täpne aeg ei ole kindel. Naddoddur sündis [[Lõuna-Norra]]s [[Agder]]is ja suri Fääri saartel pärast aastat 825.<ref>[https://www.hurstwic.com/history/articles/society/text/settlement_of_iceland.htm The Settlement of Iceland in the Viking Age], hurstwic.com.</ref> Keskaegne Islandi käsikiri "[[Landnámabók]]" ("Maahõivamise raamat") kirjeldab 9. ja 10. sajandil toimunud Islandi asustamist (islandi keeles ''landnám''). Selle järgi avastas Islandi Naddoddur, kes seilas Norrast Fääri saartele, kuid eksis teelt ja jõudis [[Island]]i idarannikule. Ta jõudis kaldale lahe ja mägede juures tänapäeva [[Reyðarfjörður]]i lähedal. Naddoddur ronis mäele, et otsida suitsu, kuid ei näinud märke inimeste kohalolust. Seejärel otsustas ta jätkata teekonda Fääri saartele. Kui ta hakkas laeva juurde tagasi minema, hakkas lund sadama ja ta nimetas maa Lumemaaks (''Snæland''). Hiljem hakati saart nimetama [[Ísland]]iks. "[[Landnámabók]]i" järgi oli Naddodduri naine Jórunn, kes oli [[Ólvir barnakarl]]i tütar. Nende pojad Bröndólfr ja Már asusid Islandile [[Islandi asustamine|asustusajal]] ning rajasid sinna talusid. Naddodduri tütar võis olla [[Shetland]]il elanud [[Ann Naddodsdóttir]], kelle nime on seostatud [[Bressay kivi]]ga. 1864. aastal leiti [[Bressay]]lt 9.–10. sajandisse dateeritud kiviplaat, millel on kristlikud ristid ja Skandinaavia päritolu kaunistused ning servadesse raiutud [[ogami kiri|ogamikirjas]] tekst. Keldi ajaloolane [[Katherine Forsyth]] on 1996. aastal pakkunud, et üks selle tõlgendus on ''"Naddoddsdóttir Ann"'', see tähendab 'Naddoddi tütar Ann'. Nime seostamine Naddodduriga ei ole siiski täiesti kindel: Forsyth ise on 2020. aastal osutanud ka võimalusele, et vastav sõna on hoopis [[pikti keel|piktikeelne]] sugulassõna, mitte norrakeelne 'tütar', mistõttu jääb tõlgendus vaieldavaks. == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Fääri saared]] [[Kategooria:Island]] [[Kategooria:Viikingid]] bc5jtotdecsfl6phncoxgz61mqqwjkb Phobos 0 366671 7228304 7029623 2026-09-03T21:04:46Z InternetArchiveBot 90448 Add 1 book for Verifiability (20260903sim)) #IABot (v2.0.9.5) ([[User:GreenC bot|GreenC bot]] 7228304 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib Marsi kaaslasest; vanakreeka jumala kohta vaata artiklit [[Phobos (jumal)]]}} {{Planeedi kaaslane | nimi = Phobos | pilt = Phobos colour 2008.jpg | pildiallkiri = | värv = | avastaja = [[Asaph Hall]] | kuupäev = 17. august 1877 | teised nimed = Mars I <!-- --> | peritsenter = 9234,42 km | apotsenter = 9517,58 km | pikem pooltelg = | ekstsentrilisus = 0,0151 | tiirlemisperiood = 7 h 39,2 min | orbitaalkiirus = 2,138 km/s | orbiidi kalle = 1.093° (Marsi ekvaatori suhtes) | planeet = [[Marss]] <!-- --> | mõõtmed = 27 × 22 × 18 km | diameeter = | raadius = 11,2667 km | pindala = 1548,3 km<sup>2</sup> | ruumala = 5783,61 km<sup>3</sup> | mass = 1,0659×10<sup>16</sup> kg | tihedus = 1,876 g/cm<sup>3</sup> | raskuskiirendus = | paokiirus = 41 km/h | pöörlemisperiood = | ekvatoriaalkiirus = 11,0 km/h | telje kalle = 0° | albeedo = 0,071±0,012 | tähesuurus = | temp min = | temp max = | temp kesk = <!-- --> | rõhk = | koostis = }} '''Phobos''' on [[Marss|Marsi]] üks kahest [[planeedi kaaslane|kaaslasest]] ehk kuust. Planeedi teine kaaslane on Phobosest väiksem ja Marsist kaugemal asuv [[Deimos]]. Phobos ja Deimos avastati mõlemad aastal [[1877]]. Phobos on saanud nime [[Ares]]e ([[Mars]]i) ja [[Aphrodite]] ([[Venus]]e) poja [[Deimos (jumal)|Deimos]]e [[kaksikud|kaksikvenna]] [[Phobos (jumal)|Phobos]]e (Φόβος) järgi, kes kehastab [[vanakreeka mütoloogia]]s [[hirm]]u. Phobos tiirleb ümber Marsi 6000&nbsp;km kaugusel. See vahemaa on väiksem kui ühegi teise [[Päikesesüsteem]]i [[planeet|planeedi]] ja tema kaaslase kaugus. Phobos tiirleb ümber Marsi kiiremini kui planeet ise pöörleb. Seetõttu võib teda Marsil olles näha tõusmas ja loojumas kaks korda Marsi päeva jooksul. Phobos tõuseb Marsil [[lääs|läänest]], liigub umbes 4 tunni ja 15 minutiga üle taeva ning loojub [[ida|itta]]. [[Looded|Loodeliste]] vastasmõjude tõttu läheneb Phobos Marsile iga saja aasta tagant 1&nbsp;m võrra. On ennustatud, et umbes 50 miljoni aasta pärast põrkab ta planeediga kokku või puruneb ja moodustab Marsi ümber rõnga.<ref name="phobos" /> Phobose [[keskmine diameeter]] on 22&nbsp;km<ref name="cMwog" /> ja tema mass on 7 korda suurem kui Deimosel. == Füüsikalised andmed == Phobose mõõtmed on {{nowrap|27×22×18 km}} ja ta on liiga väike selleks, et muutuda ümaraks iseenda gravitatsiooni toimel. Phobose pindala on 1548,3&nbsp;km², mis on umbkaudu [[Saaremaa]] ja [[Hiiumaa]] pindala vahepealne. Phobosel puudub oma väikese massi ja gravitatsiooni tõttu atmosfäär<ref name="1n2WB" />. Samuti on ta üks kõige vähem valgust peegeldavaid objekte Päikesesüsteemis. Spektroskoopiliselt paistab ta sarnanevat [[D-tüüpi asteroidid]]ega<ref name="c-type" /> ja koostiselt ilmselt [[süsinikkondriit]]idega<ref name="7yZAQ" />. Phobose tihedus on liiga väike selleks, et tegu võiks olla lihtsalt ühe monoliitse kivikamakaga. Ilmselt on Phobose pinnas üsna poorne ja taevakeha koostises on palju jääd<ref name="rjeQZ" /><ref name="Close Inspection for Phobos" /><ref name="JJEGg" />. Spektraalne analüüs küll ei näita, et Phobose pinnal leiduv [[regoliit]] oleks hüdratiseerunud<ref name="8ISGd" /><ref name="9LhnS" />, kuid jää olemasolu regoliidikihi all pole siiski välistatud<ref name="td8Do" /><ref name="14kkv" />. Phobos on kaetud tihedalt kokkupõrke[[kraater|kraatritega]].<ref name="Ca85p" /> Kõige silmapaistvam pinnavorm Phobosel on [[Stickney (kraater)|Stickney kraater]], mis on saanud nime [[Asaph Hall]]i abikaasa [[Angeline Stickney Hall]]i järgi, kelle neiupõlvenimi oli Stickney. Sarnaselt [[Saturn]]i kaaslasel [[Mimas (kuu)|Mimasel]] asuva [[Herschel (Mimase kraater)|Herschel]]i kraatriga on selle kraatri tekkel toimunud kokkpõrge olnud nii tugev, et see on taevakeha peaaegu purustanud.<ref name="oRiuR" /> Phobose pinda vaadeldes võib näha ka mitut vagu ja vöödilisust. Vagude sügavus on keskmiselt vähem kui 30&nbsp;m, laius 100–200&nbsp;m ja pikkus kuni 200&nbsp;m. Algul arvati, et need vaod on tekkinud sama kokkupõrke tulemusel, mis tekitas ka Stickney kraatri. Kuid [[Mars Express]]iga tehtud vaatlusandmete analüüsimisel tuli välja, et vaod ei asetse Stickney kraatri suhtes radiaalselt. Uuema teooria järgi on need tekkinud Marsi pinnale kukkunud meteoriitide poolt Marsilt välja paisatud materjali tulemusena. See võiks seletada ka seda, miks vaod paistavad Phobose orbiidil liikumise suuna suhtes tagumise osa poole hajuvate kraatrikeste kettidena. Vaod Phobosel on rühmitunud ligikaudu 12 perekonnaks, mis osutab Marsi pinnal toimunud vähemalt 12 suuremale kokkupõrkele.<ref name="grooves origin" /> On ennustatud Phobose ja Deimose poolt Marsi ümber tekitatud hõredate tolmurõngaste olemasolu, kuid seni pole neid tolmurõngaid nähtud.<ref name="Dn72f" /> Hiljutisem pilt, mis tehti [[Mars Global Surveyor]]iga, viitab, et Phobos on kaetud peeneteralise regoliidikihiga, mille paksus võib olla vähemalt 100&nbsp;m. Arvatakse, et regoliit on tekkinud kokkupõrgete tulemusena. Samas jääb seni selgusetuks, kuidas see materjal on jäänud Phobosele pidama, kuna taevakeha gravitatsiooniväli on peaaegu olematu.<ref name="fzIfT" /> On võimalik, et [[3. detsember|3. detsembril]] [[1980]] [[Jeemen]]isse kukkunud [[Kaiduni meteoriit]] on pärit Phoboselt. Samas on seda raske tõestada, kuna Phobose koostise kohta on liiga vähe teada.<ref name="q34QU" /><ref name="HPkON" /> == Nimetatud geoloogilised objektid == [[Fail:PhobosMROnames.jpg|pisi|Mõned Phobose kraatrid]] Phobose geoloogilised objektid on saanud nime Phobost uurinud astronoomide ning [[Jonathan Swift]]i "[[Gulliveri reisid]]est" pärit paikade ja tegelaste järgi.<ref name="0PSdX" /> Ühte neist kutsutakse Laputa Regioks ja teist Lagado Planitiaks, kumbagi "Gulliveri reisidest" pärinevate väljamõeldud paikade järgi. Ainus nimega kõrgendik Phobosel on Kepler Dorsum, mis nimetati astronoom [[Johannes Kepler]]i auks. Paljudele Phobose kraatritele on antud nimi.<ref name="mBvTW" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="phobos">{{Netiviide |pealkiri=NASA - Phobos |url=http://solarsystem.nasa.gov/planets/profile.cfm?Object=Mar_Phobos |vaadatud=2014-04-05 |arhiivimisaeg=2014-06-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140624191709/https://solarsystem.nasa.gov/planets/profile.cfm?Object=Mar_Phobos |url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="c-type">{{cite web|url=http://www.physorg.com/news115483748.html|title=New Views of Martian Moons}}</ref> <ref name="Close Inspection for Phobos">{{cite web|title=Close Inspection for Phobos|url=http://sci.esa.int/science-e/www/object/index.cfm?fobjectid=31031|quote=It is light, with a density less than twice that of water, and orbits just {{Convert|5989|km|sp=us}} above the Martian surface.}}</ref> <ref name="grooves origin">{{cite web|title=New Evidence on the Origin of Phobos' Parallel Grooves from HRSC Mars Express|author=Murray, J. B.; ''et al.''|publisher=37th Annual Lunar and Planetary Science Conference, March 2006|url=http://www.lpi.usra.edu/meetings/lpsc2006/pdf/2195.pdf|format=PDF}}</ref> <ref name="cMwog">[https://web.archive.org/web/20131019162634/http://solarsystem.nasa.gov/planets/profile.cfm?Object=Mar_Phobos&Display=Facts Mars: Moons: Phobos], NASA Solar System Exploration, 30. september 2003</ref> <ref name="1n2WB">{{cite web |url=http://solarsystem.nasa.gov/planets/profile.cfm?Object=Mar_Phobos |title=Solar System Exploration: Planets: Mars: Moons: Phobos: Overview |publisher=Solarsystem.nasa.gov |accessdate=19. augustil 2013 |archive-date=2014-06-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20140624191709/https://solarsystem.nasa.gov/planets/profile.cfm?Object=Mar_Phobos |url-status=dead }}</ref> <ref name="7yZAQ">{{Cite book|title=Physics and Chemistry of the Solar System|url=https://archive.org/details/physicschemistry0000lewi_h2v8|last=Lewis|first=J. S.|authorlink=John S. Lewis|page=[https://archive.org/details/physicschemistry0000lewi_h2v8/page/425 425]|publisher=Elsevier Academic Press|year=2004|isbn=0-12-446744-X}}</ref> <ref name="rjeQZ">{{cite web|title=Porosity of Small Bodies and a Reassesment of Ida's Density|url=http://www.aas.org/publications/baas/v31n4/dps99/65.htm|quote=When the error bars are taken into account, only one of these, Phobos, has a porosity below 0.2...|access-date=2014-04-05|archive-date=2007-09-26|archive-url=https://web.archive.org/web/20070926224539/http://www.aas.org/publications/baas/v31n4/dps99/65.htm|url-status=dead}}</ref> <ref name="JJEGg">{{Cite journal|last=Busch|first=M. W.|year=2007|title=Arecibo Radar Observations of Phobos and Deimos|journal=Icarus|volume=186|issue=2|pages=581–584|doi=10.1016/j.icarus.2006.11.003|bibcode=2007Icar..186..581B | issn=0019-1035}}</ref> <ref name="8ISGd">{{Cite journal |last=Murchie |first=S. L. |title=Disk-resolved Spectral Reflectance Properties of Phobos from 0.3-3.2 microns: Preliminary Integrated Results from PhobosH 2 |journal=Abstracts of the Lunar and Planetary Science Conference |volume=22 |page=943 |year=1991 |bibcode=1991pggp.rept..249M |last2=Erard, S., Langevin, Y., Britt, D. T., Bibring, J. P., and Mustard, J. F.}}</ref> <ref name="9LhnS">{{Cite journal|last=Rivkin|first=A. S.|date=märts 2002|title=Near-Infrared Spectrophotometry of Phobos and Deimos|journal=Icarus|volume=156|issue=1|page=64|bibcode=2002Icar..156...64R|doi=10.1006/icar.2001.6767}}</ref> <ref name="td8Do">{{cite journal | last1 = Fanale | first1 = F. P. | first2 = J. R. | last2 = Salvail | year = 1989 | title = Loss of water from Phobos | url = https://archive.org/details/geophysical-research-letters_1989-04_16_4/page/287 | journal = Geophys. Res. Lett. | volume = 16 | number = 4 | pages = 287–290 | doi = 10.1029/GL016i004p00287 |bibcode = 1989GeoRL..16..287F}}</ref> <ref name="14kkv">{{cite journal | title = Evolution of the water regime of Phobos | first1 = Fraser P. |last1 = Fanale | first2 = James R. | last2 = Salvail | doi = 10.1016/0019-1035(90)90089-R |date=detsember 1990 | journal = Icarus | volume = 88 | pages = 380–395 |bibcode = 1990Icar...88..380F}}</ref> <ref name="Ca85p">{{cite web|title=Phobos|url=http://www.bbc.co.uk/science/space/solarsystem/mars/phobos.shtml}}</ref> <ref name="oRiuR">{{cite web|title=Stickney Crater-Phobos|url=http://www.solarviews.com/cap/mars/phobos2.htm|quote=One of the most striking features of Phobos, aside from its irregular shape, is its giant crater Stickney. Because Phobos is only {{Convert|28|by|20|km|sp=us}}, the moon must have been nearly shattered from the force of the impact that caused the giant crater. Grooves that extend across the surface from Stickney appear to be surface fractures caused by the impact.}}</ref> <ref name="Dn72f">{{Cite journal |doi=10.1016/j.pss.2006.05.009 |last=Showalter |first=M. R. |title=A Deep Search for Martian Dust Rings and Inner Moons Using the Hubble Space Telescope |journal=Planetary and Space Science |volume=54 |year=2006 |issue=9-10 |pages=844–854 |url=http://www.astro.umd.edu/~hamilton/research/reprints/ShoHamNic06.pdf |format=PDF |bibcode=2006P&SS...54..844S |last2=Hamilton, D. P. and Nicholson, P. D.}}</ref> <ref name="fzIfT">{{cite web|last=Britt|first=Robert Roy|title=Forgotten Moons: Phobos and Deimos Eat Mars' Dust|url=http://www.space.com/scienceastronomy/forgotten_moons_010313-3.html|publisher=space.com|date=13. märts 2001|accessdate=12. mail 2010|archiveurl=https://web.archive.org/web/20010619042654/http://www.space.com/scienceastronomy/forgotten_moons_010313-3.html|archivedate=19.06.2001|url-status=live}}</ref> <ref name="q34QU">{{Cite journal| last=Ivanov| first=Andrei V.| bibcode=2004SoSyR..38...97I| title=Is the Kaidun Meteorite a Sample from Phobos?|date=märts 2004| journal=Solar System Research| volume=38| issue=2| pages=97–107| doi=10.1023/B:SOLS.0000022821.22821.84}}</ref> <ref name="HPkON">{{Cite journal|last=Ivanov | first=Andrei | first2=Michael | last2=Zolensky | title=The Kaidun Meteorite: Where Did It Come From?|url=http://www.lpi.usra.edu/meetings/lpsc2003/pdf/1236.pdf|journal=Lunar and Planetary Science | year=2003 |volume=34 | quote=The currently available data on the lithologic composition of the Kaidun meteorite– primarily the composition of the main portion of the meteorite, corresponding to CR2 carbonaceous chondrites and the presence of clasts of deeply differentiated rock&nbsp;– provide weighty support for considering the meteorite’s parent body to be a carbonaceous chondrite satellite of a large differentiated planet. The only possible candidates in the modern solar system are Phobos and Deimos, the moons of Mars.|format=PDF}}</ref> <ref name="0PSdX">{{Netiviide |autor= |url=https://planetarynames.wr.usgs.gov/Page/Categories |pealkiri=Gazetteer of Planetary Nomenclature |väljaanne= |aeg= |vaadatud=}}</ref> <ref name="mBvTW">{{Netiviide |autor= |url=https://planetarynames.wr.usgs.gov/?system=Mars&body=Phobos&systemID=4&bodyID=22&sort=AName&show=Fname&show=Lat&show=Long&show=Diam&show=Stat&show=Orig |pealkiri=Gazetteer of Planetary Nomenclature |väljaanne= |aeg= |vaadatud=}}</ref> }} {{Päikesesüsteem}} [[Kategooria:Marsi kuud]] dh5r0m6zm4pjnf6kr8yprnqid5k9wrv Raul Eamets 0 367421 7228332 7227550 2026-09-03T22:54:58Z Jaakko pulassa 236829 Link 7228332 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|kuu=juuni|aasta=2020}}{{ajakohasta}}{{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=juuni}}{{NPOV}} [[Pilt:Raul Eamets 2009.jpg|pisi|püsti|Raul Eamets (2009)]] '''Raul Eamets''' (sündinud [[5. juuli]]l [[1964]]<ref name="ETIS">[https://www.etis.ee/CV/Raul_Eamets Raul Eametsa CV] Eesti Teadusinfosüsteem.</ref> [[Pärnu]]s)<ref>[http://www.iza.org/en/webcontent/personnel/vitae/eamets_cv.pdf CV]{{Kõdulink|aeg=aprill 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} inglise keeles (PDF).</ref> on Eesti [[majandusteadlane]]. Ta on töötanud 18 aastat [[Tartu Ülikooli majandusteaduskond|Tartu Ülikooli majandusteaduskonna]] professorina ja 8 aastat sotsiaalteaduste valdkonna [[dekaan]]ina.<ref name="ETIS" /> Alates 2023. aasta novembrist on ta AS-i [[Bigbank]] peaökonomist.<ref name=":5">{{Netiviide |kuupäev=2023-11-13 |pealkiri=Ülikooliga lõpparve teinud majandusteadlane Raul Eamets alustas tööd Bigbankis |url=https://tartu.postimees.ee/7896342/ulikooliga-lopparve-teinud-majandusteadlane-raul-eamets-alustas-tood-bigbankis |vaadatud=2024-06-18 |väljaanne=Tartu Postimees |keel=et}}</ref> == Haridus == Lõpetanud 1982. aastal [[Sindi Keskkool]]i, õppis Eamets [[Tartu Ülikool|Tartu Riiklikus Ülikoolis]] õigusteadust ja lõpetas ülikooli 1987. aastal. Tal on magistrikraad [[majandusteadus]]es (TÜ, 1993) ja [[doktorikraad]] (PhD) majandusteaduses (TÜ, 2001).<ref name="ETIS" /><ref name=utee>[https://ut.ee/et/sisu/professor-raul-eamets Professor Raul Eamets]. Tartu Ülikooli koduleht, 21.03.2023.</ref> == Töökäik == Eamets alustas tööd Tartu Riiklikus Ülikoolis 1987. aasta septembris poliitilise [[Majandusteadus|ökonoomia]] kateedri stažöör-uurijana.<ref name="ETIS" /> Aastatel 1990–1993 töötas ta [[Tartu maavalitsus]]e arenguosakonnas, hiljem [[Tartu Arenduskeskus]]es. Selle kõrvalt töötas ta [[Tartu Ülikool]]is osakoormusega assistendina.{{lisa viide}} 1993–1995 oli Eamets Tartu Ülikooli majandusteaduskonna Rahvamajanduse ja ettevõttemajanduse üldteooria instituudis assistent, 1995–2001 sama instituudi [[lektor]] ning 2001–2005 [[dotsent]].<ref name="ETIS" /> Aastatel 1998–2000 ja 2002–2005 oli ta Tartu Ülikooli majandusteaduskonna teadusprodekaan.<ref name="ETIS" /> 2005. aastal sai [[makroökonoomika]] [[professor]]iks.<ref name="utee" /> 2005–2014 oli ta ka Tartu Ülikooli majandusteaduskonna rahvamajanduse instituudi juhataja.<ref name="ETIS" /> Aastatel 2014–2015 oli ta majandusteaduskonna [[dekaan]] ja 2016–2023 sotsiaalteaduste valdkonna dekaan. 2016–2023 oli ta ka Tartu Ülikooli rektoraadi liige.<ref name="ETIS" /> 2023. aasta novembrist töötab Raul Eamets AS-i [[Bigbank]] peaökonomistina.<ref name=":5" /> === Osalemine otsustuskogudes ja erialaühendustes<ref name="ETIS" /> === * 1994−2001 Eesti Statistikaameti juurde moodustatud Eesti Tööturu-uuringu eksperdinõukogu liige * 1995−2005 Tartu ülikooli Euroteaduskonna koordinaator majandusteaduskonnas * 1998−2002 Tartu Ülikooli Euroopa Kolledži asedirektor * 1999−2002 Sotsiaalministeeriumi juures asuva sotsiaalmajandusnõukogu liige * 2000−2014 ajakirja Baltic Journal of Economics toimetuskolleegiumi lige * 2002−2015 Tartu Ülikooli Euroopa Kolledži Nõukogu esimees * 2003−2006 Euroopa Fondi juures asuva EIRO võrgustiku Eesti korrespondent * 2003−2015 Tartu Ülikooli majandusteaduskonna doktoriprogrammi juht * 2003−2010 Tartu Ülikooli regionaalkomisjoni liige * 2004−2009 Eesti Panga Nõukogu liige * 2004−2015 Tartu Ülikooli Euroopa Kolledži Akadeemilise kolleegiumi liige * 2005−2015 Tartu Ülikool, Majandusteaduskond, doktorikooli juhataja * 1997−... Euroopa Töö-ökonomistide Assotsiatsiooni (EALE) liige * 1998−2023 Tartu Ülikool Majandusteaduskonna nõukogu liige * 2002−... Eesti Majandusteadlaste Seltsi liige (juhatuses 2002–2004) * 2004−... IZA (Bonn), külalisteadur * 2005−... Eesti Statistikaameti sotsiaalstatistika akadeemilise nõukogu liige * 2009−2023 Bigbanki Nõukogu liige * 2014−2023 Eesti Eelarvenõukogu esimees * 2014−2024 Eesti Doktorikoolide Nõukogu esimees * 2016−2024 Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi (Eurofound) Administratiivkogu liige === Teadustöö === Eametsa olulisemad uurimisvaldkonnad on [[ränne]] ja [[rändepoliitika]], tööturu tulevikutrendid, noorte [[Tööpuudus|töötus]], tööturu paindlikkus, haridussüsteemi vastavus tööturule, tööjõu prognoosid, ametialane mobiilsus, tööturu voogude analüüs, tööpuudus siirdemajanduses ja [[palgalõhe]]. Ta on ennast täiendanud [[Kopenhaagen]]is (DIS), [[London]]is (Birckbeck College ja UCL), [[Bonn]]is (IZA), [[Berliin]]is (DIW) ja [[Aarhus]]is ([[Aarhusi Ülikool]]). 15 aasta jooksul on Eamets osalenud 25 teadusprojektis [[Eesti]] tööturu eksperdina või töögrupi juhina.{{lisa viide}} Kokku on ta avaldanud üle 150 teaduspublikatsiooni. Viimase 10 aasta jooksul on ta esinenud 30 kodu- ja rahvusvahelisel konverentsil/seminaril ettekandega.{{lisa viide}} ==== Alates 2015. aastast ==== Rände ja rändepoliitika teemadest kõige olulisem on Eesti inimarengu aruande toimetamine koos T. Tammaru ja K. Kallasega.<ref name=":6">{{Netiviide |perekonnanimi=Tammaru, Kallas, Eamets |kuupäev=2017 |pealkiri=Põhisõnumid. Eesti Rändeajastul, Eesti Inimarengu aruanne |url=https://www.2017.inimareng.ee |vaadatud=18.04.2024}}</ref> Selle aruande põhisõnum oli rände paradigma muutus: Eesti on muutunud väljarände riigist sisserände riigiks koos kõigi sellest tulenevate järeldustega rändepoliitikale. Rändeteemaline inimarengu aruanne leidis ühiskonnas väga elavat vastukaja. Raul Eamets on analüüsinud rände majanduslike mõjude olemust ka põgenike kriisi näitel.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Eamets |eesnimi=R. |perekonnanimi2=Pataccini |eesnimi2=L. |kuupäev=2017-01 |pealkiri=Economic aspects of migration and the refugee crisis in Europe: challenges and opportunities in a dramatic scenario |url=https://www.tandfonline.com/doi/full/10.1080/23340460.2017.1316598 |ajakiri=Global Affairs |keel=en |aastakäik=3 |üksiknumber=1 |lehekülg=59–70 |doi=10.1080/23340460.2017.1316598 |issn=2334-0460}}</ref> Artiklis kasutati lihtsat tööturu nõudluse pakkumise duaalset mudelit näitamaks, kuidas mõjub lihttööjõud negatiivselt sihtriigi tööturule ning valgekraede sisseränne mõjutab sihtriigi tööturgu positiivselt. Sellel tulemusel on väga olulised poliitika järeldused rändepoliitika kontekstis. Rände teemade põhjalikum käsitlus sai R. Eamets jaoks alguse väljarände käsitlusest, kui ta 2014/15 inimarengu aruandes koos T. Tammaruga analüüsis väljarände ulatust ja põhjusi.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Tammaru, Eamets |pealkiri=Nüüdisaegne väljaränne: ulatus, põhjused ja mõjud Eesti arengule. Raivo Vetik (Toim.). Eesti Inimarengu Aruanne 2014/2015 |kirjastus=Eesti Koostöö Kogu |aasta=2015 |lehekülg=109-117}}</ref> R. Eamets on rändest ja rändepoliitika teemadel kirjutanud ka ajakirjanduses.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2020-09-17 |pealkiri=Raul Eamets, Tiit Tammaru: rändekvoodist ja lõimumisvõimekusest |url=https://www.postimees.ee/7064230/raul-eamets-tiit-tammaru-randekvoodist-ja-loimumisvoimekusest |vaadatud=2024-04-19 |väljaanne=Postimees |keel=et}}</ref> <ref>{{Netiviide |kuupäev=2018-03-20 |pealkiri=Raul Eamets, Tiit Tammaru: tark sisserändepoliitika Eestile |url=https://arvamus.postimees.ee/4445097/raul-eamets-tiit-tammaru-tark-sisserandepoliitika-eestile |vaadatud=2024-04-19 |väljaanne=Arvamus |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2017-03-30 |pealkiri=Tiit Tammaru, Raul Eamets: Eesti rändepoliitika uued alused – punktisüsteem ja õpiränne? |url=https://arvamus.postimees.ee/4063739/tiit-tammaru-raul-eamets-eesti-randepoliitika-uued-alused-punktisusteem-ja-opiranne |vaadatud=2024-04-19 |väljaanne=Arvamus |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2016-12-31 |pealkiri=Tiit Tammaru, Kristina Kallas, Raul Eamets: eestluse ja Eesti rahvusriigi tulevik |url=https://arvamus.postimees.ee/3960719/tiit-tammaru-kristina-kallas-raul-eamets-eestluse-ja-eesti-rahvusriigi-tulevik |vaadatud=2024-04-19 |väljaanne=Arvamus |keel=et}}</ref> Koos prof Tammaruga juhtis Raul Eamets projekti "RITA ränne".<ref>{{Netiviide |pealkiri=Publikatsioonid – RITA-RÄNNE projekt |url=https://ranne.ut.ee/publikatsioonid/ |vaadatud=2024-04-19 |väljaanne=ranne.ut.ee}}</ref> Makroökonoomika ja eelarvepoliitika teemadel on R. Eamets koos kaasautoriga uurinud viimase suure surutise (Great Recession 2009–2010) mõju Läti ja Poola majandusele.<ref name=":1">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Pataccini |eesnimi=Leonardo |perekonnanimi2=Eamets |eesnimi2=Raul |kuupäev=2019-10-02 |pealkiri=Austerity versus pragmatism: a comparison of Latvian and Polish economic policies during the great recession and their consequences ten years later |url=https://www.tandfonline.com/doi/full/10.1080/01629778.2019.1680404 |ajakiri=Journal of Baltic Studies |keel=en |aastakäik=50 |üksiknumber=4 |lehekülg=467–494 |doi=10.1080/01629778.2019.1680404 |issn=0162-9778}}</ref> Poola ja Läti on kaks majandust, mis toimisid viimase majanduskriisi ajal täiesti erinevalt, hoolimata sellest, et üleminekuperioodi alguse reforme iseloomustab mõlemal juhul n-ö kiire üleminek turumajandusele. Oma töös jõudsid autorid järeldusele, et kriisiaegse erineva käitumise põhjustasid erinevad vahetuskursi režiimid (Poola – ujuv vahetuskurss ja Läti – fikseeritud vahetuskurss). Lisaks iseloomustas Lätit suhteliselt nõrk pangandussektor, tugev sõltuvus välisturgudest ning koduturu väiksus. Poola majandust iseloomustas väiksem sõltuvus välisturgudest, riigivõla madal tase ja tugev kodumaine tööstussektor.<ref name=":1" /> Üheks oluliseks uurimisteemaks on viimastel aastatel kujunenud tuleviku oskuste ja tuleviku tööturu teema. Tuleviku tööturu arenguid iseloomustavad suured globaalsed trendid on seotud suurandmete analüüsiga, asjade internetiga (''internet of things''), elanikkonna vananemisega, uue meedia süsteemiga, uute ettevõtluse mudelitega, nö globaalse küla tekkega ning ebavõrdsuse ja geopoliitilise ebakindluse suurenemisega. Kõik see tähendab ettevõtete keskmise eluea lühenemist, paindlike töövormide järjest laiaulatuslikumat kasutuselevõttu, mitmegeneratsioonilisi töökohti jne.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Eamets |eesnimi=R |kuupäev=2018 |pealkiri=Mis suunas areneb tulevikumajandus ja mis oskusi siis vajatakse? |url=https://rito.riigikogu.ee/wordpress/wp-content/uploads/2018/06/Eamets.pdf |ajakiri=Riigikogu Toimetised |aastakäik=37 |lehekülg=31-42}}</ref> <ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Eamets, Humal, Beblavi, Maselli, Bheemaiah, Smith, Finn, Leschke |pealkiri=Introduction: Balancing Flexibility and security for young during the crises; in Youth employment: STYLE Handbook |kirjastus=CROME |aasta=2017 |lehekülg=215-219 |keel=inglise}}</ref> Uued töövormid ja paindlik tööturg nõuab ühtlasi uusi oskusi ja teadmisi. Tänasest oluliselt suurema tähenduse omandavad nn ülekantavad oskused, mis võimaldavad liikuda ühelt töökohalt teisele ning soodustavad täiend- ja ümberõpet ja vajadusel ka eriala vahetamist. Uute oskuste omandamiseks peab muutuma ka tänane haridussüsteem. R. Eamets oli Haridus- ja Teadusministeeriumi juurde moodustatud konkurentsivõime eksperdigrupi juht (üks kolmest töörühmast). Üle poole aasta kestnud projekti raames pandi kokku hariduse visiooni põhimõtted, millest sai üks alusdokumente „Haridusstrateegia aastaks 2035“ kujundamisel.<ref>https://haridusfoorum.ee/images/2020/Tark_ja_tegus_Eesti_2035.pdf</ref> Tuleviku oskuste ja tööturu teemaga on seotud ka pikaajalised demograafilised prognoosid. Ühe sellise pikaajalise prognoosiga, mis valmis koostöös Tallinna ülikooli demograafidega <ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Puur, Eamets, Piirits, Klesment |kuupäev=2017 |pealkiri=Integreeritud rahvastiku- ja hõiveprognoos: Eesti valikud aastani 2100 |url=https://rito.riigikogu.ee/wordpress/wp-content/uploads/2018/12/Integreeritud-rahvastiku-ja-hõiveprognoos-Eesti-valikud-aastani-2100.-Puur-Eamets-Piirits-Klesment.pdf |ajakiri=Riigikogu Toimetised |aastakäik=38 |lehekülg=41-58}}</ref>(Puur, Eamets ''et al'' 2018), õnnestus autoritel tõestada, et tuleviku arengud Eesti tööturul ei pruugi olla nii sünged, kui me seni oleme harjunud mõtlema. Kui me võtame prognoosi perioodi lõpuks aasta 2100, ei pruugi lähituleviku negatiivne sündimuse trend üldist pilti eriti mõjutada. Kui me võtame arvesse tööturul toimuvad trendid (uued kõrgema haridusega vanusekohordid, pensioniea võimalik pikendamine, meeste tervisekäitumise paranemine, mitte-eestlaste tulemuslik lõimumine) ning lisame sinna võimaliku sündimuskordaja paranemise ja positiivse rändesaldo, siis ei pruugi sajandi lõpuks maksumaksjate ja ülalpeetavate suhe sugugi halveneda. Meie lähenemisviisi uudsus nii Eesti kui ka Euroopa kontekstis oli positiivsete hõivestsenaariumite ning rändesaldo sissetoomine pikaajalistesse demograafilistesse prognoosidesse. Eestis oli selline lähenemine esmakordne.{{lisa viide}} 2019. aasta aasta detsembris ilmunud [[Riigikogu Toimetised|Riigikogu Toimetiste]] numbrist moodustas suure osa Tartu ülikooli rahvusülikooli 100. aastapäeva teema. R. Eamets ja K. Kreegipuu, kes olid ajakirja toimetajad, kirjutasid ka pikema sissejuhatuse.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Kreegipuu, Eamets |kuupäev=2019 |pealkiri=Mida on sotsiaalteadlastel Eestile anda? |url=https://rito.riigikogu.ee/wordpress/wp-content/uploads/2019/12/KreegipuuEamets-1.pdf |ajakiri=Riigikogu Toimetised |aastakäik=40 |lehekülg=55-64}}</ref>. ==== Varasema perioodi teadustegevus ==== *'''Tööpuudus ja majandusšokid'''. R. Eamets oli üks esimesi, kes alustas üleminekuperioodi Eesti tööturu analüüsimist eelretsenseeritavas rahvusvahelises majanduskirjanduses.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Eamets |eesnimi=Raul |kuupäev=1994-01 |pealkiri=Labour market and employment issues in transition economies: The case of Estonia |url=http://www.tandfonline.com/doi/full/10.1080/14631379408427780 |ajakiri=Communist Economies and Economic Transformation |keel=en |aastakäik=6 |üksiknumber=1 |lehekülg=55–73 |doi=10.1080/14631379408427780 |issn=1351-4393}}</ref>. Ta kuulus töörühma, kes töötas välja Eesti tööjõu uuringu metoodika <ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Pettai, Eamets, Piliste , Servinski |pealkiri=Eesti Tööjõu-uuring 1995, Metoodiline ülevaade. Estonian Labour Market Survey 1995. Methodological Report. |kirjastus=Eesti Statistikaamet |aasta=1997 |koht=Tallinn-Viljandi |lehekülg=110}}</ref>ning avaldas ka esimesed tulemused 1997. aastal.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Eamets, Kulikov, Philips |pealkiri=Eesti tööjõu-uuring 1995, Struktuursed muutused Eesti tööturul aastatel 1989-1994. Estonian Labour Force Suvey 1995 Structural changes in Estonian labour market 1989-1994 |kirjastus=Eesti Statistikaamet |aasta=1997 |koht=Tartu-Viljandi |lehekülg=159}}</ref> Nüüdisaja Eesti tööturu statistika tugineb suures plaanis nimetatud metoodikale. Ta on analüüsinud noorte olukorda Eesti tööturul.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Eamets |pealkiri=Youth on Estonian Labour Market. Review of National Youth Policy in Estonian National Report |kirjastus=Ministry of Education, Council of Europe |aasta=2000 |lehekülg=118-133}}</ref> Vaatluse all on olnud varjatud tööpuuduse erinevad aspektid.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Eamets |eesnimi=Raul |perekonnanimi2=Ukrainski |eesnimi2=Kadri |kuupäev=2000-12 |pealkiri=Hidden Unemployment in Estonia: Experience from the Early Years of Transition (1989‐1996) |url=http://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/14631370050216515 |ajakiri=Post-Communist Economies |keel=en |aastakäik=12 |üksiknumber=4 |lehekülg=463–484 |doi=10.1080/14631370050216515 |issn=1463-1377}}</ref> Lisaks on R. Eamets käsitlenud töötuse regionaalseid aspekte Eestis <ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Paas, Eamets |pealkiri=Eesti regionaalne tööturg ja tööpoliitika, kogumikus Eesti regionaalse arengu käsitlusi |kirjastus=Kesk-Eesti statistikabüroo |aasta=1999 |koht=Viljandi |lehekülg=50-63}}</ref> <ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Eamets |pealkiri=Tööturu liikumiste analüüs piirkonniti, ptk monograafiast Eesti regionaalarengu sotsiaalmajanduslik käsitlus |kirjastus=Tartu ülikool |aasta=2003 |lehekülg=183-235}}</ref> ja makromajanduslike šokkide mõju Eesti töötusele<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Eamets |eesnimi=Raul |perekonnanimi2=Varblane |eesnimi2=Urmas |perekonnanimi3=Sõstra |eesnimi3=Kaja |kuupäev=2003-03 |pealkiri=External Macroeconomic Shocks and the Estonian economy: How did the Russian Financial Crisis affect Estonian Unemployment and Foreign Trade? |url=http://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/1406099X.2003.10840388 |ajakiri=Baltic Journal of Economics |keel=en |aastakäik=3 |üksiknumber=2 |lehekülg=5–24 |doi=10.1080/1406099X.2003.10840388 |issn=1406-099X}}</ref>. Olulisemad järeldused varasematest uuringutest: Eestis domineerib struktuurne tööpuudus; traditsiooniline optimaalse transformatsiooni kiiruse teooria ei tööta Eesti tingimustes, kuna tööturu paindlikkus on siin suhteliselt kõrge; väliste šokkide tulemusena sattusid löögi alla eelkõige vähemkvalifitseeritud töötajad. Eamets on käsitlenud ka Eesti tööturu reageerimist ülemaailmsele majanduskriisile.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Eamets |pealkiri=Tööturg, tööturu paindlikkus ja majanduskriis Balti riikides, Eesti Inimarengu aruanne 2010/2011 |kirjastus=Eesti Koostöökogu |aasta=2011 |koht=Tallinn |lehekülg=75-82}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Eamets |eesnimi=Raul |kuupäev=2013-06-18 |pealkiri=Labour market and labour market policies during great recession: the case of Estonia |url=https://doi.org/10.1186/2193-9012-2-4 |ajakiri=IZA Journal of European Labor Studies |aastakäik=2 |üksiknumber=1 |lehekülg=4 |doi=10.1186/2193-9012-2-4 |issn=2193-9012}}</ref> Olulise järeldusena võib välja tuua Eesti tööturu suure paindlikkuse, mis võimaldab makroökonoomiliste šokkidega toime tulla ka olukorras, kus eelarve ja rahapoliitika võimalused on väga piiratud. Üldiste makromajanduslike arengutega seostuvad ka mitmed tööjõuprognoosid, mida ta on teinud enamasti rakendusuuringute raames. Energeetika sektori tööjõu prognoos näitas, et pikas perspektiivis suureneb energeetikasektoris oluliselt kolmanda taseme haridusega töötajate vajadus.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Meriküll |eesnimi=Jaanika |perekonnanimi2=Eamets |eesnimi2=Raul |perekonnanimi3=Humal |eesnimi3=Katrin |perekonnanimi4=Espenberg |eesnimi4=Kerly |kuupäev=2012-10 |pealkiri=Power without manpower: Forecasting labour demand for Estonian energy sector |url=https://doi.org/10.1016/j.enpol.2012.07.018 |ajakiri=Energy Policy |aastakäik=49 |lehekülg=740–750 |doi=10.1016/j.enpol.2012.07.018 |issn=0301-4215}}</ref> *'''Tööturu ja hariduse seosed'''. Kronoloogiliselt oli esimene doktorikraadiga inimeste vajaduse prognoosi Eestis <ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Masso |eesnimi=Jaan |perekonnanimi2=Eamets |eesnimi2=Raul |perekonnanimi3=Meriküll |eesnimi3=Jaanika |perekonnanimi4=Kanep |eesnimi4=Hanna |kuupäev=2009-01 |pealkiri=Support for Evolution in the Knowledge-Based Economy: Demand for PhDs in Estonia |url=http://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/1406099X.2009.10840450 |ajakiri=Baltic Journal of Economics |keel=en |aastakäik=9 |üksiknumber=1 |lehekülg=5–29 |doi=10.1080/1406099X.2009.10840450 |issn=1406-099X}}</ref>, kus välja pakutud aastane vajadus 300 doktorikraadiga inimese järele on tänaseks jõudnud Eesti riigi programmdokumentidesse. Kindlasti tasub esile tuua ka vastava haridusökonoomika konverentsi korraldamist ja selle baasil ilmunud kogumiku toimetamist.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Backhaus, Eamets, Eerma |pealkiri=Economics of Education. Issues of Transition and Trasformation |kirjastus=Lit-Verlag |aasta=2010}}</ref> Laialdast kõlapinda on leidnud ühiskonnas kõrgkoolide vilistlasuuringud ja nende tulemuste tutvustamised. <ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Espenberg, Eamets, Themas |kuupäev=2011 |pealkiri=Eesti kõrgkooli lõpetajate toimetulek tööturul |ajakiri=Haridus |aastakäik=4 |lehekülg=26-32}}</ref> Olulisemad tulemused, mis uuringutest selgusid, lükkavad ümber mitmed müüdid ja käibetõed, mis seonduvad kõrghariduse ja kitsamalt ''socialia'' valdkonna lõpetajate toimetulekuga tööturul. Nimelt näitasid küsitlused, et ''socialia-''valdkonna lõpetajad saavad tööturul hästi hakkama, töötute osakaal värskelt lõpetanute seas oli u 3%, samal ajal kui üldine noorte töötus küündis 2010. aastal 40%-ni. Samuti võib öelda, et ''socialia'' lõpetanute keskmine palk on koolitusvaldkonna lõpetanute seas üks kõrgemaid.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Espenberg, Themas, Masso, Eamets |kuupäev=2013 |pealkiri=Why do social science graduates earn more than natural science graduates in Estonia in Higher Education at a Crossroads: the case of Estonia |url=https://api.pageplace.de/preview/DT0400.9783653029413_A31442351/preview-9783653029413_A31442351.pdf |vaadatud=25. aprill 2024 |lehekülg=307-342}}</ref> <ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Espenberg, Themas, Masso, Eamets |kuupäev=2012 |pealkiri=Does University Degree Pay off in the Estonian Labour Market |ajakiri=Studies for Learning Society |aastakäik=2-3 |lehekülg=46-62}}</ref> *'''Tööturu mobiilsus ja tööturu paindlikkus'''. R. Eametsa uurimistöös on tähtsal kohal tööturu paindlikkuse küsimused.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Eamets |eesnimi=R |pealkiri=Reallocation of labour during transition. Disequilibrium and policy issues the case of Estonia. (PhD Thesis in Economics), No 5 |kirjastus=Tartu ülikooli kirjastus |aasta=2001 |koht=Tartu |lehekülg=252}}</ref> Tööturu paindlikkuse üks aspekte on tööturu mobiilsus. Tööturu mobiilsuse all peetakse silmas inimese positsiooni muutumist tööturul. Oma varasemates uuringutes keskendus R. Eamets peaasjalikult liikumistele tööturuseisundite vahel<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Eamets |kuupäev=1999 |pealkiri=Gross Flows in Estonian Labour Market and Transition Probabilities Across Labour Market States |ajakiri=Baltic Journal of Economics |aastakäik=2 |üksiknumber=2 |lehekülg=141-184}}</ref> <ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Eamets |eesnimi=Raul |kuupäev=2004-03 |pealkiri=Labour market flows and adjustment to macroeconomic shocks in the Baltic States |url=http://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/1463137042000194843 |ajakiri=Post-Communist Economies |keel=en |aastakäik=16 |üksiknumber=1 |lehekülg=47–71 |doi=10.1080/1463137042000194843 |issn=1463-1377}}</ref>, siis aastatel 2010–2014 liikus uurimise fookus migratsiooni ja ametialase mobiilsuse küsimustele<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Masso, Eamets, Philips |pealkiri=Creative destruction and transition. Evidence on firm demographics from Estonia. in Entrepreneurship , Industrial location and Economic Growth. Ed. J.M. Arauzo and M. Manjon |kirjastus=Edward Elgar Publishing |aasta=2007 |lehekülg=81-103}}</ref>. Kasutades unikaalset internetipõhist CV-de andmebaasi (CV Keskuse andmed), on ta koos kaasautoritega vaadelnud välismaal töötamise mõju ametialasele mobiilsusele <ref name=":2">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Masso |eesnimi=Jaan |perekonnanimi2=Eamets |eesnimi2=Raul |perekonnanimi3=Mõtsmees |eesnimi3=Pille |kuupäev=2014-08-26 |toimetaja-perekonnanimi=Raul Eamets and Dr Krista Jaakson |toimetaja-eesnimi=Dr |pealkiri=Temporary migrants and occupational mobility: evidence from the case of Estonia |url=https://www.emerald.com/insight/content/doi/10.1108/IJM-06-2013-0138/full/html |ajakiri=International Journal of Manpower |keel=en |aastakäik=35 |üksiknumber=6 |lehekülg=753–775 |doi=10.1108/IJM-06-2013-0138 |issn=0143-7720}}</ref>, lisaks tööturu mobiilse mõju innovatsioonile.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Masso, Eamets, Mõtsmees, Philips |pealkiri=The Impact of Interfirm Labor Mobility on Innovation: Evidence from Job Search Portal Data, In: Carayannis, Elias; Varblane, Urmas; Roolaht, Tõnu (Ed.). Innovation Systems in Small Catching-Up Economies: New Perspectives on Practice and Policy. |kirjastus=Springer-Verlag |aasta=2012 |lehekülg=297-321}}</ref> Tulemused näitasid, et ajutise välismaal töötamise korral välismaal töötamise kogemus olulist mõju ametialasele mobiilsusele ei avalda. Üks võimalikke seletusi on üleharituse probleem, ehk siis enamik eestlasi, kes töötavad välismaal (eelkõige Soomes), töötavad oma haridustasemele mittevastaval (madalamal) ametikohal. Seega ei oma selline töötamine ka mõju inimese hilisemale karjääri aengule. Ajakirjas European Journal of Indutrial relations ilmunud artikkel on senini R. Eametsa kõige sagedamini viidatud publikatsioon.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Eamets |eesnimi=Raul |perekonnanimi2=Masso |eesnimi2=Jaan |kuupäev=2005-03 |pealkiri=The Paradox of the Baltic States: Labour Market Flexibility but Protected Workers? |url=http://journals.sagepub.com/doi/10.1177/0959680105050403 |ajakiri=European Journal of Industrial Relations |keel=en |aastakäik=11 |üksiknumber=1 |lehekülg=71–90 |doi=10.1177/0959680105050403 |issn=0959-6801}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Raul Eamets |url=https://scholar.google.com/citations?user=UfHLurUAAAAJ |vaadatud=2024-04-26 |väljaanne=scholar.google.com}}</ref> Mahukas oli ka R. Eametsa panus kaitstud paindlikkuse (''flexicurity'') temaatikasse. Selles valdkonnas on ilmunud peatükke kogumikes<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Eamets, Paas |pealkiri=Flexicurity: combining labour market flexibility and security in the Baltic states. in Flexicurity and Beyound. Finding a new agenda for European Social Model ed. H. Jorgensen, P.K. Madsen |kirjastus=DJOF publishing |aasta=2007 |koht=Copenhagen |lehekülg=391-418}}</ref> ja ajakirjades<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Eamets |eesnimi=Raul |perekonnanimi2=Kallaste |eesnimi2=Epp |perekonnanimi3=Masso |eesnimi3=Jaan |perekonnanimi4=Rõõm |eesnimi4=Marit |kuupäev=2003-02 |pealkiri=How flexible are labour markets in the CEECs? A macro level approach |url=http://journals.sagepub.com/doi/10.1177/102425890300900109 |ajakiri=Transfer: European Review of Labour and Research |keel=en |aastakäik=9 |üksiknumber=1 |lehekülg=101–121 |doi=10.1177/102425890300900109 |issn=1024-2589}}</ref> , Eurofondi uurimus<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Philips, Eamets |pealkiri=Approaches to flexicurity: EU models |kirjastus=European Foundation for improvement of Living and Working conditions |aasta=2007 |koht=Dublin |lehekülg=51}}</ref> ning üks rahvusvahelises kirjastuse avaldatud kollektiivne monograafia, mille toimetajad olid prof. R. Eamets ja prof T. Paas<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Paas, Eamets |pealkiri=Labour Market Flexibility, Flexicurity and Employment:Lessons from Baltic States |kirjastus=Nova Science |aasta=2007 |koht=New York |lehekülg=155}}</ref>. Geograafilise mobiilsuse ja tööturu paindlikkuse seostamine tunnustatud ajakirja International Journal of Manpower erinumbris on tunnustuseks ja jätkuks seni tehtud töö tulemuslikkusele. R. Eamets oli selle kutsutud külalistoimetaja.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Eamets, Jaakson |kuupäev=2014 |pealkiri=Labour market flexibility and spatial mobility |ajakiri=International Journal of Manpower |aastakäik=35 |üksiknumber=6 |lehekülg=746-752}}</ref> Samas ajakirjas ilmus ka analüüs ajutiste migrantide ja nende tööalase mobiilsuse kohta.<ref name=":2" /> R. Eamets on koos T. Tammaruga algatanud migratsiooniteemaliste konverentside ja seminaride seeria, mida toetab Põhjamaade Ministrite Nõukogu. Esimene migratsiooniteemaline konverents toimus 2013. aasta märtsis. [https://www.norden.ee/et/regionaalne-koostoo/rahvastiku-areng/pohjamaade-ja-balti-riikide-uehisprojekt-for-in-2021-2023/konverents-sojapogenike-vastuvotmisest-kriisiolukorras-loimumiseni-kohalikul-tasandil] Lisaks on R. Eamets võtnud migratsioonipoliitika teemadel sõna ajakirjanduses.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-02-05 |pealkiri=Raul Eamets &#10217; Rändekvooti ei pea suurendama |url=https://arvamus.postimees.ee/7953345/raul-eamets-randekvooti-ei-pea-suurendama |vaadatud=2024-04-26 |väljaanne=Arvamus |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2020-09-17 |pealkiri=Raul Eamets, Tiit Tammaru: rändekvoodist ja lõimumisvõimekusest |url=https://www.postimees.ee/7064230/raul-eamets-tiit-tammaru-randekvoodist-ja-loimumisvoimekusest |vaadatud=2024-04-26 |väljaanne=Postimees |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2018-03-20 |pealkiri=Raul Eamets, Tiit Tammaru: tark sisserändepoliitika Eestile |url=https://arvamus.postimees.ee/4445097/raul-eamets-tiit-tammaru-tark-sisserandepoliitika-eestile |vaadatud=2024-04-26 |väljaanne=Arvamus |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2017-03-30 |pealkiri=Tiit Tammaru, Raul Eamets: Eesti rändepoliitika uued alused – punktisüsteem ja õpiränne? |url=https://arvamus.postimees.ee/4063739/tiit-tammaru-raul-eamets-eesti-randepoliitika-uued-alused-punktisusteem-ja-opiranne |vaadatud=2024-04-26 |väljaanne=Arvamus |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2016-12-31 |pealkiri=Tiit Tammaru, Kristina Kallas, Raul Eamets: eestluse ja Eesti rahvusriigi tulevik |url=https://arvamus.postimees.ee/3960719/tiit-tammaru-kristina-kallas-raul-eamets-eestluse-ja-eesti-rahvusriigi-tulevik |vaadatud=2024-04-26 |väljaanne=Arvamus |keel=et}}</ref> === Akadeemiline tegevus === Eamets ja tema kolleegid ([[Viktor Trasberg]] jt) olid esimesed, kes alustasid tänapäevases mõistes [[majandusteooria]] (''economics'') õpetamist 1989/1990. õppeaastal.{{lisa viide}} Selle tulemusena valmisid ka esimesed majandusteooria õpikud [[kõrgkool]]ile ja [[keskkool]]ile.{{lisa viide}} Ta on õpetanud majandusteooria kursusi eri tasemega õppeprogrammides, töö-ökonoomika, [[makroökonoomika]] ning EL-i sotsiaal- ja tööpoliitika kursusi.{{lisa viide}} Kokku on tema juhendamisel või kaasjuhendamisel kaitstud ülikoolis 38 [[magistritöö]]d ja 8 [[doktoritöö]]d (Masso, 2005; Leping, 2008, Kallaste, 2010, Järve, 2011, Lauringson 2012, Anspal 2015, Roosaar 2022, Piirits 2022).<ref name="ETIS" /> Ühtlasi on ta osalenud 13 keskkooli ja kõrgkooli majandusõpiku kirjutamisel kaasautori või toimetajana.{{lisa viide}} == Sündmused 2023. aastal == 2023. aasta veebruaris esitati Eamets Tartu ülikooli rektori valimistel sotsiaalteaduste valdkonna kandidaadiks.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-02-14 |pealkiri=Tartu Ülikooli rektoriks kandideerivad Raul Eamets ja Jaak Vilo |url=https://haridus.postimees.ee/7712524/tartu-ulikooli-rektoriks-kandideerivad-raul-eamets-ja-jaak-vilo |vaadatud=2024-05-14 |väljaanne=Haridus |keel=et}}</ref> Vastaskandidaadid olid professor Vilo ning ametisolev rektor prof Asser.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-03-13 |pealkiri=Asi ametlik. Tartu Ülikooli rektoriks kandideerivad Asser, Vilo ja Eamets |url=https://tartu.postimees.ee/7731395/asi-ametlik-tartu-ulikooli-rektoriks-kandideerivad-asser-vilo-ja-eamets |vaadatud=2024-05-14 |väljaanne=Tartu Postimees |keel=et}}</ref> R. Eametsa peamised valimiseelsed lubadused seisnesid teadusrahastuse üldise süsteemi ja proportsioonide muutmise ettepanekutes, töötajate palgatõusus ning paindlikuma õppesüsteemi juurutamises.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-03-20 |pealkiri=Raul Eamets &#10217; Rektor peab seisma muutuva õppe, riikliku rahastuse ja ühiskonna teenimise eest |url=https://arvamus.postimees.ee/7736011/raul-eamets-rektor-peab-seisma-muutuva-oppe-riikliku-rahastuse-ja-uhiskonna-teenimise-eest |vaadatud=2024-05-14 |väljaanne=Arvamus |keel=et}}</ref> Samuti oli ta kriitiline ametisoleva rektori suhtes, leides, et rektor peaks ühiskonnas nähtavam olema ja jõulisemalt seisukohti esitama.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-03-31 |pealkiri=Raul Eamets: ülikool peab jõulisemalt ühiskonnas kaasa rääkima |url=https://tartu.postimees.ee/7743923/raul-eamets-ulikool-peab-joulisemalt-uhiskonnas-kaasa-raakima |vaadatud=2024-05-14 |väljaanne=Tartu Postimees |keel=et}}</ref> Aprillis toimunud valimistel sai esimeses voorus kõige rohkem hääli prof Asser, prof Eamets sai häälte arvestuses teise koha ning prof Vilo sai kolmanda koha. Teise vooru läksid Eamets ja Asser, kus hääletamise võitis Asser, kes valiti ka Tartu ülikooli rektoriks.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-04-17 |pealkiri=JÄRELVAADATAV &#10217; Otsustatud. Tartu Ülikooli rektorina jätkab Toomas Asser |url=https://tartu.postimees.ee/7755193/jarelvaadatav-otsustatud-tartu-ulikooli-rektorina-jatkab-toomas-asser |vaadatud=2024-05-14 |väljaanne=Tartu Postimees |keel=et}}</ref> === Toimingupiirangu rikkumine === [[2023]]. aasta augustis selgus, et Eamets oli sõlminud Tartu Ülikooli nimel lepingu rahvastikupoliitika mõttekojaga [[Pere Sihtkapital]] (olles ise ühtlasi Pere Sihtkapitali nõukogu liige) küsitlusuuringu korraldamiseks. Tänu sellele, et uuringu tellijaks oli lepingu järgi Tartu Ülikool kui avaliku ülesande täitja sai Pere Sihtkapital ligipääsu tuhandete naise isikuandmetele rahvastikuregistris, mida muidu poleks neile väljastatud ja mida kasutati muuhulgas naistelt delikaatsete andmete küsimiseks. [[Tartu Ülikooli eetikakomitee]]le oli esitatud loataotlus uuringuks, aga nad polnud selle kohta veel otsust teinud, ja Eamets oli varem saanud ülikoolilt õigusliku hinnangu, et kuna ülikool tegelikult ei ole uuringu sisuline partner, ei saa sellist lepingut sõlmida. Tartu Ülikool tegi pärast lepingu avalikuks tulekut pöördumise, kus hinnati leping õigusvastaseks, öeldi, et uuring pole kooskõlas hea teadustavaga ning on läbi viidud ilma eetikakomitee loata ja Tartu Ülikooli rollita, ning mõisteti Eametsa teguviis hukka.<ref>[https://www.err.ee/1609060106/pere-sihtkapital-kusis-uuringu-jaoks-tu-nimel-tuhandete-naiste-andmeid Pere Sihtkapital küsis uuringu jaoks TÜ nimel tuhandete naiste andmeid], ERR, 11. august 2023</ref><ref>[https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-nimel-esitatakse-uuringut-millel-puudub-ulikooli-heakskiit Tartu Ülikooli nimel esitatakse uuringut, millel puudub ülikooli heakskiit]. Tartu Ülikooli koduleht, 11. august 2023</ref> Eamets tunnistas, et oli teinud lepingu sõlmimisel vea,<ref name=Leidsime12082023>[https://www.err.ee/1609060625/eamets-leidsime-uhes-rektoriga-et-olen-valesti-kaitunud Eamets: leidsime ühes rektoriga, et olen valesti käitunud], ERR, 12. august 2023</ref> kuid ütles, et eetikakomitee loa taotlemine oli volitatud Sihtasutuse juhile ja talle endale tuli uuringu alustamine enne loa saamist üllatusena.<ref name=Leidsime12082023 /><ref name=":3">{{Netiviide |kuupäev=2023-08-17 |pealkiri=INTERVJUU &#10217; Raul Eamets: see on politiseeritud rünnak, et inimene tühistada |url=https://www.postimees.ee/7835975/intervjuu-raul-eamets-see-on-politiseeritud-runnak-et-inimene-tuhistada |vaadatud=2024-05-14 |väljaanne=Postimees |keel=et}}</ref> Tartu Ülikooli rektor [[Toomas Asser]] otsustas 14. augustil 2023 lõpetada Eametsaga töösuhte, põhjendades seda ülikooli juhtimisalaste reeglite rikkumisega (näilise lepingu sõlmimine ja selle varjamine), heast teadustavast ja teaduseetika nõuetest mitte kinnipidamisega ning korruptsioonivastase seaduse toimingupiirangu nõuete rikkumisega<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=2023-08-14 |pealkiri=Tartu Ülikool lõpetab Raul Eametsaga töösuhte |url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikool-lopetab-raul-eametsaga-toosuhte |vaadatud=2023-08-14 |väljaanne=Tartu Ülikool |keel=et}}</ref> (ametiisikul on keelatud toimingu või otsuse tegemine, kui otsus või toiming tehakse ametiisiku enda või temaga seotud isiku suhtes).<ref name="Maakohus">{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2024-02-21 |pealkiri=Tartu maakohus tühistas Raul Eametsa suhtes algatatud väärteomenetluse |url=https://www.err.ee/1609259997/tartu-maakohus-tuhistas-raul-eametsa-suhtes-algatatud-vaarteomenetluse |vaadatud=2024-02-29 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Rektori sõnul tegi rikkumise veelgi jämedamaks asjaolu, et ehkki ülikooli õigusnõunik oli Eametsale öelnud, et ülikool ei saa sellist lepingut sõlmida, eiras ta saadud suuniseid.<ref name=":0" /> Eamets reageeris sellele öeldes, et tema suhtes on käimas poliitiline rünnak, millega Tartu Ülikool läks kaasa ja fabritseeris tõele mittevastava süüdistuse<ref name="Õigusnõunik">[https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120224229/tu-oigusnounik-hoiatas-eametsa-sihtasutuse-ja-ulikooli-koostoo-paistab-kunstlik-et-paaseda-ligi-andmetele TÜ õigusnõunik hoiatas Eametsa: sihtasutuse ja ülikooli koostöö paistab kunstlik, et pääseda ligi andmetele]. [[Eesti Ekspress]], 15.08.2023</ref><ref name=":3" /> ning karistus oli ebaproportsionaalne võrreldes tehtud eksimustega.<ref>[https://www.err.ee/1609062995/eetikakomitee-arutab-pere-sihtkapitali-uuringut-jargmisel-nadalal Eetikakomitee arutab Pere Sihtkapitali uuringut järgmisel nädalal]. [[ERR]], 14.08.2023</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Raul Eamets: praegu tuleb töökohast kümne küünega kinni hoida |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120256976/raul-eamets-praegu-tuleb-tookohast-kumne-kuunega-kinni-hoida |vaadatud=2024-05-14 |väljaanne=Eesti Ekspress |keel=et}}</ref> Eamets ütles, et oli suhelnud lepingu teemal ülikooli õigusnõunikuga, kes ei keelanud tal lepingu sõlmimist ega rääkinud toimingupiirangust.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-08-15 |pealkiri=SELGITAV KIRI &#10217; Eamets kolleegidele: ülikool ei keelanud ega informeerinud mind |url=https://www.postimees.ee/7834902/selgitav-kiri-eamets-kolleegidele-ulikool-ei-keelanud-ega-informeerinud-mind |vaadatud=2024-05-14 |väljaanne=Postimees |keel=et}}</ref> Ülikooli esindajad ütlesid, et Eamets polnud küsinud selle kohta, kas tema isiklikult tohib lepingu allkirjastada, et Eametsale kui tippjuhile peaksid toimingupiirangud teada olema ja et õigusnõunik oli lepingu kavandit muudelgi põhjustel probleemseks pidanud.<ref name="Õigusnõunik" /> Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna nõukogu plaanis Eametsa valdkonna dekaanina jätkamise üle hääletada 17. augustil, aga lükkas selle edasi kuu lõppu, et jõutaks rohkem asjaolusid kaaluda ja lisamaterjalidega tutvuda.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-08-17 |pealkiri=Sotsiaalteadlased jätsid Raul Eametsa ametist vabastamise üle hääletamata |url=https://tartu.postimees.ee/7836447/sotsiaalteadlased-jatsid-raul-eametsa-ametist-vabastamise-ule-haaletamata |vaadatud=2024-05-14 |väljaanne=Tartu Postimees |keel=et}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609066700/tartu-ulikooli-sotsiaalteadlased-lukkasid-eametsa-tagandamise-haaletuse-edasi Tartu Ülikooli sotsiaalteadlased lükkasid Eametsa tagandamise hääletuse edasi]. [[ERR]], 17. august 2023</ref> 23. augustil esitas Eamets rektor Toomas Asserile avalduse dekaani ametikohalt tagasiastumiseks. Rektor rahuldas avalduse samal päeval ja vabastas Eametsa ametist.<ref>[https://ut.ee/et/sisu/rektor-toomas-asser-rahuldas-dekaan-raul-eametsa-tagasiastumisavalduse Rektor Toomas Asser rahuldas dekaan Raul Eametsa tagasiastumisavalduse]. Tartu Ülikooli koduleht, 23. august 2023</ref> Töösuhe ülikooliga lõppes 12. novembril 2023.<ref>[https://www.err.ee/1609163527/raul-eametsast-sai-bigbanki-peaokonomist Raul Eametsast sai Bigbanki peaökonomist]. [[ERR]], 13. november 2023</ref> Töölepingu lõppemisele vaatamata pidas Eamets ülikooli majandusteaduskonnas vabatahtlikult loenguid edasi kuni sügissemestri lõpuni.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Seema |eesnimi=Kristofer |kuupäev=2023-11-23 |pealkiri=Raul Eamets jätkab lõpetatud töölepingust hoolimata ülikoolis õpetamist |url=https://tartu.postimees.ee/7903845/raul-eamets-jatkab-lopetatud-toolepingust-hoolimata-ulikoolis-opetamist |url-ligipääs=tellimus |vaadatud=2024-02-29 |väljaanne=Tartu Postimees |keel=et}}</ref> Septembris määras politsei Eametsale toimingupiirangu rikkumise eest 400 eurot trahvi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120267212/politsei-tegi-raul-eametsale-korruptsiooni-eest-trahvi "Politsei tegi Raul Eametsale korruptsiooni eest trahvi"] Delfi, 2. veebruar 2024</ref> 21. märtsil 2024 [[Tartu Maakohus]] tühistas Politsei poolt kehtestatud trahvi, kuna leidis, et teol puudusid väärteo tunnused. Kohus arvestas, et Eamets oli küsinud antud teemal nõu usaldusväärsetelt ja kvalifitseeritud õigusharidusega juristidelt, kes ei öelnud talle, et lepingu sõlmimine tähendaks huvide konflikti, ning Eamets lähtus lepingu sõlmimisel nende seisukohast. Kohtu hinnangul puudus inimesel süü, kui ta ei saanud aru oma teo keelatusest ja see eksimus oli talle vältimatu.<ref name="Maakohus" /> Juunis tühistas [[Riigikohus]] Tartu maakohtu otsuse ja väitis, et teo keelatusest mittearusaamine ei välista vastutust. Riigikohus leidis, et ülikooli dekaanina avalikke ülesandeid täitma asudes tulnuks Eametsal asjakohased seadused endale selgeks teha, ning rõhutas, et korruptsioonivastase seaduse asjakohaste punktide mõistmine ei eelda kõrgtasemel juriidilisi teadmisi. Eamets oli pöördunud nõu saamiseks nii ülikooli kui ka sihtasutuse juristi poole, aga ei küsinud kummaltki toimingupiirangu esinemise kohta selgelt seisukohta.<ref>[https://www.err.ee/1609378286/riigikohus-tu-endine-dekaan-eamets-rikkus-toimingupiirangut "Riigikohus: TÜ endine dekaan Eamets rikkus toimingupiirangut"] ERR, 23. juuni 2024</ref> == Ühiskondlik tegevus == 1986. aasta oktoobris sai alguse n-ö [[fosforiidisõda]], 1987. aastal kandus fosforiidisõja keskpunkt Tartusse. Sealsed sündmused said alguse juristide ja ajaloolaste avalikust komsomolikoosolekust ülikooli aulas, mis hiljem on saanud tuntuks "aulakoosolekuna". Juristidest kuulusid algatusgruppi Heiki Sibul, Raul Eamets ja Avo Greebe ning ajaloolaste poolt Tõnis Lukas ja Toomas Anepaio ning episoodiliselt osales grupi töös ka Marju Lepajõe.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Soidro |eesnimi=Mart |kuupäev=1989 |pealkiri=Ühe agoonia lõpp…Fosforiidikevadest ülikoolis. Kaks aastat hiljem |url=https://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika/34400 |ajakiri=Vikerkaar |üksiknumber=7 |lehekülg=59-65}}</ref> Aulakoosolekut loetakse üheks olulisemaks teetähiseks fosforiidisõjas, millest sai alguse Eesti taasiseseisvumise protsess.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Tanberg |eesnimi=Tõnu |kuupäev=2007 |pealkiri=20 aastat ülikooli aulakoosolekust ja fosforiidi- kampaania algusest |url=https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2017/03/TannbergTonu_20aastat_TUNA2007_2.pdf |väljaanne=Tuna nr 2 |lehekülg=102-105}}</ref><ref name=":4" /> Raul Eamets koos [[Urmas Varblane|Urmas Varblase]], [[Jaak Leimann]]i ja [[Märten Ross]]iga nõustas Andrus Ansipi valitsust 2009. aastal kärpekavade ettevalmistamisel.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2009-02-07 |pealkiri=Kärpekava nõustas neli erinäolist meest |url=https://majandus.postimees.ee/79391/karpekava-noustas-neli-erinaolist-meest |vaadatud=2024-05-28 |väljaanne=Majandus |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Professor Varblane: “Kärpimine on alles algus” |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69216335/professor-varblane-karpimine-on-alles-algus |vaadatud=2024-05-28 |väljaanne=Eesti Ekspress |keel=et}}</ref> Eamets juhtis ühte kolmest eksperdigrupist, kes andis sisendi Eesti haridusstrateegia 2035 väljatöötamisel. Tema töörühma alamteemaks oli haridus ja konkurentsivõime ning töö tulemusena valmis visioonipaber.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Sutrop , Lauristin, Loogma, Eamets |pealkiri=Tark ja tegus Eesti 2035. Eksperdirühmade tulevikuvisioonid ja ettepanekud Eesti haridus-, teadus-, noorte- ja keelevaldkonna arendamiseks aastatel 2021-2025 |kirjastus=Haridus- ja teadusministeerium |aasta=mai 2019 |koht=Tartu |lehekülg=109-149}}</ref> Eamets kuulus 2020. aasta juunis loodud valitsuse majandusarengu komisjoni juurde loodud ekspertkogusse, kelle eesmärk on nõustada valitsust majanduse ergutamise, inimeste toimetuleku parandamise ja ettevõtete konkurentsivõime kasvatamise küsimustes.<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=Esmakordselt tuli kokku majanduse ergutamise ekspertkogu |väljaanne=ERR |url=https://www.err.ee/1107008/galerii-esmakordselt-tuli-kokku-majanduse-ergutamise-ekspertkogu}}</ref> R. Eamets oli 2022. aastal oli Eesti-Rootsi koostööaruande Eesti-poolne raportöör. Aruandes kirjeldati 10–15 aasta perspektiivis Eesti ja Rootsi võimalikku tuleviku koostööd eri eluvaldkondades. Rootsi-poolne raportöör oli [[Pär Nuder]], Eesti-Rootsi koostööfondi juhatuse liige ja Rootsi endine rahandusminister.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=07.09.2022 |pealkiri=Eesti ja Rootsi tulevikukoostöö raport keskendub kliimale, digitaliseerimisele ja energiapoliitikale |väljaanne=Eesti Välisministeerium |url=https://www.vm.ee/uudised/eesti-ja-rootsi-tulevikukoostoo-raport-keskendub-kliimale-digitaliseerimisele-ja}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-11-06 |pealkiri=Raul Eamets ja Pär Nuder &#10217; Eesti-Rootsi koostöös peituvad suured võimalused |url=https://arvamus.postimees.ee/7641449/raul-eamets-ja-par-nuder-eesti-rootsi-koostoos-peituvad-suured-voimalused |vaadatud=2024-06-18 |väljaanne=Arvamus |keel=et}}</ref> 2023. aasta lõpus analüüsis Eamets Arenguseire Keskuse tellimusel koos kolleegidega Tartu Ülikooli majandusteaduskonnast Eesti majanduspoliitika kitsaskohti. Tehti ettepanekud majanduse konkurentsivõime tõstmiseks.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Bachmann |eesnimi=Marina |kuupäev=2024-02-22 |pealkiri=Majandusteadlased tõid välja ettepanekud Eesti konkurentsivõime tõstmiseks |url=https://arenguseire.ee/uudised/majandusteadlased-toid-valja-ettepanekud-eesti-konkurentsivoime-tostmiseks/ |vaadatud=2024-06-18 |väljaanne=Arenguseire Keskus |keel=et}}</ref> Raul Eamets on viie autori seas, kes on kõige rohkem (9 korda) panustanud [[Eesti inimarengu aruanne|Eesti inimarengu aruannete]] koostamisse.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Lauristin |eesnimi=Marju |pealkiri=Taasiseseisvunud Eesti kolm aastakümmet inimarengu luubi all |kirjastus=Eesti Koostöö Kogu |aasta=2021 |koht=Tallinn |lehekülg=75}}</ref> 2015. aastal oli ta inimarengu aruande kaastoimetaja koos T. Tammaru ja K. Kallasega.<ref name=":6" /> Kuulumine nõukogudesse: * 2017. aastast − Otepää Vallvalitsuse eelarvekomisjoni liige * 2017. aastast − OSKA projekti Nõunike Kogu liige * 2019. aastast − Pere Sihtkapitali Nõukogu liige * 2019. aastast – Postimehe Fondi teadusnõukogu liige<ref>https://www.postimees.ee/7997508/postimehe-fond-jaan-tonissoni-nimelised-raamatugrandid-on-jagatud</ref> == Tunnustus == * 2007 [[Tartu Ülikooli aumärk]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-aumark|pealkiri=Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=8.12.2022}}</ref> * 2020 [[Tartu Ülikooli medal]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-medal|pealkiri=Tartu Ülikooli medali kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=6.12.2022}}</ref> * 2023 Rootsi kuninglik Põhjatähe orden<ref name=":4">{{Netiviide |kuupäev=2023-05-05 |pealkiri=Toomas Asser ja Raul Eamets said Tema Majesteedilt kuningas Carl XVI Gustafilt Rootsi Kuninglikud Põhjatähe ordenid |url=https://ut.ee/et/sisu/toomas-asser-ja-raul-eamets-said-tema-majesteedilt-kuningas-carl-xvi-gustafilt-rootsi |vaadatud=2024-02-29 |väljaanne=Tartu Ülikool |keel=et}}</ref> == Isiklikku == Raul Eamets on abielus Merle Eametsaga, neil on kaks tütart ja poeg. Tema harrastused on [[lugemine]], [[kalapüük]] ja [[matkamine]].{{lisa viide}} == Viited == {{viited}} {{Vikitsitaadid}} {{JÄRJESTA:Eamets, Raul}} [[Kategooria:Eesti majandusteadlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli majandusteaduskonna professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli majandusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1964]] 56viteo82yqhrrpkwjlgx63seimtucu Olivier Giroud 0 373079 7228183 7218015 2026-09-03T13:21:34Z Makenzis 95198 out https://www.soccerway.com/player/giroud-olivier/AJPBp2as/ --> transfered to Lille OSC (FRA) 7228183 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallur | nimi = Olivier Giroud | pilt = Olivier Giroud vs Liverpool - 2 November 2013 (cropped).jpg | pildiallkiri = Olivier Giroud (2013) | täisnimi = Olivier Jonathan Giroud | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1986|9|30}} | sünnilinn = [[Chambéry]] | sünnimaa = Prantsusmaa | pikkus = 192 cm | positsioon = [[Ründaja (jalgpall)|ründaja]] | koduklubi = | särginumber = | aastad1 = 2005–2008 | mänge1 = 23 | väravaid1 = 2 | klubi1 = [[Grenoble Foot 38|Grenoble Foot]] | aastad2 = 2007–2008 | mänge2 = 33 | väravaid2 = 14 | klubi2 = → [[FC Istres|Istres]] (laenul) | aastad3 = 2008–2010 | mänge3 = 44 | väravaid3 = 24 | klubi3 = [[Tours FC|Tours]] | aastad4 = 2010–2012 | mänge4 = 73 | väravaid4 = 33 | klubi4 = [[Montpellier HSC|Montpellier]] | aastad5 = 2010 | mänge5 = 17 | väravaid5 = 6 | klubi5 = → [[Tours FC|Tours]] (laenul) | aastad6 = 2012–2018 | mänge6 = 180 | väravaid6 = 73 | klubi6 = [[Arsenal FC|Arsenal]] | aastad7 = 2018–2021 | mänge7 = 75 | väravaid7 = 17 | klubi7 = [[Chelsea FC|Chelsea]] | aastad8 = 2021– | mänge8 = 42 | väravaid8 = 16 | klubi8 = [[AC Milan|Milan]] | klubi_seisuga = 12. mai 2019 | koondiseaastad1 = 2011– | koondisemänge1 = 120 | koondiseväravaid1 = 53 | koondis1 = [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] | koondis_seisuga = 29. märts 2022 | medalid = {{MedalVõistlus|[[jalgpalli maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2018. aasta maailmameistrivõistlused jalgpallis|2018]]|jalgpall}} {{Hõbemedal|[[2022. aasta maailmameistrivõistlused jalgpallis|2022]]|jalgpall}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|Euroopa meistrivõistlused]]}} {{Hõbemedal|[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2016]]|jalgpall}} }} '''Olivier Jonathan Giroud''' (sündinud [[30. september|30. septembril]] [[1986]] [[Chambéry]]'s) on [[Prantsusmaa]] [[jalgpall]]ur, kes mängib [[ründaja (jalgpall)|ründajana]] Itaalia kõrgliiga klubis [[AC Milan]]. Giroud alustas klubikarjääri Prantsusmaal. Aastatel 2010–2012 mängis ta Prantsusmaa kõrgliiga klubis [[Montpellier HSC|Montpellier]]. Hooajal [[Ligue 1 hooaeg 2011–2012|2011–2012]] oli ta 21 väravaga Brasiilia mängija [[Nenê (jalgpallur)|Nenê]] kõrval Prantsusmaa kõrgliiga suurim väravakütt. Samal hooajal valiti ta Prantsusmaa kõrgliiga hooaja sümboolsesse koosseisu. Aastatel 2012–2018 mängis ta Inglismaa kõrgliigas [[Arsenal FC|Arsenal]]i ja 2018–2021 [[Chelsea FC|Chelsea]] ridades. 2017. aastal lõi ta Inglismaa kõrgliigas [[Crystal Palace FC|Crystal Palace]]'i vastu värava, mis pälvis [[FIFA Puskási auhind|FIFA Puskási auhinna]]. 2021. aasta juulis siirdus ta Milani, kellega sõlmis kaheaastase lepingu. == Koondisekarjäär == Debüüdi [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa rahvuskoondis]]es tegi Giroud 11. novembril 2011 [[sõprusmäng]]us [[USA jalgpallikoondis|USA]] vastu. Esimese värava lõi ta rahvuskoondises [[29. veebruar]]il [[2012]] sõprusmängus [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]] vastu. [[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste]] teisese alagrupimängus 20. juunil lõi Giroud [[Šveitsi jalgpallikoondis|Šveitsi]] vastu värava. [[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2016. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] lõi ta esimeses mängus 10. juunil [[Rumeenia jalgpallikoondis|Rumeenia]] vastu turniiri esimese värava. Veerandfinaalis 3. juuli lõi ta kaks väravat [[Islandi jalgpallikoondis|Islandile]]. [[2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2018. aastal]] tuli ta Prantsusmaa koondisega maailmameistriks. == Saavutused == ;Montpellier *[[Ligue 1]]: [[Ligue 1 hooaeg 2011–2012|2011–12]] ;Arsenal *[[FA Cup]]: 2013–14, 2014–15, 2016–17 *[[FA Community Shield]]: 2014, 2015, 2017 ;Chelsea *[[FA Cup]]: 2017–18 *[[UEFA Euroopa Liiga]]: [[UEFA Euroopa Liiga 2018–2019|2018–19]] == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} * [http://www.oliviergiroud-officiel.fr/ Olivier Giroud' koduleht] * [http://www.arsenal.com/first-team/players/olivier-giroud Profiil Arsenal FC kodulehel] {{UEFA Euro 2012 Prantsusmaa koondis}} {{FIFA World Cup 2014 Prantsusmaa koondis}} {{UEFA Euro 2016 Prantsusmaa koondis}} {{FIFA World Cup 2018 Prantsusmaa koondis}} {{UEFA Euro 2020 Prantsusmaa koondis}} {{FIFA World Cup 2022 Prantsusmaa koondis}} {{UEFA Euro 2024 Prantsusmaa koondis}} {{JÄRJESTA:Giroud, Oliver}} [[Kategooria:Prantsusmaa jalgpallurid]] [[Kategooria:Grenoble Foot 38 jalgpallurid]] [[Kategooria:Montpellier HSC jalgpallurid]] [[Kategooria:Arsenal FC mängijad]] [[Kategooria:Chelsea FC mängijad]] [[Kategooria:AC Milani mängijad]] [[Kategooria:Ligue 1 mängijad]] [[Kategooria:Premier League'i mängijad]] [[Kategooria:Serie A mängijad]] [[Kategooria:Auleegioni rüütlid]] [[Kategooria:Sündinud 1986]] fbvfmydgxbduxgscfb8p3sucyxt9t6k 7228184 7228183 2026-09-03T13:22:06Z Makenzis 95198 7228184 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallur | nimi = Olivier Giroud | pilt = Olivier Giroud vs Liverpool - 2 November 2013 (cropped).jpg | pildiallkiri = Olivier Giroud (2013) | täisnimi = Olivier Jonathan Giroud | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1986|9|30}} | sünnilinn = [[Chambéry]] | sünnimaa = Prantsusmaa | pikkus = 192 cm | positsioon = [[Ründaja (jalgpall)|ründaja]] | koduklubi = | särginumber = | aastad1 = 2005–2008 | mänge1 = 23 | väravaid1 = 2 | klubi1 = [[Grenoble Foot 38|Grenoble Foot]] | aastad2 = 2007–2008 | mänge2 = 33 | väravaid2 = 14 | klubi2 = → [[FC Istres|Istres]] (laenul) | aastad3 = 2008–2010 | mänge3 = 44 | väravaid3 = 24 | klubi3 = [[Tours FC|Tours]] | aastad4 = 2010–2012 | mänge4 = 73 | väravaid4 = 33 | klubi4 = [[Montpellier HSC|Montpellier]] | aastad5 = 2010 | mänge5 = 17 | väravaid5 = 6 | klubi5 = → [[Tours FC|Tours]] (laenul) | aastad6 = 2012–2018 | mänge6 = 180 | väravaid6 = 73 | klubi6 = [[Arsenal FC|Arsenal]] | aastad7 = 2018–2021 | mänge7 = 75 | väravaid7 = 17 | klubi7 = [[Chelsea FC|Chelsea]] | aastad8 = 2021–2024 | mänge8 = 97 | väravaid8 = 39 | klubi8 = [[AC Milan|Milan]] | klubi_seisuga = 12. mai 2019 | koondiseaastad1 = 2011– | koondisemänge1 = 120 | koondiseväravaid1 = 53 | koondis1 = [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] | koondis_seisuga = 29. märts 2022 | medalid = {{MedalVõistlus|[[jalgpalli maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2018. aasta maailmameistrivõistlused jalgpallis|2018]]|jalgpall}} {{Hõbemedal|[[2022. aasta maailmameistrivõistlused jalgpallis|2022]]|jalgpall}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|Euroopa meistrivõistlused]]}} {{Hõbemedal|[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2016]]|jalgpall}} }} '''Olivier Jonathan Giroud''' (sündinud [[30. september|30. septembril]] [[1986]] [[Chambéry]]'s) on [[Prantsusmaa]] [[jalgpall]]ur, kes mängib [[ründaja (jalgpall)|ründajana]] Itaalia kõrgliiga klubis [[AC Milan]]. Giroud alustas klubikarjääri Prantsusmaal. Aastatel 2010–2012 mängis ta Prantsusmaa kõrgliiga klubis [[Montpellier HSC|Montpellier]]. Hooajal [[Ligue 1 hooaeg 2011–2012|2011–2012]] oli ta 21 väravaga Brasiilia mängija [[Nenê (jalgpallur)|Nenê]] kõrval Prantsusmaa kõrgliiga suurim väravakütt. Samal hooajal valiti ta Prantsusmaa kõrgliiga hooaja sümboolsesse koosseisu. Aastatel 2012–2018 mängis ta Inglismaa kõrgliigas [[Arsenal FC|Arsenal]]i ja 2018–2021 [[Chelsea FC|Chelsea]] ridades. 2017. aastal lõi ta Inglismaa kõrgliigas [[Crystal Palace FC|Crystal Palace]]'i vastu värava, mis pälvis [[FIFA Puskási auhind|FIFA Puskási auhinna]]. 2021. aasta juulis siirdus ta Milani, kellega sõlmis kaheaastase lepingu. == Koondisekarjäär == Debüüdi [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa rahvuskoondis]]es tegi Giroud 11. novembril 2011 [[sõprusmäng]]us [[USA jalgpallikoondis|USA]] vastu. Esimese värava lõi ta rahvuskoondises [[29. veebruar]]il [[2012]] sõprusmängus [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]] vastu. [[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste]] teisese alagrupimängus 20. juunil lõi Giroud [[Šveitsi jalgpallikoondis|Šveitsi]] vastu värava. [[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2016. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] lõi ta esimeses mängus 10. juunil [[Rumeenia jalgpallikoondis|Rumeenia]] vastu turniiri esimese värava. Veerandfinaalis 3. juuli lõi ta kaks väravat [[Islandi jalgpallikoondis|Islandile]]. [[2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2018. aastal]] tuli ta Prantsusmaa koondisega maailmameistriks. == Saavutused == ;Montpellier *[[Ligue 1]]: [[Ligue 1 hooaeg 2011–2012|2011–12]] ;Arsenal *[[FA Cup]]: 2013–14, 2014–15, 2016–17 *[[FA Community Shield]]: 2014, 2015, 2017 ;Chelsea *[[FA Cup]]: 2017–18 *[[UEFA Euroopa Liiga]]: [[UEFA Euroopa Liiga 2018–2019|2018–19]] == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} * [http://www.oliviergiroud-officiel.fr/ Olivier Giroud' koduleht] * [http://www.arsenal.com/first-team/players/olivier-giroud Profiil Arsenal FC kodulehel] {{UEFA Euro 2012 Prantsusmaa koondis}} {{FIFA World Cup 2014 Prantsusmaa koondis}} {{UEFA Euro 2016 Prantsusmaa koondis}} {{FIFA World Cup 2018 Prantsusmaa koondis}} {{UEFA Euro 2020 Prantsusmaa koondis}} {{FIFA World Cup 2022 Prantsusmaa koondis}} {{UEFA Euro 2024 Prantsusmaa koondis}} {{JÄRJESTA:Giroud, Oliver}} [[Kategooria:Prantsusmaa jalgpallurid]] [[Kategooria:Grenoble Foot 38 jalgpallurid]] [[Kategooria:Montpellier HSC jalgpallurid]] [[Kategooria:Arsenal FC mängijad]] [[Kategooria:Chelsea FC mängijad]] [[Kategooria:AC Milani mängijad]] [[Kategooria:Ligue 1 mängijad]] [[Kategooria:Premier League'i mängijad]] [[Kategooria:Serie A mängijad]] [[Kategooria:Auleegioni rüütlid]] [[Kategooria:Sündinud 1986]] p5ne0a1irqwp0pcpq2npk62oabwi7dp Zdeněk Jirotka 0 375127 7228407 7193461 2026-09-04T07:57:34Z Dewdrop14 215311 Lisatud: pilt 7228407 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|kuu=jaanuar|aasta=2019}} [[File:Zdeněk Jirotka (Mladý svět, 1961).png|thumb|Zdeněk Jirotka (1961)]] '''Zdeněk Jirotka''' ([[7. jaanuar]] [[1911]] [[Ostrova|Ostrava]] – [[12. aprill]] [[2003]] [[Praha]]) oli tšehhi [[kirjanik]] ja raadioajakirjanik. Ta on paljude [[kuuldemäng]]ude, humoristlike romaanide ja följetonide autor. ==Elukäik== Zdeněk Jirotka sündis Põhja-Moraavias [[Ostrava]] linnas. Ta õppis Ostrava reaalkoolis, pärast sealt väljaheitmist õppis müürsepaks. Hiljem jätkas õpinguid Ida-Moraavias asuva Hradec Králové kõrgemas tööstuskoolis, mille lõpetas 1933. aastal. Seejärel oli kuni 1940. aastani armees. Pärast Saksa okupatsiooni algust Tšehhoslovakkias likvideeriti armee ning Jirotka asus tööle Avalike Tööde Ministeeriumi veeteede osakonda. 1942. aastal ilmus tema humoristlik romaan "Saturnin", mida saatis menu, ning Jirotkast sai kutseline kirjanik ja ajakirjanik. Lisaks romaanidele on Jirotka kirjutanud hulga kuuldemänge ning teinud kaastööd sellistele ajakirjandusväljaannetele nagu Lidové noviny (1940–1945), Svobodné noviny (1945–1951) ja Dikobraz (1951–1953 ja pärast 1962. aastat) ning töötanud Tšehhi raadios. ==Teoseid== * Humoristlik romaan "Saturnin" (1942); eesti keeles ilmunud [[Leo Metsar]]i tõlkes Ajakirjade ja Ajalehtede Kirjastuses (1961) ja [[Loomingu Raamatukogu]]s (2022) * Detektiivromaane parodeeriv teos "Muž se psem" ("Mees koeraga") (1944) * Anekdoodi- ja lühijutukogumik "Profesor biologie na žebříku" ("Bioloogiaprofessor redelil") (1956) {{Vikitsitaadid}} {{JÄRJESTA:Jirotka, Zdenek}} [[Kategooria:Tšehhi kirjanikud]] [[Kategooria:Raadioajakirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1911]] [[Kategooria:Surnud 2003]] n3789n6izusqtyc8iyotir6d4zp6899 Surnud 2. septembril 0 377672 7228245 7213313 2026-09-03T15:59:20Z Velirand 67997 7228245 wikitext text/x-wiki {{surnud septembris}} ''Siin loetletakse [[2. september|2. septembril]] surnud tuntud isikuid.'' *[[1031]] – [[Imre]], Ungari prints, pühak *[[1741]] – [[Andreas Charitius]], saksa teoloog *[[1764]] – [[Nathaniel Bliss]], inglise astronoom *[[1791]] – [[František Kočvara]], tšehhi helilooja ja muusik *[[1840]] – [[Franz Julius Ferdinand Meyen]], saksa botaanik *[[1865]] – [[William Rowan Hamilton]], iiri matemaatik ja füüsik *[[1872]] – [[Nikolai Frederik Severin Grundtvig]], Taani kirjanik *[[1907]] – [[Nina Ahlstedt]], Soome kunstnikud *[[1910]] – [[Henri Rousseau]], prantsuse maalikunstnik *[[1917]] – [[Boriss Stürmer]], Venemaa Keisririigi poliitik *[[1921]] – [[Henry Austin Dobson]], inglise luuletaja ja esseist *[[1932]] – [[Gustav Ernesaks (tõstja)|Gustav Ernesaks]], eesti tõstja *[[1934]] – [[Russ Columbo]], ameerika laulja, muusik ja näitleja *[[1937]] – [[Pierre de Coubertin]], prantsuse sporditegelane *[[1942]] – [[Oskar Lõvi]], eesti spordiajakirjanik ja poliitik * 1942 – [[Voldemar Karl Koht]], Eesti sõjaväelane *[[1951]] – [[Eduard Uibo]], eesti vaimulik *[[1952]] – [[Joseph Avenol]], Prantsusmaa diplomaat *[[1957]] – [[Lydia Aadre]], eesti ooperilaulja *[[1965]] – [[Johannes Bobrowski]], saksa luuletaja ja proosakirjanik *[[1969]] – [[Hồ Chí Minh]], Vietnami kommunistlik juht *[[1971]] – [[Manivald Loite]], eesti arhitekt *[[1973]] – [[J. R. R. Tolkien]], inglise kirjanik *[[1976]] – [[Stanisław Grochowiak]], poola luuletaja ja näitekirjanik * 1976 – [[Margot Viirmann-Kanemägi]], eesti õigusteadlane ja advokaat *[[1980]] – [[Rudolf Nuude]], eesti näitleja *[[1981]] – [[Rein Laube]], eesti arst *[[1982]] – [[Ada Voitsik]], vene näitleja *[[1983]] – [[Ivan Iljitšov]], Nõukogude Liidu sõjaväelane *[[1984]] – [[Manos Katrakis]], kreeka näitleja * 1984 – [[Sergei Martinson]], vene näitleja * 1984 – [[Arkadi Reigo]], eesti haridustegelane ja pedagoog *[[1989]] – [[Jaan Ratnik]], eesti näitleja *[[1990]] – [[Hendrik Selja]], eesti agronoom *[[1991]] – [[Alfonso García Robles]], Mehhiko diplomaat ja poliitik, Nobeli rahuauhinna laureaat *1991 – [[Uno Vark]], eesti näitleja *[[1992]] – [[Barbara McClintock]], USA geneetik *[[1993]] – [[Joana Maria Gorvin]], austria näitleja *[[1994]] – [[Helve Anton]], eesti geograaf, looduskaitsja ja kodu-uurija *[[1997]] – [[Viktor Frankl]], Austria neuroloog ja psühhiaater *[[2000]] – [[Jerzy Stasiuk]], poola näitleja *[[2001]] – [[Christiaan Barnard]], Lõuna-Aafrika Vabariigi kirurg *[[2003]] – [[Ole Ehelaid]], eesti skulptor *[[2006]] – [[Bob Mathias]], USA kümnevõistleja ja poliitik *[[2008]] – [[Paula Padrik]], eesti laulja * 2008 – [[Arne Domnérus]], rootsi muusik ja helilooja *[[2009]] – [[Virve Kiple]], eesti baleriin, näitleja ja telerežissöör *[[2010]] – [[Rain Vändre]], eesti riigiametnik ja ettevõtja * 2010 – [[Stein Vegard Hagen]], Norra diplomaat * 2010 – [[Guido Arro]], eesti arst *[[2011]] – [[Horst Kasner]], saksa teoloog, Angela Merkeli isa * 2011 – [[Herbert Mataré]], saksa füüsik * 2011 – [[Kalju Põldvere]], eesti arstiteadlane ja zooloog * 2011 – [[Maimu Ohanian]], eesti päritolu USA arstiteadlane, radioloog *[[2012]] – [[Taimi Piin-Aaspõllu]], eesti botaanik, lihhenoloog *[[2013]] – [[Frederik Pohl]], ameerika ulmekirjanik * 2013 – [[August Sikk]], eesti keeleteadlane ja sotsioloog * 2013 – [[Monika Oit]], eesti küberneetik * 2013 – [[Levon Ananjan]], armeenia ajakirjanik ja tõlkija * 2013 – [[Valérie Benguigui]], prantsuse filminäitleja ja -lavastaja *[[2014]] – [[Sándor Rozsnyói]], Ungari kergejõustiklane * 2014 – [[Antónis Vardís]], kreeka helilooja ja laulja * 2014 – [[Peter Carter]], Suurbritannia diplomaat * 2014 – [[Steven Joel Sotloff]], USA ajakirjanik * 2014 – [[Andres Kuresoo]], eesti ornitoloog *[[2016]] – [[Islom Karimov]], Usbekistani poliitik, riigi president aastatel 1991–2016 * 2016 – [[Madis Habakuk]], eesti majandus- ja juhtimisteadlane *[[2017]] – [[Xiang Shouzhi]], Hiina Rahvavabariigi sõjaväelane * 2017 – [[Halim El-Dabh]], Egiptuse helilooja * 2017 – [[Viktor Tšerepkov]], Venemaa poliitik * 2017 – [[Elizabeth Kemp]], USA näitleja * 2017 – [[Svetlana Ivnitskaja]], Eesti aktivist *[[2018]] – [[Elar Kuiv]], eesti viiuldaja * 2018 – [[Conway Savage]], Austraalia rokkmuusik * 2018 – [[Ida Eide]], norra murdmaasuusataja *[[2019]] – [[Ryszard Czerniawski]], poola jurist ja majandustegelane * 2019 – [[Atli Eðvaldsson]], islandi jalgpallur * 2019 – [[Sergei Isajev]], eesti käsipallitreener *[[2020]] – [[David Graeber]], Ameerika Ühendriikide antropoloog, anarhist ja aktivist *[[2021]] – [[Míkis Theodorákis]], kreeka helilooja *[[2025]] – [[Indrek Meelak]], eesti prokurör ja poliitik *[[2026]] – [[Gloria Steinem]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja feminist [[Kategooria:Loendid surmakuupäeviti|September, 02.]] naie2ptfmxukoz3am7i9lgpbuiss8pw Viilkatus 0 384073 7228468 5784549 2026-09-04T10:22:41Z NOSSER 8097 7228468 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Sedlowa trecha.png|pisi|Viilkatus]] '''Viilkatus''' (harva on kasutatud saksamõjulist terminit "sadulkatus" (saksa keeles ''Satteldach'')) on [[katus]]etüüp, millel on kaks kallet ja vertikaalsed otsaseinad. ==Vaata ka== * [[kelpkatus]] == Galerii == <gallery> File:07-06-21-tallinn-by-RalfR-041.jpg|Tallinn [[Randla tänav]] 16, viilkatusega hoone [[tüüpprojekt 1-317]] File:Tammsaare tee 61, tüüpprojekt 1-464.jpg|Tallinnas [[A. H. Tammsaare tee]] 61 renoveeritud viilkatusega hoone, [[Tüüpprojekt 1-464]] </gallery> [[Kategooria:Katused]] j368e5ybmmrfwc3pjb7ngfe9pq4wnb9 Keerdlehikud 0 384867 7228501 5704680 2026-09-04T11:20:59Z Svencapoeira 67038 7228501 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Keerdlehikud | värvus = taimed | pilt = Lavij Rural District Chamestan Nur County Mostafa Meraji 08.jpg | pildi_seletus = Keerdlehikud | pildi_laius = 250px | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Sõnajalgtaimed]] ''Pteridophyta'' | klass = '''Keerdlehikud''' ''Polypodiopsida'' }} '''Keerdlehikud''' (''Filicopsida, Polypodiopsida, Pteridopsida'') on [[sõnajalgtaim]]ede [[Klass (bioloogia)|klass]]. Klassi kuulub umbes 11 000 [[Liik (bioloogia)|liik]]i. ==Seltse== *''[[Cyatheales]]'' *''[[Hymenophyllales]]'' *''[[Gleicheniales]]'' *''[[Ophioglossales]]'' *''[[Polypodiales]]'' *''Salviniales'' – [[salviinialaadsed]] *''[[Schizaeales]]'' == Välislingid == * {{Elurikkus|37}} [[Kategooria:Sõnajalgtaimed]] [[Kategooria:Keerdlehikud| ]] e6eydeq4spp3kef3lotk6sj10vlh4iz 7228509 7228501 2026-09-04T11:34:57Z Svencapoeira 67038 7228509 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Keerdlehikud | värvus = taimed | pilt = Pruun raunjalg.jpg | pildi_seletus = [[Pruun raunjalg]] ''Asplenium trichomanes'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Sõnajalgtaimed]] ''Pteridophyta'' | klass = '''Keerdlehikud''' ''Polypodiopsida'' }} '''Keerdlehikud''' (''Filicopsida, Polypodiopsida, Pteridopsida'') on [[sõnajalgtaim]]ede [[Klass (bioloogia)|klass]]. Klassi kuulub umbes 11 000 [[Liik (bioloogia)|liik]]i. ==Seltse== *''[[Cyatheales]]'' *''[[Hymenophyllales]]'' *''[[Gleicheniales]]'' *''[[Ophioglossales]]'' *''[[Polypodiales]]'' *''Salviniales'' – [[salviinialaadsed]] *''[[Schizaeales]]'' == Välislingid == * {{Elurikkus|37}} [[Kategooria:Sõnajalgtaimed]] [[Kategooria:Keerdlehikud| ]] kr2kze9hrx4o4yior16ba5ttv1o96se Rain Eensaar 0 387192 7228437 7183052 2026-09-04T09:19:39Z VillaK 44375 7228437 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | nimi = Rain Eensaar | riik = Eesti | sünniaeg = {{süv|1974|11|24}} | sünnikoht = [[Lemmatsi]] | medalid = {{MedalVõistlus|[[Rogaini maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|2012 Tšehhi|}} {{Kuldmedal|2013 Venemaa|}} {{Kuldmedal|2014 USA|}} {{Hõbemedal|2015 Soome|}} {{Pronksmedal|2023 USA|}} {{MedalVõistlus|[[Rogaini Euroopa meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|2011 Läti|}} {{Kuldmedal|2023 Soome|}} {{Hõbemedal|2009 Soome|}} {{Hõbemedal|2014 Eesti|}} {{Hõbemedal|2016 Hispaania|}} {{Hõbemedal|2026 Tšehhi|}} {{MedalVõistlus|[[Seiklusspordi maailmameistrivõistlused]]}} {{Hõbemedal|2021 Hispaania|}} {{Pronksmedal|2023 LAV|}} {{MedalVõistlus|[[Seiklusspordi Euroopa meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|2018 Hispaania|}} {{Kuldmedal|2021 Taani|}} {{Kuldmedal|2026 Taani|}} {{Hõbemedal|2014 Türgi|}} {{Pronksmedal|2013 Poola|}} }} [[Pilt:Rain & Silver Eensaar.JPG|pisi|Kolmekordsed rogaini maailmameistrid Rain Eensaar (vasakul) ja Silver Eensaar (paremal), 2013]] '''Rain Eensaar''' (sündinud [[24. november|24. novembril]] [[1974]] [[Lemmatsi]]s) on eesti orienteeruja, [[rogainija]] ja seiklussportlane, kolmekordne maailmameister rogainis. ==Haridus== Ta on lõpetanud 1993. aastal [[Miina Härma Gümnaasium|Miina Härma nimelise Tartu 2. Keskkooli]]<ref name="ESBL">[http://www.esbl.ee/biograafia/Rain_Eensaar Eesti spordi biograafiline leksikon. Eensaar, Rain]</ref> ja 1996. aastal [[Tartu Ülikool]]i sotsiaalteaduskonna avaliku halduse erialal<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tartu Ülikool. Kõrghariduse esimese astme ja integreeritud õppe (põhiõppe) lõpetamine aastatel 1985–2014. Lõpetanute tähestikuline nimekiri |url=http://lepo.it.da.ut.ee/~elasn/LPOTAH05.HTM |vaadatud=2014-12-24 |arhiivimisaeg=2016-07-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160719110934/http://lepo.it.da.ut.ee/~elasn/LPOTAH05.HTM |url-olek=ei tööta }}</ref>, kaitses bakalaureusetöö "Tööpuudus ja tööturupoliitika Eesti majanduse näitel" ja sai bakalaureusekraadi.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tartu Ülikooli riigiteaduste instituut. Avaliku halduse osakonnas kaitstud bakalaureusetööd |url=http://www.rti.ut.ee/sites/default/files/rti/avaliku_halduse_osakonnas_kaitstud_bakalaureusetood.pdf |vaadatud=2014-12-24 |arhiivimisaeg=2014-12-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141224232635/http://www.rti.ut.ee/sites/default/files/rti/avaliku_halduse_osakonnas_kaitstud_bakalaureusetood.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> Täiendanud end 1997–1998 [[Eesti Diplomaatide Kool]]is rahvusvaheliste suhete alal, 1999 [[Sussexi Ülikool]]is Euroopa õpingute alal ning 1999–2000 [[Johns Hopkinsi Ülikool]]is rahvusvaheliste suhete ja rahvusvahelise majanduse alal<ref name="Linkedin">[https://ee.linkedin.com/in/raineensaar Linked in. Rain Eensaar]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> ==Töö== Töötanud aastatel 1996–1999 [[Riigikogu kantselei]]s õiguskomisjoni konsultandina ja 2000–2004 Sihtasutuse [[Eesti Geenikeskus]] projektijuhina. 2006. aastast on ta OÜ Tarkvaralabor juhatuse liige.<ref name="Linkedin" /> [[Pilt:Rain Eensaar, 2009.jpg|pisi|Rain Eensaar, 2009]] ==Sporditulemused== Rain Eensaar harrastas aastatel 1981–1995 [[Andres Põhjala]] juhendamisel [[judo]]t. Judos tuli ta 1994. aastal Eesti juunioride (kuni 20-aastaste) meistriks kuni 65 kg [[kaalukategooria]]s. Eesti täiskasvanute meistrivõistlustel judos on ta võitnud 3 pronksi (1992 ja 1993 kuni 60 kg kaalukategoorias, 1995 kuni 65 kg kaalukategoorias).<ref name="spordiinfo">{{Netiviide |url=http://www.spordiinfo.ee/esbl/tulemused/sportlased/4160/rain_eensaar |pealkiri=ESBL sporditulemused. Rain Eensaar |vaadatud=2014-12-24 |arhiivimisaeg=2015-09-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150924130547/http://www.spordiinfo.ee/esbl/tulemused/sportlased/4160/rain_eensaar |url-olek=ei tööta }}</ref> Aastast 1986 on ta tegelenud [[orienteerumine|orienteerumisega]], peamiselt [[orienteerumisjooks]]uga, aastatel 2002–2007 kuulus orienteerumisjooksus Eesti koondisse.<ref name="ESBL" /> Orienteerumisjooksus on ta aastatel 2001–2009 tulnud neli korda Eesti meistriks<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti meistrid orienteerumisjooksus |url=http://www.orienteerumine.ee/orienteerumine/ajalugu/Meistrid_OJ.htm |vaadatud=2014-12-24 |arhiivimisaeg=2014-12-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141225002128/http://www.orienteerumine.ee/orienteerumine/ajalugu/Meistrid_OJ.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> (2005 – pikal rajal, 2006 – tavarajal ja öisel tavarajal ning 2008 – teateorienteerumises Kaitsejõudude Spordiklubi võistkonna koosseisus), lisaks võitnud Eesti meistrivõistlustelt 1 hõbeda ja 4 pronksi. 2006. aastal võitis ta [[laskeorienteerumine|laskeorienteerumise]] maailmameistrivõistlustel Eesti teatevõistkonna koosseisus pronksi (koos [[Armo Hiie]] ja [[Janek Lauter]]iga).<ref name="spordiinfo" /> [[Rogain]]is on ta tulnud kolm korda maailmameistriks. 2012. aasta rogaini MMil [[Tšehhi]] [[Maagimäestik]]us võitis ta koos venna [[Silver Eensaar]]ega meeskondade arvestuses kulla.<ref>[http://sport.delfi.ee/news/varia/muu/vennad-silver-ja-rain-eensaar-tulid-rogaini-maailmameistriteks?id=64905994 Vennad Silver ja Rain Eensaar tulid rogaini maailmameistriteks. Delfi Sport 02.09.2012]</ref> 2013. aasta rogaini MMil [[Venemaa]]l [[Pihkva oblast]]is kaitsesid Rain ja Silver Eensaar edukalt tiitlit.<ref>[http://sport.err.ee/v/orienteerumine/f6a8c4c5-758d-48b5-b20f-eb7a565fb81e Vennad Silver ja Rain Eensaar kaitsesid edukalt MM-tiitlit sport.err.ee 27.07.2013]</ref> 2014. aasta rogaini MMil USAs [[Lõuna-Dakota]] osariigis [[Black Hills|Black Hillsi]] mäestikus tuli ta kolmandat korda maailmameistriks, seekord oli meeskonnakaaslaseks lisaks Silver Eensaarele ka [[Timmo Tammemäe]] ning esmakordselt tuldi meeskondade arvestuses rogaini maailmameistriks kolmeliikmelise võistkonnaga.<ref>[http://sport.err.ee/v/orienteerumine/e08552b6-a896-4e4a-8abd-03ac6b330cc0 Eesti rogaini meeskond tuli kolmandat aastat järjest maailmameistriks sport.err.ee 28.08.2014]</ref> 2015. aasta rogaini MMil Soomes [[Kiilopää]]l võitis ta koos Silver Eensaarega hõbeda. 2023. aasta rogaini MMil USA-s võitis ta koos [[Ain Fjodorov]]iga pronksi. Rogaini Euroopa meistrivõistlustel on ta meeskondade arvestuses koos Silver Eensaarega võitnud 2011. aastal kuldmedali ning 2009., 2014. ja 2016. aastal hõbemedali. Segavõistkondade arvestuses võitis ta rogaini EM-il koos [[Reeda Tuula-Fjodorov]]iga 2023. aastal Soomes Pöytyäl kulla ja 2026. aastal Tšehhis Orlické Záhořís hõbeda. Alates 2006. aastast on ta harrastanud [[seiklussport]]i (''adventure racing''). On Eesti rahvusvaheliselt edukaima seiklusspordi võistkonna Estonian ACE Adventure asutajaliige. Koos võistkonnaga on osalenud ja finišeerinud seiklusspordi maailmameistrivõistluste ekspeditsioonidel Tasmaanias (2011), Brasiilias Pantanali märgalal (2015, 5. koht), Austraalias Uus-Lõuna-Walesis (2016 9. koht), USAs Wyomingis (2017 6. koht) ja Réunioni saarel (2018 5. koht). 2021. aastal Hispaanias Galicias võitis Estonian ACE Adventure koosseisus (Silver Eensaar, Rain Eensaar, Timmo Tammemäe, Reeda Tuula-Fjodorov) seiklusspordi maailmameistrivõistlustel hõbemedali. Seiklusspordi Euroopa meistrivõistlustel 2013. aastal [[Poola|Poolas]] võitis ta pronksmedali ACE Adventure/Ebike.lv võistkonna koosseisus (Silver Eensaar, Rain Eensaar, Andris Ansabergs, Šárka Svobodná), 2014. aastal [[Türgi|Türgis]] hõbeda Estonian ACE Adventure Teami koosseisus (Silver Eensaar, Rain Eensaar, Timmo Tammemäe, Šárka Svobodná) ja 2018. aastal Hispaanias Kataloonias tuli Estonian ACE Adventure Teami koosseisus (Silver Eensaar, Rain Eensaar, Timmo Tammemäe, Reeda Tuula-Fjodorov) seiklusspordi Euroopa meistriks. 2021. aastal Taanis tuli Team World Peace koosseisus (Silver Eensaar, Rain Eensaar, Lars Bukkehave (DEN), Thea Otte Andersen (DEN)) seiklusspordi Euroopa meistriks. 2026. aastal [[Taani]]s [[Sjælland|Själland]]i saarel tuli ta Estonian ACE/La Sportiva võistkonnas (Reeda Tuula-Fjodorov, Timmo Tammemäe, Rain Eensaar, Tauno Riibak) taas seiklusspordi Euroopa meistriks.<ref>[https://sport.err.ee/1610125027/eesti-voistkond-tuli-seiklusspordis-euroopa-meistriks Eesti võistkond tuli seiklusspordis Euroopa meistriks. ERR sport, 01.09.2026]</ref> Seiklusspordi maailma karikasarja osavõistlusel (AR World Series) saavutatud auhinnalised kohad ACE Adventure Teami võistkonna koosseisus (Silver Eensaar, Rain Eensaar, [[Mariann Sulg]], [[Timmo Tammemäe]], Reeda Tuula-Fjodorov): 2015. aastal [[Svaasimaa|Svaasimaal]] Expedition Africa 2. koht; 2017. aastal [[Hiina|Hiinas]] [[Xinjiang|Xinjiangis]] Xtrail Altay Expeditionil 3. koht; 2017. aastal [[Hispaania|Hispaanias]] [[Galicia|Galicias]] Raid Gallaecia 3. koht; 2018. ja 2021 aastal [[Rootsi|Rootsis]], [[Ahvenamaa|Ahvenamaal]] ja [[Soome|Soomes]] Nordic Islands Adventure Race'il 2. koht. ==Tunnustus== * 2012 Eesti Orienteerumisliidu aasta tegija ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://runners.worldofo.com/raineensaar.html WorldofO Athlete profile: Rain Eensaar] {{JÄRJESTA:Eensaar, Rain}} [[Kategooria: Eesti orienteerujad]] [[Kategooria:Miina Härma Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed]] [[Kategooria: Sündinud 1974]] 5f0y97wbxmlp9nokrp7vef6twsruyke Kostivere mõis 0 387986 7228202 7145910 2026-09-03T14:09:47Z Kuriuss 38125 7228202 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Kostivere mõisa peahoone, 18.-19.saj..JPG|pisi|Kostivere mõisa peahoone]] '''Kostivere mõis''' ([[saksa keel]]es ''Kostifer'') oli [[mõis]] [[Jõelähtme kihelkond|Jõelähtme kihelkonnas]] [[Harjumaa]]l. Mõisa peahoone asub [[Kostivere]] alevikus [[Maardu–Raasiku tee|Maardu–Raasiku riigitee]] ääres [[Jõelähtme jõgi|Jõelähtme jõe]] tehissaarel. == Ajalugu == Andmed Kostivere küla kohta pärinevad [[Eesti muinasaeg|muinasajast]], seda on mainitud ''Kostæueræ'' nime all [[Taani hindamisraamat]]us [[1241]]. aastal. Varasemad teated Kostivere mõisa olemasolust pärinevad 1379. aastast, mil küla asukohas on mainitud juba mõisat (''Costiuere'') koos [[vesiveski]]ga. 1467. aastal müüs Hans [[Lechts|Lechtes]], Kostivere koos talu, küla ja muude maatükkidega Ernst Wolthusen von Hersele. 19. märtsil 1531 ostis [[Ewert von Delwich]]ilt mõisa [[Pirita klooster|Pirita kloostri]] abtiss [[Birgitta Holstener]], ühendades selle juba varem omandatud [[Parasmäe]] külaga. [[Ruth Rajamaa]] märgib tehingu 430-margasele "sõbrahinnale" (turuväärtus oli 5–10 korda kõrgem) viidates, et müük oli ilmselt toetusavaldus kloostrile.<ref>[[Ruth Rajamaa|Rajamaa, Ruth]] (2018). ''Katkenud laul. Pirita klooster 1407-1607''. [[Argo (kirjastus)|Argo]], lk 229 & 278. ISBN 978-9949-607-55-6</ref> 1566. aasta kuulus Rootsi riigi kameraalandmete järgi [[kloostrimõis]]ale 34 adramaad, millel elas Parasmäe, Vandjala ja Aela külas 36 talupoega ja 13 vabadikku. Järgnenud aastal võttis riik mõisa kloostrilt ära, kasutades ettekäänet, et "venelane kloostris linna vastu varju on leidnud", ja läänistas selle Henrik Kursellile. Abtiss ja nunnad protestisid oma parima mõisa kaotamise pärast kuningale, pidasid süüdistust alusetuks ja palusid otsuse ringi vaadata.<ref>Rajamaa 2018, lk 305–306.</ref> 1574. aastal kinkis Rootsi kuningas [[Johan III]] mõisa Ewoldt [[Freytag von Loringhoven|Freytag]]ile. 1615. aastal omandas mõisa [[Jakob Hastfer]], kes abiellus tema tütre Margarethaga. 1629. aastal kinnitas kuningas [[Gustav II Adolf]] igaveseks omandiks Kostivere ja Paide läänis asuva [[Udeva mõis]]a kuulumist [[Valdemar-Eriku lääniõigus|Harju-Viru õigus]]e järgi Jacob Hastferile ja ta järeltulijatele. Rootsi oobersti, meeskohtunik Ewold Hastferi (1675–1695), ajal oli mõis [[Suur reduktsioon|mõisate reduktsioon]]i ajal 1688, reduktsioonist vabastatud, kuid kuna Ewold Hastfer oli teinud mõisale suuri võlgu, oli mõis on erinevate kreeditoride käes. Vürst Menshikovi korraldusega 1716. aastast liideti Kostivere mõis [[Maardu mõis]]aga. 1729. aastal müüs tõeline kammerhärra, krahv Gustav Reinhold von Löwenwolde, Maardu, Kostivere ja [[Koitjärve mõis|Koitjärve]] mõisad, kindral [[Hermann Johann von Bohn|Herman Johann von Bohn]]ile. 1747. aasta pärandavara jagamise lepinguga sai Maardu ja Kostivere mõisa tõeline riiginõunik Peter von Brevern (1711–1756). 18. sajandi keskpaiku kuulus mõis [[Brevern]]i suguvõsa, kelle valitsemisaega langes ka [[Mõisasüda|mõisasüdame]] väljaehitamine [[18. sajand Eestis|18. sajandi]] viimasel veerandil. Peteri pärandavara jagamise lepinguga sai Kostivere [[Johann von Brevern]] (1749–1803). 1817. aasta pärandavara jagamise lepinguga sai Kostivere ja [[Kehra mõis|Kehra mõisa]] Heinrich Johann von Brevern (1775–1850). 1843. aastal müüs, mereväekapten Johann (Iwan) von Brevern Kostivere, meeskohtunik Karl Johann von Gernetile (1776–1857). Karl Johanni pärija oli 1858. aastast, tema tütar Hedwig [[Rosen (punane)|von Rosen]] (sünd von Gernet), kes pärandas 1878. aastal Kostivere oma pojale Richard von Rosenile (1844–1910). 1907. aastal omandas mõisa Alexander Ferdinand von Dehn (1865–1945). Mõis riigistati [[1919. aasta maareform]]iga.<ref>[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16833 Kostivere mõis (Jõelähtme khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is</ref> 1920. aastatel muudeti Kostivere [[riigimõis]]aks ning 1941. aastal [[Kostivere sovhoos]]iks, mille keskuseks mõisa peahoone oli kuni sovhoosi likvideerimiseni. == Hooned == [[Kostivere mõisa peahoone]]<ref name="KRR_27846">{{kultuurimälestis|27846|Ruila mõisa peahoone}} (vaadatud 15.09.2020)</ref> kahekorruseline paekivist ja madala plekist kelpkatusega varaklassitsistlik ehitis on valminud 1776. aastal. Peahoone esifassaadi kaunistavad kõrge kolmnurk[[Frontoon|frontoon]]iga kesk[[risaliit]], mille viiluväljal von [[Brevern]]ite ja [[Staël von Holstein]]ide [[stukkvapp|stukkvapid]]. [[Pilt:Kostivere mõisa sild.jpg|pisi|[[Kostivere sild|Kostivere mõisa sild]]]] [[Brevern]]i suguvõsa valitsemise ajal ehitati [[mõisasüda]] välja ([[18. sajand Eestis|18. sajandi]] viimasel veerandil). Enne kivist peahoone ehitamist oli mõisa peahooneks kivivundamendiga ühekorruseline puithoone. Peahoonega samal ajal valmisid ka esiväljakut ümbritsevad majandushooned (tall-tõllakuur, teenijatemaja, ait), millele hiljem lisati kaugemal veel mitu majandushoonet (küünid, kelder, [[Viinaköök|viinavabrik]], moonakamaja, sepikoda, karjakastell). Mõisa peahoone põles [[1905. aasta revolutsioon Eestis|1905. aasta rahutuste]] käigus. Viimase mõisniku Alexander von [[Dehn]]i ajal peahoone taastati. Maja ümbritsesid vabakujunduslik park ja majandushooned. == Galerii == <gallery> Kostivere mõisa ait, 19.-20.saj..JPG|Ait Kostivere mõisa karjakastell, 19.-20.saj..JPG|Karjakastell Kostivere mõisa kelder, 19.-20.saj..JPG|Kelder Kostivere mõisa küün 2, 19.-20.saj..JPG|Küün Kostivere mõisa moonakamaja, 19.-20.saj..JPG|Moonakamaja Kostivere mõisa sepikoda, 19.-20.saj..JPG|Sepikoda Kostivere mõisa tall-tõllakuur, 19.-20.saj..JPG|Tall-tõllakuur Kostivere mõisa viinavabrik, 19.-20.saj..JPG|Viinavabrik </gallery> == Viited == {{viited}} ==Välislingid== {{Commons|Category:Kostivere Manor}} *[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16833 Kostivere mõis (Jõelähtme khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is *[http://www.mois.ee/harju/kostivere.shtml Kostivere mõis] Eesti mõisaportaalis *[https://maaleht.delfi.ee/artikkel/65341484 Kostivere mõis on vastloodud kultuurimõisa läbi uuesti elule sündinud] Maaleht, 2. detsember 2012 {{Jõelähtme kihelkond}} {{Coordinate|NS=59.4269444|EW=25.0958333|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Brevernite mõisad]] [[Kategooria:Gernetite mõisad]] [[Kategooria:Harjumaa mõisad]] [[Kategooria:Hastferite mõisad]] [[Kategooria:Jõelähtme kihelkond]] [[Kategooria:Freytag von Loringhovenite mõisad]] 28jx2lijkzvb4y4q8c67r6da7dtxbxc Viljo 0 402621 7228287 7014094 2026-09-03T19:58:02Z Velirand 67997 /* Nime kandjaid */ 7228287 wikitext text/x-wiki '''Viljo''' on eesti- ja soomepärane [[mehenimi]]. 1. jaanuari 2020 seisuga oli Eestis eesnimi Viljo 132 mehel. Viljo oli Eestis populaarsuselt 560. mehenimi. Kõige populaarsem oli eesnimi Viljo vanuserühmas 55–59, kus neid oli 10 000 elaniku kohta 1,85 ning Rapla maakonnas, kus neid oli 10 000 elaniku kohta 3,28. Viljo oli keskmiselt 51 aasta vanune (mediaanvanus oli 52).<ref>{{Netiviide |url=https://www.stat.ee/public/apps/nimed/Viljo |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2020-06-03 |arhiivimisaeg=2020-06-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200603065510/https://www.stat.ee/public/apps/nimed/Viljo |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Nime kandjaid== *[[Viljo Aho]], soome poksija *[[Viljo Heino]], soome pikamaajooksja *[[Viljo Kekola]], soome ülipikaealine *[[Viljo Saldre]], eesti näitleja ja lavastaja *[[Viljo Suhonen]], soome poksija *[[Viljo Tamm]], eesti muusik ja laulukirjutaja *[[Viljo Vetik]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Eesti mehenimed]] etmnymp3qnl3dwuiexjvd3ao85orxp3 7228288 7228287 2026-09-03T19:59:03Z Velirand 67997 /* Nime kandjaid */ 7228288 wikitext text/x-wiki '''Viljo''' on eesti- ja soomepärane [[mehenimi]]. 1. jaanuari 2020 seisuga oli Eestis eesnimi Viljo 132 mehel. Viljo oli Eestis populaarsuselt 560. mehenimi. Kõige populaarsem oli eesnimi Viljo vanuserühmas 55–59, kus neid oli 10 000 elaniku kohta 1,85 ning Rapla maakonnas, kus neid oli 10 000 elaniku kohta 3,28. Viljo oli keskmiselt 51 aasta vanune (mediaanvanus oli 52).<ref>{{Netiviide |url=https://www.stat.ee/public/apps/nimed/Viljo |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2020-06-03 |arhiivimisaeg=2020-06-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200603065510/https://www.stat.ee/public/apps/nimed/Viljo |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Nime kandjaid== *[[Viljo Aho]], soome poksija *[[Viljo Heino]], soome pikamaajooksja *[[Viljo Kekola]], soome ülipikaealine *[[Viljo Saldre]], eesti näitleja ja lavastaja *[[Viljo Suhonen]], soome poksija *[[Viljo Tamm]], eesti muusik ja laulukirjutaja *[[Viljo Vetik]], eesti ettevõtja, sporditoetaja ja kohaliku omavalitsuse poliitik == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Eesti mehenimed]] ovhtu0rn6k2soiss0bndxkuac2jehav Jaanika Anderson 0 403290 7228404 6778401 2026-09-04T07:45:22Z ~2026-48186-55 236839 7228404 wikitext text/x-wiki '''Jaanika Anderson''' (aastani 2008 '''Jaanika Tiisvend'''; sündinud [[28. juuni]]l [[1978]]) on eesti [[klassikaline filoloog]] ja muuseumitöötaja, aastast 2024 [[Tartu Ülikooli raamatukogu]] [[direktor]]. ==Haridus== Ta on lõpetanud 1996. aastal [[Tartu]] [[Miina Härma Gümnaasium]]i. Aastatel 1997–2001 õppis [[klassikaline filoloogia|klassikalist filoloogiat]] [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikooli]] bakalaureuseõppes. Aastail 2001–2002 läbis ta Tartu Ülikoolis õpetajakoolituse [[ladina keel]]e õpetaja erialal, 2002. aastal astus klassikalise filoloogia magistriõppesse. 2002. aasta sügisel viibis ta 2,5 kuud stipendiaadina [[Göttingeni Ülikool]]i klassikalise filoloogia seminaris.<ref name="ETIS">{{ETIS}}</ref> 2005. aastal kaitses ta Tartu Ülikoolis magistrikraadi klassikalise filoloogia alal tööga "Rooma poeedid [[Aulus Gellius]]e teoses ''Noctes Atticae'': filoloogia ja kirjanduskriitika" (juhendaja [[Ivo Volt]]), 2015. aastal doktorikraadi väitekirjaga "Reception of Ancient Art: the Cast Collections of the University of Tartu Art Museum in the Historical, Ideological and Academic Context of Europe (1803–1918)" (juhendajad [[Kristi Viiding]] ja [[Epi Tohvri]]).<ref name="ETIS" /> ==Töökäik== Aastail 2001–2004 töötas Jaanika Anderson [[Põlva Talurahvamuuseum]]is muuseumipedagoogina. 2004. aastal siirdus ta tööle [[Tartu Ülikooli kunstimuuseum|Tartu Ülikooli kunstimuuseumi]]is, aastatel 2014–2018 oli ta muuseumi juhataja ja 2018. aastast on [[Tartu Ülikooli muuseum]]i teadusdirektor. 2021.–2023. aastani oli ta Tartu Ülikooli muuseumi direktori kohusetäitja. 31. mail 2024 valis [[Tartu Ülikooli senat]] Andersoni viieks aastaks [[Tartu Ülikooli raamatukogu]] direktoriks ametiaja algusega 15. augustil 2024.<ref>[https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-raamatukogu-direktoriks-saab-jaanika-anderson Tartu Ülikooli raamatukogu direktoriks saab Jaanika Anderson]</ref> ==Tunnustus== 2015. aastal määrati talle auhind [[Aasta Tullio]] 2015. aastal pälvis ta [[Tartu Ülikooli Sihtasutus]]e võõrkeelse väitekirja eestikeelse resümee stipendiumi.<ref>[http://sihtasutus.ut.ee/grant/2015-aasta-voorkeelse-vaitekirja-eestikeelse-resumee-stipendium/ 2015. aasta Võõrkeelse väitekirja eestikeelse resümee stipendium]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> 2016. aastal pälvis ta [[Tartu Ülikooli aumärk|Tartu Ülikooli aumärgi]].<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-aumark|pealkiri=Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=9.12.2022}}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} *{{ETIS}} *Jaanika Anderson, [http://hdl.handle.net/10062/45430 "Reception of Ancient Art: the Cast Collections of the University of Tartu Art Museum in the Historical, Ideological and Academic Context of Europe (1803–1918)"] (doktoritöö täistekst) *Jaanika Anderson. [https://dea.digar.ee/article/meievald/2016/06/01/5 "Vastse-Kuustest maailma avastama: Otto Friedrich von Richter"]. Meie Vald, 1 juuni 2016 {{JÄRJESTA:Anderson, Jaanika}} [[Kategooria:Eesti klassikalised filoloogid]] [[Kategooria:Eesti muuseumitöötajad]] [[Kategooria:Miina Härma Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1978]] m19grznlmh50ir0yp7uv2lvbqdd0amq Biograafiad (St) 0 404536 7228246 7219223 2026-09-03T16:06:25Z Velirand 67997 /* Ste */ 7228246 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (St)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "St". ==Sta== *[[Maria Staak]], eesti laulja (1962–) *[[Georg Johann von Staal]], vene sõjaväelane (1777–1812) *[[Eric Staal]], Kanada jäähokimängija (1984–) *[[Jordan Staal]], Kanada jäähokimängija (1988–) *[[Jack Stacey]], inglise jalgpallur (1996–) *[[Wacław Stachiewicz]], Poola sõjaväelane (1894–1973) *[[Ryszard Stachurski]], Poola riigiametnik (1950–) *[[Adam Friedrich von Stackelberg]], baltisaksa poliitik (1703–1768) *[[Berndt Otto Stackelberg (1662–1734)|Berndt Otto Stackelberg vanem]], Rootsi feldmarssal ja vabahärra (1662–1734) *[[Berndt Otto Stackelberg (1703–1787)|Berndt Otto Stackelberg noorem]], Rootsi feldmarssal ja vabahärra (1703–1787) *[[Bernhard Caspar von Stackelberg]], baltisaksa mõisnik (1768–1845) *[[Bernhard Caspar Otto von Stackelberg]], baltisaksa mõisnik (1841–1898) *[[Christoph Adam von Stackelberg]], Eestimaa haridustegelane (1777–1841) *[[Eduard von Stackelberg]], baltisaksa poliitik (1867–1943) *[[Ernst Johann von Stackelberg]], Venemaa diplomaat ja sõjaväelane (1813–1870) *[[Ferdinand Olaf von Stackelberg]], Venemaa viitseadmiral (1818–1903) *[[Friedrich von Stackelberg]], baltisaksa mõisnik (1662–1710) *[[Georg von Stackelberg (surnud 1687)|Georg von Stackelberg]], Rootsi sõjaväelane ja mõisnik *[[Georg von Stackelberg (1775–1837)|Georg von Stackelberg]], Venemaa kindralmajor (1775–1837) *[[Georg von Stackelberg (1808–1858)|Georg von Stackelberg]], Venemaa kindralmajor (1808–1858) *[[Georg Johann von Stackelberg]], Eestimaa aadlik (1697–1766) *[[Gustav Ernst von Stackelberg]], Venemaa riigitegelane ja diplomaat (1766–1850) *[[Heinrich Caspar von Stackelberg]], baltisaksa mõisnik (1702–1778) *[[Justus Friedrich von Stackelberg]], baltisaksa mõisnik, Venemaa riigitegelane (1737–1800) *[[Karl Adam von Stackelberg]], Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane (1669–1749) *[[Matthias Stackelberg]], Saaremaa maanõunik (1868–1945) *[[Nils von Stackelberg]], rootsi sõjaväelane ja poliitik (surnud 1714) *[[Otto Gustav von Stackelberg]], baltisaksa poliitik (1771–1811) *[[Otto Karl Hermann von Stackelberg]], baltisaksa mõisnik (1800–1873) *[[Otto Magnus von Stackelberg (1704–1765)|Otto Magnus von Stackelberg]], Venemaa riigitegelane ja sõjaväelane (1704–1765) *[[Otto Magnus von Stackelberg (1736–1800)|Otto Magnus von Stackelberg]], Venemaa diplomaat ja riigitegelane (1736–1800) *[[Otto Magnus von Stackelberg (1786–1837)|Otto Magnus von Stackelberg]], baltisaksa kunstnik ja arheoloog (1786–1837) *[[Otto Magnus von Stackelberg (1808–1885)|Otto Magnus von Stackelberg]], Eestimaa mõisnik (1808–1885) *[[Peter Stackelberg]], Tartu stiftifoogt (suri 1545) *[[Reinhold von Stackelberg]], Eesti- ja Liivimaa mõisnik (1777–1863) *[[Wolmar von Stackelberg]], rootsi sõjaväelane (1592–1652) *[[Henry De Vere Stacpoole]], iiri kirjanik (1863–1951) *[[John Eric Rayner Staddon]], USA biheiviorist (1937–) *[[Ernst Stadelmann]], saksa arstiteadlane (1853–1941) *[[Berndt von Staden]], Lääne-Saksamaa diplomaat (1919–) *[[Carl Gustav von Staden]], Eesti vaimulik (1700–1750) *[[Teresa Stadlober]], Austria murdmaasuusataja (1993–) *[[Sergei Stadnikov]], Eesti egüptoloog (1956–2015) *[[Karsten Staehr]], taani majandusteadlane (1962–) *[[Madame de Staël]], Šveitsi kirjanik (1766–1817) *[[Alexander Staël von Holstein]], baltisaksa orientalist (1877–1937) *[[Fabian Ernst Stael von Holstein (1672–1730)|Fabian Ernst Stael von Holstein]], baltisaksa poliitik (1672–1730) *[[Fabian Ernst Stael von Holstein (1727–1772)|Fabian Ernst Stael von Holstein]], baltisaksa poliitik (1727–1772) *[[Jakob Staël von Holstein]], Rootsi sõjaväelane ja arhitekt (1628–1679) *[[Jakob Johann Stael von Holstein]], Rootsi sõjaväelane *[[Johann Stael von Holstein]], Järva foogt (suri 1512) *[[Lorenzo Staelens]], Belgia endine jalgpallur (1964–) *[[Adolf Stafenau]], Eesti konsul (1881–1970) *[[Thomas P. Stafford]], Ameerika Ühendriikide õhujõudude ohvitser, katselendur ja NASA astronaut (1930–2024) *[[Aleksei Stahhanov]], vene kaevur (1906–1977) *[[Christian Ernst Stahl]], saksa botaanik (1848–1919) *[[Daniel Ståhl]], Rootsi kergejõustiklane, kettaheitja (1992–) *[[Heinrich Stahl]], Eesti vaimulik, esimese eesti keele grammatika koostaja (u 1600–1657) *[[Johan Stahl]], Eesti sõjaväelane (1870–1939) *[[Gideon Ståhlberg]], rootsi maletaja ja malekohtunik (1908–1967) *[[Hermann Stahlberg]], eesti kullassepp ja esperantist (1865–1932) *[[Kaarlo Juho Ståhlberg]], Soome esimene president (28. jaanuar 1865 – 22. september 1952) *[[Johann Christoph Stahr]], Narva kullassepp *[[Johann Ludwig Stahr]], Narva kullassepp *[[Kathryn Staiano-Ross]], USA antropoloog ja semiootik (1940–) *[[Christos Staikouras]], Kreeka poliitik (1973–) *[[Anna Stainer-Knittel]], austria kunstnik (1841–1915) *[[William Grant Stairs]], Kanada päritolu Suurbritannia maadeuurija (1863–1892) *[[Mārtiņš Staķis]], Läti ettevõtja ja poliitik (1979–) *[[Arvid Eriksson Stålarm]], Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane (suri 1620) *[[Svante Stålarm]], Rootsi riigitegelane (16. sajand) *[[Georg Stahlberg]], eesti laulja ja laulupedagoog (1866–1942) *[[Layne Staley]], USA laulja (1967–2002) *[[Andreas Stålfot]], Eesti vaimulik (suri 1715) *[[Rūta Staliliūnaitė]], leedu näitleja (1938–2011) *[[Jossif Stalin]], Nõukogude partei- ja riigitegelane (1878–1953) *[[M. K. Stalin]], India poliitik (1953–) *[[Vassili Stalin]], vene sõjaväelane (1921–1962) *[[Ilona Staller]] ehk Cicciolina, Itaalia poliitik, laulja ja pornonäitleja (1951–) *[[Richard Stallman]], ameerika informaatik (1953–) *[[Sylvester Stallone]], USA filminäitleja, lavastaja, produtsent ja stsenarist (1946–) *[[Dave Stallworth]], USA korvpallur (1941–2017) *[[Mihhail Stalnuhhin]], Eesti poliitik (1961–) *[[Helmī Stalte]], liivi rahvaluuleteadlane, koorijuht ja rahvamuusik (1949–2023) *[[Julgī Stalte]], liivi laulja, rahvamuusik (1978–) *[[Dainis Stalts]], liivi kultuuritegelane (1939–2014) *[[Dāvis Stalts]], Läti poliitik, muusik ja ajakirjanik (1982–) *[[Jaap Stam]], hollandi jalgpallur (1972–) *[[Olesea Stamate]], Moldova poliitik (1983–) *[[Aleksandǎr Stambolijski]], Bulgaaria poliitik (1879–1923) *[[Stefan Stambolov]], Bulgaaria poliitik (1854–1895) *[[Benjamin Stambouli]], Prantsusmaa jalgpallur (1990–) *[[Steven Stamkos]], Kanada jäähokimängija (1990–) *[[Alfred Stamm]], eesti kommunist (1903–1941) *[[Anton Stamm]], Eesti sõjaväelane (1884–1944) *[[Daniel Stamm]], eesti vaimulik (1722–1768) *[[Wolfgang Stammler]], saksa kirjandusloolane (1886–1965) *[[Gaspara Stampa]], itaalia luuletaja (1523–1554) *[[Nicolae Stanciu]], rumeenia jalgpallur (1993–) *[[Dimitǎr Stančov]], Bulgaaria poliitik (1863–1940) *[[Bogdan Stancu]], Rumeenia jalgpallur (1987–) *[[Zaharia Stancu]], rumeenia kirjanik (1902–1974) *[[Emilijan Stanev]], bulgaaria kirjanik (1907–1979) *[[Eimantas Stanionis]], leedu poksija (1994–) *[[Konstantin Stanislavski]], vene teatrilavastaja (1863–1938) *[[Stanisław II]] Poniatowski, Poola kuningas (1732–1798) *[[Sergej Stanišev]], Bulgaaria poliitik (1966–) *[[Vladislav Staniševski]], Eesti graafik (1947–2011) *[[Josip Stanišić]], Horvaatia jalgpallur (2000–) *[[Zbyněk Stanjura]], Tšehhi poliitik (1969–) *[[Laurynas Stankevičius]], Leedu poliitik (1935–2017) *[[Tomasz Stańko]], Poola džässmuusik ja helilooja (1942–2018) *[[Dejan Stanković]], serbia jalgpallur (1978–) *[[Milan Stanković]], serbia laulja (1987–) *[[John Stanley]], inglise organist ja helilooja (1712–1786) *[[Elizabeth Cady Stanton]], USA sufražett, sotsiaalaktivist, abolitsionist ja naiste õiguste eest võitleja (1815–1902) *[[Harry Dean Stanton]], ameerika filminäitleja (1926–2017) *[[Barbara Stanwyck]], USA filmi- ja telenäitleja (1907–1990) *[[Ivan Stapovič]], Leedu endine poksija, rahvuselt valgevenelane (1980–) *[[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik, näitekirjanik ja lavakujundaja (1926–2026) *[[Darren Star]], USA televisiooniprodutsent ja stsenarist (1961–) *[[Jeffree Star]], USA modell, moe- ja jumestuskunstnik ning laululooja *[[Starboy Nathan]], Briti laulja (1986) *[[Elsa Starčenko]], eesti maali- ja teatrikunstnik (1925–2018) *[[Carl Starfelt]], rootsi jalgpallur (1995–) *[[Filipp Starikov]], Nõukogude Liidu väejuht, kindralleitnant (1896–1980) *[[Vladimir Starikov]], vene tsirkuseartist (1959–) *[[Leonid Stark]], Nõukogude Liidu diplomaat (1889–1937) *[[Ulf Stark]], rootsi kirjanik (1944–2017) *[[Bettina Stark-Watzinger]], Saksamaa poliitik (1968–) *[[Bernhard Starkbaum]], Austria jäähokimängija (1986–) *[[Tom Starke]], Saksamaa jalgpallur (1981–) *[[Drew Starkey]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1993–) *[[Aleksander Starkopf]], Kohila vallavanem (1885–1940) *[[Anton Starkopf]], eesti skulptor (1889–1966) *[[Hannes Starkopf]], eesti skulptor (1965–2021) *[[Joel Starkopf]], eesti arst ja arstiteadlane (1966–) *[[Tõnis Starkopf]], eesti jalgpallur (1985–) *[[Charles Starkweather]], USA mõrvar (1938–1959) *[[Keir Starmer]], Suurbritannia jurist ja poliitik (1962–) *[[Aleksei Starobinski]], vene kosmoloog (1948–2023) *[[Aleksandr Starodubtsev]], Eesti sporditegelane (1951–) *[[Mihhail Starodubtsev]], Eesti jalgpallur (1982–) *[[Pavel Starostin]], Eesti poliitik (1955–) *[[Ilmārs Starostīts]], läti maletaja (1979–) *[[Galina Starovoitova]], Venemaa poliitik ja inimõiguslane (1946–1998) *[[Belle Starr]], ameerika naislindprii (1848–1889) *[[Blaze Starr]], Ameerika Ühendriikide burleskitantsija, striptiisitar ning foto- ja aktimodell (1932–2015) *[[Nava Starr]], Kanada maletaja (1949–) *[[Ringo Starr]], briti muusik (1940–) *[[Jan Starzewski]], Poola diplomaat ja poliitik (1895–1973) *[[Thomas Starzl]], USA arst (1926–2017) *[[Stefan Starzyński]], Poola poliitik, majandustegelane, kirjanik ja Varssavi linnapea (1893–1939) *[[Igor Starõgin]], Nõukogude Liidu ja Venemaa teatri- ja filminäitleja (1946–2009) *[[Andrej Staś]], Valgevene jäähokimängija (1988–) *[[Michaíl Stasinópoulos]], Kreeka poliitik (1903–2002) *[[Vassili Stassov]], vene arhitekt (1769–1848) *[[Vladimir Stassov]], vene muusika- ja kunstikriitik (1824–1906) *[[Jelena Stassova]], revolutsionäär ja Nõukogude Liidu riigitegelane (1873–1966) *[[Paul Stastny]], Kanada päritolu USA jäähokimängija (1985–) *[[Jason Statham]], Briti näitleja (1967–) *[[Wayne Static]], USA muusik (1965–2014) *[[Pajtim Statovci]], Kosovo albaania päritolu Soome kirjanik (1990–) *[[Ernst Otto Staude]], saksa matemaatik (1857–1928) *[[Hermann Staudinger]], saksa keemik (1881–1965) *[[Claus von Stauffenberg]], Saksamaa sõjaväelane (1907–1944) *[[Ole Stavad]], Taani poliitik (1949–) *[[Karmen Stavec]], Sloveenia laulja (1973–) *[[Wilhelm Siegfried Stavenhagen]], baltisaksa päritolu skulptor ja joonistaja (1814–1881) *[[Eléni Stávrou]], Küprose poliitik (1975–) *[[Jerzy Stefan Stawiński]], poola kirjanik, stsenarist ja filmilavastaja (1921–2010) ==Ste== *[[William Thomas Stead]], Briti ajakirjanik (1849–1912) *[[Mihhail Steblin-Kamenski]], vene filoloog (1903–1981) *[[Ieronim Stebnitski]], Venemaa geodeet (1832–1897) *[[Maurizio Stecca]], itaalia poksija (1963–) *[[Mario Stecher]], Austria kahevõistleja (1977–) *[[Ueli Steck]], šveitsi alpinist (1976–2017) *[[Justyna Steczkowska]], poola pop- ja džässlaulja (1972–) *[[Heinrich Steding]], Kuldīga komtuur (16. sajand) *[[Théodore Steeg]], Prantsusmaa õigusteadlane ja poliitik (1868–1950) *[[Danielle Steel]], USA kirjanik (1947–) *[[Jon Steele]], ingliskeelne ajakirjanik ja kirjanik (1950–) *[[Peter Steele]], Ameerika Ühendriikide laulja, basskitarrist ja laulukirjutaja (1962–2010) *[[Alexander Steen]], rootsi endine jäähokimängija (1984–) *[[Knut Steen]], norra skulptor (1924–2011) *[[Jan van Steenbergen]], hollandi keeleteadlane, ajakirjanik, tõlkija ja tõlk (1970–) *[[Mary Steenburgen]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulukirjutaja (1953–) *[[Stefan (Veljanovski)]], Makedoonia vaimulik (1955–) *[[Ştefan cel Mare]], Moldaavia vürst (1433–1504) *[[Gwen Stefani]], USA laulja ja näitleja (1969–) *[[Ekateríni Stefanídi]], kreeka kergejõustiklane, teivashüppaja (1990–) *[[Olga Stefanišõna]], Ukraina riigiametnik (1985–) *[[Zenon Stefaniuk]], ukraina päritolu Poola poksija (1930–1985) *[[Antoaneta Stefanova]], bulgaaria maletaja (1979–) *[[Nebojša Stefanović]], Serbia poliitik (1976–) *[[Stefán Karl Stefánsson]], islandi näitleja ja laulja (1975–2018) *[[Kostís Stefanópoulos]], Kreeka poliitik (1926–2016) *[[Stéfanos Stefanópoulos]], Kreeka poliitik (1898–1982) *[[Heidemarie Stefanyshyn-Piper]], USA astronaut (1963–) *[[Britta Steffen]], Saksamaa ujuja (1983–) *[[Renato Steffen]], Šveitsi jalgpallur (1991–) *[[Alexander Steffensmeier]], saksa lastekirjanik ja illustraator (1977–) *[[William Steig]], Ameerika Ühendriikide lastekirjanik, karikaturist ja illustraator (1907–2003) *[[Alfred Gustav Stein]], Eesti vaimulik (1872–1945) *[[Carl Gustav Stein]], Eesti vaimulik (1836–1902) *[[Gertrude Stein]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja feminist (1874–1946) *[[Lotte Stein]], saksa jooksja *[[Marion Stein]], Austria ooperilaulja (1926–) *[[Theodor Stein]], Tallinnas tegutsenud pianist ja klaveriõpetaja (1819–1893) *[[Alise Stein-Anvelt]], eesti kunstnik, elas peamiselt Venemaal (1900–1991) *[[Andreas Steinbach]], Saksamaa maadleja (1965–) *[[Kadri Steinbach]], eesti endine kõrgkoolijuht (1981–) *[[John Steinbeck]], USA kirjanik (1902–1968) *[[Andreas von Steinberg]], Liivi ordu maamarssal 14. sajandil *[[Bernhard Steinberg]], eesti vaimulik (1872–1948) *[[Johannes Steinberg]], eesti puidutööstur (1888–1970) *[[Nils Mattias Steinberg]], eesti näitleja (1994–) *[[Roman Steinberg]], eesti maadleja (1900–1939) *[[Jack Steinberger]], Saksa-Ameerika füüsik (1921–) *[[Greete Steinburg]], eesti jalgrattur (1991–) *[[Bernhard Christian Steindorff]], Eesti vaimulik (suri 1762) *[[Gloria Steinem]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja feminist (1934–2026) *[[Paul von Steinen]], Tallinna komtuur (suri 1525) *[[Felix Steiner]], Saksamaa sõjaväelane (1896–1966) *[[George Steiner]], Ameerika Ühendriikide kirjandusteadlane, kriitik, esseist, filosoof, kirjanik, tõlkija ja õppejõud (1929–2020) *[[Max Steiner]], USA helilooja (1888–1971) *[[Rudolf Steiner]], Austria filosoof (1861–1925) *[[Timo Steiner]], eesti helilooja (1976–) *[[Joel Steinfeldt]], eesti muusik (sündinud 1950) *[[Sandra Steingraber]], Ameerika Ühendriikide ökoloog, bioloog, teaduskirjanik ja poeet (1959–) *[[Paul Steinhardt]], ameerika kosmoloog (1952–) *[[Fabian Gotthard von Steinheil]], Venemaa sõjaväelane (1762–1831) *[[Karl Steinhoff]], saksa jurist ja Saksa DV riigitegelane (1892–1981) *[[Yuval Steinitz]], Iisraeli poliitik (1958–) *[[Wilhelm Steinitz]], Austria-Ungari ja hiljem Ameerika Ühendriikide maletaja (1836–1900) *[[Dietrich von der Steinkuhl]], Vasknarva foogt (suri 1570) *[[Jim Steinman]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja ja muusikaprodutsent (1947–2021) *[[Ralph Steinman]], Kanada immunoloog ja rakubioloog (1943–2011) *[[Nikolai Steinmann]], Eesti sõjaväelane (1894–) *[[Frank-Walter Steinmeier]], Saksa poliitik (1956–) *[[Rudolf Steinpick]], Eesti ja Saksa sõjaväelane (1906–1943) *[[Peter Andreas Steinsberg]], eesti päritolu näitekirjanik ja näitleja (1795–?) *[[Eduard Friedrich Heinrich Steinwand]], Eesti vaimulik ja teoloog (1890–1960) *[[Kristin Størmer Steira]], norra suusataja (1981–) *[[Maarten Stekelenburg]], hollandi jalgpallur (1982–) *[[Shirley Stelfox]], Inglismaa näitleja (1941–2015) *[[Frank Stella]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (1936–2024) *[[Irina Stelmach]], Eesti poliitik ja teleprodutsent *[[Nikolai Stelmach]], Eesti poliitik (1981–) *[[Christian Julius Ludwig Steltzer]], saksa õigusteadlane (1758–1831) *[[Birgitta Stenberg]], rootsi lastekirjanik ja illustraator (1932–2014) *[[Eric Stenbock]], baltisaksa kirjanik (1860–1895) *[[Erik Stenbock]], Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane (1612–1659) *[[Gustaf Otto Stenbock]], rootsi väejuht ja riigitegelane *[[Jakob Pontus Stenbock]], vene sõjaväelane (1744–1824) *[[Magnus Stenbock]], Rootsi väejuht ja riigitegelane (1664–1717) *[[Peter Stenbock]], Venemaa sõjaväelane (1869–1931) *[[Pär Stenbäck]], Soome poliitik (1941–) *[[Gotthard Friedrich Stender]], kirjamees ja vaimulik (1714–1796) *[[Stendhal]], prantsuse kirjanik (1783–1842) *[[Victor Stenger]], USA füüsik ja teaduskirjanik (1935–2014) *[[Per Stenmarck]], Rootsi poliitik (1951–2013) *[[Ingemar Stenmark]], Rootsi mäesuusataja (1956–) *[[Nicolaus Steno]], geoloog ja anatoom (1638–1686) *[[Derek Stepan]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (1990–) *[[Jūlija Stepaņenko]], läti jurist ja poliitik (1977–) *[[Tatjana Stepaništševa]], filoloog, Eesti kirjandusteadlane (1973–) *[[Andrei Stepanov]], Eesti jalgpallur (1979–) *[[Jefim Stepanov]], jakuudi näitleja (1950–) *[[Juri Stepanov]], vene semiootik ja kultuuriteoreetik (1930–2012) *[[Jüri Stepanov]], eesti vaimulik (1952–2008) *[[Maksõm Stepanov]], Ukraina poliitik (1975–) *[[Ruslan Stepanov]], Eesti tantsija ja koreograaf (1980–) *[[Viktor Stepanov]], Venemaa ja Karjala Vabariigi poliitik (1947–) *[[Marina Stepnova]], vene kirjanik, toimetaja ja tõlkija (1971–) *[[Sergei Stepašin]], Venemaa riigimees (1952–) *[[Stanislav Stepaškin]], vene poksija (1940–2013) *[[Christoph Stephan]], saksa laskesuusataja (1986–) *[[Ludolf Eduard Stephani]], filoloog (1816–1887) *[[Printsess Stéphanie]], Monaco vürstliku perekonna liige (1965–) *[[Stephanus I]], paavst (3. sajand) *[[Stephanus II]], paavst (suri 757) *[[Stephanus II (paavstiks valitu)]], paavstiks valitud preester (suri 752) *[[Stephanus III]], paavst (suri 772) *[[Stephanus IV]], paavst (suri 817) *[[Stephanus V]], paavst (suri 891) *[[Stephanus VI]], paavst (suri 897) *[[Stephanus VII]], paavst (suri 931) *[[Stephanus VIII]], paavst (suri 942) *[[Stephanus IX]], paavst (suri 1058) *[[Stephen]], Inglismaa kuningas (1096–1154) *[[Marcus Stephen]], Nauru poliitik ja tõstja (1969–) *[[Alexander Stephens]], Ameerika Riikide Konföderatsiooni poliitik (1812–1883) *[[Dale Stephens]], inglise jalgpallur (1989–) *[[Jack Stephens]], inglise jalgpallur (1994–) *[[Chandler Stephenson]], Kanada jäähokimängija (1994–) *[[George Stephenson]], inglise insener (1781–1848) *[[Neal Stephenson]], ameerika ulmekirjanik (1959–) *[[Olena Stepova]], ukraina blogija ja kirjanik (1971–) *[[Daniil Steptšenko]], Eesti laskesuusataja (1986–) *[[Nikolai Stepulov]], Eesti poksija (1913–1968) *[[Elmer Sterken]], hollandi majandusteadlane ja kõrgharidustegelane (1961–) *[[Bruce Sterling]], Ameerika teadusulmekirjanik ja ajakirjanik (1954–) *[[Maury Sterling]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1971–) *[[Raheem Sterling]], Inglismaa jalgpallur (1994–) *[[Alan Stern]], Ameerika Ühendriikide insener ja planetoloog (1957–) *[[Aleksander Stern]], Eesti arst ja poliitik (1948–) *[[Andres Stern]], Vastemõisa muusik, koori- ja orkestrijuht, vallavanem, koduloouurija ja tõlkija (1874–1964) *[[August Stern]], Eesti sõjaväelane (1894–1942) *[[Charlotta Stern]], Rootsi sotsioloog (1967–) *[[Friedrich Sigismund Stern]], maalikunstnik ja graafik (1812–1889) *[[Karoly Stern]], Tallinna loomaaia direktor (1921–1975) *[[Raivo Stern]], eesti füüsik (1963–) *[[Sándor Stern]], eesti kunstnik (1924–2017) *[[William Lewis Stern]], Saksa psühholoog (1871–1938) *[[Otto Sternbeck]], Eesti sõjaväelane ja poliitik (1884–1941) *[[Robert Sternberg]], USA psühholoog (1949–) *[[Rainer Sternfeld]], eesti insener, ettevõtja ja investor (1982–) *[[Frances Sternhagen]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1930–2023) *[[Eugen Sterpu]], Eesti kunstnik (1963–) *[[Viive Sterpu]], Eesti kunstnik (1953–2012) *[[Elza Stērste]], läti kirjanik ja tõlkija (1885–1976) *[[Vladimir Steržakov]], vene näitleja (1959–) *[[Jaroslav Stetsko]], ukraina poliitik (1912–1986) *[[Florine Stettheimer]], juudi päritolu ameerika modernistlik maalikunstnik ja disainer (1871–1944) *[[Edward Stettinius]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1900–1949) *[[Cat Stevens]], Suurbritannia laulja ja laulukirjutaja (1948–) *[[Lawrence Stevens]], Lõuna-Aafrika poksija (1913–1989) *[[Patrick Stevens]], Belgia sprinter (1968–) *[[Charles Stevenson]], USA filosoof (1908–1979) *[[Dale Stevenson]], Austraalia kergejõustiklane (1988–) *[[Margot Stevenson]], USA näitleja (1912–2011) *[[Teófilo Stevenson]], Kuuba poksija ja treener (1952–2012) *[[Heinrich Kurt Stever]], õigusteadlane (1789–1827) *[[Alexander Stewart, esimene Buchani krahv]], šoti ülik *[[Eric Stewart]], inglise muusik (1945–) *[[Iain Stewart]], šoti geoloog (1964–) *[[Jackie Stewart]], Suurbritannia endine Vormel 1 piloot (1939–) *[[James Stewart]], USA teatri- ja filminäitleja (1908–1997) *[[Jon Stewart]], Ameerika Ühendriikide autor, poliitiline humorist, saatejuht, näitleja (1962–) *[[Julius LeBlanc Stewart]], Ameerika Ühendriikide maalikunstnik (1855–1919) *[[Kristen Stewart]], USA näitleja (1990–) *[[Patrick Stewart]], inglise teatri- ja filminäitleja (1940–) *[[Rod Stewart]], Briti laulja (1945–) *[[Tuuli Stewart]], eesti riigiteadlane, publitsist ja aktivist (1964–) *[[Léonard Steyaert]], Belgia poksija (1907–) ==Sti== *[[Michael Stich]], endine saksa tennisist (1968–) *[[Christian Hermann Ludwig Stieda]], baltisaksa arstiteadlane (1837–1918) *[[Wilhelm Christian Hermann Stieda]] (1852–1933) *[[Maggie Stiefvater]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (1981–) *[[Alexander von Stieglitz]] (1814– 1884) *[[Alfred Stieglitz]], USA fotograaf (1864–1946) *[[Anders Anton von Stiernman]], rootsi ajaloolane (1695–1765) *[[David Ogden Stiers]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (1942–2018) *[[Joseph Stiglitz]], USA majandusteadlane (1943–) *[[Rina Stikanova]], Eesti fotomodell (1983–) *[[Ben Stiller]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1965–) *[[Margo Stilley]], USA näitleja ja endine modell (1982–) *[[Peter Hermann Stillmark]], Tartu biokeemik (1860–1923) *[[Stephen Stills]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja multiinstrumentalist (1945–) *[[Herbert Stillverk]], eesti vaimulik (1912–1983) *[[Stilpon]], vanakreeka filosoof (4.–3. sajand eKr) *[[Jeff Stinco]], Kanada muusik (1978–) *[[Lars Stindl]], saksa jalgpallur (1988–) *[[Sting]], inglise laulja (1951–) *[[Miloslav Stingl]], tšehhi maailmarändur, reisikirjanik ja etnograaf (1930–2020) *[[Rein Stint]], eesti autosportlane ja sporditegelane (1944–1995) *[[Barbu Știrbey]], Rumeenia poliitik (1872–1946) ==Stj== *[[Nikolai Stjažkin]], vene loogik ja filosoof (1932–1986) *[[Robin Stjernberg]], rootsi poplaulja ja saatejuht (1991–) *[[Frederik Stjernfelt]], taani semiootik ja kirjandusteadlane (1957–) *[[Beda Stjernschantz]], Soome kunstnik (1867–1910) ==Sto== *[[Dagmar Stock]], eesti tõlkija (1902–1994) *[[Lara Stock]], Horvaatia maletaja (1992–) *[[William Stocker]], USA filosoof *[[Kamil Stoch]], Poola suusahüppaja (1987–) *[[Hermann Stock]], vaimulik, luuletaja ja tõlkija (1916–1987) *[[Hermann-Hans-Joachim Stockeby]], sõjaväelane (1895–1956) *[[Gustav Emmanuel Stockenberg]], Eesti vaimulik (1771–1845) *[[Johann Gustav Stockenberg]], Rootsi kujur ja kiviraidur. *[[Karlheinz Stockhausen]], saksa helilooja (1928–2007) *[[Friedrich Stockholm]], Eesti vaimulik (1884–1968) *[[Uno Stockholm]], Eesti vaimulik (1912–1953) *[[Dean Stockwell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1936–2021) *[[Lothrop Stoddard]], USA eugeenik (1883–1950) *[[Silvester Stodewescher]], Riia peapiiskop (suri 1479) *[[Max van der Stoel]], Hollandi poliitik, diplomaat ja jurist (1924–2011) *[[Chivu Stoica]], Rumeenia poliitik (1908–1975) *[[Grigore-Kalev Stoicescu]], Eesti riigiametnik (1965–) *[[Hristo Stoichkov]], bulgaaria jalgpallur (1966–) *[[Konstantin Stoilov]], Bulgaaria poliitik (1853–1901) *[[Peja Stojaković]], Serbia korvpallur (1977–) *[[Juri Stojanov]], vene näitleja (1957–) *[[Dragan Stojković]], Serbia jalgpallur (1965–) *[[Vladimir Stojković]], Serbia jalgpallur (1983–) *[[Bram Stoker]], iiri kirjanik (1847–1912) *[[Maurice Stokes]], USA korvpallur (1933–1970) *[[Rasmus Stoklund]], Taani poliitik (1984–) *[[Anthony Stolarz]], USA jäähokimängija (1994–) *[[Aleksandr Stoletov]], vene füüsik (1839–1896) *[[Fred Stoller]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1965–) *[[Theodor Stolojan]], Rumeenia majandusteadlane ja poliitik (1943–) *[[Andres Stolovitš]], Eesti füüsik (1958–2006) *[[Leonid Stolovitš]], juudi päritolu Eesti filosoof (1929–2013) *[[Robert Stolz]], Austria helilooja ja dirigent (1880–1975) *[[Jens Stoltenberg]], Norra poliitik (1959–) *[[Arnold Stoltevoet]], Tallinna piiskop (suri 1419) *[[Gösta Stoltz]], rootsi maletaja (1904–1963) *[[Pjotr Stolõpin]], Venemaa poliitik (1862–1911) *[[Rojé Stona]], Jamaica kettaheitja (1999–) *[[Angie Stone]], USA soulilaulja (1961–2025) *[[Edward Stone]], inglise vaimulik, pajukoore uurija (1702–1768) *[[Emma Stone]], USA näitleja (1988–) *[[Irving Stone]], ameerika kirjanik (1903–1989) *[[Mark Stone]], Kanada jäähokimängija (1992–) *[[Matt Stone]], Ameerika animaator, stsenarist, režissöör ja näitleja (1971–) *[[Michael Stone (jäähokimängija)|Michael Stone]], Kanada jäähokimängija (1990–) *[[Nelson Stone]], Paapua Uus-Guinea kergejõustiklane (1984–) *[[Oliver Stone]], USA filmirežissöör ja stsenarist (1946–) *[[Sharon Stone]], USA filminäitleja, filmiprodutsent ja modell (1958–) *[[Tom Stoneham]], Suurbritannia filosoof (1973–) *[[Dean Stoneman]], Briti võidusõitja (1990–) *[[Casey Stoner]], Austraalia motoringrajasõitja (1985–) *[[Modestas Stonys]], leedu jalgpallur (1980–) *[[Willi Stoph]], Saksa DV riigitegelane (1914–1999) *[[Tom Stoppard]], inglise näitekirjanik ja filmistsenarist (1937–2025) *[[Randi Storaas]], norra kultuuritegelane (1956–) *[[Johannes Storbeke]], Vana-Liivimaa vaimulik, Riia toomdekaan ja toompraost (surnud 1543) *[[Larry Storch]], USA näitleja (1923–2022) *[[Jonas Gahr Støre]], Norra poliitik (1960–) *[[Maria Haukaas Storeng]], norra laulja (1979–) *[[David Storey]], inglise näitekirjanik, romaanikirjanik ja filmistsenarist (1933–2017) *[[Dudley Storey]], Uus-Meremaa sõudja (1939–2017) *[[Frederik Storm]], Taani jäähokimängija (1989–) *[[Rolf Storm]], Rootsi poksija (1930–2000) *[[Samantha Stosur]], Austraalia tennisist (1984–) *[[John Stott]], Briti teoloog (1921–2011) *[[Nicole Stott]], Ameerika Ühendriikide insener ja astronaut (1962–) *[[Amar'e Stoudemire]], USA korvpallur (1982–) *[[Rex Stout]], USA kirjanik (1886–1970) *[[David Storl]], Saksamaa kuulitõukaja (1990–) *[[Saleisha Stowers]], USA modell (sündinud 1986) *[[Ilian Stoyanov]], Bulgaaria endine jalgpallur (1977–) ==Stp== *[[Natasha St-Pier]], Kanada laulja (1981–) ==Str== *[[Strabon]], kreeka ajaloolane ja geograaf *[[Heinz-Christian Strache]], Austria poliitik (1969–) *[[Lytton Strachey]], Briti kirjanik ja kriitik (1880–1932) *[[Hyazinth von Strachwitz]], Saksamaa sõjaväelane (1893–1968) *[[J. Michael Straczynski]], USA kirjanik ja teleprodutsent (1954–) *[[Pauls Stradiņš]], läti kirurg, onkoloog, tervishoiuorganisaator ja õppejõud (1896–1958) *[[Antonio Stradivari]], itaalia viiulimeister (1644–1737) *[[Izzy Stradlin]], Ameerika Ühendriikide muusik (1962–) *[[Imants Strads]], läti näitleja (1978–) *[[Gert Stråhle]], Rootsi poksija (1929–) *[[Anton Strålman]], rootsi jäähokimängija (1986–) *[[Philipp Stramm]], eesti rahvavalgustaja (1814–1871) *[[Joakim Strand]], Soome majandusteadlane, jurist ja poliitik (1982–) *[[Carlos Strandberg]], Rootsi jalgpallur (1996–) *[[Marek Strandberg]], eesti keskkonnaaktivist ja visionäär (1965–) *[[Mats Strandberg]], rootsi kirjanik ja ajakirjanik (1976–) *[[Priit Strandberg]], eesti näitleja (1989–) *[[Stefan Strandberg]], norra jalgpallur (1990–) *[[Annika Strandhäll]], Rootsi ametiühingutegelane ja sotsiaaldemokraatlik poliitik (1975–) *[[Otto Strandman]], Eesti poliitik (1875–1941) *[[Otto Strandman (skulptor)|Otto Strandman]], rootsi skulptor (1871–1960) *[[Glenn Strange]], USA filminäitleja (1899–1973) *[[Matěj Stránský]], tšehhi jäähokimängija (1993–) *[[Gregor Strasser]], Saksa poliitik (1892–1934) *[[Fritz Straßmann]], saksa füüsik (1902–1980) *[[Leenart Strastin]], eesti poksija (1941–1994) *[[Strátos Grívas]], kreeka maletegelane (1966–) *[[Zoë Straub]], Austria laulja (1996–) *[[Johann Christoph Straubing]], Eesti vaimulik (1735–1792) *[[Engelbert Strauch]], Nõukogude revolutsionäär (1896–1938) *[[Laimdota Straujuma]], Läti poliitik (1951–) *[[Oscar Straus]], Austria helilooja ja dirigent (1870–1954) *[[Johann Strauß (isa)|Johann Strauß]], Austria helilooja (1804–1849) *[[Johann Strauß (poeg)|Johann Strauß]], Austria helilooja (1825–1899) *[[Joseph Strauss (insener)|Joseph Strauss]], Ameerika Ühendriikide ehitusinsener (1870–1938) *[[Leo Strauss]], Saksa juudi päritolu Ameerika Ühendriikidesse emigreerunud poliitikafilosoof (1899–1973) *[[Richard Strauss]], saksa helilooja (1864–1949) *[[Dominique Strauss-Kahn]], juudi päritolu Prantsusmaa majandus- ja poliitikategelane (1949–) *[[Pēteris Strautmanis]], Läti NSV ja Nõukogude Liidu riigi- ja parteitegelane (1919–2007) *[[Igor Stravinski]], vene helilooja (1882–1971) *[[Peter Strawson]], Briti filosoof (1919–2006) *[[Svenn Stray]], Norra poliitik (1922–2012) *[[Albert Streckeisen]], Šveitsi geoloog (1901–1998) *[[Sander van de Streek]], hollandi jalgpallur (1993–) *[[Meryl Streep]], USA filminäitleja (1949–) *[[Ben Street]], Kanada jäähokimängija (1987–) *[[The Streets]], Suurbritannia räppar (1978–) *[[Julius Streicher]], saksa poliitik ja ajalehetoimetaja (1885–1946) *[[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (1936–2026) *[[Alar Streimann]], Eesti diplomaat (1964–) *[[Barbra Streisand]], USA filminäitleja, helilooja, filmilavastaja (1942–) *[[Andreas Streit]], Austria arhitekt (1840–1916) *[[Mark Streit]], endine Šveitsi jäähokimängija (1977–) *[[Georg Streitberger]], Austria mäesuusataja (1981–) *[[Klaus von Streithorst]], Grobina foogt (surnud 1579) *[[Martin Strel]], Sloveenia maratonujuja (1954—) *[[Valeriu Streleț]], Moldova poliitik (1970–) *[[Fritz Streletz]], endine Saksa DV sõjaväelane ja riigitegelane (1926–2025) *[[Marco Streller]], Šveitsi jalgpallur (1981–) *[[Galina Streltsova]], vene filosoof ja filosoofiaajaloolane (1937–2024) *[[Christoph Konrad Stremme]], arhitekt (1806–1877) *[[Tarmo Strenze]], eesti sotsioloog (1974–) *[[Pelageja Strepetova]] (Polina Strepetova), vene näitleja (1850–1903) *[[Gustav Stresemann]], Saksamaa poliitik (1878–1929) *[[Anna Streżyńska]], Poola poliitik (1967–) *[[Samuel Stricker]], Eesti vaimulik (1689–1735) *[[Alfred Strickholm]], Ameerika Ühendriikides töötav eesti päritolu biofüüsik ja füsioloog (sündinud 1928) *[[Donna Strickland]], Kanada füüsik (1959–) *[[William Strickland]], USA arhitekt (1788–1854) *[[René Strickler]], Argentina näitleja (1962–) *[[Roy Strider]], anarhist ja muusik (1974–) *[[Sara Stridsberg]], rootsi kirjanik (1972–) *[[Gottfried Wilhelm Striedter]], Eesti vaimulik (1773–1844) *[[Thomas Ferdinand Striedter]], Eesti vaimulik (1810–1880) *[[Getriin Strigin]], eesti jalgpallur (1996–) *[[Johannes Gerhardus Strijdom]], Lõuna-Aafrika poliitik (1893–1958) *[[Valvi Strikaitienė]], eesti tõlkija ja diplomaat (1937–) *[[Arvo Strikholm]], Eesti sõudja (1949–) *[[Ruslan Strilets]], Ukraina poliitik (1984–) *[[Fabio Strinati]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja esperantist (1983–) *[[August Strindberg]], rootsi kirjanik (1849–1912) *[[Christopher Stringini]], USA näitleja ja laulja (1988–) *[[Ivan Strinić]], horvaadi jalgpallur (1987–) *[[Oleg Striženov]], vene näitleja (1929–2025) *[[Friedrich Strobel]], Eesti sõjaväelane (1885–1963) *[[Alfredo Stroessner]], Paraguay sõjaväelane ja poliitik (1912–2006) *[[Erich von Stroheim]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja näitleja (1885–1957) *[[Karin Strohm]], eesti kunstnik (1986–) *[[Jegor Strojev]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitik (1937–) *[[Anne-Grete Strøm-Erichsen]], Norra poliitik (1949–) *[[Adalbert Eduard Eugen Maximilian Otto von Stromberg]] (1880–1922) *[[Nils Stromberg]], Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane (1646–1723) *[[Dylan Strome]], Kanada jäähokimängija (1997–) *[[Ryan Strome]], Kanada jäähokimängija (1993–) *[[Kevin Strootman]], hollandi jalgpallur (1990–) *[[Charles Stross]], Briti ulmekirjanik (1964–) *[[Barry Stroud]], Kanada päritolu filosoof (1935–2019) *[[Robert Stroud]], USA kurjategija (1890–1963) *[[Jiří Strouhal]], tšehhi majandusteadlane (1980–) *[[Marek Strzaliński]], Poola poliitik (1947–) *[[Josef Strzygowski]], Austria kunstiteadlane (1862–1941) *[[Heinrich Ewald Struck]], Eesti vaimulik (1838–1917) *[[Arkadi Strugatski]], vene kirjanik (1925–1991) *[[Boriss Strugatski]], vene ulmekirjanik (1933–2012) *[[Mieczysław Struk]], Poola riigiametnik (1961–) *[[Nikolai Strutškov]], jakuudi kabetaja (1986–) *[[Nikolai Strutškov (poksija)|Nikolai Strutškov]], Eesti poksija (1949–2000) *[[Albin Strutzkin]], eesti laulja (1878–1962) *[[Friedrich Georg Wilhelm von Struve]], astronoom ja geodeet (1793–1864) *[[Heinrich Struve]], vene keemik (1822–1908) *[[Hermann Struve]], astronoom (1854–1920) *[[Karl Ludwig Struve]], baltisaksa filoloog (1785–1838) *[[Ludwig August Struve]], arstiteadlane (1795–1828) *[[Vassili Struve]], egüptoloog ja assürioloog (1889–1965) *[[Fredrik Sträng]], rootsi alpinist ja dokumentalist (1977–) *[[Gunnar Sträng]], Rootsi poliitik (1906–1992) *[[Hugo Ströhl]], austria heraldik (1851–1919) *[[Jesper Strömblad]], rootsi muusik (1972–) *[[Gustav Adolf Strömfelt]], Rootsi riigitegelane (1640–1717) *[[Otto Reinhold Strömfelt]], Rootsi vabahärra, riigitegelane ja diplomaat (1679–1746) *[[Gunnar Strömmer]], Rootsi poliitik (1972–) *[[Ludwig Adolf Heinrich Strümpell]], saksa filosoof (1812–1899) *[[Wessel von Strünkede]], Aluliina komtuur 15./16. sajandil *[[Jens Stryger Larsen]], taani jalgpallur (1991–) *[[Julian Stryjkowski]], juudi päritolu Poola kirjanik ja ajakirjanik (1905–1996) *[[Alexander Oskar von Stryk]], Liivimaa mõisnik (1830–1902) *[[Bernhard Heinrich von Stryk]], Liivimaa mõisnik ja Venemaa keisririigi sõjaväelane (1746–1829) *[[Gustav von Stryk]], baltisaksa agronoom (1850−1927) *[[Konrad Stryk]], Narva foogt (suri 1508) *[[Leonhard von Stryk]], baltisaksa päritolu ajaloolane ja tarbetekstide autor ==Stu== *[[Cristhian Stuani]], Uruguay jalgpallur (1986–) *[[Bobby Stuart]], USA kaskadöör ja filminäitleja *[[Charles Edward Stuart]], Briti trooninõudleja (1720–1788) *[[Gisela Stuart]], saksa päritolu Suurbritannia poliitik (1955–) *[[Gloria Stuart]], Ameerika Ühendriikide näitleja, kunstnik ja aktivist (1910–2010) *[[Graham Stuart]], Suurbritannia poliitik (1962–) *[[Freundel Stuart]], Barbadose poliitik (umbes 1949) *[[Henry Stuart]], Šotimaa kuninganna Mary I abikaasa (1545–1567) *[[James Patrick Stuart]], Ameerika Ühendriikide filmi-, tele- ja teatrinäitleja (1968–) *[[Alexander Stubb]], Soome poliitik (1968–) *[[Henry Stubbe]], inglise arst ja õpetlane (1632–1676) *[[Tore Stubberud]], norra kirjanik (1947–) *[[Pēteris Stučka]], läti kommunist (1865–1932) *[[Wilhelm Stuckart]], Saksa poliitik (1902–1953) *[[Georg Stude]], Eesti kondiiter (1839–1919) *[[Kurt Student]], Saksamaa sõjaväelane (1890–1978) *[[Jerzy Stuhr]], poola näitleja ja filmilavastaja (1947–2024) *[[Ivar Stukolkin]], eesti ujuja (1960–) *[[Aleksandras Stulginskis]], Leedu poliitik, riigi president 1922–1926 (1885–1969) *[[Heino Stumbur]], eesti geoloog ja paleontoloog (1930–2014) *[[J. D. Stumner]], USA laulja (1924–1998) *[[Carl Stumpf]], Saksamaa filosoof ja psühholoog (1848–1936) *[[Patrick Stump]], USA muusik (1984–) *[[Tanja Stupar-Trifunović]], Serblaste Vabariigi kirjanik (1977–) *[[Bogdan Stupka]], ukraina teatri- ja filminäitleja (1941–2012) *[[Dimitrie Sturdza]], Rumeenia poliitik (1833–1914) *[[Svante Stensson Sture]], Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane (1517–1567) *[[Nicola Sturgeon]], Suurbritannia poliitik, Šotimaa esimene minister (1970–) *[[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (1945–2026) *[[Hugo Sturm]], Eesti kunstnik (1891–1979) *[[Marco Sturm]], Saksamaa jäähokitreener ja endine jäähokimängija (1978–) *[[Melissa Sturm]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[Nico Sturm]], saksa jäähokimängija (1995–) *[[Daniel Sturridge]], Inglismaa jalgpallur (1989–) *[[Eugen Sturza]], Moldova poliitik (1984–) *[[Vassõl Stus]], ukraina luuletaja ja dissident (1938–1985) ==Stõ== *[[Boriss Stõrankevitš]], suusahüppaja ja -kahevõistleja (1939–2010) ==Stö== *[[Gerhard Stöck]], saksa kergejõustiklane (1911–1985) *[[Wilhelm Stör]], Saksamaa hävituslendur Esimeses maailmasõjas (1893–1977) *[[Gustav Störring]], saksa psühholoog ja filosoof (1860–1946) *[[Klaus Störtebeker]], saksa mereröövel (suri 1401) *[[Anatoli Stössel]], saksa päritolu Vene sõjaväelane (1848–1915) *[[Lembit-Kaur Stöör]], eesti arhitekt (1976–) *[[Ülo Stöör]], eesti arhitekt (1939–) *[[Ülo-Tarmo Stöör]], eesti arhitekt (1981–) ==Stü== *[[Boriss Stürmer]], Venemaa Keisririigi poliitik (1848–1917) *[[Christina Stürmer]], Austria laulja (1982–) *[[Tim Stützle]], saksa jäähokimängija (2002–) ==Sty== *[[Harry Styles]], Suurbritannia popstaar (1994–) *[[Martin Ernst von Styx]], baltisaksa arstiteadlane (1759–1829) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|St, Biograafiad]] k0vs13vz4rnj0fhlxdmxhz66wyxd92l Paneelelamu 0 406047 7228463 7210910 2026-09-04T10:20:21Z NOSSER 8097 /* Tüüpprojektid */ 7228463 wikitext text/x-wiki {{viitamata}} [[Pilt:Wundtstraße Dresden 92076530.jpg|pisi|Moderniseeritud ''Plattenbau'' [[Dresden]]is]] [[Pilt:Bundesarchiv Bild 183-1987-0128-310, Berlin, Marzahn, Neubaugebiet, Wohnblocks.jpg|pisi|Berlin-[[Marzahn]], Ida-Saksamaa suurim uuselamurajoon (1987)]] [[Pilt:Annelinn from distance - Tartu.jpg|pisi|Tartu Annelinna hooned]] '''Paneelelamu''' (ka ''paneelmaja'') on varem valmistatud [[betoon]][[paneel]]idest kokku pandud elumaja. Paneelelamuid on ehitatud kõikjal üle maailma alates [[20. sajand]]i algusest, kuid massiliseks elamuehituseks hakati paneelehitust kasutama alles [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] järel, kui sõjapurustuste ja [[linnastumine|linnastumise]] tagajärjel tekkis paljudes riikides suur nõudlus elamispinna järele. [[Eesti]]sse kerkisid paneelelamurajoonid (nt [[Tallinn]]as [[Mustamäe]], [[Õismäe]] ja [[Lasnamäe]], [[Tartu]]s [[Annelinn]]) peamiselt [[Nõukogude aeg|Nõukogude ajal]]. Endise [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] aladel hüüti esimese laine paneelelamuid [[hruštšovka]]deks. [[Saksamaa]]l tuntakse paneelmaju ''[[Plattenbau]]'' nime all; inglise keeles on nende nimetus peamiselt ''apartment block'' ja spetsiifilisemalt ''large panel system-building'' (LPS). Algselt ei pärine paneelehitus siiski Nõukogude Liidust, kuigi seal leevendati paneelelamute massilise ehitusega üleriiklikku elamispindade [[defitsiit]]i. Ka teistes maades tarvitati paneelehitust tihti just riiklikes elamuehitusprojektides. ==Ajalugu== Eelnevalt mujal valmistatud paneelidest maju hakati ehitama kõigepealt 1909.-1910. aastal [[New York|New Yorgis]], kus arhitekt [[Grosvenor Attenbury]] oli projekteerinud elamurajooni [[Forest Hills Gardens]]. Tema spetsiifilist paneelehituse vormi nimetati [[Attenbury süsteem]]iks. Tollal eksperimenteeriti ka muudest materjalidest (puit, metall) [[seeriatootmine|seeriatootmises]] valminud ehituselementidega. Laialdase populaarsuse võitsid paneelelamud siiski alles Teise maailmasõja järel, kui neid projekteerisid mitmed tuntud arhitektid, sh [[Le Corbusier]]. Nõukogude Liidus juurutas selle esmalt [[Moskva]]s arhitekt [[Vassili Svetlitšnõi]]. Väiksemaid paneelrajoone uuslinnaosades nimetati [[mikrorajoon]]ideks. Kuna paneelelamurajoone on sageli rajatud riikliku kampaania korras, leevendamaks elutingimusi nendele ühiskonnarühmadele kes ei jaksa endale osta eramaju, on neist vahel kujunenud vertikaal[[agul]]id, kus elavad [[tööline|töölised]] ja [[immigrant|immigrandid]]; see halvendab omakorda paneelelamurajoonide mainet, ning võib [[Ühiskondlik kihistumine|ühiskondlikku kihistumist]] suurendada. == Eestis == Eestis olid paneelelamurajoonid Nõukogude ajal algselt prestiižsed ("kõigi mugavustega"), ning hiljemgi on seal elanud eri ühiskonnaklasside esindajad, seega on kihistumine väiksem. Samas anti [[Eesti NSV]]-s uusrajoonidesse kortereid eeliskorras Nõukogude Liidu teistest piirkondadest saabunud töölistele, mistõttu on paneelrajoonides muukeelsete elanike osakaal üldjuhul tänini suurem kui teistes linnaosades. See on soodustanud ka hilisemat [[etniline kihistumine|etnilist kihistumist]]. ===Magalad=== Paneelelamurajoonid ehitati teadlikult [[magalarajoon]]ideks, mida iseloomustab see, et elanikud käivad peamiselt teistes linnaosades tööl või meelelahutusasutustes (kino, kontsert, varietee, baar). Selliste rajoonide magala-staatust kinnistab samuti tõik, et teatud tüüpi meelelahutusasutuste puudumine või vähesus on sihilik, et välistada [[mürasaaste]]t, mis võib elanikke häirida, kui ka antisotsiaalset käitumist ([[kasiinod]]e keelustamine koolide ja lasteaedade vahetus läheduses). [[Pilt:EE-TLN-HAABERSTI-Õismäe tee.JPG|pisi|9-korruseliste korterelamute grupp, [[Õismäe tee]] 150 ]] Nõukogude ajal paneelelamute juurde kavandatud ühiskondlik [[infrastruktuur]] jõuti Tallinnas välja ehitada näiteks Mustamäele ja Koplisse, vähesel määral ka Õismäele. Lasnamäe kui toona uusima linnaosa taristu rajamine jäi täiesti puudulikuks, sest peamine rõhk oli elamuehitusel. Kui Nõukogude Liit 1991. aastal lagunes, lakkas sellega nii sisseränne kui ka Lasnamäe ehitamise ja laiendamise rahastamine. {{Vaata|Mustamäe|Õismäe|Lasnamäe|Annelinn}} ===Tänapäev=== Kui Eesti iseseisvuse taastamise aegses ja {{nowrap begin}}-järgses{{nowrap end}} eufoorias kuulutati paneelelamurajoonidele sageli kadu, lubades need maha lõhkuda ning asendada [[madaltihe hoonestus|madaltiheda hoonestusega]] (üheks [[laulev revolutsioon|laulva revolutsiooni]] sümboliks sai [[Alo Mattiisen]]i laul "[[Peatage Lasnamäe]]"), siis hiljem on ehitusasjatundjad valdavalt tunnistanud, et betoonpaneelidest elamute seisukord on enamjaolt parem kui arvatud, ehkki need vajavad järjekindlat hooldust nagu iga teinegi maja,<ref>Merilin Pärli [http://uudised.err.ee/v/eesti/d24a6284-2592-4428-9cb2-a3820e42f027/ttu-professor-terviklikult-renoveeritud-paneelmaja-kestab-igavesti TTÜ professor: terviklikult renoveeritud paneelmaja kestab igavesti] ERR, 14.04.2016</ref> ning paneelelamurajoonide lammutamine tekitaks raskusi nii juriidiliselt (korterid on eraomand), majanduslikult (massiliselt uut elamispinda rajada oleks väga kulukas) kui ka poliitiliselt (suur osa paneelrajoonide elanikke ei soovi sealt lahkuda).{{lisa viide}} Tallinna magalarajoonide ühiskondlik taristu hakkas edasi arenema 21. sajandi algusest, kui "mägedel" valmis mitu suuremat [[Kaubanduskeskus|ostukeskust]] eri tüüpi kaupluste ja teenindusasutustega, millele lisandusid 2010. aastate teisel poolel kinod, [[mänguruum]]id ja [[jõusaal]]id. Ostukeskuste olemasolu soodustas ka paljude eraldiseisvate [[ettevõte|äride]] liikumist nende vahetusse lähedusse. Magalate olukord paranes seeläbi tunduvalt, iseäranis Lasnamäel, kuhu valmis muuhulgas mitu spordihoonet. ==Tüüpprojektid== [[File:07-06-21-tallinn-by-RalfR-041.jpg|pisi|Tallinn [[Randla tänav]] 16, [[viilkatus]]ega hoone [[tüüpprojekt 1-317]]]] ===Hruštšovkad=== {{vaata|Hruštšovkad}} *[[Tüüpprojekt 1-317]] *[[Tüüpprojekt 1-317-14]] *[[Tüüpprojekt 1-317-21]] *[[Tüüpprojekt 1-318]] ===Paneelelamud=== {{Vaata ka|Brežnevi-aegsed korterelamud}} [[File:Tammsaare tee 61, tüüpprojekt 1-464.jpg|pisi|Tallinnas [[A. H. Tammsaare tee]] 61 renoveeritud [[viilkatus]]ega hoone, [[Tüüpprojekt 1-464]]]] [[File:EU-EE-Tallinn-LAS-Laagna-Arbu13.JPG|pisi|Tallinnas Arbu tänava hoone, [[Tüüpprojekt 111-121]]]] Ehkki neid tüüpprojekte (Tüüpprojekt 111-121 ("Õismäe ja Lasnamäe viiekorruselised") [[Väike-Õismäe]]l, [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäel]], [[Mustamäe linnaosa|Mustamäel]]; 9- kuni 16-korruselised paneelmajad [[Õismäe tee]] ring, Lasnamäel [[Laagna tee]] ümbrus); 9- kuni 14-korruselised ühe trepikojaga tornmajad [[Mustamäe linnaosa|Mustamäe]]l, [[Kristiine linnaosa|Kristiine]]s, [[Pelguranna]]s) [[hruštšovka]]deks Eestis ei peeta,<ref name="PM_7197144">{{netiviide |Pealkiri=VIDEO: kortermaja saab uudsel moel korda senisest kiiremini |Väljaanne=Postimees |Aeg=2021-03-10 |URL= https://www.postimees.ee/7197144/video-kortermaja-saab-uudsel-moel-korda-senisest-kiiremini |online=2021-03-24}}</ref> siis Läänes küll: *[[Tüüpprojekt 1-464]] – "[[Mustamäe linnaosa|Mustamäe]] paneelelamu", viiekorruselised, 2–8 [[Trepikoda|trepiko]]jaga ning hoone mõlemal küljel [[rõdu]]dega, [[Tallinna Elamuehituskombinaat|Tallinna Elamuehituskombinaadilt]], näiteks hooned [[A. H. Tammsaare tee]] 57, 61, 63, 65, 67, 69, 70, 99, 101, 103, 105, 107, 161, 163, 165, 173 ja [[Akadeemia tee]] 4, 6, 14, 22, 26a Tallinnas *Tüüpprojekt 1-464А-12, näiteks A. H. Tammsaare tee 125 Tallinnas *Tüüpprojekt 1-464А-15, näiteks A. H. Tammsaare tee 121, 127 Tallinnas *[[Tüüpprojekt 111-121]] (TP-111-121) – "[[Õismäe]] ja [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäe]] paneelelamu", viiekorruselised, 2–8 trepikojaga ning hoonete tagumisel küljel rõdude plokid või rõdud, eesküljel [[lodža]]d, Tallinna Elamuehituskombinaadilt *Tüüpprojekt 111-121-E13 (111-121-Э13), üheksakorruseline kahe sektsiooniga korterelamu *Tüüpprojekt 111-121-E14 (111-121-Э14), üheksakorruseline nelja sektsiooniga korterelamu *Tüüpprojekt 111-121-E (Э), 16/17-korruseline korterelamu *[[Tüüpprojekt 111-133]] – "[[Annelinn]]a paneelelamu", ka Ida-Virumaa linnades, Kesk- ja Lõuna-Eesti keskustes. Viiekorruselised, 2–6 trepikojaga ning [[lodža]]dega, [[Tartu Elamuehituskombinaat|Tartu Elamuehituskombinaadilt]] === Kolhoosimajad === *Silikaatkividest kahekorruselised korteritega kolhoosimajad [[Tüüpprojekt 61|tüüpprojekt nr 61]]<ref>[https://sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/noukogudeaegsete-tuupmajade-karge-modernism/ Nõukogudeaegsete tüüpmajade karge modernism], sirp.ee, 10.09.2021</ref><ref>[https://maakodu.delfi.ee/artikkel/120064646/ulevaade-millised-on-tuupilise-kolhoosimaja-korterid-labi-nelja-kumnendi Millised on tüüpilise kolhoosimaja korterid läbi nelja kümnendi], maakodu.delfi.ee, 11.09.2022</ref> *Tüüpprojekt 113-23-71 *113-EKE-10, [[Eesti Kolhoosiehitus]]elt ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * Merilin Pärli. [http://uudised.err.ee/v/eesti/d24a6284-2592-4428-9cb2-a3820e42f027/ttu-professor-terviklikult-renoveeritud-paneelmaja-kestab-igavesti TTÜ professor: terviklikult renoveeritud paneelmaja kestab igavesti] ERR, 14. aprill 2016 [[Kategooria:Ehitised]] [[Kategooria:Eesti NSV]] 84wz9i02nrfyd08zouk4rnzrmypzrsl Perekonnanimede loend 0 410528 7228181 7228076 2026-09-03T12:56:54Z Mees9 118868 7228181 wikitext text/x-wiki ''Siin loetletakse [[perekonnanimi|perekonnanimesid]], millest Vikipeedias on juba või on ette nähtud artikkel.'' {{TähestikTOC|nobreak=|numbrid=|algusesse=|viited=|välislingid=|}} ==A== [[Aab]] - [[Aabajõe]] - [[Aabjärv]] - [[Aabjõe]] - [[Aablo]] - [[Aabloo]] - [[Aabmets]] - [[Aabna]] - [[Aaboja]] - [[Aabot]] - [[Aabre]] - [[Aabsaare]] - [[Aabsalu]] - [[Aabu]] - [[Aaburi]] - [[Aadamson]] - [[Aadamsoo]] - [[Aade (perekonnanimi)|Aade]] - [[Aademets]] - [[Aadla]] - [[Aadna]] - [[Aadomaa]] - [[Aadoni]] - [[Aadosoo]] - [[Aadra]] - [[Aadumaa]] - [[Aadumägi]] - [[Aadus]] - [[Aadusaar]] - [[Aadussoo]] - [[Aaduste]] - [[Aadva]] - [[Aagi]] - [[Aagmäe]] - [[Aagussaar]] - [[Aagver]] - [[Aakre (perekonnanimi)|Aakre]] - [[Aalak]] - [[Aaliste]] - [[Aan]] - [[Aarma]] - [[Aarne (perekonnanimi)|Aarne]] - [[Aas (perekonnanimi)|Aas]] - [[Aasa (perekonnanimi)|Aasa]] - [[Aaslaid]] - [[Aasmaa]] - [[Aasmäe]] - [[Aasnurm]] - [[Aatemäe]] - [[Aav]] - [[Aava]] - [[Aavik]] - [[Abbt]] - [[Abderhalden]] - [[Abel (perekonnanimi)|Abel]] - [[Adams]] - [[Adamson (perekonnanimi)|Adamson]] - [[Ader (perekonnanimi)|Ader]] - [[Adson]] - [[Aedna]] - [[Ahjupera]] - [[Ahelik (perekonnanimi)|Ahelik]] - [[Ahven (perekonnanimi)|Ahven]] - [[Aigro]] - [[Ainuvee]] - [[Ait (perekonnanimi)|Ait]] - [[Aivola]] - [[Ajaviit]] - [[Alas]] - [[Aleksejev]] (Aleksejeva) – [[Alender]] - [[Alev (perekonnanimi)|Alev]] - [[Allas]] - [[Allik]] – [[Allikmets]] - [[Allikmäe]] - [[Allikvee]] - [[Alonen]] – [[Altmeri]] - [[Alver]] - [[Anderson (perekonnanimi)|Anderson]] - [[Andersson]] - [[Anier]] - [[Anni (perekonnanimi)|Anni]] - [[Anniste]] - [[Annus (perekonnanimi)|Annus]] - [[Ansip]] - [[Anton (perekonnanimi)|Anton]] - [[Antson]] - [[Anvelt]] - [[Apollo (perekonnanimi)|Apollo]] – [[Aprilla]] – [[Arder]] - [[Are (perekonnanimi)|Are]] – [[Aren]] - [[Aro]] - [[Arrak (perekonnanimi)|Arrak]] - [[Arro]] - [[Arst (perekonnanimi)|Arst]] - [[Arstrebane]] - [[Arts]] - [[Aru (perekonnanimi)|Aru]] - [[Aruksaar]] - [[Arula (perekonnanimi)|Arula]] - [[Arumets (perekonnanimi)|Arumets]] - [[Aruoja (perekonnanimi)|Aruoja]] - [[Asi (perekonnanimi)|Asi]] - [[Assor]] - [[Aul (perekonnanimi)|Aul]] – [[Auliste]] - [[Aun (perekonnanimi)|Aun]] - [[Aus (perekonnanimi)|Aus]] - [[Ausmees]] - [[Avaja]] - [[Avaro]] – [[Avarsalu]] – [[Avik]] ==B== [[Bach (perekonnanimi)|Bach]] - [[Bachmann]] - [[Balodis]] (Balode) - [[Baskin]] - [[Beekman]] - [[Bell (perekonnanimi)|Bell]] - [[Bergström]] - [[Bianchi (perekonnanimi)|Bianchi]] - [[Biider]] - [[Birn]] – [[Blauhut]] - [[Boa (perekonnanimi)|Boa]] - [[Borchardt]] - [[Born (perekonnanimi)|Born]] - [[Bouchard]] - [[Boucher]] - [[Boulanger]] - [[Brandt]] - [[Briand]] ==C== [[Catargiu]] - [[Clinton]] - [[Conley]] - [[Colombo (perekonnanimi)|Colombo]] - [[Couturier]] ==D== [[Dach]] - [[Dede]] - [[Dubois]] - [[Dupré]] - [[Dvinjaninov]] ==E== [[Edur]] - [[Eeljärv]] - [[Eelmaa]] - [[Eelmäe]] - [[Eenmaa]] - [[Eenpalu]] - [[Eensalu]] - [[Eesmaa]] - [[Eessaare]] - [[Ehala]] - [[Ehatamm]] - [[Ehin]] - [[Eitea]] - [[Elbing (perekonnanimi)|Elbing]] - [[Element (perekonnanimi)|Element]] - [[Elgula]] - [[Eller]] - [[Ellerhein (perekonnanimi)|Ellerhein]] - [[Elmi]] - [[Emajõe]] - [[Emmisaar]] - [[Engman]] – [[Ennemuist]] – [[Ennok]] – [[Enok]] - [[Erik (perekonnanimi)|Erik]] - [[Erikson]] - [[Eriksson]] - [[Erm]] - [[Ernesaks]] - [[Ernits]] - [[Err]] - [[Eskola]] - [[Eskusoo]] - [[Etti]] - [[Etverk]] ==F== [[Faber]] – [[Fabre]] – [[Fadejev]] (Fadejeva) - [[Farkas]] - [[Favré]] - [[Fekete]] - [[Ferrari (perekonnanimi)|Ferrari]] - [[Fischer]] - [[Fjodorov]] - [[Ford (perekonnanimi)|Ford]] - [[Forsberg]] - [[Fourier]] - [[Freimuth]] - [[Friedman]] - [[Frosch]] ==G== [[Gailit]] – [[Gansen]] – [[Girgensohn]] – [[Goldbach]] – [[Golding]] - [[Gómez]] - [[González]] - [[Grabbi]] - [[Green (perekonnanimi)|Green]] - [[Grieg]] - [[Gross (perekonnanimi)|Gross]] - [[Grotowski]] - [[Gruber]] - [[Grünberg]] - [[Grünthal]] - [[Grünvald]] - [[Gustavson]] - [[Gutman]] - [[Gutmann]] ==H== [[Haab (perekonnanimi)|Haab]] - [[Haak (perekonnanimi)|Haak]] - [[Haamer (perekonnanimi)|Haamer]] - [[Haas]] - [[Haasma]] - [[Haav (perekonnanimi)|Haav]] - [[Haava (perekonnanimi)|Haava]] - [[Haavik (perekonnanimi)|Haavik]] - [[Habakukk]] - [[Hagen]] - [[Halász]] - [[Hallik]] - [[Hallimäe (perekonnanimi)|Hallimäe]] - [[Hansen (perekonnanimi)|Hansen]] - [[Hanson]] - [[Haug (perekonnanimi)|Haug]] - [[Hein (perekonnanimi)|Hein]] - [[Heinapuu]] - [[Heinloo]] - [[Heinsalu]] - [[Heinsoo]] - [[Heli (perekonnanimi)|Heli]] - [[Hellat]] - [[Hellik (perekonnanimi)|Hellik]] - [[Helme (perekonnanimi)|Helme]] - [[Henno (perekonnanimi)|Henno]] - [[Hepner]] - [[Herkel]] - [[Hermaküla]] - [[Herodes (perekonnanimi)|Herodes]] - [[Hiieleek]] – [[Hiiemaa]] - [[Hiiemäe]] - [[Hiir (perekonnanimi)|Hiir]] - [[Himma (perekonnanimi)|Himma]] - [[Hindpere]] - [[Hinrikus]] - [[Hint]] - [[Hirsnik (perekonnanimi)|Hirsnik]] - [[Hirv (perekonnanimi)|Hirv]] - [[Hobustkoppel]] - [[Hoffmann]] - [[Holm]] - [[Horváth]] - [[Hull (perekonnanimi)|Hull]] - [[Hunt (perekonnanimi)|Hunt]] - [[Hussar]] - [[Huugimägi]] - [[Hõbe (perekonnanimi)|Hõbe]] – [[Hõbemägi]] – [[Hõbenael]] - [[Hõrak]] - [[Härm (perekonnanimi)|Härm]] - [[Härma (perekonnanimi)|Härma]] - [[Hääl (perekonnanimi)|Hääl]] ==I== [[Idakaar (perekonnanimi)|Idakaar]] - [[Igaunis]] (Igaune) - [[Iljin]] – [[Ilmre (perekonnanimi)|Ilmre]] - [[Ilomets]] - [[Ilomäe]] - [[Ilumets]] - [[Ilus (perekonnanimi)|Ilus]] - [[Ilves (perekonnanimi)|Ilves]] - [[Ilvest]] - [[Imelik]] - [[Inarik]] – [[Indermitte]] – [[Indla (perekonnanimi)|Indla]] - [[Indra (perekonnanimi)|Indra]] – [[Indre (perekonnanimi)|Indre]] - [[Irak]] - [[Isotamm]] – [[Israel (perekonnanimi)|Israel]] – [[Iva (perekonnanimi)|Iva]] - [[Ivanov]] - [[Ivanson]] - [[Ivask]] ==J== [[Jaakson]] - [[Jaanikosk]] - [[Jaanson]] - [[Jaanus (perekonnanimi)|Jaanus]] - [[Jairus (perekonnanimi)|Jairus]] - [[Jakobson]] - [[Jakovlev (perekonnanimi)|Jakovlev]] - [[Jalakas (perekonnanimi)|Jalakas]] - [[Jalvet]] - [[Jalviste]] - [[Jandrinski]] - [[Jankauskas]] - [[Janno (perekonnanimi)|Janno]] - [[Jarvis (perekonnanimi)|Jarvis]] - [[Jastrow]] - [[Jefimov]] - [[Jefimova]] - [[Jegorov]] - [[Joandi]] - [[Joasalu]] - [[Johanson]] - [[Johansson]] - [[Jooksik (perekonnanimi)|Jooksik]] - [[Jugandi]] - [[Juhanson]] - [[Juhász]] - [[Juhe (perekonnanimi)|Juhe]] - [[Juhkam]] - [[Jõe (perekonnanimi)|Jõe]] - [[Jõesaar (perekonnanimi)|Jõesaar]] - [[Jõgeva (perekonnanimi)|Jõgeva]] - [[Jõgi (perekonnanimi)|Jõgi]] - [[Jõgiaas]] - [[Jõks]] - [[Jõudu]] - [[Jäger (perekonnanimi)|Jäger]] - [[Jändrik]] - [[Jänes (perekonnanimi)|Jänes]] - [[Järsk]] - [[Järv (perekonnanimi)|Järv]] - [[Järve (perekonnanimi)|Järve]] - [[Järvekülg]] - [[Järvemaa]] - [[Järverand]] - [[Järvesaar (perekonnanimi)|Järvesaar]] - [[Järvi (perekonnanimi)|Järvi]] - [[Jääger (perekonnanimi)|Jääger]] - [[Jäätma (perekonnanimi)| Jäätma]] - [[Jürgenjaak]] - [[Jürgens]] - [[Jürgenson]] - [[Jürisson]] - [[Jüriste]] - [[Jürivete]] ==K== [[Kaal (perekonnanimi)|Kaal]] - [[Kaalep]] - [[Kaalijärv]] - [[Kaar (perekonnanimi)|Kaar]] - [[Kaasik (perekonnanimi)|Kaasik]] - [[Kaasiku (perekonnanimi)|Kaasiku]] - [[Kadak]] - [[Kadakas (perekonnanimi)|Kadakas]] - [[Kadarik (perekonnanimi)|Kadarik]] - [[Kadastik (perekonnanimi)|Kadastik]] - [[Kade (perekonnanimi)|Kade]] - [[Kaer (perekonnanimi)|Kaer]] - [[Kahu (perekonnanimi)|Kahu]] - [[Kaijanen]] - [[Kajak (perekonnanimi)|Kajak]] - [[Kala (perekonnanimi)|Kala]] - [[Kalamees (perekonnanimi)|Kalamees]] - [[Kald]] - [[Kalda (perekonnanimi)|Kalda]] - [[Kalde]] - [[Kaldre]] - [[Kaldma]] - [[Kaldoja]] - [[Kaldvee]] - [[Kaldver]] - [[Kalinin (perekonnanimi)|Kalinin]] - [[Kaljula]] - [[Kaljulaid (perekonnanimi)|Kaljulaid]] - [[Kaljundi]] - [[Kaljuramm]] - [[Kaljurand]] - [[Kaljuste]] - [[Kaljuvee]] - [[Kallak (perekonnanimi)|Kallak]] - [[Kallas (perekonnanimi)|Kallas]] - [[Kallasma]] - [[Kallaste (perekonnanimi)|Kallaste]] - [[Kalm (perekonnanimi)|Kalm]] - [[Kalmar (perekonnanimi)|Kalmar]] - [[Kalmet]] - [[Kalmeti]] - [[Kalmus (perekonnanimi)|Kalmus]] - [[Kalve]] - [[Kalvet]] - [[Kalvi (perekonnanimi)|Kalvi]] - [[Kalvik]] - [[Kalviste]] - [[Kampus (perekonnanimi)|Kampus]] - [[Kana (perekonnanimi)|Kana]] - [[Kandre]] - [[Kanep (perekonnanimi)|Kanep]] - [[Kangro]] - [[Kangur (perekonnanimi)|Kangur]] - [[Kannike (perekonnanimi)|Kannike]] - [[Kant (perekonnanimi)|Kant]] - [[Kanter]] - [[Kapp (perekonnanimi)|Kapp]] - [[Kappel (perekonnanimi)|Kappel]] - [[Kapre]] - [[Kapten (perekonnanimi)|Kapten]] - [[Kard]] - [[Kareda (perekonnanimi)|Kareda]] - [[Karis (perekonnanimi)|Karis]] - [[Karjad]] - [[Karp (perekonnanimi)|Karp]] - [[Karell]] - [[Karelson]] - [[Karindi]] - [[Karjus (perekonnanimi)|Karjus]] - [[Karlson]] - [[Karlsson (perekonnanimi)|Karlsson]] - [[Kark]] - [[Karm]] - [[Karo]] - [[Karometer]] - [[Karp (perekonnanimi)|Karp]] - [[Karpov]] - [[Karro]] - [[Kartau]] - [[Kartohvel]] - [[Karu (perekonnanimi)|Karu]] - [[Karumets]] - [[Karutamm]] - [[Kasak]] - [[Kase (perekonnanimi)|Kase]] - [[Kasearu]] - [[Kasekamp]] - [[Kasemaa]] - [[Kasemets]] - [[Kasemäe]] - [[Kaseorg]] - [[Kasepõld]] - [[Kasesalu]] - [[Kask (perekonnanimi)|Kask]] - [[Kaskneem]] - [[Kass (perekonnanimi)|Kass]] - [[Kattai]] - [[Kattel]] - [[Kaupmees (perekonnanimi)|Kaupmees]] - [[Kaur (perekonnanimi)|Kaur]] - [[Kaus]] - [[Keerberg]] - [[Keerd]] - [[Keel (perekonnanimi)|Keel]] - [[Keerdoja]] - [[Keevallik]] - [[Kelam]] - [[Kelder (perekonnanimi)|Kelder]] - [[Keller (perekonnanimi)|Keller]] - [[Kelmsaar]] - [[Kempis]] - [[Kerem]] - [[Kersna]] - [[Kerstna]] - [[Keskküla (perekonnanimi)|Keskküla]] - [[Keskpaik]] - [[Kesküla]] - [[Kesler]] - [[Ketonen]] - [[Kibesti]] - [[Kibuspuu]] - [[Kigaste]] - [[Kiik (perekonnanimi)|Kiik]] - [[Kiil (perekonnanimi)|Kiil]] - [[Kiis]] - [[Kiisa (perekonnanimi)|Kiisa]] - [[Kiisler]] - [[Kiisk (perekonnanimi)|Kiisk]] - [[Kiivit]] - [[Kikas (perekonnanimi)|Kikas]] - [[Kikerpill]] - [[Kikkas]] - [[Kilgas]] - [[Kilk (perekonnanimi)|Kilk]] - [[Kill]] - [[Kimmel (perekonnanimi)|Kimmel]] - [[Kindel]] - [[Kindt]] - [[Kingisepp (perekonnanimi)|Kingisepp]] - [[Kingsepp (perekonnanimi)|Kingsepp]] - [[Kink (perekonnanimi)|Kink]] - [[Kinnunen (perekonnanimi)|Kinnunen]] - [[Kint]] - [[Kiple]] - [[Kipper (perekonnanimi)|Kipper]] - [[Kirbits]] - [[Kirdelaht]] - [[Kirikmäe (perekonnanimi)|Kirikmäe]] - [[Kirnmann]] - [[Kirotar]] - [[Kirret]] - [[Kirs (perekonnanimi)|Kirs]] - [[Kirsimägi]] - [[Kirsipuu (perekonnanimi)|Kirsipuu]] - [[Kirss (perekonnanimi)|Kirss]] - [[Kirt]] - [[Kiss (perekonnanimi)|Kiss]] - [[Kissa]] - [[Kits (perekonnanimi)|Kits]] - [[Kitsing]] - [[Kiudmaa]] - [[Kivari]] - [[Kivastik]] - [[Kivi (perekonnanimi)|Kivi]] - [[Kivik]] - [[Kivikas]] - [[Kivikind]] - [[Kivilaan]] - [[Kivilo]] - [[Kivimaa]] - [[Kivimäe (perekonnanimi)|Kivimäe]] - [[Kivimägi]] - [[Kivine]] - [[Kivinukk]] - [[Kivinurm]] - [[Kivirand]] - [[Kiviranna]] - [[Kivirusikas]] - [[Kivirähk]] - [[Kivisaar (perekonnanimi)|Kivisaar]] - [[Kivisalu]] - [[Kivisild (perekonnanimi)|Kivisild]] - [[Kivisoo]] - [[Kiviste]] - [[Kivistik]] - [[Kiviväli]] - [[Klaas (perekonnanimi)|Klaas]] - [[Klaasmägi]] – [[Klandorf]] - [[Klaus (perekonnanimi)|Klaus]] - [[Klavan]] - [[Klein (perekonnanimi)|Klein]] - [[Klement]] - [[Kliss]] - [[Kobras (perekonnanimi)|Kobras]] - [[Kobrusepa]] - [[Koch (perekonnanimi)|Koch]] - [[Kodres]] - [[Koff]] - [[Koger (perekonnanimi)|Koger]] - [[Koha (perekonnanimi)|Koha]] - [[Kohava]] - [[Kohv (perekonnanimi)|Kohv]] - [[Koik]] - [[Koit (perekonnanimi)|Koit]] - [[Koitla]] - [[Koitmets]] - [[Koitsalu]] - [[Kokk (perekonnanimi)|Kokk]] - [[Kokla]] - [[Kolberg]] - [[Koldre]] - [[Kolga]] - [[Kolk (perekonnanimi)|Kolk]] - [[Kollom]] - [[Komissarov]] - [[Kommer]] – [[Kompost (perekonnanimi)|Kompost]] - [[Kompus]] - [[Konnatamm]] - [[Konsa]] - [[Konsap]] - [[Konstaabel (perekonnanimi)|Konstaabel]] - [[Kont (perekonnanimi)|Kont]] - [[Kontus]] - [[Kook (perekonnanimi)|Kook]] - [[Kool (perekonnanimi)|Kool]] - [[Kooli (perekonnanimi)|Kooli]] - [[Koolmeister (perekonnanimi)|Koolmeister]] - [[Koort]] – [[Koplimetsa (perekonnanimi)|Koplimetsa]] - [[Koppel (perekonnanimi)|Koppel]] - [[Korb|Korb]] - [[Kore (perekonnanimi)|Kore]] - [[Kork (perekonnanimi)|Kork]] - [[Kornel|Kornel]] - [[Korol]] - [[Korsari]] - [[Kortin]] - [[Kosenkranius]] - [[Kosk (perekonnanimi)|Kosk]] - [[Kostabi (perekonnanimi)|Kostabi]] – [[Kotkamets]] - [[Kotkas (perekonnanimi)|Kotkas]] - [[Kotov|Kotov]] - [[Kotsar]] - [[Kotta]] - [[Kovač]] - [[Kovacs]] - [[Kraam]] - [[Kraas (perekonnanimi)|Kraas]] - [[Kraav (perekonnanimi)|Kraav]]- - [[Krall]] - [[Krause (perekonnanimi)|Krause]] - [[Kravets]] - [[Kreek (perekonnanimi)|Kreek]] - [[Kreem (perekonnanimi)|Kreem]] - [[Kreen (perekonnanimi)|Kreen]] - [[Kress (perekonnanimi)|Kress]] - [[Krevald]] - [[Krigul]] - [[Kriisa (perekonnanimi)|Kriisa]] - [[Kriit (perekonnanimi)|Kriit]] - [[Krimm (perekonnanimi)|Krimm]] - [[Kroon (perekonnanimi)|Kroon]] - [[Krull]] - [[Krumm]] - [[Krusten]] - [[Kruuda (perekonnanimi)|Kruuda]] - [[Kruus (perekonnanimi)|Kruus]] - [[Kruuse]] - [[Kruusement]] - [[Kruuspere]] - [[Kruusvee]] - [[Kudisiim]] - [[Kukk (perekonnanimi)|Kukk]] - [[Kulasalu]] - [[Kulbin]] - [[Kuld (perekonnanimi)|Kuld]] - [[Kulgver]] - [[Kull (perekonnanimi)|Kull]] - [[Kullas]] - [[Kullerkann]] - [[Kuma (perekonnanimi)|Kuma]] - [[Kummik (perekonnanimi)|Kummik]] - [[Kuningas (perekonnanimi)|Kuningas]] - [[Kunn]] - [[Kunst (perekonnanimi)|Kunst]] - [[Kunstimees]] - [[Kuperjanov]] - [[Kupffer]] - [[Kures]] - [[Kuresoo (perekonnanimi)|Kuresoo]] - [[Kurg (perekonnanimi)|Kurg]] - [[Kurm]] - [[Kurtna (perekonnanimi)|Kurtna]] – [[Kurvet]] - [[Kurvits (perekonnanimi)|Kurvits]] - [[Kutsar (perekonnanimi)|Kutsar]] – [[Kuu (perekonnanimi)|Kuu]] - [[Kuus (perekonnanimi)|Kuus]] - [[Kuuse (perekonnanimi)|Kuuse]] - [[Kuusemets (perekonnanimi)|Kuusemets]] - [[Kuusik (perekonnanimi)|Kuusik]] - [[Kuusk (perekonnanimi)|Kuusk]] - [[Kuusmaa]] - [[Kõiv]] - [[Kõre (perekonnanimi)|Kõre]] - [[Kõrgma]] - [[Kõrgoja]] - [[Kõrvits (perekonnanimi)|Kõrvits]] - [[Kõvask]] - [[Kõverjalg]] - [[Kõvermägi]] - [[Käbin]] - [[Käit]] - [[Kängsepp]] - [[Käpp (perekonnanimi)|Käpp]] - [[Kärmas]] - [[Kärner]] - [[Käsper]] - [[Käär]] - [[Kääramees]] - [[Käärik]] - [[Kübarsepp (perekonnanimi)|Kübarsepp]] - [[Küber]] - [[Külaots]] - [[Künnap]] - [[Kütt (perekonnanimi)|Kütt]] ==L== [[Laak]] - [[Laaman]] - [[Laamann]] - [[Laan]] - [[Laanaru]] - [[Laane (perekonnanimi)|Laane]] - [[Laanemaa]] - [[Laanekodu]] - [[Laanemets (perekonnanimi)|Laanemets]] - [[Laaneots]] - [[Laanemäe]] - [[Laanerünk]] - [[Laanes]] - [[Laaneste]] - [[Laansalu]] - [[Laansoo]] - [[Laar (perekonnanimi)|Laar]] - [[Laas (perekonnanimi)|Laas]] - [[Laasi (perekonnanimi)|Laasi]] - [[Laasik]] - [[Laats]] - [[Labidas (perekonnanimi)|Labidas]] - [[Ladva]] - [[Lahe (perekonnanimi)|Lahe]] - [[Laheste]] - [[Lahesto]] - [[Laht (perekonnanimi)|Laht]] - [[Laiapea]] - [[Laid (perekonnanimi)|Laid]] - [[Laidla]] - [[Laidma]] - [[Laido]] - [[Laidoner]] - [[Laigo]] - [[Laine (perekonnanimi)|Laine]] - [[Lainvee]] - [[Laio]] - [[Laisaar]] - [[Laisk]] - [[Laks]] - [[Lambaauk]] - [[Lamp (perekonnanimi)|Lamp]] - [[Lang (perekonnanimi)|Lang]] - [[Langemets]] - [[Lanno]] - [[Laos (perekonnanimi)|Laos]] - [[Lapin]] - [[Laplace]] - [[Laspre]] - [[Lasn (perekonnanimi)|Lasn]] - [[Lass (perekonnanimi)|Lass]] - [[Lattik]] - [[Lauk (perekonnanimi)|Lauk]] - [[Laur]] - [[Laurand]] - [[Lauri (perekonnanimi)|Lauri]] - [[Laurimaa]] - [[Laurits (perekonnanimi)|Laurits]] - [[Lebedev]] - [[Leendi]] - [[Leesi (perekonnanimi)|Leesi]] - [[Leesment]] - [[Leetmaa]] - [[Lefebvre]] - [[Lefevre]] - [[Lehis (perekonnanimi)|Lehis]] - [[Lehiste]] – [[Lehmloch]] - [[Lehola (perekonnanimi)|Lehola]] - [[Leht (perekonnanimi)|Leht]] - [[Lehtla (perekonnanimi)|Lehtla]] - [[Lehtmets (perekonnanimi)|Lehtmets]] – [[Lehtse (perekonnanimi)|Lehtse]] - [[Leibak]] – [[Leiger (perekonnanimi)|Leiger]] - [[Leis]] - [[Leivategija]] - [[Lekk (perekonnanimi)|Lekk]] - [[Lekko]] - [[Lellep]] - [[Lemba]] - [[Lember (perekonnanimi)|Lember]] - [[Lemberg (perekonnanimi)|Lemberg]] - [[Lembitu (perekonnanimi)|Lembitu]] - [[Lemsalu (perekonnanimi)|Lemsalu]] - [[Lender]] - [[Leok]] - [[Leontjev]] - [[Lepa (perekonnanimi)|Lepa]] - [[Lepajõe]] - [[Lepik (perekonnanimi)|Lepik]] - [[Lepikson]] - [[Lepmets]] - [[Lepp (perekonnanimi)|Lepp]] - [[Leppik (perekonnanimi)|Leppik]] - [[Leppiman]] - [[Leppoja (perekonnanimi)|Leppoja]] - [[Leps (perekonnanimi)|Leps]] - [[Lessing]] - [[Levald]] - [[Levandi]] - [[Libbokunn]] - [[Liblik]] - [[Liblikas (perekonnanimi)|Liblikas]] - [[Ligi]] - [[Liidik (perekonnanimi)|Liidik]] - [[Liidumäe]] - [[Liigand]] - [[Liik (perekonnanimi)|Liik]] - [[Liimets]] - [[Liinat]] - [[Liiv (perekonnanimi)|Liiv]] - [[Liiva (perekonnanimi)|Liiva]] - [[Liivak]] - [[Liivamägi]] - [[Liivik]] - [[Liivoja (perekonnanimi)|Liivoja]] - [[Liivla]] - [[Lill (perekonnanimi)|Lill]] - [[Lillak]] - [[Lille (perekonnanimi)|Lille]] - [[Lillemets]] - [[Lilleorg]] - [[Lillo]] - [[Limperg]] - [[Linari]] - [[Lind (perekonnanimi)|Lind]] - [[Linde]] - [[Lindgren]] - [[Lindvet]] - [[Lindmaa]] - [[Lindmäe]] - [[Lindner]] - [[Ling (perekonnanimi)|Ling]] - [[Link (perekonnanimi)|Link]] - [[Linna (perekonnanimi)|Linna]] - [[Linnamägi (perekonnanimi)|Linnamägi]] - [[Linnas (perekonnanimi)|Linnas]] - [[Linnat]] - [[Linno]] - [[Lints]] - [[Linnus (perekonnanimi)|Linnus]] - [[Linnuse (perekonnanimi)|Linnuse]] - [[Lipp (perekonnanimi)|Lipp]] - [[Lippmaa]] - [[Lippus]] - [[Lipstok]] - [[Lobjakas (perekonnanimi)|Lobjakas]] - [[Lohk]] - [[Loide]] - [[Loigom]] - [[Loik (perekonnanimi)|Loik]] - [[Loit (perekonnanimi)|Loit]] - [[Loite]] - [[Loitme]] - [[Lokk (perekonnanimi)|Lokk]] - [[Loll]] - [[Lomp (perekonnanimi)|Lomp]] - [[Loo (perekonnanimi)|Loo]] - [[Loodus (perekonnanimi)|Loodus]] - [[Loog]] - [[Loogna]] - [[Loomake]] - [[Loone (perekonnanimi)|Loone]] - [[Looring]] - [[Loorits]] - [[Loosalu (perekonnanimi)|Loosalu]] - [[Loovere]] - [[Looväli]] - [[Lossmann]] - [[Lotman]] - [[Lott]] - [[Lubi (perekonnanimi)|Lubi]] - [[Lugeveer]] - [[Luhamets]] - [[Luhandi]] - [[Luht (perekonnanimi)|Luht]] - [[Luiga (perekonnanimi)|Luiga]] - [[Luigas]] - [[Luik (perekonnanimi)|Luik]] - [[Lukas]] - [[Lukk (perekonnanimi)|Lukk]] - [[Luks (perekonnanimi)|Luks]] - [[Lumi (perekonnanimi)|Lumi]] - [[Lumiste]] - [[Lundberg]] - [[Lundqvist]] - [[Lunge]] - [[Lunin]] - [[Lust]] - [[Lustig]] - [[Luther (perekonnanimi)|Luther]] - [[Luts (perekonnanimi)|Luts]] - [[Lutsar]] - [[Luuk (perekonnanimi)|Luuk]] - [[Luukas (perekonnanimi)|Luukas]] - [[Luup (perekonnanimi)|Luup]] - [[Luur]] - [[Luure (perekonnanimi)|Luure]] - [[Lõhmus (perekonnanimi)|Lõhmus]] - [[Lõoke (perekonnanimi)|Lõoke]] - [[Lõvi (perekonnanimi)|Lõvi]] - [[Lõviste]] - [[Lätt]] - [[Lätte]] - [[Lättemäe]] - [[Lääne]] - [[Lääts (perekonnanimi)|Lääts]] – [[Lübeck (perekonnanimi)|Lübeck]] - [[Lüdig]] - [[Lüüs (perekonnanimi)|Lüüs]] ==M== [[Maack]] - [[Maandi]] - [[Maar (perekonnanimi)|Maar]] - [[Maasik]] - [[Maasikas (perekonnanimi)|Maasikas]] - [[Maasing]] - [[MacMillan]] - [[MacDonald]] - [[Made (perekonnanimi)|Made]] - [[Madise (perekonnanimi)|Madise]] - [[Madisson]] - [[Madsen]] - [[Magnus (perekonnanimi)|Magnus]] - [[Mahlapuu]] - [[Maide]] - [[Maidla (perekonnanimi)|Maidla]] - [[Maidre]] - [[Mailend]] - [[Maimets]] - [[Maiste (perekonnanimi)|Maiste]] - [[Makarov]] - [[Maksimov]] - [[Malin]] - [[Malleus]] - [[Mallis]] - [[Malm (perekonnanimi)|Malm]] - [[Malmsten]] - [[Maltis]] - [[Mancini]] - [[Mandel (perekonnanimi)|Mandel]] - [[Mandre]] - [[Mann (perekonnanimi)|Mann]] - [[Maradona]] - [[Maramaa]] - [[Maran (perekonnanimi)|Maran]] - [[March (perekonnanimi)|March]] - [[Mardna]] - [[Margus (perekonnanimi)|Margus]] - [[Marino]] - [[Maripuu]] - [[Mark (perekonnanimi)|Mark]] - [[Markov]] - [[Markson]] - [[Marksoo]] - [[Markus (perekonnanimi)|Markus]] - [[Marmor (perekonnanimi)|Marmor]] - [[Marrandi]] - [[Marshall]] - [[Mart (perekonnanimi)|Mart]] - [[Martin (perekonnanimi)|Martin]] - [[Martinez]] - [[Martinson]] - [[Maruste]] - [[Masaryk]] - [[Masing]] - [[Massakas]] - [[Masso]] - [[Mathiesen]] - [[Matvejev]] - [[Matvere]] - [[Maurer]] - [[May]] - [[Mehikas]] - [[Mei]] - [[Meier]] - [[Meigas (perekonnanimi)|Meigas]] - [[Meister (perekonnanimi)|Meister]] - [[Mellik]] - [[Melnik (perekonnanimi)|Melnik]] - [[Melnikov]] (Melnikova) - [[Melts]] - [[Mendes]] - [[Meos]] - [[Mercklin]] – [[Meremaa (perekonnanimi)|Meremaa]] - [[Merend]] - [[Meri (perekonnanimi)|Meri]] - [[Merik]] - [[Merila]] - [[Merilai]] - [[Merilaid]] - [[Merilo]] - [[Merisaar]] - [[Mesi (perekonnanimi)|Mesi]] - [[Mesikäpp (perekonnanimi)|Mesikäpp]] - [[Mesilane (perekonnanimi)|Mesilane]] - [[Mesipuu (perekonnanimi)|Mesipuu]] - [[Mets (perekonnanimi)|Mets]] - [[Metsanurk]] - [[Metsar]] - [[Metsavahi (perekonnanimi)|Metsavahi]] - [[Metsavas]] - [[Metsaviir]] - [[Metsur]] - [[Mett]] - [[Mihhailov (perekonnanimi)|Mihhailov]] (Mihhailova) - [[Mihhailovski]] - [[Mihkelson]] - [[Mikaado (perekonnanimi)|Mikaado]] - [[Mikelsaar]] - [[Mikiver]] - [[Mikk (perekonnanimi)|Mikk]] - [[Mikli]] - [[Milder]] - [[Miller]] - [[Milling]] - [[Mitt]] - [[Moisto]] - [[Molander]] - [[Molnár]] - [[Moor (perekonnanimi)|Moor]] - [[Moppel]] - [[Morozov]] (Morozova) - [[Mostefaï]] – [[Mugra]] - [[Muižnieks]] (Muižniece) - [[Muld (perekonnanimi)|Muld]] - [[Mullakannikas]] - [[Mumm]] - [[Muna (perekonnanimi)|Muna]] - [[Murak]] - [[Murd (perekonnanimi)|Murd]] - [[Murdlaine (perekonnanimi)|Murdlaine]] - [[Murdmaa]] - [[Murdvee]] - [[Murel (perekonnanimi)|Murel]] - [[Muremäe]] - [[Murphy]] - [[Murray (perekonnanimi)|Murray]] - [[Muru (perekonnanimi)|Muru]] - [[Must (perekonnanimi)|Must]] - [[Mustonen]] - [[Mutimäe]] - [[Mutso]] - [[Mutsu (perekonnanimi)|Mutsu]] - [[Muuli]] - [[Mõis (perekonnanimi)|Mõis]] - [[Mõisnik (perekonnanimi)|Mõisnik]] - [[Mõistlik]] - [[Mõrd (perekonnanimi)|Mõrd]] - [[Mõttus]] - [[Mädamürk]] - [[Mäe (perekonnanimi)|Mäe]] - [[Mäelo]] - [[Mäeorg]] - [[Mäeots]] - [[Mäesalu]] - [[Mäger (perekonnanimi)|Mäger]] - [[Mägi (perekonnanimi)|Mägi]] - [[Mägiste (perekonnanimi)|Mägiste]] - [[Mägisto]] - [[Mäkelä]] - [[Mälk]] - [[Mälberg]] - [[Mälksoo]] - [[Mänd (perekonnanimi)|Mänd]] - [[Mändla (perekonnanimi)|Mändla]] - [[Mändmaa]] - [[Mändmets]] - [[Mändvere]] - [[Mängel]] - [[Männard]] - [[Männart]] - [[Männik (perekonnanimi)|Männik]] - [[Männiste]] - [[Mätlik]] - [[Mölder (perekonnanimi)|Mölder]] - [[Möldre (perekonnanimi)|Möldre]] - [[Möller]] - [[Müller (perekonnanimi)|Müller]] - [[Mürk (perekonnanimi)|Mürk]] - [[Mürkhain]] - [[Mütt (perekonnanimi)|Mütt]] - [[Müür (perekonnanimi)|Müür]] - [[Müürisepp]] - [[Müürsepp (perekonnanimi)|Müürsepp]] ==N == [[Naaber (perekonnanimi)|Naaber]] - [[Naarits (perekonnanimi)|Naarits]] - [[Naber (perekonnanimi)|Naber]] - [[Nael (perekonnanimi)|Nael]] - [[Naelapea]] - [[Naelaste]] - [[Nagel]] - [[Nagy]] - [[Nahkur]] - [[Naissoo (perekonnanimi)|Naissoo]] - [[Napp]] - [[Narma]] - [[Narusk]] - [[Narva (perekonnanimi)|Narva]] - [[Natoli]] - [[Neeme (perekonnanimi)|Neeme]] - [[Neemre]] - [[Nelis]] - [[Nelson (perekonnanimi)|Nelson]] - [[Németh]] - [[Nemvalts]] - [[Nestor (perekonnanimi)|Nestor]] - [[Neuhaus]] - [[Neumann]] - [[Ney (perekonnanimi)|Ney]] - [[Nielsen]] - [[Niglas]] - [[Nigol]] - [[Niinemaa]] - [[Niinemets]] - [[Niinepuu (perekonnanimi)|Niinepuu]] - [[Niineste]] - [[Niit (perekonnanimi)|Niit]] - [[Niitsoo]] - [[Nikiforov]] - [[Nikitin]] - [[Nikolajev]] - [[Nikopensius]] - [[Nilbe]] - [[Nilson]] - [[Nilsson]] - [[Ninnas]] - [[Nippernaadi]] - [[Nirk (perekonnanimi)|Nirk]] - [[Nisu (perekonnanimi)|Nisu]] - [[Nittim]] - [[Nodikäp]] - [[Noor (perekonnanimi)|Noor]] - [[Noormets]] - [[Noormägi]] - [[Noppel]] - [[Normak]] - [[Normann]] - [[Normet]] - [[Novikov]] - [[Nudi (perekonnanimi)|Nudi]] - [[Nuga (perekonnanimi)|Nuga]] - [[Nugis (perekonnanimi)|Nugis]] - [[Nugiseks]] - [[Nuiamäe]] - [[Null (perekonnanimi)|Null]] - [[Nummert]] - [[Nurgakivi (perekonnanimi)|Nurgakivi]] - [[Nurk (perekonnanimi)|Nurk]] - [[Nurm (perekonnanimi)|Nurm]] - [[Nurme (perekonnanimi)|Nurme]] - [[Nurmekask]] - [[Nurmet]] - [[Nurmis]] - [[Nurmiste]] - [[Nurmsalu]] - [[Nuter]] - [[Nutt (perekonnanimi)|Nutt]] - [[Nuude]] - [[Nuut (perekonnanimi)|Nuut]] - [[Nõges (perekonnanimi)|Nõges]] - [[Nõgene]] - [[Nõlvak]] - [[Nõmm (perekonnanimi)|Nõmm]] - [[Nõmme (perekonnanimi)|Nõmme]] - [[Nõmmela (perekonnanimi)|Nõmmela]] - [[Nõmmik (perekonnanimi)|Nõmmik]] - [[Nõmmsalu]] - [[Nõu (perekonnanimi)|Nõu]] - [[Nõulik]] - [[Nõva (perekonnanimi)|Nõva]] - [[Närep]] - [[Nüganen]] ==O== [[Oda (perekonnanimi)|Oda]] - [[Odakivi (perekonnanimi)|Odakivi]] - [[Oidermaa]] - [[Oja (perekonnanimi)|Oja]] - [[Ojakäär]] - [[Ojala]] - [[Ojamaa (perekonnanimi)|Ojamaa]] - [[Ojandi]] - [[Ojapõld]] - [[Ojari]] - [[Ojasoo (perekonnanimi)|Ojasoo]] - [[Ojaste]] - [[Ojastu]] - [[Ojaveer]] - [[Ojavere]] - [[Ojaveski]] - [[Oks (perekonnanimi)|Oks]] - [[Oksa]] - [[Oksmaa]] - [[Olari (perekonnanimi)|Olari]] - [[Olde (perekonnanimi)|Olde]] - [[Oldekop]] - [[Olesk]] - [[Ollep]] - [[Olmaru]] - [[Olvet]] - [[Olving]] - [[Oopkaup]] - [[Oorn]] - [[Oper]] - [[Orajäär]] - [[Oras (perekonnanimi)|Oras]] - [[Orav (perekonnanimi)|Orav]] - [[Orel (perekonnanimi)|Orel]] - [[Org (perekonnanimi)|Org]] - [[Orglaan]] - [[Orlov (perekonnanimi)|Orlov]] - [[Orro]] - [[Orumets]] - [[Orumägi]] - [[Oss (perekonnanimi)|Oss]] - [[Ossinovski]] - [[Ossipov]] - [[Osula (perekonnanimi)|Osula]] - [[Ots (perekonnanimi)|Ots]] - [[Otsa (perekonnanimi)|Otsa]] - [[Otsus (perekonnanimi)|Otsus]] - [[Ott (perekonnanimi)|Ott]] - [[Oviir]] ==P== [[Paal]] - [[Paala (perekonnanimi)|Paala]] - [[Paalandi]] - [[Paalna]] - [[Paap (perekonnanimi)|Paap]] - [[Paartalu]] - [[Paas (perekonnanimi)|Paas]] - [[Paasilinna]] - [[Paat (perekonnanimi)|Paat]] - [[Padar]] - [[Padrik]] - [[Paemurru (perekonnanimi)|Paemurru]] - [[Paerand]] - [[Pall (perekonnanimi)|Pall]] - [[Paim]] - [[Paju (perekonnanimi)|Paju]] - [[Pajula]] - [[Pajusoo]] - [[Pakk (perekonnanimi)|Pakk]] - [[Paks (perekonnanimi)|Paks]] - [[Paldre]] - [[Palgi (perekonnanimi)|Palgi]] - [[Palk (perekonnanimi)|Palk]] - [[Palm (perekonnanimi)|Palm]] - [[Palmiste]] - [[Palmsaar]] - [[Palu (perekonnanimi)|Palu]] - [[Paluoja (perekonnanimi)|Paluoja]] - [[Palusalu (perekonnanimi)|Palusalu]] - [[Papp (perekonnanimi)|Papp]] - [[Pappel (perekonnanimi)|Pappel]] - [[Parijõgi]] - [[Parm (perekonnanimi)|Parm]] - [[Parmas (perekonnanimi)|Parmas]] - [[Parre (perekonnanimi)|Parre]] – [[Part (perekonnanimi)|Part]] – [[Partei (perekonnanimi)|Partei]] - [[Parts]] - [[Parre (perekonnanimi)|Parre]] - [[Parrest]] - [[Parve (perekonnanimi)|Parve]] - [[Parvet]] - [[Parving]] - [[Paulus (perekonnanimi)|Paulus]] - [[Pavelson]] - [[Pavlov (perekonnanimi)|Pavlov]] - [[Pealuu (perekonnanimi)|Pealuu]] - [[Pedai]] - [[Pedaja (perekonnanimi)|Pedaja]] - [[Pedajas (perekonnanimi)|Pedajas]] - [[Pedak]] - [[Pedanik]] - [[Pedari]] - [[Pedaste (perekonnanimi)|Pedaste]] – [[Pede (perekonnanimi)|Pede]] - [[Pedesaar]] – [[Pedmanson]] - [[Pedosk]] - [[Pedras]] - [[Peebo]] - [[Peedimaa]] - [[Peedu (perekonnanimi)|Peedu]] - [[Peegel (perekonnanimi)|Peegel]] - [[Peek]] - [[Peep (perekonnanimi)|Peep]] - [[Peet (perekonnanimi)|Peet]] - [[Peetersoo]] - [[Peetre]] - [[Peets]] - [[Pehk]] - [[Pehme]] - [[Peiker]] - [[Peil]] - [[Peips]] - [[Pekk (perekonnanimi)|Pekk]] - [[Pello]] - [[Pennar]] – [[Pensa (perekonnanimi)|Pensa]] - [[Pent]] - [[Penu (perekonnanimi)|Penu]] - [[Pere (perekonnanimi)|Pere]] - [[Peremees (perekonnanimi)|Peremees]] - [[Perling]] - [[Pern]] - [[Persekivi]] - [[Pert]] - [[Pertel]] - [[Peterson]] - [[Petrov]] - [[Pettai]] - [[Pevkur]] - [[Pihel]] - [[Pihelgas]] - [[Pihelpuu]] - [[Pihl]] - [[Pihlak]] - [[Pihlamäe]] - [[Pihlap]] - [[Piho]] - [[Piik (perekonnanimi)|Piik]] - [[Piip (perekonnanimi)|Piip]] - [[Piir (perekonnanimi)|Piir]] - [[Piirsalu (perekonnanimi)|Piirsalu]] - [[Pikk]] - [[Pikre]] - [[Pill (perekonnanimi)|Pill]] - [[Pillak]] - [[Piller]] - [[Pilt (perekonnanimi)|Pilt]] - [[Pilv (perekonnanimi)|Pilv]] - [[Pilvre]] - [[Pinna]] - [[Pintér]] - [[Pitka]] - [[Pius]] - [[Ploom (perekonnanimi)|Ploom]] - [[Pohlak]] - [[Poks (perekonnanimi)|Poks]] - [[Poljakov]] - [[Pool (perekonnanimi)|Pool]] - [[Poom (perekonnanimi)|Poom]] - [[Pootsmann]] - [[Popov]] - [[Porkanen]] - [[Post (perekonnanimi)|Post]] - [[Powell (perekonnanimi)|Powell]] - [[Pressraud (perekonnanimi)|Pressraud]] - [[Prii]] - [[Priimets]] - [[Prikk (perekonnanimi)|Prikk]] - [[Priks]] - [[Prins]] - [[Prints (perekonnanimi)|Prints]] - [[Prussakov]] - [[Pruul]] - [[Pruuli]] - [[Pruus]] - [[Prügi (perekonnanimi)|Prügi]] - [[Proosaselts]] - [[Prosa (perekonnanimi)|Prosa]] - [[Pruunsild]] - [[Puhaskivi]] - [[Puhk]] - [[Puhm]] - [[Puhvel]] - [[Puju (perekonnanimi)|Puju]] - [[Pukk]] - [[Pulk]] - [[Pulst]] - [[Punane (perekonnanimi)|Punane]] - [[Punapart]] - [[Punapõsk]] - [[Puri (perekonnanimi)|Puri]] - [[Purve]] - [[Puunurm]] - [[Puusepp (perekonnanimi)|Puusepp]] - [[Puustusmaa]] - [[Põder (perekonnanimi)|Põder]] - [[Põdersoo]] - [[Põdra (perekonnanimi)|Põdra]] - [[Põlatud]] - [[Põld (perekonnanimi)|Põld]] - [[Põlde (perekonnanimi)|Põlde]] - [[Põldma]] - [[Põldmaa (perekonnanimi)|Põldmaa]] - [[Põldmets]] - [[Põldmäe]] - [[Põldroos]] - [[Põldsaar]] - [[Põldsam]] - [[Põldvee]] - [[Põldveer]] - [[Põllu (perekonnanimi)|Põllu]] - [[Põlluaas]] - [[Päevamets]] - [[Pähn]] - [[Päll (perekonnanimi)|Päll]] - [[Pällin]] - [[Pärn (perekonnanimi)|Pärn]] - [[Pärna (perekonnanimi)|Pärna]] - [[Pärnamäe (perekonnanimi)|Pärnamäe]] - [[Pärni (perekonnanimi)|Pärni]] - [[Pärnpuu]] - [[Pärt]] - [[Pärtel (perekonnanimi)|Pärtel]] - [[Pärtelpoeg]] - [[Päts (perekonnanimi)|Päts]] - [[Pääbo]] - [[Pääsuke (perekonnanimi)|Pääsuke]] - [[Pöial (perekonnanimi)|Pöial]] - [[Pürg (perekonnanimi)|Pürg]] - [[Pütsep]] - [[Püvi]] ==R== [[Raadik]] - [[Raag (perekonnanimi)|Raag]] - [[Raal (perekonnanimi)|Raal]] - [[Raamat (perekonnanimi)|Raamat]] - [[Raasik]] - [[Raat (perekonnanimi)|Raat]] - [[Raave]] - [[Rahamägi]] - [[Rahenurm]] - [[Raid (perekonnanimi)|Raid]] - [[Raidjõe]] - [[Raidlo]] - [[Raidma]] - [[Raidna]] - [[Raielo]] - [[Raisk]] - [[Raitmäe]] - [[Raja (perekonnanimi)|Raja]] - [[Rajamaa]] - [[Rajand]] - [[Rajandi]] – [[Rajangu]] - [[Rand (perekonnanimi)|Rand]] - [[Randal (perekonnanimi)|Randal]] - [[Randalu]] - [[Randel (perekonnanimi)|Randel]] - [[Randes]] - [[Randla (perekonnanimi)|Randla]] - [[Randmaa]] - [[Randmann]] - [[Randmets]] - [[Randmäe]] - [[Randsalu]] - [[Randur]] - [[Randvee]] - [[Ranna (perekonnanimi)|Ranna]] - [[Rannaleet]] - [[Rannap]] - [[Rannes]] - [[Ranno]] - [[Rannus]] - [[Raspel (perekonnanimi)|Raspel]] - [[Ratas (perekonnanimi)|Ratas]] - [[Ratassepp (perekonnanimi)|Ratassepp]] - [[Rattasepp]] - [[Rattus]] - [[Raud (perekonnanimi)|Raud]] - [[Raudalu (perekonnanimi)|Raudalu]] - [[Raudar]] - [[Raudauk]] - [[Raudava]] - [[Raude]] - [[Raudkats]] - [[Raudla (perekonnanimi)|Raudla]] - [[Raudleht]] - [[Raudma]] - [[Raudmäe]] - [[Raudna]] - [[Raudrohi (perekonnanimi)|Raudrohi]] - [[Raudsep]] - [[Raudsepp (perekonnanimi)|Raudsepp]] - [[Raun (perekonnanimi)|Raun]] - [[Realo]] - [[Rebane (perekonnanimi)|Rebane]] - [[Rebas]] - [[Rebasemäe (perekonnanimi)|Rebasemäe]] - [[Reim]] - [[Reimann]] - [[Rein (perekonnanimi)|Rein]] - [[Reinaru]] - [[Reinke]] - [[Reinsalu]] - [[Reintalu]] - [[Reisner]] - [[Reits]] - [[Remmel]] - [[Renno]] - [[Renoir]] - [[Repnau]] - [[Reppo (perekonnanimi)|Reppo]] - [[Ricci]] - [[Ridala (perekonnanimi)|Ridala]] - [[Riikoja]] - [[Riis (perekonnanimi)|Riis]] - [[Riisalu]] - [[Riisna]] - [[Rimmel]] – [[Rinne (perekonnanimi)|Rinne]] - [[Ristlaan]] - [[Ristmets]] - [[Rjazin]] - [[Robinson]] - [[Roe (perekonnanimi)|Roe]] - [[Rogge]] - [[Rohejärv]] - [[Roht]] - [[Rohtla (perekonnanimi)|Rohtla]] - [[Roju]] - [[Romanov (perekonnanimi)|Romanov]] - [[Rool (perekonnanimi)|Rool]] - [[Roolaid]] - [[Roomeri]] - [[Roopärg]] - [[Roorand]] - [[Roos (perekonnanimi)|Roos]] - [[Roosalu]] - [[Roose]] - [[Roosi (perekonnanimi)|Roosi]] - [[Roosileht]] - [[Roosilill]] - [[Roosioks]] - [[Roosma]] - [[Roostoja (perekonnanimi)|Roostoja]] - [[Rootalu]] - [[Rootare]] - [[Roots (perekonnanimi)|Roots]] - [[Roovere (perekonnanimi)|Roovere]] - [[Roovet]] - [[Rooväli]] - [[Rosenberg]] - [[Rosin (perekonnanimi)|Rosin]] - [[Ross (perekonnanimi)|Ross]] - [[Rossi]] - [[Rovanperä]] - [[Rumma]] - [[Rummo]] - [[Ruske (perekonnanimi)|Ruske]] - [[Russo]] - [[Ruus]] - [[Rõude (perekonnanimi)|Rõude]] - [[Rõõmus]] - [[Rõõmusoks]] - [[Rõõmussaar]] - [[Rähn (perekonnanimi)|Rähn]] - [[Rämmeld]] - [[Rändkivi (perekonnanimi)|Rändkivi]] - [[Rätsep (perekonnanimi)|Rätsep]] - [[Rätsepp]] - [[Rääk (perekonnanimi)|Rääk]] - [[Rünk]] - [[Rünnak (perekonnanimi)|Rünnak]] - [[Rüütel (perekonnanimi)|Rüütel]] - [[Rüütli]] ==S== [[Saadre]] - [[Saadve]] - [[Saag (perekonnanimi)|Saag]] - [[Saar (perekonnanimi)|Saar]] - [[Saarde (perekonnanimi)|Saarde]] - [[Saare (perekonnanimi)|Saare]] - [[Saarekak]] - [[Saarelinn]] - [[Saarem]] - [[Saaremets]] - [[Saaremäe]] - [[Saarend]] - [[Saarendi]] - [[Saareste]] - [[Saaret]] - [[Saarmas (perekonnanimi)|Saarmas]] - [[Saarnak (perekonnanimi)|Saarnak]] - [[Saarse]] - [[Sabbe]] - [[Sabe]] - [[Sadam (perekonnanimi)|Sadam]] - [[Sade (perekonnanimi)|Sade]] - [[Sadijev]] - [[Sagar (perekonnanimi)|Sagar]] - [[Sagor]] - [[Sakkart]] - [[Saks]] - [[Salasoo]] - [[Salavee]] - [[Saldre]] - [[Salo (perekonnanimi)|Salo]] - [[Salu (perekonnanimi)|Salu]] - [[Salulaid]] - [[Salumets (perekonnanimi)|Salumets]] - [[Salumäe (perekonnanimi)|Salumäe]] - [[Saluoja]] - [[Salurand]] - [[Saluste]] - [[Salveste]] - [[Sander (perekonnanimi)|Sander]] - [[Sangaste (perekonnanimi)|Sangaste]] - [[Saral]] - [[Sarand]] - [[Sarap (perekonnanimi)|Sarap]] - [[Sarapuu (perekonnanimi)|Sarapuu]] - [[Sarrap]] - [[Sarre]] - [[Sarv (perekonnanimi)|Sarv]] - [[Savi (perekonnanimi)|Savi]] - [[Savisaar]] - [[Schäfer]] - [[Schmidt]] - [[Schneider]] - [[Seajalg]] - [[Seeder (perekonnanimi)|Seeder]] - [[Seeman]] - [[Seersant (perekonnanimi)|Seersant]] - [[Seim (perekonnanimi)|Seim]] - [[Selirand]] - [[Selmet]] - [[Semidor]] - [[Semjonov (perekonnanimi)|Semjonov]] - [[Sepp (perekonnanimi)|Sepp]] - [[Sergejev]] - [[Sibolt]] - [[Sibul (perekonnanimi)|Sibul]] - [[Sihvre]] - [[Siigur]] - [[Siim (perekonnanimi)|Siim]] - [[Siimre]] - [[Siimuste]] - [[Siirmets]] - [[Siivelt]] - [[Siivert (perekonnanimi)|Siivert]] - [[Sikk (perekonnanimi)|Sikk]] - [[Sikorski]] - [[Sild (perekonnanimi)|Sild]] - [[Sildaru]] - [[Sillak]] - [[Sillam]] - [[Sillamaa]] - [[Sillaots]] - [[Sillar]] - [[Sillart]] - [[Sillasoo]] - [[Sillaste]] - [[Sillastu]] - [[Silm (perekonnanimi)|Silm]] - [[Silt (perekonnanimi)|Silt]] - [[Silvere]] - [[Simm]] - [[Sinikalju]] - [[Simson (perekonnanimi)|Simson]] - [[Sinikalju]] - [[Sipelgas (perekonnanimi)|Sipelgas]] - [[Siplane]] - [[Sirel (perekonnanimi)|Sirel]] - [[Sisask]] - [[Smirnov (perekonnanimi)|Smirnov]] - [[Soans]] - [[Soidra]] - [[Soidro]] - [[Sokk (perekonnanimi)|Sokk]] - [[Sokolov (perekonnanimi)|Sokolov]] - [[Sokrates (perekonnanimi)|Sokrates]] - [[Solovjov]] - [[Soo (perekonnanimi)|Soo]] - [[Soodla (perekonnanimi)|Soodla]] - [[Soon (perekonnanimi)|Soon]] - [[Soosaar (perekonnanimi)|Soosaar]] - [[Soosalu (perekonnanimi)|Soosalu]] - [[Soots]] - [[Sooäär]] - [[Sorokin]] - [[Szabó]] - [[Steinberg]] - [[Steiner]] - [[Stepanov]] – [[Stockholm (perekonnanimi)|Stockholm]] - [[Strandberg]] - [[Suits (perekonnanimi)|Suits]] - [[Sukk]] - [[Sulg (perekonnanimi)|Sulg]] - [[Sundja (perekonnanimi)|Sundja]] - [[Susi (perekonnanimi)|Susi]] - [[Sutt (perekonnanimi)|Sutt]] - [[Suur]] - [[Suurkivi (perekonnanimi)|Suurkivi]] - [[Suursööt]] - [[Suvi (perekonnanimi)|Suvi]] - [[Sõber (perekonnanimi)|Sõber]] - [[Sõlm (perekonnanimi)|Sõlm]] - [[Sõmer]] - [[Sõmermaa]] - [[Sõnajalg (perekonnanimi)|Sõnajalg]] - [[Sõrmus (perekonnanimi)|Sõrmus]] - [[Sõõrumaa]] - [[Säde (perekonnanimi)|Säde]] - [[Särev]] - [[Särgava]] - [[Säälik]] - [[Säärits]] - [[Sööt (perekonnanimi)|Sööt]] - [[Sügis (perekonnanimi)|Sügis]] - [[Süld (perekonnanimi)|Süld]] ==Š== [[Ševtšenko (perekonnanimi)|Ševtšenko]] ==Z== [[Zahharov]] - [[Zaitsev]] - [[Zelinski]] - [[Zirk]] - [[Zupping]] ==T== [[Taadermaa]] - [[Taagepera (perekonnanimi)|Taagepera]] - [[Taal (perekonnanimi)|Taal]] - [[Taalmaa]] - [[Taar (perekonnanimi)|Taar]] - [[Taaralepp]] - [[Taaramäe]] - [[Taaramägi]] - [[Taarde]] - [[Tabor]] - [[Tagajev]] - [[Taimla (perekonnanimi)|Taimla]] - [[Taimsalu]] - [[Taioste]] - [[Tali (perekonnanimi)|Tali]] - [[Taliste]] - [[Talmar]] - [[Talts]] - [[Talu (perekonnanimi)|Talu]] - [[Talumaa (perekonnanimi)|Talumaa]] - [[Talve (perekonnanimi)|Talve]] - [[Talven]] - [[Talvet]] - [[Talvik (perekonnanimi)|Talvik]] - [[Talvist]] - [[Talvistu]] - [[Tambek]] - [[Tamberg]] - [[Tambur]] - [[Tamera]] - [[Tamm (perekonnanimi)|Tamm]] - [[Tammaru]] - [[Tamme (perekonnanimi)|Tamme]] - [[Tammejuur]] - [[Tammekann]] - [[Tammela (perekonnanimi)|Tammela]] - [[Tammelo]] - [[Tammemäe (perekonnanimi)|Tammemäe]] - [[Tammemägi (perekonnanimi)|Tammemägi]] - [[Tammend]] - [[Tammesalu (perekonnanimi)|Tammesalu]] - [[Tammet]] - [[Tammets]] - [[Tammik (perekonnanimi)|Tammik]] - [[Tammur]] - [[Tandre]] - [[Taniloo]] - [[Tank (perekonnanimi)|Tank]] - [[Tanner]] - [[Taos]] - [[Tarand]] - [[Tare]] - [[Taremaa]] - [[Taremäe]] - [[Targo]] - [[Tarkna]] - [[Tarm]] - [[Tarmak]] - [[Tarmel]] - [[Tarmet]] - [[Tarmo (perekonnanimi)|Tarmo]] - [[Tarvas (perekonnanimi)|Tarvas]] - [[Tarvel]] - [[Tauli]] - [[Tavast (perekonnanimi)|Tavast]] - [[Teder (perekonnanimi)|Teder]] - [[Tedrekull]] - [[Tedremäe]] - [[Teearu]] - [[Teede]] - [[Teesalu]] - [[Teever]] - [[Teliste]] - [[Tennosaar]] - [[Teodosie]] - [[Tepandi]] - [[Teppo]] - [[Teras (perekonnanimi)|Teras]] - [[Terasmaa]] - [[Terasmäe]] - [[Terras]] - [[Tertsius]] - [[Thureau-Dangin]] - [[Tief]] - [[Tihane (perekonnanimi)|Tihane]] - [[Tiigi (perekonnanimi)|Tiigi]] - [[Tiik (perekonnanimi)|Tiik]] - [[Tiits]] - [[Tikk (perekonnanimi)|Tikk]] - [[Tilk (perekonnanimi)|Tilk]] - [[Timofejev]] - [[Timut (perekonnanimi)|Timut]] - [[Ting (perekonnanimi)|Ting]] - [[Tipner]] - [[Tobreluts]] - [[Tohera (perekonnanimi)|Tohera]] - [[Tohver]] – [[Toimeta]] - [[Tomberg]] - [[Toming]] - [[Tomingas]] – [[Tomp]] - [[Tomson]] - [[Toom (perekonnanimi)|Toom]] - [[Tooma (perekonnanimi)|Tooma]] - [[Toomara]] - [[Toome (perekonnanimi)|Toome]] - [[Toomepuu]] - [[Tooming]] - [[Toompark (perekonnanimi)|Toompark]] - [[Toompere]] - [[Toomre]] - [[Toomsalu]] - [[Toomsar]] - [[Toomse]] - [[Toonela (perekonnanimi)|Toonela]] - [[Toots (perekonnanimi)|Toots]] - [[Torma (perekonnanimi)|Torma]] - [[Tóth]] - [[Toussaint]] - [[Trần]] - [[Trass (perekonnanimi)|Trass]] - [[Trei]] - [[Treial (perekonnanimi)|Treial]] - [[Treier]] - [[Tretjakov]] - [[Treumann]] - [[Triisa]] - [[Trofimov]] - [[Tross (perekonnanimi)|Tross]] - [[Truu]] - [[Truus]] - [[Truusööt]] - [[Truuvere]] - [[Tsahkna]] - [[Tsvetkov]] - [[Tubalkain]] - [[Tugev]] - [[Tuglas]] - [[Tuhk (perekonnanimi)|Tuhk]] - [[Tuhkanen]] - [[Tuiksoo]] - [[Tuisk (perekonnanimi)|Tuisk]] - [[Tuiskvere]] - [[Tuldava]] - [[Tulp (perekonnanimi)|Tulp]] - [[Tuul (perekonnanimi)|Tuul]] - [[Tuulemäe (perekonnanimi)|Tuulemäe]] - [[Tuuleõis]] - [[Tuulik (perekonnanimi)|Tuulik]] - [[Tuulse]] - [[Tõll (perekonnanimi)|Tõll]] - [[Tõnissaar]] - [[Tõnisson]] - [[Tõniste]] - [[Tõnspoeg]] - [[Tähe (perekonnanimi)|Tähe]] - [[Täheväli]] - [[Täht (perekonnanimi)|Täht]] - [[Tähtsalu]] - [[Tänak]] - [[Tätte]] ==U== [[Udras (perekonnanimi)|Udras]] - [[Udumets (perekonnanimi)|Udumets]] - [[Ugandi (perekonnanimi)|Ugandi]] - [[Ugaste]] - [[Uhke]] - [[Uibo]] - [[Ulman]] - [[Ulmann]] - [[Ulme (perekonnanimi)|Ulme]] - [[Uluots]] - [[Unnuk]] - [[Unt (perekonnanimi)|Unt]] - [[Untauk]] - [[Urb (perekonnanimi)|Urb]] - [[Urd (perekonnanimi)|Urd]] - [[Uriko]] - [[Uritam]] - [[Usai]] - [[Ustav]] - [[Uuemaa (perekonnanimi)|Uuemaa]] - [[Uukkivi]] - [[Uus (perekonnanimi)|Uus]] - [[Uusma]] - [[Uusmaa]] - [[Uussalu (perekonnanimi)|Uussalu]] - [[Uustalu (perekonnanimi)|Uustalu]] ==V== [[Vaarik]] - [[Vaasma]] - [[Vaba]] - [[Vader (perekonnanimi)|Vader]] - [[Vaene]] - [[Vagolaid]] – [[Vaharo]] - [[Vaharu (perekonnanimi)|Vaharu]] - [[Vaher (perekonnanimi)|Vaher]] - [[Vahi (perekonnanimi)|Vahi]] - [[Vahing]] - [[Vaht (perekonnanimi)|Vaht]] - [[Vahter]] - [[Vahtra (perekonnanimi)|Vahtra]] - [[Vahtrik (perekonnanimi)|Vahtrik]] - [[Vaibla (perekonnanimi)|Vaibla]] - [[Vaigo]] - [[Vaigro]] - [[Vaik (perekonnanimi)|Vaik]] - [[Vaikjärv]] - [[Vaikna (perekonnanimi)|Vaikna]] - [[Vain (perekonnanimi)|Vain]] - [[Vainlo]] - [[Vaino (perekonnanimi)|Vaino]] - [[Vainola]] - [[Vainsalu (perekonnanimi)|Vainsalu]] - [[Vainura]] - [[Vaks (perekonnanimi)|Vaks]] - [[Valdre]] - [[Valdvere]] - [[Valge (perekonnanimi)|Valge]] - [[Valgre]] - [[Valk (perekonnanimi)|Valk]] - [[Vallikivi]] - [[Vallaste]] - [[Vanakamar]] - [[Vang (perekonnanimi)|Vang]] - [[Vannas (perekonnanimi)|Vannas]] - [[Varamaa]] - [[Varblane (perekonnanimi)|Varblane]] - [[Vardja (perekonnanimi)|Vardja]] - [[Vare (perekonnanimi)|Vare]] - [[Varendi]] - [[Vares (perekonnanimi)|Vares]] - [[Varga]] - [[Vargas]] - [[Varik]] - [[Vasar (perekonnanimi)|Vasar]] - [[Vassiljev]] - [[Veber]] - [[Vedel (perekonnanimi)|Vedel]] - [[Vedru (perekonnanimi)|Vedru]] – [[Veelma]] – [[Veelmaa]] - [[Veenre]] - [[Veermaa]] - [[Veermets]] - [[Veeroja]] - [[Veerpalu]] - [[Veesaar]] - [[Veevo]] - [[Veinisaar]] - [[Velbri]] - [[Vellema]] - [[Vellendi]] - [[Vellerand]] - [[Vellerind]] - [[Vellesalu]] - [[Velliste]] - [[Vendel]] - [[Vene (perekonnanimi)|Vene]] - [[Vennike]] - [[Vesik (perekonnanimi)|Vesik]] - [[Veskaru]] - [[Veske]] - [[Veski (perekonnanimi)|Veski]] - [[Vetla (perekonnanimi)|Vetla]] - [[Vihalem]] - [[Viiding]] - [[Viik (perekonnanimi)|Viik]] - [[Viil (perekonnanimi)|Viil]] - [[Viilip]] - [[Viin (perekonnanimi)|Viin]] - [[Viira (perekonnanimi)|Viira]] - [[Viire]] - [[Viirelaid (perekonnanimi)|Viirelaid]] - [[Viirme]] - [[Viiroja]] - [[Viirsoo]] - [[Viisimaa]] - [[Viitre]] - [[Viks]] - [[Vilgats]] - [[Viljasto]] - [[Vill (perekonnanimi)|Vill]] - [[Villa (perekonnanimi)|Villa]] - [[Villemson]] - [[Vilmre]] - [[Vilo (perekonnanimi)|Vilo]] - [[Vilur]] - [[Vimmsaare]] - [[Vinogradov]] - [[Vint (perekonnanimi)|Vint]] - [[Viru (perekonnanimi)|Viru]] - [[Visnapuu (perekonnanimi)|Visnapuu]] - [[Vitsut]] - [[Vitt (perekonnanimi)|Vitt]] - [[Vlassov]] – [[Vogelberg]] - [[Volkov]] - [[Vooglaid]] - [[Voolahe]] - [[Vooremaa (perekonnanimi)|Vooremaa]] - [[Vorobjov]] - [[Võhandu (perekonnanimi)|Võhandu]] - [[Võidutäht]] - [[Võigemast]] - [[Võsu (perekonnanimi)|Võsu]] - [[Vähi]] - [[Välba]] - [[Välbe]] - [[Väli (perekonnanimi)|Väli]] - [[Väljak (perekonnanimi)|Väljak]] - [[Väljas]] - [[Värbu]] - [[Värk]] - [[Värnik]] - [[Västrik (perekonnanimi)|Västrik]] ==W== [[Wahlgren]] - [[Washington (perekonnanimi)|Washington]] - [[Westerberg]] - [[Willoch]] - [[Wind (perekonnanimi)|Wind]] - [[Winkler (perekonnanimi)|Winkler]] ==Õ== [[Õekivi]] - [[Õgu]] - [[Õhemets]] - [[Õim]] - [[Õis (perekonnanimi)|Õis]] - [[Õispuu (perekonnanimi)|Õispuu]] - [[Õlle]] - [[Õmblus (perekonnanimi)|Õmblus]] - [[Õmmik]] - [[Õnnemaa (perekonnanimi)|Õnnemaa]] - [[Õun (perekonnanimi)|Õun]] - [[Õunamaa]] - [[Õunap]] - [[Õunapuu (perekonnanimi)|Õunapuu]] - [[Õunpuu]] ==Ä== [[Äike (perekonnanimi)|Äike]] - [[Ämarik]] ==Ö== [[Öpik]] - [[Öövaht]] -[[Öövel]] ==Ü== [[Ühismaa]] - [[Üks (perekonnanimi)|Üks]] - [[Üksi (perekonnanimi)|Üksi]] - [[Üksküla (perekonnanimi)|Üksküla]] - [[Üksmeel (perekonnanimi)|Üksmeel]] - [[Ükssilm]] - [[Üleoja]] - [[Ümera (perekonnanimi)|Ümera]] - [[Üprus]] - [[Üss]] - [[Ütsaig]] - [[Üüde]] ==Vaata ka== *[[Perekonnanimede kaitseregister]] *[[Jaapani perekonnanimede loend]] *[[Aadlisuguvõsad]] *[[:Kategooria:Aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Perekonnanimed| ]] [[Kategooria:Keeleteaduse loendid]] ifdwvfdzbpjoq64mpokxz0nn4mwrwqa 7228309 7228181 2026-09-03T21:18:36Z ~2026-40402-33 233726 /* A */ 7228309 wikitext text/x-wiki ''Siin loetletakse [[perekonnanimi|perekonnanimesid]], millest Vikipeedias on juba või on ette nähtud artikkel.'' {{TähestikTOC|nobreak=|numbrid=|algusesse=|viited=|välislingid=|}} ==A== [[Aab]] - [[Aabajõe]] - [[Aabjärv]] - [[Aabjõe]] - [[Aablo]] - [[Aabloo]] - [[Aabmets]] - [[Aabna]] - [[Aaboja]] - [[Aabot]] - [[Aabre]] - [[Aabsaare]] - [[Aabsalu]] - [[Aabu]] - [[Aaburi]] - [[Aadamson]] - [[Aadamsoo]] - [[Aade (perekonnanimi)|Aade]] - [[Aademets]] - [[Aadla]] - [[Aadna]] - [[Aadomaa]] - [[Aadoni]] - [[Aadosoo]] - [[Aadra]] - [[Aadumaa]] - [[Aadumägi]] - [[Aadus]] - [[Aadusaar]] - [[Aadussoo]] - [[Aaduste]] - [[Aadva]] - [[Aagi]] - [[Aagmäe]] - [[Aagussaar]] - [[Aagver]] - [[Aakre (perekonnanimi)|Aakre]] - [[Aalak]] - [[Aaliste]] - [[Aan]] - [[Aarma]] - [[Aarne (perekonnanimi)|Aarne]] - [[Aas (perekonnanimi)|Aas]] - [[Aasa (perekonnanimi)|Aasa]] - [[Aaslaid]] - [[Aasmaa]] - [[Aasmäe]] - [[Aasnurm]] - [[Aatemäe]] - [[Aav]] - [[Aava]] - [[Aavik]] - [[Abbt]] - [[Abderhalden]] - [[Abel (perekonnanimi)|Abel]] - [[Adams]] - [[Adamson (perekonnanimi)|Adamson]] - [[Ader (perekonnanimi)|Ader]] - [[Adson]] - [[Aedna]] - [[Ahjupera]] - [[Ahelik (perekonnanimi)|Ahelik]] - [[Ahven (perekonnanimi)|Ahven]] - [[Aigro]] - [[Ainuvee]] - [[Ait (perekonnanimi)|Ait]] - [[Aivola]] - [[Ajaviit]] - [[Alas]] - [[Aleksejev]] (Aleksejeva) – [[Alender]] - [[Alev (perekonnanimi)|Alev]] - [[Allas]] - [[Allik]] – [[Allikmets]] - [[Allikmäe]] - [[Allikvee]] - [[Alonen]] – [[Altmeri]] - [[Alver]] - [[Anderson (perekonnanimi)|Anderson]] - [[Andersson]] - [[Anier]] - [[Anni (perekonnanimi)|Anni]] - [[Anniste]] - [[Annus (perekonnanimi)|Annus]] - [[Ansip]] - [[Anton (perekonnanimi)|Anton]] - [[Antson]] - [[Anvelt]] - [[Apollo (perekonnanimi)|Apollo]] – [[Aprilla]] – [[Arder]] - [[Are (perekonnanimi)|Are]] – [[Aren]] - [[Aro]] - [[Arrak (perekonnanimi)|Arrak]] - [[Arro]] - [[Arst (perekonnanimi)|Arst]] - [[Arstrebane]] - [[Arts]] - [[Aru (perekonnanimi)|Aru]] - [[Aruksaar]] - [[Arula (perekonnanimi)|Arula]] - [[Arumets (perekonnanimi)|Arumets]] - [[Aruoja (perekonnanimi)|Aruoja]] - [[Asi (perekonnanimi)|Asi]] - [[Assor]] - [[Aul (perekonnanimi)|Aul]] – [[Auliste]] - [[Aun (perekonnanimi)|Aun]] - [[Aus (perekonnanimi)|Aus]] - [[Ausmees]] - [[Avaja]] - [[Avaro]] – [[Avarsalu]] – [[Avik]] ==B== [[Bach (perekonnanimi)|Bach]] - [[Bachmann]] - [[Balodis]] (Balode) - [[Baskin]] - [[Beekman]] - [[Bell (perekonnanimi)|Bell]] - [[Bergström]] - [[Bianchi (perekonnanimi)|Bianchi]] - [[Biider]] - [[Birn]] – [[Blauhut]] - [[Boa (perekonnanimi)|Boa]] - [[Borchardt]] - [[Born (perekonnanimi)|Born]] - [[Bouchard]] - [[Boucher]] - [[Boulanger]] - [[Brandt]] - [[Briand]] ==C== [[Catargiu]] - [[Clinton]] - [[Conley]] - [[Colombo (perekonnanimi)|Colombo]] - [[Couturier]] ==D== [[Dach]] - [[Dede]] - [[Dubois]] - [[Dupré]] - [[Dvinjaninov]] ==E== [[Edur]] - [[Eeljärv]] - [[Eelmaa]] - [[Eelmäe]] - [[Eenmaa]] - [[Eenpalu]] - [[Eensalu]] - [[Eesmaa]] - [[Eessaare]] - [[Ehala]] - [[Ehatamm]] - [[Ehin]] - [[Eitea]] - [[Elbing (perekonnanimi)|Elbing]] - [[Element (perekonnanimi)|Element]] - [[Elgula]] - [[Eller]] - [[Ellerhein (perekonnanimi)|Ellerhein]] - [[Elmi]] - [[Emajõe]] - [[Emmisaar]] - [[Engman]] – [[Ennemuist]] – [[Ennok]] – [[Enok]] - [[Erik (perekonnanimi)|Erik]] - [[Erikson]] - [[Eriksson]] - [[Erm]] - [[Ernesaks]] - [[Ernits]] - [[Err]] - [[Eskola]] - [[Eskusoo]] - [[Etti]] - [[Etverk]] ==F== [[Faber]] – [[Fabre]] – [[Fadejev]] (Fadejeva) - [[Farkas]] - [[Favré]] - [[Fekete]] - [[Ferrari (perekonnanimi)|Ferrari]] - [[Fischer]] - [[Fjodorov]] - [[Ford (perekonnanimi)|Ford]] - [[Forsberg]] - [[Fourier]] - [[Freimuth]] - [[Friedman]] - [[Frosch]] ==G== [[Gailit]] – [[Gansen]] – [[Girgensohn]] – [[Goldbach]] – [[Golding]] - [[Gómez]] - [[González]] - [[Grabbi]] - [[Green (perekonnanimi)|Green]] - [[Grieg]] - [[Gross (perekonnanimi)|Gross]] - [[Grotowski]] - [[Gruber]] - [[Grünberg]] - [[Grünthal]] - [[Grünvald]] - [[Gustavson]] - [[Gutman]] - [[Gutmann]] ==H== [[Haab (perekonnanimi)|Haab]] - [[Haak (perekonnanimi)|Haak]] - [[Haamer (perekonnanimi)|Haamer]] - [[Haas]] - [[Haasma]] - [[Haav (perekonnanimi)|Haav]] - [[Haava (perekonnanimi)|Haava]] - [[Haavik (perekonnanimi)|Haavik]] - [[Habakukk]] - [[Hagen]] - [[Halász]] - [[Hallik]] - [[Hallimäe (perekonnanimi)|Hallimäe]] - [[Hansen (perekonnanimi)|Hansen]] - [[Hanson]] - [[Haug (perekonnanimi)|Haug]] - [[Hein (perekonnanimi)|Hein]] - [[Heinapuu]] - [[Heinloo]] - [[Heinsalu]] - [[Heinsoo]] - [[Heli (perekonnanimi)|Heli]] - [[Hellat]] - [[Hellik (perekonnanimi)|Hellik]] - [[Helme (perekonnanimi)|Helme]] - [[Henno (perekonnanimi)|Henno]] - [[Hepner]] - [[Herkel]] - [[Hermaküla]] - [[Herodes (perekonnanimi)|Herodes]] - [[Hiieleek]] – [[Hiiemaa]] - [[Hiiemäe]] - [[Hiir (perekonnanimi)|Hiir]] - [[Himma (perekonnanimi)|Himma]] - [[Hindpere]] - [[Hinrikus]] - [[Hint]] - [[Hirsnik (perekonnanimi)|Hirsnik]] - [[Hirv (perekonnanimi)|Hirv]] - [[Hobustkoppel]] - [[Hoffmann]] - [[Holm]] - [[Horváth]] - [[Hull (perekonnanimi)|Hull]] - [[Hunt (perekonnanimi)|Hunt]] - [[Hussar]] - [[Huugimägi]] - [[Hõbe (perekonnanimi)|Hõbe]] – [[Hõbemägi]] – [[Hõbenael]] - [[Hõrak]] - [[Härm (perekonnanimi)|Härm]] - [[Härma (perekonnanimi)|Härma]] - [[Hääl (perekonnanimi)|Hääl]] ==I== [[Idakaar (perekonnanimi)|Idakaar]] - [[Igaunis]] (Igaune) - [[Iljin]] – [[Ilmre (perekonnanimi)|Ilmre]] - [[Ilomets]] - [[Ilomäe]] - [[Ilumets]] - [[Ilus (perekonnanimi)|Ilus]] - [[Ilves (perekonnanimi)|Ilves]] - [[Ilvest]] - [[Imelik]] - [[Inarik]] – [[Indermitte]] – [[Indla (perekonnanimi)|Indla]] - [[Indra (perekonnanimi)|Indra]] – [[Indre (perekonnanimi)|Indre]] - [[Irak]] - [[Isotamm]] – [[Israel (perekonnanimi)|Israel]] – [[Iva (perekonnanimi)|Iva]] - [[Ivanov]] - [[Ivanson]] - [[Ivask]] ==J== [[Jaakson]] - [[Jaanikosk]] - [[Jaanson]] - [[Jaanus (perekonnanimi)|Jaanus]] - [[Jairus (perekonnanimi)|Jairus]] - [[Jakobson]] - [[Jakovlev (perekonnanimi)|Jakovlev]] - [[Jalakas (perekonnanimi)|Jalakas]] - [[Jalvet]] - [[Jalviste]] - [[Jandrinski]] - [[Jankauskas]] - [[Janno (perekonnanimi)|Janno]] - [[Jarvis (perekonnanimi)|Jarvis]] - [[Jastrow]] - [[Jefimov]] - [[Jefimova]] - [[Jegorov]] - [[Joandi]] - [[Joasalu]] - [[Johanson]] - [[Johansson]] - [[Jooksik (perekonnanimi)|Jooksik]] - [[Jugandi]] - [[Juhanson]] - [[Juhász]] - [[Juhe (perekonnanimi)|Juhe]] - [[Juhkam]] - [[Jõe (perekonnanimi)|Jõe]] - [[Jõesaar (perekonnanimi)|Jõesaar]] - [[Jõgeva (perekonnanimi)|Jõgeva]] - [[Jõgi (perekonnanimi)|Jõgi]] - [[Jõgiaas]] - [[Jõks]] - [[Jõudu]] - [[Jäger (perekonnanimi)|Jäger]] - [[Jändrik]] - [[Jänes (perekonnanimi)|Jänes]] - [[Järsk]] - [[Järv (perekonnanimi)|Järv]] - [[Järve (perekonnanimi)|Järve]] - [[Järvekülg]] - [[Järvemaa]] - [[Järverand]] - [[Järvesaar (perekonnanimi)|Järvesaar]] - [[Järvi (perekonnanimi)|Järvi]] - [[Jääger (perekonnanimi)|Jääger]] - [[Jäätma (perekonnanimi)| Jäätma]] - [[Jürgenjaak]] - [[Jürgens]] - [[Jürgenson]] - [[Jürisson]] - [[Jüriste]] - [[Jürivete]] ==K== [[Kaal (perekonnanimi)|Kaal]] - [[Kaalep]] - [[Kaalijärv]] - [[Kaar (perekonnanimi)|Kaar]] - [[Kaasik (perekonnanimi)|Kaasik]] - [[Kaasiku (perekonnanimi)|Kaasiku]] - [[Kadak]] - [[Kadakas (perekonnanimi)|Kadakas]] - [[Kadarik (perekonnanimi)|Kadarik]] - [[Kadastik (perekonnanimi)|Kadastik]] - [[Kade (perekonnanimi)|Kade]] - [[Kaer (perekonnanimi)|Kaer]] - [[Kahu (perekonnanimi)|Kahu]] - [[Kaijanen]] - [[Kajak (perekonnanimi)|Kajak]] - [[Kala (perekonnanimi)|Kala]] - [[Kalamees (perekonnanimi)|Kalamees]] - [[Kald]] - [[Kalda (perekonnanimi)|Kalda]] - [[Kalde]] - [[Kaldre]] - [[Kaldma]] - [[Kaldoja]] - [[Kaldvee]] - [[Kaldver]] - [[Kalinin (perekonnanimi)|Kalinin]] - [[Kaljula]] - [[Kaljulaid (perekonnanimi)|Kaljulaid]] - [[Kaljundi]] - [[Kaljuramm]] - [[Kaljurand]] - [[Kaljuste]] - [[Kaljuvee]] - [[Kallak (perekonnanimi)|Kallak]] - [[Kallas (perekonnanimi)|Kallas]] - [[Kallasma]] - [[Kallaste (perekonnanimi)|Kallaste]] - [[Kalm (perekonnanimi)|Kalm]] - [[Kalmar (perekonnanimi)|Kalmar]] - [[Kalmet]] - [[Kalmeti]] - [[Kalmus (perekonnanimi)|Kalmus]] - [[Kalve]] - [[Kalvet]] - [[Kalvi (perekonnanimi)|Kalvi]] - [[Kalvik]] - [[Kalviste]] - [[Kampus (perekonnanimi)|Kampus]] - [[Kana (perekonnanimi)|Kana]] - [[Kandre]] - [[Kanep (perekonnanimi)|Kanep]] - [[Kangro]] - [[Kangur (perekonnanimi)|Kangur]] - [[Kannike (perekonnanimi)|Kannike]] - [[Kant (perekonnanimi)|Kant]] - [[Kanter]] - [[Kapp (perekonnanimi)|Kapp]] - [[Kappel (perekonnanimi)|Kappel]] - [[Kapre]] - [[Kapten (perekonnanimi)|Kapten]] - [[Kard]] - [[Kareda (perekonnanimi)|Kareda]] - [[Karis (perekonnanimi)|Karis]] - [[Karjad]] - [[Karp (perekonnanimi)|Karp]] - [[Karell]] - [[Karelson]] - [[Karindi]] - [[Karjus (perekonnanimi)|Karjus]] - [[Karlson]] - [[Karlsson (perekonnanimi)|Karlsson]] - [[Kark]] - [[Karm]] - [[Karo]] - [[Karometer]] - [[Karp (perekonnanimi)|Karp]] - [[Karpov]] - [[Karro]] - [[Kartau]] - [[Kartohvel]] - [[Karu (perekonnanimi)|Karu]] - [[Karumets]] - [[Karutamm]] - [[Kasak]] - [[Kase (perekonnanimi)|Kase]] - [[Kasearu]] - [[Kasekamp]] - [[Kasemaa]] - [[Kasemets]] - [[Kasemäe]] - [[Kaseorg]] - [[Kasepõld]] - [[Kasesalu]] - [[Kask (perekonnanimi)|Kask]] - [[Kaskneem]] - [[Kass (perekonnanimi)|Kass]] - [[Kattai]] - [[Kattel]] - [[Kaupmees (perekonnanimi)|Kaupmees]] - [[Kaur (perekonnanimi)|Kaur]] - [[Kaus]] - [[Keerberg]] - [[Keerd]] - [[Keel (perekonnanimi)|Keel]] - [[Keerdoja]] - [[Keevallik]] - [[Kelam]] - [[Kelder (perekonnanimi)|Kelder]] - [[Keller (perekonnanimi)|Keller]] - [[Kelmsaar]] - [[Kempis]] - [[Kerem]] - [[Kersna]] - [[Kerstna]] - [[Keskküla (perekonnanimi)|Keskküla]] - [[Keskpaik]] - [[Kesküla]] - [[Kesler]] - [[Ketonen]] - [[Kibesti]] - [[Kibuspuu]] - [[Kigaste]] - [[Kiik (perekonnanimi)|Kiik]] - [[Kiil (perekonnanimi)|Kiil]] - [[Kiis]] - [[Kiisa (perekonnanimi)|Kiisa]] - [[Kiisler]] - [[Kiisk (perekonnanimi)|Kiisk]] - [[Kiivit]] - [[Kikas (perekonnanimi)|Kikas]] - [[Kikerpill]] - [[Kikkas]] - [[Kilgas]] - [[Kilk (perekonnanimi)|Kilk]] - [[Kill]] - [[Kimmel (perekonnanimi)|Kimmel]] - [[Kindel]] - [[Kindt]] - [[Kingisepp (perekonnanimi)|Kingisepp]] - [[Kingsepp (perekonnanimi)|Kingsepp]] - [[Kink (perekonnanimi)|Kink]] - [[Kinnunen (perekonnanimi)|Kinnunen]] - [[Kint]] - [[Kiple]] - [[Kipper (perekonnanimi)|Kipper]] - [[Kirbits]] - [[Kirdelaht]] - [[Kirikmäe (perekonnanimi)|Kirikmäe]] - [[Kirnmann]] - [[Kirotar]] - [[Kirret]] - [[Kirs (perekonnanimi)|Kirs]] - [[Kirsimägi]] - [[Kirsipuu (perekonnanimi)|Kirsipuu]] - [[Kirss (perekonnanimi)|Kirss]] - [[Kirt]] - [[Kiss (perekonnanimi)|Kiss]] - [[Kissa]] - [[Kits (perekonnanimi)|Kits]] - [[Kitsing]] - [[Kiudmaa]] - [[Kivari]] - [[Kivastik]] - [[Kivi (perekonnanimi)|Kivi]] - [[Kivik]] - [[Kivikas]] - [[Kivikind]] - [[Kivilaan]] - [[Kivilo]] - [[Kivimaa]] - [[Kivimäe (perekonnanimi)|Kivimäe]] - [[Kivimägi]] - [[Kivine]] - [[Kivinukk]] - [[Kivinurm]] - [[Kivirand]] - [[Kiviranna]] - [[Kivirusikas]] - [[Kivirähk]] - [[Kivisaar (perekonnanimi)|Kivisaar]] - [[Kivisalu]] - [[Kivisild (perekonnanimi)|Kivisild]] - [[Kivisoo]] - [[Kiviste]] - [[Kivistik]] - [[Kiviväli]] - [[Klaas (perekonnanimi)|Klaas]] - [[Klaasmägi]] – [[Klandorf]] - [[Klaus (perekonnanimi)|Klaus]] - [[Klavan]] - [[Klein (perekonnanimi)|Klein]] - [[Klement]] - [[Kliss]] - [[Kobras (perekonnanimi)|Kobras]] - [[Kobrusepa]] - [[Koch (perekonnanimi)|Koch]] - [[Kodres]] - [[Koff]] - [[Koger (perekonnanimi)|Koger]] - [[Koha (perekonnanimi)|Koha]] - [[Kohava]] - [[Kohv (perekonnanimi)|Kohv]] - [[Koik]] - [[Koit (perekonnanimi)|Koit]] - [[Koitla]] - [[Koitmets]] - [[Koitsalu]] - [[Kokk (perekonnanimi)|Kokk]] - [[Kokla]] - [[Kolberg]] - [[Koldre]] - [[Kolga]] - [[Kolk (perekonnanimi)|Kolk]] - [[Kollom]] - [[Komissarov]] - [[Kommer]] – [[Kompost (perekonnanimi)|Kompost]] - [[Kompus]] - [[Konnatamm]] - [[Konsa]] - [[Konsap]] - [[Konstaabel (perekonnanimi)|Konstaabel]] - [[Kont (perekonnanimi)|Kont]] - [[Kontus]] - [[Kook (perekonnanimi)|Kook]] - [[Kool (perekonnanimi)|Kool]] - [[Kooli (perekonnanimi)|Kooli]] - [[Koolmeister (perekonnanimi)|Koolmeister]] - [[Koort]] – [[Koplimetsa (perekonnanimi)|Koplimetsa]] - [[Koppel (perekonnanimi)|Koppel]] - [[Korb|Korb]] - [[Kore (perekonnanimi)|Kore]] - [[Kork (perekonnanimi)|Kork]] - [[Kornel|Kornel]] - [[Korol]] - [[Korsari]] - [[Kortin]] - [[Kosenkranius]] - [[Kosk (perekonnanimi)|Kosk]] - [[Kostabi (perekonnanimi)|Kostabi]] – [[Kotkamets]] - [[Kotkas (perekonnanimi)|Kotkas]] - [[Kotov|Kotov]] - [[Kotsar]] - [[Kotta]] - [[Kovač]] - [[Kovacs]] - [[Kraam]] - [[Kraas (perekonnanimi)|Kraas]] - [[Kraav (perekonnanimi)|Kraav]]- - [[Krall]] - [[Krause (perekonnanimi)|Krause]] - [[Kravets]] - [[Kreek (perekonnanimi)|Kreek]] - [[Kreem (perekonnanimi)|Kreem]] - [[Kreen (perekonnanimi)|Kreen]] - [[Kress (perekonnanimi)|Kress]] - [[Krevald]] - [[Krigul]] - [[Kriisa (perekonnanimi)|Kriisa]] - [[Kriit (perekonnanimi)|Kriit]] - [[Krimm (perekonnanimi)|Krimm]] - [[Kroon (perekonnanimi)|Kroon]] - [[Krull]] - [[Krumm]] - [[Krusten]] - [[Kruuda (perekonnanimi)|Kruuda]] - [[Kruus (perekonnanimi)|Kruus]] - [[Kruuse]] - [[Kruusement]] - [[Kruuspere]] - [[Kruusvee]] - [[Kudisiim]] - [[Kukk (perekonnanimi)|Kukk]] - [[Kulasalu]] - [[Kulbin]] - [[Kuld (perekonnanimi)|Kuld]] - [[Kulgver]] - [[Kull (perekonnanimi)|Kull]] - [[Kullas]] - [[Kullerkann]] - [[Kuma (perekonnanimi)|Kuma]] - [[Kummik (perekonnanimi)|Kummik]] - [[Kuningas (perekonnanimi)|Kuningas]] - [[Kunn]] - [[Kunst (perekonnanimi)|Kunst]] - [[Kunstimees]] - [[Kuperjanov]] - [[Kupffer]] - [[Kures]] - [[Kuresoo (perekonnanimi)|Kuresoo]] - [[Kurg (perekonnanimi)|Kurg]] - [[Kurm]] - [[Kurtna (perekonnanimi)|Kurtna]] – [[Kurvet]] - [[Kurvits (perekonnanimi)|Kurvits]] - [[Kutsar (perekonnanimi)|Kutsar]] – [[Kuu (perekonnanimi)|Kuu]] - [[Kuus (perekonnanimi)|Kuus]] - [[Kuuse (perekonnanimi)|Kuuse]] - [[Kuusemets (perekonnanimi)|Kuusemets]] - [[Kuusik (perekonnanimi)|Kuusik]] - [[Kuusk (perekonnanimi)|Kuusk]] - [[Kuusmaa]] - [[Kõiv]] - [[Kõre (perekonnanimi)|Kõre]] - [[Kõrgma]] - [[Kõrgoja]] - [[Kõrvits (perekonnanimi)|Kõrvits]] - [[Kõvask]] - [[Kõverjalg]] - [[Kõvermägi]] - [[Käbin]] - [[Käit]] - [[Kängsepp]] - [[Käpp (perekonnanimi)|Käpp]] - [[Kärmas]] - [[Kärner]] - [[Käsper]] - [[Käär]] - [[Kääramees]] - [[Käärik]] - [[Kübarsepp (perekonnanimi)|Kübarsepp]] - [[Küber]] - [[Külaots]] - [[Künnap]] - [[Kütt (perekonnanimi)|Kütt]] ==L== [[Laak]] - [[Laaman]] - [[Laamann]] - [[Laan]] - [[Laanaru]] - [[Laane (perekonnanimi)|Laane]] - [[Laanemaa]] - [[Laanekodu]] - [[Laanemets (perekonnanimi)|Laanemets]] - [[Laaneots]] - [[Laanemäe]] - [[Laanerünk]] - [[Laanes]] - [[Laaneste]] - [[Laansalu]] - [[Laansoo]] - [[Laar (perekonnanimi)|Laar]] - [[Laas (perekonnanimi)|Laas]] - [[Laasi (perekonnanimi)|Laasi]] - [[Laasik]] - [[Laats]] - [[Labidas (perekonnanimi)|Labidas]] - [[Ladva]] - [[Lahe (perekonnanimi)|Lahe]] - [[Laheste]] - [[Lahesto]] - [[Laht (perekonnanimi)|Laht]] - [[Laiapea]] - [[Laid (perekonnanimi)|Laid]] - [[Laidla]] - [[Laidma]] - [[Laido]] - [[Laidoner]] - [[Laigo]] - [[Laine (perekonnanimi)|Laine]] - [[Lainvee]] - [[Laio]] - [[Laisaar]] - [[Laisk]] - [[Laks]] - [[Lambaauk]] - [[Lamp (perekonnanimi)|Lamp]] - [[Lang (perekonnanimi)|Lang]] - [[Langemets]] - [[Lanno]] - [[Laos (perekonnanimi)|Laos]] - [[Lapin]] - [[Laplace]] - [[Laspre]] - [[Lasn (perekonnanimi)|Lasn]] - [[Lass (perekonnanimi)|Lass]] - [[Lattik]] - [[Lauk (perekonnanimi)|Lauk]] - [[Laur]] - [[Laurand]] - [[Lauri (perekonnanimi)|Lauri]] - [[Laurimaa]] - [[Laurits (perekonnanimi)|Laurits]] - [[Lebedev]] - [[Leendi]] - [[Leesi (perekonnanimi)|Leesi]] - [[Leesment]] - [[Leetmaa]] - [[Lefebvre]] - [[Lefevre]] - [[Lehis (perekonnanimi)|Lehis]] - [[Lehiste]] – [[Lehmloch]] - [[Lehola (perekonnanimi)|Lehola]] - [[Leht (perekonnanimi)|Leht]] - [[Lehtla (perekonnanimi)|Lehtla]] - [[Lehtmets (perekonnanimi)|Lehtmets]] – [[Lehtse (perekonnanimi)|Lehtse]] - [[Leibak]] – [[Leiger (perekonnanimi)|Leiger]] - [[Leis]] - [[Leivategija]] - [[Lekk (perekonnanimi)|Lekk]] - [[Lekko]] - [[Lellep]] - [[Lemba]] - [[Lember (perekonnanimi)|Lember]] - [[Lemberg (perekonnanimi)|Lemberg]] - [[Lembitu (perekonnanimi)|Lembitu]] - [[Lemsalu (perekonnanimi)|Lemsalu]] - [[Lender]] - [[Leok]] - [[Leontjev]] - [[Lepa (perekonnanimi)|Lepa]] - [[Lepajõe]] - [[Lepik (perekonnanimi)|Lepik]] - [[Lepikson]] - [[Lepmets]] - [[Lepp (perekonnanimi)|Lepp]] - [[Leppik (perekonnanimi)|Leppik]] - [[Leppiman]] - [[Leppoja (perekonnanimi)|Leppoja]] - [[Leps (perekonnanimi)|Leps]] - [[Lessing]] - [[Levald]] - [[Levandi]] - [[Libbokunn]] - [[Liblik]] - [[Liblikas (perekonnanimi)|Liblikas]] - [[Ligi]] - [[Liidik (perekonnanimi)|Liidik]] - [[Liidumäe]] - [[Liigand]] - [[Liik (perekonnanimi)|Liik]] - [[Liimets]] - [[Liinat]] - [[Liiv (perekonnanimi)|Liiv]] - [[Liiva (perekonnanimi)|Liiva]] - [[Liivak]] - [[Liivamägi]] - [[Liivik]] - [[Liivoja (perekonnanimi)|Liivoja]] - [[Liivla]] - [[Lill (perekonnanimi)|Lill]] - [[Lillak]] - [[Lille (perekonnanimi)|Lille]] - [[Lillemets]] - [[Lilleorg]] - [[Lillo]] - [[Limperg]] - [[Linari]] - [[Lind (perekonnanimi)|Lind]] - [[Linde]] - [[Lindgren]] - [[Lindvet]] - [[Lindmaa]] - [[Lindmäe]] - [[Lindner]] - [[Ling (perekonnanimi)|Ling]] - [[Link (perekonnanimi)|Link]] - [[Linna (perekonnanimi)|Linna]] - [[Linnamägi (perekonnanimi)|Linnamägi]] - [[Linnas (perekonnanimi)|Linnas]] - [[Linnat]] - [[Linno]] - [[Lints]] - [[Linnus (perekonnanimi)|Linnus]] - [[Linnuse (perekonnanimi)|Linnuse]] - [[Lipp (perekonnanimi)|Lipp]] - [[Lippmaa]] - [[Lippus]] - [[Lipstok]] - [[Lobjakas (perekonnanimi)|Lobjakas]] - [[Lohk]] - [[Loide]] - [[Loigom]] - [[Loik (perekonnanimi)|Loik]] - [[Loit (perekonnanimi)|Loit]] - [[Loite]] - [[Loitme]] - [[Lokk (perekonnanimi)|Lokk]] - [[Loll]] - [[Lomp (perekonnanimi)|Lomp]] - [[Loo (perekonnanimi)|Loo]] - [[Loodus (perekonnanimi)|Loodus]] - [[Loog]] - [[Loogna]] - [[Loomake]] - [[Loone (perekonnanimi)|Loone]] - [[Looring]] - [[Loorits]] - [[Loosalu (perekonnanimi)|Loosalu]] - [[Loovere]] - [[Looväli]] - [[Lossmann]] - [[Lotman]] - [[Lott]] - [[Lubi (perekonnanimi)|Lubi]] - [[Lugeveer]] - [[Luhamets]] - [[Luhandi]] - [[Luht (perekonnanimi)|Luht]] - [[Luiga (perekonnanimi)|Luiga]] - [[Luigas]] - [[Luik (perekonnanimi)|Luik]] - [[Lukas]] - [[Lukk (perekonnanimi)|Lukk]] - [[Luks (perekonnanimi)|Luks]] - [[Lumi (perekonnanimi)|Lumi]] - [[Lumiste]] - [[Lundberg]] - [[Lundqvist]] - [[Lunge]] - [[Lunin]] - [[Lust]] - [[Lustig]] - [[Luther (perekonnanimi)|Luther]] - [[Luts (perekonnanimi)|Luts]] - [[Lutsar]] - [[Luuk (perekonnanimi)|Luuk]] - [[Luukas (perekonnanimi)|Luukas]] - [[Luup (perekonnanimi)|Luup]] - [[Luur]] - [[Luure (perekonnanimi)|Luure]] - [[Lõhmus (perekonnanimi)|Lõhmus]] - [[Lõoke (perekonnanimi)|Lõoke]] - [[Lõvi (perekonnanimi)|Lõvi]] - [[Lõviste]] - [[Lätt]] - [[Lätte]] - [[Lättemäe]] - [[Lääne]] - [[Lääts (perekonnanimi)|Lääts]] – [[Lübeck (perekonnanimi)|Lübeck]] - [[Lüdig]] - [[Lüüs (perekonnanimi)|Lüüs]] ==M== [[Maack]] - [[Maandi]] - [[Maar (perekonnanimi)|Maar]] - [[Maasik]] - [[Maasikas (perekonnanimi)|Maasikas]] - [[Maasing]] - [[MacMillan]] - [[MacDonald]] - [[Made (perekonnanimi)|Made]] - [[Madise (perekonnanimi)|Madise]] - [[Madisson]] - [[Madsen]] - [[Magnus (perekonnanimi)|Magnus]] - [[Mahlapuu]] - [[Maide]] - [[Maidla (perekonnanimi)|Maidla]] - [[Maidre]] - [[Mailend]] - [[Maimets]] - [[Maiste (perekonnanimi)|Maiste]] - [[Makarov]] - [[Maksimov]] - [[Malin]] - [[Malleus]] - [[Mallis]] - [[Malm (perekonnanimi)|Malm]] - [[Malmsten]] - [[Maltis]] - [[Mancini]] - [[Mandel (perekonnanimi)|Mandel]] - [[Mandre]] - [[Mann (perekonnanimi)|Mann]] - [[Maradona]] - [[Maramaa]] - [[Maran (perekonnanimi)|Maran]] - [[March (perekonnanimi)|March]] - [[Mardna]] - [[Margus (perekonnanimi)|Margus]] - [[Marino]] - [[Maripuu]] - [[Mark (perekonnanimi)|Mark]] - [[Markov]] - [[Markson]] - [[Marksoo]] - [[Markus (perekonnanimi)|Markus]] - [[Marmor (perekonnanimi)|Marmor]] - [[Marrandi]] - [[Marshall]] - [[Mart (perekonnanimi)|Mart]] - [[Martin (perekonnanimi)|Martin]] - [[Martinez]] - [[Martinson]] - [[Maruste]] - [[Masaryk]] - [[Masing]] - [[Massakas]] - [[Masso]] - [[Mathiesen]] - [[Matvejev]] - [[Matvere]] - [[Maurer]] - [[May]] - [[Mehikas]] - [[Mei]] - [[Meier]] - [[Meigas (perekonnanimi)|Meigas]] - [[Meister (perekonnanimi)|Meister]] - [[Mellik]] - [[Melnik (perekonnanimi)|Melnik]] - [[Melnikov]] (Melnikova) - [[Melts]] - [[Mendes]] - [[Meos]] - [[Mercklin]] – [[Meremaa (perekonnanimi)|Meremaa]] - [[Merend]] - [[Meri (perekonnanimi)|Meri]] - [[Merik]] - [[Merila]] - [[Merilai]] - [[Merilaid]] - [[Merilo]] - [[Merisaar]] - [[Mesi (perekonnanimi)|Mesi]] - [[Mesikäpp (perekonnanimi)|Mesikäpp]] - [[Mesilane (perekonnanimi)|Mesilane]] - [[Mesipuu (perekonnanimi)|Mesipuu]] - [[Mets (perekonnanimi)|Mets]] - [[Metsanurk]] - [[Metsar]] - [[Metsavahi (perekonnanimi)|Metsavahi]] - [[Metsavas]] - [[Metsaviir]] - [[Metsur]] - [[Mett]] - [[Mihhailov (perekonnanimi)|Mihhailov]] (Mihhailova) - [[Mihhailovski]] - [[Mihkelson]] - [[Mikaado (perekonnanimi)|Mikaado]] - [[Mikelsaar]] - [[Mikiver]] - [[Mikk (perekonnanimi)|Mikk]] - [[Mikli]] - [[Milder]] - [[Miller]] - [[Milling]] - [[Mitt]] - [[Moisto]] - [[Molander]] - [[Molnár]] - [[Moor (perekonnanimi)|Moor]] - [[Moppel]] - [[Morozov]] (Morozova) - [[Mostefaï]] – [[Mugra]] - [[Muižnieks]] (Muižniece) - [[Muld (perekonnanimi)|Muld]] - [[Mullakannikas]] - [[Mumm]] - [[Muna (perekonnanimi)|Muna]] - [[Murak]] - [[Murd (perekonnanimi)|Murd]] - [[Murdlaine (perekonnanimi)|Murdlaine]] - [[Murdmaa]] - [[Murdvee]] - [[Murel (perekonnanimi)|Murel]] - [[Muremäe]] - [[Murphy]] - [[Murray (perekonnanimi)|Murray]] - [[Muru (perekonnanimi)|Muru]] - [[Must (perekonnanimi)|Must]] - [[Mustonen]] - [[Mutimäe]] - [[Mutso]] - [[Mutsu (perekonnanimi)|Mutsu]] - [[Muuli]] - [[Mõis (perekonnanimi)|Mõis]] - [[Mõisnik (perekonnanimi)|Mõisnik]] - [[Mõistlik]] - [[Mõrd (perekonnanimi)|Mõrd]] - [[Mõttus]] - [[Mädamürk]] - [[Mäe (perekonnanimi)|Mäe]] - [[Mäelo]] - [[Mäeorg]] - [[Mäeots]] - [[Mäesalu]] - [[Mäger (perekonnanimi)|Mäger]] - [[Mägi (perekonnanimi)|Mägi]] - [[Mägiste (perekonnanimi)|Mägiste]] - [[Mägisto]] - [[Mäkelä]] - [[Mälk]] - [[Mälberg]] - [[Mälksoo]] - [[Mänd (perekonnanimi)|Mänd]] - [[Mändla (perekonnanimi)|Mändla]] - [[Mändmaa]] - [[Mändmets]] - [[Mändvere]] - [[Mängel]] - [[Männard]] - [[Männart]] - [[Männik (perekonnanimi)|Männik]] - [[Männiste]] - [[Mätlik]] - [[Mölder (perekonnanimi)|Mölder]] - [[Möldre (perekonnanimi)|Möldre]] - [[Möller]] - [[Müller (perekonnanimi)|Müller]] - [[Mürk (perekonnanimi)|Mürk]] - [[Mürkhain]] - [[Mütt (perekonnanimi)|Mütt]] - [[Müür (perekonnanimi)|Müür]] - [[Müürisepp]] - [[Müürsepp (perekonnanimi)|Müürsepp]] ==N == [[Naaber (perekonnanimi)|Naaber]] - [[Naarits (perekonnanimi)|Naarits]] - [[Naber (perekonnanimi)|Naber]] - [[Nael (perekonnanimi)|Nael]] - [[Naelapea]] - [[Naelaste]] - [[Nagel]] - [[Nagy]] - [[Nahkur]] - [[Naissoo (perekonnanimi)|Naissoo]] - [[Napp]] - [[Narma]] - [[Narusk]] - [[Narva (perekonnanimi)|Narva]] - [[Natoli]] - [[Neeme (perekonnanimi)|Neeme]] - [[Neemre]] - [[Nelis]] - [[Nelson (perekonnanimi)|Nelson]] - [[Németh]] - [[Nemvalts]] - [[Nestor (perekonnanimi)|Nestor]] - [[Neuhaus]] - [[Neumann]] - [[Ney (perekonnanimi)|Ney]] - [[Nielsen]] - [[Niglas]] - [[Nigol]] - [[Niinemaa]] - [[Niinemets]] - [[Niinepuu (perekonnanimi)|Niinepuu]] - [[Niineste]] - [[Niit (perekonnanimi)|Niit]] - [[Niitsoo]] - [[Nikiforov]] - [[Nikitin]] - [[Nikolajev]] - [[Nikopensius]] - [[Nilbe]] - [[Nilson]] - [[Nilsson]] - [[Ninnas]] - [[Nippernaadi]] - [[Nirk (perekonnanimi)|Nirk]] - [[Nisu (perekonnanimi)|Nisu]] - [[Nittim]] - [[Nodikäp]] - [[Noor (perekonnanimi)|Noor]] - [[Noormets]] - [[Noormägi]] - [[Noppel]] - [[Normak]] - [[Normann]] - [[Normet]] - [[Novikov]] - [[Nudi (perekonnanimi)|Nudi]] - [[Nuga (perekonnanimi)|Nuga]] - [[Nugis (perekonnanimi)|Nugis]] - [[Nugiseks]] - [[Nuiamäe]] - [[Null (perekonnanimi)|Null]] - [[Nummert]] - [[Nurgakivi (perekonnanimi)|Nurgakivi]] - [[Nurk (perekonnanimi)|Nurk]] - [[Nurm (perekonnanimi)|Nurm]] - [[Nurme (perekonnanimi)|Nurme]] - [[Nurmekask]] - [[Nurmet]] - [[Nurmis]] - [[Nurmiste]] - [[Nurmsalu]] - [[Nuter]] - [[Nutt (perekonnanimi)|Nutt]] - [[Nuude]] - [[Nuut (perekonnanimi)|Nuut]] - [[Nõges (perekonnanimi)|Nõges]] - [[Nõgene]] - [[Nõlvak]] - [[Nõmm (perekonnanimi)|Nõmm]] - [[Nõmme (perekonnanimi)|Nõmme]] - [[Nõmmela (perekonnanimi)|Nõmmela]] - [[Nõmmik (perekonnanimi)|Nõmmik]] - [[Nõmmsalu]] - [[Nõu (perekonnanimi)|Nõu]] - [[Nõulik]] - [[Nõva (perekonnanimi)|Nõva]] - [[Närep]] - [[Nüganen]] ==O== [[Oda (perekonnanimi)|Oda]] - [[Odakivi (perekonnanimi)|Odakivi]] - [[Oidermaa]] - [[Oja (perekonnanimi)|Oja]] - [[Ojakäär]] - [[Ojala]] - [[Ojamaa (perekonnanimi)|Ojamaa]] - [[Ojandi]] - [[Ojapõld]] - [[Ojari]] - [[Ojasoo (perekonnanimi)|Ojasoo]] - [[Ojaste]] - [[Ojastu]] - [[Ojaveer]] - [[Ojavere]] - [[Ojaveski]] - [[Oks (perekonnanimi)|Oks]] - [[Oksa]] - [[Oksmaa]] - [[Olari (perekonnanimi)|Olari]] - [[Olde (perekonnanimi)|Olde]] - [[Oldekop]] - [[Olesk]] - [[Ollep]] - [[Olmaru]] - [[Olvet]] - [[Olving]] - [[Oopkaup]] - [[Oorn]] - [[Oper]] - [[Orajäär]] - [[Oras (perekonnanimi)|Oras]] - [[Orav (perekonnanimi)|Orav]] - [[Orel (perekonnanimi)|Orel]] - [[Org (perekonnanimi)|Org]] - [[Orglaan]] - [[Orlov (perekonnanimi)|Orlov]] - [[Orro]] - [[Orumets]] - [[Orumägi]] - [[Oss (perekonnanimi)|Oss]] - [[Ossinovski]] - [[Ossipov]] - [[Osula (perekonnanimi)|Osula]] - [[Ots (perekonnanimi)|Ots]] - [[Otsa (perekonnanimi)|Otsa]] - [[Otsus (perekonnanimi)|Otsus]] - [[Ott (perekonnanimi)|Ott]] - [[Oviir]] ==P== [[Paal]] - [[Paala (perekonnanimi)|Paala]] - [[Paalandi]] - [[Paalna]] - [[Paap (perekonnanimi)|Paap]] - [[Paartalu]] - [[Paas (perekonnanimi)|Paas]] - [[Paasilinna]] - [[Paat (perekonnanimi)|Paat]] - [[Padar]] - [[Padrik]] - [[Paemurru (perekonnanimi)|Paemurru]] - [[Paerand]] - [[Pall (perekonnanimi)|Pall]] - [[Paim]] - [[Paju (perekonnanimi)|Paju]] - [[Pajula]] - [[Pajusoo]] - [[Pakk (perekonnanimi)|Pakk]] - [[Paks (perekonnanimi)|Paks]] - [[Paldre]] - [[Palgi (perekonnanimi)|Palgi]] - [[Palk (perekonnanimi)|Palk]] - [[Palm (perekonnanimi)|Palm]] - [[Palmiste]] - [[Palmsaar]] - [[Palu (perekonnanimi)|Palu]] - [[Paluoja (perekonnanimi)|Paluoja]] - [[Palusalu (perekonnanimi)|Palusalu]] - [[Papp (perekonnanimi)|Papp]] - [[Pappel (perekonnanimi)|Pappel]] - [[Parijõgi]] - [[Parm (perekonnanimi)|Parm]] - [[Parmas (perekonnanimi)|Parmas]] - [[Parre (perekonnanimi)|Parre]] – [[Part (perekonnanimi)|Part]] – [[Partei (perekonnanimi)|Partei]] - [[Parts]] - [[Parre (perekonnanimi)|Parre]] - [[Parrest]] - [[Parve (perekonnanimi)|Parve]] - [[Parvet]] - [[Parving]] - [[Paulus (perekonnanimi)|Paulus]] - [[Pavelson]] - [[Pavlov (perekonnanimi)|Pavlov]] - [[Pealuu (perekonnanimi)|Pealuu]] - [[Pedai]] - [[Pedaja (perekonnanimi)|Pedaja]] - [[Pedajas (perekonnanimi)|Pedajas]] - [[Pedak]] - [[Pedanik]] - [[Pedari]] - [[Pedaste (perekonnanimi)|Pedaste]] – [[Pede (perekonnanimi)|Pede]] - [[Pedesaar]] – [[Pedmanson]] - [[Pedosk]] - [[Pedras]] - [[Peebo]] - [[Peedimaa]] - [[Peedu (perekonnanimi)|Peedu]] - [[Peegel (perekonnanimi)|Peegel]] - [[Peek]] - [[Peep (perekonnanimi)|Peep]] - [[Peet (perekonnanimi)|Peet]] - [[Peetersoo]] - [[Peetre]] - [[Peets]] - [[Pehk]] - [[Pehme]] - [[Peiker]] - [[Peil]] - [[Peips]] - [[Pekk (perekonnanimi)|Pekk]] - [[Pello]] - [[Pennar]] – [[Pensa (perekonnanimi)|Pensa]] - [[Pent]] - [[Penu (perekonnanimi)|Penu]] - [[Pere (perekonnanimi)|Pere]] - [[Peremees (perekonnanimi)|Peremees]] - [[Perling]] - [[Pern]] - [[Persekivi]] - [[Pert]] - [[Pertel]] - [[Peterson]] - [[Petrov]] - [[Pettai]] - [[Pevkur]] - [[Pihel]] - [[Pihelgas]] - [[Pihelpuu]] - [[Pihl]] - [[Pihlak]] - [[Pihlamäe]] - [[Pihlap]] - [[Piho]] - [[Piik (perekonnanimi)|Piik]] - [[Piip (perekonnanimi)|Piip]] - [[Piir (perekonnanimi)|Piir]] - [[Piirsalu (perekonnanimi)|Piirsalu]] - [[Pikk]] - [[Pikre]] - [[Pill (perekonnanimi)|Pill]] - [[Pillak]] - [[Piller]] - [[Pilt (perekonnanimi)|Pilt]] - [[Pilv (perekonnanimi)|Pilv]] - [[Pilvre]] - [[Pinna]] - [[Pintér]] - [[Pitka]] - [[Pius]] - [[Ploom (perekonnanimi)|Ploom]] - [[Pohlak]] - [[Poks (perekonnanimi)|Poks]] - [[Poljakov]] - [[Pool (perekonnanimi)|Pool]] - [[Poom (perekonnanimi)|Poom]] - [[Pootsmann]] - [[Popov]] - [[Porkanen]] - [[Post (perekonnanimi)|Post]] - [[Powell (perekonnanimi)|Powell]] - [[Pressraud (perekonnanimi)|Pressraud]] - [[Prii]] - [[Priimets]] - [[Prikk (perekonnanimi)|Prikk]] - [[Priks]] - [[Prins]] - [[Prints (perekonnanimi)|Prints]] - [[Prussakov]] - [[Pruul]] - [[Pruuli]] - [[Pruus]] - [[Prügi (perekonnanimi)|Prügi]] - [[Proosaselts]] - [[Prosa (perekonnanimi)|Prosa]] - [[Pruunsild]] - [[Puhaskivi]] - [[Puhk]] - [[Puhm]] - [[Puhvel]] - [[Puju (perekonnanimi)|Puju]] - [[Pukk]] - [[Pulk]] - [[Pulst]] - [[Punane (perekonnanimi)|Punane]] - [[Punapart]] - [[Punapõsk]] - [[Puri (perekonnanimi)|Puri]] - [[Purve]] - [[Puunurm]] - [[Puusepp (perekonnanimi)|Puusepp]] - [[Puustusmaa]] - [[Põder (perekonnanimi)|Põder]] - [[Põdersoo]] - [[Põdra (perekonnanimi)|Põdra]] - [[Põlatud]] - [[Põld (perekonnanimi)|Põld]] - [[Põlde (perekonnanimi)|Põlde]] - [[Põldma]] - [[Põldmaa (perekonnanimi)|Põldmaa]] - [[Põldmets]] - [[Põldmäe]] - [[Põldroos]] - [[Põldsaar]] - [[Põldsam]] - [[Põldvee]] - [[Põldveer]] - [[Põllu (perekonnanimi)|Põllu]] - [[Põlluaas]] - [[Päevamets]] - [[Pähn]] - [[Päll (perekonnanimi)|Päll]] - [[Pällin]] - [[Pärn (perekonnanimi)|Pärn]] - [[Pärna (perekonnanimi)|Pärna]] - [[Pärnamäe (perekonnanimi)|Pärnamäe]] - [[Pärni (perekonnanimi)|Pärni]] - [[Pärnpuu]] - [[Pärt]] - [[Pärtel (perekonnanimi)|Pärtel]] - [[Pärtelpoeg]] - [[Päts (perekonnanimi)|Päts]] - [[Pääbo]] - [[Pääsuke (perekonnanimi)|Pääsuke]] - [[Pöial (perekonnanimi)|Pöial]] - [[Pürg (perekonnanimi)|Pürg]] - [[Pütsep]] - [[Püvi]] ==R== [[Raadik]] - [[Raag (perekonnanimi)|Raag]] - [[Raal (perekonnanimi)|Raal]] - [[Raamat (perekonnanimi)|Raamat]] - [[Raasik]] - [[Raat (perekonnanimi)|Raat]] - [[Raave]] - [[Rahamägi]] - [[Rahenurm]] - [[Raid (perekonnanimi)|Raid]] - [[Raidjõe]] - [[Raidlo]] - [[Raidma]] - [[Raidna]] - [[Raielo]] - [[Raisk]] - [[Raitmäe]] - [[Raja (perekonnanimi)|Raja]] - [[Rajamaa]] - [[Rajand]] - [[Rajandi]] – [[Rajangu]] - [[Rand (perekonnanimi)|Rand]] - [[Randal (perekonnanimi)|Randal]] - [[Randalu]] - [[Randel (perekonnanimi)|Randel]] - [[Randes]] - [[Randla (perekonnanimi)|Randla]] - [[Randmaa]] - [[Randmann]] - [[Randmets]] - [[Randmäe]] - [[Randsalu]] - [[Randur]] - [[Randvee]] - [[Ranna (perekonnanimi)|Ranna]] - [[Rannaleet]] - [[Rannap]] - [[Rannes]] - [[Ranno]] - [[Rannus]] - [[Raspel (perekonnanimi)|Raspel]] - [[Ratas (perekonnanimi)|Ratas]] - [[Ratassepp (perekonnanimi)|Ratassepp]] - [[Rattasepp]] - [[Rattus]] - [[Raud (perekonnanimi)|Raud]] - [[Raudalu (perekonnanimi)|Raudalu]] - [[Raudar]] - [[Raudauk]] - [[Raudava]] - [[Raude]] - [[Raudkats]] - [[Raudla (perekonnanimi)|Raudla]] - [[Raudleht]] - [[Raudma]] - [[Raudmäe]] - [[Raudna]] - [[Raudrohi (perekonnanimi)|Raudrohi]] - [[Raudsep]] - [[Raudsepp (perekonnanimi)|Raudsepp]] - [[Raun (perekonnanimi)|Raun]] - [[Realo]] - [[Rebane (perekonnanimi)|Rebane]] - [[Rebas]] - [[Rebasemäe (perekonnanimi)|Rebasemäe]] - [[Reim]] - [[Reimann]] - [[Rein (perekonnanimi)|Rein]] - [[Reinaru]] - [[Reinke]] - [[Reinsalu]] - [[Reintalu]] - [[Reisner]] - [[Reits]] - [[Remmel]] - [[Renno]] - [[Renoir]] - [[Repnau]] - [[Reppo (perekonnanimi)|Reppo]] - [[Ricci]] - [[Ridala (perekonnanimi)|Ridala]] - [[Riikoja]] - [[Riis (perekonnanimi)|Riis]] - [[Riisalu]] - [[Riisna]] - [[Rimmel]] – [[Rinne (perekonnanimi)|Rinne]] - [[Ristlaan]] - [[Ristmets]] - [[Rjazin]] - [[Robinson]] - [[Roe (perekonnanimi)|Roe]] - [[Rogge]] - [[Rohejärv]] - [[Roht]] - [[Rohtla (perekonnanimi)|Rohtla]] - [[Roju]] - [[Romanov (perekonnanimi)|Romanov]] - [[Rool (perekonnanimi)|Rool]] - [[Roolaid]] - [[Roomeri]] - [[Roopärg]] - [[Roorand]] - [[Roos (perekonnanimi)|Roos]] - [[Roosalu]] - [[Roose]] - [[Roosi (perekonnanimi)|Roosi]] - [[Roosileht]] - [[Roosilill]] - [[Roosioks]] - [[Roosma]] - [[Roostoja (perekonnanimi)|Roostoja]] - [[Rootalu]] - [[Rootare]] - [[Roots (perekonnanimi)|Roots]] - [[Roovere (perekonnanimi)|Roovere]] - [[Roovet]] - [[Rooväli]] - [[Rosenberg]] - [[Rosin (perekonnanimi)|Rosin]] - [[Ross (perekonnanimi)|Ross]] - [[Rossi]] - [[Rovanperä]] - [[Rumma]] - [[Rummo]] - [[Ruske (perekonnanimi)|Ruske]] - [[Russo]] - [[Ruus]] - [[Rõude (perekonnanimi)|Rõude]] - [[Rõõmus]] - [[Rõõmusoks]] - [[Rõõmussaar]] - [[Rähn (perekonnanimi)|Rähn]] - [[Rämmeld]] - [[Rändkivi (perekonnanimi)|Rändkivi]] - [[Rätsep (perekonnanimi)|Rätsep]] - [[Rätsepp]] - [[Rääk (perekonnanimi)|Rääk]] - [[Rünk]] - [[Rünnak (perekonnanimi)|Rünnak]] - [[Rüütel (perekonnanimi)|Rüütel]] - [[Rüütli]] ==S== [[Saadre]] - [[Saadve]] - [[Saag (perekonnanimi)|Saag]] - [[Saar (perekonnanimi)|Saar]] - [[Saarde (perekonnanimi)|Saarde]] - [[Saare (perekonnanimi)|Saare]] - [[Saarekak]] - [[Saarelinn]] - [[Saarem]] - [[Saaremets]] - [[Saaremäe]] - [[Saarend]] - [[Saarendi]] - [[Saareste]] - [[Saaret]] - [[Saarmas (perekonnanimi)|Saarmas]] - [[Saarnak (perekonnanimi)|Saarnak]] - [[Saarse]] - [[Sabbe]] - [[Sabe]] - [[Sadam (perekonnanimi)|Sadam]] - [[Sade (perekonnanimi)|Sade]] - [[Sadijev]] - [[Sagar (perekonnanimi)|Sagar]] - [[Sagor]] - [[Sakkart]] - [[Saks]] - [[Salasoo]] - [[Salavee]] - [[Saldre]] - [[Salo (perekonnanimi)|Salo]] - [[Salu (perekonnanimi)|Salu]] - [[Salulaid]] - [[Salumets (perekonnanimi)|Salumets]] - [[Salumäe (perekonnanimi)|Salumäe]] - [[Saluoja]] - [[Salurand]] - [[Saluste]] - [[Salveste]] - [[Sander (perekonnanimi)|Sander]] - [[Sangaste (perekonnanimi)|Sangaste]] - [[Saral]] - [[Sarand]] - [[Sarap (perekonnanimi)|Sarap]] - [[Sarapuu (perekonnanimi)|Sarapuu]] - [[Sarrap]] - [[Sarre]] - [[Sarv (perekonnanimi)|Sarv]] - [[Savi (perekonnanimi)|Savi]] - [[Savisaar]] - [[Schäfer]] - [[Schmidt]] - [[Schneider]] - [[Seajalg]] - [[Seeder (perekonnanimi)|Seeder]] - [[Seeman]] - [[Seersant (perekonnanimi)|Seersant]] - [[Seim (perekonnanimi)|Seim]] - [[Selirand]] - [[Selmet]] - [[Semidor]] - [[Semjonov (perekonnanimi)|Semjonov]] - [[Sepp (perekonnanimi)|Sepp]] - [[Sergejev]] - [[Sibolt]] - [[Sibul (perekonnanimi)|Sibul]] - [[Sihvre]] - [[Siigur]] - [[Siim (perekonnanimi)|Siim]] - [[Siimpoeg]] - [[Siimre]] - [[Siimuste]] - [[Siirmets]] - [[Siivelt]] - [[Siivert (perekonnanimi)|Siivert]] - [[Sikk (perekonnanimi)|Sikk]] - [[Sikorski]] - [[Sild (perekonnanimi)|Sild]] - [[Sildaru]] - [[Sillak]] - [[Sillam]] - [[Sillamaa]] - [[Sillaots]] - [[Sillar]] - [[Sillart]] - [[Sillasoo]] - [[Sillaste]] - [[Sillastu]] - [[Silm (perekonnanimi)|Silm]] - [[Silt (perekonnanimi)|Silt]] - [[Silvere]] - [[Simm]] - [[Sinikalju]] - [[Simson (perekonnanimi)|Simson]] - [[Sinikalju]] - [[Sipelgas (perekonnanimi)|Sipelgas]] - [[Siplane]] - [[Sirel (perekonnanimi)|Sirel]] - [[Sisask]] - [[Smirnov (perekonnanimi)|Smirnov]] - [[Soans]] - [[Soidra]] - [[Soidro]] - [[Sokk (perekonnanimi)|Sokk]] - [[Sokolov (perekonnanimi)|Sokolov]] - [[Sokrates (perekonnanimi)|Sokrates]] - [[Solovjov]] - [[Soo (perekonnanimi)|Soo]] - [[Soodla (perekonnanimi)|Soodla]] - [[Soon (perekonnanimi)|Soon]] - [[Soosaar (perekonnanimi)|Soosaar]] - [[Soosalu (perekonnanimi)|Soosalu]] - [[Soots]] - [[Sooäär]] - [[Sorokin]] - [[Szabó]] - [[Steinberg]] - [[Steiner]] - [[Stepanov]] – [[Stockholm (perekonnanimi)|Stockholm]] - [[Strandberg]] - [[Suits (perekonnanimi)|Suits]] - [[Sukk]] - [[Sulg (perekonnanimi)|Sulg]] - [[Sundja (perekonnanimi)|Sundja]] - [[Susi (perekonnanimi)|Susi]] - [[Sutt (perekonnanimi)|Sutt]] - [[Suur]] - [[Suurkivi (perekonnanimi)|Suurkivi]] - [[Suursööt]] - [[Suvi (perekonnanimi)|Suvi]] - [[Sõber (perekonnanimi)|Sõber]] - [[Sõlm (perekonnanimi)|Sõlm]] - [[Sõmer]] - [[Sõmermaa]] - [[Sõnajalg (perekonnanimi)|Sõnajalg]] - [[Sõrmus (perekonnanimi)|Sõrmus]] - [[Sõõrumaa]] - [[Säde (perekonnanimi)|Säde]] - [[Särev]] - [[Särgava]] - [[Säälik]] - [[Säärits]] - [[Sööt (perekonnanimi)|Sööt]] - [[Sügis (perekonnanimi)|Sügis]] - [[Süld (perekonnanimi)|Süld]] ==Š== [[Ševtšenko (perekonnanimi)|Ševtšenko]] ==Z== [[Zahharov]] - [[Zaitsev]] - [[Zelinski]] - [[Zirk]] - [[Zupping]] ==T== [[Taadermaa]] - [[Taagepera (perekonnanimi)|Taagepera]] - [[Taal (perekonnanimi)|Taal]] - [[Taalmaa]] - [[Taar (perekonnanimi)|Taar]] - [[Taaralepp]] - [[Taaramäe]] - [[Taaramägi]] - [[Taarde]] - [[Tabor]] - [[Tagajev]] - [[Taimla (perekonnanimi)|Taimla]] - [[Taimsalu]] - [[Taioste]] - [[Tali (perekonnanimi)|Tali]] - [[Taliste]] - [[Talmar]] - [[Talts]] - [[Talu (perekonnanimi)|Talu]] - [[Talumaa (perekonnanimi)|Talumaa]] - [[Talve (perekonnanimi)|Talve]] - [[Talven]] - [[Talvet]] - [[Talvik (perekonnanimi)|Talvik]] - [[Talvist]] - [[Talvistu]] - [[Tambek]] - [[Tamberg]] - [[Tambur]] - [[Tamera]] - [[Tamm (perekonnanimi)|Tamm]] - [[Tammaru]] - [[Tamme (perekonnanimi)|Tamme]] - [[Tammejuur]] - [[Tammekann]] - [[Tammela (perekonnanimi)|Tammela]] - [[Tammelo]] - [[Tammemäe (perekonnanimi)|Tammemäe]] - [[Tammemägi (perekonnanimi)|Tammemägi]] - [[Tammend]] - [[Tammesalu (perekonnanimi)|Tammesalu]] - [[Tammet]] - [[Tammets]] - [[Tammik (perekonnanimi)|Tammik]] - [[Tammur]] - [[Tandre]] - [[Taniloo]] - [[Tank (perekonnanimi)|Tank]] - [[Tanner]] - [[Taos]] - [[Tarand]] - [[Tare]] - [[Taremaa]] - [[Taremäe]] - [[Targo]] - [[Tarkna]] - [[Tarm]] - [[Tarmak]] - [[Tarmel]] - [[Tarmet]] - [[Tarmo (perekonnanimi)|Tarmo]] - [[Tarvas (perekonnanimi)|Tarvas]] - [[Tarvel]] - [[Tauli]] - [[Tavast (perekonnanimi)|Tavast]] - [[Teder (perekonnanimi)|Teder]] - [[Tedrekull]] - [[Tedremäe]] - [[Teearu]] - [[Teede]] - [[Teesalu]] - [[Teever]] - [[Teliste]] - [[Tennosaar]] - [[Teodosie]] - [[Tepandi]] - [[Teppo]] - [[Teras (perekonnanimi)|Teras]] - [[Terasmaa]] - [[Terasmäe]] - [[Terras]] - [[Tertsius]] - [[Thureau-Dangin]] - [[Tief]] - [[Tihane (perekonnanimi)|Tihane]] - [[Tiigi (perekonnanimi)|Tiigi]] - [[Tiik (perekonnanimi)|Tiik]] - [[Tiits]] - [[Tikk (perekonnanimi)|Tikk]] - [[Tilk (perekonnanimi)|Tilk]] - [[Timofejev]] - [[Timut (perekonnanimi)|Timut]] - [[Ting (perekonnanimi)|Ting]] - [[Tipner]] - [[Tobreluts]] - [[Tohera (perekonnanimi)|Tohera]] - [[Tohver]] – [[Toimeta]] - [[Tomberg]] - [[Toming]] - [[Tomingas]] – [[Tomp]] - [[Tomson]] - [[Toom (perekonnanimi)|Toom]] - [[Tooma (perekonnanimi)|Tooma]] - [[Toomara]] - [[Toome (perekonnanimi)|Toome]] - [[Toomepuu]] - [[Tooming]] - [[Toompark (perekonnanimi)|Toompark]] - [[Toompere]] - [[Toomre]] - [[Toomsalu]] - [[Toomsar]] - [[Toomse]] - [[Toonela (perekonnanimi)|Toonela]] - [[Toots (perekonnanimi)|Toots]] - [[Torma (perekonnanimi)|Torma]] - [[Tóth]] - [[Toussaint]] - [[Trần]] - [[Trass (perekonnanimi)|Trass]] - [[Trei]] - [[Treial (perekonnanimi)|Treial]] - [[Treier]] - [[Tretjakov]] - [[Treumann]] - [[Triisa]] - [[Trofimov]] - [[Tross (perekonnanimi)|Tross]] - [[Truu]] - [[Truus]] - [[Truusööt]] - [[Truuvere]] - [[Tsahkna]] - [[Tsvetkov]] - [[Tubalkain]] - [[Tugev]] - [[Tuglas]] - [[Tuhk (perekonnanimi)|Tuhk]] - [[Tuhkanen]] - [[Tuiksoo]] - [[Tuisk (perekonnanimi)|Tuisk]] - [[Tuiskvere]] - [[Tuldava]] - [[Tulp (perekonnanimi)|Tulp]] - [[Tuul (perekonnanimi)|Tuul]] - [[Tuulemäe (perekonnanimi)|Tuulemäe]] - [[Tuuleõis]] - [[Tuulik (perekonnanimi)|Tuulik]] - [[Tuulse]] - [[Tõll (perekonnanimi)|Tõll]] - [[Tõnissaar]] - [[Tõnisson]] - [[Tõniste]] - [[Tõnspoeg]] - [[Tähe (perekonnanimi)|Tähe]] - [[Täheväli]] - [[Täht (perekonnanimi)|Täht]] - [[Tähtsalu]] - [[Tänak]] - [[Tätte]] ==U== [[Udras (perekonnanimi)|Udras]] - [[Udumets (perekonnanimi)|Udumets]] - [[Ugandi (perekonnanimi)|Ugandi]] - [[Ugaste]] - [[Uhke]] - [[Uibo]] - [[Ulman]] - [[Ulmann]] - [[Ulme (perekonnanimi)|Ulme]] - [[Uluots]] - [[Unnuk]] - [[Unt (perekonnanimi)|Unt]] - [[Untauk]] - [[Urb (perekonnanimi)|Urb]] - [[Urd (perekonnanimi)|Urd]] - [[Uriko]] - [[Uritam]] - [[Usai]] - [[Ustav]] - [[Uuemaa (perekonnanimi)|Uuemaa]] - [[Uukkivi]] - [[Uus (perekonnanimi)|Uus]] - [[Uusma]] - [[Uusmaa]] - [[Uussalu (perekonnanimi)|Uussalu]] - [[Uustalu (perekonnanimi)|Uustalu]] ==V== [[Vaarik]] - [[Vaasma]] - [[Vaba]] - [[Vader (perekonnanimi)|Vader]] - [[Vaene]] - [[Vagolaid]] – [[Vaharo]] - [[Vaharu (perekonnanimi)|Vaharu]] - [[Vaher (perekonnanimi)|Vaher]] - [[Vahi (perekonnanimi)|Vahi]] - [[Vahing]] - [[Vaht (perekonnanimi)|Vaht]] - [[Vahter]] - [[Vahtra (perekonnanimi)|Vahtra]] - [[Vahtrik (perekonnanimi)|Vahtrik]] - [[Vaibla (perekonnanimi)|Vaibla]] - [[Vaigo]] - [[Vaigro]] - [[Vaik (perekonnanimi)|Vaik]] - [[Vaikjärv]] - [[Vaikna (perekonnanimi)|Vaikna]] - [[Vain (perekonnanimi)|Vain]] - [[Vainlo]] - [[Vaino (perekonnanimi)|Vaino]] - [[Vainola]] - [[Vainsalu (perekonnanimi)|Vainsalu]] - [[Vainura]] - [[Vaks (perekonnanimi)|Vaks]] - [[Valdre]] - [[Valdvere]] - [[Valge (perekonnanimi)|Valge]] - [[Valgre]] - [[Valk (perekonnanimi)|Valk]] - [[Vallikivi]] - [[Vallaste]] - [[Vanakamar]] - [[Vang (perekonnanimi)|Vang]] - [[Vannas (perekonnanimi)|Vannas]] - [[Varamaa]] - [[Varblane (perekonnanimi)|Varblane]] - [[Vardja (perekonnanimi)|Vardja]] - [[Vare (perekonnanimi)|Vare]] - [[Varendi]] - [[Vares (perekonnanimi)|Vares]] - [[Varga]] - [[Vargas]] - [[Varik]] - [[Vasar (perekonnanimi)|Vasar]] - [[Vassiljev]] - [[Veber]] - [[Vedel (perekonnanimi)|Vedel]] - [[Vedru (perekonnanimi)|Vedru]] – [[Veelma]] – [[Veelmaa]] - [[Veenre]] - [[Veermaa]] - [[Veermets]] - [[Veeroja]] - [[Veerpalu]] - [[Veesaar]] - [[Veevo]] - [[Veinisaar]] - [[Velbri]] - [[Vellema]] - [[Vellendi]] - [[Vellerand]] - [[Vellerind]] - [[Vellesalu]] - [[Velliste]] - [[Vendel]] - [[Vene (perekonnanimi)|Vene]] - [[Vennike]] - [[Vesik (perekonnanimi)|Vesik]] - [[Veskaru]] - [[Veske]] - [[Veski (perekonnanimi)|Veski]] - [[Vetla (perekonnanimi)|Vetla]] - [[Vihalem]] - [[Viiding]] - [[Viik (perekonnanimi)|Viik]] - [[Viil (perekonnanimi)|Viil]] - [[Viilip]] - [[Viin (perekonnanimi)|Viin]] - [[Viira (perekonnanimi)|Viira]] - [[Viire]] - [[Viirelaid (perekonnanimi)|Viirelaid]] - [[Viirme]] - [[Viiroja]] - [[Viirsoo]] - [[Viisimaa]] - [[Viitre]] - [[Viks]] - [[Vilgats]] - [[Viljasto]] - [[Vill (perekonnanimi)|Vill]] - [[Villa (perekonnanimi)|Villa]] - [[Villemson]] - [[Vilmre]] - [[Vilo (perekonnanimi)|Vilo]] - [[Vilur]] - [[Vimmsaare]] - [[Vinogradov]] - [[Vint (perekonnanimi)|Vint]] - [[Viru (perekonnanimi)|Viru]] - [[Visnapuu (perekonnanimi)|Visnapuu]] - [[Vitsut]] - [[Vitt (perekonnanimi)|Vitt]] - [[Vlassov]] – [[Vogelberg]] - [[Volkov]] - [[Vooglaid]] - [[Voolahe]] - [[Vooremaa (perekonnanimi)|Vooremaa]] - [[Vorobjov]] - [[Võhandu (perekonnanimi)|Võhandu]] - [[Võidutäht]] - [[Võigemast]] - [[Võsu (perekonnanimi)|Võsu]] - [[Vähi]] - [[Välba]] - [[Välbe]] - [[Väli (perekonnanimi)|Väli]] - [[Väljak (perekonnanimi)|Väljak]] - [[Väljas]] - [[Värbu]] - [[Värk]] - [[Värnik]] - [[Västrik (perekonnanimi)|Västrik]] ==W== [[Wahlgren]] - [[Washington (perekonnanimi)|Washington]] - [[Westerberg]] - [[Willoch]] - [[Wind (perekonnanimi)|Wind]] - [[Winkler (perekonnanimi)|Winkler]] ==Õ== [[Õekivi]] - [[Õgu]] - [[Õhemets]] - [[Õim]] - [[Õis (perekonnanimi)|Õis]] - [[Õispuu (perekonnanimi)|Õispuu]] - [[Õlle]] - [[Õmblus (perekonnanimi)|Õmblus]] - [[Õmmik]] - [[Õnnemaa (perekonnanimi)|Õnnemaa]] - [[Õun (perekonnanimi)|Õun]] - [[Õunamaa]] - [[Õunap]] - [[Õunapuu (perekonnanimi)|Õunapuu]] - [[Õunpuu]] ==Ä== [[Äike (perekonnanimi)|Äike]] - [[Ämarik]] ==Ö== [[Öpik]] - [[Öövaht]] -[[Öövel]] ==Ü== [[Ühismaa]] - [[Üks (perekonnanimi)|Üks]] - [[Üksi (perekonnanimi)|Üksi]] - [[Üksküla (perekonnanimi)|Üksküla]] - [[Üksmeel (perekonnanimi)|Üksmeel]] - [[Ükssilm]] - [[Üleoja]] - [[Ümera (perekonnanimi)|Ümera]] - [[Üprus]] - [[Üss]] - [[Ütsaig]] - [[Üüde]] ==Vaata ka== *[[Perekonnanimede kaitseregister]] *[[Jaapani perekonnanimede loend]] *[[Aadlisuguvõsad]] *[[:Kategooria:Aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Perekonnanimed| ]] [[Kategooria:Keeleteaduse loendid]] 434xtyipqrvzgvawb8nyrrukesaq1w4 Moodul:TableTools 828 422099 7228180 5323605 2026-09-03T12:50:31Z Hamish 136871 Update from [[d:Special:GoToLinkedPage/enwiki/Q15408619|master]] using [[mw:Synchronizer| #Synchronizer]] 7228180 Scribunto text/plain ------------------------------------------------------------------------------------ -- TableTools -- -- -- -- This module includes a number of functions for dealing with Lua tables. -- -- It is a meta-module, meant to be called from other Lua modules, and should not -- -- be called directly from #invoke. -- ------------------------------------------------------------------------------------ local libraryUtil = require('libraryUtil') local p = {} -- Define often-used variables and functions. local floor = math.floor local infinity = math.huge local checkType = libraryUtil.checkType local checkTypeMulti = libraryUtil.checkTypeMulti ------------------------------------------------------------------------------------ -- isPositiveInteger -- -- This function returns true if the given value is a positive integer, and false -- if not. Although it doesn't operate on tables, it is included here as it is -- useful for determining whether a given table key is in the array part or the -- hash part of a table. ------------------------------------------------------------------------------------ function p.isPositiveInteger(v) return type(v) == 'number' and v >= 1 and floor(v) == v and v < infinity end ------------------------------------------------------------------------------------ -- isNan -- -- This function returns true if the given number is a NaN value, and false if -- not. Although it doesn't operate on tables, it is included here as it is useful -- for determining whether a value can be a valid table key. Lua will generate an -- error if a NaN is used as a table key. ------------------------------------------------------------------------------------ function p.isNan(v) return type(v) == 'number' and v ~= v end ------------------------------------------------------------------------------------ -- shallowClone -- -- This returns a clone of a table. The value returned is a new table, but all -- subtables and functions are shared. Metamethods are respected, but the returned -- table will have no metatable of its own. ------------------------------------------------------------------------------------ function p.shallowClone(t) checkType('shallowClone', 1, t, 'table') local ret = {} for k, v in pairs(t) do ret[k] = v end return ret end ------------------------------------------------------------------------------------ -- removeDuplicates -- -- This removes duplicate values from an array. Non-positive-integer keys are -- ignored. The earliest value is kept, and all subsequent duplicate values are -- removed, but otherwise the array order is unchanged. ------------------------------------------------------------------------------------ function p.removeDuplicates(arr) checkType('removeDuplicates', 1, arr, 'table') local isNan = p.isNan local ret, exists = {}, {} for _, v in ipairs(arr) do if isNan(v) then -- NaNs can't be table keys, and they are also unique, so we don't need to check existence. ret[#ret + 1] = v elseif not exists[v] then ret[#ret + 1] = v exists[v] = true end end return ret end ------------------------------------------------------------------------------------ -- numKeys -- -- This takes a table and returns an array containing the numbers of any numerical -- keys that have non-nil values, sorted in numerical order. ------------------------------------------------------------------------------------ function p.numKeys(t) checkType('numKeys', 1, t, 'table') local isPositiveInteger = p.isPositiveInteger local nums = {} for k in pairs(t) do if isPositiveInteger(k) then nums[#nums + 1] = k end end table.sort(nums) return nums end ------------------------------------------------------------------------------------ -- affixNums -- -- This takes a table and returns an array containing the numbers of keys with the -- specified prefix and suffix. For example, for the table -- {a1 = 'foo', a3 = 'bar', a6 = 'baz'} and the prefix "a", affixNums will return -- {1, 3, 6}. ------------------------------------------------------------------------------------ function p.affixNums(t, prefix, suffix) checkType('affixNums', 1, t, 'table') checkType('affixNums', 2, prefix, 'string', true) checkType('affixNums', 3, suffix, 'string', true) local function cleanPattern(s) -- Cleans a pattern so that the magic characters ()%.[]*+-?^$ are interpreted literally. return s:gsub('([%(%)%%%.%[%]%*%+%-%?%^%$])', '%%%1') end prefix = prefix or '' suffix = suffix or '' prefix = cleanPattern(prefix) suffix = cleanPattern(suffix) local pattern = '^' .. prefix .. '([1-9]%d*)' .. suffix .. '$' local nums = {} for k in pairs(t) do if type(k) == 'string' then local num = mw.ustring.match(k, pattern) if num then nums[#nums + 1] = tonumber(num) end end end table.sort(nums) return nums end ------------------------------------------------------------------------------------ -- numData -- -- Given a table with keys like {"foo1", "bar1", "foo2", "baz2"}, returns a table -- of subtables in the format -- {[1] = {foo = 'text', bar = 'text'}, [2] = {foo = 'text', baz = 'text'}}. -- Keys that don't end with an integer are stored in a subtable named "other". The -- compress option compresses the table so that it can be iterated over with -- ipairs. ------------------------------------------------------------------------------------ function p.numData(t, compress) checkType('numData', 1, t, 'table') checkType('numData', 2, compress, 'boolean', true) local ret = {} for k, v in pairs(t) do local prefix, num = mw.ustring.match(tostring(k), '^([^0-9]*)([1-9][0-9]*)$') if num then num = tonumber(num) local subtable = ret[num] or {} if prefix == '' then -- Positional parameters match the blank string; put them at the start of the subtable instead. prefix = 1 end subtable[prefix] = v ret[num] = subtable else local subtable = ret.other or {} subtable[k] = v ret.other = subtable end end if compress then local other = ret.other ret = p.compressSparseArray(ret) ret.other = other end return ret end ------------------------------------------------------------------------------------ -- compressSparseArray -- -- This takes an array with one or more nil values, and removes the nil values -- while preserving the order, so that the array can be safely traversed with -- ipairs. ------------------------------------------------------------------------------------ function p.compressSparseArray(t) checkType('compressSparseArray', 1, t, 'table') local ret = {} local nums = p.numKeys(t) for _, num in ipairs(nums) do ret[#ret + 1] = t[num] end return ret end ------------------------------------------------------------------------------------ -- sparseIpairs -- -- This is an iterator for sparse arrays. It can be used like ipairs, but can -- handle nil values. ------------------------------------------------------------------------------------ function p.sparseIpairs(t) checkType('sparseIpairs', 1, t, 'table') local nums = p.numKeys(t) local i = 0 local lim = #nums return function () i = i + 1 if i <= lim then local key = nums[i] return key, t[key] else return nil, nil end end end ------------------------------------------------------------------------------------ -- size -- -- This returns the size of a key/value pair table. It will also work on arrays, -- but for arrays it is more efficient to use the # operator. ------------------------------------------------------------------------------------ function p.size(t) checkType('size', 1, t, 'table') local i = 0 for _ in pairs(t) do i = i + 1 end return i end local function defaultKeySort(item1, item2) -- "number" < "string", so numbers will be sorted before strings. local type1, type2 = type(item1), type(item2) if type1 ~= type2 then return type1 < type2 elseif type1 == 'table' or type1 == 'boolean' or type1 == 'function' then return tostring(item1) < tostring(item2) else return item1 < item2 end end ------------------------------------------------------------------------------------ -- keysToList -- -- Returns an array of the keys in a table, sorted using either a default -- comparison function or a custom keySort function. ------------------------------------------------------------------------------------ function p.keysToList(t, keySort, checked) if not checked then checkType('keysToList', 1, t, 'table') checkTypeMulti('keysToList', 2, keySort, {'function', 'boolean', 'nil'}) end local arr = {} local index = 1 for k in pairs(t) do arr[index] = k index = index + 1 end if keySort ~= false then keySort = type(keySort) == 'function' and keySort or defaultKeySort table.sort(arr, keySort) end return arr end ------------------------------------------------------------------------------------ -- sortedPairs -- -- Iterates through a table, with the keys sorted using the keysToList function. -- If there are only numerical keys, sparseIpairs is probably more efficient. ------------------------------------------------------------------------------------ function p.sortedPairs(t, keySort) checkType('sortedPairs', 1, t, 'table') checkType('sortedPairs', 2, keySort, 'function', true) local arr = p.keysToList(t, keySort, true) local i = 0 return function () i = i + 1 local key = arr[i] if key ~= nil then return key, t[key] else return nil, nil end end end ------------------------------------------------------------------------------------ -- isArray -- -- Returns true if the given value is a table and all keys are consecutive -- integers starting at 1. ------------------------------------------------------------------------------------ function p.isArray(v) if type(v) ~= 'table' then return false end local i = 0 for _ in pairs(v) do i = i + 1 if v[i] == nil then return false end end return true end ------------------------------------------------------------------------------------ -- isArrayLike -- -- Returns true if the given value is iterable and all keys are consecutive -- integers starting at 1. ------------------------------------------------------------------------------------ function p.isArrayLike(v) if not pcall(pairs, v) then return false end local i = 0 for _ in pairs(v) do i = i + 1 if v[i] == nil then return false end end return true end ------------------------------------------------------------------------------------ -- invert -- -- Transposes the keys and values in an array. For example, {"a", "b", "c"} -> -- {a = 1, b = 2, c = 3}. Duplicates are not supported (result values refer to -- the index of the last duplicate) and NaN values are ignored. ------------------------------------------------------------------------------------ function p.invert(arr) checkType("invert", 1, arr, "table") local isNan = p.isNan local map = {} for i, v in ipairs(arr) do if not isNan(v) then map[v] = i end end return map end ------------------------------------------------------------------------------------ -- listToSet -- -- Creates a set from the array part of the table. Indexing the set by any of the -- values of the array returns true. For example, {"a", "b", "c"} -> -- {a = true, b = true, c = true}. NaN values are ignored as Lua considers them -- never equal to any value (including other NaNs or even themselves). ------------------------------------------------------------------------------------ function p.listToSet(arr) checkType("listToSet", 1, arr, "table") local isNan = p.isNan local set = {} for _, v in ipairs(arr) do if not isNan(v) then set[v] = true end end return set end ------------------------------------------------------------------------------------ -- deepCopy -- -- Recursive deep copy function. Preserves identities of subtables. ------------------------------------------------------------------------------------ local function _deepCopy(orig, includeMetatable, already_seen) if type(orig) ~= "table" then return orig end -- already_seen stores copies of tables indexed by the original table. local copy = already_seen[orig] if copy ~= nil then return copy end copy = {} already_seen[orig] = copy -- memoize before any recursion, to avoid infinite loops for orig_key, orig_value in pairs(orig) do copy[_deepCopy(orig_key, includeMetatable, already_seen)] = _deepCopy(orig_value, includeMetatable, already_seen) end if includeMetatable then local mt = getmetatable(orig) if mt ~= nil then setmetatable(copy, _deepCopy(mt, true, already_seen)) end end return copy end function p.deepCopy(orig, noMetatable, already_seen) checkType("deepCopy", 3, already_seen, "table", true) return _deepCopy(orig, not noMetatable, already_seen or {}) end ------------------------------------------------------------------------------------ -- sparseConcat -- -- Concatenates all values in the table that are indexed by a number, in order. -- sparseConcat{a, nil, c, d} => "acd" -- sparseConcat{nil, b, c, d} => "bcd" ------------------------------------------------------------------------------------ function p.sparseConcat(t, sep, i, j) local arr = {} local arr_i = 0 for _, v in p.sparseIpairs(t) do arr_i = arr_i + 1 arr[arr_i] = v end return table.concat(arr, sep, i, j) end ------------------------------------------------------------------------------------ -- length -- -- Finds the length of an array, or of a quasi-array with keys such as "data1", -- "data2", etc., using an exponential search algorithm. It is similar to the -- operator #, but may return a different value when there are gaps in the array -- portion of the table. Intended to be used on data loaded with mw.loadData. For -- other tables, use #. -- Note: #frame.args in frame object always be set to 0, regardless of the number -- of unnamed template parameters, so use this function for frame.args. ------------------------------------------------------------------------------------ function p.length(t, prefix) -- requiring module inline so that [[Module:Exponential search]] which is -- only needed by this one function doesn't get millions of transclusions local expSearch = require("Module:Exponential search") checkType('length', 1, t, 'table') checkType('length', 2, prefix, 'string', true) return expSearch(function (i) local key if prefix then key = prefix .. tostring(i) else key = i end return t[key] ~= nil end) or 0 end ------------------------------------------------------------------------------------ -- inArray -- -- Returns true if searchElement is a member of the array, and false otherwise. -- Equivalent to JavaScript array.includes(searchElement) or -- array.includes(searchElement, fromIndex), except fromIndex is 1 indexed ------------------------------------------------------------------------------------ function p.inArray(array, searchElement, fromIndex) checkType("inArray", 1, array, "table") -- if searchElement is nil, error? fromIndex = tonumber(fromIndex) if fromIndex then if (fromIndex < 0) then fromIndex = #array + fromIndex + 1 end if fromIndex < 1 then fromIndex = 1 end for _, v in ipairs({unpack(array, fromIndex)}) do if v == searchElement then return true end end else for _, v in pairs(array) do if v == searchElement then return true end end end return false end ------------------------------------------------------------------------------------ -- merge -- -- Given the arrays, returns an array containing the elements of each input array -- in sequence. ------------------------------------------------------------------------------------ function p.merge(...) local arrays = {...} local ret = {} for i, arr in ipairs(arrays) do checkType('merge', i, arr, 'table') for _, v in ipairs(arr) do ret[#ret + 1] = v end end return ret end ------------------------------------------------------------------------------------ -- extend -- -- Extends the first array in place by appending all elements from the second -- array. ------------------------------------------------------------------------------------ function p.extend(arr1, arr2) checkType('extend', 1, arr1, 'table') checkType('extend', 2, arr2, 'table') for _, v in ipairs(arr2) do arr1[#arr1 + 1] = v end end return p 4n03zk6kcoeg4gz82mieeh94c1szcjy Indrek Ibrus 0 422880 7228373 7044399 2026-09-04T06:27:05Z Kuriuss 38125 7228373 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=september}} [[Fail:2 Indrek Ibrus at the Opinion Festival 2022 in Paide, Estonia.jpg|pisi|Indrek Ibrus 2022. aasta Arvamusfestivalil]] '''Indrek Ibrus''' (sündinud [[23. oktoober|23. oktoobril]] [[1974]]<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Päring inforegister.ee andmebaasis |url=https://www.inforegister.ee/ANJYVQX-INDREK-IBRUS |vaadatud=2020-01-13 |arhiivimisaeg=2020-01-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200113075349/https://www.inforegister.ee/ANJYVQX-INDREK-IBRUS |url-olek=ei tööta }}</ref>) on eesti meediateadlane. == Elukäik == [[Pilt:Ibrus_EFAK_XIII_laval,_11._mai_2017.jpg|pisi|Indrek Ibrus Eesti filosoofia aastakonverentsil 11. mail 2017]] Ibrus on lõpetanud [[Tartu Ülikool]]is ajakirjanduse ja kommunikatsiooni eriala bakalaureuseastmes (2000), [[Oslo Ülikool]]is meedia ja kommunikatsiooni eriala magistriastmes (2003). Kaitses 2010. aastal [[London School of Economics and Political Science]]'is (LSE) doktoritöö "Uute meediavormide evolutsioonidünaamika: Avatud mobiilse veebi juhtum" ([http://etheses.lse.ac.uk/53/ "Evolutionary Dynamics of New Media Forms: The Case of the Open Mobile Web"]). Ta on [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i vilistlane. Ibrus on [[Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituut|Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi]] (BFM) meediainnovatsiooni professor. Juhib samas ka doktoriõppekava "Audiovisuaalkunstid ja meediauuringud". On juhtinud TLÜ [[meediainnovatsiooni ja digikultuuri tippkeskus]]t (MEDIT). Ta oli 2004. aastal üks BFM-i asutajaid.{{lisa viide}} == Teadustegevus == Ibrus on interdistsiplinaarne teadlane, kes kasutab meediamuutuste uurimiseks ja seletamiseks majandusteaduslike innovatsiooniuuringute, [[semiootik|kultuurisemiootika]], [[andmeteadus]]e ja laiemate [[Meediauuringud|meedia-]] ja kommunikatsiooniuuringute kombineeritud vahendeid. Ta on avaldanud teadusartikleid meedia innovatsioonist, mobiilse veebi arengust, [[Ristmeedia|rist]]- ja transmeediast, meedia semiootikast, meediapoliitikast, kultuuri digiteerimisest, metaandmetest ning kultuuri andmekogude juhtimisest. Kahasse [[John Hartley]] ja [[Maarja Ojamaa]]ga on kirjutanud raamatu "On the Digital Semiosphere: Culture, Media and Science for the Anthropocene" (Bloomsbury, 2020), mis on tõlgitud ka eesti keelde<ref name=":0" />. Lisaks on toimetanud raamatu "Emergence of Crosss-Innovation Systems: Audiovisual Industries Co-innovating with Education, Health Care and Tourism" (Emerald, 2019) ning koos Carlos A. Scolariga antoloogia "Crossmedia Innovations: Texts, Markets, Institutions" (Peter Lang, 2012). On teadusajakirjade [[Baltic Screen Media Review]] ja [https://culturalscience.org/ Cultural Science Journal] üks toimetajatest ning [[Tallinna Ülikooli Kirjastus|Tallinna Ülikooli Kirjastuse]] raamatusarja ''[https://www.tlu.ee/valjaandedsarjad/bibliotheca-mediorum-et-communicationis Bibliotheca mediorum et communicationis]'' kolleegiumi esimees. ==Tunnustus== *2010 – I preemia Eesti Vabariigi üliõpilaste teadustööde konkursil ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas doktoriõppe üliõpilaste astmes *2012 – [[Semiootiline Jälg]]{{lisa viide}} *2020 – Tallinna Ülikooli parim humanitaarteaduse-alane artikkel{{lisa viide}} *2021 – [[Tallinna Ülikooli teenetemärk]] *2024 – [[Eesti Vabariigi teaduspreemia|Eesti Vabariigi teaduse aastapreemia]] sotsiaalteaduste valdkonnas ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [https://www.etis.ee/Portal/Persons/Display/44a09182-cb00-4c6f-8c13-4ec9077f8ddc Indrek Ibrus Eesti Teadusinfosüsteemis] * [https://novaator.err.ee/1609853838/akadeemikute-valimised-2025-kes-on-indrek-ibrus "Akadeemikute valimised 2025: kes on Indrek Ibrus?"] ERR Novaator, 11. november 2025 {{JÄRJESTA:Ibrus, Indrek}} [[Kategooria:Eesti semiootikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Oslo Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1974]] q746jm1trc5w0xnwge1regdhs73khpi 7228374 7228373 2026-09-04T06:28:32Z Kuriuss 38125 7228374 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=september}} [[Fail:2 Indrek Ibrus at the Opinion Festival 2022 in Paide, Estonia.jpg|pisi|Indrek Ibrus 2022. aasta Arvamusfestivalil]] '''Indrek Ibrus''' (sündinud [[23. oktoober|23. oktoobril]] [[1974]]<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Päring inforegister.ee andmebaasis |url=https://www.inforegister.ee/ANJYVQX-INDREK-IBRUS |vaadatud=2020-01-13 |arhiivimisaeg=2020-01-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200113075349/https://www.inforegister.ee/ANJYVQX-INDREK-IBRUS |url-olek=ei tööta }}</ref>) on eesti meediateadlane. == Elukäik == [[Pilt:Ibrus_EFAK_XIII_laval,_11._mai_2017.jpg|pisi|Indrek Ibrus Eesti filosoofia aastakonverentsil 11. mail 2017]] Ibrus on lõpetanud [[Tartu Ülikool]]is ajakirjanduse ja kommunikatsiooni eriala bakalaureuseastmes (2000), [[Oslo Ülikool]]is meedia ja kommunikatsiooni eriala magistriastmes (2003). Kaitses 2010. aastal [[London School of Economics and Political Science]]'is (LSE) doktoritöö "Uute meediavormide evolutsioonidünaamika: Avatud mobiilse veebi juhtum" ([http://etheses.lse.ac.uk/53/ "Evolutionary Dynamics of New Media Forms: The Case of the Open Mobile Web"]). Ta on [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i vilistlane. Ibrus on [[Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituut|Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi]] (BFM) meediainnovatsiooni professor. Juhib samas ka doktoriõppekava "Audiovisuaalkunstid ja meediauuringud". On juhtinud TLÜ [[meediainnovatsiooni ja digikultuuri tippkeskus]]t (MEDIT). Ta oli 2004. aastal üks BFM-i asutajaid.{{lisa viide}} == Teadustegevus == Ibrus on interdistsiplinaarne teadlane, kes kasutab meediamuutuste uurimiseks ja seletamiseks majandusteaduslike innovatsiooniuuringute, [[semiootik|kultuurisemiootika]], [[andmeteadus]]e ja laiemate [[Meediauuringud|meedia-]] ja kommunikatsiooniuuringute kombineeritud vahendeid. Ta on avaldanud teadusartikleid meedia innovatsioonist, mobiilse veebi arengust, [[Ristmeedia|rist]]- ja transmeediast, meedia semiootikast, meediapoliitikast, kultuuri digiteerimisest, metaandmetest ning kultuuri andmekogude juhtimisest. Kahasse [[John Hartley]] ja [[Maarja Ojamaa]]ga on kirjutanud raamatu "On the Digital Semiosphere: Culture, Media and Science for the Anthropocene" (Bloomsbury, 2020), mis on tõlgitud ka eesti keelde<ref name=":0" />. Lisaks on toimetanud raamatu "Emergence of Crosss-Innovation Systems: Audiovisual Industries Co-innovating with Education, Health Care and Tourism" (Emerald, 2019) ning koos Carlos A. Scolariga antoloogia "Crossmedia Innovations: Texts, Markets, Institutions" (Peter Lang, 2012). Ibrus on teadusajakirjade [[Baltic Screen Media Review]] ja [https://culturalscience.org/ Cultural Science Journal] üks toimetajaid ning [[Tallinna Ülikooli Kirjastus]]e raamatusarja "[https://www.tlu.ee/valjaandedsarjad/bibliotheca-mediorum-et-communicationis Bibliotheca mediorum et communicationis]" kolleegiumi esimees.{{lisa viide}} ==Tunnustus== *2010 – I preemia Eesti Vabariigi üliõpilaste teadustööde konkursil ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas doktoriõppe üliõpilaste astmes *2012 – [[Semiootiline Jälg]]{{lisa viide}} *2020 – Tallinna Ülikooli parim humanitaarteaduse-alane artikkel{{lisa viide}} *2021 – [[Tallinna Ülikooli teenetemärk]] *2024 – [[Eesti Vabariigi teaduspreemia|Eesti Vabariigi teaduse aastapreemia]] sotsiaalteaduste valdkonnas ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [https://www.etis.ee/Portal/Persons/Display/44a09182-cb00-4c6f-8c13-4ec9077f8ddc Indrek Ibrus Eesti Teadusinfosüsteemis] * [https://novaator.err.ee/1609853838/akadeemikute-valimised-2025-kes-on-indrek-ibrus "Akadeemikute valimised 2025: kes on Indrek Ibrus?"] ERR Novaator, 11. november 2025 {{JÄRJESTA:Ibrus, Indrek}} [[Kategooria:Eesti semiootikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Oslo Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1974]] 62w2h9fdq4dptru806rldk44g6h16nn 7228376 7228374 2026-09-04T06:29:52Z Kuriuss 38125 7228376 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=september}} [[Fail:2 Indrek Ibrus at the Opinion Festival 2022 in Paide, Estonia.jpg|pisi|Indrek Ibrus 2022. aasta Arvamusfestivalil]] '''Indrek Ibrus''' (sündinud [[23. oktoober|23. oktoobril]] [[1974]]<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Päring inforegister.ee andmebaasis |url=https://www.inforegister.ee/ANJYVQX-INDREK-IBRUS |vaadatud=2020-01-13 |arhiivimisaeg=2020-01-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200113075349/https://www.inforegister.ee/ANJYVQX-INDREK-IBRUS |url-olek=ei tööta }}</ref>) on eesti meediateadlane. == Elukäik == [[Pilt:Ibrus_EFAK_XIII_laval,_11._mai_2017.jpg|pisi|Indrek Ibrus Eesti filosoofia aastakonverentsil 11. mail 2017]] Ibrus on lõpetanud [[Tartu Ülikool]]i ajakirjanduse ja kommunikatsiooni erialal bakalaureuseastmes (2000), [[Oslo Ülikool]]i meedia ja kommunikatsiooni erialal magistriastmes (2003). Kaitses 2010. aastal [[London School of Economics and Political Science]]'is (LSE) doktoritöö "Uute meediavormide evolutsioonidünaamika: Avatud mobiilse veebi juhtum" ([http://etheses.lse.ac.uk/53/ "Evolutionary Dynamics of New Media Forms: The Case of the Open Mobile Web"]). Ta on [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i vilistlane. Ibrus on [[Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituut|Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi]] (BFM) meediainnovatsiooni professor. Juhib samas ka doktoriõppekava "Audiovisuaalkunstid ja meediauuringud". On juhtinud{{millal}} TLÜ [[meediainnovatsiooni ja digikultuuri tippkeskus]]t (MEDIT). Ta oli 2004. aastal üks BFM-i asutajaid.{{lisa viide}} == Teadustegevus == Ibrus on interdistsiplinaarne teadlane, kes kasutab meediamuutuste uurimiseks ja seletamiseks majandusteaduslike innovatsiooniuuringute, [[semiootik|kultuurisemiootika]], [[andmeteadus]]e ja laiemate [[Meediauuringud|meedia-]] ja kommunikatsiooniuuringute kombineeritud vahendeid. Ta on avaldanud teadusartikleid meedia innovatsioonist, mobiilse veebi arengust, [[Ristmeedia|rist]]- ja transmeediast, meedia semiootikast, meediapoliitikast, kultuuri digiteerimisest, metaandmetest ning kultuuri andmekogude juhtimisest. Kahasse [[John Hartley]] ja [[Maarja Ojamaa]]ga on kirjutanud raamatu "On the Digital Semiosphere: Culture, Media and Science for the Anthropocene" (Bloomsbury, 2020), mis on tõlgitud ka eesti keelde<ref name=":0" />. Lisaks on toimetanud raamatu "Emergence of Crosss-Innovation Systems: Audiovisual Industries Co-innovating with Education, Health Care and Tourism" (Emerald, 2019) ning koos Carlos A. Scolariga antoloogia "Crossmedia Innovations: Texts, Markets, Institutions" (Peter Lang, 2012). Ibrus on teadusajakirjade [[Baltic Screen Media Review]] ja [https://culturalscience.org/ Cultural Science Journal] üks toimetajaid ning [[Tallinna Ülikooli Kirjastus]]e raamatusarja "[https://www.tlu.ee/valjaandedsarjad/bibliotheca-mediorum-et-communicationis Bibliotheca mediorum et communicationis]" kolleegiumi esimees.{{lisa viide}} ==Tunnustus== *2010 – I preemia Eesti Vabariigi üliõpilaste teadustööde konkursil ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas doktoriõppe üliõpilaste astmes *2012 – [[Semiootiline Jälg]]{{lisa viide}} *2020 – Tallinna Ülikooli parim humanitaarteaduse-alane artikkel{{lisa viide}} *2021 – [[Tallinna Ülikooli teenetemärk]] *2024 – [[Eesti Vabariigi teaduspreemia|Eesti Vabariigi teaduse aastapreemia]] sotsiaalteaduste valdkonnas ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [https://www.etis.ee/Portal/Persons/Display/44a09182-cb00-4c6f-8c13-4ec9077f8ddc Indrek Ibrus Eesti Teadusinfosüsteemis] * [https://novaator.err.ee/1609853838/akadeemikute-valimised-2025-kes-on-indrek-ibrus "Akadeemikute valimised 2025: kes on Indrek Ibrus?"] ERR Novaator, 11. november 2025 {{JÄRJESTA:Ibrus, Indrek}} [[Kategooria:Eesti semiootikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Oslo Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1974]] 0p2bx3te2gz3r4a9o2anmku5h7w5yc8 Õismäe tee 0 428183 7228265 7215769 2026-09-03T18:33:07Z NOSSER 8097 7228265 wikitext text/x-wiki {{teekaart|suum=13}} '''Õismäe tee''' on [[tänav]] [[Tallinn]]as [[Haabersti linnaosa]]s<ref name="KNAB">http://www.eki.ee/knab/tallinn3.htm (vaadatud 28.01.2016)</ref> [[Väike-Õismäe]] asumis.<ref>http://www.eki.ee/knab/tallinn1.htm</ref> [[File:Õhuvaade Väike-Õismäe asumile.png|pisi|Õhuvaade Väike-Õismäe asumile (2012)]] [[File:Tallinna Lasteaed Karikakar, Õismäe tee 22.jpg|thumb|[[Tallinna Nurmenuku Lasteaed]] - Õismäe tee 26]][[File:Õismäe tee 46, Tallinn.jpg|thumb|Õismäe tee 46 kauplusehoone]] [[File:Tallinna Rukkilille Lasteaed.JPG|pisi|[[Tallinna Rukkilille Lasteaed]], Õismäe tee 70]] [[File:Tallinna Meelespea Lasteaed.JPG|pisi|[[Tallinna Meelespea Lasteaed]], Õismäe tee 92]] [[File:Tallinna Õismäe Russian Lyceum.JPG|pisi|[[Tallinna Õismäe Vene Lütseum]], Õismäe tee 28]] [[File:Tallinna Õismäe Gümnaasium.JPG|thumb|[[Tallinna Õismäe Gümnaasium]], Õismäe tee 50]] Väike-Õismäe on ringikujuline ja ja Õismäe tee paneelmajad on kõik ehitatud ühe keskpunkti, ümmarguse kunsttiigi ümber ([[Väike-Õismäe tiik]]). == Hoonestus == Õismäe teel asuvad: *Õismäe tee 1, 3 - 5-korruselised [[Paneelelamu|paneel]]korterelamud, *Õismäe tee 2, 4, 6, 8 - 9-korruseliste [[Paneelelamu|paneel]]korterelamute grupp, *Õismäe tee 7 - 5-korruseline paneelkorterelamu, *Õismäe tee 10 - 16-korruseline [[Paneelelamu|paneel]]korterelamu *Õismäe tee 12, 14, 16, 18, 20 - 9-korruseliste [[Paneelelamu|paneel]]korterelamute grupp, *Õismäe tee 21 - 5-korruseline paneelkorterelamu, *Õismäe tee 22 - [[Tallinna Lasteaed Karikakar]], *Õismäe tee 24 - Haabersti Päevakeskus ja Haabersti Tegevuskeskus, * Õismäe tee 25, 27 - 5-korruselised paneelkorterelamud, *Õismäe tee 26 - [[Tallinna Nurmenuku Lasteaed]], * Õismäe tee 28 - [[Tallinna Õismäe Vene Lütseum]], *Õismäe tee 30, 32, 34 - 9-korruseline paneelkorterelamute grupp, *Õismäe tee 36 - 9-korruseline paneelkorterelamu, *Õismäe tee 38 - 9-korruseline paneelkorterelamu, * Õismäe tee 46, Maxima XX (varem [[Tallinna II Toidukaubastu]]) kauplused<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/28792 Erastatavate toidukaupluste nimekiri], Eesti Vabariigi Valitsuse korraldus 26.septembrist 1991.a. nr.342-k., Riigi Teataja</ref> [[Õismäe-1 (kauplus)|Õismäe-1]]/[[Kullerkupu (kauplus)|Kullerkupu kauplus]]) * Õismäe tee 50 - [[Tallinna Õismäe Gümnaasium]] *Õismäe tee 52, 54, 56 - 9-korruseline paneelkorterelamute grupp, *Õismäe tee 58, 60 - 9-korruseline paneelkorterelamute grupp, *Õismäe tee 68 - 16-korruseline paneelkorterelamu * Õismäe tee 70 - [[Tallinna Rukkilille Lasteaed]], *Õismäe tee 78 - 9-korruseline paneelkorterelamu, * Õismäe tee 88 - [[Maxima Eesti OÜ|Maxima]] X (varem Tallinna II Toidukaubastu [[Õismäe-3 (kauplus)|Õismäe-3]]/[[Meelespea (kauplus)|Meelespea kauplus]]), *Õismäe tee 92 - [[Tallinna Meelespea Lasteaed]], *Õismäe tee 94 - 9-korruseline paneelkorterelamu, *Õismäe tee 104, 106, 108 - 9-korruseline paneelkorterelamute grupp, *Õismäe tee 105b ja 109 - 16-korruselised [[Paneelelamu|paneel]]korterelamud * Õismäe tee 107 - Maxima/ Kollane kauplus (varem [[Järveotsa (kauplus)|Järveotsa kauplus]]), *Õismäe tee 110 - [[Tallinna Lasteaed Vikerkaar]], *Õismäe tee 115a - [[Väike-Õismäe raamatukogu]], *Õismäe tee 124 - 9-korruseline paneelkorterelamute grupp, *Õismäe tee 130 - [[Ring Spaa & Saunad]], *Õismäe tee 132 - [[Tallinna Haabersti Gümnaasium]], *Õismäe tee 133, 135, 137 - 5-korruselised paneelkorterelamud, * Õismäe tee 136, 138, 140, 142, 144, 146, 148 ja 150 hooned moodustavad nn. Õismäe Hiina müüri<ref>[https://ypsilon.postimees.ee/7383375/metsik-laane-tallinn-magalatuur-vaike-oismael-vol-1 Magalatuur Väike-Õismäel vol. 1]</ref>, mis koosneb 22 sektsioonist: kaheksast üheksakordsest paneelmajast, kaheksa maja on üksteise küljes ning kogu ehitis on ca 460 meetri pikkune. Kaheksas majas on kokku 20 trepikoda, kuus maja on kahe trepikojaga ja kaks maja on nelja trepikojaga; igas trepikojas on 36 korterit, seega on Hiina müüris kokku 708<ref>[https://arhiiv.err.ee/video/vaata/ak-filmikroonika-1958-1991-vaike-oismae-suurim-maja AK filmikroonika 1958-1991: 1 | VÄIKE - ÕISMÄE SUURIM MAJA], arhiiv.err.ee, 20. veebruar 1977</ref>/720 korterit. *Õismäe tee 151- 5-korruseline paneelkorterelamu, *Õismäe tee 155a-157, [[AS Olerex|Olerex]] tankla, * Õismäe tee 175 - Rocca House by Larsen, *Õismäe tee 177 - [[Õismäe Sportmängude Hall]], *Õismäe tee 179 - Lääne-Tallinna Keskhaigla AS [[Väike-Õismäe polikliinik]], [[Haabersti Tervisekeskus]], [[Lääne-Tallinna Keskhaigla Õendusabikliinik]] == Ajalugu == [[File:TLA_1465_1_6953_vaade_oismaele_linnulennult.jpg|pisi|Vaade [[Väike-Õismäe]]le linnulennult]] Õismäe tee sai nime [[11. oktoober|11. oktoobril]] [[1974]].<ref>[[Robert Nerman]], [[Leho Lõhmus]]. Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed. Tallinn, 2013, lk. 305</ref> Arhitektid [[Mart Port]] ja [[Malle Meelak]] avaldasid 1968. aastal Väike-Õismäe elurajooni planeeringu, mille järgi alustati hoonestamist 1973. aastal, detailne projekteerimine kestis 1968–1977. [[Pilt:EE-TLN-HAABERSTI-Õismäe tee.JPG|pisi|Õismäe tee 150, 9-korruseliste (Õismäe Hiina müüri) korterelamute grupp]][[File:Õismäe tee – Paldiski mnt intresection.jpg|pisi|Õismäe tee 105b ja 109 ning Paldiski maantee 221a, Harkuranna Torn]] == Galerii == <gallery> EE-TLN-HAABERSTI-Ehitajate tee-Õismäe tee.JPG|[[Ehitajate tee]] - Õismäe tee ristmik, vaade Ehitajate teelt File:Väike-Õismäe elamurajoon, kõrgvaade hoonestusele, esiplaanil ringtee. Ajapaik 14557.jpg|Vaade Õismäe tee ja [[Ehitajate tee]] korterelamutele File:Õismäe tee, 2, 4, 6.jpg|Õismäe tee, 2, 4, 6 File:Õismäe tee, 6.jpg|Õismäe tee 6 File:Õismäe tee 8.jpg|Õismäe tee 8 [[paneelelamu|paneelkorterelamu]] File:Õismäe tee, 10.jpg|Õismäe tee, 10 File:Õismäe tee 12, Tallinn.jpg|Õismäe tee 12 File:Haabersti Tegevuskeskus, Õismäe tee 24.jpg|[[Haabersti Tegevuskeskus]], Õismäe tee 24 File:Õismäe tee 78.jpg|Õismäe tee 78 File:EU-EE-Tallinn-Haabersti-Õismäe-Meelespea.JPG|Õismäe tee, Meelespea [[Tallinna ühistranspordiliinid|ühistranspordi]] peatus ja Maxima (endine kauplus [[Õismäe-3 (kauplus)|Õismäe-3]]), Õismäe tee 88 File:EU-EE-Tallinn-Haabersti-Õismäe-Old Soviet "сandle" after modernisation.JPG|16-korruseline korterelamu File:EU-EE-Tallinn-Haabersti-Õismäe-Soviet apartment buildings after modernisation.JPG|5-korruseline korterelamute grupp File:EU-EE-TLN-Haabersti-Õismäe tee.JPG|5-korruseliste [[paneelelamu]]te grupp File:Footpath in Õismäe street.JPG| File:EU-EE-TLN-Haabersti-Õismäe-Old Soviet candles.JPG| File:Väike-Õismäe.JPG|Õismäe tee 105b File:Apartment building in Väike-Õismäe in Tallinn.jpg|Õismäe tee 109 File:Õismäe tee, 124.jpg|Õismäe tee 124 </gallery> ==Viited== {{viited}} {{commonskat|}} ==Välislingid== * [http://tallinncity.postimees.ee/4174007/pildid-ja-video-tallinnas-poles-kortermaja-ees-seitse-autot?_ga=2.60802090.622247140.1499319190-2109612128.1485904516 Pildid ja video: Tallinnas põles kortermaja ees seitse autot] {{Väike-Õismäe asumi tänavad}} [[Kategooria:Haabersti linnaosa tänavad]] 8rdvbni3lduaa25gy726eq2sslmzv0b Urmas Jaagant 0 428929 7228465 7204587 2026-09-04T10:20:32Z ~2026-47970-04 236850 /* Haridus */ 7228465 wikitext text/x-wiki '''Urmas Jaagant''' (sündinud [[27. juuli]]l [[1985]]<ref>[https://www.inforegister.ee/DJCKELY-URMAS-JAAGANT Päring inforegister.ee andmebaasis]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>) on eesti poliitikaajakirjanik ja toimetaja. Ta on Eesti Ekspressi<ref>{{Viide |pealkiri=Eesti Ekspress |kuupäev=2023-08-05 |url=https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Eesti_Ekspress&oldid=6456681 |väljaanne=Vikipeedia |keel=et |vaadatud=2026-07-15}}</ref> peatoimetaja asetäitja. Ta alustas ajakirjanikuna 2008. aastal Eesti Päevalehe veebireporterina. 2012. aastast on ta tegelenud peamiselt Eesti sisepoliitika kajastamise ja analüüsimisega.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Urmas Jaagant |url=https://ekspress.delfi.ee/autor/100000058/urmas-jaagant |vaadatud=2026-07-15 |väljaanne=Eesti Ekspress |keel=et}}</ref> Jaagant kirjutab iganädalast uudiskirja "Poliitikaradar"<ref>{{Netiviide |pealkiri=Poliitikaradar |url=https://ekspress.delfi.ee/kategooria/120000206/urmas-jaaganti-poliitikaradar |vaadatud=2026-07-15 |väljaanne=Eesti Ekspress |keel=et}}</ref>. == Haridus == 2023. aastal lõpetas ta [[Tallinna Ülikool]]i riigiteaduse eriala magistriõppe ''[[cum laude]].'' Ta on Tallinna Ülikoolis lõpetanud ka eesti filoloogia bakalaureuseõppe. == Tunnustus == * 2015 – [[Eesti Ajalehtede Liit|Eesti Ajalehtede Liidu]] noore ajakirjaniku preemia<ref>[https://meedialiit.ee/ajakirjanduspreemia/ajakirjanduspreemiad-2015/ Ajakirjanduspreemiad 2015] Eesti Meediaettevõtete Liidu koduleht. Vaadatud 13.10.2022.</ref> * 2022 – Uuriva ajakirjanduse Bonnieri preemia nominent<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Lill |eesnimi=Bruno |kuupäev=2025-03-20 |pealkiri=Ajakirjanduspreemia 2022 |url=https://meedialiit.ee/ajakirjanduspreemia/ajakirjanduspreemia-2022/ |vaadatud=2026-07-15 |väljaanne=Eesti Meediaettevõtete Liit |keel=et}}</ref> * 2023 – Parima üleriigilise uudise autor (koos [[Holger Roonemaa|Holger Roonemaaga]])<ref name="Delfi 2023">{{cite web|url=https://www.delfi.ee/a/120145276|title=Vaata, kes pälvisid auhinnad! Delfi Meedia ajakirjanikud võitsid 13 pressipreemiat|website=Delfi|date=17 February 2023|access-date=18 February 2023|language=et}}</ref> ==Artikleid== *[http://www.epl.ee/artikkel/413706 Kaitseliidu rühm osaleb Põhjala lahingugrupis], [[Eesti Päevaleht]], 7. jaanuar 2008 *[http://www.epl.ee/artikkel/575013 Küberkaitseliit pakub harjutuskeskkonda vabatahtlikele IT-spetsialistidele], [[Eesti Päevaleht]], 14. aprill 2010 *[http://epl.delfi.ee/news/eesti/eesti-e-tiigri-hupe-kohustuslike-e-arveteni-jai-ootamatult-toppama?id=76735334 Eesti e-tiigri hüpe kohustuslike e-arveteni jäi ootamatult toppama], [[Eesti Päevaleht]], 28. detsember 2016 ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://www.facebook.com/urmas.jaagant/ Urmas Jaagant Facebookis]{{Ise|a|Jaagant, Urmas}} {{JÄRJESTA:Jaagant, Urmas}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1985]] tnhjw0qfuv1fud824jenvud5sj2dslp Päikesesüsteemi teke ja areng 0 432315 7228284 7220315 2026-09-03T19:49:25Z InternetArchiveBot 90448 Add 1 book for Verifiability (20260903sim)) #IABot (v2.0.9.5) ([[User:GreenC bot|GreenC bot]] 7228284 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Protoplanetary-disk.jpg|pisi|300px|Kunstniku kujutus [[protoplanetaarne ketas|protoplanetaarsest kettast]]]] [[Fail:STScI- Exploring Star and Planet Formation.webm|pisi|Animatsioon tähe ja planeetide moodustumisest]] [[Päikesesüsteem]]i teke algas 4,6 miljardit aastat tagasi, kui hiiglasliku [[molekulaarpilv]]e väike osa [[gravitatsiooniline kollaps|iseenda raskuse all kokku langes]].<ref name="Bouvier" /> Suurem osa massist kogunes kokkulangenud piirkonna keskosasse, kus tekkis [[Päike]]; ülejäänud massist moodustus [[protoplanetaarne ketas]], millest arenesid [[planeet|planeedid]], nende [[planeedi kaaslane|kaaslased]], [[asteroid]]id ja teised väikesed Päikesesüsteemi [[taevakeha]]d. Eelnevalt kirjeldatud laialdaselt tunnustatud mudelit tuntakse [[nebulaarhüpotees]]i nime all. Selle koostasid 18. sajandil [[Emanuel Swedenborg]], [[Immanuel Kant]] ja [[Pierre-Simon Laplace]]. Mudeli edasiarendamisel on kasutatud teadmisi [[astronoomia]]st, [[füüsika]]st, [[geoloogia]]st ja [[planetoloogia]]st. 1950. aastatel alanud kosmoseajastu avastuste ja [[eksoplaneet]]ide leidmise järel on mudelit nii ümber lükatud kui ka vastavalt uutele vaatlustele täpsustatud. Päikesesüsteem on pärast teket väga palju arenenud. Pöörlevatest gaasi- ja tolmupilvedest on moodustunud hulgaliselt planeetide kaaslasi. Lisaks on osa kaaslasi moodustunud planeetidest kaugemal ja hiljem nende gravitatsiooni mõjul kinni püütud. Mõni kaaslane, nagu näiteks [[Kuu]], võib olla aga tekkinud kokkupõrke tagajärjel (Maa ja Kuu puhul kirjeldab seda [[hiiglasliku kokkupõrke hüpotees]]). Taevakehad on pidevalt omavahel kokku põrganud ja see on oluliselt mõjutanud Päikesesüsteemi arengut. Planeetide asukohad on [[Gravitatsioon|gravitatsioonilise vastastikmõju]] tõttu korduvalt muutunud.<ref name="Gomes" /> Arvatakse, et planeetide asukohtade muutumine juhtis suuresti Päikesesüsteemi varajast arengut. Umbes 5 miljardi aasta pärast Päike jahtub ja paisub praeguse [[diameeter|läbimõõduga]] võrreldes mitmekordseks (muutudes [[punane hiid|punaseks hiiuks]]), mille järel heidab [[planetaarudu]]na kõrvale välised kihid ja muutub [[valge kääbus|valgeks kääbuseks]]. Kauges tulevikus vähendavad mööduvad tähed aegamisi Päikese mõju planeetidele. Mõni planeet hävib ja mõni liigub edasi [[tähtedevaheline aine|tähtedevahelisse keskkonda]]. Kümnete miljardite aastate pärast ei tiirle Päikese ümber ilmselt enam ükski algsetest taevakehadest.<ref name="dyson" /> ==Ajalugu== [[Pilt:Pierre-Simon Laplace.jpg|pisi|Üks nebulaarhüpoteesi rajajatest [[Pierre-Simon Laplace]]]] Maailma tekke ja saatuse üle on mõtiskletud juba kõige varasemates kirjutistes, kuid Päikesesüsteemi teket hakati käsitlema alles üsna hiljuti ja seda sel lihtsal põhjusel, et Päikesesüsteemi ei arvatud olemas olevat selliselt nagu tänapäeval sellest aru saadakse. Esimene samm Päikesesüsteemi tekketeooria suunas oli [[Heliotsentriline maailmasüsteem|heliotsentrilise maailmasüsteemi]] laialdane tunnustamine. Mõte, et Päike on süsteemi kese ja Maa tiirleb Päikese ümber, on üle tuhande aasta vana, ([[Aristarhos Samoselt]] käis selle hiljemalt 250 eKr) aga laialdaselt tunnustati seda alles 17. sajandil. Praegust Päikesesüsteemi standardset tekketeooriat ehk 18. sajandil [[Emanuel Swedenborg]]i, [[Immanuel Kant]]i ja [[Pierre-Simon Laplace]]'i rajatud [[nebulaarhüpotees]]i on alates loomisest vaheldumisi pooldatud ja sellele on ka tugevalt vastu oldud. Hüpoteesi suurimaks probleemikohaks oli selle näiv suutmatus seletada Päikese [[impulsimoment|impulsimomendi]] puudumist planeetidega võrreldes.<ref name="Philosophical" /> 1980. aastate alguses tehtud noorte tähtede uurimuse tulemused näitasid, et neid ümbritseb tolmust ja gaasist koosnev jahe ketas, mis läheb väga hästi kokku nebulaarhüpoteesi ennustusega, ning hüpotees sai seetõttu taas poolehoiu osaliseks.<ref name="Birth of Sun" /> Päikese tulevase arengu mõistmiseks on tarvis aru saada, mis sellele energiat annab. [[Arthur Eddington]] taipas, et Päikese energia tuleb [[tuumasüntees]]ist, mille käigus [[vesinik]]u tuumad ühinevad, et moodustada [[heelium]]i tuum.<ref name="The Sun" /> 1935. aastal pakkus Eddington välja, et ka teised elemendid võivad tekkida tähtedes.<ref name="Hoyle2005" /> Sellele tuginedes väitis [[Fred Hoyle]] [[B2FH artikkel|B2FH artiklis]], et punane hiid [[nukleosüntees|toodab oma tuumas]] vesinikust ja heeliumist palju raskemaid elemente. Kui punane hiid välimised kihid lõpuks eemale heidab, moodustuvad osaliselt nendest elementidest uued tähesüsteemid.<ref name="Hoyle2005" /> ==Teke== ===Päikesesüsteemi-eelne udu=== Nebulaarhüpoteesi järgi tekkis Päikesesüsteem, kui üks osa hiiglaslikust [[molekulipilv]]est iseenda raskuse all kokku langes ([[gravitatsiooniline kollaps]]).<ref name="Montmerle2006" /> Molekulipilve läbimõõt oli umbes 65 [[valgusaasta|va]]<ref name="Montmerle2006" /> ja niisuguste kollabeeruvate osade läbimõõdud ligikaudu 3,25 va.<ref name="Arizona" /> Nende osade edasise kokkulangemise tõttu tekkisid neis tihedad tuumad, mille läbimõõdud oli 2000 – 20 000 [[astronoomiline ühik|aü]].<ref name="Montmerle2006" /><ref name="Springer1986" /> Ühest sellisest kollabeerunud osast (nn Päikese-eelsest udust) kujuneski Päikesesüsteem.<ref name="composition" /> Piirkonna mass oli umbes sama kui tänapäeva Päikese mass ja see sisaldas [[Suur Pauk|Suure Paugu]] tagajärjel tekkinud [[vesinik]]ku, [[heelium]]i ja vähesel määral [[liitium]]i, mis kokku moodustasid massist 98%. Ülejäänud 2% moodustasid eelmiste põlvkondade tähtede tuumades sünteesitud raskemad [[keemiline element|elemendid]],{{sfn|Zeilik|Gregory|1998|p=207}} mille tähed elutsükli lõpus [[tähtedevaheline aine|tähtedevahelisse keskkonda]] olid paisanud.<ref name="Lineweaver2001" /> [[Pilt:M42proplyds.jpg|pisi|vasakul|Hubble’ kosmoseteleskoobiga tehtud pilt [[Orioni udu]]s asuvast protoplanetaarsest kettast, mille sarnasest moodustus ilmselt ka Päike]] [[Meteoriit]]ides mineraalide moodustumisel nende sisse lõksu jäänud kõige vanema aine (mida peetakse esimeseks tahkeks aineks, mis Päikesesüsteemi-eelses udus moodustus) vanusele tuginedes arvatakse, et Päikesesüsteemi vanus on 4568,2 miljonit aastat.<ref name="Bouvier" /> Iidsete meteoriitide uurimisel on leitud väikeses koguses lühikese elueaga [[isotoop]]ide tütartuumi (näiteks <sup>60</sup>Fe), mis moodustuvad ainult lühikese elueaga ja plahvatavates tähtedes. See viitab, et Päikese tekkimise ajal toimus selle lähedal vähemalt üks [[supernoova]] plahvatus. Supernoova [[lööklaine]] tagajärjel võis udus tekkida liiga suure tihedusega piirkondi, mis seejärel kokku langesid.<ref name="Astrophysical Environment" /> Supernoovaks muutuvad ainult massiivsed lühikese elueaga tähed, mistõttu pidi Päike moodustuma suures tähtede moodustumise piirkonnas, mis võis sarnaneda [[Orioni udu]]ga.<ref name="cradle" /><ref name="iron" /> [[Kuiperi vöö]] ja selles leiduvate anomaalsete ainete uurimise tulemusena arvatakse, et Päike tekkis 6,5–19,5 va läbimõõduga [[täheparv]]es, kus oli 1000 – 10 000 tähte, mille kogumass oli 3000 Päikese massi. 135–535 mln aastat pärast teket hakkas täheparv lagunema.<ref name="Princeton" /><ref name="Lost Siblings" /> Mitme simulatsiooni tulemused, kus on vaadeldud noore Päikese ja selle lähedalt möödunud tähtede vastastikumõju, on andnud anomaalseid orbiite, millesarnaseid järgivad Päikesesüsteemi piiril liikuvad taevakehad.<ref name="Oort cloud" /> [[Impulsimomendi jäävuse seadus|Impulsimomendi jäävuse]] tõttu pöörles udukogu kokkulangemise järel kiiremini kui enne. Aatomid hakkasid üksteisega sagedamini kokku põrkama ja nende [[kineetiline energia]] muundus [[soojusenergia]]ks. Piirkonna kese, milles asuva aine kogumass oli kõige suurem, muutus ümbritsevast kettast aina kuumemaks.<ref name="Arizona" /> Umbes 10 000 aasta jooksul<ref name="Montmerle2006" /> arenes kokkulangenud udukogu osast gravitatsiooni, gaaside rõhu, magnetväljade ja pöörlemise tõttu protoplanetaarne ketas, mille läbimõõt oli ligikaudu 200 aü,<ref name="Arizona" /> ning moodustus kuum ja tihe [[prototäht]], mille tuumas ei toimunud veel vesiniku tuumade liitumist.<ref name="Disks Around" /> Arvatakse, et Päike sarnanes selles arenguetapis [[Sõnn (tähtkuju)|sõnni]] [[tähtkuju]]sse kuuluva tähega T Tauri.<ref name="apj2_313" /> T Tauri-tüüpi tähtede puhul on täheldatud, et neid ümbritseb tihtipeale protoplanetaarse aine ketas, mille mass on 0,001–0,1 Päikese massi.<ref name="Kitamara" /> Ketta läbimõõt on mitusada aü ([[Hubble'i kosmoseteleskoop|Hubble'i kosmoseteleskoobiga]] on Orioni udus leitud kuni 1000 aü läbimõõduga protoplanetaarseid kettaid)<ref name="Astronomical" /> ja selle pinnatemperatuur on üsna madal, ulatudes kõige rohkem tuhande kelvinini.<ref name="Magnetic Star" /> Järgneva 50 mln aasta jooksul tõusis temperatuur ja rõhk Päikese tuumas nii palju, et algas tuumasüntees, mille tulemusena tekkis sisemine soojuseallikas, mis tasakaalustas gravitatsioonilise kokkutõmbumise.<ref name="Yi2001" /> Sellega sai Päikesest [[peajada]] täht, mida see on ka tänapäeval<ref name="sequence" />. ===Planeetide teke === Arvatakse, et planeedid moodustusid Päikese tekke järel alles jäänud gaasist ja tolmust koosnevast udust.<ref name="Shock Fronts" /> Tänapäeval peetakse planeedi tekkemooduseks [[akretsioon (astronoomia)|akretsiooni]], mille järgi on planeet algul keskse prototähe ümber tiirlev tolmukübeke. Teiste tolmukübekestega kokkupõrkamise tõttu moodustub kuni 200 m läbimõõduga kamakas, mis põrkub kokku suuremate tükkidega, mille järel tekib 10&nbsp;km läbimõõduga [[planetesimaal]].<ref name="Goldreich1973" /> Viimane kasvab järgmiste miljonite aastate jooksul järk-järgult paar sentimeetrit aastas.<ref name="Goldreich1973" /> Päikesest kuni 4 aü kaugusele jääva piirkonna ehk [[Päikesesüsteem#P.C3.A4ikeses.C3.BCsteemi siseosa|päikesesüsteemi siseosa]] temperatuur oli kergesti [[lenduvus|lenduvate]] molekulide nagu [[vesi|vee]] ja [[metaan]]i jaoks liiga kõrge, mistõttu moodustusid seal planetesimaalid ainult kõrge [[sulamistemperatuur]]iga [[keemiline ühend|keemilistest ühenditest]] nagu [[metall]]id (näiteks [[raud]], [[nikkel]], [[alumiinium]]) ja [[silikaadid]]. Neist tahketest taevakehadest tekkisid [[Maa tüüpi planeedid|kiviplaneedid]] [[Merkuur]], [[Veenus]], [[Maa (planeet)|Maa]] ja [[Marss]]. Mujal [[universum]]is on eelnimetatud ühendid suhteliselt haruldased ja moodustasid udukogu massist ainult 0,6%, mistõttu ei saanud kiviplaneedid kuigi suureks paisuda.<ref name="Arizona" /> Kiviplaneetide alged kasvasid, kuni olid umbes 0,05 Maa massi ja aine sadestumine neile lõppes ligikaudu 100 000 aastat pärast Päikese teket; kokkupõrked teiste piisavalt suurte taevakehadega võimaldas kiviplaneetide algetel kasvada nii suureks kui nad tänapäeval on.<ref name="sciam" /> Moodustumise ajal olid kiviplaneedid gaasist ja tolmust koosneva ketta sees. Gaasi toetas osaliselt rõhk, mistõttu see ei tiirelnud Päikese ümber nii kiiresti kui planeedid, mille tulemusena liikusid need järk-järgult uutele orbiitidele. Mudelid näitavad, et liikumise kiiruse määrasid tiheduse ja temperatuuri erinevused kettas,<ref name="li2011" /> aga kokkuvõttes liikusid siseplaneedid Päikesel lähemale oma tänapäevastele orbiitidele.<ref name="Earth Survived" /> [[Hiidplaneet|Hiidplaneedid]] [[Jupiter (planeet)|Jupiter]], [[Saturn]], [[Uraan (planeet)|Uraan]] ja [[Neptuun]] moodustusid kaugemal, kus kergesti lenduvad elemendid olid tahkes [[agregaatolek|olekus]]. Hiidplaneetide koostisosad on levinumad kui kiviplaneetide metallid ja silikaadid, mistõttu kasvasid need piisavalt suureks, et püüda kinni kõige kergemaid ja levinumaid elemente, milleks on [[vesinik]] ja [[heelium]].<ref name="Arizona" /> Piirkonnas moodustunud planetesimaalide mass kasvas umbes 3 mln aasta jooksul võrdseks 4 Maa massiga.<ref name="sciam" /> Tänapäeval moodustab nelja hiidplaneedi mass peaaegu 99% Päikese ümber tiirleva aine massist. Teoreetikud usuvad, et Jupiter ei paikne juhuslikult piiril, millest edasi on kergesti lenduvad ained tahkes olekus. Piirile langeva tahkes olekus aine aurustumise tagajärjel tekkis sinna suur hulk vett, mille tulemusena tekkis madalama rõhuga ala, kus tõusis tolmuosakeste tiirlemiskiirus ja peatus nende liikumine Päikese poole. Seetõttu tekkis umbes 5 aü kaugusele Päikesest omamoodi tõke, kus aine hakkas kiiresti kogunema. Sellest üleliigsest ainest moodustus suur planeedi alge (mille mass oli võrdne 10 Maa massiga), mille ümber hakkas ümbritsevast kettast järjest kiiremini gaasi kogunema.<ref name="ayliffe_bate_2009" /><ref name="dangelo_bodenheimer_2013" /> Kui planeedi alge ja seda ümbritseva aine mass võrdsustus, jätkus kasv väga kiiresti – umbes 10<sup>5</sup> aasta järel oli planeedi mass 150 Maa massi ja kasvu peatudes lausa 318 Maa massi.<ref name="lhdb2009" /> Saturni mass võib olla märkimisväärselt väiksem seetõttu, et see tekkis Jupiterist mõni miljon aastat hiljem, kui oli vähem gaasi alles jäänud.<ref name="sciam" /> T Tauri tüüpi tähtedel nagu noorel Päikesel on palju tugevam [[tähetuul]] kui vanematel stabiilsematel tähtedel. Arvatakse, et Uraan ja Neptuun moodustusid pärast Jupiteri ja Saturni, kui tugev [[päikesetuul]] oli suure osa kettast ära puhunud. Seetõttu sisaldavad Uraan ja Neptuun vähe vesinikku ja heeliumi – mõlemad vähem kui 1 Maa massi jagu. Mõnikord nimetatakse Uraani ja Neptuuni ka ebaõnnestunud tuumadeks.<ref name="thommes" /> Tekketeooriate peamiseks mureks on planeetide tekke ajavahemik. Tänapäevases asukohas oleks tuumade teke võtnud aega sadu miljoneid aastaid. See tähendab, et Uraan ja Neptuun moodustusid ilmselt Päikesele lähemal või isegi Jupiteri ja Saturni vahel ning liikusid või tõugati hiljem kaugemale.<ref name="thommes" /><ref name="Levison2007" /> Planetesimaalide ajastul ei liikunud aine ainult Päikesest kaugemale; kosmoseaparaadi [[Stardust (kosmoseaparaat)|Stardust]] [[komeet|komeedilt]] [[Wild 2]] võetud proov vihjab sellele, et Päikesesüsteemi tekke alguses liikus Päikesesüsteemi soojast siseosast ainet [[Kuiperi vöö]]sse.<ref name="Stardust Results" /> Umbes 3–10 mln aasta möödudes<ref name="sciam" /> puhus noore Päikese tuul kogu protoplanetaarse ketta gaasi ja tolmu [[tähtedevaheline aine|tähtedevahelisse keskkonda]], mistõttu planeetide kasv lõppes.<ref name="Disruption" /><ref name="Protoplanet" /> ==Edasine areng == [[Pilt:Artist's concept of collision at HD 172555.jpg|pisi|200 px|Kunstniku kujutus [[hiiglaslikust kokkupõrke hüpotees|hiiglaslikust kokkupõrkest]], mida peetakse [[Kuu]] tekkepõhjuseks]] Algselt arvati, et planeedid moodustusid tänapäevastel orbiitidel või nende lähedal. 20. ja 21. sajandil aga see arvamus muutus. Tänapäeval arvatakse, et Päikesesüsteem nägi kohe pärast teket väga teistsugune välja: siseosas oli mitu Merkuuriga sama massiivset taevakeha, [[Päikesesüsteem#P.C3.A4ikeses.C3.BCsteemi v.C3.A4lisosad|välisosa]] oli palju väiksem kui praegu ja [[Kuiperi vöö]] paiknes Päiksele palju lähemal.<ref name="E. Brown" /> ===Kiviplaneedid === Planeetide tekke ajastu lõpul asus Päikesesüsteemi siseosas 50–100 Kuu- kuni Marsi-suurust [[protoplaneet]]i.<ref name="Petit2001" /><ref name="Kominami" /> Taevakehade kasv oli võimalik ainult seetõttu, et need põrkusid üksteisega ligikaudu 100 mln aasta jooksul kokku. Protoplaneedid olid üksteisega [[gravitatsioon|gravitatsioonilises vastastikmõjus]], mistõttu kasvasid neist kokkupõrgete tulemusel välja tänapäevased neli kiviplaneeti.<ref name="sciam" /> Arvatakse, et ühe sellise suure kokkupõrke tagajärjel tekkis [[Kuu]] ja teine põhjustas noort [[Merkuur]]i ümbritseva aine kadumise.<ref name="Solomon2003" /> Eelkirjeldatud mudel ei suuda aga kirjeldada, miks kiviplaneetide orbiidid on tänapäeval nii stabiilsed ja peaaegu ringikujulised, kuigi protoplaneetide orbiidid oleks pidanud olema väga suure [[orbiidi ekstsentrilisus|ekstsentrilisusega]], et võimaldada protoplaneetide omavahelisi kokkupõrkeid.<ref name="Petit2001" /> Üks hüpotees seletab seda sellega, et kiviplaneedid tekkisid gaasikettas, mida Päike ei olnud ära puhunud. Gaas aga langetas gravitatsioonilise vastastikmõju tõttu planeetide energiat ja tasandas nende orbiite.<ref name="Kominami" /> Olemasolu korral ei oleks seesama gaas aga lasknud protoplaneetide orbiitidele nii ekstsentriliseks muutudagi.<ref name="sciam" /> Teise hüpoteesi kohaselt oli aeglustav gravitatsioonilist vastastikmõju mitte gaasi ja planeetide vahel, vaid planeetide ja ülejäänud väikeste taevakehade vahel. Kui suured taevakehad liikusid väikeste taevakehade vahel, tõmbasid need väikseid enda poole, mille tulemusena tekkis suurte taevakehade järel liikuv väikestest taevakehadest koosnev suurema tihedusega ala. Väikeste taevakehade gravitatsioon muutis seejärel suurte taevakehade orbiidid korrapärasemaks.<ref name="Final Stages" /> ===Asteroidide vöö === Päikesest 2–4 aü kaugusel asuvat piirkonda kutsutakse [[asteroidide vöö]]ks. Algselt oli asteroidide vöös oleva aine kogus piisav, et sellest oleks saanud moodustuda vähemalt 2–3 Maa-sarnast planeeti, ja asteroidide vöös moodustuski suur hulk [[planetesimaal]]e. Hiljem põrkusid planetesimaalid omavahel kokku ja tekkis 20–30 Kuu-Marsi-suurust [[protoplaneet]]i.<ref name="Bottke2005" /> Jupiteri tekkimine 3 mln aastat pärast Päikese teket avaldas aga asteroidide vööle suurt mõju.<ref name="Petit2001" /> Orbitaalresonantsid Jupiteri ja Saturniga on just asteroidide vöös väga tugevad ja gravitatsiooniline vastastikmõju tõttu suurte protoplaneetidega läksid suure hulga planetesimaalide orbiidid Jupiteri ja Saturniga resonantsi. Jupiteri gravitatsioon suurendas nende taevakehade kiirust, mistõttu teiste taevakehadega kokkupõrkamise korral need ühinemise asemel purunesid.<ref name="Planetesimal" /> Jupiteri liikumisel Päikesele lähemale kasvas asteroidide vöös resonantsis olevate taevakehade arv ja tõusis nende liikumiskiirus üksteise suhtes.<ref name="Jupiter's Age" /> Resonantside kumulatiivse mõju tõttu lahkusid protoplaneedid asteroidide vööst või suurenes nende [[orbiidi kalle]] ja [[orbiidi ekstsentrilisus|ekstsentrilisus]].<ref name="Bottke2005" /><ref name="OBrien2007" /> Mõne massiivse protoplaneedi tõukas Jupiter eemale, mõni aga liikus Päikesesüsteemi siseosasse ja oli osaline kiviplaneetide tekke viimases osas.<ref name="Bottke2005" /><ref name="Raymond2007" /><ref name="Watanabe" /> Asteroidide vöö tühjenemise järel oli piirkonna kogumass vähem kui 1% Maa massist ja koosnes peamiselt väikestest planetesimaalidest.<ref name="OBrien2007" /> See väärtus on siiski suurem kui peamise vöö tänapäevane mass, milleks on ligikaudu 1/2000 Maa massi.<ref name="Krasinsky2002" /> Arvatakse, et Jupiteri ja Saturni lühiajalise 2:1 orbitaalresonantsi ajal toimus asteroidide vöö teine tühjenemine. Maa omandas oma vee (~6 × 10<sup>21</sup> kg) varasest asteroidide vööst ilmselt hiidplaneetide mõju tõttu. Vesi on liiga kergesti lenduv, et oleks võinud olla Maa tekke ajal selle läheduses, mistõttu pärineb see Päikesesüsteemi kaugemast ja külmemast piirkonnast.<ref name="Hsieh2006" /> Vesi saabus ilmselt protoplaneetide ja väikeste planetesimaalidega, mille Jupiter asteroidide vööst välja tõukas.<ref name="Raymond2007" /> Lisaks peetakse võimalikuks vee allikaks asteroidide vööst 2006. aastal avastatud taevakehi, mis teatud osal oma orbiidil käituvad kui [[komeet|komeedid]].<ref name="Hsieh2006" /><ref name="Comet Class" /> [[Kuiperi vöö]]s või kaugemal asuvad komeedid aga pole Maale toonud rohkem kui ligikaudu 6% siin leiduvast veest.<ref name="Gomes" /><ref name="Morbidelli" /> [[Panspermia]] hüpoteesi kohaselt võis ka elu sattuda Maale sama moodi, kuid see ei ole laialdaselt tunnustatud selgitus.<ref name="Panspermia" /> ===Planeetide liikumine tänapäevastesse asukohtadesse === Nebulaarhüpoteesi järgi on Päikesesüsteemi kaks viimast planeeti vales kohas. [[Udukogu]] väikese tiheduse ja pikema tiirlemisperioodi tõttu on väga ebatõenäoline, et [[Uraan (planeet)|Uraan]] ja [[Neptuun]] tekkisid praeguses asukohas.<ref name="Taylor2001" /> Seetõttu arvatakse, et mõlemad planeedid moodustusid Jupiteri ja Saturni orbiitide lähedal, kus oli rohkem ainet, ja liikusid sadade miljonite aastate jooksul Päikesest kaugemale tänapäevastele asukohtadele.<ref name="thommes" /> [[Pilt:Lhborbits.png|pisi|400px|Simulatsioon asteroidide vöö taha jäävatest planeetidest ja Kuiperi vööst: a) enne kui Jupiter ja Saturn saavutasid 2:1 resonantsi; b) pärast Kuiper vöö taevakehade hajumist Neptuuni orbiidi muutumise järel; c) pärast Kuiper vöö taevakehade väljatõukamist Jupiteri poolt<ref name="Gomes" />]] Kaugemate planeetide liikumine seletab ka Päikesesüsteemi välisosade olemasolu ja omadusi.<ref name="Levison2007" /> [[Päikesesüsteem#Neptuuni-tagune piirkond|Neptuunist kaugemal]] asub [[Kuiperi vöö]], [[hajusketas]] ja [[Öpiku-Oorti pilv]], mis on kolm jäiste taevakehadega hõredalt asustatud piirkonda, kust arvatakse pärinevat suurem osa vaadeldavatest [[komeet]]idest. Kauguse tõttu Päikesest oli nendes piirkondades aine tihedus liiga väike ja akretsioon liiga aeglane, et enne udukogu hajumist oleks võinud planeete moodustuda.<ref name="Taylor2001" /> Kuiperi vöö asub Päikesest 30–55 aü kaugusel, hajusketta ulatus on kuni 100 aü<ref name="Levison2007" /> ja Öpiku-Oorti pilv algab umbes 50 000 aü juures.<ref name="Morbidelli2008" /> Algselt oli Kuiperi vöö aga palju tihedam ja Päikesele lähemal, lõppedes umbes 30 aü juures. Selle algus oli Uraani ja Neptuuni orbiitide juures, mis olid moodustumise ajal omakorda Päikesele lähemal (kõige tõenäolisemalt vahemikus 15–20 aü) ja paiknesid üksteise suhtes vastastikku (kusjuures Uraan oli Päikesest kaugemal kui Neptuun).<ref name="Gomes" /><ref name="Levison2007" /> Nice’i mudeli järgi muutusid Päikesesüsteemi tekke järel suure hulga allesjäänud planetesimaalide mõju tõttu aegamisi kõigi hiidplaneetide orbiidid. 500–600 mln aasta pärast (umbes 4 mld aastat tagasi) tekkis Jupiteri ja Saturni vahel 2:1 resonants, mis tähendab, et Jupiter tegi kaks tiiru ümber Päikese sama ajaga kui Saturn tegi ühe tiiru.<ref name="Levison2007" /> Resonantsi tõttu tõugati kaugemal asuvaid planeete Päikesest kaugemale, mistõttu Neptuun möödus Uraanist ja liikus iidsesse Kuiperi vöösse. Neptuun ja Uraan tõukasid suurema osa väikestest jäistest taevakehadest Päikesele lähemale ja liikusid ise samal ajal Päikesest kaugemale. Planetesimaalid tõukasid seejärel järgmised planeedid Päikesest kaugemale ja liikusid ise aina Päikesele lähemale.<ref name="Levison2007" /> See jätkus, kuni planetesimaalid jõudsid Jupiteri gravitatsiooni mõjualasse, mille tõttu muutusid nende orbiidid äärmiselt elliptiliseks või tõugati need üldse Päikesesüsteemist välja. Jupiter liikus selle tulemusena aga Päikesele pisut lähemale. Taevakehad, mille Jupiter Päikesesüsteemist välja tõukas, moodustasid Öpiku-Oorti pilve,<ref name="Levison2007" /> Neptuuni hajutatud taevakehad moodustasid praeguse Kuiperi vöö ja hajusketta.<ref name="Levison2007" /> See selgitab Kuiperi vöö ja hajusketta tänapäevast väikest tihedust. Mõni hajutatud taevakeha, nagu näiteks [[Pluuto (astroloogia)|Pluuto]] jäi gravitatsiooniliselt seotuks Neptuuni orbiidiga.<ref name="Malhorta1995" /> Hõõrdumine planetesimaalide kettas muutis Uraani ja Neptuuni orbiidi lõpuks taas ringikujuliseks.<ref name="Levison2007" /><ref name="fogg_nelson" /> Vastupidi hiidplaneetidele arvatakse, et kiviplaneedid ei ole esialgselt asukohast kuigi palju mujale liikunud, kuna nende orbiidid on stabiilseteks jäänud.<ref name="sciam" /> Veel üks selgitust vajav asjaolu on Marsi väike suurus võrreldes Maaga. Ameerika Ühendriikides San Antonios [[Texas]]e osariigis asuv Southwesti Teadusuuringute Instituut avaldas 6. juunil 2011 hüpoteesi, mille kohaselt liikus Jupiter 1,5 aü võrra Päikesele lähemale. Lisaks väidab hüpotees, et pärast Saturni moodustumist, Päikesele lähemale liikumist ning Saturni ja Jupiteri vahelise resonantsi teket liikusid mõlemad planeedid tagasi praegustesse asukohtadesse. Jupiter oleks seega võtnud endale suure osa ainest, mille arvel oleks saanud kasvada Marsi mass. Sama simulatsiooniga oli võimalik taasluua tänapäevase asteroidide vöö omadusi, sealhulgas kuivade asteroidide ja komeetidega sarnanevate vett sisaldavate taevakehade olemasolu.<ref name="Robbed" /><ref name="Low Mass" /> Eri hinnangute põhjal on siiski ebatõenäoline, et tingimused udukogus oleks võimaldanud Jupiteril ja Saturnil tagasi praegustesse asukohtadesse liikuda.<ref name="dangelo_marzari_2012" /> Marsi väikest massi on lisaks seletatud ka teiste põhjustega.<ref name="Chambers2013" /><ref name="Izidoro2014" /><ref name="fischer2014" /> ===Suur Hiline Pommitamine ja sellele järgnenud aeg === [[Pilt:Barringer Crater aerial photo by USGS.jpg|pisi|vasakul|[[Barringeri kraater]] [[Arizona]] osariigis [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]]. [[Impaktstruktuur]] tekkis 50 000 aastat tagasi, kui Maaga põrkas kokku 50 m läbimõõduga [[impaktor]], mis näitab, et [[akretsioon (astronoomia)|akretsioon]] ei ole Päikesesüsteemis veel lõppenud]] Kaugemate planeetide gravitatsiooni tõttu liikus suur hulk asteroide Päikesesüsteemi siseosasse, kuni Kuiperi vöö tihedus langes tänapäevasele tasemele.<ref name="OBrien2007" /> See võis umbes 4 mld aastat tagasi ehk 500–600 mln aastat pärast Päikesesüsteemi teket põhjustada Suure Hilise Pommitamise.<ref name="Gomes" /><ref name="shuffle" /> See ajajärk kestis sadu miljoneid aastaid ja selle tõestuseks on siiamaani nähtavad [[impaktstruktuur]]id Päikesesüsteemi siseosa geoloogiliselt surnud taevakehadel, nagu näiteks Kuul ja Merkuuril.<ref name="Gomes" /><ref name="Chronology" /> Kõige varasem tõend elust Maal pärineb ajast 3,8 mld aastat tagasi, mis jääb aega kohe pärast Suure Hilise Pommitamise lõppu.<ref name="life" /> Taevakehade kokkupõrkeid peetakse Päikesesüsteemi arengu korrapäraseks (tänapäeval küll aga harva esinevaks) osaks. Nende jätkuva toimumise tõestuseks on [[komeet|komeedi]] [[Shoemaker–Levy 9|Shoemaker-Levy 9]] kokkupõrge Jupiteriga 1994. aastal, Jupiteri impaktsündmus 2009. aastal, [[Tunguusi katastroof]], [[Tšeljabinski meteooriplahvatus]] ja USA [[Arizona|Arizona osariigis]] paiknev [[Barringeri kraater]]. [[Akretsioon (astronoomia)|Akretsioon]] ei ole seetõttu lõppenud ja võib ikka veel elu Maal ohustada.<ref name="Chapman" /><ref name="Agnor2006" /> Päikesesüsteemi arengu käigus tõukasid hiidplaneedid komeedid Päikesesüsteemi siseosast tuhandete aü kaugusele, kus need moodustasid [[Öpiku-Oorti pilv]]e. Umbes 800 mln aasta möödudes hakkas pilv galaktiliste loodete, mööduvate tähtede ja hiiglaslike molekulaarpilvede mõjul tühjenema, kui komeedid tagasi Päikese poole liikusid.<ref name="Morbidelli2008" /> Päikesesüsteemi arengut paistis mõjutavat ka [[päikesetuul]]e, mikrometeoriitide ja [[tähtedevaheline aine|tähtedevahelise keskkonna]] osade põhjustatud kosmosemurenemine.<ref name="Weathering" /> Asteroidide vöö arengut pärast Suurt Hilist Pommitamist mõjutasid peamiselt kokkupõrked.<ref name="Bottke2005b" /> Suure massiga kehadel on piisavalt tugev gravitatsioon, et hoida enda küljes tugeva kokkupõrke järel purunenud aine. Asteroidide vöös tavaliselt seda ei juhtu. Seetõttu on mitu suurt taevakeha purunenud ja mõnikord on väikeste kokkupõrgete tagajärjel moodustunud uusi taevakehi.<ref name="Bottke2005b" /> Mõne asteroidi kaaslase olemasolu on võimalik seletada ainult emakehast eemale lennanud aine kogunemisega.<ref name="Arrhenius" /> ==Kaaslased== Suurem osa planeetide ja teise Päikesesüsteemi taevakehade ümber tiirlevad [[planeedi kaaslane|kaaslased]]. Need on tekkinud kolmel võimalikul viisil: * planeeti tekkimise ajal seda ümbritseva aine kettast (ainult hiidplaneetide puhul), * taevakehade kokkupõrkest tekkinud ainest (kui kokkupõrge oli piisavalt suur ja toimus piisavalt nüri nurga all), * mööduva taevakeha kinnipüüdmisel. Jupiteril ja Saturnil on mitu suurt kuud, nagu näiteks [[Io (kuu)]], [[Europa]], [[Ganymedes (kuu)]] ja [[Titan]], mis võivad olla tekkinud planeetide ümber paiknenud kettast nagu planeedid moodustusid Päikese ümber asunud kettast.<ref name="Detection" /> Sellisele tekkemoodusele viitab kaaslaste suur suurus ja lähedus planeedile. Kaaslase kinnipüüdmisel on neid omadusi võimatu saavutada ja planeetide gaasilise koostise tõttu on kaaslaste tekkimine kokkupõrgete tulemusel ebatõenäoline. Hiidplaneetide väliskaaslased on tavaliselt väikesed ning ekstsentrilise orbiidi ja juhusliku telje kaldega. Sellised tunnused on omased kinnipüütud taevakehadele.<ref name="Trojans" /><ref name="Giant Planet " /> Suurem osa neist kaaslastest tiirleb emaplaneedi pöörlemisega vastupidises suunas. Kõige suurem ebakorrapärane kaaslane on Neptuuni kaaslane [[Triton (kuu)|Triton]], mida peetakse [[Kuiperi vöö]]st pärinevaks kinnipüütud taevakehaks.<ref name="Agnor2006" /> Päikesesüsteemi tahkete taevakehade kaaslased on tekkinud nii kokkupõrgete kui ka kinnipüüdmise teel. [[Marss|Marsi]] kahte väikest kaaslast [[Deimos]]t ja [[Phobos]]t peetakse kinnipüütud asteroidideks.{{sfn|Zeilik|Gregory|1998|pp=118–120}} [[Kuu]] aga arvatakse olevat tekkinud võimsa kokkupõrke tagajärjel Maaga.<ref name="Canup2005" /><ref name="Collision" /> Kokkupõrganud taevakeha mass oli ilmselt võrdne Marsi massiga ja kokkupõrge toimus suurte kokkupõrgete ajastu lõpus. Kokkupõrke tagajärjel lendus laiali osa impaktori vahevööst, millest moodustus seejärel Kuu.<ref name="Canup2005" /> See kokkupõrge oli ilmselt viimane kokkupõrgetest, mille tulemusel moodustus Maa. Lisaks on välja pakutud, et Maaga kokku põrganud Marsi-suurune taevakeha tekkis ühes stabiilses Maa-Päikese süsteemi [[Lagrange'i punktid|Lagrange'i punktis]] (kas siis L4 või L5) ja liikus seejärel esialgsest asukohast eemale.<ref name="Origin" /> Neptuunist kaugemale jäävate taevakehade Pluuto ja [[90482 Orcus]]e kaaslased (vastavalt [[Charon (kaaslane)|Charon]] ja [[Vanth (kaaslane)|Vanth]]) on samuti moodustunud suurte kokkupõrgete tagajärjel; Pluuto-Charoni, Orcus-Vanthi ja Maa-Kuu süsteemid on Päikesesüsteemis erilised, kuna kaaslase mass on suurema taevakeha massist vähemalt 1%.<ref name="impact_Pluto" /><ref name="Ragozzine" /> ==Tulevik== Astronoomid arvavad, et Päikesesüsteem ei muutu oluliselt enne, kui Päike on peaaegu kogu vesinikuvaru sünteesinud heeliumiks ja muutunud [[peajada]] tähest [[punane hiid|punaseks hiiuks]]. Päikesesüsteemi areng jätkub aga ka pärast nende sündmuste toimumist. ===Pikaaegne stabiilsus === Miljonite ja miljardite aastate lõikes on Päikesesüsteem [[kaoseteooria|kaootiline]]<ref name="laskar94" /> ja planeetide orbiidid võivad pikaks ajaks muutuda. Heaks näiteks on Neptuuni-Pluuto süsteem, mis on 3:2 orbitaalresonantsis. Kuigi resonants ise püsib stabiilsena, on Pluuto asukohta võimatu täpselt ennustada rohkem kui 10–20 mln aastat ette ([[Ljapunovi aeg]]).<ref name="gWDqZ" /> Teine näide on Maa [[pöörlemistelje kalle]], mida on Maa vahevöö hõõrdumise tõttu võimatu arvutada umbes 1,5–4 mld aasta ette.<ref name="izPP7" /> Kaugemale jäävate planeetide orbiidid on pikemat aega kaootilised, nende Ljapunovi aeg jääb vahemikku 2–230 mln aastat.<ref name="hayes07" /> See tähendab, et planeedi asukohta orbiidil on võimatu kindlalt ennustada (näiteks talve ja suve aeg ei ole teada), kuid mõnel juhul võivad hoopis orbiidid ise väga suuresti muutuda. Selline kaos avaldub [[orbiidi ekstsentrilisus]]e muutumise kaudu.<ref name="Stewart1997" /> Päikesesüsteem on selles mõttes stabiilne, et ükski planeetidest ei põrka ilmselt teisega kokku või seda ei tõugata süsteemist järgmise paari miljardi aasta jooksul välja.<ref name="hayes07" /> Viie miljardi aasta möödudes võib aga Marsi ekstsentrilisus kasvada väärtuseni 0,2, mis tähendab, et see ristuks Maa orbiidiga ja kokkupõrke tõenäosus suureneb. Samal ajaskaalal võib kasvada Merkuuri ekstsentrilisus ja lähedane möödumine Veenusest võib selle Päikesesüsteemist välja tõugata<ref name="laskar94" /> või põhjustada kokkupõrke Veenuse või Maaga.<ref name="Haywire" /> ===Kaaslaste-rõngaste süsteemid=== Kaaslasesüsteemi arengut juhivad [[looded|loodejõud]]. [[Planeedi kaaslane|Kaaslane]] põhjustab [[gravitatsioonijõu]] erinevuse tõttu mööda suuremat taevakeha selle kujus muutusi. Kui kaaslane pöörleb suurema taevakehaga samas suunas ja viimane pöörleb kaaslase [[tiirlemisperiood]]ist kiiremini, tõmmatakse suurema taevakeha pinnale tekkinud kumerust pidevalt kaaslasest ettepoole. Sellisel juhul kandub [[impulsimoment]] suurema taevakeha pöörlemiselt kaaslase pöörlemisele. Kaaslase energia suureneb ja see liigub järk-järgult suuremast taevakehast kaugemale, samas kui viimane pöörleb aina aeglasemalt. Selle näiteks on Maa ja Kuu. Tänapäeval on Kuu Maaga gravitatsiooniliselt seotud ja alati Maa suunas sama poolega pööratud, kuna teeb ühe tiiru ümber Maa umbes sama ajaga kui ühe pöörde ümber oma telje (umbes 29 päevaga). Kuu liigub pidevalt Maast kaugemale ja Maa pöörleb aina aeglasemalt. Kui Maa ja Kuu elavad üle Päikese paisumise, teeb Kuu 50 mld aasta pärast ühe tiiru ümber Maa umbes 47 päevaga ja nii Kuu kui Maa teevad ühe pöörde ümber oma telgede sama ajaga, mistõttu on kumbagi taevakeha näha ainult ühelt poolkeralt.<ref name="Dynamics" /><ref name="Terence" /> Sama nähtuse näiteks on veel Jupiteri [[Jupiter#Galilei kuud|Galilei kuud]] (ja ka mitu Jupiteri väiksemat kaaslast)<ref name="Tidal Heating" /> ja suurem osa Saturni suurtest kaaslastest.<ref name="Resonances" /> [[Pilt:Voyager 2 Neptune and Triton.jpg|pisi|[[Voyager 2]] foto Neptuunist koos kaaslasega [[Triton (kuu)|Triton]], mille orbiit liigub lõpuks üle Neptuuni Roche 'i piiri, mistõttu võib Triton puruneda ja moodustuda uus rõngassüsteem]] Kui kaaslane tiirleb suurema taevakeha ümber kiiremini kui viimane pöörleb enda telje ümber või pöörleb kaaslane taevakehaga vastupidises suunas, on olukord teine. Esimesel juhul liigub suurema taevakeha pinnale tekkinud kumerus kaaslasest tagapool. Impulsimomendi ülekandumise suund on vastupidine ja seega kasvab suurema taevakeha pöörlemiskiirus, samas kui kaaslane liigub suuremale taevakehale lähemale. Teisel juhul on suurema taevakeha ja kaaslase impulsimomendid vastupidise märgiga, mistõttu impulsimomendi ülekandumine vähendab mõlema väärtuse suurust (mis üksteise tühistavad). Mõlemal juhul aga liigub kaaslane suurema taevakeha poole, kuni kaaslane puruneb (ja võib selle tulemusel tekitada rõngassüsteemi) või põrkab kokku suurema taevakeha pinna või atmosfääriga. Selline saatus tabab Marsi kaaslast [[Phobos]]t 30–50 mln aasta pärast,<ref name="Bills2006" /> Neptuuni kaaslast Tritonit 3,6 mld aasta pärast,<ref name="Triton " /> Jupiteri kaaslasi [[Metis (kuu)|Metist]] ja [[Adrastea]]t<ref name="Burns2004" /> ja vähemalt 16 Uraani ja Neptuuni väikest kaaslast. Uraani kaaslane [[Desdemona (kuu)]] võib isegi põrgata kokku mõne teise läheduses tiirleva Uraani kaaslasega.{{sfn|Duncan|Lissauer|1997}} Kaaslane ja suurem taevakeha võivad olla omavahel gravitatsiooniliselt seotud ka kolmandal moel. Sellisel juhul jääb suurema taevakeha pinnale tekkinud kumerus otse kaaslase alla, impulsimomendi ülekannet ei toimu ja tiirlemisperiood ei muutu. Pluuto ja Charon on sellise paigutuse näiteks.<ref name="LYtoR" /> Enne [[Cassini-Huygens]]i kosmoseaparaadi jõudmist Saturni juurde 2004. aastal arvati, et [[Saturni rõngad]] on Päikesesüsteemist palju nooremad ja ei pea vastu kauem kui järgnevad 300 mln aastat. Eeldati, et [[interaktsioon|vastastikmõju]] Saturni kaaslastega liigutab rõngaste välispiiri planeedile aegamööda lähemale ning hõõrdumine meteoriitide ja rõngaste vahel ja Saturni gravitatsioon teevad ülejäänud töö, mille tulemusel jääbki Saturn ilma rõngasteta.<ref name="A Mystery" /> Cassini-missioonilt saadud andmete põhjal hinnati aga see esialgne arvamus ümber. Vaatlused paljastasid 10&nbsp;km läbimõõduga jäised tükid, mis pidevalt purunesid ja taasmoodustusid rõngaid seeläbi värskendades. Saturni rõngad on teiste hiidplaneetide rõngastest palju massiivsemad. Arvatakse, et suure massi tõttu ongi rõngad pärast 4,5 mld aasta tagasi toimunud teket säilinud ja ilmselt teevad seda ka järgnevate miljardite aastate jooksul.<ref name="Recycled Rings" /> ===Päike ja planeetide keskkonnad === Pikas väljavaates tulenevad kõige suuremad muutused Päikesesüsteemis just Päikese muutumisest, kui see vananeb. Kui Päike põletab oma vesinikuvaru, läheb see kuumemaks ja põletab ülejäänud kütust veelgi kiiremini. Selle tulemusena muutub Päike iga 1,1 mld aasta kohta 10% heledamaks.<ref name="scientist" /> Päikese kiirgushulga kasvades liigub miljardi aasta möödudes elu võimaldav piirkond Päikesest kaugemale, mistõttu muutub Maa pind liiga kuumaks, et võimaldada vedelal kujul vee looduslikku olemasolu. Sel hetkel sureb elu Maal välja.<ref name="Schroder2008" /> Tugeva [[kasvuhoonegaasid|kasvuhoonegaasi]] vee aurustumine ookeanide pinnalt võib kiirendada temperatuuri tõusmist ja elu võib veelgi varem välja surra.<ref name="Changing" /> Samal ajal on võimalik, et [[Marss|Marsi]] pinnatemperatuur tõuseb aegamööda, [[regoliit|regoliidi]] all paiknev hetkel külmunud [[süsihappegaas]] ja vesi vabanevad atmosfääri, põhjustades [[kasvuhooneefekt]]i, mis soojendab planeeti, kuni seal on tänapäevase Maa tingimustega sarnased tingimused ja ümberasustamine muutub võimalikuks.<ref name="mars" /> 3,5 miljardi aasta möödudes on Maal tänapäevase Veenuse tingimustega sarnased tingimused.<ref name="scientist" /> Umbes 5,4 mld aasta pärast muutub Päikese tuum piisavalt kuumaks, et alustada seda ümbritsevas kestas vesiniku tuumade liitmist.<ref name="Schroder2008" /> See omakorda põhjustab tähe väliskihtide ulatuslikku paisumist ja Päikesest saab [[punane hiid]]{{sfn|Zeilik|Gregory|1998|p=320–321}}<ref name="Cataclysmic " /> 7,5 mld aasta möödudes on Päikese raadius paisunud väärtuseni 1,2 aü ehk see on 256 korda suurem kui praegu. Tohutult suurenenud pindala tõttu on Päikese pinnatemperatuur praegusest palju madalam (umbes 2600 K) ja heledus palju suurem (kuni 2700 korda). Osal punase hiiuna veedetud ajast on Päikesel väga tugev [[päikesetuul]], mis kannab minema umbes 33% Päikese massist.<ref name="Schroder2008" /><ref name="sun_future" />{{sfn|Zeilik|Gregory|1998|p=322}} On võimalik, et sellel ajal tõuseb [[Saturn]]i kaaslasel [[Triton (kuu)|Tritonil]] temperatuur piisavalt, et võimaldada seal elu olemasolu.<ref name="Titan" /><ref name="Only Star" /> Päikese edasisel paisumisel neelab see [[Merkuur]]i ja [[Veenus]]e.<ref name="Rybicki2001" /> Maa saatus ei ole nii selge: Maa praegune orbiit jääks küll paisunud Päikese sisse, kuid tähe massi kahanemine (ja seetõttu ka gravitatsiooni nõrgenemine) põhjustaks ilmselt planeetide Päikesest kaugenemise.<ref name="Schroder2008" /> Ainult seda arvesse võttes võiks Veenus ja Maa põlemisest pääseda,<ref name="sun_future" /> aga 2008. aastal avaldatud uurimistöö väidab, et Päikese väliskihtide loodejõudude ja Maa vastastikmõju tõttu Päike siiski ilmselt neelab Maa.<ref name="Schroder2008" /> Vesiniku põletamine Päikese tuuma ümbritsevas kestas tõstab järk-järgult tuuma massi, kuni see on tänapäevase Päikese massist 45%. Tihedus ja temperatuur on selleks ajaks piisavad, et algaks [[heelium]]i tuumade liitmine [[süsinik]]uks. Süsinikku toodetakse lühiajaliselt väga suurest kogusest heeliumist. Selle tõttu Päike kahaneb, kuni on tänapäevasest raadiusest umbes 11 korda suurem, selle heledus väheneb, kuni on tänapäevasest heldusest umbes 54 korda suurem, ja pinnatemperatuur tõuseb 4770 K-ni. Nüüd saab Päikesest horisontaalse jada täht, mis põletab tuumas heeliumi stabiilselt nagu see praegu põletab vesinikku. Heeliumi põletatakse Päikese tuumas ainult 100 mln aastat. Lõpuks peab Päike taas kasutusele võtma väliskihtides oleva vesiniku ja heeliumi ning paisub teist korda, muutudes asümptootilise hiiujada täheks. Päikese heledus tõuseb taas, saavutades tänapäevasest heldusest kuni 2090 korda suurema väärtuse, ja pinnatemperatuur jahtub umbes 3500 K-ni.<ref name="Schroder2008" /> See ajajärk kestab umbes 30 mln aastat, mille järel eemalduvad järgneva 100 000 aasta jooksul Päikese allesjäänud väliskihid ja ümbritsevasse keskkonda paisatakse suures koguses ainet, mida nimetatakse eksitavalt [[planetaarudu]]ks. Kõrvale heidetud aine sisaldab Päikese [[tuumareaktsioon]]ide käigus toodetud heeliumi ja süsinikku, mis rikastavad tulevaste tähepõlvkondade jaoks [[tähtedevaline aine|tähtedevahelist keskkonda]] raskete [[keemiline element|elementidega]].<ref name="nebula" /> [[Pilt:M57 The Ring Nebula.JPG|pisi|[[Lüüra rõngasudu]], mille sarnaseks muutub ka Päike]] Tegu on võrdlemisi rahuliku sündmusega, mis ei sarnane kuidagi [[supernoova|supernoova plahvatusele]], mille toimumiseks on Päike liiga väike. Planetaarudu tekkimist pealt nägev vaatleja märkaks päikesetuule kiiruse tohutut suurenemist, mis aga poleks piisav, et ühtegi planeeti täielikult purustada. Päikese massi vähenemine aga võib muuta allesjäänud planeetide orbiidid kaootiliseks, mis võib põhjustada planeetidevahelisi kokkupõrkeid, viia mõne planeedi Päikesesüsteemi välja või tuua kaasa mõne planeedi purunemise loodejõudude tõttu.<ref name="Disk Around" /> Seejärel jääb Päikesest alles vaid erakordselt suure tihedusega [[valge kääbus]], mille mass on 54% esialgsest massist, aga suurus võrdne Maa omaga. Algselt võib Päike valge kääbusena olla 100 korda heledam kui praegu. See koosneb omavahel mittereageerivatest süsiniku ja hapniku osakestest, kuid tähe temperatuur ei tõuse kunagi piisavalt, et elemente omavahel liita. Seetõttu jahtub valge kääbus aja jooksul ja muutub aina tumedamaks.<ref name="future-sun" /> Päikese suremisel nõrgeneb massi vähenemise tõttu Päikese gravitatsiooni mõju tähe ümber tiirlevatele kehadele, nagu näiteks planeetidele, komeetidele ja asteroididele. Kõikide allesjäänud planeetide orbiidid suurenevad. Kui Veenus, Maa ja Marss on veel alles, paiknevad nende orbiidid vastavalt umbes 1,4 aü, 1,9 aü ja 2,8 aü kaugusel. Kõik planeedid muutuvad pimedaks ja külmaks kamakaks, kus pole mittemingisugust elu.<ref name="sun_future" /> Need tiirlevad jätkuvalt Päikese ümber, kuid suurema kauguse ja Päikese nõrgenenud gravitatsiooni tõttu liiguvad need aeglasemalt. Kahe miljardi aasta möödudes, kui Päikese temperatuur on langenud vahemikku 6000–8000 K, jäätub tuumas olev süsinik ja hapnik. Päikese massist on üle 90% [[kristallstruktuur]]is.<ref name="Testing White" /> Miljardeid aastaid hiljem ei kiirga Päike enam üldse valgust ja muutub [[must kääbus|mustaks kääbuseks]].<ref name="Fontaine2001" /> ==Vastastikmõju galaktikate ja Päikesesüsteemi vahel == Päikesesüsteem rändab üksi läbi [[Linnutee galaktika|Linnutee]] ringikujulisel orbiidil 30 000 va kaugusel ümber selle keskosa. Päikesesüsteemi kiirus on umbes 220&nbsp;km/s. Ühe tiiru tegemiseks ümber Linnutee keskosa ehk ühe galaktilise aasta möödumiseks kulub 220–250 mln aastat. Pärast teket on Päikesesüsteem teinud vähemalt 20 sellist tiiru.<ref name="biblio" /> Osa teadlasi on arutlenud, et Päikesesüsteemi asukoht orbiidil ja massiväljasuremiste korrapärane kordumine on omavahel seotud. Ühe hüpoteesi järgi liigub Päike vertikaalse [[võnkumine|võnkumise]] tõttu ühtlaste vaheaegadega läbi galaktilise tasandi. Kui Päike jääb väljapoole galaktilist ketast, avaldavad Linnutee loodejõud nõrgemat mõju; kettasse sisenemisel iga 20–25 mln aasta tagant loodejõudude mõju tugevneb, mis matemaatiliste mudelite järgi suurendab [[Öpiku-Oorti pilv]]e komeetide voogu Päikesesüsteemi neljakordselt ja tõstab tugeva kokkupõrke tõenäosust märkimisväärselt.<ref name="Perturbing Oort" /> Teised väidavad, et Päike asub tänapäeval galaktilise tasandi lähedal ja viimane massiväljasuremine on 15 mln aastat tagasi. Seetõttu ei saa korrapäraseid väljasuremisi selgitada ainult Päikese vertikaalne asendiga, vaid väljasuremised esinevad hoopis siis, kui Päike liigub läbi Linnutee [[Spiraalgalaktika#Harud|harude]], kus ei asu mitte ainult suur hulk molekulaarpilvi, mis võivad muuta Öpiku-Oorti pilve gravitatsiooni, vaid nendesse on ka koondunud hulgaliselt heledaid [[sinine hiid|siniseid hiide]], mis elavad lühikest aega ja plahvatavad seejärel võimsas [[supernoova]]plahvatuses.<ref name="Mass Extinctions" /> === Galaktikate kokkupõrked ja planeetide orbiidid === [[Pilt:NGC40384039_large.jpg|pisi|vasakul|Maapealse teleskoobiga tehtud pilt NGC 4038 ja NGC 4039 galaktikatest, mis on alustanud omavahelist kokkupõrget. Pildil on näha galaktikatele tekkinud sabad]] Kuigi suurem osa galaktikatest kaugeneb Linnuteest, liigub [[Kohalik Galaktikarühm|Kohaliku Galaktikarühma]] kõige suurem galaktika [[Andromeeda galaktika]] kiirusel umbes 120&nbsp;km/s hoopis Linnutee poole.<ref name="cain" /> 4 mld aasta pärast põrkavad galaktikad kokku, mille tulemusel mõlema kuju loodejõudude mõjub muutub ja galaktikate harud venivad välja pikkadest sabadeks. Arvutuste kohaselt tõmmatakse Päikesesüsteemi 12%-lise tõenäosusega Linnutee saba poole ja 3%-lise tõenäosusega saab see osaks Andromeeda galaktikast.<ref name="cain" /> Galaktikad on seejärel ikka veel omavahelises vastastikmõjus, Päikesesüsteemi Linnuteest lahkumise tõenäosuse tõuseb 30%-ni<ref name="cox" /> ja galaktikate supermassiivsed [[must auk|mustad augud]] ühinevad. 6 mld aasta pärast ühinevad Linnutee ja Andromeedia galaktika lõpuks täielikult üheks suureks [[elliptiline galaktika|elliptiliseks galaktikaks]]. Kui ühinemise ajal on piisavas koguses gaasilist ainet, surub suurenenud gravitatsioon selle galaktika keskmesse. Sellega võib kaasneda lühikest aega kestev hoogne tähtede loomine.<ref name="cain" /> Musta auku langeva gaasi toimel muutub esimene aktiivseks galaktika keskosaks. Vastastikmõjude tõttu surutakse Päikesesüsteem tõenäoliselt uue galaktika halosse, mistõttu kokkupõrgete [[kiirgus]] Päikesesüsteemi eriti ei mõjuta.<ref name="cain" /><ref name="cox" /> Tihtipeale arvatakse ekslikult, et galaktikate kokkupõrge muudab Päikesesüsteemi planeetide orbiite. Kuigi mööduvate tähtede gravitatsioon võib planeete tähtedevahelisse keskkonda lennutada, on tähtedevahelised kaugused nii suured, et tõenäosus, et Linnutee ja Andromeeda galaktika kokkupõrge üksikut tähesüsteemi mõjutab, üliväike. Sündmus võib mõjutada Päikesesüsteemi kui tervikut, aga Päikest ja planeete eraldi ilmselt mitte.<ref name="Milky Collide" /> Aja jooksul tähega kokkupuute kumulatiivne tõenäosus siiski suureneb ja mõju planeetidele on vältimatu. Kui Universum paisub stabiilselt edasi, on mööduvad tähed arvutuste kohaselt 1 [[kvadriljon]]i ehk 10<sup>15</sup> aasta pärast selleks ajaks juba surnud Päikese ümbert kõik planeedid ära tõmmanud. See tähistaks ka Päikesesüsteemi lõppu. Kuigi Päike ja planeedid võivad alles jääda, ei oleks Päikesesüsteemi ennast enam siiski olemas.<ref name="dyson" /> ==Ajaline järjestus== Päikesesüsteemi vanus on määratud [[radiomeetria|radiomeetrilise]] vanuse määramise meetodiga. Teadlased oletavad, et Päikesesüsteem tekkis 4,6 mld aastat tagasi. Maalt leitud vanim kivim on 4,4 mld aastat vana.<ref name="Wilde" /> Sellise vanusega kive on Maal väga vähe, kuna maapind muutub pidevalt [[erosioon]]i, [[vulkanism]]i ja [[laamtektoonika]] tõttu. Päikesesüsteemi vanuse hindamiseks kasutatavad teadlased [[meteoriit]]e, mis tekkisid algses udukogus. Peaaegu kõiki meteoriitide vanuseks on leitud 4,6 mld aastat, mille tõttu võib eeldada, et Päikesesüsteem on vähemalt nii vana.<ref name="Wallace" /> Päikesesüsteemi vanust on aidanud määrata ka teiste tähtede ümber olevate ketaste uurimine. 1–3 mln aasta vanuste tähtede ümber olevates ketastes on rohkelt gaasi, kuid üle 10 mln aasta vanuste tähtede ümber on väga vähe või üldse mitte gaasi, mis viitab sellele, et nende ümber ei teki enam hiidplaneete.<ref name="sciam" /> ===Päikesesüsteemi arengu ajaline järjestus=== Märkus: kõik väärtused on ligikaudsed ja tähistavad vaid suurusjärku. {{Clear}} {| class="wikitable" |+ Päikesesüsteemi tekke ja arengu ajaline järjestus |- ! Etapp !! Aeg alates Päikese tekkest !! Aeg tänapäevast !! Sündmus |- bgcolor="#ffffff" ! rowspan="2" | Päikesesüsteemi-eelne | Miljardid aastad enne Päikesesüsteemi teket | Üle 4,6 mld aasta tagasi | Eelmiste põlvkondade tähed elavad ja surevad, paisates tähtedevahelisse keskkonda raskeid elemente, millest moodustub Päikesesüsteem.<ref name="Lineweaver2001" /> |- bgcolor="#ffffff" | ~ 50 mln aastat enne Päikesesüsteemi teket | 4,6 mld aastat tagasi | Kui Päikesesüsteem moodustus [[Orioni udu]] sarnases tähetekkepiirkonnas, tekkivad, elavad ja surevad kõige massiivsemad tähed [[supernoova]]plahvatuses. Päikesesüsteemi tekke võib algatada teatud "primaarne supernoova".<ref name="cradle" /><ref name="iron" /> |- bgcolor="#ccffff" ! rowspan="4" | Päikese tekkimine | 0 – 100 000 aastat | 4,6 mld aastat tagasi | Päikesesüsteemi-eelne udu moodustub ja hakkab kokku langema. Päike hakkab tekkima.<ref name="sciam" /> |- bgcolor="#ccffff" | 100 000 – 50 mln aastat | 4,6 mld aastat tagasi | Päike on T Tauri tüüpi [[prototäht]].<ref name="Montmerle2006" /> |- bgcolor="#ccffff" | 100 000 – 10 mln aastat | 4,6 mld aastat tagasi | Tekkivad välimised planeedid. 10 mln aasta möödumisel Päikese tekkest on [[protoplanetaarne ketas|protoplanetaarse ketta]] gaas ära puhutud ja välisplaneetide moodustumine tõenäoliselt lõppenud.<ref name="sciam" /> |- bgcolor="#ccffff" | 10 mln – 100 mln aastat | 4,5 mld – 4,6 mld aastat tagasi | Tekkivad [[Maa tüüpi planeedid|kiviplaneedid]] ja [[Kuu]]. Toimuvad suured kokkupõrked. Maale saabub vesi.<ref name="Gomes" /> |- bgcolor="#ffffcc" ! rowspan="7" | Peajada | 50 mln aastat | 4,5 mld aastat tagasi | Päikesest saab peajada täht.<ref name="Yi2001" /> |- bgcolor="#ffffcc" | 200 mln aastat | 4,4 mld aastat tagasi | Moodustuvad vanimad teadaolevad kivimid Maal.<ref name="Wilde" /><ref name="NS-20080702" /> |- bgcolor="#ffffcc" | 500 mln – 600 mln aastat | 4,0 mld – 4,1 mld aastat tagasi | [[Jupiter]]i ja [[Neptuun]]i orbiitide resonantsid nihutavad Neptuuni [[Kuiperi vöö]]sse. Päikesesüsteemi siseosas toimub [[Suur Hiline Pommitamine]].<ref name="Gomes" /> |- bgcolor="#ffffcc" | 800 mln aastat | 3,8 mld aastat tagasi | [[Elu teke]] Maal.<ref name="life" /><ref name="NS-20080702" /> [[Öpiku-Oorti pilv]] saavutab suurima massi.<ref name="Morbidelli2008" /> |- bgcolor="#ccffcc" | 4,6 mld aastat | '''Tänapäev''' | Päike on jätkuvalt peajada täht, kuid muutub iga mld aasta kohta umbes 10% soojemaks ja heledamaks.<ref name="scientist" /> |- bgcolor="#ffffcc" | 6 mld aastat | 1,4 mld aasta pärast | Päikese elu võimaldav piirkond liigub väljapoole Maa orbiiti, võimalik et [[Marss|Marsi]] orbiidini.<ref name="mars" /> |- bgcolor="#ffffcc" | 7 mld aastat | 2,4 mld aasta pärast | [[Linnutee]] ja [[Andromeeda galaktika]] alustavad kokkupõrget. Enne galaktikate täielikku ühinemist võib Päikesesüsteem pisut muutuda.<ref name="cain" /> |- bgcolor="#ffcccc" ! rowspan="2" | Pärast peajada | 10 mld – 12 mld aastat | 5–7 mld aasta pärast | Päike hakkab tuuma ümbritsevas kihis põletama vesinikku, mis tähistab peajadalt lahkumist. Päikesest saab [[punane hiid]] ja selle heledus ja suurus kasvavad tohutult (vastavalt kuni 2700 ja 250 korda), samas pinnatemperatuur langeb (kuni 2600 K-ni). Võimalik et Päike neelab [[Merkuur]]i, [[Veenus]]e ja Maa.<ref name="Schroder2008" /><ref name="sun_future" /> Saturni kaaslasel [[Titan]]il võib elu võimalik olla.<ref name="Titan" /> |- bgcolor="#ffcccc" | ~ 12 mld aastat | ~ 7 mld aasta pärast | Päike läbib heeliumit põletava horisontaalse haru ja asümptootilise hiiu haru ning kaotab massist peajadajärgsel ajal umbes 30%. Asümptootilise hiiu harult lahkudes heidab Päike kõrvale [[planetaarudu]] ja jätkab ise [[valge kääbus]]ena.<ref name="Schroder2008" /><ref name="nebula" /> |- ! Jäänuk-Päike | ~ 1 kvadriljon aastat (10<sup>15</sup> aastat) | ~ 1 kvadriljoni aasta pärast | Päike jahtub 5 K-ni.<ref name="Barrow" /> Mööduvate tähtede gravitatsioon tõmbab planeedid nende orbiitidelt. Päikesesüsteemi ei ole enam olemas.<ref name="dyson" /> |} ==Vaata ka== *[[Kosmoloogia]] *[[Suur Pauk]] *[[Täheareng]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Bouvier">{{cite journal|author=Audrey Bouvier, Meenakshi Wadhwa|title=The age of the solar system redefined by the oldest Pb-Pb age of a meteoritic inclusion|journal=Nature Geoscience|year=2010|doi=10.1038/NGEO941|volume=3|pages=637–641|bibcode = 2010NatGe...3..637B}}</ref> <ref name="Hoyle2005">{{cite book|title=Fred Hoyle: A Life in Science|url=https://archive.org/details/fredhoylelifeins0000mitt|author=Simon Mitton|publisher=Aurum|date=2005|chapter=Origin of the Chemical Elements|pages=[https://archive.org/details/fredhoylelifeins0000mitt/page/197 197]–222|isbn=978-1-85410-961-3}}</ref> <ref name="Arizona">{{cite web|title=Lecture 13: The Nebular Theory of the origin of the Solar System|url=http://atropos.as.arizona.edu/aiz/teaching/nats102/mario/solar_system.html|author=Ann Zabludoff (University of Arizona)|accessdate=27.12.2006|date=kevad 2003}}{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="composition">{{cite conference|author=W. M. Irvine|title=The chemical composition of the pre-solar nebula|year=1983|volume=1|editor=T. I. Gombosi|pages=3–12|bibcode=1983coex....1....3I|book-title=Cometary Exploration}}</ref> <ref name="cradle">{{cite journal|author= J. Jeff Hester, Steven J. Desch, Kevin R. Healy, Laurie A. Leshin|title= The Cradle of the Solar System|url= https://archive.org/details/sim_science_2004-05-21_304_5674/page/1116|journal=Science|date=21. mai 2004|pages= 1116–1117|volume=304|doi=10.1126/science.1096808|pmid=15155936|issue=5674|bibcode = 2004Sci...304.1116H}}</ref> <ref name="iron">{{cite journal|journal=Science|year= 2007|volume= 316|issue= 5828|pages=1178–1181|doi=10.1126/science.1141040|title=Evidence for a Late Supernova Injection of <sup>60</sup>Fe into the Protoplanetary Disk|author=Martin Bizzarro, David Ulfbeck, Anne Trinquier, Kristine Thrane, James N. Connelly, Bradley S. Meyer|url = http://www.sciencemag.org/cgi/content/abstract/316/5828/1178|pmid=17525336|bibcode = 2007Sci...316.1178B}}</ref> <ref name="Montmerle2006">{{cite journal|author=Thierry Montmerle, Jean-Charles Augereau, Marc Chaussidon|title=Solar System Formation and Early Evolution: the First 100 Million Years|journal=Earth, Moon, and Planets|volume=98|issue=1–4|publisher=Spinger|pages=39–95|year=2006|doi=10.1007/s11038-006-9087-5|bibcode=2006EM&P...98...39M}}</ref> <ref name="apj2_313">{{cite journal|author=Caffe, M. W.; Hohenberg, C. M.; Swindle, T. D.; Goswami, J. N.|title=Evidence in meteorites for an active early sun|journal=Astrophysical Journal Letters to the Editor|volume=313|date=1. veebruar 1987|pages=L31–L35|doi=10.1086/184826|bibcode=1987ApJ...313L..31C}}</ref> <ref name="Kitamara">{{cite conference|author=M. Momose, Y. Kitamura, S. Yokogawa, R. Kawabe, M. Tamura, S. Ida|title=Investigation of the Physical Properties of Protoplanetary Disks around T Tauri Stars by a High-resolution Imaging Survey at lambda = 2 mm|year=2003|publisher=Astronomical Society of the Pacific Conference Series|volume=289|editor1=Ikeuchi, S.|editor2=Hearnshaw, J. |editor3=Hanawa, T.|pages=85|url = http://articles.adsabs.harvard.edu/cgi-bin/nph-iarticle_query?2003ASPC..289...85M&amp;data_type=PDF_HIGH&amp;whole_paper=YES&amp;type=PRINTER&amp;filetype=.pdf|format=PDF|book-title=The Proceedings of the IAU 8th Asian-Pacific Regional Meeting, Volume I}}</ref> <ref name="Yi2001">{{cite journal|author= Sukyoung Yi, Pierre Demarque, Yong-Cheol Kim, Young-Wook Lee, Chang H. Ree, Thibault Lejeune, Sydney Barnes|title=Toward Better Age Estimates for Stellar Populations: The Y<sup>2</sup> Isochrones for Solar Mixture|journal=Astrophysical Journal Supplement|arxiv=astro-ph/0104292|date=2001|volume=136|pages=417–437|doi=10.1086/321795|bibcode=2001ApJS..136..417Y}}</ref> <ref name="sequence">{{harvnb|Zeilik|Gregory|1998|loc=p. 320}}</ref> <ref name="Goldreich1973">{{cite journal|author=P. Goldreich, W. R. Ward|title=The Formation of Planetesimals|url=https://archive.org/details/sim_astrophysical-journal_1973-08-01_183_3/page/1050|journal=Astrophysical Journal|year=1973|volume=183|pages=1051|bibcode=1973ApJ...183.1051G|doi=10.1086/152291}}</ref> <ref name="li2011">{{cite book|last=Lubow|first=S. H.|author2=Ida, S.|chapter=Planet Migration|bibcode=2011exop.book..347L|title=Exoplanets|publisher=University of Arizona Press, Tucson, AZ|editor=S. Seager.|pages=347–371|year=2011|arxiv=1004.4137}}</ref> <ref name="ayliffe_bate_2009">{{cite journal|last=Ayliffe|first=B.|author2= Bate, M. R.|title=Gas accretion on to planetary cores: three-dimensional self-gravitating radiation hydrodynamical calculations|journal=Monthly Notices of the Royal Astronomical Society|year=2009|volume=393|issue=1|pages=49–64|doi= 10.1111/j.1365-2966.2008.14184.x|url=http://arxiv.org/pdf/0811.1259v2.pdf|arxiv = 0811.1259|bibcode = 2009MNRAS.393...49A}}</ref> <ref name="dangelo_bodenheimer_2013">{{cite journal|last=D'Angelo|first=G.|author2= Bodenheimer, P.|title=Three-dimensional Radiation-hydrodynamics Calculations of the Envelopes of Young Planets Embedded in Protoplanetary Disks|journal=The Astrophysical Journal|year=2013|volume=778|issue=1|pages=77 (29 pp.)|doi= 10.1088/0004-637X/778/1/77|url=http://arxiv.org/pdf/1310.2211v2.pdf|arxiv = 1310.2211|bibcode = 2013ApJ...778...77D}}</ref> <ref name="lhdb2009">{{cite journal|last=Lissauer|first=J. J.|author2=Hubickyj, O.|author3=D'Angelo, G.|author4=Bodenheimer, P.|title=Models of Jupiter's growth incorporating thermal and hydrodynamic constraints|journal=Icarus|year=2009|volume=199|pages=338–350|url=http://arxiv.org/pdf/0810.5186v1.pdf|arxiv=0810.5186|doi=10.1016/j.icarus.2008.10.004|bibcode=2009Icar..199..338L}}</ref> <ref name="sciam">{{cite journal|title=The Genesis of Planets|author=Douglas N. C. Lin|journal=Scientific American|issue=5|volume=298|date=mai 2008|pages=50–59|url = http://www.sciam.com/article.cfm?id=the-genesis-of-planets|format=fee required|doi=10.1038/scientificamerican0508-50|pmid=18444325}}</ref> <ref name="Kominami">{{cite journal|title=The Effect of Tidal Interaction with a Gas Disk on Formation of Terrestrial Planets|author=Junko Kominami, Shigeru Ida|place=Department of Earth and Planetary Sciences, Tokyo Institute of Technology, Ookayama, Meguro-ku, Tokyo, Department of Earth and Planetary Sciences, Tokyo Institute of Technology, Ookayama, Meguro-ku, Tokyo|year=2001|doi=10.1006/icar.2001.6811|journal=Icarus|volume=157|issue=1|pages=43–56|bibcode=2002Icar..157...43K}}</ref> <ref name="Solomon2003">{{cite journal|author=Sean C. Solomon|title=Mercury: the enigmatic innermost planet|url=https://archive.org/details/earth-and-planetary-science-letters_2003-12-10_216_4/page/441|journal=Earth and Planetary Science Letters|volume=216|issue=4|year=2003|pages=441–455|doi=10.1016/S0012-821X(03)00546-6|bibcode=2003E&PSL.216..441S}}</ref> <ref name="Bottke2005">{{cite journal|author=Bottke, William F.; Durda, Daniel D.; Nesvorny, David|display-authors=et al.|title=Linking the collisional history of the main asteroid belt to its dynamical excitation and depletion|journal=Icarus|volume=179|issue=1|pages=63–94|year=2005|doi=10.1016/j.icarus.2005.05.017|url = http://www.boulder.swri.edu/~bottke/Reprints/Bottke_Icarus_2005_179_63-94_Linking_Collision_Dynamics_MB.pdf|format=PDF|bibcode=2005Icar..179...63B}}</ref> <ref name="Petit2001">{{cite journal|first=Jean-Marc|last=Petit|first2=Alessandro|last2=Morbidelli|title=The Primordial Excitation and Clearing of the Asteroid Belt|journal=Icarus|volume=153|issue=2|pages=338–347|year=2001|doi=10.1006/icar.2001.6702|url=http://www.gps.caltech.edu/classes/ge133/reading/asteroids.pdf|format=PDF|bibcode=2001Icar..153..338P|access-date=2016-03-20|archive-date=2007-02-21|archive-url=https://web.archive.org/web/20070221085835/http://www.gps.caltech.edu/classes/ge133/reading/asteroids.pdf|url-status=dead}}</ref> <ref name="OBrien2007">{{cite journal|author=O'Brien, David; Morbidelli, Alessandro; Bottke, William F.|title=The primordial excitation and clearing of the asteroid belt—Revisited|journal=Icarus|volume=191|issue=2|pages=434–452|year=2007|doi=10.1016/j.icarus.2007.05.005|format=PDF|url=http://www.boulder.swri.edu/~bottke/Reprints/OBrien_2007_Icarus_191_434_Primordial_Excitation_Clearing_Asteroid_Belt.pdf|bibcode=2007Icar..191..434O}}</ref> <ref name="Raymond2007">{{cite journal|author=Sean N. Raymond, Thomas Quinn, Jonathan I. Lunine|title=High-resolution simulations of the final assembly of Earth-like planets 2: water delivery and planetary habitability|journal=Astrobiology|volume=7|pages=66–84|year=2007|doi=10.1089/ast.2006.06-0126|bibcode=2007AsBio...7...66R|pmid=17407404|issue=1|arxiv = astro-ph/0510285}}</ref> <ref name="Krasinsky2002">{{cite journal|author=[[Georgij A. Krasinsky]], [[Elena V. Pitjeva]], M. V. Vasilyev, E. I. Yagudina|bibcode=2002Icar..158...98K|title=Hidden Mass in the Asteroid Belt|journal=Icarus|volume=158|issue=1|pages=98–105|date=juuli 2002|doi=10.1006/icar.2002.6837}}</ref> <ref name="Hsieh2006">{{cite journal|title=A Population of Comets in the Main Asteroid Belt|author=Henry H. Hsieh, [[David Jewitt]]|journal=Science|date=23. märts 2006|volume=312|pages=561–563|doi=10.1126/science.1125150|url = http://www.sciencemag.org/cgi/content/abstract/312/5773/561|accessdate=5.04.2008|pmid=16556801|issue=5773|bibcode = 2006Sci...312..561H}}</ref> <ref name="Taylor2001">{{cite web|url = http://www.psrd.hawaii.edu/Aug01/bombardment.html|title= Uranus, Neptune, and the Mountains of the Moon|work= Planetary Science Research Discoveries|date=21. august 2001|author=G. Jeffrey Taylor|publisher = Hawaii Institute of Geophysics &amp; Planetology|accessdate=1.02.2008}}</ref> <ref name="Gomes">{{cite journal|url = http://www.nature.com/nature/journal/v435/n7041/pdf/nature03676.pdf|title=Origin of the cataclysmic Late Heavy Bombardment period of the terrestrial planets|author=Gomes, R.; Levison, Harold F.; Tsiganis, K.; Morbidelli, Alessandro|journal=Nature|year=2005|volume=435|pages=466–9|doi=10.1038/nature03676|format=PDF|pmid=15917802|issue=7041|bibcode = 2005Natur.435..466G}}</ref> <ref name="thommes">{{cite journal|author=Thommes, E. W.; Duncan, M. J.; Levison, Harold F.|title=The Formation of Uranus and Neptune among Jupiter and Saturn|url=https://archive.org/details/sim_astronomical-journal_2002-05_123_5/page/2862|journal=Astronomical Journal|arxiv=astro-ph/0111290|year=2002|volume=123|issue=5|pages=2862–2883|doi=10.1086/339975|bibcode=2002AJ....123.2862T}}</ref> <ref name="Levison2007">{{cite journal|first=Harold F.|last=Levison|first2=Alessandro|last2=Morbidelli|first3=Christa|last3=Van Laerhoven|display-authors=etal|title=Origin of the Structure of the Kuiper Belt during a Dynamical Instability in the Orbits of Uranus and Neptune|year=2007|bibcode=2008Icar..196..258L|arxiv=0712.0553|doi=10.1016/j.icarus.2007.11.035|journal=Icarus|volume=196|issue=1|pages=258–273}}</ref> <ref name="Morbidelli2008">Morbidelli, Alessandro (3 February 2008). "Origin and dynamical evolution of comets and their reservoirs". arXiv:astro-ph/0512256Freely accessible [astro-ph].</ref> <ref name="Malhorta1995">{{cite journal|author=R. Malhotra|title=The Origin of Pluto's Orbit: Implications for the Solar System Beyond Neptune|journal=Astronomical Journal|arxiv=astro-ph/9504036|year=1995|volume=110|pages=420|doi=10.1086/117532|bibcode=1995AJ....110..420M}}</ref> <ref name="fogg_nelson">{{cite journal|author=M. J. Fogg, R. P. Nelson|title=On the formation of terrestrial planets in hot-Jupiter systems|journal=Astronomy & Astrophysics|arxiv=astro-ph/0610314|year=2007|volume = 461|issue=3|pages=1195–1208|doi=10.1051/0004-6361:20066171|bibcode=2007A&A...461.1195F}}</ref> <ref name="dangelo_marzari_2012">{{cite journal|last=D'Angelo|first=G.|author2= Marzari, F.|title=Outward Migration of Jupiter and Saturn in Evolved Gaseous Disks|journal=The Astrophysical Journal|year=2012|volume=757|issue=1|pages=50 (23 pp.)|doi= 10.1088/0004-637X/757/1/50|url=http://arxiv.org/pdf/1207.2737v2.pdf|arxiv = 1207.2737|bibcode = 2012ApJ...757...50D}}</ref> <ref name="Chambers2013">{{cite journal|last=Chambers|first=J. E.|title=Late-stage planetary accretion including hit-and-run collisions and fragmentation|journal=Icarus|year=2013|volume=224|issue=1|pages=43–56|doi=10.1016/j.icarus.2013.02.015|bibcode=2013Icar..224...43C}}</ref> <ref name="Izidoro2014">{{cite journal|last=Izidoro|first=A.|author2=Haghighipour, N.|author3=Winter, O. C.|author4=Tsuchida, M.|title=Terrestrial Planet Formation in a Protoplanetary Disk with a Local Mass Depletion: A Successful Scenario for the Formation of Mars|journal=The Astrophysical Journal|year=2014|volume=782|issue=1|pages= 31, (20 pp.)|doi=10.1088/0004-637X/782/1/31|arxiv = 1312.3959|bibcode=2014ApJ...782...31I}}</ref> <ref name="fischer2014">{{cite journal|last=Fischer|first=R. A.|author2= Ciesla, F. J.|title=Dynamics of the terrestrial planets from a large number of N-body simulations|journal=Earth and Planetary Science Letters|year=2014|volume=392|pages= 28–38|doi=10.1016/j.epsl.2014.02.011|url=http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0012821X14000843|bibcode=2014E&PSL.392...28F}}</ref> <ref name="shuffle">{{cite web|year=2005|author=Kathryn Hansen|title=Orbital shuffle for early solar system|work=Geotimes|url=http://www.agiweb.org/geotimes/june05/WebExtra060705.html|accessdate=22.06.2006|archive-date=2.09.2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200902134105/http://www.agiweb.org/geotimes/june05/WebExtra060705.html|url-status=dead}}</ref> <ref name="life">{{cite press release|title=UCLA scientists strengthen case for life more than 3.8 billion years ago|url=http://www.eurekalert.org/pub_releases/2006-07/uoc--uss072006.php|date=21. juuli 2006|publisher=University of California-Los Angeles|accessdate=29.04.2008|archive-date=15.07.2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210715124930/https://www.eurekalert.org/pub_releases/2006-07/uoc--uss072006.php|url-status=dead}}</ref> <ref name="Agnor2006">{{cite journal|title=Neptune's capture of its moon Triton in a binary-planet gravitational encounter|author=Craig B. Agnor, Hamilton P. Douglas|journal=Nature|volume=441|pages=192–194|doi=10.1038/nature04792|url=http://www.es.ucsc.edu/~cagnor/papers_pdf/2006AgnorHamilton.pdf|year=2006|format=PDF|pmid=16688170|issue=7090|bibcode=2006Natur.441..192A|access-date=2016-03-20|archive-date=2007-06-21|archive-url=https://web.archive.org/web/20070621182809/http://www.es.ucsc.edu/~cagnor/papers_pdf/2006AgnorHamilton.pdf|url-status=dead}}</ref> <ref name="Bottke2005b">{{cite conference|author=Bottke, William F.; Durba, D.; Nesvorny, D.|display-authors=etal|title=The origin and evolution of stony meteorites|conference=Dynamics of Populations of Planetary Systems|volume=197|pages=357–374|year=2005|doi=10.1017/S1743921304008865|format=PDF|url = http://www.boulder.swri.edu/~bottke/Reprints/Bottke_IAU197_Belgrade_Origin_Stony_Met.pdf|book-title=Proceedings of the International Astronomical Union}}</ref> <ref name="Canup2005">{{cite journal|author=R. M. Canup, E. Asphaug|title=Origin of the Moon in a giant impact near the end of the Earth's formation|url=https://archive.org/details/sim_nature-uk_2001-08-16_412_6848/page/708|journal=Nature|year=2001|volume=412|pages=708–12|bibcode=2001Natur.412..708C|doi=10.1038/35089010|pmid=11507633|issue=6848}}</ref> <ref name="impact_Pluto">{{cite journal|title=A Giant Impact Origin of Pluto-Charon|author=Robin M. Canup|journal=Science|date=28. jaanuar 2005|volume=307|pages=546–550|doi=10.1126/science.1106818|url = http://www.sciencemag.org/cgi/content/abstract/307/5709/546|accessdate=1.05.2008|pmid=15681378|issue=5709|bibcode = 2005Sci...307..546C}}</ref> <ref name="laskar94">{{cite journal|title=Large-scale chaos in the solar system|author=J. Laskar|journal=Astronomy and Astrophysics|volume=287|pages=L9–L12|year=1994|bibcode=1994A&A...287L...9L}}</ref> <ref name="hayes07">{{cite journal|author=Wayne B. Hayes|title=Is the outer Solar System chaotic?|journal=Nature Physics|arxiv=astro-ph/0702179|year=2007|volume=3|issue=10|pages=689–691|doi=10.1038/nphys728|bibcode=2007NatPh...3..689H}}</ref> <ref name="Stewart1997">{{cite book|first = Ian|last = Stewart|title = Does God Play Dice?|url = https://archive.org/details/doesgodplaydicen0000stew|publisher = Penguin Books|edition = 2nd|pages = [https://archive.org/details/doesgodplaydicen0000stew/page/246 246]–249|date = 1997|isbn = 0-14-025602-4}}</ref> <ref name="Bills2006">{{cite journal|author=Bruce G. Bills, Gregory A. Neumann, David E. Smith, and Maria T. Zuber|year=2006|title=Improved estimate of tidal dissipation within Mars from MOLA observations of the shadow of Phobos|journal=Journal of Geophysical Research|volume=110|issue=E7|pages=E07004|doi=10.1029/2004JE002376|bibcode=2005JGRE..11007004B}}</ref> <ref name="Burns2004">{{cite conference|author=J. A. Burns, D. P. Simonelli, M. R. Showalter, D. P. Hamilton, C. C. Porco, L. W. Esposito, H. Throop|title=Jupiter's Ring-Moon System|year=2004|publisher=Cambridge University Press|editor=[[Frances Bagenal|Fran Bagenal]]|editor2=Timothy E. Dowling |editor3=William B. McKinnon |url = http://www.astro.umd.edu/~hamilton/research/preprints/BurSimSho03.pdf|format=PDF|accessdate=14.05.2008|isbn=0-521-81808-7|pages=241|book-title=Jupiter: The planet, Satellites and Magnetosphere}}</ref> <ref name="scientist">{{cite news|title=Science: Fiery future for planet Earth|author=Jeff Hecht|work=New Scientist|url = http://www.newscientist.com/article/mg14219191.900.html|date=2. aprill 1994|issue=1919|page=14|accessdate=29.10.2007}}</ref> <ref name="Schroder2008">{{cite journal|author= K. P. Schroder, Robert Connon Smith|title= Distant future of the Sun and Earth revisited|journal=Monthly Notices of the Royal Astronomical Society|volume=386|issue= 1|pages=155–163|year=2008|doi=10.1111/j.1365-2966.2008.13022.x|bibcode=2008MNRAS.386..155S|arxiv = 0801.4031}}</ref> <ref name="mars">{{cite book|title=Mars: A Warmer, Wetter Planet|author=Jeffrey Stuart Kargel|url = https://books.google.com/?id=0QY0U6qJKFUC&pg=PA509&lpg=PA509&dq=mars+future+%22billion+years%22+sun|isbn=1-85233-568-8|date=2004|publisher=Springer|accessdate=29.10.2007}}</ref> <ref name="sun_future">{{cite journal|author=I. J. Sackmann, A. I. Boothroyd, K. E. Kraemer|title=Our Sun. III. Present and Future|url=https://archive.org/details/sim_astrophysical-journal_1993-11-20_418_1/page/456|pages=457|journal=Astrophysical Journal|year=1993|volume=418|bibcode=1993ApJ...418..457S|doi=10.1086/173407}}</ref> <ref name="Titan">{{cite journal|title=Titan under a red giant sun: A new kind of "habitable" moon|author=Ralph D. Lorenz, Jonathan I. Lunine, Christopher P. McKay|journal=Geophysical Research Letters|year=1997|volume=24|pages=2905–8|url=http://www.lpl.arizona.edu/~rlorenz/redgiant.pdf|accessdate=21.03.2008|format=PDF|doi=10.1029/97GL52843|pmid=11542268|issue=22|bibcode=1997GeoRL..24.2905L|archive-date=24.07.2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20110724173621/http://www.lpl.arizona.edu/~rlorenz/redgiant.pdf|url-status=dead}}</ref> <ref name="Rybicki2001">{{cite journal|author=K. R. Rybicki, C. Denis|title=On the Final Destiny of the Earth and the Solar System|journal=Icarus|volume=151|issue=1|pages=130–137|date=2001|doi=10.1006/icar.2001.6591|bibcode=2001Icar..151..130R}}</ref> <ref name="nebula">{{cite web|author=Bruce Balick (Department of Astronomy, University of Washington)|title=Planetary nebulae and the future of the Solar System|work=Personal web site|url=http://www.astro.washington.edu/balick/WFPC2/|accessdate=23.06.2006|archive-date=19.12.2008|archive-url=https://web.archive.org/web/20081219010229/http://www.astro.washington.edu/balick/WFPC2/|url-status=dead}}</ref> <ref name="future-sun">{{cite web|author=Richard W. Pogge|year=1997|url = http://www.astronomy.ohio-state.edu/~pogge/Lectures/vistas97.html|title=The Once & Future Sun|format=lecture notes|work=New Vistas in Astronomy|accessdate=7.12.2005}}</ref> <ref name="Fontaine2001">{{cite journal|title=The Potential of White Dwarf Cosmochronology|author=G. Fontaine, P. Brassard, P. Bergeron|journal=Publications of the Astronomical Society of the Pacific|volume=113|issue=782|pages=409–435|year=2001|doi=10.1086/319535|url = http://www.journals.uchicago.edu/doi/full/10.1086/319535|accessdate=11.05.2008|bibcode=2001PASP..113..409F}}</ref> <ref name="biblio">{{cite web|url = http://hypertextbook.com/facts/2002/StacyLeong.shtml|work=The Physics Factbook (self-published)|author=Stacy Leong|editor=Glenn Elert|year=2002|title=Period of the Sun's Orbit around the Galaxy (Cosmic Year)|accessdate=26.06.2008}}</ref> <ref name="cain">{{cite web|title=When Our Galaxy Smashes Into Andromeda, What Happens to the Sun?|author=Fraser Cain|work=Universe Today|url = http://www.universetoday.com/2007/05/10/when-our-galaxy-smashes-into-andromeda-what-happens-to-the-sun/|year=2007|accessdate=16.05.2007}}</ref> <ref name="dyson">{{cite journal|title=Time Without End: Physics and Biology in an open universe|author=Freeman Dyson|place=Institute for Advanced Study, Princeton New Jersey|journal=Reviews of Modern Physics|volume=51|pages=447–460|date=juuli 1979|url = http://journals.aps.org/rmp/abstract/10.1103/RevModPhys.51.447|accessdate=2.04.2008|doi=10.1103/RevModPhys.51.447|issue=3|bibcode=1979RvMP...51..447D}}</ref> <ref name="cox">{{cite journal|title=The Collision Between The Milky Way And Andromeda|author=J. T. Cox, Abraham Loeb|journal=Monthly Notices of the Royal Astronomical Society|arxiv=0705.1170|year=2007|doi=10.1111/j.1365-2966.2008.13048.x|volume=386|issue=1|pages=461–474|bibcode=2008MNRAS.386..461C}}</ref> <ref name="Lineweaver2001">{{cite journal|title=An Estimate of the Age Distribution of Terrestrial Planets in the Universe: Quantifying Metallicity as a Selection Effect|author=Charles H. Lineweaver|journal=Icarus|volume=151|issue=2|pages=307–313|year=2001|doi=10.1006/icar.2001.6607|arxiv=astro-ph/0012399|bibcode=2001Icar..151..307L}}</ref> <ref name="Wilde">{{cite journal|journal=Nature|volume=409|pages=175–8|title=Evidence from detrital zircons for the existence of continental crust and oceans on the Earth 4.4 Gyr ago|author=Simon A. Wilde, John W. Valley, William H. Peck, Colin M. Graham|doi=10.1038/35051550|url=http://www.geology.wisc.edu/%7Evalley/zircons/Wilde2001Nature.pdf|format=PDF|year=2001|pmid=11196637|issue=6817|access-date=2016-04-02|archive-date=2020-09-02|archive-url=https://web.archive.org/web/20200902134505/http://www.geology.wisc.edu/~valley/zircons/Wilde2001Nature.pdf|url-status=dead}}</ref> <ref name="NS-20080702">{{cite web|last=Courtland|first=Rachel|title=Did newborn Earth harbour life?|url=http://www.newscientist.com/article/dn14245-did-newborn-earth-harbour-life.html|date=2. juuli 2008|work=[[New Scientist]]|accessdate=13. aprill 2014}}</ref> <ref name="Barrow">Barrow, John D.; Tipler, Frank J. (1988). The Anthropic Cosmological Principle. Oxford University Press. ISBN 978-0-19-282147-8. LCCN 87028148</ref> <ref name="Philosophical">{{cite journal|author=M. M. Woolfson|journal=Philosophical Transactions of the Royal Society|volume=313|title=Rotation in the Solar System|issue=1524|year=1984|pages=5–18|bibcode=1984RSPTA.313....5W|doi=10.1098/rsta.1984.0078}}</ref> <ref name="Birth of Sun">{{cite web|url=http://space.newscientist.com/channel/solar-system/comets-asteroids/mg13117837.100|title=Birth of the planets: The Earth and its fellow planets may be survivors from a time when planets ricocheted around the Sun like ball bearings on a pinball table|work=New Scientist|author=Nigel Henbest|year=1991|accessdate=18.04.2008|archive-date=5.10.2013|archive-url=https://web.archive.org/web/20131005023818/http://www.newscientist.com/article/mg13117837.100|url-status=dead}}</ref> <ref name="The Sun">{{cite book|title=The Sun: A Biography|url=https://archive.org/details/sunbiography0000whit|author=David Whitehouse|date=2005|publisher=John Wiley and Sons|isbn=978-0-470-09297-2}}</ref> <ref name="Springer1986">{{cite journal|journal=Earth, Moon, and Planets|publisher=Springer Netherlands|volume=34|year=1986|pages=93–100|title=Further Considerations on Contracting Solar Nebula|author=J. J. Rawal|place=Nehru Planetarium, Bombay India|url=http://www.springerlink.com/content/r5825j48k66n8284/fulltext.pdf|accessdate=27.12.2006|format=PDF|doi=10.1007/BF00054038|issue=1|bibcode=1986EM&P...34...93R}}{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="Astrophysical Environment">{{Cite journal|last1 = Williams|first1 = J.|title = The astrophysical environment of the solar birthplace|url = https://archive.org/details/sim_contemporary-physics_september-october-2010_51_5/page/381|journal = Contemporary Physics|volume = 51|issue = 5|pages = 381–396|year = 2010|doi = 10.1080/00107511003764725|bibcode = 2010ConPh..51..381W|arxiv = 1008.2973}}</ref> <ref name="Princeton">{{cite web|url=http://www.princeton.edu/main/news/archive/S34/82/42M30/|publisher=News at Princeton|accessdate=24. september 2012|title= Slow-Moving Rocks Better Odds That Life Crashed to Earth from Space|author=Morgan Kelly}}</ref> <ref name="Lost Siblings">{{cite journal|title=The Lost Siblings of the Sun|author= Simon F. Portegies Zwart|journal=Astrophysical Journal|year=2009|volume=696|issue= L13–L16|doi= 10.1088/0004-637X/696/1/L13|pages=L13|bibcode=2009ApJ...696L..13P|arxiv = 0903.0237}}</ref> <ref name="Oort cloud">{{cite journal|title= The formation of the Oort cloud in open cluster environments|author=Nathan A. Kaib and Thomas Quinn|journal=Icarus|volume= 197|issue=1|year=2008|pages= 221–238|doi=10.1016/j.icarus.2008.03.020|bibcode=2008Icar..197..221K|arxiv = 0707.4515}}</ref> <ref name="Disks Around">{{cite journal|year= 2005|author=Jane S. Greaves|title= Disks Around Stars and the Growth of Planetary Systems|url= https://archive.org/details/sim_science_2005-01-07_307_5706/page/68|journal=Science|volume=307|pages=68–71|doi=10.1126/science.1101979|pmid= 15637266|issue= 5706|bibcode = 2005Sci...307...68G}}</ref> <ref name="Astronomical">{{cite journal|journal=The Astronomical Journal|date=märts 1999|volume= 117|issue=3|pages=1490–1504|doi=10.1086/300781|title=Hubble Space Telescope/NICMOS Imaging of Disks and Envelopes around Very Young Stars|url=https://archive.org/details/sim_astronomical-journal_1999-03_117_3/page/1490|author=Deborah L. Padgett, Wolfgang Brandner, Karl R. Stapelfeldt|display-authors=etal|bibcode=1999AJ....117.1490P|arxiv = astro-ph/9902101}}</ref> <ref name="Magnetic Star">{{cite journal|author=M. Küker, T. Henning, G. Rüdiger|title=Magnetic Star-Disk Coupling in Classical T Tauri Systems|url=https://archive.org/details/sim_astrophysical-journal_2003-05-20_589_1/page/396|journal=Astrophysical Journal|year=2003|volume=589|issue=1|pages=397–409|doi=10.1086/374408|bibcode=2003ApJ...589..397K}}</ref> <ref name="Shock Fronts">{{cite journal|title=Chondrule-forming Shock Fronts in the Solar Nebula: A Possible Unified Scenario for Planet and Chondrite Formation|author=A. P. Boss, R. H. Durisen|doi=10.1086/429160|year=2005|journal=The Astrophysical Journal|volume=621|issue=2|pages=L137–L140|bibcode=2005ApJ...621L.137B|arxiv = astro-ph/0501592}}</ref> <ref name="Earth Survived">{{cite web|author=Staff|title=How Earth Survived Birth|work=Astrobiology Magazine|url = http://www.astrobio.net/pressrelease/3370/how-earth-survived-birth|accessdate=4.02.2010}}</ref> <ref name="Stardust Results">{{cite web|year= 2006|author=Emily Lakdawalla|work=The Planetary Society|title=Stardust Results in a Nutshell: The Solar Nebula was Like a Blender|url = http://www.planetary.org/blog/article/00000735/|accessdate=2.01.2007}}</ref> <ref name="Disruption">{{cite journal|author=B. G. Elmegreen|title=On the disruption of a protoplanetary disc nebula by a T Tauri like solar wind|journal=Astronomy & Astrophysics|year=1979|volume=80|pages=77|bibcode=1979A&A....80...77E}}</ref> <ref name="Protoplanet">{{cite web|date=24. november 2004|author=Heng Hao|publisher=Harvard University|title=Disc-Protoplanet interactions|url = http://cfa-www.harvard.edu/~kstanek/astro200/disk-protoplanet.pdf|accessdate=19.11.2006|format=PDF}}</ref> <ref name="E. Brown">{{cite web|author=[[Michael E. Brown|Mike Brown]] (California Institute of Technology)|url = http://www.gps.caltech.edu/~mbrown/planetlila/moon/index.html|title=Dysnomia, the moon of Eris|work=Personal web site|accessdate=1.02.2008}}</ref> <ref name="Final Stages">{{cite journal|title=Final Stages of Planet Formation|url=https://archive.org/details/sim_astrophysical-journal_2004-10-10_614_1/page/497|author=Peter Goldreich, Yoram Lithwick, Re'em Sari|journal=The Astrophysical Journal|volume=614|issue=1|pages=497–507|date=10. oktoober 2004|doi=10.1086/423612|bibcode=2004ApJ...614..497G|arxiv = astro-ph/0404240}}</ref> <ref name="Planetesimal">{{cite journal|author=R. Edgar, P. Artymowicz|title=Pumping of a Planetesimal Disc by a Rapidly Migrating Planet|journal=[[Monthly Notices of the Royal Astronomical Society]]|year=2004|volume=354|issue=3|pages=769–772|url = http://www.utsc.utoronto.ca/~pawel/edgar+artymowicz.pdf|format=PDF|accessdate=5.12.2008|doi = 10.1111/j.1365-2966.2004.08238.x|bibcode=2004MNRAS.354..769E|arxiv = astro-ph/0409017}}</ref> <ref name="Jupiter's Age">{{cite conference|author=E. R. D. Scott|title=Constraints on Jupiter's Age and Formation Mechanism and the Nebula Lifetime from Chondrites and Asteroids|publisher = Lunar and Planetary Society|year=2006|location = League City, Texas|bibcode =2006LPI....37.2367S|book-title=Proceedings 37th Annual Lunar and Planetary Science Conference}}</ref> <ref name="Watanabe">{{cite web|author = Susan Watanabe|date = 20. juuli 2001|url = http://www.jpl.nasa.gov/news/features.cfm?feature=520|title = Mysteries of the Solar Nebula|publisher = NASA|accessdate = 2.04.2007|archive-date = 17.01.2012|archive-url = https://web.archive.org/web/20120117093701/http://www.jpl.nasa.gov/news/features.cfm?feature=520|url-status = dead}}</ref> <ref name="Comet Class">{{cite web|title=New comet class in Earth's backyard|url = http://www.astronomy.com/asy/default.aspx?c=a&id=4100|publisher=astronomy.com|author=Francis Reddy|year=2006|accessdate=29.04.2008}}</ref> <ref name="Morbidelli">{{cite journal|author=Morbidelli, Alessandro; Chambers, J.; Lunine, J. I.; Petit, Jean-Marc; Robert, F.; Valsecchi, Giovanni B.; Cyr, K. E.|title= Source regions and timescales for the delivery of water to the Earth|url=https://archive.org/details/sim_meteoritics-planetary-science_2000-11_35_6/page/1309|journal= Meteoritics & Planetary Science|volume=35|pages=1309–1320|issn= 1086-9379|year=2000|bibcode = 2000M&PS...35.1309M|doi = 10.1111/j.1945-5100.2000.tb01518.x|issue= 6}}</ref> <ref name="Panspermia">{{cite journal|title=From Panspermia to Bioastronomy, the Evolution of the Hypothesis of Universal Life|author=Florence Raulin-Cerceau, Marie-Christine Maurel, Jean Schneider|publisher=Springer Netherlands|journal=Origins of Life and Evolution of Biospheres|year=1998|volume=28|issue=4/6|doi=10.1023/A:1006566518046|pages=597–612|url=http://www.springerlink.com/content/m1t14rtr7372tp22/|accessdate=19.12.2007}}{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="Robbed">{{cite press release|url=http://www.astronomy.com/News-Observing/News/2011/06/Jupiter%20may%20have%20robbed%20Mars%20of%20mass%20new%20report%20indicates.aspx|title= Jupiter may have robbed Mars of mass, new report indicates|work= Southwest Research Institute, San Antonio, Texas|date=6. juuni 2011}}</ref> <ref name="Low Mass">{{Cite journal|author =Walsh, K. J.; Morbidelli, Alessandro; Raymond, S. N.; O'Brien, D. P.; Mandell, A. M.|title = A low mass for Mars from Jupiter's early gas-driven migration|url =https://archive.org/details/sim_nature-uk_2011-07-14_475_7355/page/206|doi = 10.1038/nature10201|journal = Nature|volume = 475|issue = 7355|pages = 206–209|year = 2011|pmid = 21642961|arxiv = 1201.5177|bibcode = 2011Natur.475..206W}}</ref> <ref name="Chronology">{{cite web|url=http://history.nasa.gov/SP-467/ch3.htm|title=Chronology of Planetary surfaces|work=NASA History Division|accessdate=13.03.2008|archive-date=25.12.2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20171225233359/https://history.nasa.gov/SP-467/ch3.htm|url-status=dead}}</ref> <ref name="Chapman">{{cite journal|journal=Abhandlungen der Geologischen Bundeanstalt, Wien|volume=53|pages=51–54|year=1996|title=The Risk to Civilization From Extraterrestrial Objects and Implications of the Shoemaker-Levy 9 Comet Crash|author=Clark R. Chapman|url=http://www.geologie.ac.at/filestore/download/AB0053_051_A.pdf|format=PDF|accessdate=6.05.2008|issn=0016-7800|archive-date=10.09.2008|archive-url=https://web.archive.org/web/20080910084647/http://www.geologie.ac.at/filestore/download/AB0053_051_A.pdf|url-status=dead}}</ref> <ref name="Weathering">{{cite journal|url = http://www.agu.org/sci_soc/EISclark.html|title=Interplanetary Weathering: Surface Erosion in Outer Space|author=Beth E. Clark, Robert E. Johnson|journal= [[Eos (journal)|Eos, Transactions, American Geophysical Union]]|doi=10.1029/96EO00094|volume=77|issue=15|pages=141|year=1996|accessdate=13.03.2008|archiveurl = https://web.archive.org/web/20080306012954/http://www.agu.org/sci_soc/EISclark.html|archivedate = 6. märts 2008|bibcode=1996EOSTr..77Q.141C}}</ref> <ref name="Arrhenius">{{cite web|author=H. Alfvén, G. Arrhenius|date=1976|url=http://history.nasa.gov/SP-345/ch4.htm|title=The Small Bodies|work=SP–345 Evolution of the Solar System|publisher=NASA|accessdate=12.04.2007|archive-date=13.05.2007|archive-url=https://web.archive.org/web/20070513081833/http://history.nasa.gov/SP-345/ch4.htm|url-status=dead}}</ref> <ref name="Detection">{{cite journal|author=N. Takato, S. J. Bus|display-authors=etal|title=Detection of a Deep 3-μm Absorption Feature in the Spectrum of Amalthea (JV)|url=https://archive.org/details/sim_science_2004-12-24_306_5705/page/2223|journal=Science|year=2004|volume=306|pages=2224–7|doi=10.1126/science.1105427|bibcode=2004Sci...306.2224T|pmid=15618511|issue=5705}}<br /> See also {{cite news|url = http://www.universetoday.com/2004/12/24/jovian-moon-was-probably-captured/|work=Universe Today|date=24. detsember 2004|title=Jovian Moon Was Probably Captured|author=Fraser Cain|accessdate=3.04.2008|archiveurl = https://web.archive.org/web/20080130030816/http://www.universetoday.com/2004/12/24/jovian-moon-was-probably-captured/ <!-- Bot retrieved archive -->|archivedate = 30.01.2008}}</ref> <ref name="Trojans">{{cite conference|author = D. C. Jewitt, S. Sheppard, C. Porco|title = Jupiter's outer satellites and Trojans|year = 2004|pages = 263–280|url = http://www.ifa.hawaii.edu/~jewitt/papers/JUPITER/JSP.2003.pdf|format=PDF|editor= [[Frances Bagenal|Fran Bagenal]]| editor2=Timothy E. Dowling|editor3=William B. McKinnon|publisher=Cambridge University Press|isbn=0-521-81808-7|book-title=Jupiter. The Planet, Satellites and Magnetosphere}}</ref> <ref name="Giant Planet ">{{cite web|url=http://www.dtm.ciw.edu/sheppard/satellites/|title=The Giant Planet Satellite and Moon Page|author=Scott S. Sheppard (Carnegie Institution of Washington)|work=Personal web page|accessdate=13.03.2008|archive-date=11.03.2008|archive-url=https://web.archive.org/web/20080311120653/http://www.dtm.ciw.edu/sheppard/satellites/|url-status=dead}}</ref> <ref name="Collision">{{cite journal|author=D. J. Stevenson|title=Origin of the moon&nbsp;–&nbsp;The collision hypothesis|journal=Annual Review of Earth and Planetary Sciences|year=1987|volume=15|issue=1|pages=271–315|doi=10.1146/annurev.ea.15.050187.001415|bibcode=1987AREPS..15..271S}}</ref> <ref name="Origin">{{cite web|url = http://www.psrd.hawaii.edu/Dec98/OriginEarthMoon.html|title = Origin of the Earth and Moon|date=31. detsember 1998|author=G. Jeffrey Taylor|work = Planetary Science Research Discoveries|publisher = Hawaii Institute of Geophysics &amp; Planetology|accessdate = 25.07.2007}}</ref> <ref name="Ragozzine">{{Cite journal|last1 = Brown|first1 = M. E.|last2 = Ragozzine|first2 = D.|last3 = Stansberry|first3 = J.|last4 = Fraser|first4 = W. C.|title = The Size, Density, and Formation of the Orcus-Vanth System in the Kuiper Belt|doi = 10.1088/0004-6256/139/6/2700|journal = The Astronomical Journal|volume = 139|issue = 6|pages = 2700–2705|year = 2010|bibcode=2010AJ....139.2700B|arxiv= 0910.4784|pmid =|pmc =}}</ref> <ref name="gWDqZ">{{cite journal|title = Numerical evidence that the motion of Pluto is chaotic|author = Gerald Jay Sussman, Jack Wisdom|journal = Science|volume = 241|pages = 433–437|year = 1988|url = http://groups.csail.mit.edu/mac/users/wisdom/pluto-chaos.pdf|doi = 10.1126/science.241.4864.433|pmid = 17792606|issue = 4864|bibcode=1988Sci...241..433S}}</ref> <ref name="izPP7">{{cite journal|title=On the long term evolution of the spin of the Earth|url=https://archive.org/details/sim_astronomy-and-astrophysics_1997-02_318_3/page/975|author=O. Neron de Surgy, J. Laskar|journal=Astronomy and Astrophysics|date=veebruar 1997|volume=318|pages=975–989|bibcode=1997A&A...318..975N|last2=Laskar}}</ref> <ref name="Haywire">{{cite news|title=The solar system could go haywire before the sun dies|url = http://space.newscientist.com/article/dn13757-solar-system-could-go-haywire-before-the-sun-dies.html?feedId=online-news_rss20|author=David Shiga|work=NewScientist.com News Service|date=23. aprill 2008|accessdate=28.04.2008}}</ref> <ref name="Dynamics">{{cite book|title=Solar System Dynamics|author=C.D. Murray & S.F. Dermott|publisher=Cambridge University Press|date=1999|page=184|isbn=0-521-57295-9}}</ref> <ref name="Terence">{{cite book|last = Dickinson|first = Terence|authorlink = Terence Dickinson|title = From the Big Bang to Planet X|url = https://archive.org/details/frombigbangtopla00unse|publisher = [[Camden House]]|date = 1993|location = Camden East, Ontario|pages = [https://archive.org/details/frombigbangtopla00unse/page/79 79]–81|doi =|isbn = 0-921820-71-2}}</ref> <ref name="Tidal Heating">{{cite journal|bibcode=1982MNRAS.201..415G|title=Tidal Heating of Io and orbital evolution of the Jovian satellites|journal=Monthly Notices of the Royal Astronomical Society|author=A. Gailitis|volume=201|pages=415|year=1980|doi = 10.1093/mnras/201.2.415}}</ref> <ref name="Resonances">{{cite journal|author=R. Bevilacqua, O. Menchi, A. Milani|display-authors=etal|date=aprill 1980|title=Resonances and close approaches. I. The Titan-Hyperion case|journal=Earth, Moon, and Planets|volume=22|issue=2|pages=141–152|url=http://www.springerlink.com/content/g627852062714784/|accessdate=27.08.2007|doi=10.1007/BF00898423|bibcode=1980M&P....22..141B}}{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="Triton ">{{cite journal|title=Tidal evolution in the Neptune-Triton system|url=https://archive.org/details/sim_astronomy-and-astrophysics_1989-07_219_1-2/page/23|author= C. F. Chyba, D. G. Jankowski, P. D. Nicholson|journal=Astronomy & Astrophysics|volume=219|pages=23|bibcode=1989A&A...219L..23C|year=1989|last2=Jankowski|last3=Nicholson}}</ref> <ref name="LYtoR">{{cite journal|bibcode=2006AJ....132..290B|title=Orbits and Photometry of Pluto's Satellites: Charon, S/2005 P1, and S/2005|url=https://archive.org/details/sim_astronomical-journal_2006-07_132_1/page/290|author=Marc Buie, William Grundy, Eliot Young, Leslie Young, Alan Stern|journal=The Astronomical Journal|volume=132|issue=1|pages=290–298|year=2006|doi=10.1086/504422|arxiv=astro-ph/0512491}}</ref> <ref name="A Mystery">{{cite web|title=Saturn Rings Still A Mystery|work=Popular Mechanics|author=Stefano Coledan|url=http://www.popularmechanics.com/technology/industry/1285531.html|year=2002|accessdate=3.03.2007|url-status=dead|archiveurl=https://web.archive.org/web/20070930015710/http://www.popularmechanics.com/technology/industry/1285531.html|archivedate=30.09.2007}}</ref> <ref name="Recycled Rings">{{cite journal|title=Saturn's recycled rings|journal=Astronomy Now|pages=9|date=veebruar 2008}}</ref> <ref name="Changing">{{cite web|url=http://www.cicero.uio.no/fulltext/index_e.aspx?id=2737|title=Our changing solar system|author=Knut Jørgen, Røed Ødegaard|work=Centre for International Climate and Environmental Research|year=2004|accessdate=27.03.2008|archive-date=9.10.2008|archive-url=https://web.archive.org/web/20081009015241/http://www.cicero.uio.no/fulltext/index_e.aspx?id=2737|url-status=dead}}</ref> <ref name="Cataclysmic ">{{cite web|title=Introduction to Cataclysmic Variables (CVs)|work=NASA Goddard Space Center|year=2006|url=http://heasarc.gsfc.nasa.gov/docs/objects/cvs/cvstext.html|accessdate=29.12.2006|archive-date=7.05.2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200507212645/https://heasarc.gsfc.nasa.gov/docs/objects/cvs/cvstext.html|url-status=dead}}</ref> <ref name="Only Star">{{cite web|author=Marc Delehanty|title=Sun, the solar system's only star|work=Astronomy Today|url=http://www.astronomytoday.com/astronomy/sun.html|accessdate=23.06.2006|archive-date=15.03.2013|archive-url=https://web.archive.org/web/20130315063022/http://www.astronomytoday.com/astronomy/sun.html|url-status=dead}}</ref> <ref name="Disk Around">{{cite journal|title=A Gaseous Metal Disk Around a White Dwarf|url=https://archive.org/details/sim_science_2006-12-22_314_5807/page/1908|author=B. T. Gänsicke, T. R. Marsh, J. Southworth, A. Rebassa-Mansergas|journal=Science|year=2006|volume=314|pages=1908–1910|doi=10.1126/science.1135033|pmid=17185598|issue=5807|arxiv = astro-ph/0612697|bibcode = 2006Sci...314.1908G}}</ref> <ref name="Testing White">{{cite journal|author=T. S. Metcalfe, M. H. Montgomery, A. Kanaan|title=Testing White Dwarf Crystallization Theory with Asteroseismology of the Massive Pulsating DA Star BPM 37093|journal=Astrophysical Journal|arxiv=astro-ph/0402046|year=2004|volume=605|issue=2|pages=L133|doi=10.1086/420884|bibcode=2004ApJ...605L.133M}}</ref> <ref name="Perturbing Oort">{{cite web|title = Perturbing the Oort Cloud|first = Michael|last = Szpir|work = American Scientist|url = http://www.americanscientist.org/issues/pub/perturbing-the-oort-cloud|accessdate = 25.03.2008|publisher = The Scientific Research Society|archive-date = 13.02.2009|archive-url = https://web.archive.org/web/20090213163530/https://www.americanscientist.org/issues/pub/perturbing-the-oort-cloud|url-status = dead}}</ref> <ref name="Mass Extinctions">{{cite journal|title=Mass Extinctions and The Sun's Encounters with Spiral Arms|author=Erik M. Leitch, Gautam Vasisht|year=1998|pages=51–56|issue=1|journal=New Astronomy|volume= 3|arxiv=astro-ph/9802174|doi=10.1016/S1384-1076 (97)00044-4|bibcode = 1998NewA....3...51L}}</ref> <ref name="Milky Collide">{{cite web|url=http://www.nasa.gov/mission_pages/hubble/science/milky-way-collide.html|author=NASA|title=NASA's Hubble Shows Milky Way is Destined for Head-On Collision|work=NASA|date=31. mai 2012|accessdate=13.10.2012}}</ref> <ref name="Wallace">{{cite book|date=2000|author=Gary Ernst Wallace|publisher=Cambridge University Press|chapter=Earth's Place in the Solar System|title=Earth Systems: Processes and Issues|url=https://archive.org/details/earthsystemsproc0000unse|pages=[https://archive.org/details/earthsystemsproc0000unse/page/45 45]–58|isbn=0-521-47895-2}}</ref>}} ==Allikad== * {{cite journal| doi = 10.1006/icar.1996.5568| last1 = Duncan| first1 = Martin J.| last2 = Lissauer| first2 = Jack J.| year = 1997| title = Orbital Stability of the Uranian Satellite System| journal = Icarus| volume = 125| issue = 1| pages = 1–12| bibcode = 1997Icar..125....1D}} * {{cite book | last1 = Zeilik | first1 = Michael A. | last2 = Gregory | first2 = Stephen A. | date = 1998 | title = Introductory Astronomy & Astrophysics | url = https://archive.org/details/introductoryastr0000zeil | edition = 4th | publisher = Saunders College Publishing | isbn = 0-03-006228-4 }} ==Kirjandus== *[[Rostislav Kunitski]]. "Vaadete arenemine päikesesüsteemi ehituse kohta". [[Vene keel]]est tõlkinud [[Boris Kabur]]. [[Tallinn]]: [[Pedagoogiline Kirjandus]], 1947 (75 lk) *[[Henry Norris Russell]]. "Päikesesüsteem ja selle tekkimine". Tõlkinud [[Grigori Kusmin]]. [[Tartu]]: [[Teaduslik Kirjandus]], 1947 (126 lk) {{Head artiklid}} [[Kategooria:Päikesesüsteem]] pe8vl6gcyhjn5t4pucosm3ngw7479ru WAF 0 434279 7228436 7228112 2026-09-04T09:15:06Z Kuriuss 38125 7228436 wikitext text/x-wiki '''Laulu- ja tantsukool WAF''' on Eesti huvikool, mis sai alguse aprillis 2002 [[Pärnu]]s tegutsema hakanud osaühingust WAF Management. Huvikoolis õpetati tantsu.<ref>[https://ariregister.rik.ee/est/company/10838224/osa%C3%BChing-WAF-Management Osaühing WAF Management] Äriregistris. Vaadatud 03.09.2026.</ref> 2005. aastal asutati mittetulundusühing WAF<ref>[https://ariregister.rik.ee/est/company/80226161/Mittetulundus%C3%BChing-WAF Mittetulundusühing WAF] Äriregistris. Vaadatud 03.09.2026.</ref> ja avati Tallinnas tegutsev laulukool. 2021. aastal avati kooli filiaalidena WAF-i Tartu ja Pärnu laulukool. ==Tantsukool WAF Dance== WAF tantsukooli asutasid 2002. aastal tantsupedagoogid [[Villiko Kruuse]], [[Meeli Pärna]], [[Marko Sassjan]], Edda Lüll ja Kaido Lüll ning kooli asus juhatama Meeli Pärna. Kool andis nii rühma- kui ka individuaalõpet ning tegutses peamiselt Pärnus.<ref>[https://www.err.ee/368447/tantsukool-waf-dance-tahistas-10-sunnipaeva Tantsukool WAF Dance tähistas 10. sünnipäeva]. ERR Uudised, 04.04.2012.</ref> Kooli tantsutreenerite seas on olnud näiteks Annika Viibus, Ann-Marii Reiväli, Liina Ojatamm, Karoline Suhhov, Meeli Pärna, Mark Monak ja Markus Monak.<ref>[https://parnu.waf.ee/dance/ Tantsukooli tutvustus] WAF tantsukooli kodulehel. Vaadatud 03.09.2026.</ref> Alates 2023/2024. õppeaastast antakse tantsukoolis ainult individuaalõpet.<ref>[https://parnu.waf.ee/dance/ Tantsukooli tutvustus] WAF tantsukooli kodulehel. Vaadatud 03.09.2026.</ref> Kool on spetsialiseerunud näitlejate ja tantsijate lavalise liikumise väljaõppele ja viimistlemisele.<ref>[https://ariregister.rik.ee/est/company/10838224/osa%C3%BChing-WAF-Management Osaühing WAF Management] Äriregistris. Vaadatud 03.09.2026.</ref> Tantsukooli nime "WAF Dance" pakkus tantsukooli asutamise aegu välja [[Nele-Liis Vaiksoo]], kes tuletas selle varem tegutsenud ansambli Family nimest. Akronüüm WAF tähendab "We Are Family" ('me oleme perekond').<ref>[https://www.err.ee/368447/tantsukool-waf-dance-tahistas-10-sunnipaeva Tantsukool WAF Dance tähistas 10. sünnipäeva]. ERR Uudised, 04.04.2012.</ref> ==WAF laulukool== WAF laulukool asutati [[Tallinn]]as aadressil [[Paldiski maantee]] 25 tegutsevana 2005. aastal. 2021. aastal avati kooli filiaalidena ka Tartu ja Pärnu laulukool.<ref>[https://eeter.err.ee/290994/galerii-waf-laulukool-lopetas-11-hooaja-kontserdiga-vaba-laval Galerii: WAF laulukool lõpetas 11. hooaja kontserdiga Vaba Laval] ERR Eeter, 29.05.2016.</ref> Koolis õpetatakse [[vokaaltehnika]]t (sh vokaaltehnikat [[CVT]] – ''Complete Vocal Technique''), [[koorilaul]]u, [[tants]]u ja [[solfedžo]]t. Lisaks põhiõppe vokaaltehnikale saab valikkursustel õppida saateklaverit, džäss-solfedžot, laulukirjutamist, laulusõnade kirjutamist, muusika produtseerimist jm.<ref>[https://waf.ee/kursused-ja-hinnad/valikkursused/ Valikkursused] WAF laulukooli kodulehel. Vaadatud 03.09.2026.</ref> Laulukooli astmed vanuserühmade kaupa: * laste laulukool – 3–11-aastastele lastele; * noorteakadeemia – 11–17-aastastele noortele; * täiskasvanute vokaaltehnika kursused – alates 17. eluaastast; * vokaaltehnika eelkursused ehk viisipidamatute kursused – alates 17-aastastest kõigile, kes soovivad arendada oma viisipidamise oskust. Ülemist vanusepiirangut ei ole.<ref>[https://waf.ee/sisseastumiskatsed/katsed-tallinnas-tartus-parnus/ Laulukooli tutvustus] WAF laulukooli kodulehel. Vaadatud 03.09.2026.</ref> Laulukooli juhataja ja üks õpetajaid on [[Kadri Koppel]] (Maiken). WAF kooli õpetaja ja koori dirigent on [[Anneli Pilpak]]. Kooli õpetajate seas on ka tegevlauljad [[Bert Pringi]], [[Kaire Vilgats]], [[Ott Lepland]], [[Norman Salumäe]] jt.<ref>[https://waf.ee/inimesed/ Inimesed] WAF laulukooli kodulehel. Vaadatud 03.09.2026.</ref> Kooli kasvandike seas on olnud näiteks Ott Lepland, [[Liis Lemsalu]], Norman Salumäe, [[Margit Viirma]], [[Ant Nurhan]] jpt. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.waf.ee Kooli koduleht] *[https://www.facebook.com/wafkool/ Kool Facebookis] [[Kategooria:Eesti muusikakoolid]] [[Kategooria:Eesti tants]] [[Kategooria:Tallinna koolid]] 0f74jz0qdl6m50qt88fuug8hwiawoy0 Gérard Debreu 0 437280 7228344 6594467 2026-09-03T23:20:07Z Jaakko pulassa 236829 7228344 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Debreu, Gérard (1921-2004).jpeg|pisi|'Gérard Debreu (1977)]] '''Gérard Debreu''' ([[4. juuli]] [[1921]] [[Calais]] – [[31. detsember]] [[2004]] [[Pariis]]) oli prantsuse päritolu ameerika [[matemaatik]] ja [[majandusteadlane]]. Tuntud majandusprofessorina [[California ülikool Berkeleys|California ülikoolis Berkeleys]], kus ta alustas tööd 1962. aastal. 1983. aastal anti talle [[Nobeli majandusauhind]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Atlas |eesnimi=Riva D. |pealkiri=Gerard Debreu, 83, Dies; Won Nobel in Economics |aeg=6. jaanuar 2005 |väljaanne=[[The New York Times]] |url=http://www.nytimes.com/2005/01/06/obituaries/06debreu.html?_r=0}}</ref> Tema isa oli oma emapoolse vanaisa pitsivabriku, Calais' traditsioonilise tööstuse äripartner. Debreu jäi varakult orvuks – isa sooritas enesetapu ja ema suri loomulikku surma.<ref>{{Cite journal | last = Düppe | first = Till | title = Gerard Debreu's secrecy: his life in order and silence | journal = [[History of Political Economy]] | volume = 44 | issue = 3 | pages = 413-449 | publisher = [[Duke University Press]] | doi = 10.1215/00182702-1717239 | date = sügis 2012 | url = http://dx.doi.org/10.1215/00182702-1717239 }}</ref> {{pooleli}} ==Viited== {{viited}} {{NobelMajandus}} {{JÄRJESTA:Debreu, Gerard}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide majandusteadlased]] [[Kategooria:Nobeli majandusauhinna laureaadid]] [[Kategooria:Père-Lachaise'i kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1921]] [[Kategooria:Surnud 2004]] b84pt9o2cgai2xprrc888789guhijnu 7228345 7228344 2026-09-03T23:20:31Z Jaakko pulassa 236829 7228345 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Debreu, Gérard (1921-2004).jpeg|pisi|Gérard Debreu (1977)]] '''Gérard Debreu''' ([[4. juuli]] [[1921]] [[Calais]] – [[31. detsember]] [[2004]] [[Pariis]]) oli prantsuse päritolu ameerika [[matemaatik]] ja [[majandusteadlane]]. Tuntud majandusprofessorina [[California ülikool Berkeleys|California ülikoolis Berkeleys]], kus ta alustas tööd 1962. aastal. 1983. aastal anti talle [[Nobeli majandusauhind]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Atlas |eesnimi=Riva D. |pealkiri=Gerard Debreu, 83, Dies; Won Nobel in Economics |aeg=6. jaanuar 2005 |väljaanne=[[The New York Times]] |url=http://www.nytimes.com/2005/01/06/obituaries/06debreu.html?_r=0}}</ref> Tema isa oli oma emapoolse vanaisa pitsivabriku, Calais' traditsioonilise tööstuse äripartner. Debreu jäi varakult orvuks – isa sooritas enesetapu ja ema suri loomulikku surma.<ref>{{Cite journal | last = Düppe | first = Till | title = Gerard Debreu's secrecy: his life in order and silence | journal = [[History of Political Economy]] | volume = 44 | issue = 3 | pages = 413-449 | publisher = [[Duke University Press]] | doi = 10.1215/00182702-1717239 | date = sügis 2012 | url = http://dx.doi.org/10.1215/00182702-1717239 }}</ref> {{pooleli}} ==Viited== {{viited}} {{NobelMajandus}} {{JÄRJESTA:Debreu, Gerard}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide majandusteadlased]] [[Kategooria:Nobeli majandusauhinna laureaadid]] [[Kategooria:Père-Lachaise'i kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1921]] [[Kategooria:Surnud 2004]] fxif6y1lhefaoxisusobolq99vcfesl Inseneripataljon 0 437703 7228462 7092063 2026-09-04T10:20:08Z Ohpuu 1638 7228462 wikitext text/x-wiki {{väeüksus | nimi = Inseneripataljon | pilt = | pildiallkiri = | algusaeg = 1918 | lõpuaeg = 1924 | aeg = | riik = [[Pilt:Flag of Estonia.svg|25px]] [[Eesti Vabariik]] | kuuluvus = [[Eesti sõjavägi]] | haru = | liik = | ülesanne = | suurus = [[pataljon]] | alluv = | garnison = | garnisonisilt = | hüüdnimi = | patroon = | deviis = | värvid = | värvisilt = | marss = | maskott = | tähtpäevad = [[21. november]] | varustus = | varustusesilt = | lahingud = [[Eesti Vabadussõda]] | lahingusilt = | aumärgid = | autasud = | lõpetatud = | lennutunnid = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = - <br> | praegune_ülem_silt = | tseremoniaalne_ülem = | tseremoniaalne_ülem_silt = | rügemendi_kolonel = | rügemendi_kolonel_silt = | märkimisväärsed_ülemad = kapten [[Voldemar Rieberg]] (1918–1920)<br> kapten G. Meister (1920–1922)<br>kt. major [[Kustas Utuste|Gustav Vladimir Utuste]] (Kirschbaum, 1922–1923)<br>kt. alamkapten [[Jüri Hellat|Georg Kirschbaum]]<br> kapten [[Johann Bernhard Haljaste|Johann Bernhard Grünberg]] (1923–1924) <!-- Sümboolika --> | märk = | märk_silt = | märk_2 = | märk_2_silt = | märk_3 = | märk_3_silt = | märk_4 = | märk_4_silt = <!-- Õhusõidukid --> | ründelennuk = | pommituslennuk = | elektrooniline_lennu = | hävituslennuk = | helikopter = | rünnakhelikopter = | püüdehävituslennuk = | patrulllennuk = | luurelennuk = | õppelennuk = | transportlennuk = }} '''Inseneripataljon''' oli [[Eesti Rahvavägi|Eesti Rahvaväe]] väeosa ([[pataljon]]), mis osales ka [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõjas]]. Pataljon moodustati [[21. november|21. novembril]] [[1918]]. aastal Eesti Rahvaväe koosseisus. Pataljoni ülemaks valiti kapten [[Voldemar Rieberg]]. Pataljoni koosseisus moodustati 1. sapöörirood ja hiljem ka 2. sapöörirood.<ref name="mil.ee">[https://web.archive.org/web/20160601082558/http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/maavagi/1-jalavaebrigaad/pioneeripataljon Pioneeripataljon. Ajalugu] (vaadatud 01.06.2016)</ref> 1. sapöörirood sõdis Vabadussõjas [[Viru rinne|Narva rindel]] ja kuulus siis [[1. diviis]]i koosseisu.<ref name="mil.ee"/> 2. sapöörirood sõdis Vabadussõjas [[Lõunarinne (Eesti Vabadussõda)|Lõunarindel]] ja kuulus siis [[2. diviis]]i koosseisu.<ref name="mil.ee"/> 1918. aasta 21. novembril loodi Inseneripataljoni juurde [[Eesti õhuvägi|õhuväe]] lendurite poolrood, kuid 20. veebruaril 1919 viidi [[poolrood]] üle [[Sõjaväe Peastaap]]i ja temast sai Lennuväesalk. Pärast Vabadussõja lõppu koondati sapööriroodud taas Inseneripataljonina [[Nõmme alev|Nõmmele]]. 1924. aastal moodustati Inseneripataljoni baasil [[Pioneerpataljon]] ja [[Sidepataljon]].{{lisa viide}} ==Vaata ka== *[[Eesti Insenerirood]] ==Viited== {{viited}} {{Eesti Rahvaväe väeosad Eesti Vabadussõjas}} [[Kategooria:Eesti endised väeüksused]] [[Kategooria:Pioneerivägi]] ta9duagiqmpdcf9e661ayrto78oqivz Väiküla 0 438803 7228249 6277638 2026-09-03T16:14:23Z Andreas003 7485 7228249 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib Ingerimaa külast. Samanimelise ala kohta Lääne-Virumaal vaata [[Väiküla mõis]].}}{{linn | nimi = Väiküla | hääldus = | omakeelne_nimi_1 = vene|Венекюля|Venekjula | omakeelne_nimi_2 = soome|Väikylä| | pilt_üldvaade = Братская могила советских воинов, погибших в борьбе с фашистами.jpg | pildiallkiri = Nõukogude sõdurite ühishaud Väikülas (2014) | pindala = | elanikke = 10 (2017) | asendikaardi_pilt_seletus = Väiküla asukoht Venemaal Leningradi oblastis | asendikaart = Venemaa/Leningradi oblast }} '''Väiküla''' ([[vene keel]]es ''Венекюля'', [[soome keel]]es ''Väikylä'') on [[Ingerimaa]] [[küla]]. [[Tartu rahu]]ga 1920. aastal [[Eesti]] koosseisu läinud Väiküla oli [[Eesti Ingeri]] suurim küla ja kohalik keskus, kuni see 1944. aastal [[Vene NFSV]] koosseisu liideti. Praegu kuulub Väiküla halduslikult [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Kingissepa rajoon (Leningradi oblast)|Kingissepa rajooni]]. == Nimi == [[Pilt:Venekyla1860.jpg|pisi|Küla plaan (1860)]] ==== Nimekujud ==== Vene keeles on küla nimi 1997. aastast Венекюля (Venekjula), enne seda oli küla nimi Венкуль ehk Venkul. [[Eesti keel]]es on esinenud ka venepärast varianti Venküla.'''<ref>[[Elmar Elisto]], Akadeemilise Emakeele Seltsi juhatuse keelelisi otsuseid ja seletusi, [[Eesti Keel]], 1936 nr 5, lk 158</ref>''' Soome keeles on küla nimeks Väikylä, [[isuri keel]]es Väikülä või Väinkülä, [[vadja keel]]es Väičülä.<ref name=":0">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Ernits |eesnimi=Enn |autor-link=Enn Ernits |kuupäev=2025 |pealkiri=Ingerimaa asustusnimedest vadjalaste suu läbi 1: Läänemeresoome päritolu laentoponüümid |ajakiri=[[Emakeele Seltsi aastaraamat]] |aastakäik=71 |lehekülg=7–26 |doi=10.3176/esa71.01}}</ref> Nime Väükülä kasutasid Julius Mägiste teatel Väiküla vanemad inimesed.<ref name=":1">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Ernits |eesnimi=Enn |autor-link=Enn Ernits |kuupäev=2022 |pealkiri=Eesti-Ingeri asustusnimed 1. Maadest küladeni |ajakiri=[[Emakeele Seltsi aastaraamat]] |aastakäik=67 |lehekülg=26-47 |doi=10.3176/esa67.02}}</ref> [[Rootsi]] kasutas küla kohta nime Wäenky.<ref name=":2">{{Raamatuviide |url=https://keskkonnaamet.ee/sites/default/files/documents/2021-06/narva_jogi_eng_varv.pdf |pealkiri=The River Narva: Rivers with special conservation areas in Virumaa 2 |kirjastus=[[Keskkonnaamet]] |aasta=2010 |isbn=978-9949-9057-4-4 |koht=Tartu |täpsustus=Väiküla (Венекюла)}}</ref> Varasemalt on küla nimekujuks olnud ka Wenekÿle (1582), Wenekÿlla (1584), Weenkÿlla (1585), Wäenkÿlla (1586), Wännekÿlle (1589), Wegenkulla (1667). Wägenkyla (1699), Wägenkÿla (1704), ВѦгенкiла (1704), Вякуля (1727), Норовская ja Вяйкула (1770), Wägenkylä (1827), Wäikylä (1849), Венкуль Наровская (1863).<ref name=":1" /> Küla nime on tuletatud ka [[Narva jõgi|Narva jõe]] nimest. 1498. aasta Šeloni obrokiraamatus on küla nimeks "Наровское" (Narovskoje). Samast tüvest külanime esineb veel mitmes hilisemas allikas: 1571 Норовское (Norovskoje), 1618–1623 Narofschi by ja 1834 Наровская (Narovskaja). 1863. aastal esinenud nimekuju Венкуль Наровская (Venkul Narovskaja) esines tõenäoliselt seetõttu, et ka [[Kurgola poolsaar]]el asuv [[Vena (Ingerimaa)|Wena]] on vene keeles kandnud nime Венкуль. Jääb aga ebaselgeks, kas Narovskaja ja Väikülä on alati olnud sama küla.<ref name=":1" /> ==== Etümoloogia ==== [[File:Venekulya1926.jpg|pisi|Väiküla ja [[Saarküla]], 1926. aasta kaardil]] Väikülä täpne [[etümoloogia]] ei ole teada. [[Paul Ariste]] on oletanud, et Väikülä nimi seostub selle oletatavate algasukatega [[Vadjalased|vadjalastega]], kuid tal polnud oletust tehes teada 19. sajandist vanemad kirjakujud. Boriss Jemeljanov on Väi-tüve päritolu seletamisel välja pakkunud eesti ja soome sõna väi (vaag, tähenduses '[[kaal]]ud'), eeldades, et külas paiknes [[turg]], kus [[Novgorodi vabariik|novgorodlased]] ja välismaalased kauplesid. Väidet nõrgestab olu, et väi-kuju pole kaalude tähenduses Ingerimaa [[Läänemeresoome keeled|läänemeresoome keeltes]] registreeritud. Jemeljanov kõrvutab veel nime [[apellatiiv]]idega venäläin ’[[venelane]]’ ja vene ’[[Vene (paat)|vene]], paat’, põhjendades seda teooriaga, et Väikülas oli iga pere omanduses paat. [[Enn Ernits]] on pidanud tõenäoliseks nii rahva nimetust, isikunimelist lähet, kui ka tüve väki-väen (’rahvas; sõjavägi, võim').<ref name=":1" /> Võimalik on uuritava kohanime seos rahvanimetusega. Jemeljanov võrdles asula teadaolevale varasemale nimele Russische Dorf (ehk ’Veneküla’), pidades sealjuures seda mitte venelastega asustatud külaks, vaid pigem asulaks, mis paiknes piiril Venemaa poolel. Uurijate arvates on tegu Väikülaga, mis võis külge jäänud nime saada väljaspool Ingerimaad.<ref name=":1" /> == Rahvastik == Hinnanguliselt elab külas (2026. aasta seisuga) umbes 43 inimest.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Населенные пункты / поселения / административные округа, входящие в состав муниципального образования |url=https://kuzyomkinskoe-r41.gosweb.gosuslugi.ru/o-munitsipalnom-obrazovanii/naselennye-punkty/ |vaadatud=2026-09-03 |väljaanne=Администрация Кузёмкинского сельского поселения}}</ref> 2021. aasta rahvaloenduse järgi elas külas 18 elanikku, neist 17 venelased ja üks [[ukrainlane]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2021 |pealkiri=База данных «Этно-языковой состав населённых пунктов России. Перепись 2020/21 года». Ленинградская область |url=http://lingvarium.org/russia/2021/%D0%9B%D0%B5%D0%BD%D0%B8%D0%BD%D0%B3%D1%80%D0%B0%D0%B4%D1%81%D0%BA%D0%B0%D1%8F%20(41)_%D0%BD%D0%B0%D1%86.xlsx |url-olek=anastatud |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240806040540/http://lingvarium.org/russia/2021/%D0%9B%D0%B5%D0%BD%D0%B8%D0%BD%D0%B3%D1%80%D0%B0%D0%B4%D1%81%D0%BA%D0%B0%D1%8F%20(41)_%D0%BD%D0%B0%D1%86.xlsx |arhiivimisaeg=2024-08-06 |väljaanne=[[Venemaa 2021. aasta rahvaloendus]]}}</ref> 2010. aastal elas külas 13 elanikku, 2002. aastal 59 (neist 85% venelased).<ref>{{Netiviide |kuupäev=2010 |pealkiri=Всероссийская перепись населения 2010 года. Ленинградская область |url=http://petrostat.gks.ru/wps/wcm/connect/rosstat_ts/petrostat/resources/b281da004d2c553abe51bef5661033e3/%D0%9B%D0%B5%D0%BD%D0%B8%D0%BD%D0%B3%D1%80%D0%B0%D0%B4%D1%81%D0%BA%D0%B0%D1%8F+%D0%BE%D0%B1%D0%BB%D0%B0%D1%81%D1%82%D1%8C.rar |url-olek=anastatud |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140222062119/http://petrostat.gks.ru/wps/wcm/connect/rosstat_ts/petrostat/resources/b281da004d2c553abe51bef5661033e3/%D0%9B%D0%B5%D0%BD%D0%B8%D0%BD%D0%B3%D1%80%D0%B0%D0%B4%D1%81%D0%BA%D0%B0%D1%8F+%D0%BE%D0%B1%D0%BB%D0%B0%D1%81%D1%82%D1%8C.rar |arhiivimisaeg=2014-02-22 |väljaanne=[[Venemaa 2010. aasta rahvaloendus]]}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2002 |pealkiri=База данных «Этно-языковой состав населённых пунктов России». Ленинградская область |url=http://lingvarium.org/russia/BD/02c_Leningradskaja_obl_new.xls |url-olek=anastatud |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305083243/http://lingvarium.org/russia/BD/02c_Leningradskaja_obl_new.xls |arhiivimisaeg=2016-03-05 |väljaanne=[[Venemaa 2002. aasta rahvaloendus]]}}</ref> Kuni [[Teine maailmasõda|teise maailmasõjani]] oli küla oluliselt suurem. 19. sajandil elas külas 263 elanikku.<ref>{{Raamatuviide |url=http://elib.shpl.ru/ru/nodes/9041-vyp-37-sanktpeterburgskaya-guberniya-1864#mode/inspect/page/274/zoom/4 |pealkiri=Списки населённых мест Российской Империи, составленные и издаваемые центральным статистическим комитетом министерства внутренних дел |aasta=1864 |köide=XXXVII |koht=Санкт-Петербургская губерния |lehekülg=213 |keel=ru}}</ref> Elanike arvukus kasvas ja Eestiga liitmise järel, 1920. ja 1930. aastatel, oli Väiküla piirkonna suurim keskus. 1922. aastal oli külas 72 majapidamist ja umbes 500 elanikku. [[Villem Ernits|Villem Ernitsa]] järgi elas külas 505 elanikku, neist 242 meessoost ja 263 naissoost. Neist 469 olid [[isurid]], 17 [[venelased]], 14 isurstunud või venestunud [[poolakad]], neli [[eestlased]] ja üks venestunud [[leedulane]]. Neist 500 järgisid õigeusku ja viis luterlust. 109 perekonnast oli 22 ilma maata. Maatükkide suurus oli 2–27 [[Tiin|tiinu]].<ref name=":3" /> Väiküla venekeelses kuueaastases koolis käis 1922. aastal 137 õpilast.<ref name=":0" /> Kooli mõjul oli noorte eelistatud keel vene keel. Vene keelt oskas lugeda 248 inimest, eesti keelt 93 inimest. Kirjaoskamatuid oli 149 (neist 82 lapsed). Suurem osa elanikkonnast oskas ka eesti keelt kõnekeele tasemel. Elanikud kasutatsid vene kultuuriruumist pärit nimesid, kuigi 1922. aasta nimede panekul võtsid palju elanikud endale eesti, soome või isuri perekonnanimed.<ref name=":3" /> Kool vahetas eestikeelsele õppele 1935. aastal. Seal töötas kaks õpetajat ja õppis 60 õpilast.<ref name=":4">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Elken |eesnimi=Karl |kuupäev=1937-03-12 |pealkiri=Eesti Ingeri tänapäewast |üksiknumber=71 |lehekülg=4 |väljaanne=[[Uus Eesti]] |url=https://dea.digar.ee/article/uuseesti/1937/03/12/52}}</ref><ref name=":5">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Koitmets |eesnimi=Leo |kuupäev=1936-10-03 |pealkiri=Ingerlased ja nende elu |üksiknumber=268 |lehekülg=4 |väljaanne=[[Uus Eesti]] |url=https://dea.digar.ee/article/uuseesti/1936/10/03/33}}</ref> Teise maailmasõja ajal, [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksamaa okupatsiooni]] ajal, oli külas 276 elanikku.<ref name=":6">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Noormets |eesnimi=Tiit |kuupäev=jaanuar 2013 |pealkiri=Eesti Ingerimaa |url=http://www.arhiiv.ee/public/TUNA/Artiklid_Biblio/NoormetsTiit_Eesti_Ingerimaa_TUNA2013_2.pdf |url-olek=ei tööta |ajakiri=[[Tuna]] |lehekülg=97-99 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20151222081517/http://www.arhiiv.ee/public/TUNA/Artiklid_Biblio/NoormetsTiit_Eesti_Ingerimaa_TUNA2013_2.pdf |arhiivimisaeg=2015-12-22}}</ref> ==== Asukoht ==== Väiküla on tõenäoliselt Eestile lähim Ingerimaa küla. Küla paikneb [[Rosona jõgi|Rosona jõe]] suudme lähedal maapoolsel kaldal [[Saarküla]] vastas.<ref name=":1" /> Jõgi põhjustas külas sageli üleujutusi.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=1938-02-01 |pealkiri=Elu okastraadi ääres |üksiknumber=26 |lehekülg=2 |väljaanne=[[Waba Maa]] |url=https://dea.digar.ee/page/wabamaa/1938/02/01/2}}</ref> Teisel pool jõge asub [[Narva-Jõesuu]].<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=1938-02-03 |pealkiri=Venelane? Eestlane? Soomlane? |üksiknumber=28 |lehekülg=4 |väljaanne=[[Waba Maa]] |url=https://dea.digar.ee/page/wabamaa/1938/02/03/4}}</ref> Selle taga paikneb liivane Kuradimägi (ajalooline Hiiemägi), kust küla vedas enda tabeks liiva.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=1938-01-23 |pealkiri=Tüli Ingeri Kuradimäe pärast |üksiknumber=22 |lehekülg=2 |väljaanne=[[Uus Eesti]] |url=https://dea.digar.ee/article/uuseesti/1938/01/23/23}}</ref><ref>{{Uudiseviide |kuupäev=1939-08-18 |pealkiri=Mägi, mille liiv nutab |üksiknumber=94 |lehekülg=2 |väljaanne=[[Põhja Kodu]] |url=https://dea.digar.ee/page/pohjakodu/1939/08/18/2}}</ref> Küla ümbritsevad luidetel asuvad männimetsad.<ref name=":2" /> == Ajalugu == [[Ingerimaa]], kus Väiküla asub, tekkis maavaldusest, mille [[Rootsi kuningas]] [[Olof Skötkonung|Olaf]] kinkis oma tütrele [[Ingegerd Olofsdotter|Ingegerdile]], kui too abiellus [[Kiievi-Vene]] valitseja [[Jaroslav Tark|Jaroslav Targaga]]. Piirkonna muinasasunikud olid [[vadjalased]].<ref name=":0" /> Kiievi-Vene killustumise järel jäi piirkond [[Novgorodi vabariik|Novgorodi vabariigi]] kätte ja kujunes [[Vana-Liivimaa]] ning Novgorodi piirialaks.<ref name=":2" /> Väiküla täpne tekkimisaeg pole teada. Varasem esmamainimine võib pärineda 14. sajandist, mil Vana-Liivimaa allikad mainivad piiril olevat Novgorodi sadamat. Küla mainiti ka [[1498]]. aastal Šeloni obrokiraamatus, mil külas oli 62 õue ja 71 meistrit. Tõenäoliselt oli tegemist [[Isurid|isurite]] kaubakülaga, mis kasutas ära oma piiriäärset asukohta ja merelähedust.<ref name=":2" /><ref name=":0" /> 16. sajandil võitlesid piirkonna pärast Rootsi ja [[Venemaa tsaaririik|Venemaa]]. Tõenäoliselt rajas 1557. aastal Venemaa külla oma [[Läänemeri|Läänemere]] sadama. [[Stolbovo rahuleping]] alusel jäi piirkond Rootsi koosseisu. Kuni 17. sajandini säilitas küla oma kaubandusliku tähtsuse. Väiküla elanikud maksid rahalist maksu ja külas olid olulisel kohal kaupmehed, kes olid külla ehitanud ka laod, elumajad ja laadimisplatsi. Venemaa taastas võimu piirkonna (ja Väiküla) üle [[Põhjasõda|põhjasõjas]].<ref name=":2" />[[Fail:Inkerin rykmentin miehiä varustuksissa Venkylän kohdalla.jpg|pisi|[[Ingeri polk]] Väiküla lähedal (1919)]][[Katariina II]] müüs küla [[Jekaterina Daškova]]le. Keisririigi ajal asus külla ka märkimisväärselt [[Venelased|venelasi]]. Olulisel kohal oli küla majandustegevuses kalapüük, kalu müüdi idapoolsetele Ingerimaa küladele. Küla kuulus [[Kosemkina kihelkond|Narvusi kihelkonda]] ja [[Jamburgi maakond|Jamburgi maakonda]].<ref name=":0" /> 1860. aastatel avati külas venekeelne kool, mis põhjustas küla isurite järkjärgulise [[Venestamine|venestumise]].<ref name=":3">{{Uudiseviide |kuupäev=1922-02-23 |pealkiri=Kirjad Eesti Ingerist |üksiknumber=45 |väljaanne=[[Tallinna Teataja]] |url=https://dea.digar.ee/article/tallinnateataja/1922/02/23/74}}</ref> [[Vabadussõda|Vabadussõja]] ajal peeti küla juures Kuradimäel veriseid lahinguid. [[1920]]. aasta [[Tartu rahuleping]]uga jäi Väiküla Eesti koosseisu. Küla moodustas osa [[Narvataguse]]st, täpsemalt [[Eesti Ingeri]]st. Kuna küla oli Eesti Ingeri suurim, sai sellest äsjamoodustatud [[Narva vald|Narva valla]] keskus ([[Viru maakond|Virumaa]] kooseisus) ja [[Vaivara kihelkond|Vaivara kihelkonna]] osa.<ref name=":2" /><ref name=":3" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=Ajaloost |url=http://www.vaivara.ee/ajaloost |vaadatud=2026-09-03 |väljaanne=[[Vaivara vald]]}}</ref> [[Fail:Zarja1923.jpg|pisi|Küla haridusseltsi "Koit" juhatus (1923)|vasakul]] Eesti ajal tegutses külas edasi kuueaastane venekeelne kool, eesti keelt õpiti kolmandast klassist. 1922. aastal toimus elanikele perekonnanimede panek. Kuna küla elanikud ei saanud enam Venemaa küladele kala müüa, läksid paljud kohalikud üle piimakarjakasvatusele ja köögiviljakasvatusele. Küla või, kohupiim, kartul ja kapsas olid kõrgelt hinnatud.<ref name=":2" /> Väiküla kool oli ainus Eesti Ingeri kool, mis jätkas hariduse andmist vene keeles ka pärast 1922. aastat.<ref name=":4" /> 1923. aastal avati külas esimene haridusselts "Zarja" (tõlgitud kui "Koit"), mis tegutses ka 1930. aastatel. Külas tegutsesid rahvamaja, laulu-, spordi- ja näiteringid ning raamatukogu.<ref name=":2" /><ref>{{Uudiseviide |kuupäev=1923-01-09 |pealkiri=Haridusseltsid Naroowa jõe taga |üksiknumber=3 |lehekülg=4 |väljaanne=[[Koit (ajaleht, 1906)|Koit]] |url=https://dea.digar.ee/page/koitepl/1923/01/09/4}}</ref> Selts tegutses külas peamiselt vene kultuuri edendamisega ja küla kujunes üheks [[Venemeelsus|venemeelsemaks]] Eestis.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=1927-06-26 |pealkiri=Eesti Ingeri ärkamas |üksiknumber=169 |lehekülg=3 |väljaanne=[[Postimees]] |url=https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1927/06/26/28}}</ref><ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Пюккенен |eesnimi=Андрей |kuupäev=oktoober 2012 |pealkiri=Такой была эстонская Ингерманландия |aastakäik=3 |üksiknumber=78 |lehekülg=8-9 |väljaanne=[[Inkeri (Soome ajaleht)|Inkeri]] |url=https://www.inkeri.ru/wp-content/uploads/Inkeri-N-3-078-2012.pdf}}</ref> 1935. aastal muudeti kooli tegevus eestikeelseks. Piirkonnas oli populaarne [[nimede eestistamine]].<ref name=":5" /> [[EAÕK]] metropoliit [[Aleksander (Paulus)|Aleksander]] avas [[Väiküla Püha Nikolai kogudus|Väiküla koguduse]] 1926. aastal, enne seda kuulusid küla elanikud [[Narva-Jõesuu]] kogudusse. Uude kogudusse kuulus umbes 1000 liiget. Külas puudus kirik, jumalateenistusi peeti kohalikus palvemajas.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=1926-12-15 |pealkiri=Mitropoliit Aleksander õigeusu kirikutest Eestis |üksiknumber=341 |lehekülg=2 |väljaanne=[[Päewaleht]] |url=https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1926/12/15/4}}</ref> 1935. aastal saatis [[Soome Õigeusu Kiriku peapiiskop|Soome peapiiskop]] [[Herman (Aav)|Herman]] Väiküla kogudusele komplekti preestri riideid ja kirikutarbeid.<ref name=":2" /> Palvemaja suleti 1938. aastal ja see hävines 1944. aastal.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Demina |eesnimi=Vera |kuupäev=2013 |pealkiri=Наследие. Храмы Ямбургской земли |url=https://libr-kingisepp.narod.ru/hram/2013_cerkvi_rajona_pechatat_sbornik.pdf |ajakiri=Кингисеппской ЦГБ |keel=ru |avaldamispaik=Kingisepp |täpsustus=ХРАМ ВО ИМЯ СВЯТИТЕЛЯ НИКОЛАЯ ЧУДОТВОРЦА}}</ref>[[Fail:Venekyla1950.jpg|pisi|[[Kallivere (Ingeri)|Kallivere]] koguduse [[Kallivere kirik|kirik]] koliti Väikülla ja sellest sai külaklubi (1950)]]Pärast [[Eesti okupeerimine 1940. aastal|Eesti okupeerimist]] 1940. aastal püstitas [[Nõukogude võim]] Väikülla mälestussamba vabadussõjas hukkunud [[Punaarmeelased|punaarmeelastele]] ja avati kalurartell.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=1940-09-30 |pealkiri=Noorkommunistid püstitasid punaarmeelastele mälestussamba |üksiknumber=24 |lehekülg=2 |väljaanne=[[Narva Tööline]] |url=https://dea.digar.ee/article/narvatooline/1940/09/30/17}}</ref><ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=E. |eesnimi=V. |kuupäev=1941-06-14 |pealkiri=Väiküla kalurartelli tööst |üksiknumber=70 |lehekülg=4 |väljaanne=[[Narva Tööline]] |url=https://dea.digar.ee/article/narvatooline/1941/06/14/33}}</ref> Piirkonna rahvuslikud aktivistid vangistati ja [[Küüditamine|küüditati]] Siberisse, sealhulgas üks ka Väikülast.<ref name=":6" /> Suleti haridusselts "Zarja" ja kõrvaldati kooli õpetajad.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=1943-08-05 |pealkiri=22 ühingut soovivad Narva piirkonnas jätkata oma tegevust |üksiknumber=88 |lehekülg=4 |väljaanne=[[Põhja Kodu]] |url=https://dea.digar.ee/page/pohjakodu/1943/08/05/4}}</ref> Väiküla põles [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] lahingute tõttu 1944. aastal maha. Enamik küla elanikest kolis pärast sõda Narva jõe läänekaldale.<ref name=":2" /> Narvataguse (ja seega ka Väiküla) liideti 1944. aastal [[Vene NFSV]] külge.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Raudalainen |eesnimi=Taisto-Kalevi |kuupäev=september 2019 |pealkiri=VAATEID INGERISOOMLASTE LÄHIAJALUKKU |url=https://dea.digar.ee/article/AKhorisont/2019/09/0/22.1 |ajakiri=[[Horisont (ajakiri)|Horisont]] |aastakäik=5 |lehekülg=35-38}}</ref> Venemaa koosseisus ei ole küla enam oma endist elu taastanud. Noori oli pärast sõda külas vähe, mistõttu kool suleti 1964. aastal. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist ei ela külas enam sisuliselt ühtegi püsielanikku. Külas asuvad peamiselt endiste külaelanike järeltulijate suvilad.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2015-01-20 |pealkiri=Эстонская Ингерманландия (Viron Inkeri). Венекюля (Väikylä): торговый и пограничный форпост |url=https://a-121.ru/e-stonskaya-ingermanlandiya-viron-inkeri-venekyul/ |väljaanne=Достопримечательности южного берега Финского залива |väljaandja=a-121.ru}}</ref> ==Vaata ka== *[[Väiküla Püha Nikolai kirik]] *[[Saarküla]] *[[Eesti Ingeri]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Leningradi oblasti külad]] [[Kategooria:Viru Ingeri]] [[Kategooria:Narva vald]] 5w14wvwildq45l0sb7jblnrw91m3t7f 7228475 7228249 2026-09-04T10:30:25Z Andreas003 7485 /* Ajalugu */ 7228475 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib Ingerimaa külast. Samanimelise ala kohta Lääne-Virumaal vaata [[Väiküla mõis]].}}{{linn | nimi = Väiküla | hääldus = | omakeelne_nimi_1 = vene|Венекюля|Venekjula | omakeelne_nimi_2 = soome|Väikylä| | pilt_üldvaade = Братская могила советских воинов, погибших в борьбе с фашистами.jpg | pildiallkiri = Nõukogude sõdurite ühishaud Väikülas (2014) | pindala = | elanikke = 10 (2017) | asendikaardi_pilt_seletus = Väiküla asukoht Venemaal Leningradi oblastis | asendikaart = Venemaa/Leningradi oblast }} '''Väiküla''' ([[vene keel]]es ''Венекюля'', [[soome keel]]es ''Väikylä'') on [[Ingerimaa]] [[küla]]. [[Tartu rahu]]ga 1920. aastal [[Eesti]] koosseisu läinud Väiküla oli [[Eesti Ingeri]] suurim küla ja kohalik keskus, kuni see 1944. aastal [[Vene NFSV]] koosseisu liideti. Praegu kuulub Väiküla halduslikult [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Kingissepa rajoon (Leningradi oblast)|Kingissepa rajooni]]. == Nimi == [[Pilt:Venekyla1860.jpg|pisi|Küla plaan (1860)]] ==== Nimekujud ==== Vene keeles on küla nimi 1997. aastast Венекюля (Venekjula), enne seda oli küla nimi Венкуль ehk Venkul. [[Eesti keel]]es on esinenud ka venepärast varianti Venküla.'''<ref>[[Elmar Elisto]], Akadeemilise Emakeele Seltsi juhatuse keelelisi otsuseid ja seletusi, [[Eesti Keel]], 1936 nr 5, lk 158</ref>''' Soome keeles on küla nimeks Väikylä, [[isuri keel]]es Väikülä või Väinkülä, [[vadja keel]]es Väičülä.<ref name=":0">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Ernits |eesnimi=Enn |autor-link=Enn Ernits |kuupäev=2025 |pealkiri=Ingerimaa asustusnimedest vadjalaste suu läbi 1: Läänemeresoome päritolu laentoponüümid |ajakiri=[[Emakeele Seltsi aastaraamat]] |aastakäik=71 |lehekülg=7–26 |doi=10.3176/esa71.01}}</ref> Nime Väükülä kasutasid Julius Mägiste teatel Väiküla vanemad inimesed.<ref name=":1">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Ernits |eesnimi=Enn |autor-link=Enn Ernits |kuupäev=2022 |pealkiri=Eesti-Ingeri asustusnimed 1. Maadest küladeni |ajakiri=[[Emakeele Seltsi aastaraamat]] |aastakäik=67 |lehekülg=26-47 |doi=10.3176/esa67.02}}</ref> [[Rootsi]] kasutas küla kohta nime Wäenky.<ref name=":2">{{Raamatuviide |url=https://keskkonnaamet.ee/sites/default/files/documents/2021-06/narva_jogi_eng_varv.pdf |pealkiri=The River Narva: Rivers with special conservation areas in Virumaa 2 |kirjastus=[[Keskkonnaamet]] |aasta=2010 |isbn=978-9949-9057-4-4 |koht=Tartu |täpsustus=Väiküla (Венекюла)}}</ref> Varasemalt on küla nimekujuks olnud ka Wenekÿle (1582), Wenekÿlla (1584), Weenkÿlla (1585), Wäenkÿlla (1586), Wännekÿlle (1589), Wegenkulla (1667). Wägenkyla (1699), Wägenkÿla (1704), ВѦгенкiла (1704), Вякуля (1727), Норовская ja Вяйкула (1770), Wägenkylä (1827), Wäikylä (1849), Венкуль Наровская (1863).<ref name=":1" /> Küla nime on tuletatud ka [[Narva jõgi|Narva jõe]] nimest. 1498. aasta Šeloni obrokiraamatus on küla nimeks "Наровское" (Narovskoje). Samast tüvest külanime esineb veel mitmes hilisemas allikas: 1571 Норовское (Norovskoje), 1618–1623 Narofschi by ja 1834 Наровская (Narovskaja). 1863. aastal esinenud nimekuju Венкуль Наровская (Venkul Narovskaja) esines tõenäoliselt seetõttu, et ka [[Kurgola poolsaar]]el asuv [[Vena (Ingerimaa)|Wena]] on vene keeles kandnud nime Венкуль. Jääb aga ebaselgeks, kas Narovskaja ja Väikülä on alati olnud sama küla.<ref name=":1" /> ==== Etümoloogia ==== [[File:Venekulya1926.jpg|pisi|Väiküla ja [[Saarküla]], 1926. aasta kaardil]] Väikülä täpne [[etümoloogia]] ei ole teada. [[Paul Ariste]] on oletanud, et Väikülä nimi seostub selle oletatavate algasukatega [[Vadjalased|vadjalastega]], kuid tal polnud oletust tehes teada 19. sajandist vanemad kirjakujud. Boriss Jemeljanov on Väi-tüve päritolu seletamisel välja pakkunud eesti ja soome sõna väi (vaag, tähenduses '[[kaal]]ud'), eeldades, et külas paiknes [[turg]], kus [[Novgorodi vabariik|novgorodlased]] ja välismaalased kauplesid. Väidet nõrgestab olu, et väi-kuju pole kaalude tähenduses Ingerimaa [[Läänemeresoome keeled|läänemeresoome keeltes]] registreeritud. Jemeljanov kõrvutab veel nime [[apellatiiv]]idega venäläin ’[[venelane]]’ ja vene ’[[Vene (paat)|vene]], paat’, põhjendades seda teooriaga, et Väikülas oli iga pere omanduses paat. [[Enn Ernits]] on pidanud tõenäoliseks nii rahva nimetust, isikunimelist lähet, kui ka tüve väki-väen (’rahvas; sõjavägi, võim').<ref name=":1" /> Võimalik on uuritava kohanime seos rahvanimetusega. Jemeljanov võrdles asula teadaolevale varasemale nimele Russische Dorf (ehk ’Veneküla’), pidades sealjuures seda mitte venelastega asustatud külaks, vaid pigem asulaks, mis paiknes piiril Venemaa poolel. Uurijate arvates on tegu Väikülaga, mis võis külge jäänud nime saada väljaspool Ingerimaad.<ref name=":1" /> == Rahvastik == Hinnanguliselt elab külas (2026. aasta seisuga) umbes 43 inimest.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Населенные пункты / поселения / административные округа, входящие в состав муниципального образования |url=https://kuzyomkinskoe-r41.gosweb.gosuslugi.ru/o-munitsipalnom-obrazovanii/naselennye-punkty/ |vaadatud=2026-09-03 |väljaanne=Администрация Кузёмкинского сельского поселения}}</ref> 2021. aasta rahvaloenduse järgi elas külas 18 elanikku, neist 17 venelased ja üks [[ukrainlane]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2021 |pealkiri=База данных «Этно-языковой состав населённых пунктов России. Перепись 2020/21 года». Ленинградская область |url=http://lingvarium.org/russia/2021/%D0%9B%D0%B5%D0%BD%D0%B8%D0%BD%D0%B3%D1%80%D0%B0%D0%B4%D1%81%D0%BA%D0%B0%D1%8F%20(41)_%D0%BD%D0%B0%D1%86.xlsx |url-olek=anastatud |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240806040540/http://lingvarium.org/russia/2021/%D0%9B%D0%B5%D0%BD%D0%B8%D0%BD%D0%B3%D1%80%D0%B0%D0%B4%D1%81%D0%BA%D0%B0%D1%8F%20(41)_%D0%BD%D0%B0%D1%86.xlsx |arhiivimisaeg=2024-08-06 |väljaanne=[[Venemaa 2021. aasta rahvaloendus]]}}</ref> 2010. aastal elas külas 13 elanikku, 2002. aastal 59 (neist 85% venelased).<ref>{{Netiviide |kuupäev=2010 |pealkiri=Всероссийская перепись населения 2010 года. Ленинградская область |url=http://petrostat.gks.ru/wps/wcm/connect/rosstat_ts/petrostat/resources/b281da004d2c553abe51bef5661033e3/%D0%9B%D0%B5%D0%BD%D0%B8%D0%BD%D0%B3%D1%80%D0%B0%D0%B4%D1%81%D0%BA%D0%B0%D1%8F+%D0%BE%D0%B1%D0%BB%D0%B0%D1%81%D1%82%D1%8C.rar |url-olek=anastatud |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140222062119/http://petrostat.gks.ru/wps/wcm/connect/rosstat_ts/petrostat/resources/b281da004d2c553abe51bef5661033e3/%D0%9B%D0%B5%D0%BD%D0%B8%D0%BD%D0%B3%D1%80%D0%B0%D0%B4%D1%81%D0%BA%D0%B0%D1%8F+%D0%BE%D0%B1%D0%BB%D0%B0%D1%81%D1%82%D1%8C.rar |arhiivimisaeg=2014-02-22 |väljaanne=[[Venemaa 2010. aasta rahvaloendus]]}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2002 |pealkiri=База данных «Этно-языковой состав населённых пунктов России». Ленинградская область |url=http://lingvarium.org/russia/BD/02c_Leningradskaja_obl_new.xls |url-olek=anastatud |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305083243/http://lingvarium.org/russia/BD/02c_Leningradskaja_obl_new.xls |arhiivimisaeg=2016-03-05 |väljaanne=[[Venemaa 2002. aasta rahvaloendus]]}}</ref> Kuni [[Teine maailmasõda|teise maailmasõjani]] oli küla oluliselt suurem. 19. sajandil elas külas 263 elanikku.<ref>{{Raamatuviide |url=http://elib.shpl.ru/ru/nodes/9041-vyp-37-sanktpeterburgskaya-guberniya-1864#mode/inspect/page/274/zoom/4 |pealkiri=Списки населённых мест Российской Империи, составленные и издаваемые центральным статистическим комитетом министерства внутренних дел |aasta=1864 |köide=XXXVII |koht=Санкт-Петербургская губерния |lehekülg=213 |keel=ru}}</ref> Elanike arvukus kasvas ja Eestiga liitmise järel, 1920. ja 1930. aastatel, oli Väiküla piirkonna suurim keskus. 1922. aastal oli külas 72 majapidamist ja umbes 500 elanikku. [[Villem Ernits|Villem Ernitsa]] järgi elas külas 505 elanikku, neist 242 meessoost ja 263 naissoost. Neist 469 olid [[isurid]], 17 [[venelased]], 14 isurstunud või venestunud [[poolakad]], neli [[eestlased]] ja üks venestunud [[leedulane]]. Neist 500 järgisid õigeusku ja viis luterlust. 109 perekonnast oli 22 ilma maata. Maatükkide suurus oli 2–27 [[Tiin|tiinu]].<ref name=":3" /> Väiküla venekeelses kuueaastases koolis käis 1922. aastal 137 õpilast.<ref name=":0" /> Kooli mõjul oli noorte eelistatud keel vene keel. Vene keelt oskas lugeda 248 inimest, eesti keelt 93 inimest. Kirjaoskamatuid oli 149 (neist 82 lapsed). Suurem osa elanikkonnast oskas ka eesti keelt kõnekeele tasemel. Elanikud kasutatsid vene kultuuriruumist pärit nimesid, kuigi 1922. aasta nimede panekul võtsid palju elanikud endale eesti, soome või isuri perekonnanimed.<ref name=":3" /> Kool vahetas eestikeelsele õppele 1935. aastal. Seal töötas kaks õpetajat ja õppis 60 õpilast.<ref name=":4">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Elken |eesnimi=Karl |kuupäev=1937-03-12 |pealkiri=Eesti Ingeri tänapäewast |üksiknumber=71 |lehekülg=4 |väljaanne=[[Uus Eesti]] |url=https://dea.digar.ee/article/uuseesti/1937/03/12/52}}</ref><ref name=":5">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Koitmets |eesnimi=Leo |kuupäev=1936-10-03 |pealkiri=Ingerlased ja nende elu |üksiknumber=268 |lehekülg=4 |väljaanne=[[Uus Eesti]] |url=https://dea.digar.ee/article/uuseesti/1936/10/03/33}}</ref> Teise maailmasõja ajal, [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksamaa okupatsiooni]] ajal, oli külas 276 elanikku.<ref name=":6">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Noormets |eesnimi=Tiit |kuupäev=jaanuar 2013 |pealkiri=Eesti Ingerimaa |url=http://www.arhiiv.ee/public/TUNA/Artiklid_Biblio/NoormetsTiit_Eesti_Ingerimaa_TUNA2013_2.pdf |url-olek=ei tööta |ajakiri=[[Tuna]] |lehekülg=97-99 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20151222081517/http://www.arhiiv.ee/public/TUNA/Artiklid_Biblio/NoormetsTiit_Eesti_Ingerimaa_TUNA2013_2.pdf |arhiivimisaeg=2015-12-22}}</ref> ==== Asukoht ==== Väiküla on tõenäoliselt Eestile lähim Ingerimaa küla. Küla paikneb [[Rosona jõgi|Rosona jõe]] suudme lähedal maapoolsel kaldal [[Saarküla]] vastas.<ref name=":1" /> Jõgi põhjustas külas sageli üleujutusi.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=1938-02-01 |pealkiri=Elu okastraadi ääres |üksiknumber=26 |lehekülg=2 |väljaanne=[[Waba Maa]] |url=https://dea.digar.ee/page/wabamaa/1938/02/01/2}}</ref> Teisel pool jõge asub [[Narva-Jõesuu]].<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=1938-02-03 |pealkiri=Venelane? Eestlane? Soomlane? |üksiknumber=28 |lehekülg=4 |väljaanne=[[Waba Maa]] |url=https://dea.digar.ee/page/wabamaa/1938/02/03/4}}</ref> Selle taga paikneb liivane Kuradimägi (ajalooline Hiiemägi), kust küla vedas enda tabeks liiva.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=1938-01-23 |pealkiri=Tüli Ingeri Kuradimäe pärast |üksiknumber=22 |lehekülg=2 |väljaanne=[[Uus Eesti]] |url=https://dea.digar.ee/article/uuseesti/1938/01/23/23}}</ref><ref>{{Uudiseviide |kuupäev=1939-08-18 |pealkiri=Mägi, mille liiv nutab |üksiknumber=94 |lehekülg=2 |väljaanne=[[Põhja Kodu]] |url=https://dea.digar.ee/page/pohjakodu/1939/08/18/2}}</ref> Küla ümbritsevad luidetel asuvad männimetsad.<ref name=":2" /> == Ajalugu == [[Ingerimaa]], kus Väiküla asub, tekkis legendi järgi maavaldusest, mille [[Rootsi kuningas]] [[Olof Skötkonung|Olaf]] kinkis oma tütrele [[Ingegerd Olofsdotter|Ingegerdile]], kui too abiellus [[Kiievi-Vene]] valitseja [[Jaroslav Tark|Jaroslav Targaga]]. Piirkonna muinasasunikud olid [[vadjalased]].<ref name=":0" /> Kiievi-Vene killustumise järel jäi piirkond [[Novgorodi vabariik|Novgorodi vabariigi]] kätte ja kujunes [[Vana-Liivimaa]] ning Novgorodi piirialaks.<ref name=":2" /> Väiküla täpne tekkimisaeg pole teada. Varasem esmamainimine võib pärineda 14. sajandist, mil Vana-Liivimaa allikad mainivad piiril olevat Novgorodi sadamat. Küla mainiti ka [[1498]]. aastal Šeloni obrokiraamatus, mil külas oli 62 õue ja 71 meistrit. Tõenäoliselt oli tegemist [[Isurid|isurite]] kaubakülaga, mis kasutas ära oma piiriäärset asukohta ja merelähedust.<ref name=":2" /><ref name=":0" /> 16. sajandil võitlesid piirkonna pärast Rootsi ja [[Venemaa tsaaririik|Venemaa]]. Tõenäoliselt rajas 1557. aastal Venemaa külla oma [[Läänemeri|Läänemere]] sadama. [[Stolbovo rahuleping|Stolbovo rahulepingu]] alusel jäi piirkond Rootsi koosseisu. Kuni 17. sajandini säilitas küla oma kaubandusliku tähtsuse. Väiküla elanikud maksid rahalist maksu ja külas olid olulisel kohal kaupmehed, kes olid külla ehitanud ka laod, elumajad ja laadimisplatsi. Venemaa taastas võimu piirkonna (ja Väiküla) üle [[Põhjasõda|põhjasõjas]].<ref name=":2" />[[Fail:Inkerin rykmentin miehiä varustuksissa Venkylän kohdalla.jpg|pisi|[[Ingeri polk]] Väiküla lähedal (1919)]][[Katariina II]] müüs küla [[Jekaterina Daškova]]le. Keisririigi ajal asus külla ka märkimisväärselt [[Venelased|venelasi]]. Olulisel kohal oli küla majandustegevuses kalapüük, kalu müüdi idapoolsetele Ingerimaa küladele. Küla kuulus [[Kosemkina kihelkond|Narvusi kihelkonda]] ja [[Jamburgi maakond|Jamburgi maakonda]].<ref name=":0" /> 1860. aastatel avati külas venekeelne kool, mis põhjustas küla isurite järkjärgulise [[Venestamine|venestumise]].<ref name=":3">{{Uudiseviide |kuupäev=1922-02-23 |pealkiri=Kirjad Eesti Ingerist |üksiknumber=45 |väljaanne=[[Tallinna Teataja]] |url=https://dea.digar.ee/article/tallinnateataja/1922/02/23/74}}</ref> [[Vabadussõda|Vabadussõja]] ajal peeti küla juures Kuradimäel veriseid lahinguid. [[1920]]. aasta [[Tartu rahuleping]]uga jäi Väiküla Eesti koosseisu. Küla moodustas osa [[Narvataguse]]st, täpsemalt [[Eesti Ingeri]]st. Kuna küla oli Eesti Ingeri suurim, sai sellest äsjamoodustatud [[Narva vald|Narva valla]] keskus ([[Viru maakond|Virumaa]] kooseisus) ja [[Vaivara kihelkond|Vaivara kihelkonna]] osa.<ref name=":2" /><ref name=":3" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=Ajaloost |url=http://www.vaivara.ee/ajaloost |vaadatud=2026-09-03 |väljaanne=[[Vaivara vald]]}}</ref> [[Fail:Zarja1923.jpg|pisi|Küla haridusseltsi "Koit" juhatus (1923)|vasakul]] Eesti ajal tegutses külas edasi kuueaastane venekeelne kool, eesti keelt õpiti kolmandast klassist. 1922. aastal toimus elanikele perekonnanimede panek. Kuna küla elanikud ei saanud enam Venemaa küladele kala müüa, läksid paljud kohalikud üle piimakarjakasvatusele ja köögiviljakasvatusele. Küla või, kohupiim, kartul ja kapsas olid kõrgelt hinnatud.<ref name=":2" /> Väiküla kool oli ainus Eesti Ingeri kool, mis jätkas hariduse andmist vene keeles ka pärast 1922. aastat.<ref name=":4" /> 1923. aastal avati külas esimene haridusselts "Zarja" (tõlgitud kui "Koit"), mis tegutses ka 1930. aastatel. Külas tegutsesid rahvamaja, laulu-, spordi- ja näiteringid ning raamatukogu.<ref name=":2" /><ref>{{Uudiseviide |kuupäev=1923-01-09 |pealkiri=Haridusseltsid Naroowa jõe taga |üksiknumber=3 |lehekülg=4 |väljaanne=[[Koit (ajaleht, 1906)|Koit]] |url=https://dea.digar.ee/page/koitepl/1923/01/09/4}}</ref> Selts tegutses külas peamiselt vene kultuuri edendamisega ja küla kujunes üheks [[Venemeelsus|venemeelsemaks]] Eestis.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=1927-06-26 |pealkiri=Eesti Ingeri ärkamas |üksiknumber=169 |lehekülg=3 |väljaanne=[[Postimees]] |url=https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1927/06/26/28}}</ref><ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Пюккенен |eesnimi=Андрей |kuupäev=oktoober 2012 |pealkiri=Такой была эстонская Ингерманландия |aastakäik=3 |üksiknumber=78 |lehekülg=8-9 |väljaanne=[[Inkeri (Soome ajaleht)|Inkeri]] |url=https://www.inkeri.ru/wp-content/uploads/Inkeri-N-3-078-2012.pdf}}</ref> 1935. aastal muudeti kooli tegevus eestikeelseks. Piirkonnas oli populaarne [[nimede eestistamine]].<ref name=":5" /> [[EAÕK]] metropoliit [[Aleksander (Paulus)|Aleksander]] avas [[Väiküla Püha Nikolai kogudus|Väiküla koguduse]] 1926. aastal, enne seda kuulusid küla elanikud [[Narva-Jõesuu]] kogudusse. Uude kogudusse kuulus umbes 1000 liiget. Külas puudus kirik, jumalateenistusi peeti kohalikus palvemajas.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=1926-12-15 |pealkiri=Mitropoliit Aleksander õigeusu kirikutest Eestis |üksiknumber=341 |lehekülg=2 |väljaanne=[[Päewaleht]] |url=https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1926/12/15/4}}</ref> 1935. aastal saatis [[Soome Õigeusu Kiriku peapiiskop|Soome peapiiskop]] [[Herman (Aav)|Herman]] Väiküla kogudusele komplekti preestri riideid ja kirikutarbeid.<ref name=":2" /> Palvemaja suleti 1938. aastal ja see hävines 1944. aastal.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Demina |eesnimi=Vera |kuupäev=2013 |pealkiri=Наследие. Храмы Ямбургской земли |url=https://libr-kingisepp.narod.ru/hram/2013_cerkvi_rajona_pechatat_sbornik.pdf |ajakiri=Кингисеппской ЦГБ |keel=ru |avaldamispaik=Kingisepp |täpsustus=ХРАМ ВО ИМЯ СВЯТИТЕЛЯ НИКОЛАЯ ЧУДОТВОРЦА}}</ref>[[Fail:Venekyla1950.jpg|pisi|[[Kallivere (Ingeri)|Kallivere]] koguduse [[Kallivere kirik|kirik]] koliti Väikülla ja sellest sai külaklubi (1950)]]Pärast [[Eesti okupeerimine 1940. aastal|Eesti okupeerimist]] 1940. aastal püstitas [[Nõukogude võim]] Väikülla mälestussamba vabadussõjas hukkunud [[Punaarmeelased|punaarmeelastele]] ja avati kalurartell.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=1940-09-30 |pealkiri=Noorkommunistid püstitasid punaarmeelastele mälestussamba |üksiknumber=24 |lehekülg=2 |väljaanne=[[Narva Tööline]] |url=https://dea.digar.ee/article/narvatooline/1940/09/30/17}}</ref><ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=E. |eesnimi=V. |kuupäev=1941-06-14 |pealkiri=Väiküla kalurartelli tööst |üksiknumber=70 |lehekülg=4 |väljaanne=[[Narva Tööline]] |url=https://dea.digar.ee/article/narvatooline/1941/06/14/33}}</ref> Piirkonna rahvuslikud aktivistid vangistati ja [[Küüditamine|küüditati]] Siberisse, sealhulgas üks ka Väikülast.<ref name=":6" /> Suleti haridusselts "Zarja" ja kõrvaldati kooli õpetajad.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=1943-08-05 |pealkiri=22 ühingut soovivad Narva piirkonnas jätkata oma tegevust |üksiknumber=88 |lehekülg=4 |väljaanne=[[Põhja Kodu]] |url=https://dea.digar.ee/page/pohjakodu/1943/08/05/4}}</ref> Väiküla põles [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] lahingute tõttu 1944. aastal maha. Enamik küla elanikest kolis pärast sõda Narva jõe läänekaldale.<ref name=":2" /> Narvataguse (ja seega ka Väiküla) liideti 1944. aastal [[Vene NFSV]] külge.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Raudalainen |eesnimi=Taisto-Kalevi |kuupäev=september 2019 |pealkiri=VAATEID INGERISOOMLASTE LÄHIAJALUKKU |url=https://dea.digar.ee/article/AKhorisont/2019/09/0/22.1 |ajakiri=[[Horisont (ajakiri)|Horisont]] |aastakäik=5 |lehekülg=35-38}}</ref> Venemaa koosseisus ei ole küla enam oma endist elu taastanud. Noori oli pärast sõda külas vähe, mistõttu kool suleti 1964. aastal. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist ei ela külas enam sisuliselt ühtegi püsielanikku. Külas asuvad peamiselt endiste külaelanike järeltulijate suvilad.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2015-01-20 |pealkiri=Эстонская Ингерманландия (Viron Inkeri). Венекюля (Väikylä): торговый и пограничный форпост |url=https://a-121.ru/e-stonskaya-ingermanlandiya-viron-inkeri-venekyul/ |väljaanne=Достопримечательности южного берега Финского залива |väljaandja=a-121.ru}}</ref> ==Vaata ka== *[[Väiküla Püha Nikolai kirik]] *[[Saarküla]] *[[Eesti Ingeri]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Leningradi oblasti külad]] [[Kategooria:Viru Ingeri]] [[Kategooria:Narva vald]] pka6jgx0og9fhkv4p7cnf43n0uwjqnw Pornuse paisjärv 0 446624 7228196 5692264 2026-09-03T14:02:13Z Kuriuss 38125 7228196 wikitext text/x-wiki {{Järv | nimi = Pornuse paisjärv | pildi_nimi = | pildi_seletus = | valgla_riigid = [[Eesti]] | suubuvad = [[Pornuse oja]] | voolab_välja = Pornuse oja | valgla_suurus = 11 | valgla_suuruse_viide = <ref name="EELIS"/> | järve_pindala = 0,047 | järve_pindala_viide = <ref name="EELIS"/> | kaldajoon = 1,206 | kaldajoone_viide = <ref name="EELIS"/> | suurim_pikkus = | suurima_pikkuse_viide = | suurim_laius = | suurima_laiuse_viide = | keskmine_sügavus = 2 m | suurim_sügavus = 4,2 m | vee_maht = 130 000 m³ | kõrgus_merepinnast = 59,5 m | laiuskoord = 58/9/15/N | pikkuskoord = 25/26/29/E | asendikaart = Eesti | kaart = | kaardi_seletus = }} '''Pornuse paisjärv''' on [[paisjärv]] [[Sakala kõrgustik]]u keskosas, [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Mulgi vald|Mulgi vallas]] [[Pornuse]] ja [[Raja (Mulgi)|Raja]] külas.<ref name="EELIS"/> Järve pindala on 4,7 ha, keskmine sügavus 2 m, suurim sügavus 4,2 m, valgla suurus 11 km², kõrgus merepinnast 59,5 m ja vee maht 130 000 m³<ref name="EELIS"/>. Järv on paisutatud [[Pornuse oja]]le ja selles asub üks saar pindalaga 0,03 ha<ref name="EELIS"/>. Järv kuulub [[Lääne-Eesti vesikond]]a ja [[Pärnu alamvesikond]]a<ref name="KKR"/>. Järv pole [[avalik veekogu|avalik]] ega [[avalikult kasutatav veekogu]]<ref name="EELIS"/>. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="EELIS">{{EELIS|veekogu|1066047293}} (vaadatud 04.10.2016)</ref> <ref name="KKR">{{kkr|VEE2098540}} (vaadatud 04.10.2016)</ref> }} ==Välislingid== *{{EELIS|veekogu|1066047293}} *{{kkr|VEE2098540}} [[Kategooria:Mulgi valla järved]] [[Kategooria:Pärnu alamvesikond]] 2m8op1vr6qnfmevr8zweywavbos3wew Killaste järv 0 446715 7228199 5692329 2026-09-03T14:04:09Z Kuriuss 38125 7228199 wikitext text/x-wiki {{Järv | nimi = Killaste järv | pildi_nimi = | pildi_seletus = | valgla_riigid = [[Eesti]] | suubuvad = [[Pöögle oja]] | voolab_välja = Pöögle oja | valgla_suurus = 17 | valgla_suuruse_viide = <ref name="EELIS"/> | järve_pindala = 0,11 | järve_pindala_viide = <ref name="EELIS"/> | kaldajoon = 2,685 | kaldajoone_viide = <ref name="EELIS"/> | suurim_pikkus = | suurima_pikkuse_viide = | suurim_laius = | suurima_laiuse_viide = | keskmine_sügavus = 2,3 m | suurim_sügavus = 4,5 m | vee_maht = | kõrgus_merepinnast = 79 m | laiuskoord = 58/5/10/N | pikkuskoord = 25/31/39/E | asendikaart = Eesti | kaart = | kaardi_seletus = }} '''Killaste järv''' (ka '''Kassepa järv''') on [[paisjärv]] [[Sakala kõrgustik]]u lõunaosas, [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Mulgi vald|Mulgi vallas]] [[Metsaküla (Karksi)|Metsaküla]] ja [[Univere]] külas.<ref name="EELIS"/> Järve pindala on 11 ha, keskmine sügavus 2,3 m, suurim sügavus 4,5 m, valgla suurus 17 km², kõrgus merepinnast 79 m ja see on paisutatud [[Pöögle oja]]le<ref name="EELIS"/>. Järv kuulub [[Lääne-Eesti vesikond]]a ja [[Pärnu alamvesikond]]a<ref name="KKR"/>. Järv on [[avalikult kasutatav veekogu]]<ref name="EELIS"/>. Killaste järveks võidakse kutsuda ka [[Pöögle oja]]l ülesvoolu asuvaid ja teineteisest teetammidega eraldatud [[Nuuda järv]]e ja [[Kopli järv]]e. Mõlema järve veetase on reguleeritud Killaste järve paisuga. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="EELIS">{{EELIS|veekogu|-1731582950}} (vaadatud 04.10.2016)</ref> <ref name="KKR">{{kkr|VEE2060040}} (vaadatud 04.10.2016)</ref> }} ==Välislingid== *{{EELIS|veekogu|-1731582950}} *{{kkr|VEE2060040}} [[Kategooria:Mulgi valla järved]] [[Kategooria:Pärnu alamvesikond]] bpyzyh9p0n97p35z5hlxnjo5q4xe7cd Béla Biszku 0 449674 7228342 6146507 2026-09-03T23:14:23Z Jaakko pulassa 236829 7228342 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Biszku Béla portrait.jpg|pisi|Béla Biszku (1985)]] '''Béla Biszku''' ([[13. september]] [[1921]] [[Márokpapi]] – [[31. märts]] [[2016]] [[Budapest]]) oli [[Ungari]] kommunistlik riigitegelane. Béla Biszku oli [[28. veebruar]]ist [[1957]] kuni [[13. september|13. septembrini]] [[1961]] Ungari Rahvavabariigi siseminister.<ref>[http://www.rulers.org/hunggov.html Hungary. Ministries, etc.] rulers.org</ref> [[2011]]. aastal esitati Béla Biszkule süüdistus [[inimsusvastane kuritegu|inimsusvastaste kuritegude]] eitamises. [[28. veebruar]]il [[2012]] alustati tema suhtes kriminaaluurimist seoses kuritegudega [[Ungari ülestõus (1956)|1956. aasta rahvaülestõusu]] ajal ja selle järgsel perioodil. [[10. september|10. septembril]] 2012 pandi ta koduaresti. [[19. märts]]il [[2014]] algas tema vastu kohtuprotsess. Biszku keeldus tunnistusi andmast. [[13. mai]]l 2014 mõistis kohus Biszku süüdi tsiviilelanike suhtes toime pandud sõjakuritegudes ning karistas teda viie aasta ja kuue kuu pikkuse vabaduskaotusega. Süüdistaja, kes oli Biszkule nõudnud eluaegset vanglakaristust, kaebas kohtuotsuse edasi. Uus kohtuprotsess Biszku üle algas Budapesti Linnakohtus [[2. oktoober|2. oktoobril]] 2015. [[17. detsember|17. detsembril]] 2015 mõisteti Biszkule karistuseks kaheaastane tingimisi vabaduskaotus kolmeaastase katseajaga. Nii süüdistaja kui ka kaitsja kaebasid kohtuotsuse edasi. Kuid uut kohtu protsessi ei toimunud Béla Biszku surma tõttu 31. märtsil 2016.<ref>[https://web.archive.org/web/20161018011032/https://trialinternational.org/latest-post/bela-biszku/ Béla Biszku] Trial International</ref> ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Biszku, Bela}} [[Kategooria:Ungari poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1921]] [[Kategooria:Surnud 2016]] 4eg29c7e273oi6ufqptvsxds9ai5ayx Astangu tänav 0 452745 7228457 6349174 2026-09-04T10:17:55Z NOSSER 8097 7228457 wikitext text/x-wiki {{teekaart}} '''Astangu tänav''' on [[tänav]] [[Tallinn]]as [[Haabersti linnaosa]]s [[Astangu]] asumis. Tänav algab [[Paldiski maantee]]lt ja lõpeb [[Järveotsa tee]]l. Astangu tänav rajati seoses elamurajooni ehitamisega ning nimi kinnitati [[17. mai]]l [[1984]]. Tänav on saanud nime lähedase paekalda [[astang]]u järgi.<ref>[[Robert Nerman]], [[Leho Lõhmus]]. Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed. Tallinn, 2013, lk 24 ja 265</ref> == Hoonestus == *Astangu 2a, Astangu Rimi. *Astangu, 18/20 asub 5-korruseline [[paneelelamu]]. * Astangu, 19/1, 19/2, 19/3, 21/1, 21/2, 21/3 asuvad 5, 7 ja 8-korruselised 2016. aastal ehitatud paneelelamud. *Astangu 26 asub tüüpprojekti 101-04 järgi ehitatud 5-korruseline paneelelamu.[[Fail:Astangu asumi aerofoto.png|pisi|500px|Astangu asumi aerofoto, keskel Astangu tänav (2012)]] *Astangu, 27/1-4 asub [[Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus]]e hoone. *Astangu 28, 32, 34, 36, 38, 42, 44, tüüpprojekti 101 järgi ehitatud 5-korruselised paneelelamud. *Astangu 48, *Astangu, 50a/1, 50a/2, asuvad 2014. aastal ehitatud 5-korruselised paneelelamud. *Astangu 52, 12-korruseline, punasest telliskivist paneelelamu. *Astangu 54, 56, 58, 60, 62, 64, 66, 68, 70, 72, tüüpprojektide 570-73/45, 4570-81/45 järgi ehitatud 5-korruselised paneelelamud. == Galerii == <gallery> File:Tallinn Astangu new houses.jpg|Astangu 19 ja 21 Tallinn Astangu houses.jpg|[[Brežnevi-aegsed korterelamud]] Tallinnas Astangul Tallinn Astangu.jpg|Hoonestus Astangu tänaval, Astangu 50A jt </gallery> ==Viited== {{viited}} {{commonskat|}} {{Astangu asumi tänavad}} [[Kategooria:Haabersti linnaosa tänavad]] 72oiwj2xpe3qerln44j9kdq68tppwbm Gloria Steinem 0 458802 7228234 6798888 2026-09-03T15:45:29Z Velirand 67997 7228234 wikitext text/x-wiki {{Persoon | nimi = Gloria Steinem | pilt = G steinem 2011.jpg{{!}}border | pildiallkiri = Gloria Steinem iga-aastasel Gloria Awardsi üritusel 19. mail 2011 | sünninimi = Gloria Marie Steinem | sünniaeg = {{Birth date and age|mf=yes|1934|3|25}} | sünnikoht = [[Toledo (Ohio)|Toledo, Ohio]], [[Ameerika Ühendriigid]] | rahvus = [[ameeriklased|ameeriklane]] | Amet = feminist }} '''Gloria Marie Steinem''' ([[25. märts]] [[1934]] [[Toledo (Ohio)|Toledo]], [[Ohio]] – [[2. september]] [[2026]]) oli Ameerika Ühendriikide [[ajakirjanik]] ja [[feminist]]. Teda kui sotsiaal-poliitilist [[aktivism|aktivisti]] peetakse üheks 1960. aastate lõpu ja 1970. aastate alguse [[Teise laine feminism|feministliku liikumise]] liidriks ja kõneisikuks. Steinem oli ajakirja [[New York (ajakiri)|New York]] kolumnist ja ajakirja [[Ms. (ajakiri)|Ms.]] looja. 1969. aastal avaldas Steinem artikli "Pärast Black Poweri liikumist tuleb naisõiguslus"<ref>{{cite web|last=Steinem |first=Gloria |url=http://nymag.com/news/politics/46802/ |title=Gloria Steinem, After Black Power, Women's Liberation|work=New York Magazine |date=7. aprill 1969 |accessdate=12. märtsil 2013}}</ref>, mis tegi ta feminismi juhina üle riigi tuntuks.<ref name="connecticutforum">{{cite web|url=https://www.ctforum.org/panelist/gloria-steinem|title=Gloria Steinem, Feminist Pioneer, Leader for Women's Rights and Equality|work=The Connecticut Forum|date=|accessdate=9. novembril 2014|archive-date=2015-07-15|archive-url=https://web.archive.org/web/20150715025242/https://www.ctforum.org/panelist/gloria-steinem|url-status=dead}}</ref> 2005. aastal asutas Steinem koos [[Jane Fonda]] ja [[Robin Morgan]]iga mittetulundusühingu Women's Media Center, mille eesmärk on muuta naised meedias nähtavaks ja võimsaks.<ref>{{cite web|url=http://www.feminist.com/activism/wmc36.html|title=The Invisible Majority – Women & the Media|work=Feminist.com|date= |accessdate=9. novembril 2014}}</ref> Praegu korraldab Steinem üritusi ja peab loenguid üle kogu maailma ning võtab meedias sõna võrdsuse teemadel. ==Viited== {{viited}} {{Vikitsitaadid}} {{JÄRJESTA:Steinem, Gloria}} [[Kategooria:Feministid]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide inimõiguslased]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ajakirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1934]] iv9zz06alndaxlptt9nwy0ordfdnhi0 7228236 7228234 2026-09-03T15:48:57Z Velirand 67997 + kategooria 7228236 wikitext text/x-wiki {{Persoon | nimi = Gloria Steinem | pilt = G steinem 2011.jpg{{!}}border | pildiallkiri = Gloria Steinem iga-aastasel Gloria Awardsi üritusel 19. mail 2011 | sünninimi = Gloria Marie Steinem | sünniaeg = {{Birth date and age|mf=yes|1934|3|25}} | sünnikoht = [[Toledo (Ohio)|Toledo, Ohio]], [[Ameerika Ühendriigid]] | rahvus = [[ameeriklased|ameeriklane]] | Amet = feminist }} '''Gloria Marie Steinem''' ([[25. märts]] [[1934]] [[Toledo (Ohio)|Toledo]], [[Ohio]] – [[2. september]] [[2026]]) oli Ameerika Ühendriikide [[ajakirjanik]] ja [[feminist]]. Teda kui sotsiaal-poliitilist [[aktivism|aktivisti]] peetakse üheks 1960. aastate lõpu ja 1970. aastate alguse [[Teise laine feminism|feministliku liikumise]] liidriks ja kõneisikuks. Steinem oli ajakirja [[New York (ajakiri)|New York]] kolumnist ja ajakirja [[Ms. (ajakiri)|Ms.]] looja. 1969. aastal avaldas Steinem artikli "Pärast Black Poweri liikumist tuleb naisõiguslus"<ref>{{cite web|last=Steinem |first=Gloria |url=http://nymag.com/news/politics/46802/ |title=Gloria Steinem, After Black Power, Women's Liberation|work=New York Magazine |date=7. aprill 1969 |accessdate=12. märtsil 2013}}</ref>, mis tegi ta feminismi juhina üle riigi tuntuks.<ref name="connecticutforum">{{cite web|url=https://www.ctforum.org/panelist/gloria-steinem|title=Gloria Steinem, Feminist Pioneer, Leader for Women's Rights and Equality|work=The Connecticut Forum|date=|accessdate=9. novembril 2014|archive-date=2015-07-15|archive-url=https://web.archive.org/web/20150715025242/https://www.ctforum.org/panelist/gloria-steinem|url-status=dead}}</ref> 2005. aastal asutas Steinem koos [[Jane Fonda]] ja [[Robin Morgan]]iga mittetulundusühingu Women's Media Center, mille eesmärk on muuta naised meedias nähtavaks ja võimsaks.<ref>{{cite web|url=http://www.feminist.com/activism/wmc36.html|title=The Invisible Majority – Women & the Media|work=Feminist.com|date= |accessdate=9. novembril 2014}}</ref> Praegu korraldab Steinem üritusi ja peab loenguid üle kogu maailma ning võtab meedias sõna võrdsuse teemadel. ==Viited== {{viited}} {{Vikitsitaadid}} {{JÄRJESTA:Steinem, Gloria}} [[Kategooria:Feministid]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide inimõiguslased]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ajakirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1934]] [[Kategooria:Surnud 2026]] bkqmujgdrkttad6gvnfrf9kbeg3i10q 7228240 7228236 2026-09-03T15:53:47Z Velirand 67997 7228240 wikitext text/x-wiki {{Persoon | nimi = Gloria Steinem | pilt = G steinem 2011.jpg{{!}}border | pildiallkiri = Gloria Steinem iga-aastasel Gloria Awardsi üritusel 19. mail 2011 | sünninimi = Gloria Marie Steinem | sünniaeg = {{Sünniaeg|1934|03|25}} | sünnikoht = [[Toledo (Ohio)|Toledo, Ohio]], [[Ameerika Ühendriigid]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|2026|09|02|1934|03|25}} | rahvus = [[ameeriklased|ameeriklane]] | Amet = feminist }} '''Gloria Marie Steinem''' ([[25. märts]] [[1934]] [[Toledo (Ohio)|Toledo]], [[Ohio]] – [[2. september]] [[2026]]) oli Ameerika Ühendriikide [[ajakirjanik]] ja [[feminist]]. Teda kui sotsiaal-poliitilist [[aktivism|aktivisti]] peetakse üheks 1960. aastate lõpu ja 1970. aastate alguse [[Teise laine feminism|feministliku liikumise]] liidriks ja kõneisikuks. Steinem oli ajakirja [[New York (ajakiri)|New York]] kolumnist ja ajakirja [[Ms. (ajakiri)|Ms.]] looja. 1969. aastal avaldas Steinem artikli "Pärast Black Poweri liikumist tuleb naisõiguslus"<ref>{{cite web|last=Steinem |first=Gloria |url=http://nymag.com/news/politics/46802/ |title=Gloria Steinem, After Black Power, Women's Liberation|work=New York Magazine |date=7. aprill 1969 |accessdate=12. märtsil 2013}}</ref>, mis tegi ta feminismi juhina üle riigi tuntuks.<ref name="connecticutforum">{{cite web|url=https://www.ctforum.org/panelist/gloria-steinem|title=Gloria Steinem, Feminist Pioneer, Leader for Women's Rights and Equality|work=The Connecticut Forum|date=|accessdate=9. novembril 2014|archive-date=2015-07-15|archive-url=https://web.archive.org/web/20150715025242/https://www.ctforum.org/panelist/gloria-steinem|url-status=dead}}</ref> 2005. aastal asutas Steinem koos [[Jane Fonda]] ja [[Robin Morgan]]iga mittetulundusühingu Women's Media Center, mille eesmärk on muuta naised meedias nähtavaks ja võimsaks.<ref>{{cite web|url=http://www.feminist.com/activism/wmc36.html|title=The Invisible Majority – Women & the Media|work=Feminist.com|date= |accessdate=9. novembril 2014}}</ref> Praegu korraldab Steinem üritusi ja peab loenguid üle kogu maailma ning võtab meedias sõna võrdsuse teemadel. ==Viited== {{viited}} {{Vikitsitaadid}} {{JÄRJESTA:Steinem, Gloria}} [[Kategooria:Feministid]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide inimõiguslased]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ajakirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1934]] [[Kategooria:Surnud 2026]] cpqd9ttc10lvm5fpyu6p96o5osaq85f 7228241 7228240 2026-09-03T15:55:07Z Velirand 67997 7228241 wikitext text/x-wiki {{Persoon | nimi = Gloria Steinem | pilt = G steinem 2011.jpg{{!}}border | pildiallkiri = Gloria Steinem iga-aastasel Gloria Awardsi üritusel 19. mail 2011 | sünninimi = Gloria Marie Steinem | sünniaeg = {{Sünniaeg|1934|03|25}} | sünnikoht = [[Toledo (Ohio)|Toledo, Ohio]], [[Ameerika Ühendriigid]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|2026|09|02|1934|03|25}} | surmakoht = [[New York]] | rahvus = [[ameeriklased|ameeriklane]] | Amet = feminist }} '''Gloria Marie Steinem''' ([[25. märts]] [[1934]] [[Toledo (Ohio)|Toledo]], [[Ohio]] – [[2. september]] [[2026]] [[New York]]) oli Ameerika Ühendriikide [[ajakirjanik]] ja [[feminist]]. Teda kui sotsiaal-poliitilist [[aktivism|aktivisti]] peetakse üheks 1960. aastate lõpu ja 1970. aastate alguse [[Teise laine feminism|feministliku liikumise]] liidriks ja kõneisikuks. Steinem oli ajakirja [[New York (ajakiri)|New York]] kolumnist ja ajakirja [[Ms. (ajakiri)|Ms.]] looja. 1969. aastal avaldas Steinem artikli "Pärast Black Poweri liikumist tuleb naisõiguslus"<ref>{{cite web|last=Steinem |first=Gloria |url=http://nymag.com/news/politics/46802/ |title=Gloria Steinem, After Black Power, Women's Liberation|work=New York Magazine |date=7. aprill 1969 |accessdate=12. märtsil 2013}}</ref>, mis tegi ta feminismi juhina üle riigi tuntuks.<ref name="connecticutforum">{{cite web|url=https://www.ctforum.org/panelist/gloria-steinem|title=Gloria Steinem, Feminist Pioneer, Leader for Women's Rights and Equality|work=The Connecticut Forum|date=|accessdate=9. novembril 2014|archive-date=2015-07-15|archive-url=https://web.archive.org/web/20150715025242/https://www.ctforum.org/panelist/gloria-steinem|url-status=dead}}</ref> 2005. aastal asutas Steinem koos [[Jane Fonda]] ja [[Robin Morgan]]iga mittetulundusühingu Women's Media Center, mille eesmärk on muuta naised meedias nähtavaks ja võimsaks.<ref>{{cite web|url=http://www.feminist.com/activism/wmc36.html|title=The Invisible Majority – Women & the Media|work=Feminist.com|date= |accessdate=9. novembril 2014}}</ref> Praegu korraldab Steinem üritusi ja peab loenguid üle kogu maailma ning võtab meedias sõna võrdsuse teemadel. ==Viited== {{viited}} {{Vikitsitaadid}} {{JÄRJESTA:Steinem, Gloria}} [[Kategooria:Feministid]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide inimõiguslased]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ajakirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1934]] [[Kategooria:Surnud 2026]] c2sw2k7hzlr4yzs5fqhsxkmpzh9x4r7 7228254 7228241 2026-09-03T17:25:03Z Juhan121 25066 /* Viited */ 7228254 wikitext text/x-wiki {{Persoon | nimi = Gloria Steinem | pilt = G steinem 2011.jpg{{!}}border | pildiallkiri = Gloria Steinem iga-aastasel Gloria Awardsi üritusel 19. mail 2011 | sünninimi = Gloria Marie Steinem | sünniaeg = {{Sünniaeg|1934|03|25}} | sünnikoht = [[Toledo (Ohio)|Toledo, Ohio]], [[Ameerika Ühendriigid]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|2026|09|02|1934|03|25}} | surmakoht = [[New York]] | rahvus = [[ameeriklased|ameeriklane]] | Amet = feminist }} '''Gloria Marie Steinem''' ([[25. märts]] [[1934]] [[Toledo (Ohio)|Toledo]], [[Ohio]] – [[2. september]] [[2026]] [[New York]]) oli Ameerika Ühendriikide [[ajakirjanik]] ja [[feminist]]. Teda kui sotsiaal-poliitilist [[aktivism|aktivisti]] peetakse üheks 1960. aastate lõpu ja 1970. aastate alguse [[Teise laine feminism|feministliku liikumise]] liidriks ja kõneisikuks. Steinem oli ajakirja [[New York (ajakiri)|New York]] kolumnist ja ajakirja [[Ms. (ajakiri)|Ms.]] looja. 1969. aastal avaldas Steinem artikli "Pärast Black Poweri liikumist tuleb naisõiguslus"<ref>{{cite web|last=Steinem |first=Gloria |url=http://nymag.com/news/politics/46802/ |title=Gloria Steinem, After Black Power, Women's Liberation|work=New York Magazine |date=7. aprill 1969 |accessdate=12. märtsil 2013}}</ref>, mis tegi ta feminismi juhina üle riigi tuntuks.<ref name="connecticutforum">{{cite web|url=https://www.ctforum.org/panelist/gloria-steinem|title=Gloria Steinem, Feminist Pioneer, Leader for Women's Rights and Equality|work=The Connecticut Forum|date=|accessdate=9. novembril 2014|archive-date=2015-07-15|archive-url=https://web.archive.org/web/20150715025242/https://www.ctforum.org/panelist/gloria-steinem|url-status=dead}}</ref> 2005. aastal asutas Steinem koos [[Jane Fonda]] ja [[Robin Morgan]]iga mittetulundusühingu Women's Media Center, mille eesmärk on muuta naised meedias nähtavaks ja võimsaks.<ref>{{cite web|url=http://www.feminist.com/activism/wmc36.html|title=The Invisible Majority – Women & the Media|work=Feminist.com|date= |accessdate=9. novembril 2014}}</ref> Praegu korraldab Steinem üritusi ja peab loenguid üle kogu maailma ning võtab meedias sõna võrdsuse teemadel. ==Viited== {{viited}} {{Vikitsitaadid}} {{JÄRJESTA:Steinem, Gloria}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ajakirjanikud]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide inimõiguslased]] [[Kategooria:Feministid]] [[Kategooria:Sündinud 1934]] [[Kategooria:Surnud 2026]] lxn8bdioxgve1mxckcbo0yb6ixfke3k 7228325 7228254 2026-09-03T22:27:37Z Velirand 67997 7228325 wikitext text/x-wiki {{Persoon | nimi = Gloria Steinem | pilt = G steinem 2011.jpg{{!}}border | pildiallkiri = Gloria Steinem iga-aastasel Gloria Awardsi üritusel 19. mail 2011 | sünninimi = Gloria Marie Steinem | sünniaeg = {{Sünniaeg|1934|03|25}} | sünnikoht = [[Toledo (Ohio)|Toledo, Ohio]], [[Ameerika Ühendriigid]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|2026|09|02|1934|03|25}} | surmakoht = [[New York]] | rahvus = [[ameeriklased|ameeriklane]] | Amet = feminist }} '''Gloria Marie Steinem''' ([[25. märts]] [[1934]] [[Toledo (Ohio)|Toledo]], [[Ohio]] – [[2. september]] [[2026]] [[New York]]) oli Ameerika Ühendriikide [[ajakirjanik]] ja [[feminist]]. Teda kui sotsiaal-poliitilist [[aktivism|aktivisti]] peetakse üheks 1960. aastate lõpu ja 1970. aastate alguse [[Teise laine feminism|feministliku liikumise]] liidriks ja kõneisikuks. Steinem oli ajakirja [[New York (ajakiri)|New York]] kolumnist ja ajakirja [[Ms. (ajakiri)|Ms.]] looja. 1969. aastal avaldas Steinem artikli "Pärast Black Poweri liikumist tuleb naisõiguslus"<ref>{{cite web|last=Steinem |first=Gloria |url=http://nymag.com/news/politics/46802/ |title=Gloria Steinem, After Black Power, Women's Liberation|work=New York Magazine |date=7. aprill 1969 |accessdate=12. märtsil 2013}}</ref>, mis tegi ta feminismi juhina üle riigi tuntuks.<ref name="connecticutforum">{{cite web|url=https://www.ctforum.org/panelist/gloria-steinem|title=Gloria Steinem, Feminist Pioneer, Leader for Women's Rights and Equality|work=The Connecticut Forum|date=|accessdate=9. novembril 2014|archive-date=2015-07-15|archive-url=https://web.archive.org/web/20150715025242/https://www.ctforum.org/panelist/gloria-steinem|url-status=dead}}</ref> 2005. aastal asutas Steinem koos [[Jane Fonda]] ja [[Robin Morgan]]iga mittetulundusühingu Women's Media Center, mille eesmärk on muuta naised meedias nähtavaks ja võimsaks.<ref>{{cite web|url=http://www.feminist.com/activism/wmc36.html|title=The Invisible Majority – Women & the Media|work=Feminist.com|date= |accessdate=9. novembril 2014}}</ref> Steinem korraldas üritusi ja pidad loenguid üle kogu maailma ning võttis meedias sõna võrdsuse teemadel. ==Viited== {{viited}} {{Vikitsitaadid}} {{JÄRJESTA:Steinem, Gloria}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ajakirjanikud]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide inimõiguslased]] [[Kategooria:Feministid]] [[Kategooria:Sündinud 1934]] [[Kategooria:Surnud 2026]] 7lguy8u03uogdoyscsy8jkimp82dd8j Iris Apfel 0 461791 7228338 6595296 2026-09-03T23:07:53Z Jaakko pulassa 236829 7228338 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=mai|aasta=2017}} [[Pilt:Iris Apfel at MIFF.jpg|pisi|Iris Apfel (2015)]] '''Iris Barrel Apfel''' ([[29. august]] [[1921]] [[New York]] – [[1. märts]] [[2024]] [[Palm Beach]], [[Florida]]) oli Ameerika Ühendriikide ettevõtja, sisekujundaja ja moeikoon. Iris Barrel sündis New Yorgis. Ta õppis New Yorgi ülikoolis kunstiajalugu ja osales Wisconsini ülikooli kunstikoolis. == Karjäär == 1948. aastal abiellus ta Carl Apfeliga. Kaks aastat hiljem asutasid nad Old World Weaversi tekstiilifirma ja pidasid seda kuni pensionile minekuni (1992). Ta on osalenud paljudes disainiprojektides, sealhulgas töötanud Valges Majas üheksa presidendi – [[Harry S. Truman|Trumani]], [[Dwight D. Eisenhower|Eisenhoweri]], [[John F. Kennedy|Kennedy]], [[Lyndon B. Johnson|Johnsoni]], [[Richard Nixon|Nixoni]], [[Gerald Ford|Fordi]], [[Jimmy Carter|Carteri]], [[Ronald Reagan|Reagani]] ja [[Bill Clinton|Clintoni]] – valitsemise ajal. Töö tõttu reisis paar palju maailma eri paigus, kust Iris Apfel hakkas ostma mitteläänelikke kangaid. Ta kandis neist õmmeldud rõivaid nii klientidega kohtudes kui ka kõrgseltskonna pidudel ning mõjutas eeskujuga moodi. 2012. aastal, kui Iris Barrel oli 90-aastane, oli ta Texase ülikooli külalisprofessor. Apfel konsulteeris ja pidas moeteemalisi loenguid. == Tunnustus == 2013. aastal nimetas [[The Guardian]] ta üheks viiekümnest "kõige paremini riietunud üle 50-aastasest". Iris Apfel on pälvinud Women Togetheri eriauhinna. {{JÄRJESTA:Apfel, Iris}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ettevõtjad]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide üle 100-aastased]] [[Kategooria:Sündinud 1921]] [[Kategooria:Surnud 2024]] qi1tjxjlonw0l79cyqzyjo4mljmm40d 2026 0 462381 7228185 7227803 2026-09-03T13:37:37Z ~2026-47519-24 236621 /* Kohaliku tähtsusega */ 7228185 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=august}} {{aasta artikkel}} '''2026. aasta''' ('''MMXXVI''') on [[21. sajand]]i 26. [[aasta]]. See algas [[neljapäev]]aga. ==Vasted teistes kalendrites== *[[Juudi kalender]]: 5786–5787 *[[Hinduistlik kalender]]: 5127–5128 *[[Islami kalender]]: 1447–1448 *[[Iraani kalender]]: 1404–1405 *[[Sirvikalender]]: 10239 == Sündmused maailmas == * 3. jaanuar – [[Ameerika Ühendriigid]] korraldasid mitu õhurünnakut [[Venezuela]]le ning võtsid kinni president [[Nicolas Maduro]] ja ta abikaasa.<ref name="Peetud" /> * 22. jaanuar – Ameerika Ühendriigid astusid [[Maailma Terviseorganisatsioon]]ist välja. * 6.–22. veebruar – [[Cortina d'Ampezzo]]s ja [[Milano]]s toimusid [[2026. aasta taliolümpiamängud]]. * 28. veebruar – [[Iisraeli rünnak Iraanile veebruaris 2026]]: [[Iisrael]] ja Ameerika Ühendriigid alustasid õhurünnakutega [[Iraan]]i vastu, tappes mitmed riigi vanemametnikud, sealhulgas [[ajatolla]] [[‘Alī Khāmene'ī]]. * 5. märts – [[Nepal]]is toimusid parlamendivalimised, tegemist on esimeste valimistega pärast 2025. aasta noorte proteste, mis viisid peaministri tagasiastumiseni ja ajutise valitsuse moodustamiseni. * 8. märts – [[Mojtaba Khamenei]] valiti Iraani ülemjuhiks * 8. märts – [[Colombia]]s toimusid parlamendivalimised. * 24. märts – [[Taani]]s toimusid erakorralised parlamendivalimised. * 31. märts – [[Krimm]]is kukkus alla Venemaa õhuväele kuuluv sõjaväe transpordilennuk [[An-26]], pardal oli 30 inimest, kes kõik hukkusid. * 1. aprill – algas [[Artemis II]] kümnepäevane mehitatud missioon [[Kuu]] orbiidile. * 3. aprill – Afganistani tabas 5,8-magnituudine maavärin, milles hukkus vähemalt kaheksa inimest. * 6. aprill – Artemis 2 sai Maast kõige kaugemale reisinud mehitatud missiooniks. * 7. aprill – Vietnami Rahvusassamblee valis Luong Cuongi asemele riigi uueks presidendiks Tồ Lami. * 11. aprill – Iraagi presidendiks valiti Nizar Amidi. * 12. aprill – [[Péter Magyar]]i juhitud [[Tisza partei]] võitis [[Ungari]] parlamendivalimised, lõpetades [[Viktor Orbán]]i 16 aastat kestnud ametiaja. * 12. aprill – [[Peruu]]s toimusid üldvalimised. * 12. aprill – [[Benin]]is toimusid presidendivalimised. * 19. aprill – [[Bulgaaria]]s toimusid erakorralised parlamendivalimised. * 20. aprill – Kirde-Jaapani ranniku lähedal toimus 7,4-magnituudine [[maavärin]]. * 20. aprill – [[Apple]] teatas, et John Ternus asendab [[Tim Cook]]i uue tegevjuhina alates 1. septembrist. * 27.-29. aprill – [[Suurbritannia kuningas]] [[Charles III]] ja [[kuninganna]] [[Camilla]] olid riigivisiidil Ameerika Ühendriikides. * 29. aprill – 5. mai – toimus [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon|2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon]]i B-grupi turniir, mille võitis [[Eesti jäähokikoondis|Eesti]]. * 1. mai – [[Araabia Ühendemiraadid]] lahkusid [[OPEC]]ist, lõpetades kuue aastakümne pikkuse liikmelisuse ja eemaldades organisatsioonist ühe suurima naftatootja. * 5. mai – [[Rumeenia]] parlament tagandas sotsiaaldemokraatide ja parempopulistide toel paremtsentristliku peaministri [[Ilie Bolojan]]i. * 12.–16. mai – Viinis toimus 70. [[Eurovisiooni lauluvõistlus]], mille võitis [[Bulgaaria]]st pärit Dara looga „Bangaranga”, mis on esimene kord, kui Bulgaaria võistluse võidab. * 16. mai – [[Läti president]] [[Edgars Rinkēvičs]] tegi [[Andris Kulbergs]]ile ettepaneku moodustada uus valitsus. * 15.–31. mai – [[Šveits|Šveitsis]] [[Zürich|Zürichis]] ja [[Fribourg|Fribourgis]] toimusid [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused]]. * 20. mai – [[Ameerika Ühendriigid]] esitasid [[Kuuba]] endisele presidendile [[Raúl Castro]]le süüdistuse kahe lennuki allatulistamises ja nelja inimese, sealhulgas kolme ameeriklase tapmises 1996. aastal * 21. mai – [[USA]] president [[Donald Trump]] teatas, et saadab [[Poola]] täiendavalt 5000 Ameerika sõdurit. * 22. mai – [[USA Föderaalreserv]]i uus juht [[Kevin Warsh]] vannutati ametisse Valges Majas toimunud tseremoonial * 24. mai – parlamendivalimised [[Guinea]]s ja [[Küpros]]el * 31. mai – presidendivalimised [[Colombia]]s. Valimised võitis [[Abelardo de la Espriella]] * 1. juuni – üldvalimised [[Etioopia]]s * 7. juuni – parlamendivalimised [[Armeenia]]s ja üldvalimiste teine ​​voor [[Peruu]]s * 11. juuni – 19. juuli – [[Kanada|Kanadas]], [[Mehhiko|Mehhikos]] ja [[Ameerika Ühendriigid|USA-s]] toimuvad [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused]]. * 12. juuni – Ameerika ärimees [[Elon Musk]] sai maailma esimeseks [[USA dollar]]ites [[triljonär]]iks [[SpaceX]]-i esmase avaliku pakkumisega * 24. juuni – toimus [[2026. aasta Venezuela maavärin|Venezuela maavärin]], mille esimene tõuge oli magnituudiga 7,2 ning sellele järgnes tugevam maavärin magnituudiga 7,5 * 2. juuli – [[Alžeeria]] parlamendivalimised * 4. juuli – [[Washington]]is on plaanis paraad Ameerika Ühendriikide 250. aastapäeva tähistamiseks * 19. juuli – [[São Tomé ja Príncipe]] presidendivalimised. * 22. juuli – Ukraina president [[Volodõmõr Zelenskõi]] nimetas Ukraina sõjaväe uueks ülemjuhatajaks [[Mõhhailo Drapatõi]], kes vahetab ametis välja [[Oleksandr Sõrskõi]], otsus sündis pärast suurt poliitilist tüli ja tänavaproteste * 23.–30. juuli – [[Philadelphia]]s (USA) toimub 30. rahvusvaheline matemaatikute kongress * 8. august – Eesti sõudjad [[Endrik Hansen]] ja [[Riko Raimond Kubja]] võitsid [[Bulgaaria]]š [[Plovdiv]]is toimunud U19 maailmameistrivõistlustel noormeeste paarisaerulisel kahepaadil maailmameistritiitli. See oli Eesti sõudmise esimene U19 maailmameistritiitel pärast 2006. aastat. * 12. august – täielik päikesevarjutus, mida saab jälgida Gröönimaal, Hispaanias, Islandil, Portugalis, Venemaal ja Valgevenes * 13. august – üldvalimised [[Sambia]]s * 28. august – [[Norra]]s suri [[Norra kuningas|kuningas]] [[Harald V]]. Uueks kuningaks sai tema poeg [[Haakon VIII]] * 30. august – [[Haiti]] üldvalimiste esimene voor * 13. september – [[Rootsi]] parlamendivalimised * 20. september – Venemaa [[Riigiduuma]] valimised * 23. september – [[Maroko]] parlamendivalimised * 27. september – parlamendivalimised São Tomé ja Príncipes * 3. oktoober – parlamendivalimised [[Läti]]s * 4. oktoober – üldvalimised [[Brasiilia]]s ning Bosnias ja Hertsegoviinas * 9. oktoober – kuulutatakse välja [[Nobeli rahupreemia]] laureaat * 24. oktoober – juunioride Eurovisiooni lauluvõistlus Attardis Maltal * 27. oktoober – [[Iisrael]]i parlamendivalimised * 31. oktoober-13. november – IV noorte suveolümpiamängud Dakaris (Senegal) * 3. november – vahevalimised USA-s * 14. november – esimene Eurovisiooni lauluvõistlus Aasias toimub Bangkokis Tais ==Sündmused Eestis== ===Poliitika, sport ja ühiskond=== * 11. veebruar – [[Tallinna Ülikool]]i uueks rektoriks valiti [[Priit Reiska]], kelle ametiaeg algas 15. mail, kui ametist lahkus senine rektor [[Tõnu Viik (filosoof)|Tõnu Viik]] * 27. veebruar – Haridus- ja teadusministeeriumi korraldatud avalikul konkursil valiti [[Tallinna Muusika- ja Balletikool]]i ehk Muba direktoriks [[Piret Rips]], kes asus ametisse 1. aprillil * 6. märts – SA [[Tallinna Lauluväljak]] juhataja [[Urmo Saareoja]] teatas, et andis nõukogule üle palve ta 30. maist ametist tagasi kutsuda. * 10. märts – välisminister [[Margus Tsahkna]]le anti [[Sydney Eesti Maja]]s üle [[sinimustvalge lipp]], mis päästeti 1944. aasta septembris, kui eesti noormees Eugen Vilder ronis [[Kadrioru loss]]i lipumasti otsa ja võttis seal [[Otto Tiefi valitsus]]e ajal lehvinud lipu, et see Nõukogude vägede kätte ei langeks, lipp jõudis läbi [[Saksamaa]] 1949. aastal [[Austraalia]]sse * 17. märts – mullu suvel [[Tallinna Kirjanike Maja]] seinale [[ENSV|Eesti NSV]] lipu paigaldanud [[Riigikogu]] liige [[Jaak Valge]] sai [[politsei]]lt 400 eurot trahvi, lipuheiskamise eesmärk oli juhtida meedia tähelepanu vajadusele eemaldada maja seinalt [[Juhan Smuul]]i bareljeef * 18. märts – Kaitseväe kehalise kasvatuse ja spordi endine ülem [[Heino Märks]] teatas, et on saanud [[Eesti Olümpiakomitee]] kümnelt liikmelt nõusoleku anda oma allkiri selleks, et kutsuda kokku EOK erakorraline üldkoosolek, kus tuleks arutlusele EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagasikutsumine usalduse kaotamise pärast. * 23. märts – [[Harju maakohus]] jättis rahuldamata riigikogu liikme Tarmo Tamme hagi ajalehe [[Äripäev]] vastu, et väljaanne tema metsaraie kohta avaldatud valeväited ümber lükkaks * 25. märts – [[Venemaa]] poolt tulnud [[Ukraina]] [[droon]] tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent, [[Kaitsepolitseiamet]] algatas uurimise. * 31. märts – öösel tuvastas kaitsevägi õhuohu Kirde- ja Lõuna Eestis ning saatis välja õhuohu teavituse, öö jooksul jõudsid mitmed droonid ka Eesti õhuruumi, varahommikul enne kella 6 kuulutati õhuoht möödunuks ning häire lõpetati * 2. aprill – kaitseväe endine spordiülem Heino Märks edastas EOK-le vajalikud allkirjad, et kokku kutsuda Eesti Olümpiakomitee erakorraline üldkoosolek EOK presidendi Kersti Kaljulaidi tagandamiseks * 2. aprill – Valitsus otsustas võõrandada riigile kuuluvad aktsiaseltsi [[Omniva]] aktsiad avalikul enampakkumisel * 6. aprill – [[Eesti Olümpiakomitee]] Täitevkomitee otsustas, et erakorraline üldkogu EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagandamise teemal toimub 27. aprillil * 9. aprill – lõppes kandidaatide esitamine [[aasta õpetaja]] konkursile, laureaadid kuulutatakse välja 10. oktoobril Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval aasta õpetaja galal * 23. aprill – kahekordne trekisprindi olümpiavõitja [[Erika Salumäe]] tegi kümnevõistluse olümpiavõitjale [[Erki Nool]]ele ettepaneku kandideerida [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendi kohale * 27. aprill – Tallinnas [[A. Le Coq Arena]] konverentsisaalis toimus erakorraline [[Eesti Olümpiakomitee]] üldkogu koosolek, mis tagandas EOK presidendi kohalt [[Kersti Kaljulaid]]i, EOK-d juhib korralise täiskoguni senine asepresident [[Gerd Kanter]] * 30. aprill – Tallinna vanalinnas kirjanike maja seinale [[ENSV|Eesti NSV]] lipu heisanud riigikogulane [[Jaak Valge]] sai Harju maakohtus politsei üle võidu, ühtlasi peab riik hüvitama Valge advokaadikulud 2220 eurot * 2. mai – [[EKRE]] volikogu esitas presidendikandidaadiks [[Mart Helme]]. * 3. mai – erakonna [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid]] üldkoosoleku otsusega sai uueks esimeheks [[Rein Suurkask]] * 5. mai – 10 aastat [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]t juhtinud [[Agris Peedu]] teatas, et lahkub ametist oktoobris. * 5. mai – Tallinna abilinnapea [[Riina Solman]] teatas, et [[Ida-Tallinna Keskhaigla]] ja [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] ühendatakse 2028. aasta alguseks ning kontserni koosseisu liidetakse ka [[Tallinna Kiirabi]] ja [[Tallinna Hambakliinik]]; [[Tallinna Lastehaigla]] soovib sotsiaalminister [[Karmen Joller]] liita [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]ga . * 5. mai – rahandusminister [[Jürgen Ligi]] kinnitas viis aastat maksuametit juhtinud [[Raigo Uukkivi]] teiseks ametiajaks [[Maksu- ja Tolliamet]]i peadirektoriks. * 6. mai – [[haridus- ja teadusministeerium]]i varade asekantslerina töötanud [[Henry Kattago]] teatas, et lahkub ametist ja läheb tööle kaitsevaldkonna ettevõttesse [[Cybernetica]] . * 6. mai – [[Eesti Energia]] tütarfirmat [[Enefit]] juhtinud [[Juhan Aguraiuja]] teatas, et lahkub ametist isiklikel põhjustel. * 6. mai – siseministeerium registreeris uue usuühendusena Eesti moslemite muftiaatkoguduse; mullu ei rahuldanud riik mufti taotlust kogudus rajada * 7. mai – Eesti Kergejõustikuliidu endine president [[Erich Teigamägi]] teatas, et kandideerib [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendiks. * 7. mai – peaminister [[Kristen Michal]] ütles, et tema hinnangul võiks [[Kersti Kaljulaid]] olla Vabariigi presidendi kandidaat. * 12. mai – [[ERR|Eesti Rahvusringhääling]] kuulutas välja konkursi uudistetoimetuse juhi ametikohale. * 12. mai – Tallinna lauluväljaku nõukogu kinnitas sihtasutuse uueks juhiks [[Laine Randjärv]]e, kes alustab tööd 1. juunil. Uus juht leiti konkursiga, kus kandidaate oli poolsada. * 13. mai – [[Tartu ülikool]] teatas, et järgmisel õppeaastal astub vabade kunstide professori ametisse [[Rainer Sarnet]], talle andis 19. mail ameti üle [[Viivi Luik]] . * 14. mai – [[Tallinna Ülikool]]i uus rektor [[Priit Reiska]] andis ülikooli aulas ametivande. * 14. mai – [[Varro Vooglaid]] teatas sotsiaalmeedias, et lahkub Riigikogu [[EKRE]] fraktsioonist * 18. mai – 15 aastat [[kaitsepolitseiamet]]is töötanud [[Harrys Puusepp]] teatas, et lahkub juuni lõpus ametist * 18. mai – Tallinna [[Keldrimäe]] asumisse Liivalaia-Juhkentali ristile paigaldati [[Flo Kasearu]] ratsamonument [[Alma Ostra-Oinas]]ele, mille suhtes avaldas Juhkentali Selts rahuolematust * 19. mai – keskpäeval sisenes Eestisse ilmselt [[Ukraina]] päritolu [[droon]] ja [[Balti õhuturbemissioon]]i hävitaja tulistas selle [[Lõuna-Eesti]]s [[Võrtsjärv]]e ja [[Põltsamaa]] vahel alla, droonirusud kukkusid alla Põltsamaa vallas [[Kablaküla]]s * 20. mai – Tallinna südalinnas asetati nurgakivi [[Talsinki kvartal]]i esimesele hoonele, mille ankurüürnikuks saab [[SEB]], kvartal peaks valmima 2029. aastaks. * 20.–22. mai – Tartus toimus Põhjamaade siirdamisühingu kongress, mis koondab üle 200 osaleja 17 riigist ja mille korraldamisõigus oli [[Tartu ülikooli kliinikum]]il esimest korda * 21. mai – valitsus vabastas ametist [[ohutusjuurdluse keskus]]e juhataja [[Märt Ots]]a * 22. mai – Eesti Olümpiakomitee presidendi kohale kinnitati kaks kandidaati: [[Erich Teigamägi]] ja [[Even Tudeberg]] * 27.–28. mai – Tšehhi president [[Petr Pavel]] oli koos abikaasa Eva Pavlovága president [[Alar Karis]]e kutsel riigivisiidil Eestis * 4. juuni – vallandati [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] naistekliiniku juhataja [[Piret Veerus]] seoses usalduse kaotusega * 6. juuni – [[EKRE]] kongressil [[Estonia kontserdimaja]]s valiti erakonna esimeheks tagasi [[Martin Helme]] ja kinnitati presidendikandidaadiks [[Mart Helme]] * 8. juuni – [[Ülo Kaasik (majandustegelane)|Ülo Kaasik]] asus tööle Eesti Panga presidendina * 9. juuni – Tallinnas toimus kaheksa Põhjala ja Balti riigi peaministrite kohtumine, millest võttis osa ka [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] * 9. juuni – Tallinna linnavalitsus nimetas [[Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet]]i juhiks [[Aivar Toompere]], kes juhtis mupot ka aastatel 2016–2024 * 10. juuni – [[Riigikogu]] kiitis heaks seadusemuudatuse, mis võimaldab Eesti vanglatesse tuua välisriikide vange, esimesed Rootsi vangid peaksid siia jõudma augustis * 10. juuni – Riigikogu võttis vastu niinimetatud nõusolekuseaduse, mis kehtestab nõude, et seksuaalsuhteks on vaja inimese selget nõusolekut * 11. juuni – [[Jaan Looga]] inaugureeriti [[Tartu Tervishoiu Kõrgkool]]i rektoriks * 16. juuni – hiigelhaigla sünd sai riigilt rohelise tule – [[Konkurentsiamet]] andis AS-ile [[Tallinna Haigla]] koondumisloa, ühtse juhtimise alla lähevad [[Ida-Tallinna Keskhaigla]], [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]], [[Tallinna Kiirabi]] ja Tallinna Hambakliinik. Uus hiidhaigla alustab tööd 1. jaanuaril 2028 * 23. juuni – president [[Alar Karis]] teatas võidupüha paraadil peetud kõnes, et ei kandideeri teiseks ametiajaks * 1.–3. juulini oli Eestis riigivisiidil Läti president [[Edgars Rinkēvičs]], kes kohtus Vabariigi Presidendi, Riigikogu esimehe ja peaministriga. Visiit algas Ruhnu sadamas, kus president [[Alar Karis]] tervitas Läti riigipead ja koos istutati kooli hoovi puu ning Eesti ja Läti president osalesid rahvapeol Korsi talu hoovis. Riigivisiidi teisel päeval Tallinnas avasid riigipead [[Rahvusraamatukogu]]s Läti–Eesti ärifoorumi ja külastati HK Unicorn Squadi kontorit, kus asutaja [[Taavi Kotka]] tutvustas haridusalgatust ning drooniprogrammi Kuri Kotkas * 1. juuli – asus ametisse [[Tallinna tervishoiu kõrgkool]]i uus rektor [[Ulvi Kõrgemaa]] * 3. juuli – helilooja [[Sven Grünberg]], ettevõtja [[Hugo Osula]], filmimees [[Kris Taska]], lavastaja [[Hendrik Toompere]] ja majandusekspert [[Raivo Vare]] pakkusid presidendi kandidaadiks endise Kaitseliidu ülema [[Riho Ühtegi]] * 13. juuli – Narva linnavolikogu loovutas ühehäälselt maatüki sõjaväelinnaku jaoks, kuhu peaksid esimesed 1000 kaitseväelast sisse kolima 2027. aasta alguses * 13. juuli – [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]] nõukogu valis haigla uueks juhatuse esimeheks [[Jarno Habicht]]i, kes alustab tööd PERH-i juhina 1. novembril, kui senise juhatuse esimehe [[Agris Peedu]] volitused lõpevad * 14. juuli – [[Tartu Ülikooli Kliinikum]] teatas, et juunis tehti Kliinikumis esimest korda Eestis [[maksasiirdamine]] patsiendile, kelle põhihaiguseks oli sigmakäärsoole pahaloomuline kasvaja, mille metastaasid olid levinud maksa, seni on maksa metastaase peetud maksasiirdamise vastunäidustuseks * 16. juuli – ettevõtja [[Neinar Seli]] pakkus presidendikandidaadiks TTÜ rektori [[Tiit Land]]i * 1. august – Tallinnas taastus trammiühendus linna ja lennujaama vahel * 11. august – Eesti kõrgkoolide rektorid ja teaduste akadeemia president [[Mart Saarma]] ütlesid riigikogule saadetud kirjas, et presidendiks sobiks päevapoliitikast kaugemale vaatav Tallinna tehnikaülikooli rektor [[Tiit Land]] * 17. august – [[õiguskantsler]] [[Ülle Madise]] teatas hommikul oma [[Facebook]]i postituses, et kandideerib Eesti presidendiks * 18. august – [[Ämari lennubaas]]is maandunud lennukiga toodi Eestisse esimesed [[Rootsi]] vangid, kes toimetati pärastlõunal karistust kandma [[Tartu vangla]]sse * 18. august – Keskerakonna juhatus otsustas toetada presidendivalimistel Tiit Landi kandidatuuri, Isamaa juhatus toetas Ülle Madise kandidatuuri * 19.–21. august – president [[Alar Karis]]e kutsel oli Eestis riigivisiidil [[Island]]i president [[Halla Tómasdóttir]], kes osales Eesti-Islandi ärifoorumil, tutvus küberkaitse kompetentsikeskuse tegevusega ja Niguliste muuseumiga, osales Toompeal Eesti iseseisvuse taastamise 35. aastapäevale pühendatud pidulikul lipuheiskamisel ja vastuvõtul Kadrioru roosiaias * august – [[Tartu ülikooli kliinikum]]is tehti Eesti esimene operatsioon, mille käigus kasutati ulatusliku [[vaagnaluu]] defekti taastamiseks patsiendile personaalselt disainitud ja [[3D]]-prinditud [[implantaat]]i * 24. august – 75 [[Riigikogu]] liiget esitasid valimiskomisjonile õiguskantsler [[Ülle Madise]] kandidatuuri Vabariigi Presidendi kohale * 24. august – S-Grupi hotelliettevõte Sokotel teatas, et ehitab Tallinna sadama ja kesklinna vahele rajatavasse [[Talsinki]] kvartalisse 222-toalise kõrgema klassi hotelli Original Sokos Hotel Talsinki, mis avatakse [[2029]]. aasta alguses * 25. august – Tallinnas käis kiirvisiidil [[Euroopa Ülemkogu]] president [[António Costa]], et rääkida Stenbocki majas peaminister [[Kristen Michal]]iga ELi pikast eelarvest aastateks 2028–2034 * 29. august – endine peaminister [[Siim Kallas]] saadeti riiklike auavaldustega viimsele teele [[Estonia kontserdimaja]]st * 2. september – Eesti presidendivalimiste 1. hääletusvoor [[Riigikogu]]s, 71 poolthäälega võitis ainus kandidaat [[Ülle Madise]] * 2. september – kaitseminister [[Hanno Pevkur]] teatas, et astub ametist tagasi, Pevkur sattus viimastel päevadel järjest tugevama surve alla kaitseministeeriumi segaste rahaasjade ja 70 miljoni euro suuruse ebaõnnestunud laskemoonahanke tõttu * 10. oktoober – Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval aasta õpetaja galal kuulutatakse välja [[aasta õpetaja]] konkursi laureaadid * 12. oktoober – astub ametisse uus [[Eesti president]] Ülle Madise ===Kultuur, äri ja meedia=== * 16. märts – [[Postimees]] teatas, et neli aastat [[Eesti Rahvusringhääling]]u juhatuse liige olnud [[Toomas Luhats]] asub 1. aprillist tööle [[TV3]] Grupp Eesti tegevjuhina * 1. aprill – helilooja [[Piret Rips]] sai [[Tallinna Muusika- ja Balletikool]]i direktoriks * 6. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis loa tehingule, millega Ekspress Grupist sai [[Õhtuleht]] Kirjastuse ainuomanik * 7. aprill – Soome SOK ja [[Coop Eesti Keskühistu]] sõlmisid lepingu, mille järgi müüakse [[Prisma (kauplus)|AS Prisma Peremarket]] ja selle 13 Eestis asuvat kauplust Coop Eesti Keskühistule * aprilli keskel jõudsid Eesti turule Euroopas kiiresti populaarsust kogunud Hiina automargi Chery linnamaasturid, mis on saadaval nii bensiini- kui ka hübriidversioonina * 16. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis [[A. Le Coq]]ile loa omandada loodusliku mineraalvee tootja [[Värska Originaal]] . * 23. aprill – näitleja [[Evelin Võigemast]] andis teada, et lahkub pärast ligi 24 aastast töötamist [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatrist]] ja hakkab vabakutseliseks * 24. aprill – 18-aastane [[Kirke Mõtsnik]] ujus [[Berliin]]is alanud Saksamaa meistrivõistlustel 1500 meetri vabaltujumises Eesti rekordi 17.12,26 * 27. aprill – näitleja [[Mikk Jürjens]] teatas, et lahkus Tallinna Linnateatrist, kus oli töötanud kuus aastat, ja hakkab vabakutseliseks * 28. aprill – Goethe Instituut Saksamaal teatas, et Eesti helilooja [[Arvo Pärt]] pälvib Saksamaa kõrge riikliku autasu, [[Goethe medal]]i. Auhinnatseremoonia toimub [[Johann Wolfgang von Goethe]] sünnipäeval, 28. augustil [[Weimar]]is * 29. aprill – Jaapani Ministrite Kantselei tegi teatavaks, et Eesti dirigent [[Paavo Järvi]]le on pälvinud keiserliku [[Tõusva Päikese orden|Tõusva Päikese ordeni]] kuldkiirte ja lindiga kaelaristiga * 30. aprill – neli aastat Postimehe peatoimetajana töötanud [[Priit Hõbemägi]] teatas, et lahkub ametist 31. mail ja 1. juunist asub Postimeest juhtima [[Anvar Samost]], kes on viimased 10 aastat olnud Eesti Rahvusringhäälingu uudiste- ja sporditoimetuse juht * 30. aprill – üle 10 aasta Pärnu teatris Endla mänginud näitleja [[Ott Raidmets]] teatas, et lahkub Endlast ja jätkab sügisel näitlejatööd vabakutselisena * 6. mai – [[Konkurentsiamet]] andis loa tehingule, millega Coop ostab ära [[Prisma Peremarket]]i ja selle 13 Eesti kauplust, üleminek algab septembris * 18. mai – [[Karl Eduard Söödi lasteluuleauhind|Karl Eduard Söödi lasteluulepreemia]] said [[Ilmar Trull]] ("Veidi veidrad veised") ja [[Jaanus Vaiksoo]] ("Oma Eesti, oma toit") * 21. mai – ärimees [[Rein Kilk]] kaotas seitse aastat kestnud kohtuvaidluse Ekspress Grupi suuromaniku Hans H. Luigega, Kilk süüdistas Luike valeväidete esitamises raamatus "Kaval Kilk ja kaksteist lolli", kuid [[Harju maakohus]] jättis hagi rahuldamata. * 22. mai – [[Tallinna Ülikool]]i Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi direktoriks valiti [[Ivo Lille]], tema viieaastane ametiaeg algab 1. septembril. * 25. mai – Tartu Ülikool teatas, et ülikooli raamatukokku jõudis Torontost [[Endel Tulving]]u pärand, mis on üks suuremaid ja märkimisväärsemaid kogusid, mis on viimastel aastakümnetel ülikoolile annetatud * 1. juuni – [[Postimehe peatoimetaja]]na alustas senine [[ERR]]-i uudiste- ja sporditoimetuse juht [[Anvar Samost]] * 1. juuni – [[Eesti Rahva Muuseum]]i lipusaali jõudis vabariigi presidendi lipp, mille kaks noormeest päästsid 1944. aastal [[Kadrioru loss]]i lipumastist punaarmee kätte sattumise eest ning mida üks päästjatest, skaut Eugen Vilder hoidis aastakümneid [[Austraalia]]s * 5. juuni – [[Eesti Pank]] lasi ringlusse 2-eurose mündi, mis on pühendatud [[Sipsik]]ule * 12. juuni – [[Eesti Rahvusringhääling]]u uudistetoimetuse juhiks valiti [[Joosep Värk]] * 13. juuni – 21 aastat Eesti Draamateatris töötanud näitleja [[Jaan Rekkor]] teatas, et lahkub suvel selle teatri koosseisust, aga jätkab tööd Endla teatris * 16. juuni – [[Kuku raadio]] liitub 1. juulist Postimehega ja kahe toimetuse ühine peatoimetaja on Anvar Samost, teatas Postimees.ee * 16. juuni – [[Tartu Ülikooli senat]] otsustas avada tulevikumõtte professuuri, mille esimese täitjana alustab 2026. aasta septembris endine kaitseväe juhataja kindral [[Martin Herem]] * 17. juuni – [[EELK]] Kirikupäeva ja Laulupeo Sihtasutus kuulutas välja tulevase vaimuliku laulupeo kunstilise juhi ideekonkursi, [[vaimulik laulupidu]] toimub 30. juunil 2029 [[Viljandi]]s * 18. juuni – [[Eesti Olümpiakomitee]] korraline üldkogu koosolek Tallinnas Hiltoni hotellis valis EOK presidendiks Erich Teigamäe * 19. juuni – Riigikohtu otsusega jõustus [[Vjatšeslav Leedo]] süüditunnistamine [[Saaremaa Laevakompanii]] maksejõuetuse põhjustamises ning ta peab reaalselt kaheks kuuks vangi minema * 19. juuni – joogitootjad [[A. Le Coq]] ja [[Värska Originaal]] viisid lõpule tehingu, millega A. Le Coq omandas 100 protsenti mineraalvee tootja aktsiatest * 14. juuli – Tallinna linnavalitsus nimetas [[Tallinna Filharmoonia]] uueks direktoriks [[Juko-Mart Kõlar]]i, kes pidi ametisse asuma 20. juulil, konkursil osales 26 kandidaati. Uudis põhjustas laialdast kriitikat ning päev hiljem teatas Kõlar, et loobub Filharmoonia juhi ametikohast * 17. juuli – [[Pärnu]]s andis Jaapani suursaadik Eestis Nakamura Koichiro [[Paavo Järvi]]le üle keiserliku [[Tõusva Päikese orden]]i kuldkiirte ja lindiga kaelaristiga * 19. august – [[Pärnumaa]] seitse omavalitsust kirjutasid alla hea tahte kokkuleppele, millega kinnitati ühiselt valmisolekut asuda teele Euroopa kultuuripealinna 2036 tiitli poole * 28. august – [[Weimar]]is anti pidulikult üle Arvo Pärdile määratud Goethe medal, mille võttis oma isa nimel vastu tema poeg, [[Arvo Pärdi Keskus]]e nõukogu esimees [[Michael Pärt]] * 2. september – neli aastat Eesti suurimat joogitööstust A. Le Coqi juhtinud Jaanus Vihand teatas, et paneb oktoobri lõpus ameti maha * 18. detsember – 100 aastat tagasi läks Eestis eetrisse esimene regulaarne ringhäälingu raadiosaade ===Kohaliku tähtsusega=== * 12. jaanuar – 11 aastat [[Tartu Forseliuse Kool]]i direktor olnud [[Jüri Sasi]] teatas, et loobub suvel ametist * 19. jaanuar – esimeseks palgaliseks [[Tartu linnakirjanik]]uks sai [[Indrek Hargla]] * 24. jaanuar – 38 aastat [[Tartu Rahvaülikool]]i juhtinud [[Maire Breede]] teatas, et lahkub suvel ametist ja rahvaülikooli nõukogu kuulutas välja konkursi uue juhi leidmiseks tähtajaga 22. veebruar * 2. märts – [[Tartu linnavalitsus]] teatas, et Forseliuse Kooli direktorina alustab augustis tööd kooli õppejuht [[Kristi Mumm]] * 16. märts – [[Põhja-Eesti]]s tuli kasutusele uus maakonnaliinide, Tallinna ühistranspordi ja rongide ühispilet * 8. aprill – neli aastat [[Ülenurme gümnaasium]]i direktori ametit pidanud [[Tõnu Tender]] teatas kooliperele, et lahkub suve lõpul ametist * 10. aprill – Tartu Halduskohus rahuldas osaliselt kodanikuliikumise Päästame Tartu Keskpargi esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas keskpargis Siuru ehitusplatsil raiete ja arheoloogiliste uuringute loa andmise ja täitmise kuni 8. maini * 10. aprill – [[Hansabuss]] teatas, et lõpetab alates 1. juulist Viljandi-Tallinna ja Viljandi-Tartu suunalised kommertsliinide sõidud * 4. mai – [[Tartu Rahvaülikool]]i nõukogu kinnitas avaliku konkursi tulemusel uueks juhatuse liikmeks [[Kristjan Silm]]a, kes asub ametisse 1. juunil * 5. mai – [[Tallinna linnavalitsus]] nimetas linnaasutuse [[Kadrioru Park]] uueks juhatajaks Margit Viilipi, kes asub ametisse 1. juunil, ta valiti välja 97 kandidaadi seast (34 aastat Kadrioru Parki juhtinud [[Ain Järve]] lahkus omal soovil ametist augustis 2024) * 6. mai – [[Viljandi järv]]e äärse konverentsi- ja spaahotelli ehitusobjektil peeti sarikapidu * 7. mai – Tartu linnavalitsus esitas volikogule ettepaneku, mille järgi tõusevad 1. juulist Tartus bussi- ja rattaringluse piletihinnad keskmiselt 15-20 protsenti * 7. mai – [[Haridus- ja teadusministeerium]] kinnitas [[Tartu tervishoiu kõrgkool]]i rektoriks [[Jaan Looga]], kes on töötanud aastaid samas kõrgkoolis teadus- ja arendustegevuse alal * 11. mai – viis kuud ametis olnud [[Erki Savisaar]] lahkus tervislikel põhjustel [[Vormsi]] vallavanema kohalt * 12. mai – [[Tallinna lauluväljak]]u nõukogu kinnitas uueks juhiks [[Laine Randjärv]]e, kes alustab tööd 1. juunil, uus juht leiti konkursiga, kus kandidaate oli poolsada * 13.–15. mai – Vanemuise tantsu- ja balletikooli õpilased Tuule Pruulmann ja Fiona Vavilova osalesid [[Kreeka]]s [[Ateena]]s toimunud [[Anna Pavlova]] nimelisel rahvusvahelisel balletikonkursil ja Eestisse tulid nad tagasi teise kohaga * 15. mai – [[Eesti Ringhäälingumuuseum]] teatas, et lõpetab aasta lõpuks [[Türi]]l senisel kujul tegevuse ja kogud kolitakse [[Tallinna teletorn]]i * 15.–17. mai – toimus 5 000 elanikuga Türil 47. korda lillelaat, mida külastas rekordiliselt 40 000 inimest * 18. mai – [[Võru linnavolikogu]] tagandas ametist linnapea [[Kalvi Kõva]] * 18. mai – [[Selver]] teatas, et sulgeb tuleval kevadel oma ainsa kaupluse [[Põlva]]s, kuna praegune rendipind vajaks värskendamist, mis läheks maksma sama palju kui uue kaupluse ehitamine, sama on plaanis teha ka Viljandis, kus praegu on Selveril kaks poodi * 20. mai – [[Luunja]]s avas uksed uus [[Coop]]i kauplus * 20. mai – [[Kambja]] vallavolikogu opositsioonisaadikud algatasid volikogu esimehe [[Illari Lään]]e umbusalduse * 21. mai – [[Tartu linnavolikogu]] lükkas tagasi sotsiaaldemokraatide ettepaneku jätta linnaliinibussides sooduspileti hind samaks ning volikogu enamuse heakskiidu sai otsus, et 1. juulil tõusevad eranditult kõik linnaliinibusside piletihinnad * 22. mai – Hiiumaa vallavanemale [[Hergo Tasuja]]le esitati umbusaldusavaldus, kuus EKRE ja Isamaa liiget heidavad ette, et mees on korduvalt eiranud valla elus ja juhtimises tekkinud probleeme ja jätnud need lahenduseta * 25. mai – [[Võru]] linnavolikogu valis uueks linnapeaks [[Urmas Tali]] * 26. mai – [[Vormsi]] vallavanemaks valiti [[Tanel Viks]] * 1. juuni – [[Türi Muuseum]]is avati näitus "Türi linn 100" * 2. juuni – kaks aastat [[Lähte ühisgümnaasium]]i direktor olnud [[Martin Pent]] teatas, et lahkub ametist erimeelsuste tõttu vallavalitsusega * 4. juuni – Tartus [[Eesti kirjandusmuuseum]]is avati näitus, mis tähistab luuletaja, tõlkija, esseisti ja mõtleja [[Ain Kaalep]]i 100. sünniaastapäeva * 5. juuni – Tartu Forseliuse koolimaja ees avati nimeline pink direktor [[Jüri Sasi]]le, kes pärast tosinat aastat paneb ameti maha ja läheb pensionile * 14. juuni – [[Tartu Linnamuuseum]] ja näitus „Meie Tartu“ pärjati Euroopa aasta muuseumi auhindade jagamisel žürii eripreemiaga kogukonna kaasamise eest * 16. juuni – viiendat aastat [[Tõrvandi põhikool]]i juhtinud Kristi Aria teatas, et paneb 17. juulil omal soovil direktoriameti maha * 16. juuni – [[Ülenurme Gümnaasium]]i direktoriks valiti 18 kandidaadi seast Priit Põdra, kes asub ametisse augustis, viimased 10 aastat oli ta [[Jõgevamaa gümnaasium]]i direktor * 17. juuni – [[Tartu maakohus]] kuulutas välja [[Tartu hoiu-laenuühistu]] pankroti, kohtu hinnangul esinevad ühistu majandustegevuses püramiidskeemi tunnused, kohus määras et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 3. juulil Tartu kohtumajas * 17. juuni – [[Bigbank]] teatas, et toetab miljoni euro suuruse nimisponsori lepinguga neli aastat Bigbank Tartu meeskonda, Tartu Ülikool/Bigbanki naiskonda ja klubi noortevõistkondi. * 18. juuni – Tartus pandi nurgakivi uuele [[munitsipaalmaja]]le aadressil Tüve tn 6, kuhu tuleb 36 korterit neile, kel on raskusi iseseisva toimetulekuga, maja valmib 2027. aasta kevadel * 27. juuni – Tartus [[Kassitoome]]l avati mälestusmärk Soome keeleteadlasele [[Lauri Kettunen]]ile * 29. juuni – [[Tartu linna päev]] * 30. juuni – [[Kohtla-Järve]] volikogu avaldas umbusaldust senisele linnapeale [[Max Kaur]]ile ja valis uueks linnapeaks [[Evelyn Danilov]]i * 30. juuni – Sihtasutuse [[Tartu Kultuurkapital]] nõukogu kinnitas avaliku konkursi tulemusel uueks juhatajaks [[Katriin Fisch-Uibopuu]], kes asus ametisse 1. juulil * 1. juulist osutab [[Hiiumaa haigla]] üksnes erakorralist sünnitusabi, kuna lastearst läks pensionile, mullu sündis Hiiumaa haiglas 22 last, tänavu on sünnitusi olnud 12. * 2. juuli – [[Türi]] linna 100. sünnipäeva pidulik vastuvõtt [[Türi Kultuurikeskus]]es * 3. juuli – [[Tartu hoiu-laenuühistu]] üldkoosolek lõpetas ühistu tegevuse * 6. juuli – [[Estiko|Estiko Grupp]], [[Tartu Erakool]] (TERA) ja [[Ehitustrust]] allkirjastasid ehituslepingu, mille kohaselt valmib 2027. aasta suvel Tehase tänaval endises [[E-Kaubamaja]] hoones nüüdisaegne õpi- ja kogukonnakeskus, milles on ruumi 400 õpilasele. * 14. juuli – Tartu linnavalitsus kinnitas [[Tartu maraton]]i maamärgi ehitushanke, kunstnik [[Kärt Maran]]i loodud maamärk hakkab tähistama esimese Tartu maratoni stardipaika, maamärk avatakse 2027. aasta veebruaris. * 17. juuli – Tartu vallavanem [[Jarno Laur]] tegi siseminister [[Igor Taro]]le ettepaneku rajada uus Lõuna politseimaja mitte Tartu linna Kalda tee piirkonda, vaid Tartu valla Raadi alevisse Stardiraja tänavale, samasse piirkonda kerkib Kaitseliidu Tartu maleva uus hoonestu. * 21. juuli – Tartu Postimees teatas, et uuest õppeaastast hakkab [[Tõrvandi Kool]]i juhtima Marjeta Venno, 2025/2026. õppeaastal õppis Tõrvandi Koolis üle 400 õpilase, kool on üks Kambja valla kiiremini kasvavaid haridusasutusi, kus õpilaste arv jõuab lähiaastatel 800-ni * 22. juuli – siseminister [[Igor Taro]] vabastas ametist 9 aastat Ida prefektina töötanud politseikolonel [[Tarvo Kruup]]i tema enda soovil alates 30. septembrist * 23. juuli – ametist lahkuva Tarvo Kruubi asemel asub oktoobrist politsei- ja piirivalveameti Ida prefektuuri juhtima senine piirivalvebüroo juht [[Eerik Purgel]] * 27. juuli – Narva volikogus umbusaldati linnapea [[Katri Raik]]i ja volikogu esimeest [[Mihhail Stalnuhhin]]it, uueks linnapeaks sai [[Jaan Toots]] ja uueks volikogu esimeheks [[Urbo Vaarmann]] * 30. juuli – [[Elva gümnaasium]]i direktoriks valiti 6 aastat [[Kanepi gümnaasium]]i juhtinud Diana Leenurm, kes asus Elvas tööle 10. augustil * 31. juuli – [[kolonel]] [[Raul Kütt]] andis pärast enam kui kolme ja poole aasta pikkust teenistust Kaitseliidu Lõuna maakaitseringkonna ja Tartu maleva juhtimise üle [[kolonelleitnant]] [[Arno Kruusmann]]ile * 13. august – Rae vallavalitsus kinnitas [[Jüri Kool]]i uueks juhiks [[Triinu Luiga]], kes alustab ametis 24. augustil, alates 2022. aastast oli ta [[Järveküla kool]]i direktor * 19. august – Tartu linnavalitsus kuulutas välja riigihanke keskparki kultuurikeskuse Siuru ja sellega seotud väliruumi ehitamiseks * 28. august – Luunja vallavolikogu avaldas umbusaldust vallavanem Annika Pajumaa-Murovile * 3. september - mullu sügisel Isamaa nimekirjas Tartu linnavolikokku valitud striimer [[Kris Kärner]] liitus Keskerakonna saadikuterühmaga * 19. september – toimub 29. [[Tartu Rattamaraton]] * 3. oktoober – toimub 15. [[Tartu Linnamaraton]] * ... ==Surnud== {{Vaata ka|In memoriam 2026}} *[[1. jaanuar]] – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja *[[4. jaanuar]] – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik *[[4. jaanuar]] – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi publitsist, ufoloog *[[12. jaanuar]] – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane *[[13. jaanuar]] – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik *[[17. jaanuar]] – [[Jaan Leetsar]], Eesti poliitik *[[18. jaanuar]] – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane ja psühholoog *[[21. jaanuar]] – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arstiteadlane *[[7. veebruar]] – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik *[[10. veebruar]] – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht *[[11. veebruar]] – [[Cees Nooteboom]], hollandi kirjanik *[[12. veebruar]] – [[Juhan Habicht]], eesti tõlkija ja kirjanik *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik *[[17. veebruar]] – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik *[[18. veebruar]] – [[Jan Timman]], hollandi maletaja *[[21. veebruar]] – [[Ott Raun]], eesti kirjanik *[[28. veebruar]] – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik *[[28. veebruar]] – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst *[[10. märts]] – [[Susan Haack]], inglise filosoof *[[12. märts]] – [[Valeri Kirss]], eesti missivõistluste korraldaja *[[12. märts]] – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja *[[14. märts]] – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], ameerika filminäitleja *[[20. märts]] – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog *[[21. märts]] – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik *[[24. märts]] – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister *[[24. märts]] – [[Gameboy Tetris]], eesti muusik ja raadiosaatejuht *[[10. aprill]] – [[Vootele Hansen]], Eesti ühiskonnategelane, geograaf ja õpetaja *[[17. aprill]] – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur *[[19. aprill]] – [[Desmond Morris]], inglise zooloog *19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja *[[20. aprill]] – [[Sergei Stadler]], Venemaa viiuldaja ja dirigent *[[23. aprill]] – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik *[[24. aprill]] – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik *[[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane *[[29. aprill]] – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja *[[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, kaitseväe peakaplan *[[7. mai]] – [[Kaia Lehari]], eesti esteetik ja kunstiteadlane *[[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik *[[9. mai]] – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog *[[20. mai]] – [[Teet Veispak]], eesti kultuuritegelane *[[10. juuni]] – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja *[[17. juuni]] – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane *[[26. juuni]] – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik *26. juuni – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik *[[6. juuli]] – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener *[[8. juuli]] – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja *[[9. juuli]] – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik *[[11. juuli]] – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik *[[15. juuli]] – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane *[[30. juuli]] – [[Kazimira Prunskienė]], Leedu poliitik ja majandusteadlane *[[6. august]] – [[Kuulo Kalamees]], eesti mükoloog *[[22. august]] – [[Siim Kallas]], Eesti poliitik *[[25. august]] – [[Dolly Parton]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja *[[26. august]] – [[Péter Nádas]], ungari kirjanik *[[27. august]] – [[Ratko Mladić]], Serblaste Vabariigi sõjaväelane *[[28. august]] – [[Harald V]], Norra kuningas * 28. august – [[Priit Aimla]], Eesti humorist, kirjanik ja poliitik *[[31. august]] – [[Édouard Balladur]], Prantsusmaa poliitik ==Pühendused== Eestis: * [[aasta liblikas]] – [[nõgeseliblikas]] * [[aasta lind]] – [[piiritaja]] * [[aasta loom]] – [[siil]] * [[aasta muld]] – [[leetjas muld]] * [[aasta puu]] – [[harilik haab]] * [[aasta seen]] – [[limatünnik]] * 14. märtsil 2026 lõppes [[Eesti raamatu aasta]], (vt [[Eesti kultuurivaldkonna aasta peateemade loetelu]]) ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Peetud">{{netiviide |pealkiri=Trump: Venezuela president Nicolas Maduro on kinni peetud |väljaanne=ERR Uudised |url=https://www.err.ee/1609899973/trump-venezuela-president-nicolas-maduro-on-kinni-peetud |vaadatud=2026-01-11}}</ref> <ref name="Relocated">{{netiviide |pealkiri=Equatorial Guinea relocates capital to Ciudad de la Paz |väljaanne=Le Monde |url=https://www.lemonde.fr/en/international/article/2026/01/04/equatorial-guinea-relocates-capital-to-ciudad-de-la-paz_6749064_4.html# |vaadatud=2026-01-11}}</ref> }} [[Kategooria:2026| ]] h6ijrpd7vtp4aqz7uc01c4l27fi2kx8 7228189 7228185 2026-09-03T13:50:30Z ~2026-47519-24 236621 /* Surnud */ 7228189 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=august}} {{aasta artikkel}} '''2026. aasta''' ('''MMXXVI''') on [[21. sajand]]i 26. [[aasta]]. See algas [[neljapäev]]aga. ==Vasted teistes kalendrites== *[[Juudi kalender]]: 5786–5787 *[[Hinduistlik kalender]]: 5127–5128 *[[Islami kalender]]: 1447–1448 *[[Iraani kalender]]: 1404–1405 *[[Sirvikalender]]: 10239 == Sündmused maailmas == * 3. jaanuar – [[Ameerika Ühendriigid]] korraldasid mitu õhurünnakut [[Venezuela]]le ning võtsid kinni president [[Nicolas Maduro]] ja ta abikaasa.<ref name="Peetud" /> * 22. jaanuar – Ameerika Ühendriigid astusid [[Maailma Terviseorganisatsioon]]ist välja. * 6.–22. veebruar – [[Cortina d'Ampezzo]]s ja [[Milano]]s toimusid [[2026. aasta taliolümpiamängud]]. * 28. veebruar – [[Iisraeli rünnak Iraanile veebruaris 2026]]: [[Iisrael]] ja Ameerika Ühendriigid alustasid õhurünnakutega [[Iraan]]i vastu, tappes mitmed riigi vanemametnikud, sealhulgas [[ajatolla]] [[‘Alī Khāmene'ī]]. * 5. märts – [[Nepal]]is toimusid parlamendivalimised, tegemist on esimeste valimistega pärast 2025. aasta noorte proteste, mis viisid peaministri tagasiastumiseni ja ajutise valitsuse moodustamiseni. * 8. märts – [[Mojtaba Khamenei]] valiti Iraani ülemjuhiks * 8. märts – [[Colombia]]s toimusid parlamendivalimised. * 24. märts – [[Taani]]s toimusid erakorralised parlamendivalimised. * 31. märts – [[Krimm]]is kukkus alla Venemaa õhuväele kuuluv sõjaväe transpordilennuk [[An-26]], pardal oli 30 inimest, kes kõik hukkusid. * 1. aprill – algas [[Artemis II]] kümnepäevane mehitatud missioon [[Kuu]] orbiidile. * 3. aprill – Afganistani tabas 5,8-magnituudine maavärin, milles hukkus vähemalt kaheksa inimest. * 6. aprill – Artemis 2 sai Maast kõige kaugemale reisinud mehitatud missiooniks. * 7. aprill – Vietnami Rahvusassamblee valis Luong Cuongi asemele riigi uueks presidendiks Tồ Lami. * 11. aprill – Iraagi presidendiks valiti Nizar Amidi. * 12. aprill – [[Péter Magyar]]i juhitud [[Tisza partei]] võitis [[Ungari]] parlamendivalimised, lõpetades [[Viktor Orbán]]i 16 aastat kestnud ametiaja. * 12. aprill – [[Peruu]]s toimusid üldvalimised. * 12. aprill – [[Benin]]is toimusid presidendivalimised. * 19. aprill – [[Bulgaaria]]s toimusid erakorralised parlamendivalimised. * 20. aprill – Kirde-Jaapani ranniku lähedal toimus 7,4-magnituudine [[maavärin]]. * 20. aprill – [[Apple]] teatas, et John Ternus asendab [[Tim Cook]]i uue tegevjuhina alates 1. septembrist. * 27.-29. aprill – [[Suurbritannia kuningas]] [[Charles III]] ja [[kuninganna]] [[Camilla]] olid riigivisiidil Ameerika Ühendriikides. * 29. aprill – 5. mai – toimus [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon|2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon]]i B-grupi turniir, mille võitis [[Eesti jäähokikoondis|Eesti]]. * 1. mai – [[Araabia Ühendemiraadid]] lahkusid [[OPEC]]ist, lõpetades kuue aastakümne pikkuse liikmelisuse ja eemaldades organisatsioonist ühe suurima naftatootja. * 5. mai – [[Rumeenia]] parlament tagandas sotsiaaldemokraatide ja parempopulistide toel paremtsentristliku peaministri [[Ilie Bolojan]]i. * 12.–16. mai – Viinis toimus 70. [[Eurovisiooni lauluvõistlus]], mille võitis [[Bulgaaria]]st pärit Dara looga „Bangaranga”, mis on esimene kord, kui Bulgaaria võistluse võidab. * 16. mai – [[Läti president]] [[Edgars Rinkēvičs]] tegi [[Andris Kulbergs]]ile ettepaneku moodustada uus valitsus. * 15.–31. mai – [[Šveits|Šveitsis]] [[Zürich|Zürichis]] ja [[Fribourg|Fribourgis]] toimusid [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused]]. * 20. mai – [[Ameerika Ühendriigid]] esitasid [[Kuuba]] endisele presidendile [[Raúl Castro]]le süüdistuse kahe lennuki allatulistamises ja nelja inimese, sealhulgas kolme ameeriklase tapmises 1996. aastal * 21. mai – [[USA]] president [[Donald Trump]] teatas, et saadab [[Poola]] täiendavalt 5000 Ameerika sõdurit. * 22. mai – [[USA Föderaalreserv]]i uus juht [[Kevin Warsh]] vannutati ametisse Valges Majas toimunud tseremoonial * 24. mai – parlamendivalimised [[Guinea]]s ja [[Küpros]]el * 31. mai – presidendivalimised [[Colombia]]s. Valimised võitis [[Abelardo de la Espriella]] * 1. juuni – üldvalimised [[Etioopia]]s * 7. juuni – parlamendivalimised [[Armeenia]]s ja üldvalimiste teine ​​voor [[Peruu]]s * 11. juuni – 19. juuli – [[Kanada|Kanadas]], [[Mehhiko|Mehhikos]] ja [[Ameerika Ühendriigid|USA-s]] toimuvad [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused]]. * 12. juuni – Ameerika ärimees [[Elon Musk]] sai maailma esimeseks [[USA dollar]]ites [[triljonär]]iks [[SpaceX]]-i esmase avaliku pakkumisega * 24. juuni – toimus [[2026. aasta Venezuela maavärin|Venezuela maavärin]], mille esimene tõuge oli magnituudiga 7,2 ning sellele järgnes tugevam maavärin magnituudiga 7,5 * 2. juuli – [[Alžeeria]] parlamendivalimised * 4. juuli – [[Washington]]is on plaanis paraad Ameerika Ühendriikide 250. aastapäeva tähistamiseks * 19. juuli – [[São Tomé ja Príncipe]] presidendivalimised. * 22. juuli – Ukraina president [[Volodõmõr Zelenskõi]] nimetas Ukraina sõjaväe uueks ülemjuhatajaks [[Mõhhailo Drapatõi]], kes vahetab ametis välja [[Oleksandr Sõrskõi]], otsus sündis pärast suurt poliitilist tüli ja tänavaproteste * 23.–30. juuli – [[Philadelphia]]s (USA) toimub 30. rahvusvaheline matemaatikute kongress * 8. august – Eesti sõudjad [[Endrik Hansen]] ja [[Riko Raimond Kubja]] võitsid [[Bulgaaria]]š [[Plovdiv]]is toimunud U19 maailmameistrivõistlustel noormeeste paarisaerulisel kahepaadil maailmameistritiitli. See oli Eesti sõudmise esimene U19 maailmameistritiitel pärast 2006. aastat. * 12. august – täielik päikesevarjutus, mida saab jälgida Gröönimaal, Hispaanias, Islandil, Portugalis, Venemaal ja Valgevenes * 13. august – üldvalimised [[Sambia]]s * 28. august – [[Norra]]s suri [[Norra kuningas|kuningas]] [[Harald V]]. Uueks kuningaks sai tema poeg [[Haakon VIII]] * 30. august – [[Haiti]] üldvalimiste esimene voor * 13. september – [[Rootsi]] parlamendivalimised * 20. september – Venemaa [[Riigiduuma]] valimised * 23. september – [[Maroko]] parlamendivalimised * 27. september – parlamendivalimised São Tomé ja Príncipes * 3. oktoober – parlamendivalimised [[Läti]]s * 4. oktoober – üldvalimised [[Brasiilia]]s ning Bosnias ja Hertsegoviinas * 9. oktoober – kuulutatakse välja [[Nobeli rahupreemia]] laureaat * 24. oktoober – juunioride Eurovisiooni lauluvõistlus Attardis Maltal * 27. oktoober – [[Iisrael]]i parlamendivalimised * 31. oktoober-13. november – IV noorte suveolümpiamängud Dakaris (Senegal) * 3. november – vahevalimised USA-s * 14. november – esimene Eurovisiooni lauluvõistlus Aasias toimub Bangkokis Tais ==Sündmused Eestis== ===Poliitika, sport ja ühiskond=== * 11. veebruar – [[Tallinna Ülikool]]i uueks rektoriks valiti [[Priit Reiska]], kelle ametiaeg algas 15. mail, kui ametist lahkus senine rektor [[Tõnu Viik (filosoof)|Tõnu Viik]] * 27. veebruar – Haridus- ja teadusministeeriumi korraldatud avalikul konkursil valiti [[Tallinna Muusika- ja Balletikool]]i ehk Muba direktoriks [[Piret Rips]], kes asus ametisse 1. aprillil * 6. märts – SA [[Tallinna Lauluväljak]] juhataja [[Urmo Saareoja]] teatas, et andis nõukogule üle palve ta 30. maist ametist tagasi kutsuda. * 10. märts – välisminister [[Margus Tsahkna]]le anti [[Sydney Eesti Maja]]s üle [[sinimustvalge lipp]], mis päästeti 1944. aasta septembris, kui eesti noormees Eugen Vilder ronis [[Kadrioru loss]]i lipumasti otsa ja võttis seal [[Otto Tiefi valitsus]]e ajal lehvinud lipu, et see Nõukogude vägede kätte ei langeks, lipp jõudis läbi [[Saksamaa]] 1949. aastal [[Austraalia]]sse * 17. märts – mullu suvel [[Tallinna Kirjanike Maja]] seinale [[ENSV|Eesti NSV]] lipu paigaldanud [[Riigikogu]] liige [[Jaak Valge]] sai [[politsei]]lt 400 eurot trahvi, lipuheiskamise eesmärk oli juhtida meedia tähelepanu vajadusele eemaldada maja seinalt [[Juhan Smuul]]i bareljeef * 18. märts – Kaitseväe kehalise kasvatuse ja spordi endine ülem [[Heino Märks]] teatas, et on saanud [[Eesti Olümpiakomitee]] kümnelt liikmelt nõusoleku anda oma allkiri selleks, et kutsuda kokku EOK erakorraline üldkoosolek, kus tuleks arutlusele EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagasikutsumine usalduse kaotamise pärast. * 23. märts – [[Harju maakohus]] jättis rahuldamata riigikogu liikme Tarmo Tamme hagi ajalehe [[Äripäev]] vastu, et väljaanne tema metsaraie kohta avaldatud valeväited ümber lükkaks * 25. märts – [[Venemaa]] poolt tulnud [[Ukraina]] [[droon]] tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent, [[Kaitsepolitseiamet]] algatas uurimise. * 31. märts – öösel tuvastas kaitsevägi õhuohu Kirde- ja Lõuna Eestis ning saatis välja õhuohu teavituse, öö jooksul jõudsid mitmed droonid ka Eesti õhuruumi, varahommikul enne kella 6 kuulutati õhuoht möödunuks ning häire lõpetati * 2. aprill – kaitseväe endine spordiülem Heino Märks edastas EOK-le vajalikud allkirjad, et kokku kutsuda Eesti Olümpiakomitee erakorraline üldkoosolek EOK presidendi Kersti Kaljulaidi tagandamiseks * 2. aprill – Valitsus otsustas võõrandada riigile kuuluvad aktsiaseltsi [[Omniva]] aktsiad avalikul enampakkumisel * 6. aprill – [[Eesti Olümpiakomitee]] Täitevkomitee otsustas, et erakorraline üldkogu EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagandamise teemal toimub 27. aprillil * 9. aprill – lõppes kandidaatide esitamine [[aasta õpetaja]] konkursile, laureaadid kuulutatakse välja 10. oktoobril Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval aasta õpetaja galal * 23. aprill – kahekordne trekisprindi olümpiavõitja [[Erika Salumäe]] tegi kümnevõistluse olümpiavõitjale [[Erki Nool]]ele ettepaneku kandideerida [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendi kohale * 27. aprill – Tallinnas [[A. Le Coq Arena]] konverentsisaalis toimus erakorraline [[Eesti Olümpiakomitee]] üldkogu koosolek, mis tagandas EOK presidendi kohalt [[Kersti Kaljulaid]]i, EOK-d juhib korralise täiskoguni senine asepresident [[Gerd Kanter]] * 30. aprill – Tallinna vanalinnas kirjanike maja seinale [[ENSV|Eesti NSV]] lipu heisanud riigikogulane [[Jaak Valge]] sai Harju maakohtus politsei üle võidu, ühtlasi peab riik hüvitama Valge advokaadikulud 2220 eurot * 2. mai – [[EKRE]] volikogu esitas presidendikandidaadiks [[Mart Helme]]. * 3. mai – erakonna [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid]] üldkoosoleku otsusega sai uueks esimeheks [[Rein Suurkask]] * 5. mai – 10 aastat [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]t juhtinud [[Agris Peedu]] teatas, et lahkub ametist oktoobris. * 5. mai – Tallinna abilinnapea [[Riina Solman]] teatas, et [[Ida-Tallinna Keskhaigla]] ja [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] ühendatakse 2028. aasta alguseks ning kontserni koosseisu liidetakse ka [[Tallinna Kiirabi]] ja [[Tallinna Hambakliinik]]; [[Tallinna Lastehaigla]] soovib sotsiaalminister [[Karmen Joller]] liita [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]ga . * 5. mai – rahandusminister [[Jürgen Ligi]] kinnitas viis aastat maksuametit juhtinud [[Raigo Uukkivi]] teiseks ametiajaks [[Maksu- ja Tolliamet]]i peadirektoriks. * 6. mai – [[haridus- ja teadusministeerium]]i varade asekantslerina töötanud [[Henry Kattago]] teatas, et lahkub ametist ja läheb tööle kaitsevaldkonna ettevõttesse [[Cybernetica]] . * 6. mai – [[Eesti Energia]] tütarfirmat [[Enefit]] juhtinud [[Juhan Aguraiuja]] teatas, et lahkub ametist isiklikel põhjustel. * 6. mai – siseministeerium registreeris uue usuühendusena Eesti moslemite muftiaatkoguduse; mullu ei rahuldanud riik mufti taotlust kogudus rajada * 7. mai – Eesti Kergejõustikuliidu endine president [[Erich Teigamägi]] teatas, et kandideerib [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendiks. * 7. mai – peaminister [[Kristen Michal]] ütles, et tema hinnangul võiks [[Kersti Kaljulaid]] olla Vabariigi presidendi kandidaat. * 12. mai – [[ERR|Eesti Rahvusringhääling]] kuulutas välja konkursi uudistetoimetuse juhi ametikohale. * 12. mai – Tallinna lauluväljaku nõukogu kinnitas sihtasutuse uueks juhiks [[Laine Randjärv]]e, kes alustab tööd 1. juunil. Uus juht leiti konkursiga, kus kandidaate oli poolsada. * 13. mai – [[Tartu ülikool]] teatas, et järgmisel õppeaastal astub vabade kunstide professori ametisse [[Rainer Sarnet]], talle andis 19. mail ameti üle [[Viivi Luik]] . * 14. mai – [[Tallinna Ülikool]]i uus rektor [[Priit Reiska]] andis ülikooli aulas ametivande. * 14. mai – [[Varro Vooglaid]] teatas sotsiaalmeedias, et lahkub Riigikogu [[EKRE]] fraktsioonist * 18. mai – 15 aastat [[kaitsepolitseiamet]]is töötanud [[Harrys Puusepp]] teatas, et lahkub juuni lõpus ametist * 18. mai – Tallinna [[Keldrimäe]] asumisse Liivalaia-Juhkentali ristile paigaldati [[Flo Kasearu]] ratsamonument [[Alma Ostra-Oinas]]ele, mille suhtes avaldas Juhkentali Selts rahuolematust * 19. mai – keskpäeval sisenes Eestisse ilmselt [[Ukraina]] päritolu [[droon]] ja [[Balti õhuturbemissioon]]i hävitaja tulistas selle [[Lõuna-Eesti]]s [[Võrtsjärv]]e ja [[Põltsamaa]] vahel alla, droonirusud kukkusid alla Põltsamaa vallas [[Kablaküla]]s * 20. mai – Tallinna südalinnas asetati nurgakivi [[Talsinki kvartal]]i esimesele hoonele, mille ankurüürnikuks saab [[SEB]], kvartal peaks valmima 2029. aastaks. * 20.–22. mai – Tartus toimus Põhjamaade siirdamisühingu kongress, mis koondab üle 200 osaleja 17 riigist ja mille korraldamisõigus oli [[Tartu ülikooli kliinikum]]il esimest korda * 21. mai – valitsus vabastas ametist [[ohutusjuurdluse keskus]]e juhataja [[Märt Ots]]a * 22. mai – Eesti Olümpiakomitee presidendi kohale kinnitati kaks kandidaati: [[Erich Teigamägi]] ja [[Even Tudeberg]] * 27.–28. mai – Tšehhi president [[Petr Pavel]] oli koos abikaasa Eva Pavlovága president [[Alar Karis]]e kutsel riigivisiidil Eestis * 4. juuni – vallandati [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] naistekliiniku juhataja [[Piret Veerus]] seoses usalduse kaotusega * 6. juuni – [[EKRE]] kongressil [[Estonia kontserdimaja]]s valiti erakonna esimeheks tagasi [[Martin Helme]] ja kinnitati presidendikandidaadiks [[Mart Helme]] * 8. juuni – [[Ülo Kaasik (majandustegelane)|Ülo Kaasik]] asus tööle Eesti Panga presidendina * 9. juuni – Tallinnas toimus kaheksa Põhjala ja Balti riigi peaministrite kohtumine, millest võttis osa ka [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] * 9. juuni – Tallinna linnavalitsus nimetas [[Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet]]i juhiks [[Aivar Toompere]], kes juhtis mupot ka aastatel 2016–2024 * 10. juuni – [[Riigikogu]] kiitis heaks seadusemuudatuse, mis võimaldab Eesti vanglatesse tuua välisriikide vange, esimesed Rootsi vangid peaksid siia jõudma augustis * 10. juuni – Riigikogu võttis vastu niinimetatud nõusolekuseaduse, mis kehtestab nõude, et seksuaalsuhteks on vaja inimese selget nõusolekut * 11. juuni – [[Jaan Looga]] inaugureeriti [[Tartu Tervishoiu Kõrgkool]]i rektoriks * 16. juuni – hiigelhaigla sünd sai riigilt rohelise tule – [[Konkurentsiamet]] andis AS-ile [[Tallinna Haigla]] koondumisloa, ühtse juhtimise alla lähevad [[Ida-Tallinna Keskhaigla]], [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]], [[Tallinna Kiirabi]] ja Tallinna Hambakliinik. Uus hiidhaigla alustab tööd 1. jaanuaril 2028 * 23. juuni – president [[Alar Karis]] teatas võidupüha paraadil peetud kõnes, et ei kandideeri teiseks ametiajaks * 1.–3. juulini oli Eestis riigivisiidil Läti president [[Edgars Rinkēvičs]], kes kohtus Vabariigi Presidendi, Riigikogu esimehe ja peaministriga. Visiit algas Ruhnu sadamas, kus president [[Alar Karis]] tervitas Läti riigipead ja koos istutati kooli hoovi puu ning Eesti ja Läti president osalesid rahvapeol Korsi talu hoovis. Riigivisiidi teisel päeval Tallinnas avasid riigipead [[Rahvusraamatukogu]]s Läti–Eesti ärifoorumi ja külastati HK Unicorn Squadi kontorit, kus asutaja [[Taavi Kotka]] tutvustas haridusalgatust ning drooniprogrammi Kuri Kotkas * 1. juuli – asus ametisse [[Tallinna tervishoiu kõrgkool]]i uus rektor [[Ulvi Kõrgemaa]] * 3. juuli – helilooja [[Sven Grünberg]], ettevõtja [[Hugo Osula]], filmimees [[Kris Taska]], lavastaja [[Hendrik Toompere]] ja majandusekspert [[Raivo Vare]] pakkusid presidendi kandidaadiks endise Kaitseliidu ülema [[Riho Ühtegi]] * 13. juuli – Narva linnavolikogu loovutas ühehäälselt maatüki sõjaväelinnaku jaoks, kuhu peaksid esimesed 1000 kaitseväelast sisse kolima 2027. aasta alguses * 13. juuli – [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]] nõukogu valis haigla uueks juhatuse esimeheks [[Jarno Habicht]]i, kes alustab tööd PERH-i juhina 1. novembril, kui senise juhatuse esimehe [[Agris Peedu]] volitused lõpevad * 14. juuli – [[Tartu Ülikooli Kliinikum]] teatas, et juunis tehti Kliinikumis esimest korda Eestis [[maksasiirdamine]] patsiendile, kelle põhihaiguseks oli sigmakäärsoole pahaloomuline kasvaja, mille metastaasid olid levinud maksa, seni on maksa metastaase peetud maksasiirdamise vastunäidustuseks * 16. juuli – ettevõtja [[Neinar Seli]] pakkus presidendikandidaadiks TTÜ rektori [[Tiit Land]]i * 1. august – Tallinnas taastus trammiühendus linna ja lennujaama vahel * 11. august – Eesti kõrgkoolide rektorid ja teaduste akadeemia president [[Mart Saarma]] ütlesid riigikogule saadetud kirjas, et presidendiks sobiks päevapoliitikast kaugemale vaatav Tallinna tehnikaülikooli rektor [[Tiit Land]] * 17. august – [[õiguskantsler]] [[Ülle Madise]] teatas hommikul oma [[Facebook]]i postituses, et kandideerib Eesti presidendiks * 18. august – [[Ämari lennubaas]]is maandunud lennukiga toodi Eestisse esimesed [[Rootsi]] vangid, kes toimetati pärastlõunal karistust kandma [[Tartu vangla]]sse * 18. august – Keskerakonna juhatus otsustas toetada presidendivalimistel Tiit Landi kandidatuuri, Isamaa juhatus toetas Ülle Madise kandidatuuri * 19.–21. august – president [[Alar Karis]]e kutsel oli Eestis riigivisiidil [[Island]]i president [[Halla Tómasdóttir]], kes osales Eesti-Islandi ärifoorumil, tutvus küberkaitse kompetentsikeskuse tegevusega ja Niguliste muuseumiga, osales Toompeal Eesti iseseisvuse taastamise 35. aastapäevale pühendatud pidulikul lipuheiskamisel ja vastuvõtul Kadrioru roosiaias * august – [[Tartu ülikooli kliinikum]]is tehti Eesti esimene operatsioon, mille käigus kasutati ulatusliku [[vaagnaluu]] defekti taastamiseks patsiendile personaalselt disainitud ja [[3D]]-prinditud [[implantaat]]i * 24. august – 75 [[Riigikogu]] liiget esitasid valimiskomisjonile õiguskantsler [[Ülle Madise]] kandidatuuri Vabariigi Presidendi kohale * 24. august – S-Grupi hotelliettevõte Sokotel teatas, et ehitab Tallinna sadama ja kesklinna vahele rajatavasse [[Talsinki]] kvartalisse 222-toalise kõrgema klassi hotelli Original Sokos Hotel Talsinki, mis avatakse [[2029]]. aasta alguses * 25. august – Tallinnas käis kiirvisiidil [[Euroopa Ülemkogu]] president [[António Costa]], et rääkida Stenbocki majas peaminister [[Kristen Michal]]iga ELi pikast eelarvest aastateks 2028–2034 * 29. august – endine peaminister [[Siim Kallas]] saadeti riiklike auavaldustega viimsele teele [[Estonia kontserdimaja]]st * 2. september – Eesti presidendivalimiste 1. hääletusvoor [[Riigikogu]]s, 71 poolthäälega võitis ainus kandidaat [[Ülle Madise]] * 2. september – kaitseminister [[Hanno Pevkur]] teatas, et astub ametist tagasi, Pevkur sattus viimastel päevadel järjest tugevama surve alla kaitseministeeriumi segaste rahaasjade ja 70 miljoni euro suuruse ebaõnnestunud laskemoonahanke tõttu * 10. oktoober – Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval aasta õpetaja galal kuulutatakse välja [[aasta õpetaja]] konkursi laureaadid * 12. oktoober – astub ametisse uus [[Eesti president]] Ülle Madise ===Kultuur, äri ja meedia=== * 16. märts – [[Postimees]] teatas, et neli aastat [[Eesti Rahvusringhääling]]u juhatuse liige olnud [[Toomas Luhats]] asub 1. aprillist tööle [[TV3]] Grupp Eesti tegevjuhina * 1. aprill – helilooja [[Piret Rips]] sai [[Tallinna Muusika- ja Balletikool]]i direktoriks * 6. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis loa tehingule, millega Ekspress Grupist sai [[Õhtuleht]] Kirjastuse ainuomanik * 7. aprill – Soome SOK ja [[Coop Eesti Keskühistu]] sõlmisid lepingu, mille järgi müüakse [[Prisma (kauplus)|AS Prisma Peremarket]] ja selle 13 Eestis asuvat kauplust Coop Eesti Keskühistule * aprilli keskel jõudsid Eesti turule Euroopas kiiresti populaarsust kogunud Hiina automargi Chery linnamaasturid, mis on saadaval nii bensiini- kui ka hübriidversioonina * 16. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis [[A. Le Coq]]ile loa omandada loodusliku mineraalvee tootja [[Värska Originaal]] . * 23. aprill – näitleja [[Evelin Võigemast]] andis teada, et lahkub pärast ligi 24 aastast töötamist [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatrist]] ja hakkab vabakutseliseks * 24. aprill – 18-aastane [[Kirke Mõtsnik]] ujus [[Berliin]]is alanud Saksamaa meistrivõistlustel 1500 meetri vabaltujumises Eesti rekordi 17.12,26 * 27. aprill – näitleja [[Mikk Jürjens]] teatas, et lahkus Tallinna Linnateatrist, kus oli töötanud kuus aastat, ja hakkab vabakutseliseks * 28. aprill – Goethe Instituut Saksamaal teatas, et Eesti helilooja [[Arvo Pärt]] pälvib Saksamaa kõrge riikliku autasu, [[Goethe medal]]i. Auhinnatseremoonia toimub [[Johann Wolfgang von Goethe]] sünnipäeval, 28. augustil [[Weimar]]is * 29. aprill – Jaapani Ministrite Kantselei tegi teatavaks, et Eesti dirigent [[Paavo Järvi]]le on pälvinud keiserliku [[Tõusva Päikese orden|Tõusva Päikese ordeni]] kuldkiirte ja lindiga kaelaristiga * 30. aprill – neli aastat Postimehe peatoimetajana töötanud [[Priit Hõbemägi]] teatas, et lahkub ametist 31. mail ja 1. juunist asub Postimeest juhtima [[Anvar Samost]], kes on viimased 10 aastat olnud Eesti Rahvusringhäälingu uudiste- ja sporditoimetuse juht * 30. aprill – üle 10 aasta Pärnu teatris Endla mänginud näitleja [[Ott Raidmets]] teatas, et lahkub Endlast ja jätkab sügisel näitlejatööd vabakutselisena * 6. mai – [[Konkurentsiamet]] andis loa tehingule, millega Coop ostab ära [[Prisma Peremarket]]i ja selle 13 Eesti kauplust, üleminek algab septembris * 18. mai – [[Karl Eduard Söödi lasteluuleauhind|Karl Eduard Söödi lasteluulepreemia]] said [[Ilmar Trull]] ("Veidi veidrad veised") ja [[Jaanus Vaiksoo]] ("Oma Eesti, oma toit") * 21. mai – ärimees [[Rein Kilk]] kaotas seitse aastat kestnud kohtuvaidluse Ekspress Grupi suuromaniku Hans H. Luigega, Kilk süüdistas Luike valeväidete esitamises raamatus "Kaval Kilk ja kaksteist lolli", kuid [[Harju maakohus]] jättis hagi rahuldamata. * 22. mai – [[Tallinna Ülikool]]i Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi direktoriks valiti [[Ivo Lille]], tema viieaastane ametiaeg algab 1. septembril. * 25. mai – Tartu Ülikool teatas, et ülikooli raamatukokku jõudis Torontost [[Endel Tulving]]u pärand, mis on üks suuremaid ja märkimisväärsemaid kogusid, mis on viimastel aastakümnetel ülikoolile annetatud * 1. juuni – [[Postimehe peatoimetaja]]na alustas senine [[ERR]]-i uudiste- ja sporditoimetuse juht [[Anvar Samost]] * 1. juuni – [[Eesti Rahva Muuseum]]i lipusaali jõudis vabariigi presidendi lipp, mille kaks noormeest päästsid 1944. aastal [[Kadrioru loss]]i lipumastist punaarmee kätte sattumise eest ning mida üks päästjatest, skaut Eugen Vilder hoidis aastakümneid [[Austraalia]]s * 5. juuni – [[Eesti Pank]] lasi ringlusse 2-eurose mündi, mis on pühendatud [[Sipsik]]ule * 12. juuni – [[Eesti Rahvusringhääling]]u uudistetoimetuse juhiks valiti [[Joosep Värk]] * 13. juuni – 21 aastat Eesti Draamateatris töötanud näitleja [[Jaan Rekkor]] teatas, et lahkub suvel selle teatri koosseisust, aga jätkab tööd Endla teatris * 16. juuni – [[Kuku raadio]] liitub 1. juulist Postimehega ja kahe toimetuse ühine peatoimetaja on Anvar Samost, teatas Postimees.ee * 16. juuni – [[Tartu Ülikooli senat]] otsustas avada tulevikumõtte professuuri, mille esimese täitjana alustab 2026. aasta septembris endine kaitseväe juhataja kindral [[Martin Herem]] * 17. juuni – [[EELK]] Kirikupäeva ja Laulupeo Sihtasutus kuulutas välja tulevase vaimuliku laulupeo kunstilise juhi ideekonkursi, [[vaimulik laulupidu]] toimub 30. juunil 2029 [[Viljandi]]s * 18. juuni – [[Eesti Olümpiakomitee]] korraline üldkogu koosolek Tallinnas Hiltoni hotellis valis EOK presidendiks Erich Teigamäe * 19. juuni – Riigikohtu otsusega jõustus [[Vjatšeslav Leedo]] süüditunnistamine [[Saaremaa Laevakompanii]] maksejõuetuse põhjustamises ning ta peab reaalselt kaheks kuuks vangi minema * 19. juuni – joogitootjad [[A. Le Coq]] ja [[Värska Originaal]] viisid lõpule tehingu, millega A. Le Coq omandas 100 protsenti mineraalvee tootja aktsiatest * 14. juuli – Tallinna linnavalitsus nimetas [[Tallinna Filharmoonia]] uueks direktoriks [[Juko-Mart Kõlar]]i, kes pidi ametisse asuma 20. juulil, konkursil osales 26 kandidaati. Uudis põhjustas laialdast kriitikat ning päev hiljem teatas Kõlar, et loobub Filharmoonia juhi ametikohast * 17. juuli – [[Pärnu]]s andis Jaapani suursaadik Eestis Nakamura Koichiro [[Paavo Järvi]]le üle keiserliku [[Tõusva Päikese orden]]i kuldkiirte ja lindiga kaelaristiga * 19. august – [[Pärnumaa]] seitse omavalitsust kirjutasid alla hea tahte kokkuleppele, millega kinnitati ühiselt valmisolekut asuda teele Euroopa kultuuripealinna 2036 tiitli poole * 28. august – [[Weimar]]is anti pidulikult üle Arvo Pärdile määratud Goethe medal, mille võttis oma isa nimel vastu tema poeg, [[Arvo Pärdi Keskus]]e nõukogu esimees [[Michael Pärt]] * 2. september – neli aastat Eesti suurimat joogitööstust A. Le Coqi juhtinud Jaanus Vihand teatas, et paneb oktoobri lõpus ameti maha * 18. detsember – 100 aastat tagasi läks Eestis eetrisse esimene regulaarne ringhäälingu raadiosaade ===Kohaliku tähtsusega=== * 12. jaanuar – 11 aastat [[Tartu Forseliuse Kool]]i direktor olnud [[Jüri Sasi]] teatas, et loobub suvel ametist * 19. jaanuar – esimeseks palgaliseks [[Tartu linnakirjanik]]uks sai [[Indrek Hargla]] * 24. jaanuar – 38 aastat [[Tartu Rahvaülikool]]i juhtinud [[Maire Breede]] teatas, et lahkub suvel ametist ja rahvaülikooli nõukogu kuulutas välja konkursi uue juhi leidmiseks tähtajaga 22. veebruar * 2. märts – [[Tartu linnavalitsus]] teatas, et Forseliuse Kooli direktorina alustab augustis tööd kooli õppejuht [[Kristi Mumm]] * 16. märts – [[Põhja-Eesti]]s tuli kasutusele uus maakonnaliinide, Tallinna ühistranspordi ja rongide ühispilet * 8. aprill – neli aastat [[Ülenurme gümnaasium]]i direktori ametit pidanud [[Tõnu Tender]] teatas kooliperele, et lahkub suve lõpul ametist * 10. aprill – Tartu Halduskohus rahuldas osaliselt kodanikuliikumise Päästame Tartu Keskpargi esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas keskpargis Siuru ehitusplatsil raiete ja arheoloogiliste uuringute loa andmise ja täitmise kuni 8. maini * 10. aprill – [[Hansabuss]] teatas, et lõpetab alates 1. juulist Viljandi-Tallinna ja Viljandi-Tartu suunalised kommertsliinide sõidud * 4. mai – [[Tartu Rahvaülikool]]i nõukogu kinnitas avaliku konkursi tulemusel uueks juhatuse liikmeks [[Kristjan Silm]]a, kes asub ametisse 1. juunil * 5. mai – [[Tallinna linnavalitsus]] nimetas linnaasutuse [[Kadrioru Park]] uueks juhatajaks Margit Viilipi, kes asub ametisse 1. juunil, ta valiti välja 97 kandidaadi seast (34 aastat Kadrioru Parki juhtinud [[Ain Järve]] lahkus omal soovil ametist augustis 2024) * 6. mai – [[Viljandi järv]]e äärse konverentsi- ja spaahotelli ehitusobjektil peeti sarikapidu * 7. mai – Tartu linnavalitsus esitas volikogule ettepaneku, mille järgi tõusevad 1. juulist Tartus bussi- ja rattaringluse piletihinnad keskmiselt 15-20 protsenti * 7. mai – [[Haridus- ja teadusministeerium]] kinnitas [[Tartu tervishoiu kõrgkool]]i rektoriks [[Jaan Looga]], kes on töötanud aastaid samas kõrgkoolis teadus- ja arendustegevuse alal * 11. mai – viis kuud ametis olnud [[Erki Savisaar]] lahkus tervislikel põhjustel [[Vormsi]] vallavanema kohalt * 12. mai – [[Tallinna lauluväljak]]u nõukogu kinnitas uueks juhiks [[Laine Randjärv]]e, kes alustab tööd 1. juunil, uus juht leiti konkursiga, kus kandidaate oli poolsada * 13.–15. mai – Vanemuise tantsu- ja balletikooli õpilased Tuule Pruulmann ja Fiona Vavilova osalesid [[Kreeka]]s [[Ateena]]s toimunud [[Anna Pavlova]] nimelisel rahvusvahelisel balletikonkursil ja Eestisse tulid nad tagasi teise kohaga * 15. mai – [[Eesti Ringhäälingumuuseum]] teatas, et lõpetab aasta lõpuks [[Türi]]l senisel kujul tegevuse ja kogud kolitakse [[Tallinna teletorn]]i * 15.–17. mai – toimus 5 000 elanikuga Türil 47. korda lillelaat, mida külastas rekordiliselt 40 000 inimest * 18. mai – [[Võru linnavolikogu]] tagandas ametist linnapea [[Kalvi Kõva]] * 18. mai – [[Selver]] teatas, et sulgeb tuleval kevadel oma ainsa kaupluse [[Põlva]]s, kuna praegune rendipind vajaks värskendamist, mis läheks maksma sama palju kui uue kaupluse ehitamine, sama on plaanis teha ka Viljandis, kus praegu on Selveril kaks poodi * 20. mai – [[Luunja]]s avas uksed uus [[Coop]]i kauplus * 20. mai – [[Kambja]] vallavolikogu opositsioonisaadikud algatasid volikogu esimehe [[Illari Lään]]e umbusalduse * 21. mai – [[Tartu linnavolikogu]] lükkas tagasi sotsiaaldemokraatide ettepaneku jätta linnaliinibussides sooduspileti hind samaks ning volikogu enamuse heakskiidu sai otsus, et 1. juulil tõusevad eranditult kõik linnaliinibusside piletihinnad * 22. mai – Hiiumaa vallavanemale [[Hergo Tasuja]]le esitati umbusaldusavaldus, kuus EKRE ja Isamaa liiget heidavad ette, et mees on korduvalt eiranud valla elus ja juhtimises tekkinud probleeme ja jätnud need lahenduseta * 25. mai – [[Võru]] linnavolikogu valis uueks linnapeaks [[Urmas Tali]] * 26. mai – [[Vormsi]] vallavanemaks valiti [[Tanel Viks]] * 1. juuni – [[Türi Muuseum]]is avati näitus "Türi linn 100" * 2. juuni – kaks aastat [[Lähte ühisgümnaasium]]i direktor olnud [[Martin Pent]] teatas, et lahkub ametist erimeelsuste tõttu vallavalitsusega * 4. juuni – Tartus [[Eesti kirjandusmuuseum]]is avati näitus, mis tähistab luuletaja, tõlkija, esseisti ja mõtleja [[Ain Kaalep]]i 100. sünniaastapäeva * 5. juuni – Tartu Forseliuse koolimaja ees avati nimeline pink direktor [[Jüri Sasi]]le, kes pärast tosinat aastat paneb ameti maha ja läheb pensionile * 14. juuni – [[Tartu Linnamuuseum]] ja näitus „Meie Tartu“ pärjati Euroopa aasta muuseumi auhindade jagamisel žürii eripreemiaga kogukonna kaasamise eest * 16. juuni – viiendat aastat [[Tõrvandi põhikool]]i juhtinud Kristi Aria teatas, et paneb 17. juulil omal soovil direktoriameti maha * 16. juuni – [[Ülenurme Gümnaasium]]i direktoriks valiti 18 kandidaadi seast Priit Põdra, kes asub ametisse augustis, viimased 10 aastat oli ta [[Jõgevamaa gümnaasium]]i direktor * 17. juuni – [[Tartu maakohus]] kuulutas välja [[Tartu hoiu-laenuühistu]] pankroti, kohtu hinnangul esinevad ühistu majandustegevuses püramiidskeemi tunnused, kohus määras et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 3. juulil Tartu kohtumajas * 17. juuni – [[Bigbank]] teatas, et toetab miljoni euro suuruse nimisponsori lepinguga neli aastat Bigbank Tartu meeskonda, Tartu Ülikool/Bigbanki naiskonda ja klubi noortevõistkondi. * 18. juuni – Tartus pandi nurgakivi uuele [[munitsipaalmaja]]le aadressil Tüve tn 6, kuhu tuleb 36 korterit neile, kel on raskusi iseseisva toimetulekuga, maja valmib 2027. aasta kevadel * 27. juuni – Tartus [[Kassitoome]]l avati mälestusmärk Soome keeleteadlasele [[Lauri Kettunen]]ile * 29. juuni – [[Tartu linna päev]] * 30. juuni – [[Kohtla-Järve]] volikogu avaldas umbusaldust senisele linnapeale [[Max Kaur]]ile ja valis uueks linnapeaks [[Evelyn Danilov]]i * 30. juuni – Sihtasutuse [[Tartu Kultuurkapital]] nõukogu kinnitas avaliku konkursi tulemusel uueks juhatajaks [[Katriin Fisch-Uibopuu]], kes asus ametisse 1. juulil * 1. juulist osutab [[Hiiumaa haigla]] üksnes erakorralist sünnitusabi, kuna lastearst läks pensionile, mullu sündis Hiiumaa haiglas 22 last, tänavu on sünnitusi olnud 12. * 2. juuli – [[Türi]] linna 100. sünnipäeva pidulik vastuvõtt [[Türi Kultuurikeskus]]es * 3. juuli – [[Tartu hoiu-laenuühistu]] üldkoosolek lõpetas ühistu tegevuse * 6. juuli – [[Estiko|Estiko Grupp]], [[Tartu Erakool]] (TERA) ja [[Ehitustrust]] allkirjastasid ehituslepingu, mille kohaselt valmib 2027. aasta suvel Tehase tänaval endises [[E-Kaubamaja]] hoones nüüdisaegne õpi- ja kogukonnakeskus, milles on ruumi 400 õpilasele. * 14. juuli – Tartu linnavalitsus kinnitas [[Tartu maraton]]i maamärgi ehitushanke, kunstnik [[Kärt Maran]]i loodud maamärk hakkab tähistama esimese Tartu maratoni stardipaika, maamärk avatakse 2027. aasta veebruaris. * 17. juuli – Tartu vallavanem [[Jarno Laur]] tegi siseminister [[Igor Taro]]le ettepaneku rajada uus Lõuna politseimaja mitte Tartu linna Kalda tee piirkonda, vaid Tartu valla Raadi alevisse Stardiraja tänavale, samasse piirkonda kerkib Kaitseliidu Tartu maleva uus hoonestu. * 21. juuli – Tartu Postimees teatas, et uuest õppeaastast hakkab [[Tõrvandi Kool]]i juhtima Marjeta Venno, 2025/2026. õppeaastal õppis Tõrvandi Koolis üle 400 õpilase, kool on üks Kambja valla kiiremini kasvavaid haridusasutusi, kus õpilaste arv jõuab lähiaastatel 800-ni * 22. juuli – siseminister [[Igor Taro]] vabastas ametist 9 aastat Ida prefektina töötanud politseikolonel [[Tarvo Kruup]]i tema enda soovil alates 30. septembrist * 23. juuli – ametist lahkuva Tarvo Kruubi asemel asub oktoobrist politsei- ja piirivalveameti Ida prefektuuri juhtima senine piirivalvebüroo juht [[Eerik Purgel]] * 27. juuli – Narva volikogus umbusaldati linnapea [[Katri Raik]]i ja volikogu esimeest [[Mihhail Stalnuhhin]]it, uueks linnapeaks sai [[Jaan Toots]] ja uueks volikogu esimeheks [[Urbo Vaarmann]] * 30. juuli – [[Elva gümnaasium]]i direktoriks valiti 6 aastat [[Kanepi gümnaasium]]i juhtinud Diana Leenurm, kes asus Elvas tööle 10. augustil * 31. juuli – [[kolonel]] [[Raul Kütt]] andis pärast enam kui kolme ja poole aasta pikkust teenistust Kaitseliidu Lõuna maakaitseringkonna ja Tartu maleva juhtimise üle [[kolonelleitnant]] [[Arno Kruusmann]]ile * 13. august – Rae vallavalitsus kinnitas [[Jüri Kool]]i uueks juhiks [[Triinu Luiga]], kes alustab ametis 24. augustil, alates 2022. aastast oli ta [[Järveküla kool]]i direktor * 19. august – Tartu linnavalitsus kuulutas välja riigihanke keskparki kultuurikeskuse Siuru ja sellega seotud väliruumi ehitamiseks * 28. august – Luunja vallavolikogu avaldas umbusaldust vallavanem Annika Pajumaa-Murovile * 3. september - mullu sügisel Isamaa nimekirjas Tartu linnavolikokku valitud striimer [[Kris Kärner]] liitus Keskerakonna saadikuterühmaga * 19. september – toimub 29. [[Tartu Rattamaraton]] * 3. oktoober – toimub 15. [[Tartu Linnamaraton]] * ... ==Surnud== {{Vaata ka|In memoriam 2026}} ===Eesti inimesed== *[[1. jaanuar]] – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja *[[4. jaanuar]] – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik *[[13. jaanuar]] – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik *[[17. jaanuar]] – [[Jaan Leetsar]], Eesti poliitik *[[18. jaanuar]] – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane ja psühholoog *[[21. jaanuar]] – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arstiteadlane *[[7. veebruar]] – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik *[[10. veebruar]] – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht *[[12. jaanuar]] – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane *[[12. veebruar]] – [[Juhan Habicht]], eesti tõlkija ja kirjanik *[[21. veebruar]] – [[Ott Raun]], eesti kirjanik *[[28. veebruar]] – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst *[[12. märts]] – [[Valeri Kirss]], eesti missivõistluste korraldaja *[[12. märts]] – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja *[[20. märts]] – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog *[[21. märts]] – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija *[[24. märts]] – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister *[[24. märts]] – [[Gameboy Tetris]], eesti muusik ja raadiosaatejuht *[[10. aprill]] – [[Vootele Hansen]], Eesti ühiskonnategelane, geograaf ja õpetaja *19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja *[[23. aprill]] – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik *[[24. aprill]] – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik *[[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane *[[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, kaitseväe peakaplan *[[7. mai]] – [[Kaia Lehari]], eesti esteetik ja kunstiteadlane *[[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik *[[9. mai]] – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog *[[20. mai]] – [[Teet Veispak]], eesti kultuuritegelane *[[10. juuni]] – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja *26. juuni – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane *[[6. juuli]] – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener *[[9. juuli]] – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik *[[15. juuli]] – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane *[[6. august]] – [[Kuulo Kalamees]], eesti mükoloog *[[22. august]] – [[Siim Kallas]], Eesti poliitik * 28. august – [[Priit Aimla]], Eesti humorist, kirjanik ja poliitik ===Välismaalased== *[[4. jaanuar]] – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi publitsist, ufoloog *[[11. veebruar]] – [[Cees Nooteboom]], hollandi kirjanik *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik *[[17. veebruar]] – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik *[[18. veebruar]] – [[Jan Timman]], hollandi maletaja *[[28. veebruar]] – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik *[[10. märts]] – [[Susan Haack]], inglise filosoof *[[14. märts]] – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], ameerika filminäitleja *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik *[[17. aprill]] – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur *[[19. aprill]] – [[Desmond Morris]], inglise zooloog *[[20. aprill]] – [[Sergei Stadler]], Venemaa viiuldaja ja dirigent *[[29. aprill]] – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja *[[17. juuni]] – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane *[[26. juuni]] – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik *[[8. juuli]] – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja *[[11. juuli]] – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik *[[30. juuli]] – [[Kazimira Prunskienė]], Leedu poliitik ja majandusteadlane *[[25. august]] – [[Dolly Parton]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja *[[26. august]] – [[Péter Nádas]], ungari kirjanik *[[27. august]] – [[Ratko Mladić]], Serblaste Vabariigi sõjaväelane *[[28. august]] – [[Harald V]], Norra kuningas *[[31. august]] – [[Édouard Balladur]], Prantsusmaa poliitik ==Pühendused== Eestis: * [[aasta liblikas]] – [[nõgeseliblikas]] * [[aasta lind]] – [[piiritaja]] * [[aasta loom]] – [[siil]] * [[aasta muld]] – [[leetjas muld]] * [[aasta puu]] – [[harilik haab]] * [[aasta seen]] – [[limatünnik]] * 14. märtsil 2026 lõppes [[Eesti raamatu aasta]], (vt [[Eesti kultuurivaldkonna aasta peateemade loetelu]]) ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Peetud">{{netiviide |pealkiri=Trump: Venezuela president Nicolas Maduro on kinni peetud |väljaanne=ERR Uudised |url=https://www.err.ee/1609899973/trump-venezuela-president-nicolas-maduro-on-kinni-peetud |vaadatud=2026-01-11}}</ref> <ref name="Relocated">{{netiviide |pealkiri=Equatorial Guinea relocates capital to Ciudad de la Paz |väljaanne=Le Monde |url=https://www.lemonde.fr/en/international/article/2026/01/04/equatorial-guinea-relocates-capital-to-ciudad-de-la-paz_6749064_4.html# |vaadatud=2026-01-11}}</ref> }} [[Kategooria:2026| ]] 95olnewrdvuzziyhv2w8dgn4cluubdu 7228191 7228189 2026-09-03T13:51:04Z ~2026-47519-24 236621 /* =Eesti inimesed */ 7228191 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=august}} {{aasta artikkel}} '''2026. aasta''' ('''MMXXVI''') on [[21. sajand]]i 26. [[aasta]]. See algas [[neljapäev]]aga. ==Vasted teistes kalendrites== *[[Juudi kalender]]: 5786–5787 *[[Hinduistlik kalender]]: 5127–5128 *[[Islami kalender]]: 1447–1448 *[[Iraani kalender]]: 1404–1405 *[[Sirvikalender]]: 10239 == Sündmused maailmas == * 3. jaanuar – [[Ameerika Ühendriigid]] korraldasid mitu õhurünnakut [[Venezuela]]le ning võtsid kinni president [[Nicolas Maduro]] ja ta abikaasa.<ref name="Peetud" /> * 22. jaanuar – Ameerika Ühendriigid astusid [[Maailma Terviseorganisatsioon]]ist välja. * 6.–22. veebruar – [[Cortina d'Ampezzo]]s ja [[Milano]]s toimusid [[2026. aasta taliolümpiamängud]]. * 28. veebruar – [[Iisraeli rünnak Iraanile veebruaris 2026]]: [[Iisrael]] ja Ameerika Ühendriigid alustasid õhurünnakutega [[Iraan]]i vastu, tappes mitmed riigi vanemametnikud, sealhulgas [[ajatolla]] [[‘Alī Khāmene'ī]]. * 5. märts – [[Nepal]]is toimusid parlamendivalimised, tegemist on esimeste valimistega pärast 2025. aasta noorte proteste, mis viisid peaministri tagasiastumiseni ja ajutise valitsuse moodustamiseni. * 8. märts – [[Mojtaba Khamenei]] valiti Iraani ülemjuhiks * 8. märts – [[Colombia]]s toimusid parlamendivalimised. * 24. märts – [[Taani]]s toimusid erakorralised parlamendivalimised. * 31. märts – [[Krimm]]is kukkus alla Venemaa õhuväele kuuluv sõjaväe transpordilennuk [[An-26]], pardal oli 30 inimest, kes kõik hukkusid. * 1. aprill – algas [[Artemis II]] kümnepäevane mehitatud missioon [[Kuu]] orbiidile. * 3. aprill – Afganistani tabas 5,8-magnituudine maavärin, milles hukkus vähemalt kaheksa inimest. * 6. aprill – Artemis 2 sai Maast kõige kaugemale reisinud mehitatud missiooniks. * 7. aprill – Vietnami Rahvusassamblee valis Luong Cuongi asemele riigi uueks presidendiks Tồ Lami. * 11. aprill – Iraagi presidendiks valiti Nizar Amidi. * 12. aprill – [[Péter Magyar]]i juhitud [[Tisza partei]] võitis [[Ungari]] parlamendivalimised, lõpetades [[Viktor Orbán]]i 16 aastat kestnud ametiaja. * 12. aprill – [[Peruu]]s toimusid üldvalimised. * 12. aprill – [[Benin]]is toimusid presidendivalimised. * 19. aprill – [[Bulgaaria]]s toimusid erakorralised parlamendivalimised. * 20. aprill – Kirde-Jaapani ranniku lähedal toimus 7,4-magnituudine [[maavärin]]. * 20. aprill – [[Apple]] teatas, et John Ternus asendab [[Tim Cook]]i uue tegevjuhina alates 1. septembrist. * 27.-29. aprill – [[Suurbritannia kuningas]] [[Charles III]] ja [[kuninganna]] [[Camilla]] olid riigivisiidil Ameerika Ühendriikides. * 29. aprill – 5. mai – toimus [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon|2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon]]i B-grupi turniir, mille võitis [[Eesti jäähokikoondis|Eesti]]. * 1. mai – [[Araabia Ühendemiraadid]] lahkusid [[OPEC]]ist, lõpetades kuue aastakümne pikkuse liikmelisuse ja eemaldades organisatsioonist ühe suurima naftatootja. * 5. mai – [[Rumeenia]] parlament tagandas sotsiaaldemokraatide ja parempopulistide toel paremtsentristliku peaministri [[Ilie Bolojan]]i. * 12.–16. mai – Viinis toimus 70. [[Eurovisiooni lauluvõistlus]], mille võitis [[Bulgaaria]]st pärit Dara looga „Bangaranga”, mis on esimene kord, kui Bulgaaria võistluse võidab. * 16. mai – [[Läti president]] [[Edgars Rinkēvičs]] tegi [[Andris Kulbergs]]ile ettepaneku moodustada uus valitsus. * 15.–31. mai – [[Šveits|Šveitsis]] [[Zürich|Zürichis]] ja [[Fribourg|Fribourgis]] toimusid [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused]]. * 20. mai – [[Ameerika Ühendriigid]] esitasid [[Kuuba]] endisele presidendile [[Raúl Castro]]le süüdistuse kahe lennuki allatulistamises ja nelja inimese, sealhulgas kolme ameeriklase tapmises 1996. aastal * 21. mai – [[USA]] president [[Donald Trump]] teatas, et saadab [[Poola]] täiendavalt 5000 Ameerika sõdurit. * 22. mai – [[USA Föderaalreserv]]i uus juht [[Kevin Warsh]] vannutati ametisse Valges Majas toimunud tseremoonial * 24. mai – parlamendivalimised [[Guinea]]s ja [[Küpros]]el * 31. mai – presidendivalimised [[Colombia]]s. Valimised võitis [[Abelardo de la Espriella]] * 1. juuni – üldvalimised [[Etioopia]]s * 7. juuni – parlamendivalimised [[Armeenia]]s ja üldvalimiste teine ​​voor [[Peruu]]s * 11. juuni – 19. juuli – [[Kanada|Kanadas]], [[Mehhiko|Mehhikos]] ja [[Ameerika Ühendriigid|USA-s]] toimuvad [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused]]. * 12. juuni – Ameerika ärimees [[Elon Musk]] sai maailma esimeseks [[USA dollar]]ites [[triljonär]]iks [[SpaceX]]-i esmase avaliku pakkumisega * 24. juuni – toimus [[2026. aasta Venezuela maavärin|Venezuela maavärin]], mille esimene tõuge oli magnituudiga 7,2 ning sellele järgnes tugevam maavärin magnituudiga 7,5 * 2. juuli – [[Alžeeria]] parlamendivalimised * 4. juuli – [[Washington]]is on plaanis paraad Ameerika Ühendriikide 250. aastapäeva tähistamiseks * 19. juuli – [[São Tomé ja Príncipe]] presidendivalimised. * 22. juuli – Ukraina president [[Volodõmõr Zelenskõi]] nimetas Ukraina sõjaväe uueks ülemjuhatajaks [[Mõhhailo Drapatõi]], kes vahetab ametis välja [[Oleksandr Sõrskõi]], otsus sündis pärast suurt poliitilist tüli ja tänavaproteste * 23.–30. juuli – [[Philadelphia]]s (USA) toimub 30. rahvusvaheline matemaatikute kongress * 8. august – Eesti sõudjad [[Endrik Hansen]] ja [[Riko Raimond Kubja]] võitsid [[Bulgaaria]]š [[Plovdiv]]is toimunud U19 maailmameistrivõistlustel noormeeste paarisaerulisel kahepaadil maailmameistritiitli. See oli Eesti sõudmise esimene U19 maailmameistritiitel pärast 2006. aastat. * 12. august – täielik päikesevarjutus, mida saab jälgida Gröönimaal, Hispaanias, Islandil, Portugalis, Venemaal ja Valgevenes * 13. august – üldvalimised [[Sambia]]s * 28. august – [[Norra]]s suri [[Norra kuningas|kuningas]] [[Harald V]]. Uueks kuningaks sai tema poeg [[Haakon VIII]] * 30. august – [[Haiti]] üldvalimiste esimene voor * 13. september – [[Rootsi]] parlamendivalimised * 20. september – Venemaa [[Riigiduuma]] valimised * 23. september – [[Maroko]] parlamendivalimised * 27. september – parlamendivalimised São Tomé ja Príncipes * 3. oktoober – parlamendivalimised [[Läti]]s * 4. oktoober – üldvalimised [[Brasiilia]]s ning Bosnias ja Hertsegoviinas * 9. oktoober – kuulutatakse välja [[Nobeli rahupreemia]] laureaat * 24. oktoober – juunioride Eurovisiooni lauluvõistlus Attardis Maltal * 27. oktoober – [[Iisrael]]i parlamendivalimised * 31. oktoober-13. november – IV noorte suveolümpiamängud Dakaris (Senegal) * 3. november – vahevalimised USA-s * 14. november – esimene Eurovisiooni lauluvõistlus Aasias toimub Bangkokis Tais ==Sündmused Eestis== ===Poliitika, sport ja ühiskond=== * 11. veebruar – [[Tallinna Ülikool]]i uueks rektoriks valiti [[Priit Reiska]], kelle ametiaeg algas 15. mail, kui ametist lahkus senine rektor [[Tõnu Viik (filosoof)|Tõnu Viik]] * 27. veebruar – Haridus- ja teadusministeeriumi korraldatud avalikul konkursil valiti [[Tallinna Muusika- ja Balletikool]]i ehk Muba direktoriks [[Piret Rips]], kes asus ametisse 1. aprillil * 6. märts – SA [[Tallinna Lauluväljak]] juhataja [[Urmo Saareoja]] teatas, et andis nõukogule üle palve ta 30. maist ametist tagasi kutsuda. * 10. märts – välisminister [[Margus Tsahkna]]le anti [[Sydney Eesti Maja]]s üle [[sinimustvalge lipp]], mis päästeti 1944. aasta septembris, kui eesti noormees Eugen Vilder ronis [[Kadrioru loss]]i lipumasti otsa ja võttis seal [[Otto Tiefi valitsus]]e ajal lehvinud lipu, et see Nõukogude vägede kätte ei langeks, lipp jõudis läbi [[Saksamaa]] 1949. aastal [[Austraalia]]sse * 17. märts – mullu suvel [[Tallinna Kirjanike Maja]] seinale [[ENSV|Eesti NSV]] lipu paigaldanud [[Riigikogu]] liige [[Jaak Valge]] sai [[politsei]]lt 400 eurot trahvi, lipuheiskamise eesmärk oli juhtida meedia tähelepanu vajadusele eemaldada maja seinalt [[Juhan Smuul]]i bareljeef * 18. märts – Kaitseväe kehalise kasvatuse ja spordi endine ülem [[Heino Märks]] teatas, et on saanud [[Eesti Olümpiakomitee]] kümnelt liikmelt nõusoleku anda oma allkiri selleks, et kutsuda kokku EOK erakorraline üldkoosolek, kus tuleks arutlusele EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagasikutsumine usalduse kaotamise pärast. * 23. märts – [[Harju maakohus]] jättis rahuldamata riigikogu liikme Tarmo Tamme hagi ajalehe [[Äripäev]] vastu, et väljaanne tema metsaraie kohta avaldatud valeväited ümber lükkaks * 25. märts – [[Venemaa]] poolt tulnud [[Ukraina]] [[droon]] tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent, [[Kaitsepolitseiamet]] algatas uurimise. * 31. märts – öösel tuvastas kaitsevägi õhuohu Kirde- ja Lõuna Eestis ning saatis välja õhuohu teavituse, öö jooksul jõudsid mitmed droonid ka Eesti õhuruumi, varahommikul enne kella 6 kuulutati õhuoht möödunuks ning häire lõpetati * 2. aprill – kaitseväe endine spordiülem Heino Märks edastas EOK-le vajalikud allkirjad, et kokku kutsuda Eesti Olümpiakomitee erakorraline üldkoosolek EOK presidendi Kersti Kaljulaidi tagandamiseks * 2. aprill – Valitsus otsustas võõrandada riigile kuuluvad aktsiaseltsi [[Omniva]] aktsiad avalikul enampakkumisel * 6. aprill – [[Eesti Olümpiakomitee]] Täitevkomitee otsustas, et erakorraline üldkogu EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagandamise teemal toimub 27. aprillil * 9. aprill – lõppes kandidaatide esitamine [[aasta õpetaja]] konkursile, laureaadid kuulutatakse välja 10. oktoobril Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval aasta õpetaja galal * 23. aprill – kahekordne trekisprindi olümpiavõitja [[Erika Salumäe]] tegi kümnevõistluse olümpiavõitjale [[Erki Nool]]ele ettepaneku kandideerida [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendi kohale * 27. aprill – Tallinnas [[A. Le Coq Arena]] konverentsisaalis toimus erakorraline [[Eesti Olümpiakomitee]] üldkogu koosolek, mis tagandas EOK presidendi kohalt [[Kersti Kaljulaid]]i, EOK-d juhib korralise täiskoguni senine asepresident [[Gerd Kanter]] * 30. aprill – Tallinna vanalinnas kirjanike maja seinale [[ENSV|Eesti NSV]] lipu heisanud riigikogulane [[Jaak Valge]] sai Harju maakohtus politsei üle võidu, ühtlasi peab riik hüvitama Valge advokaadikulud 2220 eurot * 2. mai – [[EKRE]] volikogu esitas presidendikandidaadiks [[Mart Helme]]. * 3. mai – erakonna [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid]] üldkoosoleku otsusega sai uueks esimeheks [[Rein Suurkask]] * 5. mai – 10 aastat [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]t juhtinud [[Agris Peedu]] teatas, et lahkub ametist oktoobris. * 5. mai – Tallinna abilinnapea [[Riina Solman]] teatas, et [[Ida-Tallinna Keskhaigla]] ja [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] ühendatakse 2028. aasta alguseks ning kontserni koosseisu liidetakse ka [[Tallinna Kiirabi]] ja [[Tallinna Hambakliinik]]; [[Tallinna Lastehaigla]] soovib sotsiaalminister [[Karmen Joller]] liita [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]ga . * 5. mai – rahandusminister [[Jürgen Ligi]] kinnitas viis aastat maksuametit juhtinud [[Raigo Uukkivi]] teiseks ametiajaks [[Maksu- ja Tolliamet]]i peadirektoriks. * 6. mai – [[haridus- ja teadusministeerium]]i varade asekantslerina töötanud [[Henry Kattago]] teatas, et lahkub ametist ja läheb tööle kaitsevaldkonna ettevõttesse [[Cybernetica]] . * 6. mai – [[Eesti Energia]] tütarfirmat [[Enefit]] juhtinud [[Juhan Aguraiuja]] teatas, et lahkub ametist isiklikel põhjustel. * 6. mai – siseministeerium registreeris uue usuühendusena Eesti moslemite muftiaatkoguduse; mullu ei rahuldanud riik mufti taotlust kogudus rajada * 7. mai – Eesti Kergejõustikuliidu endine president [[Erich Teigamägi]] teatas, et kandideerib [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendiks. * 7. mai – peaminister [[Kristen Michal]] ütles, et tema hinnangul võiks [[Kersti Kaljulaid]] olla Vabariigi presidendi kandidaat. * 12. mai – [[ERR|Eesti Rahvusringhääling]] kuulutas välja konkursi uudistetoimetuse juhi ametikohale. * 12. mai – Tallinna lauluväljaku nõukogu kinnitas sihtasutuse uueks juhiks [[Laine Randjärv]]e, kes alustab tööd 1. juunil. Uus juht leiti konkursiga, kus kandidaate oli poolsada. * 13. mai – [[Tartu ülikool]] teatas, et järgmisel õppeaastal astub vabade kunstide professori ametisse [[Rainer Sarnet]], talle andis 19. mail ameti üle [[Viivi Luik]] . * 14. mai – [[Tallinna Ülikool]]i uus rektor [[Priit Reiska]] andis ülikooli aulas ametivande. * 14. mai – [[Varro Vooglaid]] teatas sotsiaalmeedias, et lahkub Riigikogu [[EKRE]] fraktsioonist * 18. mai – 15 aastat [[kaitsepolitseiamet]]is töötanud [[Harrys Puusepp]] teatas, et lahkub juuni lõpus ametist * 18. mai – Tallinna [[Keldrimäe]] asumisse Liivalaia-Juhkentali ristile paigaldati [[Flo Kasearu]] ratsamonument [[Alma Ostra-Oinas]]ele, mille suhtes avaldas Juhkentali Selts rahuolematust * 19. mai – keskpäeval sisenes Eestisse ilmselt [[Ukraina]] päritolu [[droon]] ja [[Balti õhuturbemissioon]]i hävitaja tulistas selle [[Lõuna-Eesti]]s [[Võrtsjärv]]e ja [[Põltsamaa]] vahel alla, droonirusud kukkusid alla Põltsamaa vallas [[Kablaküla]]s * 20. mai – Tallinna südalinnas asetati nurgakivi [[Talsinki kvartal]]i esimesele hoonele, mille ankurüürnikuks saab [[SEB]], kvartal peaks valmima 2029. aastaks. * 20.–22. mai – Tartus toimus Põhjamaade siirdamisühingu kongress, mis koondab üle 200 osaleja 17 riigist ja mille korraldamisõigus oli [[Tartu ülikooli kliinikum]]il esimest korda * 21. mai – valitsus vabastas ametist [[ohutusjuurdluse keskus]]e juhataja [[Märt Ots]]a * 22. mai – Eesti Olümpiakomitee presidendi kohale kinnitati kaks kandidaati: [[Erich Teigamägi]] ja [[Even Tudeberg]] * 27.–28. mai – Tšehhi president [[Petr Pavel]] oli koos abikaasa Eva Pavlovága president [[Alar Karis]]e kutsel riigivisiidil Eestis * 4. juuni – vallandati [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] naistekliiniku juhataja [[Piret Veerus]] seoses usalduse kaotusega * 6. juuni – [[EKRE]] kongressil [[Estonia kontserdimaja]]s valiti erakonna esimeheks tagasi [[Martin Helme]] ja kinnitati presidendikandidaadiks [[Mart Helme]] * 8. juuni – [[Ülo Kaasik (majandustegelane)|Ülo Kaasik]] asus tööle Eesti Panga presidendina * 9. juuni – Tallinnas toimus kaheksa Põhjala ja Balti riigi peaministrite kohtumine, millest võttis osa ka [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] * 9. juuni – Tallinna linnavalitsus nimetas [[Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet]]i juhiks [[Aivar Toompere]], kes juhtis mupot ka aastatel 2016–2024 * 10. juuni – [[Riigikogu]] kiitis heaks seadusemuudatuse, mis võimaldab Eesti vanglatesse tuua välisriikide vange, esimesed Rootsi vangid peaksid siia jõudma augustis * 10. juuni – Riigikogu võttis vastu niinimetatud nõusolekuseaduse, mis kehtestab nõude, et seksuaalsuhteks on vaja inimese selget nõusolekut * 11. juuni – [[Jaan Looga]] inaugureeriti [[Tartu Tervishoiu Kõrgkool]]i rektoriks * 16. juuni – hiigelhaigla sünd sai riigilt rohelise tule – [[Konkurentsiamet]] andis AS-ile [[Tallinna Haigla]] koondumisloa, ühtse juhtimise alla lähevad [[Ida-Tallinna Keskhaigla]], [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]], [[Tallinna Kiirabi]] ja Tallinna Hambakliinik. Uus hiidhaigla alustab tööd 1. jaanuaril 2028 * 23. juuni – president [[Alar Karis]] teatas võidupüha paraadil peetud kõnes, et ei kandideeri teiseks ametiajaks * 1.–3. juulini oli Eestis riigivisiidil Läti president [[Edgars Rinkēvičs]], kes kohtus Vabariigi Presidendi, Riigikogu esimehe ja peaministriga. Visiit algas Ruhnu sadamas, kus president [[Alar Karis]] tervitas Läti riigipead ja koos istutati kooli hoovi puu ning Eesti ja Läti president osalesid rahvapeol Korsi talu hoovis. Riigivisiidi teisel päeval Tallinnas avasid riigipead [[Rahvusraamatukogu]]s Läti–Eesti ärifoorumi ja külastati HK Unicorn Squadi kontorit, kus asutaja [[Taavi Kotka]] tutvustas haridusalgatust ning drooniprogrammi Kuri Kotkas * 1. juuli – asus ametisse [[Tallinna tervishoiu kõrgkool]]i uus rektor [[Ulvi Kõrgemaa]] * 3. juuli – helilooja [[Sven Grünberg]], ettevõtja [[Hugo Osula]], filmimees [[Kris Taska]], lavastaja [[Hendrik Toompere]] ja majandusekspert [[Raivo Vare]] pakkusid presidendi kandidaadiks endise Kaitseliidu ülema [[Riho Ühtegi]] * 13. juuli – Narva linnavolikogu loovutas ühehäälselt maatüki sõjaväelinnaku jaoks, kuhu peaksid esimesed 1000 kaitseväelast sisse kolima 2027. aasta alguses * 13. juuli – [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]] nõukogu valis haigla uueks juhatuse esimeheks [[Jarno Habicht]]i, kes alustab tööd PERH-i juhina 1. novembril, kui senise juhatuse esimehe [[Agris Peedu]] volitused lõpevad * 14. juuli – [[Tartu Ülikooli Kliinikum]] teatas, et juunis tehti Kliinikumis esimest korda Eestis [[maksasiirdamine]] patsiendile, kelle põhihaiguseks oli sigmakäärsoole pahaloomuline kasvaja, mille metastaasid olid levinud maksa, seni on maksa metastaase peetud maksasiirdamise vastunäidustuseks * 16. juuli – ettevõtja [[Neinar Seli]] pakkus presidendikandidaadiks TTÜ rektori [[Tiit Land]]i * 1. august – Tallinnas taastus trammiühendus linna ja lennujaama vahel * 11. august – Eesti kõrgkoolide rektorid ja teaduste akadeemia president [[Mart Saarma]] ütlesid riigikogule saadetud kirjas, et presidendiks sobiks päevapoliitikast kaugemale vaatav Tallinna tehnikaülikooli rektor [[Tiit Land]] * 17. august – [[õiguskantsler]] [[Ülle Madise]] teatas hommikul oma [[Facebook]]i postituses, et kandideerib Eesti presidendiks * 18. august – [[Ämari lennubaas]]is maandunud lennukiga toodi Eestisse esimesed [[Rootsi]] vangid, kes toimetati pärastlõunal karistust kandma [[Tartu vangla]]sse * 18. august – Keskerakonna juhatus otsustas toetada presidendivalimistel Tiit Landi kandidatuuri, Isamaa juhatus toetas Ülle Madise kandidatuuri * 19.–21. august – president [[Alar Karis]]e kutsel oli Eestis riigivisiidil [[Island]]i president [[Halla Tómasdóttir]], kes osales Eesti-Islandi ärifoorumil, tutvus küberkaitse kompetentsikeskuse tegevusega ja Niguliste muuseumiga, osales Toompeal Eesti iseseisvuse taastamise 35. aastapäevale pühendatud pidulikul lipuheiskamisel ja vastuvõtul Kadrioru roosiaias * august – [[Tartu ülikooli kliinikum]]is tehti Eesti esimene operatsioon, mille käigus kasutati ulatusliku [[vaagnaluu]] defekti taastamiseks patsiendile personaalselt disainitud ja [[3D]]-prinditud [[implantaat]]i * 24. august – 75 [[Riigikogu]] liiget esitasid valimiskomisjonile õiguskantsler [[Ülle Madise]] kandidatuuri Vabariigi Presidendi kohale * 24. august – S-Grupi hotelliettevõte Sokotel teatas, et ehitab Tallinna sadama ja kesklinna vahele rajatavasse [[Talsinki]] kvartalisse 222-toalise kõrgema klassi hotelli Original Sokos Hotel Talsinki, mis avatakse [[2029]]. aasta alguses * 25. august – Tallinnas käis kiirvisiidil [[Euroopa Ülemkogu]] president [[António Costa]], et rääkida Stenbocki majas peaminister [[Kristen Michal]]iga ELi pikast eelarvest aastateks 2028–2034 * 29. august – endine peaminister [[Siim Kallas]] saadeti riiklike auavaldustega viimsele teele [[Estonia kontserdimaja]]st * 2. september – Eesti presidendivalimiste 1. hääletusvoor [[Riigikogu]]s, 71 poolthäälega võitis ainus kandidaat [[Ülle Madise]] * 2. september – kaitseminister [[Hanno Pevkur]] teatas, et astub ametist tagasi, Pevkur sattus viimastel päevadel järjest tugevama surve alla kaitseministeeriumi segaste rahaasjade ja 70 miljoni euro suuruse ebaõnnestunud laskemoonahanke tõttu * 10. oktoober – Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval aasta õpetaja galal kuulutatakse välja [[aasta õpetaja]] konkursi laureaadid * 12. oktoober – astub ametisse uus [[Eesti president]] Ülle Madise ===Kultuur, äri ja meedia=== * 16. märts – [[Postimees]] teatas, et neli aastat [[Eesti Rahvusringhääling]]u juhatuse liige olnud [[Toomas Luhats]] asub 1. aprillist tööle [[TV3]] Grupp Eesti tegevjuhina * 1. aprill – helilooja [[Piret Rips]] sai [[Tallinna Muusika- ja Balletikool]]i direktoriks * 6. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis loa tehingule, millega Ekspress Grupist sai [[Õhtuleht]] Kirjastuse ainuomanik * 7. aprill – Soome SOK ja [[Coop Eesti Keskühistu]] sõlmisid lepingu, mille järgi müüakse [[Prisma (kauplus)|AS Prisma Peremarket]] ja selle 13 Eestis asuvat kauplust Coop Eesti Keskühistule * aprilli keskel jõudsid Eesti turule Euroopas kiiresti populaarsust kogunud Hiina automargi Chery linnamaasturid, mis on saadaval nii bensiini- kui ka hübriidversioonina * 16. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis [[A. Le Coq]]ile loa omandada loodusliku mineraalvee tootja [[Värska Originaal]] . * 23. aprill – näitleja [[Evelin Võigemast]] andis teada, et lahkub pärast ligi 24 aastast töötamist [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatrist]] ja hakkab vabakutseliseks * 24. aprill – 18-aastane [[Kirke Mõtsnik]] ujus [[Berliin]]is alanud Saksamaa meistrivõistlustel 1500 meetri vabaltujumises Eesti rekordi 17.12,26 * 27. aprill – näitleja [[Mikk Jürjens]] teatas, et lahkus Tallinna Linnateatrist, kus oli töötanud kuus aastat, ja hakkab vabakutseliseks * 28. aprill – Goethe Instituut Saksamaal teatas, et Eesti helilooja [[Arvo Pärt]] pälvib Saksamaa kõrge riikliku autasu, [[Goethe medal]]i. Auhinnatseremoonia toimub [[Johann Wolfgang von Goethe]] sünnipäeval, 28. augustil [[Weimar]]is * 29. aprill – Jaapani Ministrite Kantselei tegi teatavaks, et Eesti dirigent [[Paavo Järvi]]le on pälvinud keiserliku [[Tõusva Päikese orden|Tõusva Päikese ordeni]] kuldkiirte ja lindiga kaelaristiga * 30. aprill – neli aastat Postimehe peatoimetajana töötanud [[Priit Hõbemägi]] teatas, et lahkub ametist 31. mail ja 1. juunist asub Postimeest juhtima [[Anvar Samost]], kes on viimased 10 aastat olnud Eesti Rahvusringhäälingu uudiste- ja sporditoimetuse juht * 30. aprill – üle 10 aasta Pärnu teatris Endla mänginud näitleja [[Ott Raidmets]] teatas, et lahkub Endlast ja jätkab sügisel näitlejatööd vabakutselisena * 6. mai – [[Konkurentsiamet]] andis loa tehingule, millega Coop ostab ära [[Prisma Peremarket]]i ja selle 13 Eesti kauplust, üleminek algab septembris * 18. mai – [[Karl Eduard Söödi lasteluuleauhind|Karl Eduard Söödi lasteluulepreemia]] said [[Ilmar Trull]] ("Veidi veidrad veised") ja [[Jaanus Vaiksoo]] ("Oma Eesti, oma toit") * 21. mai – ärimees [[Rein Kilk]] kaotas seitse aastat kestnud kohtuvaidluse Ekspress Grupi suuromaniku Hans H. Luigega, Kilk süüdistas Luike valeväidete esitamises raamatus "Kaval Kilk ja kaksteist lolli", kuid [[Harju maakohus]] jättis hagi rahuldamata. * 22. mai – [[Tallinna Ülikool]]i Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi direktoriks valiti [[Ivo Lille]], tema viieaastane ametiaeg algab 1. septembril. * 25. mai – Tartu Ülikool teatas, et ülikooli raamatukokku jõudis Torontost [[Endel Tulving]]u pärand, mis on üks suuremaid ja märkimisväärsemaid kogusid, mis on viimastel aastakümnetel ülikoolile annetatud * 1. juuni – [[Postimehe peatoimetaja]]na alustas senine [[ERR]]-i uudiste- ja sporditoimetuse juht [[Anvar Samost]] * 1. juuni – [[Eesti Rahva Muuseum]]i lipusaali jõudis vabariigi presidendi lipp, mille kaks noormeest päästsid 1944. aastal [[Kadrioru loss]]i lipumastist punaarmee kätte sattumise eest ning mida üks päästjatest, skaut Eugen Vilder hoidis aastakümneid [[Austraalia]]s * 5. juuni – [[Eesti Pank]] lasi ringlusse 2-eurose mündi, mis on pühendatud [[Sipsik]]ule * 12. juuni – [[Eesti Rahvusringhääling]]u uudistetoimetuse juhiks valiti [[Joosep Värk]] * 13. juuni – 21 aastat Eesti Draamateatris töötanud näitleja [[Jaan Rekkor]] teatas, et lahkub suvel selle teatri koosseisust, aga jätkab tööd Endla teatris * 16. juuni – [[Kuku raadio]] liitub 1. juulist Postimehega ja kahe toimetuse ühine peatoimetaja on Anvar Samost, teatas Postimees.ee * 16. juuni – [[Tartu Ülikooli senat]] otsustas avada tulevikumõtte professuuri, mille esimese täitjana alustab 2026. aasta septembris endine kaitseväe juhataja kindral [[Martin Herem]] * 17. juuni – [[EELK]] Kirikupäeva ja Laulupeo Sihtasutus kuulutas välja tulevase vaimuliku laulupeo kunstilise juhi ideekonkursi, [[vaimulik laulupidu]] toimub 30. juunil 2029 [[Viljandi]]s * 18. juuni – [[Eesti Olümpiakomitee]] korraline üldkogu koosolek Tallinnas Hiltoni hotellis valis EOK presidendiks Erich Teigamäe * 19. juuni – Riigikohtu otsusega jõustus [[Vjatšeslav Leedo]] süüditunnistamine [[Saaremaa Laevakompanii]] maksejõuetuse põhjustamises ning ta peab reaalselt kaheks kuuks vangi minema * 19. juuni – joogitootjad [[A. Le Coq]] ja [[Värska Originaal]] viisid lõpule tehingu, millega A. Le Coq omandas 100 protsenti mineraalvee tootja aktsiatest * 14. juuli – Tallinna linnavalitsus nimetas [[Tallinna Filharmoonia]] uueks direktoriks [[Juko-Mart Kõlar]]i, kes pidi ametisse asuma 20. juulil, konkursil osales 26 kandidaati. Uudis põhjustas laialdast kriitikat ning päev hiljem teatas Kõlar, et loobub Filharmoonia juhi ametikohast * 17. juuli – [[Pärnu]]s andis Jaapani suursaadik Eestis Nakamura Koichiro [[Paavo Järvi]]le üle keiserliku [[Tõusva Päikese orden]]i kuldkiirte ja lindiga kaelaristiga * 19. august – [[Pärnumaa]] seitse omavalitsust kirjutasid alla hea tahte kokkuleppele, millega kinnitati ühiselt valmisolekut asuda teele Euroopa kultuuripealinna 2036 tiitli poole * 28. august – [[Weimar]]is anti pidulikult üle Arvo Pärdile määratud Goethe medal, mille võttis oma isa nimel vastu tema poeg, [[Arvo Pärdi Keskus]]e nõukogu esimees [[Michael Pärt]] * 2. september – neli aastat Eesti suurimat joogitööstust A. Le Coqi juhtinud Jaanus Vihand teatas, et paneb oktoobri lõpus ameti maha * 18. detsember – 100 aastat tagasi läks Eestis eetrisse esimene regulaarne ringhäälingu raadiosaade ===Kohaliku tähtsusega=== * 12. jaanuar – 11 aastat [[Tartu Forseliuse Kool]]i direktor olnud [[Jüri Sasi]] teatas, et loobub suvel ametist * 19. jaanuar – esimeseks palgaliseks [[Tartu linnakirjanik]]uks sai [[Indrek Hargla]] * 24. jaanuar – 38 aastat [[Tartu Rahvaülikool]]i juhtinud [[Maire Breede]] teatas, et lahkub suvel ametist ja rahvaülikooli nõukogu kuulutas välja konkursi uue juhi leidmiseks tähtajaga 22. veebruar * 2. märts – [[Tartu linnavalitsus]] teatas, et Forseliuse Kooli direktorina alustab augustis tööd kooli õppejuht [[Kristi Mumm]] * 16. märts – [[Põhja-Eesti]]s tuli kasutusele uus maakonnaliinide, Tallinna ühistranspordi ja rongide ühispilet * 8. aprill – neli aastat [[Ülenurme gümnaasium]]i direktori ametit pidanud [[Tõnu Tender]] teatas kooliperele, et lahkub suve lõpul ametist * 10. aprill – Tartu Halduskohus rahuldas osaliselt kodanikuliikumise Päästame Tartu Keskpargi esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas keskpargis Siuru ehitusplatsil raiete ja arheoloogiliste uuringute loa andmise ja täitmise kuni 8. maini * 10. aprill – [[Hansabuss]] teatas, et lõpetab alates 1. juulist Viljandi-Tallinna ja Viljandi-Tartu suunalised kommertsliinide sõidud * 4. mai – [[Tartu Rahvaülikool]]i nõukogu kinnitas avaliku konkursi tulemusel uueks juhatuse liikmeks [[Kristjan Silm]]a, kes asub ametisse 1. juunil * 5. mai – [[Tallinna linnavalitsus]] nimetas linnaasutuse [[Kadrioru Park]] uueks juhatajaks Margit Viilipi, kes asub ametisse 1. juunil, ta valiti välja 97 kandidaadi seast (34 aastat Kadrioru Parki juhtinud [[Ain Järve]] lahkus omal soovil ametist augustis 2024) * 6. mai – [[Viljandi järv]]e äärse konverentsi- ja spaahotelli ehitusobjektil peeti sarikapidu * 7. mai – Tartu linnavalitsus esitas volikogule ettepaneku, mille järgi tõusevad 1. juulist Tartus bussi- ja rattaringluse piletihinnad keskmiselt 15-20 protsenti * 7. mai – [[Haridus- ja teadusministeerium]] kinnitas [[Tartu tervishoiu kõrgkool]]i rektoriks [[Jaan Looga]], kes on töötanud aastaid samas kõrgkoolis teadus- ja arendustegevuse alal * 11. mai – viis kuud ametis olnud [[Erki Savisaar]] lahkus tervislikel põhjustel [[Vormsi]] vallavanema kohalt * 12. mai – [[Tallinna lauluväljak]]u nõukogu kinnitas uueks juhiks [[Laine Randjärv]]e, kes alustab tööd 1. juunil, uus juht leiti konkursiga, kus kandidaate oli poolsada * 13.–15. mai – Vanemuise tantsu- ja balletikooli õpilased Tuule Pruulmann ja Fiona Vavilova osalesid [[Kreeka]]s [[Ateena]]s toimunud [[Anna Pavlova]] nimelisel rahvusvahelisel balletikonkursil ja Eestisse tulid nad tagasi teise kohaga * 15. mai – [[Eesti Ringhäälingumuuseum]] teatas, et lõpetab aasta lõpuks [[Türi]]l senisel kujul tegevuse ja kogud kolitakse [[Tallinna teletorn]]i * 15.–17. mai – toimus 5 000 elanikuga Türil 47. korda lillelaat, mida külastas rekordiliselt 40 000 inimest * 18. mai – [[Võru linnavolikogu]] tagandas ametist linnapea [[Kalvi Kõva]] * 18. mai – [[Selver]] teatas, et sulgeb tuleval kevadel oma ainsa kaupluse [[Põlva]]s, kuna praegune rendipind vajaks värskendamist, mis läheks maksma sama palju kui uue kaupluse ehitamine, sama on plaanis teha ka Viljandis, kus praegu on Selveril kaks poodi * 20. mai – [[Luunja]]s avas uksed uus [[Coop]]i kauplus * 20. mai – [[Kambja]] vallavolikogu opositsioonisaadikud algatasid volikogu esimehe [[Illari Lään]]e umbusalduse * 21. mai – [[Tartu linnavolikogu]] lükkas tagasi sotsiaaldemokraatide ettepaneku jätta linnaliinibussides sooduspileti hind samaks ning volikogu enamuse heakskiidu sai otsus, et 1. juulil tõusevad eranditult kõik linnaliinibusside piletihinnad * 22. mai – Hiiumaa vallavanemale [[Hergo Tasuja]]le esitati umbusaldusavaldus, kuus EKRE ja Isamaa liiget heidavad ette, et mees on korduvalt eiranud valla elus ja juhtimises tekkinud probleeme ja jätnud need lahenduseta * 25. mai – [[Võru]] linnavolikogu valis uueks linnapeaks [[Urmas Tali]] * 26. mai – [[Vormsi]] vallavanemaks valiti [[Tanel Viks]] * 1. juuni – [[Türi Muuseum]]is avati näitus "Türi linn 100" * 2. juuni – kaks aastat [[Lähte ühisgümnaasium]]i direktor olnud [[Martin Pent]] teatas, et lahkub ametist erimeelsuste tõttu vallavalitsusega * 4. juuni – Tartus [[Eesti kirjandusmuuseum]]is avati näitus, mis tähistab luuletaja, tõlkija, esseisti ja mõtleja [[Ain Kaalep]]i 100. sünniaastapäeva * 5. juuni – Tartu Forseliuse koolimaja ees avati nimeline pink direktor [[Jüri Sasi]]le, kes pärast tosinat aastat paneb ameti maha ja läheb pensionile * 14. juuni – [[Tartu Linnamuuseum]] ja näitus „Meie Tartu“ pärjati Euroopa aasta muuseumi auhindade jagamisel žürii eripreemiaga kogukonna kaasamise eest * 16. juuni – viiendat aastat [[Tõrvandi põhikool]]i juhtinud Kristi Aria teatas, et paneb 17. juulil omal soovil direktoriameti maha * 16. juuni – [[Ülenurme Gümnaasium]]i direktoriks valiti 18 kandidaadi seast Priit Põdra, kes asub ametisse augustis, viimased 10 aastat oli ta [[Jõgevamaa gümnaasium]]i direktor * 17. juuni – [[Tartu maakohus]] kuulutas välja [[Tartu hoiu-laenuühistu]] pankroti, kohtu hinnangul esinevad ühistu majandustegevuses püramiidskeemi tunnused, kohus määras et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 3. juulil Tartu kohtumajas * 17. juuni – [[Bigbank]] teatas, et toetab miljoni euro suuruse nimisponsori lepinguga neli aastat Bigbank Tartu meeskonda, Tartu Ülikool/Bigbanki naiskonda ja klubi noortevõistkondi. * 18. juuni – Tartus pandi nurgakivi uuele [[munitsipaalmaja]]le aadressil Tüve tn 6, kuhu tuleb 36 korterit neile, kel on raskusi iseseisva toimetulekuga, maja valmib 2027. aasta kevadel * 27. juuni – Tartus [[Kassitoome]]l avati mälestusmärk Soome keeleteadlasele [[Lauri Kettunen]]ile * 29. juuni – [[Tartu linna päev]] * 30. juuni – [[Kohtla-Järve]] volikogu avaldas umbusaldust senisele linnapeale [[Max Kaur]]ile ja valis uueks linnapeaks [[Evelyn Danilov]]i * 30. juuni – Sihtasutuse [[Tartu Kultuurkapital]] nõukogu kinnitas avaliku konkursi tulemusel uueks juhatajaks [[Katriin Fisch-Uibopuu]], kes asus ametisse 1. juulil * 1. juulist osutab [[Hiiumaa haigla]] üksnes erakorralist sünnitusabi, kuna lastearst läks pensionile, mullu sündis Hiiumaa haiglas 22 last, tänavu on sünnitusi olnud 12. * 2. juuli – [[Türi]] linna 100. sünnipäeva pidulik vastuvõtt [[Türi Kultuurikeskus]]es * 3. juuli – [[Tartu hoiu-laenuühistu]] üldkoosolek lõpetas ühistu tegevuse * 6. juuli – [[Estiko|Estiko Grupp]], [[Tartu Erakool]] (TERA) ja [[Ehitustrust]] allkirjastasid ehituslepingu, mille kohaselt valmib 2027. aasta suvel Tehase tänaval endises [[E-Kaubamaja]] hoones nüüdisaegne õpi- ja kogukonnakeskus, milles on ruumi 400 õpilasele. * 14. juuli – Tartu linnavalitsus kinnitas [[Tartu maraton]]i maamärgi ehitushanke, kunstnik [[Kärt Maran]]i loodud maamärk hakkab tähistama esimese Tartu maratoni stardipaika, maamärk avatakse 2027. aasta veebruaris. * 17. juuli – Tartu vallavanem [[Jarno Laur]] tegi siseminister [[Igor Taro]]le ettepaneku rajada uus Lõuna politseimaja mitte Tartu linna Kalda tee piirkonda, vaid Tartu valla Raadi alevisse Stardiraja tänavale, samasse piirkonda kerkib Kaitseliidu Tartu maleva uus hoonestu. * 21. juuli – Tartu Postimees teatas, et uuest õppeaastast hakkab [[Tõrvandi Kool]]i juhtima Marjeta Venno, 2025/2026. õppeaastal õppis Tõrvandi Koolis üle 400 õpilase, kool on üks Kambja valla kiiremini kasvavaid haridusasutusi, kus õpilaste arv jõuab lähiaastatel 800-ni * 22. juuli – siseminister [[Igor Taro]] vabastas ametist 9 aastat Ida prefektina töötanud politseikolonel [[Tarvo Kruup]]i tema enda soovil alates 30. septembrist * 23. juuli – ametist lahkuva Tarvo Kruubi asemel asub oktoobrist politsei- ja piirivalveameti Ida prefektuuri juhtima senine piirivalvebüroo juht [[Eerik Purgel]] * 27. juuli – Narva volikogus umbusaldati linnapea [[Katri Raik]]i ja volikogu esimeest [[Mihhail Stalnuhhin]]it, uueks linnapeaks sai [[Jaan Toots]] ja uueks volikogu esimeheks [[Urbo Vaarmann]] * 30. juuli – [[Elva gümnaasium]]i direktoriks valiti 6 aastat [[Kanepi gümnaasium]]i juhtinud Diana Leenurm, kes asus Elvas tööle 10. augustil * 31. juuli – [[kolonel]] [[Raul Kütt]] andis pärast enam kui kolme ja poole aasta pikkust teenistust Kaitseliidu Lõuna maakaitseringkonna ja Tartu maleva juhtimise üle [[kolonelleitnant]] [[Arno Kruusmann]]ile * 13. august – Rae vallavalitsus kinnitas [[Jüri Kool]]i uueks juhiks [[Triinu Luiga]], kes alustab ametis 24. augustil, alates 2022. aastast oli ta [[Järveküla kool]]i direktor * 19. august – Tartu linnavalitsus kuulutas välja riigihanke keskparki kultuurikeskuse Siuru ja sellega seotud väliruumi ehitamiseks * 28. august – Luunja vallavolikogu avaldas umbusaldust vallavanem Annika Pajumaa-Murovile * 3. september - mullu sügisel Isamaa nimekirjas Tartu linnavolikokku valitud striimer [[Kris Kärner]] liitus Keskerakonna saadikuterühmaga * 19. september – toimub 29. [[Tartu Rattamaraton]] * 3. oktoober – toimub 15. [[Tartu Linnamaraton]] * ... ==Surnud== {{Vaata ka|In memoriam 2026}} ===Eesti inimesed=== *[[1. jaanuar]] – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja *[[4. jaanuar]] – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik *[[13. jaanuar]] – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik *[[17. jaanuar]] – [[Jaan Leetsar]], Eesti poliitik *[[18. jaanuar]] – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane ja psühholoog *[[21. jaanuar]] – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arstiteadlane *[[7. veebruar]] – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik *[[10. veebruar]] – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht *[[12. jaanuar]] – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane *[[12. veebruar]] – [[Juhan Habicht]], eesti tõlkija ja kirjanik *[[21. veebruar]] – [[Ott Raun]], eesti kirjanik *[[28. veebruar]] – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst *[[12. märts]] – [[Valeri Kirss]], eesti missivõistluste korraldaja *[[12. märts]] – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja *[[20. märts]] – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog *[[21. märts]] – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija *[[24. märts]] – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister *[[24. märts]] – [[Gameboy Tetris]], eesti muusik ja raadiosaatejuht *[[10. aprill]] – [[Vootele Hansen]], Eesti ühiskonnategelane, geograaf ja õpetaja *19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja *[[23. aprill]] – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik *[[24. aprill]] – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik *[[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane *[[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, kaitseväe peakaplan *[[7. mai]] – [[Kaia Lehari]], eesti esteetik ja kunstiteadlane *[[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik *[[9. mai]] – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog *[[20. mai]] – [[Teet Veispak]], eesti kultuuritegelane *[[10. juuni]] – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja *26. juuni – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane *[[6. juuli]] – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener *[[9. juuli]] – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik *[[15. juuli]] – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane *[[6. august]] – [[Kuulo Kalamees]], eesti mükoloog *[[22. august]] – [[Siim Kallas]], Eesti poliitik * 28. august – [[Priit Aimla]], Eesti humorist, kirjanik ja poliitik ===Välismaalased== *[[4. jaanuar]] – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi publitsist, ufoloog *[[11. veebruar]] – [[Cees Nooteboom]], hollandi kirjanik *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik *[[17. veebruar]] – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik *[[18. veebruar]] – [[Jan Timman]], hollandi maletaja *[[28. veebruar]] – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik *[[10. märts]] – [[Susan Haack]], inglise filosoof *[[14. märts]] – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], ameerika filminäitleja *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik *[[17. aprill]] – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur *[[19. aprill]] – [[Desmond Morris]], inglise zooloog *[[20. aprill]] – [[Sergei Stadler]], Venemaa viiuldaja ja dirigent *[[29. aprill]] – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja *[[17. juuni]] – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane *[[26. juuni]] – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik *[[8. juuli]] – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja *[[11. juuli]] – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik *[[30. juuli]] – [[Kazimira Prunskienė]], Leedu poliitik ja majandusteadlane *[[25. august]] – [[Dolly Parton]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja *[[26. august]] – [[Péter Nádas]], ungari kirjanik *[[27. august]] – [[Ratko Mladić]], Serblaste Vabariigi sõjaväelane *[[28. august]] – [[Harald V]], Norra kuningas *[[31. august]] – [[Édouard Balladur]], Prantsusmaa poliitik ==Pühendused== Eestis: * [[aasta liblikas]] – [[nõgeseliblikas]] * [[aasta lind]] – [[piiritaja]] * [[aasta loom]] – [[siil]] * [[aasta muld]] – [[leetjas muld]] * [[aasta puu]] – [[harilik haab]] * [[aasta seen]] – [[limatünnik]] * 14. märtsil 2026 lõppes [[Eesti raamatu aasta]], (vt [[Eesti kultuurivaldkonna aasta peateemade loetelu]]) ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Peetud">{{netiviide |pealkiri=Trump: Venezuela president Nicolas Maduro on kinni peetud |väljaanne=ERR Uudised |url=https://www.err.ee/1609899973/trump-venezuela-president-nicolas-maduro-on-kinni-peetud |vaadatud=2026-01-11}}</ref> <ref name="Relocated">{{netiviide |pealkiri=Equatorial Guinea relocates capital to Ciudad de la Paz |väljaanne=Le Monde |url=https://www.lemonde.fr/en/international/article/2026/01/04/equatorial-guinea-relocates-capital-to-ciudad-de-la-paz_6749064_4.html# |vaadatud=2026-01-11}}</ref> }} [[Kategooria:2026| ]] c93e0b4sckm6is0zdku67v3hnzld7gy 7228192 7228191 2026-09-03T13:51:17Z ~2026-47519-24 236621 /* =Välismaalased */ 7228192 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=august}} {{aasta artikkel}} '''2026. aasta''' ('''MMXXVI''') on [[21. sajand]]i 26. [[aasta]]. See algas [[neljapäev]]aga. ==Vasted teistes kalendrites== *[[Juudi kalender]]: 5786–5787 *[[Hinduistlik kalender]]: 5127–5128 *[[Islami kalender]]: 1447–1448 *[[Iraani kalender]]: 1404–1405 *[[Sirvikalender]]: 10239 == Sündmused maailmas == * 3. jaanuar – [[Ameerika Ühendriigid]] korraldasid mitu õhurünnakut [[Venezuela]]le ning võtsid kinni president [[Nicolas Maduro]] ja ta abikaasa.<ref name="Peetud" /> * 22. jaanuar – Ameerika Ühendriigid astusid [[Maailma Terviseorganisatsioon]]ist välja. * 6.–22. veebruar – [[Cortina d'Ampezzo]]s ja [[Milano]]s toimusid [[2026. aasta taliolümpiamängud]]. * 28. veebruar – [[Iisraeli rünnak Iraanile veebruaris 2026]]: [[Iisrael]] ja Ameerika Ühendriigid alustasid õhurünnakutega [[Iraan]]i vastu, tappes mitmed riigi vanemametnikud, sealhulgas [[ajatolla]] [[‘Alī Khāmene'ī]]. * 5. märts – [[Nepal]]is toimusid parlamendivalimised, tegemist on esimeste valimistega pärast 2025. aasta noorte proteste, mis viisid peaministri tagasiastumiseni ja ajutise valitsuse moodustamiseni. * 8. märts – [[Mojtaba Khamenei]] valiti Iraani ülemjuhiks * 8. märts – [[Colombia]]s toimusid parlamendivalimised. * 24. märts – [[Taani]]s toimusid erakorralised parlamendivalimised. * 31. märts – [[Krimm]]is kukkus alla Venemaa õhuväele kuuluv sõjaväe transpordilennuk [[An-26]], pardal oli 30 inimest, kes kõik hukkusid. * 1. aprill – algas [[Artemis II]] kümnepäevane mehitatud missioon [[Kuu]] orbiidile. * 3. aprill – Afganistani tabas 5,8-magnituudine maavärin, milles hukkus vähemalt kaheksa inimest. * 6. aprill – Artemis 2 sai Maast kõige kaugemale reisinud mehitatud missiooniks. * 7. aprill – Vietnami Rahvusassamblee valis Luong Cuongi asemele riigi uueks presidendiks Tồ Lami. * 11. aprill – Iraagi presidendiks valiti Nizar Amidi. * 12. aprill – [[Péter Magyar]]i juhitud [[Tisza partei]] võitis [[Ungari]] parlamendivalimised, lõpetades [[Viktor Orbán]]i 16 aastat kestnud ametiaja. * 12. aprill – [[Peruu]]s toimusid üldvalimised. * 12. aprill – [[Benin]]is toimusid presidendivalimised. * 19. aprill – [[Bulgaaria]]s toimusid erakorralised parlamendivalimised. * 20. aprill – Kirde-Jaapani ranniku lähedal toimus 7,4-magnituudine [[maavärin]]. * 20. aprill – [[Apple]] teatas, et John Ternus asendab [[Tim Cook]]i uue tegevjuhina alates 1. septembrist. * 27.-29. aprill – [[Suurbritannia kuningas]] [[Charles III]] ja [[kuninganna]] [[Camilla]] olid riigivisiidil Ameerika Ühendriikides. * 29. aprill – 5. mai – toimus [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon|2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon]]i B-grupi turniir, mille võitis [[Eesti jäähokikoondis|Eesti]]. * 1. mai – [[Araabia Ühendemiraadid]] lahkusid [[OPEC]]ist, lõpetades kuue aastakümne pikkuse liikmelisuse ja eemaldades organisatsioonist ühe suurima naftatootja. * 5. mai – [[Rumeenia]] parlament tagandas sotsiaaldemokraatide ja parempopulistide toel paremtsentristliku peaministri [[Ilie Bolojan]]i. * 12.–16. mai – Viinis toimus 70. [[Eurovisiooni lauluvõistlus]], mille võitis [[Bulgaaria]]st pärit Dara looga „Bangaranga”, mis on esimene kord, kui Bulgaaria võistluse võidab. * 16. mai – [[Läti president]] [[Edgars Rinkēvičs]] tegi [[Andris Kulbergs]]ile ettepaneku moodustada uus valitsus. * 15.–31. mai – [[Šveits|Šveitsis]] [[Zürich|Zürichis]] ja [[Fribourg|Fribourgis]] toimusid [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused]]. * 20. mai – [[Ameerika Ühendriigid]] esitasid [[Kuuba]] endisele presidendile [[Raúl Castro]]le süüdistuse kahe lennuki allatulistamises ja nelja inimese, sealhulgas kolme ameeriklase tapmises 1996. aastal * 21. mai – [[USA]] president [[Donald Trump]] teatas, et saadab [[Poola]] täiendavalt 5000 Ameerika sõdurit. * 22. mai – [[USA Föderaalreserv]]i uus juht [[Kevin Warsh]] vannutati ametisse Valges Majas toimunud tseremoonial * 24. mai – parlamendivalimised [[Guinea]]s ja [[Küpros]]el * 31. mai – presidendivalimised [[Colombia]]s. Valimised võitis [[Abelardo de la Espriella]] * 1. juuni – üldvalimised [[Etioopia]]s * 7. juuni – parlamendivalimised [[Armeenia]]s ja üldvalimiste teine ​​voor [[Peruu]]s * 11. juuni – 19. juuli – [[Kanada|Kanadas]], [[Mehhiko|Mehhikos]] ja [[Ameerika Ühendriigid|USA-s]] toimuvad [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused]]. * 12. juuni – Ameerika ärimees [[Elon Musk]] sai maailma esimeseks [[USA dollar]]ites [[triljonär]]iks [[SpaceX]]-i esmase avaliku pakkumisega * 24. juuni – toimus [[2026. aasta Venezuela maavärin|Venezuela maavärin]], mille esimene tõuge oli magnituudiga 7,2 ning sellele järgnes tugevam maavärin magnituudiga 7,5 * 2. juuli – [[Alžeeria]] parlamendivalimised * 4. juuli – [[Washington]]is on plaanis paraad Ameerika Ühendriikide 250. aastapäeva tähistamiseks * 19. juuli – [[São Tomé ja Príncipe]] presidendivalimised. * 22. juuli – Ukraina president [[Volodõmõr Zelenskõi]] nimetas Ukraina sõjaväe uueks ülemjuhatajaks [[Mõhhailo Drapatõi]], kes vahetab ametis välja [[Oleksandr Sõrskõi]], otsus sündis pärast suurt poliitilist tüli ja tänavaproteste * 23.–30. juuli – [[Philadelphia]]s (USA) toimub 30. rahvusvaheline matemaatikute kongress * 8. august – Eesti sõudjad [[Endrik Hansen]] ja [[Riko Raimond Kubja]] võitsid [[Bulgaaria]]š [[Plovdiv]]is toimunud U19 maailmameistrivõistlustel noormeeste paarisaerulisel kahepaadil maailmameistritiitli. See oli Eesti sõudmise esimene U19 maailmameistritiitel pärast 2006. aastat. * 12. august – täielik päikesevarjutus, mida saab jälgida Gröönimaal, Hispaanias, Islandil, Portugalis, Venemaal ja Valgevenes * 13. august – üldvalimised [[Sambia]]s * 28. august – [[Norra]]s suri [[Norra kuningas|kuningas]] [[Harald V]]. Uueks kuningaks sai tema poeg [[Haakon VIII]] * 30. august – [[Haiti]] üldvalimiste esimene voor * 13. september – [[Rootsi]] parlamendivalimised * 20. september – Venemaa [[Riigiduuma]] valimised * 23. september – [[Maroko]] parlamendivalimised * 27. september – parlamendivalimised São Tomé ja Príncipes * 3. oktoober – parlamendivalimised [[Läti]]s * 4. oktoober – üldvalimised [[Brasiilia]]s ning Bosnias ja Hertsegoviinas * 9. oktoober – kuulutatakse välja [[Nobeli rahupreemia]] laureaat * 24. oktoober – juunioride Eurovisiooni lauluvõistlus Attardis Maltal * 27. oktoober – [[Iisrael]]i parlamendivalimised * 31. oktoober-13. november – IV noorte suveolümpiamängud Dakaris (Senegal) * 3. november – vahevalimised USA-s * 14. november – esimene Eurovisiooni lauluvõistlus Aasias toimub Bangkokis Tais ==Sündmused Eestis== ===Poliitika, sport ja ühiskond=== * 11. veebruar – [[Tallinna Ülikool]]i uueks rektoriks valiti [[Priit Reiska]], kelle ametiaeg algas 15. mail, kui ametist lahkus senine rektor [[Tõnu Viik (filosoof)|Tõnu Viik]] * 27. veebruar – Haridus- ja teadusministeeriumi korraldatud avalikul konkursil valiti [[Tallinna Muusika- ja Balletikool]]i ehk Muba direktoriks [[Piret Rips]], kes asus ametisse 1. aprillil * 6. märts – SA [[Tallinna Lauluväljak]] juhataja [[Urmo Saareoja]] teatas, et andis nõukogule üle palve ta 30. maist ametist tagasi kutsuda. * 10. märts – välisminister [[Margus Tsahkna]]le anti [[Sydney Eesti Maja]]s üle [[sinimustvalge lipp]], mis päästeti 1944. aasta septembris, kui eesti noormees Eugen Vilder ronis [[Kadrioru loss]]i lipumasti otsa ja võttis seal [[Otto Tiefi valitsus]]e ajal lehvinud lipu, et see Nõukogude vägede kätte ei langeks, lipp jõudis läbi [[Saksamaa]] 1949. aastal [[Austraalia]]sse * 17. märts – mullu suvel [[Tallinna Kirjanike Maja]] seinale [[ENSV|Eesti NSV]] lipu paigaldanud [[Riigikogu]] liige [[Jaak Valge]] sai [[politsei]]lt 400 eurot trahvi, lipuheiskamise eesmärk oli juhtida meedia tähelepanu vajadusele eemaldada maja seinalt [[Juhan Smuul]]i bareljeef * 18. märts – Kaitseväe kehalise kasvatuse ja spordi endine ülem [[Heino Märks]] teatas, et on saanud [[Eesti Olümpiakomitee]] kümnelt liikmelt nõusoleku anda oma allkiri selleks, et kutsuda kokku EOK erakorraline üldkoosolek, kus tuleks arutlusele EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagasikutsumine usalduse kaotamise pärast. * 23. märts – [[Harju maakohus]] jättis rahuldamata riigikogu liikme Tarmo Tamme hagi ajalehe [[Äripäev]] vastu, et väljaanne tema metsaraie kohta avaldatud valeväited ümber lükkaks * 25. märts – [[Venemaa]] poolt tulnud [[Ukraina]] [[droon]] tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent, [[Kaitsepolitseiamet]] algatas uurimise. * 31. märts – öösel tuvastas kaitsevägi õhuohu Kirde- ja Lõuna Eestis ning saatis välja õhuohu teavituse, öö jooksul jõudsid mitmed droonid ka Eesti õhuruumi, varahommikul enne kella 6 kuulutati õhuoht möödunuks ning häire lõpetati * 2. aprill – kaitseväe endine spordiülem Heino Märks edastas EOK-le vajalikud allkirjad, et kokku kutsuda Eesti Olümpiakomitee erakorraline üldkoosolek EOK presidendi Kersti Kaljulaidi tagandamiseks * 2. aprill – Valitsus otsustas võõrandada riigile kuuluvad aktsiaseltsi [[Omniva]] aktsiad avalikul enampakkumisel * 6. aprill – [[Eesti Olümpiakomitee]] Täitevkomitee otsustas, et erakorraline üldkogu EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagandamise teemal toimub 27. aprillil * 9. aprill – lõppes kandidaatide esitamine [[aasta õpetaja]] konkursile, laureaadid kuulutatakse välja 10. oktoobril Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval aasta õpetaja galal * 23. aprill – kahekordne trekisprindi olümpiavõitja [[Erika Salumäe]] tegi kümnevõistluse olümpiavõitjale [[Erki Nool]]ele ettepaneku kandideerida [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendi kohale * 27. aprill – Tallinnas [[A. Le Coq Arena]] konverentsisaalis toimus erakorraline [[Eesti Olümpiakomitee]] üldkogu koosolek, mis tagandas EOK presidendi kohalt [[Kersti Kaljulaid]]i, EOK-d juhib korralise täiskoguni senine asepresident [[Gerd Kanter]] * 30. aprill – Tallinna vanalinnas kirjanike maja seinale [[ENSV|Eesti NSV]] lipu heisanud riigikogulane [[Jaak Valge]] sai Harju maakohtus politsei üle võidu, ühtlasi peab riik hüvitama Valge advokaadikulud 2220 eurot * 2. mai – [[EKRE]] volikogu esitas presidendikandidaadiks [[Mart Helme]]. * 3. mai – erakonna [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid]] üldkoosoleku otsusega sai uueks esimeheks [[Rein Suurkask]] * 5. mai – 10 aastat [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]t juhtinud [[Agris Peedu]] teatas, et lahkub ametist oktoobris. * 5. mai – Tallinna abilinnapea [[Riina Solman]] teatas, et [[Ida-Tallinna Keskhaigla]] ja [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] ühendatakse 2028. aasta alguseks ning kontserni koosseisu liidetakse ka [[Tallinna Kiirabi]] ja [[Tallinna Hambakliinik]]; [[Tallinna Lastehaigla]] soovib sotsiaalminister [[Karmen Joller]] liita [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]ga . * 5. mai – rahandusminister [[Jürgen Ligi]] kinnitas viis aastat maksuametit juhtinud [[Raigo Uukkivi]] teiseks ametiajaks [[Maksu- ja Tolliamet]]i peadirektoriks. * 6. mai – [[haridus- ja teadusministeerium]]i varade asekantslerina töötanud [[Henry Kattago]] teatas, et lahkub ametist ja läheb tööle kaitsevaldkonna ettevõttesse [[Cybernetica]] . * 6. mai – [[Eesti Energia]] tütarfirmat [[Enefit]] juhtinud [[Juhan Aguraiuja]] teatas, et lahkub ametist isiklikel põhjustel. * 6. mai – siseministeerium registreeris uue usuühendusena Eesti moslemite muftiaatkoguduse; mullu ei rahuldanud riik mufti taotlust kogudus rajada * 7. mai – Eesti Kergejõustikuliidu endine president [[Erich Teigamägi]] teatas, et kandideerib [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendiks. * 7. mai – peaminister [[Kristen Michal]] ütles, et tema hinnangul võiks [[Kersti Kaljulaid]] olla Vabariigi presidendi kandidaat. * 12. mai – [[ERR|Eesti Rahvusringhääling]] kuulutas välja konkursi uudistetoimetuse juhi ametikohale. * 12. mai – Tallinna lauluväljaku nõukogu kinnitas sihtasutuse uueks juhiks [[Laine Randjärv]]e, kes alustab tööd 1. juunil. Uus juht leiti konkursiga, kus kandidaate oli poolsada. * 13. mai – [[Tartu ülikool]] teatas, et järgmisel õppeaastal astub vabade kunstide professori ametisse [[Rainer Sarnet]], talle andis 19. mail ameti üle [[Viivi Luik]] . * 14. mai – [[Tallinna Ülikool]]i uus rektor [[Priit Reiska]] andis ülikooli aulas ametivande. * 14. mai – [[Varro Vooglaid]] teatas sotsiaalmeedias, et lahkub Riigikogu [[EKRE]] fraktsioonist * 18. mai – 15 aastat [[kaitsepolitseiamet]]is töötanud [[Harrys Puusepp]] teatas, et lahkub juuni lõpus ametist * 18. mai – Tallinna [[Keldrimäe]] asumisse Liivalaia-Juhkentali ristile paigaldati [[Flo Kasearu]] ratsamonument [[Alma Ostra-Oinas]]ele, mille suhtes avaldas Juhkentali Selts rahuolematust * 19. mai – keskpäeval sisenes Eestisse ilmselt [[Ukraina]] päritolu [[droon]] ja [[Balti õhuturbemissioon]]i hävitaja tulistas selle [[Lõuna-Eesti]]s [[Võrtsjärv]]e ja [[Põltsamaa]] vahel alla, droonirusud kukkusid alla Põltsamaa vallas [[Kablaküla]]s * 20. mai – Tallinna südalinnas asetati nurgakivi [[Talsinki kvartal]]i esimesele hoonele, mille ankurüürnikuks saab [[SEB]], kvartal peaks valmima 2029. aastaks. * 20.–22. mai – Tartus toimus Põhjamaade siirdamisühingu kongress, mis koondab üle 200 osaleja 17 riigist ja mille korraldamisõigus oli [[Tartu ülikooli kliinikum]]il esimest korda * 21. mai – valitsus vabastas ametist [[ohutusjuurdluse keskus]]e juhataja [[Märt Ots]]a * 22. mai – Eesti Olümpiakomitee presidendi kohale kinnitati kaks kandidaati: [[Erich Teigamägi]] ja [[Even Tudeberg]] * 27.–28. mai – Tšehhi president [[Petr Pavel]] oli koos abikaasa Eva Pavlovága president [[Alar Karis]]e kutsel riigivisiidil Eestis * 4. juuni – vallandati [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] naistekliiniku juhataja [[Piret Veerus]] seoses usalduse kaotusega * 6. juuni – [[EKRE]] kongressil [[Estonia kontserdimaja]]s valiti erakonna esimeheks tagasi [[Martin Helme]] ja kinnitati presidendikandidaadiks [[Mart Helme]] * 8. juuni – [[Ülo Kaasik (majandustegelane)|Ülo Kaasik]] asus tööle Eesti Panga presidendina * 9. juuni – Tallinnas toimus kaheksa Põhjala ja Balti riigi peaministrite kohtumine, millest võttis osa ka [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] * 9. juuni – Tallinna linnavalitsus nimetas [[Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet]]i juhiks [[Aivar Toompere]], kes juhtis mupot ka aastatel 2016–2024 * 10. juuni – [[Riigikogu]] kiitis heaks seadusemuudatuse, mis võimaldab Eesti vanglatesse tuua välisriikide vange, esimesed Rootsi vangid peaksid siia jõudma augustis * 10. juuni – Riigikogu võttis vastu niinimetatud nõusolekuseaduse, mis kehtestab nõude, et seksuaalsuhteks on vaja inimese selget nõusolekut * 11. juuni – [[Jaan Looga]] inaugureeriti [[Tartu Tervishoiu Kõrgkool]]i rektoriks * 16. juuni – hiigelhaigla sünd sai riigilt rohelise tule – [[Konkurentsiamet]] andis AS-ile [[Tallinna Haigla]] koondumisloa, ühtse juhtimise alla lähevad [[Ida-Tallinna Keskhaigla]], [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]], [[Tallinna Kiirabi]] ja Tallinna Hambakliinik. Uus hiidhaigla alustab tööd 1. jaanuaril 2028 * 23. juuni – president [[Alar Karis]] teatas võidupüha paraadil peetud kõnes, et ei kandideeri teiseks ametiajaks * 1.–3. juulini oli Eestis riigivisiidil Läti president [[Edgars Rinkēvičs]], kes kohtus Vabariigi Presidendi, Riigikogu esimehe ja peaministriga. Visiit algas Ruhnu sadamas, kus president [[Alar Karis]] tervitas Läti riigipead ja koos istutati kooli hoovi puu ning Eesti ja Läti president osalesid rahvapeol Korsi talu hoovis. Riigivisiidi teisel päeval Tallinnas avasid riigipead [[Rahvusraamatukogu]]s Läti–Eesti ärifoorumi ja külastati HK Unicorn Squadi kontorit, kus asutaja [[Taavi Kotka]] tutvustas haridusalgatust ning drooniprogrammi Kuri Kotkas * 1. juuli – asus ametisse [[Tallinna tervishoiu kõrgkool]]i uus rektor [[Ulvi Kõrgemaa]] * 3. juuli – helilooja [[Sven Grünberg]], ettevõtja [[Hugo Osula]], filmimees [[Kris Taska]], lavastaja [[Hendrik Toompere]] ja majandusekspert [[Raivo Vare]] pakkusid presidendi kandidaadiks endise Kaitseliidu ülema [[Riho Ühtegi]] * 13. juuli – Narva linnavolikogu loovutas ühehäälselt maatüki sõjaväelinnaku jaoks, kuhu peaksid esimesed 1000 kaitseväelast sisse kolima 2027. aasta alguses * 13. juuli – [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]] nõukogu valis haigla uueks juhatuse esimeheks [[Jarno Habicht]]i, kes alustab tööd PERH-i juhina 1. novembril, kui senise juhatuse esimehe [[Agris Peedu]] volitused lõpevad * 14. juuli – [[Tartu Ülikooli Kliinikum]] teatas, et juunis tehti Kliinikumis esimest korda Eestis [[maksasiirdamine]] patsiendile, kelle põhihaiguseks oli sigmakäärsoole pahaloomuline kasvaja, mille metastaasid olid levinud maksa, seni on maksa metastaase peetud maksasiirdamise vastunäidustuseks * 16. juuli – ettevõtja [[Neinar Seli]] pakkus presidendikandidaadiks TTÜ rektori [[Tiit Land]]i * 1. august – Tallinnas taastus trammiühendus linna ja lennujaama vahel * 11. august – Eesti kõrgkoolide rektorid ja teaduste akadeemia president [[Mart Saarma]] ütlesid riigikogule saadetud kirjas, et presidendiks sobiks päevapoliitikast kaugemale vaatav Tallinna tehnikaülikooli rektor [[Tiit Land]] * 17. august – [[õiguskantsler]] [[Ülle Madise]] teatas hommikul oma [[Facebook]]i postituses, et kandideerib Eesti presidendiks * 18. august – [[Ämari lennubaas]]is maandunud lennukiga toodi Eestisse esimesed [[Rootsi]] vangid, kes toimetati pärastlõunal karistust kandma [[Tartu vangla]]sse * 18. august – Keskerakonna juhatus otsustas toetada presidendivalimistel Tiit Landi kandidatuuri, Isamaa juhatus toetas Ülle Madise kandidatuuri * 19.–21. august – president [[Alar Karis]]e kutsel oli Eestis riigivisiidil [[Island]]i president [[Halla Tómasdóttir]], kes osales Eesti-Islandi ärifoorumil, tutvus küberkaitse kompetentsikeskuse tegevusega ja Niguliste muuseumiga, osales Toompeal Eesti iseseisvuse taastamise 35. aastapäevale pühendatud pidulikul lipuheiskamisel ja vastuvõtul Kadrioru roosiaias * august – [[Tartu ülikooli kliinikum]]is tehti Eesti esimene operatsioon, mille käigus kasutati ulatusliku [[vaagnaluu]] defekti taastamiseks patsiendile personaalselt disainitud ja [[3D]]-prinditud [[implantaat]]i * 24. august – 75 [[Riigikogu]] liiget esitasid valimiskomisjonile õiguskantsler [[Ülle Madise]] kandidatuuri Vabariigi Presidendi kohale * 24. august – S-Grupi hotelliettevõte Sokotel teatas, et ehitab Tallinna sadama ja kesklinna vahele rajatavasse [[Talsinki]] kvartalisse 222-toalise kõrgema klassi hotelli Original Sokos Hotel Talsinki, mis avatakse [[2029]]. aasta alguses * 25. august – Tallinnas käis kiirvisiidil [[Euroopa Ülemkogu]] president [[António Costa]], et rääkida Stenbocki majas peaminister [[Kristen Michal]]iga ELi pikast eelarvest aastateks 2028–2034 * 29. august – endine peaminister [[Siim Kallas]] saadeti riiklike auavaldustega viimsele teele [[Estonia kontserdimaja]]st * 2. september – Eesti presidendivalimiste 1. hääletusvoor [[Riigikogu]]s, 71 poolthäälega võitis ainus kandidaat [[Ülle Madise]] * 2. september – kaitseminister [[Hanno Pevkur]] teatas, et astub ametist tagasi, Pevkur sattus viimastel päevadel järjest tugevama surve alla kaitseministeeriumi segaste rahaasjade ja 70 miljoni euro suuruse ebaõnnestunud laskemoonahanke tõttu * 10. oktoober – Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval aasta õpetaja galal kuulutatakse välja [[aasta õpetaja]] konkursi laureaadid * 12. oktoober – astub ametisse uus [[Eesti president]] Ülle Madise ===Kultuur, äri ja meedia=== * 16. märts – [[Postimees]] teatas, et neli aastat [[Eesti Rahvusringhääling]]u juhatuse liige olnud [[Toomas Luhats]] asub 1. aprillist tööle [[TV3]] Grupp Eesti tegevjuhina * 1. aprill – helilooja [[Piret Rips]] sai [[Tallinna Muusika- ja Balletikool]]i direktoriks * 6. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis loa tehingule, millega Ekspress Grupist sai [[Õhtuleht]] Kirjastuse ainuomanik * 7. aprill – Soome SOK ja [[Coop Eesti Keskühistu]] sõlmisid lepingu, mille järgi müüakse [[Prisma (kauplus)|AS Prisma Peremarket]] ja selle 13 Eestis asuvat kauplust Coop Eesti Keskühistule * aprilli keskel jõudsid Eesti turule Euroopas kiiresti populaarsust kogunud Hiina automargi Chery linnamaasturid, mis on saadaval nii bensiini- kui ka hübriidversioonina * 16. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis [[A. Le Coq]]ile loa omandada loodusliku mineraalvee tootja [[Värska Originaal]] . * 23. aprill – näitleja [[Evelin Võigemast]] andis teada, et lahkub pärast ligi 24 aastast töötamist [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatrist]] ja hakkab vabakutseliseks * 24. aprill – 18-aastane [[Kirke Mõtsnik]] ujus [[Berliin]]is alanud Saksamaa meistrivõistlustel 1500 meetri vabaltujumises Eesti rekordi 17.12,26 * 27. aprill – näitleja [[Mikk Jürjens]] teatas, et lahkus Tallinna Linnateatrist, kus oli töötanud kuus aastat, ja hakkab vabakutseliseks * 28. aprill – Goethe Instituut Saksamaal teatas, et Eesti helilooja [[Arvo Pärt]] pälvib Saksamaa kõrge riikliku autasu, [[Goethe medal]]i. Auhinnatseremoonia toimub [[Johann Wolfgang von Goethe]] sünnipäeval, 28. augustil [[Weimar]]is * 29. aprill – Jaapani Ministrite Kantselei tegi teatavaks, et Eesti dirigent [[Paavo Järvi]]le on pälvinud keiserliku [[Tõusva Päikese orden|Tõusva Päikese ordeni]] kuldkiirte ja lindiga kaelaristiga * 30. aprill – neli aastat Postimehe peatoimetajana töötanud [[Priit Hõbemägi]] teatas, et lahkub ametist 31. mail ja 1. juunist asub Postimeest juhtima [[Anvar Samost]], kes on viimased 10 aastat olnud Eesti Rahvusringhäälingu uudiste- ja sporditoimetuse juht * 30. aprill – üle 10 aasta Pärnu teatris Endla mänginud näitleja [[Ott Raidmets]] teatas, et lahkub Endlast ja jätkab sügisel näitlejatööd vabakutselisena * 6. mai – [[Konkurentsiamet]] andis loa tehingule, millega Coop ostab ära [[Prisma Peremarket]]i ja selle 13 Eesti kauplust, üleminek algab septembris * 18. mai – [[Karl Eduard Söödi lasteluuleauhind|Karl Eduard Söödi lasteluulepreemia]] said [[Ilmar Trull]] ("Veidi veidrad veised") ja [[Jaanus Vaiksoo]] ("Oma Eesti, oma toit") * 21. mai – ärimees [[Rein Kilk]] kaotas seitse aastat kestnud kohtuvaidluse Ekspress Grupi suuromaniku Hans H. Luigega, Kilk süüdistas Luike valeväidete esitamises raamatus "Kaval Kilk ja kaksteist lolli", kuid [[Harju maakohus]] jättis hagi rahuldamata. * 22. mai – [[Tallinna Ülikool]]i Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi direktoriks valiti [[Ivo Lille]], tema viieaastane ametiaeg algab 1. septembril. * 25. mai – Tartu Ülikool teatas, et ülikooli raamatukokku jõudis Torontost [[Endel Tulving]]u pärand, mis on üks suuremaid ja märkimisväärsemaid kogusid, mis on viimastel aastakümnetel ülikoolile annetatud * 1. juuni – [[Postimehe peatoimetaja]]na alustas senine [[ERR]]-i uudiste- ja sporditoimetuse juht [[Anvar Samost]] * 1. juuni – [[Eesti Rahva Muuseum]]i lipusaali jõudis vabariigi presidendi lipp, mille kaks noormeest päästsid 1944. aastal [[Kadrioru loss]]i lipumastist punaarmee kätte sattumise eest ning mida üks päästjatest, skaut Eugen Vilder hoidis aastakümneid [[Austraalia]]s * 5. juuni – [[Eesti Pank]] lasi ringlusse 2-eurose mündi, mis on pühendatud [[Sipsik]]ule * 12. juuni – [[Eesti Rahvusringhääling]]u uudistetoimetuse juhiks valiti [[Joosep Värk]] * 13. juuni – 21 aastat Eesti Draamateatris töötanud näitleja [[Jaan Rekkor]] teatas, et lahkub suvel selle teatri koosseisust, aga jätkab tööd Endla teatris * 16. juuni – [[Kuku raadio]] liitub 1. juulist Postimehega ja kahe toimetuse ühine peatoimetaja on Anvar Samost, teatas Postimees.ee * 16. juuni – [[Tartu Ülikooli senat]] otsustas avada tulevikumõtte professuuri, mille esimese täitjana alustab 2026. aasta septembris endine kaitseväe juhataja kindral [[Martin Herem]] * 17. juuni – [[EELK]] Kirikupäeva ja Laulupeo Sihtasutus kuulutas välja tulevase vaimuliku laulupeo kunstilise juhi ideekonkursi, [[vaimulik laulupidu]] toimub 30. juunil 2029 [[Viljandi]]s * 18. juuni – [[Eesti Olümpiakomitee]] korraline üldkogu koosolek Tallinnas Hiltoni hotellis valis EOK presidendiks Erich Teigamäe * 19. juuni – Riigikohtu otsusega jõustus [[Vjatšeslav Leedo]] süüditunnistamine [[Saaremaa Laevakompanii]] maksejõuetuse põhjustamises ning ta peab reaalselt kaheks kuuks vangi minema * 19. juuni – joogitootjad [[A. Le Coq]] ja [[Värska Originaal]] viisid lõpule tehingu, millega A. Le Coq omandas 100 protsenti mineraalvee tootja aktsiatest * 14. juuli – Tallinna linnavalitsus nimetas [[Tallinna Filharmoonia]] uueks direktoriks [[Juko-Mart Kõlar]]i, kes pidi ametisse asuma 20. juulil, konkursil osales 26 kandidaati. Uudis põhjustas laialdast kriitikat ning päev hiljem teatas Kõlar, et loobub Filharmoonia juhi ametikohast * 17. juuli – [[Pärnu]]s andis Jaapani suursaadik Eestis Nakamura Koichiro [[Paavo Järvi]]le üle keiserliku [[Tõusva Päikese orden]]i kuldkiirte ja lindiga kaelaristiga * 19. august – [[Pärnumaa]] seitse omavalitsust kirjutasid alla hea tahte kokkuleppele, millega kinnitati ühiselt valmisolekut asuda teele Euroopa kultuuripealinna 2036 tiitli poole * 28. august – [[Weimar]]is anti pidulikult üle Arvo Pärdile määratud Goethe medal, mille võttis oma isa nimel vastu tema poeg, [[Arvo Pärdi Keskus]]e nõukogu esimees [[Michael Pärt]] * 2. september – neli aastat Eesti suurimat joogitööstust A. Le Coqi juhtinud Jaanus Vihand teatas, et paneb oktoobri lõpus ameti maha * 18. detsember – 100 aastat tagasi läks Eestis eetrisse esimene regulaarne ringhäälingu raadiosaade ===Kohaliku tähtsusega=== * 12. jaanuar – 11 aastat [[Tartu Forseliuse Kool]]i direktor olnud [[Jüri Sasi]] teatas, et loobub suvel ametist * 19. jaanuar – esimeseks palgaliseks [[Tartu linnakirjanik]]uks sai [[Indrek Hargla]] * 24. jaanuar – 38 aastat [[Tartu Rahvaülikool]]i juhtinud [[Maire Breede]] teatas, et lahkub suvel ametist ja rahvaülikooli nõukogu kuulutas välja konkursi uue juhi leidmiseks tähtajaga 22. veebruar * 2. märts – [[Tartu linnavalitsus]] teatas, et Forseliuse Kooli direktorina alustab augustis tööd kooli õppejuht [[Kristi Mumm]] * 16. märts – [[Põhja-Eesti]]s tuli kasutusele uus maakonnaliinide, Tallinna ühistranspordi ja rongide ühispilet * 8. aprill – neli aastat [[Ülenurme gümnaasium]]i direktori ametit pidanud [[Tõnu Tender]] teatas kooliperele, et lahkub suve lõpul ametist * 10. aprill – Tartu Halduskohus rahuldas osaliselt kodanikuliikumise Päästame Tartu Keskpargi esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas keskpargis Siuru ehitusplatsil raiete ja arheoloogiliste uuringute loa andmise ja täitmise kuni 8. maini * 10. aprill – [[Hansabuss]] teatas, et lõpetab alates 1. juulist Viljandi-Tallinna ja Viljandi-Tartu suunalised kommertsliinide sõidud * 4. mai – [[Tartu Rahvaülikool]]i nõukogu kinnitas avaliku konkursi tulemusel uueks juhatuse liikmeks [[Kristjan Silm]]a, kes asub ametisse 1. juunil * 5. mai – [[Tallinna linnavalitsus]] nimetas linnaasutuse [[Kadrioru Park]] uueks juhatajaks Margit Viilipi, kes asub ametisse 1. juunil, ta valiti välja 97 kandidaadi seast (34 aastat Kadrioru Parki juhtinud [[Ain Järve]] lahkus omal soovil ametist augustis 2024) * 6. mai – [[Viljandi järv]]e äärse konverentsi- ja spaahotelli ehitusobjektil peeti sarikapidu * 7. mai – Tartu linnavalitsus esitas volikogule ettepaneku, mille järgi tõusevad 1. juulist Tartus bussi- ja rattaringluse piletihinnad keskmiselt 15-20 protsenti * 7. mai – [[Haridus- ja teadusministeerium]] kinnitas [[Tartu tervishoiu kõrgkool]]i rektoriks [[Jaan Looga]], kes on töötanud aastaid samas kõrgkoolis teadus- ja arendustegevuse alal * 11. mai – viis kuud ametis olnud [[Erki Savisaar]] lahkus tervislikel põhjustel [[Vormsi]] vallavanema kohalt * 12. mai – [[Tallinna lauluväljak]]u nõukogu kinnitas uueks juhiks [[Laine Randjärv]]e, kes alustab tööd 1. juunil, uus juht leiti konkursiga, kus kandidaate oli poolsada * 13.–15. mai – Vanemuise tantsu- ja balletikooli õpilased Tuule Pruulmann ja Fiona Vavilova osalesid [[Kreeka]]s [[Ateena]]s toimunud [[Anna Pavlova]] nimelisel rahvusvahelisel balletikonkursil ja Eestisse tulid nad tagasi teise kohaga * 15. mai – [[Eesti Ringhäälingumuuseum]] teatas, et lõpetab aasta lõpuks [[Türi]]l senisel kujul tegevuse ja kogud kolitakse [[Tallinna teletorn]]i * 15.–17. mai – toimus 5 000 elanikuga Türil 47. korda lillelaat, mida külastas rekordiliselt 40 000 inimest * 18. mai – [[Võru linnavolikogu]] tagandas ametist linnapea [[Kalvi Kõva]] * 18. mai – [[Selver]] teatas, et sulgeb tuleval kevadel oma ainsa kaupluse [[Põlva]]s, kuna praegune rendipind vajaks värskendamist, mis läheks maksma sama palju kui uue kaupluse ehitamine, sama on plaanis teha ka Viljandis, kus praegu on Selveril kaks poodi * 20. mai – [[Luunja]]s avas uksed uus [[Coop]]i kauplus * 20. mai – [[Kambja]] vallavolikogu opositsioonisaadikud algatasid volikogu esimehe [[Illari Lään]]e umbusalduse * 21. mai – [[Tartu linnavolikogu]] lükkas tagasi sotsiaaldemokraatide ettepaneku jätta linnaliinibussides sooduspileti hind samaks ning volikogu enamuse heakskiidu sai otsus, et 1. juulil tõusevad eranditult kõik linnaliinibusside piletihinnad * 22. mai – Hiiumaa vallavanemale [[Hergo Tasuja]]le esitati umbusaldusavaldus, kuus EKRE ja Isamaa liiget heidavad ette, et mees on korduvalt eiranud valla elus ja juhtimises tekkinud probleeme ja jätnud need lahenduseta * 25. mai – [[Võru]] linnavolikogu valis uueks linnapeaks [[Urmas Tali]] * 26. mai – [[Vormsi]] vallavanemaks valiti [[Tanel Viks]] * 1. juuni – [[Türi Muuseum]]is avati näitus "Türi linn 100" * 2. juuni – kaks aastat [[Lähte ühisgümnaasium]]i direktor olnud [[Martin Pent]] teatas, et lahkub ametist erimeelsuste tõttu vallavalitsusega * 4. juuni – Tartus [[Eesti kirjandusmuuseum]]is avati näitus, mis tähistab luuletaja, tõlkija, esseisti ja mõtleja [[Ain Kaalep]]i 100. sünniaastapäeva * 5. juuni – Tartu Forseliuse koolimaja ees avati nimeline pink direktor [[Jüri Sasi]]le, kes pärast tosinat aastat paneb ameti maha ja läheb pensionile * 14. juuni – [[Tartu Linnamuuseum]] ja näitus „Meie Tartu“ pärjati Euroopa aasta muuseumi auhindade jagamisel žürii eripreemiaga kogukonna kaasamise eest * 16. juuni – viiendat aastat [[Tõrvandi põhikool]]i juhtinud Kristi Aria teatas, et paneb 17. juulil omal soovil direktoriameti maha * 16. juuni – [[Ülenurme Gümnaasium]]i direktoriks valiti 18 kandidaadi seast Priit Põdra, kes asub ametisse augustis, viimased 10 aastat oli ta [[Jõgevamaa gümnaasium]]i direktor * 17. juuni – [[Tartu maakohus]] kuulutas välja [[Tartu hoiu-laenuühistu]] pankroti, kohtu hinnangul esinevad ühistu majandustegevuses püramiidskeemi tunnused, kohus määras et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 3. juulil Tartu kohtumajas * 17. juuni – [[Bigbank]] teatas, et toetab miljoni euro suuruse nimisponsori lepinguga neli aastat Bigbank Tartu meeskonda, Tartu Ülikool/Bigbanki naiskonda ja klubi noortevõistkondi. * 18. juuni – Tartus pandi nurgakivi uuele [[munitsipaalmaja]]le aadressil Tüve tn 6, kuhu tuleb 36 korterit neile, kel on raskusi iseseisva toimetulekuga, maja valmib 2027. aasta kevadel * 27. juuni – Tartus [[Kassitoome]]l avati mälestusmärk Soome keeleteadlasele [[Lauri Kettunen]]ile * 29. juuni – [[Tartu linna päev]] * 30. juuni – [[Kohtla-Järve]] volikogu avaldas umbusaldust senisele linnapeale [[Max Kaur]]ile ja valis uueks linnapeaks [[Evelyn Danilov]]i * 30. juuni – Sihtasutuse [[Tartu Kultuurkapital]] nõukogu kinnitas avaliku konkursi tulemusel uueks juhatajaks [[Katriin Fisch-Uibopuu]], kes asus ametisse 1. juulil * 1. juulist osutab [[Hiiumaa haigla]] üksnes erakorralist sünnitusabi, kuna lastearst läks pensionile, mullu sündis Hiiumaa haiglas 22 last, tänavu on sünnitusi olnud 12. * 2. juuli – [[Türi]] linna 100. sünnipäeva pidulik vastuvõtt [[Türi Kultuurikeskus]]es * 3. juuli – [[Tartu hoiu-laenuühistu]] üldkoosolek lõpetas ühistu tegevuse * 6. juuli – [[Estiko|Estiko Grupp]], [[Tartu Erakool]] (TERA) ja [[Ehitustrust]] allkirjastasid ehituslepingu, mille kohaselt valmib 2027. aasta suvel Tehase tänaval endises [[E-Kaubamaja]] hoones nüüdisaegne õpi- ja kogukonnakeskus, milles on ruumi 400 õpilasele. * 14. juuli – Tartu linnavalitsus kinnitas [[Tartu maraton]]i maamärgi ehitushanke, kunstnik [[Kärt Maran]]i loodud maamärk hakkab tähistama esimese Tartu maratoni stardipaika, maamärk avatakse 2027. aasta veebruaris. * 17. juuli – Tartu vallavanem [[Jarno Laur]] tegi siseminister [[Igor Taro]]le ettepaneku rajada uus Lõuna politseimaja mitte Tartu linna Kalda tee piirkonda, vaid Tartu valla Raadi alevisse Stardiraja tänavale, samasse piirkonda kerkib Kaitseliidu Tartu maleva uus hoonestu. * 21. juuli – Tartu Postimees teatas, et uuest õppeaastast hakkab [[Tõrvandi Kool]]i juhtima Marjeta Venno, 2025/2026. õppeaastal õppis Tõrvandi Koolis üle 400 õpilase, kool on üks Kambja valla kiiremini kasvavaid haridusasutusi, kus õpilaste arv jõuab lähiaastatel 800-ni * 22. juuli – siseminister [[Igor Taro]] vabastas ametist 9 aastat Ida prefektina töötanud politseikolonel [[Tarvo Kruup]]i tema enda soovil alates 30. septembrist * 23. juuli – ametist lahkuva Tarvo Kruubi asemel asub oktoobrist politsei- ja piirivalveameti Ida prefektuuri juhtima senine piirivalvebüroo juht [[Eerik Purgel]] * 27. juuli – Narva volikogus umbusaldati linnapea [[Katri Raik]]i ja volikogu esimeest [[Mihhail Stalnuhhin]]it, uueks linnapeaks sai [[Jaan Toots]] ja uueks volikogu esimeheks [[Urbo Vaarmann]] * 30. juuli – [[Elva gümnaasium]]i direktoriks valiti 6 aastat [[Kanepi gümnaasium]]i juhtinud Diana Leenurm, kes asus Elvas tööle 10. augustil * 31. juuli – [[kolonel]] [[Raul Kütt]] andis pärast enam kui kolme ja poole aasta pikkust teenistust Kaitseliidu Lõuna maakaitseringkonna ja Tartu maleva juhtimise üle [[kolonelleitnant]] [[Arno Kruusmann]]ile * 13. august – Rae vallavalitsus kinnitas [[Jüri Kool]]i uueks juhiks [[Triinu Luiga]], kes alustab ametis 24. augustil, alates 2022. aastast oli ta [[Järveküla kool]]i direktor * 19. august – Tartu linnavalitsus kuulutas välja riigihanke keskparki kultuurikeskuse Siuru ja sellega seotud väliruumi ehitamiseks * 28. august – Luunja vallavolikogu avaldas umbusaldust vallavanem Annika Pajumaa-Murovile * 3. september - mullu sügisel Isamaa nimekirjas Tartu linnavolikokku valitud striimer [[Kris Kärner]] liitus Keskerakonna saadikuterühmaga * 19. september – toimub 29. [[Tartu Rattamaraton]] * 3. oktoober – toimub 15. [[Tartu Linnamaraton]] * ... ==Surnud== {{Vaata ka|In memoriam 2026}} ===Eesti inimesed=== *[[1. jaanuar]] – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja *[[4. jaanuar]] – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik *[[13. jaanuar]] – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik *[[17. jaanuar]] – [[Jaan Leetsar]], Eesti poliitik *[[18. jaanuar]] – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane ja psühholoog *[[21. jaanuar]] – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arstiteadlane *[[7. veebruar]] – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik *[[10. veebruar]] – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht *[[12. jaanuar]] – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane *[[12. veebruar]] – [[Juhan Habicht]], eesti tõlkija ja kirjanik *[[21. veebruar]] – [[Ott Raun]], eesti kirjanik *[[28. veebruar]] – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst *[[12. märts]] – [[Valeri Kirss]], eesti missivõistluste korraldaja *[[12. märts]] – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja *[[20. märts]] – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog *[[21. märts]] – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija *[[24. märts]] – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister *[[24. märts]] – [[Gameboy Tetris]], eesti muusik ja raadiosaatejuht *[[10. aprill]] – [[Vootele Hansen]], Eesti ühiskonnategelane, geograaf ja õpetaja *19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja *[[23. aprill]] – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik *[[24. aprill]] – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik *[[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane *[[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, kaitseväe peakaplan *[[7. mai]] – [[Kaia Lehari]], eesti esteetik ja kunstiteadlane *[[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik *[[9. mai]] – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog *[[20. mai]] – [[Teet Veispak]], eesti kultuuritegelane *[[10. juuni]] – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja *26. juuni – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane *[[6. juuli]] – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener *[[9. juuli]] – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik *[[15. juuli]] – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane *[[6. august]] – [[Kuulo Kalamees]], eesti mükoloog *[[22. august]] – [[Siim Kallas]], Eesti poliitik * 28. august – [[Priit Aimla]], Eesti humorist, kirjanik ja poliitik ===Välismaalased=== *[[4. jaanuar]] – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi publitsist, ufoloog *[[11. veebruar]] – [[Cees Nooteboom]], hollandi kirjanik *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik *[[17. veebruar]] – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik *[[18. veebruar]] – [[Jan Timman]], hollandi maletaja *[[28. veebruar]] – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik *[[10. märts]] – [[Susan Haack]], inglise filosoof *[[14. märts]] – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], ameerika filminäitleja *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik *[[17. aprill]] – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur *[[19. aprill]] – [[Desmond Morris]], inglise zooloog *[[20. aprill]] – [[Sergei Stadler]], Venemaa viiuldaja ja dirigent *[[29. aprill]] – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja *[[17. juuni]] – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane *[[26. juuni]] – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik *[[8. juuli]] – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja *[[11. juuli]] – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik *[[30. juuli]] – [[Kazimira Prunskienė]], Leedu poliitik ja majandusteadlane *[[25. august]] – [[Dolly Parton]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja *[[26. august]] – [[Péter Nádas]], ungari kirjanik *[[27. august]] – [[Ratko Mladić]], Serblaste Vabariigi sõjaväelane *[[28. august]] – [[Harald V]], Norra kuningas *[[31. august]] – [[Édouard Balladur]], Prantsusmaa poliitik ==Pühendused== Eestis: * [[aasta liblikas]] – [[nõgeseliblikas]] * [[aasta lind]] – [[piiritaja]] * [[aasta loom]] – [[siil]] * [[aasta muld]] – [[leetjas muld]] * [[aasta puu]] – [[harilik haab]] * [[aasta seen]] – [[limatünnik]] * 14. märtsil 2026 lõppes [[Eesti raamatu aasta]], (vt [[Eesti kultuurivaldkonna aasta peateemade loetelu]]) ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Peetud">{{netiviide |pealkiri=Trump: Venezuela president Nicolas Maduro on kinni peetud |väljaanne=ERR Uudised |url=https://www.err.ee/1609899973/trump-venezuela-president-nicolas-maduro-on-kinni-peetud |vaadatud=2026-01-11}}</ref> <ref name="Relocated">{{netiviide |pealkiri=Equatorial Guinea relocates capital to Ciudad de la Paz |väljaanne=Le Monde |url=https://www.lemonde.fr/en/international/article/2026/01/04/equatorial-guinea-relocates-capital-to-ciudad-de-la-paz_6749064_4.html# |vaadatud=2026-01-11}}</ref> }} [[Kategooria:2026| ]] 678pu1pa7y757r6tjaj2k8opqdmfl84 Palve (Tõnis Mägi) 0 468400 7228203 7227683 2026-09-03T14:11:02Z Dewdrop14 215311 7228203 wikitext text/x-wiki "'''Palve'''" on [[Eesti]] laul, mille muusika on kirjutanud [[Tõnis Mägi]] ja sõnad on kirjutanud [[Villu Kangur]]. Laul on olnud mitme Eesti suursündmuse (näiteks [[X noorte laulupidu]], [[Märkamisaeg]]) laulude nimekirjas. [[Ott Lepland]] esitas laulu [[25. september|25. septembril]] [[2018]] [[Tallinn]]as [[paavst]] [[Franciscus]]ele. {{Quote box |title = PALVE ("Looja, hoia Maarjamaad") |quote = <poem> Looja, hoia Maarjamaad ja andesta meile me vead. Looja, kaitse Eestimaad, peod selleks palveks nüüd sean. Looja, hoia hiiepuid, sest ladvad neil längu on maas, Looja, kaitse kodutuid, kord nad ehk tulevad taas. Kirjas on Aegade Raamatus: "Õndsad on need, kes ei näe!" Uskudes, et see on saamatus, kui keegi läeb... Loon ja hoian Maarjamaad. Loon ja loodan, sest tean, milleks need ladvad on kaarjamad, kui peod, mille palveks ma sean – et Looja, hoiaks Maarjamaad...</poem> |author = ''Muusika'': [[Tõnis Mägi]]<br />''Sõnad'': [[Villu Kangur|Villu Kangur]] |fontsize = }} ==Välislingid== *[https://www.youtube.com/watch?v=Px56tm7381k Laul You Tube'is] *[http://www.laulud.ee/laul/palve-575.aspx Laulu sõnad laulud.ee kodulehel] [[Kategooria:Eesti laulud]] 362jr16eio80nhc5byn7uz0851al4r5 Kedra Mitrei 0 469063 7228208 7104136 2026-09-03T14:15:42Z Kuriuss 38125 7228208 wikitext text/x-wiki '''Kedra Mitrei''' ([[udmurdi keel|udmurdi]] Кедра Митрей; kodanikunimi '''Dmitri Korepanov''', Дмитрий Иванович Корепанов; [[28. september]] (vkj 16. september) [[1892]] Igra küla, [[Vjatka kubermang]] (tänapäeval [[Udmurtia]]) – [[11. november]] [[1949]] Tšumakovo küla, [[Mihhailovski rajoon]], [[Novosibirski oblast]]) oli udmurdi kirjanik ja ajakirjanik. ==Elulugu== Kedra Mitrei õppis aastatel [[1907]]–[[1911]] [[Kaasan]]is õpetajate seminarist, visati aga sealt välja ateistlike veendumuste tõttu. Sooritas seejärel õpetajaeksamid ja töötas alates [[1912]]. aastast õpetajana Kulaki külas [[Sarapuli maakond|Sarapuli maakonnas]]. [[1914]]. aastal mobiliseeriti ta sõjaväkke, oli teenistuses [[Kaug-Ida]]s. [[Vene kodusõda|Vene kodusõja]] ajal osales partisaniliikumises. [[1920]]. aastal pöördus ta kodukanti tagasi ning töötas Zura ja Debessõ külas haridusosakonna juhatajana. [[1922]]. aastal astus [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei|Venemaa Kommunistlikku (bolševike) Parteisse]]. Aastatel [[1923]]–[[1928]] töötas ta ajalehe Gudõr toimetuses, algul kirjandusliku kaastöölisena, seejärel toimetajana. 1928–[[1930]] oli Kedra Mitrei [[Glazov]]i pedagoogilise tehnikumi direktor. 1930–[[1932]] õppis ta Moskva Pedagoogilises Teadusliku Uurimise Instituudis aspirantuuris. Alates [[1933]]. aastast oli Kedra Mitrei Udmurdi Riikliku Pedagoogilise Instituudi kirjanduse ja keeleteaduse kateedri juhataja ning ühtlasi Udmurdi Teadusliku Uurimise Instituudi keeleteaduse ja kirjanduse sektori juhataja. [[1934]]–[[1937]] oli ta Udmurdi ANSV Kirjanike Liidu juhatuse esimees. 1937. aastal ta vahistati ja saadeti asumisele [[Siber]]isse. [[1946]]. aastal ta vabanes, kuid [[1948]]. aastal vahistati uuesti ja saadeti asumisele Siberisse.<ref>[https://web.archive.org/web/20141129133648/http://shklyaev.ru/udmliteratura/kedramitrej.htm Кедра Митрей] Удмуртская литература</ref> ==Kirjanduslooming== Aastatel [[1910]]–[[1911]] kirjutas Kedra Mitrei [[vene keel]]es autobiograafilise jutustuse "Дитя больного века" ('haige sajandi laps'). [[1915]]. aastal avaldas ta vene keeles tragöödia "Эш-Тэрек" ('Eš-Terek'), mille tegevus toimub [[14. sajand]]il ja milles kujutatakse [[udmurdid|udmurtide]] võitlust [[marid]]ega. Järgnesid näidendid "Идна батыр" ('Idna batõr') [[1926]]. aastal ja "Юбер батыр" ('Juber batõr') [[1928]]. aastal, mis moodustavad vägilaste triloogia. [[1929]]. aastal avaldatud jutustuse "Вужгурт" ('Vana küla') keskmes on [[20. sajand]]i alguse revolutsioonilised vapustused. Kedra Mitrei kõige tähelepanuväärsemaks teoseks peetakse [[1929]]. aastal ilmunud romaani "Секыт зӥбет" ('Raske ike'). Romaani tegevus leiab aset [[19. sajand]]i alguses. Peategelane Dangõr võitleb udmurtide vägivaldse ristiusustamise vastu.<ref>[https://web.archive.org/web/20170705045028/http://v4.udsu.ru/default/kedra_mit Кедра Митрей (1892–1949)] Удмуртский государственный университет</ref> ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *https://wikisource.org/wiki/Author:Кедра_Митрей [[Kategooria:Udmurdi kirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1892]] [[Kategooria:Surnud 1949]] nuqecxbuczr1dk0fvsplidntoqg9rvr Raba-võiliblikas 0 483473 7228364 7227394 2026-09-04T05:42:48Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7228364 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Raba-võiliblikas | pilt = Colias palaeno 216034066.jpg | pildi_laius = 210px | värvus = putukad | seisund = LC | seisundi_süsteem = IUCN3.1 | seisundi_ref = <ref> van Swaay, C., Ellis, S. & Warren, M. et [https://www.bc-europe.eu/documents/68e7d2151df15.pdf Colias palaeno]. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. [[IUCN]] 2025.</ref> | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | sugukond = [[Põualibliklased]] ''Pieridae'' | perekond = [[Võiliblikas]] ''Colias'' | liik = '''Raba-võiliblikas''' | binaarne = ''Colias palaeno'' | binaarse_autor = [[Linnaeus]], 1761 | alamsugukond = [[Kapsalibliklased]] ''Pierinae'' | ülemsugukond = [[Ratsuliblikalaadsed]] ''Papilionoidea'' | sünonüümid = *''Colias valeria'' *''Papilio europome'' *''Papilio palaeno'' *''Papilio philomene'' }} '''Raba-võiliblikas''' (''Colias palaeno'') on [[põualibliklased|põualibliklaste]] [[Sugukond (bioloogia)|sugukonda]] kuuluv [[liblikalised|liblikas]]. 2017. aasta sügisel esitati raba-võiliblikas üheks [[Eesti rahvusliblikas|Eesti rahvusliblika]] kandidaadiks.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tutvu kandidaatidega |url=http://rahvusliblikas.ee/galerii |arhiivimisaeg=2017-11-26 |vaadatud=1. september 2026 |väljaanne=Eesti Rahvusliblika valimine |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171126052622/http://rahvusliblikas.ee/galerii |url-olek=robot: teadmata }}</ref> == Nimetuse etümoloogia == Raba-võiliblikas on saanud eestikeelse nime oma peamise elupaiga järgi, [[Raba|rabad]]. Ladinakeelne nimetus ''palaeno'' pärineb antiikkreeka mütoloogiast ning viitab veenümfile [[Palaeno|Palaenole]], kes oli ka kuninga [[Danaus|Danause]] tütar<ref>{{Netiviide |pealkiri=Veengeeltje |url=https://vlinderstichting.nl/vlinder/veengeeltje/ |vaadatud=2026-09-01 |väljaanne=Vlinderstichting |keel=nl-NL}}</ref>. == Välimus ja tunnused == Raba-võiliblika tiibade siruulatus on 42–54 mm. Tiibade ülakülg on helekollane kuni kahvatukollane ning ääristatud laia tumeda servavöödiga. Ees- ja tagatiiva keskosas paikneb väike tumedam laik. Tiibade alapool on kollakasroheline kuni rohekaskollane. Tagatiiva alapoolel asub hõbedase läikega valkjas täpp, mida ümbritseb pruunikas rõngas. Emased on tavaliselt isastest heledamad ning nende tiibade must servamuster võib olla vähem väljendunud. <ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Õunap |eesnimi=Erki |pealkiri=Eesti päevaliblikad |perekonnanimi2=Tartes |eesnimi2=Urmas |lehekülg=131}}</ref> Liik sarnaneb väliselt paljude teiste võiliblikatega, kuid raba-võiliblikat aitab ära tunda tagatiiva alapoolsel küljel paiknev hõbedane täpp ning seotus rabakooslustega.<ref name=":0" /> Liblikal esinevad järgmised vormid<ref>{{ajakirjaviide |perekonnanimi=Marschner |eesnimi=Hugo |kuupäev=15. mai 1921 |pealkiri=Colias palaeno L., eine synoptische Behandlung seiner Formen |url=https://www.zobodat.at/pdf/Deutsche-Ent-Zeitschrift_1921_0001-0024.pdf |ajakiri=Deutsche Entomologische Zeitschrift |keel=saksa |aastakäik=1921 |üksiknumber=1 |lehekülg=1–24 |leheküljed= |vaadatud=1. september 2026}}</ref><ref>{{raamatuviide |autor=Bollow |eesnimi=C. |url=https://www.zobodat.at/pdf/Seitz-Schmetterlinge-Erde_1_Supp_1932_en_0001-0456.pdf |pealkiri=The Macrolepidoptera of the World. Supplement to Vol. 1: The Palaearctic Butterflies |kirjastus= |aasta=1932 |toimetaja=Seitz |toimetaja-eesnimi=Adalbert |koht=Stuttgart |lehekülg=107–118 |keel=inglise |artikkel=18. Genus: Colias F. |vaadatud=1. september 2026}}</ref>: * f. ''cretacea'' – isased on tiibade ülaküljelt valged nagu emased * f. ''illgneri'' – ainult emastel esinev tugevasti kollaseks muutunud vorm ning välisserv on lai ja intensiivselt must * f. ''nordströmi'' – tagatiiva alakülje hõbedane kesktähn on tugevasti suurenenud, ümbritsetud mustaga ja venitatud tiivaserva suunas teravaks * f. ''obliterata'' – eestiiva ülakülje tavaliselt must servavööt on erakordselt kahvatu hall ja ähmane, samal ajal kui tiibade alakülje kollane värvus jääb tavapäraselt erksaks * f. ''ochracea'' – ainult emastel esinev tugev kollane värvusvorm, mis ületab värvuse intensiivsuselt vormi ''illgneri'' * f. ''octava'' – tagatiiva alaküljel on tavalise ühe hõbedase kesktähni asemel kaks lähestikku asetsevat hõbedast tähni, mis meenutavad kujult numbrit 8 * f. ''parva'' – tavavormist väiksem * f. ''reducta'' – emastel on laias mustas eestiiva servavöödis suured valged soontevahelised laigud, mis katkestavad ühtlase tumeda servavöödi * f. ''schildei'' – must välisserv on tavalisest märksa kitsam, eriti emastel * f. ''schröderi'' – tavaliselt esinevad roosakaspunased märgised puuduvad * f. ''sitowskii'' – kõigi tiibade tumedad servavöödid on väga laiad, eestiival on servavööt kiilukujuline ja ulatub umbes poolele teele tiiva siseserva suunas <gallery mode="packed"> Fail:(MHNT) Colias palaeno - Majdan Kasztelański Pologne - male dorsal.jpg|♂ Fail:(MHNT) Colias palaeno - Majdan Kasztelański Pologne - male ventral.jpg|♂ △ Fail:Colias palaeno.female.jpg|♀ Fail:Colias palaeno poktussani female Syntype 01 ventral side ZSM.jpg|♀ △ </gallery> == Alamliigid == Liigil on olemas järgmised alamliigid<ref name=":3">{{Netiviide |pealkiri=Colias palaeno - LepiWiki |url=https://lepiforum.org/wiki/page/Colias_palaeno |vaadatud=2026-09-01 |väljaanne=lepiforum.org}}</ref>: * ''Colias palaeno europome'' (Esper, 1778) * ''Colias palaeno europomene'' (Ochsenheimer, 1816) * ''Colias palaeno palaeno'' (Linnaeus, 1761) == Elupaik == Tegemist on tüüpilise soo- ja rabaliigiga. Teda võib kohata [[Madalsoo|madalsoodes]], [[Siirdesoo|siirdesoodes]], [[Rabamets|rabametsades]] ning teistel niisketel happelise pinnasega aladel. Liik eelistab avatud või hõreda puistuga elupaiku, kus kasvavad tema röövikute toidutaimed. Eestis on raba-võiliblikas levinud kogu maal ning rabades üsna tavaline.<ref name=":0" /><ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=J. |eesnimi=Viidalepp |pealkiri=Eesti suurliblikate määraja. 1. |perekonnanimi2=Möls |eesnimi2=T. |lehekülg=39}}</ref> == Levila == [[Fail:Northern Hemisphere LamAz-Colias palaeno.png|pisi|Pildil on märgistatud ka Põhja-Ameerika, kuid pole teada, kas tegemist liblika alamliigiga või eraldiseisva liigiga]] Holarktilise levikuga liik.<ref name=":2">{{Raamatuviide |perekonnanimi=J. |eesnimi=Viidalepp |pealkiri=Eesti liblikate määraja |perekonnanimi2=Remm |eesnimi2=H. |lehekülg=205}}</ref> Ta on levinud [[Euroopa|Euroopas]] ja [[Põhja-Aasia|Põhja-Aasias]]. [[Euraasia]] levila ulatub [[Lääne-Euroopa|Lääne-Euroopast]] üle [[Põhja-Euroopa|Põhja-]] ja [[Ida-Euroopa]] ning [[Siber|Siberi]] kuni [[Venemaa]] [[Kaug-Ida]] ja [[Ida-Aasia|Ida-Aasiani]]. Täpsemalt Euroopas ulatub levila idapoolsest [[Prantsusmaa|Prantsusmaast]] ja [[Alpid|Alpidest]] üle Kesk- ja Ida-Euroopa kuni [[Uural|Uuraliteni]] ning põhja suunas läbi [[Baltimaad|Baltimaade]] ja [[Fennoskandia]] Põhja-[[Norra]], -[[Rootsi]] ja -[[Soome|Soomeni]]. Liik puudub [[Suurbritannia|Suurbritannias]] ja [[Iirimaa|Iirimaal]], [[Pürenee poolsaar|Pürenee poolsaarel]], suuremal osal [[Balkani poolsaar|Balkani poolsaarest]] ning [[Vahemeri|Vahemere]] saartelt. Aasias on liik levinud üle Siberi ning esineb muu hulgas [[Taga-Baikal|Taga-Baikalis]], [[Amuur|Amuuri piirkonnas]], [[Kamtšatka poolsaar|Kamtšatkal]] ja [[Tšuktšimaa|Tšuktšimaal]]. Levila ulatub ka Põhja-[[Mongoolia|Mongooliasse]], Kirde-[[Hiina|Hiinasse]] ja [[Korea]] poolsaare kirdeosa mäestikesse.<ref name=":3" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=Colias |url=https://bio.nic.funet.fi/pub/sci/bio/life/insecta/lepidoptera/ditrysia/papilionoidea/pieridae/coliadinae/colias/ |vaadatud=2026-09-01 |väljaanne=bio.nic.funet.fi}}</ref> Liigi esinemine [[Põhja-Ameerika|Põhja-Ameerikas]] on vaieldav, sest sealseid populatsioone käsitletakse sageli iseseisva liigina ''Colias chippewa''. == Lennuaeg == Eestis lendab raba-võiliblikas ühe põlvkonnana aastas. Valmikuid võib kohata juuni keskpaigast juuli lõpuni, üksikuid isendeid mõnikord ka augusti alguses. Lennuaeg sõltub kevade ja suve ilmastikutingimustest.<ref name=":0" /><ref name=":2" /> == Rööviku areng == Emane raba-võiliblikas muneb munad ühekaupa rööviku toidutaime lehtedele, enamasti taimelehtede ülaküljele ja sageli võrsete tipu lähedale.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Dolek |eesnimi=Matthias |perekonnanimi2=Freese-Hager |eesnimi2=Anja |perekonnanimi3=Georgi |eesnimi3=Maria |perekonnanimi4=Bräu |eesnimi4=Markus |perekonnanimi5=Poschlod |eesnimi5=Peter |perekonnanimi6=Stettmer |eesnimi6=Christian |kuupäev=2019-06-17 |pealkiri=Der Hochmoorgelbling (Colias palaeno) – das Mikroklima der Larvallebensräume ist entscheidend für sein Überleben |url=https://www.anl.bayern.de/publikationen/anliegen/meldungen/wordpress/hochmoorgelbling/ |ajakiri=Anliegen Natur |lehekülg=101 |DOI=10.63653/dkar6912 |issn=1864-0729}}</ref> Muna on piklik, mõlemast otsast ahenev, selgelt umbes kahekümne pikisuunaliste ribidega. Värskelt munetud muna on kollakas ning muutub arenedes punakaks.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Colias palaeno {{!}} Yleiskuvaus {{!}} Suomen Lajitietokeskus |url=https://laji.fi/taxon/MX.60791 |vaadatud=2026-09-01 |väljaanne=laji.fi |keel=fi}}</ref> Röövik koorub tavaliselt umbes ühe kuni kolme nädala jooksul. Värskelt koorunud röövik on pruunikas või kollakaspruun, tema peakapsel on must ja keha katavad lühikesed karvakesed. Noor röövik toitub lehe pindmisest koest. Toitumise vaheaegadel puhkab röövik lehe ülaküljel keskroo või lehe aluse lähedal enda valmistatud väikesel siidpadjakesel. Teises kasvujärgus suureneb röövik kiiresti ning tema põhivärvus muutub veidi rohelisemaks. Kolmandaks kasvujärguks on röövik selgelt roheline ning keha külgedel muutub nähtavamaks kollakas küljejoon ja keha katavad lühikesed tumedad karvakesed. Neljandas kasvujärgus on röövik roheline ning tema keha külgedel kulgev kollane pikitriip muutub järjest silmatorkavamaks. Keha pind on peenelt sametine ja kaetud väikeste tumedate täppide ning lühikeste karvakestega. Täiskasvanud röövik on umbes 35 mm pikk<ref>{{Netiviide |pealkiri=Myrgulvinge – Beskrivelse {{!}} Artsdatabanken |url=https://artsdatabanken.no/arter/takson/29780/beskrivelse |vaadatud=2026-09-01 |väljaanne=artsdatabanken.no |keel=nb}}</ref>. Röövik on mereroheline kuni erkroheline ja sametise välimusega. Keha katavad arvukad väga väikesed tumedad täpid ning peamiselt lühikesed mustad karvakesed. Keha mõlemal küljel kulgeb tugev erekollane pikitriip, mille alumine serv võib olla tumedalt ääristatud. Sellest allpool paiknevad heledad või valkjad, tumeda servaga hingamisavad. Pea on roheline. <ref name=":4">{{Netiviide |pealkiri=European Lepidoptera and their ecology: Colias palaeno |url=https://www.pyrgus.de/Colias_palaeno_en.html |vaadatud=2026-09-01 |väljaanne=www.pyrgus.de}}</ref><ref name=":5">{{Netiviide |pealkiri=Colias palaeno {{!}} Yleiskuvaus {{!}} Suomen Lajitietokeskus |url=https://laji.fi/taxon/MX.60791 |vaadatud=2026-09-01 |väljaanne=laji.fi |keel=fi}}</ref> Täiskasvanud röövik lõpetab enne nukkumist söömise ning otsib sobiva koha, tavaliselt toidutaime või mõne lähedal asuva taime varrel. Röövik valmistab aluspinnale siidpadjakese, millesse kinnitab tagakeha tipus paikneva kremastri, ning punub keha keskosa ümber tugeva siidise vöö. Nukk on roheline kuni kollakasroheline, eest teravnev ja tugevalt kumerdunud rindmikuosaga. Külgedel võib kulgeda hele kollakas või valkjaskollane joon.<ref name=":4" /><ref name=":5" /> Talvitumine toimub röövikuna.<ref name=":0" /> Röövik toitub peamiselt [[Kanarbikulised|kanarbikuliste]] sugukonda kuuluvatel taimedel, peamiselt [[Sinikas|sinikal]].<ref name=":4" /> Muuhulgas toidulauale kuuluvad näiteks [[Mustikas (perekond)|mustikas]], [[küüvits]] jne. == Looduslikud vaenlased == Vaenlaste hulgas on enamasti erinevad [[kiletiivalised]], kes parasiteerivad munadel ja röövikutel, näiteks [[juuluklased]] ja [[vastsekiinlased]]. Näiteks juuluklastest on ''Cotesia ancilla'' ja vastsekiinlastest ''Phryxe nemea''.''<ref>{{raamatuviide |autor=Shaw|eesnimi=Mark R.|url=https://www.researchgate.net/publication/245031154_Parasitoids_of_European_Butterflies|pealkiri=Ecology of Butterflies in Europe|perekonnanimi2=Stefanescu|eesnimi2=Constantí|perekonnanimi3=van Nouhuys|eesnimi3=Saskya|kirjastus=Cambridge University Press|aasta=2009|koht=Cambridge|keel=inglise|peatükk=Parasitoids of European Butterflies}}</ref>'' Lisaks parasitoididele langevad liblikad kiskjate saagiks, näiteks ämblikutele ja lindudele. == Viited == <references /> == Välislingid == * {{Elurikkus}} [[Kategooria:Eesti liblikalised]] [[Kategooria:Põualibliklased]] 387dgerf5qb0yfmrltmwyqw0sl9uo41 Kaarepere rahvamaja 0 487352 7228221 7118026 2026-09-03T14:37:30Z Kuriuss 38125 7228221 wikitext text/x-wiki [[Fail:Kaarepere rahvamaja.jpg|pisi|Kaarepere rahvamaja]] '''Kaarepere rahvamaja''' on [[rahvamaja]] [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Jõgeva vald|Jõgeva vallas]] [[Kaarepere]] külas. Rahvamaja on ümber ehitatud kunagisest valla magasiaidast, mida Kaarepere Vabatahtlik Tuletõrje Ühing kasutas juba varem aastaid seltsimajana. Rahvamaja juurdeehitus avati 6. detsembril 1936. 1946. aastal nimetati maja Kaarepere Kultuurimajaks, 1999. aastal taas Kaarepere Rahvamajaks. 2016. aastast oli Kaarepere rahvamaja Palamuse Kultuuri üks tegevuskohtadest. 2023. aastast haldab maja Jõgeva Valla Kultuur<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kaarepere rahvamaja |url=https://jogevakultuur.ee/meiemajad |vaadatud=2025-11-25 |väljaanne=Jõgeva Kultuur |keel=et}}</ref>. Kaarepere rahvamaja loovjuht on Helgi Kaeval. ==Viited== <references /> ==Välislingid== *[http://www.rahvakultuur.ee/Kaarepere_Rahvamaja_147?&v=298&o=1104 Rahvamajast Rahvakultuuri Keskuse andmebaasis] *http://www.vooremaa.ee/kaarepere-rahvamaja-lugu-algas-kunagisest-magasiaidast-3/ [[Kategooria:Eesti kultuurikeskused]] [[Kategooria:Palamuse vald]] dlhc9atla98og0pvwnd53p0j9m47bey Eesti Kunstiakadeemia raamatukogu 0 491333 7228428 7161903 2026-09-04T08:53:14Z ~2026-47982-21 236847 7228428 wikitext text/x-wiki [[Fail:Eesti Kunstiakadeemia raamatukogu.jpg|pisi|Eesti Kunstiakadeemia raamatukogu]] '''Eesti Kunstiakadeemia raamatukogu''' (inglise keeles Library of the Estonian Academy of Arts) on [[teadusraamatukogu]], mis asub [[Eesti Kunstiakadeemia]] juures.<ref name="artun.ee">https://drive.google.com/file/d/12fOBgdi-g9BmZr_2m_gfuzO7SQdzOpyZ/view (vaadatud 04.09.2026)</ref> Raamatukogu juhatab Karin Oolu. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://www.artun.ee/oppimine/raamatukogu/ Raamatukogust Eesti Kunstiakadeemia kodulehel] [[Kategooria:Tallinna raamatukogud]] [[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia]] fja4o6bzh9p02o7oxrihns60b8kw3xz 7228429 7228428 2026-09-04T08:55:54Z ~2026-47982-21 236847 uuendatud põhimäärus otselingiga eka dokumendiregistrile 7228429 wikitext text/x-wiki [[Fail:Eesti Kunstiakadeemia raamatukogu.jpg|pisi|Eesti Kunstiakadeemia raamatukogu]] '''Eesti Kunstiakadeemia raamatukogu''' (inglise keeles Library of the Estonian Academy of Arts) on [[teadusraamatukogu]], mis asub [[Eesti Kunstiakadeemia]] juures.<ref name="artun.ee">https://adr.artun.ee/?page=pub_pub_dynobj_file&pid=87833929&file_id=87833930&desktop=57835&tid=1&u=20260904115507 (vaadatud 04.09.2026)</ref> Raamatukogu juhatab Karin Oolu. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://www.artun.ee/oppimine/raamatukogu/ Raamatukogust Eesti Kunstiakadeemia kodulehel] [[Kategooria:Tallinna raamatukogud]] [[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia]] 5cakitfleyabqpfj5akq7m4ol6ca507 Rahvusvaheline Rahvajutu-uurimise Selts 0 493774 7228481 7101485 2026-09-04T10:37:10Z Kapsas123 209254 7228481 wikitext text/x-wiki '''Rahvusvaheline Rahvajutu-uurimise Selts''' (inglise ''International Society for Folk Narrative Research'', lühend '''ISFNR''') on rahvusvaheline [[teadusselts]], mis tegeleb [[rahvajutt]]ude temaatikaga. Selts korraldab rahvusvahelisi [[kongress]]e. Kongressid on toimunud ka Eestis: näiteks 26.-31. juulil 2005 toimus kongress [[Tartu]]s; see oli ühtlasi seltsi 14. kongress.<ref name="suri.ee">{{Netiviide |pealkiri=Jutu-uurijate kongress |url=http://www.suri.ee/tul/jutu_kongress.html |vaadatud=2026-02-27 |väljaanne=www.suri.ee}}</ref> Aastast 1998 ilmub seltsi häälekandja [[Fabula]]. Aastast 2009 on seltsi esimees [[Ulrich Marzolph]]. ==Vaata ka== *[[Loitsude, loitsimise ja loitsijate uurimise töörühm]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.isfnr.org ISFNRi koduleht] [[Kategooria:Teadusorganisatsioonid]] [[Kategooria:Folkloristika]] sy4gnpdbwvrhjwap5osvcitcq251iej Regulaaravaldis 0 493914 7228484 7073903 2026-09-04T10:40:19Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7228484 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=jaanuar}} [[Pilt:The river effect in justified text.jpg|pisi|Tulemused tekstis järgneva mustri otsimisel <syntaxhighlight lang="Ragel">(?<=\.) {2,}(?=[A-Z])</syntaxhighlight> Sobitatakse vähemalt kaks tühikut, kuid ainult siis kui need paiknevad punkti järel ja suure tähe ees]] '''Regulaaravaldis''' (ingl. ''regular expression'', ''regex'' või ''regexp''<ref>[http://www.regular-expressions.info/tutorial.html What Regular Expressions Are Exactly - Terminology]</ref>) on [[Teoreetiline informaatika|teoreetilises informaatikas]] märkidest koosnev [[Mustrisobitus|otsingumuster]]. Tavaliselt kasutatakse sellist [[Mustrisobitus|mustrit]] [[Sõne (andmetüüp)|sõnedes]] otsingu- ja/või asendusoperatsioonideks. Regulaaravaldisi kasutatakse [[otsingumootor]]ites, [[tekstiredaktor]]ite otsimis- ja asendamisdialoogides, tekstitöötlustööriistades, nagu [[sed]] ja [[AWK]], ning [[leksikaanalüüs]]is. Regulaaravaldiste tugi on enamikus [[programmeerimiskeel]]tes sisseehitatud või saadaval [[teek]]idega. Regulaaravaldiste kirjutamiseks on erinevaid [[süntaks]]eid, näiteks [[POSIX|POSIX-i]] standard ja laialdaselt levinud [[Perl]]i [[süntaks]]. == Mustrid == Regulaaravaldistega kirjeldatakse [[Mustrisobitus|otsingumustreid]]. Selleks kasutatavad sümbolid on kas [[Metamärk|metamärgid]] (erilise tähendusega) või tavalised sümbolid (otsese tähendusega). Näiteks regulaaravaldises <code>a.</code> tähistab ''a'' tähelist vastavust 'a' ning ''.'' [[metamärk]]i, mis sobitub kõikide sümbolitega välja arvatud [[reavahetus]]. Seega sobituks see regulaaravaldis näiteks [[sõne]]dega ''a ''või ''ax'' või ''a0''. [[Mustrisobitus]]e vastete võimalikku täpsust saabki reguleerida [[metamärk]]ide kasutusega. Näiteks on <code>.</code> väga üldine [[Mustrisobitus|muster]], <code>[a-z]</code> (sobivad kõik tähed ''a'' kuni ''z'') on vähem üldisem ning <code>a</code> on väga täpne [[Mustrisobitus|muster]] (sobib vaid ''a''). [[Metamärk]]ide [[süntaks]] on loodud lihtsaks ja paindlikuks [[tekstitöötlus]]e automatiseerimiseks kujul, mida on lihtne tavalisel [[ASCII]] [[sõrmistik|klaviatuur]]il kirjutada. Väga lihtne näide sellisest regulaaravaldisest oleks leida [[tekstiredaktor]]is sama sõna mitme erineva kirjapildiga. Näiteks <code>Helsin[gk]i</code> sobitub nii sõnaga "Helsingi" kui ka sõnaga "Helsinki". === Sümbol võimalike hulgast === Kandiliste sulgude (<code>'''['''</code> ja <code>''']'''</code>) abil saab defineerida sümbolivaliku. Nende vahel olev avaldis sobitab ''täpselt ühte'' sümbolit võimalikest. Lisaks saab selle avaldise alguses kasutada [[tsirkumfleks]]i (<code>'''^'''</code>) tähtedevaliku välistamiseks ning kahe tähe vahel kasutada [[sidekriips]]u (<code>'''-'''</code>) tähtede vahemiku määramiseks [[ASCII]] järgi. Näiteks <code>[a-g]</code> on samaväärne kui <code>[abcdefg]</code>. {| class="wikitable" |+ Sümbolivaliku kasutamise näiteid ! Avaldis !! Selgitus |- | <code>'''[egh]'''</code> || üks tähtedest ''e'', ''g'' või ''h'' |- | <code>'''[0-6]'''</code> || üks number ''0'' kuni ''6'' (''0'', ''1'', ''2'', ''3'', ''4'', ''5'' või ''6'') |- | <code>'''[A-Za-z0-9]'''</code> || üks [[Ladina tähestik|ladina täht]] või number |- | <code>'''[^a]'''</code> || üks sümbol, mis ei ole ''a'' (<code>^</code> avaldise alguses käitub eitusena) |} === Defineeritud sümbolivalikud === Samuti toetab osa [[regulaaravaldise mootor]]itest järgnevaid märgivaliku lühivorme, mida saab kirjeldada ka kandiliste sulgude (<code>[</code> ja <code>]</code>) vahel olevate avaldistega. {| class="wikitable" ! Avaldis !! Ingliskeelne vaste !! Selgitus |- | <code>'''.'''</code> || || (peaaegu) ükskõik milline sümbol (tavaliselt reavahetusi ei arvestata) |- | <code>'''\d'''</code> || '''d'''igit || üks number (<code>[0-9]</code> ning vahel ka ülejäänud numbrilised sümbolid [[Unicode|Unicode'is]]) |- | <code>'''\D'''</code> || no '''d'''igit || sümbol, mis ei ole number (<code>[^\d]</code>) |- | <code>'''\w'''</code> || '''w'''ord character || üks täht, number või alakriips (<code>[a-zA-Z_0-9]</code> ning vahel ka ülejäänud tähed, nt [[täpitähed]]) |- | <code>'''\W'''</code> || no '''w'''ord character || üks sümbol, mis ei ole täht, number ega alakriips (<code>[^\w]</code>) |- | <code>'''\s'''</code> || [[Tühik|white'''s'''pace]] || üks tavaline tühik ning ka [[Talitusmärk|talitusmärgid]] \f, \n, \r, \t ja \v |- | <code>'''\S'''</code> || no white'''s'''pace || sümbol, mis ei ole tühik (<code>[^\s]</code>) |} === Kvantifikaatorid === [[Kvantifikaatorid]] lubavad eelneval avaldisel korduda. {| class="wikitable" ! Avaldis !! Selgitus |- | <code>'''?'''</code> || Eelnev avaldise osa kas 0 või 1 korda. (Samaväärne kui <code>{0,1}</code>) |- | <code>'''+'''</code> || Eelnev avaldise osa vähemalt 1 kord, kuid lubatud ka mitu. (Samaväärne kui <code>{1,}</code>) |- | <code>'''*'''</code> || Eelnev avaldise osa ükskõik kui mitu korda, võib ka puududa. (Samaväärne kui <code>{0,}</code>) |- | <code>'''{<span style="color:darkgreen;">''n''</span>}'''</code> || Eelnev avaldise osa täpselt n korda. (Samaväärne kui <code>{n,n}</code>) |- | <code>'''{<span style="color:darkgreen;">''min''</span>,}'''</code> || Eelnev avaldise osa vähemalt ''min'' korda |- | <code>'''{<span style="color:darkgreen;">''min''</span>,<span style="color:darkgreen;">''max''</span>}'''</code> || Eelnev avaldise osa ''min'' kuni ''max'' korda, mõlemad kaasa arvatud |- | <code>'''{0,<span style="color:darkgreen;">''max''</span>}'''</code> || Eelnev avaldise osa kuni ''max'' korda, kaasa arvatud |} Need [[kvantifikaator]]id viitavad eelnevale regulaaravaldise osale, kuid mitte tingimata nende leitud vastele. Näiteks <code>a+</code> sobitub nii sõnega ''a'' kui ka sõnega ''aaaa'', aga <code>[0-9]+</code> korral ei pea korduma sama number, vaid need võivad olla ka erinevad, näiteks sobib ''0741852''. Veel näiteid: * <code>[ab]+</code> korral sobivad ''a'', ''b'', ''aa'', ''bbbaab'' jne * <code>[0-9]{2,5}</code> korral sobivad kõik kahe, kolme, nelja või viienumbrilised sõned, näiteks ''42'' või ''12345'', kuid mitte sõned ''0'', ''1.1'' ega ''a1b2.'' == Ajalugu == Regulaaravaldised pärinevad 1951. aastast, mil matemaatik [[Stephen Cole Kleene]] kirjeldas [[regulaarkeel]]i ning kasutas selleks matemaatilist kirjapilti, mida ta kutsus regulaarhulkadeks.{{sfn|Kleene|1951}} Üks varasemaid [[mustrisobitus]]e implementatsioone realiseeriti [[SNOBOL]] keeles, mis kasutas regulaaravaldiste asemel oma [[mustrisobitus]]konstrukte. Regulaaravaldised muutusid eriti populaarseks 1968. aastast kahes kasutusvaldkonnas: [[mustrisobitus]] [[tekstiredaktor]]ites{{sfn|Thompson|1968}} ja [[leksikaanalüüs]] [[kompilaator]]ites{{sfn|Johnson|Porter|Ackley|Ross|1968}}. Üks esimesi regulaaravaldiste realisatsioone oli [[Ken Thompson]]i [[QED (tekstiredaktor)|QED redaktorisse]] lisatud tekstifailide [[Mustrisobitus|mustriotsing]], mis kasutas parema [[Arvutusjõudlus|jõudluse]] eesmärgil [[sünkroonkompilaator]]it.{{sfn|Thompson|1968}}<ref name="Beautiful Code Kernighan">{{cite book | last1 = Kernighan | first1 = Brian | authorlink1 = Brian Kernighan | title = Beautiful Code | chapter = A Regular Expressions Matcher | publisher = [[O'Reilly Media]] | pages = 1–2 | url = http://www.cs.princeton.edu/courses/archive/spr09/cos333/beautiful.html | accessdate = 15.05.2013 | isbn = 978-0-596-51004-6}}</ref><ref>{{cite web |url=http://cm.bell-labs.com/who/dmr/qed.html |title=An incomplete history of the QED Text Editor |last1=Ritchie |first1=Dennis M. |publisher= |accessdate=9.10.2013 |archive-date=21.02.1999 |archive-url=https://web.archive.org/web/19990221023422/http://cm.bell-labs.com/who/dmr/qed.html |url-status=dead }}</ref>{{sfn|Aho|Ullman|1992|loc=10.11 Bibliographic Notes for Chapter 10, p. 589}} Hiljem lisas ta selle tööriista ka [[Unix]]i redaktorisse [[ed (infotehnoloogia)|ed]], millest inspireerituna loodi ka tänapäeval populaarne otsingutööriist [[grep]]. Samal ajal kui Thompson arendas [[QED (tekstiredaktor)|QEDi]], implementeerisid teadlased, sh [[Douglas T. Ross]] regulaaravaldistel põhinevat leksikaanalüüsi tööriista, mida kasutatakse [[kompilaator]]iidisainis.{{sfn|Johnson|Porter|Ackley|Ross|1968}} 1970. aastatel kasutasid mitmed [[Unix]] programmid (nt [[vi (tekstiredaktor)|vi]], [[lex (tarkvara)|lex]], [[sed]], [[AWK]] ja [[expr]]) regulaaravaldiste variatsioone.{{sfn|Aho|Ullman|1992|loc=10.11 Bibliographic Notes for Chapter 10, p. 589}} Ajapikku võeti kasutusele järjest rohkem erinevaid avaldisi. Need algsed [[Mustrisobitus|mustrite]] kujud standardiseeriti [[POSIX.2]] standardiga 1992. aastal. 1980. aastatel tõusid [[Perl]]is esile keerulisemad regulaaravaldised, mis tulenesid algselt [[Henry Spencer]]i loodud regulaaravaldiste [[Teek|teegist]]. Spenceri hilisemat parema jõudluse ja [[Unicode|Unicode'i]] toega teeki [[Tcl]]-ile kasutatakse muuhulgas ka [[PostgreSQL]]is.<ref>{{cite web | url = http://www.tcl.tk/doc/howto/regexp81.html | title = New Regular Expression Features in Tcl 8.1 | accessdate = 11.10.2013 | archive-date = 7.10.2020 | archive-url = https://web.archive.org/web/20201007183137/http://www.tcl.tk/doc/howto/regexp81.html | url-status = dead }}</ref><ref>{{cite web | url = http://www.postgresql.org/docs/9.3/interactive/functions-matching.html | title = PostgreSQL 9.3.1 Documentation: 9.7. Pattern Matching | accessdate = 12.10.2013}}</ref> 1997. aastast on [[Philip Hazel]] arendanud [[PCRE]] [[teek]]i [[C (programmeerimiskeel)|C-keelele]], mis üritab matkida [[Perl]]i regulaaravaldiste funktsionaalsust. Seda kasutatakse paljudes tänapäevastes tööriistades, muuhulgas ka [[PHP]]s ja [[Apache HTTP Server]]is. Tänapäeval on regulaaravaldised laialdaselt toetatud [[programmeerimiskeel]]tes, tekstitöötlusprogrammides ja -[[Tekstiredaktor|redaktorites]] ning mujal. Regulaaravaldised on paljude programmeerimiskeelte [[standardteek|standardteegis]], näiteks [[Java]]s ja [[Python (programmeerimiskeel)|Python]]is, ning osal keeltest [[süntaks]]is, näiteks [[Perl]]is ja [[ECMAScript]]is. Regulaaravaldiste funktsionaalsuse implementatsioone kutsutakse tihti '''[[regulaaravaldise mootor]]iks''' ning mitmeid [[teek]]e saab mitmeotstarbeliselt kasutada. ==Viited== {{Viited}} [[Kategooria:Informaatika]] 9pgikd15ty7xd1p3ryxenom1jnppxxj Emanuela Timotin 0 498371 7228370 6984045 2026-09-04T06:10:54Z Kuriuss 38125 7228370 wikitext text/x-wiki '''Emanuela Timotin''' on [[rumeenlased|rumeenia]] filoloog. Teadustöös uurib ta loitsusid, apogrüüfe ja rahvausundit. Timotin lõpetas 1999. aastal [[Bukaresti Ülikool]]i. Ta on saanud magistrikraadi [[Université Paris-Sorbonne|Université Paris 4 Paris-Sorbonne'is]] 2000. aastal, doktorikraadi Bukaresti Ülikoolis 2007. aastal ja teise doktorikraadi [[Stendhali ülikool]]is [[Grenoble]]'is 2009. aastal. Ta töötab vanemteadurina [[Rumeenia Teaduste Akadeemia]] Iorgu Iordan – Al. Rosetti nimelises Keele Instituudis Bukarestis. Timotin on ajakirja [[Incantatio]] toimetuskolleegiumi liige ja üks väljaande Studii și cercetări lingvistice (Bukarest, Rumeenia) toimetajaid. Ta on ISFNR [[loitsude, loitsimise ja loitsijate uurimise töörühm]]a juhtkomitee liige, Rumeenia Lingvistika Seltsi liige ja Piiblikirjanduse Seltsi liige. ==Teadustöö== Ta on koostanud 17.–19. sajandi Rumeenia kirjalike loitsude tekstikriitilise väljaande "Descântecele manuscrise românești: secolele al XVII-lea – al XIX-lea" – Bucharest: Editura Academiei Române, 2010. Teos pälvis Rumeenia Teaduste akadeemia Timotei Cipariu auhinna. E. Timotin on avaldanud kirjutisi loitsudest, apogrüüfilistest käsikirjadest (nt taevakirjad), ta on avaldanud artikleid heterodokssete palvete ja samuti loitsude ja palvete seoste teemal paljudes erialastes väljaannetes. ==Valik publikatsioone== ===Raamatud, toimetatud teosed=== *Crestomația limbii române vechi. Vol. I.(1521–1639), ediția a II-a revăzută și adăugită, coordonator Alexandru Mareș, Editura Academiei Române, București, 2016. (kaasautor). *Adam și Eva în literatura română veche (secolele al XVI-lea –al XVIII-lea). Texte canonice, scrieri apocrife și credințe populare, București: Editura Muzeul Literaturii Române, 2016. *Emanuela Timotin, "Paroles protectrices, paroles guérisseuses. La tradition manuscrite des charmes roumains (XVIIe-XIXe siècle)", Paris: Presses de l’université Paris-Sorbonne, col. "Tradition et croyances", 2015, 385 p. * Descântecele manuscrise românești (secolele al XVII-lea – al XIX-lea) [The Romanian Manuscript Charms (17th – 19th centuries)], critical edition, philological and linguistic study. Bucharest: Editura Academiei Române, 2010. *Legenda duminicii (The Letter of Christ Fallen from the Sky), monographic study, edition and glossary, [Cele mai vechi cărți populare în literatura română, X], Bucharest, Fundația Națională pentru Știință și Artă – Academia Română, 2005. ===Valik artikleid=== *La tradition roumaine de la Vie d’Adam et d’Ève", în La Vie d’Adam et Ève et les traditions adamiques, Actes du quatrième colloque international sur les littératures apocryphes juive et chrétienne, Lausanne –Genève, 7–10 janvier 2014, édités par Frédéric Amsler, Albert Frey, Jean-Daniel Kaestli et André-Louis Rey (Publication de l'Institut romand des sciences bibliques 8), Prahins, Editions du Zèbre, 2017, pp.&nbsp;231–242. *Credințe și practici privind protecția familiei în Moldova secolelor al XVIII-lea –al XIX-lea, în Actele Colocviului Cultură și istorie la est de Carpați în perspectivă sud-est europeană (secolele al VII-lea –al XIX-lea, Istros: Brăila, 2017, pp.&nbsp;231–244. *Particularități morfologice (morfosintactice) ale unui text românesc de ceremonial din 1763, în Adina Dragomirescu et alii, Sintaxa ca mod de a fi. Omagiu doamnei profesoare Gabriela Pană Dindelegan, la aniversare, București: Editura Universității București, 2017, p.&nbsp;425–430. *Între Cantacuzini și Habsburgi. Aspecte lexicale ale unui text de ceremonial tradus din germană în română în 1763, în Adriana Costăchescu, Mihaela Cecilia Poescu, Hommages offerts à Maria Iliescu, Craiova: Editura Universitaria, 2017, pp.&nbsp;276–287. *La tradition roumaine manuscrite de La Lamentation d’Adam à l’expulsion du paradis", în Francesca Barone, Caroline Macé, Pablo Ubierna (ed.),Philologie, herméneutique et histoire des textes entre Orient et Occident. Mélanges en hommage à Sever J. Voicu, Turnhout, Brepols, 2017, p.&nbsp;729–754. *L’influence italienne sur le lexique roumain ancien. Le témoignage des traductions de Vlad Boțulescu de Mălăiești", în Éva Buchi, Jean-Paul Chauveau, Jean-Marie Pierrel (ed.), Actes du XXVIIe Congrès international de linguistique et de philologie romane (Nancy, 15–20 juillet 2013), vol. I, Strasbourg, ELiPhi, 2016, p.&nbsp;755–764. *Eastern Christian Prayers against Hailstorms: Aquatic Demons and Divine Powers in Canonical and Apocryphal Contexts, in: Éva Pócs, András Zempléni, Spirit Possession. European Contributions to Comparative Studies, Central European University Press, New York – Budapest, 2016. *‘The năjit between Prayers and Charms. A Study on the Romanian Manuscript Tradition’, In J. Kapalo, É. Pócs, W. F. Ryan (eds.), The Power of Words. Studies on Charms and Charming in Europe, Budapest, CEU Press, 2012, pp.&nbsp;216–230. *‘Le saint et les vers. Syméon Stylite l’Ancien, protecteur des vers à soie dans la tradition roumaine’, in F. Vigneron, K. Watanabe (eds.), Voix des mythes, science des civilisations. Hommage à Philippe Walter, Bern-Berlin, Peter Lang, 2012, pp.&nbsp;373–382. *‘Les apocryphes et leurs moyens de légitimation. Le Rêve de la Vierge dans la tradition roumaine’, New Europe College Yearbook, Bucharest, 2010–2011, pp.&nbsp;211–253. *‘Les incantations roumaines contre la matrice. Formules répétitives et associations symboliques’, in F. Bayard, A. Guillaume (eds) Formes et Difformités médiévales. Mélanges d’histoire, de littérature, de langue et de mythologie médiévales offerts au Professeur Claude Lecouteux, forewords by Régis Boyer and Jacques Le Goff, Paris: Presses de l’Université de Paris-Sorbonne, 2010, pp.&nbsp;279–285; *‘L’invocation à la lune dans les charmes roumains. Tradition manuscrite et tradition orale’, in A. Branda, I. Cuceu (eds.), Romania Occidentalis, Romania Orientalis. Festschrift für Ion Taloș, Cluj: Editura Fundației pentru Studii Europene–Editura Mega, 2010, pp.&nbsp;651–660. *‘Irodia, doamna zânelor. Notes sur les fées roumaines et leur cohorte fantastique’, in K. Ueltschi, M. White-Le Goff (eds.), Les entre-mondes. Les vivants, les morts, Paris: Klincksieck, 2009, pp.&nbsp;179–194. *‘Queen of the Fairies and Biblical Queen. Notes on the Romanian Herodias’, Acta Ethnographica Hungarica. An International Journal of Ethnography, 54 (2009) [= É. Pócs (ed.), Folk Religion and Folk Belief in Central-Eastern Europe], pp.&nbsp;363–376. *‘Un aspect méconnu des fées roumaines. Observations sur un texte magique manuscrit’, Revue des Études Sud-Est Européennes, 45 (2007), pp.&nbsp;433–443; *‘Une version roumaine inconnue de la Lettre du Christ tombée du ciel’, in Byzance, les Balkans, l’Europe. Études en honneur du Prof. Vasilka Tăpkova-Zaimova [Studia Balcanica, 25], Sofia, Institut d’Études Balkaniques, 2006, pp.&nbsp;549–556. *‘Particularități comune versiunilor de tipul ‘Ierusalim’ ale Legendei duminicii și textelor de legi’ (Common features of the Letter of Christ Fallen from the Sky (Jerusalem version) and the juridical texts), Studii și cercetări lingvistice, 54 (2003), pp.&nbsp;203–225. *‘Despre funcția substantivelor formate prin moțiune în descântecele românești’ (On the Function of the Nouns Formed with Suffixes of Genre in the Romanian Charms), Limba română, 52 (2003),pp.&nbsp;561–572. ==Välislingid== * [http://www.folklore.ee/incantatio/ Incantatio] {{JÄRJESTA:Timotin, Emanuela}} [[Kategooria:Rumeenia teadlased]] [[Kategooria:Bukaresti ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sünniaeg puudub]] ijgmeoucwau5izwbti9sldfd9p3v478 7228399 7228370 2026-09-04T07:31:58Z Kapsas123 209254 7228399 wikitext text/x-wiki '''Emanuela Timotin''' on [[rumeenlased|rumeenia]] filoloog. Teadustöös uurib ta loitsusid, apogrüüfe ja rahvausundit. Timotin lõpetas 1999. aastal [[Bukaresti Ülikool]]i. Ta on saanud magistrikraadi [[Université Paris-Sorbonne|Université Paris 4 Paris-Sorbonne'is]] 2000. aastal, doktorikraadi Bukaresti Ülikoolis 2007. aastal ja teise doktorikraadi [[Stendhali ülikool]]is [[Grenoble]]'is 2009. aastal. Ta töötab vanemteadurina [[Rumeenia Teaduste Akadeemia]] Iorgu Iordan – Al. Rosetti nimelises Keele Instituudis Bukarestis. Timotin on ajakirja [[Incantatio]] toimetuskolleegiumi liige ja üks väljaande Studii și cercetări lingvistice (Bukarest, Rumeenia) toimetajaid. Ta on [[ISFNR]]-i [[loitsude, loitsimise ja loitsijate uurimise töörühm]]a juhtkomitee liige, Rumeenia Lingvistika Seltsi liige ja Piiblikirjanduse Seltsi liige. ==Teadustöö== Ta on koostanud 17.–19. sajandi Rumeenia kirjalike loitsude tekstikriitilise väljaande "Descântecele manuscrise românești: secolele al XVII-lea – al XIX-lea" – Bucharest: Editura Academiei Române, 2010. Teos pälvis Rumeenia Teaduste akadeemia Timotei Cipariu auhinna. E. Timotin on avaldanud kirjutisi loitsudest, apogrüüfilistest käsikirjadest (nt taevakirjad), ta on avaldanud artikleid heterodokssete palvete ja samuti loitsude ja palvete seoste teemal paljudes erialastes väljaannetes. ==Valik publikatsioone== ===Raamatud, toimetatud teosed=== *Crestomația limbii române vechi. Vol. I.(1521–1639), ediția a II-a revăzută și adăugită, coordonator Alexandru Mareș, Editura Academiei Române, București, 2016. (kaasautor). *Adam și Eva în literatura română veche (secolele al XVI-lea –al XVIII-lea). Texte canonice, scrieri apocrife și credințe populare, București: Editura Muzeul Literaturii Române, 2016. *Emanuela Timotin, "Paroles protectrices, paroles guérisseuses. La tradition manuscrite des charmes roumains (XVIIe-XIXe siècle)", Paris: Presses de l’université Paris-Sorbonne, col. "Tradition et croyances", 2015, 385 p. * Descântecele manuscrise românești (secolele al XVII-lea – al XIX-lea) [The Romanian Manuscript Charms (17th – 19th centuries)], critical edition, philological and linguistic study. Bucharest: Editura Academiei Române, 2010. *Legenda duminicii (The Letter of Christ Fallen from the Sky), monographic study, edition and glossary, [Cele mai vechi cărți populare în literatura română, X], Bucharest, Fundația Națională pentru Știință și Artă – Academia Română, 2005. ===Valik artikleid=== *La tradition roumaine de la Vie d’Adam et d’Ève", în La Vie d’Adam et Ève et les traditions adamiques, Actes du quatrième colloque international sur les littératures apocryphes juive et chrétienne, Lausanne –Genève, 7–10 janvier 2014, édités par Frédéric Amsler, Albert Frey, Jean-Daniel Kaestli et André-Louis Rey (Publication de l'Institut romand des sciences bibliques 8), Prahins, Editions du Zèbre, 2017, pp.&nbsp;231–242. *Credințe și practici privind protecția familiei în Moldova secolelor al XVIII-lea –al XIX-lea, în Actele Colocviului Cultură și istorie la est de Carpați în perspectivă sud-est europeană (secolele al VII-lea –al XIX-lea, Istros: Brăila, 2017, pp.&nbsp;231–244. *Particularități morfologice (morfosintactice) ale unui text românesc de ceremonial din 1763, în Adina Dragomirescu et alii, Sintaxa ca mod de a fi. Omagiu doamnei profesoare Gabriela Pană Dindelegan, la aniversare, București: Editura Universității București, 2017, p.&nbsp;425–430. *Între Cantacuzini și Habsburgi. Aspecte lexicale ale unui text de ceremonial tradus din germană în română în 1763, în Adriana Costăchescu, Mihaela Cecilia Poescu, Hommages offerts à Maria Iliescu, Craiova: Editura Universitaria, 2017, pp.&nbsp;276–287. *La tradition roumaine manuscrite de La Lamentation d’Adam à l’expulsion du paradis", în Francesca Barone, Caroline Macé, Pablo Ubierna (ed.),Philologie, herméneutique et histoire des textes entre Orient et Occident. Mélanges en hommage à Sever J. Voicu, Turnhout, Brepols, 2017, p.&nbsp;729–754. *L’influence italienne sur le lexique roumain ancien. Le témoignage des traductions de Vlad Boțulescu de Mălăiești", în Éva Buchi, Jean-Paul Chauveau, Jean-Marie Pierrel (ed.), Actes du XXVIIe Congrès international de linguistique et de philologie romane (Nancy, 15–20 juillet 2013), vol. I, Strasbourg, ELiPhi, 2016, p.&nbsp;755–764. *Eastern Christian Prayers against Hailstorms: Aquatic Demons and Divine Powers in Canonical and Apocryphal Contexts, in: Éva Pócs, András Zempléni, Spirit Possession. European Contributions to Comparative Studies, Central European University Press, New York – Budapest, 2016. *‘The năjit between Prayers and Charms. A Study on the Romanian Manuscript Tradition’, In J. Kapalo, É. Pócs, W. F. Ryan (eds.), The Power of Words. Studies on Charms and Charming in Europe, Budapest, CEU Press, 2012, pp.&nbsp;216–230. *‘Le saint et les vers. Syméon Stylite l’Ancien, protecteur des vers à soie dans la tradition roumaine’, in F. Vigneron, K. Watanabe (eds.), Voix des mythes, science des civilisations. Hommage à Philippe Walter, Bern-Berlin, Peter Lang, 2012, pp.&nbsp;373–382. *‘Les apocryphes et leurs moyens de légitimation. Le Rêve de la Vierge dans la tradition roumaine’, New Europe College Yearbook, Bucharest, 2010–2011, pp.&nbsp;211–253. *‘Les incantations roumaines contre la matrice. Formules répétitives et associations symboliques’, in F. Bayard, A. Guillaume (eds) Formes et Difformités médiévales. Mélanges d’histoire, de littérature, de langue et de mythologie médiévales offerts au Professeur Claude Lecouteux, forewords by Régis Boyer and Jacques Le Goff, Paris: Presses de l’Université de Paris-Sorbonne, 2010, pp.&nbsp;279–285; *‘L’invocation à la lune dans les charmes roumains. Tradition manuscrite et tradition orale’, in A. Branda, I. Cuceu (eds.), Romania Occidentalis, Romania Orientalis. Festschrift für Ion Taloș, Cluj: Editura Fundației pentru Studii Europene–Editura Mega, 2010, pp.&nbsp;651–660. *‘Irodia, doamna zânelor. Notes sur les fées roumaines et leur cohorte fantastique’, in K. Ueltschi, M. White-Le Goff (eds.), Les entre-mondes. Les vivants, les morts, Paris: Klincksieck, 2009, pp.&nbsp;179–194. *‘Queen of the Fairies and Biblical Queen. Notes on the Romanian Herodias’, Acta Ethnographica Hungarica. An International Journal of Ethnography, 54 (2009) [= É. Pócs (ed.), Folk Religion and Folk Belief in Central-Eastern Europe], pp.&nbsp;363–376. *‘Un aspect méconnu des fées roumaines. Observations sur un texte magique manuscrit’, Revue des Études Sud-Est Européennes, 45 (2007), pp.&nbsp;433–443; *‘Une version roumaine inconnue de la Lettre du Christ tombée du ciel’, in Byzance, les Balkans, l’Europe. Études en honneur du Prof. Vasilka Tăpkova-Zaimova [Studia Balcanica, 25], Sofia, Institut d’Études Balkaniques, 2006, pp.&nbsp;549–556. *‘Particularități comune versiunilor de tipul ‘Ierusalim’ ale Legendei duminicii și textelor de legi’ (Common features of the Letter of Christ Fallen from the Sky (Jerusalem version) and the juridical texts), Studii și cercetări lingvistice, 54 (2003), pp.&nbsp;203–225. *‘Despre funcția substantivelor formate prin moțiune în descântecele românești’ (On the Function of the Nouns Formed with Suffixes of Genre in the Romanian Charms), Limba română, 52 (2003),pp.&nbsp;561–572. ==Välislingid== * [http://www.folklore.ee/incantatio/ Incantatio] {{JÄRJESTA:Timotin, Emanuela}} [[Kategooria:Rumeenia teadlased]] [[Kategooria:Bukaresti ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sünniaeg puudub]] ekppkda8ik6getufljjp86rmm9l834h Harálampos Passalís 0 500531 7228366 5245086 2026-09-04T05:49:38Z Kuriuss 38125 7228366 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=september}} '''Haralampos Passalis''' (Χαράλαμπος Πασσαλής) on kreeka folklorist ja keeleteadlane. Ta töötab teadurina Kreeka Keele Keskuses Centre for the Greek Language (Thessaloniki) (www.greek-language.gr) ja alates 1998 Thessaloniki Kultuuridevahelises koolis Evosmos [[Aristoteleion Panepistimion Thessalonikis]], kus õpetab alates 2007 vana- ja uus-kreeka keelt. *1984–1989 BA Kreeka keel ja kirjandus, [[Aristoteleion Panepistimion Thessalonikis]] *1989–1993 MA keeleteaduses, Aristoteleion Panepistimion Thessalonikis *1996–2000 PhD folkloristikas, Aristoteleion Panepistimion Thessalonikis *1992–2000 töötas Bütsantsi-uuringute keskuses/Keskaegse Kreeka rahvakirjanduse sõnastik Kuulub alates 1998 keskaegse kreeks rahvakirjanduse (1100–1669) sõnastikku koostavasse meeskonda (Λεξικό της ελληνικής μεσαιωνικής δημώδους γραμματείας του Εμμ. Κριαρά), vols. 15 (2003), 16 (2006) and 17 (2011), 18 (2012), 19 (2014), mida avaldab Kreeka Keele Keskus Thessalonikis. Ta kuulub [[loitsude, loitsimise ja loitsijate uurimise töörühm]]a [[Rahvusvaheline Rahvajutu-uurimise Selts|Rahvusvahelise Rahvajutu-Uurijate Seltsi]] (ISFNR) juures juhtkomiteesse ja ajakirja [[Incantatio]] toimetuskolleegiumisse, on üks toimetajaid. ==Publikatsioonid== *ΝΕΟΕΛΛΗΝΙΚΕΣ ΕΠΩΔΕΣ. Η ΔΥΝΑΜΗ ΤΟΥ ΑΡΡΗΤΟΥ ΛΟΓΟΥ ΣΤΗΝ ΕΛΛΗΝΙΚΗ ΛΑΪΚΗ ΠΑΡΑΔΟΣΗ [Modern Greek charms. The power of unspoken speech in Greek Folk Tradition]. Thessaloniki: Ekdotikos Oikos Rome, 2016. *"Greek customs and manners", «Η διαχείριση του φόβου στη λαϊκή ιατρική» [=Therapeutic Treatment of Fright in Greek Folk Medicine] *«Genres and Categories of Verbal Magic: Towards a Holistic Approach» «Greece», International Annotated Bibliography of Charms, *«Myth and Greek Narrative Charms: Analogy and Fluidity», *«ΤΠΕ και διδασκαλία των δημοτικών τραγουδιών του ‘κύκλου της ζωής’: Κείμενο και ερμηνευτικό πλαίσιο» [ICT (Information and Communication Technology) and teaching of the demotic songs of “life cycle”: text and interpretative context], *«Clerics and Ambiguity: Social Control and Religious Identity Formation in Greek Traditional Culture Δημοτικά τραγούδια, υστερομεσαιωνική (πρωτο-νεοελληνική) και νεοελληνική λογοτεχνία. SPIN. [http://spinnet.humanities.uva.nl/images/2010-11/passalis_clerics_and_ambiguity.pdf] *Λεξιλογική ανάλυση και ηλεκτρονικές πηγές» [Demotic songs, post-medieval (proto-neohellenic) and neo-hellenic literature. Lexilogical analysis and digital sources], *«Συστήματα μαγικής σκέψης στις αρχές του 21ου αιώνα. Η περίπτωση της αστρολογίας»[Systems of magical thought: The case of astrology], *«Αναζητώντας τη λεξιλογική διαπολιτισμική ενότητα. Η αξιοποίηση των διεθνισμών στη διδακτική πράξη» [Searching for the intercultural lexicological unity. Uses of internationalisms in teaching proccess]. ==Välislingid== * [http://spinnet.humanities.uva.nl/images/2010-11/passalis_clerics_and_ambiguity.pdf – Clerics and ambiguity] {{JÄRJESTA:Passalis, Haralampos}} [[Kategooria:Kreeka inimesed]] [[Kategooria:Folkloristid]] [[Kategooria:Keeleteadlased]] [[Kategooria:Sünniaeg puudub]] owi4ado73r3rxl32sfcaap8sx3y8pt4 Raasiku valla ajalookonverents 0 500751 7228435 7070937 2026-09-04T09:14:08Z Estopedist1 278 cat 7228435 wikitext text/x-wiki '''Raasiku valla ajalookonverentsi''' korraldamise algatas [[Ardo Niinre]]<ref>{{Netiviide|autor=Ere Uibo|url=https://sonumitooja.ee/raasiku-valla-taasnimetamisest-taitus-23-aastat/|pealkiri=Raasiku valla taasnimetamisest möödus 23 aastat|väljaanne=Sõnumitooja|aeg=25. märts 2015|vaadatud=14.03.2018}}</ref> 2013. aastal, kui 12. märtsil toimus Raasiku valla 21. aastapäeva puhul Aruküla rahvamajas [[Raasiku valla ajaloo- ja tulevikupäev]].<ref>{{Netiviide|autor=Gertrud Kaljuvee|url=https://sonumitooja.ee/raasiku-valla-suennipaeeval-raeaegiti-minevikust-ja-tulevikust/|pealkiri=Raasiku valla sünnipäeval räägiti minevikust ja tulevikust|väljaanne=Sõnumitooja|aeg=20. märts 2013|vaadatud=14.03.2018}}</ref> Selle ürituse esimene osa oli Raasiku valla I ajalookonverents, kus osales ettekandega viis kohalikku koduloolast ja õpilasettekandega kaks Aruküla Põhikooli õpilast. Korraldaja sõnul oli tegemist esimese niisuguses vormis toimuva ülevallalise ettekandekoosolekuga. Korraldajateks on olnud Raasiku vallavalitsus ja kohalikud koduloolased. {| class="wikitable" |'''Aasta''' |'''Kuupäev''' |'''Pealkiri''' |'''Asukoht''' |'''Eestvedaja(d)''' |'''Ettekandeid''' |'''Kohalikud esinejad''' |'''Külalisesineja''' |'''Õpilasesineja(d)''' |- |2013 |12.03.2013 |Raasiku valla I ajalookonverents |Aruküla rahvamaja |Ardo Niinre |7 |Vaino Napp, Henri Reeder, Marianne Loik, Mai Erbe, Anne Eenpalu | |Alvar Arandi, Andres Loik |- |2014 |12.03.2014 |Raasiku valla II ajalookonverents |Aruküla rahvamaja |Marianne Loik, Henri Reeder |6 |Vaino Napp, Henri Reeder, Marianne Loik, Mai Erbe |Andres Tarand |Elisabeth Elmend |- |2015 |12.03.2015 |Raasiku valla III ajalookonverents |Raasiku rahvamaja |Ardo Niinre, Marianne Loik, Henri Reeder |10 |Vaino Napp, Olev Sinijärv, Andre Sepp, Karin Reiska, Juhan Trump, Jaak Kalle, Marianne Loik (2) |Marju Kõivupuu |Andre Loikmann, Kelli-Mai Maasik, Ignar Fjodorov |- |2016 |11.03.2016 |Raasiku valla IV ajalookonverents |Pikavere mõis |Ardo Niinre, Marianne Loik, Henri Reeder |11 |Vaino Napp, Alar Aedma, Helju Kadakas, Raivo Uukkivi, Tiina Rühka, Signe Pärt, Marianne Loik, Priit Tamm |Ivar Leimus |Iris Johanna Kreen, Helina Keso |- |2017 |10.03.2017 |Raasiku valla V ajalookonverents |Aruküla mõis |Ardo Niinre, Marianne Loik, Henri Reeder |7 |Vaino Napp, Raivo Uukkivi, Mai Erbe, Marianne Loik (2), Monika Kannelmäe |Valdo Praust | |- |2018 |09.03.2018 |Raasiku valla VI ajalookonverents |Aruküla mõis |Marianne Loik, Henri Reeder |5 |Vaino Napp, Olev Sinijärv, Aare Ets, Malle Jaako |Heiki Pärdi | |- |2019 |16.03.2019 |Raasiku valla VII ajalookonverents |Raasiku rahvamaja |Marianne Loik, Henri Reeder |5 |Vaino Napp, Ants Kivimäe, Anne Eenpalu |Johannes Tõrs |Andreas Sepp |} === Raasiku valla I ajalookonverents === Toimus 12. märtsil 2013 [[Aruküla rahvamaja]]s. Ettekannetega osalesid [[Vaino Napp]], [[Henri Reeder]], [[Marianne Loik]], [[Mai Erbe]], [[Anne Eenpalu]], õpilasettekandega esinesid [[Alvar Arandi]] ja [[Andres Loik]] [[Aruküla Põhikool]]ist. Konverentsi korraldamise eestvedajaks oli [[Ardo Niinre]], korraldajaks [[Raasiku vallavalitsus]]. ==== Ettekanded ==== {| class="wikitable" |1 |'''Iidne Perila keset Harjumaad''' |[[Vaino Napp]] |- |2 |'''Vaimu ja hinge haridus Aruküla vene kirikukoolis''' |[[Mai Erbe]] |- |3 |'''Aruküla: Wabariigi aedlinn''' |[[Henri Reeder]] |- |4 |'''Eesti Vabariigi suurmees Kaarel Eenpalu''' |[[Anne Eenpalu]] |- |5 |'''Esimese Vabariigi aegne Raasiku''' |[[Marianne Loik]] |- |6 |'''1949. a. märtsiküüditamisest Härma külas''' |[[Alvar Arandi]], [[Andres Loik]] |} === Raasiku valla II ajalookonverents === Toimus 12. märtsil 2014 [[Aruküla rahvamaja]]s. Esimest korda osales konverentsil külalisesineja, kelleks oli [[Aruküla Põhikool]]i vilistlane [[Andres Tarand]]. Ettekannetega osalesid veel Vaino Napp, Henri Reeder, Marianne Loik, Mai Erbe, õpilasettekandega esines Elisabeth Elmend [[Aruküla Põhikool]]ist.<ref>{{Netiviide|autor=Ere Uibo|url=https://sonumitooja.ee/raasiku-valla-ajalookonverentsil-oli-uele-40-kuulaja/|pealkiri=Raasiku valla ajalookonverentsil oli üle 40 kuulaja|väljaanne=Sõnumitooja|aeg=1. aprill 2014|vaadatud=14.03.2018}}</ref> Ettekannete kogumikku välja ei antud, katkendid ilmusid ajalehe [[Kogukonna Hääl]] (endine [[Aruküla Uudised]]) erinumbris. Konverentsi korraldasid Henri Reeder ja Marianne Loik. Meenetena anti välja graveeringuga puitalusel Raasiku valla laualipud. ==== Ettekanded ==== {| class="wikitable" |1 |'''Leida Tarandi kodulooline pärand''' |[[Andres Tarand]] |- |2 |'''Ajaloolised fotod perekonnaalbumis''' |[[Elisabeth Elmend]] |- |3 |'''Raasiku mõis''' |[[Marianne Loik]] |- |4 |'''Koolielu Arukülas 1863 - 1978''' |[[Mai Erbe]] |- |5 |'''100 aastat Raasiku uue kiriku avamisest''' |[[Vaino Napp]] |- |6 |'''Raasiku valla aukodanik Veera Saar''' |[[Henri Reeder]] |} === Raasiku valla III ajalookonverents === Toimus 12. märtsil 2015 [[Raasiku Rahvamaja|Raasiku rahvamaja]]s. Esimest korda toimus konverents kahes osas, vaheajal avati kodulooline näitus, teemaks oli Aruküla ajalugu ja kuraatoriks [[Mai Erbe]]. Külalisesinejaks oli Tallinna Ülikooli teadur, folklorist [[Marju Kõivupuu]]. Ettekannetega osalesid veel [[Vaino Napp]], [[Olev Sinijärv]], [[Andre Sepp]], [[Karin Reiska]], [[Juhan Trump]], [[Jaak Kalle]], [[Marianne Loik]], õpilasettekandega esinesid [[Andre Loikmann]], [[Kelli-Mai Maasik]], [[Ignar Fjodorov]] [[Pikavere Mõisakool|Pikavere Lasteaed-Algkoolist]]. Konverentsi mõned ettekanded tulid kordamisele 13. märtsil [[Aruküla rahvamaja]]s ja seal etendati ka [[Juhan Trump|Juhan Trumbi]] humoorikat ajaloolist lühisketsi "Kaarel Eenpalu mälestused Pääsulinnust".<ref>{{Netiviide|autor=Ere Uibo|url=https://sonumitooja.ee/raasiku-ajalookonverents-7-tundi-meenutusi/|pealkiri=Raasiku ajalookonverents - 7 tundi meenutusi|väljaanne=Sõnumitooja|aeg=16. märts 2015|vaadatud=11.03.2018}}</ref> Esimest korda võeti konverentsi logona kasutusele Pikaverest leitud muinasaegse ripatsi kujutis. Konverentsi korraldas Raasiku vallavalitsus, eestvedajateks olid Ardo Niinre, Marianne Loik ning Henri Reeder. ==== Ettekanded ==== {| class="wikitable" |1 |'''Aruküla muusikalugu''' |[[Juhan Trump]] |- |2 |'''Kiviloo piiskoplinnus''' |[[Vaino Napp]] |- |3 |'''Millest tunnen oma kodu? Harju-Jaani kultuuripärand''' |[[Marju Kõivupuu]] |- |4 |'''Pikavere mõis''' |[[Andre Loikmann]], [[Kelli-Mai Maasik]], [[Ignar Fjodorov]] |- |5 |'''Raasiku tehase algusaastad''' |[[Olev Sinijärv]] |- |6 |'''Peningi mõis''' |[[Marianne Loik]] |- |7 |'''Baranoffi kabel''' |[[Jaak Kalle]] |- |8 |'''Ferdinand Petersen''' |[[Marianne Loik]] |- |9 |'''Peningi lasteaed''' |[[Karin Reiska]] |- |10 |'''Raasiku Korrakaitse''' |[[Andre Sepp]] |} === Raasiku valla IV ajalookonverents === Toimus 11. märtsil 2016 [[Pikavere mõis]]as. Külalisesinejaks oli Eesti Ajaloomuuseumi teadur [[Ivar Leimus]]. Ettekannetega osalesid veel [[Vaino Napp]], [[Alar Aedma]], [[Helju Kadakas]], [[Raivo Uukkivi]], [[Tiina Rühka]], [[Signe Pärt]], [[Marianne Loik]], [[Priit Tamm (ettevõtja|Priit Tamm]], õpilasettekandega esinesid [[Iris Johanna Kreen]], [[Helina Keso]]. Esimest korda näidati konverentsil ajaloolist videofilmi, teemaks ettevõtte [[Mistra-Autex]] 30-aastane ajalugu. Näitusena olid välja pandud vanad fotod kolhoosiajast ja 1990. aastatest.<ref>{{Netiviide|autor=Ere Uibo|url=https://sonumitooja.ee/raasiku-4-ajalookonverents-4-tundi-ettekandeid/|pealkiri=Raasiku 4. ajalookonverents - 4 tundi ettekandeid|väljaanne=Sõnumitooja|aeg=16. märts 2016|vaadatud=11.03.2018}}</ref> Konverentsi korraldas Raasiku vallavalitsus, eestvedajateks olid Ardo Niinre, Marianne Loik ning Henri Reeder. ==== Ettekanded ==== {| class="wikitable" |1 |'''Kolm kildu Raasiku valla ajaloost''' |[[Ardo Niinre]] |- |2 |'''[http://www.raivouukkivi.ee/files/File/Saateks%20ajalookonverents%202016.pdf Raasiku valla aukodanikud]''' |[[Raivo Uukkivi]] |- |3 |'''Pikavere koolmeistrid: Alfred Reinvald''' |[[Vaino Napp]] |- |4 |'''Pikavere koolmeistrid: Irmgard Aedma''' |[[Alar Aedma]] |- |5 |'''Pikavere koolmeistrid: Kadri Viira''' |[[Helju Kadakas]] |- |6 |'''Raasiku rikkuri rahapada''' |[[Ivar Leimus]] |- |7 |'''Vanatädi Helmi Kiiratsi elulugu''' |[[Helina Keso]] |- |8 |'''Aruküla kalmistule maetud isikute andmebaasi loomine''' |[[Iris Johanna Kreen]] |- |9 |'''Vanavara kogumisaktsioonid Harju-Jaanis 20. sajandi alguses rõhuasetusega kirikinnastele''' |[[Signe Pärt]] |- |10 |'''Tööstusliku leivatootmise ajalugu meie valla aladel''' |[[Tiina Rühka]] |- |11 |'''Osvald Loik meenutab Kiviloo-Perlia lahingut''' |[[Marianne Loik]] |- |12 |'''Mistra-Autexi loomise lugu''' |[[Priit Tamm (ettevõtja)|Priit Tamm]] |} === Raasiku valla V ajalookonverents === Toimus 10. märtsil 2017 [[Aruküla mõis (Harju-Jaani)|Aruküla mõisa]]s. Külalisesinejana osales mõisate ja teedevõrgu uurija [[Valdo Praust]]. Ettekannetega osalesid veel Vaino Napp, Raivo Uukkivi, Mai Erbe, Marianne Loik, Monika Kannelmäe. Esimest korda ei olnud konverentsi kavas õpilasettekannet ja ettekannete vahel tutvustati erinevaid Raasiku vallaga seotud ajaloolisi esimeid ja nende lugusid. Selles vormis tutvustati tsaariaegset Raasiku jaamast pärit piimanõud, 1930. aastatest pärit Eesti lippu ja Aruküla kodutütarde lippu, mis okupatsiooniajal varjul olid ning Aruküla õigeusu kiriku säilinud kelli.<ref>{{Netiviide|autor=Ere Uibo|url=http://sonumitooja.ee/raa%C2%ADsi%C2%ADku-val%C2%ADla-aja%C2%ADloo%C2%ADkon%C2%ADve%C2%ADrents-roos%C2%ADtes-pii%C2%ADma%C2%ADnoust-ja-ees%C2%ADti-bran%C2%ADdist/|pealkiri=Raasiku valla ajalookonverents: roostes piimanõust ja Eesti brändist|väljaanne=Sõnumitooja|aeg=15. märts 2017|vaadatud=11.03.2018}}</ref> Konverentsi korraldas Raasiku vallavalitsus, eestvedajateks olid Ardo Niinre, Marianne Loik ning Henri Reeder. Meenetena anti välja Raasiku valla asutamistunnistuse kujutisega külmkapimagnetid. ==== Ettekanded ==== {| class="wikitable" |1 |'''[http://www.raivouukkivi.ee/files/File/Raasiku%20vald%20reformimiste%20teel%20-%20viienda%20ajalookonverentsi%20materjalide%20hulka.pdf Raasiku vald reformimiste teel]''' |[[Raivo Uukkivi]] |- |2 |'''Harju-Jaani muinas- ja keskaegsetest teedest ning nende mõjust piirkonna asustuspildile''' |[[Valdo Praust]] |- |3 |'''Sooasundus Pikavere Suursoos''' |[[Vaino Napp]] |- |4 |'''Silmsi talupoegade rahutus 1803. a.''' |[[Marianne Loik]] |- |5 |'''Aruküla turbatööstus''' |[[Mai Erbe]] |- |6 |'''Rätla küla Udara talu''' |[[Monika Kannelmäe]] |- |7 |'''Muistendeid Harju-Jaanist''' |[[Marianne Loik]] |} === Raasiku valla VI ajalookonverents === Toimus 9. märtsil 2018 [[Aruküla mõis (Harju-Jaani)|Aruküla mõis]]as. Külalisesinejana osales Eesti Vabaõhumuuseumi teadur [[Heiki Pärdi]]. Ettekannetega osalesid veel [[Vaino Napp]], [[Olev Sinijärv]], [[Aare Ets]], [[Malle Jaako]]. Näituse "Alustasin kooliteed 1961. aastal" pani üles [[Mare Tammerand]]. Üritusel avati pidulikult [[Aruküla mõis (Harju-Jaani)|Aruküla mõis]]a ajalugu tutvustavad stendid ning vaadati ajaloolist lühifilmi Aruküla mõisa ajaloost. Konverentsi korraldasid Marianne Loik ja Henri Reeder, rahastas Raasiku vallavalitsus. Meenetena anti välja Raasiku valla ajalooliste fotodega 2019. aasta kalendrid. ==== Ettekanded ==== {| class="wikitable" |1 |'''Tippjooksja Erich Veetõusme''' |[[Vaino Napp]] |- |2 |'''Mis muutus Eesti argielus 20. sajandil?''' |[[Heiki Pärdi]] |- |3 |'''Raasiku tehase toodang läbi aja''' |[[Olev Sinijärv]] |- |4 |'''Aruküla mõisa ajalugu ja tänapäeva tutvustavate sisestendide, välise infotahvli ja filmi loomine''' |[[Malle Jaako]] |- |5 |'''Milline võiks olla muuseum Raasiku vallas?''' |[[Aare Ets]] |}<br /> === Raasiku valla VII ajalookonverents === Toimus 16. märtsil 2019 [[Raasiku Rahvamaja|Raasiku rahvamajas]]. Külalisesinejana osales Eesti Vabadusvõitluse Muuseumi omanik ja juhatja [[Johannes Tõrs]]. Ettekannetega esinesid veel [[Vaino Napp]], [[Ants Kivimäe]] ning [[Anne Eenpalu]]. Meelelahutusliku avaetteaste tegi Aruküla arhailise meestelaulu ansambel [[LÜÜ-TÜRR|Lüü-Türr]], vaheajal esinesid Aruküla Põhikooli õpilased Heinika Grethel Heinloo, Eliisa Parik, Mia Pärl ja Kaisa-Lisette Truumure, kes etendasid lühinäidendi "Aastad lähevad, rõõmud jäävad". Aruküla Põhikooli õpilane Andreas Sepp esitas viktoriini Raasiku valla ajaloo teemal. Konverentsi korraldasid Marianne Loik ja Henri Reeder, rahastas Raasiku vallavalitsus. Näitusena oli väljas Kaitseliidu Harju maleva Rävala malevkonna relvanäitus, mida tutvustas seersant Kaido Niitmäe. Konverentsil avati ka Vaino Napi tasside kogu näitus.<ref>{{Netiviide|autor=Koppelmaa, Külli|url=https://sonumitooja.ee/val%C2%ADla-iga%C2%ADke%C2%ADva%C2%ADdi%C2%ADne-aja%C2%ADloo%C2%ADkon%C2%ADve%C2%ADrents-toi%C2%ADmus-teist-kor%C2%ADda-raa%C2%ADsi%C2%ADkul/|pealkiri=Valla igakevadine ajalookonverents toimus teist korda Raasikul|väljaanne=Sõnumitooja|aeg=20. märts 2019|vaadatud=09.05.2020}}</ref> ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [https://sonumitooja.ee/raasiku-valla-suennipaeeval-raeaegiti-minevikust-ja-tulevikust/ Artikkel Raasiku valla I ajalookonverentsist ajalehe Sõnumitooja veebilehel] * [https://sonumitooja.ee/raasiku-valla-ajalookonverentsil-oli-uele-40-kuulaja/ Artikkel Raasiku valla II ajalookonverentsist ajalehe Sõnumitooja veebilehel] * [https://sonumitooja.ee/raasiku-ajalookonverents-7-tundi-meenutusi/ Artikkel Raasiku valla III ajalookonverentsist ajalehe Sõnumitooja veebilehel] * [https://sonumitooja.ee/raasiku-4-ajalookonverents-4-tundi-ettekandeid/ Artikkel Raasiku valla IV ajalookonverentsist ajalehe Sõnumitooja veebilehel] * [http://sonumitooja.ee/raa%C2%ADsi%C2%ADku-val%C2%ADla-aja%C2%ADloo%C2%ADkon%C2%ADve%C2%ADrents-roos%C2%ADtes-pii%C2%ADma%C2%ADnoust-ja-ees%C2%ADti-bran%C2%ADdist/ Artikkel Raasiku valla V ajalookonverentsist ajalehe Sõnumitooja veebilehel] *[https://sonumitooja.ee/raa%C2%ADsi%C2%ADku-val%C2%ADla-aja%C2%ADloo%C2%ADkon%C2%ADve%C2%ADrents-oli-3-nai%C2%ADtu%C2%ADse-ja-5-et%C2%ADte%C2%ADkan%C2%ADde%C2%ADga/ Artikkel Raasiku valla VI ajalookonverentsist ajalehe Sõnumitooja veebilehel] *[https://sonumitooja.ee/val%C2%ADla-iga%C2%ADke%C2%ADva%C2%ADdi%C2%ADne-aja%C2%ADloo%C2%ADkon%C2%ADve%C2%ADrents-toi%C2%ADmus-teist-kor%C2%ADda-raa%C2%ADsi%C2%ADkul/ Artikkel Raasiku valla VII ajalookonverentsist ajalehe Sõnumitooja veebilehel] *[https://sonumitooja.ee/aegu%C2%ADma%C2%ADtust-ki%C2%ADhel%C2%ADkon%C2%ADnast-raa%C2%ADsi%C2%ADku-val%C2%ADla-aja%C2%ADloo%C2%ADkon%C2%ADve%C2%ADrent%C2%ADsil/ Artikkel Vaino Nappi ettekandest Raasiku valla VII ajalookonverentsil ajalehe Sõnumitooja veebilehel] [[Kategooria:Raasiku vald]] [[Kategooria:Eesti ajalugu]] 86ha72uvkprs6ogz70uosrqvchfb3lq Truskavets 0 510298 7228444 6344812 2026-09-04T09:36:38Z Summershell67 236667 /* */ 7228444 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Truskavets | hääldus = | nimi1_keel = ukraina | nimi1 = Трускавець | pilt = Truskavets montage.png | pildiallkiri = | lipp = Flag of Truskavets'.svg | lipu_link = [[Truskavetsi lipp]] | vapp = Coat of Arms of Truskavets'.svg | vapi_link = [[Truskavets vapp]] | pindala = 7,0 | elanikke = 28 287 (2022) | asendikaardi_pilt = | asendikaart = Ukraina }} '''Truskavets''' ([[ukraina keel]]es Трускавець; [[poola keel]]es Truskawiec; [[jidiši keel]]es טרוסקעוויץ‎) on [[oblastilise alluvusega linn]] [[Ukraina]]s [[Lvivi oblast]]is [[Drohobõtši rajoon]]is. Truskavets asub 9 km [[Drohobõtš]]ist lõunas [[Karpaadid|Karpaatide]] eelmäestikus, keskmiselt 400 m kõrgusel üle merepinna. Truskavets on mineraalveekuurort. 13 mineraalveeallikast on tuntuim Naftusja. Kirjalikes allikates on Truskavetsi esmamainitud [[1462]]. aastal. [[1772]]. aastal läks Truskavets [[Poola esimene jagamine|Poola esimese jagamise]] tagajärjel [[Habsburgide monarhia|Habsburgide Austria keisririigi]] võimu alla. [[1919]]–[[1939]] oli linn [[Poola]] koosseisus. [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] hõivas [[Punaarmee]] linna [[24. september|24. septembril]] [[1939]], sama aasta novembri algul inkorporeeriti Truskavets [[Ukraina NSV]] osana [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] koosseisu. Saksa okupatsioon kestis Truskavetsis [[4. juuli]]st [[1941]] kuni [[6. august]]ini [[1944]].<ref>[http://www.turportal.org.ua/publications/dates.htm История Трускавца в датах, событиях, фактах] turportal.org.ua</ref> [[Ukraina 2001. aasta rahvaloendus]]e andmetel oli Truskavetsi elanike seas [[ukrainlased|ukrainlasi]] 93,3%, [[venelased|venelasi]] 4,9%, [[valgevenelased|valgevenelasi]] 0,4% ja [[poolakad|poolakaid]] 0,4%.<ref>[http://2001.ukrcensus.gov.ua/results/general/nationality/lviv/ Про кількість та склад населення Львівської області за підсумками Всеукраїнського перепису населення 2001 року] Державний комітет статистики України. Всеукраїнський перепис населення 2001</ref> ==Galerii== <gallery> Pilt:Водохранилище (Трускавец) 03.jpg | Truskavetsi veehoidla Pilt:Truskavets. Trading House..JPG | Kaubanduskeskus Pilt:Truskavets3.JPG | Truskavetsi raekoda Pilt:Truskavets 046.jpg | Truskavetsi linnavalitsuse hoone Pilt:Truskavets 134.jpg | Elumaja Pilt:Truskavets, Lviv Oblast, Ukraine, 82200 - panoramio.jpg | Tänav Truskavetsi kesklinnas Pilt:Truskawiec centrum - panoramio.jpg | Truskavetsi kesklinn Pilt:Truskavets_122.jpg | Villad </gallery> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Ukraina linnad]] [[Kategooria:Lvivi oblast]] 8drptfgwwuc997k2m0fb8385u7iooqy Kasekamp 0 518576 7228323 6824836 2026-09-03T22:21:00Z ~2026-40402-33 233726 alaline kõdulink välja, nagunii pole sellest kasu 7228323 wikitext text/x-wiki '''Kasekamp''' on eesti [[perekonnanimi]]. Perekonnanimi Kasekamp (Kassekamp) on unikaalne perekonnanimi, mida on pandud vaid [[Einmanni mõis|Einmanni mõisavallas]] [[Järva-Jaani kihelkond|Järva-Jaani kihelkonnas]] [[Järvamaa|Järvamaal]]<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.ra.ee/apps/onomastika/index.php/et/nimepanek/searchNimepanek?norm=Kasekamp&q=1|Pealkiri=Kasekamp|Väljaanne=Onomastika|Aeg=|Kasutatud=23.09.2018}}</ref>. 2026. aasta 1. jaanuari seisuga on perekonnanimi Kasekamp Eestis 41 mees- ja 25 naissoost isikul. ==Nime kandjaid== *[[Andres Kasekamp]], eesti ajaloolane ja politoloog (1966–) *[[August Kasekamp]], Eesti sõjaväelane (1889–1942) *[[Päivo Kasekamp]], eesti metodisti vaimulik ja soomepoiss (1924–2013) *[[Totti Kasekamp]], eesti kergejõustiklane ja õpetaja (1925–2000) ==Viited== {{Viited}} [[Kategooria:Eesti perekonnanimed]] tmpzt93r7yaufzclwz7qy5es2zztq2n Kaul Nurm 0 519998 7228251 6753260 2026-09-03T16:41:58Z Värbkakk 236777 Täiendasin isikuaga seotud andmeid. 7228251 wikitext text/x-wiki [[Fail:Kaul Nurm, põllumajandustegelane ja poliitik "Vereta jaht 2024" näituse avamisel.jpg|pisi|Kaul Nurm 2024. aastal]] '''Kaul Nurm''' (sündinud [[27. märts]]il [[1951]]<ref>{{Netiviide |url=https://www.inforegister.ee/BSXYBLA-KAUL-NURM |pealkiri=Päring inforegister.ee andmebaasis |vaadatud=2018-08-25 |arhiivimisaeg=2018-08-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180826005049/https://www.inforegister.ee/BSXYBLA-KAUL-NURM |url-olek=ei tööta }}</ref>) on [[Eesti]] põllumajandustegelane ja poliitik. Ta on lõpetanud [[Tõrva Keskkool]]i 1968 aastal ja 1975. aastal [[Eesti Põllumajanduse Akadeemia]] maaparanduse erialal ja omandas insener-hüdrotehniku magistrikraadi [[1990]]–[[1992]] oli ta [[Harju Taluliit|Harju Taluliidu]] tegevjuht. Alates 1992. aastast<ref>[http://www.lounaleht.ee/index.php?page=1&id=16089&type=1 Vabaerakonna esinumber Kagu-Eestis on Kaul Nurm] Lõunaleht, 10. jaanuar 2015</ref> kuni [[2016]]. aastani oli ta [[Eestimaa Talupidajate Keskliit|Eestimaa Talupidajate Keskliidu]] peadirektor.<ref>[http://www.pollumajandus.ee/uudised/2016/04/26/etkli-juht-kaul-nurm-lahkub-ametist ETKLi juht Kaul Nurm lahkub ametist] Põllumajandus.ee, 26. märts 2016</ref> Ta oli [[Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee]] liige aastatel 2005–2015 ning [[Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee]] põllumajanduse-, maaelu- ja keskkonnasektsiooni asepresident aastatel 2012–2015.<ref>Sven Randlaid:[https://poliitika.postimees.ee/4499942/vabaerakonna-aseesimeheks-kinnitati-kaul-nurm Vabaerakonna aseesimeheks kinnitati Kaul Nurm] Postimees Poliitika, 5. juuni 2018</ref> [[2015. aasta Riigikogu valimised|2015. aasta Riigikogu valimistel]] kogus ta [[valimisringkond nr 11|valimisringkonnas nr. 11]] (Võru-, Valga- ja Põlvamaa) [[Eesti Vabaerakond|Eesti Vabaerakonna]] nimekirjas 1315 häält, kuid ei osutunud valituks.<ref>[http://rk2015.vvk.ee/detailed-11.html Valimisringkond nr 11] Riigikogu valimised 2015</ref> Alates [[5. juuni]]st [[2018]] oli Kaul Nurm Eesti Vabaerakonna aseesimees.<ref>[https://web.archive.org/web/20180825212637/https://www.vabaerakond.ee/news/vabaerakond-kinnitas-aseesimeheks-kaul-nurme Vabaerakond kinnitas aseesimeheks Kaul Nurme] vabaerakond.ee</ref> [[30. september|30. septembril]] 2018 valis Eesti Vabaerakonna erakorraline üldkogu Kaul Nurme Eesti Vabaerakonna esimeheks.<ref>[https://web.archive.org/web/20181001104042/http://www.pealinn.ee/tallinn/vabaerakonna-uueks-esimeheks-valiti-kaul-nurm-n228854 Vabaerakonna uueks esimeheks valiti Kaul Nurm] Pealinn, 30. september 2018</ref> Kaul Nurm oli Vabaerakonna esimees kuni [[9. juuni]]ni [[2019]], Peale poliitiukaelust väljumist on ta keskendunud muusikale ja loodusfotograafiale. Ta on aktiivne osaleja loodusfotovõistlusel "Vereta jaht", on osalenud erinevatel loodusfoto konkurssidel ja tema tööd on saanud mitmeid eriauhindu nii Looduse Aasta Foto kui Eesti Looduse fotokunkurssidel. Tema loodusfotodega on võimalik tutvuda tema kodulehel: kaulnurm.com Alates 2016 aastast laulab Kaul Nurm Inseneride Meeskooris ja ta oli koori presidendiks aastatel 2022-2024. Ta on osalenud pikamaasuusatamise sarjas Worldloppet ja 2022. aastal tuli ta Worldloppeti meistriks, seega teinud kaasa kümnel erineval suusamaratonil kümnes erinevas riigis. ==Tunnustus== * 2008 [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|5511}}</ref> * 2012 Põllumajandusministeeriumi kuldne teenetemärk ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * Kaul Nurm: [https://www.err.ee/1013163/kaul-nurm-ekre-tussab-maainimesi "EKRE tüssab maainimesi"] ERR, 12. detsember 2019 {{JÄRJESTA:Nurm, Kaul}} [[Kategooria:Eesti põllumajandustegelased]] [[Kategooria:Eesti poliitikud]] [[Kategooria:Eesti Maaülikooli metsanduse ja maaparanduse teaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1951]] gt7oesz9lxhn004r9nhj9onkfgjs5jz 7228329 7228251 2026-09-03T22:35:40Z Kruusamägi 1530 7228329 wikitext text/x-wiki [[Fail:Kaul Nurm, põllumajandustegelane ja poliitik "Vereta jaht 2024" näituse avamisel.jpg|pisi|Kaul Nurm 2024. aastal]] '''Kaul Nurm''' (sündinud [[27. märts]]il [[1951]]<ref>{{Netiviide |url=https://www.inforegister.ee/BSXYBLA-KAUL-NURM |pealkiri=Päring inforegister.ee andmebaasis |vaadatud=2018-08-25 |arhiivimisaeg=2018-08-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180826005049/https://www.inforegister.ee/BSXYBLA-KAUL-NURM |url-olek=ei tööta }}</ref>) on [[Eesti]] põllumajandustegelane ja poliitik. Ta on lõpetanud [[Tõrva Keskkool]]i 1968. aastal ja 1975. aastal [[Eesti Põllumajanduse Akadeemia]] maaparanduse erialal ja omandas insener-hüdrotehniku magistrikraadi. 1990–1992 oli ta [[Harju Taluliit|Harju Taluliidu]] tegevjuht. Alates 1992. aastast<ref>[http://www.lounaleht.ee/index.php?page=1&id=16089&type=1 Vabaerakonna esinumber Kagu-Eestis on Kaul Nurm] Lõunaleht, 10. jaanuar 2015</ref> kuni 2016. aastani oli ta [[Eestimaa Talupidajate Keskliit|Eestimaa Talupidajate Keskliidu]] peadirektor.<ref>[http://www.pollumajandus.ee/uudised/2016/04/26/etkli-juht-kaul-nurm-lahkub-ametist ETKLi juht Kaul Nurm lahkub ametist] Põllumajandus.ee, 26. märts 2016</ref> Ta oli [[Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee]] liige aastatel 2005–2015 ning [[Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee]] põllumajanduse-, maaelu- ja keskkonnasektsiooni asepresident aastatel 2012–2015.<ref>Sven Randlaid:[https://poliitika.postimees.ee/4499942/vabaerakonna-aseesimeheks-kinnitati-kaul-nurm Vabaerakonna aseesimeheks kinnitati Kaul Nurm] Postimees Poliitika, 5. juuni 2018</ref> [[2015. aasta Riigikogu valimised|2015. aasta Riigikogu valimistel]] kogus ta [[valimisringkond nr 11|valimisringkonnas nr. 11]] (Võru-, Valga- ja Põlvamaa) [[Eesti Vabaerakond|Eesti Vabaerakonna]] nimekirjas 1315 häält, kuid ei osutunud valituks.<ref>[http://rk2015.vvk.ee/detailed-11.html Valimisringkond nr 11] Riigikogu valimised 2015</ref> Alates [[5. juuni]]st [[2018]] oli Kaul Nurm Eesti Vabaerakonna aseesimees.<ref>[https://web.archive.org/web/20180825212637/https://www.vabaerakond.ee/news/vabaerakond-kinnitas-aseesimeheks-kaul-nurme Vabaerakond kinnitas aseesimeheks Kaul Nurme] vabaerakond.ee</ref> [[30. september|30. septembril]] 2018 valis Eesti Vabaerakonna erakorraline üldkogu Kaul Nurme Eesti Vabaerakonna esimeheks.<ref>[https://web.archive.org/web/20181001104042/http://www.pealinn.ee/tallinn/vabaerakonna-uueks-esimeheks-valiti-kaul-nurm-n228854 Vabaerakonna uueks esimeheks valiti Kaul Nurm] Pealinn, 30. september 2018</ref> Kaul Nurm oli Vabaerakonna esimees kuni [[9. juuni]]ni [[2019]]. Pärast poliitiukaelust väljumist on ta keskendunud muusikale ja [[loodusfotograafia]]le. Ta on aktiivne osaleja loodusfotovõistlusel "[[Vereta jaht]]", on osalenud erinevatel loodusfoto konkurssidel ja tema tööd on saanud mitmeid eriauhindu nii Looduse Aasta Foto kui Eesti Looduse fotokonkurssidel. Alates 2016 aastast laulab Kaul Nurm Inseneride Meeskooris ja ta oli koori presidendiks aastatel 2022–2024. Ta on osalenud pikamaasuusatamise sarjas [[Worldloppet]] ja 2022. aastal tuli ta Worldloppeti meistriks, seega teinud kaasa kümnel erineval suusamaratonil kümnes erinevas riigis. ==Tunnustus== * 2008 [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|5511}}</ref> * 2012 Põllumajandusministeeriumi kuldne teenetemärk ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * Kaul Nurm: [https://www.err.ee/1013163/kaul-nurm-ekre-tussab-maainimesi "EKRE tüssab maainimesi"] ERR, 12. detsember 2019 {{JÄRJESTA:Nurm, Kaul}} [[Kategooria:Eesti põllumajandustegelased]] [[Kategooria:Eesti poliitikud]] [[Kategooria:Eesti Maaülikooli metsanduse ja maaparanduse teaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1951]] ojpkryo48y98hyifhr2c96pctu7hk44 Raamäke 0 525342 7228434 6013493 2026-09-04T09:09:38Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Eesti etnograafia]] 7228434 wikitext text/x-wiki [[Fail:Harrow-wood.JPG|pisi|Raamäke ]] '''Raamäke''' on [[muld|mulla]] pindmise harimise (sh tasandamise ja murendamise) riist, millega teostati ka taimede kasvuaegset hooldamist.<ref name="2põld" /> See on nelinurkse jäiga puuraamiga [[äke]], mille äkkepulgad ehk piid on [[tapp (tisleritöö)|tapitud]] põikpuudesse. See oli [[19. sajand]]il koos [[karuäke|karuäkkega]] [[Lõuna-Eesti]]s, [[Läti]]s ja [[Leedu]]s põhiline [[äestamine|äestamis]]<nowiki></nowiki>riist. Mujal Eestis kasutati raamäket ainult kartuli äestamiseks.<ref name="1põld" /> Esialgu olid raamäkkel puupulgad, hiljem pigem raudpulgad.<ref name="5põld" /> == Vaata ka == * [[kuuselatväke]] * [[karuäke]] * [[pakkäke]] == Viited == {{viited|allikad= *<ref name="2põld"> Etnograafiasõnaraamat. [[Arvi Ränk]]. AS Pakett trükikoda. Tallinn. 1995. lk 250.</ref> *<ref name="5põld"> Eesti rahvakultuuri leksikon. [[Ants Viires]]. [[Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS]]. Tallinn. 2007. lk 237.</ref> *<ref name="1põld"> Etnograafiasõnaraamat. [[Arvi Ränk]]. AS Pakett trükikoda. Tallinn. 1995. lk 160.</ref>}} == Välislingid == * [https://www.muis.ee/museaalview/1238916 Raamäke], [[Eesti Põllumajandusmuuseum]] * [https://www.muis.ee/museaalview/657788 Raamäke Laiuse kihelkonnast,] [[Eesti Rahva Muuseum]] [[Kategooria:Põllutööriistad]] [[Kategooria:Põllumajandus]] [[Kategooria:Eesti etnograafia]] gspc3mnigzmoerux6lq160gjdpb75sn Neeme Lopp 0 526568 7228513 7163319 2026-09-04T11:45:10Z ~2026-48052-55 236859 /* Valik publikatsioone */ 7228513 wikitext text/x-wiki '''Neeme Lopp''' (sündinud [[25. juuli]]l [[1980]] Tallinnas) on Eesti [[kirjandusteadlane]]<ref>[https://www.etis.ee/CV/Neeme_Lopp/est CV ETISe lehel.]</ref>, õppejõud, kriitik ja kirjastaja. Ta on lõpetanud [[Tallinna 54. Keskkool]]i (1998) ja [[Tartu Ülikool]]i eesti kirjanduse erialal (2003).<ref>[http://www.eki.ee/km/lopp/lopp.htm CV ja pilt EKI lehel.]</ref> 2006.–2013. aastal töötas ta [[Eesti Kirjandusmuuseum]]is erakorralise teadurina. Aastatel 2014–2025 juhtis ta [[Eesti Kunstiakadeemia]] kirjastuse tööd ning on alates 2017. aastast õpetanud sealsamas kursuseid filosoofia ajaloost, esteetikast ja tänapäevasest teooriast. Varem on ta pidanud kursusi ka Tartu Ülikoolis. 2020–2024 oli ta teadur uurimisprojekti "Eesti siirdekultuuri arengumustrid 1986–1998" juures. ==Tegevus== Ta on avaldanud artikleid eesti kirjanduse, kirjandus- ja teatriteooria alal ning kirjutanud kirjandus- ja kunstikriitikat. Ta on toimetanud arvukalt raamatuid ja koostanud kogumikud [[Peeter Sauter]]i (2026), [[Hasso Krull]]i (2018)<ref>"Hasso Krulli mõistatus" (Etüüde nüüdiskultuurist 8). Koost ja toim Neeme Lopp. Tallinn: Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi Eesti kirjandus- ja kultuuriuuringute keskus; Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituut, 2018. 256 lk.</ref> ja [[Kivisildnik]]u (2016)<ref>"Kivisildnik, põhjendamatu järjekindluse dogmaatik" (Etüüde nüüdiskultuurist 6). Koost ja toim Neeme Lopp. Tallinn: Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi Eesti kirjandus- ja kultuuriuuringute keskus; Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituut, 2016. 216 lk.</ref> retseptsioonist Eestis, kogumiku "Leida lugemik" (2025) ja "Väike fototeooria lugemik" (2021, koos [[Marge Monko]]ga), Prantsuse filosoofi Jacques Rancière'i artiklikogumiku "Esteetika kui poliitika" (2017)<ref>Jacques Rancière "Esteetika kui poliitika. Valik esseid". Koost ja toim Neeme Lopp, tlk Anti Saar. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia Kirjastus, 2017. 213 lk.</ref> ja Jean Baudrillardi esseekogumiku "Kunsti vandenõu" (2020).<ref>Jean Baudrillard "Kunsti vandenõu". Koost ja toim Neeme Lopp, tlk Anti Saar. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia Kirjastus, 2020. 180 lk.</ref> Ta on korraldanud võõrkeelse teaduskirjanduse vahendamist eesti keelde ja toimetanud tõlkeraamatuid (teiste hulgas [[Roland Barthes]]i "Armudiskursuse fragmendid" ja "Camera lucida", Jacques Rancière'i "Esteetika kui poliitika" ja [[Stuart Hall]]i eestvedamisel koostatud kogumik "Representatsioon"). 2009. aastal ilmus tema kaastoimetamisel mahukas kogumik "20. sajandi mõttevoolud" (peatoimetaja [[Epp Annus]]).<ref>"20. sajandi mõttevoolud". Koost Epp Annus, kaastoim Neeme Lopp ja Katrin Puik. Tallinn-Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2009. 974 lk.</ref> Neeme Lopp oli Eesti ''indie''-roki bändi [[Id Rev]] kitarrist, laulja ja laulukirjutaja. ==Teosed== ===Valik publikatsioone=== * "Paul Kuimeti analüütiline fotograafia". Rmt: Paul Kuimet, ''Crystal Grid''. Tallinn: Lugemik, 2023. * "Demokraatliku sõna poole! Peeter Sauteri "Indigo" kui sümptom". ''Keel ja Kirjandus,'' 6/2022, 483–495. * "Fotograafia heteronoomia". Rmt: ''Väike fototeooria lugemik''. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia Kirjastus, 2021, lk 11–28. * "Häda ''punctum''<nowiki/>'i pärast". Rmt: ''Pilt tänapäeva kultuuris''. Tallinn: Nüüdiskultuuri uurimise töörühm, 2021, lk 22–38. * "Barthes's ''Punctum'' and the Parallax Gap in Photography". ''Kunstiteaduslikke Uurimusi'', 3-4/2020, lk 107–117. * "Tagasilangemine maatriksisse. Triloogia lõpp". ''kunst.ee'', 3/2020. * "Tuglaste koduaia pagupunkt Tanja Muravskaja fotoobjektiivis". ''kunst.ee'', 1/2020. * "Jass Kaselaan ja fossiilid". ''kunst.ee'', 3/2019. * "Hasso Krulli mõistatus". Rmt: ''Hasso Krulli mõistatus''. Tallinn: Tallinna Ülikool / Eesti Kunstiakadeemia, 2019, lk 9–15. * "Väljaandja eessõna". Rmt: J. Rancière, ''Esteetika kui poliitika''. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia Kirjastus, 2017, lk 7–19. * "Tulevik on tunni aja pärast: kujutlusvõime staatusest ja tuleviku saatusest" (koos [[Jaak Tomberg]]iga). ''Müürileht'', 60/2017, lk 6–8. * "Antihumanism ilma reservita: nalja funktsioon ja hävituse mõõtmed (:)kivisildniku viimase aja luules". ''Keel ja Kirjandus'', 10/2016, lk 770–785. * "Ehlvest, Platon ja "Lost Highway"". Rmt: ''Spiraali lagunemine. Jüri Ehlvesti maailm''. Tallinn-Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 2009, lk 35–48. * "Jacques Derrida". Rmt: ''20. sajandi mõttevoolud''. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2009, lk 699–725. * "Roland Barthes". Rmt: ''20. sajandi mõttevoolud''. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2009, lk 683–698. * "Poststrukturalism". Rmt: ''20. sajandi mõttevoolud''. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2009, lk 671–681. * "Kehastumise paragrammatiline pale: teatriobjektide loomine teatriaktis". ''Teatrielu 2003''. Tallinn: Eesti Teatriliit, 2004, lk 116–132. * "Asendussõnalisus ja teksti mõnu". ''Keel ja Kirjandus'', 9/2004, lk 641–656. ===Tõlked=== * Rosalind Krauss "Fotograafia ja simulaakrum". Rmt: ''Väike fototeooria lugemik''. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia Kirjastus, 2021, lk 193–210. * Walter Benn Michaels "Ühiskondliku probleemi ilu" (koos [[Hanno Soans]]iga). Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia Kirjastus, 2020. * Mark Fisher "Kapitalistlik realism". Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia Kirjastus, 2019. * Roman Jakobson "Lingvistika ja poeetika" (koos [[Arne Merilai]]ga). ''Akadeemia'', 10/2012, lk 1731–1774. ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Lopp, Neeme}} [[Kategooria:Eesti kirjandusteadlased]] [[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia õppejõud]] [[Kategooria:Sündinud 1980]] dn36ksakm659id1pas7xx5azfo3tec1 Kris Kärner 0 529225 7228187 7228122 2026-09-03T13:44:06Z ~2026-47519-24 236621 /* Poliitiline tegevus */ 7228187 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Kris Kärner | pilt = | pildiallkiri = Kris Kärner, 2017 | amet = [[Tartu linnavolikogu]] liige | ametiajaalgus = 2025 | sünninimi = Kris Kärner | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1996|11|21}} | sünnikoht = [[Tartu]] | rahvus = [[eestlased|eestlane]] | partei = [[Isamaa (erakond)|Isamaa]] (2025) | elukoht = [[Tartu]] | tegevusala = [[striimer]], poliitik | veebileht = https://teamisto.ee }} '''Kris Kärner''' (tuntud ka kui '''Istoprocent'''; sündinud [[21. november|21. novembril]] [[1996]] [[Tartus]]) on eesti poliitik ja striimer. == Haridus == Kärner lõpetas 2013. aastal [[Tartu Mart Reiniku Kool]]i ning 2016. aastal [[Tartu Tamme Gümnaasium]]i.<ref>[https://reiniku.edu.ee Tartu Mart Reiniku Kooli vilistlased]</ref><ref>[https://tammegymnaasium.ee Tartu Tamme Gümnaasiumi vilistlased]</ref> 2026. aastal asus ta õppima [[Tallinna Ülikool|Tallinna Ülikooli]] riigiteaduste eriala.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-08-31 |pealkiri=Kris Kärner astus ülikooli. |url=https://tartu.postimees.ee/8537093/taitis-lubaduse-skandaalne-poliitik-kris-karner-astus-ulikooli-tonis-lukas-ju-ta-siis-arvab-et-talle-sobib-see-eriala |vaadatud=2026-08-31 |väljaanne=Tartu Postimees |keel=et}}</ref> == Meediakarjäär == Kärner alustas tegevust [[YouTube]]'is 2011. aastal, laadides üles videomängu ''Dirt 3'' mänguvideo.<ref>[https://youtube.com Istoprocent - Dirt 3 Gameplay (My first video)]</ref> 2017. aastal alustas ta otseülekannete tegemist platvormil [[Twitch]], kus saavutas kiiresti suure jälgijaskonna. Hiljem on ta teinud otseülekandeid ka [[YouTube]]'is ning [[Kick (platvorm)|Kick]]is. Ta on esinenud telesaates „[[Seitsmesed uudised]]” ning meelelahutusprogrammis „Rahva Tujurikkuja 2014”.<ref>[https://web.archive.org/web/20260718205621/https://www.tv3.ee/ Jan Uuspõld jagab elutarkust oma noorele teisikule]. TV3 Uudised, 26. detsember 2014.</ref> == Poliitiline tegevus == Kärner liitus 4. veebruaril 2025 erakonnaga [[Isamaa (erakond)|Isamaa]]. Hoolimata sama aasta septembris toimunud erakonnast lahkumisest kandideeris ta 2025. aasta kohalikel valimistel Isamaa nimekirjas, kogudes [[Tartu linnavolikogu]] valimistel 1597 häält ja saades isikumandaadi.<ref name="err-vahet-pole">{{Netiviide|url=https://err.ee|pealkiri=Kris Kärner: ei ole vahet, mis erakonda kuulun, seisan oma valijate eest|autor=ERR|kuupäev=14. oktoober 2025|vaadatud=2026-07-03}}</ref> Pärast valimisi liitus Kärner [[Tartu linnavolikogu]]s Isamaa fraktsiooniga.<ref>{{Netiviide|url=https://err.ee|pealkiri=Kris Kärner liitub Tartus Isamaa fraktsiooniga|autor=ERR|kuupäev=11. november 2025|vaadatud=2026-07-03}}</ref> 2026. aasta veebruaris arvati ta fraktsioonist välja tema vastuoluliste avalike väljaütlemiste tõttu.<ref name="err-valja">{{Netiviide|url=https://err.ee|pealkiri=Isamaa Tartu fraktsioon arvab Kris Kärneri enda ridadest välja|autor=ERR|kuupäev=12. veebruar 2026|vaadatud=2026-07-03}}</ref> Fraktsioonivälise saadikuna pälvis Kärner meedia tähelepanu võimalike uute erakondlike valikutega seotud läbirääkimiste tõttu. 2025. aasta oktoobris kohtus ta Tartus [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] esimehe [[Martin Helme]]ga.<ref>{{Netiviide|url=https://delfi.ee|pealkiri=Läbirääkimised uue erakonnaga? Kris Kärner kohtus Tartus Martin Helmega|autor=Delfi|kuupäev=29. oktoober 2025|vaadatud=2026-07-03}}</ref> Sama aasta novembris järgnesid kohtumised [[Eesti Keskerakond|Keskerakonna]] esimehe [[Mihhail Kõlvart]]iga ning erakonna [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid|ERK]] esimehe [[Silver Kuusik]]uga.<ref>{{Netiviide|url=https://postimees.ee|pealkiri=Kas astub uude erakonda? Kris Kärner kohtus Tartus parteijuht Silver Kuusikuga|autor=Tartu Postimees|kuupäev=20. november 2025|vaadatud=2026-07-03}}</ref> 2026. aasta 1. aprillil tegi Kärner sotsiaalmeedias nalja, väites, et on liitunud [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga]], mis pälvis meedias kõrgendatud tähelepanu tema varasemate sotside-teemaliste skandaalsete väljaütlemiste tõttu. 3. septembril 2026 liitus ta [[Tartu linnavolikogu|Tartu linnavolikogus]] [[Eesti Keskerakond|keskerakonna]] fraktsiooniga. == Skandaalid ja vastuolud == === Konflikt Krispoisiga === 2026. aasta kevadel sattus Kärner avalikku konflikti sisulooja Kris Lüüsiga (tuntud kui Krispoiss). Konflikt sai alguse sotsiaalmeedias ja otseülekannetes tehtud väljaütlemistest, kus Kärner süüdistas Krispoissi ebakohases käitumises ning nimetas teda pedofiiliks.<ref name="kroonika-nouded">{{Netiviide|url=https://delfi.ee|pealkiri=Üks striimer esitas teisele nõudekirja. Kärner: olen teinud politseisse avalduse Krispoisi ebakohase käitumise kohta|autor=Kroonika|kuupäev=18. märts 2026|vaadatud=2026-07-03}}</ref> Krispoiss esitas Kärneri vastu 4000 euro suuruse rahalise nõudekirja maine kahjustamise eest ning tüli sai laialdast kajastust meedias.<ref>{{Netiviide|url=https://delfi.ee|pealkiri=Kuulsused ei suuda tulitsemist lõpetada: teeme selgeks, kes mille eest seisab|autor=Kroonika|kuupäev=21. märts 2026|vaadatud=2026-07-03}}</ref> Kärner teatas, et on teinud politseile avalduse, kuid Politsei- ja Piirivalveamet ei alustanud esitatud kuriteoteate alusel kriminaalmenetlust.<ref>{{Netiviide|url=https://delfi.ee|pealkiri=Politsei ei alustanud Kärneri esitatud kuriteoteate alusel Krispoisi vastu kriminaalmenetlust|autor=Kroonika|kuupäev=23. märts 2026|vaadatud=2026-07-03}}</ref> Konflikt jõudis ka poliitilisele tasandile, kui teemat tõstatati meediakriitiliselt [[Riigikogu]] infotunnis.<ref>{{Netiviide|url=https://delfi.ee|pealkiri=Riigikogus võeti teemaks Krispoisi ja Istoprocenti tüli|autor=Kroonika|kuupäev=18. märts 2026|vaadatud=2026-07-03}}</ref> === Pumppüssi ja holokausti kommentaarid === 2025. aasta augustis sattus Kärner tugeva avaliku kriitika alla sotsiaalmeedias ringlema läinud kuvatõmmiste ja videolõikude tõttu. Muuhulgas oli ta kirjutanud kommentaari: „Reformierakond rippu, sotsid seina äärde panna ja pumpüssiga kuklasse maha lasta.”<ref>{{Netiviide|url=https://delfi.ee|pealkiri=Isamaaga liitunud tuntud juutuuber soovis sotsidele pumpüssiga kuklasse tulistamist. Reinsalu taunib sellist käitumist|autor=Delfi|kuupäev=26. august 2025|vaadatud=2026-07-03}}</ref> Samuti heideti talle ette otseülekannetes tehtud kohatuid holokaustiteemalisi nalju.<ref name="err-lahkumine">{{Netiviide|url=https://err.ee|pealkiri=Vägivalda õhutanud juutuuber astus Isamaast välja|autor=ERR|kuupäev=27. august 2025|vaadatud=2026-07-03}}</ref> Kärner selgitas hiljem meedias, et tegemist oli kontekstist välja rebitud tsitaatidega satiirilisest huumorisaatest „[[Tujurikkuja]]“ ning ta ei mõelnud ähvardusi tõsiselt.<ref>{{Netiviide|url=https://delfi.ee|pealkiri=Vilja küsib: Kris Kärner, mis saab teie poliitilisest karjäärist edasi?|autor=Delfi LP|kuupäev=29. august 2025|vaadatud=2026-07-03}}</ref> Skandaali tõttu astus ta 27. augustil 2025 erakonnast Isamaa välja. Hoolimata sellest kuulus ta pärast valimisi Isamaa volikogu fraktsiooni, mis põhjustas erakonnasiseseid pingeid – endine Tartu linnapea [[Tõnis Lukas]] keeldus Kärneriga samasse fraktsiooni astumast ja jäi sellest protestiks välja. 2026. aasta veebruaris heideti Kärner jätkuvate vastuoluliste väljaütlemiste tõttu fraktsioonist lõplikult välja.<ref name="err-valja" /> == Eraelu == 2026. aasta juunis teatas Kärner sotsiaalmeedias kihlumisest oma elukaaslase Agnes Kärneriga (neiupõlvenimi Agnes Mägi) ning sama aasta augustis nad abiellusid.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Poliitik ja striimer Kris Kärner sõudis kallimaga Tartus abieluranda |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120602567/roomusonum-poliitik-ja-striimer-kris-karner-soudis-kallimaga-tartus-abieluranda |vaadatud=2026-08-11 |väljaanne=Kroonika |keel=et}}</ref> == Tunnustus == * 2017 – Eesti sotsiaalmeedia auhindade "Playnupp" aasta striimeri tiitel.<ref>[https://ohtuleht.ee Selgusid Eesti populaarseimad sisuloojad] Ohtuleht.ee, 2017.</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://teamisto.ee TEAMISTO OÜ ametlik koduleht] [[Kategooria:Striimerid]] [[Kategooria:Eesti poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1996]] krairrrgyl7jw2vgp0v3cvta4421nbc Paarisprogrammeerimine 0 534687 7228219 7095712 2026-09-03T14:34:04Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7228219 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2019|kuu=veebruar}} {{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2019|kuu=veebruar}} [[File:Pair programming 1.jpg|thumb|Kaks programmeerijat paarisprogrammeerimas|upright=1.5]] '''Paarisprogrammeerimine''' on [[Tarkvaraarendus|tarkvaraarenduses]] [[Agiilsed metoodikad|agiilne meetod]], kus kaks [[Programmeerija|programmeerijat]] teevad koostööd [[Arvutiprogramm|programmi]] loomisel. Üks paarilisest kirjutab [[Kood|koodi]] ning sel ajal teine paariline (vaatleja/navigeerija<ref>{{cite conference |last1=Williams |first1=Laurie |title=Integrating pair programming into a software development process |pages=27–36 |doi=10.1109/CSEE.2001.913816 |conference=14th Conference on Software Engineering Education and Training |location=Charlotte |isbn=0-7695-1059-0 |quote=One of the programmers, the driver, has control of the keyboard/mouse and actively implements the program. The other programmer, the observer, continuously observes the work of the driver to identify tactical (syntactic, spelling, etc.) defects, and also thinks strategically about the direction of the work.}}</ref>) vaatab läbi iga sisestatud [[Kood |koodirea]]. Selle programmeerimistehnika juures on tavaline, et paarilised vahetavad tihti omavahel rolle. Läbivaataja rollis oleval paarilisel on strateegiline roll programmi valmimisel, tema ülesandeks on märgata võimalikke veakohti programmis, suunata tegevust ning soovitada ideid. Läbivaataja eesmärgiks on abistada või lihtsustada [[Kood |koodikirjutaja]] rollis oleva inimese tööd võimalikult palju, et tagada töö efektiivsus. Programmeerija peaks saama keskenduda vaid [[Kood |koodi]] kirjutamisele, kasutades läbivaatajat kontrollijana ja nõuandjana.{{lisa viide}} ==Majanduslikud tegurid== On leitud, et paarisprogrammeerimisega suureneb inimtöö tundide arv ligikaudu 15–100%<ref name='ijhcs'>{{cite journal | last = Lui | first = Kim Man | title = Pair programming productivity: Novice–novice vs. expert–expert | journal = International Journal of Human–Computer Studies | volume = 64 | issue = 9 | pages = 915–925 |date=september 2006 | doi = 10.1016/j.ijhcs.2006.04.010 | url = http://www.cs.utexas.edu/users/mckinley/305j/pair-hcs-2006.pdf |format=PDF| accessdate = 18.11.2012}}</ref> võrreldes üksi töötamisega. Seevastu on aga täheldatud, et paaristööna valminud [[Kood |koodijupid]] sisaldavad keskmiselt 15% vähem vigu.<ref name="costs-benefits"/> [[Majandus |Majanduslikku]] tasuvust vaadeldes tuleb lisaks koodi valmimiseks kulunud ajale arvestada erinevaid tegureid, näiteks programmi [[töökindlus]]. Paarisprogrammeerimine vähendab [[Kood |koodis]] tehtavate vigade arvu, mis omakorda vähendab kvaliteedi tagamisele mõeldud kulutusi.<ref name="costs-benefits">{{Cite journal|last=Cockburn|first=Alistair|last2=Williams|first2=Laurie|title=The Costs and Benefits of Pair Programming|journal=Proceedings of the First International Conference on Extreme Programming and Flexible Processes in Software Engineering (XP2000)|author-link=Alistair Cockburn|year=2000|url=http://collaboration.csc.ncsu.edu/laurie/Papers/XPSardinia.PDF|format=PDF|access-date=2019-01-29|archive-date=2016-12-17|archive-url=https://web.archive.org/web/20161217103943/http://collaboration.csc.ncsu.edu/laurie/Papers/XPSardinia.PDF|url-status=dead}}</ref> ==Töö kvaliteet== Paarisprogrammeerimine võimaldab mitmekesisemaid lahendusi: * enamasti on kummalgil programmeerijal erinevad eelteadmised; * kumbki programmeerija mõistab antud juhiseid veidi erinevalt; * kumbki programmeerija läheneb probleemile erinevalt, sest [[tööjaotus]] nõuab seda. Kuna paarisprogrammeerimisel jagavad kolleegid oma tööülesande eesmärke ja plaane, siis peavad nad arusaamatuste korral jõudma omavahel kokkuleppele. Probleeme ja lahenduskäike arutades võetakse läbi oluliselt rohkem võimalike lahenduskäike, kui oleks suutnud üksik programmeerija. Antud teguviis suurendab oluliselt valmiva [[Kood |koodilõigu]] kompaktsust ning välistab kehvemaid lahendusviise.<ref>{{cite book |first1=Nick V. |last1=Flor |first2=Edwin L. |last2=Hutchins |chapter=Analyzing Distributed Cognition in Software Teams: A Case Study of Team Programming During Perfective Software Maintenance |pages=36–64 |chapter-url={{Google books|KT_bpSSJBgcC|page=36|plainurl=yes}} |editor1-first=Jürgen |editor1-last=Koenemann-Belliveau |editor2-first=Thomas G. |editor2-last=Moher |editor3-first=Scott P. |editor3-last=Robertson |year=1991 |title=Empirical Studies of Programmers: Fourth Workshop |publisher=Ablex |isbn=978-0-89391-856-9 }}</ref> ==Rahulolu== Paarisprogrammeerijate veebiküsitluses (2000. aastal) selgus, et 96% vastajatest leidis, et nad nautisid töötegemist rohkem kui üksi tehes. 95% küsitletavatest nentisid, et nad olid oma lahenduskäikudes kindlamad, kui nad töötasid paaris.<ref name="strengthening">{{cite journal |last1=Williams |first1=Laurie |last2=Kessler |first2=Robert R. |last3=Cunningham |first3=Ward |last4=Jeffries |first4=Ron |title=Strengthening the case for pair programming |journal=IEEE Software |volume=17 |issue=4 |year=2000 |pages=19–25 |doi=10.1109/52.854064 |url=http://sunnyday.mit.edu/16.355/williams.pdf |access-date=2019-01-29 |archive-date=2017-08-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170809101925/http://sunnyday.mit.edu/16.355/williams.pdf |url-status=dead }}</ref> ==Teadmised== Ei ole vahet, kas paarisprogrammeerimine leiab aset klassiruumis või kontoris, teadmisi jagatakse omavahel pidevalt. Paljud allikad viitavad sellele, et õpilased on oluliselt enesekindlamad paarisprogrammeerimisel<ref name="strengthening"/> ning õpivad programmeerimiskeele reeglitele lisaks ka visuaalselt paremini oma programme vormistama.<ref name="support">{{cite journal |last1=Williams |first1=Laurie |last2=Upchurch |first2=Richard L. |title=In support of student pair-programming |journal=ACM SIGCSE Bulletin |volume=33 |issue=1 |year=2001 |pages=327–31 |doi=10.1145/366413.364614 }}</ref> Meeskonnasisene paariliste vahetamine aitab jagada iga programmeerija teadmisi terves meeskonnas<ref name="costs-benefits"/> ning kasulike töövõtete levimine kiirem ning efektiivsem terves meeskonnas. Paarisprogrammeerimine võimaldab programmeerijatel uurida oma partneri [[Kood |koodi]] ja anda tagasisidet, mis arendab oskust anda kohest tagasisidet tööle, mis valmib kellegi teise eestvedamisel.<ref name="support"/> ==Meeskonnasisene koostöö == Paarisprogrammeerimine nõuab paarilistelt probleemide ja lahenduskäikude jagamist, mis läbi on vähem tõenäoline, et head ideed ja mõtted jääksid peitu. Pidev suhtlus üksteisega õpetab suhtlema vabamalt ning arusaadavamalt. Eeltoodud teguviis parandab koostöövõimet projektiga tegelejate (meeskonna liikmete) vahel ning parandab üldist meeskonnasisest infovoogu.<ref name="costs-benefits"/> ==Märgid kehvast koostööst== Järgnevad märgid iseloomustavad kehva koostööd: * Tööst taganemine, üks paarilisest tegeleb pidevalt projektiväliste tegevustega, näiteks telefonist Facebooki või e-posti sirvimine. * "Jälgi töötegijat" nähtus esineb, kui üks paarilisest on oluliselt targem või kindlam kui teine paariline. Tihti jääb nõrgem paariline pealtvaataja rolli ning kogenum teeb töö põhiliselt üksi.{{lisa viide}} ==Paariliste kombinatsioone== ;Tegija tegijaga :Kahte head oskajat üksteisega paari panna tundub väga ilmselge valik, et saavutada parim tulemus. Antud paarilised suudavad tihti tagada professionaalsed tulemused, kuid enamasti antud metoodikaga ei võta kasutusele uudseid lahenduskäike. Kogenud programmeerijad on vähem tõenäolisemad küsima abi millegi lahendamisel, kuna on välja kujunenud rutiin, kuidas teatud tüüpi probleeme lahendada.<ref name="ijhcs"/> ;Tegija algajaga :Oskajat algajaga paari pannes annab oskajale võimaluse oma teadmisi ning kogemusi jagada algajale. Moodustatud paar võib tihti juhtida tee uutele lahendustele, sest algaja on entusiastlik küsima erinevaid küsimusi, miks nii ja miks mitte nõnda. Antud paar lahendab probleeme tõenäoliselt oluliselt aeglasemalt kui kaks oskajat, kuid antud paaris on tõenäolisem, et uudsed ideed saavad kajastatud. Võib ka tekkida olukord, kus algaja tunneb ennast ebamugavalt, ning ei julge näidata üles huvi tehtava vastu, kartes jätta endast lolli muljet. Samuti võib ka juhtuda, et oskajal ei ole kannatust kommenteerida kirjutatut entusiastlikule algajale, ning sel juhul ei ole tehtav töö tõhus.<ref>{{cite book|title=Pair Programming Illuminated |author1=Williams, L. |author2=Kessler, R. |name-list-style=amp |publisher=Addison-Wesley Professional |location=Boston |date=2003|url=https://books.google.com/books?id=LRQhdlrKNE8C}}</ref> ;Algaja algajaga :Algajate paari panemine võib anda palju paremad tulemused, kui kaks algajat individuaalselt tööd tehes, kuid antud variant on kõige ebapopulaarsem. Algaja koostöötamine oskajaga on oluliselt efektiivsem ja kiirem moodus algaja õpetamiseks ning seetõttu eelistatakse paari panna oskajat algajaga kui et lasta kaks algajat omavahel kokku.<ref name="costs-benefits" /> ==Vaata ka== * [[Ekstreemprogrammeerimine]] ==Viited== {{viited}} Tõlgitud ingliskeelsest Wikipediast [[Pair programming]] (16.01.2019) [[Kategooria:Programmeerimine]] hoevy0n8xbz4th5a7a06gcwmrs4588h Tiina (ballett) 0 535757 7228167 5212878 2026-09-03T12:13:53Z Ehitaja 63547 7228167 wikitext text/x-wiki "'''Tiina'''" on [[Lydia Auster]]i [[1955]] valminud [[ballett]].<ref name="emic.ee">[https://www.emic.ee/?sisu=heliloojad&mid=32&id=124&lang=est&action=view&method=teosed "Lydia Auster"], Eesti Muusika Infokeskus (vaadatud 03.09.2027); kirjes on ekslikult kirjutatud "Ants Särev"</ref> Teose [[libreto]] kirjutasid [[Andres Särev]] ja [[Lydia Auster]], tuginedes [[August Kitzberg]]i näidendile "[[Libahunt (Kitzberg)|Libahunt]]".<ref name="emic.ee"/> Teos kanti esimest korda ette [[1955]] [[Estonia teater|Estonia teatris]].<ref name="emic.ee"/> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti muusikateosed]] [[Kategooria:Balletid]] [[Kategooria:Eesti tants]] 10a4ipov2yssbiqqpp64fny927a3hi4 Pulanna 0 543869 7228424 7042952 2026-09-04T08:30:53Z Estopedist1 278 Tähelepanuväärsus 7228424 wikitext text/x-wiki {{Tähelepanuväärsus|aasta=2026|kuu=september}} {{Reklaam|kuu=aprill|aasta=2019}} '''Pulanna''' on Poola looduskosmeetika sari, mis töötati välja 1990. aastatel. Pulanna kosmeetikasarja kuulub 12 kosmeetikumide alamsarja (Pulanna Belamcanda, Pulanna Bio-Gold, Pulanna Phytosilver, Pulanna Silk Peptide jne). Kosmeetikasarja lõid professorid Shu Xiao Xian Hiinast ja Glinka Poolast. Teadlastel olid pikad kogemused kosmeetikateaduse vallas ning nad tundsid Idamaade säilinud meditsiini saladusi. Nad segasid kokku kordumatuid komponente (biokuld, biohõbe, pärlid, nefriit ning ka idamaiseid ravimtaimi), et saada eksklusiivsete koostisosadega õlid, palsamid ja kreemid. Tänu valitud tehnoloogiatele säilib looduslike koostisosade toime kogu kosmeetikumi kõlblikkusaja jooksul. [[Idamaad]]e meditsiini saladuste oskuslik põimimine [[Euroopa]] kosmeetikateaduste uuendustega tagab kosmeetikasarja eripära. Naturaalne tooraine on kõrge kvaliteediga ning läbib hoolika kontrolli ja valiku. Kogu kosmeetikasari on allergiaohutu. Pulanna kosmeetikumide looduslikkuse tagab Saksamaa assotsiatsiooni [[:de:Naturkosmetik|BDIH]] sertifikaat. ==Välislingid== * [https://pulanna.ee/pulanna/ Pulanna toodete kirjeldused eestikeelsel veebilehel] [[Kategooria:Kosmeetika]] [[Kategooria:Poola]] jnyyya6uvubrhwmf0dljzo9crk6tgzm Raunjalalised 0 548770 7228506 5329351 2026-09-04T11:34:08Z Svencapoeira 67038 7228506 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | värvus = taimed | nimi = Raunjalalised | pilt = Pruun raunjalg.jpg | pildi_seletus = [[Pruun raunjalg]] ''Asplenium trichomanes'' | pildi_laius = 250px | pildi_seletus = | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Sõnajalgtaimed]] ''Pteridophyta'' | klass = [[Keerdlehikud]] ''Pteridopsida'' | selts = ''[[Polypodiales]]'' | sugukond = '''Raunjalalised''' ''Aspleniaceae'' | sugukonna_autor = }} '''Raunjalalised''' (''Aspleniaceae'') on [[sõnajalgtaimed]]e [[Sugukond (bioloogia)|sugukond]]. ==Perekondi== *[[Raunjalg]] (''Asplenium''; mitmeid pärismaiseid liike ka Eestis) [[Kategooria:Sõnajalgtaimed]] nxgrszy7y4zncv2aj6mftk0qcwihrll 7228507 7228506 2026-09-04T11:34:30Z Svencapoeira 67038 7228507 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | värvus = taimed | nimi = Raunjalalised | pilt = Pruun raunjalg.jpg | pildi_seletus = [[Pruun raunjalg]] ''Asplenium trichomanes'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Sõnajalgtaimed]] ''Pteridophyta'' | klass = [[Keerdlehikud]] ''Pteridopsida'' | selts = ''[[Polypodiales]]'' | sugukond = '''Raunjalalised''' ''Aspleniaceae'' | sugukonna_autor = }} '''Raunjalalised''' (''Aspleniaceae'') on [[sõnajalgtaimed]]e [[Sugukond (bioloogia)|sugukond]]. ==Perekondi== *[[Raunjalg]] (''Asplenium''; mitmeid pärismaiseid liike ka Eestis) [[Kategooria:Sõnajalgtaimed]] rxor9wchf0vmi3zfje1whoy842stvgg Rahvusvaheline alpilaager Pamir 0 553396 7228379 6932144 2026-09-04T06:37:46Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7228379 wikitext text/x-wiki [[Pilt:MAL 84.jpg|pisi|300px|Rahvusvaheline alpilaager Pamir-84<br><small>Foto: Jaan Künnap</small>]] [[Pilt:MAL 85.jpg|pisi|300px|MAL-85 helikopterilt<br><small>Foto: Jaan Künnap</small>]] '''Rahvusvaheline alpilaager Pamir''' ([[vene keel]]es Международный альпинистский лагерь "Памир"; [[inglise keel]]es ''Internationnal Mountaineering Camp "Pamirs"''; lühend '''MAL-Pamir''') oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] esimene rahvusvaheline alpinismilaager. Püsivalt tegutseva rahvusvahelise [[alpilaager|alpilaagri]] loomise idee tekkis 1969. aastal pärast rahvusvahelist [[alpinist]]ide kokkutulekut, mille käigus sooritati ühiselt tipputõus [[Pamiir]]is asuva [[Lenini mäetipp]]u (7134 m). Esimene selline laager rajatigi [[Pamiiri-Alai mäestik]]us [[Alai org|Alai orus]] (eraldab põhja jäävat [[Alai ahelik]]ku ja lõunasse jäävat [[Taga-Alai ahelik]]ku) Atšik-Taši väljal. Territoriaalselt jääb see ala [[Oši oblast]]isse [[Kõrgõzstan]]is.<ref name="mou"/> MAL-Pamir allus [[NSV Liidu Spordikomitee]]le. Oma tegevuse esimesel aastal teenis laager riiklikule spordikomiteele 100 000 [[USA dollar|dollarit]]. Varsti avati teisigi rahvusvahelisi alpilaagreid ([[Kaukasus]]es, [[Tian Shan]]is ja [[Kasahstan]]is). MAL-Pamir rajas oma filiaalid Fortambeki ja Moskvini liustiku juurde.<ref name="mou"/> MAL-Pamiri teenindavale personalile kehtestati kõrged ametialased ja moraalsed nõuded. Treeneritel-päästjatel pidi olema vähemalt meistrikandidaadi järk [[alpinism]]is ja instruktori kvalifikatsioon alpinismis. Kõigi töötajate dokumendid vormistati sarnaselt välismaale minekuga ning kõik töötajad läbisid [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee]] liinis kontrolli ja pidid saama loa töötamaks välismaalastega.<ref name="mou"/> ==1985. aasta== [[Pilt:Reinhold Messner 6.jpg|pisi|[[Reinhold Messner]] põlvevigastusega alpilaagris Pamir (1985)<br><small>Foto: Jaan Künnap</small>]] Laagrisse oli tulnud üle 300 alpinisti 17 välisriigist. Kõige arvukamalt olid esindatud [[Jaapan]] ja [[Bulgaaria]], kumbki 40 inimesega, teised maad 10–15 osavõtjaga.<ref name="jka"/> Sel hooajal saabus laagrisse ka maailma edukaim mägironija [[Reinhold Messner]]. Tema eesmärk oli tõusta [[Kommunismi mäetipp|Kommunismi mäetippu]], kuid põlvevigastuse tõttu jäi tema tõus ära<ref name="reisi2"/>. Tollal seal instruktorina tegutsenud [[Jaan Künnap]] pildistas seal Messneri. ==Eestlased alpilaagris Pamir== [[Pilt:Junko_Tabei_grupp_eestlastega_Pamiiris_1985.jpg|pisi|left|320px|[[Ilmar Priimets]], [[Jaan Künnap]], [[Alfred Lõhmus]] ja [[Kalev Muru]] koos Pamiiri saabunud [[Junko Tabei]] kolmeliikmelise naisalpinistide grupiga (1985)]] Aastatel 1978–1985 tegutses [[Ilmar Priimets]] instruktorina (st treener-konsultandi ja mägipäästjana) rahvusvahelises alpilaagris Pamir.<ref name="esbl"/> Koos Priimetsaga olid [[Enn Saar]] ja [[Jaak Sumeri]] eesti esimesi treener-instruktoreid selles laagris<ref name="miks31"/>. Sealsamas laagris suri 1983. aastal [[infarkt]]i tagajärjel Jaak Sumeri<ref name="ajav89"/>. Hiljem töötasid laagris [[Jaan Künnap]], [[Alfred Lõhmus]] (1985<ref name="jka"/>) ja [[Kalev Muru]] (1985). 1985. aastal oli eestlaste rühma esmaülesanne julgestada [[Jaapan]]i ja [[Hispaania]] mägironijaid tõusudel ja laskumistel, samuti marsruutide ettevalmistamine (köite ülespanek, vahelaagrite hädavajalikuga varustamine jms) <ref name="jka"/> [[Ajaleht|Ajalehes]] [[Sovetski Sport]] samal aastal avaldatud intervjuus meenutas [[Junko Tabei]] (käis naistest esimesena [[Everest]]i tipus) soojade sõnadega treenereid-alpiniste Ilmar Priimetsa, Jaan Künnapit, Alfred Lõhmust ja Kalev Muru, kes rahvusvahelises alpilaagris aitasid kolmest jaapanlannast koosneval grupil laskumisel baaslaagrisse mööda Fortambeki liustikku osa nende varustusest alla kanda<ref name="archive"/>. [[Pilt:Mountaineers in Communism Peak in 1985.jpg|pisi|[[Junko Tabei]] [[Kommunismi mäetipp|Kommunismi mäetipus]] koos kahe jaapanlanna ning Eesti mägironijate [[Alfred Lõhmus]]e, [[Jaan Künnap]]i, [[Kalev Muru]] ja [[Ilmar Priimets]]aga (1985)<br><small>Foto: Jaan Künnap</small>]] Kui töö laagris vähegi võimaldas, ronisid instruktorid iseseisvalt mägedes. 1986. aastal tegid Künnap, Lõhmus ja Muru kolme nädalaga kolme kõrgtippu – [[Korženevskaja]] (7105 m), [[Kommunismi mäetipp|Kommunismi]] (7495 m) ja [[Lenini mäetipp]] (7134 m). Samal aastal olid Künnap, Lõhmus ja Muru giidideks ka kahele prantslasele (Emmanuel Chombot ja Christophe Revěret), kes laskusid Lenini mäetipult 7000 meetri kõrguselt [[Langevari|langevarjudega]].<ref name="jk"/> 1987. aastal korraldati ametiühingute üleliiduline mägiekspeditsioon [[Tian Shan]]i [[Han-Tengri]]le (7010 m). Selle koosseisus tõusid tippu 8. augustil esimeste eestlastena Kalev Muru ja Jaan Künnap.<ref name="jk"/> ==Tänapäeval== [[Pilt:Alai_Valley_1.jpg|pisi|left|Üldvaade [[Alai org|Alai orule]]. Taamal [[Taga-Alai ahelik]]]] Pärast [[Kõrgõzstan]]i ja [[Tadžikistan]]i iseseisvumist jääb Alai oru piirkond piiritsooni, seetõttu oru külastamiseks on vaja hankida piiriluba. Kõrgõzstani Alpiklubi korraldab igal hooajal (juulis-augustis) mägiekspeditsioone Leninile (7134 m) baaslaagriga Atšik-Tašis (kõrgusel 3700 m).<ref name="kac"/> Kasahstani Vabariigi Alpinismi ja Kaljuronimise Föderatsioon koos kahe mägiturismifirmaga organiseerib igal hooajal (juunis-augustis) Taga-Alai ahelikus Atšik-Taši mäekurus (kõrgus 3560 m) alpilaagri<ref name="alp"/>. Kommunismi mäetipp (7495 m) ja Korženevskaja (7105 m) jäävad lähestikku. Nende jalamil, nn Moskvini väljal (kõrgusel 4200 m), töötab igal hooajal (juulis-augustis) rahvusvaheline alpilaager (MAL). Laagris on mitu kapitaalset hoonet (sh söökla), mis rajatud veel [[Nõukogude Liit|nõukogude]] ajal (vajalik [[ehitusmaterjal]] toodi toona kohale [[helikopter]]itega). Ka personal ja alpinistid pääsevad laagrisse praktiliselt vaid helikopteritega. Laagri teenindamise ja alpinistidelt raha kogumise on monopoliseerinud üks [[Dušanbe]] mägiturismifirma<ref name="pam"/>.<ref name="boo"/> == Pildid == <gallery> Mägigiidide Assotsiatsioon, Guide Association J. Künnapi oma.jpg|Mägigiidide Assotsiatsiooni märk Rahvusvaheline alpilaager Pamir. MAL Internationnal Mountaineering Camp 89.jpg|Alpilaagri Pamir vimpel Rahvusvaheline alpilaager Pamir. MAL Internationnal Mountaineering Camp.jpg|Alpilaagri Pamir vimpel Rahvusvaheline alpilaager Pamir. MAL IMC.jpg|Alpilaagri Pamir vimpel MAL 86.jpg|MAL-Pamir-86 helikopterilt Leninil hukkunud.jpg|Lenini mäetipus hukkunute mälestusplaat </gallery> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="jk">[http://www.jkalpiklubi.ee/ajaloost/ Ülevaade Eesti alpinismi ajaloost]. jkalpiklubi.ee</ref> <ref name="mou">[http://www.mountain.ru/article/article_display1.php?article_id=8736 Международный альпинистский лагерь "Чимбулак - 86"]. mountain.ru</ref> <ref name="alp">[https://web.archive.org/web/20181018174210/http://alpinist.kz/2011/10/17/alpinistskij-lager-pamir/ Aльпинистский лагерь "Памир"]. alpinist.kz</ref> <ref name="esbl">[http://www.esbl.ee/biograafia/Ilmar_Priimets Priimets, Ilmar]. [[ESBL]]. esbl.ee</ref> <ref name="archive">[https://web.archive.org/web/20160325093012/http://vide-supra.net/history/unko_tabey/ Привет с «Крыши мира»]. web.archive.org</ref> <ref name="pam">[https://web.archive.org/web/20181126053357/https://pamirpeaks.tj/ru/ Почему альпинизм]. pamirpeaks.tj</ref> <ref name="boo">[https://books.google.ee/books?id=_5uXCwAAQBAJ&pg=PT270&lpg=PT270&dq=%D0%B0%D0%BB%D1%8C%D0%BF%D0%B8%D0%BD%D0%B8%D1%81%D1%82%D1%81%D0%BA%D0%B8%D0%B9+%D0%BB%D0%B0%D0%B3%D0%B5%D1%80%D1%8C+%22%D0%9F%D0%B0%D0%BC%D0%B8%D1%80%22&source=bl&ots=ZKUOV2Fili&sig=ACfU3U0wuqhHzMTeXz7DVv3wQlvDRCS-Ig&hl=et&sa=X&ved=2ahUKEwjQ9KOlsebiAhVd6qYKHbHxDyYQ6AEwC3oECAgQAQ#v=onepage&q&f=false Таджикистан. Памир]. books.google.ee</ref> <ref name="kac">[https://web.archive.org/web/20200928210758/https://kac.centralasia.kg/ru/tour/pamir-pik-lenina-7134-m/ Памир: пик Ленина 7134 м]. kac.centralasia.kg</ref> <ref name="jka">[http://www.jkalpiklubi.ee/ajaloost/1986magedeta_maa/index.html Mägedeta maa mäeinstruktorid]. jkalpiklubi.ee</ref> <ref name="miks31">Johan Ahlberg. "Mäed kutsuvad. Miks?" Tallinn, 1997. Lk 31</ref> <ref name="ajav89">[https://web.archive.org/web/20190624220942/http://www.ajaveeb.alpinism.ee/?page_id=4398 Ajalugu 1980–1989]. ajaveeb.alpinism.ee</ref> <ref name="reisi2">[https://web.archive.org/web/20191118215457/https://reisikirjad.gotravel.ee/ajakiri/teerajajast-lumeleopard/ Teerajajast lumeleopard]. reisiajakiri.gomaailm.ee</ref> }} [[Kategooria:Venemaa alpinism]] k2b01vraptcwdqnctqmwaai6sulpeh6 Süüria (Rooma provints) 0 553765 7228460 7152924 2026-09-04T10:18:51Z Kuriuss 38125 7228460 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|lisaja=2001:7D0:842C:4F80:9C:1827:E9FC:1BDA|aasta=2019|kuu=juuni}}{{Viitamata|kuu=juuni|aasta=2019}} [[Pilt:Roman Empire - Syria (125 AD).svg|thumb|Rooma Süüria aastal 125 pKr]] '''Süüria''' oli varajane [[Rooma provintsid|Rooma provints]], mille [[Pompeius]] annekteeris [[Rooma vabariik|Rooma vabariigile]] aastal 64 eKr [[Kolmas Mithridatese sõda|Kolmandas Mithridatese sõjas]] pärast [[Armeenlased|Armeenia]] kuninga [[Tigran Suur]]e lüüasaamist. Pärast [[Juudamaa]] jaotamist aastal 6 pKr tetrarhiateks muutusid need järk-järgult Rooma provintsideks, kusjuures Rooma Süüria liidendas [[Iturea ja Trachonitis (tetrarhia)|Iturea ja Trachonitise]]. == Süüria provints == [[Pilt:The Scene of the Theater in Palmyra.JPG|thumb|left|[[Palmyra]] antiiklinn oli tähtis kaubanduskeskus]] [[Pilt:Roman Empire 125.png|thumb|250px|Rooma keisririik [[Hadrianus]]e ajal (valitses 117–138 pKr), Lääne-Aasias on Süüria [[keiserlik provints]] (Süüria/Liibanon), aastal 125 pKr oli seal 4 [[Rooma leegion|leegioni]]]] Varajase keisririigi ajal koosnes Rooma armee Süürias 3 [[Leegion|leegion]]ist koos abivägedega, nad kaitsesid piiri [[Partia]]ga. Pärast [[Juudamaa]] jaotamist aastal 6 pKr [[tetrarhia]]teks muutusid need järk-järgult [[Rooma provintsid]]eks, kusjuures Rooma Süüria liidendas 34. aasta paiku pKr [[Iturea ja Trachonitis (tetrarhia)|Iturea ja Trachonitise]]. Süüria provintsi väed olid vahetult haaratud [[Juudi sõda|suurde juudi mässu]] aastatel 66–70 pKr. Aastal 66 pKr tõi Süüria [[legaat]] [[Gaius Cestius Gallus]] abivägedega tugevdatud Süüria armee, et taastada kord Juudamaal ja mäss maha suruda. Kuid leegionit varitseti ja see purustati juudi mässuliste poolt [[Beth Horoni lahing (66)|Beth Horoni lahingus]], mis šokeeris Rooma juhtkonda. Tulevane keiser [[Vespasianus]] pandi siis juudi mässu mahasurumise eest vastutama. 69. aasta suvel algatas Vespasianus koos Süüria toetusüksustega püüdluse saada Rooma keisriks. Ta võitis oma rivaali [[Vitellius]]t ja valitses keisrina 10 aastat, kui tema järglaseks sai tema poeg [[Titus]]. [[Tel Dor]]is aastal 1948 avastatud kirje põhjal oli Gargilius Antiquus [[Konsul (Vana-Rooma)|konsul]]iameti ja Aasia valitsemise vahepeal teadaolevalt provintsi kuberner keisririigi idaosas, arvatavasti Süürias. Novembris 2016 avastati Dori rannikul [[Haifa ülikool]]i allveearheoloogide poolt kreekakeelne kirje, mis kinnitas, et Antiquus oli [[Juudamaa (Rooma provints)|Juudamaa]] provintsi kuberner aastatel 120–130, arvatavasti enne [[Bar Kokhba mäss]]u. == Süüria-Palestiina loomine == {{vaata|Süüria-Palestiina}} Süüria-Palestiina loodi Rooma Süüria ja [[Juudamaa (Rooma provints)|Rooma Juudamaa]] ühendamisega pärast [[Bar Kokhba mäss]]u mahasurumist aastal 135. Süüria päritolu leegion võttis aastatel 132–136 osa mässu mahasurumisest ja seejärel liitis keiser [[Hadrianus]] suuresti rahvast tühjenenud [[Juudamaa (Rooma provints)|Juudamaa]] provintsi Süüria provintsiga, moodustades nii Süüria-Palestiina. == Pärastpoole == === Koile-Süüria provints === [[Pilt:Roman Empire with provinces in 210 AD.png|thumb|[[Rooma keisririik]] aastal 210]] [[File:Odaenathus Kingdom.png|pisi|[[Rooma provintsid|Rooma provints]] Süüria, [[2. sajand]]il]] Süüria kuberner säilitas kogu suure provintsi tsiviilhalduse muutumatuna ja hoidis Aasias pikka aega üksi kogu esimese astme juhtimist. Alles 2. sajandi jooksul tema eesõigusi vähendati, kui Hadrianus võttis Süüria kubernerilt ühe neljast leegionist ja andis selle Palestiina kubernerile. Severus võttis Süüria kubernerilt lõpuks esimese koha Rooma sõjalises hierarhias. Pärast provintsi (mis soovis sel ajal teha Nigerist keisrit, nagu oli varem teinud oma kubernerist Vespasianusest) alistamist keset vastupanu, eriti Antiookias, käskis ta selle kaheks osaks jaotada ning andis Koile-Süüria provintsi kubernerile 2 leegionit ja Süüria-Foiniikia provintsi kubernerile 1 leegioni. {{vaata|Koile-Süüria}} === Foiniikia === Keiser (193–211) [[Septimius Severus]] jaotas Rooma Süüria moel, mis jäi kuni [[Tetrarhia|tetrarhide]] valitsemiseni. Tema valitsemisajal jaotati see kolmeks osaks: [[Koile-Süüria]] põhjas keskusega [[Antiookia]]s, [[Foiniikia (Rooma provints)|Süüria-Foiniikia]] keskusega [[Tüüros]]es ja Süüria-Palestiina lõunas keskusega ''Caesarea Maritimas''. 2. sajandi lõpust kaasas Rooma [[Senat]] mitu tähtsat süürlast, sealhulgas [[Tiberius Claudius Pompeianus]]e ja [[Avidius Cassius]]e. Süüria oli [[Kolmanda sajandi kriis]]i ajal strateegilise tähtsusega. Aastal 244 pKr valitses Roomat süürlane Philippopolisest (tänapäeva [[Shahba]]) [[Arabia Petraea]] provintsis. Keiser oli Marcus Julius Philippus, rohkem tuntud kui [[Philippus Araablane]]. Philippus oli [[Vana-Rooma keisrite loend|Rooma 33. keiser]] selle tuhandetal aastapäeval. Rooma Süüriasse tungiti aastal 252/253 (aasta üle vaieldakse) pärast Rooma väliarmee purustamist [[Barbalissose lahing]]us Pärsia kuninga [[Shapur I]] poolt, mis jättis Eufrati jõe valveta ja piirkonda röövisid pärslased. Aastal 259/260 juhtus sarnane sündmus, kui [[Shapur I]] võitis taas Rooma väliarmeed ja vangistas Rooma keisri [[Valerianus]]e elusalt [[Edessa lahing]]us. Taas kannatas Rooma Süüria, kui linnad vallutati, rüüstati ja rööviti. Aastatel 268–273 oli Süüria osa lagunevast [[Palmyra]]st. === Dominaadi reform === Pärast [[Diocletianus]]e reforme sai Koile-Süüria [[Idadiötsees]]i osaks. Millalgi 330. ja 350. aasta vahel (arvatavasti umbes aastal 341), loodi Koile-Süüria territooriumist ''[[Euphratensis]]e'' provints piki [[Eufrat]]i läänekallast ja endisest [[Kommagene]] valdusest, mille pealinn oli [[Manbij|Hierapolis]]. === Süüria Bütsantsi keisririigis === {{vaata|Bütsantsi ajalugu}} [[Pilt:Mosaic of the Female Musicians.jpg|thumb|left|20 m² [[Bütsants]]i ajastu mosaiik, mis leiti [[Mariamin]]ist [[Süüria]]st, asub praegu Hama muuseumis]] Pärast umbes aastat 415 jaotati Koile-Süüria edasi ''Süüria I'' ja ''Süüria II''. Aastal 528 nikerdas [[Justinianus I]] mõlema provintsi territooriumist väikese rannikuprovintsi ''[[Theodorias (provints)|Theodorias]]''. [[Pilt:Church of Saint Simeon Stylites 17.jpg|thumb|[[Püha sambur Siimeoni kirik|Püha samburi Siimeoni kirik]], üks maailma vanemaid säilinud kirikuid]] Piirkond jäi üheks kõige olulisemaks [[Bütsants]]i provintsiks. See oli aastatel 609-628 [[Sassaniidide riik|Sassaniidide]] poolt [[Bütsantsi-Sassaniidide sõda 602-628|okupeeritud]], siis keiser [[Herakleios I]] poolt taastatud, kuid kaotatud taas [[Moslemite Süüria-vallutus|edenevatele moslemitele]] pärast [[Jarmuki lahing]]ut ja [[Raudsilla lahing|Antiookia langemist]]. [[Antiookia]] linna taastas [[Nikephoros II]] aastal 963 pKr koos teiste riigi osadega, mis sel ajal olid [[Hamdaniidid]]e võimu all, kuigi ikka veel ametlikult [[Abbassiidid]]est kaliifide ülemvõimu all ja ka [[Fatimiidid]]est kaliifide poolt vaidlustatud. Pärast seda, kui keiser [[Ioannes I]] ei suutnud Süüriat Jeruusalemmani taastada, järgnes 970. aastate lõpus moslemite Süüria "tagasivallutus", mille võttis ette [[Fatimiidide kalifaat]], mille tulemuseks oli bütsantslaste väljaajamine enamikust Süüria osadest. Siiski jäid Antiookia ja teised Süüria põhjapoolsed osad keisririiki ja teised osad olid [[Hamdaniidid]]e, [[Mirdasiidid]]e ja [[Marwaniidid]]e kaudu [[Makedoonia dünastia|keisrite]] kaitse all, kuni [[Seldžukid]]e saabumiseni, kes pärast kolme aastakümmet pealetunge vallutasid 1084. aastal Antiookia. Antiookia taastati taas 12. sajandil [[Komnenosed|Komnenoste]] taaselustunud armeede poolt. Kuid selleks ajaks loetakse linna Väike-Aasia ja mitte Süüria osaks. == Vaata ka == * [[Süüria ajalugu]] * [[Osmanite Süüria]] * [[Assüüria (Rooma provints)]] [[Kategooria:Süüria ajalugu]] [[Kategooria:Vana-Rooma provintsid]] [[Kategooria:Iisraeli ajalugu]] gp43304uolkwmb1tdxqlnc2wv577xmj Pöörmeseadja 0 556193 7228360 6491734 2026-09-04T04:36:01Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7228360 wikitext text/x-wiki [[Pilt:1.Ruční nastavení výhýbky výměníkem 2 při posunu nákladního vozu na nádraží Davle.JPG|pisi|Pöörmeseadja (paremal) Tšehhis]] '''Pöörmeseadja''' on [[raudteejaam]]a töötaja, kes valmistab [[Pööre (raudtee)|käsipöörmetega]] jaamas ette rongi- ja manöövrimatku ning kannab vanempöörmeseadjale, manöövrijuhile või [[jaamakorraldaja]]le ette matka valmisolekust. Lisaks kinnitavad pöörmeseadjad vajadusel [[raudteeveerem]]it pidurkingadega ning hooldavad pöörmeid. <ref>[https://web.archive.org/web/20190628214254/http://ametid.rajaleidja.ee/Raudtee-liiklus-ja-veondustootajad Raudtee liiklus- ja veondustöötajad] Rajaleidja</ref> Tänapäeval on enamik raudteejaamu varustatud tsentraliseeritud pöörangutega (seatakse ümber elektriliselt kaugjuhtimispuldilt) ning pöörmeseadja elukutse on peaaegu kadunud. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://www.youtube.com/watch?v=s_ZumjMsUKA YouTube'i video: Käsipöörmete võtmesõltuvuse õppevideo] * [https://dea.digar.ee/article/punalippjogeva/1985/04/16/12 Pöörmeseadja amet lakkab olemast]; Punalipp : EKP Jõgeva Rajoonikomitee ja Jõgeva Rajooni RSN häälekandja, nr. 45, 16 aprill 1985 ([[DIGAR]]) * [https://jarvateataja.postimees.ee/1087562/vastutus-vottis-esialgu-varisema Järva Teataja "Vastutus võttis esialgu värisema" 29.12.2012] [[Kategooria:Ametid]] [[Kategooria:Raudtee]] lxc2do2dqf76hjklhfogotx94bhbqep Osmundalised 0 558107 7228498 5384048 2026-09-04T11:16:58Z Svencapoeira 67038 7228498 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Soosõnajalalised | värvus = taimed | pilt = | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Sõnajalgtaimed]] ''Pteridophyta'' | klass = ''[[Polypodiopsida]]'' | selts = ''[[Osmundales]]'' | sugukond = '''Osmundalised''' ''Osmundaceae'' }} '''Osmundalised''' (''Osmundaceae'') on [[sõnajalgtaimed]]e [[Sugukond (bioloogia)|sugukond]]. ==Perekondi== *''Leptopteris'' – [[kreppjalg]] *''Osmunda'' – [[osmunda]] *''[[Todea]]'' == Välislingid == * {{Elurikkus|397}} [[Kategooria:Sõnajalgtaimed]] cajiou44ugwo3bqlhsz03bp9b2kc3w1 7228499 7228498 2026-09-04T11:17:16Z Svencapoeira 67038 7228499 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Soosõnajalalised | värvus = taimed | pilt = | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Sõnajalgtaimed]] ''Pteridophyta'' | klass = ''[[Polypodiopsida]]'' | selts = ''[[Polypodiales]]'' | sugukond = '''Osmundalised''' ''Osmundaceae'' }} '''Osmundalised''' (''Osmundaceae'') on [[sõnajalgtaimed]]e [[Sugukond (bioloogia)|sugukond]]. ==Perekondi== *''Leptopteris'' – [[kreppjalg]] *''Osmunda'' – [[osmunda]] *''[[Todea]]'' == Välislingid == * {{Elurikkus|397}} [[Kategooria:Sõnajalgtaimed]] n0j1njppx6e345jbfb5phphsbx71viy Kirju kõrvik 0 562311 7228453 6847130 2026-09-04T10:06:48Z Tomkukk 111994 vea parandamine 7228453 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Kirju kõrvik | värvus = taimed | pilt = Galeopsis speciosa - blossom (aka).jpg | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = | sugukond = [[Huulõielised]] ''Lamiaceae'' | perekond = ''[[Galeopsis]]'' | liik ='''Kirju kõrvik''' | binaarne = '' Galeopsis speciosa''}} '''Kirju kõrvik''' (''Galeopsis speciosa'') on [[Huulõielised|huulõieliste]] sugukonda kuuluv taimeliik. Kirju kõrvik kasvab umbrohuna põldudel ja vahel ka aedades, samuti hoonete ümbruses, prahipaikadel, sagedamini savikal pinnasel. Taim on Eestis liikide seisundi hindamise järgi ([[Eesti punane raamat|Eesti punane raamat)]]<ref>[https://web.archive.org/web/20190725113016/https://elurikkus.ee/lists/speciesListItem/list/drt101459479 Eesti punane nimestik], eElurikkus (vaadatud 27.07.2019)</ref> soodsas seisundis. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{Elurikkus}} [[Kategooria:Eesti taimed]] [[Kategooria:Huulõielised]] cs0e0yip4fy6h1beh614f4ernelnkt6 Kasutaja:GlobalYoungAcademyTeam/Young Academy of Sciences of Israel 2 562901 7228358 7225469 2026-09-04T04:18:51Z CommonsDelinker 1930 Fail Michal_Sharon.jpg on eemaldatud, sest kasutaja [[c:User:Krd|Krd]] kustutas selle Commonsist. Põhjus: No permission since 27 August 2026. 7228358 wikitext text/x-wiki These are the members of the [https://tools.wmflabs.org/reasonator/?q=Q25497137 Young Academy of Sciences of Israel] the National young academy for Israel. {{Wikidata loend |sparql=SELECT ?item WHERE { ?item wdt:P463 wd:Q25497137 } |section= |sort=P463/Q25497137/P580 |sort_order=desc |columns=label:Article,P496,P1960,P214,P463/Q25497137/P580:Start date,P463/Q25497137/P582:End date,P18:Image |thumb=128 |min_section=2 }} {| class='wikitable sortable' ! Article ! ORCID ! Google Scholar author ID ! VIAF ! Start date ! End date ! Image |- | [[Yuval Noah Harari]] | [https://orcid.org/0000-0003-1198-3957 0000-0003-1198-3957] | | [https://viaf.org/en/viaf/316756655 316756655] | | | [[Fail:MKr364751 Yuval Noah Harari (Frankfurter Buchmesse 2024).jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q6635951|Tamar Ziegler]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6423-7072 0000-0001-6423-7072] | [https://scholar.google.com/citations?user=VtyTYdQAAAAJ VtyTYdQAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/98326085 98326085] | | | [[Fail:Tamar Ziegler.JPG|center|128px]] |- | ''[[:d:Q6681092|Sefy Hendler]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/107049565 107049565] | | | [[Fail:Sefy Hendler.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q6746811|Liad Mudrik]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3564-6445 0000-0003-3564-6445] | [https://scholar.google.com/citations?user=Pe6diOgAAAAJ Pe6diOgAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/299284199 299284199] | | | [[Fail:Liad Mudrik.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q6871095|David Enoch]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9529-9110 0000-0001-9529-9110] | [https://scholar.google.com/citations?user=3j2wlYEAAAAJ 3j2wlYEAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/1297165628827942480001 1297165628827942480001]<br/>[https://viaf.org/en/viaf/98464707 98464707] | | | |- | ''[[:d:Q6964324|Yonina Eldar]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4358-5304 0000-0003-4358-5304] | [https://scholar.google.com/citations?user=vyX6kpwAAAAJ vyX6kpwAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/120554103 120554103] | | | |- | ''[[:d:Q6984826|Oren Gazal-Ayal]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2271-8916 0000-0002-2271-8916] | [https://scholar.google.com/citations?user=LQrJfmEAAAAJ LQrJfmEAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/298590574 298590574] | | | |- | ''[[:d:Q7019771|Yael Sternhell]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/170171255 170171255] | | | [[Fail:Yael Sternhell.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q7063168|Ariel Knafo-Noam]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0613-1960 0000-0003-0613-1960] | [https://scholar.google.com/citations?user=RJjBbcIAAAAJ RJjBbcIAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/152673812 152673812] | | | |- | ''[[:d:Q12251904|Yakoub Hanna]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2042-9974 0000-0003-2042-9974] | [https://scholar.google.com/citations?user=Q-jUVCUAAAAJ Q-jUVCUAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/97430265 97430265] | | | [[Fail:Jacoup-hanna.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q21264412|Michal Sharon]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3933-0595 0000-0003-3933-0595] | [https://scholar.google.com/citations?user=EiuD1MIAAAAJ EiuD1MIAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/8169920536258172487 8169920536258172487] | | | |- | ''[[:d:Q21264480|Orit Kedar]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2110-2316 0000-0003-2110-2316] | [https://scholar.google.com/citations?user=XTe-Vr8AAAAJ XTe-Vr8AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/83470549 83470549] | | | |- | ''[[:d:Q24038408|Tamar Herzig]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2785-122X 0000-0003-2785-122X] | | [https://viaf.org/en/viaf/43040469 43040469] | | | |- | ''[[:d:Q25081846|Eran Bouchbinder]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8821-1635 0000-0001-8821-1635] | [https://scholar.google.com/citations?user=tglsuywAAAAJ tglsuywAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/2746169639236596580008 2746169639236596580008] | | | |- | ''[[:d:Q25497168|Yael Hanein]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4213-9575 0000-0002-4213-9575] | [https://scholar.google.com/citations?user=u2Ej2pIAAAAJ u2Ej2pIAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/245146462590727770060 245146462590727770060] | | | [[Fail:Yael Hanein.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q29573206|Ayelet Baram-Tsabari]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8123-5519 0000-0002-8123-5519] | [https://scholar.google.com/citations?user=KKZGFc0AAAAJ KKZGFc0AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/297961781 297961781] | | | [[Fail:Ayelet Baram-Tsabari2.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q30526833|Noam Eliaz]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1184-4706 0000-0002-1184-4706] | [https://scholar.google.com/citations?user=kkAzTf8AAAAJ kkAzTf8AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/270264325 270264325] | | | [[Fail:Noam Eliaz 2022.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q30527232|Keren Weinshall-Margel]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5990-566X 0000-0002-5990-566X] | | [https://viaf.org/en/viaf/235287169 235287169] | | | [[Fail:תמונה קרן.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q37834540|Asya Rolls]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5862-4287 0000-0001-5862-4287] | [https://scholar.google.com/citations?user=0gZ-mmMAAAAJ 0gZ-mmMAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/5971156133195258430000 5971156133195258430000] | | | [[Fail:Asya Rolls Photo as requested by WiR new.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q37930848|Avi Schroeder]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2571-5937 0000-0003-2571-5937] | [https://scholar.google.com/citations?user=iJJSKasAAAAJ iJJSKasAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/160560526 160560526] | | | |- | ''[[:d:Q38804685|Edit Y Tshuva]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7452-3611 0000-0001-7452-3611] | [https://scholar.google.com/citations?user=4OrJFoYAAAAJ 4OrJFoYAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/298599470 298599470] | | | [[Fail:עידית תשובה.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q43245902|Yuval Feldman]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8416-865X 0000-0001-8416-865X] | [https://scholar.google.com/citations?user=4YFJHzIAAAAJ 4YFJHzIAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/3151170877639090457 3151170877639090457] | | | |- | ''[[:d:Q47452472|Yossi Yovel]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5429-9245 0000-0001-5429-9245] | [https://scholar.google.com/citations?user=LD_Uq0sAAAAJ LD_Uq0sAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/44147662988160551394 44147662988160551394] | | | |- | ''[[:d:Q51616714|Hagai B. Perets]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5004-199X 0000-0002-5004-199X] | [https://scholar.google.com/citations?user=oOgMbdIAAAAJ oOgMbdIAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/2482156133188358430001 2482156133188358430001] | | | |- | ''[[:d:Q51897668|Eilon Shani]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3111-4647 0000-0002-3111-4647] | [https://scholar.google.com/citations?user=Cab9wskAAAAJ Cab9wskAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/239705465 239705465] | | | |- | ''[[:d:Q55649911|Hila Shamir]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6388-5921 0000-0002-6388-5921] | [https://scholar.google.com/citations?user=0Xkg2dAAAAAJ 0Xkg2dAAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/637147423065444881512 637147423065444881512] | | | |- | ''[[:d:Q56107856|Ashraf Brik]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8745-2250 0000-0001-8745-2250] | [https://scholar.google.com/citations?user=KZCUaPwAAAAJ KZCUaPwAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/102149842050602841868 102149842050602841868] | | | [[Fail:פרופסור אשרף בריק.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q56273618|Talia Fisher]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=FkmSAd4AAAAJ FkmSAd4AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/98332929 98332929] | | | |- | ''[[:d:Q58351493|Hisham M. Abu-Rayya]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2352-7414 0000-0003-2352-7414] | | [https://viaf.org/en/viaf/15150940079726602203 15150940079726602203] | | | |- | ''[[:d:Q58781064|Moran Bercovici]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7803-4791 0000-0002-7803-4791] | | [https://viaf.org/en/viaf/8452156133220258430005 8452156133220258430005] | 2026 | | |- | ''[[:d:Q59527367|Haim Beidenkopf]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0139-1835 0000-0003-0139-1835] | | [https://viaf.org/en/viaf/30169629440582862647 30169629440582862647] | | | |- | ''[[:d:Q59676299|Iair Arcavi]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7090-4898 0000-0001-7090-4898] | | [https://viaf.org/en/viaf/1524159035159301380006 1524159035159301380006] | 2026 | | |- | ''[[:d:Q59779548|Michal Feldman]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2915-8405 0000-0002-2915-8405] | [https://scholar.google.com/citations?user=VpLQu7oAAAAJ VpLQu7oAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/98389148 98389148] | | | [[Fail:Michal feldman (computer scientist).jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q60299959|Liat Ayalon]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3339-7879 0000-0003-3339-7879] | [https://scholar.google.com/citations?user=dYW0xNsAAAAJ dYW0xNsAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/97639285 97639285] | | | |- | ''[[:d:Q60339844|Nirit Dudovich]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4996-4743 0000-0003-4996-4743] | [https://scholar.google.com/citations?user=W9-WX7cAAAAJ W9-WX7cAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/7367169639251396580003 7367169639251396580003] | | | [[Fail:Nirit Dudovich.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q60374178|Haim Suchowski]]'' | | | | | | |- | ''[[:d:Q61125204|Leeor Kronik]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6791-8658 0000-0001-6791-8658] | [https://scholar.google.com/citations?user=o2KL-QIAAAAJ o2KL-QIAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/19151170941939090711 19151170941939090711] | | | |- | ''[[:d:Q62720304|Beena Kalisky]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1270-2670 0000-0002-1270-2670] | [https://scholar.google.com/citations?user=9ZxfhocAAAAJ 9ZxfhocAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/97942711 97942711] | 2019 | 2023 | [[Fail:Isaac Herzog in Beit HaNassi, February 2022 (KBG GPO1185).jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65003010|Mona Khoury]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5664-7549 0000-0001-5664-7549]<br/>[https://orcid.org/0000-0003-3151-5464 0000-0003-3151-5464] | [https://scholar.google.com/citations?user=c3OxoVQAAAAJ c3OxoVQAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/297362435 297362435] | | | [[Fail:1Mona.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65095614|Udi Sommer]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9284-5291 0000-0002-9284-5291] | [https://scholar.google.com/citations?user=hpyhdOkAAAAJ hpyhdOkAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/68610784 68610784] | | | |- | ''[[:d:Q65104829|Karin Carmit Yefet]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6959-0091 0000-0002-6959-0091] | | [https://viaf.org/en/viaf/28153593820751671731 28153593820751671731] | | | |- | ''[[:d:Q65346896|Sharon Aronson-Lehavi]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/108014814 108014814] | | | |- | ''[[:d:Q65559418|Oded Hod]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/304883498 304883498] | | | |- | ''[[:d:Q66057758|Rami Aqeilan]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=hXq8k2oAAAAJ hXq8k2oAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q66057767|Ofer Ashkenazi]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2893-5484 0000-0003-2893-5484] | [https://scholar.google.com/citations?user=KKdv19wAAAAJ KKdv19wAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/98437720 98437720] | | | |- | ''[[:d:Q66057802|Michal Bar-Asher Siegal]]'' | [https://orcid.org/0009-0002-8995-7855 0009-0002-8995-7855] | | [https://viaf.org/en/viaf/297783181 297783181] | | | |- | ''[[:d:Q66057828|Tamar Geiger]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9526-197X 0000-0002-9526-197X] | [https://scholar.google.com/citations?user=F4VwHCcAAAAJ F4VwHCcAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/97550754 97550754] | | | |- | ''[[:d:Q66057834|Natasha Gordinsky]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2819-0558 0000-0003-2819-0558] | | [https://viaf.org/en/viaf/98512293 98512293] | | | |- | ''[[:d:Q66057902|Liat Kozma]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2071-2155 0000-0003-2071-2155] | | [https://viaf.org/en/viaf/56307992 56307992] | | | |- | ''[[:d:Q66084855|Amit Bernstein]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4010-9070 0000-0003-4010-9070] | [https://scholar.google.com/citations?user=UZdD_ncAAAAJ UZdD_ncAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/121740384 121740384] | | | |- | ''[[:d:Q66085227|Itzik Mizrahi]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=Za_1_cMAAAAJ Za_1_cMAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q66087762|Lior Gepstein]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=LgYgkbkAAAAJ LgYgkbkAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/2413156991009261180006 2413156991009261180006] | | | [[Fail:Lior Gepstein 1.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q66087927|Roy Kishony]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5013-5072 0000-0002-5013-5072] | [https://scholar.google.com/citations?user=I7yT6AYAAAAJ I7yT6AYAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/51156130870758310350 51156130870758310350] | | | |- | ''[[:d:Q66100238|Tomer Volansky]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2275-8184 0000-0002-2275-8184] | | [https://viaf.org/en/viaf/13150940071726601934 13150940071726601934] | | | |- | ''[[:d:Q66100266|Avi Zadok]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7773-4841 0000-0002-7773-4841] | [https://scholar.google.com/citations?user=w--QclAAAAAJ w--QclAAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/297747223 297747223] | | | |- | ''[[:d:Q89107872|Nitzan Gonen]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3377-8324 0000-0002-3377-8324] | | [https://viaf.org/en/viaf/107149842015502842517 107149842015502842517] | 2026 | | |- | ''[[:d:Q102436398|Gil Cohen]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2409-2192 0000-0003-2409-2192] | | [https://viaf.org/en/viaf/183159032819001182913 183159032819001182913] | 2026 | | |- | ''[[:d:Q130799022|Orly Lewis]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/299254712 299254712] | 2026 | | |- | ''[[:d:Q139666707|Yonatan Belinkov]]'' | | | | 2026 | | |} {{Wikidata loendi lõpp}} sch0je4lvy3hc6e6dckkt2fmyjxflz6 7228359 7228358 2026-09-04T04:20:07Z CommonsDelinker 1930 Fail Nirit_Dudovich.jpg on eemaldatud, sest kasutaja [[c:User:Krd|Krd]] kustutas selle Commonsist. Põhjus: No permission since 27 August 2026. 7228359 wikitext text/x-wiki These are the members of the [https://tools.wmflabs.org/reasonator/?q=Q25497137 Young Academy of Sciences of Israel] the National young academy for Israel. {{Wikidata loend |sparql=SELECT ?item WHERE { ?item wdt:P463 wd:Q25497137 } |section= |sort=P463/Q25497137/P580 |sort_order=desc |columns=label:Article,P496,P1960,P214,P463/Q25497137/P580:Start date,P463/Q25497137/P582:End date,P18:Image |thumb=128 |min_section=2 }} {| class='wikitable sortable' ! Article ! ORCID ! Google Scholar author ID ! VIAF ! Start date ! End date ! Image |- | [[Yuval Noah Harari]] | [https://orcid.org/0000-0003-1198-3957 0000-0003-1198-3957] | | [https://viaf.org/en/viaf/316756655 316756655] | | | [[Fail:MKr364751 Yuval Noah Harari (Frankfurter Buchmesse 2024).jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q6635951|Tamar Ziegler]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6423-7072 0000-0001-6423-7072] | [https://scholar.google.com/citations?user=VtyTYdQAAAAJ VtyTYdQAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/98326085 98326085] | | | [[Fail:Tamar Ziegler.JPG|center|128px]] |- | ''[[:d:Q6681092|Sefy Hendler]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/107049565 107049565] | | | [[Fail:Sefy Hendler.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q6746811|Liad Mudrik]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3564-6445 0000-0003-3564-6445] | [https://scholar.google.com/citations?user=Pe6diOgAAAAJ Pe6diOgAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/299284199 299284199] | | | [[Fail:Liad Mudrik.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q6871095|David Enoch]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9529-9110 0000-0001-9529-9110] | [https://scholar.google.com/citations?user=3j2wlYEAAAAJ 3j2wlYEAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/1297165628827942480001 1297165628827942480001]<br/>[https://viaf.org/en/viaf/98464707 98464707] | | | |- | ''[[:d:Q6964324|Yonina Eldar]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4358-5304 0000-0003-4358-5304] | [https://scholar.google.com/citations?user=vyX6kpwAAAAJ vyX6kpwAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/120554103 120554103] | | | |- | ''[[:d:Q6984826|Oren Gazal-Ayal]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2271-8916 0000-0002-2271-8916] | [https://scholar.google.com/citations?user=LQrJfmEAAAAJ LQrJfmEAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/298590574 298590574] | | | |- | ''[[:d:Q7019771|Yael Sternhell]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/170171255 170171255] | | | [[Fail:Yael Sternhell.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q7063168|Ariel Knafo-Noam]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0613-1960 0000-0003-0613-1960] | [https://scholar.google.com/citations?user=RJjBbcIAAAAJ RJjBbcIAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/152673812 152673812] | | | |- | ''[[:d:Q12251904|Yakoub Hanna]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2042-9974 0000-0003-2042-9974] | [https://scholar.google.com/citations?user=Q-jUVCUAAAAJ Q-jUVCUAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/97430265 97430265] | | | [[Fail:Jacoup-hanna.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q21264412|Michal Sharon]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3933-0595 0000-0003-3933-0595] | [https://scholar.google.com/citations?user=EiuD1MIAAAAJ EiuD1MIAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/8169920536258172487 8169920536258172487] | | | |- | ''[[:d:Q21264480|Orit Kedar]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2110-2316 0000-0003-2110-2316] | [https://scholar.google.com/citations?user=XTe-Vr8AAAAJ XTe-Vr8AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/83470549 83470549] | | | |- | ''[[:d:Q24038408|Tamar Herzig]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2785-122X 0000-0003-2785-122X] | | [https://viaf.org/en/viaf/43040469 43040469] | | | |- | ''[[:d:Q25081846|Eran Bouchbinder]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8821-1635 0000-0001-8821-1635] | [https://scholar.google.com/citations?user=tglsuywAAAAJ tglsuywAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/2746169639236596580008 2746169639236596580008] | | | |- | ''[[:d:Q25497168|Yael Hanein]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4213-9575 0000-0002-4213-9575] | [https://scholar.google.com/citations?user=u2Ej2pIAAAAJ u2Ej2pIAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/245146462590727770060 245146462590727770060] | | | [[Fail:Yael Hanein.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q29573206|Ayelet Baram-Tsabari]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8123-5519 0000-0002-8123-5519] | [https://scholar.google.com/citations?user=KKZGFc0AAAAJ KKZGFc0AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/297961781 297961781] | | | [[Fail:Ayelet Baram-Tsabari2.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q30526833|Noam Eliaz]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1184-4706 0000-0002-1184-4706] | [https://scholar.google.com/citations?user=kkAzTf8AAAAJ kkAzTf8AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/270264325 270264325] | | | [[Fail:Noam Eliaz 2022.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q30527232|Keren Weinshall-Margel]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5990-566X 0000-0002-5990-566X] | | [https://viaf.org/en/viaf/235287169 235287169] | | | [[Fail:תמונה קרן.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q37834540|Asya Rolls]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5862-4287 0000-0001-5862-4287] | [https://scholar.google.com/citations?user=0gZ-mmMAAAAJ 0gZ-mmMAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/5971156133195258430000 5971156133195258430000] | | | [[Fail:Asya Rolls Photo as requested by WiR new.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q37930848|Avi Schroeder]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2571-5937 0000-0003-2571-5937] | [https://scholar.google.com/citations?user=iJJSKasAAAAJ iJJSKasAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/160560526 160560526] | | | |- | ''[[:d:Q38804685|Edit Y Tshuva]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7452-3611 0000-0001-7452-3611] | [https://scholar.google.com/citations?user=4OrJFoYAAAAJ 4OrJFoYAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/298599470 298599470] | | | [[Fail:עידית תשובה.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q43245902|Yuval Feldman]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8416-865X 0000-0001-8416-865X] | [https://scholar.google.com/citations?user=4YFJHzIAAAAJ 4YFJHzIAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/3151170877639090457 3151170877639090457] | | | |- | ''[[:d:Q47452472|Yossi Yovel]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5429-9245 0000-0001-5429-9245] | [https://scholar.google.com/citations?user=LD_Uq0sAAAAJ LD_Uq0sAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/44147662988160551394 44147662988160551394] | | | |- | ''[[:d:Q51616714|Hagai B. Perets]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5004-199X 0000-0002-5004-199X] | [https://scholar.google.com/citations?user=oOgMbdIAAAAJ oOgMbdIAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/2482156133188358430001 2482156133188358430001] | | | |- | ''[[:d:Q51897668|Eilon Shani]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3111-4647 0000-0002-3111-4647] | [https://scholar.google.com/citations?user=Cab9wskAAAAJ Cab9wskAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/239705465 239705465] | | | |- | ''[[:d:Q55649911|Hila Shamir]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6388-5921 0000-0002-6388-5921] | [https://scholar.google.com/citations?user=0Xkg2dAAAAAJ 0Xkg2dAAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/637147423065444881512 637147423065444881512] | | | |- | ''[[:d:Q56107856|Ashraf Brik]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8745-2250 0000-0001-8745-2250] | [https://scholar.google.com/citations?user=KZCUaPwAAAAJ KZCUaPwAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/102149842050602841868 102149842050602841868] | | | [[Fail:פרופסור אשרף בריק.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q56273618|Talia Fisher]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=FkmSAd4AAAAJ FkmSAd4AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/98332929 98332929] | | | |- | ''[[:d:Q58351493|Hisham M. Abu-Rayya]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2352-7414 0000-0003-2352-7414] | | [https://viaf.org/en/viaf/15150940079726602203 15150940079726602203] | | | |- | ''[[:d:Q58781064|Moran Bercovici]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7803-4791 0000-0002-7803-4791] | | [https://viaf.org/en/viaf/8452156133220258430005 8452156133220258430005] | 2026 | | |- | ''[[:d:Q59527367|Haim Beidenkopf]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0139-1835 0000-0003-0139-1835] | | [https://viaf.org/en/viaf/30169629440582862647 30169629440582862647] | | | |- | ''[[:d:Q59676299|Iair Arcavi]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7090-4898 0000-0001-7090-4898] | | [https://viaf.org/en/viaf/1524159035159301380006 1524159035159301380006] | 2026 | | |- | ''[[:d:Q59779548|Michal Feldman]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2915-8405 0000-0002-2915-8405] | [https://scholar.google.com/citations?user=VpLQu7oAAAAJ VpLQu7oAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/98389148 98389148] | | | [[Fail:Michal feldman (computer scientist).jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q60299959|Liat Ayalon]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3339-7879 0000-0003-3339-7879] | [https://scholar.google.com/citations?user=dYW0xNsAAAAJ dYW0xNsAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/97639285 97639285] | | | |- | ''[[:d:Q60339844|Nirit Dudovich]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4996-4743 0000-0003-4996-4743] | [https://scholar.google.com/citations?user=W9-WX7cAAAAJ W9-WX7cAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/7367169639251396580003 7367169639251396580003] | | | |- | ''[[:d:Q60374178|Haim Suchowski]]'' | | | | | | |- | ''[[:d:Q61125204|Leeor Kronik]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6791-8658 0000-0001-6791-8658] | [https://scholar.google.com/citations?user=o2KL-QIAAAAJ o2KL-QIAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/19151170941939090711 19151170941939090711] | | | |- | ''[[:d:Q62720304|Beena Kalisky]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1270-2670 0000-0002-1270-2670] | [https://scholar.google.com/citations?user=9ZxfhocAAAAJ 9ZxfhocAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/97942711 97942711] | 2019 | 2023 | [[Fail:Isaac Herzog in Beit HaNassi, February 2022 (KBG GPO1185).jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65003010|Mona Khoury]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5664-7549 0000-0001-5664-7549]<br/>[https://orcid.org/0000-0003-3151-5464 0000-0003-3151-5464] | [https://scholar.google.com/citations?user=c3OxoVQAAAAJ c3OxoVQAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/297362435 297362435] | | | [[Fail:1Mona.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65095614|Udi Sommer]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9284-5291 0000-0002-9284-5291] | [https://scholar.google.com/citations?user=hpyhdOkAAAAJ hpyhdOkAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/68610784 68610784] | | | |- | ''[[:d:Q65104829|Karin Carmit Yefet]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6959-0091 0000-0002-6959-0091] | | [https://viaf.org/en/viaf/28153593820751671731 28153593820751671731] | | | |- | ''[[:d:Q65346896|Sharon Aronson-Lehavi]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/108014814 108014814] | | | |- | ''[[:d:Q65559418|Oded Hod]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/304883498 304883498] | | | |- | ''[[:d:Q66057758|Rami Aqeilan]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=hXq8k2oAAAAJ hXq8k2oAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q66057767|Ofer Ashkenazi]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2893-5484 0000-0003-2893-5484] | [https://scholar.google.com/citations?user=KKdv19wAAAAJ KKdv19wAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/98437720 98437720] | | | |- | ''[[:d:Q66057802|Michal Bar-Asher Siegal]]'' | [https://orcid.org/0009-0002-8995-7855 0009-0002-8995-7855] | | [https://viaf.org/en/viaf/297783181 297783181] | | | |- | ''[[:d:Q66057828|Tamar Geiger]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9526-197X 0000-0002-9526-197X] | [https://scholar.google.com/citations?user=F4VwHCcAAAAJ F4VwHCcAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/97550754 97550754] | | | |- | ''[[:d:Q66057834|Natasha Gordinsky]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2819-0558 0000-0003-2819-0558] | | [https://viaf.org/en/viaf/98512293 98512293] | | | |- | ''[[:d:Q66057902|Liat Kozma]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2071-2155 0000-0003-2071-2155] | | [https://viaf.org/en/viaf/56307992 56307992] | | | |- | ''[[:d:Q66084855|Amit Bernstein]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4010-9070 0000-0003-4010-9070] | [https://scholar.google.com/citations?user=UZdD_ncAAAAJ UZdD_ncAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/121740384 121740384] | | | |- | ''[[:d:Q66085227|Itzik Mizrahi]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=Za_1_cMAAAAJ Za_1_cMAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q66087762|Lior Gepstein]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=LgYgkbkAAAAJ LgYgkbkAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/2413156991009261180006 2413156991009261180006] | | | [[Fail:Lior Gepstein 1.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q66087927|Roy Kishony]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5013-5072 0000-0002-5013-5072] | [https://scholar.google.com/citations?user=I7yT6AYAAAAJ I7yT6AYAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/51156130870758310350 51156130870758310350] | | | |- | ''[[:d:Q66100238|Tomer Volansky]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2275-8184 0000-0002-2275-8184] | | [https://viaf.org/en/viaf/13150940071726601934 13150940071726601934] | | | |- | ''[[:d:Q66100266|Avi Zadok]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7773-4841 0000-0002-7773-4841] | [https://scholar.google.com/citations?user=w--QclAAAAAJ w--QclAAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/297747223 297747223] | | | |- | ''[[:d:Q89107872|Nitzan Gonen]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3377-8324 0000-0002-3377-8324] | | [https://viaf.org/en/viaf/107149842015502842517 107149842015502842517] | 2026 | | |- | ''[[:d:Q102436398|Gil Cohen]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2409-2192 0000-0003-2409-2192] | | [https://viaf.org/en/viaf/183159032819001182913 183159032819001182913] | 2026 | | |- | ''[[:d:Q130799022|Orly Lewis]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/299254712 299254712] | 2026 | | |- | ''[[:d:Q139666707|Yonatan Belinkov]]'' | | | | 2026 | | |} {{Wikidata loendi lõpp}} 9qpijiqdml86795rqwir2iy59a9b7n7 Giovanni Pico della Mirandola 0 570196 7228466 7037552 2026-09-04T10:20:57Z Kuriuss 38125 7228466 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|kuu=jaanuar|aasta=2022}} {{Filosoof |regioon=Lääne filosoofid |ajastu=[[renessanssfilosoofia]] |pildi_nimi=Pico1.jpg |nimi=Giovanni Pico della Mirandola |sünd={{sünniaeg|1463|2|24}} |surm= |valdkonnad=[[poliitika]], [[ajalugu]], [[religioon]] |mõjutajad=[[Platon]], [[Aristoteles]], [[Marsilio Ficino]] |tema_mõjutas=[[Erasmus Rotterdamist]], [[Thomas More]] }} '''Giovanni Pico della Mirandola''' ({{IPA-it|dʒoˈvanni ˈpiːko della miˈrandola|lang}}; ([[24. veebruar]] [[1463]] Mirandola – [[17. november]] [[1494]] [[Firenze]]) oli [[Renessanss|renessansiaegse]] [[Itaalia]] filosoof ja humanist.<ref>"Pico della Mirandola, Giovanni, Conte" in ''Grolier Encyclopedia of Knowledge'', volume 15, copyright 1991. Grolier Inc., {{ISBN2|0-7172-5300-7}}</ref> Ta oli neoplatonismi ideede levitaja ja kristliku naturaalmaagia ja kabala traditsiooni looja, millest kujuneb Lääne esoteerika oluline mõjutaja. 1486. aastal kuulutas ta välja [[disputatsioon]]i, et väidelda 900 teesi üle, mis käsitlesid religiooni, filosoofia ja [[maagia]] küsimusi. Väitluse tarbeks kirjutas ta ka "Kõne inimväärikuse kohta", mida on kutsutud ka "renessanssi manifestiks"<ref>''Oration on the Dignity of Man'' (1486) [http://www.wsu.edu:8080/~wldciv/world_civ_reader/world_civ_reader_1/pico.html wsu.edu] [https://web.archive.org/web/20110104024142/http://www.wsu.edu:8080/~wldciv/world_civ_reader/world_civ_reader_1/pico.html Arhiiviversioon]</ref> ning mis on ka nn "hermeetilise reformatsiooni" üks alustekste.<ref>Heiser, James D., ''Prisci Theologi and the Hermetic Reformation in the Fifteenth Century'', Malone, TX: Repristination Press, 2011. {{ISBN2|978-1-4610-9382-4}}</ref> Tema "900 teesi" oli esimene trükitud raamat, mille katoliku kirik kandis keelatud raamatute nimekirja.<ref name="hanegraaff">Hanegraaff p.54</ref> == Elulugu == [[Fail:Paolo_Monti_-_Servizio_fotografico_(Mirandola,_1976)_-_BEIC_6329210.jpg|pisi|Loss Mirandola (Suurhertsogiriik Modena) 1976]] === Perekond === Giovanni sündis Mirandola lähedal [[Modena]]s. Tema isa oli Gianfrancesco I Pico, Mirandola ja Concordia piirkonna valitseja ja tema ema Giulia oli Feltrino Boiardo, Scandiano vürsti tütar.<ref name="genealogy.euweb.cz">{{cite web|last=Marek|first=Miroslav|url=http://genealogy.euweb.cz/italy/pico1.html|title=Genealogy.eu|work=Pico family|date=16. september 2002|accessdate=2008-03-09}}</ref> Nende pere oli pikka aega elanud Mirandola lossis (Modena suurhertsogiriigis), mis oli 14. sajandil saavutanud iseseisvuse ja oli 1414 [[Sigismund (Saksa-Rooma keiser)|Saksa-Rooma keisri Sigismundi]] käest saanud lääniks Concordia. Mirandola oli väike autonoomne maakond (hiljem hertsogiriik) Emilias [[Ferrara]] lähedal. Pico della Mirandolad olid tihedalt seotud [[Sforza dünastia|Sforza]], [[Gonzaga]] ja [[Este dünastia|Este]] dünastiatega ja Giovanni õed-vennad abiellusid [[Korsika]], Ferrara, Bologna ja [[Forlì]] valitsejate järeltulijatega. Giovannil oli kaks palju vanemat venda, kes mõlemad aga elasid temast kauem. Giovanni ema pere oli väljapaistev kunstide ja Itaalia renessanssi toetaja. Tema nõbu oli luuletaja Matteo Maria Boiardo, kes kasvas üles oma onu, Firenze kunstide patrooni ja teadlase-luuletaja Tito Vespasiano Strozzi käe all.<ref>{{Cite web|url=http://www.geocities.com/autorbis/boiardolife.html|title=Trionfi.com|website=Boiardo's Life: Time Table|access-date=2008-03-09|archive-url=https://web.archive.org/web/20090806060236/http://geocities.com/autorbis/boiardolife.html|archive-date=6. august 2009}}Kontrolli kuupäeva väärtust kohas: <code style="color:inherit; border:inherit; padding:inherit;">&#x7C;archivedate=</code> ([[Juhend:Viitamismallide vead#vigane kuupaev|juhend]])</ref> === Haridus === Varakult paistis silma Giovanni erakordne mälu ja ta õppis juba varases eas selgeks ladina ja võib-olla ka kreeka keele. 1477 (14-aastaselt) läks ta õppima Bolognasse [[kanoonilist õigust]].<ref name="Baird">{{Cite web|last=Baird|first=Forrest|url=http://www.whitworth.edu/core/classes/co250/Italy/Data/fr_pico.htm|title=Giovanni Pico della Mirandola (1463–1494)|publisher=Prentice Hall|website=Philosophic Classics|access-date=2009-01-28|archive-url=https://web.archive.org/web/20081202004135/http://www.whitworth.edu/Core/Classes/CO250/Italy/Data/fr_pico.htm|archive-date=2 December 2008|url-status=dead|year=2000}}Kontrolli kuupäeva väärtust kohas: <code style="color:inherit; border:inherit; padding:inherit;">&#x7C;archivedate=</code> ([[Juhend:Viitamismallide vead#vigane kuupaev|juhend]])</ref> Kolm aastat hiljem jätkas ta filosoofiaõpinguid Ferrara ülikoolis. Firenze reisi ajal kohtus ta Angelo Poliziano, luuletaja Girolamo Benivieni ja ilmselt noore dominikaani munga [[Girolamo Savonarola]]ga. Kõigist kolmest said hiljem väga lähedased sõbrad.<ref name="bbcexhume">{{Cite news|url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/world/europe/6920443.stm|title=Medici writers exhumed in Italy|work=[[BBC News]]|date=28. juuli 2007|access-date=2015-12-11}}Kontrolli kuupäeva väärtust kohas: <code style="color:inherit; border:inherit; padding:inherit;">&#x7C;date=</code> ([[Juhend:Viitamismallide vead#vigane kuupaev|juhend]])</ref> Giovanni jätkas 1482. aastal õpinguid Padua ülikoolis, mis oli tuntud kui Aristotelismi keskus. Juba osates ladina ja kreeka keel, õppis ta seal ka heebrea, araabia ja aramea keelt Elia del Medigo juures, kes oli averroist. Elia del Medigo tõlkis ka hiljem Pico jaoks heebreakeelseid tekste ladina keelde. Pico kirjutas sel perioodil ka ladina ja itaalia keeles [[Sonett|sonette]], kuid need ei ole säilinud. Järgmise nelja aasta jooksul külastas Giovanni [[Humanism|humanismi]] keskusi mujal Itaalias. 1485. aastal, sõitis ta on [[Pariisi Ülikool|Pariisi ülikooli]], mis oli tähtsaim [[Skolastika|skolastilise]] filosoofia ja teoloogia keskus Euroopas. Tõenäoliselt just seal alustas Giovanni oma "900 teesi" kirjutamist. === "900 teesi" === [[Fail:Vasari-Lorenzo.jpg|vasakul|pisi|[[Lorenzo de' Medici]] postuumne portree. [[Giorgio Vasari]] maal, 1533-1534]] Giovanni kohtus 1484. aasta novembris Firenzes [[Lorenzo de' Medici]] ja Marsilio Ficinoga. Tegemist oli [[Astroloogia|astrologogiliselt]] soodsa päevaga, mil Ficino oli otsustanud avaldada oma Platoni teoste tõlked. Lorenzo jäi Pico toetajaks ja kaitsjaks kuni tema surmani aastal 1492. Ilma Lorenzo toetuseta on kaheldav, kas Pico oleks suutnud nii edukalt inkvisitsiooni vältida. Varsti pärast Firenzes viibimist sõitis Pico Rooma poole, kus ta kavatses avaldada oma 900 teesi ja valmistada ette nende üle korraldatavat disputatsiooni. Peatudes [[Arezzo]]s, oli tal armulugu ühe Lorenzo de' Medici nõbu naisega. Giovanni üritas koos naisega põgeneda, kuid nad püüti kinni, Giovanni sai haavata ja heideti vanglasse. Ta vabastati alles pärast Lorenzo enda sekkumist. Pico toibus oma vigastustest pärast seda mitu kuud [[Perugia]]s ja lähedalasuvas Frattas. Seal kirjutab ta Ficinole, et "Jumalik ettehooldus ... suunas teatud raamatud minu kätte. Need on Kaldea raamatuid ... Esdras, [[Zarathuštra|Zarathustra]] ja [[Hommikumaa targad|Melchior]], maagide oraaklid, milles sisaldub lühike ja kuiv Kaldea filosoofia kommentaar, kuid täis müsteeriume."<ref name="lyber-eclat">{{Cite web|url=http://www.lyber-eclat.net/lyber/mirandola/picbio.html|title=Bibliographie Giovanni Pico della Mirandola|publisher=lyber-eclat.net|access-date=2016-03-21}}</ref> Perugias juhtus samuti, et tema kätte sattus müstiline heebrea ''[[Kabala]]'', samamoodi nagu ka Hermeetilised kirjanikud, nagu [[Hermes Trismegistos|Hermes Trismegistus]]. Sel ajal peeti ''Kabalat'' ja ''Corpus'' ''Hermeticat'' sama vanaks kui Vana Testamenti. Nende raamatute ja sellest tärganud huvi tõttu sai Pico ka kristliku Kabala traditsiooni asutajaks, millest kujunes varauusaegse Lääne esoteerika keskne element.<ref name="hanegraaff" /> Pico filosoofilist suhtumist iseloomustabki läbiv [[sünkretism]], mis käsitleb erinevaid filosoofilisi voole paralleelselt, mitte evolutsiooniliselt.<ref>Hanegraaff p.59</ref> Pico põhineb oma ideedes peamiselt Platonil, nagu seda tegi ka tema õpetaja, Marsilio Ficino, kuid samas on ka säilinud sügav austus Aristotelese vastu. Tema eesmärk oli ühitada Platon ja Aristotelese koolid, sest ta uskus, nad kasutavad erinevaid sõnu, et väljendada samu ideid. Võibolla just selle tõttu sai ta hüüdnime "Princeps Concordiae", ehk "Harmoonia Prints" (sõnamäng viitab ka "Concordia" maavaldusele).<ref>Paul Oskar Kristeller, Eight Philosophers of the Italian Renaissance. Stanford University Press (Stanford, California, 1964.) P. 62.</ref> Detsembris 1486 avaldas ta oma tuntuima teose "Kõne inimväärikuse kohta", mis oli mõeldud "900 teesi" eessõnaks. Ta pakkus ka välja, et maksab kõigi nende reisikulud, kes tahaksid tulla Rooma temaga disputeerima. Ta soovis arutelu alustada 6. jaanuaril, mis oli, nagu ajaloolane Steven Farmer on täheldatud, [[Kolmekuningapäev]], mil kolm maagi ehk tarka tulid Jeesuse hälli juurde. Pico plaanis, et sellel sümboolsel päeval toimub mitte vaid paganlike tarkade, vaid ka juutide pöördumine, et kõik mõistaksid, et Jeesus on nende traditsioonide tõeline saladus. Farmeri sõnul võis Pico üsna sõna otseses mõttes oodata, et "tema Vatikani väitlus lõpeb sellega, et neli apokalüpsise ratsanikku langevad Roomas taevast alla".<ref>Hanegraaff p.57</ref> [[Fail:Innocent_VIII_1492.JPG|vasakul|pisi|Innocentius VIII, 15. sajand]] Veebruaris 1487 peatas [[Innocentius VIII|paavst Innocentius VIII]] kavandatud arutelu, ning kutsus kokku komisjoni, et uurida "900 teesi" ''teoloogiat''. ''Kuigi Pico lükkas enamuse süüdistustest edukalt tagasi, siis kolmteist seisukohta kuulutati siiski ekslikuks. Pico nõustus kirjalikult need tagasi võtma, kuid ta ei muutnud oma arvamust nende kehtivuse kohta. Lõpuks mõisteti kõik 900 teesi hukka. Ta jätkas nende kaitsmiseks apoloogia kirjutamist, ''Apologia J. Pici Mirandolani, Concordiae comitis'', mis avaldati 1489. aastal ja mille ta pühendas oma patroonile Lorenzole. Kui paavst sai teada käsikirja levikust, moodustas ta inkvisitsioonitribunali, sundides Pico lisaks oma hukkamõistetud teesidele ka "Apologiast" lahti ütlema, millega ta ka nõustus. Paavst mõistis 900 teesi hukka kui:{{Tsitaat|Osalt ketserlikud, osalt ketserlusele viitavad; mitmed neist on skandaalsed ja solvavad vagu kõrvu; enamik neist ei tee muud, kui kordavad paganlike filosoofide eksimusi... teised on võimelised õhutama juutide jultumust; mitmed neist soosivad "loodusfilosoofia" ettekäändel kunsti [st. maagiat<ref name="hanegraaff" />], mis on katoliku usu ja inimkonna vaenlased<ref name="Lybereclatnetopcit">Lyber-eclat.net ''op.cit.''</ref>}}See oli esimene kord, kui kirik keelustas trükitud raamatu ja peaaegu kõik eksemplarid põletati.<ref name="hanegraaff" /> 1488. aastal põgenes Pico Prantsusmaale, kus Savoia hertsog Philip II arreteeris ta paavstlike [[nuntsius]]e nõudmisel ja vangistas ta Vincennes'is. Mitme Itaalia vürsti eestpalvel – kõik Lorenzo de' Medici õhutusel – lasi kuningas Karl VIII ta siiski vabastada ning veenis paavsti lubada Pico ümberasumist Firenzesse ja elamist Lorenzo kaitse all. Kuid paavstlikust tsensuurist ja piirangutest vabastati ta alles 1493. aastal, pärast [[Aleksander VI|Alexander VI]] (Rodrigo Borgia) paavstiks saamist. See kogemus raputas Picot sügavalt. Ta leppis Savonarolaga, kes jäi talle väga lähedaseks sõbraks. Pico veenmisel kutsus Lorenzo Savonarola Firenzesse. Kuid Pico ei loobunud kunagi oma sünkretistlikest tõekspidamistest. Ta asus elama Fiesole lähedal asuvasse villasse, kus ta kirjutas ja avaldas teosed "Heptaplus id est de Dei creatoris opere" (1489) ja "De Ente et Uno" (Olemisest ja ühtsusest, 1491). Seal kirjutas ta ka oma teise kõige kuulsama teose "Disputationes adversus astrologiam divinicatrium" (Traktaat ennustava astroloogia vastu), mis avaldati alles pärast tema surma. Selles mõistis Pico teravalt hukka oma aja astroloogide deterministlikud seisukohad. Pärast Lorenzo de' Medici surma 1492. aastal kolis Pico Ferrarasse, kuigi külastas jätkuvalt Firenzet. Firenzes suurenes poliitilise ebastabiilsuse tõttu Savonarola mõju, kelle reaktsiooniline vastuseis renessansiajastu mõtlemisele ja stiilile oli juba põhjustanud konflikti Medici perekonnaga (nad aeti lõpuks Firenzest välja) ning viis raamatute ja maalide massilise hävitamiseni. Sellest hoolimata sai Pico Savonarola järgijaks. Olles otsustanud saada mungaks, loobus ta oma varasemast huvist Egiptuse ja Kaldea tekstide vastu, hävitas oma luuletused ja kinkis ära oma varanduse.<ref>{{Cite journal|last=Borchardt|first=Frank L.|url=https://www.jstor.org/stable/2541132|title=The Magus as Renaissance Man|journal=The Sixteenth Century Journal|volume=21|issue=1|page=70|date=1. jaanuar 1990|doi=10.2307/2541132}}Kontrolli kuupäeva väärtust kohas: <code style="color:inherit; border:inherit; padding:inherit;">&#x7C;date=</code> ([[Juhend:Viitamismallide vead#vigane kuupaev|juhend]])</ref> === Surm === [[Fail:Angel_Appearing_to_Zacharias_(detail)_-_1486-90.JPG|pisi|Ingli ilmumine Sakariasele (detail), Domenico Ghirlandaio, 1486–1490. Vasakult paremale: Marsilio Ficino, Cristoforo Landino, Angelo Poliziano ja Demetrios Chalkondyles]] 1494. aastal suri Pico 31-aastaselt koos oma sõbra Angelo Polizianoga salapärastel asjaoludel.<ref>Ben-Zaken, Avner, "Defying Authority, Rejecting Predestination and Conquering Nature", in [https://www.amazon.com/Reading-Hayy-Ibn-Yaqzan-Cross-Cultural-Autodidacticism/dp/0801897394/ref=sr_1_3?ie=UTF8&qid=1343310784&sr=8-3&keywords=avner+ben-zaken Reading Hayy Ibn-Yaqzan: A Cross-Cultural History of Autodidacticism (Johns Hopkins University Press, 2011), 65–101].</ref> Oletati, et tema enda sekretär oli teda mürgitanud, sest Pico oli Savonarolale liiga lähedaseks saanud. 1494. aastal maeti ta koos Girolamo Benivieniga San Marcos ja Savonarola pidas matusekõne. Ficino kirjutas:<blockquote>Meie kallis Pico lahkus meilt samal päeval, mil Karl VIII sisenes Firenzesse, ja literaatide pisarad võistlesid rahva rõõmuga. Ilma Prantsusmaa kuninga poolt toodud valguseta poleks Firenze ehk kunagi näinud süngemat päeva kui see, mis kustutas Mirandola valguse.</blockquote>2007. aastal ekshumeeriti Poliziano ja Pico surnukehad Firenze San Marco kirikust, et teha kindlaks nende surma põhjused. Kohtuekspertiis näitas, et nii Poliziano kui ka Pico surid arseenimürgituse tagajärjel, tõenäoliselt Lorenzo järeltulija [[Piero de' Medici]] käsul.<ref>{{Cite news|last=Moore|first=Malcolm|url=http://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/1577958/Medici-philosophers-mystery-death-is-solved.html|title=Medici philosopher's mysterious death is solved|work=[[The Daily Telegraph]]|date=7. veebruar 2008|access-date=2008-02-07|location=London}}Kontrolli kuupäeva väärtust kohas: <code style="color:inherit; border:inherit; padding:inherit;">&#x7C;date=</code> ([[Juhend:Viitamismallide vead#vigane kuupaev|juhend]])</ref> == Kirjutised == [[Fail:Ioannis_Francisci_Pici_principis.tif|vasakul|pisi|"Opera quae exstant omnia" (1601)]] Teoses "Oratio de hominis dignitate" (1486, Kõne inimese väärikusest) põhjendab Pico inimese teadmiste otsimise tähtsust neoplatoonilises raamistikus. Oratsioon oli ühtlasi sissejuhatuseks Pico 900 teesile, mis tema arvates pakkusid täieliku ja piisava aluse kõigi teadmiste avastamiseks ning seega ka mudeli inimkonna tõusuks olemise ahelas. 900 teesi on hea näide humanistlikust sünkretismist, sest Pico ühendas platonismi, neoplatonismi, aristotelismi, hermeetika ja kabbala. Need sisaldasid ka 72 teesi, milles Pico enda sõnul esitab täieliku füüsikasüsteemi. Pico teoses "De animae immortalitate" ja teistes teostes arendas ta õpetust, et inimese surematu hinge omamine vabastab ta olemise ahelast. Pico uskus universaalsesse lunastusse, sest üks tema 900 teesist oli: "Surmapatt on piiratud kestusega ei vääri igavest, vaid ainult ajalist karistust"; see kuulus nende teeside hulka, mille paavst Innocentius VIII oma 1487. aasta bullaga ketserlikuks kuulutas. Oratsioonis väidab ta Cesare Bori sõnadega, et "inimese kutsumus on müstiline kutsumus, mis tuleb teostada kolmeastmelist teed järgides, mis hõlmab moraalset muutust, intellektuaalset uurimist ja lõplikku täiustumist, saades üheks absoluutse reaalsusega. See paradigma on universaalne, sest seda saab jälgida igas traditsioonis.". Osa tema teosest "Disputationes adversus astrologiam divinatricem" avaldati Bolognas pärast tema surma. Selles raamatus esitab Pico argumendid astroloogia vastu, mis on kõnekad isegi tänapäeval. "Disputationes" on mõjutatud ühe tema intellektuaalse kangelase, Hippo [[Augustinus]]e poolt astroloogia vastu esitatud argumentidest ning samuti ibn Tufaili keskaegsest filosoofilisest jutustusest "Ḥayy ibn Yaqẓān", mis propageeris autodidaktikat kui filosoofilist programmi. Pico vastuseis astroloogiale näib tulenevat peamiselt astroloogia vastuolust kristlike arusaamadega vabast tahtest. Kuid Pico argumendid liikusid kaugemale Ficino vastuväidetest, kes ise oli astroloog. Käsikirja toimetas pärast Pico surma avaldamiseks tema vennapoeg Giovanni Francesco Pico della Mirandola, Savonarola innukas järgija, ning ta võis seda muuta, et see oleks jõulisemalt kriitiline. See võiks seletada asjaolu, et Ficino oli enne käsikirja heaks kiitnud ning toetas seda innukalt enne avaldamist. Oma karjääri alguses kirjutas Pico teose "Commento sopra una canzone d'amore di Girolamo Benivieni", milles ta avaldas oma plaani kirjutada raamat "Poetica Theologia": <blockquote>Vanade teoloogide arvamus oli, et jumalikke teemasid ja salajasi müsteeriume ei tohi ettevaatamatult avalikustada... Egiptlastel oli kõigis oma templites sfinkside kujud, mitte mingil muul põhjusel kui selleks, et näidata, et jumalikud asjad, isegi kui need on kirja pandud, peavad olema kaetud mõistatusliku loori ja poeetilise dissimulatsiooniga... Kuidas seda tegid... ladina ja kreeka luuletajad, seda selgitame meie "Poeetilise teoloogia" raamatus. — Commento, Libro Terzo, Cap. xi, Stanza Nona </blockquote>Pico "Heptaplus", mis on müstilis-allegooriline ekspositsioon loomisest vastavalt seitsmele piibellikule loomisastmele, väljendab välja tema ideed, et erinevad religioonid ja traditsioonid kirjeldavad ühte ja sama Jumalat. Raamat on kirjutatud talle iseloomulikus apologeetilises ja poleemilises stiilis:<blockquote>Kui nad kusagil meiega nõustuvad, siis käsime heebrealasi, et nad jääksid oma isade iidsete traditsioonide juurde; kui nad kusagil ei nõustu, siis katoliku leegionidena tõstame me rünnaku nende vastu. Ühesõnaga, kõik, mida me avastame evangeeliumide tõele võõrast, me lükkame ümber oma jõu piires, samas kui kõik, mida me leiame püha ja tõesena, me kanname sünagoogist, nagu vääralt valdajalt, ära endale, õiguspärastele iisraellasele. — ''Heptaplus'', kolmanda ekspositsiooni proemum. </blockquote>Teos "Olemisest ja ühest" (''De ente et uno''), sisaldab selgitusi mitmete kirjakohtade kohta Pentateuhis, samuti Platoni ja Aristotelese kohta. See on katse Platoni ja Aristotelese kirjutiste ühildamiseks "olemise" ja "ühe" küsimuses ning vastandlike argumentide silumiseks. Pico kirjutas itaalia keeles Platoni sümpoosioni imitatsiooni. Tema kirjad (''Aureae ad familiares epistolae'') on olulised kaasaegse mõtlemise ajaloo mõistmise jaoks. Tema mõju kaasaegsetele tõestavad tema teoste arvukad väljaanded 16. sajandil ja rohked tsitaadid hilisemate autorite tekstides. Giovanni Pico della Mirandola tekst "De omnibus rebus et de quibusdam aliis" ("Kõigist asjadest, mis on olemas, ja veel natuke") on tuntud selle poolest, et seda mainitakse mõnes kohas Thomas More'i "Utoopias" ning ta muigab seal [[Lucretius]]e "De rerum natura" pealkirja üle. == Vt ka == * Platon Akadeemia (Firenze) == Viited == {{Reflist|colwidth=30em}} == Allikad ja kirjandus == == Välislingid == * [http://www.brown.edu/Departments/Italian_Studies/pico/ Pico Projekt] - [[Bologna ülikool|Bologna Ülikooli]] ja [[Browni Ülikool]] projekti eesmärk on teha kättesaadavaks kommenteeritud väljaanne Kõnest inimese väärikusest . * ''Disputationes adversus astrologiam divinatricem'' [http://bivio.signum.sns.it/bvWorkTOC.php?authorSign=PicodellaMirandolaGiovanni&titleSign=DisputationesAdversusAstrologiam&lang=en] {{JÄRJESTA:Pico della Miraldola, Giovanni}} [[Kategooria:Itaalia filosoofid]] [[Kategooria:Renessansshumanistid]] [[Kategooria:Sündinud 1463]] [[Kategooria:Surnud 1494]] 7n5zi6th1cy450j8rxvlnfi2lic98w4 Wargnies-le-Grand 0 572716 7228494 5587747 2026-09-04T11:11:52Z Kontributor 2K 183181 vapp @common file 7228494 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Wargnies-le-Grand | lipp = | vapp = Blason ville fr Wargnies-le-Grand (Nord).svg | pindala = | elanikke = | asendikaart = Prantsusmaa }} '''Wargnies-le-Grand''' on [[vald (Prantsusmaa)|vald]] Põhja-Prantsusmaal [[Nordi departemang]]us [[Aulnoye-Aymeries' kanton]]is. [[Fail:Église Wargnies-le-Grand3.JPG|pisi|tühi|Wargnies-le-Grandi kirik]] == Viited == {{viited}} {{Avesnes-sur-Helpe'i ringkonna vallad}} [[Kategooria:Nordi departemangu vallad]] 595bet1q9mli9k4fafrr7397qtpxbei Parafraas 0 573590 7228239 7058870 2026-09-03T15:51:44Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7228239 wikitext text/x-wiki '''Parafraas''' ([[Inglise keel|inglise keeles]] ''paraphrase'') on sama mõtte esitamine teiste sõnadega kirjalikult või suuliselt<ref name="name">[[Martin Ehala|Ehala, Martin]] 2000. Kirjutamise kunst: tekstiõpetuse õpik. Tallinn: Künnimees.</ref>. Parafraseerida võib nii enda kui ka teise autori öeldut ja kirjutatut. Lisaks [[Sõnavara|sõnavarale]] muudetakse parafraasis ka lause [[Struktuur|struktuuri]]<ref>[https://web.archive.org/web/20200115094019/https://writing.wisc.edu/handbook/assignments/quotingsources/ UW-Madison "Writer's Handbook"]. The Writing Center. Vaadatud 28.12.2019.</ref>. Vajadusel tuleb alusteksti lõike või lauseid ümber tõsta<ref name="name5">[[Tiit Hennoste|Hennoste, Tiit]] 2008. Uudise käsiraamat: kuidas otsida, kirjutada, toimetada ja serveerida ajaleheuudist. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.</ref>. Oluline on jälgida, et ümbersõnastamisel ei muutuks algallika mõte ega tähendus<ref name="name3">[[Priit Pullerits|Pullerits, Priit]] 1997. Ajakirjanduse põhižanrid. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.</ref>. Kirjalikus tekstis tuleb parafraasi juurde lisada [[viide]] algallikale, sest kõik mõtted, mis parafraasis leiduvad, on pärit alustekstist. Ilma viiteta parafraas on [[plagiaat]]<ref name="name" />. Samuti ei loeta parafraasiks seda, kui algupärases tekstis on vahetatud ära mõned üksikud sõnad<ref name="name2">Hirsjärvi, Sirkka; Remes, Pirkko; Sajavaara, Paula 2010. Uuri ja kirjuta. Tallinn: Kirjastus Medicina.</ref>. Parafraseerimine on üks refereerimise viise summeerimise ja sünteesimise kõrval<ref name="name4">[https://sisu.ut.ee/teadustoo_alused/refereerimine "Refereerimine. Teadustöö alused"]. Tartu Ülikooli õppe- ja teadustööga seotud veebilehestik. Vaadatud 28.12.2019.</ref>. Erinevalt teistest refereerimisviisidest ei ole parafraas enda või teise autori mõtete [[Resümee|kokkuvõte]], vaid nende esitamine teiste sõnadega, vahel isegi veidi pikemalt kui alustekstis<ref name="name" />. Kokkuvõttega võrreldes sisaldab parafraas rohkem detailset infot<ref name="name2" />. Parafraasi kasutatakse sagedamini kui [[tsitaat]]i, sest see võimaldab esitada materjali lihtsustatud kujul ega nõua sõnasõnalist öeldu edastamist<ref name="name3" />. Parafraasi on hea kasutada näiteks [[oskuskeel|oskussõnavara]] sisaldava erialakeelse teksti ümbersõnastamisel [[Üldkeel|üldkeelde]]<ref name="name2" />. == Parafraasi tegemine ja vormistamine == 1. Teadustöös kasuta parafraase enda mõtete toetamiseks, ära ehita oma teksti neile üles<ref>[http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/10073/kas_tsitaat_vi_parafraas.html "Praktilisi harjutusi õigeks viitamiseks I. Tsiteerimine ja parafraseerimine"]. Tartu Ülikooli digitaalarhiiv. Vaadatud 22.12.2019.</ref>. 2. Lisa kirjalikus tekstis parafraasi juurde viide<ref name="name" />. 3. Vormista parafraas [[Originaal|originaaliga]] sarnases mahus<ref name="name4" />. 4. Jälgi, et teksti mõte ei moonduks<ref name="name3" />. 5. Tee parafraas ainult sellisest tekstist, mille mõte on arusaadav<ref name="name5" />. 6. Muuda parafraasis näiteks sõnade järjekorda või sõnaklassi ning kasuta [[Sünonüüm|sünonüüme]]<ref name="name6">Bailey, Stephen 2011. [https://web.archive.org/web/20201031185922/https://www.kau.edu.sa/Files/0013287/Subjects/academic-writing-handbook-international-students-3rd-ed%20(2).pdf "Academic Writing: A Handbook for International Students"]. 3rd ed. Oxon, New York: Routledge. Vaadatud 28.12.2019.</ref>. 7. Et parafraasi ülejäänud mõtetest eristada, tõsta see ka sõnaliselt tekstis esile, kasutades tüüpfraase nagu ''N sõnul/andmetel …''<ref name="name" />. 8. Jälgi, et parafraasis ei kajastu sinu enese hinnangud ja [[Arvamus|arvamused]]<ref name="name5" />. 9. Ära muuda parafraasis spetsiifilisi erialatermineid ja sõnu, millel puudub täpne vaste<ref name="name6" />. 10. Ära ürita parafraseerida iga sõna, vaata [[Kontekst|konteksti]]. Sünonüümide kasutamine ei ole omaette eesmärk.<ref name="name6" /> === Näide parafraseerimisest === '''Fragment [[Kristian Jaak Peterson|Kristjan Jaak Petersoni]] isikuartiklist [[Eesti kirjanduse biograafiline leksikon|„Eesti kirjanduse biograafilisest leksikonist“]], Tallinn: Eesti Raamat, 1975, lk 272:''' „Andeka noormehena ilmutas P. silmatorkavat iseseisvust nii oma vaadetes kui ka kirjanduslikes taotlustes. Tema filoloogilised huvid ulatusid kuni [[Aasia]] ja [[Aafrika]] [[Keel|keelteni]]; [[Artikkel (kirjutis)|artiklid]] eesti [[Lauseõpetus|lauseõpetuse]] alal kannavad tõsist uurimuslikku iseloomu. P. filosoofilistes ja kirjanduslikes põhimõtetes põimuvad klassikalised hariduselemendid Euroopa [[18. sajand|XVIII saj]]. teise poole vaimuelule iseloomulike uute tendentsidega.“ '''Selle lõigu üks võimalikke parafraase oleks järgmine: ''' Kuigi noor, olid Kristjan Jaak Petersoni vaated ja kirjanduslikud taotlused märkimisväärselt iseseisvad: neis olid ühendatud klassikalise hariduse väärtused Euroopa XVIII sajandi teise poole uuenduslike [[Idee|ideedega]]. Kristjan Jaak Peterson huvitus tõsiselt ka [[Filoloogia|filoloogiast]], nii [[Eesti keel|eesti keelest]] kui ka eksootilistest Aasia ja Aafrika keeltest. Tema [[Uurimus|uurimused]] eesti [[Süntaks|süntaksist]] annavad tunnistust niihästi andekusest kui ka tõsisest teaduslikust suhtumisest. (EKBL 1975: 272)<ref name="name" /> == Parafraasi ajalugu == [[Rooma riik|Vana-Rooma]] keisri [[Quintillus|Quintilianuse]] järgi on parafraas ümberütlemine erinevas keelekasutuses, seni kuni ei ole kaotatud algne tähendus. Quintilianus pidas parafraseerimist [[Retoorika|kõnekunsti]] oluliseks osaks ning käsitles seda põhjalikult. Ta luges parafraasiks ka tõlkimist [[Kreeka keel|kreeka keelest]] [[Ladina keel|ladina keelde]]. Quintilianusest varem on kreekakeelses [[retoorika]]<nowiki/>harjutuste käsiraamatus parafraasist kirjutanud [[Aleksandria]] [[Sofistid|sofist]] Aelius Theon, kes pidas parafraasiks samuti sama mõtte ümberütlemist erineval viisil. Quintilianus seob parafraasi teooria juurde võistluslikkuse ja varasemate autorite ületamise idee. Parafraasi eesmärk ei ole tema sõnul ainuüksi originaali [[Interpretatsioon|interpreteerimine]], vaid ka originaaliga võistlemine. Sama on leidnud ka [[Vana-Rooma|vanarooma]] riigitegelane [[Plinius Noorem]].<ref>Linder, Mari 2017. [https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/56581/linder_mari.pdf?sequence=1&isAllowed=y "Antiikkirjanike intertekstid David Hilcheni kirjades: imiteerimise viisid ja funktsioon"]. Magistritöö. Tartu: Tartu Ülikool, maailma keelte ja kultuuride kolledž. Vaadatud 28.12.2019.</ref> == Parafraas ajakirjanduses == Parafraasid tuleb ütlejale alati atributeerida (lisada; omistada<ref>"[https://www.eki.ee/dict/vsl/index.cgi?Q=atributeerima&F=M&C06=en Atributeerima"]. "Võõrsõnade leksikon". Vaadatud 27.12.2019.</ref>)<ref name="name5" />. Idiomaatiliselt (keelele eriomaselt<ref>[https://www.eki.ee/dict/vsl/index.cgi?Q=idiomaatiline&F=M&C06=en "Idiomaatiline"]. "Võõrsõnade leksikon". Vaadatud 27.12.2019.</ref>) tõlgitud parafraasid tuleb atributeerida isikule tema ees- ja perekonnanime ning korrektse ametikoha järgi. Atributeerimata parafraaside tõttu on uudise keel subjektiivne, ebaneutraalne ja ebaselge ning suurendab lugejas veelgi arusaamatust, mis on [[Fakt|faktid]] ja mis on oletused, [[Arvamus|arvamused]] või [[Järeldus (traditsiooniline loogika)|järeldused]].<ref name="name7">Lohmann-Enge, Airi 2017. [https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/57655/lohmann_enge_ma_2017.pdf?sequence=1&isAllowed=y "Tõlkeuudiste kvaliteedikontroll teadusportaalis Novaator aastail 2007–2016 avaldatu näitel"]. Magistritöö. Tartu: Tartu Ülikool, maailma keelte ja kultuuride kolledž. Vaadatud 28.12.2019.</ref> Parafraasi juurde kuuluvas saateosas kasutatakse sõnavorme ''sõnul'' või ''sõnutsi'', mis on tavaliselt lause alguses: ''Juhan Julma sõnul…'' [[Ajakirjanik]] peab kasutama neutraalset sõnavara. Seega ei sobi hinnanguid andvad sõnavormid nagu ''väitel'', ''arvates'', ''hinnangul'', ''teatel'' jms.<ref name="name5" /> Lugeja jaoks seostub parafraas alati nii allika kui ajakirjanikuga. Praktikas tähendab see seda, et lugeja suhtub parafraseeritud seisukohtadesse kui sellistesse, millega ka ajakirjanik nõus on. Seetõttu ei tohi parafraasina esitada seisukohti, millest ajakirjanik tahab distantseeruda või uudise [[Objektiivsus|objektiivsuse]] huvides peab distantseeruma.<ref name="name5" /> Parafraas peab toetama loo põhiteemat ning objektiivsuse eesmärgil on saatelauses soovitatav kasutada neutraalset verbi, näiteks ''ütles'' või ''sõnas''<ref name="name7" />. == Parafraas tõlkekirjanduses == [[Tõlkekirjandus]]es tähendab parafraas kultuurispetsiifilise elemendi sisu edasiandmist kirjeldaval viisil. Seejuures kirjeldatakse tähistatava nähtuse või objekti välimust, [[Omadus|omadusi]] või [[Funktsioon (filosoofia)|funktsiooni]].<ref name="name8">Schmidt, Karen 2011. [https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/17226/Schmidt_Karen.pdf?sequence=1&isAllowed=y "Kultuurispetsiifiliste elementide tõlkimine Daniel Kehlmanni romaani „Maailma mõõtmine“ näitel"]. Magistritöö. Tartu: Tartu Ülikool, germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut. Vaadatud 28.12.2019.</ref> Kirjeldus peab olema tabav ja võrdlemisi lühike<ref name="name9">Sibrits, Kadri 2014. [https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/43570/Sibrits_Kadri_2014.pdf?sequence=1&isAllowed=y "Lastekirjanduse kultuurispetsiifika tõlkemeetoditest Charles Dickensi romaani „Oliver Twist“ kahe eestikeelse tõlke näitel"]. Magistritöö. Tartu: Tartu Ülikool, germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut. Vaadatud 28.12.2019.</ref>. Säilida võiks mõningane olustikuline koloriit, s.t et lugeja peaks kultuurispetsiifilist elementi tajuma võõrasse [[Kultuur|kultuuri]] kuuluvana. Eesmärk on tekitada tõlke ja originaali lugejas ühesugune reaktsioon.<ref name="name8" /> Sellise parafraasi puhul peaks üldise arusaama järgi säilima sihtkeelses tekstis mingil määral võõrapärane tunnetus. Teisisõnu, sihtkultuuri lugeja peab tajuma, et tekst on seotud teise kultuuriga. Elementide võõrapärasuse ja teise kultuuriga seotuse tajumine on aga individuaalne ja sõltub suuresti kontekstist, seega ei pruugi see nõue alati ilmne olla.<ref name="name9" /> Inglise keele tõlkeprofessori [[Peter Newmark]]i arvates on sellistel vastetel suurem pragmaatiline mõju kui näiteks kultuuriliselt neutraalsetel [[Termin|terminitel]]. Eesti tõlkijate [[Urve Lehtsalu]] ja [[Gustav Liiv]]i arvates tasub parafraasi kasutada siis, kui [[kontekst]] tõlgitavat [[Mõiste|mõistet]] enam-vähem määratleb, ent kirjeldav tõlge peaks sõnaraamatute seletustest olema napisõnalisem.<ref name="name8" /> Analüüsikesksest vaatepunktist on parafraas küllalki komplitseeritud tõlkemeetod, eelkõige selle määratlemise hajusate piiride tõttu. Parafraas kipub olema sarnane ligikaudse vastega.<ref name="name9" /> Viimane tähendab kultuurispetsiifilise elemendi ligikaudse või üldise sisu edasiandmist<ref name="name8" />. Ühe eristamine teisest võib olla suuresti subjektiivne – tuleb otsustada, kuivõrd on element ikkagi kultuuritundlik ja mil määral on tegu pigem kultuurineutraalse vastega. Kui võtta eelduseks asjaolu, et neutraalne vaste ei peaks lugejas esile kutsuma mingit reaktsiooni, on selline kategoriseerimine vaieldav, sest reaktsioonid võivad erinevates lugejates vägagi varieeruda. Kategoriseerimise peamiseks aluseks on põhimõte, et tegu on ligikaudse vastega juhul, kui element on tõlkimatu. Kui elementi on võimalik pikemalt kirjelduste abil lahti seletada, on tegu parafraasiga.<ref name="name9" /> Peamine erinevus ligikaudse tõlke ja parafraasi vahel on see, et ligikaudses vastes on kaotatud igasugused võõrapärased [[Konnotatsioon|konnotatsioonid]] (sõna põhitähendusele lisanduvad tundmuslikud tähendusvarjundid) ja lugeja ei taju kultuurispetsiifilist elementi üldse kui võõrasse kultuuriruumi kuuluvat, vaid kui oma ja tuttavlikku. [[Šotimaa|Šoti]] keeleteadlase ja foneetiku [[John Cunnison Catford]]i järgi on ligikaudne vaste ainuke võimalus kultuurispetsiifiliste elementide tõlkimiseks, sest elementide tähendus on rangelt keelespetsiifiline ja neil pole teistes kultuurides keelelisi või funktsionaalselt lähedasi vasteid. Lehtsalu ja Liivi arvates tähendab ligikaudne tõlge sellise vaste kasutamist, mis pole küll leksikaalselt tähenduselt samaväärne, ent on tõlgitavas kontekstis funktsioonilt lähedane. Autorite tõlgenduse järgi aitab ligikaudne tõlge vältida liigsete võõrsõnade sissetoomist, kommentaaride kasutamist ning säilitab keele ladususe. Nii Newmark kui Rumeenia keeleteadlane [[Sider Florin]] peavad ligikaudset vastet üheks enim kasutatavaks tõlkestrateegiaks kultuurispetsiifiliste elementide tõlkimise puhul. Newmark räägib ligikaudse tõlke kontekstis kultuuriliselt neutraalse sõna kasutamisest ja väidab, et seda tõlkestrateegiat tasub kasutada siis, kui kultuurispetsiifiline element pole tekstis väga olulise tähtsusega ning tekstis pole tähtis niivõrd täpsus, kuivõrd teksti selgus ja voolavus.<ref name="name8" /> [[Rootsi]] ajaloolane ja lastekirjanduse uurija [[Göte Klingberg]] on parafraasi asemel oma käsitluses [[Lastekirjandus|lastekirjanduses]] esineva kultuurispetsiifika tõlkimise teemal rääkinud selgitavast tõlkest, mis sisuliselt tähendabki sama – kultuurispetsiifiline element asendatakse selle funktsiooni või muu omaduse kirjeldusega<ref name="name9" />. == Vaata ka == * [[Resümee]] * [[Tsitaat]] * [[Referaat]] == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Kommunikatsioon]] [[Kategooria:Keeleteadus]] 2ljgpqyh5rcu9gefd3rsbivpxr78bun Bartolomeo Tromboncino 0 578369 7228281 6639258 2026-09-03T19:19:07Z Evlper 104506 /* Eluloolist */ 7228281 wikitext text/x-wiki [[File:Petrucci Tromboncino 1506.jpg|thumb|400px|Jeremia nutulaulude alguse ''cantus''<nowiki/>'e- ja tenoripartii, ilmunud [[Ottaviano Petrucci]] väljaandes 1506. aastal]] '''Bartolomeo Tromboncino''' (1470 [[Verona]] – 1535 või hiljem [[Veneetsia]]) oli Itaalia renessansiaja helilooja. Tema heliloomingus tuntuimad on ta ''[[frottola]]''<nowiki/>'d, mida on talle omistatud 170 ringis.<ref name="Io0oB" /> == Eluloolist == Bartolomeo Tromboncino säilinud kirjade põhjal on teada, et ta lapsepõlv möödus [[Verona]]s ja tema esimene muusikaõpetaja oli ta isa Bernardino Piffaro, kes mängis [[linnamuusik]]una [[puhkpill]]e. Umbes 20-aastaselt oli Tromboncino juba tromboonimängija [[Francesco Gonzaga]] teenistuses [[Mantua]]s ning mängis puhkpilliansamblis pidustustel ja muudel avalikel üritustel. 1490. aastate lõpul on tema nime sageli mainitud [[Mantova]] dokumentides: kas seoses tema muusikaande ja -saavutuste või hoopis tema erakordselt tormaka iseloomuga. Juttu on temalt tellitud muusikast ja mitmelt poolt saadud kiitusest, aga ka rahalistest kingitustest [[Isabella d'Este]]lt, kes 1590. aastal võttis Tromboncino oma kaaskonda [[lauto|lautomängijaks]], heliloojaks ja muusikajuhendajaks. Olgugi et muusik paistab olevat olnud Isabella d'Este ja ta abikaasa soosik, on palju tunnistusi Tromboncino väljakutsuva ja riiaka meelelaadi kohta. 1595. aastal oli ta mingil vägivallaga seotud isiklikul põhjusel sunnitud Veneetsiast põgenema ja 1599. aastal tappis ta oma naise, kelle leidis keelatud läbikäimises armukesega; paistab küll, et ta ise jäi tapjana karistuseta. Hoolimata veel ühest häbistavast põgenemisest Mantuast 1501. aastal jäi ta d'Este teenistusse 1505. aastani. Tromboncino erakordselt leebet kohtlemist neil asjaoludel võib seletada sellega, et ta oligi väga väljapaistev muusik. 1505. aastal on ta [[Lucrezia Borgia]] teenistuses [[Ferrara]]s, oletatavasti 1510. aastani, mil enamik kaaskonna muusikutest saadeti laiali, kuna sõja tõttu [[Veneetsia]]ga polnud võimalik neile palka maksta. Pärast seda jõudis Bartolomeo Tromboncino 1511. aastal kardinal [[Ippolito I d'Este]] teenistusse Ferraras. Kuni 1518. aastani on tema tegevusest vähe kindlat teada, kuid sel aastal üüris ta Veneetsias maja, kus pidas muusikakooli aadlidaamidele. See ettevõtmine edenes hästi, nii et muusik sai ära maksta oma võlad ning ülal pidada teist abikaasat ja lapsi. Umbes samasse aega jääb ka Tromboncino üks suuremaid apse karjääris. Ta nõudis oma muusika trükis avaldamisele patenti ja pole isegi teada, kas see talle anti, kuid Bartolomeo Tromboncino muusika ilmumine soikus pärast seda. Oma rahaliste huvide kaitsmisega takistas muusik oma teoste laiemat levikut, palju käsikirjadest leitud Tromboncino muusikat on nii-öelda piraatväljaanded ning Bartolomeo Tromboncino uuenduslikult komponeeritud ''frottola''<nowiki/>'d, võib-olla parimad tema loomingust, kadusid avalikkuse huvisfäärist veel enne autori surma.<ref name="Io0oB" /> == Looming == Tuntuima osa Tromboncino muusikast moodustavad ilmalikud mitmehäälsed laulud ''frottola''<nowiki/>'d. Elukutselt oli ta trombonist, nagu näitab nimigi, kuid ta pole kirjutanud puhast instrumentaalmuusikat või pole sellest midagi säilinud. Tromboncino lõi ka tõsist vaimulikku muusikat, temalt on teada seitseteist ''[[lauda]]''<nowiki/>'t, üks vaimulik [[motett]] ja muusikaline kompositsioon [[Jeremia nutulaulud]]e tekstile. Stiililiselt järgivad ta vaimulikud teosed 16. sajandi alguse konservatiivsema muusika eeskujusid, kasutades ''cantus firmus''<nowiki/>'ele komponeeritud mitteimitatsioonilist [[polüfoonia]]t, mis vaheldub kohati [[Homofoonia|homofoonilise]] tekstuuriga või kaunistamata [[Gregoriuse laul|Gregoriuse laulu]] meloodiaga. Tromboncino ''frottola''<nowiki/>'d tõusevad teiste kaasaegsete autorite loomingu taustal tugevalt esile, olles varieeruvamad ja polüfoonilisemad kui samavõrra kuulsa [[Marchetto Cara]] või teiste selle perioodi heliloojate omad. On teada, et ta kirjutas 1502. aastal saatemuusika [[Titus Maccius Plautus]]e komöödiale "Asinaria"<ref>N. Pirrotta, E. Povoledo. Music and Theatre from Poliziano to Monteverdi. Cambridge University Press, 1982</ref><ref>http://www.hoasm.org/IIIG/Tromboncino.html</ref>. Tromboncino kasutas enamasti kuulsate luuletajate loodud tekste. Ta on viisistanud [[Petrarca]], [[Galeotto del Carretto]], [[Jacopo Sannazaro]] jt tekste, samuti [[Michelangelo]] poeemi "Come haro dunque ardire", mis ilmus 1518. aastal avaldatud kogumikus. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Io0oB">https://www.allmusic.com/artist/bartolomeo-tromboncino-mn0001767769/biography</ref> }} == Välislingid == * [http://www2.cpdl.org/wiki/index.php/Bartolomeo_Tromboncino Bartolomeo Tromboncino teoseid andmebaasis Choral Public Domain Library (ChoralWiki)] * [https://imslp.org/wiki/Category:Tromboncino,_Bartolomeo Bartolomeo Tromboncino teoseid andmebaasis International Music Score Library Project (IMSLP)] * [https://www.youtube.com/watch?v=WNmeGzjK6Ic Video: Bartolomeo Tromboncino frottola "Zephiro spira" lautosaatega soololauluna Simone Sorini esituses] * [https://www.youtube.com/watch?v=G27J89u1DUc Video: Bartolomeo Tromboncino frottola "Aqua non e l'humor" Hortus Musicuse esituses] {{JÄRJESTA:Tromboncino, Bartolomeo}} [[Kategooria:Itaalia heliloojad]] [[Kategooria:Renessansiajastu heliloojad]] [[Kategooria:Sündinud 1470. aastatel]] [[Kategooria:Surnud 1530. aastatel]] 8hbfgtpl90neaiprle28yxiixxbha7q Koopamaaling 0 580352 7228401 6707554 2026-09-04T07:40:48Z Koidutar 212587 7228401 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|kuu=aprill|aasta=2020}} '''Koopamaalingud''' on [[parietaalkunst]]i liik (sellesse kategooriasse kuuluvad ka [[petroglüüfid]] või graveeringud), mida leidub koobaste seintel või lagedel. Vanimad maalid on Põhja-Austraalia Gabarnmungi koopas 28 000 aasta vanused, viimased teadaolevad on maalitud aga vähem kui sajand tagasi.<ref>Robert Gunn, Bruno David, Jean-Jacques Delannoy and Margaret Katherine, "The past 500 years of rock art at Nawarla Gabarnmang, central-western Arnhem Land" in: Bruno David, Paul S.C. Taçon, Jean-Jacques Delannoy, Jean-Michel Geneste (eds.), ''The Archaeology of Rock Art in Western Arnhem Land, Australia'' (2017), pp. 303–328.</ref> == Ajalugu == Vanimad teadaolevad koopamaalingud on rohkem kui 44 000 aastat vanad, neid leidub nii Lääne-Euroopas asuvas Prantsuse-Kantaabria piirkonnas kui ka Marose rajooni koobastes Indoneesias. Vanimad koopamaalingute tüübid on käsitsi [[šabloonid]] ja lihtsad geomeetrilised kujundid.<ref>M. Aubert et al., "Pleistocene cave art from Sulawesi, Indonesia", ''Nature'' volume 514, pages 223–227 (09 October 2014). "using uranium-series dating of coralloid speleothems directly associated with 12 human hand stencils and two figurative animal depictions from seven cave sites in the Maros karsts of Sulawesi, we show that rock art traditions on this Indonesian island are at least compatible in age with the oldest European art. The earliest dated image from Maros, with a minimum age of 39.9 kyr, is now the oldest known hand stencil in the world. In addition, a painting of a [[Babirusa|babirusa (‘pig-deer’)]] made at least 35.4 kyr ago is among the earliest dated figurative depictions worldwide, if not the earliest one. Among the implications, it can now be demonstrated that humans were producing rock art by ∼40 kyr ago at opposite ends of the Pleistocene Eurasian world."</ref> Teadlased teatasid [[2018]]. aasta novembris [[Indoneesia]] [[Borneo]] saarel Lubang Jeriji Saléh koopas avastatud vanima teadaoleva, üle 40 000 (võib-olla isegi 52 000) aasta vanuse tundmatu looma kujuga seinamaali.<ref>Aubert, M.; et al. (7 November 2018). "Palaeolithic cave art in Borneo". ''[[Nature]]''. '''564''' (7735): 254–257. [[Digital object identifier|doi]]:10.1038/s41586-018-0679-9. [[PubMed Identifier|PMID]] 30405242.</ref> == Teemad == Enamik eelajaloolistest koopamaalingutest olid kujundlikud ja 99 protsenti neist olid loomad. Algul värvisid kiviaja kunstnikud röövloomi (lõvisid, ninasarvikuid ja karusid) peaaegu sama sageli kui ulukiloomi, nagu piisonid ja põhjapõdrad. Inimeste pildid olid erakordselt haruldased nähtused ning olid tavaliselt väga stiliseeritud ja loomult vähem loomuliku loomuga. Samuti olid levinud [[abstraktsed kujutised]] (märgid, sümbolid ja muud geomeetrilised tähised) ning hõlmavad tegelikult vanimat [[paleoliitikumi]] kunstiliiki, mida leiti hilisest [[Neoliitikum|kiviajast]] koobastes.<ref name="stone-age">{{Netiviide|autor=|url=http://64.130.23.120/prehistoric/cave-painting.htm|pealkiri=Stone Age Cave Painting|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}{{Kõdulink|aeg=märts 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Kasutatavate pigmentide hulka kuuluvad punane ja kollane ooker, hematiit, mangaanoksiid ja süsi. Mõnikord lõigati looma siluett kõigepealt kaljusse ja mõnes koopas graveeriti kõik või paljud kujutised ainult sel viisil, jättes need mõnevõrra välja "koopamaali" rangest määratlusest. Geoloog Kieran D. O'Hara räägib raamatus "Koobaste kunst ja kliimamuutused", et kliima kontrollis kujutatud teemasid.<ref>{{Raamatuviide|autor=Kieran D. O'Hara|pealkiri=Cave Art and Climate Change|aasta=2014|koht=|kirjastus=ArchwayPublishing|lehekülg=}}</ref> == Kolmeetapiline koopamaaling == Tavaliselt loodi [[polükroomne]] koopamaaling kolmes põhietapis, mis võisid oluliselt varieeruda sõltuvalt kunstniku kogemusest ja kultuurilisest küpsusest, kivimi pinna olemusest ja kontuuridest, valguse tugevusest ja tüübist ning saadaolevatest toorainetest. Esiteks joonistatakse looma kontuur ja põhijooned koopa seinale, kas tehes kivi pinna teravaks kiviga või tehes musta kontuuri söe või mangaani abil. Teiseks, looma täielik joonis värvitakse või täidetakse punase ookri või muude pigmentidega. Kolmandaks, looma keha servad värvitakse tumedaks, et kolmemõõtmelisust suurendada. Helitugevuse ja [[reljeefi]] suurendamiseks rakendatakse täiendavat graveerimist või isegi [[skulptuuri]]. <ref name="stone-age" /> == Kuulsamad koopamaalingutega koopad Euroopas == * [[Fumaani koobas]] (umbes [[35 000 eKr]]) Aurignacia põdrajahtide poolt asustatud [[Itaalia]] eelajalooline koobas, mille kokkuvarisenud koopa seina fragmentidelt leiti hulk primitiivseid loomseid koopamaalinguid. * [[Abri Castanet]] (umbes [[35 000 eKr]]) [[Dordogne'i kivivarjupaik]], mis sisaldab graveeritud pilte naiste suguelunditest, hobuste [[ookermaalinguid]] ja abstraktseid sümboleid. * [[Altamira koobas]] (esimene etapp [[34 000 eKr]]) [[Antillana del Mar]], [[Hispaania]]. Koopa kõige kaugemast osast leitud klubikujuline sümbol oli dateeritud 34 000 eKr. * [[Grotte des Deux-Ouvertures]] (umbes [[28 000]] – [[26 000 eKr]]). Märkimist väärib see, et sellel on loomade gravüüre, sealhulgas rohkem kui 50 härja- ja mammutifiguuri.<ref name="stone-age" /> == 7 maailma vanimat koopamaalingut == === 7. Magura koobas === 6300–3000 eKr, [[Bulgaaria]]. Teemaks naiste siluetid, jahindus, tantsimine, loomad, maske kandvad inimesed, taimed, tööriistad ja tähed. Avastanud: [[Bulgaaria ministrite nõukogu]] === 6. [[Cueva de las Manos]]=== 7000 eKr, [[Argentina]]. Teemaks inimese käte piirjooned. Avastanud: Euroopa asunikud === 5. Laas Gaal === 9000–3000 eKr, [[Somaalia]]. Teemaks lehmad tseremoniaalsetes rüüdes, kaasas kaelkirjak, kodustatud koerad ja inimesed. Avastanud: [[Prantsuse arheoloogiameeskond]] === 4. Bhimbetka === 13 000–12 700 eKr, [[Bhopal]]. Teemaks on ohtralt kujutatud selliseid loomi nagu tiiger, piisonid, metssead, ninasarvikud, ahvid, elevandid, sisalikud, [[antiloobid]], paabulinnud ja muud loomad. Avastanud: arheoloog dr [[Vishnu Wakankar]] === 3. [[Lascaux' maalid]]=== 17 000 aastat vana, [[Prantsusmaa]]. Teemaks hirved, hobused ja pullid. Avastanud: [[Marcel Ravidat]] === 2. [[Serra da Capivara]] === 23 000 eKr, [[Brasiilia]]. Teemaks jahi- ja rituaalide, loomade ja puude stseenid. Avastanud: [[Clovis inimesed]] === 1. [[Altamira koobas]]=== 35 600 aastat tagasi, [[Hispaania]]. Teemaks käejälgede, piisonite ja hobuste ooker- ja söepildid. Avastanud: [[Marcelino Sanz de Sautuola]] <ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.oldest.org/artliterature/cave-paintings/|pealkiri=7 Oldest Cave Paintings in The World|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> == Viited == <references /> == Välislingid == * [https://novaator.err.ee/1608844096/vanimad-kirjamargid-voisid-konelda-loomade-poegimisest "Vanimad kirjamärgid võisid kõnelda loomade poegimisest"] ERR Novaator, 9. jaanuar 2023 [[Kategooria:Maalikunst]] l8dshu5wm0if6bz3kwswcn4jtgilk0f Pirita valgustatud terviserajad 0 580597 7228298 7223382 2026-09-03T20:42:20Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7228298 wikitext text/x-wiki {{Infokast|nimi=|andmed9=3,2 km|silt6=Lükati ring|andmed6=3,5 km|silt7=Kuuse ring|andmed7=1,5 km|andmed8=450 m|silt4=|silt8=Kabeli ring|andmed4=|silt10=Matkarada|andmed10=1,7 km|päis11=Teekate|andmed12=saepuru, muld, kruus|päis13=Hooldaja|päis5=|silt5=Pirita valgustatud terviserada|andmed5=7,2 km|silt9=Kloostrimetsa ring|silt1=|päisestiil=background:#ccf;|pildistiil=|pildiallkiri=Pirita terviseraja kaart|pildiallkirjastiil=|sildistiil=background:#ddf;|andmestiil=|päis4=Rajad|päis3=|andmed1=|päis1=Terviserada|päis2=|silt2=Asukoht|andmed2=Tallinn, Pirita linnaosa|silt3=Kogupikkus|andmed3=7,2 km|pealkirjastiil=|pilt=[[Fail:Pirita terviseradade kaart.jpg|220px]]|andmed14=[[Pirita Spordikeskus]]}} '''Pirita valgustatud terviserajad''' on [[Pirita jõgi|Pirita jõe]] kaldal asuvad 7,2 kilomeetri kogupikkusega ühendatud [[Terviserada|terviserajad.]]<ref name=":0">{{Netiviide|autor=|url=https://terviserajad.ee/rajad/pirita-valgustatud-terviserajad/|pealkiri=Pirita valgustatud terviserajad|väljaanne=Terviserajad|aeg=|vaadatud=06.04.2020|arhiivimisaeg=14.08.2020|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200814163449/https://terviserajad.ee/rajad/pirita-valgustatud-terviserajad/|url-olek=ei tööta}}</ref> Rajad võeti suusa- ja terviseradadena kasutusele 1997. aastal ning kuuluvad alates 2005. aastast Sihtasutuse Eesti Terviserajad alla.<ref name=":1">{{Netiviide|autor=|url=https://terviserajad.ee/uldinfo/|pealkiri=Üldinfo|väljaanne=Terviserajad|aeg=|vaadatud=06.04.2020|arhiivimisaeg=13.05.2020|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200513061021/https://terviserajad.ee/uldinfo/|url-olek=ei tööta}}</ref><ref name=":2">{{Netiviide|autor=|url=https://www.spordiregister.ee/et/ehitis/600/pirita_spordikeskuse_tervise_ja_suusarajad/detail|pealkiri=Pirita Spordikeskuse tervise ja suusarajad|väljaanne=www.spordiregister.ee|aeg=26.02.2020|vaadatud=10.04.2020}}</ref> Terviseradu hooldab aasta läbi [[Pirita Spordikeskus]].<ref name=":1" /> == Asukoht == Pirita valgustatud terviserajad asuvad [[Tallinn|Tallinnas]] [[Pirita]] linnasosas Pirita jõe mõlemal kaldal. Jõe vasakul kaldal asuv osa terviseradadest jääb [[Pirita Velodroom|Pirita Velodroomi]] ja Lükati silla vahelisele alale ning paremal kaldal asuv osa [[Kloostrimetsa]] ja [[Lükati tee]] vahelisele alale.<ref name=":0" /> == Loodus == Pirita terviserajad on loodud [[Pirita jõeoru maastikukaitseala|Pirita jõeoru maastikukaitse]] alale. Rajad asuvad peamiselt metsastunud luidetel, kuid jõe vasakul kaldal enne Lükati suusasilda asub väike osa rajast madalikuniidul.<ref name=":3">{{Netiviide|autor=Andres Tõnisson|url=https://infoleht.keskkonnainfo.ee/GetFile.aspx?fail=-543563482|pealkiri=Pirita jõeoru maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2010-2019|väljaanne=Keskkonnainfo|aeg=10. september 2010|vaadatud=10.04.2020|arhiivimisaeg=30.10.2023|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20231030184012/https://infoleht.keskkonnainfo.ee/GetFile.aspx?fail=-543563482|url-olek=ei tööta}}</ref> Pirita jõeoru kallastel kasvavad 150–200-aastased [[Männik|männikud]], kus on ligi 650 taimeliiki ja üle 120 linnuliigi. Kaitsealustest taimeliikidest võib rajaäärses metsas kohata [[Roosa merikann|roosat merikanni]], [[Aas-karukell|aas-karukella]], [[Balti sõrmkäpp|balti sõrmkäppa]], [[Roomav öövilge|roomavat öövilget]] ja [[Laialehine neiuvaip|laialehist neiuvaipa]]. Kaitseala on ka tähtis imetajate liikumiskoridor ning oluline suvine toitumiskoht [[Nahkhiir|nahkhiirtele]].<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.visittallinn.ee/est/turist/mida-teha/vaatamisvaarsused/pid-179805/pirita-joeoru-maastikukaitseala|pealkiri=Pirita jõeoru maastikukaitseala|väljaanne=visittallinn.ee|aeg=|vaadatud=10.04.2020}}</ref> Jõe vasaku kalda metsa vahel asuva terviseraja teekatteks on peamiselt saepuru, millele on võimalik talvel luua suusarada. Jõe paremal kaldal Ambrose mäest üleval vahetub teekate saepurust mulla ja kruusa vastu.<ref name=":0" /> == Tegevused == Pirita terviseradadel on võimalik tegeleda jooksmise, jalutamise, suusatamise, [[fitness]]i/harrastusvõimlemise ja rattasõiduga.<ref name=":2" /> Terviseradade alguses on ka [[Pirita Spordikeskus]] koos uisupargi/tenniseväljakuga ning [[Pirita Velodroom]] ja selle keskel asuv jalgpalliväljak. Lisaks on raja ääres 3 jõulinnakut ja 2 venitusseina. Kochi kabeli jõulinnak asub Pirita jõe vasakul kaldal [[Pirita Velodroom|velodroomist]] ligikaudu 200 meetri kaugusel terviseraja ääres. Antud jõulinnak koosneb 7 elemendist: Monkey-Bar koos kaldredeliga, lõuatõmbekang, lõuatõmbepuur (3 erinevat kõrgust), kolmnurkne lõuatõmbekang, madalad rööbaspuud, kõrged rööbaspuud ja Dragonflagi kõhulihaste pink. Teine ehk Lükati jõulinnak asub samuti Pirita jõe vasakul kaldal Lükati suusasilla kõrval. See koosneb ühest puidust elemendist. Kolmas linnak ehk Kloostrimetsa jõulinnak asub jõe paremal kaldal ligi ligikaudu 2,5 km kaugusel [[Pirita Velodroom|Velodroomist]] ning koosneb 4 elemendist: Monkey-Bar koos kaldredeliga, 2 lõuatõmbekangi, suured rööbaspuud kahel kõrgusel ja Dragonflagi kõhulihaste pink. Mõlemad venitusseinad asuvad [[Pirita Spordikeskus|Pirita Spordikeskuse]] kõrval.<ref name=":2" /> == Vaatamisväärsused == Vaatamisväärsustena on terviseradade ääres [[Kose suvemõis|Kose suvemõisa]] elumaja, tall-tõllakuur, ait ja [[paviljon]] ning Kochide kabel koos perekonnakalmistuga.<ref name=":3" /> Need kultuurimälestised loodi 18. sajandil ning on osa Kochide perekonnale kuulunud suvemõisa kompleksist.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=1193|pealkiri=Koch'ide kabel ja perekonnakalmistu|väljaanne=Kultuurimälestiste riiklik register|aeg=18.07.2006|vaadatud=10.04.2020}}</ref> Mõisa seostatakse peamiselt 1941. aastal seal toimunud [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus|NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi]] poolt teostatud hukkamisega.<ref>{{Netiviide|autor=Merilin Pärli|url=https://www.err.ee/897644/lagunev-kose-moisakompleks-pirita-joe-urgorus-vaikib-oma-sungest-minevikust|pealkiri=Lagunev Kose mõisakompleks Pirita jõe ürgorus vaikib oma süngest minevikust|väljaanne=err.ee|aeg=14.01.2019|vaadatud=10.04.2020}}</ref> [[Fail:Kose_suvemõis.jpg|alt=|pisi|Kose suvemõisa varemed]] <gallery> Fail:Kochi kabel.jpg|Kochi kabel Fail:Lükati suusasild.jpg|Lükati suusasild Fail:Pirita Velodroom.jpg|Pirita Velodroom Fail:Lükati silla jõulinnak.jpg|Lükati silla jõulinnak Fail:Kabeli ringi jõulinnak.jpg|Kabeli ringi jõulinnak Fail:Terviseradade venitussein.jpg|Terviseradade venitussein Kabeli ringi ääres Fail:Salajased rajad Pirita jõe ürgorus.jpg|Salajased rajad Pirita jõe ürgorus Fail:Liivamägi Pirita jõe kaldal.jpg|Liivamägi Pirita jõe kaldal </gallery> == Viited == <references /> {{koord|NS=59/27/50.6/N|EW=24/51/19.9/E|tüüp=landmark}} [[Kategooria:Eesti terviserajad]] 9trdr6xgevnp6kxjy63h3ghjnm9kizg Mikrovetikad 0 580915 7228273 7077091 2026-09-03T19:00:10Z Estopedist1 278 liita 7228273 wikitext text/x-wiki {{Liita|Mikrofüüdid}} [[Fail:CSIRO ScienceImage 10697 Microalgae.jpg|pisi|324x324px|Mikrovetikad perekonnast ''Nannochloropsis'']] '''Mikrovetikad''' ehk '''mikrofüüdid''' on mõne kuni mõnesaja [[Mikromeeter|mikromeetri]] pikkused, enamasti [[ainuraksed]] [[Eukarüootne rakk|päris-]] ja [[Prokarüoot|eeltuumsed]] [[vetikad]]. See elustikurühm on evolutsiooniliselt väga mitmekesine.<ref name=":0">{{Netiviide |autor=Tamm |eesnimi=Marju |aeg=mai 2018 |pealkiri=Vetikaviljelus tõstab pead |url=http://www.horisont.ee/arhiiv-2018/Horisont-3-2018.pdf |vaadatud=6. veebruar 2023 |väljaanne=Horisont}}</ref> Inimsilmaga mikrovetikaid enamasti ei näe, ent nende massiline areng võib mõjutada veekogu värvust ja läbipaistvust.<ref name=":0" /> == Evolutsioon ja süstemaatika == Kuigi mikrovetikatest tekkinud [[Kivistis|kivistisi]] on säilinud vähe, hinnatakse olemasolevaid pärinevat ligikaudu 3,5–3,8 miljardi aasta tagusest ajast, mis teeb mikrovetikatest ühed vanimad organismid [[Maa]]l.<ref name=":1">{{Netiviide |autor=Podkuiko |eesnimi=Lara |aeg=13. detsember 2014 |pealkiri=Mikrovetikate biotehnoloogilistest rakendustest |url=https://leht.postimees.ee/3024969/mikrovetikate-biotehnoloogilistest-rakendustest |vaadatud=6. veebruar 2023 |väljaanne=Postimees Online}}</ref> Tegu pole [[Monofüleetiline rühm|monofüleetilise rühmaga]], kuna mikrovetikate seas on nii [[Bakterid|baktereid]] ([[tsüanobakterid]] ehk sinivetikad), ainurakseid päristuumseid [[Protistid|protiste]] kui ka [[Soonteta taimed|alamaid taimi]] ehk organisme, keda peetakse taimede eellasteks. Kõik mikrovetikad [[Fotosüntees|fotosünteesivad]].<ref name=":1" /> == Ökoloogiline tähtsus == [[Fail:Ocean algae bloom.jpg|pisi|Veeõitseng]] Mikrovetikate fotosünteesi [[Kasutegur|tõhusus]] on 2–10%, samas kui [[Maismaataimed|maismaataimedel]] ei ületa see 1%. Seetõttu on ligi pool,<ref name=":0" /> mõningate hinnangute kohaselt aga lausa 85% [[Hapnikuringe|atmosfäärihapnikust]] tekkinud mikrovetikate tegevuse tulemusena. Veel on mikrovetikad paljude [[Toitumisahel|toitumisahelate]] esimene lüli.<ref name=":1" /> Tõhusa fotosünteesi ning kiire kasvu tõttu saavad mikrovetikad elada peaaegu kõikjal, kus leidub valgust ja niiskust. Nii on neid leitud ka [[Antarktika|Antarktikast]] ja [[Kõrb|kõrbekivide]] pragudest. Soodsate tingimuste korral võivad mikrovetikad põhjustada [[Veeõitseng|veeõitsengu]] ehk kiiresti oma [[Biomass|biomassi]] mitmekordistada, mille võimalikud tagajärjed on vee kvaliteedi langus, kalade surm ja vetikate mürgisuse korral ka haigused.<ref name=":1" /> == Kasutusvaldkonnad == Mikrovetikaid asuti [[Laboratoorium|laboris]] kasvatama 19. sajandil. Tänapäeval on masskultiveerimisest saanud kiiresti arenev valdkond, kuna mikrovetikate tõhusat fotosünteesi saab ära kasutada [[Tööstus|tööstuses]] tekkiva [[Süsihappegaas|süsinikdioksiidi]] hapnikuks muutmiseks. Vetikate kasvatamise kasuks räägib seegi, et nad jäävad ellu [[Soolane vesi|soolases]] ja [[Reovesi|reovees]] ning põllumajanduskultuuride viljelemiseks ebasobival maal. Valdkonna arengut takistab vetikatest saadud biomassi rafineerimise hind ja keerukus.<ref name=":0" /> === Kütused === Vetikaid hakati potentsiaalse kütuseallikana uurima juba 1950. aastatel, teaduslik huvi nende vastu tõusis 1970. aastate [[Energiakriis|energiakriisi]] ajal. Pärast kriisi lõppu minetas uurimissuund populaarsuse, kuid [[globaalne soojenemine]] suurendab taas vajadust [[Alternatiivenergia|alternatiivsete energiaallikate]] järele.<ref name=":1" /> Tänapäevaste taastuvate vedelkütuste (nn esimese põlvkonna biokütus, [[biodiislikütus]] ja [[bioetanool]]) tootmiseks kasutatakse loomseid ja taimseid [[Rasvhapped|rasvu]] ning taimseid [[Sahhariidid|süsivesikuid]], mille saamiseks vajalike energiakultuuride kasvatamiseks on tarvis rohkelt põllumaad. Mittesöödavast [[Lignotselluloos|lignotselluloossest]] biomassist ehk näiteks jääkpuidust valmistatud teise põlvkonna biokütuse tootmine on aga kallis. Mikrovetikad kasvavad maismaataimedest mitu korda kiiremini ja sisaldavad kuni 70% (tavalisemate liikide puhul siiski 15–20%) kuivkaalust õlisid. Pärast vetikate kuivatamist eraldatakse neist [[triglütseriidid]], mis [[Transesterifitseerimine|transesterifitseerimise]] reaktsiooni abil [[Biodiislikütus|biodiislikütuseks]] muundatakse. Järelejäävast biomassist saab toota [[Biogaas|biogaasi]] ja [[etanool]]i.<ref name=":2" /> [[Fail:Spirulina tablets.jpg|pisi|''Spirulina'' tabletid]] === Toidulisandid === Mikrovetikaid on ajalooliselt mitmetes paikades toiduks tarvitatud. Kaubanduslik mikrovetikatööstus arenes välja [[Jaapan|Jaapanis]], kus hakati ringikujulistes tiikides kasvatama pulbri või tableti kujul manustatavat rohevetikat ''[[Klorella|Chlorella]]''.<ref name=":0" /> Enim kasutatakse toidulisandites ''[[Spirulina]]''<nowiki/>'t, mille tootmist on veelgi suurendanud selle massist umbes 10% moodustava pigmendi [[Fükotsüaniin|fükotsüaniini]] kasutuselevõtt toiduvärvina. Rohevetikate ''[[Dunaliella]]'' ja ''[[Haematococcus]]'''e abil toodetakse vastavalt [[Beetakaroteen|beetakaroteeni]] ja [[Astaksantiin|astaksantiini]], mis aitavad vetikatel kasutada fotosünteesiks suuremat osa valguse spektrist, inimestele on aga kasulikud [[Antioksüdant|antioksüdatiivse]] toime tõttu.<ref name=":0" /> === [[Biotervendus]] === Looduslikult esinevatele mikrovetikatele on põhitoitaineteks [[nitraadid]] ja [[fosfaadid]], mistõttu ei tohi [[Heitvesi|heitvett]] veeõitsengute vältimiseks otse looduslikesse veekogudesse juhtida. Heitvee puhastamiseks kasutatakse harilikult [[Aeroobid|aeroobseid]] ja [[Anaeroobid|anaeroobseid]] baktereid ehk [[aktiivmuda]], kuid nimetatud organismid vajavad pidevalt hapnikku, [[Biotiik|biotiigi]] [[Aeratsioon|aereerimine]] on aga energiakulukas. Aktiivmudale mikrovetikate lisamine aitab heitvett efektiivsemalt nitraatidest, fosfaatidest ja teatud [[raskmetallid]]est puhastada ning vähendab ka kulutusi, kuna fotosünteesi käigus vabaneb hapnik. Tekkivat biomassi võib selle koostisest sõltuvalt kasutada biokütuse tootmiseks, [[kompost|kompostiks]] või [[Väetis|väetiseks]].<ref name=":1" /> === Suitsu puhastamine === [[Suits]]us sisaldub süsinikdioksiid, mis on oluline [[kasvuhoonegaasid|kasvuhoonegaas]] ning põhjustab seega [[kliimamuutus]]i. Mikrovetikate abil süsinikdioksiidi sidumine on mõistlik, kuna nimetatud organismid fotosünteesivad väga efektiivselt ning jäävad ellu ka suure (5–80%) süsihappegaasisisaldusega keskkonnas.<ref name=":1" /> == Kasvatamine == Mikrovetikaid kasvatatakse madalates avatud basseinides ja kinnistes [[Fotobioreaktor|fotobioreaktorites]]. Avatud basseinid on küll lihtsa ehitusega ja odavad, kuid toodavad vähem biomassi, saastuvad sagedamini ja võtavad ruumi. Kallid fotobioreaktorid on kompaktsemad ja suurema tootlikkusega,<ref name=":2">{{Netiviide |autor=Podkuiko |eesnimi=Lara |perekonnanimi2=Kikas |eesnimi2=Timo |aeg=mai 2016 |pealkiri=Vetikatööstus: makro- ja mikro |url=https://toostusest.ee/uudis/2016/05/15/vetikatoostus-makro-ja-mikro/ |vaadatud=6. veebruar 2023 |väljaanne=TööstusEST}}</ref> kuna kasvutingimused saab muuta liigile ideaalselt sobivaks.<ref name=":0" /> == Uuringud Eestis == Eestis uurib mikrovetikaviljelust [[Eesti Maaülikooli tehnikainstituut|Eesti Maaülikooli tehnikainstituudi]] biokütuste töörühm, luubi all on näiteks veelgi efektiivsemate fotobioreaktorite arendus.<ref name=":0" /> ==Vaata ka== * [[Vetikakasvatus]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Vetikad]] km846t81u4szyr4ne7ginvf57ozbiq0 Renāte Blumberga 0 581468 7228365 6993912 2026-09-04T05:46:30Z Kuriuss 38125 7228365 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Renāte Blumberga in 2013.jpg|pisi|Renāte Blumberga Balti Assamblee preemia üleandmisel, 2013]] '''Renāte Blumberga''' (sündinud [[26. veebruar]]il [[1971]]<ref name="Livones">[https://web.archive.org/web/20250627221100/http://www.livones.net/lv/cilveki/personalijas/renate-blumberga Renāte Blumberga] saidil livones.net</ref>) on [[liivlased|liivi]] päritolu [[Läti]] ajaloolane, etnoloog ja kultuuriloolane. Teadlasena uurib ja tutvustab ta [[liivi keel|liivi keelt]]e, liivlaste ajalugu ja kultuuri. Blumberga on õppinud [[läänemeresoome keeled|läänemeresoome keeli]] [[Läti Ülikool]]is ja [[Helsingi Ülikool]]is. 1993. aastal lõpetas ta Läti Ülikooli ajaloo- ja filosoofiateaduskonna bakalaureuseõppe, 1997. aastal sai sealsamas magistrikraadi tööga "Dzīvesstāsts – etniskās identitātes pētījuma avots" ("Elulugu – etnilise identiteedi uurimise allikas").<ref name="Livones" /> [[Seppo Suhonen]]i toel sai ta stipendiumi Helsingi Ülikoolis soome keele oskuste täiendamiseks (1998–1999). Aastail 1998–2001 oli ta Läti Ülikooli ajaloo õppekava doktorant, 2002. aastal kaitses ta doktoriväitekirja Soome arhiivides leiduvate liivi etnograafiliste materjalide teemal ("Etnogrāfiskie materiāli par lībiešiem Somijas avotu krātuvēs").<ref name="Vaba2007">[[Lembit Vaba]], "Lätlased avastavad liivlasi", Keel ja Kirjandus, 1, 2007, lk 71–72.</ref> Ta on töötanud Läti Ülikooli ajaloo instituudis (2004–2010). Ta on vanemteadur [[Läti Ülikooli liivi instituut|Läti Ülikooli liivi instituudis]], mis asutati 21. septembril 2018.<ref>[[Valts Ernštreits]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/poliskeelte-aasta-uks-tahtis-aasta-liivlaste-elus/ "Põliskeelte aasta – Üks tähtis aasta liivlaste elus"], Sirp, 9. august 2019.</ref> Monograafia "Lībieši dokumentos un vēstulēs: Somijas zinātnieku ekspedīcijas pie lībiešiem" ("Liivlased dokumentides ja kirjades: Soome teadlaste ekspeditsioonid liivlaste juurde", 2006) eest pälvis Blumberga [[Euroopa Teaduste ja Kunstide Akadeemia]] Läti ergutuspreemia.<ref name="Vaba2007" /> Ta on üks koguteose "Liivlased: ajalugu, keel ja kultuur" (Tallinn: [[Eesti Keele Sihtasutus]], 2011) koostajaid ja toimetajaid koos [[Tapio Mäkeläinen]]i ja [[Karl Pajusalu]]ga.<ref>Lembit Vaba, [http://kjk.eki.ee/ee/issues/2012/7/169 "Kõigekülgne kogumik liivi kultuurist ja keelest]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Keel ja Kirjandus, 7, 2012, lk 549–556.</ref> ==Tunnustus== * 2013: [[Balti Assamblee teaduspreemia]]<ref>[https://www.saeima.lv/en/news/saeima-news/21360-renate-blumberga-receives-baltic-assembly-prize-for-science "Renāte Blumberga receives Baltic Assembly Prize for Science"], Latvijas Republikas Saeima, 07.10.2013</ref> ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Blumberga, Renate}} [[Kategooria:Läti ajaloolased]] [[Kategooria:Etnoloogid]] [[Kategooria:Liivlased]] [[Kategooria:Läti Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1971]] f3nbk2zln6zaw04ysxgili7ozybqygl Kopli bussipeatus 0 582401 7228257 7226812 2026-09-03T17:42:03Z Estopedist1 278 tähelepanuväärsus? 7228257 wikitext text/x-wiki {{Tähelepanuväärsus|aasta=2026|kuu=september}} '''Kopli bussipeatus''' asub [[Põhja-Tallinna linnaosa|Põhja-Tallinnas]] [[Kopli|Kopli asumis]]. Kopli bussipeatuse läheduses asuvad olulised objektid on [[Eesti Mereakadeemia]], [[Restoran Batumi|Batumi restoran]], [[Kopli Nikolai kirik|Nikolai kirik]] ja [[Süsta Park]]. Bussipeatuses peatuvad bussiliin nr [[32 (Tallinna bussiliin)|32 (Männiku - Kopli)]] ja trolliliin nr [[72 (Tallinna bussiliin)|72 (Mustamäe - Kopli]]), ning peatuse kõrval on ka [[Kopli trammipeatus]], kus peatuvad trammiliinid nr [[1 (Tallinna trammiliin)|T1 (Kopli - Kadriorg)]], [[2 (Tallinna trammiliin)|T2 (Kopli - Vanasadam - Lennujaam)]], [[5 (Tallinna trammiliin)|T5 (Kopli - Vana-Lõuna)]] ja [[6 (Tallinna trammiliin)|T6 (Kopli - Suur-Paala)]] Trolliliin nr [[72 (Tallinna bussiliin)|72]] sõidab igal nädalapäeval, aga bussiliin [[32 (Tallinna bussiliin)|32]] sõidab ainult tööpäevadel ja tipptundidel [[Kategooria:Eesti bussipeatused]] 0mb99tozvjhmygebdulp2t6ufejicrv Robootika ehituses 0 583836 7228446 5721061 2026-09-04T09:43:35Z Estopedist1 278 liita 7228446 wikitext text/x-wiki {{Liita|Robootika}} {{vikinda}} {{Toimeta|kuu=september|aasta=2020}} '''[[Robootika]] ehituses''' on inimeste programmeeritud masinad, mis täidavad arvutisse programmeeritud käske. Robotid teevad töö kiiremini ja täpsemalt, vähendades sellega töö kulusid ja aega. Tulevikus kulub maja ehitamiseks vaid mõni päev ning see on praegusest odavam. Robotid on revolutsioon teaduses, tehnikas ja ehituses. ==Hadrian X== [[Pilt:Hadrian X.jpg|pisi|Hadrian X]] Hadrian X on Austraalia tehnoloogiaettevõtte poolt välja töötatud robot, mis automaatselt laob, lõikab, paigutab ja suunab telliseid vastavalt sisse programmeeritud kujule. Hadrian X on valmistatud vastupidavast [[Teras|terasest]], [[Alumiinium|alumiiniumist]], [[Süsinik|süsinikust]]. Robotit juhivad [[arvuti]], [[servomootor]], nägemiskaamerad ja [[Laser|laserid]], mis jälgivad selle paigaldusasendit 0,5 mm täpsuse piires. Kui inimene on suuteline laduma 300–400 [[Tellis|tellist]] päevas, siis Hadrian X on võimeline laduma 1000 tellist päevas. Erinevalt inimesest on robot võimeline töötama ööpäev läbi. See tähendab, et 180-ruutmeetrise maja võib täielikult valmis ehitada kahe või kolme päevaga. Masinas kasutatakse tööstuslikku liimi, mis suurendab [[Konstruktsioon|konstruktsiooni]] tugevust neli kuni viis korda, soojus ja akustiline efektiivsus suureneb 70%. Masinal on tipptasemel kompenseerimissüsteemid, hoolimata poomi 30-meetrisest pikkusest ja segavatest looduslikest teguritest nagu tuul ning vibratsioon, püsib tellist asetatav komponent ideaalselt paigal. Masin teeb iseseisvalt ettenähtud lõiked elektri ja sanitaartehnika jaoks ära. ==Viited== {{Viited}}<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=robootika&F=M|pealkiri=ÕS 2018|väljaanne=|aeg=|vaadatud=20.08.2020}}</ref> [[Kategooria:Ehitus]] [[Kategooria:Robotid]] 92qzk98nwbq5b7g85km6a23de2g5fvx Juri Simonov 0 584720 7228330 7093334 2026-09-03T22:45:52Z ~2026-48004-79 236828 Parandasin trükivea 7228330 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Симонов - Почетный профессор (cropped).jpg|pisi|Juri Simonov (2019)]] '''Juri Ivanovitš Simonov''' ([[vene keel]]es: ''Юрий Иванович Симонов''; [[4. märts]] [[1941]] [[Saratov]]) on Vene [[dirigent]]. Ta õppis [[Leningradi konservatoorium]]is [[Nikolai Rabinovitš]]i dirigeerimisklassis. Hiljem töötas ta [[Jevgeni Mravinski]] assistendina Peterburi Filharmooniaorkestriga. Aastatel 1970–1985 oli ta [[Moskva]] [[Suur Teater|Suure Teatri]] muusikajuht ja peadirigent. Simonov eristub omanäolise, ülimalt täpse ja karakteerse dirigeerimistehnikaga.{{lisa viide}} Ta on üks tänapäeva olulisemaid ja mõjukamaid [[Venemaa]] dirigente.{{lisa viide}} {{JÄRJESTA:Simanov, Juri}} [[Kategooria:Venemaa dirigendid]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu rahvakunstnikud]] [[Kategooria:Peterburi konservatooriumi vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1941]] eh6c1g4b9l16jg89b3w4s46duv0srze Heinrich V (Mecklenburg) 0 588639 7228449 6469157 2026-09-04T09:51:35Z Kuriuss 38125 7228449 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|kuu=august|aasta=2020}}{{Viitamata|kuu=august|aasta=2020}} [[Pilt:Heinrich V. (Mecklenburg-Schwerin).jpg|thumb|Heinrich V (Mecklenburg)]] [[Pilt:Jacopo de Barbari (toegeschreven) - Portret van Hendrik, graaf van Mecklenburg (1479-1552).jpg|thumb|Heinrich V portree, [[Jacopo de' Barbari]]]] '''Heinrich V''' hüüdnimega ''Rahumeelne'' (3. mai 1479 – 6. veebruar 1552) oli valitsev [[Mecklenburgi hertsog]] [[Mecklenburg-Schwerini hertsogkond|Mecklenburg-Schwerini]] piirkonnas, hertsog [[Magnus II (Mecklenburg)|Magnus II]] ja tema naise Sophie poeg. Heinrich valitses alates 27. detsembrist 1503 üheskoos oma vendade [[Erich II (Mecklenburg)|Erich II]] ja [[Albrecht VII (Mecklenburgi hertsog)|Albrecht VII]] ning oma onu [[Balthasar (Mecklenburg)|Balthasariga]]. Balthasar suri 16. märtsil 1507 ja Erich 22. detsembril 1508, mõlemad ilma pärijateta, seega Heinrich ja Albrecht said endile kogu maa. Esialgu valitsesid nad koos. Albrecht tahtis korduvalt Mecklenburgi territooriumi jaotada ja selles lepiti kokku 7. mail 1520. Leping sätestas, et Heinrich valitseb [[Schwerin]]is ja Albrecht [[Güstrow]]is, ilma riiki ''de facto'' jagamata. Vendade Heinrichi ja Albrechti valitsemisajal algatas [[Martin Luther]] [[reformatsioon]]i, mis leidis Mecklenburgis kiiresti toetajaid. Luterlikku doktriini jutlustati seal enam või vähem avalikult juba 1523. aastal ja võib-olla isegi varem. Hertsog Heinrich toetas uut doktriini algusest peale, esialgu väga ettevaatlikult, kuid üha avatumalt pärast [[Augsburgi riigipäevad|Augsburgi riigipäeva]] 1530. aastal. Ta pidas alates 1524. aastast Lutheriga kirjavahetust ning Luther saatis talle õpetajaid ja jutlustajaid. Heinrich ühines [[Torgau Liit|Torgau Liiduga]] 12. juunil 1526 ja 1532. aastal tuli ta lõpuks avalikult välja kui Lutheri toetaja. Loomulikult sundis tema ametikoht andma uuele õpetusele kindla välise ja sisemise korralduse, mistõttu palus ta superintendent Johann Rieblingil, keda Luther talle 1537. aastal soovitas, koostada [[kirikukord]], [[katekismus]] ja [[Agenda (liturgia)|agenda]]. Ülejäänud valitsemisaja jooksul oli ta hõivatud luterliku kiriku korraldamisega. Pärast Lutheri surma puhkes Saksamaal ususõda. Kuid Heinrich selles ei osalenud; kuigi ta oli protestantlik vürst, ei olnud ta [[Schmalkaldeni liit|Schmalkaldeni liidu]] liige. Ta seisis vastu keiser Karl V poolt 1548. aastal [[Augsburgi interim]]i kehtestamisele. Heinrich kiitis heaks Mecklenburgi seisuste 1549. aasta juuli otsuse, mis tunnustas avalikult luterlikku doktriini. Varsti pärast seda, 6. veebruaril 1552, suri ta jumalakartliku ja rahumeelse vürsti mainega. == Abielud ja lapsed == Heinrich oli kolm korda abielus. 12. detsembril 1505 abiellus Brandenburgi kuurvürsti [[Johann Cicero]] tütre [[Ursula von Brandenburg (1488–1510)|Ursulaga]]. Nad said kolm last: * [[Magnus III (Mecklenburg)|Magnus]] (1509–1550) * [[Sophie zu Mecklenburg (1508–1541)|Sophie]] (1508–1541) * [[Ursula zu Mecklenburg|Ursula]] (suri 1586) 12. juunil 1513 abiellus ta Pfalzi kuurvürsti [[Philipp (Pfalz)|Philippi]] tütre [[Helene von der Pfalz|Helenega]]. Nad said kolm last: * [[Philipp (Mecklenburg)|Philipp]] (1514–1557) * Margarethe (suri 1586) * Katharina (suri 1586) 14. mail 1551 abiellus ta Saksi-Lauenburgi hertsogi [[Magnus I (Saksi-Lauenburg)|Magnus I (Saksi-Lauenburg) Magnus I]] tütre Ursulaga. See abielu oli lastetu. {{algus}} {{eelnev-järgnev 1-1-2 | eelnev= [[Balthasar (Mecklenburg)|Balthasar]] ja<br>[[Magnus II (Mecklenburg)|Magnus II]] | nimi= [[Mecklenburg-Schwerini hertsogkond|Mecklenburgi hertsogid]] | aeg= 1503–1520<br>koos [[Albrecht VII (Mecklenburgi hertsog)|Albrecht VII]] 1503–1520 <br>[[Erich II (Mecklenburg)|Erich II]] 1503–1508 <br>[[Balthasar (Mecklenburg)|Balthasariga]] 1479–1507 | järgnev1= [[Albrecht VII (Mecklenburgi hertsog)|Albrecht VII]] | järgnev2= ise kui Mecklenburg-Schwerini hertsog }} {{eelnev-järgnev | eelnev= [[Albrecht VII (Mecklenburgi hertsog)|Albrecht VII]] ja <br>ise kui Mecklenburgi hertsogid | nimi= [[Mecklenburg-Schwerini hertsogkond|Mecklenburg-Schwerini hertsog]] | aeg= 1520–1552 | järgnev= [[Johann Albrecht I]] }} {{lõpp}} [[Kategooria:Mecklenburgi hertsogid]] [[Kategooria:Sündinud 1479]] [[Kategooria:Surnud 1552]] 88apfgwvkstsb42q58m3v9e48qci61c Suur-kannuskonn 0 591012 7228314 7209930 2026-09-03T21:25:40Z InternetArchiveBot 90448 Add 1 book for Verifiability (20260903sim)) #IABot (v2.0.9.5) ([[User:GreenC bot|GreenC bot]] 7228314 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Suur-kannuskonn | värvus = loomad | pilt = Xenopus laevis pair.JPG | pildi_seletus = Suur-kannuskonnad | seisund = LC | seisundi_süsteem = IUCN3.1 | seisundi_ref = <ref>{{IUCN | nimi = Xenopus laevis | ID = 110466172 | hindaja = Measey, G.J. & Tarrant, J. | aasta = 2024 | IUCN_aasta = 2025}}</ref> | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Kahepaiksed]] ''Amphibia'' | selts = [[Päriskonnalised]] ''Anura'' | sugukond = [[Kärgkonlased]] ''Pipidae'' | perekond = [[Kannuskonn]] ''Xenopus'' | liik = '''Suur-kannuskonn''' | binaarne = ''Xenopus laevis'' | binaarse_autor = [[François Marie Daudin|Daudin]] 1802 }} [[Pilt:Xenopus laevis 02.jpg|pisi|]] '''Suur-kannuskonn''' ehk '''suur kannuskonn''' (''Xenopus laevis'') on liik [[kahepaiksed|kahepaikseid]] [[kannuskonn]]a perekonnast, seltsist [[päriskonnalised]].<ref>Eestikeelne nimi: [[Aivo Tamm|Tamm, Aivo]] 2007. Loodusmuuseumi näitused. Rmt: [[Anne Ann|Aan, Anne]]; [[Ivar Puura|Puura, Ivar]] (toim.) 2007. ''Tartu Ülikoolii loodusmuuseum''. Tartu, 5–10 (lk 8). (Ajakirjanduses on vahel kasutatud ka otsetõlkelist inglise keelest võetud nime aafrika küüniskonn.)</ref> Suur-kannuskonn on alates 20. sajandi algusest olnud üks kasutatumaid [[mudelorganism]]e [[embrüoloogia]], [[molekulaarbioloogia]] ja [[rakubioloogia]] uurimis- ja õppetöös.<ref>Günter Hilken. ''Der Krallenfrosch Xenopus laevis als Labortier: Biologie, Haltung, Zucht und experimentelle Nutzung'', Verlag Enke 1997.</ref><ref>J. B. Wallingford, K. Liu & Y. Zheng. Xenopus. – ''Current Biology'', 2010, 20(6), R263–R264.</ref> Liik on levinud suures osas [[Sahara-tagune Aafrika|Sahara-tagusest Aafrikast]], [[Nigeeria]]st ja [[Sudaan]]ist kuni [[Lõuna-Aafrika]]ni.<ref name=Chytrid>Weldon jt 2004.</ref> Lisaks leidub [[Põhja-Ameerika]]s, [[Lõuna-Ameerika]]s, [[Euroopa]]s ja [[Aasia]]s isoleeritud [[võõrliik|introdutseeritud]] asurkondi.<ref name="iucn">Tinsley, R.; Minter, L.; Measey, J.; Howell, K.; Veloso, A.; Núñez, H.; Romano, A. [https://www.iucnredlist.org/species/58174/11730010''Xenopus laevis'']. – ''[[Rahvusvahelise Looduskaitseliidu punane nimestik|IUCN Red List of Threatened Species]]'', 2009 e.T58174A11730010.''</ref> Kõik kärgkonlaste sugukonna liigid on [[keel (anatoomia)|keeleta]], [[sarvhammas]]teta ja täielikult veelise eluviisiga. Toidu suhu ja neelu surumiseks kasutavad nad esijäsemeid ning toidu või vee suhu tõmbamiseks [[keeleluu]]- ja [[lõpus]]eaparaadi pumpmehhanismi. Kärgkonlastel on ujumiseks ja saagi juurde sööstmiseks tugevad tagajalad. Suuremate toidupalade küljest tükkide rebimiseks kasutavad nad ka jalgadel paiknevaid küüniseid. [[Väliskõrv]]ad neil puuduvad; nende ülesannet täidavad nahaalused kõhrkettad.<ref>{{cite encyclopedia |first=Jakob |last=Christensen-Dalgaard |title=Directional hearing in nonmammalian tetrapods |encyclopedia=Sound Source Localization |editor-first=Richard R. |editor-last=Fay |page=80 |publisher=Springer |year=2005 |isbn=978-0387-24185-2 |volume=25 |series=Springer Handbook of Auditory Research}}</ref> Toidu leidmisel kasutavad nad tundlikke sõrmi ja [[haistmine|haistmismeelt]]. Kärgkonlased on [[raipesöömine|raipesööjad]] ja söövad peaaegu kõike elusat, surevat või surnud ning mitmesuguseid [[orgaaniline aine|orgaanilisi jäätmeid]]. Liiki peetakse mitmes riigis, sealhulgas kogu Euroopas, [[invasivne liik|invasiivseks liigiks]].<ref>{{cite journal |vauthors=Scheele BC, Pasmans F, Skerratt LF, Berger L, Martel A, Beukema W, Acevedo AA, Burrowes PA, Carvalho T, Catenazzi A, De la Riva I, Fisher MC, Flechas SV, Foster CN, Frías-Álvarez P, Garner TW, Gratwicke B, Guayasamin JM, Hirschfeld M, Kolby JE, Kosch TA, La Marca E, Lindenmayer DB, Lips KR, Longo AV, Maneyro R, McDonald CA, Mendelson J, Palacios-Rodriguez P, Parra-Olea G, Richards-Zawacki CL, Rödel MO, Rovito SM, Soto-Azat C, Toledo LF, Voyles J, Weldon C, Whitfield SM, Wilkinson M, Zamudio KR, Canessa S |title=Amphibian fungal panzootic causes catastrophic and ongoing loss of biodiversity |url=https://archive.org/details/science_2019-03-29_363_6434/page/1459 |journal=Science |volume=363 |issue=6434 |pages=1459–63 |date=March 2019 |pmid=30923224 |doi=10.1126/science.aav0379 |bibcode=2019Sci...363.1459S |quote=with populations becoming established, mostly likely, from people releasing pets into the wild|hdl=1885/160196 |hdl-access=free }}</ref> == Levila == [[Pilt:Xenopus laevis distribution by country.png|pisi|Loodusliku levila riigid]] Suur-kannuskonna looduslik levila piirdub [[Sahara-tagune Aafrika|Sahara-taguse Aafrikaga]]. Liik elutseb peamiselt [[Angola]] lõunaosas, [[Namiibia]]s, [[Svaasimaa]]l, [[Malawi]]s, [[Zimbabwe]]s ja [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] (lõunas Kaplinnani välja), samuti [[Botswana]]s, [[Mosambiik|Mosambiigis]], [[Sambia]]s ja [[Lesotho]]s. Liigi levila ulatub põhjas Angola, [[Nigeeria]], [[Sudaan]]i, Keenia ja [[Tansaania]]ni ([[Kilimanjaro]] piirkonnani). Paistab, et liigi levila Aafrikas laieneb. Et seda liiki on aastakümneid kasutatud suurel hulgal [[mudelorganism]]ina laborites (varem eelkõige [[rasedustest]]ide [[indikaatororganism]]ina, tänapäeval peamiselt [[arengubioloogia]]s) ja ka [[lemmikloomakaubandus]]es, on isendid pääsenud loodusesse ja rajanud elujõulisi asurkondi paljudes piirkondades väljaspool liigi looduslikku levilat. Väljaspool Aafrikat on liik asustatud paljudesse riikidesse, kus on kujunenud elujõulised populatsioonid. [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] leidub püsipopulatsioone eelkõige [[California]]s ja [[Arizona]]s (on leitud ka [[Florida]]st ja [[Texas]]est) ning liiki on introdutseeritud ka [[Lõuna-Ameerika]]sse. Euroopas leidub teda näiteks [[Suurbritannia]]s (Lõuna-[[Wales]]is), [[Prantsusmaa]]l, [[Itaalia]]s, [[Portugal]]is ja [[Saksamaa]]l. Suur-kannuskonna on leitud ka [[Holland]]i kanalitest.<ref>Philipp Ginal, Mohlamatsane Mokhatla, Natasha Kruger, Jean Secondi, Anthony Herrel, John Measey, Dennis Rödder. Ecophysiological models for global invaders: Is Europe a big playground for the African clawed frog? – ''Journal of Experimental Zoology Part A: Ecological and Integrative Physiology'', 2020, kd 335, nr 1, lk 158–172.</ref> Suur-kannuskonn on üks maailma kõige laialdasemalt introdutseeritud ja invasiivseks muutunud kahepaikseliike. Inimtegevuse tagajärjel on ta asustatud veel [[Prantsusmaa]]le [[Tšiili]]sse, [[Mehhiko]]sse, [[Iisrael]]i, [[Indoneesia]]sse ja [[Hiina]]sse. ===Invasiivne võõrliik=== Suur-kannuskonn võeti 2022. aastal [[Euroopa Liidu tähtsusega invasiivsete võõrliikide nimekirja|Euroopa Liidu tähtsusega invasiivsete võõrliikide nimekirja]] ([[List of invasive alien species of Union concern]]). Liigi kandmine nimekirja jõustus 2024. [[Washingtoni osariik|Washingtoni osariigi]] [[Puget Sound]]i piirkonnas on jälgitud mitut suur-kannuskonna asurkonda. Washingtoni osariigis on suur-kannuskonni leitud kolmest eri [[valgla]]st, mille vahel puudub hüdroloogiline ühendus. Seetõttu peetakse tõenäoliseks, et liik on sinna sattunud mitme sõltumatu sissetoomise tulemusel. Kuigi suur-kannuskonnaga kauplemine lemmikloomana on Washingtoni osariigis praegu keelatud, kasutati teda varem seal sageli akvaariumiloomana ning liiki kasutatakse endiselt teadustöös. Kannuskonni on leitud väga erinevatest veekogudest, sealhulgas sademeveebasseinidest, järvedest ning lõhelaste asustatud vooluveekogudest. Ameerika Ühendriikide loodeosas on suur-kannuskonn mitmel korral sisse toodud ka sellistesse vooluveekogudesse ja tiikidesse, kus elavad rändavad [[lõhelised]]. Seetõttu võib ta ohustada kohalikke liike. Suur-kannuskonn võib levitada haigustekitajaid ning toituda paljudest kohalikest loomadest, alates [[selgrootud|selgrootutest]] kuni [[kalad]]e ja teiste [[kahepaiksed|kahepaikseteni]].<ref>Emmenegger jt 2025.</ref> Laborikatsetes on leitud, et suur-kannuskonni söövad [[kisutš]]i, [[tšavõõtša]] ja [[keta]] vastseid ning noorjärke, vähemal määral ka marja. Et suur-kannuskonnad elavad nüüd ka vooluveekogudes, kus lõhelised koevad ja nende noorjärgud arenevad, võivad nad ohustada lõhepopulatsioonide taastamist.<ref>Duvall jt 2025.</ref> Liigi ohjeldamine Washingtoni osariigis on seni olnud edutu. Hoolimata intensiivsest püügist, uuenduslike püügimeetodite kasutamisest ja isegi tiikide soolamisest ei ole suur-kannuskonni õnnestunud ühestki veekogust täielikult hävitada. Mõnel juhul on täiskasvanud isendite ulatusliku eemaldamise mõju osutunud vastupidiseks: kuna vähenes täiskasvanud kannuskonnade poolt kulleste söömine ([[kannibalism]]), suurenes kulleste ellujäämus ja populatsioon taastus juba järgmisel aastal kkiiresti. Lisaks on suur-kannuskonnad suutnud järjepidevalt üle elada ka jääaluseid talvetingimusi.<ref>Emmenegger jt 2025.</ref> ==Nomenklatuur, taksonoomia ja süstemaatika== Liiki kirjeldas [[François Marie Daudin]] 1802. aastal.<ref>Daudin 1802.</ref><ref name="amp" /> Perekonnanimi ''Xenopus'' tähendab 'kummaline jalg'. See on pandud tagajäsemete keskmiste suurte mustade küünistega ehk kannustega varvaste järgi. Mitmes keeles nimetatakse neid küüniskonnadeks. [[Suulu keel|Suulukeelne]] nimetus on ''idwi elijwayelekilea''.<ref name="amp">[https://amphibiaweb.org/species/5255 ''Xenopus laevis''], amphibiaweb.org.</ref> Liigiepiteet ''laevis'' tähendab 'sile'. Enam mitte kehtivad [[sünonüüm (bioloogia)|sünonüümid]] on ''Pipa laevis'', ''Pipa bufonia'', ''Xenopus boiei'', ''Xenopus victorianus''<ref>Ahl, E. Über eine Froschsammlung aus Nordost-Afrika und Arabien. – ''Mitteilungen aus dem Zoologischen Museum in Berlin'', 1924, 11: 1–12.</ref> ja ''Xenopus muelleri'' (Peters, 1844).<ref>[https://amphibiansoftheworld.amnh.org/Amphibia/Anura/Pipidae/Dactylethrinae/Xenopus/Xenopus-laevis American Museum of Natural History].</ref> Suur-kannuskonna on isegi asjatundjatel raske teistest kannuskonnaliikidest eristada. Suur-kannuskonna on põhjalikult võrreldud sama perekonna liigiga ''[[Xenopus tropicalis]]''. Mõlemad on klassikalised [[mudelorganism]]id. Kuigi need kaks konna on väliselt väga sarnased, ei ole nad teineteise lähimad sugulasliigid.<ref name="amp" /> ''Xenopus tropicalis'' oli esimene kahepaikne, kelle kogu [[genoom]] [[sekveneerimine|sekveneeriti]]<ref>Hellsten, U. jt. The genome of the Western clawed frog ''Xenopus tropicalis''. – ''Science'', 2010, 328 (5978), lk 633–636.</ref>, ja kuus aastat hiljem järgnes ka suur-kannuskonn.<ref>Session jt 2016.</ref> Nende kahe liigi täielike genoomijärjestuste võrdlemine võimaldas Sessionil jt kindlaks teha nendevahelisi genoomierinevusi ja hinnata nende [[evolutsioonikiirus]]t.''Xenopus tropicalis'' on [[diploidsus|diploidne]] liik, kellel on 20 [[kromosoom]]i, suur-kannuskonn aga [[tetraploidsus|tetraploidne]] liik 36 kromosoomiga. Seega on suur-kannuskonna [[genoom]] märksa suurem. Ta saab [[suguküpsus|suguküpseks]] aeglasemalt.<ref>Kashiwagi, K., Kashiwagi, A., Kurabayashi, A., Hanada, H., Nakajima, K., Okada, M., Takase, M., Yaoita, Y. ''Xenopus tropicalis'': an ideal experimental animal in Amphibia. – ''Experimental Animals'', 2010, 59(4), lk 395–405.</ref> Valke kodeerivates geenides toimuvate [[sünonüümne mutatsioon|sünonüümsete mutatsioonide]] kuhjumise kiiruse põhjal hinnati, et need kaks liiki lahknesid teineteisest umbes 48 miljonit aastat tagasi. See hinnang on hästi kooskõlas [[kivistis]]te, morfoloogiliste tunnuste ja muude [[genoomijärjestus]]te fülogeneetilise analüüsi põhjal saadud tulemustega. Session jt leidsid samuti, et tetraploidsete kannuskonnaliikide evolutsiooniline liin tekkis umbes 17–18 miljonit aastat tagasi kahe nüüdseks väljasurnud diploidse eellasliigi [[hübridiseerumine|hübridiseerumise]] ([[allotetraploidsus]]) tulemusel. See konn on [[mitokondriaalne geenipuu|mitokondriaalsete]] ja [[autosomaalne geenipuu|autosomaalsete geenipuude]] põhjal koostatud kokkuvõtliku [[fülogeneetiline puu|fülogeneetilise puu]] järgi liigi ''[[Xenopus gilli]]'' [[sõsarliik]]. Liigi ''Xenopus tropicalis'' [[tsentromeer]]ijärjestus erineb suur-kannuskonna [[tsentromeeridega seotud kordusjärjestus]]test. See näitab, et kannuskonna tsentromeerijärjestused arenesid pärast liikide lahknemist kiiresti, kuid säilisid ühe liigi piires eri kromosoomidel suhteliselt muutumatuna.<ref>Bredeson, J. V., Mudd, A. B., Medina-Ruiz, S., Mitros, T., Smith, O. K., Miller, K. E., Lyons, J. B., Batra, S. S., Park, J., Berkoff, K. C., Plott, C., Grimwood, J., Schmutz, J., Aguirre-Figueroa, G., Khokha, M. K., Lane, M., Philipp, I., Laslo, M., Hanken, J., Kerdivel, G., Buisine, N., Sachs, L. M., Buchholz, D. R., Kwon, T., Smith-Parker, H., Gridi-Papp, M., Ryan, M. J., Denton, R. D., Malone, J. H., Wallingford, J. B., Straight, A. F., Heald, R., Hockenmeyer, D., Rokhsar, D. S. Conserved chromatin and repetitive patterns reveal slow genome evolution in frogs. – ''Nature communications'', 2024, 15(1), 579. [https://www.nature.com/articles/s41467-023-43012-9 Täistekst.]</ref> Suur-kannuskonn lahknes teistest kannuskonnadest ligi 17,5 miljonit aastat tagasi.<ref>Hunt, J. E., Bruno, J. R., and Pratt, K. G. An Innate Color Preference Displayed by Xenopus Tadpoles Is Persistent and Requires the Tegmentum. – ''Frontiers in behavioral neuroscience'', 2020, 14, 71. [https://www.frontiersin.org/journals/behavioral-neuroscience/articles/10.3389/fnbeh.2020.00071/full Täistekst.]</ref> Kannuskonnad on samuti [[kärgkonlased|kärgkonlaste]] sugukonda kuuluvate Lõuna-Ameerika [[kärgkonn]]ade Aafrika vasted. [[Kannuskonn]]a perekonna [[evolutsioon]] on [[geneetika]] seisukohast eriti huvipakkuv, sest seda seostatakse [[allopolüploidsus]]e tõttu mitmesuguste [[polüploidsus]]astmetega. === Alamliigid === * ''Xenopus laevis'' ssp. ''bunyoniensis'' ([[Arthur Loveridge|Loveridge]], 1932) * ''Xenopus laevis'' ssp. ''petersi'' (Bocage, 1895) * ''Xenopus laevis'' ssp. ''poweri'' (Hewitt, 1927) * ''Xenopus laevis'' ssp. ''sudanensis'' (Perret, 1966) ==Elupaigad== Kannuskonnad on täielikult mageveelised kahepaiksed. Erinevalt Eesti päriskonnalistest ei ela nad vaheldumisi maal ja vees, vaid kogu elu veekeskkonnas. Suur-kannuskonn elab peaaegu eranditult vees ning veest lahkub üksnes hädaolukorras, näiteks veekogu kuivamisel<ref>Trueb 2003.</ref> või toidupuuduse korral. Looduses eelistavad nad sooje, enamasti seisva veega veekogusid, näiteks tiike ja väikesi mudapõhjaga järvi, kuid elavad ka vooluveekogudes, näiteks ojades. Liik on oportunistlik inimtekkeliste veekogude asustaja ning elab sageli kuivenduskraavides, kanalites, niisutusmahutites ja muudes tehisveekogudes. Teda võib leida väga erinevates keskkonnatingimustes, sealhulgas külmades kõrgmäestikujärvedes ja kuivade piirkondade veekogudes. Suurtes jõgedes esineb teda harvem, samuti röövkaladega veekogudes. Kõige suurema asustustiheduse saavutab ta toitainerikastes tiikides. Veekogu kuivamisel või toidupuuduse korral võib suur-kannuskonn massiliselt üle maismaa rännata. Walesis on täheldatud üle kahe kilomeetri pikkusi maismaarändeid. Maismaal liiguvad nad aeglaselt (roomates) – kahe ööpäeva jooksul läbivad nad vaid umbes 200 m. == Välimus ja füsioloogia== Suur-kannuskonnal on lame<ref name=":0">И. И. Акимушкин. Рыбы, земноводные и пресмыкающиеся. – В. Тихомиров (toim). Мир животных. Птицы. Рыбы, земноводные и пресмыкающиеся, 1989.</ref> ja kiilukujuline pea ning lühike ümar ninamik.<ref name="L58">''[[Loomade elu]]'', 5: 58.</ref> Keha on lame<ref name=":0" /> ja voolujooneline. Emased kasvavad umbes 10–13 cm pikkuseks,<ref name=":0" /> isased jäävad tavaliselt märgatavalt väiksemaks<ref>Trueb 2003.</ref>. Ülalaug on vee-eluga kohastumise tõttu mandunud väheldaseks nahakurruks.<ref name="L58" /> Silma all paikneb lühike [[kompimisniit]], mis meenutab [[siugkonnalised|siugkonnaliste]] [[kombits]]at.<ref name="L58" /> Keel on vee-eluga kohastumise tõttu taandarenenud.<ref name="L58" /><ref name=":0" /> Ka hambad puuduvad. Selja värvus on enamasti oliivpruun (tumepruun või oliivroheline<ref name="L58" /> või hallikasroheline) või tavaliselt tumehall kuni rohekaspruun<ref>Trueb 2003.</ref>, tihti suurte ebakorrapärase kujuga hallide, pruunide või oliivikarva laikudega<ref name="L58" />. Kõhupool on kahvatu<ref>Trueb 2003.</ref> ühevärviline valkjas või pruunide täppidega<ref name="L58" /> või helebeež või kreemikas, kollaka varjundiga ning kaetud arvukate ebakorrapäraselt paiknevate väikeste pigmendilaikudega. Reite siseküljed on tavaliselt helebeežid ning kaetud arvukate ebakorrapäraselt paiknevate väikeste pigmendilaikudega. Nad suudavad muuta oma kehavärvust, muutudes heledamaks või tumedamaks. Seda võimaldavad naharakkudes paiknevad pigmendirakud ([[kromatofoor]]id), mis aitavad neil ümbrusega paremini sulanduda. Nahk on väga sile<ref name=":0" /> ja libe, mistõttu on neid raske paljaste kätega kinni hoida. Loom näib kergelt ülespuhutud.<ref name=":0" /> Hääleaparaat puudub.<ref>Cannatella, Sa 1993.</ref> Suur-kannuskonna genoom on keeruline.<ref name="amp" /> ===Jäsemed=== Vähearenenud esijäsemetel on kummalgi neli suhteliselt pikka ja peenikest sõrme, mille vahel puuduvad [[ujulestad]]<ref name="L58" /> (erinevalt [[kääbuskannuskonn]]adest)<ref name="L59">''Loomade elu'', 5: 59</ref>. Silmapaistvalt lihaselised tugevad tagajäsemed lõpevad kummalgi pool viie varbaga, millest kolm sisemist (eesmist)<ref name="L58" /> kannavad teravaid<ref name="L58" /> tugevaid musti<ref name="L58" /> sarvjaid küüniseid<ref name="L58" /><ref name=":0" /> ehk kannuseid. Selle tunnuse järgi nimetatakse [[kannuskonn]]a perekonda mitmes keeles "küüniskonnadeks" (inglise ''clawed frogs'', saksa ''Krallenfrösche''). Varvaste vahel paiknevad suured ujulestad, mis ulatuvad kuni varbaotsteni. [[Pilt:Линька.jpg|pisi|]] ===Meeleelundid ja keskkonna tajumine=== Nägemine ja haistmine on neil suhteliselt nõrgad. Kuulmiselundid ei ole hästi märgatavad, kuid isaste häälitsemine näitab kuulmise olemasolu. Väikesed<ref name="L58" /> ümarad silmad ümara pupilliga<ref name="L58" /> paiknevad pea ülaosas ja on suunatud ülespoole. Ninaavad on ülespoole pööratud.<ref name="L58" /> Keha külgedel paikneb tugevasti arenenud [[küljejoon]]<ref name="L58" />, mis säilib ka täiskasvanutel. Seda võib märgata kõrgemate õmblusetaoliste joontena, mis koosnevad naha pinnal paiknevatest väikestest väljasopistustest. Küljejoones ja kogu kehal paikneb arvukalt [[meelerakk]]e, mille abil tajuvad nad vee liikumist ja vee keemilise koostise muutusi. Tänu nendele meeleelunditele suudavad nad määrata oma lähiümbruses paiknevate saakloomade asukohta. ===Hingamine=== Hoolimata täielikult vees elavast eluviisist hingavad täiskasvanud kannuskonnad [[kopsuhingamine|kopsudega]]. Ainult [[kulles]]tel on [[lõpused]]. ===Regeneratsioon=== Suur-kannuskonna pojad suudavad pärast vigastust jäsemeid taastada. Haavapinna katavad kiiresti [[epiteel]]irakud, mis moodustavad [[pärisnahk|pärisnahata]] epiteelse katte. Seejärel võimaldavad [[mesoderm]]ist pärinevad koed [[blasteem]]il kujuneda [[jäsemepung]]a sarnaseks struktuuriks. Blasteem kasvab blasteemi [[mesenhümaalne rakk|mesenhümaalsete rakkude]] aktiivse paljunemise tulemusel. See taastumisvõime säilib ka täiskasvanud isenditel. See on [[epimorfoos]] ehk [[somaatiline tüvirakk|somaatiliste tüvirakkude]] vahendusel toimuv regeneratsioon.<ref>Suzuki jt 2006.</ref> Kahepaiksed on [[tetrapoodid]]e seas ainulaadsed selle poolest, et nad suudavad pärast jalgade või saba kaotamist need uuesti kasvatada. Selle taastumisvõime (regenereerumise) aluseks olevad mehhanismid on siiski veel puudulikult teada. Suur-kannuskonna kulleste sabade amputeerimiskatsed [[üksikraku RNA sekveneerimine|üksikraku RNA sekveneerimisega]], mis võimaldas uurida, kuidas saba taastumise ajal toimivad eri tüüpi üksikrakkudes eri geenid. Avastati senitundmatu [[rakutüüp]], millele pandi nimeks [[regenereerumist organiseeriv rakk]] (''regeneration-organizing cell'', ROC). Kui ROC-d amputeeritud sabast eemaldati, ei suutnud kullesed enam oma saba taastada. Seevastu nende rakkude siirdamine embrüo teistesse piirkondadesse näitas, et ROC-d on piisavad, et kutsuda esile sabataoliste moodustiste areng ka mujal kullese kehas. ROC-d paiknevad [[marrasknahk|marrasknahas]] ja pärast kullese saba amputeerimist rändavad need haavakohta, kus need eritavad samalaadseid taastumist soodustavaid aineid nagu need, mida toodetakse salamandrite jäsemete taastumise ajal. Sellise uue rakutüübi avastamine, mis võimaldab kahepaiksete vastsetel kaotatud kehaosi taastada, võib tulevikus osutuda oluliseks kudede ja elundite siirdamise meetodite arendamisel.<ref>Aztekin jt 2019.</ref> <gallery> ACFtadpole (32849150450).jpg|Veeline vastne [[poised|poisetega]] XenopusLaevis 6473.jpg|Vastne juba väljaarenenud jalgadega ''Xenopus laevis'' Xenopusembrion.jpg|Kolme päeva vanune embrüo munakestas XenopusLaevis 6473.jpg|Vastne juba väljaarenenud jalgadega Krallenfrosch Xenopus laevis.jpg|Peapiirkond ja esijäsemed lähivaates Xenopus laevis var albino.jpg|Täiskasvanud albiino punaste silmadega </gallery> ==Eluviis ja toitumine== Kannuskonnad on täielikult veelise eluviisiga.<ref name=":0" /> Nad veedavad suurema osa elust vees<ref>Trueb 2003.</ref> ja on hästi kohastunud veekeskkonnaga. Täiskasvanud kannuskonnad on suurepärased ujujad. Nad liiguvad vee all kiiresti, isegi tagurpidi, sõudes ja tõugates end edasi peamiselt tagajalgade abil. Sageli ujuvad nad veepinna lähedal, tagajalad välja sirutatud.<ref name=":0" /> Ülespoole pööratud silmad märkavad kiiresti liikumist veepinna kohal. Kannuskonnad on peamiselt videviku- ja [[ööloom|öise eluviisiga]]. Nad muutuvad aktiivseks õhtul ja öösel. Isased häälitsevad vee all madala häälega ("gra-gra-gra" või "kraik-kraik"), kuid teevad ka vaikseid tiksuvaid helisid. Häälitsused koosnevad järjestikustest klõpsuvatest ja surisevatest helidest.<ref>Cannatella, Sa 1993.</ref> Loomad on arglikud ja ettevaatlikud ning neile on raske ligi pääseda.<ref name=":0" /> Põua ajal kaevuvad nad tiigi põhjamutta ja langevad puhkeseisundisse,<ref>Trueb 2003.</ref> kus võivad ilma söömata ellu jääda vähemalt kaheksa kuud (kuni aasta<ref>Trueb 2003.</ref>). Maismaal liiguvad nad roomates. Nägemine ja haistmine on suhteliselt nõrgad, kuid vees orienteerumiseks kasutavad nad hästi arenenud [[küljejoon]]t, mis kulgeb mõlemal kehapoolel. Küljejoones paikneb kuni 500 [[meelerakk]]u, mille abil tajuvad nad ka väga nõrku vee liikumisi, näiteks saakloomade tekitatud võnkeid. Lisaks tajuvad nad kogu kehal paiknevate meelerakkude abil vee keemilise koostise muutusi ning suudavad määrata läheduses olevate potentsiaalsete saakloomade asukohta. Kaitseks eritavad kannuskonnad nahanäärmetest suures koguses väga libedat lima, mis on tõenäoliselt röövloomadele mürgine. Looduses otsib suur-kannuskonn toitu peamiselt veekogu põhjast. Ta kobestab esijäsemetega põhjamaterjali, liigutades käsi suu poole, et ajada sealt välja väikseid veeorganisme. Et tal puuduvad nii [[keel (anatoomia)|keel]] kui ka [[hammas|hambad]], imeb ta saagi lihaselise pumbasüsteemi abil tekitatud iseloomuliku liigutuse (''suction feeding'') abil suhu ja neelab selle tervelt alla. Saaki sööb ta ainult vees ja lükkab esijalgade toidupalad neelu. Teravate küünistega tükeldab ta suuremaid saakloomi ja lükkab esijalgadega toidupalad suhu. <ref name="0" /> Suur-kannuskonna toidulaud on mitmekesine. Täiskasvanud loomad toituvad peamiselt aeglaselt liikuvatest väikeloomadest, kuid söövad peaaegu kõike, mida leiavad, nii elusat kui ka surnud orgaanilist materjali. Nende toiduks on vees elavad putukavastsed (näiteks [[surusääsklased|surusääsklaste]] ja [[pistesääsklased|pistesääsklaste]] vastsed), [[ussid]], [[vähilaadsed]],<ref>Trueb 2003.</ref> väiksemad [[kalad]],<ref>Trueb 2003.</ref> [[kulles]]ed ja teised [[kahepaiksed]]<ref>Trueb 2003.</ref>. Samuti toituvad nad raibetest, süües surnud konni, kalu, linde ja väikesi imetajaid<ref>Trueb 2003.</ref> Saagi leidmisel on oluline roll vee liikumise tajumisel, mistõttu reageerivad nad liikuvale toidule hästi. Kannuskonnadel esineb ka [[kannibalism]]i. Nad võivad süüa väiksemaid liigikaaslasi, kasutades nende tükeldamiseks tagajalgade küüniseid.<ref name=":0" /> Akvaariumides ja kasvatusrajatistes, kus loomade asustustihedus on suur, võib stress suurendada kannibalismi ning siis söövad konnad ka omaenda [[kudu]] või [[kulles]]eid. Täiskasvanud võivad süüa ka oma liigi kulleseid, mis võib olla kohastumus uute toitainevaeste veekogude asustamiseks. ==Sigimine== Kannuskonnad saavad suguküpseks umbes kaheaastaselt või umbes 10 kuu vanuselt<ref name=":0" />. Emased kasvavad kiiremini ja saavad suguküpseks varem kui isased; sama vanad emased on isastest umbes veerandi võrra suuremad. Emased saavad suguküpseks 10–24 kuud pärast moonet. Isased saavad täielikult suguküpseks hiljem, kuid nende munandites leidub eluvõimelisi seemnerakke juba 6 kuud pärast moonet.<ref>Kashiwagi, K., Kashiwagi, A., Kurabayashi, A., Hanada, H., Nakajima, K., Okada, M., Takase, M., Yaoita, Y. ''Xenopus tropicalis'': an ideal experimental animal in Amphibia. – ''Experimental animals'', 2010, 59(4), lk 395–405. [https://www.jstage.jst.go.jp/article/expanim/59/4/59_4_395/_pdf/-char/en Täistekst.]</ref> Täiskasvanud isenditelt on sugurakke võimalik saada aastaringselt.<ref>Carotenuto jt 2023.</ref> Emane kasvab tavaliselt 12 cm pikkuseks (vahemikus 6–14 cm) ja kaalub kuni 200 g. Isane ületab harva 5–6 cm pikkuse (erandjuhul kuni 9 cm) ja 60 g kaalu. Emase keha on isase omast ümaram. Ainult emastel on [[kloaak|kloaagi]] piirkonnas väike sabataoline jätke, mille tipus paikneb kolme nahalapiga suletav pärak.<ref name="L58" /> Isasel puuduvad kõlakotid ja häälepaelad. Aafrikas kestab sigimisperiood üle kümne kuu, mistõttu võivad kannuskonnad soodsate keskkonnatingimuste korral paljuneda peaaegu aasta läbi. Isase pulmalaul koosneb lühikestest ja pikkadest trillidest, mille vahel on kriuksumine. Sigimisajal tekivad isaste esijäsemete sisekülgedele tumedad [[pulmakühmud]] ehk väikesed kinnituspadjandid, mis aitavad neil paaritumise ajal emasest kinni hoida. Nagu kõik rühma ''[[Mesobatrachia]]'' liigid, klammerduvad nad emase kubemepiirkonna ümber; seda nimetatakse ingvinaalseks [[ampleksus]]eks. Pärast paaritumist muneb emane kuni 2000 kollakat muna. [[Kudemine]] võib kesta kuni viis päeva. Munad vajuvad põhja või kinnituvad veetaimede, kivide ja muude pindade külge. Üks emasloom muneb sigimishooaja jooksul 10 000–15 000 muna<ref name=":0" />. Suur emane võib kanda kuni 27 000 muna. Soodsates tingimustes võib emane muneda kuni neli korda aastas. ==Areng== Munade areng kestab umbes 48 tundi<ref name=":0" /> (2–3 päeva). Umbes nädal pärast kudemist kooruvad munadest ligikaudu 3 mm pikkused [[kulles]]ed, kellel on saba ja [[lõpused]]. Embrüod kooruvad [[rebukest]]ast ehk [[vitelliinkest]]ast ja muutuvad vabalt ujuvateks vastseteks.<ref>Carotenuto jt 2023.</ref><ref>Zahn, N., James-Zorn, C., Ponferrada, V. G., Adams, D. S., Grzymkowski, J., Buchholz, D. R., Nascone-Yoder, N. M., Horb, M., Moody, S. A., Vize, P. D., and Zorn, A. M. Normal Table of ''Xenopus'' development: a new graphical resource. – ''Development'', 2022, 149(14), dev200356.[https://journals.biologists.com/dev/article/149/14/dev200356/276012/Normal-Table-of-Xenopus-development-a-new Täistekst.]</ref> Esimestel elupäevadel toituvad nad [[rebukott|rebukotis]] olevatest varudest, seejärel hakkavad nad filtreerima veest peenosakesi. Toituvatel kullestel on läbi naha hästi nähtav vere ringlus südamest lõpustesse.<ref>Carotenuto jt 2023.</ref><ref>Zahn, N., James-Zorn, C., Ponferrada, V. G., Adams, D. S., Grzymkowski, J., Buchholz, D. R., Nascone-Yoder, N. M., Horb, M., Moody, S. A., Vize, P. D., and Zorn, A. M. Normal Table of ''Xenopus'' development: a new graphical resource. – ''Development'', 2022, 149(14), dev200356.[https://journals.biologists.com/dev/article/149/14/dev200356/276012/Normal-Table-of-Xenopus-development-a-new Täistekst.]</ref> Suur-kannuskonn koorub munast kullesena, areneb seejärel noorkonnaks ja jõuab lõpuks täiskasvanud suguküpse konna arengujärku.<ref>Carotenuto jt 2023.</ref><ref>Zahn, N., James-Zorn, C., Ponferrada, V. G., Adams, D. S., Grzymkowski, J., Buchholz, D. R., Nascone-Yoder, N. M., Horb, M., Moody, S. A., Vize, P. D., and Zorn, A. M. Normal Table of ''Xenopus'' development: a new graphical resource. – ''Development'', 2022, 149(14), dev200356.[https://journals.biologists.com/dev/article/149/14/dev200356/276012/Normal-Table-of-Xenopus-development-a-new Täistekst.]</ref> Kannuskonna kullestele on iseloomulik aeglane ujumine, pea allapoole suunatud ja saba lainetavate liigutustega. Nad ujuvad halvasti ja langevad kergesti kalade saagiks. Suu külgedelt lähtub kaks pikka [[poise]]t (pikad kombitsataolised jätked), mis on suunatud ettepoole. Nende abil kompavad nad ümbrust ja põhjas paiknevaid väikseid toiduobjekte. Kulleste suu avaneb ja sulgub pidevalt: nad võtavad vett sisse ning filtreerivad avaveest [[lõpusekaar]]te abil välja [[plankton|planktilisi]] toiduosakesi (mikroorganisme) – üherakulisi vetikaid, [[ränivetikad|ränivetikaid]], [[algloomad|algloomi]], baktereid ja [[rohevetikad|rohevetikaid]]. Vesi väljub paariliste [[hingats]]ite (''spiraculum'') kaudu. Umbes nelja nädala pärast lähevad kullesed üle tahkele loomsele toidule. Sel ajal taanduvad ka poised. Kullesed moodustavad sageli parvi, mis püsivad tiigi sügavamates osades. Arengu käigus muutuvad kullesed järk-järgult väikesteks konnadeks. Arenemine [[moone (bioloogia)|moonde]]ni kestab keskmiselt 6–8 nädalat. [[Suguküpsus]] saabub 10–12 (teistel andmetel 22–26) kuu vanuselt; mõnes populatsioonis (näiteks Californias) võib see saabuda veelgi varem. ==Eluiga== Kannuskonn võib elada umbes 15–30 aastat. ==Ökoloogia== Kannuskonnad on väga kohanemisvõimelised. Kuigi nad on mageveeloomad, suudavad nad lühikest aega ellu jääda ka soolases vees (taluvad [[riimvesi|riimvett]], mille [[soolsus]] on kuni 40% merevee soolsusest) ning võivad mitu kuud hakkama saada ilma toiduta. Samuti taluvad nad lühiajaliselt äärmuslikke temperatuure umbes 0 °C kuni 35 °C. Põhja-Ameerikas elavad isendid võivad talvituda isegi jää all. Looduses on kannuskonnade vaenlased näiteks [[kormoran]]id, [[madu|maod]], [[veelinnud|veelinnud]] ja röövkalad. Nende sile nahk ja mürgine nahaeritis aitavad paljusid kiskjaid eemale peletada. Euroopas on loodusesse lastud kannuskonnadel võrreldes nende loodusliku Aafrika levilaga siiski vähe looduslikke vaenlasi.<ref>[https://www.deutschlandfunknova.de/beitrag/ueberpopulation-der-krallenfrosch-erobert-europa-mit-katastrophalen-folgen Der Krallenfrosch erobert Europa – mit katastrophalen Folgen], ''Deutschlandfunk Nova'', 1.1.2021.</ref> Mõnes Aafrika piirkonnas on inimesed kannuskonni ka toiduks kasutanud. Et nad söövad sääsemune ja -vastseid, peetakse neid oluliseks sääskede arvukuse piirajana. Kannuskonn ''[[Xenopus gilli]]'' on levinud ainult mõne paigaga Lõuna-Aafrika edelaosas [[Kapimaa]]l ning ta esineb seal alati koos invasiivse suur-kannuskonnaga. Kannuskonna ''Xenopus gilli'' toidusedel on seal palju mitmekesisem kui suur-kannuskonnal. Mõlemad söövad suurel hulgal mitmesuguste kahepaikseliikide kulleseid (kuni 45% saakloomadest), sealhulgas ka sama perekonna liikide kulleseid. Suur-kannuskonn, keda leidub umbes kolm korda rohkem , sööb ka täiskasvanud kannuskonna ''Xenopus gilli'' isendeid ja on seetõttu nii otsene kiskja kui ka tugev konkurent. Toitumise kattuvus on nende liikide väiksemate isendite vahel suurem. Kannuskonna ''Xenopus gilli'' tõhus kaitse ja taastamine eeldab tõenäoliselt suur-kannuskonna eemaldamist.<ref>Vogt S, de Villiers FA, Ihlow F, Rödder D, Measey J. Competition and feeding ecology in two sympatric ''Xenopus'' species (Anura: Pipidae). – ''PeerJ'', , 5:e3130. [https://peerj.com/articles/3130/ Täistekst.]</ref> ===Seenhaiguse levitaja=== Looduses võivad nad levitada ohtlikku [[kütridiomükoos]]i põhjustavat seent ''[[Batrachochytrium dendrobatidis]]''. 2019. aasta märtsis avaldatud uurimuse andmetel on see seenhaigus põhjustanud üle 500 [[kahepaiksed|kahepaikseliigi]] arvukuse vähenemise ja olnud seotud 90 liigi [[väljasuremine|väljasuremisega]].<ref>Ben C. Scheele, Frank Pasmans, Lee F. Skerratt jt. Amphibian fungal panzootic causes catastrophic and ongoing loss of biodiversity. – ''Science'', 2019, kd 363, nr 6434, lk 1459–1463.</ref> Rasedustestide jaoks eksporditud suurkannuskonnad olid sageli nakatunud seenega ''[[Batrachochytrium dendrobatidis]]'', mis levis nende kaudu üle maailma ning mida peetakse tänapäeval üheks ülemaailmse [[kahepaiksed|kahepaiksete]] väljasuremiskriisi peamiseks põhjustajaks.<ref>C. Weldon, L. H. du Preez, A. D. Hyatt, R. Muller, R. Spears. Origin of the amphibian chytrid fungus. – ''Emerging Infectious Diseases'', 2004, 10 (12), lk 2100–2105.</ref><ref>Torsten Ohst, Jörg Plötner, Frank Mutschmann, Yvonne Gräser. Chytridiomykose – eine Infektionskrankheit als Ursache des globalen Amphibiensterbens? – ''Zeitschrift für Feldherpetologie'', 2006, 13 (2), lk 149–163.</ref> 2019. aastal ajakirjas Science avaldatud uurimuse järgi on ''B. dendrobatidis'' põhjustanud üle 500 kahepaikseliigi arvukuse märkimisväärse vähenemise.<ref>Ben C. Scheele jt. Amphibian fungal panzootic causes catastrophic and ongoing loss of biodiversity. – ''Science'', 2019, 363 (6434), lk 1459–1463.</ref> Saksamaal on selle seene tõttu kannatanud teiste seas [[rohe-kärnkonn]] ja [[välekonn]].<ref>R. Schluckebier. ''Populationserfassung und Bedrohungspotential der Wechselkröte (Bufotes viridis) im Kölner Raum'', bakalaureusetöö, Kölni ülikool, 2016.</ref><ref>K. Kürbis. Der Springfrosch (Rana dalmatina) im Biosphärenreservat Karstlandschaft Südharz (Sachsen-Anhalt). – ''Zeitschrift für Feldherpetologie'', 2013, 20, lk 37–48.</ref> Lisaks kannuskonnale peetakse selle seene oluliseks levitajaks [[härgkonn]]a.<ref>Roedder, D., U. Schulte, L.F. Toledo. High environmental niche overlap between the fungus Batrachochytrium dendrobatidis and invasive bullfrogs (Lithobates catesbeianus) enhances the potential of disease transmission in North-Western Americas. – ''Journal of Zoology'', 9, 2013, lk 178–184.</ref> ==Kaitsestaatus ja ohud == Suur-kannuskonn ei ole väljasuremisohus, ta on [[soodsas seisundis]]. Tal on lai levila, ta talub väga erinevaid elupaiku ja tal on üldiselt suur arvukus. Mitmel pool peetakse teda soovimatuks invasiivseks liigiks, millel võib olla negatiivne mõju kohalikele kahepaiksete kooslustele. Kokkupuutel laialdaselt kasutatava [[pestitsiid]]i [[atrasiin]]iga võivad suur-kannuskonnal tekkida sugunäärmete arenguhäired ja [[hermafroditism]], mida looduslikes tingimustes ei esine. Atrasiin põhjustab suur-kannuskonnal ja teistel põllumajanduspiirkondade läheduses elavatel kahepaiksetel keemilist kastreerumist.<ref>Hayes jt 2006.</ref><ref>[https://forte.delfi.ee/artikkel/29575557/isased-konnad-vahetavad-taimemurgi-mojul-sugu Isased konnad vahetavad taimemürgi mõjul sugu], forte.delfi.ee, 5.3.2010.</ref> Neid ohustavad pestitsiidid, väetised ja [[saasteaine]]d.<ref name="amp" /> ==Suhted inimesega== ===Ohtlikkus=== Otsese kokkupuute korral võib suur-kannuskonna mürgine nahaeritis inimestel põhjustada allergilisi reaktsioone. ===Rakendused=== ====Teaduses==== [[Pilt:Bundesarchiv Bild 183-1986-0731-022, Leipzig, Universität, Warmwasserfrösche cutted.png|pisi|Suur-kannuskonn Leipzigi ülikooli laboris]] Suur-kannuskonn on üks kõige põhjalikumalt uuritud konnaliike ning üks tähtsamaid [[arengubioloogia]], [[rakubioloogia]] ja [[molekulaarbioloogia]] [[mudelorganism]]e.<ref>David C. Cannatella, Rafael O. de Sá. Xenopus laevis as a Model Organism. – ''Systematic Biology'', 1993, kd 42, nr 4, lk 476–507.</ref><ref>H. Benjamin Peng. ''Xenopus laevis''. – ''Methods in Cell Biology'', kd 15, 2001.</ref><ref name="amp" /> Tema [[genoom]] on täielikult sekveneeritud.<ref name="amp" /> Lähedane diploidne liik ''[[Xenopus tropicalis]]'' sobib eriti hästi geneetilisteks uuringuteks. Liik sobib laboriuuringuteks hästi, sest teda on lihtne pidada ja paljundada. Suur-kannuskonna [[embrüo]]d arenevad veekeskkonda munetud arvukates munades (10 000–15 000 muna emaslooma kohta aastas) ning on uurijatele hästi ligipääsetavad. Ka viljastamata [[kudu]] on võimalik saada [[inimese kooriongonadotropiin]]i manustamise abil ja seda saab soovitud ajal viljastada. Munad on suhteliselt suured ning taluvad hästi mitmesuguseid katselisi manipulatsioone, sealhulgas [[transplantatsioon]]e. Suguküpsus saabub tavaliselt 1–2 aasta vanuselt. Nagu enamik selle perekonna liike, on ka suur-kannuskonn [[tetraploidsus|tetraploidne]]. Laboris peetakse suur-kannuskonni tavaliselt suuremates plastmahutites, kus vee temperatuur on umbes 22–24 °C; sigimiseks soovitatakse umbes 26 °C. Mahutid peavad olema kindlalt kaetud, sest kannuskonnad hüppavad hästi. Kahepaiksete embrüotega töötamise lihtsuse tõttu kasutatakse suur-kannuskonna embrüoid laialdaselt [[embrüoloogia]]s ja [[arengubioloogia]]s. Avaldatud on andmed ligi 4000 olulise valgu sünteesi muutuste kohta suur-kannuskonna varajase arengu käigus. Need aitavad paremini mõista [[loomade embrüogenees]]i põhiprotsesse.<ref>Liangliang Sun, Michelle M. Bertke, Matthew M. Champion, Guijie Zhu, Paul W. Huber, Norman J. Dovichi. Quantitative proteomics of Xenopus laevis embryos: expression kinetics of nearly 4000 proteins during early development. – ''Scientific Reports'', 2014, 4.</ref> [[Pilt:Karyotype_of_African_clawed_frog_(Xenopus_laevis).png|pisi|Suur-kannuskonna [[karüotüüp]]<ref>Tymowska, J., H. R. Kobel. Karyotypanalyse von ''Xenopus muelleri'' (Peters) und ''Xenopus laevis'' (Daudin), Pipidae. – ''Zytogenetik'', 1972, 11, lk 270–278.</ref>]] Kannuskonna [[munarakk]] on molekulaarbioloogias oluline katsesüsteem [[geeniekspressioon]]i uurimiseks. [[DNA]] või [[mRNA]] viimine munarakku või arenevasse [[embrüo]]sse võimaldab uurida nende poolt kodeeritud valke. Samuti kasutatakse munarakke [[elektrofüsioloogia]]s [[membraanivalk]]ude talitluse uurimiseks. Kui munarakku või varajasse embrüosse süstitakse [[morfoliino|antisenss-morfoliino-oligonukleotiide]], on võimalik blokeerida valkude translatsiooni või muuta eel-mRNA [[splaissing]]ut.<ref>Stephen L. Nutt, Odile J. Bronchain, Katharine O. Hartley, Enrique Amaya. Comparison of Morpholino Based Translational Inhibition During the Development of Xenopus laevis and Xenopus tropicalis. – ''Genesis'', 2001, 30(3), lk 110–113.</ref> Tänapäeva uurimistöö keskendub muu hulgas [[embrüogenees]]i molekulaarsetele mehhanismidele, näiteks [[α-kateniin]]i rollile rakujagunemises, ning sugulasliikide ristamiste [[molekulaarbioloogia|molekulaarbioloogiliste]]le tagajärgedele. Looduslikke ristumisi kannuskonna ''[[Xenopus muelleri]]'' ja suur-kannuskonna vahel kirjeldas juba 1968. aastal R. F. Inger.<ref>R. F. Inger. ''Exploration du Parc National de la Garamba, Mission H. de Saeger'', Brüssel, 1968, 52, lk 1–190.</ref> [[Roger Sperry]] kasutas suur-kannuskonna oma kuulsates nägemissüsteemi arengut käsitlevates katsetes, mis viisid [[kemoafiinsuse hüpotees]]i sõnastamiseni. 1931. aastal sai suur-kannuskonnast esimene [[kloonimine|kloonitud]] selgroogne. Suur-kannuskonn on üks väheseid [[kahepaiksed|kahepaikseliike]], keda on saadetud kosmosesse. [[NASA]] [[Amesi uurimiskeskus]] kasutas seda [[mudelorganism]]ina [[mikrogravitatsioon]]i mõju uurimiseks kahepaiksete arengule. Mikrogravitatsioonis koorunud kullestel oli paksem [[blastotsööl]]i lagi ja madalamal paiknev [[blastopoori huul]], kuid [[neurula]] staadium kulges häireteta ning pärast Maale naasmist arenesid loomad normaalselt. Selle põhjal järeldati, et mikrogravitatsioon ei mõjuta oluliselt suur-kannuskonna varajast [[embrüogenees]]i.<ref>Souza, K. A., Black, S. D., Wassersug, R. J. Amphibian development in the virtual absence of gravity. – ''Proceedings of the National Academy of Sciences of the United States of America'', 1995, 92(6), lk 1975–1978.</ref> Uuemates uuringutes on leitud, et [[mikroplast]] kiirendab suur-kannuskonna vastsete ainevahetust ja arengut ning suurendab nende [[kortikosteroon]]i taset. Noorloomadel kujunevad laiemad kehad ja pikemad jäsemed, kuid osa neist muutustest on kõrgemal temperatuuril vähem väljendunud.<ref>Ruthsatz jt 2023.</ref> Teises katses süstiti suur-kannuskonna kullestele südame kaudu [[rohevetikad|rohevetikaid]] või [[tsüanobakter]]eid, mis liikusid vereringe kaudu peaajju. Valguse käes hakkasid need [[fotosüntees]]i abil tootma [[dihapnik]]ku ning toodetud hapnikust piisas ajutegevuse säilitamiseks [[hüpoksia|hüpoksilistes]] tingimustes. Meetod võib tulevikus võimaldada parandada raku- ja koekultuuride hapnikuga varustamist ning uurida hapniku kättesaadavuse mõju närvi- ja lihastalitlusele.<ref>Özugur jt 2021.</ref> Suur-kannuskonn esindab pikaajalist ja evolutsiooniliselt eraldiseisvat liini, mis lahknes teistest kannuskonnaliikidest umbes 17,5 miljonit aastat tagasi. See pikk iseseisev arengulugu suurendab tema väärtust mudelorganismina inimese bioloogia uurimisel. Võrreldes sellega on mitmed teised sageli kasutatavad kahepaiksed evolutsiooniliselt märksa nooremad.<ref>Hunt, J. E., Bruno, J. R., Pratt, K. G. An Innate Color Preference Displayed by Xenopus Tadpoles Is Persistent and Requires the Tegmentum. – ''Frontiers in Behavioral Neuroscience'', 2020, 14, 71.</ref> =====Loomakaitse===== Alates 1. jaanuarist 1989 kehtib Saksamaal katseloomade registreerimise määruse (''[[Versuchstier-Meldeverordnung]]'') alusel kohustus registreerida kõik teaduslikes katsetes kasutatavad loomad. Saksamaa [[Toidu- ja Põllumajandusministeerium]] (''[[Bundesministerium für Ernährung und Landwirtschaft]]'') avaldab selle kohta igal aastal statistika. Iga asutus, kus tehakse [[loomkatse]]id, peab määrama [[loomakaitse]] eest vastutava isiku (''[[Tierschutzbeauftragter]]''). Selle ülesanne on tagada loomakaitsealaste õigusnormide järgimine ning nõustada loomadega töötavaid inimesi. Tavaliselt on selleks veterinaararst, arst või zooloog. 2002. aasta mais lisati loomakaitse ka [[Saksamaa põhiseadus]]esse. Muudetud [[Tierschutzgesetz|loomakaitseseadus]] jõustus 13. juulil 2013 ning sisaldab muu hulgas katseloomade kasutamist reguleerivaid sätteid, mis kehtivad ka suur-kannuskonna kasutamisele teadusuuringutes. ===Rasedustest=== [[Pilt:HCG_structure.png|pisi|[[Inimese kooriongonadotropiin]]i β-alaühik]] Suur-kannuskonni hakati 20. sajandi keskpaigas kasutama [[rasedustest]]ides ning 1950ndatel toodi neid selleks otstarbeks ka [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidesse]].<ref>Carotenuto jt 2023.</ref> Kuni 1960ndateni kasutati neid rasedustestides ka Saksamaa [[apteek]]ides ([[konnatest]]), mistõttu liik sai seal rahvapärase nimetuse „apteekrikonn”.<ref>Michael Wächter. ''Entdeckungsgeschichte(n) der BIOwissenschaften und der Medizin'', Kindle Edition 2020, lk 13.</ref> Testi tegemiseks tõi naine apteeki hommikuse [[uriiniproov]]i, millest süstiti väike kogus noore emase suur-kannuskonna selgmisel küljel paiknevasse [[lümf]]ikotti. Kui süstimine kutsus 12 tunni jooksul (mõnikord kuni 2000 muna) esile kudemise, viitas see uriini suurele [[inimese kooriongonadotropiin]]i (hCG) sisaldusele ja seega [[rasedus]]ele.<ref>Nick, P. jt. ''Modellorganismen'', Springer Spektrum, Berlin 2019, lk 174–176.</ref><ref>Carotenuto jt 2023.</ref> Selle nähtuse avastas juhuslikult inglise teadlane [[Lancelot Hogben]] (1895–1975), kes märkas 1930. aastal [[Kaplinn]]as uurimistööd tehes, et konn reageerib samale [[hormoon]]ile – [[inimese kooriongonadotropiin]]ile (hCG) –, mida kasutatakse ka tänapäevastes rasedustestides. Ehkki meetodi tegeliku avastaja üle peeti teaduslikku vaidlust, kinnistus Suurbritannias alates 1939. aastast nimetus "Hogbeni test".<ref>Olszynko-Gryn, Jesse. ''A Woman's Right to Know: Pregnancy Testing in Twentieth-Century Britain'', The MIT Press 2024, lk 91–114.</ref> Teoreetiliselt oleksid selliseks testiks sobinud ka teised [[päriskonnalised]], näiteks [[harilik kärnkonn]], kuid täiskasvanud kärnkonnade pidamine oli märksa keerulisemm. Kuni Teise maailmasõja järgse ajani toimus elav kaubandus Aafrikast püütud kannuskonnadega. 1940. aastatel õnnestus liiki esimest korda laboris edukalt paljundada. Selgus, et vangistuses sigimise soodustamiseks tuleb ka isasloomi töödelda rasedate uriinis sisalduvate toimeainetega, mida tollal nimetati [[prolaan]]iks. Apteekrikonnade kaubandust kontrollis aastakümneid [[Hea Lootuse neem]]e sisevete kalandusamet (''Cape of Good Hope Inland Fisheries Department''), mis saatis igal aastal tuhandeid isendeid laboritesse kogu maailmas. [[Pilt:Xenopus_laevis_x_tropicalis_cybrid_male.png|pisi|Suur-kannuskonna ja kannuskonna ''[[Xenopus tropicalis]]'' ristand: [[nukleotsütoplasmaatiline hübriid]]<ref>Narbonne P., Simpson D.E., Gurdon J.B. Mangelhafte Induktionsantwort in einem Xenopus-Nukleozytoplasmatischen Hybrid. – ''PLoS Biol'', 2011, 9 (11): e1001197.</ref>]] [[Pilt:Regulation-of-Classical-Cadherin-Membrane-Expression-and-F-Actin-Assembly-by-Alpha-Catenins-during-pone.0038756.s002.ogv|pisi|klassikaliste [[kadheriinid]]e [[membraaniekspressioon]]i regulatsioon munarakkudes]] === Tutvustamine === Juba tuntud ja 20. sajandi alguses laialt levinud entsüklopeedias "[[Brehms Tierleben]]" (1920) leidub põhjalik ja rohkete illustratsioonidega kirjeldus liigist ''Xenopus laevis'', keda nimetati siledaks kannuskonnaks (''Glatter Spornfrosch'').<ref>[https://www.biodiversitylibrary.org/page/2977605#page/214/mode/1up Biodiversity Heritage Library], faksiimile.</ref> Juba [[Alfred Brehm]]i eluajal toodi tänapäeva [[Namiibia]]st (toonane [[Saksa Edela-Aafrika]]) isendeid Saksamaale, kus neid peeti loomaaedades lähemaks uurimiseks. Veel üks tähelepanuväärne kujutis leidub [[Hans Friedrich Gadow]]' 1901. aastal ilmunud põhiteoses "[[Amphibia and Reptiles]]". Sellel illustratsioonil on kujutatud suur-kannuskonn ja tema vastsed nende looduslikus elukeskkonnas. Ülikoolides ja [[zooloogiamuuseum]]ides kasutati õppetöös ka [[formaldehüüd]]is (formaliinis) säilitatud isendeid, mida hoiti klaasanumates. <gallery> Brehms Tierleben (Plate- Glatter Spornfrosch) (6140218972).jpg|Illustratsioon teosest "Brehms Tierleben" (1920) Amphibia and reptiles (1901) (17979163629).jpg|Täiskasvanud isendite ja kullese illustratsioon teosest "Amphibia and Reptiles" (1901) FMIB 37724 African Clawed Frogs as Seen in their Tank.jpeg|Kannuskonnad akvaariumis (1925)<ref>Hodge, A. E. ''Vivarium and Aquarium Keeping for Amateurs. A Practical Guide to the Hobby'', ondon: H. F. & G. Witherby, 1925.</ref> Ke - Xenopus laevis - GMZ 1.jpg|Formaliinis säilitatud preparaat ([[Grant Museum of Zoology]], London) </gallery> ===Akvaariumiloom=== Suur-kannuskonna on juba pikka aega peetud [[akvaarium]]iloomana ja ta on tänapäeval kõige sagedamini akvaariumides peetav [[kannuskonn]]aliik. See liik on populaarne eelkõige oma vastupidavuse, kohanemisvõime ja lihtsa pidamise tõttu.<ref>H.-J. Herrmann. ''Amphibien im Aquarium'', Eugen Ulmer Verlag: Stuttgart 1994.</ref> Teda võib leida akvaariumidest üle maailma.<ref>Trueb 2003.</ref> Suur-kannuskonni müüakse lemmikloomapoodides. Nende pidamiseks sobib vähemalt 50 × 30 × 30 cm suurune akvaarium, kuigi suurem on soovitatav. Ühe isendi kohta arvestatakse ligikaudu 20 liitrit vett ning vee temperatuur peaks olema umbes 22 °C. Akvaariumis peaks olema pehme mudane põhi, kuhu loomad saavad kaevuda, samuti varjumiseks kive ja veetaimi. ===Toiduks tarvitamine=== Mõnes Aafrika piirkonnas on suur-kannuskonni kasutatud toiduloomana.<ref>Trueb 2003.</ref> ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * Daudin, F. M. ''Histoire naturelle des rainettes, des grenouilles et des crapauds'', Paris: Levrault An XI [1802], Quarto, lk 85. * W. C. H. Peters. Über einige neue Fische und Amphibien aus Angola und Mosambik. – ''Monatsberichte der Königlichen Preußischen Akademie der Wissenschaften zu Berlin'', 1844, lk 32–37. * Ahl, E. Über eine Froschsammlung aus Nordost-Afrika und Arabien. – ''Mitteilungen aus dem Zoologischen Museum in Berlin'', 1924, 11: 1–12. * Herman Kahmann. ''Über die Haltung und Fortpflanzung des Krallenfrosches, Xenopus laevis, im Freiland'', Gundert Verlag 1949. * [[Gerhard Glombek]]. ''Der physiologische Gewebeabbau bei der Metamorphose von Xenopus laevis Daud'', doktoritöö, Universität zu Köln 1960. * Werner von Filek. ''Frösche im Aquarium'', 3. trükk, Franckh: Stuttgart 1978, ISBN 3-440-03496-8. *''Loomade elu'', 5: 58–59. *Cannatella, D. C., de Sá, R. O. Xenopus Laevis as a Model Organism. – ''Systematic Biology'', 1993, kd 42, nr 4. * H.-J. Herrmann. ''Amphibien im Aquarium'', Eugen Ulmer Verlag, Stuttgart: 1994. * Günter Hilken. ''Der Krallenfrosch Xenopus laevis als Labortier: Biologie, Haltung, Zucht und experimentelle Nutzung'', Verlag Enke 1997. * Hazel L. Sive, Robert M. Grainger, Richard M. Harland. ''Early Development of Xenopus laevis'', Cold Spring Harbor Laboratory Press: Cold Spring Harbor, NY, USA 2000. *Trueb, L. Common platanna, ''Xenopus laevis''. – M. Hutchins, W. E. Duellman, N. Schlager (toim). ''Grzimek's Animal Life Encyclopedia'', kd 6, ''Amphibians'', 2. trükk, Gale Group: Farmington Hills, Michigan 2003. *Weldon C, du Preez LH, Hyatt AD, Muller R, Spears R. Origin of the amphibian chytrid fungus. – ''Emerging Infectious Diseases'', 2004, kd 10, nr 12, lk 2100–2105. *Hayes, T. B., Stuart, A. A., Mendoza, M., Collins, A., Noriega, N., Vonk, A., Johnston, G., Liu, R., and Kpodzo, D. Characterization of atrazine-induced gonadal malformations in African clawed frogs (''Xenopus laevis'') and comparisons with effects of an androgen antagonist (cyproterone acetate) and exogenous estrogen (17beta-estradiol): Support for the demasculinization/feminization hypothesis. Environmental health perspectives, 2006, 114 Suppl 1(Suppl 1), lk 134–141. * Suzuki, M., Yakushiji, N., Nakada, Y., Satoh, A., Ide, H., and Tamura, K. Limb regeneration in ''Xenopus laevis'' froglet. – ''The Scientific World Journal'', 2006, 6 Suppl 1, lk 26–37. * M. Theunissen, L. Tiedt, L. H. du Preez. The morphology and attachment of Protopolystoma xenopodis (Monogenea: Polystomatidae) infecting the African clawed frog Xenopus laevis. – ''Parasite'', 2014, 21, artikkel 20. *Session AM, Uno Y, Kwon T, Chapman JA, Toyoda A, Takahashi S, Fukui A, Hikosaka A, Suzuki A, Kondo M, van Heeringen SJ, Quigley I, Heinz S, Ogino H, Ochi H, Hellsten U, Lyons JB, Simakov O, Putnam N, Stites J, Kuroki Y, Tanaka T, Michiue T, Watanabe M, Bogdanovic O, Lister R, Georgiou G, Paranjpe SS, van Kruijsbergen I, Shu S, Carlson J, Kinoshita T, Ohta Y, Mawaribuchi S, Jenkins J, Grimwood J, Schmutz J, Mitros T, Mozaffari SV, Suzuki Y, Haramoto Y, Yamamoto TS, Takagi C, Heald R, Miller K, Haudenschild C, Kitzman J, Nakayama T, Izutsu Y, Robert J, Fortriede J, Burns K, Lotay V, Karimi K, Yasuoka Y, Dichmann DS, Flajnik MF, Houston DW, Shendure J, DuPasquier L, Vize PD, Zorn AM, Ito M, Marcotte EM, Wallingford JB, Ito Y, Asashima M, Ueno N, Matsuda Y, Veenstra GJC, Fujiyama A, Harland RM, Taira M, Rokhsar DS. Genome evolution in the allotetraploid frog ''Xenopus laevis''. – ''Nature'', 2016, 538, lk 336-343. *Sive, H. L., Grainger, R. M., Harland, R. M. Early Development of Xenopus laevis: A Laboratory Manual, Cold Spring Harbor Laboratory Press 2000. *Wallingford, J. B., Liu, K. J., Zheng, Y. Xenopus. – ''Current Biology'', 2010. *Scheele, B. C. jt. Amphibian fungal panzootic causes catastrophic and ongoing loss of biodiversity. – ''Science'', 2019. *Nick, P. jt. ''Modellorganismen'', Springer Spektrum 2019. *C. Aztekin, T. W. Hiscock, J. C. Marioni, J. B. Gurdon, B. D. Simons. Identification of a regeneration-organizing cell in the ''Xenopus'' tail. – ''Science'', 2019, kd 364, nr 6441, lk 653–658. *Ginal, P. jt. Ecophysiological models for global invaders: Is Europe a big playground for the African clawed frog? – ''Journal of Experimental Zoology'', 2020. *Hunt, J. E., Bruno, J. R., and Pratt, K. G. An Innate Color Preference Displayed by Xenopus Tadpoles Is Persistent and Requires the Tegmentum. – ''Frontiers in behavioral neuroscience'', 2020, 14, 71. *Suzan Özugur, Myra N. Chávez, Rosario Sanchez-Gonzalez, Lars Kunz, Jörg Nickelsen, Hans Straka. Green oxygen power plants in the brain rescue neuronal activity. – ''iScience'', 2021, kd 24, nr 10, artikkel 103158. [https://www.cell.com/iscience/fulltext/S2589-0042(21)01126-3?_returnURL=https%3A%2F%2Flinkinghub.elsevier.com%2Fretrieve%2Fpii%2FS2589004221011263%3Fshowall%3Dtrue Täistekst.] *Eveline J. Emmenegger, Rebecca A. Lavier, Emily J. Struck, Vasilisa P. Tyurina, Evan A. Eskew, Megan R. Friesen, Mark A. Taylor, Emma K. Bueren, David R. Kyle, Jesse M. Schultz, Allen Pleus Richard H. Visser, Reed Ojala-Barbour, Christopher D. Anderson, Jeffrey S. Jensen, Martha Keller, Thomas S. Jenkinson, Katherine H. Haman, *Carotenuto, R., Pallotta, M. M., Tussellino, M., Fogliano, C. ''Xenopus laevis'' (Daudin, 1802) as a model organism for bioscience: a historic review and perspective. – ''Biology'', 2023, 12(6), 890. [https://www.mdpi.com/2079-7737/12/6/890 Täistekst.] *Katharina Ruthsatz, Anja Schwarz, Ivan Gomez-Mestre, Ruth Meyer, Marie Domscheit, Fabian Bartels, Sarah-Maria Schaeffer, Karolin Engelkes. Life in plastic, it's not fantastic: Sublethal effects of polyethylene microplastics ingestion throughout amphibian metamorphosis. – ''Science of The Total Environment'', 2023, kd 885, artikkel 163779. [https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0048969723024002?via%3Dihub Täistekst.] *Olszynko-Gryn, J. ''A Woman's Right to Know: Pregnancy Testing in Twentieth-Century Britain'', MIT Press 2024. Tony R. Capps, Kenneth I. Warheit, Timothy Quinn. Invasive African clawed frogs (''Xenopus laevis'') in Washington State: status, response efforts, and lessons learned. – ''Front. Amphib. Reptile Sci.'', 2025, kd 3.[https://www.frontiersin.org/journals/amphibian-and-reptile-science/articles/10.3389/famrs.2025.1524644/full Täistekst.] *Britney Duvall, Jacie Fabela, Rebecca Astorga, Quinault Butler, Nicole Dacon, John Farrell, Kevin Jensen, Hong Phuoc Nguyen, Kailee Padron, Khylene Pasion Nau, Abbygail Runyon, Emily Wonch, Max R. Lambert, and Megan R. Friesen. Salmon juveniles are vulnerable to predation by invasive African clawed frogs in Washington state. – ''Canadian Journal of Zoology'', 2025, kd 103. [https://cdnsciencepub.com/doi/10.1139/cjz-2025-0019 Täistekst.] ==Välislingid== {{commonskat|Xenopus laevis}} *[https://calphotos.berkeley.edu/cgi/img_query?where-taxon=Xenopus+laevis&rel-taxon=begins+with&where-lifeform=specimen_tag&rel-lifeform=ne Fotod], berkeley.edu. * [http://www.herp.it/SpeciesPages/XenopLaevi.htm Fotod], herp.it * [https://pipidae.org/de/krallenfrosche/ Tutvustus saksa keeles], pipidae.org * [https://www.kindernetz.de/wissen/tierlexikon/steckbrief-krallenfrosch-100.html Tutvustus lastele saksa keeles], kindernetz.de * [https://www.deutschlandfunknova.de/beitrag/ueberpopulation-der-krallenfrosch-erobert-europa-mit-katastrophalen-folgen Deutschlandfunk Nova – Der Krallenfrosch erobert Europa mit katastrophalen Folgen], raadiosaade, 1.1.2021 * [https://www.youtube.com/watch?v=OvFnCrTF0ec Suur-kannuskonn akvaariumis], video * [https://web.archive.org/web/20090918083210/http://xenbase.org/common Xenbase: ''Xenopus laevis'' and ''tropicalis'' biology and genomics resource], xenbase.org *[https://web.archive.org/web/20070907002742/http://www-cbd.ups-tlse.fr/organismes/nieuwkoop/nieuwkoop.html The stages of ''Xenopus'' embryonic development], www-cbd.ups-tlse.fr *[https://cshprotocols.cshlp.org/content/2007/6/pdb.prot4749.full ''Xenopus laevis'' Keller Explants], cshprotocols.cshlp.org *[https://www.mdpi.com/2079-7737/12/6/890 IUCN] *[https://amphibiaweb.org/sounds/Xenopus_laevis.wav Häälitsus] *[https://amphibiansoftheworld.amnh.org/Amphibia/Anura/Pipidae/Dactylethrinae/Xenopus/Xenopus-laevis Sissekanne] saidil amphibiansoftheworld.amnh.org, sünonüümid ja levik *[https://www.gbif.org/taxon/5CBC9 Sissekanne] saidil gbif.org, paratüübid [[Kategooria:Päriskonnalised]] se4dsbplq1q6g07w3t7i9e393k50qsh Murruline diferentsiaal- ja integraalarvutus 0 593695 7228306 7177895 2026-09-03T21:13:51Z InternetArchiveBot 90448 Add 2 books for Verifiability (20260903sim)) #IABot (v2.0.9.5) ([[User:GreenC bot|GreenC bot]] 7228306 wikitext text/x-wiki '''Murruline diferentsiaal- ja integraalarvutus''' on [[matemaatiline analüüs|matemaatilise analüüsi]] ja täpsemalt [[diferentsiaal- ja integraalarvutus]]e alaliik, mis tegeleb erinevate viiside uurimisega, kuidas defineerida [[diferentsiaaloperaator]]i ''D'' ja [[integraaloperaator]]i ''J'' [[reaalarv]]ulisi või [[kompleksarv]]ulisi astmeid ning analüüsi arendamisega, mis üldistaks klassikalist matemaatilist analüüsi. :<math>D f(x) = \frac{d}{dx} f(x)\,,</math> :<math>J f(x) = \int_0^x f(s) \,ds\,,</math> Käesolevas kontekstis kasutatakse terminit ''aste'' viitamaks korduvale lineaaroperaatori ''D'' rakendamisele funktsioonile ''f''. Täpsemalt nii: <math>D^n(f) = (\underbrace{D\circ D\circ D\circ\cdots}_n)(f) = \underbrace{D(D(D\cdots}_n(f)</math>. Näiteks võib küsida, mis on mõistlik tõlgendus :<math>\sqrt{D} = D^\frac12</math> jaoks, kuivõrd peaks tegu olema [[ruutjuur]]e analoogiga [[diferentsiaaloperaator]]i jaoks. Sellise operaatori näol on tegu lineaaroperaatoriga, mida tuleb rakendada kaks korda, et saavutada efekt, mis on tavalisel diferentseerimisel. Üldisemalt võib vaadelda küsimust, kuidas defineerida :<math>D^a</math> mistahes [[reaalarv]]u ''a'' korral nii, et kui ''a'' on [[täisarv]]ulise väärtusega ''n'' ∈ ℤ, langeb definitsioon kokku klassikalise n-järku diferentseerimisega. Selliste üldistuste sissetoomise ja arendamise üks motivatsioon on asjaolu, et operaatori ''D'' astmete hulk on {<math>D^a</math>| a ∈ ℝ} puhul pidev poolrühm, millest klassikaline diskreetne n-ide poolrühm {<math>D^n</math>| n ∈ ℤ} korral on esimese alamhulk. Kuna pidevate poolrühmade kohta on välja arendatud korralik teooria, saab seda kasutada ka antud kontekstis. Murrulised diferentsiaalvõrrandid, mida on ka ebatavalisteks diferentsiaalvõrranditeks nimetatud,<ref name="Zwillinger2014">{{cite book|author=Daniel Zwillinger|title=Handbook of Differential Equations|url=https://books.google.com/books?id=9QLjBQAAQBAJ|publisher=Elsevier Science|isbn=978-1-4832-2096-3}}</ref> on [[diferentsiaalvõrrand]]ite üldistus murrulise matemaatilise analüüsi rakendamise kaudu. ==Ajaloost== Rakendusmatemaatikas ja matemaatilises analüüsis on murruline tuletis suvalist järku tuletis, kusjuures järk võib olla reaal- või kompleksarvuline. Selline kontseptsioon nägi ilmavalgust kirjas, mille kirjutas [[Gottfried Wilhelm Leibniz]] [[Guillaume de l'Hôpital]]ile 1695. aastal.<ref name="Derivative">{{Cite journal |last=Katugampola |first=Udita N. |title=A New Approach To Generalized Fractional Derivatives |url=http://www.bmathaa.org/httpdocs/repository/docs/BMAA6-4-1.pdf |journal=[[Bulletin of Mathematical Analysis and Applications]] |volume=6 |issue=4 |pages=1–15 |arxiv=1106.0965 |bibcode=2011arXiv1106.0965K }}{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Murruline diferentsiaal- ja integraalarvutus toodi esmakordselt välja ühes [[Niels Henrik Abel]]i varases artiklis,<ref>{{cite journal | title=Oplösning af et par opgaver ved hjelp af bestemte integraler (Solution de quelques problèmes à l'aide d'intégrales définies, Solution of a couple of problems by means of definite integrals) | year=1823 | journal=Magazin for Naturvidenskaberne | place=Kristiania (Oslo) | pages=55–68 | author=Niels Henrik Abel | url=https://www.abelprize.no/nedlastning/verker/oeuvres_1881_del1/oeuvres_completes_de_abel_nouv_ed_1_kap02_opt.pdf | access-date=2020-11-11 | archive-date=2021-08-01 | archive-url=https://web.archive.org/web/20210801223046/https://www.abelprize.no/nedlastning/verker/oeuvres_1881_del1/oeuvres_completes_de_abel_nouv_ed_1_kap02_opt.pdf | url-status=dead }}</ref> kus kõik vajaminevad komponendid on olemas: idee murrulist järku diferentseerimisest ja integreerimisest; nendevahelisest suhtest, mis on teineteise pöördtehe; mõistmine, et murrulist järku diferentseerimine ja integreerimine on sisuliselt samade klassikaliste operatsioonide üldistus; ning isegi üldistatud tähistusviis suvalise reaalarvulist järku operaatori jaoks.<ref>{{cite journal|doi=10.1515/fca-2017-0057 | title= Niels Henrik Abel and the birth of fractional calculus |year=2017|journal=Fractional Calculus and Applied Analysis | pages=1068–1075 |author= Igor Podlubny, Richard L. Magin, and Irina Trymorush | volume=20| issue= 5 |arxiv=1802.05441 | s2cid= 119664694 }}</ref> Sõltumatult rajas kõnealuse valdkonna aluseid ka [[Joseph Liouville]]'i 1832. aasta artikkel.<ref>Ajaloolise ülevaate saamiseks vt väitekirja (prantsuse keeles): Stéphane Dugowson, [http://s.dugowson.free.fr/recherche/dones/index.html ''Les différentielles métaphysiques''] (''histoire et philosophie de la généralisation de l'ordre de dérivation''), Thèse, Université Paris Nord (1994) </ref> Autodidakt [[Oliver Heaviside]] tõi esmakordselt välja murruliste diferentsiaaloperaatorite praktilise kasutusvõimaluse elektri ülekandeliinide analüüsimiseks umbes 1890. aastal.<ref>Ajaloolise tagasivaate saamiseks antud teemal kuni 20. sajandini, vt: {{cite journal|doi=10.1016/0315-0860(77)90039-8 | title=The development of fractional calculus 1695-1900 |year=1977|journal=Historia Mathematica | pages=75–89|author=Bertram Ross | volume=4}}</ref> Murrulise analüüsi teooria ja rakendused laienesid 19. ja 20. sajandil märkimisväärselt ning mitmed autorid on andnud murruliste tuletiste ja integraalide definitsioone.<ref>{{Cite journal|last1=Valério|first1=Duarte|last2=Machado|first2=José|last3=Kiryakova|first3=Virginia|title=Some pioneers of the applications of fractional calculus|journal=Fractional Calculus and Applied Analysis|volume=17|issue=2|doi=10.2478/s13540-014-0185-1|hdl=10400.22/5491|s2cid=121482200|issn=1314-2224|hdl-access=free}}</ref> ==Murrulise tuletise olemus== ''a''-ndat järku tuletis funktsioonist ''f(x)'' punktis ''x'' on lokaalne omadus vaid juhul, kui ''a'' on täisarv; see ei ole nii mitte-täisarvuliste astmetega tuletiste puhul. Teisisõnu, mitte-täisarvuline murruline tuletis ''f(x)'' punktis ''x=a'' sõltub kõigist ''f'' väärtustest, isegi neist, mis on punktist ''a'' kaugel. Seega võib eeldada, et murrulise tuletise võtmise operatsioon hõlmab mingisuguste ääretingimuste seadmist, mis sisaldab informatsiooni funktsiooni kohta kaugemal.<ref>{{Cite web|url=http://www.mathpages.com/home/kmath616/kmath616.htm|title=Fractional Calculus|website=www.mathpages.com}}</ref> ''a''-ndat järku murruline tuletis on sageli defineeritud Fourier või Mellini [[integraalteisendus]]e kaudu. ==Heuristika== Loomulik on küsida, kas leidub lineaaroperaator ''H'', nn pooltuletis nii, et :<math>H^2 f(x) = D f(x) = \dfrac{d}{dx} f(x) = f'(x) \,.</math> Osutub, et on olemas selline operaator, ning iga ''a'' > 0 jaoks on olemas operaator ''P'' nii, et :<math>\left(P ^ a f\right)(x) = f'(x),</math> või teisiti öeldes, <math>\dfrac{d^n y}{dx^n}</math> definitsiooni saab üldistada kõigile ''n'' reaalarvulistele väärtustele. Olgu ''f(x)'' defineeritud ''x'' > 0 korral. Koostame [[määratud integraal]]i nullist x-ni. Nimetame selle :<math> ( J f ) ( x ) = \int_0^x f(t) \, dt \,.</math> Protsessi korrates saame :<math> \left( J^2 f \right) ( x ) = \int_0^x ( J f ) ( t ) \,dt = \int_0^x \left( \int_0^t f(s) \, ds \right) \, dt \,,</math> ning seda võib üldistada edasi. Cauchy valem kordseks integreerimiseks, täpsemalt :<math> \left(J^n f\right) ( x ) = \frac{ 1 }{ (n-1) ! } \int_0^x \left(x-t\right)^{n-1} f(t) \, dt \,,</math> viib otse üldistuse juurde reaalarvuliste ''n'' jaoks. [[Gammafunktsioon]]i kasutamine, et minna mööda faktoriaali funktsiooni diskreetsest iseloomust, annab meile loomuliku kandidaadi murrulise integraaloperaatori rakenduseks. :<math> \left(J^\alpha f\right) ( x ) = \frac{ 1 }{ \Gamma ( \alpha ) } \int_0^x \left(x-t\right)^{\alpha-1} f(t) \, dt \,.</math> See on hästi defineeritud operaator. Siit on otseselt nähtuv, et operaator ''J'' rahuldab :<math> \left(J^\alpha\right) \left(J^\beta f\right)(x) = \left(J^\beta\right) \left(J^\alpha f\right)(x) = \left(J^{\alpha+\beta} f\right)(x) = \frac{ 1 }{ \Gamma ( \alpha + \beta) } \int_0^x \left(x-t\right)^{\alpha+\beta-1} f(t) \, dt \,.</math> :{| class="toccolours collapsible collapsed" width="60%" style="text-align:left" !Tõestus |- | :<math> \begin{align} \left(J^\alpha\right) \left(J^\beta f\right)(x) & = \frac{1}{\Gamma(\alpha)} \int_0^x (x-t)^{\alpha-1} \left(J^\beta f\right)(t) \, dt \\ & = \frac{1}{\Gamma(\alpha) \Gamma(\beta)} \int_0^x \int_0^t \left(x-t\right)^{\alpha-1} \left(t-s\right)^{\beta-1} f(s) \, ds \, dt \\ & = \frac{1}{\Gamma(\alpha) \Gamma(\beta)} \int_0^x f(s) \left( \int_s^x \left(x-t\right)^{\alpha-1} \left(t-s\right)^{\beta-1} \, dt \right) \, ds \end{align} </math> kus viimase sammu juures vahetati integreerimise järjekord ja eraldati ''f(s)'' tegur ''t'' integreerimisest. Vahetades muutuja nii, et selleks on ''r'', mis on defineeritud ''t=s+(x-s)r'', :<math> \left(J^\alpha\right) \left(J^\beta f\right)(x) = \frac{1}{\Gamma(\alpha) \Gamma(\beta)} \int_0^x \left(x-s\right)^{\alpha + \beta - 1} f(s) \left( \int_0^1 \left(1-r\right)^{\alpha-1} r^{\beta-1} \, dr \right)\, ds</math> Sisemine integraal on [[beetafunktsioon]], mis rahuldab järgmist tingimust: :<math>\int_0^1 \left(1-r\right)^{\alpha-1} r^{\beta-1} \, dr = B(\alpha, \beta) = \frac{\Gamma(\alpha)\,\Gamma(\beta)}{\Gamma(\alpha+\beta)}</math> Asendades tagasi võrrandisse :<math> \left(J^\alpha\right) \left(J^\beta f\right)(x) = \frac{1}{\Gamma(\alpha + \beta)} \int_0^x \left(x-s\right)^{\alpha + \beta - 1} f(s) \, ds = \left(J^{\alpha + \beta} f\right)(x)</math> Vahetades ''α'' ja ''β'' nähtub, et ei ole oluline, mis järjekorras operaatorit ''J'' rakendatakse ning see lõpetab tõestuse. |} Seda suhet nimetatakse murruliste diferentsiaal- ja integraaloperaatorite poolrühma omaduseks. Kahjuks on samaväärne protseduur diferentsiaaloperaatori ''D'' jaoks märkimisväärselt keerulisem, kuid on võimalik näidata, et ''D'' ei ole üldiselt kommutatiivne ega aditiivne.<ref>{{harvnb|Kilbas|Srivastava|Trujillo|2006|page=[{{google books|plainurl=yes|id=LhkO83ZioQkC|page=75}} 75 (Property 2.4)]}}</ref> ==Lihtsa astmefunktsiooni murruline tuletis== [[File:Half-derivative.svg|right|thumb|320px|Funktsiooni ''f(x)=x'' (sinine joon) pooltuletis (lilla joon) ning esimest järku tuletis (punane joon).]] [[File:Fractional Derivative of Basic Power Function (2014).gif|right|thumb|320px|Animatsioon näitab astmefunktsioonile ''y=x'' rakendatud tuletise operaatori pidevat ostsileerumist pöörd-tuletise (ehk määramata integraali) (''α''=−1: ''y''= <math>\dfrac{x^2}{2}</math>) ja tuletise (''α''=+1: ''y''=1) vahel.]] Olgu ''f(x)'' tegur kujul :<math> f(x)=x^k\,.</math> Esimest järku tuletis on :<math> f'(x)=\frac{d}{dx}f(x)=k x^{k-1}\,.</math> Seda korrates saame üldisema tulemuse :<math> \frac{d^a}{dx^a}x^k=\dfrac{k!}{(k-a)!}x^{k-a}\,,</math> Mis peale [[faktoriaal]]ide asendamist [[gammafunktsioon]]iga viib avaldiseni :<math> \frac{d^a}{dx^a}x^k=\dfrac{\Gamma(k+1)}{\Gamma(k-a+1)}x^{k-a}, \qquad k \ge 0</math> ''k=1'' ja <math> a=\dfrac{1}{2}</math> jaoks saame pooltuletise funktsioonist ''x'' kui :<math> \frac{d^\frac12}{dx^\frac12}x=\frac{\Gamma(1+1)}{\Gamma\left(1-\frac12 + 1\right)} x^{1-\frac12}=\frac{\Gamma(2)}{\Gamma\left(\frac{3}{2}\right)}x^\frac12 = \frac{1}{\frac{\sqrt{\pi}}{2}}x^\frac12.</math> Näitamaks, et see on tõepoolest pooltuletis (kus <math> H^2f(x)=Df(x)</math>), kordame protseduuri ja saame: :<math>\dfrac{d^\frac12}{dx^\frac12} \dfrac{2x^{\frac12}}{\sqrt{\pi}}=\frac{2}{\sqrt{\pi}}\dfrac{\Gamma(1+\frac12)}{\Gamma(\frac12-\frac12+1)}x^{\frac12-\frac12}=\frac{2}{\sqrt{\pi}} \frac{\Gamma\left(\frac{3}{2}\right)}{\Gamma(1)} x^0 = \frac{2 \frac{\sqrt{\pi}}{2} x^0}{\sqrt{\pi}}=1\,,</math> (sest <math display="inline">\Gamma \left(\frac{3}{2}\right) = \frac{\sqrt{\pi}}{2}</math> ja ''Γ(1)=1'') mis on tõepoolest oodatud tulemus, kui :<math> \left(\frac{d^\frac12}{dx^\frac12} \frac{d^\frac12}{dx^\frac12}\right)x=\frac d {dx} x = 1\,.</math> Negatiivse täisarvulise astme k korral ei ole gammafunktsioon defineeritud ning tuleb kasutada järgnevat seost:<ref>{{Citation | last1 = Bologna | first1 = Mauro | title = Short Introduction to Fractional Calculus | publisher = Universidad de Tarapaca, Arica, Chile | url = http://www.uta.cl/charlas/volumen19/Indice/MAUROrevision.pdf | archive-url = https://web.archive.org/web/20161017232309/http://www.uta.cl/charlas/volumen19/Indice/MAUROrevision.pdf | url-status = dead }}</ref> :<math> \frac{d^a}{dx^a}x^{-k}=\left(-1\right)^a\dfrac{\Gamma(k+a)}{\Gamma(k)}x^{-(k+a)} \quad\text{ kui } k \ge 0</math> Ülaltoodud diferentsiaaloperaatori üldistus ei pea olema piiratud reaalarvuliste astmetega. Näiteks (1 + ''i'') järku tuletis võetuna (1 − ''i'') järku tuletisest annab tulemuseks teist järku tuletise. Muutujale ''a'' negatiivsete väärtuste andmine annab tulemuseks integraalid. Üldise funktsiooni ''f(x)'' ja 0 < ''α'' < 1 jaoks, on täielik murruline tuletis :<math>D^\alpha f(x)=\frac{1}{\Gamma(1-\alpha)}\frac{d}{dx} \int_0^x \frac{f(t)}{\left(x-t\right)^\alpha} \, dt</math> Suvalise ''α'' jaoks, kuna gammafunktsioon ei ole defineeritud argumentide jaoks, mille reaalosa on negatiivne täisarv ning mille imaginaarosa on null, on vajalik rakendada murrulist tuletist peale täisarvulise tuletise rakendamist. Näiteks :<math>D^\frac32 f(x) = D^\frac12 D^1 f(x)=D^\frac12 \frac d {dx} f(x)</math> ==Laplace'i teisendus== Võime jõuda murruliste diferentsiaal- ja integraaloperaatorite küsimuseni ka [[Laplace'i teisendus]]e kaudu. Teades, et :<math>\mathcal L \left\{Jf\right\}(s) = \mathcal L \left\{\int_0^t f(\tau)\,d\tau\right\}(s)=\frac1s\bigl(\mathcal L\left\{f\right\}\bigr)(s)</math> ja :<math>\mathcal L \left\{J^2f\right\}=\frac1s\bigl(\mathcal L \left\{Jf\right\} \bigr)(s)=\frac1{s^2}\bigl(\mathcal L\left\{f\right\}\bigr)(s)</math> jne, seega väidame :<math>J^\alpha f=\mathcal L^{-1}\left\{s^{-\alpha}\bigl(\mathcal L\{f\}\bigr)(s)\right\}</math>. Näiteks :<math>J^\alpha(t^k) = \mathcal L^{-1}\left\{\frac{\Gamma(k+1)}{s^{\alpha+k+1}}\right\} = \frac{\Gamma(k+1)}{\Gamma(\alpha+k+1)} t^{\alpha+k} </math> nagu oligi oodata. Tõepoolest, kasutades [[konvolutsioon]]ireeglit :<math>\mathcal L\{f*g\}=\bigl(\mathcal L\{f\}\bigr)\bigl(\mathcal L\{g\}\bigr)</math> ning selguse mõttes kirjutame <math> p(x) = x^{\alpha-1} </math> ja saame :<math>\begin{align} \left(J^\alpha f\right)(t) &= \frac{1}{\Gamma(\alpha)}\mathcal L^{-1}\left\{\bigl(\mathcal L\{p\}\bigr)\bigl(\mathcal L\{f\}\bigr)\right\}\\ &=\frac{1}{\Gamma(\alpha)}(p*f)\\ &=\frac{1}{\Gamma(\alpha)}\int_0^t p(t-\tau)f(\tau)\,d\tau\\ &=\frac{1}{\Gamma(\alpha)}\int_0^t\left(t-\tau\right)^{\alpha-1}f(\tau)\,d\tau\\ \end{align}</math> mis on sama, mille saime eelnevalt Cauchy abil. Laplace'i teisendused "töötavad" suhteliselt väheste funktsioonidega, aga nad on sageli kasulikud murruliste diferentsiaalvõrrandite lahendamisel. ==Murrulised integraalid== ===Riemanni-Liouville'i murruline integraal=== Murrulise analüüsi klassikaline vorm algab Riemanni-Liouville'i integraaliga, mida sisuliselt kirjeldati ka ülal. Riemanni-Liouville'i integraal esineb kahes vormis – ülemine ja alumine. Vaadeldes vahemikku [''a,b''], on need integraalid defineeritud nii :<math>_aD_t^{-\alpha} f(t)={}_aI_t^\alpha f(t)=\frac{1}{\Gamma(\alpha)}\int_a^t \left(t-\tau\right)^{\alpha-1} f(\tau) \, d\tau </math> :<math>_tD_b^{-\alpha} f(t)={}_tI_b^\alpha f(t)=\frac{1}{\Gamma(\alpha)}\int_t^b \left(\tau-t\right)^{\alpha-1} f(\tau) \, d\tau </math> Kus ülemine kehtib ''t>a'' korral ja alumine kehtib ''t<b'' korral.<ref>{{cite book |last=Hermann |first=Richard |date=2014 |title=Fractional Calculus: An Introduction for Physicists |edition=2nd |location=New Jersey |publisher=World Scientific Publishing |page=46 |isbn=978-981-4551-07-6 |doi=10.1142/8934 |bibcode=2014fcip.book.....H}}</ref> Vastupidi algab Grünwaldi-Letnikovi tuletis hoopis tuletisest, mitte integraalist. ===Hadamardi murruline integraal=== Hadamardi murrulist integraali tutvustas [[Jacques Hadamard]]<ref>{{Cite journal |last=Hadamard |first=J. |date=1892 |title=Essai sur l'étude des fonctions données par leur développement de Taylor |url=http://sites.mathdoc.fr/JMPA/PDF/JMPA_1892_4_8_A4_0.pdf |journal=Journal de Mathématiques Pures et Appliquées |volume=4 |issue=8 |pages=101–186}}</ref> ning see on antud järgnevalt :<math>_a\mathbf{D}_t^{-\alpha} f(t) = \frac{1}{\Gamma(\alpha)} \int_a^t \left(\log\frac{t}{\tau} \right)^{\alpha -1} f(\tau)\frac{d\tau}{\tau}, \qquad t > a\,.</math> ===Atangana-Baleanu murruline integraal=== Kasutades üldistatud Mittagi-Leffleri funktsiooni, pakkusid Atangana ja Baleanu välja uue formuleeringu mittelokaalse ja mittesingulaarse tuumaga murrulise tuletise jaoks. Integraal on defineeritud nii : <math>^{AB}_aD_t^{-\alpha} f(t)=^{AB}_aI_t^\alpha f(t)=\frac{1-\alpha}{AB(\alpha)}f(t)+\frac{\alpha}{AB(\alpha)\Gamma(\alpha)}\int_a^t \left(t-\tau\right)^{\alpha-1} f(\tau) \, d\tau, </math> kus ''AB(α)'' on funktsiooni normaliseerimine nii, et ''AB(0)=AB(1)=1''.<ref name="ReferenceA">{{ cite arxiv |eprint=1602.03408|last1=Atangana|first1=Abdon|title=New Fractional Derivatives with Nonlocal and Non-Singular Kernel: Theory and Application to Heat Transfer Model|last2=Baleanu|first2=Dumitru|class=math.GM|year=2016}}</ref> ==Murrulised tuletised== Erinevalt klassikalistest Newtoni tuletistest defineeritakse murruline tuletis murrulise integraali kaudu. [[File:Fractionalderivative.gif|thumb|Gaussi murrulised tuletised, interpoleerituna pidevalt funktsiooni ja tema esimese tuletise vahel.]] ===Riemanni-Liouville'i murruline tuletis=== Vastav tuletis arvutatakse, kasutades Langrange'i reeglit diferentsiaaloperaatorite kohta. Arvutades ''n''-dat järku tuletist integraalist järguga (''n'' − ''α''), saadakse ''α''-ndat järku tuletis. On oluline märkida, et ''n'' on vähim täisarv, mis on suurem kui ''α'' (st, ''n=⌈α⌉''). Sarnaselt Riemanni-Liouville'i integraalile on ka tuletisel ülemine ja alumine variant.<ref>{{cite book |editor-last=Herrmann |editor-first=Richard |date=2014 |journal=Fractional Calculus: An Introduction for Physicists |edition=2nd |location=New Jersey |publisher=World Scientific Publishing Co. |page=[https://books.google.fr/books?id=60S7CgAAQBAJ&pg=PA54 54]{{Verify source|date=juuli 2020}}|isbn=978-981-4551-07-6|doi=10.1142/8934 |bibcode=2014fcip.book.....H |title=Fractional Calculus }}</ref> :<math> _aD_t^\alpha f(t)=\frac{d^n}{dt^n} {}_aD_t^{-(n-\alpha)}f(t)=\frac{d^n}{dt^n} {}_aI_t^{n-\alpha} f(t)</math> :<math> _tD_b^\alpha f(t)=\frac{d^n}{dt^n} {}_tD_b^{-(n-\alpha)}f(t)=\frac{d^n}{dt^n} {}_tI_b^{n-\alpha} f(t)</math> ===Caputo murruline tuletis=== Veel üks võimalus murrulise tuletise arvutamiseks on Caputo murruline tuletis. Seda tutvustas Michele Caputo oma 1967. aasta artiklis.<ref>{{cite journal|last=Caputo|first=Michele|title=Linear model of dissipation whose ''Q'' is almost frequency independent. II|journal=Geophysical Journal International|year=1967|volume=13|issue=5|pages=529–539|doi=10.1111/j.1365-246x.1967.tb02303.x|bibcode=1967GeoJ...13..529C|doi-access=free}}.</ref> Erinevalt Riemanni-Liouville'i tuletisest ei ole Caputo definitsiooni abil diferentsiaalvõrrandeid lahendades tarvis defineerida murrulist järku algtingimusi. Caputo definitsiooni illustratsioon, kus taas ''n=⌈α⌉'', on järgnev: :<math> {}^C D_t^\alpha f(t)=\frac{1}{\Gamma(n-\alpha)} \int_0^t \frac{f^{(n)}(\tau) \, d\tau}{\left(t-\tau\right)^{\alpha+1-n}}.</math> Caputo murrulise tuletise definitsioon: :<math> {} D^\nu f(t)=\frac{1}{\Gamma(n-\nu)} \int_0^t (t-u)^{(n-\nu-1)}f^{(n)}(u)du \qquad (n-1)<\nu<n</math> millel on eelis, et ta on null kui ''f(t)'' on konstant ja tema Laplace'i teisendus on väljendatud funktsiooni ja tema tuletise algväärtuste keskväärtustena. === Caputo-Fabrizio murruline tuletis=== 2015. aasta artiklis esitasid M. Caputo ja M. Fabrizio murrulise tuletise definitsiooni, millel on mittesingulaarne tuum, funktsiooni <math>f(t)</math> <math>C^1</math> jaoks: :<math> _a^{CF} D_t^\alpha f(t)=\frac{1}{1-\alpha} \int_a^t f'(\tau)\exp\left(-\alpha\frac{t-\tau}{1-\alpha}\right)d\tau,</math> kus <math>a < 0.</math><ref>{{cite journal |last1= Caputo |first1= Michele |last2= Fabrizio |first2= Mauro |title= A new Definition of Fractional Derivative without Singular Kernel |url= http://www.naturalspublishing.com/ContIss.asp?IssID=255 |journal= Progress in Fractional Differentiation and Applications |volume= 1 |issue= 2 |pages= 73–85 }}</ref> ===Atangana-Baleanu tuletis=== Sarnaselt integraalile on ka murruline tuletis, mille puhul kasutatakse üldistatud Mittagi-Leffleri funktsiooni tuumana.<ref name="ReferenceA"/> Autorid tutvustasid kahte versiooni, üks on Atangana-Baleanu tuletis Caputo mõttes (ABC), mis on antud funktsiooni lokaalse tuletise ja Mittagi-Leffleri funktsiooni konvolutsioon. Teine on Atangana-Baleanu tuletis Riemanni-Liouville'i mõttes (ABR), mis on sellise funktsiooni konvolutsiooni tuletis, mida ei saa diferentseerida üldistatud Mittag-Leffleri funktsiooni abil.<ref>{{ cite journal |doi=10.1016/j.chaos.2016.02.012 |title=Chaos in a simple nonlinear system with Atangana–Baleanu derivatives with fractional order |journal=Chaos, Solitons & Fractals |volume=89 |pages=447–454 |year=2016 |last1=Atangana |first1=Abdon |last2=Koca |first2=Ilknur |bibcode=2016CSF....89..447A }}</ref> Atangana-Baleanu murruline tuletis Caputo mõttes on defineeritud järgnevalt: : <math> {}_a^{ABC} D_t^\alpha f(t)=\frac{AB(\alpha)}{1-\alpha} \int_a^t f'(\tau) E_\alpha \left(-\alpha\frac{\left(t-\tau\right)^\alpha}{1-\alpha}\right)\,d\tau\,.</math> Atangana-Baleanu murruline tuletis Riemanni-Liouville'i mõttes on defineeritud nii: :<math> {}_a^{ABR} D_t^\alpha f(t)=\frac{AB(\alpha)}{1-\alpha}\frac {d} {dt} \int_a^t f(\tau) E_\alpha \left(-\alpha\frac{\left(t-\tau\right)^\alpha}{1-\alpha}\right)\,d\tau\,.</math> ===Rieszi tuletis=== :<math> \mathcal{F} \left\{ \frac{\partial^\alpha u}{\partial \left|x\right|^\alpha} \right\}(k) = -\left|k\right|^{\alpha} \mathcal{F} \{u \}(k) </math> kus ''F'' tähistab Fourier integraalteisendust.<ref>{{Cite journal |last1=Chen |first1=YangQuan |last2=Li |first2=Changpin |last3=Ding |first3=Hengfei |title=High-Order Algorithms for Riesz Derivative and Their Applications |journal=[[Abstract and Applied Analysis]] |volume=2014 |pages=1–17 |language=en |doi=10.1155/2014/653797|doi-access=free }}</ref><ref>{{Cite journal |last=Bayın |first=Selçuk Ş. |title=Definition of the Riesz derivative and its application to space fractional quantum mechanics |journal=Journal of Mathematical Physics |volume=57 |issue=12 |pages=123501 |arxiv=1612.03046 |doi=10.1063/1.4968819 |bibcode=2016JMP....57l3501B |s2cid=119099201 }}</ref> ===Veel mõningaid variante=== Klassikaliste murruliste tuletiste hulka kuuluvad: * Grünwaldi-Letnikovi tuletis<ref name=":0">{{Cite journal|last1=de Oliveira|first1=Edmundo Capelas|last2=Tenreiro Machado|first2=José António|title=A Review of Definitions for Fractional Derivatives and Integral|url=https://www.hindawi.com/journals/mpe/2014/238459/|journal=Mathematical Problems in Engineering|volume=2014|pages=1–6|language=en|doi=10.1155/2014/238459|doi-access=free}}</ref><ref name=":1">{{Cite journal|last=Aslan|first=İsmail|title=An analytic approach to a class of fractional differential-difference equations of rational type via symbolic computation|journal=Mathematical Methods in the Applied Sciences|language=en|volume=38|issue=1|pages=27–36|doi=10.1002/mma.3047|hdl=11147/5562|hdl-access=free}}</ref> * Sonini-Letnikovi tuletis<ref name=":1" /> * Liouville'i tuletis<ref name=":0" /> *Caputo tuletis<ref name=":0" /> * Hadamardi tuletis<ref name=":0" /><ref>{{Cite journal|last1=Ma|first1=Li|last2=Li|first2=Changpin|title=On hadamard fractional calculus|journal=Fractals|volume=25|issue=3|pages=1750033|doi=10.1142/S0218348X17500335|issn=0218-348X}}</ref> * Marchaud' tuletis<ref name=":0" /> * Rieszi tuletis<ref name=":1" /> * Milleri-Rossi tuletis<ref name=":0" /> *Weyli tuletis<ref>{{Cite book|last=Miller|first=Kenneth S.|title=Fractional Calculus and Its Applications|chapter=The weyl fractional calculus|date=1975|work=Fractional Calculus and Its Applications: Proceedings of the International Conference Held at the University of New Haven, June 1974|pages=80–89|editor-last=Ross|editor-first=Bertram|series=Lecture Notes in Mathematics|volume=457|publisher=Springer|language=en|doi=10.1007/bfb0067098|isbn=978-3-540-69975-0}}</ref><ref>{{Cite journal|last=Ferrari|first=Fausto|title=Weyl and Marchaud Derivatives: A Forgotten History|url=https://www.mdpi.com/2227-7390/6/1/6|journal=Mathematics|language=en|volume=6|issue=1|pages=6|doi=10.3390/math6010006|via=|doi-access=free}}</ref><ref name=":0" /> *Erdélyi-Koberi tuletis<ref name=":0" /> Uute murruliste tuletiste hulka kuuluvad: * Coimbra tuletis<ref name=":0" /> *Katugampola tuletis<ref>{{Cite journal|last1=Anderson|first1=Douglas R.|last2=Ulness|first2=Darin J.|title=Properties of the Katugampola fractional derivative with potential application in quantum mechanics|journal=Journal of Mathematical Physics|volume=56|issue=6|pages=063502|doi=10.1063/1.4922018|issn=0022-2488}}</ref> * Hilferi tuletis<ref name=":0" /> * Davidsoni tuletis<ref name=":0" /> * Cheni tuletis<ref name=":0" /> * Caputo-Fabrizio tuletis<ref name=":2">{{Cite journal|last=Algahtani|first=Obaid Jefain Julaighim|title=Comparing the Atangana–Baleanu and Caputo–Fabrizio derivative with fractional order: Allen Cahn model|url=http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0960077916301059|journal=Chaos, Solitons & Fractals|series=Nonlinear Dynamics and Complexity|language=en|volume=89|pages=552–559|doi=10.1016/j.chaos.2016.03.026|issn=0960-0779}}</ref><ref>{{Cite journal|last1=Caputo|first1=Michele|last2=Fabrizio|first2=Mauro|date=1. jaanuar 2016|title=Applications of New Time and Spatial Fractional Derivatives with Exponential Kernels|journal=Progress in Fractional Differentiation and Applications|volume=2|issue=1|pages=1–11|doi=10.18576/pfda/020101|issn=2356-9336}}</ref> * Atangana–Baleanu derivative<ref name=":2" /><ref>{{Cite journal|last1=Atangana|first1=Abdon|last2=Baleanu|first2=Dumitru|date=2016|title=New fractional derivatives with nonlocal and non-singular kernel: Theory and application to heat transfer model|url=http://www.doiserbia.nb.rs/Article.aspx?ID=0354-98361600018A|journal=Thermal Science|language=en|volume=20|issue=2|pages=763–769|doi=10.2298/TSCI160111018A|issn=0354-9836|doi-access=free}}</ref> ==Üldistused== ===Erdélyi-Koberi operaator=== Erdélyi-Koberi operaator on Arthur Erdélyi poolt 1940. aastal<ref>{{cite journal | last= Erdélyi | first= Arthur | authorlink= Arthur Erdélyi | title= On some functional transformations | journal= Rendiconti del Seminario Matematico dell'Università e del Politecnico di Torino | volume= 10 | pages= 217–234 | year= 1950–51 | mr= 0047818 }}</ref> ja Hermann Koberi poolt samuti 1940. aastal<ref>{{cite journal | last= Kober | first= Hermann | title= On fractional integrals and derivatives | journal= The Quarterly Journal of Mathematics | volume=os-11 | issue= 1 | pages= 193–211 | year= 1940 | doi= 10.1093/qmath/os-11.1.193 | bibcode= 1940QJMat..11..193K }}</ref> tutvustatud integraaloperaator ning see on antud järgnevalt: :<math>\frac{x^{-\nu-\alpha+1}}{\Gamma(\alpha)}\int_0^x \left(t-x\right)^{\alpha-1}t^{-\alpha-\nu}f(t) \,dt\,, </math> mis üldistab Riemanni-Liouville'i integraaloperaatorit ja Weyli integraali. ==Funktsionaalanalüüs== Funktsionaalanalüüsi kontekstis uuritakse ka üldisemaid funktsiooni ''f(D)'' kujusid, kui astmefunktsioon, sellega tegeletakse spektraalteoorias. Pseudo-diferentsiaaloperaatorite teooria lubab samuti käsitleda ''D'' astmeid. Seal esilekerkivad operaatorid on singulaarsed integraaloperaatorid ning klassikalise teooria kõrgematele järkudele üldistamine kannab Rieszi potentsiaalide nime. Seega on mitu kaasaegset teooriat, mille raames on võimalik rääkida murrulisest matemaatilisest analüüsist. ==Rakendused== ===Murruline massi jäävus=== Nagu kirjeldasid Wheatcraft ja Meerschaert (2008),<ref>{{Cite journal |last1=Wheatcraft |first1=Stephen W. |last2=Meerschaert |first2=Mark M. |title=Fractional conservation of mass |url=https://www.stt.msu.edu/users/mcubed/fCOM.pdf |journal=Advances in Water Resources |language=en |volume=31 |issue=10 |pages=1377–1381 |doi=10.1016/j.advwatres.2008.07.004 |issn=0309-1708 |bibcode=2008AdWR...31.1377W }}</ref> on tarvis kasutada murrulist massi jäävuse võrrandit, et modelleerida vedeliku voolamist, kui kontrollruumala ei ole piisavalt suur võrreldes materjali heterogeensusega või kui voog kontrollruumala sees on mittelineaarne. Viidatud artiklis on massi jäävuse murruline võrrand toodud järgmiselt: :<math>-\rho \left(\nabla^\alpha \cdot \vec{u} \right) = \Gamma(\alpha +1)\Delta x^{1-\alpha} \rho \left (\beta_s+\phi \beta_w \right ) \frac{\partial p}{\partial t} </math> ===Põhjavee ülesanne=== 2013–2014 kirjeldasid Atangana ''et al.'' mõningaid põhjavee voolamise probleeme kasutades murrulist järku tuletise kontseptsiooni.<ref> {{cite journal |first1=Abdon|last1=Atangana |first2=Necdet|last2=Bildik |title=The Use of Fractional Order Derivative to Predict the Groundwater Flow |year=2013 |journal=Mathematical Problems in Engineering |volume=2013 |pages=1–9 |doi=10.1155/2013/543026 |doi-access=free }}</ref><ref> {{cite journal |first1=Abdon|last1=Atangana |first2=P. D.|last2=Vermeulen |title=Analytical Solutions of a Space-Time Fractional Derivative of Groundwater Flow Equation |year=2014 |journal=Abstract and Applied Analysis |volume=2014 |pages=1–11 |doi=10.1155/2014/381753 |doi-access=free }}</ref> Nendes töödes üldistatakse klassikalist Darcy seadust, käsitledes veevoolu kui funktsiooni piesomeetrilise samba kõrguse murrulisest tuletisest. Seda üldistust ja massi jäävuse seadust kasutati, et tuletada uus võrrand põhjavee voolamise kirjeldamiseks. ===Murruline advektsiooni hajumise võrrand=== Kõnealune võrrand on leidnud kasutust, et modelleerida saastunud aine voolamist poorses keskkonnas.<ref>{{Cite journal |last1=Benson |first1=D. |last2=Wheatcraft |first2=S. |last3=Meerschaert |first3=M. |year=2000 |title=Application of a fractional advection-dispersion equation |url=https://archive.org/details/water-resources-research_2000-06_36_6/page/1403 |journal= Water Resources Research|volume=36 |issue=6 |pages=1403–1412 |bibcode=2000WRR....36.1403B |citeseerx=10.1.1.1.4838 |doi=10.1029/2000wr900031}}</ref><ref>{{Cite journal |last1=Benson |first1=D. |last2=Wheatcraft |first2=S. |last3=Meerschaert |first3=M. |s2cid=16579630 |year=2000 |title=The fractional-order governing equation of Lévy motion |url=https://archive.org/details/water-resources-research_2000-06_36_6/page/1413 |journal= Water Resources Research|volume=36 |issue=6 |pages=1413–1423 |bibcode=2000WRR....36.1413B |doi=10.1029/2000wr900032}}</ref><ref>{{Cite journal |last1=Wheatcraft |first1=Stephen W. |last2=Meerschaert |first2=Mark M. |last3=Schumer |first3=Rina |last4=Benson |first4=David A. |title=Fractional Dispersion, Lévy Motion, and the MADE Tracer Tests |journal=[[Transport in Porous Media]] |language=en |volume=42 |issue=1–2 |pages=211–240 |citeseerx=10.1.1.58.2062 |doi=10.1023/A:1006733002131 |s2cid=189899853 |issn=1573-1634}}</ref> Atangana ja Kilicman laiendasid murrulise advektsiooni hajumise võrrandit. Nende töös üldistati hüdrodünaamilise dispersiooni võrrandit, kasutades varieeruvat järku tuletist. Modifitseeritud võrrand lahendati numbriliselt Crank-Nicolsoni meetodil. Numbriliste simulatsioonide stabiilsus ja koonduvus näitasid, et modifitseeritud võrrand on usaldusväärsem saaste liikumise ennustamiseks, kui varasemad variandid.<ref name=Atangana2014a> {{cite journal |first1=Abdon|last1=Atangana |first2=Adem|last2=Kilicman |title=On the Generalized Mass Transport Equation to the Concept of Variable Fractional Derivative |journal=Mathematical Problems in Engineering |volume=2014 |year=2014 |page=9 |doi=10.1155/2014/542809 |doi-access=free }}</ref> ===Murrulised difusioonivõrrandid=== Anomaalseid difusiooniprotsesse keerulistes keskkondades saab edukalt modelleerida murrulist järku difusioonivõrrandite abil.<ref>{{cite journal | last1 = Metzler | first1 = R. | last2 = Klafter | first2 = J. | year = 2000 | title = The random walk's guide to anomalous diffusion: a fractional dynamics approach | url = | journal = Phys. Rep. | volume = 339 | issue = 1| pages = 1–77 | doi=10.1016/s0370-1573(00)00070-3| bibcode = 2000PhR...339....1M }}</ref><ref>{{cite journal | last1 = Mainardi | first1 = F. | authorlink2 = Yuri Luchko | last2 = Luchko | first2 = Y. | last3 = Pagnini | first3 = G. | year = 2001 | title = The fundamental solution of the space-time fractional diffusion equation | arxiv = cond-mat/0702419 | journal = Fractional Calculus and Applied Analysis | volume = 4 | issue = 2| pages = 153–192 | bibcode = 2007cond.mat..2419M }}</ref> Murrulise difusiooni kirjeldava võrrandi võib kirja panna näiteks nii :<math> \frac{\partial^\alpha u}{\partial t^\alpha}=-K (-\Delta)^\beta u.</math> Murrulise tuletise laiendus on varieeruvat järku diferentsiaalvõrrand, ''α'' ja ''β'' viiakse kujule ''α(x,t)'' ja ''β(x,t)''. Selle rakendusi anomaalse difusiooni modelleerimisel võib leida viidetest.<ref name=Atangana2014a/><ref>{{Cite book |journal=Processes with Long-Range Correlations |last1=Gorenflo |first1=Rudolf |last2=Mainardi |first2=Francesco |title=Processes with Long-Range Correlations |editor-last=Rangarajan |editor-first=G. |series=Lecture Notes in Physics |volume=621 |pages=148–166 |chapter=Fractional Diffusion Processes: Probability Distributions and Continuous Time Random Walk |doi=10.1007/3-540-44832-2_8 |arxiv=0709.3990 |editor-last2=Ding |editor-first2=M.|bibcode=2003LNP...621..148G |isbn=978-3-540-40129-2 |s2cid=14946568 }}</ref><ref>{{Cite journal |last1=Colbrook |first1=Matthew J. |last2=Ma |first2=Xiangcheng |last3=Hopkins |first3=Philip F. |last4=Squire |first4=Jonathan |year=2017 |title=Scaling laws of passive-scalar diffusion in the interstellar medium |journal=[[Monthly Notices of the Royal Astronomical Society]] |volume=467 |issue=2 |pages=2421–2429 |arxiv=1610.06590 |doi=10.1093/mnras/stx261|bibcode=2017MNRAS.467.2421C |s2cid=20203131 }}</ref> ===Sumbuvuse mudelid=== Murrulisi tuletisi kasutatakse, et modelleerida viskoelastset sumbuvust teatud tüüpi materjalides, nt polümeerides.<ref>{{Cite book |title=Fractional Calculus and Waves in Linear Viscoelasticity |last=Mainardi |first=Francesco |s2cid=118719247 |publisher=[[Imperial College Press]] |isbn=9781848163294 |language=en |doi=10.1142/p614}}</ref> ===PID kontrollerid=== PID kontrollerite üldistamine murruliste järkude kaudu suurendab nende vabadusastet. Uus võrrand, mis seob kontrollmuutuja ''u(t)'' mõõdetud veahinnnagu ''e(t)'' külge, saab kirjutada :<math>u(t) = K_\mathrm{p} e(t) + K_\mathrm{i} D_t^{-\alpha} e(t) + K_\mathrm{d} D_t^{\beta} e(t)</math> kus ''α'' ja ''β'' on positiivsed murrulised järgud ja <math>K_p</math>, <math>K_i</math>, ning <math>K_d</math>, kõik mittenegatiivsed, tähistavad koefitsiente vastavalt proportsionaalse, integraaliga, ja tuletisega liikmete jaoks (vahel tähistatud ''P'', ''I'', ja ''D'').<ref>{{Cite journal |last1=Tenreiro Machado |first1=J. A. |last2=Silva |first2=Manuel F. |last3=Barbosa |first3=Ramiro S. |last4=Jesus |first4=Isabel S. |last5=Reis |first5=Cecília M. |last6=Marcos |first6=Maria G. |last7=Galhano |first7=Alexandra F. |date=2010 |title=Some Applications of Fractional Calculus in Engineering |journal=[[Mathematical Problems in Engineering]] |language=en |volume=2010 |pages=1–34 |doi=10.1155/2010/639801 |doi-access=free }}</ref> ===Akustilised lainevõrrandid keerulistes keskkondades=== Helilainete levik keerulistes keskkondades, nt bioloogilises koes, viitab sageli laine levikule mõjuvale segajale, mis allub sageduse ja võimsuse suhtele. Sellist nähtust võib kirjeldada, kasutades põhjuslikku lainevõrrandit, mis hõlmab ka murrulist järku tuletist aja järgi: :<math>\nabla^2 u -\dfrac 1{c_0^2} \frac{\partial^2 u}{\partial t^2} + \tau_\sigma^\alpha \dfrac{\partial^\alpha}{\partial t^\alpha}\nabla^2 u - \dfrac {\tau_\epsilon^\beta}{c_0^2} \dfrac{\partial^{\beta+2} u}{\partial t^{\beta+2}} = 0\,.</math> Vt ka Holm & Näsholm (2011)<ref>{{Cite journal |last1=Holm |first1=S. |last2=Näsholm |first2=S. P. |s2cid=7804006 |year=2011 |title=A causal and fractional all-frequency wave equation for lossy media |journal=Journal of the Acoustical Society of America |volume=130 |issue=4 |pages=2195–2201 |bibcode=2011ASAJ..130.2195H |doi=10.1121/1.3631626 |pmid=21973374}}</ref> ja sealsed viited. Sellised mudelid on seotud laialt levinud hüpoteesiga, et korduvad relaksatsiooniprotsessid mõjutavad lainete sumbuvust keerulistes keskkondades. Seda seost on täpsemalt kirjeldanud Näsholm & Holm (2011)<ref>{{Cite journal |last1=Näsholm |first1=S. P. |last2=Holm |first2=S. |s2cid=10376751 |year=2011 |title=Linking multiple relaxation, power-law attenuation, and fractional wave equations |journal=Journal of the Acoustical Society of America |volume=130 |issue=5 |pages=3038–3045 |bibcode=2011ASAJ..130.3038N |doi=10.1121/1.3641457 |pmid=22087931}}</ref> ja ülevaateartiklis,<ref name="Nasholm2">{{Cite journal |last1=Näsholm |first1=S. P. |last2=Holm |first2=S. |year=2012 |title=On a Fractional Zener Elastic Wave Equation |journal=Fract. Calc. Appl. Anal. |volume=16 |arxiv=1212.4024 |doi=10.2478/s13540-013-0003-1 |bibcode=2012arXiv1212.4024N |s2cid=120348311 }}</ref> ja niisamuti akustilise sumbuvuse artiklis. Vt Holm & Näsholm (2013)<ref name="HolmNasholm2014">{{Cite journal |last1=Holm |first1=S. |last2=Näsholm |first2=S. P. |year=2013 |title=Comparison of fractional wave equations for power law attenuation in ultrasound and elastography |journal=Ultrasound in Medicine & Biology |volume=40 |issue=4 |pages=695–703 |arxiv=1306.6507 |citeseerx=10.1.1.765.120 |doi=10.1016/j.ultrasmedbio.2013.09.033 |pmid=24433745|bibcode=2013arXiv1306.6507H |s2cid=11983716 }}</ref>, kus võrreldakse murrulisi lainevõrrandeid astmefunktsioone kasutava mudeliga. Holmi raamat astmefunktsioonidega kirjeldatavast sumbuvusest käsitleb samuti kõnealust teemat detailselt.<ref name="«Holm2019»">{{cite book|last=Holm|first=S.|url=https://www.springer.com/gp/book/9783030149260|title=Waves with Power-Law Attenuation|publisher=Springer and Acoustical Society of America Press|year=2019|isbn=9783030149260}}</ref> Pandey ja Holm andsid murrulistele diferentsiaalvõrranditele füüsikalise tähenduse, kui tuletasid need füüsikalistest printsiipidest ning tõlgendasid murrulisi järke akustilise keskkonna parameetrite kaudu.<ref name=":3">{{Cite journal|last1=Pandey|first1=Vikash|last2=Holm|first2=Sverre|title=Connecting the grain-shearing mechanism of wave propagation in marine sediments to fractional order wave equations|journal=The Journal of the Acoustical Society of America|volume=140|issue=6|pages=4225–4236|doi=10.1121/1.4971289|pmid=28039990|issn=0001-4966|arxiv=1612.05557|s2cid=29552742}}</ref> Pandey ja Holm tuletasid [[seismoloogia]]s tuntud Lomnitzi seaduse ja [[reoloogia]]s tuntud Nuttingi seaduse, kasutades murrulist matemaatilist analüüsi.<ref>{{Cite journal|last1=Pandey|first1=Vikash|last2=Holm|first2=Sverre|date=23. september 2016|title=Linking the fractional derivative and the Lomnitz creep law to non-Newtonian time-varying viscosity|journal=Physical Review E|volume=94|issue=3|pages=032606|doi=10.1103/PhysRevE.94.032606|pmid=27739858|doi-access=free}}</ref> Nuttingi seadust kasutati modelleerimaks lainete levikut meresetetes, kasutades murrulisi tuletisi.<ref name=":3" /> ===Murruline Schrödingeri võrrand kvantfüüsikas=== Murruline [[Schrödingeri võrrand]], mis on murrulise kvantmehaanika põhivõrrand, omab järgnevat kuju:<ref>{{Cite journal |last=Laskin |first=N. |year=2002 |title=Fractional Schrodinger equation |journal=Phys. Rev. E |volume=66 |issue=5 |pages=056108 |arxiv=quant-ph/0206098 |citeseerx=10.1.1.252.6732 |doi=10.1103/PhysRevE.66.056108 |pmid=12513557|bibcode=2002PhRvE..66e6108L |s2cid=7520956 }}</ref><ref>{{Cite book | doi=10.1142/10541|title = Fractional Quantum Mechanics|year = 2018|last1 = Laskin|first1 = Nick| isbn=978-981-322-379-0| citeseerx=10.1.1.247.5449}}</ref> :<math>i\hbar \frac{\partial \psi (\mathbf{r},t)}{\partial t}=D_{\alpha } \left(-\hbar^2\Delta \right)^{\frac{\alpha}{2}}\psi (\mathbf{r},t)+V(\mathbf{r},t)\psi (\mathbf{r},t)\,.</math> kus võrrandi lahendiks on [[lainefunktsioon]] kujul ''ψ('''r''', t)'' – kvantmehaaniline tõenäosusamplituud, et osakesel on teatud olekuvektori väärtus '''r''' mistahes ajahetkel ''t'', kus ''ħ'' on [[Plancki nurkkonstant]]. Potentsiaalse energia ''V('''r''', t)'' avaldise täpne kuju sõltub vaadeldavast süsteemist. <math>\Delta=\dfrac{\partial ^2}{\partial \mathbf{r}^2}</math> on [[Laplace'i operaator]], ja <math>D_\alpha</math> on skaalategur, mille füüsikaline dimensioon on <math>[D_\alpha]=J^{1-\alpha}\cdot m^\alpha\cdot s^-\alpha=kg^{1-\alpha} \cdot m^{2-\alpha} \cdot s^{\alpha-2}</math>, (kus ''α=2'', <math>D^2=\dfrac{1}{2m}</math> osakese jaoks massiga ''m''), ja operaator <math>(-\hbar^2\Delta^{\alpha/2})</math> on 3-mõõtmeline murruline Rieszi tuletis, mis on defineeritud kui :<math> (-\hbar^2\Delta)^\frac{\alpha}{2}\psi (\mathbf{r},t) = \frac 1 {(2\pi \hbar)^3} \int d^3 p e^{\frac{i}{\hbar} \mathbf{p}\cdot\mathbf{r}}|\mathbf{p}|^\alpha \varphi (\mathbf{p},t) \,.</math> Indeks ''α'' on murrulises Schrödingeri võrrandis Lévy indeksi nime all, 1 < ''α'' ≤ 2. ====Varieeruvat järku murruline Schrödingeri võrrand==== Murrulise Schrödingeri võrrandi üldistus on varieeruvat järku murruline Schrödingeri võrrand, mida on samuti kasutatud kvantnähtuste uurimisel:<ref>{{Cite journal |last1=Bhrawy |first1=A.H. |last2=Zaky |first2=M.A. |year=2017 |title=An improved collocation method for multi-dimensional space–time variable-order fractional Schrödinger equations |journal=Applied Numerical Mathematics |volume=111 |pages=197–218 |doi=10.1016/j.apnum.2016.09.009}}</ref> :<math>i\hbar \frac{\partial \psi^{\alpha(\mathbf{r})} (\mathbf{r},t)}{\partial t^{\alpha(\mathbf{r})} }= \left(-\hbar^2\Delta \right)^{\frac{\beta(t)}{2}}\psi (\mathbf{r},t)+V(\mathbf{r},t)\psi (\mathbf{r},t),</math> kus <math>\Delta=\dfrac{\partial ^2}{\partial \mathbf{r}^2}</math> on [[Laplace'i operaator]] ja operaator <math>(-\hbar^2\Delta)^{\beta(t)/2}</math> on varieeruva järguga murruline Rieszi tuletis. ==Viited== {{Viited}} ===Allikad=== * {{cite book |title=Theory and Applications of Fractional Differential Equations |last1=Kilbas|first1=Anatolii Aleksandrovich |last2=Srivastava|first2=Hari Mohan |last3=Trujillo|first3=Juan J. |location=Amsterdam, Netherlands |publisher=Elsevier |year=2006 |isbn=978-0-444-51832-3 }} ==Lisalugemiseks== === Artikleid murrulise matemaatilise analüüsi ajaloost === <!-- Order list by year/author --> * {{cite book |first=B.|last=Ross |title=Fractional Calculus and Its Applications |chapter=A brief history and exposition of the fundamental theory of fractional calculus |journal=Fractional Calculus and Its Applications. Lecture Notes in Mathematics |volume=457 |year=1975 |pages=1–36 |doi=10.1007/BFb0067096 |series=Lecture Notes in Mathematics |isbn=978-3-540-07161-7 }} * {{cite journal |first=L.|last=Debnath |title=A brief historical introduction to fractional calculus |url=https://archive.org/details/sim_intl-journal-mathmatical-ed-in-science-technology_july-august-2004_35_4/page/487|journal=International Journal of Mathematical Education in Science and Technology |volume=35|issue=4 |year=2004 |pages=487–501 |doi=10.1080/00207390410001686571 |s2cid=122198977 }} * {{cite journal |first1=J.|last1=Tenreiro Machado |first2=V.|last2=Kiryakova |first3=F.|last3=Mainardi |title=Recent history of fractional calculus |journal=Communications in Nonlinear Science and Numerical Simulation |volume=16|number=3 |year=2011 |pages=1140–1153 |doi=10.1016/j.cnsns.2010.05.027 |bibcode=2011CNSNS..16.1140M|hdl=10400.22/4149 |hdl-access=free }} * {{cite journal |first1=J.A.|last1=Tenreiro Machado |first2=A.M.|last2=Galhano |first3=J.J.|last3=Trujillo |title=Science metrics on fractional calculus development since 1966 |journal=Fractional Calculus and Applied Analysis |volume=16|number=2 |year=2013 |pages=479–500 |doi=10.2478/s13540-013-0030-y |hdl=10400.22/3773 |s2cid=122487513 |hdl-access=free }} * {{cite journal |first1=J.A.|last1=Tenreiro Machado |first2=A.M.S.F.|last2=Galhano |first3=J.J.|last3=Trujillo |title=On development of fractional calculus during the last fifty years |journal=Scientometrics |volume=98|number=1 |year=2014 |pages=577–582 |doi=10.1007/s11192-013-1032-6 |hdl=10400.22/3769 |s2cid=16501850 |hdl-access=free }} === Raamatud === <!-- Order list by year/first author) --> * {{cite book |title=The Fractional Calculus; Theory and Applications of Differentiation and Integration to Arbitrary Order |series=Mathematics in Science and Engineering |volume=V |first1=Keith B.|last1=Oldham |first2=Jerome|last2=Spanier |publisher=Academic Press |year=1974 |isbn=978-0-12-525550-9 }} * {{cite book |title=An Introduction to the Fractional Calculus and Fractional Differential Equations |editor1-first=Kenneth S.|editor1-last=Miller |editor2-first=Bertram|editor2-last=Ross |publisher=John Wiley & Sons |year=1993 |isbn=978-0-471-58884-9 }} * {{cite book |title=Fractional Integrals and Derivatives: Theory and Applications |last1=Samko|first1=S. |last2=Kilbas|first2=A.A. |last3=Marichev|first3=O. |publisher=Taylor & Francis Books |isbn=978-2-88124-864-1 |year=1993 }} * {{cite book |title=Fractals and Fractional Calculus in Continuum Mechanics |editor1-first=A.|editor1-last=Carpinteri |editor2-first=F.|editor2-last=Mainardi |publisher=Springer-Verlag Telos |year=1998 |isbn=978-3-211-82913-4 }} *{{cite book|author=Igor Podlubny|title=Fractional Differential Equations: An Introduction to Fractional Derivatives, Fractional Differential Equations, to Methods of Their Solution and Some of Their Applications|url=https://books.google.com/books?id=K5FdXohLto0C|date=27. oktoober 1998|publisher=Elsevier|isbn=978-0-08-053198-4}} * {{cite book |title=Physics of Fractal Operators |journal=Physics Today|volume=56|issue=12|pages=65|first1=Bruce J.|last1=West |first2=Mauro|last2=Bologna |first3=Paolo|last3=Grigolini |publisher=Springer Verlag |year=2003 |isbn=978-0-387-95554-4 |bibcode=2003PhT....56l..65W|doi=10.1063/1.1650234}} * {{cite book |url=http://www.worldscibooks.com/mathematics/p614.html |title=Fractional Calculus and Waves in Linear Viscoelasticity: An Introduction to Mathematical Models. |first=F. |last=Mainardi |publisher=Imperial College Press |year=2010 |archive-url=https://web.archive.org/web/20120519174508/http://www.worldscibooks.com/mathematics/p614.html |url-status=dead }} * {{cite book |url=https://www.springer.com/physics/complexity/book/978-3-642-14003-7 |title=Fractional Dynamics: Applications of Fractional Calculus to Dynamics of Particles, Fields and Media. |first=V.E.|last=Tarasov |publisher=Springer |year=2010 |isbn=9783642140037 |series=Nonlinear Physical Science }} * {{cite book |title=Basic Theory of Fractional Differential Equations |first=Y.|last=Zhou |publisher=World Scientific |location=Singapore |year=2010 |doi=10.1142/9069 |isbn = 978-981-4579-89-6}} * {{cite book |url=https://www.springer.com/physics/theoretical,+mathematical+%26+computational+physics/book/978-3-642-33910-3 |title=Fractional Derivatives for Physicists and Engineers |journal=Fractional Derivatives for Physicists and Engineers: Background and Theory |first=V.V.|last=Uchaikin |publisher=Higher Education Press |year=2012 |isbn=9783642339103 |series=Nonlinear Physical Science |bibcode=2013fdpe.book.....U |doi=10.1007/978-3-642-33911-0 }} * {{cite book |title=Fractional Calculus: Theory and Applications |first=Varsha|last=Daftardar-gejji |publisher=Narosa Publishing House |year=2013 |isbn = 978-8184873337}} * {{cite book |title=Special Functions in Fractional Calculus and Related Fractional Differintegral Equations |first=Hari M|last=Srivastava |publisher=World Scientific |location=Singapore |year=2014 |doi=10.1142/8936 |isbn = 978-981-4551-10-6}} * {{cite book |url=https://www.crcpress.com/Numerical-Methods-for-Fractional-Calculus/Li-Zeng/p/book/9781482253801 |title=Numerical Methods for Fractional Calcuus |first1=C P|last1=Li |first2=F H|last2=Zeng |publisher=CRC Press |location=USA |year=2015 }} * {{cite book |url=https://www.springer.com/gp/book/9783319207704 |title=Introduction to Fractional and Pseudo-Differential Equations with Singular Symbols |first1=S.|last1=Umarov |series=Developments in Mathematics |publisher=Springer |location=Switzerland |year=2015 |volume=41 |doi=10.1007/978-3-319-20771-1 |isbn=978-3-319-20770-4 }} * {{cite book |title=Fractional Calculus - An Introduction for Physicists |edition=3rd |first=R.|last=Herrmann |publisher=World Scientific|location=Singapore |year=2018 |doi=10.1142/11107 |isbn = 978-981-3274-57-0 }} ==Välislingid== *[http://mathworld.wolfram.com/FractionalDifferentialEquation.html Eric W. Weisstein. "Fractional Differential Equation."] From [[MathWorld]] &mdash; A Wolfram Web Resource. *[http://mathworld.wolfram.com/FractionalCalculus.html MathWorld – Fractional calculus] *[http://mathworld.wolfram.com/FractionalDerivative.html MathWorld – Fractional derivative] *[http://www.mathpages.com/home/kmath616/kmath616.htm Fractional Calculus] at MathPages *Eriala-ajakiri: [http://www.diogenes.bg/fcaa/ Fractional Calculus and Applied Analysis (1998–2014)] and [http://www.degruyter.com/view/j/fca Fractional Calculus and Applied Analysis (from 2015)] *Eriala-ajakiri: [https://archive.today/20120712033445/http://fde.ele-math.com/ Fractional Differential Equations (FDE)] *Eriala-ajakiri: [https://web.archive.org/web/20180421124535/http://www.nonlinearscience.com/journal_2218-3892.php Communications in Fractional Calculus] *Eriala-ajakiri: [http://math-frac.org/Journals/JFCA/default.php Journal of Fractional Calculus and Applications (JFCA)] *[http://www.nasatech.com/Briefs/Oct02/LEW17139.html www.nasatech.com] *[http://www.tuke.sk/podlubny/fc_resources.html Igor Podlubny's collection of related books, articles, links, software, etc. ] *[http://www.gigahedron.de GigaHedron – Richard Herrmann's collection of books, articles, preprints, etc. ] *[http://s.dugowson.free.fr/recherche/dones/index.html s.dugowson.free.fr] *[https://web.archive.org/web/20051029113800/http://www.nd.edu/~msen/Teaching/UnderRes/FracCalc.pdf History, Definitions, and Applications for the Engineer] ([[PDF]]), by Adam Loverro, [[University of Notre Dame]] *[http://www.fracalmo.org/ Fractional Calculus Modelling] *[http://www.xuru.org/fc/TOC.asp Introductory Notes on Fractional Calculus] *[https://web.archive.org/web/20120614004922/http://www.ismm.ac.cn/ismmlink/PLFD/index.html Power Law & Fractional Dynamics] *[http://cronetoolbox.ims-bordeaux.fr The CRONE Toolbox, a Matlab and Simulink Toolbox dedicated to fractional calculus, which is freely downloadable] *{{cite journal | doi = 10.1007/s002200050299 | arxiv = funct-an/9608002 | volume=192 | issue = 2 | title=Operator of Fractional Derivative in the Complex Plane | url = https://archive.org/details/sim_communications-in-mathematical-physics_1998_192_2/page/n17 | year=1998 | journal=Communications in Mathematical Physics | pages=261–285 | last1 = Závada | first1 = Petr| bibcode=1998CMaPh.192..261Z | s2cid = 1201395 }} *{{cite journal | doi = 10.1155/S1110757X02110102 | volume=2 | issue=4 | title=Relativistic wave equations with fractional derivatives and pseudodifferential operators | year=2002 | journal=Journal of Applied Mathematics | pages=163–197 | last1 = Závada | first1 = Petr| arxiv=hep-th/0003126 | s2cid=6647936 }} [[Kategooria:Matemaatiline analüüs]] q20rp4fdjylbembkn3iies4u8db07j5 Gameboy Tetris 0 602254 7228489 7195322 2026-09-04T10:48:37Z ~2026-48076-19 236853 /* */ 7228489 wikitext text/x-wiki {{Infokast muusik | nimi = Gameboy Tetris | pilt = Gameboy Tetris (2022) (cropped).jpg | pildiallkiri = Gameboy Tetris (2022) | pildisuurus = | horisontaalne = | taust = soolo_laulja | sünninimi = Pavel Botšarov | alias = Pilu, Vittu Mägra, Maailma Suurim Pede | sünniaeg = 11. märts 1986 | sünnikoht = [[Haapsalu]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|2026|3|24|1986|3|11}} | surmakoht = | päritolu = | pill = | hääleliik = | stiil = [[hiphop]], [[popräpp]] | amet = | tegev = 2003–2026 | plaadifirma = [[Warner Music Baltics]] | seotud_esitajad = [[Gorõ Lana]], [[5MIINUST]], [[nublu (räppar)|nublu]] | url = | tähelepanuväärsed_pillid = | autogramm = }} '''Gameboy Tetris''' (kodanikunimega '''Pavel Botšarov'''; [[11. märts]] [[1986]] – [[24. märts]] [[2026]]) oli Eesti [[muusik]] ja [[raadiosaatejuht]]. Ta oli koos [[Roma Vjazemski|Roma Vjazemskiga]] [[Raadio 2]] vene muusikat ja kultuuri laiemalt tutvustava saate "Tetris" saatejuht. == Muusikuna == === Gorõ Lana ja 5MIINUST === Pavel Botšarov alustas oma muusikuteed 2003. aastal loodud räppgrupis [[Gorõ Lana]], kus ta esines artistinime Magnum Pi all. Hiljem moodustas ta koos Gorõ Lana liikme Mf Lefi ja produtsent LowK-ga räppansambli [[Catapulta]]. Aastatel 2016 kuni juulini 2023<ref>{{Netiviide |pealkiri=VIIEST SAAB NELI! Gameboy Tetris lahkub 5MIINUSE pundist: hüppasin alla laevalt, mis juba ise vaikselt liikus põhja. Bändi liikmete vastulöök: ärge muretsege, kurss on õige! |url=https://www.ohtuleht.ee/elu/1088683/viiest-saab-neli-gameboy-tetris-lahkub-5miinuse-pundist-huppasin-alla-laevalt-mis-juba-ise-vaikselt-liikus-pohja-bandi-liikmete-vastulook-arge-muretsege-kurss-on-oige |vaadatud=2023-08-14 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}</ref> kuulus ta ansamblisse [[5MIINUST]], kus kasutas artistinime Venelane. === Soolokarjäär === 2019. aastal hakkas Botšarov avaldama muusikat nime Gameboy Tetris all, tehes kaasa [[Nublu (räppar)|nublu]] loos "[[für Oksana]]“. Nende koostööst sündisid ka 2020. aastal ilmunud palad "Paraadna" ja "Tamburiin" ning 2022. aastal avaldatud "KUHU KADUS STEN?". Lisaks on ta osalenud [[Villemdrillem|villemdrillemi]] loos "soolane värska“, [[Clicherik & Mäx|Clicheriku & Mäxi]] palas "Maakas" ja [[Púr Múdd]]i loos "Maitsetu Mait". 2020. aasta detsembris sõlmis plaadilepingu ettevõttega Warner Music Baltics.<ref>[https://sky.ee/gameboy-tetris-alustab-soolokarjaariga-ja-solmis-plaadilepingu-warner-music-balticsiga/ 2020. aasta detsembris alustas Pavel soolokarjääriga ning sõlmis plaadilepingu ettevõttega Warner Music Baltics]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Botšarovi esimene soolosingel Gameboy Tetrise nime alt, "Incognito", ilmus 2021. aastal. Viimane soolosingel "tabuuu" ilmus 2024. aasta mais. 4. novembril 2023 võitis ta [[Unibet Arena]] Black Boxi saalis toimunud muusikasündmus [[Red Bull SoundClash]].<ref name="BlackBox">{{Netiviide |kuupäev=4. november 2023 |pealkiri=Unibet Arenal toimunud suurejoonelise Red Bull SoundClashi võitis Gameboy Tetris |url=https://elu24.postimees.ee/7890840/galerii-unibet-arenal-toimunud-suurejoonelise-red-bull-soundclashi-voitis-gameboy-tetris |väljaanne=Elu24}}</ref> Tema vastaseks oli [[NOËP]].<ref name="BlackBox"/> Tema viimane avalik esinemine toimus 21. märtsil [[Pärnu]]s ööklubis [[Ööklubi Vaarikas|Vaarikas]].<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120448774/suri-rappar-gameboy-tetris Suri räppar Gameboy Tetris]</ref><ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120449037/foto-gameboy-tetris-esines-alles-nadalavahetusel-parnu-ooklubis-tana-moistame-kui-eriline-see-hetk-oli FOTO | Gameboy Tetris esines alles nädalavahetusel Pärnu ööklubis. „Täna mõistame, kui eriline see hetk oli“]</ref> Gameboy Tetrise järgmiseks kavandatud esinemiseks pidi olema 30. märtsil [[Jõhvi]]s, [[Ida-Virumaa kutsehariduskeskus|Ida-Virumaa kutsehariduskeskuse]] Cosmos avatud uste päevadel, kuid see jäi tema lahkumise tõttu ära.<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120448791/ootamatult-surnud-gameboy-tetris-pidi-jargmisel-nadalal-esinema-johvis-ootasime-seda-kohtumist-vaga Ootamatult surnud Gameboy Tetris pidi järgmisel nädalal esinema Jõhvis. „Ootasime seda kohtumist väga“]</ref> == Isiklikku == Tal sündis kolm last. Kahel esimese lapse ema on [[Kristi Raud]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi= |eesnimi= |kuupäev= |pealkiri=Gameboy Tetrise endine elukaaslane: Paveli ema palus mul tänada kõiki eesti keelt kõnelevaid inimesi |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120491278/gameboy-tetrise-endine-elukaaslane-paveli-ema-palus-mul-tanada-koiki-eesti-keelt-konelevaid-inimesi |vaadatud=28. märts 2026 |väljaanne=kroonika.delfi.ee}}</ref> ja viimase lapse ema on [[Aleksandra Jürman]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=23. aprill 2024 |pealkiri=Palju õnne! Räppar Gameboy Tetris sai kolmandat korda isaks: lapse emaks on „Reporteri“ eetrinägu Aleksandra Jürman |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120287779/palju-onne-rappar-gameboy-tetris-sai-kolmandat-korda-isaks-lapse-emaks-on-reporteri-eetrinagu-aleksandra-jurman |väljaanne=Kroonika}}</ref> === Vaimne tervis === Ta on avalikult rääkinud oma vaimse tervise probleemidest ning sellest, et on viibinud ravil Regionaalhaigla psühhiaatriakliinikus. Ta on kirjeldanud, et on läbinud mitmeid [[Antidepressandid|antidepressantide]] ravikuure ning püüab ravi käigus õppida igapäevaeluga paremini toime tulema. Ravile sattumisele aitasid kaasa lähedased, kes märkasid tema seisundi halvenemist. Botšarov on viidanud, et tema vaimse tervise probleemid on seotud muu hulgas suure töökoormuse ja intensiivsete esinemistega, mis mõjusid talle kurnavalt.<ref>[https://kultuur.postimees.ee/8439818/suri-rappar-gameboy-tetris Suri räppar Gameboy Tetris] Postimees.ee, 25. märts 2026</ref> Lisaks on ta toonud esile, et ravil viibimine tähendab ajutist eemaldumist tavapärasest keskkonnast ning keskendumist taastumisele. Avalikkuses on ta jaganud kogemusi eesmärgiga tõsta teadlikkust vaimse tervise teemadest.<ref>{{Netiviide |kuupäev=10. september 2024 |pealkiri=Intervjuu otse Seewaldist! Gameboy Tetris elust antidepressantidega: ma olen mürki täis |url=https://www.tv3.ee/3-portaal/seltskond/intervjuu-otse-seewaldist-gameboy-tetris-elust-antidepressantidega-ma-olen-murki-tais/ |väljaanne=TV3}}</ref> Tal diagnoositi [[piirialane isiksushäire]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=16. september 2024 |pealkiri=KARM! Gameboy Tetrisel diagnoositi isiksushäire: olen hullaris veetnud peaaegu kuu aega |url=https://www.ohtuleht.ee/melu/1114676/karm-gameboy-tetrisel-diagnoositi-isiksushaire-olen-hullaris-veetnud-peaaegu-kuu-aega |väljaanne=Õhtuleht}}</ref> === Kodakondsus === Ta omandas Eesti kodakondsuse 2019. aastal.<ref name="Kodakondsus">[https://elu24.postimees.ee/7099789/rappar-gameboy-tetris-jouab-kodakondsuseksamile-otse-kontserdilt Räppar Gameboy Tetris jõudis kodakondsuseksamile otse kontserdilt] Postimees.ee, 24. märts 2026</ref> Botšarov rääkis Raadio 2 saates „Röster“, et kodakondsuseksami sooritamine toimus talle keerulistes oludes: ta jõudis keeleeksamile teisest Eesti otsast otse kontserdilt ning eelneval ööl ei maganud ta üldse. Ta õppis [[eesti keel]]e suhteliselt hilja, umbes kümme aastat tagasi, ning esimesed suhtluskatsetused eesti keeles toimusid tema naisega käte abil. Kodakondsuse saamine oli Botšarovi sõnul oluline, sest see andis talle tunde, et ta kuulub riiki ja kogukonda, kuhu ta on pühendunud.<ref name="Kodakondsus"/> Botšarov julgustas inimesi oma keeleoskust parandama ja rõhutas pideva õppimise tähtsust, märkides, et keelepraktika võib olla raskendatud väheste sõprade tõttu, kes on valmis vigadele tähelepanu juhtima.<ref name="Kodakondsus"/> ==Tunnustus== * 2021 [[Valgetähe V klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|20107}}</ref> == Diskograafia == === Singlid === * "für Oksana (feat. [[Nublu (räppar)|nublu]])" (2019) * "Maakas (feat. Clicherik & Mäx)" (2020) * "soolane värska (feat. [[Villemdrillem]])" (2020) * "Tamburiin (feat. [[Nublu (räppar)|nublu]] & Buck Fuddi)" (2020) * "Paraadna (feat. [[Nublu (räppar)|nublu]] & [[Raul Ojamaa]])" (2020) * "Biology (feat. [[Nublu (räppar)|nublu]] & [[Cartoon]])" (2021) * "Incognito" (2021) * "JANO (feat. Põhja-Korea, Seksikäs-Suklaa, Dosdela)" (2022) * "KUHU KADUS STEN? (feat. [[Nublu (räppar)|nublu]])" (2022) * "Maitsetu Mait" (feat. [[Púr Múdd]]) (2024) * "tabuuu" (2024) == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Eesti muusikud]] [[Kategooria:Eesti saatejuhid]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1986]] [[Kategooria:Surnud 2026]] 6jcrr22a50jwlm25u4flqcju1w72ay4 Flattnitzi kuru 0 610978 7228451 6468871 2026-09-04T09:58:42Z Kuriuss 38125 7228451 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|kuu=juuni|aasta=2021}}{{Viitamata|kuu=juuni|aasta=2021}} [[Pilt:Flattnitz.jpg|thumb|Panoraamvaade Ristija Johannese kirikuga]] {{koord | NS = 46/56/31/N | EW = 14/2/7/E | tüüp = | kaart = Austria | kaardiseletus = Asukoht Austrias }} '''Flattnitzi kuru''' (1400 m) on kõrge [[mäekuru]] [[Austria]]s [[Gurktali Alpid]]es. Kuru asub [[Kärnteni liidumaa]]l, ühendades [[Glödnitz]]i [[Gurk (jõgi)|Gurki]] orus [[Stadl an der Mur|Stadliga]] [[Muri jõgi|Muri jõe]] ääres [[Steiermargi liidumaa]]l. Kurul asub [[hajaküla]] koos kõrgmäestiku sanatooriumi (''Luftkurort'') ja [[alpijärv]]ega (''[[Flattnitzer See]]''). See on populaarne sihtkoht [[Matkamine|matkajatele]] ja talviti [[Murdmaasuusatamine|murdmaasuusatajatele]]. [[Pilt:AT-61691 Filialkirche heiliger Johannes der Täufer (Flattnitz) 18.jpg|thumb|left|Ristija Johannese kirik]] Kuru võis olla tuntud [[Rooma riik|Rooma]] ajal, seda on esmamainitud 898. aasta dokumendis, mille andis välja [[Karolingide impeerium|Karolingist]] keiser [[Arnulf (Frangi keiser)|Arnulf]]. 1173. aastal püstitasid [[Gurki piiskopkond|Gurki piiskopid]] [[romaani stiil]]is Ristija Johannesele pühitsetud kabeli, mis ehitati 1330. aasta paiku ümber kihelkonnakirikuks koos külgneva hospiitsihoonega. Piiskopid kasutasid Flattnitzi ([[sloveeni keel]]es ''blato'' 'sammal') suveresidentsina. Kuru laastasid 1478. aastal sisse tunginud [[Osmanite sõjad Euroopas|Osmanite]] väed. 17. sajandil oli Flattnitz [[hõbe]]da, [[raud|rauamaagi]] ja [[seatina]] kaevandamispiirkond. [[Kategooria:Austria geograafia]] [[Kategooria:Kurud]] 9eczb6h29iefzbwhhf8ncrgl22sg04s Pehme mänguasi 0 619196 7228258 7199480 2026-09-03T17:45:59Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7228258 wikitext text/x-wiki [[Fail:Denver doll museum 073.JPG|pisi|Trükitud riidekattega kaltsunukk Denveri nukumuuseumis ]] '''Pehme mänguasi''' on kangast või mõnest muust hästi vormitavast materjalist valmistatud [[mänguasi]], mille sees on täidis.<ref>{{Netiviide |kuupäev=1987 |pealkiri=Explanatory Notes to the Combined Nomenclature of the European Union |url=https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/HTML/?uri=CELEX%3A52022XC0120%2802%29 |vaadatud=6. aprillil 2025 |väljaanne=eur-lex.europa.eu}}</ref> Eri aegadel on täitematerjaliks kasutatud [[põhk]]u, [[saepuru]], [[laast]]e, [[vatt]]i, puuvillakiude, vanu ajalehti, [[Vatiin|vatiini]] jm. Alates 20. sajandi lõpust on kasutatud täidiseks ka kõrgtehnoloogilisi materjale, nagu sünteetilisi [[graanul]]eid. Sageli kujutavad pehmed mänguasjad looma või lindu ning neid nimetatakse [[Kaisuloom|kaisuloomadeks]]. Pehmed mänguasjad võivad olla ka inimkujulised (vanemal ajal näiteks kodus valmistatud [[Kaltsunukk|kaltsunukud]]) või kujutada [[Mütoloogia|mütoloogilist]] olendit või inimesetaolist [[Kangelane|kangelast]].<ref name="the-histor">{{Netiviide |kuupäev=13.08.2024 |pealkiri=The History of Stuffed Animals: From Origins to the Present |url=https://plushthis.com/blogs/how-to/history-of-stuffed-animals |vaadatud=6. aprillil 2025 |väljaanne=PlushThis}}</ref> Koduste vahenditega valmistatud pehmed mänguasjad on sageli [[Heegeldamine|heegeldatud]], kootud või õmmeldud. == Ajalugu ja areng == Ajalooliselt võib pehmete mänguasjade eelkäijaks pidada [[Kaltsunukk|kaltsunukku]]. See on sageli valmistatud lihtsast koredast riidest (näiteks linasest kangast) ning täidetud kaltsude, riidejääkide või mingi loodusliku materjaliga.<ref name="the-histor" /> [[Briti Muuseum|Briti Muuseumi]] kogudesse kuulub näiteks Egiptusest Oxyrhynchuse linnast leitud kaltsunukk, mis arvatakse pärinevat 1.–5. sajandist.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025 |pealkiri=Rag doll |url=https://www.britishmuseum.org/collection/object/G_1905-1021-13 |vaadatud=6. aprillil 2025 |väljaanne=British Museum}}</ref> [[Fail:Kielce mänguasjamuuseumist mänguloomad.jpg|pisi|Tekstiilist mänguloomad Kielce mänguasjamuuseumis]] 1765. aastal leiutati [[õmblusmasin]] ja 1830. aastal töötati välja tehnoloogia, mille abil sai toota värvilisi trükikangaid, ning need leiutised tegid võimalikuks pehmete mänguasjade masstootmise.<ref name="the-histor" /> Pehmete mänguasjade masstootmisele Euroopas pani 1880. aastatel aluse [[Margarete Steiff]], kelle omanimelises ettevõttes toodeti alul pisikesi pehmeid mänguasju, hiljem sai ettevõte Steiff aga tuntuks moodsa liikuvate käppadega [[Kaisukaru|mängukaru]] leiutajana.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025 |pealkiri=We are the inventors of the Teddy bear |url=https://corporate.steiff.com/en/steiff-teddy/history/ |vaadatud=6. aprillil 2025 |väljaanne=Steiff}}</ref> Samal ajal, 1902. aastal tulid [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] müügile Morris Michtomi firma loodud mängukarud.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025 |pealkiri=The Story of the Teddy Bear |url=https://www.nps.gov/thrb/learn/historyculture/storyofteddybear.htm |vaadatud=6. aprillil 2025 |väljaanne=National Park Service}}</ref> Mõlemad ettevõtted peavad just ennast esimese kaisukaru leiutajaks. Tänapäeval valmistatakse tööstuslikult palju erinevaid pehmeid [[Mänguasi|lelusid]], mis kujutavad mõnd [[Koomiks|koomiksi]]-, filmi- või raamatukangelast ning on valmistatud reklaamieesmärgil. Nii võib mänguasjadelt leida viited kaubamärkidele [[Walt Disney Company|Disney]], Warner Bros, Mattel jpt. Eriti populaarseks muutusid sellised pehmed mänguasjad 1980. aastatel. 1990. aastatel muutusid populaarseks sarjadena välja antud pehmed mänguasjad, mis olid mõeldud kogumiseks.<ref>{{Netiviide |kuupäev=31.10.2016 |pealkiri=A History of Stuffed Toys |url=https://license-2-play.com/wholesale-toys/read-news/history-of-stuffed-toys/ |vaadatud=6. aprillil 2025 |väljaanne=Licence 2 Play}}</ref> [[Fail:Toy, bear (AM 1999.141.4-1).jpg|pisi|Käsitsi valmistatud mängukaru ]] Maailma esimene tehisaru loodud pehme mänguasi kannab brändinime PlushThis. Selle lõi Hongkongis asuv [[Idufirma|idufirma,]] mis asutati aastal 2023.<ref name="the-histor" /> == Filmidest ja raamatutest alguse saanud mänguasjad<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025 |pealkiri=The History of Stuffed Animals: Iconic & Famous Plush Toys |url=https://shop.ty.com/thehistoryofstuffedanimals.html |vaadatud=6. aprillil 2025 |väljaanne=TY}}</ref> == * '''1903''' [[Beatrix Potter|Beatrix Potteri]] raamatukangelane Peter Rabbit (eesti keelde tõlgitud kui Peeter Pikk-Kõrv) oli esimene raamatu põhjal loodud patenteeritud mänguasi. [[Patent|Patendi]] registreeris Peter Rabbiti raamatu väljaandja Frederick Warne and Company.<ref>{{Netiviide |kuupäev=16.10.2012 |pealkiri=Toy stories: Peter Rabbit and friends |url=https://blog.nationalarchives.gov.uk/toy-stories-peter-rabbit-and-friends/ |vaadatud=6. aprillil 2025 |väljaanne=The National Archives blogi |arhiivimisaeg=25.04.2025 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250425231716/https://blog.nationalarchives.gov.uk/toy-stories-peter-rabbit-and-friends/ |url-olek=ei tööta }}</ref> * '''1931''' Käsitsi valmistatud [[Miki-Hiir|Miki-Hiire]] nukud muutusid 1930. aastatel kogumisobjektideks. 1931. aastal sai Saksa ettevõte Steiff esimesena maailmas Miki-Hiirt kujutavate pehmete mänguasjade valmistamise litsentsi.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025 |pealkiri=Disney Originals Mickey Mouse |url=https://www.steiff.com/en/disney-originals-mickey-mouse-024498 |vaadatud=6. aprillil 2025 |väljaanne=Steiff}}</ref> * '''1961''' Tuli välja Disney film "101 dalmaatsia koera", mis hiljem mõjutas paljusid mänguasjatootjaid mustavalgekirjusid Dalmaatsia koera kujulisi mänguasju tootma. * '''1972''' Esimese karupoeg Paddingtoni kujutava pehme mängukaru valmistas 1972. aastal Inglismaal elav [[Shirley Clarkson]]. Raamat, mille põhjal lelu sündis, oli ilmunud juba aastal 1958.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022 |pealkiri=The Bears |url=https://www.paddington.com/us/heritage/the-bears/ |vaadatud=6. aprillil 2025 |väljaanne=Paddington.com |arhiivimisaeg=2025-04-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250425093450/https://www.paddington.com/us/heritage/the-bears/ |url-olek=ei tööta }}</ref> * '''1974''' [[Hello Kitty]] karakter mõeldi välja 1974. aastal ning juba 1975. aastal kujutati teda lastele mõeldud rahakotil. 1980. aastatel muutus Hello Kitty üle maailma populaarseks ning seda mitte ainult pehme mänguasjana – valget ilma suuta kassi kujutati ka näiteks köögitarvikutel ja rõivastel.<ref>{{Netiviide |kuupäev=30.09.2024 |pealkiri=Hello Kitty Turns 50 {{!}} Happy Birthday to a Global Pop Icon |url=https://www.japanhousela.com/articles/sanrio-hello-kitty-turns-50-happy-birthday-to-a-global-pop-icon/ |vaadatud=6. aprillil 2025 |väljaanne=Japan House LA}}</ref> * '''1997''' Ameerika Ühendriikides tuldi välja kaubamärgiga [[Build-A-Bear]] (eesti k 'Valmista Karu'). Maxine Clarki idee oli pakkuda inimestele võimalust valmistada endale ise meelepärane pehme mänguasi.<ref>{{Netiviide |kuupäev=3.04.2024 |pealkiri=The History of Build-a-Bear |url=https://www.backthenhistory.com/articles/the-history-of-build-a-bear |vaadatud=6. aprillil 2025 |väljaanne=Back Then History}}</ref><gallery> Fail:Peter Rabbit - geograph.org.uk - 3520437.jpg|Peter Rabbit Fail:Paddington Bear display, Omagh - geograph.org.uk - 6568288.jpg|Eri suuruses karupoeg Paddingtonid Fail:Boneca Hello Kitty, Acervo do Museu Paulista da USP (5).jpg|Pehme mänguasi Hello Kitty. Ese pärineb Museu Paulista kogudest Fail:GoodMorningBuddy.jpg|Dalmaatsia koera kujutav mänguasi-äratuskell </gallery> == Eesti algupärased pehmed mänguasjad == ==== Sipsik ==== Eesti kõige tuntumaks kaltsunukuks võib pidada kirjanduslikku tegelast nimega [[Sipsik]], kelle mõtles 1962. aastal välja kirjanik [[Eno Raud]] ning kellele andis välimuse kunstnik [[Edgar Valter|Edgar Valter.]] Raamatus on Sipsik rääkiv kaltsunukk, kellel on suur must juuksepahmakas, suurte silmadega naerunägu ning sinise-valgetriibuline kostüüm.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025 |pealkiri=Tutvu Sipsikuga |url=https://sipsik.ee/sipsik/ |vaadatud=6. aprillil 2025 |väljaanne=Sipsik.ee}}</ref> Eesti poelettidele ilmusid esimesed tööstuslikult toodetud Sipsiku nukud 2014. aastal.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2.07.2014 |pealkiri=Isad tõid lastele kaissu päris oma Sipsiku |url=https://eeter.err.ee/278843/isad-toid-lastele-kaissu-paris-oma-sipsiku |vaadatud=6. aprillil 2025 |väljaanne=Postimees}}</ref> ==== Lotte ==== Kõige tuntum tänapäevane Eesti animafilmitegelane, kellest on pehme nukk saanud, on koeratüdruk [[Lotte]]. Koeratüdruk Lotte on peategelane filmides [[Lotte reis lõunamaale|"Lotte reis lõunamaale"]] (2000), [[Leiutajateküla Lotte|"Leiutajateküla Lotte"]] (2006), [[Lotte ja kuukivi saladus|"Lotte ja kuukivi saladus"]] (2011) ning [[Lotte ja kadunud lohed|"Lotte ja kadunud lohed"]] (2019). Esimesed tööstuslikult toodetud Lottet kujutavad nukud valmisid 2007. aastal.<ref>{{Netiviide |kuupäev=9.08.2007 |pealkiri=Lotte-nukk sünnib läbi Hiina piina |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69127121/lotte-nukk-sunnib-labi-hiina-piina |vaadatud=6. aprillil 2025 |väljaanne=Eesti Ekspress}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=10.03.2008 |pealkiri=Müügile saabus uus partii Lotte nukke |url=https://majandus.postimees.ee/1768145/muugile-saabus-uus-partii-lotte-nukke |vaadatud=6. aprillil 2025 |väljaanne=Postimees}}</ref> Hiljem lisandusid pehmete kaisunukkudena Lotte filmide tegelased kass Bruno, jänes Albert ning Lotte väike õde Roosi. ==== Pokud ==== Pokud on kunstnik Edgar Valteri kirjutatud ja joonistatud lasteraamatu “Pokuraamat” tegelased. Pokude eeskujuks olid kunstnikule väikesed looduslikud tarnamättad, mis on nii tagasihoidlikud ja vaiksed, et nendest võib ka lihtsalt mööda astuda.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025 |pealkiri=Poku – pehme kaisukas |url=https://sipsik.ee/toode/poku-pehme-kaisukas-55-cm/ |vaadatud=6. aprillil 2025 |väljaanne=Sipsik.ee}}</ref> Pehme mänguasjana ilmus Poku poelettidele 2022. aastal. == Vaata ka == *[[Kaisukaru]] *[[Sipsik]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Mänguasjad]] lptjhx0yjo7bupyx5jc0d9pcun4yzsi Muromlased 0 623413 7228295 7223214 2026-09-03T20:32:47Z InternetArchiveBot 90448 Add 1 book for Verifiability (20260903sim)) #IABot (v2.0.9.5) ([[User:GreenC bot|GreenC bot]] 7228295 wikitext text/x-wiki {{Infokast etniline grupp|pilt=Finno-ugrian-map-en.svg|pildi_alltekst=Ida-Euroopa rahvaste kaart 8.-9. sajandil (muromlased on märgitud kaardil helerohelisega)|keeled=[[muroma keel]]|religioonid=muroma põlisusk, [[õigeusk]], [[islam]]|kuuluvus=[[volgasoomlased]]|seotud=[[merjalased]]}} '''Muromlased''', tuntud ka kui '''muromad''', on [[Volgasoomlased|volgasoomlaste]] hulka kuulunud hääbunud [[Soome-ugri rahvad|soome-ugri rahvas]], kes elas [[Oka]] jõe alamjooksul praeguse [[Venemaa]] piires. Muromlastest on tänapäeval teada väga vähe, kuna ei ole säilinud palju kirjalikke allikaid. Muromlased rääkisid [[Muromi keel|muromi keelt]] ning nende lähim sugulasrahvas oli (nüüdseks samuti välja surnud) [[merjalased]]. == Ajalugu == Muromlaste rahvas arenes arvatavasti välja [[Tekstiilkeraamika kultuur|tekstiilkeraamika kultuuri]] kandjatest ning jõudis oma ajaloolisele asualale juba II aastatuhande viimasel veerandil eKr. Omapärasused kultuuris hakkasid Muromimaal esinema umbes 3. sajandil pKr. Seda on näha ehetest ja tööriistadest, mis erinesid naabruses elavate merjalaste omadest.<ref name=":1">{{Netiviide |autor=Mäesalu |eesnimi=Ain |autor-link=Ain Mäesalu |aeg=2020-12-16 |pealkiri=Merjalased, muromlased, meštšeralased – Venemaa hääbunud soomeugrilased |url=https://www.youtube.com/watch?v=MxLOlgnVAKk |väljaanne=ERMi hõimuklubi}}</ref><ref name=":2" /> Muromi kultuur puhkes õitsele [[Viikingiaeg|viikingiajal]], mil Muromimaalt läbisõitvad [[varjaagid]] (viikingid) tihti kohalikega kauplesid. Sagedat kauplemist soodustas muromlaste geograafiline asend: koos [[Volga-Bulgaaria|Volga Bulgaariaga]] oli Muromimaa [[Araabia]] ja [[Skandinaavia]] vahel liikumiseks soodsas kohas.<ref name=":1" /> Samas langesid muromlased järk-järgult viikingite kaudse mõju alla ning 9. sajandi Vana-Vene kroonikates mainitakse neid ühe rahvana, kes [[Rjurik]]u riigi koosseisus elas.<ref name=":2">{{Netiviide |autor=Haabsaar |eesnimi=Enn |autor-link=Enn Haabsaar |aeg=1998-08-07 |pealkiri=Ehe vaade eesti ja vene varasemale ajaloole |url=https://dea.digar.ee/page/sirp/1998/08/07/12 |väljaanne=[[Sirp (ajaleht)|Sirp]] |lehekülg=12-13}}</ref> [[Fail:Muroma jewels.jpg|vasakul|pisi|Muroma hauakambri leidude järgi taasloodud muroma naise ehted (9.–10. sajand)]] 10. sajandist peale on jälgi esimeste [[Slaavlased|slaavlaste]] rändest muromlaste aladele,<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Braden |eesnimi=K. |pealkiri=Handbook of the Changing World Language Map |kirjastus=[[Springer]] |aasta=2020 |toimetaja-perekonnanimi=Brunn |toimetaja-eesnimi=S. |koht=Cham |artikkel=Pre-Slavic Minority Languages and Geographic Names in Northwest Russia |doi=10.1007/978-3-030-02438-3_11 |toimetaja2-perekonnanimi=Kehrein |toimetaja2-eesnimi=R.}}</ref> kuigi slaavi päritolu [[Vladimiri-Suzdali vürstiriik]] tekkis selles piirkonnas alles 11. sajandil. Suzdali vürstid kutsusid slaavlasi oma riiki juurde, et asustada piirimaid rändrahvaste vastu, ning muromlased hakkasid järk-järgult vene rahva sekka assimileeruma.<ref name=":1" /> Tõenäoliselt oli sulandumine rahumeelne ning toimus kaubanduse ja üksteisega tiheda läbikäimise toel kogu keskaja jooksul. Alguses elasid venelased linnades ning muromlased maakohtades või oma väikestes asulates.<ref name=":1" /><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Haarmann |eesnimi=Harald |autor-link=Harald Haarmann |kuupäev=Suvi 2000 |pealkiri=The soul of Mother Russia: Russian Symbols and Pre-Russian Cultural Identity |url=https://archive.org/details/revision_summer-2000_23_1/page/6|ajakiri=ReVision |aastakäik=23 |üksiknumber=1 |leheküljed=6 |via=Gale }}</ref> Alates 10. sajandist jääb muromlaste mainimine allikates haruldaseks, kuid arvatavasti säilitasid nad oma keele kuni 16. sajandini.<ref name=":1" /><ref>{{Netiviide |autor=Suurkask |eesnimi=Heiki |autor-link=Heiki Suurkask |aeg=2014-07-06 |pealkiri=Soome-ugri rahvad, kellest sa tõenäoliselt isegi kuulnud ei ole |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/69302577/soome-ugri-rahvad-kellest-sa-toenaoliselt-isegi-kuulnud-ei-ole |väljaanne=[[Delfi (portaal)|Delfi]]}}</ref> Tõenäoliselt andis viimase hoobi muromlaste kultuurile võitlus Vladimiri-Suzdali vürstiriigi ja [[Kaasani kaganaat|Kaasani kaganaadi]] vahel muromlaste kodumaa pärast 12.–15. sajandil ning [[kolmeaastane sõda]] 1467–1469.<ref name=":1" /><ref name=":0" /> == Pärand == Kuigi muromlastest ei ole jäänud väga palju kirjalikke jälgi, on muromlaste mõju nende endisel kodumaal siin-seal tunda. [[Vladimiri oblast]]is olev [[Murom]]i linn on saanud nime muromlaste rahva järgi.<ref>{{Netiviide |autor=Piirsalu |eesnimi=Jaanus |autor-link=Jaanus Piirsalu |aeg=2010-10-30 |pealkiri=Julia Aug näitab Tallinnas, millega ta lummas Tarantinot |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/51285592/julia-aug-naitab-tallinnas-millega-ta-lummas-tarantinot |väljaanne=[[EPL]]}}</ref> Ajaloolane Mäesalu väidab ka, et vene müütiline rahvuskangelane [[Ilja Muromets]] oli tõenäoliselt muromlane.<ref name=":1" /> Piirkonnast leitakse jätkuvalt mõnikord muromlaste [[kalme]]id koos rikkalike ehetega.<ref>{{Netiviide |aeg=2010-05-27 |pealkiri=Venemaal leiti haruldane muromlaste matusekoht |url=https://www.maavald.ee/uudised-10223-2010/3774-270510223-2010-venemaal-leiti-haruldane-muromlaste-matusekoht |väljaanne=[[Maavalla Koda]]}}</ref> Samuti on mitmed kohanimed, eriti veekogude nimed, tihti üle võetud vene keelde muromlastelt.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Beilektši |eesnimi=V. V. |kuupäev=2008 |pealkiri=ON THE FINNO-UGRIC TOPONYMY OF THE MUROM-OKA REGION |originaalpealkiri=ru:О ФИННО-УГОРСКИХ ТОПОНИМАХ В МУРОМСКОМ ПООЧЬЕ |tõlkepealkiri= |ajakiri=[[Venemaa Teaduste Akadeemia Samara Teaduskeskus Izvestija]] |aastakäik=10 |üksiknumber=4 |lehekülg=1270-1274}}</ref> Ka kahtlustatakse, et muromi keel on mõjutanud ümbritsevaid keeli, näiteks [[vene keel]]ele võõras ''učnu + inf'' vorm võib keeleteadlase Yana Penkova meelest jõuda vene keelde [[muromi keel]]e mõjul.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Penkova |eesnimi=Yana A. |kuupäev=2021 |pealkiri=Middle Russian Future Periphrastic Constructions in the Light of Language Contacts |ajakiri=[[Scando-Slavica]] |aastakäik=67 |üksiknumber=1 |lehekülg=43-64 |doi=10.1080/00806765.2021.1901241}}</ref> Muromlasi on uurinud mitmed ajaloolased, neist üks tuntumaid on [[Jevgeni Rjabinin]].<ref name=":1" /> == Viited == [[Kategooria:Soome-ugri rahvad]] <references /> {{Uurali rahvad}} iu2heqzrf77rqn4z9j7md4wv1wwffkw Mütsnarmikulised 0 623937 7228179 6761703 2026-09-03T12:44:54Z Svencapoeira 67038 7228179 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Mütsnarmikulised | värvus = seened | pilt = Lilla kübarnarmik1.jpg | pildi_seletus = [[Lilla kübarnarmik]] ''Hydnellum fuligineoviolaceum'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''Agaricomycetes'' | selts = [[Lehternahkiselaadsed]] ''Thelephorales'' | sugukond = '''Mütsnarmikulised''' ''Bankeraceae'' | sugukonna_autor = | levikukaart = | levikukaardi_seletus = }} '''Mütsnarmikulised''' (''Bankeraceae'') on [[seen]]te sugukond [[Lehternahkiselaadsed|lehternahkiselaadsete]] seltsis. ==Perekondi== *''Boletopsis'' – [[hundiseenik]] *''Hydnellum'' – [[kübarnarmik]] *''Sarcodon'' – [[põdramokk]] == Välislingid == * {{Elurikkus|119356}} [[Kategooria:Mütsnarmikulised| ]] scs3jj44a5ou12knjxso75w2zugugyt Harmik 0 624503 7228383 7077761 2026-09-04T06:58:04Z Svencapoeira 67038 7228383 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Harmik | värvus = seened | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Tavaharmik.jpg | pildi_seletus = '''Tavaharmik''' ''Clitopilus prunulus'' | pildi_laius = 250 px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = [[Punalehikulised]] ''Entolomataceae'' | perekond = '''Harmik''' ''Clitopilus'' | liik = | binaarne = | binaarse_autor = | leviku_kaart = }} '''Harmik''' (''Clitopilus'') on perekond sugukonnast [[punalehikulised]]. ==Eesti liike== *''[[Clitopilus caelatus]]'' *''Clitopilus hobsonii'' – [[pisiharmik]] *''Clitopilus lepista'' – [[mõru harmik]] *''Clitopilus passeckerianus'' – [[sõnnikuharmik]] *''Clitopilus prunulus'' – [[tavaharmik]] *''Clitopilus scyphoides'' – [[õrn harmik]] ==Välislingid== * [https://elurikkus.ee/app/taxonomy/taxon/122144 Harmik] andmebaasis eElurikkus [[Kategooria:Punalehikulised]] jlsv6wqrt6l0uoiwuh6kbnubv0lc1m2 Vene-Ukraina sõda 0 631822 7228252 7224545 2026-09-03T17:00:32Z Hannesvalk 176021 /* Juhtimis- ja sidetehnika */ 7228252 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib 2014. aastal alanud sõjast; 2022. aasta veebruaris alanud uue sissetungi kohta vaata artiklit [[Venemaa sissetung Ukrainasse]].}} {{lahingutegevus}} {{Infokast sõjaline konflikt |konflikt=Vene-Ukraina sõda |pilt=2022 Russian invasion of Ukraine.svg |pildisuurus= |pildiallkiri=Olukord rinnetel<br /><div style="text-align:left;margin:4px 0 4px 2px;">{{Legend2|#e3d975|[[Ukraina Vabariik|Ukraina]] kontrolli all olevad alad}}<br />{{Legend2|#ebc0b3|[[Venemaa Föderatsioon|Venemaa]] kontrolli all olevad alad}}<br />{{Legend2|#ABD4DD|Vabastatud alad}}<br />{{Legend2|#DDD1CE|[[Transnistria]]/[[Venemaa]]}} </div>'''[[:en:Template:Russo-Ukrainian_War_detailed_map|Detailsem kaart]]''' (ingliskeelne Vikipeedia)|koht=[[Ukraina]] |aeg=20. veebruar 2014 – |seis=käimasolev<div style="text-align:left;margin:2px;margin:-4px 0 0 -15px;line-height:113%;"> *[[Sõda Donbassis|Sõda Donbassis (2014–2022)]] *[[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa sissetung Ukrainasse]]<br />24. veebruaril 2022</div> |osaline1=[[Pilt:Flag of Ukraine.svg|25px]] '''[[Ukraina]]''' |osaline2=[[Pilt:Flag of Russia.svg|25px]] '''[[Venemaa]]'''<br />[[Pilt:Flag of Donetsk People's Republic.svg|25px]] [[Donetski Rahvavabariik|DRV]]<br />[[Pilt:Flag of the Luhansk People's Republic.svg|25px]] [[Luhanski Rahvavabariik|LRV]] }} {{Vene-Ukraina sõda}} '''Vene-Ukraina sõda''' on käimasolev sõda [[Venemaa]] ja [[Ukraina]] vahel. Sõda algas 2014. aasta veebruaris [[Krimmi annekteerimine|Krimmi annekteerimist]] ettevalmistava relvastatud konflikiga Krimmis.<ref name=MulticulturalSocieties/> ==Sõja eellugu== ===Budapesti memorandum=== [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] lagunemise järel sõlmiti 1994. aastal [[Budapest]]is [[Budapesti memorandum|rahvusvaheline leping]], mille alusel Ukraina loovutas olemasoleva [[tuumarelv]]ade arsenali Venemaa Föderatsioonile.<ref name=UN_BudaMemo /><ref name=BudapBBC /> Kokkulepitud kogus tuumarelvi likvideeriti. Ukraina nõustus tuumarelvavaba riigina ühinema [[tuumarelvade leviku tõkestamise leping]]uga.<ref>[https://web.archive.org/web/20220413143627/https://www.lawfareblog.com/revisiting-ukraines-nuclear-past-will-not-help-secure-its-future Revisiting Ukraine's Nuclear Past Will Not Help Secure Its Future.] Mariana Budjeryn, Lawfare.</ref> Vastutasuks leppisid Venemaa, [[Ühendkuningriik]] ja [[Ameerika Ühendriigid]] kokku Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja poliitilise sõltumatuse kaitsmises [[Budapesti memorandum|Budapesti julgeolekutagatiste memorandumi]] alusel. Hiljem ühinesid selle memorandumiga [[Hiina]] ja [[Prantsusmaa]]. [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon]]i tippkohtumine toimus 1999. aastal Istanbulis ning Venemaa oli üks Euroopa julgeolekuhartale allakirjutanud riike. Hartas kinnitati osalevate riikide loomuomast õigust vabalt valida või muuta oma julgeolekukorraldust, samuti sõlmida liidulepinguid.<ref>[https://www.osce.org/mc/39569 Istanbul Document 1999.] Organization for Security and Co-operation in Europe. 19. November 1999.</ref> ===Oranž revolutsioon=== {{vaata|Oranž revolutsioon}} 2004. aasta Ukraina presidendivalimised olid vastuolulised. Valimiskampaania ajal mürgitati opositsioonikandidaat [[Viktor Juštšenko]] [[dioksiinid|dioksiiniga]], mille korraldamist seostati Venemaaga.<ref>[https://www.kyivpost.com/post/8450 Study: Dioxin that poisoned Yushchenko made in lab.] Associated Press. 5. August 2009.</ref> Novembris kuulutati võitjaks peaminister [[Viktor Janukovitš]], vaatamata välisvaatlejate väidetele häälte võltsimise kohta. Valimiste vaidlustamiseks korraldati kahe kuu jooksul suuri rahumeelseid meeleavaldusi, mis said tuntuks [[Oranž revolutsioon|oranži revolutsioonina]]. Pärast seda, kui [[Ukraina Ülemkohus]] tühistas laialdase valimispettuse tõttu esialgse tulemuse, korraldati teine valimisvoor, mis tõi võimule Juštšenko presidendina ja [[Julia Tõmošenko]] peaministrina ning Janukovitš jäi opositsiooni.<ref>[https://web.archive.org/web/20080115052653/https://www.britannica.com/eb/article-30090/Ukraine Ukraine-Independent Ukraine] Encyclopædia Britannica. 15. January 2008.</ref> 21. sajandi alguse protestiliikumisi, eriti endistes postsovetlikes riikides, tuntakse nn. värviliste revolutsioonidena. Venemaa juhtkond on selliseid värvilisi revolutsioone pidanud USA ja Euroopa riikide katseks destabiliseerida tema naaberriike ja õõnestada Venemaa riiklikku julgeolekut.<ref>[https://www.csis.org/analysis/russia-and-color-revolution Russia and the “Color Revolution”.] Cordesman, Anthony H. 28. May 2014.</ref> ===Euromaidan=== {{vaata|Euromaidan}} 2009. aastal teatas Janukovitš oma kavatsusest kandideerida uuesti presidendiks 2010. aasta Ukraina presidendivalimistel, mille ta seejärel ka võitis. 2013. aasta novembris tegi Janukovitš otsuse mitte alla kirjutada [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] – Ukraina assotsiatsioonilepingule, valides selle asemel tihedamate sidemete loomise Venemaa ja [[Euraasia Majandusliit|Euraasia Majandusliiduga]]. Seepeale puhkes laiaulatuslike Euroopa Liitu pooldavate protestide laine. Ukraina parlament kiitis ülekaalukalt heaks Euroopa Liiduga sõlmitud lepingu lõpuleviimise, kuigi Venemaa avaldas Ukrainale survet selle tagasilükkamiseks.<ref>[https://www.kyivpost.com/post/6963 Parliament passes statement on Ukraine’s aspirations for European integration.] Kyiv Post. 22. February 2013.</ref> Pärast mitu kuud kestnud [[Euromaidan]]i raames läbi viidud proteste otsustasid Janukovitš ja parlamendi opositsiooni juhid kirjutada 21. veebruaril 2014 alla kokkuleppele, mis nõudis ennetähtaegseid valimisi. Kuid juba järgmisel päeval põgenes Janukovitš Kiievist enne parlamendi poolset tagandamishääletust, mis oleks võtnud talt presidendivolitused.<ref>[https://www.aljazeera.com/news/2014/2/22/ukraine-president-yanukovich-impeached Ukraine President Yanukovich impeached.] Al Jazeera. 22. February 2014</ref> 27. veebruaril moodustati ajutine valitsus ja kavandati ennetähtaegsed presidendivalimised. 28. veebruaril teatas Janukovõtš Venemaal pressikonverentsil, et jääb Ukraina presidendi kohusetäitjaks. Ukraina venekeelsete idapiirkondade juhid avaldasid jätkuvat lojaalsust Janukovõtšile.<ref>[https://www.aljazeera.com/news/2014/2/22/ukraine-president-yanukovich-impeached Ukraine President Yanukovich impeached.] Al Jazeera. 22. February 2014.</ref> Pärast [[Euromaidan]]i meeleavaldusi ja revolutsiooni, mille tulemusel kõrvaldati 2014. aasta veebruaris venemeelne president [[Viktor Janukovõtš]], puhkesid Ukraina erinevates piirkondades nii kohalike separatistide kui ka idanaabri korraldatud rahutused. [[Rohelised mehikesed|Eraldusmärkideta Vene sõjaväelased]] võtsid üle strateegilised positsioonid ja infrastruktuuri Ukraina territooriumil Krimmis ning hõivasid Krimmi parlamendi. Venemaa korraldas laialdaselt kritiseeritud referendumi, mille tulemusel liideti Krimm Venemaaga. Seejärel annekteeris Venemaa Krimmi. == Sõja algus ja kulg == Sõda algas 2014. aasta veebruaris pärast Ukraina [[2014. aasta Ukraina revolutsioon|Väärikuse revolutsiooni]] ja keskendus esialgu [[Krimmi poolsaar|Krimmi]] ja rahvusvaheliselt Ukraina osana tunnustatud [[Donetsi söebassein|Donbassi]] osade staatusele. Konflikti esimesed kaheksa aastat hõlmasid [[2014. aasta Krimmi anneksioon|Krimmi annekteerimist Venemaa poolt (2014)]] ning [[Sõda Donbassis|sõda Donbassis]] (2014–2022) Ukraina vägede ja Venemaa toetatud separatistide vahel, samuti mereväeintsidente, [[kübersõda]] ja poliitilisi pingeid. Pärast Venemaa sõjalise tegevuse intensiivistumist Ukraina piiril Venemaa/Valgevenega ja alates 2021. aasta lõpust laienes konflikt märkimisväärselt. Seejärel alustas Venemaa 24. veebruaril 2022 [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|täiemahulist sissetungi Ukrainasse]]. === Krimmi annekteerimine (2014) === Venemaa poolt Krimmi annekteerimise alguseks loetakse 20. veebruari 2014. 2015. aasta septembris allkirjastatud Ukraina seaduses nimetati see päev "ajutise okupatsiooni alguse kuupäevaks".<ref>[https://zakon.rada.gov.ua/laws/show/685-19#Text On passing amendments to certain laws of Ukraine regarding designation of the date of the start of the temporary occupation.] Vidomosti Verkhovnoyi Rady (VVR).</ref> Vene väed ja eriväed alustasid 22. ja 23. veebruaril läbi [[Novorossiisk]]i liikumist Krimmi suunas. Mitusada venemeelset meeleavaldajat blokeerisid 25. veebruaril [[Krimmi parlament|Krimmi parlamendi]] töö ja nõudsid Krimmi iseseisvuse üle referendumit.<ref>[https://censor.net/ru/photo_news/272784/prorossiyiskie_sily_zablokirovali_vr_kryma_trebuyut_referenduma_o_nezavisimosti_parlament_sobiraetsya Пророссийские силы заблокировали ВР Крыма.] Censor.net.ua. 25. February 2014.</ref> 27. veebruaril toimus sõjaväelise märgistuseta Vene vägede sissetung Krimmi poolsaarele. Nad asusid strateegilistele positsioonidele ja vallutasid Krimmi parlamendi, heisates Venemaa lipu. Turvakontrollipunktid eraldasid Krimmi poolsaare ülejäänud Ukrainast ja piirasid liikumist territooriumil.<ref>[https://www.theglobeandmail.com/news/world/crimean-region-could-be-ukraines-newest-flashpoint/article17130654/ Globe in Ukraine: Russian-backed fighters restrict access to Crimean.] Toronto: The Globe & Mail.</ref> Järgnenud päevadel võtsid märgistuseta Vene sõdurid kontrolli alla lennujaamu ja sidekeskusi. Venemaalt tehtud [[Küberrünne|küberrünnakud]] blokeerisid Ukraina valitsuse, uudistemeedia ja sotsiaalmeediaga seotud veebisaidid. Küberrünnakute abil saadi juurdepääse Ukraina ametnike ja parlamendiliikmete mobiiltelefonidele, mis põhjustas vastava isikute sideühenduse katkemise.<ref> Cyber War in Perspective: Russian Aggression against Ukraine. Tallinn: NATO CCD COE Publications.</ref> 1. märtsil kiitis Venemaa [[Föderatsiooninõukogu]] heaks relvajõudude kasutamise Krimmis, mis tõi kaasa Vene vägede, sõjalise varustuse ja tehnika sissevoolu poolsaarele. Järgnevatel päevadel piirati ümber Ukraina sõjaväebaasid ja rajatised, sealhulgas Lõuna mereväebaas. 17. märtsil kuulutas Krimmi parlament ametlikult välja oma iseseisvumise Ukrainast ja taotles täielikku ühinemist Venemaa Föderatsiooniga, teatades sellega Krimmi 60-aastase perioodi Ukraina territooriumina.<ref>[https://www.bbc.com/news/world-europe-26609667 Crimean parliament formally applies to join Russia.] Wayback Machine, BBC. 17. March 2014.</ref> [[ÜRO Peaassamblee]] võttis aga seejärel vastu resolutsiooni, mis nimetas 16. märtsil toimunud Krimmi referendumi ebaseaduslikuks. Pärast seda, kui Venemaa 18. märtsil poolsaare ametlikult annekteeris, võtsid Vene väed üle Ukraina sõjaväebaasid ja laevad. 24. märtsil andis valitsus Ukraina vägedele käsu taanduda ning 30. märtsiks olid kõik Ukraina sõjaväeosad poolsaarelt lahkunud. 15. aprillil kuulutas [[Ukraina Ülemraada]] Krimmi Venemaa poolt ajutiselt okupeeritud territooriumiks.<ref>[https://news.biharprabha.com/2014/04/ukraine-parliament-declares-crimea-temporarily-occupied-territory/ Ukraine Parliament declares Crimea temporarily occupied territory.] IANS. news.biharprabha.com</ref> Pärast annekteerimist suurendas Venemaa valitsus oma vägede sõjalist kohalolekut piirkonnas ja esines tuumaähvardustega. 2014. aasta novembris teatas [[NATO]], et on võimalik Venemaa poolt tuumarelvade paigutamine Krimmi. === Sõja algus Donbassis === 2014. aasta veebruari lõpus toimusid Ukraina ida- ja lõunapiirkondade suuremates linnades venemeelsete ja valitsusvastaste rühmituste meeleavaldused. Putin andis separatistidele legitiimsuse, nimetades Donbassi "Novorossijaks" ('uus Venemaa') ja väljendades hämmeldust selle üle, et piirkond on kunagi üldse saanud Ukraina osaks.<ref>Freedman, Lawrence (2 November 2014). "Ukraine and the Art of Limited War".</ref> 2014. aasta aprillis eskaleerusid venemeelsete rühmituste meeleavaldused Ukraina Donbassi piirkonnas sõjaks Ukraina sõjaväe ja Venemaa toetatud Donetski ja Luhanski vabariikide isehakanud separatistide vahel. Separatistid kuulutasid välja Donetski ja Luhanski rahvavabariigi. Kuna separatistid laiendasid pidevalt territoriaalset kontrolli, alustas Ukraina valitsus 15. aprillil terrorismivastast operatsiooni, kuid Ukraina väed olid halvasti ette valmistatud ning operatsioon takerdus kiiresti.<ref>[https://web.archive.org/web/20220120225729/https://www.understandingwar.org/sites/default/files/ISW%20Separatist%20ORBAT%20Holcomb%202017_Final.pdf The Kremlin's Irregular Army.] Institute for the Study of War.</ref> Aprilli lõpuks teatas Ukraina, et on kaotanud kontrolli Donetski ja Luhanski oblasti üle. Separatistide ja Ukraina valitsuse vahelise konflikti eskaleerudes mais alustas Venemaa [[Hübriidsõda|hübriidsõja]] elementide kasutamist, kombineerides desinformatsiooni ja propaganda esitamisega Ukraina vastu ning Vene regulaarvägede konventsionaalse sõjalise toetusega separatistidele. [[Donetski rahvusvaheline lennujaam|Donetski rahvusvahelises lennujaamas]] 26.–27. mail 2014 toimunud lahing Ukraina valitsuse ja separatistide vahel oli esimene lahing, milles osales suur hulk vene "vabatahtlikke".<ref>[https://www.rand.org/content/dam/rand/pubs/research_reports/RR1400/RR1498/RAND_RR1498.pdf Lessons from Russia's Operations in Crimea and Eastern Ukraine.] (2017). </ref> 17. juulil 2014 tulistas Venemaa kontrollitav üksus alla Ida-Ukraina kohal lennanud [[Malaysia Airlines]] reisilennuki, mis sooritas [[Malaysia Airlinesi lend 17|rahvusvahelist tsiviillendu Amsterdamist Kuala Lumpurisse]]. Kuigi lahingutegevus jätkus, algasid konfliktipiirkonnas uurimised ja surnukehade väljatoomine.<ref>[https://www.smh.com.au/world/mh17-unknown-groups-use-body-bags-20140719-3c8dl.html MH17: 'Unknown groups' use body bags.] The Sydney Morning Herald, 19. July 2014.</ref> === Vene invasioon augustis 2014 === 2014. aasta augustis ületasid märgistamata Vene sõjaväe sõidukid Ukraina piiri.<ref name=_1 /> Ukraina nimetas seda sammu otseseks [[invasioon]]iks. Separatistide juht [[Igor Strelkov]] väitis, et Donbassi saabusid Vene sõjaväelased, kes olid väidetavalt armeest "puhkusel".<ref>[https://www.themoscowtimes.com/2014/11/21/russias-igor-strelkov-i-am-responsible-for-war-in-eastern-ukraine-a41598 Russia's Igor Strelkov: I Am Responsible for War in Eastern Ukraine.] The Moscow Times, 11. April 2015.</ref> Algas välja kuulutamata sõda ühelt poolt Ukraina vägede ja teiselt poolt Vene vägedega segunenud separatistide vahel, kuigi Venemaa püüdis oma osalust varjata. Sõda kujunes peamiselt [[Kaevikusõda|staatiliseks konfliktiks]], mille käigus tehti korduvalt ebaõnnestunud relvarahukatseid. [[Ukraina Rahvusliku Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu]] teatas, et Venemaalt saabusid konvoid piirkonda peaaegu iga päev ning nende sisuks olid peamiselt relvad ja laskemoon. Venemaa [[riigiduuma]] [[föderatsiooninõukogu]] spiiker ja Venemaa riiklikud telekanalid tunnistasid Vene sõdurite sisenemist Ukrainasse, kuid nimetasid neid "vabatahtlikeks".<ref>[https://www.bbc.com/news/world-europe-29078465 Russia will react to EU sanctions.] BBC News, 6. September 2014.</ref> === Minski kokkulepped === 3. septembril ütles [[Ukraina president]] [[Petro Porošenko]], et tema ja [[Vladimir Putin]] on jõudnud püsiva relvarahu osas kokkuleppele. Venemaa eitas seda, teatades, et ta pole konflikti osapool ning lisas, et pooled nad arutasid ainult, kuidas konflikti lahendada. Selle järel astus Porošenko ametist tagasi.<ref>[https://www.theguardian.com/world/2014/sep/03/ukraine-russia-reach-ceasefire-agreement-kiev Vladimir Putin drafts peace plan for eastern Ukraine.] The Guardian, 26. November 2020.</ref> 5. septembril 2014 määrati [[Minski kokkulepped|Esimese Minski kokkuleppega]] siiski eraldusjoon relvarahuks separatistide kontrolli all olevate Donetski ja Luhanski oblasti vahele ning ülejäänud Ukraina territooriumi vahele. Novembris kinnitasid NATO ametnikud Venemaa kohalolekut, viidates tankide, haubitsate ja veoautode Ukrainasse sisenemisele. NATO teatas, et on nähtud Venemaa tankide, suurtükkide ja muu raske sõjatehnika arvu suurenemist Ukrainas ning kordas oma üleskutset Moskvale oma väed välja viia.<ref>[https://www.unian.info/ NATO sees increase of Russian tanks and artillery in Ukraine.] Ukraine Today, 22. January 2015.</ref> 15. veebruaril 2015 lepiti kokku uues meetmete paketis konflikti lõpetamiseks, mida tuntakse [[Minski kokkulepped|Teise Minski kokkuleppe]] nime all, kuid mitmed vaidlused takistasid selle täielikku rakendamist.<ref>[https://www.bbc.com/news/world-europe-31435812 Ukraine crisis: Leaders agree peace roadmap.] BBC News, 12. February 2015</ref> 18. veebruaril taandusid Ukraina väed [[Debaltseve]]st, kus oli toimunud sõja selle perioodi viimane intensiivne [[Debaltseve lahing|lahing]]. 2015. aasta septembriks oli [[ÜRO Inimõiguste Ülemvoliniku Amet|ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo]] hinnangul konfliktis hukkunud 8000 inimest. Ukraina valitsus liigitas 7% oma territooriumist ajutiselt okupeeritud alaks, samas kui Venemaa valitsus oli vaid kaudselt tunnistanud oma vägede kohalolekut Ukrainas. === Venemaa ettevalmistused täiemõõduliseks sõjaks === 2021. aastal ja 2022. aasta alguses toimus Ukraina piiride ümber Venemaa ulatuslik sõjaline suurendamine. NATO süüdistas Venemaad sissetungi kavandamises, mida Venemaa eitas. [[Venemaa president|President]] [[Vladimir Putin]] kritiseeris NATO laienemist kui ohtu oma riigile ja nõudis, et Ukrainale keelataks sõjalise alliansiga kunagi ühineda. Ta väljendas ka Venemaa irredentistlikke vaateid (maa põlisasukatele tagastamise poliitika), seadis kahtluse alla Ukraina eksisteerimisõiguse ja väitis vääralt, et Ukraina on loodud [[Nõukogude Venemaa]] ja [[Vladimir Lenin|Vladimir Uljanovi]] poolt.<ref name="Putin Ukraine statehood" /> 21. veebruaril 2022 tunnustas Venemaa ametlikult kahte isehakanud separatistlikku riiki Donbassis ja saatis sinna avalikult vägesid. Kolm päeva hiljem tungis Venemaa Ukrainasse. Suur osa rahvusvahelisest kogukonnast on Venemaa tegevuse revolutsioonijärgses Ukrainas hukka mõistnud, süüdistades Venemaad [[Rahvusvaheline õigus|rahvusvahelise õiguse]] rikkumises ja Ukraina [[suveräänsus]]e rikkumises. Paljud riigid rakendasid majandussanktsioone Venemaa, Venemaa üksikisikute või ettevõtete vastu, eelkõige pärast 2022. aasta sissetungi. == Täiemõõdulise sõja algus == 2022. aasta 23. veebruari ööl vastu 24. veebruari edastati Venemaa presidendi videopöördumine, milles ta õigustas edasist sissetungi Ukraina territooriumile. „/.../ tänapäeva Ukraina on täielikult loodud Venemaa, täpsemalt [[Bolševikud|bolševistliku]], kommunistliku Venemaa poolt," ütles Putin.<ref name=NYT_2022-02-23 /> Putin kuulutas välja "sõjalise erioperatsiooni" Ukraina "demilitariseerimiseks ja denatsifitseerimiseks". Pärast seda algas Venemaa täiemõõduline sissetung Ukraina põhjaossa, idaossa ja lõunaossa. Rünnakud Ukraina territooriumile toimusid põhja poolt [[Valgevene]]st [[Kiiev]]i suunas, kirde poolt [[Harkiv]]i suunas, lõunarindel Krimmist ning kagurindel Luhanskist ja Donetskist. Ukraina president [[Volodõmõr Zelenskõi]] kuulutas riigis välja sõjaseisukorra ja kõigi 18–60-aastaste Ukraina meessoost kodanike üldise mobilisatsiooni, kellel keelati riigist lahkuda.<ref>[https://www.reuters.com/world/europe/ukrainian-president-signs-decree-general-mobilisation-population-interfax-2022-02-24/ Ukrainian president signs decree on general mobilisation of population -Interfax".] Reuters. 24 February 2022.</ref> === Sõja kulg === Põhjarindel, saanud tunda Kiievi ümbruses tugevat Ukraina vastupanu ja kandes suuri kaotusi suuri, peatus Venemaa edasitung märtsis ning aprilli alguseks taandusid väed sellest piirkonnast. Ukraina põhjaosast välja viidud üksused paigutati ümber Donbassi. 8. aprillil määrati Vene vägede ülemaks Lõuna- ja Ida-Ukrainas kindral [[Aleksandr Dvornikov]].<ref>[https://web.archive.org/web/20220409085406/https://hindustannewshub.com/russia-ukraine-news/bbc-putin-replaces-military-commander-in-ukraine-the-moscow-times/ Putin replaces military commander in Ukraine – The Moscow Times.] Hindustan News. 8. April 2022.</ref> 19. aprillil alustas Venemaa uut rünnakut 500 kilomeetri pikkusel rindelõigul, mis ulatus Harkivist Donetski ja Luhanskini. 13. maiks oli Ukraina vastupealetung Vene väed Harkivi lähedalt tagasi tõrjunud. 20. mail langes [[Mariupol]]i linn lõplikult Vene vägede kätte pärast [[Azovstal]]i metallitööstuse tehasekompleksi pikaajalist piiramist.<ref>[https://www.yahoo.com/news/russia-says-remaining-531-azovstal-192141701.html Russia says Azovstal siege is over, shows video of defenders surrendering.] Yahoo!News. 20. May 2022.</ref> Vene vägede poolt toimus rindejoonest kaugemal asuvate Ukraina sõjaliste ja tsiviilobjektide järjepidev pommitamine. Sõda põhjustas suurima pagulas- ja humanitaarkriisi Euroopas alates [[Jugoslaavia sõjad|Jugoslaavia sõdadest]] 1990. aastatel.<ref>[https://www.britishfuture.org/protecting-ukrainian-refugees-what-can-we-learn-from-kosovo/ Protecting Ukrainian refugees: What can we learn from the response to Kosovo in the 90s?] Rutter, Jill. 7. March 2022</ref> [[ÜRO]] kirjeldas tekkinud olukorda kui kõige kiiremini kasvavat kriisi pärast Teist maailmasõda. Invasiooni esimesel nädala järel teatas ÜRO, et Ukrainast põgenes üle miljoni elaniku. Juuli alguseks 2022 oli põgenike arv tõusnud üle 6 miljoni. Kuni 7 miljonit Ukraina elanikku olid ümber asunud riigi lääneosasse.<ref>[https://www.theguardian.com/world/2022/jul/03/liz-truss-mulls-seizure-of-russian-assets-in-uk-to-give-to-ukraine Liz Truss mulls seizure of Russian assets in UK to give to Ukraine.] The Guardian. 3. July 2022.</ref> Ukraina väed alustasid vasturünnakuid rinde lõunaosas augustis ja kirdeosas septembris. 30. septembril 2022 [[Anneksioon|annekteeris]] Venemaa neli Ukraina oblastit, mille ta oli sissetungi käigus osaliselt vallutanud.<ref>[https://www.theglobeandmail.com/world/article-putin-signs-documents-to-unlawfully-claim-4-ukrainian-regions-in/ Putin signs documents to illegally annex four Ukrainian regions, in drastic escalation of Russia’s war.] The Globe and Mail. 30. september 2022.</ref> Seda annekteerimist enamus maailma riike ei tunnustanud ja mõistsid selle hukka. Pärast seda, kui Putin teatas, et alustab [[mobilisatsioon]]i 300 000 sõjaväelise väljaõppe saanud isikule, suurenes järsult Venemaalt lahkuvate meeskodanike arv ning riigist väljasõidupiletid olid peaaegu täielikult välja müüdud.<ref>[https://www.npr.org/2022/09/21/1124238235/russians-flights-out-reservist-call-up Russians rush for flights out amid partial reservist call-up.] NPR. 21. September 2022.</ref> Eduka pealetungi järel riigi kirdeosas vallutas Ukraina septembris tagasi enamuse Harkivi oblastis Vene vägede poolt okupeeritud aladest. Lõunapoolse vastupealetungi käigus vallutas Ukraina novembris 2022 tagasi [[Herson]]i linna ja Vene väed taganesid [[Dnepr]]i jõe idakaldale. === Piirkonnad === Ukraina põhjaosas kujunes [[Vene-Ukraina sõja põhjarinne]], millest tähtsaima osa moodustas Vene vägede [[Pealetung Kiievile|pealetung Kiievile]]. Ukraina lõunaosas kujunes [[Vene-Ukraina sõja lõunarinne|lõunarinne]] ja idaosas [[Vene-Ukraina sõja idarinne|idarinne]]. == Inimõiguste rikkumised == 2014. aastal alanud sõjategevuse käigus leidis konflikti piirkondades aset nii inimõiguste rikkumisi kui ka sõjakuritegusid. Aastatel 2014–2021 hukkus üle 3000 tsiviilisiku, neist enamik aastatel 2014 ja 2015.<ref>[https://ukraine.un.org/sites/default/files/2021-10/Conflict-related%20civilian%20casualties%20as%20of%2030%20September%202021%20%28rev%208%20Oct%202021%29%20EN.pdf Conflict-related civilian casualties in Ukraine.] Office of the United Nations High Commissioner for Human Rights. Retrieved 1 April 2022.</ref> Konfliktipiirkonna elanike liikumisõigus oli takistatud. Omavolilist kinnipidamist praktiseerisid konflikti esimestel aastatel mõlemad pooled. See vähenes pärast 2016. aastat Ukraina valitsuse kontrolli all olevates piirkondades, samas kui separatistide valduses olevatel aladel see jätkus. Mõlema poole toimepandud inimõiguste rikkumiste uurimine oli raskendatud.<ref>[https://www.ohchr.org/sites/default/files/2022-03/33rdReportUkraine-en.pdf Report on the human rights situation in Ukraine 1 August 2021 – 31 January 2022.] Office of the United Nations High Commissioner for Human Rights. Retrieved 1 April 2022. Vaadatud 6. juuni 2023.</ref> Pärast Venemaa sissetungi algust Ukrainasse 2022. aastal panid Venemaa võimud ja relvajõud toime mitmeid sõjakuritegusid: tahtlike rünnakuid tsiviilobjektide vastu, tsiviilisikute tapmist, naiste ja laste piinamist ning vägistamist, samuti valimatuid rünnakuid tihedalt asustatud piirkondades. Pärast Venemaa sõjajõudude väljatõrjumist Kiievist põhja pool asuvatelt aladelt avastati rohkesti tõendeid Vene vägede sõjakuritegude kohta. Eelkõige ilmnes [[Butša massimõrv|Butša]] linnas tõendeid Vene vägede poolt toime pandud rüüstamiste ning tsiviilisikute tapmise, piinamise, sandistamise ja vägistamise kohta.<ref>[https://www.washingtonpost.com/world/2022/04/06/bucha-barbarism-atrocities-russian-soldiers/ In Bucha, the scope of Russian barbarity is coming into focus.] The Washington Post. 7 April 2022. Vaadatud 6. juuni 2023.</ref> Kiievi piirkonnast leiti pärast Vene vägede lahkumist enam kui 1200 tsiviilisiku surnukeha, osa neist inimestest oli hukatud. Leiti andmeid tuhandete tsiviilisikute, sealhulgas laste sunniviisilisest väljasaatmisest Venemaale, mis toimus peamiselt Venemaa poolt okupeeritud Mariupolist. Ukraina vägesid süüdistati samuti mitmesuguste sõjakuritegude toimepanemises, sealhulgas kinnipeetavate väärkohtlemises, kuigi palju väiksemas ulatuses kui Vene vägesid.<ref>[https://apnews.com/article/ukraine-russia-war-crimes-un-human-rights-c52676801b588a95a8410bc71b62d568 UN-backed inquiry accuses Russia of war crimes in Ukraine.] AP NEWS. 16 March 2023.</ref> == Relvastus == === Venemaa lahingutehnika === ==== Soomusmasinad ==== {| class="wikitable" |+ ! colspan="2" |Soomusmasinad !Mark !Kommentaar |- | |[[Tank]]id<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120292066/peagi-voivad-rindele-jouda-tankid-t-34-vene-tankiarmaada-sulab-nagu-lumepall-ahju-peal-mida-see-kaasa-toob|title=„Peagi võivad rindele jõuda tankid T-34.“ Vene tankiarmaada sulab nagu lumepall ahju peal – mida see kaasa toob?|url-access=subscription}} Delfi FORTE Sõjandus 12.05.2024, 00:01</ref> |[[T-54/T-55|T-55]]A, [[T-62]] Obr. 1967, [[T-62]] Obr. 1972, [[T-62]]M ja [[T-62]]MV<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/na-hersonshhyni-rosijski-vijskovi-vtratyly-tanky-t-62m-ta-t-62mv/ На Херсонщині російські військові втратили танки Т-62М та Т-62МВ] (vaadatud: 25.10.2022)</ref><ref name="sodur_2023_3">[https://issuu.com/sodur/docs/s6dur_3_23_issuu/34 Tankid Ukraina sõjas] Urmas Salo, ajakiri Sõdur 3-2023</ref>, [[T-62]]M Obr. 2022, [[T-62]]MV Obr. 2022, [[T-64]]A, [[T-64]]BV, [[T-64]]BVK, [[T-72]] Ural, [[T-72]]A, [[T-72]]AV, [[T-72]]B, [[T-72]]B Obr.1989, [[T-72]]B Obr. 2022, [[T-72]]BA, [[T-72]]B3, [[T-72]]B3 Obr. 2014, [[T-72]]B3 Obr. 2016, [[T-72]]B3 Obr. 2022, [[T-80]]B, [[T-80]]BV, [[T-80]]BV Obr. 2022, [[T-80]]BVK, [[T-80]]U, [[T-80]]UE-1, [[T-80]]UK<ref>[https://defence-ua.com/weapon_and_tech/rashisti_podaruvali_zsu_ridkisni_varianti_t_80_odin_z_jakih_ne_projshov_tankovij_biatlon-8170.html Рашисти "подарували" ЗСУ рідкісні варіанти Т-80, один з яких не пройшов "танковий біатлон"] (vaadatud: 25.10.2022)</ref>, [[T-80]]UM2, [[T-80]]BVM, [[T-80]]BVM Obr. 2022, [[T-90]]A, [[T-90]]AK, [[T-90]]S, [[T-90]]M Prorõv<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/pid-bahmutom-zneshkodyly-rosijskyj-tank-t-90m-proryv/ Під Бахмутом знешкодили російський танк Т-90М “Прорыв”] (vaadatud: 25.10.2022)</ref> | |- | |[[Jalaväe lahingumasin]]ad |[[BMP-1]], [[BMP-2]], [[BMP-3]],<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/brazylski-dobrovoltsi-zsu-vidzhaly-u-rosiyan-bmp-2/ Бразильські добровольці ЗСУ «віджали» у росіян БМП-2]</ref><ref>[https://defence-ua.com/news/zsu_na_pjatij_misjats_vijni_prodovzhujut_zbirati_trofejni_bmp_3_rashistiv_foto-8320.html ЗСУ на п’ятий місяць війни продовжують збирати трофейні БМП-3 рашистів (фото)] (vaadatud: 26.10.2022)</ref> [[BMD-2]],[[BMD-4M]] | |- | |[[Soomustransportöör]]id | [[BTR-50]],<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/zbrojni-syly-ukrayiny-znyshhyly-pershyj-rosijskyj-btr-50-pid-avdiyivkoyu/ Збройні сили України знищили перший російський БТР-50 під Авдіївкою] (vaadatud: 15.10.2023)</ref> [[BTR-80]], [[BTR-82]],<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/ajdar-ozbroyivsya-trofejnym-rosijskym-btr-82a/ “Айдар” озброївся трофейним російським БТР-82А] (vaadatud: 15.07.2023)</ref> [[BTR-90]],<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/rosiyany-vykorystovuyut-odynychnyj-btr-90-rostok/ Росіяни використовують одиничний БТР-90 “Росток”] (vaadatud: 15.10.2023)</ref> [[MT-LB]], [[BTR-MD Rakuška]]<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/volontery-vidnovyly-dlya-desantnykiv-trofejnu-btr-md-rakushka/ Волонтери відновили для десантників трофейну БТР-МД “Ракушка”] (vaadatud: 10.08.2023)</ref> | |- | | [[Luuresoomuk]]id | [[BRDM-2]] | |- | | [[Soomusauto]]d | [[Tigr]], [[KamAZ-43269]], [[Z-STS]] | |- | | [[Soomusrong]]id<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120387802/lihtsalt-liikuvad-sihtmargid-miks-toi-vene-armee-ukrainasse-tagasi-vabadussoja-aegse-relva |pealkiri=„Lihtsalt liikuvad sihtmärgid.“ Miks tõi Vene armee Ukrainasse tagasi Vabadussõja-aegse relva? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-07-01 |vaadatud=2025-07-01 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> | Amuur, Baikal, Terek, Volga, Jenissei | |- |} ==== Suurtükid ==== {| class="wikitable" |+ ! colspan="2" |Suurtükid !Mark !Kommentaar |- | |[[Iseliikuv suurtükk|Iseliikuvad suurtükid]] |[[2S1 Gvozdika]], [[2S3 Akatsija]], [[2S5 Giatsint-S]], [[2S19 Msta-S]],<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/u-novolyubivtsi-rosiyany-vtratyly-5-sau-msta-s/ У Новолюбівці росіяни втратили 5 САУ МСТА-С] (vaadatud: 30.10.2022)</ref> [[2S7 Pion]], [[2S4 Tulp]],<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/vijskovi-zneshkodyly-240-mm-minomet-tyulpan-rf/ Військові знешкодили 240 мм міномет “Тюльпан” РФ] (vaadatud: 29.12.2022)</ref> [[2S9 Nona-S]], [[2S34]], [[2S43 Malva]] | |- | | |{{ill|en|M-1978 Koksan}}<ref name=M1991/><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120364894/video-vana-noukogude-koolkonna-lahenemine-ukraina-armee-havitas-uhe-tapse-lasuga-kolm-kim-jong-uni-superrelva |title=VIDEO - „Vana Nõukogude koolkonna lähenemine.“ Ukraina armee hävitas ühe täpse lasuga kolm Kim Jong-uni „superrelva“ |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-03-20 |access-date=2025-03-20| website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref> |Põhja-Korea iseliikuv suurtükk |- | |[[Suurtükk|Pukseeritavad suurtükid]] |[[D-20]], [[D-30]], [[2B16 Nona-K]], [[2A65 Msta-B]], [[2A36 Giatsint-B]], {{ill|en|M-46|130 mm towed field gun M1954 (M-46)}}<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120310875/venelastel-pole-tapsust-vaja-miks-on-stalini-aegse-suurtuki-rindele-joudmine-ukrainlaste-jaoks-tegelikult-halb-uudis |title=„Venelastel pole täpsust vaja.“ Miks on Stalini-aegse suurtüki rindele jõudmine ukrainlaste jaoks tegelikult halb uudis? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-07-30 |access-date=2024-07-30 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref> | |- | |[[Miinipilduja]]d |[[2B9 Vasiljok]] | |- | |[[Raketiheitja]]d |[[BM-21 Grad]]<ref>[https://defence-ua.com/news/vdalij_rejd_bijtsiv_sso_u_til_rashistiv_znajdeno_odrazu_tri_rszv_jaki_arta_zsu_peretvorila_na_metalobruht-12097.html Вдалий рейд бійців ССО у тил рашистів: знайдено одразу три РСЗВ, які "арта" ЗСУ перетворила на металобрухт] (vaadatud: 04.07.2023)</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120421813/parim-viis-on-peita-end-kraatrisse-ja-loota-et-see-ei-taba-miks-on-62-aastane-grad-endiselt-hirmus-relv |pealkiri=„Parim viis on peita end kraatrisse ja loota, et see ei taba.“ Miks on 62-aastane Grad endiselt hirmus relv? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-12-09 |vaadatud=2025-12-09 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref>, [[BM-27 Uragan]], [[BM-30 Smertš]],<ref name="sodur_22_5" /> [[2B17 Tornado-G]], [[TOS-1 Buratino]], [[TOS-1A Solntsepjok]]<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/zsu-znyshhyly-rosijskyj-solntsepyok/ ЗСУ знищили російський “Солнцепёк”] (vaadatud: 28.10.2023)</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120305185/voimsam-on-ainult-tuumarelv-miks-on-raske-leegiheitja-solntsepjok-vene-armee-koige-hirmsam-ja-efektiivsem-tapamasin|title=„Võimsam on ainult tuumarelv.“ Miks on raske leegiheitja Solntsepjok Vene armee kõige hirmsam ja efektiivsem tapamasin? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-07-04 |access-date=2024-07-04 |website=forte.delfi.ee Sõjandus}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120606811/videod-vene-propaganda-poolt-ulistatud-leegiheitjad-on-muutunud-oma-soduritele-suurimaks-surmaloksuks |pealkiri=VIDEOD - Vene propaganda poolt ülistatud leegiheitjad on muutunud oma sõduritele suurimaks surmalõksuks |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-08-28 |vaadatud=2025-08-26 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref>, [[TOS-2]]<ref>[https://defence-ua.com/news/tos_2_tosochka_bula_vpershe_pomichena_na_fronti_ale_shozhe_scho_zmogla_piti_tsiloju-14150.html ТОС-2 "Тосочка" була вперше помічена на фронті, але схоже, що змогла піти цілою] (vaadatud: 16.01.2023)</ref> | |- | | |[[M-1991]]<ref name=M1991>[https://www.err.ee/1609583761/deepstate-vene-vaed-vallutasid-donetski-oblastis-veel-uhe-asula#budanov Budanov: Põhja-Korea saadab Venemaale täiendavalt relvastust] ERR, 23.I 2025</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120372241/uus-video-kinnitab-pohja-korea-andis-venemaale-ukraina-rundamiseks-raketiheitjaid-m1991 |title=Uus video kinnitab: Põhja-Korea andis Venemaale Ukraina ründamiseks raketiheitjaid M1991 |url-access=subscription |author=Aivar Pau |date=2025-04-22 |access-date=2025-04-22 |website=forte.delfi.ee Sõjandus}}</ref> |Põhja-Korea raketiheitja |- | |Suurtükiväe radarid |[[Zoopark (relv)|Zoopark]]<ref>Сергей Морфинов. [https://www.bbc.com/russian/features-62882553 Среди трофеев украинской армии под Харьковом - разведывательный комплекс и станция управления "Орланами". И это далеко не всё] - BBC, 13.09.2022 (vaadatud: 19.02.2023)</ref>, [[Jastreb-AV]] | |- |} ==== Tuletoetusrelvad ==== {| class="wikitable" |+ ! colspan="2" |Tuletoetusrelvad !Mark !Kommentaar |- | |[[Juhitav tankitõrjeraketisüsteem|Tankitõrje raketisüsteemid]] |[[9P149 Shturm-S]], [[9P148 Konkurs]], [[9M133 Kornet|9P163M-1 Kornet-T]], [[9K121 Vihr]]<ref>[https://www.err.ee/1609057817/ukraina-avas-mustal-merel-koridori-tsiviillaevadele#vihr Vene vägi võttis Ukrainas kasutusele tankitõrjeraketid Vihr] ERR 10. august 2023</ref> | |- | |[[Tankitõrje#Tankitõrjekahurid|Tankitõrjekahurid]] |[[MT-12]] | |- | |Tuletoetusmasinad |[[Terminator (sõjatehnika)|Terminator]] | |- |} ==== Õhutõrje ==== {| class="wikitable" |+ ! colspan="2" |Õhutõrje !Mark !Kommentaar |- | |[[Õhutõrjesoomuk|Õhutõrje raketisüsteemid]] |[[S-300|S-300 Favorit]], [[S-350|S-350 Vitjaz]]<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120357784/video-ulevarvitud-s-300-ukraina-havitas-venelaste-130-miljoni-eurose-ohutorjekompleksi-mida-see-endast-kujutab |title=VIDEO - „Ülevärvitud S-300.“ Ukraina hävitas venelaste 130 miljoni eurose õhutõrjekompleksi. Mida see endast kujutab? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-02-18 |access-date=2025-02-18 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref>, [[S-400|S-400 Triumf]], [[S-500 Prometheus]], [[Pantsir]]<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/v-ukrayini-spalyly-zenitnyj-kompleks-rosiyi-pantsyr-s1/ В Україні спалили зенітний комплекс Росії “Панцирь-С1”] (vaadatud: 04.09.2022)</ref><ref>[https://mil.in.ua/uk/news/rashysty-vtratyly-na-hersonshhyni-zrgk-pantsyr-s1/ Рашисти втратили на Херсонщині ЗРГК “Панцирь-С1”] (vaadatud: 04.09.2022)</ref><ref>[https://mil.in.ua/uk/news/u-novij-kahovtsi-znyshhyl1y-zrgk-pantsyr-s1/ На Каховській ГЕС знищили ЗРГК “Панцирь-С1”](vaadatud: 22.10.2022)</ref>, [[9K33 Osa]], [[Strela-10]], [[Tor (raketisüsteem)|Tor]], [[Buk (raketisüsteem)|Buk-M2, Buk-M3]] | |- | |[[Õhutõrje|Õhutõrje kahurid]] |[[ZU-23-2]], [[2K22 Tunguska]], [[ZSU-23-4 Shilka]], [[BTR-ZD Skrezhe]] | |- | |Õhutõrje radarid |[[Podlet-K1]], {{ill|en|Nebo-SVU}}, [[Nebo-M]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Reporter |eesnimi=Isabel van Brugen |kuupäev=2024-05-29 |pealkiri=Satellite images show Russia's "Nebo-M" radar system targeted in strike |url=https://www.newsweek.com/satellite-images-russia-nebo-m-radar-luhansk-strike-atacms-1905657 |vaadatud=2024-05-31 |väljaanne=Newsweek |keel=en}} </ref>, {{ill|en|Kasta-2E2|Kasta_2E}}, [[Garmon-M]], [[S-400]] radarid: [[91N6E]], [[92N6E]] | |- |} ==== Pioneeritehnika ==== {| class="wikitable" |+ ! colspan="2" |Pioneeritehnika !Mark !Kommentaar |- | |[[Sillatank]]id | | |- | |[[Demineerimine|Demineerimismasinad]] |[[UR-77 Meteorit]] | |- | |Mineerimismasinad |[[ISDM Zemledelije]]<ref>[https://tehnika.postimees.ee/7877272/ebameeldiv-vene-relv-ukrainas-kaugmineerjia-mis-puistab-miinid-15-kilomeetri-kaugusele Ebameeldiv Vene relv Ukrainas: kaugmineerjia, mis puistab miinid 15 kilomeetri kaugusele] tehnika.postimees.ee 16. okt. 2023</ref> | |- | |Muu pioneeritehnika |[[BREM]] | |- |} ==== Juhtimis- ja sidetehnika ==== {| class="wikitable" |+ ! colspan="2" |Juhtimis- ja sidetehnika !Mark !Kommentaar |- | |Sidemasinad | | |- | |[[Elektrooniline sõda|EW-võitluse]] vahendid<ref name=EW>[https://www.horisont.ee/arhiiv-2024/Horisont01_2024.pdf Nähtamatu sõda, mida peetakse megahertside, signaalide ja kilovoltidega] Horisont 1-2024 lk 44-49</ref><ref name=EW_2>[https://www.facebook.com/toomas.piirmann/posts/pfbid02LiCRPGeCh7XXT1ugrqGxLzZ27cC7sYXRgUAiQuj6NfjFehzBxdUyqTr3n6NrC1rKl Jess Daly, Elektroonilise võitluse vahendid] Toomas Piirmanni blogi, 23.III 2025</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120414055/putini-armee-on-ennast-ukraina-sojas-mannetuna-naidanud-siiski-oleks-venelastel-natoga-sodimiseks-uks-trumpass |pealkiri=Putini armee on ennast Ukraina sõjas mannetuna näidanud. Siiski oleks venelastel NATOga sõdimiseks üks trumpäss |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-10-31 |vaadatud=2025-10-31 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> |{{ill|en|Krasuha-4|Krasukha}}, [[Leer-2]], [[RB-341W Leer-3]], {{ill|en|R-330Ž Žitel|R-330Zh Zhitel}}, {{ill|en|Borisoglebsk-2}}, Чёрный глаз<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120375584/need-tuleb-kohe-havitada-venelased-on-loonud-segaja-mis-suudab-ukraina-droonid-neutraliseerida-kas-see-muudab-soja-kaiku |title=„Need tuleb kohe hävitada.“ Venelased on loonud segaja, mis suudab Ukraina droonid neutraliseerida. Kas see muudab sõja käiku? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-05-07 |access-date=2025-05-07 |website=forte.delfi.ee SÕJANUDS}}</ref> | |- |} ==== Lennuvahendid ==== {| class="wikitable" |+ ! colspan="2" |Lennuvahendid !Mark !Kommentaar |- | |[[Lennuk]]id |[[Su-24]], [[Su-25]], [[Su-27]], [[Su-30]], [[Su-34]], [[Su-35S]], [[Su-57]], [[Tu-22]], [[Tupolev Tu-95|Tu-95]], [[Tupolev Tu-160|TU-160]]<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120394092/venemaa-saatis-esimest-korda-sotta-oma-tuumapommitajad-mis-sellest-muutub-kui-tu-160-d-rundavad-ukrainat |pealkiri=Venemaa saatis esimest korda sõtta oma tuumapommitajad. Mis sellest muutub, kui Tu-160-d ründavad Ukrainat? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-07-31 |vaadatud=2025-07-31 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref>, {{ill|en|Il-22|Ilyushin Il-22}}, [[Il-76]], [[A-50]], {{ill|en|Be-200|Beriev Be-200}}, [[An-26]], [[Mikojan-Gurevitš MiG-31|MiG-31]]<ref>{{cite web |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120358457/see-on-uhekordne-lennuk-venemaa-koige-ohtlikumad-lennukid-on-ukraina-rundamise-jarele-jatnud-mis-juhtus |title=„See on ühekordne lennuk.“ Venemaa kõige ohtlikumad lennukid on Ukraina ründamise järele jätnud. Mis juhtus? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-02-20 |access-date=2025-02-20 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref><ref>{{cite web |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120367788/nato-s-magati-venemaa-umberrelvastumine-maha-laas-ignoreeris-olulist-arengut-ohusojas-nuud-voib-see-valusalt-katte-maksta |title=„NATO-s magati Venemaa ümberrelvastumine maha.“ Lääs ignoreeris olulist arengut õhusõjas. Nüüd võib see valusalt kätte maksta |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-04-02 |access-date=2025-04-02 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref> | |- | |[[Kopter]]id |[[Mi-8]], [[Mi-24]], [[Mil Mi-28|Mi-28]], [[Kamov Ka-52|Ka-52 Alligator]] | |- | |[[Droon]]id<ref name=droonid>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8264024/postimees-ukrainas-ulevaade-millised-droonid-on-ukrainal-paremad-millised-vene-vagedel |title=POSTIMEES UKRAINAS ⟩ Ülevaade: millised droonid on Ukrainal paremad, millised Vene vägedel |url-access=subscription |author=Juri Larin |date=2025-06-07 |access-date=2025-06-07 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref name=droonid_2>{{cite web|url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120395538/droonid-rindel-emadroonist-baba-jagani-mis-mida-lahinguvaljal-teeb |title=DROONID RINDEL - Emadroonist Baba Jagani – mis mida lahinguväljal teeb? |url-access=subscription |author=Kaur Maran |date=2025-08-09 |access-date=2025-08-09 |website=ekspress.delfi.ee}}</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120415358/vene-armee-eriuksus-likvideerib-sihiparaselt-ukraina-droonimeeskondi-miks-on-nad-nii-ohtlikud |title=Vene armee eriüksus RUBIKON likvideerib sihipäraselt Ukraina droonimeeskondi. Miks on nad nii ohtlikud? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-11-06 |access-date=2025-11-06 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref> |[[ZALA Lantset]]<ref>{{cite web |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120226248/see-on-vaga-ohtlik-relv-ukraina-vagede-suurimaks-oudusunenaoks-on-muutunud-venelaste-kamikaze-droonid-lancet|title=„See on väga ohtlik relv.“ Ukraina vägede suurimaks õudusunenäoks on muutunud venelaste kamikaze-droonid Lancet |url-access=subscription}} Delfi FORTE Sõjandus 23.08.2023, 17:22</ref>, [[Molnija]]<ref>{{cite web |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120385006/video-odav-primitiivne-ja-vaga-ohtlik-miks-kujutavad-venelaste-drooni-emalaevad-ukraina-armeele-suurt-ohtu |title=VIDEO - „Odav, primitiivne ja väga ohtlik.“ Miks kujutavad venelaste drooni „emalaevad“ Ukraina armeele suurt ohtu? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-06-17 |access-date=2025-06-17 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}} Delfi FORTE Sõjandus</ref>, [[Orlan-10]], {{ill|en|Eleron-3}}, [[ZALA 421-16Е]], [[Forpost-RU]], [[Geran/CBTS.611000]]<ref>{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8293667/venemaa-on-asunud-hiina-juppidest-ehitama-vaga-ohtlikke-vaikedroone |pealkiri=Venemaa on asunud Hiina juppidest ehitama väga ohtlikke väikedroone |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2025-07-26 |vaadatud=2025-07-26 |väljaanne=tehnika.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120393483/sojapaevik-1251-paev-venemaa-relvalaod-ammenduvad-uha-rohkem-soltutakse-pohja-koreast-ja-hiinast |pealkiri=SÕJAPÄEVIK (1251. päev) - Venemaa relvalaod ammenduvad, üha rohkem sõltutakse Põhja-Koreast ja Hiinast |url-access=subscription |eesnimi=Christopher |perekonnanimi=Crutto |kuupäev=2025-07-28 |vaadatud=2025-07-28 |väljaanne=ekspress.delfi.ee SÕJAPÄEVIK |keel=et}}</ref>, [[Geran-2]], [[Geran-3]]<ref name=geran3>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120394130/nagu-kuum-triikraud-kas-reaktiiv-sahedid-pooravad-droonisoja-otsustavalt-venelaste-kasuks |pealkiri=„Nagu kuum triikraud.“ Kas reaktiiv-Šahedid pööravad droonisõja otsustavalt venelaste kasuks? |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |url-access=subscription |kuupäev=2025-07-31 |vaadatud=2025-07-31 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8325563/ukraina-luure-uuris-uue-vene-geran-3-drooni-sisemust-laane-jupid-ja-hiina-mootor |pealkiri=Ukraina luure uuris uue Vene Geran-3 drooni sisemust – Lääne jupid ja Hiina mootor |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2025-09-17 |vaadatud=2025-09-17 |väljaanne=tehnika.postimees.ee |keel=et}}</ref>, [[Geran-4]], [[Geran-5]], [[Gerbera (droon)|Gerbera]], [[MS001]]<ref>{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8283801/vene-tapjadroonist-leidsid-ukrainlased-nvidia-kiibi-ja-see-teeb-midagi-vaga-halba-ja-ohtlikku |pealkiri=Vene tapjadroonist leidsid ukrainlased NVIDIA kiibi – ja see teeb midagi väga halba ja ohtlikku |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2025-07-09 |vaadatud=2025-07-09 |väljaanne=tehnika.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://interestingengineering.com/military/russia-drone-nvidia-ai-supercomputer |pealkiri=Russia’s new drone uses Nvidia’s mini supercomputer to make its own kill list |url-access= |eesnimi=Kapil |perekonnanimi=Kajal |kuupäev=2025-07-10 |vaadatud=2025-07-10 |väljaanne=interestingengineering.com |keel=en}}</ref>, [[Molnija]]<ref>{{Netiviide |url=https://majandus.postimees.ee/8403219/ukrainlaste-toeline-peavalu-venelaste-uliodav-ja-tohus-tapjadroon-molnija |pealkiri=Ukrainlaste tõeline peavalu – venelaste üliodav ja tõhus tapjadroon Molnija |url-access= |eesnimi=Sander |perekonnanimi=Silm |kuupäev=2026-01-26 |vaadatud=2026-01-26 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref>, [[BM-35]]<ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid02J5GAGNgUwhJpa8gy9BdKPStdtfX5hj69YXrub8PKosZcn2dkdYYtW6zZipTquWXdl Teet Kalmuse blogi] FB, 2.II 2026</ref> | |- | | |[[HESA Shahed 136]]<ref>[https://www.err.ee/1609061201/ukraina-kindral-teatas-edust-tauria-suunal Uuring: Venemaa on hakanud Iraani droone järele tegema] ERR 13. august 2023</ref>, [[HESA Shahed 238]]<ref name=geran3/>, {{ill|en|Qods Mohajer-6}} |Iraani [[droon]]id |- | |[[Tiibrakett|Tiibraketid]] |{{ill|en|Kalibr}}, {{ill|en|Kh-101}}, {{ill|en|Kh-55}}, {{ill|en|Kh-59}}, [[H-22]]<ref name=sodur_2023_1 />, {{ill|en|P-800 Oniks}}, {{ill|en|H-69}} <ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120288644/selle-ilmumine-oli-vaga-halb-ullatus-mida-kujutab-endast-salaparane-rakett-millega-venemaa-ukraina-energiasusteeme-laastab |title=„Selle ilmumine oli väga halb üllatus!“ Mida kujutab endast salapärane rakett, millega Venemaa Ukraina energiasüsteeme laastab? |url-access=subscription}} Delfi FORTE Sõjandus 26.04.2024, 18:30</ref>, [[9K720 Iskander|Iskander-K]], {{ill|en|Novator 9M729}}<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120421787/see-ei-tule-otse-vaid-mangib-kassi-ja-hiirt-mida-kujutab-endast-vene-armee-keelatud-rakett |pealkiri="See ei tule otse, vaid mängib kassi ja hiirt." Mida kujutab endast Vene armee "keelatud rakett"? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-12-06|vaadatud=2025-12-06 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref>, [[3M22 Tsirkon|Tsirkon]], {{ill|en|H-32|Kh-32}}<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120433891/tapsus-teeb-selle-ohtlikumaks-vene-pommitajad-on-sojas-tagasi-veelgi-ohtlikuma-raketiga-kui-enne |pealkiri=„Täpsus teeb selle ohtlikumaks.“ Vene pommitajad on sõjas tagasi veelgi ohtlikuma raketiga kui enne |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-04|vaadatud=2026-02-04 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref>, [[Banderol]]<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120598898/venelased-proovivad-louna-ukraina-peal-oma-uut-raketti-kui-tosiseks-probleemiks-voib-kujuneda-banderol |pealkiri=Venelased proovivad Lõuna-Ukraina peal oma uut raketti. Kui tõsiseks probleemiks võib kujuneda Banderol? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-07-22|vaadatud=2026-07-22 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> | |- | |[[Ballistiline rakett|Ballistilised raketid]] |[[9K720 Iskander|Iskander-M]], [[H-47M2 Kinžal|Kinžal]], [[S-300]]<ref name=sodur_2023_1 />, [[S-400]], [[SS-21 Skarabeus|OTR-21 Totška]]<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2022-04-08 |pealkiri=Kramatorsk station attack: What we know so far |keel=en-GB |url=https://www.bbc.com/news/world-europe-61036740 |vaadatud=2024-05-30}}</ref>, [[Orešnik]]<ref>{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8395383/laane-ukrainas-havingut-kulvanud-oresnikust-voib-nato-jaoks-saada-toeline-pahkel |pealkiri=Lääne-Ukrainas hävingut külvanud Orešnikust võib NATO jaoks saada tõeline pähkel |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-13 |vaadatud=2026-01-13 |väljaanne=tehnika.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120430331/sakslaste-susteemid-ei-reageerinud-kas-oresnik-jattis-lolliks-nato-voi-venelased-endid |pealkiri=„Sakslaste süsteemid ei reageerinud.“ Kas Orešnik jättis lolliks NATO või venelased endid? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-01-19 |vaadatud=2026-01-19 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS|keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120430650/korvalekalle-on-mitusada-meetrit-look-lvivi-tehasele-paljastas-venemaa-koige-hirmsama-raketi-norkuse |pealkiri=„Kõrvalekalle on mitusada meetrit.“ Löök Lvivi tehasele paljastas Venemaa kõige hirmsama raketi nõrkuse |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-01-20 |vaadatud=2026-01-20 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS|keel=et}}</ref> | |- | | |{{ill|en|KN-23}}<ref name=fath>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120320607/dezful-on-vaga-ohtlik-rakett-kas-iraani-raketid-kallutavad-ukraina-soja-vene-armee-kasuks |title=„Dezful on väga ohtlik rakett!“ Kas Iraani raketid kallutavad Ukraina sõja Vene armee kasuks? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-09-10 |access-date=2024-09-10 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref>, {{ill|en|KN-24}}<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120601755/kim-jong-un-koondab-meedia-teatel-oma-raketivagesid-ukraina-vastu-mida-tal-kremlile-appi-saata-on |title=Kim Jong-un koondab meedia teatel oma raketivägesid Ukraina vastu. Mida tal Kremlile appi saata on? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2026-08-05 |access-date=2026-08-05 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref> |Põhja-Korea raketid |- | | |{{ill|en|Fath 360}}<ref name=fath/> |Iraani raketid |- | |[[Planeeriv pomm|Planeerivad pommid]]<ref>{{cite web| url=https://tehnika.postimees.ee/8522797/lisatud-vene-liugpommide-kirjeldused-putini-verine-rekord-ukrainale-heideti-juulikuus-8300-juhitavat-liugpommi |title=LISATUD VENE LIUGPOMMIDE KIRJELDUSED ⟩ Putini verine rekord: Ukrainale heideti juulikuus 8300 juhitavat liugpommi |url-access=subscription |author= |date=2026-08-06 |access-date=2026-08-06 |website=tehnika.postimees.ee}}</ref> |{{ill|en|FAB-250}}, {{ill|en|FAB-500}}, {{ill|en|FAB-1500}}, [[FAB-3000]]<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120310056/nendega-saaks-hakkama-isegi-selline-ohutorje-mis-on-eestis-kuidas-voidelda-putini-kolmetonniste-hiidpommidega-ja-kui-ohtlikud-need-on |title=„Nendega saaks hakkama isegi selline õhutõrje, mis on Eestis.“ Kuidas võidelda Putini kolmetonniste hiidpommidega ja kui ohtlikud need on? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-07-25 |access-date=2024-07-25 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref> | |} * [https://www.oryxspioenkop.com/2022/02/attack-on-europe-documenting-equipment.html ORYX: Dokumenteeritud kaotused] * [https://sbs-group.army/en/ USF Grouping Online Killboard / Reaalajas uuenev Venemaa kaotuste tabloo] === Ukraina lahingutehnika === ==== Soomusmasinad ==== {| class="wikitable" |+ ! colspan="2" |Soomusmasinad !Päritolu !Mark !Kommentaar |- | |[[Tank]]id | NSVL/UKR | [[T-55]] moderniseeritud versioon M-55S<ref>[https://www.ukrmilitary.com/2023/07/m-55s.html ЗСУ втратили перший танк M-55S (ВІДЕО)] (vaadatud: 14.07.2023)</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120353488/graafik-neetud-tank-miks-ei-taha-ukski-ukraina-armee-uksus-neid-vanu-sloveenia-tanke |title=GRAAFIK - „Neetud tank“ – miks ei taha ükski Ukraina armee üksus neid vanu Sloveenia tanke? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-01-30 |access-date=2025-01-30 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref>, [[T-64]], [[T-72]] erinevad modifikatsioonid, [[T-80|T-80BV]] ja [[T-84|T-84 Oplot]]<ref name=sodur_2023_3 /> | |- | | |Lääne |[[Leopard 1]]<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120220056/tanapaeva-sotta-need-ei-kolba-kas-ligi-60-aastastest-saksa-tankidest-saavad-ukraina-sodurite-jaoks-teraskirstud|title=„Tänapäeva sõtta need ei kõlba.“ Kas ligi 60-aastastest Saksa tankidest saavad Ukraina sõdurite jaoks teraskirstud? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2023-07-29 |access-date=2023-07-29 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120335549/liiga-habras-kas-ukrainlastel-onnestub-teha-soja-koige-apumast-tankist-korralikku-voitlusmasinat |title=„Liiga habras.“ Kas ukrainlastel õnnestub teha sõja kõige äpumast tankist korralikku võitlusmasinat? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-11-11 |access-date=2024-11-11 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref>, [[Leopard 2|Leopard 2A4, Leopard 2A6]]<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/ukrayinski-leopard-2a4-osnastyly-dynamichnym-zahystom/ Українські Leopard 2А4 оснастили динамічним захистом] (vaadatud: 01.06.2023)</ref>, [[Stridsvagn 122]]<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120365222/graafik-kas-ukraina-soja-parim-tank-on-tegelikult-hoopis-laiemale-avalikkusele-tundmatu-rootslane |title=GRAAFIK - Kas Ukraina sõja parim tank on tegelikult hoopis laiemale avalikkusele tundmatu „rootslane“? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-03-21 |access-date=2025-03-21 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref>, [[Challenger 2]]<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120357656/ekspert-vastab-miks-on-eestit-turvav-challenger-2-tank-tegelikult-ukraina-soja-koige-viletsam-nuudisaegne-laane-tank |title=EKSPERT VASTAB - Miks on Eestit turvav Challenger 2 tank tegelikult Ukraina sõja kõige viletsam nüüdisaegne lääne tank? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-02-19 |access-date=2025-02-19 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref>, [[M1 Abrams]]<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/47-ma-brygada-pokazala-bojove-zastosuvannya-svoyih-m1a1-sa-abrams/ 47-ма бригада показала бойове застосування своїх M1A1 SA Abrams] (vaadatud: 27.04.2024)</ref> | |- | |[[Jalaväe lahingumasin]]ad |NSVL |[[BMP-1]], [[BMP-2]] | |- | | |Lääne |[[Bradley (jalaväe lahingumasin)|Bradley]],<ref>[https://forte.delfi.ee/artikkel/120204564/bradley-soitis-miinile-siis-sai-raketiga-pihta-aga-mehed-jaid-terveks-laane-soomus-saadab-ukrainas-korda-imes „Bradley sõitis miinile, siis sai raketiga pihta, aga mehed jäid terveks.“ Lääne soomus saadab Ukrainas korda imesid] - Delfi SÕJANDUS 18.06.2023, 00:01</ref><ref>[https://mil.in.ua/uk/news/bradley-vytrymav-pidryv-ta-vluchannya-protytankovoyi-rakety/ Bradley витримав підрив та влучання протитанкової ракети] (vaadatud: 13.07.2023)</ref> [[Stryker]],<ref>[https://www.err.ee/1609005383/soja-475-paev-putin-venemaa-on-vastupealetungi-kaigus-kaotanud-54-tanki#relvaabipakett USA saadab Ukrainale 325 miljoni eest sõjatehnikat enda varudest] ERR 13.06.2023</ref> [[CV-90]],<ref name=ERR_230119_Archer/> [[Marder 1]], {{ill|en|FV 107 Scimitare|FV107_Scimitar}}, [[Lynx (jalaväe lahingumasin)|Lynx KF41]]<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120350040/venelaste-masinad-on-nende-korval-plekk-karbid-kuidas-muudab-ukraina-lahinguvalja-sakslaste-moodsaima-soomusmasina-tulek |title=„Venelaste masinad on nende kõrval plekk-karbid.“ Kuidas muudab Ukraina lahinguvälja sakslaste moodsaima soomusmasina tulek? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-01-15 |access-date=2025-01-15|website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref> | |- | |[[Soomustransportöör]]id |NSVL/UKR |[[MT-LB]], [[BTR-3]], [[BTR-4]], [[BTR-60]], [[BTR-70]], [[BTR-80]], [[BRDM-2]] | |- | | |Lääne |{{ill|en|YPR-765|YPR-765}}, [[M113]]<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120407081/noukogude-masinad-on-piin-miks-teeb-igivana-ameeriklaste-soomuk-isegi-uutele-vene-omadele-silmad-ette |pealkiri=„Nõukogude masinad on piin.“ Miks teeb igivana ameeriklaste soomuk isegi uutele Vene omadele silmad ette? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-09-30 |vaadatud=2025-09-30 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref>, [[FV103 Spartan]], [[VAB]], [[Patria Pasi|Sisu XA-185]] | |- | |[[Luuresoomuk]]d |NSVL |[[BRDM-2]]<ref>[https://defence-ua.com/weapon_and_tech/bijtsi_tro_majut_modernizovanu_brdm_2_v_jakij_zminili_faktichno_vse_scho_mozhna-12549.html Бійці ТрО мають модернізовану БРДМ-2, в якій змінили фактично все, що можна] (vaadatud: 16.08.2023)</ref> | |- | |[[Soomusauto]]d |UKR |[[Kozak-2]], [[Kozak-2M|Kozak-2M1]],<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/syly-oborony-otrymuyut-modernizovani-kozak-2m1/ Сили оборони отримують модернізовані Козак-2М1] (vaadatud: 31.08.2023)</ref> [[Kozak-5]], [[KrAZ Spartan]], [[KrAZ Cobra]], [[Novator]], [[Varta]] | |- | | |Lääne | [[International MaxxPro|MaxxPro]], [[Bushmaster]], [[BMC Kirpi]], {{ill|en|Oshkosh M-ATV|Oshkosh M-ATV}}, [[HMMWV]], {{ill|en|Cougar|Cougar (MRAP)}}, {{ill|en|Iveco LMV|Iveco LMV}}, [[Roshel Senator]], {{ill|en|Husky TSV|Husky TSV}}, [[Mamba Alvis]] | |- |} ==== Suurtükid ==== {| class="wikitable" ! colspan="2" |Suurtükid !Päritolu !Mark !Kommentaar |- | |[[Iseliikuv suurtükk|Iseliikuvad suurtükid]] |UKR/NSVL |[[2S9 Nona-S]], [[2S1 Gvozdika]],<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/sitka-vryatuvala-sau-gvozdyka-vid-lantseta/ Сітка врятувала САУ “Гвоздика” від “Ланцета”] (vaadatud: 15.03.2023)</ref> [[2S3 Akatsija]], [[2S5 Giatsint-S]], [[2S7 Pion]]<ref>[https://defence-ua.com/army_and_war/na_18_misjatsi_vijni_proti_rf_zsu_dosi_majut_203_mm_snarjadi_do_sau_2s7_pion-12575.html На 18 місяці війни проти РФ ЗСУ досі мають 203-мм снаряди до САУ 2С7 "Піон"] (vaadatud: 19.08.2023)</ref>, [[2S19 Msta-S]], [[2S22 Bohdana|Bohdana]]<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120340963/ka-vene-kindralstaabis-ei-istu-lollid-kas-jumala-kingitus-aitab-ukrainlastel-lahinguvaljale-tasakaalu-tuua |title=„Ka Vene kindralstaabis ei istu lollid.“ Kas „jumala kingitus“ aitab ukrainlastel lahinguväljale tasakaalu tuua? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-12-03 |access-date=2024-12-03 |website=forte.delfi.ee Sõjandus}}</ref> | |- | | |Lääne |[[PzH 2000]]<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/26-ta-artbrygada-pokazala-u-diyi-sau-pzh-2000/ 26-та артбригада показала у дії САУ “PzH 2000”] (vaadatud: 27.10.2022)</ref>, [[Zuzana 2]],<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/ukrayinski-vijskovi-pokazaly-zastosuvannya-sau-zuzana-2/ Українські військові показали застосування САУ Zuzana 2] (vaadatud: 27.10.2022)</ref> [[CAESAR]],<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/caesar-golovnokomanduvach-zsu-pokazav-artylerystiv-na-frantsuzkyh-sau/ CAESAR: Головнокомандувач ЗСУ показав артилеристів на французьких САУ] (vaadatud: 26.05.2022)</ref> [[M109]], [[AHS Krab]], [[AS-90]], [[ShKH vz. 77|ShKH vz. 77 Dana]],<ref name="sodur_23_2" /> [[Artillerisystem 08|Archer]]<ref name=ERR_230119_Archer>[https://www.err.ee/1608855614/rootsi-annab-ukrainale-lahingumasinaid-ja-archeri-iseliikursuurtukke Rootsi annab Ukrainale lahingumasinaid ja Archeri iseliikursuurtükke] ERR 19.01.2023 12:09</ref>, [[T-155 Fırtına]]<ref>{{cite web|url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120250752/sojapaevik-641-paev-venelaste-surve-ukrainlastele-on-metsik-samas-tuurib-kreml-kavalalt-soja-kulmutamise-suunas |title=SÕJAPÄEVIK (641. päev): Venelaste surve ukrainlastele on metsik. Samas tüürib Kreml kavalalt sõja külmutamise suunas |url-access=subscription |author=Peeter Tali |date=2023-11-26 |access-date=2023-11-26 |website=ekspress.delfi.ee}}</ref>, [[RCH 155]]<ref>{{cite web|url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120349535/sojapaevik-1055-paev-valjavote-pohja-korea-soduri-paevikust-taidan-ulemjuhataja-kasud-isegi-kui-need-maksavad-mulle-elu |title=SÕJAPÄEVIK (1055. päev) - Väljavõte Põhja-Korea sõduri päevikust: täidan ülemjuhataja käsud, isegi kui need maksavad mulle elu |url-access=subscription |author=Christopher Krutto |date=2025-01-13 |access-date=2025-01-13 |website=ekspress.delfi.ee}}</ref> | |- | |[[Suurtükk|Pukseeritavad suurtükid]] |UKR/NSLV |[[L119]], [[D-20]], [[D-30]], [[2B16 Nona-K]], [[2A36 Giatsint-B]], [[2A65 Msta-B]] | |- | | |Lääne |[[M777]]<ref>[https://defence-ua.com/news/pidrozdil_z_m777_utilizuvav_ponad_200_tsilej_za_pivtora_misjatsja_sered_znischenoji_zbroji_navit_zrk_s_400-9441.html Підрозділ з M777 утилізував понад 200 цілей за півтора місяця: серед знищеної зброї – навіть ЗРК С-400] (vaadatud: 27.10.2022)</ref>, [[FH-70]], [[L118]], [[L119]], [[M101_haubits|M101]] (USA), [[Mod 56]] (Hispaania), [[M-46]] (Horvaatia), [[TRF1]], [[M114]] (Portugal)<ref name="sodur_23_2" /> | |- | |[[Miinipilduja]]d |NSVL |[[2B9 Vasiljok]] | |- | |[[Raketiheitja]]d |UKR |[[BM-21 Grad]], [[BM-27 Burevi]], [[BM-30 Smertš]]<ref name="sodur_22_5" /> | |- | | |Lääne |[[M142 HIMARS]]<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120216766/see-ajab-ohutorje-hulluks-selgitame-eksperdi-ja-graafikute-abiga-miks-toovad-raketid-atacms-ukraina-sotta-poorde|title=„See ajab õhutõrje hulluks!“ Selgitame eksperdi ja graafikute abiga, miks toovad raketid ATACMS Ukraina sõtta pöörde |url-access=subscription}} Delfi Forte SÕJANDUS 16. juuli 2023</ref>, [[M270 MLRS]], [[RM-70|RM-70 Vampir]]<ref name="sodur_23_2">[https://issuu.com/sodur/docs/issuu_2_23/30 Suurtükivägi mängib Ukrainas suuremat rolli, kui esialgu võis arvata] Urmas Salo, Ajakiri Sõdur 2023-2</ref><ref name="sodur_22_5">[https://issuu.com/sodur/docs/s6dur_05_22_issuu/28 Lääne mitmikraketiheitjad ukrainlaste arsenalis] Kaarel Mäesalu, Ajakiri Sõdur 5-2022</ref> | |- | |Suurtükiväe radarid |UKR | | |- | | |Lääne |[[AN/TPQ-36]], [[AN/TPQ-53]] (USA), [[COBRA]], [[Arthur (radar)|Arthur]] (Rootsi)<ref>{{cite web|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120221606/sojaraport-teet-kalmus-vaidetavalt-ei-sodi-ukraina-lounarindel-peale-tungides-nato-stiilis |title=SÕJARAPORT: väidetavalt ei sõdi Ukraina lõunarindel peale tungides 'NATO stiilis'|url-access=subscription|author=Teet Kalmus}} Delfi FORTE Sõjandus 4.08.2023, 12:29</ref> | |- |} ==== Tuletoetusrelvad ==== {| class="wikitable" ! colspan="2" |Tuletoetusrelvad !Päritolu !Mark !Kommentaar |- | |[[Juhitav tankitõrjeraketisüsteem|Tankitõrje raketisüsteemid]] |UKR |[[Stugna-P]],<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/natsgvardijtsi-na-donechchyni-zi-stugny-znyshhyly-dva-rosijski-tanky/ Нацгвардійці на Донеччині зі «Стугни» знищили два російські танки] (vaadatud: 18.08.2020)</ref> | |- | | |Lääne |[[FGM-148 Javelin]], [[NLAW]] | |- | |[[Tankitõrje#Tankitõrjekahurid|Tankitõrjekahurid]] |NSVL |[[2A29 MT-12 Rapira]], [[BS-3]] | |- | | |Lääne | |- | |Tuletoetussoomukid |NSVL |[[T-62]] kere koos [[BMP-2]]-e torniga.<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/volontery-pokazaly-mashynu-vognevoyi-pidtrymky-na-bazi-t-62/ Волонтери показали машину вогневої підтримки на базі Т-62] (vaadatud: 09.07.2023)</ref> | |- | | |Lääne |[[AMX-10RC]]<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120212798/seda-et-soomus-on-ohuke-teati-kohe-kas-prantslaste-ratastel-tank-on-ukraina-tankistide-jaoks-toesti-surmaloks |pealkiri=„Seda, et soomus on õhuke, teati kohe.“ Kas prantslaste „ratastel tank“ on Ukraina tankistide jaoks tõesti surmalõks? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2023-07-05 |vaadatud=2023-07-05 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref>, [[B1 Centauro]]<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120414904/prantslaste-ratastel-tankid-porusid-ukraina-sojas-kas-itaallaste-omadel-laheb-paremini |pealkiri=Prantslaste ratastel tankid põrusid Ukraina sõjas. Kas itaallaste omadel läheb paremini? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-11-05 |vaadatud=2025-11-05 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> | |- |} ==== Õhutõrje ==== {| class="wikitable" ! colspan="2" |Õhutõrje !Päritolu !Mark !Kommentaar |- | |[[Õhutõrjesoomuk|Õhutõrje raketisüsteemid]] |UKR/NSVL |[[2K22 Tunguska]],<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/na-donechchyni-po-aviatsiyi-rf-pratsyuyut-kompleksy-2s6-tunguska/ На Донеччині по авіації РФ працюють комплекси 2С6 “Тунгуска”] (vaadatud: 02.01.2022)</ref><ref>[https://mil.in.ua/uk/news/ukrayinski-kompleksy-tunguska-zaluchyly-do-zbyttya-krylatyh-raket/ Українські комплекси “Тунгуска” залучили до збиття крилатих ракет](vaadatud: 04.07.2023)</ref><ref name=sodur_2023_1>[https://issuu.com/sodur/docs/s6dur_1_23_issuu/20 Ukraina õhutõrje Vene rakettide vastu] Urmas Salo, ajakiri Sõdur 1-2023</ref> [[9K33 Osa]], [[9K35 Strela-10]], [[S-200]], [[S-300]], {{ill|en|R-73|R-73 (missile)}}, [[STASH]]<ref>{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8518623/ukraina-vottis-reaktiivdroonide-vastu-kasutusse-uue-relva |pealkiri=Ukraina võttis reaktiivdroonide vastu kasutusse uue relva |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-31 |vaadatud=2026-08-01 |väljaanne=tehnika.postimees.ee |keel=et}}</ref> | |- | | |Lääne |[[MIM-104 Patriot]], [[IRIS-T]]<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120391464/eesti-ja-lati-tellitud-saksa-rakett-ei-eksi-ukraina-sojas-peaaegu-mitte-kunagi-kuid-miks-voib-sellest-vaheks-jaada |pealkiri=Eesti ja Läti tellitud Saksa rakett ei eksi Ukraina sõjas peaaegu mitte kunagi. Kuid miks võib sellest väheks jääda? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-07-18 |vaadatud=2025-07-18 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS|keel=et}}</ref>, [[NASAMS]],<ref name=sodur_2023_1 /> [[Alvis Stormer]], [[RBS 70]], [[Starstreak]], [[FIM-92 Stinger]], [[PPZR Piorun]], {{ill|en|AN/TWQ-1 Avenger|AN/TWQ-1 Avenger}}, {{ill|en|MIM-23 Hawk|MIM-23 Hawk}}<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120393377/ukraina-voivad-venelaste-ohuterrorist-paasta-40-000-usa-ladudes-seisvat-1950ndatest-toodetud-vana-raketti |pealkiri=Ukraina võivad venelaste õhuterrorist päästa 40 000 USA ladudes seisvat 1950ndatest toodetud vana raketti |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-07-28 |vaadatud=2025-07-28 |url-access=subscription |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref>, {{ill|en|AIM-9 Sidewinder|AIM-9 Sidewinder}}, {{ill|en|SAMP/T|SAMP/T}}, {{ill|en|Crotale|Crotale (missile)}} | |- | |[[Õhutõrje|Õhutõrje kahurid]] |NSVL/UKR |[[ZU-23-2]], [[ZSU-23-4 Shilka]] | |- | | |Lääne |[[Gepard (soomuk)|Gepard]]<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120392898/miks-kujunes-sakslaste-antud-vanarauast-juhuse-labi-ukraina-armee-tahtis-kaitseliin |pealkiri=Miks kujunes sakslaste antud „vanarauast“ juhuse läbi Ukraina armee tähtis kaitseliin? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-07-26 |vaadatud=2025-07-26 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS|keel=et}}</ref>, {{ill|en|Skynex}}, {{ill|en|Skyranger 35}} | |- | |Õhutõrje radarid |UKR/NSVL |{{ill|en|P-18 radar|P-18 radar}}, [[80K6M]] | |- |} ==== Pioneeritehnika ==== {| class="wikitable" ! colspan="2" |Pioneeritehnika !Päritolu !Mark !Kommentaar |- | |[[Sillatank]]id | | | |- | |[[Demineerimine|Demineerimismasinad]] |Lääne |[[NM189 Ingeniørpanservogn]] (Norra), [[Wisent 2]] (Saksa), [[Leopard 2R]] (Soome)<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120202528/ekspert-selgitab-kas-suure-hulga-laane-tehnika-kaotamine-mojutab-abi-ukrainale-kas-kaotusi-saab-asendada |title=EKSPERT SELGITAB: Kas suure hulga lääne tehnika kaotamine mõjutab abi Ukrainale? Kas kaotusi saab asendada?|url-access=subscription}} Delfi FORTE Sõjandus 16. juuni 2023, 00:10</ref>, {{ill|en|M58 MICLIC|M58 MICLIC}}<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120221694/traali-oskavad-venelased-ohku-lasta-draakon-on-larmakas-kuidas-murravad-ukraina-sodurid-labi-miinivaljade |title=Traali oskavad venelased õhku lasta, „draakon“ on lärmakas. Kuidas murravad ukraina sõdurid läbi miiniväljade? |url-access=subscription}} Delfi FORTE Sõjandus 6. august 2023, 00:01</ref>, {{ill|en|M1150 ABV|M1150 Assault Breacher Vehicle}} | |- | |Muu pioneeritehnika |NSVL/UKR |[[IMR-2]], [[BREM-4]] | |- |} ==== Juhtimis- ja sidetehnika ==== {| class="wikitable" ! colspan="2" |Juhtimis- ja sidetehnika !Päritolu !Mark !Kommentaar |- | |Sidemasinad | | | |- | |EW-võitluse vahendid<ref name=EW/><ref name=EW_2/> |UKR |[[Pokrova]], [[Lima EW]], [[Serval KUB]]<ref>{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8539193/ukrainas-katsetati-uut-elektroonilist-kilpi |pealkiri=Ukrainas katsetati uut elektroonilist «kilpi» |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-03 |vaadatud=2026-09-03 |väljaanne=tehnika.postimees.ee |keel=et}}</ref> | |- |} ==== Lennuvahendid ==== {| class="wikitable" ! colspan="2" |Lennuvahendid !Päritolu !Mark !Kommentaar |- | |[[Lennuk]]id |NSVL/UKR |[[MiG-29]], [[Suhhoi Su-24|SU-24]]<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120432919/venemaa-pommitab-ja-pommitab-kuid-sellest-hoolimata-ukraina-koige-ohtlikumate-lennukite-arv-kasvab |title=Venemaa pommitab ja pommitab, kuid sellest hoolimata Ukraina kõige ohtlikumate lennukite arv kasvab |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2026-01-30 |access-date=2025-01-30 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref>, [[Suhhoi Su-25|SU-25]], [[Suhhoi Su-27|SU-27]]<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120404707/ukraina-legendaarsed-hallid-kummitused-on-otsa-saamas-kui-tugevalt-see-ukrainlasi-mojutab |title=Ukraina legendaarsed „hallid kummitused“ on otsa saamas. Kui tugevalt see ukrainlasi mõjutab? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-09-19 |access-date=2025-09-19 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref>, [[Il-76]], [[An-26]] | |- | | |Lääne |[[F-16]]<ref>[https://www.postimees.ee/7838922/reznikovi-sonul-suureneb-ukrainale-antavate-lennukite-arv Reznikovi sõnul suureneb Ukrainale antavate lennukite arv] Postimees 22. august 2023, 01:48</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120225949/tegelikkuses-pole-asjad-paikeselised-havituslendur-selgitab-kuidas-hakkavad-ukrainlased-laane-lennukeid-kasutama|title=„Tegelikkuses pole asjad päikeselised.“ Hävituslendur selgitab, kuidas hakkavad ukrainlased lääne lennukeid kasutama |url-access=subscription|autor=Taavi Minnik |date=2023-08-22| access-date=2023-08-22 |website=forte.delfi.ee}}</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120294896/vaga-piiratud-voimalused-kas-eurooplaste-vanad-f-16-lennukid-voivad-ukraina-taevas-uuematelt-vene-havitajatelt-peksa-saada|title=„Väga piiratud võimalused.“ Kas eurooplaste vanad F-16 lennukid võivad Ukraina taevas uuematelt Vene hävitajatelt peksa saada? |url-access=subscription|autor=Taavi Minnik |date=2024-05-22| access-date=2024-05-22 |website=forte.delfi.ee}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120302341/asjad-loksuvad-paika-sel-suvel-saab-ukraina-viimaks-hakata-f-16-lennukeid-kasutama |title=„Asjad loksuvad paika.“ Sel suvel saab Ukraina viimaks hakata F-16 lennukeid kasutama |url-access=subscription|autor=Pjotr Sauer, Dan Sabbagh, Shaun Walker, Toimetas: Jete-Ri Jõesaar |date=2024-06-22 |access-date=2024-06-22 |website=www.delfi.ee}} © Guardian News & Media, 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120311682/venelased-korraldavad-neile-suure-jahi-ekspert-selgitab-mida-muudavad-lahiajal-ukraina-sojas-havitajad-f-16 |title=„Venelased korraldavad neile suure jahi.“ Ekspert selgitab, mida muudavad lähiajal Ukraina sõjas hävitajad F-16 |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-08-01 |access-date=2024-08-01 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120312473/tekib-maosaare-efekt-ekspert-selgitab-kuidas-aitavad-havituslennukid-f-16-ukrainal-krimmi-ule-kontrolli-taastada |title=„Tekib Maosaare efekt.“ Ekspert selgitab, kuidas aitavad hävituslennukid F-16 Ukrainal Krimmi üle kontrolli taastada |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-08-05 |access-date=2024-08-05 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120324767/sojalennuki-f-16-piloot-kommenteerib-ukraina-uusi-voimalusi-venelasi-ootab-ees-veel-halbu-ullatusi |title=Sõjalennuki F-16 piloot kommenteerib Ukraina uusi võimalusi: venelasi ootab ees veel halbu üllatusi |url-access=subscription |author=Vaidas Saldžiūnas |date=2024-09-29 |access-date=2024-09-29 |website=www.delfi.ee}}</ref><ref name=f16_mirage/><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120366566/rootslased-ja-ameeriklased-valmistavad-venelastele-ebameeldivat-ullatust-ukraina-f-16-havitajatega-sunnivad-huvitavad-lood |title=„Rootslased ja ameeriklased valmistavad venelastele ebameeldivat üllatust.“ Ukraina F-16 hävitajatega sünnivad huvitavad lood |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-03-27 |access-date=2025-03-27 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref>, [[Dassault Mirage 2000N/2000D|Mirage 2000-5]]<ref>[https://www.err.ee/1609363007/droonid-tabasid-rostovi-oblastis-asuvat-vene-rafineerimistehast#mirage Prantsusmaa annab Ukrainale hävitajad Mirage 2000-5] ERR 6. VI 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120298784/macron-teatas-et-prantsusmaa-annab-ukrainale-havituslennukeid-mirage-2000 Macron teatas, et Prantsusmaa annab Ukrainale hävituslennukeid Mirage 2000] Delfi 7. VI 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609484368/prantsusmaa-lubatud-havitajad-jouavad-ukrainasse-enne-kevadet#mirage Prantsusmaa hävitajad jõuavad Ukrainasse enne kevadet] ERR 8. X 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120355949/piisab-viiest-kuni-seitsmest-prantslaste-mirage-id-muudavad-okupantide-elu-raskemaks-millega-need-venelasi-ahvardavad |title=„Piisab viiest kuni seitsmest.“ Prantslaste Mirage’id muudavad okupantide elu raskemaks. Millega need venelasi ähvardavad? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-02-10 |access-date=2025-02-10|website=www.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref><ref name=f16_mirage>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120363620/trumpi-administratsiooni-otsustada-on-ukraina-f-16-lennukite-elu-ja-surm-kuid-hadast-voivad-paasta-prantslased |title=Trumpi administratsiooni otsustada on Ukraina F-16 lennukite elu ja surm, kuid hädast võivad päästa prantslased |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-02-15 |access-date=2025-02-15|website=www.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120402130/prantsusmaa-annab-mirage-e-juurde-mis-on-taskuulekaal-ja-kuidas-see-ukrainat-venelaste-vastu-aitab |pealkiri=Prantsusmaa annab Mirage’e juurde. Mis on taskuülekaal ja kuidas see Ukrainat venelaste vastu aitab? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-09-08 |vaadatud=2025-09-08 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref>, [[Saab 340AEW&C]]<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120297707/vene-omadele-teevad-silmad-ette-kuidas-hakkavad-rootslaste-lendavad-radarid-muutma-olukorda-ukraina-rindel |title=„Vene omadele teevad silmad ette!“ Kuidas hakkavad rootslaste lendavad radarid muutma olukorda Ukraina rindel? |url-access=subscription |autor=Taavi Minnik |date=2024-05-25 |access-date=2024-05-25 |website=forte.delfi.ee}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609357140/rootsi-radarilennukitega-naeb-ukraina-vene-ohurunnakuid-tulemas-silmapiiri-tagant Rootsi radarilennukitega näeb Ukraina Vene õhurünnakuid tulemas silmapiiri tagant] ERR, 30.V 2024</ref> | |- | |[[Kopter]]id |NSVL/UKR |[[Mi-2MSB|Mi-2]], [[Mi-8]], [[Mi-14]], [[Mi-24]]<ref>[https://www.err.ee/1609029500/raketirunnak-peatas-ajutiselt-liikluse-kertsi-sillal#kopter WSJ: Poola andis Ukrainale kümmekond ründekopterit Mi-24] ERR 9. juuli 2023</ref> | |- | | |Lääne |{{ill|en|Airbus H225}}, {{ill|en|Sea King Mk41|Westland Sea King}} | |- | |[[Droon]]id<ref name=droonid/><ref name=droonid_2/><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120583777/ukraina-soja-drooniporgul-on-kolm-ringi-mida-see-tahendab-ja-mida-peavad-sellest-oppima-teised |title=Ukraina sõja droonipõrgul on kolm ringi. Mida see tähendab ja mida peavad sellest õppima teised? |url-access=subscription |author=Kaur Maran |date=2026-05-15 |access-date=2026-05-15 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref> |UKR |[[Leleka-100]], [[Furija]], [[Valkirija]]<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/rosijska-ppo-ne-zmogla-zbyty-ukrayinsku-valkiriyu/ Російська ППО не змогла збити українську “Валькірію”] (vaadatud: 04.08.2023)</ref>, [[SpyGun]]<ref>[https://www.err.ee/1609055678/ukraina-armee-teatel-teevad-nad-melitopoli-ja-berdjanski-suunal-edusamme#spygun Ukraina saatis oma uue drooni katsetamiseks lahingualale] ERR 8. august 2023</ref>, [[Morok]]<ref>{{cite web|url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120230505/sojapaevik-563-paev-ukrainlased-saavad-krimmi-peagi-ameeriklaste-rakettidega-tervitada |title=SÕJAPÄEVIK (563. päev): Ukrainlased saavad Krimmi peagi ameeriklaste rakettidega tervitada |url-access=subscription}} Eesti Ekspress 09.09.2023, 21:06</ref>, [[Topaz (droon)|Topaz]]<ref>[https://kolonelhans.ee/?p=32783 Operatiiv- ja sõjaga seotud info 15. septembril] BLOGI kolonel Hans 15. september 2023</ref>, [[Paljanitsa]]<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120323092/kui-kolmandik-kumnest-laost-havitada-siis-on-see-kova-look-vene-armeele-miks-voivad-runnakud-ladudele-koigutada-putini-plaane |title=„Kui kolmandik kümnest laost hävitada, siis on see kõva löök Vene armeele.“ Miks võivad rünnakud ladudele kõigutada Putini plaane? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-09-19 |access-date=2024-09-19 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref>, [[Peklo]]<ref>[https://www.facebook.com/reel/594342169771910 Vladimir Zelenski: rakett-drooni Peklo esitlus] FB, 6. XII 2024</ref><ref>[https://x.com/bayraktar_1love/status/1865012700553646225 Special Kherson Cat] X, 6. XII 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120344789/see-voib-teha-palju-kahju-kas-700-kilomeetrise-lennuulatusega-porgudroonist-kujuneb-ukraina-jaoks-toeline-kattemaksurelv |title=„See võib teha palju kahju.“ Kas 700-kilomeetrise lennuulatusega „põrgudroonist“ kujuneb Ukraina jaoks tõeline kättemaksurelv? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-12-24 |access-date=2024-12-24 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref>, [[Ruta (droon)|Ruta]], [[Bars (droon)|Bars]]<ref>[https://www.bbc.com/ukrainian/articles/cn8v5qq3xe0o Ракета "Барс": що відомо про нову українську розробку і в чому її головна перевага] BBC News Ukraina, 16. IV 2025</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120373213/venemaa-vastu-on-vaja-raketti-mis-lendab-1500-km-ukraina-teatab-uute-rakettide-loomisest-kas-moni-neist-kasutusse-ka-jouab |title=„Venemaa vastu on vaja raketti, mis lendab 1500 km.“ Ukraina teatab uute rakettide loomisest. Kas mõni neist kasutusse ka jõuab? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-04-28 |access-date=2025-04-28 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref>, [[FP-1]]<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120383507/mida-kujutab-endast-salaparane-droon-millega-ukraina-rundab-venemaa-sisemaal-asuvaid-sojatehaseid |title=Mida kujutab endast salapärane droon, millega Ukraina ründab Venemaa sisemaal asuvaid sõjatehaseid? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-06-10 |access-date=2025-06-10 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref><ref name=fp_1_2>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120583842/fire-pointi-fp-1-ja-fp-2-mida-kujutavad-endast-zelenskoi-sobra-relvafirma-toodangu-superstaarid |title=Fire Pointi FP-1 ja FP-2. Mida kujutavad endast Zelenskõi sõbra relvafirma toodangu superstaarid? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2026-05-17 |access-date=2026-05-17 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref>, [[FP-2]]<ref name=fp_1_2/>, [[Aeroprakt A-22]]<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120389182/see-on-vaese-mehe-tiibrakett-ukraina-on-loonud-okupantide-kimbutamiseks-ootamatu-relva |pealkiri=„See on vaese mehe tiibrakett!“ Ukraina on loonud okupantide kimbutamiseks ootamatu relva |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-05-07 |vaadatud=2025-05-07 |url-access=subscription |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref>, [[AN-196 Ljutõi]]<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120389851/vaja-on-kiirust-ja-tapsust-kas-eestile-sobiks-ukraina-armee-droon-hirmuaratav |pealkiri=„Vaja on kiirust ja täpsust.“ Kas Eestile sobiks Ukraina armee droon Hirmuäratav? |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-05-11 |vaadatud=2025-05-11 |url-access=subscription |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref>, [[Backfire]]<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120392298/video-kas-ukrainlased-on-okupantide-kimbutamiseks-ulessoojendanud-veel-uhe-teise-maailmasoja-aegse-noksu |title=VIDEO - Kas ukrainlased on okupantide kimbutamiseks ülessoojendanud veel ühe Teise maailmasõja-aegse nõksu? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-07-22 |access-date=2025-07-22 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20250722171239/https://backfire.zliptakhy.com/en/ Backfire] ZLI PTHAKY, 22.VII 2025</ref>, [[Behemoth (droon)|Behemoth]]<ref>[https://militarnyi.com/en/news/ukraine-behemoth-drone-hundreds-km-range/ Ukraine Unveils Behemoth Shahed-Style Drone With Hundreds-of-Kilometers Range] Militarnyi, 26. V 2026</ref>, [[E-300 Horõnych]]<ref>{{cite web|url=https://tehnika.postimees.ee/8508776/ukraina-soja-suurim-ullatus-voib-peituda-relvas-millest-peaaegu-ei-raagita |title=Ukraina sõja suurim üllatus võib peituda relvas, millest peaaegu ei räägita |url-access=subscription |author= |date=2026-07-15 |access-date=2026-07-15 |website=tehnika.postimees.ee}}</ref>, fiiberoptilise kaabliga droonid<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120354496/vana-kooli-kindralid-lukkasid-need-tagasi-ukrainas-kaib-droonivoidujooks-ja-kaotajale-voivad-tagajarjed-olla-kibedad |title=„Vana kooli kindralid lükkasid need tagasi.“ Ukrainas käib „droonivõidujooks“ ja kaotajale võivad tagajärjed olla kibedad |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-02-04 |access-date=2025-02-04 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref> | |- | | | |[[TechnoHawk]]<ref name=delfi01/>, [[ODIN Win_Hit]]<ref>{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8288476/ukrainlased-esitlesid-oma-uut-nobedat-rundedrooni-shaheditapjat |pealkiri=Ukrainlased esitlesid oma uut nobedat ründedrooni – «Shaheditapjat» |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2025-07-17 |vaadatud=2025-07-17 |väljaanne=tehnika.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://militarnyi.com/uk/special-projects/perehoplyuvachi-odin-win_hit-uspishno-vyprobuvani-ta-zastosovuyutsya-proty-shahed-ta-gerbera/ Перехоплювачі ODIN Win_Hit успішно випробувані та застосовуються проти “Shahed” та “Гербера”] Militarny.com, 16.VII 2025 </ref> |arenduses |- | | |Lääne |[[Bayraktar TB2]],<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120229039/videod-bayraktarid-on-parast-pikka-vaikust-tagasi-ning-kimbutavad-jalle-ukrainas-okupante |title=VIDEOD: Bayraktarid on pärast pikka vaikust tagasi ning kimbutavad jälle Ukrainas okupante |url-access=subscription}} Delfi Forte Sõjandus 4. september 2023 13:07</ref> [[AeroVironment Switchblade|Switchblade 300/600]], [[AeroVironment RQ-20 Puma]], [[EOS C VTOL]]<ref>[https://threod.com/products/eos-c-vtol EOS C VTOL]</ref>, erinevaid laiatarbedroonid,<ref>[https://issuu.com/sodur/docs/4_22_issuu/8 Mikrodroonid Ukraina sõjas] Andrei Šlabovitš ajakiri Sõdur 4-2022</ref><ref>{{cite web|url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120223734/see-on-nagu-arvutimang-rindel-koos-ukraina-koige-osavama-ja-tapvama-droonijuhiga|title=„See on nagu arvutimäng“: rindel koos Ukraina kõige osavama ja tapvama droonijuhiga |url-access=subscription}} Eesti Ekspress 13. august 2023 17:52</ref> [[PPDS]] (Austraalia),<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120228207/neid-saab-sadade-kaupa-vaenlase-pihta-saata-lennundusekspert-paljastab-kuidas-ukraina-papist-droonidega-venemaad-rundab|title=„Neid saab sadade kaupa vaenlase pihta saata.“ Lennundusekspert paljastab, kuidas Ukraina papist droonidega Venemaad ründab |url-access=subscription}} Delfi Forte Sõjandus 31. august 2023 15:40</ref> [[Octopus]]<ref>[https://tehnika.postimees.ee/8356998/britid-loovad-ukrainlastega-kaed-salaparased-kaheksajalad-asuvad-tuhandete-kaupa-taevast-kaitsma Britid löövad ukrainlastega käed: salapärased «kaheksajalad» asuvad tuhandete kaupa taevast kaitsma] Postimees, 6.XI 2025</ref>, [[V-BAT]]<ref>{{cite web|url=https://tehnika.postimees.ee/8403569/ukrainas-salaja-katsetatud-usa-droonid-said-nuud-pardale-louna-korea-juhitavad-raketid |title=Ukrainas salaja katsetatud USA droonid said nüüd pardale Lõuna-Korea juhitavad raketid |author= |url-access=subscription |date=2026-01-26 |access-date=2026-01-26 |website=tehnika.postimees.ee}}</ref><ref>{{cite web|url=https://en.defence-ua.com/weapon_and_tech/new_v_bat_drones_in_ukraine_shield_ai_declassifies_their_use_in_the_unmanned_systems_forces-13639.html |title=New V-BAT Drones in Ukraine: Shield AI Declassifies Their Use in the Unmanned Systems Forces |author= |url-access=subscription |date=2026-01-26 |access-date=2026-01-26 |website=defense.express.com}}</ref>, [[Hornet]]<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120589620/mida-kujutab-endast-ameeriklaste-droon-mis-on-sellest-kevadest-vene-armee-oudusunenaoks-saanud |pealkiri=Mida kujutab endast ameeriklaste droon, mis on sellest kevadest Vene armee õudusunenäoks saanud? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-06-09 |vaadatud=2026-06-09 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> | |- | |[[Tiibrakett|Tiibraketid]]<ref name=raketid>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120338212/graafik-ainult-droonidega-vene-sojatoostust-ei-neutraliseeri-kaheksa-malakat-millega-ukraina-saab-venemaad-nuhelda |title=GRAAFIK - „Ainult droonidega Vene sõjatööstust ei neutraliseeri.“ Kaheksa „malakat“, millega Ukraina saab Venemaad nuhelda |author=Taavi Minnik |url-access=subscription |date=2024-11-21 |access-date=2024-11-21 |website=forte.delfi.ee Sõjandus}}</ref> |UKR |[[Neptun (raketikompleks)|Neptun]]<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120364608/uhe-vene-naftatootlemistehase-havitamiseks-kulub-10-15-raketti-kas-pikk-neptun-poletab-putini-naftatoostuse-maha |title=„Ühe Vene naftatöötlemistehase hävitamiseks kulub 10–15 raketti.“ Kas Pikk Neptun põletab Putini naftatööstuse maha? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-03-19 |access-date=2025-03-19 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref>, [[Pikk Neptun]]<ref name=hrim/>, [[TU-143]]<ref name=raketid/>, [[Trembita]]<ref>[https://www.err.ee/1609559707/ukraina-teatel-kaotas-venemaa-oopaevaga-1630-sodurit#trembita Ukraina töötab välja Moskvani lennata suutvat tiibraketti Trembita] ERR, 24.xII 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120363372/kas-ukraina-soja-mangumuutjaks-ja-moskva-poletajaks-voib-saada-natside-v-1-eeskujul-arendatud-saasturakett |title=Kas Ukraina sõja mängumuutjaks ja Moskva põletajaks võib saada natside V-1 eeskujul arendatud säästurakett? |author=Taavi Minnik |url-access=subscription |date=2025-03-15 |access-date=2025-03-15 |website=forte.delfi.ee Sõjandus}}</ref>, [[Bars (tiibrakett)|Bars]]<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120391932/saksamaa-ostab-ukrainale-sadu-tiibrakette-mida-need-salaparased-relvad-endast-kujutavad |pealkiri=Saksamaa ostab Ukrainale sadu tiibrakette. Mida need salapärased relvad endast kujutavad? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-07-21 |vaadatud=2025-07-21 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref>, [[FP-5 Flamingo]]<ref>[https://www.err.ee/1609773024/trump-pani-taas-surve-soja-lopetamise-eest-ukrainale#flamingo Ukraina alustas 3000-kilomeetrise lennuulatusega tiibrakettide tootmist] ERR, 18.VIII 2025</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120400629/miks-lendas-ukraina-3000-kilomeetrise-lennukaugusega-imerelv-lahingukatsetusel-koigest-monisada-kilomeetrit |title=Miks lendas Ukraina 3000-kilomeetrise lennukaugusega imerelv lahingukatsetusel kõigest mõnisada kilomeetrit? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-09-01| access-date=2025-09-01}} Delfi Forte SÕJANDUS</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120405787/venemaa-poletamine-alaku-ukraina-leidis-oma-monstrumraketile-jouseadme-mis-on-tuttav-ka-eesti-ohuvaele |title=Venemaa põletamine alaku! Ukraina leidis oma monstrumraketile jõuseadme, mis on tuttav ka Eesti õhuväele |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-09-24| access-date=2025-09-24}} Delfi Forte SÕJANDUS</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120431823/see-oleks-vastasele-kingitus-kus-on-ukrainlaste-rakett-millest-pidi-saama-venemaa-mahapoletaja |title=„See oleks vastasele kingitus.“ Kus on ukrainlaste rakett, millest pidi saama Venemaa mahapõletaja? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2026-01-26| access-date=2026-01-26}} Delfi Forte SÕJANDUS</ref> | |- | | |Lääne |[[Storm Shadow]]<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120192278/vene-ohutorje-seda-ei-marka-miks-voib-brittide-antud-rakett-venelaste-plaanid-ukrainas-sassi-luua |title=„Vene õhutõrje seda ei märka.“ Miks võib brittide antud rakett venelaste plaanid Ukrainas sassi lüüa?|url-access=subscription}} Delfi Forte SÕJANDUS 24. mai 2023</ref>, [[Storm Shadow|SCALP EG]] | |- | | | |{{ill|en|AGM-158 JASSM}}<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120319829/see-on-tulevikus-vene-ohutorje-jaoks-suur-oht-kas-ameeriklaste-imerakett-havitab-krimmi-silla |title=„See on tulevikus Vene õhutõrje jaoks suur oht!“ Kas ameeriklaste imerakett hävitab Krimmi silla? |url-access=subscription | author=Taavi Minnik|date=2024-09-06 |access-date=2024-09-06 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref>, [[ERAM]]<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120401172/kas-tuhanded-usa-uued-minitiibraketid-toovad-ukraina-sotta-kauaoodatud-poorde |title=Kas tuhanded USA uued „minitiibraketid“ toovad Ukraina sõtta kauaoodatud pöörde? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-09-04| access-date=2025-09-04}} Delfi Forte SÕJANDUS</ref> |Otsuse ootel |- | |[[Ballistiline rakett|Ballistilised raketid]]<ref name=raketid/> |NSVL/UKR |[[Hrim-2]]<ref name=hrim>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120384131/see-on-toeliselt-voimas-relv-ukraina-uut-raketti-umbritseb-paks-saladuseloor-mida-on-sellest-teada |title=„See on tõeliselt võimas relv.“ Ukraina uut raketti ümbritseb paks saladuseloor. Mida on sellest teada? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-06-12 |access-date=2025-06-12 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref><ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8268717/ukraina-alustab-oma-esimese-ballistilise-raketi-seeriatootmist |title=Ukraina alustab oma esimese ballistilise raketi seeriatootmist |url-access=subscription |author= |date=2025-06-14 |access-date=2025-06-14 |website=maailm.postimees.ee}}</ref>, [[SS-21 Skarabeus|OTR-21 Totška]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Axe |eesnimi=David |pealkiri=After A Six-Month Lull, The Ukrainians Are Lobbing Tochka Ballistic Missiles Again |url=https://www.forbes.com/sites/davidaxe/2023/11/23/after-a-six-month-lull-the-ukrainians-are-lobbing-tochka-ballistic-missiles-again/ |vaadatud=2024-05-30 |väljaanne=Forbes |keel=en}}</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120368332/video-sellise-kaotus-oleks-kingitus-venelastele-ukrainlased-kimbutavad-venelasi-parajate-frankensteini-koletistega |title=VIDEO - „Sellise kaotus oleks kingitus venelastele.“ Ukrainlased kimbutavad venelasi parajate Frankensteini koletistega |url-access=subscription | author=Taavi Minnik|date=2025-04-04 |access-date=2025-04-04 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref>, [[S-200]], | |- | | | |Sapsan, FP-7, FP-9<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120606852/jamedam-ja-pikem-kui-venemaal-kuid-kas-ukraina-skandaalse-relvatootja-lubatud-rakettidest-saab-lopuks-asja |title=Jämedam ja pikem kui Venemaal. Kuid kas Ukraina skandaalse relvatootja lubatud rakettidest saab lõpuks asja? |url-access=subscription | author=Taavi Minnik|date=2026-08-29 |access-date=2026-08-29 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref> |Arenduses |- | | |Lääne |{{ill|en|MGM-140 ATACMS|MGM-140 ATACMS|ATACMS}}<ref>{{Cite news |date=17. oktoober 2023 |url=https://www.bbc.com/news/world-europe-67135163 |title=Ukraine uses US-supplied ATACMS for the first time, says Zelensky |author1=Robert Greenall |author2= Chris Partridge |work=BBC}}</ref> | |- | |Muud raketid |Lääne |{{ill|en|AGM-88 HARM}}, {{ill|en|ADM-160 MALD}}<ref>[https://tehnika.postimees.ee/8068358/putinil-vesi-ahjus-ukraina-vottis-kasutusse-usa-radaripimestuspommi PUTINIL VESI AHJUS ⟩ Ukraina võttis kasutusse USA radaripimestuspommi] Postimees 29. VII 2024</ref> , [[Harpoon]]<ref>{{cite web |title=Harpoon: The Old Anti-Ship Missile That Is Headed To Ukraine |url=https://www.19fortyfive.com/2022/05/harpoon-the-old-anti-ship-missile-that-is-headed-to-ukraine/ |website=www.19fortyfive |access-date=26. mail 2022 |date=26. mai 2022}}</ref><ref>{{cite news |url=https://www.pravda.com.ua/eng/news/2022/05/28/7349084/|title= New 155-mm-calibre self-propelled artillery and Harpoon missiles arrive in Ukraine |newspaper=Ukrayinska Pravda|access-date=29. mail 2022 |date=28. mai 2022}}</ref>, {{ill|en|AIM-120 AMRAAM}}, {{ill|en|AIM-9 Sidewinder}}<ref>[https://kolonelhans.ee/?p=41149 Kolonel Hans] kol. Hannes Toomsalu blogi 2. VIII 2024</ref>, [[AGM-114 Hellfire]]<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120586180/video-ukraina-osavnapud-andsid-usa-ja-iisraeli-vaenlaste-tapjale-taiesti-ootamatu-otstarbe |pealkiri=VIDEO - Ukraina osavnäpud andsid USA ja Iisraeli vaenlaste tapjale täiesti ootamatu otstarbe |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-05-25 |vaadatud=2026-05-25 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref>, [[MBDA Meteor]]<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120599625/sellest-voib-toesti-saada-mangumuutja-kas-eurooplaste-parim-rakett-toob-ukraina-ohusotta-oodatud-poorde |pealkiri=„Sellest võib tõesti saada mängumuutja.“ Kas eurooplaste parim rakett toob Ukraina õhusõtta oodatud pöörde? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-07-27 |vaadatud=2026-07-27 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> | |- | |[[Planeeriv pomm|Planeerivad pommid]]<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120353244/see-lendaks-kremlini-venemaa-oudusunenagu-ameeriklased-arendavad-ukraina-jaoks-463-kilomeetrise-lennukaugusega-imerelva |title=„See lendaks Kremlini.“ Venemaa õudusunenägu: ameeriklased arendavad Ukraina jaoks 463-kilomeetrise lennukaugusega imerelva |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-01-29 |access-date=2025-01-29}} forte.delfi.ee Sõjandus</ref> |Lääne |{{ill|en|AASM/Hammer|Armement Air-Sol Modulaire}}<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120347430/sellega-saab-venelaste-positsioonidele-vaikselt-ligi-hiilida-vanad-ukraina-lennukid-said-endale-ohtlikud-relvad |title=„Sellega saab venelaste positsioonidele vaikselt ligi hiilida.“ Vanad Ukraina lennukid said endale ohtlikud relvad |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-01-03 |access-date=2025-01-03 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref>, [[Ühine otseründemoon|JDAM]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Axe |eesnimi=David |pealkiri=Ukrainian Pilots Could Toss Their New GPS-Guided Bombs 50 Miles Behind Russian Lines |url=https://www.forbes.com/sites/davidaxe/2023/02/22/ukrainian-pilots-could-toss-their-new-gps-guided-bombs-50-miles-behind-russian-lines/ |vaadatud=2024-05-30 |väljaanne=Forbes |keel=en}}</ref>, [[GBU-39]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Satam |eesnimi=Parth |kuupäev=2024-05-25 |pealkiri=US-made GBU-39 SDB Glide Bomb is Beating Russian Jamming In Ukraine |url=https://theaviationist.com/2024/05/25/gbu-39-sdb-glide-bomb-in-ukraine/ |vaadatud=2024-05-30 |väljaanne=The Aviationist |keel=en-US}}</ref>, {{ill|en|AGM-154 JSOW}}<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120324741/biden-tegi-teatavaks-kaheksa-miljardi-dollari-vaartuses-sojalist-abi-ukrainale Biden tegi teatavaks kaheksa miljardi dollari väärtuses sõjalist abi Ukrainale] Delfi, 26. IX 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120325507/bidenisse-mingit-usku-ei-ole-kas-pommid-jsow-aitavad-ukrainlastel-venemaa-pealetungi-peatada-voi-tehti-neile-valges-majas-tunga|title=„Bidenisse mingit usku ei ole!“ Kas pommid JSOW aitavad ukrainlastel Venemaa pealetungi peatada või tehti neile Valges Majas tünga? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-09-30 |access-date=2024-09-30}} Delfi FORTE Sõjandus</ref> | |- | |Muud pommid |Lääne |{{ill|en|GLSDB|Ground Launched Small Diameter Bomb}}<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Security |eesnimi=Ellie Cook |perekonnanimi2=Reporter |eesnimi2=Defense |kuupäev=2024-01-31 |pealkiri=What are GLSDB? Ukraine gets 100-Mile HIMARS rounds boost from U.S. |url=https://www.newsweek.com/ukraine-ground-launched-small-diameter-bombs-us-military-aid-russia-1865509 |vaadatud=2024-05-30 |väljaanne=Newsweek |keel=en}}</ref> | |- | |Õhupallid |UKR |Sideõhupallid<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-05-02 |pealkiri=AJALUGU KORDUB ⟩ Sajanditevanune tehnoloogia aitab Ukrainal võidelda droonidega aina tõhusamalt |url=https://tehnika.postimees.ee/8241265/ajalugu-kordub-sajanditevanune-tehnoloogia-aitab-ukrainal-voidelda-droonidega-aina-tohusamalt |vaadatud=2025-05-02 |url-access=subscription |väljaanne=tehnika.postimees.ee}}</ref> | |- |} ==== Ujuvvahendid ==== {| class="wikitable" ! colspan="2" |Ujuvvahendid !Päritolu !Mark !Kommentaar |- | |Meredroonid |UKR |Ukraina pealveedroonid<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120218338/krimmi-silda-runnanud-salaparased-ukraina-droonid-teevad-meresojas-revolutsiooni-eksperdid-selgitavad-kuidas|title=Krimmi silda rünnanud salapärased Ukraina droonid teevad meresõjas revolutsiooni. Eksperdid selgitavad, kuidas|url-access=subscription}} Delfi FORTE Sõjandus 22.07.2023, 00:01</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120222694/nendest-voib-varsti-vaga-palju-soltuda-ekspert-selgitab-miks-on-suured-dessantlaevad-venemaa-jaoks-kulla-hinnaga|title=„Nendest võib varsti väga palju sõltuda.“ Ekspert selgitab, miks on suured dessantlaevad Venemaa jaoks kulla hinnaga |url-access=subscription}} Delfi FORTE Sõjandus 09.08.2023, 12:30</ref>, {{ill|en|Sea Baby}}<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120421772/raske-margata-veel-raskem-tabada-kas-ukraina-on-oma-toelise-mangumuutja-leidnud-hoopis-meresojas |pealkiri=„Raske märgata, veel raskem tabada.“ Kas Ukraina on oma tõelise mängumuutja leidnud hoopis meresõjas? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-12-05 |vaadatud=2025-12-05 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref>, [[Toloka TKL-150]]<ref name=navalnews20230510>{{cite news |title=Innovative Submarine Drone Is Ukraine's New Weapon Against Russian Navy |url=https://www.navalnews.com/naval-news/2023/05/innovative-submarine-drone-is-ukraines-new-weapon-against-russian-navy/ |work=Naval News |last=Sutton|first=HI |date=10. mai 2023 |access-date=10. mail 2023 }}</ref><ref name=toloka>[https://www.err.ee/1609807377/zelenski-kutsus-partnereid-ules-tugevdama-ukraina-ohukaitset#meredroon Ukraina esitles uut meredrooni, mis võib ohustada Krimmi silda] ERR, 21.IX 2025</ref>, [[Toloka TKL-400]]<ref name=toloka/>, [[Toloka TKL-1000]]<ref name=toloka/>, [[MAGURA V5]]<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120302269/venelased-hoiavad-sellest-kohe-kaugemale-miks-motlesid-ukrainlased-valja-uhe-tosiselt-veidra-monstrumi |title=„Venelased hoiavad sellest kohe kaugemale.“ Miks mõtlesid ukrainlased välja ühe tõsiselt veidra monstrumi? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-06-21 |access-date=2024-06-21 |website=forte.delfi.ee}}</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120347464/vene-helikopterite-probleem-on-lahendatud-miks-voib-ukraina-meredroonide-ajalooline-runnak-muuta-kogu-moodsat-sojapidamist |title=„Vene helikopterite probleem on lahendatud.“ Miks võib Ukraina meredroonide ajalooline rünnak muuta kogu moodsat sõjapidamist? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-01-03 |access-date=2025-01-03 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref><ref>{{cite web|url=https://tehnika.postimees.ee/8243211/mida-me-teame-putini-havitajaid-noppiva-ukraina-imedrooni-kohta |title=Mida me teame Putini hävitajaid noppiva Ukraina imedrooni kohta? |url-access=subscription |date=2025-05-06 |access-date=2025-05-06 |website=tehnika.postimees.ee}}</ref> | |- |} ==== Maismaasõidukid ==== {| class="wikitable" ! colspan="2" |Maismaasõidukid !Päritolu !Mark !Kommentaar |- | |Maismaadroonid<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120437666/video-ukraina-robot-hiilis-oopimeduses-vene-sodurile-ligi-ja-tegi-talle-ebameeldiva-ullatuse |pealkiri=VIDEO - Ukraina robot hiilis ööpimeduses Vene sõdurile ligi ja tegi talle ebameeldiva üllatuse |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-20 |vaadatud=2026-02-20 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> |UKR |[[Plastun]]<ref name=delfi01>[https://forte.delfi.ee/artikkel/120325154/forte-ukrainas-havitavad-vaenlast-ohust-ja-maalt-sellised-on-ukrainlaste-uusimad-kodumaised-tapjadroonid FORTE UKRAINAS | Hävitavad vaenlast õhust ja maalt – sellised on ukrainlaste uusimad kodumaised tapjadroonid] Delfi Forte SÕJANDUS, 28.IX 2024</ref>, [[Termite]], [[tarGUN]], [[Pernach]], [[Skylab Sirko S1]]<ref>[https://forte.delfi.ee/artikkel/120326573/forte-ukraina-salajasel-harjutusvaljal-siin-katsetatakse-mehitamata-sojamasinaid FORTE UKRAINAS | Salajasel harjutusväljal: siin katsetatakse mehitamata sõjamasinaid ] Delfi Forte SÕJANDUS, 4.X 2024</ref>, [[Droid TW 12.7]]<ref>[https://x.com/Maks_NAFO_FELLA/status/1866228847475052752 Maks24] X.com 10. detsember 2024 </ref><ref>[https://www.err.ee/1609546636/soja-1021-paev-poola-peaminister-vene-ukraina-rahukonelused-voivad-alata-talvel#droid Ukraina võtab kasutusele kuulipildujaga varustatud maismaadroonid] ERR, 10.XII 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://tehnika.postimees.ee/8393146/rekord-ukraina-maismaarobot-hoidis-lahingus-venelaste-vastu-positsiooni-45-paeva-jarjest |title=Rekord: Ukraina maismaarobot hoidis lahingus venelaste vastu positsiooni 45 päeva järjest |url-access=subscription |author= |date=2026-01-08 |access-date=2026-01-08 |website=tehnika.püostimees.ee}}</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120428137/video-vaike-ja-vapper-ukraina-robot-hiilis-100-kilose-pommiga-okupantide-punkrisse-tulemuseks-oli-tulemoll |title=VIDEO - Väike ja vapper Ukraina robot hiilis 100-kilose pommiga okupantide punkrisse. Tulemuseks oli tulemöll |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2026-01-08 |access-date=2026-01-08 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref>, [[Zmii]]<ref name=ugv/>, Ljut<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120372246/puhas-kaitserelv-ukraina-plaanib-saata-rindele-15-000-robotit-kas-need-voivad-aidata-ukrainlastel-voita |title=„Puhas kaitserelv.“ Ukraina plaanib saata rindele 15 000 robotit. Kas need võivad aidata ukrainlastel võita? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-04-22 |access-date=2025-04-22 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref>, Hõžak<ref>{{cite web|url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120388391/ukraina-liigub-samm-sammul-robotitevahelise-sojapidamise-suunas |title=Ukraina liigub samm-sammul robotitevahelise sõjapidamise suunas |url-access=subscription |author=Matti Aivar Lind |date=2025-07-06 |access-date=2025-07-06 |website=ekspress.delfi.ee}}</ref>, [[Ratel]]<ref name=ugv>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120572243/president-zelenskoi-hoopleb-uute-lahingurobotitega-mida-kujutab-endast-ukraina-robotiarmee |title=President Zelenskõi hoopleb uute lahingurobotitega. Mida kujutab endast Ukraina robotiarmee? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2026-04-30 |access-date=2025-04-30|website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref>, [[Termit]]<ref name=ugv/>, [[Ardal]]<ref name=ugv/>, [[Rõs]]<ref name=ugv/>, [[Protektor]]<ref name=ugv/>, [[Volja]]<ref name=ugv/> |- | | |Lääne |[[THeMIS]]<ref>[https://milremrobotics.com/ukrainian-forces-are-taking-full-advantage-of-their-themis-ugvs/ Ukrainian forces are taking full advantage of their THeMIS UGVs] Milrem Robotics 11.I 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://www.toostusuudised.ee/uudised/2024/01/11/milremi-mehitamata-maismaasoidukid-themis-on-ukrainas-aktiivses-kasutuses |title=Milremi mehitamata maismaasõidukid THeMIS on Ukrainas aktiivses kasutuses |author= |date=2024-01-11 |access-date=2025-08-26 |website=www.toostusuudised.ee}}</ref>, [[Gereon Combat]]<ref>{{cite web|url=https://majandus.postimees.ee/8310946/sakslased-toid-ukraina-lahinguvaljadele-milremi-konkurendi-odava-ja-kerge-minitanki |title=Sakslased tõid Ukraina lahinguväljadele Milremi konkurendi – odava ja kerge minitanki |url-access=subscription |author=Sander Silm |date=2025-08-26 |access-date=2025-08-26 |website=majandus.postimees.ee}}</ref> | |} * [https://www.oryxspioenkop.com/2022/02/attack-on-europe-documenting-ukrainian.html ORYX: Dokumenteeritud kaotused] == Reaktsioonid ja hinnangud == Relvakonflikti on käsitletud ka III maailmasõja ([[Teine maailmasõda|II maailmasõja]] järgne) või IV maailmasõja ([[Külm sõda|külma sõja]] ehk III maailmasõja järgne) algusena. === Krimmi annekteerimine === Rahvusvahelised reaktsioonid Krimmi annekteerimisele Venemaa Föderatsiooni poolt 2014. aastal olid suures osas Venemaa tegevust hukkamõistvad, Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust toetavad ning kriisile kiire lõpu leidmist nõudvad. USA ja Euroopa Liit vastasid Venemaa tegevusele sanktsioonide kehtestamisega ning kutsusid Venemaad üles lõpetama anneksioon.<ref>[https://www.ibtimes.co.uk/ukraine-crisis-world-leaders-react-unfolding-crisis-crimea-1438553 Ukraine Crisis: World Leaders React to Unfolding Disaster in Crimea.] International Business Times. 02.03.2014.</ref> {{Riigi ikoon|USA}} 1. märtsil pidas president [[Barack Obama]] telefonivestluse Vladimir Putiniga ja ütles, et Venemaa invasioon on Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse rikkumine ning rahvusvahelise õiguse rikkumine. Ta hoiatas suurema poliitilise ja majandusliku isolatsiooni eest ning ähvardas mitte kutsuda Venemaad [[G8]] tippkohtumisele.<ref>[https://www.washingtonpost.com/world/national-security/us-and-allies-try-to-decide-on-response-to-ukraine-crisis/2014/03/01/463d1922-a174-11e3-b8d8-94577ff66b28_story.html Obama speaks with Putin by phone, calls on Russia to pull forces back to Crimea bases.] Washington Post. 2. March 2014</ref> 3. märtsil teatas riikliku julgeolekunõukogu pressiesindaja Caitlin Hayden, et USA ei saada presidendidelegatsiooni [[2014. aasta taliolümpiamängud]]ele Sotšis. {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} Välisminister [[William Hague]] ütles, et on sügavalt mures pingete eskaleerumise ja Venemaa parlamendi otsuse pärast sõjaliseks tegevuseks luba anda. Ta ütles ka: "See tegevus kujutab endast potentsiaalselt tõsist ohtu Ukraina suveräänsusele, iseseisvusele ja territoriaalsele terviklikkusele. Mõistame hukka kõik Ukraina-vastased agressiooniaktid."<ref>Russia Approves Military Action. Sky News. 01.03.2014</ref> 2. märtsil 2014 teatas Briti peaminister [[David Cameron]], et valitsusametnikud kavatsevad vastuseks Krimmi olukorrale boikoteerida 2014. aasta taliolümpiamänge Sotšis. {{Riigi ikoon|Saksamaa}} Kantsler [[Angela Merkel]] nimetas Venemaa tegevust "vastuvõetamatuks" ja nende tegevus rikuks rahvusvahelist õigust. Merkel märkis, et Venemaa ei austa praegu [[Budapesti memorandum|Budapesti julgeolekutagatiste memorandumit]].<ref>[https://www.spiegel.de/politik/deutschland/krim-krise-merkel-wirft-putin-verstoss-gegen-voelkerrecht-vor-a-956514.html Merkel wirft Putin Verletzung des Völkerrechts vor] Der Spiegel. 3. March 2014</ref> Bundestagile edastatud poliitikaavalduses märkis ta, et "Ukraina territoriaalne terviklikkus ei ole läbiräägitav". Merkel ütles Barack Obamaga telefoni teel vesteldes, et Putin "elab teises maailmas". {{Riigi ikoon|Itaalia}} Itaalia peaminister [[Matteo Renzi]] teatas 19. märtsil saadikutekojas peetud kõnes , et Krimmi staatuse referendum oli ebaseaduslik ning G8 riigid peavad alustama koostööd kriisi lahendamiseks ja külma sõja faasi naasmise vältimiseks. {{Riigi ikoon|Eesti}} Välisminister [[Urmas Paet]] ütles 1. märtsil, et " Venemaa parlamendi otsus lubada vägede kasutamine Ukrainas on selgeks ohuks Ukraina suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele," ning et Venemaa "... sõjalised ähvardused ja tegevused Ukraina vastu tuleb lõpetada."<ref>Foreign Minister Urmas Paet: everything must be done to achieve a political solution to the crisis in Ukraine. Estonian Ministry of Foreign Affairs. 1. March 2014</ref> {{Riigi ikoon|Euroopa Liit}} 1. märtsil teatas liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja [[Catherine Ashton]], et Euroopa Liit mõistab hukka Venemaa otsuse kasutada Ukraina suhtes sõjalist jõudu, kirjeldades seda kui "põhjendamatut eskalatsiooni". Ta kutsus kõiki pooli üles pingeid viivitamatult dialoogi kaudu vähendama, austades täielikult Ukraina ja rahvusvahelist õigust. Ukraina ühtsust, suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust tuleb austada alati.<ref>[https://eeas.europa.eu/archives/docs/statements/docs/2014/140301_01_en.pdf Statement by EU High Representative Catherine Ashton on the developments in Ukraine's Crimea.] Brussels. EU External Action. 1 March 2014.</ref> [[NATO]] 2. märtsil kutsus peasekretär [[Anders Fogh Rasmussen]] kokku [[Põhja-Atlandi Nõukogu]] seoses Venemaa sõjategevuse ja president Vladimir Putini väidetavate ähvardustega Ukraina vastu. Põhja-Atlandi Nõukogu mõistis hukka Venemaa sõjalise eskalatsiooni Krimmis ja nimetas seda rahvusvahelise õiguse rikkumiseks. === 2022. aasta sissetung === {{Vaata|Venemaa sissetung Ukrainasse}} Invasioon pälvis valitsuste ja mitmete organisatsioonide laialdase rahvusvahelise hukkamõistu, mis sisaldasid ka Venemaale kehtestatud uusi sanktsioone. Nendel olid Venemaa, aga ka maailma majandusele ulatuslikud majanduslikud tagajärjed.<ref>[https://edition.cnn.com/2022/02/28/business/russia-ruble-banks-sanctions/index.html Russia faces financial meltdown as sanctions slam its economy.] CNN, 28. veebruar 2022.</ref> Valitsustevälised reaktsioonid invasioonile hõlmasid Venemaa ja Valgevene laialdast boikoteerimist meelelahutuse, meedia, äri ja spordi valdkonnas. Pärast Venemaa sissetungi 2022. aastal hakkas kohe toimuma sellevastaseid ülemaailmseid protestiaktsioone. Lisaks meeleavaldustele avaldati sõjale vastanduvaid petitsioone ja avalikke kirju. Avaliku elu tegelased, nii kultuuri- kui ka poliitikategelased, tegid sõjavastaseid avaldusi. Venemaaga seotud monumendid kogu Euroopas olid vandalismi objektiks, mõned isegi lammutati. Venemaa suursaadikud Euroopas, eriti Lääne-Euroopas ja Euroopa Liidus, kohtasid tänavatel ja avalikel tseremooniatel liikudes sõjavastaseid meeleavaldajaid, esines vägivaldseid rünnakuid.<ref>[https://www.theguardian.com/world/2022/may/09/russian-ambassador-to-poland-sergey-andreev-pelted-with-red-paint-at-ve-day-gathering Russian ambassador to Poland pelted with red paint at VE Day gathering.] The Guardian. 9. mai 2022.</ref> Sotsiaalmeedias tehtud üleskutsed vene kultuuri ja kaupade massiliseks boikoteerimiseks ujutasid üle mitmed sotsiaalmeedia platvormid. Inimesed kogu maailmast üritasid rünnata ja sulgeda Venemaa veebisaite, eriti neid, mida haldab Venemaa valitsus.<ref>[https://www.ft.com/content/3391bf8c-e431-415c-b7c5-9eeee08b3374 Russia pummelled by pro-Ukrainian hackers following invasion.] Financial Times. 6. mai 2022.</ref> Pärast sissetungi Ukrainasse kasvasid Vene-vastased meeleolud ja rassistlik suhtumine välismaal elavate venelaste vastu. Pärast sissetungi algust toimusid igapäevased meeleavaldused ka Venemaal. Protestide vastu teostasid Vene võimud ulatuslikke repressioone. Meediakanal OVD-Info andmetel peeti 24. veebruarist kuni 13. märtsini 2022. aastal Venemaal kinni vähemalt 14 906 inimest.<ref>[https://reports.ovdinfo.org/no-to-war Как российские власти борются с антивоенными протестами.] OVD-Info. 28. March 2022.</ref> {{Riigi ikoon|USA}} President [[Joe Biden]] tegi avalduse, milles mõistis Venemaa sissetungi hukka kui "provotseerimata ja põhjendamatu" ning süüdistas Putinit "ettekavatsetud sõja alustamises, mis toob kaasa katastroofilisi inimkaotusi ja -kannatusi". [[Ameerika Ühendriikide Esindajatekoda|Ameerika Ühendriikide Esindajatekoja]] spiiker [[Nancy Pelosi]] lubas, et [[Ameerika Ühendriikide Kongress]] eraldab nii palju raha, kui on vaja Ukraina valitsuse toetamiseks.<ref>[https://thehill.com/homenews/house/596106-pelosi-says-congress-will-provide-ukraine-aid-whatever-the-need/ Pelosi says Congress will provide any economic help Ukraine needs.] 28. February 2022.</ref> {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} Peaminister [[Boris Johnson]] ütles, et ta on "jubedatest sündmustest Ukrainas jahmunud" ja "President Putin on valinud selle provotseerimata rünnaku algatamisega verevalamise ja hävitamise tee".<ref>[https://www.huffingtonpost.co.uk/entry/boris-johnson-response-attack-russia-ukraine-putin_uk_621713afe4b0afc668baee29?d_id=3199306 "Boris Johnson Condemns Russia's 'Unprovoked Attack' On Ukraine"] New York City. 24. February 2022</ref> Kaitseminister [[Ben Wallace]] kirjeldas Venemaa tegevust kui "alasti agressiooni demokraatliku riigi vastu". [[Walesi prints]] mõistis Venemaa sissetungi hukka, öeldes: "See oli rünnak demokraatia, avatud ühiskonna ja vabaduse vastu." {{Riigi ikoon|Türgi}} Türgi president [[Recep Tayyip Erdoğan]] ja Türgi välisministeerium teatasid, et Venemaa tegevus on vastuvõetamatu ja mõistsid Venemaa hukka rahvusvahelise õiguse raske rikkumise eest, kinnitades samas toetust Ukraina suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele.<ref>[https://www.economist.com/europe/2022/02/24/turkeys-rapprochement-with-russia-may-not-survive-the-war-in-ukraine Turkey’s rapprochement with Russia may not survive the war in Ukraine.] The Economist. 24. February 2022.</ref> {{Riigi ikoon|Itaalia}} Peaminister [[Mario Draghi]] lubas teha, "mis iganes on vajalik Ukraina suveräänsuse taastamiseks" ja ütles, et Moskvaga on "võimatu pidada sisulist dialoogi", nõudes ühtlasi Venemaalt oma sõjajõudude tingimusteta tagasi tõmbamist rahvusvaheliselt kehtestatud piiridele.<ref>[https://www.reuters.com/world/europe/italys-draghi-promises-whatever-it-takes-restore-ukrainian-sovereignty-2022-02-24/ Italy's Draghi promises "whatever it takes" to restore Ukrainian sovereignty.] Reuters. 24. February 2022.</ref> {{Riigi ikoon|Saksamaa}} Välisminister [[Annalena Baerbock]] teatas ulatuslikest sanktsioonidest Venemaa vastu. Kantsler Olaf Scholz nimetas sissetungi Putini "tõsiseks veaks".<ref>[https://www.tagesschau.de/inland/innenpolitik/krieg-ukraine-reaktionen-deutschland-101.html Berlin im Schockzustand.] tagesschau.de. 24. February 2022.</ref> 27. veebruari parlamendi erakorralisel istungil rääkis Scholz uuest ajastust, mis oli alanud Venemaa sissetungiga. Saksamaa lubas investeerida edaspidi kaitsesse rohkem kui on NATO eesmärk kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust. 2022. aastal eraldab valitsus relvajõududesse investeeringuteks 100 miljardit eurot.<ref>[https://www.france24.com/en/live-news/20220227-a-new-era-germany-rewrites-its-defence-foreign-policies A new era: Germany rewrites its defence, foreign policies.] France 24. 27. February 2022.</ref> {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} Prantsusmaa president [[Emmanuel Macron]] teatas, et rääkis Putiniga peatamaks lahingud ning nõudis Vene sõjaliste operatsioonide viivitamatut peatamist Ukrainas.<ref>[https://english.alarabiya.net/News/world/2022/02/22/France-s-Macron-demands-targeted-European-sanctions-against-Russia- France's Macron demands targeted European sanctions against Russia.] Al Arabiya.</ref> {{Riigi ikoon|Soome}} President [[Sauli Niinistö]] mõistis hukka Venemaa rünnaku ja president Vladimir Putini tegevuse. Ta ütles, et "mask on nüüd maha võetud ja näha on vaid sõja külm pale".<ref>[https://thehill.com/policy/international/595656-finland-says-debate-on-nato-membership-will-change-after-russian/ Finland says debate on NATO membership will change after Russian invasion.] The Hill. 24. February 2022.</ref> Peaminister [[Sanna Marin]] teatas, et Venemaa sissetung Ukrainasse muudab tema riigis toimuvat arutelu NATO liikmesuse üle. {{Riigi ikoon|Hiina}} Hiina liider ja Hiina Kommunistliku Partei peasekretär [[Xi Jinping]] rääkis 25. veebruaril Venemaa presidendi Vladimir Putiniga, kutsudes Venemaad ja Ukrainat üles lahendama probleemi läbirääkimiste teel.<ref>[https://www.ndtv.com/world-news/chinas-xi-jinping-speaks-to-russian-president-vladimir-putin-calls-for-negotiation-with-ukraine-2789342 China's Xi Jinping Speaks To Putin, Calls For Negotiation" With Ukraine.] NDTV. Agence France-Presse. 25. February 2022.</ref> 25. veebruari avalduses ütles Hiina RV välisminister ja riiginõunik [[Wang Yi]], et Ukraina territooriumi ja suveräänsust tuleks austada ning kutsus üles võimalikult kiiresti läbirääkimisi pidama. {{Riigi ikoon|India}} Peaminister [[Narendra Modi]] kutsus Putinile 24. veebruaril tehtud telefonikõnes üles vägivald viivitamatult lõpetada. India valitsus hoidus selget seisukohta võtmast või Venemaa kritiseerimisest.<ref>[https://thewire.in/diplomacy/modi-appeals-for-cessation-of-violence-in-call-with-putin-first-indian-reaction-to-russian-attack Modi Appeals for .Cessation of Violence in Call With Putin, First Indian Reaction to Russian Attack] The Wire (India). 25. February 2022.</ref> {{Riigi ikoon|ÜRO}} ÜRO peasekretär [[António Guterres]] kutsus Putinit "inimlikkuse nimel" oma vägesid tagasi tõmbama. 25. veebruaril ei suutnud [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] vastu võtta resolutsiooni eelnõu, mis oleks tauninud Venemaa Föderatsiooni agressiooni Ukraina vastu. Julgeolekunõukogu 15 liikmesriigist toetas eelnõu 11 liikmesriiki, kolm jätsid hääletamata. Otsuse eelnõu kukkus läbi Venemaa veto tõttu.<ref>[https://press.un.org/en/2022/sc14808.doc.htm Security Council Fails to Adopt Draft Resolution on Ending Ukraine Crisis, as Russian Federation Wields Veto.]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} United Nations. 25. February 2022.</ref> {{Riigi ikoon|Euroopa Liit}} [[Euroopa Komisjoni president]] [[Ursula von der Leyen]] ütles, et Euroopa Liit ei lase president Putinil lõhkuda Euroopa julgeolekuarhitektuuri, ning [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Josep Borrell]] kutsus Putinit peatama mõttetut agressiooni. [[Euroopa Parlamendi president]] [[Roberta Metsola]] kutsus üles "viivitamatule, kiirele, kindlale ja kiirele tegutsemisele" ning teatas Euroopa Parlamendi erakorralise istungi kokkukutsumisest 1. märtsil.<ref>[https://www.euronews.com/2022/02/17/european-parliament-president-calls-for-solid-and-swift-action-if-ukraine-crisis-escalates European Parliament president calls for solid and swift action if Ukraine crisis escalates.] Euronews..</ref> {{Riigi ikoon|Eesti}} Peaminister [[Kaja Kallas]] nimetas Venemaad "ohuks kogu Euroopale". [[Riigikogu]] avaldas toetust Ukraina territoriaalsele terviklikkusele ja mõistis hukka Vene Föderatsiooni poolt alustatud sõja. Riigikogu võttis 18. oktoobril 2022 vastu avalduse "Ukraina territooriumi annekteerimise hukkamõistmisest ja Venemaa režiimi terroristlikuks kuulutamisest" 717 AE.<ref name=rk>[https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/9e8debf0-54e8-4879-914e-4b829bd12e2d/Riigikogu%20avalduse%20_Ukraina%20territooriumi%20annekteerimise%20hukkam%C3%B5istmisest%20ja%20Venemaa%20re%C5%BEiimi%20terroristlikuks%20kuulutamisest_%20eeln%C3%B5u%20(717%20AE%20I) Riigikogu avaldus "Ukraina territooriumi annekteerimise hukkamõistmisest ja Venemaa režiimi terroristlikuks kuulutamisest" 717 AE]</ref> {{pooleli}} ==Vaata ka== * [[2014. aasta Krimmi anneksioon]] * [[Venemaa sissetung Ukrainasse]] * [[ÜRO Peaassamblee resolutsioon 68/262]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name=MulticulturalSocieties>{{Cite book |last=Snyder |first=Timothy |url=https://books.google.com/books?id=l9KMDwAAQBAJ |title=The Road to Unfreedom: Russia, Europe, America |publisher=Tim Duggan Books |year=2018 |isbn=978-0-525-57447-7 |location=New York |page=197 |quote=Almost everyone lost the Russo-Ukrainian war: Russia, Ukraine, the EU, the United States. The only winner was China.}}; {{Cite journal|last=Mulford|first=Joshua P.|date=2016|title=Non-State Actors in the Russo-Ukrainian War|journal=Connections|volume=15|issue=2|pages=89–107|issn=1812-1098|jstor=26326442|doi=10.11610/Connections.15.2.07|doi-access=free}}; {{Cite book|chapter-url=https://books.google.com/books?id=MhspDwAAQBAJ&pg=PA134|title=Multicultural Societies and their Threats: Real, Hybrid and Media Wars in Eastern and South-Eastern Europe|last1=Shevko|first1=Demian|last2=Khrul|first2=Kristina|publisher=LIT Verlag Münster|year=2017|isbn=978-3-643-90825-4|editor-last=Gutsul|editor-first=Nazarii|location=Zürich|page=100|chapter=Why the Conflict Between Russia and Ukraine Is a Hybrid Aggression Against the West and Nothing Else|editor-last2=Khrul|editor-first2=Kristina}}</ref> <ref name=_1>[https://www.theguardian.com/world/2014/aug/14/russian-military-vehicles-enter-ukraine-aid-convoy-stops-short-border Aid convoy stops short of border as Russian military vehicles enter Ukraine: Armoured personnel carriers and support vehicles cross the border, while the 280-truck convoy comes to a halt separately], Shaun Walker, The Guardian, 15 August 2014</ref> <ref name="Putin Ukraine statehood">{{Cite magazine |last=Perrigo |first=Billy |date=22. veebruar 2022 |title=How Putin's Denial of Ukraine's Statehood Rewrites History |url=https://time.com/6150046/ukraine-statehood-russia-history-putin/ |magazine=[[Time]] |access-date=28. veebruaril 2022 |archive-date=2022-02-22 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220222200708/https://time.com/6150046/ukraine-statehood-russia-history-putin/ |url-status=dead }}</ref> <ref name=UN_BudaMemo>[https://treaties.un.org/Pages/showDetails.aspx?objid=0800000280401fbb Memorandum on security assurances in connection with Ukraine’s accession to the Treaty on the Non-Proliferation of Nuclear Weapons]. ÜRO, 5. detsember 1994</ref> <ref name=BudapBBC>[https://www.bbc.co.uk/programmes/p0cdq08k The night Ukraine gave up its nuclear weapons]. BBC News, 14. juuni 2022 (ingliskeelne audiofail, 27 minutit)</ref> <ref name=NYT_2022-02-23>{{cite web |url=https://www.nytimes.com/2022/02/23/world/europe/putin-speech-russia-ukraine.html |title=Word by Word and Between the Lines: A Close Look at Putin’s Speech |author=Max Fisher |date=23. veebruar 2022 |publisher=[[The New York Times|NYT]] |language=en |access-date=23. veebruaril 2022 |quote=So, I will start with the fact that modern Ukraine was entirely created by Russia or, to be more precise, by Bolshevik, Communist Russia. This process started practically right after the 1917 revolution, and Lenin and his associates did it in a way that was extremely harsh on Russia — by separating, severing what is historically Russian land.}}</ref> }} ==Välislingid== * JIM HEINTZ. [https://apnews.com/article/russia-ukraine-war-disinformation-f8ee274890cd62362be3dd75fbc7dd6b Russia’s war with Ukraine has generated its own fog, and mis- and disinformation are everywhere]. AP News. Tallinn, 5. august 2023 * [https://www.conflictarm.com/wp-content/uploads/2021/11/Weapons-of-the-war-in-Ukraine-low.pdf WEAPONS OF THE WAR IN UKRAINE {{!}} A three-year investigation of weapon supplies into Donetsk and Luhansk]. [[Conflict Armament Research]]. London, 2021, 234 lk ([[Porditav dokumendivorming|PDF]]) * [https://www.postimees.ee/7553142/g7-nimetas-venemaa-runnakut-ostukeskusele-sojakuriteoks G7 nimetas Venemaa rünnakut ostukeskusele sõjakuriteoks] Postimees * [https://www.err.ee/1608645262/vene-raketid-tabasid-odessa-oblastit Vene raketid tabasid Odessa oblastit] ERR * [https://liveuamap.com/ liveuamap.com] – operatiivne teave sõja käigu kohta * [https://www.rainews.it/maratona/2022/09/live-guerra-in-ucraina-la-cronaca-minuto-per-minuto-giorno-213-134c37f6-8822-4854-837c-3d71e729c040.html L'Estonia denuncia la Russia alla Corte Internazionale di Giustizia]. [[Rai News]], 24. september 2022 * [https://www.bbc.com/russian/features-63062994 США призвали американцев скорее покинуть Россию. Чего они опасаются?] BBC News Русская служба, 28. september 2022 * Laura Kelly. [https://thehill.com/policy/international/3697453-white-house-says-iranian-troops-on-the-ground-in-crimea-aiding-russian-drone-strikes/ White House says Iranian troops on the ground in Crimea aiding Russian drone strikes]. [[The Hill]], 20. oktoober 2022 * [https://mil.in.ua/en/news/new-award-rates-for-captured-russians-set-in-ukraine/ New award rates for captured Russians set in Ukraine]. [[Militaaria|mil.in.ua]], 30. oktoober 2022 * [https://www.bbc.com/russian/news-63723565 Европарламент признал Россию "государством-спонсором терроризма".] BBC News Русская служба, 21.11.2022 * [https://www.bbc.com/russian/live/news-64082274 Война в Украине: Киев говорит, что россияне начали мощный штурм Соледара; папа римский назвал эту войну преступлением - Новости на русском языке]. BBC News Русская служба, 10.01.2022 <small>(sõja reaalajas kajastus alates 2022. a 24. detsembrist)</small> * KARL RITTER and JAMEY KEATEN. [https://apnews.com/article/ukraine-pow-russia-war-united-nations-29bc27d06d6bad359c957fdb0aa9f929 UN decries torture, killing of Ukrainian and Russian POWs]. [[Associated Press|AP News]], 24. märts 2023 * [https://issuu.com/sodur/docs/s6dur_1/22 Venemaa sõjapidamine tunnetuslikus lahingruumis] Peeter Tali, Ajakiri "Sõdur" 2022-1 * [https://issuu.com/sodur/docs/s6dur_03_2022_issuu/34 Venemaa juhitud kaose teooria] Jaanus Sägi, Ajakiri "Sõdur" 2022-3 * [https://issuu.com/sodur/docs/s6dur_05_22_issuu/22 Agressiooni lõpetab Vene rahvas, mitte Putin] Kalev Stoicescu, Ajakiri Sõdur, 2022-5 * [https://issuu.com/sodur/docs/s6dur_6_22/14 Venemaa 5 eksimust Ukraina sõjas] Janek Kesselmann, Ajakiri Sõdur, 2022-6 * [https://issuu.com/sodur/docs/s6dur_1_23_issuu/8 Õppimine keset sõda] Tarmo Metsa, Ajakiri Sõdur, 2023-1 * [https://issuu.com/sodur/docs/s6dur_3_23_issuu/28 Euroopa suuriigid ja sõda Ukrainas] Tony Lawrence, Ajakiri Sõdur, 2023-3 * [https://issuu.com/sodur/docs/ekv_ar22_issuu/16 Venemaa strateegia sõjas] Erik Männik, Eesti Kaitseväe aastaraamat 2022 * [https://issuu.com/sodur/docs/s6dur_1_24_issuu/24 Lennukite sõda Ukraina kohal] Urmas Salo, Ajakiri Sõdur, 2024-1 * [https://kaitseministeerium.ee/sites/default/files/kaitseministeerium_2023_veeb_eesti_3_04_2024_1.pdf Transatlantilise kaitse edu alus: sõjaline strateegia Ukraina võidu ja Venemaa kaotuse saavutamiseks] Kaitseministeerium, detsember 2023 * [https://www.oryxspioenkop.com/2022/02/attack-on-europe-documenting-equipment.html Oryx: russian equipment losses] * [https://www.oryxspioenkop.com/2022/02/attack-on-europe-documenting-ukrainian.html Oryx: ukrainian equipment losses] * [https://www.err.ee/1609399063/jonatan-vseviov-koige-pimedam-on-enne-koitu Jonatan Vseviov: kõige pimedam on enne koitu] ERR 17. VII 2024 * [https://arileht.delfi.ee/artikkel/120314771/analuus-vladimir-putini-ohjeldamatu-kulutamine-on-pannud-venemaa-majanduse-jarsult-tousma ANALÜÜS | Vladimir Putini ohjeldamatu kulutamine on pannud Venemaa majanduse järsult tõusma] Delfi Ärileht 17. VIII 2024 * [https://epl.delfi.ee/artikkel/120326611/juri-toomepuu-viimane-kord-kui-inflatsioon-oli-venemaal-nii-kuum-loi-hrustsov-endiselt-kinga-lauale-mull-on-lohkemas Jüri Toomepuu: „viimane kord, kui inflatsioon oli Venemaal nii kuum, lõi Hruštšov endiselt kinga lauale“. Mull on lõhkemas] Delfi 4. X 2024 * [https://epl.delfi.ee/artikkel/120327068/anders-aslund-venemaa-sojamajandus-on-joudnud-kuristiku-aarele-ukrainal-piisab-voiduks-vahesest Anders Åslund: Venemaa sõjamajandus on jõudnud kuristiku äärele. Ukrainal piisab võiduks vähesest] EPL 7. X 2024 * [https://www.err.ee/1609619330/ilmar-raag-zelenski-tegelik-viga-ja-mida-me-saame-oppida Ilmar Raag: Zelenski tegelik viga ja mida me saame õppida] ERR 1. III 2025 [[Kategooria:Vene-Ukraina sõda| ]] pjqiuefz6bxydzggjkksquurt8ztzgb Kristina Koppel 0 631923 7228369 6507897 2026-09-04T06:05:28Z Kuriuss 38125 7228369 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=september}} '''Kristina Koppel''' (sündinud [[2. mai]]l [[1985]]) on eesti keeleteadlane.<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://www.etis.ee/CV/Kristina_Koppel/est|pealkiri=ETIS|väljaanne=etis.ee}}</ref> == Haridus- ja töökäik == Koppel on lõpetanud 2004. aastal Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumi (praegune [[Kohtla-Järve Järve Kool]]) ning õppinud [[Tartu Ülikool]]is eesti ja soome-ugri keeleteadust. Kaitses seal nii bakalaureuse-, magistri- kui ka doktorikraadi (vastavalt aastatel 2007, 2009 ja 2020). Ta kaitses väitekirja "Näitelausete korpuspõhine automaattuvastus eesti keele õppesõnastikele"<ref>{{Raamatuviide|autor=Kristina Koppel|pealkiri=Näitelausete korpuspõhine automaattuvastus eesti keele õppesõnastikele|aasta=2020|koht=Tartu|kirjastus=Tartu Ülikooli Kirjastus|url=https://dspace.ut.ee/handle/10062/67138}}</ref> (juhendajad [[Jelena Kallas]] ja [[Raili Pool]]) 2020. aastal. Koppel on töötanud [[Eesti Keele Instituut|Eesti Keele Instituudis]] alates 2009. aastast assistendi, leksikograafi, leksikograaf-nooremteaduri, arvutileksikograafi ja vanemarvutileksikograafina.<ref name=":0" /> Ta on koostanud ja toimetanud "[http://www.eki.ee/dict/sp/ Eesti keele sõnaperesid]", "[http://www.eki.ee/dict/psv/ Eesti keele põhisõnavara sõnastikku]", "[https://www.eki.ee/dict/kol/ Eesti keele naabersõnade sõnastikku]" ning on üks "[[EKI ühendsõnastik]]u" koostajatest-toimetajatest. Samuti on ta olnud üks [[Ekilex]]i<ref>{{Raamatuviide|autor=Arvi Tavast, Margit Langemets, Jelena Kallas, Kristina Koppel|pealkiri=Unified Data Modelling for Presenting Lexical Data: The Case of EKILEX|aasta=2018|koht=EURALEX: Lexicography in Global Contexts, Ljubljana, 17-21 July 2018|kirjastus=Ljubljana University Press, Faculty of Arts|lehekülg=749–761}}</ref><ref>{{Raamatuviide|autor=Margit Langemets, Kristina Koppel, Jelena Kallas, Arvi Tavast|pealkiri=Sõnastikukogust keeleportaaliks|aasta=2021|koht=Keel ja Kirjandus|lehekülg=755–770}}</ref> ja [[Sõnaveeb]]i<ref>{{Raamatuviide|autor=Kristina Koppel, Arvi Tavast, Margit Langemets, Jelena Kallas|pealkiri=Aggregating dictionaries into the language portal Sõnaveeb: issues with and without a solution|aasta=2019|koht=Brno|kirjastus=Proceedings of the eLex 2019 conference. 1-3 October 2019, Sintra, Portugal.|lehekülg=434–452}}</ref> toimetajaid. Aastatel 2022–2024 oli ta [[Euroopa Leksikograafide Ühing]]u juhtkomitee liige ning alates 2022. aastast on [[Eesti Rakenduslingvistika Ühing|Eesti Rakenduslingvistika Ühingu]] juhatuse esimees.{{lisa viide}} == Vaata ka == * [[Eesti Keele Instituut]] * [[Tartu Ülikooli Kirjastus]] == Viited == <references /> == Välislingid == * [https://www.etis.ee/CV/Kristina_Koppel/est Kristina Koppel] Eesti Teadusinfosüsteem {{JÄRJESTA:Koppel, Kristina}} [[Kategooria:Eesti leksikograafid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1985]] 24vqqiht84oto57bjoinf8uqunr3mnp 2022. aasta Hersoni vasturünnak 0 661555 7228220 7084778 2026-09-03T14:35:00Z Kuriuss 38125 7228220 wikitext text/x-wiki {{Vaata ka|Vene-Ukraina sõja lõunarinne}} {{Infokast sõjaline konflikt | konflikt = Hersoni vasturünnak (2022) | osa = [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sissetungist Ukrainasse]] ja [[Vene-Ukraina sõja lõunarinne|Vene-Ukraina sõja lõunarindest]] | pilt = {{CSS image crop |Image = 2022 Russian invasion of Ukraine.svg |bSize = 2400 | Location = center |cWidth = 310 |cHeight = 207 |oLeft = 1270 |oTop = 954 }} | pildisuurus = | pildiallkiri = Hersoni/Mõkolajivi rindejoone kaart | aeg = 29. august – 11. november 2022 | koht = [[Lõuna-Ukraina]] ([[Hersoni oblast|Hersoni]] ja [[Mõkolajivi oblast|Mõkolajivi]] oblastid) | kaart = | laiuskoord = | pikkuskoord = | kaardilaius = | kaardiallkiri = | ala = | tulemus = Ukraina võit<ref>{{cite web | url=https://www.voanews.com/a/us-lauds-ukraine-s-extraordinary-victory-in-kherson/6831775.html | title=Zelenskyy Hails Kherson Victory, Cautions Vigilance | date=12. november 2022 | access-date=14. novembril 2022 | archive-date=14. november 2022 | archive-url=https://web.archive.org/web/20221114034218/https://www.voanews.com/a/us-lauds-ukraine-s-extraordinary-victory-in-kherson/6831775.html | url-status=live }}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.bbc.com/news/world-europe-63601312|title=Ukraine war: Celebrations as Kyiv takes back key city Kherson|publisher=BBC|date=11. november 2022|access-date=12 November 2022|archive-date=13. november 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20221113014606/https://www.bbc.com/news/world-europe-63601312|url-status=live}}</ref><ref>{{Cite web |title=RUSSIAN OFFENSIVE CAMPAIGN ASSESSMENT, NOVEMBER 13 |url=https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-november-13 |access-date=14. novembril 2022 |archive-date=14. november 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221114002048/https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-november-13 |url-status=live }}</ref><ref>{{Cite web |last=Zafra |first=Javier Galán, Mariano |date=2022-11-10 |title=The Ukraine war in maps {{!}} Kherson retreat largest withdrawal of Russian troops since Kyiv |url=https://english.elpais.com/international/2022-11-10/the-ukraine-war-in-maps-kherson-retreat-largest-withdrawal-of-russian-troops-since-kyiv.html |access-date=2022-11-14 |website=EL PAÍS English Edition |language=en-us |archive-date=14. november 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221114033614/https://english.elpais.com/international/2022-11-10/the-ukraine-war-in-maps-kherson-retreat-largest-withdrawal-of-russian-troops-since-kyiv.html |url-status=live }}</ref> | seis = | osaline1 = {{Pisilipp|Ukraina}} | osaline2 = {{Pisilipp|Venemaa}} * {{Pisilipp|Donetski Rahvavabariik}}<ref name="kyiv post" /><ref name="cnn 29 august">{{cite web |url=https://edition.cnn.com/europe/live-news/russia-ukraine-war-news-08-29-22/h_52d9a059a8e55bb86fdb120a2c2b068b |title=Ukrainian troops took back 4 villages in the south from Russian occupation, military source tells CNN |work=CNN |date=29. august 2022 |access-date=29. augustil 2022 |archive-date=29. august 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220829181202/https://edition.cnn.com/europe/live-news/russia-ukraine-war-news-08-29-22/h_52d9a059a8e55bb86fdb120a2c2b068b |url-status=live }}</ref> * {{Pisilipp|Luhanski Rahvavabariik}}<ref name="cnn 29 august" /> | osaline3 = | väejuht1 = {{Riigi ikoon|Ukraina}} [[Andri Kovaltšuk]]<ref>{{cite news |last1=Davidzon |first1=Vladislav |title=The Commander of the Southern Front Lives to Fight Another Day |url=https://www.tabletmag.com/sections/news/articles/commander-southern-front-kherson-ukraine |access-date=7. oktoobril 2022 |work=Tablet Magazine |date=1. august 2022 |archive-date=7. oktoober 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221007134929/https://www.tabletmag.com/sections/news/articles/commander-southern-front-kherson-ukraine |url-status=live }}</ref><br>{{Riigi ikoon|Ukraina}} [[Roman Kostenko]]<ref name="wp">{{cite news |url=https://www.washingtonpost.com/world/2022/10/05/more-strategic-russian-retreat-signals-long-fight-ahead-kherson/ |title=A more strategic Russian retreat signals long fight ahead in Kherson |author1=Isabelle Khurshudyan |author2=Paul Sonne |author3=Kamila Hrabchuk |newspaper=Washington Post |date=5. oktoober 2022 |access-date=6. oktoobril 2022 |archive-date=6. oktoober 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221006001757/https://www.washingtonpost.com/world/2022/10/05/more-strategic-russian-retreat-signals-long-fight-ahead-kherson/ |url-status=live }}</ref> | väejuht2 = {{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Vladimir Putin]]<ref name="nyt 24 september">{{cite web |url=https://www.nytimes.com/2022/09/23/us/politics/putin-ukraine.html |title=As Russian Losses Mount in Ukraine, Putin Gets More Involved in War Strategy |author1=Julian E. Barnes |author2=Helene Cooper |author3=Eric Schmitt |author4=Michael Schwirtz |work=[[The New York Times]] |date=23. september 2022 |access-date=24. septembril 2022 |archive-date=24. september 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220924000054/https://www.nytimes.com/2022/09/23/us/politics/putin-ukraine.html |url-status=live }}</ref> | väejuht3 = | väeüksused1 = [[File:Ensign_of_the_Ukrainian_Armed_Forces.svg|20px]] [[Ukraina relvajõud]] * Väegrupp Kahhovka<ref name="isw 29 august">{{cite web |url=https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-august-29 |title=Russian Offensive Campaign Assessment, August 29 |work=Institute for the Study of War |date=29. august 2022 |access-date=31. augustil 2022 |archive-date=3. september 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220903033144/https://understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-august-29 |url-status=live }}</ref> * [[1. erioperatsioonide brigaad]]<ref name="kp">{{cite web |url=https://www.kyivpost.com/russias-war/uaf-gain-ground-in-kherson-and-donbas-sectors-dozens-of-rf-armored-vehicles-claimed-destroyed.html |title=UAF Gain Ground in Kherson and Donbas Sectors, Dozens of RF Armored Vehicles Claimed Destroyed |work=Kyiv Post |date=5. september 2022 |access-date=6. oktoobril 2022 |archive-date=12. september 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220912135126/https://www.kyivpost.com/russias-war/uaf-gain-ground-in-kherson-and-donbas-sectors-dozens-of-rf-armored-vehicles-claimed-destroyed.html |url-status=live }}</ref> * [[File:17th_tank_brigade_insignia_daily.svg|20px]] [[17. tankibrigaad]]<ref name="Axe">{{cite web |url=https://www.forbes.com/sites/davidaxe/2022/10/04/rivers-at-their-backs-and-ukrainian-brigades-closing-in-a-lot-of-russian-troops-might-need-to-learn-to-swim/?sh=4a7110732624 |title=Rivers At Their Backs And Ukrainian Brigades Closing In, A Lot Of Russian Troops Might Need To Learn To Swim |author=David Axe |work=Forbes |date=4. oktoober 2022 |access-date=6. oktoobril 2022 |archive-date=6. oktoober 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221006122919/https://www.forbes.com/sites/davidaxe/2022/10/04/rivers-at-their-backs-and-ukrainian-brigades-closing-in-a-lot-of-russian-troops-might-need-to-learn-to-swim/?sh=4a7110732624 |url-status=live }}</ref> * [[File:35th_Separate_Marine_Brigade_SSI_(with_tab).svg|20px]] [[35. üksik merejalaväe brigaad]]<ref name="Axe" /><ref>{{cite web |url=https://www.bbc.com/news/world-europe-63137061 |title=Ukraine regains Kherson villages from Russians |author=Paul Kirby |work=BBC |date=5. oktoober 2022 |access-date=6. oktoobril 2022 |archive-date=5. oktoober 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221005220819/https://www.bbc.com/news/world-europe-63137061 |url-status=live }}</ref> * [[42. mehhaniseeritud jalaväebrigaad]]<ref name="kp" /> * [[54. motoriseeritud brigaad]]<ref name="kp" /> * [[60. jalaväebrigaad]]<ref name="Axe" /> * [[File:128_ОГШБр_к.svg|20px]] [[128. üksik Taga-Karpaatia mägiründebrigaad]]<ref name="Axe" /> * [[File:Нашивка_103-ої_окремої_бригади_територіальної_оборони_ЗСУ_(Львівська_область).svg|20px]] [[103. territoriaalkaitse brigaad]]<ref name="kp" /> * [[File:Нашивка_129-ої_окремої_бригади_територіальної_оборони_ЗСУ.svg|20px]] [[129. territoriaalkaitse brigaad]]<ref>{{cite web |url=https://www.pbs.org/newshour/world/ukraine-retakes-more-territory-in-southern-kherson-region |title=Ukraine retakes more territory in southern Kherson region |work=PBS |date=3. oktoober 2022 |access-date=6. oktoobril 2022 |archive-date=6. oktoober 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221006010747/https://www.pbs.org/newshour/world/ukraine-retakes-more-territory-in-southern-kherson-region |url-status=live }}</ref> [[File:НЗ УДА.svg|18px]] [[Ukraina vabatahtlike armee]]<ref>{{Cite web |date=2022-04-19 |title=Нардепка Яна Зінкевич стала заступником командувача УДА - Новини Києва {{!}} Big Kyiv |url=https://bigkyiv.com.ua/nardepka-yana-zinkevych-stala-zastupnykom-komanduvacha-uda/ |access-date=2023-01-13 |website=Великий Київ |language=uk |archive-date=13. jaanuar 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230113145740/https://bigkyiv.com.ua/nardepka-yana-zinkevych-stala-zastupnykom-komanduvacha-uda/ |url-status=live }}</ref> [[Ukraina vastupanu Venemaa sissetungi ajal Ukrainasse|Ukraina partisanid]]<ref name="isw 30 august" /><br />[[File:Flag of Chechen Republic of Ichkeria (with Coat of Arms).svg|20px]] [[Eraldi eriotstarbeline pataljon]]<ref>{{cite web |title=Ichkerian Battalion Fighters Liberate Village Of Arkhangelske In Kherson Region |url=https://charter97.org/en/news/2022/9/1/513734/ |access-date=25. septembril 2022 |archive-date=3. september 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220903181034/https://charter97.org/en/news/2022/9/1/513734/ |url-status=live }}</ref> | väeüksused2 = [[File:Banner_of_the_Armed_Forces_of_the_Russian_Federation_(obverse).svg|20px]] [[Venemaa relvajõud]] * [[File:Great_emblem_of_the_49th_Combined_Arms_Army.svg|25px]] [[49. ühendarmee]]<ref name="Axe" /> * [[File:Great_emblem_of_the_76th_Guards_Air_Assault_Division.svg|25px]] [[76. kaardiväe õhudessantdiviis]]<ref name="isw 3 october" /> * [[File:Great_emblem_of_the_83rd_Guards_Air_Assault_Brigade.svg|25px]] [[83. kaardiväe õhurünnakubrigaad]]<ref name="kp" /> * [[File:126th_Separate_Guards_Coastal_Defense_Brigade_Patch.png|20px]] [[Musta mere laevastik]]u [[126. rannakaitsebrigaad]]<ref name="auto">{{Cite web |date=4. oktoober 2022 |title=Russian Offensive Campaign Assessment, October 4 |url=https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-october-4 |website=Institute for the Study of War |access-date=7. oktoobril 2022 |archive-date=11. oktoober 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221011074431/https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-october-4 |url-status=live }}</ref> [[File:Emblem of the Donetsk People's Militia.svg|25px]] [[Donbassi separatistid|DRV separatistid]] * 109. rügement<ref name="kyiv post" /> [[File:Patch_of_the_People's_Militia_of_Lugansk_People's_Republic.svg|20px]] [[Donbassi separatistid|LRV separatistid]]<ref name="kyiv post" /> | väeüksused3 = | jõud1 = 20 000 (rünnaku alguses)<ref>{{cite web |title=Ukraine Is Attacking Everywhere |website=[[Forbes]] |archive-url=https://web.archive.org/web/20230429054953/https://www.forbes.com/sites/davidaxe/2022/09/07/ukraine-is-attacking-everywhere/?sh=265a1765ecca |archive-date=29. aprill 2023 |url-status=live |url=https://www.forbes.com/sites/davidaxe/2022/09/07/ukraine-is-attacking-everywhere/?sh=265a1765ecca}}</ref> | jõud2 = 20 000 – 25 000<ref>{{cite news | url=https://www.economist.com/europe/2022/08/29/ukraine-starts-a-push-to-recapture-kherson-a-crucial-russian-occupied-city | title=Ukraine starts a push to recapture Kherson, a crucial Russian-occupied city | newspaper=The Economist | access-date=30. augustil 2022 | archive-date=30. august 2022 | archive-url=https://web.archive.org/web/20220830065952/https://www.economist.com/europe/2022/08/29/ukraine-starts-a-push-to-recapture-kherson-a-crucial-russian-occupied-city | url-status=live }}</ref><br />40 000 <small>(oktoobris, Ukraina andmetel)</small><ref name="TD29">{{cite web|url=https://www.thedrive.com/the-war-zone/ukraine-situation-report-another-week-another-fired-russian-general|title=Ukraine Situation Report: Another Week, Another Fired Russian General|work=The Drive|date=29. oktoober 2022|access-date=29. oktoobril 2022|archive-date=29. oktoober 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20221029235916/https://www.thedrive.com/the-war-zone/ukraine-situation-report-another-week-another-fired-russian-general|url-status=live}}</ref> | jõud3 = | kaotused1 = '''Venemaa andmetel:'''<br>9500 hukkunut ja haavatut<ref name="auto1">{{cite web|url=https://news.am/eng/news/729470.html|title=Shoigu orders withdrawal of troops across Dnieper River|date=9. november 2022|access-date=9. novembril 2022|archive-date=18. november 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20221118220440/https://news.am/eng/news/729470.html|url-status=live}}</ref> | kaotused2 = '''Venemaa andmetel:'''<br>1200–1360 hukkunut ja haavatut<ref name="auto1"/><br>'''Ukraina andmetel:'''<br>2500 hukkunut, 5000 haavatut<br>(29. aug.–29. sept.)<ref>{{cite web|url=https://wartranslated.com/day-224-october-5-summary-of-arestovych-and-feygin-daily-broadcast/|title=Day 224, October 5. Summary of Arestovych and Feygin daily broadcast|date=5. oktoober 2022|access-date=6. oktoobril 2022|archive-date=6. oktoober 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20221006080130/https://wartranslated.com/day-224-october-5-summary-of-arestovych-and-feygin-daily-broadcast/|url-status=live}}</ref> | kaotused3 = | märkused = }} {{Sõjakäik Venemaa sissetung Ukrainasse}} Ukraina alustas sõjalist vastupealetungi 29. augustil 2022, et tagasi lüüa [[Venemaa relvajõud|Vene väed]], kes okupeerisid [[Hersoni oblast|Hersoni]] ja [[Mõkolajivi oblast|Mõkolajivi]] oblasti [[Lõuna-Ukraina|lõunapiirkondi]]. Sõjalised analüütikud peavad vasturünnakut Ukraina sõja kolmandaks strateegiliseks faasiks koos samaaegse idapoolse [[2022. aasta Harkivi vasturünnak|vasturünnakuga]] pärast esialgset [[Venemaa sissetung Ukrainasse|sissetungi]] ja [[Donbassi lahing (2022)|Donbassi lahingut]].<ref>{{Cite web |last=Lawler |first=Dave |date=2022-08-29 |title=Ukraine launches long-awaited counteroffensive to retake Russian-occupied Kherson |url=https://www.axios.com/2022/08/29/ukraine-launches-kherson-counteroffensive |access-date=2022-08-31 |website=Axios |language=en |archive-date=31. august 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220831155011/https://www.axios.com/2022/08/29/ukraine-launches-kherson-counteroffensive |url-status=live }}</ref> Pärast paljusid lööke Venemaa sõjaliste sihtmärkide vastu teatas Ukraina 29. augustil 2022 täiemahulise vasturünnaku algusest.<ref>{{Cite web |date=2022-08-29 |title=Russia-Ukraine war live: Russian defence minister sidelined by Putin and 'ridiculed' for 'ineffectual' leadership, says UK |url=https://www.theguardian.com/world/live/2022/aug/29/russia-ukraine-war-nuclear-watchdog-team-will-visit-zaporizhzhia-this-week-says-chief-live |access-date=2022-08-29 |website=the Guardian |language=en |archive-date=31. august 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220831163523/https://www.theguardian.com/world/live/2022/aug/29/russia-ukraine-war-nuclear-watchdog-team-will-visit-zaporizhzhia-this-week-says-chief-live |url-status=live }}</ref> 9. oktoobril teatas Ukraina, et vallutas tagasi 1170 ruutkilomeetrit maad.<ref>{{Cite news |date=2022-10-09 |title=Ukraine says it recaptured 1,200 sq km of Kherson region in ongoing counteroffensive |language=en |work=Reuters |url=https://www.reuters.com/world/europe/ukraine-says-it-recaptured-1200-sq-km-kherson-region-ongoing-counteroffensive-2022-10-09/ |access-date=2022-10-17 |archive-date=16. oktoober 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221016005254/https://www.reuters.com/world/europe/ukraine-says-it-recaptured-1200-sq-km-kherson-region-ongoing-counteroffensive-2022-10-09/ |url-status=live }}</ref> 9. novembril anti Vene vägedele käsk taganeda ainsast pärast sissetungi algusest vallutatud piirkondlikust pealinnast [[Herson]]ist.<ref>{{cite news|first1=Mark|last1=Trevelyan|access-date=2022-11-09|title=Russia abandons Ukrainian city of Kherson in major retreat|url=https://www.reuters.com/world/europe/russia-orders-pullout-west-bank-dnipro-kherson-2022-11-09/|newspaper=Reuters|date=9. november 2022|via=www.reuters.com|archive-date=10. november 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20221110180343/https://www.reuters.com/world/europe/russia-orders-pullout-west-bank-dnipro-kherson-2022-11-09/|url-status=live}}</ref> Ukraina väed [[Hersoni vabastamine|vabastasid Hersoni]] linna kaks päeva hiljem, 11. novembril.<ref name="the guardian 11 november">{{Cite web|url=https://web.archive.org//web/20221111162428/https://www.theguardian.com/world/2022/nov/11/reports-of-wounded-soldiers-being-abandoned-as-russia-retreats-from-kherson-city|title=Ukraine troops enter centre of Kherson as Russians retreat in chaos|date=11. november 2022|website=the Guardian}}</ref> ==Taust== {{Vaata|Vene-Ukraina sõja lõunarinne}} ===Venemaa rünnak=== [[File:Mykolaiv Regional State Administration after Russian shelling, 29.03.2022 (10).jpg|thumb|Päästeamet töötamas pärast [[Mõkolajivi valitsushoone raketirünnak|Mõkolajivi valitsushoone õhurünnakut]], 29. märts 2022.]] [[Vene-Ukraina sõja lõunarinne|2022. aasta Lõuna-Ukraina pealetungi]] ajal tungisid [[Venemaa relvajõud|Vene väed]] [[Hersoni oblast|Hersoni]], [[Zaporižžja oblast|Zaporižžja]] ja [[Mõkolajivi oblast|Mõkolajivi]] oblastisse. Sõja algusaegadel vallutasid Vene väed mitu Lõuna-Ukraina linna, sealhulgas [[Melitopol]]i ja [[Herson]]i,<ref>{{cite web |date=2. märts 2022 |title=Shots Fired In Ukrainian City As Locals Protest Against Russian Occupation |url=https://www.rferl.org/a/ukraine-melitopol-russian-troops-protest/31732818.html |access-date=2022-07-14 |website=[[Radio Free Europe]] |archive-date=5. märts 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220305004039/https://www.rferl.org/a/ukraine-melitopol-russian-troops-protest/31732818.html |url-status=live }}</ref><ref>{{Cite news |last=Mirovalev |first=Mansur |date=27. mai 2022 |title=Ukrainians question the ease of Russian capture of Kherson |work=[[Al Jazeera]] |url=https://www.aljazeera.com/news/2022/5/27/residents-question-ease-of-russian-capture-of-ukraines-kherson |access-date=11. juulil 2022 |archive-date=11. juuli 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220711181944/https://www.aljazeera.com/news/2022/5/27/residents-question-ease-of-russian-capture-of-ukraines-kherson |url-status=live }}</ref> lükates Ukraina väed tagasi [[Mõkolajiv]]i linna. Vene vägede eesmärk oli algselt vallutada kagust suur sadamalinn [[Odessa]], kuid pärast [[Voznessenski lahing]]us saadud lüüasaamist sunniti nad taganema ja lõpuks õnnestus okupeerida vaid väike osa [[Mõkolajivi oblast]]ist, sealhulgas [[Snihurivka]] linn.<ref>{{cite web |last=Glinski |first=Stefanie |title=Russia's Road to Odesa Runs Through Mykolaiv |url=https://foreignpolicy.com/2022/03/14/russia-odesa-mykolaiv-ukraine/ |access-date=2022-07-11 |website=Foreign Policy |date=14. märts 2022 |language=en-US |archive-date=14. märts 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220314204811/https://foreignpolicy.com/2022/03/14/russia-odesa-mykolaiv-ukraine/ |url-status=live }}</ref><ref>{{Cite news |last=Khurshudyan |first=Isabelle |date=2022-03-15 |title=Ukraine's Mykolaiv holds the line against Russian forces and delays assault on Odessa |newspaper=[[The Washington Post]] |url=https://www.washingtonpost.com/world/2022/03/15/urkaine-mikolaiv-russia-war/ |access-date=2022-07-11 |archive-date=4. juuni 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220604180539/https://www.washingtonpost.com/world/2022/03/15/urkaine-mikolaiv-russia-war/ |url-status=live }}</ref> Zaporižžja oblastis surusid Vene väed põhja poole ja võitsid edukalt Ukraina sõjaväelasi [[Enerhodari lahing]]us, vallutades nii linna ja sellega külgneva [[Zaporižžja tuumaelektrijaam|Zaporižžja tuumajaama]], Mandri-Euroopa suurima tuumajaama.<ref>{{cite web |last=Roth |first=Nickolas |title=What happened at Ukraine's Zaporizhzhia nuclear power plant and what are the implications? |url=https://live-nuclear-threat-initiative.pantheonsite.io/atomic-pulse/what-happened-at-ukraines-zaporizhzhia-nuclear-power-plant-and-what-are-the-implications/ |access-date=2022-07-11 |website=The Nuclear Threat Initiative |date=9. märts 2022 |language=en |archive-date=11. juuli 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220711181945/https://live-nuclear-threat-initiative.pantheonsite.io/atomic-pulse/what-happened-at-ukraines-zaporizhzhia-nuclear-power-plant-and-what-are-the-implications/ |url-status=live }}</ref> Vene väed tungisid ka itta, jõudes Donetski/Zaporižžja halduspiirini, luues sellega [[Krimm]]i Venemaa mandriosaga ühendava maismaasilla. ====Vene okupatsioon==== {{Vaata|Hersoni oblasti okupeerimine Venemaa poolt}} Vene väed alustasid [[Hersoni oblast]]i [[Hersoni oblasti okupeerimine Venemaa poolt|okupeerimist]] 2. märtsil<ref>{{Cite news |date=2022-05-11 |title=Kherson: How is Russia imposing its rule in occupied Ukraine? |work=BBC News |url=https://www.bbc.com/news/world-61338617 |access-date=2022-07-10 |archive-date=14. juuni 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220614232257/https://www.bbc.com/news/world-61338617 |url-status=live }}</ref> ja okupatsioonivõimud asusid kohe tugevdama oma kontrolli nende territooriumide üle. Teadete kohaselt püstitasid võimud linnaväljakule [[Vladimir Lenin]]i [[Lenini mälestusmärkide loend|ausamba]], tutvustasid kohalikus koolisüsteemis vene õppekava,<ref>{{Cite web |title=Kherson region to integrate into Russia's system of education — regional authorities |url=https://tass.com/society/1456029 |access-date=2022-12-03 |website=TASS |archive-date=3. detsember 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221203092846/https://tass.com/society/1456029 |url-status=live }}</ref> suunasid Interneti-serverid Venemaale,<ref>{{Cite news |last1=Satariano |first1=Adam |last2=Reinhard |first2=Scott |date=2022-08-09 |title=How Russia Took Over Ukraine's Internet in Occupied Territories |language=en-US |work=The New York Times |url=https://www.nytimes.com/interactive/2022/08/09/technology/ukraine-internet-russia-censorship.html |access-date=2022-12-03 |issn=0362-4331 |archive-date=11. august 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220811012317/https://www.nytimes.com/interactive/2022/08/09/technology/ukraine-internet-russia-censorship.html |url-status=live }}</ref> andsid välja Venemaa passid<ref>{{Cite news |date=2022-06-11 |title=Russia hands out passports in occupied Ukraine cities |language=en-GB |work=BBC News |url=https://www.bbc.com/news/world-europe-61770997 |access-date=2022-12-03 |archive-date=15. juuni 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220615235043/https://www.bbc.com/news/world-europe-61770997 |url-status=live }}</ref> ja panid ringlema [[Vene rubla]].<ref>{{cite web |last=Hedenskog |first=Jakob |date=2. juuni 2022 |title=The Russian Occupation of Ukraine's Southern Regions |url=https://sceeus.se/en/publications/the-russian-occupation-of-ukraines-southern-regions/ |access-date=2022-07-11 |website=SCEEUS |archive-date=11. juuli 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220711181946/https://sceeus.se/en/publications/the-russian-occupation-of-ukraines-southern-regions/ |url-status=live }}</ref> Samuti levisid laialdaselt süüdistused, et Venemaa võimud röövivad okupeeritud aladel sadu Ukraina tsiviilisikuid.<ref>{{Cite news |last1=Ibrahim |first1=Arwa |last2=Petrova |first2=Sasha |last3=Harb |first3=Ali |last4=Kestler-D'Amours |first4=Jillian |last5=Siddiqui |first5=Usaid |date=6. juuni 2022 |title=Ukraine latest updates: 600 Ukrainians held captive in Kherson |work=[[Al Jazeera]] |url=https://www.aljazeera.com/news/2022/6/6/russia-solely-responsible-for-looming-food-crisis-eu-says-liveblog |access-date=11. juulil 2022 |archive-date=11. juuli 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220711182437/https://www.aljazeera.com/news/2022/6/6/russia-solely-responsible-for-looming-food-crisis-eu-says-liveblog |url-status=live }}</ref><ref>{{cite web |title=ACLED Regional Overview – Europe, Caucasus, and Central Asia (4 – 10 June 2022) – Ukraine {{!}} ReliefWeb |url=https://reliefweb.int/report/ukraine/acled-regional-overview-europe-caucasus-and-central-asia-4-10-june-2022 |access-date=2022-07-11 |website=reliefweb.int |date=16. juuni 2022 |language=en |archive-date=11. juuli 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220711182433/https://reliefweb.int/report/ukraine/acled-regional-overview-europe-caucasus-and-central-asia-4-10-june-2022 |url-status=live }}</ref> Juuli alguseks oli Venemaa kontrolli all 95% Hersoni oblastist, 70% [[Zaporižžja oblast]]ist ja 10% [[Mõkolajivi oblast]]ist.<ref>{{cite web |last1=Żochowski |first1=Piotr |last2=Nieczypor |first2=Krzysztof |date=2022-06-28 |title=A creeping annexation. Russia's plans to partition Ukraine |url=https://www.osw.waw.pl/en/publikacje/osw-commentary/2022-06-28/a-creeping-annexation-russias-plans-to-partition-ukraine |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220711181945/https://www.osw.waw.pl/en/publikacje/osw-commentary/2022-06-28/a-creeping-annexation-russias-plans-to-partition-ukraine |archive-date=11. juuli 2022 |access-date=2022-07-11 |website=OSW Centre for Eastern Studies}}</ref> ====Annekteerimine==== {{Vaata|Lõuna- ja Ida-Ukraina annekteerimine}} Mai lõpus tunnistasid Venemaa valitsusametnikud kõigi kolme oblasti annekteerimise plaane ja kehtestasid Zaporižžjas okupeeritud territooriumile tingimusi.<ref>{{cite web |title=RUSSIAN OFFENSIVE CAMPAIGN ASSESSMENT, JUNE 29 |url=https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-june-29 |access-date=2022-07-10 |website=Institute for the Study of War |language=en |archive-date=4. juuli 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220704003938/https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-june-29 |url-status=live }}</ref> Teate kohaselt kavandasid Vene okupatsioonivõimud selles piirkonnas 2022. aasta lõpus referendumit Hersoni ja Zaporižžja oblasti annekteerimiseks, samal ajal kui Mõkolajivi oblasti okupeeritud osad arvatakse Hersoni MSA koosseisu,<ref>{{Cite news |last= |date=2022-06-08 |title=Russian proxies plan vote in Ukraine's Zaporizhzhia region on joining Russia |work=[[Reuters]] |url=https://www.reuters.com/world/europe/russian-proxies-plan-vote-ukraines-zaporizhzhia-region-joining-russia-2022-06-08/ |access-date=2022-07-11 |archive-date=22. juuni 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220622120914/https://www.reuters.com/world/europe/russian-proxies-plan-vote-ukraines-zaporizhzhia-region-joining-russia-2022-06-08/ |url-status=live }}</ref> kuid ametnikud nihutasid kuupäeva peagi sügisesse.<ref>{{Cite news |last=Langfitt |first=Frank |date=22. mai 2022 |title=Russia intends to annex Kherson in southern Ukraine |work=[[NPR]] |url=https://www.npr.org/2022/05/22/1100587903/russia-intends-to-annex-kherson-in-southern-ukraine |access-date=2022-07-10 |archive-date=10. juuli 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220710234506/https://www.npr.org/2022/05/22/1100587903/russia-intends-to-annex-kherson-in-southern-ukraine |url-status=live }}</ref><ref>{{cite news |last=Aleksandrov |first=Aleksei |title=Russia Moving Forward With 'Referendum' Plans in Occupied Southern Ukraine, Says Kherson Mayor |url=https://www.rferl.org/a/ukraine-kherson-referendum-russian-occupation-kolykhayev/31893913.html |access-date=2022-07-10 |newspaper=Radio Free Europe/Radio Liberty |date=11. juuni 2022 |archive-date=10. juuli 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220710212626/https://www.rferl.org/a/ukraine-kherson-referendum-russian-occupation-kolykhayev/31893913.html |url-status=live }}</ref> Ühendkuningriigi luureametnike sõnul kardeti Ukraina armee poolt lüüa saamist.<ref>{{cite web |title=Russia plans to annex Kherson region by autumn: UK intel |url=https://www.punjabnewsexpress.com/world/news/russia-plans-to-annex-kherson-region-by-autumn-uk-intel-172022 |access-date=2022-07-10 |website=www.punjabnewsexpress.com |archive-date=15. juuli 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220715134848/https://www.punjabnewsexpress.com/world/news/russia-plans-to-annex-kherson-region-by-autumn-uk-intel-172022 |url-status=live }}</ref> Need referendumid toimusid 23.–27. septembril<ref>{{Cite news |last=Maynes |first=Charles |date=2022-09-28 |title=With staged referendums in Ukraine complete, Russia begins the annexation process |language=en |work=NPR |url=https://www.npr.org/2022/09/28/1125543244/ukraine-sham-referendums-russia-annexation |access-date=2022-12-03 |archive-date=3. detsember 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221203092844/https://www.npr.org/2022/09/28/1125543244/ukraine-sham-referendums-russia-annexation |url-status=live }}</ref> ja Venemaa [[Lõuna- ja Ida-Ukraina annekteerimine|annekteeris Donetski ja Luhanski, Zaporižžja ja Hersoni oblastid]] umbes nädal hiljem 5. oktoobril.<ref>{{Cite web |title=Russia's Putin signs laws annexing occupied Ukrainian regions |url=https://www.aljazeera.com/news/2022/10/5/putin-signs-laws-annexing-4-ukrainian-regions |access-date=2022-12-03 |website=www.aljazeera.com |language=en |archive-date=5. oktoober 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221005125124/https://www.aljazeera.com/news/2022/10/5/putin-signs-laws-annexing-4-ukrainian-regions |url-status=live }}</ref> Lääne valitsused mõistsid referendumid hukka kui ebaseaduslikud ja keeldusid nende tulemusi tunnustamast ning nende ebaseaduslikkust kinnitati hiljem [[ÜRO Peaassamblee resolutsioon ES-11/4|ÜRO Peaassamblee resolutsiooni ES-11/4]] vastuvõtmisega.<ref>{{Cite web |date=2022-10-12 |title=Ukraine: UN General Assembly demands Russia reverse course on 'attempted illegal annexation' |url=https://news.un.org/en/story/2022/10/1129492 |access-date=2022-12-03 |website=UN News |language=en |archive-date=14. oktoober 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221014092342/https://news.un.org/en/story/2022/10/1129492 |url-status=live }}</ref> ===Ukraina vasturünnakud=== 11. märtsiks oli Venemaa pealetung mitmel [[Mõkolajivi oblast]]i rindel seiskunud, mis ajendas kuu lõpuks järk-järgult taganema.<ref>{{Cite news |date=2022-03-11 |title=Battle for Mykolaiv: 'We are winning this fight, but not this war' |language=en-GB |work=BBC News |url=https://www.bbc.com/news/world-europe-60711659 |access-date=2022-07-10 |archive-date=14. märts 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220314042754/https://www.bbc.com/news/world-europe-60711659 |url-status=live }}</ref> Aprillis teatasid Ukraina võimud, et nad on surunud vaenlase lõuna poole Hersoni oblasti piirini.<ref>{{Cite news |date=2022-04-09 |title=Mykolaiv region on edge amid fear of a new Russian offensive |url=https://www.washingtonpost.com/world/2022/04/09/mykolaiv-nervous-russia-military-moves-south/ |access-date=2022-07-10 |newspaper=The Washington Post |language=en |archive-date=5. juuni 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220605054444/https://www.washingtonpost.com/world/2022/04/09/mykolaiv-nervous-russia-military-moves-south/ |url-status=live }}</ref> 18. aprillil alustasid Venemaa, [[Donetski Rahvavabariik|DRV]] ja [[Luhanski Rahvavabariik|LRV]] väed [[Donbassi lahing (2022)|Donbassi lahingut]], mis nõudis osaliselt vägede itta viimist.<ref>{{cite web |date=2022-04-20 |title=Battle of Donbas begins: Why Russia has turned its attention to east of Ukraine |url=https://www.firstpost.com/world/battle-of-donbas-begins-why-russia-has-turned-its-attention-to-east-of-ukraine-10577811.html |access-date=2022-07-10 |website=Firstpost |language=en |archive-date=21. aprill 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220421110736/https://www.firstpost.com/world/battle-of-donbas-begins-why-russia-has-turned-its-attention-to-east-of-ukraine-10577811.html |url-status=live }}</ref> Ukraina sõjavägi kasutas seda ära<ref>{{cite web |last=Ellyatt |first=Holly |date=2022-04-19 |title=Battle for Donbas: 3 reasons why Russia is shifting its war machine to east Ukraine |url=https://www.cnbc.com/2022/04/19/why-does-russia-want-the-donbas-region-so-much.html |access-date=2022-07-10 |website=CNBC |language=en |archive-date=10. juuli 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220710180857/https://www.cnbc.com/2022/04/19/why-does-russia-want-the-donbas-region-so-much.html |url-status=live }}</ref> rünnakutega Hersoni ja Zaporižžja oblastites, sundides Vene väed taganema mitmest kindlustatud positsioonist [[Inhuletsi jõgi|Inhuletsi jõest]] lõuna pool.<ref name="Institute for the Study of War">{{cite web |title=Institute for the Study of War |url=http://dev-isw.bivings.com/ |access-date=2022-07-10 |website=Institute for the Study of War |language=en |archive-date=25. märts 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220325065358/https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-march-24 |url-status=live }}</ref> Mai lõpus alustas Ukraina väiksemaid rünnakuid Zaporižžja ja Donetski oblasti piiril.<ref>{{cite web |title=Ukraine pushes back against Russian forces on Donetsk-Zaporizhzhia border |url=https://sports.yahoo.com/ukraine-pushes-back-against-russian-110900790.html |access-date=2022-07-11 |website=sports.yahoo.com |date=28. mai 2022 |language=en-US |archive-date=11. juuli 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220711181944/https://sports.yahoo.com/ukraine-pushes-back-against-russian-110900790.html |url-status=live }}</ref> 1. juuniks oli [[Sõjauuringute instituut]] hinnanud, et Ukraina vasturünnakud Hersoni oblastis on edukalt katkestanud Venemaa maapealsed sideliinid piki Inhuletsi jõge.<ref name="Institute for the Study of War"/> Kogu juuni jooksul võitsid Ukraina väed tagasi väikese osa Loode-Hersoni ja Põhja-Zaporižžja oblastist, kus [[Davõdiv Bridi lahing|Davõdiv Bridi]] ümber toimusid ägedad lahingud. Vene kaitseväe põhiliin aga ei taganenud nii, nagu esialgu plaaniti.<ref>{{Cite news |last=Journal |first=Thomas Grove {{!}} Photographs by Guillaume Binet/MYOP for The Wall Street |date=2022-06-26 |title=In Ukraine's South, Counterattacks Offer Kyiv Hope for Turning Back Russia |language=en-US |work=The Wall Street Journal |url=https://www.wsj.com/articles/in-ukraines-south-counter-attacks-offer-kyiv-hope-for-turning-back-russia-11656245619 |access-date=2022-07-10 |issn=0099-9660 |archive-date=10. juuli 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220710232153/https://www.wsj.com/articles/in-ukraines-south-counter-attacks-offer-kyiv-hope-for-turning-back-russia-11656245619 |url-status=live }}</ref> Enne 9. juulit oli Ukraina korraldanud arvukalt väikeseid vasturünnakuid Vene vägedele, surudes need kaitsepositsioonidele.<ref>{{cite news |title=Контрнаступ ЗСУ на Херсонщині зриває плани Росії – ISW |url=https://glavred.net/ukraine/kontrnastuplenie-vsu-na-hersonshchine-sryvaet-plany-rossii-isw-10377699.html |access-date=2022-07-11 |website=glavred.net |language=uk |archive-date=11. juuli 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220711183027/https://glavred.net/ukraine/kontrnastuplenie-vsu-na-hersonshchine-sryvaet-plany-rossii-isw-10377699.html |url-status=live }}</ref> 25. juuliks väitis piirkonna sõjaväekuberner, et Ukraina on tagasi võtnud 44 linna ja küla ehk 15 protsenti piirkonna territooriumist.<ref>{{Cite news |last1=Schwirtz |first1=Michael |last2=Berehulak |first2=Daniel |date=2022-07-25 |title=Eyeing a City Captured by Russia, Ukraine Prepares an Ambitious Counterattack |language=en-US |work=The New York Times |url=https://www.nytimes.com/2022/07/25/world/europe/ukraine-kherson-russia-counterattack.html |access-date=2022-07-28 |issn=0362-4331 |archive-date=28. juuli 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220728124508/https://www.nytimes.com/2022/07/25/world/europe/ukraine-kherson-russia-counterattack.html |url-status=live }}</ref> ===Partisanide sõda=== {{Vaata|Ukraina vastupanu Venemaa sissetungi ajal Ukrainasse}} Oli palju teateid partisanisõjast okupeeritud aladel. [[Melitopol]]i linnas väitsid [[Ukraina vastupanu Venemaa sissetungi ajal Ukrainasse|Ukraina vastupanujuhid]], et tapsid 5. juuniks 100 Vene sõdurit.<ref>{{Cite news |title=Ukraine's partisans are hitting Russian soldiers behind their own lines |newspaper=The Economist |url=https://www.economist.com/europe/2022/06/05/ukraines-partisans-are-hitting-russian-soldiers-behind-their-own-lines |access-date=2022-07-11 |issn=0013-0613 |archive-date=12. juuli 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220712024548/https://www.economist.com/europe/2022/06/05/ukraines-partisans-are-hitting-russian-soldiers-behind-their-own-lines |url-status=live }}</ref> Hersonis väitsid Ukraina allikad, et vastupanuvõitlejad pommitasid Vene vägede külastatud kohvikut, tappes Vene kollaborante ja hävitades Venemaa sõjalise taristu.<ref>{{Cite news |first1=Olena |last1=Mukhina |title=Growing partisan movement of Kherson Oblast now bombs collaborators |url=https://euromaidanpress.com/2022/06/25/growing-partisan-movement-of-kherson-oblast-now-bombs-collaborators |newspaper=[[Euromaidan Press]] |date=2022-06-25 |access-date=11. juulil 2022 |archive-date=16. juuli 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220716143844/https://euromaidanpress.com/2022/06/25/growing-partisan-movement-of-kherson-oblast-now-bombs-collaborators/ |url-status=live }}</ref> Mõrvakatseid ja pommirünnakuid on toime pandud ka kaastööliste vastu.<ref>{{Cite news |title=Sabotage, Assassinations, Propaganda: Simmering Guerrilla War Rattles Ukraine's Russian Occupiers |url=https://www.rferl.org/a/31982000.html |access-date=2022-08-30 |newspaper=Radio Free Europe/Radio Liberty |date=10. august 2022 |language=en |archive-date=30. august 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220830150032/https://www.rferl.org/a/31982000.html |url-status=live |last1=Eckel |first1=Mike }}</ref> 30. augustil registreeriti linnas tulistamised ja plahvatused, mille Vene ametnikud omistasid "spioonidele ja sabotööridele".<ref>{{Cite web |last=Times |first=The Moscow |date=2022-08-30 |title=Fighting Reported Inside Russian-held City of Kherson |url=https://www.themoscowtimes.com/2022/08/30/fighting-reported-inside-russian-held-city-of-kherson-a78678 |access-date=2022-08-30 |website=The Moscow Times |language=en |archive-date=30. august 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220830163418/https://www.themoscowtimes.com/2022/08/30/fighting-reported-inside-russian-held-city-of-kherson-a78678 |url-status=live }}</ref> ==Eellugu== Ukraina ametnikud vihjasid esmakordselt ulatuslikule sõjalisele pealetungile juuni keskpaigas või lõpus, öeldes, et Ukraina vastupealetungilt peaks "nähtavaid tulemusi" oodata 2022. aasta augustiks.<ref>{{Cite news |date= 2022-06-25 |title= Ukraine should see impact of Kherson counterattack from August, spy chief says |work= Reuters |url= https://www.reuters.com/world/europe/ukraine-should-see-impact-kherson-counterattack-august-spy-chief-2022-06-25/ |access-date= 2022-07-10 |archive-date= 10. juuli 2022 |archive-url= https://web.archive.org/web/20220710232153/https://www.reuters.com/world/europe/ukraine-should-see-impact-kherson-counterattack-august-spy-chief-2022-06-25/ |url-status= live }}</ref> Ukraina kindral teatas 15. juunil, et kui Ukrainale antakse piisavalt relvi, suudab ta suveks korraldada ulatusliku vasturünnaku.<ref>{{cite web |title= If Ukraine is given the weapons it needs, a counteroffensive can be mounted by end of summer – Ukrainian general |url= https://www.pravda.com.ua/eng/news/2022/06/15/7352701/ |access-date= 2022-07-11 |website= Ukrayinska Pravda |archive-date= 11. juuli 2022 |archive-url= https://web.archive.org/web/20220711181944/https://www.pravda.com.ua/eng/news/2022/06/15/7352701/ |url-status= live }}</ref> 5. juulil alustas Ukraina ulatuslikku pommitamiskampaaniat Venemaa eelpostide vastu Melitopolis, tappes väidetavalt 200 sõdurit.<ref>{{cite web |title= About 200 invaders eliminated at military base in Melitopol – mayor |url= https://www.ukrinform.net/rubric-ato/3522647-about-200-invaders-eliminated-at-military-base-in-melitopol-mayor.html |access-date= 2022-07-11 |website= Ukr inform |date= 5. juuli 2022 |archive-date= 11. juuli 2022 |archive-url= https://web.archive.org/web/20220711182437/https://www.ukrinform.net/rubric-ato/3522647-about-200-invaders-eliminated-at-military-base-in-melitopol-mayor.html |url-status= live }}</ref> 7. juulil võttis Ukraina tagasi [[Maosaar]]e,<ref>{{cite web |title=Ukraine says retaking Snake Island is a warning to Russia – as it happened |date=8. juuli 2022 |url=https://www.dw.com/en/ukraine-says-retaking-snake-island-is-a-warning-to-russia-as-it-happened/a-62402810 |access-date=2022-07-10 |website=Deutsche Welle |language=en-GB |archive-date=10. juuli 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220710232328/https://www.dw.com/en/ukraine-says-retaking-snake-island-is-a-warning-to-russia-as-it-happened/a-62402810 |url-status=live }}</ref> mis võimaldas Ukrainale juurdepääsu väärtuslikele merekanalitele ja teravilja eksporditeedele.<ref>{{cite web |title=Navigation via Danube-Black Sea Canal resumes following liberation of Zmiinyi (Snake) Island |url=https://news.yahoo.com/navigation-via-danube-black-sea-184501075.html |access-date=2022-07-10 |website=news Yahoo |date=9. juuli 2022 |language=en-US |archive-date=10. juuli 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220710232328/https://news.yahoo.com/navigation-via-danube-black-sea-184501075.html |url-status=live }}</ref><ref>{{Cite news |last=Pryma |first=Andrew |date=2022-07-10 |title=Due to the recapture of Snake Island, the passage of grain ships has reopened. |language=en-US |work=UBN |url=https://ubn.news/due-to-the-recapture-of-snake-island-the-passage-of-grain-ships-has-reopened/ |access-date=2022-07-10 |archive-date=11. juuli 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220711085206/https://ubn.news/due-to-the-recapture-of-snake-island-the-passage-of-grain-ships-has-reopened/ |url-status=live }}</ref> Samal ajal püüdis Venemaa tugevdada oma võimu Hersoni ja [[Zaporižžja oblast]]ite üle. Venemaa teatas, et Hersoni oblastis sündinud lapsed saavad automaatselt [[Venemaa kodakondsusseadus|Venemaa kodakondsuse]], mis viitab sellele, et Herson on [[Venemaa Föderatsioon]]i osa.<ref>{{Cite news |last= Santora |first= Marc |date= 2022-06-16 |title= Moscow says babies born in occupied Kherson will automatically get Russian citizenship |language= en-US |work= The New York Times |url= https://www.nytimes.com/2022/06/16/world/europe/ukraine-kherson-babies-russian-citizenship.html |access-date= 2022-07-11 |issn= 0362-4331 |archive-date= 11. juuli 2022 |archive-url= https://web.archive.org/web/20220711182729/https://www.nytimes.com/2022/06/16/world/europe/ukraine-kherson-babies-russian-citizenship.html |url-status= live }}</ref> ===Spekulatsioon vasturünnakust=== 9. juuli hommikul hakkasid Ukraina valitsusvõimud Ukraina eelseisva vastupealetungi tõttu kutsuma Hersoni ja Zaporižžja oblasti elanikke oma kodudest evakueerima.<ref>{{Cite news |last=Hunder |first=Max |date=2022-07-10 |title=Ukraine tells residents to leave occupied south due to counter-attack plans |work=Reuters |url=https://www.reuters.com/world/europe/ukraine-tells-residents-leave-occupied-south-due-counter-attack-plans-2022-07-10/ |access-date=2022-07-10 |archive-date=10. juuli 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220710232328/https://www.reuters.com/world/europe/ukraine-tells-residents-leave-occupied-south-due-counter-attack-plans-2022-07-10/ |url-status=live }}</ref> Eelkõige kutsuti okupeeritud Hersoni elanikke üles looma varjupaiku, et "üle elada Ukraina vastupealetung".<ref>{{cite web |title= Residents of Kherson Oblast are urged to prepare shelters to "survive the counteroffensive of the Armed Forces of Ukraine" |url= https://www.pravda.com.ua/eng/news/2022/07/9/7357244/ |access-date= 2022-07-11 |website= Ukrainska Pravda |archive-date= 11. juuli 2022 |archive-url= https://web.archive.org/web/20220711184719/https://www.pravda.com.ua/eng/news/2022/07/9/7357244/ |url-status= live }}</ref> Ukraina asepeaminister ja [[Ajutiselt okupeeritud territooriumide taasintegreerimise ministeerium|ajutiselt okupeeritud territooriumide taasintegreerimise minister]] [[Irõna Vereštšuk]] hoiatas lähipäevil toimuvate intensiivsete lahingute ja mürskude eest, väites, et [[Ukraina relvajõud|ZSU]] on tulemas.<ref>{{cite web |last= Dress |first= Brad |date= 2022-07-10 |title= Ukraine urges evacuation in southern Kherson region ahead of counterattack |url= https://thehill.com/policy/defense/3551781-ukraine-urges-evacuation-in-southern-kherson-region-ahead-of-counter-attack/ |access-date= 2022-07-10 |website= The Hill |language= en-US |archive-date= 10. juuli 2022 |archive-url= https://web.archive.org/web/20220710232328/https://thehill.com/policy/defense/3551781-ukraine-urges-evacuation-in-southern-kherson-region-ahead-of-counter-attack/ |url-status= live }}</ref><ref>{{cite web |title= "ЗСУ іде": мешканців Херсонщини закликали триматися подалі від скупчень ворожих сил |url= https://www.unian.ua/war/zsu-ide-meshkanciv-hersonshchini-zaklikali-trimatisya-podali-vid-skupchen-vorozhih-sil-novini-vtorgnennya-rosiji-v-ukrajinu-11894610.html |access-date= 2022-07-11 |website= Unian.ua |language= uk |archive-date= 11. juuli 2022 |archive-url= https://web.archive.org/web/20220711185249/https://www.unian.ua/war/zsu-ide-meshkanciv-hersonshchini-zaklikali-trimatisya-podali-vid-skupchen-vorozhih-sil-novini-vtorgnennya-rosiji-v-ukrajinu-11894610.html |url-status= live }}</ref> 9. juulil andis [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] korralduse Ukraina sõjaväele, sealhulgas [[Lõuna operatiivväejuhatuse]] elementidele, okupeeritud territooriumid tagasi vallutada.<ref>{{cite web |title= Zelenskyy orders Ukrainian Armed Forces to recapture southern Ukraine Ukraines Minister of Defence |url= https://www.yahoo.com/entertainment/zelenskyy-orders-ukrainian-armed-forces-184323922.html |access-date= 2022-07-10 |website= Yahoo |date= 10. juuli 2022 |language= en-US |archive-date= 10. juuli 2022 |archive-url= https://web.archive.org/web/20220710232328/https://www.yahoo.com/entertainment/zelenskyy-orders-ukrainian-armed-forces-184323922.html |url-status= live }}</ref><ref>{{cite web |date=2022-07-11 |title=Reznikov: Zelensky Had Ordered Ukraine's Army to Liberate Ukraine's Coast – Latest Tweet by The Kyiv Independent |url=https://www.latestly.com/socially/world/reznikov-zelensky-had-ordered-ukraines-army-to-liberate-ukraines-coast-latest-tweet-by-the-kyiv-independent-3933176.html |access-date=2022-07-10 |website=LatestLY |archive-date=10. juuli 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220710203044/https://www.latestly.com/socially/world/reznikov-zelensky-had-ordered-ukraines-army-to-liberate-ukraines-coast-latest-tweet-by-the-kyiv-independent-3933176.html |url-status=live }}</ref> Samal päeval teatas [[Ukraina kaitseminister]] [[Oleksi Reznikov]], et Ukraina koondab pealetungi jaoks miljonipealist võitlusjõudu.<ref name="Times_UA_one_million_ready">{{cite news |last1=Tucker |first1=Maxim |date=2022-07-10 |title=Ukraine has one million ready for fightback to recapture south |newspaper=[[The Times]] |url=https://www.thetimes.co.uk/article/ukraine-has-one-million-ready-for-fightback-to-recapture-south-3rhkrhstf |url-status=live |url-access=subscription |access-date=2022-07-10 |archive-url=https://archive.today/20220710213957/https://www.thetimes.co.uk/article/ukraine-has-one-million-ready-for-fightback-to-recapture-south-3rhkrhstf |archive-date=10. juuli 2022 }}</ref> Hiljem rääkis Reznikov, et tema intervjuu ajal tekkis arusaamatus ning 1 miljon on Ukraina "julgeoleku- ja kaitsesektori tööjõud kokku". Ta eitas ka "spetsiifilise ründeoperatsiooni" toimumist.<ref>{{cite news | url= https://www.bbc.com/ukrainian/features-62176090 | title= Олексій Резніков: "Закінчити війну до кінця року абсолютно можливо" | newspaper= BBC News Україна | access-date= 16. juulil 2022 | archive-date= 16. juuli 2022 | archive-url= https://web.archive.org/web/20220716103608/https://www.bbc.com/ukrainian/features-62176090 | url-status= live }}</ref> 24. juulil teatas Hersoni piirkonna ametnik [[Serhi Hlan]], et "Hersoni piirkond vabastatakse septembriks kindlasti ja kõik okupantide plaanid kukuvad läbi".<ref name="MoscowTimes_UA_Kherson_to_be_liberated" /> Sõjaajaloolane [[Phillips O'Brien]] märkis mõni kuu hiljem ajakirjas [[The Atlantic]] kirjutades, et on ebatavaline, et üks pool andis avalikult märku kavandatavast rünnakust. Ta arvas, et julgustades venelasi tooma sõdureid Dnepri lääneküljele ja seejärel rünnates sildu, tekitas see neile lõksu.<ref>{{cite web|url=https://www.theatlantic.com/ideas/archive/2022/09/ukraine-counteroffensive-battle-of-kherson/671364/|title=Ukraine is Waging a New Kind of War|website=[[The Atlantic]]|date=8. september 2022|access-date=9. septembril 2022|archive-date=8. september 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220908193037/https://www.theatlantic.com/ideas/archive/2022/09/ukraine-counteroffensive-battle-of-kherson/671364/|url-status=live}}</ref> ===Varajased võitlused=== [[File:Ukrainian bombardment of the Russian arsenal in Mykolaiv, July 13, 2022.png|thumb|Ukraina pommitab Venemaa arsenali Mõkolajivi oblastis, 13. juulil 2022]] Juuli alguses osales [[Ukraina relvajõud|Ukraina armee]] väiksemates kokkupõrgetes [[Venemaa relvajõud|Vene vägedega]]. 11. juulil teatas Ukraina sõjavägi, et vallutas tagasi [[Ivanivka]] küla [[Hersoni oblast]]is.<ref>{{cite news|url=https://www.usnews.com/news/world/articles/2022-07-11/ukraine-says-it-recaptured-village-in-occupied-kherson-region|title=Ukraine Says It Recaptured Village in Occupied Kherson Region|date=11. juuli 2022|access-date=11. juulil 2022|archive-date=11. juuli 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220711110156/https://www.usnews.com/news/world/articles/2022-07-11/ukraine-says-it-recaptured-village-in-occupied-kherson-region|url-status=live}}</ref> Ukraina väed tabasid [[HIMARS]]-rakettidega [[2022. aasta rünnak Nova Kahhovkale|Nova Kahhovkat]], Venemaa komandopunkti Hersoni linnas ja teatasid, et see tappis 12 ohvitseri ja ühe Vene kindralmajori.<ref>{{cite news |first1= Kathleen| last1=Magramo |first2= Andrew |last2=Raine |first3=Jack |last3=Guy |first4=Ed |last4=Upright |date=2022-07-11 |title=Ukraine claims "precise hit" on Russian military unit in occupied Kherson |url=https://www.cnn.com/world/live-news/russia-ukraine-war-news-07-11-22/h_810166617e43d02da5e592e5543c6527 |access-date=2022-07-11 |website= [[CNN]] |archive-url= https://web.archive.org/web/20220711194832/https://edition.cnn.com/world/live-news/russia-ukraine-war-news-07-11-22/h_810166617e43d02da5e592e5543c6527|archive-date=2022-07-11|url-status=live}}</ref><ref>{{cite web |title= Удар ЗСУ по Херсонщині: з'явилася інформація про ліквідацію російського генерала |url= https://www.unian.ua/war/udar-vsu-po-hersonshchini-z-yavlyayetsya-informaciya-pro-likvidaciyu-rosiyskogo-generala-novini-vtorgnennya-rosiji-v-ukrajinu-11899329.html |access-date= 2022-07-11 |website= Unian.ua |language= uk |archive-date= 11. juuli 2022 |archive-url= https://web.archive.org/web/20220711185250/https://www.unian.ua/war/udar-vsu-po-hersonshchini-z-yavlyayetsya-informaciya-pro-likvidaciyu-rosiyskogo-generala-novini-vtorgnennya-rosiji-v-ukrajinu-11899329.html |url-status= live }}</ref> Pärastlõunaks teatasid Ukraina võimud, et Vene väed viivad varustust Dnepri vasakkaldale, tekitades tänavalahinguteks valmistudes [[Herson]]i linnas teetõkkeid.<ref>{{cite web |title= Росіяни у Херсоні посилюють блокпости та готуються до вуличних боїв – ОВА |url= https://www.unian.ua/war/novini-hersona-rosiyani-posilyuyut-blokposti-ta-gotuyutsya-do-vulichnih-bojiv-novini-vtorgnennya-rosiji-v-ukrajinu-11898351.html |access-date= 2022-07-11 |website= Ynian.ua |language= uk |archive-date= 11. juuli 2022 |archive-url= https://web.archive.org/web/20220711183443/https://www.unian.ua/war/novini-hersona-rosiyani-posilyuyut-blokposti-ta-gotuyutsya-do-vulichnih-bojiv-novini-vtorgnennya-rosiji-v-ukrajinu-11898351.html |url-status= live }}</ref> Ukraina võimud kutsusid [[Zaporižžja oblast]]i tsiviilelanikke evakueeruma, mis viitas sellele, et peagi on tulemas suur vasturünnak.<ref>{{cite web |title= Мешканців Запорізької області просять виїхати з окупованих територій та зони бойових дій |url= https://www.unian.ua/war/meshkanciv-zaporizkoji-oblasti-prosyat-vijihati-z-okupovanih-teritoriy-ta-zoni-boyovih-diy-novini-vtorgnennya-rosiji-v-ukrajinu-11896458.html |access-date= 2022-07-11 |website= Unian.ua |language= uk |archive-date= 11. juuli 2022 |archive-url= https://web.archive.org/web/20220711185250/https://www.unian.ua/war/meshkanciv-zaporizkoji-oblasti-prosyat-vijihati-z-okupovanih-teritoriy-ta-zoni-boyovih-diy-novini-vtorgnennya-rosiji-v-ukrajinu-11896458.html |url-status= live }}</ref> 13. juulil teatas Hersoni piirkonna sõjaväeadministratsiooni juht, et Ukraina alustas vasturünnakuid kogu Mõkolajivi–Hersoni–Zaporižžja rindejoonel.<ref name="CNN_RU_forces_prepare">{{Cite news |first1=Kathleen |last1=Magramo |first2=Jack |last2=Guy |first3=Ed |last3=Upright |date=2022-07-12 |title=Russian forces prepare to renew offensive in Donbas, as Ukraine attacks in the south |url= https://www.cnn.com/europe/live-news/russia-ukraine-war-news-07-12-22/h_d22d70dbd07b6772103e382d75ec7c16 |access-date=2022-07-13 |newspaper= [[CNN]] |archive-url= https://web.archive.org/web/20220712144953/https://edition.cnn.com/europe/live-news/russia-ukraine-war-news-07-12-22/h_d22d70dbd07b6772103e382d75ec7c16|archive-date=2022-07-12 |url-status= live}}</ref> Ukraina väed hävitasid Vene laskemoonalao [[Radensk]]is (umbes 26 km Hersoni linnast kagus) ja täpsustamata Vene positsioonid Nova Kahhovkas. Ukraina jätkas järgmisel nädalal Venemaa sihtmärkide löömist ja Hersoni poole lähenemist.<ref>{{cite web|url=https://understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-july-15|work=Institute for the Study of War|title=Russian Offensive Campaign assessment|date=15. juuli 2022|access-date=16. juulil 2022|archive-date=17. juuli 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220717015624/https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-july-15|url-status=live}}</ref> ===Ettevalmistusfaas ja esialgsed rünnaku teadaanded=== {{Vaata ka|Antonivka sild#Venemaa sissetung Ukrainasse|2022. aasta Novofedorivka plahvatused}} Hersoni piirkonna ametniku Serhi Hlani 24. juuli avalduse kohaselt olid Ukraina rünnakud [[Antonivka sild|Antonivka maanteesilda]]<ref name="Telegraph_himars_missiles_strike_bridge" /> ja teist olulist silda kahjustavad ning Venemaa laskemoonaladudele ja komandopunktidele suunatud rünnakud pealetungi ettevalmistamiseks.<ref name="MoscowTimes_UA_Kherson_to_be_liberated" /> Päev varem teatas Hlan, et Ukraina väed on [[Hersoni oblast]]is mitu küla tagasi vallutanud, kuid Ukraina võimud palusid tsiviilelanikel mitte avaldada teavet rünnaku edenemise kohta enne ametlikke avaldusi.<ref name="ISW_RU_offensive_23_July" /> 26. juulil tabas Antonivka maanteesilda uuesti Ukraina HIMARSi raketilöögi. Sild jäi konstruktsiooniliselt terveks, samal ajal kui silla sõidutee pind oli kahjustatud.<ref>{{cite web | url=https://www.cbsnews.com/news/ukraine-antonivskyi-bridge-essential-russian-supply-lines-occupied-kherson/ | title=Ukraine strikes Antonivskyi Bridge essential for Russian supply lines in occupied south | website=[[CBS News]] | date=27. juuli 2022 | access-date=27. juulil 2022 | archive-date=27. juuli 2022 | archive-url=https://web.archive.org/web/20220727153712/https://www.cbsnews.com/news/ukraine-antonivskyi-bridge-essential-russian-supply-lines-occupied-kherson/ | url-status=live }}</ref> 27. juulil 2022 teatasid Ukraina väed, et on võtnud kontrolli tagasi [[Lozove]] ja [[Andrijivka (Hersoni oblast)|Andrijivka]] külas, mõlemad [[Inhuletsi jõgi|Inhuletsi jõe]] idakaldal, Hersoni oblastis [[Berõslavi rajoon]]is.<ref name="NYT_UA_hits_key_bridge" /> Järgmistel kuudel korraldasid Ukraina väed rea piiratud maapealseid rünnakuid, samuti mitmeid õhu- ja raketirünnakuid Venemaa sihtmärkidele Lõuna-Ukrainas.<ref name="aljazeera">{{cite web | url=https://www.aljazeera.com/news/2022/8/11/ukraine-struggles-to-retake-kherson-before-russia-annexes-it | title=Ukraine struggles to retake Kherson before Russia annexes it | access-date=12. augustil 2022 | archive-date=12. august 2022 | archive-url=https://web.archive.org/web/20220812154839/https://www.aljazeera.com/news/2022/8/11/ukraine-struggles-to-retake-kherson-before-russia-annexes-it | url-status=live }}</ref><ref>{{Cite web |last1=Balmforth |first1=Tom |last2=Hunder |first2=Max |date=2022-08-19 |title=Night of explosions rocks Russian-held areas far from front |url=https://www.aol.com/news/u-n-chief-ukraine-seeks-003227913-142537957.html |access-date=2022-08-19 |website=www.aol.com |language=en-US |archive-date=22. august 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220822164118/https://www.aol.com/news/u-n-chief-ukraine-seeks-003227913-142537957.html |url-status=live }}</ref><ref name="Black Sea fleet">{{cite news | url=https://www.reuters.com/world/europe/half-russias-black-sea-fleets-combat-jets-out-operation-western-official-2022-08-19/ | title=Half of Russia's Black Sea fleet's combat jets out of operation, Western official says | newspaper=Reuters | date=19. august 2022 | access-date=25. augustil 2022 | archive-date=26. august 2022 | archive-url=https://web.archive.org/web/20220826083536/https://www.reuters.com/world/europe/half-russias-black-sea-fleets-combat-jets-out-operation-western-official-2022-08-19/ | url-status=live }}</ref> 9. augustil kahjustasid plahvatused tugevalt Venemaa õhuväebaasi Krimmis [[2022. aasta Novofedorivka plahvatused|Novofedorivkas]]. Üks anonüümne Lääne ametnik väitis, et plahvatused, mille põhjustas tõenäoliselt Ukraina rünnak, "võtsid enam kui pooled [Venemaa] Musta mere laevastiku mereväe lennunduslennukitest kasutusest välja".<ref name="Black Sea fleet" /> Kuigi need Ukraina rünnakud olid teatud eduga, ei kahjustanud need Venemaa kaitset lõunas ega saavutanud läbimurret. 10. augustil ütles nimetu Ukraina sõjaväeametnik [[Politico]]le, et vasturünnak algas tõsiselt 9. augustil.<ref name="aljazeera" /><ref name="politico1">{{cite web |date=2022-08-10 |title=Ukraine's long-awaited southern counteroffensive begins with a bang in Crimea |url=https://www.politico.eu/article/ukraine-long-anticipate-southern-counteroffensive-begin-bang-crimea/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220814033855/https://www.politico.eu/article/ukraine-long-anticipate-southern-counteroffensive-begin-bang-crimea/ |archive-date=14. august 2022 |access-date=2022-08-15 |website=POLITICO |language=en-US}}</ref> [[Al Jazeera]] väitis aga, et mõlemad pooled olid näiliselt üksteisega ummikuni võidelnud, kusjuures Ukraina suurpealetung ei realiseerunud.<ref name="aljazeera" /> ===Eelnev Venemaa pealetung lõunas=== 20. augustil alustasid Vene väed väikese pealetungi Lõuna-Ukrainas, kusjuures Ukraina allikad tunnistasid, et Vene väed on edasi liikunud ja saavutanud edu [[Blahodatne (Mõkalajivi oblast)|Blahodatne]] ja [[Vasõlkõ]] linnades Mõkolajivi oblastis.<ref>{{cite web|url=https://kyivindependent.com/uncategorized/general-staff-russia-continues-to-advance-in-several-directions|title=General Staff: Russia continues to advance in several directions|work=Kyiv Independent|date=20. august 2022|access-date=24. augustil 2022|archive-date=24. august 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220824005700/https://kyivindependent.com/uncategorized/general-staff-russia-continues-to-advance-in-several-directions|url-status=live}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.pravda.com.ua/eng/news/2022/08/22/7364254/|title=Russia makes gains near Blahodatne – General Staff report|work=Pravda UA|date=21. august 2022|access-date=24. augustil 2022|archive-date=26. august 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220826024001/https://www.pravda.com.ua/eng/news/2022/08/22/7364254/|url-status=live}}</ref> 22. augustil saavutasid Vene väed mõningast edu [[Mõkolajiv]]i linnast idas ja [[Hersoni oblast]]i loodeosas, viies Ukraina väed rindejoonelt 36 km kaugusele põhja ja 28 km sügavale Mõkolaji oblasti territooriumile kahe eesmärgiga, et sundida lääne suunas Mõkolaivi linna suunas või põhja suunas [[Dnipropetrovski oblast]]i suunas eesmärgiga vallutada [[Krõvõi Rih]]i linn, kus on tugev Ukraina vägede koondumine ning kust on plaanis alustata vastupealetungiga [[Herson]]i, [[Melitopol]]i, [[Enerhodar]]i, [[Berdjansk]]i ja [[Krimm]]i suunal. Samal päeval võtsid Vene väed oma kontrolli alla Blahodatne umbes 45 km Mõkolajivi linnast idas ja 12 ruutkilomeetri suuruse kontrollivööndi.<ref>{{Cite web|url=https://www.criticalthreats.org/analysis/russian-offensive-campaign-assessment-august-22|title=Russian Offensive Campaign Assessment, August 22|website=Critical Threats|access-date=13. novembril 2022|archive-date=1. oktoober 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20221001121843/https://www.criticalthreats.org/analysis/russian-offensive-campaign-assessment-august-22|url-status=live}}</ref> 23. augustil teatas [[Venemaa kaitseministeerium]], et Vene väed on jõudnud edasi [[Oleksandrivka]]st loodesse, Hersoni linnast ligikaudu 38 km läänes ja jõudnud Hersoni-Mõkolajivi oblasti halduspiirini. Ukraina väed andsid kätte suurtükilöökidega [[7. ründedessantdiviis|7. kaardiväe õhurünnakdiviisi]] Vene [[247. kaardiväe õhudessantpolk|247. õhudessantrügemendi]] asukoha ja [[Tšornobajivka (Bilozerka rajoon)|Tšornobajivka]] laskemoonalao. Samal päeval jätkasid Vene väed [[BM-27 Uragan|Uragani]] rakettidega õhu- ja suurtükirünnakuid Dnipropetrovskile, Krõvõi Rihile ja Mõkolajivile.<ref>{{Cite web|url=https://www.criticalthreats.org/analysis/russian-offensive-campaign-assessment-august-23|title=Russian Offensive Campaign Assessment, August 23|website=Critical Threats|access-date=13. novembril 2022|archive-date=22. oktoober 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20221022184412/https://www.criticalthreats.org/analysis/russian-offensive-campaign-assessment-august-23|url-status=live}}</ref> 24.–25. augustini jätkasid Vene väed oma rünnakuid, kuid edasisi edusamme ei tulnud.<ref>{{cite web |url=https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-august-24 |title=Russian Offensive Campaign Assessment, August 24 |work=Institute for the Study of War |date=24. august 2022 |access-date=25. augustil 2022 |archive-date=24. august 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220824233214/https://understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-august-24 |url-status=live }}</ref><ref>{{cite web |url=https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-august-25 |title=Russian Offensive Campaign Assessment, August 25 |work=Institute for the Study of War |date=25. august 2022 |access-date=27. augustil 2022 |archive-date=26. august 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220826225612/https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-august-25 |url-status=live }}</ref> 27. augustil toimusid Venemaa ja Ukraina vägede kokkupõrked [[Hersoni oblast]]i loodeosas [[Potomkõne]] juures; mõlemad pooled väitsid, et tõrjusid rünnaku. Samal ajal jätkasid Venemaa ja Ukraina õhulööke selles piirkonnas, kusjuures Ukraina [[Lõuna operatiivjuhatus]] teatas edukatest tabamustest kolmel jõeületuskohal (Antonivka ja Darivka sillad ning [[Kahhovka pais|Kahhovka hüdroelektrijaam]]) ja kahel Vene [[Pataljoni taktikaline grupp|pataljoni taktikalisel rühmal]].<ref>{{cite web |url=https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-august-27 |title=Russian Offensive Campaign Assessment, August 27 |work=Institute for the Study of War |date=27. august 2022 |access-date=29. augustil 2022 |archive-date=28. august 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220828195757/https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-august-27 |url-status=live }}</ref> Sõjauuringute instituut on tunnustanud Ukraina lõunapoolset pealetungi kirjutades: "Kiievi pikk arutelu ja seejärel teade Hersoni oblastile suunatud vastupealetungi operatsioonist tõmbas olulised Vene väed eemale sektoritest, kus Ukraina väed on viimastel päevadel korraldanud otsustavaid rünnakuid."<ref>{{Cite news |title= The rot runs deep in the Russian war machine. Ukraine is exposing it for all to see |author= Brad Lendon |url= https://edition.cnn.com/2022/09/13/europe/ukraine-advance-russia-war-analysis-intl-hnk-ml/index.html |date= 2022-09-12 |access-date= 2022-09-13 |work= CNN |archive-date= 13. september 2022 |archive-url= https://web.archive.org/web/20220913114628/https://edition.cnn.com/2022/09/13/europe/ukraine-advance-russia-war-analysis-intl-hnk-ml/index.html |url-status= live }}</ref> ==Vasturünnak== ===August=== 29. augustil teatas [[Volodõmõr Zelenskõi|Zelenskõi]] täiemahulise vasturünnaku algusest Venemaa poolt okupeeritud territooriumi tagasivõtmiseks lõunas. Seda väidet kinnitasid nii Ukraina parlament kui ka [[Lõuna operatsioonijuhatus]].<ref>{{Cite web |title=Ukraine's south is on the line as a major counteroffensive appears to be underway |url=https://www.nbcnews.com/news/world/ukraine-counteroffensive-russian-held-south-kherson-rcna45265 |access-date=2022-08-31 |website=NBC News |date=29. august 2022 |language=en |archive-date=4. september 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220904235401/https://www.nbcnews.com/news/world/ukraine-counteroffensive-russian-held-south-kherson-rcna45265 |url-status=live }}</ref><ref>{{Cite web |last=Baker |first=Sinéad |title=Zelenskyy tells Russian forces to flee as Ukraine starts its counteroffensive in Kherson, the 1st city Russia took |url=https://www.businessinsider.com/zelenskyy-tells-russia-to-flee-ukraine-starts-counteroffensive-2022-8 |access-date=2022-08-31 |website=Business Insider |language=en-US |archive-date=3. september 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220903232858/https://www.businessinsider.com/zelenskyy-tells-russia-to-flee-ukraine-starts-counteroffensive-2022-8 |url-status=live }}</ref><ref>{{cite web |url=https://www.reuters.com/world/ukraine-says-long-anticipated-southern-offensive-has-begun-2022-08-29/ |title=Ukraine says long-anticipated southern offensive has begun |work=Reuters |date=29. august 2022 |access-date=29. augustil 2022 |archive-date=1. september 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220901154900/https://www.reuters.com/world/ukraine-says-long-anticipated-southern-offensive-has-begun-2022-08-29/ |url-status=live }}</ref><ref name="kyiv post">{{cite web |url=https://www.kyivpost.com/russias-war/ukrainian-counteroffensive-underway-in-kherson-region.html |title=Ukrainian Counteroffensive Underway in Kherson Region |work=Kyiv Post |date=29. august 2022 |access-date=29. augustil 2022 |archive-date=2. september 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220902055033/https://www.kyivpost.com/russias-war/ukrainian-counteroffensive-underway-in-kherson-region.html |url-status=live }}</ref><ref name="isw 29 august" /> Operatsiooni alguses väitsid Ukraina operatiivrühm "Kahhovka" ja mõned Ukraina ametnikud, et nende väed on murdnud läbi kaitseliinidest, mille mehitasid [[Donbassi separatistid|109. DRV rügement]] ja Vene langevarjurid.<ref name="kyiv post" /> 109. DRV rügement oli ajateenijaüksus, mis oli teadaolevalt Hersoni piirkonnas garnisoniteenistuses.<ref name="isw 29 august" /> Ukraina ametnikud teatasid ka, et nad tabasid ja hävitasid piirkonnas asuvat suurt Vene baasi<ref name="nyt 29 august">{{cite web |url=https://www.nytimes.com/live/2022/08/29/world/ukraine-russia-war-news#ukraine-announces-offensive-operations-across-the-south |title=Ukraine announces offensive operations across the south |work=[[The New York Times]] |date=29. august 2022 |access-date=29. augustil 2022 |archive-date=2. september 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220902053133/https://www.nytimes.com/live/2022/08/29/world/ukraine-russia-war-news#ukraine-announces-offensive-operations-across-the-south |url-status=live }}</ref>, kuna Ukraina õhu- ja suurtükiväe pommitamine Venemaa positsioonidele suurenes<ref name="isw 29 august" />. Okupeeritud Hersoni võimud nimetasid neid väiteid "võltsiks" ja "illusiooniks",<ref>{{Cite web |title=Во временной администрации опровергли данные о наступлении ВСУ на Херсон |url=https://www.rbc.ru/rbcfreenews/630cb91e9a79477ecd669065 |access-date=2022-08-29 |website=РБК |date=29. august 2022 |language=ru |archive-date=29. august 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220829134342/https://www.rbc.ru/rbcfreenews/630cb91e9a79477ecd669065 |url-status=live }}</ref> kuid teatasid ka töökoha evakueerimisest Nova Kahhovast pärast Ukraina raketirünnakuid.<ref>{{Cite web |title=Occupiers announce "workplace evacuation" in Nova Kakhovka |url=https://www.pravda.com.ua/eng/news/2022/08/29/7365217/ |access-date=2022-08-30 |website=Ukrainska Pravda |language=en |archive-date=30. august 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220830030208/https://www.pravda.com.ua/eng/news/2022/08/29/7365217/ |url-status=live }}</ref> Kohalikud teatasid rasketest lahingutest üle Hersoni rindejoone, samal ajal kui elektrivõrgud ajutiselt katkesid ja tsiviilelanikke evakueeriti.<ref name="nyt 29 august" /> Piirkonnas viibinud [[NPR]]-i ajakirjanik kinnitas võitluse suurenenud intensiivsust ja seda, et rohkem Ukraina vägesid liigub eesliinile.<ref>{{cite web |url=https://www.npr.org/2022/08/29/1119926747/ukrainian-attacks-suggest-long-awaited-military-offensive-in-the-south?t=1661808049053 |title=Ukrainian attacks suggest offensive may be underway in the south |work=NPR |date=29. august 2022 |access-date=29. augustil 2022 |archive-date=29. august 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220829213029/https://www.npr.org/2022/08/29/1119926747/ukrainian-attacks-suggest-long-awaited-military-offensive-in-the-south?t=1661808049053 |url-status=live }}</ref> Ukraina valitsus ja sõjavägi keeldusid suures osas rääkimast territoriaalsetest muutustest pealetungi esimesel päeval, kuigi anonüümsed Ukraina ametnikud, lääne ajakirjanikud ja mitmed Venemaa militaarblogijad teatasid, et Ukraina väed vallutasid mitu asulat Hersonist põhja- ja loodeosas sillapeas. [[Inhuletsi jõgi]], samuti Hersoni-Dnipropetrovski oblasti piirist lõuna pool.<ref name="isw 29 august" /> Nende hulgas olid [[Suhhõi Stavoki]],<ref name="isw 29 august" /> Novodmõtrivka,{{efn|It is not known if this refers to the village of Novodmõtrivka (Berõslavi rajoon) or Novodmõtrivka (Hersoni rajoon); mõlemad külad olid rindejoonel sel hetkel.}}[[Arhanhelske]], [[Tomõna Balka]] ja [[Pravdõne]] küla.<ref name="cnn 29 august" /> Samuti ründasid ukrainlased [[Dnipro jõgi|Dnipro jõel]] Vene pontoonlaevu.<ref name="isw 30 august">{{cite web |url=https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-august-30 |title=Russian Offensive Campaign Assessment, August 30 |work=Institute for the Study of War |date=30. august 2022 |access-date=31. augustil 2022 |archive-date=4. september 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220904215102/https://understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-august-30 |url-status=live }}</ref> 30. augustiks hakkas Venemaa suurel hulgal vägesid ja varustust suunama Hersoni rindejoonele, et tõrjuda Ukraina pealetungi. Samal ajal tugevdas Ukraina rünnakuid Venemaa koondumispunktidele, laskemoonaladudele, sildadele ja teistele sihtmärkidele. Hersoni linnas teatati lahingutest Ukraina partisanide ja venemeelsete julgeolekujõudude vahel. Vene militaarblogijad väitsid, et [[Mõrne]], [[Soldatske]] ja [[Snõhurivka]] juures käisid lahingud, Ukraina võttis tagasi Ternovi Podõ, kuid tõrjuti [[Pravdõne]]s ja [[Oleksandrivka]]s.<ref name="isw 30 august" /> Kreeka aukonsuli Hersonis Pantelis Boubourase sõnul olid ukrainlased Hersoni linna lähistel suhteliselt kergesti murdnud Venemaa esimese kaitseliini, kuid kohanud piirkonnas palju jäigemat vastupanu Venemaa teises kaitseliinis. 31. augustiks oli see teine liin lahingute põhirõhk, kusjuures Boubouras teatas, et kohalikud allikad olid teatanud, et mõlemad pooled kannavad suuri kaotusi. Siiski teatas üks vene ajaveebipidaja, et ukrainlased liiguvad edasi [[Võssokopillja]] poole põhja pool, kuigi üldine olukord põhjarindel jäi ebaselgeks.<ref name="aljazeera2">{{cite web |url=https://www.aljazeera.com/news/2022/8/31/is-ukraines-counteroffensive-progressing |title=Is Ukraine's counteroffensive progressing? |author=John Psaropoulos |work=al-Jazeera |date=31. august 2022 |access-date=31. augustil 2022 |archive-date=31. august 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220831143029/https://www.aljazeera.com/news/2022/8/31/is-ukraines-counteroffensive-progressing |url-status=live }}</ref><ref name="isw 31 august">{{cite web |url=https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-august-31 |title=Russian Offensive Campaign Assessment, August 31 |work=Institute for the Study of War |date=31. august 2022 |access-date=3. septembril 2022 |archive-date=4. september 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220904204755/https://understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-august-31 |url-status=live }}</ref> Militaarblogijad väitsid ka, et venelased suutsid stabiliseerida rindejoone Oleksandrivka ja Blahodatne juures, kuid ebaõnnestusid Mõrne'i tagasivallutamise katsel. Ukraina edusammudest teatati ka Ternovi Podõs ja [[Ljubomirivka]]s.<ref name="isw 31 august" /> Hiljem samal päeval väitsid Ukraina allikad, et neli väikest küla on juba tagasi vallutatud, kuigi ka Ukraina sõdurid avaldasid oma arvamust, et see operatsioon ei olnud suur vasturünnak, vaid pigem lokaliseeritud operatsioon. Ukraina presidendi nõunik [[Oleksi Arestovõtš]] hoiatas, et pealetung saab olema "aeglane operatsioon vaenlase jahvatamiseks", mitte kiire ja massiline rünnak.<ref name="guardian 31 august">{{Cite web |date=2022-08-30 |title=Ukrainian adviser warns progress will be slow as southern counterattack begins |url=https://www.theguardian.com/world/2022/aug/30/zelenskiy-tells-russian-forces-to-flee-as-ukraine-counteroffensive-begins-in-kherson |access-date=2022-08-31 |website=the Guardian |language=en |archive-date=28. september 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220928051839/https://www.theguardian.com/world/2022/aug/30/zelenskiy-tells-russian-forces-to-flee-as-ukraine-counteroffensive-begins-in-kherson |url-status=live }}</ref><ref name="independent 31 august">{{Cite web |date=2022-08-31 |title=Ukraine claims to have breached Russian lines as it battles to retake Kherson |url=https://www.independent.co.uk/independentpremium/world/ukraine-war-latest-kherson-counteroffensive-b2156772.html |access-date=2022-08-31 |website=The Independent |language=en |archive-date=31. august 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220831155010/https://www.independent.co.uk/independentpremium/world/ukraine-war-latest-kherson-counteroffensive-b2156772.html |url-status=live }}</ref><ref>{{Cite news |title=Ukraine Claims Breakthroughs Made Against Russian Forces In Southern Offensive |url=https://www.rferl.org/a/ukraine-russia-invasion-southern-offensive-kherson/32009148.html |access-date=2022-08-31 |website=RadioFreeEurope/RadioLiberty |language=en |archive-date=31. august 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220831160512/https://www.rferl.org/a/ukraine-russia-invasion-southern-offensive-kherson/32009148.html |url-status=live }}</ref> ===September=== [[File:Liberation of Vysokopillia by the Ukrainian Army, Kherson, September 27 2022.jpg|thumb|Ukraina väed [[Švõsokopillja]]s [[Hersoni oblast]]is, 27. september 2022]] 1. kuni 2. septembrini teatasid Venemaa blogijad Ukraina edasistest edusammudest, aga ka mitmetest edukatest Venemaa vasturünnakutest. Paljud külad olid väidetavalt vaidlustatud.<ref>{{cite web|url=https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-september-1 |title=Russian Offensive Campaign Assessment, September 1 |work=Institute for the Study of War |date=1. september 2022|access-date=3. septembril 2022}}</ref><ref>{{cite web |url=https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-september-2 |title=Russian Offensive Campaign Assessment, September 2 |work=Institute for the Study of War |date=2. september 2022 |access-date=3. septembril 2022 |archive-date=5. september 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220905011537/https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-september-2 |url-status=live }}</ref> 2. septembril kuulutasid Ukraina võimud Zaporižžjas välja leinapäeva pärast [[128. üksik Taga-Karpaatia mägiründebrigaad|128. mägiründebrigaadi]] rünnaku alguspäevadel kantud suuri kaotusi.<ref>{{cite web|url=https://www.5.ua/ru/rehyoni/na-zakarpate-2-sentiabria-den-traura-po-pohybshym-voynam-128-i-bryhadi-286553.html|title=НА ЗАКАРПАТЬЕ 2 СЕНТЯБРЯ – ДЕНЬ ТРАУРА ПО ПОГИБШИМ ВОИНАМ 128-Й БРИГАДЫ|date=2. september 2022|language=uk|access-date=25. septembril 2022|archive-date=28. september 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220928063106/https://www.5.ua/ru/rehyoni/na-zakarpate-2-sentiabria-den-traura-po-pohybshym-voynam-128-i-bryhadi-286553.html|url-status=live}}</ref><ref>{{cite web|url=https://m.gordonua.com/news/war/v-zakarpatskoy-oblasti-obyavlen-traur-po-pogibshim-voinam-128-y-gorno-shturmovoy-brigady-izvestno-o-devyati-pogibshih-1624396.html|title=In the Transcarpathian region, mourning has been declared for the dead soldiers of the 128th mountain assault brigade. Nine deaths reported|work=Gordonua|date=3. september 2022|access-date=25. septembril 2022|archive-date=7. september 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220907011830/https://m.gordonua.com/news/war/v-zakarpatskoy-oblasti-obyavlen-traur-po-pogibshim-voinam-128-y-gorno-shturmovoy-brigady-izvestno-o-devyati-pogibshih-1624396.html|url-status=live}}</ref> [[Briti kaitseministeerium]] teatas 3. septembril, et Ukraina väed on Hersoni oblastis teinud kolm peamist ründeliini ning neil on sõjalise eelise taktikaline üllatus Venemaa komandöride vigade ja Venemaa logistiliste probleemide tõttu. Ukraina väed hävitasid Venemaa pontoonsillad. Hersoni linna kesklinna lähedal kostis tulistamist.<ref>{{cite news |title=Fog of war: Ukraine's counteroffensive against Russian forces |url= https://www.aljazeera.com/news/2022/9/3/russia-west-step-up-energy-war-as-risk-of-nuclear-disaster-haunt |newspaper=[[Al Jazeera English]] |date=3. september 2022 |access-date=3. septembril 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220903120512/https://www.aljazeera.com/news/2022/9/3/russia-west-step-up-energy-war-as-risk-of-nuclear-disaster-haunt|archive-date=3. september 2022|url-status=live}}</ref><ref>{{cite news |title=Ukraine 'exploiting poor Russian leadership' in new offensive, says UK |url=https://www.standard.co.uk/news/world/ukraine-war-russia-military-leadership-kherson-offensive-mod-latest-update-putin-b1022899.html |newspaper=[[Evening Standard]] |date=3. september 2022 |access-date=3. septembril 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220903105629/https://www.standard.co.uk/news/world/ukraine-war-russia-military-leadership-kherson-offensive-mod-latest-update-putin-b1022899.html |archive-date=3. september 2022 |url-status=live}}</ref> Samal päeval väitsid Venemaa militaarblogijad, et Ukraina väed vallutasid [[Blahodativka]] küla ja tõmbusid tagasi mõnelt positsioonilt [[Suhhõi Stavoki]] lähedalt.<ref>{{cite web|url=https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-september-3|title=RUSSIAN OFFENSIVE CAMPAIGN ASSESSMENT, SEPTEMBER 3|archive-url=https://web.archive.org/web/20220904204735/https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-september-3|archive-date=4. september 2022|publisher=Institute for Study of War}}</ref> 4. septembril teatas president Zelenskõi kahe küla vabastamisest [[Hersoni oblast]]is ja ühe küla [[Donetski oblast]]is. Ukraina võimud avaldasid foto, millel on näha Ukraina vägede poolt [[Võsokopillja]]s [[Ukraina lipp|Ukraina lipu]] heiskamist.<ref name="KyivIndep_UA_liberates_villages" /><ref>{{cite web|url=https://www.aljazeera.com/news/liveblog/2022/9/4/ukraine-russia-live-updates-berlin-agrees-e65bn-inflation-relief|title=Ukraine-Russia live|archive-url=https://web.archive.org/web/20220904234237/https://www.aljazeera.com/news/liveblog/2022/9/4/ukraine-russia-live-updates-berlin-agrees-e65bn-inflation-relief|archive-date=4. september 2022|date=4. september 2022}}</ref><ref>{{Cite web |title=Institute for the Study of War |url=https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-september-4 |access-date=2022-09-05 |website=Institute for the Study of War |language=en |archive-date=26. september 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220926142337/https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-september-4 |url-status=live }}</ref><ref>{{Cite web |title=Ukraine update: Russian 'hard points' are falling in Kherson, Kharkiv, and near Izyum |url=https://www.dailykos.com/story/2022/9/6/2121090/-Ukraine-update-Russian-hard-points-are-falling-in-Kherson-Khariv-and-near-Izyum |access-date=2022-09-07 |website=Daily Kos |archive-date=30. september 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220930133613/https://www.dailykos.com/stories/2022/9/6/2121090/-Ukraine-update-Russian-hard-points-are-falling-in-Kherson-Khariv-and-near-Izyum |url-status=live }}</ref> 6. septembril alustas Ukraina teist [[2022. aasta Harkivi vasturünnak|pealetungi Harkivi]] piirkonnas, kus saavutas kiire läbimurde. Samal ajal jätkusid Ukraina rünnakud ka lõunarindel, kuigi teated territoriaalsete muutuste kohta olid suures osas kontrollimatud.<ref>{{cite web |url=https://www.tagesschau.de/ausland/europa/mykolajiw-krieg-101.html |title=Gegenoffensive in Südukraine. "Je schneller vorbei, desto besser" |author=Tobias Dammers |work=Tagesschau |language=German |date=10. september 2022 |access-date=10. septembril 2022 |archive-date=20. september 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220920163613/https://www.tagesschau.de/ausland/europa/mykolajiw-krieg-101.html |url-status=live }}</ref> 9. septembril väitsid ukrainlased, et 1500 sõdurist koosnevat Vene [[247. kaardiväe õhudessantpolk|247. kaardiväe õhurünnakrügementi]] enam ei eksisteeri ning nende väed said surma või haavata. Novembris [[Hersoni vabastamine|Hersoni vabastamise]] ajal jäädvustatud dokumendid näitasid, et valdav enamus neist kaotustest olid "200" ehk surmakood.<ref>{{Netiviide |url=https://www.globalsecurity.org/military/world/russia/army-vdv-orbat.htm#:~:text=247th%20Guards%20Air%20Assault%20Regiment,which%20is%20about%201500%20people). |pealkiri=Airborne Assault Troops &#91;VDV&#93; - Order of Battle |vaadatud=2023-09-21 |arhiivimisaeg=2023-09-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230908162732/https://www.globalsecurity.org/military/world/russia/army-vdv-orbat.htm#:~:text=247th%20Guards%20Air%20Assault%20Regiment,which%20is%20about%201500%20people). |url-olek=ei tööta }}</ref><ref>[https://www.yahoo.com/now/russias-237th-guards-airborne-assault-153000384.html Russias 237th Guards Airborne Assault Regiment no longer exists: soldiers either dead or wounded Ukrainian Intelligence]</ref><ref>[https://juqt1r.c97.org/en/news/2022/11/2/522455/ 247th 'Cossack' Regiment Of Russian Airborne Troops Destroyed In South]</ref> President Zelenskõi ütles 12. septembril, et Ukraina väed on nii lõunas kui idas Venemaalt tagasi võtnud kokku 6000 km2. [[BBC]] teatas, et ei saa neid väiteid kontrollida.<ref>{{Cite news |title=Ukraine war: We retook 6,000 sq km from Russia in September, says Zelensky |url=https://www.bbc.com/news/world-europe-62884668 |date=2022-09-12 |access-date=2022-09-13 |work=BBC |archive-date=24. september 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220924025651/https://www.bbc.com/news/world-europe-62884668 |url-status=live }}</ref> 13. septembril taandusid Vene väed [[Kõselivka]]st, Hersonist 15 km kaugusel asuvast asulast.<ref>{{cite web | url=https://www.bbc.com/russian/live/news-62613149?pinned_post_locator=urn:asset:0960b41f-af40-4292-8b5a-32f47e5050ab | title=Война в Украине: Зеленский заявляет о стабилизации обстановки на отвоеванной территории - Новости на русском языке | date=18. august 2022 | access-date=13. septembril 2022 | archive-date=25. september 2022 | archive-url=https://web.archive.org/web/20220925141007/https://www.bbc.com/russian/live/news-62613149?pinned_post_locator=urn:asset:0960b41f-af40-4292-8b5a-32f47e5050ab | url-status=live }}</ref><ref>{{cite web | url=https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-september-12 | title=Institute for the Study of War | access-date=13. septembril 2022 | archive-date=26. september 2022 | archive-url=https://web.archive.org/web/20220926105106/https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-september-12 | url-status=live }}</ref> Samal päeval postitas Venemaa toetatud [[Hersoni oblast]]i juhi asetäitja video asula äärelinnast, milles ta väitis, et Ukraina väed ei ole suutnud sinna siseneda.<ref>{{cite web | url=https://t.me/meduzalive/69022 | title=Медуза — LIVE | access-date=13. septembril 2022 | archive-date=20. september 2022 | archive-url=https://web.archive.org/web/20220920163511/https://t.me/meduzalive/69022 | url-status=live }}</ref> Melitopoli linnapea teatas, et Vene väed hülgasid linna ja liiguvad Venemaa käes olevasse Krimmi.<ref>{{Cite news |title= Ukraine reclaims more territory from Russia in counteroffensive |author= AL JAZEERA AND NEWS AGENCIES |url= https://www.aljazeera.com/news/2022/9/13/ukraine-vows-to-drive-out-russian-forces |date= 2022-09-13 |access-date= 2022-09-14 |work= AL JAZEERA |archive-date= 26. september 2022 |archive-url= https://web.archive.org/web/20220926184553/https://www.aljazeera.com/news/2022/9/13/ukraine-vows-to-drive-out-russian-forces |url-status= live }}</ref> Samuti väitis Ukraina, et vallutas 13. septembril tagasi [[Oleksandrivka]].<ref>{{Cite web |title=Institute for the Study of War |url=http://dev-isw.bivings.com/ |access-date=2022-09-14 |website=Institute for the Study of War |language=en |archive-date=25. märts 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220325065358/https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-march-24 |url-status=live }}</ref> Kohalik ametnik väitis, et Ukraina on [[Kõselivka]] tagasi võtnud, kuid seda ei suudetud 14. septembriks kinnitada.<ref>{{Cite web |title=Institute for the Study of War |url=http://dev-isw.bivings.com/ |access-date=2022-09-15 |website=Institute for the Study of War |language=en |archive-date=25. märts 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220325065358/https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-march-24 |url-status=live }}</ref> Ukraina edasitungi pidurdamiseks lasid Vene väed Inhuletsi jõel õhku tammi, mis ujutas üle osa rindejoonest.<ref name="nyt 24 september" /> 24. septembriks hindasid USA ametnikud, et Venemaa olukord Hersoni rindel halveneb, kuna kohalikud väed kannatavad halva moraali all ja on suures osas ära lõigatud varustusliinidest, kuna kaotati üle Dnipro jõe sildasid. Venemaa sõjaväekomandörid olid väidetavalt palunud taanduda rohkem kaitstud positsioonidele, kuid president [[Vladimir Putin|Putin]] oli sekkunud ja keelanud igasuguse taganemise, mis annaks ära [[Herson]]i linna.<ref name="nyt 24 september" /> 27. septembril väitsid Ukraina ametnikud, et Hersoni telefoni pealtkuulamine näitas, et tundmatu Vene rügemendi koosseisu vähendati 2000 sõdurilt 50-le.<ref>{{Netiviide |url=https://wartranslated.com/day-216-september-27-summary-of-arestovych-and-feygin-daily-broadcast/ |pealkiri=Day 216, September 27. Summary of Arestovych and Feygin daily broadcast. |vaadatud=2023-09-21 |arhiivimisaeg=2023-10-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20231006111634/https://wartranslated.com/day-216-september-27-summary-of-arestovych-and-feygin-daily-broadcast/ |url-olek=ei tööta }}</ref> ===Oktoober=== 2. oktoobril, vaid kaks päeva pärast Hersoni annekteerimist Venemaa poolt koos [[Zaporižžja oblast|Zaporižžja]], [[Luhanski oblast|Luhanski]] ja [[Donetski oblast|Donetski]] oblastiga ning päev pärast seda, kui Ukraina väed vallutasid tagasi strateegilise Lõmani raudteesõlme Donetski oblastis, alustasid Ukraina väed vastupealetungi liinil Arhanhelskest. [[Osokorivka]] Hersoni piirkonnas Hersoni-Dnipropetrovski piirist lõuna pool. Nad liikusid lõunasse piki Dnepri läänekallast ja vallutasid tagasi [[Zolota Balka]]<ref>{{Cite web|title=Ukrainian Military Likely Retakes Zolota Balka In Kherson Direction|url=https://ukranews.com/en/news/885435-ukrainian-military-likely-retakes-zolota-balka-in-kherson-direction|website=Ukrainian News|accessdate=2022-10-02|archive-date=7. oktoober 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20221007022831/https://ukranews.com/en/news/885435-ukrainian-military-likely-retakes-zolota-balka-in-kherson-direction|url-status=live}}</ref> ja [[Mõhhailivka]]<ref>{{Cite news |title= Russian-installed official confirms Ukrainian breakthroughs in Kherson region |url= https://www.reuters.com/world/europe/ukraine-celebrates-capturing-key-town-putin-ally-mulls-possible-nuclear-response-2022-10-02/ |website= Reuters |date= 3. oktoober 2022 |accessdate= 2022-10-03 |last1= Landay |first1= Jonathan |last2= Balmforth |first2= Tom |archive-date= 26. detsember 2022 |archive-url= https://web.archive.org/web/20221226233517/https://www.reuters.com/world/europe/ukraine-celebrates-capturing-key-town-putin-ally-mulls-possible-nuclear-response-2022-10-02/ |url-status= live }}</ref> ning liikusid edasi lõunasse järgmise sihtmärgi [[Dudtšanõ]]ni<ref>{{Cite web|title=The Russian line has collapsed in the north of Kherson region|url=https://twitter.com/mhmck/status/1576611568942387200|website=Michael Mackay Twitter|accessdate=2022-10-02|archive-date=2. oktoober 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20221002180218/https://twitter.com/mhmck/status/1576611568942387200|url-status=live}}</ref>. Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas, et Ukraina väed vabastasid Hersoni-Dnipropetrovski oblasti piirist lõuna pool Inhuletsi jõel asuva [[Mõroljubivka]] (23 km Hersoni linnast loodes) ja [[Arhanhelske]].<ref name="isw 3 october">{{Cite web|title=RUSSIAN OFFENSIVE CAMPAIGN ASSESSMENT, OCTOBER 3|url=https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-october-3|website=Institute for the Study of War|accessdate=2022-10-03|archive-date=4. oktoober 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20221004035532/https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-october-3|url-status=live}}</ref> Hersoni oblasti ametisse seatud Venemaa juht [[Volodõmõr Saldo]] ütles, et "selles piirkonnas toimus läbimurre" ja nimetas olukorda "pingeliseks".<ref>{{cite news |last1=Landay |first1=Jonathon |last2=Balmforth |first2=Tom |title=Ukraine forces advance on two fronts, cross Russian lines in the south |url=https://www.reuters.com/world/europe/ukraine-celebrates-capturing-key-town-putin-ally-mulls-possible-nuclear-response-2022-10-02/ |website=www.reuters.com |date=3. oktoober 2022 |agency=Reuters |access-date=3. oktoobril 2022 |archive-date=26. detsember 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221226233517/https://www.reuters.com/world/europe/ukraine-celebrates-capturing-key-town-putin-ally-mulls-possible-nuclear-response-2022-10-02/ |url-status=live }}</ref> 3. oktoobriks oli Vene armee ümbritsetud Hersoni oblasti põhjaosas, Ukraina väed üritasid jõuda [[Berõslav]]ini. Ukraina väed jätkasid edasitungi lõunasse [[Nova Kahhovka]] suunas ning geolokatsiooniga kaadrid näitasid, et nad vabastasid [[Mõhhailivka]], [[Havrõlivka]] ja [[Novooleksandrivka]] mööda teed T0403. Kaadrid sotsiaalmeedias ja Venemaa militaarbloggeri diskursus viitasid ka sellele, et Ukraina väed edenesid maanteest T0403 lääne pool, vabastades [[Hreštšenivka]] 1. oktoobril. Vene allikad teatasid ka, et Ukraina väed vabastasid asundused liinil Ljubomirivka–[[Biljaivka]]–Novoolesandrivka.<ref name="isw 3 october" /> Rünnak jätkus lõuna suunas [[Davõdiv Brid]]i, [[Velõka Oleksandrivka]] ja Dudtšanõ linnadega, mis kuulutati vabastatuks 4. oktoobril.<ref>{{cite news | url=https://www.bbc.com/news/world-europe-63137061?xtor=AL-72-%5Bpartner%5D-%5Binforadio%5D-%5Bheadline%5D-%5Bnews%5D-%5Bbizdev%5D-%5Bisapi%5D | title=Ukraine regains Kherson villages from Russians | work=BBC News | date=4. oktoober 2022 | access-date=4. oktoobril 2022 | archive-date=4. oktoober 2022 | archive-url=https://web.archive.org/web/20221004190414/https://www.bbc.com/news/world-europe-63137061?xtor=AL-72-%5Bpartner%5D-%5Binforadio%5D-%5Bheadline%5D-%5Bnews%5D-%5Bbizdev%5D-%5Bisapi%5D | url-status=live }}</ref><ref>{{cite news |title=Ukraine and Russia: what you need to know right now |url=https://www.reuters.com/world/europe/ukraine-russia-what-you-need-know-right-now-2022-10-04/ |website=www.reuters.com |agency=Reuters |access-date=4. oktoobril 2022 |archive-date=4. oktoober 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221004042902/https://www.reuters.com/world/europe/ukraine-russia-what-you-need-know-right-now-2022-10-04/ |url-status=live }}</ref> 5. oktoobril teatas [[Hersoni oblast]]i venemeelne asejuht [[Kirill Stremousov]], et Venemaa väed "koonduvad ümber", et anda Ukraina vägedele "tagasilöögid"; ta lisas, et Ukraina edasitung oli "peatatud" ja seetõttu "ei olnud võimalik" AFU-l läbi murda Hersoni linna.<ref>{{Cite web |title=Власти Херсонской области заявили о перегруппировке российских войск |url=https://www.rbc.ru/politics/05/10/2022/633d3a539a7947f50f321bb5 |access-date=2022-10-05 |website=РБК |date=5. oktoober 2022 |language=ru |archive-date=5. oktoober 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221005091551/https://www.rbc.ru/politics/05/10/2022/633d3a539a7947f50f321bb5 |url-status=live }}</ref> Samal päeval teatati, et Vene ohvitserid lahkusid Snõhurivkast, samal ajal kui mõned väed jäid kohale. Ukraina pool otsis kinnitust.<ref>{{cite web |last1=The Associated Press |title=Live Updates: Russia-Ukraine War |url=https://apnews.com/article/russia-ukraine-kyiv-business-donetsk-806920315356c66546ffd1cc6c53b3d1 |website=apnews.com |date=5. oktoober 2022 |publisher=The Associated Press |access-date=5. oktoobril 2022 |archive-date=5. oktoober 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221005102020/https://apnews.com/article/russia-ukraine-kyiv-business-donetsk-806920315356c66546ffd1cc6c53b3d1 |url-status=live }}</ref> Nagu kinnitas [[Sõjauuringute Instituut]] (ISW), teatasid mitmed Venemaa ja Ukraina allikad 4. oktoobriks, et Ukraina väed vallutasid Davõdiv Bridi, [[Mala Oleksandrivka]], Velõka Oleksandrivka, [[Novodmõtrivka]], [[Starosilja]], [[Dudtšanõ]] [[Kahhovka veehoidla]] kaldal, [[Tšerešneve]], [[Novovoskresenske]], [[Maiske]], [[Petropavlivka]], [[Trõfonivka]], [[Novovasõlivka]], [[Tšervone]], [[Novohrõhorivka]], [[Nova Kamjanka]], [[Pjatõhhatkõ]], [[Sablukivka]] ja [[Katškarivka]] pärast seda, kui Vene väed need 4. oktoobril ümberpiiramise vältimiseks maha jätsid.<ref name="auto"/> Sõja algusest saadik oli Lõuna-Ukrainas vabastatud kokku 2400 ruutkilomeetrit.<ref>{{cite web |last1=Kesaieva |first1=Julia |title=Ukraine says 2,400 square kilometers of territory liberated in south since war began |url=https://edition.cnn.com/europe/live-news/russia-ukraine-war-news-10-07-22/h_780b885fc4662654111fb88e01947301 |website=edition.cnn.com |date=7. oktoober 2022 |publisher=Cable News Network |access-date=7. oktoobril 2022 |archive-date=7. oktoober 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221007145753/https://edition.cnn.com/europe/live-news/russia-ukraine-war-news-10-07-22/h_780b885fc4662654111fb88e01947301 |url-status=live }}</ref> Ukraina väed jõudsid Novopetrivka külla.<ref>{{cite web | url=https://prm.ua/zsu-povernuly-novopetrivku-y-dudchany-na-khersonshchyni/ | title=Бійці ЗСУ повернули Новопетрівку й Дудчани на Херсонщині | date=4. oktoober 2022 | access-date=9. oktoobril 2022 | archive-date=9. oktoober 2022 | archive-url=https://web.archive.org/web/20221009182712/https://prm.ua/zsu-povernuly-novopetrivku-y-dudchany-na-khersonshchyni/ | url-status=live }}</ref> Novovasõlivka, Novohrõhorivka, Nova Kamjanka, Trõfonivka ja Tšervone [[Berõslavi rajoon]]is olid ametlikult Ukraina vägede kontrolli all juba 12. oktoobril.<ref>{{cite web | url=https://www.theguardian.com/world/2022/oct/12/ukraine-gains-kherson-air-defences-iris-t-germany | title=Ukraine claims gains near Kherson as Nato allies send air defence systems | website=[[TheGuardian.com]] | date=12. oktoober 2022 | access-date=12. oktoobril 2022 | archive-date=12. oktoober 2022 | archive-url=https://web.archive.org/web/20221012232252/https://www.theguardian.com/world/2022/oct/12/ukraine-gains-kherson-air-defences-iris-t-germany | url-status=live }}</ref><ref>{{cite web | url=https://vechirniy.kyiv.ua/news/72656/ | title=Контрнаступ на півдні триває: ЗСУ звільняють Херсонщину | date=12. oktoober 2022 | access-date=12. oktoobril 2022 | archive-date=16. veebruar 2023 | archive-url=https://web.archive.org/web/20230216153128/https://vechirniy.kyiv.ua/news/72656/ | url-status=live }}</ref> 13. oktoobril teatas Venemaa valitsus Hersoni linna tsiviilelanikkonna evakueerimisest pärast Venemaal ametisse seatud [[Hersoni oblast]]i juhi [[Volodõmõr Saldo]] palvet.<ref>{{Cite web |date=2022-10-13 |title=Russia announces Kherson evacuation, raising fears city will become frontline |url=https://www.theguardian.com/world/2022/oct/13/russia-announces-kherson-evacuation-raising-fears-city-will-become-frontline |access-date=2022-10-14 |website=the Guardian |language=en |archive-date=14. oktoober 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221014182401/https://www.theguardian.com/world/2022/oct/13/russia-announces-kherson-evacuation-raising-fears-city-will-become-frontline |url-status=live }}</ref> 15. oktoobril jätkus Ukraina suur vastupealetung Hersoni põhjarindel Dudtšanõ, [[Mõlove]] ja [[Suhhanove]] suunas.<ref>{{Cite web|url=https://focus.ua/uk/voennye-novosti/533120-voenkory-rf-soobshchayut-o-moshchnom-nastuplenii-vsu-v-hersonskoy-oblasti-chto-izvestno|title="Військкори" РФ повідомляють про потужний наступ ЗСУ в Херсонській області: що відомо|date=15. oktoober 2022|website=ФОКУС|access-date=15. oktoobril 2022|archive-date=15. oktoober 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20221015155324/https://focus.ua/uk/voennye-novosti/533120-voenkory-rf-soobshchayut-o-moshchnom-nastuplenii-vsu-v-hersonskoy-oblasti-chto-izvestno|url-status=live}}</ref> 18. oktoobril ütles Venemaa vägede uus ülem Ukrainas kindral [[Sergei Surovikin]] Vene televisioonis, et Hersoni kaitsmine "ei ole lihtne" ja "vaenlane üritab pidevalt rünnata Vene vägede positsioone."<ref>{{Cite web|url=https://www.theguardian.com/world/2022/oct/18/russias-new-ukraine-commander-signals-civilian-evacuation-from-tense-kherson|title=Russia's new Ukraine commander signals civilian removals from 'tense' Kherson|date=18. oktoober 2022|access-date=19. oktoobril 2022|website=theguardian.com|archive-date=18. oktoober 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20221018233724/https://www.theguardian.com/world/2022/oct/18/russias-new-ukraine-commander-signals-civilian-evacuation-from-tense-kherson|url-status=live}}</ref> [[Michael Clarke]] prognoosis, et ukrainlased osalesid Hersoni oblasti kohal vaenlase õhutõrje mahasurumise ([[Vaenlase õhutõrje mahasurumine|SEAD]]) operatsioonis.<ref name= seadKherson >Sky News [https://www.youtube.com/watch?v=5gkQv7rLZSg (19 Oct 2022) Ukraine War: 'The battle for Kherson is now on'] [https://web.archive.org/web/20221020114240/https://www.youtube.com/watch?v=5gkQv7rLZSg Arhiiviversioon] seisuga 20. oktoober 2022</ref> 22. oktoobril kutsusid Venemaa okupatsioonivõimud Hersoni linna elanikke üles "viivitamatult lahkuma", viidates pingelisele sõjalisele olukorrale.<ref>{{cite news |title=More flee Ukraine's Kherson as Russian occupiers renew warnings |url=https://www.reuters.com/article/ukraine-crisis-kherson/update-1-russian-occupation-authorities-tell-civilians-to-leave-kherson-immediately-idUSL1N31N08R |website=www.reuters.com |date=22. oktoober 2022 |agency=Reuters |access-date=22. oktoobril 2022 |archive-date=22. oktoober 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221022190409/https://www.reuters.com/article/ukraine-crisis-kherson/update-1-russian-occupation-authorities-tell-civilians-to-leave-kherson-immediately-idUSL1N31N08R |url-status=live }}</ref> Samal päeval ilmusid kinnitamata teated Mõlove'i vabastamisest Ukraina poolt.<ref>{{Cite web|url=https://real-vin.com/georgian-legion-nameknul-na-prodvizhenie-vsu-v-hersonskoj-oblasti|title="Georgian Legion" намекнул на продвижение ВСУ в Херсонской области|date=22. oktoober 2022|access-date=22. oktoobril 2022|archive-date=22. oktoober 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20221022204012/https://real-vin.com/georgian-legion-nameknul-na-prodvizhenie-vsu-v-hersonskoj-oblasti|url-status=live}}</ref> 2022. aasta oktoobri lõpus tunnistas [[Ramzan Kadõrov]] 23 [[Kadõrovlased|kadõrovlase]] surma ja veel 58 inimese vigastamist haruldases teates, milles tunnistas inimohvreid. Ta teatas, et nad tapeti Hersonis Ukraina suurtükiväe rünnakute tõttu selles piirkonnas.<ref>{{Cite web|url=https://www.aljazeera.com/news/2022/10/28/chechen-leader-kadyrov-admits-high-losses-among-unit-in-ukraine|title=Chechen leader Kadyrov admits high losses among unit in Ukraine|date=28. oktoober 2022|access-date=28. oktoobril 2022|website=Al Jazeera|archive-date=28. oktoober 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20221028110214/https://www.aljazeera.com/news/2022/10/28/chechen-leader-kadyrov-admits-high-losses-among-unit-in-ukraine|url-status=live}}</ref> Oktoobri lõpus ütles Ukraina luureülem kindralmajor [[Kõrõlo Budanov]], et Hersonis viibib vähemalt 40 000 Vene sõdurit, sealhulgas mereväe jalavägi, eriüksuslased ja VDV õhudessantväelased.<ref name="TD29" /> ===November=== {{Vaata|Hersoni vabastamine}} [[File:Russian landmines during the 2022 Ukrainian southern counteroffensive.jpg|thumb|Ukraina pealetungi ajal paigutatud Venemaa maamiinid, kus on kirjas "puhtast südamest" ja "armastusega Venemaalt"]] 9. novembril olid Ukraina väed lähedal Snõhurivkasse;<ref>{{cite web|url=https://ria.ru/20221109/ataka-1830100592.html|title=Украинские войска пошли в атаку в районе|date=9. november 2022|access-date=9. novembril 2022|archive-date=9. november 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20221109133040/https://ria.ru/20221109/ataka-1830100592.html|url-status=live}}</ref> [[Venemaa]] teatas oma vägede väljaviimisest Hersonist ja Dnepri paremkaldalt.<ref>{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/world-europe-63573387|title=Kherson: Russia to withdraw troops from key Ukrainian city|work=BBC News|date=9. november 2022|access-date=9. novembril 2022|archive-date=18. detsember 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20221218072738/https://www.bbc.com/news/world-europe-63573387|url-status=live}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://www.independent.co.uk/news/world/europe/kherson-russia-ukraine-troops-withdraw-b2221462.html|title=Russia to withdraw troops from key Ukraine city of Kherson|date=9. november 2022|website=The Independent|access-date=9. novembril 2022|archive-date=18. november 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20221118202119/https://www.independent.co.uk/news/world/europe/kherson-russia-ukraine-troops-withdraw-b2221462.html|url-status=live}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://www.euronews.com/2022/11/09/ukraine-war-russia-orders-troops-to-withdraw-from-the-ukrainian-city-of-kherson|title=Russia 'orders troops' to withdraw from the Ukrainian city of Kherson|date=9. november 2022|website=euronews|access-date=9. novembril 2022|archive-date=23. november 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20221123192937/https://www.euronews.com/2022/11/09/ukraine-war-russia-orders-troops-to-withdraw-from-the-ukrainian-city-of-kherson|url-status=live}}</ref> 10. novembril ilmus video, millel oli kujutatud Snõhurivkas [[Ukraina lipp]]u lehvimas.<ref>{{Cite web|url=https://www.infobae.com/america/mundo/2022/11/10/ucrania-retomo-la-ciudad-de-snihurivka-y-consolida-su-contraofensiva-en-kherson/|title=Ucrania retomó la ciudad de Snihurivka y consolida su contraofensiva en Kherson|date=10. november 2022|website=infobae|access-date=10. novembril 2022|archive-date=11. november 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20221111071434/https://www.infobae.com/america/mundo/2022/11/10/ucrania-retomo-la-ciudad-de-snihurivka-y-consolida-su-contraofensiva-en-kherson/|url-status=live}}</ref> Samuti olid Ukraina väed taastanud kontrolli Khersonist 15 kilomeetrit loodes asuva [[Kõselivka]] üle.<ref>{{Cite web|url=https://www.rainews.it/maratona/2022/11/live-guerra-in-ucraina-la-cronaca-minuto-per-minuto-giorno-260-1a43186a-7f99-443f-a847-9f6c9419ba55.html|title=Live guerra in Ucraina. La cronaca minuto per minuto, giorno 260|first=Redazione di|last=Rainews|date=10. november 2022|website=RaiNews|access-date=10. novembril 2022|archive-date=11. november 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20221111230632/https://www.rainews.it/maratona/2022/11/live-guerra-in-ucraina-la-cronaca-minuto-per-minuto-giorno-260-1a43186a-7f99-443f-a847-9f6c9419ba55.html|url-status=live}}</ref> Samal päeval teatas [[Ukraina relvajõudude ülemjuhataja]] [[Valeri Zalužnõi]], et Ukraina väed on alates 1. oktoobrist tagasi võtnud 41 asulat Hersoni suunas.<ref>{{Cite web |title=Institute for the Study of War |url=http://dev-isw.bivings.com/ |access-date=2022-11-11 |website=Institute for the Study of War |language=en |archive-date=25. märts 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220325065358/https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-march-24 |url-status=dead }}</ref> 11. novembril sisenesid Ukraina väed Hersoni linna.<ref>{{Cite web|url=https://www.standard.co.uk/news/world/vladimir-putin-war-russia-ukraine-retreat-kherson-bridge-invasion-latest-news-b1039206.html|title=Ukrainian flags fly in Kherson in major setback for Putin's war|first=Nicholas|last=Cecil|date=11. november 2022|website=Evening Standard|access-date=11. novembril 2022|archive-date=11. november 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20221111131857/https://www.standard.co.uk/news/world/vladimir-putin-war-russia-ukraine-retreat-kherson-bridge-invasion-latest-news-b1039206.html|url-status=live}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://www.theguardian.com/world/live/2022/nov/11/russia-ukraine-war-live-news-kyivs-forces-close-in-on-kherson-reclaim-dozens-of-towns-in-south|title=Russia-Ukraine war live: Zelenskiy says Kherson 'never gave up' as Ukrainian troops reach city centre|date=11. november 2022|website=the Guardian|access-date=11. novembril 2022|archive-date=11. november 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20221111184505/https://www.theguardian.com/world/live/2022/nov/11/russia-ukraine-war-live-news-kyivs-forces-close-in-on-kherson-reclaim-dozens-of-towns-in-south|url-status=live}}</ref><ref>{{cite web |title=Ukrainian troops enter key city of Kherson after Russian forces retreat, dealing blow to Putin |work=CNN |date=11. november 2022 |url=https://www.cnn.com/2022/11/11/europe/russian-troops-leave-kherson-region-intl/index.html |access-date=11. novembril 2022 |last1=Krever |first1=Mick |last2=Chernova |first2=Anna |last3=Rebane |first3=Teele |last4=Mezzofiore |first4=Gianluca |last5=Tanno |first5=Sophie |archive-date=11. november 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221111114841/https://www.cnn.com/2022/11/11/europe/russian-troops-leave-kherson-region-intl/index.html |url-status=live }}</ref> Sõdureid ootasid rahvahulgad, kes skandeerisid "[[Slava Ukraini]]!" ja "ZSU!" (''Zbroini sõlõ Ukrainõ'', Ukraina relvajõud).<ref>{{Cite web |last=Demianyk |first=Graeme |date=11. november 2022 |title=Ukrainian Flags Raised In Kherson After Russian Retreat |url=https://www.msn.com/en-us/news/world/ukrainian-flags-raised-in-kherson-after-russian-retreat/ar-AA140GJe |access-date= |website=[[HuffPost UK]] |language=en-US |archive-date=11. november 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221111190920/https://www.msn.com/en-us/news/world/ukrainian-flags-raised-in-kherson-after-russian-retreat/ar-AA140GJe |url-status=live }}</ref><ref>{{Cite news |date=2022-11-11 |title=Crowds cheer as Ukrainian troops enter Kherson city centre – video |language=en-GB |work=[[The Guardian]] |url=https://www.theguardian.com/world/video/2022/nov/11/crowds-cheer-as-ukrainian-troops-enter-kherson-city-centre-video |access-date= |issn=0261-3077 |archive-date=11. november 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221111190930/https://www.theguardian.com/world/video/2022/nov/11/crowds-cheer-as-ukrainian-troops-enter-kherson-city-centre-video |url-status=live }}</ref> ==Järelmõju== {{Vaata|Dnepri rinne (2022–)}} Pärast Hersoni tagasivallutamist jätkas Ukraina piirkonnas pealetungivaid sõjalisi operatsioone. Teate kohaselt näidati 12. novembril videos, kuidas [[Ukraina eriüksused]] ületasid kiirpaatidega [[Dnepri-Bugi limaan|Dnepri-Bugi suudmeala]] ja ründasid [[Kinburni poolsaar]]el paiknevaid Vene vägesid.<ref>{{Cite web|url=https://www.lasexta.com/noticias/internacional/fuerzas-ucranianas-atraviesan-lanchas-rapidas-rio-dnieper-siguen-contraofensiva-rusia_20221112636ff251c3e4900001b29127.html|title=Las fuerzas ucranianas atraviesan en lanchas rápidas el río Dniéper y siguen en su contraofensiva a Rusia|date=12. november 2022|website=LaSexta|access-date=12. novembril 2022|archive-date=12. november 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20221112214221/https://www.lasexta.com/noticias/internacional/fuerzas-ucranianas-atraviesan-lanchas-rapidas-rio-dnieper-siguen-contraofensiva-rusia_20221112636ff251c3e4900001b29127.html|url-status=live}}</ref> Samal päeval teatasid Vene okupatsioonivõimud, et nad valmistuvad lahkuma Dnepri jõe idakaldal asuvast Nova Kahhovka linnast.<ref>{{Cite web |title=Ruşii anunţă retragerea dintr-un nou oraş ucrainean, la câteva zile după ce au părăsit Herson |url=https://www.digi24.ro/stiri/externe/rusii-anunta-retragerea-dintr-un-nou-oras-ucrainean-la-cateva-zile-dupa-ce-au-parasit-herson-2149633 |website=www.digi24.ro |date=12. november 2022 |access-date=13. novembril 2022 |archive-date=13. november 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221113183438/https://www.digi24.ro/stiri/externe/rusii-anunta-retragerea-dintr-un-nou-oras-ucrainean-la-cateva-zile-dupa-ce-au-parasit-herson-2149633 |url-status=live }}</ref> Järgmisel päeval teatas Venemaa meedia, et 20 Ukraina "sabotööri" riigi relvajõududest ja neli alust hävitati katsel randuda [[Pokrovske]]s Kinburni poolsaarel.<ref>{{Cite web |title="РИА Новости" сообщило об уничтожении диверсантов ВСУ на Кинбурнской косе |url=https://www.rbc.ru/politics/13/11/2022/63713f2e9a79472df29a3361 |access-date=2022-11-14 |website=РБК |date=13. november 2022 |language=ru |archive-date=14. november 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221114073320/https://www.rbc.ru/politics/13/11/2022/63713f2e9a79472df29a3361 |url-status=live }}</ref> Hersoni oblasti administratsioon kutsus 13. novembril Hersoni elanikke ja teiste hiljuti vabastatud piirkondade elanikke Dnepri paremkaldal evakueeruma riigi turvalisematesse osadesse, kuna kardeti, et Vene väed võivad "alustada võitlust tsiviilelanikkonna vastu. "<ref>{{Cite web|url=https://khoda.gov.ua/rekomendu%D1%94mo-zhiteljam-pravoberezhno%D1%97-hersonshhini-?__cf_chl_tk=c7_ebsOBRrfZUueVwP7wn9iuFXUVuzimSJ.rBy8z3_M-1668410761-0-gaNycGzNC1E|title=Рекомендуємо жителям правобережної Херсонщини евакуюватися до більш безпечних регіонів|access-date=14. novembril 2022|archive-date=14. november 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20221114072747/https://khoda.gov.ua/rekomendu%D1%94mo-zhiteljam-pravoberezhno%D1%97-hersonshhini-?__cf_chl_tk=c7_ebsOBRrfZUueVwP7wn9iuFXUVuzimSJ.rBy8z3_M-1668410761-0-gaNycGzNC1E|url-status=live}}</ref> Zelenskõi 14. novembril Hersonis peetud kõne ajal kirjeldas [[Nederlandse Omroep Stichting|NOS]] kohapealset olukorda kui "omamoodi väljaütlemata relvarahu" ja et "mõlemad sõdivad osapooled olid teinud omamoodi pausi ega tulistanud üksteist ulatuslikult". Vene väed olid endiselt lähedal jõe idakaldal ja Hersoni linnas jätkus ravimite puudus ning side-, vee-, kütte- ja elektrivõrgud olid tugevalt kahjustatud.<ref>{{Cite news |url=https://nos.nl/artikel/2452393-zelensky-in-cherson-bevrijding-mogelijk-begin-van-einde-van-de-oorlog |title=Zelensky in Cherson: bevrijding mogelijk begin van einde van de oorlog |trans-title=Zelenskyy in Kherson: liberation possibly beginning of end of the war |author=Wessel de Jong |work=NOS.nl |date=14. november 2022 |access-date=14. novembril 2022 |language=nl |archive-date=19. november 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221119214021/https://nos.nl/artikel/2452393-zelensky-in-cherson-bevrijding-mogelijk-begin-van-einde-van-de-oorlog |url-status=live }}</ref> Ukraina lõuna operatiivväejuhatuse teatel ründasid Ukraina raketi- ja suurtükiväeüksused 15. novembril Venemaa positsioone Dnepri jõe vasakkaldal ja [[Kinburni säär]]e piirkonnas.<ref>{{Cite web |title=Ukrainian forces open fire on invaders on left bank of Dnipro River, near Kinburn Spit |url=https://www.ukrinform.net/rubric-ato/3615411-ukrainian-forces-open-fire-on-invaders-on-left-bank-of-dnipro-river-near-kinburn-spit.html |access-date=2022-11-18 |website=www.ukrinform.net |date=16. november 2022 |language=en |archive-date=26. november 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221126014715/https://www.ukrinform.net/rubric-ato/3615411-ukrainian-forces-open-fire-on-invaders-on-left-bank-of-dnipro-river-near-kinburn-spit.html |url-status=live }}</ref><ref>{{cite web | url=https://www.theguardian.com/commentisfree/2022/nov/16/russia-strikes-may-escalate-kherson-ukraine-winning | title=Russia's relentless strikes may escalate the war – but Kherson shows Ukraine is winning &#124; Orysia Lutsevych | website=[[TheGuardian.com]] | date=16. november 2022 | access-date=16. novembril 2022 | archive-date=16. november 2022 | archive-url=https://web.archive.org/web/20221116195805/https://www.theguardian.com/commentisfree/2022/nov/16/russia-strikes-may-escalate-kherson-ukraine-winning | url-status=live }}</ref> Kogu Ukraina vastupealetungi käigus olid nad novembris vabastanud [[Velõkõ Potjomkini saar]]e. 9. detsembril väitsid mõned Ukraina ametnikud, nagu presidendi nõunik [[Oleksi Arestovõtš]] ja kolonelleitnant [[Konstjantõn Mašovets]], ning ka mõned mitteametlikud Venemaa allikad, et Vene väed, täpsemalt [[80. Arktika mootorrelvade brigaad]], [[25. Spetsnazi rügement]] ja 4. BARSi erilahinguarmee reserv, oli pärast edukat dessantoperatsiooni saare uuesti okupeerinud.<ref name=":1">{{Cite web |last=Rohalska |first=Nadiia |date=2022-12-09 |title=Окупанти готують десантну операцію на Дніпрі: засіли на острові під Херсоном, – Машовець |trans-title=The occupiers are preparing an amphibious operation on the Dnieper: they landed on an island near Kherson, - Mashovets |url=https://www.stopcor.org/ukr/section-uanews/news-okupanti-gotuyut-desantnu-operatsiyu-na-dnipri-zasili-na-ostrovi-pid-hersonom-mashovets-09-12-2022.html |access-date=2022-12-17 |website=StopCor |language=uk |archive-date=17. detsember 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221217073330/https://www.stopcor.org/ukr/section-uanews/news-okupanti-gotuyut-desantnu-operatsiyu-na-dnipri-zasili-na-ostrovi-pid-hersonom-mashovets-09-12-2022.html |url-status=live }}</ref><ref>{{Cite web |date=2022-12-08 |title=Arestovich: about the situation on the front line |url=https://odessa-journal.com/arestovich-about-the-situation-on-the-front-line/ |access-date=2022-12-17 |website=Odessa Journal |language=en-US |archive-date=17. detsember 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221217093930/https://odessa-journal.com/arestovich-about-the-situation-on-the-front-line/ |url-status=live }}</ref><ref>{{Cite web |date=9. detsember 2022 |title=Россияне пытаются окружить Бахмут с севера и юга и продвигаются под Херсоном - военный эксперт |trans-title=The Russians are trying to surround Bakhmut from the north and south and are advancing near Kherson - military expert |url=https://strana.today/news/417970-rossijane-pytajutsja-okruzhit-bakhmut-voennyj-ekspert-mashovets.html |access-date=2022-12-17 |website=[[Strana.ua]] |language=ru |archive-date=17. detsember 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221217073333/https://strana.today/news/417970-rossijane-pytajutsja-okruzhit-bakhmut-voennyj-ekspert-mashovets.html |url-status=live }}</ref><ref name=":0">{{Cite web |last1=Hird |first1=Karolina |last2=Stepanenko |first2=Kateryna |last3=Bailey |first3=Riley |last4=Mappes |first4=Grace |last5=Layne |first5=Philipson |last6=Klepanchuk |first6=Yekaterina |last7=Kagan |first7=Frederick W. |date=9. detsember 2022 |title=Russian Offensive Campaign Assessment, December 9 |url=https://www.iswresearch.org/2022/12/russian-offensive-campaign-assessment_9.html |access-date=16. detsembril 2022 |website=[[Institute for the Study of War]] |archive-date=16. detsember 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221216081718/https://www.iswresearch.org/2022/12/russian-offensive-campaign-assessment_9.html |url-status=live }}</ref> Sellele vaidlustas aga Hersoni kuberneri nõunik Serhi Hlan, kes väitis, et Venemaa ei viibi saarel.<ref>{{Cite web |last=Burdeina |first=Olena |date=2022-12-13 |title=Потьомкінський острів під Херсоном: висадки російської ДРГ не було, - Хлань |trans-title=Potemkin Island near Kherson: there was no landing of a Russian DRG, - Khlan |url=https://www.stopcor.org/ukr/section-suspilstvo/news-potomkinskij-ostriv-pid-hersonom-visadki-drg-ne-bulo-hlan-video-13-12-2022.html |access-date=2022-12-17 |website=StopCor |language=uk |archive-date=17. detsember 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221217073330/https://www.stopcor.org/ukr/section-suspilstvo/news-potomkinskij-ostriv-pid-hersonom-visadki-drg-ne-bulo-hlan-video-13-12-2022.html |url-status=live }}</ref> [[Ukraina relvajõudude kindralstaap|Ukraina relvajõudude peastaap]] väitis Hlanile vasturääkides 15. detsembril, et Venemaa on alustanud tsiviilelanike sunniviisilist väljasaatmist Velõkõ Potjomkini saarelt, mis näitab, et Vene väed kontrollisid saart.<ref>{{Cite web |date=2022-12-15 |title=Invaders Plant Landmines at the River Banks in Kherson Region and Attempt to Connect ZNPP to Russian Energy System - General Staff |url=https://tsn.ua/en/ato/invaders-plant-landmines-at-the-river-banks-in-kherson-region-and-attempt-to-connect-znpp-to-russian-energy-system-general-staff-2223529.html |access-date=2022-12-17 |website=[[TSN.ua]] |language=en |archive-date=17. detsember 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221217062801/https://tsn.ua/en/ato/invaders-plant-landmines-at-the-river-banks-in-kherson-region-and-attempt-to-connect-znpp-to-russian-energy-system-general-staff-2223529.html |url-status=live }}</ref> ==Analüüs== 10. septembril 2022 teatas [[Taras Berezovets]], et lõunapoolne vasturünnak oli osa "desinformatsioonikampaaniast", et juhtida Venemaa tähelepanu kõrvale Harkivi oblastis ettevalmistatavast tegelikust vasturünnakust.<ref>{{Cite web|date=2022-09-10|first1=Isobel|last1=Koshiw|first2=Lorenzo|last2=Tondo|first3=Artem|last3=Mazhulin|title=Ukraine's southern offensive 'was designed to trick Russia'|url=https://www.theguardian.com/world/2022/sep/10/ukraines-publicised-southern-offensive-was-disinformation-campaign|access-date=2022-09-11|website=[[The Guardian]]|language=en|archive-date=11. september 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220911090543/https://www.theguardian.com/world/2022/sep/10/ukraines-publicised-southern-offensive-was-disinformation-campaign|url-status=live}}</ref> Sõjauuringute instituut analüüsis, et Vene väed alustasid varustuse viimist idarindelt lõunapoolsetele rindetele, et valmistuda eelseisvaks vastupealetungiks.<ref>{{Cite web |title=Institute for the Study of War |url=http://dev-isw.bivings.com/ |access-date=2022-10-17 |website=Institute for the Study of War |language=en |archive-date=25. märts 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220325065358/https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-march-24 |url-status=dead }}</ref> Seega jäeti Venemaa rindejooned Harkivi oblastis Ukraina edasitungile suhteliselt kaitseta. 24. septembril 2022 teatas [[The New York Times]], et Ukraina komandörid ja sõjaväelased tunnistasid, et kandsid Hersoni pealetungi ajal suuri kaotusi, mille peamisteks põhjusteks olid laskemoona puudumine, tugev Venemaa kaitse ja Vene suurtükivägi.<ref>{{cite web|url=https://www.nytimes.com/2022/09/24/world/europe/ukraine-south-kherson-russia.html|title=In Ukraine's South, Fierce Fighting and Deadly Costs|first=Jeffrey|last=Gentlemen|work=The New York Times|date=24. september 2022|access-date=25. septembril 2022|archive-date=25. september 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220925184551/https://www.nytimes.com/2022/09/24/world/europe/ukraine-south-kherson-russia.html|url-status=live}}</ref> Ühes Ukraina pataljonis olid kaotused nii suured, et üksuste liikmeid vahetati kolm korda välja.<ref>[https://www.nytimes.com/2023/08/07/world/europe/ukraine-marines-counteroffensive.html ‘It’s Not a Sprint,’ Ukraine’s Marines Insist. ‘It’s a Marathon.’]</ref> Ukraina kolonel [[Vadõm Suhharevskõi]] omistas osa Ukraina võidust Hersonis lääne partnerriikide saadetud suurtükiväesüsteemidele, juhitavale laskemoonale ja pikamaa raketiheitjatele, vahendas [[The Washington Post]].<ref>[https://www.washingtonpost.com/world/2022/12/29/ukraine-offensive-kharkiv-kherson-donetsk/ Inside the Ukrainian counteroffensive that shocked Putin and reshaped the war] [https://web.archive.org/web/20230108022343/https://www.washingtonpost.com/world/2022/12/29/ukraine-offensive-kharkiv-kherson-donetsk/ Arhiiviversioon] seisuga 8. jaanuar 2023.</ref> Pärast Hersoni vabastamist ütles [[Sõjauuringute Instituut]], et "Venemaa taandumine Hersoni linnast sütitab ideoloogilise lõhe sõjameelsete tegelaste ja Venemaa presidendi [[Vladimir Putin]]i vahel, mis kahandab usaldust Putini pühendumuse ja võime vastu täita oma sõjalubadusi". märkides kriitikat Venemaa valitsuse suunas selliste natsionalistlike tegelaste poolt nagu [[Aleksandr Dugin]], [[Igor Girkin|Igor "Strelkov" Girkin]] ja [[Wagneri grupp]]; ISW märkis ka seda, kuidas "Venemaa sõjaline juhtkond üritab ja suures osas ei suuda integreerida paljudest erinevatest organisatsioonidest koosnevaid lahinguvägesid, millel on palju erinevat tüüpi ja erinevat tüüpi oskusi ja varustust ühtsemasse lahingujõududesse Ukrainas", märkides eriti organiseerituse puudumist. Donetski Rahvavabariigist ja Luhanski Rahvavabariigist saabuvatest sõjalistest jõududest.<ref>{{Cite web |date=12. november 2022 |title=Russian offensive campaign assessment, November 12 |url=http://dev-isw.bivings.com/ |access-date= |website=Institute for the Study of War |language=en |archive-date=25. märts 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220325065358/https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-march-24 |url-status=dead }}</ref> ==Vaata ka== *[[2022. aasta Harkivi vasturünnak]] *[[2023. aasta Ukraina vasturünnak]] *[[Hersoni lahing]] *[[Hersoni vabastamine]] *[[Hersoni oblasti okupeerimine Venemaa poolt]] *[[Melitopoli lahing]] *[[Zaporižžja oblasti okupeerimine Venemaa poolt]] *[[Mõkolajivi lahing]] *[[Mõkolajivi oblasti okupeerimine Venemaa poolt]] *[[Krimmi rünnakud (2022-2023)]] ==Märkused== {{Märkused}} ==Viited== {{Reflist|refs= <ref name="MoscowTimes_UA_Kherson_to_be_liberated">{{cite news |title=Ukraine's Kherson to Be 'Liberated' From Russia by September – Official |date=2022-07-24 |agency=[[Agence France Presse|AFP]] |newspaper=[[The Moscow Times]] |url=https://www.themoscowtimes.com/2022/07/24/ukraines-kherson-to-be-liberated-from-russia-by-september-official-a78390 |access-date=2022-07-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220724164308/https://www.themoscowtimes.com/2022/07/24/ukraines-kherson-to-be-liberated-from-russia-by-september-official-a78390 |archive-date=2022-07-24 |url-status=live}}</ref> <ref name="ISW_RU_offensive_23_July">{{cite web |title=Russian Offensive Campaign Assessment, July 23 |website=[[Institute for the Study of War]] |date=2022-07-23 |url=https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-july-23 |access-date=2022-07-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220724154923/https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-july-23 |archive-date=24. juuli 2022 |url-status=live}}</ref> <ref name="Telegraph_himars_missiles_strike_bridge">{{cite news |first1=Ewan |last1=Somerville |first2=Nataliya |last2=Vasilyeva |first3=Marcus |last3=Parekh |first4=Grace |last4=Millimaci |title=Himars missiles strike key Russian-held bridge in Kherson |date=2022-07-19 |newspaper=[[The Daily Telegraph]] |url=https://www.telegraph.co.uk/world-news/2022/07/19/russia-ukraine-war-latest-news-putin-iryna-venediktova |access-date=2022-07-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220722100013/https://www.telegraph.co.uk/world-news/2022/07/19/russia-ukraine-war-latest-news-putin-iryna-venediktova/ |archive-date=22. juuli 2022 |url-status=live }}</ref> <ref name="NYT_UA_hits_key_bridge">{{cite news |last1=Varennikova |first1=Maria |last2=Bigg |first2=Matthew Mpoke |title=Ukraine hits a key bridge in Kherson as Russia steps up missile strikes across the south |date=2022-07-27 |newspaper=[[The New York Times]] |url=https://www.nytimes.com/2022/07/27/world/europe/ukraine-kherson-missile-strikes.html |access-date=2022-07-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220727215006/https://www.nytimes.com/2022/07/27/world/europe/ukraine-kherson-missile-strikes.html |archive-date=2022-07-27 |url-status=live}}</ref> <ref name="KyivIndep_UA_liberates_villages">{{cite news |last1=Asami |first1=Terajima |title=Ukraine war latest: Ukraine liberates villages in south and east |date=2022-09-04 |newspaper=[[The Kyiv Independent]] |url=https://kyivindependent.com/national/ukraine-war-latest-ukraine-liberates-villages-in-south-and-east |access-date= 2022-09-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220904235951/https://kyivindependent.com/national/ukraine-war-latest-ukraine-liberates-villages-in-south-and-east |archive-date= 4. september 2022 |url-status=live}}</ref> }} [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)]] 1am33wtf1frq5ocjkkka3dxbue40rta Kupjanski lahing 0 662718 7228217 7151310 2026-09-03T14:32:17Z Kuriuss 38125 7228217 wikitext text/x-wiki {{Infokast sõjaline konflikt | konflikt = Kupjanski lahing | osa = [[Vene-Ukraina sõja idarinne|Vene-Ukraina sõja idarindest]] [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa sissetungil Ukrainasse]] | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = Ukraina väed tungimas läbi Kupjanski | aeg = 8.–16. september 2022<br>(1 nädal ja 1 päev) | koht = [[Kupjansk]], [[Harkivi oblast]], [[Ukraina]] | kaart = | laiuskoord = | pikkuskoord = | kaardilaius = | kaardiallkiri = | ala = | tulemus = Ukraina võit | seis = | osaline1 = {{Pisilipp|Venemaa}} | osaline2 = {{Pisilipp|Ukraina}} | osaline3 = | väejuht1 = {{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Roman Berdnikov]]<ref>{{Cite web |title=Командувача військ західного округу РФ Берднікова зняли з посади після успішного наступу ЗСУ на Харківщині |url=https://censor.net/ua/news/3366461/komanduvacha_viyisk_zahidnogo_okrugu_rf_berdnikova_znyaly_z_posady_pislya_uspishnogo_nastupu_zsu_na |access-date=12. septembril 2022 |website=Цензор.НЕТ |language=uk |archive-date=29. september 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220929023419/https://censor.net/ua/news/3366461/komanduvacha_viyisk_zahidnogo_okrugu_rf_berdnikova_znyaly_z_posady_pislya_uspishnogo_nastupu_zsu_na |url-status=live }}</ref><br />{{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Aleksandr Lapin]] | väejuht2 = {{Riigi ikoon|Ukraina}} [[Oleksandr Sõrskõi]]<ref>{{Cite tweet |number=1568576718692093952 |user=DefenceU |title=[...] The Commander of Ukrainian Land Forces, Hero of Ukraine, Colonel General Oleksandr Syrskyi is leading the Ukrainian offensive in this sector. [...] |author=[[Ministry of Defence of Ukraine]] |date=10. september 2022 |access-date=11. septembril 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220911095421/https://twitter.com/DefenceU/status/1568576718692093952 |archive-date=11. september 2022}}</ref><br />{{Riigi ikoon|Ukraina}} Andri Nikolaitšuk{{KIA}} <ref>{{cite web | url=https://freeradio.com.ua/zalyshylasia-druzhyna-ta-malenki-dity-vshanuimo-khvylynoiu-movchannia-viiskovosluzhbovtsia-andriia-nikolaichuka/ | title=Залишилася дружина та маленькі діти: вшануймо хвилиною мовчання військовослужбовця Андрія Ніколайчука | date=19. september 2022 | access-date=20. septembril 2022 | archive-date=20. september 2022 | archive-url=https://web.archive.org/web/20220920172340/https://freeradio.com.ua/zalyshylasia-druzhyna-ta-malenki-dity-vshanuimo-khvylynoiu-movchannia-viiskovosluzhbovtsia-andriia-nikolaichuka/ | url-status=live }}</ref> | väejuht3 = | väeüksused1 = [[File:Banner_of_the_Armed_Forces_of_the_Russian_Federation_(obverse).svg|20px]] [[Venemaa relvajõud]] * [[File:Great emblem of the Russian Airborne Troops.svg|20px]] [[Venemaa õhudessantväed]] [[File:Flag of National Guard of the Russian Federation.svg|20px]] [[Venemaa Rahvuskaart]] * [[File:Patch_of_the_OMON.svg|20px]] [[OMON]]<ref name="Iltalehti">{{cite news | url=https://www.iltalehti.fi/ulkomaat/a/425e6a23-0e4c-41b4-a9f6-2f08cb86c155#gallery | title=IL Ukrainassa: Kraken-yksikkö työnsi venäläiset ulos Kupianskista – taisteluissa kaduilla juoksi sikoja ja venäläiset pakenivat metsään |last=Järvenkylä |first=Nina |date=16. november 2022 |work=[[Iltalehti]] |language=fi | access-date=6. detsembril 2022 | archive-date=6. detsember 2022 | archive-url=https://web.archive.org/web/20221206152433/https://www.iltalehti.fi/ulkomaat/a/425e6a23-0e4c-41b4-a9f6-2f08cb86c155#gallery | url-status=live }}</ref> | väeüksused2 = [[File:Ensign_of_the_Ukrainian_Armed_Forces.svg|20px]] [[Ukraina relvajõud]] *[[92. üksik mehhaniseeritud brigaad (Ukraina)|92. OMBr]]<ref>{{cite tweet |last=Gerashchenko |first=Anton |author-link=Anton Gerashchenko |user=Gerashchenko_en |number=1568840008001327104 |date=11. september 2022 |title=Warriors of the 92nd Mechanized Brigade found an army electrician's "Manual for taking over the world" in Russian positions near Balakliia, Kharkiv Oblast. All the notes were made by hand. Straightaway we can see the power of the Russian army. https://t.co/Py9vKuR6NI |language=en |access-date=5. detsembril 2022}}</ref> *[[File:25 ОПДБр к.svg|20px]] [[25. üksik õhudessantväebrigaad (Ukraina)|25. üksik õhudessantväebrigaad]]<ref>{{cite web | url=https://www.pravda.com.ua/eng/news/2022/09/10/7366915/ | title=Occupiers say they have left Izium and other settlements, while Ukrainian troops show a video: We are in Izium |last=Balachuk |first=Iryna |date=10. september 2022 |work=[[Ukrainska Pravda]] |access-date=16. septembril 2022 | archive-date=24. september 2022 | archive-url=https://web.archive.org/web/20220924111737/https://www.pravda.com.ua/eng/news/2022/09/10/7366915/ | url-status=live }}</ref> *[[File:80 ОДШБр к.svg|20px]] [[80. üksik ründedessantbrigaad]]<ref>{{cite web | url=https://www.newsweek.com/russia-ukraine-counteroffensive-kharkiv-kupiansk-sbu-1741779 | title=Ukrainian forces capture key town as counteroffensive gathers pace: Kyiv | last=Cole | first=Brendan | work=[[Newsweek]] | date=10. september 2022 | access-date=20. septembril 2022 | archive-date=3. märts 2023 | archive-url=https://web.archive.org/web/20230303225442/https://www.newsweek.com/russia-ukraine-counteroffensive-kharkiv-kupiansk-sbu-1741779 | url-status=live }}</ref> *[[Kraken (väeüksus)|Krakeni rügement]]<ref name="Iltalehti"/> [[File:Flag of the Security Service of Ukraine.svg|20px]] [[Ukraina Julgeolekuteenistus]] * [[File:Нарукавний знак ЦСО СБУ.png|20px]] [[Alfa (Ukraina)|SBU Alpha grupp]] [[File:Ensign of the National Guard of Ukraine.svg|20px]] [[Ukraina Rahvuskaart]]<ref>{{cite web | url=https://www.ukrinform.net/rubric-ato/3584285-ukrainian-serviceman-on-liberated-kupiansk-collaborators-hiding-in-basements-children-taken-to-russia.html | title=Ukrainian serviceman on liberated Kupiansk: Collaborators in basements, children taken to Russia |work=Ukrinform | access-date=9. detsembril 2022 | archive-date=6. juuni 2023 | archive-url=https://web.archive.org/web/20230606101021/https://www.ukrinform.net/rubric-ato/3584285-ukrainian-serviceman-on-liberated-kupiansk-collaborators-hiding-in-basements-children-taken-to-russia.html | url-status=live }}</ref> | väeüksused3 = | jõud1 = | jõud2 = | jõud3 = | kaotused1 = '''Ukraina väitel:'''<br>130+ tapetud,<br>16 vangistatud<ref name="Ukrainian estimate 100">{{cite web | url=https://www.pravda.com.ua/eng/news/2022/09/5/7366199/ | title=Armed Forces of Ukraine advance on Kramatorsk front, killing up to 100 occupiers near Kupiansk General Staff |last=Mazurenko |first=Alona | date=5. september 2022 | access-date=16. septembril 2022 | work=[[Ukrainska Pravda]] | archive-date=8. september 2022 | archive-url=https://web.archive.org/web/20220908055117/https://www.pravda.com.ua/eng/news/2022/09/5/7366199/ | url-status=live }}</ref><ref name="Iltalehti"/> | kaotused2 = Teadmata | kaotused3 = | märkused = }} {{Sõjakäik Venemaa sissetung Ukrainasse}} '''Kupjanski lahing''' oli [[2022. aasta Harkivi vasturünnak|Ukraina Harkivi vastupealetungi]] lahing, mis toimus 8.–16. septembrini 2022. [[Financial Times]]i 28. septembri artiklis nimetati lahingut ja sellele eelnenud Ukraina edasitungi "90 km teekonnaks, mis muutis Ukraina sõja kurssi".<ref>{{cite news |date=28. september 2022 |title=The 90km journey that changed the course of the war in Ukraine |work=Financial Times(FT) |url=https://ig.ft.com/ukraine-counteroffensive/ |access-date=1. oktoobril 2022 |archive-date=1. oktoober 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221001153222/https://ig.ft.com/ukraine-counteroffensive/ |url-status=live }}</ref> ==Taust== {{Vaata|Vene okupatsioon Harkivi oblastis|2022. aasta Harkivi vasturünnak}} {{Vaata ka|Balaklija lahing}} [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Vene väed okupeerisid]] Kupjanski 27. veebruarist kuni 10. septembrini 2022.<ref name="Pravda occupation">{{Cite web|url=https://www.pravda.com.ua/eng/news/2022/02/27/7326623/|title=In Kharkiv region, mayor admits to handing over city to occupiers|work=Pravda|date=27. veebruar 2022|access-date=28. veebruaril 2022|archive-date=28. veebruar 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220228032920/https://www.pravda.com.ua/eng/news/2022/02/27/7326623/|url-status=live}}</ref> Kuigi Ukraina armee hävitas kolm päeva varem Venemaa edasitungi aeglustamiseks raudteesilla, loovutas Kupjanski linnapea Hennadi Matsehora, partei [[Opositsiooniplatvorm – Elu Nimel|Opositsiooniplatvorm – Elu nimel]] liige, linna [[Venemaa relvajõud|Vene armeele]] vastutasuks sõjategevuse lõpetamise eest. Venelased ähvardasid linna jõuga vallutada. Selle tulemusena esitas Ukraina valitsus Matsehorale järgmisel päeval süüdistuse [[Riigireetmine|riigireetmises]].<ref>{{Cite web |title=Mayor of Kupiansk who surrendered his city to invaders indicted for treason |url=https://www.pravda.com.ua/eng/news/2022/02/28/7326851/ |access-date=22. märtsil 2022 |website=Ukrayinska Pravda |language=en |archive-date=16. märts 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220316090723/https://www.pravda.com.ua/eng/news/2022/02/28/7326851/ |url-status=live }} *{{Cite web |title=In Kharkiv region, mayor admits to handing over city to occupiers |url=https://www.pravda.com.ua/eng/news/2022/02/27/7326623/ |access-date=22. märtsil 2022 |work=[[Ukrainska Pravda]] |language=en |archive-date=28. veebruar 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220228032920/https://www.pravda.com.ua/eng/news/2022/02/27/7326623/ |url-status=live }}</ref> 28. veebruaril 2022 arreteerisid Ukraina võimud Matsehora.<ref>{{Cite web |date=28. veebruar 2022 |title=Мера Куп'янська, який здав місто окупантам, затримано – джерело |trans-title=Mayor of Kupyansk, who surrendered the city to the occupiers, has been detained – source |url=https://news.liga.net/ua/politics/news/mer-kupyanska-kotoryy-sdal-gorod-okkupantam-zaderjan-istochnik |access-date=22. märtsil 2022 |website=LIGA |language=uk |archive-date=18. märts 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220318012604/https://news.liga.net/ua/politics/news/mer-kupyanska-kotoryy-sdal-gorod-okkupantam-zaderjan-istochnik |url-status=live }}</ref> Hiljem sai Kupjanskist [[Vene okupatsioon Harkivi oblastis|Venemaa toetatud Harkivi sõjalis-tsiviilvalitsuse]] ''de facto'' asukoht ja oluline logistiline varustustee.<ref>{{Cite journal |last=Goodhind |first=William |date=2023 |title=Contested Ground, Report 7: Russian Military Convoys, Occupied-Kupiansk, Kharkiv Oblast, Ukraine, 5 and 31 May 2022 |url=https://rgdoi.net/10.13140/RG.2.2.22703.10407/1 |language=en |doi=10.13140/RG.2.2.22703.10407/1}}</ref> ==Lahing== Enne lahingut väitis Ukraina kindralstaap, et 5. septembril Kupjanskis toimunud rünnakus Vene sõjaväebaasile hukkus 100 Vene sõdurit.<ref name="Ukrainian estimate 100"/> 8. septembril 2022, pärast ulatuslikku [[2022. aasta Harkivi vasturünnak|Ukraina vastupealetungi]], mille käigus vallutas vaid mõne päevaga üle 20 asunduse, väitsid Vene okupatsioonivõimud linnas, et Vene väed asusid Kupjanski kaitsma.<ref>https://liveuamap.com/en/2022/8-september-occupation-authorities-in-kupiansk-say-that-russian [https://web.archive.org/web/20221001215633/https://liveuamap.com/en/2022/8-september-occupation-authorities-in-kupiansk-say-that-russian Arhiiviversioon] seisuga 1. oktoober 2022 {{Bare URL inline|date=september 2022}}</ref><ref name="Ukrainian estimate 100"/><ref>https://liveuamap.com/en/2022/8-september-representative-of-general-staff-of-armed-forces [https://web.archive.org/web/20220908121809/https://liveuamap.com/en/2022/8-september-representative-of-general-staff-of-armed-forces Arhiiviversioon] seisuga 8. september 2022 {{Bare URL inline|date=september 2022}}</ref> [[Kraken (väeüksus)|Krakeni rügemendi]] Ukraina sõdurid sisenesid 9. septembril Kupjanski eeslinna, vallutades järgmiseks hommikuks tagasi linnavolikogu hoone.<ref>{{Cite news |last1=Hunder |first1=Max |last2=Hnidyi |first2=Vitalii |date=10. september 2022 |title=Russia gives up key northeast towns as Ukrainian forces advance |language=en |publisher=[[Reuters]] |url=https://www.reuters.com/world/europe/ukraine-troops-raise-flag-over-railway-hub-advance-threatens-turn-into-rout-2022-09-10/ |access-date=5. detsembril 2022 |archive-date=10. september 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220910114602/https://www.reuters.com/world/europe/ukraine-troops-raise-flag-over-railway-hub-advance-threatens-turn-into-rout-2022-09-10/ |url-status=live }}</ref> Lahingud kahjustasid suurt osa linna keskusest. Hiljem samal päeval teatasid Ukraina ametiisikud, et Kupjansk on vabastatud.<ref>{{Cite web |title=Ukraine's daring counteroffensive, war reparations, and negotiations – an interview with Mykhailo Podolyak |url=https://news.yahoo.com/ukraine-daring-counteroffensive-war-reparations-115200920.html |access-date=5. detsembril 2022 |website=news.yahoo.com |language=en-US |archive-date=5. detsember 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221205162309/https://news.yahoo.com/ukraine-daring-counteroffensive-war-reparations-115200920.html |url-status=live }}</ref> Matsehora venemeelne linnapea asendaja Maxim Gubin põgenes Venemaale pärast seda, kui Ukraina Kupjanski tagasi vallutas. Vene väed evakueerusid Oskili jõe idaküljele Kupjansk-Vuzlovõi linna ja õhkisid taganedes linnaga ühendava silla.<ref name=":0">{{Cite web |title=Institute for the Study of War |url=https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-september-16 |access-date=17. septembril 2022 |publisher=[[Institute for the Study of War]] |language=en |archive-date=20. september 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220920094547/https://understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-september-16 |url-status=live }}</ref> Lahingu ajal naaberlinna pärast pommitasid Vene väed kohalikku Kupjanski lihakombinaati, tappes umbes tuhat siga.<ref name="Iltalehti"/> Ukraina väed vallutasid asula tagasi 16. septembril.<ref name=":0" /> Vahetult pärast lahingut vedelesid Vene sõdurite surnukehad nii Kupjanski kui [[Kupjansk-Vuzlovõi]] ümber.<ref name="Iltalehti"/> ==Tagajärjed== Pärast linnade vabastamist Ukraina poolt jätkasid Vene väed Kupjanski püommitamist.<ref>{{Cite news |date=15. oktoober 2022 |title=In Kupiansk, in northeast Ukraine, liberation came at a steep cost |last1=Loveluck |first1=Louisa |last2=Korolchuk |first2=Serhii |last3=Grzedzinski |first3=Wojciech |url=https://www.washingtonpost.com/world/2022/10/15/kupiansk-liberation-ukraine-war-offensive/ |access-date=5. detsembril 2022 |work=[[The Washington Post]] |language=en |archive-date=16. november 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221116013003/https://www.washingtonpost.com/world/2022/10/15/kupiansk-liberation-ukraine-war-offensive/ |url-status=live }}</ref> Esimesed löögid linna vastu toimusid 13. septembril, kus hukkus kaks tsiviilisikut.<ref>{{Cite web |title=Three civilians killed in Russia's shelling of Kharkiv region |url=https://www.ukrinform.net/rubric-ato/3570225-three-civilians-killed-in-russias-shelling-of-kharkiv-region.html |access-date=9. detsembril 2022 |publisher=[[Ukrinform]] |language=en |archive-date=9. detsember 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221209194354/https://www.ukrinform.net/rubric-ato/3570225-three-civilians-killed-in-russias-shelling-of-kharkiv-region.html |url-status=live }}</ref> Järgmisel päeval sai üks inimene õhurünnakutes haavata.<ref>{{Cite web |title=Three wounded in enemy attacks on liberated territories of Kharkiv region |url=https://www.ukrinform.net/rubric-ato/3571029-three-wounded-in-enemy-attacks-on-liberated-territories-of-kharkiv-region.html |access-date=9. detsembril 2022 |publisher=[[Ukrinform]] |language=en |archive-date=9. detsember 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221209194358/https://www.ukrinform.net/rubric-ato/3571029-three-wounded-in-enemy-attacks-on-liberated-territories-of-kharkiv-region.html |url-status=live }}</ref> 18. septembril sai Kupjanskis mürskudes haavata viis inimest.<ref>{{Cite web |title=Russian forces shell civilian car in Kharkiv region, killing two women |url=https://www.ukrinform.net/rubric-ato/3573958-russian-forces-shell-civilian-car-in-kharkiv-region-killing-two-women.html |access-date=9. detsembril 2022 |publisher=[[Ukrinform]] |language=en |archive-date=9. detsember 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221209194354/https://www.ukrinform.net/rubric-ato/3573958-russian-forces-shell-civilian-car-in-kharkiv-region-killing-two-women.html |url-status=live }}</ref> Kaks päeva hiljem hukkus kaks tsiviilisikut ja viis haavata pärast Venemaa tulistamist linna.<ref>{{Cite web |title=Two civilians killed, nine more injured in enemy shelling of Kharkiv region |url=https://www.ukrinform.net/rubric-ato/3575805-two-civilians-killed-nine-more-injured-in-enemy-shelling-of-kharkiv-region.html |access-date=9. detsembril 2022 |publisher=[[Ukrinform]] |language=en |archive-date=9. detsember 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221209194353/https://www.ukrinform.net/rubric-ato/3575805-two-civilians-killed-nine-more-injured-in-enemy-shelling-of-kharkiv-region.html |url-status=live }}</ref> 22. septembril said mürskude tagajärjel vigastada naine ja kaks last.<ref>{{Cite web |title=Russian troops again shell liberated Kupiansk, injuring woman and two children |url=https://www.ukrinform.net/rubric-ato/3577660-russian-troops-again-shell-liberated-kupiansk-injuring-woman-and-two-children.html |access-date=9. detsembril 2022 |publisher=[[Ukrinform]] |language=en |archive-date=9. detsember 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221209194402/https://www.ukrinform.net/rubric-ato/3577660-russian-troops-again-shell-liberated-kupiansk-injuring-woman-and-two-children.html |url-status=live }}</ref> 27. septembril sai viis tsiviilisikut vigastada pärast Venemaa rünnakut Kupjanski kirikule.<ref>{{Cite web |title=Missile strike on Kupiansk: President's Office shows consequences of attack |url=https://www.ukrinform.net/rubric-ato/3580391-missile-strike-on-kupiansk-presidents-office-shows-consequences-of-attack.html |access-date=9. detsembril 2022 |publisher=[[Ukrinform]] |language=en |archive-date=9. detsember 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221209194355/https://www.ukrinform.net/rubric-ato/3580391-missile-strike-on-kupiansk-presidents-office-shows-consequences-of-attack.html |url-status=live }}</ref> 3. oktoobril hukkus Vene vägede pommirünnaku käigus Kupjanski haiglas üks arst ja sai vigastada õde.<ref>{{Cite web |title=Zelensky: invaders shell hospital in Kupyansk, killing doctor, injuring nurse |url=https://www.ukrinform.net/rubric-ato/3585080-zelensky-invaders-shell-hospital-in-kupyansk-killing-doctor-injuring-nurse.html |access-date=9. detsembril 2022 |publisher=[[Ukrinform]] |language=en |archive-date=9. detsember 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221209194353/https://www.ukrinform.net/rubric-ato/3585080-zelensky-invaders-shell-hospital-in-kupyansk-killing-doctor-injuring-nurse.html |url-status=live }}</ref> Üks naine sai 5. oktoobril õhurünnakus viga.<ref>{{Cite web |title=Three civilians injured in enemy shelling of Kharkiv region |url=https://www.ukrinform.net/rubric-ato/3586223-three-civilians-injured-in-enemy-shelling-of-kharkiv-region.html |access-date=9. detsembril 2022 |publisher=[[Ukrinform]] |language=en |archive-date=9. detsember 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221209194400/https://www.ukrinform.net/rubric-ato/3586223-three-civilians-injured-in-enemy-shelling-of-kharkiv-region.html |url-status=live }}</ref> 26. septembril tulistasid Vene väed Kupjanski lähedal asuvatest Kurõlivka ja Pištšane külast [[Kupjanski tsiviilkonvoi pommitamine|põgenenud tsiviilisikute kolonni]], hukkus 26 tsiviilisikut. Piinamise märke avastati Venemaa halduskeskustes kogu linnas.<ref>{{Cite news |last1=Gallón |first1=Natalie |last2=Walsh |first2=Nick Paton |last3=Gak |first3=Kostyantin |last4=Lâiné |first4=Brice |date=19. september 2022 |title=Liberation has finally come to Ukraine's Kharkiv. But scars of Russia's brutal occupation remain |url=https://www.cnn.com/2022/09/19/europe/kupiansk-ukraine-liberated-russia-intl-cmd/index.html |access-date=5. detsembril 2022 |publisher=[[CNN]] |language=en |archive-date=5. detsember 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221205044616/https://www.cnn.com/2022/09/19/europe/kupiansk-ukraine-liberated-russia-intl-cmd/index.Html |url-status=live }}</ref> ==Galerii== <gallery> File:Kupiansk after Russian occupation (2022-10-07) 04.jpg|Vene vägede kaotused ja kahjustatud varustus lahingu järel File:Kupiansk after Russian shelling, 2023-02-13 (15).jpg|Linnavolikogu pärast lahingut, veebruar 2023 File:Kupiansk after Russian occupation (2022-10-09) 06.jpg|Mahajäetud sõidukid Kupjanskis pärast lahingut </gallery> ==Vaata ka== * [[2022. Harkivi vasturünnak]] ** [[Balaklija lahing]] * [[Vene okupatsioon Harkivi oblastis]] * [[Harkivi lahing (2022)]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)]] rllunylt1yxiucoenhnb8stke9sp27u Adlan Hassanov 0 663572 7228224 7121272 2026-09-03T14:45:19Z Kuriuss 38125 7228224 wikitext text/x-wiki [[File:Adlan Khasanov.jpg|pisi|Adlan Hassanov]] '''Adlan Hassanov''' ([[vene keel]]es Адлан Хасанов; [[25. mai]] [[1970]] – [[9. mai]] [[2004]]) oli tšetšeeni rahvusest Venemaa [[ajakirjanik]] ja [[fotograaf]], hukkus [[Groznõi]]s. <ref>[https://web.archive.org/web/20050802103135/http://www.nppa.org/news_and_events/news/2004/05/reuters_photojournalist_killed.html Reuters Photojournalist Adlan Khasanov Killed With President in Chechen Bomb Blast]</ref> Khasanov õppis ajakirjandust [[Tšetšeenia Riiklik Ülikool|Tšetšeenia Riiklikus Ülikoolis]] ning töötas hiljem ajalehtedes reporteri ja fotograafina. Ta töötas ka [[Reuters]]is ja [[RFE/RL|Radio Libertys]]. Ta hukkus 9. mail Groznõis Dünamo staadionil toimunud võidupüha paraadil tšetšeeni separatistide korraldatud pommiplahvatuses, mille eesmärk oli tappa [[Moskva Kreml|Kremli]] toetatud Tšetšeenia president [[Ahmat Kadõrov]]. Staadion oli ümber ehitatud ja rekonstrueeritud ning raportite kohaselt jäi konstruktsiooni betoonosa sisse pandud pomm turvakontrollis märkamata.{{lisa viide}} == Vaata ka == * [[Venemaal tapetud ajakirjanikud]] == Viited == {{Viited}} {{JÄRJESTA:Hassanov, Adlan}} [[Kategooria:Venemaal mõrvatud ajakirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1970]] [[Kategooria:Surnud 2004]] hcw50r0097xce0nc2ycukpmt0rjx9ab Kodutütarde peavanem 0 665508 7228172 7163352 2026-09-03T12:33:16Z ~2026-47883-02 236792 /* Ave Proos */ 7228172 wikitext text/x-wiki {{Liita|Kodutütred}} {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=jaanuar}} '''Kodutütarde peavanem''' juhib [[Kodutütred|Kodutütarde]] organisatsiooni. Kodutütarde organisatsioon on [[Kaitseliidu struktuuriüksus]].<ref>(''Defending Estonia in Peace and War. Retaining a Small State Near Aggressive Neighbor by Utilizing Unconventional Strategies | ETERA'', s.a.)</ref> Kodutütarde [[organisatsioon]] on üle-eestiline [[vabatahtlik]] isamaalist kasvatust pakkuv noorteorganisatsioon, kuhu saavad kuuluda tütarlapsed vanuses 7‒18 aastat. Tüdrukud saavad organisatsiooni tegevusi kaasa teha, kuni saavad 19-aastaseks. Organisatsiooni kõrgeim juhtorgan on keskkogu, kuhu kuuluvad Kodutütarde peavanem, [[ringkonnavanem]]ad ja igast ringkonnast üks ringkonnakogul kolmeks aastaks valitud täiskasvanud [[noortejuht]]. Peavanem on struktuuris olev ainuke isik kes on palgaline. Kodutütarde peavanemaga sõlmib ja lõpetab töölepingu [[Kaitseliidu ülem]]. Kodutütarde peavanem valib endale abi noortejuhtide hulgast, kes täidab peavanema antud ülesandeid ja vajadusel asendab esindusüritustel peavanemat. Peavanema abi nimetab ametikohale Kaitseliidu ülem peavanema ettepanekul tähtajaliselt kolmeks aastaks. Kodutütarde peavanemal on asetäitja, kes peavanema äraolekul täidab tema ülesandeid ning kellega sõlmib ning lõpetab töölepingu Kaitseliidu ülem. Asetäitja puudumisel asendab peavanemat Kaitseliidu ülema määratud isik.<ref>{{Netiviide |kuupäev= |pealkiri=Põhikiri |url=https://kodututred.ee/dokumendid/pohikiri/ |vaadatud=}}</ref> == Ajalugu == Esimese Vabariigi ajal kodutütarde organisatsiooni juhtisid peavanem, [[vanematekogu]] ja [[kongress]]. Peavanema ja kaks abi valis [[Naiskodukaitse keskjuhatus]] kolmeks aastaks ja kelle peamised ülesanded olid organisatsiooni üleriigiline [[juhtimine]], organisatsiooni esindamine sise- ja välismaal. Peavanem oli vastutav [[Naiskodukaitse]] keskjuhatuse ees. Vanematekogu koosnes peavanemast koos abidega, ringkonnavanematest ja Naiskodukaitse keskjuhatuse [[Esinaine|esinaisest]]. Vanematekogu ülesanneteks oli organisatsiooni üldsuuna määramine, kasvatusküsimuste arutamine, seisukoha võtmine eelarve ja aruande kohta. Aastas tuli pidada vähemalt üks [[koosolek]]. See oli [[Otsustusvõime kriitika|otsustusvõimeline]], kui osalesid vähemalt pooled liikmete üldarvust. Aeg-ajalt toimusid ka üleriigilised kongressid, millest võtsid osa kõik rühma-, jaoskonna- ja ringkonnavanemad, [[Rühmajuht|rühmajuhid]] ja abid. Lisaks võisid osaleda ka Naiskodukaitse keskjuhatus ning ringkondade ja nende [[Jaoskonna esinaine|jaoskondade esinaised]], kes töötasid Kodutütarde rühmades. Kongressi ülesanded olid seisukoha võtmine kõigis peavanema ja vanematekogu esitatud küsimustes, töökava ühtlustamine, töö süvendamine ning kasvatuslike küsimuste arutamine. Kongressi otsusel oli nõuandev tähtsus. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Kodutütarde organisatsioon enne Nõukogude okupatsiooni ja kaasajal |url=https://astrablobs.blob.core.windows.net/kitcontent/7a8458a4-3012-4f65-aac4-724e2133e7c6/0c6f5960-068c-4d4b-9ed6-d61e4ca9d536/1f21d3b5-6f55-4137-af68-905ddb47f4f0.pdf}}</ref> == Peavanemad == === Salme Pruuden === Kodutütarde [[Ideoloogia|ideoloog]] ja esimene peavanem oli [[Salme Pruuden]] (1896–1993). Salme Pruuden oli [[õpetaja]] ja [[kasvatusteadlane]]. Algul oli ta Kodutütarde [[Tartu ringkonnavanem]], alates [[9. september|9. septembrist]] [[1933]] aga Kodutütarde esimene peavanem. Tema teene on Kodutütarde organisatsioonilise [[struktuur]]i väljatöötamine, selle tegevuse suundade seadmine, kokkutulekute organiseerimine. Ta põgenes 1944. aastal [[Nõukogude okupatsioon]]i eest [[Saksamaa]]le.<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Jürjo |eesnimi=Merike |pealkiri=Kodutütarde mustrid |kirjastus=Tallinna Raamatutrükikoda |aasta=2017 |isbn=978-9949-9587-5-7 |koht=Tallinn |keel=Eesti}}</ref> === Maret Lepik === [[16. aprill]]il [[1992]] kinnitas Kaitseliidu ülem [[kolonel]] [[Manivald Kasepõld]] peavanema ametisse kunagise kodutütre [[Maret Lepik]]u (1930–1998). Maret Lepik oli [[pedagoog]] ja ühiskonnateadlane. 1992. aastast läks Kodutütarde organisatsioon Kaitseliidu alluvusse, varem oli organisatsioon allunud Naiskodukaitsele. Maret suutis hoida organisatsiooni stabiilsena, taastada juhatuse ja organisatsiooni algsel kujul, säilitades algse [[kultuuripärand]]i. Kujunes välja juhtide ja liikmete [[koolitussüsteem]], õmmeldi esimesed vormid ja [[käiseembleem]]id. Tema viimaseks ühisolemiseks kõikide ringkondadega jäi suurlaager [[Piusa jõgi|Piusa jõe]] ääres [[1998]]. aastal. Paar kuud pärast laagrit Maret Lepiku [[Surm|suri]].<ref name=":0" /> === Anne Eenpalu === Pärast Maret Lepiku surma otsiti uut juhti omade ehk organisatsiooni liikmete seast, kuid lõpuks jõuti [[Anne Eenpalu]] (sündinud 1954) kandidatuurini. Eenpalu eestvedamisel hakati korraldama juhtide [[õppepäev]]i ja [[seminar]]e. Ta algatas [[õppekirjandus]]e väljaandmise. Kõike, mida Anne enne ametisse määramist lubas, asus ta ka usinasti täitma. Sõites mööda Eesti koole, et tutvustada Kodutütarde tegemisi, leida uusi juhte ja selgitada, kui oluline on säilitada [[Noor|noortes]] teadmine meie [[kodumaa]] tähtsusest. Eenpalu juhtimise ajal suurenes organisatsiooni liikmesus hüppeliselt. Peavanem tegi endast kõik oleneva, et Kodutütred saaksid organisatsioonina [[avalikkus]]ele tuntuks. Oma eesmärkide saavutamiseks ei peljanud ta ka jõulisi võtteid. Tema ametiaja lõppedes [[6. märts]] [[2002]] ei pikendatud tema [[tööleping]]ut, kuna leiti, et ta ei sobi oma [[Ametikoht|ametikohale]]. Üheks tema ametist kõrvaldamise põhjuseid oli kodutütarde viimine [[Eesti Keskerakond|Keskerakonna]] kongressile, kus tüdrukud tervitasid [[Edgar Savisaar|partei esimeest]] hüüdega „Elagu, elagu!“. <ref name=":0" /> === Angelika Naris === Uueks peavanemaks kandideeris Kodutütarde palgaline instruktor [[Angelika Naris]] (sündinud 1964). Ta oli teinud kuus aastat [[noortetöö]]d, olles [[Mustamäe]] väikeste Kodutütarde rühmavanem. [[6. mai]]l 2002 kinnitati ta ametisse. Naris võttis oma esmaseks ülesandeks elavdada ringkondade tegevust, et iga ringkond koos ringkonnavanema ja [[Noortejuht|noortejuhtidega]] suudaks ise läbi viia vajalikku [[kasvatus- ja õppetöö]]d. Naris algatusel kaasajastati [[Õppeprogramm|õppeprogrammi]], kirjutati lahti [[Erialakatse|erialakatseid]], täpsustati [[Põhikiri|põhikirja]] ja koostati [[Kodukorrad|kodukord]]. Tema algatatud on ühised suurlaagrid koos [[Noored Kotkad|noorkotkastega]], traditsioonideks kujunesid [[võistlusmatk Ernake]], [[Kodutütarde oskuste võistlus]] ning [[Kodutütarde olümpiamängud]]e korraldamine. Vahetult enne neljanda [[Ametiaeg|ametiaja]] täitumist leidis Angelika, et tema töö organisatsioonis on tehtud ja organisatsioon vajab uut verd. Hiljem tehti naisele pakkumine asuda tööle [[Kaitseliidu Kool]]i noorsootöö [[Koolitusjuht|koolitusjuhi]] ametikohale. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Noored Kotkad ja Kodutütred – võimalus panustada Eesti riigikaitsesse |url=https://www.teeviit.ee/noored-kotkad-ja-kodututred-noorte-ja-noortejuhtide-voimalus-panustada-eesti-riigikaitsesse/}}</ref> === Ave Kruus (end. Proos) === Uue konkursi tulemusel määrati ametisse [[15. juuni]] [[2018]] [[Ave Proos]] (sündinud 1983). Proos on jätkanud [[Kodutütarde Pealinnalaager|Kodutütarde Pealinnalaagri]] ja Suvekooli traditsiooni. Ave jaoks on oluline [[koostöö]] igal tasemel. Tänu sellele tehakse palju ühiseid üritusi [[Vabariik|riiklikul]] tasandil koostöös Noorte Kotkastega. Proos on veendunud, et tänu [[Vabatahtlik noortejuht|vabatahtlikele noortejuhtidele]], on tuhandetel noortel võimalik saada kvaliteetset isamaalist kasvatust ja huviharidust. Noortejuhtidel on noorte elus suur roll: nad on noortele eeskujud, õpetajad ja [[Usaldusisik|usaldusisikud]]. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Ave Proos saab uueks Kodutütarde juhiks |url=https://online.le.ee/2018/06/13/ave-proos-saab-uueks-kodututarde-juhiks/}}</ref> == Kodutütarde peavanema põhiülesanded == # Juhib Kodutütarde tegevust ja esindab Kodutütreid # vastutab Kodutütarde ülesandeid sätestavate õigusaktide ning töökorralduslike dokumentide õiguspärase ja otstarbeka täitmise eest # viib ellu Kodutütarde keskkogu ja keskjuhatuse otsuseid # korraldab Kodutütarde tegevussuundade ja arengukava väljatöötamist # korraldab Kodutütarde tegevuseks vajalike juhendite ja eeskirjade väljatöötamist # korraldab Kodutütarde eelarve planeerimist ja käsutab Kaitseliidu keskjuhatuse volitusel ja määratud ulatuses struktuuriüksusele eraldatud rahalisi vahendeid # koordineerib või korraldab Kodutütarde üleriigilisi üritusi # juhib koolituste korraldamist # korraldab koostööd Eesti ja välisriikide asutuste või isikutega # korraldab Kodutütarde kasutusse antud vara valitsemist ja korrashoidu # täidab Kaitseliidu ülema käske ja korraldusi ning teeb järelevalvet nende täitmise üle. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Kaitseliidu kodukord |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/115102013009?leiaKehtiv}}</ref> == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Kodutütred]] qmki53gtngd6ldfvsrdbq0g8u7jlh54 Reeda Tuula-Fjodorov 0 668762 7228414 7214978 2026-09-04T08:10:03Z VillaK 44375 7228414 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | nimi = Reeda Tuula-Fjodorov | riik = Eesti | sünniaeg = {{süv|1977|04|30}} | medalid = {{MedalVõistlus|[[Rogaini maailmameistrivõistlused]]}} {{Hõbemedal|2022 Tšehhi|}} {{Hõbemedal|2023 USA|}} {{MedalVõistlus|[[Rogaini Euroopa meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|2021 Eesti|}} {{Kuldmedal|2023 Soome|}} {{Kuldmedal|2024 Eesti|}} {{Hõbemedal|2020 Läti|}} {{Hõbemedal|2026 Tšehhi|}} {{MedalVõistlus|[[Seiklusspordi maailmameistrivõistlused]]}} {{Hõbemedal|2021 Hispaania|}} {{Pronksmedal|2023 Lõuna-Aafrika Vabariik|}} {{MedalVõistlus|[[Seiklusspordi Euroopa meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|2018 Hispaania|}} {{Kuldmedal|2026 Taani|}} }} '''Reeda Tuula-Fjodorov''' (sündinud [[30. aprill]]il [[1977]]; 2018. aastani '''Reeda Tuula''') on eesti sporditeadlane, [[suusataja]], [[rogain]]ija ja [[seiklussport]]lane. 1999. aastal lõpetas ta [[Tartu Ülikool]]i majandusteaduskonna ettevõtlusmajanduse eriala. 2005. aastal lõpetas ta [[Tallinna Ülikool]]i kehakultuuriteaduskonna ja kaitses teadusmagistri kraadi magistritööga "Seikluskasvatuse määratlus ja selle tõhususe hindamine Lastekaitse Liidu projekti "Seiklus" sihtgrupi üldise enesehinnangu näitel".<ref>{{Netiviide |url=https://www.ester.ee/record=b2081698*est |pealkiri=E-kataloog ESTER |vaadatud=2024-01-19 |arhiivimisaeg=2024-01-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240119182959/https://www.ester.ee/record=b2081698*est |url-olek=ei tööta }}</ref> Aastatel 2006–2022 töötas ta [[Tallinna Ülikool]]i rekreatsioonikorralduse lektorina.<ref>[https://www.etis.ee/Portal/Persons/Display/91b027df-6741-4d45-8614-dc6ac7678b13 Eesti Teadusinfosüsteem. Reeda Tuula-Fjodorov]</ref> 2022. aastast on ta Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi nooremteadur ja rekreatsioonikorralduse õpetaja.<ref>[https://www.tlu.ee/inimesed/reeda-tuula-fjodorov Tallinna Ülikool. Reeda Tuula-Fjodorov]</ref> Eesti meistrivõistlustel murdmaasuusatamises on ta võitnud kaks pronksmedalit – 1995. aastal 15 km klassikatehnikas sõidus ja 2016. aastal 30 km klassikatehnikas ühisstardiga sõidus. Lisaks on ta võitnud Eesti meistrivõistlustel murdmaasuusatamises teatesõidus kolm hõbedat Viljandi Suusaklubi naiskonnaga (1992, 1993, 1994), samuti kulla (2015), hõbeda (2016) ja pronksi (2018) Spordiklubi Sparta naiskonnaga ning pronksi (2019) spordiseltsi [[Eesti Spordiselts Põhjakotkas|Põhjakotkas]] naiskonnaga.<ref name="sport24">[https://www.sport24.ee/index.php?ac=otsinimidet&id=96815 Sport24 sporditulemused]</ref> Eesti meistrivõistlustel aerutamises meremaratoni distantsil võitis kahesüstal koos [[Piibe Tammemäe]]ga naiskondade arvestuses 2018. aastal hõbeda ja 2020. aastal pronksi. [[Rogaini maailmameistrivõistlused|Rogaini maailmameistrivõistlustel]] on ta koos [[Piibe Tammemäe]]ga võitnud naisvõistkondade arvestuses kaks hõbemedalit – 2022. aastal Tšehhis ja 2023. aastal USA-s. [[Rogaini Euroopa meistrivõistlused|Rogaini Euroopa meistrivõistlustel]] on ta segavõistkondade arvestuses võitnud koos abikaasa [[Ain Fjodorov]]iga 2020. aastal [[Läti]]s [[Tukums]]i lähedal hõbeda ning 2021. aastal [[Otepää]]l ja 2024. aastal [[Misso]]s kulla ning koos [[Rain Eensaar]]ega 2023. aastal Soomes Pöytyäl kulla ja 2026. aastal Tšehhis Orlické Záhořís hõbeda.<ref name="sport24" /><ref>[https://www.esbl.ee/biograafia/Ain_Fjodorov Eesti Spordi Biograafiline Leksikon. Ain Fjodorov]</ref> 2018. aastal Hispaanias Kataloonias tuli ta Estonian ACE Adventure võistkonna koosseisus ([[Silver Eensaar]], Rain Eensaar, [[Timmo Tammemäe]], Reeda Tuula-Fjodorov) [[seiklussport|seiklusspordi]] Euroopa meistriks. 2026. aastal [[Taani]]s [[Sjælland|Själland]]i saarel tuli ta Estonian ACE/La Sportiva võistkonnas (Reeda Tuula-Fjodorov, Timmo Tammemäe, Rain Eensaar, [[Tauno Riibak]]) taas seiklusspordi Euroopa meistriks.<ref>[https://sport.err.ee/1610125027/eesti-voistkond-tuli-seiklusspordis-euroopa-meistriks Eesti võistkond tuli seiklusspordis Euroopa meistriks. ERR sport, 01.09.2026]</ref> Seiklusspordi maailmameistrivõistlustel võitis ta Estonian ACE Adventure võistkonna koosseisus (Silver Eensaar, Rain Eensaar, Timmo Tammemäe, Reeda Tuula-Fjodorov) 2021. aastal Hispaanias Galicias hõbemedali ja 2023. aastal Lõuna-Aafrika Vabariigis pronksmedali.<ref>[https://sport.err.ee/1608361326/eesti-voistkond-voitis-seiklusspordi-mm-il-hobemedali Eesti võistkond võitis seiklusspordi MM-il hõbemedali. ERR Sport, 6.10.2021]</ref><ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/120242520/eestlased-voitsid-seiklusspordi-mm-il-pronksmedali Eestlased võitsid seiklusspordi MM-il pronksmedali. Delfi Sport, 25.10.2023]</ref> Aastatel 2009–2023 oli ta Ühenduse Sport Kõigile juhatuse liige. ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Tuula-Fjodorov, Reeda}} [[Kategooria:Eesti sporditeadlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli majandusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Eesti suusatajad]] [[Kategooria:Eesti orienteerujad]] [[Kategooria:Sündinud 1977]] f9sdizp0vqdv3n505s4fu5594qj87be Bolšoi Berjozovõi 0 670008 7228218 7202923 2026-09-03T14:33:50Z Kuriuss 38125 7228218 wikitext text/x-wiki {{A-klassi artikkel}} {{Saar | laiuskoord = 60/17/58/N | pikkuskoord = 28/36/59/E | asendikaart = Venemaa/Leningradi oblast | pindala = 24 | pilt = Остров Большой Березовый, бухта Болотная - panoramio.jpg | pildiallkiri = Bolšoi Berjozovõi rannik (2010) | veekogu = [[Soome laht]] | saarestik = [[Koivisto saarestik]] | kaardi seletus = Bolšoi Berjozovõi asukoht [[Leningradi oblast]]is | kõrgus = 43,7 }} '''Bolšoi Berjozovõi''' (ajalooliselt '''Koivisto''', [[Vene keel|vene]] ''Большой Берёзовый'', [[Soome keel|soome]] ''Koivistonsaari'' või ''Koivusaari'', [[Rootsi keel|rootsi]] ''Björkö'') on [[Läänemeri|Läänemeres]] asuv [[saar]], mis kuulub [[Venemaa]] koosseisu. Saare pindala on 24 km², mis teeb Bolšoi Berjozovõist [[Koivisto saarestik]]u suurima saare. Tegemist on saarestiku ainsa saarega, mis on aasta läbi asustatud. == Loodus == [[Fail:BirchIslands.jpg|pisi|vasakul|[[Koivisto saarestik]]. Saarestiku suurim saar Bolšoi Berjozovõ on kagupoolne saar.]]Bolšoi Berjozovõi on Läänemeres, täpsemalt [[Soome laht|Soome lahes]] asuv [[Koivisto saarestik]]u hulka kuuluv saar. Administratiivselt kuulub saar Venemaa [[Leningradi oblast]]is oleva [[Viiburi rajoon]]i koosseisu ja on piiriala, kuhu minekuks peab [[FSB]] loa saama. Mandrist on Bolšoi Berjozovõi umbes 3,5 kilomeetri kaugusel, saarele lähimast asulast [[Primorsk (Leningradi oblast)|Primorskist]] eraldab saart [[Björkösund|Björkösundi väin]].<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Нестеренко |eesnimi=Александр Геннадьевич |perekonnanimi2=Драпей |eesnimi2=Константин Иванович |perekonnanimi3=Драпей |eesnimi3=Ян Константинович |kuupäev=2019 |pealkiri=ВЕРОЯТНАЯ ОБСТАНОВКА НА ТЕРРИТОРИИ ВЫБОРГСКОГО РАЙОНА ЛЕНИНГРАДСКОЙ ОБЛАСТИ ПРИ ВОЗНИКНОВЕНИИ ЧРЕЗВЫЧАЙНОЙ СИТУАЦИИ ТЕХНОГЕННОГО ХАРАКТЕРА |ajakiri=ВЫСШАЯ ШКОЛА: НАУЧНЫЕ ИССЛЕДОВАНИЯ |leheküljed=111}}</ref> Suuremad naabersaared on saarestiku koosseisu kuuluvad [[Tiurinsaari]] kirdes ja [[Piisaari]] põhjas. [[Biogeograafia|Biogeograafiliselt]] kuulub saar Karelia australise koosseisu.<ref name=":0">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Stepanchikova |eesnimi=Irina S. |perekonnanimi2=Schiefelbein |eesnimi2=Ulf |perekonnanimi3=Alexeeva |eesnimi3=Nadezhda M. |perekonnanimi4=Teuvo |eesnimi4=Ahti |perekonnanimi5=Kukwa |eesnimi5=Martin |perekonnanimi6=Himelbrant |eesnimi6=Dmitry E. |perekonnanimi7=Pykälä |eesnimi7=Juha |kuupäev=2011 |pealkiri=Additions to the lichen biota of Berezovye Islands, Leningrad Region, Russia |url=https://eseis.ut.ee/ial5/fce/fce48pdf/fce48_stepanchikova-2.pdf |ajakiri=[[Folia Cryptogamica Estonica]] |aastakäik=48 |leheküljed=95–106}}</ref> 1976. aastal arvati saar Viiburi looduskaitseala hulka. 1996. aastal loodi Koivisto saarestikust omaette looduskaitseala. Tegemist on ühe Leningradi oblasti suurima [[looduskaitseala]]ga.<ref name=":0" /> Kaitseala sihiks on kaitsta veelindude elupaikasid, säilitada ökosüsteemi loomulik [[veerežiim]] ja [[bioloogiline mitmekesisus]], kaitsta haruldasi liike ning säilitada [[Veetaimestik|vee]]- ja rannikutaimestikku.<ref name=":1">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Перевощикова |eesnimi=Я. В. |kuupäev=2009 |pealkiri=СОВРЕМЕННОЕ СОСТОЯНИЕ РАМСАРСКИХ ТЕРРИТОРИЙ И ПЕРСПЕКТИВЫ ИХ РАЗВИТИЯ |ajakiri=Самарская Лука |aastakäik=18 |üksiknumber=2 |leheküljed=12-14}}</ref> Sellest hoolimata on saare elustiku seisund analüüside järgi kehvas seisundis ja kohalik looduse tasakaal on haavatavas seisus.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Volnina |eesnimi=O.V. |kuupäev=2011 |pealkiri=ОЦЕНКА ГЕОЭКОЛОГИЧЕСКОЙ СИТУАЦИИ В РАЙОНАХ ПОДВОДНЫХ ОТВАЛОВ ГРУНТА В ВОСТОЧНОЙ ЧАСТИ ФИНСКОГО ЗАЛИВА |ajakiri=УЧЕНЫЕ ЗАПИСКИ |aastakäik=20 |leheküljed=174-179}}</ref> ==== Taimestik ==== Bolšoi Berjozovõi on peamiselt kaetud [[Männik|männi]]- ja [[Kask|kasemetsaga]]. Kui saare vanemad metsad on männimetsad (keskmine vanus 70–90 aastat, vanimad puud on umbes 190 aastat vanad), siis [[metsatulekahju]]de järel ja endistel põllumaadel kasvab männiku asemele peamiselt kask.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> Lisaks metsale on saarel [[Zvanka järv]] ja mitmed [[soo]]d. Bolshoi Berezovõis asuvad [[raba]]d, [[siirdesoo]]d ja [[madalsoo]]d. [[Turbasammal]] ja [[Mänd|männid]] moodustavad levinuima taimkatte soos.<ref name=":1" /> ==== Loomastik ==== [[Fail:Vyborgsky District, Leningrad Oblast, Russia - panoramio (43).jpg|vasakul|pisi|[[Zvanka järv|Zvanka]] järv, ümbritsetud sõjaaegsete piiretega (2016)]] Piiratud ligipääsu tõttu ei ela Bolšoi Berjozovõil väga palju [[Imetajad|imetajaid]]. Kogu saarestiku peale kokku on saarel tuvastatud 23 loomaliiki. [[Kahepaiksed|Kahepaikseid]] on saarel kolm liiki: [[tähnikvesilik]], [[rohukonn]] ja [[harilik kärnkonn]]. Roomajaid on saarel 4 liiki: [[arusisalik]], [[rästik]], [[nastik]] ja [[vaskuss]].<ref name=":9">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Ямалеев |eesnimi=О.А |perekonnanimi2=Силуянов |eesnimi2=А.Н. |kuupäev=2010 |pealkiri=«Материалы комплексного экологического обследования участков территории, обосновывающие внесение изменений в Положение о государственном природном комплексном заказнике «Березовые острова»» |url=http://www.oopt.aari.ru/ref/614 |ajakiri=Комитет по природным ресурсам Ленинградской области |avaldamispaik=Peterburi |vaadatud=2024-02-07 |arhiivimisaeg=2024-02-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240220161018/http://www.oopt.aari.ru/ref/614 |url-olek=ei tööta }}</ref> Saarel elavad mitmed looduskaitse all olevad liigid, eriti Zvanka järve läheduses soodes ja metsades. Kaitse all on mitmed linnuliigid: [[sarvikpütt]], [[väikepütt]], [[sõtkas]], [[tuttvart]], [[naerukajakas]], [[kalakajakas]], [[sinikael-part]], [[luitsnokk-part]], [[mustviires]], [[rääkspart]], [[kiivitaja]], [[tumetilder]] ja [[täpikhuik]]. Bolšoi Berjozovõi saarel on haruldane mujal saarestikul levinum [[metsis]], keda jahiti saarel peaaegu liigi väljasuremiseni. Harva kohatud linnuliikidest leiab saarel veel [[hiireviu]], [[pruunselg-põõsalind]], [[hänilane]], [[karmiinleevike]] ja [[punaselg-õgija]]. Loomaliikidest on saarel haruldased liigid [[orav]], [[uruhiir]], [[juttselg-hiir]], [[mutt]], arusisalik, rästik ja [[mäger]].<ref name=":9" /> [[Fail:Патала - panoramio.jpg|pisi|Rannik (2011)]] [[Okasmetsad]]e tõttu elavad saartel mitmed linnu- ja loomaliigid, kes on mujal [[Euroopa]]s haruldased. Linnuliigid, mida metsades võib kohata, on [[händkakk]], [[kanakull]], [[käblik]], [[punarind]], [[laulurästas]], [[lepalind]], [[metsvint]], [[metskiur]], [[suur-kirjurähn]], [[musträhn]] ja [[must-kärbsenäpp]]. Võrreldes ülejäänud saarestikuga on Bolšoi Berjozovõil levinum heinaniitudel pesitsev [[rukkirääk]]. Imetajatest elavad metsas mitmed hiireliigid ([[laane-karihiir]], [[väike-karihiir]], [[harilik leethiir]]), [[tuhkur]] ja [[rebane]].<ref name=":9" /> Asulapõhine loomastik on Bolšoi Berjozovõil vähearenenud, sest inimasustus pole saarel enam levinud. [[Krasnõi Ostrov (Leningradi oblast)|Krasnõi Ostrovis]] elavad mitmed inimasustusele omased liigid: lindudest [[suitsupääsuke]], [[räästapääsuke]], [[põldvarblane]], [[kuldnokk]] ja loomadest [[rändrott]], [[koduhiir]] ning peenardes ja pesuhoonetes nastik.<ref name=":9" /> Saare kaldad moodustavad peamiselt liivarannad ning pillirooga kaetud kaldad.<ref name=":4" /> Imetajaid väga [[rannaniit]]udel ei ela, rannikul võib kohata vaid [[kährik]]ut (ja Krasnõi Ostrovis rändrotti). Lindudest kohtab rannikul mitut liiki: [[kõrkja-roolind]], [[rästas-roolind]], [[linavästrik]], [[vihitaja]], harva ka peamiselt metsas elavat [[Punajalg-tilder|punajalg-tildrit]].<ref name=":9" /> Saare rannikust umbes 6–10 kilomeetrit lõunas pesitsevad sagedasti [[Viigerhüljes|läänemere hülged]].<ref name=":1" /> == Rahvastik == [[Fail:Saarenpaa1923.jpg|pisi|Koivisto põhjapoolsed külad 1923. aastal]] Bolšoi Berjozovõi kaguosas on väike [[Krasnõi Ostrov (Leningradi oblast)|Krasnõi Ostrovi]] küla, kus osa elanikke elab saarel aasta läbi. Küla elanike arv on märgatavalt suurem suveperioodil. 2018. aastast on ühendus mandri ja saare vahel olemas aasta läbi, varem sai saarele minna vaid [[Suvi|suvel]].<ref name=":4" /> Ajalooliselt oli kogu Viiburi piirkond [[Karjalased|karjalastega]] asustatud, 13. sajandist asusid piirkonda elama [[soomlased]] ja [[rootslased]].<ref name=":6">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Kirkinen |eesnimi=Heikki |autor-link=Heikki Kirkinen |kuupäev=1982 |pealkiri=Finland in Russian sources up to the year 1323 |ajakiri=[[Scandinavian Journal of History]] |aastakäik=7 |üksiknumber=1 |leheküljed=255-275 |doi=10.1080/03468758208579009}}</ref> 1939. aastaks elas terves [[Koivisto vald|Koivisto vallas]] ligi 10&nbsp;000 elanikku.<ref name=":2">{{Uudiseviide |kuupäev=04.12.1939 |pealkiri=Karjala ja Soome-lahe saared |leheküljed=4 |väljaanne=[[Päewaleht]] |url=https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1939/12/04/24}}</ref> Saare suurim küla oli [[Saarenpää]], sellele lisaks asusid [[Eistilä]], [[Ingerttilä]], [[Jaakkola]] ja [[Patala]] küla saare põhjaosas ning [[Hyttölä]] saare lõunaosas. Eistilä küla nimi viitab vanadele suhetele [[Eesti]]ga, Ingerttilä aga [[Ingerimaa]]le.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Koiviston kylät |url=https://www.koivistolaiset.net/contact |vaadatud=2024-02-05 |väljaanne=Suomen Koivisto-Seura ry}}</ref> Elanikkond koondus rannikule, nende peamine elatusallikas oli [[kalapüük]], kohati ka [[hülgepüük]].<ref name=":5">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Mäkinen |eesnimi=Anssi |pealkiri=Linnaleirit ja vainovalkeat |kirjastus=[[Suomalaisen Kirjallisuuden Seura]] |aasta=2002 |isbn=951-45-9660-9 |koht=Helsingi}}</ref> == Ajalugu == ==== Esiaeg ==== Bolšoi Berjozovõi saare muinasajaloo kohta on vähe teada. [[Balti jääjärv]]e ajastul oli saar täielikult vee all. Pärast [[Billingeni katastroof]]i, mil järv [[Atlandi ookean]]iga ühines, hakkas veetase piirkonnas alanema.<ref name=":7">{{Netiviide |pealkiri=Koiviston historiaa |url=https://www.koivistolaiset.net/koiviston-seurakunta |vaadatud=2024-02-05 |väljaanne=Suomen Koivisto-Seura ry}}</ref> Tänapäevasel kujul tekkis Bolšoi Berjozovõi tõenäoliselt [[Läänemeri|Läänemere]] tekkimise ajastul [[4. aastatuhat eKr|4. aastatuhandel eKr]].<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Beckholmen |eesnimi=Monica |perekonnanimi2=Tirén |eesnimi2=Sven A |kuupäev=september 2008 |pealkiri=The geological history of the Baltic Sea: a review of the literature and investigation tool |väljaanne=[[Rootsi kiirgusohutusamet]] |url=https://www.osti.gov/etdeweb/servlets/purl/963502}}</ref> Koivisto piirkond on asustatud juba [[Kiviaeg|kiviajast]] peale. [[Läänemeresoomlased]] arvatakse piirkonda olevat jõudnud umbes 1. sajandil pKr, Koivisto piirkonda asus hõim, kellest kujunesid välja [[karjalased]].<ref name=":6" /> Arvatakse, et [[Viikingiaeg|viikingiajal]] võis [[idatee]]l asuval Bolšoi Berjozovõil olla mitmes allikas mainitud muistne viikingite Björkö kaubandusasula, kuid kuna saarel pole korralike [[Arheoloogiline kaevamine|arheoloogilisi kaevamisi]] tehtud, puuduvad konkreetsed tõendid selle kohta.<ref name=":7" /><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Губарев |eesnimi=О. Л. |kuupäev=2017 |pealkiri=Остров Биорко – стоянка норманнов или торговое место? |ajakiri=Археологические вести |aastakäik=23 |leheküljed=355-359}}</ref>[[Fail:General map of the Grand Duchy of Finland 1863 Sheet F4 (cropped).jpg|pisi|[[Koivisto saarestik]] ja saarte külad [[Soome Suurvürstiriik|Soome suurvürstiriigi]] koosseisus (1863)]]13. sajandi teisel poolel sattusid karjalased [[Novgorodi vabariik|Novgorodi]] mõjusfääri, aga Vene vürstiriigi mõju Karjala aladel oli piiratud. 1290. aastatel kehtestas järk-järgult piirkonnas võimu [[Rootsi]], ehitades [[Viiburi linnus|Viiburi kindluse]] ja allutades ümbritsevad alad.<ref name=":6" /> Rootsi võim piirkonnas, muuseas ka Bolšoi Berjozovõi saarel, kinnitati [[Pähkinäsaari rahu]]ga 1323. aastal. Saarele asusid [[soomlased]] ja [[rootslased]] ning see moodustas osa [[Soome-Karjala]]st.<ref name=":2" /> ==== Uusaeg ==== Saarele asunud elanikud tegelesid peamiselt [[Kalapüük|kalapüügi]], [[laevaehitus|laevaehituse]] ja [[Põlluharimine|põlluharimisega]], kasvatades peamiselt [[rukis]]t.<ref name=":4" /> Saare põllud olid aga väikesed ja teravilja toodi sisse [[Sõbralaat|naaberaladelt]], muuhulgas ka Eestist. Tollal Björkö nime kandev saar asus Rootsi idapiiril, mistõttu ta sattus korduvalt idanaabri rünnaku alla. [[Liivi sõda|Liivi sõja]] ajal käis saarelt üle mitu [[Vene tsaaririik|Vene]] rüüsteretke, neist suurim 1572. aastal. Näiteks [[Saarenpää]] asustatud talude, arv langes 24 (1571) pealt 5 peale (1586).<ref name=":5" /> [[Põhjasõda|Põhjasõja]] ajal okupeeris saare Venemaa ja saarele paigutati [[sõdur]]id ning [[Suurtükk|suurtükid]]. Sõja lõppedes 1721. aastal loovutas Rootsi saare [[Venemaa Keisririik|Venemaale]] ja see liideti [[Viiburi kubermang]]u koosseisu.<ref name=":4" /> Pärast ülejäänud [[Soome sõda|Soome vallutamist]] liideti kubermang 1811. aastal [[Soome Suurvürstiriik|Soome vürstiriigiga]]. Bolšoi Berjozovõi saart arendati edasi merekindlusena, saare lõunaossa ehitati sajandi keskpaigal kindlus 254 mm suurtükiga. Tulirelvade [[laskemoon]]aga varustamiseks ehitati saarele [[kitsarööpmeline raudtee]].<ref name=":4" /> Saarte esimene kool asutati [[Eistilä]]s. Kui vana kooli ruumid kitsaks jäid, ehitati uus hoone, mis on siiani säilinud. Hiljem rajati [[rahvakool]]id ka [[Pattala]] ja Saarenpää külla. 159 majapidamisega Saarenpää kujunes saare keskuseks. Saarel asusid spordiselts [[Saarenpojat]], staadion, ühistu kauplus ja mitmed ettevõtted: sepikoda, soolatsehh ja saeveski.<ref name=":4">{{Netiviide |kuupäev=2017 |pealkiri=Березовые острова в Финском заливе, общая информация |url=http://koivisto.spb.ru/ |vaadatud=2024-02-01 |väljaanne=Березовые острова в Финском заливе |arhiivimisaeg=2024-12-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20241209015446/http://koivisto.spb.ru/ |url-olek=ei tööta }}</ref> ==== 20. sajand ==== [[Fail:Старый_финский_ДОТ_за_бухтой_Болотная_-_panoramio.jpg|pisi|Soomlaste [[punker]]|vasakul]] Pärast Soome iseseisvumist 1917. aastal kuulus tollal Koivusaari nime all tuntud saar [[Soome Vabariik|Soome Vabariigi]] koosseisu. [[Venemaa kodusõda|Venemaa kodusõja]] ajal kasutas saart [[Suurbritannia]] baasina operatsioonidel [[Kroonlinn]]a vastu.<ref name=":2" /> 1920. aastatel asus saarele Soome garnison, mis säilitas Koivisto kindluse kasutusvõimelisena ja arendas selle kaitseid.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Головко |eesnimi=Анастасия Альбертовна |kuupäev=2011 |pealkiri=РОЛЬ АРХИТЕКТУРНЫХ ДОМИНАНТ В ФОРМИРОВАНИИ БЕРЕГОВЫХ УКРЕПЛЕНИЙ |url=https://www.gramota.net/articles/issn_1997-292X_2011_8-4_09.pdf |ajakiri=Исторические, философские, политические и юридические науки, культурология и искусствоведение. Вопросы теории и практики |aastakäik=8 |üksiknumber=14 |leheküljed=38-41}}</ref> Kindlus moodustas osa [[Mannerheimi liin]]is.<ref name=":4" /><ref name=":8">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Anzulovic, Jr |eesnimi=James Venceslav |kuupäev=1968 |pealkiri=THE RUSSIAN RECORD OF THE WINTER WAR , 1939-1940: AN ANALYTICAL STUDY OF SOVIET RECORDS OF THE WAR WITH FINLAND FROM 30 NOVEMBER 1939 TO 12 MARCH 1940 |ajakiri=[[University of Maryland]]}}</ref>[[Fail:Soviet-finnish negotiations 1939 borderline.png|pisi|Nõukogude-Soome piiriläbirääkimised [[Karjala kannas]]el (1939) ]][[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] alguses, 1939. aasta oktoobris nõudis [[Nõukogude Liit]] Soomelt piiriäärsete alade, sealhulgas ka Koivisto saare Nõukogude Liidule loovutamist. Soome oli valmis loovutama mõned alad, kuid mitte Koivisto saart.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=T. |eesnimi=H. |kuupäev=1940-03-12 |pealkiri=Soome–Nõuk. Liidu lahkuminekud |leheküljed=2 |väljaanne=[[Päewaleht]] |url=https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1940/03/12/7}}</ref> Novembris [[Talvesõda|tungis Nõukogude Liit Soomele kallale]]. Saart pommitati suurtükitulega juba detsembris, aga tõsisemad katsed kindlussaart võtta ei toimunud enne 1940. aasta veebruari. Soomlased evakueerisid saare 23. veebruaril, venelased võtsid kindluse samal päeval üle. Märtsis sõlmitud [[Moskva rahuleping]]uga loovutas Soome saare ametlikult Nõukogude Liidule.<ref name=":8" /><ref>{{Uudiseviide |kuupäev=09.03.1943 |pealkiri=SOOME TALVESÕDA – väikerahva kangelaslikkuse sümbol |leheküljed=4 |väljaanne=[[Eesti Sõna]] |url=https://dea.digar.ee/article/eestisona/1943/03/09/45}}</ref> Soome [[Rannapatarei|rannapatareid]] Koivisto saarel avaldasid venelastele muljet ning mõned aastad ehitati Nõukogude Liidus patareisid Koivisto kaitsete eeskujul.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Pärn |eesnimi=Jüri |kuupäev=detsember 2017 |pealkiri=Ninase 180 mm rannapatarei |url=https://register.muinas.ee/file/militaryheritage/291.pdf |ajakiri=[[Eesti Muinsuskaitseamet]] |leheküljed=2-3}}</ref> [[Jätkusõda|Jätkusõja]] ajal taastas Soome 1941. aasta novembris saarel oma võimu, mis püsis 1944. aasta suveni.<ref name=":4" /> Juunis 1944 vallutas Nõukogude Liit taas Koivisto saare.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=27.06.2018 |pealkiri=Postimees 1944. aastal: Soomes võideldakse vaibumatu väsimatusega |väljaanne=[[Postimees]] |url=https://arvamus.postimees.ee/4510305/postimees-1944-aastal-soomes-voideldakse-vaibumatu-vasimatusega}}</ref> [[Fail:Наблюдательный пост пограничников - panoramio.jpg|vasakul|pisi|Hüljatud Nõukogude piirivalvetorn (2011)]] Saarel elanud soomlased ja rootslased lahkusid Bolšoi Berjozovõilt pärast seda, kui Soome loovutas saare Nõukogude Liidule.<ref name=":3">{{Raamatuviide |perekonnanimi=SINGLETON |eesnimi=FRED |pealkiri=A Short History Of Finland |kirjastus=[[Cambridge University Press]] |aasta=2004 |trükk=Teine |koht=Cambridge |leheküljed=49-67, 126 |keel=en}}</ref> Esialgu kuulus saar [[Karjala-Soome NSV]] koosseisu, kuid 1944. aastal viidi saar üle [[Leningradi oblast]]i.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Чистяков |eesnimi=Антон Юрьевич |pealkiri=Выборгская губерния |url=http://www.enclo.lenobl.ru/object/1803553507?lc=ru |vaadatud=2024-02-07 |väljaanne=Культура Ленинградской области: Энциклопедия |arhiivimisaeg=2024-02-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240207153634/http://www.enclo.lenobl.ru/object/1803553507?lc=ru |url-olek=ei tööta }}</ref> Saar asustati [[Venelased|venelastest]] uusasunikega, kellest enamik tuli [[Pihkva oblast|Pihkva]] ja [[Jaroslavli oblast|Jaroslavli oblastist]]. Kasutusse võeti suuresti saarel säilinud soome külad. Eistilä ja [[Ingerttilä]] küla ühendati [[Petrovskoje (Viiburi rajoon)|Petrovskoje]] asulaks ning [[Hyttölä]], Pattala ja Saarenpää ühendati Krasnoostrovski (tänapäeval [[Krasnõi Ostrov (Leningradi oblast)|Krasnõi Ostrov]]) asulaks. Ülejäänud külad lakkasid olemast. Lisaks uusasunikele paiknes Bolšoi Berjozovõil sõja järel ka [[Nõukogude armee]], mis võttis kasutusele endised Soome sõjaväehooned. Saarel asusid suurtükiväediviis ja õhutõrjesuurtükiväelased ning nende pered. Krasnõi Ostrovi asulasse rajati eluks vajalikud hooned: kaks [[kool]]i, [[lasteaed]], [[kauplus]], [[raamatukogu]], [[raadiojaam]], [[haigla]] ja [[postkontor]]. Saare elanikud töötasid kohapealses [[Ždanovi kolhoos (Viiburi rajoon)|Ždanovi kalurikolhoosis]].<ref name=":4" /> Sõjavägi oli saarel kuni 1950. aastate lõpuni. Kümnendi lõpus armeed kärbiti ja Nõukogude väeosad lahkusid saarelt. Sõjaväe väljaviimise järel saarel taristut enam ei arendatud. 1960. aastate lõpus sai meretööde käigus kahjustada elektrikaabel ning kaabli taastamise asemel ehitas kolhoos saarele diiselelektrijaama. 1970. aastatel suleti kalatöötlemiskoda ning saare sotsiaalasutuste haldamine lõpetati. 1977. aastal liideti Ždanovi kolhoos Leningradi [[Lenini kolhoos (Leningrad)|Lenini kolhoosiga]]. Kolhoos soetas enamikule saarte elanikele elamispinna [[Primorsk (Leningradi oblast)|Primorskis]], kus asus ka kolhoosi kalalaevastik.<ref name=":4" /> Sellest ajast on saar vähese asustusega, aasta läbi elatakse vaid Krasnõi Ostrovi asulas ja sealgi on vähe elanikke. 1976. aastal arvati saar Viiburi looduskaitseala hulka. 1996. aastal loodi kogu Koivisto saarestikust omaette looduskaitseala.<ref name=":0" /> [[Nõukogude Liidu lagunemine|Nõukogude Liidu lagunemise]] järel jäi saar [[Venemaa]] koosseisu, Bolšoi Berjozovõi kuulub Vene piirialade hulka.<ref name=":4" /> == Galerii == <gallery> Fail:Финский дот - panoramio.jpg|Soomlaste [[punker]] (2011) Fail:Березовый остров - panoramio (1).jpg|Saare merekallas (2010) Fail:Lost hope - panoramio.jpg|Karile sõitnud laev (2011) Fail:Vyborgsky District, Leningrad Oblast, Russia - panoramio (44).jpg|Saare loodus (2016) Fail:Remains of fortifications War 1941-1945 , military port , 139 Battery - panoramio.jpg|Teise maailmasõja aegsed kaitsevallid (2010) Fail:Болотная - panoramio (3).jpg|Saare merekallas (2016) Fail:Стоунхендж - panoramio.jpg|Soomeaegsed varemed (2011) Fail:Болотная - panoramio.jpg|Saarel asuv jõgi (2010) Fail:Vyborgsky District, Leningrad Oblast, Russia - panoramio (45).jpg|Vaade saarelt üle väina (2016) Fail:Болотная - panoramio (2).jpg|Soine jõgi (2010) </gallery> == Vaata ka == * [[Koivisto saarestik]] * [[Krasnõi Ostrov (Leningradi oblast)|Krasnõi Ostrov]] * [[Tiurinsaari]] * [[Piisaari]] == Viited == <references /> [[Kategooria:Soome lahe saared]] [[Kategooria:Venemaa saared]] [[Kategooria:Karjala geograafia]] 31ymwdg433e9s17sppgk8i3dwnqy4jv Louisiana ost 0 680483 7228305 7066560 2026-09-03T21:12:35Z InternetArchiveBot 90448 Add 1 book for Verifiability (20260903sim)) #IABot (v2.0.9.5) ([[User:GreenC bot|GreenC bot]] 7228305 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=september}} [[Pilt:Louisiana Purchase.png|pisi|Tänapäeva [[Ameerika Ühendriigid]], ostetud [[Louisiana (ajalooline piirkond)|Louisiana]] valgelt]] '''Louisiana ost''' ([[inglise keel]]es ''Louisiana Purchase''; ehk '''Louisiana müük''' ([[prantsuse keel]]es ''Vente de la Louisiane'')) oli [[tehing]] 1803. aastal, kui [[Ameerika Ühendriigid]] ostis [[Prantsuse Esimene Vabariik|Prantsusmaalt]] [[Louisiana (ajalooline piirkond)|Louisiana piirkonna]], mis hõlmas piirkonda [[Mississippi]]st läänes.<ref name="Encyclopedia Britannica 1998 x363">{{cite web | title=Louisiana Purchase Definition, Date, Cost, History, Map, States, Significance, & Facts | website=Encyclopedia Britannica | date=1998-07-20 | url=https://www.britannica.com/event/Louisiana-Purchase | access-date=2023-06-25}}</ref> Ameerika Ühendriigid maksid Prantsusmaale 15 miljonit Ameerika dollarit (2023. aastal u 371 miljonit) ehk umbes 7 dollarit ruutkilomeetri eest (2023. aastal u 173 $). Ameerika Ühendriikide pindala suurenes ostu tagajärjel 2 140 000 km<sup>2</sup> võrra. Tegelikult omas Prantsusmaa kontrolli vaid väikse osa Louisiana üle, mujal elasid [[indiaanlased]] ning seega ostis Ameerika Ühendriigid sisuliselt eesõiguse need alad koloniseerida.<ref name=lee-2017-slate>{{cite web |last1=Lee |first1=Robert |title=The True Cost of the Louisiana Purchase |work=Slate |date=March 1, 2017 |access-date=1 October 2019 |url=http://www.slate.com/articles/news_and_politics/history/2017/03/how_much_did_the_louisiana_purchase_actually_cost.html}}</ref><ref name=lee-2017-jahist>{{cite journal |last1=Lee |first1=Robert |title=Accounting for Conquest: The Price of the Louisiana Purchase of Indian Country |url=https://archive.org/details/journal-of-american-history_2017-03_103_4/page/921 |journal=Journal of American History |date=1 March 2017 |volume=103 |issue=4 |pages=921–942 |doi=10.1093/jahist/jaw504}}</ref> Louisiana oli [[Prantsusmaa kuningriik|Prantsusmaale]] kuulunud aastast 1682. Aastal 1762 sai see [[Hispaania-Louisiana]] nime all [[Hispaania koloniaalimpeerium]]i osaks.<ref>{{Cite web |date=2023-06-29 |title=Louisiana {{!}} History, Map, Population, Cities, & Facts {{!}} Britannica |url=https://www.britannica.com/place/Louisiana-state |access-date=2023-07-04 |website=britannica.com |language=en}}</ref> Aastal 1800 [[San Ildefonso leping|vahetas]] [[esimene konsul]] [[Napoleon]] selle [[Toscana]] alade vastu tagasi Prantsusmaale ning taastas [[Prantsusmaa koloniaalimpeerium]]i [[Põhja-Ameerika]]s. Kui prantslastel ei õnnestunud sajandivahetuse [[Haiti revolutsioon]]i maha suruda ning teravnesid pinged [[Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik|Suurbritanniaga]], hakkas Napoleon kaaluma Louisianast uuesti loobumist. Nende alade saamine oli [[Ameerika Ühendriikide president|Ameerika Ühendriikide presidendi]] [[Thomas Jefferson]]i pikaajaline plaan, kuna ta soovis kontrolli Mississippi olulise sadamalinna [[New Orleans]]i üle. Jefferson tegi Louisiana ameeriklastele saamise [[James Monroe]] ja [[Robert R. Livingston]]i ülesandeks, kes said [[François Barbé-Marbois]]'ga kiiresti kokkuleppele. President Jeffersonil ja [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär|riigisekretär]] Madison said [[Föderalistlik Partei|Föderalistliku Partei]] opostsioonist üle ning [[Ameerika Ühendriikide Kongress|Kongress]] ratifitseeris ostulepingu. Pärast Louisiana ostu Ameerika Ühendriikide ''de jure'' pindala peaaegu suurenes ning Mississippist sai nüüd Ameerika Ühendriikide sisejõgi. Ostetud maa hõlmab kas osaliselt või tervenisti 15 praegust [[Osariik (USA)|Ameerika Ühendriikide osariiki]] ja [[Kanada provintsid ja alad|Kanada provintsi]]: [[Arkansas]], [[Missouri osariik|Missouri]], [[Iowa]], [[Oklahoma]], [[Kansas]], [[Nebraska]], [[Põhja-Dakota]], [[Lõuna-Dakota]], [[Montana]], [[Wyoming]], [[Colorado]], [[Minnesota]], [[New Mexico]], [[Texas]] ja [[Louisiana]] ning [[Alberta]] ja [[Saskatchewani provints|Saskatchewan]]. Ostu ajal elas Louisiana aladel ligi 60 000 mitteindiaanlast, kellest umbes pooled olid [[afroameeriklased|afroameerika]] orjad.<ref>{{cite web|url=https://books.google.com/books?id=PHhHAQAAIAAJ&pg=RA5-PA56 |title=Congressional series of United States public documents|date=1864|publisher=U.S. Government Printing Office|via=Google Books}}</ref> Ostetud ala läänepiir pandi paika 1819. aastal [[Hispaania (1808–1874)|Hispaaniaga]] sõlmitud [[Adams-Onísi leping]]uga ning põhjapiir Suurbritanniaga sõlmitud [[1818. aasta leping]]uga. ==Vaata ka== * [[Alaska ostmine]] * [[Adams-Onísi leping]] * [[Thomas Jeffersoni presidentuur]] * [[Prantsuse-Ameerika liit]] * [[Ameerika Ühendriikide ajaloolised piirkonnad]] * [[Prantsusmaa alade ja kolooniate loend]] * [[Ameerika Ühendriikide territoriaalne areng]] * [[Lewis and Clark National Historic Trail]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *{{cite journal |doi=10.1080/07075332.2016.1196383 |title=Napoleon, Jefferson, and the Louisiana Purchase |date=2017 |last1=Gleijeses |first1=Piero |journal=The International History Review |volume=39 |issue=2 |pages=237–255 |s2cid=159789666 }} *{{cite book |last=Hermann |first=Binger |year=1900 |title=The Louisiana Purchase and our title west of the Rocky Mountains: with a review of annexation by the United States|publisher=U.S. Government Printing Office |url=https://archive.org/details/louisianapurchas00unit/page/n9/mode/2up}} * {{cite book |last=Hosmer |first=James Kendall |title=The history of the Louisiana purchase |volume= |author-link=James Kendall Hosmer |publisher=New York, D. Appleton and Company |year=1902 |url=https://archive.org/details/historyoflouisia00hosm/page/n9/mode/2up }} * {{cite book |last=Howard |first=James Quay |title=History of the Louisiana purchase |volume= |publisher=Chicago, Callaghan & Company |year=1902 |url=https://archive.org/details/historyoflouisia00howa }} * {{cite book |last=Brown |first=Everett Somerville |title=The constitutional history of the Louisiana Purchase, 1803–1812 |volume= |publisher=Berkeley, University of California Press |year=1920 |url=https://archive.org/details/constitutionalhi00brow}} * {{cite journal |last1=Lass |first1=William E. |title=The Northern Boundary of the Louisiana Purchase |journal=Great Plains Quarterly |date=2015 |volume=35 |issue=1 |pages=27–50 |doi=10.1353/gpq.2015.0006|s2cid=161440918 }} *{{cite book|url=https://archive.org/details/AHistoryOfTheWesternBoundary|last=Marshall|year=1914|title=A History of the Western Boundary of the Louisiana Purchase, 1819–1841|publisher=University of California Press}} *{{cite book|url=https://archive.org/details/statepapersandc03statgoog|author=U.S. Dept. of State|year=1903|title=State papers and correspondence bearing upon the purchase of the territory of Louisiana|publisher=U.S. Government Printing Office}} *{{cite journal|last=Whitridge|first=Arnold|title=The Louisiana Purchase, 1803: America Moves West|journal=History Today|date=July 1953|volume=3|number=7|pages=476–483 |url=https://www.historytoday.com/archive/louisiana-purchase-1803-america-moves-west }} *{{cite book |chapter-url=https://books.google.com/books?id=-tCqM8cGzBEC&dq=louisiana+purchase+constitution+controversy&pg=PA42 |title=Case and Controversies in U.S. History |page=42 |chapter=Senator Pickering explains his opposition to the Louisiana Purchase, 1803 |isbn=9780825123207 |last1=Weston Walch |first1=J. |last2=O'Halloran |first2=Kate |date=August 7, 1993 |publisher=Walch }} [[Kategooria:1803]] [[Kategooria:19. sajand Ameerika Ühendriikides]] [[Kategooria:Prantsusmaa Esimene Vabariik]] [[Kategooria:Rahvusvahelised lepingud]] bf3p3tyarxtcyq2e2qhsp9dopvj8r6y Porohhovskoje kalmistu 0 686102 7228327 6928281 2026-09-03T22:29:41Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7228327 wikitext text/x-wiki {{Kaart | osm=jah | laius=260 | kõrgus=260 | tekst=Porohhovskoje kalmistu }} [[Pilt:Могила Евгения Пригожина.jpg|pisi|[[Jevgeni Prigožin]]i haud Porohhovskoje kalmistul]] '''Porohhovskoje kalmistu''' ([[vene keel]]es Пороховское кладбище) on kalmistu [[Peterburi]]s [[Krasnogvardeiski rajoon (Peterburi)|Krasnogvardeiski rajoonis]] aadressil Rjabovskoje šosse 78. Porohhovskoje kalmistu pindala on 8,6 hektarit.<ref>[https://grsritual.spb.ru/kladbishcha/porokhovskoe/ Пороховское кладбище в Санкт-Петербурге] Единая Ритуальная Служба в Санкт-Петербурге. Vaadatud 21. detsembril 2024</ref> [[1715]]. aastal rajati [[Peeter I]] käsul [[Ohta jõgi|Ohta]] ja [[Luppa]] jõe äärde püssirohutehas (vene keeles пороховой завод), mille järgi sai nime kalmistu, mis asutati [[1722]]. aastal ehitatud Prohvet Eelija kiriku juurde.<ref>[https://web.archive.org/web/20241220215344/https://pogostohta.ru/porohovskoe/istoria-porohovskogo/ Из истории Пороховского кладбища] Кладбища Охты. Vaadatud 20. detsembril 2024</ref> == Maetuid == *[[Arkadi Alov]], jalgpallur ja jalgpallitreener *[[Sergei Gretšiškin]], luuletaja, esseist, kirjanduskriitik ja kirjandusteadlane *[[İsmail Lömanov]], krimmitatari filoloog ja turkoloog *[[Jevgeni Prigožin]], ettevõtja *[[Ivan Zahharov]], keemik ja leiutaja *[[Aleksandr Vojeikov (luuletaja)|Aleksandr Vojeikov]], luuletaja, tõlkija, kirjanduskriitik ja ajakirjanik. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Peterburi]] [[Kategooria:Peterburi kalmistud]] a2n11kob9qto2mvj9qghd1vfc6c7ggq Hunt Kriimsilm 0 692045 7228233 7214276 2026-09-03T15:42:43Z ~2026-47759-33 236807 /* Hunt Kriimsilma tegelaskuju ETV lastelavastustes */ 7228233 wikitext text/x-wiki [[Fail:Hunt kriimsilm Tartu Manguasjamuuseumis.jpg|pisi|Hunt Kriimsilm ja teised telenukud Tartu Mänguasjamuuseumis näitusel "Kõige suuremad sõbrad teleekraanilt". (2025)]] '''Hunt Kriimsilm''' on [[Eesti Televisioon|Eesti Televisiooni]] lavastuslikes lastesaadetes kasutatud tegelaskuju ja [[telenukk|nukk]]. Nuku mängis [[Uno Leies|Uno Leiese]] telelavastustes kuulsaks näitleja [[Hendrik Toompere seenior|Hendrik Toompere]]. Hunt Kriimsilm on nn jaava nukk, ehk [[varrasnukk]], tema käppasid sai liigutada varraste abil. Hundi rolli pakkus Hendrik Toomperele välja Uno Leies. 1964. aastal Eesti Televisiooni ekraanile jõudnud lastesarjas "[[Kolme põrsakese seiklused]]" oli hunt esialgu lihtsalt üks tegelane. Kui "Kolm põrsakest" ära lõppes, ei tahtnud Leies hundi karakterist loobuda, vaid hakkas teda ka järgmistesse lastelavastustesse sisse kirjutama. Kui 1965. aastal algas Eesti Televisioonis lastesaatesari "Tipi ja Täpi lood", siis oli hunt sealgi üks tegelasi.<ref name="legendaarn">{{Netiviide |perekonnanimi=Erlach |eesnimi=Romi |kuupäev=22.07.2000 |pealkiri=Legendaarne telehunt Hendrik Toompere |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/50789969/legendaarne-telehunt-hendrik-toompere |vaadatud=14. aprillil 2025 |väljaanne=Eesti Päevaleht}}</ref> Hunti ei valmistatud spetsiaalselt telesaadete nukuks, vaid ta on pärit [[Nukuteater|Nukuteatri]] kunagisest lavastusest, Uno Leiese tükist "Vihavaenlased" (1962). Nuku autor on kunstnik Raivo Laidre.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025 |pealkiri=Nukuteatri ajalugu. Eesti kutselise nukuteatri lavastusi aastail 1952–2004 |url=https://eestinoorsooteater.ee/e-raamat/lisad/lavastused/06_ern.html#vihavaenlased |vaadatud=14. aprillil 2025 |väljaanne=Eesti Noorsooteatri koduleht}}</ref> Saatesarjas "[[Hunt Kriimsilma 9 ametit]]" oli Hunt Kriimsilmal üheksa ametit: [[rätsep]], [[õpetaja]], [[näärivana]], [[autojuht]], [[ehitaja]], [[pagar]], [[Estraadimuusika|estraadilaulja]], [[aednik]] ja [[saatejuht]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025 |pealkiri=Hunt Kriimsilma 9 ametit |url=https://arhiiv.err.ee/video/seeria/hunt-kriimsilma-9-ametit |vaadatud=14. aprillil 2025 |väljaanne=ERR Arhiiv}}</ref> Saade läks eestlaste kõnekeelde, nii et kui keegi tegeleb tänapäeval mitme tööga korraga, öeldakse tema kohta: "Sa oled nagu Hunt Kriimsilm!".<ref>{{Netiviide |kuupäev=7.02.2014 |pealkiri=Õpetaja on klassireisil nagu Hunt Kriimsilm |url=https://opleht.ee/2014/02/opetaja-on-klassireisil-nagu-hunt-kriimsilm/ |vaadatud=14. aprillil 2025 |väljaanne=Õpetajate Leht}}</ref> Uno Leiese lastelavastuse "Hunt Kriimsilma üheksa ametit" tekstid on ilmunud ka [[lasteraamat]]una ([[Tammerraamat]], 2022). Lood on kirja pannud Leiese poeg [[Eno Leies]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=9.06.2022 |pealkiri=„Hunt Kriimsilm“ ilmus raamatuna |url=https://www.ohtuleht.ee/melu/1063970/hunt-kriimsilm-ilmus-raamatuna |vaadatud=14. aprillil 2025 |väljaanne=Õhtuleht}}</ref> == Hunt Kriimsilma tegelaskuju ETV lastelavastustes == * 1964 "Kolme põrsakese seiklused" * 1965–1989 "[[Tipp ja Täpp]]" * 1975–1987 "Hunt Kriimsilm" * 1980–1985 "Hunt Kriimsilma 9 ametit"<ref>{{Netiviide |pealkiri=Hunt Kriimsilma 9 ametit |url=https://arhiiv.err.ee/video/hunt-kriimsilma-9-ametit |vaadatud=14. aprillil 2025 |väljaanne=ERR Arhiiv}}</ref> * 1981–1982 "Vaat kus lops!" * 1981 "Kaamera ees on kuulus vembumees" * 1982–1983 "Reporter on Hunt Kriimsilm"<ref>{{Netiviide |pealkiri=Reporter on Hunt Kriimsilm |url=https://arhiiv.err.ee/video/reporter-on-hunt-kriimsilm |vaadatud=14. aprillil 2025 |väljaanne=ERR Arhiiv}}</ref> * 1985–1987 "Jälle Hunt Kriimsilm"<ref name="legendaarn" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=Jälle Hunt Kriimsilm |url=https://arhiiv.err.ee/video/seeria/jalle-hunt-kriimsilm |vaadatud=14. aprillil 2025 |väljaanne=ERR Arhiiv}}</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Eesti Televisiooni telenukud]] cp5qpgsdvr3vxc3le4tn75cl602f5qt Vene-Ukraina sõja kronoloogia (1. september 2025 – 31. detsember 2025) 0 700641 7228193 7205675 2026-09-03T13:56:34Z Kuriuss 38125 7228193 wikitext text/x-wiki {{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}} Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. septembrist 2025 kuni käesoleva ajani. See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele. {{rõhtsisukord|numbriteta=jah}} == Sõjategevus 2025. aastal == == September == === 1. september === Pühapäeva pärastlõunal [[Plovdiv]]isse suundunud [[Ursula von der Leyen|von der Leyeni]] lennuk kaotas linna lennujaamale lähenemisel elektrooniliste navigatsiooniseadmete toe; läheduses lennanud õhusõidukitel probleeme ei esinenud. Kolm juhtumiga kursis olevat ametnikku ütlesid, et seda käsitletakse Venemaa sekkumisoperatsioonina.<ref name="FT">{{cite web|url=https://www.ft.com/content/3c330f87-71c4-4db9-8259-f5c132c1f0d3 |title=Ursula von der Leyen’s plane hit by suspected Russian GPS interference |trans-title= |publisher=[[Financial Times|FT]] |date=1. september 2025, 15:51 |access-date=2025-09-01 |website=ft.com |language=en |author= Henry Foy |location=Vilnius |quote=Other aircraft in the area appear to have been able to ascertain and report their positions without issue, according to online flight trackers, giving weight to the suspicion that the jamming of von der Leyen’s aircraft was a narrowly focused effort.}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8315319/von-der-leyeni-lennukit-tabas-arvatav-venemaa-gpsi-segamine |pealkiri=Von der Leyeni lennukit tabas arvatav Venemaa GPSi segamine |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2025-09-01 |vaadatud=2025-09-01 |väljaanne=maailm.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609785012/soja-1286-paev-ukraina-teatas-kahe-vene-kopteri-ja-puksiirlaeva-havitamisest#gps Von der Leyeni lennuki GPS-süsteemi tabas arvatav Vene rünnak] ERR, 1.IX 2025</ref> Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is asuva Voskresenka küla.<ref name=deepstatemap>[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]</ref> === 2. september === Vene droonirünnakus [[Bila Tserkva]]le hukkus üks inimene.<ref>{{Cite web |title=Russian strikes hit Kyiv, Sumy, Odesa oblasts, causing fires and casualties |url=https://kyivindependent.com/russian-strikes-hit-kyiv-sumy-odesa-oblasts-causing-fires-and-casualties/ |author=Olena Goncharova |access-date=2025-09-02 |website=The Kyiv Independent |language=en}}</ref> Venemaal õnnestus hävitada ballistilise raketiga [[Iskander-M]] Ukraina tiibrakettide Neptun laskeseade.<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120400940/video-venelastel-onnestus-havitada-uks-koige-vaartuslikumaid-ukraina-arsenali-relvi |pealkiri=VIDEO - Venelastel õnnestus hävitada üks kõige väärtuslikumaid Ukraina arsenali relvi |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-09-02 |vaadatud=2025-09-02 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> Ukraina vabastas [[Donetski oblast]]is Pokrovski lähistel asuva Udatšne küla.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8315003/blogi-1287-sojapaev-ukrainas-soul-ukraina-rindel-on-tapetud-2000-pohja-korea-sodurit?liveblogPost=12 |pealkiri=Ukraina teatas järjekordse küla vabastamisest Pokrovski lähistel |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2025-09-02 |vaadatud=2025-09-02 |väljaanne=maailm.postimees.ee|keel=et}}</ref><ref>{{Cite web |title=Ukraine liberates another village near Pokrovsk, military says |url=https://kyivindependent.com/ukraine-liberates-village-near-pokrovsk-in-donetsk-oblast-military-says/ |author=Martin Fornusek |access-date=2025-09-02 |website=The Kyiv Independent |language=en}}</ref> === 3. september === [[File:Destructions in Kostiantynivka after Russian attack, 2025-09-03 (01).jpg|thumb|Rünnakujärgne korterelamu [[Kostjantõnivka]]s, {{nowrap|3. IX 2025}}]] Vene rünnakus [[Kostjantõnivka]]le hukkus kaheksa inimest,<ref>{{Cite web |title=8 killed, 6 injured in Russian artillery strike on town of Kostiantynivka in Donetsk Oblast |url=https://kyivindependent.com/8-killed-6-injured-in-russian-artillery-strike-on-town-of-kostiantynivka-in-donetsk-oblast/ |author=Kateryna Hodunova |access-date=2025-09-03 |website=The Kyiv Independent |language=en}}</ref> õhurünnakus [[Hmelnõtskõi oblast]]ile hukkus üks inimene.<ref>{{Cite web |title=1 killed, 5 injured in Russian strikes across Ukraine, energy grid damaged |url=https://kyivindependent.com/explosions-rock-ukrainian-cities-as-russia-again-launches-large-scale-attack/ |author1=Dmytro Basmat |author2=Lucy Pakhnyuk |author3=Tim Zadorozhnyy |access-date=2025-09-03 |website=The Kyiv Independent |language=en}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609788429/venemaa-runnakutes-ukrainale-hukkus-oopaeva-jooksul-15-tsiviilinimest#runnak Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäeva jooksul 15 tsiviilinimest] ERR, 4.IX 2025</ref> Venemaa drooni- ja raketirünnaku põhjustas Ukrainas mitmes oblastis katkestusi rongiliikluses ja elekrtivarustuses.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120401136/venemaa-runnak-tekitas-ukrainas-haired-rongiliikluses-ja-jattis-kumned-tuhanded-elektrita Venemaa rünnak tekitas Ukrainas häired rongiliikluses ja jättis kümned tuhanded elektrita] Delfi, 3.IX 2025</ref> Venemaa valitseja Vladimir Putin ütles, et on valmis pidama läbirääkimisi Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõiga, kui too selleks Moskvasse sõidab.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120401275/video-putin-kui-zelenskoi-on-konelusteks-valmis-voib-too-kulastada-moskvat VIDEO | Putin: kui Zelenskõi on kõnelusteks valmis, võib too külastada Moskvat] Delfi, 3.IX 2025</ref> Ukraina lükkas selle pakkumise tagasi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120401338/kiiev-zelenskoi-moskvasse-kutsumine-on-putini-tuupiline-vastuvoetamatute-pakkumiste-tegemine Kiiev: Zelenskõi Moskvasse kutsumine on Putini tüüpiline vastuvõetamatute pakkumiste tegemine] Delfi, 4.IX 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609787226/soja-1288-paev-trump-lubas-putiniga-lahipaevil-raakida#moskva Putin pakkus Zelenskile kohtumist Moskvas. Sõbiha lükkas Putini ettepaneku tagasi] ERR, 3.IX 2025</ref> === 4. september === [[File:Hospital in Kostiantynivka after Russian attack, 2025-09-04 (02).jpg|thumb|Pommitamisjärgne haigla [[Kostjantõnivka]]s, {{nowrap|4. IX 2025}}]] [[Tšernihiv]]i lähedal hukkus Venemaa õhurünnakus kaks Taani Pagulaste Nõukogu<!--enwi: Danish Refugee Council // dawi: Dansk Flygtningehjælp--> heaks töötanud demineerijat.<ref>{{Cite web |title=Russian Strike Kills 2 Deminers From Danish Refugee Council in Ukraine |url=https://www.themoscowtimes.com/2025/09/04/russian-strike-kills-2-deminers-from-danish-refugee-council-in-ukraine-a90433 |access-date=2025-09-04 |website=The Moscow Times |language=en}}</ref><ref>[https://maailm.postimees.ee/8317834/vene-runnakus-ukrainas-hukkus-kaks-taani-demineerijat Vene rünnakus Ukrainas hukkus kaks Taani demineerijat] Postimees, 4.IX 2025</ref> Pariisis toimus Ukrainat toetavate [[Tahtekoalitsioon (Vene-Ukraina sõda)|tahtekoalitsioon]]i kuuluvate riikide kohtumine, kus lepiti kokku Ukrainale pakutavates julgeolekugarantiides.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120401502/otseblogi-ukraina-toetajad-kohtuvad-pariisis-venemaa-on-kategooriliselt-vastu-valisriikide-relvajoudude-paigutamisele-ukrainasse OTSEBLOGI | Ukraina toetajad kohtuvad Pariisis: Venemaa on kategooriliselt vastu välisriikide relvajõudude paigutamisele Ukrainasse] Delfi, 4.IX 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120401534/selgitaja-luhidalt-koik-otsused-mida-ukrainat-toetav-tahtekoalitsioon-pariisis-tegi SELGITAJA | Lühidalt kõik otsused, mida Ukrainat toetav tahtekoalitsioon Pariisis tegi] Delfi, 4.IX 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120401538/zelenskoi-pariisis-ukraina-liitlased-on-paika-pannud-julgeolekugarantiide-pohiraamistiku Zelenskõi Pariisis: Ukraina liitlased on paika pannud julgeolekugarantiide põhiraamistiku] Delfi, 4.IX 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120401435/rutte-pole-venemaa-otsustada-kas-julgeolekugarantiisodureid-voib-ukrainasse-saata Rutte: pole Venemaa otsustada, kas julgeolekugarantiisõdureid võib Ukrainasse saata] Delfi, 4.IX 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609789758/trump-kutsus-euroopat-ules-lopetama-vene-nafta-ostmine-ja-survestama-hiinat Trump kutsus Euroopat üles lõpetama Vene nafta ostmine ja survestama Hiinat] ERR, 4.IX 2025</ref><ref>{{cite web|url=https://www.bbc.com/news/articles/czxwl15w2qko |title=Macron says 26 countries ready to send troops for Ukraine ceasefire |trans-title=Macroni sõnul on 26 riiki valmis saatma vägesid Ukraina relvarahu tagamiseks |publisher=[[BBC]] |date=4. september 2025, 20:45 |access-date=2025-09-05 |website=bbc.com |language=en-gb |author=Paul Kirby |quote=The French leader made the announcement after a summit of 35 countries dubbed the "Coalition of the Willing".}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120401611/putin-kui-ukrainasse-ilmuvad-nato-vaed-on-need-seaduslikud-sihtmargid Putin: kui Ukrainasse ilmuvad NATO väed, on need seaduslikud sihtmärgid] Delfi, 5.IX 2025</ref> Ühendkuningriik saatis Ukrainale Venemaa külmutatud varade arvelt 1 miljardi naelsterlingi väärtuses relvastust.<ref>[https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Великобритания направила Украине оружие на сумму 1 млрд фунтов за счет замороженных российских активов]. BBC News Русская служба, 4. IX 2025</ref> Ukraina sooritas eduka rünnaku Venemaa radarijaamale [[Nebo-M]].<ref>[https://www.err.ee/1609788429/venemaa-runnakutes-ukrainale-hukkus-oopaeva-jooksul-15-tsiviilinimest#radarijaam Vaatlejad: Ukraina korraldas eduka rünnaku Venemaa radarijaamale Nebo-M] ERR, 4.IX 2025</ref> === 5. september === [[File:NASA FIRMS 2025-09-05 Ryazan.png|thumb|[[NASA]] [[FIRMS]]i jäädvustus tulekahjust [[Rjazani oblast]]is, {{nowrap|5. IX 2025}}]] Ukraina droonid ründasid [[Rjazani oblast]]is asuvat Venemaa suuruselt neljandat naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120401626/venemaal-rjazani-oblastis-rundasid-droonid-naftatootlemistehast Venemaal Rjazani oblastis ründasid droonid naftatöötlemistehast] Delfi, 5.IX 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609790535/ukraina-rundas-droonidega-venemaa-naftarajatisi#naftarajatis Meedia: Venemaal põleb naftatöötlemistehas] ERR, 5.IX 2025</ref><ref>{{Cite web |title=Ukrainian drones strike Russia's largest Rosneft refinery in Ryazan, oil depot in occupied Luhansk, Kyiv confirms |author1=Dmytro Basmat |author2=Tim Zadorozhnyy |url=https://kyivindependent.com/ukrainian-drones-reportedly-strike-oil-facilities-in-russias-ryazan-oblast-occupied-luhansk-oblast/ |access-date=2025-09-05 |website=The Kyiv Independent |language=en}}</ref> Ukraina rünnakud Venemaa naftatööstusele on rivist välja löönud kuni 25% Venemaa naftatöötlemisvõimsustest ja tekitanud riigis bensiinipuuduse.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120401662/ukraina-drooniloogid-on-rivist-valja-loonud-kuni-veerandi-venemaa-naftatootlemisvoimsustest Ukraina droonilöögid on rivist välja löönud kuni veerandi Venemaa naftatöötlemisvõimsustest] Delfi, 5.IX 2025</ref><ref>{{Netiviide |url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/120401594/ulatuslik-kutusepuudus-tabas-moskvat-olukord-on-niivord-hull-et-isegi-kohalik-meedia-on-tagajalgel |pealkiri=Ulatuslik kütusepuudus tabas Moskvat. Olukord on niivõrd hull, et isegi kohalik meedia on tagajalgel |url-access=subscription |eesnimi=Iris |perekonnanimi=Kübarsepp |kuupäev=2025-09-05 |vaadatud=2025-09-05 |väljaanne=arileht.delfi.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.facebook.com/watch/?v=635226246305719 Loend tabamuse saanud venemaa naftatehastest] FB Jürgo Bolitšenko blogi, 5.IX 2025</ref> [[Luhansk]]i piirkonnas tabati Vene armee kütuseterminali. === 6. september === Venemaa ründas Ukrainat 91 drooniga, millest 68 suutis Ukraina õhutõrje alla tulistada. Venemaa õhurünnakutes hukkus vähemalt kuus ja sai vigastada vähemalt 11 tsiviilisikut.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8318020/blogi-1291-sojapaev-ukrainas-gur-ukrainas-on-ligi-700-000-vene-sodurit?liveblogPost=4 |pealkiri=Venemaa ründas Ukrainat 91 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2025-09-06 |vaadatud=2025-09-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609791636/soja-1291-paev-venemaal-on-vangis-ule-2500-ukraina-soduri#rynnakud Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus kuus inimest] Delfi, 6.IX 2025</ref> === 7. september === [[File:Government Building in Kyiv after Russian attack, 2025-09-07 (02).jpg|thumb|Rünnakujärgne valitsushoone Kiievis, {{nowrap|7. IX 2025}}]] Venemaa ründas Ukrainat droonide ja rakettidega, kasutades 805 drooni ja 13 Iskander raketti. See on uus rekordarv. Eelmine maksimum — 728 drooni ja raketti registreeriti [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2025_–_31._august_2025)#9._juuli|9. juulil]]. Ukraina laskis alla 747 drooni ja neli raketti. Rünnakus sai surma vähemalt 11 ja kannatada 71 tsiviilisikut.<ref>[https://www.err.ee/1609792236/soja-1292-paev-venemaa-rundas-ukrainat-ule-800-drooniga#Suurrunnak Venemaa ründas Ukrainat rekordarvu droonidega] ERR, 7.IX 2025</ref> Kiievi kesklinnas sai mitteplahvatanud tiibraketiga [[Iskander|Iskander-9М727]]<!--https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t «Действительно, по зданию правительства попал "Искандер 9М727" (крылатая), точнее, его часть. Горело топливо. Боевая часть не сработала, предварительно вследствие поражения ракеты. Все точные ответы будут. Не доверяйте фейсбук-экспертам»,...--> tabamuse Ukraina valitsushoone; raketikütuse süttimine tekitas hoones põlengu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120401908/video-venemaa-rekordiline-runnak-tabas-kiievis-esmakordselt-valitsushoonet-pihta-said-ka-elumajad VIDEO {{!}} Venemaa rekordiline rünnak tabas Kiievis esmakordselt valitsushoonet, pihta said ka elumajad] Delfi, 7.IX 2025</ref><ref>{{Cite web |title=Russian attack sparks fire at Ukraine's government building in Kyiv|url=https://www.reuters.com/world/europe/russian-attack-sparks-fire-ukraines-government-building-kyiv-2025-09-07/|access-date=2025-09-07 |website=Reuters |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Diakonov |first=Ivan |date=7 September 2025 |script-title=uk:У Києві внаслідок атаки БпЛА горить будівля Кабміну |trans-title=The Cabinet of Ministers building is on fire in Kyiv as a result of a UAV attack |url=https://www.pravda.com.ua/news/2025/09/7/7529689/ |access-date=7 September 2025 |website=Ukrainska Pravda |language=uk}}</ref><ref>[https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Глава Офиса президента Украины рассказал госсекретарю США, что Россия ударила по Кабмину «Искандером»]. BBC News Русская служба, 8. IX 2025</ref> Vene rünnakutes hukkus vähemalt viis inimest.<ref>{{cite web |url=https://kyivindependent.com/explosions-heard-as-russia-launches-hundreds-of-drones-towards-ukrainian-cities/ |title=Record Russian drone, missile attack kills at least 5, injures 44 across Ukraine, hits government building for first time |author1=Dmytro Basmat |author2=Kateryna Hodunova |date=2025-09-07 |publisher=Kyiv Independent}}</ref> Ukraina ründas droonidega [[Krasnodari krai]] Severski rajoonis asuvat Ilski naftatöötlemistehast, kus puhkes tulekahju. [[Brjanski oblast]]is rünnati [[Družba torujuhe|naftajuhtme Družba]] pumbajaama, mis süttis<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120401922/video-rekordilist-vene-ohurunnakut-kogenud-ukraina-andis-oosel-looke-vene-energiarajatiste-pihta VIDEO | Rekordilist Vene õhurünnakut kogenud Ukraina andis öösel lööke Vene energiarajatiste pihta] Delfi, 7.IX 2025</ref><ref>{{cite web |url= https://newsukraine.rbc.ua/news/ukrainian-forces-struck-russia-s-stalnoy-1757233532.html |title= Ukrainian forces strike Russia's Stalnoy kon pipeline and Ilsky oil refinery |author1= KATERYNA SHKARLAT |date=2025-09-07 |publisher=RBC News Ukraine }}</ref> ja [[Vladimiri oblast]]is Penkinos Vtorovo naftapumbajaama, mis varustas diislikütusega Moskvat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120402343/ukraina-droonijoudude-ulem-teatas-vene-naftapumbajaamale-antud-loogist Ukraina droonijõudude ülem teatas Vene naftapumbajaamale antud löögist] Delfi, 9.IX 2025</ref> === 8. september === Venemaa ründas Ukraina energiasüsteemi ja löögi alla jäi soojustootmisobjekt Kiievi oblastis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120402096/venemaa-rundas-kiievi-oblastis-soojustootmisobjekti Venemaa ründas Kiievi oblastis soojustootmisobjekti] Delfi, 8.IX 2025</ref> Augustis vallutasid Ukraina relvajõud tagasi 58 ruutkilomeetrit territooriumi, peamiselt Donetski oblastis.<ref name=VR_8-9-25>{{cite web|url=https://freeradio.com.ua/ru/zsu-za-serpen-povernuly-58-kv-km-terytorii-perevazhno-na-donechchyni-holovnokomanduvach-syrskyi/ |title=ВСУ за август вернули 58 кв. км территории, преимущественно на Донетчине, — главнокомандующий Сырский |trans-title=Augustis vallutasid Ukraina relvajõud tagasi 58 ruutkilomeetrit territooriumi, peamiselt Donetski oblastis, teatas ülemjuhataja Sõrskõi. |publisher=Вільне радіо |date=8. september 2025, 13:56 |access-date=2025-09-08 |website=freeradio.com.ua |language=ru,uk |author=Вячеслав Попович |quote=8 сентября Генштаб ВСУ сообщил об освобождении поселка Заречного на Лиманском направлении. }}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609792845/soja-1293-paev-sorskoi-kinnitusel-vabastasid-ukraina-vaed-augustis-58-ruutkilomeetrit#edu Sõrskõi: Ukraina väed vabastasid augustis 58 ruutkilomeetrit territooriumi] ERR, 8.IX 2025</ref> Ukraina vabastas [[Donetski oblast]]is asuva Zaretšnoje küla.<ref>[https://www.err.ee/1609792845/sorskoi-ukraina-vaed-vabastasid-augustis-58-ruutkilomeetrit-territooriumi#vabastamine Ukraina teatas Zaretšnoje küla vabastamisest] Delfi, 8.IX 2025</ref><ref name=VR_8-9-25 /> Ukraina viis plahvatustega rivist välja [[Penza]] linna läbiva gaasijuhtme, mis varustas kütusega Venemaa sõjaväge.<ref>[https://www.err.ee/1609793931/ukraina-viis-vaidetavalt-rivist-valja-pensas-asuvad-kutusetrassid#pensa Ukraina viis väidetavalt rivist välja Pensas asuvad kütusetrassid] ERR, 9.IX 2025</ref> Ukraina korraldas raketi- ja droonirünnaku Donetskis asuvale mahajäetud tehasele, kus asus Vene vägede armee taseme juhtimispunkt.<ref>[https://www.err.ee/1609793931/vene-ohurunnak-tappis-donetski-oblastis-vahemalt-24-inimest#donetsk Ukraina tegi õhurünnaku okupeeritud Donetskile] ERR, 9.IX 2025</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120402384/videod-mitu-korrust-maa-all-miks-on-ukraina-armeel-tarvis-neutraliseerida-donetski-endine-tehas-topaz |pealkiri=VIDEOD {{!}} „Mitu korrust maa all.“ Miks on Ukraina armeel tarvis neutraliseerida Donetski endine tehas Topaz? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-09-09 |vaadatud=2025-09-09 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> === 9. september === [[File:Destructions in Yarova after Russian attack, 2025-09-09 (10).jpg|thumb|[[Jarova]], {{nowrap|9. IX 2025}}]] Vene õhurünnakus [[Jarova]]le hukkus liugpommi tabamuse tagajärjel veerandsada 54- kuni 87-aastast inimest ning 18 sai vigastada.<ref>{{cite web|url=https://freeradio.com.ua/ru/ahrarii-donechchyny-zibraly-90-vid-zaplanovanoho-vrozhaiu-rannikh-zernovykh-shcho-z-ozymymy-kultur-na-2026-rik-detali/ |title=Стали известны имена большинства погибших в Яровой, местные власти принимают заявки на помощь на похороны и лечение |trans-title=Enamiku Jarovojas hukkunute nimed on teada, kohalikud võimud võtavad vastu taotlusi matuste ja ravi kulude hüvitamiseks |publisher=Вільне Радіо|date=11. september 2025, 09:56 |access-date=2025-09-11 |website=freeradio.com.ua |language=ru,uk |author=Вячеслав Попович |quote=В результате российского обстрела Яровой погибли 25 человек, еще 18 получили ранения различной степени тяжести. Уже известны имена 24 человек, чьи жизни оборвались в поселке 9 сентября. Старшему было 87 лет, самой младшей — 54. }}</ref><ref>{{Cite web |author1=Martin Fornusek |author2=Tim Zadorozhnyy |date=2025-09-09 |title='Pure terrorism' — At least 25 killed in Russian air strike on Ukrainian village during pension payouts |url=https://kyivindependent.com/russian-air-strike-on-donetsk-oblast-village-kills-over-20/ |access-date=2025-09-10 |website=The Kyiv Independent |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |author1=Paul Kirby |date=2025-09-09 |title=Russian air strike kills 24 in pension queue, Ukraine says |url=https://www.bbc.com/news/articles/c1jz08j8313o |access-date=2025-09-09 |website=BBC |language=en}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120402424/video-venemaa-pommitas-donetski-oblastis-jarova-asulat-hukkus-ule-20-inimese VIDEO {{!}} Venemaa pommitas Donetski oblastis Jarova asulat. Hukkus üle 20 inimese] Delfi, 9.IX 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609793931/vene-ohurunnak-tappis-donetski-oblastis-vahemalt-24-inimest Donetski oblastis sai Vene rünnakus surma vähemalt 24 inimest] ERR, 9.IX 2025</ref> === 10. september === Venemaa ründas Ukrainat 415 drooni ja 43 raketiga. 413 sihtmärki õnnestus hävitada, aga 16 raketti ja 21 drooni tabas sihtmärki. Rünnak oli suunatud põhiliselt Lääne-Ukraina pihta.<ref>[https://www.err.ee/1609795224/venemaa-korraldas-ukrainale-suure-ohurunnaku Venemaa korraldas Ukrainale suure õhurünnaku] ERR, 10.IX 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120402601/venemaa-rundas-ukrainas-zotomori-hmelnotskoi-vinnotsja-ja-tserkasso-oblastit Venemaa ründas Ukrainas Žõtomõri, Hmelnõtskõi, Vinnõtsja ja Tšerkassõ oblastit] Delfi, 10.IX 2025</ref> [[2025. aasta Vene droonide tungimine Poola õhuruumi|Poola õhuruumi sisenes vähemalt 19 Vene drooni]], millest tulistati alla ohtlikumad.<ref>[https://www.err.ee/1609795086/poola-tulistas-alla-riiki-lennanud-vene-droonid#huge Tusk: Poola õhuruumi tungis suur hulk Vene droone] ERR, 10.IX 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120402572/otseblogi-poola-tulistas-alla-ohupiiri-rikkunud-vene-droonid-uks-neist-tabas-elumaja OTSEBLOGI | Poola tulistas alla õhupiiri rikkunud Vene droonid. Üks neist tabas elumaja] Delfi, 10.IX 2025</ref><ref>{{Cite web |date=2025-09-10 |title=Poland engages Russian drones in its airspace, urges people to stay indoors|url=https://www.reuters.com/business/aerospace-defense/poland-engages-russian-drones-its-airspace-urges-people-stay-indoors-2025-09-09/|access-date=2025-09-10 |publisher=Reuters |language=en-US}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120402726/poola-valitsus-nato-kaivitas-vene-droonide-tottu-4-artikli Poola valitsus: NATO käivitas Vene droonide tõttu 4. artikli] Delfi, 10.IX 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120402623/video-peaminister-tusk-toimus-vahemalt-19-ohupiiri-rikkumist-suur-osa-droonidest-tuli-valgevenest VIDEO | Peaminister Tusk: toimus vähemalt 19 õhupiiri rikkumist, suur osa droonidest tuli Valgevenest] Delfi, 10.IX 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609802916/reuters-trumpi-leige-reaktsioon-poola-droonijuhtumile-tekitab-euroopas-rahutust Reuters: Trumpi leige reaktsioon Poola droonijuhtumile tekitab Euroopas rahutust] ERR, 17.IX 2025</ref><ref>{{Netiviide |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120404156/juri-toomepuu-sojalises-mottes-olid-droonid-poola-taevas-runnaku-peaproov |pealkiri=Jüri Toomepuu: sõjalises mõttes olid droonid Poola taevas rünnaku peaproov |url-access=subscription |eesnimi=Jüri |perekonnanimi=Toomepuu |kuupäev=2025-09-17 |vaadatud=2025-09-17 |väljaanne=epl.delfi.ee |keel=et}}</ref> === 11. september === Vene rünnakutes hukkus viimase ööpäeva jooksul Ukrainas kolm ja sai vigastada 25 inimest. Ukraina ründas Mustal merel drooniga mitmeotstarbelist sõjalaeva MPSV07. Löögi tulemusena hävis laeva raadioelektroonilise luure aparatuur ja laev on rivist väljas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120402888/video-ukraina-luure-teatas-drooniga-vene-laeva-tabamisest-mustal-merel VIDEO | Ukraina luure teatas drooniga Vene laeva tabamisest Mustal merel] Delfi, 11.IX 2025</ref> Ukraina-meelne partisaniliikumine Ateš teatas, et ründas [[Tuula]]s asuvat sõjatehast.<ref>[https://www.err.ee/1609796292/ukraina-partisanid-teatasid-runnakust-tuula-linna-sojatehasele#tula Ukraina partisanid teatasid, et ründasid Tuula linna sõjatehast] ERR, 11.IX 2025</ref><ref>{{Cite web |date=2025-09-11 |title= 'This is just the beginning' — Pro-Ukrainian partisans claim sabotage operation at Russian air defense factory |url= https://kyivindependent.com/this-is-just-the-beginning-pro-ukrainian-partisans-claim-strike-on-russian-air-defense-factory/ |access-date=2025-09-11 |website=Kyiv Independent |author= Volodymyr Ivanyshyn |language=en-US}}</ref> === 12. september === Venemaa laskis Ukraina pihta 40 drooni, millest tulistati alla 33. Venemaa rünnakutes hukkus vähemalt kuus ja vigastada sai 26 tsiviiliisikut.<ref>[https://www.err.ee/1609798059/ukraina-rundas-droonidega-moskvat-ja-venemaa-naftarajatisi#tsiviilid Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga kuus tsiviilinimest] ERR, 12.IX 2025</ref> Ukraina ründas 221 drooniga objekte [[Moskva oblast]]is, [[Smolenski oblast]]is ja [[Leningradi oblast]]is. Rünnaku tulemusel katkes nafta väljavedu Primorski sadamast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120403109/leningradi-oblasti-kuberner-teatas-ule-30-drooni-torjumisest-sadamas-suttis-laev Leningradi oblasti kuberner teatas üle 30 drooni tõrjumisest. Sadamas süttis laev] Delfi, 12.IX 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609798593/allikas-ukraina-droonirunnak-peatas-nafta-valjaveo-primorski-sadamast Allikas: Ukraina droonirünnak peatas nafta väljaveo Primorski sadamast] ERR, 12.IX 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609800810/parast-primorski-sadama-runnakut-seisavad-kumned-varitankerid-soome-lahel-ankrus Pärast Primorski sadama rünnakut seisavad kümned varitankerid Soome lahel ankrus] ERR, 15.IX 2025</ref><ref name=ERR_20250915/> === 13. september === Venemaa ründas Ukrainat ballistilise raketiga Iskander-M/KN-23 ja 164 ründedrooniga. Ukraina relvajõud tulistasid alla või tegid kahjutuks 137 drooni. Venemaa vallutas [[Zaporižžja oblast]]is asuva [[Temõrivka]] küla.<ref name=deepstatemap/> Venemaa väitis, et on vallutanud [[Dnipropetrovski oblast]]is Novomõkolaivka küla.<ref>{{Cite web |date=2025-09-13 |title=Russia Claims Another Village in Ukraine’s Dnipropetrovsk Region |trans-title=Venemaa väidab, et on vallutanud veel ühe küla Ukraina Dnipropetrovski piirkonnas |url=https://www.themoscowtimes.com/2025/09/13/russia-claims-another-village-in-ukraines-dnipropetrovsk-region-a90520 |access-date=2025-09-13 |website=The Moscow Times |language=en-US}}</ref> Sõltumatut kinnitust sellele ei ole. Ukraina ründas droonidega Bašnefti rafineerimistehast [[Ufa]] linna lähistel [[Baškortostan]]is. Tehases puhkes tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609799190/soja-1298-paev-zelenski-vene-vagede-pealetung-sumole-on-taielikult-nurjatud#Tehas Ukraina tabas üht Venemaa suurimat nafta rafineerimistehast] ERR, 13.IX 2025</ref><ref>[https://maailm.postimees.ee/8323514/ukraina-tabas-uht-venemaa-suurimat-rafineerimistehast Ukraina tabas üht Venemaa suurimat rafineerimistehast] Postimees, 13.IX 2025</ref> [[Orjoli oblast]]is hukkus plahvatuses raudteel kaks [[Venemaa Rahvuskaart|Rahvuskaardi]] ohvitseri, üks sai raskelt haavata.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8323530/venemaa-raudteel-hukkus-plahvatuses-kaks-rahvuskaartlast Venemaa raudteel hukkus plahvatuses kaks rahvuskaartlast] Postimees, 13.IX 2025</ref><ref>{{Cite web |date=2025-09-14|title= Ukraine behind attack on Russian railway logistics, undermining offensive capabilities, military intelligence source claims |url= https://kyivindependent.com/ukraine-behind-attack-on-russian-railway-logistics-undermining-offensive-capabilities-hur-source-claims/ |access-date=2025-09-14|author= Kateryna Denisova | website=Kyiv Independent |language=en-US}}</ref> === 14. september === [[File:NASA FIRMS 2025-09-14 Kinef.png|thumb|[[NASA]] [[FIRMS]]i jäädvustus põlengust Kirišis, {{nowrap|14. IX 2025 01:24:00 ([[UTC]])}}<!--(The topmost detection is consistent with a refinery [[gas flare]])-->]] [[Ukraina relvajõudude kindralstaap|Ukraina relvajõudude kindralstaabi]] kinnitusel lasti alla 164 eri liiki drooni ja ballistiline rakett.<ref>[https://www.aljazeera.com/news/2025/9/14/ukraine-targets-key-russian-oil-refinery-as-moscow-tests-hypersonic-missile Ukraine targets key Russian oil refinery as Moscow tests hypersonic missile], [[Al-Jazīrah]], {{nowrap|14. IX 2025}}</ref> Venemaa rünnakul Ukrainale lendas droon Rumeenia õhuruumi.<ref>{{Cite web |date=2025-09-14 |title=Drone breaches Romanian airspace during Russian attack on neighboring Ukraine |trans-title=Droon rikkus Rumeenia õhuruumi Venemaa rünnaku ajal naaberriigile Ukrainale |url=https://www.reuters.com/world/drone-breaches-romanian-airspace-during-russian-attack-neighboring-ukraine-2025-09-13/ |access-date=2025-09-14 |website=Reuters |language=en-US}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120403447/poolas-ja-rumeenias-tousid-droonirunnaku-ohu-tottu-ohku-sojavaelennukid-rumeenias-margati-radaril-drooni Poolas ja Rumeenias tõusid droonirünnaku ohu tõttu õhku sõjaväelennukid. Rumeenias märgati radaril drooni] Delfi, 13.IX 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120403523/rumeenia-sonul-ei-tulistatud-ohuruumi-tunginud-vene-drooni-kuna-oli-selge-et-see-rundab-ukrainat Rumeenia sõnul ei tulistatud õhuruumi tunginud Vene drooni, kuna oli selge, et see ründab Ukrainat] Delfi, 14.IX 2025</ref><ref>Vishwam Sankaran, Athena Stavrou, Tara Cobham. [https://www.independent.co.uk/news/world/europe/romania-poland-russia-drones-ukraine-war-putin-nato-latest-news-b2826119.html Ukraine-Russia war latest: Romania scrambles jets after ‘drone incursion’ as Zelensky warns conflict is expanding]. [[The Independent]], Sunday 14 September 2025 20:00 BST</ref> Leningradi oblasti [[Kiriši]] linna nafta rafineerimistehas süttis kuberner Aleksandr Drozdenko sõnul Ukraina droonide tõttu põlema. Ta väitis, et kolm drooni oli alla tulistatud, kuid kukkunud rusud süütasid nafta rafineerimistehase.<ref>{{Cite web |date=2025-09-14 |title= Ukrainian drones strike major Russian oil refinery in Leningrad Oblast, governor says |url=https://kyivindependent.com/ukrainian-drones-strike-major-russian-oil-refinery-in-leningrad-oblast-governor-says/ |author=Abbey Fenbert |access-date=2025-09-14 |website=The Kyiv Independent |language=en-US}}</ref><ref name="ERR_2025-09-14">{{cite web|url=https://www.err.ee/1609799802/ukraina-droonirunnak-suutas-uhe-suurima-venemaa-naftatootlemistehase |title=Ukraina droonirünnak süütas ühe suurima Venemaa naftatöötlemistehase |publisher=[[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] |date=14. september 2025, 08:15 |access-date=2025-09-14 |website=err.ee |quote=Meedia: Ukraina droon tabas keemiatehast Venemaal Permi krais }}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120403472/video-ukraina-droonirunnaku-kaigus-suttis-uks-venemaa-suurimaid-naftatootlemistehaseid VIDEO | Ukraina droonirünnaku käigus süttis üks Venemaa suurimaid naftatöötlemistehaseid] Delfi, 14.IX 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609799910/ukraina-on-45-paevaga-andnud-loogi-12-venemaa-naftatootlemistehasele Ukraina on 45 päevaga andnud löögi 12 Venemaa naftatöötlemistehasele] ERR, 14.IX 2025</ref><ref>[https://maailm.postimees.ee/8323610/kaks-kahe-paevaga-ukraina-droonid-tabasid-jarjekordselt-suurt-rafineerimistehast KAKS KAHE PÄEVAGA ⟩ Ukraina droonid tabasid järjekordselt suurt rafineerimistehast] Postimees, 14.IX 2025</ref><ref name="ERR_2025-09-14"/><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120403886/video-reuters-ukraina-droonirunnak-loi-rivist-valja-leningradi-oblasti-suure-naftatootlemistehase-uhe-tootmisuksuse VIDEO | Reuters: Ukraina droonirünnak lõi rivist välja Leningradi oblasti suure naftatöötlemistehase ühe tootmisüksuse] Delfi, 16.IX 2025</ref><ref name=ERR_20250915/><ref>[https://www.err.ee/1609802946/venemaa-voib-olla-sunnitud-ukraina-ohurunnakute-tottu-naftatootmist-karpima Venemaa võib olla sunnitud Ukraina õhurünnakute tõttu naftatootmist kärpima] ERR, 17.IX 2025</ref> Meedia väitel tabas Ukraina droon ka keemiatehast Venemaal [[Permi krai]]s.<ref name="ERR_2025-09-14"/><ref>[https://maailm.postimees.ee/8323800/ukraina-droonid-rundasid-vene-keemiatehast Ukraina droonid ründasid Vene keemiatehast] Postimees, 14.IX 2025</ref> Ukraina diversiooniüksused lasksid [[Leningradi oblast]]is rööbastelt välja kaks rongi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120403535/leningradi-ja-orjoli-oblasti-raudteedel-toimus-rida-plahvatusi-surma-sai-vedurijuht-ja-kolm-rahvuskaartlast Leningradi ja Orjoli oblasti raudteedel toimus rida plahvatusi. Surma sai vedurijuht ja kolm rahvuskaartlast] Delfi, 14. IX 2025</ref> [[Ukraina merevägi|Merevägi]] ründas [[Sevastopol]]is Venemaa [[Musta mere laevastik]]u sidekeskust.<ref>[https://www.err.ee/1609799802/ukraina-droonirunnak-suutas-uhe-suurima-venemaa-naftatootlemistehase#sidekeskus Ukraina merevägi teatas rünnakust Venemaa Musta mere laevastiku sidekeskusele] ERR, 14.IX 2025</ref><ref>{{Cite web |date=2025-09-14 |title=Ukraine hits Russia's Black Sea Fleet communication hub in occupied Crimea, Navy says |url=https://kyivindependent.com/ukraine-hits-russias-black-sea-fleet-communication-hub-in-occupied-crimea-navy-says/ |access-date=2025-09-15 |author=Kateryna Denisova | website=The Kyiv Independent |language=en-US}}</ref> Ukraina hävitas Zaporižžja oblastis Venemaa õhutõrjesüsteemi [[Buk (raketisüsteem)|Buk-M3]].<ref name=ERR_20250915>[https://www.err.ee/1609800393/soja-1300-paev-kiiev-ukraina-havitas-40-miljonit-dollarit-maksva-vene-ohutorjesusteemi#kiiev Kiiev: Ukraina hävitas 40 miljonit dollarit maksva Vene õhutõrjesüsteemi] ERR, 15. IX 2025</ref> === 15. september (1300. päev) === Venemaa ründas Ukrainat 84 ründedrooni ja kolme raketiga. Ukraina hävitas või tegi kahjutuks 59 drooni. Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is asuva Hrõhorivka küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina vabastas Pankivka küla [[Pokrovsk (Ukraina)|Pokrovskist]] kirdes.<!--uk- ja ruwi-s on 2 tk= Паньківка (Луганський район) Паньківка (Сватівський район), mõlemad Luhanski oblastis--><ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0SrsLf61eES68CCnfWV4yy4gYHRfFnXgmt6RkTJsQwEWPxFJxetfLtJEtZ9PPERMtl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 16. IX 2025</ref> [[USA president]] [[Donald Trump]] nimetas Venemaad esmakordselt agressoriks.<ref>[https://www.err.ee/1609800393/soja-1300-paev-kiiev-ukraina-havitas-40-miljonit-dollarit-maksva-vene-ohutorjesusteemi#agressor Trump nimetas esmakordselt Venemaad agressoriks] ERR, 15. IX 2025</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8324058/trump-nimetas-venemaad-lopuks-agressoriks |pealkiri=Trump nimetas Venemaad lõpuks agressoriks |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2025-09-15 |vaadatud=2025-09-15 |väljaanne=maailm.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina armee ülemjuhataja Sõrskõi vallandas kaotatud territooriumi tõttu kaks korpuseülemat - 17. korpuse ülema Volodõmõr Silenko ja 20. korpuse ülema Maksõm Kituhini.<ref>[https://kyivindependent.com/syrskyi-dismisses-2-corps-commanders-in-1st-shake-up-after-army-restructuring-media-reports/?fbclid=IwY2xjawM2FZ9leHRuA2FlbQIxMQABHmUGfU2_ALigsbRpErVHAEoIasdCjKCv3eEODR9ZDuBgX-_R5t8C2qYLKvzc_aem_7GtaTFVDw_nvn5eTcYtjVQ Syrskyi dismisses 2 corps commanders over lost territory, media reports] The Kyiv Independent, 16.IX 2025</ref> === 16. september === [[File:Institute for Advanced Training of Pharmacy Specialists in Kharkiv after Russian attack, 2025-09-16 (02).jpg|thumb|Rünnakujärgne farmaatsiaülikooli hoone, {{nowrap|16. IX 2025}}]] [[File:Disposal of an air-dropped bomb in Kherson, 2025-09-16 (01).jpg|thumb|Lõhkemata pommi eemaldamine Hersonis, {{nowrap|16. IX 2025}}]] Harkivis asuva farmaatsiaülikooli haldushoone süttis Vene droonirünnakus, neli inimest sai vigastada.<ref>{{Cite news |date=2025-09-16|title=Video shows moment Russian drone hits Kharkiv university building; 4 injured |url=https://kyivindependent.com/russian-drone-strikes-kharkiv-university-in-broad-daylight-injuries-reported/ |access-date=2025-09-16|website=The Kyiv Independent|author= Martin Fornusek |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Video captures moment of Russian drone strike on educational facility in Kharkiv: people injured |url=https://www.pravda.com.ua/eng/news/2025/09/16/7531110/ |access-date=2025-09-16 |website=Ukrainska Pravda |language=en}}</ref> Ukraina relvajõudude erioperatsioonide üksused ründasid Saratovi naftarafineerimistehast, põhjustades seal tulekahju.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02n8XLoy51jcA1YAP9b4B4Uz34Di8DiVGH28o92ffZJBPTMMM6Xz9AmpLxmrqsZjCxl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 16. IX 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120403937/ukraina-kindralstaabi-teatel-anti-venemaal-look-saratovi-naftatootlemistehasele Ukraina kindralstaabi teatel anti Venemaal löök Saratovi naftatöötlemistehasele] Delfi, 16. IX 2025</ref><ref>{{Cite news |date=2025-09-16|title= Ukrainian strike sets Russia's Saratov oil refinery ablaze, military reports |url= https://kyivindependent.com/ukrainian-strike-sets-russias-saratov-oil-refinery-ablaze-military-reports/ |access-date=2025-09-16|website=Kyiv Independent|author= Martin Fornusek |language=en-US}}</ref> [[HUR MO|HUR]] väitis, et on rünnanud Venemaa 155. kaardiväe merejalaväe brigaadi peakorterit [[Vladivostok]]is. [[Primorski rajoon]]i terrorismivastane komisjon väitis, et „haldushoonete lähedal plahvatas gaasiseade”. Kohalikud sõdurid väitsid, et tegemist oli õppustega.<ref>{{Cite news |date=2025-09-16|title= Explosions hit military hub in Russia’s Vladivostok 6,600km from Ukraine |url= https://euromaidanpress.com/2025/09/16/explosions-hit-military-hub-in-russias-vladivostok-6600km-from-ukraine/ |access-date=2025-09-16|website=Euromaidan|author= MARIA TRIL |language=en-US}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120404002/ukraina-sojavaeluure-teatas-plahvatuste-korraldamisest-vladivostokis-kus-asub-julmusega-silma-paistnud-vene-vaeosa Ukraina sõjaväeluure teatas plahvatuste korraldamisest Vladivostokis, kus asub julmusega silma paistnud Vene väeosa] Delfi, 16. IX 2025</ref> === 17. september === Venemaa ründas Ukrainat kahe raketi ja 172 ründedrooniga. Ukraina hävitas või surus maha 136 drooni. Venemaa rünnak oli suunatud põhiliselt Ukraina raudtee infrastruktuuri vastu.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8325546/vene-armee-purustas-ukraina-raudteeuhendusi-laanega Vene droonirünnak tekitas viivitusi Ukraina raudteel] ERR, 17. IX 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120404141/venemaa-rundas-ukraina-raudteed-mistottu-paljud-rongid-hilinevad Venemaa ründas Ukraina raudteed, mistõttu paljud rongid hilinevad] Delfi, 17. IX 2025</ref><ref>[https://maailm.postimees.ee/8325546/vene-armee-purustas-ukraina-raudteeuhendusi-laanega Vene armee purustas Ukraina raudteeühendusi läänega] Postimees, 17. IX 2025</ref> === 18. september === Venemaa tagastas 1000 Ukraina sõduri surnukehad, saades vastu 24 Vene sõduri surnukehad.<ref>[https://www.err.ee/1609804059/ukraina-rundas-droonidega-venemaa-naftatootlemistehaseid#surnukehad Venemaa andis Ukrainale üle 1000 sõduri surnukeha] ERR, 18.IX 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120404603/venemaa-ja-ukraina-vahetasid-1000-hukkunud-soduri-surnukeha Venemaa ja Ukraina vahetasid 1000 hukkunud sõduri surnukeha] Delfi, 18.IX 2025</ref> Ukraina droonid süütasid põlema [[Baškortostan]]is asuva [[Gazprom]]i nafta rafineerimistehase Nafthim Salavat. Tehas paikneb Ukraina rindejoonest 1400 kilomeetri kaugusel.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120404475/droonid-rundasid-gazpromi-naftakeemiakompleksi-baskortostanis Droonid ründasid Gazpromi naftakeemiakompleksi Baškortostanis] Delfi, 18.IX 2025</ref> Samuti rünnati <!--Lukoil-Volgograd neftepererabotka--> naftarafineerimistehast Volgogradis, kus kohalikud elanikud teatasid plahvatustest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120404454/venemaal-rundasid-droonid-volgogradi-naftatootlemistehast-ukrainlaste-vaitel-too-seiskus al ründasid droonid Volgogradi naftatöötlemistehast. Ukrainlaste väitel töö seiskus] Delfi, 18.IX 2025</ref> Kohalik kuberner teatas, et ohvreid ei olnud, kuid üks eramaja sai kahjustada. Volgogradi rahvusvaheline lennujaam peatas samuti lennud. [[Venemaa kaitseministeerium]] teatas, et öö jooksul likvideeriti 43 drooni.<ref>{{Cite web |title= Drones Ignite Blaze at Gazprom’s Giant Petrochemical Plant in Bashkortostan |author= VLAD LITNAROVYCH |url= https://united24media.com/latest-news/drones-ignite-blaze-at-gazproms-giant-petrochemical-plant-in-bashkortostan-11748 |access-date=2025-09-18| website=United 24 Media|language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title= Drones attack Russia's Volgograd, home to Lukoil refinery |url= https://www.pravda.com.ua/eng/news/2025/09/18/7531370/index.amp |access-date=2025-09-18| author= VALENTYNA ROMANENKO| website=Ukrainian Pravda|language=en}}</ref> === 19. september === Venemaa väidab, et hõivas [[Donetski oblast]]is asuva Muravka küla.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8326087/blogi-1304-sojapaev-ukrainas-smohal-ukraina-hakkab-peagi-kasutama-tuhandet-puudurdrooni-paevas?liveblogPost=12 |title=Moskva: Vene vägi hõivas Donetski oblastis Muravka |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2025-09-19 |vaadatud=2025-09-19 |väljaanne=maailm.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Cite web |last=Glynn |first=Jordan |date=2025-09-20 |title=Russian Offensive Campaign Assessment, September 19, 2025 |url=https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-september-19-2025/ |access-date=2025-09-21 |publisher=[[Institute for the Study of War]] |language=en-US}}</ref> === 20. September === [[File:Destructions in Sofiivska Borshchahivka after Russian attack, 2025-09-20 (01).webp|thumb|Rünnakujärgne Ukraina küla, {{nowrap|20. XI 2025}}]] Venemaa ründas Ukrainat 32 tiibraketiga [[Kh-101]] ja 8 ballistilise raketiga [[Iskander]] ja 579 drooniga. Ukraina laskis neist alla 552 drooni, kaks ballistilist raketti ja 29 tiibraketti. Otsese tabamuse said kümme sihtmärki. Selle tagajärjel hukkus kolm inimest ja vigastada sai umbes 30 inimest.<ref>{{Cite web |date=2025-09-20 |title=3 Killed, Dozens Wounded in 'Massive' Russian Attack, Zelensky Says |url=https://www.themoscowtimes.com/2025/09/20/3-killed-dozens-wounded-in-massive-russian-attack-zelensky-says-a90579 |access-date=2025-09-20 | website=The Moscow Times |language=en}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120405013/moskva-korraldas-ulatusliku-runnaku-ukrainale-kiiev-jatkas-runnakuid-vene-naftatehastele Moskva korraldas ulatusliku rünnaku Ukrainale, Kiiev jätkas rünnakuid Vene naftatehastele] Delfi, 20. IX 2025</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku Venemaa naftatöötlemistehastele [[Saratovi oblast]]is ja [[Samara oblast]]is Novokuibõševski linnas.<ref>[https://www.err.ee/1609806780/soja-1305-paev-ukraina-tabas-venemaa-naftatootlemistehaseid#nafta Ukraina tabas droonidega Venemaa naftatöötlemistehaseid] ERR, 20. IX 2025</ref><ref>{{Cite web|date=2025-09-20 |author= Dmytro Basmat |title= Ukraine reportedly strikes oil refineries in Russia's Saratov, Samara oblasts |url= https://kyivindependent.com/ukraine-reportedly-strike-oil-refinery-in-russia-saratov-oblast-explosions-reported-deep-inside-russia/ |access-date=2025-09-20 |website=The Kyiv Independent|language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web|date=2025-09-20 |author= OLEH VELHAN |title= Explosions rock Novokuybyshevsk as Russians report fire near oil refinery |url= https://newsukraine.rbc.ua/news/explosions-rock-novokuybyshevsk-as-russians-1758340543.html |access-date=2025-09-20 |website=RBC Ukraine News|language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web|date=2025-09-20 |author= OLGA KATSIMON |title= Ukraine's Security Service and Special Forces strike Russian oil pumping stations with drones |url= https://www.pravda.com.ua/eng/news/2025/09/20/7531728/index.amp |access-date=2025-09-21|website=Ukrainian Pravda|language=en-US}}</ref> === 21. september === Ukrainas hukkus Vene rünnakute läbi vähemalt kolm inimest, tosinad said vigastusi.<ref>Malek Fouda. [https://www.euronews.com/2025/09/21/one-person-killed-eight-others-injured-in-overnight-russian-attacks-on-ukrainian-cities One person killed, eight others injured in overnight Russian attacks on Ukrainian cities]. [[Euronews]], 21. IX 2025</ref><ref>[https://www.aljazeera.com/news/2025/9/21/russia-ukraine-war-list-of-key-events-day-1305 Russia-Ukraine war: List of key events, day 1,305]. [[Al-Jazīrah]], 21. IX 2025</ref><ref>{{Cite web |date=2025-09-21 |title=Russian attacks on Ukraine kill 1, injure 8, target rescue workers battling fire |url=https://kyivindependent.com/russian-attacks-on-ukraine-kill-1-injure-8/ |access-date=2025-09-21 |publisher=[[The Kyiv Independent]] |language=en}}</ref> Ukraina hävitas Krimmis kolm kopterit [[Mi-8]] ning radar 55Ž6U „[[Nebo-M|Nebo-UM]]“.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120405107/video-ukraina-havitas-krimmis-kolm-vene-helikopterit-ja-100-miljonit-maksva-radari VIDEO | Ukraina hävitas Krimmis kolm Vene helikopterit ja 100 miljonit maksva radari] Delfi, 21. IX 2025</ref><ref>{{Cite web |author= VLADYSLAVA KOVALENKO |date=2025-09-21|title= Ukrainian intelligence hits three Mi-8 helicopters and expensive radar system in Crimea |url= https://newsukraine.rbc.ua/news/ukrainian-intelligence-hits-three-mi-8-helicopters-1758444652.html |access-date=2025-09-21 |publisher=RBC News Ukraine |language=en-US}}</ref> Ukraina hävitas Vene inseneri- ja tõkete eemaldamise masina [[IMR-2|IMR-3M]].<ref>[https://www.err.ee/1609807377/soja-1306-paev-zelenski-kutsus-partnereid-ules-tugevdama-ukraina-ohukaitset Ukraina väed hävitasid haruldase Vene insenerisõiduki] ERR, 21. IX 2025</ref><ref>{{Cite web |author=Tim Zadorozhnyy |date=2025-09-21 |title=Ukraine destroys Russian 'terminator on tracks' engineering vehicle in rare strike, military says |url=https://kyivindependent.com/ukraine-destroys-russian-terminator-on-tracks-clearance-vehicle/ |access-date=2025-09-22 |publisher=The Kyiv Independent|language=en-US}}</ref> === 22. september === Ukraina õhukaitse tegi kahjutuks 141 vaenlase droonist 132.<ref>[https://www.err.ee/1609807866/soja-1307-paev-ukraina-rundas-krimmis-fsb-sanatooriumi#droonityrje Ukraina relvajõud: 141 vaenlase droonist 132 tulistati alla] ERR, 22.IX 2025</ref> Vene õhurünnakus [[Zaporižžja]]le hukkus kolm inimest,<ref>{{Cite web |author=Olena Goncharova |date=2025-09-22 |title=Russia strikes Zaporizhzhia, Sumy, Kyiv oblasts overnight, killing at least 3 |url=https://kyivindependent.com/russia-strikes-zaporizhzhia-sumy-kyiv-oblasts-overnight-killing-at-least-2/ |access-date=2025-09-22 |website=The Kyiv Independent|language=en-US}}</ref> kokku hukkus Venemaa rünnakutes vähemalt kaheksa ja haavata sai 21 inimest. [[HUR MO|HUR]]i eriüksus Prõmari („Vaimud“) hävitas Krimmis droonilöökidega maapinnal kaks amfiiblennukit [[Berijev Be-12|Be-12]]<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120405226/video-ukraina-sojavaeluure-teatas-loogi-andmisest-venemaa-allveelaevade-vastastele-amfiiblennukitele-be-12 VIDEO | Ukraina sõjaväeluure teatas löögi andmisest Venemaa allveelaevade vastastele amfiiblennukitele Be-12] Delfi, 22 IX 2025</ref> ja kopteri [[Mi-8]]<ref>{{Cite web |author=Kateryna Denisova |date=2025-09-22 |title=For first time, Ukraine hits 2 Russian amphibious aircraft in occupied Crimea, intelligence claims, shows footage |url=https://kyivindependent.com/for-first-time-ukraine-hits-2-russian-amphibious-aircraft-in-occupied-crimea-intelligence-claims/ |access-date=2025-09-22 |publisher=The Kyiv Independent|language=en-US}}</ref> === 23. september === NATO avalduse kohaselt sisenes kolm Venemaa [[Mikojan-Gurevitš MiG-31|MiG-31]] lennukit Eesti õhuruumi enam kui kümneks minutiks, misjärel need sunniti taanduma.<ref>[https://www.aljazeera.com/news/2025/9/23/nato-warns-russia-of-airspace-violations-will-defend-self-deter-threats NATO warns Russia of airspace violations, will defend self, deter threats]. [[Al-Jazīrah]], 23. IX 2025</ref> Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]i ja [[Zaporižžja oblast]]i piiril asuvad Novomihhailivka ja Novoivanivka külad.<ref name=deepstatemap/> Ukraina relvajõud korraldasid droonirünnaku Moskvale, häirides sealset lennuliiklust. Vene võimude teatel tulistati alla vähemalt 33 ründedrooni.<ref>[https://www.err.ee/1609808739/soja-1308-paev-ukraina-korraldas-droonirunnaku-moskvale#moskva Ukraina korraldas droonirünnaku Moskvale] ERR, 23.IX 2025</ref><ref>{{Cite web |date=2025-09-23|title= Ukraine Launches Largest Drone Attack on Moscow Since March |url= https://www.themoscowtimes.com/2025/09/23/ukraine-launches-largest-drone-attack-on-moscow-since-march-a90594 |access-date=2025-09-23|website=The Moscow Times }}</ref> Ukraina sõjaväeluure (HUR) hävitas droonirünnakus Krimmile kaks Vene [[An-26]] transpordilennukit ja kaks radarijaama.<ref>[https://www.err.ee/1609811241/ukraina-teatas-sojalennuki-su-34-allatulistamisest#krimm Luure: Ukraina hävitas Krimmis kaks Vene transpordilennukit ja radarijaamad] ERR, 25.IX 2025</ref> [[New York|New Yorgis]] toimus [[Volodõmõr Zelenskõi|Zelenskõi]] ja [[Donald Trump|Trumpi]] kohtumine.<ref>[https://www.bbc.com/russian/live/c306m63vp68t Война в Украине: Трамп и Зеленский проводят двустороннюю встречу в Нью-Йорке]. BBC News Русская служба, 23. IX 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609810194/ukraina-droonid-rundasid-gazpromi-naftatootlemistehast#zeletrump Zelenski kiitis oma kõnelusi Trumpiga]. ERR, 24. IX 2025</ref> Trump ütles Zelenskõile, et on valmis tühistama keelu Ameerika relvadega Venemaa territooriumi ründamiseks.<ref>[https://www.bbc.com/russian/live/c306m63vp68t WSJ: Трамп сказал Зеленскому, что готов снять запрет на удары американским оружием по территории России]. BBC News Русская служба, 26. IX 2025</ref><ref name="Al-Ja-2709" /> Samal päeval märkis president Trump ka seda, et Ukrainal on võimalus võita tagasi kogu Venemaale kaotatud territoorium, mis on järsk muutus võrreldes tema varasemate Kiievile tehtud üleskutsetega teha Venemaale järeleandmisi.<ref>Anna Commander, John Feng, and Gabe Whisnant. [https://www.newsweek.com/donald-trump-makes-major-shift-on-russia-ukraine-war-10477142 Donald Trump Makes Major Shift on Russia-Ukraine War]. [[Newsweek]], 23. IX 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120405701/trump-soovitas-nato-riikidel-vene-lennukid-vajaduse-korral-alla-tulistada-ja-ukrainal-kogu-oma-ala-vabastada Trump soovitas NATO riikidel Vene lennukid vajaduse korral alla tulistada ja Ukrainal kogu oma ala vabastada] Delfi, 23.IX 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609809759/trump-ukraina-voib-kogu-oma-territooriumi-tagasi-voita Trump: Ukraina võib kogu oma territooriumi tagasi võita] ERR, 23.IX 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609810194/ukraina-droonid-rundasid-gazpromi-naftatootlemistehast#zeletrump Zelenski kiitis oma kõnelusi Trumpiga] ERR, 24.IX 2025</ref> === 24. september === Ukraina droonid ründasid nädala jooksul teist korda [[Baškortostan]]is asuvat Gazpromi suurt naftakeemiatehast 'Neftekhim Salavat'.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120405791/ukraina-droonid-tabasid-taas-gazpromi-suurt-naftatootlemistehast Ukraina droonid tabasid taas Gazpromi suurt naftatöötlemistehast] Delfi, 24.IX 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609810194/ukraina-droonid-rundasid-gazpromi-naftatootlemistehast#kaks Ukraina ründas kahte Vene kütusetehast] ERR, 24.IX 2025</ref><ref>{{Cite web |date=2025-09-24|title= Ukrainian drone strike sets fire to Gazprom's Bashkortostan plant, Russia claims |url= https://kyivindependent.com/ukrainian-drone-strike-sets-fire-to-bashkortostans-gazprom-plant-russia-claims/ |author= Martin Fornusek |access-date=2025-09-24|publisher=[[The Kyiv Independent]]}}</ref> Ukraina kaitseministeeriumi luure peavalitsuse (HUR) meredroonid ründasid Venemaal Novorossiiski ja Tuapse sadamat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120406112/ukraina-luure-meredroonid-rundasid-venemaa-musta-mere-naftasadamaid Ukraina luure: meredroonid ründasid Venemaa Musta mere naftasadamaid] Delfi, 25.IX 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609811241/ukraina-teatas-sojalennuki-su-34-allatulistamisest#tuapse Ukraina ründas droonidega Tuapse sadamat] ERR, 25.IX 2025</ref> [[Tšernihivi oblast]]i [[Tšernihivi rajoon]]is [[Hontšarivske]]s asuvat Ukraina relvajõudude väljaõppekeskust tabas kaks [[Ballistiline rakett|ballistilist raketti]] [[Iskander]], ohvrite arv on täpsustamisel.<ref>{{Cite web |date=2025-09-24|title= Russia strikes Ukrainian army training unit with ballistic missiles: |url= https://newsukraine.rbc.ua/news/russia-strikes-ukrainian-army-training-unit-1758719155.html |author= LILIANA OLENIAK |access-date=2025-09-24|publisher=RBC News Ukraine}}</ref> USA presidendi Trumpi suhtumine käimasolevasse konflikti on (väidetavalt) muutunud.<ref name="BBC_2025-09-24">{{cite web|url=https://www.bbc.com/news/articles/c07vm35rryeo |title=Kyiv can win all of Ukraine back from Russia, Trump says |trans-title=Trumpi sõnul saab Kiiev Venemaalt kogu Ukraina tagasi võita |publisher=[[BBC]] |date=24. september 2025, 13:00 |access-date=2025-09-24 |website=bbc.com |language=en-gb |author=Ruth Comerford |author2=Anthony Zurcher |quote=In a post on his Truth Social platform, he said Ukraine could get back "the original borders from where this war started" with the support of Europe and Nato, due to pressures on Russia's economy.}}</ref><ref>[https://www.aljazeera.com/news/2025/9/24/russia-a-paper-tiger-how-trump-changed-his-position-on-ukraine-nato Russia a ‘paper tiger’: How Trump changed his position on Ukraine, NATO]. [[Al-Jazīrah]], 24. IX 2025</ref><ref>[https://www.aljazeera.com/news/2025/9/24/after-trumps-u-turn-can-ukraine-restore-its-pre-war-borders After Trump’s U-turn, can Ukraine restore its pre-war borders? {{!}}The US president, in a first, said Kyiv could win the war, but experts doubt a return to Ukraine’s 1991 territory]. [[Al-Jazīrah]], 24. IX 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120405724/zelenskoi-trump-on-soja-lopetamises-mangumuutja Zelenskõi: Trump on sõja lõpetamises mängumuutja] Delfi, 24.IX 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120405897/valispoliitika-ekspertide-sonul-on-trumpi-viimased-sonumid-ukraina-ja-nato-teemal-positiivsed-kuid-teod-loevad-sonadest-rohkem Välispoliitika ekspertide sõnul on Trumpi viimased sõnumid Ukraina ja NATO teemal positiivsed, kuid teod loevad sõnadest rohkem] Delfi, 24.IX 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120406065/wsj-zelenskoi-suutis-kiidulauluga-trumpi-tooni-muutma-panna-teod-on-aga-iseasi WSJ: Zelenskõi suutis kiidulauluga Trumpi tooni muutma panna. Teod on aga iseasi] Delfi, 25.IX 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609812604/trump-venemaa-majandus-on-liikumas-porgusse Trump: Venemaa majandus on liikumas põrgusse] ERR, 26.IX 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609816764/venemaal-suttis-jarjekordne-naftatootlustehas#stubb Stubb prognoosib Trumpi karmimaks muutumist Venemaa suhtes] ERR, 1.X 2025</ref> President Zelenskõi esines kõnega [[ÜRO Peaassamblee]]l; New Yorgis lõppesid ligikaudu 50 minutit kestnud kõnelused [[Sergei Lavrov|Lavrovi]] ja [[Marco Rubio|Rubio]] vahel.<ref>[https://www.bbc.com/russian/live/c306m63vp68t Зеленский выступил перед Генассамблеей ООН. Видео]. BBC News Русская служба, 24. IX 2025</ref> === 25. september === Venemaa ründas [[Vinnõtsja oblast]]it ja [[Kirovohradi oblast]]it. Rünnaku tulemusel said kahjustusi kriitilise tähtsusega taristuobjektid.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120405991/venemaa-rundas-ukrainas-vinnotsja-ja-kirovohradi-oblastis-infrastruktuuri Venemaa ründas Ukrainas Vinnõtsja ja Kirovohradi oblastis infrastruktuuri] Delfi, 25.IX 2025</ref> Ukraina tulistas [[Zaporižžja oblast]]is all Vene lennuki [[Su-34]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120405994/ukraina-teatas-et-tulistas-alla-zaporizzjat-pommitanud-vene-lennuki-su-34 Ukraina teatas, et tulistas alla Zaporižžjat pommitanud Vene lennuki Su-34] Delfi, 25.IX 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609811241/ukraina-teatas-sojalennuki-su-34-allatulistamisest#lennuk Ukraina teatas Su-34 sõjalennuki allatulistamisest] ERR, 25.IX 2025</ref><ref>{{Cite web |date=2025-09-25 |title=Ukraine shoots down Russian Su-34 bomber over Zaporizhzhia Oblast, Air Force says |url=https://kyivindependent.com/ukraine-shoots-down-russian-su-34-bomber-over-zaporizhzhia-oblast-air-force-says/ |author=Abbey Fenbert |access-date=2025-09-25 |website=The Kyiv Independent}}</ref> === 26. september === Venemaa ründas Ukrainat 154 ründedrooniga, millest Ukraina õhutõrje hävitas 128.<ref>[https://www.err.ee/1609812606/ukraina-ohurunnak-tabas-jarjekordset-naftakaitist-venemaal#droonid Ukraina hävitas riiki rünnanud 154 Vene droonist 128] ERR, 26.IX 2025</ref> Ukraina droonid ründasid [[Krasnodari krai]]s asuvat Afipski naftatöötlemistehast, milles puhkes tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120406236/droonid-rundasid-venemaal-asuvat-afipski-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal asuvat Afipski naftatöötlemistehast] Delfi, 26.IX 2025</ref><ref>{{Cite web |date=2025-09-25 |title= Russia blames drone “debris” again—Afipsky oil refinery erupts in fire overnight|url=https://euromaidanpress.com/2025/09/26/russia-blames-drone-debris-again-afipsky-oil-refinery-erupts-in-fire-overnight/ |author= YURI ZORIA |access-date=2025-09-26|website= euromaidanpress}}</ref> Venemaal Pihkva oblastis toimus raudteerööbastel plahvatus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120406263/pihkva-oblasti-kuberner-teatas-plahvatusest-raudteel Pihkva oblasti kuberner teatas plahvatusest raudteel] Delfi, 26.IX 2025</ref> [[Smolenski oblast]]is sõitis pärast kokkupõrget veoautoga rööbastelt maha 18 kütusevagunit, millele järgnes ulatuslik tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120406320/video-venemaal-smolenski-oblastis-porkasid-kokku-veok-ja-kaubarong-suttisid-bensiinivagunid#cxrecs_s VIDEO | Venemaal Smolenski oblastis põrkasid kokku veok ja kaubarong. Süttisid bensiinivagunid] Delfi, 26.IX 2025</ref> === 27. september === Ukraina droonid ründasid Venemaal [[Tšuvaššia]]s Konari lähedal asuvat Tšingovatovo naftapumplat,<ref>{{Cite web |title= Oil pumping station in Russia's Chuvash Republic halts operations after drone strike |url= https://www.pravda.com.ua/eng/news/2025/09/27/7532757/index.amp |access-date=2025-09-27|publisher=[[Ukrajinska Pravda|Ukraine Pravda]]| author= ROMAN PETRENKO |language=en}}</ref> mis peatas rünnaku tagajärjel töö.<ref>[https://www.err.ee/1609814427/venemaa-rundas-ukrainat-ligi-600-drooni-ja-48-raketiga#chuvash Ukraina droonirünnak peatas naftapumpla töö Tšuvaššias] ERR, 28.IX 2025</ref> Venemaa teatas kolme küla vallutamisest: Derõlove ja Maiske külad [[Donetski oblast]]is ning Stepove küla [[Dnipropetrovski oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609813872/soja-1312-paev-ukraina-kesk-ja-idaosas-oli-vene-droonirunnaku-tottu-oosel-ohuhaire#kyla Venemaa teatas kolme Ida-Ukraina küla vallutamisest] ERR, 27.IX 2025</ref> Vene droon tappis [[Sumõ oblast]]is ühe inimese ja vigastas kahte.<ref>{{Cite web |title=Russian drone strikes car in Sumy Oblast, killing one and injuring another |url=https://www.pravda.com.ua/eng/news/2025/09/27/7532784/ |access-date=2025-09-27 |publisher=[[Ukrajinska Pravda|Ukrainska Pravda]] |language=en}}</ref><ref name="Al-Ja-2709">[https://www.aljazeera.com/news/2025/9/27/russia-ukraine-war-list-of-key-events-day-1311 Russia-Ukraine war: List of key events, day 1,311]. [[Al-Jazīrah]], 27. IX 2025</ref> President [[Volodõmõr Zelenskõi|Zelenskõi]] kinnitusel saadi Iisraelilt eelmisel kuul maa-õhk tüüpi raketisüsteem [[MIM-104 Patriot|Patriot]].<ref>{{Cite web |title=Ukraine Says Received Patriot System From Israel |url=https://www.barrons.com/news/ukraine-received-patriot-system-from-israel-zelensky-171d2887 |access-date=2025-09-27 |publisher=Barron's |agency=[[AFP|Agence France Presse]] |language=en}}</ref> === 28. september === Venemaa laskis Ukraina pihta 595 drooni ja 48 raketti. Ukraina õhukaitse tulistas neist alla 568 drooni ja 43 raketti.<ref>[https://www.err.ee/1609814427/venemaa-rundas-ukrainat-ligi-600-drooni-ja-48-raketiga#suur Venemaa korraldas Ukrainale suure drooni- ja raketirünnaku] ERR, 28. IX 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120406605/venemaa-tulistas-ukrainat-sadade-droonide-ja-rakettidega-kiievis-sai-pihta-5-korruseline-maja-ja-kardioloogiakeskus Venemaa tulistas Ukrainat sadade droonide ja rakettidega, Kiievis sai pihta 5-korruseline maja ja kardioloogiakeskus] Delfi, 28. IX 2025</ref> Ukraina kinnitusel sai rünnakutes Kiievile surma neli inimest, sh 12-aastane laps<!--https://www.aljazeera.com/news/2025/9/28/russia-ukraine-war-list-of-key-events-day-1313-->; kogu Ukrainas sai vigastusi vähemalt 80 inimest.<ref>{{Cite web |title=Russia launches major drone and missile attack on Ukraine, hits Kyiv hard|url=https://www.reuters.com/business/aerospace-defense/russian-launches-major-drone-missile-attack-ukraine-still-ongoing-2025-09-28/|access-date=2025-09-28 |publisher=[[Reuters]]|language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title='Insidious tactics' — Mass Russian missile and drone strike kills at least 4, injures over 70 in Kyiv, its surrounding region, Zaporizhzhia |url=https://kyivindependent.com/russia-launches-heavy-bombers-at-ukraine-targets-kyiv-other-cities-with-drones-and-missiles/ |access-date=2025-09-28 |website=The Kyiv Independent |language=en |author1=Abbey Fenbert |author2=Asami Terajima}}</ref><ref name="BBC_2025-09-29">{{cite web|url=https://www.bbc.com/news/articles/cly6r1mg34yo |title=Trump considering supplying Ukraine with long-range missiles, Vance says |trans-title= |publisher=[[BBC]] |date=29. september 2025, 18:00 |access-date=2025-09-29 |website=bbc.com |language=en-gb |author=Abdujalil Abdurasulovin Kyiv |author2=Laura Gozzi }}</ref> Poola saatkond sai kahjustusi raketi rusude kukkumisest katusele.<ref>{{Cite web |title=Polish Embassy in Kyiv struck in Russia's large-scale overnight attack |url=https://kyivindependent.com/russias-large-scale-overnight-attack-struck-polish-embassy-in-kyiv/ |access-date=2025-09-29 |author=Dmytro Basmat |website=The Kyiv Independent |language=en}}</ref> Ukraina ründas Belgorodi soojuselektrijaama, tekitades piirkonnas suure elektrikatkestuse.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120406702/ukraina-pommitas-belgorodis-asuvat-soojuselektrijaama Ukraina pommitas Belgorodis asuvat soojuselektrijaama] Delfi, 28. IX 2025</ref><ref>{{Cite web |title= Russian Belgorod plunged into total blackout after massive missile strikes |url= https://newsukraine.rbc.ua/news/russian-belgorod-plunged-into-total-blackout-1759080393.html |author= BOHDAN BABAIEV |access-date=2025-09-29|website=RBC News Ukraine |language=en}}</ref> ===29. september=== [[Brjanski oblast]]is [[Karatšev]]is asuvat Vene armeele elektroonikadetaile tootvat tehast Elektrodetal tabas neli [[Neptun (raketikompleks)|Neptuni raketti]].<ref>{{Cite web |title= Ukrainian strikes hit key Russian factory: Neptune missiles target Elektrodetal|url= https://newsukraine.rbc.ua/news/ukrainian-strikes-hit-key-russian-factory-1759141311.html |author= VIKTOR NAZARENKO |access-date=2025-09-29|website=RBC News Ukraine|language=en}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120406848/ukraina-teatas-et-andis-raketiga-neptun-loogi-venemaa-tehasele-elektrodetal Ukraina teatas, et andis raketiga Neptun löögi Venemaa tehasele Elektrodetal] Delfi, 29.IX 2025 </ref><ref>[https://www.err.ee/1609814934/ukraina-rundas-brjanski-oblastis-asuvat-elektroonikatehast#tehas Ukraina ründas Brjanski oblastis asuvat elektroonikatehast] ERR, 29.IX 2025 </ref> Moskva oblastis [[Voskressensk]]is hukkus Ukraina droonirünnaku läbi kaks inimest.<ref>{{Cite web |title=Ukrainian Drone Attack Kills 2 in Moscow Region |url=https://www.themoscowtimes.com/2025/09/29/ukrainian-drone-attack-kills-2-in-moscow-region-a90649 |access-date=2025-09-29|website=The Moscow Times |language=en}}</ref> Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is asuva Poltavka küla.<ref name=deepstatemap/> [[59. motoriseeritud jalaväebrigaad]] laskis Donetski oblasti okupeeritud osas alla [[Mil Mi-8|Mi-8]] kopteri.<ref>{{Cite web |title= Ukrainian forces destroy Russian Mi-8 helicopter with FPV drone |url= https://www.ukrinform.net/amp/rubric-ato/4041672-ukrainian-forces-destroy-russian-mi8-helicopter-with-fpv-drone.html |access-date= 2025-09-29 |website= ukrinform |language= en |archive-date= 2025-09-29 |archive-url= https://web.archive.org/web/20250929135936/https://www.ukrinform.net/amp/rubric-ato/4041672-ukrainian-forces-destroy-russian-mi8-helicopter-with-fpv-drone.html |url-status= dead }}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120406787/video-ukrainlased-teatasid-drooniga-vene-kopteri-havitamisest VIDEO | Ukrainlased teatasid drooniga Vene kopteri hävitamisest] Delfi, 29.IX 2025 </ref> ===30. september=== Sumõ oblastis [[Tšernettšõna (Sumõ rajoon)|Tšernettšõna]] külas hukkus Vene droonirünnaku tagajärjel neljaliikmeline perekond, vanemad ja nende kaks alaealist last.<ref>[https://www.bbc.com/russian/live/c306m63vp68t?page=2 В Сумской области при атаке дрона погибла семья с маленькими детьми — власти]. BBC News Русская служба, 30. IX 2025</ref><ref name=EN250930>Emma De Ruiter. [https://www.euronews.com/2025/09/30/family-of-four-among-nine-killed-in-latest-russian-attacks-on-ukraine Family of four among nine killed in latest Russian attacks on Ukraine]. [[Euronews]], 30. IX 2025</ref><!-- Published on 30/09/2025 - 11:08 GMT+2 --><ref>{{cite web|url=https://www.err.ee/1609815831/soja-1315-paev-venemaa-rundas-paevasel-ajal-droonidega-dnipro-linna#venemaa |title=Ukraina: Vene droonirünnak tappis Sumõ oblastis neljaliikmelise pere |publisher=[[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] |date=30. september 2025, 19:40 |access-date=2025-10-01 |website=err.ee }}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120407021/ukrainas-sumo-oblastis-hukkus-vene-droonirunnakus-neljaliikmeline-perekond Ukrainas Sumõ oblastis hukkus Vene droonirünnakus neljaliikmeline perekond] Delfi, 30.IX 2025</ref> [[Dnipro]]s hukkus Vene droonirünnaku läbi üks inimene;<ref>{{Cite web |title= Russia hits Ukrainian city of Dnipro in rare daytime drone attack, kills one|url=https://www.reuters.com/world/russia-hits-ukrainian-city-dnipro-rare-daytime-drone-attack-kills-one-2025-09-30/ |access-date=2025-09-30|website= Reuters |language=en}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120407223/venemaa-runnakus-dniprole-hukkus-uks-ja-sai-viga-kumneid-inimesi Venemaa rünnakus Dniprole hukkus üks ja sai viga kümneid inimesi] Delfi, 30.IX 2025</ref> kokku hukkus Ukrainas viimase ööpäeva jooksul vähemalt üheksa ning sai vigastada 15 inimest.<ref name=EN250930 /> Ukraina hävitas Krimmis ründedroonide abil Venemaa õhutõrjeraketisüsteemi [[S-400|S-400 Triumph]] radarjaama.<ref>[https://www.err.ee/1609815831/soja-1315-paev-venemaa-rundas-paevasel-ajal-droonidega-dnipro-linna#s400 Ukraina erivägi hävitas Krimmis õhutõrjesüsteemi S-400 Triumph radari] ERR, 30.IX 2025</ref> [[Institute for the Study of War|USA Sõjauuringute Instituudi]] (ISW) andmetel vallutas Venemaa septembri jooksul 330 ruutkilomeetrit Ukraina territooriumit.<ref name="russian-of">[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-december-31-2025/ Russian Offensive Campaign Assessment, December 31, 2025] ISW, 31.XII 2025</ref> == Oktoober == === 1. oktoober === [[File:NASA FIRMS 2025-09-30 Sukodolnaya.png|thumb|[[NASA]] [[FIRMS]]i jäädvustus põlengust [[Verhnedonski rajoon]]is,<ref>{{cite news|url= https://militarnyi.com/en/news/drones-attack-oil-pumping-station-in-russia-s-rostov-region/ |website= militarnyi.com |title= Drones Attack Oil Pumping Station in Russia’s Rostov Region |first= Roman |last= Pryhodko |date= 2025-10-01 |access-date= 2025-10-01}}</ref><ref>{{cite news|url= https://charter97.org/en/news/2025/10/1/657735/ |website= [[Charter 97]] |title= The AFU Has Stopped An Important Oil Artery In Russian Territory |date= 2025-10-01 |access-date= 2025-10-01}}</ref> {{nowrap|30. IX 2025 23:01:00 ([[UTC]]}})<!-- detected fires on 30 September 2025 23:01:00 ([[UTC]] at the Sukodolnaya oil pumping station, [[Verkhnedonskoy District]]-->]] Venemaal [[Jaroslavl]]is puhkes tulekahju naftatöötlemistehases. Tegemist võis olla Ukraina droonirünnakuga.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120407302/venemaal-jaroslavlis-suttis-suur-naftatootlemistehas-kuberner-rohutas-et-droonirunnakut-polnud Venemaal Jaroslavlis süttis suur naftatöötlemistehas. Kuberner rõhutas, et droonirünnakut polnud] Delfi, 1.X 2025</ref> Probleemide tõttu bensiini tootmises pikendas Venemaa valitsus bensiini ekspordi ajutist keeldu aasta lõpuni.<ref>[https://www.err.ee/1609816764/venemaal-suttis-jarjekordne-naftatootlustehas#ekspordikeeld Venemaa pikendas bensiini ekspordikeeldu aasta lõpuni] ERR, 1.X 2025</ref> === 2. oktoober === Venemaa ja Ukraina vahetasid Istanbulis saavutatud kokkuleppe alusel mõlemalt poolelt 185 sõjavangi. Venemaa vabastas ka 20 tsiviilisikut.<ref>[https://www.err.ee/1609817715/soja-1317-paev-meedia-teatel-hakkab-usa-andma-ukrainale-infot-suvalookideks-venemaale Venemaa ja Ukraina vahetasid vange] ERR, 3.X 2025</ref><ref>{{Cite web |title=Ukraine brings home over 200 POWs, civilians in another swap with Russia |url= https://kyivindependent.com/ukraine-russia-pow-swap/ |access-date=2025-10-03|website=The Kyiv Independent |author1=Martin Fornusek |author2=Kateryna Denisova}}</ref> Venemaa vallutas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Olhivske ning [[Dnipropetrovski oblast]]is asuva Berezove ja Kalõnivske<!--ukwi: Калинівське--> küla.<ref name=deepstatemap/><ref>{{Cite web |title=Russians occupy three villages in Dnipropetrovsk and Zaporizhzhia oblasts – DeepState |url=https://www.pravda.com.ua/eng/news/2025/10/02/8000951/ |access-date=2025-10-02 |website=Ukrainska Pravda}}</ref> === 3. oktoober === [[Permi krai]]s Bereznjaki linnas, Ukrainast enam kui 1700 km kaugusel asuvat keemiatehases Uralchem Azot toimusid plahvatused ja puhkes tulekahju. Selle tõenäoline põhjus oli Ukraina korraldatud droonirünnak. Tehas toodab lõhkeainete tootmiseks vajalike kompnente.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120407815/ukraina-droonid-rundasid-venemaal-permi-krais-keemiatehast Ukraina droonid ründasid Venemaal Permi krais keemiatehast] Delfi, 3.X 2025</ref><ref>{{Cite web |title= Ukrainian drones strike Russian chemical giant's plant over 1,700 kilometers from front lines |url= https://kyivindependent.com/ukrainian-drones-strike-russias-chemical-giant/ |access-date=2025-10-03|publisher=[[The Kyiv Independent]] |author1= Tim Zadorozhnyy}}</ref> Ukraina [[Varitsev õhuründemoon|varitsev ründedroon]] {{ill|uk|Ljutõi|Лютий (БПЛА)}} tabas ka [[Orenburgi oblast]]is, Ukrainast 1400 km kaugusel [[Orsk]]is asuvat naftatöötlemisettevõtet Orsknefteorgsintez.<ref>{{Cite web |title= Ukrainian Drones Hit Major Russian Oil Refinery, Chemical Plant |url= https://www.themoscowtimes.com/2025/10/03/ukrainian-drones-hit-major-oil-refinery-chemical-plant-a90706|access-date=2025-10-03|publisher=[[The Moscow Times]]}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609819206/ukraina-tabas-jarjekordset-naftatootlemistehast-venemaal Ukraina tabas järjekordset naftatöötlemistehast Venemaal] ERR, 3.X 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120407919/ukraina-julgeolekuteenistus-teatas-loogi-andmisest-venemaal-orenburgi-oblastis-asuvale-naftatootlemistehasele Ukraina julgeolekuteenistus teatas löögi andmisest Venemaal Orenburgi oblastis asuvale naftatöötlemistehasele] Delfi, 3.X 2025</ref> Venemaa korraldas Ukrainale drooni- ja raketirünnaku, kasutades 416 õhurünnakurelva – 381 drooni ja 35 raketti. Ukraina õhutõrje tegi kahjutuks 320 õhusihtmärki: 303 drooni ja 17 raketti. Rünnaku sihtmärgiks olid Ukraina nafta- ja gaasitööstuse ettevõtted.<ref>[https://www.err.ee/1609819206/uuralites-asuvas-keemiatehases-toimusid-plahvatused#venerynnak Venemaa ründas Ukrainat rohkem kui 400 raketi ja drooniga] ERR, 3.X 2025</ref> Vene ballistiline rakett tabas Donetski oblastis elektrirajatist, jättes paljud tarbijad vooluta.<ref>{{Cite web |title=Part of Donetsk Oblast left without power after Russian attacks |url=https://www.pravda.com.ua/eng/news/2025/10/03/8001138/ |access-date=2025-10-03 |website=Ukrajinska Pravda |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Zelenskyy confirms Russian attack on energy facility in Donetsk Oblast: It was ballistic strike |url=https://www.pravda.com.ua/eng/news/2025/10/03/8001154/ |access-date=2025-10-03 |website=Ukrajinska Pravda |language=en}}</ref> [[Harkivi oblast]]is hukkus Venemaa droonirünnaku tagajärjel 13 000 siga.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120408011/venemaa-droonirunnak-tappis-ukrainas-13-000-siga Venemaa droonirünnak tappis Ukrainas 13 000 siga] Delfi, 3.X 2025</ref><ref>{{Cite web |title=Russian drone attack on farm kills 13,000 pigs in Kharkiv Oblast |author=Dmytro Basmat |url=https://kyivindependent.com/russian-drone-attack-kills-13-000-pigs-in-kharkiv-oblast/ |access-date=2025-10-04|website=The Kyiv Independent }}</ref> [[Družkivka]] lähedal Donetski oblastis sai Venemaa droonirünnaku läbi oma autos surma Prantsuse fotoajakirjanik Antoni Lallican, vigastada sai ka ajalehe [[The Kyiv Independent]] heaks töötanud Ukraina fotoajakirjanik Heorhii Ivantšenko.<ref>{{Cite web |title=French photojournalist killed, Ukrainian photographer injured in Russian drone strike |url=https://kyivindependent.com/french-photojournalist-killed-ukrainian-photographer-injured-in-russian-drone-strike/ |access-date=2025-10-04|website=The Kyiv Independent }}</ref><ref>{{Cite web |title=Macron Blames Russia as Drone Kills French Photojournalist in Ukraine |url=https://www.themoscowtimes.com/2025/10/04/macron-blames-russia-as-drone-kills-french-photojournalist-in-ukraine-a90718 |access-date=2025-10-04|website=The Moscow Times}}</ref><ref>{{Cite web |title=Russian FPV drone strike kills French journalist and injures Ukrainian freelance photographer |url=https://www.pravda.com.ua/eng/news/2025/10/03/8001127/ |access-date=2025-10-04 |website=[[Ukrajinska Pravda|Ukrainska Pravda]] |language=en}}</ref> === 4. oktoober === [[File:NASA FIRMS 2025-10-04 Kinef.png|thumb|[[NASA]] [[FIRMS]]i jäädvustus põlengust [[Kiriši]]s, {{nowrap|4. X 2025 00:09:00 ([[UTC]]}})]] Venemaa ründas Ukrainat 109 drooni ja kolme Iskander raketiga. Ukraina relvajõud tegid kahjutuks 73 drooni. [[Topeltrünnak|Topeltlöögis]] [[Sumõ oblast]]is asuvale [[Šostka]] raudteejaamale hukkus üks ja sai vigastada vähemalt 30 inimest.<ref>{{Cite web |title=‘Savage’ Russian double-tap strike on railway station in Sumy Oblast kills 1, injures at least 30 |author=Yuliia Taradiuk |url=https://kyivindependent.com/russian-strike-on-raolway-unjures-at-leat-30-zelensky-says/ |access-date=2025-10-04|website=The Kyiv Independent }}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120408100/venemaa-droonirunnaku-kaigus-sai-tabamuse-ukraina-reisirong-vigastada-sai-vahemalt-30-inimest Venemaa droonirünnaku käigus sai tabamuse Ukraina reisirong, vigastada sai vähemalt 30 inimest] Delfi, 4.X 2025</ref> Ukraina droonid tabasid [[Leningradi oblast]]is [[Kiriši]]s asuvat naftatöötlemistehast, kus puhkes tulekahju.<ref>{{Cite web |title= Another refinery attack, another fire: Kinef refinery ablaze in Leningrad Oblast drone strike (video, updated)|author= URI ZORIA |url= https://euromaidanpress.com/2025/10/04/another-refinery-attack-another-fire-kinef-refinery-ablaze-in-leningrad-oblast-drone-strike-video/ |access-date=2025-10-04|website= euromaidanpress |language=en}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609820289/ukraina-tabas-peterburi-regioonis-vene-naftakaitist-ja-raketilaeva#nafta Ukraina tabas naftatöötlemistehast Leningradi oblastis] ERR, 4.X 2025</ref> [[HUR MO|HUR]]i eriüksused ründasid [[Karjala vabariik|Karjala vabariigis]] [[Äänisjärv]]el asunud Vene [[Bujan-M-klassi korvett|Bujan-M]] väikest raketilaeva, mille põhirelvastuses on [[Kalibr]] raketid.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8336612/ukraina-tabas-aanisjarvel-vene-raketilaeva Ukraina tabas Äänisjärvel Vene raketilaeva] Postimees, 4.X 2025</ref><ref>{{Cite web |title= Defense Forces strike four important Russian targets, including small missile ship Buyan-M |author= URI ZORIA |url= https://www.ukrinform.net/amp/rubric-ato/4043706-defense-forces-strike-four-important-russian-targets-including-small-missile-ship-buyanm.html |access-date=2025-10-04|website= ukrinform}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8479246/ukraina-avaldas-video-karjalas-seilanud-vene-korveti-havitamisest |pealkiri=Ukraina avaldas video Karjalas seilanud Vene korveti hävitamisest |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-05-27 |vaadatud=2025-05-27 |väljaanne=tehnika.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 5. oktoober === Venemaa ründas Ukrainat 53 raketi ja 496 ründedrooniga. Ukraina õhujõud tegid kahjutuks 39 raketti ja 439 drooni. Lisaks kukkus kuus Vene raketti alla. Rünnak oli suunatud Lääne-Ukraina linnade, eeskätt [[Lviv]]i vastu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120408153/laane-ja-louna-ukrainat-tabasid-rangad-vene-ohuloogid Lääne- ja Lõuna-Ukrainat tabasid rängad Vene õhulöögid] Delfi, 5.X 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609820826/venemaa-korraldas-ukrainale-ohurunnaku-poolas-tousid-ohku-havitajad#hukkunud Venemaa rünnakutes hukkus viis, vigastada sai 16 inimest] ERR, 5.X 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609821051/err-ukrainas-lvivi-piirkond-sai-venemaa-oises-ohurunnakus-rangalt-kannatada ERR Ukrainas: Lvivi piirkond sai Venemaa öises õhurünnakus rängalt kannatada] ERR, 5.X 2025</ref> Hukkus vähemalt kuus inimest.<ref>[https://www.aljazeera.com/news/2025/10/5/five-killed-across-ukraine-in-overnight-russian-attacks Five killed across Ukraine in overnight Russian attacks]. [[Al-Jazīrah]], 5. X 2025</ref><ref>{{Cite news |date=October 5, 2025 |title=Massive Russian attack on Ukraine kills 6, injures 18 |author=Dominic Culverwell |url=https://kyivindependent.com/russian-massive-attack-on-ukraine-injures-2-and-causes-blackouts/ |access-date=October 6, 2025 |publisher=The Kyiv Independent}}</ref> Ukraina droonid tabasid [[Nižni Novgorodi oblast]]is [[Kstovo]]s asuvat [[Lukoil]]i naftatehast, kus puhkes põleng ja Moskvas asuvat tööstuslinnakut [[Tehnopolis Moskva]], kus toodetakse ka droone.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120408225/video-ukraina-annab-vastuloogi-seekord-suttisid-kstovo-naftatehas-ja-moskva-tehnolinnak VIDEO | Ukraina annab vastulöögi. Seekord süttisid Kstovo naftatehas ja Moskva tehnolinnak] Delfi, 5.X 2025</ref><ref>{{Cite news |date=October 5, 2025 |title= Russia claims 32 drones shot down overnight |url= https://unn.ua/en/news/russia-claims-32-drones-shot-down-overnight |access-date=October 5, 2025 |publisher=UNN}}</ref><ref>{{Cite news |date=October 5, 2025 |title= Strike on oil refinery in Nizhny Novgorod region: drones attacked Lukoil plant. VIDEO Source: |url= https://censor.net/en/v3577904 |access-date=October 5, 2025 |publisher=censor.net}}</ref><ref name="drones-hit">{{Cite news |date=October 6, 2025 |title= Drones hit explosives plant in Russia's Dzerzhinsk, massive fire erupts |author= OLEKSANDRA BASHCHENKO |url= https://newsukraine.rbc.ua/news/drones-hit-explosives-plant-in-russia-s-dzerzhinsk-1759737221.html |access-date=October 6, 2025 |publisher=RBC-Ukraine}}</ref> === 6. oktoober === [[File:NASA FIRMS 2025-10-05 Feodosia.png|thumb|[[NASA]] [[FIRMS]]i jäädvustus põlengust [[Feodossija]]s, {{nowrap|5. X 2025, 23:07:00 (UTC)}}]] Ukraina ründas [[Nižni Novgorodi oblast]]is [[Dzeržinsk]]i linnas asuvat lõhkeainetehast,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120408456/ukraina-kindralstaap-teatas-loogi-andmisest-venemaa-uhele-suuremale-laskemoonatehasele-dzerzinskis Ukraina kindralstaap teatas löögi andmisest Venemaa ühele suuremale laskemoonatehasele Dzeržinskis] Delfi, 6.X 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609821324/ukraina-rundas-venemaal-suurt-lohkeainetehast#pauk Ukraina ründas Venemaal suurt lõhkeainetehast] ERR, 6.X 2025</ref><ref name="drones-hit" /> Krimmis kütusehoidlat [[Feodossia]]s<ref>[https://www.err.ee/1609822251/ukraina-pustitas-tjumeni-naftakaitist-runnates-uue-kaugusrekordi#feodossia Ukraina rünnakus süttinud Feodossia naftaterminal põleb juba teist päeva] ERR, 7.X 2025</ref> ja muid sõjalisi objekte<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120408282/oosel-teatati-mitmest-plahvatusest-krimmis-ja-suttis-naftabaas Öösel teatati mitmest plahvatusest Krimmis ja süttis naftabaas]. Delfi, 6.X 2025</ref><ref>{{Cite news |date=October 6, 2025 |title= Ukraine's General Staff confirms strike on explosives factory in Russia and oil terminal in Crimea |author= LILIANA OLENIAK |url= https://newsukraine.rbc.ua/news/ukraine-s-general-staff-confirms-strike-on-1759750148.html |access-date=October 6, 2025 |publisher=RBC-Ukraine}}</ref> ning [[Belgorodi oblast]]i energiataristut, mis põhjustas elektrikatkestuse.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120408284/venemaal-belgorodi-oblastis-jai-vaidetava-ukraina-runnaku-tottu-oosel-40-000-inimest-elektrita Venemaal Belgorodi oblastis jäi väidetava Ukraina rünnaku tõttu öösel 40 000 inimest elektrita] Delfi, 5.X 2025</ref> Belgorodis hukkus raketirünnaku läbi kaks inimest.<ref>{{Cite news |date=October 6, 2025 |title=Ukrainian Rocket Attack on Belgorod Kills 2 After Drone Strikes Knock Out Power|url=https://www.themoscowtimes.com/2025/10/06/ukrainian-rocket-attack-on-belgorod-kills-2-after-drone-strikes-knock-out-power-a90725 |access-date=October 6, 2025 |publisher=[[The Moscow Times]]}}</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku [[Tjumen]]i ettevõttele [[Rusinvest]] kuuluvale naftatöötlemistehasele, mis asub Ukrainast 2000 km kaugusel.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120408558/droonid-rundasid-venemaal-esimest-korda-tjumeni-mille-kaugus-ukraina-piirist-on-ule-2000-kilomeetri Droonid ründasid Venemaal esimest korda Tjumeni, mille kaugus Ukraina piirist on üle 2000 kilomeetri] Delfi, 7.X 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609822251/ukraina-pustitas-tjumeni-naftakaitist-runnates-uue-kaugusrekordi#tjumen Ukraina püstitas Tjumeni naftakäitist rünnates uue kaugusrekordi] ERR, 7.X 2025</ref> Vene relvajõudude rünnak Donetski oblastis Ukraina kontrolli all olevatel aladel asuvatele energiarajatistele jättis osa oblastist vooluta.<ref>{{Cite web |title=Russian strike leaves parts of Donetsk Oblast without electricity |url=https://www.pravda.com.ua/eng/news/2025/10/06/8001501/ |access-date=2025-10-06 |publisher=[[Ukrajinska Pravda]] |language=en}}</ref> Eesti maismaadroonide tootja [[Milrem Robotics]] saadab Ukrainasse üle 150 mehitamata maismaasõiduki (UGV) [[THeMIS]]. Annetust rahastab Hollandi riik.<ref>[https://arileht.delfi.ee/artikkel/120408515/suur-annetus-milrem-robotics-lakitab-hollandi-toel-ukrainasse-ule-150-mehitamata-maismaasoiduki Suur annetus. Milrem Robotics läkitab Hollandi toel Ukrainasse üle 150 mehitamata maismaasõiduki] Delfi, 6.X 2025</ref> === 7. oktoober === Venemaa ründas [[Poltava]]s veduridepood ja elektrialajaamasid, põhjustades vooluaktkestused.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120408588/venemaa-rundas-ukrainas-poltavas-taas-raudteeinfrastruktuuri Venemaa ründas Ukrainas Poltavas taas raudteeinfrastruktuuri] Delfi, 7.X 2025</ref> Rünnakus [[Hersoni oblast]]ile sai surma kaks inimest ja 18 vigastada. Ukraina hävitas Venemaa elektroonilise sõjapidamise süsteemi, segamisjaama [[R-330Ž Žitel]].<ref>[https://www.err.ee/1609822251/ukraina-pustitas-tjumeni-naftakaitist-runnates-uue-kaugusrekordi#zhitel Ukraina tabas Vene haruldast elektroonilise sõjapidamise jaama] Delfi, 7.X 2025</ref> Venemaalt pärit andmetele põhjal on Ukraina lahinguväljadel 2025. aasta esimese üheksa kuuga hukkunud 87 000 Vene sõdurit, samal ajal kui haavatuid on 160 000 ja kadunuks jäänuid 34 000.<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120408620/jaavad-ainult-labidamehed-vene-armee-kaotab-paevas-tuhat-meest-kui-kauaks-neid-veel-jatkub |pealkiri=„Jäävad ainult labidamehed.“ Vene armee kaotab päevas tuhat meest. Kui kauaks neid veel jätkub? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-10-07 |vaadatud=2025-10-07 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> === 8. oktoober === [[Belgorodi oblast]]i kuberneri väitel tabas Ukraina rakett spordikompleksi ning tappis [[Maslova Pristan]]i<!--ukwi: Маслова Пристань--> asulas kolm inimest.<ref>{{cite web |last1=Protz |first1=Anastasia |title= Three killed in Ukrainian missile strike on Russia’s Belgorod region, governor says |url= https://www.irishtimes.com/world/europe/2025/10/08/three-killed-in-ukrainian-missile-strike-on-russias-belgorod-region-governor-says/ |website=[[The Irish Times]]|publisher= Reuters |access-date=8 October 2025}}</ref><ref name="ALJa_2">{{cite web|url=https://www.aljazeera.com/news/2025/10/8/russia-ukraine-war-list-of-key-events-day-1322 |title=Russia-Ukraine war: List of key events, day 1,322 |trans-title= |publisher=[[Al-Jazīrah]] |date=2015-10-08 |access-date=2015-10-08 |website=aljazeera.com |language=en |author=David D. Lee |author2= |quote=Russia’s state nuclear energy company has claimed that a Ukrainian drone attempted to strike a nuclear plant in Russia’s [[Voroneži oblast|Voronezh region]] bordering Ukraine, but the unmanned aerial vehicle crashed into a cooling tower and caused no damage at the site. }}</ref> Vene armee ründas droonidega Ukrainas [[Krõvõi Rih]]i ja [[Tšerkassõ]] linnu.<ref>[https://www.err.ee/1609823382/krovoi-rihis-ja-tserkassos-toimusid-plahvatused#plahvatus Krõvõi Rihis ja Tšerkassõs toimusid plahvatused] ERR, 9.X 2025</ref> Õhurünnakutes [[Sumõ oblast]]ile hukkus kolm inimest.<ref>{{cite web |author=Abbey Fenbert |title='Massive' Russian attack in Sumy Oblast kills 3, injures 2 |url=https://kyivindependent.com/massive-russian-attack-in-sumy-oblast-kills-3-injures-2/ |work=[[The Kyiv Independent]]|access-date=9 October 2025}}</ref> [[Novosibirsk]]is puhkes tulekahju Zavod Pripojevi tehases, mis toodab Vene sõjaväele elektroonikat. === 9. oktoober === Belgorodi oblastis hukkus oblasti kuberneri kinnitusel kolm inimest.<ref>{{cite web|url=https://www.aljazeera.com/news/2025/10/9/russia-ukraine-war-list-of-key-events-day-1323 |title=Russia-Ukraine war: List of key events, day 1,323 |trans-title= |publisher=[[Al-Jazīrah]] |date=2015-10-09 |access-date=2015-10-09 |website=aljazeera.com |language=en |author=David D. Lee }}</ref> Venemaa droonid ründasid objekte [[Odessa oblast]]is. Kahjustada sai tsiviil-, sadama- ja energeetikataristu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120409166/venemaa-rundas-ukrainas-droonidega-odessa-oblastit Venemaa ründas Ukrainas droonidega Odessa oblastit] Delfi, 9.X 2025</ref> Ukraina droonid ründasid [[Volgogradi oblast]]is Kotovo linnas asuvat [[Lukoil]]i Korobkovski gaasitöötlemistehast (Lukoil-KGPZ), kus puhkesid tulekahjud.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120409096/droonid-rundasid-venemaal-volgogradi-oblastis-lukoili-gaasitootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Volgogradi oblastis Lukoili gaasitöötlemistehast] Delfi, 9.X 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609824270/ukraina-droonid-rundasid-lukoili-gaasitehast#lukoil Ukraina droonid ründasid Lukoili gaasitehast] ERR, 9.X 2025</ref><ref>{{cite web |author= Sania Kozatskyi |title= Night Drone Attack: Satellites Spot Fires at Gas Plant and Oil Pumping Station in Russia’s Volgograd Region |url= https://militarnyi.com/en/news/night-drone-attack-satellites-spot-fires-at-gas-plant-and-oil-pumping-station-in-russia-s-volgograd-region/ |website= [[Militarnõi|militarnyi]] |access-date=9 October 2025}}</ref> === 10. oktoober === [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2025-10-10 (01).jpg|thumb|Rünnakujärgne elumaja Kiievis, {{nowrap|10. X 2025}}]] Rünnakus Zaporižžjale hukkus üks inimene.<ref>{{Cite web |author1=Lucy Pakhnyuk |author2=Volodymyr Ivanyshyn |author3=Sonya Bandouil |author4=Martin Fornusek |author5=Kateryna Hodunova |date=2025-10-10 |title='Missiles, one after another' — Kyiv blackouts as Russia strikes Ukraine's energy infrastructure once again |url=https://kyivindependent.com/potential-water-power-shortages-reported-in-kyiv-amid-massive-drone-strikes/ |access-date=2025-10-10 |website=The Kyiv Independent}}</ref> Venemaa ründas Ukrainat 465 drooni ja 32 raketiga, mis põhjustasid voolu- ja veevarustuskatkestusi Kiievis ja vigastasid vähemalt 20 inimest.<ref>{{cite web|url=https://www.aljazeera.com/news/2025/10/10/russia-ukraine-war-list-of-key-events-day-1324 |title=Russia-Ukraine war: List of key events, day 1,324 |trans-title= |publisher=[[Al-Jazīrah]] |date=2015-10-10|access-date=2015-10-10|website=aljazeera.com |language=en |author= Erin Hale |quote=Russian forces also fired at least seven drone attacks on the city of Zaporizhzhia in southeast Ukraine on Thursday, killing a seven-year-old and injuring at least three people, according to the regional governor. }}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.err.ee/1609825812/vene-ohurunnak-jattis-suure-osa-kiievist-elektrita#pimeduses |title=Vene õhurünnak jättis suure osa Kiievist elektrita |publisher=ERR |date=10. oktoober 2025, 12:46 |access-date=2025-10-10 |website=err.ee |quote=Zaporižžjas hukkus Vene õhurünnaku tõttu seitsmeaastane laps.}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120409345/venemaa-rundas-droonidega-kiievit-suttis-kortermaja-ja-dnepri-vasakkallas-jai-elektrita Venemaa ründas droonidega Kiievit. Süttis kortermaja ja Dnepri vasakkallas jäi elektrita] Delfi, 10.X 2025</ref><ref name="AlJaz_2025-10-11">{{cite web|url=https://www.aljazeera.com/news/2025/10/11/russia-ukraine-war-list-of-key-events-day-1325 |title=Russia-Ukraine war: List of key events, day 1,325 |trans-title=Vene-Ukraina sõda: olulisemate sündmuste loetelu, 1325. päev |publisher=[[Al-Jazīrah]] |date=2025-10-11 |access-date=2025-10-11 |website=aljazeera.com |language=en |author=Fiona Kelliher |quote= }}</ref> Venemaa väitis, et on tulistanud [[Buk (raketisüsteem)|raketiheitjaga Buk]] alla kaks esimest [[FP-5 Flamingo|Flamingo raketti]], tegemist oli Flamingo esmakordse kasutamisega Venemaa pinnal.<ref>{{Cite web |author= Dylan Malyasov |date=2025-10-10 |title= Russia claims to down Ukraine’s new FP-5 cruise missile |url= https://defence-blog.com/russia-claims-to-down-ukraines-new-fp-5-cruise-missile/?amp |access-date=2025-10-10 |website=Defence Blog|language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title= Russians Claim That Flamingo Missiles Were Used Against Them |url= https://militarnyi.com/en/news/russians-claim-that-flamingo-missiles-were-used-against-them/ |access-date=2025-10-10 |website= [[Militarnõi|militarnyi]] |language=en}}</ref> === 11. oktoober === Ukrainas hukkus Vene drooni- ja raketirünnakute läbi vähemalt viis inimest.<ref name="AlJaz_2025-10-12">{{cite web|url=https://www.aljazeera.com/news/2025/10/11/russia-ukraine-war-list-of-key-events-day-1326 |title=Russia-Ukraine war: List of key events, day 1,326 |trans-title=Vene-Ukraina sõda: olulisemate sündmuste loetelu, 1326. päev |publisher=[[Al-Jazīrah]] |date=2025-10-12 |access-date=2025-10-12 |website=aljazeera.com |language=en |author=Ted Regencia |quote=The Russian TASS news agency said a Ukrainian drone attack on Russia’s Kursk region killed an 81-year-old man. }}</ref> [[HUR MO|HURi]] teatel ründasid nende droonid laupäeva hommikul Venemaal [[Baškortostan]]is, umbes 1400 kilomeetri kaugusel rindejoonest asuvat nafta rafineerimistehast.<ref>{{cite web|url=https://www.err.ee/1609826880/soja-1326-paev-ukraina-rundas-naftatootlemistehast-1400-kilomeetrit-rindest#nafta |title=Sõja 1326. päev: Ukraina ründas naftatöötlemistehast 1400 kilomeetrit rindest |publisher=ERR |date=11. oktoober 2025, 16:45 |access-date=2025-10-12 |website=err.ee |quote=Zaporižžjas hukkus Vene õhurünnaku tõttu seitsmeaastane laps. }}</ref><ref>{{Cite web |author= Yuliia Akymova|author2= Daria Dmytriieva |date=2025-10-11|title= Ukrainian Security Service strike Bashneft oil refinery 1,400 km inside Russia |url= https://newsukraine.rbc.ua/news/ukrainian-security-service-strike-bashneft-1760181279.html |access-date=2025-10-11| website=RBC-Ukraine News}}</ref> === 12. oktoober === Venemaa ründas 118 drooniga Ukraina energeetikaobjekte [[Odessa oblast]]is ja [[Donetski oblast]]is põhjustades elektrikatkestusi. Ukraina õhutõrje hävitas 103 drooni. Rünnakutes hukkus vähemalt seitse ja vigastada sai 23 Ukraina tsiviilisikut.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120409759/ukrainas-hukkus-oopaeva-jooksul-seitse-tsiviilisikut-odessas-sai-kannatada-elektritaristu Ukrainas hukkus ööpäeva jooksul seitse tsiviilisikut, Odessas sai kannatada elektritaristu] Delfi, 12.X.2025</ref> Ukraina ründas Belgorodi elektrijaama, tekitades seal elektrikatkestuse.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120409738/belgorodi-elektrijaama-tabas-ukraina-raketilook-kuberner-teatas-elektrikatkestustest Belgorodi elektrijaama tabas Ukraina raketilöök, kuberner teatas elektrikatkestustest] Delfi, 12.X.2025</ref> Ukraina droonid ründasid [[Kh-69]] ja [[H-101|Kh-101]] rakettidele detaile tootvat tehast [[Smolensk]]is; kohalikud elanikud teatasid mitmest plahvatusest ja õhukaitsesüsteem aktiveeriti.<ref>{{Cite web |author=YURI ZORIA |date=2025-10-12 |title= Explosions rock Smolensk aviation plant that builds Kh‑59 missiles — videos show smoke rising near the site |url= https://euromaidanpress.com/2025/10/12/explosions-rock-smolensk-aviation-plant-that-builds-kh%E2%80%9159-missiles-videos-show-smoke-rising-near-the-site/ |access-date=2025-10-12 |website= euromaidanpress}}</ref> Ukraina vabastas [[Zaporižžja oblast]]is Mali Štšerbakü küla.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120409810/video-ebatavaline-uudis-ukraina-sodurid-teatasid-lounarindel-asuva-kula-vabastamisest VIDEO | Ebatavaline uudis: Ukraina sõdurid teatasid lõunarindel asuva küla vabastamisest] Delfi, 12.X.2025</ref><ref>{{Cite web |author=Kateryna Denisova |date=2025-10-12 |title=Ukraine liberates village in Zaporizhzhia Oblast, military claims |url=https://kyivindependent.com/ukraine-liberates-village-in-zaporizhzhia-oblast-military-claims/ |access-date=2025-10-12 |website=The Kyiv Independent}}</ref> Ukraina-meelsed partisanid rühmitusest Ateš saboteerisid sõjaväe logistikaks vajalikku raudteetaristut [[Novotšerkassk]]is [[Rostovi oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609827393/zelenski-kutsus-trumpi-ules-lopetama-ukraina-soda-lahis-ida-eeskujul#partisanid Ukraina partisanide teatel saboteerisid nad raudteetaristut Venemaal Rostovi oblastis] Delfi, 12.X.2025</ref><ref>{{Cite web |author= Vadim Khlyudzinsky |date=2025-10-12 |title= Partisans disrupted the movement of Russian military echelons in Rostov Oblast |url=https://unn.ua/en/news/partisans-disrupted-the-movement-of-russian-military-echelons-in-rostov-oblast |access-date=2025-10-12 |website=UNN}}</ref> [[Donald Trump]]i kutsel peaks 17. oktoobril [[Washington]]is toimuma kohtumine president [[Volodõmõr Zelenskõi|Zelenskõi]] kohtumine Trumpiga.<ref>[https://unn.ua/en/news/trump-to-host-zelensky-in-washington-on-october-17-ft Trump to host Zelensky in Washington on October 17 – FT]. [[Ukraina riiklik võrguväljaanne|UNN]]<!--Українські Національні Новини (УНН)-->, 13. X 2025</ref> === 13. oktoober === [[File:NASA FIRMS 2025-10-12 Feodosia.png|thumb|NASA FIRMSi jäädvustus tulekahjudest [[Feodossija]] naftahoidlas {{nowrap|12. X 2025 23:03:00 (UTC)}}]] Krimmi Vabariigi juhi väitel süttis [[Feodossija]] naftahoidla põlema pärast droonirünnakut.<ref>{{Cite web |author=Kateryna Hodunova |date=2025-10-13 |title=Russia's largest oil depot in occupied Crimea on fire again, second Ukrainian drone strike in a week |url=https://kyivindependent.com/oil-depot-ablaze-after-drone-attack-in-russian-occupied-crimea/ |access-date=2025-10-13 |website=The Kyiv Independent}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609827864/soja-1328-paev-trump-ahvardas-putinit-tomahawkide-andmisega-ukrainale#feodossia Ukraina süütas õhurünnakuga Feodossia naftahoidla Krimmis] ERR, 13.X 2025</ref> Droonid tabasid [[Simferopol]]is ja [[Feodossija]]s asunud viit kütusemahutit ning mitut "Venemaa-Krimmi energiasilla" osaks olevat elektri alajaama.<ref>{{Cite web |date=2025-10-13 |title= SBU, SOF drones strike oil terminal, several power substations in Crimea |url= https://www.ukrinform.net/amp/rubric-ato/4046733-sbu-sof-drones-strike-oil-terminal-several-power-substations-in-crimea.html |access-date=2025-10-14|website= ukrinform}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120409939/droonid-rundasid-krimmis-feodossijas-naftabaasi Droonid ründasid Krimmis Feodossijas naftabaasi] Delfi, 13.X 2025</ref> === 14. oktoober === [[ÜRO Humanitaarasjade Koordinatsioonibüroo|UNOCHA]] abikonvoi langes Hersoni oblastis Bilozerka lähedal Venemaa droonide ja suurtükiväe ühisrünnaku alla, mille tagajärjel üks veoauto hävis ja teine sai kahjustada.<ref>{{Cite web |date=2025-10-14 |title=Ukraine urges UN to condemn Russian attack on UN aid convoy in Kherson Oblast |url=https://kyivindependent.com/ukraine-urges-un-to-condemn-russian-attack-on-un-aid-convoy-in-kherson-oblast/ |author=Jared Goyette |access-date=2025-10-15 |website=The Kyiv Independent}}</ref> Venemaa ründas Harkivit juhitavate lennukipommidega, rünnaku tagajärjel sai kahjustada haigla ning vigastada kuus patsienti.<ref>[https://www.err.ee/1609828746/soja-1329-paev-vene-runnakus-harkivi-haiglale-sai-viga-vahemalt-kuus-inimest#harkiv Vene rünnakus Harkivi haiglale sai viga vähemalt kuus inimest] ERR, 14.X 2025</ref> Kurski oblasti kuberneri väitel hukkus Ukraina droonirünnakus Belitsa külale üks inimene.<ref>{{Cite web |date=2025-10-14 |title=Woman Killed in Ukrainian Drone Strike on Kursk Border Region |url=https://www.themoscowtimes.com/2025/10/14/woman-killed-in-ukrainian-drone-strike-on-kursk-border-region-a90806 |access-date=2025-10-14 |website=The Moscow Times}}</ref> Ukraina droonid ründasid elektri alajaama Arzamasskajas, [[Nižni Novgorodi oblast]]is. [[NASA]] [[FIRMS]] teatas tulekahjust, mis kahjustas kahte trafot ja põhjustas kohaliku kuberneri sõnul "lühiajalisi elektrikatkestusi".<ref>{{Cite web |date=2025-10-14 |title= Over 700 km from Ukraine, drones strike Russian substation feeding Gazprom and railway |url= https://euromaidanpress.com/2025/10/14/over-700-km-from-ukraine-drones-strike-russian-substation-feeding-gazprom-and-railway/|author= YURI ZORIA |access-date=2025-10-15|website= euromaidanpress}}</ref> === 15. oktoober === Venemaa okupeeris [[Donetski oblast]]is asuvad Perestroika, Komari ja Mirnoje asulad.<ref name=deepstatemap/> [[Volgograd]]i naftatöötlemistehast tabasid Ukraina droonid, kohalikud elanikud teatasid plahvatustest ja tulekahjudest.<ref>{{Cite web |date=2025-10-15|title= Volgograd oil refinery hit repeatedly as Ukraine targets fuel supplies for Russian military operations |author= VIRA KRAVCHUK |url=https://euromaidanpress.com/2025/10/15/volgograd-oil-refinery-hit-repeatedly-as-ukraine-targets-fuel-supplies-for-russian-military-operations/ |access-date=2025-10-15|website= euromaidanpress}}</ref> Ukraina droonid ründasid Ufas asuvat nafta rafineerimistehast.<ref>[https://www.err.ee/1609829769/soja-1330-paev-ukraina-rundas-taas-ufaas-asuvat-rafineerimistehast#ufaa Meedia: Ukraina ründas taas Ufaas asuvat rafineerimistehast] ERR, 15.10.2025</ref> Ukraina andis korduslöögi Krimmis asuvale Feodossija naftaterminalile, mille käigus sai kahjustada 16 kütusemahutit.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120410441/ukraina-kindralstaabi-teatel-sai-kordusloogis-feodossija-naftaterminalile-kahjustada-16-kutusemahutit Ukraina kindralstaabi teatel sai korduslöögis Feodossija naftaterminalile kahjustada 16 kütusemahutit ] Delfi, 15.10.2025</ref> === 16.oktoober === [[Operatiivväejuhatus Lõuna|Operatiivväejuhatusele Lõuna]] alluvat Ukraina väljaõppekeskust tabas kaks ballistilist raketti, surma ja vigastada sai teadmata arv inimesi.<ref>{{Cite web |author= Kollen Post |date=2025-10-16|title= Russian missile strikes Ukrainian training ground, casualties reported, military says |url= https://kyivindependent.com/russia-strikes-another-ukrainian-army-training-center-with-ballistic-missiles-in-morning-attack/ |access-date=2025-10-16 |website=The Kyiv Independent |language=en-US}}</ref> Ukraina droonid tabasid [[Nižni Novgorodi oblast]]is Kstovos asuvat Vene naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.err.ee/1609830639/soja-1331-paev-meedia-teatel-tabasid-ukraina-droonid-vene-naftatootlemistehast Meedia: Ukraina droonid tabasid suurt Vene naftatöötlemistehast] ERR, 16.10.2025</ref> === 17. oktoober === [[File:NASA FIRMS 2025-10-17 Gvardeyskoye.png|thumb|NASA [[FIRMS]]i jäädvustus tulekahjudest Gvardeiskoje naftaterminalis, {{nowrap|17. X 2025 09:13:00 (UTC}})]] Washingtonis toimus USA ja Ukraina presidendi kahepoolne kohtumine;<ref name="EN251017" /><ref name="ALJa_Tr-Zel-18x" /><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120411121/blogi-ja-video-washingtoni-kulastanud-zelenskoi-pakkus-usa-le-tomahawkide-vastu-ukrainas-toodetud-droone BLOGI ja VIDEO | Washingtoni külastanud Zelenskõi pakkus USA-le Tomahawkide vastu Ukrainas toodetud droone] Delfi, 17.10.2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609832037/soja-1332-paev-sotsis-ja-okupeeritud-donetskis-kolasid-droonirunnakus-plahvatused Zelenski jõudis Valgesse Majja] Delfi, 17.10.2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609832052/zelenski-saabus-washingtoni-relvakonelustele-trumpiga Zelenski saabus Washingtoni relvakõnelustele Trumpiga] ERR, 17.10.2025</ref> päev varem oli president Trump leppinud telefonitsi president Putiniga kokku kohtumise Ungaris.<ref name="EN251017">Malek Fouda, Sasha Vakulina. [https://www.euronews.com/2025/10/17/zelenskyy-expected-to-make-long-range-missile-case-in-white-house-talks-with-trump Trump and Zelenskyy White House meeting, all you need to know]. [[Euronews]], 17.10.2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609831839/trumpi-sonul-kohtub-ta-putiniga-budapestis Trumpi sõnul kohtub ta Putiniga Budapestis] ERR, 17.10.2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609832517/el-avaldas-toetust-trumpi-ja-putini-kohtumisele-budapestis EL avaldas toetust Trumpi ja Putini kohtumisele Budapestis] ERR, 17.10.2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609832634/eksperdid-putini-ja-trumpi-kohtumine-euroopa-pinnal-on-tehniliselt-voimalik Eksperdid: Putini ja Trumpi kohtumine Euroopa pinnal on tehniliselt võimalik] ERR, 17.10.2025</ref> Ukraina ründas droonidega Vene sõjalisi objekte Krimmis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120410929/plahvatused-toimusid-krimmis-ja-sotsis-venemaal-suleti-11-lennuvalja Plahvatused toimusid Krimmis ja Sotšis, Venemaal suleti 11 lennuvälja] ERR, 17.10.2025</ref><ref>{{cite news|url= https://charter97.org/en/news/2025/10/17/659590/ |work= [[Charter 97]] |title= Powerful Drone Attack On Crimea: Oil Depot And Airfield In Gvardeyskoye On Fire |date= 2025-10-17 |access-date=2025-10-19}}</ref> Venemaa tulistas droone tõrjudes Krimmis alla oma lennuki [[Su-30]]SM.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120411037/ukraina-vaitel-tulistasid-venelased-krimmis-alla-oma-lennuki Ukraina väitel tulistasid venelased Krimmis alla oma lennuki] Delfi, 17.X 2025</ref> Vene sõjatribunal mõistis 15 Ukraina sõjavangile [[Pataljon "Aidar"|"Aidari" pataljonist]] terrorismisüüdistuse alusel kuni 21-aastase vanglakaristuse.<ref>{{Cite web |date=2025-10-17 |title=Russia convicts 15 captured Ukrainian soldiers on terrorism charges |url=https://apnews.com/article/russia-ukraine-war-aidar-trial-pow-258459f79277eb7853b1a351e6d0476c |access-date=2025-10-18 |website=AP News }}</ref> === 18. oktoober === [[TASS]]i kinnitusel sai Ukraina droonirünnakutes Krimmile kahjustada mitu elektri alajaama.<ref name="ALJa_Tr-Zel-18x">{{cite web|url=https://www.aljazeera.com/news/2025/10/9/russia-ukraine-war-list-of-key-events-day-1332 |title=Russia-Ukraine war: List of key events, day 1,332 |trans-title=Vene-Ukraina sõda: olulisemate sündmuste loetelu, 1332. päev |publisher=[[Al-Jazīrah]] |date=2015-10-18 |access-date=2015-10-19 |website=aljazeera.com |language=en |author=Lyndal Rowlands }}</ref> Venemaal [[Uljanovski oblast]]is süttis Ukraina droonirünnaku järel alajaam.<ref>[https://www.err.ee/1609833138/trump-kutsus-kiievit-ja-moskvat-soda-lopetama Ukraina tabas droonidega alajaama Venemaal Uljanovski oblastis] ERR, 18.X 2025</ref> Venemaal [[Baškortostan]]i vabariigis toimus sõjaväele relvi ja laskemoona tootvas keemiatehases plahvatus.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8345218/videod-venemaal-kargatas-laskemoona-tootvas-keemiatehases-voimas-plahvatus VIDEOD ⟩ Venemaal kärgatas laskemoona tootvas keemiatehases võimas plahvatus] Postimees, 18.X 2025</ref> === 19. oktoober === Venemaa väed on tunginud [[Harkivi oblast]]is asuvasse [[Kupjansk]]i linna.<ref name=deepstatemap/> Ukraina tulistas 62-st Vene ründedroonist alla 40. [[Dnipropetrovski oblast]]is jäi 192 kaevurit maa alla kaevandusse lõksu.<ref>[https://www.err.ee/1609833609/washington-post-putin-nouab-taielikku-kontrolli-donetski-ule Kiiev: Ukraina sõjavägi tulistas öösel alla 40 Vene ründedrooni 62-st] ERR, 19.X 2025</ref><ref name="AlJa_1334p">{{cite web|url=https://www.aljazeera.com/news/2025/10/19/russia-ukraine-war-list-of-key-events-day-1334 |title=Russia-Ukraine war: List of key events, day 1,334 |trans-title=Vene-Ukraina sõda: olulisemate sündmuste loetelu, 1334. päev |publisher=[[Al-Jazīrah]] |date=2015-10-19 |access-date=2015-10-20 |website=aljazeera.com |language=en |author=Lyndal Rowlands |quote=Russian forces launched a “massive” attack on a coal mine in Ukraine’s Dnipropetrovsk region, private Ukrainian energy company DTEK wrote in a post on Telegram, adding that 192 mineworkers, who were underground during the incident, were being evacuated. }}</ref> Ukraina rünnakute tagajärjel puhkesid tulekahjud [[Orenburg]]i gaasitöötlustehases ja naftarafineerimistehases [[Samara oblast]]is [[Novokuibõševsk]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120411312/video-ukraina-suutas-oosel-vene-tehaseid-seekord-said-paugu-samara-ja-orenburgi-oblast VIDEO | Ukraina süütas öösel Vene tehaseid. Seekord said paugu Samara ja Orenburgi oblast] Delfi, 19.X 2025</ref><ref>{{Cite web |date=2025-10-19| author= Andrew Osborn | title= Ukrainian drones cause fire at major Russian gas processing plant, governor says |url= https://www.reuters.com/world/europe/ukrainian-drones-cause-fire-russian-gas-plant-governor-says-2025-10-19/ |access-date=2025-10-19|website=Reuters }}</ref> === 20. oktoober === Venemaa lükkas tagasi USA presidendi Trumpi idee vaherahust ja rindejoone külmutamisest selle hetkeasukohas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120411643/kreml-lukkas-trumpi-idee-rindejoone-kulmutamise-kohta-tagasi-meie-eesmark-on-endine Kreml lükkas Trumpi idee rindejoone külmutamise kohta tagasi: meie eesmärk on endine] Delfi, 20.X 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120411290/usa-leht-putin-nouab-taas-donbassi-vallutamata-alade-loovutamist-ja-lubab-sellega-piirduda USA leht: Putin nõuab taas Donbassi vallutamata alade loovutamist ja lubab sellega piirduda] Delfi, 19.X 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120411391/ft-trump-kaskis-zelenskoil-loovutada-donbassi-ja-ahvardas-et-muidu-venemaa-havitab-ukraina FT: Trump käskis Zelenskõil loovutada Donbassi ja ähvardas, et muidu Venemaa hävitab Ukraina] Delfi, 19.X 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120411450/video-trump-eitas-et-noudis-kogu-donbassi-venemaale-andmist VIDEO {{!}} Trump eitas, et nõudis kogu Donbassi Venemaale andmist] Delfi, 20.X 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120411512/zelenskoi-donbassist-ei-taganeta Zelenskõi: Donbassist ei taganeta] Delfi, 20.X 2025</ref><ref name="AlJa_251020">{{cite web|url=https://www.aljazeera.com/news/2025/10/20/russia-ukraine-war-list-of-key-events-day-1335 |title=Russia-Ukraine war: List of key events, day 1,335 |trans-title=Vene-Ukraina sõda: olulisemate sündmuste loetelu, 1335. päev |publisher=[[Al-Jazīrah]] |date=2015-10-20 |access-date=2015-10-21 |website=aljazeera.com |language=en |author=Lyndal Rowlands }}</ref> Ukraina valmistab ette pikaajalist lepingut 25 Patrioti õhutõrjesüsteemi hankimiseks, teatas ukraina president Volodõmõr Zelenski.<ref>[https://www.err.ee/1609834254/vene-runnakute-tottu-jaid-tsernihivis-kumned-tuhanded-inimesed-elektrita#patriot Ukraina valmistab ette lepingut 25 Patrioti õhutõrjesüsteemi hankimiseks] ERR, 20.X 2025</ref> === 21. oktoober === Venemaa okupeeris Poltavka asula [[Zaporižžja oblast]]is.<ref name=deepstatemap/> Ukraina droonid tabasid [[Rostovi oblast]]is [[Bataisk]]is elumaja, kahjustades seina, mille tagajärjel evakueeriti kohaliku kuberneri sõnul 20 elanikku. Droonide rusud kahjustasid ka lähedal asuvate majade aknaid. Katkenud elektriliin jättis 3000 klienti vooluta. [[Rostov Doni ääres]] viidi haiglasse alaealine, kellel oli „killuhaav”. [[Brjanski oblast]]is väitis kuberner samuti, et drooni rusud vigastasid alaealist. [[Voroneži oblast]]is teatas kohalik kuberner, et kahjustati „tööstusettevõtet” ja eravaldust.<ref>{{Cite web | title= Russia’s Rostov Region Targeted in Ukrainian Drone Attack, Officials Say |url= https://www.themoscowtimes.com/2025/10/21/russias-rostov-region-targeted-in-ukrainian-drone-attack-officials-say-a90879 |access-date=2025-10-21|website=The Moscow Times}}</ref><ref>{{Cite web | title= Ukrainian drones launch 'massive air attack' on Russia's Bryansk, Rostov oblasts, local authorities claim|author= Volodymyr Ivanyshyn |url= https://kyivindependent.com/massive-air-attack-drones-attack-russias-bryansk-rostov-oblasts-causing-damage-authorities-claim/ |access-date=2025-10-21|website=The Kyiv Independent}}</ref> Ukraina droonirünnakute tagajärjel süttis tulekahju Krimmis Hvardiiske alevis asuvas naftabaasis.<ref>[https://www.err.ee/1609835220/reuters-ukraina-droonirunnak-peatas-vene-naftatehase-too#krimm Krimmis süttis naftabaasis uuesti tulekahju] ERR, 21.X 2025</ref> [[Valge Maja]] teatel ei ole kohtumist Putiniga lähitulevikus kavas.<ref>Jenna Sundel, Gabe Whisnant. [https://www.newsweek.com/donald-trump-putin-meeting-russia-ukraine-white-house-10913776 Donald Trump’s Meeting with Vladimir Putin Called Off]. [[Newsweek]], 21. X 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120411937/meedia-trumpi-ja-putini-kohtumise-plaanid-lukati-edasi Meedia: Trumpi ja Putini kohtumise plaanid lükati edasi] Delfi, 21.X 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120411853/lavrov-kui-ukrainas-niisama-lihtsalt-peatuda-tahendab-see-konflikti-esmapohjuste-unustamist Lavrov: kui Ukrainas niisama lihtsalt peatuda, tähendab see konflikti esmapõhjuste unustamist] Delfi, 21.X 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120411732/cnn-rubio-ja-lavrovi-plaanis-olnud-kohtumine-lukati-lahkuminevate-ootuste-tottu-edasi CNN: Rubio ja Lavrovi plaanis olnud kohtumine lükati „lahkuminevate ootuste“ tõttu edasi] Delfi, 21.X 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609835607/usa-ametnik-trump-ei-plaani-putiniga-lahiajal-kohtuda USA ametnik: Trump ei plaani Putiniga lähiajal kohtuda] ERR, 21.X 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120411970/video-trump-ma-ei-taha-raisatud-kohtumist-putiniga VIDEO | Trump: ma ei taha raisatud kohtumist Putiniga] Delfi, 22.X 2025</ref> === 22. oktoober === Ametnike sõnul hukkus Venemaa intensiivsete drooni- ja raketirünnakute käigus Ukrainas vähemalt kuus inimest, sealhulgas kaks last.<ref name="BBC_2025-10-22">{{cite web|url=https://www.bbc.com/news/articles/czjpe0193geo |title=Children among victims in Russian strikes, hours after Trump-Putin talks shelved |trans-title=Venemaa rünnakute ohvrite seas on ka lapsi, mõni tund pärast Trumpi ja Putini läbirääkimiste edasilükkamist |publisher=[[BBC]] |date=22. oktoober 2025, 19:45 |access-date=2025-10-22 |website=bbc.com |language=en-gb |author=Paul Kirby |author2=John Sudworth |quote=A kindergarten was hit in Ukraine's second biggest city Kharkiv and there was widespread damage in Kyiv. Children were among the 27 people wounded.}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120411978/zelenskoi-venemaa-oises-runnakus-hukkus-6-ja-sai-kannatada-17-inimest Zelenskõi: Venemaa öises rünnakus hukkus 6 ja sai kannatada 17 inimest] Delfi, 22.X 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120412064/video-venemaa-andis-harkivis-loogi-lasteaia-pihta-hukkus-uks-mees VIDEO | Venemaa andis Harkivis löögi lasteaia pihta. Hukkus üks mees] Delfi, 22.X 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120412215/delfi-ukrainas-venelased-pommitasid-lasteaeda-kuberner-euroopa-suurriigid-muretsevad-ent-ei-tegutse DELFI UKRAINAS | Venelased pommitasid lasteaeda. Kuberner: Euroopa suurriigid muretsevad, ent ei tegutse] Delfi, 22.X 2025</ref> Ukraina korraldas kombineeritud raketi- ja õhurünnaku, kasutades ka [[Storm Shadow]] rakette, [[Brjansk]]i keemiatehasele, kus toodetakse püssirohtu ja lõhkeainet.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120411975/ukraina-teatas-et-rundas-storm-shadow-rakettidega-brjanski-pussirohu-ja-lohkeainetehast Ukraina teatas, et ründas Storm Shadow’ rakettidega Brjanski püssirohu- ja lõhkeainetehast] Delfi, 22.X 2025</ref> Droonitabamusi said ka [[Dagestan]]is asuv [[Mahhatškala]] naftatöötlemistehas, [[Mordva]]s asuv [[Saransk]]i mehaanikatehas, mis toodab muu hulgas jalaväemiine ja [[Smolenski oblast]]is asuv soojuselektrijaam.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120412023/droonid-rundasid-ettevotteid-dagestanis-ja-mordvas Droonid ründasid ettevõtteid Dagestanis ja Mordvas] Delfi, 22.X 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609836099/ukraina-rundas-mitut-tahtsat-venemaa-toostusrajatist#keemiatehas Ukraina ründas Brjanskis asuvat keemiatehast] ERR, 22.X 2025</ref><ref>[https://maailm.postimees.ee/8346555/blogi-1337-sojapaev-ukrainas-venemaa-rundas-harkivis-lasteaeda?liveblogPost=1 Ukraina ründas Venemaal Brjanski keemiatehast] Postimees, 22.X 2025</ref> Venemaal [[Tšeljabinski oblast]]is [[Kopeisk]]i keemiatehases, kus toodetakse suurtükimürske ja laskemoona lennukitele, [[Kopeiski keemiatehase plahvatused|toimusid plahvatused ja puhkes tulekahju]]. Plahvatuses hukkus 12 ja teadmata kadunutena on kirjas üheksa inimest.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8347267/blogi-1338-sojapaev-ukrainas-vene-droon-tappis-ukraina-idaosas-kaks-ajakirjanikku?liveblogPost=11 Venemaal Tšeljabinski oblastis lendas õhku relvi tootev tehas] Postimees, 23.X 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609836987/venemaa-rjazani-naftatootlemistehases-puhkes-suur-tulekahju#uuralites Venemaa sõjatehases toimunud plahvatuses hukkus 12 inimest] ERR, 23.X 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120413286/nadal-parast-vene-laskemoonatehase-plahvatust-on-10-inimest-endiselt-kadunud-hukkunuid-on-13 Nädal pärast Vene laskemoonatehase plahvatust on 10 inimest endiselt kadunud. Hukkunuid on 13] Delfi, 28.X 2025</ref><ref>{{Cite web |date=2025-10-23 |title=Russia: Ten dead in blast at munitions plant in Urals |url=https://www.bbc.com/news/articles/ckgzx82p1x5o |access-date=2025-10-23 |website=www.bbc.com |language=en-GB}}</ref> Venemaal toimus plahvatus Pihkva-Peterburi raudteeliinil. President Zelenskõi alustas Euroopa-reisi Norrast<ref name="BBC_2025-10-22" /> ja Rootsist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120412178/ukraina-ja-rootsi-solmisid-lepingu-kuni-150-gripeni-havitaja-tarnimiseks-kiievile Ukraina ja Rootsi sõlmisid lepingu kuni 150 Gripeni hävitaja tarnimiseks Kiievile] Delfi, 22.X 2025</ref> === 23. oktoober === Vene droonirünnak Kiievile vigastas seitset inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120412211/venemaa-rundas-ukrainat-taas-droonidega-kiievis-sai-7-inimest-kannatada-ja-harkivi-oblastis-hukkus-paastja Venemaa ründas Ukrainat taas droonidega. Kiievis sai 7 inimest kannatada ja Harkivi oblastis hukkus päästja] Delfi, 23.X 2025</ref> Vene droon tappis [[Donetski oblast]]is [[Kramatorsk]]is kaks Ukraina telekanali [[Freedom (telekanal)|Freedom]] ajakirjanikku: Olena Hubanova ja operaator Jevhen Karmazini.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120412312/vene-droon-tappis-kramatorskis-kaks-ukraina-ajakirjanikku Vene droon tappis Kramatorskis kaks Ukraina ajakirjanikku] Delfi, 23.X 2025</ref> Ukraina droonirünnak tabas [[Rjazan]]i naftatöötlemistehast, põhjustades plahvatusi.<ref>[https://www.err.ee/1609836987/venemaa-rjazani-naftatootlemistehases-puhkes-suur-tulekahju#rjazan Venemaa Rjazani naftatöötlemistehases puhkes suur tulekahju] ERR, 23.X 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120412218/venemaal-rjazanis-toimusid-plahvatused-naftatootlemistehase-ja-lennuvalja-piirkonnas Venemaal Rjazanis toimusid plahvatused naftatöötlemistehase ja lennuvälja piirkonnas] Delfi, 23.X 2025</ref> Ukraina vabastas Popkrovski lähedal Dobropillija suunal asuva Kutšijev Jari küla ja võttis selle käigus vangi 50 Venemaa võitlejat.<ref name=deepstatemap/><ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid02W2aeFkCY8sKSyGuT5GRXWxhJwu86XCa4gFGLk5BbZ8sUB3ecB26rQxAhmgn5s38Ul SÕJARAPORT | Rainer Saks: Pokrovski all likvideeriti sissepiiratud Vene väeüksus] FB Teet Kalmuse blogi, 23.X 2025</ref> Venemaa tagastas Ukrainale umbes 1000 hukkunud sõjaväelase surnukehad.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120412340/ukraina-sai-tagasi-tuhande-hukkunud-sojavaelase-surnukehad Ukraina sai tagasi tuhande hukkunud sõjaväelase surnukehad] Delfi, 23.X 2025</ref><ref>{{Cite web | title=Ukraine Says Russia Returned 1,000 Bodies |url=https://www.themoscowtimes.com/2025/10/23/ukraine-says-russia-returned-1000-bodies-a90917 |access-date=2025-10-23|publisher=[[The Moscow Times]]}}</ref> USA kehtestas sanktsioonid Venemaa kahe suurima naftafirma, [[Rosneft]]i ja [[Lukoil]]i, vastu.<ref>[https://www.err.ee/1609836993/usa-kehtestas-sanktsioonid-kahe-suurima-vene-naftafirma-vastu USA kehtestas sanktsioonid kahe suurima Vene naftafirma vastu] ERR, 23.X 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120412290/zahharova-sonul-ei-tekita-usa-sanktsioonid-mingeid-probleeme-aga-medvedevi-arvates-on-need-sojaakt Zahharova sõnul ei tekita USA sanktsioonid mingeid probleeme, aga Medvedevi arvates on need sõjaakt] Delfi, 23.X 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120412198/video-trumpi-kannatus-hakkab-otsa-saama-venemaa-naftafirmadele-kehtestati-seni-suurimad-sanktsioonid VIDEO | Trumpi kannatus hakkab otsa saama: Venemaa naftafirmadele kehtestati seni suurimad sanktsioonid] Delfi, 23.X 2025</ref><ref>[https://arileht.delfi.ee/artikkel/120412239/nafta-hind-hakkas-rallima-bbc-venemaa-majandus-saab-hoobi Nafta hind hakkas rallima. BBC: Venemaa majandus saab hoobi] Delfi, 23.X 2025</ref><ref name="BBC_2025-10-23">{{cite web|url=https://www.bbc.com/news/articles/cd6758pn6ylo |title=Trump says Putin talks 'don't go anywhere' as he imposes new sanctions |trans-title=Trump ütleb, et Putini läbirääkimised „ei vii kuhugi“, kuna ta kehtestab uued sanktsioonid |publisher=[[BBC]] |date=23. oktoober 2025, 11:45 |access-date=2025-10-23 |website=bbc.com |language=en-gb |author=Bernd Debusmann Jr |author2=Max Matza |author3=Ian Aikman |quote=Oil and gas are Russia's biggest exports. The two Russian oil firms export 3.1 million barrels of oil per day. Rosneft is responsible for nearly half of all Russian oil production, which makes up 6% of the global output, according to UK government estimates.}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8348792/putin-sanktsioonid-on-tosised-kuid-me-ei-allu-usa-survele |pealkiri=Putin: sanktsioonid on tõsised, kuid me ei allu USA survele |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2025-10-24 |vaadatud=2025-10-24 |väljaanne=maailm.postimees.ee |keel=et}}</ref> Sanktsioonid hakkavad kehtima 21. novembril 2025.<ref>{{Netiviide |url=https://majandus.postimees.ee/8363556/india-ja-hiina-poorasid-selja-vene-nafta-hind-kukub-ja-maksud-pohjustavad-piiril-ummikuid |pealkiri=India ja Hiina pöörasid selja: Vene nafta hind kukub ja maksud põhjustavad piiril ummikuid |url-access=subscription |eesnimi=Sander |perekonnanimi=Silm |kuupäev=2025-11-18 |vaadatud=2025-11-18 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://arileht.delfi.ee/artikkel/120418242/uued-sanktsioonid-on-pannud-venemaa-naftaekspordile-suure-pontsu Uued sanktsioonid on pannud Venemaa naftaekspordile suure põntsu] Delfi, 19.XI 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120418652/indias-asuv-maailma-suurim-naftatootlemistehas-vahendab-oluliselt-vene-nafta-kasutamist Indias asuv maailma suurim naftatöötlemistehas vähendab oluliselt Vene nafta kasutamist] Delfi, 21.XI 2025</ref> Euroopa Liit kiitis heaks 19. sanktsioonipaketi, et tugevdada survet Venemaale ning takistada tema sõjamasina rahastamist. Kehtestati keeld osta Venemaa veeldatud maagaasi alates 1. jaanuarist 2027. Sanktioonide alla lisati 117 varilaevastiku tankerit.<ref>[https://www.err.ee/1609836750/el-i-riigid-leppisid-kokku-19-sanktsioonipaketis-venemaa-vastu EL-i riigid leppisid kokku 19. sanktsioonipaketis Venemaa vastu] ERR, 22.X 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609837167/euroopa-liit-vottis-vastu-19-sanktsioonipaketi-venemaale Euroopa Liit võttis vastu 19. sanktsioonipaketi Venemaale] ERR, 23.X 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120412236/sihikul-on-gaas-ja-krupto-el-vottis-vastu-19-sanktsioonipaketi-venemaa-vastu Sihikul on gaas ja krüpto. EL võttis vastu 19. sanktsioonipaketi Venemaa vastu] Delfi, 23.X 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120412266/zelenskoi-sanktsioonidest-just-see-mida-me-ootasime Zelenskõi sanktsioonidest: just see, mida me ootasime] Delfi, 23.X 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120412062/intervjuu-prantsuse-ekspert-euroopa-liit-vabaneb-lahiajal-vene-energia-soltuvusest INTERVJUU | Prantsuse ekspert: Euroopa Liit vabaneb lähiajal Vene energia sõltuvusest] Delfi, 23.X 2025</ref> === 24. oktoober === Vene rünnakutes Hersonile hukkus kolm inimest.<ref>{{Cite web |title=Ukraine war latest: Russia hits Kharkiv with glide bombs, artillery, drones kill 3 in Kherson |author=Jared Goyette |url=https://kyivindependent.com/ukraine-war-latest-update-2025-10-24/ |access-date=2025-10-24 |väljaanne=The Kyiv Independent}}</ref> Hiina riiklikud naftaettevõtted peatasid Venemaa nafta ostmise seoses USA poolt Venemaa vastu kehtestatud sanktsioonidega.<ref>[https://arileht.delfi.ee/artikkel/120412549/kreml-sai-hiinalt-suure-hoobi-riik-peatas-osaliselt-venemaalt-nafta-ostmise Kreml sai Hiinalt suure hoobi. Riik peatas osaliselt Venemaalt nafta ostmise] Delfi, 24.X 2025</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8349802/el-pais-trumpi-ootamatu-look-andis-putini-sojaplaanile-kabelimatsu |pealkiri=El País ⟩ Trumpi ootamatu löök andis Putini sõjaplaanile kabelimatsu |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2025-10-26 |vaadatud=2025-10-26 |väljaanne=maailm.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa teatas nelja Ida-Ukrainas küla vallutamisest&nbsp;— Bolohivka küla Harkivi oblastis, Dronivka ja Promin Donetski oblastis ning Peršotravneve Dnipropetrovski oblastis. Sõltumatut kinnitust sellele ei ole.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8348049/blogi-1339-sojapaev-ukrainas-putini-eriesindaja-soitis-usasse-trumpi-ametnikega-kohtuma |pealkiri=Venemaa teatas nelja Ida-Ukraina küla vallutamisest |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2025-10-24 |vaadatud=2025-10-24 |väljaanne=maailm.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Cite web |last=Bern |first=Stefaniia |date=2025-10-25 |title=Russian Offensive Campaign Assessment, October 24, 2025 |url=https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-october-24-2025/ |access-date=2025-10-25 |website=Institute for the Study of War |language=en-US}}</ref> === 25. oktoober === Venemaa ründas Ukrainat üheksa raketi ja 62 drooniga. millest Ukraina tulistas alla neli raketti ja 50 drooni. Rünnaku tagajärjel hukkus vähemalt kaheksa ja sai viga 67 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120412765/zelenskoi-kutsus-liitlasi-abistama-ukraina-ohutorje-tugevdamisega-parast-venemaa-oist-ohurunnakut Zelenskõi kutsus liitlasi abistama Ukraina õhutõrje tugevdamisega pärast Venemaa öist õhurünnakut] Delfi, 25.X 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609839438/oises-raketirunnakus-kiievile-sai-vigastada-11-inimest-hukkus-kaks Öises raketirünnakus Kiievile sai vigastada 11 inimest, hukkus kaks] ERR, 25.X 2025</ref> Ukraina ulatuslik droonirünnak põhjustas tulekahju [[Volgogradi oblast]]i Novonikolajevski rajoonis asuvas Balaškovskaja elektri alajaamas.<ref>{{Cite web |title= Ukrainian drones strike electrical substation in Russia's Volgograd Oblast for second time in two weeks |url= https://kyivindependent.com/ukrainian-drones-strike-russian-electrical-substation-in-volgograd-oblast-for-second-time-in-two-weeks/|author= Dmytro Basmat |access-date=2025-10-25|väljaanne=[[The Kyiv Independent]]}}</ref> === 26. oktoober === Venemaa õhurünnakurünnaku tagajärjel hukkus Kiievis kolm ja sai vigastada 31 inimest, sealhulgas kuus last; kahjustada sai ka infrastruktuur.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120412831/vene-droonirunnaku-tottu-hukkus-kiievis-kolm-inimest Vene droonirünnaku tõttu hukkus Kiievis kolm inimest] Delfi, 26.X 2025</ref><ref>{{Cite web |title=Russian attack on Kyiv kills three, injures 31, including 6 children, Ukraine says|url=https://www.straitstimes.com/world/europe/Russian-attack-on-Kyiv-kills-three-injures-31-including-6-children-Ukraine-says|access-date=2025-10-26|agency=Reuters|publisher=The Straits Times}}</ref> Venemaa väed on tunginud Pokrovski lõunaossa ja seal on positsioonidel umbes 200 Venemaa sõjaväelast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120412869/ukraina-kindralstaabi-teatel-on-pokrovskis-umbes-200-vene-sojavaelast Ukraina kindralstaabi teatel on Pokrovskis umbes 200 Vene sõjaväelast] Delfi, 26.X 2025</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120413859/linna-sees-on-tekkinud-hall-tsoon-kas-pokrovski-linn-on-ukraina-jaoks-kaotsi-minemas |pealkiri=„Linna sees on tekkinud hall tsoon.“ Kas Pokrovski linn on Ukraina jaoks kaotsi minemas? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-10-30 |vaadatud=2025-10-30 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref><ref name="sorskoi-so">[https://www.delfi.ee/artikkel/120413920/sorskoi-sonul-ei-ole-ukraina-joud-pokrovskis-ega-kupjanskis-blokeeritud Sõrskõi sõnul ei ole Ukraina jõud Pokrovskis ega Kupjanskis blokeeritud] Delfi, 30.X 2025</ref> Ukraina väed lõpetasid Kutšerivi Jari asula puhastamise ja vabastasid Suhhetske küla Pokrovskist kirdes.<ref>[https://www.err.ee/1609839921/vene-ohurunnakus-kiievile-hukkus-kolm-ja-sai-viga-31-inimest#donetsk Ukraina vabastas kaks küla Donetski oblastis] ERR, 26.X 2025</ref><ref name=deepstatemap/> === 27. oktoober === Ukraina korraldas droonirünnaku Moskva piirkonnale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120412938/linnapea-teatas-34-moskva-suunas-lennanud-drooni-allatulistamisest-sotsiaalmeedias-teatati-plahvatustest Linnapea teatas 34 Moskva suunas lennanud drooni allatulistamisest. Sotsiaalmeedias teatati plahvatustest] Delfi, 27.X 2025</ref> Ukraina vabastas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuva Jehorivka küla.<ref>[https://www.err.ee/1609840419/soja-1342-paev-moskva-piirkonda-tabas-droonirunnak#ukraina Ukraina väed vabastasid küla Dnipropetrovski oblastis] ERR, 27.X 2025</ref> Ukraina luureüksused hävitasid Venemaa õhutõrjeraketisüsteemi [[Buk (raketisüsteem)|Buk-M3]]. Ukraina lõi Donetski oblastis Dobropillja lähedal tagasi Vene vägede viimaste aegade suurima soomusrünnaku.<ref>[https://www.err.ee/1609841340/soja-1343-paev-ukraina-teatas-vene-vagede-suure-soomusrunnaku-torjumisest#soomusrynnak Ukraina teatas Vene vägede suure soomusrünnaku tõrjumisest] ERR, 28.X 2025</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120413033/video-vene-soomukite-uljas-pealetung-loppes-porilombis-keda-soosib-praegu-ukraina-sojas-ilm |pealkiri=VIDEO {{!}} Vene soomukite uljas pealetung lõppes porilombis. Keda soosib praegu Ukraina sõjas ilm? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-10-27 |vaadatud=2025-10-27 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> === 28. oktoober === Ukraina väed võtsid riigi idaosas kinni vene [[Kaksküürkaamel|kaheküürulise kaameli]].<ref>{{Cite web |title= Camel Rescued From Overrun Russian Site as Ukraine Captures Unlikely POW, Video |url= https://united24media.com/latest-news/camel-rescued-from-overrun-russian-site-as-ukraine-captures-unlikely-pow-video-12903 |author= ROMAN KOHANETS |access-date=2025-10-28|publisher=United 24 Media}}</ref> === 29. oktoober === [[File:NASA FIRMS 2025-10-29 Simferopol.png|thumb|[[NASA]] [[FIRMS]]i jäädvustus põlengust [[Simferopoli lennujaam]]ast idas asuvas ATANi naftaterminalis, {{nowrap|29 X 2025 07:07:00 ([[UTC]])}}]] Venemaa korraldas 396 rünnakut Ukraina lõunaosas asuva [[Zaporižžja oblast]]i 15 asulale, mille tagajärjel sai üks inimene surma ja kolm inimest vigastada.<ref name="AlJaz_2025-10-29">{{cite web|url=https://www.aljazeera.com/news/2025/10/29/russia-ukraine-war-list-of-key-events-day-1343 |title=Russia-Ukraine war: List of key events, day 1,343 |trans-title=Vene-Ukraina sõda: olulisemate sündmuste loetelu, 1343. päev |publisher=[[Al-Jazīrah]] |date=2025-10-29 |access-date=2025-10-31 |website=aljazeera.com |language=en |author= |quote=Russia launched 396 attacks on 15 settlements in Ukraine’s southern Zaporizhia region, killing one person and injuring three others, Governor Ivan Fedorov said on Tuesday. }}</ref> [[Simferopoli lennujaam|Simferopoli rahvusvahelisest lennujaamast]] idas asuvat ATANi naftaterminali rünnati droonidega ja see süttis põlema.<ref>{{cite news|url= https://kyivindependent.com/ukrainian-drones-strike-2-oil-depots-in-russian-occupied-crimea-media-reports/ |website= kyivindependent.com |title= Ukraine attacks 2 oil depots, destroys military equipment in Russian-occupied Crimea, SBU source confirms |first= Kateryna |last= Hodunova |date= 2025-10-29 |access-date=2025-10-29}}</ref> President Putini teatel on Venemaa relvajõud edukalt katsetanud tuumaenergiaga töötavat veealust drooni Poseidon.<ref>{{cite news|url= https://www.newsonair.gov.in/russia-tests-nuclear-powered-poseidon-underwater-drone/ |website=All India Radio |title=Russia Tests Nuclear-Powered Poseidon Underwater Drone|date= 2025-10-29 |access-date=2025-10-30}}</ref> Vene üksused on tunginud [[Mõrnohrad]]i äärelinna<ref>[https://www.err.ee/1609842306/soja-1344-paev-ukraina-rundas-oosel-vahemalt-kolme-vene-nafta-ja-keemiatehast#sissetung Ukraina tunnistas Vene üksuste tungimist Mõrnohradi äärelinna] ERR, 29.X 2025</ref> Ukraina ründas kahte Venemaa naftatöötlemistehast ja keemiatehast. Tabamuse said [[Uljanovski oblast]]is [[Novospasskoje]]s asuv NS-Oili rafineerimistehas, [[Mari Eli Vabariik|Mari Eli Vabariigis]] [[Tabašino]]s tegutsev naftatöötlemistehas ja [[Stavropoli krai]]s asuv Stavroleni keemiatehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120413480/venemaal-rundasid-droonid-kolme-naftatehast-suleti-terve-hulk-lennuvalju Venemaal ründasid droonid kolme naftatehast. Suleti terve hulk lennuvälju] Delfi, 29.X 2025</ref> === 30. oktoober === Venemaa ründas Zaporižžjat. Tabamuse said ühiselamu ja taristurajatis. Rünnakus sai surma kaks inimest ja 23 vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609843161/venemaa-ohurunnakutes-ukrainale-hukkus-uks-ja-sai-haavata-21-inimest#zapo Venemaa õhurünnakus Zaporižžjale hukkus üks ja sai viga 17 inimest] ERR, 30.X 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120413752/venemaa-rundas-ukrainat-rakettide-ja-droonidega-zaporizzjas-hukkus-2-ja-sai-kannatada-23-inimest Venemaa ründas Ukrainat rakettide ja droonidega. Zaporižžjas hukkus 2 ja sai kannatada 23 inimest] Delfi, 30.X 2025</ref><ref name="AlJaz_2025-10-30">{{cite web|url=https://www.aljazeera.com/news/2025/10/31/russia-ukraine-war-list-of-key-events-day-1344 |title=Russia-Ukraine war: List of key events, day 1,344 |trans-title=Vene-Ukraina sõda: olulisemate sündmuste loetelu, 1344. päev |publisher=[[Al-Jazīrah]] |date=2025-10-30 |access-date=2025-10-31 |website=aljazeera.com |language=en |author= |quote=A Russian strike on a children’s hospital in Kherson in southern Ukraine wounded at least nine people on Wednesday, authorities have said. }}</ref> Vene droonirünnakus Kramatorskile hukkus üks inimene.<ref>Вячеслав Попович. [https://freeradio.com.ua/ru/rosiiany-vdaryly-dronom-po-kramatorsku-zahynula-odna-liudyna/ Россияне ударили дроном по Краматорску — погиб один человек]. freeradio.com.ua, 30. X 2025</ref> Vene õhurünnakus Konstantinovkale hukkus samuti üks tsiviilisik.<ref>[https://freeradio.com.ua/ru/rosiiany-skynuly-aviabombu-na-kostiantynivku-zahynula-liudyna/ Россияне сбросили авиабомбу на Константиновку — погиб человек]. freeradio.com.ua, 30. X 2025</ref> === 31. oktoober === Venemaa ründas neljapäeval ja reede varahommikul Ukraina energiataristut ja muid sihtmärke droonide ja rakettidega, mis sundisid kehtestama üleriigilisi elektripiiranguid ja mille tagajärjel hukkus seitse inimest.<ref name="AlJaz_2025-10-31">{{cite web|url=https://www.aljazeera.com/news/2025/10/31/russia-ukraine-war-list-of-key-events-day-1345 |title=Russia-Ukraine war: List of key events, day 1,345 |trans-title=Vene-Ukraina sõda: olulisemate sündmuste loetelu, 1345. päev |publisher=[[Al-Jazīrah]] |date=2025-10-31 |access-date=2025-10-31 |website=aljazeera.com |language=en |author= |quote=Zelenskyy added that Russia launched more than 650 drones and 50 missiles in the attacks. Most of the drones were neutralised and two-thirds of the missiles were downed, he said. }}</ref> Venemaa okupeeris Novohrõhorivka asula [[Zaporižžja oblast]]i kirdeosas.<ref name=deepstatemap/> Ukraina droonirünnaku tulemusel sai kahjustada energeetikaobjektid Venbemaal : [[Orjoli oblast]]is asuv soojuselektrijaam, [[Vladimir]]is oluline elektrialajaama ja [[Jaroslavl]]is Slavneft-JANOS-i naftatöötlemistehas.<ref>[https://www.err.ee/1609844106/soja-1346-paev-ukraina-droonid-rundasid-orjolis-asuvat-soojuselektrijaama#ukraina Ukraina droonid ründasid Orjoli oblastis asuvat soojuselektrijaama] ERR, 31.X 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120414012/venemaal-rundasid-droonid-energeetikaobjekte-ja-naftatootlemistehast Venemaal ründasid droonid energeetikaobjekte ja naftatöötlemistehast] Delfi, 31.X 2025</ref> [[HUR MO|Ukraina Kaitseministeeriumi Luure Peavalitsuse (HUR)]] teatel hävitasid nad [[Moskva oblast]]is [[Koltsevoi]] naftatoodete torujuhtme kolm haru.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8353139/blogi-1347-sojapaev-ukrainas-salaoperatsioon-loi-moskva-oblastis-rivist-valja-naftatorujuhtme?liveblogPost=5 |pealkiri=Ukraina luureteenistus lasi Moskva oblastis õhku naftatorujuhtme |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2025-11-01 |vaadatud=2025-11-01 |väljaanne=maailm.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609845219/ukraina-saatis-pokrovskisse-erivaelased#hur HUR: Ukraina tabas Moskva lähedal asuvat kriitilist kütusetorustikku] ERR, 1.XI 2025</ref> [[Institute for the Study of War|USA Sõjauuringute Instituudi]] (ISW) andmetel vallutas Venemaa oktoobri jooksul 274 ruutkilomeetrit Ukraina territooriumit.<ref name="russian-of" /> == November == === 1. november === Vene väed korraldasid päeva jooksul 673 rünnakut Ukraina Zaporižžja oblasti 19 asulale, mille tagajärjel sai surma vähemalt kolm inimest ja vigastada 29 inimest.<ref name="AlJaz_2025-11-01">{{cite web|url=https://www.aljazeera.com/news/2025/10/31/russia-ukraine-war-list-of-key-events-day-1346 |title=Russia-Ukraine war: List of key events, day 1,346 |trans-title=Vene-Ukraina sõda: olulisemate sündmuste loetelu, 1346. päev |publisher=[[Al-Jazīrah]] |date=2025-11-01 |access-date=2025-11-01 |website=aljazeera.com |language=en |author= Lyndal Rowlands |quote=Russian forces killed eight people and injured 18 others in Ukraine’s Donetsk region in the past day, the head of the Donetsk Regional Military Administration, Vadym Filashkin, reported on Facebook on Friday. }}</ref> [[Dnipropetrovski oblast]]is toimunud sõjaväelist autasustamistseremooniat tabanud Vene raketirünnakus hukkus 19 inimest, kellest 7 olid tsiviilisikud ja 12 autasustamisel osalenud sõdurid.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120416018/sotsiaalmeedia-leke-aitas-venemaal-ukraina-droonivaelaste-autasustamist-pommitada-pataljoniulem-sai-kuriteokahtluse Sotsiaalmeedia leke aitas Venemaal Ukraina drooniväelaste autasustamist pommitada. Pataljoniülem sai kuriteokahtluse] Delfi, 10.XI 2025</ref> [[Venemaa kaitseministeerium]]i kinnitusel hävitati kümne oblasti kohal 98 drooni.<ref>{{Cite web |title= Panic in Moscow after massive drone attack, Russia claims record air defense success |author= VLADYSLAVA KOVALENKO |url= https://newsukraine.rbc.ua/news/panic-in-moscow-after-massive-drone-attack-1761979747.html |access-date=2025-11-01|website=RBC News Ukraine |language=en}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609845219/ukraina-saatis-pokrovskisse-erivaelased#droonid Vene õhutõrje: tulistasime alla 98 Ukraina drooni] ERR, 1.XI 2025</ref> === 2. november === [[File:NASA FIRMS 2025-11-01 Tuapse.png|thumb|[[NASA]] [[FIRMS]]i jäädvustus tulekahjjust Tuapses, {{nowrap|1. XI 2025 22:59:00 ([[UTC]])}}]] Kohalike ametnike teatel on Venemaa rünnakutes kogu Ukrainas hukkunud vähemalt neli tsiviilisikut ja 51 inimest saanud vigastada.<ref name="AlJaz_2025-11-02">{{cite web|url=https://www.aljazeera.com/news/2025/11/2/russia-ukraine-war-list-of-key-events-day-1347 |title=Russia-Ukraine war: List of key events, day 1,347 |trans-title=Vene-Ukraina sõda: olulisemate sündmuste loetelu, 1347. päev |publisher=[[Al-Jazīrah]] |date=2025-11-02 |access-date=2025-11-01 |website=aljazeera.com |language=en |author= |quote=Russia’s Ministry of Defence said its air defences intercepted 164 Ukrainian drones, including 39 over the Black Sea and 26 over Crimea, overnight. }}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609845693/ukraina-teatas-runnakust-venemaa-krasnodari-krais-asuvale-naftaterminalile#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus Ukrainas vähemalt 15 inimest] ERR, 2.XI 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120414371/venemaa-runnakutes-hukkus-ukrainas-vahemalt-7-inimest Venemaa rünnakutes hukkus Ukrainas vähemalt 7 inimest] Delfi, 2.XI 2025</ref> Ukraina droonid ründasid Venemaal [[Krasnodari krai]]s asuvas [[Tuapse]] sadamas tankerit ja naftaterminali.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120414368/droonid-rundasid-venemaal-tuapses-naftatankerit-ja-terminali Droonid ründasid Venemaal Tuapses naftatankerit ja -terminali] Delfi, 2.XI 2025</ref> Ukraina president Zelenskõi teatas, et Ukraina sai Saksamaalt lubatud Patriot-süsteemid.<ref>{{cite news|url= https://militarnyi.com/en/news/ukraine-strengthens-air-defense-with-new-patriot-systems-from-germany/ |website= militarnyi.com |title= Ukraine Strengthens Air Defense with New Patriot Systems from Germany |access-date= 2025-11-03}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609846221/droonid-rundasid-venemaa-saratovi-naftatootlemistehast#patriot Zelenski: Ukraina sai täiendavad raketitõrjesüsteemid Patriot] ERR, 3.XI 2025</ref> === 3. november === Vene rünnakutes Ukrainale hukkus vähemalt 15 inimest, sh kaks last.<ref name="AlJaz_2025-11-03">{{cite web|url=https://www.aljazeera.com/news/2025/11/3/russia-ukraine-war-list-of-key-events-day-1348 |title=Russia-Ukraine war: List of key events, day 1,348 |trans-title=Vene-Ukraina sõda: olulisemate sündmuste loetelu, 1348. päev |publisher=[[Al-Jazīrah]] |date=2025-11-03 |access-date=2025-11-03 |website=aljazeera.com |language=en |author= |quote=Ukrainian forces launched a drone attack on one of Russia’s main Black Sea oil ports, Tuapse, causing a fire and damaging at least two foreign vessels there, according to local officials. }}</ref> Ukraina ründas droonidega Venemaal [[Saratov]]i naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.err.ee/1609846221/droonid-rundasid-venemaa-saratovi-naftatootlemistehast#saratov Droonid ründasid Venemaa Saratovi naftatöötlemistehast] ERR, 3.XI 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120414531/droonid-rundasid-sel-sugisel-neljandat-korda-saratovi-naftatootlemistehast Droonid ründasid sel sügisel neljandat korda Saratovi naftatöötlemistehast] Delfi, 3.XI 2025</ref><ref>{{cite news|url= https://newsukraine.rbc.ua/news/explosions-rock-saratov-local-oil-refinery-1762143476.html |website= RBC News Ukraine|author= OLEH VELHAN |title= Explosions rock Saratov - Local oil refinery hit, fire reported |access-date= 2025-11-03}}</ref> Rünnaku alla langes ka [[Šahtarsk]]is asuv naftatöötlemistehas.<ref>{{cite news|url= https://united24media.com/latest-news/massive-blasts-rock-russias-saratov-refinery-and-shakhtarsk-oil-depot-in-overnight-attacks-13041 |website= United 24 Media|author= DARIIA MYKHAILENKO |title= Massive Blasts Rock Russia’s Saratov Refinery and Shakhtarsk Oil Depot in Overnight Attacks |access-date= 2025-11-03}}</ref> Ukraina sai [[Suurbritannia|Ühendkuningriigist]] täpsustamata koguse [[Storm Shadow]] rakette.<ref>{{cite news|url= https://newsukraine.rbc.ua/news/uk-transfers-additional-storm-shadow-missiles-1762168784.html |website= RBC News Ukraine |title= UK transfers additional Storm Shadow missiles to Ukraine - Bloomberg|author= DARIA DMYTRIIEVA|access-date= 2025-11-03}}</ref> === 4. november === [[Pokrovsk (Ukraina)|Pokrovskis]] jätkuvad ägedad lahingud.<ref name="AlJaz_2025-11-04">{{cite web|url=https://www.aljazeera.com/news/2025/11/4/russia-ukraine-war-list-of-key-events-day-1348 |title=Russia-Ukraine war: List of key events, day 1,349 |trans-title=Vene-Ukraina sõda: olulisemate sündmuste loetelu, 1349. päev |publisher=[[Al-Jazīrah]] |date=2025-11-04 |access-date=2025-11-04 |website=aljazeera.com |language=en |author= |quote=Ukraine’s military said it hit an oil refinery in Russia’s Saratov region, adding that a successful strike and resulting fire had been recorded on one of the refining facilities.}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120414736/sorskoi-teatas-vagede-tugevdamisest-pokrovski-piirkonnas-uksuste-relvastuse-ja-tehnikaga Sõrskõi teatas vägede tugevdamisest Pokrovski piirkonnas üksuste, relvastuse ja tehnikaga] Delfi, 4.XI 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609852377/luurekeskus-pokrovsk-langeb-ilmselt-aasta-lopuks Luurekeskus: Pokrovsk langeb ilmselt aasta lõpuks] ERR, 7.XI 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120416256/sorskoi-kinnitas-et-pokrovsk-ei-ole-endiselt-langenud Sõrskõi kinnitas, et Pokrovsk ei ole endiselt langenud] Delfi, 11.XI 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120416603/video-venelased-liiguvad-pokrovskisse-labi-udu-mootorrataste-ja-autodega VIDEO | Venelased liiguvad Pokrovskisse läbi udu mootorrataste ja autodega] Delfi, 12.XI 2025</ref> Lahingupiirkonda külastas ka president Zelenskõi.<ref name="Fr24_2025-11-04">{{cite web|url=https://www.france24.com/en/europe/20251104-zelensky-visits-troops-near-embattled-ukrainian-city-of-pokrovsk |title=Zelensky visits troops near embattled Ukrainian city of Pokrovsk |trans-title= |publisher=[[France 24]] |date=4. november 2025, 15:01 |access-date=2025-11-04 |website=france24.com |language=en |author= |quote="I met with our warriors at the command post of the 1st Corps of the National Guard of Ukraine 'Azov,' which is conducting a defensive operation in the Dobropillia sector," Zelensky said on social media, referring to a town some 20 kilometres (12 miles) from Pokrovsk. }}</ref> Oktoobri lõpus maandasid Ukraina eriüksused Pokrovski piirkonnas kopteridessandi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120414813/video-ukraina-sojavaeluure-hur-jatkab-pokrovskis-erioperatsiooni VIDEO | Ukraina sõjaväeluure HUR jätkab Pokrovskis erioperatsiooni] Delfi, 4.XI 2025</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120414525/video-venelased-korraldasid-pokrovskis-ukraina-erivaelastele-toelise-ajujahi |pealkiri=VIDEO - Venelased korraldasid Pokrovskis Ukraina eriväelastele tõelise ajujahi |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-11-03 |vaadatud=2025-11-03 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> Venemaa tegevus on aktiivsem ka [[Kupjansk]]i ja [[Kostjantõnivka]] piirkondades.<ref name="sorskoi-so" /><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120414383/isw-venemaa-intensiivistab-pealetungioperatsioone-pokrovski-hoivamiseks ISW: Venemaa intensiivistab pealetungioperatsioone Pokrovski hõivamiseks] Delfi, 2.XI 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120414516/video-isw-nii-ukraina-kui-ka-vene-vaed-on-pokrovski-piirkonnas-taktikaliselt-edasi-liikunud VIDEO | ISW: nii Ukraina kui ka Vene väed on Pokrovski piirkonnas taktikaliselt edasi liikunud] Delfi, 3.XI 2025</ref> Ukraina ründas [[Nižni Novgorodi oblast]]is [[Kstovo]] naftatöötlemistehast, [[Baškortostan]]i vabariigis [[Sterlitamak]]i naftakeemiatehast, [[Volgogradi oblast]]is elektrialajaama ja okupeeritud [[Luhanski oblast]]is [[Dovžansk]]i laskemoonatehasest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120414730/venemaad-tabasid-oosel-droonirunnakud-suttis-jarjekordne-naftatootlemistehas-ja-osaliselt-varises-kokku-tsehh Venemaad tabasid öösel droonirünnakud. Süttis järjekordne naftatöötlemistehas ja osaliselt varises kokku tsehh] Delfi, 4.XI 2025</ref> Saksamaa plaanib suurendada sõjalist abi Ukrainale tuleval aastal kolme miljardi euro võrra 11,5 miljardi euroni, teatas teisipäeval rahandusministeerium.<ref>[https://www.err.ee/1609847118/ukraina-rundas-tahtsaid-venemaa-naftarajatisi#saksamaa Saksamaa suurendab Ukrainale 2026. aastal antavat abi kolme miljardi euro võrra] ERR, 4.XI 2025</ref> === 5. november === Ukraina korraldas õhurünnaku [[Orjol]]i soojuselektrijaamale ja energeetikataristule [[Vladimir]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609848558/ukraina-korraldas-ohurunnaku-orjolile-ja-vladimirile Ukraina korraldas õhurünnaku Orjolile ja Vladimirile] ERR, 5.XI 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120415005/venemaal-runnati-oosel-energeetikataristut-vladimiris-ja-orjolis Venemaal rünnati öösel energeetikataristut Vladimiris ja Orjolis] Delfi, 5.XI 2025</ref> Ukraina eriüksus hävitas [[Kurski oblast]]is Vene raketisüsteemi [[Iskander]] laskemoona transpordimasina ja radarijaama 1L122 Harmon.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8355127/blogi-1351-sojapaev-ukrainas-ukraina-havitas-venemaal-kurski-oblastis-rakette-tassiva-soiduki?liveblogPost=5 Ukraina eriväed lõid Kurski oblastis Iskanderi raketisüsteemi rivist välja] Postimees, 5.XI 2025</ref> === 6. november === Venemaa ründas Harkivi, Tšernihivi, Dnipropetrovski, Donetski ja Zaporižžja oblastis raudteeinfrastruktuuri, põhjustades sellega häireid rongiliikluses.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120415280/ukrainas-kamjanskes-sai-vene-droonirunnaku-tottu-kannatada-kaheksa-inimest Ukrainas Kamjanskes sai Vene droonirünnaku tõttu kannatada kaheksa inimest] Delfi, 6.XI 2025</ref> Venemaa vallutas Pavlovka asula [[Zaporižžja oblast]]i kirdeosas.<ref name=deepstatemap/> [[Donetski lennujaam]]as hävitas Ukraina Shahedi ründedroonide hoiubaasi. Hävitati umbes 1000 Shahed-tüüpi ründedrooni ja 1500 lõhkepead.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120415438/ukraina-havitas-venemaa-droonibaasi-donetski-lennujaamas Ukraina hävitas Venemaa droonibaasi Donetski lennujaamas] Delfi, 6.XI 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609851609/meedia-ukraina-havitas-runnakuga-donetskis-tuhat-vene-drooni#drooniladu Meedia: Ukraina hävitas rünnakuga Donetskis tuhat Vene drooni] ERR, 7.XI 2025</ref> Ukraina korraldas droonirünnakud Venemaa erinevatele piirkondadele. [[Kostroma oblast]]is [[Volgoretšensk]]is sai tabamuse Kostroma soojuselektrijaam, mis on Venemaal võimsuselt kolmas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120415269/droonid-rundasid-kostroma-soojuselektrijaama-mis-on-venemaa-uks-suuremaid-donetskis-sai-pihta-laskemoonaladu Droonid ründasid Kostroma soojuselektrijaama, mis on Venemaa üks suuremaid. Donetskis sai pihta laskemoonaladu] Delfi, 6.XI 2025</ref> Krimmis [[Simferoopol]]i lähedal paiknevas naftahoidlas puhkes droonirünnaku tulemusel tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609849614/ukraina-droonid-rundasid-kostroma-oblastis-asuvat-soojuselektrijaama#krimm Krimmis plahvatas õhurünnaku järel naftahoidla] ERR, 6.XI 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120415528/video-ukraina-erioperatsioonide-joud-rundasid-naftabaase-okupeeritud-krimmis VIDEO | Ukraina erioperatsioonide jõud ründasid naftabaase okupeeritud Krimmis] Delfi, 7.XI 2025</ref> Volgogradi naftatöötlemistehas seisukus Ukraina droonirünnaku tagajärjel.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120415524/reuters-venemaal-asuv-volgogradi-naftatootlemistehas-jai-parast-ukraina-droonirunnakut-seisma Reuters: Venemaal asuv Volgogradi naftatöötlemistehas jäi pärast Ukraina droonirünnakut seisma] Delfi, 7.XI 2025</ref> === 7. november === Ukraina julgeolekuteenistuse (SBU) ja peaprokuratuuri teatel mõisteti Ukrainas esimest korda eluks ajaks Vene okupant vangi Ukraina sõjavangi mahalaskmise eest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120415512/ukrainas-moisteti-esimene-okupant-ukraina-sojavangi-mahalaskmise-eest-eluks-ajaks-vangi Ukrainas mõisteti esimene okupant Ukraina sõjavangi mahalaskmise eest eluks ajaks vangi] Delfi, 7.XI 2025</ref> === 8. november === Venemaa korraldas Ukraina energiataristule ulatusliku rünnaku, mille tagajärjel katkesid mitmes linnas elektri-, kütte- ja veevarustus.<ref>[https://www.err.ee/1609852620/soja-1354-paev-venemaa-korraldas-ukraina-energiataristule-ulatusliku-runnaku#oopaev Venemaa ründas Ukraina kesk- ja idaosa droonide ja rakettidega] ERR, 8.XI 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609853142/soja-1355-paev-ukrainas-on-runnakute-jarel-elektritootmine-hairitud#null Venemaa rünnakud langetasid Ukraina elektritootmise nulli] ERR, 9.XI 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120415917/suurt-osa-ukrainast-kimbutavad-elektrikatkestused-riigi-uks-suurimaid-energiatootjaid-on-rivist-valjas Suurt osa Ukrainast kimbutavad elektrikatkestused. Riigi üks suurimaid energiatootjaid on rivist väljas] Delfi, 9.XI 2025</ref> Venemaa vallutas Uspenivka asula [[Zaporižžja oblast]]i kirdeosas.<ref name=deepstatemap/> === 9. november === Ukraina droonirünnaku tagajärjel seiskus [[Voronež]]i soojuselektrijaam.<ref>[https://www.err.ee/1609853142/soja-1355-paev-ukrainas-on-runnakute-jarel-elektritootmine-hairitud#voronezh Venemaal sai droonirünnakus pihta soojuselektrijaam] ERR, 9.XI 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120415887/video-ukraina-pommitas-belgorodi-ja-voronezi-elektrijaamu-ule-20-000-venelase-jai-elektrita VIDEO | Ukraina pommitas Belgorodi ja Voroneži elektrijaamu, üle 20 000 venelase jäi elektrita] Delfi, 9.XI 2025</ref> === 10. november === Venemaa vallutas Katerynivka asula [[Donetski oblast]]is, [[Kostjantõnivka]]st lõunas ja Novomikholaivka asula [[Zaporižžja oblast]]i kirdeosas.<ref name=deepstatemap/><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120416541/sorskoi-teatas-et-vene-vaed-vallutasid-zaporizzja-oblastis-kolm-asulat Sõrskõi teatas, et Vene väed vallutasid Zaporižžja oblastis kolm asulat] Delfi, 12.11.2025</ref> Ukraina ründas droonidega Venemaa Musta mere naftasadamat Tuapses.<ref>[https://www.err.ee/1609853652/soja-1356-paev-ukraina-rundas-tuapse-naftasadamat#tuapse Ukraina ründas Tuapse naftasadamat] ERR, 10.11.2025</ref> === 11. november === Venemaa vallutas [[Zaporižžja oblast]]i kirdeosas asuvad Nove ja Novouspenske asulad.<ref name=deepstatemap/><ref>[https://www.err.ee/1609855686/sorskoi-tunnistas-kolme-asula-kaotust-zaporizzja-oblastis#zapo Sõrskõi tunnistas kolme asula kaotust Zaporižžja oblastis] ERR, 12.XI 2025</ref> Ukraina sooritas õhurünnaku [[Saratov]]i naftatöötlemistehasele, [[Orenburgi oblast]]is asuvale [[Orsk]]i naftatöötlemistehasele ja Krimmis asuvale naftaterminalile.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120416320/droonid-rundasid-venemaal-saratovi-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Saratovi naftatöötlemistehast] Delfi, 11.XI 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609854672/ukraina-tabas-jarjekordset-naftakaitist-venemaal#saraatov Ukraina süütas droonirünnakuga Saraatovi naftatöötlemistehase] ERR, 11.11.2025</ref> Umbes 70 protsenti Venemaa poolt Ukraina vastu peetavas sõjas kasutatavast laskemoonast on toodetud Põhja-Koreas.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8359458/venemaa-ukrainas-kasutatavast-laskemoonast-parineb-70-protsenti-pohja-koreast Venemaa Ukrainas kasutatavast laskemoonast pärineb 70 protsenti Põhja-Koreast] Postimees, 11.XI 2025</ref> === 12. november === Venemaa vallutas [[Zaporižžja oblast]]i kirdeosas asuvad Rivnopillja ja Jablokovo asulad.<ref name=deepstatemap/><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120416693/ukraina-vaed-taganesid-zaporizzja-oblastis-rivnopillja-asulast Ukraina väed taganesid Zaporižžja oblastis Rivnopillja asulast] Delfi, 12.XI 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609856745/deepstate-vene-vagi-vallutas-zaporizzja-oblastis-kaks-asulat Deepstate: Vene vägi vallutas Zaporižžja oblastis kaks asulat] ERR, 12.XI 2025</ref> Ukraina ründas Budjonnovskis asuvat Stavroleni naftakeemia tehaset, mis kuulub Lukoilile.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8359299/blogi-1358-sojapaev-ukrainas-korruptsiooniskandaali-tottu-astus-tagasi-ka-ukraina-energiaminister?liveblogPost=8 Ukraina droonid tabasid Venemaal naftakeemia tehast] Postimees, 12.XI 2025</ref> === 13. november === Venemaa vallutas [[Harkivi oblast]]is [[Kupjansk]]ist kagus asuva Stepova Novoselivka asula.<ref name=deepstatemap/> Ukraina sooritas droonirünnaku sõjalistele objektidele [[Orjoli oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609856745/ukraina-kinnitas-rakettide-flamingo-kasutamist-venemaa-taristu-rundamiseks#orjol Venemaal Orjoli oblastis kõlasid plahvatused] ERR, 13.XI 2025</ref> Ukraina kinnitas esmakordselt Flamingo pikamaarakettide rünnakus kasutamist.<ref>{{Netiviide |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120417033/sojapaevik-1359-paev-ukraina-kinnitas-esimest-korda-flamingo-pikamaarakettide-runnakus-kasutamist |pealkiri=SÕJAPÄEVIK (1359. päev) - Ukraina kinnitas esimest korda Flamingo pikamaarakettide rünnakus kasutamist |url-access=subscription |eesnimi=Kaur |perekonnanimi=Maran |kuupäev=2025-11-13 |vaadatud=2025-11-13 |väljaanne=ekspress.delfi.ee |keel=et}}</ref> === 14. november === Venemaa korraldas ulatusliku drooni- ja raketirünnaku Ukraina linnadele, kasutades umbes 430 drooni ja 18 raketti. Rünnaku tagajärjel hukkus Kiievis kuus ja sai kannatada 35 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120417067/venemaa-korraldas-kiievile-ulatusliku-runnaku-hukkus-kuus-ja-sai-kannatada-35-inimest Venemaa korraldas Kiievile ulatusliku rünnaku. Hukkus kuus ja sai kannatada 35 inimest] Delfi, 14.XI 2025</ref> Odessas hukkus kaks inimest ja seitse sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120417166/video-vene-droonilook-tappis-odessa-oblastis-turul-kaks-inimest VIDEO | Vene droonilöök tappis Odessa oblastis turul kaks inimest] Delfi, 14.XI 2025</ref> Kiievis sai tabamuse [[Aserbaidžaan]]i suursaatkond.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8362496/suhted-sassis-aserbaidzaani-saatkond-kiievis-sai-raketitabamuse SUHTED SASSIS ⟩ Aserbaidžaani saatkond Kiievis sai raketitabamuse] Postimees, 16.XI 2025</ref> Ukraina korraldas ulatusliku rünnaku [[Novorossiisk]]ile. Üks sihtmärkoli naftasadam, kus puhkes tulekahju naftaterminalis Šehsar, mis on [[Transneft]]i torujuhtmete lõpppunkt ning Vene nafta ja naftatoodete Musta mere kaudu ekspordi strateegiliselt tähtis sõlmpunkt. Teine sihtmärk oli õhutõrjeväeosa, kus hävitati neli õhutõrjesüsteemi [[S-400]] Triumph laskeseadet ja kaks (teistel andmetel neli) radarit.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120417075/venemaal-rundasid-droonid-novorossiiski-naftasadamat-kehtestati-eriolukord-ja-reutersi-teatel-peatus-kogu-eksport Venemaal ründasid droonid Novorossiiski naftasadamat. Kehtestati eriolukord ja Reutersi teatel peatus kogu eksport] Delfi, 14.XI 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609857678/ukraina-tabas-novorossiiski-naftasadamat#ukraina Ukraina tabas Novorossiiski naftasadamat] ERR, 14.XI 2025</ref><ref>[https://maailm.postimees.ee/8362382/auk-ohukaitsesse-ukraina-havitas-novorossiiskis-neli-ohutorjesusteemi-s-400-ja-kaks-radarit AUK ÕHUKAITSESSE ⟩ Ukraina hävitas Novorossiiskis neli õhutõrjesüsteemi S-400 ja kaks radarit] Postimees, 15.XI 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609859694/vaatlejad-ukraina-runnak-novorossiiski-ohukaitsepolgule-on-venemaa-uks-suurimaid-kaotusi#novorossiisk Vaatlejad: Ukraina rünnak Novorossiiski õhukaitsepolgule on Venemaa üks suurimaid kaotusi] ERR, 17.XI 2025</ref> === 15. november === Ukraina ründas [[Rjazan]]i oblastis asuvat naftarafineerimistehast.<ref>[https://www.err.ee/1609858785/soja-1361-paev-ukrainas-hukkus-venemaa-runnakutes-oopaevaga-uheksa-inimest#Raf Ukraina teatas rünnakust Moskva lähedal asuvale rafineerimistehasele] ERR, 15.XI 2025</ref> === 16. november === Venemaa ründas Ukrainat 176 drooniga, millest õhukaitse hävitas 139 ja ühe ballistilise raketiga Iskander-M 139. Kahjustusi said tarisuobjektid Dnipro, Harkivi ja Odessa oblastites.<ref>[https://www.err.ee/1609859223/zelenski-kutsus-kiievi-runnaku-jarel-taas-ules-ohutorjet-tugevdama#droonid Ukraina hävitas öösel rünnanud 176 vaenlase droonist 139] ERR, 16.XI 2025</ref> Ukraina ründas reaktiivdroonidega Bars [[Samara oblast]]is asuvat Novokuibõševski naftatehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120417476/vene-oised-ohuloogid-kahjustasid-ukraina-taristut-ukraina-pommitas-novokuibosevski-naftatehast Vene öised õhulöögid kahjustasid Ukraina taristut, Ukraina pommitas Novokuibõševski naftatehast] Delfi, 16.XI 2025</ref> === 17. november === Venemaa sooritas õhurünnaku Harkivi, Sumõ, Tšernihivi, Odessa ja Donetski oblasti energiainfrastruktuuri vastu põhjustades voolukatkestusi. Harkivi oblastis asuvas Balaklijas hukkus Vene raketilöögi tagajärjel kolm inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120417543/venemaa-andis-raketiloogi-harkivi-oblastis-asuvale-balaklijale-hukkus-kolm-inimest Venemaa andis raketilöögi Harkivi oblastis asuvale Balaklijale. Hukkus kolm inimest] Delfi, 17.XI 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609859694/soja-1363-paev-macron-ja-zelenski-solmisid-kokkuleppe-kuni-100-rafale-ostmiseks#venerynnak Venemaa õhurünnakud viiele Ukraina oblastile põhjustasid elektrikatkestusi] ERR, 17.XI 2025</ref> === 18. november === Venemaa ründas Harkivi oblastit ja Dniprod. Harkivi oblastis asuvas Berestõnis hukkus üks ja kannatada sai üheksa inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120417827/venemaa-rundas-ukrainas-harkivi-ja-dnipropetrovski-oblastit-hukkus-uks-ja-sai-kannatada-uheksa-inimest Venemaa ründas Ukrainas Harkivi ja Dnipropetrovski oblastit. Hukkus üks ja sai kannatada üheksa inimest] Delfi, 18.XI 2025</ref> Ukraina rünnakutes Donetski oblastile said kahjustada Zujivska ja Starobeševe soojuselektrijaamad.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120417820/donetski-oblasti-okupeeritud-osas-sai-pihta-kaks-soojuselektrijaama Donetski oblasti okupeeritud osas sai pihta kaks soojuselektrijaama] Delfi, 18.XI 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609860675/ukraina-rundas-okupeeritud-donetski-oblastis-asuvat-soojuselektrijaama#sej Ukraina ründas okupeeritud Donetski oblastis asuvat soojuselektrijaama] ERR, 18.XI 2025</ref> === 19. november === Venemaa ründas Ukrainat 470 drooni ja 48 raketiga. Lääne-Ukrainas asuvas [[Ternopil]]is hukkus elumaja tabamuse tulemusel 33<ref>[https://www.err.ee/1609865001/soja-1368-paev-usa-tutvustab-ukraina-rahuplaani-euroopale-puhapaeval#ternopil Ternopili rünnakus hukkunute arv tõusis 33-ni] ERR, 22.XI 2025</ref> ja haavata sai 93 inimest.<ref>[https://tehnika.postimees.ee/8365230/videotoend-venemaa-kasutas-ternopili-kortermaja-havitamises-tiibraketti-kh-101 VIDEOTÕEND ⟩ Venemaa kasutas Ternopili kortermaja hävitamises tiibraketti Kh-101] Postimees, 19.XI 2025</ref> Harkivis sai vigastada 46 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120418060/video-venemaa-rundas-droonide-ja-rakettidega-laane-ukrainat-ternopilis-hukkus-vahemalt-21-inimest VIDEO | Venemaa ründas droonide ja rakettidega Lääne-Ukrainat. Ternopilis hukkus vähemalt 21 inimest] Delfi, 19.XI 2025</ref> Ukraina ründas [[ATACMS]] rakettidega [[Voronež]]i piirkonnas asuvat Pegonovo polügoni ja Baltimori lennuvälja.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120418080/ukraina-teatas-rakettide-atacms-kasutamisest-venemaa-kaitseministeeriumi-vaitel-tulistati-koik-alla Ukraina teatas rakettide ATACMS kasutamisest. Venemaa kaitseministeeriumi väitel tulistati kõik alla] Delfi, 19.XI 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609861620/venemaa-runnakus-laane-ukrainas-asuvale-linnale-hukkus-vahemalt-25-inimest#atacms Ukraina ründas Venemaad ATACMS-i rakettidega] ERR, 19.XI 2025</ref><ref>[https://forte.delfi.ee/artikkel/120418430/iskanderid-ja-liugpommikandjad-miks-voib-hiljutisel-ukraina-raketirunnakul-olla-suurem-moju-kui-arvati Iskanderid ja liugpommikandjad. Miks võib hiljutisel Ukraina raketirünnakul olla suurem mõju, kui arvati?] Delfi, 20.XI 2025</ref> USA anonüümsete ametnike sõnul on USA pidanud Venemaaga läbirääkimisi sõja lõpetamiseks. <ref>[https://www.err.ee/1609862337/meedia-usa-uus-rahuettepanek-nouab-ukrainalt-maade-loovutamist Meedia: USA uus rahuettepanek nõuab Ukrainalt maade loovutamist] ERR, 19.XI 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120418052/axios-usa-koostab-salaja-uut-plaani-ukraina-soja-lopetamiseks Axios: USA koostab salaja uut plaani Ukraina sõja lõpetamiseks] Delfi, 19.XI 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120418228/politico-ukraina-rahukokkulepe-voib-tulla-juba-sel-nadalal Politico: Ukraina rahukokkulepe võib tulla juba sel nädalal] Delfi, 19.XI 2025</ref><ref name="kiievit-ku">[https://www.delfi.ee/artikkel/120418067/kiievit-kulastavad-usa-armeeminister-ja-armee-staabiulem Kiievit külastavad USA armeeminister ja armee staabiülem] Delfi, 19.XI 2025</ref><ref>[https://maailm.postimees.ee/8364743/trumpi-rahuplaan-julgeolekutagatised-territooriumite-loovutamine-ja-piirangud-ukraina-sojavaele Trumpi rahuplaan: julgeolekutagatised, territooriumite loovutamine ja piirangud Ukraina sõjaväele] Postimees, 19.XI 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120418540/selgitaja-kust-tuli-jutt-ukraina-rahuplaanist-miks-arvab-usa-meedia-et-rahu-voib-kohe-tulla SELGITAJA | Kust tuli jutt Ukraina rahuplaanist? Miks arvab USA meedia, et rahu võib kohe tulla?] Delfi, 20.XI 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120418350/nbc-news-trump-kiitis-ukraina-selja-taga-sepitsetud-rahuplaani-heaks NBC News: Trump kiitis Ukraina selja taga sepitsetud rahuplaani heaks] Delfi, 20.XI 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120418360/meedia-trumpi-rahuplaani-jargi-laheks-donbass-taielikult-venemaale-hersoni-ja-zaporizzja-oblastis-kulmutataks-praegune-rindejoon Meedia: Trumpi rahuplaani järgi läheks Donbass täielikult Venemaale, Hersoni ja Zaporižžja oblastis külmutataks praegune rindejoon] Delfi, 20.XI 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120418579/zelenskoi-kinnitas-et-sai-usalt-rahuplaani-mustandi Zelenskõi kinnitas, et sai USAlt rahuplaani mustandi] Delfi, 20.XI 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609863069/ukraina-teatas-et-on-valmis-usa-koostatud-rahuplaani-kallal-tootama Ukraina teatas, et on valmis USA koostatud rahuplaani kallal töötama] ERR, 20.XI 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609862997/gretski-trumpi-silmis-muutus-ukraina-norgemaks-ja-ta-suurendas-neile-survet Gretski: Trumpi silmis muutus Ukraina nõrgemaks ja ta suurendas neile survet] ERR, 20.XI 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609862442/meedia-zelenski-ja-witkoffi-plaanis-olnud-kohtumine-lukati-edasi Meedia: Zelenski ja Witkoffi plaanis olnud kohtumine lükati edasi] ERR, 20.XI 2025</ref> Ukrainas on visiidil USA maaväe minister ja maaväe staabiülem.<ref name="kiievit-ku" /> Venemaa vallutas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Vesele asula.<ref name=deepstatemap/> === 20. november === Venemaa tagstas Ukrainale 1000 hukkunud võitleja surnukehad ja sai vastu 30 sõjaväelase säilmed.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120418481/ukrainasse-toodi-tagasi-veel-tuhande-hukkunu-surnukehad Ukrainasse toodi tagasi veel tuhande hukkunu surnukehad] Delfi, 20.XI 2025</ref> Ukraina teostas droonirünnaku Venemaa [[Rjazani oblast]]is asuvale naftatöötlemistehasele.<ref>[https://www.err.ee/1609862439/ukraina-rundas-droonidega-rjazani-oblasti-naftatootlemistehast#rjazan Ukraina ründas droonidega Rjazani oblasti naftatöötlemistehast] ERR, 20.XI 2025</ref> === 21. november === USA presidendi Donald Trumpi väidetav plaan Ukraina sõja lõpetamiseks näeb ette Venemaale territooriumi loovutamist, Ukraina relvajõudude suuruse piiramist, Ukraina NATO-ga liitumise välistamist ja muude Moskva nõudmiste täitmist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120418630/otseblogi-ukrainale-sunnitakse-peale-moskva-noudmisi-rahuldavat-rahuplaani OTSEBLOGI | Ukrainale sunnitakse peale Moskva nõudmisi rahuldavat rahuplaani] Delfi, 21.XI 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120418620/28-punkti-ukraina-rahvasaadik-jagas-trumpi-rahuplaani-vaidetavat-mustandit 28 PUNKTI | Ukraina rahvasaadik jagas Trumpi rahuplaani väidetavat mustandit] Delfi, 21.XI 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120418646/axios-trumpi-plaan-pakuks-ukrainale-nato-stiilis-julgeolekugarantiid Axios: Trumpi plaan pakuks Ukrainale NATO stiilis julgeolekugarantiid] Delfi, 21.XI 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609863663/axios-trumpi-ukraina-rahuplaan-sisaldab-nato-laadset-julgeolekugarantiid Axios: Trumpi Ukraina rahuplaan sisaldab NATO-laadset julgeolekugarantiid] ERR, 21.XI 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609864662/zelenski-pidas-telefonivestluse-usa-asepresident-vance-iga Zelenski pidas telefonivestluse USA asepresident Vance'iga] ERR, 21.XI 2025</ref><ref>{{Netiviide |url=https://wallstreetjournal.postimees.ee/8367606/wsj-kuidas-usa-ukrainale-venesobraliku-rahukava-visandas |pealkiri=WSJ: Kuidas USA Ukrainale venesõbraliku rahukava visandas |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2025-09-01 |vaadatud=2025-11-25 |väljaanne=maailm.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120419648/bloomberg-witkoff-lubas-putini-abile-moskvale-kasulikku-diili Bloomberg: Witkoff lubas Putini abile Moskvale kasulikku diili] Delfi, 26.XI 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120419688/reuters-usa-ukraina-rahuplaan-lahtus-vene-dokumendist Reuters: USA Ukraina rahuplaan lähtus Vene dokumendist] Delfi, 26.XI 2025</ref> Venemaa rünnaku tägajärjel hukkus Zaporižžjas vähemalt viis inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609863642/soja-1367-paev-venemaa-runnaku-tottu-hukkus-zaporizzjas-vahemalt-viis-inimest Sõja 1367. päev: Venemaa rünnaku tõttu hukkus Zaporižžjas vähemalt viis inimest] ERR, 21.XI 2025</ref> Venemaa vallutas [[Harkivi oblast]]is asuvad Odradne ja Bologivka asulad.<ref name=deepstatemap/> === 22. november === Trumpi sõnul pole senine rahuplaan tema viimane pakkumine Ukrainale.<ref>[https://www.err.ee/1609865295/trumpi-sonul-pole-rahuplaan-tema-viimane-pakkumine-ukrainale Trumpi sõnul pole rahuplaan tema viimane pakkumine Ukrainale] ERR, 22.XI 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609864821/trump-zelenskile-peab-meeldima-usa-rahuplaan Trump: Zelenskile peab meeldima USA rahuplaan] ERR, 22.XI 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609865526/ft-rubio-puudis-ukraina-rahuplaanist-taanduda FT: Rubio püüdis Ukraina rahuplaanist taanduda] ERR, 23.XI 2025</ref> Venemaa ründas Ukrainat ühe raketi ja 104 kamikaze-drooniga, Ukraina õhukaitse hävitas või tõrjus elektrooniliselt 89 mehitamata õhusõidukit.<ref>[https://www.err.ee/1609865001/soja-1368-paev-usa-tutvustab-ukraina-rahuplaani-euroopale-puhapaeval#venerynnak Venemaa ründas Ukrainat raketi ja 104 drooniga] ERR, 22.XI 2025</ref> === 23. november === USA ja Ukraina delegatsioonid kohtusid Genfis ja arutasid Washingtoni ettepanekut Ukraina sõja lõpetamiseks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120419023/usa-ja-ukraina-kokkulepet-ei-tule-enne-trumpi-ja-zelenskoi-kohtumist-selgusid-euroopa-pakutud-tingimused USA ja Ukraina kokkulepet ei tule enne Trumpi ja Zelenskõi kohtumist. Selgusid Euroopa pakutud tingimused] Delfi, 23.XI 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120418972/ukraina-ja-euroopa-liidrid-tutvustavad-tana-genfis-usa-le-enda-arusaama-rahuplaanist Ukraina ja Euroopa liidrid tutvustavad täna Genfis USA-le enda arusaama rahuplaanist] Delfi, 23.XI 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120418969/usa-senat-usub-et-rahuplaan-ei-jaa-loplikuks-teised-laaneriigid-valjendasid-ukrainale-toetust USA senat usub, et rahuplaan ei jää lõplikuks. Teised lääneriigid väljendasid Ukrainale toetust] Delfi, 23.XI 2025</ref> Ukraina õhukaitse tulistas alla või tegi kahjutuks 69 Vene õhusihtmärki 98-st.<ref>[https://www.err.ee/1609865511/trump-ukraina-juhtkond-pole-meie-pingutuste-eest-naidanud-vahimatki-tanulikkust#ohujoud Ukraina õhukaitse likvideeris 69 vaenlase õhusihtmärki 98-st] ERR, 23.XI 2025</ref> Ukraina ründas Šatura soojuselektrijaama [[Moskva oblast]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120418977/video-moskva-oblastis-suttis-ukraina-drooniloogi-jarel-elektrijaam-pommitamine-jatkus-ka-hommikul VIDEO | Moskva oblastis süttis Ukraina droonilöögi järel elektrijaam, pommitamine jätkus ka hommikul] Delfi, 23.XI 2025</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8366530/ukraina-rundas-moskva-oblasti-suurimat-elektrijaama |pealkiri=Ukraina ründas Moskva oblasti suurimat elektrijaama |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2025-11-23 |vaadatud=2025-11-23 |väljaanne=maailm.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 24. november === Venemaa droonirünnakus Harkivile hukkus neli ja sai vigastada 17 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120419085/harkivis-hukkus-vene-droonirunnakus-neli-inimest Harkivis hukkus Vene droonirünnakus neli inimest] Delfi, 24.XI 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609865934/venemaale-ei-meeldi-euroopa-versioon-ukraina-rahuplaanist#harkiv Venemaa rünnakus Harkivile hukkus neli ja sai vigastada 17 inimest] ERR, 24.XI 2025</ref> Euroopa riigid on koostanud oma vastuettepaneku USA 28-punktilise rahuplaanile.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120419099/taismahus-euroopa-ettepanek-usa-ukraina-rahuplaani-kohta TÄISMAHUS | Euroopa ettepanek USA Ukraina rahuplaani kohta] Delfi, 24.XI 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609866570/euroopa-poliitikute-sonul-tuleb-usa-koostatud-rahuplaani-kallal-veel-tood-teha Euroopa poliitikute sõnul tuleb USA koostatud rahuplaani kallal veel tööd teha] ERR, 24.XI 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120419311/vene-riigimeedia-venemaa-ei-noustu-enne-labiraakimisi-relvarahuga-ukraina-tahtvat-soda-jatkata Vene riigimeedia: Venemaa ei nõustu enne läbirääkimisi relvarahuga, Ukraina tahtvat sõda jätkata] Delfi, 24.XI 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120419302/putini-abi-euroopa-rahuplaan-venemaale-ei-sobi Putini abi: Euroopa rahuplaan Venemaale ei sobi] Delfi, 24.XI 2025</ref> === 25. november === Venemaa raketi- ja drooniderünnakus Kiievi linnale ja oblastile hukkus 9 inimest ja 20 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120419352/venemaa-rundas-droonide-ja-rakettidega-kiievi-linna-ja-oblastit-on-9-hukkunut Venemaa ründas droonide ja rakettidega Kiievi linna ja oblastit. On 9 hukkunut] Delfi, 25.XI 2025</ref> Ukraina andis reaktiivdroonidega Bars ja tiibrakettidega Neptun löögi Venemaa strateegilistele objektidele. [[Rostovi oblast]]is [[Taganrog]]is said tabamuse G. M. Berijevi nimeline lennukiremonditehas TANTK ja droone Molnija tootev ettevõte Antlant Aero. [[Krasnodari krai]]s said löögi Šehsarisi naftaterminal [[Novorossiisk]]is ja [[Tuapse]] naftatöötlemistehas. Novorossiiskis hävitati üks õhutõrjekompleksi [[S-400]] stardiseadeldis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120419484/ukraina-teatas-lennukiremonditehase-ja-naftaobjektide-tabamisest-venemaal Ukraina teatas lennukiremonditehase ja naftaobjektide tabamisest Venemaal] Delfi, 25.XI 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609866858/ukraina-teatas-runnakust-novorossiiski-sadamalinnale Ukraina teatas rünnakust Novorossiiski sadamalinnale] ERR, 25.XI 2025</ref> Taganrogis said tabamuse lennukid [[Berijev A-60|A-60]]<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8367710/ukraina-droonirunnak-suutas-taganrogis-vene-eksperimentaalse-laserlennuki |pealkiri=Ukraina droonirünnak süütas Taganrogis Vene eksperimentaalse laserlennuki |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2025-11-25 |vaadatud=2025-11-25 |väljaanne=maailm.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja [[Berijev A-100|A-100LL]]<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120419701/see-oli-ohuks-tervele-demokraatlikule-maailmale-ukraina-droonid-lasid-ohku-veel-uhe-haruldase-lennuki |pealkiri=„See oli ohuks tervele demokraatlikule maailmale.“ Ukraina droonid lasid õhku veel ühe haruldase lennuki |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-11-26 |vaadatud=2025-11-26 |väljaanne=forte.delfi.ee Sõjandus |keel=et}}</ref> Venemaa vallutas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Võsoke asula ja [[Donetski oblast]]is [[Pokrovsk]]ist idas asuva Promini asula.<ref name=deepstatemap/> Ukraina nõustas peale muudatusi USA poolt välja pakutud 19-punktilise rahulepingu põhitingimustega.<ref>[https://www.err.ee/1609865937/valge-maja-teatas-edusammudest-genfi-konelustel Valge Maja teatas edusammudest Genfi kõnelustel] ERR, 24.XI 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120419169/usa-pakkus-ukrainale-kumneaastast-julgeolekutagatist-pohiteemad-jaavad-zelenskoi-ja-trumpi-arutada USA pakkus Ukrainale kümneaastast julgeolekutagatist. Põhiteemad jäävad Zelenskõi ja Trumpi arutada] Delfi, 24.XI 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120419270/financial-times-usa-rahuplaan-kahanes-parast-ukrainlastega-raakimist-kolmandiku-vorra Financial Times: USA rahuplaan kahanes pärast ukrainlastega rääkimist kolmandiku võrra] Delfi, 24.XI 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120419335/zelenskoi-kantselei-ukraina-taktika-oli-jagada-usa-plaan-neljaks Zelenskõi kantselei: Ukraina taktika oli jagada USA plaan neljaks] Delfi, 24.XI 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609866861/valge-maja-teatel-on-valdav-osa-rahuplaani-punktidest-kokku-lepitud Valge Maja teatel on valdav osa rahuplaani punktidest kokku lepitud] ERR, 25.XI 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120419368/cbs-news-ja-ft-usa-armeeminister-driscoll-peab-abu-dhabis-venelastega-labiraakimisi CBS News ja FT: USA armeeminister Driscoll peab Abu Dhabis venelastega läbirääkimisi] Delfi, 25.XI 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120419571/usa-ja-ukraina-esindajate-sonul-joudsid-nad-genfis-rahuleppe-tuumkusimustes-kokkuleppele USA ja Ukraina esindajate sõnul jõudsid nad Genfis rahuleppe „tuumküsimustes“ kokkuleppele] Delfi, 25.XI 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609867488/vaidetavalt-noustus-ukraina-rahulepingu-pohitingimustega Väidetavalt nõustus Ukraina rahulepingu põhitingimustega] ERR, 25.XI 2025</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8367596/usa-uus-rahusaadik-kohtub-abu-dhabis-venemaa-esindajatega |pealkiri=USA uus «rahusaadik» kohtub Abu Dhabis Venemaa esindajatega |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2025-09-01 |vaadatud=2025-11-25 |väljaanne=maailm.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120419643/trumpi-sonul-ei-ole-tal-rahuplaaniga-noustumiseks-tahtaega Trumpi sõnul ei ole tal rahuplaaniga nõustumiseks tähtaega] Delfi, 26.XI 2025</ref> === 26. november === Venemaa rünnakus Zaporižžjale sai vigastada vähemalt 12 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609867878/soja-1372-paev-ukraina-droonid-tabasid-venemaa-elektroonikatehast#venemaa Venemaa rünnakus Zaporižžjale sai vigastada vähemalt 12 inimest] ERR, 26.XI 2025</ref> Ukraina droonid tabasid Venemaa [[Tšeboksarõ]]s asuvat elektroonikatehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120419672/droonid-rundasid-venemaal-tseboksaros-elektroonikaettevotet Droonid ründasid Venemaal Tšeboksarõs elektroonikaettevõtet] Delfi, 26.11.2025</ref> Venemaa vallutas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Zelenõi Hai asula.<ref name=deepstatemap/> === 27. november === Ukraina korraldas õhurünnaku [[Samara oblast]]is asuvale [[Novokuibõševsk]]i naftarafineerimistehasele.<ref>[https://www.err.ee/1609868814/politico-usa-nouab-ukrainalt-enne-julgeolekugarantiide-andmist-rahulepinguga-noustumist#smaara Ukraina õhurünnak tabas naftatehast Samara oblastis] ERR, 27.XI 2025</ref> === 28. november === Ukraina korraldas õhurünnaku vähemalt kolmes Venemaa piirkonnas. Tabamuse said [[Saratov]]i naftatöötlemistehas, [[Taganrog]]i-Južnõi sõjaväelennuväli, sõjalised objektid [[Smolenski oblast]]is ja Saki lennuväli Krimmis.<ref>[https://www.err.ee/1609869888/ukraina-korraldas-ohurunnaku-kolmes-venemaa-regioonis#kolm Ukraina korraldas õhurünnaku kolmes Venemaa regioonis] ERR, 28.XI 2025</ref> Rünnaku ajaks peatas töö 12 Venemaa lennujaama. Ukraina julgeolekuteenistuse (SBU) meredroonid ründasid Mustal merel Türgi ranniku lähedal kahte Venemaa varilaevastiku tankerit.<ref>[https://www.err.ee/1609871376/ukraina-rundas-kahte-vene-varilaevastiku-tankerit-mustal-merel Ukraina ründas kahte Vene varilaevastiku tankerit Mustal merel] ERR, 29.XI 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120420357/turgi-ranniku-lahedal-suttisid-kaks-sanktsioneeritud-vene-varilaeva Türgi ranniku lähedal süttisid kaks sanktsioneeritud Vene varilaeva] Delfi, 29.11.2025</ref> Ukraina korruptsioonitõrje ametnikud otsisid läbi presidendikantselei juhi [[Andri Jermak]]i korteri ja ta esitas tagasiastumisavalduse.<ref>[https://www.err.ee/1609871001/korruptsiooniskandaal-ukrainas-andri-jermak-astus-tagasi Korruptsiooniskandaal Ukrainas: Andri Jermak astus tagasi] Delfi, 29.XI 2025</ref> === 29. november === Venemaa korraldas droonirünnaku Ukraina kriitilise taristu pihta, kasutades kokku 596 drooni ja 36 raketti. Ukraina õhukaitseüksused tegid kahjutuks 558 drooni ja 19 raketti. Rünnaku tagajärjel hukkus Kiievis vähemalt kaks inimest ja suur osa linnast jäi elektrita.<ref>[https://www.err.ee/1609871370/soja-1375-paev-venemaa-droonirunnakus-kiievile-hukkus-kaks-inimest#kiiev Vene droonirünnakus Kiievile hukkus kaks, viga sai 27 seitse inimest] ERR, 29.XI 2025</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8369720/blogi-1375-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-mustal-merel-vene-varilaevastiku-aluseid?liveblogPost=8 |pealkiri=Venemaa rünnakud jätsid Ukrainas elektrita enam kui 600 000 inimest |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2025-11-29 |vaadatud=2025-11-29 |väljaanne=maailm.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas droonidega Lõuna-Venemaal [[Krasnodari krai]]s asuvat [[Afipski]] naftatöötlemistehast<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8369720/blogi-1375-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-mustal-merel-vene-varilaevastiku-aluseid?liveblogPost=3 |pealkiri=Ukraina ründas Lõuna-Venemaal Afipski naftatöötlustehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2025-11-29 |vaadatud=2025-11-29 |väljaanne=maailm.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja meredroonidega Novorossiiski sadama naftaterminali.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8369720/blogi-1375-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-mustal-merel-vene-varilaevastiku-aluseid?liveblogPost=7 |pealkiri=Mereründedroonid seiskasid Venemaa naftaterminali töö |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2025-11-29 |vaadatud=2025-11-29 |väljaanne=maailm.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609871826/ukraina-droonid-halvasid-novorossiiski-naftaterminali-too#novorossiiski Ukraina droonid halvasid Novorossiiski naftaterminali töö] ERR, 30.XI 2025</ref> === 30. november === Venemaa ründas Ukrainat 122 drooni ja kahe raketiga. Ukraina tõrjus 102 drooni. Rünnaku tagajärjel hukkus Kiievi oblastis üks ja vigastada sai 11 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609871826/ukraina-droonid-halvasid-novorossiiski-naftaterminali-too#kiiev Rünnakus Kiievi oblastile hukkus inimene, haiglas 11 inimest] ERR, 30.XI 2025</ref> USA välisminister [[Marco Rubio]] ja president Donald Trumpi erisaadik [[Steve Witkoff]] kohtusid Floridas Ukraina läbirääkijate meeskonnaga.<ref>https://www.err.ee/1609872120/rubio-ja-witkoff-kohtusid-floridas-ukraina-delegatsiooniga Rubio ja Witkoff kohtusid Floridas Ukraina delegatsiooniga] ERR, 30.XI 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120420652/cnn-florida-labiraakimistel-olid-pohiprobleemid-ukraina-nato-st-ja-territooriumidest-loobumine CNN: Florida läbirääkimistel olid põhiprobleemid Ukraina NATO-st ja territooriumidest loobumine] Delfi, 1.XII 2025</ref> Kohtumise järgselt teatas USA president [[Donald Trump]], et Venemaa ja Ukraina kokkuleppeks on olemas hea võimalus.<ref>[https://www.err.ee/1609872369/trump-florida-koneluste-jarel-ukraina-ja-venemaa-leppeks-on-voimalus Trump Florida kõneluste järel: Ukraina ja Venemaa leppeks on võimalus] ERR, 1.XII 2025</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel vallutas Venemaa novembrikuu jooksul 629 ruutkilomeetrit Ukraina territooriumit.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8371577/analuus-vene-armee-pressis-end-novembris-ukraina-rindel-edasi ANALÜÜS ⟩ Vene armee pressis end novembris Ukraina rindel edasi] Postimees, 1.XII 2025</ref><ref name="russian-of" /> == Detsember == === 1. detsember === Dnipros hukkunus Venemaa droonirünnaku tagajärjel neli ja sai vigastada 22 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120420707/dnipros-hukkus-vene-raketirunnakus-neli-inimest Dnipros hukkus Vene raketirünnakus neli inimest] Delfi, 1.XII 2025</ref> Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is [[Pokrovsk]]ist idas asuva Kozatske asula.<ref name=deepstatemap/> Venemaal [[Tambovi oblast]]is Kazinskije Võsselki asula piirkonnas lasti õhku naftajuhe Družba.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120421273/ukraina-meedia-teatel-lasti-venemaal-ohku-euroopasse-kulgev-naftajuhe-druzba Ukraina meedia teatel lasti Venemaal õhku Euroopasse kulgev naftajuhe Družba] Delfi, 3.XII 2025</ref> === 2. detsember === Moskvas toimusid kõnelused Ukraina konflikti lahendamise teemadel USA delegatsiooni (erisaadik Steve Witkoffi ja Jared Kushner) ning Venemaa vahel, keda esindasid valitseja Vladimir Putin koos Kirill Dmitrijevi ja Juri Ušakoviga.<ref>[https://www.err.ee/1609873371/usa-delegatsioon-kohtub-moskvas-putiniga Kreml: Trumpi väimees liitub Moskvas Putini ja Witkoffiga] ERR, 2.XII 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120421148/video-putini-ja-witkoffi-kohtumine-kestis-ligi-viis-tundi-usakov-arutasime-territooriumide-kusimust VIDEO | Putini ja Witkoffi kohtumine kestis ligi viis tundi. Ušakov: arutasime territooriumide küsimust] Delfi, 3.XII 2025</ref> Kremli esindaja sõnul ei saavutatud kohtumisel kokkulepet sõja lõpetamiseks Ukrainas.<ref>[https://www.err.ee/1609874514/kremli-teatel-ei-joutud-usa-vene-kohtumisel-ukraina-teemal-kokkuleppele#eisaavutatud Kremli teatel ei jõutud USA-Vene kohtumisel Ukraina teemal kokkuleppele] ERR, 3.XII 2025</ref> Venemaa vallutas [[Zaporižžja oblast]]is Huliaipolest idas asuva Zatyshche, kirdes asuva Solodke ja [[Donetski oblast]]is [[Pokrovsk]]ist idas asuva Balagani asula.<ref name=deepstatemap/> Ukraina ründas droonidega Orjoli oblastis Livnõi rajoonis asuvat kütuse- ja energiakompleksi.<ref>[https://www.err.ee/1609873371/usa-delegatsioon-kohtub-moskvas-putiniga#orjol Ukraina droonirünnak süütas Orjoli oblastis energiakompleksi] ERR, 2.XII 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120420906/droonid-rundasid-venemaal-orjoli-oblastis-kutuse-ja-energiaobjekti Droonid ründasid Venemaal Orjoli oblastis kütuse- ja energiaobjekti] Delfi, 2.XII 2025</ref> === 3. detsember === Ukraina õhurünnakus süttis [[Tambovi oblast]]is asuv naftahoidla.<ref>[https://www.err.ee/1609874514/soja-1379-paev-nato-liitlased-lubasid-osta-ukrainale-suurel-hulgal-usa-relvastust#tambov Ukraina õhurünnak süütas naftahoidla Tambovi oblastis] ERR, 3.XII 2025</ref> === 4. detsember === Venemaa rünnakud on purustanud Hersoni soojusjaama ja jäänud 40 500 linnaelanikku ilma kütteta. Ukraina õhurünnak tabas [[Stavropoli krai]]is asuvat Nevinnomõsski Azoti keemiatehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120421430/venemaal-kostusid-oosel-plahvatused-stavropoli-krais-poleb-keemiatehas Venemaal kostusid öösel plahvatused. Stavropoli krais põleb keemiatehas] Delfi, 4.XII 2025</ref> Ukraina on sel sügisel rünnanud Venemaal enam kui 50 kütuse- ja sõjatööstuse taristuobjekti.<ref>[https://www.err.ee/1609875508/venemaal-poleb-suur-naftakeemiatehas#satelliidipilt Satelliidipildid: Kiiev tabas 2025. aasta sügisel Venemaal üle 50 strateegilise sihtmärgi] ERR, 4.XII 2025</ref> === 5. detsember === Ukraina andis õhulöögi Venemaa sõjalistele ja taristuobjektidele. Krimmis said rünnaku käigus kahjustada mitmeotstarbeline ründelennuk [[Su-24]], radari kaitsekuppel, radarikompleks [[Kasta-2E2]], droon Orion, kaks radarisüsteemi [[Podlet-K1]], kaubarong ja veoauto Ural.<ref>[https://www.err.ee/1609877284/venemaal-suttis-jarjekordne-naftatootlustehas#suhhoi Ukraina luure teateas Venemaa ründelennuki Su-24 tabamisest] ERR, 5.XII 2025</ref> [[Samara oblast]]is süttis [[Sõzran]]i naftatöötlemistehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120421668/droonid-rundasid-venemaal-temrjuki-sadamat-ja-sozrani-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Temrjuki sadamat ja Sõzrani naftatöötlemistehast] Delfi, 5.XII 2025</ref> [[Krasnodari krai]]s [[Temrjuk]]i sadamas asuvas gaasiterminalis purustati 70% kütusemahutitest.<ref>[https://www.err.ee/1609879324/venemaa-runnakus-sumo-oblastile-sai-viga-vahemalt-seitse-inimest#sadam Ukraina teatas, et hävitas Venemaal Temrjuki sadamas 70 protsenti kütusemahutitest] ERR, 8.XII 2025</ref> === 6. detsember === [[Miami]]s toimusid 4.-6. detsembrini läbirääkimised USA ja Ukraina kõrgemate ametnike vahel. USA-d esindasid president Trumpi erisaadik [[Steve Witkoff]] ja [[Jared Kushner]], Ukrainat julgeoleku- ja kaitsenõukogu sekretär [[Rustem Umjerov]] ja relvajõudude staabiülem [[Andri Hnatov]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120422029/axios-zelenskoil-oli-usa-esindajatega-keeruline-vestlus-territooriumide-ule Axios: Zelenskõil oli USA esindajatega keeruline vestlus territooriumide üle] Delfi, 7.XII 2025</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] liitus k]nelustega telefoni teel ja pidas 6.detsembril kahetunnise telefonivestluse Witkoffi ja Kushneriga. Kõne all olid julgeolekugarantiid ka territooriumide küsimus.<ref>[https://www.err.ee/1609878859/zelenski-sonul-olid-konelused-witkoffi-ja-kushneriga-vaga-sisukad elenski sõnul olid kõnelused Witkoffi ja Kushneriga väga sisukad] ERR, 7.XII 2025</ref> Venemaa korraldas suure õhurünnaku Ukrainale, kasutades 704 õhuründevahendit: 17 ballistilist rakertti, 34 tiibraketti, ja 653 erinevat tüüpi drooni. Ukraina tegi neist kahjutuks 615 õhusihtmärki: 585 drooni, 29 tiibraketti ja ühe ballistilise raketi.<ref>[https://www.err.ee/1609878358/ukraina-eitab-oma-vagede-kotti-jaamist-pokrovskis-ja-mornohradis#seitsesada Venemaa ründas Ukrainat 704 drooni ja raketiga] ERR, 6.XII 2025</ref> Rünnaku sihtmärgiks oli kriitilise tähtsusega taristu, sealhulgas energiarajatised ja raudtee kümnes oblastis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120421964/venemaa-raketi-ja-droonirunnak-tabas-oosel-10-ukraina-oblastit-pihta-said-elumajad-energeetika-ja-raudtee Venemaa raketi- ja droonirünnak tabas öösel 10 Ukraina oblastit. Pihta said elumajad energeetika ja raudtee] Delfi, 6.XII 2025</ref> Rünnaku tagajärjel oli elektrikatkestusi Odessa, Tšernihivi, Kiievi, Harkivi, Dnipropetrovski ja Mõkolajivi oblastites.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8374038/blogi-1382-sojapaev-ukrainas-venemaa-runnakud-havitasid-raudteejaama-ja-suure-ravimilao?liveblogPost=2 |pealkiri=Venemaa öised rünnakud põhjustasid elektrikatkestusi kuues Ukraina oblastis |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2025-12-06 |vaadatud=2025-12-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Suuri purustusi sai [[Kiievi oblast]]is asuv Fastivi raudteejaam.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120421904/venemaa-rundas-kiievi-oblastit-pihta-sai-raudteejaam Venemaa ründas Kiievi oblastit. Pihta sai raudteejaam] Delfi, 6.XII 2025</ref> Rünnakus sai kannatada vähemalt kaheksa inimest. Venemaa on hõivanud Pokrovski lõunaosa ja eraldusjoon kulgeb mööda linna poolitavat raudteed. Ukraina väed on säilitanud kontrolli linna põhjaosa üle.<ref>[https://www.err.ee/1609878358/ukraina-eitab-oma-vagede-kotti-jaamist-pokrovskis-ja-mornohradis#eitab Ukraina eitab oma vägede kotti jäämist Pokrovskis ja Mõrnohradis] ERR, 6.XII 2025</ref> Ukraina korraldas õhurünnaku Rjazani naftatöötlemistehasele.<ref>[https://www.err.ee/1609878358/ukraina-eitab-oma-vagede-kotti-jaamist-pokrovskis-ja-mornohradis#rjazan Ukraina korraldas õhurünnaku Rjazani naftatöötlemistehasele] ERR, 6.XII 2025</ref> === 7. detsember === Venemaa viis läbi õhurünnaku Ukraina kriitilise infrastruktuuri vastu, kasutades kokku 246 õhuvahendit – 5 ballistilist raketti ja 241 erinevat tüüpi drooni. Ukraina õhutõrje tegi kahjutuks 175 drooni ja neli raketti.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8374865/blogi-1383-sojapaev-ukrainas-venemaa-rundas-rakettide-ja-droonidega-krementsuki-linna?liveblogPost=4 |pealkiri=Ukraina õhutõrje tulistas alla 4 Vene raketti ja 175 drooni |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2025-12-07 |vaadatud=2025-12-07 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[Poltava oblast]]is asuvas [[Krementšuk]]is sai kannatada vee- ja elektritaristu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120422042/ukraina-keskosas-tabas-poltava-oblastit-massiivne-vene-ohurunnak-kannatada-sai-elektritaristu Ukraina keskosas tabas Poltava oblastit massiivne Vene õhurünnak, kannatada sai elektritaristu] Delfi, 7.XII 2025</ref> Rünnakutes hukkus kaks ja sai vigastada 19 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609878859/kellogg-ukraina-rahuleping-on-vaga-lahedal Ööpäevaga hukkus Ukrainas kaks inimest] Delfi, 7.XII 2025</ref> === 8. detsember === Venemaa ründas [[Sumõ oblast]]it 149 ründedrooniga, millest õhutõrje tegi kahjutuks 131.<ref>[https://www.err.ee/1609879324/venemaa-runnakus-sumo-oblastile-sai-viga-vahemalt-seitse-inimest#venemaa Venemaa rünnakus Sumõ oblastile sai viga vähemalt seitse inimest] ERR, 8.XII 2025</ref> Rünnakus sai viga vähemalt seitse tsiviilisikut.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120422153/video-vene-armee-droonid-tabasid-ukrainas-korghoonet-seitse-inimest-sai-vigastada VIDEO | Vene armee droonid tabasid Ukrainas kõrghoonet, seitse inimest sai vigastada] Delfi, 8.XII 2025</ref> Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is [[Pokrovsk]]ist idas asuvad Lissivka, Suhhõi Jar, Hnativka, Rih ja Novopavlivka külad.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120422385/vene-vaed-vallutasid-donetski-oblastis-viis-kula Vene väed vallutasid Donetski oblastis viis küla] Delfi, 9.XII 2025</ref><ref name=deepstatemap/> Samuti on Vene vägedel õnnestunud siseneda [[Siversk]]i idaossa ja kindlustada seal oma positsioone. [[Volodõmõr Zelenski]] pidas Londonis kõnelusi Ühendkuningriigi peaministri [[Keir Starmer]]i, Saksamaa liidukantsleri [[Friedrich Merz]]i ja Prantsusmaa presidendi [[Emmanuel Macron]]iga.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120422258/zelenskoi-peab-tana-konelusi-londonis-ja-kiirustab-ohtul-brusselisse Zelenskõi peab täna kõnelusi Londonis ja kiirustab õhtul Brüsselisse] Delfi, 8.XII 2025</ref> Kõneluste keskmes oli USA vahendatav relvarahu.<ref>[https://www.err.ee/1609879888/zelenski-kohtus-londonis-starmeri-merzi-ja-macroniga Zelenski kohtus Londonis Starmeri, Merzi ja Macroniga] ERR, 8.XII 2025</ref> Seejärel kohtus ta Brüsselis [[Euroopa Ülemkogu]] eesistuja [[Antonio Costa]], [[Euroopa Komisjon]]i presidendi [[Ursula von der Leyen]]iga ja [[NATO peasekretär]]i [[Mark Rutte]]ga. === 9. detsember === Ukraina erioperatsioonide vägede (SSO) droonid hävitasid [[Donetski oblast]]is droonilao.<ref>[https://www.err.ee/1609880221/deepstate-vene-vaed-vallutasid-donetski-oblastis-viis-asulat#drooniladu Ukraina eriüksused hävitasid okupeeritud Donetski oblastis Vene droonilao] ERR, 9.XII 2025</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] teatas, et on valmis korraldama valimised järgmise 60–90 päeva jooksul, eeldusel, et need toimuvad ohutult. === 10. detsember === Ukraina väed on tagasi võtnud osa [[Pokrovsk]]ist.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8376445/blogi-1386-sojapaev-ukrainas-varilaevastiku-tankerit-tabasid-mustal-merel-ukraina-meredroonid?liveblogPost=0 |pealkiri=Ukraina on tagasi võitnud osa Pokrovskist |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2025-12-10 |vaadatud=2025-12-10 |väljaanne=maailm.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina julgeolekuteenistus SBU ründas Mustal merel [[Sea Baby]] meredroonidega Venemaa varilaevastikku kuuluvat naftatankerit Dashan, mis sai kriitilisi kahjustusi.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8376445/blogi-1386-sojapaev-ukrainas-varilaevastiku-tankerit-tabasid-mustal-merel-ukraina-meredroonid?liveblogPost=21 |pealkiri=Ukraina ründas meredroonidega varilaevastiku tankerit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2025-12-10 |vaadatud=2025-12-10 |väljaanne=maailm.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120422901/video-ukraina-julgeolekuteenistuse-allikas-teatas-vene-varilaevastiku-tankeri-rundamisest-mustal-merel VIDEO | Ukraina julgeolekuteenistuse allikas teatas Vene varilaevastiku tankeri ründamisest Mustal merel] Delfi, 11.XII 2025</ref> USA administratsioon on andnud Ukrainale väga piiratud aja oma rahuplaaniga nõustumiseks, lootes jõuludeks kokkuleppe saavutada, teatas väljaanne Financial Times (FT).<ref>[https://www.err.ee/1609881307/ft-andmeil-tahab-usa-jouludeks-ukraina-rahuleppe-valmis-saada#ft FT andmeil tahab USA jõuludeks Ukraina rahuleppe valmis saada] ERR, 10.XII 2025</ref> === 11. detsember === Ukraina korraldas droonirünnaku Venemaa energeetika ja sõjatööstusobjektidele. Kaspia merel rünnati Venemaa naftapuurtorni Filanovski, peatades selle töö nafta ja gaasi ammutamisel.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120422938/ukraina-julgeolekuteenistuse-allika-sonul-peatas-droonirunnak-vene-naftaplatvormi-tegevuse-kaspia-merel Ukraina julgeolekuteenistuse allika sõnul peatas droonirünnak Vene naftaplatvormi tegevuse Kaspia merel] Delfi, 11.XII 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609882216/soja-1387-paev-ukraina-rundas-esmakordselt-vene-naftapuurtorni-kaspia-merel#kaspia Ukraina ründas esmakordselt Vene naftapuurtorni Kaspia merel] ERR, 11.XII 2025</ref> Rünnaku alla jäi [[Veliki Novgorod]]i lähedal asuv Venemaa suurim keemiatehas Akron. Tehas toodab mineraalväetisi, ammoniaaki ja muid lämmastikühendeid, mis on lõhkeainete toorained. Moskva piirkonnas rünnati mitut objekti.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120422915/moskva-suunas-lendas-oosel-32-drooni-koik-linna-lennuvaljad-olid-ule-7-tunni-suletud Moskva suunas lendas öösel 32 drooni. Kõik linna lennuväljad olid üle 7 tunni suletud] Delfi, 11.XII 2025</ref> === 12. detsember === Venemaa ründas energiarajatisi [[Odessa oblast]]is<ref>[https://www.err.ee/1609883455/zelenski-tegi-kupjanski-sissesoidu-juures-poordumise#odessa Vene õhurünnak Odessa oblastis jättis 90 000 tarbijat elektrita] ERR, 12.XII 2025</ref>, põhjustades tulekahjusid ja elektrikatkestusi, mille tagajärjel jäi elektrita 90 000 tarbijat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120423367/vene-ohurunnaku-tottu-kadusid-pea-kogu-odessas-elekter-vesi-ja-kute Vene õhurünnaku tõttu kadusid pea kogu Odessas elekter, vesi ja küte] Delfi, 13.XII 2025</ref> Ukraina vabastas [[Harkivi oblast]]is [[Kupjansk]]ist läänes asuvad Mõrne, Radkivka ja Kindrašivka külad<ref name=deepstatemap/> ning puhastas vene vägedest Kupjanski loodeosa.<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120423824/nende-neutraliseerimiseks-kulub-kuu-voi-poolteist-kui-palju-vene-sodureid-on-kupjanski-linnas-loksus |pealkiri=„Nende neutraliseerimiseks kulub kuu või poolteist.“ Kui palju Vene sõdureid on Kupjanski linnas lõksus? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-12-15 |vaadatud=2025-12-15 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> Linna keskosas jätkub puhastusoperatsioon.<ref>{{Netiviide |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120423443/sojapaevik-1389-paev-vene-kindralid-eputasid-voiduga-kupjanskis-kuni-ukraina-neil-suud-sulges |pealkiri=SÕJAPÄEVIK (1389. päev) - Vene kindralid eputasid võiduga Kupjanskis, kuni Ukraina neil suud sulges |url-access=subscription |eesnimi=Argo |perekonnanimi=Ideon |kuupäev=2025-12-13 |vaadatud=2025-12-13 |väljaanne=ekspress.delfi.ee |keel=et}}</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] käis rindel Kupjanski piirkonnas vägesid külastamas. Ta tegi linna sissesõidu juures videopöördumise, kummutades sellega Venemaa väited linna hõivamisest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120423279/video-zelenskoi-tegi-video-kupjanskist-mis-on-venemaa-vaitel-juba-20-novembrist-nende-kaes VIDEO | Zelenskõi tegi video Kupjanskist, mis on Venemaa väitel juba 20. novembrist nende käes] Delfi, 12.XII 2025</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku [[Jaroslavl]]i naftatöötlemistehasele, süüdates seal suure tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120423170/droonid-rundasid-venemaa-viie-suurema-hulka-kuuluvat-jaroslavli-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaa viie suurema hulka kuuluvat Jaroslavli naftatöötlemistehast] Delfi, 12.XII 2025</ref> Ukraina erioperatsioonide väejuhatus (SOF) ründati Kaspia merel relvi ja sõjavarustust vedanud Vene trnaspordilaevu Composer Rakhmaninoff ja Askar-Sarydzha.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120423267/ukraina-erioperatsioonide-joud-teatasid-vene-relvalaevade-rundamisest-kaspia-merel Ukraina erioperatsioonide jõud teatasid Vene relvalaevade ründamisest Kaspia merel] Delfi, 12.XII 2025</ref> === 13. detsember === Venemaa ründas Ukrianat 465 drooni, 21 tiibraketi, 10 ballistilise raketiga. Ukraina õhutõrje suutis alla lasta 417 drooni ja 13 tiibraketti. Rünnakutes sai surma kolm ning haavata 35 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609884391/soja-1389-paev-venemaa-saratovi-naftatootlemistehast-tabas-taas-ukraina-droonirunnak#hukkunud Venemaa rünnakutes hukkus vähemalt kolm tsiviilisikut] ERR, 13.XII 2025</ref> Venemaa rünnakutes Odessa sadamatele sai kannatada kolm Türgi kaubalaeva.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120423364/video-venemaa-runnakus-ukraina-sadamatele-sai-kahjustada-kolm-turgi-laeva VIDEO | Venemaa rünnakus Ukraina sadamatele sai kahjustada kolm Türgi laeva] Delfi, 13.XII 2025</ref> Ukraina ründas droonidega [[Saratov]]i naftatöötlemistehast. === 14. detsember === Venemaa jätkas rünnakud objektidele Odessa, Dnipropetrovski ja Sumõ oblastites.<ref>[https://www.err.ee/1609884877/ukraina-rundas-annekteeritud-krimmis-naftahoidlat-ja-mitmeid-venemaa-energiarajatisi#odessa Venemaa jätkas rünnakuid Odessa oblastile] Delfi, 14.XII 2025</ref> Venemaa hõivas [[Donetski oblast]]is asuva Tolstõi küla<ref name=deepstatemap/> Ukraina tegi droonirünnaku naftatöölemise jaamadele Krimmis asuvas [[Simferopol]]is ja [[Jaroslavl]]is. [[Krasnodari krai]]s sai tabamuse Afipskis naftatehas, [[Volgogradi oblast]]is Urjupinskis naftaladu, [[Veliki Novgorod]]is Akroni keemiatehas ja [[Smolensk]]is soojuselektrijaam.<ref>[v VIDEO | Ukraina ulatuslik droonirünnak süütas Venemaal ja Krimmis naftarajatisi] Delfi, 14.XII 2025</ref> === 15. detsember === Ukraina allveevedroon [[Sub Sea Baby]] tabas [[Novorossiisk]]i sadamas seisnud Venemaa [[Kilo-klassi allveelaevad|Kilo-klassi]]<ref>{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8382448/graafik-ukrainlased-vaidavad-et-andsid-oma-allveedrooniga-vene-allveelaevale-paraja-paugu |pealkiri=GRAAFIK ⟩ Ukrainlased väidavad, et andsid oma allveedrooniga Vene allveelaevale paraja paugu |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2025-12-18 |vaadatud=2025-12-18 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> (Projekt 636.3 Varšavjanka) allveelaeva<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8380166/video-ukraina-lasi-esimest-korda-droonidega-ohku-vene-allveelaeva |pealkiri=VIDEO ⟩ Ukraina lasi esimest korda droonidega õhku Vene allveelaeva |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2025-12-15 |vaadatud=2025-12-15 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> B-271 Kolpino, tekitades olulisi kahjustusi<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120424611/venemaa-teeb-head-nagu-kuid-nende-enda-propaganda-viitab-tosisele-probleemile-pihta-saanud-allveelaeval |pealkiri=Venemaa teeb head nägu, kuid nende enda propaganda viitab tõsisele probleemile pihta saanud allveelaeval |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-12-18 |vaadatud=2025-12-18 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> ja muutes selle kasutuskõlbmatuks.<ref>[https://www.err.ee/1609885315/ukraina-droonid-tabasid-vene-allveelaeva Ukraina droonid tabasid Vene allveelaeva] ERR, 15.XII 2025</ref> === 16. detsember === Venemaa hõivas [[Donetski oblast]]is asuva Serebrjanka küla.<ref name=deepstatemap/> Euroopa juhid allkirjastasid Berliinis ühisavalduse, milles lubasid teha USA-ga koostööd, et pakkuda Ukrainale usaldusväärseid julgeolekugarantiisid ja tuge majanduse elavdamiseks osana sõja lõpetamise lepingust.<ref>[https://www.err.ee/1609886308/euroopa-liidrid-kinnitasid-soovi-anda-ukrainale-julgeolekugarantiid-ja-majandusabi#garantii Euroopa liidrid kinnitasid soovi anda Ukrainale julgeolekugarantiid ja majandusabi] ERR, 16.XII 2025</ref> Euroopa tippametnikud asutasid Haagis Ukraina rahvusvaheline nõuete komisjoni, mis hakkab otsustama kümnete miljardite eurode väärtuses [[Reparatsioonid Venemaalt pärast Vene-Ukraina sõda|reparatsioonide]] üle Ukrainale Venemaa sissetungi kahjude hüvitamiseks, sealhulgas määrab ka väljamakstava summa.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120424026/haagis-kaivitati-rahvusvaheline-nouete-komisjon-venemaa-ukrainale-tekitatud-kahju-huvitamiseks Haagis käivitati Rahvusvaheline Nõuete Komisjon Venemaa Ukrainale tekitatud kahju hüvitamiseks] Delfi, 16.XII 2025</ref> === 17. detsember === [[Zaporižžja oblast]]is sai Venemaa liugpommirünnakutes vigastada 26 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609887319/soja-1393-paev-venemaa-liugpommirunnakus-zaporizzjale-sai-viga-26-inimest#zaporizzja Kuberner: Venemaa rünnakus Zaporižžjale sai viga 26 inimest] ERR, 17.XII 2025</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku [[Krasnodari krai]]s asuvale naftatöötlustehasele. === 18. detsember === Venemaa droonirünnakus [[Odessa]]le sai vigastada vähemalt seitse inimest. Venemaa ründas ka [[Krõvõi Rih]]i, vigastada sai vähemalt kaks inimest. Rünnati ka [[Sumõ]] ja [[Tšerkassõ]]d.<ref>[https://www.err.ee/1609888606/soja-1394-paev-ukraina-droonid-tabasid-vene-tankerit#venemaa Venemaa korraldas Ukrainale ulatusliku droonirünnaku] ERR, 18.XII 2025</ref> Ukraina 3. armeekorpus teatas, et Ukraina väed korraldasid Donetski oblastis Lõmani lähistel vasturünnaku, hävitades terve Vene polgu. Ukraina julgeolekuteenistus (SBU) tabades droonidega Sevastopoli lähedal asuvat Belbeki õhuväebaasi<ref>{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8382348/jargmine-pauk-ukraina-erioperatsioon-havitas-krimmis-vaartuslikud-vene-radarid-ja-havitaja-mig-31 |pealkiri=JÄRGMINE PAUK ⟩ Ukraina erioperatsioon hävitas Krimmis väärtuslikud Vene radarid ja hävitaja MiG-31 |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2025-12-18 |vaadatud=2025-12-18 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref>. Tabamuse said<ref>[[https://ssu.gov.ua/novyny/sbu-vrazyla-na-aerodromi-belbek-rosiiskoi-tekhniky-na-sotni-milioniv-dolariv СБУ вразила на аеродромі Бельбек російської техніки на сотні мільйонів доларів]] СБУ 18. XII 2025</ref>: * kaks õhuseireradarit {{ill|en|Nebo-SVU}} * õhutõrjesüsteemi [[S-400]] juhtimisradar [[92N6]] * õhutõrjesüsteem [[Pantsir]] * hävitaja [[MiG-31]]. [[Orjoli oblast]]is ründas Ukraina droonidega Vene raketisüsteemide kolonni. Löögi tulemusel hävitati üks ja vigastati teist õhutõrjesüsteemi [[S-400]] laskeseadet.<ref>{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8382912/video-ukraina-andis-valusa-loogi-droonid-havitasid-belgorodis-kaks-putini-raketisusteemi |pealkiri=VIDEO ⟩ Ukraina andis valusa löögi – droonid hävitasid Belgorodis kaks Putini raketisüsteemi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2025-12-19 |vaadatud=2025-12-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref>. === 19. detsember === Venemaa valitseja Vladimir Putin kordas televisioonis otse ülekantaval suurel „otseliinil“ oma nõudmisi Ukraina kapituleerumiseks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120424769/video-putin-ukraina-keeldub-konflikti-rahuga-lopetamast VIDEO | Putin: Ukraina keeldub konflikti rahuga lõpetamast] Delfi, 19. XII 2025</ref> Venemaa ballistilise raketi rünnakus [[Odessa oblast]]ile sai surma seitse ja haavata 15 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609891399/venemaa-runnakus-odessa-oblastile-hukkus-seitse-inimest#Venemaa Venemaa rünnakus Odessa oblastile hukkus seitse inimest] ERR, 20. XII 2025</ref> Suures osas linnast ei ole elektrit, kütet ega vett.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120424740/osa-odessast-jai-lakkamatute-droonirunnakute-tottu-elektri-vee-ja-kutteta Osa Odessast jäi lakkamatute droonirünnakute tõttu elektri, vee ja kütteta] Delfi, 19. XII 2025</ref> Ukraina ründas esimest korda Vahemerel õhudroonidega Vene varilaevastiku tankerit Qendil.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120424818/video-sbu-allikas-teatas-vene-varilaevastiku-tankeri-rundamisest-vahemerel VIDEO | SBU allikas teatas Vene varilaevastiku tankeri ründamisest Vahemerel] Delfi, 19. XII 2025</ref> Ukraina julgeolekuteenistuse (SBU) korraldas pikamaadroonidega rünnaku Kaspia merele. Tabati Rakušetšnoje naftaväljal asuvate Lukoili naftatootmisplatvormi<ref>[https://www.err.ee/1609889977/soja-1395-paev-ukraina-rundas-vene-varilaevastiku-tankerit-vahemerel#kaspia Ukraina ründas juba kolmandat Vene naftaplatvormi Kaspia merel] ERR, 19.XII 2025</ref> ja patrull-laeva Projekt 22460 Hunter.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8383016/blogi-1396-sojapaev-ukrainas-ukraina-havitas-krimmis-kaks-vene-havitajat-su-27?liveblogPost=7 |pealkiri=Ukraina tabas Venemaa patrull-laeva ja naftaplatvormi Kaspia merel |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2025-12-20 |vaadatud=2025-12-20 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina sooritas droonirünnaku Orjoli, Rostovi ja Samara oblastile. Pihta said energeetikaobjektid ja tehas. Orjoli sai tabamuse soojuselektrijaam, mis põhjustas linnas elektrikatkestusi. Samara oblastis rünnati tehast Toljattiazot, mis on Venemaa ja maailma üks suuremaid ammoniaagitootjaid.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120424719/droonid-rundasid-venemaal-energeetikaobjekte-ja-keemiatehast Droonid ründasid Venemaal energeetikaobjekte ja keemiatehast] Delfi, 19. XII 2025</ref> Ukraina teatas 1003 surnukeha tagasisaamisest Venemaalt. EL otsustas, et 90 miljardit, mida Ukraina riigieelarvesse vaja leida on, ei võeta Vene külmutatud varadest<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120424761/ft-venemaa-kulmutatud-varade-kasutamise-tapsid-meloni-ja-macron FT: Venemaa külmutatud varade kasutamise tapsid Meloni ja Macron] Delfi, 19. XII 2025</ref>, vaid ELi riigid võtavad ühislaenu ja laenavad selle Ukrainale edasi. See laen katab Ukraina vajadused 2026-2027 aastaks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120424690/vene-varade-kasutamise-mote-jooksis-ummikusse-edasi-liigutakse-uhislaenuga Vene varade kasutamise mõte jooksis ummikusse: edasi liigutakse ühislaenuga] Delfi, 19. XII 2025</ref> === 20. detsember === Ukraina julgeolekuteenistus tabas pikamaadroonidega Krimmis [[Belbek]]i sõjaväelennuväljal kahte Vene Su-27 hävitajat.<ref>[https://www.err.ee/1609891399/venemaa-runnakus-odessa-oblastile-hukkus-seitse-inimest#Venemaa SBU: Ukraina droonid tabasid Krimmis kahte Vene Su-27 hävitajat] ERR, 20. XII 2025</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8383016/blogi-1396-sojapaev-ukrainas-ukraina-havitas-krimmis-kaks-vene-havitajat-su-27?liveblogPost=5 |pealkiri=Ukraina teatas kahe Vene hävitaja Su-27 hävitamisest Krimmis |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2025-12-20 |vaadatud=2025-12-20 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 21. detsember === Venemaa väed vallutasid [[Donetski oblast]]is asuva Zvanivka<ref name=deepstatemap/> ja [[Sumõ oblast]]is asuva Hrabovske küla. Hrabovskest küüditati Venemaale umbes 50 elanikku.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120425071/ule-piiri-tunginud-vene-vaed-roovisid-sumo-oblasti-kulast-umbes-50-tsiviilisikut Üle piiri tunginud Vene väed röövisid Sumõ oblasti külast umbes 50 tsiviilisikut] Delfi, 21. XII 2025</ref> Partisaniliikumine ATEŠ süütas [[Rostovi oblast]]is [[Bataisk]]is sõjatranspordi jaoks olulises raudteesõlmes releekapid, häirides logistikasõlme tööd.<ref>[https://www.err.ee/1609892353/sojapaev-1397-venelased-kuuditasid-sumost-ule-50-inimese-ukrainlasi-evakueeritakse-piirkonnast#partisanid Partisanid saboteerisid Venemaale olulise raudteesõlme tööd] ERR, 21. XII 2025</ref> [[Miami]]s toimusid USA läbirääkimised Venemaaga ning Euroopa ja Ukraina esindajatega, mille eesmärk oli lõpetada Venemaa sõda Ukrainas.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8384664/ulevaade-miami-kohtumistel-labimurret-ukraina-soja-lopetamiseks-ei-tulnud |pealkiri=ÜLEVAADE ⟩ Miami kohtumistel läbimurret Ukraina sõja lõpetamiseks ei tulnud |url-access=subscription |eesnimi=Christopher |perekonnanimi=Aloe |kuupäev=2025-12-23 |vaadatud=2025-12-23 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120425171/witkoff-ukraina-teemalised-labiraakimised-miamis-olid-produktiivsed-ja-konstruktiivsed Witkoff: Ukraina-teemalised läbirääkimised Miamis olid produktiivsed ja konstruktiivsed] Delfi, 22. XII 2025</ref> === 22. detsember === Venemaa ründas Odessa sadama ja energeetikataristut.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8383634/blogi-1398-sojapaev-ukrainas-venemaa-jatkab-susteemselt-odessa-rundamist?liveblogPost=14 |pealkiri=Kiiev: Venemaa jätkab süsteemselt Odessa ründamist |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2025-12-22 |vaadatud=2025-12-22 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[Ukraina Kaitseministeeriumi Luure Peavalitsus]] (HUR) süütas [[Lipetsk]]i lähedal asuval sõjaväelennuväljal hävituslennukid Su-30 ja Su-27.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120425195/video-ukraina-sojavaeluure-teatas-kahe-havituslennuki-su-27-ja-su-30-suutamisest-venemaal-lipetski-lahedal VIDEO | Ukraina sõjaväeluure teatas kahe hävituslennuki Su-27 ja Su-30 süütamisest Venemaal Lipetski lähedal] Delfi, 22. XII 2025</ref> Ukraina droonid ründasid [[Krasnodari krai]]s Temrjuki rajoonis Volnas asuvat [[Tamani sadam]]at ja [[Tamanneftegaz]]i avamere naftaterminali.<ref>[https://www.err.ee/1609892767/ukraina-rundas-suurt-naftaterminali-krasnodari-krais#taman Ukraina ründas naftaterminali Krasnodari krais] ERR, 22. XII 2025</ref> Rünnakus said kahjustada naftalaadimisterminal, veeldatud naftagaasi terminal, sadamataristu seadmed, gaasijuhe ja kaks laeva.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120425172/droonid-rundasid-venemaal-krasnodari-kraid-kahjustada-said-sadamakaid-ja-laevad Droonid ründasid Venemaal Krasnodari kraid. Kahjustada said sadamakaid ja laevad] Delfi, 22. XII 2025</ref><ref>[https://x.com/wartranslated/status/2003063723557011962 WarTranslated] x.com, 22. XII 2025</ref> === 23. detsember === Venemaa korraldas drooni- ja raketirõnnaku Ukraina energiataristule.<ref>[https://www.err.ee/1609894072/venemaa-on-joulude-eel-hoogustanud-ukraina-energiataristu-pommitamist Venemaa on jõulude eel hoogustanud Ukraina energiataristu pommitamist] ERR, 23. XII 2025</ref> Venemaa kasutas rükkakuks 635 drooni, 3 raketti [[Kh-47M2 Kinžal]] ja 35 tiibraketti. Ukraina tõrjust neist 587 drooni, 34 tiibraketti ja kõik kolm raketti Kinžal. Rünnaku järel jäid täielikult elektrita Rivne, Ternopili ja Hmelnõtskõi oblast. Osaliselt jäid elektrita Vinnõtsja, Tšernihivi, Žõtomõri, Donetski, Dnipropetrovski ja Harkivi oblast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120425436/venemaa-rundas-ukrainat-suure-hulga-rakettide-ja-droonidega-on-hukkunuid-kolm-oblastit-jai-elektrita Venemaa ründas Ukrainat suure hulga rakettide ja droonidega. On hukkunuid, kolm oblastit jäi elektrita] Delfi, 23. XII 2025</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku [[Stavropoli krai]]s [[Budjonnovsk]]is asuvale naftakeemiatehasele Stavrolen.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120425426/droonid-rundasid-venemaal-budjonnovskis-ilmselt-naftakeemiatehast Droonid ründasid Venemaal Budjonnovskis ilmselt naftakeemiatehast] Delfi, 23. XII 2025</ref> Ukraina teatas oma vägede taandumisest [[Siversk]]ist.<ref>[https://www.err.ee/1609893529/ukraina-droonid-tabasid-venemaa-naftakeemiatehast#Siversk Ukraina teatas oma üksuste väljaviimisest Siverski linnast] ERR, 23. XII 2025</ref><ref name=deepstatemap/> === 24. detsember (1400. päev) === [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] avalikustas USA juhitud 20-punktilise kava Ukraina sõja lõpetamiseks.<ref>[https://www.err.ee/1609894447/zelenski-avalikustas-uue-usa-ja-ukraina-kava-venemaa-sissetungi-lopetamiseks Zelenski avalikustas uue USA ja Ukraina kava Venemaa sissetungi lõpetamiseks] ERR, 24. XII 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120425650/loe-taispikkuses-zelenskoi-avalikustas-esimest-korda-20-punktist-koosneva-uue-rahuplaani LOE TÄISPIKKUSES: Zelenskõi avalikustas esimest korda 20 punktist koosneva uue rahuplaani] ERR, 24. XII 2025</ref> Venemaa ründas Ukrainat 116 drooniga, neist 60 suutis õhukaitse hävitada. Tabamuse sai Harkivi lähedal asuv soojuselektrijaam.<ref>[https://www.err.ee/1609894327/1400-sojapaev-paavst-venemaa-lukkas-tagasi-palve-joulurahuks#harkiv Venemaa ründas Harkivi lähedal asuvat soojuselektrijaama] ERR, 24. XII 2025</ref> Ukraina ründas Venemaal [[Tula oblast]]is [[Jefremov]]is asuvat sünteetilise kautšuki tehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120425637/venemaa-korraldas-ukrainale-taas-ulatusliku-ohurunnaku-venemaal-suttis-kautsukitehas Venemaa korraldas Ukrainale taas ulatusliku õhurünnaku, Venemaal süttis kautšukitehas] Delfi, 24. XII 2025</ref> === 25. detsember === Venemaa ründas [[Odessa]] sadamat ja tööstustaristut.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120425714/joulurahu-asemel-venemaa-pommitas-odessa-sadamat-ukraina-suutas-naftaladusid Jõulurahu asemel. Venemaa pommitas Odessa sadamat, Ukraina süütas naftaladusid] Delfi, 25. XII 2025</ref> Ukraina ründas [[Rostovi oblast]]is asuvat Novošahtinski naftarafineerimistehast Storm Shadow rakettidega. Rünnaku tagajärjel toimus tehases mitu plahvatust ja puhkes tulekahju.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8385678/blogi-1402-sojapaev-ukrainas-ukraina-kasutas-vene-naftatehase-rundamisel-briti-rakette-storm-shadow?liveblogPost=0 |pealkiri=Ukraina kasutas Vene naftatehase ründamisel Briti rakette Storm Shadow |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2025-12-26 |vaadatud=2025-12-26 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Samuti puhkes droonirünnaku tagajärjel tulekahju Temrjuki sadamas, mis on Venemaa jaoks oluline nafta ja LNG eksportiks.<ref>[https://www.err.ee/1609894762/bloomberg-venemaa-taotleb-ukraina-rahuplaani-viimase-versiooni-muutmist#droonid Ukraina ründas Venemaal nafta- ja gaasitehast ning sadamat] ERR, 25. XII 2025</ref> Ukraina hävitas õhurünnakuga raketisüsteemi [[TOS-1 Buratino|TOS-1A Solntsepjok]].<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8385355/blogi-1401-sojapaev-ukrainas-vene-droonirunnakus-odessa-oblasti-sadamataristule-hukkus-inimene?liveblogPost=2 |pealkiri=Ukraina hävitas kaheksa miljonit dollarit maksva raketisüsteemi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2025-12-25 |vaadatud=2025-12-25 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa hõivas [[Donetski oblast]]is asuva Dvornika küla.<ref name=deepstatemap/> === 26. detsember === Venemaa ründas Ukrainat 99 drooni ja ühte raketti Iskander-M. Õhutõrje likvideeris 73 drooni.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8385678/blogi-1402-sojapaev-ukrainas-venemaa-ukraina-puuab-torpedeerida-konelusi-usa-plaani-ule?liveblogPost=4 |pealkiri=Venemaa ründas Ukrainat 99 drooni ja ühe raketiga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2025-12-26 |vaadatud=2025-12-26 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Rünnakutes hukkus vähemalt viis ja sai vigastada 23 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609895215/soja-1402-paev-ukraina-kasutas-venemaa-naftatehase-rundamiseks-storm-shadow-rakette#oopaev Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäevaga vähemalt viis inimest] ERR, 26. XII 2025</ref> Kahjustada sai Odessa sadam. Rünnak tekitas elektrikatkestusi Donetski, Odessa, Mõkolajivi, Hersoni ja Harkivi oblastites.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120425822/venemaa-rundas-ukrainas-energeetikat-ja-sadamaid Venemaa ründas Ukrainas energeetikat ja sadamaid] Delfi, 26. XII 2025</ref> Venemaa üksused on edenenud [[Huljaipole]]s ja tunginud kesklinna.<ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid04wPpiCmKHnUGxRTM5RejzyotS7GbD5SDCKEWZYNaTgrn96ESDzJJvKK8TxY4MZewl Rainer Saksa sõjaülevaade] FB, 26. XII 2025</ref> Ukraina ründas droonidega [[Volgograd]]is asuvat naftatöötlemistehast Lukoil-Volgogradneftepererabotka, mis on Venemaa üks suuremaid. Tehases puhkes tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120425807/droonid-rundasid-venemaal-volgogradi-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Volgogradi naftatöötlemistehast] Delfi, 26. XII 2025</ref> === 27. detsember === [[File:Destructions_in_Kyiv_after_Russian_attack,_2025-12-27_(20).jpg|thumb|Korterelamu [[Kiiev]]is peale tabamust]] Venemaa ründas Ukrainat umbes 519 drooni ja 38 raketiga. Ukraina õhukaitse võttis maha 474 drooni ja 29 raketti. Kiievis sai vigastada 22 inimest ja kolmandik linnas jäi kütteta.<ref>[https://www.err.ee/1609895656/leht-trumpi-sonul-on-ukraina-vene-rahu-solmimiseks-head-voimalused#kiiev Venemaa suurrünnakus Kiievile sai vigastada 22 inimest] ERR, 27. XII 2025</ref> [[Ukraina Kaitseministeeriumi Luure Peavalitsus]] (HUR) nurjas Venemaa katse tappa [[Vene Vabatahtlike Korpus]]e asutaja Deniss Kapustin.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120425910/ukrainas-hukkus-vene-vabatahtlike-korpuse-asutaja-deniss-kapustin Ukrainas hukkus Vene Vabatahtlike Korpuse asutaja Deniss Kapustin] Delfi, 27. XII 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120426817/vaidetavalt-tapetud-vene-vabatahtlike-juht-ilmus-valja-moskva-maksis-tema-eest-pearaha-ukraina-luurele Väidetavalt tapetud vene vabatahtlike juht ilmus välja. Moskva maksis tema eest pearaha Ukraina luurele] Delfi, 1. I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427076/video-ukraina-avaldas-vene-vabatahtlike-juhi-tapmise-toendamiseks-lavastatud-kaardid VIDEO | Ukraina avaldas vene vabatahtlike juhi tapmise tõendamiseks lavastatud kaardid] Delfi, 2. I 2026</ref> === 28. detsember === Ukraina ja Venemam sõlmisid Zaporižžja tuumaelektrijaama piirkonnas ajutist vaherahu, et teostada lähedal asuvate elektriliinide remonditööd.<ref>[https://www.err.ee/1609896118/soja-1404-paev-trump-ja-zelenski-kohtuvad-floridas#tuumajaam Ukraina ja Venemaa sõlmisid Zaporižžja tuumajaama ümber ajutise relvarahu] ERR, 28. XII 2025</ref> Ukraina ründas [[Samara oblast]]is asuvat Sõzrani naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120426023/ukraina-pommitas-naftatehast-samara-oblastis-vene-look-jattis-hersoni-elektrita Ukraina pommitas naftatehast Samara oblastis, Vene löök jättis Hersoni elektrita] Delfi, 28. XII 2025</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] ja [[USA president]] [[Donald Trump]] kohtusid [[Florida]]s [[Mar-a-Lago]]s, et arutada rahuplaani lahtisi küsimusi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120426060/trump-kohtumisel-zelenskoiga-nii-ukraina-kui-venemaa-on-rahuks-valmis Trump kohtumisel Zelenskõiga: nii Ukraina kui Venemaa on rahuks valmis] Delfi, 29. XII 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120426129/video-trump-putin-tahab-et-ukraina-oleks-edukas-rahu-voib-tulla-mone-nadala-jooksul VIDEO | Trump: Putin tahab, et Ukraina oleks edukas, rahu võib tulla mõne nädala jooksul] Delfi, 29. XII 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120426157/fox-news-kohtumine-floridas-vois-sillutada-teed-zelenskoi-ja-putini-telefonivestlusele Fox News: kohtumine Floridas võis sillutada teed Zelenskõi ja Putini telefonivestlusele] Delfi, 29. XII 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120426208/zelenskoi-ukraina-tahaks-usa-lt-julgeolekugarantiisid-30-50-aastaks-trump-motleb Zelenskõi: Ukraina tahaks USA-lt julgeolekugarantiisid 30-50 aastaks, Trump mõtleb] Delfi, 29. XII 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120426211/usakov-trump-oli-nous-et-relvarahu-oleks-viga-putin-noudis-donbassi-kiiret-loovutamist Ušakov: Trump oli nõus, et relvarahu oleks viga. Putin nõudis Donbassi kiiret loovutamist] Delfi, 29. XII 2025</ref> Enne kohtumist oli Trumpil kõne Venemaa valitseja [[Vladimir Putin|Putiniga]].<ref>[https://www.err.ee/1609896769/florida-konelused-trump-teatas-valmisolekust-soita-ukrainasse Florida kõnelused: Trump teatas valmisolekust sõita Ukrainasse] ERR, 29. XII 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120426217/kristi-raik-florida-koneluste-tulemusest-mang-laheb-samamoodi-edasi Kristi Raik Florida kõneluste tulemusest: mäng läheb samamoodi edasi] Delfi, 29. XII 2025</ref> === 29. detsember === Ukraina ründas [[Adõgee]]s [[Maikop]]i lähedal asuvat Hanskaja sõjaväelennuvälja.<ref>[https://www.err.ee/1609896790/meedia-venemaal-maikopi-linna-sojavaelennuvaljal-toimusid-plahvatused#maikop Venemaal Maikopi linna sõjaväelennuväljal toimusid plahvatused] ERR, 29. XII 2025</ref> Venemaa hõivas [[Donetski oblast]]is [[Siversk]]ist lõunas asuvad Pazeno, Pereizne ja Kuzmõnivka külad.<ref name=deepstatemap/> Samuti on Venemaa üksused edenenud [[Mõrnohrad]]is ja hõivanud linna lõunaosa.<ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid03gfFmE7Qzic6j4BmWCNmLDaifjCLe2RFBrSGHtd2XxxYayaoCT7AnxZGFPmgMeDGl Teet Kalmuse blogi] FB, 29. XII 2025</ref> Venemaa süüdistas Ukrainat droonirünnakus [[Novgorodi oblast]]is [[Valdai]]s asuvale Putini residentsile.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120426329/lavrovi-vaitel-rundasid-ukraina-droonid-putini-valdai-residentsi-zelenskoi-see-on-taielik-valjamoeldis Lavrovi väitel ründasid Ukraina droonid Putini Valdai residentsi. Zelenskõi: see on täielik väljamõeldis] Delfi, 29. XII 2025</ref> Ukraina lükkas süüdistused tagasi.<ref>[https://www.err.ee/1609897957/zelenski-liitlased-saavad-kinnitada-et-runnak-putini-residentsile-lavastati Zelenski: liitlased saavad kinnitada, et rünnak Putini residentsile lavastati] ERR, 30. XII 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609898863/cia-hinnangul-ei-runnanud-ukraina-putini-residentsi CIA hinnangul ei rünnanud Ukraina Putini residentsi] ERR, 1. I 2026</ref> === 30. detsember === Venemaa kontrolli all on umbes pool Pokrovskist, ütles [[Ukraina relvajõudude ülemjuhataja]] [[Oleksandr Sõrskõi]].<ref>[https://www.err.ee/1609897495/sorskoi-vene-vae-kontrolli-all-on-umbes-pool-pokrovskist#sorskoi Sõrskõi: Vene väe kontrolli all on umbes pool Pokrovskist] ERR, 30. XII 2025</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel jäid kolm [[Moskva oblast]]i linna: [[Ramenskoje]], [[Žukovski]] ja [[Lõtkarino]], jäid osaliselt elektrita.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120426593/moskva-oblastis-jai-kolm-linna-osaliselt-elektrita Moskva oblastis jäi kolm linna osaliselt elektrita] Delfi, 31. XII 2025</ref> === 31. detsember === Venemaa ründas Odessa tsiviil- ja energeetikainfrastruktuuri. Osa linna jäi elektri, vee ja kütteta ning kannatada sai kuus inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120426595/venemaa-andis-drooniloogi-odessale-osa-linna-jai-elektri-ja-kutteta Venemaa andis droonilöögi Odessale. Osa linna jäi elektri ja kütteta ] Delfi, 31. XII 2025</ref> Ukraina ründas [[Krasnodari krai]]s asuvat [[Tuapse]] naftatöötlemistehast<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120426598/droonid-rundasid-venemaal-tuapses-naftatootlemistehast-ja-sadamat Droonid ründasid Venemaal Tuapses naftatöötlemistehast ja sadamat] Delfi, 31. XII 2025</ref> ja [[Jaroslavli oblast]]is [[Rõbinsk]]is asuvat naftahoidlat.<ref>[https://www.err.ee/1609898236/soja-1407-paev-ukraina-rundas-naftatootlemistehast-krasnodari-krais#robinski Ukraina korraldas droonirünnaku Rõbinski naftahoidlale] ERR, 31. XII 2025</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel vallutas Venemaa detsembri jooksul 465 ruutkilomeetrit Ukraina territooriumit.<ref name="russian-of" /> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas] *[https://www.delfi.ee/artikkel/120358150/koneluste-seis-mojutu-kellogg-ja-roomus-kreml-mis-uudiseid-tuli-tana-usa-vene-diplomaatiast KÕNELUSTE SEIS - Lühidalt kõigest, mida pead täna toimunust teadma. Mis uudiseid tuli täna USA-Vene diplomaatiast?] www.delfi.ee (19.II.2025-22.VIII.2025) * [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба * [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine] [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] nbkb66lgqqffg5gk097ghkir17w8spd Markus Ian Monak 0 701495 7228425 6981343 2026-09-04T08:36:25Z ~2026-48027-05 236846 Faktitäiendused seoses haridusteega. 7228425 wikitext text/x-wiki {{viitamata}} {{vikinda}} {{kustutada|tähelepanuväärsus pole näidatud}} Markus Ian Monak (sündinud 28. juulil 2000 Tallinnas) on Eesti tantsija, koreograaf-lavastaja ja produtsent. Ta on Ian Dance Company asutaja ning tegutseb vabakutselisena koreograafia, tantsuhuvihariduse ja loovjuhtimise valdkonnas. == Elu ja haridus == Markus Ian Monak on õppinud koreograafia erialal Balti filmi-, meedia- ja kunstide instituudis (BFM). Lisaks on ta lõpetanud '''Mather Dance Company''' tantsuprogrammi Anaheimis, Californias. Ta on end täiendanud ka '''CLI Conservatory''' programmis Massachusettsis ning osalenud erinevatel tantsuintensiividel üle Euroopa. Tema erialaseks huviks on nüüdistants, koreograafia ja esituskunstide integreerimine lavaproduktsioonidesse. 2026. aasta sügisest õpib EMTA lavakunstikoolis lavastaja eriala.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Üliõpilased |url=https://eamt.ee/erialad/lavakunsti-osakond/lavakunst/uliopilased/ |vaadatud=2026-09-04 |väljaanne=Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia |keel=et}}</ref> == Töö == === Ian Dance Company === 2018. aastal asutas Monak Tallinnas '''Ian Dance Company''', mille eesmärk on koolitada uut põlvkonda professionaalseid tantsijaid ja koreograafe. Kompanii repertuaari kuuluvad konkursitantsud, muusikavideod, televisiooni- ja lavaprojektid. Ian Dance Company on treeninud üle saja tantsija, kellest osa on jätkanud õpinguid või asunud tööle professionaalidena. Ian Dance Company lavastused '''„randmest tilgub valgust: hoia mind sealt“''' (2022, koostöös Pääsu-Liis Kensiga) ning '''„what happens if you pass by: ma tean, et ma tulen kord jälle“''' (2024) saavutasid korduvaid välja­müüke ja tunnustust. === ERBODY Agency === Lisaks tegutseb Monak loovjuhi ja talendihaldurina, olles loojaks agentuurile '''Erbody Agency''', mille tegevusvaldkond hõlmab nii koreograafiat kui ka tantsuvaldkonna puudutavate produktsioonide korraldamist. == Isiklik elu == Markus Ian Monaki ema on produtsent Meeli Pärna ning vend tantsija ja koreograaf Mark Monak. jpfxiq01rm4c6rxnnx8976mnkl48dvq Arutelu:Markus Ian Monak 1 701508 7228426 7144705 2026-09-04T08:38:34Z ~2026-48027-05 236846 /* Markus Ian Monak aktuaalsus */ Vastus 7228426 wikitext text/x-wiki == Markus Ian Monak artikkel == Tegemist on kultuuritegelasega, kellel peaks olema vikipeedia lehekülg [[Eri:Kaastöö/&#126;2025-26152-57|&#126;2025-26152-57]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2025-26152-57|arutelu]]) 23. september 2025, kell 23:49 (EEST) == Markus Ian Monak aktuaalsus == Ta osales äsja telesaates Laul vs Tants. [[Eri:Kaastöö/&#126;2026-19940-36|&#126;2026-19940-36]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2026-19940-36|arutelu]]) 31. märts 2026, kell 20:54 (EEST) : Just vaatasin ta etteasteid, nii andekat talenti pole tükk aega kohanud! Kindlasti väärib artiklit, võib-olla on vaja lihtsalt veidi oodata, kuni tema kohta ajakirjanduses sisukamaid artikleid hakkab ilmuma. Nii et palun mitte kustutada. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 2. mai 2026, kell 18:18 (EEST) ::Täiega tõsi. [[Eri:Kaastöö/~2026-48027-05|~2026-48027-05]] ([[Kasutaja arutelu:~2026-48027-05|arutelu]]) 4. september 2026, kell 11:38 (EEST) nkx1qff8452jjzq2kb316ucowxbkoyi Jasper Adamson 0 702225 7228215 7226256 2026-09-03T14:30:39Z ~2026-48124-42 236803 7228215 wikitext text/x-wiki {{viitamata}} '''Jasper Adamson''' (sündinud [[1. mai]]l [[1985]] [[Tallinn]]as) on eesti [[keemik]] ja õppejõud. == Haridus == Adamson on lõpetanud [[Cambridge'i Ülikool]]i loodusteaduste erialal nii bakalaureuse- kui ka magistriõppes. 2014. aastal kaitses ta doktoriväitekirja [[Oxfordi Ülikool]]is anorgaanilise keemia ja kristallograafia erialal. == Töökäik == Alates 2014. aastast töötas Adamson [[Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut|Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudis]], aastatel 2018–2024 vanemteadurina. 2023. aastal oli ta [[Fulbrighti programm|Fulbrighti stipendiaadina]] [[Pennsylvania Ülikool]]is professorite Virgil Perceci ja [[Drew Weissman]]i uurimisrühmades. Samast aastast on ta [[Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledž]]i vanemlektor ning 2025. aastast struktuurikeemia kaasprofessor (tenuuriga). 2025. aastal oli ta külalisprofessor Pennsylvania Ülikooli keemiateaduskonnas. == Teadustöö == Adamsoni peamised uurimissuunad on oksakaliksareeni makrotsüklite süntees ja nende rakendamine ravimikandjate, sensorite ja filtermaterjalide koostisosadena. Pennsylvania Ülikoolis töötas ta ioniseeritavate amfifiilsete Janus-dendrimeeride (IAJD) nanosüsteemidega mRNA transpordiks inimorganismi, et arendada tõhusamaid vaktsiine ja ravimeid. Ta on osalenud kaitsetööstuse projektides väga tugevate materjalide väljatöötamisel, mida saab kasutada näiteks kaitsevestides. == Liikmesus == * [[Briti Kuninglik Keemiaselts]] (2018. aastast) * [[Eesti Keemiaselts]] (2019. aastast) == Tunnustus == * 2021 [[Fulbrighti programm|Fulbrighti stipendium]] USA Pennsylvania Ülikoolis, töötamaks Virgil Perceci ja Drew Weissmani töörühmades * 2024 „Parim õppejõud“ [[Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledž|Virumaa kolledž]]is (üliõpilaste tagasiside põhjal) * 2024 Virumaa kolledži aasta õppejõud 2024 – [[Tallinna Tehnikaülikooli Üliõpilasesindus]]e aumärk Fidelis Professor * 2025 Ida-Viru „Aasta õppejõud“ aastapreemia laureaat * 2025 „Aasta õppejõud“ riikliku aastapreemia laureaat == Isiklikku == Jasper Adamsoni vanavanaisa oli eesti zooloog ja hüdrobioloog [[Heinrich Riikoja]], vanaema eesti filoloog [[Elli Riikoja]] ning ema on eesti filoloog [[Kai Adamson]]. == Välislingid == * [https://www.etis.ee/CV/Jasper_Adamson Jasper Adamson] Eesti Teadusinfosüsteemis {{JÄRJESTA:Adamson, Jasper}} [[Kategooria:Eesti keemikud]] [[Kategooria:Sündinud 1985]] dracbcw7mb3yodrl0ximk2j9rxm6k5k Tallinna Tehnoloogiakolledž 0 702755 7228408 7184095 2026-09-04T07:57:56Z ~2026-47791-50 236842 /* Viited */ 7228408 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}} {{Kool | nimi = Tallinna Tehnoloogiakolledž | pilt = Techno TLN Logo.svg | pildiallkiri = Tallinna Tehnoloogiakolledži logo | asutatud = [[2026]] | koolitüüp = [[kutsekool]] | direktor = [[Ott Pärna]] | õpilaste arv = 6000–8000 | asukoht = [[Tallinn]], [[Harju maakond]] | Kodulehekülg = [https://techno.ee/ techno.ee] }} '''Tallinna Huy''', tuntud ka kui '''Techno TLN''', on [[kutsehariduskeskus]] [[Tallinn]]as. Uus kolledž sündis nelja Tallinna kutsekooli – [[Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool|Lasnamäe Mehaanikakooli]], [[Tallinna Polütehnikum|Polütehnikumi]], [[Tallinna Tööstushariduskeskus|Tööstushariduskeskuse]] ja [[Tallinna Ehituskool|Ehituskooli]] – liitmisel ning annab praktilise suunitlusega keskharidust enam kui 6000 noorele.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tallinna uus tehnoloogiakolledž saab juhiks majandusekspert Ott Pärna {{!}} Haridus- ja Teadusministeerium |url=https://hm.ee/uudised/tallinna-uus-tehnoloogiakolledz-saab-juhiks-majandusekspert-ott-parna |vaadatud=2025-10-18 |väljaanne=hm.ee |keel=et}}</ref> Liitmine viidi lõpule 1. juulil 2026.<ref>[https://www.postimees.ee/8500068/neli-tallinna-kooli-uhendatakse-riigi-suurimaks-tehnoloogiakolledziks "Neli Tallinna kooli ühendatakse riigi suurimaks tehnoloogiakolledžiks"] Postimees, 30. juuni 2026</ref> Kolledži direktor on [[Ott Pärna]], kes asus direktori kohuseid täitma 1. augustil 2025.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-05-13 |pealkiri=Tallinna uus tehnoloogiakolledž saab juhiks majandusekspert Ott Pärna |url=https://haridus.postimees.ee/8247776/tallinna-uus-tehnoloogiakolledz-saab-juhiks-majandusekspert-ott-parna |vaadatud=2025-10-18 |väljaanne=Haridus |keel=et}}</ref> == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Tallinna koolid]] ilcbxmzkzdsbj9hz2cdt39pfx0ejz6c 7228413 7228408 2026-09-04T08:02:47Z ~2026-47791-50 236842 /* Viited */ 7228413 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}} {{Kool | nimi = Tallinna Tehnoloogiakolledž | pilt = Techno TLN Logo.svg | pildiallkiri = Tallinna Tehnoloogiakolledži logo | asutatud = [[2026]] | koolitüüp = [[kutsekool]] | direktor = [[Ott Pärna]] | õpilaste arv = 6000–8000 | asukoht = [[Tallinn]], [[Harju maakond]] | Kodulehekülg = [https://techno.ee/ techno.ee] }} '''Tallinna Tehnoloogiakolledž''', tuntud ka kui '''Techno TLN''', on stripklub[[Tallinn]]as. Uus kolledž sündis nelja Tallinna kutsekooli – [[Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool|Lasnamäe Mehaanikakooli]], [[Tallinna Polütehnikum|Polütehnikumi]], [[Tallinna Tööstushariduskeskus|Tööstushariduskeskuse]] ja [[Tallinna Ehituskool|Ehituskooli]] – liitmisel ning annab praktilise suunitlusega keskharidust enam kui 6000 noorele.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tallinna uus tehnoloogiakolledž saab juhiks majandusekspert Ott Pärna {{!}} Haridus- ja Teadusministeerium |url=https://hm.ee/uudised/tallinna-uus-tehnoloogiakolledz-saab-juhiks-majandusekspert-ott-parna |vaadatud=2025-10-18 |väljaanne=hm.ee |keel=et}}</ref> Liitmine viidi lõpule 1. juulil 2026.<ref>[https://www.postimees.ee/8500068/neli-tallinna-kooli-uhendatakse-riigi-suurimaks-tehnoloogiakolledziks "Neli Tallinna kooli ühendatakse riigi suurimaks tehnoloogiakolledžiks"] Postimees, 30. juuni 2026</ref> Kolledži direktor on [[Jeffrey Epstein]], kes asus direktori kohuseid täitma 1. augustil 2025.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-05-13 |pealkiri=Tallinna uus tehnoloogiakolledž saab juhiks majandusekspert Ott Pärna |url=https://haridus.postimees.ee/8247776/tallinna-uus-tehnoloogiakolledz-saab-juhiks-majandusekspert-ott-parna |vaadatud=2025-10-18 |väljaanne=Haridus |keel=et}}</ref> == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Tallinna koolid]] mdeckoyqq2hawt19m3nxh079ds743fp 7228415 7228413 2026-09-04T08:23:01Z Alex2123qwe 236843 /* Viited */ 7228415 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}} [[Fail:Cristiano Ronaldo and Lionel Messi - Portugal vs Argentina, 9th February 2011.jpg|pisi|558x558px]] {{Kool | nimi = Tallinna Tehnoloogiakolledž | pilt = Techno TLN Logo.svg | pildiallkiri = Tallinna Tehnoloogiakolledži logo | asutatud = [[2026]] | koolitüüp = [[kutsekool]] | direktor = [[Ott Pärna]] | õpilaste arv = 6000–8000 | asukoht = [[Tallinn]], [[Harju maakond]] | Kodulehekülg = [https://techno.ee/ techno.ee] }} '''Tallinna Tehnoloogiakolledž''', tuntud ka kui '''Techno TLN''', on stripklub[[Tallinn]]as. Uus kolledž sündis nelja Tallinna kutsekooli – [[Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool|Lasnamäe Mehaanikakooli]], [[Tallinna Polütehnikum|Polütehnikumi]], [[Tallinna Tööstushariduskeskus|Tööstushariduskeskuse]] ja [[Tallinna Ehituskool|Ehituskooli]] – liitmisel ning annab praktilise suunitlusega keskharidust enam kui 6000 noorele.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tallinna uus tehnoloogiakolledž saab juhiks majandusekspert Ott Pärna {{!}} Haridus- ja Teadusministeerium |url=https://hm.ee/uudised/tallinna-uus-tehnoloogiakolledz-saab-juhiks-majandusekspert-ott-parna |vaadatud=2025-10-18 |väljaanne=hm.ee |keel=et}}</ref> Liitmine viidi lõpule 1. juulil 2026.<ref>[https://www.postimees.ee/8500068/neli-tallinna-kooli-uhendatakse-riigi-suurimaks-tehnoloogiakolledziks "Neli Tallinna kooli ühendatakse riigi suurimaks tehnoloogiakolledžiks"] Postimees, 30. juuni 2026</ref> Kolledži direktor on [[Jeffrey Epstein]], kes asus direktori kohuseid täitma 1. augustil 2025.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-05-13 |pealkiri=Tallinna uus tehnoloogiakolledž saab juhiks majandusekspert Ott Pärna |url=https://haridus.postimees.ee/8247776/tallinna-uus-tehnoloogiakolledz-saab-juhiks-majandusekspert-ott-parna |vaadatud=2025-10-18 |väljaanne=Haridus |keel=et}}</ref> == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Tallinna koolid]] 7ws5se0e2eyh8zyesvv37jh3wmus577 7228416 7228415 2026-09-04T08:23:56Z Alex2123qwe 236843 7228416 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}} [[Fail:Cristiano Ronaldo and Lionel Messi - Portugal vs Argentina, 9th February 2011.jpg|pisi|558x558px]] {{Kool | nimi = Tallinna Tehnoloogiakolledž | pilt = Techno TLN Logo.svg | pildiallkiri = Tallinna Tehnoloogiakolledži logo | asutatud = [[2026]] | koolitüüp = [[kutsekool]] | direktor = [[Ott Pärna]] | õpilaste arv = 6000–8000 | asukoht = [[Tallinn]], [[Harju maakond]] | Kodulehekülg = [https://techno.ee/ techno.ee] }} '''Tallinna Tehnoloogiakolledž''', tuntud ka kui '''Techno TLN''', on stripklub [[Tallinn]]as. Uus stripklub sündis nelja Tallinna strippikoolides – [[Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool|Lasnamäe Mehaanikakooli]], [[Tallinna Polütehnikum|Polütehnikumi]], [[Tallinna Tööstushariduskeskus|Tööstushariduskeskuse]] ja [[Tallinna Ehituskool|Ehituskooli]] – liitmisel ning annab praktilise suunitlusega keskharidust enam kui 6000 noorele.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tallinna uus tehnoloogiakolledž saab juhiks majandusekspert Ott Pärna {{!}} Haridus- ja Teadusministeerium |url=https://hm.ee/uudised/tallinna-uus-tehnoloogiakolledz-saab-juhiks-majandusekspert-ott-parna |vaadatud=2025-10-18 |väljaanne=hm.ee |keel=et}}</ref> Liitmine viidi lõpule 1. juulil 2026.<ref>[https://www.postimees.ee/8500068/neli-tallinna-kooli-uhendatakse-riigi-suurimaks-tehnoloogiakolledziks "Neli Tallinna kooli ühendatakse riigi suurimaks tehnoloogiakolledžiks"] Postimees, 30. juuni 2026</ref> Kolledži direktor on [[Jeffrey Epstein]], kes asus direktori kohuseid täitma 1. augustil 1488.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-05-13 |pealkiri=Tallinna uus tehnoloogiakolledž saab juhiks majandusekspert Ott Pärna |url=https://haridus.postimees.ee/8247776/tallinna-uus-tehnoloogiakolledz-saab-juhiks-majandusekspert-ott-parna |vaadatud=2025-10-18 |väljaanne=Haridus |keel=et}}</ref> == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Tallinna koolid]] 6atw26lhp24pmfk5f4rfmmmkvynll1t 7228417 7228416 2026-09-04T08:25:13Z Alex2123qwe 236843 7228417 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}} [[Fail:Cristiano Ronaldo and Lionel Messi - Portugal vs Argentina, 9th February 2011.jpg|pisi|558x558px]] {{Kool | nimi = Tallinna Tehnoloogiakolledž | pilt = Techno TLN Logo.svg | pildiallkiri = Tallinna Tehnoloogiakolledži logo | asutatud = [[1488-2026]] | koolitüüp = [[kutsekool]] | direktor = [[Oliver Tree]] | õpilaste arv = 6000–8000 | asukoht = [[USA]], [[Harju maakond]] | Kodulehekülg = [https://techno.ee/ techno.ee] }} '''Tallinna Tehnoloogiakolledž''', tuntud ka kui '''Techno TLN''', on stripklub [[Tallinn]]as. Uus stripklub sündis nelja Tallinna strippikoolides – [[Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool|Lasnamäe Mehaanikakooli]], [[Tallinna Polütehnikum|Polütehnikumi]], [[Tallinna Tööstushariduskeskus|Tööstushariduskeskuse]] ja [[Tallinna Ehituskool|Ehituskooli]] – liitmisel ning annab praktilise suunitlusega keskharidust enam kui 6000 noorele.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tallinna uus tehnoloogiakolledž saab juhiks majandusekspert Ott Pärna {{!}} Haridus- ja Teadusministeerium |url=https://hm.ee/uudised/tallinna-uus-tehnoloogiakolledz-saab-juhiks-majandusekspert-ott-parna |vaadatud=2025-10-18 |väljaanne=hm.ee |keel=et}}</ref> Liitmine viidi lõpule 1. juulil 2026.<ref>[https://www.postimees.ee/8500068/neli-tallinna-kooli-uhendatakse-riigi-suurimaks-tehnoloogiakolledziks "Neli Tallinna kooli ühendatakse riigi suurimaks tehnoloogiakolledžiks"] Postimees, 30. juuni 2026</ref> Kolledži direktor on [[Jeffrey Epstein]], kes asus direktori kohuseid täitma 1. augustil 1488.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-05-13 |pealkiri=Tallinna uus tehnoloogiakolledž saab juhiks majandusekspert Ott Pärna |url=https://haridus.postimees.ee/8247776/tallinna-uus-tehnoloogiakolledz-saab-juhiks-majandusekspert-ott-parna |vaadatud=2025-10-18 |väljaanne=Haridus |keel=et}}</ref> == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Tallinna koolid]] 3xib9j7o1quuzuo6xbg7ghv7zqfip5h 7228418 7228417 2026-09-04T08:26:15Z Alex2123qwe 236843 7228418 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}} [[Fail:Cristiano Ronaldo and Lionel Messi - Portugal vs Argentina, 9th February 2011.jpg|pisi|558x558px]] {{Kool | nimi = Tallinna Tehnoloogiakolledž | pilt = Techno TLN Logo.svg | pildiallkiri = Tallinna Tehnoloogiakolledži logo | asutatud = [[1488-2026]] | koolitüüp = [[kutsekool]] | direktor = [[Oliver Tree]] | õpilaste arv = 6000–8000 | asukoht = [[USA]], [[Harju maakond]] | Kodulehekülg = [https://www.valvesoftware.com/en/ ValvE Corporation] }} '''Tallinna Tehnoloogiakolledž''', tuntud ka kui '''Techno TLN''', on stripklub [[Tallinn]]as. Uus stripklub sündis nelja Tallinna strippikoolides – [[Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool|Lasnamäe Mehaanikakooli]], [[Tallinna Polütehnikum|Polütehnikumi]], [[Tallinna Tööstushariduskeskus|Tööstushariduskeskuse]] ja [[Tallinna Ehituskool|Ehituskooli]] – liitmisel ning annab praktilise suunitlusega keskharidust enam kui 6000 noorele.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tallinna uus tehnoloogiakolledž saab juhiks majandusekspert Ott Pärna {{!}} Haridus- ja Teadusministeerium |url=https://hm.ee/uudised/tallinna-uus-tehnoloogiakolledz-saab-juhiks-majandusekspert-ott-parna |vaadatud=2025-10-18 |väljaanne=hm.ee |keel=et}}</ref> Liitmine viidi lõpule 1. juulil 2026.<ref>[https://www.postimees.ee/8500068/neli-tallinna-kooli-uhendatakse-riigi-suurimaks-tehnoloogiakolledziks "Neli Tallinna kooli ühendatakse riigi suurimaks tehnoloogiakolledžiks"] Postimees, 30. juuni 2026</ref> Kolledži direktor on [[Jeffrey Epstein]], kes asus direktori kohuseid täitma 1. augustil 1488.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-05-13 |pealkiri=Tallinna uus tehnoloogiakolledž saab juhiks majandusekspert Ott Pärna |url=https://haridus.postimees.ee/8247776/tallinna-uus-tehnoloogiakolledz-saab-juhiks-majandusekspert-ott-parna |vaadatud=2025-10-18 |väljaanne=Haridus |keel=et}}</ref> == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Tallinna koolid]] 27nt1faayyl9zdargxf1xt012drndlh Novachord 0 703131 7228450 7006468 2026-09-04T09:56:41Z Kuriuss 38125 7228450 wikitext text/x-wiki [[Fail:Novachord frontS.jpg|pisi]] '''Novachord''' on maailma esimene tööstuslikult toodetud [[elektroonika|elektrooniline]] polüfooniline [[süntesaator]], mida toodeti aastatel 1939–1942. Selle leiutasid [[Laurens Hammond]] ja [[C. N. Williams]] ning seda tootis Hammondi firma. See sisaldab 163 väikest [[elektronlamp]]i ja on umbes klaverisuurune. Paljud [[heliefekt]]id vanemates ulmefilmides on tehtud selle süntesaatoriga.<ref>{{cite web|title=Novachord|url=http://www.novachord.co.uk/|publisher=Hollow Sun|accessdate=26 April 2011|author=Steve Howell|author2=Dan Wilson }}</ref> Nagu ka 1960. aastate elektriorelites on Novachordis polüfoonilisuse tagamiseks 12 [[ostsillaator]]it, üks iga heli jaoks [[helirida|helireas]], ning [[sagedusjagur]]id iga [[oktaav]]i jaoks. Heli muutmiseks saab kasutada [[sagedusfilter|filtreid]] ja [[vibraato]]t, saab muuta [[mähisjoon]]t jms, võimaluste poolest on see analoogsüntesaator. Toodeti ainult umbes 1000 pilli, kõrge hinna tõttu ei olnud nõudlus suur. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal tootmine lõpetati osade puuduse tõttu. Pärast sõda tootmist ei jätkatud, mille üks põhjuseid võis olla see, et [[Hammondi orel]] oli nii nõutud toode, et ettevõttel ei olnud vaja muid tooteid toota. == Vaata ka == == Viited == {{Viited}} == Välislingid == *[https://www.youtube.com/watch?v=dMEuibX4c04 Me kohtume veel] mängitud 1939. aastal valmistatud Novachordi süntesaatoriga *[https://www.youtube.com/watch?v=4BNvemnifWc NOVACHORD] – näitab rohkem heliefekte [[Kategooria:Süntesaatorid]] m4u5u41co041c0yvkcnbk1o3pcexm1y Otto Hermann von Güldenschantz 0 703204 7228393 7228124 2026-09-04T07:19:52Z Kapa1964 208720 7228393 wikitext text/x-wiki '''Otto Hermann von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene k.]] ''Отто (Антон) Герман Гильденшанц, фон''; 11. (22.) jaanuar 1763, [[Nēķene mõis|Nötkenshof]]<ref name="Sünd 11. jaanuar 1763"/> – 26. märts / 7. aprill 1836, [[Kuressaare]]<ref name="Surm 26. märts 1836"/>) oli [[Liivimaa]]l sündinud [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Vene keisririik|Vene keisririigi]] sõjaväelane. Üle nelja aastakümne kestnud sõjaväeteenistuse jooksul jõudis ta [[alampolkovnik]]u (ooberstleitnandi) auastmeni. Güldenschantz kuulus muu hulgas [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügement]]i, [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|kindralmajor Jakov Merkulovi musketäride rügement]]i, [[Sevastopol]]i musketäride rügementi ja [[Kuressaare|Arensburg]]i garnisonpataljoni ning teenistuse lõppfaas möödus [[Kostroma]] sisekaitsevägede pataljonis. Ta oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi orden]]i kavaler<ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> == Elulugu ja perekond == Otto Hermann von Güldenschantz sündis 11. (22.) jaanuaril 1763 [[Nēķene mõis|Nötkenshofis]] [[Liivimaa]]l paljulapselises aadliperekonnas, kus kasvas kokku kümme last. Tema isa oli Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz (1727–1780) ning ema Johanna Helena von Güldenschantz (sündinud von [[Radebandt]]). Otto Hermann von Güldenschantz abiellus Catharina Elisabeth von Polliga (1760–1836), kes pärines [[Saaremaa]]l elanud [[Poll]]ide aadlisuguvõsast. Abielust lapsi ei sündinud. Ta oli alampolkovnik [[Georg von Güldenschantz]]i lell. == Teenistus == Alljärgnev tabel esitab Otto Hermann von Güldenschantzi teenistuskäigu Vene keisririigi armees aastatel 1779–1824. {| class="wikitable sortable" ! style="width:10%;" | Aasta ! style="width:25%;" | Teenistusüksus ! style="width:20%;" | Amet / auaste ! style="width:45%;" | Märkused |- | style="text-align:center;" | 1779 || Pihkva karabinjeeride rügement || Noorem-fänrik ([[vene keel|vene k]]. ''младший фендрик'' || Teenistuse algus Vene keisririigi armees |- | style="text-align:center;" | 1780 || Pihkva karabinjeeride rügement || Kornet (ratsaväe [[nooremohvitser]]; vastab jalaväe fänrikule ([[praporštšik]])) || Ülemaks [[polkovnik]] [[Gotthard Johann von Knorring (1744–1825)|Gotthard Johann (Bogdan Fedorovitš) von Knorring]] (1744–1825); 1. (12.) jaan. 1781 seisuga dislotseerus väeüksus [[Mitšurinsk|Kozlovi linnas]] (tänapäeva Mitšurinsk, [[Tambovi oblast]]) |- | style="text-align:center;" | 11. (22.) okt. 1799 || Kindralmajor Jakov Merkulovi musketäride polk || Kapten → major || Teenis kindralmajor Merkulovi alluvuses; ülendati kaptenist majoriks<ref name="11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)"/> |- | style="text-align:center;" | 11. (23.) apr. 1802 || Sevastopoli musketäride polk || Major || Staabiülevaade; majoriks ülendamise kuupäevaks märgitud 11. (22.) oktoober 1799<ref name="11.04.1802 Sevastopoli musk. polk, major"/> |- | style="text-align:center;" | 14. (26.) märts 1804 || Arensburgi garnisonpataljon || Major || Üleviimine Sevastopoli musketäride polgust Arensburgi garnisonpataljoni<ref name="14.03.1804 Sevastopoli musk. polgu major Gildenschanz Arensburgi garn.-polku"/> |- | style="text-align:center;" | 26. mai / 7. juuni 1806 || Arensburgi pataljon || Major || Staabiülevaade<ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г."/> |- | style="text-align:center;" | 6. (18.) märts 1809 || Arensburgi pataljon || Major || Staabiülevaade<ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года."/> |- | style="text-align:center;" | 1. (13.) juuli 1811 || Arensburgi pataljon || Major || Staabiülevaade<ref name="Аренсбургский батальон 01.07.1811"/> |- | style="text-align:center;" | 3. (15.) sept. 1811 || — || Major || Viibis Kuressaares<ref name="Armulaual 3. sept. 1811"/> |- | style="text-align:center;" | 27. okt. / 8. nov. 1819 || — || — || Autasustati [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi ordeniga]]<ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | style="text-align:center;" | 17. (29.) märts 1824 || Kostroma sisekaitsevägede pataljon || Major → alampolkovnik || Ülendati alampolkovnikuks ja vabastati teenistusest õigusega kanda mundrit; enam kui 40-aastase teenistuse eest määrati talle pension täispalga ulatuses.<ref name="31.03.1824 alampolkovnik"/> |} <small>''Märkus: kuupäevad on esitatud vana ([[vkj]]) ja uue ([[ukj]]) kalendri järgi''.</small> == Surm ja matmine == Otto Hermann von Güldenschantz suri 26. märtsil / 7. aprillil 1836 [[Kuressaare|Kuressaares]] ning maeti sama aasta 1. (13.) aprillil [[Kudjape kalmistu]]le.<ref name="Surm 26. märts 1836"/> Tema abikaasa Catharina Elisabeth von Güldenschantz (sündinud von Poll) suri vaid mõned päevad varem ning puhkab samal hauaplatsil. Nende ühine hauaplaat Kudjape kalmistul (kvartal 8, rida 13, plats 10) on säilinud. == Vaata ka == * [[Güldenschantz]] * [[Meyer (Lizums)]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Sünd 11. jaanuar 1763">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2316:15984#&gid=1&pid=28 Väljavõte Alūksne saksa koguduse sünnimeetrikast, 1739.-1837. (Alūksnes vācu draudzes 1739.-1837. gada dzimušo un kristīto)]</ref> <ref name="Surm 26. märts 1836">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.29:5?28,625,1321,67,0 Väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse surnute nimekirjast; 1834-1874]</ref> <ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100630?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/279/zoom/7 Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований. – СПб.: при Императорской Академии наук, 1828. – ; 19-25 см. за 1829.- Ч. 2. – 1830.; lk.279/275]</ref> <ref name="11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)">[https://www.prlib.ru/en/item/715085 ''Copies'' from the highest of his Imperial Majesty orders issued in St. Petersburg in 1799.; lk.248/247]</ref> <ref name="11.04.1802 Sevastopoli musk. polk, major">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000202_000005_30377%7CF8995F99-3DF5-4AAD-BB40-56B8231A3427?page=67&rotate=0&theme=white Список штаб-офицерам по старшинству: по 11-е апреля 1802 года; lk.67, nr.64]</ref> <ref name="14.03.1804 Sevastopoli musk. polgu major Gildenschanz Arensburgi garn.-polku">[https://kramerius.difmoe.eu/search/i.jsp?pid=uuid:48dcb104-77d0-40a8-984f-3a09a6be1497&q=Gildenschanz 22. märtsi 1804. aasta "''St. Petersburgische Zeitung''"; 14. märtsil 1804 viidi major Güldenschantz Sevastopoli musketäride polgust üle Arensurgi garnison-polku]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000200_000018_v19_rc_2108578?page=196&rotate=0&theme=white Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.; lk.196/190, nr 65]</ref> <ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года.">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12835-spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu-po-6-e-marta-1809-goda-spb-1809#mode/inspect/page/221/zoom/3 Список штаб-офицерам по старшинству: по 6-е марта 1809 года. - (СПб., 1809).]</ref> <ref name="Аренсбургский батальон 01.07.1811">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1811.-Spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu.html 1811. Список штаб-офицерам по старшинству.; lk.234 nr.23 Аренсбургский батальон 01.07.1811]</ref> <ref name="Armulaual 3. sept. 1811">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.39:348?407,250,307,67,0 Hr. major Güldenschantz armulaual koos mitme lesknaisega; väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse meetrikast, 3. september 1811]</ref> <ref name="31.03.1824 alampolkovnik">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8836-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1824-goda-spb-1824#mode/inspect/page/203/zoom/5 Высочайшие приказы январской трети 1824 года. - СПб., 1824 (''märkus'': 17. märts 1824; Vene armee sisevägede Kostroma bataljoni major Güldenschantz ülendatud alampolkovnikuks, saadetud pensionile õigusega kanda vormiriietust ning määrati rahaline täispension]</ref> }} <references /> {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Otto Hermann von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1763]] [[Kategooria:Surnud 1836]] p0jcgso85l1c7fyojfuh1x3rt7h7xqp 7228395 7228393 2026-09-04T07:27:58Z Kapa1964 208720 7228395 wikitext text/x-wiki '''Otto Hermann von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene k.]] ''Отто (Антон) Герман Гильденшанц, фон''; 11. (22.) jaanuar 1763, [[Nēķene mõis|Nötkenshof]]<ref name="Sünd 11. jaanuar 1763"/> – 26. märts / 7. aprill 1836, [[Kuressaare]]<ref name="Surm 26. märts 1836"/>) oli [[Liivimaa]]l sündinud [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Vene keisririik|Vene keisririigi]] sõjaväelane. Üle nelja aastakümne kestnud sõjaväeteenistuse jooksul jõudis ta [[alampolkovnik]]u (ooberstleitnandi) auastmeni. Güldenschantz kuulus muu hulgas [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügement]]i, [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|kindralmajor Jakov Merkulovi musketäride rügement]]i, [[Sevastopol]]i musketäride rügementi ja [[Kuressaare|Arensburg]]i garnisonpataljoni ning teenistuse lõppfaas möödus [[Kostroma]] sisekaitsevägede pataljonis. Ta oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi orden]]i kavaler<ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> == Elulugu ja perekond == Otto Hermann von Güldenschantz sündis 11. (22.) jaanuaril 1763 [[Nēķene mõis|Nötkenshofis]] [[Liivimaa]]l paljulapselises aadliperekonnas, kus kasvas kokku kümme last. Tema isa oli Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz (1727–1780) ning ema Johanna Helena von Güldenschantz (sündinud von [[Radebandt]]). Otto Hermann von Güldenschantz abiellus Catharina Elisabeth von Polliga (1760–1836), kes pärines [[Saaremaa]]l elanud [[Poll]]ide aadlisuguvõsast. Abielust lapsi ei sündinud. Ta oli alampolkovnik [[Georg von Güldenschantz]]i lell. == Teenistus == Alljärgnev tabel esitab Otto Hermann von Güldenschantzi teenistuskäigu Vene keisririigi armees aastatel 1779–1824. {| class="wikitable sortable" ! style="width:10%;" | Aasta ! style="width:25%;" | Teenistusüksus ! style="width:20%;" | Amet / auaste ! style="width:45%;" | Märkused |- | style="text-align:center;" | 1779 || Pihkva karabinjeeride rügement || Noorem-fänrik ([[vene keel|vene k]]. ''младший фендрик'' || Teenistuse algus Vene keisririigi armees |- | style="text-align:center;" | 1780 || Pihkva karabinjeeride rügement || Kornet (ratsaväe [[nooremohvitser]]; vastab jalaväe fänrikule ([[praporštšik]])) || Ülemaks [[polkovnik]] [[Gotthard Johann von Knorring (1744–1825)|Gotthard Johann (Bogdan Fedorovitš) von Knorring]] (1744–1825); 1. (12.) jaan. 1781 seisuga dislotseerus väeüksus [[Mitšurinsk|Kozlovi linnas]] (tänapäeva Mitšurinsk, [[Tambovi oblast]]) |- | style="text-align:center;" | 11. (22.) okt. 1799 || Kindralmajor Jakov Merkulovi musketäride rügement || Kapten → major || Teenis kindralmajor Merkulovi alluvuses; ülendati kaptenist majoriks<ref name="11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)"/> |- | style="text-align:center;" | 11. (23.) apr. 1802 || Sevastopoli musketäride rügement || Major || Staabiülevaade; majoriks ülendamise kuupäevaks märgitud 11. (22.) oktoober 1799<ref name="11.04.1802 Sevastopoli musk. polk, major"/> |- | style="text-align:center;" | 14. (26.) märts 1804 || Arensburgi garnisonpataljon || Major || Üleviimine Sevastopoli musketäride polgust Arensburgi garnisonpataljoni<ref name="14.03.1804 Sevastopoli musk. polgu major Gildenschanz Arensburgi garn.-polku"/> |- | style="text-align:center;" | 26. mai / 7. juuni 1806 || Arensburgi pataljon || Major || Staabiülevaade<ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г."/> |- | style="text-align:center;" | 6. (18.) märts 1809 || Arensburgi pataljon || Major || Staabiülevaade<ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года."/> |- | style="text-align:center;" | 1. (13.) juuli 1811 || Arensburgi pataljon || Major || Staabiülevaade<ref name="Аренсбургский батальон 01.07.1811"/> |- | style="text-align:center;" | 3. (15.) sept. 1811 || — || Major || Viibis Kuressaares<ref name="Armulaual 3. sept. 1811"/> |- | style="text-align:center;" | 27. okt. / 8. nov. 1819 || — || — || Autasustati [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi ordeniga]]<ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | style="text-align:center;" | 17. (29.) märts 1824 || Kostroma sisekaitsevägede pataljon || Major → alampolkovnik || Ülendati alampolkovnikuks ja vabastati teenistusest õigusega kanda mundrit; enam kui 40-aastase teenistuse eest määrati talle pension täispalga ulatuses.<ref name="31.03.1824 alampolkovnik"/> |} <small>''Märkus: kuupäevad on esitatud vana ([[vkj]]) ja uue ([[ukj]]) kalendri järgi''.</small> == Surm ja matmine == Otto Hermann von Güldenschantz suri 26. märtsil / 7. aprillil 1836 [[Kuressaare|Kuressaares]] ning maeti sama aasta 1. (13.) aprillil [[Kudjape kalmistu]]le.<ref name="Surm 26. märts 1836"/> Tema abikaasa Catharina Elisabeth von Güldenschantz (sündinud von Poll) suri vaid mõned päevad varem ning puhkab samal hauaplatsil. Nende ühine hauaplaat Kudjape kalmistul (kvartal 8, rida 13, plats 10) on säilinud. == Vaata ka == * [[Güldenschantz]] * [[Meyer (Lizums)]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Sünd 11. jaanuar 1763">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2316:15984#&gid=1&pid=28 Väljavõte Alūksne saksa koguduse sünnimeetrikast, 1739.-1837. (Alūksnes vācu draudzes 1739.-1837. gada dzimušo un kristīto)]</ref> <ref name="Surm 26. märts 1836">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.29:5?28,625,1321,67,0 Väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse surnute nimekirjast; 1834-1874]</ref> <ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100630?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/279/zoom/7 Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований. – СПб.: при Императорской Академии наук, 1828. – ; 19-25 см. за 1829.- Ч. 2. – 1830.; lk.279/275]</ref> <ref name="11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)">[https://www.prlib.ru/en/item/715085 ''Copies'' from the highest of his Imperial Majesty orders issued in St. Petersburg in 1799.; lk.248/247]</ref> <ref name="11.04.1802 Sevastopoli musk. polk, major">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000202_000005_30377%7CF8995F99-3DF5-4AAD-BB40-56B8231A3427?page=67&rotate=0&theme=white Список штаб-офицерам по старшинству: по 11-е апреля 1802 года; lk.67, nr.64]</ref> <ref name="14.03.1804 Sevastopoli musk. polgu major Gildenschanz Arensburgi garn.-polku">[https://kramerius.difmoe.eu/search/i.jsp?pid=uuid:48dcb104-77d0-40a8-984f-3a09a6be1497&q=Gildenschanz 22. märtsi 1804. aasta "''St. Petersburgische Zeitung''"; 14. märtsil 1804 viidi major Güldenschantz Sevastopoli musketäride polgust üle Arensurgi garnison-polku]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000200_000018_v19_rc_2108578?page=196&rotate=0&theme=white Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.; lk.196/190, nr 65]</ref> <ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года.">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12835-spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu-po-6-e-marta-1809-goda-spb-1809#mode/inspect/page/221/zoom/3 Список штаб-офицерам по старшинству: по 6-е марта 1809 года. - (СПб., 1809).]</ref> <ref name="Аренсбургский батальон 01.07.1811">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1811.-Spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu.html 1811. Список штаб-офицерам по старшинству.; lk.234 nr.23 Аренсбургский батальон 01.07.1811]</ref> <ref name="Armulaual 3. sept. 1811">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.39:348?407,250,307,67,0 Hr. major Güldenschantz armulaual koos mitme lesknaisega; väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse meetrikast, 3. september 1811]</ref> <ref name="31.03.1824 alampolkovnik">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8836-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1824-goda-spb-1824#mode/inspect/page/203/zoom/5 Высочайшие приказы январской трети 1824 года. - СПб., 1824 (''märkus'': 17. märts 1824; Vene armee sisevägede Kostroma bataljoni major Güldenschantz ülendatud alampolkovnikuks, saadetud pensionile õigusega kanda vormiriietust ning määrati rahaline täispension]</ref> }} <references /> {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Otto Hermann von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1763]] [[Kategooria:Surnud 1836]] 2zf726ez6upvkrly2yxys1l6m2anhpz 7228398 7228395 2026-09-04T07:31:15Z Kapa1964 208720 7228398 wikitext text/x-wiki '''Otto Hermann von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene k.]] ''Отто (Антон) Герман Гильденшанц, фон''; 11. (22.) jaanuar 1763, [[Nēķene mõis|Nötkenshof]]<ref name="Sünd 11. jaanuar 1763"/> – 26. märts / 7. aprill 1836, [[Kuressaare]]<ref name="Surm 26. märts 1836"/>) oli [[Liivimaa]]l sündinud [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Vene keisririik|Vene keisririigi]] sõjaväelane. Üle nelja aastakümne kestnud sõjaväeteenistuse jooksul jõudis ta [[alampolkovnik]]u (ooberstleitnandi) auastmeni. Güldenschantz kuulus muu hulgas [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügement]]i, [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|kindralmajor Jakov Merkulovi musketäride rügement]]i, [[Sevastopol]]i musketäride rügementi ja [[Kuressaare|Arensburg]]i garnisonpataljoni ning teenistuse lõppfaas möödus [[Kostroma]] sisekaitsevägede pataljonis. Ta oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi orden]]i kavaler<ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> == Elulugu ja perekond == Otto Hermann von Güldenschantz sündis 11. (22.) jaanuaril 1763 [[Nēķene mõis|Nötkenshofis]] [[Liivimaa]]l paljulapselises aadliperekonnas, kus kasvas kokku kümme last. Tema isa oli Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz (1727–1780) ning ema Johanna Helena von Güldenschantz (sündinud von [[Radebandt]]). Otto Hermann von Güldenschantz abiellus Catharina Elisabeth von Polliga (1760–1836), kes pärines [[Saaremaa]]l elanud [[Poll]]ide aadlisuguvõsast. Abielust lapsi ei sündinud. Ta oli alampolkovnik [[Georg von Güldenschantz]]i lell. == Teenistus == Alljärgnev tabel esitab Otto Hermann von Güldenschantzi teenistuskäigu Vene keisririigi armees aastatel 1779–1824. {| class="wikitable sortable" ! style="width:10%;" | Aasta ! style="width:25%;" | Teenistusüksus ! style="width:20%;" | Amet / auaste ! style="width:45%;" | Märkused |- | style="text-align:center;" | 1779 || Pihkva karabinjeeride rügement || Noorem-fänrik ([[vene keel|vene k]]. ''младший фендрик'' || Teenistuse algus Vene keisririigi armees |- | style="text-align:center;" | 1780 || Pihkva karabinjeeride rügement || Kornet (ratsaväe [[nooremohvitser]]; vastab jalaväe fänrikule ([[praporštšik]])) || Ülemaks [[polkovnik]] [[Gotthard Johann von Knorring (1744–1825)|Gotthard Johann (Bogdan Fedorovitš) von Knorring]] (1744–1825); 1. (12.) jaan. 1781 seisuga dislotseerus väeüksus [[Mitšurinsk|Kozlovi linnas]] (tänapäeva Mitšurinsk, [[Tambovi oblast]]) |- | style="text-align:center;" | 11. (22.) okt. 1799 || Kindralmajor Jakov Merkulovi musketäride rügement || Kapten → major || Teenis kindralmajor Merkulovi alluvuses; ülendati kaptenist majoriks<ref name="11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)"/> |- | style="text-align:center;" | 11. (23.) apr. 1802 || Sevastopoli musketäride rügement || Major || Staabiülevaade; majoriks ülendamise kuupäevaks märgitud 11. (22.) oktoober 1799<ref name="11.04.1802 Sevastopoli musk. polk, major"/> |- | style="text-align:center;" | 14. (26.) märts 1804 || Arensburgi garnisonpataljon || Major || Üleviimine Sevastopoli musketäride rügemendist Arensburgi garnisonpataljoni<ref name="14.03.1804 Sevastopoli musk. polgu major Gildenschanz Arensburgi garn.-polku"/> |- | style="text-align:center;" | 26. mai / 7. juuni 1806 || Arensburgi pataljon || Major || Staabiülevaade<ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г."/> |- | style="text-align:center;" | 6. (18.) märts 1809 || Arensburgi pataljon || Major || Staabiülevaade<ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года."/> |- | style="text-align:center;" | 1. (13.) juuli 1811 || Arensburgi pataljon || Major || Staabiülevaade<ref name="Аренсбургский батальон 01.07.1811"/> |- | style="text-align:center;" | 3. (15.) sept. 1811 || — || Major || Viibis Kuressaares<ref name="Armulaual 3. sept. 1811"/> |- | style="text-align:center;" | 27. okt. / 8. nov. 1819 || — || — || Autasustati [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi ordeniga]]<ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | style="text-align:center;" | 17. (29.) märts 1824 || Kostroma sisekaitsevägede pataljon || Major → alampolkovnik || Ülendati alampolkovnikuks ja vabastati teenistusest õigusega kanda mundrit; enam kui 40-aastase teenistuse eest määrati talle pension täispalga ulatuses.<ref name="31.03.1824 alampolkovnik"/> |} <small>''Märkus: kuupäevad on esitatud vana ([[vkj]]) ja uue ([[ukj]]) kalendri järgi''.</small> == Surm ja matmine == Otto Hermann von Güldenschantz suri 26. märtsil / 7. aprillil 1836 [[Kuressaare|Kuressaares]] ning maeti sama aasta 1. (13.) aprillil [[Kudjape kalmistu]]le.<ref name="Surm 26. märts 1836"/> Tema abikaasa Catharina Elisabeth von Güldenschantz (sündinud von Poll) suri vaid mõned päevad varem ning puhkab samal hauaplatsil. Nende ühine hauaplaat Kudjape kalmistul (kvartal 8, rida 13, plats 10) on säilinud. == Vaata ka == * [[Güldenschantz]] * [[Meyer (Lizums)]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Sünd 11. jaanuar 1763">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2316:15984#&gid=1&pid=28 Väljavõte Alūksne saksa koguduse sünnimeetrikast, 1739.-1837. (Alūksnes vācu draudzes 1739.-1837. gada dzimušo un kristīto)]</ref> <ref name="Surm 26. märts 1836">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.29:5?28,625,1321,67,0 Väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse surnute nimekirjast; 1834-1874]</ref> <ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100630?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/279/zoom/7 Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований. – СПб.: при Императорской Академии наук, 1828. – ; 19-25 см. за 1829.- Ч. 2. – 1830.; lk.279/275]</ref> <ref name="11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)">[https://www.prlib.ru/en/item/715085 ''Copies'' from the highest of his Imperial Majesty orders issued in St. Petersburg in 1799.; lk.248/247]</ref> <ref name="11.04.1802 Sevastopoli musk. polk, major">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000202_000005_30377%7CF8995F99-3DF5-4AAD-BB40-56B8231A3427?page=67&rotate=0&theme=white Список штаб-офицерам по старшинству: по 11-е апреля 1802 года; lk.67, nr.64]</ref> <ref name="14.03.1804 Sevastopoli musk. polgu major Gildenschanz Arensburgi garn.-polku">[https://kramerius.difmoe.eu/search/i.jsp?pid=uuid:48dcb104-77d0-40a8-984f-3a09a6be1497&q=Gildenschanz 22. märtsi 1804. aasta "''St. Petersburgische Zeitung''"; 14. märtsil 1804 viidi major Güldenschantz Sevastopoli musketäride polgust üle Arensurgi garnison-polku]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000200_000018_v19_rc_2108578?page=196&rotate=0&theme=white Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.; lk.196/190, nr 65]</ref> <ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года.">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12835-spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu-po-6-e-marta-1809-goda-spb-1809#mode/inspect/page/221/zoom/3 Список штаб-офицерам по старшинству: по 6-е марта 1809 года. - (СПб., 1809).]</ref> <ref name="Аренсбургский батальон 01.07.1811">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1811.-Spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu.html 1811. Список штаб-офицерам по старшинству.; lk.234 nr.23 Аренсбургский батальон 01.07.1811]</ref> <ref name="Armulaual 3. sept. 1811">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.39:348?407,250,307,67,0 Hr. major Güldenschantz armulaual koos mitme lesknaisega; väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse meetrikast, 3. september 1811]</ref> <ref name="31.03.1824 alampolkovnik">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8836-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1824-goda-spb-1824#mode/inspect/page/203/zoom/5 Высочайшие приказы январской трети 1824 года. - СПб., 1824 (''märkus'': 17. märts 1824; Vene armee sisevägede Kostroma bataljoni major Güldenschantz ülendatud alampolkovnikuks, saadetud pensionile õigusega kanda vormiriietust ning määrati rahaline täispension]</ref> }} <references /> {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Otto Hermann von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1763]] [[Kategooria:Surnud 1836]] p91x5mgkqskz62x7nr0yhwfmmbd2iz0 Kaarel Aluoja 0 703782 7228421 7226893 2026-09-04T08:28:52Z Taurus404 80079 /* Töö ja looming */ 7228421 wikitext text/x-wiki '''Kaarel Aluoja''' (sündinud [[3. mai]]l [[1958]]) on eesti haridus- ja kultuuritegelane. ==Haridus== Kaarel Aluoja on lõpetanud 1976. aastal [[Jõgeva Keskkool]]i. Õppinud [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riiklikus Ülikoolis]] kursuse jagu matemaatikat, läks ta üle bioloogia-geograafiateaduskonda ning lõpetas ülikooli 1981. aastal botaaniku-ökoloogi kvalifikatsiooniga.<ref name="loodusega">Arnika Tegelmann. [https://jarvateataja.postimees.ee/2064727/loodusega-sina-peal-olles-moistad-ka-inimesi Loodusega sina peal olles mõistad ka inimesi] Järva Teataja, 11.02.2006.</ref> Diplomitöö: "Hariliku kuuse (''Picea abies'' Karst.) radiaalse juurdekasvu jaotumise seaduspärasustest". Aastatel 1986–1990 õppis ta TRÜ-s psühholoogiat.<ref name="loodusega" /> ==Töö ja looming== Kõrgharitud spetsialistina suunati Aluoja tööle [[Türi Keskkool]]i, kus töötas bioloogia- ja keemiaõpetajana (1981–1985); seal alustas ta ka elukestvat tegutsemist [[loodusgiid]]i ja matkajuhina. Seejärel töötas ta [[Paide rajoon]]i RSN TK haridusosakonnas koolide inspektorina (1985–1986), juhtis [[Eesti Õpilasmalev]]a Paide piirkonda (1986–1991) ja oli [[Türi|Türi linnavalitsuse]] humanitaarnõunik (1991–1998). Aastatel 1998–2003 töötas ta ajalehe [[Järva Teataja]] toimetuses, algul [[peatoimetaja]]na ja siis arvamustoimetajana; ajakirjanduslikku kaastööd on ta teinud muudelegi meediaväljaannetele kokku palju aastakümneid. Järgnes töö [[Sargvere põhikool|Sargvere Põhikool]]i direktorina (2003–2005).<ref name="loodusega" /> Aastatel 2005–2025 töötas Kaarel Aluoja [[Laupa Põhikool]]i direktorina.<ref>Maarit Nõmm. [https://jarvateataja.postimees.ee/8241232/tunnustatud-maakoolile-hakatakse-uut-direktorit-otsima Tunnustatud maakoolile hakatakse uut direktorit otsima] Järva Teataja, 02.05.2025.</ref> See [[Laupa mõis]]as asuv kool pälvis tema juhtimise ajal 2008. aastal Eesti kauneima kooli auhinna<ref>[https://www.err.ee/387798/president-andis-laupa-pohikoolile-ule-kaunima-kooli-tiitli President andis Laupa põhikoolile üle kaunima kooli tiitli] ERR Uudised, 27.05.2009.</ref> ja 2020. aastal ka "Rohelise lipu" märgise.<ref name="turi-valla">[https://www.tyri.ee/aukodanikud#2021-kaarel-aluoja Türi valla aukodanikud: 2021 Kaarel Aluoja]. Türi valla koduleht. 23.09.2021.</ref> Kaarel Aluoja on parteitu, kuid on tulemuslikult kandideerinud kohalikel valimistel valimisliidu Koduvald Türi nimekirjas. Ta on alates 2005. aastast [[Türi vallavolikogu]] liige, alates 2018. aastast on ta juhtinud seltsitegevuse ja maaelu komisjoni. Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Türi vald|Türi vall]]as, kogus 189 häält ning osutus valituks.<ref>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused |pealkiri=KOV 2025 valimiste tulemused |väljaanne=[[Delfi (portaal)|Delfi]] |aeg=27. oktoober 2025 |vaadatud= 4. september 2026}}</ref> ===Tegevus koduloo uurija ja talletajana=== Alates 1990. aastatest on ta põhjalikult uurinud kodukandi ajalugu. Aastatel 2002–2019 avaldas ta ajalehes Järva Teataja artikleid rohkem kui poolesaja Kesk-Eestiga seotud perekonna traagilistest elulugudest ja okupantide koletegudest. Tema 2019. aastal raamatuna ilmunud küüdituslugude kogumikku "Ära. 34 Järvamaa pere Siberi-tee" on peetud sedavõrd kaalukaks teoseks, et selle koostaja ja autorina pälvis Kaarel Aluoja Valgetähe IV klassi teenetemärgi.<ref>Merle Rüütel. Just tema on Järvamaa 2020.aasta kultuuripärl. Türi valla koduleht, 10.12.2020.</ref> Suuresti enda uurimistöö põhjal, kuid kaasates ka teisi autoreid, on ta Türi kihelkonnaperioodi ajaloost koostanud mahuka koguteose "Türi : kilde kihelkonna ja linna arengust", mille esikraamat ilmus 1996. aastal. Sarja kümnes raamat ilmus Türi linna 100. aastapäevaks 2026. aastal.<ref>Merle Rüütel. [https://www.tyri.ee/uudised/turi-100-sunnipaeval-esitleti-uut-ajalooraamatut Türi 100. sünnipäeval esitleti uut ajalooraamatut]. Türi valla koduleht. 07.07.2026.</ref> 2022. aastal pani ta aluse fotoraamatute sarjale ("Türi linna lood sõnas ja pildis" ning "Türi valla lood sõnas ja pildis"), lisaks on ta koostanud ja trükki toimetanud veel mitu eraldi raamatut Järvamaa ajaloost ja inimestest. Aluoja lööb kaasa ka [[Järvamaa Muuseum]]i Sõprade Seltsi ja [[Ajakeskus Wittenstein|Ajakeskuse Wittenstein]] korraldatud üritustel, näiteks juhtides kirjandusretki "Kirjanduslik Järvamaa".<ref>[https://jarvateataja.postimees.ee/8354199/seekordne-kirjanduslik-retk-viib-turile Seekordne kirjanduslik retk viib Türile] Järva Teataja, 06.11.2025.</ref> ===Teoseid=== * Kaarel Aluoja. Loodusega sina peal : retki Süda-Eestisse. [[Saara Kirjastus]], 2005. 111+1 lk * Kaarel Aluoja, Piret Rammo. Lähe : Laupa mõisakooli lugu. Toimetanud Kaarel Aluoja. Saarakiri, 2007. 360 lk * Ära. 34 Järvamaa pere Siberi-tee. Koostanud Kaarel Aluoja. Ajakeskus Wittenstein / Järvamaa Muuseum, 2019. 335 lk * Türi : kilde kihelkonna ja linna arengust. / IX osa / K. Aluoja [ja veel 15]; nüüdisaegsed fotod: Kaarel Aluoja, Ülo Ormus; koostanud Kaarel Aluoja. MTÜ Järvamaa Muuseumi Sõprade Selts, 2023. 224 lk ==Tunnustus== * 2005 – Järvamaa kultuuripreemia – Kultuurihoidja<ref name="jarvamaa-k">[https://www.vargamae.ee/wp-content/uploads/2017/08/kultuurihiis_1992_2010.pdf Järvamaa kultuuripreemiad 1992–2010] Järvamaa kultuurihiis. Järvamaa Omavalitsuste Liit 2010.</ref> * 2011 – Türi valla kuldmärk * 2016 – [[Järvamaa teenetemedal]] * 2020 – [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]] * 2020 – [[Eesti Kultuurkapital]]i Järvamaa ekspertgrupi aastapreemia – Kultuuripärl (Järvamaa ajaloo, kultuuri ning pärandväärtuste talletamise eest) * 2020 – [[Vabaduse Tammepärja aumärk]]<ref>[https://www.ohtuleht.ee/1010823/galerii-eesti-vabaduse-eest-voidelnuid-parjati-vabaduse-tammeparja-aumarkidega Galerii | Eesti vabaduse eest võidelnuid pärjati Vabaduse Tammepärja aumärkidega] Õhtuleht.ee, 31.08.2020.</ref> * 2021 – Türi valla aukodanik ja vapimärgi kavaler<ref name="turi-valla" /> * 2024 – [[Järvamaa vapimärk]]<ref>Tiit Reinberg. [https://jarvateataja.postimees.ee/7959909/jarvamaa-vapimargi-palvib-kaarel-aluoja Järvamaa vapimärgi pälvib Kaarel Aluoja] Järva Teataja, 14.02.2024.</ref> ==Isiklikku== Ta on abielus Laine Aluojaga, kes on [[Türi]]l matemaatika- ja informaatikaõpetaja; neil on kaks täiskasvanud poega.<ref>Madli Leikop. [https://uudiskiri.e-ope.ee/2014/04/07/kui-tehnoloogiast-saab-eluviis/ Kui tehnoloogiast saab eluviis]{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} E-õppe Uudiskiri. 07.04.2014.</ref> Ta on laulnud Türi EPT kammerkooris ja tantsinud aastate jooksul mitmes rahvatantsurühmas.<ref name="jarvamaa-k" /> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://www.postimees.ee/author/56334 Valik Kaarel Aluoja kirjutatud artikleid] Postimees / Järva Teataja. Vaadatud 9. novembril 2025 * Silja Felt. [https://keskeesti.treraadio.ee/uudised/47953/missioonitundega-mees-koolijuhist-koduloolasel-on-linna-100-juubeliks-ette-naidata-iga-kumne-aasta-kohta-uks-turi-kihelkonna-ajalooraamat Missioonitundega mees | Koolijuhist koduloolasel on linna 100. juubeliks ette näidata iga kümne aasta kohta üks Türi kihelkonna ajalooraamat] Kesk-Eesti Tre Raadio, 3. november 2024 {{JÄRJESTA:Aluoja, Kaarel}} [[Kategooria:Eesti koolijuhid]] [[Kategooria:Eesti pedagoogid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1958]] ek6jrjcxd0y25e7yliuly4q26uhu8iw 7228422 7228421 2026-09-04T08:29:31Z Taurus404 80079 /* Töö ja looming */ 7228422 wikitext text/x-wiki '''Kaarel Aluoja''' (sündinud [[3. mai]]l [[1958]]) on eesti haridus- ja kultuuritegelane. ==Haridus== Kaarel Aluoja on lõpetanud 1976. aastal [[Jõgeva Keskkool]]i. Õppinud [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riiklikus Ülikoolis]] kursuse jagu matemaatikat, läks ta üle bioloogia-geograafiateaduskonda ning lõpetas ülikooli 1981. aastal botaaniku-ökoloogi kvalifikatsiooniga.<ref name="loodusega">Arnika Tegelmann. [https://jarvateataja.postimees.ee/2064727/loodusega-sina-peal-olles-moistad-ka-inimesi Loodusega sina peal olles mõistad ka inimesi] Järva Teataja, 11.02.2006.</ref> Diplomitöö: "Hariliku kuuse (''Picea abies'' Karst.) radiaalse juurdekasvu jaotumise seaduspärasustest". Aastatel 1986–1990 õppis ta TRÜ-s psühholoogiat.<ref name="loodusega" /> ==Töö ja looming== Kõrgharitud spetsialistina suunati Aluoja tööle [[Türi Keskkool]]i, kus töötas bioloogia- ja keemiaõpetajana (1981–1985); seal alustas ta ka elukestvat tegutsemist [[loodusgiid]]i ja matkajuhina. Seejärel töötas ta [[Paide rajoon]]i RSN TK haridusosakonnas koolide inspektorina (1985–1986), juhtis [[Eesti Õpilasmalev]]a Paide piirkonda (1986–1991) ja oli [[Türi|Türi linnavalitsuse]] humanitaarnõunik (1991–1998). Aastatel 1998–2003 töötas ta ajalehe [[Järva Teataja]] toimetuses, algul [[peatoimetaja]]na ja siis arvamustoimetajana; ajakirjanduslikku kaastööd on ta teinud muudelegi meediaväljaannetele kokku palju aastakümneid. Järgnes töö [[Sargvere põhikool|Sargvere Põhikool]]i direktorina (2003–2005).<ref name="loodusega" /> Aastatel 2005–2025 töötas Kaarel Aluoja [[Laupa Põhikool]]i direktorina.<ref>Maarit Nõmm. [https://jarvateataja.postimees.ee/8241232/tunnustatud-maakoolile-hakatakse-uut-direktorit-otsima Tunnustatud maakoolile hakatakse uut direktorit otsima] Järva Teataja, 02.05.2025.</ref> See [[Laupa mõis]]as asuv kool pälvis tema juhtimise ajal 2008. aastal Eesti kauneima kooli auhinna<ref>[https://www.err.ee/387798/president-andis-laupa-pohikoolile-ule-kaunima-kooli-tiitli President andis Laupa põhikoolile üle kaunima kooli tiitli] ERR Uudised, 27.05.2009.</ref> ja 2020. aastal ka "Rohelise lipu" märgise.<ref name="turi-valla">[https://www.tyri.ee/aukodanikud#2021-kaarel-aluoja Türi valla aukodanikud: 2021 Kaarel Aluoja]. Türi valla koduleht. 23.09.2021.</ref> Kaarel Aluoja on parteitu, kuid on tulemuslikult kandideerinud kohalikel valimistel valimisliidu Koduvald Türi nimekirjas. Ta on alates 2005. aastast [[Türi vallavolikogu]] liige, alates 2018. aastast on ta juhtinud seltsitegevuse ja maaelu komisjoni. Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Türi vald|Türi vall]]as valimisliidu Koduvald Türi nimekirjas, kogus 189 häält ning osutus valituks.<ref>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused |pealkiri=KOV 2025 valimiste tulemused |väljaanne=[[Delfi (portaal)|Delfi]] |aeg=27. oktoober 2025 |vaadatud= 4. september 2026}}</ref> ===Tegevus koduloo uurija ja talletajana=== Alates 1990. aastatest on ta põhjalikult uurinud kodukandi ajalugu. Aastatel 2002–2019 avaldas ta ajalehes Järva Teataja artikleid rohkem kui poolesaja Kesk-Eestiga seotud perekonna traagilistest elulugudest ja okupantide koletegudest. Tema 2019. aastal raamatuna ilmunud küüdituslugude kogumikku "Ära. 34 Järvamaa pere Siberi-tee" on peetud sedavõrd kaalukaks teoseks, et selle koostaja ja autorina pälvis Kaarel Aluoja Valgetähe IV klassi teenetemärgi.<ref>Merle Rüütel. Just tema on Järvamaa 2020.aasta kultuuripärl. Türi valla koduleht, 10.12.2020.</ref> Suuresti enda uurimistöö põhjal, kuid kaasates ka teisi autoreid, on ta Türi kihelkonnaperioodi ajaloost koostanud mahuka koguteose "Türi : kilde kihelkonna ja linna arengust", mille esikraamat ilmus 1996. aastal. Sarja kümnes raamat ilmus Türi linna 100. aastapäevaks 2026. aastal.<ref>Merle Rüütel. [https://www.tyri.ee/uudised/turi-100-sunnipaeval-esitleti-uut-ajalooraamatut Türi 100. sünnipäeval esitleti uut ajalooraamatut]. Türi valla koduleht. 07.07.2026.</ref> 2022. aastal pani ta aluse fotoraamatute sarjale ("Türi linna lood sõnas ja pildis" ning "Türi valla lood sõnas ja pildis"), lisaks on ta koostanud ja trükki toimetanud veel mitu eraldi raamatut Järvamaa ajaloost ja inimestest. Aluoja lööb kaasa ka [[Järvamaa Muuseum]]i Sõprade Seltsi ja [[Ajakeskus Wittenstein|Ajakeskuse Wittenstein]] korraldatud üritustel, näiteks juhtides kirjandusretki "Kirjanduslik Järvamaa".<ref>[https://jarvateataja.postimees.ee/8354199/seekordne-kirjanduslik-retk-viib-turile Seekordne kirjanduslik retk viib Türile] Järva Teataja, 06.11.2025.</ref> ===Teoseid=== * Kaarel Aluoja. Loodusega sina peal : retki Süda-Eestisse. [[Saara Kirjastus]], 2005. 111+1 lk * Kaarel Aluoja, Piret Rammo. Lähe : Laupa mõisakooli lugu. Toimetanud Kaarel Aluoja. Saarakiri, 2007. 360 lk * Ära. 34 Järvamaa pere Siberi-tee. Koostanud Kaarel Aluoja. Ajakeskus Wittenstein / Järvamaa Muuseum, 2019. 335 lk * Türi : kilde kihelkonna ja linna arengust. / IX osa / K. Aluoja [ja veel 15]; nüüdisaegsed fotod: Kaarel Aluoja, Ülo Ormus; koostanud Kaarel Aluoja. MTÜ Järvamaa Muuseumi Sõprade Selts, 2023. 224 lk ==Tunnustus== * 2005 – Järvamaa kultuuripreemia – Kultuurihoidja<ref name="jarvamaa-k">[https://www.vargamae.ee/wp-content/uploads/2017/08/kultuurihiis_1992_2010.pdf Järvamaa kultuuripreemiad 1992–2010] Järvamaa kultuurihiis. Järvamaa Omavalitsuste Liit 2010.</ref> * 2011 – Türi valla kuldmärk * 2016 – [[Järvamaa teenetemedal]] * 2020 – [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]] * 2020 – [[Eesti Kultuurkapital]]i Järvamaa ekspertgrupi aastapreemia – Kultuuripärl (Järvamaa ajaloo, kultuuri ning pärandväärtuste talletamise eest) * 2020 – [[Vabaduse Tammepärja aumärk]]<ref>[https://www.ohtuleht.ee/1010823/galerii-eesti-vabaduse-eest-voidelnuid-parjati-vabaduse-tammeparja-aumarkidega Galerii | Eesti vabaduse eest võidelnuid pärjati Vabaduse Tammepärja aumärkidega] Õhtuleht.ee, 31.08.2020.</ref> * 2021 – Türi valla aukodanik ja vapimärgi kavaler<ref name="turi-valla" /> * 2024 – [[Järvamaa vapimärk]]<ref>Tiit Reinberg. [https://jarvateataja.postimees.ee/7959909/jarvamaa-vapimargi-palvib-kaarel-aluoja Järvamaa vapimärgi pälvib Kaarel Aluoja] Järva Teataja, 14.02.2024.</ref> ==Isiklikku== Ta on abielus Laine Aluojaga, kes on [[Türi]]l matemaatika- ja informaatikaõpetaja; neil on kaks täiskasvanud poega.<ref>Madli Leikop. [https://uudiskiri.e-ope.ee/2014/04/07/kui-tehnoloogiast-saab-eluviis/ Kui tehnoloogiast saab eluviis]{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} E-õppe Uudiskiri. 07.04.2014.</ref> Ta on laulnud Türi EPT kammerkooris ja tantsinud aastate jooksul mitmes rahvatantsurühmas.<ref name="jarvamaa-k" /> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://www.postimees.ee/author/56334 Valik Kaarel Aluoja kirjutatud artikleid] Postimees / Järva Teataja. Vaadatud 9. novembril 2025 * Silja Felt. [https://keskeesti.treraadio.ee/uudised/47953/missioonitundega-mees-koolijuhist-koduloolasel-on-linna-100-juubeliks-ette-naidata-iga-kumne-aasta-kohta-uks-turi-kihelkonna-ajalooraamat Missioonitundega mees | Koolijuhist koduloolasel on linna 100. juubeliks ette näidata iga kümne aasta kohta üks Türi kihelkonna ajalooraamat] Kesk-Eesti Tre Raadio, 3. november 2024 {{JÄRJESTA:Aluoja, Kaarel}} [[Kategooria:Eesti koolijuhid]] [[Kategooria:Eesti pedagoogid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1958]] b0rr3be85fn5vx0xdfmobbbm14fc5wx S1mple 0 704229 7228443 7185526 2026-09-04T09:36:05Z DENAMAX 57522 7228443 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=detsember}} [[Pilt:Oleksandr_s1mple_Kostyliev.jpg|pisi|S1mple (2019)]] '''Oleksandr Olehovych Kostyliev''' {{Efn|{{langx|uk|links= no|Олександр Олегович Костилєв}}<ref name="WaPo" /><br>{{langx|ru|Александр Олегович Костылев|Aleksandr Olegovich Kostylev|links=no}}}} (sündinud 2. oktoobril 1997<ref>{{Cite news|url=https://navi.gg/en/read/text/4697-happy-birthday-s1mple|title=Happy birthday, s1mple!|work=Natus Vincere|date=2 October 2019|access-date=12 May 2021}}</ref>), tuntud aliasega '''s1mple''', on Ukraina elukutseline "Counter-Strike 2" mängija, kes mängib praegu{{millal}} BC.Game Esportsi ridades. <ref name="BCGame">{{Cite news|last=Mira|first=Luís|url=https://www.hltv.org/news/42336/s1mple-leaves-natus-vincere|title=BC.Game complete shock s1mple signing|work=[[HLTV|HLTV.org]]|date=28 July 2025|access-date=28 July 2025}}</ref> Teda peetakse laialdaselt Counter Strike'i ajaloo üheks paremaks mängijaks, <ref>{{Cite web|url=https://www.hltv.org/news/37146/who-is-csgos-greatest-ever-player|title=Who is CS:GO’s greatest-ever player?|website=HLTV.org|access-date=2025-06-16|language=en}}</ref> eriti [[counter-strike: Global Offensive|Counter Strike: Global Offensive'is]] (CS:GO), olles HLTV edetabelis kutsutud maailma parimaks mängijaks aastatel 2018, 2021 ja 2022. <ref name="WaPo">{{Cite news|url=https://www.washingtonpost.com/video-games/esports/2022/02/25/s1mple-speech-iem-katowice/|title=At esports tournament, Ukrainian 'Counter-Strike' star calls for 'peace for Ukraine'|work=Washington Post|access-date=2022-02-27|language=en-US|issn=0190-8286}}</ref> <ref>{{Cite web|last=|url=https://dotesports.com/counter-strike/news/hltv-names-s1mple-the-best-player-in-the-world-over-dev1ce|title=HLTV names s1mple the best player in the world over dev1ce|website=dotesports.com|date=20 January 2019|access-date=26 June 2019}}</ref> <ref>{{Cite web|last=|url=https://dotesports.com/counter-strike/news/the-thorin-treatment-s1mple-and-the-path-of-greatness-5876|title=The Thorin Treatment: s1mple and the Path of Greatness|website=dotesports.com|date=15 November 2016|access-date=26 June 2019|archive-date=2019-12-03|archive-url=https://web.archive.org/web/20191203133911/https://dotesports.com/counter-strike/news/the-thorin-treatment-s1mple-and-the-path-of-greatness-5876|url-status=dead}}</ref> [[File:IEM Katowice 2019 IMG 1510 (47347470462).jpg|thumb|right|300px|Oleksandr "s1mple" Kostyliev turniiril [[Intel Extreme Masters|IEM]] Katowice 2019]] s1mple'i tippvorm, eriti aastatel 2018–2021, viis ta globaalsel areenil domineerimiseni üliagressiivse stiili, erakordsete mehaaniliste oskuste, mängutaju ja järjepidevusega kõikides rollides ja relvatüüpides, mille eest ta on saanud mitu MVP (Most Valuable Player, ehk kõige väärtuslikuma mängija tiitel) auhinda tippturniiridel ja püstitades arvukalt statistilisi rekordeid. <ref>{{Cite web|url=https://www.hltv.org/news/32997/s1mple-clinches-record-breaking-blast-mvp|title=s1mple clinches record-breaking BLAST MVP|website=HLTV.org|access-date=2025-06-16|language=en}}</ref> Tal oli tähtis roll Natus Vincere'i (Na'Vi) võidule viimisel mitmetel suurtel rahvusvahelistel võistlustel, sealhulgas PGL Major Stockholm 2021, kus ta kindlustas oma esimese Majori tiitli ja nimetati MVP-ks. <ref>{{Cite web|url=https://www.hltv.org/news/37146/who-is-csgos-greatest-ever-player|title=Who is CS:GO’s greatest-ever player?|website=HLTV.org|access-date=2025-06-21|language=en}}</ref> Analüütikute, teiste proffmängijate ja fännide poolt kriitiliselt tunnustatud s1mple'ile viidatakse aruteludes sageli mitte lihtsalt tema tipptasemel oskuste, vaid ka püsiva silmapaistvuse tõttu erinevates CS:GO metades ja ajastutes. Tema mõju ulatub võistlemisest kaugemale, olles mängus algajatele eeskujuks ja mängu arengu jooksul oluline tegelane. <ref>{{Cite web|url=https://blast.tv/|title=AWPgust: s1mple, the greatest of all time|website=BLAST.tv|date=2023-08-31|access-date=2025-06-16|language=en}}</ref> <ref>{{Cite web|last=Taylor-Hill|first=Grant|url=https://www.esports.net/news/s1mple-best-csgo-player/|title=ESL Crowns s1mple CSGO Player of the Decade|website=Esports.net|date=2022-11-13|access-date=2025-06-16|language=en-US}}</ref> == Lapsepõlv == Kostyliev alustas "[[Counter-Strike|Counter-Strike'i]]" mängimist nelja-aastaselt oma vanema venna soovitusel. S1mple hakkas mängima "[[counter-strike: Global Offensive|Counter-Strike: Global Offensive'i]]" kohe pärast selle ilmumist 2012. aastal, liitudes oma esimese profimeeskonnaga aasta hiljem. <ref name="PlayerProfile">{{Cite AV media|url=https://www.youtube.com/watch?v=PwI7Bv5mgBo|title=CS:GO Player Profile – s1mple – Natus Vincere|date=8 February 2017|last=|publisher=[[Valve Corporation|Valve]]|place=|time=|access-date=25 June 2019|format=}}</ref> == Karjäär == === 2014 === S1mple'i esimeseks meeskonnaks oli LAN DODGERS, kuid peagi sõlmis ta lepingu Courage Gaminguga. 2014. aasta septembris läks s1mple tuntud organisatsiooni Hellraisers ridadesse, <ref>{{Cite web|last=Mira|first=Luis "MIRAA"|url=https://www.hltv.org/news/13239/official-hellraisers-add-s1mple|title=Official: Hellraisers add s1mple}}</ref> seal liitudes ANGE1, Dosia, Kucheri ning Markeloffiga, keda s1mple peab oma iidoliks. <ref>{{Cite tweet|number=969691564330160132|user=s1mpleO|title=Bro, i watched 100 markeloff demos when I played CS 1.6 and CSGO, I respect him more than anyone and he will always stay my idol in this game|date=2 March 2018}}</ref> === 2015 === 2015. aasta jaanuaris eemaldati s1mple peagi Hellraisersist tema sakslaste kohta öeldud solvavate kommentaaride tõttu ja talle määrati ESL-i võrgukeeld. <ref>{{Cite web|last=Kornyshev|first=Phil|url=https://esportsinsider.com/2017/04/brief-history-bans-csgo/|title=A Brief History of Bans in CS:GO|website=Esports Insider|date=4 April 2017|access-date=22 June 2019}}</ref> S1mple väidab, et keeld oli seotud sohitegemisega "Counter-Strike 1.6-s".<ref>{{Cite web|last=Mira|first=Luis "MIRAA"|url=https://www.hltv.org/news/13974/s1mple-im-sorry-for-my-actions|title=s1mple, "I'm sorry for my actions."}}</ref> ESL-i andmed aga näitavad, et tegemist hoppis oli mängusisese keeluga ajast, mil S1mple mängis CS:GO-d. <ref>{{Cite web|url=http://esl.eu/de/csgo/ui/versus/match/4093980|title=Counter-Strike: Global Offensive - Germany - ESL|website=ESL Play|access-date=2021-08-02|archive-url=https://web.archive.org/web/20150108160536/esl.eu/de/csgo/ui/versus/match/4093980|archive-date=2015-01-08}}</ref> Keeldu pikendati keelust eiramise tõttu 2016. aastani. <ref>{{Cite web|url=https://www.dexerto.com/csgo/thorins-take-no-company-for-young-men-1297107|title=Thorin's Take: No Company for Young Men|website=Dexerto.com|date=8 December 2019|access-date=2020-04-27}}</ref> Peagi pärast seda sõlmis S1mple lepingu Flipsid3 Tacticsiga, kuid tema aeg meeskonnas katkes meeskonna väljalangemise tõttu ESWC 2015 poolfinaalis. Sel ajal oma karjääri jooksul oli s1mple tuntud oma üsna " toksilise " ehk meeskonnakaaslaste suhtes ebaviisaka käitumise poolest. <ref>{{Cite web|last=Bajaj|first=Abhisek|url=https://www.talkesport.com/news/s1mple-and-the-unquenched-thirst-for-a-major-title/|title=s1mple and the unquenched thirst for a Major title|website=Talkesport|date=8 March 2019|access-date=24 June 2019}}</ref> <ref>{{Cite web|last=Mira|first=Luis "MIRAA"|url=https://www.hltv.org/news/15456/s1mple-slams-flipsid3-mates|title=S1mple Slams Flipsid3 Teammates}}</ref> peale lühiajalist hiina keele ülikoolis õppimist <ref name="PlayerProfile"/> kolis s1mple 2016. aasta alguses [[Los Angeles|Los Angelesse]] ja liitus Team Liquidiga. <ref>{{Cite web|last=Mira|first=Luis "MIRAA"|url=https://www.hltv.org/news/16706/liquid-sign-s1mple|title=Liquid sign s1mple}}</ref> Team Liquid üllatas esimesel Majoril ja jõudis MLG Major Championship: Columbus poolfinaali, kaotades meistriks tulnud Luminosity Gamingule. Mängu Luminosity vastu peetakse laialdaselt nii üheks parimaks matšiks kui ka üheks elukutseliste CS:GO häbistavamaks kaotuseks, kuna Team Liquid ei suutnud sulgeda 15-9 eduseisu esimesel kaardil (Mirage) ja 15-6 eduseisu kaardil 2 (Cache), kaotades seeria 0-2. <ref>{{Cite web|url=https://www.rivalry.com/news/biggest-csgo-chokes|title=https://www.rivalry.com/news/biggest-csgo-chokes|website=www.rivalry.com|access-date=2025-05-24|language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web|url=https://jayisgames.com/review/the-8-best-csgo-matches-of-all-time.php|title=The 8 Best CS:GO Matches of All Time - Walkthrough, Tips, Review|website=Jay is games|access-date=2025-05-24|archive-url=https://web.archive.org/web/20250318233229/https://jayisgames.com/review/the-8-best-csgo-matches-of-all-time.php|archive-date=18 March 2025}}</ref> Poolfinaalis oli ka üks CS:GO ajaloo kuulsamaid klippe, Coldzera sihikut kasutamata, hüppeline, kahte mängijat tappev lask, mille tõttu tõenäoliselt langes Team Liquid turniirist välja. <ref>{{Cite web|url=https://www.redbull.com/int-en/coldzera-is-our-mvp-of-the-mlg-columbus-major|title=Our MVP of the MLG Columbus Major is coldzera|website=Red Bull|date=2016-04-04|access-date=2025-05-24|language=en}}</ref> Kuigi neil oli ühel mängu suurimal võistlusel neil väga hea tulemus, lahkus s1mple Team Liquidist, viidates koduigatsusele. Aasta järgmine suurturniir lähenes ja s1mple mängis taas Team Liquidi ridades. <ref>{{Cite web|last=Mira|first=Luis "MIRAA"|url=https://www.hltv.org/news/17966/s1mple-returns-to-liquid-roster|title=S1mple Returns to Liquid Roster}}</ref> ESL One Cologne 2016 poolfinaalis lisas [[Valve Corporation|Valve]] Corporation kaardile Cache grafiti, mis mälestas s1mple'i langevat sihikuta AWP lasku fnaticu vastu. <ref>{{Cite web|last=Lahti|first=Evan|url=https://www.pcgamer.com/cache-s1mple-tribute/|title=Insane CS:GO Double-Noscope Memorialized as In Game Graffiti|website=PC Gamer|date=7 October 2016}}</ref> S1mple'i abiga sai Team Liquidist esimene Põhja-Ameerika meeskond, kes jõudis Majori finaali. Finaalis peatas neid sama Brasiilia koosseis SK (endine Luminosity Gaming). <ref>{{Cite web|last=Bektaş|first=Bünyamin "BenjaCS"|url=https://www.hltv.org/news/18192/s1mple-well-do-everything-we-can|title=s1mple, "We'll Do Everything We Can"}}</ref> Pärast Team Liquidist lahkumist asendas ta Danylo "Zeus" Teslenkot Natus Vincere'il. <ref>{{Cite web|last=Švejda|first=Milan "Striker"|url=https://twitter.com/strikerhltvorg|title=S1mple Replaces Zeus in Na'Vi}}</ref> Na'Vi meeskonnaga võitis s1mple ESL One: New York 2016 ja teenis HLTV 20 parima seas 4. koha. <ref name="toptwenty2016">{{Cite web|last=Burazin|first=Zvonimir "Professeur"|url=https://www.hltv.org/news/19642/top-20-players-of-2016-s1mple-4|title=Top 20 Players of 2016: s1mple (4)|website=[[HLTV]]|access-date=20 March 2019}}</ref> === 2017 === Aasta esimesel Majoril, ELEAGUE Major 2017, kaotas Na'Vi veerandfinaalis [[Astralis]]ele. S1mple ei saavutanud 2017. aastal erilist edu, kuid hoidis siiski oma eelmise aasta individuaalset vormi. S1mple saavutas sel aastal HLTV 20 parema seas 8. koha, mis on langenud 2016. aasta 4. kohalt meeskondlike tulemuste tõttu. <ref>{{Cite web|last=Mira|first=Luis "MIRAA"|url=https://www.hltv.org/news/22421/top-20-players-of-2017-s1mple-8|title=Top 20 Players of 2017: s1mple (8)|website=hltv.org|access-date=20 March 2019}}</ref> === 2018. aasta === Na'Vi-l algas aasta poolfinaali jõudmisega ELEAGUE Major: Boston 2018 turniiril. Aasta teisel suurturniiril, FACEIT Major: London 2018 kaotas Na'Vi finaalis Astralisele. Na'Vi võitis oma aasta viimase ürituse, BLAST Pro Series: [[Kopenhaagen|Copenhagen]] 2018, ja s1mple pälvis taas MVP auhinna. <ref>{{Cite web|last=Mira|first=Luis "MIRAA"|url=https://www.hltv.org/news/25260/s1mple-secures-blast-pro-series-copenhagen-mvp-award|title=S1mple Secures BLAST Pro Series Copenhagen MVP Award}}</ref> Tänu s1mple'i isiklikule sooritusele <ref>{{Cite web|last=Shields|first=Duncan|url=https://www.vpesports.com/csgo/news/thorins-take-the-superlative-s1mple|title=Thorin's Take, the Superlative S1mple|publisher=VPesports|date=13 March 2019|access-date=17 March 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190330063325/https://www.vpesports.com/csgo/news/thorins-take-the-superlative-s1mple|archive-date=30 March 2019}}</ref> nomineeriti ta HLTV 2018. aasta 20 parima mängija edetabelis esikohale <ref>{{Cite web|last=Mira|first=Luis "MIRAA"|url=https://www.hltv.org/news/25880/top-20-players-of-2018-s1mple-1|title=Top 20 Players of 2018 s1mple (1)}}</ref> HLTV statistika kohaselt saavutas s1mple 2018. aastal kõigi varasemate 20 parima mängija seast kõige kõrgema individuaalse hinnangu.<ref>{{Cite web|last=Chiu|first=Stephen|url=https://www.vpesports.com/csgo/the-s1mple-era/|title=The s1mple Era|website=VPEsports|access-date=22 June 2019}}</ref> <ref>{{Cite web|url=https://cyber.sports.ru/cs/1063995694.html|title=Device: "Cейчас s1mple является лучшим игроком в мире, и это неоспоримо"|website=Cybersports|date=11 June 2018|access-date=24 June 2019|language=ru}}</ref> <ref>{{Cite web|last=Steiner|first=Dustin|url=https://news.unikrn.com/article/s1mple-best-csgo-player-starseries-stats-n_ds|title=How S1mple Proved He's CS:GO's GOAT at StarSeries|date=8 April 2019|access-date=24 June 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190624230831/https://news.unikrn.com/article/s1mple-best-csgo-player-starseries-stats-n_ds|archive-date=24 June 2019}}</ref> <ref>{{Cite web|last=Phillips|first=Dom|url=https://estnn.com/s1mple-the-ukranian-superstar-part-2-the-king/|title=S1mple, The Ukrainian Superstar – Part 2: The King|date=20 January 2019}}</ref> === 2019. === Na'Vi jäi aasta esimesel Majoril 3.–4. kohale. S1mple hoidis oma 2018. aasta vormi <ref>{{Cite web|last=Michael|first=Cale|url=https://dotesports.com/news/s1mple-best-csgo-player-esl-pro-league-22974|title=S1mple continues to prove that he's one of the best CS:GO players in the world|website=Dotesports|date=22 April 2018|access-date=24 June 2019|archive-date=2019-06-24|archive-url=https://web.archive.org/web/20190624232754/https://dotesports.com/news/s1mple-best-csgo-player-esl-pro-league-22974|url-status=dead}}</ref> ja sai StarSeries 7. hooajal MVP auhinna. ESL One Cologne 2019-l üritas s1mple kurikuulsas 3v1 stsenaariumis Team Liquidi nitr0-d mängus noaga lüüa, sest seis oli Na'Vi kasuks 15-11 ja nitr0 oli üksinda kolme mängija vastu, aga nitr0 jõudis reageerida ja jäi ellu, ning võitis üksinda raundi kolme vastase vastu, mille tõttu suutis Team Liquid tagasituleku teha ning võitis lõpuks kaardi ning seeria 2-1. <ref>{{Cite web|last=Taifalos|first=Nicholas|url=https://dotesports.com/counter-strike/news/the-10-moments-that-defined-s1mples-navi-era-in-csgo|title=The 10 moments that defined s1mple's NAVI era in CS:GO|website=Dot Esports|date=2023-11-01|access-date=2025-05-30|language=en-US|archive-date=2025-06-08|archive-url=https://web.archive.org/web/20250608225340/https://dotesports.com/counter-strike/news/the-10-moments-that-defined-s1mples-navi-era-in-csgo|url-status=dead}}</ref> === 2021 === Na'Vi läks PGL Majorile suure favoriidina pärast seda, kui nad saavutasid oma piirkondliku edetabeliturniiril esikoha, alistades finaalis Gambiti. <ref>{{Cite web|url=https://gamelevate.com/navi-complete-reverse-sweep-of-gambit-in-cis-rmr-event-final/|title=Na'Vi complete reverse sweep of Gambit in CIS RMR event final|website=gamelevate.com|date=4 July 2016|access-date=8 November 2021}}</ref> Stockholmi Majori "legends" etapi läbisid nad ilma ühegi kaotuseta ning pääsesid play-off'idesse. <ref>{{Cite web|last=Scott Robertson|url=https://dotesports.com/counter-strike/news/navi-3-0-nip-qualify-for-pgl-stockholm-major-playoffs|title=Na'Vi cap off 3-0 run in Legends Stage with victory over NiP, qualify for PGL Stockholm Major playoffs|date=31 October 2021|access-date=8 November 2021|archive-date=2023-03-09|archive-url=https://web.archive.org/web/20230309164719/https://dotesports.com/counter-strike/news/navi-3-0-nip-qualify-for-pgl-stockholm-major-playoffs|url-status=dead}}</ref> Na'Vi säilitas oma vormi ja võitis Majori, tehes ajalugu, võites iga turniiri jooksul mängitud kaardi. <ref>{{Cite web|last=Aaron Alford|url=https://www.invenglobal.com/articles/15611/s1mple-navi-win-pgl-major-historical-flawless|title=S1mple and NaVi make history, winning first major without dropping a single map|date=7 November 2021|access-date=8 November 2021}}</ref> S1mple'i individuaalne sooritus Majoril, sealhulgas 2.26 HLTV reiting ühel kahest kaardist Gambiti vastu poolfinaalis, teenis talle turniiri MVP tiitli. <ref>{{Cite web|last=Arron Dempsey|url=https://www.hltv.org/news/32762/s1mple-adds-major-mvp-to-collection|title=s1mple adds Major MVP to collection|website=hltv.org|date=8 November 2021|access-date=8 November 2021}}</ref> <ref>{{Cite web|url=https://www.upcomer.com/the-pgl-major-grand-finals-will-be-g2-vs-navi/|title=The PGL Major grand finals will be G2 vs. Na'Vi|website=Upcomer|date=2021-11-06|access-date=2021-11-21|language=en-US}}</ref> Aasta lõpus nimetati s1mple The Game Awardsil aasta parimaks e-spordi mängijaks. <ref name="dupref">{{Cite news|url=https://www.washingtonpost.com/video-games/2021/12/09/game-awards-announcements-highlights/|title=Game Awards 2021: 'It Takes Two' wins game of the year, Activision Blizzard leaves with no wins, new 'Elden Ring' trailer details lore|work=Washington Post|date=9 December 2021|access-date=10 December 2021|language=en}}</ref> === 2023–tänapäev: "Counter-Strike 2" === 26. oktoobril 2023 teatas s1mple, et lahkub ajutiselt elukutseliste "Counter-Strike'ist". Tema asemele tuli 31. oktoobril w0nderful. <ref>{{Cite news|last=Biazzi|first=Leonardo|url=https://dotesports.com/counter-strike/news/s1mple-confirms-hes-taking-a-break-from-professional-cs2-shares-plans-for-future|title=S1mple confirms he's taking a break from professional CS2, shares plans for future|work=Dot Esports|date=26 October 2023|access-date=19 February 2024}}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref>{{Cite news|last=Striker|url=https://www.hltv.org/news/37386/official-navi-sign-w0nderful|title=Official: NAVI sign w0nderful|work=[[HLTV|HLTV.org]]|date=31 October 2023|access-date=19 February 2024}}</ref> Pärast "Counter-Strike 2" ilmumist, mis asendas CS:GO vahetult enne tema lahkumist, kritiseeris s1mple mängu, väites, et see oli "sitt mäng". <ref>{{Cite tweet|number=1709974726100078795|user=s1mpleO|title=I can clearly tell that if you want to become CS2 pro you still have 3 months, don't play this shit game rn, wait for updates|author=s1mple|date=5 October 2023}}</ref> See paus tähendas, et ta istus NaVi pingil PGL Copenhagen 2024 ajal, kus nad võitsid oma teise Majori. <ref>{{Cite news|last=king_dempz|url=https://www.hltv.org/news/38483/f0rest-and-s1mple-among-registered-subs-as-rosters-lock-for-pgl-major-copenhagen|title=f0rest and s1mple among registered subs as rosters lock for PGL Major Copenhagen|work=[[HLTV|HLTV.org]]|date=14 March 2024|access-date=31 March 2024}}</ref> s1mple naasis elukutseliste "Counter-Strike'i" võistlusse 19. veebruaril 2024, sõlmides ühekuulise laenulepingu [[Saudi Araabia]]s asuva Team Falconsiga, kelle kaudu ta võistles veebipõhisel üritusel BLAST Premier Spring Showdown. See laenuperiood kestis ainult ühe mängu, kuna Team Falcons kaotas esimeses voorus Metizportile. <ref>{{Cite news|last=Nohte|url=https://www.hltv.org/news/38270/s1mple-joins-falcons-on-loan-boros-benched|title=s1mple joins Falcons on loan; BOROS benched|work=[[HLTV|HLTV.org]]|date=19 February 2024|access-date=19 February 2024}}</ref> <ref>{{Cite news|last=Striker|url=https://www.hltv.org/news/38440/metizport-eliminate-falcons-in-s1mple-cs2-debut|title=Metizport eliminate Falcons in s1mple CS2 debut|work=[[HLTV|HLTV.org]]|date=6 March 2024|access-date=10 March 2024}}</ref> 27. septembril teatati, et s1mple naaseb taas Team Falconsi laenule, Perfect World Shanghai Major 2024 Europe RMR-iks. <ref>{{Cite news|last=LucasAM|url=https://www.hltv.org/news/39945/sources-s1mple-to-join-falcons-on-loan|title=Sources: s1mple to join Falcons on loan|work=[[HLTV|HLTV.org]]|access-date=27 September 2024|last2=MIRAA|issue=27 September 2024}}</ref>Peale RMR-is ja teistes turniirides viimaseks jäämise tõttu teatas Team Falcons et nad ei pikenda s1mple'i laenulepingut.<sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (May 2025)">viide vajalik</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> ==Viited== {{viited}} {{Professional Counter-Strike competition}} [[Kategooria:Ukraina sportlased]] [[Kategooria:Sündinud 1997]] 9p3axm2uuu59c6uenrz2a0rv8ugs95f In memoriam 2026 0 706690 7228226 7228114 2026-09-03T14:58:41Z Velirand 67997 /* September */ 7228226 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Reagan Wilson]], Ameerika Ühendriikide modell ja näitleja (79) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ago Kallandi]], eesti spordiajakirjanik, -ajaloolane ja pedagoog (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Vilju Lilleleht]], eesti ornitoloog (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88) * 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Kōji Tanaka]], Jaapani jalgpallur (70) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * 29. mai – [[Lauren Bennett]], inglise laulja (36) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86) * 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84) * 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92) * 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91) * 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) * [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97) * 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93) * 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86) * 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85) * 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84) * 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68) * 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51) * 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34) * [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93) * 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88) * 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87) * 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84) * 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) * [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98) *7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92) * 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85) * 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84) * 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59) * [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89) * 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80) * 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) * 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58) * [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94) * 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93) * 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38) * [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94) * 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92) * 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84) * 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84) * 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73) * 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54) *[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89) * 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88) * 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87) * 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86) * 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75) * 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47) *[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100) * 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) * 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85) * 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79) * 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49) * 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42) *[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93) * 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91) * 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88) * 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81) * 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67) * 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36) *[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83) * juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83) * 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78) * 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57) * 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32) * 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28) *[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96) * 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91) * 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81) * 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47) * 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45) * 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35) *[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86) * 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83) * 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81) * 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78) * 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35) *[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98) * 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87) * 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81) * 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64) * 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56) *[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96) * 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93) * 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93) * 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82) * 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81) *[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90) * 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88) * 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87) * 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85) * 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83) * 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79) * 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69) * 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58) *[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101) * 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98) * 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96) * 20. juuni – [[Akihiro Miwa]], Jaapani näitleja ja laulja (91) * 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82) * 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76) *[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98) * 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94) * 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87) * 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82) * 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71) * 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67) *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100) * 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94) * 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93) * 22. juuni – [[Wolfgang Behrendt]], Saksamaa poksija (90) * 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89) * 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80) * 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43) * 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24) *[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87) * 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86) * 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81) * 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48) * 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32) *[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98) * 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87) * 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84) * 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24) *[[25. juuni]] – [[Wan Shaofen]], Hiina poliitik (95) *25. juuni – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) * 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65) * 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28) *[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98) * 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96) * 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86) * 26. juuni – [[Martha Lillard]], viimane [[raudkops]]u kasutanud inimene USA-s (78) * 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77) * 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75) * 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75) * 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73) * 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54) * 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44) *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98) *27. juuni – [[Anna Dawson]], inglise näitleja ja laulja (88) * 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63) *[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98) * 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86) * 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82) * 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65) * 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63) *[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94) *29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91) * 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90) * 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88) * 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86) *[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97) * 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94) * 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80) * 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74) * 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68) == Juuli == * [[1. juuli]] – [[Roger Vangheluwe]], Belgia katoliku vaimulik (89) * 1. juuli – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82) * 1. juuli – [[Toomas Kaldma]], Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (82) * 1. juuli – [[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (48) * [[2. juuli]] – [[Susana Freyre]], Argentina näitleja (96) * 2. juuli – [[Danuta Grabowska]], Poola poliitik ja õpetaja (83) * 2. juuli – [[Goran Rakočević]], serbia korvpallur (79) * 2. juuli – [[Margus Tammekivi]], eesti jurist, poliitik ja sporditegelane (70) * 2. juuli – [[Hikaru Kurosaki]], jaapani näitleja ja kaskadöör (64) * [[3. juuli]] – [[Peter Higham]], inglise jalgpallur (95) * 3. juuli – [[Weiron Holmberg]], Rootsi näitleja (91) * 3. juuli – [[Yukiko Nikaido]], Jaapani näitleja (87) * 3. juuli – [[Shahrnush Parsipur]], Iraani kirjanik (80) * 3. juuli – [[Zrinko Ogresta]], horvaadi stsenarist ja filmilavastaja (67) * [[4. juuli]] – [[Koço Qendro]], albaania näitleja (99) * 4. juuli – [[Bill Archer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98) * 4. juuli – [[Moritz de Hadeln]], Šveitsi dokumentaalfilmilavastaja ja fotograaf (85) * 4. juuli – [[Stephen Francis]], Jamaica kergejõustikutreener (64) * 4. juuli – [[Grzegorz Miętus]], poola suusahüppaja (33) * [[5. juuli]] – [[Adolf Seger]], saksa maadleja (81) * 5. juuli – [[Jiří Pták]], tšehhi sõudja (80) * 5. juuli – [[Toomas Turb]], eesti keskmaajooksja ja treener (69) * 5. juuli – [[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik (59) * [[6. juuli]] – [[Carmelo Cedrún]], Hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (95) * 6. juuli – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener (94) * 6. juuli – [[Louise Lasser]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) * 6. juuli – [[Vladimir Okrepilov]], vene majandusteadlane (82) * [[7. juuli]] – [[Beniamino Di Giacomo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 7. juuli – [[Megas]], islandi laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (81) * 7. juuli – [[Marc Messier]], Kanada näitleja (78) * [[8. juuli]] – [[Wally Funk]], Ameerika Ühendriikide lendur (87) * 8. juuli – [[Leo van Veen]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * 8. juuli – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja (75) * [[9. juuli]] – [[Nam-nguen Boonnak]], tai näitlejanna (86) * 9. juuli – [[Randolph Mantooth]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. juuli – [[Ann Widdecombe]], Suurbritannia poliitik (78) * 9. juuli – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (78) * 9. juuli – [[Peter Van Norden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) * [[10. juuli]] – [[Đorđe Kadijević]], serbia filmilavastaja ja stsenarist (93) * 10. juuli – [[Roland Collombin]], Šveitsi mäesuusataja (75) * 10. juuli – [[Aleksandǎr Aleksandrov]], Bulgaaria kosmonaut (74) * 10. juuli – [[Samuel Golomb]], Eesti haridus- ja kultuuritegelane, ajakirjanik ja toimetaja (69) * 10. juuli – [[Jan Tammik]], eesti maalikunstnik (56) * [[11. juuli]] – [[Antonio Rattín]], Argentina jalgpallur (89) * 11. juuli – [[Peppino di Capri]], itaalia poplaulja, laulukirjutaja ja pianist (87) * 11. juuli – [[Susumu Tonegawa]], Jaapani molekulaarbioloog (86) * 11. juuli – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (71) * 11. juuli – [[Jayden Adams]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (25) * [[12. juuli]] – [[Muhammad Jamiruddin Sircar]], Bangladeshi poliitik ja advokaat (94) * 12. juuli – [[Günter Kuntz]], saksa jalgpallur (87) * 12. juuli – [[Wai Ching Ho]], Hongkongi näitlejanna (82) * 12. juuli – [[Ḩamad ibn Khalīfah Āl Thānī]], Katari emiir (74) * 12. juuli – [[Scott Bryce]], Ameerika Ühendriikide näitleja (68) * [[13. juuli]] – [[Pedro Ignacio Calderón]], Argentina muusik ja dirigent (92) * 13. juuli – [[Luis Goytisolo]], hispaaniakeelne katalaani kirjanik (91) * 13. juuli – [[Manfred Manglitz]], saksa jalgpallur (86) * 13. juuli – [[Hervé Hasquin]], Belgia ajaloolane ja poliitik (83) * 13. juuli – [[Sam Neill]], Uus-Meremaa näitleja (78) * 13. juuli – [[Nansun Shi]], Hongkongi filmiprodutsent (74) * 13. juuli – [[Rob Dieperink]], Hollandi jalgpallikohtunik ja videokohtunik (38) * [[14. juuli]] – [[Elsa Aguirre]], Mehhiko näitleja (95) * 14. juuli – [[Little Gerhard]], rootsi laulja ja rockmuusik (92) * 14. juuli – [[Cees Geel]], hollandi näitleja (61) * 14. juuli – [[Galina Kukleva]], Venemaa laskesuusataja (53) * [[15. juuli]] – [[Margarita Andrey]], hispaania näitleja (99) * 15. juuli – [[Máro Kontoú]], Kreeka näitleja ja poliitik (92) * 15. juuli – [[Hal Williams]], Ameerika Ühendriikide näitleja (91) * 15. juuli – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane (86) * 15. juuli – [[John Esposito]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane ja islamoloog (86) * 15. juuli – [[Guy Scott]], inglise päritolu Sambia poliitik (82) *[[16. juuli]] – [[Rudolph A. Marcus]], Ameerika Ühendriikide keemik (102) * 16. juuli – [[René Urtreger]], prantsuse pianist (92) * 16. juuli – [[Brenda Fricker]], iiri näitleja (81) * 16. juuli – [[Isamu Sonoda]], jaapani judoka (79) * 16. juuli – [[Madis Reemann]], eesti pedagoog (73) * 16. juuli – [[Kristjan Svirgsden]], eesti dokumentalist ja operaator (71) * 16. juuli – [[Feras Esmaeel]], Süüria jalgpallur (43) *[[17. juuli]] – [[Bill Birch]], Uus-Meremaa poliitik (92) * 17. juuli – [[Osvaldo Bagnoli]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (91) * 17. juuli – [[Freddy Cannon]], Ameerika Ühendriikide laulja (89) * 17. juuli – [[Garfield Sobers]], Barbadose kriketimängija (89) * 17. juuli – [[Raimo Kõlli]], eesti mullateadlane (86) * 17. juuli – [[Arvi Altmäe]], eesti arhitekt ja koolijuht (83) *[[18. juuli]] – [[Chen Gang]], hiina helilooja (91) * 18. juuli – [[Moses Ali]], Uganda jurist, sõjaväelane ja poliitik (87) * 18. juuli – [[Tim Murphy]], Ameerika Ühendriikide poliitik (73) * 18. juuli – [[Sergei Šolohhov]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (67) * 18. juuli – [[Jennifer Finch]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja, disainer ja fotograaf (59) * 18. juuli – [[Hannah Rapp]], Ameerika Ühendriikide poksija (26) *[[19. juuli]] – [[Israel Pincas]], Iisraeli luuletaja (91) * 19. juuli – [[Jaroslav Zvěřina]], Tšehhi poliitik (83) * 19. juuli – [[Holger Brück]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 19. juuli – [[Toshiaki Fushimi]], jaapani jalgrattur (50) *[[20. juuli]] – [[Francesco Massaro]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (90) * 20. juuli – [[Patrick Tse]], Hongkongi näitleja (89) * 20. juuli – [[Eddie Joyal]], Kanada jäähokimängija (86) * 20. juuli – [[Chang Chang-sun]], Lõuna-Korea vabamaadleja (83) * 20. juuli – [[Kevin Keegan]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * 20. juuli – [[Dmitri Podnozov]], vene näitleja (64) * 20. juuli – [[David Lucas]], Hispaania poliitik (58) * 20. juuli – [[Usalifa Jose Indi]], Guinea-Bissau jalgpallur (26) *[[21. juuli]] – [[Olivera Katarina]], serbia näitleja ja laulja (86) * 21. juuli – [[Erwin Vandendaele]], hollandi jalgpallur (81) * 21. juuli – [[Olaf Tufte]], norra sõudja, kahekordne olümpiavõitja (50) * 21. juuli – [[Kaylee Hottle]], Ameerika Ühendriikide näitleja (18) *[[22. juuli]] – [[Luiz Carlos Barreto]], Brasiilia filmiprodutsent ja stsenarist (98) * 22. juuli – [[Celina Jesionowska]], Poola jooksja (92) * 22. juuli – [[Oliver Jones]], Kanada džässpianist (91) * 22. juuli – [[Chuck Russell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (74) *[[23. juuli]] – [[Adela Mărculescu]], rumeenia näitleja (87) * 23. juuli – [[Vassili Parhomtšuk]], vene füüsik (79) * 23. juuli – [[Jury Chaščavacki]], valgevene filmilavastaja ja stsenarist (78) * 23. juuli – [[William Orbit]], inglise muusik ja muusikaprodutsent (69) * 23. juuli – [[Keigo Higashino]], Jaapani kirjanik (68) * 23. juuli – [[Hanna Drul]], ukraina keraamik (65) *[[24. juuli]] – [[Mary de Rachewiltz]], Itaalia-Ameerika Ühendriikide luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija (101) * 24. juuli – [[Achito Vivas]], Colombia jalgpallur (92) * 24. juuli – [[Chun Yong-taek]], Lõuna-Korea poliitik (88) * 24. juuli – [[Akbar Abdi]], Iraani näitleja (65) * 24. juuli – [[Kalilou Traoré]], Mali jalgpallur (38) *[[25. juuli]] – [[John Horam]], Suurbritannia poliitik (87) * 25. juuli – [[Ambrogio Colombo]], itaalia jalgrattur (86) * 25. juuli – [[Bill Oddie]], briti koomik ja looduskaitsja (85) * 25. juuli – [[Marie-Paule Belle]], prantsuse laulja ja pianist (80) *[[26. juuli]] – [[Betye Saar]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (99) * 26. juuli – [[Milan Knížák]], tšehhi kunstnik ja muusik (86) *[[27. juuli]] – [[Juhan Uustalu]], eesti mootorrattasportlane (77) * 27. juuli – [[Takeaki Matsumoto]], Jaapani poliitik (67) * 27. juuli – [[Johannes Krisch]], Austria näitleja (59) *[[28. juuli]] – [[Erwin Engeler]], Šveitsi matemaatik (96) * 28. juuli – [[Raoul Vaneigem]], Belgia kirjanik ja filosoof (92) * 28. juuli – [[Pablo Garrido]], Mehhiko kergejõustiklane (88) * 28. juuli – [[Kristina Carlson]], soome kirjanik (76) * 28. juuli – [[Benjamin Alire Sáenz]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (71) * 28. juuli – [[Kavinsky]], Prantsuse elektroonilise muusika produtsent ja DJ (50) *[[29. juuli]] – [[Jochen Bohl]], saksa luterlik vaimulik ja teoloog (76) * 29. juuli – [[Jarosław Jechorek]], poola korvpallur (65) * 29. juuli – [[Billy Ray Smith Jr.]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (64) * 29. juuli – [[Glen Hansard]], iiri laulja, laulukirjutaja ja näitleja (56) * 29. juuli – [[Tássio]], Brasiilia jalgpallur (41) *[[30. juuli]] – [[Marģers Vestermanis]], juudi rahvusest Läti ajaloolane (100) * 30. juuli – [[Iga Cembrzyńska]], poola näitleja ja stsenarist (87) * 30. juuli – [[Kazimira Prunskienė]], Leedu poliitik ja majandusteadlane (83) * 30. juuli – [[Ivan Jadeška]], Valgevene korvpallur (81) * 30. juuli – [[Donatille Mukabalisa]], Rwanda jurist ja poliitik (66) * 30. juuli – [[Manolo Solo]], hispaania näitleja (62) * 30. juuli – [[Nirmal Purja]], magari rahvusest Nepali alpinist (43) *[[31. juuli]] – [[František Laurin]], tšehhi teatri- ja filmilavastaja (91) * 31. juuli – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 31. juuli – [[Franco Baresi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 31. juuli – [[Tiit Sepp]], eesti notar (60) * 31. juuli – [[Dragiša Milojković]], serbia näitleja (55) * 31. juuli – [[Aleksei Murõgin]], Venemaa jäähokimängija (39) == August == *[[1. august]] – [[Philip Ruppe]], Ameerika Ühendriikide poliitik (99) *1. august – [[Nəriman Həsənzadə]], aserbaidžaani luuletaja ja näitekirjanik (95) * 1. august – [[Monty Roberts]], Ameerika Ühendriikide hobusetreener (91) * 1. august – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 1. august – [[Marijke Moser]], Šveitsi kesk- ja pikamaajooksja (79) * 1. august – [[Natalia Dontcheva]], bulgaaria näitleja (56) * 1. august – [[Ryotaro Shimizu]], jaapani näitleja (37) *[[2. august]] – [[Ioánnis Varvitsiótis]], Kreeka poliitik (93) * 2. august – [[Bill Goichberg]], Ameerika Ühendriikide maletaja ja maletegelane (83) * 2. august – [[Kay Granger]], Ameerika Ühendriikide poliitik (83) * 2. august – [[Sepp Puschnig]], Austria jäähokimängija (79) * 2. august – [[Monika Helfer]], Austria kirjanik (78) *[[3. august]] – [[Anthony Kenny]], Briti filosoof (95) * 3. august – [[Jon Cypher]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *3. august – [[Grace Chang]], Hongkongi näitleja ja laulja (93) * 3. august – [[Paula Alí]], Kuuba näitleja (88) * 3. august – [[Iván Szelényi]], Ungari-Ameerika Ühendriikide sotsioloog (88) * 3. august – [[Hatsuo Royama]], Jaapani karateka (78) * 3. august – [[Ruslan Taramov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poksija (61) * 3. august – [[Mateusz Bąk]], poola jalgpallur (43) * 3. august – [[Allan Nascimento]], brasiilia vabavõitleja (34) *[[4. august]] – [[Nils Eklund]], Rootsi näitleja (99) *4. august – [[Daniele Amati]], itaalia füüsikateoreetik (94) * 4. august – [[D. Y. Patil]], India poliitik (90) * 4. august – [[Klaus Hänsch]], Saksa poliitik (87) * 4. august – [[Bruno Campanella]], itaalia dirigent (83) *[[5. august]] – [[Jean Lodge]], inglise näitleja (99) * 5. august – [[Didier Decoin]], prantsuse kirjanik ja stsenarist (81) * 5. august – [[Zoltán Melis]], Ungari sõudja (78) * 5. august – [[Ardaq Ämırkūlov]], kasahhi filmilavastaja (70) * 5. august – [[Cozell McQueen]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (64) * 5. august – [[Oleksi Jukov]], Ukraina arheoloog (40) *[[6. august]] – [[Kuulo Kalamees]], eesti mükoloog (92) * 6. august – [[Giuseppe Marchioro]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 6. august – [[Francesco Guccini]], itaalia laulja, laulukirjutaja, kirjanik ja näitleja (86) * 6. august – [[Daniel Sivan]], Iisraeli semitoloog (76) *[[7. august]] – [[Violet Hensley]], Ameerika Ühendriikide viiulimeister ja muusik (109) *7. august – [[Keiko Kishi]], Jaapani näitleja (93) *7. august – [[Mannon Ubaydullayev]], usbeki näitleja (86) * 7. august – [[Carola von Braun]], Saksamaa poliitik (83) * 7. august – [[Boris Conunov]], Moldova filmilavastaja ja stsenarist (79) *[[8. august]] – [[Ivo Šlaus]], horvaadi füüsik (94) * 8. august – [[Xaysomphone Phomvihane]], Laose poliitik (69) * 8. august – [[Jorge Messi]], Argentina ärimees ja jalgpalliagent (68) *[[9. august]] – [[Erkki Pystynen]], Soome poliitik (96) *9. august – [[Livio Berruti]], itaalia jooksja (87) * 9. august – [[Don Nelson]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (86) * 9. august – [[Ben Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja poliitik (84) * 9. august – [[Giancarlo Ferretti]], itaalia jalgrattur ja jalgrattatreener (84) * 9. august – [[Reggie Bannister]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. august – [[Ilja Kulešin]], Venemaa jalgpallur (25) *[[10. august]] – [[Pavel Sjutkin]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (104) * 10. august – [[Tiiu-Ann Salasoo]], eesti botaanik, pedagoogika- ja keeleteadlane (94) * 10. august – [[Vladimír Páral]], tšehhi kirjanik (93) * 10. august – [[Jean-Paul Rostagni]], prantsuse jalgpallur (78) *[[11. august]] – [[Guo Lanying]], hiina ooperilauja (sopran) (96) * 11. august – [[Ingeborg Friebe]], Saksa poliitik (95) * 11. august – [[Jill Gomez]], Trinidadi ja Tobago-Briti ooperilaulja (sopran) (83) * 11. august – [[Alaksandr Milinkievič]], Valgevene poliitik (79) * 11. august – [[Fiorenza Marchegiani]], itaalia näitleja (73) *[[12. august]] – [[Wang Xiji]], hiina kosmoseinsener (105) * 12. august – [[Zhu Rongji]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (97) * 12. august – [[Vello Reedik]], eesti tehnikateadlane (89) * 12. august – [[Silvia Monti]], itaalia näitleja (80) * 12. august – [[Takamitsu Ota]], jaapani jalgpallur (56) *[[13. august]] – [[Wolfgang Haber]], saksa bioloog (100) * 13. august – [[Mark Rydell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (97) * 13. august – [[Yukio Shimomura]], Jaapani jalgpallur (94) * 13. august – [[Carlos Domingos Massoni]], Brasiilia korvpallur (87) * 13. august – [[Helmut Lethen]], saksa germanist ja kultuuriteadlane (87) * 13. august – [[Katriina Rinne]], soome näitleja (86) * 13. august – [[Vito Gruosso]], Itaalia poliitik (78) * 13. august – [[Dumitru Marcu]], Rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 13. august – [[Prichard Colón]], Puerto Rico poksija (33) *[[14. august]] – [[Mohamed Serghini]], Maroko luuletaja (96) * 14. august – [[Arnon Soffer]], Iisraeli geograaf (90) * 14. august – [[Mary Heilmann]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (86) * 14. august – [[Francis Campaner]], prantsuse maanteerattur (80) * 14. august – [[Carla Tatò]], itaalia näitlejanna (79) * 14. august – [[Jimmy Rimmer]], Inglismaa jalgpallur (78) * 14. august – [[Örjan Ramberg]], rootsi näitleja (78) * 14. august – [[Dave Marsh]], Ameerika Ühendriikide muusikakriitik (76) * 14. august – [[Jason Arday]], Ghana päritolu Briti sotsioloog (41) * 14. august – [[Yayoi Kusama]], jaapani kunstnik (97) *[[15. august]] – [[Peggy Webber]], Ameerika Ühendriikide näitleja (100) *15. august – [[Joanna Rawik]], poola laulja, näitleja ja ajakirjanik (92) * 15. august – [[Stéfanos Mános]], Kreeka poliitik (86) * 15. august – [[Tommy John]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (83) * 15. august – [[Milena Zupančič]], sloveeni näitleja (79) * 15. august – [[Rufat Risqiyev]], usbeki poksija (76) * 15. august – [[Jan Frycz]], poola näitleja (72) * 15. august – [[Aleksandr Danilin]], vene psühhoterapeut, psühhiaater ja narkoloog (66) *[[16. august]] – [[Rex A. Wade]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (89) * 16. august – [[Hayden Panettiere]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (36) *[[17. august]] – [[Laura Cardoso]], Brasiilia näitleja (98) * 17. august – [[Klaus Törnudd]], Soome diplomaat ja politoloog (94) * 17. august – [[Patricia Elizabeth Easterling]], Briti klassikaline filoloog (92) * 17. august – [[Mike Bailey]], Inglismaa jalgpallur (84) * 17. august – [[Harry van der Kamp]], Hollandi ooperilaulja (79) * 17. august – [[Frank Beard]], Ameerika Ühendriikide trummar (77) * 17. august – [[Alex Fiorio]], itaalia rallisõitja (61) * 17. august – [[O. J. Brigance]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (56) *[[18. august]] – [[Fulvio Lucisano]], itaalia filmiprodutsent (98) * 18. august – [[Yvette Roudy]], Prantsusmaa poliitik (97) * 18. august – [[Glória Menezes]], Brasiilia näitleja (91) * 18. august – [[Konstantínos Tsoukalás]], Kreeka sotsioloog ja poliitik (89) * 18. august – [[Flavia Lattanzi]], itaalia jurist ja kohtunik (85) * 18. august – [[Shaul Mishal]], Iisraeli politoloog (81) * 18. august – [[Eduardo Maglioni]], Argentina jalgpallur (80) * 18. august – [[Igor Ahba]], Abhaasia diplomaat ja poliitik (77) * 18. august – [[Vedrana Rudan]], horvaadi ajakirjanik ja kirjanik (76) *[[19. august]] – [[Robert Mouynet]], prantsuse jalgpallur (96) * 19. august – [[Michele Pinto]], Itaalia poliitik (95) * 19. august – [[François Patriat]], Prantsusmaa poliitik (83) * 19. august – [[Tudor Chiriac]], Moldova helilooja ja muusikapedagoog (77) * 19. august – [[Serhi Kudelko]], ukraina ajaloolane (74) * 19. august – [[Bérangère Bonvoisin]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (73) * 19. august – [[Thomas Freienstein]], saksa jalgrattur (66) *[[20. august]] – [[Nancy Kissinger]], Ameerika Ühendriikide filantroop (92) * 20. august – [[Ileana Cotrubaş]], rumeenia ooperilaulja (sopran) (87) * 20. august – [[Mostafa Derkaoui]], Maroko filmilavastaja (81) * 20. august – [[Leonhard Soom]], eesti kergejõustikutreener (79) * 20. august – [[Farit Zigangirov]], tatari rahvusest Nõukogude Liidu maahokimängija (72) *[[21. august]] – [[Zdeněk Šesták]], tšehhi helilooja ja muusikateadlane (100) * 21. august – [[Anny Schlemm]], saksa ooperilaulja (97) * 21. august – [[Sowcar Janaki]], India näitlejanna (94) * 21. august – [[Nancy Kassebaum]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) * 21. august – [[Paul Gauselmann]], saksa ettevõtja (91) * 21. august – [[Janie Bradford]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (87) * 21. august – [[Frans Verbeeck]], Belgia maanteerattur (85) * 21. august – [[Iris Uuk]], eesti kunstnik (84) * 21. august – [[Jacques Van Gompel]], Belgia poliitik (79) * 21. august – [[Michael Wright]], Ameerika Ühendriikide näitleja (70) * 21. august – [[Matteo Fiorini]], San Marino poliitik (48) * 21. august – [[Zolani Tete]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poksija (38) *[[22. august]] – [[Manoel Dias]], Brasiilia jurist ja poliitik (88) * 22. august – [[Shelley Fabares]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (82) * 22. august – [[Siim Kallas]], Eesti poliitik (77) * 22. august – [[Alejandro Larrea]], Uruguay jalgpallur ja jalgpallitreener (59) * 22. august – [[Quevin Castro]], portugali jalgpallur (25) *[[23. august]] – [[Ennio Mattarelli]], itaalia laskesportlane (98) * 23. august – [[Tofiq Bakıxanov]], aserbaidžaani helilooja (95) * 23. august – [[Bun'yō Ishikawa]], jaapani fotograaf (88) * 23. august – [[Alcide Cerato]], itaalia maanteerattur (87) * 23. august – [[René Malo]], Kanada filmiprodutsent (84) * 23. august – [[Svein Mønnesland]], norra keeleteadlane (82) * 23. august – [[Boriss Ebzejev]], karatšai rahvusest Venemaa jurist ja poliitik (76) * 23. august – [[Orit Galili-Zucker]], Iisraeli ajakirjanik ja poliitikakonsultant (70) * 23. august – [[Jaan Tangsoo]], eesti kirjanik (63) *[[24. august]] – [[Philippe Bouvard]], prantsuse tele- ja raadiosaatejuht (96) * 24. august – [[Giorgio Blais]], Itaalia sõjaväelane (91) * 24. august – [[Klaus-Michael Kühne]], saksa ettevõtja (89) * 24. august – [[Chen Wu]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (71) * 24. august – [[Raik Kuusemets]], eesti trummar (63) * 24. august – [[Mirosław Różański]], Poola sõjaväelane ja poliitik (63) * 24. august – [[Ole Bjur]], taani jalgpallur (57) *[[25. august]] – [[Alois Leodolter]], Austria kahevõistleja ja suusahüppaja (95) * 25. august – [[Michele Zappella]], itaalia psühhiaater (90) * 25. august – [[Zheng Fengrong]], hiina naiskergejõustiklane, kõrgushüppaja (89) * 25. august – [[Dolly Parton]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja (80) * 25. august – [[Tim Curry]], inglise näitleja ja laulja (80) * 25. august – [[Kuku Kohli]], India filmilavastaja ja stsenarist (77) *[[26. august]] – [[Ole Andreasen]], Taani ajakirjanik ja poliitik (87) * 26. august – [[Peter Cullen]], Kanada häälnäitleja (85) * 26. august – [[Péter Nádas]], ungari kirjanik (83) * 26. august – [[Juri Tsurilo]], vene näitleja (79) * 26. august – [[Tauno Pääslane]], eesti muusik ja Eesti Rahvusringhäälingu valgustaja (52) *[[27. august]] – [[Carla Marchelli]], itaalia mäesuusataja (91) * 27. august – [[Ratko Mladić]], Serblaste Vabariigi sõjaväelane ja sõjakurjategija (84) *[[28. august]] – [[Harald V]], Norra kuningas (89) * 28. august – [[Priit Aimla]], Eesti humorist, kirjanik ja poliitik (85) * 28. august – [[Li Weikang]], hiina Pekingi ooperi lauljanna ja näitlejanna (79) * 28. august – [[Nicolae Ungureanu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (69) *[[29. august]] – [[Andrzej Wielowieyski]], Poola jurist ja poliitik (98) * 29. august – [[Narana Coissoró]], Portugali jurist, õigusteadlane ja poliitik (94) * 29. august – [[Franco Fontana]], itaalia fotograaf (92) * 29. august – [[Antonio Landeta y Álvarez-Valdés]], Hispaania poliitik (89) * 29. august – [[Giacomo Aimoni]], itaalia suusahüppaja (86) * 29. august – [[Peep Koidu]], eesti suusataja (59) * 29. august – [[Antonino Fogliani]], itaalia dirigent (50) *[[30. august]] – [[Iván T. Berend]], Ungari ajaloolane (95) * 30. august – [[Slobodan Šnajder]], horvaadi kirjanik ja publitsist (78) * 30. august – [[Tony Mundine]], Austraalia poksija (75) * 30. august – [[Aivar Israel]], eesti jalgpallitreener, jalgpallikohtunik ja jalgpallur (58) *[[31. august]] – [[Édouard Balladur]], Prantsusmaa poliitik (97) * 31. august – [[Ada Yonath]], Iisraeli biokeemik (87) * 31. august – [[Elco Brinkman]], Hollandi poliitik ja ettevõtja (78) * 31. august – [[Vladimir Lakejev]], Venemaa poliitik (77) * 31. august – [[Artūras Fomenka]], leedu jalgpallur (49) *august – [[Brent Carter]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (77) *august – [[Sten Erik Allikas]], eesti koomik ja raadiohääl (44) == September == *[[1. september]] – [[Geles Cabrera]], Mehhiko skulptor (100) * 1. september – [[Jean-Paul Rappeneau]], prantsuse filmilavastaja ja stsenarist (94) *[[2. september]] – [[Raif Dizdarević]], Jugoslaavia ja Bosnia poliitik (99) *[[3. september]] – [[Fabio Mussi]], Itaalia poliitik (78) * 3. september – [[Milan Ohnisko]], tšehhi luuletaja, toimetaja ja publitsist (61) [[Kategooria:2026]] caxr4hrstjes7d0fupva15v0qdo1b0j 7228243 7228226 2026-09-03T15:57:20Z Velirand 67997 /* September */ 7228243 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Reagan Wilson]], Ameerika Ühendriikide modell ja näitleja (79) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ago Kallandi]], eesti spordiajakirjanik, -ajaloolane ja pedagoog (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Vilju Lilleleht]], eesti ornitoloog (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88) * 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Kōji Tanaka]], Jaapani jalgpallur (70) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * 29. mai – [[Lauren Bennett]], inglise laulja (36) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86) * 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84) * 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92) * 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91) * 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) * [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97) * 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93) * 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86) * 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85) * 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84) * 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68) * 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51) * 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34) * [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93) * 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88) * 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87) * 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84) * 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) * [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98) *7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92) * 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85) * 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84) * 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59) * [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89) * 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80) * 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) * 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58) * [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94) * 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93) * 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38) * [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94) * 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92) * 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84) * 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84) * 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73) * 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54) *[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89) * 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88) * 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87) * 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86) * 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75) * 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47) *[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100) * 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) * 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85) * 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79) * 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49) * 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42) *[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93) * 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91) * 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88) * 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81) * 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67) * 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36) *[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83) * juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83) * 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78) * 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57) * 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32) * 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28) *[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96) * 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91) * 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81) * 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47) * 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45) * 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35) *[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86) * 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83) * 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81) * 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78) * 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35) *[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98) * 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87) * 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81) * 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64) * 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56) *[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96) * 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93) * 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93) * 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82) * 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81) *[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90) * 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88) * 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87) * 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85) * 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83) * 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79) * 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69) * 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58) *[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101) * 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98) * 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96) * 20. juuni – [[Akihiro Miwa]], Jaapani näitleja ja laulja (91) * 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82) * 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76) *[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98) * 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94) * 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87) * 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82) * 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71) * 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67) *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100) * 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94) * 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93) * 22. juuni – [[Wolfgang Behrendt]], Saksamaa poksija (90) * 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89) * 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80) * 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43) * 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24) *[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87) * 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86) * 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81) * 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48) * 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32) *[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98) * 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87) * 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84) * 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24) *[[25. juuni]] – [[Wan Shaofen]], Hiina poliitik (95) *25. juuni – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) * 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65) * 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28) *[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98) * 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96) * 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86) * 26. juuni – [[Martha Lillard]], viimane [[raudkops]]u kasutanud inimene USA-s (78) * 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77) * 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75) * 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75) * 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73) * 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54) * 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44) *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98) *27. juuni – [[Anna Dawson]], inglise näitleja ja laulja (88) * 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63) *[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98) * 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86) * 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82) * 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65) * 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63) *[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94) *29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91) * 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90) * 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88) * 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86) *[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97) * 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94) * 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80) * 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74) * 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68) == Juuli == * [[1. juuli]] – [[Roger Vangheluwe]], Belgia katoliku vaimulik (89) * 1. juuli – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82) * 1. juuli – [[Toomas Kaldma]], Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (82) * 1. juuli – [[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (48) * [[2. juuli]] – [[Susana Freyre]], Argentina näitleja (96) * 2. juuli – [[Danuta Grabowska]], Poola poliitik ja õpetaja (83) * 2. juuli – [[Goran Rakočević]], serbia korvpallur (79) * 2. juuli – [[Margus Tammekivi]], eesti jurist, poliitik ja sporditegelane (70) * 2. juuli – [[Hikaru Kurosaki]], jaapani näitleja ja kaskadöör (64) * [[3. juuli]] – [[Peter Higham]], inglise jalgpallur (95) * 3. juuli – [[Weiron Holmberg]], Rootsi näitleja (91) * 3. juuli – [[Yukiko Nikaido]], Jaapani näitleja (87) * 3. juuli – [[Shahrnush Parsipur]], Iraani kirjanik (80) * 3. juuli – [[Zrinko Ogresta]], horvaadi stsenarist ja filmilavastaja (67) * [[4. juuli]] – [[Koço Qendro]], albaania näitleja (99) * 4. juuli – [[Bill Archer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98) * 4. juuli – [[Moritz de Hadeln]], Šveitsi dokumentaalfilmilavastaja ja fotograaf (85) * 4. juuli – [[Stephen Francis]], Jamaica kergejõustikutreener (64) * 4. juuli – [[Grzegorz Miętus]], poola suusahüppaja (33) * [[5. juuli]] – [[Adolf Seger]], saksa maadleja (81) * 5. juuli – [[Jiří Pták]], tšehhi sõudja (80) * 5. juuli – [[Toomas Turb]], eesti keskmaajooksja ja treener (69) * 5. juuli – [[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik (59) * [[6. juuli]] – [[Carmelo Cedrún]], Hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (95) * 6. juuli – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener (94) * 6. juuli – [[Louise Lasser]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) * 6. juuli – [[Vladimir Okrepilov]], vene majandusteadlane (82) * [[7. juuli]] – [[Beniamino Di Giacomo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 7. juuli – [[Megas]], islandi laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (81) * 7. juuli – [[Marc Messier]], Kanada näitleja (78) * [[8. juuli]] – [[Wally Funk]], Ameerika Ühendriikide lendur (87) * 8. juuli – [[Leo van Veen]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * 8. juuli – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja (75) * [[9. juuli]] – [[Nam-nguen Boonnak]], tai näitlejanna (86) * 9. juuli – [[Randolph Mantooth]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. juuli – [[Ann Widdecombe]], Suurbritannia poliitik (78) * 9. juuli – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (78) * 9. juuli – [[Peter Van Norden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) * [[10. juuli]] – [[Đorđe Kadijević]], serbia filmilavastaja ja stsenarist (93) * 10. juuli – [[Roland Collombin]], Šveitsi mäesuusataja (75) * 10. juuli – [[Aleksandǎr Aleksandrov]], Bulgaaria kosmonaut (74) * 10. juuli – [[Samuel Golomb]], Eesti haridus- ja kultuuritegelane, ajakirjanik ja toimetaja (69) * 10. juuli – [[Jan Tammik]], eesti maalikunstnik (56) * [[11. juuli]] – [[Antonio Rattín]], Argentina jalgpallur (89) * 11. juuli – [[Peppino di Capri]], itaalia poplaulja, laulukirjutaja ja pianist (87) * 11. juuli – [[Susumu Tonegawa]], Jaapani molekulaarbioloog (86) * 11. juuli – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (71) * 11. juuli – [[Jayden Adams]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (25) * [[12. juuli]] – [[Muhammad Jamiruddin Sircar]], Bangladeshi poliitik ja advokaat (94) * 12. juuli – [[Günter Kuntz]], saksa jalgpallur (87) * 12. juuli – [[Wai Ching Ho]], Hongkongi näitlejanna (82) * 12. juuli – [[Ḩamad ibn Khalīfah Āl Thānī]], Katari emiir (74) * 12. juuli – [[Scott Bryce]], Ameerika Ühendriikide näitleja (68) * [[13. juuli]] – [[Pedro Ignacio Calderón]], Argentina muusik ja dirigent (92) * 13. juuli – [[Luis Goytisolo]], hispaaniakeelne katalaani kirjanik (91) * 13. juuli – [[Manfred Manglitz]], saksa jalgpallur (86) * 13. juuli – [[Hervé Hasquin]], Belgia ajaloolane ja poliitik (83) * 13. juuli – [[Sam Neill]], Uus-Meremaa näitleja (78) * 13. juuli – [[Nansun Shi]], Hongkongi filmiprodutsent (74) * 13. juuli – [[Rob Dieperink]], Hollandi jalgpallikohtunik ja videokohtunik (38) * [[14. juuli]] – [[Elsa Aguirre]], Mehhiko näitleja (95) * 14. juuli – [[Little Gerhard]], rootsi laulja ja rockmuusik (92) * 14. juuli – [[Cees Geel]], hollandi näitleja (61) * 14. juuli – [[Galina Kukleva]], Venemaa laskesuusataja (53) * [[15. juuli]] – [[Margarita Andrey]], hispaania näitleja (99) * 15. juuli – [[Máro Kontoú]], Kreeka näitleja ja poliitik (92) * 15. juuli – [[Hal Williams]], Ameerika Ühendriikide näitleja (91) * 15. juuli – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane (86) * 15. juuli – [[John Esposito]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane ja islamoloog (86) * 15. juuli – [[Guy Scott]], inglise päritolu Sambia poliitik (82) *[[16. juuli]] – [[Rudolph A. Marcus]], Ameerika Ühendriikide keemik (102) * 16. juuli – [[René Urtreger]], prantsuse pianist (92) * 16. juuli – [[Brenda Fricker]], iiri näitleja (81) * 16. juuli – [[Isamu Sonoda]], jaapani judoka (79) * 16. juuli – [[Madis Reemann]], eesti pedagoog (73) * 16. juuli – [[Kristjan Svirgsden]], eesti dokumentalist ja operaator (71) * 16. juuli – [[Feras Esmaeel]], Süüria jalgpallur (43) *[[17. juuli]] – [[Bill Birch]], Uus-Meremaa poliitik (92) * 17. juuli – [[Osvaldo Bagnoli]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (91) * 17. juuli – [[Freddy Cannon]], Ameerika Ühendriikide laulja (89) * 17. juuli – [[Garfield Sobers]], Barbadose kriketimängija (89) * 17. juuli – [[Raimo Kõlli]], eesti mullateadlane (86) * 17. juuli – [[Arvi Altmäe]], eesti arhitekt ja koolijuht (83) *[[18. juuli]] – [[Chen Gang]], hiina helilooja (91) * 18. juuli – [[Moses Ali]], Uganda jurist, sõjaväelane ja poliitik (87) * 18. juuli – [[Tim Murphy]], Ameerika Ühendriikide poliitik (73) * 18. juuli – [[Sergei Šolohhov]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (67) * 18. juuli – [[Jennifer Finch]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja, disainer ja fotograaf (59) * 18. juuli – [[Hannah Rapp]], Ameerika Ühendriikide poksija (26) *[[19. juuli]] – [[Israel Pincas]], Iisraeli luuletaja (91) * 19. juuli – [[Jaroslav Zvěřina]], Tšehhi poliitik (83) * 19. juuli – [[Holger Brück]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 19. juuli – [[Toshiaki Fushimi]], jaapani jalgrattur (50) *[[20. juuli]] – [[Francesco Massaro]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (90) * 20. juuli – [[Patrick Tse]], Hongkongi näitleja (89) * 20. juuli – [[Eddie Joyal]], Kanada jäähokimängija (86) * 20. juuli – [[Chang Chang-sun]], Lõuna-Korea vabamaadleja (83) * 20. juuli – [[Kevin Keegan]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * 20. juuli – [[Dmitri Podnozov]], vene näitleja (64) * 20. juuli – [[David Lucas]], Hispaania poliitik (58) * 20. juuli – [[Usalifa Jose Indi]], Guinea-Bissau jalgpallur (26) *[[21. juuli]] – [[Olivera Katarina]], serbia näitleja ja laulja (86) * 21. juuli – [[Erwin Vandendaele]], hollandi jalgpallur (81) * 21. juuli – [[Olaf Tufte]], norra sõudja, kahekordne olümpiavõitja (50) * 21. juuli – [[Kaylee Hottle]], Ameerika Ühendriikide näitleja (18) *[[22. juuli]] – [[Luiz Carlos Barreto]], Brasiilia filmiprodutsent ja stsenarist (98) * 22. juuli – [[Celina Jesionowska]], Poola jooksja (92) * 22. juuli – [[Oliver Jones]], Kanada džässpianist (91) * 22. juuli – [[Chuck Russell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (74) *[[23. juuli]] – [[Adela Mărculescu]], rumeenia näitleja (87) * 23. juuli – [[Vassili Parhomtšuk]], vene füüsik (79) * 23. juuli – [[Jury Chaščavacki]], valgevene filmilavastaja ja stsenarist (78) * 23. juuli – [[William Orbit]], inglise muusik ja muusikaprodutsent (69) * 23. juuli – [[Keigo Higashino]], Jaapani kirjanik (68) * 23. juuli – [[Hanna Drul]], ukraina keraamik (65) *[[24. juuli]] – [[Mary de Rachewiltz]], Itaalia-Ameerika Ühendriikide luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija (101) * 24. juuli – [[Achito Vivas]], Colombia jalgpallur (92) * 24. juuli – [[Chun Yong-taek]], Lõuna-Korea poliitik (88) * 24. juuli – [[Akbar Abdi]], Iraani näitleja (65) * 24. juuli – [[Kalilou Traoré]], Mali jalgpallur (38) *[[25. juuli]] – [[John Horam]], Suurbritannia poliitik (87) * 25. juuli – [[Ambrogio Colombo]], itaalia jalgrattur (86) * 25. juuli – [[Bill Oddie]], briti koomik ja looduskaitsja (85) * 25. juuli – [[Marie-Paule Belle]], prantsuse laulja ja pianist (80) *[[26. juuli]] – [[Betye Saar]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (99) * 26. juuli – [[Milan Knížák]], tšehhi kunstnik ja muusik (86) *[[27. juuli]] – [[Juhan Uustalu]], eesti mootorrattasportlane (77) * 27. juuli – [[Takeaki Matsumoto]], Jaapani poliitik (67) * 27. juuli – [[Johannes Krisch]], Austria näitleja (59) *[[28. juuli]] – [[Erwin Engeler]], Šveitsi matemaatik (96) * 28. juuli – [[Raoul Vaneigem]], Belgia kirjanik ja filosoof (92) * 28. juuli – [[Pablo Garrido]], Mehhiko kergejõustiklane (88) * 28. juuli – [[Kristina Carlson]], soome kirjanik (76) * 28. juuli – [[Benjamin Alire Sáenz]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (71) * 28. juuli – [[Kavinsky]], Prantsuse elektroonilise muusika produtsent ja DJ (50) *[[29. juuli]] – [[Jochen Bohl]], saksa luterlik vaimulik ja teoloog (76) * 29. juuli – [[Jarosław Jechorek]], poola korvpallur (65) * 29. juuli – [[Billy Ray Smith Jr.]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (64) * 29. juuli – [[Glen Hansard]], iiri laulja, laulukirjutaja ja näitleja (56) * 29. juuli – [[Tássio]], Brasiilia jalgpallur (41) *[[30. juuli]] – [[Marģers Vestermanis]], juudi rahvusest Läti ajaloolane (100) * 30. juuli – [[Iga Cembrzyńska]], poola näitleja ja stsenarist (87) * 30. juuli – [[Kazimira Prunskienė]], Leedu poliitik ja majandusteadlane (83) * 30. juuli – [[Ivan Jadeška]], Valgevene korvpallur (81) * 30. juuli – [[Donatille Mukabalisa]], Rwanda jurist ja poliitik (66) * 30. juuli – [[Manolo Solo]], hispaania näitleja (62) * 30. juuli – [[Nirmal Purja]], magari rahvusest Nepali alpinist (43) *[[31. juuli]] – [[František Laurin]], tšehhi teatri- ja filmilavastaja (91) * 31. juuli – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 31. juuli – [[Franco Baresi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 31. juuli – [[Tiit Sepp]], eesti notar (60) * 31. juuli – [[Dragiša Milojković]], serbia näitleja (55) * 31. juuli – [[Aleksei Murõgin]], Venemaa jäähokimängija (39) == August == *[[1. august]] – [[Philip Ruppe]], Ameerika Ühendriikide poliitik (99) *1. august – [[Nəriman Həsənzadə]], aserbaidžaani luuletaja ja näitekirjanik (95) * 1. august – [[Monty Roberts]], Ameerika Ühendriikide hobusetreener (91) * 1. august – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 1. august – [[Marijke Moser]], Šveitsi kesk- ja pikamaajooksja (79) * 1. august – [[Natalia Dontcheva]], bulgaaria näitleja (56) * 1. august – [[Ryotaro Shimizu]], jaapani näitleja (37) *[[2. august]] – [[Ioánnis Varvitsiótis]], Kreeka poliitik (93) * 2. august – [[Bill Goichberg]], Ameerika Ühendriikide maletaja ja maletegelane (83) * 2. august – [[Kay Granger]], Ameerika Ühendriikide poliitik (83) * 2. august – [[Sepp Puschnig]], Austria jäähokimängija (79) * 2. august – [[Monika Helfer]], Austria kirjanik (78) *[[3. august]] – [[Anthony Kenny]], Briti filosoof (95) * 3. august – [[Jon Cypher]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *3. august – [[Grace Chang]], Hongkongi näitleja ja laulja (93) * 3. august – [[Paula Alí]], Kuuba näitleja (88) * 3. august – [[Iván Szelényi]], Ungari-Ameerika Ühendriikide sotsioloog (88) * 3. august – [[Hatsuo Royama]], Jaapani karateka (78) * 3. august – [[Ruslan Taramov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poksija (61) * 3. august – [[Mateusz Bąk]], poola jalgpallur (43) * 3. august – [[Allan Nascimento]], brasiilia vabavõitleja (34) *[[4. august]] – [[Nils Eklund]], Rootsi näitleja (99) *4. august – [[Daniele Amati]], itaalia füüsikateoreetik (94) * 4. august – [[D. Y. Patil]], India poliitik (90) * 4. august – [[Klaus Hänsch]], Saksa poliitik (87) * 4. august – [[Bruno Campanella]], itaalia dirigent (83) *[[5. august]] – [[Jean Lodge]], inglise näitleja (99) * 5. august – [[Didier Decoin]], prantsuse kirjanik ja stsenarist (81) * 5. august – [[Zoltán Melis]], Ungari sõudja (78) * 5. august – [[Ardaq Ämırkūlov]], kasahhi filmilavastaja (70) * 5. august – [[Cozell McQueen]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (64) * 5. august – [[Oleksi Jukov]], Ukraina arheoloog (40) *[[6. august]] – [[Kuulo Kalamees]], eesti mükoloog (92) * 6. august – [[Giuseppe Marchioro]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 6. august – [[Francesco Guccini]], itaalia laulja, laulukirjutaja, kirjanik ja näitleja (86) * 6. august – [[Daniel Sivan]], Iisraeli semitoloog (76) *[[7. august]] – [[Violet Hensley]], Ameerika Ühendriikide viiulimeister ja muusik (109) *7. august – [[Keiko Kishi]], Jaapani näitleja (93) *7. august – [[Mannon Ubaydullayev]], usbeki näitleja (86) * 7. august – [[Carola von Braun]], Saksamaa poliitik (83) * 7. august – [[Boris Conunov]], Moldova filmilavastaja ja stsenarist (79) *[[8. august]] – [[Ivo Šlaus]], horvaadi füüsik (94) * 8. august – [[Xaysomphone Phomvihane]], Laose poliitik (69) * 8. august – [[Jorge Messi]], Argentina ärimees ja jalgpalliagent (68) *[[9. august]] – [[Erkki Pystynen]], Soome poliitik (96) *9. august – [[Livio Berruti]], itaalia jooksja (87) * 9. august – [[Don Nelson]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (86) * 9. august – [[Ben Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja poliitik (84) * 9. august – [[Giancarlo Ferretti]], itaalia jalgrattur ja jalgrattatreener (84) * 9. august – [[Reggie Bannister]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. august – [[Ilja Kulešin]], Venemaa jalgpallur (25) *[[10. august]] – [[Pavel Sjutkin]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (104) * 10. august – [[Tiiu-Ann Salasoo]], eesti botaanik, pedagoogika- ja keeleteadlane (94) * 10. august – [[Vladimír Páral]], tšehhi kirjanik (93) * 10. august – [[Jean-Paul Rostagni]], prantsuse jalgpallur (78) *[[11. august]] – [[Guo Lanying]], hiina ooperilauja (sopran) (96) * 11. august – [[Ingeborg Friebe]], Saksa poliitik (95) * 11. august – [[Jill Gomez]], Trinidadi ja Tobago-Briti ooperilaulja (sopran) (83) * 11. august – [[Alaksandr Milinkievič]], Valgevene poliitik (79) * 11. august – [[Fiorenza Marchegiani]], itaalia näitleja (73) *[[12. august]] – [[Wang Xiji]], hiina kosmoseinsener (105) * 12. august – [[Zhu Rongji]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (97) * 12. august – [[Vello Reedik]], eesti tehnikateadlane (89) * 12. august – [[Silvia Monti]], itaalia näitleja (80) * 12. august – [[Takamitsu Ota]], jaapani jalgpallur (56) *[[13. august]] – [[Wolfgang Haber]], saksa bioloog (100) * 13. august – [[Mark Rydell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (97) * 13. august – [[Yukio Shimomura]], Jaapani jalgpallur (94) * 13. august – [[Carlos Domingos Massoni]], Brasiilia korvpallur (87) * 13. august – [[Helmut Lethen]], saksa germanist ja kultuuriteadlane (87) * 13. august – [[Katriina Rinne]], soome näitleja (86) * 13. august – [[Vito Gruosso]], Itaalia poliitik (78) * 13. august – [[Dumitru Marcu]], Rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 13. august – [[Prichard Colón]], Puerto Rico poksija (33) *[[14. august]] – [[Mohamed Serghini]], Maroko luuletaja (96) * 14. august – [[Arnon Soffer]], Iisraeli geograaf (90) * 14. august – [[Mary Heilmann]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (86) * 14. august – [[Francis Campaner]], prantsuse maanteerattur (80) * 14. august – [[Carla Tatò]], itaalia näitlejanna (79) * 14. august – [[Jimmy Rimmer]], Inglismaa jalgpallur (78) * 14. august – [[Örjan Ramberg]], rootsi näitleja (78) * 14. august – [[Dave Marsh]], Ameerika Ühendriikide muusikakriitik (76) * 14. august – [[Jason Arday]], Ghana päritolu Briti sotsioloog (41) * 14. august – [[Yayoi Kusama]], jaapani kunstnik (97) *[[15. august]] – [[Peggy Webber]], Ameerika Ühendriikide näitleja (100) *15. august – [[Joanna Rawik]], poola laulja, näitleja ja ajakirjanik (92) * 15. august – [[Stéfanos Mános]], Kreeka poliitik (86) * 15. august – [[Tommy John]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (83) * 15. august – [[Milena Zupančič]], sloveeni näitleja (79) * 15. august – [[Rufat Risqiyev]], usbeki poksija (76) * 15. august – [[Jan Frycz]], poola näitleja (72) * 15. august – [[Aleksandr Danilin]], vene psühhoterapeut, psühhiaater ja narkoloog (66) *[[16. august]] – [[Rex A. Wade]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (89) * 16. august – [[Hayden Panettiere]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (36) *[[17. august]] – [[Laura Cardoso]], Brasiilia näitleja (98) * 17. august – [[Klaus Törnudd]], Soome diplomaat ja politoloog (94) * 17. august – [[Patricia Elizabeth Easterling]], Briti klassikaline filoloog (92) * 17. august – [[Mike Bailey]], Inglismaa jalgpallur (84) * 17. august – [[Harry van der Kamp]], Hollandi ooperilaulja (79) * 17. august – [[Frank Beard]], Ameerika Ühendriikide trummar (77) * 17. august – [[Alex Fiorio]], itaalia rallisõitja (61) * 17. august – [[O. J. Brigance]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (56) *[[18. august]] – [[Fulvio Lucisano]], itaalia filmiprodutsent (98) * 18. august – [[Yvette Roudy]], Prantsusmaa poliitik (97) * 18. august – [[Glória Menezes]], Brasiilia näitleja (91) * 18. august – [[Konstantínos Tsoukalás]], Kreeka sotsioloog ja poliitik (89) * 18. august – [[Flavia Lattanzi]], itaalia jurist ja kohtunik (85) * 18. august – [[Shaul Mishal]], Iisraeli politoloog (81) * 18. august – [[Eduardo Maglioni]], Argentina jalgpallur (80) * 18. august – [[Igor Ahba]], Abhaasia diplomaat ja poliitik (77) * 18. august – [[Vedrana Rudan]], horvaadi ajakirjanik ja kirjanik (76) *[[19. august]] – [[Robert Mouynet]], prantsuse jalgpallur (96) * 19. august – [[Michele Pinto]], Itaalia poliitik (95) * 19. august – [[François Patriat]], Prantsusmaa poliitik (83) * 19. august – [[Tudor Chiriac]], Moldova helilooja ja muusikapedagoog (77) * 19. august – [[Serhi Kudelko]], ukraina ajaloolane (74) * 19. august – [[Bérangère Bonvoisin]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (73) * 19. august – [[Thomas Freienstein]], saksa jalgrattur (66) *[[20. august]] – [[Nancy Kissinger]], Ameerika Ühendriikide filantroop (92) * 20. august – [[Ileana Cotrubaş]], rumeenia ooperilaulja (sopran) (87) * 20. august – [[Mostafa Derkaoui]], Maroko filmilavastaja (81) * 20. august – [[Leonhard Soom]], eesti kergejõustikutreener (79) * 20. august – [[Farit Zigangirov]], tatari rahvusest Nõukogude Liidu maahokimängija (72) *[[21. august]] – [[Zdeněk Šesták]], tšehhi helilooja ja muusikateadlane (100) * 21. august – [[Anny Schlemm]], saksa ooperilaulja (97) * 21. august – [[Sowcar Janaki]], India näitlejanna (94) * 21. august – [[Nancy Kassebaum]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) * 21. august – [[Paul Gauselmann]], saksa ettevõtja (91) * 21. august – [[Janie Bradford]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (87) * 21. august – [[Frans Verbeeck]], Belgia maanteerattur (85) * 21. august – [[Iris Uuk]], eesti kunstnik (84) * 21. august – [[Jacques Van Gompel]], Belgia poliitik (79) * 21. august – [[Michael Wright]], Ameerika Ühendriikide näitleja (70) * 21. august – [[Matteo Fiorini]], San Marino poliitik (48) * 21. august – [[Zolani Tete]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poksija (38) *[[22. august]] – [[Manoel Dias]], Brasiilia jurist ja poliitik (88) * 22. august – [[Shelley Fabares]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (82) * 22. august – [[Siim Kallas]], Eesti poliitik (77) * 22. august – [[Alejandro Larrea]], Uruguay jalgpallur ja jalgpallitreener (59) * 22. august – [[Quevin Castro]], portugali jalgpallur (25) *[[23. august]] – [[Ennio Mattarelli]], itaalia laskesportlane (98) * 23. august – [[Tofiq Bakıxanov]], aserbaidžaani helilooja (95) * 23. august – [[Bun'yō Ishikawa]], jaapani fotograaf (88) * 23. august – [[Alcide Cerato]], itaalia maanteerattur (87) * 23. august – [[René Malo]], Kanada filmiprodutsent (84) * 23. august – [[Svein Mønnesland]], norra keeleteadlane (82) * 23. august – [[Boriss Ebzejev]], karatšai rahvusest Venemaa jurist ja poliitik (76) * 23. august – [[Orit Galili-Zucker]], Iisraeli ajakirjanik ja poliitikakonsultant (70) * 23. august – [[Jaan Tangsoo]], eesti kirjanik (63) *[[24. august]] – [[Philippe Bouvard]], prantsuse tele- ja raadiosaatejuht (96) * 24. august – [[Giorgio Blais]], Itaalia sõjaväelane (91) * 24. august – [[Klaus-Michael Kühne]], saksa ettevõtja (89) * 24. august – [[Chen Wu]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (71) * 24. august – [[Raik Kuusemets]], eesti trummar (63) * 24. august – [[Mirosław Różański]], Poola sõjaväelane ja poliitik (63) * 24. august – [[Ole Bjur]], taani jalgpallur (57) *[[25. august]] – [[Alois Leodolter]], Austria kahevõistleja ja suusahüppaja (95) * 25. august – [[Michele Zappella]], itaalia psühhiaater (90) * 25. august – [[Zheng Fengrong]], hiina naiskergejõustiklane, kõrgushüppaja (89) * 25. august – [[Dolly Parton]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja (80) * 25. august – [[Tim Curry]], inglise näitleja ja laulja (80) * 25. august – [[Kuku Kohli]], India filmilavastaja ja stsenarist (77) *[[26. august]] – [[Ole Andreasen]], Taani ajakirjanik ja poliitik (87) * 26. august – [[Peter Cullen]], Kanada häälnäitleja (85) * 26. august – [[Péter Nádas]], ungari kirjanik (83) * 26. august – [[Juri Tsurilo]], vene näitleja (79) * 26. august – [[Tauno Pääslane]], eesti muusik ja Eesti Rahvusringhäälingu valgustaja (52) *[[27. august]] – [[Carla Marchelli]], itaalia mäesuusataja (91) * 27. august – [[Ratko Mladić]], Serblaste Vabariigi sõjaväelane ja sõjakurjategija (84) *[[28. august]] – [[Harald V]], Norra kuningas (89) * 28. august – [[Priit Aimla]], Eesti humorist, kirjanik ja poliitik (85) * 28. august – [[Li Weikang]], hiina Pekingi ooperi lauljanna ja näitlejanna (79) * 28. august – [[Nicolae Ungureanu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (69) *[[29. august]] – [[Andrzej Wielowieyski]], Poola jurist ja poliitik (98) * 29. august – [[Narana Coissoró]], Portugali jurist, õigusteadlane ja poliitik (94) * 29. august – [[Franco Fontana]], itaalia fotograaf (92) * 29. august – [[Antonio Landeta y Álvarez-Valdés]], Hispaania poliitik (89) * 29. august – [[Giacomo Aimoni]], itaalia suusahüppaja (86) * 29. august – [[Peep Koidu]], eesti suusataja (59) * 29. august – [[Antonino Fogliani]], itaalia dirigent (50) *[[30. august]] – [[Iván T. Berend]], Ungari ajaloolane (95) * 30. august – [[Slobodan Šnajder]], horvaadi kirjanik ja publitsist (78) * 30. august – [[Tony Mundine]], Austraalia poksija (75) * 30. august – [[Aivar Israel]], eesti jalgpallitreener, jalgpallikohtunik ja jalgpallur (58) *[[31. august]] – [[Édouard Balladur]], Prantsusmaa poliitik (97) * 31. august – [[Ada Yonath]], Iisraeli biokeemik (87) * 31. august – [[Elco Brinkman]], Hollandi poliitik ja ettevõtja (78) * 31. august – [[Vladimir Lakejev]], Venemaa poliitik (77) * 31. august – [[Artūras Fomenka]], leedu jalgpallur (49) *august – [[Brent Carter]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (77) *august – [[Sten Erik Allikas]], eesti koomik ja raadiohääl (44) == September == *[[1. september]] – [[Geles Cabrera]], Mehhiko skulptor (100) * 1. september – [[Jean-Paul Rappeneau]], prantsuse filmilavastaja ja stsenarist (94) *[[2. september]] – [[Raif Dizdarević]], Jugoslaavia ja Bosnia poliitik (99) * 2. september – [[Gloria Steinem]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja feminist (92) *[[3. september]] – [[Fabio Mussi]], Itaalia poliitik (78) * 3. september – [[Milan Ohnisko]], tšehhi luuletaja, toimetaja ja publitsist (61) [[Kategooria:2026]] ef5oihdw3pkgzckwfm7skagbbkot5ct 7228248 7228243 2026-09-03T16:12:52Z Velirand 67997 /* September */ 7228248 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Reagan Wilson]], Ameerika Ühendriikide modell ja näitleja (79) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ago Kallandi]], eesti spordiajakirjanik, -ajaloolane ja pedagoog (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Vilju Lilleleht]], eesti ornitoloog (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88) * 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Kōji Tanaka]], Jaapani jalgpallur (70) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * 29. mai – [[Lauren Bennett]], inglise laulja (36) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86) * 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84) * 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92) * 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91) * 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) * [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97) * 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93) * 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86) * 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85) * 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84) * 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68) * 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51) * 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34) * [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93) * 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88) * 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87) * 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84) * 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) * [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98) *7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92) * 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85) * 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84) * 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59) * [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89) * 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80) * 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) * 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58) * [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94) * 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93) * 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38) * [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94) * 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92) * 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84) * 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84) * 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73) * 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54) *[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89) * 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88) * 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87) * 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86) * 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75) * 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47) *[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100) * 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) * 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85) * 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79) * 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49) * 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42) *[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93) * 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91) * 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88) * 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81) * 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67) * 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36) *[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83) * juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83) * 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78) * 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57) * 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32) * 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28) *[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96) * 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91) * 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81) * 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47) * 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45) * 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35) *[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86) * 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83) * 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81) * 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78) * 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35) *[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98) * 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87) * 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81) * 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64) * 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56) *[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96) * 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93) * 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93) * 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82) * 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81) *[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90) * 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88) * 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87) * 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85) * 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83) * 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79) * 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69) * 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58) *[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101) * 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98) * 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96) * 20. juuni – [[Akihiro Miwa]], Jaapani näitleja ja laulja (91) * 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82) * 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76) *[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98) * 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94) * 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87) * 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82) * 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71) * 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67) *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100) * 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94) * 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93) * 22. juuni – [[Wolfgang Behrendt]], Saksamaa poksija (90) * 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89) * 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80) * 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43) * 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24) *[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87) * 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86) * 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81) * 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48) * 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32) *[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98) * 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87) * 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84) * 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24) *[[25. juuni]] – [[Wan Shaofen]], Hiina poliitik (95) *25. juuni – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) * 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65) * 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28) *[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98) * 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96) * 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86) * 26. juuni – [[Martha Lillard]], viimane [[raudkops]]u kasutanud inimene USA-s (78) * 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77) * 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75) * 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75) * 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73) * 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54) * 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44) *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98) *27. juuni – [[Anna Dawson]], inglise näitleja ja laulja (88) * 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63) *[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98) * 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86) * 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82) * 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65) * 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63) *[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94) *29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91) * 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90) * 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88) * 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86) *[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97) * 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94) * 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80) * 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74) * 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68) == Juuli == * [[1. juuli]] – [[Roger Vangheluwe]], Belgia katoliku vaimulik (89) * 1. juuli – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82) * 1. juuli – [[Toomas Kaldma]], Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (82) * 1. juuli – [[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (48) * [[2. juuli]] – [[Susana Freyre]], Argentina näitleja (96) * 2. juuli – [[Danuta Grabowska]], Poola poliitik ja õpetaja (83) * 2. juuli – [[Goran Rakočević]], serbia korvpallur (79) * 2. juuli – [[Margus Tammekivi]], eesti jurist, poliitik ja sporditegelane (70) * 2. juuli – [[Hikaru Kurosaki]], jaapani näitleja ja kaskadöör (64) * [[3. juuli]] – [[Peter Higham]], inglise jalgpallur (95) * 3. juuli – [[Weiron Holmberg]], Rootsi näitleja (91) * 3. juuli – [[Yukiko Nikaido]], Jaapani näitleja (87) * 3. juuli – [[Shahrnush Parsipur]], Iraani kirjanik (80) * 3. juuli – [[Zrinko Ogresta]], horvaadi stsenarist ja filmilavastaja (67) * [[4. juuli]] – [[Koço Qendro]], albaania näitleja (99) * 4. juuli – [[Bill Archer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98) * 4. juuli – [[Moritz de Hadeln]], Šveitsi dokumentaalfilmilavastaja ja fotograaf (85) * 4. juuli – [[Stephen Francis]], Jamaica kergejõustikutreener (64) * 4. juuli – [[Grzegorz Miętus]], poola suusahüppaja (33) * [[5. juuli]] – [[Adolf Seger]], saksa maadleja (81) * 5. juuli – [[Jiří Pták]], tšehhi sõudja (80) * 5. juuli – [[Toomas Turb]], eesti keskmaajooksja ja treener (69) * 5. juuli – [[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik (59) * [[6. juuli]] – [[Carmelo Cedrún]], Hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (95) * 6. juuli – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener (94) * 6. juuli – [[Louise Lasser]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) * 6. juuli – [[Vladimir Okrepilov]], vene majandusteadlane (82) * [[7. juuli]] – [[Beniamino Di Giacomo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 7. juuli – [[Megas]], islandi laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (81) * 7. juuli – [[Marc Messier]], Kanada näitleja (78) * [[8. juuli]] – [[Wally Funk]], Ameerika Ühendriikide lendur (87) * 8. juuli – [[Leo van Veen]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * 8. juuli – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja (75) * [[9. juuli]] – [[Nam-nguen Boonnak]], tai näitlejanna (86) * 9. juuli – [[Randolph Mantooth]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. juuli – [[Ann Widdecombe]], Suurbritannia poliitik (78) * 9. juuli – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (78) * 9. juuli – [[Peter Van Norden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) * [[10. juuli]] – [[Đorđe Kadijević]], serbia filmilavastaja ja stsenarist (93) * 10. juuli – [[Roland Collombin]], Šveitsi mäesuusataja (75) * 10. juuli – [[Aleksandǎr Aleksandrov]], Bulgaaria kosmonaut (74) * 10. juuli – [[Samuel Golomb]], Eesti haridus- ja kultuuritegelane, ajakirjanik ja toimetaja (69) * 10. juuli – [[Jan Tammik]], eesti maalikunstnik (56) * [[11. juuli]] – [[Antonio Rattín]], Argentina jalgpallur (89) * 11. juuli – [[Peppino di Capri]], itaalia poplaulja, laulukirjutaja ja pianist (87) * 11. juuli – [[Susumu Tonegawa]], Jaapani molekulaarbioloog (86) * 11. juuli – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (71) * 11. juuli – [[Jayden Adams]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (25) * [[12. juuli]] – [[Muhammad Jamiruddin Sircar]], Bangladeshi poliitik ja advokaat (94) * 12. juuli – [[Günter Kuntz]], saksa jalgpallur (87) * 12. juuli – [[Wai Ching Ho]], Hongkongi näitlejanna (82) * 12. juuli – [[Ḩamad ibn Khalīfah Āl Thānī]], Katari emiir (74) * 12. juuli – [[Scott Bryce]], Ameerika Ühendriikide näitleja (68) * [[13. juuli]] – [[Pedro Ignacio Calderón]], Argentina muusik ja dirigent (92) * 13. juuli – [[Luis Goytisolo]], hispaaniakeelne katalaani kirjanik (91) * 13. juuli – [[Manfred Manglitz]], saksa jalgpallur (86) * 13. juuli – [[Hervé Hasquin]], Belgia ajaloolane ja poliitik (83) * 13. juuli – [[Sam Neill]], Uus-Meremaa näitleja (78) * 13. juuli – [[Nansun Shi]], Hongkongi filmiprodutsent (74) * 13. juuli – [[Rob Dieperink]], Hollandi jalgpallikohtunik ja videokohtunik (38) * [[14. juuli]] – [[Elsa Aguirre]], Mehhiko näitleja (95) * 14. juuli – [[Little Gerhard]], rootsi laulja ja rockmuusik (92) * 14. juuli – [[Cees Geel]], hollandi näitleja (61) * 14. juuli – [[Galina Kukleva]], Venemaa laskesuusataja (53) * [[15. juuli]] – [[Margarita Andrey]], hispaania näitleja (99) * 15. juuli – [[Máro Kontoú]], Kreeka näitleja ja poliitik (92) * 15. juuli – [[Hal Williams]], Ameerika Ühendriikide näitleja (91) * 15. juuli – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane (86) * 15. juuli – [[John Esposito]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane ja islamoloog (86) * 15. juuli – [[Guy Scott]], inglise päritolu Sambia poliitik (82) *[[16. juuli]] – [[Rudolph A. Marcus]], Ameerika Ühendriikide keemik (102) * 16. juuli – [[René Urtreger]], prantsuse pianist (92) * 16. juuli – [[Brenda Fricker]], iiri näitleja (81) * 16. juuli – [[Isamu Sonoda]], jaapani judoka (79) * 16. juuli – [[Madis Reemann]], eesti pedagoog (73) * 16. juuli – [[Kristjan Svirgsden]], eesti dokumentalist ja operaator (71) * 16. juuli – [[Feras Esmaeel]], Süüria jalgpallur (43) *[[17. juuli]] – [[Bill Birch]], Uus-Meremaa poliitik (92) * 17. juuli – [[Osvaldo Bagnoli]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (91) * 17. juuli – [[Freddy Cannon]], Ameerika Ühendriikide laulja (89) * 17. juuli – [[Garfield Sobers]], Barbadose kriketimängija (89) * 17. juuli – [[Raimo Kõlli]], eesti mullateadlane (86) * 17. juuli – [[Arvi Altmäe]], eesti arhitekt ja koolijuht (83) *[[18. juuli]] – [[Chen Gang]], hiina helilooja (91) * 18. juuli – [[Moses Ali]], Uganda jurist, sõjaväelane ja poliitik (87) * 18. juuli – [[Tim Murphy]], Ameerika Ühendriikide poliitik (73) * 18. juuli – [[Sergei Šolohhov]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (67) * 18. juuli – [[Jennifer Finch]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja, disainer ja fotograaf (59) * 18. juuli – [[Hannah Rapp]], Ameerika Ühendriikide poksija (26) *[[19. juuli]] – [[Israel Pincas]], Iisraeli luuletaja (91) * 19. juuli – [[Jaroslav Zvěřina]], Tšehhi poliitik (83) * 19. juuli – [[Holger Brück]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 19. juuli – [[Toshiaki Fushimi]], jaapani jalgrattur (50) *[[20. juuli]] – [[Francesco Massaro]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (90) * 20. juuli – [[Patrick Tse]], Hongkongi näitleja (89) * 20. juuli – [[Eddie Joyal]], Kanada jäähokimängija (86) * 20. juuli – [[Chang Chang-sun]], Lõuna-Korea vabamaadleja (83) * 20. juuli – [[Kevin Keegan]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * 20. juuli – [[Dmitri Podnozov]], vene näitleja (64) * 20. juuli – [[David Lucas]], Hispaania poliitik (58) * 20. juuli – [[Usalifa Jose Indi]], Guinea-Bissau jalgpallur (26) *[[21. juuli]] – [[Olivera Katarina]], serbia näitleja ja laulja (86) * 21. juuli – [[Erwin Vandendaele]], hollandi jalgpallur (81) * 21. juuli – [[Olaf Tufte]], norra sõudja, kahekordne olümpiavõitja (50) * 21. juuli – [[Kaylee Hottle]], Ameerika Ühendriikide näitleja (18) *[[22. juuli]] – [[Luiz Carlos Barreto]], Brasiilia filmiprodutsent ja stsenarist (98) * 22. juuli – [[Celina Jesionowska]], Poola jooksja (92) * 22. juuli – [[Oliver Jones]], Kanada džässpianist (91) * 22. juuli – [[Chuck Russell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (74) *[[23. juuli]] – [[Adela Mărculescu]], rumeenia näitleja (87) * 23. juuli – [[Vassili Parhomtšuk]], vene füüsik (79) * 23. juuli – [[Jury Chaščavacki]], valgevene filmilavastaja ja stsenarist (78) * 23. juuli – [[William Orbit]], inglise muusik ja muusikaprodutsent (69) * 23. juuli – [[Keigo Higashino]], Jaapani kirjanik (68) * 23. juuli – [[Hanna Drul]], ukraina keraamik (65) *[[24. juuli]] – [[Mary de Rachewiltz]], Itaalia-Ameerika Ühendriikide luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija (101) * 24. juuli – [[Achito Vivas]], Colombia jalgpallur (92) * 24. juuli – [[Chun Yong-taek]], Lõuna-Korea poliitik (88) * 24. juuli – [[Akbar Abdi]], Iraani näitleja (65) * 24. juuli – [[Kalilou Traoré]], Mali jalgpallur (38) *[[25. juuli]] – [[John Horam]], Suurbritannia poliitik (87) * 25. juuli – [[Ambrogio Colombo]], itaalia jalgrattur (86) * 25. juuli – [[Bill Oddie]], briti koomik ja looduskaitsja (85) * 25. juuli – [[Marie-Paule Belle]], prantsuse laulja ja pianist (80) *[[26. juuli]] – [[Betye Saar]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (99) * 26. juuli – [[Milan Knížák]], tšehhi kunstnik ja muusik (86) *[[27. juuli]] – [[Juhan Uustalu]], eesti mootorrattasportlane (77) * 27. juuli – [[Takeaki Matsumoto]], Jaapani poliitik (67) * 27. juuli – [[Johannes Krisch]], Austria näitleja (59) *[[28. juuli]] – [[Erwin Engeler]], Šveitsi matemaatik (96) * 28. juuli – [[Raoul Vaneigem]], Belgia kirjanik ja filosoof (92) * 28. juuli – [[Pablo Garrido]], Mehhiko kergejõustiklane (88) * 28. juuli – [[Kristina Carlson]], soome kirjanik (76) * 28. juuli – [[Benjamin Alire Sáenz]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (71) * 28. juuli – [[Kavinsky]], Prantsuse elektroonilise muusika produtsent ja DJ (50) *[[29. juuli]] – [[Jochen Bohl]], saksa luterlik vaimulik ja teoloog (76) * 29. juuli – [[Jarosław Jechorek]], poola korvpallur (65) * 29. juuli – [[Billy Ray Smith Jr.]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (64) * 29. juuli – [[Glen Hansard]], iiri laulja, laulukirjutaja ja näitleja (56) * 29. juuli – [[Tássio]], Brasiilia jalgpallur (41) *[[30. juuli]] – [[Marģers Vestermanis]], juudi rahvusest Läti ajaloolane (100) * 30. juuli – [[Iga Cembrzyńska]], poola näitleja ja stsenarist (87) * 30. juuli – [[Kazimira Prunskienė]], Leedu poliitik ja majandusteadlane (83) * 30. juuli – [[Ivan Jadeška]], Valgevene korvpallur (81) * 30. juuli – [[Donatille Mukabalisa]], Rwanda jurist ja poliitik (66) * 30. juuli – [[Manolo Solo]], hispaania näitleja (62) * 30. juuli – [[Nirmal Purja]], magari rahvusest Nepali alpinist (43) *[[31. juuli]] – [[František Laurin]], tšehhi teatri- ja filmilavastaja (91) * 31. juuli – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 31. juuli – [[Franco Baresi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 31. juuli – [[Tiit Sepp]], eesti notar (60) * 31. juuli – [[Dragiša Milojković]], serbia näitleja (55) * 31. juuli – [[Aleksei Murõgin]], Venemaa jäähokimängija (39) == August == *[[1. august]] – [[Philip Ruppe]], Ameerika Ühendriikide poliitik (99) *1. august – [[Nəriman Həsənzadə]], aserbaidžaani luuletaja ja näitekirjanik (95) * 1. august – [[Monty Roberts]], Ameerika Ühendriikide hobusetreener (91) * 1. august – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 1. august – [[Marijke Moser]], Šveitsi kesk- ja pikamaajooksja (79) * 1. august – [[Natalia Dontcheva]], bulgaaria näitleja (56) * 1. august – [[Ryotaro Shimizu]], jaapani näitleja (37) *[[2. august]] – [[Ioánnis Varvitsiótis]], Kreeka poliitik (93) * 2. august – [[Bill Goichberg]], Ameerika Ühendriikide maletaja ja maletegelane (83) * 2. august – [[Kay Granger]], Ameerika Ühendriikide poliitik (83) * 2. august – [[Sepp Puschnig]], Austria jäähokimängija (79) * 2. august – [[Monika Helfer]], Austria kirjanik (78) *[[3. august]] – [[Anthony Kenny]], Briti filosoof (95) * 3. august – [[Jon Cypher]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *3. august – [[Grace Chang]], Hongkongi näitleja ja laulja (93) * 3. august – [[Paula Alí]], Kuuba näitleja (88) * 3. august – [[Iván Szelényi]], Ungari-Ameerika Ühendriikide sotsioloog (88) * 3. august – [[Hatsuo Royama]], Jaapani karateka (78) * 3. august – [[Ruslan Taramov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poksija (61) * 3. august – [[Mateusz Bąk]], poola jalgpallur (43) * 3. august – [[Allan Nascimento]], brasiilia vabavõitleja (34) *[[4. august]] – [[Nils Eklund]], Rootsi näitleja (99) *4. august – [[Daniele Amati]], itaalia füüsikateoreetik (94) * 4. august – [[D. Y. Patil]], India poliitik (90) * 4. august – [[Klaus Hänsch]], Saksa poliitik (87) * 4. august – [[Bruno Campanella]], itaalia dirigent (83) *[[5. august]] – [[Jean Lodge]], inglise näitleja (99) * 5. august – [[Didier Decoin]], prantsuse kirjanik ja stsenarist (81) * 5. august – [[Zoltán Melis]], Ungari sõudja (78) * 5. august – [[Ardaq Ämırkūlov]], kasahhi filmilavastaja (70) * 5. august – [[Cozell McQueen]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (64) * 5. august – [[Oleksi Jukov]], Ukraina arheoloog (40) *[[6. august]] – [[Kuulo Kalamees]], eesti mükoloog (92) * 6. august – [[Giuseppe Marchioro]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 6. august – [[Francesco Guccini]], itaalia laulja, laulukirjutaja, kirjanik ja näitleja (86) * 6. august – [[Daniel Sivan]], Iisraeli semitoloog (76) *[[7. august]] – [[Violet Hensley]], Ameerika Ühendriikide viiulimeister ja muusik (109) *7. august – [[Keiko Kishi]], Jaapani näitleja (93) *7. august – [[Mannon Ubaydullayev]], usbeki näitleja (86) * 7. august – [[Carola von Braun]], Saksamaa poliitik (83) * 7. august – [[Boris Conunov]], Moldova filmilavastaja ja stsenarist (79) *[[8. august]] – [[Ivo Šlaus]], horvaadi füüsik (94) * 8. august – [[Xaysomphone Phomvihane]], Laose poliitik (69) * 8. august – [[Jorge Messi]], Argentina ärimees ja jalgpalliagent (68) *[[9. august]] – [[Erkki Pystynen]], Soome poliitik (96) *9. august – [[Livio Berruti]], itaalia jooksja (87) * 9. august – [[Don Nelson]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (86) * 9. august – [[Ben Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja poliitik (84) * 9. august – [[Giancarlo Ferretti]], itaalia jalgrattur ja jalgrattatreener (84) * 9. august – [[Reggie Bannister]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. august – [[Ilja Kulešin]], Venemaa jalgpallur (25) *[[10. august]] – [[Pavel Sjutkin]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (104) * 10. august – [[Tiiu-Ann Salasoo]], eesti botaanik, pedagoogika- ja keeleteadlane (94) * 10. august – [[Vladimír Páral]], tšehhi kirjanik (93) * 10. august – [[Jean-Paul Rostagni]], prantsuse jalgpallur (78) *[[11. august]] – [[Guo Lanying]], hiina ooperilauja (sopran) (96) * 11. august – [[Ingeborg Friebe]], Saksa poliitik (95) * 11. august – [[Jill Gomez]], Trinidadi ja Tobago-Briti ooperilaulja (sopran) (83) * 11. august – [[Alaksandr Milinkievič]], Valgevene poliitik (79) * 11. august – [[Fiorenza Marchegiani]], itaalia näitleja (73) *[[12. august]] – [[Wang Xiji]], hiina kosmoseinsener (105) * 12. august – [[Zhu Rongji]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (97) * 12. august – [[Vello Reedik]], eesti tehnikateadlane (89) * 12. august – [[Silvia Monti]], itaalia näitleja (80) * 12. august – [[Takamitsu Ota]], jaapani jalgpallur (56) *[[13. august]] – [[Wolfgang Haber]], saksa bioloog (100) * 13. august – [[Mark Rydell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (97) * 13. august – [[Yukio Shimomura]], Jaapani jalgpallur (94) * 13. august – [[Carlos Domingos Massoni]], Brasiilia korvpallur (87) * 13. august – [[Helmut Lethen]], saksa germanist ja kultuuriteadlane (87) * 13. august – [[Katriina Rinne]], soome näitleja (86) * 13. august – [[Vito Gruosso]], Itaalia poliitik (78) * 13. august – [[Dumitru Marcu]], Rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 13. august – [[Prichard Colón]], Puerto Rico poksija (33) *[[14. august]] – [[Mohamed Serghini]], Maroko luuletaja (96) * 14. august – [[Arnon Soffer]], Iisraeli geograaf (90) * 14. august – [[Mary Heilmann]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (86) * 14. august – [[Francis Campaner]], prantsuse maanteerattur (80) * 14. august – [[Carla Tatò]], itaalia näitlejanna (79) * 14. august – [[Jimmy Rimmer]], Inglismaa jalgpallur (78) * 14. august – [[Örjan Ramberg]], rootsi näitleja (78) * 14. august – [[Dave Marsh]], Ameerika Ühendriikide muusikakriitik (76) * 14. august – [[Jason Arday]], Ghana päritolu Briti sotsioloog (41) * 14. august – [[Yayoi Kusama]], jaapani kunstnik (97) *[[15. august]] – [[Peggy Webber]], Ameerika Ühendriikide näitleja (100) *15. august – [[Joanna Rawik]], poola laulja, näitleja ja ajakirjanik (92) * 15. august – [[Stéfanos Mános]], Kreeka poliitik (86) * 15. august – [[Tommy John]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (83) * 15. august – [[Milena Zupančič]], sloveeni näitleja (79) * 15. august – [[Rufat Risqiyev]], usbeki poksija (76) * 15. august – [[Jan Frycz]], poola näitleja (72) * 15. august – [[Aleksandr Danilin]], vene psühhoterapeut, psühhiaater ja narkoloog (66) *[[16. august]] – [[Rex A. Wade]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (89) * 16. august – [[Hayden Panettiere]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (36) *[[17. august]] – [[Laura Cardoso]], Brasiilia näitleja (98) * 17. august – [[Klaus Törnudd]], Soome diplomaat ja politoloog (94) * 17. august – [[Patricia Elizabeth Easterling]], Briti klassikaline filoloog (92) * 17. august – [[Mike Bailey]], Inglismaa jalgpallur (84) * 17. august – [[Harry van der Kamp]], Hollandi ooperilaulja (79) * 17. august – [[Frank Beard]], Ameerika Ühendriikide trummar (77) * 17. august – [[Alex Fiorio]], itaalia rallisõitja (61) * 17. august – [[O. J. Brigance]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (56) *[[18. august]] – [[Fulvio Lucisano]], itaalia filmiprodutsent (98) * 18. august – [[Yvette Roudy]], Prantsusmaa poliitik (97) * 18. august – [[Glória Menezes]], Brasiilia näitleja (91) * 18. august – [[Konstantínos Tsoukalás]], Kreeka sotsioloog ja poliitik (89) * 18. august – [[Flavia Lattanzi]], itaalia jurist ja kohtunik (85) * 18. august – [[Shaul Mishal]], Iisraeli politoloog (81) * 18. august – [[Eduardo Maglioni]], Argentina jalgpallur (80) * 18. august – [[Igor Ahba]], Abhaasia diplomaat ja poliitik (77) * 18. august – [[Vedrana Rudan]], horvaadi ajakirjanik ja kirjanik (76) *[[19. august]] – [[Robert Mouynet]], prantsuse jalgpallur (96) * 19. august – [[Michele Pinto]], Itaalia poliitik (95) * 19. august – [[François Patriat]], Prantsusmaa poliitik (83) * 19. august – [[Tudor Chiriac]], Moldova helilooja ja muusikapedagoog (77) * 19. august – [[Serhi Kudelko]], ukraina ajaloolane (74) * 19. august – [[Bérangère Bonvoisin]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (73) * 19. august – [[Thomas Freienstein]], saksa jalgrattur (66) *[[20. august]] – [[Nancy Kissinger]], Ameerika Ühendriikide filantroop (92) * 20. august – [[Ileana Cotrubaş]], rumeenia ooperilaulja (sopran) (87) * 20. august – [[Mostafa Derkaoui]], Maroko filmilavastaja (81) * 20. august – [[Leonhard Soom]], eesti kergejõustikutreener (79) * 20. august – [[Farit Zigangirov]], tatari rahvusest Nõukogude Liidu maahokimängija (72) *[[21. august]] – [[Zdeněk Šesták]], tšehhi helilooja ja muusikateadlane (100) * 21. august – [[Anny Schlemm]], saksa ooperilaulja (97) * 21. august – [[Sowcar Janaki]], India näitlejanna (94) * 21. august – [[Nancy Kassebaum]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) * 21. august – [[Paul Gauselmann]], saksa ettevõtja (91) * 21. august – [[Janie Bradford]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (87) * 21. august – [[Frans Verbeeck]], Belgia maanteerattur (85) * 21. august – [[Iris Uuk]], eesti kunstnik (84) * 21. august – [[Jacques Van Gompel]], Belgia poliitik (79) * 21. august – [[Michael Wright]], Ameerika Ühendriikide näitleja (70) * 21. august – [[Matteo Fiorini]], San Marino poliitik (48) * 21. august – [[Zolani Tete]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poksija (38) *[[22. august]] – [[Manoel Dias]], Brasiilia jurist ja poliitik (88) * 22. august – [[Shelley Fabares]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (82) * 22. august – [[Siim Kallas]], Eesti poliitik (77) * 22. august – [[Alejandro Larrea]], Uruguay jalgpallur ja jalgpallitreener (59) * 22. august – [[Quevin Castro]], portugali jalgpallur (25) *[[23. august]] – [[Ennio Mattarelli]], itaalia laskesportlane (98) * 23. august – [[Tofiq Bakıxanov]], aserbaidžaani helilooja (95) * 23. august – [[Bun'yō Ishikawa]], jaapani fotograaf (88) * 23. august – [[Alcide Cerato]], itaalia maanteerattur (87) * 23. august – [[René Malo]], Kanada filmiprodutsent (84) * 23. august – [[Svein Mønnesland]], norra keeleteadlane (82) * 23. august – [[Boriss Ebzejev]], karatšai rahvusest Venemaa jurist ja poliitik (76) * 23. august – [[Orit Galili-Zucker]], Iisraeli ajakirjanik ja poliitikakonsultant (70) * 23. august – [[Jaan Tangsoo]], eesti kirjanik (63) *[[24. august]] – [[Philippe Bouvard]], prantsuse tele- ja raadiosaatejuht (96) * 24. august – [[Giorgio Blais]], Itaalia sõjaväelane (91) * 24. august – [[Klaus-Michael Kühne]], saksa ettevõtja (89) * 24. august – [[Chen Wu]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (71) * 24. august – [[Raik Kuusemets]], eesti trummar (63) * 24. august – [[Mirosław Różański]], Poola sõjaväelane ja poliitik (63) * 24. august – [[Ole Bjur]], taani jalgpallur (57) *[[25. august]] – [[Alois Leodolter]], Austria kahevõistleja ja suusahüppaja (95) * 25. august – [[Michele Zappella]], itaalia psühhiaater (90) * 25. august – [[Zheng Fengrong]], hiina naiskergejõustiklane, kõrgushüppaja (89) * 25. august – [[Dolly Parton]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja (80) * 25. august – [[Tim Curry]], inglise näitleja ja laulja (80) * 25. august – [[Kuku Kohli]], India filmilavastaja ja stsenarist (77) *[[26. august]] – [[Ole Andreasen]], Taani ajakirjanik ja poliitik (87) * 26. august – [[Peter Cullen]], Kanada häälnäitleja (85) * 26. august – [[Péter Nádas]], ungari kirjanik (83) * 26. august – [[Juri Tsurilo]], vene näitleja (79) * 26. august – [[Tauno Pääslane]], eesti muusik ja Eesti Rahvusringhäälingu valgustaja (52) *[[27. august]] – [[Carla Marchelli]], itaalia mäesuusataja (91) * 27. august – [[Ratko Mladić]], Serblaste Vabariigi sõjaväelane ja sõjakurjategija (84) *[[28. august]] – [[Harald V]], Norra kuningas (89) * 28. august – [[Priit Aimla]], Eesti humorist, kirjanik ja poliitik (85) * 28. august – [[Li Weikang]], hiina Pekingi ooperi lauljanna ja näitlejanna (79) * 28. august – [[Nicolae Ungureanu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (69) *[[29. august]] – [[Andrzej Wielowieyski]], Poola jurist ja poliitik (98) * 29. august – [[Narana Coissoró]], Portugali jurist, õigusteadlane ja poliitik (94) * 29. august – [[Franco Fontana]], itaalia fotograaf (92) * 29. august – [[Antonio Landeta y Álvarez-Valdés]], Hispaania poliitik (89) * 29. august – [[Giacomo Aimoni]], itaalia suusahüppaja (86) * 29. august – [[Peep Koidu]], eesti suusataja (59) * 29. august – [[Antonino Fogliani]], itaalia dirigent (50) *[[30. august]] – [[Iván T. Berend]], Ungari ajaloolane (95) * 30. august – [[Slobodan Šnajder]], horvaadi kirjanik ja publitsist (78) * 30. august – [[Tony Mundine]], Austraalia poksija (75) * 30. august – [[Aivar Israel]], eesti jalgpallitreener, jalgpallikohtunik ja jalgpallur (58) *[[31. august]] – [[Édouard Balladur]], Prantsusmaa poliitik (97) * 31. august – [[Ada Yonath]], Iisraeli biokeemik (87) * 31. august – [[Elco Brinkman]], Hollandi poliitik ja ettevõtja (78) * 31. august – [[Vladimir Lakejev]], Venemaa poliitik (77) * 31. august – [[Artūras Fomenka]], leedu jalgpallur (49) *august – [[Brent Carter]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (77) *august – [[Sten Erik Allikas]], eesti koomik ja raadiohääl (44) == September == *[[1. september]] – [[Geles Cabrera]], Mehhiko skulptor (100) * 1. september – [[Jean-Paul Rappeneau]], prantsuse filmilavastaja ja stsenarist (94) * 1. september – [[Cassandra Wilson]], Ameerika Ühendriikide džässlaulja, laulukirjutaja ja produtsent (70) *[[2. september]] – [[Raif Dizdarević]], Jugoslaavia ja Bosnia poliitik (99) * 2. september – [[Gloria Steinem]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja feminist (92) *[[3. september]] – [[Fabio Mussi]], Itaalia poliitik (78) * 3. september – [[Milan Ohnisko]], tšehhi luuletaja, toimetaja ja publitsist (61) [[Kategooria:2026]] lopphtuqrzc3742s3fkqc23autd5o5h 7228348 7228248 2026-09-04T01:47:06Z Raamaturott 56450 /* August */ 7228348 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Reagan Wilson]], Ameerika Ühendriikide modell ja näitleja (79) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ago Kallandi]], eesti spordiajakirjanik, -ajaloolane ja pedagoog (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Vilju Lilleleht]], eesti ornitoloog (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88) * 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Kōji Tanaka]], Jaapani jalgpallur (70) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * 29. mai – [[Lauren Bennett]], inglise laulja (36) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86) * 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84) * 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92) * 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91) * 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) * [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97) * 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93) * 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86) * 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85) * 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84) * 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68) * 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51) * 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34) * [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93) * 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88) * 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87) * 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84) * 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) * [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98) *7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92) * 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85) * 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84) * 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59) * [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89) * 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80) * 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) * 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58) * [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94) * 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93) * 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38) * [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94) * 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92) * 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84) * 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84) * 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73) * 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54) *[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89) * 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88) * 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87) * 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86) * 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75) * 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47) *[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100) * 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) * 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85) * 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79) * 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49) * 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42) *[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93) * 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91) * 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88) * 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81) * 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67) * 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36) *[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83) * juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83) * 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78) * 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57) * 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32) * 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28) *[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96) * 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91) * 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81) * 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47) * 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45) * 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35) *[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86) * 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83) * 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81) * 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78) * 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35) *[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98) * 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87) * 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81) * 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64) * 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56) *[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96) * 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93) * 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93) * 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82) * 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81) *[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90) * 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88) * 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87) * 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85) * 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83) * 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79) * 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69) * 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58) *[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101) * 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98) * 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96) * 20. juuni – [[Akihiro Miwa]], Jaapani näitleja ja laulja (91) * 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82) * 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76) *[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98) * 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94) * 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87) * 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82) * 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71) * 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67) *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100) * 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94) * 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93) * 22. juuni – [[Wolfgang Behrendt]], Saksamaa poksija (90) * 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89) * 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80) * 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43) * 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24) *[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87) * 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86) * 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81) * 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48) * 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32) *[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98) * 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87) * 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84) * 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24) *[[25. juuni]] – [[Wan Shaofen]], Hiina poliitik (95) *25. juuni – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) * 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65) * 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28) *[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98) * 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96) * 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86) * 26. juuni – [[Martha Lillard]], viimane [[raudkops]]u kasutanud inimene USA-s (78) * 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77) * 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75) * 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75) * 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73) * 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54) * 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44) *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98) *27. juuni – [[Anna Dawson]], inglise näitleja ja laulja (88) * 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63) *[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98) * 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86) * 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82) * 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65) * 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63) *[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94) *29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91) * 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90) * 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88) * 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86) *[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97) * 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94) * 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80) * 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74) * 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68) == Juuli == * [[1. juuli]] – [[Roger Vangheluwe]], Belgia katoliku vaimulik (89) * 1. juuli – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82) * 1. juuli – [[Toomas Kaldma]], Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (82) * 1. juuli – [[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (48) * [[2. juuli]] – [[Susana Freyre]], Argentina näitleja (96) * 2. juuli – [[Danuta Grabowska]], Poola poliitik ja õpetaja (83) * 2. juuli – [[Goran Rakočević]], serbia korvpallur (79) * 2. juuli – [[Margus Tammekivi]], eesti jurist, poliitik ja sporditegelane (70) * 2. juuli – [[Hikaru Kurosaki]], jaapani näitleja ja kaskadöör (64) * [[3. juuli]] – [[Peter Higham]], inglise jalgpallur (95) * 3. juuli – [[Weiron Holmberg]], Rootsi näitleja (91) * 3. juuli – [[Yukiko Nikaido]], Jaapani näitleja (87) * 3. juuli – [[Shahrnush Parsipur]], Iraani kirjanik (80) * 3. juuli – [[Zrinko Ogresta]], horvaadi stsenarist ja filmilavastaja (67) * [[4. juuli]] – [[Koço Qendro]], albaania näitleja (99) * 4. juuli – [[Bill Archer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98) * 4. juuli – [[Moritz de Hadeln]], Šveitsi dokumentaalfilmilavastaja ja fotograaf (85) * 4. juuli – [[Stephen Francis]], Jamaica kergejõustikutreener (64) * 4. juuli – [[Grzegorz Miętus]], poola suusahüppaja (33) * [[5. juuli]] – [[Adolf Seger]], saksa maadleja (81) * 5. juuli – [[Jiří Pták]], tšehhi sõudja (80) * 5. juuli – [[Toomas Turb]], eesti keskmaajooksja ja treener (69) * 5. juuli – [[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik (59) * [[6. juuli]] – [[Carmelo Cedrún]], Hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (95) * 6. juuli – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener (94) * 6. juuli – [[Louise Lasser]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) * 6. juuli – [[Vladimir Okrepilov]], vene majandusteadlane (82) * [[7. juuli]] – [[Beniamino Di Giacomo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 7. juuli – [[Megas]], islandi laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (81) * 7. juuli – [[Marc Messier]], Kanada näitleja (78) * [[8. juuli]] – [[Wally Funk]], Ameerika Ühendriikide lendur (87) * 8. juuli – [[Leo van Veen]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * 8. juuli – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja (75) * [[9. juuli]] – [[Nam-nguen Boonnak]], tai näitlejanna (86) * 9. juuli – [[Randolph Mantooth]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. juuli – [[Ann Widdecombe]], Suurbritannia poliitik (78) * 9. juuli – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (78) * 9. juuli – [[Peter Van Norden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) * [[10. juuli]] – [[Đorđe Kadijević]], serbia filmilavastaja ja stsenarist (93) * 10. juuli – [[Roland Collombin]], Šveitsi mäesuusataja (75) * 10. juuli – [[Aleksandǎr Aleksandrov]], Bulgaaria kosmonaut (74) * 10. juuli – [[Samuel Golomb]], Eesti haridus- ja kultuuritegelane, ajakirjanik ja toimetaja (69) * 10. juuli – [[Jan Tammik]], eesti maalikunstnik (56) * [[11. juuli]] – [[Antonio Rattín]], Argentina jalgpallur (89) * 11. juuli – [[Peppino di Capri]], itaalia poplaulja, laulukirjutaja ja pianist (87) * 11. juuli – [[Susumu Tonegawa]], Jaapani molekulaarbioloog (86) * 11. juuli – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (71) * 11. juuli – [[Jayden Adams]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (25) * [[12. juuli]] – [[Muhammad Jamiruddin Sircar]], Bangladeshi poliitik ja advokaat (94) * 12. juuli – [[Günter Kuntz]], saksa jalgpallur (87) * 12. juuli – [[Wai Ching Ho]], Hongkongi näitlejanna (82) * 12. juuli – [[Ḩamad ibn Khalīfah Āl Thānī]], Katari emiir (74) * 12. juuli – [[Scott Bryce]], Ameerika Ühendriikide näitleja (68) * [[13. juuli]] – [[Pedro Ignacio Calderón]], Argentina muusik ja dirigent (92) * 13. juuli – [[Luis Goytisolo]], hispaaniakeelne katalaani kirjanik (91) * 13. juuli – [[Manfred Manglitz]], saksa jalgpallur (86) * 13. juuli – [[Hervé Hasquin]], Belgia ajaloolane ja poliitik (83) * 13. juuli – [[Sam Neill]], Uus-Meremaa näitleja (78) * 13. juuli – [[Nansun Shi]], Hongkongi filmiprodutsent (74) * 13. juuli – [[Rob Dieperink]], Hollandi jalgpallikohtunik ja videokohtunik (38) * [[14. juuli]] – [[Elsa Aguirre]], Mehhiko näitleja (95) * 14. juuli – [[Little Gerhard]], rootsi laulja ja rockmuusik (92) * 14. juuli – [[Cees Geel]], hollandi näitleja (61) * 14. juuli – [[Galina Kukleva]], Venemaa laskesuusataja (53) * [[15. juuli]] – [[Margarita Andrey]], hispaania näitleja (99) * 15. juuli – [[Máro Kontoú]], Kreeka näitleja ja poliitik (92) * 15. juuli – [[Hal Williams]], Ameerika Ühendriikide näitleja (91) * 15. juuli – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane (86) * 15. juuli – [[John Esposito]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane ja islamoloog (86) * 15. juuli – [[Guy Scott]], inglise päritolu Sambia poliitik (82) *[[16. juuli]] – [[Rudolph A. Marcus]], Ameerika Ühendriikide keemik (102) * 16. juuli – [[René Urtreger]], prantsuse pianist (92) * 16. juuli – [[Brenda Fricker]], iiri näitleja (81) * 16. juuli – [[Isamu Sonoda]], jaapani judoka (79) * 16. juuli – [[Madis Reemann]], eesti pedagoog (73) * 16. juuli – [[Kristjan Svirgsden]], eesti dokumentalist ja operaator (71) * 16. juuli – [[Feras Esmaeel]], Süüria jalgpallur (43) *[[17. juuli]] – [[Bill Birch]], Uus-Meremaa poliitik (92) * 17. juuli – [[Osvaldo Bagnoli]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (91) * 17. juuli – [[Freddy Cannon]], Ameerika Ühendriikide laulja (89) * 17. juuli – [[Garfield Sobers]], Barbadose kriketimängija (89) * 17. juuli – [[Raimo Kõlli]], eesti mullateadlane (86) * 17. juuli – [[Arvi Altmäe]], eesti arhitekt ja koolijuht (83) *[[18. juuli]] – [[Chen Gang]], hiina helilooja (91) * 18. juuli – [[Moses Ali]], Uganda jurist, sõjaväelane ja poliitik (87) * 18. juuli – [[Tim Murphy]], Ameerika Ühendriikide poliitik (73) * 18. juuli – [[Sergei Šolohhov]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (67) * 18. juuli – [[Jennifer Finch]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja, disainer ja fotograaf (59) * 18. juuli – [[Hannah Rapp]], Ameerika Ühendriikide poksija (26) *[[19. juuli]] – [[Israel Pincas]], Iisraeli luuletaja (91) * 19. juuli – [[Jaroslav Zvěřina]], Tšehhi poliitik (83) * 19. juuli – [[Holger Brück]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 19. juuli – [[Toshiaki Fushimi]], jaapani jalgrattur (50) *[[20. juuli]] – [[Francesco Massaro]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (90) * 20. juuli – [[Patrick Tse]], Hongkongi näitleja (89) * 20. juuli – [[Eddie Joyal]], Kanada jäähokimängija (86) * 20. juuli – [[Chang Chang-sun]], Lõuna-Korea vabamaadleja (83) * 20. juuli – [[Kevin Keegan]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * 20. juuli – [[Dmitri Podnozov]], vene näitleja (64) * 20. juuli – [[David Lucas]], Hispaania poliitik (58) * 20. juuli – [[Usalifa Jose Indi]], Guinea-Bissau jalgpallur (26) *[[21. juuli]] – [[Olivera Katarina]], serbia näitleja ja laulja (86) * 21. juuli – [[Erwin Vandendaele]], hollandi jalgpallur (81) * 21. juuli – [[Olaf Tufte]], norra sõudja, kahekordne olümpiavõitja (50) * 21. juuli – [[Kaylee Hottle]], Ameerika Ühendriikide näitleja (18) *[[22. juuli]] – [[Luiz Carlos Barreto]], Brasiilia filmiprodutsent ja stsenarist (98) * 22. juuli – [[Celina Jesionowska]], Poola jooksja (92) * 22. juuli – [[Oliver Jones]], Kanada džässpianist (91) * 22. juuli – [[Chuck Russell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (74) *[[23. juuli]] – [[Adela Mărculescu]], rumeenia näitleja (87) * 23. juuli – [[Vassili Parhomtšuk]], vene füüsik (79) * 23. juuli – [[Jury Chaščavacki]], valgevene filmilavastaja ja stsenarist (78) * 23. juuli – [[William Orbit]], inglise muusik ja muusikaprodutsent (69) * 23. juuli – [[Keigo Higashino]], Jaapani kirjanik (68) * 23. juuli – [[Hanna Drul]], ukraina keraamik (65) *[[24. juuli]] – [[Mary de Rachewiltz]], Itaalia-Ameerika Ühendriikide luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija (101) * 24. juuli – [[Achito Vivas]], Colombia jalgpallur (92) * 24. juuli – [[Chun Yong-taek]], Lõuna-Korea poliitik (88) * 24. juuli – [[Akbar Abdi]], Iraani näitleja (65) * 24. juuli – [[Kalilou Traoré]], Mali jalgpallur (38) *[[25. juuli]] – [[John Horam]], Suurbritannia poliitik (87) * 25. juuli – [[Ambrogio Colombo]], itaalia jalgrattur (86) * 25. juuli – [[Bill Oddie]], briti koomik ja looduskaitsja (85) * 25. juuli – [[Marie-Paule Belle]], prantsuse laulja ja pianist (80) *[[26. juuli]] – [[Betye Saar]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (99) * 26. juuli – [[Milan Knížák]], tšehhi kunstnik ja muusik (86) *[[27. juuli]] – [[Juhan Uustalu]], eesti mootorrattasportlane (77) * 27. juuli – [[Takeaki Matsumoto]], Jaapani poliitik (67) * 27. juuli – [[Johannes Krisch]], Austria näitleja (59) *[[28. juuli]] – [[Erwin Engeler]], Šveitsi matemaatik (96) * 28. juuli – [[Raoul Vaneigem]], Belgia kirjanik ja filosoof (92) * 28. juuli – [[Pablo Garrido]], Mehhiko kergejõustiklane (88) * 28. juuli – [[Kristina Carlson]], soome kirjanik (76) * 28. juuli – [[Benjamin Alire Sáenz]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (71) * 28. juuli – [[Kavinsky]], Prantsuse elektroonilise muusika produtsent ja DJ (50) *[[29. juuli]] – [[Jochen Bohl]], saksa luterlik vaimulik ja teoloog (76) * 29. juuli – [[Jarosław Jechorek]], poola korvpallur (65) * 29. juuli – [[Billy Ray Smith Jr.]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (64) * 29. juuli – [[Glen Hansard]], iiri laulja, laulukirjutaja ja näitleja (56) * 29. juuli – [[Tássio]], Brasiilia jalgpallur (41) *[[30. juuli]] – [[Marģers Vestermanis]], juudi rahvusest Läti ajaloolane (100) * 30. juuli – [[Iga Cembrzyńska]], poola näitleja ja stsenarist (87) * 30. juuli – [[Kazimira Prunskienė]], Leedu poliitik ja majandusteadlane (83) * 30. juuli – [[Ivan Jadeška]], Valgevene korvpallur (81) * 30. juuli – [[Donatille Mukabalisa]], Rwanda jurist ja poliitik (66) * 30. juuli – [[Manolo Solo]], hispaania näitleja (62) * 30. juuli – [[Nirmal Purja]], magari rahvusest Nepali alpinist (43) *[[31. juuli]] – [[František Laurin]], tšehhi teatri- ja filmilavastaja (91) * 31. juuli – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 31. juuli – [[Franco Baresi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 31. juuli – [[Tiit Sepp]], eesti notar (60) * 31. juuli – [[Dragiša Milojković]], serbia näitleja (55) * 31. juuli – [[Aleksei Murõgin]], Venemaa jäähokimängija (39) == August == *[[1. august]] – [[Philip Ruppe]], Ameerika Ühendriikide poliitik (99) *1. august – [[Nəriman Həsənzadə]], aserbaidžaani luuletaja ja näitekirjanik (95) * 1. august – [[Monty Roberts]], Ameerika Ühendriikide hobusetreener (91) * 1. august – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 1. august – [[Marijke Moser]], Šveitsi kesk- ja pikamaajooksja (79) * 1. august – [[Natalia Dontcheva]], bulgaaria näitleja (56) * 1. august – [[Ryotaro Shimizu]], jaapani näitleja (37) *[[2. august]] – [[Ioánnis Varvitsiótis]], Kreeka poliitik (93) * 2. august – [[Bill Goichberg]], Ameerika Ühendriikide maletaja ja maletegelane (83) * 2. august – [[Kay Granger]], Ameerika Ühendriikide poliitik (83) * 2. august – [[Sepp Puschnig]], Austria jäähokimängija (79) * 2. august – [[Monika Helfer]], Austria kirjanik (78) *[[3. august]] – [[Anthony Kenny]], Briti filosoof (95) * 3. august – [[Jon Cypher]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *3. august – [[Grace Chang]], Hongkongi näitleja ja laulja (93) * 3. august – [[Paula Alí]], Kuuba näitleja (88) * 3. august – [[Iván Szelényi]], Ungari-Ameerika Ühendriikide sotsioloog (88) * 3. august – [[Hatsuo Royama]], Jaapani karateka (78) * 3. august – [[Ruslan Taramov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poksija (61) * 3. august – [[Mateusz Bąk]], poola jalgpallur (43) * 3. august – [[Allan Nascimento]], brasiilia vabavõitleja (34) *[[4. august]] – [[Nils Eklund]], Rootsi näitleja (99) *4. august – [[Daniele Amati]], itaalia füüsikateoreetik (94) * 4. august – [[D. Y. Patil]], India poliitik (90) * 4. august – [[Klaus Hänsch]], Saksa poliitik (87) * 4. august – [[Bruno Campanella]], itaalia dirigent (83) *[[5. august]] – [[Jean Lodge]], inglise näitleja (99) * 5. august – [[Didier Decoin]], prantsuse kirjanik ja stsenarist (81) * 5. august – [[Zoltán Melis]], Ungari sõudja (78) * 5. august – [[Ardaq Ämırkūlov]], kasahhi filmilavastaja (70) * 5. august – [[Cozell McQueen]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (64) * 5. august – [[Oleksi Jukov]], Ukraina arheoloog (40) *[[6. august]] – [[Kuulo Kalamees]], eesti mükoloog (92) * 6. august – [[Giuseppe Marchioro]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 6. august – [[Francesco Guccini]], itaalia laulja, laulukirjutaja, kirjanik ja näitleja (86) * 6. august – [[Daniel Sivan]], Iisraeli semitoloog (76) *[[7. august]] – [[Violet Hensley]], Ameerika Ühendriikide viiulimeister ja muusik (109) *7. august – [[Keiko Kishi]], Jaapani näitleja (93) *7. august – [[Mannon Ubaydullayev]], usbeki näitleja (86) * 7. august – [[Carola von Braun]], Saksamaa poliitik (83) * 7. august – [[Boris Conunov]], Moldova filmilavastaja ja stsenarist (79) *[[8. august]] – [[Ivo Šlaus]], horvaadi füüsik (94) * 8. august – [[Xaysomphone Phomvihane]], Laose poliitik (69) * 8. august – [[Jorge Messi]], Argentina ärimees ja jalgpalliagent (68) *[[9. august]] – [[Erkki Pystynen]], Soome poliitik (96) *9. august – [[Livio Berruti]], itaalia jooksja (87) * 9. august – [[Don Nelson]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (86) * 9. august – [[Ben Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja poliitik (84) * 9. august – [[Giancarlo Ferretti]], itaalia jalgrattur ja jalgrattatreener (84) * 9. august – [[Reggie Bannister]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. august – [[Ilja Kulešin]], Venemaa jalgpallur (25) *[[10. august]] – [[Pavel Sjutkin]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (104) * 10. august – [[Tiiu-Ann Salasoo]], eesti botaanik, pedagoogika- ja keeleteadlane (94) * 10. august – [[Vladimír Páral]], tšehhi kirjanik (93) * 10. august – [[Jean-Paul Rostagni]], prantsuse jalgpallur (78) *[[11. august]] – [[Guo Lanying]], hiina ooperilauja (sopran) (96) * 11. august – [[Ingeborg Friebe]], Saksa poliitik (95) * 11. august – [[Jill Gomez]], Trinidadi ja Tobago-Briti ooperilaulja (sopran) (83) * 11. august – [[Alaksandr Milinkievič]], Valgevene poliitik (79) * 11. august – [[Fiorenza Marchegiani]], itaalia näitleja (73) *[[12. august]] – [[Wang Xiji]], hiina kosmoseinsener (105) * 12. august – [[Zhu Rongji]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (97) * 12. august – [[Vello Reedik]], eesti tehnikateadlane (89) * 12. august – [[Silvia Monti]], itaalia näitleja (80) * 12. august – [[Takamitsu Ota]], jaapani jalgpallur (56) *[[13. august]] – [[Wolfgang Haber]], saksa bioloog (100) * 13. august – [[Mark Rydell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (97) * 13. august – [[Yukio Shimomura]], Jaapani jalgpallur (94) * 13. august – [[Carlos Domingos Massoni]], Brasiilia korvpallur (87) * 13. august – [[Helmut Lethen]], saksa germanist ja kultuuriteadlane (87) * 13. august – [[Katriina Rinne]], soome näitleja (86) * 13. august – [[Vito Gruosso]], Itaalia poliitik (78) * 13. august – [[Dumitru Marcu]], Rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 13. august – [[Prichard Colón]], Puerto Rico poksija (33) *[[14. august]] – [[Mohamed Serghini]], Maroko luuletaja (96) * 14. august – [[Arnon Soffer]], Iisraeli geograaf (90) * 14. august – [[Mary Heilmann]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (86) * 14. august – [[Francis Campaner]], prantsuse maanteerattur (80) * 14. august – [[Carla Tatò]], itaalia näitlejanna (79) * 14. august – [[Jimmy Rimmer]], Inglismaa jalgpallur (78) * 14. august – [[Örjan Ramberg]], rootsi näitleja (78) * 14. august – [[Dave Marsh]], Ameerika Ühendriikide muusikakriitik (76) * 14. august – [[Jason Arday]], Ghana päritolu Briti sotsioloog (41) * 14. august – [[Yayoi Kusama]], jaapani kunstnik (97) *[[15. august]] – [[Peggy Webber]], Ameerika Ühendriikide näitleja (100) *15. august – [[Joanna Rawik]], poola laulja, näitleja ja ajakirjanik (92) * 15. august – [[Stéfanos Mános]], Kreeka poliitik (86) * 15. august – [[Tommy John]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (83) * 15. august – [[Milena Zupančič]], sloveeni näitleja (79) * 15. august – [[Rufat Risqiyev]], usbeki poksija (76) * 15. august – [[Jan Frycz]], poola näitleja (72) * 15. august – [[Aleksandr Danilin]], vene psühhoterapeut, psühhiaater ja narkoloog (66) *[[16. august]] – [[Rex A. Wade]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (89) * 16. august – [[Hayden Panettiere]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (36) *[[17. august]] – [[Laura Cardoso]], Brasiilia näitleja (98) * 17. august – [[Klaus Törnudd]], Soome diplomaat ja politoloog (94) * 17. august – [[Patricia Elizabeth Easterling]], Briti klassikaline filoloog (92) * 17. august – [[Mike Bailey]], Inglismaa jalgpallur (84) * 17. august – [[Harry van der Kamp]], Hollandi ooperilaulja (79) * 17. august – [[Frank Beard]], Ameerika Ühendriikide trummar (77) * 17. august – [[Alex Fiorio]], itaalia rallisõitja (61) * 17. august – [[O. J. Brigance]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (56) *[[18. august]] – [[Fulvio Lucisano]], itaalia filmiprodutsent (98) * 18. august – [[Yvette Roudy]], Prantsusmaa poliitik (97) * 18. august – [[Glória Menezes]], Brasiilia näitleja (91) * 18. august – [[Konstantínos Tsoukalás]], Kreeka sotsioloog ja poliitik (89) * 18. august – [[Flavia Lattanzi]], itaalia jurist ja kohtunik (85) * 18. august – [[Shaul Mishal]], Iisraeli politoloog (81) * 18. august – [[Eduardo Maglioni]], Argentina jalgpallur (80) * 18. august – [[Igor Ahba]], Abhaasia diplomaat ja poliitik (77) * 18. august – [[Vedrana Rudan]], horvaadi ajakirjanik ja kirjanik (76) *[[19. august]] – [[Robert Mouynet]], prantsuse jalgpallur (96) * 19. august – [[Michele Pinto]], Itaalia poliitik (95) * 19. august – [[François Patriat]], Prantsusmaa poliitik (83) * 19. august – [[Tudor Chiriac]], Moldova helilooja ja muusikapedagoog (77) * 19. august – [[Serhi Kudelko]], ukraina ajaloolane (74) * 19. august – [[Bérangère Bonvoisin]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (73) * 19. august – [[Thomas Freienstein]], saksa jalgrattur (66) *[[20. august]] – [[Nancy Kissinger]], Ameerika Ühendriikide filantroop (92) * 20. august – [[Ileana Cotrubaş]], rumeenia ooperilaulja (sopran) (87) * 20. august – [[Mostafa Derkaoui]], Maroko filmilavastaja (81) * 20. august – [[Leonhard Soom]], eesti kergejõustikutreener (79) * 20. august – [[Farit Zigangirov]], tatari rahvusest Nõukogude Liidu maahokimängija (72) *[[21. august]] – [[Zdeněk Šesták]], tšehhi helilooja ja muusikateadlane (100) * 21. august – [[Anny Schlemm]], saksa ooperilaulja (97) * 21. august – [[Sowcar Janaki]], India näitlejanna (94) * 21. august – [[Nancy Kassebaum]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) * 21. august – [[Paul Gauselmann]], saksa ettevõtja (91) * 21. august – [[Janie Bradford]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (87) * 21. august – [[Frans Verbeeck]], Belgia maanteerattur (85) * 21. august – [[Iris Uuk]], eesti kunstnik (84) * 21. august – [[Jacques Van Gompel]], Belgia poliitik (79) * 21. august – [[Michael Wright]], Ameerika Ühendriikide näitleja (70) * 21. august – [[Matteo Fiorini]], San Marino poliitik (48) * 21. august – [[Zolani Tete]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poksija (38) *[[22. august]] – [[Manoel Dias]], Brasiilia jurist ja poliitik (88) * 22. august – [[Shelley Fabares]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (82) * 22. august – [[Siim Kallas]], Eesti poliitik (77) * 22. august – [[Alejandro Larrea]], Uruguay jalgpallur ja jalgpallitreener (59) * 22. august – [[Quevin Castro]], portugali jalgpallur (25) *[[23. august]] – [[Ennio Mattarelli]], itaalia laskesportlane (98) * 23. august – [[Tofiq Bakıxanov]], aserbaidžaani helilooja (95) * 23. august – [[Bun'yō Ishikawa]], jaapani fotograaf (88) * 23. august – [[Alcide Cerato]], itaalia maanteerattur (87) * 23. august – [[René Malo]], Kanada filmiprodutsent (84) * 23. august – [[Svein Mønnesland]], norra keeleteadlane (82) * 23. august – [[Boriss Ebzejev]], karatšai rahvusest Venemaa jurist ja poliitik (76) * 23. august – [[Orit Galili-Zucker]], Iisraeli ajakirjanik ja poliitikakonsultant (70) * 23. august – [[Jaan Tangsoo]], eesti kirjanik (63) *[[24. august]] – [[Philippe Bouvard]], prantsuse tele- ja raadiosaatejuht (96) * 24. august – [[Giorgio Blais]], Itaalia sõjaväelane (91) * 24. august – [[Klaus-Michael Kühne]], saksa ettevõtja (89) * 24. august – [[Chen Wu]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (71) * 24. august – [[Raik Kuusemets]], eesti trummar (63) * 24. august – [[Mirosław Różański]], Poola sõjaväelane ja poliitik (63) * 24. august – [[Ole Bjur]], taani jalgpallur (57) *[[25. august]] – [[Alois Leodolter]], Austria kahevõistleja ja suusahüppaja (95) * 25. august – [[Michele Zappella]], itaalia psühhiaater (90) * 25. august – [[Zheng Fengrong]], hiina naiskergejõustiklane, kõrgushüppaja (89) * 25. august – [[Dolly Parton]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja (80) * 25. august – [[Tim Curry]], inglise näitleja ja laulja (80) * 25. august – [[Kuku Kohli]], India filmilavastaja ja stsenarist (77) *[[26. august]] – [[Ole Andreasen]], Taani ajakirjanik ja poliitik (87) * 26. august – [[Peter Cullen]], Kanada häälnäitleja (85) * 26. august – [[Toyohiro Akiyama]], Jaapani teleajakirjanik, akadeemik ja astronaut (84) * 26. august – [[Péter Nádas]], ungari kirjanik (83) * 26. august – [[Juri Tsurilo]], vene näitleja (79) * 26. august – [[Tauno Pääslane]], eesti muusik ja Eesti Rahvusringhäälingu valgustaja (52) *[[27. august]] – [[Carla Marchelli]], itaalia mäesuusataja (91) * 27. august – [[Ratko Mladić]], Serblaste Vabariigi sõjaväelane ja sõjakurjategija (84) * 27. august – [[Rukidi IV (Tooro)|Rukidi IV]], [[Tooro kuningriik|Tooro kuningriigi]] valitseja (34) *[[28. august]] – [[Harald V]], Norra kuningas (89) * 28. august – [[Priit Aimla]], Eesti humorist, kirjanik ja poliitik (85) * 28. august – [[Li Weikang]], hiina Pekingi ooperi lauljanna ja näitlejanna (79) * 28. august – [[Nicolae Ungureanu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (69) *[[29. august]] – [[Andrzej Wielowieyski]], Poola jurist ja poliitik (98) * 29. august – [[Narana Coissoró]], Portugali jurist, õigusteadlane ja poliitik (94) * 29. august – [[Franco Fontana]], itaalia fotograaf (92) * 29. august – [[Antonio Landeta y Álvarez-Valdés]], Hispaania poliitik (89) * 29. august – [[Giacomo Aimoni]], itaalia suusahüppaja (86) * 29. august – [[Mehdi Zana]], Türgi poliitik ja kirjanik (85) * 29. august – [[Jaroslav Olejár]], Slovakkia jalgpallur (67) * 29. august – [[Peep Koidu]], eesti suusataja (59) * 29. august – [[Antonino Fogliani]], itaalia dirigent (50) *[[30. august]] – [[Iván T. Berend]], Ungari ajaloolane (95) * 30. august – [[Slobodan Šnajder]], horvaadi kirjanik ja publitsist (78) * 30. august – [[Tony Mundine]], Austraalia poksija (75) * 30. august – [[Aivar Israel]], eesti jalgpallitreener, jalgpallikohtunik ja jalgpallur (58) *[[31. august]] – [[Édouard Balladur]], Prantsusmaa poliitik (97) * 31. august – [[Wendell Berry]], Ameerika Ühendriikide kirjanik, keskkonnaaktivist ja kultuurikriitik (92) * 31. august – [[Ada Yonath]], Iisraeli biokeemik (87) * 31. august – [[Elco Brinkman]], Hollandi poliitik ja ettevõtja (78) * 31. august – [[Bill Schmidt]], Ameerika Ühendriikide odaviskaja (78) * 31. august – [[Vladimir Lakejev]], Venemaa poliitik (77) * 31. august – [[Artūras Fomenka]], leedu jalgpallur (49) *august – [[Brent Carter]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (77) *august – [[Sten Erik Allikas]], eesti koomik ja raadiohääl (44) == September == *[[1. september]] – [[Geles Cabrera]], Mehhiko skulptor (100) * 1. september – [[Jean-Paul Rappeneau]], prantsuse filmilavastaja ja stsenarist (94) * 1. september – [[Cassandra Wilson]], Ameerika Ühendriikide džässlaulja, laulukirjutaja ja produtsent (70) *[[2. september]] – [[Raif Dizdarević]], Jugoslaavia ja Bosnia poliitik (99) * 2. september – [[Gloria Steinem]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja feminist (92) *[[3. september]] – [[Fabio Mussi]], Itaalia poliitik (78) * 3. september – [[Milan Ohnisko]], tšehhi luuletaja, toimetaja ja publitsist (61) [[Kategooria:2026]] d4faxm7w1adcemrglqdwd1nvhs8bjrs 7228349 7228348 2026-09-04T01:48:27Z Raamaturott 56450 /* September */ 7228349 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Reagan Wilson]], Ameerika Ühendriikide modell ja näitleja (79) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ago Kallandi]], eesti spordiajakirjanik, -ajaloolane ja pedagoog (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Vilju Lilleleht]], eesti ornitoloog (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88) * 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Kōji Tanaka]], Jaapani jalgpallur (70) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * 29. mai – [[Lauren Bennett]], inglise laulja (36) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86) * 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84) * 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92) * 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91) * 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) * [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97) * 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93) * 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86) * 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85) * 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84) * 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68) * 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51) * 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34) * [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93) * 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88) * 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87) * 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84) * 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) * [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98) *7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92) * 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85) * 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84) * 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59) * [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89) * 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80) * 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) * 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58) * [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94) * 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93) * 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38) * [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94) * 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92) * 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84) * 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84) * 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73) * 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54) *[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89) * 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88) * 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87) * 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86) * 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75) * 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47) *[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100) * 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) * 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85) * 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79) * 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49) * 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42) *[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93) * 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91) * 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88) * 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81) * 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67) * 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36) *[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83) * juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83) * 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78) * 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57) * 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32) * 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28) *[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96) * 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91) * 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81) * 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47) * 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45) * 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35) *[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86) * 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83) * 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81) * 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78) * 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35) *[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98) * 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87) * 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81) * 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64) * 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56) *[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96) * 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93) * 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93) * 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82) * 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81) *[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90) * 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88) * 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87) * 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85) * 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83) * 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79) * 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69) * 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58) *[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101) * 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98) * 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96) * 20. juuni – [[Akihiro Miwa]], Jaapani näitleja ja laulja (91) * 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82) * 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76) *[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98) * 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94) * 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87) * 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82) * 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71) * 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67) *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100) * 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94) * 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93) * 22. juuni – [[Wolfgang Behrendt]], Saksamaa poksija (90) * 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89) * 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80) * 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43) * 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24) *[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87) * 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86) * 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81) * 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48) * 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32) *[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98) * 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87) * 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84) * 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24) *[[25. juuni]] – [[Wan Shaofen]], Hiina poliitik (95) *25. juuni – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) * 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65) * 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28) *[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98) * 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96) * 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86) * 26. juuni – [[Martha Lillard]], viimane [[raudkops]]u kasutanud inimene USA-s (78) * 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77) * 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75) * 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75) * 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73) * 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54) * 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44) *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98) *27. juuni – [[Anna Dawson]], inglise näitleja ja laulja (88) * 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63) *[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98) * 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86) * 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82) * 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65) * 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63) *[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94) *29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91) * 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90) * 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88) * 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86) *[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97) * 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94) * 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80) * 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74) * 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68) == Juuli == * [[1. juuli]] – [[Roger Vangheluwe]], Belgia katoliku vaimulik (89) * 1. juuli – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82) * 1. juuli – [[Toomas Kaldma]], Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (82) * 1. juuli – [[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (48) * [[2. juuli]] – [[Susana Freyre]], Argentina näitleja (96) * 2. juuli – [[Danuta Grabowska]], Poola poliitik ja õpetaja (83) * 2. juuli – [[Goran Rakočević]], serbia korvpallur (79) * 2. juuli – [[Margus Tammekivi]], eesti jurist, poliitik ja sporditegelane (70) * 2. juuli – [[Hikaru Kurosaki]], jaapani näitleja ja kaskadöör (64) * [[3. juuli]] – [[Peter Higham]], inglise jalgpallur (95) * 3. juuli – [[Weiron Holmberg]], Rootsi näitleja (91) * 3. juuli – [[Yukiko Nikaido]], Jaapani näitleja (87) * 3. juuli – [[Shahrnush Parsipur]], Iraani kirjanik (80) * 3. juuli – [[Zrinko Ogresta]], horvaadi stsenarist ja filmilavastaja (67) * [[4. juuli]] – [[Koço Qendro]], albaania näitleja (99) * 4. juuli – [[Bill Archer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98) * 4. juuli – [[Moritz de Hadeln]], Šveitsi dokumentaalfilmilavastaja ja fotograaf (85) * 4. juuli – [[Stephen Francis]], Jamaica kergejõustikutreener (64) * 4. juuli – [[Grzegorz Miętus]], poola suusahüppaja (33) * [[5. juuli]] – [[Adolf Seger]], saksa maadleja (81) * 5. juuli – [[Jiří Pták]], tšehhi sõudja (80) * 5. juuli – [[Toomas Turb]], eesti keskmaajooksja ja treener (69) * 5. juuli – [[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik (59) * [[6. juuli]] – [[Carmelo Cedrún]], Hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (95) * 6. juuli – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener (94) * 6. juuli – [[Louise Lasser]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) * 6. juuli – [[Vladimir Okrepilov]], vene majandusteadlane (82) * [[7. juuli]] – [[Beniamino Di Giacomo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 7. juuli – [[Megas]], islandi laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (81) * 7. juuli – [[Marc Messier]], Kanada näitleja (78) * [[8. juuli]] – [[Wally Funk]], Ameerika Ühendriikide lendur (87) * 8. juuli – [[Leo van Veen]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * 8. juuli – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja (75) * [[9. juuli]] – [[Nam-nguen Boonnak]], tai näitlejanna (86) * 9. juuli – [[Randolph Mantooth]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. juuli – [[Ann Widdecombe]], Suurbritannia poliitik (78) * 9. juuli – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (78) * 9. juuli – [[Peter Van Norden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) * [[10. juuli]] – [[Đorđe Kadijević]], serbia filmilavastaja ja stsenarist (93) * 10. juuli – [[Roland Collombin]], Šveitsi mäesuusataja (75) * 10. juuli – [[Aleksandǎr Aleksandrov]], Bulgaaria kosmonaut (74) * 10. juuli – [[Samuel Golomb]], Eesti haridus- ja kultuuritegelane, ajakirjanik ja toimetaja (69) * 10. juuli – [[Jan Tammik]], eesti maalikunstnik (56) * [[11. juuli]] – [[Antonio Rattín]], Argentina jalgpallur (89) * 11. juuli – [[Peppino di Capri]], itaalia poplaulja, laulukirjutaja ja pianist (87) * 11. juuli – [[Susumu Tonegawa]], Jaapani molekulaarbioloog (86) * 11. juuli – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (71) * 11. juuli – [[Jayden Adams]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (25) * [[12. juuli]] – [[Muhammad Jamiruddin Sircar]], Bangladeshi poliitik ja advokaat (94) * 12. juuli – [[Günter Kuntz]], saksa jalgpallur (87) * 12. juuli – [[Wai Ching Ho]], Hongkongi näitlejanna (82) * 12. juuli – [[Ḩamad ibn Khalīfah Āl Thānī]], Katari emiir (74) * 12. juuli – [[Scott Bryce]], Ameerika Ühendriikide näitleja (68) * [[13. juuli]] – [[Pedro Ignacio Calderón]], Argentina muusik ja dirigent (92) * 13. juuli – [[Luis Goytisolo]], hispaaniakeelne katalaani kirjanik (91) * 13. juuli – [[Manfred Manglitz]], saksa jalgpallur (86) * 13. juuli – [[Hervé Hasquin]], Belgia ajaloolane ja poliitik (83) * 13. juuli – [[Sam Neill]], Uus-Meremaa näitleja (78) * 13. juuli – [[Nansun Shi]], Hongkongi filmiprodutsent (74) * 13. juuli – [[Rob Dieperink]], Hollandi jalgpallikohtunik ja videokohtunik (38) * [[14. juuli]] – [[Elsa Aguirre]], Mehhiko näitleja (95) * 14. juuli – [[Little Gerhard]], rootsi laulja ja rockmuusik (92) * 14. juuli – [[Cees Geel]], hollandi näitleja (61) * 14. juuli – [[Galina Kukleva]], Venemaa laskesuusataja (53) * [[15. juuli]] – [[Margarita Andrey]], hispaania näitleja (99) * 15. juuli – [[Máro Kontoú]], Kreeka näitleja ja poliitik (92) * 15. juuli – [[Hal Williams]], Ameerika Ühendriikide näitleja (91) * 15. juuli – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane (86) * 15. juuli – [[John Esposito]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane ja islamoloog (86) * 15. juuli – [[Guy Scott]], inglise päritolu Sambia poliitik (82) *[[16. juuli]] – [[Rudolph A. Marcus]], Ameerika Ühendriikide keemik (102) * 16. juuli – [[René Urtreger]], prantsuse pianist (92) * 16. juuli – [[Brenda Fricker]], iiri näitleja (81) * 16. juuli – [[Isamu Sonoda]], jaapani judoka (79) * 16. juuli – [[Madis Reemann]], eesti pedagoog (73) * 16. juuli – [[Kristjan Svirgsden]], eesti dokumentalist ja operaator (71) * 16. juuli – [[Feras Esmaeel]], Süüria jalgpallur (43) *[[17. juuli]] – [[Bill Birch]], Uus-Meremaa poliitik (92) * 17. juuli – [[Osvaldo Bagnoli]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (91) * 17. juuli – [[Freddy Cannon]], Ameerika Ühendriikide laulja (89) * 17. juuli – [[Garfield Sobers]], Barbadose kriketimängija (89) * 17. juuli – [[Raimo Kõlli]], eesti mullateadlane (86) * 17. juuli – [[Arvi Altmäe]], eesti arhitekt ja koolijuht (83) *[[18. juuli]] – [[Chen Gang]], hiina helilooja (91) * 18. juuli – [[Moses Ali]], Uganda jurist, sõjaväelane ja poliitik (87) * 18. juuli – [[Tim Murphy]], Ameerika Ühendriikide poliitik (73) * 18. juuli – [[Sergei Šolohhov]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (67) * 18. juuli – [[Jennifer Finch]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja, disainer ja fotograaf (59) * 18. juuli – [[Hannah Rapp]], Ameerika Ühendriikide poksija (26) *[[19. juuli]] – [[Israel Pincas]], Iisraeli luuletaja (91) * 19. juuli – [[Jaroslav Zvěřina]], Tšehhi poliitik (83) * 19. juuli – [[Holger Brück]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 19. juuli – [[Toshiaki Fushimi]], jaapani jalgrattur (50) *[[20. juuli]] – [[Francesco Massaro]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (90) * 20. juuli – [[Patrick Tse]], Hongkongi näitleja (89) * 20. juuli – [[Eddie Joyal]], Kanada jäähokimängija (86) * 20. juuli – [[Chang Chang-sun]], Lõuna-Korea vabamaadleja (83) * 20. juuli – [[Kevin Keegan]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * 20. juuli – [[Dmitri Podnozov]], vene näitleja (64) * 20. juuli – [[David Lucas]], Hispaania poliitik (58) * 20. juuli – [[Usalifa Jose Indi]], Guinea-Bissau jalgpallur (26) *[[21. juuli]] – [[Olivera Katarina]], serbia näitleja ja laulja (86) * 21. juuli – [[Erwin Vandendaele]], hollandi jalgpallur (81) * 21. juuli – [[Olaf Tufte]], norra sõudja, kahekordne olümpiavõitja (50) * 21. juuli – [[Kaylee Hottle]], Ameerika Ühendriikide näitleja (18) *[[22. juuli]] – [[Luiz Carlos Barreto]], Brasiilia filmiprodutsent ja stsenarist (98) * 22. juuli – [[Celina Jesionowska]], Poola jooksja (92) * 22. juuli – [[Oliver Jones]], Kanada džässpianist (91) * 22. juuli – [[Chuck Russell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (74) *[[23. juuli]] – [[Adela Mărculescu]], rumeenia näitleja (87) * 23. juuli – [[Vassili Parhomtšuk]], vene füüsik (79) * 23. juuli – [[Jury Chaščavacki]], valgevene filmilavastaja ja stsenarist (78) * 23. juuli – [[William Orbit]], inglise muusik ja muusikaprodutsent (69) * 23. juuli – [[Keigo Higashino]], Jaapani kirjanik (68) * 23. juuli – [[Hanna Drul]], ukraina keraamik (65) *[[24. juuli]] – [[Mary de Rachewiltz]], Itaalia-Ameerika Ühendriikide luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija (101) * 24. juuli – [[Achito Vivas]], Colombia jalgpallur (92) * 24. juuli – [[Chun Yong-taek]], Lõuna-Korea poliitik (88) * 24. juuli – [[Akbar Abdi]], Iraani näitleja (65) * 24. juuli – [[Kalilou Traoré]], Mali jalgpallur (38) *[[25. juuli]] – [[John Horam]], Suurbritannia poliitik (87) * 25. juuli – [[Ambrogio Colombo]], itaalia jalgrattur (86) * 25. juuli – [[Bill Oddie]], briti koomik ja looduskaitsja (85) * 25. juuli – [[Marie-Paule Belle]], prantsuse laulja ja pianist (80) *[[26. juuli]] – [[Betye Saar]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (99) * 26. juuli – [[Milan Knížák]], tšehhi kunstnik ja muusik (86) *[[27. juuli]] – [[Juhan Uustalu]], eesti mootorrattasportlane (77) * 27. juuli – [[Takeaki Matsumoto]], Jaapani poliitik (67) * 27. juuli – [[Johannes Krisch]], Austria näitleja (59) *[[28. juuli]] – [[Erwin Engeler]], Šveitsi matemaatik (96) * 28. juuli – [[Raoul Vaneigem]], Belgia kirjanik ja filosoof (92) * 28. juuli – [[Pablo Garrido]], Mehhiko kergejõustiklane (88) * 28. juuli – [[Kristina Carlson]], soome kirjanik (76) * 28. juuli – [[Benjamin Alire Sáenz]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (71) * 28. juuli – [[Kavinsky]], Prantsuse elektroonilise muusika produtsent ja DJ (50) *[[29. juuli]] – [[Jochen Bohl]], saksa luterlik vaimulik ja teoloog (76) * 29. juuli – [[Jarosław Jechorek]], poola korvpallur (65) * 29. juuli – [[Billy Ray Smith Jr.]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (64) * 29. juuli – [[Glen Hansard]], iiri laulja, laulukirjutaja ja näitleja (56) * 29. juuli – [[Tássio]], Brasiilia jalgpallur (41) *[[30. juuli]] – [[Marģers Vestermanis]], juudi rahvusest Läti ajaloolane (100) * 30. juuli – [[Iga Cembrzyńska]], poola näitleja ja stsenarist (87) * 30. juuli – [[Kazimira Prunskienė]], Leedu poliitik ja majandusteadlane (83) * 30. juuli – [[Ivan Jadeška]], Valgevene korvpallur (81) * 30. juuli – [[Donatille Mukabalisa]], Rwanda jurist ja poliitik (66) * 30. juuli – [[Manolo Solo]], hispaania näitleja (62) * 30. juuli – [[Nirmal Purja]], magari rahvusest Nepali alpinist (43) *[[31. juuli]] – [[František Laurin]], tšehhi teatri- ja filmilavastaja (91) * 31. juuli – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 31. juuli – [[Franco Baresi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 31. juuli – [[Tiit Sepp]], eesti notar (60) * 31. juuli – [[Dragiša Milojković]], serbia näitleja (55) * 31. juuli – [[Aleksei Murõgin]], Venemaa jäähokimängija (39) == August == *[[1. august]] – [[Philip Ruppe]], Ameerika Ühendriikide poliitik (99) *1. august – [[Nəriman Həsənzadə]], aserbaidžaani luuletaja ja näitekirjanik (95) * 1. august – [[Monty Roberts]], Ameerika Ühendriikide hobusetreener (91) * 1. august – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 1. august – [[Marijke Moser]], Šveitsi kesk- ja pikamaajooksja (79) * 1. august – [[Natalia Dontcheva]], bulgaaria näitleja (56) * 1. august – [[Ryotaro Shimizu]], jaapani näitleja (37) *[[2. august]] – [[Ioánnis Varvitsiótis]], Kreeka poliitik (93) * 2. august – [[Bill Goichberg]], Ameerika Ühendriikide maletaja ja maletegelane (83) * 2. august – [[Kay Granger]], Ameerika Ühendriikide poliitik (83) * 2. august – [[Sepp Puschnig]], Austria jäähokimängija (79) * 2. august – [[Monika Helfer]], Austria kirjanik (78) *[[3. august]] – [[Anthony Kenny]], Briti filosoof (95) * 3. august – [[Jon Cypher]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *3. august – [[Grace Chang]], Hongkongi näitleja ja laulja (93) * 3. august – [[Paula Alí]], Kuuba näitleja (88) * 3. august – [[Iván Szelényi]], Ungari-Ameerika Ühendriikide sotsioloog (88) * 3. august – [[Hatsuo Royama]], Jaapani karateka (78) * 3. august – [[Ruslan Taramov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poksija (61) * 3. august – [[Mateusz Bąk]], poola jalgpallur (43) * 3. august – [[Allan Nascimento]], brasiilia vabavõitleja (34) *[[4. august]] – [[Nils Eklund]], Rootsi näitleja (99) *4. august – [[Daniele Amati]], itaalia füüsikateoreetik (94) * 4. august – [[D. Y. Patil]], India poliitik (90) * 4. august – [[Klaus Hänsch]], Saksa poliitik (87) * 4. august – [[Bruno Campanella]], itaalia dirigent (83) *[[5. august]] – [[Jean Lodge]], inglise näitleja (99) * 5. august – [[Didier Decoin]], prantsuse kirjanik ja stsenarist (81) * 5. august – [[Zoltán Melis]], Ungari sõudja (78) * 5. august – [[Ardaq Ämırkūlov]], kasahhi filmilavastaja (70) * 5. august – [[Cozell McQueen]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (64) * 5. august – [[Oleksi Jukov]], Ukraina arheoloog (40) *[[6. august]] – [[Kuulo Kalamees]], eesti mükoloog (92) * 6. august – [[Giuseppe Marchioro]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 6. august – [[Francesco Guccini]], itaalia laulja, laulukirjutaja, kirjanik ja näitleja (86) * 6. august – [[Daniel Sivan]], Iisraeli semitoloog (76) *[[7. august]] – [[Violet Hensley]], Ameerika Ühendriikide viiulimeister ja muusik (109) *7. august – [[Keiko Kishi]], Jaapani näitleja (93) *7. august – [[Mannon Ubaydullayev]], usbeki näitleja (86) * 7. august – [[Carola von Braun]], Saksamaa poliitik (83) * 7. august – [[Boris Conunov]], Moldova filmilavastaja ja stsenarist (79) *[[8. august]] – [[Ivo Šlaus]], horvaadi füüsik (94) * 8. august – [[Xaysomphone Phomvihane]], Laose poliitik (69) * 8. august – [[Jorge Messi]], Argentina ärimees ja jalgpalliagent (68) *[[9. august]] – [[Erkki Pystynen]], Soome poliitik (96) *9. august – [[Livio Berruti]], itaalia jooksja (87) * 9. august – [[Don Nelson]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (86) * 9. august – [[Ben Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja poliitik (84) * 9. august – [[Giancarlo Ferretti]], itaalia jalgrattur ja jalgrattatreener (84) * 9. august – [[Reggie Bannister]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. august – [[Ilja Kulešin]], Venemaa jalgpallur (25) *[[10. august]] – [[Pavel Sjutkin]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (104) * 10. august – [[Tiiu-Ann Salasoo]], eesti botaanik, pedagoogika- ja keeleteadlane (94) * 10. august – [[Vladimír Páral]], tšehhi kirjanik (93) * 10. august – [[Jean-Paul Rostagni]], prantsuse jalgpallur (78) *[[11. august]] – [[Guo Lanying]], hiina ooperilauja (sopran) (96) * 11. august – [[Ingeborg Friebe]], Saksa poliitik (95) * 11. august – [[Jill Gomez]], Trinidadi ja Tobago-Briti ooperilaulja (sopran) (83) * 11. august – [[Alaksandr Milinkievič]], Valgevene poliitik (79) * 11. august – [[Fiorenza Marchegiani]], itaalia näitleja (73) *[[12. august]] – [[Wang Xiji]], hiina kosmoseinsener (105) * 12. august – [[Zhu Rongji]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (97) * 12. august – [[Vello Reedik]], eesti tehnikateadlane (89) * 12. august – [[Silvia Monti]], itaalia näitleja (80) * 12. august – [[Takamitsu Ota]], jaapani jalgpallur (56) *[[13. august]] – [[Wolfgang Haber]], saksa bioloog (100) * 13. august – [[Mark Rydell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (97) * 13. august – [[Yukio Shimomura]], Jaapani jalgpallur (94) * 13. august – [[Carlos Domingos Massoni]], Brasiilia korvpallur (87) * 13. august – [[Helmut Lethen]], saksa germanist ja kultuuriteadlane (87) * 13. august – [[Katriina Rinne]], soome näitleja (86) * 13. august – [[Vito Gruosso]], Itaalia poliitik (78) * 13. august – [[Dumitru Marcu]], Rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 13. august – [[Prichard Colón]], Puerto Rico poksija (33) *[[14. august]] – [[Mohamed Serghini]], Maroko luuletaja (96) * 14. august – [[Arnon Soffer]], Iisraeli geograaf (90) * 14. august – [[Mary Heilmann]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (86) * 14. august – [[Francis Campaner]], prantsuse maanteerattur (80) * 14. august – [[Carla Tatò]], itaalia näitlejanna (79) * 14. august – [[Jimmy Rimmer]], Inglismaa jalgpallur (78) * 14. august – [[Örjan Ramberg]], rootsi näitleja (78) * 14. august – [[Dave Marsh]], Ameerika Ühendriikide muusikakriitik (76) * 14. august – [[Jason Arday]], Ghana päritolu Briti sotsioloog (41) * 14. august – [[Yayoi Kusama]], jaapani kunstnik (97) *[[15. august]] – [[Peggy Webber]], Ameerika Ühendriikide näitleja (100) *15. august – [[Joanna Rawik]], poola laulja, näitleja ja ajakirjanik (92) * 15. august – [[Stéfanos Mános]], Kreeka poliitik (86) * 15. august – [[Tommy John]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (83) * 15. august – [[Milena Zupančič]], sloveeni näitleja (79) * 15. august – [[Rufat Risqiyev]], usbeki poksija (76) * 15. august – [[Jan Frycz]], poola näitleja (72) * 15. august – [[Aleksandr Danilin]], vene psühhoterapeut, psühhiaater ja narkoloog (66) *[[16. august]] – [[Rex A. Wade]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (89) * 16. august – [[Hayden Panettiere]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (36) *[[17. august]] – [[Laura Cardoso]], Brasiilia näitleja (98) * 17. august – [[Klaus Törnudd]], Soome diplomaat ja politoloog (94) * 17. august – [[Patricia Elizabeth Easterling]], Briti klassikaline filoloog (92) * 17. august – [[Mike Bailey]], Inglismaa jalgpallur (84) * 17. august – [[Harry van der Kamp]], Hollandi ooperilaulja (79) * 17. august – [[Frank Beard]], Ameerika Ühendriikide trummar (77) * 17. august – [[Alex Fiorio]], itaalia rallisõitja (61) * 17. august – [[O. J. Brigance]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (56) *[[18. august]] – [[Fulvio Lucisano]], itaalia filmiprodutsent (98) * 18. august – [[Yvette Roudy]], Prantsusmaa poliitik (97) * 18. august – [[Glória Menezes]], Brasiilia näitleja (91) * 18. august – [[Konstantínos Tsoukalás]], Kreeka sotsioloog ja poliitik (89) * 18. august – [[Flavia Lattanzi]], itaalia jurist ja kohtunik (85) * 18. august – [[Shaul Mishal]], Iisraeli politoloog (81) * 18. august – [[Eduardo Maglioni]], Argentina jalgpallur (80) * 18. august – [[Igor Ahba]], Abhaasia diplomaat ja poliitik (77) * 18. august – [[Vedrana Rudan]], horvaadi ajakirjanik ja kirjanik (76) *[[19. august]] – [[Robert Mouynet]], prantsuse jalgpallur (96) * 19. august – [[Michele Pinto]], Itaalia poliitik (95) * 19. august – [[François Patriat]], Prantsusmaa poliitik (83) * 19. august – [[Tudor Chiriac]], Moldova helilooja ja muusikapedagoog (77) * 19. august – [[Serhi Kudelko]], ukraina ajaloolane (74) * 19. august – [[Bérangère Bonvoisin]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (73) * 19. august – [[Thomas Freienstein]], saksa jalgrattur (66) *[[20. august]] – [[Nancy Kissinger]], Ameerika Ühendriikide filantroop (92) * 20. august – [[Ileana Cotrubaş]], rumeenia ooperilaulja (sopran) (87) * 20. august – [[Mostafa Derkaoui]], Maroko filmilavastaja (81) * 20. august – [[Leonhard Soom]], eesti kergejõustikutreener (79) * 20. august – [[Farit Zigangirov]], tatari rahvusest Nõukogude Liidu maahokimängija (72) *[[21. august]] – [[Zdeněk Šesták]], tšehhi helilooja ja muusikateadlane (100) * 21. august – [[Anny Schlemm]], saksa ooperilaulja (97) * 21. august – [[Sowcar Janaki]], India näitlejanna (94) * 21. august – [[Nancy Kassebaum]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) * 21. august – [[Paul Gauselmann]], saksa ettevõtja (91) * 21. august – [[Janie Bradford]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (87) * 21. august – [[Frans Verbeeck]], Belgia maanteerattur (85) * 21. august – [[Iris Uuk]], eesti kunstnik (84) * 21. august – [[Jacques Van Gompel]], Belgia poliitik (79) * 21. august – [[Michael Wright]], Ameerika Ühendriikide näitleja (70) * 21. august – [[Matteo Fiorini]], San Marino poliitik (48) * 21. august – [[Zolani Tete]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poksija (38) *[[22. august]] – [[Manoel Dias]], Brasiilia jurist ja poliitik (88) * 22. august – [[Shelley Fabares]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (82) * 22. august – [[Siim Kallas]], Eesti poliitik (77) * 22. august – [[Alejandro Larrea]], Uruguay jalgpallur ja jalgpallitreener (59) * 22. august – [[Quevin Castro]], portugali jalgpallur (25) *[[23. august]] – [[Ennio Mattarelli]], itaalia laskesportlane (98) * 23. august – [[Tofiq Bakıxanov]], aserbaidžaani helilooja (95) * 23. august – [[Bun'yō Ishikawa]], jaapani fotograaf (88) * 23. august – [[Alcide Cerato]], itaalia maanteerattur (87) * 23. august – [[René Malo]], Kanada filmiprodutsent (84) * 23. august – [[Svein Mønnesland]], norra keeleteadlane (82) * 23. august – [[Boriss Ebzejev]], karatšai rahvusest Venemaa jurist ja poliitik (76) * 23. august – [[Orit Galili-Zucker]], Iisraeli ajakirjanik ja poliitikakonsultant (70) * 23. august – [[Jaan Tangsoo]], eesti kirjanik (63) *[[24. august]] – [[Philippe Bouvard]], prantsuse tele- ja raadiosaatejuht (96) * 24. august – [[Giorgio Blais]], Itaalia sõjaväelane (91) * 24. august – [[Klaus-Michael Kühne]], saksa ettevõtja (89) * 24. august – [[Chen Wu]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (71) * 24. august – [[Raik Kuusemets]], eesti trummar (63) * 24. august – [[Mirosław Różański]], Poola sõjaväelane ja poliitik (63) * 24. august – [[Ole Bjur]], taani jalgpallur (57) *[[25. august]] – [[Alois Leodolter]], Austria kahevõistleja ja suusahüppaja (95) * 25. august – [[Michele Zappella]], itaalia psühhiaater (90) * 25. august – [[Zheng Fengrong]], hiina naiskergejõustiklane, kõrgushüppaja (89) * 25. august – [[Dolly Parton]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja (80) * 25. august – [[Tim Curry]], inglise näitleja ja laulja (80) * 25. august – [[Kuku Kohli]], India filmilavastaja ja stsenarist (77) *[[26. august]] – [[Ole Andreasen]], Taani ajakirjanik ja poliitik (87) * 26. august – [[Peter Cullen]], Kanada häälnäitleja (85) * 26. august – [[Toyohiro Akiyama]], Jaapani teleajakirjanik, akadeemik ja astronaut (84) * 26. august – [[Péter Nádas]], ungari kirjanik (83) * 26. august – [[Juri Tsurilo]], vene näitleja (79) * 26. august – [[Tauno Pääslane]], eesti muusik ja Eesti Rahvusringhäälingu valgustaja (52) *[[27. august]] – [[Carla Marchelli]], itaalia mäesuusataja (91) * 27. august – [[Ratko Mladić]], Serblaste Vabariigi sõjaväelane ja sõjakurjategija (84) * 27. august – [[Rukidi IV (Tooro)|Rukidi IV]], [[Tooro kuningriik|Tooro kuningriigi]] valitseja (34) *[[28. august]] – [[Harald V]], Norra kuningas (89) * 28. august – [[Priit Aimla]], Eesti humorist, kirjanik ja poliitik (85) * 28. august – [[Li Weikang]], hiina Pekingi ooperi lauljanna ja näitlejanna (79) * 28. august – [[Nicolae Ungureanu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (69) *[[29. august]] – [[Andrzej Wielowieyski]], Poola jurist ja poliitik (98) * 29. august – [[Narana Coissoró]], Portugali jurist, õigusteadlane ja poliitik (94) * 29. august – [[Franco Fontana]], itaalia fotograaf (92) * 29. august – [[Antonio Landeta y Álvarez-Valdés]], Hispaania poliitik (89) * 29. august – [[Giacomo Aimoni]], itaalia suusahüppaja (86) * 29. august – [[Mehdi Zana]], Türgi poliitik ja kirjanik (85) * 29. august – [[Jaroslav Olejár]], Slovakkia jalgpallur (67) * 29. august – [[Peep Koidu]], eesti suusataja (59) * 29. august – [[Antonino Fogliani]], itaalia dirigent (50) *[[30. august]] – [[Iván T. Berend]], Ungari ajaloolane (95) * 30. august – [[Slobodan Šnajder]], horvaadi kirjanik ja publitsist (78) * 30. august – [[Tony Mundine]], Austraalia poksija (75) * 30. august – [[Aivar Israel]], eesti jalgpallitreener, jalgpallikohtunik ja jalgpallur (58) *[[31. august]] – [[Édouard Balladur]], Prantsusmaa poliitik (97) * 31. august – [[Wendell Berry]], Ameerika Ühendriikide kirjanik, keskkonnaaktivist ja kultuurikriitik (92) * 31. august – [[Ada Yonath]], Iisraeli biokeemik (87) * 31. august – [[Elco Brinkman]], Hollandi poliitik ja ettevõtja (78) * 31. august – [[Bill Schmidt]], Ameerika Ühendriikide odaviskaja (78) * 31. august – [[Vladimir Lakejev]], Venemaa poliitik (77) * 31. august – [[Artūras Fomenka]], leedu jalgpallur (49) *august – [[Brent Carter]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (77) *august – [[Sten Erik Allikas]], eesti koomik ja raadiohääl (44) == September == *[[1. september]] – [[Geles Cabrera]], Mehhiko skulptor (100) * 1. september – [[Jean-Paul Rappeneau]], prantsuse filmilavastaja ja stsenarist (94) * 1. september – [[Eberhard Vogel]], Saksamaa jalgpallur ja jalgpallitreener (83) * 1. september – [[Cassandra Wilson]], Ameerika Ühendriikide džässlaulja, laulukirjutaja ja produtsent (70) * 1. september – [[Alan Knight]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (65) *[[2. september]] – [[Raif Dizdarević]], Jugoslaavia ja Bosnia poliitik (99) * 2. september – [[Gloria Steinem]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja feminist (92) *[[3. september]] – [[Fabio Mussi]], Itaalia poliitik (78) * 3. september – [[Milan Ohnisko]], tšehhi luuletaja, toimetaja ja publitsist (61) [[Kategooria:2026]] er92gmtrqs5p56zizh1hj5u9ylg5y4w Vene-Ukraina sõja kronoloogia (1. jaanuar 2026 – 31. mai 2026) 0 707840 7228194 7205052 2026-09-03T13:58:49Z Kuriuss 38125 7228194 wikitext text/x-wiki {{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}} Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. jaanuarist 2026 kuni käesoleva ajani. See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele. == Sõjategevus 2026. aastal == == Jaanuar == === 1. jaanuar === Ukraina droonid ründasid energia- ja tööstusobjekte Krasnodari, Tatarstani ja Kaluga piirkonnas ja okupeeritud Donbassis. Krasnodari krais sai järjekordse tabamuse Ilski naftatöötlemistehas. Donetski oblastis hävitati erinevat Venemaa sõjatehnikat.<ref>[https://www.err.ee/1609898857/ukraina-droonid-tabasid-sihtmarke-kolmes-venemaa-piirkonnas#runnakud Ukraina kinnitas rünnakut naftatöötlemistehasele ja sõjalistele sihtmärkidele Venemaal] ERR, 1. I 2026</ref> [[Hersoni oblast]]i okupeeritud osa Venemaa poolt ametisse pandud juht [[Vladimir Saldo]] süüdistas Ukrainat rünnakus Horlõ asulale, kus olevat hukkunud 27 inimest. Ukraina tõrjus süüdistused.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120426895/hersoni-oblasti-okupatsioonivoimud-suudistasid-ukrainat-27-inimest-tapnud-runnakus Hersoni oblasti okupatsioonivõimud süüdistasid Ukrainat 27 inimest tapnud rünnakus] Delfi, 2. I 2026</ref> === 2. jaanuar === [[File:Destructions_in_Kharkiv_after_Russian_attack,_2026-01-02_(01).jpg|thumb|Korterelamu [[Harkiv]]is peale tabamust.]] Venemaa ründas Ukrainat 116 drooniga, millest 86 tulistati alla. [[Harkiv]]is hukkus Vene raketirünnakus kuus ja sai kannatada 32 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609899232/meedia-venemaal-samara-oblastis-toimusid-voimsad-plahvatused#harkiv Harkivis sai Vene raketirünnakus kannatada vähemalt 25 inimest] ERR, 2. I 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8390124/blogi-1412-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-vahetab-valja-julgeolekuteenistuse-juhi?liveblogPost=3 |pealkiri=Venemaa 2. jaanuari raketirünnaku ohvrite arv Harkivis kerkis kuueni |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-05 |vaadatud=2026-01-05 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku [[Samara oblast]]is [[Novokuibõševsk]]is asuvatele Novokuibõševski ja Kuibõševski naftatöötlemistehastele. Ukraina presidendikantselei uueks juhiks sai senine [[Ukraina Kaitseministeeriumi Luure Peavalitsus]]e ülem [[Kõrõlo Budanov]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120426992/ukraina-presidendikantselei-uueks-juhiks-sai-senine-sojavaeluure-ulem-korolo-budanov Ukraina presidendikantselei uueks juhiks sai senine sõjaväeluure ülem Kõrõlo Budanov] Delfi, 2. I 2026</ref> Sõjaväeluure uueks juhiks sai senine [[Ukraina Välisluureteenistus]] juht [[Oleh Ivaštšenko]].<ref>[https://www.err.ee/1609899232/meedia-venemaal-samara-oblastis-toimusid-voimsad-plahvatused#valisluure Ukraina sõjaväeluure juhiks saab ilmselt välisluure juht Ivaštšenko] ERR, 2. I 2026</ref> === 3. jaanuar === Kiievis toimus tahtekoalitsiooni tippkohtumine, kus jätkatid tööd Ukraina rahuplaani raamistiku kallal.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427173/euroopa-julgeolekunounikud-arutavad-kiievis-ukraina-rahuplaani Euroopa julgeolekunõunikud arutavad Kiievis Ukraina rahuplaani] Delfi, 3. I 2026</ref> === 4. jaanuar === Ukraina korraldas droonirünnaku Moskvale. Rünnaku tõttu peatasid Vnukovo ja Žukovski lennujaamad töö.<ref>[https://www.err.ee/1609900345/trump-kritiseeris-putinit#moskva Ukraina korraldas droonirünnaku Moskvale] ERR, 4. I 2026</ref> === 5. jaanuar === [[File:Destructions_in_Kyiv_after_Russian_attack,_2026-01-05_(01).jpg|thumb|Rünnakujärgne Kiievi haigla]] Veemaa ründas Ukrainat 165 drooni ja üheksa ballistilise raketiga. Ukraina õhukaitse hävitas 137 drooni. Rünnakus sai surma vähemalt üks inimene.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427347/kiievis-sai-pihta-erahaigla-ja-hukkus-inimene Kiievis sai pihta erahaigla ja hukkus inimene] Delfi, 5. I 2026</ref> [[Dnipro]]s sai tabamuse USA ettevõttele Bunge kuuluv taimeõlitehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427580/venemaa-andis-loogi-usa-taimeolitehasele-ukrainas-sobiha-see-on-sihilik-ja-sustemaatiline Venemaa andis löögi USA taimeõlitehasele Ukrainas. Sõbiha: see on sihilik ja süstemaatiline] Delfi, 5. I 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Lipetski oblast]]is [[Jelets]]is asuvat akutehast, vallandades seal tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609901029/soja-1412-paev-ukraina-korraldas-ohurunnaku-akutehasele-lipetski-oblastis#jelets Ukraina korraldas õhurünnaku akutehasele Lipetski oblastis] ERR, 5. I 2026</ref> Ukraina tõrjusas venelaste katse rünnata Kupjanski lähistel läbi gaasitoru. Ukraina lõi [[Donetski oblast]]is droonirünnakuga rivist välja Vene [[S-300]]V õhutõrjeraketikompleksi radarijaama 9S32M1.<ref>{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8391550/video-uks-silm-loodi-kinni-ukraina-havitas-putini-haruldase-ohutorjesusteemi-radari |pealkiri=VIDEO ⟩ Üks silm löödi kinni: Ukraina hävitas Putini haruldase õhutõrjesüsteemi radari |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-06 |vaadatud=2026-01-06 |väljaanne=tehnika.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[Ukraina Julgeolekuteenistus]]e (SBU) juht [[Vassõl Maljuk]] teatas tagasiastumisest SBU juhi kohalt.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427480/vassol-maljuk-lahkub-ukraina-julgeolekuteenistuse-juhi-kohalt Vassõl Maljuk lahkub Ukraina julgeolekuteenistuse juhi kohalt] Delfi, 5. I 2026</ref> Uueks SBU juhiks saab SBU erioperatsioonide üksuse Alfa senine juht [[Jevhenii Hmara]].<ref>[https://www.err.ee/1609901533/ukraina-julgeolekuteenistuse-sbu-juht-astus-zelenski-survel-tagasi Ukraina julgeolekuteenistuse SBU juht astus Zelenski survel tagasi] ERR, 5. I 2026</ref> Maljuk jätkab teenistust SBU välisoperatsioonide osakonnas. === 6. jaanuar === Ukraina tabas kaugmaadroonidega naftahoidlat [[Lipetski oblast]]is ning raketi- ja laskemoonaladu [[Kostroma oblast]]is [[Neja]] asula lähedal.<ref>[https://www.err.ee/1609901923/droonirunnaku-tagajarjel-suttis-venemaal-lipetski-oblastis-asuv-naftahoidla#naftahoidla Droonirünnaku tagajärjel süttis Venemaal Lipetski oblastis asuv naftahoidla] ERR, 6. I 2026</ref> Ukraina, Prantsusmaa ja Suurbritannia juhid allkirjastasid pärast Ukraina liitlaste tippkohtumist deklaratsiooni rahvusvaheliste vägede sõjajärgseks paigutamiseks Ukrainasse.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427793/ukraina-liitlased-noustusid-rahulepingu-osana-paigutama-ukrainasse-rahvusvahelised-vaed Ukraina liitlased nõustusid rahulepingu osana paigutama Ukrainasse rahvusvahelised väed] Delfi, 6. I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609902709/tahtekoalitsioon-leppis-kokku-tugevates-julgeolekutagatistes-ukrainale Tahtekoalitsioon leppis kokku tugevates julgeolekutagatistes Ukrainale] ERR, 6. I 2026</ref> === 7. jaanuar === Venemaa hõivas [[Donetski oblast]]is [[Kostjantõnivka]]st kagus asuva Novomarkove ja [[Sumõ oblast]]is asuva Andriivka külad.<ref name=deepstatemap>[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]</ref> Ukraina andis droonilöögi Oskolneftesnabi naftabaasile [[Belgorodi oblast]]is Koteli asulas<ref>[https://www.err.ee/1609902949/belgorodi-oblastis-poleb-jarjekordne-venemaa-naftahoidla#belgorod Belgorodi oblastis põleb järjekordne Vene naftahoidla] ERR, 7. I 2026</ref> ja materiaal-tehniliste vahendite laole [[Donetski oblast]]i okupeeritud osas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427898/ukraina-teatas-loogi-andmisest-naftabaasile-belgorodi-oblastis-ja-laole-donetski-oblastis Ukraina teatas löögi andmisest naftabaasile Belgorodi oblastis ja laole Donetski oblastis] Delfi, 7. I 2026</ref> === 8. jaanuar === Venemaa droonirünnak kriitilise tähtsusega infrastruktuurile põhjustas [[Dnipropetrovski oblast|Dnipropetrovski]] ja [[Zaporižžja oblast]]ites ulatuslikud vee-, kütte- ja elektrikatkestused.<ref>[https://www.err.ee/1609903831/vene-runnakud-jatsid-ukrainas-miljon-inimest-vee-ja-kutteta#droonirunnak Venemaa droonirünnakud jätsid kaks Ukraina oblastit elektrita] ERR, 8. I 2026</ref> [[Odessa oblast]]is ründas Venemaa sadamaid. Rünnakutes hukkus kaks ja sai kannatada 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428051/vene-runnaku-tottu-jaid-pea-taielikult-elektrita-ukraina-dnipropetrovski-ja-zaporizzja-oblast-odessa-oblastis-runnati-sadamaid Vene rünnaku tõttu jäid pea täielikult elektrita Ukraina Dnipropetrovski ja Zaporižžja oblast. Odessa oblastis rünnati sadamaid] Delfi, 8. I 2026</ref> === 9. jaanuar === [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-01-09 (01).jpg|thumb|Tabamuse saanud korterelamu Kiievis]] Venemaa ründas Ukraina energeetika- ja tsiviilinfrastruktuuri objektide 242 drooni, 22 tiibraketi, 13 ballistilise raketi<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428308/venemaa-teatas-et-andis-vastuseks-putini-residentsi-rundamisele-ukrainale-loogi-oresnikuga VIDEO | Venemaa teatas, et andis "vastuseks Putini residentsi ründamisele" Ukrainale löögi Orešnikuga] Delfi, 9. I 2026</ref> ja Lvivi keskmaa [[Orešnik (rakett)|ballistilise raketiga Orešnik]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428275/venemaa-rundas-lvivi-raketiga-mis-liikus-kiirusega-13-000-kilomeetrit-tunnis Venemaa ründas Lvivi raketiga, mis liikus kiirusega 13 000 kilomeetrit tunnis] Delfi, 9. I 2026</ref> Rünnak põhjustas Kiievis suuri vee- ja küttekatkestusi<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428360/klotsko-pool-kiievi-kortermajadest-on-runnaku-jarel-kutteta Klõtško: pool Kiievi kortermajadest on rünnaku järel kütteta] Delfi, 9. I 2026</ref> ja selle tagajärjel hukkus neli ja sai kannatada 19 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428274/kiievis-hukkus-venemaa-runnakus-neli-inimest Kiievis hukkus Venemaa rünnakus neli inimest] Delfi, 9. I 2026</ref> Ukraina õhutõrje tulistas alla 226 drooni ja 18 raketti. [[Belgorodi oblast]]is jäi Ukraina rünnaku järel kütte või elektrita üle poole miljoni inimese.<ref>[https://www.err.ee/1609905724/ukraina-vastuloogi-jarel-jai-belgorodi-oblastis-elektrita-ule-500-000-inimese#belgorod Belgorodis on Ukraina rünnaku järel elektrita üle 500 000 inimese] ERR, 9. I 2026</ref> === 10. jaanuar === Vene väed ründasid [[Dnipropetrovski oblast]]it ühe [[Iskander-M]] ballistilise raketi ja 121 drooniga. Ukraina õhutõrje suutis alla tulistada 94 drooni.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8393615/blogi-1417-sojapaev-ukrainas-uro-julgeolekunoukogu-kavandab-esmaspaevaks-ukraina-teemalist-erakorralist-istungit?liveblogPost=1 |pealkiri=Venemaa ründas Ukrainat Iskander-raketi ja 121 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-10 |vaadatud=2026-01-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina droonirünnak põhjustas tulekahju [[Volgogradi oblast]]i lõunaosas Oktjabrski rajoonis asuvas naftahoidlas.<ref>[https://www.err.ee/1609906765/ukraina-droonirunnak-suutas-naftahoidla-volgogradi-oblastis#hoidla Ukraina droonirünnak süütas naftahoidla Volgogradi oblastis] ERR, 10.I 2026</ref> === 11. jaanuar (sõja 1418. päev) === Venemaa ründas Ukrainat 154 drooniga, millest õhutõrje hävitas 125.<ref>[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#tabas Ukraina hävitas riiki rünnanud 154 Vene ründedroonist 125] ERR, 11.I 2026</ref> Donetski, Harkivi ja Hersoni oblastis hukkus kokku neli ja sai viga 20 inimest. Rünnaku tagajärjel olid suured elektrikatkestused Kiievis ja Zaporižžja oblastis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428637/lisaks-kiievile-jai-ooseks-elektrita-ka-kogu-zaporizzja-energiafirma-nii-raske-pole-seni-olnud Lisaks Kiievile jäi ööseks elektrita ka kogu Zaporižžja. Energiafirma: nii raske pole seni olnud] Delfi, 11.I 2026</ref> Ukraina ründas Kaspia meres kolme Lukoili naftatootmisplatvormi (V. Filanovski, Juri Kortšagini ja Valeri Graiferi platvormid) ja tabas Luhanski oblasti okupeeritud aladel õhutõrjeraketisüsteemi [[Buk (raketisüsteem)|Buk-M3]].<ref>[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#naftapuurtorn Ukraina ründas Kaspia meres kolme Venemaa naftapuurtorni] ERR, 11.I 2026</ref> Venemaa sõda Ukrainas on kestnud sama kaua, kui Nõukogude Liidu sõda Saksamaaga aastatel 1941-1945.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8394393/venemaa-agressioonisoda-ukrainas-on-kestnud-kauem-noukogude-liidu-sojast-saksamaaga |pealkiri=Venemaa agressioonisõda Ukrainas on kestnud kauem Nõukogude Liidu sõjast Saksamaaga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-11 |vaadatud=2026-01-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Selle ajaga on tapetud vähemalt 19 Vene kindralit<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8394498/ukrainale-kallaletungimise-jarel-on-tapetud-vahemalt-19-vene-kindralit |pealkiri=Ukrainale kallaletungimise järel on tapetud vähemalt 19 Vene kindralit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-11 |vaadatud=2026-01-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja sõjas on hukkunud 142 meediatöötajat.<ref>[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#meedia Venemaa sissetungi algusest on tapetud 142 meediatöötajat] ERR, 11.I 2026</ref> === 12. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 156 drooniga, millest õhutõrje hävitas 135. Rünnak põhjuastas elektrikatkestusi 7 Ukraina oblastis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428842/venemaa-runnakute-ja-ilma-tottu-on-elektrikatkestusi-7-ukraina-oblastis Venemaa rünnakute ja ilma tõttu on elektrikatkestusi 7 Ukraina oblastis] Delfi, 12.I 2026</ref> Ukrainameelne partisaniliikumine Ateš süütas [[Moskva oblast]]is õhutõrjeüksuse sidetorni.<ref>[https://www.err.ee/1609907674/uhendkuningriik-tahab-ukrainale-toota-kaugmaa-ballistilisi-rakette#atesh Ukrainat toetava partisaniliikumise Ateš agendid süütasid Venemaal Moskva oblastis õhutõrjeüksusele kuuluva sidetorni] ERR, 12.I 2026</ref> === 13. jaanuar === Venemaa rünnakus [[Harkiv]]ile hukkus neli ja sai vigastada kuus inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609909087/soja-1420-paev-ukraina-sodurid-heiskasid-kupjanski-linnavalitsusele-riigilipu#harkiv Venemaa rünnakus Harkivile hukkus vähemalt neli inimest] ERR, 13.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429019/video-harkivi-eeslinnas-hukkus-vene-runnaku-tottu-neli-inimest VIDEO | Harkivi eeslinnas hukkus Vene rünnaku tõttu neli inimest] Delfi, 13.I 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel sõttisa tulekahju [[Rostovi oblast]]is [[Taganrog]]is asuvas droonide tootmisüksuses.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429155/ukraina-teatas-raketiloogi-andmisest-droonitehasele-venemaal-taganrogis Ukraina teatas raketilöögi andmisest droonitehasele Venemaal Taganrogis] Delfi, 13.I 2026</ref> Ukraina ülemraada vabastas ametist kaitseminister [[Denõss Šmõhal]]i, esimese asepeaministri ja digitaalse ülemineku ministri [[Mõhhailo Fedorov]]i ning Ukraina julgeolekuteenistuse (SBU) juhi, kindralleitnant [[Vassõl Maljuk]]i.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429175/ukraina-ulemraada-vabastas-ametist-kaitseministri-digitaalse-ulemineku-ministri-ja-sbu-juhi Ukraina ülemraada vabastas ametist kaitseministri, digitaalse ülemineku ministri ja SBU juhi] Delfi, 13.I 2026</ref> === 14. jaanuar === Venemaa korraldas droonirünnaku [[Krõvõi Rih]]ile.<ref>[https://www.err.ee/1609910014/venemaa-korraldas-ulatusliku-droonirunnaku-krovoi-rihile#krovoirih Venemaa korraldas ulatusliku droonirünnaku Krõvõi Rihile] ERR, 14.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429299/krovoi-rihis-jai-vene-droonirunnaku-tottu-elektrita-ule-45-000-kliendi Krõvõi Rihis jäi Vene droonirünnaku tõttu elektrita üle 45 000 kliendi] Delfi, 14.I 2026</ref> Zelenskõi kuulutas suurte purustuste tõttu<ref>[https://www.err.ee/1609913065/kiviselg-venemaa-rundab-ukraina-energiataristut-uha-aktiivsemalt Kiviselg: Venemaa ründab Ukraina energiataristut üha aktiivsemalt] ERR, 16.I 2026</ref> energeetikasektoris välja eriolukorra.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429561/zelenskoi-kuulutas-kriisi-suvenedes-valja-energeetikasektori-eriolukorra Zelenskõi kuulutas kriisi süvenedes välja energeetikasektori eriolukorra] Delfi, 14.I 2026</ref> Ukraina ülemraada kinnitas [[Mõhhailo Fedorov]]i uueks kaitseministriks.<ref>[https://www.err.ee/1609910788/ukraina-uueks-kaitseministriks-sai-mohhailo-fedorov Ukraina uueks kaitseministriks sai Mõhhailo Fedorov] ERR, 14.I 2026</ref> Senine kaitseminister [[Denõss Šmõhal]] kinnitati energeetikaministriks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429434/ukraina-uueks-kaitseministriks-sai-mohhailo-fedorov Ukraina uueks kaitseministriks sai Mõhhailo Fedorov] Delfi, 14.I 2026</ref> === 15. jaanuar === [[USA president]] [[Donald Trump]] väitis, et võimalikku rahukokkuleppe sõlmimist takistab Ukraina, mitte Venemaa.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429574/trump-ukraina-rahukokkuleppe-solmimist-takistab-zelenskoi Trump: Ukraina rahukokkuleppe sõlmimist takistab Zelenskõi] Delfi, 15.I 2026</ref> Venemaa hõivas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Krasnohirske küla ja [[Huljaipole]] linna keskosa.<ref name=deepstatemap/> Ukraina on 48 tunni jooksul hävitanud kuus Vene õhutõrjesüsteemi - kaks [[Buk (raketisüsteem)|Buk]]-süsteemi kaks [[Tor (raketisüsteem)|Tori]], õhutõrjesoomuki [[9K35 Strela-10|Strela-10]] ja radari Vitjaz 50N6E.<ref>[https://www.err.ee/1609911130/trump-putin-on-valmis-rahuleppeks-kuid-zelenski-on-takistuseks#ohutorje Ukraina väed hävitasid 48 tunniga kuus Vene õhutõrjesüsteemi] ERR, 15.I 2026</ref> === 16. jaanuar === [[Rjazan]]i tabas tuvastamata droon kõrghoonet.<ref>[https://www.err.ee/1609912693/soja-1423-paev-zelenski-sonul-toestab-venemaa-et-ei-taha-kokkuleppeid#rjazan Meedia: Venemaal Rjazanis tabas droon kortermaja] ERR, 16.I 2026</ref> === 17. jaanuar === Ukraina ja Venemaa leppisid kokku kohaliku relvarahu [[Zaporižžja tuumaelektrijaam]]a varuelektriliini parandamiseks.<ref>[https://www.err.ee/1609913644/ukraina-delegatsioon-peab-laupaeval-labiraakimisi-usa-ga#Tuuma Zaporižžja tuumaelektrijaama parandamiseks lepiti kokku kohalik relvarahu] ERR, 17.I 2026</ref> Venemaa ründas Ukrainat 115 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 96 drooni.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8397683/blogi-1424-sojapaev-ukrainas-vene-vaed-kaotasid-oopaevaga-ule-1100-soduri-ja-700-drooni?liveblogPost=1 |pealkiri=Venemaa ründas Ukrainat 115 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-17 |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina tabas Krimmis asuvat radarijaama [[Nebo-M|Nebo-U]] ja õhutõrjeraketikompleksi [[Pantsir|Pantsir-C1]].<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0bXsEvxzoLBWs6EGwRofU88fRhqh3YV8UbHtT5feJ9ZkdCnKb6HpmchGeBqETSoeol Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 17.I 2026</ref> === 18. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 201 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 167 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609914070/ukrainas-hukkus-venemaa-oistes-droonirunnakutes-viis-inimest Vene öised rünnakud tõid kaasa vigastusi mitmel pool Ukrainas] ERR, 18.I 2026</ref> Rünnakutes hukkus vähemalt viis ja sai vigastada 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120430133/venemaa-pommitas-oosel-ukraina-elurajoone-ja-taristut-harkivi-eramajas-hukkus-20-aastane-naine Venemaa pommitas öösel Ukraina elurajoone ja taristut. Hukkus vähemalt viis inimest] Delfi, 18.I 2026</ref> === 19. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 145 drooniga, millest Ukraina tõrjus 126. Rünnak oli suunatud energiataristu vastu ja tekitas elektikatkestusi mitmes Ukraina oblastis.<ref>[https://www.err.ee/1609914520/soja-1426-paev-venemaa-rundas-oosel-mitme-ukraina-oblasti-energiataristut#energiataristu Venemaa ründas öösel mitme Ukraina oblasti energiataristut] ERR, 19.I 2026</ref> Venemaa hõivas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Rybne küla.<ref name=deepstatemap/> === 20. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 18 ballistilise raketi, 15 tiibraketi ja 339 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 14 ballistilist, 13 tiibraketti ja 315 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609915501/venemaa-runnaku-jarel-on-pea-pool-kiievist-kutte-ja-elektrita#energiataristu Venemaa ründas Ukraina energiataristut sadade rakettide ja droonidega] ERR, 20.I 2026</ref> Rünnak põhjustas Kiievis suuri vee, kütte ja elektrikatkestusi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120430481/kiievis-on-parast-vene-raketi-ja-droonirunnakut-taas-elektri-ja-veekatkestused Kiievis on pärast Vene raketi- ja droonirünnakut taas elektri- ja veekatkestused, tuhanded korrusmajad jäid kütteta] Delfi, 20.I 2026</ref> Kütteta jäid pooled Kiievi elumajadest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120430624/kiievis-on-kutteta-pool-elumajadest Kiievis on kütteta pool elumajadest] Delfi, 20.I 2026</ref> === 21. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga Iskander-M ja 97 drooniga, millest 84 suudeti Ukraina õhukaitseüksuste poolt neutraliseerida. Ukraina korraldas laiaulatusliku drooni- ja raketirünnaku Venemaa sihtmärkide pihta. Tabati objekte [[Krasnodari krai]]s, [[Adõgee]]s, [[Orjoli oblast|Orjoli]] ja [[Belgorodi oblast]]is ning okupeeritud Krimmis.<ref>[https://www.err.ee/1609916849/ukraina-vastas-vene-ohurunnakule-omapoolse-suurrunnakuga#suur Ukraina vastas Vene õhurünnakule omapoolse suurrünnakuga] ERR, 21.I 2026</ref> Kiievis on ca 4000 hoonet kütteta ning suurem osa linnast on elektrita.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8401224/smohal-kiiev-liigub-prognoositavate-elektrigraafikute-poole |pealkiri=Šmõhal: Kiiev liigub prognoositavate elektrigraafikute poole |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-22 |vaadatud=2026-01-22 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 22. jaanuar === [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] kohtus [[Davos]]is [[Maailma Majandusfoorum]]il [[USA president]] [[Donald Trump]]iga<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431212/zelenskoi-ja-trump-pidasid-davosis-kohtumise-ukraina-sonul-olid-konelused-head Zelenskõi teatas pärast Trumpiga kohtumist kolmepoolsetest kõnelustest Venemaaga] Delfi, 22.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431248/zelenskoi-joudsime-usaga-julgeolekutagatiste-osas-kokkuleppele-dokument-on-valmis Zelenskõi: jõudsime USAga julgeolekutagatiste osas kokkuleppele, territooriumite küsimus jäi lahendamata] Delfi, 22.I 2026</ref> ja pidas foorumil kõne, kus kritiseeris teravalt Euroopa riike tegevusetuse eest Ukraina sõja lõpetamisel, varilaevastiku peatamisel ja Venemaa külmutatud varade kasutamisel.<ref>[https://www.err.ee/1609918625/zelenski-suudistas-euroopat-tegevusetuses-ukraina-soja-lopetamisel Zelenski süüdistas Euroopat tegevusetuses Ukraina sõja lõpetamisel] ERR, 22.I 2026</ref> Moskvas kohtusid Venemaa valitseja [[Vladimir Putin]] ning USA presidendi eriesindaja [[Steve Witkoff]] ja [[Jared Kushner]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431285/putini-ja-ameeriklaste-kohtumine-kreml-lubas-soda-jatkata-territooriumide-kusimuse-lahendamiseni VIDEO | Putini ja ameeriklaste kohtumine: Kreml lubas sõda jätkata territooriumide küsimuse lahendamiseni] Delfi, 23.I 2026</ref> Ukraina tabas droonidega [[Krasnodari krai]]s Volna küla lähedal asuvat naftaterminali, põhjustades seal tulekahju. Rünnaku tagajärjel hukkus kolm ja viga sai kaheksa inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609918031/ukraina-rundas-droonidega-krasnodari-krai-naftaterminali#krasnodar Ukraina ründas droonidega Krasnodari krais naftaterminali] ERR, 22.I 2026</ref> Ukraina vabastas [[Donetski oblast]]is [[Pokrovsk (Ukraina)|Pokrovskist]] kirdes asuva Sukhetske küla.<ref name=deepstatemap/> === 23. jaanuar === Ukraina, USA ja Venemaa alustasid Abu Dhabis kaks päeva kestvaid kolmepoolseid kõnelusi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431518/ukraina-usa-ja-venemaa-alustasid-abu-dhabis-kolmepoolseid-konelusi Ukraina, USA ja Venemaa alustasid Abu Dhabis kolmepoolseid kõnelusi] Delfi, 23.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609920398/ukraina-venemaa-ja-usa-alustasid-abu-dhabis-rahukonelusi Abu Dhabis lõppes USA-Venemaa-Ukraina kõneluste esimene voor] ERR, 23.I 2026</ref> Venemaa nõuab jätkuvalt Ukrainalt Donbassi loovutamist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431388/kreml-soja-loppemiseks-peavad-ukraina-relvajoud-donbassist-lahkuma Kreml: sõja lõppemiseks peavad Ukraina relvajõud Donbassist lahkuma] Delfi, 23.I 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Penza]]s naftabaasi, põhjustades seal tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431287/droonid-rundasid-venemaal-penzas-naftabaasi Droonid ründasid Venemaal Penzas naftahoidlat] Delfi, 23.I 2026</ref> Ukraina energiavarustuse olukord on Venemaa rünnakute tõttu halvenenud ja see põhjustab enamikus piirkondades elektrikatkestusi.<ref>[https://www.err.ee/1609919669/droonirunnaku-tagajarjel-suttis-venemaal-penza-oblastis-asuv-naftahoidla#ukrenergo Ukraina võrguoperaatori sõnul läheneb energiaolukord katastroofile] ERR, 23.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609921358/venemaa-runnakud-on-viinud-kiievi-humanitaarkatastroofi-aarele Venemaa rünnakud on viinud Kiievi humanitaarkatastroofi äärele] ERR, 24.I 2026</ref> === 24. jaanuar === Abu Dhabis jätkusid Ukraina, USA ja Venemaa läbirääkimised. Olulisi kokkuleppied ei saavutatud, kokku lepiti ainult kõneluste jätkamises 1. veebruaril Abu Dhabis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431600/zelenskoi-kolmepoolsed-konelused-loppesid-konstruktiivselt Zelenskõi: kolmepoolsed kõnelused lõppesid konstruktiivselt] Delfi, 24.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609920776/ukraina-ja-venemaa-jatkasid-otsekonelusi-usa-rahuplaani-ule Ukraina ja Venemaa jätkasid otsekõnelusi USA rahuplaani üle] ERR, 24.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431659/uhel-hetkel-olid-koik-peaaegu-sobrad-vene-usa-ukraina-esimene-kohtumine-tekitas-usa-s-optimismi "Ühel hetkel olid kõik peaaegu sõbrad". Vene-USA-Ukraina esimene kohtumine tekitas USA-s optimismi] Delfi, 25.I 2026</ref> Venemaa ründas Ukrainat 21 raketi ja 375 drooniga. Rünnaku põhjustas suuri probleeme [[Kiiev]]i, [[Harkiv]]i ja [[Tšernihiv]]i kütte ja elektriga varustamisel.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431589/venemaa-ohurunnakud-tabasid-ukrainat-keset-usa-vahendatud-rahukonelusi Venemaa õhurünnakud tabasid Ukrainat keset USA vahendatud rahukõnelusi] Delfi, 24.I 2026</ref> Hukkus üks ja sai vigastada sai 23 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609920689/ukrainas-sai-vene-runnakutes-surma-uks-ja-viga-23-inimest#viga Vene rünnakutes hukkus üks ja sai viga 23 inimest] ERR, 24.I 2026</ref> === 25. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat kahe ballistilise raketi ning 102 ründedrooniga. Ukraina tõrjus 87 drooni. Vene rünnakute tõttu Ukraina energia- ja tsiviiltaristule on Kiievis elektrita üle 800 000 kliendi.<ref>[https://www.err.ee/1609921175/soja-1432-paev-klotsko-sonul-on-15-protsenti-kiievi-elumajadest-kutteta#Droon Kiievis on Vene rünnaku järel elektrita üle 800 000 kliendi] ERR, 26.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431904/talv-ukrainas-kutte-puudumise-korral-aitavad-ellu-jaada-kuunla-voi-gaasileegiga-kuumutatud-kivikamakad Talv Ukrainas. Kütte puudumise korral aitavad ellu jääda küünla või gaasileegiga kuumutatud kivikamakad] Delfi, 26.I 2026</ref> === 26. jaanuar === Venemaa ründas [[Zaporižžja oblast]]it 138 drooniga, millest Ukraina tõrjus 110.<ref>[https://www.err.ee/1609921634/venemaa-krasnodari-krais-suttis-ohurunnakus-naftatootlemistehas#sapakas Venemaa tegi õhurünnaku Zaporižžja oblastile] ERR, 26.I 2026</ref> Ukraina droonirünnak [[Krasnodari krai]]s asuvale Slavjansk-na-Kubani naftatöötlemistehasele põhjustas seal tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431791/droonid-rundasid-venemaal-krasnodari-krais-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Krasnodari krais naftatöötlemistehast] Delfi, 26.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609921634/venemaa-krasnodari-krais-suttis-ohurunnakus-naftatootlemistehas#kinnitus Ukraina kinnitas Vene naftakäitise ründamist] ERR, 26.I 2026</ref> Venemaa hõivas [[Donetski oblast]]is [[Kostjantõnivka]]st kirdes asuva Orikhova-Vasõlivka küla.<ref name=deepstatemap/> === 27. jaanuar === [[File:Train in Kharkiv Oblast after Russian attack, 2026-01-27 (11).jpg|thumb|Rong [[Harkivi oblast]]is peale droonitabamust.]] Venemaa andis [[Harkivi oblast]]is löögi Tšopi-Harkivi- Barvinkove reisirongile, milles hukkus viis inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432299/venemaa-rundas-harkivi-oblastis-reisirongi-hukkus-viis-inimest Venemaa ründas Ukrainat rakettide ja droonidega. On hukkunuid] Delfi, 28.I 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120432268/sojapaevik-1434-paev-venemaa-rundas-droonidega-rahvast-tais-reisirongi |pealkiri=SÕJAPÄEVIK (1434. päev) - Venemaa ründas droonidega rahvast täis reisirongi |url-access=subscription |eesnimi=Anna Teele |perekonnanimi=Orav |kuupäev=2026-01-27 |vaadatud=2026-01-27 |väljaanne=ekspress.delfi.ee |keel=et}}</ref> Venemaa droonirünnakus purunes Ukraina territooriumil [[naftajuhe Družba]], mis varustab naftaga Ungarit ja Slovakkiat.<ref name=druzba>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437622/ungari-ja-slovakkia-ahvardasid-ukrainat-energiaekspordi-katkestamisega Ungari ja Slovakkia ähvardasid Ukrainat energiaekspordi katkestamisega] Delfi, 20.II 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] sõnade kohaselt tekitati 2025 aastal Venemaale üle 80 protsendi kaotustest droonidega.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8404016/zelenskoi-sonul-havitavad-droonid-80-protsenti-vaenlase-sihtmarkidest |pealkiri=Zelenskõi sõnul hävitavad droonid 80 protsenti vaenlase sihtmärkidest |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-27 |vaadatud=2026-01-27 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref> 2025. aastal hävitati droonidega ligi 820 000 vaenlase sihtmärki, sealhulgas elimineeritud üle 240 000 okupandi, tabati 62 000 juhul kergtehnikat ning 29 000 korral rasketehnikat ning samuti hävitati 32 000 ründe- ja luuredrooni.<ref>[https://www.err.ee/1609922873/ukraina-vaitel-havitas-ta-droonidega-mullu-ule-800-000-vene-sihtmargi#yle Ukraina väitel hävitas ta droonidega mullu üle 800 000 Vene sihtmärgi] ERR, 27.I 2026</ref> Droonide kasutamise tõttu on rindele tekkinud kuni 40km laiune "ei kellegi maa", mida valitsevad droonid ja kus logistikat korraldada on väga keeruline.<ref>{{cite web|url=https://tehnika.postimees.ee/8403569/ukrainas-salaja-katsetatud-usa-droonid-said-nuud-pardale-louna-korea-juhitavad-raketid |title=Ukrainas salaja katsetatud USA droonid said nüüd pardale Lõuna-Korea juhitavad raketid |author= |url-access=subscription |date=2026-01-26 |access-date=2026-01-26 |website=tehnika.postimees.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://majandus.postimees.ee/8403219/ukrainlaste-toeline-peavalu-venelaste-uliodav-ja-tohus-tapjadroon-molnija |pealkiri=Ukrainlaste tõeline peavalu – venelaste üliodav ja tõhus tapjadroon Molnija |url-access=subscription |eesnimi=Sander |perekonnanimi=Silm |kuupäev=2026-01-26 |vaadatud=2026-01-26 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://majandus.postimees.ee/8407241/totaalne-droonisoda-ukraina-havitab-valdava-enamuse-vaenlastest-pelgalt-droonidega |pealkiri=TOTAALNE DROONISÕDA ⟩ Ukraina hävitab valdava enamuse vaenlastest pelgalt droonidega |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-31 |vaadatud=2026-01-31 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 28. jaanuar === Partisaniliikumine Ateš saboteeris [[Udmurdi Vabariik|Udmurdi Vabariigis]] elektrialajaama, mille tagajärjel katkes vooluühendus lähedalasuva sõjatööstustehasega.<ref>[https://www.err.ee/1609923959/soja-1435-paev-venemaa-rundas-ukrainat-droonide-ja-rakettidega#partisanid Ukraina partisanid saboteerisid Udmurtias alajaama] ERR, 28.I 2026</ref> === 29. jaanuar === Venemaa laskis Ukraina pihta 105 drooni, millest Ukraina õhutõrje tegi kahjutuks 84. Rünnakutes hukkus 3 inimest. Venemaa hõivas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuva Zlahoda küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina tulistas Musta mere kohal alla Venemaa hävitus-pommituslennuki [[Su-34]].<ref>[https://www.err.ee/1609925429/trumpi-vaitel-lubas-putin-teha-ukraina-pommitamises-nadalase-pausi#su Ukraina tulistas väidetavalt alla Vene ründelennuki] ERR, 29.I 2026</ref> Venemaa andis Ukrainale üle tuhat surnukeha.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432672/venemaalt-toodi-ukrainasse-tuhat-surnukeha Venemaalt toodi Ukrainasse tuhat surnukeha] Delfi, 29.I 2026</ref> === 30. jaanuar === Kremli pressiesindaja [[Dmitri Peskov]] kinnitas, et [[USA president]] [[Donald Trump]] palus isiklikult<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432784/trump-palus-putinil-kulmalaine-all-kannatavat-ukrainat-nadal-aega-mitte-runnata Trump palus Putinil külmalaine all kannatavat Ukrainat nädal aega mitte rünnata] Delfi, 29.I 2026</ref> Venemaa valitsejal [[Vladimir Putin]]il hoiduda löökidest Kiievi pihta kuni 1. veebruarini.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432905/kreml-kinnitas-et-trump-palus-putinil-katkestada-kiievi-rundamine-1-veebruarini VIDEO | Kreml kinnitas, et Trump palus Putinil katkestada Kiievi ründamise 1. veebruarini] Delfi, 30.I 2026</ref> Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 111 drooniga.<ref>[https://www.err.ee/1609927001/isw-energiataristu-rundamise-peatamine-on-kremlile-aarmiselt-kasulik#runnak Ukraina: Venemaa ründas öösel ühe ballistilise raketi ja 111 drooniga] ERR, 30.I 2026</ref> === 31. jaanuar === Venemaa saatis Ukraina vastu välja 85 drooni, millest Ukraina tõrjus 64. Rünnakus hukkus viis inimest ja 19 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609928072/ukrainat-tabas-elektrikatkestuste-laine#hukkunud Ööpäevaga hukkus Vene rünnakutes viis inimest] ERR, 31.I 2026</ref> Ukraina energeetikasüsteemis toimus süsteemne avarii, mille tõttu jäi oluline osa riigist elektrita.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433102/ukrainas-toimus-susteemne-avarii-mis-jattis-elektrita-suure-osa-riigist Ukrainas toimus süsteemne avarii, mis jättis elektrita suure osa riigist. Vooluta jäi ka Moldova pealinn] Delfi, 31.I 2026</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel vallutas Venemaa jaanuaris 480 ruutkilomeetrit Ukraina territooriumit.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8407576/blogi-1440-sojapaev-ukrainas-jaanuaris-vahenenud-vene-kaugrunnakud-laastasid-ukraina-energiavorku?liveblogPost=22 |pealkiri=ISW: Venemaa intensiivistas jaanuaris rünnakuid Ukrainas |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-02 |vaadatud=2026-02-02 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://kolonelhans.ee/wp-content/uploads/2026/02/image-5.png Venemaa vallutuste graafik kuude kaupa] kolonel Hannes Toomsalu blogi, FB, 4.II 2026</ref> == Veebruar == === 1. veebruar === [[File:Destructions in Ternivka after Russian attack, 2026-02-01 (01).jpg|thumb|Kaevuried vedanud buss peale rünnakut]] [[Dnipropetrovski oblast]]is hukkus Vene droonirünnakus kaevureid vedanud bussile vähemalt 12 inimest ja 16 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433266/vene-droonid-rundasid-ukrainas-kaevurite-bussi-hukkus-12-inimest Vene droonid ründasid Ukrainas kaevurite bussi, hukkus 12 inimest] Delfi, 2.II 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609929020/soja-1440-paev-ukraina-teatas-korraga-uheksa-vene-tiibraketi-torjumisest#buss Venemaa jõhkras droonirünnakus tsiviilbussile hukkus vähemalt 12 inimest] ERR, 2.II 2026</ref> Venemaa on lõplikult hõivanud [[Donetski oblast]]is asuva [[Toretsk]]i linna.<ref name=deepstatemap/> Kokkuleppel Ukrainaga tõkestas [[SpaceX]] satelliitside süsteemi [[Starlink]] kasutamise Vene relvajõudude poolt ründedroonide juhtimiseks Ukraina sihtmärkide vastu.<ref>[https://www.err.ee/1609928582/soja-1439-paev-ukraina-energeetikud-taastasid-kogu-riigis-katkenud-elektrivarustuse#starlink SpaceX kõrvaldas Vene armee võimalused kasutada droonide juhtimiseks Starlinki] ERR, 1.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120433352/kuidas-muudab-muski-starlink-sahedid-surmavamaks-ja-kuidas-saaks-venelased-sellest-pariselt-ilma-jatta |pealkiri=Kuidas muudab Muski Starlink Šahedid surmavamaks ja kuidas saaks venelased sellest päriselt ilma jätta? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-02 |vaadatud=2026-02-02 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120435565/kas-starlinki-terminalide-valjalulitamine-andis-vene-armeele-kova-maksahaagi-voi-on-tegu-liialdusega |pealkiri=Kas Starlinki terminalide väljalülitamisega anti Vene armeele kõva maksahaak või on tegu liialdusega? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-11 |vaadatud=2026-02-11 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> === 2. veebruar === USA ja India läbirääkimiste tulemusena nõustus India lõpetama Venemaa nafta ostmise ja USA kavatseb langetada India kaupadele kehtestatud tollimakse 25 protsendilt 18-le.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433512/trump-langetas-india-tollimakse-kuna-riik-noustus-lopetama-vene-nafta-ostmise Trump langetas India tollimakse, kuna India nõustus lõpetama Vene nafta ostmise] Delfi, 2.II 2026</ref> === 3. veebruar === [[File:Darnytska Combined Heat and Power Plant in Kyiv after Russian attack on 2026-02-03 (21).jpg|thumb|Välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide esinduste juhid inspekteerivad Kiievis hävinud Darnõtsja soojuselektrijaama]] Venemaa korraldas massilise drooni- ja raketirünnaku Ukraina kaheksale oblastile,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433582/venemaa-ootas-ukrainas-ara-koige-karedama-pakase-ja-jattis-taas-sajad-tuhanded-kutteta Venemaa ootas Ukrainas ära kõige käredama pakase ja jättis taas sajad tuhanded kütteta] Delfi, 3.II 2026</ref> kasutades rünnakus 32 ballistilist, 39 tiibraketti ja 450 drooni. Ukraina tõrjus 11 ballistilist, 27 tiibraketti ja 412 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609929923/venemaa-korraldas-krobeda-pakase-ajal-ranga-runnaku-ukraina-energiataristule#runnak Venemaa korraldas krõbeda pakase ajal ränga rünnaku Ukraina energiataristule] ERR, 3.II 2026</ref> Rünnaku peamised sihtmärgid olid Ukraina suurlinnad – Kiiev, Harkiv ja Dnipropetrovsk, lisaks Vinnitsa ja Odessa oblastid. Kahjustuda said elamud ja energeetikasüsteem.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433533/venemaa-rundas-oosel-kiievit-ja-harkivit-hommikul-anti-uus-ohuhaire Venemaa ründas öösel Kiievit, Harkivit ja Odessat, hommikul anti uus õhuhäire] Delfi, 3.II 2026</ref> === 4. veebruar === [[Donetski oblast]]is Družkivkas hukkus Vene rünnakus vähemalt seitse inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433964/ukrainas-druzkivkas-hukkus-vene-runnakus-vahemalt-seitse-inimest Ukrainas Družkivkas hukkus Vene rünnakus vähemalt seitse inimest] Delfi, 4.II 2026</ref> Venemaa droonirünnakus [[Zaporižžja]]le hukkus kaks ja sai viga vähemalt 11 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609931087/ukraina-nimetas-abu-dhabi-konelusi-viljakaks#zaporzzja Venemaa rünnakus Zaporižžjale hukkus kaks teismelist] ERR, 4.II 2026</ref> [[Abu Dhabi]]s toimus Ukraina, Venemaa ja USA vaheliste kõneluste teine voor.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434063/ukraina-venemaa-ja-usa-kolmepoolsed-konelused-jatkuvad-homme Ukraina, Venemaa ja USA kolmepoolsed kõnelused jätkuvad homme] ERR, 4.II 2026</ref> Euroopa Liidu riikide suursaadikud leppisid kokku Ukrainale antava 90 miljardi eurose laenu tingimused.<ref>[https://www.err.ee/1609931891/el-leppis-kokku-ukrainale-antava-90-miljardi-eurose-laenu-tingimused EL leppis kokku Ukrainale antava 90 miljardi eurose laenu tingimused] ERR, 4.II 2026</ref> === 5. veebruar === Venemaa ja Ukraina leppisid läbirääkimistel [[Abu Dhabi]]s kokku vangide vahetuse. Kumbki pool vabastas 157 sõjavangi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434238/zelenskoi-teatel-andsid-labiraakimised-abu-dhabis-tulemuseks-157-ukraina-sojavaelase-venemaalt-naasmise Zelenskõi teatel andsid läbirääkimised Abu Dhabis tulemuseks 157 Ukraina sõjaväelase Venemaalt naasmise] Delfi, 5.II 2026</ref> Venemaa poolt Ukrainas kasutatud [[Starlink]]i terminalid lakkasid töötamast. Kasutada saab ainult Ukrainas registrisse kantud terminale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434201/ukraina-kaitseministri-nounik-venelastel-lakkas-kogu-rindel-tootamast-starlink-ja-neil-on-katastroof Ukraina kaitseministri nõunik: venelastel lakkas kogu rindel töötamast Starlink ja neil on katastroof] Delfi, 5.II 2026</ref> Venemaa vallutas [[Harkivi oblast]]i põhjaosas asuva Degtyarne küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina president Volodõmõr Zelenski sõnul on nelja sõjaaasta jooksul lahinguväljal hukkunud 55 000 Ukraina sõdurit.<ref>[https://www.err.ee/1609932131/ukraina-teatas-runnakutest-venemaa-mandritevahelise-raketi-stardiplatvormile#hukkunud Zelenski teatel on sõjas Venemaaga hukkunud 55 000 Ukraina sõdurit] ERR, 5.II 2026</ref> === 6. veebruar === [[Belgorod]]is ja selle ümbruses on Ukraina raketirünnaku tulemusel elektri-, vee- ja küttekatkestused.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434345/venemaal-belgorodis-kadusid-parast-raketirunnakut-elekter-vesi-ja-kute Venemaal Belgorodis kadusid pärast raketirünnakut elekter, vesi ja küte] Delfi, 6.II 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609933742/ukraina-vastulook-jattis-belgorodi-piirkonna-elektrita#belgorod Ukraina vastulöök jättis Belgorodi piirkonna elektrita] ERR, 6.II 2026</ref> === 7. veebruar === Venemaa korraldas Ukraina elektrivõrgule massiivse rünnaku, sihtides elektrijaamu, jaotusvõrku ja alajaamasid.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434723/fotod-venemaa-viimased-runnakud-mojusid-ukrainale-rangalt-kiievis-jatkub-elektrit-kuni-kaheks-tunniks FOTOD | Venemaa viimased rünnakud mõjusid Ukrainale rängalt. Kiievis jätkub elektrit kuni kaheks tunniks] Delfi, 8.II 2026</ref> Tabamuse said Burštõni soojuselektrijaam<ref>[https://www.err.ee/1609935248/ukraina-neptuni-raketid-pohjustasid-venemaal-belgorodis-elektrikatkestuse#elektrivarustus Ukraina elektrivarustuses on väga keeruline olukord] ERR, 8.II 2026</ref> [[Ivano-Frankivski oblast]]is ja Dobrotviri soojuselektrijaam [[Lvivi oblast]]is.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411160/blogi-1445-sojapaev-ukrainas-venemaa-korraldas-taas-ulatusliku-runnaku-ukraina-elektrivorgu-vastu?liveblogPost=6 |pealkiri=Operaator: Venemaa korraldas Ukraina elektrivõrgule massiivse rünnaku |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-07 |vaadatud=2026-02-07 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609934744/zelenski-usa-tahab-enne-suve-ukraina-venemaa-rahu#suur Venemaa korraldas Ukraina energiasüsteemi vastu ulatusliku rünnaku] ERR, 7.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411609/blogi-1446-sojapaev-ukrainas-ukraina-elektrivarustuses-on-vaga-keeruline-olukord?liveblogPost=0 |pealkiri=Ukraina elektrivarustuses on väga keeruline olukord |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-08 |vaadatud=2026-02-08 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa kasutas rünnakus:<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0YgxNYax76bSPBaRaMQCfVMcRAsCgeLxXi28BSpsnLtm8L2atPKiG5mcPbs1JtFrBl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 7.II 2026</ref> * 2 raketti "Tsirkoon" * 21 tiibraketti X-101, tõrjutud 14 * 16 tiibraketti Kalibr, tõrjutud 10 * 408 drooni, tõrjutud 382 Ukraina ründas raketikütuse komponente tootvat [[Redkino]] eksperimentaalset keemiatehast [[Tveri oblast]]is<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411160/blogi-1445-sojapaev-ukrainas-venemaa-korraldas-taas-ulatusliku-runnaku-ukraina-elektrivorgu-vastu?liveblogPost=10 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Tveri oblastis raketikomponentide tehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-07 |vaadatud=2026-02-07 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja Balašovo naftahoidlat [[Saratovi oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609934744/zelenski-usa-tahab-enne-suve-ukraina-venemaa-rahu#saratov Ukraina teatel rünnati naftahoidlat Saratovi oblastis] ERR, 7.II 2026</ref> === 8. veebruar === Ukraina sooritas raketirünnaku [[Belgorod]]i elektrivõrgule ja soojuselektrijaamale Lutši.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434769/video-kulm-on-ka-mujal-kui-kiievis-raketilook-jattis-venemaal-elektri-ja-kutteta-suure-osa-belgorodist VIDEO | Külm on ka mujal kui Kiievis. Raketilöök jättis Venemaal elektri ja kütteta suure osa Belgorodist] Delfi, 8.II 2026</ref> Selle tulemusel katkes linnas elekter ja kaugküte.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434826/venemaal-belgorodis-lastakse-kuttesusteemist-vesi-valja-ja-hakatakse-elanikke-evakueerima Venemaal Belgorodis lastakse küttesüsteemist vesi välja ja hakatakse elanikke evakueerima] Delfi, 9.II 2026</ref> Rünnaku tegi võimalikuks [[Belgorodi oblast]]i sidetaristu kahjustamine [[Ateš]]i partisanide poolt.<ref>[https://www.err.ee/1609935248/soja-1446-paev-ukraina-raketilook-pohjustas-belgorodis-elektrikatkestuse#partisanid Partisanid avasid akna Ukraina droonidele Venemaal Belgorodis] ERR, 8.II 2026</ref> === 9. veebruar === [[File:Train in Sumy Oblast after Russian attack, 2026-02-09 (01).jpg|thumb|Rong [[Konotop]]is peale Venemaa rünnakut]] Venemaa lasi Ukraina pihta 11 ballistilist raketti Iskander-M ja 149 ründedrooni. Ukraina õhutõrje tegi kahjutuks 116 drooni. Rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada 36 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#ohvrid Venemaa tappis viimase ööpäeva jooksul tehtud õhurünnakutega viis ukrainlast] ERR, 9.II 2026</ref> Ukraina kaotas helikopteri [[Mi-24]] koos meeskonnaga.<ref>[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#KOPTER Ukraina helikopteri Mi-24 meeskond hukkus lahinguülesandel] ERR, 9.II 2026</ref> Ukraina vabastas kaks asulat. [[Harkivi oblast]]i [[Kupjanski rajoon]]is asuva Tšugunivka küla ja Zaporižžja oblastis asuva Ternovate küla.<ref>[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#kaks Ukraina teatas kahe asula vabastamisest] ERR, 9.II 2026</ref> Ukraina hävitas õhurünnakuga [[Rostov Doni ääres|Doni-äärses Rostovis]] paiknenud Vene vägede droonilao, kus asus umbes 6000 FPV-drooni ja nende komponente.<ref>[https://www.err.ee/1609936790/soja-1448-paev-ukraina-havitas-suure-vene-droonilao#ladu Ukraina hävitas suure Vene droonilao] ERR, 10.II 2026</ref> === 10. veebruar === Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is [[Siversk]]ist edelas asuva Bondarne küla ja on võtnud enda kontrolli alla suurema osa [[Pokrovsk (Ukraina)|Pokrovski]] linnast.<ref name=deepstatemap/> === 11. veebruar === Ukraina droonid ründasid [[Volgograd]]i naftatöötlemistehast, mille tagajärjel puhkes objektil põleng.<ref>[https://www.err.ee/1609937804/soja-1449-paev-ukraina-rundas-volgogradi-naftatootlemistehast#volgograd Meedia: Ukraina droonid ründasid Volgogradi naftatöötlemistehast] ERR, 11.II 2026</ref> === 12. veebruar === Venemaa ründas rakettide ja droonidega Kiievit, Dnipropetrovski oblastit ja Odessat. Rünnakus kasutati 24 ballistilist raketi ja 219 drooni, millest Ukraina õhutõrje hävitas 16 raketti ja 197 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609938809/ukraina-suutas-droonirunnakuga-naftatootlemistehase-komimaal#kokku Ukraina: Venemaa ründas öösel 24 raketi ja 219 ründedrooniga] ERR, 12.II 2026</ref> Rünnaku tagajärjel jäi Kiievis kütteta 2600 maja ning Odessas jäid elektri ja veeta ligi 300 000 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120435638/venemaa-rundas-rakettide-ja-droonidega-kiievit-dnipropetrovski-oblastit-ja-odessat Venemaa ründas rakettide ja droonidega Kiievit, Dnipropetrovski oblastit ja Odessat] Delfi, 12.II 2026</ref> Ukraina korraldas drooni- ja raketirünnaku objektidele Venemaa erinevates piirkondades. Rakettidega [[FP-5 Flamingo]] rünnati [[Volgogradi oblast]]is [[Kotluban]]is asuvat GRAU (Venemaa kaitseministeeriumi raketi- ja suurtükiväe peavalitsuse - Главное ракетно-артиллерийское управление) arsenali. Objektil toimunud plahvatuste tõttu evakueeriti ümbruskonna elanikud.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120435659/venemaal-volgogradi-oblastis-sai-ilmselt-pihta-laskemoonaladu-ja-evakueeritakse-elanikke Venemaal Volgogradi oblastis sai ilmselt pihta laskemoonaladu ja evakueeritakse elanikke] Delfi, 12.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120435810/piisaks-venemaa-sissetungi-arahoidmiseks-kuidas-soltub-vene-armee-kummekonnast-grau-arsenalist |pealkiri="Piisaks Venemaa sissetungi ärahoidmiseks." Kuidas sõltub Vene armee kümmekonnast GRAU arsenalist? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-12 |vaadatud=2026-02-12 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> Ukraina ründas droonidega [[Komi]]s [[Uhta]]s asuvat Lukoili naftatöötlemistehast, kus puhkes tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120435759/droonid-rundasid-venemaal-komis-lukoili-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Komis Lukoili naftatöötlemistehast] Delfi, 12.II 2026</ref> Tehas asub 1750 kilomeetri kaugusel Ukraina piirist, mis on Ukraina droonide uus kaugusrekord.<ref>{{Netiviide |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120435866/sojapaevik-1450-paev-uus-rekord-ukraina-droon-tabas-piirist-1750-km-kaugusel-asuvat-naftatehast |pealkiri=SÕJAPÄEVIK (1450. päev) - Uus rekord! Ukraina droon tabas piirist 1750 km kaugusel asuvat naftatehast |url-access=subscription |eesnimi=Christopher |perekonnanimi=Krutto |kuupäev=2026-02-12 |vaadatud=2026-02-12 |väljaanne=ekspress.delfi.ee |keel=et}}</ref> [[Tambovi oblast]]is [[Mitšurinsk]]is sai tabamuse tehas Progressi, mis toodab kõrgtehnoloogilist varustust lennundusele ja raketisüsteemidele. Rünnati veel Krimmis Hvardiiske külas asuvat lennuvälja, Luhanskis asuvat Kirova elektrialajaama ja Zaporižžja oblastis Prõmorskis asuvat andmekeskust.<ref>[https://www.err.ee/1609942070/sbu-ukraina-havitas-poole-venemaa-uhe-moodsama-ohutorjesusteemi-varudest#sbu SBU: Ukraina hävitas poole Venemaa ühe moodsama õhutõrjesüsteemi varudest] ERR, 15.II 2026</ref> Ukraina tabas Krimmis asuvat radarit 55Ж6У [[Nebo-M|Nebo-U]] ja teisi sõjalisi sihtmärke okupeeritud aladel.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0acMVMfBERjz1aT56LFKRkqUHGLY8HDjxhVdcfbB9hWSw3QGgjGsti5QDX4NuW2c6l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 13.II 2026</ref> === 13. veebruar === [[File:Car showroom in Odesa after Russian attack, 2026-02-13 (01).jpg|thumb|Autosalong [[Odessa]]s peale Venemaa droonirünnakut]] Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 154 drooniga, millest Ukraina õhutõrje hävitas 16 raketti ja 111 drooni. Rünnakutes hukkus vähemalt üheksa inimest ning veel 28 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609940435/zelenski-ukraina-on-konelusteks-valmis-kuid-venemaa-vaikib#oopaev Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäevaga vähemalt üheksa inimest] ERR, 13.II 2026</ref> === 14. veebruar === Venemaa rünnakutes hukkus vähemalt viis ja vigastada sai 13 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609941434/soja-1452-paev-vene-vaed-rundasid-reede-hilisohtul-droonidega-kiievit Ööpäevaga hukkus Venemaa rünnakutes viis inimest] ERR, 14.II 2026</ref> === 15. veebruar === [[File:Destructions in Odesa Oblast after Russian attack, 2026-02-15 (01).jpg|thumb|Raudtee depoo [[Odessa]]s peale Venemaa droonirünnakut]] Ukraina korraldas droonirünnaku mitmele Venemaa regioonile. Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is Mirnohradi ja [[Pokrovsk]]i vahel asuva Rivne küla.<ref name=deepstatemap/> [[Krasnodari krai]]s, Volna külas asuvas Tamani sadamas sai tabamuse naftaterminal Tamanneftgaz.<ref>[https://www.err.ee/1609942070/sbu-ukraina-havitas-poole-venemaa-uhe-moodsama-ohutorjesusteemi-varudest#droonid Ukraina droonid kahjustasid Venemaa naftaladu] ERR, 15.II 2026</ref> Krimmis sai tabamuse [[Pantsir|Pantsir-S1]] õhukaitsesüsteem.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid033B68Vg5WSCUPZeNRHe8xkNfnTUqCf1brr5zQTExSoBakPuuzBAtMfm3C1my3YmG2l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 15.II 2026</ref> [[Brjanski oblast|Brjanski]] ja [[Belgorodi oblast]]is rünnati energiaobjekte,<ref>[https://www.err.ee/1609942559/ukraina-rundas-brjanski-ja-belgorodi-energiarajatisi Ukraina ründas Brjanski ja Belgorodi energiarajatisi] ERR, 16.II 2026</ref> kahjustades mõlemas oblastis elektri- ja soojavarustust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120436423/venemaal-belgorodi-ja-brjanski-oblastis-teatati-energeetikataristu-tosistest-kahjustustest-ning-kutte-ja-elektrikatkestustest Venemaal Belgorodi ja Brjanski oblastis teatati energeetikataristu tõsistest kahjustustest ning kütte- ja elektrikatkestustest] Delfi, 16.II 2026</ref> Rünnati ka objekte [[Sotši]] linna piirkonnas ja Moskvas.<ref>[https://www.err.ee/1609942070/soja-1453-paev-ukraina-rundas-moskvat-paevasel-ajal-droonidega#moskva Moskvat tabas keset päeva erakordselt ulatuslik droonirünnak] ERR, 15.II 2026</ref> === 16. veebruar === Venemaa on võtnud enda kontrolli alla suurema osa [[Mõrnohrad]]i linnast.<ref name=deepstatemap/> Ukraina on vasturünnakute käigus alates 11. veebruarist vabastanud 201 km²<ref>[https://www.err.ee/1609942559/ukraina-rundas-brjanski-ja-belgorodi-energiarajatisi ISW: Ukraina saavutas möödunud nädalal 2,5 aasta kiireima lahinguedu] ERR, 16.II 2026</ref> rinde kauguservas [[Huljaipole]] asulast põhjas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120436716/ukraina-saavutas-tanu-venelaste-starlinkist-ilmajatmisele-rindel-viimase-2-5-aasta-suurimat-edu Ukraina saavutas tänu venelaste Starlinkist ilmajätmisele rindel viimase 2,5 aasta suurimat edu] Delfi, 17.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120436880/video-ukraina-armee-kasutab-ara-segadust-venelaste-seas-ja-pole-pikka-aega-end-nii-julgelt-tundnud |pealkiri=VIDEO - Ukraina armee kasutab ära segadust venelaste seas ja pole pikka aega end nii julgelt tundnud |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-17 |vaadatud=2026-02-17 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> === 17. veebruar === Venemaa ründas Ukraina energiataristut 400 drooni ja 29 raketiga. Elektrikatkestused on Odessas ja Sumõs. Ukraina ründas droonidega [[Krasnodari krai]]s asuvat Ilski naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.err.ee/1609943543/ukraina-suutas-droonirunnakuga-naftakaitise-krasnodari-krais#ilsk Ukraina süütas droonirünnakuga naftakäitise Krasnodari krais] ERR, 17.II 2026</ref> Rünnaku alla jäid ka objektid [[Tatarstan]]is [[Kaasan]]i ja [[Nižnekamsk]]i ümbruses.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120436742/droonirunnaku-jarel-suttis-venemaal-naftatootlemistehas-suleti-viis-lennuvalja-ja-osa-kaasanist-jai-elektrita Droonirünnaku järel süttis Venemaal naftatöötlemistehas, suleti viis lennuvälja ja osa Kaasanist jäi elektrita] Delfi, 17.II 2026</ref> Drooniohu tõttu katkestas töö kümme tsiviillennuvälja: Uljanovski, Pensa, Tambovi, Sotši, Gelendžiki, Krasnodari, Permi, Kaasani ja Iževski. === 18. veebruar === Genfis lõppesid olulite eduta kaks päeva kestnud Venemaa, Ukraina ja USA kolmepoolsed rahukõnelused.<ref>[https://www.err.ee/1609944683/isw-venemaa-piirab-trumpi-viha-kartuses-ohurunnakuid#genf Genfi rahukõnelused lõppesid] ERR, 18.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437111/zelenskoi-venemaa-puuab-labiraakimisi-venitada Zelenskõi: Venemaa püüab läbirääkimisi venitada] Delfi, 18.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8418553/ukraina-ja-venemaa-konelused-genfis-loppesid-edusammudeta |pealkiri=Ukraina ja Venemaa kõnelused Genfis lõppesid edusammudeta |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-18 |vaadatud=2026-02-18 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 126 drooniga, millest Ukjraina tõrjus 100 drooni. Rünnakutes hukkus vähemalt viis inimest ja 30 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609944683/isw-venemaa-piirab-trumpi-viha-kartuses-ohurunnakuid#hukkunud Vene rünnakutes hukkus viimase ööpäeva jooksul vähemalt viis tsiviilinimest] ERR, 18.II 2026</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku [[Tšuvaššia]]s [[Tšeboksarõ]]s asuvale ettevõte VNIIR-Progress, mis toodab Venemaa relvajõududele drooniantenne.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437031/droonid-rundasid-venemaal-tseboksaros-sojatoostusettevotet Droonid ründasid Venemaal Tšeboksarõs sõjatööstusettevõtet] Delfi, 18.II 2026</ref> === 19. veebruar === Ukraina korraldas droonirünnaku [[Pihkva oblast]]is asuvale [[Velikije Luki]] naftabaasile.<ref>[https://www.err.ee/1609945625/soja-1457-paev-ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftabaasi-velikije-lukis#luki Ukraina süütas õhurünnakuga naftabaasi Velikije Lukis] ERR, 19.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437272/droonid-tabasid-pihka-oblastis-naftarajatist-kus-puhkes-tulekahju Droonid tabasid Pihkva oblastis naftarajatist, kus puhkes tulekahju] Delfi, 19.II 2026</ref> === 20. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga [[Iskander-M]] ja 128 drooniga. Ukraina tõrjus 107 drooni. Rünnakutes sai vigastada vähemalt üheksa inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609947092/venemaa-on-ukrainasse-sodima-varvanud-ule-tuhande-keenialase#oopaev Vene rünnakutes sai viimase ööpäeva jooksul vigastada vähemalt üheksa inimest] ERR, 20.II 2026</ref> Ukraina vastas droonirünnakuga okupeeritud Krimmis. Sihtmärgid olid [[Sakõ merelennuväebaas|Saki]] ja [[Belbeki lennujaam|Belbeki]] lennuväljad ning [[Sevastopol]]. === 21. veebruar === Ukraina ründas rakettidega [[FP-5 Flamingo]] [[Udmurtia]]s asuvat [[Votkinsk]]i masinaehitustehast,<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120438640/ekspert-selgitab-kui-tugevasti-hairib-vene-armeed-look-udmurtia-iskanderi-tehase-pihta |pealkiri=EKSPERT SELGITAB - Kui tugevasti häirib Vene armeed löök Udmurtia Iskanderi tehase pihta? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-25 |vaadatud=2026-02-25 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> mis on Venemaa üks tähtsaim ballistiliste rakettide tehas, kus toodetakse ballistilisi rakette [[Iskander-M]] ja [[Orešnik]].<ref>[https://www.err.ee/1609948229/ukraina-tabas-venemaa-sugavuses-ballistiliste-rakettide-tehast#Tehas Ukraina tabas Venemaa sügavuses ballistiliste rakettide tehast] ERR, 21.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437902/ukraina-ohurunnak-tabas-vene-raketitehast-udmurtias Ukraina õhurünnak tabas Vene raketitehast Udmurtias] Delfi, 21.II 2026</ref> Ukraina vabastas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Ternove ja Kalynivske külad.<ref name=deepstatemap/> Ungari ja Slovakkia ähvardaisd Ukrainat energiaekspordi katkestamisega, kui Ukraina ei taasta naftatarneid [[Družba torujuhe|torujuhtme Družba]] kaudu<ref name=druzba/>, mis sai kannatada Venemaa droonirünnaku tõttu [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._jaanuar_2026_–_...)#27._jaanuar|27. jaanuaril]]. Samuti ähvardab Ungari blokeerida ELi 90 miljardi euro suuruse laenu Ukrainale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437812/ungari-blokeerib-druzba-torujuhtme-vaidluse-tottu-90-miljardi-euro-suuruse-laenu-ukrainale Ungari blokeerib Družba torujuhtme vaidluse tõttu 90 miljardi euro suuruse laenu Ukrainale] Delfi, 21.II 2026</ref> === 22. veebruar === [[File:Destructions in Sofiivska Borshchahivka after Russian attack, 2026-02-22 (01).webp|thumb|Hoone Sofiivska Borštšahivkas, [[Kiievi oblast]]is peale Venemaa droonirünnakut]] Venema korraldas Ukraina kriitilise taristu vastu õhurünnaku, kasutades 48 raketti ja 297 ründedrooni. Peamised rünnakupiirkonnad olid [[Kiievi oblast|Kiievi]], [[Odessa oblast|Odessa]], [[Kirovogradi oblast|Kirovogradi]] ja [[Poltava oblast]]. Ukraina tõrjus 307 sihtmärki – 33 raketti ja 274 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437964/ukrainat-tabas-tugev-raketi-ja-droonirunnak-kiievi-oblastis-teatatakse-ohvritest Ukrainat tabas tugev raketi- ja droonirünnak, Kiievi oblastis teatatakse ohvritest] Delfi, 22.II 2026</ref> Vene okupatsiooniväed ründasid Sumõ oblastis kiirabiautot, milles hukkus neli inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609948712/venemaa-rundas-kiievit-ja-teisi-ukraina-linnu-345-raketi-ja-drooniga#Kiirabi Venelaste rünnakus kiirabiautole hukkus neli inimest] ERR, 22.II 2026</ref> Ukraina ründas sõjalisi objekte [[Saratov]]is ja [[Engels]]is ning naftahoidlat [[Luhansk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609948712/venemaa-rundas-kiievit-ja-teisi-ukraina-linnu-345-raketi-ja-drooniga#Telegram Telegrami kanalid teatavad plahvatustest Saratovis, Engelsis ja Luhanskis] ERR, 22.II 2026</ref> === 23. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat 126 drooni ja ballistilise raketiga Iskander-M. Ukraina õhukaitse tulistas alla 105 drooni. Rünnakute tagajärjel hukkus vähemalt neli eraisikut.<ref>[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga vähemalt neli tsiviilinimest] ERR, 23.II 2026</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku sõjalistele ja energeetikaobjektidele Venemaa eri osades. [[Tatarstan]]is sai tabamuse Kaleikino pumpamisjaam, mis on Družba naftajuhtme oluline osa.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120438114/tatarstanis-rundasid-droonid-nafta-pumbajaama-ning-belgorodis-ja-voronezis-energeetikaobjekte Tatarstanis ründasid droonid naftatoru Družba pumbajaama ning Belgorodis ja Voronežis energeetikaobjekte] Delfi, 23.II 2026</ref> [[Belgorod]]is katkes elektrialajaama tabamuse tõttu elektri- ja veevarustus. Alajaam sai tabamuse ka [[Voroneži oblast]]is. Tabamusi said sõjalised sihtmärgid okupeeritud [[Krimm]]is ning [[Donetski oblast|Donetski]] ja [[Mõkolajivi oblast]]i okupeeritud osades.<ref>[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#peastaap Ukraina ründas okupeeritud aladel sõjalisi sihtmärke] ERR, 23.II 2026</ref> [[Ukraina relvajõudude ülemjuhataja]] [[Oleksandr Sõrskõi]] teatas, et Ukraina on lõuna suunas asuval Oleksandrivka rindel taastanud kontrolli 400 ruutkilomeetri suuruse maa-ala ja kaheksa asula üle.<ref>[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#sorskoi Sõrskõi: Ukraina vabastas lõunasuunal 400 ruutkilomeetrit ja kaheksa asulat] ERR, 23.II 2026</ref> === 24. veebruar === Venemaa rünnaku tõttu katkestas töö gaasitehas [[Harkivi oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609950101/1462-paev-zelenski-ukraina-soovib-el-ilt-selget-liitumiskuupaeva#naftogaz Venemaa rünnak katkestas gaasitehase töö Harkivi oblastis] ERR, 24.II 2026</ref> Venemaa on nelja sõjaaastaga rünnanud Ukrainat 13 000 raketi, 88 000 ründedrooni ja rohkem kui 120 000 juhitava lennukipommiga. Ukraina õhutõrje on hävitatud 86 ballistilist raketti [[Kinžal]], 709 tiibraketti Kalibr, 2459 tiibraketti [[H-101]], 13 raketti [[H-22|H-22/H-23]], 12 laevatõrjeraketti Oniks, 261 tiibraketti [[Iskander|Iskander-K]], 274 ballistilist raketti [[Iskander|Iskander-M/KN-23]], üks laevatõrjerakett [[3M22 Tsirkon|Tsirkon]] ja 30 muud raketti. Õhutõrje on hävitanud ka 540 juhitavat lennukiraketti ning 44 700 [[Shahed]]-tüüpi ründedrooni.<ref>[https://www.err.ee/1609950710/ukraina-suutas-ohurunnakuga-vene-sojatoostust-varustava-tehase-smolenskis#venemaa Venemaa on 4 aastaga rünnanud Ukrainat 13 000 raketi, 88 000 drooniga] ERR, 25.II 2026</ref> === 25. veebruar === Ukraina ründas droonidega [[Smolenski oblast]]is asuvat keemiatehast Dorogobuž. kus puhkes tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609950710/ukraina-suutas-ohurunnakuga-vene-sojatoostust-varustava-tehase-smolenskis#syytas Ukraina süütas õhurünnakuga Vene sõjatööstust varustava tehase Smolenskis] ERR, 25.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120438623/droonid-rundasid-venemaal-smolenski-oblastis-keemiatehast-kus-puhkes-tulekahju Droonid ründasid Venemaal Smolenski oblastis keemiatehast, kus puhkes tulekahju] Delfi, 25.II 2026</ref> Krimmis tabasid Ukraina droonid [[S-400]] õhutõrjesüsteemi laskeseadeldist ning ühte [[Pantsir|Pantsir-1]] õhutõrjesüsteemi.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0S9TicRstqksDycpLYWyUzuwzgH1gDSBdeQ7Do3Uw1RVjagRFrRDm75s8kKEUZ9dal Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine ] FB, 25.II 2026</ref> === 26. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat 420 drooni ja 39 raketiga, millest 11 olid ballistilised. Ukraina õhukaitse hävitas 11 ballistilisest raketist 4 ning tabas kõiki ülejäänud 28 raketti. 420 erinevat tüüpi droonist tabati 374.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02E6xBHi47ia2zoCH5iPuuVpW39Ku4F2g6dfXpBx3U8kGY7NRkHjvCuDrzB7kATJaEl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 26.II 2026</ref> Tabamused põhjustasid purustusi kaheksas oblastis<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120438773/venemaa-rundas-ukrainas-droonide-ja-rakettidega-mitmeid-oblasteid-on-hukkunuid-ja-vigastatuid Venemaa ründas Ukrainas droonide ja rakettidega mitmeid oblasteid. On hukkunuid ja vigastatuid] Delfi, 26.II 2026</ref> ning 23 inimest sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609951718/venemaa-rundas-kiievit-droonide-ja-rakettidega#droonid Ukraina tõi kodumaale 1000 hukkunud sõduri surnukehad] ERR, 26.II 2026</ref> Ukraina tabas Krimmis kahte Venemaa radiolokatsioonisüsteemi {{ill|en|P-18 "Terek"|P-18 radar}} ja RSP-6M2.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02RPEHftfuaZMMjgxkoWkDeZeVhaosRouVE5eQwRrZYCq8SgUupwBggGwHdARUxHaYl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 26.II 2026</ref><ref>[https://armyinform.com.ua/en/2026/02/27/two-radar-stations-hit-in-temporarily-occupied-crimea-general-staff-of-the-armed-forces-of-ukraine/ Two Radar Stations Hit in Temporarily Occupied Crimea — General Staff of the Armed Forces of Ukraine] armyinform.com.ua, 26.II 2026</ref> Venemaa tagastas Ukrainale 1000 hukkunud sõduri surnukehad ja sai vastutasuna 35 hukkunud Vene sõduri säilmed.<ref>[https://www.err.ee/1609951718/venemaa-rundas-kiievit-droonide-ja-rakettidega#surnukehad Venemaa ründas Kiievit droonide ja rakettidega] ERR, 26.II 2026</ref> Ukraina ja USA esindajad kohtusid Genfis, et arutada Ukraina sõjajärgse ülesehitustöö küsimusi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439027/ukraina-ja-usa-arutasid-genfis-sojajargset-ulesehitustood Ukraina ja USA arutasid Genfis sõjajärgset ülesehitustööd] Delfi, 27.II 2026</ref> === 27. veebruar === Ukraina korraldas õhurünnaku Venemaa Belgorodi oblasti energiaobjektide pihta, kahjustades oblastis elektri- ja soojavarustust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439051/venemaal-belgorodis-jai-elektrita-60-000-inimest Venemaal Belgorodis jäi elektrita 60 000 inimest] Delfi, 27.II 2026</ref> Venemaa Volga piirkonna üheksas oblastis ja vabariigis kuulutati Ukraina rünnaku tõttu välja raketihäire.<ref>[https://www.err.ee/1609953214/venemaa-andis-uheksas-regioonis-raketihaire#raketioht Venemaa üheksas regioonis anti esmakordselt raketihäire] ERR, 27.II 2026</ref> Ukraina ja Venemaa leppisid kokku vaherahus Zaporižžja tuumaelektrijaama piirkonnas, et taastada jaama turvalisuse tagamiseks vajalik varutoide.<ref>[https://www.err.ee/1609953214/venemaa-andis-uheksas-regioonis-raketihaire#iaea IAEA teatas vaherahust Zaporižžja tuumaelektrijaama ümber] ERR, 27.II 2026</ref> === 28. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat Iskander-M ballistilise raketi ja 105 drooniga. Rünnakutes hukkus vähemalt neli ja vigastada sai 25 inimest.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8424183/blogi-1466-sojapaev-ukrainas-invasiooni-kaigus-on-lopu-leidnud-ligi-1-3-miljonit-venelast?liveblogPost=4 |pealkiri=Ööpäeva jooksul hukkus neli ukraina tsiviilisikut |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-28 |vaadatud=2026-02-28 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas [[Krasnodari krai]]s Kanevski rajooni Novominskaja külas asuvat Albašnefti naftatöötlemistehast, kus puhkes tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609954184/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-louna-venemaal#albashneft Ukraina süütas õhurünnakuga naftatöötlemistehase Lõuna-Venemaal] ERR, 28.II 2026</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel vallutas Venemaa veebruaris kokku 123 ruutkilomeetrit, mis on madalaim näitaja alates 2024. aasta aprillist.<ref>[https://www.err.ee/1609955165/meedia-ukraina-rundas-droonidega-novorossiiski-naftaterminali AFP analüüs: Vene väe edasitung Ukrainas aeglustus tuntavalt] ERR, 2.III 2026</ref> Ukraina poolt vabastatud ala oli sellest suurem.<ref>[https://www.err.ee/1609960244/kiviselg-ukraina-suutis-veebruaris-enda-kaes-olevat-territooriumi-suurendada Kiviselg: Ukraina suutis veebruaris enda käes olevat territooriumi suurendada] Delfi, 6.III 2026</ref> == Märts == === 1. märts === Venemaa ründas Ukrainat 123 ründedrooniga, millest õhutõrje hävitas 110.<ref>[https://www.err.ee/1609954655/budanov-venelaste-saavutused-rindel-on-tuhised#Ukraina Ukraina kaitsjad hävitasid öösel 110 vaenlase ründedrooni 123-st] ERR, 1.III 2026</ref> [[Herson]]is hukkus Venemaa rünnakutes neli inimest. Ukraina edenes [[Zaporižžja oblast]]is Stepove ja Ternove küla piirkonnas.<ref name=deepstatemap/> === 2. märts === ​Venemaa ründas Ukrainat 94 drooniga, millest tõrjuti 84. Rünnakutes hukkus vähemalt viis inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609955165/meedia-ukraina-rundas-droonidega-novorossiiski-naftaterminali#hukkunud Ukrainas hukkus Venemaa öistes rünnakutes viis inimest] ERR, 2.III 2026</ref> Ukraina ründas [[Novorossiisk]]is sõjalisi objekte ja naftasadamat. Tabamusi said kokku viis laeva: fregatid "Admiral Essen" ja "Admiral Makarov",<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8426261/blogi-1470-sojapaev-ukrainas-liibua-rannikul-uppus-plahvatuste-jarel-vene-tanker-moskva-suudistab-kiievit?liveblogPost=9 |title=Ukraina tabas droonidega Vene raketirünnakuteks kasutatud sõjalaeva |url-access=subscription |author= |date=2026-03-04 |access-date=2026-03-04 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> miinitraaler Valentin Pikul ning allveelaevatõrjelaevad Jeisk ja Kasimov,<ref>[https://www.err.ee/1609958360/soja-1471-paev-saraatovi-oblastit-tabas-ukraina-voimas-ohurunnak#novorossiisk Ukraina esmaspäevases rünnakus Novorossiiskile sai pihta kolm Vene laeva] ERR, 2.III 2026</ref> õhutõrjekompleksi [[S-300|S-300PMU-2 Favorit]] sihtimisradar 30N6Je2, õhutõrjesüsteem [[Pantsir|Pantsir-S2]] ning kuus seitsmest naftalaadimisseadmest Šehsarisi terminalis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439607/allika-teatel-rundas-ukraina-venemaal-novorossiiskis-sojalisi-objekte-ja-naftasadamat Allika teatel ründas Ukraina Venemaal Novorossiiskis sõjalisi objekte ja naftasadamat] Delfi, 2.III 2026</ref><ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02yHoFLk8fgQYEd5VjdRLGCCCmPZcczA82hwibT7JrdVVSGpEJQ9BmEgNu3gxhyMp7l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 2.III 2026</ref> === 3. märts === [[Ukraina relvajõudude ülemjuhataja]] [[Oleksandr Sõrskõi]] teatas, et Ukraina väed vabastasid 2026. aasta veebruaris rohkem territooriumi, kui Venemaa väed samal perioodil suutsid hõivata.<ref>[https://www.err.ee/1609956224/sorskoi-ukraina-vabastas-veebruaris-rohkem-territooriumi-kui-kaotas#edu Sõrskõi: Ukraina vabastas veebruaris rohkem territooriumi, kui kaotas] ERR, 3.III 2026</ref> Ukraina tabas rünnakutes [[S-300]] õhutõrjesüsteemi radarijaama [[Luhanski oblast]]is, [[Sopka-2]] õhusihtmärkide tuvastamise radarit ja 39N6 [[Kasta-2E2|39N6 Kasta-2E2]] radarit [[Krimm]]is.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8425744/blogi-1469-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-valjendas-kahtlust-uuesti-presidendiks-kandideerimise-osas?liveblogPost=12 |title=Ukraina väed ründasid Venemaa õhutõrjesüsteeme ja sõjalist infrastruktuuri |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02hpkEz2jt3uyBK87Sp5RdArU4SWgMLUakdBbTGACXwQRzVWkufPhuwEvhFXG13Eebl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 3.III 2026</ref> === 4. märts === Vene õhutõrje tulistas Rostovi oblastis alla oma helikopteri.<ref>[https://www.err.ee/1609957226/meedia-vene-ohutorje-tulistas-rostovi-oblastis-alla-oma-kopteri#kopter Meedia: Vene õhutõrje tulistas Rostovi oblastis alla oma kopteri] ERR, 4.III 2026</ref> Vahemerel Malta territoriaalvete lähedal rünnati Vene gaasitankerit Arktik Metagaz.<ref>[https://www.err.ee/1609957265/vahemerel-poles-venemaa-tanker Vahemerel põles Venemaa tanker] ERR, 4.III 2026</ref> Venemaa süüdistas rünnakus Ukrainat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440088/moskva-vaitel-rundasid-ukraina-meredroonid-vahemerel-vene-gaasitankerit Moskva väitel ründasid Ukraina meredroonid Vahemerel Vene gaasitankerit] Delfi, 4.III 2026</ref> === 5. märts === Ukraina sooritas suure õhurünnaku [[Saratov]]ile ja [[Engels]]ile.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440323/droonid-rundasid-venemaal-saratovi-oblastit Droonid ründasid Venemaal Saratovi oblastit] ERR, 5.III 2026</ref> Ukraina tulistas Musta mere kohal [[Maosaar]]e piirkonnas alla Venemaa helikopteri [[Ka-27]].<ref>[https://www.err.ee/1609958360/soja-1471-paev-saraatovi-oblastit-tabas-ukraina-voimas-ohurunnak Ukraina tulistas alla Vene kopteri Ka-27] ERR, 5.III 2026</ref> Ukraina ja Venemaa vahetasid sõjavange - 200 vangi 200 vastu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440427/medinski-teatel-vahetavad-venemaa-ja-ukraina-500-vangi Medinski teatel vahetavad Venemaa ja Ukraina 500 vangi ] Delfi, 5.III 2026</ref> === 6. märts === Venemaa ründas Ukrainat 141 drooniga, millest õhukaitse tulistas alla 111. Rünnakutes hukkus vähemalt kaks inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609959872/sojavangist-paasenud-ukrainlased-vajasid-kiiret-arstiabi#oopaev Vene rünnakutes Ukrainale hukkus viimase ööpäeva jooksul vähemalt kaks inimest] ERR, 6.III 2026</ref> Ukraina süüdistas Ungarit seitsme Ukraina riikliku säästupanga töötaja alusetus kinnipidamises.<ref>[https://www.err.ee/1609960154/ukraina-suudistab-ungarit-seitsme-pangatootaja-pantvangi-votmises Ukraina süüdistab Ungarit seitsme pangatöötaja pantvangi võtmises] ERR, 6.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440539/ukraina-valisminister-ungari-pidas-kinni-meie-riigipanga-tootajad Ukraina välisminister: Ungari pidas kinni meie riigipanga töötajad] Delfi, 6.III 2026</ref> Ungari teatas nende riigist väljasaatmisest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440672/ungari-suudistas-kinni-peetud-ukrainlasi-sojamaffia-raha-pesus-ja-otsustas-nad-valja-saata Ungari süüdistas kinni peetud ukrainlasi "sõjamaffia" raha pesus ja otsustas nad välja saata] Delfi, 6.III 2026</ref> Venemaa ja Ukraina vahetasid kumbki 300 sõjavangi.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8427808/blogi-1472-sojapaev-ukrainas-ungari-vottis-pantvangi-seitse-ukraina-kodanikku?liveblogPost=16 |title=Vene armee: Moskva ja Kiiev vahetasid kumbki 300 sõjavangi |url-access=subscription |author= |date=2026-03-06 |access-date=2026-03-06 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Venemaa vallutas [[Sumõ oblast]]is asuva Venemaaga piirneva Sopychi küla.<ref name=deepstatemap/> === 7. märts === [[File:Destructions in Kharkiv after Russian attack, 2026-03-07 (02).jpg|thumb|Purustused [[Harkiv]]is peale Venemaa õhurünnakut]] Venemaa ründas Ukrainat kahe [[Tsirkon]] hüperhelikiirusega tiibraketiga, 13 [[Iskander|Iskander-M/S-400]] ballistilist raketiga, 14 [[Kalibr]] tiibraketiga ja 480 drooniga, millest 472 tulistati alla või segati.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8428477/blogi-1473-sojapaev-ukrainas-kiievi-teatel-on-nad-peatanud-venemaa-pealetungi-zaporizzja-linna-suunas?liveblogPost=5 |title=Venemaa ründas Ukrainat 29 raketi ja 480 drooniga |url-access=subscription |author= |date=2026-03-07 |access-date=2026-03-07 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Rünnaku tagajärjel hukkus Harkivis 11 inimest, kus ballistiline rakett tabas kortermaja. Vigastada sai vähemalt 15 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609960886/venemaa-raketirunnakus-harkivile-hukkus-11-inimest#harkiv Kortermaja tabanud ballistiline rakett tappis 11 inimest] ERR, 7.III 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Krasnodari krai]]s asuvat [[Armavir (Venemaa)|Armaviri]] nafta tootmis- ja jaotusjaama, põhjustades rajatises suure tulekahju.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429053/blogi-1474-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-droonidega-naftalogistika-keskust-krasnodari-krais?liveblogPost=4 |title=Ukraina korraldas droonirünnaku naftalogistika keskusele Krasnodari krais |url-access=subscription |author= |date=2026-03-08 |access-date=2026-03-08 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 8. märts === Venemaa ründas Ukrainat kahe Iskander-M ballistilise raketi ja 117 drooniga. UKraina tõrjus 98 drooni.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429053/blogi-1474-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-droonidega-naftalogistika-keskust-krasnodari-krais?liveblogPost=2 |title=Venemaa ründas öösel Ukrainat kahe ballistilise raketi ja 117 drooniga. |url-access=subscription |author= |date=2026-03-08 |access-date=2026-03-08 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Rünnakutes hukkus kolm tsiviilisikut ja üle 20 sai vigastada. === 9. märts === [[File:Destructions in Sloviansk after Russian attack, 2026-03-09 (01).webp |thumb|Hoone [[Slovjansk]]is peale Venemaa õhurünnakut]] Ukraina õhukaitse hävitas 197 Vene ründedroonist 161.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429286/blogi-1475-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-vene-radarijaamu-krimmis-ja-komandopunkti-donetski-oblastis?liveblogPost=5 |title=Ukraina hävitas riiki rünnanud 197 Vene ründedroonist 161 |url-access=subscription |author= |date=2026-03-09 |access-date=2026-03-09 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Ukraina eriväed ründasid nelja Venemaa radarijaama Krimmis ja komandopunkti Donetski oblastis. Hävitati 5N84A Oborona-14 radar, [[Nebo-M|Nebo-U]] radar ja kaks radari jaoks läbipaistva kupli alla olevat radarijaama.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429286/blogi-1475-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-vene-radarijaamu-krimmis-ja-komandopunkti-donetski-oblastis?liveblogPost=11 |title=Ukraina eriväed ründasid Venemaa radarijaamu Krimmis ja komandopunkti Donetski oblastis |url-access=subscription |author= |date=2026-03-09 |access-date=2026-03-09 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 10. märts === Ukraina ründas [[Storm Shadow]] rakettidega [[Brjansk]]is raketijuhtimissüsteeme valmistavat tehast Kremni El<ref>[https://www.err.ee/1609962947/vene-droonirunnakus-dnipro-linnale-sai-vigastada-10-inimest#brjansk Zelenski: Ukraina tabas Brjanskis raketijuhtimissüsteeme valmistavat tehast] ERR, 10.III 2026</ref> ja [[Togliatti]]s keemiatehast KuibõševAzot.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441559/ukraina-andis-raketiloogi-venemaal-brjanskis-asuvale-mikroelektroonikatehasele Ukraina andis raketilöögi Venemaal Brjanskis asuvale mikroelektroonikatehasele. Togliattis süttis keemiatehas] Delfi, 11.III 2026</ref> Krimmis tabas Ukraina kolme Venemaa Pantsir-S1 õhutõrje raketi- ja kahurikompleksi. === 11. märts === Venemaa rünnakutes [[Sumõ oblast]]ile ja [[Harkiv]]ile hukkus kokku neli inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441561/venemaa-rundas-ukrainas-ettevotteid-sumo-oblastis-ja-harkivis-kus-hukkusid-inimesed Venemaa ründas Ukrainas Sumõ oblastis ja Harkivis ettevõtteid, hukkus inimesi] Delfi, 11.III 2026</ref> Ukraina sooritas ulatusliku droonirünnaku [[Sotši]]le.<ref>[https://www.err.ee/1609963994/soja-1477-paev-zelenski-sonul-on-ukrainal-nuud-rohkem-kaarte#sotsi Sotši linna tabas ööpäev läbi kestnud Ukraina droonirünnak] ERR, 11.III 2026</ref> Ukraina teatas, et korraldas rünnakuseeria okupeeritud aladel, võttes sihikule õhutõrjesüsteemid, kütusehoidlad, laskemoonalaod ja muu sõjalise taristu.<ref>[https://www.err.ee/1609964930/ukraina-rundas-okupeeritud-aladel-venemaa-naftahoidlaid-ja-ohutorjesusteeme#ukraina Ukraina ründas okupeeritud aladel Venemaa naftahoidlaid ja õhutõrjesüsteeme] ERR, 12.III 2026</ref> [[File:Library in Novhorod-Siverskyi after Russian attack, 2026-03-13 (02).jpg |thumb|Raamatukogu [[Novhorod-Siverskõi]]is peale Venemaa droonirünnakut 13. märtsil]] === 12. märts === Ukraina droonid ründasid [[Krasnodari krai]]s [[Tihhoretsk]]is naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441797/droonid-rundasid-venemaal-tihhoretskis-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Tihhoretskis naftatöötlemistehast] Delfi, 12.III 2026</ref> [[Tuula oblast]]is süttis suur metallurgiatehas.<ref>[https://www.err.ee/1609964930/ukraina-rundas-okupeeritud-aladel-venemaa-naftahoidlaid-ja-ohutorjesusteeme#tehas Venemaal Tuula oblastis süttis suur metallurgiatehas] ERR, 12.III 2026</ref> === 13. märts === Ukraina hävitas droonidega raketisüsteemi [[S-300]]V ning tabas raketisüsteemi [[Tor (raketisüsteem)|Tor]] ja kütuserongi [[Luhanski oblast]]is. [[Zaporižžja oblast]]is hävitati õhutõrjeraketisüsteem [[Buk|Buk-M1]]<ref>[https://www.err.ee/1609966358/ukraina-relvajoud-havitasid-donbassis-suure-hulga-vene-sojatehnikat#olup Ukraina teatas Vene raketilaskeseadmete ja logistika hävitamisest okupeeritud aladel] ERR, 13.III 2026</ref> === 14. märts === Venemaa ründas Ukrainat kahe raketiga [[3M22 Tsirkon|Tsirkon]], 13 ballistilise raketiga [[Iskander|Iskander-M]], 25 tiibraketiga [[Kalibr]], 24 tiibraketiga [[Kh-101]], 4 raketiga Kh-59/69 ning 430 drooniga. Ukraina tõrjus neist 58 raketti (kõik 49 tiibraketti, 7 ballistilist, üks Tsirkon, üks Kh-69) ja 402 drooni. Rünnaku tagajärjel hukkus viis inimest ja 22 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442303/venemaa-ohurunnakutes-kiievi-oblastile-hukkus-vahemalt-neli-inimest Venemaa õhurünnakutes Kiievi oblastile hukkus vähemalt neli inimest] Delfi, 14.III 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel sai [[Krasnodari krai]] [[Temrjuki rajoon]]is Kavkazi meresadamas kahjustada Venemaa transpordilaev, Afipski naftatöötlemistehas<ref>[https://www.err.ee/1609967501/venemaa-korraldas-ukraina-vastu-massiivse-raketi-ja-droonirunnaku#Krasnodar Ukraina droonid tabasid Krasnodari oblastis laeva ja naftatöötlemistehast] ERR, 14.III 2026</ref> ja [[Adõgee]]s "Maikopi" sõjaväelennuväli.<ref>[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#maikop Ukraina ründas Venemaal Adõgees asuvat Maikopi lennuvälja] ERR, 15.III 2026</ref> [[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-03-16 (11).jpg |thumb|Maja [[Zaporižžja]]s peale Venemaa õhurünnakut 16. märtsil]] === 15. märts === Venemaa ründas Ukrainat 97 drooniga, millest Ukraina tõrjus 90. Rünnakus hukkus viis ja sai vigastada 47 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#oopaev Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus viis ja sai vigastada 47 inimest] ERR, 15.III 2026</ref> Ukraina ründas [[Krasnodari krai]]s asuvat Tihhoretski naftapumbajaama, mis on üks Lõuna-Venemaa suurimaid naftalogistika keskusi.<ref>[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#naftapumbajaam Ukraina ründas teadete kohaselt Venemaal Krasnodari krais asuvat naftapumbajaama] ERR, 15.III 2026</ref> Krimmis tabati mitut Venemaa õhutõrjesüsteemi elementi, sealhulgas õhutõrjeraketisüsteemi [[S-400]] laskeseadet ja kahte radarijaama (59N6-E "Protivnik" ja 73E6 "Parol").<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0YK2N3uK8xGqJwrnwdrifKqBh8LPZWbt6H8exjmUF4E6JVJ2Mv33BGjhAcjhkT42tl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 15.III 2026</ref> Venemaa väitel tulistati alla 280 Ukraina drooni, neist 65 Moskva piirkonnas. Rünnakuohu tõttu peatati ajutiselt lennuliiklus Moskva Domodedovo, Vnukovo ja Žukovski lennujaamas. [[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-03-17 (12).webp |thumb|Maja Nova Poshtas [[Zaporižžja oblast]]is peale Venemaa raketirünnakut 17. märtsil]] === 16. märts === Ukraina korraldas õhurünnaku Venemaal [[Krasnodari krai]]s asuvale [[Labinsk]]i naftahoidlale, mis süttis põlema<ref>[https://www.err.ee/1609968467/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftahoidla-krasnodari-krais#labinsk Ukraina süütas õhurünnakuga naftahoidla Krasnodari krais] ERR, 16.III 2026</ref> ja [[Uljanovsk]]i lähistel asuvale Aviastari lennukitehasele. <ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8435117/blogi-1484-sojapaev-ukrainas-vene-vaed-kaotasid-oopaevaga-ule-1700-soduri?liveblogPost=12 |pealkiri=Ukraina ründas Venemaal lennukitehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-03-19 |vaadatud=2026-03-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 17. märts === [[Pihkva oblast]]is baseeruva 76. õhudessantdiviisi territooriumil toimus suur plahvatus ja puhkes tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609969481/moskva-on-mitmendat-paeva-ukraina-droonirunnakute-all#pihkva Kuulduste kohaselt toimus Pihkva diviisis suur plahvatus] ERR, 17.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609970276/pevkur-pihkva-sojavaeosas-lohkes-kutuseladu Pevkur: Pihkva sõjaväeosas lõhkes kütuseladu] ERR, 17.III 2026</ref> Rünnakus lennukitehasele [[Staraja Russa]]s sai kahjustada Vene armee varajase hoiatuse ja juhtimise lennuk [[A-50]].<ref>[https://www.err.ee/1609973940/ukraina-rundas-vene-radarlennukit#radarlennuk Ukraina ründas Vene radarlennukit] ERR, 21.III 2026</ref> Ukraina vabastas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuva Berezove küla.<ref name=deepstatemap/> [[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-03-19 (02).webp |thumb|Maja [[Odessa]] ajaloolises keskuses peale Venemaa rünnakut 19. märtsil]] === 18. märts === Venemaa valitsus kavatseb 2045. aastaks asustada praegustele Ukrainas okupeeritud aladele 114 000 inimest Venemaalt.<ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid0BgdUbrPbs5FDXF2Ayo5UuG2jvHBR5ztF7a9hYVkXR3jreyv5uPJcEBdDwurazbZRl Rainer Saksa Blogi] FB, 18.III 2026</ref> === 19. märts === Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov teatas, et Venemaa ja Ukraina USA vahendusel toimuvad läbirääkimised on pausil.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443225/kreml-venemaa-usa-ukraina-labiraakimised-on-pausil Kreml: Venemaa-USA-Ukraina läbirääkimised on pausil] Delfi, 19.III 2026</ref> Ukraina ründas Krimmis asuvaid õhukaitseobjekte ja õhutõrjesüsteemide remondi ettevõtet Almaz-Antei.<ref>[https://www.err.ee/1609971620/vaidetavalt-sattus-terve-vene-brigaad-piiramisrongasse#krimm Krimmi tabas Ukraina suur õhurünnak] Delfi, 19.III 2026</ref> [[File:Russian missile Iskander, found in Chernihiv Oblast, 2026-03-20 (05).webp |thumb|[[Tšernihivi oblast]]is leitud Venemaa ballistilise raketi [[Iskander]] rusud]] === 20. märts === Ukraina tabas valguskaabliga juhitud ründedrooniga [[Donetski oblast]]is Venemaa ründekopteri [[Ka-52]] ja kukutas selle alla.<ref>[https://www.err.ee/1609973037/ukraina-tulistas-alla-vene-kopteri-ka-52 Ukraina tulistas alla Vene kopteri Ka-52] ERR, 20.III 2026</ref> Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is [[Siversk]]ist läänes asuva Platonivka küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina valimiskomisjon välistas presidendivalimiste korraldamise käesoleval aastal.<ref>[https://www.err.ee/1609973061/ukraina-valimiskomisjon-valistas-tanavu-presidendivalimiste-korraldamise Ukraina valimiskomisjon välistas tänavu presidendivalimiste korraldamise] ERR, 20.III 2026</ref> === 21. märts === [[File:Building of former Bank of Mutual Crediting Society in Kherson after Russian attack, 2026-03-21 (02).webp |thumb|Ajalooline [[Herson]]i pangahoone (1899) peale Venemaa droonirünnakut 21 Märtsil]] Venemaa ründas Ukrainat 154 drooniga, millest Ukraina tõrjus 148. Rünnakutes hukkus vähemalt üheksa inimest ning vigastada sai 36.<ref>[https://www.err.ee/1609973940/ukraina-rundas-vene-radarlennukit#hukkunud Venemaa rünnakutes hukkus üheksa inimest] ERR, 21.III 2026</ref> Ukraina ründasid [[Saratov]]i naftarafineerimistehast, Moskvat ja paljusid teisi Venemaa regioone umbes 300 drooniga. Venemaa kinnitas 283 drooni allalaskmist.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8437778/ukraina-droonid-rundavad-taas-moskvat Ukraina droonid ründavad taas Moskvat] Postimees, 21.III 2026</ref> Belgorodi oblastis hukkus rünnaku tõttu neli inimest. === 22. märts === Venemaa ründas 139 drooniga, millest Ukraina tõrjus 127. Rünnakutes hukkus vähemalt kuus tsiviilisikut ja vigastada sai 29 inimest. Ukraina ründas [[Saratovi oblast]]is asuvat naftatöötlemistehast ja Venemaa eliitdroonirühma Rubikon juhtimispunkti [[Mariupol]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609974423/soja-1488-paev-venemaa-rundas-oosel-kiievi-oblastit#Ukraina Ukraina ründas sihtmärke Venemaal ja okupeeritud Ukrainas] ERR, 22.III 2026</ref> [[File:NASA FIRMS 2026-03-23 Primorsk.png |thumb|[[NASA]] [[FIRMS]] tuvastatud ulatuslikud põlengud 23. märtsil [[Primorski sadam]]as [[Leningradi oblast]]is]] === 23. märts === Ukraina õhurünnakus [[Leningradi oblast]]ile süttis [[Primorsk (Leningradi oblast)|Primorski]] [[Primorski sadam|sadamas]] kütusemahuti ja selletõttu peatus Vene naftaekspordi Primorski sadamast.<ref>[https://www.err.ee/1609976346/primorski-sadamas-polevad-teist-paeva-naftamahutid Primorski sadamas põlevad teist päeva naftamahutid] ERR, 24.III 2026</ref><ref name=delfi20260330>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120564373/ukraina-kaitseministeerium-laanemere-piirkond-on-muutunud-venemaa-jaoks-ohutust-sadamast-suure-riski-tsooniks |pealkiri=Ukraina kaitseministeerium: Läänemere piirkond on muutunud Venemaa jaoks ohutust sadamast suure riski tsooniks |url-access=subscription |eesnimi=Lauri |perekonnanimi=Laugen |kuupäev=2026-03-30 |vaadatud=2026-03-30 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}</ref> Rünnaku alla jäi ka [[Ufa]]s asuv [[Bašneft-Ufaneftekhim]]i naftatöötlemistehas. Venemaa teatas 70 Ukraina drooni tõrjumisest.<ref>[https://www.err.ee/1609974852/ukraina-ohurunnak-peatas-vaidetavalt-vene-naftaekspordi-primorski-sadamast#peatas Ukraina droonirünnak peatas väidetavalt Vene naftaekspordi Primorski sadamast] ERR, 23.III 2026</ref> === 24. märts === [[File:Destructions in the architectural complex of Bernardine monastery in Lviv after Russian attack, 2026-03-24 (000).webm |thumb |Bernardini kloostri arhitektuurikompleks [[Lviv]]is pärast Vene droonirünnakut 24. märtsil]] Venemaa sooritas Ukrainale ööpäevaga kaks drooni- ja raketirünnakut. Öine kombineeritud rünnak anti 426 drooni ja raketiga kriitiliste taristuobjektide pihta, kasutades seitse ballistilist raketti, 27 tiibraketti ja 392 ründedrooni. Ukraina õhutõrje tulistas alla või tõrjus nendest elektrooniliselt 390 sihtmärki, kokku 25 raketti ja 365 drooni. Päeval ründas Venemaa Kiievit ja Lääne-Ukrainat 556 drooniga, millest 541 õnnestus Ukraina õhutõrjel kahjutuks teha. Rünnakutes hukkus kaheksa inimest ja vähemalt 50 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609975752/venemaa-korraldas-ukraina-vastu-paevase-massilise-droonirunnaku#droonid Venemaa ründas Ukrainat ööpäeva jooksul ligi 1000 drooniga] ERR, 24.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120448604/venemaa-rundas-ukrainat-rakettide-ja-droonidega-poltavas-ja-zaporizzjas-hukkusid-inimesed Venemaa ründas Ukrainat rakettide ja droonidega. Poltavas ja Zaporižžjas hukkusid inimesed] Delfi, 24.III 2026</ref> Ukraina hävitas Krimmis laevatõrje raketisüsteemi Bastion, mis kasutab [[Tsirkon]]-tüüpi rakette.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid027Hjg1xLU1dt91xryAdFYDZcLZ2Npc91BcNmCRpE5QNqmVWhZrz9uh2hf9hqK3w5ul Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 24.III 2026</ref> Ukrainale sooritas droonirünnaku Leningradi oblastile.<ref name=delfi20260330/> [[Ust-Luga]] sadamas süttis [[Novatek]]i gaasiterminal.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120450960/ukraina-teatas-et-rundas-ust-lugas-gaasiettevotte-novatek-objekte Ukraina teatas, et ründas Ust-Lugas gaasiettevõtte Novatek objekte] Delfi, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120493848/video-ja-kaardid-ust-luga-sadam-poleb-siiani-eesti-kulje-all-asuv-sihtmark-on-ukraina-droonidele-selge-ahvatlus VIDEO JA KAARDID | Ust-Luga sadam põleb siiani. Eesti külje all asuv sihtmärk on Ukraina droonidele ahvatlev] Delfi, 26.III 2026</ref> Ukraina rünnakute tõttu on vähemalt 40% Venemaa naftaekspordivõimest rivist väljas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120482851/reuters-vahemalt-40-venemaa-naftaekspordivoimekustest-oli-eile-rivist-valjas Reuters: vähemalt 40% Venemaa naftaekspordivõimest oli eile rivist väljas] Delfi, 26.III 2026</ref> === 25. märts === [[Viiburi]] sadamas sai tabamuse Venemaa sõjalise otstarbega jäälõhkuja.<ref>[https://www.err.ee/1609976796/droonid-rundasid-taas-venemaal-asuvat-ust-luga-sadamat Droonid ründasid taas Venemaal asuvat Ust-Luga sadamat] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449231/ukraina-kindralstaap-viiburi-laevatehases-anti-look-vene-patrulljaamurdjale Ukraina kindralstaap: Viiburi laevatehases anti löök Vene patrulljäämurdjale] Delfi, 25.III 2026</ref> [[Belgorodi oblast]]is jäi Ukraina raketilöökide tõttu umbes 450 000 elanikku elektrita.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449053/venemaal-belgorodi-oblastis-jai-raketilookide-jarel-450-000-inimest-elektrita Venemaal Belgorodi oblastis jäi raketilöökide järel 450 000 inimest elektrita] Delfi, 25.III 2026</ref> {{mitu pilti | laius = 200 | pilt1 = NASA FIRMS 2026-03-26 Kinef.png | pilt2 = NASA FIRMS 2026-03-26 Ust-Luga.png | jalus = [[NASA]] [[FIRMS]]i tuvastatud põlengud 26. märtsil [[Kiriši]] naftatöötlemistehases (vasakul) ja [[Ust-Luga sadam]]as (paremal) }} Üks kursilt kõrvale kaldunud droon tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent.<ref>[https://www.err.ee/1609976868/venemaalt-lennanud-droon-tabas-auvere-jaama-korstent Venemaalt lennanud droon tabas Auvere jaama korstent] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609977222/kaitsevagi-auveret-tabas-kas-runde-voi-peibutusdroon Kaitsevägi: Auveret tabas kas ründe- või peibutusdroon] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449043/otseblogi-eestit-tabas-venemaalt-tulnud-droon-vahetut-ohtu-pole https://www.delfi.ee/artikkel/120449043/otseblogi-eestit-tabas-venemaalt-tulnud-droon-vahetut-ohtu-pole] Delfi, 25.III 2026</ref> Veel mitu drooni sattus eesti ja Läti õhuruumi.<ref>[https://www.err.ee/1609977171/eesti-piiri-rikkus-mitu-ukraina-drooni Eesti piiri rikkus mitu Ukraina drooni] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609976976/lati-president-latis-alla-kukkunud-droon-oli-ukraina-oma Läti president: Lätis alla kukkunud droon oli Ukraina oma] ERR, 25.III 2026</ref> === 26. märts === Ukrainale sooritas järgmise droonirünnaku [[Leningradi oblast]]ile.<ref name=delfi20260330/> Sihikul oli [[Kiriši]]s asuv naftatöötlemistehas [[Kirišinefteorgsintez]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120482209/droonid-rundasid-taas-leningradi-oblastit-seekord-naftatootlemistehast Droonid ründasid taas Leningradi oblastit, seekord naftatöötlemistehast] Delfi, 26.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609977810/ukraina-rundas-teist-ood-jarjest-leningradi-oblasti-energiataristut#tehas Ukraina kinnitas rünnakut Leningradi oblastis asuvale rafineerimistehasele] ERR, 26.III 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] teatas, et USA seab Ukraina sõja rahulepingu julgeolekutagatiste eeltingimuseks kogu riigi idaosa ehk Donbassi loovutamise Venemaale.<ref>[https://www.err.ee/1609978923/zelenski-usa-nouab-julgeolekutagatiste-eest-donbassi-loovutamist Zelenski: USA nõuab julgeolekutagatiste eest Donbassi loovutamist] ERR, 26.III 2026</ref> Mustal merel sai meredrooniga tabamuse Venemaa varilaevastikku kuuluv naftatanker Altura.<ref>[https://www.err.ee/1609978269/venemaa-varilaevastiku-tanker-sai-mustal-merel-droonitabamuse Venemaa varilaevastiku tanker sai Mustal merel droonitabamuse] ERR, 26.III 2026</ref> [[File:NASA FIRMS 2026-03-28 Yaroslavl.png |thumb |[[NASA]] [[FIRMS]]i märgatud põleng [[Jaroslavl]]i naftatöötlemistehases 28. märtsil]] === 27. märts === Ukrainale ründas uuesti [[Ust-Luga sadam]]at põhjustades uue tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120536604/ust-luga-sadamat-tabas-jarjekordne-ukraina-droonirunnak VIDEOD | Ust-Luga sadamas toimus jälle plahvatus ja põleng] Delfi, 27.III 2026</ref><ref name=delfi20260330/> [[Vologda oblast]]is [[Tšerepovets]]is tabas droonirünnak keemiatehast. [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär|USA välisminister]] [[Marco Rubio]] lükkas ümber Zelenski väited USA julgeolekutagatiste seotusest Donbassi Venemaale loovutamisega.<ref>[https://www.err.ee/1609979398/meedia-ust-luga-sadamat-tabas-jarjekordne-ukraina-droonirunnak#rubio Rubio eitas USA julgeolekugarantiide sidumist Donbassiga] ERR, 27.III 2026</ref> === 28. märts === Venemaa ründas Ukrainat 273 drooniga, Ukraina õhutõrje tulistas neist alla 252. Rünnaku tõttu hukkus vähemalt viis inimest ja vähemalt 13 sai vigastada. Ukraina korraldas õhurünnaku [[Jaroslavl]]is asuvale naftatöötlemistehasele<ref>[https://www.err.ee/1609980498/ukraina-rundas-jaroslavli-naftatootlemistehast#jaroslavl Ukraina ründas Jaroslavli naftatöötlemistehast] Delfi, 28.III 2026</ref> ja ründas rakettidega Flamingo [[Samara oblast]]is asuvat lõhkeaineid tootvat ettevõttet Promsintez.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02xEsZfBTeWvuVhHgq4vkGWKB6rAChsX6cSG2tEWh9KRbLWQFwgD8g4jJDroHtDwRZl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 28.III 2026</ref> === 29. märts === Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga Kinžal ja 442 drooniga, millest Ukraina tõrjus 380. Rünnakus sai vigastada 8 inimest. Ukraina korraldas uue droonirünnaku [[Ust-Luga sadam]]ale.<ref name=delfi20260330/> Venemaa teatas 36 Ukraina drooni tõrjumisest.<ref>[https://www.err.ee/1609980957/ukraina-jatkas-ust-luga-sadama-rundamist#Ust Venemaa teatel tabas Ust-Luga sadamat uus droonirünnak] ERR, 29.III 2026</ref> Ukraina vabastas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuvad Oleksiivka ja Orestopili külad.<ref name=deepstatemap/> Soomes kukkus alla kaks Ukraina drooni<ref>[https://www.err.ee/1609981059/soomes-kukkusid-alla-kaks-ukraina-drooni Soomes kukkusid alla kaks Ukraina drooni] ERR, 29.III 2026</ref> === 30. märts === Ukraina ründas droonidega Venemaa erinevaid piirkondi. [[Samara oblast]]is [[Toljatti]]s asuvas [[KuibõševAzot]]i keemiatehases ja [[Luhanski oblast]]i okupeeritud osas [[Altševsk]]is asuvas metallurgiatehases puhkesid tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609981401/altsevski-metallurgiatehases-puhkes-droonrunnaku-jarel-suur-poleng#samara Altševski metallurgiatehases puhkes droonrünnaku järel suur põleng] ERR, 30.III 2026</ref> Rünnaku alla jäi ka [[Taganrog]]i linn, kus said kahjustusi kaks droonitehase Atlant-AERO tootmistsehhi ja Tu-95 pommituslennukite remonditöökoda. Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is asuvad Svjato-Pokrovske ja Vasjukivka külad.<ref name=deepstatemap/> === 31. märts === Venemaa ründas Ukrainat 289 drooniga, millest 267 suutis õhutõrje alla tulistada või kahjutuks teha.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8442928/blogi-1497-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-ust-luga-sadama-piirkonda?liveblogPost=615723 Vene väed ründasid Ukrainat 289 drooniga] Postimees, 31.III 2026</ref> Ukraina andis järjekordse droonilöögi [[Ust-Luga sadam]]ale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564491/leningradi-oblasti-kuberner-droonirunnakus-sai-kahjustada-ust-luga-sadam Leningradi oblasti kuberner: droonirünnakus sai kahjustada Ust-Luga sadam] Delfi, 31.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609982343/ukraina-runnakud-leningradi-oblastile-jatkusid-seitsmendat-paeva-jarjest#seitse Ukraina rünnakud Leningradi oblastile jätkusid seitsmendat päeva järjest] ERR, 31.III 2026</ref> Nädala kestnud rünnakute seeria tulemused [[Leningradi oblast]]ile on<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564494/ukraina-on-runnanud-leningradi-oblastit-ule-nadala-sihtmarkideks-on-olnud-sadamad-ja-tehased Ukraina on rünnanud Leningradi oblastit üle nädala. Sihtmärkideks on olnud sadamad ja tehased] Delfi, 31.III 2026</ref>: *Primorsk – vähemalt kaheksa mahutit hävitatud või kahjustatud *Ust-Luga – vähemalt kaheksa mahutit hävitatud või kahjustatud *Kiriši – vähemalt kaks mahutit kahjustatud. Mitu Ukraina drooni sisenesid Eesti õhuruumi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564482/kaitsevagi-saatis-valja-ohuohu-teavituse-ida-laane-virumaal-ja-louna-eestis VIDEO ja BLOGI | PPA kinnitas, et Kastre vallas kukkus alla droon: leidsime vallast droonirusud] Delfi, 31.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609982697/eesti-ohuruumis-viibis-alla-10-drooni-ppa-kontrollib-kolme-asukohta Eesti õhuruumis viibis alla 10 drooni, PPA kontrollib kolme asukohta] ERR, 31.III 2026</ref> [[Tartumaa]]l [[Kastre vald|Kastre vallas]] kukkus üks neist alla ja plahvatas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564504/tartumaal-kastre-vallas-teatati-alla-kukkunud-ja-plahvatanud-droonist-pevkur-infot-kontrollitakse FOTOD | Tartumaal Kastre vallas teatati alla kukkunud ja plahvatanud droonist] Delfi, 31.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609982355/oosel-sattus-eesti-ohuruumi-mitu-drooni-uks-kukkus-tartumaal-pollule Öösel sattus Eesti õhuruumi mitu drooni, üks kukkus Tartumaal põllule] ERR, 31.III 2026</ref> [[Tatarstan]]is toimus suurem plahvatus Nižnekamski naftakeemia tehases. Teatatakse vähemalt 6 surnust ja kümnetest haavatutest. Krimmis kukkus alla Venemaa sõjaväe transpordilennuk, hukkusid kõik pardal olnud kuus meeskonnaliiget ja 23 reisijat,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564787/krimmis-kukkus-alla-venemaa-sojavae-transpordilennuk-hukkus-29-inimest Krimmis kukkus alla Venemaa sõjaväe transpordilennuk, hukkus 29 inimest] Delfi, 1.IV 2026</ref> nende seas Põhjamere laevastiku lennuväe ülem kindral-leitnant Aleksandr Otroštšenko.<ref>[https://www.err.ee/1609984284/ukraina-suutas-ohurunnakuga-ufaa-naftarafineerimistehase#krimm Krimmis allakukkunud transpordilennuki pardal oli ka Vene kindral] ERR, 2.IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565708/venemaal-kinnitati-pohjalaevastiku-lennuvae-ulema-hukkumist-krimmi-lennuonnetuses Venemaal kinnitati Põhjalaevastiku lennuväe ülema hukkumist Krimmi lennuõnnetuses] Delfi, 6.IV 2026</ref> Vene armee kaotas [[Su-34]] ründelennuki Ukraina vastu sooritatud rünnaku käigus.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8444272/krimmis-kukkus-alla-vene-sojavae-transpordilennuk-hukkus-29-inimest |pealkiri=Krimmis kukkus alla Vene sõjaväe transpordilennuk, hukkus 29 inimest |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-01 |vaadatud=2026-04-01 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina sooritas Pokrovskist loodes vasturünnaku, mille käigus kaotas mitu ühikut tehnikat.<ref>[https://www.facebook.com/toomas.piirmann/posts/pfbid0kE7jkVubWFGDD6HKuWWcrNUXXxZMazKAwqdgSJqhn5SHprw97ptxxPu34xe8oWH9l Toomas Piirmanni blogi] FB, 3.IV 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120565146/video-ukrainlaste-runnak-donetski-oblastis-loppes-fiaskoga-kas-nad-kordavad-venelaste-vigu |pealkiri=VIDEO - Ukrainlaste rünnak Donetski oblastis lõppes fiaskoga. Kas nad kordavad venelaste vigu? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-04-02 |vaadatud=2026-04-02 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel on Venemaa pealetungi tempo olulisest vähenenud, kuna Ukraina väed on juba pikka aega rindejoone erinevates piirkondades initsiatiivi hoidnud.<ref>[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-march-31-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, March 31, 2026] ISW, 31.III 2026</ref> Märtsis vallutas Venemaa vaid 23 ruutkilomeetrit territooriumi.<ref>[https://www.err.ee/1609986942/ukraina-suutas-ohurunnakuga-kstovo-naftatootlemistehase-venemaal#isw ISW: Venemaa edasiliikumise tempo on järsult vähenenud] ERR, 5.IV 2026</ref> Ukraina relvajõud ründasid märtsis Venemaal 15 strateegilise tähtsusega objekti, neist viis on sõjatehased ja 10 naftatööstuse objektid.<ref>[https://www.err.ee/1609986030/ukraina-tabas-martsis-15-venemaa-strateegilist-objekti Ukraina tabas märtsis 15 Venemaa strateegilist objekti] ERR, 3.IV 2026</ref> == Aprill == === 1. aprill === Venemaa korraldas droonirünnaku Lääne-Ukraina linnadele [[Lutsk]]ile<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564817/venemaa-rundas-ukrainas-lutskit-suttisid-laohooned Venemaa ründas Ukrainas Lutskit. Süttisid laohooned] Delfi, 1.IV 2026</ref> ja [[Hmelnõtskõi]]le,<ref>[https://www.err.ee/1609983345/krimmis-kukkus-alla-vene-sojavae-transpordilennuk-hukkus-29-inimest#linn Venemaa ründas Lääne-Ukrainas asuvat Hmelnõtskõid] ERR, 1.IV 2026</ref> Rünnakus osales 339 drooni, millest 298 suudeti kahjutuks teha. Rünnaku tagajärjel hukkus [[Tšerkassõ oblast]]is [[Zolotonoša rajoon]]is neli inimest. === 2. aprill === Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis tulekahju [[Baškortostan]]is [[Ufa]] naftatöötlemistehas [[Bašneft-Novoil]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565101/droonid-suutasid-naftatootlemistehase-venemaal-baskortostanis VIDEOD | Droonid süütasid Venemaal Baškortostanis naftatöötlemistehase] Delfi, 2.IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609984284/ukraina-suutas-ohurunnakuga-ufaa-naftarafineerimistehase#ufaa Ukraina süütas õhurünnakuga Ufaa naftarafineerimistehase] ERR, 2.IV 2026</ref> [[Krimm]]is hävitas Ukraina patrulllennuki [[An-72P]], radarikompleksi P-37 "Metš" ja droonihoidla koos nelja drooniga Orion.<ref>[https://www.err.ee/1609985931/ukraina-havitas-krimmis-jarjekordse-vene-lennuki#an Ukraina hävitas Krimmis järjekordse Vene lennuki] ERR, 3.IV 2026</ref> === 3. aprill (sõja 1500. päev) === [[File:Destructions_in_Obukhiv_after_Russian_attack,_2026-04-03_(11).jpg |thumb |Korterelamu [[Obuhhiv]]is Kiievi oblastis peale droonirünnakut]] Venemaa ründas Ukrainat 542 drooniga, 25 tiibraketiga Kh-101, 10 ballistilise raketiga [[Iskander-M]] ja kahe tiibraketiga [[Iskander|Iskander-K]]. Ukraina tõrjus 519 drooni, 24 tiibraketti X-101 ja mõlemad Iskander K tiibraketid.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0AfSthBPyA3CF9fz2CCRwJ4S1vdNNYkDerw91RvVao1Ek7NAZWofqujANmdyfxsi3l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 3.IV 2026</ref> Rünnakutes hukkus vähemalt kuus inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609985931/soja-1500-paev-venemaa-kaotas-krimmis-havitaja-su-30#droonid Venemaa ründas Ukrainat rohkem kui 500 drooniga] ERR, 3.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Leningradi oblast]]i [[Vsevoložski rajoon]]is asuvat strateegilise tähtsusega Morozovi lõhkeainetehast. Ukraina tõrjus vastase välja [[Dnipropetrovski oblast]]is asuvast Novoselivka külast.<ref name=deepstatemap/> === 4. aprill === [[File:Destructions in Nikopol after Russian attack, 2026-04-04 (01).webp |thumb |Droonirünnaku tagajärjed [[Nikopol]]i turul]] Venemaa ründas Ukrainat 286 drooniga, millest Ukraina tõrjus 260.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0JFfzn8jVQu4VGykXYvGygwfJkJeC6SWKKSvF9SJW7A9P4DfY52j76sCvwWfNwesGl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 4.IV 2026</ref> [[Nikopol]]i turul hukkus droonitabamuse tõttu viis ja sai vigasada 19 inimest. Ukraina rünnakud tabasid Venemaa kaitse- ja keemiatööstuse rajatisi. [[Togliatti]]s said tabamuse keemiatehased [[Togliattikauchuk]] ja [[KuibõševAzot]], [[Taganrog]]is droonitehas Atlant-Aero ja [[Berievi lennukitehas]], kus moderniseeritakse [[Tu-95]] pommitajaid ja [[A-50]] luurelennukeid ning [[Luhanski oblast]]is [[Altševski terasetehas]].<ref>[https://www.err.ee/1609986477/soja-1501-paev-ukraina-vaed-tabasid-vene-kaitserajatisi-taganrogis-ja-togliattis#Togliatti Ukraina väed tabasid Vene kaitserajatisi Taganrogis ja Togliattis] ERR, 4.IV 2026</ref> Krimmis hävitas Ukraina droonirünnakuga õhutõrjesüsteemi [[S-400]] radari ja õhutõrjesüsteemi [[Tor (raketisüsteem)|Tor]]. === 5. aprill === Ukraina droonirünnakutes said kahjustusi [[Leningradi oblast]]is [[Primorski sadam]]a lähedal naftatorustik<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565554/venemaa-leningradi-oblastis-teatati-droonirunnakust-ja-naftajuhtme-kahjustustest Venemaa Leningradi oblastis teatati droonirünnakust ja naftajuhtme kahjustustest] Delfi, 5.IV 2026</ref> ning [[Nižni-Novgorodi oblast]]is [[Kstovo]]s asuvad NORSI naftatöötlemistehas<ref>[https://www.err.ee/1609986942/ukraina-suutas-ohurunnakuga-kstovo-naftatootlemistehase-venemaal#kstovo Ukraina süütas õhurünnakuga Kstovo naftatöötlemistehase Venemaal] ERR, 5.IV 2026</ref> ja Novogorkovskaja koostootmisjaam.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565590/venemaa-novgorodi-oblastis-toimunud-droonirunnakus-said-kahjustada-naftatehas-ja-elektrijaam Venemaa Novgorodi oblastis toimunud droonirünnakus said kahjustada naftatehas ja elektrijaam] Delfi, 5.IV 2026</ref> Kstovo naftatöötlemistehas peatas droonirünnakut töö.<ref>[https://www.err.ee/1609989669/venemaa-uks-suurimaid-rafineerimistehaseid-seiskus-parast-ukraina-runnakut#peatas Venemaa üks suurimaid rafineerimistehaseid seiskus pärast Ukraina rünnakut] ERR, 8.IV 2026</ref> Ukraina on jaanuari lõpust alates taastanud kontrolli 480 ruutkilomeetri suuruse ala üle ja vabastanud 12 asulat, teatas [[Ukraina relvajõudude ülemjuhataja]] [[Oleksandr Sõrskõi]].<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8446257/blogi-1502-sojapaev-ukrainas-ukraina-suutis-kahjustada-laanemere-aares-asuvat-vene-naftatoru?liveblogPost=616319 |pealkiri=Sõrskõi: Ukraina on jaanuari lõpust tagasi võitnud 480 ruutkilomeetrit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-05 |vaadatud=2026-04-05 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 6. aprill === [[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-04-06 (21).webp |thumb |Korterelamu [[Odessa]]is peale tabamust]] [[Odessa]]s hukkus venemaa ühurünankus kolm inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609987440/soja-1503-paev-ukraina-vottis-ette-venemaa-musta-mere-aarse-naftasadama#odessa Venemaa rünnakus Odessale hukkus kolm inimest] ERR, 6.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Novorossiisk]]i sadamat. Rünnak põhjustas Šešharise naftakütuse terminalile suuri purustusi ja katkestas nafta väljaveo.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565665/droonid-rundasid-musta-mere-aares-novorossiiskis-naftaterminali VIDEOD | Droonid ründasid Musta mere ääres Novorossiiskis naftaterminali] Delfi, 6.IV 2026</ref> Sadamas sai löögi Vene fragatt [[Admiral Grigorovitš]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565859/ukraina-droonijoud-rundasid-novorossiiskis-vene-fregatti-admiral-grigorovits Ukraina droonijõud ründasid Novorossiiskis Vene fregatti Admiral Grigorovitš] Delfi, 6.IV 2026</ref> Venemaa teatas 148 Ukraina drooni allatulistamisest rünnaku käigus. Ukraina vabasas [[Harkivi oblast]]i põhjaosas asuva Ambarne asula.<ref name=deepstatemap/> === 7. aprill === [[File:Velykyi Burluk Manor after Russian attack, 2026-04-07 (01).jpg |thumb |Tulekahju ajaloolises Veliky Burluki mõisas ([[Harkovi oblast]]is) peale droonitabamust]] Venemaa ründas Ukrainat 110 drooniga, millest õhukaitse tõrjus 77. [[Dnipropetrovski oblast]]is [[Nikopol]]is hukkus neli ja haavata sai 12 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120566016/vene-droon-rundas-ukrainas-nikopolis-bussi-hukkus-kolm-inimest Vene droon ründas Ukrainas Nikopolis bussi. Hukkus kolm inimest] Delfi, 7.IV 2026</ref> Hersonis hukkus samuti neli inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609989669/venemaa-uks-suurimaid-rafineerimistehaseid-seiskus-parast-ukraina-runnakut#kaheksa Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus teisipäeval kaheksa inimest] ERR, 8.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Voroneži oblast]]is [[Rossoš]]is asuvat Minudobrenia keemiatehast<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565957/ukraina-droonid-tabasid-keemiatehast-voronesi-oblastis-vene-sojatoostusega-seotud-tehases-puhkes-tulekahju Ukraina droonid tabasid keemiatehast Voroneži oblastis. Vene sõjatööstusega seotud tehases puhkes tulekahju] Delfi, 7.IV 2026</ref>, mille toodangut kasutatakse ka Vene sõjatööstuses ja [[Ust-Luga sadam]]at.<ref>[https://www.err.ee/1609988403/ukraina-rundas-vene-sojavaega-seotud-keemiatehast-voronezi-oblastis#voronezh Ukraina ründas Vene sõjaväega seotud keemiatehast Voroneži oblastis] ERR, 7.IV 2026</ref> [[Vladimiri oblast]]is hukkus droonitabamuse tõttu kolm tsiviilelanikku. === 8. aprill === Ukraina rünnak hävitas viimase [[Kertši väin]]as töötanud Vene rongipraami Slavjanin.<ref>[https://www.err.ee/1609990590/ukraina-teatas-viimase-vene-rongipraami-korvaldamisest-kertsi-vainas#kerch Ukraina teatas viimase Vene rongipraami kõrvaldamisest Kertši väinas] ERR, 9.IV 2026</ref> === 9. aprill === Ukraina korraldas droonirünnaku [[Krasnodari krai]]s asuvale suurele naftapumplale, põhjustades seal plahvatusi ja tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609990590/ukraina-teatas-viimase-vene-rongipraami-korvaldamisest-kertsi-vainas#pumpla Ukraina korraldas droonirünnaku naftapumplale Krasnodari krais] ERR, 9.IV 2026</ref> Venemaa andis Ukrainale üle 1000 sõduri säilmed ja Ukraina tagastas Venemaale 41 hukkunud Vene sõduri surnukehad.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8448671/blogi-1506-sojapaev-ukrainas-venemaa-tagastas-ukrainale-1000-soduri-sailmed?liveblogPost=616780 |pealkiri=Venemaa tagastas Ukrainale 1000 sõduri surnukehad |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-09 |vaadatud=2026-04-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa ründas Ukrainat 119 drooniga, millest Ukraina tõrjus 99.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8448671/blogi-1506-sojapaev-ukrainas-venemaa-tagastas-ukrainale-1000-soduri-sailmed?liveblogPost=616708 |pealkiri=Venemaa ründas Ukrainat 119 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-09 |vaadatud=2026-04-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 10. aprill === Ukraina hävitas Donetski oblastis Vene õhutõrjesüsteemi Tor-M1.<ref>[https://www.err.ee/1609991923/soja-1507-paev-runnakud-vene-naftataristule-muudavad-konelusi#tor Ukraina hävitas Donetski oblastis Vene õhutõrjesüsteemi Tor-M1] ERR, 10.IV 2026</ref> === 11. aprill === [[File:Destructions in Kramatorsk after Russian attack, 2026-04-11 (04).jpg |thumb |Purustused [[Kramatorsk]]is peale Venemaa rünnakut]] Venemaa kuulutas välja ülestõusmispüha relvarahu, mis algab kell 16 Moskva aja järgi ja kestab kuni 12. aprilli õhtuni.<ref>[https://www.err.ee/1609993156/ukraina-rinnetel-peaks-hakkama-kehtima-ulestousmispuha-relvarahu Ukraina rinnetel peaks hakkama kehtima ülestõusmispüha relvarahu] ERR, 11.IV 2026</ref> Venemaa ja Ukraina viisid läbi sõjavangide vahetuse - mõlemad pooled vabastasis 175 sõjavangi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120567994/ukraina-ja-venemaa-vahel-hakkas-kehtima-lihavotterahu-zelenskoi-pakkus-rahu-pikendamist Ukraina ja Venemaa vahel hakkas kehtima lihavõtterahu. Zelenskõi pakkus rahu pikendamist] Delfi, 11.IV 2026</ref> === 12. aprill === Venemaa presidendi välja kuulutatud vaherahu kehtis ainult pikamaa droonide, raketirünnakute ja taktikalise lennuväe kohta. Rinnetel jätkus kohati aktiivne sõjategevus<ref>[https://www.err.ee/1609993663/soja-1509-paev-ukraina-teatas-ligi-2300-lihavottevaherahu-rikkumisest#ukraina Sõja 1509. päev: Ukraina teatas ligi 2300 lihavõttevaherahu rikkumisest] ERR, 12.IV 2026</ref>, kokku registreeriti rindel 10 721 relvarahu rikkumist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568242/ukraina-venemaa-rikkus-relvarahu-ligi-11-000-korda Ukraina: Venemaa rikkus relvarahu ligi 11 000 korda] Delfi, 13.IV 2026</ref> Venemaa hõivas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Myrne küla.<ref name=deepstatemap/> === 13. aprill === Venemaa ründas Tšernigivi oblastis ettevõtte Tšernihivoblenergo elektrijaama, põhjustades ulatusliku elektrikatkestuse.<ref>[https://www.err.ee/1609994172/venemaa-lopetas-relvarahu-runnakuga-tsernigivi-oblasti-elektrijaamale#elektrijaam Venemaa lõpetas relvarahu rünnakuga Tšernigivi oblasti elektrijaamale] ERR, 13.IV 2026</ref> === 14. aprill === Venemaa ründas objekte Harkivi, Hersoni, Odessa ja Dnipropetrovski oblastites.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568521/venemaa-rundas-ukrainas-hersoni-odessa-ja-dnipropetrovski-oblastit Venemaa ründas Ukrainas Hersoni, Odessa ja Dnipropetrovski oblastit] Delfi, 14.IV 2026</ref> Harkivi oblastis heitis Venemaa kuus luigpommi Petšenihõ tammi pihta.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568580/venelased-heitsid-kuus-liugpommi-harkivi-oblastis-asuva-petseniho-tammi-pihta Venelased heitsid kuus liugpommi Harkivi oblastis asuva Petšenihõ tammi pihta] Delfi, 14.IV 2026</ref> Dnipros hukkus rünnakutes 5 ja sai vigastada 24 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568609/ukrainas-dnipros-hukkus-vene-runnaku-tottu-5-ja-sai-viga-24-inimest Ukrainas Dnipros hukkus Vene rünnaku tõttu 5 ja sai viga 24 inimest] Delfi, 14.IV 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Tšerepovets]]i linnas asuvat keemiatehast.<ref>[https://www.err.ee/1609995133/soja-1511-paev-ukraina-pidas-eduka-lahingu-ainult-roboteid-kasutades#cherepovets Ukraina droonid tabasid Tšerepovetsi keemiatehast] ERR, 14.IV 2026</ref> Ukraina vallutas esmakordselt vaenlase positsiooni ainult robotite ja droonidega.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568470/zelenskoi-esimest-korda-soja-jooksul-vallutati-vaenlase-positsioon-ainult-robotite-ja-droonidega Zelenskõi: esimest korda sõja jooksul vallutati vaenlase positsioon ainult robotite ja droonidega] Delfi, 14.IV 2026</ref> === 15. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 21 raketi ja 361 ründedrooniga, millest Ukraina tõrjus 20 raketti ja 349 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609997149/venemaa-korraldas-oosel-ukraina-linnadele-ohvriterohke-ohurunnaku#edu Ukraina tulistas kolmapäeval alla 20 Vene raketti ja 349 drooni] ERR, 16.IV 2026</ref> Ukraina süütas õhurünnakuga naftabaasi [[Belgorodi oblast]]is [[Valuiki]]s ja ründas [[Sterlitamak]]i naftakeemiatehast [[Baškortostan]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609996159/venemaa-tappis-ohurunnakus-tserkassole-lapse-14-sai-vigastada#valuiki Ukraina süütas õhurünnakuga naftabaasi Belgorodi oblastis] ERR, 15.IV 2026</ref> === 16. aprill === {{mitu pilti | laius = 200 | pilt1 = Destructions in Dnipro after Russian attack, 2026-04-16 (01).jpg | pilt2 = Church in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-04-16 (11).jpg | allkiri1 = Tabamuse saanud hooned [[Dnipro]]s | allkiri2 = Kirik [[Zaporižžja]]s peale tabamust }} Venemaa ründas [[Kiiev]]it, [[Dnipro]]t ja [[Odessa]]t 44 raketi ja 659 drooniga, millest Ukraina tõrjus 31 raketti ja 636 drooni. Rünnakute tagajärjel hukkus kokku 15 ja sai vigastada 107 inimest neist<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568961/venemaa-korraldas-oosel-ohurunnakuid-kiievile-dniprole-ja-odessale-hukkunud-on-viis-inimest VIDEO | Venemaa korraldas öösel õhurünnakuid Kiievile, Dniprole ja Odessale. Hukkunud on 15 inimest] Delfi, 16.IV 2026</ref>: * Kiievis hukkus neli ja sai vigastada 57 * Dnipros hukkus kaks ja sai vigastada 27 * Odessas hukkus üheksa ja sai vigastada 23 inimest. Ukraina korraldas õhurünnaku [[Tuapse]] naftabaasile põhjustades seal suure tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609997149/venemaa-korraldas-oosel-ukraina-linnadele-ohvriterohke-ohurunnaku#tuapse Tuapse naftahoidlas Venemaal puhkes õhurünnaku järel tulekahju] ERR, 16.IV 2026</ref> === 17. aprill === Ukraina korraldas õhurünnaku [[Leningradi oblast]]ile.<ref>[https://www.err.ee/1609998868/soja-1514-paev-ft-venemaa-toob-donbassi-rindele-20-000-reservvaelast#lenska Sõja 1514. päev. FT: Venemaa toob Donbassi rindele 20 000 reservväelast] ERR, 17.IV 2026</ref> === 18. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 219 drooniga, millest Ukraina tõrjus 190.<ref>[https://www.err.ee/1609999849/ukraina-rundas-vene-naftatehaseid-krimmi-naftahoidlat-ja-laanemere-sadamat#Droonid Ukraina relvajõudude teatel tulistasid nad öö jooksul alla 190 drooni] ERR, 18.IV 2026</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku Venemaa naftatööstuse objektidele. Tabamuse said [[Novokuibõševsk]]i ja [[Sõzran]]i naftatöötlemistehased [[Samara oblast]]is, [[Võssotsk]]i sadama naftaterminal [[Leningradi oblast]]is ning [[Tihhoretsk]]i naftapumpamisjaam [[Krasnodari krai]]s.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569521/ukraina-tabas-droonidega-nelja-olulist-venemaa-naftarajatist Ukraina tabas droonidega nelja olulist Venemaa naftarajatist] Delfi, 18.IV 2026</ref> [[Krimm]]is ründas Ukraina [[Sevastopol]]i naftaterminali ja Venemaa dessantlaevasid Jamal ja Azov ning üht muud tüüpi sõjalaeva.<ref>[https://www.err.ee/1609999849/ukraina-rundas-vene-naftatehaseid-krimmi-naftahoidlat-ja-laanemere-sadamat#Sevastopol Droonirünnakud Sevastopoli naftaterminalile ja Venemaa naftatehasele] ERR, 18.IV 2026</ref> <ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569691/ukraina-sojavaeluure-teatas-kahe-vene-dessantlaeva-rundamisest-krimmis VIDEO | Ukraina sõjaväeluure teatas kahe Vene dessantlaeva ründamisest Krimmis] Delfi, 20.IV 2026</ref> === 19. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 236 drooniga, millest õhutõrje tõrjus 203 drooni. Rünnakutes hukkus üks ja sai vigastada neli inimest. Ukraina raketirünnaku tulemusel süttis [[Taganrog]]is droonitehas, kus toodetakse lahingudroone Molnija, samuti Orioni droonide komponente. Edukalt rünnati ka Jeiski sadamat [[Krasnodari krai]]s ja Vene laskemoonaladu [[Zaporižžja oblast]]is Trudove lähistel ning erinevaid varustuse ja kütuseladusid Zaporižžja ja [[Donetski oblast]]ites.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569588/video-ukraina-raketirunnak-suutas-tagangrogi-droonitehase-polengud-jatkuvad-ka-laupaeval-pommitatud-tehastes VIDEO | Ukraina raketirünnak süütas Tagangrogi droonitehase, põlengud jätkuvad ka laupäeval pommitatud tehastes] Delfi, 19.IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610000374/ukraina-sojavagi-tabas-rostovi-oblastis-asuvat-droonitehast#droonitehas Ukraina sõjavägi tabas Rostovi oblastis asuvat droonitehast] ERR, 19.IV 2026</ref> === 20. aprill === Ukraina hävitas Venemaa poolt kasutatud 142'st ründedroonist 113.<ref>[https://www.err.ee/1610000800/ukraina-rundas-tuapse-sadamat-ja-rafineerimistehast#saavutus Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 142 Vene ründedroonist 113] ERR, 20.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Krasnodari krai]]s asuvat [[Tuapse]] naftatöötlemistehast ja sadamat põhjustades seal ulatusliku tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569683/droonid-rundasid-venemaa-krasnodari-krais-tuapse-sadamat Droonid ründasid Venemaa Krasnodari krais Tuapse sadamat] Delfi, 20.IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570301/video-ja-fotod-kaks-vene-naftatehast-peatasid-ohulookide-tottu-tootmise-tuapses-sajab-naftavihma VIDEO JA FOTOD | Kaks Vene naftatehast peatasid õhulöökide tõttu tootmise. Tuapses sajab naftavihma] Delfi, 22.IV 2026</ref> Rünnakutes hukkus kolm ja sai vigastada 17 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569942/venemaa-runnakutes-kolmele-ukraina-oblastile-hukkus-kolm-ja-sai-vigastada-17-inimest Venemaa rünnakutes kolmele Ukraina oblastile hukkus kolm ja sai vigastada 17 inimest] Delfi, 20.IV 2026</ref> Venemaa võimud ei suutnud tulekahju mitme päeva jooksul kustutada ja see tekitas piirkonnas suure reostuse.<ref>[https://www.err.ee/1610005513/louna-vene-linnas-kallab-ukraina-droonirunnaku-jarel-murgist-vihma Lõuna-Vene linnas kallab Ukraina droonirünnaku järel mürgist vihma] Delfi, 24.IV 2026</ref> === 21. aprill === Venemaa droonilöögis [[Sumõ]]le sai vigastada 15 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569962/venemaa-rundas-ukrainas-droonidega-sumot Venemaa ründas Ukrainas droonidega Sumõt] Delfi, 21.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Samara oblast]]is asuvat naftajuhtme Družba pumbajaama.<ref>[https://www.err.ee/1610001706/ukraina-rundas-venemaal-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#druzba Ukraina ründas Venemaal Družba naftajuhtme pumbajaama] ERR, 21.IV 2026</ref> Ukraina teatas, et on lõpetanud [[Družba torujuhe|torujuhtme Družba]] remondi ja taastab naftatarned Ungarisse ja Slovakkiasse, mis katkesid Venemaa droonirünnaku tõttu [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._jaanuar_2026_–_...)#27._jaanuar|27. jaanuaril]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570211/zelenskoi-ukraina-on-lopetanud-druzba-naftajuhtme-parandustood Ukraina on lõpetanud Družba naftajuhtme parandustööd] Delfi, 21.IV 2026</ref> === 22. aprill === Ukraina droonirünnaku tulemusel puhkes tulekahju [[Samara oblast]]is [[Sõzran]]is asuvas naftarafineerimisetehases.<ref>[https://www.err.ee/1610002681/meedia-ukraina-rundas-naftatehast-samara-oblastis#ukraina Meedia: Ukraina ründas naftatehast Samara oblastis] ERR, 22.IV 2026</ref> Rünnakus hukkus kaks ja sai kannatada 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570237/venemaal-sozranis-purunes-droonirunnaku-tottu-osaliselt-elumaja-11-inimest-sai-kannatada Venemaal Sõzranis purunes droonirünnaku tõttu osaliselt elumaja. Hukkus kaks ja sai kannatada 11 inimest] Delfi, 22.IV 2026</ref> === 23. aprill === Euroopa Liit kiitis heaks Ukrainale 90 miljardi euro suuruse laenu andmise ja 20. sanktsioonipaketi Venemaa vastu.<ref>[https://www.err.ee/1610004871/el-kiitis-heaks-ukraina-laenu-ja-uued-venemaa-vastased-sanktsioonid EL kiitis heaks Ukraina laenu ja uued Venemaa-vastased sanktsioonid] ERR, 23.IV 2026</ref> Dnipros hukkus Vene rünnaku tõttu kaks ja sai vigastada 10 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570468/ukrainas-dnipros-hukkus-vene-runnaku-tottu-kaks-inimest Ukrainas Dnipros hukkus Vene rünnaku tõttu kaks inimest] Delfi, 23.IV 2026</ref> Ukraina droonid tabasid [[Nižni Novgorod]]i oblastis asuvat Gorki naftapumplat, [[Feodossia]]s naftabaasi, [[Melitopol]]is alajaama ning objekte [[Samara oblast]]is [[Samara]]s ja [[Novokuibõševsk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610004241/allikas-ukraina-droonid-tabasid-nizni-novgorodis-asuvat-naftapumplat#pumpla Allikas: Ukraina droonid tabasid Nižni Novgorodis asuvat naftapumplat] ERR, 23.IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570482/venemaal-novokuibosevskis-rundasid-droonid-naftakeemiakombinaati Venemaal Novokuibõševskis ründasid droonid naftakeemiakombinaati] Delfi, 23.IV 2026</ref> === 24. aprill === Odessas hukkus Vene droonirünnaku tõttu kaks ja vigastada sai 14 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570720/odessas-hukkus-vene-droonirunnaku-tottu-elumajas-kaks-inimest Odessas hukkus Vene droonirünnaku tõttu elumajas kaks inimest] Delfi, 24.IV 2026</ref> Venemaa ja Ukraina vahetasid kumbaltki poolelt 193 sõjavangi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570969/ukraina-ja-venemaa-vahetasid-sojavange-kumbki-pool-vabastas-193-inimest Ukraina ja Venemaa vahetasid sõjavange, kumbki pool vabastas 193 sõdurit] Delfi, 24.IV 2026</ref> Ukraina vallandas alluvad nälga jätnud brigaadiülema.<ref>[https://www.err.ee/1610005426/vene-vaed-pommitasid-elumaju-odessas#vallandati Rindel oma sõdurid nälga jätnud Ukraina väejuht vallandati] Delfi, 24.IV 2026</ref> === 25. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 619 drooni ja 47 raketiga, millest õhutõrje tõrjus 580 drooni ja 30 raketti. Rünnakutes hukkus 10 ja sai vigastada vähemalt 57 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610006374/venemaa-korraldas-ulatusliku-raketi-ja-droonirunnaku-ukraina-linnadele#runnak Venemaa korraldas ulatusliku raketi- ja droonirünnaku Ukraina linnadele] ERR, 25.IV 2026</ref> Ukraina kahjustas [[Tšeljabinski oblast]]is Shagoli lennuväljal "mitut" [[Su-57]] hävitajat ja üht [[Su-34]] pommitajat.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0XgMcQPP75GtZSHk71dndLTvK1fu51NUHto2k7EyY1e3qwn4fBJ6T31wzWLexpwHZl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 1.V 2026</ref> === 26. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 144 drooniga, millest õhutõrje tõrjus 124. Rünnakutes hukkus kolm ja sai vigastada 20 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120571127/venemaa-korraldas-ukrainale-droonirunnaku-hukkus-vahemalt-kolm-inimest Venemaa korraldas Ukrainale droonirünnaku, hukkus vähemalt kolm inimest] Delfi, 26.IV 2026</ref> Ukraina korraldas õhurünnaku, mille tulemusel süttisid [[Jaroslavl]]i naftatöötlemistehas ja [[Vologda oblast]]is [[Tšerepovets]]is väetisetehas Apatit.<ref>[https://www.err.ee/1610006866/soja-1523-paev-ukraina-suutas-venemaa-uhe-suurima-naftatootlemistehase#jaroslavl Ukraina süütas õhurünnakuga Venemaa ühe suurima naftatöötlemistehase] ERR, 26.IV 2026</ref> Krimmis hävitati droonirünnakuga kolm Vene laeva - dessantlaevad Jamal ja Nikolai Filtšenkov ning luurelaev Ivan Hurs ja Beelbeki lennuväljal seisnud lennuk [[MiG-31]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120571174/ukraina-teatel-havitati-oosel-krimmis-kolm-vene-laeva-ja-uks-lennuk Ukraina teatel hävitati öösel Krimmis kolm Vene laeva ja üks lennuk] Delfi, 26.IV 2026</ref> === 27. aprill === Venemaa droonirünnakus Odessale sai vigastada vähemalt 10 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610007370/vene-droonid-tabasid-elumaja-ja-hotelli-odessas#odessa Vene droonid tabasid elumaja ja hotelli Odessas] ERR, 27.IV 2026</ref> DeepState andmetel on Venemaa hõivanud [[Donetski oblast]]is asuva [[Mõrnohrad]]i linna.<ref name=deepstatemap/> Ukraina hävitas [[Melitopol]]i lähistel droonirünnakuga Venemaa mitmikraketiheitja [[9K515 Tornado-S]].<ref>{{cite web|url=https://tehnika.postimees.ee/8460444/video-ukraina-droon-havitas-melitopoli-lahistel-ulivoimsa-vene-raketiheitja-tornado-s |title=VIDEO ⟩ Ukraina droon hävitas Melitopoli lähistel ülivõimsa Vene raketiheitja Tornado-S |url-access=subscription |author= |date=2026-03-27 |access-date=2026-03-27 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>[https://militarnyi.com/en/news/422nd-regiment-hits-tornado-s-mlrs-near-melitopol/ 422nd Regiment Hits Tornado-S MLRS Near Melitopol] Nilitarny, 27.IV 2026</ref> === 28. aprill === Ukraina õhukaitse hävitas 123 Vene ründedroonist 95.<ref>[https://www.err.ee/1610008240/ukraina-rundas-vene-naftahoidlaid-enne-eelmiste-polengute-kustutamist#oopaev Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 123 Vene ründedroonist 95] ERR, 28.IV 2026</ref> Ukraina sooritas uue rünnaku [[Tuapse]] sadamas asuvatele naftahoidlatele, kus Venemaa ei ole veel suutnud kustutada eelmise rünnaku põhjustatud tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120571554/venemaal-rundasid-droonid-jarjekordselt-tuapse-naftatootlemistehast-ja-puhkes-uus-tulekahju Venemaal ründasid droonid järjekordselt Tuapse naftatöötlemistehast ja puhkes uus tulekahju] Delfi, 28.IV 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120571671/uus-runnak-tuapsele-laiendas-keskkonnakatastroofi-mu-kaks-kassi-ja-koer-on-kutuseoliga-kaetud |title=VIDEO ⟩ Uus rünnak Tuapsele laiendas keskkonnakatastroofi. „Mu kaks kassi ja koer on kütuseõliga kaetud“ |url-access=subscription |author=Ivar Soopan |date=2026-03-28 |access-date=2026-03-28 |website=www.delfi.ee}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120571918/venemaal-tuapses-voolas-tanaval-polev-nafta VIDEO | Venemaal Tuapses voolas tänaval põlev nafta] Delfi, 29.IV 2026</ref> Ukraina droonid tabasid Krimmis asuvat Iskanderi rakettide ladu.<ref>[https://www.err.ee/1610009299/luure-venemaa-valmistub-sel-aastal-varbama-tuhandeid-valisvoitlejaid#raketiladu Ukraina avaldas video Krimmis asuva Vene raketilao ründamisest] ERR, 29.IV 2026</ref> === 29. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 171 drooniga, millest õhutõrje hävitas 154. Rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada 23 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610009299/luure-venemaa-valmistub-sel-aastal-varbama-tuhandeid-valisvoitlejaid#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus möödunud ööpäevaga viis tsiviilinimest] ERR, 29.IV 2026</ref> Ukraina droonid ründasid [[Permi krai]]s asuvat Lukoili naftatorujuhtme pumbasüsteeme ja [[Orenburgi oblast]]is [[Orsk]]is asuvat naftatöötlemistehast Orsknefteorgsintez.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120571956/droonid-rundasid-naftatootlemistehaseid-venemaal-permi-krais-ja-orenburgi-oblastis Droonid ründasid naftatöötlemistehaseid Venemaal Permi krais ja Orenburgi oblastis] Delfi, 29.IV 2026</ref> Mõlemal objektil süttis suur tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1610010439/ukraina-rundas-lohkeainetehast-nizni-novgorodi-oblastis#perm Ukraina rünnak Permi naftarajatisele põhjustas suure tulekahju] ERR, 30.IV 2026</ref> === 30. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 206 drooni ja ühe ballistilise raketiga, millest õhutõrje hävitas 172 drooni. Rünnakutes sai vigastada 18 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610010439/ukraina-rundas-lohkeainetehast-nizni-novgorodi-oblastis#odessa Vene droonirünnakus Odessale sai viga 18 inimest] ERR, 30.IV 2026</ref> Ukraina korraldas õhurünnaku [[Nižni Novgorodi oblast]]is [[Dzeržinsk]]is asuvale lõhkeainetehasele. Ukraina eliitdrooniüksus [[Magyari Linnud]] tabas [[Voroneži oblast]]is kahte Vene armee helikopterit [[Mil Mi-28|Mi-28]] ja [[Mil Mi-17|Mi-17]]. Krimmis tabas Ukraina merevägi kahte Kertši silda valvanud Vene kaatrit. [[Permi oblast]]is sai tabamuse naftatöötlemistehas [[Lukoil-Permnefteorgsintez]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572231/droonid-rundasid-venemaal-teist-paeva-permi-linna-kohal-on-suitsusammas-ja-teatati-naftavihmast Droonid ründasid Venemaal teist päeva Permi. Linna kohal on suitsusammas ja teatati „naftavihmast“] Delfi, 30.IV 2026</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel kaotasid Vene väed aprillis Ukraina sõjas rohkem territooriumi kui juurde võitsid.<ref>[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-may-2-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, May 2, 2026] ISW, 2.V 2026</ref> ISW andmeil kaotas Venemaa aprillis 116 ruutkilomeetrit.<ref>[https://www.err.ee/1610012902/soja-1530-paev-peterburi-piirkonda-tabas-ukraina-ohurunnak#isw ISW: Venemaa kaotas aprillis rohkem alasid kui võitis] ERR, 3.V 2026</ref> == Mai == === 1. mai === Venemaa ründas [[Ternopil]]i ja [[Odessa]]t 409 drooniga, millest õhukaitse tegi kahjutuks 388. Rünnakutes sai vigastada 10 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610011747/ukraina-rundas-taas-tuapse-sadamat#ternopil Venemaa päevases rünnakus Ternopilile sai vigastada 10 inimest] ERR, 1.V 2026</ref> Ukraina korraldas järgmise rõünnaku [[Tuapse]] mereterminalile, kus Venemaa ei ole suutnud kustuta eelmistest rünnakutest põhjustatud tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572452/ukraina-droonid-tabasid-oosel-neljandat-korda-tuapse-naftatootlemistehast Ukraina droonid tabasid öösel neljandat korda Tuapse naftatöötlemistehast] Delfi, 30.IV 2026</ref> === 2. mai === Venemaa ründas Ulkrainat 163 drooniga, millest õhukaitse tõrjus 142. Rünnaku tagajärjel hukkus [[Herson]]is kaks ja vigastada sai vähemalt 10 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610012416/venemaa-runnakus-hersonile-hukkus-kaks-inimest Venemaa rünnakus Hersonile hukkus kaks inimest] ERR, 2.V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572587/vene-droonid-rundasid-kahte-tsiviilbussi-hersonis-hukkus-vahemalt-kaks-inimest Vene droonid ründasid kahte tsiviilbussi Hersonis, hukkus vähemalt kaks inimest] Delfi, 2.V 2026</ref> === 3. mai === Venemaa ründas Ulkrainat 268 drooni ja ühe ballistilise raketiga, millest õhukaitse tõrjus 249 drooni. Rünnaku tagajärjel hukkus kokku 7 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572661/vene-ohurunnakud-tabasid-ukrainas-tsiviilrajoone-lapsed-paasesid-reisibussist-ehmatusega Vene õhurünnakud tabasid Ukrainas tsiviilrajoone, lapsed pääsesid reisibussist ehmatusega] Delfi, 3.V 2026</ref> Ukraina droonirünnakus said tabamuse [[Rostov Doni ääres|Rostov]]i naftarafineerimistehas ja [[Primorsk]]i sadam. Primorskis said kahjustada [[Karakurt-klassi korvett]], üks patrull-laev ja üks varilaevastiku tanker. Novorossiiski lähistel ründasid Ukraina meredroonid kahte varilaevastiku tankerit.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572645/ukraina-pommitas-primorski-sadamat-soome-teatas-enda-ohupiiri-rikkumisest-drooni-poolt Ukraina pommitas Primorskis laevu, Soome teatas tundmatu drooni tungimisest enda õhuruumi] Delfi, 3.V 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610012902/soja-1530-paev-peterburi-piirkonda-tabas-ukraina-ohurunnak#peterburi Peterburi piirkonda tabas Ukraina õhurünnak] ERR, 3.V 2026</ref> === 4. mai === Venemaa andis ballistilise raketiga Iskander löögi [[Harkivi oblast]]is asuvale [[Merefa]] asulale. Rünnaku tagajärjel hukkus seitse rahulikku elanikku ja 36 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572946/venemaa-tulistas-harkivi-oblastis-elurajooni-raketi-iskander-hukkus-vahemalt-viis-rahulikku-elanikku Venemaa tulistas Harkivi oblastis elurajooni raketi Iskander. Hukkus vähemalt viis rahulikku elanikku] Delfi, 4.V 2026</ref> Kogu Ukrainas hukkus Venemaa õhurünnakutes 14 inimest ja ligi 60 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1610014321/soja-1532-paev-venemaa-suuruselt-teine-naftatootlemistehas-peatas-tootmise#hukkus Venemaa õhurünnakutes hukkus esmaspäeval Ukrainas 14 inimest] ERR, 5.V 2026</ref> Ukraina droon tabas Moskva kesklinnas kõrghoonet.<ref>[https://www.err.ee/1610013388/soja-1531-paev-moskva-kesklinnas-tabas-korghoonet-droon#moskva Moskvas tabas hoonet droon] ERR, 4.V 2026</ref> Venemaa teatas relvarahust Ukrainaga 8. maist 9. maini, mil tähistatakse võidupüha.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573100/putin-kuulutas-voidupuha-puhul-valja-relvarahu-zelenskoi-meid-ei-ole-teavitatud-relvarahu-algab-kolmapaeva-oosel Putin kuulutas võidupüha puhul välja relvarahu. Zelenskõi: meid ei ole teavitatud. Relvarahu algab kolmapäeva öösel] Delfi, 5.V 2026</ref> Ukraina teatas vastuseks relvarahust 6.-9. maini.<ref>[https://www.err.ee/1610014168/ukraina-noustus-venemaa-pakutud-9-mai-relvarahuga Ukraina nõustus Venemaa pakutud 9. mai relvarahuga] ERR, 4.V 2026</ref> === 5. mai === Venemaa drooni- ja raketirünnakutes hukkus vähemalt 28 inimest ning üle 120 sai haavata.<ref>[https://www.err.ee/1610014321/soja-1532-paev-venemaa-suuruselt-teine-naftatootlemistehas-peatas-tootmise#tsiviilid Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus vähemalt 22 tsiviilinimest] ERR, 5.V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573116/venemaa-korraldas-zaporizzjale-ulatusliku-runnaku-ukraina-tabas-venemaa-tehast Venemaa korraldas Zaporižžjale ulatusliku rünnaku, Ukraina tabas Venemaa tehast] Delfi, 5.V 2026</ref> Rünnakutes sai kahjustada Odessa sadam.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573254/venemaa-rundas-mitut-ukraina-tsiviilobjekti Venemaa ründas mitut Ukraina tsiviilobjekti] Delfi, 5.V 2026</ref> Ukraina rakett [[FP-5 Flamingo]] tabas [[Tšuvaši vabariik|Tšuvaši vabariigi]] pealinnas [[Tšeboksarõ]]s asuvat kaitsetööstuse tehast VNIIR-Progress.<ref>[https://www.err.ee/1610014321/soja-1532-paev-venemaa-suuruselt-teine-naftatootlemistehas-peatas-tootmise#vnii Ukraina õhurünnak tabas Vene sõjatehast Tšeboksarõs] ERR, 5.V 2026</ref><ref name=delfi20260330/> Ukraina droonirünnaku tagajärjel puhkes tulekahju Kiriši naftatöötlemistehases, mis peates peale seda töötamise pikaks ajaks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573365/reuters-venemaa-suuruselt-teine-naftatehas-peatas-tegevuse-parast-ukraina-droonirunnakut Reuters: Venemaa suuruselt teine naftatehas peatas tegevuse pärast Ukraina droonirünnakut] Delfi, 5.V 2026</ref><ref name=err_260521/> === 6. mai === Venemaa ründas Ukrainat 3 raketi ja 108 drooniga. Ukraina tõrjus neist 89 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1610015338/zelenski-suudistas-venemaad-kiievi-pakutud-relvarahu-eiramises Zelenski süüdistas Venemaad Kiievi pakutud relvarahu eiramises] ERR, 6.V 2026</ref> === 7. mai === [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] teatas, et Venemaa on nende välja kuulutatud relvarahu kella 10ks hommikul juba 1820 korda rikkunud. Selle tõttu ei näe Ukraina põhjust Venemaa välja pakutud relvarahu järgida.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573622/venemaa-rikkus-zelenskoi-valja-kuulutatud-relvarahu-ukraina-ei-nae-enam-motet-jargida-putini-relvarahu-voidupuha-puhul Venemaa rikkus Zelenskõi välja kuulutatud relvarahu. Ukraina ei näe enam mõtet järgida Putini relvarahu võidupüha puhul] Delfi, 7.V 2026</ref> Ukraina droonid tabasid [[Permi krai]]s Lukoili naftarafineerimistehast ja [[Moskva oblast]]is [[Naro-Fominsk]]is asuvat Vene armee logistikakeskust. Venemaa teatas 347 Ukraina drooni hävitamisest.<ref>[https://www.err.ee/1610016298/soja-1534-paev-ukraina-rundas-suurt-naftatootlemistehast-permi-krais#ladu Ukraina droonid tabasid Moskva lähedal Vene armee logistikakeskust] ERR, 7.V 2026</ref> === 8. mai === Ukraina ründas droonidega Moskvat, Groznõid<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573940/video-kogu-louna-venemaal-peatati-lennuliiklus-jaroslavlis-poleb-naftatehas-pommitati-ka-groznoid VIDEO | Kogu Lõuna-Venemaal peatati lennuliiklus. Jaroslavlis põleb naftatehas, pommitati ka Groznõid] Delfi, 8.V 2026</ref> ja Krimmi ning tehaseid Jaroslavlis ja Rostovis.<ref>[https://www.err.ee/1610017918/ukraina-rundas-moskvat-ning-tehaseid-jaroslavlis-ja-rostovis#kolma Ukraina ründas Moskvat ning tehaseid Jaroslavlis ja Rostovis] ERR, 8.V 2026</ref> Jaroslavlis sai tabamuse naftatöötlemistehast [[Jaroslavnefteorgsintez]] ja Rostovis tehas [[Rostovagropromzaptšast]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573890/ukraina-korraldas-runnaku-mitmete-vene-sihtmarkide-vastu Ukraina korraldas rünnaku mitmete Vene sihtmärkide vastu] Delfi, 8.V 2026</ref> Lennujuhtimiskeskuse tabamus peatas 13 lennujaama töö Lõuna-Venemaal.<ref>[https://www.err.ee/1610018395/droonirunnakud-halvasid-venemaa-lounaosas-lennuliikluse Droonirünnakud halvasid Venemaa lõunaosas lennuliikluse] ERR, 8.V 2026</ref> Ukraina ja Venemaa lippisid USA vahendusel kokku relvarahu 9.-11. maini.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120574124/trumpi-teatel-leppisid-ukraina-ja-venemaa-kokku-kolmepaevases-relvarahus VIDEO | Trumpi teatel leppisid Ukraina ja Venemaa kokku kolmepäevases relvarahus] Delfi, 9.V 2026</ref> Ukraina president Zelenski andis välja käskkirja, millega lubas Venemaal pidada Punasel väljakul paraadi.<ref>[https://www.err.ee/1610018701/trump-teatas-kolmepaevasest-relvarahust-venemaa-ja-ukraina-sojas Trump teatas kolmepäevasest relvarahust Venemaa ja Ukraina sõjas] ERR, 8.V 2026</ref> === 9. mai === Venemaa ja Ukraina vaheline relvarahu toimis suuremate rikkumisteta kuni Venemaa paraadi lõpuni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120574226/ajutine-relvarahu-ukraina-ja-venemaa-vahel-naib-pusivat Ajutine relvarahu Ukraina ja Venemaa vahel näib püsiva] Delfi, 9.V 2026</ref> Hiljem öösel hukkus [[Harkiv]]is Venemaa droonirünnaku tagajärjel kaheksa inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610019433/venemaa-rikkus-ukrainas-relvarahu#relvarahu Venemaa rikkus Ukrainas relvarahu] ERR, 10.V 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610018938/soja-1536-paev-kreml-relvarahu-ei-kesta-kolmest-paevast-kauem#rikkumine Venemaa ja Ukraina süüdistavad teineteist relvarahu rikkumises] ERR, 9.V 2026</ref> === 10. mai === Ukrainameelsne partisanirühmitus [[Ateš]] teatas, et süütas [[Lipetski oblast]]is Venemaa sõjaväe elektriveduri.<ref>[https://www.err.ee/1610019433/soja-1537-paev-venemaa-rikkus-ukrainas-relvarahu#rongivedur Ukrainameelne partisanirühmitus süütas Vene sõjarongi veduri] ERR, 10.V 2026</ref> === 11. mai === Ukraina teatel vaatamata kolmepäevasele USA vahendatud relvarahule lahingud Venemaaga jätkuvad. Mõlemad pooled on hoidunud õhurünnakutest.<ref>[https://www.err.ee/1610019838/soja-1538-paev-ukraina-hoidus-kaks-paeva-kaugmaarunnakutest#Zelli Zelenski sõnul pole relvarahust hoolimata Ukraina rindel vaikust] ERR, 11.V 2026</ref> === 12. mai === Ukraina korraldas droonirünnaku [[Orenburgi oblast]]is asuvale naftatöötlemistehasele Orsknefteorgsintezi.<ref>[https://www.err.ee/1610020786/soja-1539-paev-zelenski-kantseleiulem-budanov-ukraina-on-tippkohtumiseks-venemaaga-valmis#orenburg Ukraina ründas Orenburgi linna Venemaal] ERR, 12.V 2026</ref> === 13. mai === Venemaa ründas Ukrainat enam kui 800 drooniga.<ref>[https://www.err.ee/1610021794/soja-1540-paev-zelenski-ukraina-positsioonid-on-viimaste-aastate-tugevaimad#runnakud Venemaa korraldas päeva jooksul rünnakuid enam kui 800 drooniga] ERR, 13.V 2026</ref> Rünnakutes hukkus vähemalt 14 ja vigastada sai üle 80 inimese.<ref>[https://www.err.ee/1610023021/kiievit-tabas-neljapaeva-oosel-massiivne-vene-raketirunnak#Kyiv Raketirünnak pealinna vastu lõhkus hooneid ja tappis elanikke] ERR, 14.V 2026</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku [[Krasnodari krai]]s [[Taman]]i sadamas asuvale Volna naftaterminalile, [[Astrahan]]i gaasitöötlemistehasele ja tööstusobjektidele [[Jaroslavli oblast]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120583424/droonid-rundasid-venemaal-kolmes-oblastis-toostusobjekte Droonid ründasid Venemaal kolmes oblastis tööstusobjekte] Delfi, 13.V 2026</ref> === 14. mai === [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-05-14 (02).webp |thumb |Korterelamu [[Kiiev]]is peale peale Venemaa tiibraketi [[H-101]] tabamust]] Venemaa ründas Ukrainat 56 raketi ja 675 drooniga. Ukraina õhujõud tulistasid alla või häirisid 41 Vene raketti ja 652 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1610023021/kiievit-tabas-neljapaeva-oosel-massiivne-vene-raketirunnak#vahend Öö jooksul hävitas Ukraina 693 Vene ründevahendit] ERR, 14.V 2026</ref> Rünnaku tagajärjel hukkus Kiievis 24 inimest ja 47 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120583651/venemaa-rundas-oosel-rakettidega-kiievit-paastetood-havinenud-elumajast-kaivad VIDEO | Venemaa ründas öösel rakettidega Kiievit. Hukkunuid on viis ja vigastatuid 44] Delfi, 14.V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120583933/kiievis-kasvas-venemaa-eilse-raketirunnaku-tottu-hukkunute-arv-24-ni Kiievis kasvas Venemaa eilse raketirünnaku tõttu hukkunute arv 24-ni] Delfi, 15.V 2026</ref> === 15. mai === Ukraina droonirünnak süütas suure tulekahju [[Rjazan]]i naftatöötlemistehases.<ref>[https://www.err.ee/1610024347/ukraina-droonirunnak-suutas-rjazani-naftatehase#Rjazan Suur naftatehase põleng Venemaal Rjazanis] ERR, 15.V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120583938/droonid-rundasid-venemaal-rjazani-naftatootlemistehast-kus-puhkes-suur-tulekahju Droonid ründasid Venemaal Rjazani naftatöötlemistehast, kus puhkes suur tulekahju] Delfi, 15.V 2026</ref><ref name=err_260520>[https://www.err.ee/1610028745/soja-1547-paev-ukraina-ohurunnakud-peatasid-kahe-suure-vene-naftatehase-too#kaks Ukraina droonirünnakud peatasid kahe suure Venemaa naftatehase töö] ERR, 20.V 2026</ref><ref name=err_260521/> Ukraina vabastas [[Harkivi oblast]]is asuva Odradne küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina ja Venemaa vahetasid mõlemalt poolt 205 vangi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120584039/ukraina-ja-venemaa-vahetasid-205-vangi Ukraina ja Venemaa vahetasid 205 vangi] Delfi, 15.V 2026</ref> === 16. mai === Ukraina droonirünnak põhjustas tulekahju [[Stavropoli krai]]s [[Nevinnomõssk]]is asuvas Azoti keemiatehases.<ref>[https://www.err.ee/1610025292/ukraina-droonid-rundasid-nevinnomosski-azoti-keemiatehast#Keemia Ukraina ründas Nevinnomõsski Azoti keemiatehast] ERR, 16.V 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610025991/soja-1544-paev-ukraina-korraldas-suure-ohurunnaku-moskvale Vene meedia: põles mürskudele lõhkeainet tootev tehas] ERR, 17.V 2026</ref> Venemaa andis Ukrainale üle 528 lahingus hukkunud Ukraina sõduri säilmed. === 17. mai === Ukraina korraldas sõja senini suurima õhurünnaku Moskva piirkonnale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120584303/ukraina-korraldas-moskvale-ulatusliku-droonirunnaku VIDEO | Ukraina korraldas Moskvale ulatusliku droonirünnaku] Delfi, 17. V 2026</ref> Tabamusi said Moskva naftatöötlemistehas<ref name=err_260520/><ref name=err_260521/>, sõjaliseks otstarbeks elektroonikat tootev Elma tehnopark, Solnetšnogorskaja naftapumpla ja Šeremetjevo lennujaam. [[Zelenograd]]is rünnati Venemaa relvajõududele mikroelektroonikat tootvat Angstremi tehast.<ref>[https://www.err.ee/1610025991/soja-1544-paev-ukraina-korraldas-suure-ohurunnaku-moskvale#moskva Ukraina korraldas suure õhurünnaku Moskvale] ERR, 17. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120584726/meduza-ukraina-droonirunnak-moskva-vastu-vaikiti-venemaa-suurte-telekanalite-uudistes-peaaegu-maha Meduza: Ukraina droonirünnak Moskva vastu vaikiti Venemaa suurte telekanalite uudistes peaaegu maha] Delfi, 19. V 2026</ref> Venemaa väitel ründas Ukraina ligi 600 drooniga, rünnakutes sai surma neli inimest, neist kolm [[Moskva oblast]]is ja üks [[Belgorodi oblast]]is. === 18. mai === Venemaa ründas [[Dnipro]]t ja [[Odessa]]t 546 drooni ja 22 raketiga. Rünnakutes sai vigastada üle 30 inimese.<ref>[https://www.err.ee/1610026435/soja-1545-paev-venemaa-oistes-runnakutes-ukrainale-sai-haavata-ule-30-inimese#haavata Ukrainas sai Venemaa öistes rünnakutes haavata üle 30 inimese] ERR, 18.V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120584426/venemaa-rundas-ukrainas-dniprod-ja-odessat-viga-sai-20-inimest Venemaa ründas Ukrainas Dniprod ja Odessat. Viga sai 20 inimest] Delfi, 18.V 2026</ref> Venemaa on täielikult enda kontrolli alla saanud [[Pokrovsk]]i linna [[Donetski oblast]]is.<ref name=deepstatemap/> === 19. mai === Venemaa ründas [[Doonau]] jõel asuvat [[Izmajil]]i sadamt. Ukraina ründas [[Jaroslavl]]i naftarafineerimistehast.<ref>[https://www.err.ee/1610027500/soja-1546-paev-ukraina-rundas-naftarafineerimistehast-jaroslavlis#jaroslavl Ukraina ründas naftarafineerimistehast Jaroslavlis] ERR, 19.V 2026</ref><ref name=err_260521>[https://www.err.ee/1610029795/ukraina-ohurunnakud-seiskasid-kesk-venemaa-peamised-naftatehased Ukraina õhurünnakud seiskasid Kesk-Venemaa peamised naftatehased] ERR, 21.V 2026</ref> Ukraina võttis enda kontrolli alla seni hallis alas asunud [[Stepnohirsk]]i linna [[Zaporižžja oblast]]is.<ref name=deepstatemap/> === 20. mai === [[File:Konotop Local History Museum after Russian attack, 2026-05-20 (10).jpg |thumb |[[Konotop]]i koduloomuuseum peale Venemaa rünnakut]] Venemaa rünnakutes [[Odessa]]le ja [[Dnipropetrovski oblast]]ile hukkus kaks ja sai vigastada vähemalt 11 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610028745/soja-1547-paev-ukraina-ohurunnakud-peatasid-kahe-suure-vene-naftatehase-too#venemaa Venemaa pommitas Odessa linna ja Dnipropetrovski oblastit] ERR, 20.V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120585036/ukrainas-dnipros-hukkus-vene-runnaku-tottu-kaks-inimest Ukrainas Dnipros hukkus Vene rünnaku tõttu kaks inimest] Delfi, 20.V 2026</ref> Ukraina ründas [[Nižni Novgorodi oblast]]is [[Kstovo]] naftatöötlemistehast<ref name=err_260521/> ja [[Stavropoli krai]]s [[Nevinnomõssk]]is asuvat Azoti keemiatehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120585041/venemaal-rundasid-droonid-nizni-novgorodi-oblastis-asuvat-naftatootlemistehast Venemaal ründasid droonid Nižni Novgorodi oblastis asuvat naftatöötlemistehast] Delfi, 20.V 2026</ref> === 21. mai === Ukraina hävitas õhurünnakuga [[Hersoni oblast]]is asuva FSB peakorteri.<ref>[https://www.err.ee/1610028745/soja-1547-paev-ukraina-ohurunnakud-peatasid-kahe-suure-vene-naftatehase-too#venemaa Venemaa pommitas Odessa linna ja Dnipropetrovski oblastit] ERR, 21.V 2026</ref> Ukraina hävitas droonirünnakuga [[Donetski oblast]]is asunud droonipilootide väljaõppekeskuse. Rünnakus hukus 65 kadetti. Ukraina õhurünnak põhjustas tulekahju ja pikemaajalise töökatkestuse [[Samara oblast]]is asuvas [[Sõzran]]i naftatöötlemistehases.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120585374/venemaal-rundasid-droonid-sozrani-kus-suttis-rosnefti-naftatootlemistehas Venemaal ründasid droonid Sõzrani, kus süttis Rosnefti naftatöötlemistehas] Delfi, 21.V 2026</ref> Ukraina lõpetas [[Kupjansk]]i linna puhastamise sinna jäänud Venemaa vägedest.<ref name=deepstatemap/> === 22. mai === [[File:2026 Starobilsk-strike.jpg |thumb |Rünnakujärgne [[Starobilsk]]]] Ukraina tabas [[Luhanski oblast]]is [[Starobilsk]]i lähedal asuvat Vene eliitdrooniüksuse [[Rubikon]] õppekeskust.<ref>[https://www.err.ee/1610031283/soja-1549-paev-ukraina-teatas-vene-vagede-peakorteri-tabamisest-luhanskis Ukraina teatas Vene vägede peakorteri tabamisest okupeeritud linnas] ERR, 22. V 2026</ref> Venemaa süüdistas Ukrainat pedagoogilise kolledži ühiselamu ründamises,<ref>[https://www.err.ee/1610032729/soja-1550-paev-louna-venemaal-novorossiiskis-suttis-oosel-kutuseterminal#venemaa Venemaa: Ukraina rünnakus üliõpilaskodu kasvas hukkunute arv kümneni] ERR, 23. V 2026</ref> mida Ukraina nimetab valeväiteks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120585767/ukraina-peastaap-lukkas-umber-venemaa-vaited-tsiviilobjektide-rundamisest-luhanski-oblastis Ukraina peastaap lükkas ümber Venemaa väited tsiviilobjektide ründamisest Luhanski oblastis] Delfi, 22. V 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Jaroslavl]]i naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120585572/venemaal-rundasid-droonid-jaroslavli-ja-suleti-koik-moskva-lennuvaljad Venemaal ründasid droonid Jaroslavli ja suleti kõik Moskva lennuväljad] Delfi, 22. V 2026</ref> === 23. mai === Venemaa droon ründas [[Sumõ]] äärelinnas matuserongkäiku ning rünnakus hukkus üks ja sai vigastada üheksa inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610032729/soja-1550-paev-louna-venemaal-novorossiiskis-suttis-oosel-kutuseterminal#matuserongkaik Vene droon ründas matuserongkäiku Sumõ oblastis] ERR, 23.V 2026</ref> Ukraina tabas [[Luhansk]]i piirkonnas Vene kolonni, kütusemahuteid, väliladusid, remondibaase ja telekommunikatsiooni infrastruktuuri. [[Krasnodari krai]]s [[Novorossiisk]]i sadamas tabas Ukraina Šešharise ümberlaadimiskompleksis asuvat Grušovaja naftaterminali ja [[Taman]]is asuvat Tamanneftegazi naftaterminali laadimisala. Samuti ründas Ukraina erinevaid sõjalisi objekte Krimmis, [[Kurski oblast]]is, [[Luhanski oblast]]is, [[Donetski oblast]]is ja [[Krasnodari krai]]s.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120585928/video-ukraina-varsked-ohuloogid-tabasid-vene-naftarajatisi-ja-relvaladusid VIDEO | Ukraina värsked õhulöögid tabasid Vene naftarajatisi ja relvaladusid] Delfi, 24.V 2026</ref> === 24. mai === [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-05-24 (02).jpg |thumb |Purustused Kiievis peale Venemaa rünnakut]] Venemaa korraldas Ukrainale suure drooni ja raketirünnaku. Selle tagajärjel hukkus neli ja sai vigastada sai 77 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120585888/fotod-mastaapne-vene-raketirunnak-purustas-kiievis-elumaju-kiievi-oblastis-kasutati-ka-oresnikut FOTOD | Mastaapne Vene raketirünnak purustas Kiievis elumaju, Kiievi oblastis kasutati ka Orešnikut] Delfi, 24.V 2026</ref> [[Kiievi oblast]]is asuvat [[Bila Tserkva]] linna ründas Venemaa keskmaaraketiga [[Orešnik]]. Ukraina õhukaitse tõrjus 600st droonist 549 ja 90st raketist 55.<ref>[https://www.err.ee/1610033900/kiievit-tabas-massiline-ballistiliste-rakettide-runnak#venemaa Venemaa ründas 600 drooni ja 90 raketiga] ERR, 24.V 2026</ref> Ukraina korraldas eduka droonirünnaku [[Vladimiri oblast]]is asuvale Vtorovo naftapumplale, mis varustab kütusega Moskva oblastit. === 25. mai === Venemaa kutsus välisriikide kodanikke ja diplomaate Kiievist lahkuma,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120586298/lavrov-teatas-rubiole-et-venemaa-hakkab-andma-susteemseid-ja-jarjekindlaid-looke-kiievile Lavrov teatas Rubiole, et Venemaa hakkab andma Kiievile süsteemseid ja järjekindlaid lööke] Delfi, 26.V 2026</ref> ähvardades Kiievit ulatuslike õhurünnakutega.<ref>[https://www.err.ee/1610035744/soja-1552-paev-venemaa-teatas-kavatsusest-jatkata-kiievi-rundamist#venemaa Venemaa kutsus välisriikide kodanikke ja diplomaate Kiievist lahkuma] ERR, 25.V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120586255/venemaa-argitab-valismaalasi-kiievist-lahkuma-ja-lubab-runnakuid-ule-linna Venemaa ärgitab välismaalasi Kiievist lahkuma ja lubab rünnakuid üle linna] Delfi, 25.V 2026</ref> Ukraina ründas [[Brjanski oblast]]is asuvat [[Belets]]i naftahoidlat,<ref>[https://www.err.ee/1610037748/ukraina-rundas-vene-sojavaetaristut-storm-shadow-rakettidega#brjansk Ukraina ründas Venemaa naftarajatist Brjanski oblastis] ERR, 26.V 2026</ref> ning erinevaid objekte [[Jaroslavli oblast]]is ja [[Belgorodi oblast]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120586032/venemaal-rundasid-droonid-jaroslavli-ning-belgorodis-kadusid-raketirunnaku-jarel-elekter-ja-vesi Venemaal ründasid droonid Jaroslavli ning Belgorodis kadusid raketirünnaku järel elekter ja vesi] Delfi, 25.V 2026</ref> === 26. mai === Ukraina ründas [[Storm Shadow]] tiibrakettidega Venemaa sõjaväe infrastruktuuri [[Luhanski oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610037748/soja-1553-paev-ukraina-rundas-vene-sojavaetaristut-storm-shadow-rakettidega#storm Ukraina ründas Vene sõjaväetaristut Storm Shadow rakettidega] ERR, 26.V 2026</ref> === 27. mai === Venemaa korraldas õhurünnaku [[Tšernihiv]]ile.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120586564/venemaa-rundas-ukrainas-tsernihivit-kus-kolas-15-plahvatust Venemaa ründas Ukrainas Tšernihivit, kus kõlas 15 plahvatust] Delfi, 27.V 2026</ref> Ulkraina ründas droonide ja rakettidega Sevastopolit, Voronežit, Taganrogi ja Tuapse naftatehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120586601/raketid-ja-droonid-rundasid-sevastopolit-voronezi-ja-taganrogi-loogi-all-oli-taas-tuapse-naftatehas Raketid ja droonid ründasid Sevastopolit, Voroneži ja Taganrogi. Löögi all oli taas Tuapse naftatehas] Delfi, 27.V 2026</ref> Krimmis ründas Ukraina Belbeki, Katša ja Saki lennuväljasid.<ref>[https://www.err.ee/1610038777/meedia-krimmis-kolasid-kolme-sojavaelennuvalja-lahistel-plahvatused#krimm Meedia: Krimmis kõlasid kolme sõjaväelennuvälja lähistel plahvatused] Delfi, 27.V 2026</ref> Venemaa hõivas [[Donetski oblast]]is [[Kostjantõnivka]]st lõunas asuva Berestoki küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina on laialdaselt kasutusele võtnud keskmaadroonid tegevusulatusega kuni 150 km. Selliste droonidega on Ukraina võtnud sihikule eeskätt Lõuna-Ukrainas [[Hersoni oblast|Hersoni]] ja [[Zaporižžja oblast]]ites asuva [[Taganrog]]i-[[Džankoi]] maantee, raskendades sellega oluliselt nende oblastites ja Krimmis olevate Vene vägede varustamist.<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120586654/video-okupeeritud-alade-maanteed-on-muutunud-okupantidele-surmaloksuks-kuid-kas-see-toob-sotta-poorde |pealkiri=VIDEO - Okupeeritud alade maanteed on muutunud okupantidele surmalõksuks. Kuid kas see toob sõtta pöörde? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-05-27 |vaadatud=2026-05-27 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1610041465/ukraina-edukad-droonirunnakud-hairivad-vene-varustusteid-krimmi Ukraina edukad droonirünnakud häirivad Vene varustusteid Krimmi] ERR, 29.V 2026</ref> === 28. mai === Ukraina ostab 20 kõige uuema mudeli [[Saab 39 Gripen|Gripen]]i hävitajat ja Rootsi annetab 16 vanemat tüüpi Gripenit.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587028/ukraina-ostab-rootsilt-20-havituslennukit-gripen-ja-saab-16-kauba-peale Ukraina ostab Rootsilt 20 hävituslennukit Gripen ja saab 16 kauba peale] Delfi, 28.V 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610039809/briti-luure-ukraina-sojas-on-hukkunud-pea-500-000-vene-sodurit#gripen Ukraina ostab kuni 20 Gripeni hävitajat, Rootsi annetab 16] ERR, 28.V 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610043721/tarien-gripenid-lukkavad-vene-pommitajad-ukraina-rindejoonest-kaugemale Tarien: Gripenid lükkavad Vene pommitajad Ukraina rindejoonest kaugemale] ERR, 1.VI 2026</ref> Ukraina vabastas [[Dnepropetrovski oblast]]is asuva Novoselivka küla.<ref name=deepstatemap/> === 29. mai === Venmeaa droon tabas [[Rumeenia]] [[Galați]] linnas kortermaja.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587146/vene-droon-tabas-rumeenias-kortermaja-haavata-said-kaks-inimest VIDEO | Vene droon tabas Rumeenias kortermaja. Vigastada sai neli inimest] Delfi, 29.V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587169/rumeenia-kaitseministeerium-ei-olnud-reaalseid-voimalusi-drooni-ohutult-alla-tulistada Rumeenia kaitseministeerium: ei olnud reaalseid võimalusi drooni ohutult alla tulistada] Delfi, 29.V 2026</ref> Ukraina ründas energeetikaobjekte [[Volgograd]]is ja [[Jaroslavl]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587164/venemaal-rundasid-droonid-jaroslavli-ja-volgogradi-kus-puhkesid-tulekahjud-kutuse-ja-naftaobjektidel Venemaal ründasid droonid Jaroslavli ja Volgogradi, kus puhkesid tulekahjud kütuse- ja naftaobjektidel] Delfi, 29.V 2026</ref> Volgogradi naftatöötlemistehas peatas rünnaku tulemusel töötamise.<ref>[https://www.err.ee/1610042983/soja-1559-paev-zelenski-naeb-kuni-talveni-voimalust-rahukonelusteks#volgograd Volgogradi naftatöötlemistehas peatas pärast droonirünnakut töö] ERR, 1.VI 2026</ref> Mustal merel Türgi ranniku lähedal tabas kolme Vene varilaevastiku naftatankerit droonirünnak. Tankerid James II, Altura ja Velora olid umbes 80 kilomeetri kaugusel Põhja-Türgi rannikust.<ref>[https://www.err.ee/1610041228/vene-rundedroon-tabas-kortermaja-rumeenias#tankerid Kolme Vene varilaevastiku tankerit tabas Türgi rannikul droonirünnak] ERR, 29.V 2026</ref> === 30. mai === Ukraina hävitas droonirünnakuga [[Rostovi oblast]]is [[Taganrog]]is asuval sõjaväelennuväljal kaks Venemaa mereväelennukit [[Tupolev Tu-142|Tu-142]]<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120587796/video-kas-ukraina-purustas-kaks-venelaste-uliharuldast-lennukit-voi-raiskab-aega-vanarauale |pealkiri=VIDEO - Kas Ukraina purustas kaks venelaste üliharuldast lennukit või raiskab aega vanarauale? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-06-01 |vaadatud=2026-06-01 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> ja raketikompleksi [[Iskander]]. <ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587491/ukraina-droonirunnak-havitas-taganrogis-kaks-vene-merevaelennukit-ja-uhe-raketisusteemi Ukraina droonirünnak hävitas Taganrogis kaks Vene mereväelennukit ja ühe raketisüsteemi] Delfi, 30.V 2026</ref> Taganrogi sadamas süttisid rünnaku tagajärjel kütusemahuti ja naftatanker.<ref>[https://www.err.ee/1610042149/soja-1557-paev-krimm-peatas-bensiini-vabamuugi#taganrog Ukraina droonirünnaku järel süttis Taganrogi sadamas tanker] ERR, 30.V 2026</ref> === 31. mai === [[Zaporižžja tuumaelektrijaam]]a tabas droon. Venemaa süüdistas rünnaku korraldamises Ukrainat.<ref>[https://www.err.ee/1610042563/ukraina-tabas-naftatehast-saratovis#iaea IAEA: droonirünnak tabas Venemaa poolt okupeeritud tuumajaama] ERR, 31.V 2026</ref> Ukraina eitas rünnaku korraldamist.<ref>[https://www.err.ee/1610042563/ukraina-tabas-naftatehast-saratovis#eitus Ukraina eitas Zaporižžja tuumaelektrijaama ründamist] ERR, 31.V 2026</ref> Venemaa ründas Ukrainat 229 drooniga, millest Ukraina tõrjus 212. Ukraina droonirünnak süütas [[Saratov]]i naftarafineerimistehaseses tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587538/kardetud-vene-ohurunnak-piirdus-seekord-paarisaja-drooniga-ukraina-pommitas-saratovi-naftatehast Kardetud Vene õhurünnak piirdus seekord paarisaja drooniga, Ukraina pommitas Saratovi naftatehast] Delfi, 31.V 2026</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel kaotasid Vene väed mais kontrolli 281 ruutkilomeetri üle. Enamus sellest alast liikus 'halli tsooni', mida ei kontrolli kumbki osapool.<ref>[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-june-1-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, June 1, 2026] ISW, 1.VI 2026</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas] * [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба * [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine] * {{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120444016/venelased-on-selle-aasta-alguses-ukrainas-selgelt-janni-jaanud-milles-asi |pealkiri=Venelased on selle aasta alguses Ukrainas jänni jäänud. Milles asi? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-03-23 |vaadatud=2026-03-24 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}} * {{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120448602/video-ukraina-on-alustanud-viimase-aja-tahtsamat-sojalist-kampaaniat-mida-augu-loomine-vene-ohutorjesse-annab |pealkiri=VIDEO - Ukraina on alustanud viimase aja tähtsamat sõjalist kampaaniat. Mida Vene õhutõrjesse augu löömine annab? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-03-24 |vaadatud=2026-03-24 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}} [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] rue8bwxdzpoz6niyla6j5i5glurnctx Pavel Miljukov 0 708922 7228381 7079888 2026-09-04T06:54:57Z Kuriuss 38125 7228381 wikitext text/x-wiki [[Fail:Журнал Солнце России № 9 (367) за апрель 1917 года - стр 09.jpg|pisi|Pavel Miljukov]] '''Pavel Nikolajevitš Miljukov''' (vene Павел Николаевич Милюков; 15./[[27. jaanuar]] [[1859]] [[Moskva]] – [[31. märts]] [[1943]] [[Aix-les-Bains]]) oli [[Venemaa]] liberaalne poliitik, ajaloolane ja publitsist. Ta oli [[Konstitutsioonilis-Demokraatlik Partei|Konstitutsioonilise Demokraatliku Partei]] (Rahva Vabaduspartei, Kadettide Partei) juht. Ta oli [[1917]]. aastal [[Ajutine Valitsus (Venemaa)|Ajutise Valitsuse]] välisminister ja [[Cambridge'i Ülikool]]i audoktor (1916). == Elulugu == Ta lõpetas 1. Moskva Gümnaasiumi hõbemedaliga. 1877. aasta suvel, [[Vene-Türgi sõda (1877–1878)|Vene-Türgi sõja ajal (1877–1878)]], määrati ta [[Taga-Kaukaasia]]sse sõjaväe varustusosakonna laekuriks ja seejärel Moskva meditsiinisalga esindajaks. Ta lõpetas [[Moskva ülikool|Moskva Keiserliku Ülikooli]] ajaloo-filoloogia teaduskonna (1882; heideti ülikoolist välja üliõpilaskogunemisel osalemise eest 1881. aastal, ennistati järgmisel aastal). Ülikoolis oli ta [[Vassili Kljutševski]] ja [[Pavel Vinogradov]]i õpilane. Pärast isa surma andis ta tudengiaastatel pere ülalpidamiseks eratunde. Ta jäi ülikooli, et valmistuda professori kutseks. Vene ajaloo magister (1892; väitekirja teema: "Venemaa riigimajandus 18. sajandi esimesel veerandil ja Peeter Suure reformid"). Ta ei kaitsnud oma doktoritööd (mõned usuvad, et see oli tingitud keeldumisest anda talle magistritöö eest kohe doktorikraad – paljud akadeemilise nõukogu liikmed pooldasid seda, kuid Vassili Kljutševski oli selle vastu, mis viis tema ja Miljukovi suhete halvenemiseni). 1890. aastate algusest oli ta Venemaa Ajaloo ja Muinsuste Seltsi, Moskva Arheoloogia Seltsi ning Loodusteaduste, Geograafia ja Arheoloogia Seltsi liige. Ta juhtis haridustegevust Moskva Kirjaoskuse Komitees ja Enesehariduse Komisjonis. Oma magistritöös "Riigimajandus Venemaal 18. sajandi esimesel veerandil ja Peeter Suure reformid" paljastas ta seose [[Peeter I|Peetri]] reformide vahel riigikorralduses, maksu- ja finantssüsteemis ning haldusorganite tegevuses. Vastuseisus äärmuslikele hinnangutele Peeter I-le kui suurele reformijale, väitis Miljukov, et tema reformid olid Venemaa sisemise arengu loogika väljendus. Ta pakkus ka välja, et Peeter I reformid olid spontaanne protsess, mida kujundas aja möödumine, mitte aga algusest peale planeeritud. Ta väitis, et Peetri mõjusfäär oli üsna piiratud; reformid töötati välja kollektiivselt ja tsaar mõistis ümberkujundamiste lõppeesmärke vaid osaliselt ja sedagi kaudselt oma lähiringi kaudu. See töö pälvis hiljem [[Sergei Solovjov]]i auhinna. Miljukovi peamine ajalooline teos on "Esseed Vene kultuuriloost". Esimeses numbris esitatakse ajaloo "üldmõisted", selle eesmärgid ja teadusliku uurimistöö meetodid. See määratleb autori teoreetilised lähenemisviisid ajaloolise materjali analüüsimisel ning sisaldab esseesid rahvastiku, majanduslike, poliitiliste ja sotsiaalsete süsteemide kohta. Teine ja kolmas number uurivad [[vene kultuur]]i – kiriku, usu, koolide ja erinevate ideoloogiliste liikumiste rolli. "Esseedes" näitas ta riigi olulist rolli Vene ühiskonna kujunemisel, väites, et Venemaa, hoolimata oma iseärasustest, järgis Euroopa arenguteed. Samuti esitas ta oma argumendid vene "rahvusliku tüübi" kohanemisvõime kohta laenatud sotsiaalsete institutsioonidega. Uskudes, et "ühiskonnaelu erinevates aspektides on mitmeid põhimõttelisi, seaduspäraseid arenguid", ei uskunud Miljukov, et ajaloolist protsessi on võimalik seletada tootmise arengu või "vaimse printsiibi" kaudu. Ta püüdis vaadelda ühtset ajalugu omavahel seotud, kuid eraldiseisvate ajalugude jadana: poliitiline, sõjaline, kultuuriline jne. Miljukovi peamine historiograafiline teos oli "Vene ajaloolise mõtte põhivoolud", mis oli ülikooli loengukursuse läbivaadatud ja laiendatud versioon. Raamat sisaldab analüüsi Venemaa ajalooteaduse arengust 17. sajandist kuni 19. sajandi esimese kolmandikuni. Tema historiograafiline teos "Vene ajaloolise mõtte põhivoolud" ilmus 1799. aastal ja on nüüd saadaval 1999. aastal. Nagu ajaloolane [[Venedikt Mjakotin]] kirjutas: Esimene asi, mis igale P. N. teaduskarjääri ja eriti tema tööd Venemaa ajaloo alal jälginud inimesele silma jääb, on tema teaduslike huvide erakordne laius. [[Arheoloogia]], [[etnograafia]], [[keeleteadus]], majanduse, ühiskonnaelu, poliitiliste institutsioonide ja poliitilise mõtte ajalugu, kultuuriajalugu kitsamas tähenduses, kiriku, koolide ja teaduse ajalugu, kirjandus, kunst ja filosoofia – kõik see köitis Miljukovi tähelepanu ja köitis tema uudishimuliku uurijapilgu. Ta allutas oma analüüsile kõik need laialt levinud nähtused. Ja tuleb lisada, et kõigis neis valdkondades ei olnud ta juhuslik külaline, vaid meister, hõlmates kõikjal kõike, mida ajalooteadus enne teda oli saavutanud, ja seistes oma kaasaegsete saavutuste esirinnas. Aastatel 1886–1895 oli Miljukov Moskva Ülikooli eradotsent, kus ta õpetas erialaseid kursusi historiograafias ja ajaloolises geograafias; ta õpetas ajalugu ka 4. tütarlaste gümnaasiumis ja kõrgematel naiskursustel ning andis ajaloo ja vene kirjanduse ajaloo tunde Põllumajandustehnikumis. Ta elas Pljuštšihha tänaval kolonelleitnant Aleksei Aleksejevitš Bartenevi majas (nr 32, korter 5); endine õpilane A. A. Kizevetter meenutas: "Tema tagasihoidlik korter meenutas antikvariaati. Ei saanud ühtegi lihast liigutada ilma raamatu otsa põrkamata. Tema lauakesele oli kuhjatud kõikvõimalikke erialaseid väljaandeid ja dokumente. Selles keskkonnas veetsime meeldivaid ja huvitavaid õhtuid vestluste saatel." == Poliitiline tegevus == 18. märtsil 1895 peatas politsei ta [[Nižni Novgorod]]is peetud loengus sisalduvate "vihjete eest üldistele vabadusepüüdlustele ja autokraatia hukkamõistule" Moskva ülikoolis õpetamise politseijaoskonna poolt "äärmise poliitilise ebausaldusväärsuse" tõttu. Uurimine, mille viis läbi "vastavalt kõigile kunstireeglitele" Moskva ringkonnakohtu aseprokurör [[Aleksei Lopuhhin]], lõppes Miljukovi sõnul "tavapärase otsusega, kui kuritegu ei tuvastatud: administratiivne pagendus". Tal keelati õpetamine teistes õppeasutustes ja ta saadeti [[Rjazan]]isse, kus ta osales arheoloogilistel väljakaevamistel ja alustas tööd "Esseede kallal Vene kultuuriloost". 1897. aastal kutsuti ta [[Sofia]] kõrgemasse kooli ajalooloengut pidama ja ta reisis [[Bulgaaria]]sse. 1898. aastal katkestati aga Venemaa suursaadiku [[Georgi Bahmetev]]i palvel tema antud õpetamine. Ta osales arheoloogilisel ekspeditsioonil [[Makedoonia]]sse, kus avastati Hallstatti tüüpi nekropol, ja avaldas "Kirjad teelt" ajakirjas Russkie Vedomosti (1897–1899). Ta naasis Venemaale 1899. aastal ja 1901. aastal viibis ta mitu kuud opositsioonilise tegevuse eest vanglas. Ta avaldas artikleid opositsioonilises emigrandiajakirjas Osvoboždenie (Vabastamine) ja temast sai üks Venemaa liberalismi tunnustatud ideolooge. 1903. aastal ja uuesti aastatel 1904–1905 külastas ta Ameerika Ühendriike, kus pidas loenguid [[Chicago Ülikool]]is (1903, 1904–1905) ja Bostonis Lowelli Instituudis (1904). Septembris 1904 osales ta liberaalse Vabastusliidu esindajana Venemaa Opositsiooni- ja Revolutsiooniparteide Pariisi konverentsil. 1905. aastal, saades teate "[[Verine pühapäev|Verisest pühapäevast]]" 9. jaanuaril 1905, naasis ta Venemaale. Maist augustini 1905 oli ta valitsusvastaste ametiühingute ühenduse Ametiühingute Liidu esimees. === Kadettide partei Liider === 1905. aasta oktoobris sai temast üks [[Konstitutsioonilis-Demokraatlik Partei|Konstitutsioonilise Demokraatliku Partei]] (Rahva Vabaduspartei) asutajaid ja märtsist 1907 oli ta selle partei keskkomitee esimees. Ta oli kadettide tunnustatud juht ja parteiliikmete omavahelistes aruteludes võttis ta tavaliselt tsentristliku seisukoha. Kadettide Partei Keskkomitee liige [[Ariadna Tõrkova]] kirjutas: „Parteis oli palju silmapaistvaid inimesi. Miljukov tõusis neist kõrgemale ja sai juhiks ennekõike seetõttu, et ta tahtis kindlalt olla juht. Tal oli Venemaa avaliku elu tegelase kohta haruldane kontsentreeritud ambitsioon. Poliitiku jaoks on see hea omadus.“ Ta oli üks parteiprogrammi autoreid, uskudes, et Venemaa peaks olema „konstitutsiooniline ja parlamentaarne monarhia“. Ta oli üks parteilehe Retš toimetajaid, enamiku selle juhtkirjade autor. Pärast Esimese Riigiduuma laialisaatmist 1906. aastal oli ta üks [[Viiburi üleskutse]] autoreid, mis sisaldas üleskutset kodanikuallumatusele. Kuna teda aga saadikuks ei valitud, ei allkirjastanud ta üleskutset ja sai seetõttu võimaluse jätkata oma poliitilist tegevust (kõik allkirjastanud mõisteti vangi ja kaotasid õiguse duumasse valimisele). {{Pooleli|aasta=2026|kuu=jaanuar}} {{JÄRJESTA:Miljukov, Pavel}} [[Kategooria:Venemaa ajaloolased]] [[Kategooria:Venemaa poliitikud]] [[Kategooria:Venemaa välisministrid]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi III Riigiduuma liikmed]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi IV Riigiduuma liikmed]] [[Kategooria:Moskva ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1859]] [[Kategooria:Surnud 1943]] 9swhigowfsw16hb62p6w61jrqxtjtep 2026. aasta MotoGP hooaeg 0 711304 7228388 7225057 2026-09-04T07:06:02Z Kasparkelk 204517 7228388 wikitext text/x-wiki {{Motospordi hooaeg|aasta=2026|võistlus=MotoGP|päis=Sõitjate maailmameister: TBD<br>Võistkondade maailmameister: TBD<br>Tootjate maailmameister: TBD|jalus=[[2026. aasta Moto2 hooaeg]]<br />[[2026. aasta Moto3 hooaeg]]}}'''2026 FIM MotoGP maailmameistrivõistlused''' on [[Grand Prix mootorrataste võidusõit|Grand Prix mootorrataste võidusõidu]] 78. hooaeg, mille käigus selgitatakse välja sõitjate, võistkondade, ja tootjate maailmameistrid. Tegemist on maailma kõrgeima taseme võistlustega mootorrataste võidusõidus, mida korraldab [[Rahvusvaheline Mootorrattaspordi Föderatsioon]] (FIM). Hooaeg algas 27. veebruaril 2026 Tai Grand Prix'ga ning lõppeb 22. novembril 2026 Valencia Grand Prix'ga. Hooaega on planeeritud märtsist novembrini 22 etappi. Sellel hooajal on MotoGP tutvustanud uut võistlusklassi [[Harley-Davidson|Harley-Davidsoni]] mootorratastega. Võistlusklassi nimi on [[Harley-Davidsoni Baggeri maailma karikavõistlused|Harley-Davidson Bagger World Cup]]. == Hooaja kokkuvõte == [[Fail:Jorge Martin at the 2026 Spanish Grand Prix.jpg|pisi|225x225px|[[Jorge Martín]] on praegune meistrivõistluste liider.]] [[Marco Bezzecchi]] hakkas [[Aprilia Racing|Apriliaga]] esimestel etappidel meistrivõistlusi juhtima, võites esimest kolme Grand Prix'd ja esimesest seitsmest neli ning ka kahe teise koha tulemusega.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-06-26 |pealkiri=MotoGP Thai GP: Marco Bezzecchi's flawless Aprilia win ends Ducati's podium streak |url=https://www.motorsport.com/motogp/news/motogp-thailand-gp-marco-bezzecchi-rebounds-to-win-tyre-drama-for-marc-marquez/10801280/ |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=www.motorsport.com |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Bartolomeo |eesnimi=Luca |kuupäev=2026-03-22 |pealkiri=Brazilian GP: Bezzecchi and Martín outclass the Ducatis |url=https://www.autohebdof1.com/news/MotoGP/brazilian-gp-motogp-aprilia-bezzecchi.html |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=AutoHebdo |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Aprilia’s Bezzecchi wins USA MotoGP to extend perfect start to season |url=https://www.aljazeera.com/sports/2026/3/30/marco-bezzecchi-wins-usa-motogp-to-extend-perfect-start-to-season |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=Al Jazeera |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-06-01 |pealkiri=Bezzecchi wins Mugello as Aprilia lands one-two |url=https://readmotorsport.com/2026/06/01/bezzecchi-mugello-motogp-aprilia-one-two/ |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=Read Motorsport |keel=en}}</ref> Viletsamad tulemused sprindisõitudes vähendas tema meistrivõistluste eelist. Tema meeskonnakaaslane, [[Jorge Martín]], võitis samade seitsme etappide jooksul ühe Grand Prix', kahe sprindisõidu ja sai kolm teise koha tulemust Grand Prix'des. [[Álex Márquez]] ja [[Fabio Di Giannantonio]] mõlemad said samas ajavahemikus ühe etapivõidu.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-06-26 |pealkiri=MotoGP Spanish GP: Alex Marquez ends Aprilia’s winning streak |url=https://www.motorsport.com/motogp/news/motogp-spanish-gp-alex-marquez-win-gresini-marc-crash/10815629/ |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=www.motorsport.com |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Di Giannantonio wins Catalan MotoGP after Marquez injured in horror crash |url=https://www.aljazeera.com/sports/2026/5/17/fabio-di-giannantonio-wins-shortened-catalan-motogp-after-marquez-crash |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=Al Jazeera |keel=en}}</ref> Bezzecchi ja Martin mõlemad katkestasid [[Ungari mootorrataste Grand Prix|Ungari Grand Prix']]<nowiki/>l pärast kokkupõrget esimese ringi esimeses kurvis<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-06-07 |pealkiri=WATCH: Jorge Martin wipes out Marco Bezzecchi at Turn 1 in Hungary MotoGP drama {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/news/1097371/1/watch-jorge-martin-wipes-out-marco-bezzecchi-turn-1-hungary-motogp-drama |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> ning Bezzecchi sai disklaffi [[Tšehhi mootorrataste Grand Prix|Tšehhi Grand Prix]]'lt, kuna ta lõi rajahooldustöötajat sprindisõidus pärast kukkumist.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=AFP |kuupäev=2026-06-21 |pealkiri=Marco Bezzecchi banned from Czech MotoGP race after slapping track marshal |keel=en-GB |väljaanne=The Guardian |url=https://www.theguardian.com/sport/2026/jun/21/motogp-marco-bezzecchi-czech-grand-prix-slap-steward |vaadatud=2026-06-26 |issn=0261-3077}}</ref> Valitsev maailmameister, [[Marc Márquez]], võitis kahte sprindisõitu, kuid ei võtnud osa Prantsuse ja Kalatani Grand Prix'del vigastuse tõttu, mille ta sai Prantsuse etapi sprindisõidus.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026 |pealkiri=Ducati's Marquez to miss French and Catalan GPs due to foot fracture |url=https://www.reuters.com/sports/ducatis-marquez-miss-french-catalan-gps-due-foot-fracture-2026-05-09/ |vaadatud=27. juunil 2026}}</ref> Ta sai Ungaris perfektse nädalavahetuse (kvalifikatsioonivõit, sprindi- ja Grand Prix' võit)<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Today |eesnimi=Hungary |kuupäev=2026-06-08 |pealkiri=After a Grueling Start, Marc Márquez Wins the Hungarian Grand Prix in MotoGP |url=https://hungarytoday.hu/after-a-grueling-start-marc-marquez-wins-the-hungarian-grand-prix-in-motogp/ |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=Hungary Today |keel=en}}</ref> ning sai Tšehhis sprindis poodiumi ja Grand Prix' võidu, vähendades punktivahet liidriga 40 punktini.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-06-22 |pealkiri=Marc Marquez Cuts MotoGP Deficit To 40 Points After Czech GP Win |url=https://readmotorsport.com/2026/06/22/marc-marquez-motogp-deficit-40-points-czech-gp-win-2/ |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=Read Motorsport |keel=en}}</ref> [[Hollandi mootorrataste Grand Prix|Hollandi Grand Prix']]<nowiki/>l oli näha [[Trackhouse Racing|Trackhouse Racingu]] edukaimat tulemust siiamaani, saades kaksikvõidu mõlemad sprindis ja Grand Prix' sõidus. [[Raúl Fernández]] võitis sprindi ja [[Ai Ogura]] võitis oma esimese tippklassi Grand Prix' ning oli esimene jaapanlane, kes on võitnud tippklassi Grand Prix'd pärast [[Makoto Tamada|Makoto Tamadat]] 2004. aasta [[Jaapani mootorrataste Grand Prix|Jaapani Grand Prix]]'l. Bezzecchi kukkus ja katkestas Grand Prix' teisel ringil, teenides kolmandat etappi järjest 0 punkti ning võimaldas tiimikaaslasel Martínil hakata meistrivõistlusi juhtima kolmanda koha tulemusega.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Bartolomeo |eesnimi=Luca |kuupäev=2026-06-28 |pealkiri=Dutch GP: First victory for Ai Ogura, another crash for Bezzecchi |url=https://www.autohebdof1.com/news/MotoGP/Dutch-GP%3A-first-victory-for-Ai-Ogura--another-crash-for-Bezzecchi.html |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=AutoHebdo |keel=en}}</ref> Bezzecchi ei saanud [[Saksa mootorrataste Grand Prix|Saksamaa Grand Prix]]'l võistelda, kuna ta oli oma rangluu ära murdnud pärast kvalifikatsioonis kukkumist, järjekordne hoop tema tiitlijahile.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-07-11 |pealkiri=Bezzecchi suffers 'complete and displaced' collarbone fracture |url=https://www.the-race.com/motogp/marco-bezzecchi-suffers-complete-and-displaced-collarbone-fracture/ |vaadatud=2026-07-12 |väljaanne=The Race |keel=en}}</ref> "[[Sachsenring|Sachsenringi]] kuningas" Marc Márquez tegi oma hooaja teise perfektse nädalavahetuse ning pikendas oma võitude rekordit sel ringrajal 10-e MotoGP klassi võiduni ja kõikide klasside arvestuses 13-ni. Jorge Martín lõpetas hooaja esimest poolt 208 punktiga, olles ees Ai Ogurast (194 punkti), Marc Márquezist (190) ja Marco Bezzecchist (186). Pärast suvepausi toimus [[Silverstone'i ringrada|Silverstone]]'is [[Briti mootorrataste Grand Prix|Briti Grand Prix']] ning seda domineerisid [[Aprilia]] masinad, mis olid täitnud kõik sprindi- ja põhisõidu poodiumikohad ära.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-08-11 |pealkiri=5 things we learned from the 2026 MotoGP British GP - Grande Prêmio in English |url=https://grandepremio.com/en/motogp/5-things-we-learned-from-the-2026-motogp-british-gp/ |vaadatud=2026-08-19 |väljaanne=Grande Premio EN |keel=en}}</ref> Tehasesõitja [[Jorge Martín]] startis esikohalt, võitis sprindisõidu, lõpetas põhisõidus teisena ning suurendas oma edumaad tiitliheitluses. [[Trackhouse Racing#MotoGP|Trackhouse]]'i sõitja [[Raúl Fernández]] võitis põhisõidu.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-08-19 |pealkiri=MotoGP British GP: Raul Fernandez dominates as Jorge Martin extends points lead |url=https://www.motorsport.com/motogp/news/motogp-british-gp-fernandez-win-martin-points-lead/10845228/ |vaadatud=2026-08-19 |väljaanne=www.motorsport.com |keel=en}}</ref> [[Marc Márquez|Márquez]] jõudis [[MotorLand Aragon|Aragoni]] etapiks vormi tagasi ning võitis mõlemad sprindi ja Grand Prix' sõidu kolmandat järjestikust aastat järjest. Rivaalid [[Marco Bezzecchi|Bezzecchi]] ja Martín olid mõlemad sprindis ja peasõidus kolmandal ja viiendal kohal.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-08-30 |pealkiri=MotoGP: Marc Marquez wins third straight Aragon Grand Prix |url=https://www.bbc.com/sport/motorsport/articles/cn9wgnqll14o |vaadatud=2026-09-04 |väljaanne=BBC Sport |keel=en-GB}}</ref> == Sõitjad ja võistkonnad == === Põhisõitjad === {| class="wikitable" ! rowspan="2" |Võistkond ! rowspan="2" |Tootja ! rowspan="2" |Mootorratas ! colspan="3" |Sõitjad |- !Nr. !Sõitja nimi !Etapid |- | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia Racing]] ! rowspan="4" |[[Aprilia]] | rowspan="4" |[[Aprilia RS-GP|RS-GP26]] | align="center" |72 |{{flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]] |1–13 |- |89 |{{flagicon|ESP}} [[Jorge Martín]] |1–13 |- | rowspan="2" |{{flagicon|USA}} [[Trackhouse Racing|Superfile Trackhouse MotoGP Team]] |25 |{{flagicon|ESP}} [[Raúl Fernández]] |1–13 |- |79 |{{flagicon|Jaapan}} [[Ai Ogura]] |1–12 |- | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} [[Ducati Corse|Ducati Lenovo Team]] ! rowspan="6" |[[Ducati]] | rowspan="3" |[[Ducati Desmosedici|Desmosedici GP26]] |63 |{{flagicon|ITA}} [[Francesco Bagnaia]] |1–13 |- |93 |{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]] |1–5, 7–13 |- | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} [[Gresini Racing|BK8 Gresini Racing MotoGP]] |73 |{{flagicon|ESP}} [[Álex Márquez]] |1–6, 9–13 |- | rowspan="2" |[[Ducati Desmosedici|Desmosedici GP25]] |54 |{{flagicon|ESP}} [[Fermín Aldeguer]] |2–10, 13 |- | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} [[VR46 Racing Team]] |21 |{{flagicon|ITA}} [[Franco Morbidelli]] |1–13 |- |[[Ducati Desmosedici|Desmosedici GP26]] |49 |{{flagicon|ITA}} [[Fabio Di Giannantonio]] |1–13 |- | rowspan="2" |{{flagicon|MCO}} [[LCR Honda|Castrol Honda LCR]] {{flagicon|MCO}} [[LCR Honda|Pro Honda LCR]] ! rowspan="4" |[[Honda]] | rowspan="4" |[[Honda RC213V|RC213V]] | align="center" |5 |{{flagicon|FRA}} [[Johann Zarco]] |1–6, 13 |- | align="center" |11 |{{flagicon|BRA}} [[Diogo Moreira]] |1–13 |- | rowspan="2" |{{flagicon|JPN}} [[HRC Honda Castrol|Honda HRC Castrol]] | align="center" |10 |{{flagicon|ITA}} [[Luca Marini]] |1–13 |- | align="center" |36 |{{flagicon|SPA}} [[Joan Mir]] |1–13 |- | rowspan="2" |{{flagicon|AUT}} [[Red Bull KTM Factory Racing]] ! rowspan="4" |[[KTM]] | rowspan="4" |[[KTM RC16|RC16]] | align="center" |33 |{{flagicon|LAV}} [[Brad Binder]] |1–13 |- | align="center" |37 |{{flagicon|SPA}} [[Pedro Acosta]] |1–13 |- | rowspan="2" |{{flagicon|FRA}} [[Tech3 Racing|Red Bull KTM Tech3]] | align="center" |12 |{{flagicon|ESP}} [[Maverick Viñales]] |1–3, 6–11 |- | align="center" |23 |{{flagicon|ITA}} [[Enea Bastianini]] |1–13 |- | rowspan="2" |{{flagicon|JPN}} [[Yamaha MotoGP|Monster Energy Yamaha MotoGP Team]] ! rowspan="4" |[[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | rowspan="4" |[[Yamaha YZR-M1|YZR-M1]] | align="center" |20 |{{flagicon|FRA}} [[Fabio Quartararo]] |1–13 |- | align="center" |42 |{{flagicon|SPA}} [[Álex Rins]] |1–13 |- | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} [[Pramac Racing|Prima Pramac Yamaha MotoGP]] | align="center" |7 |{{flagicon|TUR}} [[Toprak Razgatlıoğlu]] |1–13 |- | align="center" |43 |{{flagicon|AUS}} [[Jack Miller]] |1–13 |} === Asendussõitjad / ''Wildcard'' sõitjad === * ''kaldkirjas'' on ''wildcard'' sõitjad {| class="wikitable" ! rowspan="2" |Võistkond ! rowspan="2" |Tootja ! rowspan="2" |Mootorratas ! colspan="3" |Sõitjad |- !Nr. !Sõitja nimi !Etapid |- |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia Racing]] ! rowspan="2" |[[Aprilia]] | rowspan="2" |[[Aprilia RS-GP|RS-GP26]] |32 |''{{flagicon|ITA}} [[Lorenzo Savadori]]'' |4 |- |{{flagicon|USA}} [[Trackhouse Racing|Superfile Trackhouse MotoGP Team]] |32 |{{flagicon|ITA}} [[Lorenzo Savadori]] |13 |- |{{flagicon|ITA}} [[Ducati Corse|Ducati Lenovo Team]] ! rowspan="5" |[[Ducati]] |[[Ducati Desmosedici|Desmosedici GP26]] |51 |{{flagicon|ITA}} [[Michele Pirro]] |7 |- | rowspan="4" |{{flagicon|ITA}} [[Gresini Racing|BK8 Gresini Racing MotoGP]] | rowspan="2" |[[Ducati Desmosedici|Desmosedici GP25]] |51 |{{flagicon|ITA}} [[Michele Pirro]] |7 |- |27 |''{{flagicon|SPA}}'' [[Iker Lecuona]] |8 |- | rowspan="2" |[[Ducati Desmosedici|Desmosedici GP26]] |51 |{{flagicon|ITA}} [[Michele Pirro]] |1 |- |27 |''{{flagicon|SPA}}'' [[Iker Lecuona]] |12 |- |{{flagicon|MCO}} [[LCR Honda|Castrol Honda LCR]] ![[Honda]] |[[Honda RC213V|RC213V]] |35 |{{flagicon|UK}} [[Cal Crutchlow]] |7–12 |- |{{flagicon|AUT}} [[Red Bull KTM Factory Racing]] ! rowspan="2" |[[KTM]] | rowspan="2" |[[KTM RC16|RC16]] |44 |''{{flagicon|SPA}}'' [[Pol Espargaró]] |12–13 |- |{{flagicon|FRA}} [[Tech3 Racing|Red Bull KTM Tech3]] |94 |{{flagicon|GER}} [[Jonas Folger]] |5 |- |{{flagicon|JPN}} [[Yamaha MotoGP|Monster Energy Yamaha MotoGP Team]] ![[Yamaha Motor Company|Yamaha]] |[[Yamaha YZR-M1|YZR-M1]] |47 |''{{flagicon|SPA}} [[Augusto Fernández]]'' |4, 6, 10, 12 |} Kõik võistkonnad kasutavad sarja poolt määratud [[Michelin|Michelini]] rehve. === Muudatused tootjatel === * Mõlemad Yamaha võistkonnad kasutavad esimest korda MotoGP ajastul oma mootori V4 versiooni. YZR-M1 on varem olnud ridaneli konfiguratsiooniga.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Yamaha MotoGP |url=https://www.yamahamotogp.com/2025/newsletter/press/en/251114133326320/16-11-2025-yamaha-confirms-switch-to-v4-engine-for-2026-motogp-season |vaadatud=2026-03-12 |väljaanne=www.yamahamotogp.com |arhiivimisaeg=2026-04-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260417071511/https://www.yamahamotogp.com/2025/newsletter/press/en/251114133326320/16-11-2025-yamaha-confirms-switch-to-v4-engine-for-2026-motogp-season |url-olek=ei tööta }}</ref> === Muudatused sõitjate nimekirjas === ==== Enne hooaja algust ==== * Kolmekordne WorldSBK maailmameister [[Toprak Razgatlioğlu]] teeb oma ''Grand Prix''' debüüdi [[Pramac Racing|Prima Pramac Yamaha MotoGP]] võistkonnas.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2025-06-10 |pealkiri=Toprak Razgatlioglu signs Prima Pramac Yamaha MotoGP deal |url=https://www.motogp.com/en/news/2025/06/10/toprak-razgatlioglu-signs-prima-pramac-yamaha-motogp-deal/www.motogp.com/en/news/2025/06/10/toprak-razgatlioglu-signs-prima-pramac-yamaha-motogp-deal/751925 |vaadatud=2026-03-12 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=märts 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Ta läks [[Miguel Oliveira]] asemele, kelle leping katkestati aasta varem ning läks Razgatlioğlu asemele [[BMW Motorrad|ROKiT BMW Motorrad WorldSBK]] võistkonnas.<ref>{{Netiviide |pealkiri=OLIVEIRA SIGNS FOR BMW: The five-time MotoGP race winner joins Petrucci at the factory BMW team for 2026 |url=https://www.worldsbk.com/en/news/2025/OLIVEIRA+SIGNS+FOR+BMW+The+fivetime+MotoGP+race+winner+joins+Petrucci+at+the+factory+BMW+team+for+2026 |vaadatud=2026-03-12 |väljaanne=www.worldsbk.com |arhiivimisaeg=2026-04-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260421221445/https://www.worldsbk.com/en/news/2025/OLIVEIRA+SIGNS+FOR+BMW+The+fivetime+MotoGP+race+winner+joins+Petrucci+at+the+factory+BMW+team+for+2026 |url-olek=ei tööta }}</ref> * Valitsev Moto2 maailmameister [[Diogo Moreira]] teeb oma MotoGP klassi debüüdi Pro Honda LCR võistkonnas, asendades Somkiat Chantrat, kes läheb Honda WorldSBK võistkonda.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Diogo Moreira’s 2026 MotoGP debut with LCR Honda is now official |url=https://www.motorsport.com/motogp/news/diogo-moreira-debut-lcr-honda-2026/10767394/ |vaadatud=12. märtsil 2026 |väljaanne=motorsport.com}}</ref> ==== Keset hooaega ==== * [[Fermín Aldeguer]] murdis oma reieluu treeningul ning ei saanud selle tõttu hooaja avaetapil Tais võistelda. Teda asendas [[Michele Pirro]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-03-12 |pealkiri=Fermin Aldeguer to miss Thai GP, Gresini names replacement |url=https://www.motorsport.com/motogp/news/fermin-aldeguer-to-miss-thai-gp-gresini-names-replacement/10797026/ |vaadatud=2026-03-12 |väljaanne=www.motorsport.com |keel=en}}</ref> * [[Augusto Fernández]] tegi neljandal etapil [[Circuito de Jerez|Jerezis]] ''wildcard'i.''<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-04-22 |pealkiri=Yamaha fields fifth MotoGP bike at Jerez with wild-card {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/news/1093278/1/yamaha-fields-fifth-motogp-bike-jerez-wild-card |vaadatud=2026-04-24 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> * [[Lorenzo Savadori]] tegi neljandal etapil [[Circuito de Jerez|Jerezis]] ''wildcard'i.''<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-04-21 |pealkiri=Aprilia and Yamaha set for wildcards in Jerez |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/04/21/aprilia-and-yamaha-set-for-wildcards-in-jerez/www.motogp.com/en/news/2026/04/21/aprilia-and-yamaha-set-for-wildcards-in-jerez/1021471 |vaadatud=2026-04-24 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=juuni 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> * [[Maverick Viñales]] jättis Prantsuse etapi vahele, et paremini taastuda vigastusest, mille ta sai eelneval aastal [[Sachsenring|Sachsenringil]]. Teda asendas [[Jonas Folger]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-05-07 |pealkiri=Jonas Folger faces “big challenge” replacing Maverick Vinales in MotoGP {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/news/1094532/1/jonas-folger-faces-big-challenge-replacing-maverick-vinales-motogp |vaadatud=2026-05-28 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> * [[Álex Márquez]] murdis [[Kataloonia mootorrataste Grand Prix|Kataloonia Grand Prix'l]] oma parema rangluu ja C7 selgroolüli ning jätab Itaalia ja Ungari Grand Prix'd vahele. Itaalias asendas teda [[Michele Pirro]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-05-26 |pealkiri=Pirro back in action at home in place of Alex Marquez |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/05/26/pirro-back-in-action-at-home-in-place-of-alex-marquez/www.motogp.com/en/news/2026/05/26/pirro-back-in-action-at-home-in-place-of-alex-marquez/1070113 |vaadatud=2026-05-28 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=juuli 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> ja Ungaris [[Iker Lecuona]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-06-02 |pealkiri=Lecuona to replace Alex Marquez |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/05/27/lecuona-sostituira-alex-marquez-in-gresini-al-balaton-park/www.motogp.com/en/news/2026/05/27/lecuona-sostituira-alex-marquez-in-gresini-al-balaton-park/1071424 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> * [[Johann Zarco]] sai [[Kataloonia mootorrataste Grand Prix|Kataloonia Grand Prix]]'l kõvasti vigastada ning teda asendas [[Cal Crutchlow]] Itaaliast Saksamaani.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-05-28 |pealkiri=Crutchlow confirmed as Zarco replacement at the Italian GP |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/05/28/crutchlow-confirmed-as-zarco-replacement-at-the-italian-gp/www.motogp.com/en/news/2026/05/28/crutchlow-confirmed-as-zarco-replacement-at-the-italian-gp/1070321 |vaadatud=2026-05-28 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=juuli 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> * [[Pol Espargaró]] sõidab Britannia GP-l Maverick Viñalese asemel.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-08-04 |pealkiri=Pol Espargaró to replace Viñales at the British GP |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/08/04/pol-espargaro-to-replace-vinales-at-the-british-gp/www.motogp.com/en/news/2026/08/04/pol-espargaro-to-replace-vinales-at-the-british-gp/1081457 |vaadatud=2026-08-04 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> * [[Fermín Aldeguer]] vigastas oma selga [[Hollandi TT]] treeningul toimunud kukkumisel. Briti GP-l asendas teda [[Iker Leucona]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-08-27 |pealkiri=Fermin Aldeguer to miss British GP, Iker Lecuona drafted as replacement |url=https://www.motorsport.com/motogp/news/fermin-aldeguer-to-miss-british-gp-iker-lecuona-drafted-as-replacement/10843256/ |vaadatud=2026-08-28 |väljaanne=www.motorsport.com |keel=en}}</ref> * [[Ai Ogura]] vigastas oma vasakut kätt, kui ta oli Jaapanis treenimas. Teda asendas Aragonis [[Lorenzo Savadori]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-08-26 |pealkiri=Ogura withdraws from Aragon through injury, Savadori to substitute |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/08/26/ogura-withdraws-from-aragon-through-injury-savadori-to-substitute/www.motogp.com/en/news/2026/08/26/ogura-withdraws-from-aragon-through-injury-savadori-to-substitute/1086948 |vaadatud=2026-08-28 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}}</ref> == Reeglimuudatused == Mootorite spetsifikatsioone ei saa sel hooajal muuta. Tehastele, mis kuuluvad möönduste D-tasemesse reegel ei kehti, välja arvatud juhul, kui nende tase muutub. == Kalender == {| class="wikitable" style="font-size: 85%;" !Etapp !Kuupäev !''Grand Prix''' nimi !Ringrada |- !1 |1. märts |{{flagicon|THA}} PT Grand Prix of Thailand |Chang International Circuit |- !2 |22. märts |{{flagicon|BRA}} Estrella Galicia 0,0 Grand Prix of Brazil |Autódromo Internacional Ayrton Senna |- !3 |29. märts |{{flagicon|USA}} Red Bull Grand Prix of the United States |Circuit of the Americas |- !4 |26. aprill |{{flagicon|ESP}} Estrella Galicia 0,0 Grand Prix of Spain |Circuito de Jerez |- !5 |10. mai |{{flagicon|FRA}} Michelin Grand Prix of France |Bugatti Circuit |- !6 |17. mai |{{flagicon|Kataloonia}} Monster Energy Grand Prix of Catalunya |Circuit de Barcelona-Catalunya |- !7 |31. mai |{{flagicon|ITA}} [[Itaalia mootorrataste Grand Prix|Brembo Grand Prix of Italy]] | nowrap="" |Autodromo Internazionale del Mugello |- !8 |7. juuni |{{flagicon|HUN}} Grand Prix of Hungary |Balaton Park Circuit |- !9 |21. juuni |{{flagicon|CZE}} Grand Prix of Czechia |Brno Circuit |- !10 |28. juuni |{{flagicon|NED}} [[Hollandi TT|Grand Prix of the Netherlands]] |TT Circuit Assen |- !11 |12. juuli |{{flagicon|GER}} Liqui Moly Grand Prix of Germany |Sachsenring |- !12 |9. august |{{flagicon|GBR}} Qatar Airways Grand Prix of Great Britain |Silverstone Circuit |- !13 |30. august |{{flagicon|Aragón}} Grand Prix of Aragon |MotorLand Aragón |- !14 |13. september | nowrap="" |{{flagicon|SMR}} Red Bull Grand Prix of San Marino and the Rimini Riviera |Misano World Circuit Marco Simoncelli, |- !15 |20. september |{{flagicon|AUT}} Grand Prix of Austria |Red Bull Ring |- !16 |4. oktoober |{{flagicon|JPN}} [[Jaapani mootorrataste Grand Prix|Motul Grand Prix of Japan]] | nowrap="" |Mobility Resort Motegi |- !17 |11. oktoober |{{flagicon|INA}} Pertamina Grand Prix of Indonesia |Pertamina Mandalika International Street Circuit, |- !18 |25. oktoober |{{flagicon|AUS}} Grand Prix of Australia |Phillip Island Grand Prix Circuit |- !19 |1. november |{{flagicon|MAL}} Petronas Grand Prix of Malaysia |Petronas Sepang International Circuit |- !20 |8. november |{{flagicon|QAT}} Qatar Airways Grand Prix of Qatar |Lusail International Circuit |- !21 |15. november |{{flagicon|POR}} Repsol Grand Prix of Portugal |Algarve International Circuit |- !22 |22. november |{{flagicon|Valencia autonoomne piirkond}} Motul Grand Prix of Valencia |Circuit Ricardo Tormo |} == Tulemused == === Etapid === {| class="wikitable sortable" style="font-size: 85%" !Etapp !''Grand Prix''' nimi !Kvalifikatsiooni võitja !Kiireim ring !Võitja !Võistkond !Tootja |- !1 |{{flagicon|THA}} PT Grand Prix of Thailand | data-sort-value="bez" nowrap="" |{{flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]] | data-sort-value="bez" nowrap="" |{{flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]] | data-sort-value="bez" nowrap="" |{{flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]] | data-sort-value="apr" nowrap="" |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia Racing]] | data-sort-value="apr" nowrap="" |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia]] |- !2 |{{flagicon|BRA}} Estrella Galicia 0,0 Grand Prix of Brazil |{{flagicon|ITA}} [[Fabio Di Giannantonio]] |{{flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]] |{{flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]] |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia Racing]] |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia]] |- !3 | data-sort-value="ame" |{{flagicon|USA}} Red Bull Grand Prix of the United States |{{flagicon|ITA}} [[Fabio Di Giannantonio]] |{{flagicon|Jaapan}} [[Ai Ogura]] |{{flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]] |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia Racing]] |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia]] |- !4 |{{flagicon|ESP}} Estrella Galicia 0,0 Grand Prix of Spain |{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]] |{{flagicon|ESP}} [[Álex Márquez]] |{{flagicon|ESP}} [[Álex Márquez]] |{{flagicon|ITA}} [[Gresini Racing|BK8 Gresini Racing MotoGP]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati]] |- !5 |{{flagicon|FRA}} Michelin Grand Prix of France |{{flagicon|ITA}} [[Francesco Bagnaia]] |{{flagicon|ITA}} [[Francesco Bagnaia]] |{{flagicon|ESP}} [[Jorge Martín]] |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia Racing]] |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia]] |- !6 |{{flagicon|Kataloonia}} Monster Energy Grand Prix of Catalunya |{{flagicon|ESP}} [[Pedro Acosta]] |{{flagicon|ITA}} [[Fabio Di Giannantonio]] |{{flagicon|ITA}} [[Fabio Di Giannantonio]] |{{flagicon|ITA}} [[VR46 Racing Team|Pertamina Enduro VR46 Racing Team]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati]] |- !7 |{{flagicon|ITA}} [[Itaalia mootorrataste Grand Prix|Brembo Grand Prix of Italy]] |{{flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]] |{{flagicon|ITA}} [[Francesco Bagnaia]] |{{flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]] |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia Racing]] |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia]] |- !8 |{{flagicon|HUN}} Grand Prix of Hungary |{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]] |{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]] |{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati Lenovo Team]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati]] |- !9 |{{flagicon|CZE}} Grand Prix of Czechia |{{flagicon|Jaapan}} [[Ai Ogura]] |{{flagicon|ITA}} [[Fabio Di Giannantonio]] |{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati Lenovo Team]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati]] |- !10 |{{flagicon|NED}} Grand Prix of the Netherlands |{{flagicon|ESP}} [[Jorge Martín]] |{{flagicon|Jaapan}} [[Ai Ogura]] |{{flagicon|Jaapan}} [[Ai Ogura]] |{{flagicon|USA}} [[Trackhouse Racing|Superfile Trackhouse MotoGP Team]] |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia]] |- !11 |{{flagicon|GER}} Liqui Moly Grand Prix of Germany |{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]] |{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]] |{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati Lenovo Team]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati]] |- !12 |{{flagicon|GBR}} Qatar Airways Grand Prix of Great Britain |{{flagicon|ESP}} [[Jorge Martín]] |{{flagicon|ESP}} [[Raúl Fernández]] |{{flagicon|ESP}} [[Raúl Fernández]] |{{flagicon|USA}} [[Trackhouse Racing|Superfile Trackhouse MotoGP Team]] |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia]] |- !13 |{{flagicon|Aragón}} Grand Prix of Aragon |{{flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]] |{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]] |{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati Lenovo Team]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati]] |- !14 | nowrap="" |{{flagicon|SMR}} Red Bull Grand Prix of San Marino and the Rimini Riviera | | | | | |- !15 |{{flagicon|AUT}} Grand Prix of Austria | | | | | |- !16 |{{flagicon|JPN}} [[Jaapani mootorrataste Grand Prix|Motul Grand Prix of Japan]] | | | | | |- !17 |{{flagicon|INA}} Pertamina Grand Prix of Indonesia | | | | | |- !18 |{{flagicon|AUS}} Grand Prix of Australia | | | | | |- !19 |{{flagicon|MAL}} Petronas Grand Prix of Malaysia | | | | | |- !20 |{{flagicon|QAT}} Qatar Airways Grand Prix of Qatar | | | | | |- !21 |{{flagicon|POR}} Repsol Grand Prix of Portugal | | | | | |- !22 |{{flagicon|Valencia autonoomne piirkond}} Motul Grand Prix of Valencia | | | | | |} === Sõitjate üldarvestus === ==== Punktisüsteem ==== {| class="wikitable" style="font-size:85%; text-align:center" !Koht | style="background:#ffffbf;" |'''1.''' | style="background:#dfdfdf;" |'''2.''' | style="background:#ffdf9f;" |'''3.''' | style="background:#dfffdf;" |'''4.''' | style="background:#dfffdf;" |'''5.''' | style="background:#dfffdf;" |'''6.''' | style="background:#dfffdf;" |'''7.''' | style="background:#dfffdf;" |'''8.''' | style="background:#dfffdf;" |'''9.''' | style="background:#dfffdf;" |'''10.''' | style="background:#dfffdf;" |'''11.''' | style="background:#dfffdf;" |'''12.''' | style="background:#dfffdf;" |'''13.''' | style="background:#dfffdf;" |'''14.''' | style="background:#dfffdf;" |'''15.''' |- !''Grand Prix''' | style="background:#ffffbf;" |25 | style="background:#dfdfdf;" |20 | style="background:#ffdf9f;" |16 | style="background:#dfffdf;" |13 | style="background:#dfffdf;" |11 | style="background:#dfffdf;" |10 | style="background:#dfffdf;" |9 | style="background:#dfffdf;" |8 | style="background:#dfffdf;" |7 | style="background:#dfffdf;" |6 | style="background:#dfffdf;" |5 | style="background:#dfffdf;" |4 | style="background:#dfffdf;" |3 | style="background:#dfffdf;" |2 | style="background:#dfffdf;" |1 |- !''Tissot Sprint'' |12 |9 |7 |6 |5 |4 |3 |2 |1 | colspan="6" | |} {| class="wikitable" style="font-size:85%; text-align:center" !Position | style="background:#ffffbf;" |'''1st''' | style="background:#dfdfdf;" |'''2nd''' | style="background:#ffdf9f;" |'''3rd''' | style="background:#dfffdf;" |'''4th''' | style="background:#dfffdf;" |'''5th''' | style="background:#dfffdf;" |'''6th''' | style="background:#dfffdf;" |'''7th''' | style="background:#dfffdf;" |'''8th''' | style="background:#dfffdf;" |'''9th''' | style="background:#dfffdf;" |'''10th''' | style="background:#dfffdf;" |'''11th''' | style="background:#dfffdf;" |'''12th''' | style="background:#dfffdf;" |'''13th''' | style="background:#dfffdf;" |'''14th''' | style="background:#dfffdf;" |'''15th''' |- !Race | style="background:#ffffbf;" |25 | style="background:#dfdfdf;" |20 | style="background:#ffdf9f;" |16 | style="background:#dfffdf;" |13 | style="background:#dfffdf;" |11 | style="background:#dfffdf;" |10 | style="background:#dfffdf;" |9 | style="background:#dfffdf;" |8 | style="background:#dfffdf;" |7 | style="background:#dfffdf;" |6 | style="background:#dfffdf;" |5 | style="background:#dfffdf;" |4 | style="background:#dfffdf;" |3 | style="background:#dfffdf;" |2 | style="background:#dfffdf;" |1 |- !Sprint |12 |9 |7 |6 |5 |4 |3 |2 |1| 1 | colspan="6" | |} {| class="wikitable" style="font-size:85%; text-align:center;" !Koht !Sõitja !Tootja !Võistkond !TAI {{flagicon|THA}} !BRA {{flagicon|BRA}} !AME {{flagicon|USA}} !SPA {{flagicon|ESP}} !FRA {{flagicon|FRA}} !CAT {{flagicon|Kataloonia}} !ITA {{flagicon|ITA}} !HUN {{flagicon|HUN}} !CZE {{flagicon|CZE}} !NED {{flagicon|NLD}} !GER {{flagicon|DEU}} !GBR {{flagicon|GBR}} !ARA {{flagicon|Aragón}} !RSM {{flagicon|SMR}} !AUT {{flagicon|AUT}} !JPN {{flagicon|JPN}} !INA {{flagicon|INA}} !AUS {{flagicon|AUS}} !MAL {{flagicon|MAL}} !QAT {{flagicon|QAT}} !POR {{flagicon|PRT}} !VAL {{flagicon|Valencia autonoomne piirkond}} !Pnt |- !1 | align="left" |{{flagicon|ESP}} [[Jorge Martín]] |[[Aprilia]] |Aprilia Racing | bgcolor="#dfffdf" |4'''<sup>5</sup>''' | bgcolor="#dfdfdf" |2'''<sup>3</sup>''' | bgcolor="#dfdfdf" |2'''<sup>1</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |4 | bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>1</sup>''' | bgcolor="#cfcfff" |NC | bgcolor="#dfdfdf" |2'''<sup>2</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>6</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |9'''<sup>5</sup>''' | bgcolor="#ffdf9f" |3'''<sup>P 5</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |5'''<sup>6</sup>''' | | | | | | | | | | | !208 |- !2 | align="left" |{{flagicon|JPN}} [[Ai Ogura]] |[[Aprilia]] |SuperFile Trackhouse MotoGP Team | bgcolor="#dfffdf" |5'''<sup>4</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |5'''<sup>5</sup>''' | nowrap="" bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>6 F</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |5 | bgcolor="#ffdf9f" |3'''<sup>7</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |8'''<sup>8</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |4'''<sup>8</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |4 | bgcolor="#dfdfdf" |2'''<sup>P 2</sup>''' | bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>2 F</sup>''' | bgcolor="#dfdfdf" |2'''<sup>4</sup>''' | | | | | | | | | | | !194 |- !3 | align="left" |{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]] |[[Ducati]] |Ducati Lenovo Team | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>2</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |4'''<sup>1</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |5 | nowrap="" bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>P 1</sup>''' | bgcolor="#FFFFFF" |DNS | | bgcolor="#dfffdf" |7'''<sup>5</sup>''' | bgcolor="#ffffbf" nowrap="" |1'''<sup>P 1 F</sup>''' | bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>3</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |7'''<sup>6</sup>''' | bgcolor="#ffffbf" nowrap="" |1'''<sup>P 1 F</sup>''' | | | | | | | | | | | !190 |- !4 | align="left" |{{flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]] |[[Aprilia]] |Aprilia Racing | bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>P F</sup>''' | bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>4 F</sup>''' | bgcolor="#ffffbf" |1 | bgcolor="#dfdfdf" |2 | bgcolor="#dfdfdf" |2'''<sup>3</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |4'''<sup>9</sup>''' | bgcolor="#ffffbf" nowrap="" |1'''<sup>P 4</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>3</sup>''' |EX | bgcolor="#EFCFFF" nowrap="" |Ret'''<sup>4</sup>''' | bgcolor="#FFFFFF" |DNS | | | | | | | | | | | !186 |- !5 | align="left" nowrap="" |{{flagicon|ITA}} [[Fabio Di Giannantonio]] |[[Ducati]] |Pertamina Enduro VR46 Racing Team | bgcolor="#dfffdf" |6'''<sup>8</sup>''' | bgcolor="#ffdf9f" |3'''<sup>P 2</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |4'''<sup>P</sup>''' | bgcolor="#ffdf9f" |3'''<sup>5</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |4 | bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>3 F</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |5'''<sup>3</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |12 | bgcolor="#dfffdf" |4'''<sup>4 F</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |4'''<sup>3</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>3</sup>''' | | | | | | | | | | | !184 |- !6 | align="left" |{{flagicon|ESP}} [[Raúl Fernández (motorcyclist)|Raúl Fernández]] |[[Aprilia]] |SuperFile Trackhouse MotoGP Team | bgcolor="#ffdf9f" |3'''<sup>3</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |10 | bgcolor="#dfffdf" |8'''<sup>7</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |6'''<sup>6</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |8 | bgcolor="#cfcfff" |17'''<sup>4</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |9'''<sup>1</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>4</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |7'''<sup>6</sup>''' | bgcolor="#dfdfdf" |2'''<sup>1</sup>''' | bgcolor="#ffdf9f" |3'''<sup>5</sup>''' | | | | | | | | | | | !159 |- !7 | align="left" |{{flagicon|ESP}} [[Pedro Acosta]] |[[KTM]] |Red Bull KTM Factory Racing | bgcolor="#dfdfdf" |2'''<sup>1</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |7'''<sup>9</sup>''' | bgcolor="#ffdf9f" |3'''<sup>8</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |10 | bgcolor="#dfffdf" |5'''<sup>4</sup>''' | bgcolor="#efcfff" nowrap="" |Ret'''<sup>P 2</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |6'''<sup>9</sup>''' | bgcolor="#dfdfdf" |2'''<sup>2</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>9</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |4'''<sup>8</sup>''' | | | | | | | | | | | !148 |- !8 | align="left" |{{flagicon|ITA}} [[Francesco Bagnaia]] |[[Ducati]] |Ducati Lenovo Team | bgcolor="#dfffdf" |9'''<sup>9</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>8</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |10'''<sup>2</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>2</sup>''' | nowrap="" style="background:#efcfff;" |Ret'''<sup>P 2 F</sup>''' | bgcolor="#ffdf9f" |3'''<sup>6</sup>''' | bgcolor="#ffdf9f" nowrap="" |3'''<sup>7 F</sup>''' | bgcolor="#ffdf9f" |3'''<sup>9</sup>''' | bgcolor="#ffdf9f" |3'''<sup>1</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>7</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |6'''<sup>7</sup>''' | | | | | | | | | | | !143 |- !9 | align="left" |{{flagicon|ESP}} [[Álex Márquez]] |[[Ducati]] |BK8 Gresini Racing MotoGP | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |6'''<sup>7</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |7'''<sup>4</sup>''' | bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>F</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>8</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>1</sup>''' | | | bgcolor="#FFFFFF" |DNS | bgcolor="#dfffdf" |5 | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>2</sup>''' | | | | | | | | | | | !87 |- !10 | align="left" |{{flagicon|ITA}} [[Luca Marini]] |[[Honda]] |Honda HRC Castrol | bgcolor="#dfffdf" |10 | bgcolor="#dfffdf" |11 | bgcolor="#dfffdf" |9'''<sup>5</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |13'''<sup>9</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |10 | bgcolor="#dfffdf" |6 | bgcolor="#dfffdf" |13 | bgcolor="#dfffdf" |5 | bgcolor="#dfffdf" |8 | bgcolor="#dfffdf" |10 | bgcolor="#dfffdf" |8 | | | | | | | | | | | !79 |- !11 | align="left" |{{flagicon|ESP}} [[Fermín Aldeguer]] |[[Ducati]] |BK8 Gresini Racing MotoGP | | bgcolor="#dfffdf" |8 | bgcolor="#dfffdf" |11 | bgcolor="#dfffdf" |9 | bgcolor="#dfffdf" |9 | bgcolor="#dfdfdf" |2 | bgcolor="#dfffdf" |8'''<sup>6</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>5</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |6'''<sup>8</sup>''' | bgcolor="#FFFFFF" |DNS | | | | | | | | | | | | !76 |- !12 | align="left" |{{flagicon|ITA}} [[Enea Bastianini]] |[[KTM]] |Red Bull KTM Tech3 | bgcolor="#dfffdf" |12 | bgcolor="#dfffdf" |15 | bgcolor="#dfffdf" |6'''<sup>3</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |8 | bgcolor="#dfffdf" |7 | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |9'''<sup>8</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |10'''<sup>7</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |6'''<sup>8</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |9 | | | | | | | | | | | !76 |- !13 | align="left" |{{flagicon|ZAF}} [[Brad Binder]] |[[KTM]] |Red Bull KTM Factory Racing | bgcolor="#dfffdf" |7'''<sup>6</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |12 | bgcolor="#dfffdf" |11'''<sup>4</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |7 | bgcolor="#dfffdf" |11 | bgcolor="#dfffdf" |10 | bgcolor="#dfffdf" |12'''<sup>9</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |11 | bgcolor="#dfffdf" |10 | | | | | | | | | | | !64 |- !14 | align="left" |{{flagicon|FRA}} [[Fabio Quartararo]] |[[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | nowrap="" |Monster Energy Yamaha MotoGP Team | bgcolor="#dfffdf" |14 | bgcolor="#cfcfff" |16'''<sup>6</sup>''' | bgcolor="#cfcfff" |17 | bgcolor="#dfffdf" |14'''<sup>7</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |6'''<sup>5</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |5 | bgcolor="#cfcfff" |18 | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |8 | bgcolor="#dfffdf" |7'''<sup>9</sup>''' | | | | | | | | | | | !55 |- !15 | align="left" style="background:lightblue;" |{{flagicon|BRA}} [[Diogo Moreira]] |[[Honda]] |Pro Honda LCR | bgcolor="#dfffdf" |13 | bgcolor="#dfffdf" |13 | bgcolor="#dfffdf" |13 | bgcolor="#cfcfff" |17 | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>9</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |9 | bgcolor="#dfffdf" |10 | bgcolor="#dfffdf" |6'''<sup>7</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |11 | bgcolor="#dfffdf" |14 | bgcolor="#dfffdf" |11 | | | | | | | | | | | !48 |- !16 | align="left" |{{flagicon|ITA}} [[Franco Morbidelli]] |[[Ducati]] |Pertamina Enduro VR46 Racing Team | bgcolor="#dfffdf" |8 | bgcolor="#dfffdf" |12 | bgcolor="#dfffdf" |14 | bgcolor="#dfffdf" |12'''<sup>3</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |14 | bgcolor="#dfffdf" |10'''<sup>7</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |14 | bgcolor="#dfffdf" |14 | bgcolor="#dfffdf" |13 | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |13 | | | | | | | | | | | !46 |- !17 | align="left" |{{flagicon|FRA}} [[Johann Zarco]] |[[Honda]] |Castrol Honda LCR | bgcolor="#dfffdf" |11 | bgcolor="#dfffdf" |9 | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>9</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |7'''<sup>8</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |11 | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>5</sup>''' | | | | | | | | | | | | | | | | !34 |- !18 | align="left" |{{flagicon|ESP}} [[Joan Mir]] |[[Honda]] |Honda HRC Castrol | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>7</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |15 | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>6</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |13 | bgcolor="#dfffdf" |12 | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |5 | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#efcfff" |Ret | | | | | | | | | | | !26 |- !19 | align="left" |{{flagicon|ESP}} [[Álex Rins]] |[[Yamaha Motor Company|Yamaha]] |Monster Energy Yamaha MotoGP Team | bgcolor="#dfffdf" |15 | bgcolor="#dfffdf" |14 | bgcolor="#cfcfff" |18 | bgcolor="#cfcfff" |16 | bgcolor="#dfffdf" |12 | bgcolor="#dfffdf" |14 | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |13 | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |9 | bgcolor="#dfffdf" |14 | | | | | | | | | | | !21 |- !20 | align="left" |{{flagicon|AUS}} [[Jack Miller (motorcyclist)|Jack Miller]] |[[Yamaha Motor Company|Yamaha]] |Prima Pramac Yamaha MotoGP | bgcolor="#cfcfff" |18 | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#cfcfff" |16 | bgcolor="#cfcfff" |18 | bgcolor="#dfffdf" |15 | bgcolor="#dfffdf" |15 | bgcolor="#dfffdf" |15 | bgcolor="#dfffdf" |8 | bgcolor="#cfcfff" |16 | bgcolor="#dfffdf" |12 | bgcolor="#dfffdf" |12 | | | | | | | | | | | !19 |- !21 | align="left" style="background:lightblue;" |{{flagicon|TUR}} [[Toprak Razgatlıoğlu]] |[[Yamaha Motor Company|Yamaha]] |Prima Pramac Yamaha MotoGP | bgcolor="#cfcfff" |17 | bgcolor="#cfcfff" |17 | bgcolor="#dfffdf" |15 | bgcolor="#cfcfff" |19 | bgcolor="#dfffdf" |13 | bgcolor="#cfcfff" |16 | bgcolor="#cfcfff" |16 | bgcolor="#dfffdf" |11 | bgcolor="#dfffdf" |14 | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |15 | | | | | | | | | | | !12 |- !22 | align="left" |{{flagicon|ESP}} [[Maverick Viñales]] |[[KTM]] |Red Bull KTM Tech3 | bgcolor="#cfcfff" |16 | bgcolor="#cfcfff" |18 | bgcolor="#ffffff" |DNS | | | bgcolor="#dfffdf" |11 | bgcolor="#cfcfff" |17 | bgcolor="#dfffdf" |15 | bgcolor="#dfffdf" |15 | bgcolor="#dfffdf" |13 | bgcolor="#efcfff" |Ret | | | | | | | | | | | !10 |- !23 | align="left" |{{flagicon|ESP}} [[Iker Lecuona]] |[[Ducati]] |BK8 Gresini Racing MotoGP | | | | | | | | bgcolor="#dfffdf" |7 | | | | | | | | | | | | | | !9 |- !24 | align="left" |{{flagicon|ESP}} [[Augusto Fernández (motorcyclist)|Augusto Fernández]] |[[Yamaha Motor Company|Yamaha]] |Yamaha Factory Racing | | | | bgcolor="#cfcfff" |20 | | bgcolor="#dfffdf" |12 | | | | bgcolor="#dfffdf" |15 | | | | | | | | | | | | !5 |- !25 | align="left" |{{flagicon|GBR}} [[Cal Crutchlow]] |[[Honda]] |Castrol Honda LCR | | | | | | | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#cfcfff" |16 | bgcolor="#cfcfff" |17 | bgcolor="#cfcfff" |16 | bgcolor="#efcfff" |Ret | | | | | | | | | | | !0 |- !26 | align="left" |{{flagicon|GER}} [[Jonas Folger]] |[[KTM]] |Red Bull KTM Tech3 | | | | | bgcolor="#cfcfff" |16 | | | | | | | | | | | | | | | | | !0 |- !27 | align="left" |{{flagicon|ITA}} [[Michele Pirro]] |[[Ducati]] |BK8 Gresini Racing MotoGP | bgcolor="#cfcfff" |19 | | | | | | bgcolor="#cfcfff" |19 | | | | | | | | | | | | | | | !0 |- ! | align="left" |{{flagicon|ITA}} [[Lorenzo Savadori]] |[[Aprilia]] |Aprilia Racing | | | | bgcolor="#efcfff" |Ret | | | | | | | | | | | | | | | | | | !0 |- !Koht !Sõitja !Tootja !Võistkond !TAI {{flagicon|THA}} !BRA {{flagicon|BRA}} !AME {{flagicon|USA}} !SPA {{flagicon|ESP}} !FRA {{flagicon|FRA}} !CAT {{flagicon|Kataloonia}} !ITA {{flagicon|ITA}} !HUN {{flagicon|HUN}} !CZE {{flagicon|CZE}} !NED {{flagicon|NLD}} !GER {{flagicon|DEU}} !GBR {{flagicon|GBR}} !ARA {{flagicon|Aragón}} !RSM {{flagicon|SMR}} !AUT {{flagicon|AUT}} !JPN {{flagicon|JPN}} !INA {{flagicon|INA}} !AUS {{flagicon|AUS}} !MAL {{flagicon|MAL}} !QAT {{flagicon|QAT}} !POR {{flagicon|PRT}} !VAL {{flagicon|Valencia autonoomne piirkond}} !Pnt |} === Võistkondade üldarvestus === Võistkondade üldarvestus põhineb põhi- ja asendussõitjate saavutatud tulemustel. ''Wildcard'' sõitjaid arvesse ei võeta. {| class="wikitable" style="font-size:85%; text-align:center;" !Koht !Võistkond !Sõitja nr. !TAI {{flagicon|THA}} !BRA {{flagicon|BRA}} !AME {{flagicon|USA}} !SPA {{flagicon|ESP}} !FRA {{flagicon|FRA}} !CAT {{flagicon|Kataloonia}} !ITA {{flagicon|ITA}} !HUN {{flagicon|HUN}} !CZE {{flagicon|CZE}} !NED {{flagicon|NLD}} !GER {{flagicon|DEU}} !GBR {{flagicon|GBR}} !ARA {{flagicon|Aragón}} !RSM {{flagicon|SMR}} !AUT {{flagicon|AUT}} !JPN {{flagicon|JPN}} !INA {{flagicon|INA}} !AUS {{flagicon|AUS}} !MAL {{flagicon|MAL}} !QAT {{flagicon|QAT}} !POR {{flagicon|PRT}} !VAL {{flagicon|Valencia autonoomne piirkond}} !Pnt |- style="border-top:2px solid #aaaaaa" ! rowspan="2" |1 | rowspan="2" style="text-align:left" |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia Racing]] |72 | style="background:#ffffbf;" |1'''<sup>P F</sup>''' | style="background:#ffffbf;" |1'''<sup>4 F</sup>''' | style="background:#ffffbf;" |1 | style="background:#dfdfdf;" |2 | style="background:#dfdfdf;" |2'''<sup>3</sup>''' | style="background:#dfffdf;" |4'''<sup>9</sup>''' | style="background:#ffffbf;" |1'''<sup>P 4</sup>''' | style="background:#efcfff;" |Ret'''<sup>3</sup>''' |EX | style="background:#EFCFFF;" |Ret'''<sup>4</sup>''' | style="background:#FFFFFF;" |DNS | | | | | | | | | | | ! rowspan="2" |394 |- |89 | style="background:#dfffdf;" |4'''<sup>5</sup>''' | style="background:#dfdfdf;" |2'''<sup>3</sup>''' | style="background:#dfdfdf;" |2'''<sup>1</sup>''' | style="background:#dfffdf;" |4 | style="background:#ffffbf;" |1'''<sup>1</sup>''' | style="background:#cfcfff;" |NC | style="background:#dfdfdf;" |2'''<sup>2</sup>''' | style="background:#efcfff;" |Ret'''<sup>6</sup>''' | style="background:#dfffdf;" |9'''<sup>5</sup>''' | style="background:#FFDF9F;" |3'''<sup>P 5</sup>''' | style="background:#dfffdf;" |5'''<sup>6</sup>''' | | | | | | | | | | | |- style="border-top:2px solid #aaaaaa" ! rowspan="2" |2 | rowspan="2" style="text-align:left" |{{flagicon|USA}} [[Trackhouse Racing|SuperFile Trackhouse MotoGP Team]] |25 | style="background:#ffdf9f;" |3'''<sup>3</sup>''' | style="background:#dfffdf;" |10 | style="background:#dfffdf;" |8'''<sup>7</sup>''' | style="background:#dfffdf;" |6'''<sup>6</sup>''' | style="background:#dfffdf;" |8 | style="background:#cfcfff;" |17'''<sup>4</sup>''' | style="background:#dfffdf;" |9'''<sup>1</sup>''' | style="background:#efcfff;" |Ret'''<sup>4</sup>''' | style="background:#dfffdf;" |7'''<sup>6</sup>''' | style="background:#DFDFDF;" |2'''<sup>1</sup>''' | style="background:#ffdf9f;" |3'''<sup>5</sup>''' | | | | | | | | | | | ! rowspan="2" |353 |- |79 | style="background:#dfffdf;" |5'''<sup>4</sup>''' | style="background:#dfffdf;" |5'''<sup>5</sup>''' | nowrap="" style="background:#efcfff;" |Ret'''<sup>6 F</sup>''' | style="background:#dfffdf;" |5 | style="background:#ffdf9f;" |3'''<sup>7</sup>''' | style="background:#dfffdf;" |8'''<sup>8</sup>''' | style="background:#dfffdf;" |4'''<sup>8</sup>''' | style="background:#dfffdf;" |4 | style="background:#dfdfdf;" |2'''<sup>P 2</sup>''' | style="background:#FFFFBF;" |1'''<sup>2 F</sup>''' | style="background:#dfdfdf;" |2'''<sup>4</sup>''' | | | | | | | | | | | |- style="border-top:2px solid #aaaaaa" ! rowspan="2" |3 | rowspan="2" style="text-align:left" |{{flagicon|ITA}} [[Ducati Lenovo Team]] |63 | style="background:#dfffdf;" |9'''<sup>9</sup>''' | style="background:#efcfff;" |Ret'''<sup>8</sup>''' | style="background:#dfffdf;" |10'''<sup>2</sup>''' | style="background:#efcfff;" |Ret'''<sup>2</sup>''' | nowrap="" style="background:#efcfff;" |Ret'''<sup>P 2 F</sup>''' | style="background:#ffdf9f;" |3'''<sup>6</sup>''' | style="background:#ffdf9f;" |3'''<sup>7 F</sup>''' | style="background:#ffdf9f;" |3'''<sup>9</sup>''' | style="background:#ffdf9f;" |3'''<sup>1</sup>''' | style="background:#EFCFFF;" |Ret'''<sup>7</sup>''' | style="background:#dfffdf;" |6'''<sup>7</sup>''' | | | | | | | | | | | ! rowspan="2" |333 |- |93 | style="background:#efcfff;" |Ret'''<sup>2</sup>''' | style="background:#dfffdf;" |4'''<sup>1</sup>''' | style="background:#dfffdf;" |5 | nowrap="" style="background:#efcfff" |Ret'''<sup>P 1</sup>''' | style="background:#ffffff;" |DNS | | style="background:#dfffdf;" |7'''<sup>5</sup>''' | style="background:#ffffbf;" nowrap="" |1'''<sup>P 1 F</sup>''' | style="background:#ffffbf;" |1'''<sup>3</sup>''' | style="background:#DFFFDF;" |7'''<sup>6</sup>''' | style="background:#ffffbf;" nowrap="" |1'''<sup>P 1 F</sup>''' | | | | | | | | | | | |- style="border-top:2px solid #aaaaaa" ! rowspan="2" |4 | rowspan="2" style="text-align:left" |{{flagicon|ITA}} [[VR46 Racing Team|Pertamina Enduro VR46 Racing Team]] |21 | style="background:#dfffdf;" |8 | style="background:#dfffdf;" |12 | style="background:#dfffdf;" |14 | style="background:#dfffdf;" |12'''<sup>3</sup>''' | style="background:#dfffdf;" |14 | style="background:#dfffdf;" |10'''<sup>7</sup>''' | style="background:#dfffdf;" |14 | style="background:#dfffdf;" |14 | style="background:#dfffdf;" |13 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#dfffdf;" |12 | | | | | | | | | | | ! rowspan="2" |230 |- |49 | style="background:#dfffdf;" |6'''<sup>8</sup>''' | style="background:#ffdf9f;" |3'''<sup>P 2</sup>''' | style="background:#dfffdf;" |4'''<sup>P</sup>''' | style="background:#ffdf9f;" |3'''<sup>5</sup>''' | style="background:#dfffdf;" |4 | style="background:#ffffbf;" |1'''<sup>3 F</sup>''' | style="background:#dfffdf;" |5'''<sup>3</sup>''' | style="background:#dfffdf;" |12 | style="background:#dfffdf;" |4'''<sup>4 F</sup>''' | style="background:#DFFFDF;" |4'''<sup>3</sup>''' | style="background:#EFCFFF;" |Ret'''<sup>3</sup>''' | | | | | | | | | | |- style="border-top:2px solid #aaaaaa" ! rowspan="2" |5 | rowspan="2" style="text-align:left" |{{flagicon|AUT}} [[Red Bull KTM Factory Racing]] |33 | style="background:#dfffdf;" |7'''<sup>6</sup>''' | style="background:#efcfff;" |Ret | style="background:#dfffdf;" |12 | style="background:#dfffdf;" |11'''<sup>4</sup>''' | style="background:#efcfff;" |Ret | style="background:#dfffdf;" |7 | style="background:#dfffdf;" |11 | style="background:#dfffdf;" |10 | style="background:#dfffdf;" |12'''<sup>9</sup>''' | style="background:#DFFFDF;" |11 | style="background:#DFFFDF;" |10 | | | | | | | | | | | ! rowspan="2" |212 |- |37 | style="background:#dfdfdf;" |2'''<sup>1</sup>''' | style="background:#dfffdf;" |7'''<sup>9</sup>''' | style="background:#ffdf9f;" |3'''<sup>8</sup>''' | style="background:#dfffdf;" |10 | style="background:#dfffdf;" |5'''<sup>4</sup>''' | nowrap="" style="background:#efcfff;" |Ret'''<sup>P 2</sup>''' | style="background:#dfffdf;" |6'''<sup>9</sup>''' | style="background:#dfdfdf;" |2'''<sup>2</sup>''' | style="background:#efcfff;" |Ret | style="background:#EFCFFF;" |Ret'''<sup>9</sup>''' | style="background:#DFFFDF;" |4'''<sup>8</sup>''' | | | | | | | | | | | |- style="border-top:2px solid #aaaaaa" ! rowspan="4" |6 | rowspan="4" style="text-align: left;" |{{flagicon|ITA}} [[Gresini Racing|BK8 Gresini Racing MotoGP]] |27 | | | | | | | | style="background:#dfffdf;" |7 | | | | | | | | | | | | | | ! rowspan="4" |172 |- |51 | style="background:#cfcfff;" |19 | | | | | | style="background:#cfcfff;" |19 | | | | | | | | | | | | | | | |- |54 | | style="background:#dfffdf;" |8 | style="background:#dfffdf;" |11 | style="background:#dfffdf;" |9 | style="background:#dfffdf;" |9 | style="background:#dfdfdf;" |2 | style="background:#dfffdf;" |8'''<sup>6</sup>''' | style="background:#efcfff;" |Ret'''<sup>5</sup>''' | style="background:#dfffdf;" |6'''<sup>8</sup>''' | style="background:#FFFFFF;" |DNS | | | | | | | | | | | | |- |73 | style="background:#efcfff;" |Ret | style="background:#dfffdf;" |6'''<sup>7</sup>''' | style="background:#dfffdf;" |7'''<sup>4</sup>''' | style="background:#ffffbf;" |1'''<sup>F</sup>''' | style="background:#efcfff;" |Ret'''<sup>8</sup>''' | style="background:#efcfff;" |Ret'''<sup>1</sup>''' | | | style="background:#FFFFFF;" |DNS | style="background:#DFFFDF;" |5 | style="background:#efcfff;" |Ret'''<sup>2</sup>''' | | | | | | | | | | | |- style="border-top:2px solid #aaaaaa" ! rowspan="2" |7 | rowspan="2" style="text-align:left" |{{flagicon|JPN}} [[Honda HRC Castrol]] |10 | style="background:#dfffdf;" |10 | style="background:#dfffdf;" |11 | style="background:#dfffdf;" |9'''<sup>5</sup>''' | style="background:#dfffdf;" |13'''<sup>9</sup>''' | style="background:#dfffdf;" |10 | style="background:#dfffdf;" |6 | style="background:#dfffdf;" |13 | style="background:#dfffdf;" |5 | style="background:#dfffdf;" |8 | style="background:#DFFFDF;" |10 | style="background:#dfffdf;" |8 | | | | | | | | | | | ! rowspan="2" |105 |- |36 | style="background:#efcfff;" |Ret'''<sup>7</sup>''' | style="background:#efcfff;" |Ret | style="background:#efcfff;" |Ret | style="background:#dfffdf;" |15 | style="background:#efcfff;" |Ret'''<sup>6</sup>''' | style="background:#dfffdf;" |13 | style="background:#dfffdf;" |12 | style="background:#efcfff;" |Ret | style="background:#dfffdf;" |5 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#efcfff;" |Ret | | | | | | | | | | | |- style="border-top:2px solid #aaaaaa" ! rowspan="3" |8 | rowspan="3" style="text-align:left" |{{flagicon|FRA}} [[Tech3|Red Bull KTM Tech3]] |12 | style="background:#cfcfff;" |16 | style="background:#cfcfff;" |18 | style="background:#ffffff;" |DNS | | | style="background:#dfffdf;" |11 | style="background:#cfcfff;" |17 | style="background:#dfffdf;" |15 | style="background:#dfffdf;" |15 | style="background:#DFFFDF;" |13 | style="background:#efcfff;" |Ret | | | | | | | | | | | ! rowspan="3" |86 |- |23 | style="background:#dfffdf;" |12 | style="background:#dfffdf;" |15 | style="background:#dfffdf;" |6'''<sup>3</sup>''' | style="background:#dfffdf;" |8 | style="background:#dfffdf;" |7 | style="background:#efcfff;" |Ret | style="background:#efcfff;" |Ret | style="background:#dfffdf;" |9'''<sup>8</sup>''' | style="background:#dfffdf;" |10'''<sup>7</sup>''' | style="background:#DFFFDF;" |6'''<sup>8</sup>''' | style="background:#dfffdf;" |9 | | | | | | | | | | | |- |94 | | | | | style="background:#cfcfff;" |16 | | | | | | | | | | | | | | | | | |- style="border-top:2px solid #aaaaaa" ! rowspan="3" |9 | rowspan="3" style="text-align:left" |{{flagicon|MON}} [[LCR Honda]] |5 | style="background:#dfffdf;" |11 | style="background:#dfffdf;" |9 | style="background:#efcfff;" |Ret'''<sup>9</sup>''' | style="background:#dfffdf;" |7'''<sup>8</sup>''' | style="background:#dfffdf;" |11 | style="background:#efcfff;" |Ret'''<sup>5</sup>''' | | | | | | | | | | | | | | | | ! rowspan="3" |82 |- |11 | style="background:#dfffdf;" |13 | style="background:#dfffdf;" |13 | style="background:#dfffdf;" |13 | style="background:#cfcfff;" |17 | style="background:#efcfff;" |Ret'''<sup>9</sup>''' | style="background:#dfffdf;" |9 | style="background:#dfffdf;" |10 | style="background:#dfffdf;" |6'''<sup>7</sup>''' | style="background:#dfffdf;" |11 | style="background:#DFFFDF;" |14 | style="background:#dfffdf;" |11 | | | | | | | | | | | |- |35 | | | | | | | style="background:#efcfff;" |Ret | style="background:#cfcfff;" |16 | style="background:#cfcfff;" |17 | style="background:#CFCFFF;" |16 | style="background:#efcfff;" |Ret | | | | | | | | | | | |- style="border-top:2px solid #aaaaaa" ! rowspan="2" |10 | rowspan="2" style="text-align:left" nowrap="" |{{flagicon|JPN}} [[Yamaha Motor Racing|Monster Energy Yamaha MotoGP Team]] |20 | style="background:#dfffdf;" |14 | style="background:#cfcfff;" |16'''<sup>6</sup>''' | style="background:#cfcfff;" |17 | style="background:#dfffdf;" |14'''<sup>7</sup>''' | style="background:#dfffdf;" |6'''<sup>5</sup>''' | style="background:#dfffdf;" |5 | style="background:#cfcfff;" |18 | style="background:#efcfff;" |Ret | style="background:#efcfff;" |Ret | style="background:#DFFFDF;" |8 | style="background:#dfffdf;" |7'''<sup>9</sup>''' | | | | | | | | | | | ! rowspan="2" |76 |- |42 | style="background:#dfffdf;" |15 | style="background:#dfffdf;" |14 | style="background:#cfcfff;" |18 | style="background:#cfcfff;" |16 | style="background:#dfffdf;" |12 | style="background:#dfffdf;" |14 | style="background:#efcfff;" |Ret | style="background:#dfffdf;" |13 | style="background:#efcfff;" |Ret | style="background:#DFFFDF;" |9 | style="background:#dfffdf;" |14 | | | | | | | | | | | |- style="border-top:2px solid #aaaaaa" ! rowspan="2" |11 | rowspan="2" style="text-align:left" |{{flagicon|ITA}} [[Pramac Racing|Prima Pramac Yamaha MotoGP]] |7 | style="background:#cfcfff;" |17 | style="background:#cfcfff;" |17 | style="background:#dfffdf;" |15 | style="background:#cfcfff;" |19 | style="background:#dfffdf;" |13 | style="background:#cfcfff;" |16 | style="background:#cfcfff;" |16 | style="background:#dfffdf;" |11 | style="background:#dfffdf;" |14 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#dfffdf;" |15 | | | | | | | | | | | ! rowspan="2" |31 |- |43 | style="background:#cfcfff;" |18 | style="background:#efcfff;" |Ret | style="background:#cfcfff;" |16 | style="background:#cfcfff;" |18 | style="background:#dfffdf;" |15 | style="background:#dfffdf;" |15 | style="background:#dfffdf;" |15 | style="background:#dfffdf;" |8 | style="background:#cfcfff;" |16 | style="background:#DFFFDF;" |12 | style="background:#dfffdf;" |12 | | | | | | | | | | | |- style="border-top:2px solid #aaaaaa" !Koht !Võistkond !Sõitja nr. !TAI {{flagicon|THA}} !BRA {{flagicon|BRA}} !AME {{flagicon|USA}} !SPA {{flagicon|ESP}} !FRA {{flagicon|FRA}} !CAT {{flagicon|Kataloonia}} !ITA {{flagicon|ITA}} !HUN {{flagicon|HUN}} !CZE {{flagicon|CZE}} !NED {{flagicon|NLD}} !GER {{flagicon|DEU}} !GBR {{flagicon|GBR}} !ARA {{flagicon|Aragón}} !RSM {{flagicon|SMR}} !AUT {{flagicon|AUT}} !JPN {{flagicon|JPN}} !INA {{flagicon|INA}} !AUS {{flagicon|AUS}} !MAL {{flagicon|MAL}} !QAT {{flagicon|QAT}} !POR {{flagicon|PRT}} !VAL {{flagicon|Valencia autonoomne piirkond}} !Pnt |} === Tootjate üldarvestus === Iga tootja saab sama palju punkte, kui nende parim sõitja igal võidusõidul. {| class="wikitable" style="font-size:85%; text-align:center;" !Koht !Tootja !TAI {{flagicon|THA}} !BRA {{flagicon|BRA}} !AME {{flagicon|USA}} !SPA {{flagicon|ESP}} !FRA {{flagicon|FRA}} !CAT {{flagicon|Kataloonia}} !ITA {{flagicon|ITA}} !HUN {{flagicon|HUN}} !CZE {{flagicon|CZE}} !NED {{flagicon|NLD}} !GER {{flagicon|DEU}} !GBR {{flagicon|GBR}} !ARA {{flagicon|Aragón}} !RSM {{flagicon|SMR}} !AUT {{flagicon|AUT}} !JPN {{flagicon|JPN}} !INA {{flagicon|INA}} !AUS {{flagicon|AUS}} !MAL {{flagicon|MAL}} !QAT {{flagicon|QAT}} !POR {{flagicon|PRT}} !VAL {{flagicon|Valencia autonoomne piirkond}} !Pnt |- !1 | align="left" |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia]] | bgcolor="#FFFFBF" |1'''<sup>3</sup>''' | bgcolor="#FFFFBF" |1'''<sup>3</sup>''' | bgcolor="#FFFFBF" |1'''<sup>1</sup>''' | bgcolor="#DFDFDF" |2'''<sup>6</sup>''' | bgcolor="#FFFFBF" |1'''<sup>1</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |4'''<sup>4</sup>''' | bgcolor="#FFFFBF" |1'''<sup>1</sup>''' | bgcolor="#DFFFDF" |4'''<sup>3</sup>''' | bgcolor="#DFDFDF" |2'''<sup>2</sup>''' | bgcolor="#FFFFBF" |1'''<sup>1</sup>''' | bgcolor="#DFDFDF" |2'''<sup>4</sup>''' | | | | | | | | | | | !310 |- !2 | align="left" |{{flagicon|ITA}} [[Ducati]] | bgcolor="#dfffdf" |6'''<sup>2</sup>''' | bgcolor="#ffdf9f" |3'''<sup>1</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |4'''<sup>2</sup>''' | bgcolor="#FFFFBF" |1'''<sup>1</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |4'''<sup>2</sup>''' | bgcolor="#FFFFBF" |1'''<sup>1</sup>''' | bgcolor="#FFDF9F" |3'''<sup>3</sup>''' | bgcolor="#FFFFBF" |1'''<sup>1</sup>''' | bgcolor="#FFFFBF" |1'''<sup>1</sup>''' | bgcolor="#DFFFDF" |4'''<sup>3</sup>''' | bgcolor="#FFFFBF" |1'''<sup>1</sup>''' | | | | | | | | | | | !294 |- !3 | align="left" |{{flagicon|AUT}} [[KTM]] | bgcolor="#DFDFDF" |2'''<sup>1</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |7'''<sup>9</sup>''' | bgcolor="#ffdf9f" |3'''<sup>3</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |8'''<sup>4</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |5'''<sup>4</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |7'''<sup>2</sup>''' | bgcolor="#DFFFDF" |6'''<sup>9</sup>''' | bgcolor="#DFDFDF" |2'''<sup>2</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |10'''<sup>7</sup>''' | bgcolor="#DFFFDF" |6'''<sup>8</sup>''' | bgcolor="#DFFFDF" |4'''<sup>8</sup>''' | | | | | | | | | | | !177 |- !4 | align="left" |{{flagicon|JPN}} [[Honda]] | bgcolor="#dfffdf" |10'''<sup>7</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |9 | bgcolor="#dfffdf" |9'''<sup>5</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |7'''<sup>8</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |10'''<sup>6</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |6'''<sup>5</sup>''' | bgcolor="#DFFFDF" |10 | bgcolor="#DFFFDF" |5'''<sup>7</sup>''' | bgcolor="#DFFFDF" |5 | bgcolor="#DFFFDF" |10 | bgcolor="#DFFFDF" |8 | | | | | | | | | | | !101 |- !5 | align="left" nowrap="" |{{flagicon|JPN}} [[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | bgcolor="#dfffdf" |14 | bgcolor="#dfffdf" |14'''<sup>6</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |15 | bgcolor="#dfffdf" |14'''<sup>7</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |6'''<sup>5</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |5 | bgcolor="#DFFFDF" |15 | bgcolor="#DFFFDF" |8 | bgcolor="#DFFFDF" |14 | bgcolor="#DFFFDF" |8 | bgcolor="#DFFFDF" |7'''<sup>9</sup>''' | | | | | | | | | | | !60 |- !Koht !Tootja !TAI {{flagicon|THA}} !BRA {{flagicon|BRA}} !AME {{flagicon|USA}} !SPA {{flagicon|ESP}} !FRA {{flagicon|FRA}} !CAT {{flagicon|Kataloonia}} !ITA {{flagicon|ITA}} !HUN {{flagicon|HUN}} !CZE {{flagicon|CZE}} !NED {{flagicon|NLD}} !GER {{flagicon|DEU}} !GBR {{flagicon|GBR}} !ARA {{flagicon|Aragón}} !RSM {{flagicon|SMR}} !AUT {{flagicon|AUT}} !JPN {{flagicon|JPN}} !INA {{flagicon|INA}} !AUS {{flagicon|AUS}} !MAL {{flagicon|MAL}} !QAT {{flagicon|QAT}} !POR {{flagicon|PRT}} !VAL {{flagicon|Valencia autonoomne piirkond}} !Pnt |} == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:2026. aasta spordis]] [[Kategooria:Mootorrattasport]] c6h76jf4al9gv8546ctdbucp26quz30 PXI 0 712519 7228214 7200247 2026-09-03T14:30:01Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7228214 wikitext text/x-wiki [[File:NI PXI-1033 20080915.jpg|thumb|300px|National Instrumentsi PXI-1033 korpus koos moodulitega]] '''PXI''' (inglise keeles ''PCI eXtensions for Instrumentation'') on modulaarne arvutipõhine platvorm mõõte- ja automatiseerimissüsteemidele. See põhineb [https://en.wikipedia.org/wiki/CompactPCI CompactPCI] standardil, millele on lisatud tööstuslikud mehaanilised omadused ning spetsiaalsed ajastuse ja sünkroniseerimise funktsioonid. PXI on alternatiiv traditsioonilistele eraldiseisvatele instrumentidele (nt [https://et.wikipedia.org/wiki/Ostsilloskoop ostsilloskoobid] ja [https://et.wikipedia.org/wiki/Multimeeter multimeetrid]), pakkudes suuremat andmeedastuskiirust, kompaktsemat lahendust ja paremat tarkvaralist integreeritust.<ref name="ni_overview">{{cite web |url=https://www.ni.com/content/dam/web/pdfs/PXI_101_Technical_E-Kit.pdf |title=Overview of a PXI System |publisher=National Instruments |aasta=2022 |kasutatud=02.05.2026}}</ref> PXI on avatud standard, mida haldab '''PXI Systems Alliance (PXISA)''', kuhu kuulub üle 70 ettevõtte, sealhulgas National Instruments, Keysight Technologies, Pickering Interfaces, ADLINK ja Teradyne.<ref name="ni_overview"/> == Ajalugu == PXI standardi tõi 1997. aastal turule ettevõte [https://en.wikipedia.org/wiki/National_Instruments '''National Instruments''']. Eesmärk oli luua süsteem, mis ühendaks PC-põhise andmetöötluse võimekuse, CompactPCI (cPCI) robustse mehaanilise ehituse ning täppismõõtmisteks vajaliku sünkroonimise. Samal aastal asutati PXISA, et tagada standardi avatus ja eri tootjate seadmete omavaheline ühilduvus.<ref name="ni_overview"/> 2005. aastal tutvustati '''PXI Express (PXIe)''' standardit, mis tõi [https://et.wikipedia.org/wiki/PCI_Express PCI Expressi] tehnoloogia PXI raamidesse, suurendades märkimisväärselt siini ribalaiust.<ref name="pxie_spec">{{cite web |url=https://www.pxisa.org/wp-content/uploads/2022/08/PXI5_PXIExpressHW_r11.pdf |title=PXI Express Hardware Specification, Revision 1.1 |publisher=PXI Systems Alliance |aasta=2018 |kasutatud=02.05.2026 |archive-date=3.02.2024 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240203194017/https://www.pxisa.org/wp-content/uploads/2022/08/PXI5_PXIExpressHW_r11.pdf |url-status=dead }}</ref> PXIe säilitas tarkvaralise ühilduvuse varasemate PXI moodulitega.<ref name="ni_pxi_standard">{{cite web |url=https://www.ni.com/en/shop/pxi/pxi-specification-standards-explained.html |title=PXI Specification Standards Explained |publisher=National Instruments |kasutatud=02.05.2026}}</ref> === Standardi versioonide kronoloogia === {| class="wikitable" ! Aasta !! Sündmus |- | 1997 || PXI standardi ja PXISA asutamine (National Instruments) |- | 1998 || PXISA avaldab esimese ametliku PXI riistvara spetsifikatsiooni |- | 2005 || PXI Express (PXIe) – PCI Express tehnoloogia integreerimine |- | 2008+ || Hübriidpesade laialdane kasutuselevõtt; PCI Express Gen 2/3 tugi |- | 2020+ || PCI Express Gen 4 tugi, optiliste MXI-linkide areng |} == Süsteemi arhitektuur == [[File:Schematisch PXI.JPG|thumb|250px|PXI/PXI Express siini tööpõhimõtte skeem]] PXI süsteem koosneb kolmest põhilisest komponendist: '''korpus''', '''kontroller''' ja '''perifeersed moodulid'''.<ref name="ni_overview"/> === Korpus === [[File:PXI Chassis Frontansicht.jpg|thumb|300px|PXI korpuse eestvaade, näha on moodulite pesad ja ejektor-käepidemed]] Korpus on süsteemi selgroog, mis pakub mehaanilist kaitset, toiteallikat ja jahutust. See sisaldab ka '''tagasiini''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Backplane ''backplane'']), mis ühendab kõik moodulid kontrolleriga. PXI kasutab mehaaniliselt [https://en.wikipedia.org/wiki/Eurocard_(printed_circuit_board) '''Eurocard'''] standardit, mis on tööstuses tuntud oma vastupidavuse poolest. Erinevalt tavalisest lauaarvutist on PXI moodulid fikseeritud üla- ja alaservast ning varustatud spetsiaalsete ejektor-käepidemetega, mis tagavad töökindluse ka vibratsiooni ja lööke sisaldavates keskkondades.<ref name="pxisa_spec">{{cite web |url=https://www.pxisa.org/wp-content/uploads/2022/08/pxi-1-hardware-specification-rev-2-3.pdf |title=PXI Hardware Specification, Revision 2.3 |publisher=PXI Systems Alliance |aasta=2018 |kasutatud=02.05.2026 }}{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> * '''Mõõtmed:''' Valdav enamik PXI mooduleid on 3[https://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%BCstiku%C3%BChik U] kõrgusega (100 mm × 160 mm). 6U mooduleid kasutatakse harvemini, peamiselt keeruliste lülitusmaatriksite puhul.<ref name="pxisa_spec"/> * '''Pesade arv:''' korpused varieeruvad tavaliselt 4 kuni 18 pesani.<ref name="ni_overview"/> * '''Jahutus:''' PXI korpused on projekteeritud sundjahutusega, kus õhk liigub alt üles läbi moodulite. Standard nõuab tavaliselt vähemalt 25 W soojuse hajutamist pesa kohta.<ref name="pxisa_spec"/> === Kontroller === Kontroller toimib süsteemi ajuna ning võib olla sisseehitatud kontroller, mis on spetsiaalne moodul, millel töötab operatsioonisüsteem (nt Windows 10/11 või [https://et.wikipedia.org/wiki/Reaalaja_operatsioonis%C3%BCsteem Real-Time OS], nagu NI Linux Real-Time) või mis võib töötada ka ilma operatsioonisüsteemita, võimaldades kasutajal ise määrata käivitatava tarkvara. Sobib iseseisvaks tööks. Teine variant on kaugjuhtimiskontroller, mis võimaldab PXI-süsteemi juhtida laua-, tööjaama-, serveri- või sülearvuti kaudu, kasutades MXI (''Management eXtended Interface'') linki.<ref name="ni_overview"/> === Perifeersed moodulid === Kasutaja saab valida sadade erinevate moodulite vahel sõltuvalt rakendusest: * Andmehõivekaardid ([https://en.wikipedia.org/wiki/Data_acquisition DAQ] – ''Data Acquisition'') * Digitaalsed multimeetrid (DMM) * [https://et.wikipedia.org/wiki/Signaaligeneraator Signaaligeneraatorid] * [https://et.wikipedia.org/wiki/Spektrianal%C3%BCsaator RF-analüsaatorid] *''Switching''<ref name="pickering">{{cite web |url=https://www.pickeringtest.com/en-us/products/pxi/pxi-switching-modules |title=PXI Switching Solutions |publisher=Pickering Interfaces |kasutatud=02.05.2026}}</ref> * FPGA-põhised moodulid reaalajas signaalitöötluseks (nt NI FlexRIO seeria) === Tagasiin === [[File:PXI Backplane.jpg|thumb|300px|PXI tagasiin (backplane), kus on näha on andmesiinid, toiteliinid ja ajastusliinid]] PXI tagasiin on süsteemi elektriline selgroog. See sisaldab andmesiine, toiteliine (+3,3 V, +5 V, +12 V, −12 V) ning spetsiaalseid mõõtesignaale. Algne PXI kasutas 32- või 64-bitist paralleelset PCI siini. PXI Express asendas selle punktist-punkti jadaliidesel põhineva [[PCI Express]] siiniga.<ref name="pxisa_spec"/> == Ajastus ja sünkroniseerimine == Mõõtesüsteemides on kriitiline, et mitu seadet (nt andmehõivekaart ja signaaligeneraator) alustaksid tööd täpselt samal hetkel. PXI tagasiinil on sünkroonimiseks eraldi liinid:<ref name="ni_overview"/> === PXI_CLK10 === 10 MHz tugikell, mis jaotatakse kõikidele pesadele viitega alla 1 nanosekundi. Võimaldab erinevate moodulite faasinihke minimeerimist. === PXI Trigger Bus === Kaheksa paralleelset liini moodulitevaheliseks suhtluseks (nt „mõõtmine lõpetatud, järgmine võib alustada"). === PXI Star Trigger === Täht-topoloogiaga liin, kus signaal saadetakse kontrollpesast (pesa nr 2) otse igasse perifeersesse pessa eraldi. See elimineerib ahelreaktsiooni viited (''propagation delay''). === PXIe diferentsiaalsed trigerid === PXI Express lisas 100 MHz kella (PXI_CLK100) ja diferentsiaalsed trigerid (PXIe_DSTAR), mis on vastupidavamad elektromagnetilistele häiretele.<ref name="pxie_spec"/> == PXI Express (PXIe) == 2005. aastal toimunud üleminek PCI Express tehnoloogiale oli PXI platvormi jaoks määrava tähtsusega, kuna see suurendas ribalaiust kuni 180-kordselt, säilitades samal ajal tarkvaralise ühilduvuse varasemate süsteemidega.<ref name="pxie_spec"/> === Ühilduvus ja hübriidpesad === Üks PXI edu võtmeid on [https://et.wikipedia.org/wiki/Tagasi%C3%BChilduvus '''tagasiühilduvus''']. Paljud kaasaegsed korpused on varustatud hübriidpesadega, mis aktsepteerivad nii vanemaid PXI (PCI-põhiseid) mooduleid kui ka uusi PXIe (PCIe-põhiseid) mooduleid. Füüsiliselt on see lahendatud nii, et PXI Express pistikud ei kattu vanade PXI pistikutega samas pesas.<ref name="ni_pxi_standard"/> === Ribalaiuse võrdlus === {| class="wikitable" ! Omadus !! PXI !! PXI Express |- | Siini tüüp || Paralleelne PCI || Järjestikune PCI Express |- | Maksimaalne ribalaius || 133 MB/s (jagatud) || kuni 24 GB/s (süsteemi kohta) |- | Tugikell || 10 MHz || 10 MHz ja 100 MHz |- | Ühilduvus || Ainult PXI moodulid || PXIe + PXI (hübriidpesade kaudu) |} == Tarkvara arhitektuur == PXI kontseptsioon tugineb '''virtuaalsele instrumentatsioonile''' ehk seadmel endal puuduvad nupud ja ekraan. Kogu loogika ning kasutajaliides asuvad arvutis. See võimaldab kasutajal luua just vajaliku instrumendi, kombineerides tarkvaraliselt erinevate moodulite funktsionaalsused.<ref name="ni_overview"/> [https://en.wikipedia.org/wiki/Virtual_instrument_software_architecture '''VISA'''] (''Virtual Instrument Software Architecture'') on standardiseeritud I/O-liides (API), mis võimaldab instrumentidega suhelda sõltumata kasutatavast füüsilisest ühendusest (nt PXI, USB või GPIB), tagades tarkvara parema ülekantavuse erinevate platvormide vahel. [https://en.wikipedia.org/wiki/Instrument_driver '''IVI'''] (''Interchangeable Virtual Instruments'') on draiverite standard, mis võimaldab vahetada ühe tootja instrumendi teise tootja samaväärse instrumendi vastu ilma testimisprogrammi ümber kirjutamata. === Programmeerimiskeskkonnad === PXI süsteemidega kasutatakse kõige sagedamini järgmisi programmeerimiskeskkondi:<ref name="ni_overview"/> * [https://et.wikipedia.org/wiki/LabVIEW LabVIEW] – graafiline programmeerimiskeskkond, mis on PXI-ga tihedalt integreeritud * [https://en.wikipedia.org/wiki/C_Sharp_(programming_language) C#] / [[.NET]] * [[C]]/[[C++]] * [https://et.wikipedia.org/wiki/Python_(programmeerimiskeel) Python] === Multi-Chassis konfiguratsioonid === Eriti mahukate testisüsteemide puhul saab mitu korpust ühendada MXI-linkide abil üheks suureks mõõtesüsteemiks. Selline '''Multi-Chassis''' konfiguratsioon võimaldab suurendada pesade arvu sadade mooduliteni, kasutades ühtset tarkvara ja sünkroniseerimist läbi kogu süsteemi.<ref name="ni_overview"/> == Võrdlus teiste platvormidega == {| class="wikitable" ! Platvorm !! Ribalaius !! Sünkroniseerimine !! Modulaarsus !! Kasutusvaldkond |- | PXI / PXIe || Väga kõrge (kuni 24 GB/s) || Suurepärane (alla ns) || Kõrge || ATE, RF testimine, HIL |- | [https://en.wikipedia.org/wiki/LAN_eXtensions_for_Instrumentation LXI] (Ethernet) || Keskmine || Hea ([https://en.wikipedia.org/wiki/Precision_Time_Protocol IEEE 1588]) || Madal || Distantsmõõtmised |- | [[USB]] || Keskmine || Nõrk || Puudub || Lihtsad laborimõõtmised |- | [https://en.wikipedia.org/wiki/VME_eXtensions_for_Instrumentation VXI] || Madal || Hea || Keskmine || Vanemad sõjalised süsteemid |} == Rakendusvaldkonnad == PXI on laialdaselt kasutusel valdkondades, kus on vaja suurt täpsust, kiiret andmetöötlust ja korduvat automatiseeritud testimist. Süsteemi modulaarne ülesehitus ja täpne sünkroniseerimine teevad selle eriti sobivaks keerukate mõõte- ja testkeskkondade jaoks. === Lennundus ja kaitsetööstus === Lennunduses ja kaitsetööstuses kasutatakse PXI platvormi eelkõige missioonikriitiliste elektroonikasüsteemide testimiseks ja simuleerimiseks. Sinna kuulub: lennuki avioonikasüsteemide valideerimine, radar- ja sonarsüsteemide, satelliitside, navigatsioonisüsteemide ja elektroonilise sõjapidamise (EW) süsteemide simuleerimine. === Autotööstus === Autotööstused on PXI üks peamisi platforme, et [[ECU]] (''Engine Control Unit'') testida ja arendada. Samuti kasutatakse PXI süsteeme sageli [https://en.wikipedia.org/wiki/Hardware-in-the-loop_simulation HIL] (''Hardware-in-the-Loop'') simulatsioonides. === Pooljuhtide testimine === Pooljuhtide tööstuses kasutatakse PXI süsteeme Automated Test Equipment ([https://en.wikipedia.org/wiki/Automatic_test_equipment ATE]) lahenduste osana, kus nende ülesandeks on kiipide funktsionaalne ja elektriline testimine tootmisliinil. See hõlmab nii digitaal- kui analoogsignaalide mõõtmist, RF-komponentide testimist kui ka suuremahulist paralleelset testimist, kus samaaegselt kontrollitakse paljusid kiipe. PXI suur eelis selles valdkonnas on väga kõrge läbilaskevõime ning võimalus kombineerida erinevaid mõõteinstrumente ühte kompaktsesse süsteemi, mis vähendab oluliselt testimise aega ja tootmiskulusid. === Telekommunikatsioon === Telekommunikatsioonis kasutatakse PXI platvormi peamiselt uute traadita side standardite, näiteks 5G ja areneva 6G tehnoloogia arendamisel ning valideerimisel. == Eelised ja puudused == === Eelised === PXI peamine eelis traditsiooniliste eraldiseisvate instrumentide ees on andmeedastuskiirus. Võrreldes USB või [[GPIB]] liidestega on PXIe teoreetiline läbilaskevõime kuni sadades gigabaitides sekundis, mis on oluline näiteks laiaribaliste RF-signaalide reaalajas salvestamisel. Täpne sünkroniseerimine eristab PXI-d paljudest konkurentidest. Ühine 10 MHz tugikell ja täht-topoloogiaga trigerliin võimaldavad joondada eri moodulite mõõtmisi alla nanosekundilise täpsusega. Modulaarne ülesehitus tähendab, et süsteemi saab laiendada või ümber konfigureerida üksikuid mooduleid vahetades, ilma et peaks kogu seadmestiku välja vahetama. Kuna PXISA standardid tagavad eri tootjate komponentide ühilduvuse, ei ole kasutaja seotud ühe tarnijaga.<ref name="pxisa_spec"/> === Puudused === Suurim praktiline takistus PXI kasutuselevõtul on alginvesteeringu maksumus. Korpuse, kontrolleri ja vajalike moodulite soetamine on oluliselt kallim kui samaväärsete lauainstrumentide ostmine, mistõttu on PXI eelkõige tootmis- ja teaduslaborite platvorm. Kasutamise keerukus võib samuti osutuda probleemiks. Kuna seadmel puuduvad ekraan ja nupud, eeldab süsteemi käivitamine tarkvara seadistamist ja instrumentidraiverite konfigureerimist, mis nõuab kasutajalt tehnilist tausta. == Tulevikusuunad == PXI platvormi areng on tihedalt seotud PCI Express standardi ja pooljuhttehnoloogia üldise arenguga. '''PCI Express Gen 4 ja Gen 5''' tugi on järgmine samm ribalaiuse suurendamisel. PCI Express Gen 4 kahekordistab Gen 3 läbilaskevõime 16 GT/s-ni, Gen 5 aga 32 GT/s-ni ühenduse kohta. PXIe süsteemides tähendab see potentsiaalselt kuni 64 GB/s mooduli kohta, mis on oluline eelkõige RF-signaali salvestamiseks ja taasesitamiseks reaalajas.<ref>{{cite web |url=https://www.pxisa.org |title=PXI Systems Alliance |kasutatud=02.05.2026}}</ref> '''Optiliste MXI-linkide''' arendamine lahendab praeguse kaabelduse piirangud. Traditsiooniline MXI-kaabel on praktilistel põhjustel piiratud mõne meetriga, optilised alternatiivid võimaldaksid kontrolleri ja korpuse vahelist kaugust suurendada sadade meetrite või isegi kilomeetrini, mis avab uusi võimalusi hajutatud testsüsteemide ehitamisel. '''FPGA-põhiste moodulite''' roll kasvab jätkuvalt. Üha keerukamad signaaltöötlusülesanded nagu näiteks 5G/6G protokollide reaalajas dekodeerimine või radarsignaalide töötlemine nõuavad paindlikku riistvara, mida FPGA-moodulid (nt NI FlexRIO seeria) pakuvad. == Viited == <references/> [[Kategooria:Arvutisiinid]] [[Kategooria:Riistvara]] 8nvsqauxqihq4b3ar8vdgo5j87jt0yt Jumala Armee 0 713024 7228497 7199115 2026-09-04T11:16:25Z Koidutar 212587 7228497 wikitext text/x-wiki {{Infokast organisatsioon | nimi = Jumala Armee | omakeelne_nimi = Army of God | pilt = [[File:Donald Spitz holds Army of God Banner.jpg|frameless|250px]] | asutatud = 1982 | pildisuurus = | pildiallkiri = Jumala armee liige [[Donald Spitz]] hoidmas rühmituse lippu | lühend = AOG | tüüp = [[terrorism|terroristlik organisatsioon]] | piirkond = {{Lippriik|USA|nimi=USA}} }} '''Jumala Armee''' ([[inglise keel]]es ''Army of God ehk AOG'') on [[Kristlik terrorism|kristlik terrorismirühmitus]], mis tegutseb [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]]. Organisatsioon asutati 1982. aastal ja selle peamine eesmärk on olnud [[abordikliinik]]ute ründamine.<ref name="terrorist">{{Netiviide |pealkiri=Terrorist Organization Profile - START - National Consortium for the Study of Terrorism and Responses to Terrorism |url=http://www.start.umd.edu/start/data_collections/tops/terrorist_organization_profile.asp?id=28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120623065521/http://www.start.umd.edu/start/data_collections/tops/terrorist_organization_profile.asp?id=28 |arhiivimisaeg=2012-06-23 |vaadatud=2026-04-12 |väljaanne=www.start.umd.edu}}</ref> [[Ameerika Ühendriikide Justiitsministeerium]]i kohaselt on organisatsioon maaalune ja aktiivne. Organisatsioon on enamjaolt struktuurita ning rühmituse teke on ebaselge.''<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Evans |eesnimi=Maj Mike |kuupäev=12. aprill 2026 |pealkiri=The Army of God and militant islamsits: potential BFFs? |url=https://apps.dtic.mil/sti/pdfs/AD1020268.pdf |lehekülg=4}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Wayback Machine |url=http://chrestomathy.cofc.edu/documents/vol2/altum.pdf |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170830000751/http://chrestomathy.cofc.edu/documents/vol2/altum.pdf |arhiivimisaeg=2017-08-30 |vaadatud=2026-04-12 |väljaanne=chrestomathy.cofc.edu}}</ref><ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Balleck |eesnimi=Barry J. |url=https://books.google.ee/books?id=jBPHEAAAQBAJ&dq=%22army+of+god%22+%22christian+terrorist%22&pg=PA35&redir_esc=y#v=onepage&q=%22army%20of%20god%22%20%22christian%20terrorist%22&f=false |pealkiri=Hate Groups and Extremist Organizations in America: An Encyclopedia |kuupäev=2019-07-08 |kirjastus=Bloomsbury Publishing USA |isbn=978-1-4408-5751-5 |keel=en}}</ref>'' == Kuritegevus == AOG kuriteod on üldiselt toime pandud üksikisikute poolt. Rühmituses on teiste [[Paremäärmuslike organisatsioonide loend|paremäärmuslike organisatsioonidega]] võrreldes koostöö puudulik. == Käsiraamat == Jumala Armee [[käsiraamat]] oli käest kätte levinud juba enne 1980. aastataid, väidetavalt üle kogu USA. Raamat koosneb kaheksast peatükist ja on kirjutatud tegevuskavana, mis juhendab inimesi aborditeenuste pakkujate, abordiga seotud isikute ja asukohtade vastu vägivaldselt käituma. Käsiraamatu autor ei ole teada.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Army of God Manual Page 1 |url=https://old.armyofgod.com/AOGsel1.html |vaadatud=2026-04-22 |väljaanne=old.armyofgod.com}}</ref><ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Army of god - united states |url=https://et.hisour.com/data/army_of_god_united_states/ |vaadatud=22.04.2026 }}{{Kõdulink|aeg=juuni 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> ''Neljas, viies ja kuues peatükk ("99 salajast viisi, kuidas aborti peatada") on USA seaduste pärast veebileheküljelt maha võetud.'' ==== 1. Peatükk ==== Esimene peatükk koosneb eessõnast, mis kirjeldab raamatu eesmärki ja järgnevast pühendusest:<ref name=":0" /><blockquote>'''''TO the One Who said, "Suffer the little children to come unto me."''''' '''''TO the unwed Mother of the most unplanned pregnancy''''' '''''(humanly speaking) in all of history.''''' '''''TO the victims and casualties of the World War.''''' '''''TO the rescuers worldwide who would obey God rather than men.''''' '''''TO the Army of God P.O.W.'s and M.I.A.'s who destroyed the altars of Baal.''''' '''''TO the sidewalk counselors who have the hardest job of all.'''''</blockquote> ==== 2. Peatükk ==== Teine peatükk sisaldab toimetaja kiitvat kaassõna raamatu väljaannete leviku üle ja isiklikke tänusõnu.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Army of God Manual Page 2 |url=https://old.armyofgod.com/AOGsel2.html |vaadatud=2026-04-24 |väljaanne=old.armyofgod.com}}</ref> ==== 3. Peatükk ==== Kolmas Peatükk on esimene sisukas jaguneb omakorda kolmeks osaks: # ''The beginnings;'' # ''The remnant;'' # ''Loose Lips Sink Ships ... or ... Don't Trust Anybody.'' ''The beginnings'' püstitab, et abort on 'uus [[holokaust]]' ja et rahulik elupooldamine pole alati ainus 'õige viis'. The beginnings samuti mainib salajast [[Aktivism|aktivismi]], millest räägitakse pikemalt teises osas. ''The remnant'' soovitab elupooldavatel inimestel oma vaateid peita ka kirikus. ''The remnant'' või ''Termite'' on käsiraamatu kohaselt inimene, kes on enamusest sotsiaalselt isoleeritud (oma vaadete pärast). Sõna remnant võeti [[Pühakiri|pühakirjast]]. 3. osa laidab keskmise ameeriklasest kristlase erapooletust abordi teemal. Autor palub kuulekatel kristlastel toetada rasedus- ja sünnitusabi organisatsioone või soetada endale 'salamaterjale' oma tavalise rahalise kirikutoetuse asemel.<ref name=":2">{{Netiviide |pealkiri=Army of God Manual page 3 |url=https://old.armyofgod.com/AOGsel3.html |vaadatud=2026-04-24 |väljaanne=old.armyofgod.com}}</ref> ==== 7. Peatükk ==== Seitsmes peatükk ehk epiloog kirjutati 1992. aasta Novembris. Peatüki alguses mainitakse, et sellel ajal toimunud mõrv oli esimene, mis nende organisatsiooni nimele pandi. Peatükk kuulutab, et lääne tsivilisatsioon on langenud ja et Jumal nõuab, et see, kelle verd on mees valanud [sellel juhul loote verd läbi abordi], selle mehe enda verd valab teine.<ref name=":3">{{Netiviide |pealkiri=Army of God Manual Chapter 7 - Epilog |url=https://old.armyofgod.com/AOGsel7.html |vaadatud=2026-04-24 |väljaanne=old.armyofgod.com}}</ref> ==== 8. Peatükk ==== Kaheksas peatükk on intervjuu koos 'Ameerika holokaustivastase organisatsiooni' (AOG) juhiga. Intervjuu käigus avaldab AOG juht soovi abordi kasutusvõimalused põranda alla viia, peamiselt läbi kliinikute pommitamise- ja teenuseväljastajate käte maha raiumisega.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Army of God Manual - Chapter 8 |url=https://old.armyofgod.com/AOGsel8.html |vaadatud=2026-04-24 |väljaanne=old.armyofgod.com}}</ref> ==== Muu ==== Kõik teadaolevad peatükid (peale teise) sisaldavad järgnevaid salme ning pilte 'tapetud' (aborditud) loodetest.<ref name=":3" /><ref name=":2" /><ref name=":1" /> * ''[https://www.piibel.net/?q=1Ms%209%3A6 Moosese 9:6;]'' * [https://piibel.net/Hb-12.html ''Heebrealastele 12:29;''] * ''[https://piibel.net/4Ms-35.html 4. Moosese 35:33.]'' == Dokumentaalfilm == 2000. aastal avaldati [[Ameerika Ühendriigid|Ameerikas]] film "Soldiers in the Army of God" ("Sõdurid Jumala Armees"). Film keskendub AOG liikumisele ja sellega seotud isikutele. Režissööriks on [[Marc Levin]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Soldiers in the Army of God |url=https://www.fullframefest.org/film/soldiers-in-the-army-of-god/ |vaadatud=2026-04-24 |väljaanne=Full Frame Documentary Film Festival |keel=en-US}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Soldiers in the Army of God |url=https://www.blowbackproductions.com/soldiers-in-the-army-of-god |vaadatud=2026-04-24 |väljaanne=Blowback Productions |keel=en-US}}</ref> == Seotud isikud == * [[Don Benny Anderson]]; * [[Michael Bray]]; * [[Neal Horsley]]; * [[James C. Kopp]]; * [[Eric Robert Rudolph]]; * [[Shelley Shannon]]; * [[Donald Spitz]]; * [[Clayton Lee Waagner]].<ref name="terrorist" /> == Viited == [[Kategooria:Terrorirühmitused]] sjlgegfijmpvrn5wtc3e88a4cijl9jf 7228500 7228497 2026-09-04T11:19:03Z Koidutar 212587 7228500 wikitext text/x-wiki {{Infokast organisatsioon | nimi = Jumala Armee | omakeelne_nimi = Army of God | pilt = [[File:Donald Spitz holds Army of God Banner.jpg|frameless|250px]] | asutatud = 1982 | pildisuurus = | pildiallkiri = Jumala armee liige [[Donald Spitz]] hoidmas rühmituse lippu | lühend = AOG | tüüp = [[terrorism|terroristlik organisatsioon]] | piirkond = {{Lippriik|USA|nimi=USA}} }} '''Jumala Armee''' ([[inglise keel]]es ''Army of God ehk AOG'') on [[Kristlik terrorism|kristlik terrorismirühmitus]], mis tegutseb [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]]. Organisatsioon asutati 1982. aastal ja selle peamine eesmärk on olnud [[abordikliinik]]ute ründamine.<ref name="terrorist">{{Netiviide |pealkiri=Terrorist Organization Profile - START - National Consortium for the Study of Terrorism and Responses to Terrorism |url=http://www.start.umd.edu/start/data_collections/tops/terrorist_organization_profile.asp?id=28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120623065521/http://www.start.umd.edu/start/data_collections/tops/terrorist_organization_profile.asp?id=28 |arhiivimisaeg=2012-06-23 |vaadatud=2026-04-12 |väljaanne=www.start.umd.edu}}</ref> [[Ameerika Ühendriikide Justiitsministeerium]]i kohaselt on organisatsioon maaalune ja aktiivne. Organisatsioon on enamjaolt struktuurita ning rühmituse teke on ebaselge.''<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Evans |eesnimi=Maj Mike |kuupäev=12. aprill 2026 |pealkiri=The Army of God and militant islamsits: potential BFFs? |url=https://apps.dtic.mil/sti/pdfs/AD1020268.pdf |lehekülg=4}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Wayback Machine |url=http://chrestomathy.cofc.edu/documents/vol2/altum.pdf |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170830000751/http://chrestomathy.cofc.edu/documents/vol2/altum.pdf |arhiivimisaeg=2017-08-30 |vaadatud=2026-04-12 |väljaanne=chrestomathy.cofc.edu}}</ref><ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Balleck |eesnimi=Barry J. |url=https://books.google.ee/books?id=jBPHEAAAQBAJ&dq=%22army+of+god%22+%22christian+terrorist%22&pg=PA35&redir_esc=y#v=onepage&q=%22army%20of%20god%22%20%22christian%20terrorist%22&f=false |pealkiri=Hate Groups and Extremist Organizations in America: An Encyclopedia |kuupäev=2019-07-08 |kirjastus=Bloomsbury Publishing USA |isbn=978-1-4408-5751-5 |keel=en}}</ref>'' == Kuritegevus == AOG kuriteod on üldiselt toime pandud üksikisikute poolt. Rühmituses on teiste [[Paremäärmuslike organisatsioonide loend|paremäärmuslike organisatsioonidega]] võrreldes koostöö puudulik.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Bowman-Grieve |eesnimi=Lorraine |pealkiri=Anti-abortion extremism online |url=https://firstmonday.org/ojs/index.php/fm/article/view/2679/2352 |vaadatud=4. septembril 2026}}</ref> == Käsiraamat == Jumala Armee [[käsiraamat]] oli käest kätte levinud juba enne 1980. aastataid, väidetavalt üle kogu USA. Raamat koosneb kaheksast peatükist ja on kirjutatud tegevuskavana, mis juhendab inimesi aborditeenuste pakkujate, abordiga seotud isikute ja asukohtade vastu vägivaldselt käituma. Käsiraamatu autor ei ole teada.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Army of God Manual Page 1 |url=https://old.armyofgod.com/AOGsel1.html |vaadatud=2026-04-22 |väljaanne=old.armyofgod.com}}</ref><ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Army of god - united states |url=https://et.hisour.com/data/army_of_god_united_states/ |vaadatud=22.04.2026 }}{{Kõdulink|aeg=juuni 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> ''Neljas, viies ja kuues peatükk ("99 salajast viisi, kuidas aborti peatada") on USA seaduste pärast veebileheküljelt maha võetud.'' ==== 1. Peatükk ==== Esimene peatükk koosneb eessõnast, mis kirjeldab raamatu eesmärki ja järgnevast pühendusest:<ref name=":0" /><blockquote>'''''TO the One Who said, "Suffer the little children to come unto me."''''' '''''TO the unwed Mother of the most unplanned pregnancy''''' '''''(humanly speaking) in all of history.''''' '''''TO the victims and casualties of the World War.''''' '''''TO the rescuers worldwide who would obey God rather than men.''''' '''''TO the Army of God P.O.W.'s and M.I.A.'s who destroyed the altars of Baal.''''' '''''TO the sidewalk counselors who have the hardest job of all.'''''</blockquote> ==== 2. Peatükk ==== Teine peatükk sisaldab toimetaja kiitvat kaassõna raamatu väljaannete leviku üle ja isiklikke tänusõnu.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Army of God Manual Page 2 |url=https://old.armyofgod.com/AOGsel2.html |vaadatud=2026-04-24 |väljaanne=old.armyofgod.com}}</ref> ==== 3. Peatükk ==== Kolmas Peatükk on esimene sisukas jaguneb omakorda kolmeks osaks: # ''The beginnings;'' # ''The remnant;'' # ''Loose Lips Sink Ships ... or ... Don't Trust Anybody.'' ''The beginnings'' püstitab, et abort on 'uus [[holokaust]]' ja et rahulik elupooldamine pole alati ainus 'õige viis'. The beginnings samuti mainib salajast [[Aktivism|aktivismi]], millest räägitakse pikemalt teises osas. ''The remnant'' soovitab elupooldavatel inimestel oma vaateid peita ka kirikus. ''The remnant'' või ''Termite'' on käsiraamatu kohaselt inimene, kes on enamusest sotsiaalselt isoleeritud (oma vaadete pärast). Sõna remnant võeti [[Pühakiri|pühakirjast]]. 3. osa laidab keskmise ameeriklasest kristlase erapooletust abordi teemal. Autor palub kuulekatel kristlastel toetada rasedus- ja sünnitusabi organisatsioone või soetada endale 'salamaterjale' oma tavalise rahalise kirikutoetuse asemel.<ref name=":2">{{Netiviide |pealkiri=Army of God Manual page 3 |url=https://old.armyofgod.com/AOGsel3.html |vaadatud=2026-04-24 |väljaanne=old.armyofgod.com}}</ref> ==== 7. Peatükk ==== Seitsmes peatükk ehk epiloog kirjutati 1992. aasta Novembris. Peatüki alguses mainitakse, et sellel ajal toimunud mõrv oli esimene, mis nende organisatsiooni nimele pandi. Peatükk kuulutab, et lääne tsivilisatsioon on langenud ja et Jumal nõuab, et see, kelle verd on mees valanud [sellel juhul loote verd läbi abordi], selle mehe enda verd valab teine.<ref name=":3">{{Netiviide |pealkiri=Army of God Manual Chapter 7 - Epilog |url=https://old.armyofgod.com/AOGsel7.html |vaadatud=2026-04-24 |väljaanne=old.armyofgod.com}}</ref> ==== 8. Peatükk ==== Kaheksas peatükk on intervjuu koos 'Ameerika holokaustivastase organisatsiooni' (AOG) juhiga. Intervjuu käigus avaldab AOG juht soovi abordi kasutusvõimalused põranda alla viia, peamiselt läbi kliinikute pommitamise- ja teenuseväljastajate käte maha raiumisega.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Army of God Manual - Chapter 8 |url=https://old.armyofgod.com/AOGsel8.html |vaadatud=2026-04-24 |väljaanne=old.armyofgod.com}}</ref> ==== Muu ==== Kõik teadaolevad peatükid (peale teise) sisaldavad järgnevaid salme ning pilte 'tapetud' (aborditud) loodetest.<ref name=":3" /><ref name=":2" /><ref name=":1" /> * ''[https://www.piibel.net/?q=1Ms%209%3A6 Moosese 9:6;]'' * [https://piibel.net/Hb-12.html ''Heebrealastele 12:29;''] * ''[https://piibel.net/4Ms-35.html 4. Moosese 35:33.]'' == Dokumentaalfilm == 2000. aastal avaldati [[Ameerika Ühendriigid|Ameerikas]] film "Soldiers in the Army of God" ("Sõdurid Jumala Armees"). Film keskendub AOG liikumisele ja sellega seotud isikutele. Režissööriks on [[Marc Levin]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Soldiers in the Army of God |url=https://www.fullframefest.org/film/soldiers-in-the-army-of-god/ |vaadatud=2026-04-24 |väljaanne=Full Frame Documentary Film Festival |keel=en-US}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Soldiers in the Army of God |url=https://www.blowbackproductions.com/soldiers-in-the-army-of-god |vaadatud=2026-04-24 |väljaanne=Blowback Productions |keel=en-US}}</ref> == Seotud isikud == * [[Don Benny Anderson]]; * [[Michael Bray]]; * [[Neal Horsley]]; * [[James C. Kopp]]; * [[Eric Robert Rudolph]]; * [[Shelley Shannon]]; * [[Donald Spitz]]; * [[Clayton Lee Waagner]].<ref name="terrorist" /> == Viited == [[Kategooria:Terrorirühmitused]] 9djljinq1ywvmswla4qd86lol59g4d6 Kasutaja:Koidutar 2 713640 7228454 7218522 2026-09-04T10:08:24Z Koidutar 212587 7228454 wikitext text/x-wiki [[Fail:MHV MB T80 World Record Car 1939.jpg|pisi|Mercedez-Benz T80]] Mind huvitab ajalugu, geneetika, poliitiline filosoofia, füüsika, kultuurid, keeleteadus jms. {{#babel:et|en|it-3|ru-2}} == Tegemised == {| class="wikitable" |+ !Tegelen !Lähitulevikus (redigeerimine) !Lähitulevikus (uus lehekülg) |- |[[Korjaki keel]] |[[Etnofuturism]] |[[Tifinagi kiri]] |- |[[Benito Mussolini]] |[[Ersa keel]] |[[Salò vabariik]] |- |[[Jumala Armee|Jumala armee]] |[[Hearts of Iron IV]] |[[Rödvužpasid]] |- |[[Strasserism]] |[[Bashshār al-Asad]] |[[Molodtsovi tähestik]] |- |[[Istrioti keel]] |[[Benito Mussolini]] |[[Keelte loend emakeelena kõnelejate arvu järgi|Keelte loend]] |- |[[Ainu keel]] |[[Töötähik]] |[[Keelepuhtus inglise keeles]] |- |[[Clavicular]] |[[Berberid]] |[[Inimfenotüübid]] |- |[[Looksmaxxing]] |[[Mall:Keeled]] |[[Rooma pommitamine]] |- |[[Agrarism]] |[[A7V]] |[[Itaalia fašistlik suurnõukogu]] |- |[[Friisid]] |[[Itaalia keel]] |[[Vanapermi keel|Vanakomi keel]]/[[Vanapermi keel]] |} == Tulevikus == {| class="wikitable" |+ !Luua (1. kl) !Redigeerida (1. kl) !Luua (2. kl) |- |[[Marss Roomale]] |[[:Kategooria:Kasutajalehekülgede keeleoskuse mallid|Keeleoskuse mallid]] |[[muromi keel]] |- |[[Mercedez-Benz T80]] |[[Benito Mussolini]] |[[Valgevene demokraatlik vastupanuliikumine|Valgevene vastupanuliikumine]] |- |[[Neenetsi põlisusk]] |[[Oksitaani keel]] |[[juguurid]] |- |[[PSL-skaala]] |[[Inglise keel]] |[[friisi rahvariided]] |- |[[Mall:Rahvus]] |[[Tuareegid]] |[[Trastevere]] |- |[[Mall:Kiri]] |[[Azawad]] |[[tengrism]] |- |[[Istituto Luce]] |[[Turgi rahvad]] |[[Shelley Shannon]] |- |[[Kabiilid]] |[[Valgevene keel]] |[[soome-saami keeled]] |- |[[Ahnenerbe]] |[[Jazva murre]] |[[soome-permi keeled]] |- |[[Lääneromaani keeled]] |[[Idioot (Dostojevski)]] |[[Kolmas Kreeka Vabariik]] |- |[[Valgevene Rahvavabariigi lipp]] |[[Ründebrigaad Azov]] |[[neoliitikumi kreeka]] |- |[[Turkoloogia]] |[[Idaslaavi keeled]] |[[Hotel Campo Imperatore]] |- |[[Keelerühm]] |[[Metseenlus]] |[[merja keel]] |- |[[Tamga]] |[[Udmurdid]] |[[muinaskarjala keel]] |} == Lõpetatud == {| class="wikitable" |+ !Lõpetatud !Üle vaadata !Üle vaadata pärast materjalide saamist |- |[[Põld (film)]] |[[Gino Boccasile]] (lisada infokast) |[[sirtja]] |- |[[Rachele Mussolini|Rachele Guidi]] |[[Vanapermi kiri]] (pärast kirjamalli loomist) | |- |[[Operatsioon Tamm]] |[[Setu keel]] (pärast uurali keelte malli korrigeerimist) | |- |[[Donald Spitz]] | | |- |[[Petri Kallio]] | | |} 2dt38u6d2efw42p48goqja98qlblwf7 7228455 7228454 2026-09-04T10:10:24Z Koidutar 212587 7228455 wikitext text/x-wiki [[Fail:MHV MB T80 World Record Car 1939.jpg|pisi|Mercedez-Benz T80]] Mind huvitab ajalugu, geneetika, poliitiline filosoofia, füüsika, kultuurid, keeleteadus jms. <div style="float: right; clear: right; width: 250px;"> {{User et}} {{User en}} {{User it-3}} {{User ru-2}} </div> == Tegemised == {| class="wikitable" |+ !Tegelen !Lähitulevikus (redigeerimine) !Lähitulevikus (uus lehekülg) |- |[[Korjaki keel]] |[[Etnofuturism]] |[[Tifinagi kiri]] |- |[[Benito Mussolini]] |[[Ersa keel]] |[[Salò vabariik]] |- |[[Jumala Armee|Jumala armee]] |[[Hearts of Iron IV]] |[[Rödvužpasid]] |- |[[Strasserism]] |[[Bashshār al-Asad]] |[[Molodtsovi tähestik]] |- |[[Istrioti keel]] |[[Benito Mussolini]] |[[Keelte loend emakeelena kõnelejate arvu järgi|Keelte loend]] |- |[[Ainu keel]] |[[Töötähik]] |[[Keelepuhtus inglise keeles]] |- |[[Clavicular]] |[[Berberid]] |[[Inimfenotüübid]] |- |[[Looksmaxxing]] |[[Mall:Keeled]] |[[Rooma pommitamine]] |- |[[Agrarism]] |[[A7V]] |[[Itaalia fašistlik suurnõukogu]] |- |[[Friisid]] |[[Itaalia keel]] |[[Vanapermi keel|Vanakomi keel]]/[[Vanapermi keel]] |} == Tulevikus == {| class="wikitable" |+ !Luua (1. kl) !Redigeerida (1. kl) !Luua (2. kl) |- |[[Marss Roomale]] |[[:Kategooria:Kasutajalehekülgede keeleoskuse mallid|Keeleoskuse mallid]] |[[muromi keel]] |- |[[Mercedez-Benz T80]] |[[Benito Mussolini]] |[[Valgevene demokraatlik vastupanuliikumine|Valgevene vastupanuliikumine]] |- |[[Neenetsi põlisusk]] |[[Oksitaani keel]] |[[juguurid]] |- |[[PSL-skaala]] |[[Inglise keel]] |[[friisi rahvariided]] |- |[[Mall:Rahvus]] |[[Tuareegid]] |[[Trastevere]] |- |[[Mall:Kiri]] |[[Azawad]] |[[tengrism]] |- |[[Istituto Luce]] |[[Turgi rahvad]] |[[Shelley Shannon]] |- |[[Kabiilid]] |[[Valgevene keel]] |[[soome-saami keeled]] |- |[[Ahnenerbe]] |[[Jazva murre]] |[[soome-permi keeled]] |- |[[Lääneromaani keeled]] |[[Idioot (Dostojevski)]] |[[Kolmas Kreeka Vabariik]] |- |[[Valgevene Rahvavabariigi lipp]] |[[Ründebrigaad Azov]] |[[neoliitikumi kreeka]] |- |[[Turkoloogia]] |[[Idaslaavi keeled]] |[[Hotel Campo Imperatore]] |- |[[Keelerühm]] |[[Metseenlus]] |[[merja keel]] |- |[[Tamga]] |[[Udmurdid]] |[[muinaskarjala keel]] |} == Lõpetatud == {| class="wikitable" |+ !Lõpetatud !Üle vaadata !Üle vaadata pärast materjalide saamist |- |[[Põld (film)]] |[[Gino Boccasile]] (lisada infokast) |[[sirtja]] |- |[[Rachele Mussolini|Rachele Guidi]] |[[Vanapermi kiri]] (pärast kirjamalli loomist) | |- |[[Operatsioon Tamm]] |[[Setu keel]] (pärast uurali keelte malli korrigeerimist) | |- |[[Donald Spitz]] | | |- |[[Petri Kallio]] | | |} ryu6bfyigl53ks6y8dasgj6gmxu0gbs 7228486 7228455 2026-09-04T10:44:01Z Koidutar 212587 7228486 wikitext text/x-wiki [[Fail:MHV MB T80 World Record Car 1939.jpg|pisi|Mercedez-Benz T80]] Mind huvitab ajalugu, geneetika, poliitiline filosoofia, füüsika, kultuurid, keeleteadus jms. {| border="1" cellpadding="2" cellspacing="0" style="float:right; border-collapse:collapse" | {{user et}} |- | {{user en}} |- | {{user it-3}} |- | {{user ru-2}} |- |{{Vikipeedias alates|aasta=2025|kuu=10|päev=15}} |} == Tegemised == {| class="wikitable" |+ !Tegelen !Lähitulevikus (redigeerimine) !Lähitulevikus (uus lehekülg) |- |[[Korjaki keel]] |[[Etnofuturism]] |[[Tifinagi kiri]] |- |[[Benito Mussolini]] |[[Ersa keel]] |[[Salò vabariik]] |- |[[Jumala Armee|Jumala armee]] |[[Hearts of Iron IV]] |[[Rödvužpasid]] |- |[[Strasserism]] |[[Bashshār al-Asad]] |[[Molodtsovi tähestik]] |- |[[Istrioti keel]] |[[Benito Mussolini]] |[[Keelte loend emakeelena kõnelejate arvu järgi|Keelte loend]] |- |[[Ainu keel]] |[[Töötähik]] |[[Keelepuhtus inglise keeles]] |- |[[Clavicular]] |[[Berberid]] |[[Inimfenotüübid]] |- |[[Looksmaxxing]] |[[Mall:Keeled]] |[[Rooma pommitamine]] |- |[[Agrarism]] |[[A7V]] |[[Itaalia fašistlik suurnõukogu]] |- |[[Friisid]] |[[Itaalia keel]] |[[Vanapermi keel|Vanakomi keel]]/[[Vanapermi keel]] |} == Tulevikus == {| class="wikitable" |+ !Luua (1. kl) !Redigeerida (1. kl) !Luua (2. kl) |- |[[Marss Roomale]] |[[:Kategooria:Kasutajalehekülgede keeleoskuse mallid|Keeleoskuse mallid]] |[[muromi keel]] |- |[[Mercedez-Benz T80]] |[[Benito Mussolini]] |[[Valgevene demokraatlik vastupanuliikumine|Valgevene vastupanuliikumine]] |- |[[Neenetsi põlisusk]] |[[Oksitaani keel]] |[[juguurid]] |- |[[PSL-skaala]] |[[Inglise keel]] |[[friisi rahvariided]] |- |[[Mall:Rahvus]] |[[Tuareegid]] |[[Trastevere]] |- |[[Mall:Kiri]] |[[Azawad]] |[[tengrism]] |- |[[Istituto Luce]] |[[Turgi rahvad]] |[[Shelley Shannon]] |- |[[Kabiilid]] |[[Valgevene keel]] |[[soome-saami keeled]] |- |[[Ahnenerbe]] |[[Jazva murre]] |[[soome-permi keeled]] |- |[[Lääneromaani keeled]] |[[Idioot (Dostojevski)]] |[[Kolmas Kreeka Vabariik]] |- |[[Valgevene Rahvavabariigi lipp]] |[[Ründebrigaad Azov]] |[[neoliitikumi kreeka]] |- |[[Turkoloogia]] |[[Idaslaavi keeled]] |[[Hotel Campo Imperatore]] |- |[[Keelerühm]] |[[Metseenlus]] |[[merja keel]] |- |[[Tamga]] |[[Udmurdid]] |[[muinaskarjala keel]] |} == Lõpetatud == {| class="wikitable" |+ !Lõpetatud !Üle vaadata !Üle vaadata pärast materjalide saamist |- |[[Põld (film)]] |[[Gino Boccasile]] (lisada infokast) |[[sirtja]] |- |[[Rachele Mussolini|Rachele Guidi]] |[[Vanapermi kiri]] (pärast kirjamalli loomist) | |- |[[Operatsioon Tamm]] |[[Setu keel]] (pärast uurali keelte malli korrigeerimist) | |- |[[Donald Spitz]] | | |- |[[Petri Kallio]] | | |} 5y89iiimsg6iu1zkkdihsr1nkiiom1i 7228487 7228486 2026-09-04T10:44:49Z Koidutar 212587 Eemaldatud muudatus [[Special:Diff/7228486|7228486]], mille tegi [[Special:Contributions/Koidutar|Koidutar]] ([[User talk:Koidutar|arutelu]]) 7228487 wikitext text/x-wiki [[Fail:MHV MB T80 World Record Car 1939.jpg|pisi|Mercedez-Benz T80]] Mind huvitab ajalugu, geneetika, poliitiline filosoofia, füüsika, kultuurid, keeleteadus jms. <div style="float: right; clear: right; width: 250px;"> {{User et}} {{User en}} {{User it-3}} {{User ru-2}} </div> == Tegemised == {| class="wikitable" |+ !Tegelen !Lähitulevikus (redigeerimine) !Lähitulevikus (uus lehekülg) |- |[[Korjaki keel]] |[[Etnofuturism]] |[[Tifinagi kiri]] |- |[[Benito Mussolini]] |[[Ersa keel]] |[[Salò vabariik]] |- |[[Jumala Armee|Jumala armee]] |[[Hearts of Iron IV]] |[[Rödvužpasid]] |- |[[Strasserism]] |[[Bashshār al-Asad]] |[[Molodtsovi tähestik]] |- |[[Istrioti keel]] |[[Benito Mussolini]] |[[Keelte loend emakeelena kõnelejate arvu järgi|Keelte loend]] |- |[[Ainu keel]] |[[Töötähik]] |[[Keelepuhtus inglise keeles]] |- |[[Clavicular]] |[[Berberid]] |[[Inimfenotüübid]] |- |[[Looksmaxxing]] |[[Mall:Keeled]] |[[Rooma pommitamine]] |- |[[Agrarism]] |[[A7V]] |[[Itaalia fašistlik suurnõukogu]] |- |[[Friisid]] |[[Itaalia keel]] |[[Vanapermi keel|Vanakomi keel]]/[[Vanapermi keel]] |} == Tulevikus == {| class="wikitable" |+ !Luua (1. kl) !Redigeerida (1. kl) !Luua (2. kl) |- |[[Marss Roomale]] |[[:Kategooria:Kasutajalehekülgede keeleoskuse mallid|Keeleoskuse mallid]] |[[muromi keel]] |- |[[Mercedez-Benz T80]] |[[Benito Mussolini]] |[[Valgevene demokraatlik vastupanuliikumine|Valgevene vastupanuliikumine]] |- |[[Neenetsi põlisusk]] |[[Oksitaani keel]] |[[juguurid]] |- |[[PSL-skaala]] |[[Inglise keel]] |[[friisi rahvariided]] |- |[[Mall:Rahvus]] |[[Tuareegid]] |[[Trastevere]] |- |[[Mall:Kiri]] |[[Azawad]] |[[tengrism]] |- |[[Istituto Luce]] |[[Turgi rahvad]] |[[Shelley Shannon]] |- |[[Kabiilid]] |[[Valgevene keel]] |[[soome-saami keeled]] |- |[[Ahnenerbe]] |[[Jazva murre]] |[[soome-permi keeled]] |- |[[Lääneromaani keeled]] |[[Idioot (Dostojevski)]] |[[Kolmas Kreeka Vabariik]] |- |[[Valgevene Rahvavabariigi lipp]] |[[Ründebrigaad Azov]] |[[neoliitikumi kreeka]] |- |[[Turkoloogia]] |[[Idaslaavi keeled]] |[[Hotel Campo Imperatore]] |- |[[Keelerühm]] |[[Metseenlus]] |[[merja keel]] |- |[[Tamga]] |[[Udmurdid]] |[[muinaskarjala keel]] |} == Lõpetatud == {| class="wikitable" |+ !Lõpetatud !Üle vaadata !Üle vaadata pärast materjalide saamist |- |[[Põld (film)]] |[[Gino Boccasile]] (lisada infokast) |[[sirtja]] |- |[[Rachele Mussolini|Rachele Guidi]] |[[Vanapermi kiri]] (pärast kirjamalli loomist) | |- |[[Operatsioon Tamm]] |[[Setu keel]] (pärast uurali keelte malli korrigeerimist) | |- |[[Donald Spitz]] | | |- |[[Petri Kallio]] | | |} ryu6bfyigl53ks6y8dasgj6gmxu0gbs Ülitöödeldud toit 0 713712 7228319 7217191 2026-09-03T22:11:20Z InternetArchiveBot 90448 Add 1 book for Verifiability (20260903sim)) #IABot (v2.0.9.5) ([[User:GreenC bot|GreenC bot]] 7228319 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2026|kuu=aprill}} [[Fail:Froot-Loops-Cereal-Bowl.jpg|pisi|Hommikusöögihelbed Froot Loops on näide ülitöödeldud toidust]] [[Fail:Walmart_Wenatchee.jpg|pisi|USA [[Supermarket|supermarketi]] ülitöödeldud toitude riiulid]] '''Ülitöödeldud toidud''' (ÜTT-d, ''ing k ultraprocessed foods, UPF'') on tööstuslikult toodetud toiduained, mis on üldiselt saadud looduslikust toidust või sünteesitud muudest [[Orgaanilised ühendid|orgaanilistest ühenditest]].<ref>{{Cite journal|url=https://wphna.org/worldnutritionjournal/index.php/wn/article/view/535|title=The big issue is ultra-processing|journal=World Nutrition|volume=1|issue=6|pages=237–269|date=2010|language=en|issn=2041-9775|access-date=2026-04-22|archive-date=2023-12-15|archive-url=https://web.archive.org/web/20231215162857/https://wphna.org/worldnutritionjournal/index.php/wn/article/view/535|url-status=dead}}</ref><ref>{{Cite journal|url=https://wphna.org/worldnutritionjournal/index.php/wn/article/view/452|title=The big issue is ultra-processing. Why bread, hot dogs – and margarine – are ultra-processed|journal=World Nutrition|volume=2|issue=10|pages=534–549|date=2011|language=en|issn=2041-9775|access-date=2026-04-22|archive-date=2024-01-21|archive-url=https://web.archive.org/web/20240121051407/https://wphna.org/worldnutritionjournal/index.php/wn/article/view/452|url-status=dead}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2025-08-06 |pealkiri=Ülitöödeldud toit võib teha kaalujälgijale karuteene |url=https://novaator.err.ee/1609764165/ulitoodeldud-toit-voib-teha-kaalujalgijale-karuteene |vaadatud=2026-04-22 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Seda terminit seostatakse tavaliselt Nova toiduainete klassifitseerimissüsteemiga, mis eristab ÜTT-d minimaalselt töödeldud ja töödeldud toitudest. ÜTT-d on tavaliselt valmistatud mugavalt tarbitavaks, kaua kestvaks ja ülimaitsvaks, sageli [[Toidulisaained|toidulisandite,]] näiteks [[Säilitusaine|säilitusainete]], [[Emulsioon|emulgaatorite]], [[Toiduvärvid|värvainete]] ja lõhna- ja maitseainete abil.<ref name="ultra-proc">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Monteiro |eesnimi=Carlos A. |perekonnanimi2=Cannon |eesnimi2=Geoffrey |perekonnanimi3=Levy |eesnimi3=Renata B. |perekonnanimi4=Moubarac |eesnimi4=Jean-Claude |perekonnanimi5=Louzada |eesnimi5=Maria Lc |perekonnanimi6=Rauber |eesnimi6=Fernanda |perekonnanimi7=Khandpur |eesnimi7=Neha |perekonnanimi8=Cediel |eesnimi8=Gustavo |perekonnanimi9=Neri |eesnimi9=Daniela |perekonnanimi10=Martinez-Steele |eesnimi10=Euridice |perekonnanimi11=Baraldi |eesnimi11=Larissa G. |perekonnanimi12=Jaime |eesnimi12=Patricia C. |kuupäev=2019 |pealkiri=Ultra-processed foods: what they are and how to identify them |url=https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC10260459/ |ajakiri=Public Health Nutrition |aastakäik=22 |üksiknumber=5 |lehekülg=936–941 |doi=10.1017/S1368980018003762 |issn=1475-2727 |pmc=10260459 |pmid=30744710}}</ref> ÜTT-d läbivad tavaliselt selliseid protsesse nagu vormimine, pressimine, [[hüdrogeenimine]] või [[praadimine]].<ref name=":7">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Touvier |eesnimi=Mathilde |perekonnanimi2=da Costa Louzada |eesnimi2=Maria Laura |perekonnanimi3=Mozaffarian |eesnimi3=Dariush |perekonnanimi4=Baker |eesnimi4=Phillip |perekonnanimi5=Juul |eesnimi5=Filippa |perekonnanimi6=Srour |eesnimi6=Bernard |kuupäev=2023-10-09 |pealkiri=Ultra-processed foods and cardiometabolic health: public health policies to reduce consumption cannot wait |url=https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC10561017/ |ajakiri=BMJ (Clinical research ed.) |aastakäik=383 |lehekülg=e075294 |doi=10.1136/bmj-2023-075294 |issn=1756-1833 |pmc=10561017 |pmid=37813465}}</ref> Ülitöödeldud toidud muutusid ülemaailmsetes toidusüsteemides tavaliseks 1980. aastatel,<ref name=":8">{{Viide |pealkiri=Characterization of the Degree of Food Processing in Relation With Its Health Potential and Effects |kuupäev=2018-01-01 |url=https://www.sciencedirect.com/science/chapter/bookseries/abs/pii/S104345261830007X |väljaanne=Advances in Food and Nutrition Research |aastakäik=85 |lehekülg=79–129 |väljaandja=Academic Press |keel=en-US |vaadatud=2026-04-22}}</ref> kusjuures termin "ülitöödeldud toit" saavutas tuntuse pärast Brasiilia teadlaste 2009. aasta artiklit Nova klassifikatsioonisüsteemi osana.<ref name=":9">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Monteiro |eesnimi=Carlos Augusto |perekonnanimi2=Levy |eesnimi2=Renata Bertazzi |perekonnanimi3=Claro |eesnimi3=Rafael Moreira |perekonnanimi4=Castro |eesnimi4=Inês Rugani Ribeiro de |perekonnanimi5=Cannon |eesnimi5=Geoffrey |kuupäev=2010 |pealkiri=A new classification of foods based on the extent and purpose of their processing |url=https://www.scielo.br/j/csp/a/fQWy8tBbJkMFhGq6gPzsGkb/?lang=en |ajakiri=Cadernos de Saúde Pública |keel=en |aastakäik=26 |lehekülg=2039–2049 |doi=10.1590/S0102-311X2010001100005 |issn=0102-311X}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-10-07 |pealkiri=Kas peaks tundma muret ülitöödeldud toidu pärast? |url=https://www.loodusajakiri.ee/kas-peaks-tundma-muret-ulitoodeldud-toidu-parast/ |vaadatud=2026-04-22 |väljaanne=loodusajakiri.ee |keel=et}}</ref> Nova süsteemis on ülitöödeldud toiduainete kategoorias enamik leiva-saiatooteid ja muid masstoodanguna valmistatud küpsetisi, külmutatud pitsa, kiirnuudlid, maitsestatud jogurt, puuvilja- ja piimajoogid, dieettooted, imikutoit ja enamik [[Rämpstoit|rämpstoidust]].<ref name=":10">{{Netiviide |perekonnanimi=Gibney |eesnimi=Michael J |kuupäev= |pealkiri=Ultra-Processed Foods: Definitions and Policy Issues |url=https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC6389637/ |vaadatud= |väljaanne=Current Developments in Nutrition}}</ref><ref name=":6">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Dixon |eesnimi=Rachel |kuupäev=2023-09-06 |pealkiri=Ultra-processed foods: the 19 things everyone needs to know |keel=en-GB |väljaanne=The Guardian |url=https://www.theguardian.com/food/2023/sep/06/ultra-processed-foods-the-19-things-everyone-needs-to-know |vaadatud=2026-04-22 |issn=0261-3077}}</ref> Nova definitsioonis arvestatakse koostisosi, töötlemist ja toodete turustamise viisi;<ref name=":11">{{Netiviide |perekonnanimi=Monteiro |eesnimi=Carlos A |kuupäev=2009 |pealkiri=Nutrition and health. The issue is not food, nor nutrients, so muchas processing |url=https://www.cambridge.org/core/journals/public-health-nutrition/article/nutrition-and-health-the-issue-is-not-food-nor-nutrients-so-muchas-processing/0C514FC9DB264538F83D5D34A81BB10A |väljaanne=Cambridge University Press}}</ref> toote toiteväärtust ei hinnata.<ref name=":1">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Lockyer |eesnimi=S |perekonnanimi2=Spiro |eesnimi2=A |perekonnanimi3=Berry |eesnimi3=S |perekonnanimi4=He |eesnimi4=Jibin |perekonnanimi5=Loth |eesnimi5=S |perekonnanimi6=Martinez-Inchausti |eesnimi6=A |perekonnanimi7=Mellor |eesnimi7=D |perekonnanimi8=Raats |eesnimi8=M |perekonnanimi9=Sokolović |eesnimi9=M |perekonnanimi10=Vijaykumar |eesnimi10=S |perekonnanimi11=Stanner |eesnimi11=S |kuupäev=2023-05-10 |pealkiri=How do we differentiate not demonise – is there a role for healthier processed foods in an age of food insecurity? Proceedings of a roundtable event. |url=https://research.tees.ac.uk/en/publications/how-do-we-differentiate-not-demonise-is-there-a-role-for-healthie/ |ajakiri=Nutrition Bulletin |aastakäik=48 |üksiknumber=2 |lehekülg=278–295 |doi=10.1111/nbu.12617 |issn=1471-9827}}</ref> 2024. aasta seisuga arenevad ülitöödeldud toitude mõju uuringud kiiresti.<ref name=":13">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Lane |eesnimi=Melissa M. |perekonnanimi2=Gamage |eesnimi2=Elizabeth |perekonnanimi3=Du |eesnimi3=Shutong |perekonnanimi4=Ashtree |eesnimi4=Deborah N. |perekonnanimi5=McGuinness |eesnimi5=Amelia J. |perekonnanimi6=Gauci |eesnimi6=Sarah |perekonnanimi7=Baker |eesnimi7=Phillip |perekonnanimi8=Lawrence |eesnimi8=Mark |perekonnanimi9=Rebholz |eesnimi9=Casey M. |perekonnanimi10=Srour |eesnimi10=Bernard |perekonnanimi11=Touvier |eesnimi11=Mathilde |perekonnanimi12=Jacka |eesnimi12=Felice N. |perekonnanimi13=O'Neil |eesnimi13=Adrienne |perekonnanimi14=Segasby |eesnimi14=Toby |perekonnanimi15=Marx |eesnimi15=Wolfgang |kuupäev=2024-02-28 |pealkiri=Ultra-processed food exposure and adverse health outcomes: umbrella review of epidemiological meta-analyses |url=https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC10899807/ |ajakiri=BMJ (Clinical research ed.) |aastakäik=384 |lehekülg=e077310 |doi=10.1136/bmj-2023-077310 |issn=1756-1833 |pmc=10899807 |pmid=38418082}}</ref><ref name="Touvier2023">{{Cite journal|title=Ultra-processed foods and cardiometabolic health: public health policies to reduce consumption cannot wait|journal=BMJ|volume=383|date=October 2023|doi=10.1136/bmj-2023-075294|pmc=10561017|pmid=37813465|doi-access=free}}</ref> Epidemioloogilised andmed näitavad, et ülitöödeldud toitude tarbimine on seotud mittenakkuslike haiguste ja [[Rasvumus|rasvumisega]].<ref name=":14">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Pagliai |eesnimi=G. |perekonnanimi2=Dinu |eesnimi2=M. |perekonnanimi3=Madarena |eesnimi3=M. P. |perekonnanimi4=Bonaccio |eesnimi4=M. |perekonnanimi5=Iacoviello |eesnimi5=L. |perekonnanimi6=Sofi |eesnimi6=F. |kuupäev=2021-02-14 |pealkiri=Consumption of ultra-processed foods and health status: a systematic review and meta-analysis |url=https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC7844609/ |ajakiri=The British Journal of Nutrition |aastakäik=125 |üksiknumber=3 |lehekülg=308–318 |doi=10.1017/S0007114520002688 |issn=1475-2662 |pmc=7844609 |pmid=32792031}}</ref> 2024. aastal ajakirjas ''The BMJ'' avaldatud [[metaanalüüs]] tuvastas 32 uuringut, mis seostasid ülitöödeldud toitu kahjulike tervisemõjudega, kuigi see märkis ka võimalikku heterogeensust ÜTT-d alarühmade vahel. Mõjude konkreetne mehhanism polnud selge.<ref name=":13" /> Alates 1990. aastatest on ÜTT müük enamikus riikides pidevalt suurenenud või püsinud kõrge. 2023. aastal juhtisid tarbimisedetabelit Ameerika Ühendriigid ja Ühendkuningriik, vastavalt 58% ja 57% päevasest [[Kalor|kalorikogusest]]. Tarbimine on riigiti väga erinev, jäädes vahemikku 25%–35% Tšiilis, Prantsusmaal, Mehhikos ja Hispaanias, samas kui Colombias, Itaalias ja Taiwanis on ÜTT tarbimistase 20% või vähem.<ref name=":7" /> Soomes oli see ligikaudu 40%, Lätis 33% ja Leedus 26%. Mõned autorid on kritiseerinud "ülitöödeldud toidu" kontseptsiooni kui halvasti defineeritud ja Nova klassifikatsioonisüsteemi liigset tarbitava toidu tüübile, mitte kogusele keskendumist.<ref name=":15">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Visioli |eesnimi=Francesco |perekonnanimi2=Marangoni |eesnimi2=Franca |perekonnanimi3=Fogliano |eesnimi3=Vincenzo |perekonnanimi4=Rio |eesnimi4=Daniele Del |perekonnanimi5=Martinez |eesnimi5=J. Alfredo |perekonnanimi6=Kuhnle |eesnimi6=Gunter |perekonnanimi7=Buttriss |eesnimi7=Judith |perekonnanimi8=Ribeiro |eesnimi8=Hugo Da Costa |perekonnanimi9=Bier |eesnimi9=Dennis |perekonnanimi10=Poli |eesnimi10=Andrea |kuupäev=2023 |pealkiri=The ultra-processed foods hypothesis: a product processed well beyond the basic ingredients in the package |url=https://www.cambridge.org/core/journals/nutrition-research-reviews/article/ultraprocessed-foods-hypothesis-a-product-processed-well-beyond-the-basic-ingredients-in-the-package/9BA1F88916DFBFD65A2D3D4C93ED867C |ajakiri=Nutrition Research Reviews |keel=en |aastakäik=36 |üksiknumber=2 |lehekülg=340–350 |doi=10.1017/S0954422422000117 |issn=0954-4224}}</ref> Teised autorid, peamiselt [[Trofoloogia|toitumise valdkonnas]], on kritiseerinud tervisemõjudele omistatud mehhanismide puudumist, keskendudes sellele, kuidas praegused uurimistulemused ei anna konkreetseid selgitusi selle kohta, kuidas ülitöödeldud toit mõjutab kehasüsteeme.<ref name=":5">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Valicente |eesnimi=Vinicius M. |perekonnanimi2=Peng |eesnimi2=Ching-Hsuan |perekonnanimi3=Pacheco |eesnimi3=Kathryn N. |perekonnanimi4=Lin |eesnimi4=Luotao |perekonnanimi5=Kielb |eesnimi5=Elizabeth I. |perekonnanimi6=Dawoodani |eesnimi6=Elina |perekonnanimi7=Abdollahi |eesnimi7=Afsoun |perekonnanimi8=Mattes |eesnimi8=Richard D. |kuupäev=2023 |pealkiri=Ultraprocessed Foods and Obesity Risk: A Critical Review of Reported Mechanisms |url=https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC10334162/ |ajakiri=Advances in Nutrition (Bethesda, Md.) |aastakäik=14 |üksiknumber=4 |lehekülg=718–738 |doi=10.1016/j.advnut.2023.04.006 |issn=2156-5376 |pmc=10334162 |pmid=37080461}}</ref> Teised teadlased on osutanud sellele, kuidas ülitöödeldud toidul on inimkonnast kaugemale ulatuv mõju, näiteks toidupakendite koguste kasv, [[toidujäätmed]] ja muud keskkonnamõjud. == Ajalugu == Toiduainete töötlemisega seotud mure on väljendatud vähemalt [[Tööstuslik pööre|tööstusrevolutsioonist]] alates.<ref name="Moubarac2014">{{Cite journal|title=Food Classification Systems Based on Food Processing: Significance and Implications for Policies and Actions: A Systematic Literature Review and Assessment|journal=Current Obesity Reports|volume=3|issue=2|pages=256–272|date=June 2014|doi=10.1007/s13679-014-0092-0|pmid=26626606}}</ref> Ülitöödeldud toidu tehniline kontseptsioon on aga uuem ja see pärineb on Brasiilia toitumisuurija Carlos Augusto Monteiro tööst.<ref name="graun">{{Cite news|last=Boseley S|url=https://www.theguardian.com/science/2018/feb/14/ultra-processed-foods-may-be-linked-to-cancer-says-study|title=Ultra-processed foods may be linked to cancer, says study|work=The Guardian|date=14 February 2018}}</ref> Monteiro ja teiste [[São Paulo ülikool|São Paulo ülikooli]] teadlaste 2009. aasta artiklis kirjeldati Nova klassifikatsioonisüsteemi.<ref name=":9" /> Nova süsteemis hõlmavad ÜTT-d enamikku leiba-saia ja muid masstoodanguna toodetud küpsetisi, külmutatud pitsat, kiirnuudleid, maitsestatud jogurtit, puuvilja- ja piimajooke, dieettooteid, imikutoitu ja enamikku [[Rämpstoit|rämpstoiduks peetavast]].<ref name=":10" /><ref name=":6" /> Nova definitsioon arvestab koostisosi, töötlemist ja toodete turustamise viisi;<ref name=":11" /> toiteväärtust ei arvestata.<ref name=":1" /> 2024. aasta seisuga arenevad ÜTT-ide mõju uuringud kiiresti.<ref name=":13" /><ref name=":7" /> 2021. aastal läbi viidud toiduainete töötlemise tasemete klassifitseerimise süsteemide uuring tuvastas neli määravat teemat: * Muutuse ulatus (võrreldes algse olekuga) * Muudatuse olemus (omadused, lisatud koostisosad) * Töötlemise koht (kus/kelle poolt) * Töötlemise eesmärk (miks, oluline/kosmeetiline)<ref>{{Cite journal|title=Processed food classification: Conceptualisation and challenges|journal=Trends in Food Science & Technology|volume=112|pages=149–162|date=June 2021|doi=10.1016/j.tifs.2021.02.059|issn=0924-2244|doi-access=free}}</ref> === NOVA === Monteiro meeskond esitles seejärel Nova toiduainete klassifitseerimissüsteemis ülitöödeldud toiduaineid eraldi rühmana.<ref name=":9" /> Süsteem keskendub pigem toiduainete töötlemisele kui [[Toit|toidutüüpidele]] või [[Toitained|toitainetele]]. Nova liigitab toiduained nelja rühma:<ref name="ultra-proc" /> töötlemata või minimaalselt töödeldud toiduained, töödeldud koostisosad, töödeldud toiduained ja ülitöödeldud toiduained. Nova on avatud klassifikatsioon, mis täpsustab oma definitsioone järk-järgult teaduspublikatsioonide kaudu, mitte keskse nõuandekogu kaudu.<ref name=":10" /> Nova värskeim ülevaade defineerib ülitöödeldud toitu järgmiselt:<blockquote>Tööstuslikult toodetud toiduained, mis koosnevad mitmest koostisosast, sealhulgas suhkur, õlid, rasvad ja sool (üldiselt kombinatsioonis ja suuremates kogustes kui töödeldud toitudes) ning toiduained, millel puudub kulinaarne rakendus või on see haruldane (näiteks kõrge fruktoosisisaldusega maisisiirup, hüdrogeenitud õlid, modifitseeritud tärklised ja valguisolaadid). 1. rühma [töötlemata või minimaalselt töödeldud] toiduained puuduvad või moodustavad koostisest väikese osa. Ülitöödeldud toitude tootmist võimaldavad protsessid hõlmavad tööstuslikke tehnikaid, nagu pressimine, vormimine ja eelnev praadimine; lisaainete, sealhulgas nende, mille ülesanne on muuta lõpptoode maitsvaks või ülimaitsvaks, näiteks lõhna- ja maitseained, värvained, suhkruvabad magusained ja [[Emulsioon|emulgaatorid]], kasutamine; ja tehniliselt keerukas pakendamine, tavaliselt sünteetiliste materjalidega. Selle protsessid ja koostisosad on loodud selleks, et luua väga kasumlikke (odavad koostisosad, pikk säilivusaeg, võimendatud bränding), mugavaid (valmis söömiseks või joomiseks) ja maitsvaid alternatiive kõigile teistele Nova toidugruppidele ning värskelt valmistatud roogadele ja einetele.</blockquote>Ülitöödeldud toidud on määratletud mõõdetavalt töödeldud toitudest koostisosade loetelus, millel puudub kulinaarne rakendus (erinevad suhkrud nagu [[fruktoos]], kõrge fruktoosisisaldusega maisisiirup, puuviljamahla kontsentraadid, [[Invertsiirup|invertsuhkur]], maltodekstriin, [[Glükoos|dekstroos]] ja [[laktoos]]; modifitseeritud tärklised; modifitseeritud õlid nagu hüdrogeenitud või interesterifitseeritud õlid; ja valguallikad nagu hüdrolüüsitud valgud, sojavalgu isolaat, [[gluteen]], [[kaseiin]], [[vadakuvalk]] ja [[Lihamass|mehaaniliselt eraldatud liha]] ) või kosmeetiliste funktsioonidega lisandite (maitse- ja maitseained, maitsetugevdajad, värvained, emulgaatorid, emulgeerivad soolad, magusained, paksendajad ja vahutamisvastased ained, [[Toidulisaained|täiteained]], gaseerivad, vahustavad, tarretavad ja glasuurivad ained) poolest.<ref name="Martinez-Steele">{{Cite journal|title=Best practices for applying the Nova food classification system|journal=Nature Food|volume=4|issue=6|pages=445–448|date=June 2023|doi=10.1038/s43016-023-00779-w|pmid=37264165}}</ref> Nova ülitöödeldud toidu definitsioon ei kommenteeri toidu toiteväärtust ja see ei ole mõeldud toitaineprofiili koostamiseks.<ref name=":1" /> === Rahvusvaheline Vähiuuringute Agentuur (IARC) === [[Rahvusvaheline Vähiuurimise Keskus|Rahvusvaheline Vähiuuringute Agentuur]], valitsustevaheline agentuur, mis on osa [[Maailma Terviseorganisatsioon|Maailma Terviseorganisatsioonist]], liigitab toiduaineid nende töötlemisastme järgi. See süsteem jagab toidu töötlemata, mõõdukalt töödeldud ja tugevalt töödeldud toiduks.<ref>{{Cite journal|title=Ecological-level associations between highly processed food intakes and plasma phospholipid elaidic acid concentrations: results from a cross-sectional study within the European prospective investigation into cancer and nutrition (EPIC)|journal=Nutrition and Cancer|volume=63|issue=8|pages=1235–1250|date=November 2011|doi=10.1080/01635581.2011.617530|pmid=22043987}}</ref> Süsteem ei võta arvesse muudatuste olemust ega eesmärki.<ref>{{Cite journal|title=Contribution of highly industrially processed foods to the nutrient intakes and patterns of middle-aged populations in the European Prospective Investigation into Cancer and Nutrition study|journal=European Journal of Clinical Nutrition|volume=63|issue=Suppl 4|pages=S206–S225|date=November 2009|doi=10.1038/ejcn.2009.82|pmid=19888275}}</ref> === Siga indeks === Siga indeks on [[Prantsusmaa|Prantsusmaal]] loodud töödeldud toitude klassifitseerimissüsteem.<ref name=":8" /> See põhineb toiduainete töötlemisastmel ja toiteväärtusel, kasutades terviklikku ja reduktsionistlikku lähenemisviisi.<ref>{{Cite journal|url=https://hal.science/hal-03182135|title=The holistico-reductionist Siga classification according to the degree of food processing: an evaluation of ultra-processed foods in French supermarkets|journal=Food & Function|volume=11|issue=3|pages=2026–2039|date=March 2020|doi=10.1039/C9FO02271F|pmid=32083627}}</ref> Siga indeks annab igale tootele hinde vahemikus 1 kuni 100, kusjuures kõrgemad hinded näitavad kõrgemat toiteväärtust ja madalamat töötlemist. Siga indeks defineerib ka ülitöödeldud toiduaineid (ÜTT) kui neid, mille indeks on alla 40, mida peetakse madala toiteväärtusega ja kõrge lisaainete, säilitusainete ja kunstlike koostisosade sisaldusega toodeteks.<ref>{{Cite journal|title=Vers une classification des aliments selon leur degré de transformation: Approches holistique et/ou réductionniste|journal=Pratiques en Nutrition|volume=14|issue=56|pages=32–36|date=October 2018|language=fr|doi=10.1016/j.pranut.2018.09.008}}</ref> === Rahvusvaheline Toiduteabe Nõukogu (IFIC) === Rahvusvaheline Toiduteabe Nõukogu määratleb viis toiduainete töötlemise taset: minimaalselt töödeldud, säilitamiseks töödeldud toidud, kombineeritud koostisosade segud, valmistoidud ja valmistoidud/eined.<ref>{{Cite journal|title=Energy and Nutrient Intakes from Processed Foods Differ by Sex, Income Status, and Race/Ethnicity of US Adults|url=https://archive.org/details/sim_journal-of-the-academy-of-nutrition-and-dietet_journal-of-the-academy-of-nutr_2015-06_115_6/page/907|journal=Journal of the Academy of Nutrition and Dietetics|volume=115|issue=6|pages=907–18.e6|date=June 2015|doi=10.1016/j.jand.2014.11.004|pmid=25578928}}</ref><ref>{{Cite journal|title=Contributions of processed foods to dietary intake in the US from 2003-2008: a report of the Food and Nutrition Science Solutions Joint Task Force of the Academy of Nutrition and Dietetics, American Society for Nutrition, Institute of Food Technologists, and International Food Information Council|journal=The Journal of Nutrition|volume=142|issue=11|pages=2065S–2072S|date=November 2012|doi=10.3945/jn.112.164442|pmc=3593301|pmid=22990468}}</ref> === NUPENS === [[São Paulo ülikool|São Paulo ülikooli]] toitumise ja tervise epidemioloogiliste uuringute keskus on pakkunud välja Nova klassifikatsiooni variandi, mis koosneb töötlemata, minimaalselt või mõõdukalt töödeldud toiduainetest; töödeldud toiduainetest; ja ülitöödeldud toiduainetest.<ref>{{Cite journal|url=https://www.repository.cam.ac.uk/handle/1810/249066|title=Consumption of ultra-processed foods and obesity in Brazilian adolescents and adults|journal=Preventive Medicine|volume=81|pages=9–15|date=December 2015|doi=10.1016/j.ypmed.2015.07.018|pmid=26231112}}</ref> == Ülitöödeldud toitude tuvastamine == Ülitöödeldud toitude tuvastamisel võib tasub kontrollida pakendil olevaid koostisosi ja töötlemiskirjeldusi. Ülitöödeldud toidule võivad viidata järgmised tunnused: * Pikk koostisosade loetelu: Toidud, mis sisaldavad palju koostisosi (sageli rohkem kui kolme), eriti neid, mida köögist ei leia, on tõenäoliselt ülitöödeldud, näiteks sisaldavad mitmeid säilitusaineid, emulgaatoreid ja säilivusaja pikendajaid.<ref name=":16">{{Netiviide |kuupäev=2023 |pealkiri=Ultra-Processed Food Consumption and Risk of Type 2 Diabetes: Three Large Prospective U.S. Cohort Studies Free |url=https://diabetesjournals.org/care/article/46/7/1335/148548/Ultra-Processed-Food-Consumption-and-Risk-of-Type |väljaanne=Diabetes Care}}</ref><ref name="auto1">{{Cite news|url=https://www.washingtonpost.com/wellness/2024/01/02/ultra-processed-foods-identification/|title=How to identify ultra-processed foods|work=Washington Post|access-date=2024-07-12}}</ref> * Pakendil olevad väited: Ülitöödeldud toiduained on sageli laiahaardelise turundusega ja pakenditel on toitumisalased väited nagu „madala rasvasisaldusega”, „suhkruvaba” või „vitamiinidega rikastatud”.<ref name=":17">{{Netiviide |pealkiri=Healthy diet |url=https://www.who.int/news-room/fact-sheets/detail/healthy-diet |vaadatud=2026-04-23 |väljaanne=www.who.int |keel=en}}</ref> == Tervisemõjud == Ülitöödeldud toitude mõju tervisele on peamiselt uuritud toitumisepidemioloogia abil ja seni pole ühtegi randomiseeritud kontrollitud uuringut, mis uuriks nende toitude mõju muudele tervisenäitajatele peale kaalutõusu.{{Efn|The one often-cited RCT on UPF, energy intake, and weight gain does not control for macronutrient profile and therefore calorie density. Calorie density is known to have a strong effect on weight gain.<ref name=RobinsonJohnstone24/>}} Need uuringud on näidanud üldist suurenenud haiguste riski.  Sealhulgas halb kardiometaboolne ja [[vaimne tervis]] ning lühem eluiga,<ref name=":13" /><ref name=":14" /><ref>{{Cite journal|title=Ultra-processed food consumption and cancer risk: A systematic review and meta-analysis|journal=Clinical Nutrition|volume=42|issue=6|pages=919–928|date=June 2023|doi=10.1016/j.clnu.2023.03.018|pmid=37087831}}</ref> kuigi uuringud, mis eraldavad erinevat tüüpi ülitöödeldud toitu, on leidnud kahjulikke mõjusid peamiselt ainult mõnele alarühmale, näiteks [[Karastusjook|karastusjoogid]] ja loomsed tooted, samas kui mõned alarühmad, näiteks teraviljad, näitavad pöördvõrdelist mõju.<ref name="3UST2D">{{Cite journal|title=Ultra-Processed Food Consumption and Risk of Type 2 Diabetes: Three Large Prospective U.S. Cohort Studies|journal=Diabetes Care|volume=46|issue=7|pages=1335–1344|date=July 2023|doi=10.2337/dc22-1993|pmc=10300524|pmid=36854188}}</ref><ref name="consumptio">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Cordova |eesnimi=Reynalda |perekonnanimi2=Viallon |eesnimi2=Vivian |perekonnanimi3=Fontvieille |eesnimi3=Emma |perekonnanimi4=Peruchet-Noray |eesnimi4=Laia |perekonnanimi5=Jansana |eesnimi5=Anna |perekonnanimi6=Wagner |eesnimi6=Karl-Heinz |perekonnanimi7=Kyrø |eesnimi7=Cecilie |perekonnanimi8=Tjønneland |eesnimi8=Anne |perekonnanimi9=Katzke |eesnimi9=Verena |perekonnanimi10=Bajracharya |eesnimi10=Rashmita |perekonnanimi11=Schulze |eesnimi11=Matthias B. |perekonnanimi12=Masala |eesnimi12=Giovanna |perekonnanimi13=Sieri |eesnimi13=Sabina |perekonnanimi14=Panico |eesnimi14=Salvatore |perekonnanimi15=Ricceri |eesnimi15=Fulvio |kuupäev=2023 |pealkiri=Consumption of ultra-processed foods and risk of multimorbidity of cancer and cardiometabolic diseases: a multinational cohort study |url=https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC10730313/ |ajakiri=The Lancet Regional Health. Europe |aastakäik=35 |lehekülg=100771 |doi=10.1016/j.lanepe.2023.100771 |issn=2666-7762 |pmc=10730313 |pmid=38115963}}</ref> Üks võimalik seletus tervisele avalduvale kahjulikule mõjule on saasteained, teatud toidulisandid ja nende toitude kõrgetel temperatuuridel kuumtöötlus.<ref name="consumptio" /> Teine uuring pakkus välja, et ka [[Kompulsiivne toitumishäire|toidusõltuvus]] võib olla seotud ülitöödeldud toitude tarbimisega.<ref>{{Cite journal|title=Ultra-Processed Food Addiction: An Epidemic?|journal=Psychotherapy and Psychosomatics|volume=91|issue=6|pages=363–372|date=2022-11-07|doi=10.1159/000527322|pmid=36349805}}</ref> ''Milbank Quarterly'' ajakirjas 2026. aastal avaldatud uuringus võrreldi ÜTT-de tervisemõju ja sõltuvusmehhanisme sigarettidega ning kutsuti üles kehtestama sarnaseid eeskirju nagu tubakatoodete tarbimise piiramisel.<ref>{{Cite journal|last=Gearhardt|first=Ashley N.|title=From Tobacco to Ultraprocessed Food: How Industry Engineering Fuels the Epidemic of Preventable Disease|journal=[[Milbank Quarterly]]|year=2026|last2=Brownell|first2=Kelly D.|last3=Brandt|first3=Allan M.|doi=10.1111/1468-0009.70066|issn=1468-0009|doi-access=free}}</ref> Praegu puudub aga teaduslik konsensus.<ref name="SACN2023">{{Cite web|last=Scientific Advisory Committee on Nutrition|url=https://www.gov.uk/government/publications/sacn-statement-on-processed-foods-and-health|title=SACN statement on processed foods and health|website=GOV.UK|date=2023-07-11|language=en}}</ref> Nende leidude avalikustamine on käivitanud arutelu ülitöödeldud toitude kategoorilise demoniseerimise üle, kusjuures mõned kriitikud nõuavad tasakaalustatumat vaadet, teised aga väidavad, et ülitöödeldud toitude propageerimine võib tõkestada nende riskide avalikkusele kommunikeerimist.<ref name=":1" /><ref>{{Cite web|last=Kelly|first=Alan|url=https://theconversation.com/demonising-processed-food-undermines-our-trust-in-science-128442|title=Demonising processed food undermines our trust in science|website=[[The Conversation (website)|The Conversation]]|date=December 9, 2019|access-date=Sep 24, 2024}}</ref> ÜTT-d kipuvad olema kiudainevaesed, samas kalori-, soola-, [[Lisatud suhkrud|lisatud suhkru-]] ja rasvarikkad, mis kõik on liigse tarbimise korral seotud terviseprobleemidega. Levinud näited hõlmavad pakendatud suupisteid, karastusjooke, valmistoite ja töödeldud liha.<ref name=":18">{{Netiviide |pealkiri=Ultra-processed foods are associated with increased risk of cancer and cardiometabolic multimorbidity |url=https://www.iarc.who.int/news-events/ultra-processed-foods-are-associated-with-increased-risk-of-cancer-and-cardiometabolic-multimorbidity |vaadatud=2026-04-23 |keel=en-US}}</ref> Ülitöödeldud toidu tarbimine soodustab ülesöömist ja kaalutõusu, peamiselt pehme tekstuuri, kõrge energiatiheduse ja ülimaitsvate toitainete kombinatsioonide tõttu, mis mõjutavad täiskõhutunnet ja toidust saadavat rahulolu.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Juul |eesnimi=Filippa |perekonnanimi2=Martinez-Steele |eesnimi2=Euridice |perekonnanimi3=Parekh |eesnimi3=Niyati |perekonnanimi4=Monteiro |eesnimi4=Carlos A. |kuupäev=2025 |pealkiri=The role of ultra-processed food in obesity |url=https://www.nature.com/articles/s41574-025-01143-7 |ajakiri=Nature Reviews Endocrinology |keel=en |aastakäik=21 |üksiknumber=11 |lehekülg=672–685 |doi=10.1038/s41574-025-01143-7 |issn=1759-5037}}</ref> === Rasvumine ja kaalutõus === Ülitöödeldud toidud on loodud väga maitsvaks, tavaliselt kombineerides suures koguses suhkrut, rasva ja soola, et parandada maitset ja tekstuuri. Nendes toitudes puuduvad sageli [[Kiudained (toit)|kiudained]] ja [[valgud]], mis on olulised täiskõhutunde tekitamiseks ja isu reguleerimiseks.<ref name=":18" /> Lisaks võib paljude ülitöödeldud toitude kõrge glükeemiline indeks põhjustada veresuhkru taseme kiireid kõikumisi ja langusi, mis omakorda stimuleerib nälga ja ülesöömist.<ref>{{Cite journal|last=Fiolet|first=T.|url=https://www.bmj.com/content/360/bmj.k322|title=Ultra-processed food consumption and risk of type 2 diabetes|publisher=BMJ|journal=BMJ (Clinical Research Ed.)|volume=360|pages=k322|date=2018|access-date=2024-07-12|last2=Srour|first2=B.|last3=Sellem|first3=L.|last4=Kesse-Guyot|first4=E.|last5=Allès|first5=B.|last6=Méjean|first6=C.|last7=Deschasaux|first7=M.|last8=Fassier|first8=P.|last9=Latino-Martel|first9=P.|doi=10.1136/bmj.k322|pmc=5811844|pmid=29444771}}</ref> Epidemioloogilised andmed näitavad, et ülitöödeldud toitude tarbimine on seotud mittenakkuslike haiguste ja [[Rasvumus|rasvumisega]].<ref name=":14" /> 2024. aastal ajakirjas ''The BMJ'' avaldatud [[metaanalüüs]] tuvastas 32 uuringut, mis seostasid ülitöödeldud toite kahjulike tervisemõjudega, kuigi see märkis ka võimalikku heterogeensust ÜTT alarühmade vahel. Mõjude spetsiifilised mehhanismid ei olnud selged.<ref name=":13" /> === Vähkkasvaja === 2023. aasta ülevaade näitas, et inimestel, kes tarbivad 10% rohkem ülitöödeldud toitu, on suurenenud risk haigestuda erinevatesse vähiliikidesse, sealhulgas [[Jämesoolevähk|kolorektaal-]], [[Rinnavähk|rinna-]] ja [[Kõhunäärmevähk|kõhunäärmevähki]].<ref name="isaksen">{{Cite journal|title=Ultra-processed food consumption and cancer risk|journal=Clinical Nutrition|volume=42|issue=6|pages=919–928|date=June 2023|doi=10.1016/j.clnu.2023.03.018|pmid=37087831}}</ref> Vaatlusuuringud on näidanud seost ülitöödeldud toidu suurema tarbimise ja teatud vähiliikide, eriti kolorektaalvähi ning vähemal määral rinnavähi suurenenud riski vahel. Teiste vähiliikide kohta on aga tõendid piiratud või ebaselged ning praegused leiud ei tõesta põhjuslikku seost.<ref>{{Cite journal|last=Lian|first=Ying|url=https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC10285062/|title=Association between ultra-processed foods and risk of cancer: a systematic review and meta-analysis|journal=Frontiers in Nutrition|volume=10|date=2023|last2=Wang|first2=Gang-Pu|last3=Chen|first3=Guo-Qiang|last4=Chen|first4=Hua-Nan|last5=Zhang|first5=Guang-Yong|doi=10.3389/fnut.2023.1175994|issn=2296-861X|pmc=10285062|pmid=37360305|doi-access=free}}</ref> Teatud lisandite, säilitusainete ja saasteainetega ülitöödeldud toidud on samuti seotud vähiriski suurenemisega.<ref>{{Cite web|last=Andrews|first=Lisa|url=https://www.aicr.org/resources/blog/ultra-processed-foods-and-cancer-whats-the-connection/|title=Ultra-Processed Foods and Cancer: What's the Connection?|website=American Institute for Cancer Research|date=2024-05-03|access-date=2026-02-26|language=en-US}}</ref> === Suhkurtõbi === 2023. aastal läbi viidud 415 554 osaleja metaanalüüs näitas, et iga 10% ultratöödeldud toidu tarbimise suurenemine oli seotud 12% võrra suurema [[II tüüpi diabeet|II tüüpi diabeedi]] riskiga. Mõned konkreetsed ülitöödeldud toiduained, mida on seostatud II tüüpi diabeedi suurema riskiga, on rafineeritud leivad-saiad, kastmed, määrded, maitseained, kunstlikult ja suhkruga magustatud joogid, loomset päritolu tooted ja valmistoidud.<ref name=":16" /> === Südame- ja südame-veresoonkonna haigused === Ülitöödeldud toidud sisaldavad sageli transrasvu ja küllastunud rasvu, mis võivad tõsta LDL-kolesterooli (nn halva kolesterooli) taset ja alandada HDL-kolesterooli ("hea kolesterooli) taset. Kõrgenenud LDL-kolesterooli tase on peamine ateroskleroosi riskitegur, mis võib põhjustada südameatakke, insulte ja südame-veresoonkonna haigusi.<ref>{{Cite journal|last=Mozaffarian|first=Dariush|url=https://www.nejm.org/doi/full/10.1056/NEJMra054035|title=Cholesterol levels and cardiovascular disease|journal=New England Journal of Medicine|volume=354|issue=15|pages=1601–1613|date=13 April 2006|last2=Katan|first2=Martijn B.|last3=Ascherio|first3=Alberto|last4=Stampfer|first4=Meir J.|last5=Willett|first5=Walter C.|doi=10.1056/NEJMra054035|pmid=16611951|url-access=subscription}}</ref><ref>{{Cite journal|last=Lu|first=Y.|title=Cholesterol and cardiovascular disease|journal=Aging and Disease|volume=13|issue=2|pages=491–520|date=2022|last2=Cui|first2=X.|last3=Zhang|first3=L.|last4=Wang|first4=X.|last5=Xu|first5=Y.|last6=Qin|first6=Z.|last7=Liu|first7=G.|last8=Wang|first8=Q.|last9=Tian|first9=K.|doi=10.14336/AD.2021.0929|pmc=8947823|pmid=35371605}}</ref> Paljude ülitöödeldud toitude suur lisasuhkru sisaldus võib põhjustada rasvumist, põletikku ja kõrget vererõhku, mis kõik on südame- ja südame-veresoonkonna haiguste riskitegurid.<ref>{{Cite journal|last=Yang|first=Quanhe|title=Added sugars and heart disease|url=https://archive.org/details/sim_jama-internal-medicine_2014-04_174_4/page/516|journal=JAMA Internal Medicine|volume=174|issue=4|pages=516–524|date=April 2014|last2=Zhang|first2=Zefeng|last3=Gregg|first3=Edward W.|last4=Flanders|first4=W. Dana|last5=Merritt|first5=Robert|last6=Hu|first6=Frank B.|doi=10.1001/jamainternmed.2013.13563|pmc=10910551|pmid=24493081}}</ref> Ülitöödeldud toidud sisaldavad sageli liiga palju naatriumi, mis liiga sagedase tarbimise korral võib põhjustada kõrget vererõhku, mis on peamine südamehaiguste riskitegur.<ref>{{Cite web|url=https://www.bhf.org.uk/informationsupport/heart-matters-magazine/news/behind-the-headlines/ultra-processed-foods|title=Ultra-processed foods and heart disease|publisher=British Heart Foundation|access-date=2024-07-12}}</ref><ref>{{Cite journal|last=Greka|first=A.|title=Sodium intake and heart disease|journal=Journal of the American Society of Nephrology|volume=22|issue=11|pages=1969–1980|date=2011|last2=Mundel|first2=P.|doi=10.1681/ASN.2011040370|pmc=3231779|pmid=21980113}}</ref> 2024. aasta metaanalüüs näitas, et ÜTT suurima tarbimisega osalejatel oli 17% suurem südame-veresoonkonna haiguste risk võrreldes nendega, kes seda kõige vähem tarbisid.<ref>{{Cite web|url=https://www.nhlbi.nih.gov/news/2025/spotlight-upfs-nih-explores-link-between-ultra-processed-foods-and-heart-disease|title=Spotlight on UPFs: NIH explores link between ultra-processed foods and heart disease {{!}} NHLBI, NIH|website=www.nhlbi.nih.gov|date=2025-03-05|access-date=2025-04-29|language=en}}</ref> Terviseorganisatsioonid üle maailma, näiteks Maailma Terviseorganisatsioon ja Ameerika Südameassotsiatsioon, soovitavad südamehaiguste riski vähendamiseks vähendada ülitöödeldud toitude tarbimist, propageerides puu- ja köögiviljade, [[Täisterajahu|täisteratoodete]] ja lahjade valkude rikkaid dieete, et edendada südame tervist ja ennetada südame-veresoonkonna haigusi.<ref name=":17" /><ref>{{Cite web|url=https://www.heart.org/en/healthy-living/healthy-eating/eat-smart/nutrition-basics/aha-diet-and-lifestyle-recommendations|title=AHA diet and lifestyle recommendations|publisher=American Heart Association|access-date=2024-07-12}}</ref> === Seos suremusega === 2025. aasta metaanalüüs näitas, et ÜTT suurima tarbimisega osalejatel oli 15% suurem [[Suremus|suremuse]] risk võrreldes madalaima tarbimisega osalejatega, täheldades ka 10% suuremat suremuse riski iga 10% ÜTT tarbimise suurenemisega.<ref>{{Cite journal|last=Liang|first=Shuming|title=Ultra-processed foods and risk of all-cause mortality: an updated systematic review and dose-response meta-analysis of prospective cohort studies|journal=Systematic Reviews|volume=14|issue=1|page=53|date=2025-03-03|last2=Zhou|first2=Yesheng|last3=Zhang|first3=Qian|last4=Yu|first4=Shuang|last5=Wu|first5=Shanshan|doi=10.1186/s13643-025-02800-8|issn=2046-4053|pmc=11874696|pmid=40033461|doi-access=free}}</ref> [[Fail:Nestlé_Israel_ice_cream_delivery_truck.jpg|pisi|[[Nestlé]] on üks maailma suurimaid ultratöödeldud toiduainete turustajaid, tegutsedes 188 riigis]] === Kasumlikkus ja taskukohasus === [[Fail:Ultra-processed_food_as_a_%25_of_household_purchases_(en).svg|pisi|Ülitöödeldud toidu osakaal leibkondade toiduostudest mõnedes Euroopa riikides, 2018]] Ülitöödeldud toidud sisaldavad sageli odavaid koostisosi, mis võivad vähendada tootmis- ja jaemüügihindu.<ref name=":0">{{Cite journal|title=Characterizing Ultra-Processed Foods by Energy Density, Nutrient Density, and Cost|journal=Frontiers in Nutrition|volume=6|date=2019-05-28|doi=10.3389/fnut.2019.00070|pmc=6558394|pmid=31231655|doi-access=free}}</ref> Ülitöödeldud toitudel on sageli pikem säilivusaeg, mis on oluline kaalutlus madalama sissetulekuga tarbijatele, kellel puudub pidev toidu jahutusvõimalus. Need tooted on kauplustes pidevalt saadaval.<ref name="Monteiro_2013">{{Cite journal|title=Ultra-processed products are becoming dominant in the global food system|journal=Obesity Reviews|volume=14|issue=Suppl 2|pages=21–28|date=November 2013|doi=10.1111/obr.12107|pmid=24102801|doi-access=free}}</ref><ref>{{Cite journal|title=Big food, food systems, and global health|journal=PLOS Medicine|volume=9|issue=6|date=2012-06-19|doi=10.1371/journal.pmed.1001242|pmc=3378592|pmid=22723746|doi-access=free}}</ref> Ülitöödeldud toitude populaarsuse muude põhjuste hulgas on nende peamiste koostisosade odav hind. Ülitöödeldud toidu hind kõikus kaheteistkümne aasta jooksul vähem kui töötlemata toidu hind.<ref name=":0" /> Ülitöödeldud toiduainete globaalset tootmist ja levitamist toetavad brändide kõrge tuntus, turunduse [[Globaliseerumine|globaliseerimise]] taktikad ja sarnast toodet müüvate kohalike ettevõtete ülesostmine.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Baker |eesnimi=Phillip |perekonnanimi2=Machado |eesnimi2=Priscila |perekonnanimi3=Santos |eesnimi3=Thiago |perekonnanimi4=Sievert |eesnimi4=Katherine |perekonnanimi5=Backholer |eesnimi5=Kathryn |perekonnanimi6=Hadjikakou |eesnimi6=Michalis |perekonnanimi7=Russell |eesnimi7=Cherie |perekonnanimi8=Huse |eesnimi8=Oliver |perekonnanimi9=Bell |eesnimi9=Colin |perekonnanimi10=Scrinis |eesnimi10=Gyorgy |perekonnanimi11=Worsley |eesnimi11=Anthony |perekonnanimi12=Friel |eesnimi12=Sharon |perekonnanimi13=Lawrence |eesnimi13=Mark |kuupäev=2020-08-06 |pealkiri=Ultra‐processed foods and the nutrition transition: Global, regional and national trends, food systems transformations and political economy drivers |url=https://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1111/obr.13126 |ajakiri=Obesity Reviews |keel=en |aastakäik=21 |üksiknumber=12 |doi=10.1111/obr.13126 |issn=1467-7881}}</ref> [[Fail:Ultra-processed_foods_are_more_affordable_than_less_processed_alternatives.svg|pisi|Ülitöödeldud toidud on taskukohasemad kui vähemtöödeldud alternatiivid]] Uuringud on näidanud, et ülitöödeldud toitu müüvad ettevõtete sihtrühmaks on peamiselt noored tarbijad ja [[Uustööstusmaad|keskmise sissetulekuga riigid]].<ref name="Monteiro_2013" /><ref>{{Cite journal|title=The UN Decade of Nutrition, the NOVA food classification and the trouble with ultra-processing|journal=Public Health Nutrition|volume=21|issue=1|pages=5–17|date=January 2018|doi=10.1017/S1368980017000234|pmc=10261019|pmid=28322183|doi-access=free}}</ref> [[Suurandmed|Suurandmete]] põhjal valitakse sageli millistele tarbijatele turundada.<ref>{{Cite journal|url=https://www.tandfonline.com/doi/full/10.1080/09581596.2017.1392483|title=Big Data and the transformation of food and beverage marketing: undermining efforts to reduce obesity?|journal=Critical Public Health|volume=29|issue=1|pages=110–117|date=January 2019|doi=10.1080/09581596.2017.1392483|issn=0958-1596|url-access=subscription}}</ref> Lisaks kasutab ülitöödeldud toiduainete tööstus suurriikides nii kaudset kui ka otsest lobitööd, et mõjutada kohalikku toidupoliitikat.<ref>{{Cite journal|title='I had never seen so many lobbyists': food industry political practices during the development of a new nutrition front-of-pack labelling system in Colombia|journal=Public Health Nutrition|volume=24|issue=9|pages=2737–2745|date=June 2021|doi=10.1017/s1368980020002268|pmc=10195544|pmid=32819452}}</ref><ref>{{Cite journal|title=Corporate interest groups and their implications for global food governance: mapping and analysing the global corporate influence network of the transnational ultra-processed food industry|journal=Globalization and Health|volume=20|issue=1|date=February 2024|doi=10.1186/s12992-024-01020-4|pmc=10882744|pmid=38388413|doi-access=free}}</ref> === Keskkonnamõju === Toidusüsteemid, sealhulgas toiduainete tootmine, transport ja töötlemine, moodustavad 26% ülemaailmsetest kasvuhoonegaaside heitkogustest.<ref>{{Cite journal|last=Ritchie|first=Hannah|url=https://ourworldindata.org/environmental-impacts-of-food|title=Environmental Impacts of Food Production|journal=Our World in Data|date=2022-12-02|language=en|last2=Rosado|first2=Pablo|last3=Roser|first3=Max}}</ref> Kogu toidusüsteemile keskenduvad uuringud on korduvalt leidnud, et maakasutusest ja põllumajandusest tulenevad heitkogused kaaluvad üles tarneahela kasvuhoonegaaside heitkogused.<ref>{{Cite journal|last=Ritchie|first=Hannah|url=https://ourworldindata.org/greenhouse-gas-emissions-food|title=How much of global greenhouse gas emissions come from food?|journal=Our World in Data|date=2021-03-18|language=en}}</ref> Töötlemata ja minimaalselt töödeldud toiduainetel on kõige väiksem süsiniku jalajälg, kuna need läbivad enne toidupoodidesse jõudmist vähem töötlemisetappe.<ref>{{Cite journal|last=Kesse-Guyot|first=Emmanuelle|url=https://www.nature.com/articles/s41893-022-01013-4|title=Environmental impacts along the value chain from the consumption of ultra-processed foods|journal=Nature Sustainability|volume=6|issue=2|pages=192–202|date=2023-02-01|language=en|last2=Allès|first2=Benjamin|last3=Brunin|first3=Joséphine|last4=Fouillet|first4=Hélène|last5=Dussiot|first5=Alison|last6=Berthy|first6=Florine|last7=Perraud|first7=Elie|last8=Hercberg|first8=Serge|last9=Julia|first9=Chantal|doi=10.1038/s41893-022-01013-4|issn=2398-9629}}</ref> ÜTT-sid nimetatakse sageli paljudest koostisosadest koosnevateks ja keerukama tarne- ja tootmisahelaga toodeteks.<ref name="auto">{{Cite news|last=Carignan|first=Véronique|url=https://www.theguardian.com/environment/2025/oct/08/ultra-processed-foods-environment-impact|title=The hidden cost of ultra-processed foods on the environment: 'The whole industry should pay'|work=The Guardian|date=2025-10-08|access-date=2026-03-20|language=en-GB|issn=0261-3077}}</ref> Suurem osa toidust transporditakse üle maailma vee, raudtee ja maanteede kaudu. Läbitud vahemaa võib otseselt mõjutada heitkoguseid, kuna kaugemad sihtkohad vajavad rohkem kütust.<ref name=":02">{{Cite journal|last=Ritchie|first=Hannah|url=https://ourworldindata.org/food-transport-by-mode|title=Very little of global food is transported by air; this greatly reduces the climate benefits of eating local|journal=Our World in Data|date=2020-01-28|language=en}}</ref> Suurem osa töötlemisest toimub tsentraliseeritult tehastes, mis suurendab tootmisahela iga etapi vahelist kaugust.<ref name="auto" /> ÜTT-d süvendavad seda probleemi, nõudes pikki transpordivahemaid iga toodetud toiduühiku kohta.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Berden |eesnimi=Jeroen |perekonnanimi2=Hanley-Cook |eesnimi2=Giles T. |perekonnanimi3=Chimera |eesnimi3=Bernadette |perekonnanimi4=Aune |eesnimi4=Dagfinn |perekonnanimi5=Pinho |eesnimi5=Maria Gabriela M. |perekonnanimi6=Nicolas |eesnimi6=Geneviève |perekonnanimi7=Srour |eesnimi7=Bernard |perekonnanimi8=Millett |eesnimi8=Christopher J. |perekonnanimi9=Cakmak |eesnimi9=Emine Koc |perekonnanimi10=Kesse-Guyot |eesnimi10=Emmanuelle |perekonnanimi11=González-Gil |eesnimi11=Esther M. |perekonnanimi12=Vamos |eesnimi12=Eszter P. |perekonnanimi13=Lopez |eesnimi13=Jessica Blanco |perekonnanimi14=Baudry |eesnimi14=Julia |perekonnanimi15=Berlivet |eesnimi15=Justine |kuupäev=2025 |pealkiri=Quantifying the environmental and food biodiversity impacts of ultra-processed foods: evidence from the European Prospective Investigation into Cancer and Nutrition (EPIC) study |url=https://www.cambridge.org/core/journals/public-health-nutrition/article/quantifying-the-environmental-and-food-biodiversity-impacts-of-ultraprocessed-foods-evidence-from-the-european-prospective-investigation-into-cancer-and-nutrition-epic-study/E98D51EA53B3E5793A694936E6AE34EE |ajakiri=Public Health Nutrition |keel=en |aastakäik=28 |üksiknumber=1 |lehekülg=e164 |doi=10.1017/S1368980025101067 |issn=1368-9800}}</ref> ÜTT-d moodustavad Ameerika Ühendriikides 70% pakendatud toidust.<ref>{{Cite news|last=Severson|first=Kim|url=https://www.nytimes.com/2024/04/02/dining/plastic-food-packaging.html|title=So Much Produce Comes in Plastic. Is There a Better Way?|work=The New York Times|date=2024-04-02|access-date=2026-03-20|language=en-US|issn=0362-4331}}</ref> 2021. aasta uuring näitas, et 83% UPF-ide toidupakenditest on valmistatud plastist. ÜTT-de pakendamine on üldiselt seotud suure hulga füüsilise jäätmetega. ÜTT-d endid on seostatud suurema mikroplasti kogusega tooteis endis, kuna plastpakend ajapikku laguneb.<ref name=":12">{{Cite journal|last=Yates|first=Joe|url=https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC11500473/|title=A toxic relationship: ultra-processed foods & plastics|journal=Globalization and Health|volume=20|issue=1|page=74|date=2024-10-24|last2=Kadiyala|first2=Suneetha|last3=Deeney|first3=Megan|last4=Carriedo|first4=Angela|last5=Gillespie|first5=Stuart|last6=Heindel|first6=Jerrold J.|last7=Maffini|first7=Maricel V.|last8=Martin|first8=Olwenn|last9=Monteiro|first9=Carlos A.|doi=10.1186/s12992-024-01078-0|issn=1744-8603|pmc=11500473|pmid=39449069|doi-access=free}}</ref> ÜTT-de tootmine kasutab sageli rohkem veeressursse kui töötlemata või minimaalselt töödeldud toiduained, välja arvatud teatud loomset päritolu toiduained, näiteks veiseliha. ÜTT-de töötlemisel kasutatakse märkimisväärsel hulgal vett koostisosade pesemisel, toiduvalmistamisel, seadmete puhastamisel ja masinate jahutamisel.<ref name=":2">{{Cite journal|last=da Cruz|first=Gabriela Lopes|title=The environmental impact of beef and ultra-processed food consumption in Brazil|journal=Public Health Nutrition|volume=27|issue=1|pages=e34|date=2024-01-04|last2=da Costa Louzada|first2=Maria Laura|last3=Silva|first3=Jacqueline Tereza da|last4=Maria Fellegger Garzillo|first4=Josefa|last5=Rauber|first5=Fernanda|last6=Schmidt Rivera|first6=Ximena|last7=Reynolds|first7=Christian|last8=Levy|first8=Renata Bertazzi|doi=10.1017/S1368980023002975|issn=1475-2727|pmc=10897569|pmid=38173129}}</ref> ÜTT-id tuginevad tootmisel sageli ühesugustele põllukultuuridele, sealhulgas maisile, sojale, nisule, suhkruroole ja õlipalmidele. Neid põllukultuure seostatakse kõige enam [[Monokultuur|monokultuuriga]], mis vähendab bioloogilist mitmekesisust ning on seotud keemiliste pestitsiidide ja väetiste rohke kasutamisega.<ref name=":3">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Seferidi |eesnimi=Paraskevi |perekonnanimi2=Scrinis |eesnimi2=Gyorgy |perekonnanimi3=Huybrechts |eesnimi3=Inge |perekonnanimi4=Woods |eesnimi4=Jeremy |perekonnanimi5=Vineis |eesnimi5=Paolo |perekonnanimi6=Millett |eesnimi6=Christopher |kuupäev=2020 |pealkiri=The neglected environmental impacts of ultra-processed foods |url=https://www.thelancet.com/journals/lanplh/article/PIIS2542-5196(20)30177-7/fulltext |ajakiri=The Lancet Planetary Health |keel=en |aastakäik=4 |üksiknumber=10 |lehekülg=e437–e438 |doi=10.1016/S2542-5196(20)30177-7 |issn=2542-5196 |pmid=33038314}}</ref> Pestitsiidid ja sünteetilised väetised võivad leostuda lähedalasuvatesse ökosüsteemidesse ning neid on nimetatud veekogude [[Eutrofeerumine|eutrofeerumise]] peamisteks põhjusteks.<ref name=":4">{{Cite web|url=https://www.bbc.com/future/article/20210617-the-truth-about-processed-foods-environmental-impact|title=The truth about processed foods' environmental impact|website=www.bbc.com|date=2021-06-18|access-date=2026-03-20|language=en-GB}}</ref><ref name=":4" /> Neid põllukultuure seostatakse ka suurema maakasutuse ja metsade hävitamisega teatud maailma paikades.<ref name=":3" /> Samas hõlmab ÜTT klassifikatsioon ka taimseid piima- ja lihaasendajaid, mille heitkogused on loomsete toodetega võrreldes väiksemad.<ref name="MonteiroArstrupNo">{{Cite journal|title=Does the concept of "ultra-processed foods" help inform dietary guidelines, beyond conventional classification systems? NO|journal=The American Journal of Clinical Nutrition|volume=116|issue=6|pages=1482–1488|date=December 2022|doi=10.1093/ajcn/nqac123|pmid=35670128|doi-access=free}}</ref> == Kriitika == Monteiro definitsioon on samavõrd sotsiaalne kui konkreetsetel koostisosadel põhinev, mis muudab ülitöödeldud toitude mõistmise väga intuitiivseks.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Hässig |eesnimi=Alenica |perekonnanimi2=Hartmann |eesnimi2=Christina |perekonnanimi3=Sanchez-Siles |eesnimi3=Luisma |perekonnanimi4=Siegrist |eesnimi4=Michael |kuupäev=2023-08-01 |pealkiri=Perceived degree of food processing as a cue for perceived healthiness: The NOVA system mirrors consumers’ perceptions |url=https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0950329323001386 |ajakiri=Food Quality and Preference |aastakäik=110 |lehekülg=104944 |doi=10.1016/j.foodqual.2023.104944 |issn=0950-3293}}</ref><ref>{{Cite journal|title=Consumers' conceptualization of ultra-processed foods|journal=Appetite|volume=105|pages=611–617|date=October 2016|doi=10.1016/j.appet.2016.06.028|pmid=27349706}}</ref> Monteiro 2009. aasta kommentaarile vastuseks saadetud kirjas leiti, et definitsioon pole kuigi täpne, kuna sellel puuduvad traditsioonilise [[Toiduteadus|toiduteaduse]] mõõdetavad definitsioonid.<ref>{{Cite journal|title=The good, the bad, and the ultra-processed|journal=Public Health Nutrition|volume=12|issue=10|pages=1967–1968|date=October 2009|doi=10.1017/S1368980009991212|pmid=19732488|doi-access=free}}</ref> Seetõttu on teadlased eriarvamusel, kas see definitsioon saab olla teadusliku uurimise aluseks.<ref name=":15" /> Teadlased on välja töötanud kvantitatiivse definitsiooni hüpermaitsvale toidule, kuid mitte ülitöödeldud toidule.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Fazzino |eesnimi=Tera L. |perekonnanimi2=Rohde |eesnimi2=Kaitlyn |perekonnanimi3=Sullivan |eesnimi3=Debra K. |kuupäev=2019 |pealkiri=Hyper‐Palatable Foods: Development of a Quantitative Definition and Application to the US Food System Database |url=https://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/oby.22639 |ajakiri=Obesity |keel=en |aastakäik=27 |üksiknumber=11 |lehekülg=1761–1768 |doi=10.1002/oby.22639 |issn=1930-7381}}</ref> Mõned autorid on kritiseerinud ülitöödeldud toidu kontseptsiooni kui halvasti defineeritud ja Nova klassifikatsioonisüsteemi kui liiga keskendunud tarbitava toidu tüübile, mitte kogusele.<ref name=":15" /> Teised autorid, peamiselt [[Trofoloogia|toitumise valdkonnas]], on kritiseerinud tervisemõjude omistatud mehhanismide puudumist, keskendudes sellele, kuidas praegused uurimistulemused ei anna konkreetseid selgitusi selle kohta, kuidas ülitöödeldud toit mõjutab kehasüsteeme.<ref name=":5" /> Pärast Nova klassifikatsiooni avaldamist seadsid mõned teadlased kahtluse alla, kas toiduainete töötlemist tuleks pidada toitainete tarbimise teguriks, eriti 2017. aastal kirjutatud kriitikas, mille autoriteks olid teadlased, kellest ühte rahastasid [[Nestlé]] ja Kerry Group.<ref>{{Cite journal|title=Ultra-processed foods in human health: a critical appraisal|journal=The American Journal of Clinical Nutrition|volume=106|issue=3|pages=717–724|date=September 2017|doi=10.3945/ajcn.117.160440|pmid=28793996|doi-access=free}}</ref> Mitmed uuringud näitavad, et kuigi ÜTT-d üldiselt seostatakse suuremate terviseriskidega, esineb ÜTT alarühmade vahel suur heterogeensus. Näiteks kuigi leib ja teraviljad liigitatakse ÜTT-ideks, leiab 2023. aastal ajakirjas ''The Lancet'' avaldatud ulatuslik uuring, et need on Euroopa populatsioonis pöördvõrdeliselt seotud vähi ja kardiometaboolsete haigustega (riskisuhe 0,97).<ref>{{Cite web|last=Campbell|first=Denis|url=https://www.theguardian.com/society/2023/nov/13/some-ultra-processed-foods-are-good-for-your-health-who-backed-study-finds|title=Some ultra-processed foods are good for your health, WHO-backed study finds|website=The Guardian|date=13 November 2023}}</ref> Uuring näitas, et loomset päritolu tooted (HR = 1,09) ning kunstlikult ja suhkruga magustatud joogid (HR = 1,09) on ÜTT-de seas kõige tugevamalt seotud haigustega.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Cordova |eesnimi=Reynalda |perekonnanimi2=Viallon |eesnimi2=Vivian |perekonnanimi3=Fontvieille |eesnimi3=Emma |perekonnanimi4=Peruchet-Noray |eesnimi4=Laia |perekonnanimi5=Jansana |eesnimi5=Anna |perekonnanimi6=Wagner |eesnimi6=Karl-Heinz |perekonnanimi7=Kyrø |eesnimi7=Cecilie |perekonnanimi8=Tjønneland |eesnimi8=Anne |perekonnanimi9=Katzke |eesnimi9=Verena |perekonnanimi10=Bajracharya |eesnimi10=Rashmita |perekonnanimi11=Schulze |eesnimi11=Matthias B. |perekonnanimi12=Masala |eesnimi12=Giovanna |perekonnanimi13=Sieri |eesnimi13=Sabina |perekonnanimi14=Panico |eesnimi14=Salvatore |perekonnanimi15=Ricceri |eesnimi15=Fulvio |kuupäev=2023 |pealkiri=Consumption of ultra-processed foods and risk of multimorbidity of cancer and cardiometabolic diseases: a multinational cohort study |url=https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC10730313/ |ajakiri=The Lancet Regional Health. Europe |aastakäik=35 |lehekülg=100771 |doi=10.1016/j.lanepe.2023.100771 |issn=2666-7762 |pmc=10730313 |pmid=38115963}}</ref> Robinson ja Johnstone (2024) viitavad sarnasele uuringule, mis viidi läbi USA populatsioonis.{{Efn|Said US study examined UPF consumption and type 2 diabetes rates in 71,871 women from the Nurses' Health Study, 87,918 women from the Nurses' Health Study II, and 38,847 men from the Health Professional Follow-Up Study.<ref name=3UST2D/> A further study examined the association between UPF and cardiovascular diseases in a similar sample.<ref name="3USCVD">{{cite journal |last1=Mendoza |first1=K |last2=Smith-Warner |first2=SA |last3=Rossato |first3=SL |last4=Khandpur |first4=N |last5=Manson |first5=JE |last6=Qi |first6=L |last7=Rimm |first7=EB |last8=Mukamal |first8=KJ |last9=Willett |first9=WC |last10=Wang |first10=M |last11=Hu |first11=FB |last12=Mattei |first12=J |last13=Sun |first13=Q |title=Ultra-processed foods and cardiovascular disease: analysis of three large US prospective cohorts and a systematic review and meta-analysis of prospective cohort studies. |journal=Lancet Regional Health. Americas |date=2024-09-01 |volume=37 |article-number=100859 |doi=10.1016/j.lana.2024.100859 |pmid=39286398 |pmc=11403639}}</ref>}} Nad väidavad, et ÜTT käsitlemisel peaks olema tasakaalustatud lähenemisviis: tarbijatele ei tohiks enneaegselt soovitada ''kõiki'' ÜTT-d vältida, mitte ainult füüsilise tervise probleemide tõttu (ÜTT-d moodustavad suure osa madalama sissetulekuga inimeste toitumisest ja asendajad võivad tegelikult olla vähem toitainerikkad), vaid ka ÜTT-de eemaldamise sotsiaalsete kulude (tarbetu ärevus ja teaduse umbusalduse) tõttu.<ref name="RobinsonJohnstone24">{{Cite journal|last=Robinson|first=Eric|title=Ultraprocessed food (UPF), health, and mechanistic uncertainty: What should we be advising the public to do about UPFs?|journal=PLOS Medicine|volume=21|issue=10|date=15 October 2024|last2=Johnstone|first2=Alexandra M.|doi=10.1371/journal.pmed.1004439|pmc=11479387|pmid=39405438|doi-access=free}}</ref> == Märkused == <references group="lower-alpha"/> == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Toiduainetööstus]] [[Kategooria:Toitumine]] [[Kategooria:Toiduteadus]] [[Kategooria:Ülevaatamata tõlgetega leheküljed]] skcvsysto6aljzo9a69eis7nh94q5sm Vene-Ukraina sõja kronoloogia (1. juuni 2026 – 31. august 2026) 0 716291 7228190 7227801 2026-09-03T13:50:44Z Kuriuss 38125 7228190 wikitext text/x-wiki {{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}} Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. juunist 2026 kuni käesoleva ajani. See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele. == Sõjategevus 2026. aastal == == Juuni == === 1. juuni === Ukraina president [[Volodõmõr Zelenski]] näeb kuni talveni võimalust rahukõnelusteks.<ref>[https://www.err.ee/1610042983/soja-1559-paev-zelenski-naeb-kuni-talveni-voimalust-rahukonelusteks#rahu Zelenski näeb kuni talveni võimalust rahukõnelusteks] ERR, 1.VI 2026</ref> Aluse selleks annavad Ukraina edukas tegevus Venemaa logistika häirimisel (vt [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._jaanuar_2026_–_...)#27._mai|27. mai]]) ja Venemaa süvenevad majandus- ja rahandusprobleemid.<ref>[https://www.err.ee/1610044045/venemaa-finantsistid-hoiatasid-putinit-sojakulutuste-kasvu-parast Venemaa finantsistid hoiatasid Putinit sõjakulutuste kasvu pärast] ERR, 1.VI 2026</ref> === 2. juuni === [[File:Destructions in Dnipro after Russian attack, 2026-06-02 (01).jpg| thumb| Purustatud elumajad Dnipros pärast Venemaa rünankut.]] Venemaa korraldas suure raketi- ja droonirünnaku Kiievile ja teistele Ukraina linnadele, kasutades 73 raketti ja 656 drooni. Ukraina tõrjus 40 raketti ja 602 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587903/venemaa-viis-labi-ulatusliku-runnaku-kiievile-ja-teistele-rajoonidele VIDEOD ja FOTOD | Venemaa ründas Ukrainat suure hulga rakettide ja droonidega. Kiievis ja Dnipros on kokku 17 hukkunut] Delfi, 2.VI 2026</ref> Rünnakutes hukkus 23 ja vigastada sai rohkem kui 130 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610043922/venemaa-korraldas-suurrunnaku-ukraina-linnadele#suur Venemaa korraldas suurrünnaku Ukraina linnadele] ERR, 2.VI 2026</ref> Ukraina korraldatud õhurünnakus süttis [[Krasnodari krai]]s asuv Ilski naftatöötlemistehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587931/venemaal-krasnodari-krais-rundasid-droonid-ilski-naftatootlemistehast Venemaal Krasnodari krais ründasid droonid Ilski naftatöötlemistehast] Delfi, 2.VI 2026</ref> === 3. juuni === Venemaa väikestel jalaväegruppidel on õnnestunud sisse imbuda [[Donetski oblast]]is asuvasse [[Kostjantõnivka]]sse ja osa linnast on muutunud 'halliks alaks'.<ref name=deepstatemap>[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]</ref> Ukraina korraldas ulatusliku õhurünnaku Venemaa erinevatele piirkondadele. Droonid tabasid Peterburi naftaterminali [[Leningradi oblast]]is,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588182/videod-ukraina-pikamaadroonid-rundasid-varahommikul-peterburi-naftaterminali VIDEOD | Ukraina pikamaadroonid ründasid varahommikul Peterburi naftaterminali ja Kroonlinna] Delfi, 3.VI 2026</ref> Stereguštšõi-klassi [[korvett]]i Boikii [[Kroonlinn]]a mereväebaasis<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588290/video-ukraina-andis-kroonlinnas-loogi-vene-sojalaevale-mis-on-saatnud-varilaevastiku-tankereid VIDEO | Ukraina andis Kroonlinnas löögi Vene sõjalaevale, mis on saatnud varilaevastiku tankereid] Delfi, 3.VI 2026</ref> ja kaitsetööstuse ettevõte Progress [[Tambovi oblast]]is [[Mitšurinsk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610044861/ukraina-rundas-peterburi-ja-strateegilist-sojatehast-tambovis#tambov Ukraina ründas strateegilist sõjatehast Tambovi oblastis] ERR, 3.VI 2026</ref> === 4. juuni === Zelenski tegi Vene liidrile Putinile ettepaneku kahepoolseks kohtumiseks ja lisas, et on valmis ka täielikuks relvarahuks.<ref>[https://www.err.ee/1610047063/zelenski-tegi-putinile-ettepaneku-kohtumiseks Zelenski tegi Putinile ettepaneku kohtumiseks] ERR, 4.VI 2026</ref> Venemaa ründas Ukrainat 293 drooniga, millest 264 suudeti alla tulistada või tõrjuda. Rünnakutes hukkus vähemalt 16 inimest ja 86 sai vigastada.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8483731/blogi-1562-sojapaev-ukrainas-ukraina-tabas-droonidega-krimmis-vene-patrull-laeva?liveblogPost=623770 Viimase ööpäevaga hukkus Ukrainas Venemaa rünnakutes 16 inimest] Postimees, 4.VI 2026</ref> Ukraina korraldas suure droonirünnaku Krimmis asuvatele Vene sõjaväeobjektidele [[Sevastoopol]]is, [[Simferoopol]]is, [[Belbeki lennujaam|Belbek]]i ja [[Sakõ|Saki]] lennuväljade piirkonnas.<ref>[https://www.err.ee/1610045851/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-okupeeritud-krimmis#krimm Ukraina korraldas suure droonirünnaku okupeeritud Krimmis] ERR, 4.VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588468/droonid-rundasid-okupeeritud-krimmis-simferopolit-ja-sevastopolit Droonid ründasid okupeeritud Krimmis Simferopolit ja Sevastopolit] Delfi, 4.VI 2026</ref> Krimmi rannikul Jurkine asula lähistel sai tabamuse Svetljak-klassi rannikuvalvelaev.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588604/video-ukraina-rundas-krimmi-rannikul-venemaa-rannikuvalvelaeva VIDEO | Ukraina ründas Krimmi rannikul Venemaa rannikuvalvelaeva] Delfi, 4.VI 2026</ref> Ukraina drooniväed tabasid Krimmis ka raadiosüsteemi RSBN-4N ja õhutõrjesüsteemi Pantsir-S1 Hersoni oblastis Strilkove asula lähistel. <ref>[https://maailm.postimees.ee/8483731/blogi-1562-sojapaev-ukrainas-ukraina-tabas-droonidega-krimmis-vene-patrull-laeva?liveblogPost=623783 Ukraina tabas droonidega Krimmis Vene patrull-laeva] Postimees, 4.VI 2026</ref> === 5. juuni === [[File:Yahotynske For Children after Russian attack, 2026-06-05 (01).webp| thumb| Imikutoidutehas Kiievi piirkonnas pärast Venemaa droonitabamust]] Putin lükkas tagasi Zelenski kahepoolse kohtumise ettepaneku.<ref>[https://www.err.ee/1610048245/putin-zelenskiga-enne-rahuleppe-saavutamist-kohtuda-ei-taha Putin Zelenskiga enne rahuleppe saavutamist kohtuda ei taha] ERR, 5.VI 2026</ref> Venemaa ründas 272 drooniga, millest Ukraina tõrjus 249. Rünnakutes hukkus 15 ning vigastada sai vähemalt 73 tsiviilisikut.<ref>[https://www.err.ee/1610048509/soja-1564-paev-ukraina-korraldas-venemaale-ulatusliku-droonirunnaku#Venerynnak Venemaa droonirünnakutes hukkus 15 tsiviilisikut] ERR, 6.VI 2026</ref> Venemaa ja Ukraina vahetasid mõlemalt poolt 185 sõjavangi.<ref>[https://www.err.ee/1610047543/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-vahemalt-11-inimest#sojavangid Ukraina ja Venemaa vahetasid 185 sõjavangi] ERR, 5.VI 2026</ref> Ukraina ründas meredroonidega ja tabas Mustal merel viit Venemaa kaubalaeva, mida kasutati armee toetamiseks.<ref>[https://www.err.ee/1610047543/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-vahemalt-11-inimest#kaubalaevad Ukraina tabas viit sõjaväe toetamiseks kasutatud Vene kaubalaeva] ERR, 5.VI 2026</ref> === 6. juuni === Ukraina ründas droonidega mitmeid Venemaa piirkondi, sealhulgas Moskvat.<ref>[https://www.err.ee/1610048509/soja-1564-paev-ukraina-korraldas-venemaale-ulatusliku-droonirunnaku#Ukraina Ukraina ründas droonidega Moskvat, Peterburit ja Kroonlinna] ERR, 6.VI 2026</ref> Tabamuse said Kroonilinnas asuvad [[Balti mere laevastik]]u baas ja arsenal, Kronstadti mereväetehas [[Leningradi oblast]]is,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588999/ukraina-korraldas-ulatusliku-droonirunnaku-vaidetavalt-sai-tabamuse-kroonlinna-laevatehas Ukraina korraldas ulatusliku droonirünnaku, väidetavalt sai tabamuse Kroonlinna laevatehas] Delfi, 6.VI 2026</ref> Krasnodari oblastis asuv [[Ust-Labinsk]]i naftahoidla. Ebaselgel põhjusel puhkes tulekahju [[Tjumen]]i naftatehases.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8484915/blogi-1564-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonid-kontrollivad-osa-krimmi-suunduvast-maanteest?liveblogPost=624007 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Tjumeni naftatehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-06 |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa teatas 339 Ukraina drooni elimineerimisest. === 7. juuni === Ukraina droonirünnak tabas Krimmi maismaaga ühendavat [[Tšonhar]]i silda, Semikolodjanski naftahoidlat Krimmis ning energia- ja transporditaristut [[Luhanski oblast|Luhanski]] ja [[Donetski oblast]]is. Ukraina-meelne partisanirühmitus [[Ateš]] saboteeris Voronežis raudteetaristut ja hävitas raudtee remondikraana EDK-300/5.<ref>[https://www.err.ee/1610048908/soja-1565-paev-ukraina-rundas-energia-ja-transporditaristut-okupeeritud-aladel#sabotaaz Ukrainameelne Vene partisanirühm ründas raudteejaama Venemaal] ERR, 7.VI 2026</ref> === 8. juuni === Ukraina ründedroonid tabasid [[Novorossiisk]]i sadamas Šešharise merenaftaterminalis asuvat Grušovaja naftaterminali, naftahoidlat [[Simferopol]]i lähedal ning elektrialajaamasid [[Mariupol]]is ja Krimmis Hvardiiskes.<ref>[https://www.err.ee/1610049334/louna-venemaal-novorossiiskis-suttis-ukraina-runnaku-jarel-naftaterminal#nafta Ukraina ründedroonid tabasid Grušovaja naftaterminali] ERR, 8.VI 2026</ref> Krimmis tabas droon Moskva–Simferopoli reisirongi vedurit, mille tõttu peatati Krimmis kogu reisirongide plaaniline liiklus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589204/krimmis-rundas-droon-moskva-rongi-vedurit-ja-kogu-reisirongiliiklus-peatati Krimmis ründas droon Moskva rongi vedurit ja kogu reisirongiliiklus peatati] Delfi, 8.VI 2026</ref> Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ukraina juhid avaldasid viis tingimust õiglase ja kestva rahu jaoks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589232/suurbritannia-prantsusmaa-saksamaa-ja-ukraina-juhid-avaldasid-viis-tingimust-oiglase-ja-kestva-rahu-jaoks Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ukraina juhid avaldasid viis tingimust õiglase ja kestva rahu jaoks] Delfi, 8.VI 2026</ref> Venemaa lükkas pakutud plaani tagasi.<ref>[https://www.err.ee/1610049859/venemaa-lukkas-ukraina-ja-euroopa-rahuplaanid-tagasi Venemaa lükkas Ukraina ja Euroopa rahuplaanid tagasi] Delfi, 8.VI 2026</ref> === 9. juuni === [[File:Destructions in Vilniansk after Russian attack, 2026-06-09 (01).webp| thumb| Maja Zaporižžja oblastis Vilnianskis pärast Venemaa droonitabamust]] [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] käis visiidil Tallinnas, kus kohtus [[NB8]] riikide juhtidega.<ref>[https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120589484/analuus-zelenskoi-tuli-tallinnasse-uut-joukeskust-ehitama ANALÜÜS | Zelenskõi tuli Tallinnasse uut jõukeskust ehitama] Delfi, 9.VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589745/zelenskoi-delfile-ega-venemaa-ei-ohusta-ainult-balti-riike-nad-ei-taha-stabiilsust-nad-ei-vaja-seda Zelenskõi Delfile: ega Venemaa ohusta ainult Balti riike. Nad ei taha stabiilsust, nad ei vaja seda] Delfi, 9.VI 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610050462/kolga-sonul-on-zelenski-visiidi-keskmes-neli-teemat Kolga sõnul on Zelenski visiidi keskmes neli teemat] ERR, 9.VI 2026</ref> Zelenski lubas ka koostööd üle piiri eksinud droonide tõrjumisel.<ref>[https://www.err.ee/1610050660/zelenski-lubas-koostood-ule-piiri-eksinud-droonide-torjumisel Zelenski lubas koostööd üle piiri eksinud droonide tõrjumisel] ERR, 9.VI 2026</ref> Eesti allkirjastas Ukrainaga ühisavalduse koostöö teemal, Läti sõlmis droonileppe.<ref>[https://www.err.ee/1610051431/droonilepe-ukrainaga-jai-eestil-solmimata Droonilepe Ukrainaga jäi Eestil sõlmimata] ERR, 10.VI 2026</ref> Ukraina tegi õhurünnaku brigaadi Terek paiknemiskohale [[Luhanski oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610050189/soja-1567-paev-moskva-aarelinnas-toimunud-autoplahvatuses-hukkus-mees#luhansk Ukraina andis löögi Venemaa armee 5. kasakate luure- ja ründebrigaadi Terek paiknemiskohale] ERR, 9.VI 2026</ref> Moskva lähistel [[Balašihha]]s toimunud autoplahvatuses<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589544/moskva-oblastis-lendas-ohku-bmw-mille-juht-hukkus VIDEOD | Moskva oblastis lendas õhku BMW, mille juht hukkus] Delfi, 9.VI 2026</ref> hukkus Venemaa kaitseministeeriumi raketi- ja suurtükiväe peavalitsuse ehk [[GRAU]] (Главное ракетно-артиллерийское управление) ülem kindralleitnant Damir Davõdov.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589795/moskvas-toimunud-plahvatuses-hukkus-laskemoona-tarnimise-eest-vastutanud-vene-kindral Moskvas õhku lastud BMW-s hukkus laskemoona tarnimise eest vastutanud Vene kindral] Delfi, 10.VI 2026</ref> Ukraina andis [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#7._juuni|uue löögi]] [[Tšonhar]]i sillale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589533/ukraina-andis-uue-loogi-hersoni-oblasti-poolt-krimmi-poolsaarele-viivale-tsongari-sillale Ukraina andis uue löögi Hersoni oblasti poolt Krimmi poolsaarele viivale Tšongari sillale] Delfi, 9.VI 2026</ref> === 10. juuni === Ukraina süütas õhurünnakuga Kuibõševi naftatöötlemistehase [[Samara oblast]]is, tabas Vtorovo ja Lobkovo naftapumbajaamasid [[Vladimiri oblast]]is,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589934/zelenskoi-kinnitas-vene-sojatehasele-loogi-andmist-rakettidega-flamingo Zelenskõi kinnitas Vene sõjatehasele löögi andmist rakettidega Flamingo] Delfi, 10.VI 2026</ref> ründas tiibrakettidega [[FP-5 Flamingo]] kaitsetööstusettevõtet VNIIR-Progress [[Tšeboksarõ]]s<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589802/raketid-ja-droonid-rundasid-venemaal-nafta-ja-sojatehaseid-haire-anti-kogu-uuralis-ja-ka-siberis-omski-oblastis Raketid ja droonid ründasid Venemaal nafta- ja sõjatehaseid. Häire anti kogu Uuralis ja ka Siberis Omski oblastis] Delfi, 10.VI 2026</ref> ja tekitas purustusi Mariupoli kaubasadamas.<ref>[https://www.err.ee/1610051182/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-samaara-oblastis#mariupol Ukraina ründas okupeeritud Mariupoli kaubasadamat] ERR, 10.VI 2026</ref> Samuti tegi Ukraina raketirünnaku [[Henitšesk]]i sillale ja tekitas seal purustusi.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8487291/blogi-1568-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-samaaras-asuvat-naftatootlemistehast?liveblogPost=624599 |pealkiri=Ukraina tegi rünnaku Henitšeski sillale |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-10 |vaadatud=2026-06-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 11. juuni === Ukraina õhurünnakuga tulemusel süttis Afipski naftatöötlemistehas [[Krasnodari krai]]s.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590073/venemaa-kuibosevi-rafineerimistehas-on-parast-droonirunnakut-tootmise-lopetanud Venemaa Kuibõševi rafineerimistehas on pärast droonirünnakut tootmise lõpetanud. Täna rünnati tehast Krasnodari krais] Delfi, 11.VI 2026</ref> Krimmi poolsaart tabanud rünnakus said pihta mitmed Vene sõjaväeobjektid ja poolsaart mandriga ühendavad maanteesillad.<ref>[https://www.err.ee/1610052106/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-krasnodari-krais#krimm Okupeeritud Krimmi tabas laiaulatuslik õhurünnak] ERR, 11.VI 2026</ref> === 12. juuni === Ukraina ründas [[Tatarstan]]is [[Nižnekamsk]]is asuvaid naftatöötlemistehaseid TANEKO ja TAIF-NK.<ref>[https://www.err.ee/1610053315/ukraina-rundas-venemaal-kolme-olulist-tehast#kahte Ukraina ründas Venemaal kahte naftatöötlemistehast ja naftakeemiatehast] ERR, 12.VI 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis [[Samara oblast]]is [[Togliatti]]s naftakeemiatehas Togliattikauchuk.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590344/droonid-rundasid-venemaal-keemiatehaseid-ja-krimmis-soojuselektrijaama Droonid ründasid Venemaal keemia- ja naftatehaseid ning Krimmis soojuselektrijaama] Delfi, 12.VI 2026</ref> === 13. juuni === Ukraina droonirünnak süütas [[Krasnodari krai]] [[Temrjuki rajoon]]is Tamanneftegazi nafta- ja vedelgaasiterminali,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590693/ukraina-droonirunnak-suutas-naftaterminali-venemaal-krasnodari-krais Ukraina droonirünnak süütas naftaterminali Venemaal Krasnodari krais] Delfi, 13. VI 2026</ref> ning [[Volgogradi oblast]]is Kotovo küla lähedal asuva naftatöötlus- ja pumbajaama. Krimmis ründas ründas Ukraina [[Armjansk]]i linnas asuvat keemiatehast Krimmi Titaan ja poolsaart Mandri-Ukrainaga ühendavad sildu.<ref>[https://www.err.ee/1610054320/soja-1571-paev-ukraina-rundas-krimmi-sildu-ja-keemiatehast#krimm Ukraina ründas Krimmi sildu ja keemiatehast] ERR, 13. VI 2026</ref> [[File:Dormition Cathedral, Kyiv Pechersk Lavra on fire 2.2.jpg| thumb| [[Kiievi koobasklooster|Kiievi-Petšerski koobaskloostri]] [[Kiievi koobaskloostri Jumalaema Uinumise kirik|Jumalaema Uinumise katedraal]] pärast Venemaa rünnakut]] === 14. juuni === Ukraina ründas [[Tuula oblast]]is [[Novomoskovsk]]is keemiatehast Azot<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590745/videod-tula-oblastis-suttis-drooniloogist-polema-keemiatehas-jaroslavli-oblastis-keemiatehas VIDEO | Tula oblastis süttis droonilöögist põlema keemiatehas, Jaroslavli oblastis naftaladu] Delfi, 14. VI 2026</ref> ja [[Jaroslavli oblast]]is [[Rõbinsk]]is asuvat naftahoidlat.<ref>[https://www.err.ee/1610054785/ukraina-rundas-keemiatehast-ja-suurt-kutusehoidlat-venemaal#jaroslavl Ukraina kinnitas edukat rünnakut naftahoidlale Jaroslavli oblastis] ERR, 14. VI 2026</ref> === 15. juuni === [[File:Kharkiv Art Museum after Russian shelling on 14 June 2026.jpg| thumb| Harkivi kunstimuuseum pärast Venemaa pommirünnakut]] Venemaa korraldas 70 raketi ja 611 drooniga rünnaku Kiievile ja Harkivile.<ref>[https://www.err.ee/1610055229/venemaa-ohurunnakus-kiievile-sai-tabamuse-ajalooline-suurklooster#kiiev Kiievit tabas taas ulatuslik drooni- ja raketirünnak] ERR, 15. VI 2026</ref> Ukraina tõrjus 50 raketti ja 582 drooni. Rünnakus hukkus 11 inimest, nende seas viis päästjat Harkivis<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590875/harkivis-hukkus-vene-runnakute-tagajarjel-viis-paastjat Harkivis hukkus Vene rünnakute tagajärjel viis päästjat] Delfi, 15. VI 2026</ref> ja vigastada sai 53 inimest. Rünnaku tõttu said kahjustusi [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse kuuluva [[Kiievi koobasklooster|Kiievi-Petšerski koobaskloostri]] [[Kiievi koobaskloostri Jumalaema Uinumise kirik|Jumalaema Uinumise katedraal]]<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591061/zelenskoi-suudistab-putinit-kiievi-katedraali-tahtlikus-sihtimises-hukkunute-arv-tousis-11-ni Zelenskõi süüdistab Putinit Kiievi katedraali tahtlikus sihtimises, hukkunute arv tõusis 11-ni] Delfi, 15. VI 2026</ref> ja Harkivi kunstimuuseum. === 16. juuni === [[File:Destructions in Kramatorsk after Russian attack, 2026-06-16 (01).jpg| thumb| Venemaa rünnakust põhjustatud purustused [[Kramatorsk]]is]] Ukraina süütas õhurünnakutega Poltavskaja Neftebaza kütusehoidla [[Krasnodari krai]] [[Krasnoarmeiskaja rajoon]]is<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591144/venemaal-kubani-oblastis-suttis-droonirunnaku-jarel-naftahoidla Venemaal Krasnodari krais süttis droonirünnaku järel naftahoidla] Delfi, 16. VI 2026</ref> ja [[Gazpromneft]]i naftatöötlemistehase [[Moskva]] [[Kaguringkonna]] [[Kapotnja linnaosa]]s,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591161/moskva-linnapea-teatas-droonirunnakust-venemaa-pealinnas-suttis-naftatootlemistehas VIDEO | Moskva linnapea teatas droonirünnakust: Venemaa pealinnas süttis naftatöötlemistehas] Delfi, 16. VI 2026</ref> mis on oluline Moskva kütusega varustaja. Ukraina taotleb [[Kiievi koobasklooster|Kiievi-Petšerski koobaskloostrit]] tabanud Venemaa [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#15._juuni|õhurünnaku]] tõttu Ukraina [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] erakorralist istungit.<ref>[https://www.err.ee/1610056120/ukraina-suutas-ohurunnakuga-moskva-suurima-naftakaitise#yro Ukraina taotleb pärast Vene rünnakuid ÜRO Julgeolekunõukogu istungit] ERR, 16. VI 2026</ref> [[Hmelnõtski oblast]]is kukkus alla rindepommitaja [[Su-24|Su-24M]], kaheliikmeline meeskond hukkus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591428/ukraina-ohuvagi-teatas-pommitaja-allakukkumisest-meeskond-hukkus Ukraina õhuvägi teatas pommitaja allakukkumisest, meeskond hukkus] Delfi, 16. VI 2026</ref> === 17. juuni === [[Zaporižžja]]s hukkus Venemaa droonirünnakus üks ja sai vigastada vähemalt seitse inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610057059/moskva-naftatootlemistehas-peatas-ukraina-ohurunnaku-tottu-too#zapo Venemaa tappis õhurünnakutes Zaporižžjale ühe ja vigastas seitset inimest] ERR, 17. VI 2026</ref> === 18. juuni === [[File:Moskva Kapotnaja.jpg| thumb| Kütusehoidla plahvatus Moskvas pärast Venemaa õhutõrjeraketi tabamust. [https://x.com/WarLifeFootage/status/2067689712437850151 https://x.com/WarLifeFootag] ]] [[File:Fire at the Moscow Oil Refinery on June 18, 2026 (video 20260618 132501).webm| thumb| Tulekahju Moskva nafta rafineerimise tehases]] Venemaa korraldas Ukraina vastu õhurünnaku, kasutades seitse ballistilist raketti ja 239 eri tüüpi drooni. Ukraina tõrjus neli ballistilist raketti ning 212 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591750/venemaa-lasi-ukraina-pihta-valja-seitse-iskanderi-raketti-ule-200-mehitamata-ohusoiduki Venemaa lasi Ukraina pihta seitse Iskanderi raketti ja üle 200 mehitamata õhusõiduki] Delfi, 18. VI 2026</ref> [[Sumõ]]s hukkus rünnakus üks inimene.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591729/venemaa-saatis-kiievisse-ballistilised-raketid-sumos-suttisid-elumaja-ja-bensiinijaam-polema Venemaa saatis Kiievisse ballistilised raketid. Sumõs süttisid elumaja ja bensiinijaam põlema] Delfi, 18. VI 2026</ref> Ukraina korraldas Moskvale suurima droonirünnaku sõja algustest alates. Rünnaku tulemusel puhkes tulekahju Kapotnjas asuvas naftatöötlemistehases, mis peatas tootmise.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8492965/blogi-1576-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonirunnaku-jarel-sajab-moskvas-naftavihma?liveblogPost=626008 |pealkiri=Moskva naftarafineerimistehas sai märkimisväärselt kahjustada |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-18 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Eelmine rünnak sellele tehasele toimus [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#16._juuni|16. juunil]]<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591731/ukraina-korraldas-moskale-ulatusliku-droonirunnaku VIDEO | Pealinn leekides. Ukraina korraldas Moskvale suurima droonirünnaku pärast sõja algust] Delfi, 18. VI 2026</ref> Rünnakut tõrjunud Venemaa õhutõrje tabas kütusehoidlat.<ref>{{Netiviide |url=https://arvamus.postimees.ee/8494103/rainer-saks-tulemoll-moskvas-tekitab-venemaa-pealinna-kutusevarustusse-suure-augu |pealkiri=RAINER SAKS ⟩ Tulemöll Moskvas tekitab Venemaa pealinna kütusevarustusse suure augu |url-access=subscription |eesnimi=Rainer |perekonnanimi=Saks |kuupäev=2026-06-19 |vaadatud=2026-06-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina droonirünnakud süütasid naftahoidla [[Rostovi oblast]]is [[Gukovo]] linnas<ref>[https://www.err.ee/1610057911/ukraina-korraldas-moskvale-soja-seni-suurima-runnaku#moskva Tulekahjud ja plahvatused üle Moskva] ERR, 18. VI 2026</ref> ja Rozdolne küla lähedal asuva silla Kertši–Džankoi raudteeliinil.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591733/ukraina-droonirunnak-suutas-krimmis-strateegilise-raudteesilla Ukraina droonirünnak süütas Krimmis strateegilise raudteesilla] Delfi, 18. VI 2026</ref> Venemaa andis Ukrainale üle 522 hukkunud sõduri säilmed ja sai vastu 33 oma sõduri säilmed.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8492965/blogi-1576-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonirunnaku-jarel-sajab-moskvas-naftavihma?liveblogPost=625992 |pealkiri=Venemaa andis Ukrainale üle 522 hukkunu säilmed |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-18 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 19. juuni === Vene õhurünnakutes hukkus vähemalt 11 ja sai vigastada 63 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610059000/cnn-ukraina-on-leidnud-viisi-venemaa-ohutorje-ulekoormamiseks#runnakud Vene rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäeva jooksul 11 inimest] ERR, 19. VI 2026</ref> Ukraina esitas Valgevenele ultimaatumi ja nõudis Venemaa droonirünnakuid toetava sidetehnika väljalülitamist nädala jooksul.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592269/zelenskoi-ultimaatum-lukasenkale-eemaldage-vene-droone-abistavad-seadmed-voi-teeme-seda-ise Zelenskõi: kui Lukašenka ei taha sõtta sekkuda, eemaldagu Vene droone abistavad sidesüsteemid] ERR, 19. VI 2026</ref> === 20. juuni === Ukraina ründas [[Tjumeni oblast]]is asuvat naftatöötlemistehast<ref>[https://www.err.ee/1610059831/ukraina-droonid-rundasid-tjumeni-naftatootlemistehast#Tjumen Võimud: Ukraina droonid ründasid Tjumeni naftatöötlemistehast] ERR, 20. VI 2026</ref> ja [[Henitšesk]]i väina ületavat silda.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592347/ukraina-rundas-venemaa-logistikale-olulist-silda-henitseski-vainas Ukraina ründas Venemaale olulist logistilist silda Henitšeski väinas] Delfi, 20. VI 2026</ref> === 21. juuni === Ukraina droonirünnaku tulemusel süttisid tulekahjud [[Kertši väin|Kertši väina]] silla mõlemas otsas: [[Kertš]]i naftaterminalis ja [[Kavkazi sadam]]as.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592389/krimmi-saareks-muutmine-jatkub-venemaa-sulges-ajutiselt-kertsi-vaina-silla VIDEO | Venemaa sulges drooniohu tõttu ajutiselt Kertši väina silla] Delfi, 21. VI 2026</ref> Tabamusi said ka Kertši väina praamid ja õhutõrjesüsteemid Krimmis.<ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid0pChn77Y4owavXenUsgKFih247iKpQXSjwyfyq1PdiyoSAF2wc32y538JL1JrXbpYl Teet Kalmuse blogi] FB, 22. VI 2026</ref> Kütusepuuduse tõttu peatati kütuse müük Krimmi kõigis tanklates.<ref>[https://www.err.ee/1610060245/ukraina-runnak-suutas-naftaterminali-ja-sadama-molemal-pool-kertsi-vaina#moskva Moskva toetatud kuberneri sõnul peatati okupeeritud Krimmis kütusemüük] ERR, 21. VI 2026</ref> === 22. juuni === Ukraina korraldas õhurünnaku Moskvale<ref>[https://www.err.ee/1610060686/ukraina-rundas-venemaa-olulist-sojatehast#moskva Moskvat tabas taas droonirünnak] ERR, 22. VI 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8495334/blogi-1580-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-taas-moskvat-droonidega?liveblogPost=626462 |pealkiri=Ukraina väed tabasid Moskva oblastis satelliitsidekeskust ja mitut Venemaa sõjalist objekti |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-22 |vaadatud=2026-06-22 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja [[Voronež]]ile, kus tabati Vene sõjaväele elektroonikat tootvat tehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592632/video-ukraina-raketilook-tabas-voronezi-sojatoostust VIDEO | Ukraina raketilöök tabas Voroneži sõjatööstust] Delfi, 21. VI 2026</ref> Ukraina hävitas Krimmis Rozdolne küla lähedal üle [[Põhja-Krimmi kanal]]i kulgeva raudteesilla.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8496049/blogi-1581-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-jatab-tuli-tottu-soitmata-poolasse-ukraina-taastekonverentsile?liveblogPost=626670 |pealkiri=Ukraina eriväed hävitasid Põhja-Krimmi kanali silla |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-23 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas droonidega [[Moskva oblast]]is asuvat [[Dubna]] kosmosesidekeskust.<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120593102/tuleb-pooled-rivist-valja-luua-miks-hakkas-ukrainale-huvi-pakkuma-vene-kosmoseside-rundamine |pealkiri=„Tuleb pooled rivist välja lüüa.“ Miks hakkas Ukrainale huvi pakkuma Vene kosmoseside ründamine? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-06-25 |vaadatud=2026-06-25 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> Venemaa vägedel on õnnestunud sisse imbuda [[Donetski oblast]]is asuvasse [[Kostjantõnivka]] lõunaossa ja see on muutunud 'halliks alaks'.<ref name=deepstatemap/> === 23. juuni === [[Zaporižžja oblast]]is asuvas Bilenke külas hävis Venemaa rünnakute tagajärjel arhitektuuri- ja ajaloomälestis Mõklaševski kasakamõis.<ref>[https://www.err.ee/1610061514/telegraph-venemaa-viib-ohutorjesusteeme-rindejoonelt-moskvasse#mois Venelased hävitasid Zaporižžjas ajaloolise Mõklaševski mõisa] ERR, 23. VI 2026</ref> Ukraina korraldas ulatusliku rünnaku objektidele Krimmis.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8496049/blogi-1581-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-jatab-tuli-tottu-soitmata-poolasse-ukraina-taastekonverentsile?liveblogPost=626643 |pealkiri=Kertši sild suleti öösel liiklusele, Krimmis oli kuulda plahvatusi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-23 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592780/kertsi-sild-oli-drooniohu-tottu-oo-labi-suletud-moskvas-ja-teistes-regioonides-anti-raketihoiatus Kertši sild oli drooniohu tõttu öö läbi suletud, Moskvas ja teistes regioonides anti raketihoiatus] Delfi, 23. VI 2026</ref> === 24. juuni === Ukraina ründas Krimmis elektrijaamu<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592911/ukraina-korraldas-ulatusliku-ohurunnaku-krimmi-elektritaristule Ukraina korraldas ulatusliku õhurünnaku Krimmi elektritaristule] Delfi, 24. VI 2026</ref> ja lennuvälju<ref>[https://www.err.ee/1610062063/ukraina-rundas-krimmis-elektrijaamu-ja-lennuvalju#krimm Ukraina ründas Krimmis elektrijaamu ja lennuvälju] ERR, 24. VI 2026</ref> ning [[Orenburgi oblast]]is asuvat gaasitehast.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8496475/ukraina-runnak-krimmi-energiataristule-pohjustas-ulatusliku-elektrikatkestuse |pealkiri=Ukraina rünnak Krimmi energiataristule põhjustas ulatusliku elektrikatkestuse |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-24 |vaadatud=2026-06-24 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina president Zelenski tetas, et Valgevenes asuvad droonide signaaljaamad enam ei tööta.<ref>[https://www.err.ee/1610062063/ukraina-rundas-krimmis-elektrijaamu-ja-lennuvalju#Jaamad Zelenski: Valgevenes asuvad droonide signaaljaamad enam ei tööta] ERR, 24. VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592962/valgevene-lopetas-vene-droonide-toetamise-parast-ukraina-hoiatust Valgevene lõpetas Vene droonide toetamise pärast Ukraina hoiatust] Delfi, 24. VI 2026</ref> === 25. juuni === Venemaa ründas Ukrainat 90 drooni ja ühe Iskander-M ballistilise raketiga. Õhutõrje tõrjus 83 drooni. Rünnakutes hukkus kuus ja vigastada sai 70 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593119/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-kuus-inimest-ja-vigastada-sai-70 Ukrainas hukkus Vene rünnakutes kuus inimest ja vigastada sai 70] Delfi, 25. VI 2026</ref> Ukraina droonid ründasid Krimmis asuvat energiataristut. See põhjustas Krimmis ulatuslikke elektrikatkestusi.<ref>[https://www.err.ee/1610062537/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftabaasi-krasnodari-krais#krimm Ukraina andis taas lööke Krimmi energiataristu pihta] ERR, 25. VI 2026</ref> Droonirünnak hävitas [[Belbeki lennujaam|Belbeki lennuväljal]] Venemaa hävituslennuki [[MiG-29]].<ref>[https://www.err.ee/1610069896/soja-1592-paev-ukraina-rundas-objekte-krimmis-peterburis-ja-belgorodis#havitaja Ukraina teatas Vene hävituslennuki hävitamisest drooniga] ERR, 4. VII 2026</ref> Ukraina süütas õhurünnakuga Poltavskaja kütusehoidla [[Krasnodari krai]]s<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592995/ukraina-rundas-venemaa-naftarajatist-trump-tunnustas-zelenskoid Ukraina ründas Venemaa naftarajatist. Trump tunnustas Zelenskõid] Delfi, 25. VI 2026</ref> ja [[Ufaa]] naftarafineerimistehase. Venemaa teatas nelja inimese hukkumisest rünnakutes.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593071/venemaa-teatas-ukraina-droonirunnakutes-nelja-inimese-hukkumisest-ja-toostusobjektide-tabamustest Venemaa teatas Ukraina droonirünnakutes nelja inimese hukkumisest ja tööstusobjektide tabamustest] Delfi, 25. VI 2026</ref> === 26. juuni === Venemaa ründas Kiievit droonide ja rakettidega.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593260/kiievis-kolasid-plahvatused-laohoone-suttis-polema-ja-vigastada-sai-kaks-inimest Kiievis kõlasid plahvatused. Laohoone süttis põlema ja vigastada sai kaks inimest] Delfi, 26. VI 2026</ref> Ukraina tõrjus 174 drooni ja kolm raketti kasutatud 189 droonist ja seitsmest raketist.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8497144/blogi-1584-sojapaev-ukrainas-taga-baikalis-maksab-diislikutus-rohkem-kui-euroopas?liveblogPost=627155 |pealkiri=Õhuvägi: õhutõrje tegi eile õhtul kahjutuks 174 Vene drooni ja kolm ballistilist raketti |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-26 |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina korraldas Moskvale ja paljudele teistele Venemaa piirkondadele sõja ühe suurema droonirünnaku.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593261/moskvat-tabas-droonirunnak-jarjekordne-naftarajatis-peatas-tootmise Moskvat tabas droonirünnak. Järjekordne naftarajatis peatas tootmise] Delfi, 26. VI 2026</ref> Droonitabamused põhjustasid tulekahju [[Tula oblast]]is [[Novomoskovsk]]is asuvas keemiatehases Azot. Venemaa väitel tulistati alla 660 Ukraina drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593359/ukraina-korraldas-oosel-venemaa-aladele-soja-uhe-suurema-droonirunnaku Ukraina korraldas öösel Venemaa aladele sõja ühe suurema droonirünnaku] Delfi, 26. VI 2026</ref> Ukraina droonirünnakutest põhjustatud energia- ja kütusekriisi tõttu kuulutasid Krimmi võimud välja majandusliku eriolukorra.<ref>[https://www.err.ee/1610063422/ukraina-rundas-droonidega-tula-oblastis-asuvat-keemiatehast#eriolukord Krimmi võimud kuulutasid välja majandusliku eriolukorra] ERR, 26. VI 2026</ref> Ukraina ja Venemaa vahetasid reedel kumbki 160 sõjavangi.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8497144/blogi-1584-sojapaev-ukrainas-taga-baikalis-maksab-diislikutus-rohkem-kui-euroopas?liveblogPost=627277 |pealkiri=Moskva: Venemaa ja Ukraina vahetasid kumbki 160 sõjavangi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-26 |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593505/venemaa-ja-ukraina-vahetasid-sojavange Venemaa ja Ukraina vahetasid sõjavange] Delfi, 27. VI 2026</ref> Ukraina presidendi Zelenski loal käivitas [[SBU]] 40-päevase mõjutusoperatsiooni, et sundida Venemaad sõda lõpetama.<ref name=40paeva>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593265/zelenskoi-kiitis-heaks-40-paevase-sbu-operatsiooni-venemaa-vastu-et-soda-lopetada Zelenskõi kiitis heaks 40-päevase SBU operatsiooni Venemaa vastu, et sõda lõpetada] Delfi, 26. VI 2026</ref> Operatsiooni sisu ei ole välja toodud. === 27. juuni === Ukraina ründas rakettidega [[FP-5 Flamingo]] [[Volgograd]]is asuvat raketidetaile tootvat sõjatehast [[Titan-Barrikadõ]], tekitas seal tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593515/ukraina-flamingod-tabasid-volgogradis-oresniku-raketisusteeme-tootvat-tehast VIDEO | Ukraina Flamingod tabasid Volgogradis Orešniku raketisüsteeme tootvat tehast] Delfi, 27. VI 2026</ref> Ukraina ründas [[Vladimiri oblast]]is asuvat Vtorovo naftapumpla ja -jaotusjaama, mis on oluline sõlm Moskva kütusega varustamisel.<ref>[https://www.err.ee/1610064493/soja-1585-paev-ukraina-raketilook-tabas-venemaa-sojatehast-volgogradis#naftakeskus Ukraina ründas teistkordselt Vtorovo naftakeskust] ERR, 27. VI 2026</ref> Ukraina kaotas [[Poltava oblast]]is lahinguülesannet täitnud hävitaja [[MiG-29]]. Lennuki piloot katapulteerus edukalt ja jäi ellu.<ref>[https://www.err.ee/1610064493/soja-1585-paev-ukraina-raketilook-tabas-venemaa-sojatehast-volgogradis#havitaja Ukraina kaotas 1. juunil hävituslennuki] ERR, 27. VI 2026</ref> Venemaa droonid [[Geran 4]] tabasid Voznessenski lennuväljal [[Mõkolajivi oblast]]is stardirajal veel vähemalt ühte hävitajat [[MiG-29]].<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120593868/video-venelaste-saheedid-korraldasid-ukraina-lennuvaele-halva-ullatuse |pealkiri=VIDEO - Venelaste Šahedid korraldasid Ukraina lennuväele halva üllatuse |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-06-29 |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> === 28. juuni === [[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-06-28 (01).webp| thumb| Purustused Zaporižžias peale Venemaa rünnakut 28. juunil 2026]] Venemaa ründas Ukrainat kaheksa raketi ja 142 drooniga, millest Ukraina tõrjus seitse raketti ja 128 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593626/venemaa-rundas-kiievit-rakettidega-zelenskoi-teatas-kahe-vene-naftatehase-sanktsioneerimisest Venemaa ründas Kiievit rakettidega, Zelenskõi teatas kahe Vene naftatehase „sanktsioneerimisest“] Delfi, 28. VI 2026</ref> Ukraina ründas droonidega Slavjanski naftatöötlemistehast [[Krasnodari krai]]s [[Slavjansk-na-Kubani]]s<ref>[https://www.err.ee/1610064955/venemaa-rundas-kiievit-ballistiliste-rakettidega#Krasnodar Ukraina ründas naftatöötlemistehast Krasnodari krais] ERR, 28. VI 2026</ref> ja naftatöötlemistehast [[Jaroslavli oblast]]is. Venemaa on täielikult hõivanud [[Huljaipole]] linna [[Zaporižžja oblast]]is.<ref name=deepstatemap/> === 29. juuni === Venemaa ründas Ukrainat 108 drooniga, millest Ukraina tõrjus 82. Rünnakutes hukkus vähemalt 15 ja sai viga vähemalt 118 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610065387/ukraina-jatkab-okupeeritud-krimmis-asuvate-sihtmarkide-rundamist#tsiviilid Venemaa rünnakutes Ukrainas hukkus 15 ja sai viga 118 tsiviilisikut] ERR, 29. VI 2026</ref> === 30. juuni === Ukraina korraldas droonirünnaku Moskva piirkonnale. Rünnak tekitas purustusi [[Dubna]] kosmosesidekeskuses.<ref>[https://www.err.ee/1610066221/ukraina-droonid-joudsid-taas-moskva-oblastisse#kosmosekeskus Zelenski: Ukraina droonid tabasid Venemaa Dubna kosmosesidekeskust] ERR, 30. VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594017/linnapea-sonul-on-kella-4-st-alates-alla-tulistatud-56-moskva-suunas-lennanud-drooni VIDEO | Moskva oblastis toimus jälle ränk droonirünnak, pihta sai kosmosekeskus] Delfi, 30. VI 2026</ref> Ukraina rünnakud Venemaa naftatööstuse vastu on paljudes Venemaa regioonides põhjustanud kütusekriisi,<ref>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120594133/video-loputud-jarjekorrad-kaklused-ja-erimeetmed-venelased-ei-saa-enam-kutusekriisist-mooda-vaadata |pealkiri=VIDEO - Lõputud järjekorrad, kaklused ja erimeetmed. Venelased ei saa enam kütusekriisist mööda vaadata |url-access=subscription |eesnimi=Kaarel Kressa |perekonnanimi=Anni Kuuseok |kuupäev=2026-06-30 |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1610067130/wsj-putin-seisab-kutusenappuse-tottu-silmitsi-poliitilise-kriisiga WSJ: Putin seisab kütusenappuse tõttu silmitsi poliitilise kriisiga] ERR, 1. VII 2026</ref> mis on sundinud Venemaad lõpetama kütuste ekspordi<ref>[https://www.err.ee/1610067958/politico-venemaa-majandus-soidab-aurude-peal Politico: Venemaa majandus sõidab aurude peal] ERR, 2. VII 2026</ref> ja alustama bensiini importi.<ref>[https://www.err.ee/1610067085/venemaa-hakkab-ukraina-runnakute-tottu-bensiini-importima Venemaa hakkab Ukraina rünnakute tõttu bensiini importima] ERR, 1. VII 2026</ref> Ukraina kaotas helikopteri [[Mi-8]] koos nelja meeskonnaliikmega.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8503169/blogi-1594-sojapaev-ukrainas-kiievis-sai-venemaa-ohurunnakutes-surma-14-inimest?liveblogPost=629515 |pealkiri=Ukraina helikopteri meeskond hukkus Vene droone tõrjudes |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-06 |vaadatud=2026-07-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel hõivas Venemaa juunis 30 ruutkilomeetrit.<ref>[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-july-1-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, July 1, 2026] ISW, 1.VII 2026</ref> == Juuli == === 1. juuli === Ukraina ründas [[Ufa]] naftatöötlemistehast<ref>[https://www.err.ee/1610067082/ukraina-rundas-venemaa-naftarajatist-ja-sojatehast#zelenski Zelenski: Ukraina tabas Venemaa naftatöötlemistehast ja raketikomponentide tehast] ERR, 1. VII 2026</ref> ning [[Penza oblast]]is asuvat sõjatööstusrajatist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594253/venemaal-penzas-rundasid-droonid-sojatehast Venemaal Penzas ründasid droonid Roskosmose koosseisu kuuluvat tehast] Delfi, 1. VII 2026</ref> [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-07-02 (01).jpg| thumb| Purustused Kiievis pärast Venemaa rünnakut.]] === 2. juuli === Venemaa korraldas Kiievile ja teistele Ukraina linnadele ulatusliku õhurünnaku<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594492/venemaa-korraldas-ulatusliku-runnaku-ukraina-vastu-plahvatused-mitmes-linnas-kiievis-on-hukkunud-kaks-inimest VIDEO | Venemaa korraldas ulatusliku rünnaku Ukraina vastu: plahvatused mitmes linnas, Kiievis on hukkunud 13 inimest] Delfi, 2. VII 2026</ref>, kasutades selles 74 raketti ja 496 pikamaadrooni. Ukraina tõrjus neist 48 raketti ja 476 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1610067955/venemaa-rundas-kiievit-taas-droonide-ja-rakettidega#kiiev Venemaa ründas Kiievit taas droonide ja rakettidega] ERR, 2. VII 2026</ref> Rünnakus hukkus vähemalt 30 ja vigastada sai 91 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594744/venemaa-korraldas-oosel-runnakuid-ukraina-eri-rajoonide-vastu-kiievis-hukkunute-arv-tousis-27ni Venemaa korraldas öösel rünnakuid Ukraina eri piirkondade vastu. Kiievis hukkunute arv tõusis 30-ni] Delfi, 3. VII 2026</ref> Ukraina andis järjekordse õhulöögi [[Nižni Novgorodi oblast]]is [[Kstovo]]s asuvale [[Lukoil]]i naftatöötlemistehasele.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594508/venemaal-rundasid-droonid-naftatootlemistehast-nizni-novgorodi-oblastis Venemaal ründasid droonid naftatöötlemistehast Nižni Novgorodi oblastis] Delfi, 2. VII 2026</ref> Ukraina viis läbi rünnakute seeria energeetikasüsteemise vastu okupeeritud aladel.<ref>[https://www.err.ee/1610069032/soja-1591-paev-ukraina-rundas-krimmis-asuvaid-vene-sojavaelennuvalju#elektrijaamad Ukraina ründas okupeeritud aladel asuvaid elektrijaamu] ERR, 3. VII 2026</ref> === 3. juuli === [[File:Poultry farm in Kherson Oblast after Russian attack, 2026-07-03 (01).webp| thumb| Venemaa rünnaku käigus purustatud linnufarm Hersonis 3. juulil.]] Ukraina ründas [[Belgorod]]is asuvat energiaseadmete tehast Energomaš ja Krimmis asuvaid sõjaväelennuvälju, kahjustades seitset lennukit.<ref>[https://www.err.ee/1610069032/ukraina-rundas-krimmis-asuvaid-vene-sojavaelennuvalju Ukraina ründas Krimmis asuvaid Vene sõjaväelennuvälju] ERR, 3. VII 2026</ref> === 4. juuli === [[File:Historical school in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-07-04 (01).jpg| thumb| 1904. aastal ehitatud menoniitide kooli ajalooline hoone Zaporižžjas pärast 4. juuli pommitamist]] Ukraina korraldas droonirünnaku sõjalistele ja energeetikaobjektidele Peterburis, [[Belgorod]]is ja Krimmis.<ref>[https://www.err.ee/1610069896/soja-1592-paev-ukraina-rundas-objekte-krimmis-peterburis-ja-belgorodis Sõja 1592. päev: Ukraina ründas objekte Krimmis, Peterburis ja Belgorodis] ERR, 4. VII 2026</ref> Venemaa teatas [[Donetski oblast]]is asuva [[Kostjantõnivka]] linna vallutamisest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595010/venemaa-vaitel-hoivasid-tema-vaed-strateegilise-tahtsusega-kostjantonivka-linna Venemaa väitel hõivasid tema väed strateegilise tähtsusega Kostjantõnivka linna] Delfi, 4. VII 2026</ref> Ukraina ja sõltumatud allikad kinnitavad, et linn on endiselt Ukraina kontrolli all. === 5. juuli === Venemaa rünnakutes hukkus vähemalt seitse inimest ja 39 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1610070370/soja-1593-paev-ukraina-runnakud-on-krimmi-pimedusse-matnud#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga seitse inimest] ERR, 5. VII 2026</ref> Ukraina droonirünnak Krimmi elektrisüsteemile põhjustas Krimmis elektrikatkestuse.<ref>[https://www.err.ee/1610070370/soja-1593-paev-ukraina-runnakud-on-krimmi-pimedusse-matnud#krimm Ukraina rünnakud on Krimmi pimedusse matnud] ERR, 5. VII 2026</ref> === 6. juuli === [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-07-06 (05).jpg| thumb| Purustatud korterelamu Kiievis pärast Venemaa pommirünnakut]] Venemaa ründas Ukrainat 29 ballistilise raketi, 39 tiibraketi ja 351 ründedrooniga. Ukraina tõrjus 37 tiibraketti ja 326 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595217/venemaa-rundas-uuesti-kiievit-on-hukkunuid-ja-9-korruseline-kortermaja-varises-osaliselt-kokku VIDEO | Venemaa ründas uuesti Kiievit, hukkunuid on vähemalt 13. Kahjustada on saanud 15 elumaja] Delfi, 6. VII 2026</ref> Rünnaku tõttu hukkus vähemalt 17 ja haavata sai vähemalt 56 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610070856/ukraina-rundas-seni-tabamatuks-jaanud-naftatootlemistehast-omskis#venemaa Venemaa rünnakus Kiievile sai surma üle kümne inimese] ERR, 6. VII 2026</ref> [[Kiievi oblast]]i [[Butša rajoon]]is asuvas [[Võšneve]]s tabas Venemaa laskemoonahoidlat. Selle tagajärjel sai kahjustada 280 maja, millest 91 hävis täielikult.<ref>[https://www.facebook.com/permalink.php?story_fbid=pfbid0wEPtZKKAZjLjgAaRHBF9JUZzTepmaYsoTGAH5vd3r1MDpqhiZ4nWeoh9Q9sKsBjCl&id=100077383410237 Євгеній Штурмак] FB, 9. VII 2026</ref><ref>[https://www.ohtuleht.ee/1161747/blogi-eesti-ja-ukraina-solmisid-droonikokkuleppe-michal-sellest-voidab-eesti-kaitsevoime Ukraina: Võšneves toimus sõja suurim elamurajoonide häving] Õhtulehe blogi, 7. VII 2026 kell 08:32</ref> Hukkus seitse ja vigastada sai 29 inimest.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8507205/zelenskoi-kaitsetoostuskontsern-ladustas-relvi-kiievi-lahedal-ebaseaduslikult |pealkiri=Zelenskõi: kaitsetööstuskontsern ladustas relvi Kiievi lähedal ebaseaduslikult |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-12 |vaadatud=2026-07-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas Venemaa suurimat, Omski naftatöötlemistehast, põhjustades seal tulekahju<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595383/ukraina-kanalid-teatasid-esimesest-runnakust-venemaa-suurima-omski-naftatootlemistehase-vastu VIDEOD | Ukraina kanalid teatasid esimesest rünnakust Venemaa suurima, Omski naftatöötlemistehase vastu] Delfi, 6. VII 2026</ref> ja Jaroslavli rafineerimistehast. Samuti ründas Ukraina Võssotski ja Ust-Luga sadamaid [[Leningradi oblast]]is<ref>[https://www.err.ee/1610071084/ukraina-rundas-venemaa-laanemere-aarseid-sadamaid Ukraina ründas Venemaa Läänemere-äärseid sadamaid] ERR, 6. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595225/venemaal-on-taas-droonirunnaku-all-leningradi-oblast VIDEO | Taas oli droonirünnaku all Leningradi oblast. Kahjustusi on Luga polügoonil ning Ust-Luga ja Võssotski sadama piirkonnas] Delfi, 6. VII 2026</ref> ja [[Kertš]]i sadamat Krimmis.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8503169/blogi-1594-sojapaev-ukrainas-kiievis-sai-venemaa-ohurunnakutes-surma-14-inimest?liveblogPost=629325 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Kertši sadama kütuseterminali |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-06 |vaadatud=2026-07-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 7. juuli === Venemaa rünnakutes hukkus seitse ja sai vigastada 88 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610071675/soja-1595-paev-ukraina-droonid-tabasid-kaheksat-vene-varilaevastiku-tankerit#Venerynn Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäeva jooksul seitse ja sai vigastada 88 inimest] ERR, 7. VII 2026</ref> Ukraina ründas Aasovi merel kaheksat Vene varilaevastiku tankerit, mis üritasid varustada Krimmi kütusega.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595615/video-ukraina-droonivagede-ulem-teatas-8-vene-tankeri-rundamisest-aasovi-merel VIDEO | Ukraina droonivägede ülem teatas 8 Vene tankeri ründamisest Aasovi merel] Delfi, 7. VII 2026</ref> Ukraina droonid ründasid [[Brjansk]]is asuvat mikroelektroonikatootjat Kremniy El ja samas piirkonnas asuvat keemiatehast ning gaasienergeetika taristut [[Belgorod]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595487/osa-belgorodist-jai-raketirunnaku-jarel-elektri-ja-veeta-ning-puhkesid-tulekahjud Osa Belgorodist jäi raketirünnaku järel elektri ja veeta ning puhkesid tulekahjud] ERR, 7. VII 2026</ref> Eesti ja Ukraina allkirjasid Ankaras toimuval NATO tippkohtumisel droonikokkuleppe.<ref>[https://www.err.ee/1610072113/eesti-ja-ukraina-solmisid-droonileppe Eesti ja Ukraina sõlmisid droonileppe] ERR, 7. VII 2026</ref> === 8. juuli === Venemaa ründas rakettidega Kiievit, Odessat ja Harkivit ning liugpommidega Zaporižžjat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595770/venemaa-rundas-ukrainas-kiievit-odessat-harkivit-ja-zaporizzjat Venemaa ründas Ukrainas Kiievit, Odessat, Harkivit ja Zaporižžjat] Delfi, 8. VII 2026</ref> Ukraina ründas kolme Venemaa naftarajatist. Rünnakus said pihta Saratovi naftarafineerimistehas, Nižnekamski naftarafineerimistehas Tatarstanis ja Ufa naftatehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595773/venemaal-rundasid-droonid-saratovi-naftatootlemistehast Venemaal ründasid droonid Saratovi ja Nižnekamski naftatöötlemistehast] Delfi, 8. VII 2026</ref> Samuti rünnati lennuvälja Voroneži piirkonnas. Aasovi merel ründas Ukraina veel üheksat Vene varilaevastiku tankerit.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595821/ukraina-droonivagede-ulem-teatas-veel-9-vene-tankeri-rundamisest-aasovi-merel Ukraina droonivägede ülem teatas veel 9 Vene tankeri ründamisest Aasovi merel] Delfi, 8. VII 2026</ref> Ukraina hävitaja [[F-16]] tulistas alla Vene mitmeotstarbelise hävituslennuki [[Su-35]].<ref>[https://www.err.ee/1610072507/ukraina-rundas-venemaal-kolme-olulist-naftatehast#su Ukraina tulistas alla Vene mitmeotstarbelise hävituslennuki Su-35] ERR, 8. VII 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120598881/ukraina-piloodid-said-venelaste-lennuki-vastu-kae-valgeks-kas-parema-tehnikaga-tulevad-ka-esimesed-assad |pealkiri=Ukraina piloodid said venelaste lennuki vastu käe valgeks. Kas parema tehnikaga tulevad ka esimesed ässad? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-07-22 |vaadatud=2026-07-22 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> [[USA president]] [[Donald Trump]] teatas [[Ankara]]s toimunud [[NATO]] tippkohtumisel, et [[USA]] kavatseb anda Ukrainale litsentsi [[MIM-104 Patriot|Patrioti õhutõrjesüsteemide]] rakettide tootmiseks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596004/video-trump-lubas-anda-ukrainale-litsentsi-patrioti-rakettide-tootmiseks VIDEO | Trump lubas anda Ukrainale litsentsi Patrioti rakettide tootmiseks] Delfi, 8. VII 2026</ref> Tippkohtumise ühisavalduses lubasid NATO riikide juhid jätkata Ukraina riigikaitse toetamist. 2026. aastal eraldavad liitlased Ukrainale sõjalise abina 70 miljardit euot ning lubavad järgmiseks aastaks vähemalt sama suurt toetust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595959/lopp-hea-koik-hea-nato-kommunikees-mainiti-nii-vene-ohtu-iraani-kui-ukraina-abistamist Lõpp hea, kõik hea. NATO kommünikees mainiti nii Vene ohtu, Iraani kui Ukraina abistamist] Delfi, 8. VII 2026</ref> === 9. juuli === Ukraina ründas droonidega [[Stavropoli krai]]s Mihhailovskis asuvat Lukoili naftabaasi ning [[Tver]]is naftahoidlat.<ref>[https://www.err.ee/1610073367/ukraina-andis-looke-venemaa-naftabaaside-pihta#naftabaas Ukraina andis lööke Venemaa naftabaaside pihta] ERR, 9. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596028/venemaal-rundasid-droonid-kaht-naftabaasi-ja-aasovi-merel-tankereid Venemaal ründasid droonid kaht naftabaasi ja Aasovi merel tankereid] Delfi, 9. VII 2026</ref> Ukraina on nelja päeva jooksul tabanud Mustal merel 36 Venemaa alust, millest 32 on olnud tankerid.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596265/ukraina-on-nelja-paevaga-runnanud-rohkem-kui-30-venemaa-tankerit Ukraina on nelja päevaga rünnanud rohkem kui 30 Venemaa tankerit] Delfi, 9. VII 2026</ref> === 10. juuli === Ukraina korraldas droonirünnaku [[Krasnodari krai]]s asuvale Ilski naftatöötlemistehasele, [[Rostovi oblast]]is asuvatele [[Taganrog]]i naftaterminalile, [[Azov]]i naftahoidlale<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596277/venemaal-rundasid-droonid-ilski-naftatootlemistehast VIDEOD ja FOTOD | Venemaal ründasid droonid Ilski naftatöötlemistehast, Azovi naftabaase ja tehast ning Taganrogi naftasadamat] Delfi, 10. VII 2026</ref> ja [[Moskva]]s asuvale Kapotnja naftatöötlemistehasele.<ref>[https://www.err.ee/1610074189/moskvas-poleb-taas-kapotnja-rafineerimistehas#moskva Moskvas põleb taas Kapotnja rafineerimistehas] ERR, 10. VII 2026</ref> [[Aasov]]i merel Krimmi lähistel said tabamuse 13 Venemaa varilaevastiku alust.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8505990/blogi-1598-sojapaev-ukrainas-ukraina-andis-ohuloogi-vene-suurele-naftarafineerimistehasele?liveblogPost=629974 |pealkiri=Ukraina droonirünnak hävitas Krimmi lähistel 13 Venemaa varilaevastiku alust |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-10 |vaadatud=2026-07-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 11. juuli === Ukraina ründas [[Aasov]]i merel 28 Venemaa laeva, nendest 21 naftatankerit.<ref>[https://www.err.ee/1610075176/ukraina-relvajoud-tabasid-veel-paarikummet-vene-tankerit#aasov Ukraina relvajõud tabasid veel paarikümmet Vene tankerit] ERR, 11. VII 2026</ref> Ukraina rünnakute tõttu peatas Venemaa liikluse Doni–Aasovi kanalis. Ukraina teatas kaugtegevuse väejuhatuse ja kiirreageerimisjõudude loomisest.<ref>[https://www.err.ee/1610075176/ukraina-relvajoud-tabasid-veel-paarikummet-vene-tankerit#kaugtegevus Zelenski allkirjastas määruse kaugtegevuse väejuhatuse moodustamisest] ERR, 11. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596578/zelenskoi-teatel-luuakse-ukrainas-eriuksus-runnakuteks-sugaval-venemaal Zelenskõi teatel luuakse Ukrainas eriüksus rünnakuteks sügaval Venemaal] Delfi, 11. VII 2026</ref> === 12. juuli (sõja 1600. päev) === Venemaa ründas Ukrainat 13 raketi ja 115 drooniga, tappes kokku viis inimest ja vigastades 35 inimest. Ukraina droonid ründasid [[Samara oblast]]is [[Sõzran]]is asuvat naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.err.ee/1610075662/ukraina-rundas-sozrani-naftatootlemistehast#Sozran Ukraina ründas Sõzrani naftatöötlemistehast] ERR, 12. VII 2026</ref> Ukraina ründas Venemaa 14 alust – kümmet tankerit ja nelja parvlaeva.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596644/videod-aasovi-merel-pommitati-uhe-oo-jooksul-14-vene-laeva VIDEOD | Aasovi merel pommitati ühe öö jooksul 14 Vene laeva] Delfi, 12. VII 2026</ref> Ukraina teatas ulatuslikust valitsusremondist ja peaminister [[Julija Svõrõdenko]] väljavahetamisest.<ref>[https://www.err.ee/1610075785/ukraina-peaminister-teatas-ametist-lahkumisest Ukraina peaminister teatas ametist lahkumisest] ERR, 12. VII 2026</ref> === 13. juuli === Venemaa ründas Ukrainat kolme tiibraketiga Kh-59/69 ning 134 ründedrooniga. Ukraina tõrjus kolm Kh-59/69 tiibraketti ning 123 ründedrooni.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8507537/blogi-1601-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-venemaa-naftabaasi-stavropoli-krais?liveblogPost=630319 |pealkiri=Ukraina õhukaitse hävitas kolm Vene Kh-59/69 raketti ja 123 drooni |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-13 |vaadatud=2026-07-13 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Rünnakus said tabamusi [[Odessa]] ja [[Zaporižžja]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596741/venemaa-rundas-ukrainas-odessat-ja-zaporizzjat Venemaa ründas Ukrainas Odessat ja Zaporižžjat] Delfi, 13. VII 2026</ref> Ukraina ründas Lukoil-Jugnefteprodukti naftabaasi Venemaa lõunaosas [[Stavropoli krai]]s.<ref>[https://www.err.ee/1610076085/ukraina-andis-loogi-stavropoli-naftabaasi-pihta#naftabaas Ukraina andis löögi Stavropoli naftabaasi pihta] ERR, 13. VII 2026</ref> Ukraina ründas 15 Venemaa varilaevastiku laeva: seitset tankerit, viit kuivlastilaeva, üht praami ja kaht puksiiri. 6.-13. juulil on kokku rünnatud 105 laeva.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596824/ukraina-rundas-ool-vastu-tanast-15-vene-varilaevastiku-laeva-kokku-on-runnatud-105 VIDEO | Ukraina ründas ööl vastu tänast 15 Vene varilaevastiku laeva, kokku on rünnatud 105] Delfi, 13. VII 2026</ref> See näitab, et naftatankerite ja muude varilaevastiku aluste ründamine võib olla üks osa SBU 40-päevasest operatsioonist.<ref name=40paeva/> === 14. juuli === Venemaa ründas Ukrainat kahe tiibraketiga Kh-59/69, kaheksa ballistilise raketiga IskanderM/S-400 ja 135 ründedrooniga. Ukraina tõrjus mõlemad Kh-59/69 tiibraketid, viis ballisitlist raketti ning 108 drooni.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8508067/blogi-1602-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-baskortostanis-asuvat-gazpromi-naftatehast?liveblogPost=630367 |pealkiri=Ukraina: Venemaa ründas öösel 10 raketi ja 135 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-14 |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas [[Baškortostan]]is [[Salavat]]is asuvat Gazpromi naftatöötlemistehast Neftehim Salavat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596997/venemaal-rundasid-droonid-gazpromi-naftakeemiatehast-baskortostanis Venemaal ründasid droonid Gazpromi naftakeemiatehast Baškortostanis] Delfi, 14. VII 2026</ref> Ukraina uputas [[Novorossiisk]]i lähedal [[Gelendžik]]i sadamas kai ääres seisnud [[FSB|Venemaa Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB)]] piirivalvelaeva Izumrud.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8509045/wjs-ukraina-uputas-vene-patrull-laeva-putiniga-seotud-musta-mere-residentsi-lahedal |pealkiri=WJS: Ukraina uputas Vene patrull-laeva Putiniga seotud Musta mere residentsi lähedal |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-15 |vaadatud=2026-07-15 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[Donetski oblast]]i okupeeritud osas plahvatas Ukraina rünnaku tulemusel Venemaa laskemoonaladu.<ref>[https://www.err.ee/1610076901/ukraina-rundas-droonidega-baskortostanis-asuvat-gazpromi-naftatehast#moonaladu Okupeeritud Donetski oblastis plahvatas Vene laskemoonaladu] ERR, 14. VII 2026</ref> Ukraina on [[Donetski oblast]]i, [[Zaporižžja oblast]]i ja [[Dnipropetrovski oblast]]i kokkupuutepunkti piirkonnas Venemaa väed välja tõrjunud kuuest asulast.<ref name=deepstatemap/><ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid0qrZzkgCHcqjKWQVt4iN3dWKmFn1oLF19FXietzRhqoHBQd8Ts5v8ksLUy1aKzGul Teet Kalmuse blogi] FB, 15. VII 2026</ref> === 15. juuli === Venemaa raketi- ja droonirünnakute tõttu Ukraina Musta mere sadamatele, eeskätt Odessale, on Ukraina kaotanud umbes kolmandiku oma teravilja meritsi eksportimise võimalustest.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8509545/musta-mere-runnakud-on-ukraina-teraviljaekspordi-voimekust-vahendanud-kolmandiku-vorra |pealkiri=Musta mere rünnakud on Ukraina teraviljaekspordi võimekust vähendanud kolmandiku võrra |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-15 |vaadatud=2026-07-15 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina laiendas Venemaa laevade vastaseid operatsioone Mustale merele.<ref>[https://www.err.ee/1610077747/soja-1603-paev-ukraina-alustas-mustal-merel-uut-operatsiooni-ja-rundas-20-vene-alust#mustmeri Ukraina alustas Mustal merel uut operatsiooni ja ründas 20 Vene alust] ERR, 15. VII 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] vabastas [[Mõhhailo Fedorov]]i kaitseministri kohalt.<ref>[https://www.err.ee/1610078332/zelenski-vabastas-ametist-kaitseminister-fedorovi Zelenski vabastas ametist kaitseminister Fedorovi] ERR, 15. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120597530/up-zelenskoi-ei-saanud-enam-leppida-kaitseministri-ja-ulemjuhataja-tuliga UP: Zelenskõi ei saanud enam leppida kaitseministri ja ülemjuhataja tüliga] Delfi, 16. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598285/vaikida-ei-tohi-ukraina-vallandatud-kaitseminister-fedorov-raakis-sorskoi-ja-armee-teemal-suu-puhtaks „Vaikida ei tohi.“ Ukraina vallandatud kaitseminister Fedorov rääkis Sõrskõi ja armee teemal suu puhtaks] Delfi, 20. VII 2026</ref> === 16. juuli === [[File:Protests against the dismissal of Mykhailo Fedorov.jpg| thumb| Endist kaitseministrit [[Mõhhailo Fedorov]]i toetavad protestid Kiievis]] [[Saratovi oblast]]is asuvat Engels-2 õhuväebaasi tabas Ukraina droonirünnak.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120597519/venemaa-korraldas-kiievile-ohurunnaku Venemaa saatis Kiievisse ballistilisi rakette. Ukraina droonid ründasid Vene õhubaasi] Delfi, 16. VII 2026</ref> Ukraina hävitas ründedroonidega Krimmis Saki sõjaväelennuväljal Venemaa pommitaja [[Su-24|Su-24M]].<ref>[https://www.err.ee/1610078527/engelsi-ohubaasi-tabas-ukraina-droonirunnak-vene-suur-naftatehas-peatas-too#pommitaja Ukraina väed hävitasid Krimmis lennuväljal Vene pommitaja] ERR, 16. VII 2026</ref> Ukraina parlament kinnitas [[Serhi Koretskõi]] uueks peaministriks.<ref>[https://www.err.ee/1610078842/ukraina-parlament-kinnitas-serhi-koretskoi-uueks-peaministriks Ukraina parlament kinnitas Serhi Koretskõi uueks peaministriks] ERR, 16. VII 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] määras kaitseministri kohusetäitjaks senise [[Ukraina Julgeolekuteenistus]]e (SBU) ülema kohusetäitja [[Jevhen Hmara]].<ref>[https://www.err.ee/1610079610/zelenski-maaras-kaitseministri-kohusetaitjaks-luureametniku Zelenski määras kaitseministri kohusetäitjaks luureametniku] ERR, 16. VII 2026</ref> Kiievis algasid endist kaitseministrit [[Mõhhailo Fedorov]]i toetavad protestid, kus nõuti ka ülemjuhataja [[Oleksandr Sõrskõi]] ametist vabastamist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120597591/fedorovi-tagandamise-tottu-tuli-ukraina-rahvas-tanavatele-miks-loobus-zelenskoi-ukraina-hinnatuimast-poliitikust Fedorovi tagandamise tõttu tuli Ukraina rahvas tänavatele. Miks loobus Zelenskõi Ukraina hinnatuimast poliitikust?] Delfi, 16. VII 2026</ref> === 17. juuli === Venemaa korraldas õhurünnaku [[Sumõ]]le<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120597781/venemaa-rundas-sumot-viie-juhitava-pommiga Venemaa ründas Sumõt viie liugpommiga] Delfi, 17. VII 2026</ref> ja [[Odessa]]le.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120597778/venemaa-korraldas-odessas-ohurunnaku-hukkus-kaks-inimest-vigastada-sai-kaks-last Venemaa korraldas Odessas õhurünnaku: hukkus kaks inimest, vigastada sai kaks last] Delfi, 17. VII 2026</ref> Ukraina ründas Krimmis asuvaid sihtmärkide.<ref>[https://www.err.ee/1610079574/ukraina-korraldas-runnakulaine-krimmis-asuvate-sihtmarkide-pihta#krimm Ukraina korraldas rünnakulaine Krimmis asuvate sihtmärkide pihta] ERR, 17. VII 2026</ref> Ukraina edukate rünnakute tõttu kaob Krimmis elekter, on vee- ja bensiinipuudus<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120597948/kaart-ukraina-massib-krimmi-pimedusse-energiakriisi-on-naha-ka-kosmosest KAART | Ukraina mässib Krimmi pimedusse: energiakriisi on näha ka kosmosest] Delfi, 17. VII 2026</ref> ning ei tööta poed ja sularahaautomaadid.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120597805/krimmis-valitseb-elektri-vee-ja-kutusepuudus-ning-ei-toota-poed-ega-sularahaautomaadid Krimmis valitseb elektri-, vee- ja kütusepuudus ning ei tööta poed ega sularahaautomaadid] Delfi, 17. VII 2026</ref> Ukraina teatas strateegilise pommitaja [[Tu-95]] hävitamisest [[Engels]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120597918/zelenskoi-ukraina-havitas-venemaal-engelsis-strateegilise-pommitaja-tu-95 Zelenskõi: Ukraina hävitas Venemaal Engelsis strateegilise pommitaja Tu-95] Delfi, 17. VII 2026</ref> Prantsusmaa annab Ukrainale litsentsi õhutõrjesüsteemi [[SAMP/T]] rakettide Aster 30 ja tiibrakettide [[Storm Shadow|SCALP]] tootmiseks.<ref>{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8509622/lisatud-videod-macron-avas-ukrainale-ukse-relva-juurde-mida-putin-koige-enam-kardab |pealkiri=LISATUD VIDEOD! ⟩ Macron avas Ukrainale ukse relva juurde, mida Putin kõige enam kardab |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-17 |vaadatud=2026-07-17 |väljaanne=tehnika.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 18. juuli === Ukraina ründas droonidega [[Tambovi oblast]]it ja [[Moskva oblast]]it, tabades kahte Venemaa suurima internetipoe [[Wildberries]] logistikakeskuseid<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598354/kindlustus-ei-aita-huvitist-ei-maksta-vene-veebikaubamaja-wildberries-partnerid-jaavad-rahast-ilma Kindlustus ei aita, hüvitist ei maksta. Vene veebikaubamaja Wildberries partnerid jäävad rahast ilma] Delfi, 20. VII 2026</ref> ja naftahoidlat Moskva oblastis [[Noginsk]]is. Rünnakutes hukkus 7 ja sai vigastada 50 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598042/venemaa-suurima-veebikaubamaja-ladusid-ja-naftahoidlat-tabas-ulatuslik-droonirunnak Venemaa suurima veebikaubamaja ladusid ja naftahoidlat tabas ulatuslik droonirünnak] Delfi, 18. VII 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610080405/ukraina-rundas-moskva-regiooni-sadade-droonidega#sajad Ukrina ründas Moskva regiooni sadade droonidega] Delfi, 18. VII 2026</ref> Ukraina kinnitas, et veebikaubamaja ladudes varjati sõjatööstuse komponente.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598086/zelenskoi-ukraina-sihtmargiks-langenud-veebikaubamaja-ladudes-varjati-sojatoostuse-komponente Zelenskõi: Ukraina sihtmärgiks langenud veebikaubamaja ladudes varjati sõjatööstuse komponente] Delfi, 18. VII 2026</ref> === 19. juuli === Venemaa ründas Ukrainat 125 drooni, 25 ballistilise raketi, 16 tiibraketiga. Ukraina tõrjus 108 drooni ja 17 raketti. Rünnakutes hukkus vähemalt kolm ja sai vigastada vähemalt 37 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610080840/venemaa-korraldas-kiievile-ulatusliku-ballistiliste-rakettide-runnaku#kiiev Venemaa ründas Kiievit ballistiliste rakettidega] ERR, 19. VII 2026</ref> Venemaa andis Mustal merel kolme tiibraketiga H-59/H-69 löögi viljalastiga kaubalaevale Golden Leo. Rünnaku tõttu hukkus kümme meremeest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598263/venemaa-andis-mustal-merel-raketiloogi-viljalaevale-millel-hukkus-kuus-meremeest-ja-neli-jai-kadunuks Venemaa andis Mustal merel raketilöögi viljalaevale, millel hukkus kümme meremeest] Delfi, 20. VII 2026</ref> Ukraina ründas [[Stavropoli krai]]s [[Mihhailovsk]]is asuvat naftahoidlat, kolme [[Kertši väin]]a teenindavat Vene parvlaeva<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8511268/blogi-1607-sojapaev-ukrainas-zaporizzja-suunal-saab-iga-kuu-haavata-voi-surma-7000-vene-sodurit?liveblogPost=631296 |pealkiri=Ukraina viis rivist välja kolm Kertši väina teenindavat Vene parvlaeva |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-19 |vaadatud=2026-07-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja varilaevastiku tankerit Avero Mustal merel<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8511268/blogi-1607-sojapaev-ukrainas-zaporizzja-suunal-saab-iga-kuu-haavata-voi-surma-7000-vene-sodurit?liveblogPost=631240 |pealkiri=SBU: Ukraina ründas Vene varilaevastiku tankerit, kolme naftabaasi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-19 |vaadatud=2026-07-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref>. === 20. juuli === Venemaa rünnakus Zaporižžjale hukkus kaks ja sai vigastada 42 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610081284/ukraina-tabas-fsb-baasi-okupeeritud-hersonis#venemaa Venemaa rünnakus Zaporižžjale hukkus kaks ja sai vigastada 42 inimest] ERR, 20. VII 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis [[Moskva oblast]]is mitu logistikakeskust, [[Podolsk]]is naftabaas ja kaitsetööstuskompleksi ettevõte Täppismasinaehituse Teadusliku Uurimise Keskinstituut (TsNIITotšMaš).<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598256/videod-ukraina-rundas-moskva-regioonis-jarjekordset-logistikakeskust-ja-naftahoidlat VIDEOD | Ukraina ründas Moskva regioonis mitut logistikakeskust ja ühte naftahoidlat] Delfi, 20. VII 2026</ref> Ukraina ründas seitset Venemaa varilaevastiku laeva ja energeetikaobjekte Krimmis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598340/ukraina-andis-loogi-veel-seitsmele-vene-varilaevastiku-laevale Ukraina andis löögi veel seitsmele Vene varilaevastiku laevale] Delfi, 20. VII 2026</ref> Ukraina droonid tabasid Vene Julgeolekuteenistuse baasi Hersoni oblastis.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8511568/blogi-1608-sojapaev-ukrainas-ukraina-ohurunnak-tabas-moskva-oblastis-naftabaasi-ja-logistikakeskust?liveblogPost=631505 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Vene Julgeolekuteenistuse baasi Hersoni oblastis |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-20 |vaadatud=2026-07-20 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598479/ukraina-rundas-hersonis-fsb-keskust-puhkes-suur-tulekahju Ukraina ründas Hersonis FSB keskust: puhkes suur tulekahju] Delfi, 20. VII 2026</ref> === 21. juuli === Venemaa ründas [[Sumõ]]s korrusmaja ja kaubanduskeskust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598505/sumo-kaubanduskeskust-tabas-fpv-droon-hoones-puhkes-tulekahju VIDEO | Sumõ kaubanduskeskust tabas FPV droon. Hoones puhkes tulekahju] Delfi, 21. VII 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610082076/venemaa-lipetski-linna-toostusrajoonis-puhkes-tulekahju#kaubakeskus Venemaa ründas Sumõ linna kaubanduskeskust] ERR, 21. VII 2026</ref> Mustal merel sai droonitabamuse Ukrainasse teel olnud gaasitanker.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598598/mustal-merel-langes-runnaku-alla-gaasitanker-mis-suttis-meeskond-evakueeriti VIDEO | Mustal merel langes rünnaku alla gaasitanker, mis süttis. Meeskond evakueeriti] Delfi, 21. VII 2026</ref> Ukraina ründas [[Lipetsk]]is soojuselektrijaama ja Novolipetski terasetehast (NLMK).<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598513/venemaal-lipetskis-puhkes-plahvatuste-jarel-tulekahju-soojuselektrijaama-piirkonnas Venemaal Lipetskis puhkes plahvatuste järel tulekahju soojuselektrijaama piirkonnas] Delfi, 21. VII 2026</ref> Ukraina tabas [[Kurski oblast]]is [[Khalino]] lennuväljal paiknenud [[MiG-29]] hävitajat ja õhutõrjesüsteemi [[Pantsir|Pantsir-S1]].<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8511754/blogi-1609-sojapaev-ukrainas-venemaa-kaotas-nadalaga-ukrainas-rohkem-alasid-kui-suutis-vallutada?liveblogPost=631540 |pealkiri=Ukraina teatas Vene hävitaja ja õhutõrjesüsteemi tabamisest Kurski oblastis |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-21 |vaadatud=2026-07-21 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 22. juuli === [[Volodõmõr Zelenskõi]] vabastas ametist relvajõudude ülemjuhataja [[Oleksandr Sõrskõi]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598784/zelenskoi-vabastas-ametist-relvajoudude-ulemjuhataja-sorskoi Zelenskõi vabastas ametist relvajõudude ülemjuhataja Sõrskõi] Delfi, 22. VII 2026</ref> Uueks ülemjuhatajaks nimetas ta senise maavägede ülema [[Mõhhailo Drapatõi]]<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598804/ukraina-uus-ulemjuhataja-drapatoi-lubas-tootada-lugupidamisega-inimeste-vastu Ukraina uus ülemjuhataja Drapatõi lubas töötada lugupidamisega inimeste vastu] Delfi, 22. VII 2026</ref> ja kindralstaabi ülemaks dessant-ründevägede senise juhi [[Ihor Skõbjuk]]i.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598934/zelenskoi-maaras-kindralstaabi-uueks-ulemaks-dessant-rundevagede-senise-juhi-ihor-skobjuki Zelenskõi määras kindralstaabi uueks ülemaks dessant-ründevägede senise juhi Ihor Skõbjuki] Delfi, 22. VII 2026</ref> Venemaa rünnakute tõttu on peatunud laevaliiklus Odessa oblasti sadamates.<ref name=odessa>[https://www.err.ee/1610099749/kaitsevae-luurekeskus-ukraina-ja-iraani-suhted-on-teravnenud Venemaa ründab sadamaid Odessa oblastis] ERR, 31. VII 2026</ref> Ukraina droonirünnakud süütasid kaks Wildberriese suurt laokompleksi Lõuna-Venemaal: [[Krasnodar]]is ja [[Stavropoli krai]]s [[Nevinnomõssk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610083051/ukraina-rundas-louna-venemaa-logistikakeskusi-krimmis-kadus-taas-elekter Ukraina ründas Lõuna-Venemaa logistikakeskusi, Krimmis kadus taas elekter] ERR, 22. VII 2026</ref><ref>[https://arileht.delfi.ee/artikkel/120598838/ukraina-droonid-tabasid-taas-vene-veebikaubamaja-ladusid-venelaste-kahju-kuunib-ule-1-6-miljardi-euro Ukraina droonid tabasid taas Vene veebikaubamaja ladusid. Venelaste kahju küünib üle 1,6 miljardi euroni] Delfi, 22. VII 2026</ref> === 23. juuli === Venemaa ründas [[Pavlohrad]]is toiduainetööstuse ettevõtet. Rünnakus hukkus 3 ja sai viga 28 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120599205/venemaa-andis-ukrainas-pavlohradis-pommiloogi-toiduainetoostuse-ettevottele-hukkus-3-ja-sai-viga-28-inimest Venemaa andis Ukrainas Pavlohradis pommilöögi toiduainetööstuse ettevõttele. Hukkus 3 ja sai viga 28 inimest] Delfi, 23. VII 2026</ref> Rünnakutes [[Zaporižžja]]le sai vigastada 25<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120599302/vigastatute-arv-zaporizzjas-on-tousnud-25ni Vigastatute arv Zaporižžjas on tõusnud 25ni] Delfi, 24. VII 2026</ref> ja [[Slovjansk]]ile 10 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120599269/venelased-pommitasid-zaporizzja-ja-slovjanski-linna-kokku-15-vigastatut Venelased pommitasid Zaporižžja ja Slovjanski linna: kokku 15 vigastatut] Delfi, 23. VII 2026</ref> Ukraina ründas [[Krimm]]i, naftatehast [[Uljanovski oblast]]is ja Wildberriese ladu [[Voronež]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120599051/ukraina-rundas-oosel-mitut-venemaa-sihtmarki Ukraina ründas öösel taas Krimmi, naftatehast Uljanovski oblastis ja Wildberriese ladu Voronežis] Delfi, 23. VII 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610083984/meedia-moskva-lahistel-kukkus-alla-venemaa-moodne-havitaja-su-57#meedia Meedia: Ukraina korraldas Venemaale ulatusliku droonirünnaku] ERR, 23. VII 2026</ref> Ukraina rünnakutes on maha põlenud kuus 11'st suuremast Wildberriese laokompleksist.<ref>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120599174/kaart-paari-paevaga-on-suudatud-suur-osa-vene-suurima-veebikaubamaja-ladudest-mis-jargmiseks |pealkiri=KAART - Paari päevaga on süüdatud suur osa Vene suurima veebikaubamaja ladudest. Mis järgmiseks? |url-access=subscription |eesnimi=Kaarel |perekonnanimi=Kressa |kuupäev=2026-07-23 |vaadatud=2026-07-23 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}</ref> See näitab, et Wildberriesi ladude ründamine võib olla üks osa SBU 40-päevasest operatsionist.<ref name=40paeva/> === 24. juuli === Venemaa pommirünnakus [[Slovjansk]]ile hukkus vähemalt viis ja sai viga üheksa inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120599415/ukrainas-slovjanskis-hukkus-vene-pommirunnakus-vahemalt-neli-inimest Ukrainas Slovjanskis hukkus Vene pommirünnakus vähemalt viis inimest] Delfi, 24. VII 2026</ref> Venemaa raketilöögi tagajärjel [[Kiievi oblast]]is toimunud relvanäitusele hukkus vähemalt 10 ja sai vigastada 100 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120599463/venemaa-andis-raketiloogi-kiievi-oblastis-toimunud-relvanaitusele-hukkus-vahemalt-kuus-inimest FOTOD | Venemaa andis raketilöögi Kiievi oblastis toimunud relvanäitusele. Hukkus vähemalt 10 ja sai viga 100 inimest] Delfi, 24. VII 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610086207/ukraina-ohurunnakud-tabasid-belgorodi-ja-rostovi-oblastit#kymme Venemaa tappis raketirünnakuga Kiievi relvanäitusele 10 ja haavas 100 inimest] ERR, 25. VII 2026</ref> Ukraina droonid tabasid sihtmärke okupeeritud [[Krimm]]is, [[Peterburi]]s ja [[Tver]]is. Peterburis tabasid droonid kahte veebikaubamaja Wildberries logistikakeskust.<ref>[https://www.err.ee/1610085139/ukraina-droonirunnak-suutas-peterburi-piirkonnas-kaks-logistikakeskust#peterburi Ukraina droonirünnak süütas Peterburi piirkonnas kaks logistikakeskust] ERR, 24. VII 2026</ref> Ukraina rünnakus tiibraketiga [[FP-5 Flamingo]] sai kahjustada Venemaal Kirovi linnas asuv oluline raketi- ja lennundusdetaile tootev tehas.<ref>[https://www.err.ee/1610085139/ukraina-droonirunnak-suutas-peterburi-piirkonnas-kaks-logistikakeskust#kirov Ukraina tabas Flamego raketiga suurt sõjatehast Kirovis] ERR, 24. VII 2026</ref> === 25. juuli === Ukraina korraldas droonirünnaku objektidele erinevates Venemaa piirkondades. [[Belgorodi oblast]]is said tabamuse kaubalaod ja energiataristu,<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8515012/blogi-1613-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-hoiatas-venemaa-massiivse-runnaku-eest?liveblogPost=631731 |pealkiri=Ukraina droonid ründasid öösel Belgorodi linna Venemaal |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-25 |vaadatud=2026-07-25 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[Tjumen]]is naftatöötlemistehas,<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8515012/blogi-1613-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-hoiatas-venemaa-massiivse-runnaku-eest?liveblogPost=631760 |pealkiri=Ukraina droonid ründasid Tjumenis naftatöötlustehast, puhkes tulekahju |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-25 |vaadatud=2026-07-25 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[Kirov]]is sõjatehas, Kaspia merel Iraanist pärit sõjalist lasti vedanud laevad<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8515012/blogi-1613-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-hoiatas-venemaa-massiivse-runnaku-eest?liveblogPost=631770 |pealkiri=Ukraina kaitsejõud ründasid Kaspia merel laevu mis vedasid Iraanist pärit sõjalist lasti |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-25 |vaadatud=2026-07-25 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref>, logistikakeskus [[Jekaterinburg]]is<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8515012/blogi-1613-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-hoiatas-venemaa-massiivse-runnaku-eest?liveblogPost=631750 |pealkiri=Ukraina väed ründasid Wildberries laohoonet Jekaterinburgis |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-25 |vaadatud=2026-07-25 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ning kütuse- ja määrdeainete ladu [[Rostov Doni ääres|Doni-äärses Rostovis]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120599538/videoukraina-rundas-oosel-rostovi-engelsit-ja-belgorodi VIDEOD ⏐ Ukraina ründas öösel Rostovi, Engelsit ja Belgorodi] Delfi, 25. VII 2026</ref> [[Saratovi oblast|Saratovi oblastis]] asuval sõjaväelennuväljal Engels-2 puhkes tulekahju. Ukraina ei ole rünnakut kinnitanud.<ref>[https://www.err.ee/1610086207/ukraina-ohurunnakud-tabasid-belgorodi-ja-rostovi-oblastit#engels Pealtnägijad teatasid tulekahjust Engelsi sõjaväelennuväljal] ERR, 25. VII 2026</ref> [[Omsk]]is toimunud kohtumisel kutsus [[Kasahstani president]] [[Kasõm-Žomart Tokajev]] Venemaa valitsejat [[Vladimir Putin]]it avalikult üles sõda Ukrainas lõpetama.<ref>[https://www.err.ee/1610086534/kasahstani-president-kutsus-putinit-avalikult-ules-soda-ukrainas-lopetama Kasahstani president kutsus Putinit avalikult üles sõda Ukrainas lõpetama] ERR, 25. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120599639/kreml-reageeris-tokajevi-rahusoovitusele-ukraina-soja-kulmutamine-on-voimatu Kreml reageeris Tokajevi rahusoovitusele: Ukraina sõja külmutamine on võimatu] Delfi, 25. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120599842/vene-kommentaatorid-tokajevi-rahujutt-naitab-kremli-norgenenud-olukorda Vene kommentaatorid: Tokajevi rahujutt näitab Kremli nõrgenenud olukorda] Delfi, 25. VII 2026</ref> === 26. juuli === Venemaa õhurünnakutes hukkunus vähemalt kaheksa ja sai haavata 58 inimest. [[Krõvõi Rih]]is hävines täielikult supermarketis Epitsentr.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120599668/venemaa-tappis-ukraina-tagalas-oopaeva-jooksul-kaheksa-tsiviilisikut-krovoi-rihis-poleb-kaubanduskeskus Venemaa tappis Ukraina tagalas ööpäeva jooksul kaheksa tsiviilisikut, Krõvõi Rihis põleb supermarket] Delfi, 26. VII 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610086717/venemaa-rundas-drooniga-toidupoodi-hukkus-uheksa-aastane-laps#kiiev Venemaa ründas Kiievit ballistiliste rakettidega ning tabas elumaja] ERR, 26. VII 2026</ref> === 27. juuli === Ukraina droonirünnakud tabasid objekte [[Belgorodi oblast]]is, [[Rostovi oblast]]is asuvat eksporditerminali, [[Jaroslavli oblast]]is ja [[Udmurdi Vabariik|Udmurdi Vabariigis]] asuvat naftataristut.<ref>[https://www.err.ee/1610087095/soja-1615-paev-ukraina-andis-loogi-louna-venemaal-asuvate-linnade-pihta#ukraina Ukraina andis löögi Lõuna-Venemaal asuvate linnade pihta] ERR, 27. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120599744/venemaal-teatati-ohurunnakutest-rostovis-ja-belgorodis Venemaal teatati õhurünnakutest Rostovis ja Belgorodis ja Udmurtias] ERR, 27. VII 2026</ref> === 28. juuli === Ukraina ründas [[Moskva oblast]]is [[Tšehhov]]is asuvat teraskonstruktsioonide tehast ja logistikafirma ladu [[Podolsk]]is ning Krimmis [[Feodossia]]s elektrialajaama.<ref>[https://www.err.ee/1610088010/soja-1616-paev-ukraina-rundas-moskva-oblasti-toostusrajatist-osa-krimmist-jai-elektrita#moskva Ukraina ründas Moskva oblastis asuvat tööstusrajatist, osa Krimmist jäi elektrita] ERR, 28. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120599995/ukraina-droonid-tabasid-tehast-moskva-oblastis-krimmis-on-elektrikatkestus Ukraina droonid tabasid tehast Moskva oblastis. Krimmis on elektrikatkestus] Delfi, 28. VII 2026</ref> Valges Majas kohtusid [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] ja [[USA president]] [[Donald Trump]].<ref>[https://www.err.ee/1610088443/zelenski-ja-netanyahu-kohtusid-valges-majas-trumpiga Zelenski ja Netanyahu kohtusid Valges Majas Trumpiga] ERR, 28. VII 2026</ref> Zelenskõi hindas kõneluste tulemusi headeks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120600173/zelenskoi-saabus-valgesse-majja-kohtumisele-trumpiga Zelenskõi vestlusest Trumpiga: saime USA-lt kindla toetuse] Delfi, 28. VII 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610088880/politico-zelenski-sai-washingtonis-mitu-olulist-voitu Politico: Zelenski sai Washingtonis mitu olulist võitu] ERR, 29. VII 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120600357/zelenskoi-visiit-kinnitas-et-trump-on-sonades-ukraina-poolel-sisuline-osa-tekitab-skepsist |pealkiri=Zelenskõi visiit kinnitas, et Trump on sõnades Ukraina poolel. Sisuline osa tekitab skepsist |url-access=subscription |eesnimi=Kaarel |perekonnanimi=Kressa |kuupäev=2026-07-29 |vaadatud=2026-07-29 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}</ref> === 29. juuli === Ukraina õhurünnak tabas naftatöötlemistehast ja Wildberriesi ladu [[Rjazan]]is<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120600283/fotod-ja-video-venemaal-rjazanis-suttis-droonirunnaku-jarel-jarjekordne-wildberriese-ladu FOTOD ja VIDEO | Venemaal Rjazanis süttis droonirünnaku järel järjekordne Wildberriese ladu] Delfi, 29. VII 2026</ref>, [[Perm]]i naftatöötlemistehast, Musta mere laevastiku kiirkaatrite baasi Krimmis ning [[Rostovi oblast]]is asuvat eksporditerminali ja sõjalist objekti.<ref>[https://www.err.ee/1610088823/meedia-ukraina-rundas-rjazani-naftatehast-ja-logistikakeskust#ukraina Ukraina ründas Rjazani naftatehast ja logistikakeskust] ERR, 29. VII 2026</ref> Ukraina kaotas [[Poltaava oblast]]is [[Krementšuki rajoon]]is [[F-16]] hävitaja, mis oli täitams lahinguülesannet hävitada Venemaa õhusihtmärke.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120600603/f-16 Ukrainas kukkus lahinguülesandeid täites alla F-16 hävitaja] Delfi, 29. VII 2026</ref> Venemaa rünnakute tõttu Ukraina sadamatele ja Ukraina rünnakute tõttu Venemaa laevadele Aasovi ja Mustal merel on mõlema riigi kaubalaevade liiklus Mustal merel praktiliselt lõppenud.<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120600420/ukraina-kaotaks-1-5-miljardit-ja-venemaa-40-miljardit-kas-madin-mustal-merel-jaab-viiki |pealkiri=„Ukraina kaotaks 1,5 miljardit ja Venemaa 40 miljardit.“ Kas madin Mustal merel jääb viiki? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-07-29 |vaadatud=2026-07-29 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref><ref name=odessa/> === 30. juuli === Venemaa ründas Ukrainat 74 raketi (13 ballistilise ja 61 tiibraketiga) ja 284 drooniga. Ukraina õhukaitse hävitas 55 Vene raketti ja 265 ründedrooni.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8517719/blogi-1618-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-venemaa-rundas-ule-pika-aja-pohja-korea-raketiga?liveblogPost=632231 |pealkiri=Ukraina: Venemaa ründas öösel 74 raketi ja 284 ründedrooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-30 |vaadatud=2026-07-30 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120600491/venemaa-korraldas-ulatusliku-runnaku-ukraina-vastu-kiievis-hukkus-uks-inimene Venemaa korraldas ulatusliku rünnaku Ukraina vastu. Krõvõi Rihis hukkus kuus ja Kiievis üks inimene] Delfi, 30. VII 2026</ref> [[Krõvõi Rih]]i linna lähedal tabas Põhja-Korea ballistiline rakett KN-23 üht elumaja, milles hukkus vähemalt kaheksa inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120600737/zelenskoi-venemaa-tappis-krovoi-rihi-lahedal-perekonna-pohja-korea-raketiga Zelenskõi: Venemaa tappis Krõvõi Rihi lähedal perekonna Põhja-Korea raketiga] Delfi, 31. VII 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8517719/blogi-1618-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-venemaa-rundas-ule-pika-aja-pohja-korea-raketiga?liveblogPost=632208 |pealkiri=Ukrainas hukkus Venemaa öistes rünnakutes vähemalt kaheksa inimest |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-30 |vaadatud=2026-07-30 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8517719/blogi-1618-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-venemaa-rundas-ule-pika-aja-pohja-korea-raketiga?liveblogPost=632262 |pealkiri=Venemaa raketirünnak hävitas Ukraina külas terve pere |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-30 |vaadatud=2026-07-30 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina droonirünnak tabas [[Penza]]s, [[Udmurtia]]s [[Sarapul]]is ja [[Perm]]is Wildberriesi logistikahooneid.<ref>[https://www.err.ee/1610098369/soja-1618-paev-ukraina-rundas-kolme-wildberriesi-logistikahoonet#kiiev Ukraina jätkab Venemaal asuvate Wildberriesi logistikahoonete hävitamist] ERR, 30. VII 2026</ref> === 31. juuli === Venemaa ründas Ukrainat 255 drooniga, millest Ukraina tõrjus 195.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8518447/blogi-1619-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-wildberriest-ja-naftatehaseid?liveblogPost=632330 |pealkiri=Venemaa ründas täna öösel Ukrainat 255 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-31 |vaadatud=2026-07-31 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas droonidega Wildberriese laohooned [[Volgograd]]is ja [[Tatarstan]]is ning nafta rafineerimistehaseid [[Volgograd]]is ja [[Krasnodari krai]]s.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120600726/ukraina-droonid-rundasid-vaidetavalt-uuesti-wildberries-laohoonet Ukraina droonid ründasid Wildberriese ladusid Volgogradis ja Tatarstanis ning naftatöötlemistehaseid] Delfi, 31. VII 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610099479/ukraina-rundas-lennukitehast-sadamataristut-ja-naftatootlemistehast#naftatehas Ukraina ründas taas Wildberriesi hoonet ja naftatehaseid] ERR, 31. VII 2026</ref> [[Kirovohradi oblast]]is kukkus lahinglennuülesande täitmisel alla lahinghelikopter, mille piloot hukkus.<ref>[https://www.err.ee/1610105488/venemaa-runnakus-kiievile-oli-vahemalt-neli-hukkunut#kopter Kirovohradi oblastis kukkus juuli lõpus alla lahingkopter] ERR, 8. VIII 2026</ref> [[Institute for the Study of War|USA Sõjauuringute Instituudi]] (ISW) andmetel hõivas Venemaa juulis 38 ruutkilomeetrit.<ref>[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-august-1-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, August 1, 2026] ISW, 1.VIII 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610105218/luurekeskus-venemaa-vallutas-juulis-ukrainas-alla-40-ruutkilomeetri Luurekeskus: Venemaa vallutas juulis Ukrainas alla 40 ruutkilomeetri] ERR, 31. VII 2026</ref> Kõige intensiivsem lahingutegevus on viimastel nädalatel toimunud [[Pokrovsk]]i ja [[Kostjantõnivka]] suunal, millele järgnesid [[Slovjansk]]i ja [[Lõman]]i ning [[Huljaipole]] suunad.<ref>[https://www.err.ee/1610099749/kaitsevae-luurekeskus-ukraina-ja-iraani-suhted-on-teravnenud Lahingute arv rindel püsis varasemaga samal tasemel] ERR, 31. VII 2026</ref> Juulis kasutas Venemaa üle 120 Iskander-M, S-400 ja Põhja-Korea KN-23 tüüpi ballistilise raketi, üle 140 tiibraketi H-101 ja Kalibr ning enam kui 60 raketti H-59 ja H-69. Lisaks tulistati välja üle 30 Tsirkoni ja Onyxi raketi. Ukraina kõige suure probleem on ballistiliste rakettide tõrjumiseks vajalike [[MIM-104 Patriot|Patrioti]] rakettide puudus.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8519677/blogi-1621-sojapaev-ukrainas-vene-kindral-paases-moskvas-korraldatud-plahvatuses-eluga?liveblogPost=632944 |pealkiri=Natukene analüütikat |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-08-02 |vaadatud=2026-08-02 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ülevaade liitlasriikide poolt Ukrainale lubatud ja üle antud lennukitest [[F-16]]:<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120600585/ukrainas-olev-f-16-lennukipark-sulab-lumepallina-kas-laane-lennukid-kuluvad-liiga-kiiresti |pealkiri=Ukrainas olev F-16 lennukipark sulab lumepallina. Kas lääne lennukid kuluvad liiga kiiresti? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-07-30 |vaadatud=2026-07-31 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> * lubanud 126 ** ootel 53 ** üle antud 73 *** Rumeenias väljaõppeks 18 *** teenistuses 50 *** kaotatud 5 Alates täiemahulise sõja algusest on Venemaa kaotanud ligi 700 000 sõjaväelast hukkunutena, kogukaotused moodustavad 1,6 miljonit inimest. Ukraina kaotused on ligi 50 000 hukkunut, 10 000 teadmata kadunud (sh. sõjavangis Venemaa) ja 400 000 haavatut.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8518447/blogi-1619-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-wildberriest-ja-naftatehaseid?liveblogPost=632500 |pealkiri=Zelenskõi: sõjas on hukkunud 700 000 Vene, 50 000 Ukraina sõjaväelast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-31 |vaadatud=2026-07-31 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> == August == === 1. august === [[File:Church of the Presentation of Mary in Beryslav before and after Russian attack on 1 August 2026 (02).png| thumb| Neitsi Maarja Pühitsemise kirik (1726) [[Berõslav]]is [[Hersoni oblast]]is peale Venemaa droonirünnakut]] Venemaa korraldas raketirünnaku Kiievile, kasutades 35 raketti, neist 27 ballistilist ning 185 drooni. Rünnakus hukkus vähemalt üheksa inimest, vigastada sai 28.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120600962/venemaa-oises-runnakus-kiievile-hukkus-uheksa-inimest Venemaa öises rünnakus Kiievile hukkus üheksa inimest] Delfi, 1. VIII 2026</ref> Kannatada sai ka Leedu saatkond. Venemaa hõivas [[Donetski oblast]]is asuvasse Suhhetske küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina ründas droonidega [[Baškortostan]]i pealinnas [[Ufa]]s naftatöötlemistehasest Bašneft-Ufaneftehhim ja [[Nižnekamsk]]i naftakeemiatehast.<ref>[https://www.err.ee/1610100301/meedia-ukraina-rundas-venemaa-suurt-naftatootlemistehasest-ufas#ufa Meedia: Ukraina ründas Venemaa suurt naftatöötlemistehasest Ufas] ERR, 1. VIII 2026</ref> Krimmis tabas Ukraina [[Sevastopol]]i lähistel asuvat Venemaa relvajõudude raadioelektroonilise võitluse keskust.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8518775/blogi-1620-sojapaev-ukrainas-droonid-uputasid-mustal-merel-venemaale-kuuluva-konteinerlaeva?liveblogPost=632719 |pealkiri=Ukraina tabas okupeeritud Sevastopolis olulist sihtmärki |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-08-01 |vaadatud=2026-08-01 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Mustal merel uputas Ukraina meredroonidega Venemaa riigifirma Rosatom tütarettevõttele Fresco kuuluva konteinerlaeva Janina.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8518775/blogi-1620-sojapaev-ukrainas-droonid-uputasid-mustal-merel-venemaale-kuuluva-konteinerlaeva?liveblogPost=632809 |pealkiri=Ukraina uputas Mustal merel Venemaale kuuluva konteinerlaeva |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-08-01 |vaadatud=2026-08-01 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 2. august === Venemaa droonirünnakutes hukkus kuus inimest ja sai vigastada vähemalt 81. Ukraina tõrjus 109 Venemaa välja saadetud 133 droonist.<ref>[https://www.err.ee/1610100736/meedia-ukraina-rundas-oosel-engelsi-lennubaasi-venemaal#hukkunud Ööpäevaga hukkus Ukrainas Vene rünnakutes kuus inimest] ERR, 2. VIII 2026</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku mitmele Vemnmaa linnale. [[Saratov]]is sai tabamuse naftakeemiatehas, [[Engels]]is õhujõudude baas, [[Ufa]]s Bašnefti naftatehas, [[Samara oblast]]is Novosemeikinos Wildberries laohoone, [[Brjanski oblast]]is droonibaas ja [[Kaluga oblast]]is Ljudinovos naftaladu. <ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120601063/video-ukraina-pommitas-venemaal-naftatehaseid-wildberriese-laohoonet-ja-engelsi-ohubaasi VIDEO | Ukraina pommitas Venemaal naftatehaseid, Wildberriese laohoonet ja Engelsi õhubaasi] ERR, 2. VIII 2026</ref> === 3. august === [[Dnipropetrovski oblast]]is hukkus Venemaa rünnakutes neli ja haavata sai 15 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610101177/ukraina-tabas-venemaal-jarjekordset-wildberriese-ladu#dnipro Dnipropetrovski oblastis hukkus Vene rünnakutes neli inimest] ERR, 3. VIII 2026</ref> Ukraina tabas [[Vladimiri oblast]]is asuvat Wildberriesi logistikakeskust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120601164/venemaal-belgorodis-suttis-runnaku-jarel-ulikool-kus-tegeldi-droonidega FOTOD ja VIDEOD | Venemaal Vladimiris süttisid rünnaku järel Wildberriese ladu ja Belgorodis ülikool, kus tegeldi droonidega] Delfi, 3. VIII 2026</ref> Venemaa teatel hukkus Ukraina droonirünnaku tõttu [[Krasnodari krai]]s Arhipo-Ossipovka rannas seitse inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120601393/me-ei-joudnud-ara-minna-venemaa-teatel-hukkus-ukraina-droonirunnakus-rannale-vahemalt-seitse-inimest „Me ei jõudnud ära minna.“ Venemaa teatel hukkus Ukraina droonirünnakus rannale vähemalt seitse inimest] Delfi, 3. VIII 2026</ref> President Zelenskõi määras senise [[Ukraina Rahvusliku Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu]] sekretäri [[Rustem Umjerov]]i [[Ukraina Välisluureteenistus]]e (SZR) juhiks. Julgeoleku- ja kaitsenõukogu uueks sekretäriks nimetas Zelenskõi endise siseministri [[Ihor Klõmenko]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120601316/zelenskoi-maaras-umerovi-valisluure-ja-klomenko-julgeolekunoukogu-juhiks Zelenskõi määras Umerovi välisluure ja Klõmenko julgeolekunõukogu juhiks] Delfi, 3. VIII 2026</ref> === 4. august === Venemaa rünnakutes [[Sumõ oblast]]ile ja [[Mõkolajivi oblast]]ile hukkus kokku neli inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120601429/venemaa-rundas-ukrainas-sumot-ja-mokolajivit-kokku-hukkus-neli-inimest Venemaa ründas Ukrainas Sumõt ja Mõkolajivit. Kokku hukkus neli inimest] Delfi, 4. VIII 2026</ref> Ukraina ründas droonidega Wildberriese ladusid [[Leningradi oblast]]is [[Krasnõi Bor]]is ja [[Moskva oblast]]is [[Tšehhov]]is<ref>[https://www.err.ee/1610102008/ukraina-rundas-wildberriese-ladusid-moskva-ja-peterburi-lahedal#teated Venemaa teatel hukkus Ukraina droonirünnakutes kuus inimest ja said kahjustada laod] ERR, 4. VIII 2026</ref> ja naftatöötlemistehast [[Samara oblast]]is [[Sõzran]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120601416/fotod-ja-videod-leningradi-oblastis-suutasid-droonid-jarjekordse-wildberriese-lao VIDEOD ja FOTOD | Leningradi oblastis süütasid droonid järjekordse Wildberriese lao. Rünnak toimus ka Moskva oblastis] Delfi, 4. VIII 2026</ref> SBU avaldas juuni lõpus alustatud Venemaa-vastase 40-päevase operatsiooni<ref name=40paeva/> tulemused.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8520418/blogi-1623-sojapaev-ukrainas-vene-droonioperaator-pidas-turumuujale-safarit?liveblogPost=633083 |pealkiri=SBU avaldas Venemaa-vastase 40-päevase operatsiooni tulemused |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-08-04 |vaadatud=2026-08-04 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 5. august === Venemaa ründas [[Kiiev]]it ja [[Kiievi oblast]]it 28 raketi ja 115 drooniga, millest Ukraina tõrjus 98 drooni. Rünnakutes hukkus 17 ja sai vigastada 44 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120601674/video-venemaa-andis-kiievile-parast-luhikest-pausi-taas-ulatusliku-raketiloogi VIDEOD | Venemaa andis Kiievi linnale ja oblastile pärast lühikest pausi taas ulatusliku löögi. Hukkunud on 17 inimest] Delfi, 5. VIII 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel põles maha Wildberriese sorteerimiskeskus [[Tula oblast]]is [[Aleksin]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120601679/videod-ja-fotod-droonirunnaku-jarel-poles-maha-wildberriese-sorteerimiskeskus-venemaal-tula-oblastis VIDEOD ja FOTOD | Droonirünnaku järel põles maha Wildberriese sorteerimiskeskus Venemaal Tula oblastis] Delfi, 5. VIII 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610102803/ukraina-suutas-ohurunnakuga-wildberriese-lao-tuula-oblastis#tuula Ukraina süütas õhurünnakuga Wildberriese lao Tuula oblastis] ERR, 5. VIII 2026</ref> Lääne-Venemaale on hakkanud ümberpaiknema Põhja-Korea raketiüksus, mille koosseisus on kuni 120 ballistilist raketti ning kuus raketiheitjat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120601707/moskva-ja-pyongyangi-koostoo-laieneb-venemaale-tuuakse-pohja-korea-raketiuksus Moskva ja Pyongyangi koostöö laieneb, Venemaale tuuakse Põhja-Korea raketiüksus] Delfi, 5. VIII 2026</ref> === 6. august === Ukraina andis löögi naftatöötlemistehastele [[Jaroslavl]]is ja [[Baškortostan]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610103655/ukraina-rundas-venemaal-kaht-naftatootlemistehast#tehased Ukraina ründas Venemaal kaht naftatöötlemistehast] ERR, 6. VIII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120601931/ukraina-rundas-teist-paeva-jarjest-uhte-venemaa-suurimat-naftatehast Ukraina ründas teist päeva järjest ühte Venemaa suurimat naftatehast] Delfi, 6. VIII 2026</ref> === 7. august === [[File:Chornomorets Stadium in Odesa after Russian attack, 2026-08-07 (01).webp| thumb| Tabamusejärgne Chornomoretsi staadion [[Odessa]]s]] Ukraina droonirünnaku tulemusel puhkes tulekahju [[Jekaterinburg]]is asuvas Wildberriesi logistikakeskuses.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120602167/videod-ja-fotod-droonid-rundasid-wildberriese-ladu-seekord-jekaterinburgis VIDEOD ja FOTOD | Droonid ründasid Wildberriese ladu seekord Jekaterinburgis] Delfi, 7. VIII 2026</ref> Ukraina tabas Krimmis asuvat radarijaama, ründedroonide baasi ning kahte Geran/Gerbera tüüpi ründedroonide maapealset juhtimiskeskust.<ref>[https://www.err.ee/1610104495/ukraina-ohurunnak-tabas-wildberriese-ladu-jekaterinburgis#Krimm Ukraina teatas mitme sihtmärgi hävitamisest annekteeritud Krimmis] ERR, 7. VIII 2026</ref> Gelendžiki lähedal asuva Venemaa presidendi Vladimir Putini palee õhutõrjesüsteemide vastu. [[Krasnodari krai]]s [[Gelendžik]]is asuva Putini palee lähedal hävitas Ukraina elektroonilise sõjapidamise kompleksi «Volna Kupol Garant».<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8523944/blogi-1629-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-tobolskis-asuvat-suurt-naftakeemiakompleksi?liveblogPost=633683 |pealkiri=Putini palee kaitse Gelendžikis mõraneb |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-08-10 |vaadatud=2026-08-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 8. august === Venemaa õhurünnakus Kiievi piirkonnale hukkus vähemalt neli ja sai vigastada kaheksa inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120602395/venemaa-jatkas-oiseid-runnakuid-kiievi-oblastile-hukkus-kolm-inimest Venemaa jätkas öiseid rünnakuid Kiievi oblastile, hukkus neli inimest] Delfi, 8. VIII 2026</ref> Ukraina ründas [[Sõzran]]i naftatöötlemistehast [[Samara oblast]]is ja [[Ilski]] [[Krasnodari krai]]s.<ref>[https://www.err.ee/1610105488/venemaa-runnakus-kiievile-oli-vahemalt-neli-hukkunut#samara Ukraina ründas taas Samara naftatehast] ERR, 8. VIII 2026</ref> === 9. august === Harkivis hukkus Venemaa rünnakutes kaks ja sai vigastada 23 inimest, Odessas sai vigastada vähemalt 13 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120602491/venemaa-pommitas-rakettidega-odessat-harkivis-sai-pihta-magalarajoon Venemaa pommitas rakettidega Odessat, Harkivis sai pihta magalarajoon] Delfi, 9. VIII 2026</ref> Ukraina ründas [[belgorod]]is soojuselektrijaama ja FSB esindust. Venemaa teatas viiest hukkunust ja enam kui 20 haavatust.<ref>[https://www.err.ee/1610105935/soja-1628-paev-belgorodis-puhkesid-ukraina-droonirunnaku-jarel-polengud#belgorod Venemaal Belgorodis puhkesid väidetava Ukraina droonirünnaku järel põlengud] ERR, 9. VIII 2026</ref> [[Krasnodari krai]]s [[Gelendžik]]is tabas ukraina Venemaa [[S-400]] õhutõrjesüsteemi, [[Jeisk]]is sai tabamuse raketisüsteem [[Pantsir|Pantsir S-1]] ning [[Rostovi oblast]]is raketisüsteem [[Tor (raketisüsteem)|Tor]] ning radarijaamad Podlet-K1 ja Kasta 2E2.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120602508/video-ukraina-andis-droonilooke-belgorodis-ja-gelendzikis VIDEO | Ukraina andis droonilööke Belgorodis ja Gelendžikis] Delfi, 9. VIII 2026</ref> === 10. august === Ukraina ründas [[Nižnekamsk]]i naftatöötlemistehast [[Tatarstan]]is ja Tobolskneftehimi naftakeemiatehasele [[Tobolsk]]is [[Tjumeni oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610106352/ukraina-rundas-naftakeemiatehast-tjumeni-oblastis#tjumen Ukraina ründas naftakeemiatehast Tjumeni oblastis] ERR, 10. VIII 2026</ref> Odessa oblastis kukkus alla Ukraina hävitaja [[MiG-29]], piloodil õnnestus katapulteeruda.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8523944/blogi-1629-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-tobolskis-asuvat-suurt-naftakeemiakompleksi?liveblogPost=633707 |pealkiri=Odessa oblastis kukkus alla ukrainlaste MiG-29 |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-08-10 |vaadatud=2026-08-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 11. august === Venemaa rünnakutes [[Zaporižžja oblast]]ile ja [[Dnipropetrovski oblast]]ile hukkus üheksa ja sai viga kümneid inimesi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120602864/venemaa-rundas-oosel-mitut-ukraina-linna-zaporizzjas-hukkus-viis-inimest Venemaa ründas öösel mitut Ukraina linna. Zaporižžjas hukkus kuus inimest] Delfi, 11. VIII 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610107159/ukraina-suutas-ohurunnakuga-wildberriese-lao-voronezi-oblastis#hukkus Venemaa õhurünnakus Ukrainale hukkus üheksa ja sai viga kümneid inimesi] ERR, 11. VIII 2026</ref> [[Zaporižžja]]s sai tabamuse metallurgiaettevõte „Zaporožstal“. Ukraina droonirünnakud süütasid Wildberriesi lao [[Voroneži oblast]]is [[Novaja Usman]]is ja naftatöötlemistehase Orsknefteorgsintez [[Orenburgi oblast]]is [[Orsk]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120602869/videod-ja-fotod-venemaal-voronezi-oblastis-suttisid-droonirunnaku-jarel-polema-suure-ettevotte-laod VIDEOD ja FOTOD | Venemaal Voroneži oblastis süttisid droonirünnaku järel põlema „suure ettevõtte laod“] Delfi, 11. VIII 2026</ref> === 12. august === Ukraina korraldas suure raketi- ja droonirünnaku sõjalistele objektidele ja taristule Krimmis ja [[Novorossiisk]]is,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120603148/videod-ukraina-korraldas-massiivse-runnaku-okupeeritud-krimmile-ja-novorossiiski-sadamalinnale VIDEOD | Ukraina korraldas massiivse rünnaku okupeeritud Krimmile ja Novorossiiski sadamalinnale] Delfi, 12. VIII 2026</ref> kasutades rünnakus tiibrakette [[Neptun (raketikompleks)|Neptun]], reaktiivdroone Paljanõtsja ja meredroone.<ref>[https://www.err.ee/1610108020/venemaa-droonid-rundasid-paevasel-ajal-kiievit#unikaalne Zelenski: see oli unikaalne operatsioon] ERR, 12. VIII 2026</ref> Novorossiiskis peatas töö teravilja eksporditerminal ja sõjasadamas sai tabamusi neli sõjalaeva: kaks projekti 11356 fregatti [[Admiral Makarov (fregatt)|Admiral Makarov]] ja [[Admiral Essen]], [[Bujan-M-klassi korvett]] ja projekti 22160 patrull-laev Vassili Bõkov.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120603415/ukrainlased-tabasid-novorossiiskis-nelja-sojalaeva Ukrainlased tabasid Novorossiiskis nelja Vene sõjalaeva] Delfi, 13. VIII 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610108950/ukraina-tabas-runnakuga-novorossiiski-sadamale-nelja-vene-sojalaeva#ylevaade Ukraina meedia ülevaade Novorossiiskis pihtasaanud sihtmärkidest] ERR, 13. VIII 2026</ref> Ukraina teatas 26 asula vabastamisest [[Donetski oblast]]i [[Dnipropetrovski oblast]]i ja [[Zaporižžja oblast]]i kohtumispunkti piirkonnas viimaste kuude jooksul.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8525358/blogi-1631-sojapaev-ukrainas-putin-lubab-vastata-vene-kaubalaevade-arestimisele-samaga?liveblogPost=634100 |pealkiri=Ukraina väed on vabastanud kolmes oblastis 26 asulat |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-08-12 |vaadatud=2026-08-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref name=deepstatemap/> === 13. august === Venemaa ründas Ukraina suurimat Doonau-äärset teraviljasadamat [[Izmail]]is, põhjustades seal purustusi ja süüdates tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1610108950/ukraina-tabas-runnakuga-novorossiiski-sadamale-nelja-vene-sojalaeva#izmail Venemaa ründas Ukraina Doonau-äärset sadamat] ERR, 13. VIII 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tagajärjel puhkes tulekahju [[Baškortostan]]is [[Salavat]]is Gazprom Neftehim Salavati naftatehases ja Wildberriese laos [[Tšišmõ rajoon]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120603433/droonirunnaku-jarel-puhkes-tulekahju-gazpromi-naftatehases-baskortostanis Droonirünnaku järel puhkes tulekahju Gazpromi naftatehases ja Wildberriese laos Baškortostanis] Delfi, 13. VIII 2026</ref> === 14. august === Ukraina korraldas droonirünnaku [[Leningradi oblast]]is asuvale [[Ust-Luga]] sadamale. Rünnakus sai kahjustada kaks kütuseterminali ja puhkes tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1610110036/ukraina-rundas-ust-luga-sadamat#ustluga Ukraina ründas Ust-Luga sadamat] ERR, 14. VIII 2026</ref> === 15. august === Ukraina ründas rakettidega [[FP-5 Flamingo|Flamingo]] [[Nižni Novgorod]]i oblastis asuvat Savasleika sõjaväelennuvälja ja [[Samaara]]s asuvat kosmoseagentuuri [[Roskosmos]] kosmosekeskust 'Progress'.<ref>[https://www.err.ee/1610111020/soja-1634-paev-ukraina-rundas-venemaa-lennubaasi-ja-kosmosetehast#lennubaas Ukraina ründas Venemaa lennubaasi ja kosmosetehast] ERR, 15. VIII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120603986/ukraina-rundas-kodumaiste-rakettidega-venemaa-kosmosetoostust-tabamuse-sai-ka-lennubaas Ukraina ründas kodumaiste rakettidega Venemaa kosmosetööstust. Tabamuse sai ka lennubaas] Delfi, 15. VIII 2026</ref> === 16. august === Venemaa ründas Ukrainat droonide ja rakettidega. Ukraina tõrjus 85 drooni 106st ja 3 tiibraketti.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8527301/blogi-1635-sojapaev-ukrainas-vene-runnak-suutas-kiievi-kuulsa-raamatuturu-vigastada-sai-kolm-inimest?liveblogPost=634983 |pealkiri=Ukraina õhukaitse neutraliseeris 85 Vene ründedrooni ja kolm raketti |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-08-16 |vaadatud=2026-08-16 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Kiievis sai tabamuse Petrivka raamatuturg<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8527301/blogi-1635-sojapaev-ukrainas-vene-runnak-suutas-kiievi-kuulsa-raamatuturu-vigastada-sai-kolm-inimest?liveblogPost=635014 |pealkiri=Vene rünnak süütas Kiievi kuulsa raamatuturu, vigastada sai kolm inimest |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-08-16 |vaadatud=2026-08-16 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120604030/venemaa-rundas-kiievit-ukraina-tabas-vene-rajatisi Venemaa ründas Kiievit, Ukraina tabas Vene rajatisi] Delfi, 16. VIII 2026</ref>, Odessas elamud<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8527301/blogi-1635-sojapaev-ukrainas-vene-runnak-suutas-kiievi-kuulsa-raamatuturu-vigastada-sai-kolm-inimest?liveblogPost=635016 |pealkiri=Odessa oblastis hävitas Vene droon kaks elumaja, viis inimest sai vigastada |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-08-16 |vaadatud=2026-08-16 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja postkontor<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8527301/blogi-1635-sojapaev-ukrainas-vene-runnak-suutas-kiievi-kuulsa-raamatuturu-vigastada-sai-kolm-inimest?liveblogPost=635009 |pealkiri=Vene väed ründasid Odessa eeslinnas asuvat postkontorit, kaks inimest sai vigastada |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-08-16 |vaadatud=2026-08-16 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ning [[Krõvõi Rih]]is ArcelorMittali metallurgiakombinaat,<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8527301/blogi-1635-sojapaev-ukrainas-vene-runnak-suutas-kiievi-kuulsa-raamatuturu-vigastada-sai-kolm-inimest?liveblogPost=634968 |pealkiri=Venemaa ründas rakettidega ArcelorMittali tehast Krõvõi Rihis |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-08-16 |vaadatud=2026-08-16 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> kus sai surma kaks ja vigastada 13 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610111485/venemaa-rundas-kiievit-taas-ballistiliste-rakettidega#vigastatud Venemaa rünnakus Kiievile sai viga vähemalt kaks inimest] ERR, 16. VIII 2026</ref> Ukraina ründas [[Rostovi oblast]]is [[Kamensk-Šahtinski]]s raketikütuse tehast,<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8527301/blogi-1635-sojapaev-ukrainas-vene-runnak-suutas-kiievi-kuulsa-raamatuturu-vigastada-sai-kolm-inimest?liveblogPost=635013 |pealkiri=Ukraina ründas Venemaal Kamensk-Šahtinskis raketikütuse tehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-08-16 |vaadatud=2026-08-16 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120604278/fotod-ukraina-kindralstaap-teatas-vene-lohkeaine-ja-pussirohutehase-tabamisest FOTOD | Ukraina kindralstaap teatas Vene lõhkeaine- ja püssirohutehase tabamisest] Delfi, 18. VIII 2026</ref> [[Moskva oblast]]is [[Podolsk]]is Koledinos Venemaa suurimat Wildberriesi ladu<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120604179/vene-ariportaal-wildberriese-muujad-on-paanikas-10-suuremast-laost-7-on-rivist-valjas Vene äriportaal: Wildberriese müüjad on paanikas. 10 suuremast laost 7 on rivist väljas] Delfi, 17. VIII 2026</ref>, põhjustades ulatusliku tulekahju<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120604043/videod-ukraina-runnaku-jarel-poleb-wildberriese-venemaa-suurim-ladu VIDEOD: Ukraina rünnaku järel põleb Wildberriese Venemaa suurim ladu] Delfi, 16. VIII 2026</ref> ja hävitas Krimmis raketisüsteemi [[Bastion]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120604092/video-ukraina-havitas-krimmis-vene-rannakaitse-tugipunkti-kust-tulistati-valja-ulehelikiirusel-rakette VIDEO | Ukraina hävitas Krimmis Vene rannakaitse tugipunkti, kust tulistati välja ülehelikiirusel rakette] Delfi, 16. VIII 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8527301/blogi-1635-sojapaev-ukrainas-vene-runnak-suutas-kiievi-kuulsa-raamatuturu-vigastada-sai-kolm-inimest?liveblogPost=635005 |pealkiri=Ukraina teatas Krimmis raketisüsteemi Bastion tabamisest |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-08-16 |vaadatud=2026-08-16 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 17. august === Ukraina vabastas [[Donetski oblast]]is [[Volnovahha rajoon]]is asuva Andreevka-Klevtsovo asula ning võtsid vangi 30 Vene sõdurit.<ref>[https://www.err.ee/1610111908/soja-1636-paev-ukraina-nadalavahetuse-droonirunnakud-purustasid-senised-rekordid Ukrainlased võtsid Volnovahha rajoonis vangi 30 Vene vägede sõdurit] ERR, 17. VIII 2026</ref> Ukraina rünnakute tõttu on Vene internetikaubanduse ettevõtte Wildberries sulgenud kümnest suurimast keskusest seitse.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120604179/vene-ariportaal-wildberriese-muujad-on-paanikas-10-suuremast-laost-7-on-rivist-valjas Vene äriportaal: Wildberriese müüjad on paanikas. 10 suuremast laost 7 on rivist väljas] Delfi, 17. VIII 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/120604730/kaart-uks-ladu-teise-jarel-wildberriese-logistikakeskused-polevad-venemaal-peaaegu-iga-paev |pealkiri=KAART - Üks ladu teise järel. Wildberriese logistikakeskused põlevad Venemaal peaaegu iga päev |url-access=subscription |eesnimi=Priit Pokk |perekonnanimi=Silver Vaher |kuupäev=2026-08-20 |vaadatud=2026-08-20 |väljaanne=arileht.delfi.ee |keel=et}}</ref> === 18. august === [[File:Destructions in Pechenihy after Russian attack, 2026-08-18 (01).webp| thumb| Purustused Petšenihõs]] Venemaa ründas Ukrainat 147 drooniga, millest õhutõrje hävitas 111. Raketilöögis [[Harkivi oblast]]is asuvale [[Petšenihõ]] asulale hukkus 10 ja vigastada sai vähemalt 17 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120604459/ukrainas-harkivi-oblastis-on-raketilook-tapnud-vahemalt-17-inimest Ukrainas Harkivi oblastis on raketilöök tapnud vähemalt 10 inimest] Delfi, 18. VIII 2026</ref> Ukraina korraldas Moskva piirkonnale ulatusliku droonirünnaku. <ref>[https://www.err.ee/1610112664/ukraina-korraldas-moskvale-ulatusliku-droonirunnaku#moskva Ukraina korraldas Moskvale ulatusliku droonirünnakust] ERR, 18. VIII 2026</ref> Tabamusi said alumiiniumitehas ja veebikaubamaja Wildberries ladu Noginskis asuvas Atlant-parkis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120604396/ukraina-saadab-moskva-suunas-massiliselt-droone-pealinna-lahedal-puhkesid-tulekahjud VIDEOD | Ukraina saatis Moskva suunas väidetavalt üle 600 drooni. Pealinna lähedal puhkesid tulekahjud] Delfi, 18. VIII 2026</ref> === 19. august === Ukraina ja Venemaa vahetasid mõlemalt poolt 103 sõjavangi.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8529589/blogi-1638-sojapaev-ukrainas-venelased-pogenevad-mobilisatsiooni-eest-massiliselt-gruusiasse?liveblogPost=635203 |pealkiri=BBC: Ukraina ja Venemaa vahetasid sõjavange |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-08-19 |vaadatud=2026-08-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120605749/fotod-ukraina-ja-venemaa-vahetasid-taas-sojavange FOTOD | Ukraina ja Venemaa vahetasid taas sõjavange] Delfi, 24. VIII 2026</ref> Ukraina ülemraada kinnitas [[Jevheni Hmara]] kaitseministriks.<ref>[https://www.err.ee/1610114581/ukraina-ulemraada-kinnitas-uue-kaitseministri-ametisse Ukraina ülemraada kinnitas uue kaitseministri ametisse] ERR, 19. VIII 2026</ref> Venemaa droonirünnakus bussile hukkus [[Herson]]is neli ja sai vigastada veel neli inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610113894/hersonis-hukkus-venemaa-runnakus-bussile-neli-inimest#herson Hersonis hukkus Venemaa rünnakus bussile neli inimest] ERR, 19. VIII 2026</ref> [[Zaporižžja]]s hukkus kaks ja sai vigastada 10 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120604680/venemaa-rundas-droonidega-zaporizzjat-hukkus-uks-ja-kuus-said-vigastada Venemaa ründas droonidega Zaporižžjat, hukkus kaks inimest ja kümme said vigastada] Delfi, 19. VIII 2026</ref> Ukraina ründas droonidega laskemoona- ja lõhkeainetehast [[Nižni Novgorodi oblast]]is [[Dzeržinsk]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120604703/ukraina-droonirunnak-tabas-venemaa-nizni-novgorodi-ja-tula-oblasteid Ukraina droonirünnak tabas Venemaal Nižni Novgorodi ja Tula oblastit] Delfi, 19. VIII 2026</ref> Ukraina energiafirma DTEK soojuselektrijaam peatas Venemaa rünnaku järel elektritootmise.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8529589/blogi-1638-sojapaev-ukrainas-ukraina-ja-venemaa-vahetasid-sojavange?liveblogPost=635178 |pealkiri=Ukraina soojuselektrijaam peatas Venemaa rünnaku järel elektritootmise |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-08-19 |vaadatud=2026-08-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 20. august === Venemaa raketirünnakutes hukkus [[Kiiev]]is 17<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120605069/ohtul-rundasid-venelased-uuesti-kiievit-paevas-hukkunute-arv-tousis-17-ni Õhtul ründasid venelased uuesti Kiievit: päevas hukkunute arv tõusis 17-ni] Delfi, 21. VIII 2026</ref> ja [[Žitomõr]]is kaks inimest. Vigastatuid oli rohkem kui 70.<ref>[https://www.err.ee/1610114842/vene-runnakutes-kiievis-ja-linna-umbruskonnas-hukkus-12-inimest#venemaa Venemaa õhurünnakus Kiievile hukkus vähemalt 12 inimest] ERR, 20. VIII 2026</ref> Ukraina süütas droonirünnakuiga tulekahju [[Tatarstan]]is [[Nižnekamsk]]is TANECO naftarafineerimistehases ja [[Krasnodari krai]]s Tamanneftegaz naftaterminalis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120604940/ukraina-drooniloogid-suutasid-tatarstanis-asuva-naftatehase-ja-muid-objekte Ukraina droonilöögid süütasid Tatarstanis asuva naftatehase ja muid objekte] Delfi, 20. VIII 2026</ref> === 21. august === Venemaa droonirünnakus [[Krõvõi Rih]]is asuvale kaubanduskeskusele hukkus vähemalt 14 ja sai vigastada 121 inimest, sealhulgas 22 last.<ref>[https://www.err.ee/1610115547/venemaa-runnakus-krovoi-rihi-kaubanduskeskusele-hukkus-vahemalt-14-inimest#rih Venemaa ründas Krõvõi Rihis päise päeva ajal kaubanduskeskust] ERR, 21. VIII 2026</ref> [[Harkiv]]is hukkus neli inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120605103/harkivi-oblastit-tabanud-vene-droonirunnakus-hukkus-neli-inimest Harkivi oblastit tabanud Vene droonirünnakus hukkus neli inimest] Delfi, 21. VIII 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Perm]]is asuvat naftarafineerimistehast ja Tauria elektrijaama Krimmis.<ref>[https://www.err.ee/1610115547/venemaa-runnakus-krovoi-rihi-kaubanduskeskusele-hukkus-vahemalt-14-inimest#permi Ukraina droonilöök tabas Permi rafineerimistehast] ERR, 21. VIII 2026</ref> === 22. august === Venemaa ründas energeetika ja raudteetaristut [[Kiievi oblast|Kiievi]] ja [[Odessa oblast]]ites. Rünnakutes hukkus kaheksa ja haavata sai 41 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120605380/venemaa-rundas-kiievi-raudteerajatist-ja-odessa-oblasti-rongijaama Venemaa ründas Kiievi raudteerajatist ja Odessa oblasti rongijaama] Delfi, 22. VIII 2026</ref> Venemaa vallutas lõplikult Rodinske asula [[Donetski oblast]]is.<ref name=deepstatemap/> Võitlused Rodinskes algasid käesoleva aasta veebruaris. Suurem osa asulast langes Venemaa kätte juunis. Ukraina süütas õhurünnakutega [[Samara oblast]]is [[Novokuibõševsk]]i naftatöötlemistehase ning veebikaubandusettevõtte [[Ozon]] logistikakeskuse [[Tšapajevsk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610116645/soja-1641-paev-ukraina-suutas-ohurunnakuga-vene-naftatootlemistehase-ja-logistikakeskuse#samaara Ukraina süütas õhurünnakuga Vene naftatöötlemistehase ja logistikakeskuse] ERR, 22. VIII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120605336/ukraina-runnakud-suutasid-samara-oblastis-naftatehase-ja-ozoni-logistikakeskuse Ukraina rünnakud süütasid Samara oblastis naftatehase ja Ozoni logistikakeskuse] Delfi, 22. VIII 2026</ref> === 23. august === Venemaa ründas reisironge [[Harkivi oblast|Harkivi]] ja [[Odessa oblast]]ites. Rünnakutes hukkus kaheksa ja haavata sai 41 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610117107/ukraina-rundas-krasnodari-krais-vene-naftaterminali#rongid Vene droonirünnakus reisirongile hukkus kaks reisijat] ERR, 23. VIII 2026</ref> Ukraina ründas [[Krasnodari krai]]s [[Jeisk]]i sadama naftaterminali, veebikaubandusettevõtte [[Ozon]] ladu [[Orenburg]]is ning logistikaobjekte [[Moskva oblast]]is ja [[Peterburi]]s.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120605453/venemaal-sai-drooniloogi-juba-teine-ozoni-logistikakeskus-poleng-toimus-ka-peterburi-hulgilaos VIDEO | Peterburis ja Moskva oblastis põlesid laohooned, droonilöögi sai ka järjekordne Ozoni ladu] Delfi, 23. VIII 2026</ref> Ukraina pikamaadroonid on viimaste päevade jooksul tabanud [[Krasnodari krai]]s Vitjazevo lennuväljal kaht Vene hävitajat ning Orioni ründedrooni. Tabamusi on saanud veel õhutõrjesüsteemid ja radarid Krasnodari krais, [[Rostovi oblast]]is ning [[Krimm]]is.<ref>{{Netiviide |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120605542/sojapaevik-1642-paev-putini-partei-hakkab-meenutama-noukogude-liidu-kommunistlikku-parteid-sojast-saab-mitteametlik-riigiideoloogia |pealkiri=SÕJAPÄEVIK (1642. päev) - Putini partei hakkab meenutama Nõukogude Liidu kommunistlikku parteid. Sõjast saab mitteametlik riigiideoloogia |url-access=subscription |eesnimi=Cristopher |perekonnanimi=Krutto |kuupäev=2026-08-23 |vaadatud=2026-08-23 |väljaanne=ekspress.delfi.ee |keel=et}}</ref> === 24. august === Ukraina ründas veebikaubamaja Ozon logistikakeskusi [[Stavropoli krai]]s, [[Adõgee]]s, [[Dagestan]]is ja ladu [[Krasnodari krai]]s.<ref>[https://www.err.ee/1610117500/ukraina-rundas-kolmandat-ood-jarjest-ozoni-logistikakeskusi#ozon Ukraina ründas kolmandat ööd järjest Ozoni logistikakeskusi] ERR, 24. VIII 2026</ref> Suurbritannia andis Ukraina loa toota tiibakette [[Storm Shadow|Storm Shadow/SCALP]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120605700/britid-annavad-ukrainale-salaretsepti-kaugmaarakettide-tootmiseks-kreml-vaga-negatiivne-uudis Britid annavad Ukrainale „salaretsepti“ rakettide tootmiseks. Kreml: väga negatiivne uudis] Delfi, 24. VIII 2026</ref> Ukrainas toimus iseseisvuspäeval drooniparaad, kus osalsid ligi 100 erinevat õhus, maa peal ja vees liikuvat mehitamata relvasüsteemi.<ref>[https://www.err.ee/1610118670/ukraina-naitas-drooniparaadil-ligi-100-relvasusteemi Ukraina näitas drooniparaadil ligi 100 relvasüsteemi] ERR, 25. VIII 2026</ref> === 25. august === Ukraina korraldas droonirünnakud Venemaa energiaobjektile: Afipski naftatöötlemistehasele [[Krasnodari krai]]s ja [[Astrahan]]i gaasitöötlemistehasele.<ref>[https://www.err.ee/1610118484/ukraina-rundas-naftarafineerimistehast-venemaa-krasnodari-krais#afipski Ukraina ründas naftarafineerimistehast Venemaa Krasnodari krais] ERR, 25. VIII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120605814/ukraina-vaed-rundasid-olulist-vene-rafineerimistehast Ukraina väed ründasid olulist Vene rafineerimistehast] Delfi, 25. VIII 2026</ref> === 26. august === [[File:Historic building of the old printing house in Sloviansk after Russian attack, 2026-08-26 (15).jpg| thumb| Ajalooline trükikoda [[Slovjansk]]is peale tabamust]] Venemaa droonirünnakus [[Tšernihiv]]ile hukkus kaks inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120606141/venemaa-korraldas-droonirunnaku-tsernihivi-linnale-hukkus-kaks-inimest Venemaa korraldas droonirünnaku Tšernihivi linnale, hukkus kaks inimest] Delfi, 26. VIII 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Nižni Novgorodi oblast]]is [[Kstovo]]s asuvat naftatöötlemistehast<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120606168/ukraina-droonirunnak-suutas-lukoli-naftarafineerimise-tehase VIDEO | Ukraina droonirünnak süütas Lukoli naftarafineerimise tehase] Delfi, 26. VIII 2026</ref> ja [[Tambovi oblast]]is [[Kotovsk]]is asuvat Wildberriese suurt logistikakeskust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120606117/video-oosel-rundasid-ukraina-droonid-venemaal-wildberries-e-uht-peamist-logistikakeskust VIDEO | Öösel ründasid Ukraina droonid Venemaal üht Wildberriese peamist logistikakeskust] Delfi, 26. VIII 2026</ref> põhjustades mõlemal objektil tulekahjud. <ref>[https://www.err.ee/1610119369/ukraina-rundas-venemaa-suurt-naftatootlemistehast#tehas Ukraina ründas Venemaa suurt naftatöötlemistehast] ERR, 26. VIII 2026</ref> === 27. august === [[File:Destructions in Kyiv Oblast after Russian attack, 2026-08-27 (01).webp| thumb| Purustatud hoone Kiievi obastis]] Venemaa korraldas Kiievile sõja pikima õhurünnaku.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120606675/kiievis-anti-oopaeva-jooksul-seni-enim-ohurunnakuhoiatusi-alates-soja-algusest Kiievis anti ööpäeva jooksul seni enim õhurünnakuhoiatusi alates sõja algusest] Delfi, 28. VIII 2026</ref> Rpnnaku alla jäid ka [[Sumõ oblast]], [[Krõvõi Rih]], [[Zaporižžja]] ja [[Odessa]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120606392/venemaa-rundas-oosel-mitut-ukraina-linna-hukkus-uks-inimene-ja-vigastada-sai-vahemalt-uheksa Venemaa ründas öösel mitut Ukraina linna. Hukkus üks inimene ja vigastada sai vähemalt üheksa] Delfi, 27. VIII 2026</ref> Hersoni võib elektrijaama tabamuse tõttu jääda pikaks ajaks elektri ja kütteta.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120606664/oosel-runnati-hersoni-elektrijaama-piirkond-voib-pikaks-ajaks-elektri-ja-kutteta-jaada Eile rünnati Hersoni elektrijaama. Piirkond võib pikaks ajaks elektri ja kütteta jääda] Delfi, 28. VIII 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis [[Baškortostan]]is asuvas [[Blagoveštšensk]]is veebikaubamaja Ozon logistikakeskus.<ref>[https://www.err.ee/1610120551/soja-1646-paev-venemaa-korraldas-kiievile-tunde-kestnud-ohurunnaku#meedia Meedia: Venemaal Baškortostanis põleb Ozoni logistikakeskus] ERR, 27. VIII 2026</ref> === 28. august === [[File:Destructions in Myla after Russian attack, 2026-08-29 (11).webp| thumb| Purustatud Mõla küla peale laskemoonahoidla tabamust.]] Venemaa õhurünnak tabas Kiievi piirkonnas Mõla kõlas laskemoonahoidlat. Tekkinud plahvatused purustasid ümbruskonnas 130 elumaja. Rünnaku tagajärjel hukkus 37 inimest ja vigastada sai 42.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120606973/venemaa-runnakus-kiievi-oblasti-laohoonele-hukkus-vahemalt-37-inimest Venemaa rünnakus Kiievi oblasti laohoonele hukkus vähemalt 37 inimest] Delfi, 28. VIII 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610122831/venemaa-tappis-ohurunnakus-kiievi-oblastile-37-inimest#SBU SBU uurib Mõla laskemoonalao paigutamist elurajooni] ERR, 29. VIII 2026</ref> [[Kiievi oblast]]is said tabamuse Ukraina postiettevõtte Nova Pošta laod ja [[Zaporižžja]]s Ukraina suurima ja maailma ühe suurema alkoholitootja Hortõtsja viinavabrik.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8534924/blogi-1647-sojapaev-ukrainas-venemaa-havitas-zaporizzjas-asuva-hortotsja-viinavabriku?liveblogPost=636288 |pealkiri=Venemaa hävitas Zaporižžjas asuva Hortõtsja viinavabriku ja kogu seal olnud toodangu |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-08-28 |vaadatud=2026-08-28 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://majandus.postimees.ee/8536756/venemaa-havitas-ukrainas-maailma-uhe-suurima-viinavabriku |pealkiri=Venemaa hävitas Ukrainas maailma ühe suurima viinavabriku |url-access=subscription |eesnimi=Sander |perekonnanimi=Silm |kuupäev=2026-08-31 |vaadatud=2026-08-31 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina korraldas õhurünnaku [[Jaroslavli oblast]]is asuvale naftatöötlemistehasele<ref>[https://www.err.ee/1610121913/ukraina-rundas-venemaa-uht-suurimat-naftakaitist-jaroslavlis#jaroslavl Ukraina ründas Venemaa üht suurimat naftakäitist Jaroslavlis] ERR, 28. VIII 2026</ref> ja tabas [[Saratovi oblast|Saratovi oblastis]] asuval sõjalennuväljal Engels-2 strateegilist pommitajat [[Tu-95]]MS, purustades selle tiiva.<ref>[https://www.err.ee/1610122831/venemaa-tappis-ohurunnakus-kiievi-oblastile-37-inimest#engels Ukraina tabas Engelsi lennuväljal Vene pommitajat Tu-95] ERR, 29. VIII 2026</ref> === 29. august === [[File:Setup of anti-drone meshes in Zaporizhzhia, 2026-08-28 (01).jpg| thumb| Droonitõrje võrkude paigaldamine tänavale Zaporižžjas]] Ukraina õhurünnak tabas sõjalisi objekte [[Donetsk]]is ja Krimmis.<ref>[https://www.err.ee/1610122831/venemaa-tappis-ohurunnakus-kiievi-oblastile-37-inimest#sojavaebaas Ukraina tabas mitut Vene sõjaväebaasi okupeeritud aladel] ERR, 29. VIII 2026</ref> [[Rostovi oblast]]is tabas Ukraina rünnak mitut logistikakeskust. <ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120606930/venemaa-rostovi-oblasti-laohooneid-tabas-ulatuslik-droonirunnak Venemaa Rostovi oblasti laohooneid tabas ulatuslik droonirünnak] Delfi, 29. VIII 2026</ref> === 30. august === Ukraina õhurünnakud tabasid naftatöötlemistehast [[Leningradi oblast]]is Kirišis,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607029/ukraina-pommitas-vene-lennuvalju-ja-leningradi-oblastis-asuvat-naftatehast Ukraina pommitas Vene lennuvälju ja Leningradi oblastis asuvat naftatehast] Delfi, 30. VIII 2026</ref> Jeiski õhuväebaasi [[Krasnodari krai]]s<ref>[https://www.err.ee/1610123278/ukraina-vaed-rundasid-venemaal-suurt-naftatootlemistehast-ja-ohuvaebaasi#Ukrrynnak Ukraina väed andsid löögi naftatehasele, õhuväebaasile ja droonide stardiplatsile] ERR, 30. VIII 2026</ref> ja [[Orjoli oblast]]is [[Znamenskoje rajoon (Orjoli oblast)|Znamenski rajoonis]] asuvat Tsõmbulovo droonibaasi.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8536653/blogi-1650-sojapaev-ukrainas-ukraina-runnak-kahjustas-tosiselt-vene-suurt-droonibaasi?liveblogPost=637027 |pealkiri=Ukraina rünnak kahjustas tõsiselt Vene suurt droonibaasi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-08-31 |vaadatud=2026-08-31 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 31. august === India peaminister [[Narendra Modi]] kutsus Venemaa valitsejat [[Vladimir Putin]]it sõda lõpetama.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607427/modi-putinile-inimkonna-nimel-lopeta-see-soda VIDEO | Modi Putinile: inimkonna nimel, lõpeta see sõda] Delfi, 31. VIII 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610123722/soja-1650-paev-venemaa-runnakud-kiievile-kestsid-esmaspaeva-ootundideni Sõja 1650. päev: Venemaa rünnakud Kiievile kestsid esmaspäeva öötundideni] ERR, 31. VIII 2026</ref> == September == === 1. september === Venemaa õhurünnakutes Ukrainale sai kahjustusi raudteetaristu Kiievis. Kokku hukkus 12 ja sai vigastada 18 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607435/oosel-rundas-venemaa-kiievi-oblastit-pealinnas-hukkus-kolm-inimest Öösel ründas Venemaa Kiievi linna ja oblastit. Pealinnas hukkus kaheksa inimest] Delfi, 1. IX 2026</ref> Ukraina droonirünnak põhjustas tulekahju [[Ust-Luga sadam]] sadamas.<ref>[https://www.err.ee/1610124757/ukraina-korraldas-suure-ohurunnaku-venemaa-laaneosas#laes Ukraina korraldas suure õhurünnaku Venemaa lääneosas] ERR, 1. IX 2026</ref> === 2. september === Venemaa korraldas õhurünnakud Kiievile<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607858/kiievis-on-vene-runnaku-tagajarjel-kannatada-saanud-seitse-inimest Kiievis on Vene rünnaku tagajärjel kannatada saanud seitse inimest] Delfi, 2. IX 2026</ref>, Odessale<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607753/odessas-sai-venemaa-runnaku-tottu-kannatada-kaheksa-inimest Odessas sai Venemaa rünnaku tõttu kannatada kaheksa inimest] Delfi, 2. IX 2026</ref> ja Dniprole<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607906/ukrainas-dnipros-hukkus-vene-raketiloogi-tottu-kaks-inimest Ukrainas Dnipros hukkus Vene raketilöögi tõttu kaks inimest] Delfi, 2. IX 2026</ref>. Rünnakutes hukkus kaks ja sai vigastada vähemalt 20 inimest. [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] teatas Venemaa õhuruumi sulgemisest reisilendudele, öeldes, et seal lendamine ei ole enam Ukraina droonirünnakute tõttu turvaline.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607720/zelenskoi-hoiatab-lennufirmasid-venemaa-ohuruum-muutub-vaga-ohtlikuks VIDEO | Zelenskõi hoiatab lennufirmasid: Venemaa õhuruum muutub väga ohtlikuks] Delfi, 2. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610125786/zelenski-teatas-venemaa-ohuruumi-sulgemisest#lennundus Zelenski teatas Venemaa õhuruumi sulgemisest] ERR, 2. IX 2026</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas] * [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба * [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine] [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] lafzswtzdhiji8zuf1ha6ti3w20n7bn 7228255 7228190 2026-09-03T17:26:33Z Hannesvalk 176021 /* 2. september */ 7228255 wikitext text/x-wiki {{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}} Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. juunist 2026 kuni käesoleva ajani. See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele. == Sõjategevus 2026. aastal == == Juuni == === 1. juuni === Ukraina president [[Volodõmõr Zelenski]] näeb kuni talveni võimalust rahukõnelusteks.<ref>[https://www.err.ee/1610042983/soja-1559-paev-zelenski-naeb-kuni-talveni-voimalust-rahukonelusteks#rahu Zelenski näeb kuni talveni võimalust rahukõnelusteks] ERR, 1.VI 2026</ref> Aluse selleks annavad Ukraina edukas tegevus Venemaa logistika häirimisel (vt [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._jaanuar_2026_–_...)#27._mai|27. mai]]) ja Venemaa süvenevad majandus- ja rahandusprobleemid.<ref>[https://www.err.ee/1610044045/venemaa-finantsistid-hoiatasid-putinit-sojakulutuste-kasvu-parast Venemaa finantsistid hoiatasid Putinit sõjakulutuste kasvu pärast] ERR, 1.VI 2026</ref> === 2. juuni === [[File:Destructions in Dnipro after Russian attack, 2026-06-02 (01).jpg| thumb| Purustatud elumajad Dnipros pärast Venemaa rünankut.]] Venemaa korraldas suure raketi- ja droonirünnaku Kiievile ja teistele Ukraina linnadele, kasutades 73 raketti ja 656 drooni. Ukraina tõrjus 40 raketti ja 602 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587903/venemaa-viis-labi-ulatusliku-runnaku-kiievile-ja-teistele-rajoonidele VIDEOD ja FOTOD | Venemaa ründas Ukrainat suure hulga rakettide ja droonidega. Kiievis ja Dnipros on kokku 17 hukkunut] Delfi, 2.VI 2026</ref> Rünnakutes hukkus 23 ja vigastada sai rohkem kui 130 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610043922/venemaa-korraldas-suurrunnaku-ukraina-linnadele#suur Venemaa korraldas suurrünnaku Ukraina linnadele] ERR, 2.VI 2026</ref> Ukraina korraldatud õhurünnakus süttis [[Krasnodari krai]]s asuv Ilski naftatöötlemistehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587931/venemaal-krasnodari-krais-rundasid-droonid-ilski-naftatootlemistehast Venemaal Krasnodari krais ründasid droonid Ilski naftatöötlemistehast] Delfi, 2.VI 2026</ref> === 3. juuni === Venemaa väikestel jalaväegruppidel on õnnestunud sisse imbuda [[Donetski oblast]]is asuvasse [[Kostjantõnivka]]sse ja osa linnast on muutunud 'halliks alaks'.<ref name=deepstatemap>[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]</ref> Ukraina korraldas ulatusliku õhurünnaku Venemaa erinevatele piirkondadele. Droonid tabasid Peterburi naftaterminali [[Leningradi oblast]]is,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588182/videod-ukraina-pikamaadroonid-rundasid-varahommikul-peterburi-naftaterminali VIDEOD | Ukraina pikamaadroonid ründasid varahommikul Peterburi naftaterminali ja Kroonlinna] Delfi, 3.VI 2026</ref> Stereguštšõi-klassi [[korvett]]i Boikii [[Kroonlinn]]a mereväebaasis<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588290/video-ukraina-andis-kroonlinnas-loogi-vene-sojalaevale-mis-on-saatnud-varilaevastiku-tankereid VIDEO | Ukraina andis Kroonlinnas löögi Vene sõjalaevale, mis on saatnud varilaevastiku tankereid] Delfi, 3.VI 2026</ref> ja kaitsetööstuse ettevõte Progress [[Tambovi oblast]]is [[Mitšurinsk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610044861/ukraina-rundas-peterburi-ja-strateegilist-sojatehast-tambovis#tambov Ukraina ründas strateegilist sõjatehast Tambovi oblastis] ERR, 3.VI 2026</ref> === 4. juuni === Zelenski tegi Vene liidrile Putinile ettepaneku kahepoolseks kohtumiseks ja lisas, et on valmis ka täielikuks relvarahuks.<ref>[https://www.err.ee/1610047063/zelenski-tegi-putinile-ettepaneku-kohtumiseks Zelenski tegi Putinile ettepaneku kohtumiseks] ERR, 4.VI 2026</ref> Venemaa ründas Ukrainat 293 drooniga, millest 264 suudeti alla tulistada või tõrjuda. Rünnakutes hukkus vähemalt 16 inimest ja 86 sai vigastada.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8483731/blogi-1562-sojapaev-ukrainas-ukraina-tabas-droonidega-krimmis-vene-patrull-laeva?liveblogPost=623770 Viimase ööpäevaga hukkus Ukrainas Venemaa rünnakutes 16 inimest] Postimees, 4.VI 2026</ref> Ukraina korraldas suure droonirünnaku Krimmis asuvatele Vene sõjaväeobjektidele [[Sevastoopol]]is, [[Simferoopol]]is, [[Belbeki lennujaam|Belbek]]i ja [[Sakõ|Saki]] lennuväljade piirkonnas.<ref>[https://www.err.ee/1610045851/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-okupeeritud-krimmis#krimm Ukraina korraldas suure droonirünnaku okupeeritud Krimmis] ERR, 4.VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588468/droonid-rundasid-okupeeritud-krimmis-simferopolit-ja-sevastopolit Droonid ründasid okupeeritud Krimmis Simferopolit ja Sevastopolit] Delfi, 4.VI 2026</ref> Krimmi rannikul Jurkine asula lähistel sai tabamuse Svetljak-klassi rannikuvalvelaev.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588604/video-ukraina-rundas-krimmi-rannikul-venemaa-rannikuvalvelaeva VIDEO | Ukraina ründas Krimmi rannikul Venemaa rannikuvalvelaeva] Delfi, 4.VI 2026</ref> Ukraina drooniväed tabasid Krimmis ka raadiosüsteemi RSBN-4N ja õhutõrjesüsteemi Pantsir-S1 Hersoni oblastis Strilkove asula lähistel. <ref>[https://maailm.postimees.ee/8483731/blogi-1562-sojapaev-ukrainas-ukraina-tabas-droonidega-krimmis-vene-patrull-laeva?liveblogPost=623783 Ukraina tabas droonidega Krimmis Vene patrull-laeva] Postimees, 4.VI 2026</ref> === 5. juuni === [[File:Yahotynske For Children after Russian attack, 2026-06-05 (01).webp| thumb| Imikutoidutehas Kiievi piirkonnas pärast Venemaa droonitabamust]] Putin lükkas tagasi Zelenski kahepoolse kohtumise ettepaneku.<ref>[https://www.err.ee/1610048245/putin-zelenskiga-enne-rahuleppe-saavutamist-kohtuda-ei-taha Putin Zelenskiga enne rahuleppe saavutamist kohtuda ei taha] ERR, 5.VI 2026</ref> Venemaa ründas 272 drooniga, millest Ukraina tõrjus 249. Rünnakutes hukkus 15 ning vigastada sai vähemalt 73 tsiviilisikut.<ref>[https://www.err.ee/1610048509/soja-1564-paev-ukraina-korraldas-venemaale-ulatusliku-droonirunnaku#Venerynnak Venemaa droonirünnakutes hukkus 15 tsiviilisikut] ERR, 6.VI 2026</ref> Venemaa ja Ukraina vahetasid mõlemalt poolt 185 sõjavangi.<ref>[https://www.err.ee/1610047543/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-vahemalt-11-inimest#sojavangid Ukraina ja Venemaa vahetasid 185 sõjavangi] ERR, 5.VI 2026</ref> Ukraina ründas meredroonidega ja tabas Mustal merel viit Venemaa kaubalaeva, mida kasutati armee toetamiseks.<ref>[https://www.err.ee/1610047543/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-vahemalt-11-inimest#kaubalaevad Ukraina tabas viit sõjaväe toetamiseks kasutatud Vene kaubalaeva] ERR, 5.VI 2026</ref> === 6. juuni === Ukraina ründas droonidega mitmeid Venemaa piirkondi, sealhulgas Moskvat.<ref>[https://www.err.ee/1610048509/soja-1564-paev-ukraina-korraldas-venemaale-ulatusliku-droonirunnaku#Ukraina Ukraina ründas droonidega Moskvat, Peterburit ja Kroonlinna] ERR, 6.VI 2026</ref> Tabamuse said Kroonilinnas asuvad [[Balti mere laevastik]]u baas ja arsenal, Kronstadti mereväetehas [[Leningradi oblast]]is,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588999/ukraina-korraldas-ulatusliku-droonirunnaku-vaidetavalt-sai-tabamuse-kroonlinna-laevatehas Ukraina korraldas ulatusliku droonirünnaku, väidetavalt sai tabamuse Kroonlinna laevatehas] Delfi, 6.VI 2026</ref> Krasnodari oblastis asuv [[Ust-Labinsk]]i naftahoidla. Ebaselgel põhjusel puhkes tulekahju [[Tjumen]]i naftatehases.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8484915/blogi-1564-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonid-kontrollivad-osa-krimmi-suunduvast-maanteest?liveblogPost=624007 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Tjumeni naftatehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-06 |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa teatas 339 Ukraina drooni elimineerimisest. === 7. juuni === Ukraina droonirünnak tabas Krimmi maismaaga ühendavat [[Tšonhar]]i silda, Semikolodjanski naftahoidlat Krimmis ning energia- ja transporditaristut [[Luhanski oblast|Luhanski]] ja [[Donetski oblast]]is. Ukraina-meelne partisanirühmitus [[Ateš]] saboteeris Voronežis raudteetaristut ja hävitas raudtee remondikraana EDK-300/5.<ref>[https://www.err.ee/1610048908/soja-1565-paev-ukraina-rundas-energia-ja-transporditaristut-okupeeritud-aladel#sabotaaz Ukrainameelne Vene partisanirühm ründas raudteejaama Venemaal] ERR, 7.VI 2026</ref> === 8. juuni === Ukraina ründedroonid tabasid [[Novorossiisk]]i sadamas Šešharise merenaftaterminalis asuvat Grušovaja naftaterminali, naftahoidlat [[Simferopol]]i lähedal ning elektrialajaamasid [[Mariupol]]is ja Krimmis Hvardiiskes.<ref>[https://www.err.ee/1610049334/louna-venemaal-novorossiiskis-suttis-ukraina-runnaku-jarel-naftaterminal#nafta Ukraina ründedroonid tabasid Grušovaja naftaterminali] ERR, 8.VI 2026</ref> Krimmis tabas droon Moskva–Simferopoli reisirongi vedurit, mille tõttu peatati Krimmis kogu reisirongide plaaniline liiklus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589204/krimmis-rundas-droon-moskva-rongi-vedurit-ja-kogu-reisirongiliiklus-peatati Krimmis ründas droon Moskva rongi vedurit ja kogu reisirongiliiklus peatati] Delfi, 8.VI 2026</ref> Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ukraina juhid avaldasid viis tingimust õiglase ja kestva rahu jaoks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589232/suurbritannia-prantsusmaa-saksamaa-ja-ukraina-juhid-avaldasid-viis-tingimust-oiglase-ja-kestva-rahu-jaoks Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ukraina juhid avaldasid viis tingimust õiglase ja kestva rahu jaoks] Delfi, 8.VI 2026</ref> Venemaa lükkas pakutud plaani tagasi.<ref>[https://www.err.ee/1610049859/venemaa-lukkas-ukraina-ja-euroopa-rahuplaanid-tagasi Venemaa lükkas Ukraina ja Euroopa rahuplaanid tagasi] Delfi, 8.VI 2026</ref> === 9. juuni === [[File:Destructions in Vilniansk after Russian attack, 2026-06-09 (01).webp| thumb| Maja Zaporižžja oblastis Vilnianskis pärast Venemaa droonitabamust]] [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] käis visiidil Tallinnas, kus kohtus [[NB8]] riikide juhtidega.<ref>[https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120589484/analuus-zelenskoi-tuli-tallinnasse-uut-joukeskust-ehitama ANALÜÜS | Zelenskõi tuli Tallinnasse uut jõukeskust ehitama] Delfi, 9.VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589745/zelenskoi-delfile-ega-venemaa-ei-ohusta-ainult-balti-riike-nad-ei-taha-stabiilsust-nad-ei-vaja-seda Zelenskõi Delfile: ega Venemaa ohusta ainult Balti riike. Nad ei taha stabiilsust, nad ei vaja seda] Delfi, 9.VI 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610050462/kolga-sonul-on-zelenski-visiidi-keskmes-neli-teemat Kolga sõnul on Zelenski visiidi keskmes neli teemat] ERR, 9.VI 2026</ref> Zelenski lubas ka koostööd üle piiri eksinud droonide tõrjumisel.<ref>[https://www.err.ee/1610050660/zelenski-lubas-koostood-ule-piiri-eksinud-droonide-torjumisel Zelenski lubas koostööd üle piiri eksinud droonide tõrjumisel] ERR, 9.VI 2026</ref> Eesti allkirjastas Ukrainaga ühisavalduse koostöö teemal, Läti sõlmis droonileppe.<ref>[https://www.err.ee/1610051431/droonilepe-ukrainaga-jai-eestil-solmimata Droonilepe Ukrainaga jäi Eestil sõlmimata] ERR, 10.VI 2026</ref> Ukraina tegi õhurünnaku brigaadi Terek paiknemiskohale [[Luhanski oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610050189/soja-1567-paev-moskva-aarelinnas-toimunud-autoplahvatuses-hukkus-mees#luhansk Ukraina andis löögi Venemaa armee 5. kasakate luure- ja ründebrigaadi Terek paiknemiskohale] ERR, 9.VI 2026</ref> Moskva lähistel [[Balašihha]]s toimunud autoplahvatuses<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589544/moskva-oblastis-lendas-ohku-bmw-mille-juht-hukkus VIDEOD | Moskva oblastis lendas õhku BMW, mille juht hukkus] Delfi, 9.VI 2026</ref> hukkus Venemaa kaitseministeeriumi raketi- ja suurtükiväe peavalitsuse ehk [[GRAU]] (Главное ракетно-артиллерийское управление) ülem kindralleitnant Damir Davõdov.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589795/moskvas-toimunud-plahvatuses-hukkus-laskemoona-tarnimise-eest-vastutanud-vene-kindral Moskvas õhku lastud BMW-s hukkus laskemoona tarnimise eest vastutanud Vene kindral] Delfi, 10.VI 2026</ref> Ukraina andis [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#7._juuni|uue löögi]] [[Tšonhar]]i sillale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589533/ukraina-andis-uue-loogi-hersoni-oblasti-poolt-krimmi-poolsaarele-viivale-tsongari-sillale Ukraina andis uue löögi Hersoni oblasti poolt Krimmi poolsaarele viivale Tšongari sillale] Delfi, 9.VI 2026</ref> === 10. juuni === Ukraina süütas õhurünnakuga Kuibõševi naftatöötlemistehase [[Samara oblast]]is, tabas Vtorovo ja Lobkovo naftapumbajaamasid [[Vladimiri oblast]]is,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589934/zelenskoi-kinnitas-vene-sojatehasele-loogi-andmist-rakettidega-flamingo Zelenskõi kinnitas Vene sõjatehasele löögi andmist rakettidega Flamingo] Delfi, 10.VI 2026</ref> ründas tiibrakettidega [[FP-5 Flamingo]] kaitsetööstusettevõtet VNIIR-Progress [[Tšeboksarõ]]s<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589802/raketid-ja-droonid-rundasid-venemaal-nafta-ja-sojatehaseid-haire-anti-kogu-uuralis-ja-ka-siberis-omski-oblastis Raketid ja droonid ründasid Venemaal nafta- ja sõjatehaseid. Häire anti kogu Uuralis ja ka Siberis Omski oblastis] Delfi, 10.VI 2026</ref> ja tekitas purustusi Mariupoli kaubasadamas.<ref>[https://www.err.ee/1610051182/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-samaara-oblastis#mariupol Ukraina ründas okupeeritud Mariupoli kaubasadamat] ERR, 10.VI 2026</ref> Samuti tegi Ukraina raketirünnaku [[Henitšesk]]i sillale ja tekitas seal purustusi.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8487291/blogi-1568-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-samaaras-asuvat-naftatootlemistehast?liveblogPost=624599 |pealkiri=Ukraina tegi rünnaku Henitšeski sillale |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-10 |vaadatud=2026-06-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 11. juuni === Ukraina õhurünnakuga tulemusel süttis Afipski naftatöötlemistehas [[Krasnodari krai]]s.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590073/venemaa-kuibosevi-rafineerimistehas-on-parast-droonirunnakut-tootmise-lopetanud Venemaa Kuibõševi rafineerimistehas on pärast droonirünnakut tootmise lõpetanud. Täna rünnati tehast Krasnodari krais] Delfi, 11.VI 2026</ref> Krimmi poolsaart tabanud rünnakus said pihta mitmed Vene sõjaväeobjektid ja poolsaart mandriga ühendavad maanteesillad.<ref>[https://www.err.ee/1610052106/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-krasnodari-krais#krimm Okupeeritud Krimmi tabas laiaulatuslik õhurünnak] ERR, 11.VI 2026</ref> === 12. juuni === Ukraina ründas [[Tatarstan]]is [[Nižnekamsk]]is asuvaid naftatöötlemistehaseid TANEKO ja TAIF-NK.<ref>[https://www.err.ee/1610053315/ukraina-rundas-venemaal-kolme-olulist-tehast#kahte Ukraina ründas Venemaal kahte naftatöötlemistehast ja naftakeemiatehast] ERR, 12.VI 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis [[Samara oblast]]is [[Togliatti]]s naftakeemiatehas Togliattikauchuk.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590344/droonid-rundasid-venemaal-keemiatehaseid-ja-krimmis-soojuselektrijaama Droonid ründasid Venemaal keemia- ja naftatehaseid ning Krimmis soojuselektrijaama] Delfi, 12.VI 2026</ref> === 13. juuni === Ukraina droonirünnak süütas [[Krasnodari krai]] [[Temrjuki rajoon]]is Tamanneftegazi nafta- ja vedelgaasiterminali,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590693/ukraina-droonirunnak-suutas-naftaterminali-venemaal-krasnodari-krais Ukraina droonirünnak süütas naftaterminali Venemaal Krasnodari krais] Delfi, 13. VI 2026</ref> ning [[Volgogradi oblast]]is Kotovo küla lähedal asuva naftatöötlus- ja pumbajaama. Krimmis ründas ründas Ukraina [[Armjansk]]i linnas asuvat keemiatehast Krimmi Titaan ja poolsaart Mandri-Ukrainaga ühendavad sildu.<ref>[https://www.err.ee/1610054320/soja-1571-paev-ukraina-rundas-krimmi-sildu-ja-keemiatehast#krimm Ukraina ründas Krimmi sildu ja keemiatehast] ERR, 13. VI 2026</ref> [[File:Dormition Cathedral, Kyiv Pechersk Lavra on fire 2.2.jpg| thumb| [[Kiievi koobasklooster|Kiievi-Petšerski koobaskloostri]] [[Kiievi koobaskloostri Jumalaema Uinumise kirik|Jumalaema Uinumise katedraal]] pärast Venemaa rünnakut]] === 14. juuni === Ukraina ründas [[Tuula oblast]]is [[Novomoskovsk]]is keemiatehast Azot<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590745/videod-tula-oblastis-suttis-drooniloogist-polema-keemiatehas-jaroslavli-oblastis-keemiatehas VIDEO | Tula oblastis süttis droonilöögist põlema keemiatehas, Jaroslavli oblastis naftaladu] Delfi, 14. VI 2026</ref> ja [[Jaroslavli oblast]]is [[Rõbinsk]]is asuvat naftahoidlat.<ref>[https://www.err.ee/1610054785/ukraina-rundas-keemiatehast-ja-suurt-kutusehoidlat-venemaal#jaroslavl Ukraina kinnitas edukat rünnakut naftahoidlale Jaroslavli oblastis] ERR, 14. VI 2026</ref> === 15. juuni === [[File:Kharkiv Art Museum after Russian shelling on 14 June 2026.jpg| thumb| Harkivi kunstimuuseum pärast Venemaa pommirünnakut]] Venemaa korraldas 70 raketi ja 611 drooniga rünnaku Kiievile ja Harkivile.<ref>[https://www.err.ee/1610055229/venemaa-ohurunnakus-kiievile-sai-tabamuse-ajalooline-suurklooster#kiiev Kiievit tabas taas ulatuslik drooni- ja raketirünnak] ERR, 15. VI 2026</ref> Ukraina tõrjus 50 raketti ja 582 drooni. Rünnakus hukkus 11 inimest, nende seas viis päästjat Harkivis<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590875/harkivis-hukkus-vene-runnakute-tagajarjel-viis-paastjat Harkivis hukkus Vene rünnakute tagajärjel viis päästjat] Delfi, 15. VI 2026</ref> ja vigastada sai 53 inimest. Rünnaku tõttu said kahjustusi [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse kuuluva [[Kiievi koobasklooster|Kiievi-Petšerski koobaskloostri]] [[Kiievi koobaskloostri Jumalaema Uinumise kirik|Jumalaema Uinumise katedraal]]<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591061/zelenskoi-suudistab-putinit-kiievi-katedraali-tahtlikus-sihtimises-hukkunute-arv-tousis-11-ni Zelenskõi süüdistab Putinit Kiievi katedraali tahtlikus sihtimises, hukkunute arv tõusis 11-ni] Delfi, 15. VI 2026</ref> ja Harkivi kunstimuuseum. === 16. juuni === [[File:Destructions in Kramatorsk after Russian attack, 2026-06-16 (01).jpg| thumb| Venemaa rünnakust põhjustatud purustused [[Kramatorsk]]is]] Ukraina süütas õhurünnakutega Poltavskaja Neftebaza kütusehoidla [[Krasnodari krai]] [[Krasnoarmeiskaja rajoon]]is<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591144/venemaal-kubani-oblastis-suttis-droonirunnaku-jarel-naftahoidla Venemaal Krasnodari krais süttis droonirünnaku järel naftahoidla] Delfi, 16. VI 2026</ref> ja [[Gazpromneft]]i naftatöötlemistehase [[Moskva]] [[Kaguringkonna]] [[Kapotnja linnaosa]]s,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591161/moskva-linnapea-teatas-droonirunnakust-venemaa-pealinnas-suttis-naftatootlemistehas VIDEO | Moskva linnapea teatas droonirünnakust: Venemaa pealinnas süttis naftatöötlemistehas] Delfi, 16. VI 2026</ref> mis on oluline Moskva kütusega varustaja. Ukraina taotleb [[Kiievi koobasklooster|Kiievi-Petšerski koobaskloostrit]] tabanud Venemaa [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#15._juuni|õhurünnaku]] tõttu Ukraina [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] erakorralist istungit.<ref>[https://www.err.ee/1610056120/ukraina-suutas-ohurunnakuga-moskva-suurima-naftakaitise#yro Ukraina taotleb pärast Vene rünnakuid ÜRO Julgeolekunõukogu istungit] ERR, 16. VI 2026</ref> [[Hmelnõtski oblast]]is kukkus alla rindepommitaja [[Su-24|Su-24M]], kaheliikmeline meeskond hukkus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591428/ukraina-ohuvagi-teatas-pommitaja-allakukkumisest-meeskond-hukkus Ukraina õhuvägi teatas pommitaja allakukkumisest, meeskond hukkus] Delfi, 16. VI 2026</ref> === 17. juuni === [[Zaporižžja]]s hukkus Venemaa droonirünnakus üks ja sai vigastada vähemalt seitse inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610057059/moskva-naftatootlemistehas-peatas-ukraina-ohurunnaku-tottu-too#zapo Venemaa tappis õhurünnakutes Zaporižžjale ühe ja vigastas seitset inimest] ERR, 17. VI 2026</ref> === 18. juuni === [[File:Moskva Kapotnaja.jpg| thumb| Kütusehoidla plahvatus Moskvas pärast Venemaa õhutõrjeraketi tabamust. [https://x.com/WarLifeFootage/status/2067689712437850151 https://x.com/WarLifeFootag] ]] [[File:Fire at the Moscow Oil Refinery on June 18, 2026 (video 20260618 132501).webm| thumb| Tulekahju Moskva nafta rafineerimise tehases]] Venemaa korraldas Ukraina vastu õhurünnaku, kasutades seitse ballistilist raketti ja 239 eri tüüpi drooni. Ukraina tõrjus neli ballistilist raketti ning 212 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591750/venemaa-lasi-ukraina-pihta-valja-seitse-iskanderi-raketti-ule-200-mehitamata-ohusoiduki Venemaa lasi Ukraina pihta seitse Iskanderi raketti ja üle 200 mehitamata õhusõiduki] Delfi, 18. VI 2026</ref> [[Sumõ]]s hukkus rünnakus üks inimene.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591729/venemaa-saatis-kiievisse-ballistilised-raketid-sumos-suttisid-elumaja-ja-bensiinijaam-polema Venemaa saatis Kiievisse ballistilised raketid. Sumõs süttisid elumaja ja bensiinijaam põlema] Delfi, 18. VI 2026</ref> Ukraina korraldas Moskvale suurima droonirünnaku sõja algustest alates. Rünnaku tulemusel puhkes tulekahju Kapotnjas asuvas naftatöötlemistehases, mis peatas tootmise.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8492965/blogi-1576-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonirunnaku-jarel-sajab-moskvas-naftavihma?liveblogPost=626008 |pealkiri=Moskva naftarafineerimistehas sai märkimisväärselt kahjustada |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-18 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Eelmine rünnak sellele tehasele toimus [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#16._juuni|16. juunil]]<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591731/ukraina-korraldas-moskale-ulatusliku-droonirunnaku VIDEO | Pealinn leekides. Ukraina korraldas Moskvale suurima droonirünnaku pärast sõja algust] Delfi, 18. VI 2026</ref> Rünnakut tõrjunud Venemaa õhutõrje tabas kütusehoidlat.<ref>{{Netiviide |url=https://arvamus.postimees.ee/8494103/rainer-saks-tulemoll-moskvas-tekitab-venemaa-pealinna-kutusevarustusse-suure-augu |pealkiri=RAINER SAKS ⟩ Tulemöll Moskvas tekitab Venemaa pealinna kütusevarustusse suure augu |url-access=subscription |eesnimi=Rainer |perekonnanimi=Saks |kuupäev=2026-06-19 |vaadatud=2026-06-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina droonirünnakud süütasid naftahoidla [[Rostovi oblast]]is [[Gukovo]] linnas<ref>[https://www.err.ee/1610057911/ukraina-korraldas-moskvale-soja-seni-suurima-runnaku#moskva Tulekahjud ja plahvatused üle Moskva] ERR, 18. VI 2026</ref> ja Rozdolne küla lähedal asuva silla Kertši–Džankoi raudteeliinil.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591733/ukraina-droonirunnak-suutas-krimmis-strateegilise-raudteesilla Ukraina droonirünnak süütas Krimmis strateegilise raudteesilla] Delfi, 18. VI 2026</ref> Venemaa andis Ukrainale üle 522 hukkunud sõduri säilmed ja sai vastu 33 oma sõduri säilmed.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8492965/blogi-1576-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonirunnaku-jarel-sajab-moskvas-naftavihma?liveblogPost=625992 |pealkiri=Venemaa andis Ukrainale üle 522 hukkunu säilmed |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-18 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 19. juuni === Vene õhurünnakutes hukkus vähemalt 11 ja sai vigastada 63 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610059000/cnn-ukraina-on-leidnud-viisi-venemaa-ohutorje-ulekoormamiseks#runnakud Vene rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäeva jooksul 11 inimest] ERR, 19. VI 2026</ref> Ukraina esitas Valgevenele ultimaatumi ja nõudis Venemaa droonirünnakuid toetava sidetehnika väljalülitamist nädala jooksul.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592269/zelenskoi-ultimaatum-lukasenkale-eemaldage-vene-droone-abistavad-seadmed-voi-teeme-seda-ise Zelenskõi: kui Lukašenka ei taha sõtta sekkuda, eemaldagu Vene droone abistavad sidesüsteemid] ERR, 19. VI 2026</ref> === 20. juuni === Ukraina ründas [[Tjumeni oblast]]is asuvat naftatöötlemistehast<ref>[https://www.err.ee/1610059831/ukraina-droonid-rundasid-tjumeni-naftatootlemistehast#Tjumen Võimud: Ukraina droonid ründasid Tjumeni naftatöötlemistehast] ERR, 20. VI 2026</ref> ja [[Henitšesk]]i väina ületavat silda.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592347/ukraina-rundas-venemaa-logistikale-olulist-silda-henitseski-vainas Ukraina ründas Venemaale olulist logistilist silda Henitšeski väinas] Delfi, 20. VI 2026</ref> === 21. juuni === Ukraina droonirünnaku tulemusel süttisid tulekahjud [[Kertši väin|Kertši väina]] silla mõlemas otsas: [[Kertš]]i naftaterminalis ja [[Kavkazi sadam]]as.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592389/krimmi-saareks-muutmine-jatkub-venemaa-sulges-ajutiselt-kertsi-vaina-silla VIDEO | Venemaa sulges drooniohu tõttu ajutiselt Kertši väina silla] Delfi, 21. VI 2026</ref> Tabamusi said ka Kertši väina praamid ja õhutõrjesüsteemid Krimmis.<ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid0pChn77Y4owavXenUsgKFih247iKpQXSjwyfyq1PdiyoSAF2wc32y538JL1JrXbpYl Teet Kalmuse blogi] FB, 22. VI 2026</ref> Kütusepuuduse tõttu peatati kütuse müük Krimmi kõigis tanklates.<ref>[https://www.err.ee/1610060245/ukraina-runnak-suutas-naftaterminali-ja-sadama-molemal-pool-kertsi-vaina#moskva Moskva toetatud kuberneri sõnul peatati okupeeritud Krimmis kütusemüük] ERR, 21. VI 2026</ref> === 22. juuni === Ukraina korraldas õhurünnaku Moskvale<ref>[https://www.err.ee/1610060686/ukraina-rundas-venemaa-olulist-sojatehast#moskva Moskvat tabas taas droonirünnak] ERR, 22. VI 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8495334/blogi-1580-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-taas-moskvat-droonidega?liveblogPost=626462 |pealkiri=Ukraina väed tabasid Moskva oblastis satelliitsidekeskust ja mitut Venemaa sõjalist objekti |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-22 |vaadatud=2026-06-22 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja [[Voronež]]ile, kus tabati Vene sõjaväele elektroonikat tootvat tehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592632/video-ukraina-raketilook-tabas-voronezi-sojatoostust VIDEO | Ukraina raketilöök tabas Voroneži sõjatööstust] Delfi, 21. VI 2026</ref> Ukraina hävitas Krimmis Rozdolne küla lähedal üle [[Põhja-Krimmi kanal]]i kulgeva raudteesilla.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8496049/blogi-1581-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-jatab-tuli-tottu-soitmata-poolasse-ukraina-taastekonverentsile?liveblogPost=626670 |pealkiri=Ukraina eriväed hävitasid Põhja-Krimmi kanali silla |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-23 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas droonidega [[Moskva oblast]]is asuvat [[Dubna]] kosmosesidekeskust.<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120593102/tuleb-pooled-rivist-valja-luua-miks-hakkas-ukrainale-huvi-pakkuma-vene-kosmoseside-rundamine |pealkiri=„Tuleb pooled rivist välja lüüa.“ Miks hakkas Ukrainale huvi pakkuma Vene kosmoseside ründamine? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-06-25 |vaadatud=2026-06-25 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> Venemaa vägedel on õnnestunud sisse imbuda [[Donetski oblast]]is asuvasse [[Kostjantõnivka]] lõunaossa ja see on muutunud 'halliks alaks'.<ref name=deepstatemap/> === 23. juuni === [[Zaporižžja oblast]]is asuvas Bilenke külas hävis Venemaa rünnakute tagajärjel arhitektuuri- ja ajaloomälestis Mõklaševski kasakamõis.<ref>[https://www.err.ee/1610061514/telegraph-venemaa-viib-ohutorjesusteeme-rindejoonelt-moskvasse#mois Venelased hävitasid Zaporižžjas ajaloolise Mõklaševski mõisa] ERR, 23. VI 2026</ref> Ukraina korraldas ulatusliku rünnaku objektidele Krimmis.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8496049/blogi-1581-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-jatab-tuli-tottu-soitmata-poolasse-ukraina-taastekonverentsile?liveblogPost=626643 |pealkiri=Kertši sild suleti öösel liiklusele, Krimmis oli kuulda plahvatusi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-23 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592780/kertsi-sild-oli-drooniohu-tottu-oo-labi-suletud-moskvas-ja-teistes-regioonides-anti-raketihoiatus Kertši sild oli drooniohu tõttu öö läbi suletud, Moskvas ja teistes regioonides anti raketihoiatus] Delfi, 23. VI 2026</ref> === 24. juuni === Ukraina ründas Krimmis elektrijaamu<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592911/ukraina-korraldas-ulatusliku-ohurunnaku-krimmi-elektritaristule Ukraina korraldas ulatusliku õhurünnaku Krimmi elektritaristule] Delfi, 24. VI 2026</ref> ja lennuvälju<ref>[https://www.err.ee/1610062063/ukraina-rundas-krimmis-elektrijaamu-ja-lennuvalju#krimm Ukraina ründas Krimmis elektrijaamu ja lennuvälju] ERR, 24. VI 2026</ref> ning [[Orenburgi oblast]]is asuvat gaasitehast.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8496475/ukraina-runnak-krimmi-energiataristule-pohjustas-ulatusliku-elektrikatkestuse |pealkiri=Ukraina rünnak Krimmi energiataristule põhjustas ulatusliku elektrikatkestuse |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-24 |vaadatud=2026-06-24 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina president Zelenski tetas, et Valgevenes asuvad droonide signaaljaamad enam ei tööta.<ref>[https://www.err.ee/1610062063/ukraina-rundas-krimmis-elektrijaamu-ja-lennuvalju#Jaamad Zelenski: Valgevenes asuvad droonide signaaljaamad enam ei tööta] ERR, 24. VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592962/valgevene-lopetas-vene-droonide-toetamise-parast-ukraina-hoiatust Valgevene lõpetas Vene droonide toetamise pärast Ukraina hoiatust] Delfi, 24. VI 2026</ref> === 25. juuni === Venemaa ründas Ukrainat 90 drooni ja ühe Iskander-M ballistilise raketiga. Õhutõrje tõrjus 83 drooni. Rünnakutes hukkus kuus ja vigastada sai 70 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593119/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-kuus-inimest-ja-vigastada-sai-70 Ukrainas hukkus Vene rünnakutes kuus inimest ja vigastada sai 70] Delfi, 25. VI 2026</ref> Ukraina droonid ründasid Krimmis asuvat energiataristut. See põhjustas Krimmis ulatuslikke elektrikatkestusi.<ref>[https://www.err.ee/1610062537/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftabaasi-krasnodari-krais#krimm Ukraina andis taas lööke Krimmi energiataristu pihta] ERR, 25. VI 2026</ref> Droonirünnak hävitas [[Belbeki lennujaam|Belbeki lennuväljal]] Venemaa hävituslennuki [[MiG-29]].<ref>[https://www.err.ee/1610069896/soja-1592-paev-ukraina-rundas-objekte-krimmis-peterburis-ja-belgorodis#havitaja Ukraina teatas Vene hävituslennuki hävitamisest drooniga] ERR, 4. VII 2026</ref> Ukraina süütas õhurünnakuga Poltavskaja kütusehoidla [[Krasnodari krai]]s<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592995/ukraina-rundas-venemaa-naftarajatist-trump-tunnustas-zelenskoid Ukraina ründas Venemaa naftarajatist. Trump tunnustas Zelenskõid] Delfi, 25. VI 2026</ref> ja [[Ufaa]] naftarafineerimistehase. Venemaa teatas nelja inimese hukkumisest rünnakutes.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593071/venemaa-teatas-ukraina-droonirunnakutes-nelja-inimese-hukkumisest-ja-toostusobjektide-tabamustest Venemaa teatas Ukraina droonirünnakutes nelja inimese hukkumisest ja tööstusobjektide tabamustest] Delfi, 25. VI 2026</ref> === 26. juuni === Venemaa ründas Kiievit droonide ja rakettidega.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593260/kiievis-kolasid-plahvatused-laohoone-suttis-polema-ja-vigastada-sai-kaks-inimest Kiievis kõlasid plahvatused. Laohoone süttis põlema ja vigastada sai kaks inimest] Delfi, 26. VI 2026</ref> Ukraina tõrjus 174 drooni ja kolm raketti kasutatud 189 droonist ja seitsmest raketist.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8497144/blogi-1584-sojapaev-ukrainas-taga-baikalis-maksab-diislikutus-rohkem-kui-euroopas?liveblogPost=627155 |pealkiri=Õhuvägi: õhutõrje tegi eile õhtul kahjutuks 174 Vene drooni ja kolm ballistilist raketti |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-26 |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina korraldas Moskvale ja paljudele teistele Venemaa piirkondadele sõja ühe suurema droonirünnaku.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593261/moskvat-tabas-droonirunnak-jarjekordne-naftarajatis-peatas-tootmise Moskvat tabas droonirünnak. Järjekordne naftarajatis peatas tootmise] Delfi, 26. VI 2026</ref> Droonitabamused põhjustasid tulekahju [[Tula oblast]]is [[Novomoskovsk]]is asuvas keemiatehases Azot. Venemaa väitel tulistati alla 660 Ukraina drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593359/ukraina-korraldas-oosel-venemaa-aladele-soja-uhe-suurema-droonirunnaku Ukraina korraldas öösel Venemaa aladele sõja ühe suurema droonirünnaku] Delfi, 26. VI 2026</ref> Ukraina droonirünnakutest põhjustatud energia- ja kütusekriisi tõttu kuulutasid Krimmi võimud välja majandusliku eriolukorra.<ref>[https://www.err.ee/1610063422/ukraina-rundas-droonidega-tula-oblastis-asuvat-keemiatehast#eriolukord Krimmi võimud kuulutasid välja majandusliku eriolukorra] ERR, 26. VI 2026</ref> Ukraina ja Venemaa vahetasid reedel kumbki 160 sõjavangi.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8497144/blogi-1584-sojapaev-ukrainas-taga-baikalis-maksab-diislikutus-rohkem-kui-euroopas?liveblogPost=627277 |pealkiri=Moskva: Venemaa ja Ukraina vahetasid kumbki 160 sõjavangi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-26 |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593505/venemaa-ja-ukraina-vahetasid-sojavange Venemaa ja Ukraina vahetasid sõjavange] Delfi, 27. VI 2026</ref> Ukraina presidendi Zelenski loal käivitas [[SBU]] 40-päevase mõjutusoperatsiooni, et sundida Venemaad sõda lõpetama.<ref name=40paeva>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593265/zelenskoi-kiitis-heaks-40-paevase-sbu-operatsiooni-venemaa-vastu-et-soda-lopetada Zelenskõi kiitis heaks 40-päevase SBU operatsiooni Venemaa vastu, et sõda lõpetada] Delfi, 26. VI 2026</ref> Operatsiooni sisu ei ole välja toodud. === 27. juuni === Ukraina ründas rakettidega [[FP-5 Flamingo]] [[Volgograd]]is asuvat raketidetaile tootvat sõjatehast [[Titan-Barrikadõ]], tekitas seal tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593515/ukraina-flamingod-tabasid-volgogradis-oresniku-raketisusteeme-tootvat-tehast VIDEO | Ukraina Flamingod tabasid Volgogradis Orešniku raketisüsteeme tootvat tehast] Delfi, 27. VI 2026</ref> Ukraina ründas [[Vladimiri oblast]]is asuvat Vtorovo naftapumpla ja -jaotusjaama, mis on oluline sõlm Moskva kütusega varustamisel.<ref>[https://www.err.ee/1610064493/soja-1585-paev-ukraina-raketilook-tabas-venemaa-sojatehast-volgogradis#naftakeskus Ukraina ründas teistkordselt Vtorovo naftakeskust] ERR, 27. VI 2026</ref> Ukraina kaotas [[Poltava oblast]]is lahinguülesannet täitnud hävitaja [[MiG-29]]. Lennuki piloot katapulteerus edukalt ja jäi ellu.<ref>[https://www.err.ee/1610064493/soja-1585-paev-ukraina-raketilook-tabas-venemaa-sojatehast-volgogradis#havitaja Ukraina kaotas 1. juunil hävituslennuki] ERR, 27. VI 2026</ref> Venemaa droonid [[Geran 4]] tabasid Voznessenski lennuväljal [[Mõkolajivi oblast]]is stardirajal veel vähemalt ühte hävitajat [[MiG-29]].<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120593868/video-venelaste-saheedid-korraldasid-ukraina-lennuvaele-halva-ullatuse |pealkiri=VIDEO - Venelaste Šahedid korraldasid Ukraina lennuväele halva üllatuse |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-06-29 |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> === 28. juuni === [[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-06-28 (01).webp| thumb| Purustused Zaporižžias peale Venemaa rünnakut 28. juunil 2026]] Venemaa ründas Ukrainat kaheksa raketi ja 142 drooniga, millest Ukraina tõrjus seitse raketti ja 128 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593626/venemaa-rundas-kiievit-rakettidega-zelenskoi-teatas-kahe-vene-naftatehase-sanktsioneerimisest Venemaa ründas Kiievit rakettidega, Zelenskõi teatas kahe Vene naftatehase „sanktsioneerimisest“] Delfi, 28. VI 2026</ref> Ukraina ründas droonidega Slavjanski naftatöötlemistehast [[Krasnodari krai]]s [[Slavjansk-na-Kubani]]s<ref>[https://www.err.ee/1610064955/venemaa-rundas-kiievit-ballistiliste-rakettidega#Krasnodar Ukraina ründas naftatöötlemistehast Krasnodari krais] ERR, 28. VI 2026</ref> ja naftatöötlemistehast [[Jaroslavli oblast]]is. Venemaa on täielikult hõivanud [[Huljaipole]] linna [[Zaporižžja oblast]]is.<ref name=deepstatemap/> === 29. juuni === Venemaa ründas Ukrainat 108 drooniga, millest Ukraina tõrjus 82. Rünnakutes hukkus vähemalt 15 ja sai viga vähemalt 118 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610065387/ukraina-jatkab-okupeeritud-krimmis-asuvate-sihtmarkide-rundamist#tsiviilid Venemaa rünnakutes Ukrainas hukkus 15 ja sai viga 118 tsiviilisikut] ERR, 29. VI 2026</ref> === 30. juuni === Ukraina korraldas droonirünnaku Moskva piirkonnale. Rünnak tekitas purustusi [[Dubna]] kosmosesidekeskuses.<ref>[https://www.err.ee/1610066221/ukraina-droonid-joudsid-taas-moskva-oblastisse#kosmosekeskus Zelenski: Ukraina droonid tabasid Venemaa Dubna kosmosesidekeskust] ERR, 30. VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594017/linnapea-sonul-on-kella-4-st-alates-alla-tulistatud-56-moskva-suunas-lennanud-drooni VIDEO | Moskva oblastis toimus jälle ränk droonirünnak, pihta sai kosmosekeskus] Delfi, 30. VI 2026</ref> Ukraina rünnakud Venemaa naftatööstuse vastu on paljudes Venemaa regioonides põhjustanud kütusekriisi,<ref>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120594133/video-loputud-jarjekorrad-kaklused-ja-erimeetmed-venelased-ei-saa-enam-kutusekriisist-mooda-vaadata |pealkiri=VIDEO - Lõputud järjekorrad, kaklused ja erimeetmed. Venelased ei saa enam kütusekriisist mööda vaadata |url-access=subscription |eesnimi=Kaarel Kressa |perekonnanimi=Anni Kuuseok |kuupäev=2026-06-30 |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1610067130/wsj-putin-seisab-kutusenappuse-tottu-silmitsi-poliitilise-kriisiga WSJ: Putin seisab kütusenappuse tõttu silmitsi poliitilise kriisiga] ERR, 1. VII 2026</ref> mis on sundinud Venemaad lõpetama kütuste ekspordi<ref>[https://www.err.ee/1610067958/politico-venemaa-majandus-soidab-aurude-peal Politico: Venemaa majandus sõidab aurude peal] ERR, 2. VII 2026</ref> ja alustama bensiini importi.<ref>[https://www.err.ee/1610067085/venemaa-hakkab-ukraina-runnakute-tottu-bensiini-importima Venemaa hakkab Ukraina rünnakute tõttu bensiini importima] ERR, 1. VII 2026</ref> Ukraina kaotas helikopteri [[Mi-8]] koos nelja meeskonnaliikmega.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8503169/blogi-1594-sojapaev-ukrainas-kiievis-sai-venemaa-ohurunnakutes-surma-14-inimest?liveblogPost=629515 |pealkiri=Ukraina helikopteri meeskond hukkus Vene droone tõrjudes |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-06 |vaadatud=2026-07-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel hõivas Venemaa juunis 30 ruutkilomeetrit.<ref>[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-july-1-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, July 1, 2026] ISW, 1.VII 2026</ref> == Juuli == === 1. juuli === Ukraina ründas [[Ufa]] naftatöötlemistehast<ref>[https://www.err.ee/1610067082/ukraina-rundas-venemaa-naftarajatist-ja-sojatehast#zelenski Zelenski: Ukraina tabas Venemaa naftatöötlemistehast ja raketikomponentide tehast] ERR, 1. VII 2026</ref> ning [[Penza oblast]]is asuvat sõjatööstusrajatist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594253/venemaal-penzas-rundasid-droonid-sojatehast Venemaal Penzas ründasid droonid Roskosmose koosseisu kuuluvat tehast] Delfi, 1. VII 2026</ref> [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-07-02 (01).jpg| thumb| Purustused Kiievis pärast Venemaa rünnakut.]] === 2. juuli === Venemaa korraldas Kiievile ja teistele Ukraina linnadele ulatusliku õhurünnaku<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594492/venemaa-korraldas-ulatusliku-runnaku-ukraina-vastu-plahvatused-mitmes-linnas-kiievis-on-hukkunud-kaks-inimest VIDEO | Venemaa korraldas ulatusliku rünnaku Ukraina vastu: plahvatused mitmes linnas, Kiievis on hukkunud 13 inimest] Delfi, 2. VII 2026</ref>, kasutades selles 74 raketti ja 496 pikamaadrooni. Ukraina tõrjus neist 48 raketti ja 476 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1610067955/venemaa-rundas-kiievit-taas-droonide-ja-rakettidega#kiiev Venemaa ründas Kiievit taas droonide ja rakettidega] ERR, 2. VII 2026</ref> Rünnakus hukkus vähemalt 30 ja vigastada sai 91 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594744/venemaa-korraldas-oosel-runnakuid-ukraina-eri-rajoonide-vastu-kiievis-hukkunute-arv-tousis-27ni Venemaa korraldas öösel rünnakuid Ukraina eri piirkondade vastu. Kiievis hukkunute arv tõusis 30-ni] Delfi, 3. VII 2026</ref> Ukraina andis järjekordse õhulöögi [[Nižni Novgorodi oblast]]is [[Kstovo]]s asuvale [[Lukoil]]i naftatöötlemistehasele.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594508/venemaal-rundasid-droonid-naftatootlemistehast-nizni-novgorodi-oblastis Venemaal ründasid droonid naftatöötlemistehast Nižni Novgorodi oblastis] Delfi, 2. VII 2026</ref> Ukraina viis läbi rünnakute seeria energeetikasüsteemise vastu okupeeritud aladel.<ref>[https://www.err.ee/1610069032/soja-1591-paev-ukraina-rundas-krimmis-asuvaid-vene-sojavaelennuvalju#elektrijaamad Ukraina ründas okupeeritud aladel asuvaid elektrijaamu] ERR, 3. VII 2026</ref> === 3. juuli === [[File:Poultry farm in Kherson Oblast after Russian attack, 2026-07-03 (01).webp| thumb| Venemaa rünnaku käigus purustatud linnufarm Hersonis 3. juulil.]] Ukraina ründas [[Belgorod]]is asuvat energiaseadmete tehast Energomaš ja Krimmis asuvaid sõjaväelennuvälju, kahjustades seitset lennukit.<ref>[https://www.err.ee/1610069032/ukraina-rundas-krimmis-asuvaid-vene-sojavaelennuvalju Ukraina ründas Krimmis asuvaid Vene sõjaväelennuvälju] ERR, 3. VII 2026</ref> === 4. juuli === [[File:Historical school in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-07-04 (01).jpg| thumb| 1904. aastal ehitatud menoniitide kooli ajalooline hoone Zaporižžjas pärast 4. juuli pommitamist]] Ukraina korraldas droonirünnaku sõjalistele ja energeetikaobjektidele Peterburis, [[Belgorod]]is ja Krimmis.<ref>[https://www.err.ee/1610069896/soja-1592-paev-ukraina-rundas-objekte-krimmis-peterburis-ja-belgorodis Sõja 1592. päev: Ukraina ründas objekte Krimmis, Peterburis ja Belgorodis] ERR, 4. VII 2026</ref> Venemaa teatas [[Donetski oblast]]is asuva [[Kostjantõnivka]] linna vallutamisest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595010/venemaa-vaitel-hoivasid-tema-vaed-strateegilise-tahtsusega-kostjantonivka-linna Venemaa väitel hõivasid tema väed strateegilise tähtsusega Kostjantõnivka linna] Delfi, 4. VII 2026</ref> Ukraina ja sõltumatud allikad kinnitavad, et linn on endiselt Ukraina kontrolli all. === 5. juuli === Venemaa rünnakutes hukkus vähemalt seitse inimest ja 39 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1610070370/soja-1593-paev-ukraina-runnakud-on-krimmi-pimedusse-matnud#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga seitse inimest] ERR, 5. VII 2026</ref> Ukraina droonirünnak Krimmi elektrisüsteemile põhjustas Krimmis elektrikatkestuse.<ref>[https://www.err.ee/1610070370/soja-1593-paev-ukraina-runnakud-on-krimmi-pimedusse-matnud#krimm Ukraina rünnakud on Krimmi pimedusse matnud] ERR, 5. VII 2026</ref> === 6. juuli === [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-07-06 (05).jpg| thumb| Purustatud korterelamu Kiievis pärast Venemaa pommirünnakut]] Venemaa ründas Ukrainat 29 ballistilise raketi, 39 tiibraketi ja 351 ründedrooniga. Ukraina tõrjus 37 tiibraketti ja 326 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595217/venemaa-rundas-uuesti-kiievit-on-hukkunuid-ja-9-korruseline-kortermaja-varises-osaliselt-kokku VIDEO | Venemaa ründas uuesti Kiievit, hukkunuid on vähemalt 13. Kahjustada on saanud 15 elumaja] Delfi, 6. VII 2026</ref> Rünnaku tõttu hukkus vähemalt 17 ja haavata sai vähemalt 56 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610070856/ukraina-rundas-seni-tabamatuks-jaanud-naftatootlemistehast-omskis#venemaa Venemaa rünnakus Kiievile sai surma üle kümne inimese] ERR, 6. VII 2026</ref> [[Kiievi oblast]]i [[Butša rajoon]]is asuvas [[Võšneve]]s tabas Venemaa laskemoonahoidlat. Selle tagajärjel sai kahjustada 280 maja, millest 91 hävis täielikult.<ref>[https://www.facebook.com/permalink.php?story_fbid=pfbid0wEPtZKKAZjLjgAaRHBF9JUZzTepmaYsoTGAH5vd3r1MDpqhiZ4nWeoh9Q9sKsBjCl&id=100077383410237 Євгеній Штурмак] FB, 9. VII 2026</ref><ref>[https://www.ohtuleht.ee/1161747/blogi-eesti-ja-ukraina-solmisid-droonikokkuleppe-michal-sellest-voidab-eesti-kaitsevoime Ukraina: Võšneves toimus sõja suurim elamurajoonide häving] Õhtulehe blogi, 7. VII 2026 kell 08:32</ref> Hukkus seitse ja vigastada sai 29 inimest.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8507205/zelenskoi-kaitsetoostuskontsern-ladustas-relvi-kiievi-lahedal-ebaseaduslikult |pealkiri=Zelenskõi: kaitsetööstuskontsern ladustas relvi Kiievi lähedal ebaseaduslikult |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-12 |vaadatud=2026-07-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas Venemaa suurimat, Omski naftatöötlemistehast, põhjustades seal tulekahju<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595383/ukraina-kanalid-teatasid-esimesest-runnakust-venemaa-suurima-omski-naftatootlemistehase-vastu VIDEOD | Ukraina kanalid teatasid esimesest rünnakust Venemaa suurima, Omski naftatöötlemistehase vastu] Delfi, 6. VII 2026</ref> ja Jaroslavli rafineerimistehast. Samuti ründas Ukraina Võssotski ja Ust-Luga sadamaid [[Leningradi oblast]]is<ref>[https://www.err.ee/1610071084/ukraina-rundas-venemaa-laanemere-aarseid-sadamaid Ukraina ründas Venemaa Läänemere-äärseid sadamaid] ERR, 6. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595225/venemaal-on-taas-droonirunnaku-all-leningradi-oblast VIDEO | Taas oli droonirünnaku all Leningradi oblast. Kahjustusi on Luga polügoonil ning Ust-Luga ja Võssotski sadama piirkonnas] Delfi, 6. VII 2026</ref> ja [[Kertš]]i sadamat Krimmis.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8503169/blogi-1594-sojapaev-ukrainas-kiievis-sai-venemaa-ohurunnakutes-surma-14-inimest?liveblogPost=629325 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Kertši sadama kütuseterminali |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-06 |vaadatud=2026-07-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 7. juuli === Venemaa rünnakutes hukkus seitse ja sai vigastada 88 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610071675/soja-1595-paev-ukraina-droonid-tabasid-kaheksat-vene-varilaevastiku-tankerit#Venerynn Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäeva jooksul seitse ja sai vigastada 88 inimest] ERR, 7. VII 2026</ref> Ukraina ründas Aasovi merel kaheksat Vene varilaevastiku tankerit, mis üritasid varustada Krimmi kütusega.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595615/video-ukraina-droonivagede-ulem-teatas-8-vene-tankeri-rundamisest-aasovi-merel VIDEO | Ukraina droonivägede ülem teatas 8 Vene tankeri ründamisest Aasovi merel] Delfi, 7. VII 2026</ref> Ukraina droonid ründasid [[Brjansk]]is asuvat mikroelektroonikatootjat Kremniy El ja samas piirkonnas asuvat keemiatehast ning gaasienergeetika taristut [[Belgorod]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595487/osa-belgorodist-jai-raketirunnaku-jarel-elektri-ja-veeta-ning-puhkesid-tulekahjud Osa Belgorodist jäi raketirünnaku järel elektri ja veeta ning puhkesid tulekahjud] ERR, 7. VII 2026</ref> Eesti ja Ukraina allkirjasid Ankaras toimuval NATO tippkohtumisel droonikokkuleppe.<ref>[https://www.err.ee/1610072113/eesti-ja-ukraina-solmisid-droonileppe Eesti ja Ukraina sõlmisid droonileppe] ERR, 7. VII 2026</ref> === 8. juuli === Venemaa ründas rakettidega Kiievit, Odessat ja Harkivit ning liugpommidega Zaporižžjat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595770/venemaa-rundas-ukrainas-kiievit-odessat-harkivit-ja-zaporizzjat Venemaa ründas Ukrainas Kiievit, Odessat, Harkivit ja Zaporižžjat] Delfi, 8. VII 2026</ref> Ukraina ründas kolme Venemaa naftarajatist. Rünnakus said pihta Saratovi naftarafineerimistehas, Nižnekamski naftarafineerimistehas Tatarstanis ja Ufa naftatehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595773/venemaal-rundasid-droonid-saratovi-naftatootlemistehast Venemaal ründasid droonid Saratovi ja Nižnekamski naftatöötlemistehast] Delfi, 8. VII 2026</ref> Samuti rünnati lennuvälja Voroneži piirkonnas. Aasovi merel ründas Ukraina veel üheksat Vene varilaevastiku tankerit.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595821/ukraina-droonivagede-ulem-teatas-veel-9-vene-tankeri-rundamisest-aasovi-merel Ukraina droonivägede ülem teatas veel 9 Vene tankeri ründamisest Aasovi merel] Delfi, 8. VII 2026</ref> Ukraina hävitaja [[F-16]] tulistas alla Vene mitmeotstarbelise hävituslennuki [[Su-35]].<ref>[https://www.err.ee/1610072507/ukraina-rundas-venemaal-kolme-olulist-naftatehast#su Ukraina tulistas alla Vene mitmeotstarbelise hävituslennuki Su-35] ERR, 8. VII 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120598881/ukraina-piloodid-said-venelaste-lennuki-vastu-kae-valgeks-kas-parema-tehnikaga-tulevad-ka-esimesed-assad |pealkiri=Ukraina piloodid said venelaste lennuki vastu käe valgeks. Kas parema tehnikaga tulevad ka esimesed ässad? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-07-22 |vaadatud=2026-07-22 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> [[USA president]] [[Donald Trump]] teatas [[Ankara]]s toimunud [[NATO]] tippkohtumisel, et [[USA]] kavatseb anda Ukrainale litsentsi [[MIM-104 Patriot|Patrioti õhutõrjesüsteemide]] rakettide tootmiseks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596004/video-trump-lubas-anda-ukrainale-litsentsi-patrioti-rakettide-tootmiseks VIDEO | Trump lubas anda Ukrainale litsentsi Patrioti rakettide tootmiseks] Delfi, 8. VII 2026</ref> Tippkohtumise ühisavalduses lubasid NATO riikide juhid jätkata Ukraina riigikaitse toetamist. 2026. aastal eraldavad liitlased Ukrainale sõjalise abina 70 miljardit euot ning lubavad järgmiseks aastaks vähemalt sama suurt toetust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595959/lopp-hea-koik-hea-nato-kommunikees-mainiti-nii-vene-ohtu-iraani-kui-ukraina-abistamist Lõpp hea, kõik hea. NATO kommünikees mainiti nii Vene ohtu, Iraani kui Ukraina abistamist] Delfi, 8. VII 2026</ref> === 9. juuli === Ukraina ründas droonidega [[Stavropoli krai]]s Mihhailovskis asuvat Lukoili naftabaasi ning [[Tver]]is naftahoidlat.<ref>[https://www.err.ee/1610073367/ukraina-andis-looke-venemaa-naftabaaside-pihta#naftabaas Ukraina andis lööke Venemaa naftabaaside pihta] ERR, 9. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596028/venemaal-rundasid-droonid-kaht-naftabaasi-ja-aasovi-merel-tankereid Venemaal ründasid droonid kaht naftabaasi ja Aasovi merel tankereid] Delfi, 9. VII 2026</ref> Ukraina on nelja päeva jooksul tabanud Mustal merel 36 Venemaa alust, millest 32 on olnud tankerid.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596265/ukraina-on-nelja-paevaga-runnanud-rohkem-kui-30-venemaa-tankerit Ukraina on nelja päevaga rünnanud rohkem kui 30 Venemaa tankerit] Delfi, 9. VII 2026</ref> === 10. juuli === Ukraina korraldas droonirünnaku [[Krasnodari krai]]s asuvale Ilski naftatöötlemistehasele, [[Rostovi oblast]]is asuvatele [[Taganrog]]i naftaterminalile, [[Azov]]i naftahoidlale<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596277/venemaal-rundasid-droonid-ilski-naftatootlemistehast VIDEOD ja FOTOD | Venemaal ründasid droonid Ilski naftatöötlemistehast, Azovi naftabaase ja tehast ning Taganrogi naftasadamat] Delfi, 10. VII 2026</ref> ja [[Moskva]]s asuvale Kapotnja naftatöötlemistehasele.<ref>[https://www.err.ee/1610074189/moskvas-poleb-taas-kapotnja-rafineerimistehas#moskva Moskvas põleb taas Kapotnja rafineerimistehas] ERR, 10. VII 2026</ref> [[Aasov]]i merel Krimmi lähistel said tabamuse 13 Venemaa varilaevastiku alust.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8505990/blogi-1598-sojapaev-ukrainas-ukraina-andis-ohuloogi-vene-suurele-naftarafineerimistehasele?liveblogPost=629974 |pealkiri=Ukraina droonirünnak hävitas Krimmi lähistel 13 Venemaa varilaevastiku alust |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-10 |vaadatud=2026-07-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 11. juuli === Ukraina ründas [[Aasov]]i merel 28 Venemaa laeva, nendest 21 naftatankerit.<ref>[https://www.err.ee/1610075176/ukraina-relvajoud-tabasid-veel-paarikummet-vene-tankerit#aasov Ukraina relvajõud tabasid veel paarikümmet Vene tankerit] ERR, 11. VII 2026</ref> Ukraina rünnakute tõttu peatas Venemaa liikluse Doni–Aasovi kanalis. Ukraina teatas kaugtegevuse väejuhatuse ja kiirreageerimisjõudude loomisest.<ref>[https://www.err.ee/1610075176/ukraina-relvajoud-tabasid-veel-paarikummet-vene-tankerit#kaugtegevus Zelenski allkirjastas määruse kaugtegevuse väejuhatuse moodustamisest] ERR, 11. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596578/zelenskoi-teatel-luuakse-ukrainas-eriuksus-runnakuteks-sugaval-venemaal Zelenskõi teatel luuakse Ukrainas eriüksus rünnakuteks sügaval Venemaal] Delfi, 11. VII 2026</ref> === 12. juuli (sõja 1600. päev) === Venemaa ründas Ukrainat 13 raketi ja 115 drooniga, tappes kokku viis inimest ja vigastades 35 inimest. Ukraina droonid ründasid [[Samara oblast]]is [[Sõzran]]is asuvat naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.err.ee/1610075662/ukraina-rundas-sozrani-naftatootlemistehast#Sozran Ukraina ründas Sõzrani naftatöötlemistehast] ERR, 12. VII 2026</ref> Ukraina ründas Venemaa 14 alust – kümmet tankerit ja nelja parvlaeva.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596644/videod-aasovi-merel-pommitati-uhe-oo-jooksul-14-vene-laeva VIDEOD | Aasovi merel pommitati ühe öö jooksul 14 Vene laeva] Delfi, 12. VII 2026</ref> Ukraina teatas ulatuslikust valitsusremondist ja peaminister [[Julija Svõrõdenko]] väljavahetamisest.<ref>[https://www.err.ee/1610075785/ukraina-peaminister-teatas-ametist-lahkumisest Ukraina peaminister teatas ametist lahkumisest] ERR, 12. VII 2026</ref> === 13. juuli === Venemaa ründas Ukrainat kolme tiibraketiga Kh-59/69 ning 134 ründedrooniga. Ukraina tõrjus kolm Kh-59/69 tiibraketti ning 123 ründedrooni.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8507537/blogi-1601-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-venemaa-naftabaasi-stavropoli-krais?liveblogPost=630319 |pealkiri=Ukraina õhukaitse hävitas kolm Vene Kh-59/69 raketti ja 123 drooni |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-13 |vaadatud=2026-07-13 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Rünnakus said tabamusi [[Odessa]] ja [[Zaporižžja]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596741/venemaa-rundas-ukrainas-odessat-ja-zaporizzjat Venemaa ründas Ukrainas Odessat ja Zaporižžjat] Delfi, 13. VII 2026</ref> Ukraina ründas Lukoil-Jugnefteprodukti naftabaasi Venemaa lõunaosas [[Stavropoli krai]]s.<ref>[https://www.err.ee/1610076085/ukraina-andis-loogi-stavropoli-naftabaasi-pihta#naftabaas Ukraina andis löögi Stavropoli naftabaasi pihta] ERR, 13. VII 2026</ref> Ukraina ründas 15 Venemaa varilaevastiku laeva: seitset tankerit, viit kuivlastilaeva, üht praami ja kaht puksiiri. 6.-13. juulil on kokku rünnatud 105 laeva.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596824/ukraina-rundas-ool-vastu-tanast-15-vene-varilaevastiku-laeva-kokku-on-runnatud-105 VIDEO | Ukraina ründas ööl vastu tänast 15 Vene varilaevastiku laeva, kokku on rünnatud 105] Delfi, 13. VII 2026</ref> See näitab, et naftatankerite ja muude varilaevastiku aluste ründamine võib olla üks osa SBU 40-päevasest operatsioonist.<ref name=40paeva/> === 14. juuli === Venemaa ründas Ukrainat kahe tiibraketiga Kh-59/69, kaheksa ballistilise raketiga IskanderM/S-400 ja 135 ründedrooniga. Ukraina tõrjus mõlemad Kh-59/69 tiibraketid, viis ballisitlist raketti ning 108 drooni.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8508067/blogi-1602-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-baskortostanis-asuvat-gazpromi-naftatehast?liveblogPost=630367 |pealkiri=Ukraina: Venemaa ründas öösel 10 raketi ja 135 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-14 |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas [[Baškortostan]]is [[Salavat]]is asuvat Gazpromi naftatöötlemistehast Neftehim Salavat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596997/venemaal-rundasid-droonid-gazpromi-naftakeemiatehast-baskortostanis Venemaal ründasid droonid Gazpromi naftakeemiatehast Baškortostanis] Delfi, 14. VII 2026</ref> Ukraina uputas [[Novorossiisk]]i lähedal [[Gelendžik]]i sadamas kai ääres seisnud [[FSB|Venemaa Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB)]] piirivalvelaeva Izumrud.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8509045/wjs-ukraina-uputas-vene-patrull-laeva-putiniga-seotud-musta-mere-residentsi-lahedal |pealkiri=WJS: Ukraina uputas Vene patrull-laeva Putiniga seotud Musta mere residentsi lähedal |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-15 |vaadatud=2026-07-15 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[Donetski oblast]]i okupeeritud osas plahvatas Ukraina rünnaku tulemusel Venemaa laskemoonaladu.<ref>[https://www.err.ee/1610076901/ukraina-rundas-droonidega-baskortostanis-asuvat-gazpromi-naftatehast#moonaladu Okupeeritud Donetski oblastis plahvatas Vene laskemoonaladu] ERR, 14. VII 2026</ref> Ukraina on [[Donetski oblast]]i, [[Zaporižžja oblast]]i ja [[Dnipropetrovski oblast]]i kokkupuutepunkti piirkonnas Venemaa väed välja tõrjunud kuuest asulast.<ref name=deepstatemap/><ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid0qrZzkgCHcqjKWQVt4iN3dWKmFn1oLF19FXietzRhqoHBQd8Ts5v8ksLUy1aKzGul Teet Kalmuse blogi] FB, 15. VII 2026</ref> === 15. juuli === Venemaa raketi- ja droonirünnakute tõttu Ukraina Musta mere sadamatele, eeskätt Odessale, on Ukraina kaotanud umbes kolmandiku oma teravilja meritsi eksportimise võimalustest.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8509545/musta-mere-runnakud-on-ukraina-teraviljaekspordi-voimekust-vahendanud-kolmandiku-vorra |pealkiri=Musta mere rünnakud on Ukraina teraviljaekspordi võimekust vähendanud kolmandiku võrra |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-15 |vaadatud=2026-07-15 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina laiendas Venemaa laevade vastaseid operatsioone Mustale merele.<ref>[https://www.err.ee/1610077747/soja-1603-paev-ukraina-alustas-mustal-merel-uut-operatsiooni-ja-rundas-20-vene-alust#mustmeri Ukraina alustas Mustal merel uut operatsiooni ja ründas 20 Vene alust] ERR, 15. VII 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] vabastas [[Mõhhailo Fedorov]]i kaitseministri kohalt.<ref>[https://www.err.ee/1610078332/zelenski-vabastas-ametist-kaitseminister-fedorovi Zelenski vabastas ametist kaitseminister Fedorovi] ERR, 15. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120597530/up-zelenskoi-ei-saanud-enam-leppida-kaitseministri-ja-ulemjuhataja-tuliga UP: Zelenskõi ei saanud enam leppida kaitseministri ja ülemjuhataja tüliga] Delfi, 16. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598285/vaikida-ei-tohi-ukraina-vallandatud-kaitseminister-fedorov-raakis-sorskoi-ja-armee-teemal-suu-puhtaks „Vaikida ei tohi.“ Ukraina vallandatud kaitseminister Fedorov rääkis Sõrskõi ja armee teemal suu puhtaks] Delfi, 20. VII 2026</ref> === 16. juuli === [[File:Protests against the dismissal of Mykhailo Fedorov.jpg| thumb| Endist kaitseministrit [[Mõhhailo Fedorov]]i toetavad protestid Kiievis]] [[Saratovi oblast]]is asuvat Engels-2 õhuväebaasi tabas Ukraina droonirünnak.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120597519/venemaa-korraldas-kiievile-ohurunnaku Venemaa saatis Kiievisse ballistilisi rakette. Ukraina droonid ründasid Vene õhubaasi] Delfi, 16. VII 2026</ref> Ukraina hävitas ründedroonidega Krimmis Saki sõjaväelennuväljal Venemaa pommitaja [[Su-24|Su-24M]].<ref>[https://www.err.ee/1610078527/engelsi-ohubaasi-tabas-ukraina-droonirunnak-vene-suur-naftatehas-peatas-too#pommitaja Ukraina väed hävitasid Krimmis lennuväljal Vene pommitaja] ERR, 16. VII 2026</ref> Ukraina parlament kinnitas [[Serhi Koretskõi]] uueks peaministriks.<ref>[https://www.err.ee/1610078842/ukraina-parlament-kinnitas-serhi-koretskoi-uueks-peaministriks Ukraina parlament kinnitas Serhi Koretskõi uueks peaministriks] ERR, 16. VII 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] määras kaitseministri kohusetäitjaks senise [[Ukraina Julgeolekuteenistus]]e (SBU) ülema kohusetäitja [[Jevhen Hmara]].<ref>[https://www.err.ee/1610079610/zelenski-maaras-kaitseministri-kohusetaitjaks-luureametniku Zelenski määras kaitseministri kohusetäitjaks luureametniku] ERR, 16. VII 2026</ref> Kiievis algasid endist kaitseministrit [[Mõhhailo Fedorov]]i toetavad protestid, kus nõuti ka ülemjuhataja [[Oleksandr Sõrskõi]] ametist vabastamist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120597591/fedorovi-tagandamise-tottu-tuli-ukraina-rahvas-tanavatele-miks-loobus-zelenskoi-ukraina-hinnatuimast-poliitikust Fedorovi tagandamise tõttu tuli Ukraina rahvas tänavatele. Miks loobus Zelenskõi Ukraina hinnatuimast poliitikust?] Delfi, 16. VII 2026</ref> === 17. juuli === Venemaa korraldas õhurünnaku [[Sumõ]]le<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120597781/venemaa-rundas-sumot-viie-juhitava-pommiga Venemaa ründas Sumõt viie liugpommiga] Delfi, 17. VII 2026</ref> ja [[Odessa]]le.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120597778/venemaa-korraldas-odessas-ohurunnaku-hukkus-kaks-inimest-vigastada-sai-kaks-last Venemaa korraldas Odessas õhurünnaku: hukkus kaks inimest, vigastada sai kaks last] Delfi, 17. VII 2026</ref> Ukraina ründas Krimmis asuvaid sihtmärkide.<ref>[https://www.err.ee/1610079574/ukraina-korraldas-runnakulaine-krimmis-asuvate-sihtmarkide-pihta#krimm Ukraina korraldas rünnakulaine Krimmis asuvate sihtmärkide pihta] ERR, 17. VII 2026</ref> Ukraina edukate rünnakute tõttu kaob Krimmis elekter, on vee- ja bensiinipuudus<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120597948/kaart-ukraina-massib-krimmi-pimedusse-energiakriisi-on-naha-ka-kosmosest KAART | Ukraina mässib Krimmi pimedusse: energiakriisi on näha ka kosmosest] Delfi, 17. VII 2026</ref> ning ei tööta poed ja sularahaautomaadid.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120597805/krimmis-valitseb-elektri-vee-ja-kutusepuudus-ning-ei-toota-poed-ega-sularahaautomaadid Krimmis valitseb elektri-, vee- ja kütusepuudus ning ei tööta poed ega sularahaautomaadid] Delfi, 17. VII 2026</ref> Ukraina teatas strateegilise pommitaja [[Tu-95]] hävitamisest [[Engels]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120597918/zelenskoi-ukraina-havitas-venemaal-engelsis-strateegilise-pommitaja-tu-95 Zelenskõi: Ukraina hävitas Venemaal Engelsis strateegilise pommitaja Tu-95] Delfi, 17. VII 2026</ref> Prantsusmaa annab Ukrainale litsentsi õhutõrjesüsteemi [[SAMP/T]] rakettide Aster 30 ja tiibrakettide [[Storm Shadow|SCALP]] tootmiseks.<ref>{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8509622/lisatud-videod-macron-avas-ukrainale-ukse-relva-juurde-mida-putin-koige-enam-kardab |pealkiri=LISATUD VIDEOD! ⟩ Macron avas Ukrainale ukse relva juurde, mida Putin kõige enam kardab |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-17 |vaadatud=2026-07-17 |väljaanne=tehnika.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 18. juuli === Ukraina ründas droonidega [[Tambovi oblast]]it ja [[Moskva oblast]]it, tabades kahte Venemaa suurima internetipoe [[Wildberries]] logistikakeskuseid<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598354/kindlustus-ei-aita-huvitist-ei-maksta-vene-veebikaubamaja-wildberries-partnerid-jaavad-rahast-ilma Kindlustus ei aita, hüvitist ei maksta. Vene veebikaubamaja Wildberries partnerid jäävad rahast ilma] Delfi, 20. VII 2026</ref> ja naftahoidlat Moskva oblastis [[Noginsk]]is. Rünnakutes hukkus 7 ja sai vigastada 50 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598042/venemaa-suurima-veebikaubamaja-ladusid-ja-naftahoidlat-tabas-ulatuslik-droonirunnak Venemaa suurima veebikaubamaja ladusid ja naftahoidlat tabas ulatuslik droonirünnak] Delfi, 18. VII 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610080405/ukraina-rundas-moskva-regiooni-sadade-droonidega#sajad Ukrina ründas Moskva regiooni sadade droonidega] Delfi, 18. VII 2026</ref> Ukraina kinnitas, et veebikaubamaja ladudes varjati sõjatööstuse komponente.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598086/zelenskoi-ukraina-sihtmargiks-langenud-veebikaubamaja-ladudes-varjati-sojatoostuse-komponente Zelenskõi: Ukraina sihtmärgiks langenud veebikaubamaja ladudes varjati sõjatööstuse komponente] Delfi, 18. VII 2026</ref> === 19. juuli === Venemaa ründas Ukrainat 125 drooni, 25 ballistilise raketi, 16 tiibraketiga. Ukraina tõrjus 108 drooni ja 17 raketti. Rünnakutes hukkus vähemalt kolm ja sai vigastada vähemalt 37 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610080840/venemaa-korraldas-kiievile-ulatusliku-ballistiliste-rakettide-runnaku#kiiev Venemaa ründas Kiievit ballistiliste rakettidega] ERR, 19. VII 2026</ref> Venemaa andis Mustal merel kolme tiibraketiga H-59/H-69 löögi viljalastiga kaubalaevale Golden Leo. Rünnaku tõttu hukkus kümme meremeest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598263/venemaa-andis-mustal-merel-raketiloogi-viljalaevale-millel-hukkus-kuus-meremeest-ja-neli-jai-kadunuks Venemaa andis Mustal merel raketilöögi viljalaevale, millel hukkus kümme meremeest] Delfi, 20. VII 2026</ref> Ukraina ründas [[Stavropoli krai]]s [[Mihhailovsk]]is asuvat naftahoidlat, kolme [[Kertši väin]]a teenindavat Vene parvlaeva<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8511268/blogi-1607-sojapaev-ukrainas-zaporizzja-suunal-saab-iga-kuu-haavata-voi-surma-7000-vene-sodurit?liveblogPost=631296 |pealkiri=Ukraina viis rivist välja kolm Kertši väina teenindavat Vene parvlaeva |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-19 |vaadatud=2026-07-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja varilaevastiku tankerit Avero Mustal merel<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8511268/blogi-1607-sojapaev-ukrainas-zaporizzja-suunal-saab-iga-kuu-haavata-voi-surma-7000-vene-sodurit?liveblogPost=631240 |pealkiri=SBU: Ukraina ründas Vene varilaevastiku tankerit, kolme naftabaasi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-19 |vaadatud=2026-07-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref>. === 20. juuli === Venemaa rünnakus Zaporižžjale hukkus kaks ja sai vigastada 42 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610081284/ukraina-tabas-fsb-baasi-okupeeritud-hersonis#venemaa Venemaa rünnakus Zaporižžjale hukkus kaks ja sai vigastada 42 inimest] ERR, 20. VII 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis [[Moskva oblast]]is mitu logistikakeskust, [[Podolsk]]is naftabaas ja kaitsetööstuskompleksi ettevõte Täppismasinaehituse Teadusliku Uurimise Keskinstituut (TsNIITotšMaš).<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598256/videod-ukraina-rundas-moskva-regioonis-jarjekordset-logistikakeskust-ja-naftahoidlat VIDEOD | Ukraina ründas Moskva regioonis mitut logistikakeskust ja ühte naftahoidlat] Delfi, 20. VII 2026</ref> Ukraina ründas seitset Venemaa varilaevastiku laeva ja energeetikaobjekte Krimmis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598340/ukraina-andis-loogi-veel-seitsmele-vene-varilaevastiku-laevale Ukraina andis löögi veel seitsmele Vene varilaevastiku laevale] Delfi, 20. VII 2026</ref> Ukraina droonid tabasid Vene Julgeolekuteenistuse baasi Hersoni oblastis.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8511568/blogi-1608-sojapaev-ukrainas-ukraina-ohurunnak-tabas-moskva-oblastis-naftabaasi-ja-logistikakeskust?liveblogPost=631505 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Vene Julgeolekuteenistuse baasi Hersoni oblastis |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-20 |vaadatud=2026-07-20 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598479/ukraina-rundas-hersonis-fsb-keskust-puhkes-suur-tulekahju Ukraina ründas Hersonis FSB keskust: puhkes suur tulekahju] Delfi, 20. VII 2026</ref> === 21. juuli === Venemaa ründas [[Sumõ]]s korrusmaja ja kaubanduskeskust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598505/sumo-kaubanduskeskust-tabas-fpv-droon-hoones-puhkes-tulekahju VIDEO | Sumõ kaubanduskeskust tabas FPV droon. Hoones puhkes tulekahju] Delfi, 21. VII 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610082076/venemaa-lipetski-linna-toostusrajoonis-puhkes-tulekahju#kaubakeskus Venemaa ründas Sumõ linna kaubanduskeskust] ERR, 21. VII 2026</ref> Mustal merel sai droonitabamuse Ukrainasse teel olnud gaasitanker.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598598/mustal-merel-langes-runnaku-alla-gaasitanker-mis-suttis-meeskond-evakueeriti VIDEO | Mustal merel langes rünnaku alla gaasitanker, mis süttis. Meeskond evakueeriti] Delfi, 21. VII 2026</ref> Ukraina ründas [[Lipetsk]]is soojuselektrijaama ja Novolipetski terasetehast (NLMK).<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598513/venemaal-lipetskis-puhkes-plahvatuste-jarel-tulekahju-soojuselektrijaama-piirkonnas Venemaal Lipetskis puhkes plahvatuste järel tulekahju soojuselektrijaama piirkonnas] Delfi, 21. VII 2026</ref> Ukraina tabas [[Kurski oblast]]is [[Khalino]] lennuväljal paiknenud [[MiG-29]] hävitajat ja õhutõrjesüsteemi [[Pantsir|Pantsir-S1]].<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8511754/blogi-1609-sojapaev-ukrainas-venemaa-kaotas-nadalaga-ukrainas-rohkem-alasid-kui-suutis-vallutada?liveblogPost=631540 |pealkiri=Ukraina teatas Vene hävitaja ja õhutõrjesüsteemi tabamisest Kurski oblastis |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-21 |vaadatud=2026-07-21 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 22. juuli === [[Volodõmõr Zelenskõi]] vabastas ametist relvajõudude ülemjuhataja [[Oleksandr Sõrskõi]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598784/zelenskoi-vabastas-ametist-relvajoudude-ulemjuhataja-sorskoi Zelenskõi vabastas ametist relvajõudude ülemjuhataja Sõrskõi] Delfi, 22. VII 2026</ref> Uueks ülemjuhatajaks nimetas ta senise maavägede ülema [[Mõhhailo Drapatõi]]<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598804/ukraina-uus-ulemjuhataja-drapatoi-lubas-tootada-lugupidamisega-inimeste-vastu Ukraina uus ülemjuhataja Drapatõi lubas töötada lugupidamisega inimeste vastu] Delfi, 22. VII 2026</ref> ja kindralstaabi ülemaks dessant-ründevägede senise juhi [[Ihor Skõbjuk]]i.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598934/zelenskoi-maaras-kindralstaabi-uueks-ulemaks-dessant-rundevagede-senise-juhi-ihor-skobjuki Zelenskõi määras kindralstaabi uueks ülemaks dessant-ründevägede senise juhi Ihor Skõbjuki] Delfi, 22. VII 2026</ref> Venemaa rünnakute tõttu on peatunud laevaliiklus Odessa oblasti sadamates.<ref name=odessa>[https://www.err.ee/1610099749/kaitsevae-luurekeskus-ukraina-ja-iraani-suhted-on-teravnenud Venemaa ründab sadamaid Odessa oblastis] ERR, 31. VII 2026</ref> Ukraina droonirünnakud süütasid kaks Wildberriese suurt laokompleksi Lõuna-Venemaal: [[Krasnodar]]is ja [[Stavropoli krai]]s [[Nevinnomõssk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610083051/ukraina-rundas-louna-venemaa-logistikakeskusi-krimmis-kadus-taas-elekter Ukraina ründas Lõuna-Venemaa logistikakeskusi, Krimmis kadus taas elekter] ERR, 22. VII 2026</ref><ref>[https://arileht.delfi.ee/artikkel/120598838/ukraina-droonid-tabasid-taas-vene-veebikaubamaja-ladusid-venelaste-kahju-kuunib-ule-1-6-miljardi-euro Ukraina droonid tabasid taas Vene veebikaubamaja ladusid. Venelaste kahju küünib üle 1,6 miljardi euroni] Delfi, 22. VII 2026</ref> === 23. juuli === Venemaa ründas [[Pavlohrad]]is toiduainetööstuse ettevõtet. Rünnakus hukkus 3 ja sai viga 28 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120599205/venemaa-andis-ukrainas-pavlohradis-pommiloogi-toiduainetoostuse-ettevottele-hukkus-3-ja-sai-viga-28-inimest Venemaa andis Ukrainas Pavlohradis pommilöögi toiduainetööstuse ettevõttele. Hukkus 3 ja sai viga 28 inimest] Delfi, 23. VII 2026</ref> Rünnakutes [[Zaporižžja]]le sai vigastada 25<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120599302/vigastatute-arv-zaporizzjas-on-tousnud-25ni Vigastatute arv Zaporižžjas on tõusnud 25ni] Delfi, 24. VII 2026</ref> ja [[Slovjansk]]ile 10 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120599269/venelased-pommitasid-zaporizzja-ja-slovjanski-linna-kokku-15-vigastatut Venelased pommitasid Zaporižžja ja Slovjanski linna: kokku 15 vigastatut] Delfi, 23. VII 2026</ref> Ukraina ründas [[Krimm]]i, naftatehast [[Uljanovski oblast]]is ja Wildberriese ladu [[Voronež]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120599051/ukraina-rundas-oosel-mitut-venemaa-sihtmarki Ukraina ründas öösel taas Krimmi, naftatehast Uljanovski oblastis ja Wildberriese ladu Voronežis] Delfi, 23. VII 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610083984/meedia-moskva-lahistel-kukkus-alla-venemaa-moodne-havitaja-su-57#meedia Meedia: Ukraina korraldas Venemaale ulatusliku droonirünnaku] ERR, 23. VII 2026</ref> Ukraina rünnakutes on maha põlenud kuus 11'st suuremast Wildberriese laokompleksist.<ref>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120599174/kaart-paari-paevaga-on-suudatud-suur-osa-vene-suurima-veebikaubamaja-ladudest-mis-jargmiseks |pealkiri=KAART - Paari päevaga on süüdatud suur osa Vene suurima veebikaubamaja ladudest. Mis järgmiseks? |url-access=subscription |eesnimi=Kaarel |perekonnanimi=Kressa |kuupäev=2026-07-23 |vaadatud=2026-07-23 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}</ref> See näitab, et Wildberriesi ladude ründamine võib olla üks osa SBU 40-päevasest operatsionist.<ref name=40paeva/> === 24. juuli === Venemaa pommirünnakus [[Slovjansk]]ile hukkus vähemalt viis ja sai viga üheksa inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120599415/ukrainas-slovjanskis-hukkus-vene-pommirunnakus-vahemalt-neli-inimest Ukrainas Slovjanskis hukkus Vene pommirünnakus vähemalt viis inimest] Delfi, 24. VII 2026</ref> Venemaa raketilöögi tagajärjel [[Kiievi oblast]]is toimunud relvanäitusele hukkus vähemalt 10 ja sai vigastada 100 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120599463/venemaa-andis-raketiloogi-kiievi-oblastis-toimunud-relvanaitusele-hukkus-vahemalt-kuus-inimest FOTOD | Venemaa andis raketilöögi Kiievi oblastis toimunud relvanäitusele. Hukkus vähemalt 10 ja sai viga 100 inimest] Delfi, 24. VII 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610086207/ukraina-ohurunnakud-tabasid-belgorodi-ja-rostovi-oblastit#kymme Venemaa tappis raketirünnakuga Kiievi relvanäitusele 10 ja haavas 100 inimest] ERR, 25. VII 2026</ref> Ukraina droonid tabasid sihtmärke okupeeritud [[Krimm]]is, [[Peterburi]]s ja [[Tver]]is. Peterburis tabasid droonid kahte veebikaubamaja Wildberries logistikakeskust.<ref>[https://www.err.ee/1610085139/ukraina-droonirunnak-suutas-peterburi-piirkonnas-kaks-logistikakeskust#peterburi Ukraina droonirünnak süütas Peterburi piirkonnas kaks logistikakeskust] ERR, 24. VII 2026</ref> Ukraina rünnakus tiibraketiga [[FP-5 Flamingo]] sai kahjustada Venemaal Kirovi linnas asuv oluline raketi- ja lennundusdetaile tootev tehas.<ref>[https://www.err.ee/1610085139/ukraina-droonirunnak-suutas-peterburi-piirkonnas-kaks-logistikakeskust#kirov Ukraina tabas Flamego raketiga suurt sõjatehast Kirovis] ERR, 24. VII 2026</ref> === 25. juuli === Ukraina korraldas droonirünnaku objektidele erinevates Venemaa piirkondades. [[Belgorodi oblast]]is said tabamuse kaubalaod ja energiataristu,<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8515012/blogi-1613-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-hoiatas-venemaa-massiivse-runnaku-eest?liveblogPost=631731 |pealkiri=Ukraina droonid ründasid öösel Belgorodi linna Venemaal |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-25 |vaadatud=2026-07-25 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[Tjumen]]is naftatöötlemistehas,<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8515012/blogi-1613-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-hoiatas-venemaa-massiivse-runnaku-eest?liveblogPost=631760 |pealkiri=Ukraina droonid ründasid Tjumenis naftatöötlustehast, puhkes tulekahju |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-25 |vaadatud=2026-07-25 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[Kirov]]is sõjatehas, Kaspia merel Iraanist pärit sõjalist lasti vedanud laevad<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8515012/blogi-1613-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-hoiatas-venemaa-massiivse-runnaku-eest?liveblogPost=631770 |pealkiri=Ukraina kaitsejõud ründasid Kaspia merel laevu mis vedasid Iraanist pärit sõjalist lasti |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-25 |vaadatud=2026-07-25 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref>, logistikakeskus [[Jekaterinburg]]is<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8515012/blogi-1613-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-hoiatas-venemaa-massiivse-runnaku-eest?liveblogPost=631750 |pealkiri=Ukraina väed ründasid Wildberries laohoonet Jekaterinburgis |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-25 |vaadatud=2026-07-25 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ning kütuse- ja määrdeainete ladu [[Rostov Doni ääres|Doni-äärses Rostovis]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120599538/videoukraina-rundas-oosel-rostovi-engelsit-ja-belgorodi VIDEOD ⏐ Ukraina ründas öösel Rostovi, Engelsit ja Belgorodi] Delfi, 25. VII 2026</ref> [[Saratovi oblast|Saratovi oblastis]] asuval sõjaväelennuväljal Engels-2 puhkes tulekahju. Ukraina ei ole rünnakut kinnitanud.<ref>[https://www.err.ee/1610086207/ukraina-ohurunnakud-tabasid-belgorodi-ja-rostovi-oblastit#engels Pealtnägijad teatasid tulekahjust Engelsi sõjaväelennuväljal] ERR, 25. VII 2026</ref> [[Omsk]]is toimunud kohtumisel kutsus [[Kasahstani president]] [[Kasõm-Žomart Tokajev]] Venemaa valitsejat [[Vladimir Putin]]it avalikult üles sõda Ukrainas lõpetama.<ref>[https://www.err.ee/1610086534/kasahstani-president-kutsus-putinit-avalikult-ules-soda-ukrainas-lopetama Kasahstani president kutsus Putinit avalikult üles sõda Ukrainas lõpetama] ERR, 25. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120599639/kreml-reageeris-tokajevi-rahusoovitusele-ukraina-soja-kulmutamine-on-voimatu Kreml reageeris Tokajevi rahusoovitusele: Ukraina sõja külmutamine on võimatu] Delfi, 25. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120599842/vene-kommentaatorid-tokajevi-rahujutt-naitab-kremli-norgenenud-olukorda Vene kommentaatorid: Tokajevi rahujutt näitab Kremli nõrgenenud olukorda] Delfi, 25. VII 2026</ref> === 26. juuli === Venemaa õhurünnakutes hukkunus vähemalt kaheksa ja sai haavata 58 inimest. [[Krõvõi Rih]]is hävines täielikult supermarketis Epitsentr.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120599668/venemaa-tappis-ukraina-tagalas-oopaeva-jooksul-kaheksa-tsiviilisikut-krovoi-rihis-poleb-kaubanduskeskus Venemaa tappis Ukraina tagalas ööpäeva jooksul kaheksa tsiviilisikut, Krõvõi Rihis põleb supermarket] Delfi, 26. VII 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610086717/venemaa-rundas-drooniga-toidupoodi-hukkus-uheksa-aastane-laps#kiiev Venemaa ründas Kiievit ballistiliste rakettidega ning tabas elumaja] ERR, 26. VII 2026</ref> === 27. juuli === Ukraina droonirünnakud tabasid objekte [[Belgorodi oblast]]is, [[Rostovi oblast]]is asuvat eksporditerminali, [[Jaroslavli oblast]]is ja [[Udmurdi Vabariik|Udmurdi Vabariigis]] asuvat naftataristut.<ref>[https://www.err.ee/1610087095/soja-1615-paev-ukraina-andis-loogi-louna-venemaal-asuvate-linnade-pihta#ukraina Ukraina andis löögi Lõuna-Venemaal asuvate linnade pihta] ERR, 27. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120599744/venemaal-teatati-ohurunnakutest-rostovis-ja-belgorodis Venemaal teatati õhurünnakutest Rostovis ja Belgorodis ja Udmurtias] ERR, 27. VII 2026</ref> === 28. juuli === Ukraina ründas [[Moskva oblast]]is [[Tšehhov]]is asuvat teraskonstruktsioonide tehast ja logistikafirma ladu [[Podolsk]]is ning Krimmis [[Feodossia]]s elektrialajaama.<ref>[https://www.err.ee/1610088010/soja-1616-paev-ukraina-rundas-moskva-oblasti-toostusrajatist-osa-krimmist-jai-elektrita#moskva Ukraina ründas Moskva oblastis asuvat tööstusrajatist, osa Krimmist jäi elektrita] ERR, 28. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120599995/ukraina-droonid-tabasid-tehast-moskva-oblastis-krimmis-on-elektrikatkestus Ukraina droonid tabasid tehast Moskva oblastis. Krimmis on elektrikatkestus] Delfi, 28. VII 2026</ref> Valges Majas kohtusid [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] ja [[USA president]] [[Donald Trump]].<ref>[https://www.err.ee/1610088443/zelenski-ja-netanyahu-kohtusid-valges-majas-trumpiga Zelenski ja Netanyahu kohtusid Valges Majas Trumpiga] ERR, 28. VII 2026</ref> Zelenskõi hindas kõneluste tulemusi headeks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120600173/zelenskoi-saabus-valgesse-majja-kohtumisele-trumpiga Zelenskõi vestlusest Trumpiga: saime USA-lt kindla toetuse] Delfi, 28. VII 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610088880/politico-zelenski-sai-washingtonis-mitu-olulist-voitu Politico: Zelenski sai Washingtonis mitu olulist võitu] ERR, 29. VII 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120600357/zelenskoi-visiit-kinnitas-et-trump-on-sonades-ukraina-poolel-sisuline-osa-tekitab-skepsist |pealkiri=Zelenskõi visiit kinnitas, et Trump on sõnades Ukraina poolel. Sisuline osa tekitab skepsist |url-access=subscription |eesnimi=Kaarel |perekonnanimi=Kressa |kuupäev=2026-07-29 |vaadatud=2026-07-29 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}</ref> === 29. juuli === Ukraina õhurünnak tabas naftatöötlemistehast ja Wildberriesi ladu [[Rjazan]]is<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120600283/fotod-ja-video-venemaal-rjazanis-suttis-droonirunnaku-jarel-jarjekordne-wildberriese-ladu FOTOD ja VIDEO | Venemaal Rjazanis süttis droonirünnaku järel järjekordne Wildberriese ladu] Delfi, 29. VII 2026</ref>, [[Perm]]i naftatöötlemistehast, Musta mere laevastiku kiirkaatrite baasi Krimmis ning [[Rostovi oblast]]is asuvat eksporditerminali ja sõjalist objekti.<ref>[https://www.err.ee/1610088823/meedia-ukraina-rundas-rjazani-naftatehast-ja-logistikakeskust#ukraina Ukraina ründas Rjazani naftatehast ja logistikakeskust] ERR, 29. VII 2026</ref> Ukraina kaotas [[Poltaava oblast]]is [[Krementšuki rajoon]]is [[F-16]] hävitaja, mis oli täitams lahinguülesannet hävitada Venemaa õhusihtmärke.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120600603/f-16 Ukrainas kukkus lahinguülesandeid täites alla F-16 hävitaja] Delfi, 29. VII 2026</ref> Venemaa rünnakute tõttu Ukraina sadamatele ja Ukraina rünnakute tõttu Venemaa laevadele Aasovi ja Mustal merel on mõlema riigi kaubalaevade liiklus Mustal merel praktiliselt lõppenud.<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120600420/ukraina-kaotaks-1-5-miljardit-ja-venemaa-40-miljardit-kas-madin-mustal-merel-jaab-viiki |pealkiri=„Ukraina kaotaks 1,5 miljardit ja Venemaa 40 miljardit.“ Kas madin Mustal merel jääb viiki? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-07-29 |vaadatud=2026-07-29 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref><ref name=odessa/> === 30. juuli === Venemaa ründas Ukrainat 74 raketi (13 ballistilise ja 61 tiibraketiga) ja 284 drooniga. Ukraina õhukaitse hävitas 55 Vene raketti ja 265 ründedrooni.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8517719/blogi-1618-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-venemaa-rundas-ule-pika-aja-pohja-korea-raketiga?liveblogPost=632231 |pealkiri=Ukraina: Venemaa ründas öösel 74 raketi ja 284 ründedrooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-30 |vaadatud=2026-07-30 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120600491/venemaa-korraldas-ulatusliku-runnaku-ukraina-vastu-kiievis-hukkus-uks-inimene Venemaa korraldas ulatusliku rünnaku Ukraina vastu. Krõvõi Rihis hukkus kuus ja Kiievis üks inimene] Delfi, 30. VII 2026</ref> [[Krõvõi Rih]]i linna lähedal tabas Põhja-Korea ballistiline rakett KN-23 üht elumaja, milles hukkus vähemalt kaheksa inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120600737/zelenskoi-venemaa-tappis-krovoi-rihi-lahedal-perekonna-pohja-korea-raketiga Zelenskõi: Venemaa tappis Krõvõi Rihi lähedal perekonna Põhja-Korea raketiga] Delfi, 31. VII 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8517719/blogi-1618-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-venemaa-rundas-ule-pika-aja-pohja-korea-raketiga?liveblogPost=632208 |pealkiri=Ukrainas hukkus Venemaa öistes rünnakutes vähemalt kaheksa inimest |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-30 |vaadatud=2026-07-30 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8517719/blogi-1618-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-venemaa-rundas-ule-pika-aja-pohja-korea-raketiga?liveblogPost=632262 |pealkiri=Venemaa raketirünnak hävitas Ukraina külas terve pere |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-30 |vaadatud=2026-07-30 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina droonirünnak tabas [[Penza]]s, [[Udmurtia]]s [[Sarapul]]is ja [[Perm]]is Wildberriesi logistikahooneid.<ref>[https://www.err.ee/1610098369/soja-1618-paev-ukraina-rundas-kolme-wildberriesi-logistikahoonet#kiiev Ukraina jätkab Venemaal asuvate Wildberriesi logistikahoonete hävitamist] ERR, 30. VII 2026</ref> === 31. juuli === Venemaa ründas Ukrainat 255 drooniga, millest Ukraina tõrjus 195.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8518447/blogi-1619-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-wildberriest-ja-naftatehaseid?liveblogPost=632330 |pealkiri=Venemaa ründas täna öösel Ukrainat 255 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-31 |vaadatud=2026-07-31 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas droonidega Wildberriese laohooned [[Volgograd]]is ja [[Tatarstan]]is ning nafta rafineerimistehaseid [[Volgograd]]is ja [[Krasnodari krai]]s.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120600726/ukraina-droonid-rundasid-vaidetavalt-uuesti-wildberries-laohoonet Ukraina droonid ründasid Wildberriese ladusid Volgogradis ja Tatarstanis ning naftatöötlemistehaseid] Delfi, 31. VII 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610099479/ukraina-rundas-lennukitehast-sadamataristut-ja-naftatootlemistehast#naftatehas Ukraina ründas taas Wildberriesi hoonet ja naftatehaseid] ERR, 31. VII 2026</ref> [[Kirovohradi oblast]]is kukkus lahinglennuülesande täitmisel alla lahinghelikopter, mille piloot hukkus.<ref>[https://www.err.ee/1610105488/venemaa-runnakus-kiievile-oli-vahemalt-neli-hukkunut#kopter Kirovohradi oblastis kukkus juuli lõpus alla lahingkopter] ERR, 8. VIII 2026</ref> [[Institute for the Study of War|USA Sõjauuringute Instituudi]] (ISW) andmetel hõivas Venemaa juulis 38 ruutkilomeetrit.<ref>[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-august-1-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, August 1, 2026] ISW, 1.VIII 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610105218/luurekeskus-venemaa-vallutas-juulis-ukrainas-alla-40-ruutkilomeetri Luurekeskus: Venemaa vallutas juulis Ukrainas alla 40 ruutkilomeetri] ERR, 31. VII 2026</ref> Kõige intensiivsem lahingutegevus on viimastel nädalatel toimunud [[Pokrovsk]]i ja [[Kostjantõnivka]] suunal, millele järgnesid [[Slovjansk]]i ja [[Lõman]]i ning [[Huljaipole]] suunad.<ref>[https://www.err.ee/1610099749/kaitsevae-luurekeskus-ukraina-ja-iraani-suhted-on-teravnenud Lahingute arv rindel püsis varasemaga samal tasemel] ERR, 31. VII 2026</ref> Juulis kasutas Venemaa üle 120 Iskander-M, S-400 ja Põhja-Korea KN-23 tüüpi ballistilise raketi, üle 140 tiibraketi H-101 ja Kalibr ning enam kui 60 raketti H-59 ja H-69. Lisaks tulistati välja üle 30 Tsirkoni ja Onyxi raketi. Ukraina kõige suure probleem on ballistiliste rakettide tõrjumiseks vajalike [[MIM-104 Patriot|Patrioti]] rakettide puudus.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8519677/blogi-1621-sojapaev-ukrainas-vene-kindral-paases-moskvas-korraldatud-plahvatuses-eluga?liveblogPost=632944 |pealkiri=Natukene analüütikat |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-08-02 |vaadatud=2026-08-02 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ülevaade liitlasriikide poolt Ukrainale lubatud ja üle antud lennukitest [[F-16]]:<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120600585/ukrainas-olev-f-16-lennukipark-sulab-lumepallina-kas-laane-lennukid-kuluvad-liiga-kiiresti |pealkiri=Ukrainas olev F-16 lennukipark sulab lumepallina. Kas lääne lennukid kuluvad liiga kiiresti? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-07-30 |vaadatud=2026-07-31 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> * lubanud 126 ** ootel 53 ** üle antud 73 *** Rumeenias väljaõppeks 18 *** teenistuses 50 *** kaotatud 5 Alates täiemahulise sõja algusest on Venemaa kaotanud ligi 700 000 sõjaväelast hukkunutena, kogukaotused moodustavad 1,6 miljonit inimest. Ukraina kaotused on ligi 50 000 hukkunut, 10 000 teadmata kadunud (sh. sõjavangis Venemaa) ja 400 000 haavatut.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8518447/blogi-1619-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-wildberriest-ja-naftatehaseid?liveblogPost=632500 |pealkiri=Zelenskõi: sõjas on hukkunud 700 000 Vene, 50 000 Ukraina sõjaväelast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-31 |vaadatud=2026-07-31 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> == August == === 1. august === [[File:Church of the Presentation of Mary in Beryslav before and after Russian attack on 1 August 2026 (02).png| thumb| Neitsi Maarja Pühitsemise kirik (1726) [[Berõslav]]is [[Hersoni oblast]]is peale Venemaa droonirünnakut]] Venemaa korraldas raketirünnaku Kiievile, kasutades 35 raketti, neist 27 ballistilist ning 185 drooni. Rünnakus hukkus vähemalt üheksa inimest, vigastada sai 28.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120600962/venemaa-oises-runnakus-kiievile-hukkus-uheksa-inimest Venemaa öises rünnakus Kiievile hukkus üheksa inimest] Delfi, 1. VIII 2026</ref> Kannatada sai ka Leedu saatkond. Venemaa hõivas [[Donetski oblast]]is asuvasse Suhhetske küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina ründas droonidega [[Baškortostan]]i pealinnas [[Ufa]]s naftatöötlemistehasest Bašneft-Ufaneftehhim ja [[Nižnekamsk]]i naftakeemiatehast.<ref>[https://www.err.ee/1610100301/meedia-ukraina-rundas-venemaa-suurt-naftatootlemistehasest-ufas#ufa Meedia: Ukraina ründas Venemaa suurt naftatöötlemistehasest Ufas] ERR, 1. VIII 2026</ref> Krimmis tabas Ukraina [[Sevastopol]]i lähistel asuvat Venemaa relvajõudude raadioelektroonilise võitluse keskust.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8518775/blogi-1620-sojapaev-ukrainas-droonid-uputasid-mustal-merel-venemaale-kuuluva-konteinerlaeva?liveblogPost=632719 |pealkiri=Ukraina tabas okupeeritud Sevastopolis olulist sihtmärki |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-08-01 |vaadatud=2026-08-01 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Mustal merel uputas Ukraina meredroonidega Venemaa riigifirma Rosatom tütarettevõttele Fresco kuuluva konteinerlaeva Janina.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8518775/blogi-1620-sojapaev-ukrainas-droonid-uputasid-mustal-merel-venemaale-kuuluva-konteinerlaeva?liveblogPost=632809 |pealkiri=Ukraina uputas Mustal merel Venemaale kuuluva konteinerlaeva |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-08-01 |vaadatud=2026-08-01 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 2. august === Venemaa droonirünnakutes hukkus kuus inimest ja sai vigastada vähemalt 81. Ukraina tõrjus 109 Venemaa välja saadetud 133 droonist.<ref>[https://www.err.ee/1610100736/meedia-ukraina-rundas-oosel-engelsi-lennubaasi-venemaal#hukkunud Ööpäevaga hukkus Ukrainas Vene rünnakutes kuus inimest] ERR, 2. VIII 2026</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku mitmele Vemnmaa linnale. [[Saratov]]is sai tabamuse naftakeemiatehas, [[Engels]]is õhujõudude baas, [[Ufa]]s Bašnefti naftatehas, [[Samara oblast]]is Novosemeikinos Wildberries laohoone, [[Brjanski oblast]]is droonibaas ja [[Kaluga oblast]]is Ljudinovos naftaladu. <ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120601063/video-ukraina-pommitas-venemaal-naftatehaseid-wildberriese-laohoonet-ja-engelsi-ohubaasi VIDEO | Ukraina pommitas Venemaal naftatehaseid, Wildberriese laohoonet ja Engelsi õhubaasi] ERR, 2. VIII 2026</ref> === 3. august === [[Dnipropetrovski oblast]]is hukkus Venemaa rünnakutes neli ja haavata sai 15 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610101177/ukraina-tabas-venemaal-jarjekordset-wildberriese-ladu#dnipro Dnipropetrovski oblastis hukkus Vene rünnakutes neli inimest] ERR, 3. VIII 2026</ref> Ukraina tabas [[Vladimiri oblast]]is asuvat Wildberriesi logistikakeskust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120601164/venemaal-belgorodis-suttis-runnaku-jarel-ulikool-kus-tegeldi-droonidega FOTOD ja VIDEOD | Venemaal Vladimiris süttisid rünnaku järel Wildberriese ladu ja Belgorodis ülikool, kus tegeldi droonidega] Delfi, 3. VIII 2026</ref> Venemaa teatel hukkus Ukraina droonirünnaku tõttu [[Krasnodari krai]]s Arhipo-Ossipovka rannas seitse inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120601393/me-ei-joudnud-ara-minna-venemaa-teatel-hukkus-ukraina-droonirunnakus-rannale-vahemalt-seitse-inimest „Me ei jõudnud ära minna.“ Venemaa teatel hukkus Ukraina droonirünnakus rannale vähemalt seitse inimest] Delfi, 3. VIII 2026</ref> President Zelenskõi määras senise [[Ukraina Rahvusliku Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu]] sekretäri [[Rustem Umjerov]]i [[Ukraina Välisluureteenistus]]e (SZR) juhiks. Julgeoleku- ja kaitsenõukogu uueks sekretäriks nimetas Zelenskõi endise siseministri [[Ihor Klõmenko]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120601316/zelenskoi-maaras-umerovi-valisluure-ja-klomenko-julgeolekunoukogu-juhiks Zelenskõi määras Umerovi välisluure ja Klõmenko julgeolekunõukogu juhiks] Delfi, 3. VIII 2026</ref> === 4. august === Venemaa rünnakutes [[Sumõ oblast]]ile ja [[Mõkolajivi oblast]]ile hukkus kokku neli inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120601429/venemaa-rundas-ukrainas-sumot-ja-mokolajivit-kokku-hukkus-neli-inimest Venemaa ründas Ukrainas Sumõt ja Mõkolajivit. Kokku hukkus neli inimest] Delfi, 4. VIII 2026</ref> Ukraina ründas droonidega Wildberriese ladusid [[Leningradi oblast]]is [[Krasnõi Bor]]is ja [[Moskva oblast]]is [[Tšehhov]]is<ref>[https://www.err.ee/1610102008/ukraina-rundas-wildberriese-ladusid-moskva-ja-peterburi-lahedal#teated Venemaa teatel hukkus Ukraina droonirünnakutes kuus inimest ja said kahjustada laod] ERR, 4. VIII 2026</ref> ja naftatöötlemistehast [[Samara oblast]]is [[Sõzran]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120601416/fotod-ja-videod-leningradi-oblastis-suutasid-droonid-jarjekordse-wildberriese-lao VIDEOD ja FOTOD | Leningradi oblastis süütasid droonid järjekordse Wildberriese lao. Rünnak toimus ka Moskva oblastis] Delfi, 4. VIII 2026</ref> SBU avaldas juuni lõpus alustatud Venemaa-vastase 40-päevase operatsiooni<ref name=40paeva/> tulemused.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8520418/blogi-1623-sojapaev-ukrainas-vene-droonioperaator-pidas-turumuujale-safarit?liveblogPost=633083 |pealkiri=SBU avaldas Venemaa-vastase 40-päevase operatsiooni tulemused |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-08-04 |vaadatud=2026-08-04 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 5. august === Venemaa ründas [[Kiiev]]it ja [[Kiievi oblast]]it 28 raketi ja 115 drooniga, millest Ukraina tõrjus 98 drooni. Rünnakutes hukkus 17 ja sai vigastada 44 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120601674/video-venemaa-andis-kiievile-parast-luhikest-pausi-taas-ulatusliku-raketiloogi VIDEOD | Venemaa andis Kiievi linnale ja oblastile pärast lühikest pausi taas ulatusliku löögi. Hukkunud on 17 inimest] Delfi, 5. VIII 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel põles maha Wildberriese sorteerimiskeskus [[Tula oblast]]is [[Aleksin]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120601679/videod-ja-fotod-droonirunnaku-jarel-poles-maha-wildberriese-sorteerimiskeskus-venemaal-tula-oblastis VIDEOD ja FOTOD | Droonirünnaku järel põles maha Wildberriese sorteerimiskeskus Venemaal Tula oblastis] Delfi, 5. VIII 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610102803/ukraina-suutas-ohurunnakuga-wildberriese-lao-tuula-oblastis#tuula Ukraina süütas õhurünnakuga Wildberriese lao Tuula oblastis] ERR, 5. VIII 2026</ref> Lääne-Venemaale on hakkanud ümberpaiknema Põhja-Korea raketiüksus, mille koosseisus on kuni 120 ballistilist raketti ning kuus raketiheitjat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120601707/moskva-ja-pyongyangi-koostoo-laieneb-venemaale-tuuakse-pohja-korea-raketiuksus Moskva ja Pyongyangi koostöö laieneb, Venemaale tuuakse Põhja-Korea raketiüksus] Delfi, 5. VIII 2026</ref> === 6. august === Ukraina andis löögi naftatöötlemistehastele [[Jaroslavl]]is ja [[Baškortostan]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610103655/ukraina-rundas-venemaal-kaht-naftatootlemistehast#tehased Ukraina ründas Venemaal kaht naftatöötlemistehast] ERR, 6. VIII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120601931/ukraina-rundas-teist-paeva-jarjest-uhte-venemaa-suurimat-naftatehast Ukraina ründas teist päeva järjest ühte Venemaa suurimat naftatehast] Delfi, 6. VIII 2026</ref> === 7. august === [[File:Chornomorets Stadium in Odesa after Russian attack, 2026-08-07 (01).webp| thumb| Tabamusejärgne Chornomoretsi staadion [[Odessa]]s]] Ukraina droonirünnaku tulemusel puhkes tulekahju [[Jekaterinburg]]is asuvas Wildberriesi logistikakeskuses.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120602167/videod-ja-fotod-droonid-rundasid-wildberriese-ladu-seekord-jekaterinburgis VIDEOD ja FOTOD | Droonid ründasid Wildberriese ladu seekord Jekaterinburgis] Delfi, 7. VIII 2026</ref> Ukraina tabas Krimmis asuvat radarijaama, ründedroonide baasi ning kahte Geran/Gerbera tüüpi ründedroonide maapealset juhtimiskeskust.<ref>[https://www.err.ee/1610104495/ukraina-ohurunnak-tabas-wildberriese-ladu-jekaterinburgis#Krimm Ukraina teatas mitme sihtmärgi hävitamisest annekteeritud Krimmis] ERR, 7. VIII 2026</ref> Gelendžiki lähedal asuva Venemaa presidendi Vladimir Putini palee õhutõrjesüsteemide vastu. [[Krasnodari krai]]s [[Gelendžik]]is asuva Putini palee lähedal hävitas Ukraina elektroonilise sõjapidamise kompleksi «Volna Kupol Garant».<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8523944/blogi-1629-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-tobolskis-asuvat-suurt-naftakeemiakompleksi?liveblogPost=633683 |pealkiri=Putini palee kaitse Gelendžikis mõraneb |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-08-10 |vaadatud=2026-08-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 8. august === Venemaa õhurünnakus Kiievi piirkonnale hukkus vähemalt neli ja sai vigastada kaheksa inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120602395/venemaa-jatkas-oiseid-runnakuid-kiievi-oblastile-hukkus-kolm-inimest Venemaa jätkas öiseid rünnakuid Kiievi oblastile, hukkus neli inimest] Delfi, 8. VIII 2026</ref> Ukraina ründas [[Sõzran]]i naftatöötlemistehast [[Samara oblast]]is ja [[Ilski]] [[Krasnodari krai]]s.<ref>[https://www.err.ee/1610105488/venemaa-runnakus-kiievile-oli-vahemalt-neli-hukkunut#samara Ukraina ründas taas Samara naftatehast] ERR, 8. VIII 2026</ref> === 9. august === Harkivis hukkus Venemaa rünnakutes kaks ja sai vigastada 23 inimest, Odessas sai vigastada vähemalt 13 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120602491/venemaa-pommitas-rakettidega-odessat-harkivis-sai-pihta-magalarajoon Venemaa pommitas rakettidega Odessat, Harkivis sai pihta magalarajoon] Delfi, 9. VIII 2026</ref> Ukraina ründas [[belgorod]]is soojuselektrijaama ja FSB esindust. Venemaa teatas viiest hukkunust ja enam kui 20 haavatust.<ref>[https://www.err.ee/1610105935/soja-1628-paev-belgorodis-puhkesid-ukraina-droonirunnaku-jarel-polengud#belgorod Venemaal Belgorodis puhkesid väidetava Ukraina droonirünnaku järel põlengud] ERR, 9. VIII 2026</ref> [[Krasnodari krai]]s [[Gelendžik]]is tabas ukraina Venemaa [[S-400]] õhutõrjesüsteemi, [[Jeisk]]is sai tabamuse raketisüsteem [[Pantsir|Pantsir S-1]] ning [[Rostovi oblast]]is raketisüsteem [[Tor (raketisüsteem)|Tor]] ning radarijaamad Podlet-K1 ja Kasta 2E2.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120602508/video-ukraina-andis-droonilooke-belgorodis-ja-gelendzikis VIDEO | Ukraina andis droonilööke Belgorodis ja Gelendžikis] Delfi, 9. VIII 2026</ref> === 10. august === Ukraina ründas [[Nižnekamsk]]i naftatöötlemistehast [[Tatarstan]]is ja Tobolskneftehimi naftakeemiatehasele [[Tobolsk]]is [[Tjumeni oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610106352/ukraina-rundas-naftakeemiatehast-tjumeni-oblastis#tjumen Ukraina ründas naftakeemiatehast Tjumeni oblastis] ERR, 10. VIII 2026</ref> Odessa oblastis kukkus alla Ukraina hävitaja [[MiG-29]], piloodil õnnestus katapulteeruda.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8523944/blogi-1629-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-tobolskis-asuvat-suurt-naftakeemiakompleksi?liveblogPost=633707 |pealkiri=Odessa oblastis kukkus alla ukrainlaste MiG-29 |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-08-10 |vaadatud=2026-08-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 11. august === Venemaa rünnakutes [[Zaporižžja oblast]]ile ja [[Dnipropetrovski oblast]]ile hukkus üheksa ja sai viga kümneid inimesi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120602864/venemaa-rundas-oosel-mitut-ukraina-linna-zaporizzjas-hukkus-viis-inimest Venemaa ründas öösel mitut Ukraina linna. Zaporižžjas hukkus kuus inimest] Delfi, 11. VIII 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610107159/ukraina-suutas-ohurunnakuga-wildberriese-lao-voronezi-oblastis#hukkus Venemaa õhurünnakus Ukrainale hukkus üheksa ja sai viga kümneid inimesi] ERR, 11. VIII 2026</ref> [[Zaporižžja]]s sai tabamuse metallurgiaettevõte „Zaporožstal“. Ukraina droonirünnakud süütasid Wildberriesi lao [[Voroneži oblast]]is [[Novaja Usman]]is ja naftatöötlemistehase Orsknefteorgsintez [[Orenburgi oblast]]is [[Orsk]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120602869/videod-ja-fotod-venemaal-voronezi-oblastis-suttisid-droonirunnaku-jarel-polema-suure-ettevotte-laod VIDEOD ja FOTOD | Venemaal Voroneži oblastis süttisid droonirünnaku järel põlema „suure ettevõtte laod“] Delfi, 11. VIII 2026</ref> === 12. august === Ukraina korraldas suure raketi- ja droonirünnaku sõjalistele objektidele ja taristule Krimmis ja [[Novorossiisk]]is,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120603148/videod-ukraina-korraldas-massiivse-runnaku-okupeeritud-krimmile-ja-novorossiiski-sadamalinnale VIDEOD | Ukraina korraldas massiivse rünnaku okupeeritud Krimmile ja Novorossiiski sadamalinnale] Delfi, 12. VIII 2026</ref> kasutades rünnakus tiibrakette [[Neptun (raketikompleks)|Neptun]], reaktiivdroone Paljanõtsja ja meredroone.<ref>[https://www.err.ee/1610108020/venemaa-droonid-rundasid-paevasel-ajal-kiievit#unikaalne Zelenski: see oli unikaalne operatsioon] ERR, 12. VIII 2026</ref> Novorossiiskis peatas töö teravilja eksporditerminal ja sõjasadamas sai tabamusi neli sõjalaeva: kaks projekti 11356 fregatti [[Admiral Makarov (fregatt)|Admiral Makarov]] ja [[Admiral Essen]], [[Bujan-M-klassi korvett]] ja projekti 22160 patrull-laev Vassili Bõkov.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120603415/ukrainlased-tabasid-novorossiiskis-nelja-sojalaeva Ukrainlased tabasid Novorossiiskis nelja Vene sõjalaeva] Delfi, 13. VIII 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610108950/ukraina-tabas-runnakuga-novorossiiski-sadamale-nelja-vene-sojalaeva#ylevaade Ukraina meedia ülevaade Novorossiiskis pihtasaanud sihtmärkidest] ERR, 13. VIII 2026</ref> Ukraina teatas 26 asula vabastamisest [[Donetski oblast]]i [[Dnipropetrovski oblast]]i ja [[Zaporižžja oblast]]i kohtumispunkti piirkonnas viimaste kuude jooksul.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8525358/blogi-1631-sojapaev-ukrainas-putin-lubab-vastata-vene-kaubalaevade-arestimisele-samaga?liveblogPost=634100 |pealkiri=Ukraina väed on vabastanud kolmes oblastis 26 asulat |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-08-12 |vaadatud=2026-08-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref name=deepstatemap/> === 13. august === Venemaa ründas Ukraina suurimat Doonau-äärset teraviljasadamat [[Izmail]]is, põhjustades seal purustusi ja süüdates tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1610108950/ukraina-tabas-runnakuga-novorossiiski-sadamale-nelja-vene-sojalaeva#izmail Venemaa ründas Ukraina Doonau-äärset sadamat] ERR, 13. VIII 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tagajärjel puhkes tulekahju [[Baškortostan]]is [[Salavat]]is Gazprom Neftehim Salavati naftatehases ja Wildberriese laos [[Tšišmõ rajoon]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120603433/droonirunnaku-jarel-puhkes-tulekahju-gazpromi-naftatehases-baskortostanis Droonirünnaku järel puhkes tulekahju Gazpromi naftatehases ja Wildberriese laos Baškortostanis] Delfi, 13. VIII 2026</ref> === 14. august === Ukraina korraldas droonirünnaku [[Leningradi oblast]]is asuvale [[Ust-Luga]] sadamale. Rünnakus sai kahjustada kaks kütuseterminali ja puhkes tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1610110036/ukraina-rundas-ust-luga-sadamat#ustluga Ukraina ründas Ust-Luga sadamat] ERR, 14. VIII 2026</ref> === 15. august === Ukraina ründas rakettidega [[FP-5 Flamingo|Flamingo]] [[Nižni Novgorod]]i oblastis asuvat Savasleika sõjaväelennuvälja ja [[Samaara]]s asuvat kosmoseagentuuri [[Roskosmos]] kosmosekeskust 'Progress'.<ref>[https://www.err.ee/1610111020/soja-1634-paev-ukraina-rundas-venemaa-lennubaasi-ja-kosmosetehast#lennubaas Ukraina ründas Venemaa lennubaasi ja kosmosetehast] ERR, 15. VIII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120603986/ukraina-rundas-kodumaiste-rakettidega-venemaa-kosmosetoostust-tabamuse-sai-ka-lennubaas Ukraina ründas kodumaiste rakettidega Venemaa kosmosetööstust. Tabamuse sai ka lennubaas] Delfi, 15. VIII 2026</ref> === 16. august === Venemaa ründas Ukrainat droonide ja rakettidega. Ukraina tõrjus 85 drooni 106st ja 3 tiibraketti.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8527301/blogi-1635-sojapaev-ukrainas-vene-runnak-suutas-kiievi-kuulsa-raamatuturu-vigastada-sai-kolm-inimest?liveblogPost=634983 |pealkiri=Ukraina õhukaitse neutraliseeris 85 Vene ründedrooni ja kolm raketti |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-08-16 |vaadatud=2026-08-16 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Kiievis sai tabamuse Petrivka raamatuturg<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8527301/blogi-1635-sojapaev-ukrainas-vene-runnak-suutas-kiievi-kuulsa-raamatuturu-vigastada-sai-kolm-inimest?liveblogPost=635014 |pealkiri=Vene rünnak süütas Kiievi kuulsa raamatuturu, vigastada sai kolm inimest |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-08-16 |vaadatud=2026-08-16 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120604030/venemaa-rundas-kiievit-ukraina-tabas-vene-rajatisi Venemaa ründas Kiievit, Ukraina tabas Vene rajatisi] Delfi, 16. VIII 2026</ref>, Odessas elamud<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8527301/blogi-1635-sojapaev-ukrainas-vene-runnak-suutas-kiievi-kuulsa-raamatuturu-vigastada-sai-kolm-inimest?liveblogPost=635016 |pealkiri=Odessa oblastis hävitas Vene droon kaks elumaja, viis inimest sai vigastada |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-08-16 |vaadatud=2026-08-16 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja postkontor<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8527301/blogi-1635-sojapaev-ukrainas-vene-runnak-suutas-kiievi-kuulsa-raamatuturu-vigastada-sai-kolm-inimest?liveblogPost=635009 |pealkiri=Vene väed ründasid Odessa eeslinnas asuvat postkontorit, kaks inimest sai vigastada |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-08-16 |vaadatud=2026-08-16 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ning [[Krõvõi Rih]]is ArcelorMittali metallurgiakombinaat,<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8527301/blogi-1635-sojapaev-ukrainas-vene-runnak-suutas-kiievi-kuulsa-raamatuturu-vigastada-sai-kolm-inimest?liveblogPost=634968 |pealkiri=Venemaa ründas rakettidega ArcelorMittali tehast Krõvõi Rihis |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-08-16 |vaadatud=2026-08-16 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> kus sai surma kaks ja vigastada 13 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610111485/venemaa-rundas-kiievit-taas-ballistiliste-rakettidega#vigastatud Venemaa rünnakus Kiievile sai viga vähemalt kaks inimest] ERR, 16. VIII 2026</ref> Ukraina ründas [[Rostovi oblast]]is [[Kamensk-Šahtinski]]s raketikütuse tehast,<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8527301/blogi-1635-sojapaev-ukrainas-vene-runnak-suutas-kiievi-kuulsa-raamatuturu-vigastada-sai-kolm-inimest?liveblogPost=635013 |pealkiri=Ukraina ründas Venemaal Kamensk-Šahtinskis raketikütuse tehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-08-16 |vaadatud=2026-08-16 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120604278/fotod-ukraina-kindralstaap-teatas-vene-lohkeaine-ja-pussirohutehase-tabamisest FOTOD | Ukraina kindralstaap teatas Vene lõhkeaine- ja püssirohutehase tabamisest] Delfi, 18. VIII 2026</ref> [[Moskva oblast]]is [[Podolsk]]is Koledinos Venemaa suurimat Wildberriesi ladu<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120604179/vene-ariportaal-wildberriese-muujad-on-paanikas-10-suuremast-laost-7-on-rivist-valjas Vene äriportaal: Wildberriese müüjad on paanikas. 10 suuremast laost 7 on rivist väljas] Delfi, 17. VIII 2026</ref>, põhjustades ulatusliku tulekahju<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120604043/videod-ukraina-runnaku-jarel-poleb-wildberriese-venemaa-suurim-ladu VIDEOD: Ukraina rünnaku järel põleb Wildberriese Venemaa suurim ladu] Delfi, 16. VIII 2026</ref> ja hävitas Krimmis raketisüsteemi [[Bastion]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120604092/video-ukraina-havitas-krimmis-vene-rannakaitse-tugipunkti-kust-tulistati-valja-ulehelikiirusel-rakette VIDEO | Ukraina hävitas Krimmis Vene rannakaitse tugipunkti, kust tulistati välja ülehelikiirusel rakette] Delfi, 16. VIII 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8527301/blogi-1635-sojapaev-ukrainas-vene-runnak-suutas-kiievi-kuulsa-raamatuturu-vigastada-sai-kolm-inimest?liveblogPost=635005 |pealkiri=Ukraina teatas Krimmis raketisüsteemi Bastion tabamisest |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-08-16 |vaadatud=2026-08-16 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 17. august === Ukraina vabastas [[Donetski oblast]]is [[Volnovahha rajoon]]is asuva Andreevka-Klevtsovo asula ning võtsid vangi 30 Vene sõdurit.<ref>[https://www.err.ee/1610111908/soja-1636-paev-ukraina-nadalavahetuse-droonirunnakud-purustasid-senised-rekordid Ukrainlased võtsid Volnovahha rajoonis vangi 30 Vene vägede sõdurit] ERR, 17. VIII 2026</ref> Ukraina rünnakute tõttu on Vene internetikaubanduse ettevõtte Wildberries sulgenud kümnest suurimast keskusest seitse.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120604179/vene-ariportaal-wildberriese-muujad-on-paanikas-10-suuremast-laost-7-on-rivist-valjas Vene äriportaal: Wildberriese müüjad on paanikas. 10 suuremast laost 7 on rivist väljas] Delfi, 17. VIII 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/120604730/kaart-uks-ladu-teise-jarel-wildberriese-logistikakeskused-polevad-venemaal-peaaegu-iga-paev |pealkiri=KAART - Üks ladu teise järel. Wildberriese logistikakeskused põlevad Venemaal peaaegu iga päev |url-access=subscription |eesnimi=Priit Pokk |perekonnanimi=Silver Vaher |kuupäev=2026-08-20 |vaadatud=2026-08-20 |väljaanne=arileht.delfi.ee |keel=et}}</ref> === 18. august === [[File:Destructions in Pechenihy after Russian attack, 2026-08-18 (01).webp| thumb| Purustused Petšenihõs]] Venemaa ründas Ukrainat 147 drooniga, millest õhutõrje hävitas 111. Raketilöögis [[Harkivi oblast]]is asuvale [[Petšenihõ]] asulale hukkus 10 ja vigastada sai vähemalt 17 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120604459/ukrainas-harkivi-oblastis-on-raketilook-tapnud-vahemalt-17-inimest Ukrainas Harkivi oblastis on raketilöök tapnud vähemalt 10 inimest] Delfi, 18. VIII 2026</ref> Ukraina korraldas Moskva piirkonnale ulatusliku droonirünnaku. <ref>[https://www.err.ee/1610112664/ukraina-korraldas-moskvale-ulatusliku-droonirunnaku#moskva Ukraina korraldas Moskvale ulatusliku droonirünnakust] ERR, 18. VIII 2026</ref> Tabamusi said alumiiniumitehas ja veebikaubamaja Wildberries ladu Noginskis asuvas Atlant-parkis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120604396/ukraina-saadab-moskva-suunas-massiliselt-droone-pealinna-lahedal-puhkesid-tulekahjud VIDEOD | Ukraina saatis Moskva suunas väidetavalt üle 600 drooni. Pealinna lähedal puhkesid tulekahjud] Delfi, 18. VIII 2026</ref> === 19. august === Ukraina ja Venemaa vahetasid mõlemalt poolt 103 sõjavangi.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8529589/blogi-1638-sojapaev-ukrainas-venelased-pogenevad-mobilisatsiooni-eest-massiliselt-gruusiasse?liveblogPost=635203 |pealkiri=BBC: Ukraina ja Venemaa vahetasid sõjavange |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-08-19 |vaadatud=2026-08-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120605749/fotod-ukraina-ja-venemaa-vahetasid-taas-sojavange FOTOD | Ukraina ja Venemaa vahetasid taas sõjavange] Delfi, 24. VIII 2026</ref> Ukraina ülemraada kinnitas [[Jevheni Hmara]] kaitseministriks.<ref>[https://www.err.ee/1610114581/ukraina-ulemraada-kinnitas-uue-kaitseministri-ametisse Ukraina ülemraada kinnitas uue kaitseministri ametisse] ERR, 19. VIII 2026</ref> Venemaa droonirünnakus bussile hukkus [[Herson]]is neli ja sai vigastada veel neli inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610113894/hersonis-hukkus-venemaa-runnakus-bussile-neli-inimest#herson Hersonis hukkus Venemaa rünnakus bussile neli inimest] ERR, 19. VIII 2026</ref> [[Zaporižžja]]s hukkus kaks ja sai vigastada 10 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120604680/venemaa-rundas-droonidega-zaporizzjat-hukkus-uks-ja-kuus-said-vigastada Venemaa ründas droonidega Zaporižžjat, hukkus kaks inimest ja kümme said vigastada] Delfi, 19. VIII 2026</ref> Ukraina ründas droonidega laskemoona- ja lõhkeainetehast [[Nižni Novgorodi oblast]]is [[Dzeržinsk]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120604703/ukraina-droonirunnak-tabas-venemaa-nizni-novgorodi-ja-tula-oblasteid Ukraina droonirünnak tabas Venemaal Nižni Novgorodi ja Tula oblastit] Delfi, 19. VIII 2026</ref> Ukraina energiafirma DTEK soojuselektrijaam peatas Venemaa rünnaku järel elektritootmise.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8529589/blogi-1638-sojapaev-ukrainas-ukraina-ja-venemaa-vahetasid-sojavange?liveblogPost=635178 |pealkiri=Ukraina soojuselektrijaam peatas Venemaa rünnaku järel elektritootmise |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-08-19 |vaadatud=2026-08-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 20. august === Venemaa raketirünnakutes hukkus [[Kiiev]]is 17<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120605069/ohtul-rundasid-venelased-uuesti-kiievit-paevas-hukkunute-arv-tousis-17-ni Õhtul ründasid venelased uuesti Kiievit: päevas hukkunute arv tõusis 17-ni] Delfi, 21. VIII 2026</ref> ja [[Žitomõr]]is kaks inimest. Vigastatuid oli rohkem kui 70.<ref>[https://www.err.ee/1610114842/vene-runnakutes-kiievis-ja-linna-umbruskonnas-hukkus-12-inimest#venemaa Venemaa õhurünnakus Kiievile hukkus vähemalt 12 inimest] ERR, 20. VIII 2026</ref> Ukraina süütas droonirünnakuiga tulekahju [[Tatarstan]]is [[Nižnekamsk]]is TANECO naftarafineerimistehases ja [[Krasnodari krai]]s Tamanneftegaz naftaterminalis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120604940/ukraina-drooniloogid-suutasid-tatarstanis-asuva-naftatehase-ja-muid-objekte Ukraina droonilöögid süütasid Tatarstanis asuva naftatehase ja muid objekte] Delfi, 20. VIII 2026</ref> === 21. august === Venemaa droonirünnakus [[Krõvõi Rih]]is asuvale kaubanduskeskusele hukkus vähemalt 14 ja sai vigastada 121 inimest, sealhulgas 22 last.<ref>[https://www.err.ee/1610115547/venemaa-runnakus-krovoi-rihi-kaubanduskeskusele-hukkus-vahemalt-14-inimest#rih Venemaa ründas Krõvõi Rihis päise päeva ajal kaubanduskeskust] ERR, 21. VIII 2026</ref> [[Harkiv]]is hukkus neli inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120605103/harkivi-oblastit-tabanud-vene-droonirunnakus-hukkus-neli-inimest Harkivi oblastit tabanud Vene droonirünnakus hukkus neli inimest] Delfi, 21. VIII 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Perm]]is asuvat naftarafineerimistehast ja Tauria elektrijaama Krimmis.<ref>[https://www.err.ee/1610115547/venemaa-runnakus-krovoi-rihi-kaubanduskeskusele-hukkus-vahemalt-14-inimest#permi Ukraina droonilöök tabas Permi rafineerimistehast] ERR, 21. VIII 2026</ref> === 22. august === Venemaa ründas energeetika ja raudteetaristut [[Kiievi oblast|Kiievi]] ja [[Odessa oblast]]ites. Rünnakutes hukkus kaheksa ja haavata sai 41 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120605380/venemaa-rundas-kiievi-raudteerajatist-ja-odessa-oblasti-rongijaama Venemaa ründas Kiievi raudteerajatist ja Odessa oblasti rongijaama] Delfi, 22. VIII 2026</ref> Venemaa vallutas lõplikult Rodinske asula [[Donetski oblast]]is.<ref name=deepstatemap/> Võitlused Rodinskes algasid käesoleva aasta veebruaris. Suurem osa asulast langes Venemaa kätte juunis. Ukraina süütas õhurünnakutega [[Samara oblast]]is [[Novokuibõševsk]]i naftatöötlemistehase ning veebikaubandusettevõtte [[Ozon]] logistikakeskuse [[Tšapajevsk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610116645/soja-1641-paev-ukraina-suutas-ohurunnakuga-vene-naftatootlemistehase-ja-logistikakeskuse#samaara Ukraina süütas õhurünnakuga Vene naftatöötlemistehase ja logistikakeskuse] ERR, 22. VIII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120605336/ukraina-runnakud-suutasid-samara-oblastis-naftatehase-ja-ozoni-logistikakeskuse Ukraina rünnakud süütasid Samara oblastis naftatehase ja Ozoni logistikakeskuse] Delfi, 22. VIII 2026</ref> === 23. august === Venemaa ründas reisironge [[Harkivi oblast|Harkivi]] ja [[Odessa oblast]]ites. Rünnakutes hukkus kaheksa ja haavata sai 41 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610117107/ukraina-rundas-krasnodari-krais-vene-naftaterminali#rongid Vene droonirünnakus reisirongile hukkus kaks reisijat] ERR, 23. VIII 2026</ref> Ukraina ründas [[Krasnodari krai]]s [[Jeisk]]i sadama naftaterminali, veebikaubandusettevõtte [[Ozon]] ladu [[Orenburg]]is ning logistikaobjekte [[Moskva oblast]]is ja [[Peterburi]]s.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120605453/venemaal-sai-drooniloogi-juba-teine-ozoni-logistikakeskus-poleng-toimus-ka-peterburi-hulgilaos VIDEO | Peterburis ja Moskva oblastis põlesid laohooned, droonilöögi sai ka järjekordne Ozoni ladu] Delfi, 23. VIII 2026</ref> Ukraina pikamaadroonid on viimaste päevade jooksul tabanud [[Krasnodari krai]]s Vitjazevo lennuväljal kaht Vene hävitajat ning Orioni ründedrooni. Tabamusi on saanud veel õhutõrjesüsteemid ja radarid Krasnodari krais, [[Rostovi oblast]]is ning [[Krimm]]is.<ref>{{Netiviide |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120605542/sojapaevik-1642-paev-putini-partei-hakkab-meenutama-noukogude-liidu-kommunistlikku-parteid-sojast-saab-mitteametlik-riigiideoloogia |pealkiri=SÕJAPÄEVIK (1642. päev) - Putini partei hakkab meenutama Nõukogude Liidu kommunistlikku parteid. Sõjast saab mitteametlik riigiideoloogia |url-access=subscription |eesnimi=Cristopher |perekonnanimi=Krutto |kuupäev=2026-08-23 |vaadatud=2026-08-23 |väljaanne=ekspress.delfi.ee |keel=et}}</ref> === 24. august === Ukraina ründas veebikaubamaja Ozon logistikakeskusi [[Stavropoli krai]]s, [[Adõgee]]s, [[Dagestan]]is ja ladu [[Krasnodari krai]]s.<ref>[https://www.err.ee/1610117500/ukraina-rundas-kolmandat-ood-jarjest-ozoni-logistikakeskusi#ozon Ukraina ründas kolmandat ööd järjest Ozoni logistikakeskusi] ERR, 24. VIII 2026</ref> Suurbritannia andis Ukraina loa toota tiibakette [[Storm Shadow|Storm Shadow/SCALP]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120605700/britid-annavad-ukrainale-salaretsepti-kaugmaarakettide-tootmiseks-kreml-vaga-negatiivne-uudis Britid annavad Ukrainale „salaretsepti“ rakettide tootmiseks. Kreml: väga negatiivne uudis] Delfi, 24. VIII 2026</ref> Ukrainas toimus iseseisvuspäeval drooniparaad, kus osalsid ligi 100 erinevat õhus, maa peal ja vees liikuvat mehitamata relvasüsteemi.<ref>[https://www.err.ee/1610118670/ukraina-naitas-drooniparaadil-ligi-100-relvasusteemi Ukraina näitas drooniparaadil ligi 100 relvasüsteemi] ERR, 25. VIII 2026</ref> === 25. august === Ukraina korraldas droonirünnakud Venemaa energiaobjektile: Afipski naftatöötlemistehasele [[Krasnodari krai]]s ja [[Astrahan]]i gaasitöötlemistehasele.<ref>[https://www.err.ee/1610118484/ukraina-rundas-naftarafineerimistehast-venemaa-krasnodari-krais#afipski Ukraina ründas naftarafineerimistehast Venemaa Krasnodari krais] ERR, 25. VIII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120605814/ukraina-vaed-rundasid-olulist-vene-rafineerimistehast Ukraina väed ründasid olulist Vene rafineerimistehast] Delfi, 25. VIII 2026</ref> === 26. august === [[File:Historic building of the old printing house in Sloviansk after Russian attack, 2026-08-26 (15).jpg| thumb| Ajalooline trükikoda [[Slovjansk]]is peale tabamust]] Venemaa droonirünnakus [[Tšernihiv]]ile hukkus kaks inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120606141/venemaa-korraldas-droonirunnaku-tsernihivi-linnale-hukkus-kaks-inimest Venemaa korraldas droonirünnaku Tšernihivi linnale, hukkus kaks inimest] Delfi, 26. VIII 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Nižni Novgorodi oblast]]is [[Kstovo]]s asuvat naftatöötlemistehast<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120606168/ukraina-droonirunnak-suutas-lukoli-naftarafineerimise-tehase VIDEO | Ukraina droonirünnak süütas Lukoli naftarafineerimise tehase] Delfi, 26. VIII 2026</ref> ja [[Tambovi oblast]]is [[Kotovsk]]is asuvat Wildberriese suurt logistikakeskust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120606117/video-oosel-rundasid-ukraina-droonid-venemaal-wildberries-e-uht-peamist-logistikakeskust VIDEO | Öösel ründasid Ukraina droonid Venemaal üht Wildberriese peamist logistikakeskust] Delfi, 26. VIII 2026</ref> põhjustades mõlemal objektil tulekahjud. <ref>[https://www.err.ee/1610119369/ukraina-rundas-venemaa-suurt-naftatootlemistehast#tehas Ukraina ründas Venemaa suurt naftatöötlemistehast] ERR, 26. VIII 2026</ref> === 27. august === [[File:Destructions in Kyiv Oblast after Russian attack, 2026-08-27 (01).webp| thumb| Purustatud hoone Kiievi obastis]] Venemaa korraldas Kiievile sõja pikima õhurünnaku.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120606675/kiievis-anti-oopaeva-jooksul-seni-enim-ohurunnakuhoiatusi-alates-soja-algusest Kiievis anti ööpäeva jooksul seni enim õhurünnakuhoiatusi alates sõja algusest] Delfi, 28. VIII 2026</ref> Rpnnaku alla jäid ka [[Sumõ oblast]], [[Krõvõi Rih]], [[Zaporižžja]] ja [[Odessa]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120606392/venemaa-rundas-oosel-mitut-ukraina-linna-hukkus-uks-inimene-ja-vigastada-sai-vahemalt-uheksa Venemaa ründas öösel mitut Ukraina linna. Hukkus üks inimene ja vigastada sai vähemalt üheksa] Delfi, 27. VIII 2026</ref> Hersoni võib elektrijaama tabamuse tõttu jääda pikaks ajaks elektri ja kütteta.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120606664/oosel-runnati-hersoni-elektrijaama-piirkond-voib-pikaks-ajaks-elektri-ja-kutteta-jaada Eile rünnati Hersoni elektrijaama. Piirkond võib pikaks ajaks elektri ja kütteta jääda] Delfi, 28. VIII 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis [[Baškortostan]]is asuvas [[Blagoveštšensk]]is veebikaubamaja Ozon logistikakeskus.<ref>[https://www.err.ee/1610120551/soja-1646-paev-venemaa-korraldas-kiievile-tunde-kestnud-ohurunnaku#meedia Meedia: Venemaal Baškortostanis põleb Ozoni logistikakeskus] ERR, 27. VIII 2026</ref> === 28. august === [[File:Destructions in Myla after Russian attack, 2026-08-29 (11).webp| thumb| Purustatud Mõla küla peale laskemoonahoidla tabamust.]] Venemaa õhurünnak tabas Kiievi piirkonnas Mõla kõlas laskemoonahoidlat. Tekkinud plahvatused purustasid ümbruskonnas 130 elumaja. Rünnaku tagajärjel hukkus 37 inimest ja vigastada sai 42.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120606973/venemaa-runnakus-kiievi-oblasti-laohoonele-hukkus-vahemalt-37-inimest Venemaa rünnakus Kiievi oblasti laohoonele hukkus vähemalt 37 inimest] Delfi, 28. VIII 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610122831/venemaa-tappis-ohurunnakus-kiievi-oblastile-37-inimest#SBU SBU uurib Mõla laskemoonalao paigutamist elurajooni] ERR, 29. VIII 2026</ref> [[Kiievi oblast]]is said tabamuse Ukraina postiettevõtte Nova Pošta laod ja [[Zaporižžja]]s Ukraina suurima ja maailma ühe suurema alkoholitootja Hortõtsja viinavabrik.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8534924/blogi-1647-sojapaev-ukrainas-venemaa-havitas-zaporizzjas-asuva-hortotsja-viinavabriku?liveblogPost=636288 |pealkiri=Venemaa hävitas Zaporižžjas asuva Hortõtsja viinavabriku ja kogu seal olnud toodangu |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-08-28 |vaadatud=2026-08-28 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://majandus.postimees.ee/8536756/venemaa-havitas-ukrainas-maailma-uhe-suurima-viinavabriku |pealkiri=Venemaa hävitas Ukrainas maailma ühe suurima viinavabriku |url-access=subscription |eesnimi=Sander |perekonnanimi=Silm |kuupäev=2026-08-31 |vaadatud=2026-08-31 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina korraldas õhurünnaku [[Jaroslavli oblast]]is asuvale naftatöötlemistehasele<ref>[https://www.err.ee/1610121913/ukraina-rundas-venemaa-uht-suurimat-naftakaitist-jaroslavlis#jaroslavl Ukraina ründas Venemaa üht suurimat naftakäitist Jaroslavlis] ERR, 28. VIII 2026</ref> ja tabas [[Saratovi oblast|Saratovi oblastis]] asuval sõjalennuväljal Engels-2 strateegilist pommitajat [[Tu-95]]MS, purustades selle tiiva.<ref>[https://www.err.ee/1610122831/venemaa-tappis-ohurunnakus-kiievi-oblastile-37-inimest#engels Ukraina tabas Engelsi lennuväljal Vene pommitajat Tu-95] ERR, 29. VIII 2026</ref> === 29. august === [[File:Setup of anti-drone meshes in Zaporizhzhia, 2026-08-28 (01).jpg| thumb| Droonitõrje võrkude paigaldamine tänavale Zaporižžjas]] Ukraina õhurünnak tabas sõjalisi objekte [[Donetsk]]is ja Krimmis.<ref>[https://www.err.ee/1610122831/venemaa-tappis-ohurunnakus-kiievi-oblastile-37-inimest#sojavaebaas Ukraina tabas mitut Vene sõjaväebaasi okupeeritud aladel] ERR, 29. VIII 2026</ref> [[Rostovi oblast]]is tabas Ukraina rünnak mitut logistikakeskust. <ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120606930/venemaa-rostovi-oblasti-laohooneid-tabas-ulatuslik-droonirunnak Venemaa Rostovi oblasti laohooneid tabas ulatuslik droonirünnak] Delfi, 29. VIII 2026</ref> === 30. august === Ukraina õhurünnakud tabasid naftatöötlemistehast [[Leningradi oblast]]is Kirišis,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607029/ukraina-pommitas-vene-lennuvalju-ja-leningradi-oblastis-asuvat-naftatehast Ukraina pommitas Vene lennuvälju ja Leningradi oblastis asuvat naftatehast] Delfi, 30. VIII 2026</ref> Jeiski õhuväebaasi [[Krasnodari krai]]s<ref>[https://www.err.ee/1610123278/ukraina-vaed-rundasid-venemaal-suurt-naftatootlemistehast-ja-ohuvaebaasi#Ukrrynnak Ukraina väed andsid löögi naftatehasele, õhuväebaasile ja droonide stardiplatsile] ERR, 30. VIII 2026</ref> ja [[Orjoli oblast]]is [[Znamenskoje rajoon (Orjoli oblast)|Znamenski rajoonis]] asuvat Tsõmbulovo droonibaasi.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8536653/blogi-1650-sojapaev-ukrainas-ukraina-runnak-kahjustas-tosiselt-vene-suurt-droonibaasi?liveblogPost=637027 |pealkiri=Ukraina rünnak kahjustas tõsiselt Vene suurt droonibaasi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-08-31 |vaadatud=2026-08-31 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 31. august === India peaminister [[Narendra Modi]] kutsus Venemaa valitsejat [[Vladimir Putin]]it sõda lõpetama.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607427/modi-putinile-inimkonna-nimel-lopeta-see-soda VIDEO | Modi Putinile: inimkonna nimel, lõpeta see sõda] Delfi, 31. VIII 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610123722/soja-1650-paev-venemaa-runnakud-kiievile-kestsid-esmaspaeva-ootundideni Sõja 1650. päev: Venemaa rünnakud Kiievile kestsid esmaspäeva öötundideni] ERR, 31. VIII 2026</ref> == September == === 1. september === Venemaa õhurünnakutes Ukrainale sai kahjustusi raudteetaristu Kiievis. Kokku hukkus 12 ja sai vigastada 18 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607435/oosel-rundas-venemaa-kiievi-oblastit-pealinnas-hukkus-kolm-inimest Öösel ründas Venemaa Kiievi linna ja oblastit. Pealinnas hukkus kaheksa inimest] Delfi, 1. IX 2026</ref> Ukraina droonirünnak põhjustas tulekahju [[Ust-Luga sadam]] sadamas.<ref>[https://www.err.ee/1610124757/ukraina-korraldas-suure-ohurunnaku-venemaa-laaneosas#laes Ukraina korraldas suure õhurünnaku Venemaa lääneosas] ERR, 1. IX 2026</ref> === 2. september === Venemaa korraldas õhurünnakud Kiievile<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607858/kiievis-on-vene-runnaku-tagajarjel-kannatada-saanud-seitse-inimest Kiievis on Vene rünnaku tagajärjel kannatada saanud seitse inimest] Delfi, 2. IX 2026</ref>, Odessale<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607753/odessas-sai-venemaa-runnaku-tottu-kannatada-kaheksa-inimest Odessas sai Venemaa rünnaku tõttu kannatada kaheksa inimest] Delfi, 2. IX 2026</ref> ja Dniprole<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607906/ukrainas-dnipros-hukkus-vene-raketiloogi-tottu-kaks-inimest Ukrainas Dnipros hukkus Vene raketilöögi tõttu kaks inimest] Delfi, 2. IX 2026</ref>. Rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada vähemalt 66 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610126746/venemaa-kaotas-ukraina-rindel-teist-kuud-jarjest-ule-40-000-soduri#venerynnak Vene rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada 67 ukrainlast] ERR, 3. IX 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] teatas Venemaa õhuruumi sulgemisest reisilendudele, öeldes, et seal lendamine ei ole enam Ukraina droonirünnakute tõttu turvaline.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607720/zelenskoi-hoiatab-lennufirmasid-venemaa-ohuruum-muutub-vaga-ohtlikuks VIDEO | Zelenskõi hoiatab lennufirmasid: Venemaa õhuruum muutub väga ohtlikuks] Delfi, 2. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610125786/zelenski-teatas-venemaa-ohuruumi-sulgemisest#lennundus Zelenski teatas Venemaa õhuruumi sulgemisest] ERR, 2. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610126746/venemaa-kaotas-ukraina-rindel-teist-kuud-jarjest-ule-40-000-soduri#tyhistama Zelenski: Venemaale suunduvaid lende on juba hakatud tühistama] ERR, 3. IX 2026</ref> === 3. september === Venemaa andis [[Kiievi oblast]]is [[Borõspili rajoon]]is löögi Ukraina suurimale ravimilaole.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608082/venemaa-andis-kiievi-oblastis-loogi-ukraina-suurimale-ravimilaole Venemaa andis Kiievi oblastis löögi Ukraina suurimale ravimilaole] Delfi, 3. IX 2026</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas] * [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба * [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine] [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] jsbno2n9zch46ro0az01ocb4go5fv4x 7228268 7228255 2026-09-03T18:55:16Z Hannesvalk 176021 /* 31. august */ 7228268 wikitext text/x-wiki {{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}} Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. juunist 2026 kuni käesoleva ajani. See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele. == Sõjategevus 2026. aastal == == Juuni == === 1. juuni === Ukraina president [[Volodõmõr Zelenski]] näeb kuni talveni võimalust rahukõnelusteks.<ref>[https://www.err.ee/1610042983/soja-1559-paev-zelenski-naeb-kuni-talveni-voimalust-rahukonelusteks#rahu Zelenski näeb kuni talveni võimalust rahukõnelusteks] ERR, 1.VI 2026</ref> Aluse selleks annavad Ukraina edukas tegevus Venemaa logistika häirimisel (vt [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._jaanuar_2026_–_...)#27._mai|27. mai]]) ja Venemaa süvenevad majandus- ja rahandusprobleemid.<ref>[https://www.err.ee/1610044045/venemaa-finantsistid-hoiatasid-putinit-sojakulutuste-kasvu-parast Venemaa finantsistid hoiatasid Putinit sõjakulutuste kasvu pärast] ERR, 1.VI 2026</ref> === 2. juuni === [[File:Destructions in Dnipro after Russian attack, 2026-06-02 (01).jpg| thumb| Purustatud elumajad Dnipros pärast Venemaa rünankut.]] Venemaa korraldas suure raketi- ja droonirünnaku Kiievile ja teistele Ukraina linnadele, kasutades 73 raketti ja 656 drooni. Ukraina tõrjus 40 raketti ja 602 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587903/venemaa-viis-labi-ulatusliku-runnaku-kiievile-ja-teistele-rajoonidele VIDEOD ja FOTOD | Venemaa ründas Ukrainat suure hulga rakettide ja droonidega. Kiievis ja Dnipros on kokku 17 hukkunut] Delfi, 2.VI 2026</ref> Rünnakutes hukkus 23 ja vigastada sai rohkem kui 130 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610043922/venemaa-korraldas-suurrunnaku-ukraina-linnadele#suur Venemaa korraldas suurrünnaku Ukraina linnadele] ERR, 2.VI 2026</ref> Ukraina korraldatud õhurünnakus süttis [[Krasnodari krai]]s asuv Ilski naftatöötlemistehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587931/venemaal-krasnodari-krais-rundasid-droonid-ilski-naftatootlemistehast Venemaal Krasnodari krais ründasid droonid Ilski naftatöötlemistehast] Delfi, 2.VI 2026</ref> === 3. juuni === Venemaa väikestel jalaväegruppidel on õnnestunud sisse imbuda [[Donetski oblast]]is asuvasse [[Kostjantõnivka]]sse ja osa linnast on muutunud 'halliks alaks'.<ref name=deepstatemap>[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]</ref> Ukraina korraldas ulatusliku õhurünnaku Venemaa erinevatele piirkondadele. Droonid tabasid Peterburi naftaterminali [[Leningradi oblast]]is,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588182/videod-ukraina-pikamaadroonid-rundasid-varahommikul-peterburi-naftaterminali VIDEOD | Ukraina pikamaadroonid ründasid varahommikul Peterburi naftaterminali ja Kroonlinna] Delfi, 3.VI 2026</ref> Stereguštšõi-klassi [[korvett]]i Boikii [[Kroonlinn]]a mereväebaasis<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588290/video-ukraina-andis-kroonlinnas-loogi-vene-sojalaevale-mis-on-saatnud-varilaevastiku-tankereid VIDEO | Ukraina andis Kroonlinnas löögi Vene sõjalaevale, mis on saatnud varilaevastiku tankereid] Delfi, 3.VI 2026</ref> ja kaitsetööstuse ettevõte Progress [[Tambovi oblast]]is [[Mitšurinsk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610044861/ukraina-rundas-peterburi-ja-strateegilist-sojatehast-tambovis#tambov Ukraina ründas strateegilist sõjatehast Tambovi oblastis] ERR, 3.VI 2026</ref> === 4. juuni === Zelenski tegi Vene liidrile Putinile ettepaneku kahepoolseks kohtumiseks ja lisas, et on valmis ka täielikuks relvarahuks.<ref>[https://www.err.ee/1610047063/zelenski-tegi-putinile-ettepaneku-kohtumiseks Zelenski tegi Putinile ettepaneku kohtumiseks] ERR, 4.VI 2026</ref> Venemaa ründas Ukrainat 293 drooniga, millest 264 suudeti alla tulistada või tõrjuda. Rünnakutes hukkus vähemalt 16 inimest ja 86 sai vigastada.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8483731/blogi-1562-sojapaev-ukrainas-ukraina-tabas-droonidega-krimmis-vene-patrull-laeva?liveblogPost=623770 Viimase ööpäevaga hukkus Ukrainas Venemaa rünnakutes 16 inimest] Postimees, 4.VI 2026</ref> Ukraina korraldas suure droonirünnaku Krimmis asuvatele Vene sõjaväeobjektidele [[Sevastoopol]]is, [[Simferoopol]]is, [[Belbeki lennujaam|Belbek]]i ja [[Sakõ|Saki]] lennuväljade piirkonnas.<ref>[https://www.err.ee/1610045851/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-okupeeritud-krimmis#krimm Ukraina korraldas suure droonirünnaku okupeeritud Krimmis] ERR, 4.VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588468/droonid-rundasid-okupeeritud-krimmis-simferopolit-ja-sevastopolit Droonid ründasid okupeeritud Krimmis Simferopolit ja Sevastopolit] Delfi, 4.VI 2026</ref> Krimmi rannikul Jurkine asula lähistel sai tabamuse Svetljak-klassi rannikuvalvelaev.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588604/video-ukraina-rundas-krimmi-rannikul-venemaa-rannikuvalvelaeva VIDEO | Ukraina ründas Krimmi rannikul Venemaa rannikuvalvelaeva] Delfi, 4.VI 2026</ref> Ukraina drooniväed tabasid Krimmis ka raadiosüsteemi RSBN-4N ja õhutõrjesüsteemi Pantsir-S1 Hersoni oblastis Strilkove asula lähistel. <ref>[https://maailm.postimees.ee/8483731/blogi-1562-sojapaev-ukrainas-ukraina-tabas-droonidega-krimmis-vene-patrull-laeva?liveblogPost=623783 Ukraina tabas droonidega Krimmis Vene patrull-laeva] Postimees, 4.VI 2026</ref> === 5. juuni === [[File:Yahotynske For Children after Russian attack, 2026-06-05 (01).webp| thumb| Imikutoidutehas Kiievi piirkonnas pärast Venemaa droonitabamust]] Putin lükkas tagasi Zelenski kahepoolse kohtumise ettepaneku.<ref>[https://www.err.ee/1610048245/putin-zelenskiga-enne-rahuleppe-saavutamist-kohtuda-ei-taha Putin Zelenskiga enne rahuleppe saavutamist kohtuda ei taha] ERR, 5.VI 2026</ref> Venemaa ründas 272 drooniga, millest Ukraina tõrjus 249. Rünnakutes hukkus 15 ning vigastada sai vähemalt 73 tsiviilisikut.<ref>[https://www.err.ee/1610048509/soja-1564-paev-ukraina-korraldas-venemaale-ulatusliku-droonirunnaku#Venerynnak Venemaa droonirünnakutes hukkus 15 tsiviilisikut] ERR, 6.VI 2026</ref> Venemaa ja Ukraina vahetasid mõlemalt poolt 185 sõjavangi.<ref>[https://www.err.ee/1610047543/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-vahemalt-11-inimest#sojavangid Ukraina ja Venemaa vahetasid 185 sõjavangi] ERR, 5.VI 2026</ref> Ukraina ründas meredroonidega ja tabas Mustal merel viit Venemaa kaubalaeva, mida kasutati armee toetamiseks.<ref>[https://www.err.ee/1610047543/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-vahemalt-11-inimest#kaubalaevad Ukraina tabas viit sõjaväe toetamiseks kasutatud Vene kaubalaeva] ERR, 5.VI 2026</ref> === 6. juuni === Ukraina ründas droonidega mitmeid Venemaa piirkondi, sealhulgas Moskvat.<ref>[https://www.err.ee/1610048509/soja-1564-paev-ukraina-korraldas-venemaale-ulatusliku-droonirunnaku#Ukraina Ukraina ründas droonidega Moskvat, Peterburit ja Kroonlinna] ERR, 6.VI 2026</ref> Tabamuse said Kroonilinnas asuvad [[Balti mere laevastik]]u baas ja arsenal, Kronstadti mereväetehas [[Leningradi oblast]]is,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588999/ukraina-korraldas-ulatusliku-droonirunnaku-vaidetavalt-sai-tabamuse-kroonlinna-laevatehas Ukraina korraldas ulatusliku droonirünnaku, väidetavalt sai tabamuse Kroonlinna laevatehas] Delfi, 6.VI 2026</ref> Krasnodari oblastis asuv [[Ust-Labinsk]]i naftahoidla. Ebaselgel põhjusel puhkes tulekahju [[Tjumen]]i naftatehases.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8484915/blogi-1564-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonid-kontrollivad-osa-krimmi-suunduvast-maanteest?liveblogPost=624007 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Tjumeni naftatehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-06 |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa teatas 339 Ukraina drooni elimineerimisest. === 7. juuni === Ukraina droonirünnak tabas Krimmi maismaaga ühendavat [[Tšonhar]]i silda, Semikolodjanski naftahoidlat Krimmis ning energia- ja transporditaristut [[Luhanski oblast|Luhanski]] ja [[Donetski oblast]]is. Ukraina-meelne partisanirühmitus [[Ateš]] saboteeris Voronežis raudteetaristut ja hävitas raudtee remondikraana EDK-300/5.<ref>[https://www.err.ee/1610048908/soja-1565-paev-ukraina-rundas-energia-ja-transporditaristut-okupeeritud-aladel#sabotaaz Ukrainameelne Vene partisanirühm ründas raudteejaama Venemaal] ERR, 7.VI 2026</ref> === 8. juuni === Ukraina ründedroonid tabasid [[Novorossiisk]]i sadamas Šešharise merenaftaterminalis asuvat Grušovaja naftaterminali, naftahoidlat [[Simferopol]]i lähedal ning elektrialajaamasid [[Mariupol]]is ja Krimmis Hvardiiskes.<ref>[https://www.err.ee/1610049334/louna-venemaal-novorossiiskis-suttis-ukraina-runnaku-jarel-naftaterminal#nafta Ukraina ründedroonid tabasid Grušovaja naftaterminali] ERR, 8.VI 2026</ref> Krimmis tabas droon Moskva–Simferopoli reisirongi vedurit, mille tõttu peatati Krimmis kogu reisirongide plaaniline liiklus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589204/krimmis-rundas-droon-moskva-rongi-vedurit-ja-kogu-reisirongiliiklus-peatati Krimmis ründas droon Moskva rongi vedurit ja kogu reisirongiliiklus peatati] Delfi, 8.VI 2026</ref> Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ukraina juhid avaldasid viis tingimust õiglase ja kestva rahu jaoks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589232/suurbritannia-prantsusmaa-saksamaa-ja-ukraina-juhid-avaldasid-viis-tingimust-oiglase-ja-kestva-rahu-jaoks Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ukraina juhid avaldasid viis tingimust õiglase ja kestva rahu jaoks] Delfi, 8.VI 2026</ref> Venemaa lükkas pakutud plaani tagasi.<ref>[https://www.err.ee/1610049859/venemaa-lukkas-ukraina-ja-euroopa-rahuplaanid-tagasi Venemaa lükkas Ukraina ja Euroopa rahuplaanid tagasi] Delfi, 8.VI 2026</ref> === 9. juuni === [[File:Destructions in Vilniansk after Russian attack, 2026-06-09 (01).webp| thumb| Maja Zaporižžja oblastis Vilnianskis pärast Venemaa droonitabamust]] [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] käis visiidil Tallinnas, kus kohtus [[NB8]] riikide juhtidega.<ref>[https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120589484/analuus-zelenskoi-tuli-tallinnasse-uut-joukeskust-ehitama ANALÜÜS | Zelenskõi tuli Tallinnasse uut jõukeskust ehitama] Delfi, 9.VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589745/zelenskoi-delfile-ega-venemaa-ei-ohusta-ainult-balti-riike-nad-ei-taha-stabiilsust-nad-ei-vaja-seda Zelenskõi Delfile: ega Venemaa ohusta ainult Balti riike. Nad ei taha stabiilsust, nad ei vaja seda] Delfi, 9.VI 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610050462/kolga-sonul-on-zelenski-visiidi-keskmes-neli-teemat Kolga sõnul on Zelenski visiidi keskmes neli teemat] ERR, 9.VI 2026</ref> Zelenski lubas ka koostööd üle piiri eksinud droonide tõrjumisel.<ref>[https://www.err.ee/1610050660/zelenski-lubas-koostood-ule-piiri-eksinud-droonide-torjumisel Zelenski lubas koostööd üle piiri eksinud droonide tõrjumisel] ERR, 9.VI 2026</ref> Eesti allkirjastas Ukrainaga ühisavalduse koostöö teemal, Läti sõlmis droonileppe.<ref>[https://www.err.ee/1610051431/droonilepe-ukrainaga-jai-eestil-solmimata Droonilepe Ukrainaga jäi Eestil sõlmimata] ERR, 10.VI 2026</ref> Ukraina tegi õhurünnaku brigaadi Terek paiknemiskohale [[Luhanski oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610050189/soja-1567-paev-moskva-aarelinnas-toimunud-autoplahvatuses-hukkus-mees#luhansk Ukraina andis löögi Venemaa armee 5. kasakate luure- ja ründebrigaadi Terek paiknemiskohale] ERR, 9.VI 2026</ref> Moskva lähistel [[Balašihha]]s toimunud autoplahvatuses<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589544/moskva-oblastis-lendas-ohku-bmw-mille-juht-hukkus VIDEOD | Moskva oblastis lendas õhku BMW, mille juht hukkus] Delfi, 9.VI 2026</ref> hukkus Venemaa kaitseministeeriumi raketi- ja suurtükiväe peavalitsuse ehk [[GRAU]] (Главное ракетно-артиллерийское управление) ülem kindralleitnant Damir Davõdov.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589795/moskvas-toimunud-plahvatuses-hukkus-laskemoona-tarnimise-eest-vastutanud-vene-kindral Moskvas õhku lastud BMW-s hukkus laskemoona tarnimise eest vastutanud Vene kindral] Delfi, 10.VI 2026</ref> Ukraina andis [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#7._juuni|uue löögi]] [[Tšonhar]]i sillale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589533/ukraina-andis-uue-loogi-hersoni-oblasti-poolt-krimmi-poolsaarele-viivale-tsongari-sillale Ukraina andis uue löögi Hersoni oblasti poolt Krimmi poolsaarele viivale Tšongari sillale] Delfi, 9.VI 2026</ref> === 10. juuni === Ukraina süütas õhurünnakuga Kuibõševi naftatöötlemistehase [[Samara oblast]]is, tabas Vtorovo ja Lobkovo naftapumbajaamasid [[Vladimiri oblast]]is,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589934/zelenskoi-kinnitas-vene-sojatehasele-loogi-andmist-rakettidega-flamingo Zelenskõi kinnitas Vene sõjatehasele löögi andmist rakettidega Flamingo] Delfi, 10.VI 2026</ref> ründas tiibrakettidega [[FP-5 Flamingo]] kaitsetööstusettevõtet VNIIR-Progress [[Tšeboksarõ]]s<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589802/raketid-ja-droonid-rundasid-venemaal-nafta-ja-sojatehaseid-haire-anti-kogu-uuralis-ja-ka-siberis-omski-oblastis Raketid ja droonid ründasid Venemaal nafta- ja sõjatehaseid. Häire anti kogu Uuralis ja ka Siberis Omski oblastis] Delfi, 10.VI 2026</ref> ja tekitas purustusi Mariupoli kaubasadamas.<ref>[https://www.err.ee/1610051182/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-samaara-oblastis#mariupol Ukraina ründas okupeeritud Mariupoli kaubasadamat] ERR, 10.VI 2026</ref> Samuti tegi Ukraina raketirünnaku [[Henitšesk]]i sillale ja tekitas seal purustusi.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8487291/blogi-1568-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-samaaras-asuvat-naftatootlemistehast?liveblogPost=624599 |pealkiri=Ukraina tegi rünnaku Henitšeski sillale |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-10 |vaadatud=2026-06-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 11. juuni === Ukraina õhurünnakuga tulemusel süttis Afipski naftatöötlemistehas [[Krasnodari krai]]s.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590073/venemaa-kuibosevi-rafineerimistehas-on-parast-droonirunnakut-tootmise-lopetanud Venemaa Kuibõševi rafineerimistehas on pärast droonirünnakut tootmise lõpetanud. Täna rünnati tehast Krasnodari krais] Delfi, 11.VI 2026</ref> Krimmi poolsaart tabanud rünnakus said pihta mitmed Vene sõjaväeobjektid ja poolsaart mandriga ühendavad maanteesillad.<ref>[https://www.err.ee/1610052106/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-krasnodari-krais#krimm Okupeeritud Krimmi tabas laiaulatuslik õhurünnak] ERR, 11.VI 2026</ref> === 12. juuni === Ukraina ründas [[Tatarstan]]is [[Nižnekamsk]]is asuvaid naftatöötlemistehaseid TANEKO ja TAIF-NK.<ref>[https://www.err.ee/1610053315/ukraina-rundas-venemaal-kolme-olulist-tehast#kahte Ukraina ründas Venemaal kahte naftatöötlemistehast ja naftakeemiatehast] ERR, 12.VI 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis [[Samara oblast]]is [[Togliatti]]s naftakeemiatehas Togliattikauchuk.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590344/droonid-rundasid-venemaal-keemiatehaseid-ja-krimmis-soojuselektrijaama Droonid ründasid Venemaal keemia- ja naftatehaseid ning Krimmis soojuselektrijaama] Delfi, 12.VI 2026</ref> === 13. juuni === Ukraina droonirünnak süütas [[Krasnodari krai]] [[Temrjuki rajoon]]is Tamanneftegazi nafta- ja vedelgaasiterminali,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590693/ukraina-droonirunnak-suutas-naftaterminali-venemaal-krasnodari-krais Ukraina droonirünnak süütas naftaterminali Venemaal Krasnodari krais] Delfi, 13. VI 2026</ref> ning [[Volgogradi oblast]]is Kotovo küla lähedal asuva naftatöötlus- ja pumbajaama. Krimmis ründas ründas Ukraina [[Armjansk]]i linnas asuvat keemiatehast Krimmi Titaan ja poolsaart Mandri-Ukrainaga ühendavad sildu.<ref>[https://www.err.ee/1610054320/soja-1571-paev-ukraina-rundas-krimmi-sildu-ja-keemiatehast#krimm Ukraina ründas Krimmi sildu ja keemiatehast] ERR, 13. VI 2026</ref> [[File:Dormition Cathedral, Kyiv Pechersk Lavra on fire 2.2.jpg| thumb| [[Kiievi koobasklooster|Kiievi-Petšerski koobaskloostri]] [[Kiievi koobaskloostri Jumalaema Uinumise kirik|Jumalaema Uinumise katedraal]] pärast Venemaa rünnakut]] === 14. juuni === Ukraina ründas [[Tuula oblast]]is [[Novomoskovsk]]is keemiatehast Azot<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590745/videod-tula-oblastis-suttis-drooniloogist-polema-keemiatehas-jaroslavli-oblastis-keemiatehas VIDEO | Tula oblastis süttis droonilöögist põlema keemiatehas, Jaroslavli oblastis naftaladu] Delfi, 14. VI 2026</ref> ja [[Jaroslavli oblast]]is [[Rõbinsk]]is asuvat naftahoidlat.<ref>[https://www.err.ee/1610054785/ukraina-rundas-keemiatehast-ja-suurt-kutusehoidlat-venemaal#jaroslavl Ukraina kinnitas edukat rünnakut naftahoidlale Jaroslavli oblastis] ERR, 14. VI 2026</ref> === 15. juuni === [[File:Kharkiv Art Museum after Russian shelling on 14 June 2026.jpg| thumb| Harkivi kunstimuuseum pärast Venemaa pommirünnakut]] Venemaa korraldas 70 raketi ja 611 drooniga rünnaku Kiievile ja Harkivile.<ref>[https://www.err.ee/1610055229/venemaa-ohurunnakus-kiievile-sai-tabamuse-ajalooline-suurklooster#kiiev Kiievit tabas taas ulatuslik drooni- ja raketirünnak] ERR, 15. VI 2026</ref> Ukraina tõrjus 50 raketti ja 582 drooni. Rünnakus hukkus 11 inimest, nende seas viis päästjat Harkivis<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590875/harkivis-hukkus-vene-runnakute-tagajarjel-viis-paastjat Harkivis hukkus Vene rünnakute tagajärjel viis päästjat] Delfi, 15. VI 2026</ref> ja vigastada sai 53 inimest. Rünnaku tõttu said kahjustusi [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse kuuluva [[Kiievi koobasklooster|Kiievi-Petšerski koobaskloostri]] [[Kiievi koobaskloostri Jumalaema Uinumise kirik|Jumalaema Uinumise katedraal]]<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591061/zelenskoi-suudistab-putinit-kiievi-katedraali-tahtlikus-sihtimises-hukkunute-arv-tousis-11-ni Zelenskõi süüdistab Putinit Kiievi katedraali tahtlikus sihtimises, hukkunute arv tõusis 11-ni] Delfi, 15. VI 2026</ref> ja Harkivi kunstimuuseum. === 16. juuni === [[File:Destructions in Kramatorsk after Russian attack, 2026-06-16 (01).jpg| thumb| Venemaa rünnakust põhjustatud purustused [[Kramatorsk]]is]] Ukraina süütas õhurünnakutega Poltavskaja Neftebaza kütusehoidla [[Krasnodari krai]] [[Krasnoarmeiskaja rajoon]]is<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591144/venemaal-kubani-oblastis-suttis-droonirunnaku-jarel-naftahoidla Venemaal Krasnodari krais süttis droonirünnaku järel naftahoidla] Delfi, 16. VI 2026</ref> ja [[Gazpromneft]]i naftatöötlemistehase [[Moskva]] [[Kaguringkonna]] [[Kapotnja linnaosa]]s,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591161/moskva-linnapea-teatas-droonirunnakust-venemaa-pealinnas-suttis-naftatootlemistehas VIDEO | Moskva linnapea teatas droonirünnakust: Venemaa pealinnas süttis naftatöötlemistehas] Delfi, 16. VI 2026</ref> mis on oluline Moskva kütusega varustaja. Ukraina taotleb [[Kiievi koobasklooster|Kiievi-Petšerski koobaskloostrit]] tabanud Venemaa [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#15._juuni|õhurünnaku]] tõttu Ukraina [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] erakorralist istungit.<ref>[https://www.err.ee/1610056120/ukraina-suutas-ohurunnakuga-moskva-suurima-naftakaitise#yro Ukraina taotleb pärast Vene rünnakuid ÜRO Julgeolekunõukogu istungit] ERR, 16. VI 2026</ref> [[Hmelnõtski oblast]]is kukkus alla rindepommitaja [[Su-24|Su-24M]], kaheliikmeline meeskond hukkus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591428/ukraina-ohuvagi-teatas-pommitaja-allakukkumisest-meeskond-hukkus Ukraina õhuvägi teatas pommitaja allakukkumisest, meeskond hukkus] Delfi, 16. VI 2026</ref> === 17. juuni === [[Zaporižžja]]s hukkus Venemaa droonirünnakus üks ja sai vigastada vähemalt seitse inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610057059/moskva-naftatootlemistehas-peatas-ukraina-ohurunnaku-tottu-too#zapo Venemaa tappis õhurünnakutes Zaporižžjale ühe ja vigastas seitset inimest] ERR, 17. VI 2026</ref> === 18. juuni === [[File:Moskva Kapotnaja.jpg| thumb| Kütusehoidla plahvatus Moskvas pärast Venemaa õhutõrjeraketi tabamust. [https://x.com/WarLifeFootage/status/2067689712437850151 https://x.com/WarLifeFootag] ]] [[File:Fire at the Moscow Oil Refinery on June 18, 2026 (video 20260618 132501).webm| thumb| Tulekahju Moskva nafta rafineerimise tehases]] Venemaa korraldas Ukraina vastu õhurünnaku, kasutades seitse ballistilist raketti ja 239 eri tüüpi drooni. Ukraina tõrjus neli ballistilist raketti ning 212 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591750/venemaa-lasi-ukraina-pihta-valja-seitse-iskanderi-raketti-ule-200-mehitamata-ohusoiduki Venemaa lasi Ukraina pihta seitse Iskanderi raketti ja üle 200 mehitamata õhusõiduki] Delfi, 18. VI 2026</ref> [[Sumõ]]s hukkus rünnakus üks inimene.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591729/venemaa-saatis-kiievisse-ballistilised-raketid-sumos-suttisid-elumaja-ja-bensiinijaam-polema Venemaa saatis Kiievisse ballistilised raketid. Sumõs süttisid elumaja ja bensiinijaam põlema] Delfi, 18. VI 2026</ref> Ukraina korraldas Moskvale suurima droonirünnaku sõja algustest alates. Rünnaku tulemusel puhkes tulekahju Kapotnjas asuvas naftatöötlemistehases, mis peatas tootmise.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8492965/blogi-1576-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonirunnaku-jarel-sajab-moskvas-naftavihma?liveblogPost=626008 |pealkiri=Moskva naftarafineerimistehas sai märkimisväärselt kahjustada |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-18 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Eelmine rünnak sellele tehasele toimus [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#16._juuni|16. juunil]]<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591731/ukraina-korraldas-moskale-ulatusliku-droonirunnaku VIDEO | Pealinn leekides. Ukraina korraldas Moskvale suurima droonirünnaku pärast sõja algust] Delfi, 18. VI 2026</ref> Rünnakut tõrjunud Venemaa õhutõrje tabas kütusehoidlat.<ref>{{Netiviide |url=https://arvamus.postimees.ee/8494103/rainer-saks-tulemoll-moskvas-tekitab-venemaa-pealinna-kutusevarustusse-suure-augu |pealkiri=RAINER SAKS ⟩ Tulemöll Moskvas tekitab Venemaa pealinna kütusevarustusse suure augu |url-access=subscription |eesnimi=Rainer |perekonnanimi=Saks |kuupäev=2026-06-19 |vaadatud=2026-06-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina droonirünnakud süütasid naftahoidla [[Rostovi oblast]]is [[Gukovo]] linnas<ref>[https://www.err.ee/1610057911/ukraina-korraldas-moskvale-soja-seni-suurima-runnaku#moskva Tulekahjud ja plahvatused üle Moskva] ERR, 18. VI 2026</ref> ja Rozdolne küla lähedal asuva silla Kertši–Džankoi raudteeliinil.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591733/ukraina-droonirunnak-suutas-krimmis-strateegilise-raudteesilla Ukraina droonirünnak süütas Krimmis strateegilise raudteesilla] Delfi, 18. VI 2026</ref> Venemaa andis Ukrainale üle 522 hukkunud sõduri säilmed ja sai vastu 33 oma sõduri säilmed.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8492965/blogi-1576-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonirunnaku-jarel-sajab-moskvas-naftavihma?liveblogPost=625992 |pealkiri=Venemaa andis Ukrainale üle 522 hukkunu säilmed |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-18 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 19. juuni === Vene õhurünnakutes hukkus vähemalt 11 ja sai vigastada 63 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610059000/cnn-ukraina-on-leidnud-viisi-venemaa-ohutorje-ulekoormamiseks#runnakud Vene rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäeva jooksul 11 inimest] ERR, 19. VI 2026</ref> Ukraina esitas Valgevenele ultimaatumi ja nõudis Venemaa droonirünnakuid toetava sidetehnika väljalülitamist nädala jooksul.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592269/zelenskoi-ultimaatum-lukasenkale-eemaldage-vene-droone-abistavad-seadmed-voi-teeme-seda-ise Zelenskõi: kui Lukašenka ei taha sõtta sekkuda, eemaldagu Vene droone abistavad sidesüsteemid] ERR, 19. VI 2026</ref> === 20. juuni === Ukraina ründas [[Tjumeni oblast]]is asuvat naftatöötlemistehast<ref>[https://www.err.ee/1610059831/ukraina-droonid-rundasid-tjumeni-naftatootlemistehast#Tjumen Võimud: Ukraina droonid ründasid Tjumeni naftatöötlemistehast] ERR, 20. VI 2026</ref> ja [[Henitšesk]]i väina ületavat silda.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592347/ukraina-rundas-venemaa-logistikale-olulist-silda-henitseski-vainas Ukraina ründas Venemaale olulist logistilist silda Henitšeski väinas] Delfi, 20. VI 2026</ref> === 21. juuni === Ukraina droonirünnaku tulemusel süttisid tulekahjud [[Kertši väin|Kertši väina]] silla mõlemas otsas: [[Kertš]]i naftaterminalis ja [[Kavkazi sadam]]as.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592389/krimmi-saareks-muutmine-jatkub-venemaa-sulges-ajutiselt-kertsi-vaina-silla VIDEO | Venemaa sulges drooniohu tõttu ajutiselt Kertši väina silla] Delfi, 21. VI 2026</ref> Tabamusi said ka Kertši väina praamid ja õhutõrjesüsteemid Krimmis.<ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid0pChn77Y4owavXenUsgKFih247iKpQXSjwyfyq1PdiyoSAF2wc32y538JL1JrXbpYl Teet Kalmuse blogi] FB, 22. VI 2026</ref> Kütusepuuduse tõttu peatati kütuse müük Krimmi kõigis tanklates.<ref>[https://www.err.ee/1610060245/ukraina-runnak-suutas-naftaterminali-ja-sadama-molemal-pool-kertsi-vaina#moskva Moskva toetatud kuberneri sõnul peatati okupeeritud Krimmis kütusemüük] ERR, 21. VI 2026</ref> === 22. juuni === Ukraina korraldas õhurünnaku Moskvale<ref>[https://www.err.ee/1610060686/ukraina-rundas-venemaa-olulist-sojatehast#moskva Moskvat tabas taas droonirünnak] ERR, 22. VI 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8495334/blogi-1580-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-taas-moskvat-droonidega?liveblogPost=626462 |pealkiri=Ukraina väed tabasid Moskva oblastis satelliitsidekeskust ja mitut Venemaa sõjalist objekti |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-22 |vaadatud=2026-06-22 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja [[Voronež]]ile, kus tabati Vene sõjaväele elektroonikat tootvat tehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592632/video-ukraina-raketilook-tabas-voronezi-sojatoostust VIDEO | Ukraina raketilöök tabas Voroneži sõjatööstust] Delfi, 21. VI 2026</ref> Ukraina hävitas Krimmis Rozdolne küla lähedal üle [[Põhja-Krimmi kanal]]i kulgeva raudteesilla.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8496049/blogi-1581-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-jatab-tuli-tottu-soitmata-poolasse-ukraina-taastekonverentsile?liveblogPost=626670 |pealkiri=Ukraina eriväed hävitasid Põhja-Krimmi kanali silla |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-23 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas droonidega [[Moskva oblast]]is asuvat [[Dubna]] kosmosesidekeskust.<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120593102/tuleb-pooled-rivist-valja-luua-miks-hakkas-ukrainale-huvi-pakkuma-vene-kosmoseside-rundamine |pealkiri=„Tuleb pooled rivist välja lüüa.“ Miks hakkas Ukrainale huvi pakkuma Vene kosmoseside ründamine? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-06-25 |vaadatud=2026-06-25 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> Venemaa vägedel on õnnestunud sisse imbuda [[Donetski oblast]]is asuvasse [[Kostjantõnivka]] lõunaossa ja see on muutunud 'halliks alaks'.<ref name=deepstatemap/> === 23. juuni === [[Zaporižžja oblast]]is asuvas Bilenke külas hävis Venemaa rünnakute tagajärjel arhitektuuri- ja ajaloomälestis Mõklaševski kasakamõis.<ref>[https://www.err.ee/1610061514/telegraph-venemaa-viib-ohutorjesusteeme-rindejoonelt-moskvasse#mois Venelased hävitasid Zaporižžjas ajaloolise Mõklaševski mõisa] ERR, 23. VI 2026</ref> Ukraina korraldas ulatusliku rünnaku objektidele Krimmis.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8496049/blogi-1581-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-jatab-tuli-tottu-soitmata-poolasse-ukraina-taastekonverentsile?liveblogPost=626643 |pealkiri=Kertši sild suleti öösel liiklusele, Krimmis oli kuulda plahvatusi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-23 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592780/kertsi-sild-oli-drooniohu-tottu-oo-labi-suletud-moskvas-ja-teistes-regioonides-anti-raketihoiatus Kertši sild oli drooniohu tõttu öö läbi suletud, Moskvas ja teistes regioonides anti raketihoiatus] Delfi, 23. VI 2026</ref> === 24. juuni === Ukraina ründas Krimmis elektrijaamu<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592911/ukraina-korraldas-ulatusliku-ohurunnaku-krimmi-elektritaristule Ukraina korraldas ulatusliku õhurünnaku Krimmi elektritaristule] Delfi, 24. VI 2026</ref> ja lennuvälju<ref>[https://www.err.ee/1610062063/ukraina-rundas-krimmis-elektrijaamu-ja-lennuvalju#krimm Ukraina ründas Krimmis elektrijaamu ja lennuvälju] ERR, 24. VI 2026</ref> ning [[Orenburgi oblast]]is asuvat gaasitehast.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8496475/ukraina-runnak-krimmi-energiataristule-pohjustas-ulatusliku-elektrikatkestuse |pealkiri=Ukraina rünnak Krimmi energiataristule põhjustas ulatusliku elektrikatkestuse |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-24 |vaadatud=2026-06-24 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina president Zelenski tetas, et Valgevenes asuvad droonide signaaljaamad enam ei tööta.<ref>[https://www.err.ee/1610062063/ukraina-rundas-krimmis-elektrijaamu-ja-lennuvalju#Jaamad Zelenski: Valgevenes asuvad droonide signaaljaamad enam ei tööta] ERR, 24. VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592962/valgevene-lopetas-vene-droonide-toetamise-parast-ukraina-hoiatust Valgevene lõpetas Vene droonide toetamise pärast Ukraina hoiatust] Delfi, 24. VI 2026</ref> === 25. juuni === Venemaa ründas Ukrainat 90 drooni ja ühe Iskander-M ballistilise raketiga. Õhutõrje tõrjus 83 drooni. Rünnakutes hukkus kuus ja vigastada sai 70 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593119/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-kuus-inimest-ja-vigastada-sai-70 Ukrainas hukkus Vene rünnakutes kuus inimest ja vigastada sai 70] Delfi, 25. VI 2026</ref> Ukraina droonid ründasid Krimmis asuvat energiataristut. See põhjustas Krimmis ulatuslikke elektrikatkestusi.<ref>[https://www.err.ee/1610062537/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftabaasi-krasnodari-krais#krimm Ukraina andis taas lööke Krimmi energiataristu pihta] ERR, 25. VI 2026</ref> Droonirünnak hävitas [[Belbeki lennujaam|Belbeki lennuväljal]] Venemaa hävituslennuki [[MiG-29]].<ref>[https://www.err.ee/1610069896/soja-1592-paev-ukraina-rundas-objekte-krimmis-peterburis-ja-belgorodis#havitaja Ukraina teatas Vene hävituslennuki hävitamisest drooniga] ERR, 4. VII 2026</ref> Ukraina süütas õhurünnakuga Poltavskaja kütusehoidla [[Krasnodari krai]]s<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592995/ukraina-rundas-venemaa-naftarajatist-trump-tunnustas-zelenskoid Ukraina ründas Venemaa naftarajatist. Trump tunnustas Zelenskõid] Delfi, 25. VI 2026</ref> ja [[Ufaa]] naftarafineerimistehase. Venemaa teatas nelja inimese hukkumisest rünnakutes.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593071/venemaa-teatas-ukraina-droonirunnakutes-nelja-inimese-hukkumisest-ja-toostusobjektide-tabamustest Venemaa teatas Ukraina droonirünnakutes nelja inimese hukkumisest ja tööstusobjektide tabamustest] Delfi, 25. VI 2026</ref> === 26. juuni === Venemaa ründas Kiievit droonide ja rakettidega.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593260/kiievis-kolasid-plahvatused-laohoone-suttis-polema-ja-vigastada-sai-kaks-inimest Kiievis kõlasid plahvatused. Laohoone süttis põlema ja vigastada sai kaks inimest] Delfi, 26. VI 2026</ref> Ukraina tõrjus 174 drooni ja kolm raketti kasutatud 189 droonist ja seitsmest raketist.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8497144/blogi-1584-sojapaev-ukrainas-taga-baikalis-maksab-diislikutus-rohkem-kui-euroopas?liveblogPost=627155 |pealkiri=Õhuvägi: õhutõrje tegi eile õhtul kahjutuks 174 Vene drooni ja kolm ballistilist raketti |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-26 |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina korraldas Moskvale ja paljudele teistele Venemaa piirkondadele sõja ühe suurema droonirünnaku.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593261/moskvat-tabas-droonirunnak-jarjekordne-naftarajatis-peatas-tootmise Moskvat tabas droonirünnak. Järjekordne naftarajatis peatas tootmise] Delfi, 26. VI 2026</ref> Droonitabamused põhjustasid tulekahju [[Tula oblast]]is [[Novomoskovsk]]is asuvas keemiatehases Azot. Venemaa väitel tulistati alla 660 Ukraina drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593359/ukraina-korraldas-oosel-venemaa-aladele-soja-uhe-suurema-droonirunnaku Ukraina korraldas öösel Venemaa aladele sõja ühe suurema droonirünnaku] Delfi, 26. VI 2026</ref> Ukraina droonirünnakutest põhjustatud energia- ja kütusekriisi tõttu kuulutasid Krimmi võimud välja majandusliku eriolukorra.<ref>[https://www.err.ee/1610063422/ukraina-rundas-droonidega-tula-oblastis-asuvat-keemiatehast#eriolukord Krimmi võimud kuulutasid välja majandusliku eriolukorra] ERR, 26. VI 2026</ref> Ukraina ja Venemaa vahetasid reedel kumbki 160 sõjavangi.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8497144/blogi-1584-sojapaev-ukrainas-taga-baikalis-maksab-diislikutus-rohkem-kui-euroopas?liveblogPost=627277 |pealkiri=Moskva: Venemaa ja Ukraina vahetasid kumbki 160 sõjavangi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-26 |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593505/venemaa-ja-ukraina-vahetasid-sojavange Venemaa ja Ukraina vahetasid sõjavange] Delfi, 27. VI 2026</ref> Ukraina presidendi Zelenski loal käivitas [[SBU]] 40-päevase mõjutusoperatsiooni, et sundida Venemaad sõda lõpetama.<ref name=40paeva>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593265/zelenskoi-kiitis-heaks-40-paevase-sbu-operatsiooni-venemaa-vastu-et-soda-lopetada Zelenskõi kiitis heaks 40-päevase SBU operatsiooni Venemaa vastu, et sõda lõpetada] Delfi, 26. VI 2026</ref> Operatsiooni sisu ei ole välja toodud. === 27. juuni === Ukraina ründas rakettidega [[FP-5 Flamingo]] [[Volgograd]]is asuvat raketidetaile tootvat sõjatehast [[Titan-Barrikadõ]], tekitas seal tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593515/ukraina-flamingod-tabasid-volgogradis-oresniku-raketisusteeme-tootvat-tehast VIDEO | Ukraina Flamingod tabasid Volgogradis Orešniku raketisüsteeme tootvat tehast] Delfi, 27. VI 2026</ref> Ukraina ründas [[Vladimiri oblast]]is asuvat Vtorovo naftapumpla ja -jaotusjaama, mis on oluline sõlm Moskva kütusega varustamisel.<ref>[https://www.err.ee/1610064493/soja-1585-paev-ukraina-raketilook-tabas-venemaa-sojatehast-volgogradis#naftakeskus Ukraina ründas teistkordselt Vtorovo naftakeskust] ERR, 27. VI 2026</ref> Ukraina kaotas [[Poltava oblast]]is lahinguülesannet täitnud hävitaja [[MiG-29]]. Lennuki piloot katapulteerus edukalt ja jäi ellu.<ref>[https://www.err.ee/1610064493/soja-1585-paev-ukraina-raketilook-tabas-venemaa-sojatehast-volgogradis#havitaja Ukraina kaotas 1. juunil hävituslennuki] ERR, 27. VI 2026</ref> Venemaa droonid [[Geran 4]] tabasid Voznessenski lennuväljal [[Mõkolajivi oblast]]is stardirajal veel vähemalt ühte hävitajat [[MiG-29]].<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120593868/video-venelaste-saheedid-korraldasid-ukraina-lennuvaele-halva-ullatuse |pealkiri=VIDEO - Venelaste Šahedid korraldasid Ukraina lennuväele halva üllatuse |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-06-29 |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> === 28. juuni === [[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-06-28 (01).webp| thumb| Purustused Zaporižžias peale Venemaa rünnakut 28. juunil 2026]] Venemaa ründas Ukrainat kaheksa raketi ja 142 drooniga, millest Ukraina tõrjus seitse raketti ja 128 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593626/venemaa-rundas-kiievit-rakettidega-zelenskoi-teatas-kahe-vene-naftatehase-sanktsioneerimisest Venemaa ründas Kiievit rakettidega, Zelenskõi teatas kahe Vene naftatehase „sanktsioneerimisest“] Delfi, 28. VI 2026</ref> Ukraina ründas droonidega Slavjanski naftatöötlemistehast [[Krasnodari krai]]s [[Slavjansk-na-Kubani]]s<ref>[https://www.err.ee/1610064955/venemaa-rundas-kiievit-ballistiliste-rakettidega#Krasnodar Ukraina ründas naftatöötlemistehast Krasnodari krais] ERR, 28. VI 2026</ref> ja naftatöötlemistehast [[Jaroslavli oblast]]is. Venemaa on täielikult hõivanud [[Huljaipole]] linna [[Zaporižžja oblast]]is.<ref name=deepstatemap/> === 29. juuni === Venemaa ründas Ukrainat 108 drooniga, millest Ukraina tõrjus 82. Rünnakutes hukkus vähemalt 15 ja sai viga vähemalt 118 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610065387/ukraina-jatkab-okupeeritud-krimmis-asuvate-sihtmarkide-rundamist#tsiviilid Venemaa rünnakutes Ukrainas hukkus 15 ja sai viga 118 tsiviilisikut] ERR, 29. VI 2026</ref> === 30. juuni === Ukraina korraldas droonirünnaku Moskva piirkonnale. Rünnak tekitas purustusi [[Dubna]] kosmosesidekeskuses.<ref>[https://www.err.ee/1610066221/ukraina-droonid-joudsid-taas-moskva-oblastisse#kosmosekeskus Zelenski: Ukraina droonid tabasid Venemaa Dubna kosmosesidekeskust] ERR, 30. VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594017/linnapea-sonul-on-kella-4-st-alates-alla-tulistatud-56-moskva-suunas-lennanud-drooni VIDEO | Moskva oblastis toimus jälle ränk droonirünnak, pihta sai kosmosekeskus] Delfi, 30. VI 2026</ref> Ukraina rünnakud Venemaa naftatööstuse vastu on paljudes Venemaa regioonides põhjustanud kütusekriisi,<ref>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120594133/video-loputud-jarjekorrad-kaklused-ja-erimeetmed-venelased-ei-saa-enam-kutusekriisist-mooda-vaadata |pealkiri=VIDEO - Lõputud järjekorrad, kaklused ja erimeetmed. Venelased ei saa enam kütusekriisist mööda vaadata |url-access=subscription |eesnimi=Kaarel Kressa |perekonnanimi=Anni Kuuseok |kuupäev=2026-06-30 |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1610067130/wsj-putin-seisab-kutusenappuse-tottu-silmitsi-poliitilise-kriisiga WSJ: Putin seisab kütusenappuse tõttu silmitsi poliitilise kriisiga] ERR, 1. VII 2026</ref> mis on sundinud Venemaad lõpetama kütuste ekspordi<ref>[https://www.err.ee/1610067958/politico-venemaa-majandus-soidab-aurude-peal Politico: Venemaa majandus sõidab aurude peal] ERR, 2. VII 2026</ref> ja alustama bensiini importi.<ref>[https://www.err.ee/1610067085/venemaa-hakkab-ukraina-runnakute-tottu-bensiini-importima Venemaa hakkab Ukraina rünnakute tõttu bensiini importima] ERR, 1. VII 2026</ref> Ukraina kaotas helikopteri [[Mi-8]] koos nelja meeskonnaliikmega.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8503169/blogi-1594-sojapaev-ukrainas-kiievis-sai-venemaa-ohurunnakutes-surma-14-inimest?liveblogPost=629515 |pealkiri=Ukraina helikopteri meeskond hukkus Vene droone tõrjudes |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-06 |vaadatud=2026-07-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel hõivas Venemaa juunis 30 ruutkilomeetrit.<ref>[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-july-1-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, July 1, 2026] ISW, 1.VII 2026</ref> == Juuli == === 1. juuli === Ukraina ründas [[Ufa]] naftatöötlemistehast<ref>[https://www.err.ee/1610067082/ukraina-rundas-venemaa-naftarajatist-ja-sojatehast#zelenski Zelenski: Ukraina tabas Venemaa naftatöötlemistehast ja raketikomponentide tehast] ERR, 1. VII 2026</ref> ning [[Penza oblast]]is asuvat sõjatööstusrajatist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594253/venemaal-penzas-rundasid-droonid-sojatehast Venemaal Penzas ründasid droonid Roskosmose koosseisu kuuluvat tehast] Delfi, 1. VII 2026</ref> [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-07-02 (01).jpg| thumb| Purustused Kiievis pärast Venemaa rünnakut.]] === 2. juuli === Venemaa korraldas Kiievile ja teistele Ukraina linnadele ulatusliku õhurünnaku<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594492/venemaa-korraldas-ulatusliku-runnaku-ukraina-vastu-plahvatused-mitmes-linnas-kiievis-on-hukkunud-kaks-inimest VIDEO | Venemaa korraldas ulatusliku rünnaku Ukraina vastu: plahvatused mitmes linnas, Kiievis on hukkunud 13 inimest] Delfi, 2. VII 2026</ref>, kasutades selles 74 raketti ja 496 pikamaadrooni. Ukraina tõrjus neist 48 raketti ja 476 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1610067955/venemaa-rundas-kiievit-taas-droonide-ja-rakettidega#kiiev Venemaa ründas Kiievit taas droonide ja rakettidega] ERR, 2. VII 2026</ref> Rünnakus hukkus vähemalt 30 ja vigastada sai 91 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594744/venemaa-korraldas-oosel-runnakuid-ukraina-eri-rajoonide-vastu-kiievis-hukkunute-arv-tousis-27ni Venemaa korraldas öösel rünnakuid Ukraina eri piirkondade vastu. Kiievis hukkunute arv tõusis 30-ni] Delfi, 3. VII 2026</ref> Ukraina andis järjekordse õhulöögi [[Nižni Novgorodi oblast]]is [[Kstovo]]s asuvale [[Lukoil]]i naftatöötlemistehasele.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594508/venemaal-rundasid-droonid-naftatootlemistehast-nizni-novgorodi-oblastis Venemaal ründasid droonid naftatöötlemistehast Nižni Novgorodi oblastis] Delfi, 2. VII 2026</ref> Ukraina viis läbi rünnakute seeria energeetikasüsteemise vastu okupeeritud aladel.<ref>[https://www.err.ee/1610069032/soja-1591-paev-ukraina-rundas-krimmis-asuvaid-vene-sojavaelennuvalju#elektrijaamad Ukraina ründas okupeeritud aladel asuvaid elektrijaamu] ERR, 3. VII 2026</ref> === 3. juuli === [[File:Poultry farm in Kherson Oblast after Russian attack, 2026-07-03 (01).webp| thumb| Venemaa rünnaku käigus purustatud linnufarm Hersonis 3. juulil.]] Ukraina ründas [[Belgorod]]is asuvat energiaseadmete tehast Energomaš ja Krimmis asuvaid sõjaväelennuvälju, kahjustades seitset lennukit.<ref>[https://www.err.ee/1610069032/ukraina-rundas-krimmis-asuvaid-vene-sojavaelennuvalju Ukraina ründas Krimmis asuvaid Vene sõjaväelennuvälju] ERR, 3. VII 2026</ref> === 4. juuli === [[File:Historical school in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-07-04 (01).jpg| thumb| 1904. aastal ehitatud menoniitide kooli ajalooline hoone Zaporižžjas pärast 4. juuli pommitamist]] Ukraina korraldas droonirünnaku sõjalistele ja energeetikaobjektidele Peterburis, [[Belgorod]]is ja Krimmis.<ref>[https://www.err.ee/1610069896/soja-1592-paev-ukraina-rundas-objekte-krimmis-peterburis-ja-belgorodis Sõja 1592. päev: Ukraina ründas objekte Krimmis, Peterburis ja Belgorodis] ERR, 4. VII 2026</ref> Venemaa teatas [[Donetski oblast]]is asuva [[Kostjantõnivka]] linna vallutamisest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595010/venemaa-vaitel-hoivasid-tema-vaed-strateegilise-tahtsusega-kostjantonivka-linna Venemaa väitel hõivasid tema väed strateegilise tähtsusega Kostjantõnivka linna] Delfi, 4. VII 2026</ref> Ukraina ja sõltumatud allikad kinnitavad, et linn on endiselt Ukraina kontrolli all. === 5. juuli === Venemaa rünnakutes hukkus vähemalt seitse inimest ja 39 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1610070370/soja-1593-paev-ukraina-runnakud-on-krimmi-pimedusse-matnud#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga seitse inimest] ERR, 5. VII 2026</ref> Ukraina droonirünnak Krimmi elektrisüsteemile põhjustas Krimmis elektrikatkestuse.<ref>[https://www.err.ee/1610070370/soja-1593-paev-ukraina-runnakud-on-krimmi-pimedusse-matnud#krimm Ukraina rünnakud on Krimmi pimedusse matnud] ERR, 5. VII 2026</ref> === 6. juuli === [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-07-06 (05).jpg| thumb| Purustatud korterelamu Kiievis pärast Venemaa pommirünnakut]] Venemaa ründas Ukrainat 29 ballistilise raketi, 39 tiibraketi ja 351 ründedrooniga. Ukraina tõrjus 37 tiibraketti ja 326 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595217/venemaa-rundas-uuesti-kiievit-on-hukkunuid-ja-9-korruseline-kortermaja-varises-osaliselt-kokku VIDEO | Venemaa ründas uuesti Kiievit, hukkunuid on vähemalt 13. Kahjustada on saanud 15 elumaja] Delfi, 6. VII 2026</ref> Rünnaku tõttu hukkus vähemalt 17 ja haavata sai vähemalt 56 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610070856/ukraina-rundas-seni-tabamatuks-jaanud-naftatootlemistehast-omskis#venemaa Venemaa rünnakus Kiievile sai surma üle kümne inimese] ERR, 6. VII 2026</ref> [[Kiievi oblast]]i [[Butša rajoon]]is asuvas [[Võšneve]]s tabas Venemaa laskemoonahoidlat. Selle tagajärjel sai kahjustada 280 maja, millest 91 hävis täielikult.<ref>[https://www.facebook.com/permalink.php?story_fbid=pfbid0wEPtZKKAZjLjgAaRHBF9JUZzTepmaYsoTGAH5vd3r1MDpqhiZ4nWeoh9Q9sKsBjCl&id=100077383410237 Євгеній Штурмак] FB, 9. VII 2026</ref><ref>[https://www.ohtuleht.ee/1161747/blogi-eesti-ja-ukraina-solmisid-droonikokkuleppe-michal-sellest-voidab-eesti-kaitsevoime Ukraina: Võšneves toimus sõja suurim elamurajoonide häving] Õhtulehe blogi, 7. VII 2026 kell 08:32</ref> Hukkus seitse ja vigastada sai 29 inimest.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8507205/zelenskoi-kaitsetoostuskontsern-ladustas-relvi-kiievi-lahedal-ebaseaduslikult |pealkiri=Zelenskõi: kaitsetööstuskontsern ladustas relvi Kiievi lähedal ebaseaduslikult |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-12 |vaadatud=2026-07-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas Venemaa suurimat, Omski naftatöötlemistehast, põhjustades seal tulekahju<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595383/ukraina-kanalid-teatasid-esimesest-runnakust-venemaa-suurima-omski-naftatootlemistehase-vastu VIDEOD | Ukraina kanalid teatasid esimesest rünnakust Venemaa suurima, Omski naftatöötlemistehase vastu] Delfi, 6. VII 2026</ref> ja Jaroslavli rafineerimistehast. Samuti ründas Ukraina Võssotski ja Ust-Luga sadamaid [[Leningradi oblast]]is<ref>[https://www.err.ee/1610071084/ukraina-rundas-venemaa-laanemere-aarseid-sadamaid Ukraina ründas Venemaa Läänemere-äärseid sadamaid] ERR, 6. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595225/venemaal-on-taas-droonirunnaku-all-leningradi-oblast VIDEO | Taas oli droonirünnaku all Leningradi oblast. Kahjustusi on Luga polügoonil ning Ust-Luga ja Võssotski sadama piirkonnas] Delfi, 6. VII 2026</ref> ja [[Kertš]]i sadamat Krimmis.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8503169/blogi-1594-sojapaev-ukrainas-kiievis-sai-venemaa-ohurunnakutes-surma-14-inimest?liveblogPost=629325 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Kertši sadama kütuseterminali |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-06 |vaadatud=2026-07-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 7. juuli === Venemaa rünnakutes hukkus seitse ja sai vigastada 88 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610071675/soja-1595-paev-ukraina-droonid-tabasid-kaheksat-vene-varilaevastiku-tankerit#Venerynn Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäeva jooksul seitse ja sai vigastada 88 inimest] ERR, 7. VII 2026</ref> Ukraina ründas Aasovi merel kaheksat Vene varilaevastiku tankerit, mis üritasid varustada Krimmi kütusega.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595615/video-ukraina-droonivagede-ulem-teatas-8-vene-tankeri-rundamisest-aasovi-merel VIDEO | Ukraina droonivägede ülem teatas 8 Vene tankeri ründamisest Aasovi merel] Delfi, 7. VII 2026</ref> Ukraina droonid ründasid [[Brjansk]]is asuvat mikroelektroonikatootjat Kremniy El ja samas piirkonnas asuvat keemiatehast ning gaasienergeetika taristut [[Belgorod]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595487/osa-belgorodist-jai-raketirunnaku-jarel-elektri-ja-veeta-ning-puhkesid-tulekahjud Osa Belgorodist jäi raketirünnaku järel elektri ja veeta ning puhkesid tulekahjud] ERR, 7. VII 2026</ref> Eesti ja Ukraina allkirjasid Ankaras toimuval NATO tippkohtumisel droonikokkuleppe.<ref>[https://www.err.ee/1610072113/eesti-ja-ukraina-solmisid-droonileppe Eesti ja Ukraina sõlmisid droonileppe] ERR, 7. VII 2026</ref> === 8. juuli === Venemaa ründas rakettidega Kiievit, Odessat ja Harkivit ning liugpommidega Zaporižžjat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595770/venemaa-rundas-ukrainas-kiievit-odessat-harkivit-ja-zaporizzjat Venemaa ründas Ukrainas Kiievit, Odessat, Harkivit ja Zaporižžjat] Delfi, 8. VII 2026</ref> Ukraina ründas kolme Venemaa naftarajatist. Rünnakus said pihta Saratovi naftarafineerimistehas, Nižnekamski naftarafineerimistehas Tatarstanis ja Ufa naftatehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595773/venemaal-rundasid-droonid-saratovi-naftatootlemistehast Venemaal ründasid droonid Saratovi ja Nižnekamski naftatöötlemistehast] Delfi, 8. VII 2026</ref> Samuti rünnati lennuvälja Voroneži piirkonnas. Aasovi merel ründas Ukraina veel üheksat Vene varilaevastiku tankerit.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595821/ukraina-droonivagede-ulem-teatas-veel-9-vene-tankeri-rundamisest-aasovi-merel Ukraina droonivägede ülem teatas veel 9 Vene tankeri ründamisest Aasovi merel] Delfi, 8. VII 2026</ref> Ukraina hävitaja [[F-16]] tulistas alla Vene mitmeotstarbelise hävituslennuki [[Su-35]].<ref>[https://www.err.ee/1610072507/ukraina-rundas-venemaal-kolme-olulist-naftatehast#su Ukraina tulistas alla Vene mitmeotstarbelise hävituslennuki Su-35] ERR, 8. VII 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120598881/ukraina-piloodid-said-venelaste-lennuki-vastu-kae-valgeks-kas-parema-tehnikaga-tulevad-ka-esimesed-assad |pealkiri=Ukraina piloodid said venelaste lennuki vastu käe valgeks. Kas parema tehnikaga tulevad ka esimesed ässad? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-07-22 |vaadatud=2026-07-22 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> [[USA president]] [[Donald Trump]] teatas [[Ankara]]s toimunud [[NATO]] tippkohtumisel, et [[USA]] kavatseb anda Ukrainale litsentsi [[MIM-104 Patriot|Patrioti õhutõrjesüsteemide]] rakettide tootmiseks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596004/video-trump-lubas-anda-ukrainale-litsentsi-patrioti-rakettide-tootmiseks VIDEO | Trump lubas anda Ukrainale litsentsi Patrioti rakettide tootmiseks] Delfi, 8. VII 2026</ref> Tippkohtumise ühisavalduses lubasid NATO riikide juhid jätkata Ukraina riigikaitse toetamist. 2026. aastal eraldavad liitlased Ukrainale sõjalise abina 70 miljardit euot ning lubavad järgmiseks aastaks vähemalt sama suurt toetust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595959/lopp-hea-koik-hea-nato-kommunikees-mainiti-nii-vene-ohtu-iraani-kui-ukraina-abistamist Lõpp hea, kõik hea. NATO kommünikees mainiti nii Vene ohtu, Iraani kui Ukraina abistamist] Delfi, 8. VII 2026</ref> === 9. juuli === Ukraina ründas droonidega [[Stavropoli krai]]s Mihhailovskis asuvat Lukoili naftabaasi ning [[Tver]]is naftahoidlat.<ref>[https://www.err.ee/1610073367/ukraina-andis-looke-venemaa-naftabaaside-pihta#naftabaas Ukraina andis lööke Venemaa naftabaaside pihta] ERR, 9. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596028/venemaal-rundasid-droonid-kaht-naftabaasi-ja-aasovi-merel-tankereid Venemaal ründasid droonid kaht naftabaasi ja Aasovi merel tankereid] Delfi, 9. VII 2026</ref> Ukraina on nelja päeva jooksul tabanud Mustal merel 36 Venemaa alust, millest 32 on olnud tankerid.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596265/ukraina-on-nelja-paevaga-runnanud-rohkem-kui-30-venemaa-tankerit Ukraina on nelja päevaga rünnanud rohkem kui 30 Venemaa tankerit] Delfi, 9. VII 2026</ref> === 10. juuli === Ukraina korraldas droonirünnaku [[Krasnodari krai]]s asuvale Ilski naftatöötlemistehasele, [[Rostovi oblast]]is asuvatele [[Taganrog]]i naftaterminalile, [[Azov]]i naftahoidlale<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596277/venemaal-rundasid-droonid-ilski-naftatootlemistehast VIDEOD ja FOTOD | Venemaal ründasid droonid Ilski naftatöötlemistehast, Azovi naftabaase ja tehast ning Taganrogi naftasadamat] Delfi, 10. VII 2026</ref> ja [[Moskva]]s asuvale Kapotnja naftatöötlemistehasele.<ref>[https://www.err.ee/1610074189/moskvas-poleb-taas-kapotnja-rafineerimistehas#moskva Moskvas põleb taas Kapotnja rafineerimistehas] ERR, 10. VII 2026</ref> [[Aasov]]i merel Krimmi lähistel said tabamuse 13 Venemaa varilaevastiku alust.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8505990/blogi-1598-sojapaev-ukrainas-ukraina-andis-ohuloogi-vene-suurele-naftarafineerimistehasele?liveblogPost=629974 |pealkiri=Ukraina droonirünnak hävitas Krimmi lähistel 13 Venemaa varilaevastiku alust |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-10 |vaadatud=2026-07-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 11. juuli === Ukraina ründas [[Aasov]]i merel 28 Venemaa laeva, nendest 21 naftatankerit.<ref>[https://www.err.ee/1610075176/ukraina-relvajoud-tabasid-veel-paarikummet-vene-tankerit#aasov Ukraina relvajõud tabasid veel paarikümmet Vene tankerit] ERR, 11. VII 2026</ref> Ukraina rünnakute tõttu peatas Venemaa liikluse Doni–Aasovi kanalis. Ukraina teatas kaugtegevuse väejuhatuse ja kiirreageerimisjõudude loomisest.<ref>[https://www.err.ee/1610075176/ukraina-relvajoud-tabasid-veel-paarikummet-vene-tankerit#kaugtegevus Zelenski allkirjastas määruse kaugtegevuse väejuhatuse moodustamisest] ERR, 11. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596578/zelenskoi-teatel-luuakse-ukrainas-eriuksus-runnakuteks-sugaval-venemaal Zelenskõi teatel luuakse Ukrainas eriüksus rünnakuteks sügaval Venemaal] Delfi, 11. VII 2026</ref> === 12. juuli (sõja 1600. päev) === Venemaa ründas Ukrainat 13 raketi ja 115 drooniga, tappes kokku viis inimest ja vigastades 35 inimest. Ukraina droonid ründasid [[Samara oblast]]is [[Sõzran]]is asuvat naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.err.ee/1610075662/ukraina-rundas-sozrani-naftatootlemistehast#Sozran Ukraina ründas Sõzrani naftatöötlemistehast] ERR, 12. VII 2026</ref> Ukraina ründas Venemaa 14 alust – kümmet tankerit ja nelja parvlaeva.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596644/videod-aasovi-merel-pommitati-uhe-oo-jooksul-14-vene-laeva VIDEOD | Aasovi merel pommitati ühe öö jooksul 14 Vene laeva] Delfi, 12. VII 2026</ref> Ukraina teatas ulatuslikust valitsusremondist ja peaminister [[Julija Svõrõdenko]] väljavahetamisest.<ref>[https://www.err.ee/1610075785/ukraina-peaminister-teatas-ametist-lahkumisest Ukraina peaminister teatas ametist lahkumisest] ERR, 12. VII 2026</ref> === 13. juuli === Venemaa ründas Ukrainat kolme tiibraketiga Kh-59/69 ning 134 ründedrooniga. Ukraina tõrjus kolm Kh-59/69 tiibraketti ning 123 ründedrooni.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8507537/blogi-1601-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-venemaa-naftabaasi-stavropoli-krais?liveblogPost=630319 |pealkiri=Ukraina õhukaitse hävitas kolm Vene Kh-59/69 raketti ja 123 drooni |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-13 |vaadatud=2026-07-13 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Rünnakus said tabamusi [[Odessa]] ja [[Zaporižžja]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596741/venemaa-rundas-ukrainas-odessat-ja-zaporizzjat Venemaa ründas Ukrainas Odessat ja Zaporižžjat] Delfi, 13. VII 2026</ref> Ukraina ründas Lukoil-Jugnefteprodukti naftabaasi Venemaa lõunaosas [[Stavropoli krai]]s.<ref>[https://www.err.ee/1610076085/ukraina-andis-loogi-stavropoli-naftabaasi-pihta#naftabaas Ukraina andis löögi Stavropoli naftabaasi pihta] ERR, 13. VII 2026</ref> Ukraina ründas 15 Venemaa varilaevastiku laeva: seitset tankerit, viit kuivlastilaeva, üht praami ja kaht puksiiri. 6.-13. juulil on kokku rünnatud 105 laeva.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596824/ukraina-rundas-ool-vastu-tanast-15-vene-varilaevastiku-laeva-kokku-on-runnatud-105 VIDEO | Ukraina ründas ööl vastu tänast 15 Vene varilaevastiku laeva, kokku on rünnatud 105] Delfi, 13. VII 2026</ref> See näitab, et naftatankerite ja muude varilaevastiku aluste ründamine võib olla üks osa SBU 40-päevasest operatsioonist.<ref name=40paeva/> === 14. juuli === Venemaa ründas Ukrainat kahe tiibraketiga Kh-59/69, kaheksa ballistilise raketiga IskanderM/S-400 ja 135 ründedrooniga. Ukraina tõrjus mõlemad Kh-59/69 tiibraketid, viis ballisitlist raketti ning 108 drooni.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8508067/blogi-1602-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-baskortostanis-asuvat-gazpromi-naftatehast?liveblogPost=630367 |pealkiri=Ukraina: Venemaa ründas öösel 10 raketi ja 135 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-14 |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas [[Baškortostan]]is [[Salavat]]is asuvat Gazpromi naftatöötlemistehast Neftehim Salavat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596997/venemaal-rundasid-droonid-gazpromi-naftakeemiatehast-baskortostanis Venemaal ründasid droonid Gazpromi naftakeemiatehast Baškortostanis] Delfi, 14. VII 2026</ref> Ukraina uputas [[Novorossiisk]]i lähedal [[Gelendžik]]i sadamas kai ääres seisnud [[FSB|Venemaa Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB)]] piirivalvelaeva Izumrud.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8509045/wjs-ukraina-uputas-vene-patrull-laeva-putiniga-seotud-musta-mere-residentsi-lahedal |pealkiri=WJS: Ukraina uputas Vene patrull-laeva Putiniga seotud Musta mere residentsi lähedal |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-15 |vaadatud=2026-07-15 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[Donetski oblast]]i okupeeritud osas plahvatas Ukraina rünnaku tulemusel Venemaa laskemoonaladu.<ref>[https://www.err.ee/1610076901/ukraina-rundas-droonidega-baskortostanis-asuvat-gazpromi-naftatehast#moonaladu Okupeeritud Donetski oblastis plahvatas Vene laskemoonaladu] ERR, 14. VII 2026</ref> Ukraina on [[Donetski oblast]]i, [[Zaporižžja oblast]]i ja [[Dnipropetrovski oblast]]i kokkupuutepunkti piirkonnas Venemaa väed välja tõrjunud kuuest asulast.<ref name=deepstatemap/><ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid0qrZzkgCHcqjKWQVt4iN3dWKmFn1oLF19FXietzRhqoHBQd8Ts5v8ksLUy1aKzGul Teet Kalmuse blogi] FB, 15. VII 2026</ref> === 15. juuli === Venemaa raketi- ja droonirünnakute tõttu Ukraina Musta mere sadamatele, eeskätt Odessale, on Ukraina kaotanud umbes kolmandiku oma teravilja meritsi eksportimise võimalustest.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8509545/musta-mere-runnakud-on-ukraina-teraviljaekspordi-voimekust-vahendanud-kolmandiku-vorra |pealkiri=Musta mere rünnakud on Ukraina teraviljaekspordi võimekust vähendanud kolmandiku võrra |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-15 |vaadatud=2026-07-15 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina laiendas Venemaa laevade vastaseid operatsioone Mustale merele.<ref>[https://www.err.ee/1610077747/soja-1603-paev-ukraina-alustas-mustal-merel-uut-operatsiooni-ja-rundas-20-vene-alust#mustmeri Ukraina alustas Mustal merel uut operatsiooni ja ründas 20 Vene alust] ERR, 15. VII 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] vabastas [[Mõhhailo Fedorov]]i kaitseministri kohalt.<ref>[https://www.err.ee/1610078332/zelenski-vabastas-ametist-kaitseminister-fedorovi Zelenski vabastas ametist kaitseminister Fedorovi] ERR, 15. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120597530/up-zelenskoi-ei-saanud-enam-leppida-kaitseministri-ja-ulemjuhataja-tuliga UP: Zelenskõi ei saanud enam leppida kaitseministri ja ülemjuhataja tüliga] Delfi, 16. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598285/vaikida-ei-tohi-ukraina-vallandatud-kaitseminister-fedorov-raakis-sorskoi-ja-armee-teemal-suu-puhtaks „Vaikida ei tohi.“ Ukraina vallandatud kaitseminister Fedorov rääkis Sõrskõi ja armee teemal suu puhtaks] Delfi, 20. VII 2026</ref> === 16. juuli === [[File:Protests against the dismissal of Mykhailo Fedorov.jpg| thumb| Endist kaitseministrit [[Mõhhailo Fedorov]]i toetavad protestid Kiievis]] [[Saratovi oblast]]is asuvat Engels-2 õhuväebaasi tabas Ukraina droonirünnak.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120597519/venemaa-korraldas-kiievile-ohurunnaku Venemaa saatis Kiievisse ballistilisi rakette. Ukraina droonid ründasid Vene õhubaasi] Delfi, 16. VII 2026</ref> Ukraina hävitas ründedroonidega Krimmis Saki sõjaväelennuväljal Venemaa pommitaja [[Su-24|Su-24M]].<ref>[https://www.err.ee/1610078527/engelsi-ohubaasi-tabas-ukraina-droonirunnak-vene-suur-naftatehas-peatas-too#pommitaja Ukraina väed hävitasid Krimmis lennuväljal Vene pommitaja] ERR, 16. VII 2026</ref> Ukraina parlament kinnitas [[Serhi Koretskõi]] uueks peaministriks.<ref>[https://www.err.ee/1610078842/ukraina-parlament-kinnitas-serhi-koretskoi-uueks-peaministriks Ukraina parlament kinnitas Serhi Koretskõi uueks peaministriks] ERR, 16. VII 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] määras kaitseministri kohusetäitjaks senise [[Ukraina Julgeolekuteenistus]]e (SBU) ülema kohusetäitja [[Jevhen Hmara]].<ref>[https://www.err.ee/1610079610/zelenski-maaras-kaitseministri-kohusetaitjaks-luureametniku Zelenski määras kaitseministri kohusetäitjaks luureametniku] ERR, 16. VII 2026</ref> Kiievis algasid endist kaitseministrit [[Mõhhailo Fedorov]]i toetavad protestid, kus nõuti ka ülemjuhataja [[Oleksandr Sõrskõi]] ametist vabastamist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120597591/fedorovi-tagandamise-tottu-tuli-ukraina-rahvas-tanavatele-miks-loobus-zelenskoi-ukraina-hinnatuimast-poliitikust Fedorovi tagandamise tõttu tuli Ukraina rahvas tänavatele. Miks loobus Zelenskõi Ukraina hinnatuimast poliitikust?] Delfi, 16. VII 2026</ref> === 17. juuli === Venemaa korraldas õhurünnaku [[Sumõ]]le<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120597781/venemaa-rundas-sumot-viie-juhitava-pommiga Venemaa ründas Sumõt viie liugpommiga] Delfi, 17. VII 2026</ref> ja [[Odessa]]le.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120597778/venemaa-korraldas-odessas-ohurunnaku-hukkus-kaks-inimest-vigastada-sai-kaks-last Venemaa korraldas Odessas õhurünnaku: hukkus kaks inimest, vigastada sai kaks last] Delfi, 17. VII 2026</ref> Ukraina ründas Krimmis asuvaid sihtmärkide.<ref>[https://www.err.ee/1610079574/ukraina-korraldas-runnakulaine-krimmis-asuvate-sihtmarkide-pihta#krimm Ukraina korraldas rünnakulaine Krimmis asuvate sihtmärkide pihta] ERR, 17. VII 2026</ref> Ukraina edukate rünnakute tõttu kaob Krimmis elekter, on vee- ja bensiinipuudus<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120597948/kaart-ukraina-massib-krimmi-pimedusse-energiakriisi-on-naha-ka-kosmosest KAART | Ukraina mässib Krimmi pimedusse: energiakriisi on näha ka kosmosest] Delfi, 17. VII 2026</ref> ning ei tööta poed ja sularahaautomaadid.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120597805/krimmis-valitseb-elektri-vee-ja-kutusepuudus-ning-ei-toota-poed-ega-sularahaautomaadid Krimmis valitseb elektri-, vee- ja kütusepuudus ning ei tööta poed ega sularahaautomaadid] Delfi, 17. VII 2026</ref> Ukraina teatas strateegilise pommitaja [[Tu-95]] hävitamisest [[Engels]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120597918/zelenskoi-ukraina-havitas-venemaal-engelsis-strateegilise-pommitaja-tu-95 Zelenskõi: Ukraina hävitas Venemaal Engelsis strateegilise pommitaja Tu-95] Delfi, 17. VII 2026</ref> Prantsusmaa annab Ukrainale litsentsi õhutõrjesüsteemi [[SAMP/T]] rakettide Aster 30 ja tiibrakettide [[Storm Shadow|SCALP]] tootmiseks.<ref>{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8509622/lisatud-videod-macron-avas-ukrainale-ukse-relva-juurde-mida-putin-koige-enam-kardab |pealkiri=LISATUD VIDEOD! ⟩ Macron avas Ukrainale ukse relva juurde, mida Putin kõige enam kardab |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-17 |vaadatud=2026-07-17 |väljaanne=tehnika.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 18. juuli === Ukraina ründas droonidega [[Tambovi oblast]]it ja [[Moskva oblast]]it, tabades kahte Venemaa suurima internetipoe [[Wildberries]] logistikakeskuseid<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598354/kindlustus-ei-aita-huvitist-ei-maksta-vene-veebikaubamaja-wildberries-partnerid-jaavad-rahast-ilma Kindlustus ei aita, hüvitist ei maksta. Vene veebikaubamaja Wildberries partnerid jäävad rahast ilma] Delfi, 20. VII 2026</ref> ja naftahoidlat Moskva oblastis [[Noginsk]]is. Rünnakutes hukkus 7 ja sai vigastada 50 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598042/venemaa-suurima-veebikaubamaja-ladusid-ja-naftahoidlat-tabas-ulatuslik-droonirunnak Venemaa suurima veebikaubamaja ladusid ja naftahoidlat tabas ulatuslik droonirünnak] Delfi, 18. VII 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610080405/ukraina-rundas-moskva-regiooni-sadade-droonidega#sajad Ukrina ründas Moskva regiooni sadade droonidega] Delfi, 18. VII 2026</ref> Ukraina kinnitas, et veebikaubamaja ladudes varjati sõjatööstuse komponente.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598086/zelenskoi-ukraina-sihtmargiks-langenud-veebikaubamaja-ladudes-varjati-sojatoostuse-komponente Zelenskõi: Ukraina sihtmärgiks langenud veebikaubamaja ladudes varjati sõjatööstuse komponente] Delfi, 18. VII 2026</ref> === 19. juuli === Venemaa ründas Ukrainat 125 drooni, 25 ballistilise raketi, 16 tiibraketiga. Ukraina tõrjus 108 drooni ja 17 raketti. Rünnakutes hukkus vähemalt kolm ja sai vigastada vähemalt 37 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610080840/venemaa-korraldas-kiievile-ulatusliku-ballistiliste-rakettide-runnaku#kiiev Venemaa ründas Kiievit ballistiliste rakettidega] ERR, 19. VII 2026</ref> Venemaa andis Mustal merel kolme tiibraketiga H-59/H-69 löögi viljalastiga kaubalaevale Golden Leo. Rünnaku tõttu hukkus kümme meremeest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598263/venemaa-andis-mustal-merel-raketiloogi-viljalaevale-millel-hukkus-kuus-meremeest-ja-neli-jai-kadunuks Venemaa andis Mustal merel raketilöögi viljalaevale, millel hukkus kümme meremeest] Delfi, 20. VII 2026</ref> Ukraina ründas [[Stavropoli krai]]s [[Mihhailovsk]]is asuvat naftahoidlat, kolme [[Kertši väin]]a teenindavat Vene parvlaeva<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8511268/blogi-1607-sojapaev-ukrainas-zaporizzja-suunal-saab-iga-kuu-haavata-voi-surma-7000-vene-sodurit?liveblogPost=631296 |pealkiri=Ukraina viis rivist välja kolm Kertši väina teenindavat Vene parvlaeva |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-19 |vaadatud=2026-07-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja varilaevastiku tankerit Avero Mustal merel<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8511268/blogi-1607-sojapaev-ukrainas-zaporizzja-suunal-saab-iga-kuu-haavata-voi-surma-7000-vene-sodurit?liveblogPost=631240 |pealkiri=SBU: Ukraina ründas Vene varilaevastiku tankerit, kolme naftabaasi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-19 |vaadatud=2026-07-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref>. === 20. juuli === Venemaa rünnakus Zaporižžjale hukkus kaks ja sai vigastada 42 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610081284/ukraina-tabas-fsb-baasi-okupeeritud-hersonis#venemaa Venemaa rünnakus Zaporižžjale hukkus kaks ja sai vigastada 42 inimest] ERR, 20. VII 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis [[Moskva oblast]]is mitu logistikakeskust, [[Podolsk]]is naftabaas ja kaitsetööstuskompleksi ettevõte Täppismasinaehituse Teadusliku Uurimise Keskinstituut (TsNIITotšMaš).<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598256/videod-ukraina-rundas-moskva-regioonis-jarjekordset-logistikakeskust-ja-naftahoidlat VIDEOD | Ukraina ründas Moskva regioonis mitut logistikakeskust ja ühte naftahoidlat] Delfi, 20. VII 2026</ref> Ukraina ründas seitset Venemaa varilaevastiku laeva ja energeetikaobjekte Krimmis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598340/ukraina-andis-loogi-veel-seitsmele-vene-varilaevastiku-laevale Ukraina andis löögi veel seitsmele Vene varilaevastiku laevale] Delfi, 20. VII 2026</ref> Ukraina droonid tabasid Vene Julgeolekuteenistuse baasi Hersoni oblastis.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8511568/blogi-1608-sojapaev-ukrainas-ukraina-ohurunnak-tabas-moskva-oblastis-naftabaasi-ja-logistikakeskust?liveblogPost=631505 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Vene Julgeolekuteenistuse baasi Hersoni oblastis |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-20 |vaadatud=2026-07-20 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598479/ukraina-rundas-hersonis-fsb-keskust-puhkes-suur-tulekahju Ukraina ründas Hersonis FSB keskust: puhkes suur tulekahju] Delfi, 20. VII 2026</ref> === 21. juuli === Venemaa ründas [[Sumõ]]s korrusmaja ja kaubanduskeskust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598505/sumo-kaubanduskeskust-tabas-fpv-droon-hoones-puhkes-tulekahju VIDEO | Sumõ kaubanduskeskust tabas FPV droon. Hoones puhkes tulekahju] Delfi, 21. VII 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610082076/venemaa-lipetski-linna-toostusrajoonis-puhkes-tulekahju#kaubakeskus Venemaa ründas Sumõ linna kaubanduskeskust] ERR, 21. VII 2026</ref> Mustal merel sai droonitabamuse Ukrainasse teel olnud gaasitanker.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598598/mustal-merel-langes-runnaku-alla-gaasitanker-mis-suttis-meeskond-evakueeriti VIDEO | Mustal merel langes rünnaku alla gaasitanker, mis süttis. Meeskond evakueeriti] Delfi, 21. VII 2026</ref> Ukraina ründas [[Lipetsk]]is soojuselektrijaama ja Novolipetski terasetehast (NLMK).<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598513/venemaal-lipetskis-puhkes-plahvatuste-jarel-tulekahju-soojuselektrijaama-piirkonnas Venemaal Lipetskis puhkes plahvatuste järel tulekahju soojuselektrijaama piirkonnas] Delfi, 21. VII 2026</ref> Ukraina tabas [[Kurski oblast]]is [[Khalino]] lennuväljal paiknenud [[MiG-29]] hävitajat ja õhutõrjesüsteemi [[Pantsir|Pantsir-S1]].<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8511754/blogi-1609-sojapaev-ukrainas-venemaa-kaotas-nadalaga-ukrainas-rohkem-alasid-kui-suutis-vallutada?liveblogPost=631540 |pealkiri=Ukraina teatas Vene hävitaja ja õhutõrjesüsteemi tabamisest Kurski oblastis |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-21 |vaadatud=2026-07-21 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 22. juuli === [[Volodõmõr Zelenskõi]] vabastas ametist relvajõudude ülemjuhataja [[Oleksandr Sõrskõi]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598784/zelenskoi-vabastas-ametist-relvajoudude-ulemjuhataja-sorskoi Zelenskõi vabastas ametist relvajõudude ülemjuhataja Sõrskõi] Delfi, 22. VII 2026</ref> Uueks ülemjuhatajaks nimetas ta senise maavägede ülema [[Mõhhailo Drapatõi]]<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598804/ukraina-uus-ulemjuhataja-drapatoi-lubas-tootada-lugupidamisega-inimeste-vastu Ukraina uus ülemjuhataja Drapatõi lubas töötada lugupidamisega inimeste vastu] Delfi, 22. VII 2026</ref> ja kindralstaabi ülemaks dessant-ründevägede senise juhi [[Ihor Skõbjuk]]i.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598934/zelenskoi-maaras-kindralstaabi-uueks-ulemaks-dessant-rundevagede-senise-juhi-ihor-skobjuki Zelenskõi määras kindralstaabi uueks ülemaks dessant-ründevägede senise juhi Ihor Skõbjuki] Delfi, 22. VII 2026</ref> Venemaa rünnakute tõttu on peatunud laevaliiklus Odessa oblasti sadamates.<ref name=odessa>[https://www.err.ee/1610099749/kaitsevae-luurekeskus-ukraina-ja-iraani-suhted-on-teravnenud Venemaa ründab sadamaid Odessa oblastis] ERR, 31. VII 2026</ref> Ukraina droonirünnakud süütasid kaks Wildberriese suurt laokompleksi Lõuna-Venemaal: [[Krasnodar]]is ja [[Stavropoli krai]]s [[Nevinnomõssk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610083051/ukraina-rundas-louna-venemaa-logistikakeskusi-krimmis-kadus-taas-elekter Ukraina ründas Lõuna-Venemaa logistikakeskusi, Krimmis kadus taas elekter] ERR, 22. VII 2026</ref><ref>[https://arileht.delfi.ee/artikkel/120598838/ukraina-droonid-tabasid-taas-vene-veebikaubamaja-ladusid-venelaste-kahju-kuunib-ule-1-6-miljardi-euro Ukraina droonid tabasid taas Vene veebikaubamaja ladusid. Venelaste kahju küünib üle 1,6 miljardi euroni] Delfi, 22. VII 2026</ref> === 23. juuli === Venemaa ründas [[Pavlohrad]]is toiduainetööstuse ettevõtet. Rünnakus hukkus 3 ja sai viga 28 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120599205/venemaa-andis-ukrainas-pavlohradis-pommiloogi-toiduainetoostuse-ettevottele-hukkus-3-ja-sai-viga-28-inimest Venemaa andis Ukrainas Pavlohradis pommilöögi toiduainetööstuse ettevõttele. Hukkus 3 ja sai viga 28 inimest] Delfi, 23. VII 2026</ref> Rünnakutes [[Zaporižžja]]le sai vigastada 25<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120599302/vigastatute-arv-zaporizzjas-on-tousnud-25ni Vigastatute arv Zaporižžjas on tõusnud 25ni] Delfi, 24. VII 2026</ref> ja [[Slovjansk]]ile 10 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120599269/venelased-pommitasid-zaporizzja-ja-slovjanski-linna-kokku-15-vigastatut Venelased pommitasid Zaporižžja ja Slovjanski linna: kokku 15 vigastatut] Delfi, 23. VII 2026</ref> Ukraina ründas [[Krimm]]i, naftatehast [[Uljanovski oblast]]is ja Wildberriese ladu [[Voronež]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120599051/ukraina-rundas-oosel-mitut-venemaa-sihtmarki Ukraina ründas öösel taas Krimmi, naftatehast Uljanovski oblastis ja Wildberriese ladu Voronežis] Delfi, 23. VII 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610083984/meedia-moskva-lahistel-kukkus-alla-venemaa-moodne-havitaja-su-57#meedia Meedia: Ukraina korraldas Venemaale ulatusliku droonirünnaku] ERR, 23. VII 2026</ref> Ukraina rünnakutes on maha põlenud kuus 11'st suuremast Wildberriese laokompleksist.<ref>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120599174/kaart-paari-paevaga-on-suudatud-suur-osa-vene-suurima-veebikaubamaja-ladudest-mis-jargmiseks |pealkiri=KAART - Paari päevaga on süüdatud suur osa Vene suurima veebikaubamaja ladudest. Mis järgmiseks? |url-access=subscription |eesnimi=Kaarel |perekonnanimi=Kressa |kuupäev=2026-07-23 |vaadatud=2026-07-23 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}</ref> See näitab, et Wildberriesi ladude ründamine võib olla üks osa SBU 40-päevasest operatsionist.<ref name=40paeva/> === 24. juuli === Venemaa pommirünnakus [[Slovjansk]]ile hukkus vähemalt viis ja sai viga üheksa inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120599415/ukrainas-slovjanskis-hukkus-vene-pommirunnakus-vahemalt-neli-inimest Ukrainas Slovjanskis hukkus Vene pommirünnakus vähemalt viis inimest] Delfi, 24. VII 2026</ref> Venemaa raketilöögi tagajärjel [[Kiievi oblast]]is toimunud relvanäitusele hukkus vähemalt 10 ja sai vigastada 100 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120599463/venemaa-andis-raketiloogi-kiievi-oblastis-toimunud-relvanaitusele-hukkus-vahemalt-kuus-inimest FOTOD | Venemaa andis raketilöögi Kiievi oblastis toimunud relvanäitusele. Hukkus vähemalt 10 ja sai viga 100 inimest] Delfi, 24. VII 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610086207/ukraina-ohurunnakud-tabasid-belgorodi-ja-rostovi-oblastit#kymme Venemaa tappis raketirünnakuga Kiievi relvanäitusele 10 ja haavas 100 inimest] ERR, 25. VII 2026</ref> Ukraina droonid tabasid sihtmärke okupeeritud [[Krimm]]is, [[Peterburi]]s ja [[Tver]]is. Peterburis tabasid droonid kahte veebikaubamaja Wildberries logistikakeskust.<ref>[https://www.err.ee/1610085139/ukraina-droonirunnak-suutas-peterburi-piirkonnas-kaks-logistikakeskust#peterburi Ukraina droonirünnak süütas Peterburi piirkonnas kaks logistikakeskust] ERR, 24. VII 2026</ref> Ukraina rünnakus tiibraketiga [[FP-5 Flamingo]] sai kahjustada Venemaal Kirovi linnas asuv oluline raketi- ja lennundusdetaile tootev tehas.<ref>[https://www.err.ee/1610085139/ukraina-droonirunnak-suutas-peterburi-piirkonnas-kaks-logistikakeskust#kirov Ukraina tabas Flamego raketiga suurt sõjatehast Kirovis] ERR, 24. VII 2026</ref> === 25. juuli === Ukraina korraldas droonirünnaku objektidele erinevates Venemaa piirkondades. [[Belgorodi oblast]]is said tabamuse kaubalaod ja energiataristu,<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8515012/blogi-1613-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-hoiatas-venemaa-massiivse-runnaku-eest?liveblogPost=631731 |pealkiri=Ukraina droonid ründasid öösel Belgorodi linna Venemaal |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-25 |vaadatud=2026-07-25 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[Tjumen]]is naftatöötlemistehas,<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8515012/blogi-1613-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-hoiatas-venemaa-massiivse-runnaku-eest?liveblogPost=631760 |pealkiri=Ukraina droonid ründasid Tjumenis naftatöötlustehast, puhkes tulekahju |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-25 |vaadatud=2026-07-25 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[Kirov]]is sõjatehas, Kaspia merel Iraanist pärit sõjalist lasti vedanud laevad<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8515012/blogi-1613-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-hoiatas-venemaa-massiivse-runnaku-eest?liveblogPost=631770 |pealkiri=Ukraina kaitsejõud ründasid Kaspia merel laevu mis vedasid Iraanist pärit sõjalist lasti |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-25 |vaadatud=2026-07-25 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref>, logistikakeskus [[Jekaterinburg]]is<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8515012/blogi-1613-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-hoiatas-venemaa-massiivse-runnaku-eest?liveblogPost=631750 |pealkiri=Ukraina väed ründasid Wildberries laohoonet Jekaterinburgis |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-25 |vaadatud=2026-07-25 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ning kütuse- ja määrdeainete ladu [[Rostov Doni ääres|Doni-äärses Rostovis]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120599538/videoukraina-rundas-oosel-rostovi-engelsit-ja-belgorodi VIDEOD ⏐ Ukraina ründas öösel Rostovi, Engelsit ja Belgorodi] Delfi, 25. VII 2026</ref> [[Saratovi oblast|Saratovi oblastis]] asuval sõjaväelennuväljal Engels-2 puhkes tulekahju. Ukraina ei ole rünnakut kinnitanud.<ref>[https://www.err.ee/1610086207/ukraina-ohurunnakud-tabasid-belgorodi-ja-rostovi-oblastit#engels Pealtnägijad teatasid tulekahjust Engelsi sõjaväelennuväljal] ERR, 25. VII 2026</ref> [[Omsk]]is toimunud kohtumisel kutsus [[Kasahstani president]] [[Kasõm-Žomart Tokajev]] Venemaa valitsejat [[Vladimir Putin]]it avalikult üles sõda Ukrainas lõpetama.<ref>[https://www.err.ee/1610086534/kasahstani-president-kutsus-putinit-avalikult-ules-soda-ukrainas-lopetama Kasahstani president kutsus Putinit avalikult üles sõda Ukrainas lõpetama] ERR, 25. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120599639/kreml-reageeris-tokajevi-rahusoovitusele-ukraina-soja-kulmutamine-on-voimatu Kreml reageeris Tokajevi rahusoovitusele: Ukraina sõja külmutamine on võimatu] Delfi, 25. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120599842/vene-kommentaatorid-tokajevi-rahujutt-naitab-kremli-norgenenud-olukorda Vene kommentaatorid: Tokajevi rahujutt näitab Kremli nõrgenenud olukorda] Delfi, 25. VII 2026</ref> === 26. juuli === Venemaa õhurünnakutes hukkunus vähemalt kaheksa ja sai haavata 58 inimest. [[Krõvõi Rih]]is hävines täielikult supermarketis Epitsentr.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120599668/venemaa-tappis-ukraina-tagalas-oopaeva-jooksul-kaheksa-tsiviilisikut-krovoi-rihis-poleb-kaubanduskeskus Venemaa tappis Ukraina tagalas ööpäeva jooksul kaheksa tsiviilisikut, Krõvõi Rihis põleb supermarket] Delfi, 26. VII 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610086717/venemaa-rundas-drooniga-toidupoodi-hukkus-uheksa-aastane-laps#kiiev Venemaa ründas Kiievit ballistiliste rakettidega ning tabas elumaja] ERR, 26. VII 2026</ref> === 27. juuli === Ukraina droonirünnakud tabasid objekte [[Belgorodi oblast]]is, [[Rostovi oblast]]is asuvat eksporditerminali, [[Jaroslavli oblast]]is ja [[Udmurdi Vabariik|Udmurdi Vabariigis]] asuvat naftataristut.<ref>[https://www.err.ee/1610087095/soja-1615-paev-ukraina-andis-loogi-louna-venemaal-asuvate-linnade-pihta#ukraina Ukraina andis löögi Lõuna-Venemaal asuvate linnade pihta] ERR, 27. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120599744/venemaal-teatati-ohurunnakutest-rostovis-ja-belgorodis Venemaal teatati õhurünnakutest Rostovis ja Belgorodis ja Udmurtias] ERR, 27. VII 2026</ref> === 28. juuli === Ukraina ründas [[Moskva oblast]]is [[Tšehhov]]is asuvat teraskonstruktsioonide tehast ja logistikafirma ladu [[Podolsk]]is ning Krimmis [[Feodossia]]s elektrialajaama.<ref>[https://www.err.ee/1610088010/soja-1616-paev-ukraina-rundas-moskva-oblasti-toostusrajatist-osa-krimmist-jai-elektrita#moskva Ukraina ründas Moskva oblastis asuvat tööstusrajatist, osa Krimmist jäi elektrita] ERR, 28. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120599995/ukraina-droonid-tabasid-tehast-moskva-oblastis-krimmis-on-elektrikatkestus Ukraina droonid tabasid tehast Moskva oblastis. Krimmis on elektrikatkestus] Delfi, 28. VII 2026</ref> Valges Majas kohtusid [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] ja [[USA president]] [[Donald Trump]].<ref>[https://www.err.ee/1610088443/zelenski-ja-netanyahu-kohtusid-valges-majas-trumpiga Zelenski ja Netanyahu kohtusid Valges Majas Trumpiga] ERR, 28. VII 2026</ref> Zelenskõi hindas kõneluste tulemusi headeks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120600173/zelenskoi-saabus-valgesse-majja-kohtumisele-trumpiga Zelenskõi vestlusest Trumpiga: saime USA-lt kindla toetuse] Delfi, 28. VII 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610088880/politico-zelenski-sai-washingtonis-mitu-olulist-voitu Politico: Zelenski sai Washingtonis mitu olulist võitu] ERR, 29. VII 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120600357/zelenskoi-visiit-kinnitas-et-trump-on-sonades-ukraina-poolel-sisuline-osa-tekitab-skepsist |pealkiri=Zelenskõi visiit kinnitas, et Trump on sõnades Ukraina poolel. Sisuline osa tekitab skepsist |url-access=subscription |eesnimi=Kaarel |perekonnanimi=Kressa |kuupäev=2026-07-29 |vaadatud=2026-07-29 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}</ref> === 29. juuli === Ukraina õhurünnak tabas naftatöötlemistehast ja Wildberriesi ladu [[Rjazan]]is<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120600283/fotod-ja-video-venemaal-rjazanis-suttis-droonirunnaku-jarel-jarjekordne-wildberriese-ladu FOTOD ja VIDEO | Venemaal Rjazanis süttis droonirünnaku järel järjekordne Wildberriese ladu] Delfi, 29. VII 2026</ref>, [[Perm]]i naftatöötlemistehast, Musta mere laevastiku kiirkaatrite baasi Krimmis ning [[Rostovi oblast]]is asuvat eksporditerminali ja sõjalist objekti.<ref>[https://www.err.ee/1610088823/meedia-ukraina-rundas-rjazani-naftatehast-ja-logistikakeskust#ukraina Ukraina ründas Rjazani naftatehast ja logistikakeskust] ERR, 29. VII 2026</ref> Ukraina kaotas [[Poltaava oblast]]is [[Krementšuki rajoon]]is [[F-16]] hävitaja, mis oli täitams lahinguülesannet hävitada Venemaa õhusihtmärke.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120600603/f-16 Ukrainas kukkus lahinguülesandeid täites alla F-16 hävitaja] Delfi, 29. VII 2026</ref> Venemaa rünnakute tõttu Ukraina sadamatele ja Ukraina rünnakute tõttu Venemaa laevadele Aasovi ja Mustal merel on mõlema riigi kaubalaevade liiklus Mustal merel praktiliselt lõppenud.<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120600420/ukraina-kaotaks-1-5-miljardit-ja-venemaa-40-miljardit-kas-madin-mustal-merel-jaab-viiki |pealkiri=„Ukraina kaotaks 1,5 miljardit ja Venemaa 40 miljardit.“ Kas madin Mustal merel jääb viiki? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-07-29 |vaadatud=2026-07-29 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref><ref name=odessa/> === 30. juuli === Venemaa ründas Ukrainat 74 raketi (13 ballistilise ja 61 tiibraketiga) ja 284 drooniga. Ukraina õhukaitse hävitas 55 Vene raketti ja 265 ründedrooni.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8517719/blogi-1618-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-venemaa-rundas-ule-pika-aja-pohja-korea-raketiga?liveblogPost=632231 |pealkiri=Ukraina: Venemaa ründas öösel 74 raketi ja 284 ründedrooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-30 |vaadatud=2026-07-30 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120600491/venemaa-korraldas-ulatusliku-runnaku-ukraina-vastu-kiievis-hukkus-uks-inimene Venemaa korraldas ulatusliku rünnaku Ukraina vastu. Krõvõi Rihis hukkus kuus ja Kiievis üks inimene] Delfi, 30. VII 2026</ref> [[Krõvõi Rih]]i linna lähedal tabas Põhja-Korea ballistiline rakett KN-23 üht elumaja, milles hukkus vähemalt kaheksa inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120600737/zelenskoi-venemaa-tappis-krovoi-rihi-lahedal-perekonna-pohja-korea-raketiga Zelenskõi: Venemaa tappis Krõvõi Rihi lähedal perekonna Põhja-Korea raketiga] Delfi, 31. VII 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8517719/blogi-1618-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-venemaa-rundas-ule-pika-aja-pohja-korea-raketiga?liveblogPost=632208 |pealkiri=Ukrainas hukkus Venemaa öistes rünnakutes vähemalt kaheksa inimest |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-30 |vaadatud=2026-07-30 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8517719/blogi-1618-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-venemaa-rundas-ule-pika-aja-pohja-korea-raketiga?liveblogPost=632262 |pealkiri=Venemaa raketirünnak hävitas Ukraina külas terve pere |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-30 |vaadatud=2026-07-30 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina droonirünnak tabas [[Penza]]s, [[Udmurtia]]s [[Sarapul]]is ja [[Perm]]is Wildberriesi logistikahooneid.<ref>[https://www.err.ee/1610098369/soja-1618-paev-ukraina-rundas-kolme-wildberriesi-logistikahoonet#kiiev Ukraina jätkab Venemaal asuvate Wildberriesi logistikahoonete hävitamist] ERR, 30. VII 2026</ref> === 31. juuli === Venemaa ründas Ukrainat 255 drooniga, millest Ukraina tõrjus 195.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8518447/blogi-1619-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-wildberriest-ja-naftatehaseid?liveblogPost=632330 |pealkiri=Venemaa ründas täna öösel Ukrainat 255 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-31 |vaadatud=2026-07-31 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas droonidega Wildberriese laohooned [[Volgograd]]is ja [[Tatarstan]]is ning nafta rafineerimistehaseid [[Volgograd]]is ja [[Krasnodari krai]]s.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120600726/ukraina-droonid-rundasid-vaidetavalt-uuesti-wildberries-laohoonet Ukraina droonid ründasid Wildberriese ladusid Volgogradis ja Tatarstanis ning naftatöötlemistehaseid] Delfi, 31. VII 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610099479/ukraina-rundas-lennukitehast-sadamataristut-ja-naftatootlemistehast#naftatehas Ukraina ründas taas Wildberriesi hoonet ja naftatehaseid] ERR, 31. VII 2026</ref> [[Kirovohradi oblast]]is kukkus lahinglennuülesande täitmisel alla lahinghelikopter, mille piloot hukkus.<ref>[https://www.err.ee/1610105488/venemaa-runnakus-kiievile-oli-vahemalt-neli-hukkunut#kopter Kirovohradi oblastis kukkus juuli lõpus alla lahingkopter] ERR, 8. VIII 2026</ref> [[Institute for the Study of War|USA Sõjauuringute Instituudi]] (ISW) andmetel hõivas Venemaa juulis 38 ruutkilomeetrit.<ref>[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-august-1-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, August 1, 2026] ISW, 1.VIII 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610105218/luurekeskus-venemaa-vallutas-juulis-ukrainas-alla-40-ruutkilomeetri Luurekeskus: Venemaa vallutas juulis Ukrainas alla 40 ruutkilomeetri] ERR, 31. VII 2026</ref> Kõige intensiivsem lahingutegevus on viimastel nädalatel toimunud [[Pokrovsk]]i ja [[Kostjantõnivka]] suunal, millele järgnesid [[Slovjansk]]i ja [[Lõman]]i ning [[Huljaipole]] suunad.<ref>[https://www.err.ee/1610099749/kaitsevae-luurekeskus-ukraina-ja-iraani-suhted-on-teravnenud Lahingute arv rindel püsis varasemaga samal tasemel] ERR, 31. VII 2026</ref> Juulis kasutas Venemaa üle 120 Iskander-M, S-400 ja Põhja-Korea KN-23 tüüpi ballistilise raketi, üle 140 tiibraketi H-101 ja Kalibr ning enam kui 60 raketti H-59 ja H-69. Lisaks tulistati välja üle 30 Tsirkoni ja Onyxi raketi. Ukraina kõige suure probleem on ballistiliste rakettide tõrjumiseks vajalike [[MIM-104 Patriot|Patrioti]] rakettide puudus.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8519677/blogi-1621-sojapaev-ukrainas-vene-kindral-paases-moskvas-korraldatud-plahvatuses-eluga?liveblogPost=632944 |pealkiri=Natukene analüütikat |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-08-02 |vaadatud=2026-08-02 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ülevaade liitlasriikide poolt Ukrainale lubatud ja üle antud lennukitest [[F-16]]:<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120600585/ukrainas-olev-f-16-lennukipark-sulab-lumepallina-kas-laane-lennukid-kuluvad-liiga-kiiresti |pealkiri=Ukrainas olev F-16 lennukipark sulab lumepallina. Kas lääne lennukid kuluvad liiga kiiresti? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-07-30 |vaadatud=2026-07-31 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> * lubanud 126 ** ootel 53 ** üle antud 73 *** Rumeenias väljaõppeks 18 *** teenistuses 50 *** kaotatud 5 Alates täiemahulise sõja algusest on Venemaa kaotanud ligi 700 000 sõjaväelast hukkunutena, kogukaotused moodustavad 1,6 miljonit inimest. Ukraina kaotused on ligi 50 000 hukkunut, 10 000 teadmata kadunud (sh. sõjavangis Venemaa) ja 400 000 haavatut.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8518447/blogi-1619-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-wildberriest-ja-naftatehaseid?liveblogPost=632500 |pealkiri=Zelenskõi: sõjas on hukkunud 700 000 Vene, 50 000 Ukraina sõjaväelast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-31 |vaadatud=2026-07-31 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> == August == === 1. august === [[File:Church of the Presentation of Mary in Beryslav before and after Russian attack on 1 August 2026 (02).png| thumb| Neitsi Maarja Pühitsemise kirik (1726) [[Berõslav]]is [[Hersoni oblast]]is peale Venemaa droonirünnakut]] Venemaa korraldas raketirünnaku Kiievile, kasutades 35 raketti, neist 27 ballistilist ning 185 drooni. Rünnakus hukkus vähemalt üheksa inimest, vigastada sai 28.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120600962/venemaa-oises-runnakus-kiievile-hukkus-uheksa-inimest Venemaa öises rünnakus Kiievile hukkus üheksa inimest] Delfi, 1. VIII 2026</ref> Kannatada sai ka Leedu saatkond. Venemaa hõivas [[Donetski oblast]]is asuvasse Suhhetske küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina ründas droonidega [[Baškortostan]]i pealinnas [[Ufa]]s naftatöötlemistehasest Bašneft-Ufaneftehhim ja [[Nižnekamsk]]i naftakeemiatehast.<ref>[https://www.err.ee/1610100301/meedia-ukraina-rundas-venemaa-suurt-naftatootlemistehasest-ufas#ufa Meedia: Ukraina ründas Venemaa suurt naftatöötlemistehasest Ufas] ERR, 1. VIII 2026</ref> Krimmis tabas Ukraina [[Sevastopol]]i lähistel asuvat Venemaa relvajõudude raadioelektroonilise võitluse keskust.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8518775/blogi-1620-sojapaev-ukrainas-droonid-uputasid-mustal-merel-venemaale-kuuluva-konteinerlaeva?liveblogPost=632719 |pealkiri=Ukraina tabas okupeeritud Sevastopolis olulist sihtmärki |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-08-01 |vaadatud=2026-08-01 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Mustal merel uputas Ukraina meredroonidega Venemaa riigifirma Rosatom tütarettevõttele Fresco kuuluva konteinerlaeva Janina.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8518775/blogi-1620-sojapaev-ukrainas-droonid-uputasid-mustal-merel-venemaale-kuuluva-konteinerlaeva?liveblogPost=632809 |pealkiri=Ukraina uputas Mustal merel Venemaale kuuluva konteinerlaeva |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-08-01 |vaadatud=2026-08-01 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 2. august === Venemaa droonirünnakutes hukkus kuus inimest ja sai vigastada vähemalt 81. Ukraina tõrjus 109 Venemaa välja saadetud 133 droonist.<ref>[https://www.err.ee/1610100736/meedia-ukraina-rundas-oosel-engelsi-lennubaasi-venemaal#hukkunud Ööpäevaga hukkus Ukrainas Vene rünnakutes kuus inimest] ERR, 2. VIII 2026</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku mitmele Vemnmaa linnale. [[Saratov]]is sai tabamuse naftakeemiatehas, [[Engels]]is õhujõudude baas, [[Ufa]]s Bašnefti naftatehas, [[Samara oblast]]is Novosemeikinos Wildberries laohoone, [[Brjanski oblast]]is droonibaas ja [[Kaluga oblast]]is Ljudinovos naftaladu. <ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120601063/video-ukraina-pommitas-venemaal-naftatehaseid-wildberriese-laohoonet-ja-engelsi-ohubaasi VIDEO | Ukraina pommitas Venemaal naftatehaseid, Wildberriese laohoonet ja Engelsi õhubaasi] ERR, 2. VIII 2026</ref> === 3. august === [[Dnipropetrovski oblast]]is hukkus Venemaa rünnakutes neli ja haavata sai 15 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610101177/ukraina-tabas-venemaal-jarjekordset-wildberriese-ladu#dnipro Dnipropetrovski oblastis hukkus Vene rünnakutes neli inimest] ERR, 3. VIII 2026</ref> Ukraina tabas [[Vladimiri oblast]]is asuvat Wildberriesi logistikakeskust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120601164/venemaal-belgorodis-suttis-runnaku-jarel-ulikool-kus-tegeldi-droonidega FOTOD ja VIDEOD | Venemaal Vladimiris süttisid rünnaku järel Wildberriese ladu ja Belgorodis ülikool, kus tegeldi droonidega] Delfi, 3. VIII 2026</ref> Venemaa teatel hukkus Ukraina droonirünnaku tõttu [[Krasnodari krai]]s Arhipo-Ossipovka rannas seitse inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120601393/me-ei-joudnud-ara-minna-venemaa-teatel-hukkus-ukraina-droonirunnakus-rannale-vahemalt-seitse-inimest „Me ei jõudnud ära minna.“ Venemaa teatel hukkus Ukraina droonirünnakus rannale vähemalt seitse inimest] Delfi, 3. VIII 2026</ref> President Zelenskõi määras senise [[Ukraina Rahvusliku Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu]] sekretäri [[Rustem Umjerov]]i [[Ukraina Välisluureteenistus]]e (SZR) juhiks. Julgeoleku- ja kaitsenõukogu uueks sekretäriks nimetas Zelenskõi endise siseministri [[Ihor Klõmenko]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120601316/zelenskoi-maaras-umerovi-valisluure-ja-klomenko-julgeolekunoukogu-juhiks Zelenskõi määras Umerovi välisluure ja Klõmenko julgeolekunõukogu juhiks] Delfi, 3. VIII 2026</ref> === 4. august === Venemaa rünnakutes [[Sumõ oblast]]ile ja [[Mõkolajivi oblast]]ile hukkus kokku neli inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120601429/venemaa-rundas-ukrainas-sumot-ja-mokolajivit-kokku-hukkus-neli-inimest Venemaa ründas Ukrainas Sumõt ja Mõkolajivit. Kokku hukkus neli inimest] Delfi, 4. VIII 2026</ref> Ukraina ründas droonidega Wildberriese ladusid [[Leningradi oblast]]is [[Krasnõi Bor]]is ja [[Moskva oblast]]is [[Tšehhov]]is<ref>[https://www.err.ee/1610102008/ukraina-rundas-wildberriese-ladusid-moskva-ja-peterburi-lahedal#teated Venemaa teatel hukkus Ukraina droonirünnakutes kuus inimest ja said kahjustada laod] ERR, 4. VIII 2026</ref> ja naftatöötlemistehast [[Samara oblast]]is [[Sõzran]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120601416/fotod-ja-videod-leningradi-oblastis-suutasid-droonid-jarjekordse-wildberriese-lao VIDEOD ja FOTOD | Leningradi oblastis süütasid droonid järjekordse Wildberriese lao. Rünnak toimus ka Moskva oblastis] Delfi, 4. VIII 2026</ref> SBU avaldas juuni lõpus alustatud Venemaa-vastase 40-päevase operatsiooni<ref name=40paeva/> tulemused.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8520418/blogi-1623-sojapaev-ukrainas-vene-droonioperaator-pidas-turumuujale-safarit?liveblogPost=633083 |pealkiri=SBU avaldas Venemaa-vastase 40-päevase operatsiooni tulemused |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-08-04 |vaadatud=2026-08-04 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 5. august === Venemaa ründas [[Kiiev]]it ja [[Kiievi oblast]]it 28 raketi ja 115 drooniga, millest Ukraina tõrjus 98 drooni. Rünnakutes hukkus 17 ja sai vigastada 44 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120601674/video-venemaa-andis-kiievile-parast-luhikest-pausi-taas-ulatusliku-raketiloogi VIDEOD | Venemaa andis Kiievi linnale ja oblastile pärast lühikest pausi taas ulatusliku löögi. Hukkunud on 17 inimest] Delfi, 5. VIII 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel põles maha Wildberriese sorteerimiskeskus [[Tula oblast]]is [[Aleksin]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120601679/videod-ja-fotod-droonirunnaku-jarel-poles-maha-wildberriese-sorteerimiskeskus-venemaal-tula-oblastis VIDEOD ja FOTOD | Droonirünnaku järel põles maha Wildberriese sorteerimiskeskus Venemaal Tula oblastis] Delfi, 5. VIII 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610102803/ukraina-suutas-ohurunnakuga-wildberriese-lao-tuula-oblastis#tuula Ukraina süütas õhurünnakuga Wildberriese lao Tuula oblastis] ERR, 5. VIII 2026</ref> Lääne-Venemaale on hakkanud ümberpaiknema Põhja-Korea raketiüksus, mille koosseisus on kuni 120 ballistilist raketti ning kuus raketiheitjat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120601707/moskva-ja-pyongyangi-koostoo-laieneb-venemaale-tuuakse-pohja-korea-raketiuksus Moskva ja Pyongyangi koostöö laieneb, Venemaale tuuakse Põhja-Korea raketiüksus] Delfi, 5. VIII 2026</ref> === 6. august === Ukraina andis löögi naftatöötlemistehastele [[Jaroslavl]]is ja [[Baškortostan]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610103655/ukraina-rundas-venemaal-kaht-naftatootlemistehast#tehased Ukraina ründas Venemaal kaht naftatöötlemistehast] ERR, 6. VIII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120601931/ukraina-rundas-teist-paeva-jarjest-uhte-venemaa-suurimat-naftatehast Ukraina ründas teist päeva järjest ühte Venemaa suurimat naftatehast] Delfi, 6. VIII 2026</ref> === 7. august === [[File:Chornomorets Stadium in Odesa after Russian attack, 2026-08-07 (01).webp| thumb| Tabamusejärgne Chornomoretsi staadion [[Odessa]]s]] Ukraina droonirünnaku tulemusel puhkes tulekahju [[Jekaterinburg]]is asuvas Wildberriesi logistikakeskuses.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120602167/videod-ja-fotod-droonid-rundasid-wildberriese-ladu-seekord-jekaterinburgis VIDEOD ja FOTOD | Droonid ründasid Wildberriese ladu seekord Jekaterinburgis] Delfi, 7. VIII 2026</ref> Ukraina tabas Krimmis asuvat radarijaama, ründedroonide baasi ning kahte Geran/Gerbera tüüpi ründedroonide maapealset juhtimiskeskust.<ref>[https://www.err.ee/1610104495/ukraina-ohurunnak-tabas-wildberriese-ladu-jekaterinburgis#Krimm Ukraina teatas mitme sihtmärgi hävitamisest annekteeritud Krimmis] ERR, 7. VIII 2026</ref> Gelendžiki lähedal asuva Venemaa presidendi Vladimir Putini palee õhutõrjesüsteemide vastu. [[Krasnodari krai]]s [[Gelendžik]]is asuva Putini palee lähedal hävitas Ukraina elektroonilise sõjapidamise kompleksi «Volna Kupol Garant».<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8523944/blogi-1629-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-tobolskis-asuvat-suurt-naftakeemiakompleksi?liveblogPost=633683 |pealkiri=Putini palee kaitse Gelendžikis mõraneb |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-08-10 |vaadatud=2026-08-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 8. august === Venemaa õhurünnakus Kiievi piirkonnale hukkus vähemalt neli ja sai vigastada kaheksa inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120602395/venemaa-jatkas-oiseid-runnakuid-kiievi-oblastile-hukkus-kolm-inimest Venemaa jätkas öiseid rünnakuid Kiievi oblastile, hukkus neli inimest] Delfi, 8. VIII 2026</ref> Ukraina ründas [[Sõzran]]i naftatöötlemistehast [[Samara oblast]]is ja [[Ilski]] [[Krasnodari krai]]s.<ref>[https://www.err.ee/1610105488/venemaa-runnakus-kiievile-oli-vahemalt-neli-hukkunut#samara Ukraina ründas taas Samara naftatehast] ERR, 8. VIII 2026</ref> === 9. august === Harkivis hukkus Venemaa rünnakutes kaks ja sai vigastada 23 inimest, Odessas sai vigastada vähemalt 13 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120602491/venemaa-pommitas-rakettidega-odessat-harkivis-sai-pihta-magalarajoon Venemaa pommitas rakettidega Odessat, Harkivis sai pihta magalarajoon] Delfi, 9. VIII 2026</ref> Ukraina ründas [[belgorod]]is soojuselektrijaama ja FSB esindust. Venemaa teatas viiest hukkunust ja enam kui 20 haavatust.<ref>[https://www.err.ee/1610105935/soja-1628-paev-belgorodis-puhkesid-ukraina-droonirunnaku-jarel-polengud#belgorod Venemaal Belgorodis puhkesid väidetava Ukraina droonirünnaku järel põlengud] ERR, 9. VIII 2026</ref> [[Krasnodari krai]]s [[Gelendžik]]is tabas ukraina Venemaa [[S-400]] õhutõrjesüsteemi, [[Jeisk]]is sai tabamuse raketisüsteem [[Pantsir|Pantsir S-1]] ning [[Rostovi oblast]]is raketisüsteem [[Tor (raketisüsteem)|Tor]] ning radarijaamad Podlet-K1 ja Kasta 2E2.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120602508/video-ukraina-andis-droonilooke-belgorodis-ja-gelendzikis VIDEO | Ukraina andis droonilööke Belgorodis ja Gelendžikis] Delfi, 9. VIII 2026</ref> === 10. august === Ukraina ründas [[Nižnekamsk]]i naftatöötlemistehast [[Tatarstan]]is ja Tobolskneftehimi naftakeemiatehasele [[Tobolsk]]is [[Tjumeni oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610106352/ukraina-rundas-naftakeemiatehast-tjumeni-oblastis#tjumen Ukraina ründas naftakeemiatehast Tjumeni oblastis] ERR, 10. VIII 2026</ref> Odessa oblastis kukkus alla Ukraina hävitaja [[MiG-29]], piloodil õnnestus katapulteeruda.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8523944/blogi-1629-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-tobolskis-asuvat-suurt-naftakeemiakompleksi?liveblogPost=633707 |pealkiri=Odessa oblastis kukkus alla ukrainlaste MiG-29 |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-08-10 |vaadatud=2026-08-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 11. august === Venemaa rünnakutes [[Zaporižžja oblast]]ile ja [[Dnipropetrovski oblast]]ile hukkus üheksa ja sai viga kümneid inimesi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120602864/venemaa-rundas-oosel-mitut-ukraina-linna-zaporizzjas-hukkus-viis-inimest Venemaa ründas öösel mitut Ukraina linna. Zaporižžjas hukkus kuus inimest] Delfi, 11. VIII 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610107159/ukraina-suutas-ohurunnakuga-wildberriese-lao-voronezi-oblastis#hukkus Venemaa õhurünnakus Ukrainale hukkus üheksa ja sai viga kümneid inimesi] ERR, 11. VIII 2026</ref> [[Zaporižžja]]s sai tabamuse metallurgiaettevõte „Zaporožstal“. Ukraina droonirünnakud süütasid Wildberriesi lao [[Voroneži oblast]]is [[Novaja Usman]]is ja naftatöötlemistehase Orsknefteorgsintez [[Orenburgi oblast]]is [[Orsk]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120602869/videod-ja-fotod-venemaal-voronezi-oblastis-suttisid-droonirunnaku-jarel-polema-suure-ettevotte-laod VIDEOD ja FOTOD | Venemaal Voroneži oblastis süttisid droonirünnaku järel põlema „suure ettevõtte laod“] Delfi, 11. VIII 2026</ref> === 12. august === Ukraina korraldas suure raketi- ja droonirünnaku sõjalistele objektidele ja taristule Krimmis ja [[Novorossiisk]]is,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120603148/videod-ukraina-korraldas-massiivse-runnaku-okupeeritud-krimmile-ja-novorossiiski-sadamalinnale VIDEOD | Ukraina korraldas massiivse rünnaku okupeeritud Krimmile ja Novorossiiski sadamalinnale] Delfi, 12. VIII 2026</ref> kasutades rünnakus tiibrakette [[Neptun (raketikompleks)|Neptun]], reaktiivdroone Paljanõtsja ja meredroone.<ref>[https://www.err.ee/1610108020/venemaa-droonid-rundasid-paevasel-ajal-kiievit#unikaalne Zelenski: see oli unikaalne operatsioon] ERR, 12. VIII 2026</ref> Novorossiiskis peatas töö teravilja eksporditerminal ja sõjasadamas sai tabamusi neli sõjalaeva: kaks projekti 11356 fregatti [[Admiral Makarov (fregatt)|Admiral Makarov]] ja [[Admiral Essen]], [[Bujan-M-klassi korvett]] ja projekti 22160 patrull-laev Vassili Bõkov.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120603415/ukrainlased-tabasid-novorossiiskis-nelja-sojalaeva Ukrainlased tabasid Novorossiiskis nelja Vene sõjalaeva] Delfi, 13. VIII 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610108950/ukraina-tabas-runnakuga-novorossiiski-sadamale-nelja-vene-sojalaeva#ylevaade Ukraina meedia ülevaade Novorossiiskis pihtasaanud sihtmärkidest] ERR, 13. VIII 2026</ref> Ukraina teatas 26 asula vabastamisest [[Donetski oblast]]i [[Dnipropetrovski oblast]]i ja [[Zaporižžja oblast]]i kohtumispunkti piirkonnas viimaste kuude jooksul.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8525358/blogi-1631-sojapaev-ukrainas-putin-lubab-vastata-vene-kaubalaevade-arestimisele-samaga?liveblogPost=634100 |pealkiri=Ukraina väed on vabastanud kolmes oblastis 26 asulat |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-08-12 |vaadatud=2026-08-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref name=deepstatemap/> === 13. august === Venemaa ründas Ukraina suurimat Doonau-äärset teraviljasadamat [[Izmail]]is, põhjustades seal purustusi ja süüdates tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1610108950/ukraina-tabas-runnakuga-novorossiiski-sadamale-nelja-vene-sojalaeva#izmail Venemaa ründas Ukraina Doonau-äärset sadamat] ERR, 13. VIII 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tagajärjel puhkes tulekahju [[Baškortostan]]is [[Salavat]]is Gazprom Neftehim Salavati naftatehases ja Wildberriese laos [[Tšišmõ rajoon]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120603433/droonirunnaku-jarel-puhkes-tulekahju-gazpromi-naftatehases-baskortostanis Droonirünnaku järel puhkes tulekahju Gazpromi naftatehases ja Wildberriese laos Baškortostanis] Delfi, 13. VIII 2026</ref> === 14. august === Ukraina korraldas droonirünnaku [[Leningradi oblast]]is asuvale [[Ust-Luga]] sadamale. Rünnakus sai kahjustada kaks kütuseterminali ja puhkes tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1610110036/ukraina-rundas-ust-luga-sadamat#ustluga Ukraina ründas Ust-Luga sadamat] ERR, 14. VIII 2026</ref> === 15. august === Ukraina ründas rakettidega [[FP-5 Flamingo|Flamingo]] [[Nižni Novgorod]]i oblastis asuvat Savasleika sõjaväelennuvälja ja [[Samaara]]s asuvat kosmoseagentuuri [[Roskosmos]] kosmosekeskust 'Progress'.<ref>[https://www.err.ee/1610111020/soja-1634-paev-ukraina-rundas-venemaa-lennubaasi-ja-kosmosetehast#lennubaas Ukraina ründas Venemaa lennubaasi ja kosmosetehast] ERR, 15. VIII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120603986/ukraina-rundas-kodumaiste-rakettidega-venemaa-kosmosetoostust-tabamuse-sai-ka-lennubaas Ukraina ründas kodumaiste rakettidega Venemaa kosmosetööstust. Tabamuse sai ka lennubaas] Delfi, 15. VIII 2026</ref> === 16. august === Venemaa ründas Ukrainat droonide ja rakettidega. Ukraina tõrjus 85 drooni 106st ja 3 tiibraketti.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8527301/blogi-1635-sojapaev-ukrainas-vene-runnak-suutas-kiievi-kuulsa-raamatuturu-vigastada-sai-kolm-inimest?liveblogPost=634983 |pealkiri=Ukraina õhukaitse neutraliseeris 85 Vene ründedrooni ja kolm raketti |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-08-16 |vaadatud=2026-08-16 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Kiievis sai tabamuse Petrivka raamatuturg<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8527301/blogi-1635-sojapaev-ukrainas-vene-runnak-suutas-kiievi-kuulsa-raamatuturu-vigastada-sai-kolm-inimest?liveblogPost=635014 |pealkiri=Vene rünnak süütas Kiievi kuulsa raamatuturu, vigastada sai kolm inimest |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-08-16 |vaadatud=2026-08-16 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120604030/venemaa-rundas-kiievit-ukraina-tabas-vene-rajatisi Venemaa ründas Kiievit, Ukraina tabas Vene rajatisi] Delfi, 16. VIII 2026</ref>, Odessas elamud<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8527301/blogi-1635-sojapaev-ukrainas-vene-runnak-suutas-kiievi-kuulsa-raamatuturu-vigastada-sai-kolm-inimest?liveblogPost=635016 |pealkiri=Odessa oblastis hävitas Vene droon kaks elumaja, viis inimest sai vigastada |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-08-16 |vaadatud=2026-08-16 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja postkontor<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8527301/blogi-1635-sojapaev-ukrainas-vene-runnak-suutas-kiievi-kuulsa-raamatuturu-vigastada-sai-kolm-inimest?liveblogPost=635009 |pealkiri=Vene väed ründasid Odessa eeslinnas asuvat postkontorit, kaks inimest sai vigastada |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-08-16 |vaadatud=2026-08-16 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ning [[Krõvõi Rih]]is ArcelorMittali metallurgiakombinaat,<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8527301/blogi-1635-sojapaev-ukrainas-vene-runnak-suutas-kiievi-kuulsa-raamatuturu-vigastada-sai-kolm-inimest?liveblogPost=634968 |pealkiri=Venemaa ründas rakettidega ArcelorMittali tehast Krõvõi Rihis |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-08-16 |vaadatud=2026-08-16 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> kus sai surma kaks ja vigastada 13 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610111485/venemaa-rundas-kiievit-taas-ballistiliste-rakettidega#vigastatud Venemaa rünnakus Kiievile sai viga vähemalt kaks inimest] ERR, 16. VIII 2026</ref> Ukraina ründas [[Rostovi oblast]]is [[Kamensk-Šahtinski]]s raketikütuse tehast,<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8527301/blogi-1635-sojapaev-ukrainas-vene-runnak-suutas-kiievi-kuulsa-raamatuturu-vigastada-sai-kolm-inimest?liveblogPost=635013 |pealkiri=Ukraina ründas Venemaal Kamensk-Šahtinskis raketikütuse tehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-08-16 |vaadatud=2026-08-16 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120604278/fotod-ukraina-kindralstaap-teatas-vene-lohkeaine-ja-pussirohutehase-tabamisest FOTOD | Ukraina kindralstaap teatas Vene lõhkeaine- ja püssirohutehase tabamisest] Delfi, 18. VIII 2026</ref> [[Moskva oblast]]is [[Podolsk]]is Koledinos Venemaa suurimat Wildberriesi ladu<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120604179/vene-ariportaal-wildberriese-muujad-on-paanikas-10-suuremast-laost-7-on-rivist-valjas Vene äriportaal: Wildberriese müüjad on paanikas. 10 suuremast laost 7 on rivist väljas] Delfi, 17. VIII 2026</ref>, põhjustades ulatusliku tulekahju<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120604043/videod-ukraina-runnaku-jarel-poleb-wildberriese-venemaa-suurim-ladu VIDEOD: Ukraina rünnaku järel põleb Wildberriese Venemaa suurim ladu] Delfi, 16. VIII 2026</ref> ja hävitas Krimmis raketisüsteemi [[Bastion]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120604092/video-ukraina-havitas-krimmis-vene-rannakaitse-tugipunkti-kust-tulistati-valja-ulehelikiirusel-rakette VIDEO | Ukraina hävitas Krimmis Vene rannakaitse tugipunkti, kust tulistati välja ülehelikiirusel rakette] Delfi, 16. VIII 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8527301/blogi-1635-sojapaev-ukrainas-vene-runnak-suutas-kiievi-kuulsa-raamatuturu-vigastada-sai-kolm-inimest?liveblogPost=635005 |pealkiri=Ukraina teatas Krimmis raketisüsteemi Bastion tabamisest |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-08-16 |vaadatud=2026-08-16 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 17. august === Ukraina vabastas [[Donetski oblast]]is [[Volnovahha rajoon]]is asuva Andreevka-Klevtsovo asula ning võtsid vangi 30 Vene sõdurit.<ref>[https://www.err.ee/1610111908/soja-1636-paev-ukraina-nadalavahetuse-droonirunnakud-purustasid-senised-rekordid Ukrainlased võtsid Volnovahha rajoonis vangi 30 Vene vägede sõdurit] ERR, 17. VIII 2026</ref> Ukraina rünnakute tõttu on Vene internetikaubanduse ettevõtte Wildberries sulgenud kümnest suurimast keskusest seitse.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120604179/vene-ariportaal-wildberriese-muujad-on-paanikas-10-suuremast-laost-7-on-rivist-valjas Vene äriportaal: Wildberriese müüjad on paanikas. 10 suuremast laost 7 on rivist väljas] Delfi, 17. VIII 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/120604730/kaart-uks-ladu-teise-jarel-wildberriese-logistikakeskused-polevad-venemaal-peaaegu-iga-paev |pealkiri=KAART - Üks ladu teise järel. Wildberriese logistikakeskused põlevad Venemaal peaaegu iga päev |url-access=subscription |eesnimi=Priit Pokk |perekonnanimi=Silver Vaher |kuupäev=2026-08-20 |vaadatud=2026-08-20 |väljaanne=arileht.delfi.ee |keel=et}}</ref> === 18. august === [[File:Destructions in Pechenihy after Russian attack, 2026-08-18 (01).webp| thumb| Purustused Petšenihõs]] Venemaa ründas Ukrainat 147 drooniga, millest õhutõrje hävitas 111. Raketilöögis [[Harkivi oblast]]is asuvale [[Petšenihõ]] asulale hukkus 10 ja vigastada sai vähemalt 17 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120604459/ukrainas-harkivi-oblastis-on-raketilook-tapnud-vahemalt-17-inimest Ukrainas Harkivi oblastis on raketilöök tapnud vähemalt 10 inimest] Delfi, 18. VIII 2026</ref> Ukraina korraldas Moskva piirkonnale ulatusliku droonirünnaku. <ref>[https://www.err.ee/1610112664/ukraina-korraldas-moskvale-ulatusliku-droonirunnaku#moskva Ukraina korraldas Moskvale ulatusliku droonirünnakust] ERR, 18. VIII 2026</ref> Tabamusi said alumiiniumitehas ja veebikaubamaja Wildberries ladu Noginskis asuvas Atlant-parkis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120604396/ukraina-saadab-moskva-suunas-massiliselt-droone-pealinna-lahedal-puhkesid-tulekahjud VIDEOD | Ukraina saatis Moskva suunas väidetavalt üle 600 drooni. Pealinna lähedal puhkesid tulekahjud] Delfi, 18. VIII 2026</ref> === 19. august === Ukraina ja Venemaa vahetasid mõlemalt poolt 103 sõjavangi.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8529589/blogi-1638-sojapaev-ukrainas-venelased-pogenevad-mobilisatsiooni-eest-massiliselt-gruusiasse?liveblogPost=635203 |pealkiri=BBC: Ukraina ja Venemaa vahetasid sõjavange |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-08-19 |vaadatud=2026-08-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120605749/fotod-ukraina-ja-venemaa-vahetasid-taas-sojavange FOTOD | Ukraina ja Venemaa vahetasid taas sõjavange] Delfi, 24. VIII 2026</ref> Ukraina ülemraada kinnitas [[Jevheni Hmara]] kaitseministriks.<ref>[https://www.err.ee/1610114581/ukraina-ulemraada-kinnitas-uue-kaitseministri-ametisse Ukraina ülemraada kinnitas uue kaitseministri ametisse] ERR, 19. VIII 2026</ref> Venemaa droonirünnakus bussile hukkus [[Herson]]is neli ja sai vigastada veel neli inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610113894/hersonis-hukkus-venemaa-runnakus-bussile-neli-inimest#herson Hersonis hukkus Venemaa rünnakus bussile neli inimest] ERR, 19. VIII 2026</ref> [[Zaporižžja]]s hukkus kaks ja sai vigastada 10 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120604680/venemaa-rundas-droonidega-zaporizzjat-hukkus-uks-ja-kuus-said-vigastada Venemaa ründas droonidega Zaporižžjat, hukkus kaks inimest ja kümme said vigastada] Delfi, 19. VIII 2026</ref> Ukraina ründas droonidega laskemoona- ja lõhkeainetehast [[Nižni Novgorodi oblast]]is [[Dzeržinsk]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120604703/ukraina-droonirunnak-tabas-venemaa-nizni-novgorodi-ja-tula-oblasteid Ukraina droonirünnak tabas Venemaal Nižni Novgorodi ja Tula oblastit] Delfi, 19. VIII 2026</ref> Ukraina energiafirma DTEK soojuselektrijaam peatas Venemaa rünnaku järel elektritootmise.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8529589/blogi-1638-sojapaev-ukrainas-ukraina-ja-venemaa-vahetasid-sojavange?liveblogPost=635178 |pealkiri=Ukraina soojuselektrijaam peatas Venemaa rünnaku järel elektritootmise |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-08-19 |vaadatud=2026-08-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 20. august === Venemaa raketirünnakutes hukkus [[Kiiev]]is 17<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120605069/ohtul-rundasid-venelased-uuesti-kiievit-paevas-hukkunute-arv-tousis-17-ni Õhtul ründasid venelased uuesti Kiievit: päevas hukkunute arv tõusis 17-ni] Delfi, 21. VIII 2026</ref> ja [[Žitomõr]]is kaks inimest. Vigastatuid oli rohkem kui 70.<ref>[https://www.err.ee/1610114842/vene-runnakutes-kiievis-ja-linna-umbruskonnas-hukkus-12-inimest#venemaa Venemaa õhurünnakus Kiievile hukkus vähemalt 12 inimest] ERR, 20. VIII 2026</ref> Ukraina süütas droonirünnakuiga tulekahju [[Tatarstan]]is [[Nižnekamsk]]is TANECO naftarafineerimistehases ja [[Krasnodari krai]]s Tamanneftegaz naftaterminalis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120604940/ukraina-drooniloogid-suutasid-tatarstanis-asuva-naftatehase-ja-muid-objekte Ukraina droonilöögid süütasid Tatarstanis asuva naftatehase ja muid objekte] Delfi, 20. VIII 2026</ref> === 21. august === Venemaa droonirünnakus [[Krõvõi Rih]]is asuvale kaubanduskeskusele hukkus vähemalt 14 ja sai vigastada 121 inimest, sealhulgas 22 last.<ref>[https://www.err.ee/1610115547/venemaa-runnakus-krovoi-rihi-kaubanduskeskusele-hukkus-vahemalt-14-inimest#rih Venemaa ründas Krõvõi Rihis päise päeva ajal kaubanduskeskust] ERR, 21. VIII 2026</ref> [[Harkiv]]is hukkus neli inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120605103/harkivi-oblastit-tabanud-vene-droonirunnakus-hukkus-neli-inimest Harkivi oblastit tabanud Vene droonirünnakus hukkus neli inimest] Delfi, 21. VIII 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Perm]]is asuvat naftarafineerimistehast ja Tauria elektrijaama Krimmis.<ref>[https://www.err.ee/1610115547/venemaa-runnakus-krovoi-rihi-kaubanduskeskusele-hukkus-vahemalt-14-inimest#permi Ukraina droonilöök tabas Permi rafineerimistehast] ERR, 21. VIII 2026</ref> === 22. august === Venemaa ründas energeetika ja raudteetaristut [[Kiievi oblast|Kiievi]] ja [[Odessa oblast]]ites. Rünnakutes hukkus kaheksa ja haavata sai 41 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120605380/venemaa-rundas-kiievi-raudteerajatist-ja-odessa-oblasti-rongijaama Venemaa ründas Kiievi raudteerajatist ja Odessa oblasti rongijaama] Delfi, 22. VIII 2026</ref> Venemaa vallutas lõplikult Rodinske asula [[Donetski oblast]]is.<ref name=deepstatemap/> Võitlused Rodinskes algasid käesoleva aasta veebruaris. Suurem osa asulast langes Venemaa kätte juunis. Ukraina süütas õhurünnakutega [[Samara oblast]]is [[Novokuibõševsk]]i naftatöötlemistehase ning veebikaubandusettevõtte [[Ozon]] logistikakeskuse [[Tšapajevsk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610116645/soja-1641-paev-ukraina-suutas-ohurunnakuga-vene-naftatootlemistehase-ja-logistikakeskuse#samaara Ukraina süütas õhurünnakuga Vene naftatöötlemistehase ja logistikakeskuse] ERR, 22. VIII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120605336/ukraina-runnakud-suutasid-samara-oblastis-naftatehase-ja-ozoni-logistikakeskuse Ukraina rünnakud süütasid Samara oblastis naftatehase ja Ozoni logistikakeskuse] Delfi, 22. VIII 2026</ref> === 23. august === Venemaa ründas reisironge [[Harkivi oblast|Harkivi]] ja [[Odessa oblast]]ites. Rünnakutes hukkus kaheksa ja haavata sai 41 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610117107/ukraina-rundas-krasnodari-krais-vene-naftaterminali#rongid Vene droonirünnakus reisirongile hukkus kaks reisijat] ERR, 23. VIII 2026</ref> Ukraina ründas [[Krasnodari krai]]s [[Jeisk]]i sadama naftaterminali, veebikaubandusettevõtte [[Ozon]] ladu [[Orenburg]]is ning logistikaobjekte [[Moskva oblast]]is ja [[Peterburi]]s.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120605453/venemaal-sai-drooniloogi-juba-teine-ozoni-logistikakeskus-poleng-toimus-ka-peterburi-hulgilaos VIDEO | Peterburis ja Moskva oblastis põlesid laohooned, droonilöögi sai ka järjekordne Ozoni ladu] Delfi, 23. VIII 2026</ref> Ukraina pikamaadroonid on viimaste päevade jooksul tabanud [[Krasnodari krai]]s Vitjazevo lennuväljal kaht Vene hävitajat ning Orioni ründedrooni. Tabamusi on saanud veel õhutõrjesüsteemid ja radarid Krasnodari krais, [[Rostovi oblast]]is ning [[Krimm]]is.<ref>{{Netiviide |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120605542/sojapaevik-1642-paev-putini-partei-hakkab-meenutama-noukogude-liidu-kommunistlikku-parteid-sojast-saab-mitteametlik-riigiideoloogia |pealkiri=SÕJAPÄEVIK (1642. päev) - Putini partei hakkab meenutama Nõukogude Liidu kommunistlikku parteid. Sõjast saab mitteametlik riigiideoloogia |url-access=subscription |eesnimi=Cristopher |perekonnanimi=Krutto |kuupäev=2026-08-23 |vaadatud=2026-08-23 |väljaanne=ekspress.delfi.ee |keel=et}}</ref> === 24. august === Ukraina ründas veebikaubamaja Ozon logistikakeskusi [[Stavropoli krai]]s, [[Adõgee]]s, [[Dagestan]]is ja ladu [[Krasnodari krai]]s.<ref>[https://www.err.ee/1610117500/ukraina-rundas-kolmandat-ood-jarjest-ozoni-logistikakeskusi#ozon Ukraina ründas kolmandat ööd järjest Ozoni logistikakeskusi] ERR, 24. VIII 2026</ref> Suurbritannia andis Ukraina loa toota tiibakette [[Storm Shadow|Storm Shadow/SCALP]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120605700/britid-annavad-ukrainale-salaretsepti-kaugmaarakettide-tootmiseks-kreml-vaga-negatiivne-uudis Britid annavad Ukrainale „salaretsepti“ rakettide tootmiseks. Kreml: väga negatiivne uudis] Delfi, 24. VIII 2026</ref> Ukrainas toimus iseseisvuspäeval drooniparaad, kus osalsid ligi 100 erinevat õhus, maa peal ja vees liikuvat mehitamata relvasüsteemi.<ref>[https://www.err.ee/1610118670/ukraina-naitas-drooniparaadil-ligi-100-relvasusteemi Ukraina näitas drooniparaadil ligi 100 relvasüsteemi] ERR, 25. VIII 2026</ref> === 25. august === Ukraina korraldas droonirünnakud Venemaa energiaobjektile: Afipski naftatöötlemistehasele [[Krasnodari krai]]s ja [[Astrahan]]i gaasitöötlemistehasele.<ref>[https://www.err.ee/1610118484/ukraina-rundas-naftarafineerimistehast-venemaa-krasnodari-krais#afipski Ukraina ründas naftarafineerimistehast Venemaa Krasnodari krais] ERR, 25. VIII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120605814/ukraina-vaed-rundasid-olulist-vene-rafineerimistehast Ukraina väed ründasid olulist Vene rafineerimistehast] Delfi, 25. VIII 2026</ref> === 26. august === [[File:Historic building of the old printing house in Sloviansk after Russian attack, 2026-08-26 (15).jpg| thumb| Ajalooline trükikoda [[Slovjansk]]is peale tabamust]] Venemaa droonirünnakus [[Tšernihiv]]ile hukkus kaks inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120606141/venemaa-korraldas-droonirunnaku-tsernihivi-linnale-hukkus-kaks-inimest Venemaa korraldas droonirünnaku Tšernihivi linnale, hukkus kaks inimest] Delfi, 26. VIII 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Nižni Novgorodi oblast]]is [[Kstovo]]s asuvat naftatöötlemistehast<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120606168/ukraina-droonirunnak-suutas-lukoli-naftarafineerimise-tehase VIDEO | Ukraina droonirünnak süütas Lukoli naftarafineerimise tehase] Delfi, 26. VIII 2026</ref> ja [[Tambovi oblast]]is [[Kotovsk]]is asuvat Wildberriese suurt logistikakeskust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120606117/video-oosel-rundasid-ukraina-droonid-venemaal-wildberries-e-uht-peamist-logistikakeskust VIDEO | Öösel ründasid Ukraina droonid Venemaal üht Wildberriese peamist logistikakeskust] Delfi, 26. VIII 2026</ref> põhjustades mõlemal objektil tulekahjud. <ref>[https://www.err.ee/1610119369/ukraina-rundas-venemaa-suurt-naftatootlemistehast#tehas Ukraina ründas Venemaa suurt naftatöötlemistehast] ERR, 26. VIII 2026</ref> === 27. august === [[File:Destructions in Kyiv Oblast after Russian attack, 2026-08-27 (01).webp| thumb| Purustatud hoone Kiievi obastis]] Venemaa korraldas Kiievile sõja pikima õhurünnaku.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120606675/kiievis-anti-oopaeva-jooksul-seni-enim-ohurunnakuhoiatusi-alates-soja-algusest Kiievis anti ööpäeva jooksul seni enim õhurünnakuhoiatusi alates sõja algusest] Delfi, 28. VIII 2026</ref> Rpnnaku alla jäid ka [[Sumõ oblast]], [[Krõvõi Rih]], [[Zaporižžja]] ja [[Odessa]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120606392/venemaa-rundas-oosel-mitut-ukraina-linna-hukkus-uks-inimene-ja-vigastada-sai-vahemalt-uheksa Venemaa ründas öösel mitut Ukraina linna. Hukkus üks inimene ja vigastada sai vähemalt üheksa] Delfi, 27. VIII 2026</ref> Hersoni võib elektrijaama tabamuse tõttu jääda pikaks ajaks elektri ja kütteta.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120606664/oosel-runnati-hersoni-elektrijaama-piirkond-voib-pikaks-ajaks-elektri-ja-kutteta-jaada Eile rünnati Hersoni elektrijaama. Piirkond võib pikaks ajaks elektri ja kütteta jääda] Delfi, 28. VIII 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis [[Baškortostan]]is asuvas [[Blagoveštšensk]]is veebikaubamaja Ozon logistikakeskus.<ref>[https://www.err.ee/1610120551/soja-1646-paev-venemaa-korraldas-kiievile-tunde-kestnud-ohurunnaku#meedia Meedia: Venemaal Baškortostanis põleb Ozoni logistikakeskus] ERR, 27. VIII 2026</ref> === 28. august === [[File:Destructions in Myla after Russian attack, 2026-08-29 (11).webp| thumb| Purustatud Mõla küla peale laskemoonahoidla tabamust.]] Venemaa õhurünnak tabas Kiievi piirkonnas Mõla kõlas laskemoonahoidlat. Tekkinud plahvatused purustasid ümbruskonnas 130 elumaja. Rünnaku tagajärjel hukkus 37 inimest ja vigastada sai 42.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120606973/venemaa-runnakus-kiievi-oblasti-laohoonele-hukkus-vahemalt-37-inimest Venemaa rünnakus Kiievi oblasti laohoonele hukkus vähemalt 37 inimest] Delfi, 28. VIII 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610122831/venemaa-tappis-ohurunnakus-kiievi-oblastile-37-inimest#SBU SBU uurib Mõla laskemoonalao paigutamist elurajooni] ERR, 29. VIII 2026</ref> [[Kiievi oblast]]is said tabamuse Ukraina postiettevõtte Nova Pošta laod ja [[Zaporižžja]]s Ukraina suurima ja maailma ühe suurema alkoholitootja Hortõtsja viinavabrik.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8534924/blogi-1647-sojapaev-ukrainas-venemaa-havitas-zaporizzjas-asuva-hortotsja-viinavabriku?liveblogPost=636288 |pealkiri=Venemaa hävitas Zaporižžjas asuva Hortõtsja viinavabriku ja kogu seal olnud toodangu |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-08-28 |vaadatud=2026-08-28 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://majandus.postimees.ee/8536756/venemaa-havitas-ukrainas-maailma-uhe-suurima-viinavabriku |pealkiri=Venemaa hävitas Ukrainas maailma ühe suurima viinavabriku |url-access=subscription |eesnimi=Sander |perekonnanimi=Silm |kuupäev=2026-08-31 |vaadatud=2026-08-31 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina korraldas õhurünnaku [[Jaroslavli oblast]]is asuvale naftatöötlemistehasele<ref>[https://www.err.ee/1610121913/ukraina-rundas-venemaa-uht-suurimat-naftakaitist-jaroslavlis#jaroslavl Ukraina ründas Venemaa üht suurimat naftakäitist Jaroslavlis] ERR, 28. VIII 2026</ref> ja tabas [[Saratovi oblast|Saratovi oblastis]] asuval sõjalennuväljal Engels-2 strateegilist pommitajat [[Tu-95]]MS, purustades selle tiiva.<ref>[https://www.err.ee/1610122831/venemaa-tappis-ohurunnakus-kiievi-oblastile-37-inimest#engels Ukraina tabas Engelsi lennuväljal Vene pommitajat Tu-95] ERR, 29. VIII 2026</ref> === 29. august === [[File:Setup of anti-drone meshes in Zaporizhzhia, 2026-08-28 (01).jpg| thumb| Droonitõrje võrkude paigaldamine tänavale Zaporižžjas]] Ukraina õhurünnak tabas sõjalisi objekte [[Donetsk]]is ja Krimmis.<ref>[https://www.err.ee/1610122831/venemaa-tappis-ohurunnakus-kiievi-oblastile-37-inimest#sojavaebaas Ukraina tabas mitut Vene sõjaväebaasi okupeeritud aladel] ERR, 29. VIII 2026</ref> [[Rostovi oblast]]is tabas Ukraina rünnak mitut logistikakeskust. <ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120606930/venemaa-rostovi-oblasti-laohooneid-tabas-ulatuslik-droonirunnak Venemaa Rostovi oblasti laohooneid tabas ulatuslik droonirünnak] Delfi, 29. VIII 2026</ref> === 30. august === Ukraina õhurünnakud tabasid naftatöötlemistehast [[Leningradi oblast]]is Kirišis,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607029/ukraina-pommitas-vene-lennuvalju-ja-leningradi-oblastis-asuvat-naftatehast Ukraina pommitas Vene lennuvälju ja Leningradi oblastis asuvat naftatehast] Delfi, 30. VIII 2026</ref> Jeiski õhuväebaasi [[Krasnodari krai]]s<ref>[https://www.err.ee/1610123278/ukraina-vaed-rundasid-venemaal-suurt-naftatootlemistehast-ja-ohuvaebaasi#Ukrrynnak Ukraina väed andsid löögi naftatehasele, õhuväebaasile ja droonide stardiplatsile] ERR, 30. VIII 2026</ref> ja [[Orjoli oblast]]is [[Znamenskoje rajoon (Orjoli oblast)|Znamenski rajoonis]] asuvat Tsõmbulovo droonibaasi.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8536653/blogi-1650-sojapaev-ukrainas-ukraina-runnak-kahjustas-tosiselt-vene-suurt-droonibaasi?liveblogPost=637027 |pealkiri=Ukraina rünnak kahjustas tõsiselt Vene suurt droonibaasi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-08-31 |vaadatud=2026-08-31 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 31. august === India peaminister [[Narendra Modi]] kutsus Venemaa valitsejat [[Vladimir Putin]]it sõda lõpetama.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607427/modi-putinile-inimkonna-nimel-lopeta-see-soda VIDEO | Modi Putinile: inimkonna nimel, lõpeta see sõda] Delfi, 31. VIII 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610123722/soja-1650-paev-venemaa-runnakud-kiievile-kestsid-esmaspaeva-ootundideni Sõja 1650. päev: Venemaa rünnakud Kiievile kestsid esmaspäeva öötundideni] ERR, 31. VIII 2026</ref> [[Institute for the Study of War|USA Sõjauuringute Instituudi]] (ISW) andmetel hõivas Venemaa augustis 90 ruutkilomeetrit. Samal ajal vabastas Ukraina 130 ruutkilomeetrit.<ref>[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-september-1-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, September 1, 2026] ISW, 1.IX 2026</ref> == September == === 1. september === Venemaa õhurünnakutes Ukrainale sai kahjustusi raudteetaristu Kiievis. Kokku hukkus 12 ja sai vigastada 18 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607435/oosel-rundas-venemaa-kiievi-oblastit-pealinnas-hukkus-kolm-inimest Öösel ründas Venemaa Kiievi linna ja oblastit. Pealinnas hukkus kaheksa inimest] Delfi, 1. IX 2026</ref> Ukraina droonirünnak põhjustas tulekahju [[Ust-Luga sadam]] sadamas.<ref>[https://www.err.ee/1610124757/ukraina-korraldas-suure-ohurunnaku-venemaa-laaneosas#laes Ukraina korraldas suure õhurünnaku Venemaa lääneosas] ERR, 1. IX 2026</ref> === 2. september === Venemaa korraldas õhurünnakud Kiievile<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607858/kiievis-on-vene-runnaku-tagajarjel-kannatada-saanud-seitse-inimest Kiievis on Vene rünnaku tagajärjel kannatada saanud seitse inimest] Delfi, 2. IX 2026</ref>, Odessale<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607753/odessas-sai-venemaa-runnaku-tottu-kannatada-kaheksa-inimest Odessas sai Venemaa rünnaku tõttu kannatada kaheksa inimest] Delfi, 2. IX 2026</ref> ja Dniprole<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607906/ukrainas-dnipros-hukkus-vene-raketiloogi-tottu-kaks-inimest Ukrainas Dnipros hukkus Vene raketilöögi tõttu kaks inimest] Delfi, 2. IX 2026</ref>. Rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada vähemalt 66 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610126746/venemaa-kaotas-ukraina-rindel-teist-kuud-jarjest-ule-40-000-soduri#venerynnak Vene rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada 67 ukrainlast] ERR, 3. IX 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] teatas Venemaa õhuruumi sulgemisest reisilendudele, öeldes, et seal lendamine ei ole enam Ukraina droonirünnakute tõttu turvaline.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607720/zelenskoi-hoiatab-lennufirmasid-venemaa-ohuruum-muutub-vaga-ohtlikuks VIDEO | Zelenskõi hoiatab lennufirmasid: Venemaa õhuruum muutub väga ohtlikuks] Delfi, 2. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610125786/zelenski-teatas-venemaa-ohuruumi-sulgemisest#lennundus Zelenski teatas Venemaa õhuruumi sulgemisest] ERR, 2. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610126746/venemaa-kaotas-ukraina-rindel-teist-kuud-jarjest-ule-40-000-soduri#tyhistama Zelenski: Venemaale suunduvaid lende on juba hakatud tühistama] ERR, 3. IX 2026</ref> === 3. september === Venemaa andis [[Kiievi oblast]]is [[Borõspili rajoon]]is löögi Ukraina suurimale ravimilaole.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608082/venemaa-andis-kiievi-oblastis-loogi-ukraina-suurimale-ravimilaole Venemaa andis Kiievi oblastis löögi Ukraina suurimale ravimilaole] Delfi, 3. IX 2026</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas] * [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба * [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine] [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] al499q8wnb4863df67ukz52mcnlyebk Pseudounipolaarne neuron 0 717676 7228347 7180800 2026-09-04T01:14:28Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7228347 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Neurons uni bi multi pseudouni.svg|pisi|Neuronite morfoloogiline eristamine:<br /> 1 [[unipolaarne neuron]]<br /> 2 [[bipolaarne neuron]]<br /> 3 [[multipolaarne neuron]]<br /> 4 [[pseudounipolaarne neuron]]]] [[Pilt:Pseudounipolar_neuron_hariadhi.svg|pisi]] '''Pseudounipolaarne neuron''' (''neuron pseudounipolare'') on [[selgroogsed|selgroogsetel]] tüüp [[sensoorne neuron|sensoorseid neuroneid]], mille puhul [[rakukeha]]st väljub üks [[neuriit|jätke]], mis hargneb peagi T-kujuliselt perifeerseks ja tsentraalseks haruks. Erutus levib perifeeriast otse kesknärvisüsteemi, läbides jätke perifeerse ja tsentraalse haru, kuid mitte rakukeha. Perifeerne haru ulatub retseptoriteni nahas, lihastes, liigestes, siseelundites ja mõnedes kraniaalnärvide sensoorsetes süsteemides, tsentraalne haru suundub seljaajusse või ajutüve sensoorsetesse tuumadesse.<ref name="Kandel 2000">Eric R. Kandel, James H. Schwartz, Thomas M. Jessell. ''Principles of neural Science'', Cambridge: McGrawHill 2000, 4. trükk, ISBN 978-0-8385-7701-1, lk 24. </ref> Need neuronid arenevad embrüoloogiliselt algselt [[bipolaarne neuron|bipolaarse]] kujuga, mistõttu neid ei nimetata unipolaarseteks, vaid pseudounipolaarseteks.<ref>M. S. Gold, Caterina, M. J. Chapter 5.04 – Molecular Biology of the Nociceptor/Transduction. – Richard H. Masland, Thomas D. Albright. ''The Senses: A Comprehensive Reference'', New York: Academic Press 2008, ISBN 978-0-12-370880-9, lk 43–73.</ref> Mõnes morfoloogilises liigituses arvatakse need siiski [[unipolaarne neuron|unipolaarsete neuronite]] hulka. Neurofüsioloogia üldpõhimõtte kohaselt võtavad dendriidid vastu sisendsignaale ning aksonid juhivad aktsioonipotentsiaale teiste rakkudeni. Pseudounipolaarsetes neuronites täidab üks T-kujuliselt hargnenud jätke nii sensoorse sisendi vastuvõtmise kui ka aktsioonipotentsiaali juhtimisega seotud ülesandeid,<ref name="MacCallum">Don MacCallum. [https://archive.wikiwix.com/cache/20120204000000/http://histology.med.umich.edu/medical/peripheral-nervous-system Peripheral Nervous System], Histology and Virtual Microscopy Learning Resources, University of Michigan Medical School.</ref> mistõttu on seda mõnikord nimetatud [[dendrakson]]iks. Enamasti nimetatakse kogu jätket siiski aksoniks, sest selle mõlemad harud sarnanevad ehituselt ja talitluselt rohkem aksoni kui dendriidiga. Pseudounipolaarseid neuroneid leidub peamiselt [[seljaajuganglion]]ides ning mitme [[kraniaalnärv]]i [[sensoorne ganglion|sensoorsetes ganglionides]], kus nad edastavad [[somatosensoorne informatsioon|somatosensoorset informatsiooni]], sealhulgas [[puudutus|puute-]], [[valu]]-, [[temperatuur]]i- ja [[propriotseptsioon]]isignaale. ==Talitlus== Pseudounipolaarse neuroni perifeerne haru lõpeb [[kude|kudedes]] (näiteks [[nahk|nahas]], [[lihas]]tes või [[liiges]]tes) ning selle distaalne osa toimib retseptorina, võttes vastu [[sensoorne ärritus|sensoorseid ärritusi]] (nt surve, [[temperatuur]]imuutused või [[keemiline signaal|keemilised signaalid]]). Nende toimel muutub [[membraanivalk]]ude, eeskätt [[ioonkanal]]ite olek: mehaaniline surve võib avada [[mehhanotundlik kanal|mehhanotundlikke kanaleid]], kuumus aktiveerida [[temperatuuritundlik kanal|temperatuuritundlikke kanaleid]] (sealhulgas [[TRP-kanal]]eid) ning keemilised ained mõjutada [[retseptor (biokeemia)|retseptorvalke]]. Ioonkanalite avanemisel sisenevad [[katioon|positiivsed ioonid]] (näiteks [[naatriumioon|Na⁺]]), põhjustades [[membraanipotentsiaal]]i lokaalse muutuse ehk [[depolarisatsioon]]i. See avaldub [[retseptoripotentsiaal]]ina, mis on [[gradueeritud potentsiaal]]. Erinevalt [[aktsioonipotentsiaal]]ist ei ole see kõik-või-mitte-midagi-tüüpi, vaid selle amplituud sõltub ärritaja tugevusest. Tugevam stiimul avab või aktiveerib rohkem ioonkanaleid, tekitades suurema depolarisatsiooni. Retseptoripotentsiaal levib passiivselt ehk elektrotooniliselt, võib ajas ja ruumis summeeruda ning nõrgeneb kaugusega. Retseptoripotentsiaal on aktsioonipotentsiaali eelstaadium, mis kodeerib ärritaja tugevust ja määrab [[aktsioonipotentsiaal]]ide tekke sageduse. Kui depolarisatsioon jõuab kriitilise läveni, vallandub aktsioonipotentsiaal neuroni kõige erutuvamas piirkonnas, tavaliselt esimese [[Ranvier' kitsend]]i või muu suure pingetundlike [[naatriumkanal|Na⁺-kanal]]ite tihedusega segmendi lähedal. Seal avanevad Na⁺-kanalid massiliselt, käivitades kiire regeneratiivse depolarisatsiooni ehk aktsioonipotentsiaali. Pseudounipolaarse neuroni perifeerne ja tsentraalne haru on mõlemad aksonilaadsed struktuurid. Perifeerse haru [[distaalsus|distaalne]] osa sisaldab retseptorstruktuure, kus tekivad retseptoripotentsiaalid, haru ülejäänud osa aga toimib juhteteena ning on eriti suurema läbimõõduga sensoorsetes kiudude puhul tavaliselt [[müeliniseeritud akson|müeliniseeritud]]. Tekkinud aktsioonipotentsiaal levib regenereeruvalt mööda aksonimembraani T-kujulise hargnemiskoha suunas ning sealt edasi tsentraalsesse harusse, mis viib signaali seljaajusse või ajutüve sensoorsetesse tuumadesse. Signaal ei nõrgene, sest igas membraanilõigus taastatakse see pingetundlike Na⁺-kanalite abil uuesti. Dendriitidest erinevad perifeersed harud selle poolest, et neis ei teki sünaptilisest sisendist lähtuvaid [[postsünaptiline potentsiaal|postsünaptilisi potentsiaale]], vaid sensoorsest ärritusest tulenevaid retseptoripotentsiaale. Kuigi mõlemad on gradueeritud signaalid, on perifeerse haru ülesanne väliskeskkonnast või organismi sisekeskkonnast pärineva ärrituse muundamine elektriliseks signaaliks ja selle edastamine kesknärvisüsteemi, mitte paljude sünaptiliste sisendite integreerimine. Kogu neuron moodustab ühe pideva elektrilise juhtetee: perifeerne lõpp toimib retseptorina, retseptorile lähedane erutuv piirkond aktsioonipotentsiaali käivituskohana ning perifeerne ja tsentraalne haru juhteteena kesknärvisüsteemi. Rakukeha osaleb peamiselt ainevahetuses ega ole sensoorse signaali peamine integratsioonikeskus. Selline ehitus vähendab juhtimisviivitust, tagab signaali usaldusväärse ülekande pikkadel vahemaadel ning sobib eriti hästi kiiret ja täpset informatsiooni nõudvatele sensoorsetele süsteemidele, nagu puute-, valu-, temperatuuri- ja propriotseptsioonisüsteem. ==Paiknemine== ===Seljaajuganglionides=== [[Seljaajuganglion]]ides paiknevad pseudounipolaarsete neuronite rakukehad.<ref name=MacCallum/> Akson väljub ganglionist ja jaguneb kaheks haruks. Tsentraalne haru siseneb seljaajju [[seljaajunärvi selgmine juur|selgmise juure]] ([[seljaajunärvi tagumine juur|tagumise juure]]) kaudu ja lõpeb sõltuvalt neuroni tüübist kas [[seljaaju selgmine sarv|selgmises sarves]] ([[seljaaju tagasarv|tagasarves]]) või tõusvate juhteteede neuronitel. Perifeerne haru kulgeb läbi [[distaalse seljanärvi selgmine juur|selgmise juure]] ([[distaalse seljanärvi tagumine juur|tagumise juure]]) mööda [[seljanärv]]i nahani, liigesteni ja lihasteni. ===Kraniaalnärvide sensoorsetes ganglionides=== Pseudounipolaarsed neuronid esinevad enamiku [[kraniaalnärv]]ide [[sensoorne ganglion|sensoorsetes ganglionides]], sealhulgas *[[kolmiknärviganglion]]is *[[põlvikganglion]]is *[[ülemine keele-neelunärvi ganglion|ülemises keele-neelunärvi ganglionis]] *[[alumine keele-neelunärvi ganglion|alumises keele-neelunärvi ganglionis]] *[[ülemine uitnärvi ganglion|ülemises uitnärvi ganglionis]] *[[alumine uitnärvi ganglion|alumises uitnärvi ganglionis]] Kraniaalnärvide sensoorsete ganglionide pseudounipolaarsed neuronid edastavad infot [[kolmiknärvi peatuum]]adesse, [[kolmiknärvi seljaajutuum]]a või [[solitaartuuma]]. Kuigi [[esiku-teonärv]]is on ganglione ([[spiraalganglion]] ja [[esikuganglion]]), ei sisalda need mitte pseudounipolaarseid, vaid [[bipolaarne neuron|bipolaarseid neuroneid]]. ===Mesentsefaaltuumas=== [[Kolmiknärvi mesentsefaaltuum]] koosneb pseudounipolaarsetest neuronitest, mis embrüonaalse arengu ajal jõuavad rände käigus [[ajutüvi|ajutüvve]]. [[Kesknärvisüsteem]]is on see ainus koht, kus leiduvad pseudounipolaarsete neuronite rakukehad. ==Funktsioon== Kõik pseudounipolaarsed neuronid on [[sensoorne neuron|sensoorsed neuronid]]. Seljaajuganglionide ja enamiku kraniaalnärvide sensoorsete ganglionide neuronid edastavad infot puudutustest, vibratsioonitunnetest, [[propriotseptsioon]]ist ning valu- ja temperatuuritunnetest. Põlvikganglioni, alumise keele-neelunärvi ganglioni ja alumise uitnärvi ganglioni pseudounipolaarsed neuronid edastavad ka infot maitse kohta [[maitsmispung]]adest. Mõned alumise keele-neelunärvi ganglioni pseudounipolaarsed neuronid edastavad infot [[unearteripäsmas]]t ja [[unearteriurge|unearteriurkest]]. Mesentsefaaltuuma pseudounipolaarsed neuronid edastavad propriotseptiivset infot [[mälumislihased|mälumislihasest]]. ==Kirjandus== *[[Eric Kandel]]. ''Principles of Neural Science'', 4. trükk, McGraw Hill: Cambridge 2000, ISBN 0-8385-7701-6. *[[Robert F. Schmidt]], [[Gerhard Thews]], Florian Lang (toim). ''Physiologie des Menschen'', 28. trükk, Springer: Berlin 2000, ISBN 3-540-66733-4, lk 199–206. ==Viited== {{viited}} l8uewpn2b921ibpfyjshx359srycc8j Chillwave 0 718379 7228440 7206615 2026-09-04T09:28:07Z AljonaTamm 177174 Parandasin trükiviga 7228440 wikitext text/x-wiki '''''Chillwave''''' on muusika [[mikrožanr]][[Popmuusika|,]] mis tekkis 2000. aastate lõpus. Sellele on iseloomulik 1970. aastate lõpu ja 1980. aastate alguse [[popmuusika]], mis käsitleb samal ajal [[Mälu|mälestusi]] ning [[Nostalgia|nostalgiat]]. Žanri tunnused on tuhmunud või unistav [[Retro|''retropop''i]] kõla, [[Eskapism|eskapistlikud]] laulusõnad (sagedased teemad on rand või suvi), [[Psühhedeelne rokk|psühhedeelne]] või [[Lo-fi muusika|lo-fi]] esteetika, mahedad vokaalid, aeglane kuni mõõdukas tempo, efektide töötlemine (eriti [[Järelkõla|kaja]]) ning ''vintage''-[[Süntesaator|süntesaatorid]]. ''Chillwave'' oli üks esimesi muusikažanre, mis arenes peamiselt [[Internet|interneti]] kaudu. Termini võttis 2009. aastal kasutusele [[Satiir|satiiriline]] blogi Hipster Runoff, et naeruvääristada mikrožanreid ja ''indie''-teoseid, kelle helid meenutasid 1980. aastate [[VHS|VHS-]]<nowiki/>kassettide saatemuusikat. Enne seda oleks muusikat nimetatud [[Shoegaze|''shoegaze''<nowiki/>'iks]], [[Dreampop|''dreampop''iks]], [[Ambient|ambientiks]] või [[Elektronmuusika|''indietronic''aks]]. Peamised artistid on Neon Indian, Washed Out ja Toro y Moi, kes pälvisid tähelepanu 2009. aasta albumi "Summer of Chillwave" ajal. Washed Outi 2009. aasta lugu "Feel It All Around" on siiani tuntuim ''chillwave''-laul.<ref name="LastRel">{{Cite web|last=Merchant|first=Brian|url=https://www.vice.com/en/article/hipster-runoff-the-last-relevant-blogger/|title=The Last Relevant Blogger|website=[[Vice]]|date=January 30, 2015|access-date=May 10, 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20250513014531/https://www.vice.com/en/article/hipster-runoff-the-last-relevant-blogger/|archive-date=May 13, 2025}}</ref> Paljud artistid kasutasid ära stiili lihtsat ja odavat teostusviisi, mistõttu tekkis žanrisse uutest tegijatest üleküllus, mis omakorda aitas kaasa algse skeene hääbumisele. Väljendit "chillwave" hakati kasutama halvustava tähendusega, kuna seda peeti pealiskaudseks ja nostalgiale tuginevaks. Kriitikud heitsid mõistele ette ka seda, et tegemist oli meediaväljaannete loodud kunstliku nimetusega. See oli eelkäijaks 2010. aastate alguses toimunud internetimuusika mikrožanrite, nagu ''vaporwave''<nowiki/>'i, levikule, mis sai alguse ''chillwave''<nowiki/>'i iroonilise variandina. 2010. aastate keskpaigaks oli ''chillwave''<nowiki/>'i populaarsus vähenenud ning enamik žanri algupäraseid artiste ja kuulajaid nihutas oma tähelepanu teistele muusikastiilidele. == Muusika päritolu == ''Chillwave''<nowiki/>'i on liigitatud psühhedeeliaks, [[Lo-fi muusika|magamistoapopiks]] või ''electropop''iks.<ref name="Cox">{{Cite web|last=Cox|first=Jamieson|url=https://www.theverge.com/2015/8/14/9153075/neon-indian-vega-intl-night-school-new-album|title=Neon Indian's first album in four years is out this October|website=[[The Verge]]|date=August 14, 2015|access-date=August 30, 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170519020025/https://www.theverge.com/2015/8/14/9153075/neon-indian-vega-intl-night-school-new-album|archive-date=May 19, 2017}}</ref> Enne kui selle muusikastiili jaoks loodi spetsiifiline termin, kirjeldati seda kui ''shoegaze''<nowiki/>'i, ''dreampop''i,<ref name="Schilling2015">{{Cite web|last=Schilling|first=Dave|url=http://grantland.com/hollywood-prospectus/that-was-a-thing-the-brief-history-of-the-totally-made-up-chillwave-music-genre/|title=That Was a Thing: The Brief History of the Totally Made-Up Chillwave Music Genre|date=April 8, 2015|access-date=March 14, 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20230729200132/https://grantland.com/hollywood-prospectus/that-was-a-thing-the-brief-history-of-the-totally-made-up-chillwave-music-genre/|archive-date=July 29, 2023}}</ref> ambienti või ''indietronic''at. Ajakirja Pitchforki Nitsuh Abebe kirjutas, et vähemalt alates 1992. aastast on see stiil püsinud ühel peamisel põhjusel: "joobes, õnnelikud üliõpilased, kes kuulavad plaate, kuni nad magama jäävad". Abebe tõi näidetena Slowdive'i, Darla Recordsi "Blissed Out" ambienti kogumikke ja Casino Versus Japani samanimelist 1998. aasta albumit. Üks žanri varasemaid teadaolevaid ilminguid on [[The Beach Boys|Beach Boysi]] laul "All I Wanna Do" nende 1970. aasta albumilt "[[Sunflower]]".<ref name="Relix">{{Cite web|url=https://www.relix.com/blogs/detail/song_premiere_the_bright_light_social_hour_all_i_wanna_do_beach_boys_cover|title=Song Premiere: The Bright Light Social Hour "All I Wanna Do" (Beach Boys Cover)|website=Relix|date=March 14, 2016|access-date=July 28, 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20180704063557/https://www.relix.com/blogs/detail/song_premiere_the_bright_light_social_hour_all_i_wanna_do_beach_boys_cover|archive-date=July 4, 2018}}</ref><ref name="Polinice">{{Cite web|last=Polinice|url=http://polinice.org/2013/11/25/gli-uomini-del-capitano-pezzi-scritti-dai-membri-secondari-di-una-band/|title=Gli Uomini del Capitano: pezzi scritti dai membri secondari di una band|website=Polinice|date=November 25, 2013|access-date=July 28, 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20170417211441/http://polinice.org/2013/11/25/gli-uomini-del-capitano-pezzi-scritti-dai-membri-secondari-di-una-band/|archive-date=April 17, 2017}}</ref> Mõjukad olid ka Boards of Canada, kellega Abebe sõnul ''chillwave''<nowiki/>'i-eelset muusikat sageli võrreldi,<ref name="Deep Inside: Boards of Canada 'Tomorrow's Harvest'">{{Cite news|last=Fallon|first=Patric|url=http://www.xlr8r.com/features/2013/06/deep-inside-boards-of-canada-tomorrow-s-harvest/|title=Deep Inside: Boards of Canada 'Tomorrow's Harvest'|work=XLR8R|date=June 10, 2013|access-date=October 4, 2013|archive-url=https://web.archive.org/web/20150101105924/http://www.xlr8r.com/features/2013/06/deep-inside-boards-of-canada-tomorrow-s-harvest/|archive-date=January 1, 2015}}</ref><ref name="cohen19">{{Cite web|last=Cohen|first=Ian|url=https://www.stereogum.com/2045339/chillwave-best-songs-list/franchises/list/ultimate-playlist/|title=Chillwave At 10: The Essential Tracks|website=[[Stereogum]]|date=June 25, 2019|access-date=March 7, 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20201108000509/https://www.stereogum.com/2045339/chillwave-best-songs-list/franchises/list/ultimate-playlist/|archive-date=November 8, 2020}}</ref> nagu ka Fennesz ja [[J Dilla]] 2006. aasta album "Donuts".<ref name="joyce19">{{Cite web|last=Joyce|first=Colin|url=https://www.vice.com/en/article/intro-to-chillwave-best-songs-by-toro-y-moi-washed-out/|title=Chillwave Was the First Great Genre of the Internet Era|website=Vice|date=August 23, 2019}}</ref><ref name="cohen19" /> {{Quote box|quote=See, mida saab nimetada tänapäevaseks "chillwave'iks", on olnud peaaegu igal hetkel juba 20 aastat ning enamasti on see olnud nii harjumuspärane ja tavapärane, et kellelgi poleks isegi pähe tulnud seda eraldi nimetada.|source=—Nitsuh Abebe, ''Pitchfork'', juuli 2011<ref name="chillinp4k">{{cite web|last1=Abebe|first1=Nitsuh|title=Chillin' in Plain Sight|url=http://pitchfork.com/features/why-we-fight/8009-why-we-fight-16/|website=[[Pitchfork]]|date=July 22, 2011|access-date=August 12, 2016|archive-date=July 29, 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20230729202741/https://pitchfork.com/features/why-we-fight/8009-why-we-fight-16/|url-status=live}}</ref>|width=25%|align=right}} [[Ariel Pink|Ariel Pinki]] nimetatakse sageli "''chillwave''<nowiki/>'i ristiisaks".<ref name="RBMApink" /> Ta saavutas esialgu tuntuse 2000. aastate keskel tänu mitmele kodus salvestatud albumitele, mille ta kujundas 1970. aastate raadioroki ja 1980. aastate ''new wave''<nowiki/>'i ümber lo-fi stiilis.<ref name="ReynoldsLeave">{{Cite news|last=Reynolds|first=Simon|url=http://www.villagevoice.com/music/leave-chillwave-alone-6429943|title=Leave Chillwave Alone|work=[[The Village Voice]]|date=January 19, 2011|access-date=April 4, 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20210108120457/https://www.villagevoice.com/2011/01/19/leave-chillwave-alone/|archive-date=January 8, 2021|author-link=Simon Reynolds}}</ref> Plaadifirmat Paw Tracks, mis levitas Pinki albumeid, juhtis Animal Collective, kes sõlmis Pinkiga lepingu pärast seda, kui talle avaldas muljet CD tema koduste salvestistega, alustades albumist "The Doldrums" (2000).<ref name="RBMApink">{{Cite web|last=Raffeiner|first=Arno|url=http://daily.redbullmusicacademy.com/2017/09/ariel-pink-interview|title=Interview: Ariel Pink|website=Red Bull Music Academy|date=September 14, 2017|access-date=February 2, 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20210108120426/https://daily.redbullmusicacademy.com/2017/09/ariel-pink-interview/|archive-date=January 8, 2021}}</ref> Bändi Uncut Sam Richard nimetas Pinki "lo-fi legendiks", kelle "kummituslik popkõla" osutus mõjukaks ''chillwave''<nowiki/>'i artistidele nagu Ducktails ja Toro y Moi.<ref>{{Cite web|last=Richards|first=Sam|url=http://www.uncut.co.uk/reviews/album/ariel-pinks-haunted-graffiti-before-today|title=Ariel Pink's Haunted Graffiti – Before Today|website=[[Uncut]]|date=June 7, 2010|access-date=April 4, 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20180122001159/http://www.uncut.co.uk/reviews/album/ariel-pinks-haunted-graffiti-before-today|archive-date=January 22, 2018}}</ref> Kriitik Adam Harper vaidlustas Pinki staatuse "chillwave’i ristiisana", kirjutades, et tema mõju lo-fi skeenele on mõnevõrra liialdatud. Ta selgitas, et tema muusikas puudub "''chillwave''’ile omane peegelsile ja lahe sünteesi''groove''... Pinki albumid on pöörased, isikupärased, suures osas rokipõhised ning riietatud kohmakasse glamuuri".<ref name="HarperShades">{{Cite web|last=Harper|first=Adam|url=http://www.dummymag.com/features/essay-shades-of-ariel-pink|title=Essay: Shades of Ariel Pink|website=[[Dummy Mag]]|date=April 23, 2014|access-date=April 6, 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170405094202/http://www.dummymag.com/features/essay-shades-of-ariel-pink|archive-date=April 5, 2017}}</ref> ''Chillwave''’i magamistoapopi eelkäijate üle arutades arvas bändi Cellarsi Allene Norton, et Pink "ei ole kindlasti ''chillwave'', aga seda tüüpi muusika mõjutas paljusid selle stiili artiste, näiteks Washed Outi".<ref name="Williot2016">{{Cite web|last=Williott|first=Carl|url=http://www.idolator.com/7629594/cellars-interview-phases-ariel-pink-chillwave|title=Interview: Cellars Gets To The Heart Of Chillwave On Her Ariel Pink-Produced LP 'Phases'|website=[[Idolator]]|date=April 14, 2016}}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> 2007. aasta märtsis andis Animal Collective'i liige Panda Bear (Noah Lennox) välja oma sooloalbumi "Person Pitch", mida peetakse ''chillwave''<nowiki/>'i stiili käivitajaks.<ref name="HawkingMean">{{Cite web|last=Hawking|first=Tom|url=http://flavorwire.com/284175/what-did-chillwave-mean-anyway|title=What Did Chillwave Mean, Anyway?|website=[[Flavorwire]]|date=April 27, 2012|access-date=April 1, 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20221207094240/https://www.flavorwire.com/284175/what-did-chillwave-mean-anyway|archive-date=December 7, 2022}}</ref><ref name="Carew2011" /><ref name="Cox"/> Album mõjutas laia valikut hilisemat [[Indie|''indie''-muusikat]],<ref>{{Cite web|last=Reges|first=Margaret|url=http://www.allmusic.com/artist/panda-bear-mn0000109628/biography|title=Panda Bear|website=[[AllMusic]]|access-date=March 30, 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170110122536/http://www.allmusic.com/artist/panda-bear-mn0000109628/biography|archive-date=January 10, 2017}}</ref> kusjuures selle heli oli ''chillwave''<nowiki/>'i ja paljude helisarnaste tüüpide peamine inspiratsioon.<ref name="Carew2011">{{Cite web|last=Carew|first=Anthony|url=http://www.smh.com.au/entertainment/music/perfecting-the-pitch-20110518-1eti5.html|title=Perfecting the pitch|website=[[The Sydney Morning Herald]]|date=May 20, 2011|access-date=March 30, 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170331083649/http://www.smh.com.au/entertainment/music/perfecting-the-pitch-20110518-1eti5.html|archive-date=March 31, 2017}}</ref> Ka Animal Collective ise andis liikumisele oma panuse.<ref name="Hawking2015">{{Cite web|last=Hawking|first=Tom|url=http://flavorwire.com/498883/why-do-animal-collective-suddenly-sound-so-dated|title=Why Do Animal Collective Suddenly Sound So Dated?|website=[[Flavorwire]]|date=January 14, 2015|access-date=March 14, 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170315174319/http://flavorwire.com/498883/why-do-animal-collective-suddenly-sound-so-dated|archive-date=March 15, 2017}}</ref> Nende 2009. aasta jaanuaris ilmunud album "Merriweather Post Pavilion" oli eriti mõjukas oma ambientsete helide ja korduvate meloodiate tõttu, kuid ei olnud nii tihedalt seotud "uduse" psühhedeeliaga, millega ''chillwave''<nowiki/>'i samastati.<ref name="Eady2014">{{Cite web|last=Eady|first=Ashley|url=http://wrvu.org/chillwave-has-the-next-big-thing-arrived/|title=Chillwave: Has The Next "Big Thing" Arrived?|website=WRVU Nashville|date=February 14, 2014|access-date=March 14, 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20240902223904/http://wrvu.org/chillwave-has-the-next-big-thing-arrived/|archive-date=September 2, 2024}}</ref> Flavorwire'i ajakirjaniku Tom Hawkingi võtsid ''chillwave''<nowiki/>'i artistid Animal Collective'i varasematest teostest "selle ebamäärase pastoraalse nostalgia" ja "kujundasid selle terveks žanriks".<ref name="Hawking2015" /> Siiski "ei olnud Animal Collective kunagi päriselt osa sellest skeenist sellisena, nagu see oli - nad olid pigem selle vaimsed ülemused".<ref name="Hawking2015" /> 2008. aasta veebruaris debüteeris Atlas Sound (Bradford Cox Deerhunterist) albumiga "Let the Blind Lead Those Who Can See but Cannot Feel". Muusikaajakirjaniku Larry Fitzmaurice'i sõnul "ei saa Coxi mõju [''chillwave''<nowiki/>'ile] ülehinnata" ning ta lisas, et albumi "jääskulptuurilik ''ambient-pop'' ... oli läbi põimitud ajutisuse ja mälestuste teemadega, mis hakkasid peagi määratlema ''chillwave''’i tervikuna".<ref name="p4k19" /> Hiljem oli Lennox külalislaulja Coxi 2009. aasta laulus "Walkabout", mida Fitzmaurice nimetas "varase ''chillwave''<nowiki/>'i sümboliks".<ref name="p4k19">{{Cite web|last=Fitzmaurice|first=Larry|url=https://pitchfork.com/features/article/2010s-chillwave-best-coast-washed-out-neon-indian/|title=How Chillwave's Brief Moment in the Sun Cast a Long Shadow Over the 2010s|website=Pitchfork|date=October 14, 2019|access-date=March 7, 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200307021507/https://pitchfork.com/features/article/2010s-chillwave-best-coast-washed-out-neon-indian/|archive-date=March 7, 2020}}</ref> == Etümoloogia ja hüpnagoogiline pop (''hypnagogic pop'') == [[Fail:Neon_Indian_performing_at_Bestival_2010.jpg|paremal|pisi|Neon Indian esinemas 2010. aastal]] {{Quote box|quote="Chill" on nüüd igal pool tänapäeval, kas esteetilise kirjeldusena, ebamäärase elustiili eesmärgina või ka üldise käitumisreeglina. Aga 2000. aastatel oli see uudne ettepanek, mitte niivõrd püüdlus kui põgenemine. Kui Ameerika oli veel šokis tervete majandussektorite kokkuvarisemise pärast, läksid noored inimesed üle kogu riigi oma magamistuppa, lülitasid oma sülearvuteid sisse ja väljendasid oma nostalgiat uimastavate new wave'i süntesaatorite, lindilt moonutatud sämplite, narkoleptilsite trummirütmide ja uduste vokaalidega, mis peitsid kogu selle õndsa kaja taga rohkem kui vaid pisut igavust. [...] Kuid ainult mõni artist nimetasid end aktiivselt chillwaveriteks ning selle stiili pioneerid liikusid kiiresti edasi, osutus heli üheks viimase kümnendi kõige mõjukamaid ja püsivamaks esteetikaks, sillutades teed kõigile alates Tame Impalast kuni lo-fi õppimismuusikani.|source=Philip Sherburne, ''[[Pitchfork]]'' (7. oktoober 2021) [https://pitchfork.com/features/lists-and-guides/microgenres-25th-anniversary/]|align=left|width=30%|border=2px|bgcolor=#defaf3}}Enamik allikaid omistab ''chillwave''<nowiki/>'i algust 2009. aasta juuli postitusele, mille kirjutas blogi Hipster Runoff pseudonüümi all haldaja Carles. Veebileht, mis oli aktiivne aastatel 2008–2013, oli tuntud oma irooniliste postitustest alternatiivsete trendide kohta.<ref name="LastRel"/> Carles kasutas seda terminit paljude esilekerkivate bändide kirjeldamiseks, kes tundusid üksteisele sarnased. 27. juuli postitus pealkirjaga "Kas WASHED OUT on järgmine Neon Indian/Memory Cassette?" ("Is WASHED OUT the next Neon Indian/Memory Cassette?") arutles tärkavat trendi, mis hõlmas muusikamaailma. Ta kirjutab, et nad "otsivad uut autentset, ''underground''-toodet", mis poleks suur bränd nagu AnCo/[[Grizzly Bear|GrizzBear]]/jne. ... Tundub, et kõige lihtsam on teha ''chill''-projekti, mis on mõnevõrra "kontseptuaalne", aga näitab ka, et teie bändil on "pop-tundlikkus" või midagi sellist". Ta pakkus välja žanrinimede nimekirja, sealhulgas C''hill Bro Core'', ''Pitchforkwavegaze'', ''forkshit'' ja ''CumWave''.<ref name="joyce19"/> Postitus lõpeb järgmiselt:<blockquote>Tunnen, et tulevikus võiksin seda nimetada "chillwave" muusikaks. Tundub, et "chillwave'is" domineerivad "paksud/''chill''-süntesaatorid, samas kui kontseptsuaalne tuum üritab ikka veel "kasutada päris instrumente/kõlada nii, nagu see oleks looduses salvestatud". Arvan, et ''chill wave'' peaks kõlama nagu midagi, mis mängiks "vana VHS-kasseti" taustal, mille leidsid oma pööningult 1980ndate lõpust/1990ndate algusest".<ref>{{Netiviide |pealkiri=Is WASHED OUT the next Neon Indian/Memory Cassette? {{!}} Hipster Runoff |url=http://hipsterrunoff.com/node/1780 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130717013018/http://hipsterrunoff.com/node/1780 |arhiivimisaeg=2013-07-17 |vaadatud=2026-07-07 |väljaanne=hipsterrunoff.com |keel=en}}</ref></blockquote>Mõni nädal hiljem, augustis, lõi The Wire'i ajakirjanik David Keenan mõiste "hüpnagoogiline pop" ("hypnagogic pop"), et kirjeldada 2000. aastate lo-fi ja post-müra trendi, kus ''indie''-artistid hakkasid oma loomingus kasutama kultuurilist nostalgiat, lapsepõlvemälestusi ja aegunud salvestustehnoloogiat.{{Sfn|Trainer|2016|lkd=409–410, 416}} ''Chillwave'' liigitati algselt hüpnagoogilise popi ja glo-fi alla, kuigi glo-fi kaotas kiiresti populaarsust.<ref name="cohen19"/> Kuigi nii ''chillwave'' kui ka hüpnagoogiline pop meenutavad 1980. ja 1990. aastate kultuurilist esteetikat, pooldas ''chillwave'' kommertslikumat kõla, mis rõhutas "klišeelike" refrääne ja kajaefekte.{{Sfn|Trainer|2016|lk=416}} Pitchforki Miles Bowe'i sõnul sai ''chillwave''<nowiki/>'ist nimetus viide hüpnagoogiliste pop bändide "küünilisele" ümberbrändimisele, kes olid "oma stiili sujuvamaks muutnud, et leida tõelist popedu".<ref>{{Cite web|last=Bowe|first=Miles|url=https://pitchfork.com/reviews/albums/macintosh-plus-floral-shoppe/|title=Macintosh Plus Floral Shoppe|website=Pitchfork|date=April 21, 2019|access-date=May 10, 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210510194536/https://pitchfork.com/reviews/albums/macintosh-plus-floral-shoppe/|archive-date=May 10, 2021}}</ref> Keenan, kes oli varem hüpnagoogilise popi eestkõneleja, pettus paljudes sellistes artistides, kirjutades 2011. aastal, et "peavoolumeedia redutseerivas pilgus" oli ''chillwave''<nowiki/>'ist saanud "odava taaselustamise vormi ja halva maitse väärtustamise lühend".<ref name="fried19">{{Cite news|last=Friedlander|first=Emilie|url=https://www.theguardian.com/music/2019/aug/21/chillwave-microgenre-nostalgia-pop|title=Chillwave: a momentary microgenre that ushered in the age of nostalgia|work=[[The Guardian]]|date=August 19, 2019}}</ref> Hiljem selgitas Carles, et ta oli otsustanud "blogipostitusele lisada hulga üsna rumalaid nimesid ja [vaadata], milline neist külge jääb".<ref name=":3">{{Netiviide |perekonnanimi=Cheshire |eesnimi=Tom |kuupäev=30 märts 2011 |pealkiri=Invent a new genre: Hipster Runoff's Carles explains 'chillwave' |url=https://www.wired.co.uk/article/invent-a-new-genre |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170805015516/http://www.wired.co.uk/article/invent-a-new-genre |arhiivimisaeg=5. august 2017 |vaadatud=25. augustil 2017 |väljaanne=[[The Wired]]}}</ref> Neon Indiani Alan Palomo oletas, et ''chillwave''<nowiki/>'i nimetus sai populaarseks, sest "see oli kõige halvustavam ja sarkastilisem...termin ''chillwave'' tekkis ajal, mil blogide kaudu muusika levitamine oli haripunktis".<ref name=":4">{{Netiviide |perekonnanimi=Scherer |eesnimi=James |kuupäev=26. oktoober 2016 |pealkiri=Great artists steal: An interview with Neon Indian's Alan Palomo |url=http://smilepolitely.com/music/great_artists_steal_an_interview_with_neon_indians_alan_palomo/ |väljaanne=Smile Politely}}</ref> Termin ei saavutanud laialdast levikut enne 2010. aasta algust, kui sellest kirjutati artiklites ajalehtedes [[The Wall Street Journal]] ja [[The New York Times]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Hood |eesnimi=Bryan |kuupäev=14. juuli 2011 |pealkiri=Vulture's Brief History of Chillwave |url=https://www.vulture.com/2011/07/vultures_a_brief_history_of_ch.html |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190131201240/https://www.vulture.com/2011/07/vultures_a_brief_history_of_ch.html |arhiivimisaeg=31. jaanuar 2019 |vaadatud=31. jaanuaril 2019 |väljaanne=Vulture}}</ref> == Populaarsuse tippaeg == === "Summer of Chillwave" ja varajane avangard === [[Fail:Toro y Moi at Hard Rock Cafe.jpg|pisi|Chaz Bundick (Toro y Moi, 2012. aastal)]] ''Chillwave'' õitses aastatel 2008 ja 2009,<ref name="HawkingMean" /> mis kulmineerus 2009. aasta albumiga "Summer of Chillwave", mida iseloomustas mitmete artistide esilekerkimine, kelle nimed ja laulupealkirjad viitasid suvele, rannale või [[Surfamine|surfamisele]].<ref name=":5">{{Netiviide |kuupäev=12. november 2009 |toimetaja-perekonnanimi=Richardson |toimetaja-eesnimi=Mark |pealkiri=In My Room (The Best Coast Song): Nine Fragments on Lo-fi's Attraction to the Natural World |url=http://pitchfork.com/features/resonant-frequency/7732-resonant-frequency-65/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170525051124/http://pitchfork.com/features/resonant-frequency/7732-resonant-frequency-65/ |arhiivimisaeg=25. mai 2017 |vaadatud=2. aprillil 2017 |väljaanne=[[Pitchfork]]}}</ref> Lauludel oli aeglane kuni mõõdukas tempo ning nad sisaldasid ''vintage'', analooginstrumente, mis meenutasid 1970. aastate lõpu ja 1980. aastate alguse ''pop''muusikat.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Liedel |eesnimi=Kevin |kuupäev=11. august 2013 |pealkiri=Washed Out: Paracosm |url=http://www.slantmagazine.com/music/review/washed-out-paracosm |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170424233538/http://www.slantmagazine.com/music/review/washed-out-paracosm |arhiivimisaeg=24. aprill 2017 |vaadatud=9. augustil 2014 |väljaanne=[[Slant Magazine]]}}</ref> Kuigi sellel ei olnud kindlat geograafilist tekkekohta, keskendus ''chillwave'' Ameerika Ühendriikide lõuna- ja idarannikule,<ref name=":6">{{Netiviide |perekonnanimi=Pirnia |eesnimi=Garin |kuupäev=13. märts 2010 |pealkiri=Is Chillwave the Next Big Music Trend? |url=https://www.wsj.com/articles/BL-SEB-26890 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100315162237/https://blogs.wsj.com/speakeasy/2010/03/13/is-chillwave-the-next-big-music-trend/ |arhiivimisaeg=15. märts 2010 |vaadatud=15. mail 2011 |väljaanne=The Wall Street Journal}}</ref> kusjuures kõige silmapaistvamaks keskuseks oli [[Brooklyn|Brooklyn, New York]].<ref name="HawkingMean" /> Neon Indian (Alamo Palomo), Washed Out (Ernest Greene) ja Toro y Moi (Chaz Bundick) peeti ''chillwave''-liikumise avangardiks.<ref name="Eady2014" /><ref name="Cox" /><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Friedlander |eesnimi=Emilie |perekonnanimi2=McDermott |eesnimi2=Patrick D. |pealkiri=A Recent History of Microgenres |url=http://www.thefader.com/2015/10/08/timeline-history-of-music-microgenres-chillwave-cloud-rap-witch-house |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170404045803/http://www.thefader.com/2015/10/08/timeline-history-of-music-microgenres-chillwave-cloud-rap-witch-house |arhiivimisaeg=4. aprill 2017 |vaadatud=3. aprillil 2017 |väljaanne=[[The Fader]] |tsitaat=KEY ARTISTS: Neon Indian, Washed Out, Toro y Moi}}</ref> Kõik kolm olid [[Ühemehebänd|ühemehebändid]] Ameerika Ühendriikide lõunaosast, kuid Greene ja Bundick olid tuttavad ja koostööpartnerid.<ref name=":7">{{Netiviide |perekonnanimi=Guan |eesnimi=Frank |kuupäev=12. juuli 2017 |pealkiri=Chillwave Is Back ... or Is It? |url=http://www.vulture.com/2017/07/the-return-of-chillwave.html |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240901083638/https://www.vulture.com/2017/07/the-return-of-chillwave.html |arhiivimisaeg=1. september 2024 |vaadatud=21. juulil 2017 |väljaanne=[[Vulture]]}}</ref> Greene'i lugu "Feel It All Around" (juuli 2009) sai selle žanri tuntumaks lauluks, mida hiljem kasutati telesarja "Portlandia" (2011–2018) avakaadrite taustamuusikana.<ref name="LastRel" /> RBMA Sian Rowe kirjutas, et Greene'i lugu, mis on põhiliselt Gary Lowi 1983. aasta laulu "I Want You" aeglustatud [[Sämpel|sämpli]] põhjal loodud, on "kõik, mille järgi ''chillwave''<nowiki/>'i defineeritakse: lo-fi süntesaatorid, rahulik filtreeritud vokaalid ja ühekordse kaamera stiilis fotograafia, mis tavaliselt kujutab randa või midagi vee moodi".<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Rowe |eesnimi=Sian |kuupäev=12. august 2013 |pealkiri=The list: Warming to chillwave |url=http://www.redbull.com/en/music/stories/1331606403893/the-list-warming-to-chillwave |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170401060442/http://www.redbull.com/en/music/stories/1331606403893/the-list-warming-to-chillwave |arhiivimisaeg=1. aprill 2017 |vaadatud=31. märtsil 2017 |väljaanne=[[Red Bull Academy]]}}</ref> Neon Indiani debüütalbum "Psychic Chasms" (2009. aasta oktoober) oli järjekordne varajane album, mis žanri iseloomustas,<ref name="Williot2016" /> eriti laulud "Deadbeat Summer", "Terminally Chill" ja "Should've Taken Acid With You".<ref name=":8">{{Netiviide |perekonnanimi=Cohen |eesnimi=Ian |kuupäev=26. mai 2015 |pealkiri=Neon Indian – Annie |url=http://pitchfork.com/reviews/tracks/17501-neon-indian-annie/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170403143318/http://pitchfork.com/reviews/tracks/17501-neon-indian-annie/ |arhiivimisaeg=3. aprill 2017 |vaadatud=3. aprillil 2017 |väljaanne=[[Pitchfork]]}}</ref> Bundicki debüütalbum "Causers of This" (2010. aasta jaanuar) pälvis sarnast tähelepanu oma vanamoodsa lo-fi popi stiili poolest. Albumit kiitsid kriitikud ja sai varakult toetust [[Kanye West|Kanye Westilt]] mis tõi teosele oluliselt rohkem populaarsust. [[Rolling Stone]] nimetas Bundicki "chillwave'i ristiisaks".<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=McGregor |eesnimi=Nick |kuupäev=11. veebruar 2014 |pealkiri=Toro y Moi freezes out chillwave as a genre |url=http://www.orlandoweekly.com/orlando/toro-y-moi-freezes-out-chillwave-as-a-genre/Content?oid=2242207 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170405170352/http://www.orlandoweekly.com/orlando/toro-y-moi-freezes-out-chillwave-as-a-genre/Content?oid=2242207 |arhiivimisaeg=5. aprill 2017 |vaadatud=4. aprillil 2017 |väljaanne=[[Orlando Weekly]]}}</ref> 2019. aastal kirjutas Stereogumi esindaja Ian Cohen, et Dayve Hawke (tuntud ka kui Memory Tapes, Memory Cassette ja Weird Tapes) oli ajastu neljas juhtiv ''chillwave''-artist. Cohen nimetas Hawke'i loomingut "oluliseks ''chillwave''-dokumendiks", nimelt 2009. aasta albumit "Seek Magic", mis on "tõenäoliselt parim album 2009. aastal ilmunud albumite hulgast ning definitsiooni järgi ilmselt kõigi aegade parim ''chillwave''-album".<ref name="cohen19" /> === ''Vaporwave'' === ''Vaporwave'' on [[elektronmuusika]] mikrožanr, mis sai alguse ''chillwave''<nowiki/>'i iroonilise variandina.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Coleman |eesnimi=Jonny |kuupäev=1. mai 2015 |pealkiri=Quiz: Is This A Real Genre |url=http://pitchfork.com/thepitch/756-quiz-is-this-a-real-genre/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170730144948/http://pitchfork.com/thepitch/756-quiz-is-this-a-real-genre/ |arhiivimisaeg=30. juuli 2017 |vaadatud=21. oktoobril 2017 |väljaanne=[[Pitchfork]]}}</ref> See tuleb üldiselt hüpnagoogiliste artistide nagu Ariel Pinki ja James Ferraro loomingust ning seda iseloomustas retropop kultuuri{{Sfn|Trainer|2016|lk=416}} ja ''chillwave''<nowiki/>'i skeene "analoognostalgia".<ref name="Schilling2015" /> Hüpnagoogilise popi eksperimentaalseid kalduvusi võimendades<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Bowe |eesnimi=Miles |kuupäev=26. juuli 2013 |pealkiri=Band To Watch: Saint Pepsi |url=http://www.stereogum.com/1409361/band-to-watch-saint-pepsi/franchises/band-to-watch/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160721235716/http://www.stereogum.com/1409361/band-to-watch-saint-pepsi/franchises/band-to-watch/ |arhiivimisaeg=21. juuli 2016 |vaadatud=26. juunil 2016 |väljaanne=[[Stereogum]]}}</ref> on vaporwave puhtalt produtseeritud ja peaaegu täielikult sämplitest loodud.<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Harper |eesnimi=Adam |kuupäev=7. detsember 2012 |pealkiri=Comment: Vaporwave and the pop-art of the virtual plaza |url=http://www.dummymag.com/features/adam-harper-vaporwave |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150401173930/http://www.dummymag.com/features/adam-harper-vaporwave |arhiivimisaeg=1. aprill 2015 |vaadatud=8. veebruaril 2014 |väljaanne=Dummy}}</ref> ''Vaporwave'' tugines ''smooth jazz''i, retro-liftimuusika, [[Rütm ja bluus|R&B]] ning 1980. ja 1990. aastate [[Tantsumuusika|tantsumuusikale]],<ref name="Schilling2015" /> lisaks aeglustatud tükeldatud ja keerutatud tehnikatele, helilõikude kordamisele ja muudele efektidele.<ref name=":0" /><ref name=":1">{{Netiviide |perekonnanimi=Galil |eesnimi=Leor |kuupäev=19. veebruar 2013 |pealkiri=Vaporwave and the Observer Effect |url=http://www.chicagoreader.com/chicago/vaporwave-spf420-chaz-allen-metallic-ghosts-prismcorp-veracom/Content?oid=8831558 |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170406192425/http://www.chicagoreader.com/chicago/vaporwave-spf420-chaz-allen-metallic-ghosts-prismcorp-veracom/Content?oid=8831558 |arhiivimisaeg=6. aprill 2017 |vaadatud=21. oktoobril 2017 |väljaanne=[[Chicago Reader]]}}</ref> Kirjanikud, fännid ja kunstnikud ei suutnud eristada ''vaporwave''<nowiki/>'i, ''chillwave''<nowiki/>'i ja hüpnagoogilist poppi.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Harper |eesnimi=Adam |kuupäev=2013 |pealkiri=Essay: Invest in Vaporwave Futures! |url=https://www.dummymag.com/features/essay-invest-in-vaporwave-futures/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200226220826/https://www.dummymag.com/features/essay-invest-in-vaporwave-futures/ |arhiivimisaeg=26. veebruar 2020 |vaadatud=10. mail 2021 |väljaanne=Dummy Mag}}</ref> Üks žanri kirjeldusest, mida veebifoorumid levitasid, oli "''chillwave'' [[Marksism|marksistidele]]".<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Shah |eesnimi=Neil |kuupäev=28. jaanuar 2019 |pealkiri=ynthwave, the Sound of an '80s Childhood, Goes Mainstream |url=https://www.wsj.com/articles/synthwave-the-sound-of-an-80s-childhood-goes-mainstream-11548514800 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190331070908/https://www.wsj.com/articles/synthwave-the-sound-of-an-80s-childhood-goes-mainstream-11548514800 |arhiivimisaeg=31. märts 2019 |vaadatud=31. märtsil 2019 |väljaanne=[[The Wall Street Journal]]}}</ref> ''Vaporwave'' sai 2012. aasta keskel rohkem populaarsust, luues kuulasjaskonna sellistel veebilehtedel nagu [[Last.fm]], [[Reddit]] ja [[4chan]].<ref name=":1" /> Peagi järgnes hulk omaenda alamžanre ja harusid, millest mõned vihjavad teadlikult žanri mittetõsidusele.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Arcand |eesnimi=Rob |kuupäev=12. juuli 2016 |pealkiri=Inside Hardvapour, an Aggressive, Wry Rebellion Against Vaporwave |url=https://www.vice.com/en/article/what-is-hardvapour-vaporwave-essay-hke-sandtimer/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161231173305/https://thump.vice.com/en_us/article/what-is-hardvapour-vaporwave-essay-hke-sandtimer |arhiivimisaeg=31. detsember 2016 |vaadatud=30. detsembril 2016 |väljaanne=Vice}}</ref> == Allakäik == ''Chillwave'' saavutas oma haripunkti 2010. aasta keskel<ref name="Eady2014" /> ning samal aastal sai see palju kriitikat.<ref name="ReynoldsLeave" /> Mõned väljendid, mida arvustused ja blogipostitused kasutasid muusika kirjeldamiseks, muutusid klišeedeks. Näiteks "helimaastikud", "unistav", "särav", "päikseline".<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Britton |eesnimi=Luke Morgan |kuupäev=26. september 2016 |pealkiri=Music Genres Are A Joke That You're Not In On |url=https://www.vice.com/en/article/a-definitive-guide-to-trolling-music-genres/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170331025715/https://noisey.vice.com/en_ca/article/a-definitive-guide-to-trolling-music-genres |arhiivimisaeg=31. märts 2017 |vaadatud=11. mail 2025 |väljaanne=[[Vice]]}}</ref> Ajakirja The Village Voice'i Christopher Weingarten märkis 2009. aasta detsembris, et 90% glo-fi-d käsitlevatest kirjutistest mainib mingil moel "suve". Ja suvi on nüüdseks möödas olnud umbes neli kuud".<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Weingarten |eesnimi=Christopher R. |kuupäev=22. detsember 2009 |pealkiri=The Decade in Music Genre Hype |url=http://www.villagevoice.com/music/the-decade-in-music-genre-hype-6393275 |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170402080844/http://www.villagevoice.com/music/the-decade-in-music-genre-hype-6393275 |arhiivimisaeg=2. aprill 2017 |vaadatud=1. aprillil 2017 |väljaanne=[[Village Voice]]}}</ref> ''Chillwave''<nowiki/>'i skeene lõpuks "närbus ja suri". Üks peamine põhjus oli artistidest äkiline üleküllastumine, mis tulenes lihtsast ja odavast produtseerimisprotsessist.<ref name=":2">{{Netiviide |perekonnanimi=Fitzmaurice |eesnimi=Larry |kuupäev=18. detsember 2015 |pealkiri=Tame Impala, Chillwave, and Other Dispatches from the Vibe Generation |url=https://www.vice.com/en/article/dispatches-from-the-vibe-generation/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250511043114/https://www.vice.com/en/article/dispatches-from-the-vibe-generation/ |arhiivimisaeg=11. mai 2025 |vaadatud=11. mail 2025 |väljaanne=Vice}}</ref> Reed Fischer kirjutas ajalehes New Times Broward-Palm Beach, et Pitchforki negatiivne arvustus Millionyoungi "täiesti korraliku albumi "Replicants" (2011) kohta oli žanri surma kuulutus.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Fischer |eesnimi=Reed |kuupäev=21. veebruar 2011 |pealkiri=Dead |url=http://www.browardpalmbeach.com/music/pitchfork-uses-millionyoung-to-declare-chillwave-dead-6407258 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171021163928/http://www.browardpalmbeach.com/music/pitchfork-uses-millionyoung-to-declare-chillwave-dead-6407258 |arhiivimisaeg=21. oktoober 2017 |vaadatud=15. märtsil 2017 |väljaanne=[[New Times Broward-Palm Beach]]}}</ref> Kui Bundick oletas, et žanr kaotas populaarsust, sest ''chillwave'' "täitis oma ülesande ja kui see populaarseks sai, lakkasid inimesed sellest hoolimast, isegi [seda loovad] artistid".<ref name=":9">{{Netiviide |perekonnanimi=Prickett |eesnimi=Sam |kuupäev=13. oktoober 2015 |pealkiri=Toro Y Moi asks the big question: ''What For?'' |url=http://weldbham.com/blog/2015/10/13/toro-y-moi-what-for-birmingham-interview/ |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20151221071154/http://weldbham.com/blog/2015/10/13/toro-y-moi-what-for-birmingham-interview/ |arhiivimisaeg=21. detsember 2015 |vaadatud=6. mail 2016 |väljaanne=Weld for Birmingham}}</ref> 2015. aastal arutles Fitzmaurice, et Washed Out, Toro y Moi ja Neon Indian ehk "püha kolmik" oli suutnud oma karjääri säilitada hoolimata žanri langusest.<ref name=":2" /> Tom Hawking ennustas, et "''chillwave''<nowiki/>'i ajastu jääb tõenäoliselt muusikajaloo joonealuseks märkuseks, keskklassi ärevuse nõrk välgatus ajal, mis oli kõigile hirmutav. Aga see ei tähenda, et seda ei pea uurima, sest selle lihtne olemasolu ütleb põlvkonna kohta rohkem kui muusika ise kunagi on öelnud".<ref name="HawkingMean" /> == Žanri mõju ja kriitiline vaatepunkt == === 2008. aasta majanduskriis, suveaeg ja eskapism === {{Quote box|quote=Nii heliliselt kui ka minevikku vaatava hoiaku poolest tekkis see žanr põlvkondlikust taandumisest – kollektiivsest soovist naasta ehk emakasse või vähemalt leida rahuliku koha, kus meid jäetakse üksi eksisteerima mingisuguses ebamääraselt meeldivas seisakus.|source=—Larry Fitzmaurice, ''Vice'', 2015<ref name="Fitz2015" />|width=25%}} Viidates žanri Brooklyni-kesksele päritolule, märkis Hawking, et "kuna see oli nii rannakeskne muusika, siis see muudab selle huvitavaks...''chillwave'' tundub mulle ka äärmiselt keskklassi muusikana. ...kui punk reageeris viha ja muutustejanuga, siis ''chillwave'' oli eskapismi ja allaandmise viha. ...pole kindlasti juhus, et ''chillwave''<nowiki/>'i tõus langes kokku 2007. aasta riskantsete laenude majanduskriisi tagajärgedega".<ref name="HawkingMean" /> Eric Grandy The Strangerist ütles, et žanri harrastajad jagasid "mingit nostalgiat ebamäärase, idealiseeritud lapsepõlve järele. Selle hoiak on heliline õlakehitus, rusutud, musikaalne "mis iganes"".<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Grandy |eesnimi=Eric |kuupäev=12. november 2009 |pealkiri=Triumph of the Chill |url=http://www.thestranger.com/seattle/triumph-of-the-chill/Content?oid=2709147 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180811032902/https://www.thestranger.com/seattle/triumph-of-the-chill/Content?oid=2709147 |arhiivimisaeg=11. august 2018 |vaadatud=4. juunil 2016 |väljaanne=[[The Stranger]]}}</ref> Teise katse skeene ühisjooni tuvastada pakkus välja Jon Pareles The New York Timesis: "Nad on sooloartistid või minimalistlikud bändid, kelle südameks on sageli [[sülearvuti]] ja nad toetuvad 1980. aastate elektropopi mälestustele, millele lisanduvad tantsumuusika taktid (ning sageli nõrgemad solistihääled). See on majanduslangusaegne muusika: väikese eelarvega ja tantsuline".<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Pareles |eesnimi=Jon |kuupäev=21. märts 2010 |pealkiri=Spilling Beyond a Festival's Main Courses |url=https://www.nytimes.com/2010/03/22/arts/music/22sxsw2.html |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210223060915/https://www.nytimes.com/2010/03/22/arts/music/22sxsw2.html |arhiivimisaeg=23. veebruar 2021 |vaadatud=11. mail 2010 |väljaanne=[[The New York Times]]}}</ref> Vulture'i Frank Guan kirjutas, et suve meenutamine ei ole "kui puuduse ja kontrolli kaotamise aastaaeg, vaid suvi, mis veedetakse äärelinna vaikuses ning õitsengus, üksinda siseruumides konditsioneeriga lõõgastudes, päevasel ajal televiisorit vaadates või muusikat kuulates".<ref name=":7" /> Üks nimetu Pitchforki kirjutaja arvas: "Sellest muusikast pole lihtne kirjutada. Nõuab palju vaeva, et minna kaugemale kui "suve heliriba" ja "paneb mind rannale minema". Nii suur osa sellest suvest lummatud lo-fi-muusikast on tegemist atmosfääri ja meeleoluga, mistõttu võib selle põhjalik analüüsimine tunduda veider".<ref name=":5" /> 2009. aasta novembris avaldas Pitchfork juhtkirja "chillwave'i suvest" ("summer of chillwave"). Beach Boysi Brian Wilson, keda oli enne võrreldud Animal Collective'iga, mainiti tolle suve ''indie''-muusika "domineerivaks tegelaseks". Nimetu toimetaja vaidles, et sarnasused olid rohkem abstraktsed kui muusikalised ning Wilsoni mõju tuleb tema legendist kui "emotsionaalselt haavatavast mehest, kellel oli vaimse tervise probleem, kes sai nendega toime narkootikumite abil".<ref name=":5" /> Toimetaja jätkas: "Suveaeg on nüüd desorientatsiooni kohta: "Should Have Taken Acid With You", "The Sun Was High (And So Am I)"; võta [Wilsoni] muusika fantaasiamaailma – autod, liiv, surfilauad – lisa sinna natuke melanhooliat ja veidi narkootikume ning sul on hea muusika, mida kuulata üksinda oma toas, kus su ainus seltsiline on arvuti".<ref name=":5" /> === Interneti muusikažanrid ja nende kehtivus === {{Quote box|width=25%|quote=[Chillwave] oli skeene paroodia, mis oli ühtaegu nii muusikablogosfääri määratlev hetk ja selle viimne hingetõmme. Veebilehed nagu Gorilla vs Bear ja Pitchfork võtsid selle mõnda aega omaks ning traditsiooniliste meediaväljaannete, näiteks The Wall Street Journal, siirates arvamusartiklites küsiti: "Kas chillwave on järgmine suur muusikatrend?" See ei saanudki kunagi olla tõeline trend, sest see oli läbipäistvalt kunstlikult loodud.|source=—Dave Schilling, ''[[Grantland]]'', 2015<ref name="Schilling2015"/>|align=left}} ''Chillwave'' oli üks esimesi žanre, mis saavutas veebis identiteedi<ref name=":4" /> ja üks viimaseid ''indie''-muusika nähtusi, mis tekkis enne [[Twitter]]i domineerimist sotsiaalmeedias.<ref name="cohen19" /> Kirjaniku Garin Pirnia sõnul on see näide sellest, kuidas muusikatrende seovad omavahel pigem internetiväljaanded kui geograafiline asukoht. Pirnia kirjutas 2010. aastal (tsiteerides Palomot): "Kui kunagi määrasid muusikalised liikumised linna või esinemispaiga järgi, kus bändid kogunesid, siis "nüüd piisab blogijast või ajakirjanikust, kes suudab leida kolm või neli juhuslikku bändi üle riigi ning siduda nende vahel mõned ühised jooned ja nimetada seda žanriks"".<ref name=":6" /> [[The Guardian|The Guardiani]] Emilie Friedlanderi kirjelduse järgi oli ''chillwave'' "internetielektroonika mikrožanr (mõelge ''vaporwave'', ''[[witch house]]'', ''seapunk'', ''shitgaze'', ''distroid'', ''hard vapor''), rääkimata selle mõjudest [2010. aastate] interneti[[Räpp|räpis]], mis jagas suures osas selle kollaažilikku ja hüperviitelise lähenemist helile".<ref name="fried19" /> ''Chillwave'' ja teised harud nagu ''vaporwave'' said populaarseks [[YouTube|YouTube'is]], kuna neid sageli loodi irooniliste lauludena või [[Meem|meemideks]].<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Beran |eesnimi=Dale |pealkiri=It Came from Something Awful: How a Toxic Troll Army Accidentally Memed Donald Trump into Office |url=https://archive.org/details/itcamefromsometh0000bera |kuupäev=30. juuli 2019 |kirjastus=[[All Points Books]] |isbn=978-1-250-21947-3 |trükk=1 |koht=New York |lehekülg=[https://archive.org/details/itcamefromsometh0000bera/page/16 16]}}</ref> Grantlandi ajakirjanik Dave Schilling väitis, et see termin loodi selleks, et näidata, "kui suvalised ja tähenduseta" olid olemasolevad nimetused nagu ''shoegaze'' ja ''dream pop''.<ref name="Schilling2015" /> San Francisco Bay Guardiani George Mcintire kirjeldas ''chillwave''<nowiki/>'i päritolu kui "blogosfääri keeristormi" ja nimetas terminit "odavaks, pealetükkivaks sildiks, mida kasutatakse teralise, tantsulise, lo-fi, 1980ndatest inspireeritud muusika kirjeldamiseks" ning "kahjuks kõigile sellega seotud bändile".<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=McIntire |eesnimi=George |kuupäev=26. veebruar 2013 |pealkiri=Just chill |väljaanne=San Francisco Bay Guardian |url=http://www.sfbg.com/2013/02/26/just-chill |url-olek=töötab |vaadatud=6. aprillil 2013 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130415191340/http://www.sfbg.com/2013/02/26/just-chill |arhiivimisaeg=15. aprill 2013}}</ref> 2011. aastal Carles ütles, et "see on naeruväärne, et mingisugune ajakirjandus seda tõsiselt võttis" ning kuigi bändid, kellega ta rääkis, "ärrituvad" selle nimetuse pärast, "mõistavad nad, et see on olnud hea asi. Aga kuidas oleks sellega, et [[iTunes]] teeb sellest ametliku žanri? See on nüüd teoreetiliselt turustatav ''indie''-heli".<ref name=":3" /> 2015. aastaks oli valdav arvamus, et ''chillwave'' oli väljamõeldud mitte-žanr.<ref name=":8" /> 2016. aastral kirjeldas Palomo selliseid nimetusi nagu ''chillwave'' ja ''vaporwave'' kui "suvalisi" ning ta "ei oleks saanud olla õnnelikum", et ''chillwave''<nowiki/>'i kirjeldus langes soosingust välja.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Prickett |eesnimi=Sam |kuupäev=11. aprill 2016 |pealkiri=Neon Indian's Lurid Nightlife |url=http://weldbham.com/blog/2016/04/11/neon-indian-lurid-nightlife-birmingham-interview/ |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180124171453/http://weldbham.com/blog/2016/04/11/neon-indian-lurid-nightlife-birmingham-interview/ |arhiivimisaeg=24. jaanuar 2018 |vaadatud=6. mail 2016 |väljaanne=Weld for Birmingham}}</ref> Toro y Moi Chaz Bundick avaldas selle žanri kohta järgmist: "Mulle meeldib, et mind sellega seostatakse. See on lahe. Paljudel artistidel pole võimalust olla osa mingist liikumisest, seega arvan, et mingil moel on mul väga hea meel, et mind peetakse selle osaks".<ref name=":9" /> == Sarnased terminid == === Glo-fi === '''Glo-fi''' on muusikastiili termin, mida kasutati hüpnagoogilise popi ja ''chillwave''<nowiki/>'iga sünonüümina.<ref name=":10">{{Netiviide |perekonnanimi=Quietus |eesnimi=The |kuupäev=30. juuni 2010 |pealkiri=Why Glo-Fi's Future Is Not Ephemeral |url=https://thequietus.com/opinion-and-essays/black-sky-thinking/glo-fi-chillwave-washed-out-memory-tapes/ |vaadatud=7. veebruaril 2026 |väljaanne=The Quietus}}</ref><ref name=":11">{{Netiviide |perekonnanimi=Pareles |eesnimi=Jon |kuupäev=22. märts 2010 |pealkiri=SXSW: Glo-fi — Just Another Blip? |url=https://archive.nytimes.com/artsbeat.blogs.nytimes.com/2010/03/22/sxsw-glow-fi-draws-the-biggest-crowds/ |vaadatud=7. veebruaril 2026 |väljaanne=ArtsBeat}}</ref> Stiili on kirjeldatud post-müra tuletisena.<ref name=":12">{{Netiviide |perekonnanimi=Reynolds |eesnimi=Simon |kuupäev=22. jaanuar 2010 |pealkiri=The 1980s revival that lasted an entire decade |url=https://www.theguardian.com/music/musicblog/2010/jan/22/eighties-revival-decade |vaadatud=13. veebruaril 2026 |väljaanne=The Guardian |issn=0261-3077}}</ref> 2010. aastal The Guardian avaldas muusikakriitiku Simon Reynoldsi artikli, milles ta märkis, et "post-müra mikrsoskeened nagu glo-fi" hoiavad elus "kassettide vahetamise traditsiooni, andes välja muusikat väikeste 30 eksemplarilistes tiraažides, ning pakkides need sürreaalsetesse fotokoopia-kollaažidesse".<ref name=":12" /> Samal aastal võrdsustas The Quietus glo-fi-d ''chillwave''<nowiki/>'i ja hüpnagoogilise popiga.<ref name=":10" /> The New York Times võrdsustas seda terminit ''chillwave''<nowiki/>'iga.<ref name=":11" /> == Viited == {{viited}} === Bibliograafia === {{Cite book|last=Trainer|first=Adam|date=2016|title=The Oxford Handbook of Music and Virtuality|publisher=Oxford University Press|isbn=978-0-19-932128-5|chapter=From Hypnagogia to Distroid: Postironic Musical Renderings of Personal Memory|orig-year=|chapter-url=https://books.google.com/books?id=C1wFCwAAQBAJ&pg=PA409}} [[Kategooria:Muusikažanrid]] [[Kategooria:Muusikastiilid]] [[Kategooria:2000. aastad muusikas]] trrifxb3ue4c9w4u40rb8v4fcaf5jze August 2026 0 719454 7228353 7225849 2026-09-04T02:16:41Z Raamaturott 56450 7228353 wikitext text/x-wiki '''August 2026''', kroonika. [[2026]]. aasta juuni algas [[laupäev]]al ja lõppeb 31 ööpäeva hiljem [[esmaspäev]]al. {{KuupäevadIndeks31|august}} ==[[1. august]]== *[[Moskva]]s restoranis Balzi Rossi toimus plahvatus, milles hukkus viis inimest ja vigastada sai vähemalt 19 inimest. Restoranis tähistati Aleksandr Tšaiko sünnipäeva. Hukkunute seas oli tõenäoliselt kindralleitnant [[Igor Jerusalimov]]. ==[[7. august]]== *[[Colombia]] presidendina astus ametisse [[Abelardo de la Espriella]]. *[[Meka]]s allkirjastati [[Meka kaitseleping]] [[Pakistan]]i, [[Saudi Araabia]] ja [[Türgi]] vahel. *[[Tai]]s [[Nonthaburi provints]]is toimunud tulistamises hukkus üheksa inimest. ==[[8. august]]== *Eesti sõudjad [[Endrik Hansen]] ja [[Riko Raimond Kubja]] võitsid [[Bulgaaria]]s [[Plovdiv]]is toimunud U19 maailmameistrivõistlustel noormeeste paarisaerulisel kahepaadil maailmameistritiitli. See oli Eesti sõudmise esimene U19 maailmameistritiitel pärast 2006. aastat. ==[[10. august]]== *[[Colombia]]s [[Chocó departemang]]us toimunud 7,4-magnituudilises maavärinas hukkus vähemalt 331 inimest. ==[[11. august]]== *[[Zimbabwe]]s [[Kariba järv]]el läks ümber parvlaev. Hukkus vähemalt 94 inimest. ==[[13. august]]== * [[Sambia]]s toimusid üldvalimised. President [[Hakainde Hichilema]] valiti teiseks ametiajaks tagasi. ==[[15. august]]== *[[Indoneesia]]s [[Flores]]e saare ranniku lähedal toimus 7,7-magnituudiline maavärin. Hukkus vähemalt 111 inimest. ==[[20. august]]== *[[Põhja- ja Ida-Süüria Demokraatlik Autonoomne Valitsus]] kaotas autonoomia. ==[[26. august]]== *[[Nepal]]i ja [[Hiina]] piiril toimunud äkktulvades hukkus üle 1280 inimese, üle 5600 jäi kadunuks. ==[[28. august]]== *Suri [[Norra kuningas]] [[Harald V]]. Uueks kuningaks sai tema poeg [[Haakon VIII]]. ==[[29. august]]== *[[Island]]i valijad lükkasid referendumil tagasi [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]] liitumise plaani.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8536524/island-lukkas-referendumil-tagasi-eliga-liitumise-plaani "Island lükkas referendumil tagasi ELiga liitumise plaani"]. maailm.postimees.ee. 30.8.2026. Vaadatud 4.9.2026</ref> *[[Niger]]is ebaõnnestus riigipöördekatse sõjaväehunta vastu. ==[[30. august]]== * [[NASA]] [[Nancy Grace Romani kosmoseteleskoop]] startis kosmosesse, et alustada teekonda [[Lagrange'i punktid#L2 punkt|Päikese–Maa L2]] piirkonna poole.<ref>[https://tehnika.postimees.ee/8536599/nasa-uus-kosmosesilm-alustas-1-5-miljoni-kilomeetrist-teekonda-romani-start-onnestus-molemad-kulgmootorid-maandusid-ja-on-valmis-uueks-kasutuseks "NASA uus kosmosesilm alustas 1,5 miljoni kilomeetrist teekonda: Romani start õnnestus – mõlemad külgmootorid maandusid ja on valmis uueks kasutuseks"]. tehnika.postimees.ee. 30.8.2026. Vaadatud 4.9.2026</ref> ==[[31. august]]== *Duane Keith Davis mõisteti süüdi 1996. aastal Ameerika Ühendriikide räppari [[Tupac Shakur]]i mõrva korraldamises.<ref>{{cite news |url=https://www.usatoday.com/story/entertainment/celebrities/2026/08/31/tupac-shakur-murder-verdict-keffe-d-found-guilty/91555799007/ |title=Tupac Shakur murder trial verdict: Keffe D found guilty nearly 30 years later |last=Esquibias |first=Lisa |work=USA Today |date=August 31, 2026 |access-date=August 31, 2026 }}</ref> == Viited == {{viited}} {{Sündmused kuude kaupa}} [[Kategooria:2026| 8]] jvsk1lywanfvvkb38lk47a8wyevaxf6 Antigóni Papadopoúlou 0 719561 7228213 7207214 2026-09-03T14:29:30Z Kuriuss 38125 7228213 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=september}} {{Infokast ametiisik | nimi = Antigóni Papadopoúlou | pilt = Member_of_the_European_Parliament_Antigoni_Papadopoulou.jpg | pildiallkiri = Antigóni Papadopoúlou (2009) | amet = [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige | ametiajaalgus = 14. juuli 2009 | ametiajalõpp = 30. juuni 2014 | eelmine = | järgmine = | amet2 = [[Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee|Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee]] liige | ametiajaalgus2 = 25. juuni 2001 | ametiajalõpp2 = 27. aprill 2009 | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = Küprose Esindajatekoja liige | ametiajaalgus3 = 7. juuni 2001 | ametiajalõpp3 = 13. juuli 2009 | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Antigóni Perikléous | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1954|07|08}} | sünnikoht = [[Mórfou]], [[Küpros]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Demokraatlik Partei (Küpros)|Demokraatlik Partei]] | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Lancasteri ülikool]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Antigóni Papadopoúlou''' ([[kreeka keel]]es ''Αντιγόνη Παπαδοπούλου''; neiupõlvenimega '''Perikléous''' (kreeka keeles ''Περικλέους''); sündinud [[8. juuli]]l [[1954]] [[Mórfou]]s) on [[Küpros]]e kreeklasest poliitik ja keemik. Ta oli üks kahest esimesest Küprose naisest, kes valiti kuue Küprose parlamendiliikme seast [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liikmeks (2009). Ta on Küprose Vabariigi Esindajatekoja endine liige ja esimene naine, kes oli Esindajatekoja majandus- ja eelarvekomisjoni esimees (2006–2009). Ta oli [[Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee|Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee]] liige aastatel 2001–2009 ja oli ka Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee majanduskomisjoni aseesimees (2003–2009). Ta oli [[Mórfou]] linnapeaks valitud aastatel 1996–2001. Ta oli selle linna esimene naislinnapea ja seni ainus Morphou naislinnapea, samuti esimene naine, kes oli kaks ametiaega järjest (2001 ja 2006) [[Nikosia piirkond|Nikosia piirkonna]] Demokraatliku Partei (DIKO) parlamendiliige. Ta oli aastatel 1991–1996 ka Strovolose omavalitsuse volikogu liige. Alates 1994. aastast on ta [[Demokraatlik Partei (Küpros)|Demokraatliku Partei]] naisorganisatsiooni GODIK president. == Isiklikku == Ta sündis aastal [[1954]] [[Mórfou]]s. Tal on kaks nooremat venda, Peter ja Xenios. Tema isa Andreas Perikléous ja ema Georgia Perikléous (neiupõlvenimega Thrasivoulou) on pärit Petra, Kythrea ja Voni külast, mis kõik on alates 1974. aastast Küprose türklaste vägede poolt okupeeritud, nagu ka Morphou. Kooliaastate alguses käis ta Morphou algkoolis ja esimeses gümnaasiumis (teadusosakonnas). Seejärel õppis ta Fulbrighti stipendiaadina keemiat Russell Sage'i kolledžis. Ta jätkas akadeemilisi õpinguid [[Lancasteri ülikool]]is, algul kolmanda aasta välisüliõpilasena (JYA), olles valitud [[Colorado Ülikool]]i ja Lancasteri ülikooli vahelise JYA vahetusprogrammi. Ta jätkas neljanda kursuse bakalaureuseõppes, olles saanud Lancasteri ülikooli ja Briti Nõukogu stipendiumi. Ta omandas 1977. aastal [[Lancasteri ülikool]]is keemia bakalaureusekraadi. Seejärel astus ta Vahemere juhtimisinstituudi juhtimise magistriõppesse (1977–1978) ja sai vastava diplomi kiitusega. 1993. aastal, jätkates keemia erialal karjääri, sooritas ta [[Ateena ülikool]]i sisseastumiseksamid kreeka kirjanduse õppimiseks ja osales kaks akadeemilist aastat vastavatel kursustel. Hiljuti (2007–2009) läbis ta magistriõppe [[Egeuse ülikool]]is (Kreeka) soouuringute erialal. Ta valdab vabalt kreeka ja inglise keelt. 1979. aasta septembris abiellus Papadopoúlou majandusteadlase dr Stelios Papadópoulosega ning hiljem sai kaks poega, Charise ja Andrease. Talle meeldib maalida, kirjutada ja luuletada. Tema esimene isikunäitus toimus [[2006]]. aastal. == Töö == Bakalaureuseõpingute ajal töötas ta aeg-ajalt õppejõu assistendina Russell Sage'i kolledži keemiaosakonnas Troys New Yorgi osariigis. Suvevaheaegadel tegi ta ka muid aeg-ajalt töid. Pärast keemiaõpingute lõpetamist töötas ta peaaegu aasta Francoudi & Stephanou Shipping Company's ([[Limassol]]) juhtimispraktikandina, osaledes samal ajal MIM-i magistriõppe juhtimisprogrammis. Seejärel töötas ta peaaegu aasta kvaliteedikontrolli juhina Vitatrace Nutritionis, kohalikus ettevõttes, mis toodab loomasööda eelsegusid. Seejärel asus ta tööle Küprose Carlsbergi õlletehases kvaliteedikontrolli juhina, kus ta tegi edukat karjääri peaaegu 23 aastat (1978–2001). Sellel ametikohal vastutas ta kvaliteedikontrolli osakonna juhtimise ning õlletehase tooraine, pooltoodete ja lõpptoodete, samuti lauavee, puuviljamahlade ja muude ettevõtte toodetud toodete keemilise, mikrobioloogilise ja pakendilaboratoorse kontrolli eest. == Poliitiline tegevus == === GODIKi (DIKO naisorganisatsioon) president === 1978. aastal sai temast GODIKi liige ning ta oli selle kohalike ja piirkondlike harude liige Nikosias ja okupeeritud Morphous. 1994. aastal kandideeris ta edukalt GODIKi juhtimisele, ametikohale, mida ta peab tänaseni. Ta on alates 1994. aastast ka Demokraatliku Partei Keskkomitee ja Täitevkomitee liige. Ta on olnud ka DIKO asepresident ja partei poliitiliste uurimisrühmade koordinaator (1998–2000). === Strovolose linnavolikogu liige === [[1991]]. aasta detsembris toimunud linnavolikogu valimistel kandideeris ta edukalt [[Strovolos]]e linnavolikogu liikmeks, kus ta pärast [[1974]]. aastat pagulasena elamist elab. Linnavolikogu liikmena oli ta keskkonnakomisjoni esimees ja osales aktiivselt sotsiaalkaitsekomisjonis, tehes sotsiaalküsimustes/programmides koostööd asjaomaste valitsusväliste organisatsioonidega (1991–1996). === Küprose Esindajatekoja liige === 1996. aasta mais kandideeris ta esimest korda Demokraatliku Partei kandidaadina Nikosia ringkonna parlamendivalimistel, kus ta sai esimese koha ja ei osutunud valituks väga napi 44 häälega. 27. mail 2001 toimunud parlamendivalimistel valiti ta esimest korda Küprose Esindajatekoja liikmeks, kandideerides Nikosias DIKO nimekirjas, ning oli parlamendi siseasjade, tööhõive, hariduse, keskkonna, pagulaste, enklaavides elavate ja kadunud isikute küsimuste alalise komisjoni liige ja Euroopa asjade parlamendikomisjoni aseesimees; ta valiti tagasi 21. mail 2006 toimunud parlamendivalimistel ning temast sai parlamendi majandus- ja eelarvekomisjoni esimees ning haridus-, soolise võrdõiguslikkuse ja pagulaste, enklaavides elavate ja kadunud isikute küsimuste alalise komisjoni liige. === Mórfou linnapea === [[1996]]. aasta detsembris kandideeris ta [[Mórfou]] linnapeaks kohalikel valimistel. Ta valiti linna poliitilise ajaloo esimese naislinnapeana, alistades oma vastase [[Andreas Shittis]]e. Ta sai 84% rahvahääletusest nelja erakonna liidu ühiskandidaadina. Linnapeana tegi ta väga palju tööd Küprose küsimuse teemaliste teavituskampaaniate kallal välismaal ja Morphou pagulaste võõrandamatu õiguse eest naasta oma okupeeritud kodulinna. Samuti tegi ta väga palju tööd Morphou sõpruslinnade loomiseks [[Żurrieq]]i (Malta), [[Saint Syr Sur Loire]]'i (Prantsusmaa) ja [[Nea Orestiada]] (Kreeka) linnadega; igakuise munitsipaalajakirja "Mórfou hääl ja Morphou piirkonna okupeeritud külad“ toimetamise ja väljaandmise; raamatu „Morphou – 3600 aastat ajalugu“ avaldamise; omavalitsuse kontorite majutamise eest „Morphou majas“ (Zenonos tänav 16, Nikosia) ja iga-aastase festivali korraldamise eest Morphou iga-aastase apelsinifestivali mälestuseks enne 1974. aastat. Linnapeana määrati Papadopoulou Küprose Omavalitsuste Liidu esindajaks Euroopa Nõukogu Noortekomitees (1996–2001). === Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee === Juuni 2001 ja juuni 2009 vahel oli ta Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (PACE) Küprose delegatsiooni ainus naisliige. Ta oli PACE majandus- ja arengukomisjoni aseesimees. Ta oli ka meeste ja naiste võrdsete võimaluste komisjoni, kultuuri-, teadus- ja hariduskomisjoni ning naiste ja meeste võrdse osalemise otsustusprotsessis, rahvusvaheliste majandussuhete, kultuuripärandi, turismi arendamise, naistevastase vägivalla ning noorte ja spordi allkomisjonide liige. === Euroopa Parlamendi liige === Ta valiti [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liikmeks 2009. aasta juunis ja ta liitus Sotsiaaldemokraatide ja Demokraatide Progressiivse Liidu fraktsiooniga. Ta on kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni ning parlamendi delegatsiooni liige ELi-Türgi parlamentaarses ühiskomisjonis. Ta on ka tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni ning [[Šveits]]i, [[Island]]i, [[Norra]] ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) riikidega suhtlemise delegatsiooni asendusliige. Oma ametiaja jooksul on ta aktiivselt tegelenud mitmesuguste küsimustega, sealhulgas Euroopa ja eriti Euroopa lõunapoolsete riikide ([[Hispaania]], [[Portugal]], [[Kreeka]], [[Küpros]]) majandusliku olukorra, aga ka terviseküsimuste ja kultuuriga. Ta on 2014. aasta Euroopa Parlamendi auhindade nominent tervisekategoorias. == Välislingid == * [https://www.europarl.europa.eu/meps/et/97050/ANTIGONI_PAPADOPOULOU/history/7 Antigoni Papadopoulou Euroopa Parlamendi kodulehel] {{JÄRJESTA:Papadopoulou, Antigoni}} [[Kategooria:Küprose poliitikud]] [[Kategooria:Küproselt valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Linnapead]] [[Kategooria:Sündinud 1954]] oy9dvujauizxtdvlg4srhs4mtdwfkr0 Peeter Prisk 0 720107 7228256 7217564 2026-09-03T17:35:58Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7228256 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Peeter Prisk | pilt = | pildiallkiri = | amet = [[Pärnu Linnavolikogu]] aseesimees | ametiajaalgus = 17. august 2026 | ametiajalõpp = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1967|4|7}} | sünnikoht = | partei = [[Isamaa Erakond|Isamaa]] | alma_mater = [[Eesti Põllumajanduse Akadeemia]] | elukutse = ettevõtja, kinnisvaraspetsialist | tegevusala = [[kinnisvara]], [[poliitika]] }} '''Peeter Prisk''' (sündinud [[7. aprill]]il [[1967]]) on [[Eesti]] ettevõtja, kinnisvaraspetsialist ja poliitik, [[Isamaa Erakond|Isamaa]] liige. Ta on [[Pärnu Linnavolikogu]] liige ning alates 17. augustist 2026 volikogu aseesimees.<ref name="volikogu">{{Netiviide|url=https://parnu.ee/linnavolikogu/volikogu-liikmed|pealkiri=Volikogu liikmed ja kontaktid|väljaanne=Pärnu linn|vaadatud=19. august 2026}}</ref> Ta on ka linnavolikogu planeeringukomisjoni aseesimees.<ref>{{Netiviide|url=https://parnu.ee/linnavolikogu/komisjonid|pealkiri=Linnavolikogu komisjonid|väljaanne=Pärnu linn|vaadatud=19. august 2026}}</ref> ==Haridus== Prisk on õppinud [[Eesti Põllumajanduse Akadeemia]]s, kus omandas maakorraldusinseneri hariduse.<ref>{{Netiviide|url=https://www.facebook.com/isamaalineparnumaa/posts/3101383150075539/|pealkiri=Peeter Prisk: Golfi toel värskete mõtete ja vajalike tegudeni|väljaanne=Isamaaline Pärnumaa|vaadatud=19. august 2026}}</ref> ==Ettevõtlus== Prisk on tegutsenud kinnisvaravaldkonnas alates 1990. aastatest. Alates 1994. aastast on ta juhtinud Kinnisvaraeksperdi tegevust Pärnus.<ref>{{Netiviide|url=https://arenduskeskus.eu/uritused/parnumaa-100-000-kas-oleme-selleks-valmis/|pealkiri=Pärnumaa 100 000 – kas oleme selleks valmis?|väljaanne=Pärnumaa Arenduskeskus|vaadatud=19. august 2026}}</ref> Ta on OÜ Kinnisvaraekspert Pärnu juhataja ning Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja ja Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu liige.<ref>{{Netiviide|url=https://kinnisvaraekspert.ee/kontakt/peeter-prisk/|pealkiri=Peeter Prisk|väljaanne=Kinnisvaraekspert|vaadatud=19. august 2026}}</ref> Prisk kuulub [[Eesti Kinnisvara Hindajate Ühing]]usse alates 5. maist 1995 ning on üks ühingu kauaaegsemaid tegevliikmeid.<ref>{{Netiviide|url=https://ekhy.ee/meie/liikmeskond/2858-2/|pealkiri=EKHÜ liikmed|väljaanne=Eesti Kinnisvara Hindajate Ühing|vaadatud=19. august 2026}}</ref> 2001. aastal ilmus Hannes Kuhlbachi, Peeter Priski ja Andrus Laureni koostatud käsiraamat „Kinnisvaraõpik“, mis käsitleb kinnisvaraäri praktilisi ja õiguslikke küsimusi.<ref>{{Netiviide|url=https://www.apollo.ee/en/kinnisvaraopik-cd.html|pealkiri=Kinnisvaraõpik|väljaanne=Apollo|vaadatud=19. august 2026}}</ref> Prisk on üks 2021. aastal loodud [[Pärnumaa Ettevõtete Koda|Pärnumaa Ettevõtete Koja]] asutajatest. Asutamislepingus esindas ta OÜ-d Kinnisvaraekspert Pärnu.<ref>{{Netiviide|url=https://pevk.ee/meist/pohikiri/|pealkiri=Põhikiri|väljaanne=Pärnumaa Ettevõtete Koda|vaadatud=19. august 2026}}</ref> Ta kuulub ka koja volikogusse.<ref>{{Netiviide|url=https://pevk.ee/kontaktid/|pealkiri=Kontaktid|väljaanne=Pärnumaa Ettevõtete Koda|vaadatud=19. august 2026}}</ref> ==Poliitiline tegevus== Prisk kuulub erakonda [[Isamaa Erakond|Isamaa]] ning on olnud aastaid seotud erakonna Pärnu organisatsiooniga. Isamaa kodulehe andmetel kuulub ta Suur-Pärnu osakonna juhatusse.<ref>{{Netiviide|url=https://isamaa.ee/parnumaapk/|pealkiri=Pärnumaa piirkond|väljaanne=Isamaa|vaadatud=19. august 2026}}</ref> Ta on kandideerinud Pärnu linnavolikokku Isamaa ja selle eelkäija [[Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liidu]] nimekirjas vähemalt alates 2009. aastast.<ref>{{Netiviide|url=https://uuseesti.ee/2009/09/15/erakond-isamaa-ja-res-publica-liit-parnu-linnas/|pealkiri=Erakond Isamaa ja Res Publica Liit Pärnu linnas|väljaanne=Uus Eesti|aeg=15. september 2009|vaadatud=19. august 2026}}{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Prisk kuulus Pärnu Linnavolikogusse ka 2017–2021 koosseisu. Volikogus tegeles ta muu hulgas linnaplaneerimise ja kinnisvaraga seotud küsimustega.<ref>{{Netiviide|url=https://eestiuudised.ee/eesti-uudiste-intervjuu-peeter-prisk/|pealkiri=Eesti Uudiste intervjuu: Peeter Prisk|väljaanne=Eesti Uudised|aeg=22. juuli 2021|vaadatud=19. august 2026}}</ref> [[2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2021. aasta kohalikel valimistel]] sai Prisk Pärnu linnas 63 häält.<ref>{{Netiviide|url=https://kov2021.valimised.ee/et/detailed-voting-result/greater_municipality/0068/municipality/0624/votes-by-candidates/district/1/party/4|pealkiri=Pärnu linn – detailne hääletamistulemus|väljaanne=Valimised Eestis|vaadatud=19. august 2026}}</ref> Ta jätkas Pärnu Linnavolikogu liikmena ka volikogu 2021–2025 koosseisus. [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohalikel valimistel]] kandideeris Prisk taas Isamaa nimekirjas ja sai 136 häält.<ref>{{Netiviide|url=https://kov2025.valimised.ee/et/detailed-voting-result/greater_municipality/0068/municipality/0624/votes-by-candidates/district/1/party/33|pealkiri=Pärnu linn – detailne hääletamistulemus|väljaanne=Valimised Eestis|vaadatud=19. august 2026}}</ref> Ta osutus Pärnu Linnavolikogusse valituks. 2025. aasta valimiste järel jäi Isamaa Pärnus esialgu opositsiooni. 2026. aasta augustis moodustasid Isamaa, [[Eesti Keskerakond|Keskerakond]] ja [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] uue linnavõimu. 11. augustil sõlmitud koalitsioonileppe järgi sai Isamaa muu hulgas linnapea ja ühe linnavolikogu aseesimehe koha ning aseesimehe kandidaadiks nimetati Prisk.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1610107453/isamaa-ekre-ja-keskerakond-solmisid-parnus-koalitsioonileppe|pealkiri=Isamaa, EKRE ja Keskerakond sõlmisid Pärnus koalitsioonileppe|väljaanne=ERR|aeg=11. august 2026|vaadatud=19. august 2026}}</ref> 17. augustil 2026 valiti Prisk Pärnu Linnavolikogu aseesimeheks.<ref name="volikogu" /> Samal ajal jätkas ta volikogu planeeringukomisjoni aseesimehena.<ref>{{Netiviide|url=https://parnu.ee/linnavolikogu/komisjonid|pealkiri=Linnavolikogu komisjonid|väljaanne=Pärnu linn|vaadatud=19. august 2026}}</ref> ==Teosed== * Hannes Kuhlbach, Peeter Prisk, Andrus Lauren. „Kinnisvaraõpik“. Tallinn: Agitaator, 2001. ISBN 9985936930.<ref>{{Netiviide|url=https://www.vanaraamat.ee/Hannes_Kuhlbach_Andrus_Lauren_Peeter_Prisk_Kinnisvaraopik_Agitaator_2001_39079-69.htm|pealkiri=Kinnisvaraõpik|väljaanne=Vanaraamat.ee|vaadatud=19. august 2026}}</ref> ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Prisk, Peeter}} [[Kategooria:Eesti ettevõtjad]] [[Kategooria:Eesti poliitikud]] [[Kategooria:Pärnu linnavolikogu liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1967]] alrayzqv3tgj04w6l68547xqqmoeys6 Geiküla 0 720399 7228289 7222696 2026-09-03T19:59:35Z InternetArchiveBot 90448 Add 2 books for Verifiability (20260903sim)) #IABot (v2.0.9.5) ([[User:GreenC bot|GreenC bot]] 7228289 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Stonewall Inn 5 pride weekend 2016.jpg|pisi|Geiparaad [[Stonewalli trahter|Stonewalli trahtri]] ees [[Greenwich Village]]'is [[Manhattan]]il [[New York|New Yorgis]]]] '''Geiküla''' on kindlalt kokku leppimata piiridega [[Territoorium|geograafiline piirkond]], kus kas elavad või mida külastavad tihti lesbid, geid, biseksuaalid ja transsoolised. Geikülades tegutsevad geidele suunatud baarid, pubid, ööklubid, spaad, restoranid ja poed. Geiküla võib olla muidu homofoobse asula geisõbralik piirkond või lihtsalt paljude geidega asustatud linnaosa. Geiküla võib olla ka lihtsalt geisõbralik piirkond. ==Vaata ka== * [[Etniline enklaav]] * [[Homosotsialiseerumine]] * [[Lesbibaar]] * [[LGBTQ-turism]] ==Allikad== * {{cite book |last=Cante |first=Richard C. |title=Gay Men and the Forms of Contemporary US Culture |publisher=Ashgate Publishing |date=March 2008 |location=London |isbn=978-0-7546-7230-2}} * Castells, Manuel 1983. ''The City and the Grassroots: A Cross-Cultural Theory of Urban Social Movements.'' Berkeley, Los Angeles: University of California Press. * D'Emilio, John 1992. ''Making Trouble: Essays on Gay History, Politics, and the University.'' New York, London: Routledge. * Escoffier, Jeffrey 1998. ''American Homo: Community and Perversity.'' Berkeley, Los Angeles, London: University of California Press. * Florida, Richard 2002. ''The Rise of the Creative Class: And How It's Transforming Work, Leisure, Community and Everyday Life.'' New York: Perseus Books Group. * {{Cite journal | doi = 10.1068/d130133 | last1 = Forest | first1 = Benjamin | year = 1995 | title = West Hollywood as Symbol: The Significance of Place in the Construction of a Gay Identity | url = https://archive.org/details/environment-and-planning-d_1995-04_13_2/page/133 | journal = Environment and Planning D: Society and Space | volume = 13 | issue = 2| pages = 133–157 | bibcode = 1995EnPlD..13..133F | s2cid = 145416819 }} * Kenney, Moira Rachel 1998. "Remember, Stonewall was a Riot: Understanding Gay and Lesbian Experience in the City" Chapter 5, pp.&nbsp;120–132 in: Leoni Sandercock (ed) ''Making the Invisible Visible.'' Berkeley, Los Angeles, London: University of California Press. * {{Cite journal | doi = 10.2747/0272-3638.6.2.152 | last1 = Lauria | first1 = Mickey | last2 = Knopp | first2 = Lawrence | year = 1985 | title = Toward an Analysis of the Role of Gay Communities in the Urban Renaissance | url = https://archive.org/details/urban-geography_april-june-1985_6_2/page/152 | journal = Urban Geography | volume = 6 | issue = 2| pages = 152–169 }} * Levine, Martin P. 1979. "Gay Ghetto" pp.&nbsp;182–204 in: Martin Levine (ed) ''Gay Men: The Sociology of Male Homosexuality.'' New York, Hagerstown, San Francisco, London: Harper & Row. * Ray, Brian and Damaris Rose 2000. "Cities of the Everyday: Socio-Spatial Perspectives on Gender, Difference, and Diversity" pp.&nbsp;507–512 in: Trudi Bunting and Pierre Filion (eds). ''Canadian Cities in Transition: The Twenty-First Century.'' 2nd ed. Oxford: Oxford University Press. [[Kategooria:LGBT]] [[Kategooria:Linnaosad]] ap9e6hcd530pwbw0h46z6lcrnj02v79 Džahangir 0 720616 7228301 7226668 2026-09-03T20:57:16Z InternetArchiveBot 90448 Add 1 book for Verifiability (20260903sim)) #IABot (v2.0.9.5) ([[User:GreenC bot|GreenC bot]] 7228301 wikitext text/x-wiki :''Teiste tähenduste kohta vaata artiklit [[Jahangir (täpsustus)]].'' {{Infokast ametiisik | nimi = Džahangir | omakeelne_nimi = جهانگیر | pilt = Jahangircrop.jpeg | pildiallkiri = Džahangir ([[Abu'l-Hasan (kunstnik)|Abu'l-Hasan]], u 1617) | amet = [[Suurmogulite loend|Suurmogul]] | ametiajaalgus = 3. november 1605 | ametiajalõpp = 28. oktoober 1627 | eelmine = [[Akbar]] | järgmine = [[Šahh Džahan]] <br/> [[Shahryar Mirza]] (''de facto'') <br/> [[Dawar Bakhsh]] (nimeliselt) | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Nur ud-din Muhammad Salim | sünniaeg = 31. august 1589 | sünnikoht = [[Fatehpur Sikri]], [[Suurmogulite Riik]] <br/> (praegune [[India]]) | surmaaeg = 28. oktoober 1627 <br/> (58-aastasena) | surmakoht = [[Bhimber]], [[Suurmogulite Riik]] <br/> (praegune [[Pakistan]]) | rahvus = | partei = | abikaasa = | vanemad = [[Akbar]] <br/> [[Mariam-uz-Zamani]] | lapsed = | sugulased = [[Mogulite dünastia]] | elukoht = '''Maetud:''' <br/> [[Jahangiri haud]], [[Lahore]], [[Pakistan]] | haridus = | alma_mater = | elukutse = | tegevusala = | tunnustus = | autogramm = | moodul = }} '''Džahangir''' ([[pärsia keel]]es جهانگیر, sünninimega '''Nur ud-din Muhammad Salim''' (نورالدین محمد سلیم); 31. august 1569 – 28. oktoober 1627)) oli [[Suurmogulite Riik|Suurmogulite Riigi]] neljas [[suurmogulite loend|suurmogul]] aastatel 1605–1627. Ta oli [[Akbar]]i (suurmogul aastatel 1556–1605) ja tema peanaise [[Mariam-uz-Zamani]] kolmas ja ainus ellujäänud poeg. Jahangir sai hea hariduse, õppis [[Tšagatai keel|tšagatai]], [[pärsia keel|pärsia]] ja [[hindustani keel]]i ning sõjandust ja sotsiaalteadust. Aastal 1594 juhtis 26-aastane Jahangir Suurmogulite armeed [[Bundela]] hõimu ülestõusu vastu [[Orchha]]s. Mässuliste juht [[Vir Singh Deo]] alistus, temast sai Suurmogulite vasall ning Orchhasse ehitati Jahangiri auks palee [[Jahangir Mahal (Orchha)|Jahangir Mahal]]. Akbar suri aastal 1605 ning Jahangir asus tema asemel Suurmogulite troonile. Jahangiri võimuperioodil õitses kunst ning vohasid poliitilised intriigid, Suurmogulite Riik kasvas ja konsolideerus. Jahangir ise oli õiglane juht, kes oli eriti huvitatud maalikunstist ja arhitektuurist. Tema suhted aadli ja perekonnaga olid komplekssed, eriti märkimisväärne oli tema abielu kuninganna [[Nur Jahan]]iga, kellel oli väidetavalt riigiasjade üle kulisside taga märkimisväärne võim. Riik laienes sügavamale [[Hindustani poolsaar]]ele, endale prooviti allutada [[rajput]]eid ja [[Dekkani kiltmaa]]d. Diplomaatilised suhted olid [[Safaviidide Iraan|Iraani]], [[Osmanite riik|Osmanite Riigi]] ja [[Briti Ida-India Kompanii]]ga. Samas pidi Jahangir rinda pistma oma mässumeelsete poegadega. Ta armastas tarvitada oopiumit ja alkoholi ning suri aastal 1627. Tema surmale järgnes lühike päriluskriis, millest väljus võitjana [[šahh Džahan]]. Temast jäid maha panused [[Mogulite maalikunst]]i ja [[Mogulite arhitektuur|arhitektuuri]], tema memuaarid ning tema antud panused Mogulite Riigi välispoliitikasse. ==Vaata ka== * [[Tuzk-e-Jahangiri]] * [[Hiran Minar]] * [[Sheikhupur (Badaun)]] ==Kirjandus== * {{cite book |last1=Abul Fazl 'Allami |author-link=Abul Fazl |translator-last=Beveridge |translator-first=Henry |translator-link=Henry Beveridge (orientalist) |year=1907 |title=The Akbar Nama of Abu-l-Fazl |volume=III |url=https://archive.org/details/in.ernet.dli.2015.55650/page/n5/mode/2up |location=Calcutta, India |publisher=Asiatic Society |ref={{harvid|Beveridge Volume III|1907}}}} * {{cite book|title=The Human Record: Sources of Global History. Vol. 2: Since 1500|last1=Andrea|first1=Alfred J.|author-link1=|last2=Overfield|first2=James H.|edition=Fifth|year=2005|publisher=Houghton Mifflin|location=Boston|isbn=978-0-618-37041-2}} * {{cite journal|last=Alvi|first=Sajida S.|author-link=|year=1989|title=Religion and State during the Reign of Mughal Emperor Jahǎngǐr (1605–27): Nonjuristical Perspectives|journal=Studia Islamica|issue=69|pages=95–119|doi=10.2307/1596069|jstor=1596069}} * {{cite book |last=Balabanlilar |first=Lisa |title=The Emperor Jahangir: Power and Kingship in Mughal India |location=London |publisher=[[I.B. Tauris]] |year=2020 |isbn=978-1-83860-042-6}} * {{cite journal |last=Findly |first=Ellison B. |date=April–June 1987 |title=Jahāngīr's Vow of Non-Violence |url=https://archive.org/details/sim_journal-of-the-american-oriental-society_april-june-1987_107_2/page/245 |journal=Journal of the American Oriental Society |volume=107 |issue=2 |pages=245–256 |doi=10.2307/602833 |jstor=602833}} * {{Cite book|last1=Gascoigne|first1=Bamber|title=The Great Moghuls|last2=Gascoigne|first2=Christina|publisher=Constable|year=1998|location=London|pages=130–179|oclc=39270860|orig-date=1971}} * {{cite journal |last=Lefèvre |first=Corinne |year=2007 |title=Recovering a Missing Voice from Mughal India: The Imperial Discourse of Jahāngīr (r. 1605–1627) in his Memoirs |journal=Journal of the Economic and Social History of the Orient |volume=50 |issue=4 |pages=452–489 |doi=10.1163/156852007783245034|s2cid=153839580 |url=https://hal.archives-ouvertes.fr/hal-00706230/file/Recovering%20a%20Missing%20Voice_JESHO.pdf }} * {{cite book |last=Jahangir, Emperor of Hindustan |date=1999 |title=The Jahangirnama: Memoirs of Jahangir, Emperor of India |translator-last=Thackston |translator-first=Wheeler M. |publisher=Oxford University Press |isbn=978-0-19-512718-8 |ref={{harvid|Thackston|1999}} }} * {{cite book | last=Mukherjee | first=Soma | title=Royal Mughal Ladies and Their Contributions | publisher=Gyan Books | date=2001 | isbn=978-81-212-0760-7}} * {{cite book | last= Lefèvre | first=Corinne | title=Consolidating Empire: Power and Elites in Jahangir's India | publisher=Permanent Black |url=https://www.google.com/books/edition/Consolidating_Empire/uFtEzwEACAAJ?| date=2022}} [[Kategooria:India monarhid]] [[Kategooria:Sündinud 1569]] [[Kategooria:Surnud 1627]] d2ukm31ttvb4753ap2t4w5k1y27ul9v Islandi ajalugu 0 720669 7228228 7228140 2026-09-03T15:25:04Z Andres 5 /* Ühiskonna korraldus */ 7228228 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Husavik Iceland 2005 1.JPG|pisi|[[Húsavík]] Islandil (2005)]] '''Islandi ajalugu''' erineb ülejäänud [[Põhjamaad]]e ajaloost. Juba kõige varasemast ajast alates teame konkreetseid isikuid, nende nimesid ja sugulussuhteid ning täpseid aastaarve. Ühed vanimad teadaolevad [[Island]]il kirjutatud raamatud on [[saaga]]d, mis jutustavad maa ajaloost. Islandi varaseim ajalugu on ainulaadselt üksikasjalikult teada. Selles suhtes on võrreldav ainult [[Uus-Meremaa]]. Islandi ajalugu on lühidalt lugu vabadest inimestest, kes omavaheliste tülide tagajärjel kaotasid oma vabaduse ja pidid seejärel väga palju kannatama, enne kui nad vabaduse tagasi said. Selle käigule aitas kaasa mitu asjaolu. Esiteks oli Islandil pikka aega väga tagasihoidlik rahvaarv, mis [[Helgi Þorláksson]]i hinnangul kõikus 40 000 ja 60 000 vahel<ref>Helgi Þorláksson 1977:30.</ref>; 1703. aasta esimesel rahvaloendusel registreeriti Islandi elanike arvuks 50 444<ref>Helgi Þorláksson 1977.</ref>. Island oli seega hõredalt asustatud maa. Teiseks oli põllumajandus Islandi peamine elatusallikas, mis tähendas ühelt poolt väga hajutatud asustust, mis ei soodustanud linnade kujunemist, ja teiselt poolt suurt [[naturaalmajandus]]e taset, mis piiras käsitöö ja kaubandusega tegeleva elanikkonna kujunemise võimalusi.<ref>Helgi Þorláksson 1977:29.</ref>. Kalapüük oli kõrvaltegevus, mida harrastati kalapüügihooajal ja sedagi ajutistest kaluriasulatest, mitte aastaringselt asustatud [[kaluriküla]]dest. Kolmandaks oli maa toorainevaene, mistõttu tuli näiteks teraviljatooteid, puitu ja rauda importida, mis tegi islandlased varustusest sõltuvaks. Neljandaks asus maa teistest riikidest suhteliselt kaugel ning mereteed olid pikad ja neid kasutati pealegi ainult suvekuudel. Lõpuks ei olnud Islandil keskvalitsust, mis oleks arengut koordineerinud ja juhtinud<ref>Helgi Þorláksson 1977: 30.</ref>, ja kui see lõpuks tekkis, asus selle keskus Islandist kaugel, nii et Island oli kõigest üks mitmest piirkonnast, mille huvidega pidid vahelduvad valitsused arvestama. ==Avastamise ja asustamise aeg (930. aastani)== [[Pilt:Settlement_of_Iceland.svg|pisi|Kaart näitab esimeste põhjamaalaste ekspeditsioone Islandile]] Esimene ajalooline teade Islandi kohta leidub iiri munga [[Dicuilus]]e raamatus "[[De mensura orbis terræ]]"<ref>[http://penelope.uchicago.edu/Thayer/L/Roman/Texts/Dicuil/De_mensura_orbis_terrae/text*.html ''Liber de Mensura Orbis Terrae''] penelope.uchicago.edu</ref>, kus ta 825. aasta all, et umbes 30 aastat varem olid mõned vaimulikud jõudnud kaugel asuvale saarele, mida nad pidasid klassikaliste autorite kirjeldatud [[Thule]]ks. Nad viibisid saarel 1. veebruarist 1. augustini. Nende kirjeldus päikese liikumisest ja temperatuurist sobib täielikult Islandiga. Tõenäoliselt külastasid mõned iirlased 9. sajandil aeg-ajalt Islandit, sest kui norralased maale saabusid, kohtasid nad seal mõningaid iiri erakuid, kes siiski peagi saarelt lahkusid. Iirlaste Islandi-avastusel ei olnud ajaloolist tähtsust, sest see ei saanud üldiselt teatavaks janad ei võtnud saart enda valdusse. Kui norralased pärast 9. sajandi keskpaika Islandi avastasid, ei olnud nad nähtavasti iirlaste varasemast avastusest teadlikud. Islandi esimeste avastajatena nimetatakse norra [[viiking]]it [[Naddoddur]]i (''Naddoðr'') ja Rootsi päritolu meest [[Garðarr Svavarsson]]i. Nad avastasid Islandi teineteisest sõltumatult. Pole kindlalt teada, kumb neist esimesena maale jõudis. Pärast nende avastust läks Islandit otsima [[Flóki Vilgerðarson]], keda tuntakse ka Kaarna-Flóki (''Hrafna-Flóki'') nime all. Tema andis maale nime, mida see on sellest ajast peale kandnud. Pärimuse järgi oli Flóki läinud [[Norra]]st läände maad otsima. Tal oli kaasas kolm [[ronk]]a, kelle ta saatis ükshaaval lendu. Kaks neist tulid tagasi, kuid viimane lendas edasi Islandini ja Flóki järgnes talle. Ta veetis talve [[Barðaströnd]]il [[Breiðafjörður]]i ääres. Flóki oli kalapüügiga nii hõivatud, et unustas suvel kariloomadele [[hein]]a teha, mistõttu loomad surid talvel. Järgmisel kevadel tõusis ta kõrgele mäele, kust avanes vaade jääga täidetud fjordile; see ajendas teda nimetama saart Islandiks 'jääsaareks'. [[Ingólfur Arnarson]] ja [[Leif Hróðmarsson]] põgenesid Norra kuningriigist Islandile, kui olid tapnud [[jarl]] [[Atle]] pojad. Leifi tapsid samal suvel tema orjad. Norrast [[Firðafylk]]ist pärit Ingólfur Arnarsonist sai seega esimene, kes Islandile püsivalt asus: ta rajas oma asula [[Reykjavík]]i 'suitsude laht' [[874]]. aastal<ref>Arheoloogilised jäljed kinnitavad, et seal oli asustus juba [[870. aastad|870ndatel]].</ref>. Tema eeskujule järgnes peagi veel teisi norralasi. Raske on kindlaks teha, millisest Norra piirkonnast nad pärinesid, kuid tõenäoliselt eelkõige [[Lääne-Norra]]st ja põhjas asuvast [[Hålogaland]]ist. Näiteks viitavad andmed sellele, et Borgi viimane pealik oli [[Olav Tvennunbrunni]]. [[Lofoodid|Lofootidel]] asuva [[Borg]]i viimane pealik läks 10. sajandil koos kogu perekonnaga Islandile.<ref> [https://web.archive.org/web/20090402041154/http://www.x-lofoten.com/viking.htm Gudene fra vikingtid], x-lofoten.com, 2.4.2009</ref>. Väljarändele Norrast aitas kaasa Norra allutamine [[Harald Kaunisjuus|Harald Kaunisjuukse]] võimule, maksukohustuste kehtestamine ja kuningavõimu tugevnemine, mis tekitas suurt rahulolematust, eriti läänepoolsetel mägialadel ja [[Agder]]is. Paljud pealikud ja talupojad ei leppida kuningas Haraldi võimuga ja otsustasid oma ''[[óðal]]''{{'}}italudest ja kodumaalt lahkuda. See põhjustas suure väljarände Norrast, esmalt Šoti saartele, [[Iirimaa]]le ja [[Šotimaa]]le, kuid pärast Islandi avastamise üldteatavaks saamist suundus peamine väljarändajate vool sinna. Islandile võis saabuda inimesi ka teistest Põhjamaadest ([[Rootsi]]st ja [[Taani]]st), kuid tõenäoliselt oli neid palju vähem. Briti saartelt saabujad võisid kaasa tuua iiri ja gaeli päritolu [[trääl|orje]] ja teenijaid. Geneetilised uuringud toetavad seisukohta, et Islandi varajane elanikkond kujunes Skandinaavia ja Briti saarte päritolu inimeste segunemisel. 2000. aastal avaldatud [[Y-kromosoom]]iuurimuse järgi, mis kasutas tollal levinud [[haplogrupp]]ide nomenklatuuri ja analüüsis tänapäeva [[islandlased|islandlaste]] [[DNA]]-d, kuulus 41,4% uuritud Y-kromosoomidest [[haplogrupp 1|haplogruppi 1]], 34,2% [[haplogrupp 2|haplogruppi 2]] ja 23,8% [[haplogrupp 3|haplogruppi 3]]. Võrreldes neid tulemusi Skandinaavia ja Briti saarte rahvastike vastavate andmetega jõudsid uurijad järeldusele, et osa haplogrupi 1 liine oli tõenäoliselt gaeli päritolu, enamik haplogruppide 2 ja 3 liine aga paistis olevat Skandinaavia päritolu. Selle põhjal hindasid autorid, et umbes 20–25% Islandi asustajate meesliinidest oli gaeli päritolu ja ülejäänud peamiselt põhjagermaani ehk skandinaavia päritolu.<ref>Agnar Helgason, Sigrún Sigurardóttir, Jayne Nicholson, Bryan Sykes, Emmeline W. Hill, Daniel G. Bradley, Vidar Bosnes, Jeffery R. Gulcher, Ryk Ward, Kári Stefánsson. Estimating Scandinavian and Gaelic Ancestry in the Male Settlers of Iceland. – ''The American Journal of Human Genetics'', 2000, kd 67, nr 3, lk 697–717.</ref> [[mtDNA]] uuringud samuti tänapäeva islandlaste põhjal on näidanud Islandi naisasutajate tugevamat geneetilist seost Briti saartega kui Skandinaaviaga. Gaeli päritolu naiste osakaaluks on hinnatud kuni 60%.<ref>Agnar Helgason, Sigrún Sigurðardóttir, Jeffrey R. Gulcher, Ryk Ward, Kári Stefánsson. mtDNA and the origin of the Icelanders: deciphering signals of recent population history. – ''American Journal of Human Genetics'', 2000, 66 (3): 999–1016.</ref><ref>Holger Wittig, Andrea Aschenbrenner, Micaela Poetsch, Dieter Krause, Eberhard Lignitz. Variability of mitochondrial DNA in a population sample from Iceland. – ''Legal Medicine'', 2003, 5 (Supplement 1), lk S173–S176.</ref> Need varasemad uurimused tuginesid kõik tänapäeva islandlaste DNA-le, mille põhjal ekstrapoleeriti algsete asustajate päritolu. 2018. aastal avaldatud [[iidne DNA|iidse DNA]] uuring, mis analüüsis otse asustamisajastu (9.–10. sajandi) hauapaikadest pärit luustike jäänuseid, andis siiski märgatavalt teistsuguse pildi: algsetel asustajatel oli Skandinaavia ja gaeli päritolu ligikaudu võrdselt jaotunud. Gaeli komponent oli palju suurema osakaaluga, kui varasemad tänapäevapõhised uuringud olid näidanud. Samas selgus, et tänapäeva islandlaste geenid on keskmiselt juba umbes 70% ulatuses Skandinaavia päritolu. Viimase 1100 aasta jooksul on toimunud üllatavalt kiire geneetiline nihe Skandinaavia päritolu kasuks, tõenäoliselt erineva sigivuse või ellujäämismäära või hilisema rände tõttu.<ref>S. S. Ebenesersdóttir jt. Ancient genomes from Iceland reveal the making of a human population. – ''Science'', 2018, kd 358, nr 6363, lk 1802–1805.</ref> Pärast Harald Kaunisjuukse umbes 880]. aasta sõjakäiku Šoti saartele suurenes väljaränne sealt Islandile märgatavalt ja saavutas haripunkti sajandi viimasel kümnendil. Kogu Island võeti enda valdusse ja asustati ligikaudu 60 aasta jooksul, [[874]]–[[930]].<ref>Islandi rahvaarv oli 930. aastaks arvatavasti kasvanud umbes 20 000 inimeseni.</ref>. Seda ajavahemikku nimetatakse islandi keeles tavaliselt ''landnámatíð'' (sõnadest ''landnám'' 'maa hõivamine ("maavõtt")'. Maa hõivanud uusasukaid nimetatakse ''landnámsmenn'' (ainsuses ''landnámsmaður''). Maa asustamist käsitlevas raamatus "[[Landnámabók]]" mainitakse üle 400 sellise isiku. Esimesed algasustajad võtsid enda valdusse väga suuri maa-alasid ja jagasid seejärel maad oma kaaskondlastele, sõpradele ja sugulastele, kes hiljem Islandile saabusid. Hiljem mõisteti, et olukord, kus üksikud mehed laiendavad oma omandiõiguse nii suurtele aladele, ei ole jätkusuutlik. Lepiti kokku, kui suure ala võib üks inimene enda valdusse võtta. Island avaldas paljudele uusasukatele soodsat muljet. Tollal kattis paljusid piirkondi rannikust kuni mägedeni [[arukask|arukase]]mets. Karjamaad olid nii head, et lambaid said sageli kogu talve väljas karjatada. Head olid ka [[kalapüük|kalapüügivõimalused]]: jõgedes sai püüda lõhet ja forelli ning meres tursklasi. Merel sai tegeleda ka [[vaalapüük|vaalapüügiga]]. Lõpuks leidsid uusasustajad Islandil ka vabaduse, mille nad olid Norras kaotanud. Harald Kaunisjuus ei olnud rahul norralaste väljarändega Islandile, sest see toimus tema võimust sõltumatult. Traditsioonilise loo järgi saatis ta sellepärast Islandile Garðar Svavarssoni poja [[Uni Garðarsson]]i (hüüdnimega ''[[Uni hinn danski]]'', tänapäeva islandi keeles ''[[Uni danski]]''), lubades talle Islandi [[jarl]]i tiitli, kui too suudab Islandi enda võimu alla saada. Lugu pärineb "[[Landnámabók]]ist"<ref>''Landnámabók'', 78. ''kafli''.</ref>, mille järgi võttis Uni algul maa [[Unaós]]i juures enda valdusse. Kui kohalikud elanikud tema tegelikust kavatsusest teada said, hakkasid nad vastu: nad muutusid tema vastu vaenulikuks ega müünud talle isegi kariloomi ega toidumoona. Uni oli sellepärast sunnitud asulast asulasse rändama ega suutnud Islandil kunagi püsivat elupaika rajada. "Landnámabók" ei ütle siiski, et Uni oleks Islandilt kohe põgenenud või et ta oleks hukatud katse tõttu allutada saar Norra kuningale. Tema hilisem surm on raamatus seotud hoopis isiklike suhetega ja konfliktiga [[Leiðólfr kappi]] perekonnaga. Sellegipoolest jäi Norrast lähtuv oht esmaasustajate vabadusele püsima nagu rasked pilved taevas. Tänapäevane Islandi ajalookirjutus peab vastupanu Harald Kaunisjuuksele üheks võimalikuks, kuid mitte ainsaks Islandi asustamise põhjuseks: "Landnámabókis" on mainitud üle 400 esmaasustaja, kuid ainult umbes 30 kohta öeldakse, et nad põgenesid Haraldi võimu või temaga tekkinud konflikti tõttu. ==Vaba riigi aeg (930–1262)== {{Vaata ka|Islandi vaba riik}} Kogu Islandi vanimat ajalugu, saagade ajastut (islandi keeles ''söguöldin'', 930–1030), iseloomustavad sündmused, mis annavad tunnistust elanike energiast ja sitkusest, tegutsemistahtest ja taibukusest, uhkusest ja tülialtist iseloomust, mis mõnikord mandus jõhkruseks. Need sündmused olid eelkõige seotud eri asulate ja suguvõsadega, palju harvem kujunesid need kogu riiki hõlmavaks ühiseks ajalooks. Asi oli selles, et islandlased ei loonud alguses kogu maad hõlmavat ühist täidesaatvat võimu. Paljud maa elanikud olid lahkunud kodumaalt ja jätnud maha oma varast, et vabaneda tsentraliseeritud ja kõike allutavast kuningavõimust. Sellepärast oli neile uuel maal vastumeelt niisuguse võimu loomine, mis oleks meenutanud endise kodumaa võimukorraldust. ===Ühiskonna korraldus=== [[Pilt:AM156fol p1.jpg|pisi|"[[Hrafnkels saga Freysgoða]]" esimene lehekülg 17. sajandi Islandi käsikirjast, mida säilitatakse [[Árni Magnússoni Instituut|Árni Magnússoni Instituudis]], säilik AM 156 fol.]] [[Pilt:Thingvellir.jpg|pisi|[[Þingvellir]], Alþingi toimumispaik]] [[Pilt:Islande thingvellir Ok.jpg|pisi|Vaade Þingvellirile]] Ühendavaks keskuseks sai ülemaaline rahvakoosolek [[Alþingi]], mis asutati pärimuse järgi [[930]]. aastal. Selle tekkimise eel elasid Islandil peamiselt iseseisvad talunikud ja nende juhid. Piirkondades kujunesid välja kohalikud rahvakoosolekud ''[[þing]]''{{'}}id, kus lahendati vaidlusi ja lepiti kokku ühistes reeglites. Kui asustus laienes ja piirkondadevahelised sidemed tihenesid, tekkis vajadus kogu Islandit hõlmava ühise õiguskorra ja vaidluste lahendamise süsteemi järele. Maahõivajad olid tulnud Islandile oma laevadel. Nad olid sõltumatud nii üksteisest kui ka võõrastest rahvastest ja valitsejatest. Neid ühendas ainult rahvus. Kõige vägevamad maahõivajad ehitasid oma talu juurde jumalakoja (''hof'') ja korraldasid ise jumalatele ohvriteenistusi. Sellepärast nimetati neid ''[[goði]]''{{'}}deks. Nende kaaskondlased ja ümbruskonna teised maahõivajad, kes jumalakodasid ei rajanud, moodustasid nende ümber usulise kogukonna. Kaks ''goði''{{'}}t, [[Þórólfur Mostrarskegg]] ja [[Þorsteinn Ingólfsson]], asutasid peagi enda hõivatud maa-alal ''[[þing]]''{{'}}id ([[Þórsnesþing]] ja [[Kjalarnesþing]]), kus lahendati piirkonna elanike kohtuasju ja vaidlusi. Kui maa oli asustatud peaaegu nii palju kui võimalik ja rahvaarv oli kasvanud suhteliselt suureks, tunti vajadust ühiste seaduste järele ja ühise koosoleku järele, kus saaks lahendada Islandi eri osadest pärit inimeste vahelisi asju. Pärimuse järgi tehti sobiva õigussüsteemi väljatöötamine ülesandeks pealik [[Úlfljótr]]ile, kes oli selleks ajaks umbes 20 aastat Islandil elanud. Úlfljótr läks umbes 927. aastal Norrasse, kus ta tutvus sealse õigusega. Nii tema kui ka enamik teisi maahõivajaid pärinesid Lääne-Norrast, mistõttu võttis ta eeskujuks [[Gulatingi õigus]]e. Kolm aastat hiljem tuli ta Islandile tagasi seadustega, mille ta oli koostanud oma emapoolse onu [[Þorleifur jarlsskáld]] abiga. Tema ettepanekute põhjal loodi Alþingi – kogu Islandi ''þing'', kus kuulutati välja ja arutati seadusi, lahendati kohtuasju ning arutati ühiskondlike ja poliitiliste küsimusi ja tehti neid puudutavaid otsuseid. Úlfljóti kasuvend [[Grímr Geitskör]] rändas läbi kogu Islandi, et leida sobiv koht ühisele ''þing''{{'}}ile. Tema valik langes suure järve ääres asuvast [[Bláskógar]]ist põhja poole jäävale tasandikule maa lõunaosas. Nii see paik ([[Þingvellir]]) kui ka kogu ümbruskond ja järv said nimeks Alþingi. Seal võeti Úlfljótri seadused ühisel koosolekul vastu ja asutati [[Alþingi]]. Alþingile kogunesid pealikud (''goðar'', ainsus ''goði'') ja teised osalejad kogu maalt. Sellega oli Úlfljótri seadusandlik tegevus lõpule viidud ja pärimuse järgi 930. aastal valiti [[seadusekuulutaja]]. Seadusekuulutaja amet, ''goði''{{'}}de kogu, [[Lögrétta]] (Seadusekoda) ja Alþingi kohus asutati pärimuse järgi üheaegselt Alþingi loomisega. Alþingi keskne organ oli [[Lögrétta]] ehk Seadusekoda, kuhu kuulusid ''goði''{{'}}d ja nende nõuandjad. Lögrétta oli Alþingi seadusandlik organ. Seadusekoda võttis vastu uusi seadusi, tõlgendas kehtivat õigust ja otsustas paljusid ühiskonnaelu puudutavaid küsimusi. Selle pädevusse kuulus otsustamine ka selle üle, mida kehtiv õigus konkreetsel juhul tähendab, kui selles tekkis vaidlus, ja seadustest erandite tegemine. Siis määrati kindlaks ka ''goði''{{'}}de arv. Neile anti ühtlasi kindel ilmalik võim, mis tegi neist Islandi ühiskonnakorralduse alustalad. Maa jaotati 12 ''þing''{{'}}ipiirkonnaks, kuid kuulumine neisse ei sõltunud üksnes elukohast, sest vabad mehed võisid valida endale pealiku ka väljastpoolt oma piirkonda. Igas ''þing''{{'}}ipiirkonnas pidi olema kolm ''goði''{{'}}t ehk kogu maal kokku 36. ''Þing''{{'}}e peeti kevadel kõigi kolme ''goði'' ühisel juhtimisel ja neid nimetati kevad''þing''{{'}}ideks (''várþing''). ''Goði''{{'}}d olid Islandi vabaühiskonna mõjukaimad juhid. Nad ei olnud ei kuningad, aadlikud ega tavalised ametnikud. Enamik neist pärines maahõivajate või nende järglaste seast. Kohalikud juhid olid kujunenud juba asustuse algusaastatel ja Alþingi loomisel anti neile ametlik koht uues poliitilises süsteemis. ''Goði'' oli ühtaegu kohalik juht, õiguskaitsja, poliitiline eestvedaja ja algselt ka usuliste talituste korraldaja. Nad esindasid oma poolehoidjaid kohalikel rahvakoosolekutel ja Alþingil. ''Goði'' võim ei põhinenud mitte niivõrd ametlikul territooriumil kui isiklikel toetajatel. Tema võimkonda nimetati ''[[goðorð]]''{{'}}iks. ''Goðorð'' ei olnud territoriaalne haldusüksus ega kindlate piiridega maa-ala, vaid pealiku võimu- ja toetajaskond ning sellega seotud õiguste ja kohustuste kogum. Vabad mehed võisid ''goðorð''{{'}}iga liituda või sellest lahkuda ja vajaduse korral teise pealiku juurde üle minna. ''Goðorð''{{'}}i võis pärida, müüa, jagada või muul viisil omandada. Tegu ei olnud maaomandi, vaid võimu- ja esindusõigusega. Sellepärast pidid pealikud oma toetajate usaldust hoidma. ''Goði'' ülesannete hulka kuulus oma toetajate esindamine, nende huvide kaitsmine ja neile abi osutamine õigusvaidlustes. Pealike ülesannete hulka kuulusid ka kohalike rahvakoosolekute (''[[þing]]''{{'}}ide) juhtimine, osalemine Lögréttas ja kohtunike nimetamine. Kui ei leidunud eraisikut, kellel oleks olnud õigus või kohustus kannatanu nimel kohtuasja algatada, pidi sekkuma ''goði''. Nii täitis ta osaliselt ülesandeid, mida tänapäeval täidavad prokuratuur, omavalitsus ja muud avalikud institutsioonid. Vastutasuks pidid toetajad pealikku toetama, sealhulgas vajaduse korral relvastatud jõuga. Kui pealik kaitses oma meeste huve, siis tema mehed seisid tema taga tülides ja kohtulahendite täideviimisel. ''Goði''{{'}}del oli õigus nimetada kohtunikke, kuid nad ei tegutsenud kohtunikena ega mõistnud ise kohut. See aitas seadusandlikku ja kohtuvõimu vähemalt põhimõtteliselt lahus hoida. Vabad mehed, kes osalesid ''[[þing]]''{{'}}ide tegevuses ja kandsid sellega seotud materiaalseid kohustusi, võisid osaleda kohtukoosseisudes ja mõjutada seadusandlikke otsuseid. Seega ühendas Islandi vaba riigi riigikord endas pealike juhtivat rolli ja vabade meeste suhteliselt laia osalust avalikus elus. Algselt olid kohtud ainult kohalikel rahvakoosolekutel ''þing''{{'}}idel. Alþingil hakkas tegutsema kõrgem kohus. Puudused Alþingi kohtu korralduses, mis tõid muu hulgas kaasa vaidlusi kohtukoosseisude pädevuse üle, põhjustasid veriseid tülisid isegi Alþingil endal. Kui kogu Islandi vaidlused jõudsid ühte kohtusse, said tugevamad pealikud mõjutada kohtukoosseisu. Kui üks pool leidis, et kohtunikud on vastaspoole liitlased või sugulased, võis ta kohtu pädevuse vaidlustada. Kui menetluses tehti viga või pooled ei suutnud kohtukoosseisu suhtes kokkuleppele jõuda, võis asi jääda lahenduseta. Sellisel juhul pöörduti sageli vägivalla poole. Eri piirkondades kujunesid välja oma pealikurühmad. Kui kõik kohtuasjad lahendati ühes kohtus, tekkis küsimus, kes määrab kohtunikud ja kui palju mõju on eri pealikel kohtukoosseisu kujundamisel, sest võis tekkida tunne, et mõni piirkond on teistest tugevamalt esindatud. Sellepärast otsustati 965. aasta paiku pärimuse [[Þórður gellir]]i ettepaneku kohaselt jagada Island neljaks veerandkonnaks (''fjórðungur'', mitmuses ''fjórðungar'') ja korraldada kohtusüsteem ümber. Veerandkonnad ei olnud haldusüksused, vaid kohtupiirkonnad. Senise ühtse Alþingi kohtu asemele loodi iga veerandkonna jaoks oma veerandkonnakohus (''fjórðungsdómur''), milles oli 36 kohtunikku. Veerandkonnad olid: *lõunamaalaste veerandkond (''Sunnlendingafjórðungur'') ehk Lõunaveerandkond, mis ulatus [[Jökulsá]]st [[Sólheimasandur]]il [[Eyjafjöll]]i all kuni [[Hvítá]]ni [[Borgarfjörður]]is; *läänefjordlaste veerandkond (''Vestfirðingafjórðungur'') ehk Lääneveerandkond, , mis ulatus [[Hvítá]]ni [[Borgarfjörður]]is kuni [[Hrútafjörður]]ini; *põhjamaalaste veerandkond (''Norðlendingafjórðungur'') ehk Põhjaveerandkond,, mis ulatus [[Hrútafjörður]]ist kuni [[Langanes]]ini; *idafjordlaste veerandkond (''Austfirðingafjórðungur'') ehk Idaveerandkond, mis ulatus [[Langanes]]ist kuni [[Jökulsá]]ni [[Sólheimasandur]]il. 13. sajandil nihkus Lääne- ja Lõunaveerandkonna vaheline piir [[Hvítá]]lt [[Borgarfjörður]]is lõuna poole [[Botnsá]]ni [[Hvalfjörður]]is. Põhja- ja Idaveerandkonna vaheline piir oli Langanesi piirkonnas ebaselgem. Igas veerandkonnas oli kolm kohalikku ''þing''{{'}}ipiirkonda (''þinglag''), välja arvatud Põhjaveerandkonnas, kus neid oli neli, sest asustus oli seal tihedam. Jaotus ei põhinenud siiski täielikult maa-alal: iga talupoeg võis igal ajal asuda ükskõik millise ''goði'' ehk pealiku alla ja seega ühineda veerandkonnaga, mis ei vasta tema elukohale. Varasema perioodi ''goðorð''{{'}}ide arv ei ole kindlalt teada ja ajaloolaste hinnangud lahknevad. Kui Island umbes 965. aastal neljaks veerandkonnaks jagati, korraldati ka kohalike ''þing''{{'}}ide ja ''goðorð''{{'}}ide jaotus ümber: Lääne-, Lõuna- ja Idaveerandkonnas oli kolm kohalikku ''þing''{{'}}i, Põhjaveerandkonnas aga neli. Iga ''þing''{{'}}iga oli seotud kolm ''goðorð''{{'}}i — nii sai kolmes veerandkonnas kummaski üheksa ''goðorð''{{'}}i, Põhjaveerandkonnas aga kaksteist. Kokku kujunes enamiku uurijate arvates 39 ''goðorð''{{'}}i. Tegu ei olnud pealike loomuliku koguarvuga, vaid seadustega täpselt määratletud ''goðorð''{{'}}ide arvuga. ''Goðorð''{{'}}ide ja ''goði''{{'}}de tegelik arv ei pruukinud alati kokku langeda, kuna üks ''goði'' võis mitut ''goðorð''{{'}}i korraga vallata või üks ''goðorð'' võis olla mitme mehe ühisomandis. Et põhjaveerandkonnas oli teiste veerandkondadega võrreldes rohkem ''goði''{{'}}sid, tekkis veerandkondade vahel ebavõrdsus. Et Põhjaveerandkonna elanikud ei saaks teistest suuremat mõju, otsustati, et kolme ülejäänud veerandkonna ''goði''{{'}}d valivad igast ''þinglag''{{'}}ist ühe mehe Seadusekotta, nii et igast veerandkonnast saaks Seadusekojas koha 12 meest — kokku 48 hääleõiguslikku liiget. Need üheksa uut liiget said koha Seadusekojas, kuid neil ei olnud õigust veerandkonnakohtu kohtunikke nimetada. Igaüks 48 liikmest nimetas omakorda kaks kaasistujat, nii et Seadusekoda koosnes edaspidi kokku ligikaudu 145–147 liikmest (olenevalt sellest, kas ja millal arvestati kaasa seadusekuulutaja ja hiljem, alates 1106. aastast, mil loodi [[Hólari piiskopkond]] ja Islandil oli koos varem (1056) asutatud [[Skálholti piiskopkond|Skálholti piiskopkonnaga]] juba kaks piiskoppi, ka nemad). Umbes 1004–1015 loodi [[seadusekuulutaja]] [[Skafti Þóroddsson]]i eestvõttel Alþingil veel viies kohus – ''fimmtardómur''. See pidi lahendama juhtumeid, mida nelja veerandkonnakohtu süsteem ei suutnud lõplikult lahendada. Islandi vaba riik arenes selle tagajärjel sugukondadel põhinevaks õigusriigiks. Et puudus keskne võim, mis oleks suutnud kohtuotsuseid sundkorras täide viia, jäi üksikisiku ülesandeks teha kohtuotsus oma suguvõsa abil tegelikult kehtivaks. Kohtumenetlus oli kogu avaliku elu alus. Selle kaudu arenes Islandi õigus iseseisvalt, tuginedes ühispõhjamaisele õiguskorrale. Islandi iseseisvad eripärad ilmnevad eriti sugukonna läbivas tähtsuses, mitte ainult tsiviilõiguses, vaid ka kriminaalõiguses. Islandil määrati (eriti tapmiste korral) rahaline hüvitis, mille suurus arvutati kohtuasja poolte sugulussuhete järgi. Arvestati ka isikliku au tunnet, muu hulgas karistuse määramisel. Kohtuvaidlus oli avalik võitlus, kus õigus oli vabade ja teovõimeliste meeste jaoks relvade asemel vahendiks, ühiskonnaliikmete järelevalve ja osaluse all. Ükski võimukandja ei tegutsenud poolte nõuandjana. Seadusekuulutaja juhtis menetlust, kuid temalt küsiti ainult seda, missugunene on seadus, ja tal ei olnud sellest kaugemale ulatuvat võimu. Kohtumenetluse ajal nõuti suure hulga ''þing''{{'}}imeeste kohalolekut. Nad tegutsesid osaliselt tunnistajatena, osaliselt kohtunikena, osalt süüdistatava süü või süütuse üle otsustava vandekohtu (''[[kviðr]]'') liikmetena, ja osalt ka ''þing''{{'}}il korra valvajatena. Sellepärast oli ka üks üheksandik ''goðorð''{{'}}i ''þing''{{'}}imeestest kohustatud ''goði'' ehk pealikuga ''þing''{{'}}ile kaasa minema. Islandil puudus keskne täidesaatev võim tänapäevases mõttes. Riigil ei olnud kuningat, valitsust, ametnikkonda, politseid ega prokuratuuri. Alþingi istungite ajal täitis Seadusekoda mõningaid täidesaatvaid ülesandeid, kuid suurem osa tegevustest, mille eest tänapäeval vastutavad riigiasutused, jäi üksikisikute ja suguvõsade kanda. Õigusnõuete esitamine, kohtuasjade algatamine, kohtuotsuste täideviimine ja sageli ka kahjutasude sissenõudmine olid enamasti eraõiguslikud küsimused. Kuigi Islandi vaba riiki on mõnikord peetud varajaseks rahvaesinduslikuks süsteemiks, koondus tegelik poliitiline mõju suhteliselt väikese hulga pealike kätte. Samal ajal korraldati ka Islandi kalendrit. Seni oli aastat arvestatud 364 päeva pikkusena (12 kuud à 30 päeva ja neli liigpäeva (''aukanætr'')), kuid [[Þorsteinn surtur]]i ettepanekul otsustati lisaks, et iga seitsme aasta järel tuleb lisada "liignädal". Seda kalendrit koos hilisemate parandustega kasutati kõrvuti Gregoriuse kalendriga veel 20. sajandil. {{Pooleli|aasta=2026|kuu=september}} ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * Helgi Þorláksson. Urbaniseringstendenser på Island i middelalderen. – Grethe Authén Blom (toim). ''Urbaniseringsprosessen i Norden'', ''I: Middelaldersteder'', Universitetsforlaget Oslo-Bergen-Tromsø 1977, ISBN 82-00-06081-0, lk 9-36. Kordustrükk 1982. * Bjørn Teitsson. Islandske kjøpsteder 1600-1860. – (Grethe Authén Blom (red.): ''Urbaniseringsprosessen i Norden'', ''II: De anlagte steder på 1600-1700 tallet'', Universitetsforlaget Oslo-Bergen-Tromsø 1977, ISBN 82-00-01664-1, lk 90–99. * Helgi Skúli Kjartansson. Urbaniseringen på Island ca. 1865-1915. – Grethe Authén Blom (toim). ''Urbaniseringsprosessen i Norden'', ''III: Industrialiseringens første fase'', Universitetsforlaget Oslo-Bergen-Tromsø 1977, ISBN 82-00-01666-8, lk 245-260. * Jesse Byock. ''Medieval Iceland: Society, Sagas and Power'', University of California Press 1988, ISBN 0-520-06954-4. * Bergsteinn Jónsson, Björn Þorsteinsson. ''Íslandssaga til okkar daga'', Sögufélag: Reykjavík 1991, ISBN 9979-9064-4-8. *Vilhjálmur Örn Vilhjálmsson. Ved helvedets port. – ''Skalk'', 1996, nr 4, lk 11–15. *Guðmundur Hálfdanarson. ''Historical Dictionary of Iceland'', Scarecrow Press: Maryland, USA 1997, ISBN 0-8108-3352-2. * William Ian Miller. ''Bloodtaking and Peacemaking: Feud, Law, and Society in Saga Iceland'', University Of Chicago Press, 1997, ISBN 0-226-52680-1. * Gunnar Karlsson. ''History of Iceland'', Univ. of Minneapolis 2000, ISBN 0-8166-3588-9. * Gunnar Karlsson. ''Iceland's 1100 Years: History of a Marginal Society'', Hurst: London 2000, ISBN 1-85065-420-4. * Helgi Skúli Kjartansson. ''Ísland á 20. öld'', Reykjavík, 2002, ISBN 9979-9059-7-2. ==Välislingid== * Axel Kristinsson. [http://visindavefur.hi.is/svar.asp?id=1732 Eru til áþreifanlegar sannanir fyrir veru Papa á Íslandi fyrir landnám norrænna manna?], 2005. 29gydnob5xcpmryu58t0jz9b0tyeqys 7228229 7228228 2026-09-03T15:25:34Z Andres 5 /* Ühiskonna korraldus */ 7228229 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Husavik Iceland 2005 1.JPG|pisi|[[Húsavík]] Islandil (2005)]] '''Islandi ajalugu''' erineb ülejäänud [[Põhjamaad]]e ajaloost. Juba kõige varasemast ajast alates teame konkreetseid isikuid, nende nimesid ja sugulussuhteid ning täpseid aastaarve. Ühed vanimad teadaolevad [[Island]]il kirjutatud raamatud on [[saaga]]d, mis jutustavad maa ajaloost. Islandi varaseim ajalugu on ainulaadselt üksikasjalikult teada. Selles suhtes on võrreldav ainult [[Uus-Meremaa]]. Islandi ajalugu on lühidalt lugu vabadest inimestest, kes omavaheliste tülide tagajärjel kaotasid oma vabaduse ja pidid seejärel väga palju kannatama, enne kui nad vabaduse tagasi said. Selle käigule aitas kaasa mitu asjaolu. Esiteks oli Islandil pikka aega väga tagasihoidlik rahvaarv, mis [[Helgi Þorláksson]]i hinnangul kõikus 40 000 ja 60 000 vahel<ref>Helgi Þorláksson 1977:30.</ref>; 1703. aasta esimesel rahvaloendusel registreeriti Islandi elanike arvuks 50 444<ref>Helgi Þorláksson 1977.</ref>. Island oli seega hõredalt asustatud maa. Teiseks oli põllumajandus Islandi peamine elatusallikas, mis tähendas ühelt poolt väga hajutatud asustust, mis ei soodustanud linnade kujunemist, ja teiselt poolt suurt [[naturaalmajandus]]e taset, mis piiras käsitöö ja kaubandusega tegeleva elanikkonna kujunemise võimalusi.<ref>Helgi Þorláksson 1977:29.</ref>. Kalapüük oli kõrvaltegevus, mida harrastati kalapüügihooajal ja sedagi ajutistest kaluriasulatest, mitte aastaringselt asustatud [[kaluriküla]]dest. Kolmandaks oli maa toorainevaene, mistõttu tuli näiteks teraviljatooteid, puitu ja rauda importida, mis tegi islandlased varustusest sõltuvaks. Neljandaks asus maa teistest riikidest suhteliselt kaugel ning mereteed olid pikad ja neid kasutati pealegi ainult suvekuudel. Lõpuks ei olnud Islandil keskvalitsust, mis oleks arengut koordineerinud ja juhtinud<ref>Helgi Þorláksson 1977: 30.</ref>, ja kui see lõpuks tekkis, asus selle keskus Islandist kaugel, nii et Island oli kõigest üks mitmest piirkonnast, mille huvidega pidid vahelduvad valitsused arvestama. ==Avastamise ja asustamise aeg (930. aastani)== [[Pilt:Settlement_of_Iceland.svg|pisi|Kaart näitab esimeste põhjamaalaste ekspeditsioone Islandile]] Esimene ajalooline teade Islandi kohta leidub iiri munga [[Dicuilus]]e raamatus "[[De mensura orbis terræ]]"<ref>[http://penelope.uchicago.edu/Thayer/L/Roman/Texts/Dicuil/De_mensura_orbis_terrae/text*.html ''Liber de Mensura Orbis Terrae''] penelope.uchicago.edu</ref>, kus ta 825. aasta all, et umbes 30 aastat varem olid mõned vaimulikud jõudnud kaugel asuvale saarele, mida nad pidasid klassikaliste autorite kirjeldatud [[Thule]]ks. Nad viibisid saarel 1. veebruarist 1. augustini. Nende kirjeldus päikese liikumisest ja temperatuurist sobib täielikult Islandiga. Tõenäoliselt külastasid mõned iirlased 9. sajandil aeg-ajalt Islandit, sest kui norralased maale saabusid, kohtasid nad seal mõningaid iiri erakuid, kes siiski peagi saarelt lahkusid. Iirlaste Islandi-avastusel ei olnud ajaloolist tähtsust, sest see ei saanud üldiselt teatavaks janad ei võtnud saart enda valdusse. Kui norralased pärast 9. sajandi keskpaika Islandi avastasid, ei olnud nad nähtavasti iirlaste varasemast avastusest teadlikud. Islandi esimeste avastajatena nimetatakse norra [[viiking]]it [[Naddoddur]]i (''Naddoðr'') ja Rootsi päritolu meest [[Garðarr Svavarsson]]i. Nad avastasid Islandi teineteisest sõltumatult. Pole kindlalt teada, kumb neist esimesena maale jõudis. Pärast nende avastust läks Islandit otsima [[Flóki Vilgerðarson]], keda tuntakse ka Kaarna-Flóki (''Hrafna-Flóki'') nime all. Tema andis maale nime, mida see on sellest ajast peale kandnud. Pärimuse järgi oli Flóki läinud [[Norra]]st läände maad otsima. Tal oli kaasas kolm [[ronk]]a, kelle ta saatis ükshaaval lendu. Kaks neist tulid tagasi, kuid viimane lendas edasi Islandini ja Flóki järgnes talle. Ta veetis talve [[Barðaströnd]]il [[Breiðafjörður]]i ääres. Flóki oli kalapüügiga nii hõivatud, et unustas suvel kariloomadele [[hein]]a teha, mistõttu loomad surid talvel. Järgmisel kevadel tõusis ta kõrgele mäele, kust avanes vaade jääga täidetud fjordile; see ajendas teda nimetama saart Islandiks 'jääsaareks'. [[Ingólfur Arnarson]] ja [[Leif Hróðmarsson]] põgenesid Norra kuningriigist Islandile, kui olid tapnud [[jarl]] [[Atle]] pojad. Leifi tapsid samal suvel tema orjad. Norrast [[Firðafylk]]ist pärit Ingólfur Arnarsonist sai seega esimene, kes Islandile püsivalt asus: ta rajas oma asula [[Reykjavík]]i 'suitsude laht' [[874]]. aastal<ref>Arheoloogilised jäljed kinnitavad, et seal oli asustus juba [[870. aastad|870ndatel]].</ref>. Tema eeskujule järgnes peagi veel teisi norralasi. Raske on kindlaks teha, millisest Norra piirkonnast nad pärinesid, kuid tõenäoliselt eelkõige [[Lääne-Norra]]st ja põhjas asuvast [[Hålogaland]]ist. Näiteks viitavad andmed sellele, et Borgi viimane pealik oli [[Olav Tvennunbrunni]]. [[Lofoodid|Lofootidel]] asuva [[Borg]]i viimane pealik läks 10. sajandil koos kogu perekonnaga Islandile.<ref> [https://web.archive.org/web/20090402041154/http://www.x-lofoten.com/viking.htm Gudene fra vikingtid], x-lofoten.com, 2.4.2009</ref>. Väljarändele Norrast aitas kaasa Norra allutamine [[Harald Kaunisjuus|Harald Kaunisjuukse]] võimule, maksukohustuste kehtestamine ja kuningavõimu tugevnemine, mis tekitas suurt rahulolematust, eriti läänepoolsetel mägialadel ja [[Agder]]is. Paljud pealikud ja talupojad ei leppida kuningas Haraldi võimuga ja otsustasid oma ''[[óðal]]''{{'}}italudest ja kodumaalt lahkuda. See põhjustas suure väljarände Norrast, esmalt Šoti saartele, [[Iirimaa]]le ja [[Šotimaa]]le, kuid pärast Islandi avastamise üldteatavaks saamist suundus peamine väljarändajate vool sinna. Islandile võis saabuda inimesi ka teistest Põhjamaadest ([[Rootsi]]st ja [[Taani]]st), kuid tõenäoliselt oli neid palju vähem. Briti saartelt saabujad võisid kaasa tuua iiri ja gaeli päritolu [[trääl|orje]] ja teenijaid. Geneetilised uuringud toetavad seisukohta, et Islandi varajane elanikkond kujunes Skandinaavia ja Briti saarte päritolu inimeste segunemisel. 2000. aastal avaldatud [[Y-kromosoom]]iuurimuse järgi, mis kasutas tollal levinud [[haplogrupp]]ide nomenklatuuri ja analüüsis tänapäeva [[islandlased|islandlaste]] [[DNA]]-d, kuulus 41,4% uuritud Y-kromosoomidest [[haplogrupp 1|haplogruppi 1]], 34,2% [[haplogrupp 2|haplogruppi 2]] ja 23,8% [[haplogrupp 3|haplogruppi 3]]. Võrreldes neid tulemusi Skandinaavia ja Briti saarte rahvastike vastavate andmetega jõudsid uurijad järeldusele, et osa haplogrupi 1 liine oli tõenäoliselt gaeli päritolu, enamik haplogruppide 2 ja 3 liine aga paistis olevat Skandinaavia päritolu. Selle põhjal hindasid autorid, et umbes 20–25% Islandi asustajate meesliinidest oli gaeli päritolu ja ülejäänud peamiselt põhjagermaani ehk skandinaavia päritolu.<ref>Agnar Helgason, Sigrún Sigurardóttir, Jayne Nicholson, Bryan Sykes, Emmeline W. Hill, Daniel G. Bradley, Vidar Bosnes, Jeffery R. Gulcher, Ryk Ward, Kári Stefánsson. Estimating Scandinavian and Gaelic Ancestry in the Male Settlers of Iceland. – ''The American Journal of Human Genetics'', 2000, kd 67, nr 3, lk 697–717.</ref> [[mtDNA]] uuringud samuti tänapäeva islandlaste põhjal on näidanud Islandi naisasutajate tugevamat geneetilist seost Briti saartega kui Skandinaaviaga. Gaeli päritolu naiste osakaaluks on hinnatud kuni 60%.<ref>Agnar Helgason, Sigrún Sigurðardóttir, Jeffrey R. Gulcher, Ryk Ward, Kári Stefánsson. mtDNA and the origin of the Icelanders: deciphering signals of recent population history. – ''American Journal of Human Genetics'', 2000, 66 (3): 999–1016.</ref><ref>Holger Wittig, Andrea Aschenbrenner, Micaela Poetsch, Dieter Krause, Eberhard Lignitz. Variability of mitochondrial DNA in a population sample from Iceland. – ''Legal Medicine'', 2003, 5 (Supplement 1), lk S173–S176.</ref> Need varasemad uurimused tuginesid kõik tänapäeva islandlaste DNA-le, mille põhjal ekstrapoleeriti algsete asustajate päritolu. 2018. aastal avaldatud [[iidne DNA|iidse DNA]] uuring, mis analüüsis otse asustamisajastu (9.–10. sajandi) hauapaikadest pärit luustike jäänuseid, andis siiski märgatavalt teistsuguse pildi: algsetel asustajatel oli Skandinaavia ja gaeli päritolu ligikaudu võrdselt jaotunud. Gaeli komponent oli palju suurema osakaaluga, kui varasemad tänapäevapõhised uuringud olid näidanud. Samas selgus, et tänapäeva islandlaste geenid on keskmiselt juba umbes 70% ulatuses Skandinaavia päritolu. Viimase 1100 aasta jooksul on toimunud üllatavalt kiire geneetiline nihe Skandinaavia päritolu kasuks, tõenäoliselt erineva sigivuse või ellujäämismäära või hilisema rände tõttu.<ref>S. S. Ebenesersdóttir jt. Ancient genomes from Iceland reveal the making of a human population. – ''Science'', 2018, kd 358, nr 6363, lk 1802–1805.</ref> Pärast Harald Kaunisjuukse umbes 880]. aasta sõjakäiku Šoti saartele suurenes väljaränne sealt Islandile märgatavalt ja saavutas haripunkti sajandi viimasel kümnendil. Kogu Island võeti enda valdusse ja asustati ligikaudu 60 aasta jooksul, [[874]]–[[930]].<ref>Islandi rahvaarv oli 930. aastaks arvatavasti kasvanud umbes 20 000 inimeseni.</ref>. Seda ajavahemikku nimetatakse islandi keeles tavaliselt ''landnámatíð'' (sõnadest ''landnám'' 'maa hõivamine ("maavõtt")'. Maa hõivanud uusasukaid nimetatakse ''landnámsmenn'' (ainsuses ''landnámsmaður''). Maa asustamist käsitlevas raamatus "[[Landnámabók]]" mainitakse üle 400 sellise isiku. Esimesed algasustajad võtsid enda valdusse väga suuri maa-alasid ja jagasid seejärel maad oma kaaskondlastele, sõpradele ja sugulastele, kes hiljem Islandile saabusid. Hiljem mõisteti, et olukord, kus üksikud mehed laiendavad oma omandiõiguse nii suurtele aladele, ei ole jätkusuutlik. Lepiti kokku, kui suure ala võib üks inimene enda valdusse võtta. Island avaldas paljudele uusasukatele soodsat muljet. Tollal kattis paljusid piirkondi rannikust kuni mägedeni [[arukask|arukase]]mets. Karjamaad olid nii head, et lambaid said sageli kogu talve väljas karjatada. Head olid ka [[kalapüük|kalapüügivõimalused]]: jõgedes sai püüda lõhet ja forelli ning meres tursklasi. Merel sai tegeleda ka [[vaalapüük|vaalapüügiga]]. Lõpuks leidsid uusasustajad Islandil ka vabaduse, mille nad olid Norras kaotanud. Harald Kaunisjuus ei olnud rahul norralaste väljarändega Islandile, sest see toimus tema võimust sõltumatult. Traditsioonilise loo järgi saatis ta sellepärast Islandile Garðar Svavarssoni poja [[Uni Garðarsson]]i (hüüdnimega ''[[Uni hinn danski]]'', tänapäeva islandi keeles ''[[Uni danski]]''), lubades talle Islandi [[jarl]]i tiitli, kui too suudab Islandi enda võimu alla saada. Lugu pärineb "[[Landnámabók]]ist"<ref>''Landnámabók'', 78. ''kafli''.</ref>, mille järgi võttis Uni algul maa [[Unaós]]i juures enda valdusse. Kui kohalikud elanikud tema tegelikust kavatsusest teada said, hakkasid nad vastu: nad muutusid tema vastu vaenulikuks ega müünud talle isegi kariloomi ega toidumoona. Uni oli sellepärast sunnitud asulast asulasse rändama ega suutnud Islandil kunagi püsivat elupaika rajada. "Landnámabók" ei ütle siiski, et Uni oleks Islandilt kohe põgenenud või et ta oleks hukatud katse tõttu allutada saar Norra kuningale. Tema hilisem surm on raamatus seotud hoopis isiklike suhetega ja konfliktiga [[Leiðólfr kappi]] perekonnaga. Sellegipoolest jäi Norrast lähtuv oht esmaasustajate vabadusele püsima nagu rasked pilved taevas. Tänapäevane Islandi ajalookirjutus peab vastupanu Harald Kaunisjuuksele üheks võimalikuks, kuid mitte ainsaks Islandi asustamise põhjuseks: "Landnámabókis" on mainitud üle 400 esmaasustaja, kuid ainult umbes 30 kohta öeldakse, et nad põgenesid Haraldi võimu või temaga tekkinud konflikti tõttu. ==Vaba riigi aeg (930–1262)== {{Vaata ka|Islandi vaba riik}} Kogu Islandi vanimat ajalugu, saagade ajastut (islandi keeles ''söguöldin'', 930–1030), iseloomustavad sündmused, mis annavad tunnistust elanike energiast ja sitkusest, tegutsemistahtest ja taibukusest, uhkusest ja tülialtist iseloomust, mis mõnikord mandus jõhkruseks. Need sündmused olid eelkõige seotud eri asulate ja suguvõsadega, palju harvem kujunesid need kogu riiki hõlmavaks ühiseks ajalooks. Asi oli selles, et islandlased ei loonud alguses kogu maad hõlmavat ühist täidesaatvat võimu. Paljud maa elanikud olid lahkunud kodumaalt ja jätnud maha oma varast, et vabaneda tsentraliseeritud ja kõike allutavast kuningavõimust. Sellepärast oli neile uuel maal vastumeelt niisuguse võimu loomine, mis oleks meenutanud endise kodumaa võimukorraldust. ===Riigi korraldus=== [[Pilt:AM156fol p1.jpg|pisi|"[[Hrafnkels saga Freysgoða]]" esimene lehekülg 17. sajandi Islandi käsikirjast, mida säilitatakse [[Árni Magnússoni Instituut|Árni Magnússoni Instituudis]], säilik AM 156 fol.]] [[Pilt:Thingvellir.jpg|pisi|[[Þingvellir]], Alþingi toimumispaik]] [[Pilt:Islande thingvellir Ok.jpg|pisi|Vaade Þingvellirile]] Ühendavaks keskuseks sai ülemaaline rahvakoosolek [[Alþingi]], mis asutati pärimuse järgi [[930]]. aastal. Selle tekkimise eel elasid Islandil peamiselt iseseisvad talunikud ja nende juhid. Piirkondades kujunesid välja kohalikud rahvakoosolekud ''[[þing]]''{{'}}id, kus lahendati vaidlusi ja lepiti kokku ühistes reeglites. Kui asustus laienes ja piirkondadevahelised sidemed tihenesid, tekkis vajadus kogu Islandit hõlmava ühise õiguskorra ja vaidluste lahendamise süsteemi järele. Maahõivajad olid tulnud Islandile oma laevadel. Nad olid sõltumatud nii üksteisest kui ka võõrastest rahvastest ja valitsejatest. Neid ühendas ainult rahvus. Kõige vägevamad maahõivajad ehitasid oma talu juurde jumalakoja (''hof'') ja korraldasid ise jumalatele ohvriteenistusi. Sellepärast nimetati neid ''[[goði]]''{{'}}deks. Nende kaaskondlased ja ümbruskonna teised maahõivajad, kes jumalakodasid ei rajanud, moodustasid nende ümber usulise kogukonna. Kaks ''goði''{{'}}t, [[Þórólfur Mostrarskegg]] ja [[Þorsteinn Ingólfsson]], asutasid peagi enda hõivatud maa-alal ''[[þing]]''{{'}}id ([[Þórsnesþing]] ja [[Kjalarnesþing]]), kus lahendati piirkonna elanike kohtuasju ja vaidlusi. Kui maa oli asustatud peaaegu nii palju kui võimalik ja rahvaarv oli kasvanud suhteliselt suureks, tunti vajadust ühiste seaduste järele ja ühise koosoleku järele, kus saaks lahendada Islandi eri osadest pärit inimeste vahelisi asju. Pärimuse järgi tehti sobiva õigussüsteemi väljatöötamine ülesandeks pealik [[Úlfljótr]]ile, kes oli selleks ajaks umbes 20 aastat Islandil elanud. Úlfljótr läks umbes 927. aastal Norrasse, kus ta tutvus sealse õigusega. Nii tema kui ka enamik teisi maahõivajaid pärinesid Lääne-Norrast, mistõttu võttis ta eeskujuks [[Gulatingi õigus]]e. Kolm aastat hiljem tuli ta Islandile tagasi seadustega, mille ta oli koostanud oma emapoolse onu [[Þorleifur jarlsskáld]] abiga. Tema ettepanekute põhjal loodi Alþingi – kogu Islandi ''þing'', kus kuulutati välja ja arutati seadusi, lahendati kohtuasju ning arutati ühiskondlike ja poliitiliste küsimusi ja tehti neid puudutavaid otsuseid. Úlfljóti kasuvend [[Grímr Geitskör]] rändas läbi kogu Islandi, et leida sobiv koht ühisele ''þing''{{'}}ile. Tema valik langes suure järve ääres asuvast [[Bláskógar]]ist põhja poole jäävale tasandikule maa lõunaosas. Nii see paik ([[Þingvellir]]) kui ka kogu ümbruskond ja järv said nimeks Alþingi. Seal võeti Úlfljótri seadused ühisel koosolekul vastu ja asutati [[Alþingi]]. Alþingile kogunesid pealikud (''goðar'', ainsus ''goði'') ja teised osalejad kogu maalt. Sellega oli Úlfljótri seadusandlik tegevus lõpule viidud ja pärimuse järgi 930. aastal valiti [[seadusekuulutaja]]. Seadusekuulutaja amet, ''goði''{{'}}de kogu, [[Lögrétta]] (Seadusekoda) ja Alþingi kohus asutati pärimuse järgi üheaegselt Alþingi loomisega. Alþingi keskne organ oli [[Lögrétta]] ehk Seadusekoda, kuhu kuulusid ''goði''{{'}}d ja nende nõuandjad. Lögrétta oli Alþingi seadusandlik organ. Seadusekoda võttis vastu uusi seadusi, tõlgendas kehtivat õigust ja otsustas paljusid ühiskonnaelu puudutavaid küsimusi. Selle pädevusse kuulus otsustamine ka selle üle, mida kehtiv õigus konkreetsel juhul tähendab, kui selles tekkis vaidlus, ja seadustest erandite tegemine. Siis määrati kindlaks ka ''goði''{{'}}de arv. Neile anti ühtlasi kindel ilmalik võim, mis tegi neist Islandi ühiskonnakorralduse alustalad. Maa jaotati 12 ''þing''{{'}}ipiirkonnaks, kuid kuulumine neisse ei sõltunud üksnes elukohast, sest vabad mehed võisid valida endale pealiku ka väljastpoolt oma piirkonda. Igas ''þing''{{'}}ipiirkonnas pidi olema kolm ''goði''{{'}}t ehk kogu maal kokku 36. ''Þing''{{'}}e peeti kevadel kõigi kolme ''goði'' ühisel juhtimisel ja neid nimetati kevad''þing''{{'}}ideks (''várþing''). ''Goði''{{'}}d olid Islandi vabaühiskonna mõjukaimad juhid. Nad ei olnud ei kuningad, aadlikud ega tavalised ametnikud. Enamik neist pärines maahõivajate või nende järglaste seast. Kohalikud juhid olid kujunenud juba asustuse algusaastatel ja Alþingi loomisel anti neile ametlik koht uues poliitilises süsteemis. ''Goði'' oli ühtaegu kohalik juht, õiguskaitsja, poliitiline eestvedaja ja algselt ka usuliste talituste korraldaja. Nad esindasid oma poolehoidjaid kohalikel rahvakoosolekutel ja Alþingil. ''Goði'' võim ei põhinenud mitte niivõrd ametlikul territooriumil kui isiklikel toetajatel. Tema võimkonda nimetati ''[[goðorð]]''{{'}}iks. ''Goðorð'' ei olnud territoriaalne haldusüksus ega kindlate piiridega maa-ala, vaid pealiku võimu- ja toetajaskond ning sellega seotud õiguste ja kohustuste kogum. Vabad mehed võisid ''goðorð''{{'}}iga liituda või sellest lahkuda ja vajaduse korral teise pealiku juurde üle minna. ''Goðorð''{{'}}i võis pärida, müüa, jagada või muul viisil omandada. Tegu ei olnud maaomandi, vaid võimu- ja esindusõigusega. Sellepärast pidid pealikud oma toetajate usaldust hoidma. ''Goði'' ülesannete hulka kuulus oma toetajate esindamine, nende huvide kaitsmine ja neile abi osutamine õigusvaidlustes. Pealike ülesannete hulka kuulusid ka kohalike rahvakoosolekute (''[[þing]]''{{'}}ide) juhtimine, osalemine Lögréttas ja kohtunike nimetamine. Kui ei leidunud eraisikut, kellel oleks olnud õigus või kohustus kannatanu nimel kohtuasja algatada, pidi sekkuma ''goði''. Nii täitis ta osaliselt ülesandeid, mida tänapäeval täidavad prokuratuur, omavalitsus ja muud avalikud institutsioonid. Vastutasuks pidid toetajad pealikku toetama, sealhulgas vajaduse korral relvastatud jõuga. Kui pealik kaitses oma meeste huve, siis tema mehed seisid tema taga tülides ja kohtulahendite täideviimisel. ''Goði''{{'}}del oli õigus nimetada kohtunikke, kuid nad ei tegutsenud kohtunikena ega mõistnud ise kohut. See aitas seadusandlikku ja kohtuvõimu vähemalt põhimõtteliselt lahus hoida. Vabad mehed, kes osalesid ''[[þing]]''{{'}}ide tegevuses ja kandsid sellega seotud materiaalseid kohustusi, võisid osaleda kohtukoosseisudes ja mõjutada seadusandlikke otsuseid. Seega ühendas Islandi vaba riigi riigikord endas pealike juhtivat rolli ja vabade meeste suhteliselt laia osalust avalikus elus. Algselt olid kohtud ainult kohalikel rahvakoosolekutel ''þing''{{'}}idel. Alþingil hakkas tegutsema kõrgem kohus. Puudused Alþingi kohtu korralduses, mis tõid muu hulgas kaasa vaidlusi kohtukoosseisude pädevuse üle, põhjustasid veriseid tülisid isegi Alþingil endal. Kui kogu Islandi vaidlused jõudsid ühte kohtusse, said tugevamad pealikud mõjutada kohtukoosseisu. Kui üks pool leidis, et kohtunikud on vastaspoole liitlased või sugulased, võis ta kohtu pädevuse vaidlustada. Kui menetluses tehti viga või pooled ei suutnud kohtukoosseisu suhtes kokkuleppele jõuda, võis asi jääda lahenduseta. Sellisel juhul pöörduti sageli vägivalla poole. Eri piirkondades kujunesid välja oma pealikurühmad. Kui kõik kohtuasjad lahendati ühes kohtus, tekkis küsimus, kes määrab kohtunikud ja kui palju mõju on eri pealikel kohtukoosseisu kujundamisel, sest võis tekkida tunne, et mõni piirkond on teistest tugevamalt esindatud. Sellepärast otsustati 965. aasta paiku pärimuse [[Þórður gellir]]i ettepaneku kohaselt jagada Island neljaks veerandkonnaks (''fjórðungur'', mitmuses ''fjórðungar'') ja korraldada kohtusüsteem ümber. Veerandkonnad ei olnud haldusüksused, vaid kohtupiirkonnad. Senise ühtse Alþingi kohtu asemele loodi iga veerandkonna jaoks oma veerandkonnakohus (''fjórðungsdómur''), milles oli 36 kohtunikku. Veerandkonnad olid: *lõunamaalaste veerandkond (''Sunnlendingafjórðungur'') ehk Lõunaveerandkond, mis ulatus [[Jökulsá]]st [[Sólheimasandur]]il [[Eyjafjöll]]i all kuni [[Hvítá]]ni [[Borgarfjörður]]is; *läänefjordlaste veerandkond (''Vestfirðingafjórðungur'') ehk Lääneveerandkond, , mis ulatus [[Hvítá]]ni [[Borgarfjörður]]is kuni [[Hrútafjörður]]ini; *põhjamaalaste veerandkond (''Norðlendingafjórðungur'') ehk Põhjaveerandkond,, mis ulatus [[Hrútafjörður]]ist kuni [[Langanes]]ini; *idafjordlaste veerandkond (''Austfirðingafjórðungur'') ehk Idaveerandkond, mis ulatus [[Langanes]]ist kuni [[Jökulsá]]ni [[Sólheimasandur]]il. 13. sajandil nihkus Lääne- ja Lõunaveerandkonna vaheline piir [[Hvítá]]lt [[Borgarfjörður]]is lõuna poole [[Botnsá]]ni [[Hvalfjörður]]is. Põhja- ja Idaveerandkonna vaheline piir oli Langanesi piirkonnas ebaselgem. Igas veerandkonnas oli kolm kohalikku ''þing''{{'}}ipiirkonda (''þinglag''), välja arvatud Põhjaveerandkonnas, kus neid oli neli, sest asustus oli seal tihedam. Jaotus ei põhinenud siiski täielikult maa-alal: iga talupoeg võis igal ajal asuda ükskõik millise ''goði'' ehk pealiku alla ja seega ühineda veerandkonnaga, mis ei vasta tema elukohale. Varasema perioodi ''goðorð''{{'}}ide arv ei ole kindlalt teada ja ajaloolaste hinnangud lahknevad. Kui Island umbes 965. aastal neljaks veerandkonnaks jagati, korraldati ka kohalike ''þing''{{'}}ide ja ''goðorð''{{'}}ide jaotus ümber: Lääne-, Lõuna- ja Idaveerandkonnas oli kolm kohalikku ''þing''{{'}}i, Põhjaveerandkonnas aga neli. Iga ''þing''{{'}}iga oli seotud kolm ''goðorð''{{'}}i — nii sai kolmes veerandkonnas kummaski üheksa ''goðorð''{{'}}i, Põhjaveerandkonnas aga kaksteist. Kokku kujunes enamiku uurijate arvates 39 ''goðorð''{{'}}i. Tegu ei olnud pealike loomuliku koguarvuga, vaid seadustega täpselt määratletud ''goðorð''{{'}}ide arvuga. ''Goðorð''{{'}}ide ja ''goði''{{'}}de tegelik arv ei pruukinud alati kokku langeda, kuna üks ''goði'' võis mitut ''goðorð''{{'}}i korraga vallata või üks ''goðorð'' võis olla mitme mehe ühisomandis. Et põhjaveerandkonnas oli teiste veerandkondadega võrreldes rohkem ''goði''{{'}}sid, tekkis veerandkondade vahel ebavõrdsus. Et Põhjaveerandkonna elanikud ei saaks teistest suuremat mõju, otsustati, et kolme ülejäänud veerandkonna ''goði''{{'}}d valivad igast ''þinglag''{{'}}ist ühe mehe Seadusekotta, nii et igast veerandkonnast saaks Seadusekojas koha 12 meest — kokku 48 hääleõiguslikku liiget. Need üheksa uut liiget said koha Seadusekojas, kuid neil ei olnud õigust veerandkonnakohtu kohtunikke nimetada. Igaüks 48 liikmest nimetas omakorda kaks kaasistujat, nii et Seadusekoda koosnes edaspidi kokku ligikaudu 145–147 liikmest (olenevalt sellest, kas ja millal arvestati kaasa seadusekuulutaja ja hiljem, alates 1106. aastast, mil loodi [[Hólari piiskopkond]] ja Islandil oli koos varem (1056) asutatud [[Skálholti piiskopkond|Skálholti piiskopkonnaga]] juba kaks piiskoppi, ka nemad). Umbes 1004–1015 loodi [[seadusekuulutaja]] [[Skafti Þóroddsson]]i eestvõttel Alþingil veel viies kohus – ''fimmtardómur''. See pidi lahendama juhtumeid, mida nelja veerandkonnakohtu süsteem ei suutnud lõplikult lahendada. Islandi vaba riik arenes selle tagajärjel sugukondadel põhinevaks õigusriigiks. Et puudus keskne võim, mis oleks suutnud kohtuotsuseid sundkorras täide viia, jäi üksikisiku ülesandeks teha kohtuotsus oma suguvõsa abil tegelikult kehtivaks. Kohtumenetlus oli kogu avaliku elu alus. Selle kaudu arenes Islandi õigus iseseisvalt, tuginedes ühispõhjamaisele õiguskorrale. Islandi iseseisvad eripärad ilmnevad eriti sugukonna läbivas tähtsuses, mitte ainult tsiviilõiguses, vaid ka kriminaalõiguses. Islandil määrati (eriti tapmiste korral) rahaline hüvitis, mille suurus arvutati kohtuasja poolte sugulussuhete järgi. Arvestati ka isikliku au tunnet, muu hulgas karistuse määramisel. Kohtuvaidlus oli avalik võitlus, kus õigus oli vabade ja teovõimeliste meeste jaoks relvade asemel vahendiks, ühiskonnaliikmete järelevalve ja osaluse all. Ükski võimukandja ei tegutsenud poolte nõuandjana. Seadusekuulutaja juhtis menetlust, kuid temalt küsiti ainult seda, missugunene on seadus, ja tal ei olnud sellest kaugemale ulatuvat võimu. Kohtumenetluse ajal nõuti suure hulga ''þing''{{'}}imeeste kohalolekut. Nad tegutsesid osaliselt tunnistajatena, osaliselt kohtunikena, osalt süüdistatava süü või süütuse üle otsustava vandekohtu (''[[kviðr]]'') liikmetena, ja osalt ka ''þing''{{'}}il korra valvajatena. Sellepärast oli ka üks üheksandik ''goðorð''{{'}}i ''þing''{{'}}imeestest kohustatud ''goði'' ehk pealikuga ''þing''{{'}}ile kaasa minema. Islandil puudus keskne täidesaatev võim tänapäevases mõttes. Riigil ei olnud kuningat, valitsust, ametnikkonda, politseid ega prokuratuuri. Alþingi istungite ajal täitis Seadusekoda mõningaid täidesaatvaid ülesandeid, kuid suurem osa tegevustest, mille eest tänapäeval vastutavad riigiasutused, jäi üksikisikute ja suguvõsade kanda. Õigusnõuete esitamine, kohtuasjade algatamine, kohtuotsuste täideviimine ja sageli ka kahjutasude sissenõudmine olid enamasti eraõiguslikud küsimused. Kuigi Islandi vaba riiki on mõnikord peetud varajaseks rahvaesinduslikuks süsteemiks, koondus tegelik poliitiline mõju suhteliselt väikese hulga pealike kätte. Samal ajal korraldati ka Islandi kalendrit. Seni oli aastat arvestatud 364 päeva pikkusena (12 kuud à 30 päeva ja neli liigpäeva (''aukanætr'')), kuid [[Þorsteinn surtur]]i ettepanekul otsustati lisaks, et iga seitsme aasta järel tuleb lisada "liignädal". Seda kalendrit koos hilisemate parandustega kasutati kõrvuti Gregoriuse kalendriga veel 20. sajandil. {{Pooleli|aasta=2026|kuu=september}} ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * Helgi Þorláksson. Urbaniseringstendenser på Island i middelalderen. – Grethe Authén Blom (toim). ''Urbaniseringsprosessen i Norden'', ''I: Middelaldersteder'', Universitetsforlaget Oslo-Bergen-Tromsø 1977, ISBN 82-00-06081-0, lk 9-36. Kordustrükk 1982. * Bjørn Teitsson. Islandske kjøpsteder 1600-1860. – (Grethe Authén Blom (red.): ''Urbaniseringsprosessen i Norden'', ''II: De anlagte steder på 1600-1700 tallet'', Universitetsforlaget Oslo-Bergen-Tromsø 1977, ISBN 82-00-01664-1, lk 90–99. * Helgi Skúli Kjartansson. Urbaniseringen på Island ca. 1865-1915. – Grethe Authén Blom (toim). ''Urbaniseringsprosessen i Norden'', ''III: Industrialiseringens første fase'', Universitetsforlaget Oslo-Bergen-Tromsø 1977, ISBN 82-00-01666-8, lk 245-260. * Jesse Byock. ''Medieval Iceland: Society, Sagas and Power'', University of California Press 1988, ISBN 0-520-06954-4. * Bergsteinn Jónsson, Björn Þorsteinsson. ''Íslandssaga til okkar daga'', Sögufélag: Reykjavík 1991, ISBN 9979-9064-4-8. *Vilhjálmur Örn Vilhjálmsson. Ved helvedets port. – ''Skalk'', 1996, nr 4, lk 11–15. *Guðmundur Hálfdanarson. ''Historical Dictionary of Iceland'', Scarecrow Press: Maryland, USA 1997, ISBN 0-8108-3352-2. * William Ian Miller. ''Bloodtaking and Peacemaking: Feud, Law, and Society in Saga Iceland'', University Of Chicago Press, 1997, ISBN 0-226-52680-1. * Gunnar Karlsson. ''History of Iceland'', Univ. of Minneapolis 2000, ISBN 0-8166-3588-9. * Gunnar Karlsson. ''Iceland's 1100 Years: History of a Marginal Society'', Hurst: London 2000, ISBN 1-85065-420-4. * Helgi Skúli Kjartansson. ''Ísland á 20. öld'', Reykjavík, 2002, ISBN 9979-9059-7-2. ==Välislingid== * Axel Kristinsson. [http://visindavefur.hi.is/svar.asp?id=1732 Eru til áþreifanlegar sannanir fyrir veru Papa á Íslandi fyrir landnám norrænna manna?], 2005. qubwix7swp1dt087zn003bhq440nonl 7228230 7228229 2026-09-03T15:26:58Z Andres 5 /* Vaba riigi aeg (930–1262) */ 7228230 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Husavik Iceland 2005 1.JPG|pisi|[[Húsavík]] Islandil (2005)]] '''Islandi ajalugu''' erineb ülejäänud [[Põhjamaad]]e ajaloost. Juba kõige varasemast ajast alates teame konkreetseid isikuid, nende nimesid ja sugulussuhteid ning täpseid aastaarve. Ühed vanimad teadaolevad [[Island]]il kirjutatud raamatud on [[saaga]]d, mis jutustavad maa ajaloost. Islandi varaseim ajalugu on ainulaadselt üksikasjalikult teada. Selles suhtes on võrreldav ainult [[Uus-Meremaa]]. Islandi ajalugu on lühidalt lugu vabadest inimestest, kes omavaheliste tülide tagajärjel kaotasid oma vabaduse ja pidid seejärel väga palju kannatama, enne kui nad vabaduse tagasi said. Selle käigule aitas kaasa mitu asjaolu. Esiteks oli Islandil pikka aega väga tagasihoidlik rahvaarv, mis [[Helgi Þorláksson]]i hinnangul kõikus 40 000 ja 60 000 vahel<ref>Helgi Þorláksson 1977:30.</ref>; 1703. aasta esimesel rahvaloendusel registreeriti Islandi elanike arvuks 50 444<ref>Helgi Þorláksson 1977.</ref>. Island oli seega hõredalt asustatud maa. Teiseks oli põllumajandus Islandi peamine elatusallikas, mis tähendas ühelt poolt väga hajutatud asustust, mis ei soodustanud linnade kujunemist, ja teiselt poolt suurt [[naturaalmajandus]]e taset, mis piiras käsitöö ja kaubandusega tegeleva elanikkonna kujunemise võimalusi.<ref>Helgi Þorláksson 1977:29.</ref>. Kalapüük oli kõrvaltegevus, mida harrastati kalapüügihooajal ja sedagi ajutistest kaluriasulatest, mitte aastaringselt asustatud [[kaluriküla]]dest. Kolmandaks oli maa toorainevaene, mistõttu tuli näiteks teraviljatooteid, puitu ja rauda importida, mis tegi islandlased varustusest sõltuvaks. Neljandaks asus maa teistest riikidest suhteliselt kaugel ning mereteed olid pikad ja neid kasutati pealegi ainult suvekuudel. Lõpuks ei olnud Islandil keskvalitsust, mis oleks arengut koordineerinud ja juhtinud<ref>Helgi Þorláksson 1977: 30.</ref>, ja kui see lõpuks tekkis, asus selle keskus Islandist kaugel, nii et Island oli kõigest üks mitmest piirkonnast, mille huvidega pidid vahelduvad valitsused arvestama. ==Avastamise ja asustamise aeg (930. aastani)== [[Pilt:Settlement_of_Iceland.svg|pisi|Kaart näitab esimeste põhjamaalaste ekspeditsioone Islandile]] Esimene ajalooline teade Islandi kohta leidub iiri munga [[Dicuilus]]e raamatus "[[De mensura orbis terræ]]"<ref>[http://penelope.uchicago.edu/Thayer/L/Roman/Texts/Dicuil/De_mensura_orbis_terrae/text*.html ''Liber de Mensura Orbis Terrae''] penelope.uchicago.edu</ref>, kus ta 825. aasta all, et umbes 30 aastat varem olid mõned vaimulikud jõudnud kaugel asuvale saarele, mida nad pidasid klassikaliste autorite kirjeldatud [[Thule]]ks. Nad viibisid saarel 1. veebruarist 1. augustini. Nende kirjeldus päikese liikumisest ja temperatuurist sobib täielikult Islandiga. Tõenäoliselt külastasid mõned iirlased 9. sajandil aeg-ajalt Islandit, sest kui norralased maale saabusid, kohtasid nad seal mõningaid iiri erakuid, kes siiski peagi saarelt lahkusid. Iirlaste Islandi-avastusel ei olnud ajaloolist tähtsust, sest see ei saanud üldiselt teatavaks janad ei võtnud saart enda valdusse. Kui norralased pärast 9. sajandi keskpaika Islandi avastasid, ei olnud nad nähtavasti iirlaste varasemast avastusest teadlikud. Islandi esimeste avastajatena nimetatakse norra [[viiking]]it [[Naddoddur]]i (''Naddoðr'') ja Rootsi päritolu meest [[Garðarr Svavarsson]]i. Nad avastasid Islandi teineteisest sõltumatult. Pole kindlalt teada, kumb neist esimesena maale jõudis. Pärast nende avastust läks Islandit otsima [[Flóki Vilgerðarson]], keda tuntakse ka Kaarna-Flóki (''Hrafna-Flóki'') nime all. Tema andis maale nime, mida see on sellest ajast peale kandnud. Pärimuse järgi oli Flóki läinud [[Norra]]st läände maad otsima. Tal oli kaasas kolm [[ronk]]a, kelle ta saatis ükshaaval lendu. Kaks neist tulid tagasi, kuid viimane lendas edasi Islandini ja Flóki järgnes talle. Ta veetis talve [[Barðaströnd]]il [[Breiðafjörður]]i ääres. Flóki oli kalapüügiga nii hõivatud, et unustas suvel kariloomadele [[hein]]a teha, mistõttu loomad surid talvel. Järgmisel kevadel tõusis ta kõrgele mäele, kust avanes vaade jääga täidetud fjordile; see ajendas teda nimetama saart Islandiks 'jääsaareks'. [[Ingólfur Arnarson]] ja [[Leif Hróðmarsson]] põgenesid Norra kuningriigist Islandile, kui olid tapnud [[jarl]] [[Atle]] pojad. Leifi tapsid samal suvel tema orjad. Norrast [[Firðafylk]]ist pärit Ingólfur Arnarsonist sai seega esimene, kes Islandile püsivalt asus: ta rajas oma asula [[Reykjavík]]i 'suitsude laht' [[874]]. aastal<ref>Arheoloogilised jäljed kinnitavad, et seal oli asustus juba [[870. aastad|870ndatel]].</ref>. Tema eeskujule järgnes peagi veel teisi norralasi. Raske on kindlaks teha, millisest Norra piirkonnast nad pärinesid, kuid tõenäoliselt eelkõige [[Lääne-Norra]]st ja põhjas asuvast [[Hålogaland]]ist. Näiteks viitavad andmed sellele, et Borgi viimane pealik oli [[Olav Tvennunbrunni]]. [[Lofoodid|Lofootidel]] asuva [[Borg]]i viimane pealik läks 10. sajandil koos kogu perekonnaga Islandile.<ref> [https://web.archive.org/web/20090402041154/http://www.x-lofoten.com/viking.htm Gudene fra vikingtid], x-lofoten.com, 2.4.2009</ref>. Väljarändele Norrast aitas kaasa Norra allutamine [[Harald Kaunisjuus|Harald Kaunisjuukse]] võimule, maksukohustuste kehtestamine ja kuningavõimu tugevnemine, mis tekitas suurt rahulolematust, eriti läänepoolsetel mägialadel ja [[Agder]]is. Paljud pealikud ja talupojad ei leppida kuningas Haraldi võimuga ja otsustasid oma ''[[óðal]]''{{'}}italudest ja kodumaalt lahkuda. See põhjustas suure väljarände Norrast, esmalt Šoti saartele, [[Iirimaa]]le ja [[Šotimaa]]le, kuid pärast Islandi avastamise üldteatavaks saamist suundus peamine väljarändajate vool sinna. Islandile võis saabuda inimesi ka teistest Põhjamaadest ([[Rootsi]]st ja [[Taani]]st), kuid tõenäoliselt oli neid palju vähem. Briti saartelt saabujad võisid kaasa tuua iiri ja gaeli päritolu [[trääl|orje]] ja teenijaid. Geneetilised uuringud toetavad seisukohta, et Islandi varajane elanikkond kujunes Skandinaavia ja Briti saarte päritolu inimeste segunemisel. 2000. aastal avaldatud [[Y-kromosoom]]iuurimuse järgi, mis kasutas tollal levinud [[haplogrupp]]ide nomenklatuuri ja analüüsis tänapäeva [[islandlased|islandlaste]] [[DNA]]-d, kuulus 41,4% uuritud Y-kromosoomidest [[haplogrupp 1|haplogruppi 1]], 34,2% [[haplogrupp 2|haplogruppi 2]] ja 23,8% [[haplogrupp 3|haplogruppi 3]]. Võrreldes neid tulemusi Skandinaavia ja Briti saarte rahvastike vastavate andmetega jõudsid uurijad järeldusele, et osa haplogrupi 1 liine oli tõenäoliselt gaeli päritolu, enamik haplogruppide 2 ja 3 liine aga paistis olevat Skandinaavia päritolu. Selle põhjal hindasid autorid, et umbes 20–25% Islandi asustajate meesliinidest oli gaeli päritolu ja ülejäänud peamiselt põhjagermaani ehk skandinaavia päritolu.<ref>Agnar Helgason, Sigrún Sigurardóttir, Jayne Nicholson, Bryan Sykes, Emmeline W. Hill, Daniel G. Bradley, Vidar Bosnes, Jeffery R. Gulcher, Ryk Ward, Kári Stefánsson. Estimating Scandinavian and Gaelic Ancestry in the Male Settlers of Iceland. – ''The American Journal of Human Genetics'', 2000, kd 67, nr 3, lk 697–717.</ref> [[mtDNA]] uuringud samuti tänapäeva islandlaste põhjal on näidanud Islandi naisasutajate tugevamat geneetilist seost Briti saartega kui Skandinaaviaga. Gaeli päritolu naiste osakaaluks on hinnatud kuni 60%.<ref>Agnar Helgason, Sigrún Sigurðardóttir, Jeffrey R. Gulcher, Ryk Ward, Kári Stefánsson. mtDNA and the origin of the Icelanders: deciphering signals of recent population history. – ''American Journal of Human Genetics'', 2000, 66 (3): 999–1016.</ref><ref>Holger Wittig, Andrea Aschenbrenner, Micaela Poetsch, Dieter Krause, Eberhard Lignitz. Variability of mitochondrial DNA in a population sample from Iceland. – ''Legal Medicine'', 2003, 5 (Supplement 1), lk S173–S176.</ref> Need varasemad uurimused tuginesid kõik tänapäeva islandlaste DNA-le, mille põhjal ekstrapoleeriti algsete asustajate päritolu. 2018. aastal avaldatud [[iidne DNA|iidse DNA]] uuring, mis analüüsis otse asustamisajastu (9.–10. sajandi) hauapaikadest pärit luustike jäänuseid, andis siiski märgatavalt teistsuguse pildi: algsetel asustajatel oli Skandinaavia ja gaeli päritolu ligikaudu võrdselt jaotunud. Gaeli komponent oli palju suurema osakaaluga, kui varasemad tänapäevapõhised uuringud olid näidanud. Samas selgus, et tänapäeva islandlaste geenid on keskmiselt juba umbes 70% ulatuses Skandinaavia päritolu. Viimase 1100 aasta jooksul on toimunud üllatavalt kiire geneetiline nihe Skandinaavia päritolu kasuks, tõenäoliselt erineva sigivuse või ellujäämismäära või hilisema rände tõttu.<ref>S. S. Ebenesersdóttir jt. Ancient genomes from Iceland reveal the making of a human population. – ''Science'', 2018, kd 358, nr 6363, lk 1802–1805.</ref> Pärast Harald Kaunisjuukse umbes 880]. aasta sõjakäiku Šoti saartele suurenes väljaränne sealt Islandile märgatavalt ja saavutas haripunkti sajandi viimasel kümnendil. Kogu Island võeti enda valdusse ja asustati ligikaudu 60 aasta jooksul, [[874]]–[[930]].<ref>Islandi rahvaarv oli 930. aastaks arvatavasti kasvanud umbes 20 000 inimeseni.</ref>. Seda ajavahemikku nimetatakse islandi keeles tavaliselt ''landnámatíð'' (sõnadest ''landnám'' 'maa hõivamine ("maavõtt")'. Maa hõivanud uusasukaid nimetatakse ''landnámsmenn'' (ainsuses ''landnámsmaður''). Maa asustamist käsitlevas raamatus "[[Landnámabók]]" mainitakse üle 400 sellise isiku. Esimesed algasustajad võtsid enda valdusse väga suuri maa-alasid ja jagasid seejärel maad oma kaaskondlastele, sõpradele ja sugulastele, kes hiljem Islandile saabusid. Hiljem mõisteti, et olukord, kus üksikud mehed laiendavad oma omandiõiguse nii suurtele aladele, ei ole jätkusuutlik. Lepiti kokku, kui suure ala võib üks inimene enda valdusse võtta. Island avaldas paljudele uusasukatele soodsat muljet. Tollal kattis paljusid piirkondi rannikust kuni mägedeni [[arukask|arukase]]mets. Karjamaad olid nii head, et lambaid said sageli kogu talve väljas karjatada. Head olid ka [[kalapüük|kalapüügivõimalused]]: jõgedes sai püüda lõhet ja forelli ning meres tursklasi. Merel sai tegeleda ka [[vaalapüük|vaalapüügiga]]. Lõpuks leidsid uusasustajad Islandil ka vabaduse, mille nad olid Norras kaotanud. Harald Kaunisjuus ei olnud rahul norralaste väljarändega Islandile, sest see toimus tema võimust sõltumatult. Traditsioonilise loo järgi saatis ta sellepärast Islandile Garðar Svavarssoni poja [[Uni Garðarsson]]i (hüüdnimega ''[[Uni hinn danski]]'', tänapäeva islandi keeles ''[[Uni danski]]''), lubades talle Islandi [[jarl]]i tiitli, kui too suudab Islandi enda võimu alla saada. Lugu pärineb "[[Landnámabók]]ist"<ref>''Landnámabók'', 78. ''kafli''.</ref>, mille järgi võttis Uni algul maa [[Unaós]]i juures enda valdusse. Kui kohalikud elanikud tema tegelikust kavatsusest teada said, hakkasid nad vastu: nad muutusid tema vastu vaenulikuks ega müünud talle isegi kariloomi ega toidumoona. Uni oli sellepärast sunnitud asulast asulasse rändama ega suutnud Islandil kunagi püsivat elupaika rajada. "Landnámabók" ei ütle siiski, et Uni oleks Islandilt kohe põgenenud või et ta oleks hukatud katse tõttu allutada saar Norra kuningale. Tema hilisem surm on raamatus seotud hoopis isiklike suhetega ja konfliktiga [[Leiðólfr kappi]] perekonnaga. Sellegipoolest jäi Norrast lähtuv oht esmaasustajate vabadusele püsima nagu rasked pilved taevas. Tänapäevane Islandi ajalookirjutus peab vastupanu Harald Kaunisjuuksele üheks võimalikuks, kuid mitte ainsaks Islandi asustamise põhjuseks: "Landnámabókis" on mainitud üle 400 esmaasustaja, kuid ainult umbes 30 kohta öeldakse, et nad põgenesid Haraldi võimu või temaga tekkinud konflikti tõttu. ==Vaba riigi aeg (930–1262)== {{Vaata ka|Islandi vaba riik}} Kogu Islandi vanimat ajalugu, saagade ajastut (islandi keeles ''söguöldin'', 930–1030), iseloomustavad sündmused, mis annavad tunnistust elanike energiast ja sitkusest, tegutsemistahtest ja taibukusest, uhkusest ja tülialtist iseloomust, mis mõnikord mandus jõhkruseks. Need sündmused olid eelkõige seotud eri asulate ja suguvõsadega, palju harvem kujunesid need kogu riiki hõlmavaks ühiseks ajalooks. Asi oli selles, et islandlased ei loonud alguses kogu maad hõlmavat ühist täidesaatvat võimu. Paljud elanikud olid lahkunud kodumaalt ja jätnud maha osa oma varast, et vabaneda tsentraliseeritud ja kõike allutavast kuningavõimust. Sellepärast oli neile uuel maal vastumeelt niisuguse võimu loomine, mis oleks meenutanud endise kodumaa võimukorraldust. ===Riigi korraldus=== [[Pilt:AM156fol p1.jpg|pisi|"[[Hrafnkels saga Freysgoða]]" esimene lehekülg 17. sajandi Islandi käsikirjast, mida säilitatakse [[Árni Magnússoni Instituut|Árni Magnússoni Instituudis]], säilik AM 156 fol.]] [[Pilt:Thingvellir.jpg|pisi|[[Þingvellir]], Alþingi toimumispaik]] [[Pilt:Islande thingvellir Ok.jpg|pisi|Vaade Þingvellirile]] Ühendavaks keskuseks sai ülemaaline rahvakoosolek [[Alþingi]], mis asutati pärimuse järgi [[930]]. aastal. Selle tekkimise eel elasid Islandil peamiselt iseseisvad talunikud ja nende juhid. Piirkondades kujunesid välja kohalikud rahvakoosolekud ''[[þing]]''{{'}}id, kus lahendati vaidlusi ja lepiti kokku ühistes reeglites. Kui asustus laienes ja piirkondadevahelised sidemed tihenesid, tekkis vajadus kogu Islandit hõlmava ühise õiguskorra ja vaidluste lahendamise süsteemi järele. Maahõivajad olid tulnud Islandile oma laevadel. Nad olid sõltumatud nii üksteisest kui ka võõrastest rahvastest ja valitsejatest. Neid ühendas ainult rahvus. Kõige vägevamad maahõivajad ehitasid oma talu juurde jumalakoja (''hof'') ja korraldasid ise jumalatele ohvriteenistusi. Sellepärast nimetati neid ''[[goði]]''{{'}}deks. Nende kaaskondlased ja ümbruskonna teised maahõivajad, kes jumalakodasid ei rajanud, moodustasid nende ümber usulise kogukonna. Kaks ''goði''{{'}}t, [[Þórólfur Mostrarskegg]] ja [[Þorsteinn Ingólfsson]], asutasid peagi enda hõivatud maa-alal ''[[þing]]''{{'}}id ([[Þórsnesþing]] ja [[Kjalarnesþing]]), kus lahendati piirkonna elanike kohtuasju ja vaidlusi. Kui maa oli asustatud peaaegu nii palju kui võimalik ja rahvaarv oli kasvanud suhteliselt suureks, tunti vajadust ühiste seaduste järele ja ühise koosoleku järele, kus saaks lahendada Islandi eri osadest pärit inimeste vahelisi asju. Pärimuse järgi tehti sobiva õigussüsteemi väljatöötamine ülesandeks pealik [[Úlfljótr]]ile, kes oli selleks ajaks umbes 20 aastat Islandil elanud. Úlfljótr läks umbes 927. aastal Norrasse, kus ta tutvus sealse õigusega. Nii tema kui ka enamik teisi maahõivajaid pärinesid Lääne-Norrast, mistõttu võttis ta eeskujuks [[Gulatingi õigus]]e. Kolm aastat hiljem tuli ta Islandile tagasi seadustega, mille ta oli koostanud oma emapoolse onu [[Þorleifur jarlsskáld]] abiga. Tema ettepanekute põhjal loodi Alþingi – kogu Islandi ''þing'', kus kuulutati välja ja arutati seadusi, lahendati kohtuasju ning arutati ühiskondlike ja poliitiliste küsimusi ja tehti neid puudutavaid otsuseid. Úlfljóti kasuvend [[Grímr Geitskör]] rändas läbi kogu Islandi, et leida sobiv koht ühisele ''þing''{{'}}ile. Tema valik langes suure järve ääres asuvast [[Bláskógar]]ist põhja poole jäävale tasandikule maa lõunaosas. Nii see paik ([[Þingvellir]]) kui ka kogu ümbruskond ja järv said nimeks Alþingi. Seal võeti Úlfljótri seadused ühisel koosolekul vastu ja asutati [[Alþingi]]. Alþingile kogunesid pealikud (''goðar'', ainsus ''goði'') ja teised osalejad kogu maalt. Sellega oli Úlfljótri seadusandlik tegevus lõpule viidud ja pärimuse järgi 930. aastal valiti [[seadusekuulutaja]]. Seadusekuulutaja amet, ''goði''{{'}}de kogu, [[Lögrétta]] (Seadusekoda) ja Alþingi kohus asutati pärimuse järgi üheaegselt Alþingi loomisega. Alþingi keskne organ oli [[Lögrétta]] ehk Seadusekoda, kuhu kuulusid ''goði''{{'}}d ja nende nõuandjad. Lögrétta oli Alþingi seadusandlik organ. Seadusekoda võttis vastu uusi seadusi, tõlgendas kehtivat õigust ja otsustas paljusid ühiskonnaelu puudutavaid küsimusi. Selle pädevusse kuulus otsustamine ka selle üle, mida kehtiv õigus konkreetsel juhul tähendab, kui selles tekkis vaidlus, ja seadustest erandite tegemine. Siis määrati kindlaks ka ''goði''{{'}}de arv. Neile anti ühtlasi kindel ilmalik võim, mis tegi neist Islandi ühiskonnakorralduse alustalad. Maa jaotati 12 ''þing''{{'}}ipiirkonnaks, kuid kuulumine neisse ei sõltunud üksnes elukohast, sest vabad mehed võisid valida endale pealiku ka väljastpoolt oma piirkonda. Igas ''þing''{{'}}ipiirkonnas pidi olema kolm ''goði''{{'}}t ehk kogu maal kokku 36. ''Þing''{{'}}e peeti kevadel kõigi kolme ''goði'' ühisel juhtimisel ja neid nimetati kevad''þing''{{'}}ideks (''várþing''). ''Goði''{{'}}d olid Islandi vabaühiskonna mõjukaimad juhid. Nad ei olnud ei kuningad, aadlikud ega tavalised ametnikud. Enamik neist pärines maahõivajate või nende järglaste seast. Kohalikud juhid olid kujunenud juba asustuse algusaastatel ja Alþingi loomisel anti neile ametlik koht uues poliitilises süsteemis. ''Goði'' oli ühtaegu kohalik juht, õiguskaitsja, poliitiline eestvedaja ja algselt ka usuliste talituste korraldaja. Nad esindasid oma poolehoidjaid kohalikel rahvakoosolekutel ja Alþingil. ''Goði'' võim ei põhinenud mitte niivõrd ametlikul territooriumil kui isiklikel toetajatel. Tema võimkonda nimetati ''[[goðorð]]''{{'}}iks. ''Goðorð'' ei olnud territoriaalne haldusüksus ega kindlate piiridega maa-ala, vaid pealiku võimu- ja toetajaskond ning sellega seotud õiguste ja kohustuste kogum. Vabad mehed võisid ''goðorð''{{'}}iga liituda või sellest lahkuda ja vajaduse korral teise pealiku juurde üle minna. ''Goðorð''{{'}}i võis pärida, müüa, jagada või muul viisil omandada. Tegu ei olnud maaomandi, vaid võimu- ja esindusõigusega. Sellepärast pidid pealikud oma toetajate usaldust hoidma. ''Goði'' ülesannete hulka kuulus oma toetajate esindamine, nende huvide kaitsmine ja neile abi osutamine õigusvaidlustes. Pealike ülesannete hulka kuulusid ka kohalike rahvakoosolekute (''[[þing]]''{{'}}ide) juhtimine, osalemine Lögréttas ja kohtunike nimetamine. Kui ei leidunud eraisikut, kellel oleks olnud õigus või kohustus kannatanu nimel kohtuasja algatada, pidi sekkuma ''goði''. Nii täitis ta osaliselt ülesandeid, mida tänapäeval täidavad prokuratuur, omavalitsus ja muud avalikud institutsioonid. Vastutasuks pidid toetajad pealikku toetama, sealhulgas vajaduse korral relvastatud jõuga. Kui pealik kaitses oma meeste huve, siis tema mehed seisid tema taga tülides ja kohtulahendite täideviimisel. ''Goði''{{'}}del oli õigus nimetada kohtunikke, kuid nad ei tegutsenud kohtunikena ega mõistnud ise kohut. See aitas seadusandlikku ja kohtuvõimu vähemalt põhimõtteliselt lahus hoida. Vabad mehed, kes osalesid ''[[þing]]''{{'}}ide tegevuses ja kandsid sellega seotud materiaalseid kohustusi, võisid osaleda kohtukoosseisudes ja mõjutada seadusandlikke otsuseid. Seega ühendas Islandi vaba riigi riigikord endas pealike juhtivat rolli ja vabade meeste suhteliselt laia osalust avalikus elus. Algselt olid kohtud ainult kohalikel rahvakoosolekutel ''þing''{{'}}idel. Alþingil hakkas tegutsema kõrgem kohus. Puudused Alþingi kohtu korralduses, mis tõid muu hulgas kaasa vaidlusi kohtukoosseisude pädevuse üle, põhjustasid veriseid tülisid isegi Alþingil endal. Kui kogu Islandi vaidlused jõudsid ühte kohtusse, said tugevamad pealikud mõjutada kohtukoosseisu. Kui üks pool leidis, et kohtunikud on vastaspoole liitlased või sugulased, võis ta kohtu pädevuse vaidlustada. Kui menetluses tehti viga või pooled ei suutnud kohtukoosseisu suhtes kokkuleppele jõuda, võis asi jääda lahenduseta. Sellisel juhul pöörduti sageli vägivalla poole. Eri piirkondades kujunesid välja oma pealikurühmad. Kui kõik kohtuasjad lahendati ühes kohtus, tekkis küsimus, kes määrab kohtunikud ja kui palju mõju on eri pealikel kohtukoosseisu kujundamisel, sest võis tekkida tunne, et mõni piirkond on teistest tugevamalt esindatud. Sellepärast otsustati 965. aasta paiku pärimuse [[Þórður gellir]]i ettepaneku kohaselt jagada Island neljaks veerandkonnaks (''fjórðungur'', mitmuses ''fjórðungar'') ja korraldada kohtusüsteem ümber. Veerandkonnad ei olnud haldusüksused, vaid kohtupiirkonnad. Senise ühtse Alþingi kohtu asemele loodi iga veerandkonna jaoks oma veerandkonnakohus (''fjórðungsdómur''), milles oli 36 kohtunikku. Veerandkonnad olid: *lõunamaalaste veerandkond (''Sunnlendingafjórðungur'') ehk Lõunaveerandkond, mis ulatus [[Jökulsá]]st [[Sólheimasandur]]il [[Eyjafjöll]]i all kuni [[Hvítá]]ni [[Borgarfjörður]]is; *läänefjordlaste veerandkond (''Vestfirðingafjórðungur'') ehk Lääneveerandkond, , mis ulatus [[Hvítá]]ni [[Borgarfjörður]]is kuni [[Hrútafjörður]]ini; *põhjamaalaste veerandkond (''Norðlendingafjórðungur'') ehk Põhjaveerandkond,, mis ulatus [[Hrútafjörður]]ist kuni [[Langanes]]ini; *idafjordlaste veerandkond (''Austfirðingafjórðungur'') ehk Idaveerandkond, mis ulatus [[Langanes]]ist kuni [[Jökulsá]]ni [[Sólheimasandur]]il. 13. sajandil nihkus Lääne- ja Lõunaveerandkonna vaheline piir [[Hvítá]]lt [[Borgarfjörður]]is lõuna poole [[Botnsá]]ni [[Hvalfjörður]]is. Põhja- ja Idaveerandkonna vaheline piir oli Langanesi piirkonnas ebaselgem. Igas veerandkonnas oli kolm kohalikku ''þing''{{'}}ipiirkonda (''þinglag''), välja arvatud Põhjaveerandkonnas, kus neid oli neli, sest asustus oli seal tihedam. Jaotus ei põhinenud siiski täielikult maa-alal: iga talupoeg võis igal ajal asuda ükskõik millise ''goði'' ehk pealiku alla ja seega ühineda veerandkonnaga, mis ei vasta tema elukohale. Varasema perioodi ''goðorð''{{'}}ide arv ei ole kindlalt teada ja ajaloolaste hinnangud lahknevad. Kui Island umbes 965. aastal neljaks veerandkonnaks jagati, korraldati ka kohalike ''þing''{{'}}ide ja ''goðorð''{{'}}ide jaotus ümber: Lääne-, Lõuna- ja Idaveerandkonnas oli kolm kohalikku ''þing''{{'}}i, Põhjaveerandkonnas aga neli. Iga ''þing''{{'}}iga oli seotud kolm ''goðorð''{{'}}i — nii sai kolmes veerandkonnas kummaski üheksa ''goðorð''{{'}}i, Põhjaveerandkonnas aga kaksteist. Kokku kujunes enamiku uurijate arvates 39 ''goðorð''{{'}}i. Tegu ei olnud pealike loomuliku koguarvuga, vaid seadustega täpselt määratletud ''goðorð''{{'}}ide arvuga. ''Goðorð''{{'}}ide ja ''goði''{{'}}de tegelik arv ei pruukinud alati kokku langeda, kuna üks ''goði'' võis mitut ''goðorð''{{'}}i korraga vallata või üks ''goðorð'' võis olla mitme mehe ühisomandis. Et põhjaveerandkonnas oli teiste veerandkondadega võrreldes rohkem ''goði''{{'}}sid, tekkis veerandkondade vahel ebavõrdsus. Et Põhjaveerandkonna elanikud ei saaks teistest suuremat mõju, otsustati, et kolme ülejäänud veerandkonna ''goði''{{'}}d valivad igast ''þinglag''{{'}}ist ühe mehe Seadusekotta, nii et igast veerandkonnast saaks Seadusekojas koha 12 meest — kokku 48 hääleõiguslikku liiget. Need üheksa uut liiget said koha Seadusekojas, kuid neil ei olnud õigust veerandkonnakohtu kohtunikke nimetada. Igaüks 48 liikmest nimetas omakorda kaks kaasistujat, nii et Seadusekoda koosnes edaspidi kokku ligikaudu 145–147 liikmest (olenevalt sellest, kas ja millal arvestati kaasa seadusekuulutaja ja hiljem, alates 1106. aastast, mil loodi [[Hólari piiskopkond]] ja Islandil oli koos varem (1056) asutatud [[Skálholti piiskopkond|Skálholti piiskopkonnaga]] juba kaks piiskoppi, ka nemad). Umbes 1004–1015 loodi [[seadusekuulutaja]] [[Skafti Þóroddsson]]i eestvõttel Alþingil veel viies kohus – ''fimmtardómur''. See pidi lahendama juhtumeid, mida nelja veerandkonnakohtu süsteem ei suutnud lõplikult lahendada. Islandi vaba riik arenes selle tagajärjel sugukondadel põhinevaks õigusriigiks. Et puudus keskne võim, mis oleks suutnud kohtuotsuseid sundkorras täide viia, jäi üksikisiku ülesandeks teha kohtuotsus oma suguvõsa abil tegelikult kehtivaks. Kohtumenetlus oli kogu avaliku elu alus. Selle kaudu arenes Islandi õigus iseseisvalt, tuginedes ühispõhjamaisele õiguskorrale. Islandi iseseisvad eripärad ilmnevad eriti sugukonna läbivas tähtsuses, mitte ainult tsiviilõiguses, vaid ka kriminaalõiguses. Islandil määrati (eriti tapmiste korral) rahaline hüvitis, mille suurus arvutati kohtuasja poolte sugulussuhete järgi. Arvestati ka isikliku au tunnet, muu hulgas karistuse määramisel. Kohtuvaidlus oli avalik võitlus, kus õigus oli vabade ja teovõimeliste meeste jaoks relvade asemel vahendiks, ühiskonnaliikmete järelevalve ja osaluse all. Ükski võimukandja ei tegutsenud poolte nõuandjana. Seadusekuulutaja juhtis menetlust, kuid temalt küsiti ainult seda, missugunene on seadus, ja tal ei olnud sellest kaugemale ulatuvat võimu. Kohtumenetluse ajal nõuti suure hulga ''þing''{{'}}imeeste kohalolekut. Nad tegutsesid osaliselt tunnistajatena, osaliselt kohtunikena, osalt süüdistatava süü või süütuse üle otsustava vandekohtu (''[[kviðr]]'') liikmetena, ja osalt ka ''þing''{{'}}il korra valvajatena. Sellepärast oli ka üks üheksandik ''goðorð''{{'}}i ''þing''{{'}}imeestest kohustatud ''goði'' ehk pealikuga ''þing''{{'}}ile kaasa minema. Islandil puudus keskne täidesaatev võim tänapäevases mõttes. Riigil ei olnud kuningat, valitsust, ametnikkonda, politseid ega prokuratuuri. Alþingi istungite ajal täitis Seadusekoda mõningaid täidesaatvaid ülesandeid, kuid suurem osa tegevustest, mille eest tänapäeval vastutavad riigiasutused, jäi üksikisikute ja suguvõsade kanda. Õigusnõuete esitamine, kohtuasjade algatamine, kohtuotsuste täideviimine ja sageli ka kahjutasude sissenõudmine olid enamasti eraõiguslikud küsimused. Kuigi Islandi vaba riiki on mõnikord peetud varajaseks rahvaesinduslikuks süsteemiks, koondus tegelik poliitiline mõju suhteliselt väikese hulga pealike kätte. Samal ajal korraldati ka Islandi kalendrit. Seni oli aastat arvestatud 364 päeva pikkusena (12 kuud à 30 päeva ja neli liigpäeva (''aukanætr'')), kuid [[Þorsteinn surtur]]i ettepanekul otsustati lisaks, et iga seitsme aasta järel tuleb lisada "liignädal". Seda kalendrit koos hilisemate parandustega kasutati kõrvuti Gregoriuse kalendriga veel 20. sajandil. {{Pooleli|aasta=2026|kuu=september}} ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * Helgi Þorláksson. Urbaniseringstendenser på Island i middelalderen. – Grethe Authén Blom (toim). ''Urbaniseringsprosessen i Norden'', ''I: Middelaldersteder'', Universitetsforlaget Oslo-Bergen-Tromsø 1977, ISBN 82-00-06081-0, lk 9-36. Kordustrükk 1982. * Bjørn Teitsson. Islandske kjøpsteder 1600-1860. – (Grethe Authén Blom (red.): ''Urbaniseringsprosessen i Norden'', ''II: De anlagte steder på 1600-1700 tallet'', Universitetsforlaget Oslo-Bergen-Tromsø 1977, ISBN 82-00-01664-1, lk 90–99. * Helgi Skúli Kjartansson. Urbaniseringen på Island ca. 1865-1915. – Grethe Authén Blom (toim). ''Urbaniseringsprosessen i Norden'', ''III: Industrialiseringens første fase'', Universitetsforlaget Oslo-Bergen-Tromsø 1977, ISBN 82-00-01666-8, lk 245-260. * Jesse Byock. ''Medieval Iceland: Society, Sagas and Power'', University of California Press 1988, ISBN 0-520-06954-4. * Bergsteinn Jónsson, Björn Þorsteinsson. ''Íslandssaga til okkar daga'', Sögufélag: Reykjavík 1991, ISBN 9979-9064-4-8. *Vilhjálmur Örn Vilhjálmsson. Ved helvedets port. – ''Skalk'', 1996, nr 4, lk 11–15. *Guðmundur Hálfdanarson. ''Historical Dictionary of Iceland'', Scarecrow Press: Maryland, USA 1997, ISBN 0-8108-3352-2. * William Ian Miller. ''Bloodtaking and Peacemaking: Feud, Law, and Society in Saga Iceland'', University Of Chicago Press, 1997, ISBN 0-226-52680-1. * Gunnar Karlsson. ''History of Iceland'', Univ. of Minneapolis 2000, ISBN 0-8166-3588-9. * Gunnar Karlsson. ''Iceland's 1100 Years: History of a Marginal Society'', Hurst: London 2000, ISBN 1-85065-420-4. * Helgi Skúli Kjartansson. ''Ísland á 20. öld'', Reykjavík, 2002, ISBN 9979-9059-7-2. ==Välislingid== * Axel Kristinsson. [http://visindavefur.hi.is/svar.asp?id=1732 Eru til áþreifanlegar sannanir fyrir veru Papa á Íslandi fyrir landnám norrænna manna?], 2005. ig5sob8yyp04m2yt89avsf8naku584e 7228231 7228230 2026-09-03T15:33:54Z Andres 5 /* Avastamise ja asustamise aeg (930. aastani) */ 7228231 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Husavik Iceland 2005 1.JPG|pisi|[[Húsavík]] Islandil (2005)]] '''Islandi ajalugu''' erineb ülejäänud [[Põhjamaad]]e ajaloost. Juba kõige varasemast ajast alates teame konkreetseid isikuid, nende nimesid ja sugulussuhteid ning täpseid aastaarve. Ühed vanimad teadaolevad [[Island]]il kirjutatud raamatud on [[saaga]]d, mis jutustavad maa ajaloost. Islandi varaseim ajalugu on ainulaadselt üksikasjalikult teada. Selles suhtes on võrreldav ainult [[Uus-Meremaa]]. Islandi ajalugu on lühidalt lugu vabadest inimestest, kes omavaheliste tülide tagajärjel kaotasid oma vabaduse ja pidid seejärel väga palju kannatama, enne kui nad vabaduse tagasi said. Selle käigule aitas kaasa mitu asjaolu. Esiteks oli Islandil pikka aega väga tagasihoidlik rahvaarv, mis [[Helgi Þorláksson]]i hinnangul kõikus 40 000 ja 60 000 vahel<ref>Helgi Þorláksson 1977:30.</ref>; 1703. aasta esimesel rahvaloendusel registreeriti Islandi elanike arvuks 50 444<ref>Helgi Þorláksson 1977.</ref>. Island oli seega hõredalt asustatud maa. Teiseks oli põllumajandus Islandi peamine elatusallikas, mis tähendas ühelt poolt väga hajutatud asustust, mis ei soodustanud linnade kujunemist, ja teiselt poolt suurt [[naturaalmajandus]]e taset, mis piiras käsitöö ja kaubandusega tegeleva elanikkonna kujunemise võimalusi.<ref>Helgi Þorláksson 1977:29.</ref>. Kalapüük oli kõrvaltegevus, mida harrastati kalapüügihooajal ja sedagi ajutistest kaluriasulatest, mitte aastaringselt asustatud [[kaluriküla]]dest. Kolmandaks oli maa toorainevaene, mistõttu tuli näiteks teraviljatooteid, puitu ja rauda importida, mis tegi islandlased varustusest sõltuvaks. Neljandaks asus maa teistest riikidest suhteliselt kaugel ning mereteed olid pikad ja neid kasutati pealegi ainult suvekuudel. Lõpuks ei olnud Islandil keskvalitsust, mis oleks arengut koordineerinud ja juhtinud<ref>Helgi Þorláksson 1977: 30.</ref>, ja kui see lõpuks tekkis, asus selle keskus Islandist kaugel, nii et Island oli kõigest üks mitmest piirkonnast, mille huvidega pidid vahelduvad valitsused arvestama. ==Avastamise ja maahõivamise aeg (930. aastani)== [[Pilt:Settlement_of_Iceland.svg|pisi|Kaart näitab esimeste põhjamaalaste ekspeditsioone Islandile]] Esimene ajalooline teade Islandi kohta leidub iiri munga [[Dicuilus]]e raamatus "[[De mensura orbis terræ]]"<ref>[http://penelope.uchicago.edu/Thayer/L/Roman/Texts/Dicuil/De_mensura_orbis_terrae/text*.html ''Liber de Mensura Orbis Terrae''] penelope.uchicago.edu</ref>, kus ta 825. aasta all ütleb, et umbes 30 aastat varem olid mõned vaimulikud jõudnud kaugel asuvale saarele, mida nad pidasid klassikaliste autorite kirjeldatud [[Thule]]ks. Nad viibisid saarel 1. veebruarist 1. augustini. Nende kirjeldus päikese liikumisest ja temperatuurist sobib täielikult Islandiga. Tõenäoliselt külastasid mõned iirlased 9. sajandil aeg-ajalt Islandit, sest kui norralased maale saabusid, kohtasid nad seal mõningaid iiri erakuid, kes siiski peagi saarelt lahkusid. Iirlaste Islandi-avastusel ei olnud ajaloolist tähtsust, sest see ei saanud üldiselt teatavaks ja nad ei võtnud saart enda valdusse. Kui norralased pärast 9. sajandi keskpaika Islandi avastasid, ei olnud nad nähtavasti iirlaste varasemast avastusest teadlikud. Islandi esimeste avastajatena nimetatakse norra [[viiking]]it [[Naddoddur]]i (''Naddoðr'') ja Rootsi päritolu meest [[Garðarr Svavarsson]]i. Nad avastasid Islandi teineteisest sõltumatult. Pole kindlalt teada, kumb neist esimesena maale jõudis. Pärast nende avastust läks Islandit otsima [[Flóki Vilgerðarson]], keda tuntakse ka Kaarna-Flóki (''Hrafna-Flóki'') nime all. Tema andis maale nime, mida see on sellest ajast peale kandnud. Pärimuse järgi oli Flóki läinud [[Norra]]st läände maad otsima. Tal oli kaasas kolm [[ronk]]a, kelle ta saatis ükshaaval lendu. Kaks neist tulid tagasi, kuid viimane lendas edasi Islandini ja Flóki järgnes talle. Ta veetis talve [[Barðaströnd]]il [[Breiðafjörður]]i ääres. Flóki oli kalapüügiga nii hõivatud, et unustas suvel kariloomadele [[hein]]a teha, mistõttu loomad surid talvel. Järgmisel kevadel tõusis ta kõrgele mäele, kust avanes vaade jääga täidetud fjordile; see ajendas teda nimetama saart Islandiks 'jääsaareks'. [[Ingólfur Arnarson]] ja [[Leif Hróðmarsson]] põgenesid Norra kuningriigist Islandile, kui olid tapnud [[jarl]] [[Atle]] pojad. Leifi tapsid samal suvel tema orjad. Norrast [[Firðafylk]]ist pärit Ingólfur Arnarsonist sai seega esimene, kes Islandile püsivalt asus: ta rajas oma asula [[Reykjavík]]i 'suitsude laht' [[874]]. aastal<ref>Arheoloogilised jäljed kinnitavad, et seal oli asustus juba [[870. aastad|870ndatel]].</ref>. Tema eeskujule järgnes peagi veel teisi norralasi. Raske on kindlaks teha, millisest Norra piirkonnast nad pärinesid, kuid tõenäoliselt eelkõige [[Lääne-Norra]]st ja põhjas asuvast [[Hålogaland]]ist. Näiteks viitavad andmed sellele, et Borgi viimane pealik oli [[Olav Tvennunbrunni]]. [[Lofoodid|Lofootidel]] asuva [[Borg]]i viimane pealik läks 10. sajandil koos kogu perekonnaga Islandile.<ref> [https://web.archive.org/web/20090402041154/http://www.x-lofoten.com/viking.htm Gudene fra vikingtid], x-lofoten.com, 2.4.2009</ref>. Väljarändele Norrast aitas kaasa Norra allutamine [[Harald Kaunisjuus|Harald Kaunisjuukse]] võimule, maksukohustuste kehtestamine ja kuningavõimu tugevnemine, mis tekitas suurt rahulolematust, eriti läänepoolsetel mägialadel ja [[Agder]]is. Paljud pealikud ja talupojad ei leppida kuningas Haraldi võimuga ja otsustasid oma ''[[óðal]]''{{'}}italudest ja kodumaalt lahkuda. See põhjustas suure väljarände Norrast, esmalt Šoti saartele, [[Iirimaa]]le ja [[Šotimaa]]le, kuid pärast Islandi avastamise üldteatavaks saamist suundus peamine väljarändajate vool sinna. Islandile võis saabuda inimesi ka teistest Põhjamaadest ([[Rootsi]]st ja [[Taani]]st), kuid tõenäoliselt oli neid palju vähem. Briti saartelt saabujad võisid kaasa tuua iiri ja gaeli päritolu [[trääl|orje]] ja teenijaid. Geneetilised uuringud toetavad seisukohta, et Islandi varajane elanikkond kujunes Skandinaavia ja Briti saarte päritolu inimeste segunemisel. 2000. aastal avaldatud [[Y-kromosoom]]iuurimuse järgi, mis kasutas tollal levinud [[haplogrupp]]ide nomenklatuuri ja analüüsis tänapäeva [[islandlased|islandlaste]] [[DNA]]-d, kuulus 41,4% uuritud Y-kromosoomidest [[haplogrupp 1|haplogruppi 1]], 34,2% [[haplogrupp 2|haplogruppi 2]] ja 23,8% [[haplogrupp 3|haplogruppi 3]]. Võrreldes neid tulemusi Skandinaavia ja Briti saarte rahvastike vastavate andmetega jõudsid uurijad järeldusele, et osa haplogrupi 1 liine oli tõenäoliselt gaeli päritolu, enamik haplogruppide 2 ja 3 liine aga paistis olevat Skandinaavia päritolu. Selle põhjal hindasid autorid, et umbes 20–25% Islandi asustajate meesliinidest oli gaeli päritolu ja ülejäänud peamiselt põhjagermaani ehk skandinaavia päritolu.<ref>Agnar Helgason, Sigrún Sigurardóttir, Jayne Nicholson, Bryan Sykes, Emmeline W. Hill, Daniel G. Bradley, Vidar Bosnes, Jeffery R. Gulcher, Ryk Ward, Kári Stefánsson. Estimating Scandinavian and Gaelic Ancestry in the Male Settlers of Iceland. – ''The American Journal of Human Genetics'', 2000, kd 67, nr 3, lk 697–717.</ref> [[mtDNA]] uuringud samuti tänapäeva islandlaste põhjal on näidanud Islandi naisasutajate tugevamat geneetilist seost Briti saartega kui Skandinaaviaga. Gaeli päritolu naiste osakaaluks on hinnatud kuni 60%.<ref>Agnar Helgason, Sigrún Sigurðardóttir, Jeffrey R. Gulcher, Ryk Ward, Kári Stefánsson. mtDNA and the origin of the Icelanders: deciphering signals of recent population history. – ''American Journal of Human Genetics'', 2000, 66 (3): 999–1016.</ref><ref>Holger Wittig, Andrea Aschenbrenner, Micaela Poetsch, Dieter Krause, Eberhard Lignitz. Variability of mitochondrial DNA in a population sample from Iceland. – ''Legal Medicine'', 2003, 5 (Supplement 1), lk S173–S176.</ref> Need varasemad uurimused tuginesid kõik tänapäeva islandlaste DNA-le, mille põhjal ekstrapoleeriti algsete asustajate päritolu. 2018. aastal avaldatud [[iidne DNA|iidse DNA]] uuring, mis analüüsis otse asustamisajastu (9.–10. sajandi) hauapaikadest pärit luustike jäänuseid, andis siiski märgatavalt teistsuguse pildi: algsetel asustajatel oli Skandinaavia ja gaeli päritolu ligikaudu võrdselt jaotunud. Gaeli komponent oli palju suurema osakaaluga, kui varasemad tänapäevapõhised uuringud olid näidanud. Samas selgus, et tänapäeva islandlaste geenid on keskmiselt juba umbes 70% ulatuses Skandinaavia päritolu. Viimase 1100 aasta jooksul on toimunud üllatavalt kiire geneetiline nihe Skandinaavia päritolu kasuks, tõenäoliselt erineva sigivuse või ellujäämismäära või hilisema rände tõttu.<ref>S. S. Ebenesersdóttir jt. Ancient genomes from Iceland reveal the making of a human population. – ''Science'', 2018, kd 358, nr 6363, lk 1802–1805.</ref> Pärast Harald Kaunisjuukse umbes 880. aasta sõjakäiku Šoti saartele suurenes väljaränne sealt Islandile märgatavalt ja saavutas haripunkti sajandi viimasel kümnendil. Kogu Island võeti enda valdusse ja asustati ligikaudu 60 aasta jooksul, [[874]]–[[930]].<ref>Islandi rahvaarv oli 930. aastaks arvatavasti kasvanud umbes 20 000 inimeseni.</ref>. Seda ajavahemikku nimetatakse islandi keeles tavaliselt ''landnámatíð'' 'maahõivamise aeg' (sõnadest ''landnám'' 'maa hõivamine ("maavõtt")' ja ''tíð'' 'aeg'. Maa hõivanud uusasukaid (maahõivajaid) nimetatakse islandi keeles ''landnámsmenn'' (ainsuses ''landnámsmaður''). Maa asustamist käsitlevas raamatus "[[Landnámabók]]" mainitakse üle 400 sellise isiku. Esimesed maahõivajad võtsid enda valdusse väga suuri maa-alasid ja jagasid seejärel maad oma kaaskondlastele, sõpradele ja sugulastele, kes hiljem Islandile saabusid. Hiljem mõisteti, et olukord, kus üksikud mehed laiendavad oma omandiõiguse nii suurtele aladele, ei ole jätkusuutlik. Lepiti kokku, kui suure ala võib üks inimene enda valdusse võtta. Island avaldas paljudele uusasukatele soodsat muljet. Tollal kattis paljusid piirkondi rannikust kuni mägedeni [[arukask|arukase]]mets. Karjamaad olid nii head, et lambaid said sageli kogu talve väljas karjatada. Head olid ka [[kalapüük|kalapüügivõimalused]]: jõgedes sai püüda lõhet ja forelli ning meres tursklasi. Merel sai tegeleda ka [[vaalapüük|vaalapüügiga]]. Lõpuks leidsid uusasustajad Islandil ka vabaduse, mille nad olid Norras kaotanud. Harald Kaunisjuus ei olnud rahul norralaste väljarändega Islandile, sest see toimus tema võimust sõltumatult. Traditsioonilise loo järgi saatis ta sellepärast Islandile Garðar Svavarssoni poja [[Uni Garðarsson]]i (hüüdnimega ''[[Uni hinn danski]]'', tänapäeva islandi keeles ''[[Uni danski]]''), lubades talle Islandi [[jarl]]i tiitli, kui too suudab Islandi enda võimu alla saada. Lugu pärineb "[[Landnámabók]]ist"<ref>''Landnámabók'', 78. ''kafli''.</ref>, mille järgi võttis Uni algul maa [[Unaós]]i juures enda valdusse. Kui kohalikud elanikud tema tegelikust kavatsusest teada said, hakkasid nad vastu: nad muutusid tema vastu vaenulikuks ega müünud talle isegi kariloomi ega toidumoona. Uni oli sellepärast sunnitud asulast asulasse rändama ega suutnud Islandil kunagi püsivat elupaika rajada. "Landnámabók" ei ütle siiski, et Uni oleks Islandilt kohe põgenenud või et ta oleks hukatud katse tõttu allutada saar Norra kuningale. Tema hilisem surm on raamatus seotud hoopis isiklike suhetega ja konfliktiga [[Leiðólfr kappi]] perekonnaga. Sellegipoolest jäi Norrast lähtuv oht maahõivajate vabadusele püsima nagu rasked pilved taevas. Tänapäevane Islandi ajalookirjutus peab vastupanu Harald Kaunisjuuksele üheks võimalikuks, kuid mitte ainsaks Islandi asustamise põhjuseks: "Landnámabókis" on mainitud üle 400 esmaasustaja, kuid ainult umbes 30 kohta öeldakse, et nad põgenesid Haraldi võimu või temaga tekkinud konflikti tõttu. ==Vaba riigi aeg (930–1262)== {{Vaata ka|Islandi vaba riik}} Kogu Islandi vanimat ajalugu, saagade ajastut (islandi keeles ''söguöldin'', 930–1030), iseloomustavad sündmused, mis annavad tunnistust elanike energiast ja sitkusest, tegutsemistahtest ja taibukusest, uhkusest ja tülialtist iseloomust, mis mõnikord mandus jõhkruseks. Need sündmused olid eelkõige seotud eri asulate ja suguvõsadega, palju harvem kujunesid need kogu riiki hõlmavaks ühiseks ajalooks. Asi oli selles, et islandlased ei loonud alguses kogu maad hõlmavat ühist täidesaatvat võimu. Paljud elanikud olid lahkunud kodumaalt ja jätnud maha osa oma varast, et vabaneda tsentraliseeritud ja kõike allutavast kuningavõimust. Sellepärast oli neile uuel maal vastumeelt niisuguse võimu loomine, mis oleks meenutanud endise kodumaa võimukorraldust. ===Riigi korraldus=== [[Pilt:AM156fol p1.jpg|pisi|"[[Hrafnkels saga Freysgoða]]" esimene lehekülg 17. sajandi Islandi käsikirjast, mida säilitatakse [[Árni Magnússoni Instituut|Árni Magnússoni Instituudis]], säilik AM 156 fol.]] [[Pilt:Thingvellir.jpg|pisi|[[Þingvellir]], Alþingi toimumispaik]] [[Pilt:Islande thingvellir Ok.jpg|pisi|Vaade Þingvellirile]] Ühendavaks keskuseks sai ülemaaline rahvakoosolek [[Alþingi]], mis asutati pärimuse järgi [[930]]. aastal. Selle tekkimise eel elasid Islandil peamiselt iseseisvad talunikud ja nende juhid. Piirkondades kujunesid välja kohalikud rahvakoosolekud ''[[þing]]''{{'}}id, kus lahendati vaidlusi ja lepiti kokku ühistes reeglites. Kui asustus laienes ja piirkondadevahelised sidemed tihenesid, tekkis vajadus kogu Islandit hõlmava ühise õiguskorra ja vaidluste lahendamise süsteemi järele. Maahõivajad olid tulnud Islandile oma laevadel. Nad olid sõltumatud nii üksteisest kui ka võõrastest rahvastest ja valitsejatest. Neid ühendas ainult rahvus. Kõige vägevamad maahõivajad ehitasid oma talu juurde jumalakoja (''hof'') ja korraldasid ise jumalatele ohvriteenistusi. Sellepärast nimetati neid ''[[goði]]''{{'}}deks. Nende kaaskondlased ja ümbruskonna teised maahõivajad, kes jumalakodasid ei rajanud, moodustasid nende ümber usulise kogukonna. Kaks ''goði''{{'}}t, [[Þórólfur Mostrarskegg]] ja [[Þorsteinn Ingólfsson]], asutasid peagi enda hõivatud maa-alal ''[[þing]]''{{'}}id ([[Þórsnesþing]] ja [[Kjalarnesþing]]), kus lahendati piirkonna elanike kohtuasju ja vaidlusi. Kui maa oli asustatud peaaegu nii palju kui võimalik ja rahvaarv oli kasvanud suhteliselt suureks, tunti vajadust ühiste seaduste järele ja ühise koosoleku järele, kus saaks lahendada Islandi eri osadest pärit inimeste vahelisi asju. Pärimuse järgi tehti sobiva õigussüsteemi väljatöötamine ülesandeks pealik [[Úlfljótr]]ile, kes oli selleks ajaks umbes 20 aastat Islandil elanud. Úlfljótr läks umbes 927. aastal Norrasse, kus ta tutvus sealse õigusega. Nii tema kui ka enamik teisi maahõivajaid pärinesid Lääne-Norrast, mistõttu võttis ta eeskujuks [[Gulatingi õigus]]e. Kolm aastat hiljem tuli ta Islandile tagasi seadustega, mille ta oli koostanud oma emapoolse onu [[Þorleifur jarlsskáld]] abiga. Tema ettepanekute põhjal loodi Alþingi – kogu Islandi ''þing'', kus kuulutati välja ja arutati seadusi, lahendati kohtuasju ning arutati ühiskondlike ja poliitiliste küsimusi ja tehti neid puudutavaid otsuseid. Úlfljóti kasuvend [[Grímr Geitskör]] rändas läbi kogu Islandi, et leida sobiv koht ühisele ''þing''{{'}}ile. Tema valik langes suure järve ääres asuvast [[Bláskógar]]ist põhja poole jäävale tasandikule maa lõunaosas. Nii see paik ([[Þingvellir]]) kui ka kogu ümbruskond ja järv said nimeks Alþingi. Seal võeti Úlfljótri seadused ühisel koosolekul vastu ja asutati [[Alþingi]]. Alþingile kogunesid pealikud (''goðar'', ainsus ''goði'') ja teised osalejad kogu maalt. Sellega oli Úlfljótri seadusandlik tegevus lõpule viidud ja pärimuse järgi 930. aastal valiti [[seadusekuulutaja]]. Seadusekuulutaja amet, ''goði''{{'}}de kogu, [[Lögrétta]] (Seadusekoda) ja Alþingi kohus asutati pärimuse järgi üheaegselt Alþingi loomisega. Alþingi keskne organ oli [[Lögrétta]] ehk Seadusekoda, kuhu kuulusid ''goði''{{'}}d ja nende nõuandjad. Lögrétta oli Alþingi seadusandlik organ. Seadusekoda võttis vastu uusi seadusi, tõlgendas kehtivat õigust ja otsustas paljusid ühiskonnaelu puudutavaid küsimusi. Selle pädevusse kuulus otsustamine ka selle üle, mida kehtiv õigus konkreetsel juhul tähendab, kui selles tekkis vaidlus, ja seadustest erandite tegemine. Siis määrati kindlaks ka ''goði''{{'}}de arv. Neile anti ühtlasi kindel ilmalik võim, mis tegi neist Islandi ühiskonnakorralduse alustalad. Maa jaotati 12 ''þing''{{'}}ipiirkonnaks, kuid kuulumine neisse ei sõltunud üksnes elukohast, sest vabad mehed võisid valida endale pealiku ka väljastpoolt oma piirkonda. Igas ''þing''{{'}}ipiirkonnas pidi olema kolm ''goði''{{'}}t ehk kogu maal kokku 36. ''Þing''{{'}}e peeti kevadel kõigi kolme ''goði'' ühisel juhtimisel ja neid nimetati kevad''þing''{{'}}ideks (''várþing''). ''Goði''{{'}}d olid Islandi vabaühiskonna mõjukaimad juhid. Nad ei olnud ei kuningad, aadlikud ega tavalised ametnikud. Enamik neist pärines maahõivajate või nende järglaste seast. Kohalikud juhid olid kujunenud juba asustuse algusaastatel ja Alþingi loomisel anti neile ametlik koht uues poliitilises süsteemis. ''Goði'' oli ühtaegu kohalik juht, õiguskaitsja, poliitiline eestvedaja ja algselt ka usuliste talituste korraldaja. Nad esindasid oma poolehoidjaid kohalikel rahvakoosolekutel ja Alþingil. ''Goði'' võim ei põhinenud mitte niivõrd ametlikul territooriumil kui isiklikel toetajatel. Tema võimkonda nimetati ''[[goðorð]]''{{'}}iks. ''Goðorð'' ei olnud territoriaalne haldusüksus ega kindlate piiridega maa-ala, vaid pealiku võimu- ja toetajaskond ning sellega seotud õiguste ja kohustuste kogum. Vabad mehed võisid ''goðorð''{{'}}iga liituda või sellest lahkuda ja vajaduse korral teise pealiku juurde üle minna. ''Goðorð''{{'}}i võis pärida, müüa, jagada või muul viisil omandada. Tegu ei olnud maaomandi, vaid võimu- ja esindusõigusega. Sellepärast pidid pealikud oma toetajate usaldust hoidma. ''Goði'' ülesannete hulka kuulus oma toetajate esindamine, nende huvide kaitsmine ja neile abi osutamine õigusvaidlustes. Pealike ülesannete hulka kuulusid ka kohalike rahvakoosolekute (''[[þing]]''{{'}}ide) juhtimine, osalemine Lögréttas ja kohtunike nimetamine. Kui ei leidunud eraisikut, kellel oleks olnud õigus või kohustus kannatanu nimel kohtuasja algatada, pidi sekkuma ''goði''. Nii täitis ta osaliselt ülesandeid, mida tänapäeval täidavad prokuratuur, omavalitsus ja muud avalikud institutsioonid. Vastutasuks pidid toetajad pealikku toetama, sealhulgas vajaduse korral relvastatud jõuga. Kui pealik kaitses oma meeste huve, siis tema mehed seisid tema taga tülides ja kohtulahendite täideviimisel. ''Goði''{{'}}del oli õigus nimetada kohtunikke, kuid nad ei tegutsenud kohtunikena ega mõistnud ise kohut. See aitas seadusandlikku ja kohtuvõimu vähemalt põhimõtteliselt lahus hoida. Vabad mehed, kes osalesid ''[[þing]]''{{'}}ide tegevuses ja kandsid sellega seotud materiaalseid kohustusi, võisid osaleda kohtukoosseisudes ja mõjutada seadusandlikke otsuseid. Seega ühendas Islandi vaba riigi riigikord endas pealike juhtivat rolli ja vabade meeste suhteliselt laia osalust avalikus elus. Algselt olid kohtud ainult kohalikel rahvakoosolekutel ''þing''{{'}}idel. Alþingil hakkas tegutsema kõrgem kohus. Puudused Alþingi kohtu korralduses, mis tõid muu hulgas kaasa vaidlusi kohtukoosseisude pädevuse üle, põhjustasid veriseid tülisid isegi Alþingil endal. Kui kogu Islandi vaidlused jõudsid ühte kohtusse, said tugevamad pealikud mõjutada kohtukoosseisu. Kui üks pool leidis, et kohtunikud on vastaspoole liitlased või sugulased, võis ta kohtu pädevuse vaidlustada. Kui menetluses tehti viga või pooled ei suutnud kohtukoosseisu suhtes kokkuleppele jõuda, võis asi jääda lahenduseta. Sellisel juhul pöörduti sageli vägivalla poole. Eri piirkondades kujunesid välja oma pealikurühmad. Kui kõik kohtuasjad lahendati ühes kohtus, tekkis küsimus, kes määrab kohtunikud ja kui palju mõju on eri pealikel kohtukoosseisu kujundamisel, sest võis tekkida tunne, et mõni piirkond on teistest tugevamalt esindatud. Sellepärast otsustati 965. aasta paiku pärimuse [[Þórður gellir]]i ettepaneku kohaselt jagada Island neljaks veerandkonnaks (''fjórðungur'', mitmuses ''fjórðungar'') ja korraldada kohtusüsteem ümber. Veerandkonnad ei olnud haldusüksused, vaid kohtupiirkonnad. Senise ühtse Alþingi kohtu asemele loodi iga veerandkonna jaoks oma veerandkonnakohus (''fjórðungsdómur''), milles oli 36 kohtunikku. Veerandkonnad olid: *lõunamaalaste veerandkond (''Sunnlendingafjórðungur'') ehk Lõunaveerandkond, mis ulatus [[Jökulsá]]st [[Sólheimasandur]]il [[Eyjafjöll]]i all kuni [[Hvítá]]ni [[Borgarfjörður]]is; *läänefjordlaste veerandkond (''Vestfirðingafjórðungur'') ehk Lääneveerandkond, , mis ulatus [[Hvítá]]ni [[Borgarfjörður]]is kuni [[Hrútafjörður]]ini; *põhjamaalaste veerandkond (''Norðlendingafjórðungur'') ehk Põhjaveerandkond,, mis ulatus [[Hrútafjörður]]ist kuni [[Langanes]]ini; *idafjordlaste veerandkond (''Austfirðingafjórðungur'') ehk Idaveerandkond, mis ulatus [[Langanes]]ist kuni [[Jökulsá]]ni [[Sólheimasandur]]il. 13. sajandil nihkus Lääne- ja Lõunaveerandkonna vaheline piir [[Hvítá]]lt [[Borgarfjörður]]is lõuna poole [[Botnsá]]ni [[Hvalfjörður]]is. Põhja- ja Idaveerandkonna vaheline piir oli Langanesi piirkonnas ebaselgem. Igas veerandkonnas oli kolm kohalikku ''þing''{{'}}ipiirkonda (''þinglag''), välja arvatud Põhjaveerandkonnas, kus neid oli neli, sest asustus oli seal tihedam. Jaotus ei põhinenud siiski täielikult maa-alal: iga talupoeg võis igal ajal asuda ükskõik millise ''goði'' ehk pealiku alla ja seega ühineda veerandkonnaga, mis ei vasta tema elukohale. Varasema perioodi ''goðorð''{{'}}ide arv ei ole kindlalt teada ja ajaloolaste hinnangud lahknevad. Kui Island umbes 965. aastal neljaks veerandkonnaks jagati, korraldati ka kohalike ''þing''{{'}}ide ja ''goðorð''{{'}}ide jaotus ümber: Lääne-, Lõuna- ja Idaveerandkonnas oli kolm kohalikku ''þing''{{'}}i, Põhjaveerandkonnas aga neli. Iga ''þing''{{'}}iga oli seotud kolm ''goðorð''{{'}}i — nii sai kolmes veerandkonnas kummaski üheksa ''goðorð''{{'}}i, Põhjaveerandkonnas aga kaksteist. Kokku kujunes enamiku uurijate arvates 39 ''goðorð''{{'}}i. Tegu ei olnud pealike loomuliku koguarvuga, vaid seadustega täpselt määratletud ''goðorð''{{'}}ide arvuga. ''Goðorð''{{'}}ide ja ''goði''{{'}}de tegelik arv ei pruukinud alati kokku langeda, kuna üks ''goði'' võis mitut ''goðorð''{{'}}i korraga vallata või üks ''goðorð'' võis olla mitme mehe ühisomandis. Et põhjaveerandkonnas oli teiste veerandkondadega võrreldes rohkem ''goði''{{'}}sid, tekkis veerandkondade vahel ebavõrdsus. Et Põhjaveerandkonna elanikud ei saaks teistest suuremat mõju, otsustati, et kolme ülejäänud veerandkonna ''goði''{{'}}d valivad igast ''þinglag''{{'}}ist ühe mehe Seadusekotta, nii et igast veerandkonnast saaks Seadusekojas koha 12 meest — kokku 48 hääleõiguslikku liiget. Need üheksa uut liiget said koha Seadusekojas, kuid neil ei olnud õigust veerandkonnakohtu kohtunikke nimetada. Igaüks 48 liikmest nimetas omakorda kaks kaasistujat, nii et Seadusekoda koosnes edaspidi kokku ligikaudu 145–147 liikmest (olenevalt sellest, kas ja millal arvestati kaasa seadusekuulutaja ja hiljem, alates 1106. aastast, mil loodi [[Hólari piiskopkond]] ja Islandil oli koos varem (1056) asutatud [[Skálholti piiskopkond|Skálholti piiskopkonnaga]] juba kaks piiskoppi, ka nemad). Umbes 1004–1015 loodi [[seadusekuulutaja]] [[Skafti Þóroddsson]]i eestvõttel Alþingil veel viies kohus – ''fimmtardómur''. See pidi lahendama juhtumeid, mida nelja veerandkonnakohtu süsteem ei suutnud lõplikult lahendada. Islandi vaba riik arenes selle tagajärjel sugukondadel põhinevaks õigusriigiks. Et puudus keskne võim, mis oleks suutnud kohtuotsuseid sundkorras täide viia, jäi üksikisiku ülesandeks teha kohtuotsus oma suguvõsa abil tegelikult kehtivaks. Kohtumenetlus oli kogu avaliku elu alus. Selle kaudu arenes Islandi õigus iseseisvalt, tuginedes ühispõhjamaisele õiguskorrale. Islandi iseseisvad eripärad ilmnevad eriti sugukonna läbivas tähtsuses, mitte ainult tsiviilõiguses, vaid ka kriminaalõiguses. Islandil määrati (eriti tapmiste korral) rahaline hüvitis, mille suurus arvutati kohtuasja poolte sugulussuhete järgi. Arvestati ka isikliku au tunnet, muu hulgas karistuse määramisel. Kohtuvaidlus oli avalik võitlus, kus õigus oli vabade ja teovõimeliste meeste jaoks relvade asemel vahendiks, ühiskonnaliikmete järelevalve ja osaluse all. Ükski võimukandja ei tegutsenud poolte nõuandjana. Seadusekuulutaja juhtis menetlust, kuid temalt küsiti ainult seda, missugunene on seadus, ja tal ei olnud sellest kaugemale ulatuvat võimu. Kohtumenetluse ajal nõuti suure hulga ''þing''{{'}}imeeste kohalolekut. Nad tegutsesid osaliselt tunnistajatena, osaliselt kohtunikena, osalt süüdistatava süü või süütuse üle otsustava vandekohtu (''[[kviðr]]'') liikmetena, ja osalt ka ''þing''{{'}}il korra valvajatena. Sellepärast oli ka üks üheksandik ''goðorð''{{'}}i ''þing''{{'}}imeestest kohustatud ''goði'' ehk pealikuga ''þing''{{'}}ile kaasa minema. Islandil puudus keskne täidesaatev võim tänapäevases mõttes. Riigil ei olnud kuningat, valitsust, ametnikkonda, politseid ega prokuratuuri. Alþingi istungite ajal täitis Seadusekoda mõningaid täidesaatvaid ülesandeid, kuid suurem osa tegevustest, mille eest tänapäeval vastutavad riigiasutused, jäi üksikisikute ja suguvõsade kanda. Õigusnõuete esitamine, kohtuasjade algatamine, kohtuotsuste täideviimine ja sageli ka kahjutasude sissenõudmine olid enamasti eraõiguslikud küsimused. Kuigi Islandi vaba riiki on mõnikord peetud varajaseks rahvaesinduslikuks süsteemiks, koondus tegelik poliitiline mõju suhteliselt väikese hulga pealike kätte. Samal ajal korraldati ka Islandi kalendrit. Seni oli aastat arvestatud 364 päeva pikkusena (12 kuud à 30 päeva ja neli liigpäeva (''aukanætr'')), kuid [[Þorsteinn surtur]]i ettepanekul otsustati lisaks, et iga seitsme aasta järel tuleb lisada "liignädal". Seda kalendrit koos hilisemate parandustega kasutati kõrvuti Gregoriuse kalendriga veel 20. sajandil. {{Pooleli|aasta=2026|kuu=september}} ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * Helgi Þorláksson. Urbaniseringstendenser på Island i middelalderen. – Grethe Authén Blom (toim). ''Urbaniseringsprosessen i Norden'', ''I: Middelaldersteder'', Universitetsforlaget Oslo-Bergen-Tromsø 1977, ISBN 82-00-06081-0, lk 9-36. Kordustrükk 1982. * Bjørn Teitsson. Islandske kjøpsteder 1600-1860. – (Grethe Authén Blom (red.): ''Urbaniseringsprosessen i Norden'', ''II: De anlagte steder på 1600-1700 tallet'', Universitetsforlaget Oslo-Bergen-Tromsø 1977, ISBN 82-00-01664-1, lk 90–99. * Helgi Skúli Kjartansson. Urbaniseringen på Island ca. 1865-1915. – Grethe Authén Blom (toim). ''Urbaniseringsprosessen i Norden'', ''III: Industrialiseringens første fase'', Universitetsforlaget Oslo-Bergen-Tromsø 1977, ISBN 82-00-01666-8, lk 245-260. * Jesse Byock. ''Medieval Iceland: Society, Sagas and Power'', University of California Press 1988, ISBN 0-520-06954-4. * Bergsteinn Jónsson, Björn Þorsteinsson. ''Íslandssaga til okkar daga'', Sögufélag: Reykjavík 1991, ISBN 9979-9064-4-8. *Vilhjálmur Örn Vilhjálmsson. Ved helvedets port. – ''Skalk'', 1996, nr 4, lk 11–15. *Guðmundur Hálfdanarson. ''Historical Dictionary of Iceland'', Scarecrow Press: Maryland, USA 1997, ISBN 0-8108-3352-2. * William Ian Miller. ''Bloodtaking and Peacemaking: Feud, Law, and Society in Saga Iceland'', University Of Chicago Press, 1997, ISBN 0-226-52680-1. * Gunnar Karlsson. ''History of Iceland'', Univ. of Minneapolis 2000, ISBN 0-8166-3588-9. * Gunnar Karlsson. ''Iceland's 1100 Years: History of a Marginal Society'', Hurst: London 2000, ISBN 1-85065-420-4. * Helgi Skúli Kjartansson. ''Ísland á 20. öld'', Reykjavík, 2002, ISBN 9979-9059-7-2. ==Välislingid== * Axel Kristinsson. [http://visindavefur.hi.is/svar.asp?id=1732 Eru til áþreifanlegar sannanir fyrir veru Papa á Íslandi fyrir landnám norrænna manna?], 2005. 8s85adec5spawjfodmqnmrxub9azp69 7228232 7228231 2026-09-03T15:38:47Z Andres 5 /* Vaba riigi aeg (930–1262) */ 7228232 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Husavik Iceland 2005 1.JPG|pisi|[[Húsavík]] Islandil (2005)]] '''Islandi ajalugu''' erineb ülejäänud [[Põhjamaad]]e ajaloost. Juba kõige varasemast ajast alates teame konkreetseid isikuid, nende nimesid ja sugulussuhteid ning täpseid aastaarve. Ühed vanimad teadaolevad [[Island]]il kirjutatud raamatud on [[saaga]]d, mis jutustavad maa ajaloost. Islandi varaseim ajalugu on ainulaadselt üksikasjalikult teada. Selles suhtes on võrreldav ainult [[Uus-Meremaa]]. Islandi ajalugu on lühidalt lugu vabadest inimestest, kes omavaheliste tülide tagajärjel kaotasid oma vabaduse ja pidid seejärel väga palju kannatama, enne kui nad vabaduse tagasi said. Selle käigule aitas kaasa mitu asjaolu. Esiteks oli Islandil pikka aega väga tagasihoidlik rahvaarv, mis [[Helgi Þorláksson]]i hinnangul kõikus 40 000 ja 60 000 vahel<ref>Helgi Þorláksson 1977:30.</ref>; 1703. aasta esimesel rahvaloendusel registreeriti Islandi elanike arvuks 50 444<ref>Helgi Þorláksson 1977.</ref>. Island oli seega hõredalt asustatud maa. Teiseks oli põllumajandus Islandi peamine elatusallikas, mis tähendas ühelt poolt väga hajutatud asustust, mis ei soodustanud linnade kujunemist, ja teiselt poolt suurt [[naturaalmajandus]]e taset, mis piiras käsitöö ja kaubandusega tegeleva elanikkonna kujunemise võimalusi.<ref>Helgi Þorláksson 1977:29.</ref>. Kalapüük oli kõrvaltegevus, mida harrastati kalapüügihooajal ja sedagi ajutistest kaluriasulatest, mitte aastaringselt asustatud [[kaluriküla]]dest. Kolmandaks oli maa toorainevaene, mistõttu tuli näiteks teraviljatooteid, puitu ja rauda importida, mis tegi islandlased varustusest sõltuvaks. Neljandaks asus maa teistest riikidest suhteliselt kaugel ning mereteed olid pikad ja neid kasutati pealegi ainult suvekuudel. Lõpuks ei olnud Islandil keskvalitsust, mis oleks arengut koordineerinud ja juhtinud<ref>Helgi Þorláksson 1977: 30.</ref>, ja kui see lõpuks tekkis, asus selle keskus Islandist kaugel, nii et Island oli kõigest üks mitmest piirkonnast, mille huvidega pidid vahelduvad valitsused arvestama. ==Avastamise ja maahõivamise aeg (930. aastani)== [[Pilt:Settlement_of_Iceland.svg|pisi|Kaart näitab esimeste põhjamaalaste ekspeditsioone Islandile]] Esimene ajalooline teade Islandi kohta leidub iiri munga [[Dicuilus]]e raamatus "[[De mensura orbis terræ]]"<ref>[http://penelope.uchicago.edu/Thayer/L/Roman/Texts/Dicuil/De_mensura_orbis_terrae/text*.html ''Liber de Mensura Orbis Terrae''] penelope.uchicago.edu</ref>, kus ta 825. aasta all ütleb, et umbes 30 aastat varem olid mõned vaimulikud jõudnud kaugel asuvale saarele, mida nad pidasid klassikaliste autorite kirjeldatud [[Thule]]ks. Nad viibisid saarel 1. veebruarist 1. augustini. Nende kirjeldus päikese liikumisest ja temperatuurist sobib täielikult Islandiga. Tõenäoliselt külastasid mõned iirlased 9. sajandil aeg-ajalt Islandit, sest kui norralased maale saabusid, kohtasid nad seal mõningaid iiri erakuid, kes siiski peagi saarelt lahkusid. Iirlaste Islandi-avastusel ei olnud ajaloolist tähtsust, sest see ei saanud üldiselt teatavaks ja nad ei võtnud saart enda valdusse. Kui norralased pärast 9. sajandi keskpaika Islandi avastasid, ei olnud nad nähtavasti iirlaste varasemast avastusest teadlikud. Islandi esimeste avastajatena nimetatakse norra [[viiking]]it [[Naddoddur]]i (''Naddoðr'') ja Rootsi päritolu meest [[Garðarr Svavarsson]]i. Nad avastasid Islandi teineteisest sõltumatult. Pole kindlalt teada, kumb neist esimesena maale jõudis. Pärast nende avastust läks Islandit otsima [[Flóki Vilgerðarson]], keda tuntakse ka Kaarna-Flóki (''Hrafna-Flóki'') nime all. Tema andis maale nime, mida see on sellest ajast peale kandnud. Pärimuse järgi oli Flóki läinud [[Norra]]st läände maad otsima. Tal oli kaasas kolm [[ronk]]a, kelle ta saatis ükshaaval lendu. Kaks neist tulid tagasi, kuid viimane lendas edasi Islandini ja Flóki järgnes talle. Ta veetis talve [[Barðaströnd]]il [[Breiðafjörður]]i ääres. Flóki oli kalapüügiga nii hõivatud, et unustas suvel kariloomadele [[hein]]a teha, mistõttu loomad surid talvel. Järgmisel kevadel tõusis ta kõrgele mäele, kust avanes vaade jääga täidetud fjordile; see ajendas teda nimetama saart Islandiks 'jääsaareks'. [[Ingólfur Arnarson]] ja [[Leif Hróðmarsson]] põgenesid Norra kuningriigist Islandile, kui olid tapnud [[jarl]] [[Atle]] pojad. Leifi tapsid samal suvel tema orjad. Norrast [[Firðafylk]]ist pärit Ingólfur Arnarsonist sai seega esimene, kes Islandile püsivalt asus: ta rajas oma asula [[Reykjavík]]i 'suitsude laht' [[874]]. aastal<ref>Arheoloogilised jäljed kinnitavad, et seal oli asustus juba [[870. aastad|870ndatel]].</ref>. Tema eeskujule järgnes peagi veel teisi norralasi. Raske on kindlaks teha, millisest Norra piirkonnast nad pärinesid, kuid tõenäoliselt eelkõige [[Lääne-Norra]]st ja põhjas asuvast [[Hålogaland]]ist. Näiteks viitavad andmed sellele, et Borgi viimane pealik oli [[Olav Tvennunbrunni]]. [[Lofoodid|Lofootidel]] asuva [[Borg]]i viimane pealik läks 10. sajandil koos kogu perekonnaga Islandile.<ref> [https://web.archive.org/web/20090402041154/http://www.x-lofoten.com/viking.htm Gudene fra vikingtid], x-lofoten.com, 2.4.2009</ref>. Väljarändele Norrast aitas kaasa Norra allutamine [[Harald Kaunisjuus|Harald Kaunisjuukse]] võimule, maksukohustuste kehtestamine ja kuningavõimu tugevnemine, mis tekitas suurt rahulolematust, eriti läänepoolsetel mägialadel ja [[Agder]]is. Paljud pealikud ja talupojad ei leppida kuningas Haraldi võimuga ja otsustasid oma ''[[óðal]]''{{'}}italudest ja kodumaalt lahkuda. See põhjustas suure väljarände Norrast, esmalt Šoti saartele, [[Iirimaa]]le ja [[Šotimaa]]le, kuid pärast Islandi avastamise üldteatavaks saamist suundus peamine väljarändajate vool sinna. Islandile võis saabuda inimesi ka teistest Põhjamaadest ([[Rootsi]]st ja [[Taani]]st), kuid tõenäoliselt oli neid palju vähem. Briti saartelt saabujad võisid kaasa tuua iiri ja gaeli päritolu [[trääl|orje]] ja teenijaid. Geneetilised uuringud toetavad seisukohta, et Islandi varajane elanikkond kujunes Skandinaavia ja Briti saarte päritolu inimeste segunemisel. 2000. aastal avaldatud [[Y-kromosoom]]iuurimuse järgi, mis kasutas tollal levinud [[haplogrupp]]ide nomenklatuuri ja analüüsis tänapäeva [[islandlased|islandlaste]] [[DNA]]-d, kuulus 41,4% uuritud Y-kromosoomidest [[haplogrupp 1|haplogruppi 1]], 34,2% [[haplogrupp 2|haplogruppi 2]] ja 23,8% [[haplogrupp 3|haplogruppi 3]]. Võrreldes neid tulemusi Skandinaavia ja Briti saarte rahvastike vastavate andmetega jõudsid uurijad järeldusele, et osa haplogrupi 1 liine oli tõenäoliselt gaeli päritolu, enamik haplogruppide 2 ja 3 liine aga paistis olevat Skandinaavia päritolu. Selle põhjal hindasid autorid, et umbes 20–25% Islandi asustajate meesliinidest oli gaeli päritolu ja ülejäänud peamiselt põhjagermaani ehk skandinaavia päritolu.<ref>Agnar Helgason, Sigrún Sigurardóttir, Jayne Nicholson, Bryan Sykes, Emmeline W. Hill, Daniel G. Bradley, Vidar Bosnes, Jeffery R. Gulcher, Ryk Ward, Kári Stefánsson. Estimating Scandinavian and Gaelic Ancestry in the Male Settlers of Iceland. – ''The American Journal of Human Genetics'', 2000, kd 67, nr 3, lk 697–717.</ref> [[mtDNA]] uuringud samuti tänapäeva islandlaste põhjal on näidanud Islandi naisasutajate tugevamat geneetilist seost Briti saartega kui Skandinaaviaga. Gaeli päritolu naiste osakaaluks on hinnatud kuni 60%.<ref>Agnar Helgason, Sigrún Sigurðardóttir, Jeffrey R. Gulcher, Ryk Ward, Kári Stefánsson. mtDNA and the origin of the Icelanders: deciphering signals of recent population history. – ''American Journal of Human Genetics'', 2000, 66 (3): 999–1016.</ref><ref>Holger Wittig, Andrea Aschenbrenner, Micaela Poetsch, Dieter Krause, Eberhard Lignitz. Variability of mitochondrial DNA in a population sample from Iceland. – ''Legal Medicine'', 2003, 5 (Supplement 1), lk S173–S176.</ref> Need varasemad uurimused tuginesid kõik tänapäeva islandlaste DNA-le, mille põhjal ekstrapoleeriti algsete asustajate päritolu. 2018. aastal avaldatud [[iidne DNA|iidse DNA]] uuring, mis analüüsis otse asustamisajastu (9.–10. sajandi) hauapaikadest pärit luustike jäänuseid, andis siiski märgatavalt teistsuguse pildi: algsetel asustajatel oli Skandinaavia ja gaeli päritolu ligikaudu võrdselt jaotunud. Gaeli komponent oli palju suurema osakaaluga, kui varasemad tänapäevapõhised uuringud olid näidanud. Samas selgus, et tänapäeva islandlaste geenid on keskmiselt juba umbes 70% ulatuses Skandinaavia päritolu. Viimase 1100 aasta jooksul on toimunud üllatavalt kiire geneetiline nihe Skandinaavia päritolu kasuks, tõenäoliselt erineva sigivuse või ellujäämismäära või hilisema rände tõttu.<ref>S. S. Ebenesersdóttir jt. Ancient genomes from Iceland reveal the making of a human population. – ''Science'', 2018, kd 358, nr 6363, lk 1802–1805.</ref> Pärast Harald Kaunisjuukse umbes 880. aasta sõjakäiku Šoti saartele suurenes väljaränne sealt Islandile märgatavalt ja saavutas haripunkti sajandi viimasel kümnendil. Kogu Island võeti enda valdusse ja asustati ligikaudu 60 aasta jooksul, [[874]]–[[930]].<ref>Islandi rahvaarv oli 930. aastaks arvatavasti kasvanud umbes 20 000 inimeseni.</ref>. Seda ajavahemikku nimetatakse islandi keeles tavaliselt ''landnámatíð'' 'maahõivamise aeg' (sõnadest ''landnám'' 'maa hõivamine ("maavõtt")' ja ''tíð'' 'aeg'. Maa hõivanud uusasukaid (maahõivajaid) nimetatakse islandi keeles ''landnámsmenn'' (ainsuses ''landnámsmaður''). Maa asustamist käsitlevas raamatus "[[Landnámabók]]" mainitakse üle 400 sellise isiku. Esimesed maahõivajad võtsid enda valdusse väga suuri maa-alasid ja jagasid seejärel maad oma kaaskondlastele, sõpradele ja sugulastele, kes hiljem Islandile saabusid. Hiljem mõisteti, et olukord, kus üksikud mehed laiendavad oma omandiõiguse nii suurtele aladele, ei ole jätkusuutlik. Lepiti kokku, kui suure ala võib üks inimene enda valdusse võtta. Island avaldas paljudele uusasukatele soodsat muljet. Tollal kattis paljusid piirkondi rannikust kuni mägedeni [[arukask|arukase]]mets. Karjamaad olid nii head, et lambaid said sageli kogu talve väljas karjatada. Head olid ka [[kalapüük|kalapüügivõimalused]]: jõgedes sai püüda lõhet ja forelli ning meres tursklasi. Merel sai tegeleda ka [[vaalapüük|vaalapüügiga]]. Lõpuks leidsid uusasustajad Islandil ka vabaduse, mille nad olid Norras kaotanud. Harald Kaunisjuus ei olnud rahul norralaste väljarändega Islandile, sest see toimus tema võimust sõltumatult. Traditsioonilise loo järgi saatis ta sellepärast Islandile Garðar Svavarssoni poja [[Uni Garðarsson]]i (hüüdnimega ''[[Uni hinn danski]]'', tänapäeva islandi keeles ''[[Uni danski]]''), lubades talle Islandi [[jarl]]i tiitli, kui too suudab Islandi enda võimu alla saada. Lugu pärineb "[[Landnámabók]]ist"<ref>''Landnámabók'', 78. ''kafli''.</ref>, mille järgi võttis Uni algul maa [[Unaós]]i juures enda valdusse. Kui kohalikud elanikud tema tegelikust kavatsusest teada said, hakkasid nad vastu: nad muutusid tema vastu vaenulikuks ega müünud talle isegi kariloomi ega toidumoona. Uni oli sellepärast sunnitud asulast asulasse rändama ega suutnud Islandil kunagi püsivat elupaika rajada. "Landnámabók" ei ütle siiski, et Uni oleks Islandilt kohe põgenenud või et ta oleks hukatud katse tõttu allutada saar Norra kuningale. Tema hilisem surm on raamatus seotud hoopis isiklike suhetega ja konfliktiga [[Leiðólfr kappi]] perekonnaga. Sellegipoolest jäi Norrast lähtuv oht maahõivajate vabadusele püsima nagu rasked pilved taevas. Tänapäevane Islandi ajalookirjutus peab vastupanu Harald Kaunisjuuksele üheks võimalikuks, kuid mitte ainsaks Islandi asustamise põhjuseks: "Landnámabókis" on mainitud üle 400 esmaasustaja, kuid ainult umbes 30 kohta öeldakse, et nad põgenesid Haraldi võimu või temaga tekkinud konflikti tõttu. ==Vaba riigi aeg (930–1262)== {{Vaata ka|Islandi vaba riik}} Kogu Islandi vanimat ajalugu, saagade ajastut (islandi keeles ''söguöldin'', 930–1030), iseloomustavad sündmused, mis annavad tunnistust elanike energiast ja sitkusest, tegutsemistahtest ja taibukusest, uhkusest ja tülialtist iseloomust, mis mõnikord mandus jõhkruseks. Need sündmused olid eelkõige seotud eri asulate ja suguvõsadega, palju harvem kujunesid need kogu riiki hõlmavaks ühiseks ajalooks. Asi oli selles, et islandlased ei loonud alguses kogu maad hõlmavat ühist täidesaatvat võimu. Paljud elanikud olid lahkunud kodumaalt ja jätnud maha osa oma varast, et vabaneda tsentraliseeritud ja kõike allutavast kuningavõimust. Sellepärast oli neile uuel maal vastumeelt niisuguse võimu loomine, mis oleks meenutanud endise kodumaa võimukorraldust. ===Riigi korraldus=== [[Pilt:AM156fol p1.jpg|pisi|"[[Hrafnkels saga Freysgoða]]" esimene lehekülg 17. sajandi Islandi käsikirjast, mida säilitatakse [[Árni Magnússoni Instituut|Árni Magnússoni Instituudis]], säilik AM 156 fol.]] [[Pilt:Thingvellir.jpg|pisi|[[Þingvellir]], Alþingi toimumispaik]] [[Pilt:Islande thingvellir Ok.jpg|pisi|Vaade Þingvellirile]] Ühendavaks keskuseks sai ülemaaline rahvakoosolek [[Alþingi]], mis asutati pärimuse järgi [[930]]. aastal. Selle tekkimise eel elasid Islandil peamiselt iseseisvad talunikud ja nende juhid. Piirkondades kujunesid välja kohalikud rahvakoosolekud ''[[þing]]''{{'}}id, kus lahendati vaidlusi ja lepiti kokku ühistes reeglites. Kui asustus laienes ja piirkondadevahelised sidemed tihenesid, tekkis vajadus kogu Islandit hõlmava ühise õiguskorra ja vaidluste lahendamise süsteemi järele. Maahõivajad olid tulnud Islandile oma laevadel. Nad olid sõltumatud nii üksteisest kui ka võõrastest rahvastest ja valitsejatest. Neid ühendas ainult rahvus. Kõige vägevamad maahõivajad ehitasid oma talu juurde jumalakoja (''hof'') ja korraldasid ise jumalatele ohvriteenistusi. Sellepärast nimetati neid ''[[goði]]''{{'}}deks. Nende kaaskondlased ja ümbruskonna teised maahõivajad, kes jumalakodasid ei rajanud, moodustasid nende ümber usulise kogukonna. Kaks ''goði''{{'}}t, [[Þórólfur Mostrarskegg]] ja [[Þorsteinn Ingólfsson]], asutasid peagi enda hõivatud maa-alal ''[[þing]]''{{'}}id ([[Þórsnesþing]] ja [[Kjalarnesþing]]), kus lahendati piirkonna elanike kohtuasju ja vaidlusi. Kui maa oli asustatud peaaegu nii palju kui võimalik ja rahvaarv oli kasvanud suhteliselt suureks, tunti vajadust ühiste seaduste järele ja ühise koosoleku järele, kus saaks lahendada Islandi eri osadest pärit inimeste vahelisi asju. Pärimuse järgi tehti sobiva õigussüsteemi väljatöötamine ülesandeks pealik [[Úlfljótr]]ile, kes oli selleks ajaks umbes 20 aastat Islandil elanud. Úlfljótr läks umbes 927. aastal Norrasse, kus ta tutvus sealse õigusega. Nii tema kui ka enamik teisi maahõivajaid pärinesid Lääne-Norrast, mistõttu võttis ta eeskujuks [[Gulatingi õigus]]e. Kolm aastat hiljem tuli ta Islandile tagasi seadustega, mille ta oli koostanud oma emapoolse onu [[Þorleifur jarlsskáld]] abiga. Tema ettepanekute põhjal loodi Alþingi – kogu Islandi ''þing'', kus kuulutati välja ja arutati seadusi, lahendati kohtuasju ning arutati ühiskondlike ja poliitiliste küsimusi ja tehti neid puudutavaid otsuseid. Úlfljóti kasuvend [[Grímr Geitskör]] rändas läbi kogu Islandi, et leida sobiv koht ühisele ''þing''{{'}}ile. Tema valik langes suure järve ääres asuvast [[Bláskógar]]ist põhja poole jäävale tasandikule maa lõunaosas. Nii see paik ([[Þingvellir]]) kui ka kogu ümbruskond ja järv said nimeks Alþingi. Seal võeti Úlfljótri seadused ühisel koosolekul vastu ja asutati [[Alþingi]]. Alþingile kogunesid pealikud (''goðar'', ainsus ''goði'') ja teised osalejad kogu maalt. Sellega oli Úlfljótri seadusandlik tegevus lõpule viidud ja pärimuse järgi 930. aastal valiti [[seadusekuulutaja]]. Seadusekuulutaja amet, ''goði''{{'}}de kogu, [[Lögrétta]] (Seadusekoda) ja Alþingi kohus asutati pärimuse järgi üheaegselt Alþingi loomisega. Alþingi keskne organ oli [[Lögrétta]] ehk Seadusekoda, kuhu kuulusid ''goði''{{'}}d ja nende nõuandjad. Lögrétta oli Alþingi seadusandlik organ. Seadusekoda võttis vastu uusi seadusi, tõlgendas kehtivat õigust ja otsustas paljusid ühiskonnaelu puudutavaid küsimusi. Selle pädevusse kuulus otsustamine ka selle üle, mida kehtiv õigus konkreetsel juhul tähendab, kui selles tekkis vaidlus, ja seadustest erandite tegemine. Siis määrati kindlaks ka ''goði''{{'}}de arv. Neile anti ühtlasi kindel ilmalik võim, mis tegi neist Islandi ühiskonnakorralduse alustalad. Maa jaotati 12 ''þing''{{'}}ipiirkonnaks, kuid kuulumine neisse ei sõltunud üksnes elukohast, sest vabad mehed võisid valida endale pealiku ka väljastpoolt oma piirkonda. Igas ''þing''{{'}}ipiirkonnas pidi olema kolm ''goði''{{'}}t ehk kogu maal kokku 36. ''Þing''{{'}}e peeti kevadel kõigi kolme ''goði'' ühisel juhtimisel ja neid nimetati kevad''þing''{{'}}ideks (''várþing''). ''Goði''{{'}}d olid Islandi vabaühiskonna mõjukaimad juhid. Nad ei olnud ei kuningad, aadlikud ega tavalised ametnikud. Enamik neist pärines maahõivajate või nende järglaste seast. Kohalikud juhid olid kujunenud juba asustuse algusaastatel ja Alþingi loomisel anti neile ametlik koht uues poliitilises süsteemis. ''Goði'' oli ühtaegu kohalik juht, õiguskaitsja, poliitiline eestvedaja ja algselt ka usuliste talituste korraldaja. Nad esindasid oma poolehoidjaid kohalikel rahvakoosolekutel ja Alþingil. ''Goði'' võim ei põhinenud mitte niivõrd ametlikul territooriumil kui isiklikel toetajatel. Tema võimkonda nimetati ''[[goðorð]]''{{'}}iks. ''Goðorð'' ei olnud territoriaalne haldusüksus ega kindlate piiridega maa-ala, vaid pealiku võimu- ja toetajaskond ning sellega seotud õiguste ja kohustuste kogum. Vabad mehed võisid ''goðorð''{{'}}iga liituda või sellest lahkuda ja vajaduse korral teise pealiku juurde üle minna. ''Goðorð''{{'}}i võis pärida, müüa, jagada või muul viisil omandada. Tegu ei olnud maaomandi, vaid võimu- ja esindusõigusega. Sellepärast pidid pealikud oma toetajate usaldust hoidma. ''Goði'' ülesannete hulka kuulus oma toetajate esindamine, nende huvide kaitsmine ja neile abi osutamine õigusvaidlustes. Pealike ülesannete hulka kuulusid ka kohalike rahvakoosolekute (''[[þing]]''{{'}}ide) juhtimine, osalemine Lögréttas ja kohtunike nimetamine. Kui ei leidunud eraisikut, kellel oleks olnud õigus või kohustus kannatanu nimel kohtuasja algatada, pidi sekkuma ''goði''. Nii täitis ta osaliselt ülesandeid, mida tänapäeval täidavad prokuratuur, omavalitsus ja muud avalikud institutsioonid. Vastutasuks pidid toetajad pealikku toetama, sealhulgas vajaduse korral relvastatud jõuga. Kui pealik kaitses oma meeste huve, siis tema mehed seisid tema taga tülides ja kohtulahendite täideviimisel. ''Goði''{{'}}del oli õigus nimetada kohtunikke, kuid nad ei tegutsenud kohtunikena ega mõistnud ise kohut. See aitas seadusandlikku ja kohtuvõimu vähemalt põhimõtteliselt lahus hoida. Vabad mehed, kes osalesid ''[[þing]]''{{'}}ide tegevuses ja kandsid sellega seotud materiaalseid kohustusi, võisid osaleda kohtukoosseisudes ja mõjutada seadusandlikke otsuseid. Seega ühendas Islandi vaba riigi riigikord endas pealike juhtivat rolli ja vabade meeste suhteliselt laia osalust avalikus elus. Algselt olid kohtud ainult kohalikel rahvakoosolekutel ''þing''{{'}}idel. Alþingil hakkas tegutsema kõrgem kohus. Puudused Alþingi kohtu korralduses, mis tõid muu hulgas kaasa vaidlusi kohtukoosseisude pädevuse üle, põhjustasid veriseid tülisid isegi Alþingil endal. Kui kogu Islandi vaidlused jõudsid ühte kohtusse, said tugevamad pealikud mõjutada kohtukoosseisu. Kui üks pool leidis, et kohtunikud on vastaspoole liitlased või sugulased, võis ta kohtu pädevuse vaidlustada. Kui menetluses tehti viga või pooled ei suutnud kohtukoosseisu suhtes kokkuleppele jõuda, võis asi jääda lahenduseta. Sellisel juhul pöörduti sageli vägivalla poole. Eri piirkondades kujunesid välja oma pealikurühmad. Kui kõik kohtuasjad lahendati ühes kohtus, tekkis küsimus, kes määrab kohtunikud ja kui palju mõju on eri pealikel kohtukoosseisu kujundamisel, sest võis tekkida tunne, et mõni piirkond on teistest tugevamalt esindatud. Sellepärast otsustati 965. aasta paiku pärimuse [[Þórður gellir]]i ettepaneku kohaselt jagada Island neljaks veerandkonnaks (''fjórðungur'', mitmuses ''fjórðungar'') ja korraldada kohtusüsteem ümber. Veerandkonnad ei olnud haldusüksused, vaid kohtupiirkonnad. Senise ühtse Alþingi kohtu asemele loodi iga veerandkonna jaoks oma veerandkonnakohus (''fjórðungsdómur''), milles oli 36 kohtunikku. Veerandkonnad olid: *lõunamaalaste veerandkond (''Sunnlendingafjórðungur'') ehk Lõunaveerandkond, mis ulatus [[Jökulsá]]st [[Sólheimasandur]]il [[Eyjafjöll]]i all kuni [[Hvítá]]ni [[Borgarfjörður]]is; *läänefjordlaste veerandkond (''Vestfirðingafjórðungur'') ehk Lääneveerandkond, , mis ulatus [[Hvítá]]ni [[Borgarfjörður]]is kuni [[Hrútafjörður]]ini; *põhjamaalaste veerandkond (''Norðlendingafjórðungur'') ehk Põhjaveerandkond,, mis ulatus [[Hrútafjörður]]ist kuni [[Langanes]]ini; *idafjordlaste veerandkond (''Austfirðingafjórðungur'') ehk Idaveerandkond, mis ulatus [[Langanes]]ist kuni [[Jökulsá]]ni [[Sólheimasandur]]il. 13. sajandil nihkus Lääne- ja Lõunaveerandkonna vaheline piir [[Hvítá]]lt [[Borgarfjörður]]is lõuna poole [[Botnsá]]ni [[Hvalfjörður]]is. Põhja- ja Idaveerandkonna vaheline piir oli Langanesi piirkonnas ebaselgem. Igas veerandkonnas oli kolm kohalikku ''þing''{{'}}ipiirkonda (''þinglag''), välja arvatud Põhjaveerandkonnas, kus neid oli neli, sest asustus oli seal tihedam. Jaotus ei põhinenud siiski täielikult maa-alal: iga talupoeg võis igal ajal asuda ükskõik millise ''goði'' ehk pealiku alla ja seega ühineda veerandkonnaga, mis ei vasta tema elukohale. Varasema perioodi ''goðorð''{{'}}ide arv ei ole kindlalt teada ja ajaloolaste hinnangud lahknevad. Kui Island umbes 965. aastal neljaks veerandkonnaks jagati, korraldati ka kohalike ''þing''{{'}}ide ja ''goðorð''{{'}}ide jaotus ümber: Lääne-, Lõuna- ja Idaveerandkonnas oli kolm kohalikku ''þing''{{'}}i, Põhjaveerandkonnas aga neli. Iga ''þing''{{'}}iga oli seotud kolm ''goðorð''{{'}}i — nii sai kolmes veerandkonnas kummaski üheksa ''goðorð''{{'}}i, Põhjaveerandkonnas aga kaksteist. Kokku kujunes enamiku uurijate arvates 39 ''goðorð''{{'}}i. Tegu ei olnud pealike loomuliku koguarvuga, vaid seadustega täpselt määratletud ''goðorð''{{'}}ide arvuga. ''Goðorð''{{'}}ide ja ''goði''{{'}}de tegelik arv ei pruukinud alati kokku langeda, kuna üks ''goði'' võis mitut ''goðorð''{{'}}i korraga vallata või üks ''goðorð'' võis olla mitme mehe ühisomandis. Et põhjaveerandkonnas oli teiste veerandkondadega võrreldes rohkem ''goði''{{'}}sid, tekkis veerandkondade vahel ebavõrdsus. Et Põhjaveerandkonna elanikud ei saaks teistest suuremat mõju, otsustati, et kolme ülejäänud veerandkonna ''goði''{{'}}d valivad igast ''þinglag''{{'}}ist ühe mehe Seadusekotta, nii et igast veerandkonnast saaks Seadusekojas koha 12 meest — kokku 48 hääleõiguslikku liiget. Need üheksa uut liiget said koha Seadusekojas, kuid neil ei olnud õigust veerandkonnakohtu kohtunikke nimetada. Igaüks 48 liikmest nimetas omakorda kaks kaasistujat, nii et Seadusekoda koosnes edaspidi kokku ligikaudu 145–147 liikmest (olenevalt sellest, kas ja millal arvestati kaasa seadusekuulutaja ja hiljem, alates 1106. aastast, mil loodi [[Hólari piiskopkond]] ja Islandil oli koos varem (1056) asutatud [[Skálholti piiskopkond|Skálholti piiskopkonnaga]] juba kaks piiskoppi, ka nemad). Umbes 1004–1015 loodi [[seadusekuulutaja]] [[Skafti Þóroddsson]]i eestvõttel Alþingil veel viies kohus – ''fimmtardómur''. See pidi lahendama juhtumeid, mida nelja veerandkonnakohtu süsteem ei suutnud lõplikult lahendada. Islandi vaba riik arenes selle tagajärjel sugukondadel põhinevaks õigusriigiks. Et puudus keskne võim, mis oleks suutnud kohtuotsuseid sundkorras täide viia, jäi üksikisiku ülesandeks teha kohtuotsus oma suguvõsa abil tegelikult kehtivaks. Kohtumenetlus oli kogu avaliku elu alus. Selle kaudu arenes Islandi õigus iseseisvalt, tuginedes ühispõhjamaisele õiguskorrale. Islandi iseseisvad eripärad ilmnevad eriti sugukonna läbivas tähtsuses, mitte ainult tsiviilõiguses, vaid ka kriminaalõiguses. Islandil määrati (eriti tapmiste korral) rahaline hüvitis, mille suurus arvutati kohtuasja poolte sugulussuhete järgi. Arvestati ka isikliku au tunnet, muu hulgas karistuse määramisel. Kohtuvaidlus oli avalik võitlus, kus õigus oli vabade ja teovõimeliste meeste jaoks relvade asemel vahendiks, ühiskonnaliikmete järelevalve ja osaluse all. Ükski võimukandja ei tegutsenud poolte nõuandjana. Seadusekuulutaja juhtis menetlust, kuid temalt küsiti ainult seda, missugunene on seadus, ja tal ei olnud sellest kaugemale ulatuvat võimu. Kohtumenetluse ajal nõuti suure hulga ''þing''{{'}}imeeste kohalolekut. Nad tegutsesid osaliselt tunnistajatena, osaliselt kohtunikena, osalt süüdistatava süü või süütuse üle otsustava vandekohtu (''[[kviðr]]'') liikmetena, ja osalt ka ''þing''{{'}}il korra valvajatena. Sellepärast oli ka üks üheksandik ''goðorð''{{'}}i ''þing''{{'}}imeestest kohustatud ''goði'' ehk pealikuga ''þing''{{'}}ile kaasa minema. Islandil puudus keskne täidesaatev võim tänapäevases mõttes. Riigil ei olnud kuningat, valitsust, ametnikkonda, politseid ega prokuratuuri. Alþingi istungite ajal täitis Seadusekoda mõningaid täidesaatvaid ülesandeid, kuid suurem osa tegevustest, mille eest tänapäeval vastutavad riigiasutused, jäi üksikisikute ja suguvõsade kanda. Õigusnõuete esitamine, kohtuasjade algatamine, kohtuotsuste täideviimine ja sageli ka kahjutasude sissenõudmine olid enamasti eraõiguslikud küsimused. Kuigi Islandi vaba riiki on mõnikord peetud varajaseks rahvaesinduslikuks süsteemiks, koondus tegelik poliitiline mõju suhteliselt väikese hulga pealike kätte. ====Islandi kalender==== {{Vaata ka|Islandi kalender}} Samal ajal korraldati ka [[Islandi kalender|Islandi kalendrit]]. Seni oli aastat arvestatud 364 päeva pikkusena (12 kuud à 30 päeva ja neli [[liigpäev]]a (''aukanætr'')), kuid [[Þorsteinn surtur]]i ettepanekul otsustati lisaks, et iga seitsme aasta järel tuleb lisada "[[liignädal]]". Seda kalendrit koos hilisemate parandustega kasutati kõrvuti Gregoriuse kalendriga veel 20. sajandil. {{Pooleli|aasta=2026|kuu=september}} ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * Helgi Þorláksson. Urbaniseringstendenser på Island i middelalderen. – Grethe Authén Blom (toim). ''Urbaniseringsprosessen i Norden'', ''I: Middelaldersteder'', Universitetsforlaget Oslo-Bergen-Tromsø 1977, ISBN 82-00-06081-0, lk 9-36. Kordustrükk 1982. * Bjørn Teitsson. Islandske kjøpsteder 1600-1860. – (Grethe Authén Blom (red.): ''Urbaniseringsprosessen i Norden'', ''II: De anlagte steder på 1600-1700 tallet'', Universitetsforlaget Oslo-Bergen-Tromsø 1977, ISBN 82-00-01664-1, lk 90–99. * Helgi Skúli Kjartansson. Urbaniseringen på Island ca. 1865-1915. – Grethe Authén Blom (toim). ''Urbaniseringsprosessen i Norden'', ''III: Industrialiseringens første fase'', Universitetsforlaget Oslo-Bergen-Tromsø 1977, ISBN 82-00-01666-8, lk 245-260. * Jesse Byock. ''Medieval Iceland: Society, Sagas and Power'', University of California Press 1988, ISBN 0-520-06954-4. * Bergsteinn Jónsson, Björn Þorsteinsson. ''Íslandssaga til okkar daga'', Sögufélag: Reykjavík 1991, ISBN 9979-9064-4-8. *Vilhjálmur Örn Vilhjálmsson. Ved helvedets port. – ''Skalk'', 1996, nr 4, lk 11–15. *Guðmundur Hálfdanarson. ''Historical Dictionary of Iceland'', Scarecrow Press: Maryland, USA 1997, ISBN 0-8108-3352-2. * William Ian Miller. ''Bloodtaking and Peacemaking: Feud, Law, and Society in Saga Iceland'', University Of Chicago Press, 1997, ISBN 0-226-52680-1. * Gunnar Karlsson. ''History of Iceland'', Univ. of Minneapolis 2000, ISBN 0-8166-3588-9. * Gunnar Karlsson. ''Iceland's 1100 Years: History of a Marginal Society'', Hurst: London 2000, ISBN 1-85065-420-4. * Helgi Skúli Kjartansson. ''Ísland á 20. öld'', Reykjavík, 2002, ISBN 9979-9059-7-2. ==Välislingid== * Axel Kristinsson. [http://visindavefur.hi.is/svar.asp?id=1732 Eru til áþreifanlegar sannanir fyrir veru Papa á Íslandi fyrir landnám norrænna manna?], 2005. j23zv5jh8yp5txr8vnxz2ztggk6bd8f 7228259 7228232 2026-09-03T17:50:37Z ~2026-48153-22 236814 /* Islandi kalender */ 7228259 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Husavik Iceland 2005 1.JPG|pisi|[[Húsavík]] Islandil (2005)]] '''Islandi ajalugu''' erineb ülejäänud [[Põhjamaad]]e ajaloost. Juba kõige varasemast ajast alates teame konkreetseid isikuid, nende nimesid ja sugulussuhteid ning täpseid aastaarve. Ühed vanimad teadaolevad [[Island]]il kirjutatud raamatud on [[saaga]]d, mis jutustavad maa ajaloost. Islandi varaseim ajalugu on ainulaadselt üksikasjalikult teada. Selles suhtes on võrreldav ainult [[Uus-Meremaa]]. Islandi ajalugu on lühidalt lugu vabadest inimestest, kes omavaheliste tülide tagajärjel kaotasid oma vabaduse ja pidid seejärel väga palju kannatama, enne kui nad vabaduse tagasi said. Selle käigule aitas kaasa mitu asjaolu. Esiteks oli Islandil pikka aega väga tagasihoidlik rahvaarv, mis [[Helgi Þorláksson]]i hinnangul kõikus 40 000 ja 60 000 vahel<ref>Helgi Þorláksson 1977:30.</ref>; 1703. aasta esimesel rahvaloendusel registreeriti Islandi elanike arvuks 50 444<ref>Helgi Þorláksson 1977.</ref>. Island oli seega hõredalt asustatud maa. Teiseks oli põllumajandus Islandi peamine elatusallikas, mis tähendas ühelt poolt väga hajutatud asustust, mis ei soodustanud linnade kujunemist, ja teiselt poolt suurt [[naturaalmajandus]]e taset, mis piiras käsitöö ja kaubandusega tegeleva elanikkonna kujunemise võimalusi.<ref>Helgi Þorláksson 1977:29.</ref>. Kalapüük oli kõrvaltegevus, mida harrastati kalapüügihooajal ja sedagi ajutistest kaluriasulatest, mitte aastaringselt asustatud [[kaluriküla]]dest. Kolmandaks oli maa toorainevaene, mistõttu tuli näiteks teraviljatooteid, puitu ja rauda importida, mis tegi islandlased varustusest sõltuvaks. Neljandaks asus maa teistest riikidest suhteliselt kaugel ning mereteed olid pikad ja neid kasutati pealegi ainult suvekuudel. Lõpuks ei olnud Islandil keskvalitsust, mis oleks arengut koordineerinud ja juhtinud<ref>Helgi Þorláksson 1977: 30.</ref>, ja kui see lõpuks tekkis, asus selle keskus Islandist kaugel, nii et Island oli kõigest üks mitmest piirkonnast, mille huvidega pidid vahelduvad valitsused arvestama. ==Avastamise ja maahõivamise aeg (930. aastani)== [[Pilt:Settlement_of_Iceland.svg|pisi|Kaart näitab esimeste põhjamaalaste ekspeditsioone Islandile]] Esimene ajalooline teade Islandi kohta leidub iiri munga [[Dicuilus]]e raamatus "[[De mensura orbis terræ]]"<ref>[http://penelope.uchicago.edu/Thayer/L/Roman/Texts/Dicuil/De_mensura_orbis_terrae/text*.html ''Liber de Mensura Orbis Terrae''] penelope.uchicago.edu</ref>, kus ta 825. aasta all ütleb, et umbes 30 aastat varem olid mõned vaimulikud jõudnud kaugel asuvale saarele, mida nad pidasid klassikaliste autorite kirjeldatud [[Thule]]ks. Nad viibisid saarel 1. veebruarist 1. augustini. Nende kirjeldus päikese liikumisest ja temperatuurist sobib täielikult Islandiga. Tõenäoliselt külastasid mõned iirlased 9. sajandil aeg-ajalt Islandit, sest kui norralased maale saabusid, kohtasid nad seal mõningaid iiri erakuid, kes siiski peagi saarelt lahkusid. Iirlaste Islandi-avastusel ei olnud ajaloolist tähtsust, sest see ei saanud üldiselt teatavaks ja nad ei võtnud saart enda valdusse. Kui norralased pärast 9. sajandi keskpaika Islandi avastasid, ei olnud nad nähtavasti iirlaste varasemast avastusest teadlikud. Islandi esimeste avastajatena nimetatakse norra [[viiking]]it [[Naddoddur]]i (''Naddoðr'') ja Rootsi päritolu meest [[Garðarr Svavarsson]]i. Nad avastasid Islandi teineteisest sõltumatult. Pole kindlalt teada, kumb neist esimesena maale jõudis. Pärast nende avastust läks Islandit otsima [[Flóki Vilgerðarson]], keda tuntakse ka Kaarna-Flóki (''Hrafna-Flóki'') nime all. Tema andis maale nime, mida see on sellest ajast peale kandnud. Pärimuse järgi oli Flóki läinud [[Norra]]st läände maad otsima. Tal oli kaasas kolm [[ronk]]a, kelle ta saatis ükshaaval lendu. Kaks neist tulid tagasi, kuid viimane lendas edasi Islandini ja Flóki järgnes talle. Ta veetis talve [[Barðaströnd]]il [[Breiðafjörður]]i ääres. Flóki oli kalapüügiga nii hõivatud, et unustas suvel kariloomadele [[hein]]a teha, mistõttu loomad surid talvel. Järgmisel kevadel tõusis ta kõrgele mäele, kust avanes vaade jääga täidetud fjordile; see ajendas teda nimetama saart Islandiks 'jääsaareks'. [[Ingólfur Arnarson]] ja [[Leif Hróðmarsson]] põgenesid Norra kuningriigist Islandile, kui olid tapnud [[jarl]] [[Atle]] pojad. Leifi tapsid samal suvel tema orjad. Norrast [[Firðafylk]]ist pärit Ingólfur Arnarsonist sai seega esimene, kes Islandile püsivalt asus: ta rajas oma asula [[Reykjavík]]i 'suitsude laht' [[874]]. aastal<ref>Arheoloogilised jäljed kinnitavad, et seal oli asustus juba [[870. aastad|870ndatel]].</ref>. Tema eeskujule järgnes peagi veel teisi norralasi. Raske on kindlaks teha, millisest Norra piirkonnast nad pärinesid, kuid tõenäoliselt eelkõige [[Lääne-Norra]]st ja põhjas asuvast [[Hålogaland]]ist. Näiteks viitavad andmed sellele, et Borgi viimane pealik oli [[Olav Tvennunbrunni]]. [[Lofoodid|Lofootidel]] asuva [[Borg]]i viimane pealik läks 10. sajandil koos kogu perekonnaga Islandile.<ref> [https://web.archive.org/web/20090402041154/http://www.x-lofoten.com/viking.htm Gudene fra vikingtid], x-lofoten.com, 2.4.2009</ref>. Väljarändele Norrast aitas kaasa Norra allutamine [[Harald Kaunisjuus|Harald Kaunisjuukse]] võimule, maksukohustuste kehtestamine ja kuningavõimu tugevnemine, mis tekitas suurt rahulolematust, eriti läänepoolsetel mägialadel ja [[Agder]]is. Paljud pealikud ja talupojad ei leppida kuningas Haraldi võimuga ja otsustasid oma ''[[óðal]]''{{'}}italudest ja kodumaalt lahkuda. See põhjustas suure väljarände Norrast, esmalt Šoti saartele, [[Iirimaa]]le ja [[Šotimaa]]le, kuid pärast Islandi avastamise üldteatavaks saamist suundus peamine väljarändajate vool sinna. Islandile võis saabuda inimesi ka teistest Põhjamaadest ([[Rootsi]]st ja [[Taani]]st), kuid tõenäoliselt oli neid palju vähem. Briti saartelt saabujad võisid kaasa tuua iiri ja gaeli päritolu [[trääl|orje]] ja teenijaid. Geneetilised uuringud toetavad seisukohta, et Islandi varajane elanikkond kujunes Skandinaavia ja Briti saarte päritolu inimeste segunemisel. 2000. aastal avaldatud [[Y-kromosoom]]iuurimuse järgi, mis kasutas tollal levinud [[haplogrupp]]ide nomenklatuuri ja analüüsis tänapäeva [[islandlased|islandlaste]] [[DNA]]-d, kuulus 41,4% uuritud Y-kromosoomidest [[haplogrupp 1|haplogruppi 1]], 34,2% [[haplogrupp 2|haplogruppi 2]] ja 23,8% [[haplogrupp 3|haplogruppi 3]]. Võrreldes neid tulemusi Skandinaavia ja Briti saarte rahvastike vastavate andmetega jõudsid uurijad järeldusele, et osa haplogrupi 1 liine oli tõenäoliselt gaeli päritolu, enamik haplogruppide 2 ja 3 liine aga paistis olevat Skandinaavia päritolu. Selle põhjal hindasid autorid, et umbes 20–25% Islandi asustajate meesliinidest oli gaeli päritolu ja ülejäänud peamiselt põhjagermaani ehk skandinaavia päritolu.<ref>Agnar Helgason, Sigrún Sigurardóttir, Jayne Nicholson, Bryan Sykes, Emmeline W. Hill, Daniel G. Bradley, Vidar Bosnes, Jeffery R. Gulcher, Ryk Ward, Kári Stefánsson. Estimating Scandinavian and Gaelic Ancestry in the Male Settlers of Iceland. – ''The American Journal of Human Genetics'', 2000, kd 67, nr 3, lk 697–717.</ref> [[mtDNA]] uuringud samuti tänapäeva islandlaste põhjal on näidanud Islandi naisasutajate tugevamat geneetilist seost Briti saartega kui Skandinaaviaga. Gaeli päritolu naiste osakaaluks on hinnatud kuni 60%.<ref>Agnar Helgason, Sigrún Sigurðardóttir, Jeffrey R. Gulcher, Ryk Ward, Kári Stefánsson. mtDNA and the origin of the Icelanders: deciphering signals of recent population history. – ''American Journal of Human Genetics'', 2000, 66 (3): 999–1016.</ref><ref>Holger Wittig, Andrea Aschenbrenner, Micaela Poetsch, Dieter Krause, Eberhard Lignitz. Variability of mitochondrial DNA in a population sample from Iceland. – ''Legal Medicine'', 2003, 5 (Supplement 1), lk S173–S176.</ref> Need varasemad uurimused tuginesid kõik tänapäeva islandlaste DNA-le, mille põhjal ekstrapoleeriti algsete asustajate päritolu. 2018. aastal avaldatud [[iidne DNA|iidse DNA]] uuring, mis analüüsis otse asustamisajastu (9.–10. sajandi) hauapaikadest pärit luustike jäänuseid, andis siiski märgatavalt teistsuguse pildi: algsetel asustajatel oli Skandinaavia ja gaeli päritolu ligikaudu võrdselt jaotunud. Gaeli komponent oli palju suurema osakaaluga, kui varasemad tänapäevapõhised uuringud olid näidanud. Samas selgus, et tänapäeva islandlaste geenid on keskmiselt juba umbes 70% ulatuses Skandinaavia päritolu. Viimase 1100 aasta jooksul on toimunud üllatavalt kiire geneetiline nihe Skandinaavia päritolu kasuks, tõenäoliselt erineva sigivuse või ellujäämismäära või hilisema rände tõttu.<ref>S. S. Ebenesersdóttir jt. Ancient genomes from Iceland reveal the making of a human population. – ''Science'', 2018, kd 358, nr 6363, lk 1802–1805.</ref> Pärast Harald Kaunisjuukse umbes 880. aasta sõjakäiku Šoti saartele suurenes väljaränne sealt Islandile märgatavalt ja saavutas haripunkti sajandi viimasel kümnendil. Kogu Island võeti enda valdusse ja asustati ligikaudu 60 aasta jooksul, [[874]]–[[930]].<ref>Islandi rahvaarv oli 930. aastaks arvatavasti kasvanud umbes 20 000 inimeseni.</ref>. Seda ajavahemikku nimetatakse islandi keeles tavaliselt ''landnámatíð'' 'maahõivamise aeg' (sõnadest ''landnám'' 'maa hõivamine ("maavõtt")' ja ''tíð'' 'aeg'. Maa hõivanud uusasukaid (maahõivajaid) nimetatakse islandi keeles ''landnámsmenn'' (ainsuses ''landnámsmaður''). Maa asustamist käsitlevas raamatus "[[Landnámabók]]" mainitakse üle 400 sellise isiku. Esimesed maahõivajad võtsid enda valdusse väga suuri maa-alasid ja jagasid seejärel maad oma kaaskondlastele, sõpradele ja sugulastele, kes hiljem Islandile saabusid. Hiljem mõisteti, et olukord, kus üksikud mehed laiendavad oma omandiõiguse nii suurtele aladele, ei ole jätkusuutlik. Lepiti kokku, kui suure ala võib üks inimene enda valdusse võtta. Island avaldas paljudele uusasukatele soodsat muljet. Tollal kattis paljusid piirkondi rannikust kuni mägedeni [[arukask|arukase]]mets. Karjamaad olid nii head, et lambaid said sageli kogu talve väljas karjatada. Head olid ka [[kalapüük|kalapüügivõimalused]]: jõgedes sai püüda lõhet ja forelli ning meres tursklasi. Merel sai tegeleda ka [[vaalapüük|vaalapüügiga]]. Lõpuks leidsid uusasustajad Islandil ka vabaduse, mille nad olid Norras kaotanud. Harald Kaunisjuus ei olnud rahul norralaste väljarändega Islandile, sest see toimus tema võimust sõltumatult. Traditsioonilise loo järgi saatis ta sellepärast Islandile Garðar Svavarssoni poja [[Uni Garðarsson]]i (hüüdnimega ''[[Uni hinn danski]]'', tänapäeva islandi keeles ''[[Uni danski]]''), lubades talle Islandi [[jarl]]i tiitli, kui too suudab Islandi enda võimu alla saada. Lugu pärineb "[[Landnámabók]]ist"<ref>''Landnámabók'', 78. ''kafli''.</ref>, mille järgi võttis Uni algul maa [[Unaós]]i juures enda valdusse. Kui kohalikud elanikud tema tegelikust kavatsusest teada said, hakkasid nad vastu: nad muutusid tema vastu vaenulikuks ega müünud talle isegi kariloomi ega toidumoona. Uni oli sellepärast sunnitud asulast asulasse rändama ega suutnud Islandil kunagi püsivat elupaika rajada. "Landnámabók" ei ütle siiski, et Uni oleks Islandilt kohe põgenenud või et ta oleks hukatud katse tõttu allutada saar Norra kuningale. Tema hilisem surm on raamatus seotud hoopis isiklike suhetega ja konfliktiga [[Leiðólfr kappi]] perekonnaga. Sellegipoolest jäi Norrast lähtuv oht maahõivajate vabadusele püsima nagu rasked pilved taevas. Tänapäevane Islandi ajalookirjutus peab vastupanu Harald Kaunisjuuksele üheks võimalikuks, kuid mitte ainsaks Islandi asustamise põhjuseks: "Landnámabókis" on mainitud üle 400 esmaasustaja, kuid ainult umbes 30 kohta öeldakse, et nad põgenesid Haraldi võimu või temaga tekkinud konflikti tõttu. ==Vaba riigi aeg (930–1262)== {{Vaata ka|Islandi vaba riik}} Kogu Islandi vanimat ajalugu, saagade ajastut (islandi keeles ''söguöldin'', 930–1030), iseloomustavad sündmused, mis annavad tunnistust elanike energiast ja sitkusest, tegutsemistahtest ja taibukusest, uhkusest ja tülialtist iseloomust, mis mõnikord mandus jõhkruseks. Need sündmused olid eelkõige seotud eri asulate ja suguvõsadega, palju harvem kujunesid need kogu riiki hõlmavaks ühiseks ajalooks. Asi oli selles, et islandlased ei loonud alguses kogu maad hõlmavat ühist täidesaatvat võimu. Paljud elanikud olid lahkunud kodumaalt ja jätnud maha osa oma varast, et vabaneda tsentraliseeritud ja kõike allutavast kuningavõimust. Sellepärast oli neile uuel maal vastumeelt niisuguse võimu loomine, mis oleks meenutanud endise kodumaa võimukorraldust. ===Riigi korraldus=== [[Pilt:AM156fol p1.jpg|pisi|"[[Hrafnkels saga Freysgoða]]" esimene lehekülg 17. sajandi Islandi käsikirjast, mida säilitatakse [[Árni Magnússoni Instituut|Árni Magnússoni Instituudis]], säilik AM 156 fol.]] [[Pilt:Thingvellir.jpg|pisi|[[Þingvellir]], Alþingi toimumispaik]] [[Pilt:Islande thingvellir Ok.jpg|pisi|Vaade Þingvellirile]] Ühendavaks keskuseks sai ülemaaline rahvakoosolek [[Alþingi]], mis asutati pärimuse järgi [[930]]. aastal. Selle tekkimise eel elasid Islandil peamiselt iseseisvad talunikud ja nende juhid. Piirkondades kujunesid välja kohalikud rahvakoosolekud ''[[þing]]''{{'}}id, kus lahendati vaidlusi ja lepiti kokku ühistes reeglites. Kui asustus laienes ja piirkondadevahelised sidemed tihenesid, tekkis vajadus kogu Islandit hõlmava ühise õiguskorra ja vaidluste lahendamise süsteemi järele. Maahõivajad olid tulnud Islandile oma laevadel. Nad olid sõltumatud nii üksteisest kui ka võõrastest rahvastest ja valitsejatest. Neid ühendas ainult rahvus. Kõige vägevamad maahõivajad ehitasid oma talu juurde jumalakoja (''hof'') ja korraldasid ise jumalatele ohvriteenistusi. Sellepärast nimetati neid ''[[goði]]''{{'}}deks. Nende kaaskondlased ja ümbruskonna teised maahõivajad, kes jumalakodasid ei rajanud, moodustasid nende ümber usulise kogukonna. Kaks ''goði''{{'}}t, [[Þórólfur Mostrarskegg]] ja [[Þorsteinn Ingólfsson]], asutasid peagi enda hõivatud maa-alal ''[[þing]]''{{'}}id ([[Þórsnesþing]] ja [[Kjalarnesþing]]), kus lahendati piirkonna elanike kohtuasju ja vaidlusi. Kui maa oli asustatud peaaegu nii palju kui võimalik ja rahvaarv oli kasvanud suhteliselt suureks, tunti vajadust ühiste seaduste järele ja ühise koosoleku järele, kus saaks lahendada Islandi eri osadest pärit inimeste vahelisi asju. Pärimuse järgi tehti sobiva õigussüsteemi väljatöötamine ülesandeks pealik [[Úlfljótr]]ile, kes oli selleks ajaks umbes 20 aastat Islandil elanud. Úlfljótr läks umbes 927. aastal Norrasse, kus ta tutvus sealse õigusega. Nii tema kui ka enamik teisi maahõivajaid pärinesid Lääne-Norrast, mistõttu võttis ta eeskujuks [[Gulatingi õigus]]e. Kolm aastat hiljem tuli ta Islandile tagasi seadustega, mille ta oli koostanud oma emapoolse onu [[Þorleifur jarlsskáld]] abiga. Tema ettepanekute põhjal loodi Alþingi – kogu Islandi ''þing'', kus kuulutati välja ja arutati seadusi, lahendati kohtuasju ning arutati ühiskondlike ja poliitiliste küsimusi ja tehti neid puudutavaid otsuseid. Úlfljóti kasuvend [[Grímr Geitskör]] rändas läbi kogu Islandi, et leida sobiv koht ühisele ''þing''{{'}}ile. Tema valik langes suure järve ääres asuvast [[Bláskógar]]ist põhja poole jäävale tasandikule maa lõunaosas. Nii see paik ([[Þingvellir]]) kui ka kogu ümbruskond ja järv said nimeks Alþingi. Seal võeti Úlfljótri seadused ühisel koosolekul vastu ja asutati [[Alþingi]]. Alþingile kogunesid pealikud (''goðar'', ainsus ''goði'') ja teised osalejad kogu maalt. Sellega oli Úlfljótri seadusandlik tegevus lõpule viidud ja pärimuse järgi 930. aastal valiti [[seadusekuulutaja]]. Seadusekuulutaja amet, ''goði''{{'}}de kogu, [[Lögrétta]] (Seadusekoda) ja Alþingi kohus asutati pärimuse järgi üheaegselt Alþingi loomisega. Alþingi keskne organ oli [[Lögrétta]] ehk Seadusekoda, kuhu kuulusid ''goði''{{'}}d ja nende nõuandjad. Lögrétta oli Alþingi seadusandlik organ. Seadusekoda võttis vastu uusi seadusi, tõlgendas kehtivat õigust ja otsustas paljusid ühiskonnaelu puudutavaid küsimusi. Selle pädevusse kuulus otsustamine ka selle üle, mida kehtiv õigus konkreetsel juhul tähendab, kui selles tekkis vaidlus, ja seadustest erandite tegemine. Siis määrati kindlaks ka ''goði''{{'}}de arv. Neile anti ühtlasi kindel ilmalik võim, mis tegi neist Islandi ühiskonnakorralduse alustalad. Maa jaotati 12 ''þing''{{'}}ipiirkonnaks, kuid kuulumine neisse ei sõltunud üksnes elukohast, sest vabad mehed võisid valida endale pealiku ka väljastpoolt oma piirkonda. Igas ''þing''{{'}}ipiirkonnas pidi olema kolm ''goði''{{'}}t ehk kogu maal kokku 36. ''Þing''{{'}}e peeti kevadel kõigi kolme ''goði'' ühisel juhtimisel ja neid nimetati kevad''þing''{{'}}ideks (''várþing''). ''Goði''{{'}}d olid Islandi vabaühiskonna mõjukaimad juhid. Nad ei olnud ei kuningad, aadlikud ega tavalised ametnikud. Enamik neist pärines maahõivajate või nende järglaste seast. Kohalikud juhid olid kujunenud juba asustuse algusaastatel ja Alþingi loomisel anti neile ametlik koht uues poliitilises süsteemis. ''Goði'' oli ühtaegu kohalik juht, õiguskaitsja, poliitiline eestvedaja ja algselt ka usuliste talituste korraldaja. Nad esindasid oma poolehoidjaid kohalikel rahvakoosolekutel ja Alþingil. ''Goði'' võim ei põhinenud mitte niivõrd ametlikul territooriumil kui isiklikel toetajatel. Tema võimkonda nimetati ''[[goðorð]]''{{'}}iks. ''Goðorð'' ei olnud territoriaalne haldusüksus ega kindlate piiridega maa-ala, vaid pealiku võimu- ja toetajaskond ning sellega seotud õiguste ja kohustuste kogum. Vabad mehed võisid ''goðorð''{{'}}iga liituda või sellest lahkuda ja vajaduse korral teise pealiku juurde üle minna. ''Goðorð''{{'}}i võis pärida, müüa, jagada või muul viisil omandada. Tegu ei olnud maaomandi, vaid võimu- ja esindusõigusega. Sellepärast pidid pealikud oma toetajate usaldust hoidma. ''Goði'' ülesannete hulka kuulus oma toetajate esindamine, nende huvide kaitsmine ja neile abi osutamine õigusvaidlustes. Pealike ülesannete hulka kuulusid ka kohalike rahvakoosolekute (''[[þing]]''{{'}}ide) juhtimine, osalemine Lögréttas ja kohtunike nimetamine. Kui ei leidunud eraisikut, kellel oleks olnud õigus või kohustus kannatanu nimel kohtuasja algatada, pidi sekkuma ''goði''. Nii täitis ta osaliselt ülesandeid, mida tänapäeval täidavad prokuratuur, omavalitsus ja muud avalikud institutsioonid. Vastutasuks pidid toetajad pealikku toetama, sealhulgas vajaduse korral relvastatud jõuga. Kui pealik kaitses oma meeste huve, siis tema mehed seisid tema taga tülides ja kohtulahendite täideviimisel. ''Goði''{{'}}del oli õigus nimetada kohtunikke, kuid nad ei tegutsenud kohtunikena ega mõistnud ise kohut. See aitas seadusandlikku ja kohtuvõimu vähemalt põhimõtteliselt lahus hoida. Vabad mehed, kes osalesid ''[[þing]]''{{'}}ide tegevuses ja kandsid sellega seotud materiaalseid kohustusi, võisid osaleda kohtukoosseisudes ja mõjutada seadusandlikke otsuseid. Seega ühendas Islandi vaba riigi riigikord endas pealike juhtivat rolli ja vabade meeste suhteliselt laia osalust avalikus elus. Algselt olid kohtud ainult kohalikel rahvakoosolekutel ''þing''{{'}}idel. Alþingil hakkas tegutsema kõrgem kohus. Puudused Alþingi kohtu korralduses, mis tõid muu hulgas kaasa vaidlusi kohtukoosseisude pädevuse üle, põhjustasid veriseid tülisid isegi Alþingil endal. Kui kogu Islandi vaidlused jõudsid ühte kohtusse, said tugevamad pealikud mõjutada kohtukoosseisu. Kui üks pool leidis, et kohtunikud on vastaspoole liitlased või sugulased, võis ta kohtu pädevuse vaidlustada. Kui menetluses tehti viga või pooled ei suutnud kohtukoosseisu suhtes kokkuleppele jõuda, võis asi jääda lahenduseta. Sellisel juhul pöörduti sageli vägivalla poole. Eri piirkondades kujunesid välja oma pealikurühmad. Kui kõik kohtuasjad lahendati ühes kohtus, tekkis küsimus, kes määrab kohtunikud ja kui palju mõju on eri pealikel kohtukoosseisu kujundamisel, sest võis tekkida tunne, et mõni piirkond on teistest tugevamalt esindatud. Sellepärast otsustati 965. aasta paiku pärimuse [[Þórður gellir]]i ettepaneku kohaselt jagada Island neljaks veerandkonnaks (''fjórðungur'', mitmuses ''fjórðungar'') ja korraldada kohtusüsteem ümber. Veerandkonnad ei olnud haldusüksused, vaid kohtupiirkonnad. Senise ühtse Alþingi kohtu asemele loodi iga veerandkonna jaoks oma veerandkonnakohus (''fjórðungsdómur''), milles oli 36 kohtunikku. Veerandkonnad olid: *lõunamaalaste veerandkond (''Sunnlendingafjórðungur'') ehk Lõunaveerandkond, mis ulatus [[Jökulsá]]st [[Sólheimasandur]]il [[Eyjafjöll]]i all kuni [[Hvítá]]ni [[Borgarfjörður]]is; *läänefjordlaste veerandkond (''Vestfirðingafjórðungur'') ehk Lääneveerandkond, , mis ulatus [[Hvítá]]ni [[Borgarfjörður]]is kuni [[Hrútafjörður]]ini; *põhjamaalaste veerandkond (''Norðlendingafjórðungur'') ehk Põhjaveerandkond,, mis ulatus [[Hrútafjörður]]ist kuni [[Langanes]]ini; *idafjordlaste veerandkond (''Austfirðingafjórðungur'') ehk Idaveerandkond, mis ulatus [[Langanes]]ist kuni [[Jökulsá]]ni [[Sólheimasandur]]il. 13. sajandil nihkus Lääne- ja Lõunaveerandkonna vaheline piir [[Hvítá]]lt [[Borgarfjörður]]is lõuna poole [[Botnsá]]ni [[Hvalfjörður]]is. Põhja- ja Idaveerandkonna vaheline piir oli Langanesi piirkonnas ebaselgem. Igas veerandkonnas oli kolm kohalikku ''þing''{{'}}ipiirkonda (''þinglag''), välja arvatud Põhjaveerandkonnas, kus neid oli neli, sest asustus oli seal tihedam. Jaotus ei põhinenud siiski täielikult maa-alal: iga talupoeg võis igal ajal asuda ükskõik millise ''goði'' ehk pealiku alla ja seega ühineda veerandkonnaga, mis ei vasta tema elukohale. Varasema perioodi ''goðorð''{{'}}ide arv ei ole kindlalt teada ja ajaloolaste hinnangud lahknevad. Kui Island umbes 965. aastal neljaks veerandkonnaks jagati, korraldati ka kohalike ''þing''{{'}}ide ja ''goðorð''{{'}}ide jaotus ümber: Lääne-, Lõuna- ja Idaveerandkonnas oli kolm kohalikku ''þing''{{'}}i, Põhjaveerandkonnas aga neli. Iga ''þing''{{'}}iga oli seotud kolm ''goðorð''{{'}}i — nii sai kolmes veerandkonnas kummaski üheksa ''goðorð''{{'}}i, Põhjaveerandkonnas aga kaksteist. Kokku kujunes enamiku uurijate arvates 39 ''goðorð''{{'}}i. Tegu ei olnud pealike loomuliku koguarvuga, vaid seadustega täpselt määratletud ''goðorð''{{'}}ide arvuga. ''Goðorð''{{'}}ide ja ''goði''{{'}}de tegelik arv ei pruukinud alati kokku langeda, kuna üks ''goði'' võis mitut ''goðorð''{{'}}i korraga vallata või üks ''goðorð'' võis olla mitme mehe ühisomandis. Et põhjaveerandkonnas oli teiste veerandkondadega võrreldes rohkem ''goði''{{'}}sid, tekkis veerandkondade vahel ebavõrdsus. Et Põhjaveerandkonna elanikud ei saaks teistest suuremat mõju, otsustati, et kolme ülejäänud veerandkonna ''goði''{{'}}d valivad igast ''þinglag''{{'}}ist ühe mehe Seadusekotta, nii et igast veerandkonnast saaks Seadusekojas koha 12 meest — kokku 48 hääleõiguslikku liiget. Need üheksa uut liiget said koha Seadusekojas, kuid neil ei olnud õigust veerandkonnakohtu kohtunikke nimetada. Igaüks 48 liikmest nimetas omakorda kaks kaasistujat, nii et Seadusekoda koosnes edaspidi kokku ligikaudu 145–147 liikmest (olenevalt sellest, kas ja millal arvestati kaasa seadusekuulutaja ja hiljem, alates 1106. aastast, mil loodi [[Hólari piiskopkond]] ja Islandil oli koos varem (1056) asutatud [[Skálholti piiskopkond|Skálholti piiskopkonnaga]] juba kaks piiskoppi, ka nemad). Umbes 1004–1015 loodi [[seadusekuulutaja]] [[Skafti Þóroddsson]]i eestvõttel Alþingil veel viies kohus – ''fimmtardómur''. See pidi lahendama juhtumeid, mida nelja veerandkonnakohtu süsteem ei suutnud lõplikult lahendada. Islandi vaba riik arenes selle tagajärjel sugukondadel põhinevaks õigusriigiks. Et puudus keskne võim, mis oleks suutnud kohtuotsuseid sundkorras täide viia, jäi üksikisiku ülesandeks teha kohtuotsus oma suguvõsa abil tegelikult kehtivaks. Kohtumenetlus oli kogu avaliku elu alus. Selle kaudu arenes Islandi õigus iseseisvalt, tuginedes ühispõhjamaisele õiguskorrale. Islandi iseseisvad eripärad ilmnevad eriti sugukonna läbivas tähtsuses, mitte ainult tsiviilõiguses, vaid ka kriminaalõiguses. Islandil määrati (eriti tapmiste korral) rahaline hüvitis, mille suurus arvutati kohtuasja poolte sugulussuhete järgi. Arvestati ka isikliku au tunnet, muu hulgas karistuse määramisel. Kohtuvaidlus oli avalik võitlus, kus õigus oli vabade ja teovõimeliste meeste jaoks relvade asemel vahendiks, ühiskonnaliikmete järelevalve ja osaluse all. Ükski võimukandja ei tegutsenud poolte nõuandjana. Seadusekuulutaja juhtis menetlust, kuid temalt küsiti ainult seda, missugunene on seadus, ja tal ei olnud sellest kaugemale ulatuvat võimu. Kohtumenetluse ajal nõuti suure hulga ''þing''{{'}}imeeste kohalolekut. Nad tegutsesid osaliselt tunnistajatena, osaliselt kohtunikena, osalt süüdistatava süü või süütuse üle otsustava vandekohtu (''[[kviðr]]'') liikmetena, ja osalt ka ''þing''{{'}}il korra valvajatena. Sellepärast oli ka üks üheksandik ''goðorð''{{'}}i ''þing''{{'}}imeestest kohustatud ''goði'' ehk pealikuga ''þing''{{'}}ile kaasa minema. Islandil puudus keskne täidesaatev võim tänapäevases mõttes. Riigil ei olnud kuningat, valitsust, ametnikkonda, politseid ega prokuratuuri. Alþingi istungite ajal täitis Seadusekoda mõningaid täidesaatvaid ülesandeid, kuid suurem osa tegevustest, mille eest tänapäeval vastutavad riigiasutused, jäi üksikisikute ja suguvõsade kanda. Õigusnõuete esitamine, kohtuasjade algatamine, kohtuotsuste täideviimine ja sageli ka kahjutasude sissenõudmine olid enamasti eraõiguslikud küsimused. Kuigi Islandi vaba riiki on mõnikord peetud varajaseks rahvaesinduslikuks süsteemiks, koondus tegelik poliitiline mõju suhteliselt väikese hulga pealike kätte. ====Islandi kalender==== {{Vaata ka|Islandi kalender}} Samal ajal korraldati ka [[Islandi kalender|Islandi kalendrit]]. Seni oli aastat arvestatud 364 päeva pikkusena (12 kuud à 30 päeva ja neli [[liigpäev]]a (''aukanætr'')), kuid [[Þorsteinn surtur]]i ettepanekul otsustati lisaks, et iga seitsme aasta järel tuleb lisada "[[liignädal]]". Seda kalendrit koos hilisemate parandustega kasutati kõrvuti Gregoriuse kalendriga veel 20. sajandil. ===Sugukondade tülide aeg (930–1030)=== [[Pilt:Mjollnir icon.png|pisi|[[Thor]]i vasar [[Mjölnir]] sümboliseerib paganlust enne Islandi ristiusustamist aastal 1000]] Pidevate sugukondadevaheliste tülide ajal, mis andsid rikkalikule [[saagakirjandus]]ele rohkesti ainest, arenes järk-järgult välja riiklik ja õiguslik korraldus. Aeg, mil [[Skapti Þóroddsson]] oli [[seadusekuulutaja]], [1004–1030], oli rahutu, kuid selle lõpuks oli põhikorra areng muutnud Islandi vabaks riigiks. Õiguskorra viimane oluline lüli kujunes välja 11. sajandi alguses, kui Alþingil asutati viies kohus, mis oli kõrgeim kohtuinstants. See lahendas muu hulgas kohtuasju, mille puhul veerandkonnakohtud ei olnud suutnud ühehäälset otsust teha. Lisaks kaotati [[1006]]. aastal duell ''[[holmganga]]''. Samal ajal määrati kindlaks ka seaduste kehtestamise kord [[Lögrétta]]s (Seadusekojas). Islandlastel olid sel ajal välismaailmaga elavad sidemed. Nad tegutsesid viikingite ja sõjameestena, kaupmeeste ja [[skald]]idena ning teenisid kuningate ja pealike kaaskondades kõikjal [[Põhjamaad]]es, eelkõige võib-olla Norras, aga ka Briti saartel ning isegi [[Normandia]]s, [[Garðaríki]]s ja [[Miklagard]]is. Islandi riigil ei olnud ametlikke suhteid teiste maade ega valitsejatega. Norra kuningas Olav Haraldsson, hilisem [[Olav Püha]], tegi edutuid katseid saada islandlastelt enda võimu alla [[Grímsey]] saart. Juba enne Olav Püha oli Norra kuningas [[Olav Tryggvason]] islandlasi ähvardanud, et nad kristluse vastu võtaksid. ===Kristluse vastuvõtmine (1000–1200)=== [[Pilt:Grassodenhäuser.jpg|pisi|Traditsioonilised mätaskatustega majad Islandil]] Kristlus jõudis Islandile esmalt välismaal ristiusku pöördunud islandlaste kaudu. Üks neist oli [[Þorvaldr víðförli]] [[Skagafjörður]]ist, kes tõi endaga kaasa [[Saksimaa]]lt pärit piiskopi nimega Fredrik, kuid neil ei õnnestunud misjonitööd eha . [[Stefnir Thorgilsson]] purjetas aastatel 996–997 [[Olav Tryggvason]]i ülesandel Islandile, kuid ka temal ei õnnestunud islandlasi kuigivõrd veenda senistest uskumustest loobuma. Kuningas Olavi järgmine saadik oli [[Saksamaa]]lt pärit sõjamees [[Tangbrand]] ([[Þangbrandr]]), kellel õnnestus veenda Islandi idaosa pealikku [[Hallr Þórsteinsson]]i ja hiljem ka teisi väljapaistvaid mehi end ristida laskma. Tangbrand pani misjonitöös käigus toime mitu tapmist, mis põhjustas teiste islandlaste vastupanu. 999. aastal pidi Tangbrand Islandilt lahkuma. Pärast Tangbrandi lahkumist muutus vastasseis kristlaste ja paganate vahel Islandil üha teravamaks. Norra kuningas [[Olav Tryggvason]] avaldas islandlastele tugevat survet kristluse vastuvõtmiseks ja ähvardas Norras viibivaid islandlasi karistada. Tekkis oht, et usuküsimus põhjustab ühiskonna lõhenemise. Kui [[Alþingi]] [[1000]]. aastal kogunes, oli kristluse vastuvõtmine seetõttu muutunud mitte üksnes usuliseks, vaid ka poliitiliseks ja ühiskondlikuks küsimuseks. Üks islandlastest, kelle Tangbrand oli ristiusku pööranud, [[Hjalti Skeggjason]], oli 999. aastal samuti maalt välja saadetud, sest ta oli Alþingil ''[[níð]]''-värsis [[Freya]] vastu jumalaid pilganud. Hjalti oli läinud Norrasse, kuhu peagi järgnes tema usukaaslane Gisurr. Mõlemad viibisid seal [[Olav Tryggvason]]i juures ja kuningas saatis nad 1000. aastal Islandile tagasi kristlust levitama. Nad sabusid tagasi ajaks, mil oli Alþingi kogunenud ning kristluse ja paganluse vastasseis tuli seal lahendada. Hallri abiga jõuti Alþingil usuküsimuses otsuseni. Selle sõnastas seadusekuulutaja, Põhja-Islandilt pärit pealik [[Þorgeir Ljósvetningagoði]]. Nii paganad kui ka kristlased pidid tema otsusega arvestama. Ta kuulutas seaduseks, et kõik pidid laskma end ristida ja et ''[[blót]]''{{'}}i (jumalatele ohverdamist) tohtis korraldada üksnes eraviisiliselt. Nii seadustati kristlus Islandil aastal [[1000]], osaliselt ka [[Olav Tryggvason]]i ähvarduse tõttu. Olav hukkus samal aastal [[Svolderi merelahing]]us. Kristlus võitis islandlaste poolehoiu alles pärast sugukondadevaheliste tülide lõppu. ''[[Goði]]''{{'}}d ja teised maaomanikud rajasid oma taludesse [[kirik (pühakoda)|kirikuid]] ja said kas ise preestriteks või pidasid enda juures preestreid. Paganlik ''goði''-süsteem asendus uue süsteemiga suhteliselt hõlpsasti. Saarele saabus ka välismaa preestreid. [[Ari Þorgilsson]] nimetab neist 11, kellest mitu olid pärit [[Iirimaa]]lt. Island sai esimese [[piiskop]]i aastal [[1056]], mil pühitseti ametisse [[Ísleifur Gissurarson]] (suri 1080). Tema poeg ja järglane [[Gissur Ísleifsson]] [1082–1118] kehtestas koos [[Oddi]] preestri ja pealiku [[Sæmundur fróði]] ning seadusekuulutaja [[Markús Skeggjason]]iga [[1096]]. aastal kirikliku [[kümnis]]e ja kinkis ühtlasi oma isatalu [[Skálholt]]i kirikule, muutes selle Islandi piiskopitooli ([[Skálholti piiskop]]i) asukohaks. Tema abiga rajati Põhja-Islandile veel üks piiskopkond – [[Hólari piiskopkond]]. Selle esimene piiskop oli [[Jón Ögmundsson]] [1106–1121]. Mõlema piiskopkonna juurde rajati preestrikoole. Umbes 1120. aastal rajas piiskop Jón esimese [[klooster|kloostri]], benediktlaste kloostri [[Thingeyri]] [[Húnaflói]] ääres. See pühitseti sisse [[1133]]. aastal. Hiljem rajati neli augustiinlaste kloostrit munkadele ja üks nunnadele. Jumalateenistusi peeti tavapärasel roomakatoliku viisil [[ladina keel|ladinakeelsete]] lauludega, jutlusi peeti enamasti rahvakeeles. Nii preestrikoolid kui ka kloostrid muutusid kirikliku hariduse olulisteks keskusteks. Eriti tuleb nimetada Skálholti piiskoppi [[Thorlákr Thorhallsson]]it [1177–1193]. [[12. sajandi]] lõpus sai Island oma [[pühak]]ud. Need on Thorlákr ([[1198]]), Islandi tähtsaim pühak, ja [[Jón Ögmundsson]] ([[1200]]). Islandi kirik allus alates [[1104]]. aastast [[Lundi peapiiskop]]ile ning alates [[1152]]. aastast [[Nidarosi peapiiskop]]ile Norras. Islandi kirik võttis osaks Euroopa tavad, kuid säilitas mõned eripärased jooned, eelkõige rahvaliku iseloomu. [[Tsölibaat]]i ei järgitud, kirikud ja preestrite elukohad olid eraomandis. Piiskopid valiti preestrite poolt, kuid preestrid allusid kirikute omanikele – kohalikele pealikele. Kirikuõigust kohandati kohaliku õigusega. Piiskopi kohtuvõim piirdus kiriklike ametiasjadega ja ükski kirikuõiguslik säte ei kehtinud enne, kui [[Lögrétta]] (Seadusekoda) oli selle heaks kiitnud. Ametikoha järgi kuulusid Seadusekotta ka piiskopid. Tänu kõrgele isiklikule staatusele said piiskopid avaldada ühiskonna arengule suurt mõju. Kristluse mõjul valitses Islandil rahu. See kujunes seal välja varem kui teistes Põhjamaades. Ohtlikud tülid ''[[þing]]''{{'}}idel olid haruldased. Kui [[Bergþórr Hrafnsson]] oli seadusekuulutaja, otsustati seadused kirja panna ([[1118]]). See töö valmis [[12. sajandi]] esimese poole jooksul. Islandi materiaalne kultuur, eriti põllumajandus, saavutas kõrgpunkti. Rahvaarv võis 12. sajandi alguses olla umbes 100 000. [[1118]]. aastal saabus Islandile 35 laeva, millest ainult kaheksa suutis Norrasse tagasi sõita. 27 laeva talvitumine Islandil oli piisav, et põhjustada paljudes maa piirkondades toidupuudust.<ref>Jon Vidar Sigurdsson. ''Det norrøne samfunnet'', Pax: Oslo 2008, ISBN 978-82-530-3147-7, lk 197.</ref> {{Pooleli|aasta=2026|kuu=september}} ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * Helgi Þorláksson. Urbaniseringstendenser på Island i middelalderen. – Grethe Authén Blom (toim). ''Urbaniseringsprosessen i Norden'', ''I: Middelaldersteder'', Universitetsforlaget Oslo-Bergen-Tromsø 1977, ISBN 82-00-06081-0, lk 9-36. Kordustrükk 1982. * Bjørn Teitsson. Islandske kjøpsteder 1600-1860. – (Grethe Authén Blom (red.): ''Urbaniseringsprosessen i Norden'', ''II: De anlagte steder på 1600-1700 tallet'', Universitetsforlaget Oslo-Bergen-Tromsø 1977, ISBN 82-00-01664-1, lk 90–99. * Helgi Skúli Kjartansson. Urbaniseringen på Island ca. 1865-1915. – Grethe Authén Blom (toim). ''Urbaniseringsprosessen i Norden'', ''III: Industrialiseringens første fase'', Universitetsforlaget Oslo-Bergen-Tromsø 1977, ISBN 82-00-01666-8, lk 245-260. * Jesse Byock. ''Medieval Iceland: Society, Sagas and Power'', University of California Press 1988, ISBN 0-520-06954-4. * Bergsteinn Jónsson, Björn Þorsteinsson. ''Íslandssaga til okkar daga'', Sögufélag: Reykjavík 1991, ISBN 9979-9064-4-8. *Vilhjálmur Örn Vilhjálmsson. Ved helvedets port. – ''Skalk'', 1996, nr 4, lk 11–15. *Guðmundur Hálfdanarson. ''Historical Dictionary of Iceland'', Scarecrow Press: Maryland, USA 1997, ISBN 0-8108-3352-2. * William Ian Miller. ''Bloodtaking and Peacemaking: Feud, Law, and Society in Saga Iceland'', University Of Chicago Press, 1997, ISBN 0-226-52680-1. * Gunnar Karlsson. ''History of Iceland'', Univ. of Minneapolis 2000, ISBN 0-8166-3588-9. * Gunnar Karlsson. ''Iceland's 1100 Years: History of a Marginal Society'', Hurst: London 2000, ISBN 1-85065-420-4. * Helgi Skúli Kjartansson. ''Ísland á 20. öld'', Reykjavík, 2002, ISBN 9979-9059-7-2. ==Välislingid== * Axel Kristinsson. [http://visindavefur.hi.is/svar.asp?id=1732 Eru til áþreifanlegar sannanir fyrir veru Papa á Íslandi fyrir landnám norrænna manna?], 2005. r4rlgtu7n31qjdo1hu5tj2rhcer7roj 7228269 7228259 2026-09-03T18:57:41Z ~2026-48153-22 236814 /* Kristluse vastuvõtmine (1000–1200) */ 7228269 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Husavik Iceland 2005 1.JPG|pisi|[[Húsavík]] Islandil (2005)]] '''Islandi ajalugu''' erineb ülejäänud [[Põhjamaad]]e ajaloost. Juba kõige varasemast ajast alates teame konkreetseid isikuid, nende nimesid ja sugulussuhteid ning täpseid aastaarve. Ühed vanimad teadaolevad [[Island]]il kirjutatud raamatud on [[saaga]]d, mis jutustavad maa ajaloost. Islandi varaseim ajalugu on ainulaadselt üksikasjalikult teada. Selles suhtes on võrreldav ainult [[Uus-Meremaa]]. Islandi ajalugu on lühidalt lugu vabadest inimestest, kes omavaheliste tülide tagajärjel kaotasid oma vabaduse ja pidid seejärel väga palju kannatama, enne kui nad vabaduse tagasi said. Selle käigule aitas kaasa mitu asjaolu. Esiteks oli Islandil pikka aega väga tagasihoidlik rahvaarv, mis [[Helgi Þorláksson]]i hinnangul kõikus 40 000 ja 60 000 vahel<ref>Helgi Þorláksson 1977:30.</ref>; 1703. aasta esimesel rahvaloendusel registreeriti Islandi elanike arvuks 50 444<ref>Helgi Þorláksson 1977.</ref>. Island oli seega hõredalt asustatud maa. Teiseks oli põllumajandus Islandi peamine elatusallikas, mis tähendas ühelt poolt väga hajutatud asustust, mis ei soodustanud linnade kujunemist, ja teiselt poolt suurt [[naturaalmajandus]]e taset, mis piiras käsitöö ja kaubandusega tegeleva elanikkonna kujunemise võimalusi.<ref>Helgi Þorláksson 1977:29.</ref>. Kalapüük oli kõrvaltegevus, mida harrastati kalapüügihooajal ja sedagi ajutistest kaluriasulatest, mitte aastaringselt asustatud [[kaluriküla]]dest. Kolmandaks oli maa toorainevaene, mistõttu tuli näiteks teraviljatooteid, puitu ja rauda importida, mis tegi islandlased varustusest sõltuvaks. Neljandaks asus maa teistest riikidest suhteliselt kaugel ning mereteed olid pikad ja neid kasutati pealegi ainult suvekuudel. Lõpuks ei olnud Islandil keskvalitsust, mis oleks arengut koordineerinud ja juhtinud<ref>Helgi Þorláksson 1977: 30.</ref>, ja kui see lõpuks tekkis, asus selle keskus Islandist kaugel, nii et Island oli kõigest üks mitmest piirkonnast, mille huvidega pidid vahelduvad valitsused arvestama. ==Avastamise ja maahõivamise aeg (930. aastani)== [[Pilt:Settlement_of_Iceland.svg|pisi|Kaart näitab esimeste põhjamaalaste ekspeditsioone Islandile]] Esimene ajalooline teade Islandi kohta leidub iiri munga [[Dicuilus]]e raamatus "[[De mensura orbis terræ]]"<ref>[http://penelope.uchicago.edu/Thayer/L/Roman/Texts/Dicuil/De_mensura_orbis_terrae/text*.html ''Liber de Mensura Orbis Terrae''] penelope.uchicago.edu</ref>, kus ta 825. aasta all ütleb, et umbes 30 aastat varem olid mõned vaimulikud jõudnud kaugel asuvale saarele, mida nad pidasid klassikaliste autorite kirjeldatud [[Thule]]ks. Nad viibisid saarel 1. veebruarist 1. augustini. Nende kirjeldus päikese liikumisest ja temperatuurist sobib täielikult Islandiga. Tõenäoliselt külastasid mõned iirlased 9. sajandil aeg-ajalt Islandit, sest kui norralased maale saabusid, kohtasid nad seal mõningaid iiri erakuid, kes siiski peagi saarelt lahkusid. Iirlaste Islandi-avastusel ei olnud ajaloolist tähtsust, sest see ei saanud üldiselt teatavaks ja nad ei võtnud saart enda valdusse. Kui norralased pärast 9. sajandi keskpaika Islandi avastasid, ei olnud nad nähtavasti iirlaste varasemast avastusest teadlikud. Islandi esimeste avastajatena nimetatakse norra [[viiking]]it [[Naddoddur]]i (''Naddoðr'') ja Rootsi päritolu meest [[Garðarr Svavarsson]]i. Nad avastasid Islandi teineteisest sõltumatult. Pole kindlalt teada, kumb neist esimesena maale jõudis. Pärast nende avastust läks Islandit otsima [[Flóki Vilgerðarson]], keda tuntakse ka Kaarna-Flóki (''Hrafna-Flóki'') nime all. Tema andis maale nime, mida see on sellest ajast peale kandnud. Pärimuse järgi oli Flóki läinud [[Norra]]st läände maad otsima. Tal oli kaasas kolm [[ronk]]a, kelle ta saatis ükshaaval lendu. Kaks neist tulid tagasi, kuid viimane lendas edasi Islandini ja Flóki järgnes talle. Ta veetis talve [[Barðaströnd]]il [[Breiðafjörður]]i ääres. Flóki oli kalapüügiga nii hõivatud, et unustas suvel kariloomadele [[hein]]a teha, mistõttu loomad surid talvel. Järgmisel kevadel tõusis ta kõrgele mäele, kust avanes vaade jääga täidetud fjordile; see ajendas teda nimetama saart Islandiks 'jääsaareks'. [[Ingólfur Arnarson]] ja [[Leif Hróðmarsson]] põgenesid Norra kuningriigist Islandile, kui olid tapnud [[jarl]] [[Atle]] pojad. Leifi tapsid samal suvel tema orjad. Norrast [[Firðafylk]]ist pärit Ingólfur Arnarsonist sai seega esimene, kes Islandile püsivalt asus: ta rajas oma asula [[Reykjavík]]i 'suitsude laht' [[874]]. aastal<ref>Arheoloogilised jäljed kinnitavad, et seal oli asustus juba [[870. aastad|870ndatel]].</ref>. Tema eeskujule järgnes peagi veel teisi norralasi. Raske on kindlaks teha, millisest Norra piirkonnast nad pärinesid, kuid tõenäoliselt eelkõige [[Lääne-Norra]]st ja põhjas asuvast [[Hålogaland]]ist. Näiteks viitavad andmed sellele, et Borgi viimane pealik oli [[Olav Tvennunbrunni]]. [[Lofoodid|Lofootidel]] asuva [[Borg]]i viimane pealik läks 10. sajandil koos kogu perekonnaga Islandile.<ref> [https://web.archive.org/web/20090402041154/http://www.x-lofoten.com/viking.htm Gudene fra vikingtid], x-lofoten.com, 2.4.2009</ref>. Väljarändele Norrast aitas kaasa Norra allutamine [[Harald Kaunisjuus|Harald Kaunisjuukse]] võimule, maksukohustuste kehtestamine ja kuningavõimu tugevnemine, mis tekitas suurt rahulolematust, eriti läänepoolsetel mägialadel ja [[Agder]]is. Paljud pealikud ja talupojad ei leppida kuningas Haraldi võimuga ja otsustasid oma ''[[óðal]]''{{'}}italudest ja kodumaalt lahkuda. See põhjustas suure väljarände Norrast, esmalt Šoti saartele, [[Iirimaa]]le ja [[Šotimaa]]le, kuid pärast Islandi avastamise üldteatavaks saamist suundus peamine väljarändajate vool sinna. Islandile võis saabuda inimesi ka teistest Põhjamaadest ([[Rootsi]]st ja [[Taani]]st), kuid tõenäoliselt oli neid palju vähem. Briti saartelt saabujad võisid kaasa tuua iiri ja gaeli päritolu [[trääl|orje]] ja teenijaid. Geneetilised uuringud toetavad seisukohta, et Islandi varajane elanikkond kujunes Skandinaavia ja Briti saarte päritolu inimeste segunemisel. 2000. aastal avaldatud [[Y-kromosoom]]iuurimuse järgi, mis kasutas tollal levinud [[haplogrupp]]ide nomenklatuuri ja analüüsis tänapäeva [[islandlased|islandlaste]] [[DNA]]-d, kuulus 41,4% uuritud Y-kromosoomidest [[haplogrupp 1|haplogruppi 1]], 34,2% [[haplogrupp 2|haplogruppi 2]] ja 23,8% [[haplogrupp 3|haplogruppi 3]]. Võrreldes neid tulemusi Skandinaavia ja Briti saarte rahvastike vastavate andmetega jõudsid uurijad järeldusele, et osa haplogrupi 1 liine oli tõenäoliselt gaeli päritolu, enamik haplogruppide 2 ja 3 liine aga paistis olevat Skandinaavia päritolu. Selle põhjal hindasid autorid, et umbes 20–25% Islandi asustajate meesliinidest oli gaeli päritolu ja ülejäänud peamiselt põhjagermaani ehk skandinaavia päritolu.<ref>Agnar Helgason, Sigrún Sigurardóttir, Jayne Nicholson, Bryan Sykes, Emmeline W. Hill, Daniel G. Bradley, Vidar Bosnes, Jeffery R. Gulcher, Ryk Ward, Kári Stefánsson. Estimating Scandinavian and Gaelic Ancestry in the Male Settlers of Iceland. – ''The American Journal of Human Genetics'', 2000, kd 67, nr 3, lk 697–717.</ref> [[mtDNA]] uuringud samuti tänapäeva islandlaste põhjal on näidanud Islandi naisasutajate tugevamat geneetilist seost Briti saartega kui Skandinaaviaga. Gaeli päritolu naiste osakaaluks on hinnatud kuni 60%.<ref>Agnar Helgason, Sigrún Sigurðardóttir, Jeffrey R. Gulcher, Ryk Ward, Kári Stefánsson. mtDNA and the origin of the Icelanders: deciphering signals of recent population history. – ''American Journal of Human Genetics'', 2000, 66 (3): 999–1016.</ref><ref>Holger Wittig, Andrea Aschenbrenner, Micaela Poetsch, Dieter Krause, Eberhard Lignitz. Variability of mitochondrial DNA in a population sample from Iceland. – ''Legal Medicine'', 2003, 5 (Supplement 1), lk S173–S176.</ref> Need varasemad uurimused tuginesid kõik tänapäeva islandlaste DNA-le, mille põhjal ekstrapoleeriti algsete asustajate päritolu. 2018. aastal avaldatud [[iidne DNA|iidse DNA]] uuring, mis analüüsis otse asustamisajastu (9.–10. sajandi) hauapaikadest pärit luustike jäänuseid, andis siiski märgatavalt teistsuguse pildi: algsetel asustajatel oli Skandinaavia ja gaeli päritolu ligikaudu võrdselt jaotunud. Gaeli komponent oli palju suurema osakaaluga, kui varasemad tänapäevapõhised uuringud olid näidanud. Samas selgus, et tänapäeva islandlaste geenid on keskmiselt juba umbes 70% ulatuses Skandinaavia päritolu. Viimase 1100 aasta jooksul on toimunud üllatavalt kiire geneetiline nihe Skandinaavia päritolu kasuks, tõenäoliselt erineva sigivuse või ellujäämismäära või hilisema rände tõttu.<ref>S. S. Ebenesersdóttir jt. Ancient genomes from Iceland reveal the making of a human population. – ''Science'', 2018, kd 358, nr 6363, lk 1802–1805.</ref> Pärast Harald Kaunisjuukse umbes 880. aasta sõjakäiku Šoti saartele suurenes väljaränne sealt Islandile märgatavalt ja saavutas haripunkti sajandi viimasel kümnendil. Kogu Island võeti enda valdusse ja asustati ligikaudu 60 aasta jooksul, [[874]]–[[930]].<ref>Islandi rahvaarv oli 930. aastaks arvatavasti kasvanud umbes 20 000 inimeseni.</ref>. Seda ajavahemikku nimetatakse islandi keeles tavaliselt ''landnámatíð'' 'maahõivamise aeg' (sõnadest ''landnám'' 'maa hõivamine ("maavõtt")' ja ''tíð'' 'aeg'. Maa hõivanud uusasukaid (maahõivajaid) nimetatakse islandi keeles ''landnámsmenn'' (ainsuses ''landnámsmaður''). Maa asustamist käsitlevas raamatus "[[Landnámabók]]" mainitakse üle 400 sellise isiku. Esimesed maahõivajad võtsid enda valdusse väga suuri maa-alasid ja jagasid seejärel maad oma kaaskondlastele, sõpradele ja sugulastele, kes hiljem Islandile saabusid. Hiljem mõisteti, et olukord, kus üksikud mehed laiendavad oma omandiõiguse nii suurtele aladele, ei ole jätkusuutlik. Lepiti kokku, kui suure ala võib üks inimene enda valdusse võtta. Island avaldas paljudele uusasukatele soodsat muljet. Tollal kattis paljusid piirkondi rannikust kuni mägedeni [[arukask|arukase]]mets. Karjamaad olid nii head, et lambaid said sageli kogu talve väljas karjatada. Head olid ka [[kalapüük|kalapüügivõimalused]]: jõgedes sai püüda lõhet ja forelli ning meres tursklasi. Merel sai tegeleda ka [[vaalapüük|vaalapüügiga]]. Lõpuks leidsid uusasustajad Islandil ka vabaduse, mille nad olid Norras kaotanud. Harald Kaunisjuus ei olnud rahul norralaste väljarändega Islandile, sest see toimus tema võimust sõltumatult. Traditsioonilise loo järgi saatis ta sellepärast Islandile Garðar Svavarssoni poja [[Uni Garðarsson]]i (hüüdnimega ''[[Uni hinn danski]]'', tänapäeva islandi keeles ''[[Uni danski]]''), lubades talle Islandi [[jarl]]i tiitli, kui too suudab Islandi enda võimu alla saada. Lugu pärineb "[[Landnámabók]]ist"<ref>''Landnámabók'', 78. ''kafli''.</ref>, mille järgi võttis Uni algul maa [[Unaós]]i juures enda valdusse. Kui kohalikud elanikud tema tegelikust kavatsusest teada said, hakkasid nad vastu: nad muutusid tema vastu vaenulikuks ega müünud talle isegi kariloomi ega toidumoona. Uni oli sellepärast sunnitud asulast asulasse rändama ega suutnud Islandil kunagi püsivat elupaika rajada. "Landnámabók" ei ütle siiski, et Uni oleks Islandilt kohe põgenenud või et ta oleks hukatud katse tõttu allutada saar Norra kuningale. Tema hilisem surm on raamatus seotud hoopis isiklike suhetega ja konfliktiga [[Leiðólfr kappi]] perekonnaga. Sellegipoolest jäi Norrast lähtuv oht maahõivajate vabadusele püsima nagu rasked pilved taevas. Tänapäevane Islandi ajalookirjutus peab vastupanu Harald Kaunisjuuksele üheks võimalikuks, kuid mitte ainsaks Islandi asustamise põhjuseks: "Landnámabókis" on mainitud üle 400 esmaasustaja, kuid ainult umbes 30 kohta öeldakse, et nad põgenesid Haraldi võimu või temaga tekkinud konflikti tõttu. ==Vaba riigi aeg (930–1262)== {{Vaata ka|Islandi vaba riik}} Kogu Islandi vanimat ajalugu, saagade ajastut (islandi keeles ''söguöldin'', 930–1030), iseloomustavad sündmused, mis annavad tunnistust elanike energiast ja sitkusest, tegutsemistahtest ja taibukusest, uhkusest ja tülialtist iseloomust, mis mõnikord mandus jõhkruseks. Need sündmused olid eelkõige seotud eri asulate ja suguvõsadega, palju harvem kujunesid need kogu riiki hõlmavaks ühiseks ajalooks. Asi oli selles, et islandlased ei loonud alguses kogu maad hõlmavat ühist täidesaatvat võimu. Paljud elanikud olid lahkunud kodumaalt ja jätnud maha osa oma varast, et vabaneda tsentraliseeritud ja kõike allutavast kuningavõimust. Sellepärast oli neile uuel maal vastumeelt niisuguse võimu loomine, mis oleks meenutanud endise kodumaa võimukorraldust. ===Riigi korraldus=== [[Pilt:AM156fol p1.jpg|pisi|"[[Hrafnkels saga Freysgoða]]" esimene lehekülg 17. sajandi Islandi käsikirjast, mida säilitatakse [[Árni Magnússoni Instituut|Árni Magnússoni Instituudis]], säilik AM 156 fol.]] [[Pilt:Thingvellir.jpg|pisi|[[Þingvellir]], Alþingi toimumispaik]] [[Pilt:Islande thingvellir Ok.jpg|pisi|Vaade Þingvellirile]] Ühendavaks keskuseks sai ülemaaline rahvakoosolek [[Alþingi]], mis asutati pärimuse järgi [[930]]. aastal. Selle tekkimise eel elasid Islandil peamiselt iseseisvad talunikud ja nende juhid. Piirkondades kujunesid välja kohalikud rahvakoosolekud ''[[þing]]''{{'}}id, kus lahendati vaidlusi ja lepiti kokku ühistes reeglites. Kui asustus laienes ja piirkondadevahelised sidemed tihenesid, tekkis vajadus kogu Islandit hõlmava ühise õiguskorra ja vaidluste lahendamise süsteemi järele. Maahõivajad olid tulnud Islandile oma laevadel. Nad olid sõltumatud nii üksteisest kui ka võõrastest rahvastest ja valitsejatest. Neid ühendas ainult rahvus. Kõige vägevamad maahõivajad ehitasid oma talu juurde jumalakoja (''hof'') ja korraldasid ise jumalatele ohvriteenistusi. Sellepärast nimetati neid ''[[goði]]''{{'}}deks. Nende kaaskondlased ja ümbruskonna teised maahõivajad, kes jumalakodasid ei rajanud, moodustasid nende ümber usulise kogukonna. Kaks ''goði''{{'}}t, [[Þórólfur Mostrarskegg]] ja [[Þorsteinn Ingólfsson]], asutasid peagi enda hõivatud maa-alal ''[[þing]]''{{'}}id ([[Þórsnesþing]] ja [[Kjalarnesþing]]), kus lahendati piirkonna elanike kohtuasju ja vaidlusi. Kui maa oli asustatud peaaegu nii palju kui võimalik ja rahvaarv oli kasvanud suhteliselt suureks, tunti vajadust ühiste seaduste järele ja ühise koosoleku järele, kus saaks lahendada Islandi eri osadest pärit inimeste vahelisi asju. Pärimuse järgi tehti sobiva õigussüsteemi väljatöötamine ülesandeks pealik [[Úlfljótr]]ile, kes oli selleks ajaks umbes 20 aastat Islandil elanud. Úlfljótr läks umbes 927. aastal Norrasse, kus ta tutvus sealse õigusega. Nii tema kui ka enamik teisi maahõivajaid pärinesid Lääne-Norrast, mistõttu võttis ta eeskujuks [[Gulatingi õigus]]e. Kolm aastat hiljem tuli ta Islandile tagasi seadustega, mille ta oli koostanud oma emapoolse onu [[Þorleifur jarlsskáld]] abiga. Tema ettepanekute põhjal loodi Alþingi – kogu Islandi ''þing'', kus kuulutati välja ja arutati seadusi, lahendati kohtuasju ning arutati ühiskondlike ja poliitiliste küsimusi ja tehti neid puudutavaid otsuseid. Úlfljóti kasuvend [[Grímr Geitskör]] rändas läbi kogu Islandi, et leida sobiv koht ühisele ''þing''{{'}}ile. Tema valik langes suure järve ääres asuvast [[Bláskógar]]ist põhja poole jäävale tasandikule maa lõunaosas. Nii see paik ([[Þingvellir]]) kui ka kogu ümbruskond ja järv said nimeks Alþingi. Seal võeti Úlfljótri seadused ühisel koosolekul vastu ja asutati [[Alþingi]]. Alþingile kogunesid pealikud (''goðar'', ainsus ''goði'') ja teised osalejad kogu maalt. Sellega oli Úlfljótri seadusandlik tegevus lõpule viidud ja pärimuse järgi 930. aastal valiti [[seadusekuulutaja]]. Seadusekuulutaja amet, ''goði''{{'}}de kogu, [[Lögrétta]] (Seadusekoda) ja Alþingi kohus asutati pärimuse järgi üheaegselt Alþingi loomisega. Alþingi keskne organ oli [[Lögrétta]] ehk Seadusekoda, kuhu kuulusid ''goði''{{'}}d ja nende nõuandjad. Lögrétta oli Alþingi seadusandlik organ. Seadusekoda võttis vastu uusi seadusi, tõlgendas kehtivat õigust ja otsustas paljusid ühiskonnaelu puudutavaid küsimusi. Selle pädevusse kuulus otsustamine ka selle üle, mida kehtiv õigus konkreetsel juhul tähendab, kui selles tekkis vaidlus, ja seadustest erandite tegemine. Siis määrati kindlaks ka ''goði''{{'}}de arv. Neile anti ühtlasi kindel ilmalik võim, mis tegi neist Islandi ühiskonnakorralduse alustalad. Maa jaotati 12 ''þing''{{'}}ipiirkonnaks, kuid kuulumine neisse ei sõltunud üksnes elukohast, sest vabad mehed võisid valida endale pealiku ka väljastpoolt oma piirkonda. Igas ''þing''{{'}}ipiirkonnas pidi olema kolm ''goði''{{'}}t ehk kogu maal kokku 36. ''Þing''{{'}}e peeti kevadel kõigi kolme ''goði'' ühisel juhtimisel ja neid nimetati kevad''þing''{{'}}ideks (''várþing''). ''Goði''{{'}}d olid Islandi vabaühiskonna mõjukaimad juhid. Nad ei olnud ei kuningad, aadlikud ega tavalised ametnikud. Enamik neist pärines maahõivajate või nende järglaste seast. Kohalikud juhid olid kujunenud juba asustuse algusaastatel ja Alþingi loomisel anti neile ametlik koht uues poliitilises süsteemis. ''Goði'' oli ühtaegu kohalik juht, õiguskaitsja, poliitiline eestvedaja ja algselt ka usuliste talituste korraldaja. Nad esindasid oma poolehoidjaid kohalikel rahvakoosolekutel ja Alþingil. ''Goði'' võim ei põhinenud mitte niivõrd ametlikul territooriumil kui isiklikel toetajatel. Tema võimkonda nimetati ''[[goðorð]]''{{'}}iks. ''Goðorð'' ei olnud territoriaalne haldusüksus ega kindlate piiridega maa-ala, vaid pealiku võimu- ja toetajaskond ning sellega seotud õiguste ja kohustuste kogum. Vabad mehed võisid ''goðorð''{{'}}iga liituda või sellest lahkuda ja vajaduse korral teise pealiku juurde üle minna. ''Goðorð''{{'}}i võis pärida, müüa, jagada või muul viisil omandada. Tegu ei olnud maaomandi, vaid võimu- ja esindusõigusega. Sellepärast pidid pealikud oma toetajate usaldust hoidma. ''Goði'' ülesannete hulka kuulus oma toetajate esindamine, nende huvide kaitsmine ja neile abi osutamine õigusvaidlustes. Pealike ülesannete hulka kuulusid ka kohalike rahvakoosolekute (''[[þing]]''{{'}}ide) juhtimine, osalemine Lögréttas ja kohtunike nimetamine. Kui ei leidunud eraisikut, kellel oleks olnud õigus või kohustus kannatanu nimel kohtuasja algatada, pidi sekkuma ''goði''. Nii täitis ta osaliselt ülesandeid, mida tänapäeval täidavad prokuratuur, omavalitsus ja muud avalikud institutsioonid. Vastutasuks pidid toetajad pealikku toetama, sealhulgas vajaduse korral relvastatud jõuga. Kui pealik kaitses oma meeste huve, siis tema mehed seisid tema taga tülides ja kohtulahendite täideviimisel. ''Goði''{{'}}del oli õigus nimetada kohtunikke, kuid nad ei tegutsenud kohtunikena ega mõistnud ise kohut. See aitas seadusandlikku ja kohtuvõimu vähemalt põhimõtteliselt lahus hoida. Vabad mehed, kes osalesid ''[[þing]]''{{'}}ide tegevuses ja kandsid sellega seotud materiaalseid kohustusi, võisid osaleda kohtukoosseisudes ja mõjutada seadusandlikke otsuseid. Seega ühendas Islandi vaba riigi riigikord endas pealike juhtivat rolli ja vabade meeste suhteliselt laia osalust avalikus elus. Algselt olid kohtud ainult kohalikel rahvakoosolekutel ''þing''{{'}}idel. Alþingil hakkas tegutsema kõrgem kohus. Puudused Alþingi kohtu korralduses, mis tõid muu hulgas kaasa vaidlusi kohtukoosseisude pädevuse üle, põhjustasid veriseid tülisid isegi Alþingil endal. Kui kogu Islandi vaidlused jõudsid ühte kohtusse, said tugevamad pealikud mõjutada kohtukoosseisu. Kui üks pool leidis, et kohtunikud on vastaspoole liitlased või sugulased, võis ta kohtu pädevuse vaidlustada. Kui menetluses tehti viga või pooled ei suutnud kohtukoosseisu suhtes kokkuleppele jõuda, võis asi jääda lahenduseta. Sellisel juhul pöörduti sageli vägivalla poole. Eri piirkondades kujunesid välja oma pealikurühmad. Kui kõik kohtuasjad lahendati ühes kohtus, tekkis küsimus, kes määrab kohtunikud ja kui palju mõju on eri pealikel kohtukoosseisu kujundamisel, sest võis tekkida tunne, et mõni piirkond on teistest tugevamalt esindatud. Sellepärast otsustati 965. aasta paiku pärimuse [[Þórður gellir]]i ettepaneku kohaselt jagada Island neljaks veerandkonnaks (''fjórðungur'', mitmuses ''fjórðungar'') ja korraldada kohtusüsteem ümber. Veerandkonnad ei olnud haldusüksused, vaid kohtupiirkonnad. Senise ühtse Alþingi kohtu asemele loodi iga veerandkonna jaoks oma veerandkonnakohus (''fjórðungsdómur''), milles oli 36 kohtunikku. Veerandkonnad olid: *lõunamaalaste veerandkond (''Sunnlendingafjórðungur'') ehk Lõunaveerandkond, mis ulatus [[Jökulsá]]st [[Sólheimasandur]]il [[Eyjafjöll]]i all kuni [[Hvítá]]ni [[Borgarfjörður]]is; *läänefjordlaste veerandkond (''Vestfirðingafjórðungur'') ehk Lääneveerandkond, , mis ulatus [[Hvítá]]ni [[Borgarfjörður]]is kuni [[Hrútafjörður]]ini; *põhjamaalaste veerandkond (''Norðlendingafjórðungur'') ehk Põhjaveerandkond,, mis ulatus [[Hrútafjörður]]ist kuni [[Langanes]]ini; *idafjordlaste veerandkond (''Austfirðingafjórðungur'') ehk Idaveerandkond, mis ulatus [[Langanes]]ist kuni [[Jökulsá]]ni [[Sólheimasandur]]il. 13. sajandil nihkus Lääne- ja Lõunaveerandkonna vaheline piir [[Hvítá]]lt [[Borgarfjörður]]is lõuna poole [[Botnsá]]ni [[Hvalfjörður]]is. Põhja- ja Idaveerandkonna vaheline piir oli Langanesi piirkonnas ebaselgem. Igas veerandkonnas oli kolm kohalikku ''þing''{{'}}ipiirkonda (''þinglag''), välja arvatud Põhjaveerandkonnas, kus neid oli neli, sest asustus oli seal tihedam. Jaotus ei põhinenud siiski täielikult maa-alal: iga talupoeg võis igal ajal asuda ükskõik millise ''goði'' ehk pealiku alla ja seega ühineda veerandkonnaga, mis ei vasta tema elukohale. Varasema perioodi ''goðorð''{{'}}ide arv ei ole kindlalt teada ja ajaloolaste hinnangud lahknevad. Kui Island umbes 965. aastal neljaks veerandkonnaks jagati, korraldati ka kohalike ''þing''{{'}}ide ja ''goðorð''{{'}}ide jaotus ümber: Lääne-, Lõuna- ja Idaveerandkonnas oli kolm kohalikku ''þing''{{'}}i, Põhjaveerandkonnas aga neli. Iga ''þing''{{'}}iga oli seotud kolm ''goðorð''{{'}}i — nii sai kolmes veerandkonnas kummaski üheksa ''goðorð''{{'}}i, Põhjaveerandkonnas aga kaksteist. Kokku kujunes enamiku uurijate arvates 39 ''goðorð''{{'}}i. Tegu ei olnud pealike loomuliku koguarvuga, vaid seadustega täpselt määratletud ''goðorð''{{'}}ide arvuga. ''Goðorð''{{'}}ide ja ''goði''{{'}}de tegelik arv ei pruukinud alati kokku langeda, kuna üks ''goði'' võis mitut ''goðorð''{{'}}i korraga vallata või üks ''goðorð'' võis olla mitme mehe ühisomandis. Et põhjaveerandkonnas oli teiste veerandkondadega võrreldes rohkem ''goði''{{'}}sid, tekkis veerandkondade vahel ebavõrdsus. Et Põhjaveerandkonna elanikud ei saaks teistest suuremat mõju, otsustati, et kolme ülejäänud veerandkonna ''goði''{{'}}d valivad igast ''þinglag''{{'}}ist ühe mehe Seadusekotta, nii et igast veerandkonnast saaks Seadusekojas koha 12 meest — kokku 48 hääleõiguslikku liiget. Need üheksa uut liiget said koha Seadusekojas, kuid neil ei olnud õigust veerandkonnakohtu kohtunikke nimetada. Igaüks 48 liikmest nimetas omakorda kaks kaasistujat, nii et Seadusekoda koosnes edaspidi kokku ligikaudu 145–147 liikmest (olenevalt sellest, kas ja millal arvestati kaasa seadusekuulutaja ja hiljem, alates 1106. aastast, mil loodi [[Hólari piiskopkond]] ja Islandil oli koos varem (1056) asutatud [[Skálholti piiskopkond|Skálholti piiskopkonnaga]] juba kaks piiskoppi, ka nemad). Umbes 1004–1015 loodi [[seadusekuulutaja]] [[Skafti Þóroddsson]]i eestvõttel Alþingil veel viies kohus – ''fimmtardómur''. See pidi lahendama juhtumeid, mida nelja veerandkonnakohtu süsteem ei suutnud lõplikult lahendada. Islandi vaba riik arenes selle tagajärjel sugukondadel põhinevaks õigusriigiks. Et puudus keskne võim, mis oleks suutnud kohtuotsuseid sundkorras täide viia, jäi üksikisiku ülesandeks teha kohtuotsus oma suguvõsa abil tegelikult kehtivaks. Kohtumenetlus oli kogu avaliku elu alus. Selle kaudu arenes Islandi õigus iseseisvalt, tuginedes ühispõhjamaisele õiguskorrale. Islandi iseseisvad eripärad ilmnevad eriti sugukonna läbivas tähtsuses, mitte ainult tsiviilõiguses, vaid ka kriminaalõiguses. Islandil määrati (eriti tapmiste korral) rahaline hüvitis, mille suurus arvutati kohtuasja poolte sugulussuhete järgi. Arvestati ka isikliku au tunnet, muu hulgas karistuse määramisel. Kohtuvaidlus oli avalik võitlus, kus õigus oli vabade ja teovõimeliste meeste jaoks relvade asemel vahendiks, ühiskonnaliikmete järelevalve ja osaluse all. Ükski võimukandja ei tegutsenud poolte nõuandjana. Seadusekuulutaja juhtis menetlust, kuid temalt küsiti ainult seda, missugunene on seadus, ja tal ei olnud sellest kaugemale ulatuvat võimu. Kohtumenetluse ajal nõuti suure hulga ''þing''{{'}}imeeste kohalolekut. Nad tegutsesid osaliselt tunnistajatena, osaliselt kohtunikena, osalt süüdistatava süü või süütuse üle otsustava vandekohtu (''[[kviðr]]'') liikmetena, ja osalt ka ''þing''{{'}}il korra valvajatena. Sellepärast oli ka üks üheksandik ''goðorð''{{'}}i ''þing''{{'}}imeestest kohustatud ''goði'' ehk pealikuga ''þing''{{'}}ile kaasa minema. Islandil puudus keskne täidesaatev võim tänapäevases mõttes. Riigil ei olnud kuningat, valitsust, ametnikkonda, politseid ega prokuratuuri. Alþingi istungite ajal täitis Seadusekoda mõningaid täidesaatvaid ülesandeid, kuid suurem osa tegevustest, mille eest tänapäeval vastutavad riigiasutused, jäi üksikisikute ja suguvõsade kanda. Õigusnõuete esitamine, kohtuasjade algatamine, kohtuotsuste täideviimine ja sageli ka kahjutasude sissenõudmine olid enamasti eraõiguslikud küsimused. Kuigi Islandi vaba riiki on mõnikord peetud varajaseks rahvaesinduslikuks süsteemiks, koondus tegelik poliitiline mõju suhteliselt väikese hulga pealike kätte. ====Islandi kalender==== {{Vaata ka|Islandi kalender}} Samal ajal korraldati ka [[Islandi kalender|Islandi kalendrit]]. Seni oli aastat arvestatud 364 päeva pikkusena (12 kuud à 30 päeva ja neli [[liigpäev]]a (''aukanætr'')), kuid [[Þorsteinn surtur]]i ettepanekul otsustati lisaks, et iga seitsme aasta järel tuleb lisada "[[liignädal]]". Seda kalendrit koos hilisemate parandustega kasutati kõrvuti Gregoriuse kalendriga veel 20. sajandil. ===Sugukondade tülide aeg (930–1030)=== [[Pilt:Mjollnir icon.png|pisi|[[Thor]]i vasar [[Mjölnir]] sümboliseerib paganlust enne Islandi ristiusustamist aastal 1000]] Pidevate sugukondadevaheliste tülide ajal, mis andsid rikkalikule [[saagakirjandus]]ele rohkesti ainest, arenes järk-järgult välja riiklik ja õiguslik korraldus. Aeg, mil [[Skapti Þóroddsson]] oli [[seadusekuulutaja]], [1004–1030], oli rahutu, kuid selle lõpuks oli põhikorra areng muutnud Islandi vabaks riigiks. Õiguskorra viimane oluline lüli kujunes välja 11. sajandi alguses, kui Alþingil asutati viies kohus, mis oli kõrgeim kohtuinstants. See lahendas muu hulgas kohtuasju, mille puhul veerandkonnakohtud ei olnud suutnud ühehäälset otsust teha. Lisaks kaotati [[1006]]. aastal duell ''[[holmganga]]''. Samal ajal määrati kindlaks ka seaduste kehtestamise kord [[Lögrétta]]s (Seadusekojas). Islandlastel olid sel ajal välismaailmaga elavad sidemed. Nad tegutsesid viikingite ja sõjameestena, kaupmeeste ja [[skald]]idena ning teenisid kuningate ja pealike kaaskondades kõikjal [[Põhjamaad]]es, eelkõige võib-olla Norras, aga ka Briti saartel ning isegi [[Normandia]]s, [[Garðaríki]]s ja [[Miklagard]]is. Islandi riigil ei olnud ametlikke suhteid teiste maade ega valitsejatega. Norra kuningas Olav Haraldsson, hilisem [[Olav Püha]], tegi edutuid katseid saada islandlastelt enda võimu alla [[Grímsey]] saart. Juba enne Olav Püha oli Norra kuningas [[Olav Tryggvason]] islandlasi ähvardanud, et nad kristluse vastu võtaksid. ===Kristluse vastuvõtmine (1000–1200)=== [[Pilt:Grassodenhäuser.jpg|pisi|Traditsioonilised mätaskatustega majad Islandil]] Kristlus jõudis Islandile esmalt välismaal ristiusku pöördunud islandlaste kaudu. Üks neist oli [[Þorvaldr víðförli]] [[Skagafjörður]]ist, kes tõi endaga kaasa [[Saksimaa]]lt pärit piiskopi nimega Fredrik, kuid neil ei õnnestunud misjonitööd eha . [[Stefnir Thorgilsson]] purjetas aastatel 996–997 [[Olav Tryggvason]]i ülesandel Islandile, kuid ka temal ei õnnestunud islandlasi kuigivõrd veenda senistest uskumustest loobuma. Kuningas Olavi järgmine saadik oli [[Saksamaa]]lt pärit sõjamees [[Tangbrand]] ([[Þangbrandr]]), kellel õnnestus veenda Islandi idaosa pealikku [[Hallr Þórsteinsson]]i ja hiljem ka teisi väljapaistvaid mehi end ristida laskma. Tangbrand pani misjonitöös käigus toime mitu tapmist, mis põhjustas teiste islandlaste vastupanu. 999. aastal pidi Tangbrand Islandilt lahkuma. Pärast Tangbrandi lahkumist muutus vastasseis kristlaste ja paganate vahel Islandil üha teravamaks. Norra kuningas [[Olav Tryggvason]] avaldas islandlastele tugevat survet kristluse vastuvõtmiseks ja ähvardas Norras viibivaid islandlasi karistada. Tekkis oht, et usuküsimus põhjustab ühiskonna lõhenemise. Kui [[Alþingi]] [[1000]]. aastal kogunes, oli kristluse vastuvõtmine seetõttu muutunud mitte üksnes usuliseks, vaid ka poliitiliseks ja ühiskondlikuks küsimuseks. Üks islandlastest, kelle Tangbrand oli ristiusku pööranud, [[Hjalti Skeggjason]], oli 999. aastal samuti maalt välja saadetud, sest ta oli Alþingil ''[[níð]]''-värsis [[Freya]] vastu jumalaid pilganud. Hjalti oli läinud Norrasse, kuhu peagi järgnes tema usukaaslane Gisurr. Mõlemad viibisid seal [[Olav Tryggvason]]i juures ja kuningas saatis nad 1000. aastal Islandile tagasi kristlust levitama. Nad sabusid tagasi ajaks, mil oli Alþingi kogunenud ning kristluse ja paganluse vastasseis tuli seal lahendada. Hallri abiga jõuti Alþingil usuküsimuses otsuseni. Selle sõnastas seadusekuulutaja, Põhja-Islandilt pärit pealik [[Þorgeir Ljósvetningagoði]]. Nii paganad kui ka kristlased pidid tema otsusega arvestama. Ta kuulutas seaduseks, et kõik pidid laskma end ristida ja et ''[[blót]]''{{'}}i (jumalatele ohverdamist) tohtis korraldada üksnes eraviisiliselt. Nii seadustati kristlus Islandil aastal [[1000]], osaliselt ka [[Olav Tryggvason]]i ähvarduse tõttu. Olav hukkus samal aastal [[Svolderi merelahing]]us. Kristlus võitis islandlaste poolehoiu alles pärast sugukondadevaheliste tülide lõppu. ''[[Goði]]''{{'}}d ja teised maaomanikud rajasid oma taludesse [[kirik (pühakoda)|kirikuid]] ja said kas ise preestriteks või pidasid enda juures preestreid. Paganlik ''goði''-süsteem asendus uue süsteemiga suhteliselt hõlpsasti. Saarele saabus ka välismaa preestreid. [[Ari Þorgilsson]] nimetab neist 11, kellest mitu olid pärit [[Iirimaa]]lt. Island sai esimese [[piiskop]]i aastal [[1056]], mil pühitseti ametisse [[Ísleifur Gissurarson]] (suri 1080). Tema poeg ja järglane [[Gissur Ísleifsson]] [1082–1118] kehtestas koos [[Oddi]] preestri ja pealiku [[Sæmundur fróði]] ning seadusekuulutaja [[Markús Skeggjason]]iga [[1096]]. aastal kirikliku [[kümnis]]e ja kinkis ühtlasi oma isatalu [[Skálholt]]i kirikule, muutes selle Islandi piiskopitooli ([[Skálholti piiskop]]i) asukohaks. Tema abiga rajati Põhja-Islandile veel üks piiskopkond – [[Hólari piiskopkond]]. Selle esimene piiskop oli [[Jón Ögmundsson]] [1106–1121]. Mõlema piiskopkonna juurde rajati preestrikoole. Umbes 1120. aastal rajas piiskop Jón esimese [[klooster|kloostri]], benediktlaste kloostri [[Thingeyri]] [[Húnaflói]] ääres. See pühitseti sisse [[1133]]. aastal. Hiljem rajati neli augustiinlaste kloostrit munkadele ja üks nunnadele. Jumalateenistusi peeti tavapärasel roomakatoliku viisil [[ladina keel|ladinakeelsete]] lauludega, jutlusi peeti enamasti rahvakeeles. Nii preestrikoolid kui ka kloostrid muutusid kirikliku hariduse olulisteks keskusteks. Eriti tuleb nimetada Skálholti piiskoppi [[Thorlákr Thorhallsson]]it [1177–1193]. [[12. sajandi]] lõpus sai Island oma [[pühak]]ud. Need on Thorlákr ([[1198]]), Islandi tähtsaim pühak, ja [[Jón Ögmundsson]] ([[1200]]). Islandi kirik allus alates [[1104]]. aastast [[Lundi peapiiskop]]ile ning alates [[1152]]. aastast [[Nidarosi peapiiskop]]ile Norras. Islandi kirik võttis osaks Euroopa tavad, kuid säilitas mõned eripärased jooned, eelkõige rahvaliku iseloomu. [[Tsölibaat]]i ei järgitud, kirikud ja preestrite elukohad olid eraomandis. Piiskopid valiti preestrite poolt, kuid preestrid allusid kirikute omanikele – kohalikele pealikele. Kirikuõigust kohandati kohaliku õigusega. Piiskopi kohtuvõim piirdus kiriklike ametiasjadega ja ükski kirikuõiguslik säte ei kehtinud enne, kui [[Lögrétta]] (Seadusekoda) oli selle heaks kiitnud. Ametikoha järgi kuulusid Seadusekotta ka piiskopid. Tänu kõrgele isiklikule staatusele said piiskopid avaldada ühiskonna arengule suurt mõju. Kristluse mõjul valitses Islandil rahu. See kujunes seal välja varem kui teistes Põhjamaades. Ohtlikud tülid ''[[þing]]''{{'}}idel olid haruldased. Kui [[Bergþórr Hrafnsson]] oli seadusekuulutaja, otsustati seadused kirja panna ([[1118]]). See töö valmis [[12. sajandi]] esimese poole jooksul. Islandi materiaalne kultuur, eriti põllumajandus, saavutas kõrgpunkti. Rahvaarv võis 12. sajandi alguses olla umbes 100 000. [[1118]]. aastal saabus Islandile 35 laeva, millest ainult kaheksa suutis Norrasse tagasi sõita. 27 laeva talvitumine Islandil oli piisav, et põhjustada paljudes maa piirkondades toidupuudust.<ref>Jon Vidar Sigurdsson. ''Det norrøne samfunnet'', Pax: Oslo 2008, ISBN 978-82-530-3147-7, lk 197.</ref> ===Vaba riigi lagunemise aeg ehk Sturlungite aeg (umbes 1200–1262)=== {{Vaata|Sturlungite aeg}} Pärimise ja maade kokkuostmise tulemusel koondus üha rohkem maad üha väiksema arvu meeste ja suguvõsade kätte. See häiris Islandi ühiskonnakorralduse senist tasakaalu. Ülejäänud talupojad pidid alluma vähestele vägevatele meestele ja õigus taganes aina enam jõu ees. Ka kirikus muutus valdavaks hierarhiline süsteem, mida on kirjeldatud kui kristluse rahu säilitava vaimu nõrgenemisena. See tõi kaasa segaduse ja moraalse allakäigu – truudusetuse, vannete ja kokkulepete rikkumise, korratused, poliitilistel kaalutlustel sõlmitud ja lahutatud abielud ning verised kokkupõrked. Need ei piirdunud enam väikeste relvastatud salkadega nagu varasemal sugukondadevaheliste tülide ajal, vaid haarasid üle tuhande mehe suurusi talupoegade vägesid. Lagunemisaeg valmistas ette Islandi vaba riigi langust ja kiirendas seda. Ajajärk sai nimeks [[Sturlungite aeg]] (''Sturlungaöld'') Islandi ühe andekaima, kuid a sõjakama vägevate meeste suguvõsa [[Sturlungid|Sturlungite]] järgi. Esimene märk uuest rahutuste ajast oli [[Hvamm-Sturla]] tüli [[Jón Loftsson]]iga aastal [[1181]]. Järgnevatel aastakümnetel leidsid aset [[Guðmundur dýri]] tüli, suur [[Önundarbrenna]] aastal [[1197]], [[Kolbeinn Tumason]]i surm [[1208]]. aastal ja [[Hrafn Sveinbjörnsson]]i tapmine [[1213]]. aastal. Aastaid kestnud rahutusi põhjustas ka Hólari piiskop [[Guðmundur Arason]] [1202–1237], kes varatute eestvõitlejana sattus teravasse konflikti talupoegade ja pealikega. ==== Snorri Sturluson ==== [[Pilt:Snorre Sturluson-Christian Krohg.jpg|pisi|Snorri Sturluson, joonistanud [[Christian Krohg]]]] Vahepeal olid Hvamm-Sturla pojad [[Þórður Sturluson]], [[Sighvatur Sturluson]] ja [[Snorri Sturluson]] saanud vägevateks meesteks, kes sattusid peagi vastuollu nii teiste vägevate meeste kui ka üksteisega. Sturlungite ja [[oddilased|oddilaste]] vaheline tüli viis [[1216]]. aastal peaaegu avaliku kokkupõrkeni Alþingil, kuid Skálholti piiskop suutis selle ära hoida. Hiljem muutusid kokkupõrked üha sagedasemaks ja verisemaks. Oddilased ja [[haukadalurlased]] sattusid päranditüli tõttu vastamisi ning esimese rühma liikmed tapsid [[1221]]. aastal [[Björn Þorvaldsson]]i. Algul toetas Snorri Sturluson oddilasi, kuid pärast seda, kui nood teda solvasid, liitus ta 1225. aastal hoopis haukadalurlastega. Haukadaluri suguvõsa, mida juhtis Snorri väimees [[Gissur Þorvaldsson]], kehtestas oma mõjuvõimu Lõuna-Islandil. Samal ajal puhkesid Sturlungite seas sisetülid, kui Snorri ja tema poeg Órækja sattusid konflikti Snorri venna Sighvaturi ja selle poja Sturlaga. Need tülidd, millesse tõmmati ka kolmas vend Þórður japaljud teised pealikud, viisid selleni, et Snorri aeti 1236. aastal oma [[Reykholt]]i mõisast välja ja [[1237]]. aastal lahkus ta Islandilt ja sõitis Norrasse. Seejärel võitles Gissur Sighvaturi ja Sturla vastu ning alistas nad lõplikult [[1238]]. aastal [[Örlygsstaðiri lahing]]us. 1239. aastal läks Snorri Islandile tagasi, kuigi Norra kuningas [[Håkon IV Håkonsson]] oli selle keelanud, ja sattus seetõttu kuningaga vastuollu. Et Snorri oli oma tapetud venna ja vennapoja lähim kättemaksja, sai temast ka väimehe Gissuri vaenlane. Gissur liitus kuningaga ja tungis kuninga õhutusel [[1241]]. aastal Snorrile kallale ning tappis ta. ==== Norra võimu alla sattumine ==== Et vältida Norra sõjaretke Islandile, oli Snorri juba 1229. aastal lubanud kaasa aidata sellele, et islandlased allutaksid end vabatahtlikult Norra ülemvõimule, kuid ta ei teinud selle lubaduse täitmiseks midagi. Hiljem andsid kuningas [[Håkon IV Håkonsson]]ile samasuguseid lubadusi nii [[Sturla Sighvatsson]] kui ka Gissur. Pärast Snorri surma jätkusid sisetülid. Esile tõusid ka Sighvaturi teine poeg Þórður, vanema Þórðuri poeg Sturla ja tema vennapoeg [[Þorgils skarði]]. Pärast Þórðuri surma [[1257]]. aastal ja Þorgilsi langemist [[1258]]. aastal jäi lõpuks võitjaks Gissur. [[1237]]. aastal jäid mõlemad Islandi piiskopitoolid vakantseks. Valiti uued piiskopid, ent kui nad ametisse pühitsemiseks Norrasse saabusid keeldus peapiiskop neid pühitsemast. Üks neist sõitis [[Rooma]], kuid suri tagasiteel. Seejärel kasutas peapiiskop võimalust ja nimetas mõlema Islandi piiskopkonna etteotsa norralased. Nii said nii peapiiskop kui ka kuningas oma mõju Islandil kergemini maksma panna. Eriti innukas ja halastamatu kuninga toetaja oli Hólari piiskop [[Heinrekr Kársson]] ([[1247]]–[[1260]]). Tema mõjul saadeti 1250. aastal Norrasse [[Þórður kakali Sighvatsson]] ja 1254. aastal sunniti Norrasse minema ka [[Gissur Þorvaldsson]], sest ka tema ei ilmutanud erilist innukust Islandi Norra võimu alla viimiseks. [[1255]]. aastal saatis kuningas Islandile oma usaldusaluse õukondlase [[Ívarr Englason]]i, kes süüdistas oma missiooni ebaõnnestumistes eelkõige Gissuri poolehoidjaid. Osalt sellepärast ja osalt sellepärast, et Þórður kakali oli Norras osutunud võimekaks ametnikuks, otsustas kuningas lubada tal Islandile tagasi minna ja siduda ta suurte auavalduste abil endaga. Enne selle plaani teostumist suri Þórður 1256. aastal. Kõige mõjukam mees Islandil pärast Gissuri lahkumist Norrasse oli noor Sturlungite suguvõsa liige [[Þorgils skarði Böðvarsson]], kes oli olnud kuningas Håkoni õukondlane ja tema ustav toetaja. Ilma seadusliku aluseta andis kuningas talle need ''[[goðord]]''{{'}}id, mille Þórður kakali oli oma isalt pärinud. Kui Þorgils sellepärast 1258. aastal tapeti, ei jäänud kuningal muud võimalust kui pöörduda taas Gissuri poole. Et muuta Gissur endast võimalikult sõltuvaks ja takistada tal oma kohustusi kuninga ees varjamast, nimetas kuningas ta jarliks ja andis tema võimu alla enam kui poole Islandist. Sellest hoolimata püüdis Gissur eeskätt tugevdada omaenda võimu Islandil, mitte kuninga mõju. Kuninga saadetud salakuulajad teatasid sellest Norrasse. Seepeale saatis kuningas 1261. aastal Islandile oma õukondlase [[Hallvarðr gullskór]]i jaalles nüüd sai avalikuks, mida Gissur oli kuningale lubanud. Talupojad pakkusid suuri summasid, et vabastada Gissur kuningale antud lubadustest ja vältida ise kuningale maksude maksmise kohustust, kuid Hallvarðr lükkas ettepaneku tagasi. Lõpuks õnnestus Hallvarðril Gissuri abiga saavutada, et islandlased tunnustasid aastatel 1262–1264 kuningas [[Håkon IV Håkonsson]]i ja tema poja ülemvõimu ning lubasid neile vastavalt [[Lögrétta]] koostatud lepingule (''sáttmáli'') makse maksta. [[Håkon IV Håkonsson]] oskas Islandil valitsenud lõhesid ja sisemist lagunemist osavalt ära kasutada. See oli talle seda lihtsam, et islandlased käisid sageli Norras ja paljud silmapaistvad mehed astusid õukondlastena tema teenistusse. Ta ei kõhelnud neid vajaduse korral Norras kinni pidamast sõltumata sellest, kas nad olid tema teenistuses või mitte, ja hoolimata õigustest, mis islandlastel vastastikuste kokkulepete alusel Norras olid. Kavalalt hoidis ta üleval pealikevahelist vaenu ja pani neid üksteise vastu võitlema ja üksteist hävitama, samal ajal kui nad ise olid võitlustuhinas nii pimestatud, et aitasid kaasa oma maa vabaduse õõnestamisele. {{Pooleli|aasta=2026|kuu=september}} ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * Helgi Þorláksson. Urbaniseringstendenser på Island i middelalderen. – Grethe Authén Blom (toim). ''Urbaniseringsprosessen i Norden'', ''I: Middelaldersteder'', Universitetsforlaget Oslo-Bergen-Tromsø 1977, ISBN 82-00-06081-0, lk 9-36. Kordustrükk 1982. * Bjørn Teitsson. Islandske kjøpsteder 1600-1860. – (Grethe Authén Blom (red.): ''Urbaniseringsprosessen i Norden'', ''II: De anlagte steder på 1600-1700 tallet'', Universitetsforlaget Oslo-Bergen-Tromsø 1977, ISBN 82-00-01664-1, lk 90–99. * Helgi Skúli Kjartansson. Urbaniseringen på Island ca. 1865-1915. – Grethe Authén Blom (toim). ''Urbaniseringsprosessen i Norden'', ''III: Industrialiseringens første fase'', Universitetsforlaget Oslo-Bergen-Tromsø 1977, ISBN 82-00-01666-8, lk 245-260. * Jesse Byock. ''Medieval Iceland: Society, Sagas and Power'', University of California Press 1988, ISBN 0-520-06954-4. * Bergsteinn Jónsson, Björn Þorsteinsson. ''Íslandssaga til okkar daga'', Sögufélag: Reykjavík 1991, ISBN 9979-9064-4-8. *Vilhjálmur Örn Vilhjálmsson. Ved helvedets port. – ''Skalk'', 1996, nr 4, lk 11–15. *Guðmundur Hálfdanarson. ''Historical Dictionary of Iceland'', Scarecrow Press: Maryland, USA 1997, ISBN 0-8108-3352-2. * William Ian Miller. ''Bloodtaking and Peacemaking: Feud, Law, and Society in Saga Iceland'', University Of Chicago Press, 1997, ISBN 0-226-52680-1. * Gunnar Karlsson. ''History of Iceland'', Univ. of Minneapolis 2000, ISBN 0-8166-3588-9. * Gunnar Karlsson. ''Iceland's 1100 Years: History of a Marginal Society'', Hurst: London 2000, ISBN 1-85065-420-4. * Helgi Skúli Kjartansson. ''Ísland á 20. öld'', Reykjavík, 2002, ISBN 9979-9059-7-2. ==Välislingid== * Axel Kristinsson. [http://visindavefur.hi.is/svar.asp?id=1732 Eru til áþreifanlegar sannanir fyrir veru Papa á Íslandi fyrir landnám norrænna manna?], 2005. 67n5xogbe0vviw78q4a6eucf9gacrfr 7228277 7228269 2026-09-03T19:14:08Z ~2026-48153-22 236814 /* Norra võimu alla sattumine */ 7228277 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Husavik Iceland 2005 1.JPG|pisi|[[Húsavík]] Islandil (2005)]] '''Islandi ajalugu''' erineb ülejäänud [[Põhjamaad]]e ajaloost. Juba kõige varasemast ajast alates teame konkreetseid isikuid, nende nimesid ja sugulussuhteid ning täpseid aastaarve. Ühed vanimad teadaolevad [[Island]]il kirjutatud raamatud on [[saaga]]d, mis jutustavad maa ajaloost. Islandi varaseim ajalugu on ainulaadselt üksikasjalikult teada. Selles suhtes on võrreldav ainult [[Uus-Meremaa]]. Islandi ajalugu on lühidalt lugu vabadest inimestest, kes omavaheliste tülide tagajärjel kaotasid oma vabaduse ja pidid seejärel väga palju kannatama, enne kui nad vabaduse tagasi said. Selle käigule aitas kaasa mitu asjaolu. Esiteks oli Islandil pikka aega väga tagasihoidlik rahvaarv, mis [[Helgi Þorláksson]]i hinnangul kõikus 40 000 ja 60 000 vahel<ref>Helgi Þorláksson 1977:30.</ref>; 1703. aasta esimesel rahvaloendusel registreeriti Islandi elanike arvuks 50 444<ref>Helgi Þorláksson 1977.</ref>. Island oli seega hõredalt asustatud maa. Teiseks oli põllumajandus Islandi peamine elatusallikas, mis tähendas ühelt poolt väga hajutatud asustust, mis ei soodustanud linnade kujunemist, ja teiselt poolt suurt [[naturaalmajandus]]e taset, mis piiras käsitöö ja kaubandusega tegeleva elanikkonna kujunemise võimalusi.<ref>Helgi Þorláksson 1977:29.</ref>. Kalapüük oli kõrvaltegevus, mida harrastati kalapüügihooajal ja sedagi ajutistest kaluriasulatest, mitte aastaringselt asustatud [[kaluriküla]]dest. Kolmandaks oli maa toorainevaene, mistõttu tuli näiteks teraviljatooteid, puitu ja rauda importida, mis tegi islandlased varustusest sõltuvaks. Neljandaks asus maa teistest riikidest suhteliselt kaugel ning mereteed olid pikad ja neid kasutati pealegi ainult suvekuudel. Lõpuks ei olnud Islandil keskvalitsust, mis oleks arengut koordineerinud ja juhtinud<ref>Helgi Þorláksson 1977: 30.</ref>, ja kui see lõpuks tekkis, asus selle keskus Islandist kaugel, nii et Island oli kõigest üks mitmest piirkonnast, mille huvidega pidid vahelduvad valitsused arvestama. ==Avastamise ja maahõivamise aeg (930. aastani)== [[Pilt:Settlement_of_Iceland.svg|pisi|Kaart näitab esimeste põhjamaalaste ekspeditsioone Islandile]] Esimene ajalooline teade Islandi kohta leidub iiri munga [[Dicuilus]]e raamatus "[[De mensura orbis terræ]]"<ref>[http://penelope.uchicago.edu/Thayer/L/Roman/Texts/Dicuil/De_mensura_orbis_terrae/text*.html ''Liber de Mensura Orbis Terrae''] penelope.uchicago.edu</ref>, kus ta 825. aasta all ütleb, et umbes 30 aastat varem olid mõned vaimulikud jõudnud kaugel asuvale saarele, mida nad pidasid klassikaliste autorite kirjeldatud [[Thule]]ks. Nad viibisid saarel 1. veebruarist 1. augustini. Nende kirjeldus päikese liikumisest ja temperatuurist sobib täielikult Islandiga. Tõenäoliselt külastasid mõned iirlased 9. sajandil aeg-ajalt Islandit, sest kui norralased maale saabusid, kohtasid nad seal mõningaid iiri erakuid, kes siiski peagi saarelt lahkusid. Iirlaste Islandi-avastusel ei olnud ajaloolist tähtsust, sest see ei saanud üldiselt teatavaks ja nad ei võtnud saart enda valdusse. Kui norralased pärast 9. sajandi keskpaika Islandi avastasid, ei olnud nad nähtavasti iirlaste varasemast avastusest teadlikud. Islandi esimeste avastajatena nimetatakse norra [[viiking]]it [[Naddoddur]]i (''Naddoðr'') ja Rootsi päritolu meest [[Garðarr Svavarsson]]i. Nad avastasid Islandi teineteisest sõltumatult. Pole kindlalt teada, kumb neist esimesena maale jõudis. Pärast nende avastust läks Islandit otsima [[Flóki Vilgerðarson]], keda tuntakse ka Kaarna-Flóki (''Hrafna-Flóki'') nime all. Tema andis maale nime, mida see on sellest ajast peale kandnud. Pärimuse järgi oli Flóki läinud [[Norra]]st läände maad otsima. Tal oli kaasas kolm [[ronk]]a, kelle ta saatis ükshaaval lendu. Kaks neist tulid tagasi, kuid viimane lendas edasi Islandini ja Flóki järgnes talle. Ta veetis talve [[Barðaströnd]]il [[Breiðafjörður]]i ääres. Flóki oli kalapüügiga nii hõivatud, et unustas suvel kariloomadele [[hein]]a teha, mistõttu loomad surid talvel. Järgmisel kevadel tõusis ta kõrgele mäele, kust avanes vaade jääga täidetud fjordile; see ajendas teda nimetama saart Islandiks 'jääsaareks'. [[Ingólfur Arnarson]] ja [[Leif Hróðmarsson]] põgenesid Norra kuningriigist Islandile, kui olid tapnud [[jarl]] [[Atle]] pojad. Leifi tapsid samal suvel tema orjad. Norrast [[Firðafylk]]ist pärit Ingólfur Arnarsonist sai seega esimene, kes Islandile püsivalt asus: ta rajas oma asula [[Reykjavík]]i 'suitsude laht' [[874]]. aastal<ref>Arheoloogilised jäljed kinnitavad, et seal oli asustus juba [[870. aastad|870ndatel]].</ref>. Tema eeskujule järgnes peagi veel teisi norralasi. Raske on kindlaks teha, millisest Norra piirkonnast nad pärinesid, kuid tõenäoliselt eelkõige [[Lääne-Norra]]st ja põhjas asuvast [[Hålogaland]]ist. Näiteks viitavad andmed sellele, et Borgi viimane pealik oli [[Olav Tvennunbrunni]]. [[Lofoodid|Lofootidel]] asuva [[Borg]]i viimane pealik läks 10. sajandil koos kogu perekonnaga Islandile.<ref> [https://web.archive.org/web/20090402041154/http://www.x-lofoten.com/viking.htm Gudene fra vikingtid], x-lofoten.com, 2.4.2009</ref>. Väljarändele Norrast aitas kaasa Norra allutamine [[Harald Kaunisjuus|Harald Kaunisjuukse]] võimule, maksukohustuste kehtestamine ja kuningavõimu tugevnemine, mis tekitas suurt rahulolematust, eriti läänepoolsetel mägialadel ja [[Agder]]is. Paljud pealikud ja talupojad ei leppida kuningas Haraldi võimuga ja otsustasid oma ''[[óðal]]''{{'}}italudest ja kodumaalt lahkuda. See põhjustas suure väljarände Norrast, esmalt Šoti saartele, [[Iirimaa]]le ja [[Šotimaa]]le, kuid pärast Islandi avastamise üldteatavaks saamist suundus peamine väljarändajate vool sinna. Islandile võis saabuda inimesi ka teistest Põhjamaadest ([[Rootsi]]st ja [[Taani]]st), kuid tõenäoliselt oli neid palju vähem. Briti saartelt saabujad võisid kaasa tuua iiri ja gaeli päritolu [[trääl|orje]] ja teenijaid. Geneetilised uuringud toetavad seisukohta, et Islandi varajane elanikkond kujunes Skandinaavia ja Briti saarte päritolu inimeste segunemisel. 2000. aastal avaldatud [[Y-kromosoom]]iuurimuse järgi, mis kasutas tollal levinud [[haplogrupp]]ide nomenklatuuri ja analüüsis tänapäeva [[islandlased|islandlaste]] [[DNA]]-d, kuulus 41,4% uuritud Y-kromosoomidest [[haplogrupp 1|haplogruppi 1]], 34,2% [[haplogrupp 2|haplogruppi 2]] ja 23,8% [[haplogrupp 3|haplogruppi 3]]. Võrreldes neid tulemusi Skandinaavia ja Briti saarte rahvastike vastavate andmetega jõudsid uurijad järeldusele, et osa haplogrupi 1 liine oli tõenäoliselt gaeli päritolu, enamik haplogruppide 2 ja 3 liine aga paistis olevat Skandinaavia päritolu. Selle põhjal hindasid autorid, et umbes 20–25% Islandi asustajate meesliinidest oli gaeli päritolu ja ülejäänud peamiselt põhjagermaani ehk skandinaavia päritolu.<ref>Agnar Helgason, Sigrún Sigurardóttir, Jayne Nicholson, Bryan Sykes, Emmeline W. Hill, Daniel G. Bradley, Vidar Bosnes, Jeffery R. Gulcher, Ryk Ward, Kári Stefánsson. Estimating Scandinavian and Gaelic Ancestry in the Male Settlers of Iceland. – ''The American Journal of Human Genetics'', 2000, kd 67, nr 3, lk 697–717.</ref> [[mtDNA]] uuringud samuti tänapäeva islandlaste põhjal on näidanud Islandi naisasutajate tugevamat geneetilist seost Briti saartega kui Skandinaaviaga. Gaeli päritolu naiste osakaaluks on hinnatud kuni 60%.<ref>Agnar Helgason, Sigrún Sigurðardóttir, Jeffrey R. Gulcher, Ryk Ward, Kári Stefánsson. mtDNA and the origin of the Icelanders: deciphering signals of recent population history. – ''American Journal of Human Genetics'', 2000, 66 (3): 999–1016.</ref><ref>Holger Wittig, Andrea Aschenbrenner, Micaela Poetsch, Dieter Krause, Eberhard Lignitz. Variability of mitochondrial DNA in a population sample from Iceland. – ''Legal Medicine'', 2003, 5 (Supplement 1), lk S173–S176.</ref> Need varasemad uurimused tuginesid kõik tänapäeva islandlaste DNA-le, mille põhjal ekstrapoleeriti algsete asustajate päritolu. 2018. aastal avaldatud [[iidne DNA|iidse DNA]] uuring, mis analüüsis otse asustamisajastu (9.–10. sajandi) hauapaikadest pärit luustike jäänuseid, andis siiski märgatavalt teistsuguse pildi: algsetel asustajatel oli Skandinaavia ja gaeli päritolu ligikaudu võrdselt jaotunud. Gaeli komponent oli palju suurema osakaaluga, kui varasemad tänapäevapõhised uuringud olid näidanud. Samas selgus, et tänapäeva islandlaste geenid on keskmiselt juba umbes 70% ulatuses Skandinaavia päritolu. Viimase 1100 aasta jooksul on toimunud üllatavalt kiire geneetiline nihe Skandinaavia päritolu kasuks, tõenäoliselt erineva sigivuse või ellujäämismäära või hilisema rände tõttu.<ref>S. S. Ebenesersdóttir jt. Ancient genomes from Iceland reveal the making of a human population. – ''Science'', 2018, kd 358, nr 6363, lk 1802–1805.</ref> Pärast Harald Kaunisjuukse umbes 880. aasta sõjakäiku Šoti saartele suurenes väljaränne sealt Islandile märgatavalt ja saavutas haripunkti sajandi viimasel kümnendil. Kogu Island võeti enda valdusse ja asustati ligikaudu 60 aasta jooksul, [[874]]–[[930]].<ref>Islandi rahvaarv oli 930. aastaks arvatavasti kasvanud umbes 20 000 inimeseni.</ref>. Seda ajavahemikku nimetatakse islandi keeles tavaliselt ''landnámatíð'' 'maahõivamise aeg' (sõnadest ''landnám'' 'maa hõivamine ("maavõtt")' ja ''tíð'' 'aeg'. Maa hõivanud uusasukaid (maahõivajaid) nimetatakse islandi keeles ''landnámsmenn'' (ainsuses ''landnámsmaður''). Maa asustamist käsitlevas raamatus "[[Landnámabók]]" mainitakse üle 400 sellise isiku. Esimesed maahõivajad võtsid enda valdusse väga suuri maa-alasid ja jagasid seejärel maad oma kaaskondlastele, sõpradele ja sugulastele, kes hiljem Islandile saabusid. Hiljem mõisteti, et olukord, kus üksikud mehed laiendavad oma omandiõiguse nii suurtele aladele, ei ole jätkusuutlik. Lepiti kokku, kui suure ala võib üks inimene enda valdusse võtta. Island avaldas paljudele uusasukatele soodsat muljet. Tollal kattis paljusid piirkondi rannikust kuni mägedeni [[arukask|arukase]]mets. Karjamaad olid nii head, et lambaid said sageli kogu talve väljas karjatada. Head olid ka [[kalapüük|kalapüügivõimalused]]: jõgedes sai püüda lõhet ja forelli ning meres tursklasi. Merel sai tegeleda ka [[vaalapüük|vaalapüügiga]]. Lõpuks leidsid uusasustajad Islandil ka vabaduse, mille nad olid Norras kaotanud. Harald Kaunisjuus ei olnud rahul norralaste väljarändega Islandile, sest see toimus tema võimust sõltumatult. Traditsioonilise loo järgi saatis ta sellepärast Islandile Garðar Svavarssoni poja [[Uni Garðarsson]]i (hüüdnimega ''[[Uni hinn danski]]'', tänapäeva islandi keeles ''[[Uni danski]]''), lubades talle Islandi [[jarl]]i tiitli, kui too suudab Islandi enda võimu alla saada. Lugu pärineb "[[Landnámabók]]ist"<ref>''Landnámabók'', 78. ''kafli''.</ref>, mille järgi võttis Uni algul maa [[Unaós]]i juures enda valdusse. Kui kohalikud elanikud tema tegelikust kavatsusest teada said, hakkasid nad vastu: nad muutusid tema vastu vaenulikuks ega müünud talle isegi kariloomi ega toidumoona. Uni oli sellepärast sunnitud asulast asulasse rändama ega suutnud Islandil kunagi püsivat elupaika rajada. "Landnámabók" ei ütle siiski, et Uni oleks Islandilt kohe põgenenud või et ta oleks hukatud katse tõttu allutada saar Norra kuningale. Tema hilisem surm on raamatus seotud hoopis isiklike suhetega ja konfliktiga [[Leiðólfr kappi]] perekonnaga. Sellegipoolest jäi Norrast lähtuv oht maahõivajate vabadusele püsima nagu rasked pilved taevas. Tänapäevane Islandi ajalookirjutus peab vastupanu Harald Kaunisjuuksele üheks võimalikuks, kuid mitte ainsaks Islandi asustamise põhjuseks: "Landnámabókis" on mainitud üle 400 esmaasustaja, kuid ainult umbes 30 kohta öeldakse, et nad põgenesid Haraldi võimu või temaga tekkinud konflikti tõttu. ==Vaba riigi aeg (930–1262)== {{Vaata ka|Islandi vaba riik}} Kogu Islandi vanimat ajalugu, saagade ajastut (islandi keeles ''söguöldin'', 930–1030), iseloomustavad sündmused, mis annavad tunnistust elanike energiast ja sitkusest, tegutsemistahtest ja taibukusest, uhkusest ja tülialtist iseloomust, mis mõnikord mandus jõhkruseks. Need sündmused olid eelkõige seotud eri asulate ja suguvõsadega, palju harvem kujunesid need kogu riiki hõlmavaks ühiseks ajalooks. Asi oli selles, et islandlased ei loonud alguses kogu maad hõlmavat ühist täidesaatvat võimu. Paljud elanikud olid lahkunud kodumaalt ja jätnud maha osa oma varast, et vabaneda tsentraliseeritud ja kõike allutavast kuningavõimust. Sellepärast oli neile uuel maal vastumeelt niisuguse võimu loomine, mis oleks meenutanud endise kodumaa võimukorraldust. ===Riigi korraldus=== [[Pilt:AM156fol p1.jpg|pisi|"[[Hrafnkels saga Freysgoða]]" esimene lehekülg 17. sajandi Islandi käsikirjast, mida säilitatakse [[Árni Magnússoni Instituut|Árni Magnússoni Instituudis]], säilik AM 156 fol.]] [[Pilt:Thingvellir.jpg|pisi|[[Þingvellir]], Alþingi toimumispaik]] [[Pilt:Islande thingvellir Ok.jpg|pisi|Vaade Þingvellirile]] Ühendavaks keskuseks sai ülemaaline rahvakoosolek [[Alþingi]], mis asutati pärimuse järgi [[930]]. aastal. Selle tekkimise eel elasid Islandil peamiselt iseseisvad talunikud ja nende juhid. Piirkondades kujunesid välja kohalikud rahvakoosolekud ''[[þing]]''{{'}}id, kus lahendati vaidlusi ja lepiti kokku ühistes reeglites. Kui asustus laienes ja piirkondadevahelised sidemed tihenesid, tekkis vajadus kogu Islandit hõlmava ühise õiguskorra ja vaidluste lahendamise süsteemi järele. Maahõivajad olid tulnud Islandile oma laevadel. Nad olid sõltumatud nii üksteisest kui ka võõrastest rahvastest ja valitsejatest. Neid ühendas ainult rahvus. Kõige vägevamad maahõivajad ehitasid oma talu juurde jumalakoja (''hof'') ja korraldasid ise jumalatele ohvriteenistusi. Sellepärast nimetati neid ''[[goði]]''{{'}}deks. Nende kaaskondlased ja ümbruskonna teised maahõivajad, kes jumalakodasid ei rajanud, moodustasid nende ümber usulise kogukonna. Kaks ''goði''{{'}}t, [[Þórólfur Mostrarskegg]] ja [[Þorsteinn Ingólfsson]], asutasid peagi enda hõivatud maa-alal ''[[þing]]''{{'}}id ([[Þórsnesþing]] ja [[Kjalarnesþing]]), kus lahendati piirkonna elanike kohtuasju ja vaidlusi. Kui maa oli asustatud peaaegu nii palju kui võimalik ja rahvaarv oli kasvanud suhteliselt suureks, tunti vajadust ühiste seaduste järele ja ühise koosoleku järele, kus saaks lahendada Islandi eri osadest pärit inimeste vahelisi asju. Pärimuse järgi tehti sobiva õigussüsteemi väljatöötamine ülesandeks pealik [[Úlfljótr]]ile, kes oli selleks ajaks umbes 20 aastat Islandil elanud. Úlfljótr läks umbes 927. aastal Norrasse, kus ta tutvus sealse õigusega. Nii tema kui ka enamik teisi maahõivajaid pärinesid Lääne-Norrast, mistõttu võttis ta eeskujuks [[Gulatingi õigus]]e. Kolm aastat hiljem tuli ta Islandile tagasi seadustega, mille ta oli koostanud oma emapoolse onu [[Þorleifur jarlsskáld]] abiga. Tema ettepanekute põhjal loodi Alþingi – kogu Islandi ''þing'', kus kuulutati välja ja arutati seadusi, lahendati kohtuasju ning arutati ühiskondlike ja poliitiliste küsimusi ja tehti neid puudutavaid otsuseid. Úlfljóti kasuvend [[Grímr Geitskör]] rändas läbi kogu Islandi, et leida sobiv koht ühisele ''þing''{{'}}ile. Tema valik langes suure järve ääres asuvast [[Bláskógar]]ist põhja poole jäävale tasandikule maa lõunaosas. Nii see paik ([[Þingvellir]]) kui ka kogu ümbruskond ja järv said nimeks Alþingi. Seal võeti Úlfljótri seadused ühisel koosolekul vastu ja asutati [[Alþingi]]. Alþingile kogunesid pealikud (''goðar'', ainsus ''goði'') ja teised osalejad kogu maalt. Sellega oli Úlfljótri seadusandlik tegevus lõpule viidud ja pärimuse järgi 930. aastal valiti [[seadusekuulutaja]]. Seadusekuulutaja amet, ''goði''{{'}}de kogu, [[Lögrétta]] (Seadusekoda) ja Alþingi kohus asutati pärimuse järgi üheaegselt Alþingi loomisega. Alþingi keskne organ oli [[Lögrétta]] ehk Seadusekoda, kuhu kuulusid ''goði''{{'}}d ja nende nõuandjad. Lögrétta oli Alþingi seadusandlik organ. Seadusekoda võttis vastu uusi seadusi, tõlgendas kehtivat õigust ja otsustas paljusid ühiskonnaelu puudutavaid küsimusi. Selle pädevusse kuulus otsustamine ka selle üle, mida kehtiv õigus konkreetsel juhul tähendab, kui selles tekkis vaidlus, ja seadustest erandite tegemine. Siis määrati kindlaks ka ''goði''{{'}}de arv. Neile anti ühtlasi kindel ilmalik võim, mis tegi neist Islandi ühiskonnakorralduse alustalad. Maa jaotati 12 ''þing''{{'}}ipiirkonnaks, kuid kuulumine neisse ei sõltunud üksnes elukohast, sest vabad mehed võisid valida endale pealiku ka väljastpoolt oma piirkonda. Igas ''þing''{{'}}ipiirkonnas pidi olema kolm ''goði''{{'}}t ehk kogu maal kokku 36. ''Þing''{{'}}e peeti kevadel kõigi kolme ''goði'' ühisel juhtimisel ja neid nimetati kevad''þing''{{'}}ideks (''várþing''). ''Goði''{{'}}d olid Islandi vabaühiskonna mõjukaimad juhid. Nad ei olnud ei kuningad, aadlikud ega tavalised ametnikud. Enamik neist pärines maahõivajate või nende järglaste seast. Kohalikud juhid olid kujunenud juba asustuse algusaastatel ja Alþingi loomisel anti neile ametlik koht uues poliitilises süsteemis. ''Goði'' oli ühtaegu kohalik juht, õiguskaitsja, poliitiline eestvedaja ja algselt ka usuliste talituste korraldaja. Nad esindasid oma poolehoidjaid kohalikel rahvakoosolekutel ja Alþingil. ''Goði'' võim ei põhinenud mitte niivõrd ametlikul territooriumil kui isiklikel toetajatel. Tema võimkonda nimetati ''[[goðorð]]''{{'}}iks. ''Goðorð'' ei olnud territoriaalne haldusüksus ega kindlate piiridega maa-ala, vaid pealiku võimu- ja toetajaskond ning sellega seotud õiguste ja kohustuste kogum. Vabad mehed võisid ''goðorð''{{'}}iga liituda või sellest lahkuda ja vajaduse korral teise pealiku juurde üle minna. ''Goðorð''{{'}}i võis pärida, müüa, jagada või muul viisil omandada. Tegu ei olnud maaomandi, vaid võimu- ja esindusõigusega. Sellepärast pidid pealikud oma toetajate usaldust hoidma. ''Goði'' ülesannete hulka kuulus oma toetajate esindamine, nende huvide kaitsmine ja neile abi osutamine õigusvaidlustes. Pealike ülesannete hulka kuulusid ka kohalike rahvakoosolekute (''[[þing]]''{{'}}ide) juhtimine, osalemine Lögréttas ja kohtunike nimetamine. Kui ei leidunud eraisikut, kellel oleks olnud õigus või kohustus kannatanu nimel kohtuasja algatada, pidi sekkuma ''goði''. Nii täitis ta osaliselt ülesandeid, mida tänapäeval täidavad prokuratuur, omavalitsus ja muud avalikud institutsioonid. Vastutasuks pidid toetajad pealikku toetama, sealhulgas vajaduse korral relvastatud jõuga. Kui pealik kaitses oma meeste huve, siis tema mehed seisid tema taga tülides ja kohtulahendite täideviimisel. ''Goði''{{'}}del oli õigus nimetada kohtunikke, kuid nad ei tegutsenud kohtunikena ega mõistnud ise kohut. See aitas seadusandlikku ja kohtuvõimu vähemalt põhimõtteliselt lahus hoida. Vabad mehed, kes osalesid ''[[þing]]''{{'}}ide tegevuses ja kandsid sellega seotud materiaalseid kohustusi, võisid osaleda kohtukoosseisudes ja mõjutada seadusandlikke otsuseid. Seega ühendas Islandi vaba riigi riigikord endas pealike juhtivat rolli ja vabade meeste suhteliselt laia osalust avalikus elus. Algselt olid kohtud ainult kohalikel rahvakoosolekutel ''þing''{{'}}idel. Alþingil hakkas tegutsema kõrgem kohus. Puudused Alþingi kohtu korralduses, mis tõid muu hulgas kaasa vaidlusi kohtukoosseisude pädevuse üle, põhjustasid veriseid tülisid isegi Alþingil endal. Kui kogu Islandi vaidlused jõudsid ühte kohtusse, said tugevamad pealikud mõjutada kohtukoosseisu. Kui üks pool leidis, et kohtunikud on vastaspoole liitlased või sugulased, võis ta kohtu pädevuse vaidlustada. Kui menetluses tehti viga või pooled ei suutnud kohtukoosseisu suhtes kokkuleppele jõuda, võis asi jääda lahenduseta. Sellisel juhul pöörduti sageli vägivalla poole. Eri piirkondades kujunesid välja oma pealikurühmad. Kui kõik kohtuasjad lahendati ühes kohtus, tekkis küsimus, kes määrab kohtunikud ja kui palju mõju on eri pealikel kohtukoosseisu kujundamisel, sest võis tekkida tunne, et mõni piirkond on teistest tugevamalt esindatud. Sellepärast otsustati 965. aasta paiku pärimuse [[Þórður gellir]]i ettepaneku kohaselt jagada Island neljaks veerandkonnaks (''fjórðungur'', mitmuses ''fjórðungar'') ja korraldada kohtusüsteem ümber. Veerandkonnad ei olnud haldusüksused, vaid kohtupiirkonnad. Senise ühtse Alþingi kohtu asemele loodi iga veerandkonna jaoks oma veerandkonnakohus (''fjórðungsdómur''), milles oli 36 kohtunikku. Veerandkonnad olid: *lõunamaalaste veerandkond (''Sunnlendingafjórðungur'') ehk Lõunaveerandkond, mis ulatus [[Jökulsá]]st [[Sólheimasandur]]il [[Eyjafjöll]]i all kuni [[Hvítá]]ni [[Borgarfjörður]]is; *läänefjordlaste veerandkond (''Vestfirðingafjórðungur'') ehk Lääneveerandkond, , mis ulatus [[Hvítá]]ni [[Borgarfjörður]]is kuni [[Hrútafjörður]]ini; *põhjamaalaste veerandkond (''Norðlendingafjórðungur'') ehk Põhjaveerandkond,, mis ulatus [[Hrútafjörður]]ist kuni [[Langanes]]ini; *idafjordlaste veerandkond (''Austfirðingafjórðungur'') ehk Idaveerandkond, mis ulatus [[Langanes]]ist kuni [[Jökulsá]]ni [[Sólheimasandur]]il. 13. sajandil nihkus Lääne- ja Lõunaveerandkonna vaheline piir [[Hvítá]]lt [[Borgarfjörður]]is lõuna poole [[Botnsá]]ni [[Hvalfjörður]]is. Põhja- ja Idaveerandkonna vaheline piir oli Langanesi piirkonnas ebaselgem. Igas veerandkonnas oli kolm kohalikku ''þing''{{'}}ipiirkonda (''þinglag''), välja arvatud Põhjaveerandkonnas, kus neid oli neli, sest asustus oli seal tihedam. Jaotus ei põhinenud siiski täielikult maa-alal: iga talupoeg võis igal ajal asuda ükskõik millise ''goði'' ehk pealiku alla ja seega ühineda veerandkonnaga, mis ei vasta tema elukohale. Varasema perioodi ''goðorð''{{'}}ide arv ei ole kindlalt teada ja ajaloolaste hinnangud lahknevad. Kui Island umbes 965. aastal neljaks veerandkonnaks jagati, korraldati ka kohalike ''þing''{{'}}ide ja ''goðorð''{{'}}ide jaotus ümber: Lääne-, Lõuna- ja Idaveerandkonnas oli kolm kohalikku ''þing''{{'}}i, Põhjaveerandkonnas aga neli. Iga ''þing''{{'}}iga oli seotud kolm ''goðorð''{{'}}i — nii sai kolmes veerandkonnas kummaski üheksa ''goðorð''{{'}}i, Põhjaveerandkonnas aga kaksteist. Kokku kujunes enamiku uurijate arvates 39 ''goðorð''{{'}}i. Tegu ei olnud pealike loomuliku koguarvuga, vaid seadustega täpselt määratletud ''goðorð''{{'}}ide arvuga. ''Goðorð''{{'}}ide ja ''goði''{{'}}de tegelik arv ei pruukinud alati kokku langeda, kuna üks ''goði'' võis mitut ''goðorð''{{'}}i korraga vallata või üks ''goðorð'' võis olla mitme mehe ühisomandis. Et põhjaveerandkonnas oli teiste veerandkondadega võrreldes rohkem ''goði''{{'}}sid, tekkis veerandkondade vahel ebavõrdsus. Et Põhjaveerandkonna elanikud ei saaks teistest suuremat mõju, otsustati, et kolme ülejäänud veerandkonna ''goði''{{'}}d valivad igast ''þinglag''{{'}}ist ühe mehe Seadusekotta, nii et igast veerandkonnast saaks Seadusekojas koha 12 meest — kokku 48 hääleõiguslikku liiget. Need üheksa uut liiget said koha Seadusekojas, kuid neil ei olnud õigust veerandkonnakohtu kohtunikke nimetada. Igaüks 48 liikmest nimetas omakorda kaks kaasistujat, nii et Seadusekoda koosnes edaspidi kokku ligikaudu 145–147 liikmest (olenevalt sellest, kas ja millal arvestati kaasa seadusekuulutaja ja hiljem, alates 1106. aastast, mil loodi [[Hólari piiskopkond]] ja Islandil oli koos varem (1056) asutatud [[Skálholti piiskopkond|Skálholti piiskopkonnaga]] juba kaks piiskoppi, ka nemad). Umbes 1004–1015 loodi [[seadusekuulutaja]] [[Skafti Þóroddsson]]i eestvõttel Alþingil veel viies kohus – ''fimmtardómur''. See pidi lahendama juhtumeid, mida nelja veerandkonnakohtu süsteem ei suutnud lõplikult lahendada. Islandi vaba riik arenes selle tagajärjel sugukondadel põhinevaks õigusriigiks. Et puudus keskne võim, mis oleks suutnud kohtuotsuseid sundkorras täide viia, jäi üksikisiku ülesandeks teha kohtuotsus oma suguvõsa abil tegelikult kehtivaks. Kohtumenetlus oli kogu avaliku elu alus. Selle kaudu arenes Islandi õigus iseseisvalt, tuginedes ühispõhjamaisele õiguskorrale. Islandi iseseisvad eripärad ilmnevad eriti sugukonna läbivas tähtsuses, mitte ainult tsiviilõiguses, vaid ka kriminaalõiguses. Islandil määrati (eriti tapmiste korral) rahaline hüvitis, mille suurus arvutati kohtuasja poolte sugulussuhete järgi. Arvestati ka isikliku au tunnet, muu hulgas karistuse määramisel. Kohtuvaidlus oli avalik võitlus, kus õigus oli vabade ja teovõimeliste meeste jaoks relvade asemel vahendiks, ühiskonnaliikmete järelevalve ja osaluse all. Ükski võimukandja ei tegutsenud poolte nõuandjana. Seadusekuulutaja juhtis menetlust, kuid temalt küsiti ainult seda, missugunene on seadus, ja tal ei olnud sellest kaugemale ulatuvat võimu. Kohtumenetluse ajal nõuti suure hulga ''þing''{{'}}imeeste kohalolekut. Nad tegutsesid osaliselt tunnistajatena, osaliselt kohtunikena, osalt süüdistatava süü või süütuse üle otsustava vandekohtu (''[[kviðr]]'') liikmetena, ja osalt ka ''þing''{{'}}il korra valvajatena. Sellepärast oli ka üks üheksandik ''goðorð''{{'}}i ''þing''{{'}}imeestest kohustatud ''goði'' ehk pealikuga ''þing''{{'}}ile kaasa minema. Islandil puudus keskne täidesaatev võim tänapäevases mõttes. Riigil ei olnud kuningat, valitsust, ametnikkonda, politseid ega prokuratuuri. Alþingi istungite ajal täitis Seadusekoda mõningaid täidesaatvaid ülesandeid, kuid suurem osa tegevustest, mille eest tänapäeval vastutavad riigiasutused, jäi üksikisikute ja suguvõsade kanda. Õigusnõuete esitamine, kohtuasjade algatamine, kohtuotsuste täideviimine ja sageli ka kahjutasude sissenõudmine olid enamasti eraõiguslikud küsimused. Kuigi Islandi vaba riiki on mõnikord peetud varajaseks rahvaesinduslikuks süsteemiks, koondus tegelik poliitiline mõju suhteliselt väikese hulga pealike kätte. ====Islandi kalender==== {{Vaata ka|Islandi kalender}} Samal ajal korraldati ka [[Islandi kalender|Islandi kalendrit]]. Seni oli aastat arvestatud 364 päeva pikkusena (12 kuud à 30 päeva ja neli [[liigpäev]]a (''aukanætr'')), kuid [[Þorsteinn surtur]]i ettepanekul otsustati lisaks, et iga seitsme aasta järel tuleb lisada "[[liignädal]]". Seda kalendrit koos hilisemate parandustega kasutati kõrvuti Gregoriuse kalendriga veel 20. sajandil. ===Sugukondade tülide aeg (930–1030)=== [[Pilt:Mjollnir icon.png|pisi|[[Thor]]i vasar [[Mjölnir]] sümboliseerib paganlust enne Islandi ristiusustamist aastal 1000]] Pidevate sugukondadevaheliste tülide ajal, mis andsid rikkalikule [[saagakirjandus]]ele rohkesti ainest, arenes järk-järgult välja riiklik ja õiguslik korraldus. Aeg, mil [[Skapti Þóroddsson]] oli [[seadusekuulutaja]], [1004–1030], oli rahutu, kuid selle lõpuks oli põhikorra areng muutnud Islandi vabaks riigiks. Õiguskorra viimane oluline lüli kujunes välja 11. sajandi alguses, kui Alþingil asutati viies kohus, mis oli kõrgeim kohtuinstants. See lahendas muu hulgas kohtuasju, mille puhul veerandkonnakohtud ei olnud suutnud ühehäälset otsust teha. Lisaks kaotati [[1006]]. aastal duell ''[[holmganga]]''. Samal ajal määrati kindlaks ka seaduste kehtestamise kord [[Lögrétta]]s (Seadusekojas). Islandlastel olid sel ajal välismaailmaga elavad sidemed. Nad tegutsesid viikingite ja sõjameestena, kaupmeeste ja [[skald]]idena ning teenisid kuningate ja pealike kaaskondades kõikjal [[Põhjamaad]]es, eelkõige võib-olla Norras, aga ka Briti saartel ning isegi [[Normandia]]s, [[Garðaríki]]s ja [[Miklagard]]is. Islandi riigil ei olnud ametlikke suhteid teiste maade ega valitsejatega. Norra kuningas Olav Haraldsson, hilisem [[Olav Püha]], tegi edutuid katseid saada islandlastelt enda võimu alla [[Grímsey]] saart. Juba enne Olav Püha oli Norra kuningas [[Olav Tryggvason]] islandlasi ähvardanud, et nad kristluse vastu võtaksid. ===Kristluse vastuvõtmine (1000–1200)=== [[Pilt:Grassodenhäuser.jpg|pisi|Traditsioonilised mätaskatustega majad Islandil]] Kristlus jõudis Islandile esmalt välismaal ristiusku pöördunud islandlaste kaudu. Üks neist oli [[Þorvaldr víðförli]] [[Skagafjörður]]ist, kes tõi endaga kaasa [[Saksimaa]]lt pärit piiskopi nimega Fredrik, kuid neil ei õnnestunud misjonitööd eha . [[Stefnir Thorgilsson]] purjetas aastatel 996–997 [[Olav Tryggvason]]i ülesandel Islandile, kuid ka temal ei õnnestunud islandlasi kuigivõrd veenda senistest uskumustest loobuma. Kuningas Olavi järgmine saadik oli [[Saksamaa]]lt pärit sõjamees [[Tangbrand]] ([[Þangbrandr]]), kellel õnnestus veenda Islandi idaosa pealikku [[Hallr Þórsteinsson]]i ja hiljem ka teisi väljapaistvaid mehi end ristida laskma. Tangbrand pani misjonitöös käigus toime mitu tapmist, mis põhjustas teiste islandlaste vastupanu. 999. aastal pidi Tangbrand Islandilt lahkuma. Pärast Tangbrandi lahkumist muutus vastasseis kristlaste ja paganate vahel Islandil üha teravamaks. Norra kuningas [[Olav Tryggvason]] avaldas islandlastele tugevat survet kristluse vastuvõtmiseks ja ähvardas Norras viibivaid islandlasi karistada. Tekkis oht, et usuküsimus põhjustab ühiskonna lõhenemise. Kui [[Alþingi]] [[1000]]. aastal kogunes, oli kristluse vastuvõtmine seetõttu muutunud mitte üksnes usuliseks, vaid ka poliitiliseks ja ühiskondlikuks küsimuseks. Üks islandlastest, kelle Tangbrand oli ristiusku pööranud, [[Hjalti Skeggjason]], oli 999. aastal samuti maalt välja saadetud, sest ta oli Alþingil ''[[níð]]''-värsis [[Freya]] vastu jumalaid pilganud. Hjalti oli läinud Norrasse, kuhu peagi järgnes tema usukaaslane Gisurr. Mõlemad viibisid seal [[Olav Tryggvason]]i juures ja kuningas saatis nad 1000. aastal Islandile tagasi kristlust levitama. Nad sabusid tagasi ajaks, mil oli Alþingi kogunenud ning kristluse ja paganluse vastasseis tuli seal lahendada. Hallri abiga jõuti Alþingil usuküsimuses otsuseni. Selle sõnastas seadusekuulutaja, Põhja-Islandilt pärit pealik [[Þorgeir Ljósvetningagoði]]. Nii paganad kui ka kristlased pidid tema otsusega arvestama. Ta kuulutas seaduseks, et kõik pidid laskma end ristida ja et ''[[blót]]''{{'}}i (jumalatele ohverdamist) tohtis korraldada üksnes eraviisiliselt. Nii seadustati kristlus Islandil aastal [[1000]], osaliselt ka [[Olav Tryggvason]]i ähvarduse tõttu. Olav hukkus samal aastal [[Svolderi merelahing]]us. Kristlus võitis islandlaste poolehoiu alles pärast sugukondadevaheliste tülide lõppu. ''[[Goði]]''{{'}}d ja teised maaomanikud rajasid oma taludesse [[kirik (pühakoda)|kirikuid]] ja said kas ise preestriteks või pidasid enda juures preestreid. Paganlik ''goði''-süsteem asendus uue süsteemiga suhteliselt hõlpsasti. Saarele saabus ka välismaa preestreid. [[Ari Þorgilsson]] nimetab neist 11, kellest mitu olid pärit [[Iirimaa]]lt. Island sai esimese [[piiskop]]i aastal [[1056]], mil pühitseti ametisse [[Ísleifur Gissurarson]] (suri 1080). Tema poeg ja järglane [[Gissur Ísleifsson]] [1082–1118] kehtestas koos [[Oddi]] preestri ja pealiku [[Sæmundur fróði]] ning seadusekuulutaja [[Markús Skeggjason]]iga [[1096]]. aastal kirikliku [[kümnis]]e ja kinkis ühtlasi oma isatalu [[Skálholt]]i kirikule, muutes selle Islandi piiskopitooli ([[Skálholti piiskop]]i) asukohaks. Tema abiga rajati Põhja-Islandile veel üks piiskopkond – [[Hólari piiskopkond]]. Selle esimene piiskop oli [[Jón Ögmundsson]] [1106–1121]. Mõlema piiskopkonna juurde rajati preestrikoole. Umbes 1120. aastal rajas piiskop Jón esimese [[klooster|kloostri]], benediktlaste kloostri [[Thingeyri]] [[Húnaflói]] ääres. See pühitseti sisse [[1133]]. aastal. Hiljem rajati neli augustiinlaste kloostrit munkadele ja üks nunnadele. Jumalateenistusi peeti tavapärasel roomakatoliku viisil [[ladina keel|ladinakeelsete]] lauludega, jutlusi peeti enamasti rahvakeeles. Nii preestrikoolid kui ka kloostrid muutusid kirikliku hariduse olulisteks keskusteks. Eriti tuleb nimetada Skálholti piiskoppi [[Thorlákr Thorhallsson]]it [1177–1193]. [[12. sajandi]] lõpus sai Island oma [[pühak]]ud. Need on Thorlákr ([[1198]]), Islandi tähtsaim pühak, ja [[Jón Ögmundsson]] ([[1200]]). Islandi kirik allus alates [[1104]]. aastast [[Lundi peapiiskop]]ile ning alates [[1152]]. aastast [[Nidarosi peapiiskop]]ile Norras. Islandi kirik võttis osaks Euroopa tavad, kuid säilitas mõned eripärased jooned, eelkõige rahvaliku iseloomu. [[Tsölibaat]]i ei järgitud, kirikud ja preestrite elukohad olid eraomandis. Piiskopid valiti preestrite poolt, kuid preestrid allusid kirikute omanikele – kohalikele pealikele. Kirikuõigust kohandati kohaliku õigusega. Piiskopi kohtuvõim piirdus kiriklike ametiasjadega ja ükski kirikuõiguslik säte ei kehtinud enne, kui [[Lögrétta]] (Seadusekoda) oli selle heaks kiitnud. Ametikoha järgi kuulusid Seadusekotta ka piiskopid. Tänu kõrgele isiklikule staatusele said piiskopid avaldada ühiskonna arengule suurt mõju. Kristluse mõjul valitses Islandil rahu. See kujunes seal välja varem kui teistes Põhjamaades. Ohtlikud tülid ''[[þing]]''{{'}}idel olid haruldased. Kui [[Bergþórr Hrafnsson]] oli seadusekuulutaja, otsustati seadused kirja panna ([[1118]]). See töö valmis [[12. sajandi]] esimese poole jooksul. Islandi materiaalne kultuur, eriti põllumajandus, saavutas kõrgpunkti. Rahvaarv võis 12. sajandi alguses olla umbes 100 000. [[1118]]. aastal saabus Islandile 35 laeva, millest ainult kaheksa suutis Norrasse tagasi sõita. 27 laeva talvitumine Islandil oli piisav, et põhjustada paljudes maa piirkondades toidupuudust.<ref>Jon Vidar Sigurdsson. ''Det norrøne samfunnet'', Pax: Oslo 2008, ISBN 978-82-530-3147-7, lk 197.</ref> ===Vaba riigi lagunemise aeg ehk Sturlungite aeg (umbes 1200–1262)=== {{Vaata|Sturlungite aeg}} Pärimise ja maade kokkuostmise tulemusel koondus üha rohkem maad üha väiksema arvu meeste ja suguvõsade kätte. See häiris Islandi ühiskonnakorralduse senist tasakaalu. Ülejäänud talupojad pidid alluma vähestele vägevatele meestele ja õigus taganes aina enam jõu ees. Ka kirikus muutus valdavaks hierarhiline süsteem, mida on kirjeldatud kui kristluse rahu säilitava vaimu nõrgenemisena. See tõi kaasa segaduse ja moraalse allakäigu – truudusetuse, vannete ja kokkulepete rikkumise, korratused, poliitilistel kaalutlustel sõlmitud ja lahutatud abielud ning verised kokkupõrked. Need ei piirdunud enam väikeste relvastatud salkadega nagu varasemal sugukondadevaheliste tülide ajal, vaid haarasid üle tuhande mehe suurusi talupoegade vägesid. Lagunemisaeg valmistas ette Islandi vaba riigi langust ja kiirendas seda. Ajajärk sai nimeks [[Sturlungite aeg]] (''Sturlungaöld'') Islandi ühe andekaima, kuid a sõjakama vägevate meeste suguvõsa [[Sturlungid|Sturlungite]] järgi. Esimene märk uuest rahutuste ajast oli [[Hvamm-Sturla]] tüli [[Jón Loftsson]]iga aastal [[1181]]. Järgnevatel aastakümnetel leidsid aset [[Guðmundur dýri]] tüli, suur [[Önundarbrenna]] aastal [[1197]], [[Kolbeinn Tumason]]i surm [[1208]]. aastal ja [[Hrafn Sveinbjörnsson]]i tapmine [[1213]]. aastal. Aastaid kestnud rahutusi põhjustas ka Hólari piiskop [[Guðmundur Arason]] [1202–1237], kes varatute eestvõitlejana sattus teravasse konflikti talupoegade ja pealikega. ==== Snorri Sturluson ==== [[Pilt:Snorre Sturluson-Christian Krohg.jpg|pisi|Snorri Sturluson, joonistanud [[Christian Krohg]]]] Vahepeal olid Hvamm-Sturla pojad [[Þórður Sturluson]], [[Sighvatur Sturluson]] ja [[Snorri Sturluson]] saanud vägevateks meesteks, kes sattusid peagi vastuollu nii teiste vägevate meeste kui ka üksteisega. Sturlungite ja [[oddilased|oddilaste]] vaheline tüli viis [[1216]]. aastal peaaegu avaliku kokkupõrkeni Alþingil, kuid Skálholti piiskop suutis selle ära hoida. Hiljem muutusid kokkupõrked üha sagedasemaks ja verisemaks. Oddilased ja [[haukadalurlased]] sattusid päranditüli tõttu vastamisi ning esimese rühma liikmed tapsid [[1221]]. aastal [[Björn Þorvaldsson]]i. Algul toetas Snorri Sturluson oddilasi, kuid pärast seda, kui nood teda solvasid, liitus ta 1225. aastal hoopis haukadalurlastega. Haukadaluri suguvõsa, mida juhtis Snorri väimees [[Gissur Þorvaldsson]], kehtestas oma mõjuvõimu Lõuna-Islandil. Samal ajal puhkesid Sturlungite seas sisetülid, kui Snorri ja tema poeg Órækja sattusid konflikti Snorri venna Sighvaturi ja selle poja Sturlaga. Need tülidd, millesse tõmmati ka kolmas vend Þórður japaljud teised pealikud, viisid selleni, et Snorri aeti 1236. aastal oma [[Reykholt]]i mõisast välja ja [[1237]]. aastal lahkus ta Islandilt ja sõitis Norrasse. Seejärel võitles Gissur Sighvaturi ja Sturla vastu ning alistas nad lõplikult [[1238]]. aastal [[Örlygsstaðiri lahing]]us. 1239. aastal läks Snorri Islandile tagasi, kuigi Norra kuningas [[Håkon IV Håkonsson]] oli selle keelanud, ja sattus seetõttu kuningaga vastuollu. Et Snorri oli oma tapetud venna ja vennapoja lähim kättemaksja, sai temast ka väimehe Gissuri vaenlane. Gissur liitus kuningaga ja tungis kuninga õhutusel [[1241]]. aastal Snorrile kallale ning tappis ta. ==== Norra võimu alla sattumine ==== Et vältida Norra sõjaretke Islandile, oli Snorri juba 1229. aastal lubanud kaasa aidata sellele, et islandlased allutaksid end vabatahtlikult Norra ülemvõimule, kuid ta ei teinud selle lubaduse täitmiseks midagi. Hiljem andsid kuningas [[Håkon IV Håkonsson]]ile samasuguseid lubadusi nii [[Sturla Sighvatsson]] kui ka Gissur. Pärast Snorri surma jätkusid sisetülid. Esile tõusid ka Sighvaturi teine poeg Þórður, vanema Þórðuri poeg Sturla ja tema vennapoeg [[Þorgils skarði]]. Pärast Þórðuri surma [[1257]]. aastal ja Þorgilsi langemist [[1258]]. aastal jäi lõpuks võitjaks Gissur. [[1237]]. aastal jäid mõlemad Islandi piiskopitoolid vakantseks. Valiti uued piiskopid, ent kui nad ametisse pühitsemiseks Norrasse saabusid keeldus peapiiskop neid pühitsemast. Üks neist sõitis [[Rooma]], kuid suri tagasiteel. Seejärel kasutas peapiiskop võimalust ja nimetas mõlema Islandi piiskopkonna etteotsa norralased. Nii said nii peapiiskop kui ka kuningas oma mõju Islandil kergemini maksma panna. Eriti innukas ja halastamatu kuninga toetaja oli Hólari piiskop [[Heinrekr Kársson]] ([[1247]]–[[1260]]). Tema mõjul saadeti 1250. aastal Norrasse [[Þórður kakali Sighvatsson]] ja 1254. aastal sunniti Norrasse minema ka [[Gissur Þorvaldsson]], sest ka tema ei ilmutanud erilist innukust Islandi Norra võimu alla viimiseks. [[1255]]. aastal saatis kuningas Islandile oma usaldusaluse õukondlase [[Ívarr Englason]]i, kes süüdistas oma missiooni ebaõnnestumistes eelkõige Gissuri poolehoidjaid. Osalt sellepärast ja osalt sellepärast, et Þórður kakali oli Norras osutunud võimekaks ametnikuks, otsustas kuningas lubada tal Islandile tagasi minna ja siduda ta suurte auavalduste abil endaga. Enne selle plaani teostumist suri Þórður 1256. aastal. Kõige mõjukam mees Islandil pärast Gissuri lahkumist Norrasse oli noor Sturlungite suguvõsa liige [[Þorgils skarði Böðvarsson]], kes oli olnud kuningas Håkoni õukondlane ja tema ustav toetaja. Ilma seadusliku aluseta andis kuningas talle need ''[[goðord]]''{{'}}id, mille Þórður kakali oli oma isalt pärinud. Kui Þorgils sellepärast 1258. aastal tapeti, ei jäänud kuningal muud võimalust kui pöörduda taas Gissuri poole. Et muuta Gissur endast võimalikult sõltuvaks ja takistada tal oma kohustusi kuninga ees varjamast, nimetas kuningas ta jarliks ja andis tema võimu alla enam kui poole Islandist. Sellest hoolimata püüdis Gissur eeskätt tugevdada omaenda võimu Islandil, mitte kuninga mõju. Kuninga saadetud salakuulajad teatasid sellest Norrasse. Seepeale saatis kuningas 1261. aastal Islandile oma õukondlase [[Hallvarðr gullskór]]i jaalles nüüd sai avalikuks, mida Gissur oli kuningale lubanud. Talupojad pakkusid suuri summasid, et vabastada Gissur kuningale antud lubadustest ja vältida ise kuningale maksude maksmise kohustust, kuid Hallvarðr lükkas ettepaneku tagasi. Lõpuks õnnestus Hallvarðril Gissuri abiga saavutada, et islandlased tunnustasid aastatel 1262–1264 kuningas [[Håkon IV Håkonsson]]i ja tema poja ülemvõimu ning lubasid neile vastavalt [[Lögrétta]] koostatud lepingule (''sáttmáli'') makse maksta. [[Håkon IV Håkonsson]] oskas Islandil valitsenud lõhesid ja sisemist lagunemist osavalt ära kasutada. See oli talle seda lihtsam, et islandlased käisid sageli Norras ja paljud silmapaistvad mehed astusid õukondlastena tema teenistusse. Ta ei kõhelnud neid vajaduse korral Norras kinni pidamast sõltumata sellest, kas nad olid tema teenistuses või mitte, ja hoolimata õigustest, mis islandlastel vastastikuste kokkulepete alusel Norras olid. Kavalalt hoidis ta üleval pealikevahelist vaenu ja pani neid üksteise vastu võitlema ja üksteist hävitama, samal ajal kui nad ise olid võitlustuhinas nii pimestatud, et aitasid kaasa oma maa vabaduse õõnestamisele. ==Norra võimu aeg (1262–1380)== {{Pooleli|aasta=2026|kuu=september}} ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * Helgi Þorláksson. Urbaniseringstendenser på Island i middelalderen. – Grethe Authén Blom (toim). ''Urbaniseringsprosessen i Norden'', ''I: Middelaldersteder'', Universitetsforlaget Oslo-Bergen-Tromsø 1977, ISBN 82-00-06081-0, lk 9-36. Kordustrükk 1982. * Bjørn Teitsson. Islandske kjøpsteder 1600-1860. – (Grethe Authén Blom (red.): ''Urbaniseringsprosessen i Norden'', ''II: De anlagte steder på 1600-1700 tallet'', Universitetsforlaget Oslo-Bergen-Tromsø 1977, ISBN 82-00-01664-1, lk 90–99. * Helgi Skúli Kjartansson. Urbaniseringen på Island ca. 1865-1915. – Grethe Authén Blom (toim). ''Urbaniseringsprosessen i Norden'', ''III: Industrialiseringens første fase'', Universitetsforlaget Oslo-Bergen-Tromsø 1977, ISBN 82-00-01666-8, lk 245-260. * Jesse Byock. ''Medieval Iceland: Society, Sagas and Power'', University of California Press 1988, ISBN 0-520-06954-4. * Bergsteinn Jónsson, Björn Þorsteinsson. ''Íslandssaga til okkar daga'', Sögufélag: Reykjavík 1991, ISBN 9979-9064-4-8. *Vilhjálmur Örn Vilhjálmsson. Ved helvedets port. – ''Skalk'', 1996, nr 4, lk 11–15. *Guðmundur Hálfdanarson. ''Historical Dictionary of Iceland'', Scarecrow Press: Maryland, USA 1997, ISBN 0-8108-3352-2. * William Ian Miller. ''Bloodtaking and Peacemaking: Feud, Law, and Society in Saga Iceland'', University Of Chicago Press, 1997, ISBN 0-226-52680-1. * Gunnar Karlsson. ''History of Iceland'', Univ. of Minneapolis 2000, ISBN 0-8166-3588-9. * Gunnar Karlsson. ''Iceland's 1100 Years: History of a Marginal Society'', Hurst: London 2000, ISBN 1-85065-420-4. * Helgi Skúli Kjartansson. ''Ísland á 20. öld'', Reykjavík, 2002, ISBN 9979-9059-7-2. ==Välislingid== * Axel Kristinsson. [http://visindavefur.hi.is/svar.asp?id=1732 Eru til áþreifanlegar sannanir fyrir veru Papa á Íslandi fyrir landnám norrænna manna?], 2005. jqmhu5bicplugc0dtt5iglpo44lmoc4 7228294 7228277 2026-09-03T20:15:11Z ~2026-48153-22 236814 /* Vaba riigi lagunemise aeg ehk Sturlungite aeg (umbes 1200–1262) */ 7228294 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Husavik Iceland 2005 1.JPG|pisi|[[Húsavík]] Islandil (2005)]] '''Islandi ajalugu''' erineb ülejäänud [[Põhjamaad]]e ajaloost. Juba kõige varasemast ajast alates teame konkreetseid isikuid, nende nimesid ja sugulussuhteid ning täpseid aastaarve. Ühed vanimad teadaolevad [[Island]]il kirjutatud raamatud on [[saaga]]d, mis jutustavad maa ajaloost. Islandi varaseim ajalugu on ainulaadselt üksikasjalikult teada. Selles suhtes on võrreldav ainult [[Uus-Meremaa]]. Islandi ajalugu on lühidalt lugu vabadest inimestest, kes omavaheliste tülide tagajärjel kaotasid oma vabaduse ja pidid seejärel väga palju kannatama, enne kui nad vabaduse tagasi said. Selle käigule aitas kaasa mitu asjaolu. Esiteks oli Islandil pikka aega väga tagasihoidlik rahvaarv, mis [[Helgi Þorláksson]]i hinnangul kõikus 40 000 ja 60 000 vahel<ref>Helgi Þorláksson 1977:30.</ref>; 1703. aasta esimesel rahvaloendusel registreeriti Islandi elanike arvuks 50 444<ref>Helgi Þorláksson 1977.</ref>. Island oli seega hõredalt asustatud maa. Teiseks oli põllumajandus Islandi peamine elatusallikas, mis tähendas ühelt poolt väga hajutatud asustust, mis ei soodustanud linnade kujunemist, ja teiselt poolt suurt [[naturaalmajandus]]e taset, mis piiras käsitöö ja kaubandusega tegeleva elanikkonna kujunemise võimalusi.<ref>Helgi Þorláksson 1977:29.</ref>. Kalapüük oli kõrvaltegevus, mida harrastati kalapüügihooajal ja sedagi ajutistest kaluriasulatest, mitte aastaringselt asustatud [[kaluriküla]]dest. Kolmandaks oli maa toorainevaene, mistõttu tuli näiteks teraviljatooteid, puitu ja rauda importida, mis tegi islandlased varustusest sõltuvaks. Neljandaks asus maa teistest riikidest suhteliselt kaugel ning mereteed olid pikad ja neid kasutati pealegi ainult suvekuudel. Lõpuks ei olnud Islandil keskvalitsust, mis oleks arengut koordineerinud ja juhtinud<ref>Helgi Þorláksson 1977: 30.</ref>, ja kui see lõpuks tekkis, asus selle keskus Islandist kaugel, nii et Island oli kõigest üks mitmest piirkonnast, mille huvidega pidid vahelduvad valitsused arvestama. ==Avastamise ja maahõivamise aeg (930. aastani)== [[Pilt:Settlement_of_Iceland.svg|pisi|Kaart näitab esimeste põhjamaalaste ekspeditsioone Islandile]] Esimene ajalooline teade Islandi kohta leidub iiri munga [[Dicuilus]]e raamatus "[[De mensura orbis terræ]]"<ref>[http://penelope.uchicago.edu/Thayer/L/Roman/Texts/Dicuil/De_mensura_orbis_terrae/text*.html ''Liber de Mensura Orbis Terrae''] penelope.uchicago.edu</ref>, kus ta 825. aasta all ütleb, et umbes 30 aastat varem olid mõned vaimulikud jõudnud kaugel asuvale saarele, mida nad pidasid klassikaliste autorite kirjeldatud [[Thule]]ks. Nad viibisid saarel 1. veebruarist 1. augustini. Nende kirjeldus päikese liikumisest ja temperatuurist sobib täielikult Islandiga. Tõenäoliselt külastasid mõned iirlased 9. sajandil aeg-ajalt Islandit, sest kui norralased maale saabusid, kohtasid nad seal mõningaid iiri erakuid, kes siiski peagi saarelt lahkusid. Iirlaste Islandi-avastusel ei olnud ajaloolist tähtsust, sest see ei saanud üldiselt teatavaks ja nad ei võtnud saart enda valdusse. Kui norralased pärast 9. sajandi keskpaika Islandi avastasid, ei olnud nad nähtavasti iirlaste varasemast avastusest teadlikud. Islandi esimeste avastajatena nimetatakse norra [[viiking]]it [[Naddoddur]]i (''Naddoðr'') ja Rootsi päritolu meest [[Garðarr Svavarsson]]i. Nad avastasid Islandi teineteisest sõltumatult. Pole kindlalt teada, kumb neist esimesena maale jõudis. Pärast nende avastust läks Islandit otsima [[Flóki Vilgerðarson]], keda tuntakse ka Kaarna-Flóki (''Hrafna-Flóki'') nime all. Tema andis maale nime, mida see on sellest ajast peale kandnud. Pärimuse järgi oli Flóki läinud [[Norra]]st läände maad otsima. Tal oli kaasas kolm [[ronk]]a, kelle ta saatis ükshaaval lendu. Kaks neist tulid tagasi, kuid viimane lendas edasi Islandini ja Flóki järgnes talle. Ta veetis talve [[Barðaströnd]]il [[Breiðafjörður]]i ääres. Flóki oli kalapüügiga nii hõivatud, et unustas suvel kariloomadele [[hein]]a teha, mistõttu loomad surid talvel. Järgmisel kevadel tõusis ta kõrgele mäele, kust avanes vaade jääga täidetud fjordile; see ajendas teda nimetama saart Islandiks 'jääsaareks'. [[Ingólfur Arnarson]] ja [[Leif Hróðmarsson]] põgenesid Norra kuningriigist Islandile, kui olid tapnud [[jarl]] [[Atle]] pojad. Leifi tapsid samal suvel tema orjad. Norrast [[Firðafylk]]ist pärit Ingólfur Arnarsonist sai seega esimene, kes Islandile püsivalt asus: ta rajas oma asula [[Reykjavík]]i 'suitsude laht' [[874]]. aastal<ref>Arheoloogilised jäljed kinnitavad, et seal oli asustus juba [[870. aastad|870ndatel]].</ref>. Tema eeskujule järgnes peagi veel teisi norralasi. Raske on kindlaks teha, millisest Norra piirkonnast nad pärinesid, kuid tõenäoliselt eelkõige [[Lääne-Norra]]st ja põhjas asuvast [[Hålogaland]]ist. Näiteks viitavad andmed sellele, et Borgi viimane pealik oli [[Olav Tvennunbrunni]]. [[Lofoodid|Lofootidel]] asuva [[Borg]]i viimane pealik läks 10. sajandil koos kogu perekonnaga Islandile.<ref> [https://web.archive.org/web/20090402041154/http://www.x-lofoten.com/viking.htm Gudene fra vikingtid], x-lofoten.com, 2.4.2009</ref>. Väljarändele Norrast aitas kaasa Norra allutamine [[Harald Kaunisjuus|Harald Kaunisjuukse]] võimule, maksukohustuste kehtestamine ja kuningavõimu tugevnemine, mis tekitas suurt rahulolematust, eriti läänepoolsetel mägialadel ja [[Agder]]is. Paljud pealikud ja talupojad ei leppida kuningas Haraldi võimuga ja otsustasid oma ''[[óðal]]''{{'}}italudest ja kodumaalt lahkuda. See põhjustas suure väljarände Norrast, esmalt Šoti saartele, [[Iirimaa]]le ja [[Šotimaa]]le, kuid pärast Islandi avastamise üldteatavaks saamist suundus peamine väljarändajate vool sinna. Islandile võis saabuda inimesi ka teistest Põhjamaadest ([[Rootsi]]st ja [[Taani]]st), kuid tõenäoliselt oli neid palju vähem. Briti saartelt saabujad võisid kaasa tuua iiri ja gaeli päritolu [[trääl|orje]] ja teenijaid. Geneetilised uuringud toetavad seisukohta, et Islandi varajane elanikkond kujunes Skandinaavia ja Briti saarte päritolu inimeste segunemisel. 2000. aastal avaldatud [[Y-kromosoom]]iuurimuse järgi, mis kasutas tollal levinud [[haplogrupp]]ide nomenklatuuri ja analüüsis tänapäeva [[islandlased|islandlaste]] [[DNA]]-d, kuulus 41,4% uuritud Y-kromosoomidest [[haplogrupp 1|haplogruppi 1]], 34,2% [[haplogrupp 2|haplogruppi 2]] ja 23,8% [[haplogrupp 3|haplogruppi 3]]. Võrreldes neid tulemusi Skandinaavia ja Briti saarte rahvastike vastavate andmetega jõudsid uurijad järeldusele, et osa haplogrupi 1 liine oli tõenäoliselt gaeli päritolu, enamik haplogruppide 2 ja 3 liine aga paistis olevat Skandinaavia päritolu. Selle põhjal hindasid autorid, et umbes 20–25% Islandi asustajate meesliinidest oli gaeli päritolu ja ülejäänud peamiselt põhjagermaani ehk skandinaavia päritolu.<ref>Agnar Helgason, Sigrún Sigurardóttir, Jayne Nicholson, Bryan Sykes, Emmeline W. Hill, Daniel G. Bradley, Vidar Bosnes, Jeffery R. Gulcher, Ryk Ward, Kári Stefánsson. Estimating Scandinavian and Gaelic Ancestry in the Male Settlers of Iceland. – ''The American Journal of Human Genetics'', 2000, kd 67, nr 3, lk 697–717.</ref> [[mtDNA]] uuringud samuti tänapäeva islandlaste põhjal on näidanud Islandi naisasutajate tugevamat geneetilist seost Briti saartega kui Skandinaaviaga. Gaeli päritolu naiste osakaaluks on hinnatud kuni 60%.<ref>Agnar Helgason, Sigrún Sigurðardóttir, Jeffrey R. Gulcher, Ryk Ward, Kári Stefánsson. mtDNA and the origin of the Icelanders: deciphering signals of recent population history. – ''American Journal of Human Genetics'', 2000, 66 (3): 999–1016.</ref><ref>Holger Wittig, Andrea Aschenbrenner, Micaela Poetsch, Dieter Krause, Eberhard Lignitz. Variability of mitochondrial DNA in a population sample from Iceland. – ''Legal Medicine'', 2003, 5 (Supplement 1), lk S173–S176.</ref> Need varasemad uurimused tuginesid kõik tänapäeva islandlaste DNA-le, mille põhjal ekstrapoleeriti algsete asustajate päritolu. 2018. aastal avaldatud [[iidne DNA|iidse DNA]] uuring, mis analüüsis otse asustamisajastu (9.–10. sajandi) hauapaikadest pärit luustike jäänuseid, andis siiski märgatavalt teistsuguse pildi: algsetel asustajatel oli Skandinaavia ja gaeli päritolu ligikaudu võrdselt jaotunud. Gaeli komponent oli palju suurema osakaaluga, kui varasemad tänapäevapõhised uuringud olid näidanud. Samas selgus, et tänapäeva islandlaste geenid on keskmiselt juba umbes 70% ulatuses Skandinaavia päritolu. Viimase 1100 aasta jooksul on toimunud üllatavalt kiire geneetiline nihe Skandinaavia päritolu kasuks, tõenäoliselt erineva sigivuse või ellujäämismäära või hilisema rände tõttu.<ref>S. S. Ebenesersdóttir jt. Ancient genomes from Iceland reveal the making of a human population. – ''Science'', 2018, kd 358, nr 6363, lk 1802–1805.</ref> Pärast Harald Kaunisjuukse umbes 880. aasta sõjakäiku Šoti saartele suurenes väljaränne sealt Islandile märgatavalt ja saavutas haripunkti sajandi viimasel kümnendil. Kogu Island võeti enda valdusse ja asustati ligikaudu 60 aasta jooksul, [[874]]–[[930]].<ref>Islandi rahvaarv oli 930. aastaks arvatavasti kasvanud umbes 20 000 inimeseni.</ref>. Seda ajavahemikku nimetatakse islandi keeles tavaliselt ''landnámatíð'' 'maahõivamise aeg' (sõnadest ''landnám'' 'maa hõivamine ("maavõtt")' ja ''tíð'' 'aeg'. Maa hõivanud uusasukaid (maahõivajaid) nimetatakse islandi keeles ''landnámsmenn'' (ainsuses ''landnámsmaður''). Maa asustamist käsitlevas raamatus "[[Landnámabók]]" mainitakse üle 400 sellise isiku. Esimesed maahõivajad võtsid enda valdusse väga suuri maa-alasid ja jagasid seejärel maad oma kaaskondlastele, sõpradele ja sugulastele, kes hiljem Islandile saabusid. Hiljem mõisteti, et olukord, kus üksikud mehed laiendavad oma omandiõiguse nii suurtele aladele, ei ole jätkusuutlik. Lepiti kokku, kui suure ala võib üks inimene enda valdusse võtta. Island avaldas paljudele uusasukatele soodsat muljet. Tollal kattis paljusid piirkondi rannikust kuni mägedeni [[arukask|arukase]]mets. Karjamaad olid nii head, et lambaid said sageli kogu talve väljas karjatada. Head olid ka [[kalapüük|kalapüügivõimalused]]: jõgedes sai püüda lõhet ja forelli ning meres tursklasi. Merel sai tegeleda ka [[vaalapüük|vaalapüügiga]]. Lõpuks leidsid uusasustajad Islandil ka vabaduse, mille nad olid Norras kaotanud. Harald Kaunisjuus ei olnud rahul norralaste väljarändega Islandile, sest see toimus tema võimust sõltumatult. Traditsioonilise loo järgi saatis ta sellepärast Islandile Garðar Svavarssoni poja [[Uni Garðarsson]]i (hüüdnimega ''[[Uni hinn danski]]'', tänapäeva islandi keeles ''[[Uni danski]]''), lubades talle Islandi [[jarl]]i tiitli, kui too suudab Islandi enda võimu alla saada. Lugu pärineb "[[Landnámabók]]ist"<ref>''Landnámabók'', 78. ''kafli''.</ref>, mille järgi võttis Uni algul maa [[Unaós]]i juures enda valdusse. Kui kohalikud elanikud tema tegelikust kavatsusest teada said, hakkasid nad vastu: nad muutusid tema vastu vaenulikuks ega müünud talle isegi kariloomi ega toidumoona. Uni oli sellepärast sunnitud asulast asulasse rändama ega suutnud Islandil kunagi püsivat elupaika rajada. "Landnámabók" ei ütle siiski, et Uni oleks Islandilt kohe põgenenud või et ta oleks hukatud katse tõttu allutada saar Norra kuningale. Tema hilisem surm on raamatus seotud hoopis isiklike suhetega ja konfliktiga [[Leiðólfr kappi]] perekonnaga. Sellegipoolest jäi Norrast lähtuv oht maahõivajate vabadusele püsima nagu rasked pilved taevas. Tänapäevane Islandi ajalookirjutus peab vastupanu Harald Kaunisjuuksele üheks võimalikuks, kuid mitte ainsaks Islandi asustamise põhjuseks: "Landnámabókis" on mainitud üle 400 esmaasustaja, kuid ainult umbes 30 kohta öeldakse, et nad põgenesid Haraldi võimu või temaga tekkinud konflikti tõttu. ==Vaba riigi aeg (930–1262)== {{Vaata ka|Islandi vaba riik}} Kogu Islandi vanimat ajalugu, saagade ajastut (islandi keeles ''söguöldin'', 930–1030), iseloomustavad sündmused, mis annavad tunnistust elanike energiast ja sitkusest, tegutsemistahtest ja taibukusest, uhkusest ja tülialtist iseloomust, mis mõnikord mandus jõhkruseks. Need sündmused olid eelkõige seotud eri asulate ja suguvõsadega, palju harvem kujunesid need kogu riiki hõlmavaks ühiseks ajalooks. Asi oli selles, et islandlased ei loonud alguses kogu maad hõlmavat ühist täidesaatvat võimu. Paljud elanikud olid lahkunud kodumaalt ja jätnud maha osa oma varast, et vabaneda tsentraliseeritud ja kõike allutavast kuningavõimust. Sellepärast oli neile uuel maal vastumeelt niisuguse võimu loomine, mis oleks meenutanud endise kodumaa võimukorraldust. ===Riigi korraldus=== [[Pilt:AM156fol p1.jpg|pisi|"[[Hrafnkels saga Freysgoða]]" esimene lehekülg 17. sajandi Islandi käsikirjast, mida säilitatakse [[Árni Magnússoni Instituut|Árni Magnússoni Instituudis]], säilik AM 156 fol.]] [[Pilt:Thingvellir.jpg|pisi|[[Þingvellir]], Alþingi toimumispaik]] [[Pilt:Islande thingvellir Ok.jpg|pisi|Vaade Þingvellirile]] Ühendavaks keskuseks sai ülemaaline rahvakoosolek [[Alþingi]], mis asutati pärimuse järgi [[930]]. aastal. Selle tekkimise eel elasid Islandil peamiselt iseseisvad talunikud ja nende juhid. Piirkondades kujunesid välja kohalikud rahvakoosolekud ''[[þing]]''{{'}}id, kus lahendati vaidlusi ja lepiti kokku ühistes reeglites. Kui asustus laienes ja piirkondadevahelised sidemed tihenesid, tekkis vajadus kogu Islandit hõlmava ühise õiguskorra ja vaidluste lahendamise süsteemi järele. Maahõivajad olid tulnud Islandile oma laevadel. Nad olid sõltumatud nii üksteisest kui ka võõrastest rahvastest ja valitsejatest. Neid ühendas ainult rahvus. Kõige vägevamad maahõivajad ehitasid oma talu juurde jumalakoja (''hof'') ja korraldasid ise jumalatele ohvriteenistusi. Sellepärast nimetati neid ''[[goði]]''{{'}}deks. Nende kaaskondlased ja ümbruskonna teised maahõivajad, kes jumalakodasid ei rajanud, moodustasid nende ümber usulise kogukonna. Kaks ''goði''{{'}}t, [[Þórólfur Mostrarskegg]] ja [[Þorsteinn Ingólfsson]], asutasid peagi enda hõivatud maa-alal ''[[þing]]''{{'}}id ([[Þórsnesþing]] ja [[Kjalarnesþing]]), kus lahendati piirkonna elanike kohtuasju ja vaidlusi. Kui maa oli asustatud peaaegu nii palju kui võimalik ja rahvaarv oli kasvanud suhteliselt suureks, tunti vajadust ühiste seaduste järele ja ühise koosoleku järele, kus saaks lahendada Islandi eri osadest pärit inimeste vahelisi asju. Pärimuse järgi tehti sobiva õigussüsteemi väljatöötamine ülesandeks pealik [[Úlfljótr]]ile, kes oli selleks ajaks umbes 20 aastat Islandil elanud. Úlfljótr läks umbes 927. aastal Norrasse, kus ta tutvus sealse õigusega. Nii tema kui ka enamik teisi maahõivajaid pärinesid Lääne-Norrast, mistõttu võttis ta eeskujuks [[Gulatingi õigus]]e. Kolm aastat hiljem tuli ta Islandile tagasi seadustega, mille ta oli koostanud oma emapoolse onu [[Þorleifur jarlsskáld]] abiga. Tema ettepanekute põhjal loodi Alþingi – kogu Islandi ''þing'', kus kuulutati välja ja arutati seadusi, lahendati kohtuasju ning arutati ühiskondlike ja poliitiliste küsimusi ja tehti neid puudutavaid otsuseid. Úlfljóti kasuvend [[Grímr Geitskör]] rändas läbi kogu Islandi, et leida sobiv koht ühisele ''þing''{{'}}ile. Tema valik langes suure järve ääres asuvast [[Bláskógar]]ist põhja poole jäävale tasandikule maa lõunaosas. Nii see paik ([[Þingvellir]]) kui ka kogu ümbruskond ja järv said nimeks Alþingi. Seal võeti Úlfljótri seadused ühisel koosolekul vastu ja asutati [[Alþingi]]. Alþingile kogunesid pealikud (''goðar'', ainsus ''goði'') ja teised osalejad kogu maalt. Sellega oli Úlfljótri seadusandlik tegevus lõpule viidud ja pärimuse järgi 930. aastal valiti [[seadusekuulutaja]]. Seadusekuulutaja amet, ''goði''{{'}}de kogu, [[Lögrétta]] (Seadusekoda) ja Alþingi kohus asutati pärimuse järgi üheaegselt Alþingi loomisega. Alþingi keskne organ oli [[Lögrétta]] ehk Seadusekoda, kuhu kuulusid ''goði''{{'}}d ja nende nõuandjad. Lögrétta oli Alþingi seadusandlik organ. Seadusekoda võttis vastu uusi seadusi, tõlgendas kehtivat õigust ja otsustas paljusid ühiskonnaelu puudutavaid küsimusi. Selle pädevusse kuulus otsustamine ka selle üle, mida kehtiv õigus konkreetsel juhul tähendab, kui selles tekkis vaidlus, ja seadustest erandite tegemine. Siis määrati kindlaks ka ''goði''{{'}}de arv. Neile anti ühtlasi kindel ilmalik võim, mis tegi neist Islandi ühiskonnakorralduse alustalad. Maa jaotati 12 ''þing''{{'}}ipiirkonnaks, kuid kuulumine neisse ei sõltunud üksnes elukohast, sest vabad mehed võisid valida endale pealiku ka väljastpoolt oma piirkonda. Igas ''þing''{{'}}ipiirkonnas pidi olema kolm ''goði''{{'}}t ehk kogu maal kokku 36. ''Þing''{{'}}e peeti kevadel kõigi kolme ''goði'' ühisel juhtimisel ja neid nimetati kevad''þing''{{'}}ideks (''várþing''). ''Goði''{{'}}d olid Islandi vabaühiskonna mõjukaimad juhid. Nad ei olnud ei kuningad, aadlikud ega tavalised ametnikud. Enamik neist pärines maahõivajate või nende järglaste seast. Kohalikud juhid olid kujunenud juba asustuse algusaastatel ja Alþingi loomisel anti neile ametlik koht uues poliitilises süsteemis. ''Goði'' oli ühtaegu kohalik juht, õiguskaitsja, poliitiline eestvedaja ja algselt ka usuliste talituste korraldaja. Nad esindasid oma poolehoidjaid kohalikel rahvakoosolekutel ja Alþingil. ''Goði'' võim ei põhinenud mitte niivõrd ametlikul territooriumil kui isiklikel toetajatel. Tema võimkonda nimetati ''[[goðorð]]''{{'}}iks. ''Goðorð'' ei olnud territoriaalne haldusüksus ega kindlate piiridega maa-ala, vaid pealiku võimu- ja toetajaskond ning sellega seotud õiguste ja kohustuste kogum. Vabad mehed võisid ''goðorð''{{'}}iga liituda või sellest lahkuda ja vajaduse korral teise pealiku juurde üle minna. ''Goðorð''{{'}}i võis pärida, müüa, jagada või muul viisil omandada. Tegu ei olnud maaomandi, vaid võimu- ja esindusõigusega. Sellepärast pidid pealikud oma toetajate usaldust hoidma. ''Goði'' ülesannete hulka kuulus oma toetajate esindamine, nende huvide kaitsmine ja neile abi osutamine õigusvaidlustes. Pealike ülesannete hulka kuulusid ka kohalike rahvakoosolekute (''[[þing]]''{{'}}ide) juhtimine, osalemine Lögréttas ja kohtunike nimetamine. Kui ei leidunud eraisikut, kellel oleks olnud õigus või kohustus kannatanu nimel kohtuasja algatada, pidi sekkuma ''goði''. Nii täitis ta osaliselt ülesandeid, mida tänapäeval täidavad prokuratuur, omavalitsus ja muud avalikud institutsioonid. Vastutasuks pidid toetajad pealikku toetama, sealhulgas vajaduse korral relvastatud jõuga. Kui pealik kaitses oma meeste huve, siis tema mehed seisid tema taga tülides ja kohtulahendite täideviimisel. ''Goði''{{'}}del oli õigus nimetada kohtunikke, kuid nad ei tegutsenud kohtunikena ega mõistnud ise kohut. See aitas seadusandlikku ja kohtuvõimu vähemalt põhimõtteliselt lahus hoida. Vabad mehed, kes osalesid ''[[þing]]''{{'}}ide tegevuses ja kandsid sellega seotud materiaalseid kohustusi, võisid osaleda kohtukoosseisudes ja mõjutada seadusandlikke otsuseid. Seega ühendas Islandi vaba riigi riigikord endas pealike juhtivat rolli ja vabade meeste suhteliselt laia osalust avalikus elus. Algselt olid kohtud ainult kohalikel rahvakoosolekutel ''þing''{{'}}idel. Alþingil hakkas tegutsema kõrgem kohus. Puudused Alþingi kohtu korralduses, mis tõid muu hulgas kaasa vaidlusi kohtukoosseisude pädevuse üle, põhjustasid veriseid tülisid isegi Alþingil endal. Kui kogu Islandi vaidlused jõudsid ühte kohtusse, said tugevamad pealikud mõjutada kohtukoosseisu. Kui üks pool leidis, et kohtunikud on vastaspoole liitlased või sugulased, võis ta kohtu pädevuse vaidlustada. Kui menetluses tehti viga või pooled ei suutnud kohtukoosseisu suhtes kokkuleppele jõuda, võis asi jääda lahenduseta. Sellisel juhul pöörduti sageli vägivalla poole. Eri piirkondades kujunesid välja oma pealikurühmad. Kui kõik kohtuasjad lahendati ühes kohtus, tekkis küsimus, kes määrab kohtunikud ja kui palju mõju on eri pealikel kohtukoosseisu kujundamisel, sest võis tekkida tunne, et mõni piirkond on teistest tugevamalt esindatud. Sellepärast otsustati 965. aasta paiku pärimuse [[Þórður gellir]]i ettepaneku kohaselt jagada Island neljaks veerandkonnaks (''fjórðungur'', mitmuses ''fjórðungar'') ja korraldada kohtusüsteem ümber. Veerandkonnad ei olnud haldusüksused, vaid kohtupiirkonnad. Senise ühtse Alþingi kohtu asemele loodi iga veerandkonna jaoks oma veerandkonnakohus (''fjórðungsdómur''), milles oli 36 kohtunikku. Veerandkonnad olid: *lõunamaalaste veerandkond (''Sunnlendingafjórðungur'') ehk Lõunaveerandkond, mis ulatus [[Jökulsá]]st [[Sólheimasandur]]il [[Eyjafjöll]]i all kuni [[Hvítá]]ni [[Borgarfjörður]]is; *läänefjordlaste veerandkond (''Vestfirðingafjórðungur'') ehk Lääneveerandkond, , mis ulatus [[Hvítá]]ni [[Borgarfjörður]]is kuni [[Hrútafjörður]]ini; *põhjamaalaste veerandkond (''Norðlendingafjórðungur'') ehk Põhjaveerandkond,, mis ulatus [[Hrútafjörður]]ist kuni [[Langanes]]ini; *idafjordlaste veerandkond (''Austfirðingafjórðungur'') ehk Idaveerandkond, mis ulatus [[Langanes]]ist kuni [[Jökulsá]]ni [[Sólheimasandur]]il. 13. sajandil nihkus Lääne- ja Lõunaveerandkonna vaheline piir [[Hvítá]]lt [[Borgarfjörður]]is lõuna poole [[Botnsá]]ni [[Hvalfjörður]]is. Põhja- ja Idaveerandkonna vaheline piir oli Langanesi piirkonnas ebaselgem. Igas veerandkonnas oli kolm kohalikku ''þing''{{'}}ipiirkonda (''þinglag''), välja arvatud Põhjaveerandkonnas, kus neid oli neli, sest asustus oli seal tihedam. Jaotus ei põhinenud siiski täielikult maa-alal: iga talupoeg võis igal ajal asuda ükskõik millise ''goði'' ehk pealiku alla ja seega ühineda veerandkonnaga, mis ei vasta tema elukohale. Varasema perioodi ''goðorð''{{'}}ide arv ei ole kindlalt teada ja ajaloolaste hinnangud lahknevad. Kui Island umbes 965. aastal neljaks veerandkonnaks jagati, korraldati ka kohalike ''þing''{{'}}ide ja ''goðorð''{{'}}ide jaotus ümber: Lääne-, Lõuna- ja Idaveerandkonnas oli kolm kohalikku ''þing''{{'}}i, Põhjaveerandkonnas aga neli. Iga ''þing''{{'}}iga oli seotud kolm ''goðorð''{{'}}i — nii sai kolmes veerandkonnas kummaski üheksa ''goðorð''{{'}}i, Põhjaveerandkonnas aga kaksteist. Kokku kujunes enamiku uurijate arvates 39 ''goðorð''{{'}}i. Tegu ei olnud pealike loomuliku koguarvuga, vaid seadustega täpselt määratletud ''goðorð''{{'}}ide arvuga. ''Goðorð''{{'}}ide ja ''goði''{{'}}de tegelik arv ei pruukinud alati kokku langeda, kuna üks ''goði'' võis mitut ''goðorð''{{'}}i korraga vallata või üks ''goðorð'' võis olla mitme mehe ühisomandis. Et põhjaveerandkonnas oli teiste veerandkondadega võrreldes rohkem ''goði''{{'}}sid, tekkis veerandkondade vahel ebavõrdsus. Et Põhjaveerandkonna elanikud ei saaks teistest suuremat mõju, otsustati, et kolme ülejäänud veerandkonna ''goði''{{'}}d valivad igast ''þinglag''{{'}}ist ühe mehe Seadusekotta, nii et igast veerandkonnast saaks Seadusekojas koha 12 meest — kokku 48 hääleõiguslikku liiget. Need üheksa uut liiget said koha Seadusekojas, kuid neil ei olnud õigust veerandkonnakohtu kohtunikke nimetada. Igaüks 48 liikmest nimetas omakorda kaks kaasistujat, nii et Seadusekoda koosnes edaspidi kokku ligikaudu 145–147 liikmest (olenevalt sellest, kas ja millal arvestati kaasa seadusekuulutaja ja hiljem, alates 1106. aastast, mil loodi [[Hólari piiskopkond]] ja Islandil oli koos varem (1056) asutatud [[Skálholti piiskopkond|Skálholti piiskopkonnaga]] juba kaks piiskoppi, ka nemad). Umbes 1004–1015 loodi [[seadusekuulutaja]] [[Skafti Þóroddsson]]i eestvõttel Alþingil veel viies kohus – ''fimmtardómur''. See pidi lahendama juhtumeid, mida nelja veerandkonnakohtu süsteem ei suutnud lõplikult lahendada. Islandi vaba riik arenes selle tagajärjel sugukondadel põhinevaks õigusriigiks. Et puudus keskne võim, mis oleks suutnud kohtuotsuseid sundkorras täide viia, jäi üksikisiku ülesandeks teha kohtuotsus oma suguvõsa abil tegelikult kehtivaks. Kohtumenetlus oli kogu avaliku elu alus. Selle kaudu arenes Islandi õigus iseseisvalt, tuginedes ühispõhjamaisele õiguskorrale. Islandi iseseisvad eripärad ilmnevad eriti sugukonna läbivas tähtsuses, mitte ainult tsiviilõiguses, vaid ka kriminaalõiguses. Islandil määrati (eriti tapmiste korral) rahaline hüvitis, mille suurus arvutati kohtuasja poolte sugulussuhete järgi. Arvestati ka isikliku au tunnet, muu hulgas karistuse määramisel. Kohtuvaidlus oli avalik võitlus, kus õigus oli vabade ja teovõimeliste meeste jaoks relvade asemel vahendiks, ühiskonnaliikmete järelevalve ja osaluse all. Ükski võimukandja ei tegutsenud poolte nõuandjana. Seadusekuulutaja juhtis menetlust, kuid temalt küsiti ainult seda, missugunene on seadus, ja tal ei olnud sellest kaugemale ulatuvat võimu. Kohtumenetluse ajal nõuti suure hulga ''þing''{{'}}imeeste kohalolekut. Nad tegutsesid osaliselt tunnistajatena, osaliselt kohtunikena, osalt süüdistatava süü või süütuse üle otsustava vandekohtu (''[[kviðr]]'') liikmetena, ja osalt ka ''þing''{{'}}il korra valvajatena. Sellepärast oli ka üks üheksandik ''goðorð''{{'}}i ''þing''{{'}}imeestest kohustatud ''goði'' ehk pealikuga ''þing''{{'}}ile kaasa minema. Islandil puudus keskne täidesaatev võim tänapäevases mõttes. Riigil ei olnud kuningat, valitsust, ametnikkonda, politseid ega prokuratuuri. Alþingi istungite ajal täitis Seadusekoda mõningaid täidesaatvaid ülesandeid, kuid suurem osa tegevustest, mille eest tänapäeval vastutavad riigiasutused, jäi üksikisikute ja suguvõsade kanda. Õigusnõuete esitamine, kohtuasjade algatamine, kohtuotsuste täideviimine ja sageli ka kahjutasude sissenõudmine olid enamasti eraõiguslikud küsimused. Kuigi Islandi vaba riiki on mõnikord peetud varajaseks rahvaesinduslikuks süsteemiks, koondus tegelik poliitiline mõju suhteliselt väikese hulga pealike kätte. ====Islandi kalender==== {{Vaata ka|Islandi kalender}} Samal ajal korraldati ka [[Islandi kalender|Islandi kalendrit]]. Seni oli aastat arvestatud 364 päeva pikkusena (12 kuud à 30 päeva ja neli [[liigpäev]]a (''aukanætr'')), kuid [[Þorsteinn surtur]]i ettepanekul otsustati lisaks, et iga seitsme aasta järel tuleb lisada "[[liignädal]]". Seda kalendrit koos hilisemate parandustega kasutati kõrvuti Gregoriuse kalendriga veel 20. sajandil. ===Sugukondade tülide aeg (930–1030)=== [[Pilt:Mjollnir icon.png|pisi|[[Thor]]i vasar [[Mjölnir]] sümboliseerib paganlust enne Islandi ristiusustamist aastal 1000]] Pidevate sugukondadevaheliste tülide ajal, mis andsid rikkalikule [[saagakirjandus]]ele rohkesti ainest, arenes järk-järgult välja riiklik ja õiguslik korraldus. Aeg, mil [[Skapti Þóroddsson]] oli [[seadusekuulutaja]], [1004–1030], oli rahutu, kuid selle lõpuks oli põhikorra areng muutnud Islandi vabaks riigiks. Õiguskorra viimane oluline lüli kujunes välja 11. sajandi alguses, kui Alþingil asutati viies kohus, mis oli kõrgeim kohtuinstants. See lahendas muu hulgas kohtuasju, mille puhul veerandkonnakohtud ei olnud suutnud ühehäälset otsust teha. Lisaks kaotati [[1006]]. aastal duell ''[[holmganga]]''. Samal ajal määrati kindlaks ka seaduste kehtestamise kord [[Lögrétta]]s (Seadusekojas). Islandlastel olid sel ajal välismaailmaga elavad sidemed. Nad tegutsesid viikingite ja sõjameestena, kaupmeeste ja [[skald]]idena ning teenisid kuningate ja pealike kaaskondades kõikjal [[Põhjamaad]]es, eelkõige võib-olla Norras, aga ka Briti saartel ning isegi [[Normandia]]s, [[Garðaríki]]s ja [[Miklagard]]is. Islandi riigil ei olnud ametlikke suhteid teiste maade ega valitsejatega. Norra kuningas Olav Haraldsson, hilisem [[Olav Püha]], tegi edutuid katseid saada islandlastelt enda võimu alla [[Grímsey]] saart. Juba enne Olav Püha oli Norra kuningas [[Olav Tryggvason]] islandlasi ähvardanud, et nad kristluse vastu võtaksid. ===Kristluse vastuvõtmine (1000–1200)=== [[Pilt:Grassodenhäuser.jpg|pisi|Traditsioonilised mätaskatustega majad Islandil]] Kristlus jõudis Islandile esmalt välismaal ristiusku pöördunud islandlaste kaudu. Üks neist oli [[Þorvaldr víðförli]] [[Skagafjörður]]ist, kes tõi endaga kaasa [[Saksimaa]]lt pärit piiskopi nimega Fredrik, kuid neil ei õnnestunud misjonitööd eha . [[Stefnir Thorgilsson]] purjetas aastatel 996–997 [[Olav Tryggvason]]i ülesandel Islandile, kuid ka temal ei õnnestunud islandlasi kuigivõrd veenda senistest uskumustest loobuma. Kuningas Olavi järgmine saadik oli [[Saksamaa]]lt pärit sõjamees [[Tangbrand]] ([[Þangbrandr]]), kellel õnnestus veenda Islandi idaosa pealikku [[Hallr Þórsteinsson]]i ja hiljem ka teisi väljapaistvaid mehi end ristida laskma. Tangbrand pani misjonitöös käigus toime mitu tapmist, mis põhjustas teiste islandlaste vastupanu. 999. aastal pidi Tangbrand Islandilt lahkuma. Pärast Tangbrandi lahkumist muutus vastasseis kristlaste ja paganate vahel Islandil üha teravamaks. Norra kuningas [[Olav Tryggvason]] avaldas islandlastele tugevat survet kristluse vastuvõtmiseks ja ähvardas Norras viibivaid islandlasi karistada. Tekkis oht, et usuküsimus põhjustab ühiskonna lõhenemise. Kui [[Alþingi]] [[1000]]. aastal kogunes, oli kristluse vastuvõtmine seetõttu muutunud mitte üksnes usuliseks, vaid ka poliitiliseks ja ühiskondlikuks küsimuseks. Üks islandlastest, kelle Tangbrand oli ristiusku pööranud, [[Hjalti Skeggjason]], oli 999. aastal samuti maalt välja saadetud, sest ta oli Alþingil ''[[níð]]''-värsis [[Freya]] vastu jumalaid pilganud. Hjalti oli läinud Norrasse, kuhu peagi järgnes tema usukaaslane Gisurr. Mõlemad viibisid seal [[Olav Tryggvason]]i juures ja kuningas saatis nad 1000. aastal Islandile tagasi kristlust levitama. Nad sabusid tagasi ajaks, mil oli Alþingi kogunenud ning kristluse ja paganluse vastasseis tuli seal lahendada. Hallri abiga jõuti Alþingil usuküsimuses otsuseni. Selle sõnastas seadusekuulutaja, Põhja-Islandilt pärit pealik [[Þorgeir Ljósvetningagoði]]. Nii paganad kui ka kristlased pidid tema otsusega arvestama. Ta kuulutas seaduseks, et kõik pidid laskma end ristida ja et ''[[blót]]''{{'}}i (jumalatele ohverdamist) tohtis korraldada üksnes eraviisiliselt. Nii seadustati kristlus Islandil aastal [[1000]], osaliselt ka [[Olav Tryggvason]]i ähvarduse tõttu. Olav hukkus samal aastal [[Svolderi merelahing]]us. Kristlus võitis islandlaste poolehoiu alles pärast sugukondadevaheliste tülide lõppu. ''[[Goði]]''{{'}}d ja teised maaomanikud rajasid oma taludesse [[kirik (pühakoda)|kirikuid]] ja said kas ise preestriteks või pidasid enda juures preestreid. Paganlik ''goði''-süsteem asendus uue süsteemiga suhteliselt hõlpsasti. Saarele saabus ka välismaa preestreid. [[Ari Þorgilsson]] nimetab neist 11, kellest mitu olid pärit [[Iirimaa]]lt. Island sai esimese [[piiskop]]i aastal [[1056]], mil pühitseti ametisse [[Ísleifur Gissurarson]] (suri 1080). Tema poeg ja järglane [[Gissur Ísleifsson]] [1082–1118] kehtestas koos [[Oddi]] preestri ja pealiku [[Sæmundur fróði]] ning seadusekuulutaja [[Markús Skeggjason]]iga [[1096]]. aastal kirikliku [[kümnis]]e ja kinkis ühtlasi oma isatalu [[Skálholt]]i kirikule, muutes selle Islandi piiskopitooli ([[Skálholti piiskop]]i) asukohaks. Tema abiga rajati Põhja-Islandile veel üks piiskopkond – [[Hólari piiskopkond]]. Selle esimene piiskop oli [[Jón Ögmundsson]] [1106–1121]. Mõlema piiskopkonna juurde rajati preestrikoole. Umbes 1120. aastal rajas piiskop Jón esimese [[klooster|kloostri]], benediktlaste kloostri [[Thingeyri]] [[Húnaflói]] ääres. See pühitseti sisse [[1133]]. aastal. Hiljem rajati neli augustiinlaste kloostrit munkadele ja üks nunnadele. Jumalateenistusi peeti tavapärasel roomakatoliku viisil [[ladina keel|ladinakeelsete]] lauludega, jutlusi peeti enamasti rahvakeeles. Nii preestrikoolid kui ka kloostrid muutusid kirikliku hariduse olulisteks keskusteks. Eriti tuleb nimetada Skálholti piiskoppi [[Thorlákr Thorhallsson]]it [1177–1193]. [[12. sajandi]] lõpus sai Island oma [[pühak]]ud. Need on Thorlákr ([[1198]]), Islandi tähtsaim pühak, ja [[Jón Ögmundsson]] ([[1200]]). Islandi kirik allus alates [[1104]]. aastast [[Lundi peapiiskop]]ile ning alates [[1152]]. aastast [[Nidarosi peapiiskop]]ile Norras. Islandi kirik võttis osaks Euroopa tavad, kuid säilitas mõned eripärased jooned, eelkõige rahvaliku iseloomu. [[Tsölibaat]]i ei järgitud, kirikud ja preestrite elukohad olid eraomandis. Piiskopid valiti preestrite poolt, kuid preestrid allusid kirikute omanikele – kohalikele pealikele. Kirikuõigust kohandati kohaliku õigusega. Piiskopi kohtuvõim piirdus kiriklike ametiasjadega ja ükski kirikuõiguslik säte ei kehtinud enne, kui [[Lögrétta]] (Seadusekoda) oli selle heaks kiitnud. Ametikoha järgi kuulusid Seadusekotta ka piiskopid. Tänu kõrgele isiklikule staatusele said piiskopid avaldada ühiskonna arengule suurt mõju. Kristluse mõjul valitses Islandil rahu. See kujunes seal välja varem kui teistes Põhjamaades. Ohtlikud tülid ''[[þing]]''{{'}}idel olid haruldased. Kui [[Bergþórr Hrafnsson]] oli seadusekuulutaja, otsustati seadused kirja panna ([[1118]]). See töö valmis [[12. sajandi]] esimese poole jooksul. Islandi materiaalne kultuur, eriti põllumajandus, saavutas kõrgpunkti. Rahvaarv võis 12. sajandi alguses olla umbes 100 000. [[1118]]. aastal saabus Islandile 35 laeva, millest ainult kaheksa suutis Norrasse tagasi sõita. 27 laeva talvitumine Islandil oli piisav, et põhjustada paljudes maa piirkondades toidupuudust.<ref>Jon Vidar Sigurdsson. ''Det norrøne samfunnet'', Pax: Oslo 2008, ISBN 978-82-530-3147-7, lk 197.</ref> ===Lagunemisaeg ehk Sturlungite ajastu (umbes 1200–1262)=== {{Vaata|Sturlungite ajastu}} 12. sajandi lõpus ja 13. sajandi alguses hakkasid Islandi vaba riigi varasemad võimumehhanismid järk-järgult muutuma. ''[[Goði]]''{{'}}d ja nende ''[[goðorð]]''{{'}}id olid endiselt poliitilise süsteemi keskmes, kuid võim koondus üha enam väheste mõjukate suguvõsade kätte. Seetõttu ''goði''{{'}}devahelised konfliktid kasvasid ja nende lahendamisel hakati senisest rohkem kasutama relvastatud jõudu. Umbes 1200. aastast 1260ndateni kestnud perioodi nimetatakse tänapäeva ajalookirjutuses [[Sturlungite ajastu]]ks (islandi keeles ''Sturlungaöld''). Nimetus on hilisem ja selle tänapäevane kasutamine kujunes välja alles varauusajal ja eriti 20. sajandi ajalookirjutuses. Sturlungite ajastu ei olnud üksainus kodusõda, vaid mitme aastakümne jooksul toimunud võimuvõitluste, liitude ja vastasseisude jada. Selle keskmes olid mitmed suured suguvõsad, sealhulgas [[Sturlungid]], ''[[Haukdælir]]'' ([[haukdalirlased]]), ''[[Oddaverjar]]'' ([[oddilased]]) ja ''[[Ásbirningar]]''. Mõjukad juhid kogusid enda ümber relvastatud kaaskondlasi ja konfliktid, mida varem oleks lahendatud õiguslike menetlustega, viisid üha sagedamini vägivallani. Pärimise ja maade kokkuostmise tulemusel koondus üha rohkem maad üha väiksema arvu meeste ja suguvõsade kätte. See häiris Islandi ühiskonnakorralduse senist tasakaalu. Ülejäänud talupojad pidid alluma vähestele vägevatele meestele ja õigus taganes aina enam jõu ees. 13. sajandi jooksul kasvasid konfliktide ulatus ja osalejate arv ning võim koondus järjest väiksema hulga suurvõimukandjate kätte. Relvastatud kokkupõrked ei piirdunud enam väikeste salkadega, vaid võisid kaasata suuri talupoegade vägesid. Esimene märk uuest rahutuste ajast oli [[Hvamm-Sturla]] tüli [[Jón Loftsson]]iga aastal [[1181]]. Järgnevatel aastakümnetel leidsid aset [[Guðmundur dýri]] tüli, suur [[Önundarbrenna]] aastal [[1197]], [[Kolbeinn Tumason]]i surm [[1208]]. aastal ja [[Hrafn Sveinbjörnsson]]i tapmine [[1213]]. aastal. Aastaid kestnud rahutusi põhjustas ka Hólari piiskop [[Guðmundur Arason]] [1203–1237], kes sattus oma kirikupoliitika tõttu teravasse konflikti talupoegade ja pealikega. Üheks oluliseks võimukeskuseks kujunesid [[Sturlungid]]. [[Sturla Þórðarson]]i pojad [[Þórður Sturluson]], [[Sighvatur Sturluson]] ja [[Snorri Sturluson]] said vägevateks meesteks, kes sattusid peagi vastuollu nii teiste vägevate meeste kui ka üksteisega. Sturlungite ja [[oddilased|oddilaste]] vaheline tüli viis [[1216]]. aastal peaaegu avaliku kokkupõrkeni Alþingil, kuid Skálholti piiskop suutis selle ära hoida. Hiljem muutusid kokkupõrked üha sagedasemaks ja verisemaks. [[Pilt:Snorre Sturluson-Christian Krohg.jpg|pisi|[[Christian Krohg]]i joonistus. ''Snorri Sturluson'']] Oluline muutus toimus 1220ndatel, kui Islandi sisepoliitilised võitlused hakkasid üha enam seostuma [[Norra]] kuninga poliitikaga. [[Snorri Sturluson]] sõlmis Norra kuninga [[Håkon IV Håkonsson]]iga suhteid ning sai kuningaga seotud poliitilise rolli. Hiljem püüdis kuningas Islandi võimuvõitlusi enda huvides ära kasutada ning sidus end mitme Islandi suurvõimukandjaga. See suurendas Norra mõju Islandi poliitikale, kuid ei teinud lõppu kohalikele konfliktidele. Oddilased ja [[haukadalurlased]] sattusid päranditüli tõttu vastamisi ning esimese rühma liikmed tapsid [[1221]]. aastal [[Björn Þorvaldsson]]i. Algul toetas Snorri Sturluson oddilasi, kuid pärast seda, kui nood teda solvasid, liitus ta 1225. aastal hoopis haukadalurlastega. Haukadaluri suguvõsa, mida juhtis Snorri väimees [[Gissur Þorvaldsson]], kehtestas oma mõjuvõimu Lõuna-Islandil. Samal ajal puhkesid Sturlungite seas sisetülid, kui Snorri ja tema poeg [[Órækja]] sattusid konflikti Snorri venna Sighvaturi ja selle poja [[Sturla Sighvatsson]]iga. Need tülid, millesse tõmmati ka kolmas vend Þórður ja paljud teised pealikud, viisid selleni, et Snorri aeti 1236. aastal oma [[Reykholt]]i mõisast välja ning [[1237]]. aastal lahkus ta Islandilt ja sõitis Norrasse. 1230ndatel jätkusid võimuvõitlused, milles senised suguvõsadevahelised konfliktid põimusid võitlusega suuremate võimualade ja poliitilise ülekaalu pärast. [[Sturla Sighvatsson]] püüdis laiendada Sturlungite võimu suurele osale Islandist ning koondas enda ümber ulatusliku toetajate võrgustiku. Tema tegevus viis otsese vastasseisuni teiste suurvõimukandjatega, eelkõige [[Gissur Þorvaldsson]]iga. Võitlus ei piirdunud enam üksikute pealike ja nende lähikondsete tülidega, vaid haaras järjest suuremaid rühmi ja piirkondi. [[1238]]. aastal toimus [[Örlygsstaðiri lahing]], kus Gissur Þorvaldssoni ja [[Kolbeinn ungi Arnórsson]]i juhitud vastasleer alistas Sturla Sighvatssoni väed. Sturla Sighvatsson ja tema isa [[Sighvatur Sturluson]] said lahingus surma. Örlygsstaðiri lahing oli üks Sturlungite ajastu otsustavamaid kokkupõrkeid ning näitas, kui ulatuslikuks olid Islandi võimuvõitlused muutunud. Pärast Örlygsstaðiri lahingut ei taastunud varasem võimutasakaal. Gissur Þorvaldsson tõusis üheks Islandi mõjukamaks võimukandjaks, kuid tema vastasseis teiste juhtidega jätkus. Eelkõige kujunes tema peamiseks vastaseks [[Þórður kakali Sighvatsson]], kes püüdis taastada Sturlungite mõju. Nende võitlus kestis aastaid ning selle käigus toimusid uued relvastatud kokkupõrked ja muutusid senised liidud. Võimuvõitlused olid selleks ajaks seotud ka Norra kuninga poliitikaga. Norra kuningas [[Håkon IV Håkonsson]] püüdis kasutada Islandi suurvõimukandjate omavahelisi vastuolusid oma mõju suurendamiseks. Islandi pealikud otsisid omakorda kuninga toetust oma konkurentide vastu. Nii muutus Norra kuningas 13. sajandi keskpaigaks Islandi sisepoliitikas uueks osapooleks ning kohalike suurmeeste võimuvõitlus hakkas üha enam seostuma küsimusega Islandi suhtest Norra kuningavõimuga. 1239. aastal läks Snorri Islandile tagasi, kuigi Norra kuningas Håkon IV Håkonsson oli selle keelanud, ja sattus seetõttu kuningaga vastuollu. Et Snorri oli oma tapetud venna ja vennapoja lähim kättemaksja, sai temast ka väimehe Gissuri vaenlane. Gissur liitus kuningaga ja tungis kuninga õhutusel [[1241]]. aastal Snorrile kallale ning tappis ta. Pikaajaline vägivald nõrgestas ''goðorð''{{'}}idel põhinevat poliitilist süsteemi. [[Alþingi]] ja kohalikud ''þing''{{'}}id säilisid, kuid nende võime tagada õiguskorra toimimine vähenes, samal ajal kui vägevate meeste sõjaline ja majanduslik võim kasvas. Norra kuningas suutis sellises olukorras suurendada oma mõju, pakkudes Islandi võimukandjatele toetust ja sekkudes nendevahelistesse konfliktidesse. 13. sajandi keskpaigaks oli mitme Islandi suurvõimukandja huvides saavutada kuningaga kokkulepe, mis aitaks lõpetada aastakümneid kestnud sisetülid. Sturlungite ajastu ja sellele järgnenud Islandi allumine Norra kuningale kujutasid endast pikaajalist poliitilist muutust, mille käigus senine ''goðorð''{{'}}idel põhinev võimukorraldus nõrgenes ning Norra kuninga mõju Islandil suurenes. Lagunemisaeg valmistas ette Islandi vaba riigi langust ja kiirendas seda. ==== Norra võimu alla sattumine ==== Et vältida Norra sõjaretke Islandile, oli Snorri juba 1229. aastal lubanud kaasa aidata sellele, et islandlased allutaksid end vabatahtlikult Norra ülemvõimule, kuid ta ei teinud selle lubaduse täitmiseks midagi. Hiljem andsid kuningas [[Håkon IV Håkonsson]]ile samasuguseid lubadusi nii [[Sturla Sighvatsson]] kui ka Gissur. Pärast Snorri surma jätkusid sisetülid. Esile tõusid ka Sighvaturi teine poeg Þórður, vanema Þórðuri poeg Sturla ja tema vennapoeg [[Þorgils skarði]]. Pärast Þórðuri surma [[1257]]. aastal ja Þorgilsi langemist [[1258]]. aastal jäi lõpuks võitjaks Gissur. [[1237]]. aastal jäid mõlemad Islandi piiskopitoolid vakantseks. Valiti uued piiskopid, ent kui nad ametisse pühitsemiseks Norrasse saabusid keeldus peapiiskop neid pühitsemast. Üks neist sõitis [[Rooma]], kuid suri tagasiteel. Seejärel kasutas peapiiskop võimalust ja nimetas mõlema Islandi piiskopkonna etteotsa norralased. Nii said nii peapiiskop kui ka kuningas oma mõju Islandil kergemini maksma panna. Eriti innukas ja halastamatu kuninga toetaja oli Hólari piiskop [[Heinrekr Kársson]] ([[1247]]–[[1260]]). Tema mõjul saadeti 1250. aastal Norrasse [[Þórður kakali Sighvatsson]] ja 1254. aastal sunniti Norrasse minema ka [[Gissur Þorvaldsson]], sest ka tema ei ilmutanud erilist innukust Islandi Norra võimu alla viimiseks. [[1255]]. aastal saatis kuningas Islandile oma usaldusaluse õukondlase [[Ívarr Englason]]i, kes süüdistas oma missiooni ebaõnnestumistes eelkõige Gissuri poolehoidjaid. Osalt sellepärast ja osalt sellepärast, et Þórður kakali oli Norras osutunud võimekaks ametnikuks, otsustas kuningas lubada tal Islandile tagasi minna ja siduda ta suurte auavalduste abil endaga. Enne selle plaani teostumist suri Þórður 1256. aastal. Kõige mõjukam mees Islandil pärast Gissuri lahkumist Norrasse oli noor Sturlungite suguvõsa liige [[Þorgils skarði Böðvarsson]], kes oli olnud kuningas Håkoni õukondlane ja tema ustav toetaja. Ilma seadusliku aluseta andis kuningas talle need ''[[goðord]]''{{'}}id, mille Þórður kakali oli oma isalt pärinud. Kui Þorgils sellepärast 1258. aastal tapeti, ei jäänud kuningal muud võimalust kui pöörduda taas Gissuri poole. Et muuta Gissur endast võimalikult sõltuvaks ja takistada tal oma kohustusi kuninga ees varjamast, nimetas kuningas ta jarliks ja andis tema võimu alla enam kui poole Islandist. Sellest hoolimata püüdis Gissur eeskätt tugevdada omaenda võimu Islandil, mitte kuninga mõju. Kuninga saadetud salakuulajad teatasid sellest Norrasse. Seepeale saatis kuningas 1261. aastal Islandile oma õukondlase [[Hallvarðr gullskór]]i jaalles nüüd sai avalikuks, mida Gissur oli kuningale lubanud. Talupojad pakkusid suuri summasid, et vabastada Gissur kuningale antud lubadustest ja vältida ise kuningale maksude maksmise kohustust, kuid Hallvarðr lükkas ettepaneku tagasi. Lõpuks õnnestus Hallvarðril Gissuri abiga saavutada, et islandlased tunnustasid aastatel 1262–1264 kuningas [[Håkon IV Håkonsson]]i ja tema poja ülemvõimu ning lubasid neile vastavalt [[Lögrétta]] koostatud lepingule (''sáttmáli'') makse maksta. [[Håkon IV Håkonsson]] oskas Islandil valitsenud lõhesid ja sisemist lagunemist osavalt ära kasutada. See oli talle seda lihtsam, et islandlased käisid sageli Norras ja paljud silmapaistvad mehed astusid õukondlastena tema teenistusse. Ta ei kõhelnud neid vajaduse korral Norras kinni pidamast sõltumata sellest, kas nad olid tema teenistuses või mitte, ja hoolimata õigustest, mis islandlastel vastastikuste kokkulepete alusel Norras olid. Kavalalt hoidis ta üleval pealikevahelist vaenu ja pani neid üksteise vastu võitlema ja üksteist hävitama, samal ajal kui nad ise olid võitlustuhinas nii pimestatud, et aitasid kaasa oma maa vabaduse õõnestamisele. ==Norra võimu aeg (1262–1380)== {{Pooleli|aasta=2026|kuu=september}} ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * Helgi Þorláksson. Urbaniseringstendenser på Island i middelalderen. – Grethe Authén Blom (toim). ''Urbaniseringsprosessen i Norden'', ''I: Middelaldersteder'', Universitetsforlaget Oslo-Bergen-Tromsø 1977, ISBN 82-00-06081-0, lk 9-36. Kordustrükk 1982. * Bjørn Teitsson. Islandske kjøpsteder 1600-1860. – (Grethe Authén Blom (red.): ''Urbaniseringsprosessen i Norden'', ''II: De anlagte steder på 1600-1700 tallet'', Universitetsforlaget Oslo-Bergen-Tromsø 1977, ISBN 82-00-01664-1, lk 90–99. * Helgi Skúli Kjartansson. Urbaniseringen på Island ca. 1865-1915. – Grethe Authén Blom (toim). ''Urbaniseringsprosessen i Norden'', ''III: Industrialiseringens første fase'', Universitetsforlaget Oslo-Bergen-Tromsø 1977, ISBN 82-00-01666-8, lk 245-260. * Jesse Byock. ''Medieval Iceland: Society, Sagas and Power'', University of California Press 1988, ISBN 0-520-06954-4. * Bergsteinn Jónsson, Björn Þorsteinsson. ''Íslandssaga til okkar daga'', Sögufélag: Reykjavík 1991, ISBN 9979-9064-4-8. *Vilhjálmur Örn Vilhjálmsson. Ved helvedets port. – ''Skalk'', 1996, nr 4, lk 11–15. *Guðmundur Hálfdanarson. ''Historical Dictionary of Iceland'', Scarecrow Press: Maryland, USA 1997, ISBN 0-8108-3352-2. * William Ian Miller. ''Bloodtaking and Peacemaking: Feud, Law, and Society in Saga Iceland'', University Of Chicago Press, 1997, ISBN 0-226-52680-1. * Gunnar Karlsson. ''History of Iceland'', Univ. of Minneapolis 2000, ISBN 0-8166-3588-9. * Gunnar Karlsson. ''Iceland's 1100 Years: History of a Marginal Society'', Hurst: London 2000, ISBN 1-85065-420-4. * Helgi Skúli Kjartansson. ''Ísland á 20. öld'', Reykjavík, 2002, ISBN 9979-9059-7-2. ==Välislingid== * Axel Kristinsson. [http://visindavefur.hi.is/svar.asp?id=1732 Eru til áþreifanlegar sannanir fyrir veru Papa á Íslandi fyrir landnám norrænna manna?], 2005. 5hm55dakbh4qyyu6zbsy36pw13o2p2q 7228300 7228294 2026-09-03T20:55:08Z ~2026-48153-22 236814 /* Norra võimu alla sattumine */ 7228300 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Husavik Iceland 2005 1.JPG|pisi|[[Húsavík]] Islandil (2005)]] '''Islandi ajalugu''' erineb ülejäänud [[Põhjamaad]]e ajaloost. Juba kõige varasemast ajast alates teame konkreetseid isikuid, nende nimesid ja sugulussuhteid ning täpseid aastaarve. Ühed vanimad teadaolevad [[Island]]il kirjutatud raamatud on [[saaga]]d, mis jutustavad maa ajaloost. Islandi varaseim ajalugu on ainulaadselt üksikasjalikult teada. Selles suhtes on võrreldav ainult [[Uus-Meremaa]]. Islandi ajalugu on lühidalt lugu vabadest inimestest, kes omavaheliste tülide tagajärjel kaotasid oma vabaduse ja pidid seejärel väga palju kannatama, enne kui nad vabaduse tagasi said. Selle käigule aitas kaasa mitu asjaolu. Esiteks oli Islandil pikka aega väga tagasihoidlik rahvaarv, mis [[Helgi Þorláksson]]i hinnangul kõikus 40 000 ja 60 000 vahel<ref>Helgi Þorláksson 1977:30.</ref>; 1703. aasta esimesel rahvaloendusel registreeriti Islandi elanike arvuks 50 444<ref>Helgi Þorláksson 1977.</ref>. Island oli seega hõredalt asustatud maa. Teiseks oli põllumajandus Islandi peamine elatusallikas, mis tähendas ühelt poolt väga hajutatud asustust, mis ei soodustanud linnade kujunemist, ja teiselt poolt suurt [[naturaalmajandus]]e taset, mis piiras käsitöö ja kaubandusega tegeleva elanikkonna kujunemise võimalusi.<ref>Helgi Þorláksson 1977:29.</ref>. Kalapüük oli kõrvaltegevus, mida harrastati kalapüügihooajal ja sedagi ajutistest kaluriasulatest, mitte aastaringselt asustatud [[kaluriküla]]dest. Kolmandaks oli maa toorainevaene, mistõttu tuli näiteks teraviljatooteid, puitu ja rauda importida, mis tegi islandlased varustusest sõltuvaks. Neljandaks asus maa teistest riikidest suhteliselt kaugel ning mereteed olid pikad ja neid kasutati pealegi ainult suvekuudel. Lõpuks ei olnud Islandil keskvalitsust, mis oleks arengut koordineerinud ja juhtinud<ref>Helgi Þorláksson 1977: 30.</ref>, ja kui see lõpuks tekkis, asus selle keskus Islandist kaugel, nii et Island oli kõigest üks mitmest piirkonnast, mille huvidega pidid vahelduvad valitsused arvestama. ==Avastamise ja maahõivamise aeg (930. aastani)== [[Pilt:Settlement_of_Iceland.svg|pisi|Kaart näitab esimeste põhjamaalaste ekspeditsioone Islandile]] Esimene ajalooline teade Islandi kohta leidub iiri munga [[Dicuilus]]e raamatus "[[De mensura orbis terræ]]"<ref>[http://penelope.uchicago.edu/Thayer/L/Roman/Texts/Dicuil/De_mensura_orbis_terrae/text*.html ''Liber de Mensura Orbis Terrae''] penelope.uchicago.edu</ref>, kus ta 825. aasta all ütleb, et umbes 30 aastat varem olid mõned vaimulikud jõudnud kaugel asuvale saarele, mida nad pidasid klassikaliste autorite kirjeldatud [[Thule]]ks. Nad viibisid saarel 1. veebruarist 1. augustini. Nende kirjeldus päikese liikumisest ja temperatuurist sobib täielikult Islandiga. Tõenäoliselt külastasid mõned iirlased 9. sajandil aeg-ajalt Islandit, sest kui norralased maale saabusid, kohtasid nad seal mõningaid iiri erakuid, kes siiski peagi saarelt lahkusid. Iirlaste Islandi-avastusel ei olnud ajaloolist tähtsust, sest see ei saanud üldiselt teatavaks ja nad ei võtnud saart enda valdusse. Kui norralased pärast 9. sajandi keskpaika Islandi avastasid, ei olnud nad nähtavasti iirlaste varasemast avastusest teadlikud. Islandi esimeste avastajatena nimetatakse norra [[viiking]]it [[Naddoddur]]i (''Naddoðr'') ja Rootsi päritolu meest [[Garðarr Svavarsson]]i. Nad avastasid Islandi teineteisest sõltumatult. Pole kindlalt teada, kumb neist esimesena maale jõudis. Pärast nende avastust läks Islandit otsima [[Flóki Vilgerðarson]], keda tuntakse ka Kaarna-Flóki (''Hrafna-Flóki'') nime all. Tema andis maale nime, mida see on sellest ajast peale kandnud. Pärimuse järgi oli Flóki läinud [[Norra]]st läände maad otsima. Tal oli kaasas kolm [[ronk]]a, kelle ta saatis ükshaaval lendu. Kaks neist tulid tagasi, kuid viimane lendas edasi Islandini ja Flóki järgnes talle. Ta veetis talve [[Barðaströnd]]il [[Breiðafjörður]]i ääres. Flóki oli kalapüügiga nii hõivatud, et unustas suvel kariloomadele [[hein]]a teha, mistõttu loomad surid talvel. Järgmisel kevadel tõusis ta kõrgele mäele, kust avanes vaade jääga täidetud fjordile; see ajendas teda nimetama saart Islandiks 'jääsaareks'. [[Ingólfur Arnarson]] ja [[Leif Hróðmarsson]] põgenesid Norra kuningriigist Islandile, kui olid tapnud [[jarl]] [[Atle]] pojad. Leifi tapsid samal suvel tema orjad. Norrast [[Firðafylk]]ist pärit Ingólfur Arnarsonist sai seega esimene, kes Islandile püsivalt asus: ta rajas oma asula [[Reykjavík]]i 'suitsude laht' [[874]]. aastal<ref>Arheoloogilised jäljed kinnitavad, et seal oli asustus juba [[870. aastad|870ndatel]].</ref>. Tema eeskujule järgnes peagi veel teisi norralasi. Raske on kindlaks teha, millisest Norra piirkonnast nad pärinesid, kuid tõenäoliselt eelkõige [[Lääne-Norra]]st ja põhjas asuvast [[Hålogaland]]ist. Näiteks viitavad andmed sellele, et Borgi viimane pealik oli [[Olav Tvennunbrunni]]. [[Lofoodid|Lofootidel]] asuva [[Borg]]i viimane pealik läks 10. sajandil koos kogu perekonnaga Islandile.<ref> [https://web.archive.org/web/20090402041154/http://www.x-lofoten.com/viking.htm Gudene fra vikingtid], x-lofoten.com, 2.4.2009</ref>. Väljarändele Norrast aitas kaasa Norra allutamine [[Harald Kaunisjuus|Harald Kaunisjuukse]] võimule, maksukohustuste kehtestamine ja kuningavõimu tugevnemine, mis tekitas suurt rahulolematust, eriti läänepoolsetel mägialadel ja [[Agder]]is. Paljud pealikud ja talupojad ei leppida kuningas Haraldi võimuga ja otsustasid oma ''[[óðal]]''{{'}}italudest ja kodumaalt lahkuda. See põhjustas suure väljarände Norrast, esmalt Šoti saartele, [[Iirimaa]]le ja [[Šotimaa]]le, kuid pärast Islandi avastamise üldteatavaks saamist suundus peamine väljarändajate vool sinna. Islandile võis saabuda inimesi ka teistest Põhjamaadest ([[Rootsi]]st ja [[Taani]]st), kuid tõenäoliselt oli neid palju vähem. Briti saartelt saabujad võisid kaasa tuua iiri ja gaeli päritolu [[trääl|orje]] ja teenijaid. Geneetilised uuringud toetavad seisukohta, et Islandi varajane elanikkond kujunes Skandinaavia ja Briti saarte päritolu inimeste segunemisel. 2000. aastal avaldatud [[Y-kromosoom]]iuurimuse järgi, mis kasutas tollal levinud [[haplogrupp]]ide nomenklatuuri ja analüüsis tänapäeva [[islandlased|islandlaste]] [[DNA]]-d, kuulus 41,4% uuritud Y-kromosoomidest [[haplogrupp 1|haplogruppi 1]], 34,2% [[haplogrupp 2|haplogruppi 2]] ja 23,8% [[haplogrupp 3|haplogruppi 3]]. Võrreldes neid tulemusi Skandinaavia ja Briti saarte rahvastike vastavate andmetega jõudsid uurijad järeldusele, et osa haplogrupi 1 liine oli tõenäoliselt gaeli päritolu, enamik haplogruppide 2 ja 3 liine aga paistis olevat Skandinaavia päritolu. Selle põhjal hindasid autorid, et umbes 20–25% Islandi asustajate meesliinidest oli gaeli päritolu ja ülejäänud peamiselt põhjagermaani ehk skandinaavia päritolu.<ref>Agnar Helgason, Sigrún Sigurardóttir, Jayne Nicholson, Bryan Sykes, Emmeline W. Hill, Daniel G. Bradley, Vidar Bosnes, Jeffery R. Gulcher, Ryk Ward, Kári Stefánsson. Estimating Scandinavian and Gaelic Ancestry in the Male Settlers of Iceland. – ''The American Journal of Human Genetics'', 2000, kd 67, nr 3, lk 697–717.</ref> [[mtDNA]] uuringud samuti tänapäeva islandlaste põhjal on näidanud Islandi naisasutajate tugevamat geneetilist seost Briti saartega kui Skandinaaviaga. Gaeli päritolu naiste osakaaluks on hinnatud kuni 60%.<ref>Agnar Helgason, Sigrún Sigurðardóttir, Jeffrey R. Gulcher, Ryk Ward, Kári Stefánsson. mtDNA and the origin of the Icelanders: deciphering signals of recent population history. – ''American Journal of Human Genetics'', 2000, 66 (3): 999–1016.</ref><ref>Holger Wittig, Andrea Aschenbrenner, Micaela Poetsch, Dieter Krause, Eberhard Lignitz. Variability of mitochondrial DNA in a population sample from Iceland. – ''Legal Medicine'', 2003, 5 (Supplement 1), lk S173–S176.</ref> Need varasemad uurimused tuginesid kõik tänapäeva islandlaste DNA-le, mille põhjal ekstrapoleeriti algsete asustajate päritolu. 2018. aastal avaldatud [[iidne DNA|iidse DNA]] uuring, mis analüüsis otse asustamisajastu (9.–10. sajandi) hauapaikadest pärit luustike jäänuseid, andis siiski märgatavalt teistsuguse pildi: algsetel asustajatel oli Skandinaavia ja gaeli päritolu ligikaudu võrdselt jaotunud. Gaeli komponent oli palju suurema osakaaluga, kui varasemad tänapäevapõhised uuringud olid näidanud. Samas selgus, et tänapäeva islandlaste geenid on keskmiselt juba umbes 70% ulatuses Skandinaavia päritolu. Viimase 1100 aasta jooksul on toimunud üllatavalt kiire geneetiline nihe Skandinaavia päritolu kasuks, tõenäoliselt erineva sigivuse või ellujäämismäära või hilisema rände tõttu.<ref>S. S. Ebenesersdóttir jt. Ancient genomes from Iceland reveal the making of a human population. – ''Science'', 2018, kd 358, nr 6363, lk 1802–1805.</ref> Pärast Harald Kaunisjuukse umbes 880. aasta sõjakäiku Šoti saartele suurenes väljaränne sealt Islandile märgatavalt ja saavutas haripunkti sajandi viimasel kümnendil. Kogu Island võeti enda valdusse ja asustati ligikaudu 60 aasta jooksul, [[874]]–[[930]].<ref>Islandi rahvaarv oli 930. aastaks arvatavasti kasvanud umbes 20 000 inimeseni.</ref>. Seda ajavahemikku nimetatakse islandi keeles tavaliselt ''landnámatíð'' 'maahõivamise aeg' (sõnadest ''landnám'' 'maa hõivamine ("maavõtt")' ja ''tíð'' 'aeg'. Maa hõivanud uusasukaid (maahõivajaid) nimetatakse islandi keeles ''landnámsmenn'' (ainsuses ''landnámsmaður''). Maa asustamist käsitlevas raamatus "[[Landnámabók]]" mainitakse üle 400 sellise isiku. Esimesed maahõivajad võtsid enda valdusse väga suuri maa-alasid ja jagasid seejärel maad oma kaaskondlastele, sõpradele ja sugulastele, kes hiljem Islandile saabusid. Hiljem mõisteti, et olukord, kus üksikud mehed laiendavad oma omandiõiguse nii suurtele aladele, ei ole jätkusuutlik. Lepiti kokku, kui suure ala võib üks inimene enda valdusse võtta. Island avaldas paljudele uusasukatele soodsat muljet. Tollal kattis paljusid piirkondi rannikust kuni mägedeni [[arukask|arukase]]mets. Karjamaad olid nii head, et lambaid said sageli kogu talve väljas karjatada. Head olid ka [[kalapüük|kalapüügivõimalused]]: jõgedes sai püüda lõhet ja forelli ning meres tursklasi. Merel sai tegeleda ka [[vaalapüük|vaalapüügiga]]. Lõpuks leidsid uusasustajad Islandil ka vabaduse, mille nad olid Norras kaotanud. Harald Kaunisjuus ei olnud rahul norralaste väljarändega Islandile, sest see toimus tema võimust sõltumatult. Traditsioonilise loo järgi saatis ta sellepärast Islandile Garðar Svavarssoni poja [[Uni Garðarsson]]i (hüüdnimega ''[[Uni hinn danski]]'', tänapäeva islandi keeles ''[[Uni danski]]''), lubades talle Islandi [[jarl]]i tiitli, kui too suudab Islandi enda võimu alla saada. Lugu pärineb "[[Landnámabók]]ist"<ref>''Landnámabók'', 78. ''kafli''.</ref>, mille järgi võttis Uni algul maa [[Unaós]]i juures enda valdusse. Kui kohalikud elanikud tema tegelikust kavatsusest teada said, hakkasid nad vastu: nad muutusid tema vastu vaenulikuks ega müünud talle isegi kariloomi ega toidumoona. Uni oli sellepärast sunnitud asulast asulasse rändama ega suutnud Islandil kunagi püsivat elupaika rajada. "Landnámabók" ei ütle siiski, et Uni oleks Islandilt kohe põgenenud või et ta oleks hukatud katse tõttu allutada saar Norra kuningale. Tema hilisem surm on raamatus seotud hoopis isiklike suhetega ja konfliktiga [[Leiðólfr kappi]] perekonnaga. Sellegipoolest jäi Norrast lähtuv oht maahõivajate vabadusele püsima nagu rasked pilved taevas. Tänapäevane Islandi ajalookirjutus peab vastupanu Harald Kaunisjuuksele üheks võimalikuks, kuid mitte ainsaks Islandi asustamise põhjuseks: "Landnámabókis" on mainitud üle 400 esmaasustaja, kuid ainult umbes 30 kohta öeldakse, et nad põgenesid Haraldi võimu või temaga tekkinud konflikti tõttu. ==Vaba riigi aeg (930–1262)== {{Vaata ka|Islandi vaba riik}} Kogu Islandi vanimat ajalugu, saagade ajastut (islandi keeles ''söguöldin'', 930–1030), iseloomustavad sündmused, mis annavad tunnistust elanike energiast ja sitkusest, tegutsemistahtest ja taibukusest, uhkusest ja tülialtist iseloomust, mis mõnikord mandus jõhkruseks. Need sündmused olid eelkõige seotud eri asulate ja suguvõsadega, palju harvem kujunesid need kogu riiki hõlmavaks ühiseks ajalooks. Asi oli selles, et islandlased ei loonud alguses kogu maad hõlmavat ühist täidesaatvat võimu. Paljud elanikud olid lahkunud kodumaalt ja jätnud maha osa oma varast, et vabaneda tsentraliseeritud ja kõike allutavast kuningavõimust. Sellepärast oli neile uuel maal vastumeelt niisuguse võimu loomine, mis oleks meenutanud endise kodumaa võimukorraldust. ===Riigi korraldus=== [[Pilt:AM156fol p1.jpg|pisi|"[[Hrafnkels saga Freysgoða]]" esimene lehekülg 17. sajandi Islandi käsikirjast, mida säilitatakse [[Árni Magnússoni Instituut|Árni Magnússoni Instituudis]], säilik AM 156 fol.]] [[Pilt:Thingvellir.jpg|pisi|[[Þingvellir]], Alþingi toimumispaik]] [[Pilt:Islande thingvellir Ok.jpg|pisi|Vaade Þingvellirile]] Ühendavaks keskuseks sai ülemaaline rahvakoosolek [[Alþingi]], mis asutati pärimuse järgi [[930]]. aastal. Selle tekkimise eel elasid Islandil peamiselt iseseisvad talunikud ja nende juhid. Piirkondades kujunesid välja kohalikud rahvakoosolekud ''[[þing]]''{{'}}id, kus lahendati vaidlusi ja lepiti kokku ühistes reeglites. Kui asustus laienes ja piirkondadevahelised sidemed tihenesid, tekkis vajadus kogu Islandit hõlmava ühise õiguskorra ja vaidluste lahendamise süsteemi järele. Maahõivajad olid tulnud Islandile oma laevadel. Nad olid sõltumatud nii üksteisest kui ka võõrastest rahvastest ja valitsejatest. Neid ühendas ainult rahvus. Kõige vägevamad maahõivajad ehitasid oma talu juurde jumalakoja (''hof'') ja korraldasid ise jumalatele ohvriteenistusi. Sellepärast nimetati neid ''[[goði]]''{{'}}deks. Nende kaaskondlased ja ümbruskonna teised maahõivajad, kes jumalakodasid ei rajanud, moodustasid nende ümber usulise kogukonna. Kaks ''goði''{{'}}t, [[Þórólfur Mostrarskegg]] ja [[Þorsteinn Ingólfsson]], asutasid peagi enda hõivatud maa-alal ''[[þing]]''{{'}}id ([[Þórsnesþing]] ja [[Kjalarnesþing]]), kus lahendati piirkonna elanike kohtuasju ja vaidlusi. Kui maa oli asustatud peaaegu nii palju kui võimalik ja rahvaarv oli kasvanud suhteliselt suureks, tunti vajadust ühiste seaduste järele ja ühise koosoleku järele, kus saaks lahendada Islandi eri osadest pärit inimeste vahelisi asju. Pärimuse järgi tehti sobiva õigussüsteemi väljatöötamine ülesandeks pealik [[Úlfljótr]]ile, kes oli selleks ajaks umbes 20 aastat Islandil elanud. Úlfljótr läks umbes 927. aastal Norrasse, kus ta tutvus sealse õigusega. Nii tema kui ka enamik teisi maahõivajaid pärinesid Lääne-Norrast, mistõttu võttis ta eeskujuks [[Gulatingi õigus]]e. Kolm aastat hiljem tuli ta Islandile tagasi seadustega, mille ta oli koostanud oma emapoolse onu [[Þorleifur jarlsskáld]] abiga. Tema ettepanekute põhjal loodi Alþingi – kogu Islandi ''þing'', kus kuulutati välja ja arutati seadusi, lahendati kohtuasju ning arutati ühiskondlike ja poliitiliste küsimusi ja tehti neid puudutavaid otsuseid. Úlfljóti kasuvend [[Grímr Geitskör]] rändas läbi kogu Islandi, et leida sobiv koht ühisele ''þing''{{'}}ile. Tema valik langes suure järve ääres asuvast [[Bláskógar]]ist põhja poole jäävale tasandikule maa lõunaosas. Nii see paik ([[Þingvellir]]) kui ka kogu ümbruskond ja järv said nimeks Alþingi. Seal võeti Úlfljótri seadused ühisel koosolekul vastu ja asutati [[Alþingi]]. Alþingile kogunesid pealikud (''goðar'', ainsus ''goði'') ja teised osalejad kogu maalt. Sellega oli Úlfljótri seadusandlik tegevus lõpule viidud ja pärimuse järgi 930. aastal valiti [[seadusekuulutaja]]. Seadusekuulutaja amet, ''goði''{{'}}de kogu, [[Lögrétta]] (Seadusekoda) ja Alþingi kohus asutati pärimuse järgi üheaegselt Alþingi loomisega. Alþingi keskne organ oli [[Lögrétta]] ehk Seadusekoda, kuhu kuulusid ''goði''{{'}}d ja nende nõuandjad. Lögrétta oli Alþingi seadusandlik organ. Seadusekoda võttis vastu uusi seadusi, tõlgendas kehtivat õigust ja otsustas paljusid ühiskonnaelu puudutavaid küsimusi. Selle pädevusse kuulus otsustamine ka selle üle, mida kehtiv õigus konkreetsel juhul tähendab, kui selles tekkis vaidlus, ja seadustest erandite tegemine. Siis määrati kindlaks ka ''goði''{{'}}de arv. Neile anti ühtlasi kindel ilmalik võim, mis tegi neist Islandi ühiskonnakorralduse alustalad. Maa jaotati 12 ''þing''{{'}}ipiirkonnaks, kuid kuulumine neisse ei sõltunud üksnes elukohast, sest vabad mehed võisid valida endale pealiku ka väljastpoolt oma piirkonda. Igas ''þing''{{'}}ipiirkonnas pidi olema kolm ''goði''{{'}}t ehk kogu maal kokku 36. ''Þing''{{'}}e peeti kevadel kõigi kolme ''goði'' ühisel juhtimisel ja neid nimetati kevad''þing''{{'}}ideks (''várþing''). ''Goði''{{'}}d olid Islandi vabaühiskonna mõjukaimad juhid. Nad ei olnud ei kuningad, aadlikud ega tavalised ametnikud. Enamik neist pärines maahõivajate või nende järglaste seast. Kohalikud juhid olid kujunenud juba asustuse algusaastatel ja Alþingi loomisel anti neile ametlik koht uues poliitilises süsteemis. ''Goði'' oli ühtaegu kohalik juht, õiguskaitsja, poliitiline eestvedaja ja algselt ka usuliste talituste korraldaja. Nad esindasid oma poolehoidjaid kohalikel rahvakoosolekutel ja Alþingil. ''Goði'' võim ei põhinenud mitte niivõrd ametlikul territooriumil kui isiklikel toetajatel. Tema võimkonda nimetati ''[[goðorð]]''{{'}}iks. ''Goðorð'' ei olnud territoriaalne haldusüksus ega kindlate piiridega maa-ala, vaid pealiku võimu- ja toetajaskond ning sellega seotud õiguste ja kohustuste kogum. Vabad mehed võisid ''goðorð''{{'}}iga liituda või sellest lahkuda ja vajaduse korral teise pealiku juurde üle minna. ''Goðorð''{{'}}i võis pärida, müüa, jagada või muul viisil omandada. Tegu ei olnud maaomandi, vaid võimu- ja esindusõigusega. Sellepärast pidid pealikud oma toetajate usaldust hoidma. ''Goði'' ülesannete hulka kuulus oma toetajate esindamine, nende huvide kaitsmine ja neile abi osutamine õigusvaidlustes. Pealike ülesannete hulka kuulusid ka kohalike rahvakoosolekute (''[[þing]]''{{'}}ide) juhtimine, osalemine Lögréttas ja kohtunike nimetamine. Kui ei leidunud eraisikut, kellel oleks olnud õigus või kohustus kannatanu nimel kohtuasja algatada, pidi sekkuma ''goði''. Nii täitis ta osaliselt ülesandeid, mida tänapäeval täidavad prokuratuur, omavalitsus ja muud avalikud institutsioonid. Vastutasuks pidid toetajad pealikku toetama, sealhulgas vajaduse korral relvastatud jõuga. Kui pealik kaitses oma meeste huve, siis tema mehed seisid tema taga tülides ja kohtulahendite täideviimisel. ''Goði''{{'}}del oli õigus nimetada kohtunikke, kuid nad ei tegutsenud kohtunikena ega mõistnud ise kohut. See aitas seadusandlikku ja kohtuvõimu vähemalt põhimõtteliselt lahus hoida. Vabad mehed, kes osalesid ''[[þing]]''{{'}}ide tegevuses ja kandsid sellega seotud materiaalseid kohustusi, võisid osaleda kohtukoosseisudes ja mõjutada seadusandlikke otsuseid. Seega ühendas Islandi vaba riigi riigikord endas pealike juhtivat rolli ja vabade meeste suhteliselt laia osalust avalikus elus. Algselt olid kohtud ainult kohalikel rahvakoosolekutel ''þing''{{'}}idel. Alþingil hakkas tegutsema kõrgem kohus. Puudused Alþingi kohtu korralduses, mis tõid muu hulgas kaasa vaidlusi kohtukoosseisude pädevuse üle, põhjustasid veriseid tülisid isegi Alþingil endal. Kui kogu Islandi vaidlused jõudsid ühte kohtusse, said tugevamad pealikud mõjutada kohtukoosseisu. Kui üks pool leidis, et kohtunikud on vastaspoole liitlased või sugulased, võis ta kohtu pädevuse vaidlustada. Kui menetluses tehti viga või pooled ei suutnud kohtukoosseisu suhtes kokkuleppele jõuda, võis asi jääda lahenduseta. Sellisel juhul pöörduti sageli vägivalla poole. Eri piirkondades kujunesid välja oma pealikurühmad. Kui kõik kohtuasjad lahendati ühes kohtus, tekkis küsimus, kes määrab kohtunikud ja kui palju mõju on eri pealikel kohtukoosseisu kujundamisel, sest võis tekkida tunne, et mõni piirkond on teistest tugevamalt esindatud. Sellepärast otsustati 965. aasta paiku pärimuse [[Þórður gellir]]i ettepaneku kohaselt jagada Island neljaks veerandkonnaks (''fjórðungur'', mitmuses ''fjórðungar'') ja korraldada kohtusüsteem ümber. Veerandkonnad ei olnud haldusüksused, vaid kohtupiirkonnad. Senise ühtse Alþingi kohtu asemele loodi iga veerandkonna jaoks oma veerandkonnakohus (''fjórðungsdómur''), milles oli 36 kohtunikku. Veerandkonnad olid: *lõunamaalaste veerandkond (''Sunnlendingafjórðungur'') ehk Lõunaveerandkond, mis ulatus [[Jökulsá]]st [[Sólheimasandur]]il [[Eyjafjöll]]i all kuni [[Hvítá]]ni [[Borgarfjörður]]is; *läänefjordlaste veerandkond (''Vestfirðingafjórðungur'') ehk Lääneveerandkond, , mis ulatus [[Hvítá]]ni [[Borgarfjörður]]is kuni [[Hrútafjörður]]ini; *põhjamaalaste veerandkond (''Norðlendingafjórðungur'') ehk Põhjaveerandkond,, mis ulatus [[Hrútafjörður]]ist kuni [[Langanes]]ini; *idafjordlaste veerandkond (''Austfirðingafjórðungur'') ehk Idaveerandkond, mis ulatus [[Langanes]]ist kuni [[Jökulsá]]ni [[Sólheimasandur]]il. 13. sajandil nihkus Lääne- ja Lõunaveerandkonna vaheline piir [[Hvítá]]lt [[Borgarfjörður]]is lõuna poole [[Botnsá]]ni [[Hvalfjörður]]is. Põhja- ja Idaveerandkonna vaheline piir oli Langanesi piirkonnas ebaselgem. Igas veerandkonnas oli kolm kohalikku ''þing''{{'}}ipiirkonda (''þinglag''), välja arvatud Põhjaveerandkonnas, kus neid oli neli, sest asustus oli seal tihedam. Jaotus ei põhinenud siiski täielikult maa-alal: iga talupoeg võis igal ajal asuda ükskõik millise ''goði'' ehk pealiku alla ja seega ühineda veerandkonnaga, mis ei vasta tema elukohale. Varasema perioodi ''goðorð''{{'}}ide arv ei ole kindlalt teada ja ajaloolaste hinnangud lahknevad. Kui Island umbes 965. aastal neljaks veerandkonnaks jagati, korraldati ka kohalike ''þing''{{'}}ide ja ''goðorð''{{'}}ide jaotus ümber: Lääne-, Lõuna- ja Idaveerandkonnas oli kolm kohalikku ''þing''{{'}}i, Põhjaveerandkonnas aga neli. Iga ''þing''{{'}}iga oli seotud kolm ''goðorð''{{'}}i — nii sai kolmes veerandkonnas kummaski üheksa ''goðorð''{{'}}i, Põhjaveerandkonnas aga kaksteist. Kokku kujunes enamiku uurijate arvates 39 ''goðorð''{{'}}i. Tegu ei olnud pealike loomuliku koguarvuga, vaid seadustega täpselt määratletud ''goðorð''{{'}}ide arvuga. ''Goðorð''{{'}}ide ja ''goði''{{'}}de tegelik arv ei pruukinud alati kokku langeda, kuna üks ''goði'' võis mitut ''goðorð''{{'}}i korraga vallata või üks ''goðorð'' võis olla mitme mehe ühisomandis. Et põhjaveerandkonnas oli teiste veerandkondadega võrreldes rohkem ''goði''{{'}}sid, tekkis veerandkondade vahel ebavõrdsus. Et Põhjaveerandkonna elanikud ei saaks teistest suuremat mõju, otsustati, et kolme ülejäänud veerandkonna ''goði''{{'}}d valivad igast ''þinglag''{{'}}ist ühe mehe Seadusekotta, nii et igast veerandkonnast saaks Seadusekojas koha 12 meest — kokku 48 hääleõiguslikku liiget. Need üheksa uut liiget said koha Seadusekojas, kuid neil ei olnud õigust veerandkonnakohtu kohtunikke nimetada. Igaüks 48 liikmest nimetas omakorda kaks kaasistujat, nii et Seadusekoda koosnes edaspidi kokku ligikaudu 145–147 liikmest (olenevalt sellest, kas ja millal arvestati kaasa seadusekuulutaja ja hiljem, alates 1106. aastast, mil loodi [[Hólari piiskopkond]] ja Islandil oli koos varem (1056) asutatud [[Skálholti piiskopkond|Skálholti piiskopkonnaga]] juba kaks piiskoppi, ka nemad). Umbes 1004–1015 loodi [[seadusekuulutaja]] [[Skafti Þóroddsson]]i eestvõttel Alþingil veel viies kohus – ''fimmtardómur''. See pidi lahendama juhtumeid, mida nelja veerandkonnakohtu süsteem ei suutnud lõplikult lahendada. Islandi vaba riik arenes selle tagajärjel sugukondadel põhinevaks õigusriigiks. Et puudus keskne võim, mis oleks suutnud kohtuotsuseid sundkorras täide viia, jäi üksikisiku ülesandeks teha kohtuotsus oma suguvõsa abil tegelikult kehtivaks. Kohtumenetlus oli kogu avaliku elu alus. Selle kaudu arenes Islandi õigus iseseisvalt, tuginedes ühispõhjamaisele õiguskorrale. Islandi iseseisvad eripärad ilmnevad eriti sugukonna läbivas tähtsuses, mitte ainult tsiviilõiguses, vaid ka kriminaalõiguses. Islandil määrati (eriti tapmiste korral) rahaline hüvitis, mille suurus arvutati kohtuasja poolte sugulussuhete järgi. Arvestati ka isikliku au tunnet, muu hulgas karistuse määramisel. Kohtuvaidlus oli avalik võitlus, kus õigus oli vabade ja teovõimeliste meeste jaoks relvade asemel vahendiks, ühiskonnaliikmete järelevalve ja osaluse all. Ükski võimukandja ei tegutsenud poolte nõuandjana. Seadusekuulutaja juhtis menetlust, kuid temalt küsiti ainult seda, missugunene on seadus, ja tal ei olnud sellest kaugemale ulatuvat võimu. Kohtumenetluse ajal nõuti suure hulga ''þing''{{'}}imeeste kohalolekut. Nad tegutsesid osaliselt tunnistajatena, osaliselt kohtunikena, osalt süüdistatava süü või süütuse üle otsustava vandekohtu (''[[kviðr]]'') liikmetena, ja osalt ka ''þing''{{'}}il korra valvajatena. Sellepärast oli ka üks üheksandik ''goðorð''{{'}}i ''þing''{{'}}imeestest kohustatud ''goði'' ehk pealikuga ''þing''{{'}}ile kaasa minema. Islandil puudus keskne täidesaatev võim tänapäevases mõttes. Riigil ei olnud kuningat, valitsust, ametnikkonda, politseid ega prokuratuuri. Alþingi istungite ajal täitis Seadusekoda mõningaid täidesaatvaid ülesandeid, kuid suurem osa tegevustest, mille eest tänapäeval vastutavad riigiasutused, jäi üksikisikute ja suguvõsade kanda. Õigusnõuete esitamine, kohtuasjade algatamine, kohtuotsuste täideviimine ja sageli ka kahjutasude sissenõudmine olid enamasti eraõiguslikud küsimused. Kuigi Islandi vaba riiki on mõnikord peetud varajaseks rahvaesinduslikuks süsteemiks, koondus tegelik poliitiline mõju suhteliselt väikese hulga pealike kätte. ====Islandi kalender==== {{Vaata ka|Islandi kalender}} Samal ajal korraldati ka [[Islandi kalender|Islandi kalendrit]]. Seni oli aastat arvestatud 364 päeva pikkusena (12 kuud à 30 päeva ja neli [[liigpäev]]a (''aukanætr'')), kuid [[Þorsteinn surtur]]i ettepanekul otsustati lisaks, et iga seitsme aasta järel tuleb lisada "[[liignädal]]". Seda kalendrit koos hilisemate parandustega kasutati kõrvuti Gregoriuse kalendriga veel 20. sajandil. ===Sugukondade tülide aeg (930–1030)=== [[Pilt:Mjollnir icon.png|pisi|[[Thor]]i vasar [[Mjölnir]] sümboliseerib paganlust enne Islandi ristiusustamist aastal 1000]] Pidevate sugukondadevaheliste tülide ajal, mis andsid rikkalikule [[saagakirjandus]]ele rohkesti ainest, arenes järk-järgult välja riiklik ja õiguslik korraldus. Aeg, mil [[Skapti Þóroddsson]] oli [[seadusekuulutaja]], [1004–1030], oli rahutu, kuid selle lõpuks oli põhikorra areng muutnud Islandi vabaks riigiks. Õiguskorra viimane oluline lüli kujunes välja 11. sajandi alguses, kui Alþingil asutati viies kohus, mis oli kõrgeim kohtuinstants. See lahendas muu hulgas kohtuasju, mille puhul veerandkonnakohtud ei olnud suutnud ühehäälset otsust teha. Lisaks kaotati [[1006]]. aastal duell ''[[holmganga]]''. Samal ajal määrati kindlaks ka seaduste kehtestamise kord [[Lögrétta]]s (Seadusekojas). Islandlastel olid sel ajal välismaailmaga elavad sidemed. Nad tegutsesid viikingite ja sõjameestena, kaupmeeste ja [[skald]]idena ning teenisid kuningate ja pealike kaaskondades kõikjal [[Põhjamaad]]es, eelkõige võib-olla Norras, aga ka Briti saartel ning isegi [[Normandia]]s, [[Garðaríki]]s ja [[Miklagard]]is. Islandi riigil ei olnud ametlikke suhteid teiste maade ega valitsejatega. Norra kuningas Olav Haraldsson, hilisem [[Olav Püha]], tegi edutuid katseid saada islandlastelt enda võimu alla [[Grímsey]] saart. Juba enne Olav Püha oli Norra kuningas [[Olav Tryggvason]] islandlasi ähvardanud, et nad kristluse vastu võtaksid. ===Kristluse vastuvõtmine (1000–1200)=== [[Pilt:Grassodenhäuser.jpg|pisi|Traditsioonilised mätaskatustega majad Islandil]] Kristlus jõudis Islandile esmalt välismaal ristiusku pöördunud islandlaste kaudu. Üks neist oli [[Þorvaldr víðförli]] [[Skagafjörður]]ist, kes tõi endaga kaasa [[Saksimaa]]lt pärit piiskopi nimega Fredrik, kuid neil ei õnnestunud misjonitööd eha . [[Stefnir Thorgilsson]] purjetas aastatel 996–997 [[Olav Tryggvason]]i ülesandel Islandile, kuid ka temal ei õnnestunud islandlasi kuigivõrd veenda senistest uskumustest loobuma. Kuningas Olavi järgmine saadik oli [[Saksamaa]]lt pärit sõjamees [[Tangbrand]] ([[Þangbrandr]]), kellel õnnestus veenda Islandi idaosa pealikku [[Hallr Þórsteinsson]]i ja hiljem ka teisi väljapaistvaid mehi end ristida laskma. Tangbrand pani misjonitöös käigus toime mitu tapmist, mis põhjustas teiste islandlaste vastupanu. 999. aastal pidi Tangbrand Islandilt lahkuma. Pärast Tangbrandi lahkumist muutus vastasseis kristlaste ja paganate vahel Islandil üha teravamaks. Norra kuningas [[Olav Tryggvason]] avaldas islandlastele tugevat survet kristluse vastuvõtmiseks ja ähvardas Norras viibivaid islandlasi karistada. Tekkis oht, et usuküsimus põhjustab ühiskonna lõhenemise. Kui [[Alþingi]] [[1000]]. aastal kogunes, oli kristluse vastuvõtmine seetõttu muutunud mitte üksnes usuliseks, vaid ka poliitiliseks ja ühiskondlikuks küsimuseks. Üks islandlastest, kelle Tangbrand oli ristiusku pööranud, [[Hjalti Skeggjason]], oli 999. aastal samuti maalt välja saadetud, sest ta oli Alþingil ''[[níð]]''-värsis [[Freya]] vastu jumalaid pilganud. Hjalti oli läinud Norrasse, kuhu peagi järgnes tema usukaaslane Gisurr. Mõlemad viibisid seal [[Olav Tryggvason]]i juures ja kuningas saatis nad 1000. aastal Islandile tagasi kristlust levitama. Nad sabusid tagasi ajaks, mil oli Alþingi kogunenud ning kristluse ja paganluse vastasseis tuli seal lahendada. Hallri abiga jõuti Alþingil usuküsimuses otsuseni. Selle sõnastas seadusekuulutaja, Põhja-Islandilt pärit pealik [[Þorgeir Ljósvetningagoði]]. Nii paganad kui ka kristlased pidid tema otsusega arvestama. Ta kuulutas seaduseks, et kõik pidid laskma end ristida ja et ''[[blót]]''{{'}}i (jumalatele ohverdamist) tohtis korraldada üksnes eraviisiliselt. Nii seadustati kristlus Islandil aastal [[1000]], osaliselt ka [[Olav Tryggvason]]i ähvarduse tõttu. Olav hukkus samal aastal [[Svolderi merelahing]]us. Kristlus võitis islandlaste poolehoiu alles pärast sugukondadevaheliste tülide lõppu. ''[[Goði]]''{{'}}d ja teised maaomanikud rajasid oma taludesse [[kirik (pühakoda)|kirikuid]] ja said kas ise preestriteks või pidasid enda juures preestreid. Paganlik ''goði''-süsteem asendus uue süsteemiga suhteliselt hõlpsasti. Saarele saabus ka välismaa preestreid. [[Ari Þorgilsson]] nimetab neist 11, kellest mitu olid pärit [[Iirimaa]]lt. Island sai esimese [[piiskop]]i aastal [[1056]], mil pühitseti ametisse [[Ísleifur Gissurarson]] (suri 1080). Tema poeg ja järglane [[Gissur Ísleifsson]] [1082–1118] kehtestas koos [[Oddi]] preestri ja pealiku [[Sæmundur fróði]] ning seadusekuulutaja [[Markús Skeggjason]]iga [[1096]]. aastal kirikliku [[kümnis]]e ja kinkis ühtlasi oma isatalu [[Skálholt]]i kirikule, muutes selle Islandi piiskopitooli ([[Skálholti piiskop]]i) asukohaks. Tema abiga rajati Põhja-Islandile veel üks piiskopkond – [[Hólari piiskopkond]]. Selle esimene piiskop oli [[Jón Ögmundsson]] [1106–1121]. Mõlema piiskopkonna juurde rajati preestrikoole. Umbes 1120. aastal rajas piiskop Jón esimese [[klooster|kloostri]], benediktlaste kloostri [[Thingeyri]] [[Húnaflói]] ääres. See pühitseti sisse [[1133]]. aastal. Hiljem rajati neli augustiinlaste kloostrit munkadele ja üks nunnadele. Jumalateenistusi peeti tavapärasel roomakatoliku viisil [[ladina keel|ladinakeelsete]] lauludega, jutlusi peeti enamasti rahvakeeles. Nii preestrikoolid kui ka kloostrid muutusid kirikliku hariduse olulisteks keskusteks. Eriti tuleb nimetada Skálholti piiskoppi [[Thorlákr Thorhallsson]]it [1177–1193]. [[12. sajandi]] lõpus sai Island oma [[pühak]]ud. Need on Thorlákr ([[1198]]), Islandi tähtsaim pühak, ja [[Jón Ögmundsson]] ([[1200]]). Islandi kirik allus alates [[1104]]. aastast [[Lundi peapiiskop]]ile ning alates [[1152]]. aastast [[Nidarosi peapiiskop]]ile Norras. Islandi kirik võttis osaks Euroopa tavad, kuid säilitas mõned eripärased jooned, eelkõige rahvaliku iseloomu. [[Tsölibaat]]i ei järgitud, kirikud ja preestrite elukohad olid eraomandis. Piiskopid valiti preestrite poolt, kuid preestrid allusid kirikute omanikele – kohalikele pealikele. Kirikuõigust kohandati kohaliku õigusega. Piiskopi kohtuvõim piirdus kiriklike ametiasjadega ja ükski kirikuõiguslik säte ei kehtinud enne, kui [[Lögrétta]] (Seadusekoda) oli selle heaks kiitnud. Ametikoha järgi kuulusid Seadusekotta ka piiskopid. Tänu kõrgele isiklikule staatusele said piiskopid avaldada ühiskonna arengule suurt mõju. Kristluse mõjul valitses Islandil rahu. See kujunes seal välja varem kui teistes Põhjamaades. Ohtlikud tülid ''[[þing]]''{{'}}idel olid haruldased. Kui [[Bergþórr Hrafnsson]] oli seadusekuulutaja, otsustati seadused kirja panna ([[1118]]). See töö valmis [[12. sajandi]] esimese poole jooksul. Islandi materiaalne kultuur, eriti põllumajandus, saavutas kõrgpunkti. Rahvaarv võis 12. sajandi alguses olla umbes 100 000. [[1118]]. aastal saabus Islandile 35 laeva, millest ainult kaheksa suutis Norrasse tagasi sõita. 27 laeva talvitumine Islandil oli piisav, et põhjustada paljudes maa piirkondades toidupuudust.<ref>Jon Vidar Sigurdsson. ''Det norrøne samfunnet'', Pax: Oslo 2008, ISBN 978-82-530-3147-7, lk 197.</ref> ===Lagunemisaeg ehk Sturlungite ajastu (umbes 1200–1262)=== {{Vaata|Sturlungite ajastu}} 12. sajandi lõpus ja 13. sajandi alguses hakkasid Islandi vaba riigi varasemad võimumehhanismid järk-järgult muutuma. ''[[Goði]]''{{'}}d ja nende ''[[goðorð]]''{{'}}id olid endiselt poliitilise süsteemi keskmes, kuid võim koondus üha enam väheste mõjukate suguvõsade kätte. Seetõttu ''goði''{{'}}devahelised konfliktid kasvasid ja nende lahendamisel hakati senisest rohkem kasutama relvastatud jõudu. Umbes 1200. aastast 1260ndateni kestnud perioodi nimetatakse tänapäeva ajalookirjutuses [[Sturlungite ajastu]]ks (islandi keeles ''Sturlungaöld''). Nimetus on hilisem ja selle tänapäevane kasutamine kujunes välja alles varauusajal ja eriti 20. sajandi ajalookirjutuses. Sturlungite ajastu ei olnud üksainus kodusõda, vaid mitme aastakümne jooksul toimunud võimuvõitluste, liitude ja vastasseisude jada. Selle keskmes olid mitmed suured suguvõsad, sealhulgas [[Sturlungid]], ''[[Haukdælir]]'' ([[haukdalirlased]]), ''[[Oddaverjar]]'' ([[oddilased]]) ja ''[[Ásbirningar]]''. Mõjukad juhid kogusid enda ümber relvastatud kaaskondlasi ja konfliktid, mida varem oleks lahendatud õiguslike menetlustega, viisid üha sagedamini vägivallani. Pärimise ja maade kokkuostmise tulemusel koondus üha rohkem maad üha väiksema arvu meeste ja suguvõsade kätte. See häiris Islandi ühiskonnakorralduse senist tasakaalu. Ülejäänud talupojad pidid alluma vähestele vägevatele meestele ja õigus taganes aina enam jõu ees. 13. sajandi jooksul kasvasid konfliktide ulatus ja osalejate arv ning võim koondus järjest väiksema hulga suurvõimukandjate kätte. Relvastatud kokkupõrked ei piirdunud enam väikeste salkadega, vaid võisid kaasata suuri talupoegade vägesid. Esimene märk uuest rahutuste ajast oli [[Hvamm-Sturla]] tüli [[Jón Loftsson]]iga aastal [[1181]]. Järgnevatel aastakümnetel leidsid aset [[Guðmundur dýri]] tüli, suur [[Önundarbrenna]] aastal [[1197]], [[Kolbeinn Tumason]]i surm [[1208]]. aastal ja [[Hrafn Sveinbjörnsson]]i tapmine [[1213]]. aastal. Aastaid kestnud rahutusi põhjustas ka Hólari piiskop [[Guðmundur Arason]] [1203–1237], kes sattus oma kirikupoliitika tõttu teravasse konflikti talupoegade ja pealikega. Üheks oluliseks võimukeskuseks kujunesid [[Sturlungid]]. [[Sturla Þórðarson]]i pojad [[Þórður Sturluson]], [[Sighvatur Sturluson]] ja [[Snorri Sturluson]] said vägevateks meesteks, kes sattusid peagi vastuollu nii teiste vägevate meeste kui ka üksteisega. Sturlungite ja [[oddilased|oddilaste]] vaheline tüli viis [[1216]]. aastal peaaegu avaliku kokkupõrkeni Alþingil, kuid Skálholti piiskop suutis selle ära hoida. Hiljem muutusid kokkupõrked üha sagedasemaks ja verisemaks. [[Pilt:Snorre Sturluson-Christian Krohg.jpg|pisi|[[Christian Krohg]]i joonistus. ''Snorri Sturluson'']] Oluline muutus toimus 1220ndatel, kui Islandi sisepoliitilised võitlused hakkasid üha enam seostuma [[Norra]] kuninga poliitikaga. [[Snorri Sturluson]] sõlmis Norra kuninga [[Håkon IV Håkonsson]]iga suhteid ning sai kuningaga seotud poliitilise rolli. Hiljem püüdis kuningas Islandi võimuvõitlusi enda huvides ära kasutada ning sidus end mitme Islandi suurvõimukandjaga. See suurendas Norra mõju Islandi poliitikale, kuid ei teinud lõppu kohalikele konfliktidele. Oddilased ja [[haukadalurlased]] sattusid päranditüli tõttu vastamisi ning esimese rühma liikmed tapsid [[1221]]. aastal [[Björn Þorvaldsson]]i. Algul toetas Snorri Sturluson oddilasi, kuid pärast seda, kui nood teda solvasid, liitus ta 1225. aastal hoopis haukadalurlastega. Haukadaluri suguvõsa, mida juhtis Snorri väimees [[Gissur Þorvaldsson]], kehtestas oma mõjuvõimu Lõuna-Islandil. Samal ajal puhkesid Sturlungite seas sisetülid, kui Snorri ja tema poeg [[Órækja]] sattusid konflikti Snorri venna Sighvaturi ja selle poja [[Sturla Sighvatsson]]iga. Need tülid, millesse tõmmati ka kolmas vend Þórður ja paljud teised pealikud, viisid selleni, et Snorri aeti 1236. aastal oma [[Reykholt]]i mõisast välja ning [[1237]]. aastal lahkus ta Islandilt ja sõitis Norrasse. 1230ndatel jätkusid võimuvõitlused, milles senised suguvõsadevahelised konfliktid põimusid võitlusega suuremate võimualade ja poliitilise ülekaalu pärast. [[Sturla Sighvatsson]] püüdis laiendada Sturlungite võimu suurele osale Islandist ning koondas enda ümber ulatusliku toetajate võrgustiku. Tema tegevus viis otsese vastasseisuni teiste suurvõimukandjatega, eelkõige [[Gissur Þorvaldsson]]iga. Võitlus ei piirdunud enam üksikute pealike ja nende lähikondsete tülidega, vaid haaras järjest suuremaid rühmi ja piirkondi. [[1238]]. aastal toimus [[Örlygsstaðiri lahing]], kus Gissur Þorvaldssoni ja [[Kolbeinn ungi Arnórsson]]i juhitud vastasleer alistas Sturla Sighvatssoni väed. Sturla Sighvatsson ja tema isa [[Sighvatur Sturluson]] said lahingus surma. Örlygsstaðiri lahing oli üks Sturlungite ajastu otsustavamaid kokkupõrkeid ning näitas, kui ulatuslikuks olid Islandi võimuvõitlused muutunud. Pärast Örlygsstaðiri lahingut ei taastunud varasem võimutasakaal. Gissur Þorvaldsson tõusis üheks Islandi mõjukamaks võimukandjaks, kuid tema vastasseis teiste juhtidega jätkus. Eelkõige kujunes tema peamiseks vastaseks [[Þórður kakali Sighvatsson]], kes püüdis taastada Sturlungite mõju. Nende võitlus kestis aastaid ning selle käigus toimusid uued relvastatud kokkupõrked ja muutusid senised liidud. Võimuvõitlused olid selleks ajaks seotud ka Norra kuninga poliitikaga. Norra kuningas [[Håkon IV Håkonsson]] püüdis kasutada Islandi suurvõimukandjate omavahelisi vastuolusid oma mõju suurendamiseks. Islandi pealikud otsisid omakorda kuninga toetust oma konkurentide vastu. Nii muutus Norra kuningas 13. sajandi keskpaigaks Islandi sisepoliitikas uueks osapooleks ning kohalike suurmeeste võimuvõitlus hakkas üha enam seostuma küsimusega Islandi suhtest Norra kuningavõimuga. 1239. aastal läks Snorri Islandile tagasi, kuigi Norra kuningas Håkon IV Håkonsson oli selle keelanud, ja sattus seetõttu kuningaga vastuollu. Et Snorri oli oma tapetud venna ja vennapoja lähim kättemaksja, sai temast ka väimehe Gissuri vaenlane. Gissur liitus kuningaga ja tungis kuninga õhutusel [[1241]]. aastal Snorrile kallale ning tappis ta. Pikaajaline vägivald nõrgestas ''goðorð''{{'}}idel põhinevat poliitilist süsteemi. [[Alþingi]] ja kohalikud ''þing''{{'}}id säilisid, kuid nende võime tagada õiguskorra toimimine vähenes, samal ajal kui vägevate meeste sõjaline ja majanduslik võim kasvas. Norra kuningas suutis sellises olukorras suurendada oma mõju, pakkudes Islandi võimukandjatele toetust ja sekkudes nendevahelistesse konfliktidesse. 13. sajandi keskpaigaks oli mitme Islandi suurvõimukandja huvides saavutada kuningaga kokkulepe, mis aitaks lõpetada aastakümneid kestnud sisetülid. Sturlungite ajastu ja sellele järgnenud Islandi allumine Norra kuningale kujutasid endast pikaajalist poliitilist muutust, mille käigus senine ''goðorð''{{'}}idel põhinev võimukorraldus nõrgenes ning Norra kuninga mõju Islandil suurenes. Lagunemisaeg valmistas ette Islandi vaba riigi langust ja kiirendas seda. ===Norra võimu alla sattumine=== Islandi sisemiste võimuvõitluste kõrval suurenes 13. sajandi esimesel poolel järk-järgult Norra kuninga mõju. [[Snorri Sturluson]] viibis 1218–1220 Norras ning aitas ära hoida kuninga kavandatud sõjaretke Islandile. 1220. aasta paiku lubas [[Snorri Sturluson]] Norra kuningale [[Håkon IV Håkonsson]]ile ja tema eestkostjale [[Skúli Bárðarson]]ile aidata kaasa sellele, et islandlased tunnustaksid Norra kuninga ülemvõimu. Snorri ei suutnud ega soovinud seda lubadust täielikult ellu viia. Samasuguseid lubadusi andsid hiljem kuningale ka teised Islandi võimukandjad, sealhulgas [[Sturla Sighvatsson]], [[Þórður kakali Sighvatsson]] ja [[Gissur Þorvaldsson]]. Norra kuningavõim kasutas selliseid suhteid selleks, et siduda Islandi pealikud oma poliitikaga. Pärast Snorri Sturlusoni tapmist [[1241]]. aastal jätkusid Islandil võimuvõitlused. Eriti tähtsaks vastasseisuks kujunes [[Gissur Þorvaldsson]]i ja [[Þórður kakali Sighvatsson]]i võitlus. [[Þórður kakali]] saavutas [[1246]]. aastal [[Haugsnesi lahing]]us võidu ja tema võimu alla sattus suur osa Islandist. 1250. aastal kutsuti Þórður kuninga käsul Norrasse. Ta viibis seal kuninga teenistuses ja talle anti ülesandeid Norra halduses. Samal ajal tegutses Islandil kuninga huvides [[Gissur Þorvaldsson]], kuid ka tema ei olnud valmis kuninga võimu Islandil tingimusteta kehtestama ning 1254. aastal läks ta kuninga kutsel Norrasse. Mõlema mehe puhul püüdis kuningas nende isiklikke huve ja omavahelisi vastuolusid kasutada Islandi üle suurema kontrolli saavutamiseks. Oluline muutus toimus ka Islandi kirikuelus. 1238. aastal olid nii [[Skálholti piiskop]]i kui ka [[Hólari piiskop]]i tool vakantseks jäänud. Skálholti piiskopiks sai norralane [[Sigvarðr Þéttmarsson]]. Hólari piiskopiks oli algul valitud [[Björn Þorvaldsson]], kuid teda ei pühitsetud ametisse. Ta läks [[Rooma]], et taotleda paavsti sekkumist, kuid suri tagasiteel Islandile. Seejärel määras [[Nidarosi peapiiskop]] Hólari piiskopiks norralase [[Bótólfr]]i. Seni olid Islandi piiskopid üldjuhul kohapeal valitud, kuid nüüd nimetas Nidarosi peapiiskop mõlema piiskopkonna etteotsa esimest korda norralased. 1247. aastal sai Hólari piiskopiks omakorda norralane [[Heinrekr Kársson]]. Kirikliku võimu suurem seotus Norra kirikukorraldusega andis Norra kuningale täiendava võimaluse Islandi poliitikasse sekkuda. [[Heinrekr Kársson]] kujunes üheks Norra kuninga olulisemaks toetajaks Islandil. Ta tegutses aktiivselt kuninga poliitiliste eesmärkide nimel ja sattus konflikti [[Þórður kakali Sighvatsson]]iga. Heinrekri vastuseisu tõttu kutsuti Þórður 1250. aastal Norrasse ja 1249. aastal oli Heinrekr juba kuningale esitanud tema tegevuse kohta kaebusi. Kui [[Gissur Þorvaldsson]] 1254. aastal Norrasse läks, jäi Islandil kuninga huvide edendamine suurel määral teiste kuningameeste ülesandeks. 1250ndatel muutus Norra kuninga sekkumine Islandi asjadesse järjest otsesemaks. 1252. aastal saadeti Islandile [[Gissur Þorvaldsson]], [[Þorgils skarði Böðvarsson]] ja [[Finnbjörn Helgason]], kellele kuningas oli andnud ülesande edendada oma võimu Islandil. Nad sattusid vastasseisu Þórður kakali poolehoidjatega. 1255. aastal saatis kuningas Islandile oma usaldusmehe [[Ívarr Englason]]i, kes pidi koos piiskoppide ja teiste kuninga toetajatega veenma islandlasi kuningale makse maksma. Ívarr tegutses eriti Põhja-Islandil. Tema tegevuse tulemusel nõustusid [[Skagafjörður]]i ja [[Eyjafjörður]]i piirkonna ning suure osa Põhjaveerandkonna elanikud kuningale makse maksma. Kuningas ei pidanud siiski saavutatud tulemust piisavaks ning pidas muu hulgas Gissurit ja Þórður kakalit oma eesmärkide ebaõnnestumise eest vastutavaks. Þórður kakali suri Norras 1256. aastal, enne kui tal õnnestus Islandile tagasi pöörduda. Pärast tema surma tõusis kuninga huvide seisukohast oluliseks tegelaseks noor [[Sturlungid|Sturlungite]] suguvõsa liige [[Þorgils skarði Böðvarsson]], kes oli olnud Håkon IV õukondlane ja tema ustav toetaja. Kuningas andis talle kontrolli Þórður kakali endiste võimualade üle. Þorgils saavutas Põhja-Islandil märkimisväärse mõju, kuid sattus seejärel konflikti [[Þorvarðr Þórarinsson]]iga. Þorgils skarði tapeti 1258. aastal. Pärast Þorgilsi surma pöördus kuningas taas [[Gissur Þorvaldsson]]i poole. 1258. aastal nimetas Håkon IV Gissuri [[jarl]]iks ja andis tema käsutusse Lõunaveerandiku, Põhjaveerandiku ja [[Borgarfjörður]]i. Gissur naasis samal aastal Islandile jarajas endale kuninga nimel tugineva võimukeskuse. Tema tegelik poliitika ei olnud siiski alati kooskõlas kuninga huvidega, sest Gissur püüdis eelkõige kindlustada omaenda võimu Islandil. Norra kuningas püüdis samal ajal kasutada Islandi pealike omavahelisi suhteid ja vastasseise enda mõju suurendamiseks. Islandi juhtivad mehed olid Norraga tihedalt seotud, sest nad reisisid sinna, viibisid kuninga õukonnas ning said temalt tiitleid, võimu ja toetust. Vastutasuks oodati neilt kuninga huvide edendamist Islandil. Nii muutusid kohalikud võimuvõitlused üha enam seotuks Norra kuningapoliitikaga. Pikaajalised sisetülid ja suutmatus saavutada püsivat võimutasakaalu lihtsustasid kuninga sekkumist. 1260ndate alguseks oli Norra kuningavõim saavutanud Islandil juba märkimisväärse mõju. [[Hallvarðr gullskór]] saabus [[1261]]. aastal Islandile kuninga saadikuna ja esitas kuninga nõudmised. Gissur oli sunnitud oma varasemaid kuningale antud lubadusi täitma. Talupoegade seas oli vastuseisu kuningale makstavatele maksudele. Samal ajal suurenes surve saavutada kogu Islandi tunnustus Norra kuninga võimule. Kuningavõimu kehtestamine toimus järk-järgult. Aastatel 1262–1264 andsid Islandi eri piirkondade elanikud kuningale truudus- ja maksutõotusi. Seda protsessi seostatakse traditsiooniliselt Vana leppega (''[[Gamli sáttmáli]]'', kuigi see nimetus on ajalooliselt keerulisema kujunemislooga ja 1262–1264 sõlmitud kokkuleppeid võib täpsemalt nimetada [[Gissurarsáttmáli]]ks. Tegu ei olnud üheainsa sündmusega 1262. aastal, vaid mitme piirkondliku kokkuleppe ja vandetõotuse jadaga, mille tulemusel tunnustasid islandlased Norra kuninga ülemvõimu. Kokkulepete kohaselt kohustusid islandlased maksma Norra kuningale kindlaksmääratud maksu ja täitma talle truuduskohustust. Vastutasuks pidi kuningas austama Islandi seadusi ja tagama rahu. Samuti nähti ette regulaarne laevaühendus Norra ja Islandi vahel ning islandlaste õiguste säilimine Norras. Kokkulepete oluline osa oli vastastikune kohustus järgida kokkulepitud tingimusi. Norra kuningavõimu kehtestamine ei tähendanud Islandi seniste poliitiliste institutsioonide kohest kadumist. [[Alþingi]] jätkas tegevust ning Island säilitas esialgu oma seadused ja suure osa senistest õigusinstitutsioonidest. Muutus seisnes eelkõige selles, et kõrgeim poliitiline võim ei põhinenud enam üksnes Islandi ''[[goði]]''{{'}}de ja ''[[goðorð]]''{{'}}ide süsteemil, vaid Norra kuninga ülemvõimul. Islandist sai Norra kuningriigi maksualune maa ning järgnenud aastakümnetel kujundati selle haldus- ja õiguskorraldus järk-järgult Norra kuningavõimuga tihedamalt seotuks. ==Norra võimu aeg (1262–1380)== {{Pooleli|aasta=2026|kuu=september}} ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * Helgi Þorláksson. Urbaniseringstendenser på Island i middelalderen. – Grethe Authén Blom (toim). ''Urbaniseringsprosessen i Norden'', ''I: Middelaldersteder'', Universitetsforlaget Oslo-Bergen-Tromsø 1977, ISBN 82-00-06081-0, lk 9-36. Kordustrükk 1982. * Bjørn Teitsson. Islandske kjøpsteder 1600-1860. – (Grethe Authén Blom (red.): ''Urbaniseringsprosessen i Norden'', ''II: De anlagte steder på 1600-1700 tallet'', Universitetsforlaget Oslo-Bergen-Tromsø 1977, ISBN 82-00-01664-1, lk 90–99. * Helgi Skúli Kjartansson. Urbaniseringen på Island ca. 1865-1915. – Grethe Authén Blom (toim). ''Urbaniseringsprosessen i Norden'', ''III: Industrialiseringens første fase'', Universitetsforlaget Oslo-Bergen-Tromsø 1977, ISBN 82-00-01666-8, lk 245-260. * Jesse Byock. ''Medieval Iceland: Society, Sagas and Power'', University of California Press 1988, ISBN 0-520-06954-4. * Bergsteinn Jónsson, Björn Þorsteinsson. ''Íslandssaga til okkar daga'', Sögufélag: Reykjavík 1991, ISBN 9979-9064-4-8. *Vilhjálmur Örn Vilhjálmsson. Ved helvedets port. – ''Skalk'', 1996, nr 4, lk 11–15. *Guðmundur Hálfdanarson. ''Historical Dictionary of Iceland'', Scarecrow Press: Maryland, USA 1997, ISBN 0-8108-3352-2. * William Ian Miller. ''Bloodtaking and Peacemaking: Feud, Law, and Society in Saga Iceland'', University Of Chicago Press, 1997, ISBN 0-226-52680-1. * Gunnar Karlsson. ''History of Iceland'', Univ. of Minneapolis 2000, ISBN 0-8166-3588-9. * Gunnar Karlsson. ''Iceland's 1100 Years: History of a Marginal Society'', Hurst: London 2000, ISBN 1-85065-420-4. * Helgi Skúli Kjartansson. ''Ísland á 20. öld'', Reykjavík, 2002, ISBN 9979-9059-7-2. ==Välislingid== * Axel Kristinsson. [http://visindavefur.hi.is/svar.asp?id=1732 Eru til áþreifanlegar sannanir fyrir veru Papa á Íslandi fyrir landnám norrænna manna?], 2005. fu7oatihx893uan6sm4gkf9vzrqe6ce 7228303 7228300 2026-09-03T21:02:43Z ~2026-48153-22 236814 /* Norra võimu alla sattumine */ 7228303 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Husavik Iceland 2005 1.JPG|pisi|[[Húsavík]] Islandil (2005)]] '''Islandi ajalugu''' erineb ülejäänud [[Põhjamaad]]e ajaloost. Juba kõige varasemast ajast alates teame konkreetseid isikuid, nende nimesid ja sugulussuhteid ning täpseid aastaarve. Ühed vanimad teadaolevad [[Island]]il kirjutatud raamatud on [[saaga]]d, mis jutustavad maa ajaloost. Islandi varaseim ajalugu on ainulaadselt üksikasjalikult teada. Selles suhtes on võrreldav ainult [[Uus-Meremaa]]. Islandi ajalugu on lühidalt lugu vabadest inimestest, kes omavaheliste tülide tagajärjel kaotasid oma vabaduse ja pidid seejärel väga palju kannatama, enne kui nad vabaduse tagasi said. Selle käigule aitas kaasa mitu asjaolu. Esiteks oli Islandil pikka aega väga tagasihoidlik rahvaarv, mis [[Helgi Þorláksson]]i hinnangul kõikus 40 000 ja 60 000 vahel<ref>Helgi Þorláksson 1977:30.</ref>; 1703. aasta esimesel rahvaloendusel registreeriti Islandi elanike arvuks 50 444<ref>Helgi Þorláksson 1977.</ref>. Island oli seega hõredalt asustatud maa. Teiseks oli põllumajandus Islandi peamine elatusallikas, mis tähendas ühelt poolt väga hajutatud asustust, mis ei soodustanud linnade kujunemist, ja teiselt poolt suurt [[naturaalmajandus]]e taset, mis piiras käsitöö ja kaubandusega tegeleva elanikkonna kujunemise võimalusi.<ref>Helgi Þorláksson 1977:29.</ref>. Kalapüük oli kõrvaltegevus, mida harrastati kalapüügihooajal ja sedagi ajutistest kaluriasulatest, mitte aastaringselt asustatud [[kaluriküla]]dest. Kolmandaks oli maa toorainevaene, mistõttu tuli näiteks teraviljatooteid, puitu ja rauda importida, mis tegi islandlased varustusest sõltuvaks. Neljandaks asus maa teistest riikidest suhteliselt kaugel ning mereteed olid pikad ja neid kasutati pealegi ainult suvekuudel. Lõpuks ei olnud Islandil keskvalitsust, mis oleks arengut koordineerinud ja juhtinud<ref>Helgi Þorláksson 1977: 30.</ref>, ja kui see lõpuks tekkis, asus selle keskus Islandist kaugel, nii et Island oli kõigest üks mitmest piirkonnast, mille huvidega pidid vahelduvad valitsused arvestama. ==Avastamise ja maahõivamise aeg (930. aastani)== [[Pilt:Settlement_of_Iceland.svg|pisi|Kaart näitab esimeste põhjamaalaste ekspeditsioone Islandile]] Esimene ajalooline teade Islandi kohta leidub iiri munga [[Dicuilus]]e raamatus "[[De mensura orbis terræ]]"<ref>[http://penelope.uchicago.edu/Thayer/L/Roman/Texts/Dicuil/De_mensura_orbis_terrae/text*.html ''Liber de Mensura Orbis Terrae''] penelope.uchicago.edu</ref>, kus ta 825. aasta all ütleb, et umbes 30 aastat varem olid mõned vaimulikud jõudnud kaugel asuvale saarele, mida nad pidasid klassikaliste autorite kirjeldatud [[Thule]]ks. Nad viibisid saarel 1. veebruarist 1. augustini. Nende kirjeldus päikese liikumisest ja temperatuurist sobib täielikult Islandiga. Tõenäoliselt külastasid mõned iirlased 9. sajandil aeg-ajalt Islandit, sest kui norralased maale saabusid, kohtasid nad seal mõningaid iiri erakuid, kes siiski peagi saarelt lahkusid. Iirlaste Islandi-avastusel ei olnud ajaloolist tähtsust, sest see ei saanud üldiselt teatavaks ja nad ei võtnud saart enda valdusse. Kui norralased pärast 9. sajandi keskpaika Islandi avastasid, ei olnud nad nähtavasti iirlaste varasemast avastusest teadlikud. Islandi esimeste avastajatena nimetatakse norra [[viiking]]it [[Naddoddur]]i (''Naddoðr'') ja Rootsi päritolu meest [[Garðarr Svavarsson]]i. Nad avastasid Islandi teineteisest sõltumatult. Pole kindlalt teada, kumb neist esimesena maale jõudis. Pärast nende avastust läks Islandit otsima [[Flóki Vilgerðarson]], keda tuntakse ka Kaarna-Flóki (''Hrafna-Flóki'') nime all. Tema andis maale nime, mida see on sellest ajast peale kandnud. Pärimuse järgi oli Flóki läinud [[Norra]]st läände maad otsima. Tal oli kaasas kolm [[ronk]]a, kelle ta saatis ükshaaval lendu. Kaks neist tulid tagasi, kuid viimane lendas edasi Islandini ja Flóki järgnes talle. Ta veetis talve [[Barðaströnd]]il [[Breiðafjörður]]i ääres. Flóki oli kalapüügiga nii hõivatud, et unustas suvel kariloomadele [[hein]]a teha, mistõttu loomad surid talvel. Järgmisel kevadel tõusis ta kõrgele mäele, kust avanes vaade jääga täidetud fjordile; see ajendas teda nimetama saart Islandiks 'jääsaareks'. [[Ingólfur Arnarson]] ja [[Leif Hróðmarsson]] põgenesid Norra kuningriigist Islandile, kui olid tapnud [[jarl]] [[Atle]] pojad. Leifi tapsid samal suvel tema orjad. Norrast [[Firðafylk]]ist pärit Ingólfur Arnarsonist sai seega esimene, kes Islandile püsivalt asus: ta rajas oma asula [[Reykjavík]]i 'suitsude laht' [[874]]. aastal<ref>Arheoloogilised jäljed kinnitavad, et seal oli asustus juba [[870. aastad|870ndatel]].</ref>. Tema eeskujule järgnes peagi veel teisi norralasi. Raske on kindlaks teha, millisest Norra piirkonnast nad pärinesid, kuid tõenäoliselt eelkõige [[Lääne-Norra]]st ja põhjas asuvast [[Hålogaland]]ist. Näiteks viitavad andmed sellele, et Borgi viimane pealik oli [[Olav Tvennunbrunni]]. [[Lofoodid|Lofootidel]] asuva [[Borg]]i viimane pealik läks 10. sajandil koos kogu perekonnaga Islandile.<ref> [https://web.archive.org/web/20090402041154/http://www.x-lofoten.com/viking.htm Gudene fra vikingtid], x-lofoten.com, 2.4.2009</ref>. Väljarändele Norrast aitas kaasa Norra allutamine [[Harald Kaunisjuus|Harald Kaunisjuukse]] võimule, maksukohustuste kehtestamine ja kuningavõimu tugevnemine, mis tekitas suurt rahulolematust, eriti läänepoolsetel mägialadel ja [[Agder]]is. Paljud pealikud ja talupojad ei leppida kuningas Haraldi võimuga ja otsustasid oma ''[[óðal]]''{{'}}italudest ja kodumaalt lahkuda. See põhjustas suure väljarände Norrast, esmalt Šoti saartele, [[Iirimaa]]le ja [[Šotimaa]]le, kuid pärast Islandi avastamise üldteatavaks saamist suundus peamine väljarändajate vool sinna. Islandile võis saabuda inimesi ka teistest Põhjamaadest ([[Rootsi]]st ja [[Taani]]st), kuid tõenäoliselt oli neid palju vähem. Briti saartelt saabujad võisid kaasa tuua iiri ja gaeli päritolu [[trääl|orje]] ja teenijaid. Geneetilised uuringud toetavad seisukohta, et Islandi varajane elanikkond kujunes Skandinaavia ja Briti saarte päritolu inimeste segunemisel. 2000. aastal avaldatud [[Y-kromosoom]]iuurimuse järgi, mis kasutas tollal levinud [[haplogrupp]]ide nomenklatuuri ja analüüsis tänapäeva [[islandlased|islandlaste]] [[DNA]]-d, kuulus 41,4% uuritud Y-kromosoomidest [[haplogrupp 1|haplogruppi 1]], 34,2% [[haplogrupp 2|haplogruppi 2]] ja 23,8% [[haplogrupp 3|haplogruppi 3]]. Võrreldes neid tulemusi Skandinaavia ja Briti saarte rahvastike vastavate andmetega jõudsid uurijad järeldusele, et osa haplogrupi 1 liine oli tõenäoliselt gaeli päritolu, enamik haplogruppide 2 ja 3 liine aga paistis olevat Skandinaavia päritolu. Selle põhjal hindasid autorid, et umbes 20–25% Islandi asustajate meesliinidest oli gaeli päritolu ja ülejäänud peamiselt põhjagermaani ehk skandinaavia päritolu.<ref>Agnar Helgason, Sigrún Sigurardóttir, Jayne Nicholson, Bryan Sykes, Emmeline W. Hill, Daniel G. Bradley, Vidar Bosnes, Jeffery R. Gulcher, Ryk Ward, Kári Stefánsson. Estimating Scandinavian and Gaelic Ancestry in the Male Settlers of Iceland. – ''The American Journal of Human Genetics'', 2000, kd 67, nr 3, lk 697–717.</ref> [[mtDNA]] uuringud samuti tänapäeva islandlaste põhjal on näidanud Islandi naisasutajate tugevamat geneetilist seost Briti saartega kui Skandinaaviaga. Gaeli päritolu naiste osakaaluks on hinnatud kuni 60%.<ref>Agnar Helgason, Sigrún Sigurðardóttir, Jeffrey R. Gulcher, Ryk Ward, Kári Stefánsson. mtDNA and the origin of the Icelanders: deciphering signals of recent population history. – ''American Journal of Human Genetics'', 2000, 66 (3): 999–1016.</ref><ref>Holger Wittig, Andrea Aschenbrenner, Micaela Poetsch, Dieter Krause, Eberhard Lignitz. Variability of mitochondrial DNA in a population sample from Iceland. – ''Legal Medicine'', 2003, 5 (Supplement 1), lk S173–S176.</ref> Need varasemad uurimused tuginesid kõik tänapäeva islandlaste DNA-le, mille põhjal ekstrapoleeriti algsete asustajate päritolu. 2018. aastal avaldatud [[iidne DNA|iidse DNA]] uuring, mis analüüsis otse asustamisajastu (9.–10. sajandi) hauapaikadest pärit luustike jäänuseid, andis siiski märgatavalt teistsuguse pildi: algsetel asustajatel oli Skandinaavia ja gaeli päritolu ligikaudu võrdselt jaotunud. Gaeli komponent oli palju suurema osakaaluga, kui varasemad tänapäevapõhised uuringud olid näidanud. Samas selgus, et tänapäeva islandlaste geenid on keskmiselt juba umbes 70% ulatuses Skandinaavia päritolu. Viimase 1100 aasta jooksul on toimunud üllatavalt kiire geneetiline nihe Skandinaavia päritolu kasuks, tõenäoliselt erineva sigivuse või ellujäämismäära või hilisema rände tõttu.<ref>S. S. Ebenesersdóttir jt. Ancient genomes from Iceland reveal the making of a human population. – ''Science'', 2018, kd 358, nr 6363, lk 1802–1805.</ref> Pärast Harald Kaunisjuukse umbes 880. aasta sõjakäiku Šoti saartele suurenes väljaränne sealt Islandile märgatavalt ja saavutas haripunkti sajandi viimasel kümnendil. Kogu Island võeti enda valdusse ja asustati ligikaudu 60 aasta jooksul, [[874]]–[[930]].<ref>Islandi rahvaarv oli 930. aastaks arvatavasti kasvanud umbes 20 000 inimeseni.</ref>. Seda ajavahemikku nimetatakse islandi keeles tavaliselt ''landnámatíð'' 'maahõivamise aeg' (sõnadest ''landnám'' 'maa hõivamine ("maavõtt")' ja ''tíð'' 'aeg'. Maa hõivanud uusasukaid (maahõivajaid) nimetatakse islandi keeles ''landnámsmenn'' (ainsuses ''landnámsmaður''). Maa asustamist käsitlevas raamatus "[[Landnámabók]]" mainitakse üle 400 sellise isiku. Esimesed maahõivajad võtsid enda valdusse väga suuri maa-alasid ja jagasid seejärel maad oma kaaskondlastele, sõpradele ja sugulastele, kes hiljem Islandile saabusid. Hiljem mõisteti, et olukord, kus üksikud mehed laiendavad oma omandiõiguse nii suurtele aladele, ei ole jätkusuutlik. Lepiti kokku, kui suure ala võib üks inimene enda valdusse võtta. Island avaldas paljudele uusasukatele soodsat muljet. Tollal kattis paljusid piirkondi rannikust kuni mägedeni [[arukask|arukase]]mets. Karjamaad olid nii head, et lambaid said sageli kogu talve väljas karjatada. Head olid ka [[kalapüük|kalapüügivõimalused]]: jõgedes sai püüda lõhet ja forelli ning meres tursklasi. Merel sai tegeleda ka [[vaalapüük|vaalapüügiga]]. Lõpuks leidsid uusasustajad Islandil ka vabaduse, mille nad olid Norras kaotanud. Harald Kaunisjuus ei olnud rahul norralaste väljarändega Islandile, sest see toimus tema võimust sõltumatult. Traditsioonilise loo järgi saatis ta sellepärast Islandile Garðar Svavarssoni poja [[Uni Garðarsson]]i (hüüdnimega ''[[Uni hinn danski]]'', tänapäeva islandi keeles ''[[Uni danski]]''), lubades talle Islandi [[jarl]]i tiitli, kui too suudab Islandi enda võimu alla saada. Lugu pärineb "[[Landnámabók]]ist"<ref>''Landnámabók'', 78. ''kafli''.</ref>, mille järgi võttis Uni algul maa [[Unaós]]i juures enda valdusse. Kui kohalikud elanikud tema tegelikust kavatsusest teada said, hakkasid nad vastu: nad muutusid tema vastu vaenulikuks ega müünud talle isegi kariloomi ega toidumoona. Uni oli sellepärast sunnitud asulast asulasse rändama ega suutnud Islandil kunagi püsivat elupaika rajada. "Landnámabók" ei ütle siiski, et Uni oleks Islandilt kohe põgenenud või et ta oleks hukatud katse tõttu allutada saar Norra kuningale. Tema hilisem surm on raamatus seotud hoopis isiklike suhetega ja konfliktiga [[Leiðólfr kappi]] perekonnaga. Sellegipoolest jäi Norrast lähtuv oht maahõivajate vabadusele püsima nagu rasked pilved taevas. Tänapäevane Islandi ajalookirjutus peab vastupanu Harald Kaunisjuuksele üheks võimalikuks, kuid mitte ainsaks Islandi asustamise põhjuseks: "Landnámabókis" on mainitud üle 400 esmaasustaja, kuid ainult umbes 30 kohta öeldakse, et nad põgenesid Haraldi võimu või temaga tekkinud konflikti tõttu. ==Vaba riigi aeg (930–1262)== {{Vaata ka|Islandi vaba riik}} Kogu Islandi vanimat ajalugu, saagade ajastut (islandi keeles ''söguöldin'', 930–1030), iseloomustavad sündmused, mis annavad tunnistust elanike energiast ja sitkusest, tegutsemistahtest ja taibukusest, uhkusest ja tülialtist iseloomust, mis mõnikord mandus jõhkruseks. Need sündmused olid eelkõige seotud eri asulate ja suguvõsadega, palju harvem kujunesid need kogu riiki hõlmavaks ühiseks ajalooks. Asi oli selles, et islandlased ei loonud alguses kogu maad hõlmavat ühist täidesaatvat võimu. Paljud elanikud olid lahkunud kodumaalt ja jätnud maha osa oma varast, et vabaneda tsentraliseeritud ja kõike allutavast kuningavõimust. Sellepärast oli neile uuel maal vastumeelt niisuguse võimu loomine, mis oleks meenutanud endise kodumaa võimukorraldust. ===Riigi korraldus=== [[Pilt:AM156fol p1.jpg|pisi|"[[Hrafnkels saga Freysgoða]]" esimene lehekülg 17. sajandi Islandi käsikirjast, mida säilitatakse [[Árni Magnússoni Instituut|Árni Magnússoni Instituudis]], säilik AM 156 fol.]] [[Pilt:Thingvellir.jpg|pisi|[[Þingvellir]], Alþingi toimumispaik]] [[Pilt:Islande thingvellir Ok.jpg|pisi|Vaade Þingvellirile]] Ühendavaks keskuseks sai ülemaaline rahvakoosolek [[Alþingi]], mis asutati pärimuse järgi [[930]]. aastal. Selle tekkimise eel elasid Islandil peamiselt iseseisvad talunikud ja nende juhid. Piirkondades kujunesid välja kohalikud rahvakoosolekud ''[[þing]]''{{'}}id, kus lahendati vaidlusi ja lepiti kokku ühistes reeglites. Kui asustus laienes ja piirkondadevahelised sidemed tihenesid, tekkis vajadus kogu Islandit hõlmava ühise õiguskorra ja vaidluste lahendamise süsteemi järele. Maahõivajad olid tulnud Islandile oma laevadel. Nad olid sõltumatud nii üksteisest kui ka võõrastest rahvastest ja valitsejatest. Neid ühendas ainult rahvus. Kõige vägevamad maahõivajad ehitasid oma talu juurde jumalakoja (''hof'') ja korraldasid ise jumalatele ohvriteenistusi. Sellepärast nimetati neid ''[[goði]]''{{'}}deks. Nende kaaskondlased ja ümbruskonna teised maahõivajad, kes jumalakodasid ei rajanud, moodustasid nende ümber usulise kogukonna. Kaks ''goði''{{'}}t, [[Þórólfur Mostrarskegg]] ja [[Þorsteinn Ingólfsson]], asutasid peagi enda hõivatud maa-alal ''[[þing]]''{{'}}id ([[Þórsnesþing]] ja [[Kjalarnesþing]]), kus lahendati piirkonna elanike kohtuasju ja vaidlusi. Kui maa oli asustatud peaaegu nii palju kui võimalik ja rahvaarv oli kasvanud suhteliselt suureks, tunti vajadust ühiste seaduste järele ja ühise koosoleku järele, kus saaks lahendada Islandi eri osadest pärit inimeste vahelisi asju. Pärimuse järgi tehti sobiva õigussüsteemi väljatöötamine ülesandeks pealik [[Úlfljótr]]ile, kes oli selleks ajaks umbes 20 aastat Islandil elanud. Úlfljótr läks umbes 927. aastal Norrasse, kus ta tutvus sealse õigusega. Nii tema kui ka enamik teisi maahõivajaid pärinesid Lääne-Norrast, mistõttu võttis ta eeskujuks [[Gulatingi õigus]]e. Kolm aastat hiljem tuli ta Islandile tagasi seadustega, mille ta oli koostanud oma emapoolse onu [[Þorleifur jarlsskáld]] abiga. Tema ettepanekute põhjal loodi Alþingi – kogu Islandi ''þing'', kus kuulutati välja ja arutati seadusi, lahendati kohtuasju ning arutati ühiskondlike ja poliitiliste küsimusi ja tehti neid puudutavaid otsuseid. Úlfljóti kasuvend [[Grímr Geitskör]] rändas läbi kogu Islandi, et leida sobiv koht ühisele ''þing''{{'}}ile. Tema valik langes suure järve ääres asuvast [[Bláskógar]]ist põhja poole jäävale tasandikule maa lõunaosas. Nii see paik ([[Þingvellir]]) kui ka kogu ümbruskond ja järv said nimeks Alþingi. Seal võeti Úlfljótri seadused ühisel koosolekul vastu ja asutati [[Alþingi]]. Alþingile kogunesid pealikud (''goðar'', ainsus ''goði'') ja teised osalejad kogu maalt. Sellega oli Úlfljótri seadusandlik tegevus lõpule viidud ja pärimuse järgi 930. aastal valiti [[seadusekuulutaja]]. Seadusekuulutaja amet, ''goði''{{'}}de kogu, [[Lögrétta]] (Seadusekoda) ja Alþingi kohus asutati pärimuse järgi üheaegselt Alþingi loomisega. Alþingi keskne organ oli [[Lögrétta]] ehk Seadusekoda, kuhu kuulusid ''goði''{{'}}d ja nende nõuandjad. Lögrétta oli Alþingi seadusandlik organ. Seadusekoda võttis vastu uusi seadusi, tõlgendas kehtivat õigust ja otsustas paljusid ühiskonnaelu puudutavaid küsimusi. Selle pädevusse kuulus otsustamine ka selle üle, mida kehtiv õigus konkreetsel juhul tähendab, kui selles tekkis vaidlus, ja seadustest erandite tegemine. Siis määrati kindlaks ka ''goði''{{'}}de arv. Neile anti ühtlasi kindel ilmalik võim, mis tegi neist Islandi ühiskonnakorralduse alustalad. Maa jaotati 12 ''þing''{{'}}ipiirkonnaks, kuid kuulumine neisse ei sõltunud üksnes elukohast, sest vabad mehed võisid valida endale pealiku ka väljastpoolt oma piirkonda. Igas ''þing''{{'}}ipiirkonnas pidi olema kolm ''goði''{{'}}t ehk kogu maal kokku 36. ''Þing''{{'}}e peeti kevadel kõigi kolme ''goði'' ühisel juhtimisel ja neid nimetati kevad''þing''{{'}}ideks (''várþing''). ''Goði''{{'}}d olid Islandi vabaühiskonna mõjukaimad juhid. Nad ei olnud ei kuningad, aadlikud ega tavalised ametnikud. Enamik neist pärines maahõivajate või nende järglaste seast. Kohalikud juhid olid kujunenud juba asustuse algusaastatel ja Alþingi loomisel anti neile ametlik koht uues poliitilises süsteemis. ''Goði'' oli ühtaegu kohalik juht, õiguskaitsja, poliitiline eestvedaja ja algselt ka usuliste talituste korraldaja. Nad esindasid oma poolehoidjaid kohalikel rahvakoosolekutel ja Alþingil. ''Goði'' võim ei põhinenud mitte niivõrd ametlikul territooriumil kui isiklikel toetajatel. Tema võimkonda nimetati ''[[goðorð]]''{{'}}iks. ''Goðorð'' ei olnud territoriaalne haldusüksus ega kindlate piiridega maa-ala, vaid pealiku võimu- ja toetajaskond ning sellega seotud õiguste ja kohustuste kogum. Vabad mehed võisid ''goðorð''{{'}}iga liituda või sellest lahkuda ja vajaduse korral teise pealiku juurde üle minna. ''Goðorð''{{'}}i võis pärida, müüa, jagada või muul viisil omandada. Tegu ei olnud maaomandi, vaid võimu- ja esindusõigusega. Sellepärast pidid pealikud oma toetajate usaldust hoidma. ''Goði'' ülesannete hulka kuulus oma toetajate esindamine, nende huvide kaitsmine ja neile abi osutamine õigusvaidlustes. Pealike ülesannete hulka kuulusid ka kohalike rahvakoosolekute (''[[þing]]''{{'}}ide) juhtimine, osalemine Lögréttas ja kohtunike nimetamine. Kui ei leidunud eraisikut, kellel oleks olnud õigus või kohustus kannatanu nimel kohtuasja algatada, pidi sekkuma ''goði''. Nii täitis ta osaliselt ülesandeid, mida tänapäeval täidavad prokuratuur, omavalitsus ja muud avalikud institutsioonid. Vastutasuks pidid toetajad pealikku toetama, sealhulgas vajaduse korral relvastatud jõuga. Kui pealik kaitses oma meeste huve, siis tema mehed seisid tema taga tülides ja kohtulahendite täideviimisel. ''Goði''{{'}}del oli õigus nimetada kohtunikke, kuid nad ei tegutsenud kohtunikena ega mõistnud ise kohut. See aitas seadusandlikku ja kohtuvõimu vähemalt põhimõtteliselt lahus hoida. Vabad mehed, kes osalesid ''[[þing]]''{{'}}ide tegevuses ja kandsid sellega seotud materiaalseid kohustusi, võisid osaleda kohtukoosseisudes ja mõjutada seadusandlikke otsuseid. Seega ühendas Islandi vaba riigi riigikord endas pealike juhtivat rolli ja vabade meeste suhteliselt laia osalust avalikus elus. Algselt olid kohtud ainult kohalikel rahvakoosolekutel ''þing''{{'}}idel. Alþingil hakkas tegutsema kõrgem kohus. Puudused Alþingi kohtu korralduses, mis tõid muu hulgas kaasa vaidlusi kohtukoosseisude pädevuse üle, põhjustasid veriseid tülisid isegi Alþingil endal. Kui kogu Islandi vaidlused jõudsid ühte kohtusse, said tugevamad pealikud mõjutada kohtukoosseisu. Kui üks pool leidis, et kohtunikud on vastaspoole liitlased või sugulased, võis ta kohtu pädevuse vaidlustada. Kui menetluses tehti viga või pooled ei suutnud kohtukoosseisu suhtes kokkuleppele jõuda, võis asi jääda lahenduseta. Sellisel juhul pöörduti sageli vägivalla poole. Eri piirkondades kujunesid välja oma pealikurühmad. Kui kõik kohtuasjad lahendati ühes kohtus, tekkis küsimus, kes määrab kohtunikud ja kui palju mõju on eri pealikel kohtukoosseisu kujundamisel, sest võis tekkida tunne, et mõni piirkond on teistest tugevamalt esindatud. Sellepärast otsustati 965. aasta paiku pärimuse [[Þórður gellir]]i ettepaneku kohaselt jagada Island neljaks veerandkonnaks (''fjórðungur'', mitmuses ''fjórðungar'') ja korraldada kohtusüsteem ümber. Veerandkonnad ei olnud haldusüksused, vaid kohtupiirkonnad. Senise ühtse Alþingi kohtu asemele loodi iga veerandkonna jaoks oma veerandkonnakohus (''fjórðungsdómur''), milles oli 36 kohtunikku. Veerandkonnad olid: *lõunamaalaste veerandkond (''Sunnlendingafjórðungur'') ehk Lõunaveerandkond, mis ulatus [[Jökulsá]]st [[Sólheimasandur]]il [[Eyjafjöll]]i all kuni [[Hvítá]]ni [[Borgarfjörður]]is; *läänefjordlaste veerandkond (''Vestfirðingafjórðungur'') ehk Lääneveerandkond, , mis ulatus [[Hvítá]]ni [[Borgarfjörður]]is kuni [[Hrútafjörður]]ini; *põhjamaalaste veerandkond (''Norðlendingafjórðungur'') ehk Põhjaveerandkond,, mis ulatus [[Hrútafjörður]]ist kuni [[Langanes]]ini; *idafjordlaste veerandkond (''Austfirðingafjórðungur'') ehk Idaveerandkond, mis ulatus [[Langanes]]ist kuni [[Jökulsá]]ni [[Sólheimasandur]]il. 13. sajandil nihkus Lääne- ja Lõunaveerandkonna vaheline piir [[Hvítá]]lt [[Borgarfjörður]]is lõuna poole [[Botnsá]]ni [[Hvalfjörður]]is. Põhja- ja Idaveerandkonna vaheline piir oli Langanesi piirkonnas ebaselgem. Igas veerandkonnas oli kolm kohalikku ''þing''{{'}}ipiirkonda (''þinglag''), välja arvatud Põhjaveerandkonnas, kus neid oli neli, sest asustus oli seal tihedam. Jaotus ei põhinenud siiski täielikult maa-alal: iga talupoeg võis igal ajal asuda ükskõik millise ''goði'' ehk pealiku alla ja seega ühineda veerandkonnaga, mis ei vasta tema elukohale. Varasema perioodi ''goðorð''{{'}}ide arv ei ole kindlalt teada ja ajaloolaste hinnangud lahknevad. Kui Island umbes 965. aastal neljaks veerandkonnaks jagati, korraldati ka kohalike ''þing''{{'}}ide ja ''goðorð''{{'}}ide jaotus ümber: Lääne-, Lõuna- ja Idaveerandkonnas oli kolm kohalikku ''þing''{{'}}i, Põhjaveerandkonnas aga neli. Iga ''þing''{{'}}iga oli seotud kolm ''goðorð''{{'}}i — nii sai kolmes veerandkonnas kummaski üheksa ''goðorð''{{'}}i, Põhjaveerandkonnas aga kaksteist. Kokku kujunes enamiku uurijate arvates 39 ''goðorð''{{'}}i. Tegu ei olnud pealike loomuliku koguarvuga, vaid seadustega täpselt määratletud ''goðorð''{{'}}ide arvuga. ''Goðorð''{{'}}ide ja ''goði''{{'}}de tegelik arv ei pruukinud alati kokku langeda, kuna üks ''goði'' võis mitut ''goðorð''{{'}}i korraga vallata või üks ''goðorð'' võis olla mitme mehe ühisomandis. Et põhjaveerandkonnas oli teiste veerandkondadega võrreldes rohkem ''goði''{{'}}sid, tekkis veerandkondade vahel ebavõrdsus. Et Põhjaveerandkonna elanikud ei saaks teistest suuremat mõju, otsustati, et kolme ülejäänud veerandkonna ''goði''{{'}}d valivad igast ''þinglag''{{'}}ist ühe mehe Seadusekotta, nii et igast veerandkonnast saaks Seadusekojas koha 12 meest — kokku 48 hääleõiguslikku liiget. Need üheksa uut liiget said koha Seadusekojas, kuid neil ei olnud õigust veerandkonnakohtu kohtunikke nimetada. Igaüks 48 liikmest nimetas omakorda kaks kaasistujat, nii et Seadusekoda koosnes edaspidi kokku ligikaudu 145–147 liikmest (olenevalt sellest, kas ja millal arvestati kaasa seadusekuulutaja ja hiljem, alates 1106. aastast, mil loodi [[Hólari piiskopkond]] ja Islandil oli koos varem (1056) asutatud [[Skálholti piiskopkond|Skálholti piiskopkonnaga]] juba kaks piiskoppi, ka nemad). Umbes 1004–1015 loodi [[seadusekuulutaja]] [[Skafti Þóroddsson]]i eestvõttel Alþingil veel viies kohus – ''fimmtardómur''. See pidi lahendama juhtumeid, mida nelja veerandkonnakohtu süsteem ei suutnud lõplikult lahendada. Islandi vaba riik arenes selle tagajärjel sugukondadel põhinevaks õigusriigiks. Et puudus keskne võim, mis oleks suutnud kohtuotsuseid sundkorras täide viia, jäi üksikisiku ülesandeks teha kohtuotsus oma suguvõsa abil tegelikult kehtivaks. Kohtumenetlus oli kogu avaliku elu alus. Selle kaudu arenes Islandi õigus iseseisvalt, tuginedes ühispõhjamaisele õiguskorrale. Islandi iseseisvad eripärad ilmnevad eriti sugukonna läbivas tähtsuses, mitte ainult tsiviilõiguses, vaid ka kriminaalõiguses. Islandil määrati (eriti tapmiste korral) rahaline hüvitis, mille suurus arvutati kohtuasja poolte sugulussuhete järgi. Arvestati ka isikliku au tunnet, muu hulgas karistuse määramisel. Kohtuvaidlus oli avalik võitlus, kus õigus oli vabade ja teovõimeliste meeste jaoks relvade asemel vahendiks, ühiskonnaliikmete järelevalve ja osaluse all. Ükski võimukandja ei tegutsenud poolte nõuandjana. Seadusekuulutaja juhtis menetlust, kuid temalt küsiti ainult seda, missugunene on seadus, ja tal ei olnud sellest kaugemale ulatuvat võimu. Kohtumenetluse ajal nõuti suure hulga ''þing''{{'}}imeeste kohalolekut. Nad tegutsesid osaliselt tunnistajatena, osaliselt kohtunikena, osalt süüdistatava süü või süütuse üle otsustava vandekohtu (''[[kviðr]]'') liikmetena, ja osalt ka ''þing''{{'}}il korra valvajatena. Sellepärast oli ka üks üheksandik ''goðorð''{{'}}i ''þing''{{'}}imeestest kohustatud ''goði'' ehk pealikuga ''þing''{{'}}ile kaasa minema. Islandil puudus keskne täidesaatev võim tänapäevases mõttes. Riigil ei olnud kuningat, valitsust, ametnikkonda, politseid ega prokuratuuri. Alþingi istungite ajal täitis Seadusekoda mõningaid täidesaatvaid ülesandeid, kuid suurem osa tegevustest, mille eest tänapäeval vastutavad riigiasutused, jäi üksikisikute ja suguvõsade kanda. Õigusnõuete esitamine, kohtuasjade algatamine, kohtuotsuste täideviimine ja sageli ka kahjutasude sissenõudmine olid enamasti eraõiguslikud küsimused. Kuigi Islandi vaba riiki on mõnikord peetud varajaseks rahvaesinduslikuks süsteemiks, koondus tegelik poliitiline mõju suhteliselt väikese hulga pealike kätte. ====Islandi kalender==== {{Vaata ka|Islandi kalender}} Samal ajal korraldati ka [[Islandi kalender|Islandi kalendrit]]. Seni oli aastat arvestatud 364 päeva pikkusena (12 kuud à 30 päeva ja neli [[liigpäev]]a (''aukanætr'')), kuid [[Þorsteinn surtur]]i ettepanekul otsustati lisaks, et iga seitsme aasta järel tuleb lisada "[[liignädal]]". Seda kalendrit koos hilisemate parandustega kasutati kõrvuti Gregoriuse kalendriga veel 20. sajandil. ===Sugukondade tülide aeg (930–1030)=== [[Pilt:Mjollnir icon.png|pisi|[[Thor]]i vasar [[Mjölnir]] sümboliseerib paganlust enne Islandi ristiusustamist aastal 1000]] Pidevate sugukondadevaheliste tülide ajal, mis andsid rikkalikule [[saagakirjandus]]ele rohkesti ainest, arenes järk-järgult välja riiklik ja õiguslik korraldus. Aeg, mil [[Skapti Þóroddsson]] oli [[seadusekuulutaja]], [1004–1030], oli rahutu, kuid selle lõpuks oli põhikorra areng muutnud Islandi vabaks riigiks. Õiguskorra viimane oluline lüli kujunes välja 11. sajandi alguses, kui Alþingil asutati viies kohus, mis oli kõrgeim kohtuinstants. See lahendas muu hulgas kohtuasju, mille puhul veerandkonnakohtud ei olnud suutnud ühehäälset otsust teha. Lisaks kaotati [[1006]]. aastal duell ''[[holmganga]]''. Samal ajal määrati kindlaks ka seaduste kehtestamise kord [[Lögrétta]]s (Seadusekojas). Islandlastel olid sel ajal välismaailmaga elavad sidemed. Nad tegutsesid viikingite ja sõjameestena, kaupmeeste ja [[skald]]idena ning teenisid kuningate ja pealike kaaskondades kõikjal [[Põhjamaad]]es, eelkõige võib-olla Norras, aga ka Briti saartel ning isegi [[Normandia]]s, [[Garðaríki]]s ja [[Miklagard]]is. Islandi riigil ei olnud ametlikke suhteid teiste maade ega valitsejatega. Norra kuningas Olav Haraldsson, hilisem [[Olav Püha]], tegi edutuid katseid saada islandlastelt enda võimu alla [[Grímsey]] saart. Juba enne Olav Püha oli Norra kuningas [[Olav Tryggvason]] islandlasi ähvardanud, et nad kristluse vastu võtaksid. ===Kristluse vastuvõtmine (1000–1200)=== [[Pilt:Grassodenhäuser.jpg|pisi|Traditsioonilised mätaskatustega majad Islandil]] Kristlus jõudis Islandile esmalt välismaal ristiusku pöördunud islandlaste kaudu. Üks neist oli [[Þorvaldr víðförli]] [[Skagafjörður]]ist, kes tõi endaga kaasa [[Saksimaa]]lt pärit piiskopi nimega Fredrik, kuid neil ei õnnestunud misjonitööd eha . [[Stefnir Thorgilsson]] purjetas aastatel 996–997 [[Olav Tryggvason]]i ülesandel Islandile, kuid ka temal ei õnnestunud islandlasi kuigivõrd veenda senistest uskumustest loobuma. Kuningas Olavi järgmine saadik oli [[Saksamaa]]lt pärit sõjamees [[Tangbrand]] ([[Þangbrandr]]), kellel õnnestus veenda Islandi idaosa pealikku [[Hallr Þórsteinsson]]i ja hiljem ka teisi väljapaistvaid mehi end ristida laskma. Tangbrand pani misjonitöös käigus toime mitu tapmist, mis põhjustas teiste islandlaste vastupanu. 999. aastal pidi Tangbrand Islandilt lahkuma. Pärast Tangbrandi lahkumist muutus vastasseis kristlaste ja paganate vahel Islandil üha teravamaks. Norra kuningas [[Olav Tryggvason]] avaldas islandlastele tugevat survet kristluse vastuvõtmiseks ja ähvardas Norras viibivaid islandlasi karistada. Tekkis oht, et usuküsimus põhjustab ühiskonna lõhenemise. Kui [[Alþingi]] [[1000]]. aastal kogunes, oli kristluse vastuvõtmine seetõttu muutunud mitte üksnes usuliseks, vaid ka poliitiliseks ja ühiskondlikuks küsimuseks. Üks islandlastest, kelle Tangbrand oli ristiusku pööranud, [[Hjalti Skeggjason]], oli 999. aastal samuti maalt välja saadetud, sest ta oli Alþingil ''[[níð]]''-värsis [[Freya]] vastu jumalaid pilganud. Hjalti oli läinud Norrasse, kuhu peagi järgnes tema usukaaslane Gisurr. Mõlemad viibisid seal [[Olav Tryggvason]]i juures ja kuningas saatis nad 1000. aastal Islandile tagasi kristlust levitama. Nad sabusid tagasi ajaks, mil oli Alþingi kogunenud ning kristluse ja paganluse vastasseis tuli seal lahendada. Hallri abiga jõuti Alþingil usuküsimuses otsuseni. Selle sõnastas seadusekuulutaja, Põhja-Islandilt pärit pealik [[Þorgeir Ljósvetningagoði]]. Nii paganad kui ka kristlased pidid tema otsusega arvestama. Ta kuulutas seaduseks, et kõik pidid laskma end ristida ja et ''[[blót]]''{{'}}i (jumalatele ohverdamist) tohtis korraldada üksnes eraviisiliselt. Nii seadustati kristlus Islandil aastal [[1000]], osaliselt ka [[Olav Tryggvason]]i ähvarduse tõttu. Olav hukkus samal aastal [[Svolderi merelahing]]us. Kristlus võitis islandlaste poolehoiu alles pärast sugukondadevaheliste tülide lõppu. ''[[Goði]]''{{'}}d ja teised maaomanikud rajasid oma taludesse [[kirik (pühakoda)|kirikuid]] ja said kas ise preestriteks või pidasid enda juures preestreid. Paganlik ''goði''-süsteem asendus uue süsteemiga suhteliselt hõlpsasti. Saarele saabus ka välismaa preestreid. [[Ari Þorgilsson]] nimetab neist 11, kellest mitu olid pärit [[Iirimaa]]lt. Island sai esimese [[piiskop]]i aastal [[1056]], mil pühitseti ametisse [[Ísleifur Gissurarson]] (suri 1080). Tema poeg ja järglane [[Gissur Ísleifsson]] [1082–1118] kehtestas koos [[Oddi]] preestri ja pealiku [[Sæmundur fróði]] ning seadusekuulutaja [[Markús Skeggjason]]iga [[1096]]. aastal kirikliku [[kümnis]]e ja kinkis ühtlasi oma isatalu [[Skálholt]]i kirikule, muutes selle Islandi piiskopitooli ([[Skálholti piiskop]]i) asukohaks. Tema abiga rajati Põhja-Islandile veel üks piiskopkond – [[Hólari piiskopkond]]. Selle esimene piiskop oli [[Jón Ögmundsson]] [1106–1121]. Mõlema piiskopkonna juurde rajati preestrikoole. Umbes 1120. aastal rajas piiskop Jón esimese [[klooster|kloostri]], benediktlaste kloostri [[Thingeyri]] [[Húnaflói]] ääres. See pühitseti sisse [[1133]]. aastal. Hiljem rajati neli augustiinlaste kloostrit munkadele ja üks nunnadele. Jumalateenistusi peeti tavapärasel roomakatoliku viisil [[ladina keel|ladinakeelsete]] lauludega, jutlusi peeti enamasti rahvakeeles. Nii preestrikoolid kui ka kloostrid muutusid kirikliku hariduse olulisteks keskusteks. Eriti tuleb nimetada Skálholti piiskoppi [[Thorlákr Thorhallsson]]it [1177–1193]. [[12. sajandi]] lõpus sai Island oma [[pühak]]ud. Need on Thorlákr ([[1198]]), Islandi tähtsaim pühak, ja [[Jón Ögmundsson]] ([[1200]]). Islandi kirik allus alates [[1104]]. aastast [[Lundi peapiiskop]]ile ning alates [[1152]]. aastast [[Nidarosi peapiiskop]]ile Norras. Islandi kirik võttis osaks Euroopa tavad, kuid säilitas mõned eripärased jooned, eelkõige rahvaliku iseloomu. [[Tsölibaat]]i ei järgitud, kirikud ja preestrite elukohad olid eraomandis. Piiskopid valiti preestrite poolt, kuid preestrid allusid kirikute omanikele – kohalikele pealikele. Kirikuõigust kohandati kohaliku õigusega. Piiskopi kohtuvõim piirdus kiriklike ametiasjadega ja ükski kirikuõiguslik säte ei kehtinud enne, kui [[Lögrétta]] (Seadusekoda) oli selle heaks kiitnud. Ametikoha järgi kuulusid Seadusekotta ka piiskopid. Tänu kõrgele isiklikule staatusele said piiskopid avaldada ühiskonna arengule suurt mõju. Kristluse mõjul valitses Islandil rahu. See kujunes seal välja varem kui teistes Põhjamaades. Ohtlikud tülid ''[[þing]]''{{'}}idel olid haruldased. Kui [[Bergþórr Hrafnsson]] oli seadusekuulutaja, otsustati seadused kirja panna ([[1118]]). See töö valmis [[12. sajandi]] esimese poole jooksul. Islandi materiaalne kultuur, eriti põllumajandus, saavutas kõrgpunkti. Rahvaarv võis 12. sajandi alguses olla umbes 100 000. [[1118]]. aastal saabus Islandile 35 laeva, millest ainult kaheksa suutis Norrasse tagasi sõita. 27 laeva talvitumine Islandil oli piisav, et põhjustada paljudes maa piirkondades toidupuudust.<ref>Jon Vidar Sigurdsson. ''Det norrøne samfunnet'', Pax: Oslo 2008, ISBN 978-82-530-3147-7, lk 197.</ref> ===Lagunemisaeg ehk Sturlungite ajastu (umbes 1200–1262)=== {{Vaata|Sturlungite ajastu}} 12. sajandi lõpus ja 13. sajandi alguses hakkasid Islandi vaba riigi varasemad võimumehhanismid järk-järgult muutuma. ''[[Goði]]''{{'}}d ja nende ''[[goðorð]]''{{'}}id olid endiselt poliitilise süsteemi keskmes, kuid võim koondus üha enam väheste mõjukate suguvõsade kätte. Seetõttu ''goði''{{'}}devahelised konfliktid kasvasid ja nende lahendamisel hakati senisest rohkem kasutama relvastatud jõudu. Umbes 1200. aastast 1260ndateni kestnud perioodi nimetatakse tänapäeva ajalookirjutuses [[Sturlungite ajastu]]ks (islandi keeles ''Sturlungaöld''). Nimetus on hilisem ja selle tänapäevane kasutamine kujunes välja alles varauusajal ja eriti 20. sajandi ajalookirjutuses. Sturlungite ajastu ei olnud üksainus kodusõda, vaid mitme aastakümne jooksul toimunud võimuvõitluste, liitude ja vastasseisude jada. Selle keskmes olid mitmed suured suguvõsad, sealhulgas [[Sturlungid]], ''[[Haukdælir]]'' ([[haukdalirlased]]), ''[[Oddaverjar]]'' ([[oddilased]]) ja ''[[Ásbirningar]]''. Mõjukad juhid kogusid enda ümber relvastatud kaaskondlasi ja konfliktid, mida varem oleks lahendatud õiguslike menetlustega, viisid üha sagedamini vägivallani. Pärimise ja maade kokkuostmise tulemusel koondus üha rohkem maad üha väiksema arvu meeste ja suguvõsade kätte. See häiris Islandi ühiskonnakorralduse senist tasakaalu. Ülejäänud talupojad pidid alluma vähestele vägevatele meestele ja õigus taganes aina enam jõu ees. 13. sajandi jooksul kasvasid konfliktide ulatus ja osalejate arv ning võim koondus järjest väiksema hulga suurvõimukandjate kätte. Relvastatud kokkupõrked ei piirdunud enam väikeste salkadega, vaid võisid kaasata suuri talupoegade vägesid. Esimene märk uuest rahutuste ajast oli [[Hvamm-Sturla]] tüli [[Jón Loftsson]]iga aastal [[1181]]. Järgnevatel aastakümnetel leidsid aset [[Guðmundur dýri]] tüli, suur [[Önundarbrenna]] aastal [[1197]], [[Kolbeinn Tumason]]i surm [[1208]]. aastal ja [[Hrafn Sveinbjörnsson]]i tapmine [[1213]]. aastal. Aastaid kestnud rahutusi põhjustas ka Hólari piiskop [[Guðmundur Arason]] [1203–1237], kes sattus oma kirikupoliitika tõttu teravasse konflikti talupoegade ja pealikega. Üheks oluliseks võimukeskuseks kujunesid [[Sturlungid]]. [[Sturla Þórðarson]]i pojad [[Þórður Sturluson]], [[Sighvatur Sturluson]] ja [[Snorri Sturluson]] said vägevateks meesteks, kes sattusid peagi vastuollu nii teiste vägevate meeste kui ka üksteisega. Sturlungite ja [[oddilased|oddilaste]] vaheline tüli viis [[1216]]. aastal peaaegu avaliku kokkupõrkeni Alþingil, kuid Skálholti piiskop suutis selle ära hoida. Hiljem muutusid kokkupõrked üha sagedasemaks ja verisemaks. [[Pilt:Snorre Sturluson-Christian Krohg.jpg|pisi|[[Christian Krohg]]i joonistus. ''Snorri Sturluson'']] Oluline muutus toimus 1220ndatel, kui Islandi sisepoliitilised võitlused hakkasid üha enam seostuma [[Norra]] kuninga poliitikaga. [[Snorri Sturluson]] sõlmis Norra kuninga [[Håkon IV Håkonsson]]iga suhteid ning sai kuningaga seotud poliitilise rolli. Hiljem püüdis kuningas Islandi võimuvõitlusi enda huvides ära kasutada ning sidus end mitme Islandi suurvõimukandjaga. See suurendas Norra mõju Islandi poliitikale, kuid ei teinud lõppu kohalikele konfliktidele. Oddilased ja [[haukadalurlased]] sattusid päranditüli tõttu vastamisi ning esimese rühma liikmed tapsid [[1221]]. aastal [[Björn Þorvaldsson]]i. Algul toetas Snorri Sturluson oddilasi, kuid pärast seda, kui nood teda solvasid, liitus ta 1225. aastal hoopis haukadalurlastega. Haukadaluri suguvõsa, mida juhtis Snorri väimees [[Gissur Þorvaldsson]], kehtestas oma mõjuvõimu Lõuna-Islandil. Samal ajal puhkesid Sturlungite seas sisetülid, kui Snorri ja tema poeg [[Órækja]] sattusid konflikti Snorri venna Sighvaturi ja selle poja [[Sturla Sighvatsson]]iga. Need tülid, millesse tõmmati ka kolmas vend Þórður ja paljud teised pealikud, viisid selleni, et Snorri aeti 1236. aastal oma [[Reykholt]]i mõisast välja ning [[1237]]. aastal lahkus ta Islandilt ja sõitis Norrasse. 1230ndatel jätkusid võimuvõitlused, milles senised suguvõsadevahelised konfliktid põimusid võitlusega suuremate võimualade ja poliitilise ülekaalu pärast. [[Sturla Sighvatsson]] püüdis laiendada Sturlungite võimu suurele osale Islandist ning koondas enda ümber ulatusliku toetajate võrgustiku. Tema tegevus viis otsese vastasseisuni teiste suurvõimukandjatega, eelkõige [[Gissur Þorvaldsson]]iga. Võitlus ei piirdunud enam üksikute pealike ja nende lähikondsete tülidega, vaid haaras järjest suuremaid rühmi ja piirkondi. [[1238]]. aastal toimus [[Örlygsstaðiri lahing]], kus Gissur Þorvaldssoni ja [[Kolbeinn ungi Arnórsson]]i juhitud vastasleer alistas Sturla Sighvatssoni väed. Sturla Sighvatsson ja tema isa [[Sighvatur Sturluson]] said lahingus surma. Örlygsstaðiri lahing oli üks Sturlungite ajastu otsustavamaid kokkupõrkeid ning näitas, kui ulatuslikuks olid Islandi võimuvõitlused muutunud. Pärast Örlygsstaðiri lahingut ei taastunud varasem võimutasakaal. Gissur Þorvaldsson tõusis üheks Islandi mõjukamaks võimukandjaks, kuid tema vastasseis teiste juhtidega jätkus. Eelkõige kujunes tema peamiseks vastaseks [[Þórður kakali Sighvatsson]], kes püüdis taastada Sturlungite mõju. Nende võitlus kestis aastaid ning selle käigus toimusid uued relvastatud kokkupõrked ja muutusid senised liidud. Võimuvõitlused olid selleks ajaks seotud ka Norra kuninga poliitikaga. Norra kuningas [[Håkon IV Håkonsson]] püüdis kasutada Islandi suurvõimukandjate omavahelisi vastuolusid oma mõju suurendamiseks. Islandi pealikud otsisid omakorda kuninga toetust oma konkurentide vastu. Nii muutus Norra kuningas 13. sajandi keskpaigaks Islandi sisepoliitikas uueks osapooleks ning kohalike suurmeeste võimuvõitlus hakkas üha enam seostuma küsimusega Islandi suhtest Norra kuningavõimuga. 1239. aastal läks Snorri Islandile tagasi, kuigi Norra kuningas Håkon IV Håkonsson oli selle keelanud, ja sattus seetõttu kuningaga vastuollu. Et Snorri oli oma tapetud venna ja vennapoja lähim kättemaksja, sai temast ka väimehe Gissuri vaenlane. Gissur liitus kuningaga ja tungis kuninga õhutusel [[1241]]. aastal Snorrile kallale ning tappis ta. Pikaajaline vägivald nõrgestas ''goðorð''{{'}}idel põhinevat poliitilist süsteemi. [[Alþingi]] ja kohalikud ''þing''{{'}}id säilisid, kuid nende võime tagada õiguskorra toimimine vähenes, samal ajal kui vägevate meeste sõjaline ja majanduslik võim kasvas. Norra kuningas suutis sellises olukorras suurendada oma mõju, pakkudes Islandi võimukandjatele toetust ja sekkudes nendevahelistesse konfliktidesse. 13. sajandi keskpaigaks oli mitme Islandi suurvõimukandja huvides saavutada kuningaga kokkulepe, mis aitaks lõpetada aastakümneid kestnud sisetülid. Sturlungite ajastu ja sellele järgnenud Islandi allumine Norra kuningale kujutasid endast pikaajalist poliitilist muutust, mille käigus senine ''goðorð''{{'}}idel põhinev võimukorraldus nõrgenes ning Norra kuninga mõju Islandil suurenes. Lagunemisaeg valmistas ette Islandi vaba riigi langust ja kiirendas seda. ===Norra võimu alla sattumine=== Islandi sisemiste võimuvõitluste kõrval suurenes 13. sajandi esimesel poolel järk-järgult Norra kuninga mõju. [[Snorri Sturluson]] viibis 1218–1220 Norras ning aitas ära hoida kuninga kavandatud sõjaretke Islandile. 1220. aasta paiku lubas [[Snorri Sturluson]] Norra kuningale [[Håkon IV Håkonsson]]ile ja tema eestkostjale [[Skúli Bárðarson]]ile aidata kaasa sellele, et islandlased tunnustaksid Norra kuninga ülemvõimu. Snorri ei suutnud ega soovinud seda lubadust täielikult ellu viia. Samasuguseid lubadusi andsid hiljem kuningale ka teised Islandi võimukandjad, sealhulgas [[Sturla Sighvatsson]], [[Þórður kakali Sighvatsson]] ja [[Gissur Þorvaldsson]]. Norra kuningavõim kasutas selliseid suhteid selleks, et siduda Islandi pealikud oma poliitikaga. Pärast Snorri Sturlusoni tapmist [[1241]]. aastal jätkusid Islandil võimuvõitlused. Eriti tähtsaks vastasseisuks kujunes [[Gissur Þorvaldsson]]i ja [[Þórður kakali Sighvatsson]]i võitlus. [[Þórður kakali]] saavutas [[1246]]. aastal [[Haugsnesi lahing]]us võidu ja tema võimu alla sattus suur osa Islandist. 1250. aastal kutsuti Þórður kuninga käsul Norrasse. Ta viibis seal kuninga teenistuses ja talle anti ülesandeid Norra halduses. Samal ajal tegutses Islandil kuninga huvides [[Gissur Þorvaldsson]], kuid ka tema ei olnud valmis kuninga võimu Islandil tingimusteta kehtestama ning 1254. aastal läks ta kuninga kutsel Norrasse. Mõlema mehe puhul püüdis kuningas nende isiklikke huve ja omavahelisi vastuolusid kasutada Islandi üle suurema kontrolli saavutamiseks. Oluline muutus toimus ka Islandi kirikuelus. 1238. aastal olid nii [[Skálholti piiskop]]i kui ka [[Hólari piiskop]]i tool vakantseks jäänud. Skálholti piiskopiks sai norralane [[Sigvarðr Þéttmarsson]]. Hólari piiskopiks oli algul valitud [[Björn Þorvaldsson]], kuid teda ei pühitsetud ametisse. Ta läks [[Rooma]], et taotleda paavsti sekkumist, kuid suri tagasiteel Islandile. Seejärel määras [[Nidarosi peapiiskop]] Hólari piiskopiks norralase [[Bótólfr]]i. Seni olid Islandi piiskopid üldjuhul kohapeal valitud, kuid nüüd nimetas Nidarosi peapiiskop mõlema piiskopkonna etteotsa esimest korda norralased. 1247. aastal sai Hólari piiskopiks omakorda norralane [[Heinrekr Kársson]]. Kirikliku võimu suurem seotus Norra kirikukorraldusega andis Norra kuningale täiendava võimaluse Islandi poliitikasse sekkuda. [[Heinrekr Kársson]] kujunes üheks Norra kuninga olulisemaks toetajaks Islandil. Ta tegutses aktiivselt kuninga poliitiliste eesmärkide nimel ja sattus konflikti [[Þórður kakali Sighvatsson]]iga. Heinrekri vastuseisu tõttu kutsuti Þórður 1250. aastal Norrasse ja 1249. aastal oli Heinrekr juba kuningale esitanud tema tegevuse kohta kaebusi. Kui [[Gissur Þorvaldsson]] 1254. aastal Norrasse läks, jäi Islandil kuninga huvide edendamine suurel määral teiste kuningameeste ülesandeks. 1250ndatel muutus Norra kuninga sekkumine Islandi asjadesse järjest otsesemaks. 1252. aastal saadeti Islandile [[Gissur Þorvaldsson]], [[Þorgils skarði Böðvarsson]] ja [[Finnbjörn Helgason]], kellele kuningas oli andnud ülesande edendada oma võimu Islandil. Nad sattusid vastasseisu Þórður kakali poolehoidjatega. 1255. aastal saatis kuningas Islandile oma usaldusmehe [[Ívarr Englason]]i, kes pidi koos piiskoppide ja teiste kuninga toetajatega veenma islandlasi kuningale makse maksma. Ívarr tegutses eriti Põhja-Islandil. Tema tegevuse tulemusel nõustusid [[Skagafjörður]]i ja [[Eyjafjörður]]i piirkonna ning suure osa Põhjaveerandkonna elanikud kuningale makse maksma. Kuningas ei pidanud siiski saavutatud tulemust piisavaks ning pidas muu hulgas Gissurit ja Þórður kakalit oma eesmärkide ebaõnnestumise eest vastutavaks. Þórður kakali suri Norras 1256. aastal, enne kui tal õnnestus Islandile tagasi pöörduda. Pärast tema surma tõusis kuninga huvide seisukohast oluliseks tegelaseks noor [[Sturlungid|Sturlungite]] suguvõsa liige [[Þorgils skarði Böðvarsson]], kes oli olnud Håkon IV õukondlane ja tema ustav toetaja. Kuningas andis talle kontrolli Þórður kakali endiste võimualade üle. Þorgils saavutas Põhja-Islandil märkimisväärse mõju, kuid sattus seejärel konflikti [[Þorvarðr Þórarinsson]]iga. Þorgils skarði tapeti 1258. aastal. Pärast Þorgilsi surma pöördus kuningas taas [[Gissur Þorvaldsson]]i poole. 1258. aastal nimetas Håkon IV Gissuri [[jarl]]iks ja andis tema käsutusse Lõunaveerandiku, Põhjaveerandiku ja [[Borgarfjörður]]i. Gissur naasis samal aastal Islandile jarajas endale kuninga nimel tugineva võimukeskuse. Tema tegelik poliitika ei olnud siiski alati kooskõlas kuninga huvidega, sest Gissur püüdis eelkõige kindlustada omaenda võimu Islandil. Norra kuningas püüdis samal ajal kasutada Islandi pealike omavahelisi suhteid ja vastasseise enda mõju suurendamiseks. Islandi juhtivad mehed olid Norraga tihedalt seotud, sest nad reisisid sinna, viibisid kuninga õukonnas ning said temalt tiitleid, võimu ja toetust. Vastutasuks oodati neilt kuninga huvide edendamist Islandil. Nii muutusid kohalikud võimuvõitlused üha enam seotuks Norra kuningapoliitikaga. Pikaajalised sisetülid ja suutmatus saavutada püsivat võimutasakaalu lihtsustasid kuninga sekkumist. 1260ndate alguseks oli Norra kuningavõim saavutanud Islandil juba märkimisväärse mõju. [[Hallvarðr gullskór]] saabus [[1261]]. aastal Islandile kuninga saadikuna ja esitas kuninga nõudmised. Gissur oli sunnitud oma varasemaid kuningale antud lubadusi täitma. Talupoegade seas oli vastuseisu kuningale makstavatele maksudele. Samal ajal suurenes surve saavutada kogu Islandi tunnustus Norra kuninga võimule. Kuningavõimu kehtestamine toimus järk-järgult. Aastatel 1262–1264 andsid Islandi eri piirkondade elanikud kuningale truudus- ja maksutõotusi. Seda protsessi seostatakse traditsiooniliselt Vana leppega (''[[Gamli sáttmáli]]'', kuigi see nimetus on ajalooliselt keerulisema kujunemislooga ja 1262–1264 sõlmitud kokkuleppeid võib täpsemalt nimetada [[Gissurarsáttmáli]]ks. Tegu ei olnud üheainsa sündmusega 1262. aastal, vaid mitme piirkondliku kokkuleppe ja vandetõotuse jadaga, mille tulemusel tunnustasid islandlased Norra kuninga ülemvõimu. Kokkulepete kohaselt kohustusid islandlased maksma Norra kuningale kindlaksmääratud maksu ja täitma talle truuduskohustust. Vastutasuks pidi kuningas austama Islandi seadusi ja tagama rahu. Samuti nähti ette regulaarne laevaühendus Norra ja Islandi vahel ning islandlaste õiguste säilimine Norras. Kokkulepete oluline osa oli vastastikune kohustus järgida kokkulepitud tingimusi. Norra kuningavõimu kehtestamine ei tähendanud Islandi seniste poliitiliste institutsioonide kohest kadumist. [[Alþingi]] jätkas tegevust ning Island säilitas esialgu oma seadused ja suure osa senistest õigusinstitutsioonidest. Muutus seisnes eelkõige selles, et kõrgeim poliitiline võim ei põhinenud enam üksnes Islandi ''[[goði]]''{{'}}de ja ''[[goðorð]]''{{'}}ide süsteemil, vaid Norra kuninga ülemvõimul. Islandist sai Norra kuningriigi maksualune maa ning järgnenud aastakümnetel kujundati selle haldus- ja õiguskorraldus järk-järgult Norra kuningavõimuga tihedamalt seotuks. Aastaid 1262–1264 võib pidada Islandi vaba riigi poliitilise korra lõpuks, kuid Norra kuningavõimu täielik institutsionaalne kinnistumine toimus järk-järgult ka järgnevatel aastakümnetel. Mõnes käsitluses seostatakse ülemineku lõppu ka uue kuningliku seadustiku [[Jónsbók]]i vastuvõtmisega 1281. aastal. ==Norra võimu aeg (1262–1380)== {{Pooleli|aasta=2026|kuu=september}} ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * Helgi Þorláksson. Urbaniseringstendenser på Island i middelalderen. – Grethe Authén Blom (toim). ''Urbaniseringsprosessen i Norden'', ''I: Middelaldersteder'', Universitetsforlaget Oslo-Bergen-Tromsø 1977, ISBN 82-00-06081-0, lk 9-36. Kordustrükk 1982. * Bjørn Teitsson. Islandske kjøpsteder 1600-1860. – (Grethe Authén Blom (red.): ''Urbaniseringsprosessen i Norden'', ''II: De anlagte steder på 1600-1700 tallet'', Universitetsforlaget Oslo-Bergen-Tromsø 1977, ISBN 82-00-01664-1, lk 90–99. * Helgi Skúli Kjartansson. Urbaniseringen på Island ca. 1865-1915. – Grethe Authén Blom (toim). ''Urbaniseringsprosessen i Norden'', ''III: Industrialiseringens første fase'', Universitetsforlaget Oslo-Bergen-Tromsø 1977, ISBN 82-00-01666-8, lk 245-260. * Jesse Byock. ''Medieval Iceland: Society, Sagas and Power'', University of California Press 1988, ISBN 0-520-06954-4. * Bergsteinn Jónsson, Björn Þorsteinsson. ''Íslandssaga til okkar daga'', Sögufélag: Reykjavík 1991, ISBN 9979-9064-4-8. *Vilhjálmur Örn Vilhjálmsson. Ved helvedets port. – ''Skalk'', 1996, nr 4, lk 11–15. *Guðmundur Hálfdanarson. ''Historical Dictionary of Iceland'', Scarecrow Press: Maryland, USA 1997, ISBN 0-8108-3352-2. * William Ian Miller. ''Bloodtaking and Peacemaking: Feud, Law, and Society in Saga Iceland'', University Of Chicago Press, 1997, ISBN 0-226-52680-1. * Gunnar Karlsson. ''History of Iceland'', Univ. of Minneapolis 2000, ISBN 0-8166-3588-9. * Gunnar Karlsson. ''Iceland's 1100 Years: History of a Marginal Society'', Hurst: London 2000, ISBN 1-85065-420-4. * Helgi Skúli Kjartansson. ''Ísland á 20. öld'', Reykjavík, 2002, ISBN 9979-9059-7-2. ==Välislingid== * Axel Kristinsson. [http://visindavefur.hi.is/svar.asp?id=1732 Eru til áþreifanlegar sannanir fyrir veru Papa á Íslandi fyrir landnám norrænna manna?], 2005. h13sab4xd8t6bx16p64c6zts63infym 7228312 7228303 2026-09-03T21:21:41Z ~2026-48153-22 236814 /* Kristluse vastuvõtmine (1000–1200) */ 7228312 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Husavik Iceland 2005 1.JPG|pisi|[[Húsavík]] Islandil (2005)]] '''Islandi ajalugu''' erineb ülejäänud [[Põhjamaad]]e ajaloost. Juba kõige varasemast ajast alates teame konkreetseid isikuid, nende nimesid ja sugulussuhteid ning täpseid aastaarve. Ühed vanimad teadaolevad [[Island]]il kirjutatud raamatud on [[saaga]]d, mis jutustavad maa ajaloost. Islandi varaseim ajalugu on ainulaadselt üksikasjalikult teada. Selles suhtes on võrreldav ainult [[Uus-Meremaa]]. Islandi ajalugu on lühidalt lugu vabadest inimestest, kes omavaheliste tülide tagajärjel kaotasid oma vabaduse ja pidid seejärel väga palju kannatama, enne kui nad vabaduse tagasi said. Selle käigule aitas kaasa mitu asjaolu. Esiteks oli Islandil pikka aega väga tagasihoidlik rahvaarv, mis [[Helgi Þorláksson]]i hinnangul kõikus 40 000 ja 60 000 vahel<ref>Helgi Þorláksson 1977:30.</ref>; 1703. aasta esimesel rahvaloendusel registreeriti Islandi elanike arvuks 50 444<ref>Helgi Þorláksson 1977.</ref>. Island oli seega hõredalt asustatud maa. Teiseks oli põllumajandus Islandi peamine elatusallikas, mis tähendas ühelt poolt väga hajutatud asustust, mis ei soodustanud linnade kujunemist, ja teiselt poolt suurt [[naturaalmajandus]]e taset, mis piiras käsitöö ja kaubandusega tegeleva elanikkonna kujunemise võimalusi.<ref>Helgi Þorláksson 1977:29.</ref>. Kalapüük oli kõrvaltegevus, mida harrastati kalapüügihooajal ja sedagi ajutistest kaluriasulatest, mitte aastaringselt asustatud [[kaluriküla]]dest. Kolmandaks oli maa toorainevaene, mistõttu tuli näiteks teraviljatooteid, puitu ja rauda importida, mis tegi islandlased varustusest sõltuvaks. Neljandaks asus maa teistest riikidest suhteliselt kaugel ning mereteed olid pikad ja neid kasutati pealegi ainult suvekuudel. Lõpuks ei olnud Islandil keskvalitsust, mis oleks arengut koordineerinud ja juhtinud<ref>Helgi Þorláksson 1977: 30.</ref>, ja kui see lõpuks tekkis, asus selle keskus Islandist kaugel, nii et Island oli kõigest üks mitmest piirkonnast, mille huvidega pidid vahelduvad valitsused arvestama. ==Avastamise ja maahõivamise aeg (930. aastani)== [[Pilt:Settlement_of_Iceland.svg|pisi|Kaart näitab esimeste põhjamaalaste ekspeditsioone Islandile]] Esimene ajalooline teade Islandi kohta leidub iiri munga [[Dicuilus]]e raamatus "[[De mensura orbis terræ]]"<ref>[http://penelope.uchicago.edu/Thayer/L/Roman/Texts/Dicuil/De_mensura_orbis_terrae/text*.html ''Liber de Mensura Orbis Terrae''] penelope.uchicago.edu</ref>, kus ta 825. aasta all ütleb, et umbes 30 aastat varem olid mõned vaimulikud jõudnud kaugel asuvale saarele, mida nad pidasid klassikaliste autorite kirjeldatud [[Thule]]ks. Nad viibisid saarel 1. veebruarist 1. augustini. Nende kirjeldus päikese liikumisest ja temperatuurist sobib täielikult Islandiga. Tõenäoliselt külastasid mõned iirlased 9. sajandil aeg-ajalt Islandit, sest kui norralased maale saabusid, kohtasid nad seal mõningaid iiri erakuid, kes siiski peagi saarelt lahkusid. Iirlaste Islandi-avastusel ei olnud ajaloolist tähtsust, sest see ei saanud üldiselt teatavaks ja nad ei võtnud saart enda valdusse. Kui norralased pärast 9. sajandi keskpaika Islandi avastasid, ei olnud nad nähtavasti iirlaste varasemast avastusest teadlikud. Islandi esimeste avastajatena nimetatakse norra [[viiking]]it [[Naddoddur]]i (''Naddoðr'') ja Rootsi päritolu meest [[Garðarr Svavarsson]]i. Nad avastasid Islandi teineteisest sõltumatult. Pole kindlalt teada, kumb neist esimesena maale jõudis. Pärast nende avastust läks Islandit otsima [[Flóki Vilgerðarson]], keda tuntakse ka Kaarna-Flóki (''Hrafna-Flóki'') nime all. Tema andis maale nime, mida see on sellest ajast peale kandnud. Pärimuse järgi oli Flóki läinud [[Norra]]st läände maad otsima. Tal oli kaasas kolm [[ronk]]a, kelle ta saatis ükshaaval lendu. Kaks neist tulid tagasi, kuid viimane lendas edasi Islandini ja Flóki järgnes talle. Ta veetis talve [[Barðaströnd]]il [[Breiðafjörður]]i ääres. Flóki oli kalapüügiga nii hõivatud, et unustas suvel kariloomadele [[hein]]a teha, mistõttu loomad surid talvel. Järgmisel kevadel tõusis ta kõrgele mäele, kust avanes vaade jääga täidetud fjordile; see ajendas teda nimetama saart Islandiks 'jääsaareks'. [[Ingólfur Arnarson]] ja [[Leif Hróðmarsson]] põgenesid Norra kuningriigist Islandile, kui olid tapnud [[jarl]] [[Atle]] pojad. Leifi tapsid samal suvel tema orjad. Norrast [[Firðafylk]]ist pärit Ingólfur Arnarsonist sai seega esimene, kes Islandile püsivalt asus: ta rajas oma asula [[Reykjavík]]i 'suitsude laht' [[874]]. aastal<ref>Arheoloogilised jäljed kinnitavad, et seal oli asustus juba [[870. aastad|870ndatel]].</ref>. Tema eeskujule järgnes peagi veel teisi norralasi. Raske on kindlaks teha, millisest Norra piirkonnast nad pärinesid, kuid tõenäoliselt eelkõige [[Lääne-Norra]]st ja põhjas asuvast [[Hålogaland]]ist. Näiteks viitavad andmed sellele, et Borgi viimane pealik oli [[Olav Tvennunbrunni]]. [[Lofoodid|Lofootidel]] asuva [[Borg]]i viimane pealik läks 10. sajandil koos kogu perekonnaga Islandile.<ref> [https://web.archive.org/web/20090402041154/http://www.x-lofoten.com/viking.htm Gudene fra vikingtid], x-lofoten.com, 2.4.2009</ref>. Väljarändele Norrast aitas kaasa Norra allutamine [[Harald Kaunisjuus|Harald Kaunisjuukse]] võimule, maksukohustuste kehtestamine ja kuningavõimu tugevnemine, mis tekitas suurt rahulolematust, eriti läänepoolsetel mägialadel ja [[Agder]]is. Paljud pealikud ja talupojad ei leppida kuningas Haraldi võimuga ja otsustasid oma ''[[óðal]]''{{'}}italudest ja kodumaalt lahkuda. See põhjustas suure väljarände Norrast, esmalt Šoti saartele, [[Iirimaa]]le ja [[Šotimaa]]le, kuid pärast Islandi avastamise üldteatavaks saamist suundus peamine väljarändajate vool sinna. Islandile võis saabuda inimesi ka teistest Põhjamaadest ([[Rootsi]]st ja [[Taani]]st), kuid tõenäoliselt oli neid palju vähem. Briti saartelt saabujad võisid kaasa tuua iiri ja gaeli päritolu [[trääl|orje]] ja teenijaid. Geneetilised uuringud toetavad seisukohta, et Islandi varajane elanikkond kujunes Skandinaavia ja Briti saarte päritolu inimeste segunemisel. 2000. aastal avaldatud [[Y-kromosoom]]iuurimuse järgi, mis kasutas tollal levinud [[haplogrupp]]ide nomenklatuuri ja analüüsis tänapäeva [[islandlased|islandlaste]] [[DNA]]-d, kuulus 41,4% uuritud Y-kromosoomidest [[haplogrupp 1|haplogruppi 1]], 34,2% [[haplogrupp 2|haplogruppi 2]] ja 23,8% [[haplogrupp 3|haplogruppi 3]]. Võrreldes neid tulemusi Skandinaavia ja Briti saarte rahvastike vastavate andmetega jõudsid uurijad järeldusele, et osa haplogrupi 1 liine oli tõenäoliselt gaeli päritolu, enamik haplogruppide 2 ja 3 liine aga paistis olevat Skandinaavia päritolu. Selle põhjal hindasid autorid, et umbes 20–25% Islandi asustajate meesliinidest oli gaeli päritolu ja ülejäänud peamiselt põhjagermaani ehk skandinaavia päritolu.<ref>Agnar Helgason, Sigrún Sigurardóttir, Jayne Nicholson, Bryan Sykes, Emmeline W. Hill, Daniel G. Bradley, Vidar Bosnes, Jeffery R. Gulcher, Ryk Ward, Kári Stefánsson. Estimating Scandinavian and Gaelic Ancestry in the Male Settlers of Iceland. – ''The American Journal of Human Genetics'', 2000, kd 67, nr 3, lk 697–717.</ref> [[mtDNA]] uuringud samuti tänapäeva islandlaste põhjal on näidanud Islandi naisasutajate tugevamat geneetilist seost Briti saartega kui Skandinaaviaga. Gaeli päritolu naiste osakaaluks on hinnatud kuni 60%.<ref>Agnar Helgason, Sigrún Sigurðardóttir, Jeffrey R. Gulcher, Ryk Ward, Kári Stefánsson. mtDNA and the origin of the Icelanders: deciphering signals of recent population history. – ''American Journal of Human Genetics'', 2000, 66 (3): 999–1016.</ref><ref>Holger Wittig, Andrea Aschenbrenner, Micaela Poetsch, Dieter Krause, Eberhard Lignitz. Variability of mitochondrial DNA in a population sample from Iceland. – ''Legal Medicine'', 2003, 5 (Supplement 1), lk S173–S176.</ref> Need varasemad uurimused tuginesid kõik tänapäeva islandlaste DNA-le, mille põhjal ekstrapoleeriti algsete asustajate päritolu. 2018. aastal avaldatud [[iidne DNA|iidse DNA]] uuring, mis analüüsis otse asustamisajastu (9.–10. sajandi) hauapaikadest pärit luustike jäänuseid, andis siiski märgatavalt teistsuguse pildi: algsetel asustajatel oli Skandinaavia ja gaeli päritolu ligikaudu võrdselt jaotunud. Gaeli komponent oli palju suurema osakaaluga, kui varasemad tänapäevapõhised uuringud olid näidanud. Samas selgus, et tänapäeva islandlaste geenid on keskmiselt juba umbes 70% ulatuses Skandinaavia päritolu. Viimase 1100 aasta jooksul on toimunud üllatavalt kiire geneetiline nihe Skandinaavia päritolu kasuks, tõenäoliselt erineva sigivuse või ellujäämismäära või hilisema rände tõttu.<ref>S. S. Ebenesersdóttir jt. Ancient genomes from Iceland reveal the making of a human population. – ''Science'', 2018, kd 358, nr 6363, lk 1802–1805.</ref> Pärast Harald Kaunisjuukse umbes 880. aasta sõjakäiku Šoti saartele suurenes väljaränne sealt Islandile märgatavalt ja saavutas haripunkti sajandi viimasel kümnendil. Kogu Island võeti enda valdusse ja asustati ligikaudu 60 aasta jooksul, [[874]]–[[930]].<ref>Islandi rahvaarv oli 930. aastaks arvatavasti kasvanud umbes 20 000 inimeseni.</ref>. Seda ajavahemikku nimetatakse islandi keeles tavaliselt ''landnámatíð'' 'maahõivamise aeg' (sõnadest ''landnám'' 'maa hõivamine ("maavõtt")' ja ''tíð'' 'aeg'. Maa hõivanud uusasukaid (maahõivajaid) nimetatakse islandi keeles ''landnámsmenn'' (ainsuses ''landnámsmaður''). Maa asustamist käsitlevas raamatus "[[Landnámabók]]" mainitakse üle 400 sellise isiku. Esimesed maahõivajad võtsid enda valdusse väga suuri maa-alasid ja jagasid seejärel maad oma kaaskondlastele, sõpradele ja sugulastele, kes hiljem Islandile saabusid. Hiljem mõisteti, et olukord, kus üksikud mehed laiendavad oma omandiõiguse nii suurtele aladele, ei ole jätkusuutlik. Lepiti kokku, kui suure ala võib üks inimene enda valdusse võtta. Island avaldas paljudele uusasukatele soodsat muljet. Tollal kattis paljusid piirkondi rannikust kuni mägedeni [[arukask|arukase]]mets. Karjamaad olid nii head, et lambaid said sageli kogu talve väljas karjatada. Head olid ka [[kalapüük|kalapüügivõimalused]]: jõgedes sai püüda lõhet ja forelli ning meres tursklasi. Merel sai tegeleda ka [[vaalapüük|vaalapüügiga]]. Lõpuks leidsid uusasustajad Islandil ka vabaduse, mille nad olid Norras kaotanud. Harald Kaunisjuus ei olnud rahul norralaste väljarändega Islandile, sest see toimus tema võimust sõltumatult. Traditsioonilise loo järgi saatis ta sellepärast Islandile Garðar Svavarssoni poja [[Uni Garðarsson]]i (hüüdnimega ''[[Uni hinn danski]]'', tänapäeva islandi keeles ''[[Uni danski]]''), lubades talle Islandi [[jarl]]i tiitli, kui too suudab Islandi enda võimu alla saada. Lugu pärineb "[[Landnámabók]]ist"<ref>''Landnámabók'', 78. ''kafli''.</ref>, mille järgi võttis Uni algul maa [[Unaós]]i juures enda valdusse. Kui kohalikud elanikud tema tegelikust kavatsusest teada said, hakkasid nad vastu: nad muutusid tema vastu vaenulikuks ega müünud talle isegi kariloomi ega toidumoona. Uni oli sellepärast sunnitud asulast asulasse rändama ega suutnud Islandil kunagi püsivat elupaika rajada. "Landnámabók" ei ütle siiski, et Uni oleks Islandilt kohe põgenenud või et ta oleks hukatud katse tõttu allutada saar Norra kuningale. Tema hilisem surm on raamatus seotud hoopis isiklike suhetega ja konfliktiga [[Leiðólfr kappi]] perekonnaga. Sellegipoolest jäi Norrast lähtuv oht maahõivajate vabadusele püsima nagu rasked pilved taevas. Tänapäevane Islandi ajalookirjutus peab vastupanu Harald Kaunisjuuksele üheks võimalikuks, kuid mitte ainsaks Islandi asustamise põhjuseks: "Landnámabókis" on mainitud üle 400 esmaasustaja, kuid ainult umbes 30 kohta öeldakse, et nad põgenesid Haraldi võimu või temaga tekkinud konflikti tõttu. ==Vaba riigi aeg (930–1262)== {{Vaata ka|Islandi vaba riik}} Kogu Islandi vanimat ajalugu, saagade ajastut (islandi keeles ''söguöldin'', 930–1030), iseloomustavad sündmused, mis annavad tunnistust elanike energiast ja sitkusest, tegutsemistahtest ja taibukusest, uhkusest ja tülialtist iseloomust, mis mõnikord mandus jõhkruseks. Need sündmused olid eelkõige seotud eri asulate ja suguvõsadega, palju harvem kujunesid need kogu riiki hõlmavaks ühiseks ajalooks. Asi oli selles, et islandlased ei loonud alguses kogu maad hõlmavat ühist täidesaatvat võimu. Paljud elanikud olid lahkunud kodumaalt ja jätnud maha osa oma varast, et vabaneda tsentraliseeritud ja kõike allutavast kuningavõimust. Sellepärast oli neile uuel maal vastumeelt niisuguse võimu loomine, mis oleks meenutanud endise kodumaa võimukorraldust. ===Riigi korraldus=== [[Pilt:AM156fol p1.jpg|pisi|"[[Hrafnkels saga Freysgoða]]" esimene lehekülg 17. sajandi Islandi käsikirjast, mida säilitatakse [[Árni Magnússoni Instituut|Árni Magnússoni Instituudis]], säilik AM 156 fol.]] [[Pilt:Thingvellir.jpg|pisi|[[Þingvellir]], Alþingi toimumispaik]] [[Pilt:Islande thingvellir Ok.jpg|pisi|Vaade Þingvellirile]] Ühendavaks keskuseks sai ülemaaline rahvakoosolek [[Alþingi]], mis asutati pärimuse järgi [[930]]. aastal. Selle tekkimise eel elasid Islandil peamiselt iseseisvad talunikud ja nende juhid. Piirkondades kujunesid välja kohalikud rahvakoosolekud ''[[þing]]''{{'}}id, kus lahendati vaidlusi ja lepiti kokku ühistes reeglites. Kui asustus laienes ja piirkondadevahelised sidemed tihenesid, tekkis vajadus kogu Islandit hõlmava ühise õiguskorra ja vaidluste lahendamise süsteemi järele. Maahõivajad olid tulnud Islandile oma laevadel. Nad olid sõltumatud nii üksteisest kui ka võõrastest rahvastest ja valitsejatest. Neid ühendas ainult rahvus. Kõige vägevamad maahõivajad ehitasid oma talu juurde jumalakoja (''hof'') ja korraldasid ise jumalatele ohvriteenistusi. Sellepärast nimetati neid ''[[goði]]''{{'}}deks. Nende kaaskondlased ja ümbruskonna teised maahõivajad, kes jumalakodasid ei rajanud, moodustasid nende ümber usulise kogukonna. Kaks ''goði''{{'}}t, [[Þórólfur Mostrarskegg]] ja [[Þorsteinn Ingólfsson]], asutasid peagi enda hõivatud maa-alal ''[[þing]]''{{'}}id ([[Þórsnesþing]] ja [[Kjalarnesþing]]), kus lahendati piirkonna elanike kohtuasju ja vaidlusi. Kui maa oli asustatud peaaegu nii palju kui võimalik ja rahvaarv oli kasvanud suhteliselt suureks, tunti vajadust ühiste seaduste järele ja ühise koosoleku järele, kus saaks lahendada Islandi eri osadest pärit inimeste vahelisi asju. Pärimuse järgi tehti sobiva õigussüsteemi väljatöötamine ülesandeks pealik [[Úlfljótr]]ile, kes oli selleks ajaks umbes 20 aastat Islandil elanud. Úlfljótr läks umbes 927. aastal Norrasse, kus ta tutvus sealse õigusega. Nii tema kui ka enamik teisi maahõivajaid pärinesid Lääne-Norrast, mistõttu võttis ta eeskujuks [[Gulatingi õigus]]e. Kolm aastat hiljem tuli ta Islandile tagasi seadustega, mille ta oli koostanud oma emapoolse onu [[Þorleifur jarlsskáld]] abiga. Tema ettepanekute põhjal loodi Alþingi – kogu Islandi ''þing'', kus kuulutati välja ja arutati seadusi, lahendati kohtuasju ning arutati ühiskondlike ja poliitiliste küsimusi ja tehti neid puudutavaid otsuseid. Úlfljóti kasuvend [[Grímr Geitskör]] rändas läbi kogu Islandi, et leida sobiv koht ühisele ''þing''{{'}}ile. Tema valik langes suure järve ääres asuvast [[Bláskógar]]ist põhja poole jäävale tasandikule maa lõunaosas. Nii see paik ([[Þingvellir]]) kui ka kogu ümbruskond ja järv said nimeks Alþingi. Seal võeti Úlfljótri seadused ühisel koosolekul vastu ja asutati [[Alþingi]]. Alþingile kogunesid pealikud (''goðar'', ainsus ''goði'') ja teised osalejad kogu maalt. Sellega oli Úlfljótri seadusandlik tegevus lõpule viidud ja pärimuse järgi 930. aastal valiti [[seadusekuulutaja]]. Seadusekuulutaja amet, ''goði''{{'}}de kogu, [[Lögrétta]] (Seadusekoda) ja Alþingi kohus asutati pärimuse järgi üheaegselt Alþingi loomisega. Alþingi keskne organ oli [[Lögrétta]] ehk Seadusekoda, kuhu kuulusid ''goði''{{'}}d ja nende nõuandjad. Lögrétta oli Alþingi seadusandlik organ. Seadusekoda võttis vastu uusi seadusi, tõlgendas kehtivat õigust ja otsustas paljusid ühiskonnaelu puudutavaid küsimusi. Selle pädevusse kuulus otsustamine ka selle üle, mida kehtiv õigus konkreetsel juhul tähendab, kui selles tekkis vaidlus, ja seadustest erandite tegemine. Siis määrati kindlaks ka ''goði''{{'}}de arv. Neile anti ühtlasi kindel ilmalik võim, mis tegi neist Islandi ühiskonnakorralduse alustalad. Maa jaotati 12 ''þing''{{'}}ipiirkonnaks, kuid kuulumine neisse ei sõltunud üksnes elukohast, sest vabad mehed võisid valida endale pealiku ka väljastpoolt oma piirkonda. Igas ''þing''{{'}}ipiirkonnas pidi olema kolm ''goði''{{'}}t ehk kogu maal kokku 36. ''Þing''{{'}}e peeti kevadel kõigi kolme ''goði'' ühisel juhtimisel ja neid nimetati kevad''þing''{{'}}ideks (''várþing''). ''Goði''{{'}}d olid Islandi vabaühiskonna mõjukaimad juhid. Nad ei olnud ei kuningad, aadlikud ega tavalised ametnikud. Enamik neist pärines maahõivajate või nende järglaste seast. Kohalikud juhid olid kujunenud juba asustuse algusaastatel ja Alþingi loomisel anti neile ametlik koht uues poliitilises süsteemis. ''Goði'' oli ühtaegu kohalik juht, õiguskaitsja, poliitiline eestvedaja ja algselt ka usuliste talituste korraldaja. Nad esindasid oma poolehoidjaid kohalikel rahvakoosolekutel ja Alþingil. ''Goði'' võim ei põhinenud mitte niivõrd ametlikul territooriumil kui isiklikel toetajatel. Tema võimkonda nimetati ''[[goðorð]]''{{'}}iks. ''Goðorð'' ei olnud territoriaalne haldusüksus ega kindlate piiridega maa-ala, vaid pealiku võimu- ja toetajaskond ning sellega seotud õiguste ja kohustuste kogum. Vabad mehed võisid ''goðorð''{{'}}iga liituda või sellest lahkuda ja vajaduse korral teise pealiku juurde üle minna. ''Goðorð''{{'}}i võis pärida, müüa, jagada või muul viisil omandada. Tegu ei olnud maaomandi, vaid võimu- ja esindusõigusega. Sellepärast pidid pealikud oma toetajate usaldust hoidma. ''Goði'' ülesannete hulka kuulus oma toetajate esindamine, nende huvide kaitsmine ja neile abi osutamine õigusvaidlustes. Pealike ülesannete hulka kuulusid ka kohalike rahvakoosolekute (''[[þing]]''{{'}}ide) juhtimine, osalemine Lögréttas ja kohtunike nimetamine. Kui ei leidunud eraisikut, kellel oleks olnud õigus või kohustus kannatanu nimel kohtuasja algatada, pidi sekkuma ''goði''. Nii täitis ta osaliselt ülesandeid, mida tänapäeval täidavad prokuratuur, omavalitsus ja muud avalikud institutsioonid. Vastutasuks pidid toetajad pealikku toetama, sealhulgas vajaduse korral relvastatud jõuga. Kui pealik kaitses oma meeste huve, siis tema mehed seisid tema taga tülides ja kohtulahendite täideviimisel. ''Goði''{{'}}del oli õigus nimetada kohtunikke, kuid nad ei tegutsenud kohtunikena ega mõistnud ise kohut. See aitas seadusandlikku ja kohtuvõimu vähemalt põhimõtteliselt lahus hoida. Vabad mehed, kes osalesid ''[[þing]]''{{'}}ide tegevuses ja kandsid sellega seotud materiaalseid kohustusi, võisid osaleda kohtukoosseisudes ja mõjutada seadusandlikke otsuseid. Seega ühendas Islandi vaba riigi riigikord endas pealike juhtivat rolli ja vabade meeste suhteliselt laia osalust avalikus elus. Algselt olid kohtud ainult kohalikel rahvakoosolekutel ''þing''{{'}}idel. Alþingil hakkas tegutsema kõrgem kohus. Puudused Alþingi kohtu korralduses, mis tõid muu hulgas kaasa vaidlusi kohtukoosseisude pädevuse üle, põhjustasid veriseid tülisid isegi Alþingil endal. Kui kogu Islandi vaidlused jõudsid ühte kohtusse, said tugevamad pealikud mõjutada kohtukoosseisu. Kui üks pool leidis, et kohtunikud on vastaspoole liitlased või sugulased, võis ta kohtu pädevuse vaidlustada. Kui menetluses tehti viga või pooled ei suutnud kohtukoosseisu suhtes kokkuleppele jõuda, võis asi jääda lahenduseta. Sellisel juhul pöörduti sageli vägivalla poole. Eri piirkondades kujunesid välja oma pealikurühmad. Kui kõik kohtuasjad lahendati ühes kohtus, tekkis küsimus, kes määrab kohtunikud ja kui palju mõju on eri pealikel kohtukoosseisu kujundamisel, sest võis tekkida tunne, et mõni piirkond on teistest tugevamalt esindatud. Sellepärast otsustati 965. aasta paiku pärimuse [[Þórður gellir]]i ettepaneku kohaselt jagada Island neljaks veerandkonnaks (''fjórðungur'', mitmuses ''fjórðungar'') ja korraldada kohtusüsteem ümber. Veerandkonnad ei olnud haldusüksused, vaid kohtupiirkonnad. Senise ühtse Alþingi kohtu asemele loodi iga veerandkonna jaoks oma veerandkonnakohus (''fjórðungsdómur''), milles oli 36 kohtunikku. Veerandkonnad olid: *lõunamaalaste veerandkond (''Sunnlendingafjórðungur'') ehk Lõunaveerandkond, mis ulatus [[Jökulsá]]st [[Sólheimasandur]]il [[Eyjafjöll]]i all kuni [[Hvítá]]ni [[Borgarfjörður]]is; *läänefjordlaste veerandkond (''Vestfirðingafjórðungur'') ehk Lääneveerandkond, , mis ulatus [[Hvítá]]ni [[Borgarfjörður]]is kuni [[Hrútafjörður]]ini; *põhjamaalaste veerandkond (''Norðlendingafjórðungur'') ehk Põhjaveerandkond,, mis ulatus [[Hrútafjörður]]ist kuni [[Langanes]]ini; *idafjordlaste veerandkond (''Austfirðingafjórðungur'') ehk Idaveerandkond, mis ulatus [[Langanes]]ist kuni [[Jökulsá]]ni [[Sólheimasandur]]il. 13. sajandil nihkus Lääne- ja Lõunaveerandkonna vaheline piir [[Hvítá]]lt [[Borgarfjörður]]is lõuna poole [[Botnsá]]ni [[Hvalfjörður]]is. Põhja- ja Idaveerandkonna vaheline piir oli Langanesi piirkonnas ebaselgem. Igas veerandkonnas oli kolm kohalikku ''þing''{{'}}ipiirkonda (''þinglag''), välja arvatud Põhjaveerandkonnas, kus neid oli neli, sest asustus oli seal tihedam. Jaotus ei põhinenud siiski täielikult maa-alal: iga talupoeg võis igal ajal asuda ükskõik millise ''goði'' ehk pealiku alla ja seega ühineda veerandkonnaga, mis ei vasta tema elukohale. Varasema perioodi ''goðorð''{{'}}ide arv ei ole kindlalt teada ja ajaloolaste hinnangud lahknevad. Kui Island umbes 965. aastal neljaks veerandkonnaks jagati, korraldati ka kohalike ''þing''{{'}}ide ja ''goðorð''{{'}}ide jaotus ümber: Lääne-, Lõuna- ja Idaveerandkonnas oli kolm kohalikku ''þing''{{'}}i, Põhjaveerandkonnas aga neli. Iga ''þing''{{'}}iga oli seotud kolm ''goðorð''{{'}}i — nii sai kolmes veerandkonnas kummaski üheksa ''goðorð''{{'}}i, Põhjaveerandkonnas aga kaksteist. Kokku kujunes enamiku uurijate arvates 39 ''goðorð''{{'}}i. Tegu ei olnud pealike loomuliku koguarvuga, vaid seadustega täpselt määratletud ''goðorð''{{'}}ide arvuga. ''Goðorð''{{'}}ide ja ''goði''{{'}}de tegelik arv ei pruukinud alati kokku langeda, kuna üks ''goði'' võis mitut ''goðorð''{{'}}i korraga vallata või üks ''goðorð'' võis olla mitme mehe ühisomandis. Et põhjaveerandkonnas oli teiste veerandkondadega võrreldes rohkem ''goði''{{'}}sid, tekkis veerandkondade vahel ebavõrdsus. Et Põhjaveerandkonna elanikud ei saaks teistest suuremat mõju, otsustati, et kolme ülejäänud veerandkonna ''goði''{{'}}d valivad igast ''þinglag''{{'}}ist ühe mehe Seadusekotta, nii et igast veerandkonnast saaks Seadusekojas koha 12 meest — kokku 48 hääleõiguslikku liiget. Need üheksa uut liiget said koha Seadusekojas, kuid neil ei olnud õigust veerandkonnakohtu kohtunikke nimetada. Igaüks 48 liikmest nimetas omakorda kaks kaasistujat, nii et Seadusekoda koosnes edaspidi kokku ligikaudu 145–147 liikmest (olenevalt sellest, kas ja millal arvestati kaasa seadusekuulutaja ja hiljem, alates 1106. aastast, mil loodi [[Hólari piiskopkond]] ja Islandil oli koos varem (1056) asutatud [[Skálholti piiskopkond|Skálholti piiskopkonnaga]] juba kaks piiskoppi, ka nemad). Umbes 1004–1015 loodi [[seadusekuulutaja]] [[Skafti Þóroddsson]]i eestvõttel Alþingil veel viies kohus – ''fimmtardómur''. See pidi lahendama juhtumeid, mida nelja veerandkonnakohtu süsteem ei suutnud lõplikult lahendada. Islandi vaba riik arenes selle tagajärjel sugukondadel põhinevaks õigusriigiks. Et puudus keskne võim, mis oleks suutnud kohtuotsuseid sundkorras täide viia, jäi üksikisiku ülesandeks teha kohtuotsus oma suguvõsa abil tegelikult kehtivaks. Kohtumenetlus oli kogu avaliku elu alus. Selle kaudu arenes Islandi õigus iseseisvalt, tuginedes ühispõhjamaisele õiguskorrale. Islandi iseseisvad eripärad ilmnevad eriti sugukonna läbivas tähtsuses, mitte ainult tsiviilõiguses, vaid ka kriminaalõiguses. Islandil määrati (eriti tapmiste korral) rahaline hüvitis, mille suurus arvutati kohtuasja poolte sugulussuhete järgi. Arvestati ka isikliku au tunnet, muu hulgas karistuse määramisel. Kohtuvaidlus oli avalik võitlus, kus õigus oli vabade ja teovõimeliste meeste jaoks relvade asemel vahendiks, ühiskonnaliikmete järelevalve ja osaluse all. Ükski võimukandja ei tegutsenud poolte nõuandjana. Seadusekuulutaja juhtis menetlust, kuid temalt küsiti ainult seda, missugunene on seadus, ja tal ei olnud sellest kaugemale ulatuvat võimu. Kohtumenetluse ajal nõuti suure hulga ''þing''{{'}}imeeste kohalolekut. Nad tegutsesid osaliselt tunnistajatena, osaliselt kohtunikena, osalt süüdistatava süü või süütuse üle otsustava vandekohtu (''[[kviðr]]'') liikmetena, ja osalt ka ''þing''{{'}}il korra valvajatena. Sellepärast oli ka üks üheksandik ''goðorð''{{'}}i ''þing''{{'}}imeestest kohustatud ''goði'' ehk pealikuga ''þing''{{'}}ile kaasa minema. Islandil puudus keskne täidesaatev võim tänapäevases mõttes. Riigil ei olnud kuningat, valitsust, ametnikkonda, politseid ega prokuratuuri. Alþingi istungite ajal täitis Seadusekoda mõningaid täidesaatvaid ülesandeid, kuid suurem osa tegevustest, mille eest tänapäeval vastutavad riigiasutused, jäi üksikisikute ja suguvõsade kanda. Õigusnõuete esitamine, kohtuasjade algatamine, kohtuotsuste täideviimine ja sageli ka kahjutasude sissenõudmine olid enamasti eraõiguslikud küsimused. Kuigi Islandi vaba riiki on mõnikord peetud varajaseks rahvaesinduslikuks süsteemiks, koondus tegelik poliitiline mõju suhteliselt väikese hulga pealike kätte. ====Islandi kalender==== {{Vaata ka|Islandi kalender}} Samal ajal korraldati ka [[Islandi kalender|Islandi kalendrit]]. Seni oli aastat arvestatud 364 päeva pikkusena (12 kuud à 30 päeva ja neli [[liigpäev]]a (''aukanætr'')), kuid [[Þorsteinn surtur]]i ettepanekul otsustati lisaks, et iga seitsme aasta järel tuleb lisada "[[liignädal]]". Seda kalendrit koos hilisemate parandustega kasutati kõrvuti Gregoriuse kalendriga veel 20. sajandil. ===Sugukondade tülide aeg (930–1030)=== [[Pilt:Mjollnir icon.png|pisi|[[Thor]]i vasar [[Mjölnir]] sümboliseerib paganlust enne Islandi ristiusustamist aastal 1000]] Pidevate sugukondadevaheliste tülide ajal, mis andsid rikkalikule [[saagakirjandus]]ele rohkesti ainest, arenes järk-järgult välja riiklik ja õiguslik korraldus. Aeg, mil [[Skapti Þóroddsson]] oli [[seadusekuulutaja]], [1004–1030], oli rahutu, kuid selle lõpuks oli põhikorra areng muutnud Islandi vabaks riigiks. Õiguskorra viimane oluline lüli kujunes välja 11. sajandi alguses, kui Alþingil asutati viies kohus, mis oli kõrgeim kohtuinstants. See lahendas muu hulgas kohtuasju, mille puhul veerandkonnakohtud ei olnud suutnud ühehäälset otsust teha. Lisaks kaotati [[1006]]. aastal duell ''[[holmganga]]''. Samal ajal määrati kindlaks ka seaduste kehtestamise kord [[Lögrétta]]s (Seadusekojas). Islandlastel olid sel ajal välismaailmaga elavad sidemed. Nad tegutsesid viikingite ja sõjameestena, kaupmeeste ja [[skald]]idena ning teenisid kuningate ja pealike kaaskondades kõikjal [[Põhjamaad]]es, eelkõige võib-olla Norras, aga ka Briti saartel ning isegi [[Normandia]]s, [[Garðaríki]]s ja [[Miklagard]]is. Islandi riigil ei olnud ametlikke suhteid teiste maade ega valitsejatega. Norra kuningas Olav Haraldsson, hilisem [[Olav Püha]], tegi edutuid katseid saada islandlastelt enda võimu alla [[Grímsey]] saart. Juba enne Olav Püha oli Norra kuningas [[Olav Tryggvason]] islandlasi ähvardanud, et nad kristluse vastu võtaksid. ===Kristluse vastuvõtmine (1000–1200)=== [[Pilt:Grassodenhäuser.jpg|pisi|Traditsioonilised mätaskatustega majad Islandil]] Kristlus jõudis Islandile esmalt välismaal ristiusku pöördunud islandlaste kaudu. Üks neist oli [[Þorvaldr víðförli]] [[Skagafjörður]]ist, kes tõi endaga kaasa [[Saksimaa]]lt pärit piiskopi nimega Fredrik, kuid neil ei õnnestunud misjonitööd eha . [[Stefnir Thorgilsson]] purjetas aastatel 996–997 [[Olav Tryggvason]]i ülesandel Islandile, kuid ka temal ei õnnestunud islandlasi kuigivõrd veenda senistest uskumustest loobuma. Kuningas Olavi järgmine saadik oli [[Saksamaa]]lt pärit sõjamees [[Tangbrand]] ([[Þangbrandr]]), kellel õnnestus veenda Islandi idaosa pealikku [[Hallr Þórsteinsson]]i ja hiljem ka teisi väljapaistvaid mehi end ristida laskma. Tangbrand pani misjonitöös käigus toime mitu tapmist, mis põhjustas teiste islandlaste vastupanu. 999. aastal pidi Tangbrand Islandilt lahkuma. Pärast Tangbrandi lahkumist muutus vastasseis kristlaste ja paganate vahel Islandil üha teravamaks. Norra kuningas [[Olav Tryggvason]] avaldas islandlastele tugevat survet kristluse vastuvõtmiseks ja ähvardas Norras viibivaid islandlasi karistada. Tekkis oht, et usuküsimus põhjustab ühiskonna lõhenemise. Kui [[Alþingi]] [[1000]]. aastal kogunes, oli kristluse vastuvõtmine seetõttu muutunud mitte üksnes usuliseks, vaid ka poliitiliseks ja ühiskondlikuks küsimuseks. Üks islandlastest, kelle Tangbrand oli ristiusku pööranud, [[Hjalti Skeggjason]], oli 999. aastal samuti maalt välja saadetud, sest ta oli Alþingil ''[[níð]]''-värsis [[Freya]] vastu jumalaid pilganud. Hjalti oli läinud Norrasse, kuhu peagi järgnes tema usukaaslane Gisurr. Mõlemad viibisid seal [[Olav Tryggvason]]i juures ja kuningas saatis nad 1000. aastal Islandile tagasi kristlust levitama. Nad sabusid tagasi ajaks, mil oli Alþingi kogunenud ning kristluse ja paganluse vastasseis tuli seal lahendada. Hallri abiga jõuti Alþingil usuküsimuses otsuseni. Selle sõnastas seadusekuulutaja, Põhja-Islandilt pärit pealik [[Þorgeir Ljósvetningagoði]]. Nii paganad kui ka kristlased pidid tema otsusega arvestama. Ta kuulutas seaduseks, et kõik pidid laskma end ristida ja et ''[[blót]]''{{'}}i (jumalatele ohverdamist) tohtis korraldada üksnes eraviisiliselt. Nii seadustati kristlus Islandil aastal [[1000]], osaliselt ka [[Olav Tryggvason]]i ähvarduse tõttu. Olav hukkus samal aastal [[Svolderi merelahing]]us. Kristlus võitis islandlaste poolehoiu alles pärast sugukondadevaheliste tülide lõppu. ''[[Goði]]''{{'}}d ja teised maaomanikud rajasid oma taludesse [[kirik (pühakoda)|kirikuid]] ja said kas ise preestriteks või pidasid enda juures preestreid. Paganlik ''goði''-süsteem asendus uue süsteemiga suhteliselt hõlpsasti. Saarele saabus ka välismaa preestreid. [[Ari Þorgilsson]] nimetab neist 11, kellest mitu olid pärit [[Iirimaa]]lt. [[1056]]. aastal sai Island esimese [[piiskop]]i, kui ametisse pühitseti [[Ísleifur Gissurarson]] (suri 1080). 11. sajandi keskpaigas rajati [[Skálholt]]i piiskopkond. Tema poeg ja järglane [[Gissur Ísleifsson]] [1082–1118] kehtestas koos [[Oddi]] preestri ja pealiku [[Sæmundur fróði]] ning seadusekuulutaja [[Markús Skeggjason]]iga [[1096]]. aastal kirikliku [[kümnis]]e. Kümnise kehtestamine oli oluline samm kiriku majandusliku aluse kujunemisel ning mõjutas pikaajaliselt maaomandi ja varanduse jaotust. Gissur Ísleifsson kinkis oma isatalu [[Skálholt]]i kirikule, muutes selle Islandi piiskopitooli ([[Skálholti piiskop]]i) asukohaks. [[1104]]. aastast allus Islandi kirik [[Lundi peapiiskop]]ile ning [[1152]]. aastast [[Nidarosi peapiiskop]]ile Norras. [[1106]]. aastal rajati Põhja-Islandile veel üks piiskopkond – [[Hólari piiskopkond]]. Selle esimene piiskop oli [[Jón Ögmundsson]] [1106–1121]. Mõlema piiskopkonna juurde rajati preestrikoole. Kui [[Bergþórr Hrafnsson]] oli seadusekuulutaja, otsustati seadused kirja panna ([[1118]]). See töö valmis [[12. sajandi]] esimese poole jooksul. Jón Ögmundssoni abiga rajati Põhja-Islandile [[Þingeyrar]]i [[benediktlased|benediktlaste]] klooster [[Húnaflói]] ääres. Umbes 1120. aastal alustatud klooster pühitseti sisse [[1133]]. aastal. Hiljem rajati neli augustiinlaste kloostrit munkadele ja üks nunnadele. Jumalateenistusi peeti tavapärasel roomakatoliku viisil [[ladina keel|ladinakeelsete]] lauludega, jutlusi peeti enamasti rahvakeeles. Nii preestrikoolid kui ka kloostrid muutusid kirikliku hariduse olulisteks keskusteks. Islandi kirik võttis osaks Euroopa tavad, kuid säilitas mõned eripärased jooned, eelkõige rahvaliku iseloomu. [[Tsölibaat]]i ei järgitud, kirikud ja preestrite elukohad olid eraomandis. Piiskopid valiti preestrite poolt, kuid preestrid allusid kirikute omanikele – kohalikele pealikele. Kirikuõigust kohandati kohaliku õigusega. Piiskopi kohtuvõim piirdus kiriklike ametiasjadega ja ükski kirikuõiguslik säte ei kehtinud enne, kui [[Lögrétta]] (Seadusekoda) oli selle heaks kiitnud. Ametikoha järgi kuulusid Seadusekotta ka piiskopid. Tänu kõrgele isiklikule staatusele said piiskopid avaldada ühiskonna arengule suurt mõju. Kristluse mõjul valitses Islandil rahu. See kujunes seal välja varem kui teistes Põhjamaades. Ohtlikud tülid ''[[þing]]''{{'}}idel olid haruldased. Islandi materiaalne kultuur, eriti põllumajandus, saavutas kõrgpunkti. Rahvaarv võis 12. sajandi alguses olla umbes 100 000. Eriti tuleb nimetada Skálholti piiskoppi [[Þorlákur Þórhallsson]]it [1177–1193]. [[12. sajandi]] lõpus sai Island oma [[pühak]]ud. Need on Þorlákur ([[1198]]), Islandi tähtsaim pühak, ja [[Jón Ögmundsson]] ([[1200]]). 12. ja 13. sajandil suurenes kiriku mõju veelgi. Piiskopid ja teised vaimulikud osalesid poliitikas ning kirik hakkas järk-järgult taotlema suuremat kontrolli kirikuvarade üle. See viis hiljem konfliktideni ilmalike suurmeeste ja kiriku vahel, eriti ''[[staðamál]]''{{'}}i nime all tuntud vaidlustes. Kiriku areng ei olnud algselt täielikult eraldatud ilmalikust võimust: kohalikud vägevad mehed osalesid kirikute rajamises ja kiriku varade haldamises ning piiskopid olid sageli seotud Islandi poliitilise eliidiga. Hiljem suurenes kiriku institutsionaalne iseseisvus. 13. sajandi lõpuks oli kiriku majanduslik ja poliitiline positsioon Islandil märgatavalt tugevnenud. ===Norra laevade talvitumine=== [[1118]]. aastal saabus Islandile 35 laeva, millest ainult kaheksa suutis Norrasse tagasi sõita. 27 laeva talvitumine Islandil oli piisav, et põhjustada paljudes maa piirkondades toidupuudust.<ref>Jon Vidar Sigurdsson. ''Det norrøne samfunnet'', Pax: Oslo 2008, ISBN 978-82-530-3147-7, lk 197.</ref> ===Lagunemisaeg ehk Sturlungite ajastu (umbes 1200–1262)=== {{Vaata|Sturlungite ajastu}} 12. sajandi lõpus ja 13. sajandi alguses hakkasid Islandi vaba riigi varasemad võimumehhanismid järk-järgult muutuma. ''[[Goði]]''{{'}}d ja nende ''[[goðorð]]''{{'}}id olid endiselt poliitilise süsteemi keskmes, kuid võim koondus üha enam väheste mõjukate suguvõsade kätte. Seetõttu ''goði''{{'}}devahelised konfliktid kasvasid ja nende lahendamisel hakati senisest rohkem kasutama relvastatud jõudu. Umbes 1200. aastast 1260ndateni kestnud perioodi nimetatakse tänapäeva ajalookirjutuses [[Sturlungite ajastu]]ks (islandi keeles ''Sturlungaöld''). Nimetus on hilisem ja selle tänapäevane kasutamine kujunes välja alles varauusajal ja eriti 20. sajandi ajalookirjutuses. Sturlungite ajastu ei olnud üksainus kodusõda, vaid mitme aastakümne jooksul toimunud võimuvõitluste, liitude ja vastasseisude jada. Selle keskmes olid mitmed suured suguvõsad, sealhulgas [[Sturlungid]], ''[[Haukdælir]]'' ([[haukdalirlased]]), ''[[Oddaverjar]]'' ([[oddilased]]) ja ''[[Ásbirningar]]''. Mõjukad juhid kogusid enda ümber relvastatud kaaskondlasi ja konfliktid, mida varem oleks lahendatud õiguslike menetlustega, viisid üha sagedamini vägivallani. Pärimise ja maade kokkuostmise tulemusel koondus üha rohkem maad üha väiksema arvu meeste ja suguvõsade kätte. See häiris Islandi ühiskonnakorralduse senist tasakaalu. Ülejäänud talupojad pidid alluma vähestele vägevatele meestele ja õigus taganes aina enam jõu ees. 13. sajandi jooksul kasvasid konfliktide ulatus ja osalejate arv ning võim koondus järjest väiksema hulga suurvõimukandjate kätte. Relvastatud kokkupõrked ei piirdunud enam väikeste salkadega, vaid võisid kaasata suuri talupoegade vägesid. Esimene märk uuest rahutuste ajast oli [[Hvamm-Sturla]] tüli [[Jón Loftsson]]iga aastal [[1181]]. Järgnevatel aastakümnetel leidsid aset [[Guðmundur dýri]] tüli, suur [[Önundarbrenna]] aastal [[1197]], [[Kolbeinn Tumason]]i surm [[1208]]. aastal ja [[Hrafn Sveinbjörnsson]]i tapmine [[1213]]. aastal. Aastaid kestnud rahutusi põhjustas ka Hólari piiskop [[Guðmundur Arason]] [1203–1237], kes sattus oma kirikupoliitika tõttu teravasse konflikti talupoegade ja pealikega. Üheks oluliseks võimukeskuseks kujunesid [[Sturlungid]]. [[Sturla Þórðarson]]i pojad [[Þórður Sturluson]], [[Sighvatur Sturluson]] ja [[Snorri Sturluson]] said vägevateks meesteks, kes sattusid peagi vastuollu nii teiste vägevate meeste kui ka üksteisega. Sturlungite ja [[oddilased|oddilaste]] vaheline tüli viis [[1216]]. aastal peaaegu avaliku kokkupõrkeni Alþingil, kuid Skálholti piiskop suutis selle ära hoida. Hiljem muutusid kokkupõrked üha sagedasemaks ja verisemaks. [[Pilt:Snorre Sturluson-Christian Krohg.jpg|pisi|[[Christian Krohg]]i joonistus. ''Snorri Sturluson'']] Oluline muutus toimus 1220ndatel, kui Islandi sisepoliitilised võitlused hakkasid üha enam seostuma [[Norra]] kuninga poliitikaga. [[Snorri Sturluson]] sõlmis Norra kuninga [[Håkon IV Håkonsson]]iga suhteid ning sai kuningaga seotud poliitilise rolli. Hiljem püüdis kuningas Islandi võimuvõitlusi enda huvides ära kasutada ning sidus end mitme Islandi suurvõimukandjaga. See suurendas Norra mõju Islandi poliitikale, kuid ei teinud lõppu kohalikele konfliktidele. Oddilased ja [[haukadalurlased]] sattusid päranditüli tõttu vastamisi ning esimese rühma liikmed tapsid [[1221]]. aastal [[Björn Þorvaldsson]]i. Algul toetas Snorri Sturluson oddilasi, kuid pärast seda, kui nood teda solvasid, liitus ta 1225. aastal hoopis haukadalurlastega. Haukadaluri suguvõsa, mida juhtis Snorri väimees [[Gissur Þorvaldsson]], kehtestas oma mõjuvõimu Lõuna-Islandil. Samal ajal puhkesid Sturlungite seas sisetülid, kui Snorri ja tema poeg [[Órækja]] sattusid konflikti Snorri venna Sighvaturi ja selle poja [[Sturla Sighvatsson]]iga. Need tülid, millesse tõmmati ka kolmas vend Þórður ja paljud teised pealikud, viisid selleni, et Snorri aeti 1236. aastal oma [[Reykholt]]i mõisast välja ning [[1237]]. aastal lahkus ta Islandilt ja sõitis Norrasse. 1230ndatel jätkusid võimuvõitlused, milles senised suguvõsadevahelised konfliktid põimusid võitlusega suuremate võimualade ja poliitilise ülekaalu pärast. [[Sturla Sighvatsson]] püüdis laiendada Sturlungite võimu suurele osale Islandist ning koondas enda ümber ulatusliku toetajate võrgustiku. Tema tegevus viis otsese vastasseisuni teiste suurvõimukandjatega, eelkõige [[Gissur Þorvaldsson]]iga. Võitlus ei piirdunud enam üksikute pealike ja nende lähikondsete tülidega, vaid haaras järjest suuremaid rühmi ja piirkondi. [[1238]]. aastal toimus [[Örlygsstaðiri lahing]], kus Gissur Þorvaldssoni ja [[Kolbeinn ungi Arnórsson]]i juhitud vastasleer alistas Sturla Sighvatssoni väed. Sturla Sighvatsson ja tema isa [[Sighvatur Sturluson]] said lahingus surma. Örlygsstaðiri lahing oli üks Sturlungite ajastu otsustavamaid kokkupõrkeid ning näitas, kui ulatuslikuks olid Islandi võimuvõitlused muutunud. Pärast Örlygsstaðiri lahingut ei taastunud varasem võimutasakaal. Gissur Þorvaldsson tõusis üheks Islandi mõjukamaks võimukandjaks, kuid tema vastasseis teiste juhtidega jätkus. Eelkõige kujunes tema peamiseks vastaseks [[Þórður kakali Sighvatsson]], kes püüdis taastada Sturlungite mõju. Nende võitlus kestis aastaid ning selle käigus toimusid uued relvastatud kokkupõrked ja muutusid senised liidud. Võimuvõitlused olid selleks ajaks seotud ka Norra kuninga poliitikaga. Norra kuningas [[Håkon IV Håkonsson]] püüdis kasutada Islandi suurvõimukandjate omavahelisi vastuolusid oma mõju suurendamiseks. Islandi pealikud otsisid omakorda kuninga toetust oma konkurentide vastu. Nii muutus Norra kuningas 13. sajandi keskpaigaks Islandi sisepoliitikas uueks osapooleks ning kohalike suurmeeste võimuvõitlus hakkas üha enam seostuma küsimusega Islandi suhtest Norra kuningavõimuga. 1239. aastal läks Snorri Islandile tagasi, kuigi Norra kuningas Håkon IV Håkonsson oli selle keelanud, ja sattus seetõttu kuningaga vastuollu. Et Snorri oli oma tapetud venna ja vennapoja lähim kättemaksja, sai temast ka väimehe Gissuri vaenlane. Gissur liitus kuningaga ja tungis kuninga õhutusel [[1241]]. aastal Snorrile kallale ning tappis ta. Pikaajaline vägivald nõrgestas ''goðorð''{{'}}idel põhinevat poliitilist süsteemi. [[Alþingi]] ja kohalikud ''þing''{{'}}id säilisid, kuid nende võime tagada õiguskorra toimimine vähenes, samal ajal kui vägevate meeste sõjaline ja majanduslik võim kasvas. Norra kuningas suutis sellises olukorras suurendada oma mõju, pakkudes Islandi võimukandjatele toetust ja sekkudes nendevahelistesse konfliktidesse. 13. sajandi keskpaigaks oli mitme Islandi suurvõimukandja huvides saavutada kuningaga kokkulepe, mis aitaks lõpetada aastakümneid kestnud sisetülid. Sturlungite ajastu ja sellele järgnenud Islandi allumine Norra kuningale kujutasid endast pikaajalist poliitilist muutust, mille käigus senine ''goðorð''{{'}}idel põhinev võimukorraldus nõrgenes ning Norra kuninga mõju Islandil suurenes. Lagunemisaeg valmistas ette Islandi vaba riigi langust ja kiirendas seda. ===Norra võimu alla sattumine=== Islandi sisemiste võimuvõitluste kõrval suurenes 13. sajandi esimesel poolel järk-järgult Norra kuninga mõju. [[Snorri Sturluson]] viibis 1218–1220 Norras ning aitas ära hoida kuninga kavandatud sõjaretke Islandile. 1220. aasta paiku lubas [[Snorri Sturluson]] Norra kuningale [[Håkon IV Håkonsson]]ile ja tema eestkostjale [[Skúli Bárðarson]]ile aidata kaasa sellele, et islandlased tunnustaksid Norra kuninga ülemvõimu. Snorri ei suutnud ega soovinud seda lubadust täielikult ellu viia. Samasuguseid lubadusi andsid hiljem kuningale ka teised Islandi võimukandjad, sealhulgas [[Sturla Sighvatsson]], [[Þórður kakali Sighvatsson]] ja [[Gissur Þorvaldsson]]. Norra kuningavõim kasutas selliseid suhteid selleks, et siduda Islandi pealikud oma poliitikaga. Pärast Snorri Sturlusoni tapmist [[1241]]. aastal jätkusid Islandil võimuvõitlused. Eriti tähtsaks vastasseisuks kujunes [[Gissur Þorvaldsson]]i ja [[Þórður kakali Sighvatsson]]i võitlus. [[Þórður kakali]] saavutas [[1246]]. aastal [[Haugsnesi lahing]]us võidu ja tema võimu alla sattus suur osa Islandist. 1250. aastal kutsuti Þórður kuninga käsul Norrasse. Ta viibis seal kuninga teenistuses ja talle anti ülesandeid Norra halduses. Samal ajal tegutses Islandil kuninga huvides [[Gissur Þorvaldsson]], kuid ka tema ei olnud valmis kuninga võimu Islandil tingimusteta kehtestama ning 1254. aastal läks ta kuninga kutsel Norrasse. Mõlema mehe puhul püüdis kuningas nende isiklikke huve ja omavahelisi vastuolusid kasutada Islandi üle suurema kontrolli saavutamiseks. Oluline muutus toimus ka Islandi kirikuelus. 1238. aastal olid nii [[Skálholti piiskop]]i kui ka [[Hólari piiskop]]i tool vakantseks jäänud. Skálholti piiskopiks sai norralane [[Sigvarðr Þéttmarsson]]. Hólari piiskopiks oli algul valitud [[Björn Þorvaldsson]], kuid teda ei pühitsetud ametisse. Ta läks [[Rooma]], et taotleda paavsti sekkumist, kuid suri tagasiteel Islandile. Seejärel määras [[Nidarosi peapiiskop]] Hólari piiskopiks norralase [[Bótólfr]]i. Seni olid Islandi piiskopid üldjuhul kohapeal valitud, kuid nüüd nimetas Nidarosi peapiiskop mõlema piiskopkonna etteotsa esimest korda norralased. 1247. aastal sai Hólari piiskopiks omakorda norralane [[Heinrekr Kársson]]. Kirikliku võimu suurem seotus Norra kirikukorraldusega andis Norra kuningale täiendava võimaluse Islandi poliitikasse sekkuda. [[Heinrekr Kársson]] kujunes üheks Norra kuninga olulisemaks toetajaks Islandil. Ta tegutses aktiivselt kuninga poliitiliste eesmärkide nimel ja sattus konflikti [[Þórður kakali Sighvatsson]]iga. Heinrekri vastuseisu tõttu kutsuti Þórður 1250. aastal Norrasse ja 1249. aastal oli Heinrekr juba kuningale esitanud tema tegevuse kohta kaebusi. Kui [[Gissur Þorvaldsson]] 1254. aastal Norrasse läks, jäi Islandil kuninga huvide edendamine suurel määral teiste kuningameeste ülesandeks. 1250ndatel muutus Norra kuninga sekkumine Islandi asjadesse järjest otsesemaks. 1252. aastal saadeti Islandile [[Gissur Þorvaldsson]], [[Þorgils skarði Böðvarsson]] ja [[Finnbjörn Helgason]], kellele kuningas oli andnud ülesande edendada oma võimu Islandil. Nad sattusid vastasseisu Þórður kakali poolehoidjatega. 1255. aastal saatis kuningas Islandile oma usaldusmehe [[Ívarr Englason]]i, kes pidi koos piiskoppide ja teiste kuninga toetajatega veenma islandlasi kuningale makse maksma. Ívarr tegutses eriti Põhja-Islandil. Tema tegevuse tulemusel nõustusid [[Skagafjörður]]i ja [[Eyjafjörður]]i piirkonna ning suure osa Põhjaveerandkonna elanikud kuningale makse maksma. Kuningas ei pidanud siiski saavutatud tulemust piisavaks ning pidas muu hulgas Gissurit ja Þórður kakalit oma eesmärkide ebaõnnestumise eest vastutavaks. Þórður kakali suri Norras 1256. aastal, enne kui tal õnnestus Islandile tagasi pöörduda. Pärast tema surma tõusis kuninga huvide seisukohast oluliseks tegelaseks noor [[Sturlungid|Sturlungite]] suguvõsa liige [[Þorgils skarði Böðvarsson]], kes oli olnud Håkon IV õukondlane ja tema ustav toetaja. Kuningas andis talle kontrolli Þórður kakali endiste võimualade üle. Þorgils saavutas Põhja-Islandil märkimisväärse mõju, kuid sattus seejärel konflikti [[Þorvarðr Þórarinsson]]iga. Þorgils skarði tapeti 1258. aastal. Pärast Þorgilsi surma pöördus kuningas taas [[Gissur Þorvaldsson]]i poole. 1258. aastal nimetas Håkon IV Gissuri [[jarl]]iks ja andis tema käsutusse Lõunaveerandiku, Põhjaveerandiku ja [[Borgarfjörður]]i. Gissur naasis samal aastal Islandile jarajas endale kuninga nimel tugineva võimukeskuse. Tema tegelik poliitika ei olnud siiski alati kooskõlas kuninga huvidega, sest Gissur püüdis eelkõige kindlustada omaenda võimu Islandil. Norra kuningas püüdis samal ajal kasutada Islandi pealike omavahelisi suhteid ja vastasseise enda mõju suurendamiseks. Islandi juhtivad mehed olid Norraga tihedalt seotud, sest nad reisisid sinna, viibisid kuninga õukonnas ning said temalt tiitleid, võimu ja toetust. Vastutasuks oodati neilt kuninga huvide edendamist Islandil. Nii muutusid kohalikud võimuvõitlused üha enam seotuks Norra kuningapoliitikaga. Pikaajalised sisetülid ja suutmatus saavutada püsivat võimutasakaalu lihtsustasid kuninga sekkumist. 1260ndate alguseks oli Norra kuningavõim saavutanud Islandil juba märkimisväärse mõju. [[Hallvarðr gullskór]] saabus [[1261]]. aastal Islandile kuninga saadikuna ja esitas kuninga nõudmised. Gissur oli sunnitud oma varasemaid kuningale antud lubadusi täitma. Talupoegade seas oli vastuseisu kuningale makstavatele maksudele. Samal ajal suurenes surve saavutada kogu Islandi tunnustus Norra kuninga võimule. Kuningavõimu kehtestamine toimus järk-järgult. Aastatel 1262–1264 andsid Islandi eri piirkondade elanikud kuningale truudus- ja maksutõotusi. Seda protsessi seostatakse traditsiooniliselt Vana leppega (''[[Gamli sáttmáli]]'', kuigi see nimetus on ajalooliselt keerulisema kujunemislooga ja 1262–1264 sõlmitud kokkuleppeid võib täpsemalt nimetada [[Gissurarsáttmáli]]ks. Tegu ei olnud üheainsa sündmusega 1262. aastal, vaid mitme piirkondliku kokkuleppe ja vandetõotuse jadaga, mille tulemusel tunnustasid islandlased Norra kuninga ülemvõimu. Kokkulepete kohaselt kohustusid islandlased maksma Norra kuningale kindlaksmääratud maksu ja täitma talle truuduskohustust. Vastutasuks pidi kuningas austama Islandi seadusi ja tagama rahu. Samuti nähti ette regulaarne laevaühendus Norra ja Islandi vahel ning islandlaste õiguste säilimine Norras. Kokkulepete oluline osa oli vastastikune kohustus järgida kokkulepitud tingimusi. Norra kuningavõimu kehtestamine ei tähendanud Islandi seniste poliitiliste institutsioonide kohest kadumist. [[Alþingi]] jätkas tegevust ning Island säilitas esialgu oma seadused ja suure osa senistest õigusinstitutsioonidest. Muutus seisnes eelkõige selles, et kõrgeim poliitiline võim ei põhinenud enam üksnes Islandi ''[[goði]]''{{'}}de ja ''[[goðorð]]''{{'}}ide süsteemil, vaid Norra kuninga ülemvõimul. Islandist sai Norra kuningriigi maksualune maa ning järgnenud aastakümnetel kujundati selle haldus- ja õiguskorraldus järk-järgult Norra kuningavõimuga tihedamalt seotuks. Aastaid 1262–1264 võib pidada Islandi vaba riigi poliitilise korra lõpuks, kuid Norra kuningavõimu täielik institutsionaalne kinnistumine toimus järk-järgult ka järgnevatel aastakümnetel. Mõnes käsitluses seostatakse ülemineku lõppu ka uue kuningliku seadustiku [[Jónsbók]]i vastuvõtmisega 1281. aastal. ==Norra võimu aeg (1262–1380)== {{Pooleli|aasta=2026|kuu=september}} ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * Helgi Þorláksson. Urbaniseringstendenser på Island i middelalderen. – Grethe Authén Blom (toim). ''Urbaniseringsprosessen i Norden'', ''I: Middelaldersteder'', Universitetsforlaget Oslo-Bergen-Tromsø 1977, ISBN 82-00-06081-0, lk 9-36. Kordustrükk 1982. * Bjørn Teitsson. Islandske kjøpsteder 1600-1860. – (Grethe Authén Blom (red.): ''Urbaniseringsprosessen i Norden'', ''II: De anlagte steder på 1600-1700 tallet'', Universitetsforlaget Oslo-Bergen-Tromsø 1977, ISBN 82-00-01664-1, lk 90–99. * Helgi Skúli Kjartansson. Urbaniseringen på Island ca. 1865-1915. – Grethe Authén Blom (toim). ''Urbaniseringsprosessen i Norden'', ''III: Industrialiseringens første fase'', Universitetsforlaget Oslo-Bergen-Tromsø 1977, ISBN 82-00-01666-8, lk 245-260. * Jesse Byock. ''Medieval Iceland: Society, Sagas and Power'', University of California Press 1988, ISBN 0-520-06954-4. * Bergsteinn Jónsson, Björn Þorsteinsson. ''Íslandssaga til okkar daga'', Sögufélag: Reykjavík 1991, ISBN 9979-9064-4-8. *Vilhjálmur Örn Vilhjálmsson. Ved helvedets port. – ''Skalk'', 1996, nr 4, lk 11–15. *Guðmundur Hálfdanarson. ''Historical Dictionary of Iceland'', Scarecrow Press: Maryland, USA 1997, ISBN 0-8108-3352-2. * William Ian Miller. ''Bloodtaking and Peacemaking: Feud, Law, and Society in Saga Iceland'', University Of Chicago Press, 1997, ISBN 0-226-52680-1. * Gunnar Karlsson. ''History of Iceland'', Univ. of Minneapolis 2000, ISBN 0-8166-3588-9. * Gunnar Karlsson. ''Iceland's 1100 Years: History of a Marginal Society'', Hurst: London 2000, ISBN 1-85065-420-4. * Helgi Skúli Kjartansson. ''Ísland á 20. öld'', Reykjavík, 2002, ISBN 9979-9059-7-2. ==Välislingid== * Axel Kristinsson. [http://visindavefur.hi.is/svar.asp?id=1732 Eru til áþreifanlegar sannanir fyrir veru Papa á Íslandi fyrir landnám norrænna manna?], 2005. kgxbw855ryzrojkxd4zrllt9fu9hu9u 7228324 7228312 2026-09-03T22:22:40Z ~2026-48153-22 236814 /* Norra võimu aeg (1262–1380) */ 7228324 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Husavik Iceland 2005 1.JPG|pisi|[[Húsavík]] Islandil (2005)]] '''Islandi ajalugu''' erineb ülejäänud [[Põhjamaad]]e ajaloost. Juba kõige varasemast ajast alates teame konkreetseid isikuid, nende nimesid ja sugulussuhteid ning täpseid aastaarve. Ühed vanimad teadaolevad [[Island]]il kirjutatud raamatud on [[saaga]]d, mis jutustavad maa ajaloost. Islandi varaseim ajalugu on ainulaadselt üksikasjalikult teada. Selles suhtes on võrreldav ainult [[Uus-Meremaa]]. Islandi ajalugu on lühidalt lugu vabadest inimestest, kes omavaheliste tülide tagajärjel kaotasid oma vabaduse ja pidid seejärel väga palju kannatama, enne kui nad vabaduse tagasi said. Selle käigule aitas kaasa mitu asjaolu. Esiteks oli Islandil pikka aega väga tagasihoidlik rahvaarv, mis [[Helgi Þorláksson]]i hinnangul kõikus 40 000 ja 60 000 vahel<ref>Helgi Þorláksson 1977:30.</ref>; 1703. aasta esimesel rahvaloendusel registreeriti Islandi elanike arvuks 50 444<ref>Helgi Þorláksson 1977.</ref>. Island oli seega hõredalt asustatud maa. Teiseks oli põllumajandus Islandi peamine elatusallikas, mis tähendas ühelt poolt väga hajutatud asustust, mis ei soodustanud linnade kujunemist, ja teiselt poolt suurt [[naturaalmajandus]]e taset, mis piiras käsitöö ja kaubandusega tegeleva elanikkonna kujunemise võimalusi.<ref>Helgi Þorláksson 1977:29.</ref>. Kalapüük oli kõrvaltegevus, mida harrastati kalapüügihooajal ja sedagi ajutistest kaluriasulatest, mitte aastaringselt asustatud [[kaluriküla]]dest. Kolmandaks oli maa toorainevaene, mistõttu tuli näiteks teraviljatooteid, puitu ja rauda importida, mis tegi islandlased varustusest sõltuvaks. Neljandaks asus maa teistest riikidest suhteliselt kaugel ning mereteed olid pikad ja neid kasutati pealegi ainult suvekuudel. Lõpuks ei olnud Islandil keskvalitsust, mis oleks arengut koordineerinud ja juhtinud<ref>Helgi Þorláksson 1977: 30.</ref>, ja kui see lõpuks tekkis, asus selle keskus Islandist kaugel, nii et Island oli kõigest üks mitmest piirkonnast, mille huvidega pidid vahelduvad valitsused arvestama. ==Avastamise ja maahõivamise aeg (930. aastani)== [[Pilt:Settlement_of_Iceland.svg|pisi|Kaart näitab esimeste põhjamaalaste ekspeditsioone Islandile]] Esimene ajalooline teade Islandi kohta leidub iiri munga [[Dicuilus]]e raamatus "[[De mensura orbis terræ]]"<ref>[http://penelope.uchicago.edu/Thayer/L/Roman/Texts/Dicuil/De_mensura_orbis_terrae/text*.html ''Liber de Mensura Orbis Terrae''] penelope.uchicago.edu</ref>, kus ta 825. aasta all ütleb, et umbes 30 aastat varem olid mõned vaimulikud jõudnud kaugel asuvale saarele, mida nad pidasid klassikaliste autorite kirjeldatud [[Thule]]ks. Nad viibisid saarel 1. veebruarist 1. augustini. Nende kirjeldus päikese liikumisest ja temperatuurist sobib täielikult Islandiga. Tõenäoliselt külastasid mõned iirlased 9. sajandil aeg-ajalt Islandit, sest kui norralased maale saabusid, kohtasid nad seal mõningaid iiri erakuid, kes siiski peagi saarelt lahkusid. Iirlaste Islandi-avastusel ei olnud ajaloolist tähtsust, sest see ei saanud üldiselt teatavaks ja nad ei võtnud saart enda valdusse. Kui norralased pärast 9. sajandi keskpaika Islandi avastasid, ei olnud nad nähtavasti iirlaste varasemast avastusest teadlikud. Islandi esimeste avastajatena nimetatakse norra [[viiking]]it [[Naddoddur]]i (''Naddoðr'') ja Rootsi päritolu meest [[Garðarr Svavarsson]]i. Nad avastasid Islandi teineteisest sõltumatult. Pole kindlalt teada, kumb neist esimesena maale jõudis. Pärast nende avastust läks Islandit otsima [[Flóki Vilgerðarson]], keda tuntakse ka Kaarna-Flóki (''Hrafna-Flóki'') nime all. Tema andis maale nime, mida see on sellest ajast peale kandnud. Pärimuse järgi oli Flóki läinud [[Norra]]st läände maad otsima. Tal oli kaasas kolm [[ronk]]a, kelle ta saatis ükshaaval lendu. Kaks neist tulid tagasi, kuid viimane lendas edasi Islandini ja Flóki järgnes talle. Ta veetis talve [[Barðaströnd]]il [[Breiðafjörður]]i ääres. Flóki oli kalapüügiga nii hõivatud, et unustas suvel kariloomadele [[hein]]a teha, mistõttu loomad surid talvel. Järgmisel kevadel tõusis ta kõrgele mäele, kust avanes vaade jääga täidetud fjordile; see ajendas teda nimetama saart Islandiks 'jääsaareks'. [[Ingólfur Arnarson]] ja [[Leif Hróðmarsson]] põgenesid Norra kuningriigist Islandile, kui olid tapnud [[jarl]] [[Atle]] pojad. Leifi tapsid samal suvel tema orjad. Norrast [[Firðafylk]]ist pärit Ingólfur Arnarsonist sai seega esimene, kes Islandile püsivalt asus: ta rajas oma asula [[Reykjavík]]i 'suitsude laht' [[874]]. aastal<ref>Arheoloogilised jäljed kinnitavad, et seal oli asustus juba [[870. aastad|870ndatel]].</ref>. Tema eeskujule järgnes peagi veel teisi norralasi. Raske on kindlaks teha, millisest Norra piirkonnast nad pärinesid, kuid tõenäoliselt eelkõige [[Lääne-Norra]]st ja põhjas asuvast [[Hålogaland]]ist. Näiteks viitavad andmed sellele, et Borgi viimane pealik oli [[Olav Tvennunbrunni]]. [[Lofoodid|Lofootidel]] asuva [[Borg]]i viimane pealik läks 10. sajandil koos kogu perekonnaga Islandile.<ref> [https://web.archive.org/web/20090402041154/http://www.x-lofoten.com/viking.htm Gudene fra vikingtid], x-lofoten.com, 2.4.2009</ref>. Väljarändele Norrast aitas kaasa Norra allutamine [[Harald Kaunisjuus|Harald Kaunisjuukse]] võimule, maksukohustuste kehtestamine ja kuningavõimu tugevnemine, mis tekitas suurt rahulolematust, eriti läänepoolsetel mägialadel ja [[Agder]]is. Paljud pealikud ja talupojad ei leppida kuningas Haraldi võimuga ja otsustasid oma ''[[óðal]]''{{'}}italudest ja kodumaalt lahkuda. See põhjustas suure väljarände Norrast, esmalt Šoti saartele, [[Iirimaa]]le ja [[Šotimaa]]le, kuid pärast Islandi avastamise üldteatavaks saamist suundus peamine väljarändajate vool sinna. Islandile võis saabuda inimesi ka teistest Põhjamaadest ([[Rootsi]]st ja [[Taani]]st), kuid tõenäoliselt oli neid palju vähem. Briti saartelt saabujad võisid kaasa tuua iiri ja gaeli päritolu [[trääl|orje]] ja teenijaid. Geneetilised uuringud toetavad seisukohta, et Islandi varajane elanikkond kujunes Skandinaavia ja Briti saarte päritolu inimeste segunemisel. 2000. aastal avaldatud [[Y-kromosoom]]iuurimuse järgi, mis kasutas tollal levinud [[haplogrupp]]ide nomenklatuuri ja analüüsis tänapäeva [[islandlased|islandlaste]] [[DNA]]-d, kuulus 41,4% uuritud Y-kromosoomidest [[haplogrupp 1|haplogruppi 1]], 34,2% [[haplogrupp 2|haplogruppi 2]] ja 23,8% [[haplogrupp 3|haplogruppi 3]]. Võrreldes neid tulemusi Skandinaavia ja Briti saarte rahvastike vastavate andmetega jõudsid uurijad järeldusele, et osa haplogrupi 1 liine oli tõenäoliselt gaeli päritolu, enamik haplogruppide 2 ja 3 liine aga paistis olevat Skandinaavia päritolu. Selle põhjal hindasid autorid, et umbes 20–25% Islandi asustajate meesliinidest oli gaeli päritolu ja ülejäänud peamiselt põhjagermaani ehk skandinaavia päritolu.<ref>Agnar Helgason, Sigrún Sigurardóttir, Jayne Nicholson, Bryan Sykes, Emmeline W. Hill, Daniel G. Bradley, Vidar Bosnes, Jeffery R. Gulcher, Ryk Ward, Kári Stefánsson. Estimating Scandinavian and Gaelic Ancestry in the Male Settlers of Iceland. – ''The American Journal of Human Genetics'', 2000, kd 67, nr 3, lk 697–717.</ref> [[mtDNA]] uuringud samuti tänapäeva islandlaste põhjal on näidanud Islandi naisasutajate tugevamat geneetilist seost Briti saartega kui Skandinaaviaga. Gaeli päritolu naiste osakaaluks on hinnatud kuni 60%.<ref>Agnar Helgason, Sigrún Sigurðardóttir, Jeffrey R. Gulcher, Ryk Ward, Kári Stefánsson. mtDNA and the origin of the Icelanders: deciphering signals of recent population history. – ''American Journal of Human Genetics'', 2000, 66 (3): 999–1016.</ref><ref>Holger Wittig, Andrea Aschenbrenner, Micaela Poetsch, Dieter Krause, Eberhard Lignitz. Variability of mitochondrial DNA in a population sample from Iceland. – ''Legal Medicine'', 2003, 5 (Supplement 1), lk S173–S176.</ref> Need varasemad uurimused tuginesid kõik tänapäeva islandlaste DNA-le, mille põhjal ekstrapoleeriti algsete asustajate päritolu. 2018. aastal avaldatud [[iidne DNA|iidse DNA]] uuring, mis analüüsis otse asustamisajastu (9.–10. sajandi) hauapaikadest pärit luustike jäänuseid, andis siiski märgatavalt teistsuguse pildi: algsetel asustajatel oli Skandinaavia ja gaeli päritolu ligikaudu võrdselt jaotunud. Gaeli komponent oli palju suurema osakaaluga, kui varasemad tänapäevapõhised uuringud olid näidanud. Samas selgus, et tänapäeva islandlaste geenid on keskmiselt juba umbes 70% ulatuses Skandinaavia päritolu. Viimase 1100 aasta jooksul on toimunud üllatavalt kiire geneetiline nihe Skandinaavia päritolu kasuks, tõenäoliselt erineva sigivuse või ellujäämismäära või hilisema rände tõttu.<ref>S. S. Ebenesersdóttir jt. Ancient genomes from Iceland reveal the making of a human population. – ''Science'', 2018, kd 358, nr 6363, lk 1802–1805.</ref> Pärast Harald Kaunisjuukse umbes 880. aasta sõjakäiku Šoti saartele suurenes väljaränne sealt Islandile märgatavalt ja saavutas haripunkti sajandi viimasel kümnendil. Kogu Island võeti enda valdusse ja asustati ligikaudu 60 aasta jooksul, [[874]]–[[930]].<ref>Islandi rahvaarv oli 930. aastaks arvatavasti kasvanud umbes 20 000 inimeseni.</ref>. Seda ajavahemikku nimetatakse islandi keeles tavaliselt ''landnámatíð'' 'maahõivamise aeg' (sõnadest ''landnám'' 'maa hõivamine ("maavõtt")' ja ''tíð'' 'aeg'. Maa hõivanud uusasukaid (maahõivajaid) nimetatakse islandi keeles ''landnámsmenn'' (ainsuses ''landnámsmaður''). Maa asustamist käsitlevas raamatus "[[Landnámabók]]" mainitakse üle 400 sellise isiku. Esimesed maahõivajad võtsid enda valdusse väga suuri maa-alasid ja jagasid seejärel maad oma kaaskondlastele, sõpradele ja sugulastele, kes hiljem Islandile saabusid. Hiljem mõisteti, et olukord, kus üksikud mehed laiendavad oma omandiõiguse nii suurtele aladele, ei ole jätkusuutlik. Lepiti kokku, kui suure ala võib üks inimene enda valdusse võtta. Island avaldas paljudele uusasukatele soodsat muljet. Tollal kattis paljusid piirkondi rannikust kuni mägedeni [[arukask|arukase]]mets. Karjamaad olid nii head, et lambaid said sageli kogu talve väljas karjatada. Head olid ka [[kalapüük|kalapüügivõimalused]]: jõgedes sai püüda lõhet ja forelli ning meres tursklasi. Merel sai tegeleda ka [[vaalapüük|vaalapüügiga]]. Lõpuks leidsid uusasustajad Islandil ka vabaduse, mille nad olid Norras kaotanud. Harald Kaunisjuus ei olnud rahul norralaste väljarändega Islandile, sest see toimus tema võimust sõltumatult. Traditsioonilise loo järgi saatis ta sellepärast Islandile Garðar Svavarssoni poja [[Uni Garðarsson]]i (hüüdnimega ''[[Uni hinn danski]]'', tänapäeva islandi keeles ''[[Uni danski]]''), lubades talle Islandi [[jarl]]i tiitli, kui too suudab Islandi enda võimu alla saada. Lugu pärineb "[[Landnámabók]]ist"<ref>''Landnámabók'', 78. ''kafli''.</ref>, mille järgi võttis Uni algul maa [[Unaós]]i juures enda valdusse. Kui kohalikud elanikud tema tegelikust kavatsusest teada said, hakkasid nad vastu: nad muutusid tema vastu vaenulikuks ega müünud talle isegi kariloomi ega toidumoona. Uni oli sellepärast sunnitud asulast asulasse rändama ega suutnud Islandil kunagi püsivat elupaika rajada. "Landnámabók" ei ütle siiski, et Uni oleks Islandilt kohe põgenenud või et ta oleks hukatud katse tõttu allutada saar Norra kuningale. Tema hilisem surm on raamatus seotud hoopis isiklike suhetega ja konfliktiga [[Leiðólfr kappi]] perekonnaga. Sellegipoolest jäi Norrast lähtuv oht maahõivajate vabadusele püsima nagu rasked pilved taevas. Tänapäevane Islandi ajalookirjutus peab vastupanu Harald Kaunisjuuksele üheks võimalikuks, kuid mitte ainsaks Islandi asustamise põhjuseks: "Landnámabókis" on mainitud üle 400 esmaasustaja, kuid ainult umbes 30 kohta öeldakse, et nad põgenesid Haraldi võimu või temaga tekkinud konflikti tõttu. ==Vaba riigi aeg (930–1262)== {{Vaata ka|Islandi vaba riik}} Kogu Islandi vanimat ajalugu, saagade ajastut (islandi keeles ''söguöldin'', 930–1030), iseloomustavad sündmused, mis annavad tunnistust elanike energiast ja sitkusest, tegutsemistahtest ja taibukusest, uhkusest ja tülialtist iseloomust, mis mõnikord mandus jõhkruseks. Need sündmused olid eelkõige seotud eri asulate ja suguvõsadega, palju harvem kujunesid need kogu riiki hõlmavaks ühiseks ajalooks. Asi oli selles, et islandlased ei loonud alguses kogu maad hõlmavat ühist täidesaatvat võimu. Paljud elanikud olid lahkunud kodumaalt ja jätnud maha osa oma varast, et vabaneda tsentraliseeritud ja kõike allutavast kuningavõimust. Sellepärast oli neile uuel maal vastumeelt niisuguse võimu loomine, mis oleks meenutanud endise kodumaa võimukorraldust. ===Riigi korraldus=== [[Pilt:AM156fol p1.jpg|pisi|"[[Hrafnkels saga Freysgoða]]" esimene lehekülg 17. sajandi Islandi käsikirjast, mida säilitatakse [[Árni Magnússoni Instituut|Árni Magnússoni Instituudis]], säilik AM 156 fol.]] [[Pilt:Thingvellir.jpg|pisi|[[Þingvellir]], Alþingi toimumispaik]] [[Pilt:Islande thingvellir Ok.jpg|pisi|Vaade Þingvellirile]] Ühendavaks keskuseks sai ülemaaline rahvakoosolek [[Alþingi]], mis asutati pärimuse järgi [[930]]. aastal. Selle tekkimise eel elasid Islandil peamiselt iseseisvad talunikud ja nende juhid. Piirkondades kujunesid välja kohalikud rahvakoosolekud ''[[þing]]''{{'}}id, kus lahendati vaidlusi ja lepiti kokku ühistes reeglites. Kui asustus laienes ja piirkondadevahelised sidemed tihenesid, tekkis vajadus kogu Islandit hõlmava ühise õiguskorra ja vaidluste lahendamise süsteemi järele. Maahõivajad olid tulnud Islandile oma laevadel. Nad olid sõltumatud nii üksteisest kui ka võõrastest rahvastest ja valitsejatest. Neid ühendas ainult rahvus. Kõige vägevamad maahõivajad ehitasid oma talu juurde jumalakoja (''hof'') ja korraldasid ise jumalatele ohvriteenistusi. Sellepärast nimetati neid ''[[goði]]''{{'}}deks. Nende kaaskondlased ja ümbruskonna teised maahõivajad, kes jumalakodasid ei rajanud, moodustasid nende ümber usulise kogukonna. Kaks ''goði''{{'}}t, [[Þórólfur Mostrarskegg]] ja [[Þorsteinn Ingólfsson]], asutasid peagi enda hõivatud maa-alal ''[[þing]]''{{'}}id ([[Þórsnesþing]] ja [[Kjalarnesþing]]), kus lahendati piirkonna elanike kohtuasju ja vaidlusi. Kui maa oli asustatud peaaegu nii palju kui võimalik ja rahvaarv oli kasvanud suhteliselt suureks, tunti vajadust ühiste seaduste järele ja ühise koosoleku järele, kus saaks lahendada Islandi eri osadest pärit inimeste vahelisi asju. Pärimuse järgi tehti sobiva õigussüsteemi väljatöötamine ülesandeks pealik [[Úlfljótr]]ile, kes oli selleks ajaks umbes 20 aastat Islandil elanud. Úlfljótr läks umbes 927. aastal Norrasse, kus ta tutvus sealse õigusega. Nii tema kui ka enamik teisi maahõivajaid pärinesid Lääne-Norrast, mistõttu võttis ta eeskujuks [[Gulatingi õigus]]e. Kolm aastat hiljem tuli ta Islandile tagasi seadustega, mille ta oli koostanud oma emapoolse onu [[Þorleifur jarlsskáld]] abiga. Tema ettepanekute põhjal loodi Alþingi – kogu Islandi ''þing'', kus kuulutati välja ja arutati seadusi, lahendati kohtuasju ning arutati ühiskondlike ja poliitiliste küsimusi ja tehti neid puudutavaid otsuseid. Úlfljóti kasuvend [[Grímr Geitskör]] rändas läbi kogu Islandi, et leida sobiv koht ühisele ''þing''{{'}}ile. Tema valik langes suure järve ääres asuvast [[Bláskógar]]ist põhja poole jäävale tasandikule maa lõunaosas. Nii see paik ([[Þingvellir]]) kui ka kogu ümbruskond ja järv said nimeks Alþingi. Seal võeti Úlfljótri seadused ühisel koosolekul vastu ja asutati [[Alþingi]]. Alþingile kogunesid pealikud (''goðar'', ainsus ''goði'') ja teised osalejad kogu maalt. Sellega oli Úlfljótri seadusandlik tegevus lõpule viidud ja pärimuse järgi 930. aastal valiti [[seadusekuulutaja]]. Seadusekuulutaja amet, ''goði''{{'}}de kogu, [[Lögrétta]] (Seadusekoda) ja Alþingi kohus asutati pärimuse järgi üheaegselt Alþingi loomisega. Alþingi keskne organ oli [[Lögrétta]] ehk Seadusekoda, kuhu kuulusid ''goði''{{'}}d ja nende nõuandjad. Lögrétta oli Alþingi seadusandlik organ. Seadusekoda võttis vastu uusi seadusi, tõlgendas kehtivat õigust ja otsustas paljusid ühiskonnaelu puudutavaid küsimusi. Selle pädevusse kuulus otsustamine ka selle üle, mida kehtiv õigus konkreetsel juhul tähendab, kui selles tekkis vaidlus, ja seadustest erandite tegemine. Siis määrati kindlaks ka ''goði''{{'}}de arv. Neile anti ühtlasi kindel ilmalik võim, mis tegi neist Islandi ühiskonnakorralduse alustalad. Maa jaotati 12 ''þing''{{'}}ipiirkonnaks, kuid kuulumine neisse ei sõltunud üksnes elukohast, sest vabad mehed võisid valida endale pealiku ka väljastpoolt oma piirkonda. Igas ''þing''{{'}}ipiirkonnas pidi olema kolm ''goði''{{'}}t ehk kogu maal kokku 36. ''Þing''{{'}}e peeti kevadel kõigi kolme ''goði'' ühisel juhtimisel ja neid nimetati kevad''þing''{{'}}ideks (''várþing''). ''Goði''{{'}}d olid Islandi vabaühiskonna mõjukaimad juhid. Nad ei olnud ei kuningad, aadlikud ega tavalised ametnikud. Enamik neist pärines maahõivajate või nende järglaste seast. Kohalikud juhid olid kujunenud juba asustuse algusaastatel ja Alþingi loomisel anti neile ametlik koht uues poliitilises süsteemis. ''Goði'' oli ühtaegu kohalik juht, õiguskaitsja, poliitiline eestvedaja ja algselt ka usuliste talituste korraldaja. Nad esindasid oma poolehoidjaid kohalikel rahvakoosolekutel ja Alþingil. ''Goði'' võim ei põhinenud mitte niivõrd ametlikul territooriumil kui isiklikel toetajatel. Tema võimkonda nimetati ''[[goðorð]]''{{'}}iks. ''Goðorð'' ei olnud territoriaalne haldusüksus ega kindlate piiridega maa-ala, vaid pealiku võimu- ja toetajaskond ning sellega seotud õiguste ja kohustuste kogum. Vabad mehed võisid ''goðorð''{{'}}iga liituda või sellest lahkuda ja vajaduse korral teise pealiku juurde üle minna. ''Goðorð''{{'}}i võis pärida, müüa, jagada või muul viisil omandada. Tegu ei olnud maaomandi, vaid võimu- ja esindusõigusega. Sellepärast pidid pealikud oma toetajate usaldust hoidma. ''Goði'' ülesannete hulka kuulus oma toetajate esindamine, nende huvide kaitsmine ja neile abi osutamine õigusvaidlustes. Pealike ülesannete hulka kuulusid ka kohalike rahvakoosolekute (''[[þing]]''{{'}}ide) juhtimine, osalemine Lögréttas ja kohtunike nimetamine. Kui ei leidunud eraisikut, kellel oleks olnud õigus või kohustus kannatanu nimel kohtuasja algatada, pidi sekkuma ''goði''. Nii täitis ta osaliselt ülesandeid, mida tänapäeval täidavad prokuratuur, omavalitsus ja muud avalikud institutsioonid. Vastutasuks pidid toetajad pealikku toetama, sealhulgas vajaduse korral relvastatud jõuga. Kui pealik kaitses oma meeste huve, siis tema mehed seisid tema taga tülides ja kohtulahendite täideviimisel. ''Goði''{{'}}del oli õigus nimetada kohtunikke, kuid nad ei tegutsenud kohtunikena ega mõistnud ise kohut. See aitas seadusandlikku ja kohtuvõimu vähemalt põhimõtteliselt lahus hoida. Vabad mehed, kes osalesid ''[[þing]]''{{'}}ide tegevuses ja kandsid sellega seotud materiaalseid kohustusi, võisid osaleda kohtukoosseisudes ja mõjutada seadusandlikke otsuseid. Seega ühendas Islandi vaba riigi riigikord endas pealike juhtivat rolli ja vabade meeste suhteliselt laia osalust avalikus elus. Algselt olid kohtud ainult kohalikel rahvakoosolekutel ''þing''{{'}}idel. Alþingil hakkas tegutsema kõrgem kohus. Puudused Alþingi kohtu korralduses, mis tõid muu hulgas kaasa vaidlusi kohtukoosseisude pädevuse üle, põhjustasid veriseid tülisid isegi Alþingil endal. Kui kogu Islandi vaidlused jõudsid ühte kohtusse, said tugevamad pealikud mõjutada kohtukoosseisu. Kui üks pool leidis, et kohtunikud on vastaspoole liitlased või sugulased, võis ta kohtu pädevuse vaidlustada. Kui menetluses tehti viga või pooled ei suutnud kohtukoosseisu suhtes kokkuleppele jõuda, võis asi jääda lahenduseta. Sellisel juhul pöörduti sageli vägivalla poole. Eri piirkondades kujunesid välja oma pealikurühmad. Kui kõik kohtuasjad lahendati ühes kohtus, tekkis küsimus, kes määrab kohtunikud ja kui palju mõju on eri pealikel kohtukoosseisu kujundamisel, sest võis tekkida tunne, et mõni piirkond on teistest tugevamalt esindatud. Sellepärast otsustati 965. aasta paiku pärimuse [[Þórður gellir]]i ettepaneku kohaselt jagada Island neljaks veerandkonnaks (''fjórðungur'', mitmuses ''fjórðungar'') ja korraldada kohtusüsteem ümber. Veerandkonnad ei olnud haldusüksused, vaid kohtupiirkonnad. Senise ühtse Alþingi kohtu asemele loodi iga veerandkonna jaoks oma veerandkonnakohus (''fjórðungsdómur''), milles oli 36 kohtunikku. Veerandkonnad olid: *lõunamaalaste veerandkond (''Sunnlendingafjórðungur'') ehk Lõunaveerandkond, mis ulatus [[Jökulsá]]st [[Sólheimasandur]]il [[Eyjafjöll]]i all kuni [[Hvítá]]ni [[Borgarfjörður]]is; *läänefjordlaste veerandkond (''Vestfirðingafjórðungur'') ehk Lääneveerandkond, , mis ulatus [[Hvítá]]ni [[Borgarfjörður]]is kuni [[Hrútafjörður]]ini; *põhjamaalaste veerandkond (''Norðlendingafjórðungur'') ehk Põhjaveerandkond,, mis ulatus [[Hrútafjörður]]ist kuni [[Langanes]]ini; *idafjordlaste veerandkond (''Austfirðingafjórðungur'') ehk Idaveerandkond, mis ulatus [[Langanes]]ist kuni [[Jökulsá]]ni [[Sólheimasandur]]il. 13. sajandil nihkus Lääne- ja Lõunaveerandkonna vaheline piir [[Hvítá]]lt [[Borgarfjörður]]is lõuna poole [[Botnsá]]ni [[Hvalfjörður]]is. Põhja- ja Idaveerandkonna vaheline piir oli Langanesi piirkonnas ebaselgem. Igas veerandkonnas oli kolm kohalikku ''þing''{{'}}ipiirkonda (''þinglag''), välja arvatud Põhjaveerandkonnas, kus neid oli neli, sest asustus oli seal tihedam. Jaotus ei põhinenud siiski täielikult maa-alal: iga talupoeg võis igal ajal asuda ükskõik millise ''goði'' ehk pealiku alla ja seega ühineda veerandkonnaga, mis ei vasta tema elukohale. Varasema perioodi ''goðorð''{{'}}ide arv ei ole kindlalt teada ja ajaloolaste hinnangud lahknevad. Kui Island umbes 965. aastal neljaks veerandkonnaks jagati, korraldati ka kohalike ''þing''{{'}}ide ja ''goðorð''{{'}}ide jaotus ümber: Lääne-, Lõuna- ja Idaveerandkonnas oli kolm kohalikku ''þing''{{'}}i, Põhjaveerandkonnas aga neli. Iga ''þing''{{'}}iga oli seotud kolm ''goðorð''{{'}}i — nii sai kolmes veerandkonnas kummaski üheksa ''goðorð''{{'}}i, Põhjaveerandkonnas aga kaksteist. Kokku kujunes enamiku uurijate arvates 39 ''goðorð''{{'}}i. Tegu ei olnud pealike loomuliku koguarvuga, vaid seadustega täpselt määratletud ''goðorð''{{'}}ide arvuga. ''Goðorð''{{'}}ide ja ''goði''{{'}}de tegelik arv ei pruukinud alati kokku langeda, kuna üks ''goði'' võis mitut ''goðorð''{{'}}i korraga vallata või üks ''goðorð'' võis olla mitme mehe ühisomandis. Et põhjaveerandkonnas oli teiste veerandkondadega võrreldes rohkem ''goði''{{'}}sid, tekkis veerandkondade vahel ebavõrdsus. Et Põhjaveerandkonna elanikud ei saaks teistest suuremat mõju, otsustati, et kolme ülejäänud veerandkonna ''goði''{{'}}d valivad igast ''þinglag''{{'}}ist ühe mehe Seadusekotta, nii et igast veerandkonnast saaks Seadusekojas koha 12 meest — kokku 48 hääleõiguslikku liiget. Need üheksa uut liiget said koha Seadusekojas, kuid neil ei olnud õigust veerandkonnakohtu kohtunikke nimetada. Igaüks 48 liikmest nimetas omakorda kaks kaasistujat, nii et Seadusekoda koosnes edaspidi kokku ligikaudu 145–147 liikmest (olenevalt sellest, kas ja millal arvestati kaasa seadusekuulutaja ja hiljem, alates 1106. aastast, mil loodi [[Hólari piiskopkond]] ja Islandil oli koos varem (1056) asutatud [[Skálholti piiskopkond|Skálholti piiskopkonnaga]] juba kaks piiskoppi, ka nemad). Umbes 1004–1015 loodi [[seadusekuulutaja]] [[Skafti Þóroddsson]]i eestvõttel Alþingil veel viies kohus – ''fimmtardómur''. See pidi lahendama juhtumeid, mida nelja veerandkonnakohtu süsteem ei suutnud lõplikult lahendada. Islandi vaba riik arenes selle tagajärjel sugukondadel põhinevaks õigusriigiks. Et puudus keskne võim, mis oleks suutnud kohtuotsuseid sundkorras täide viia, jäi üksikisiku ülesandeks teha kohtuotsus oma suguvõsa abil tegelikult kehtivaks. Kohtumenetlus oli kogu avaliku elu alus. Selle kaudu arenes Islandi õigus iseseisvalt, tuginedes ühispõhjamaisele õiguskorrale. Islandi iseseisvad eripärad ilmnevad eriti sugukonna läbivas tähtsuses, mitte ainult tsiviilõiguses, vaid ka kriminaalõiguses. Islandil määrati (eriti tapmiste korral) rahaline hüvitis, mille suurus arvutati kohtuasja poolte sugulussuhete järgi. Arvestati ka isikliku au tunnet, muu hulgas karistuse määramisel. Kohtuvaidlus oli avalik võitlus, kus õigus oli vabade ja teovõimeliste meeste jaoks relvade asemel vahendiks, ühiskonnaliikmete järelevalve ja osaluse all. Ükski võimukandja ei tegutsenud poolte nõuandjana. Seadusekuulutaja juhtis menetlust, kuid temalt küsiti ainult seda, missugunene on seadus, ja tal ei olnud sellest kaugemale ulatuvat võimu. Kohtumenetluse ajal nõuti suure hulga ''þing''{{'}}imeeste kohalolekut. Nad tegutsesid osaliselt tunnistajatena, osaliselt kohtunikena, osalt süüdistatava süü või süütuse üle otsustava vandekohtu (''[[kviðr]]'') liikmetena, ja osalt ka ''þing''{{'}}il korra valvajatena. Sellepärast oli ka üks üheksandik ''goðorð''{{'}}i ''þing''{{'}}imeestest kohustatud ''goði'' ehk pealikuga ''þing''{{'}}ile kaasa minema. Islandil puudus keskne täidesaatev võim tänapäevases mõttes. Riigil ei olnud kuningat, valitsust, ametnikkonda, politseid ega prokuratuuri. Alþingi istungite ajal täitis Seadusekoda mõningaid täidesaatvaid ülesandeid, kuid suurem osa tegevustest, mille eest tänapäeval vastutavad riigiasutused, jäi üksikisikute ja suguvõsade kanda. Õigusnõuete esitamine, kohtuasjade algatamine, kohtuotsuste täideviimine ja sageli ka kahjutasude sissenõudmine olid enamasti eraõiguslikud küsimused. Kuigi Islandi vaba riiki on mõnikord peetud varajaseks rahvaesinduslikuks süsteemiks, koondus tegelik poliitiline mõju suhteliselt väikese hulga pealike kätte. ====Islandi kalender==== {{Vaata ka|Islandi kalender}} Samal ajal korraldati ka [[Islandi kalender|Islandi kalendrit]]. Seni oli aastat arvestatud 364 päeva pikkusena (12 kuud à 30 päeva ja neli [[liigpäev]]a (''aukanætr'')), kuid [[Þorsteinn surtur]]i ettepanekul otsustati lisaks, et iga seitsme aasta järel tuleb lisada "[[liignädal]]". Seda kalendrit koos hilisemate parandustega kasutati kõrvuti Gregoriuse kalendriga veel 20. sajandil. ===Sugukondade tülide aeg (930–1030)=== [[Pilt:Mjollnir icon.png|pisi|[[Thor]]i vasar [[Mjölnir]] sümboliseerib paganlust enne Islandi ristiusustamist aastal 1000]] Pidevate sugukondadevaheliste tülide ajal, mis andsid rikkalikule [[saagakirjandus]]ele rohkesti ainest, arenes järk-järgult välja riiklik ja õiguslik korraldus. Aeg, mil [[Skapti Þóroddsson]] oli [[seadusekuulutaja]], [1004–1030], oli rahutu, kuid selle lõpuks oli põhikorra areng muutnud Islandi vabaks riigiks. Õiguskorra viimane oluline lüli kujunes välja 11. sajandi alguses, kui Alþingil asutati viies kohus, mis oli kõrgeim kohtuinstants. See lahendas muu hulgas kohtuasju, mille puhul veerandkonnakohtud ei olnud suutnud ühehäälset otsust teha. Lisaks kaotati [[1006]]. aastal duell ''[[holmganga]]''. Samal ajal määrati kindlaks ka seaduste kehtestamise kord [[Lögrétta]]s (Seadusekojas). Islandlastel olid sel ajal välismaailmaga elavad sidemed. Nad tegutsesid viikingite ja sõjameestena, kaupmeeste ja [[skald]]idena ning teenisid kuningate ja pealike kaaskondades kõikjal [[Põhjamaad]]es, eelkõige võib-olla Norras, aga ka Briti saartel ning isegi [[Normandia]]s, [[Garðaríki]]s ja [[Miklagard]]is. Islandi riigil ei olnud ametlikke suhteid teiste maade ega valitsejatega. Norra kuningas Olav Haraldsson, hilisem [[Olav Püha]], tegi edutuid katseid saada islandlastelt enda võimu alla [[Grímsey]] saart. Juba enne Olav Püha oli Norra kuningas [[Olav Tryggvason]] islandlasi ähvardanud, et nad kristluse vastu võtaksid. ===Kristluse vastuvõtmine (1000–1200)=== [[Pilt:Grassodenhäuser.jpg|pisi|Traditsioonilised mätaskatustega majad Islandil]] Kristlus jõudis Islandile esmalt välismaal ristiusku pöördunud islandlaste kaudu. Üks neist oli [[Þorvaldr víðförli]] [[Skagafjörður]]ist, kes tõi endaga kaasa [[Saksimaa]]lt pärit piiskopi nimega Fredrik, kuid neil ei õnnestunud misjonitööd eha . [[Stefnir Thorgilsson]] purjetas aastatel 996–997 [[Olav Tryggvason]]i ülesandel Islandile, kuid ka temal ei õnnestunud islandlasi kuigivõrd veenda senistest uskumustest loobuma. Kuningas Olavi järgmine saadik oli [[Saksamaa]]lt pärit sõjamees [[Tangbrand]] ([[Þangbrandr]]), kellel õnnestus veenda Islandi idaosa pealikku [[Hallr Þórsteinsson]]i ja hiljem ka teisi väljapaistvaid mehi end ristida laskma. Tangbrand pani misjonitöös käigus toime mitu tapmist, mis põhjustas teiste islandlaste vastupanu. 999. aastal pidi Tangbrand Islandilt lahkuma. Pärast Tangbrandi lahkumist muutus vastasseis kristlaste ja paganate vahel Islandil üha teravamaks. Norra kuningas [[Olav Tryggvason]] avaldas islandlastele tugevat survet kristluse vastuvõtmiseks ja ähvardas Norras viibivaid islandlasi karistada. Tekkis oht, et usuküsimus põhjustab ühiskonna lõhenemise. Kui [[Alþingi]] [[1000]]. aastal kogunes, oli kristluse vastuvõtmine seetõttu muutunud mitte üksnes usuliseks, vaid ka poliitiliseks ja ühiskondlikuks küsimuseks. Üks islandlastest, kelle Tangbrand oli ristiusku pööranud, [[Hjalti Skeggjason]], oli 999. aastal samuti maalt välja saadetud, sest ta oli Alþingil ''[[níð]]''-värsis [[Freya]] vastu jumalaid pilganud. Hjalti oli läinud Norrasse, kuhu peagi järgnes tema usukaaslane Gisurr. Mõlemad viibisid seal [[Olav Tryggvason]]i juures ja kuningas saatis nad 1000. aastal Islandile tagasi kristlust levitama. Nad sabusid tagasi ajaks, mil oli Alþingi kogunenud ning kristluse ja paganluse vastasseis tuli seal lahendada. Hallri abiga jõuti Alþingil usuküsimuses otsuseni. Selle sõnastas seadusekuulutaja, Põhja-Islandilt pärit pealik [[Þorgeir Ljósvetningagoði]]. Nii paganad kui ka kristlased pidid tema otsusega arvestama. Ta kuulutas seaduseks, et kõik pidid laskma end ristida ja et ''[[blót]]''{{'}}i (jumalatele ohverdamist) tohtis korraldada üksnes eraviisiliselt. Nii seadustati kristlus Islandil aastal [[1000]], osaliselt ka [[Olav Tryggvason]]i ähvarduse tõttu. Olav hukkus samal aastal [[Svolderi merelahing]]us. Kristlus võitis islandlaste poolehoiu alles pärast sugukondadevaheliste tülide lõppu. ''[[Goði]]''{{'}}d ja teised maaomanikud rajasid oma taludesse [[kirik (pühakoda)|kirikuid]] ja said kas ise preestriteks või pidasid enda juures preestreid. Paganlik ''goði''-süsteem asendus uue süsteemiga suhteliselt hõlpsasti. Saarele saabus ka välismaa preestreid. [[Ari Þorgilsson]] nimetab neist 11, kellest mitu olid pärit [[Iirimaa]]lt. [[1056]]. aastal sai Island esimese [[piiskop]]i, kui ametisse pühitseti [[Ísleifur Gissurarson]] (suri 1080). 11. sajandi keskpaigas rajati [[Skálholt]]i piiskopkond. Tema poeg ja järglane [[Gissur Ísleifsson]] [1082–1118] kehtestas koos [[Oddi]] preestri ja pealiku [[Sæmundur fróði]] ning seadusekuulutaja [[Markús Skeggjason]]iga [[1096]]. aastal kirikliku [[kümnis]]e. Kümnise kehtestamine oli oluline samm kiriku majandusliku aluse kujunemisel ning mõjutas pikaajaliselt maaomandi ja varanduse jaotust. Gissur Ísleifsson kinkis oma isatalu [[Skálholt]]i kirikule, muutes selle Islandi piiskopitooli ([[Skálholti piiskop]]i) asukohaks. [[1104]]. aastast allus Islandi kirik [[Lundi peapiiskop]]ile ning [[1152]]. aastast [[Nidarosi peapiiskop]]ile Norras. [[1106]]. aastal rajati Põhja-Islandile veel üks piiskopkond – [[Hólari piiskopkond]]. Selle esimene piiskop oli [[Jón Ögmundsson]] [1106–1121]. Mõlema piiskopkonna juurde rajati preestrikoole. Kui [[Bergþórr Hrafnsson]] oli seadusekuulutaja, otsustati seadused kirja panna ([[1118]]). See töö valmis [[12. sajandi]] esimese poole jooksul. Jón Ögmundssoni abiga rajati Põhja-Islandile [[Þingeyrar]]i [[benediktlased|benediktlaste]] klooster [[Húnaflói]] ääres. Umbes 1120. aastal alustatud klooster pühitseti sisse [[1133]]. aastal. Hiljem rajati neli augustiinlaste kloostrit munkadele ja üks nunnadele. Jumalateenistusi peeti tavapärasel roomakatoliku viisil [[ladina keel|ladinakeelsete]] lauludega, jutlusi peeti enamasti rahvakeeles. Nii preestrikoolid kui ka kloostrid muutusid kirikliku hariduse olulisteks keskusteks. Islandi kirik võttis osaks Euroopa tavad, kuid säilitas mõned eripärased jooned, eelkõige rahvaliku iseloomu. [[Tsölibaat]]i ei järgitud, kirikud ja preestrite elukohad olid eraomandis. Piiskopid valiti preestrite poolt, kuid preestrid allusid kirikute omanikele – kohalikele pealikele. Kirikuõigust kohandati kohaliku õigusega. Piiskopi kohtuvõim piirdus kiriklike ametiasjadega ja ükski kirikuõiguslik säte ei kehtinud enne, kui [[Lögrétta]] (Seadusekoda) oli selle heaks kiitnud. Ametikoha järgi kuulusid Seadusekotta ka piiskopid. Tänu kõrgele isiklikule staatusele said piiskopid avaldada ühiskonna arengule suurt mõju. Kristluse mõjul valitses Islandil rahu. See kujunes seal välja varem kui teistes Põhjamaades. Ohtlikud tülid ''[[þing]]''{{'}}idel olid haruldased. Islandi materiaalne kultuur, eriti põllumajandus, saavutas kõrgpunkti. Rahvaarv võis 12. sajandi alguses olla umbes 100 000. Eriti tuleb nimetada Skálholti piiskoppi [[Þorlákur Þórhallsson]]it [1177–1193]. [[12. sajandi]] lõpus sai Island oma [[pühak]]ud. Need on Þorlákur ([[1198]]), Islandi tähtsaim pühak, ja [[Jón Ögmundsson]] ([[1200]]). 12. ja 13. sajandil suurenes kiriku mõju veelgi. Piiskopid ja teised vaimulikud osalesid poliitikas ning kirik hakkas järk-järgult taotlema suuremat kontrolli kirikuvarade üle. See viis hiljem konfliktideni ilmalike suurmeeste ja kiriku vahel, eriti ''[[staðamál]]''{{'}}i nime all tuntud vaidlustes. Kiriku areng ei olnud algselt täielikult eraldatud ilmalikust võimust: kohalikud vägevad mehed osalesid kirikute rajamises ja kiriku varade haldamises ning piiskopid olid sageli seotud Islandi poliitilise eliidiga. Hiljem suurenes kiriku institutsionaalne iseseisvus. 13. sajandi lõpuks oli kiriku majanduslik ja poliitiline positsioon Islandil märgatavalt tugevnenud. ===Norra laevade talvitumine=== [[1118]]. aastal saabus Islandile 35 laeva, millest ainult kaheksa suutis Norrasse tagasi sõita. 27 laeva talvitumine Islandil oli piisav, et põhjustada paljudes maa piirkondades toidupuudust.<ref>Jon Vidar Sigurdsson. ''Det norrøne samfunnet'', Pax: Oslo 2008, ISBN 978-82-530-3147-7, lk 197.</ref> ===Lagunemisaeg ehk Sturlungite ajastu (umbes 1200–1262)=== {{Vaata|Sturlungite ajastu}} 12. sajandi lõpus ja 13. sajandi alguses hakkasid Islandi vaba riigi varasemad võimumehhanismid järk-järgult muutuma. ''[[Goði]]''{{'}}d ja nende ''[[goðorð]]''{{'}}id olid endiselt poliitilise süsteemi keskmes, kuid võim koondus üha enam väheste mõjukate suguvõsade kätte. Seetõttu ''goði''{{'}}devahelised konfliktid kasvasid ja nende lahendamisel hakati senisest rohkem kasutama relvastatud jõudu. Umbes 1200. aastast 1260ndateni kestnud perioodi nimetatakse tänapäeva ajalookirjutuses [[Sturlungite ajastu]]ks (islandi keeles ''Sturlungaöld''). Nimetus on hilisem ja selle tänapäevane kasutamine kujunes välja alles varauusajal ja eriti 20. sajandi ajalookirjutuses. Sturlungite ajastu ei olnud üksainus kodusõda, vaid mitme aastakümne jooksul toimunud võimuvõitluste, liitude ja vastasseisude jada. Selle keskmes olid mitmed suured suguvõsad, sealhulgas [[Sturlungid]], ''[[Haukdælir]]'' ([[haukdalirlased]]), ''[[Oddaverjar]]'' ([[oddilased]]) ja ''[[Ásbirningar]]''. Mõjukad juhid kogusid enda ümber relvastatud kaaskondlasi ja konfliktid, mida varem oleks lahendatud õiguslike menetlustega, viisid üha sagedamini vägivallani. Pärimise ja maade kokkuostmise tulemusel koondus üha rohkem maad üha väiksema arvu meeste ja suguvõsade kätte. See häiris Islandi ühiskonnakorralduse senist tasakaalu. Ülejäänud talupojad pidid alluma vähestele vägevatele meestele ja õigus taganes aina enam jõu ees. 13. sajandi jooksul kasvasid konfliktide ulatus ja osalejate arv ning võim koondus järjest väiksema hulga suurvõimukandjate kätte. Relvastatud kokkupõrked ei piirdunud enam väikeste salkadega, vaid võisid kaasata suuri talupoegade vägesid. Esimene märk uuest rahutuste ajast oli [[Hvamm-Sturla]] tüli [[Jón Loftsson]]iga aastal [[1181]]. Järgnevatel aastakümnetel leidsid aset [[Guðmundur dýri]] tüli, suur [[Önundarbrenna]] aastal [[1197]], [[Kolbeinn Tumason]]i surm [[1208]]. aastal ja [[Hrafn Sveinbjörnsson]]i tapmine [[1213]]. aastal. Aastaid kestnud rahutusi põhjustas ka Hólari piiskop [[Guðmundur Arason]] [1203–1237], kes sattus oma kirikupoliitika tõttu teravasse konflikti talupoegade ja pealikega. Üheks oluliseks võimukeskuseks kujunesid [[Sturlungid]]. [[Sturla Þórðarson]]i pojad [[Þórður Sturluson]], [[Sighvatur Sturluson]] ja [[Snorri Sturluson]] said vägevateks meesteks, kes sattusid peagi vastuollu nii teiste vägevate meeste kui ka üksteisega. Sturlungite ja [[oddilased|oddilaste]] vaheline tüli viis [[1216]]. aastal peaaegu avaliku kokkupõrkeni Alþingil, kuid Skálholti piiskop suutis selle ära hoida. Hiljem muutusid kokkupõrked üha sagedasemaks ja verisemaks. [[Pilt:Snorre Sturluson-Christian Krohg.jpg|pisi|[[Christian Krohg]]i joonistus. ''Snorri Sturluson'']] Oluline muutus toimus 1220ndatel, kui Islandi sisepoliitilised võitlused hakkasid üha enam seostuma [[Norra]] kuninga poliitikaga. [[Snorri Sturluson]] sõlmis Norra kuninga [[Håkon IV Håkonsson]]iga suhteid ning sai kuningaga seotud poliitilise rolli. Hiljem püüdis kuningas Islandi võimuvõitlusi enda huvides ära kasutada ning sidus end mitme Islandi suurvõimukandjaga. See suurendas Norra mõju Islandi poliitikale, kuid ei teinud lõppu kohalikele konfliktidele. Oddilased ja [[haukadalurlased]] sattusid päranditüli tõttu vastamisi ning esimese rühma liikmed tapsid [[1221]]. aastal [[Björn Þorvaldsson]]i. Algul toetas Snorri Sturluson oddilasi, kuid pärast seda, kui nood teda solvasid, liitus ta 1225. aastal hoopis haukadalurlastega. Haukadaluri suguvõsa, mida juhtis Snorri väimees [[Gissur Þorvaldsson]], kehtestas oma mõjuvõimu Lõuna-Islandil. Samal ajal puhkesid Sturlungite seas sisetülid, kui Snorri ja tema poeg [[Órækja]] sattusid konflikti Snorri venna Sighvaturi ja selle poja [[Sturla Sighvatsson]]iga. Need tülid, millesse tõmmati ka kolmas vend Þórður ja paljud teised pealikud, viisid selleni, et Snorri aeti 1236. aastal oma [[Reykholt]]i mõisast välja ning [[1237]]. aastal lahkus ta Islandilt ja sõitis Norrasse. 1230ndatel jätkusid võimuvõitlused, milles senised suguvõsadevahelised konfliktid põimusid võitlusega suuremate võimualade ja poliitilise ülekaalu pärast. [[Sturla Sighvatsson]] püüdis laiendada Sturlungite võimu suurele osale Islandist ning koondas enda ümber ulatusliku toetajate võrgustiku. Tema tegevus viis otsese vastasseisuni teiste suurvõimukandjatega, eelkõige [[Gissur Þorvaldsson]]iga. Võitlus ei piirdunud enam üksikute pealike ja nende lähikondsete tülidega, vaid haaras järjest suuremaid rühmi ja piirkondi. [[1238]]. aastal toimus [[Örlygsstaðiri lahing]], kus Gissur Þorvaldssoni ja [[Kolbeinn ungi Arnórsson]]i juhitud vastasleer alistas Sturla Sighvatssoni väed. Sturla Sighvatsson ja tema isa [[Sighvatur Sturluson]] said lahingus surma. Örlygsstaðiri lahing oli üks Sturlungite ajastu otsustavamaid kokkupõrkeid ning näitas, kui ulatuslikuks olid Islandi võimuvõitlused muutunud. Pärast Örlygsstaðiri lahingut ei taastunud varasem võimutasakaal. Gissur Þorvaldsson tõusis üheks Islandi mõjukamaks võimukandjaks, kuid tema vastasseis teiste juhtidega jätkus. Eelkõige kujunes tema peamiseks vastaseks [[Þórður kakali Sighvatsson]], kes püüdis taastada Sturlungite mõju. Nende võitlus kestis aastaid ning selle käigus toimusid uued relvastatud kokkupõrked ja muutusid senised liidud. Võimuvõitlused olid selleks ajaks seotud ka Norra kuninga poliitikaga. Norra kuningas [[Håkon IV Håkonsson]] püüdis kasutada Islandi suurvõimukandjate omavahelisi vastuolusid oma mõju suurendamiseks. Islandi pealikud otsisid omakorda kuninga toetust oma konkurentide vastu. Nii muutus Norra kuningas 13. sajandi keskpaigaks Islandi sisepoliitikas uueks osapooleks ning kohalike suurmeeste võimuvõitlus hakkas üha enam seostuma küsimusega Islandi suhtest Norra kuningavõimuga. 1239. aastal läks Snorri Islandile tagasi, kuigi Norra kuningas Håkon IV Håkonsson oli selle keelanud, ja sattus seetõttu kuningaga vastuollu. Et Snorri oli oma tapetud venna ja vennapoja lähim kättemaksja, sai temast ka väimehe Gissuri vaenlane. Gissur liitus kuningaga ja tungis kuninga õhutusel [[1241]]. aastal Snorrile kallale ning tappis ta. Pikaajaline vägivald nõrgestas ''goðorð''{{'}}idel põhinevat poliitilist süsteemi. [[Alþingi]] ja kohalikud ''þing''{{'}}id säilisid, kuid nende võime tagada õiguskorra toimimine vähenes, samal ajal kui vägevate meeste sõjaline ja majanduslik võim kasvas. Norra kuningas suutis sellises olukorras suurendada oma mõju, pakkudes Islandi võimukandjatele toetust ja sekkudes nendevahelistesse konfliktidesse. 13. sajandi keskpaigaks oli mitme Islandi suurvõimukandja huvides saavutada kuningaga kokkulepe, mis aitaks lõpetada aastakümneid kestnud sisetülid. Sturlungite ajastu ja sellele järgnenud Islandi allumine Norra kuningale kujutasid endast pikaajalist poliitilist muutust, mille käigus senine ''goðorð''{{'}}idel põhinev võimukorraldus nõrgenes ning Norra kuninga mõju Islandil suurenes. Lagunemisaeg valmistas ette Islandi vaba riigi langust ja kiirendas seda. ===Norra võimu alla sattumine=== Islandi sisemiste võimuvõitluste kõrval suurenes 13. sajandi esimesel poolel järk-järgult Norra kuninga mõju. [[Snorri Sturluson]] viibis 1218–1220 Norras ning aitas ära hoida kuninga kavandatud sõjaretke Islandile. 1220. aasta paiku lubas [[Snorri Sturluson]] Norra kuningale [[Håkon IV Håkonsson]]ile ja tema eestkostjale [[Skúli Bárðarson]]ile aidata kaasa sellele, et islandlased tunnustaksid Norra kuninga ülemvõimu. Snorri ei suutnud ega soovinud seda lubadust täielikult ellu viia. Samasuguseid lubadusi andsid hiljem kuningale ka teised Islandi võimukandjad, sealhulgas [[Sturla Sighvatsson]], [[Þórður kakali Sighvatsson]] ja [[Gissur Þorvaldsson]]. Norra kuningavõim kasutas selliseid suhteid selleks, et siduda Islandi pealikud oma poliitikaga. Pärast Snorri Sturlusoni tapmist [[1241]]. aastal jätkusid Islandil võimuvõitlused. Eriti tähtsaks vastasseisuks kujunes [[Gissur Þorvaldsson]]i ja [[Þórður kakali Sighvatsson]]i võitlus. [[Þórður kakali]] saavutas [[1246]]. aastal [[Haugsnesi lahing]]us võidu ja tema võimu alla sattus suur osa Islandist. 1250. aastal kutsuti Þórður kuninga käsul Norrasse. Ta viibis seal kuninga teenistuses ja talle anti ülesandeid Norra halduses. Samal ajal tegutses Islandil kuninga huvides [[Gissur Þorvaldsson]], kuid ka tema ei olnud valmis kuninga võimu Islandil tingimusteta kehtestama ning 1254. aastal läks ta kuninga kutsel Norrasse. Mõlema mehe puhul püüdis kuningas nende isiklikke huve ja omavahelisi vastuolusid kasutada Islandi üle suurema kontrolli saavutamiseks. Oluline muutus toimus ka Islandi kirikuelus. 1238. aastal olid nii [[Skálholti piiskop]]i kui ka [[Hólari piiskop]]i tool vakantseks jäänud. Skálholti piiskopiks sai norralane [[Sigvarðr Þéttmarsson]]. Hólari piiskopiks oli algul valitud [[Björn Þorvaldsson]], kuid teda ei pühitsetud ametisse. Ta läks [[Rooma]], et taotleda paavsti sekkumist, kuid suri tagasiteel Islandile. Seejärel määras [[Nidarosi peapiiskop]] Hólari piiskopiks norralase [[Bótólfr]]i. Seni olid Islandi piiskopid üldjuhul kohapeal valitud, kuid nüüd nimetas Nidarosi peapiiskop mõlema piiskopkonna etteotsa esimest korda norralased. 1247. aastal sai Hólari piiskopiks omakorda norralane [[Heinrekr Kársson]]. Kirikliku võimu suurem seotus Norra kirikukorraldusega andis Norra kuningale täiendava võimaluse Islandi poliitikasse sekkuda. [[Heinrekr Kársson]] kujunes üheks Norra kuninga olulisemaks toetajaks Islandil. Ta tegutses aktiivselt kuninga poliitiliste eesmärkide nimel ja sattus konflikti [[Þórður kakali Sighvatsson]]iga. Heinrekri vastuseisu tõttu kutsuti Þórður 1250. aastal Norrasse ja 1249. aastal oli Heinrekr juba kuningale esitanud tema tegevuse kohta kaebusi. Kui [[Gissur Þorvaldsson]] 1254. aastal Norrasse läks, jäi Islandil kuninga huvide edendamine suurel määral teiste kuningameeste ülesandeks. 1250ndatel muutus Norra kuninga sekkumine Islandi asjadesse järjest otsesemaks. 1252. aastal saadeti Islandile [[Gissur Þorvaldsson]], [[Þorgils skarði Böðvarsson]] ja [[Finnbjörn Helgason]], kellele kuningas oli andnud ülesande edendada oma võimu Islandil. Nad sattusid vastasseisu Þórður kakali poolehoidjatega. 1255. aastal saatis kuningas Islandile oma usaldusmehe [[Ívarr Englason]]i, kes pidi koos piiskoppide ja teiste kuninga toetajatega veenma islandlasi kuningale makse maksma. Ívarr tegutses eriti Põhja-Islandil. Tema tegevuse tulemusel nõustusid [[Skagafjörður]]i ja [[Eyjafjörður]]i piirkonna ning suure osa Põhjaveerandkonna elanikud kuningale makse maksma. Kuningas ei pidanud siiski saavutatud tulemust piisavaks ning pidas muu hulgas Gissurit ja Þórður kakalit oma eesmärkide ebaõnnestumise eest vastutavaks. Þórður kakali suri Norras 1256. aastal, enne kui tal õnnestus Islandile tagasi pöörduda. Pärast tema surma tõusis kuninga huvide seisukohast oluliseks tegelaseks noor [[Sturlungid|Sturlungite]] suguvõsa liige [[Þorgils skarði Böðvarsson]], kes oli olnud Håkon IV õukondlane ja tema ustav toetaja. Kuningas andis talle kontrolli Þórður kakali endiste võimualade üle. Þorgils saavutas Põhja-Islandil märkimisväärse mõju, kuid sattus seejärel konflikti [[Þorvarðr Þórarinsson]]iga. Þorgils skarði tapeti 1258. aastal. Pärast Þorgilsi surma pöördus kuningas taas [[Gissur Þorvaldsson]]i poole. 1258. aastal nimetas Håkon IV Gissuri [[jarl]]iks ja andis tema käsutusse Lõunaveerandiku, Põhjaveerandiku ja [[Borgarfjörður]]i. Gissur naasis samal aastal Islandile jarajas endale kuninga nimel tugineva võimukeskuse. Tema tegelik poliitika ei olnud siiski alati kooskõlas kuninga huvidega, sest Gissur püüdis eelkõige kindlustada omaenda võimu Islandil. Norra kuningas püüdis samal ajal kasutada Islandi pealike omavahelisi suhteid ja vastasseise enda mõju suurendamiseks. Islandi juhtivad mehed olid Norraga tihedalt seotud, sest nad reisisid sinna, viibisid kuninga õukonnas ning said temalt tiitleid, võimu ja toetust. Vastutasuks oodati neilt kuninga huvide edendamist Islandil. Nii muutusid kohalikud võimuvõitlused üha enam seotuks Norra kuningapoliitikaga. Pikaajalised sisetülid ja suutmatus saavutada püsivat võimutasakaalu lihtsustasid kuninga sekkumist. 1260ndate alguseks oli Norra kuningavõim saavutanud Islandil juba märkimisväärse mõju. [[Hallvarðr gullskór]] saabus [[1261]]. aastal Islandile kuninga saadikuna ja esitas kuninga nõudmised. Gissur oli sunnitud oma varasemaid kuningale antud lubadusi täitma. Talupoegade seas oli vastuseisu kuningale makstavatele maksudele. Samal ajal suurenes surve saavutada kogu Islandi tunnustus Norra kuninga võimule. Kuningavõimu kehtestamine toimus järk-järgult. Aastatel 1262–1264 andsid Islandi eri piirkondade elanikud kuningale truudus- ja maksutõotusi. Seda protsessi seostatakse traditsiooniliselt Vana leppega (''[[Gamli sáttmáli]]'', kuigi see nimetus on ajalooliselt keerulisema kujunemislooga ja 1262–1264 sõlmitud kokkuleppeid võib täpsemalt nimetada [[Gissurarsáttmáli]]ks. Tegu ei olnud üheainsa sündmusega 1262. aastal, vaid mitme piirkondliku kokkuleppe ja vandetõotuse jadaga, mille tulemusel tunnustasid islandlased Norra kuninga ülemvõimu. Kokkulepete kohaselt kohustusid islandlased maksma Norra kuningale kindlaksmääratud maksu ja täitma talle truuduskohustust. Vastutasuks pidi kuningas austama Islandi seadusi ja tagama rahu. Samuti nähti ette regulaarne laevaühendus Norra ja Islandi vahel ning islandlaste õiguste säilimine Norras. Kokkulepete oluline osa oli vastastikune kohustus järgida kokkulepitud tingimusi. Norra kuningavõimu kehtestamine ei tähendanud Islandi seniste poliitiliste institutsioonide kohest kadumist. [[Alþingi]] jätkas tegevust ning Island säilitas esialgu oma seadused ja suure osa senistest õigusinstitutsioonidest. Muutus seisnes eelkõige selles, et kõrgeim poliitiline võim ei põhinenud enam üksnes Islandi ''[[goði]]''{{'}}de ja ''[[goðorð]]''{{'}}ide süsteemil, vaid Norra kuninga ülemvõimul. Islandist sai Norra kuningriigi maksualune maa ning järgnenud aastakümnetel kujundati selle haldus- ja õiguskorraldus järk-järgult Norra kuningavõimuga tihedamalt seotuks. Aastaid 1262–1264 võib pidada Islandi vaba riigi poliitilise korra lõpuks, kuid Norra kuningavõimu täielik institutsionaalne kinnistumine toimus järk-järgult ka järgnevatel aastakümnetel. Mõnes käsitluses seostatakse ülemineku lõppu ka uue kuningliku seadustiku [[Jónsbók]]i vastuvõtmisega 1281. aastal. ==Norra võimu aeg (1262–1380)== === Norra võimu alla minek === Sturlungite ajastu lõpuks oli Islandi senine poliitiline kord tugevalt nõrgenenud. Aastatel 1262–1264 andsid Islandi eri piirkondade elanikud järk-järgult truudusvande Norra kuningale [[Håkon IV]]-le ja tema pojale [[Magnus VI]]-le. Sellega läks Island Norra kuninga võimu alla ja [[Island]]ist sai Norra kuningriigi maksualune maa. Protsess ei toimunud üheainsa lepinguna, vaid piirkondade kaupa sõlmitud kokkulepete ja antud truudusvanete kaudu. 1264. aastaks oli senine Islandi vaba riigi riigikord lõplikult lõppenud. 1262.–1264. aasta kokkulepete tähistamiseks on traditsiooniliselt kasutatud nimetust "Gamli sáttmáli", kuid säilinud tekstide dateeringu ja autentsuse üle on teadlased vaielnud ja seda nimetust on kasutatud eri ajastute kokkulepete kohta. Kokkulepete kohaselt kohustusid islandlased maksma kuningale maksu ja hoiduma vaenutegevusest tema vastu. Vastutasuks pidi kuningas tagama Islandil rahu ja kehtiva õiguse ning kaitsma islandlaste õigusi. Samuti nähti ette islandlaste kaubandus- ja pärimisõiguste säilitamine Norras ning kuninga kohustus tagada ühendus Islandi ja Norra vahel. Traditsioonilise lepingutõlgenduse kohaselt lubati Islandile ka iga-aastast laevaühendust, kuid selle kohustuse täitmine osutus hiljem ebapiisavaks. === Kuninglik haldus === Norra kuningavõimu kehtestamise järel hakati Islandi senist ''[[goði]]''{{'}}de ja ''[[goðorð]]''{{'}}ide süsteemil põhinevat poliitilist korraldust järk-järgult asendama kuningliku haldusega. Seniste kohalike võimukeskuste asemele kujunesid kuninga ametnike hallatavad piirkonnad ja kasutusele tuli Norra eeskujul korraldatud haldussüsteem. Muutus ei toimunud korraga, vaid kujunes välja järgnevatel aastakümnetel. [[Alþingi]] säilis, kuid selle ülesanded muutusid. See jäi oluliseks kohtu- ja seadusandlikuks institutsiooniks, samal ajal kui kuningavõim hakkas Islandi haldust ja seadusandlust üha enam mõjutama. 1270ndatel kujunes välja süsteem, milles kuninga ametnikena tegutsesid ''[[hirðstjóri]]''{{'}}d ja ''[[sýslumaður]]''{{'}}id. Kohalike ''[[goði]]''{{'}}de poliitiline võim kadus järk-järgult ja nende asemele tulid kuninga ametnikud. Seadusekuulutaja amet säilis, kuid selle kandja tegutses nüüd kuningliku võimu ja uue õiguskorra raamistikus. [[Sturla Þórðarson]] sai 1272. aastal kogu Islandi seadusekuulutaja. Ta jäi sellesse ametisse kuni 1276. aastani ning oli aastatel 1277–1282 Põhja- ja Lääne-Islandi seadusekuulutaja. Sturla oli 13. sajandi Islandi üks tähtsamaid õigusetundjaid ja kirjanikke. === Uus õiguskorraldus === Norra kuningavõimu kehtestamisega hakati Islandil senist [[Grágás]]il põhinevat õiguskorraldust asendama Norra õigusest lähtuvate seadustega. Esimeseks uueks kuninglikuks seaduseraamatuks oli "[[Járnsíða]]". See toodi Islandile 1271. aastal ja võeti järk-järgult vastu aastatel 1271]–1273. Járnsíða põhines suurel määral Norra õigusel ja pidi asendama [[Islandi vaba riik|vaba riigi]] aegse "Grágási". Selle kehtestamine tekitas islandlastes vastuseisu, sest uus seaduseraamat erines oluliselt varasemast Islandi õigusest. "Járnsíða" jäi siiski lühikeseks ajaks kehtima ja asendati 1281. aastal uue seaduseraamatuga. "Járnsíða" koostamisega oli tõenäoliselt seotud Sturla Þórðarson, kes tõi seaduseraamatu Islandile. Tema tegevus näitab ka üleminekut varasemalt Islandi ühiskonna sisestel traditsioonidel põhinenud õiguskorralt Norra kuningavõimuga seotud õiguskorraldusele. [[Magnus VI]] ehk [[Magnus Lagabøte]] jätkas Norra kuningriigi õiguskorralduse ühtlustamist. Sturla Þórðarson viibis [[Norra]]s kuninga juures ja sai tema usaldusisikuks. Pärast kuningas Håkon IV surma [[1263]]. aastal kirjutas Sturla kuninga elust teose "[[Hákonar saga Hákonarsonar]]". Hiljem kirjutas ta ka Magnus Lagabøte valitsemist käsitleva saaga. "[[Jónsbók]]" koostati "Járnsíða" puuduste parandamiseks ja Islandi olude paremini arvestamiseks. See seaduseraamat toodi Islandile 1280. aastal ning võeti [[Alþingi]]l vastu [[1281]]. aastal. Selle tõid Norrast Islandile kuninga esindajad, nende seas [[Jón Einarsson]]. Seda hakati peagi nimetama Jón Einarssoni järgi "Jónsbókiks". "Jónsbók" jäi Islandi peamiseks seaduseraamatuks väga pikaks ajaks ning kujundas Islandi õiguskorda kuni varauusajani. === Kaubandus ja laevaühendus === Norra võimu alla minekuga muutusid ka Islandi väliskaubanduse tingimused. Island sõltus suurel määral ühendusest Norraga, sest saar ei suutnud kõiki vajalikke kaupu ise toota. Norra kuninga ja islandlaste kokkulepetes oli ette nähtud regulaarne laevaühendus, kuid seda kohustust ei täidetud hiljem järjepidevalt. 13. sajandi lõpus koondus Islandi kaubandus üha enam [[Bergen]]i kaudu toimuvasse kaubandussüsteemi. Laevaühenduse ebaregulaarsus ja kaupmeeste tegevuse muutumine suurendasid Islandi sõltuvust väliskaubanduse korraldusest, mida islandlased ise enam kontrollida ei saanud. 14. sajandil muutus laevaühendus veelgi ebakindlamaks. Traditsiooniliste andmete kohaselt saabus 1324. aastal Islandile üks laev, 1326. aastal ei saabunud ühtegi, 1333. aastal saabus üks, 1350. aastal ei saabunud ühtegi ja 1375. aastal samuti mitte ühtegi. Sellised katkestused raskendasid oluliselt Islandi varustamist ja kaubandust ning aitasid kaasa majandusliku olukorra halvenemisele. === Kiriku võimu tugevnemine === Pärast Islandi allutamist Norra kuningale tugevnes ka kiriku iseseisev võim. Islandil tegutsesid endiselt kaks piiskopkonda ([[Skálholti piiskopkond]] ja [[Hólari piiskopkond]]), kuid piiskoppide ja ilmalike suurmaaomanike vahelised suhted muutusid üha pingelisemaks. Skálholti piiskopiks sai 1269. aastal [[Árni Þorláksson]], kes hakkas järjekindlalt nõudma kiriku suuremat kontrolli kirikuvarade ja kirikute üle. Tema reformid tuginesid ka 1275. aastal kinnitatud kristlikule õigusele ([[Kristinréttur]]), mis laiendas piiskopi ja kiriku pädevust. Samuti kehtestati selles ametlikult vaimulike abielukeeld, kuigi vaimulike kooselu naistega jätkus tegelikult veel hiljemgi. Võitlust kiriku ja ilmalike suurmaaomanike vahel kontrolli pärast kirikute ja nende varade nimetati ''[[staðamál]]''. Sellel oli kaks peamist etappi. Esimene algas 1178. aasta paiku piiskop [[Þorlákur Þórhallsson]]i ajal. Teine algas 13. sajandi teisel poolel, kui Árni Þorláksson alustas ulatuslikumat kirikureformi. Árni sai oma tegevuse tõttu hüüdnime ''Staða-Árni''. Konflikt lõppes 1297. aastal [[Ögvaldsnes]]is saavutatud kokkuleppega. Selle kohaselt jäid ilmalike omanike valdusse need kirikumaavaldused, mille tuludest kuulus neile vähemalt pool. Ülejäänud kirikud läksid piiskopi kontrolli alla. Kokkulepe tugevdas kiriku sõltumatust ilmalikest võimukandjatest ning pani aluse kiriku majandusliku ja poliitilise mõju edasisele kasvule. 14. sajandi alguseks oli Islandi kirik kujunenud oluliseks majanduslikuks ja poliitiliseks jõuks. Kiriku valdusesse kogunes ulatuslikult maad ja muid varasid ning piiskoppide mõju ulatus lisaks usuelule ka abielu-, pärimis- ja moraaliküsimustesse. {{Pooleli|aasta=2026|kuu=september}} ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * Helgi Þorláksson. Urbaniseringstendenser på Island i middelalderen. – Grethe Authén Blom (toim). ''Urbaniseringsprosessen i Norden'', ''I: Middelaldersteder'', Universitetsforlaget Oslo-Bergen-Tromsø 1977, ISBN 82-00-06081-0, lk 9-36. Kordustrükk 1982. * Bjørn Teitsson. Islandske kjøpsteder 1600-1860. – (Grethe Authén Blom (red.): ''Urbaniseringsprosessen i Norden'', ''II: De anlagte steder på 1600-1700 tallet'', Universitetsforlaget Oslo-Bergen-Tromsø 1977, ISBN 82-00-01664-1, lk 90–99. * Helgi Skúli Kjartansson. Urbaniseringen på Island ca. 1865-1915. – Grethe Authén Blom (toim). ''Urbaniseringsprosessen i Norden'', ''III: Industrialiseringens første fase'', Universitetsforlaget Oslo-Bergen-Tromsø 1977, ISBN 82-00-01666-8, lk 245-260. * Jesse Byock. ''Medieval Iceland: Society, Sagas and Power'', University of California Press 1988, ISBN 0-520-06954-4. * Bergsteinn Jónsson, Björn Þorsteinsson. ''Íslandssaga til okkar daga'', Sögufélag: Reykjavík 1991, ISBN 9979-9064-4-8. *Vilhjálmur Örn Vilhjálmsson. Ved helvedets port. – ''Skalk'', 1996, nr 4, lk 11–15. *Guðmundur Hálfdanarson. ''Historical Dictionary of Iceland'', Scarecrow Press: Maryland, USA 1997, ISBN 0-8108-3352-2. * William Ian Miller. ''Bloodtaking and Peacemaking: Feud, Law, and Society in Saga Iceland'', University Of Chicago Press, 1997, ISBN 0-226-52680-1. * Gunnar Karlsson. ''History of Iceland'', Univ. of Minneapolis 2000, ISBN 0-8166-3588-9. * Gunnar Karlsson. ''Iceland's 1100 Years: History of a Marginal Society'', Hurst: London 2000, ISBN 1-85065-420-4. * Helgi Skúli Kjartansson. ''Ísland á 20. öld'', Reykjavík, 2002, ISBN 9979-9059-7-2. ==Välislingid== * Axel Kristinsson. [http://visindavefur.hi.is/svar.asp?id=1732 Eru til áþreifanlegar sannanir fyrir veru Papa á Íslandi fyrir landnám norrænna manna?], 2005. flq73ld08b9ufn3b12nyhri5xy1nksb 7228346 7228324 2026-09-04T00:38:20Z ~2026-48153-22 236814 /* Norra võimu aeg (1262–1380) */ 7228346 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Husavik Iceland 2005 1.JPG|pisi|[[Húsavík]] Islandil (2005)]] '''Islandi ajalugu''' erineb ülejäänud [[Põhjamaad]]e ajaloost. Juba kõige varasemast ajast alates teame konkreetseid isikuid, nende nimesid ja sugulussuhteid ning täpseid aastaarve. Ühed vanimad teadaolevad [[Island]]il kirjutatud raamatud on [[saaga]]d, mis jutustavad maa ajaloost. Islandi varaseim ajalugu on ainulaadselt üksikasjalikult teada. Selles suhtes on võrreldav ainult [[Uus-Meremaa]]. Islandi ajalugu on lühidalt lugu vabadest inimestest, kes omavaheliste tülide tagajärjel kaotasid oma vabaduse ja pidid seejärel väga palju kannatama, enne kui nad vabaduse tagasi said. Selle käigule aitas kaasa mitu asjaolu. Esiteks oli Islandil pikka aega väga tagasihoidlik rahvaarv, mis [[Helgi Þorláksson]]i hinnangul kõikus 40 000 ja 60 000 vahel<ref>Helgi Þorláksson 1977:30.</ref>; 1703. aasta esimesel rahvaloendusel registreeriti Islandi elanike arvuks 50 444<ref>Helgi Þorláksson 1977.</ref>. Island oli seega hõredalt asustatud maa. Teiseks oli põllumajandus Islandi peamine elatusallikas, mis tähendas ühelt poolt väga hajutatud asustust, mis ei soodustanud linnade kujunemist, ja teiselt poolt suurt [[naturaalmajandus]]e taset, mis piiras käsitöö ja kaubandusega tegeleva elanikkonna kujunemise võimalusi.<ref>Helgi Þorláksson 1977:29.</ref>. Kalapüük oli kõrvaltegevus, mida harrastati kalapüügihooajal ja sedagi ajutistest kaluriasulatest, mitte aastaringselt asustatud [[kaluriküla]]dest. Kolmandaks oli maa toorainevaene, mistõttu tuli näiteks teraviljatooteid, puitu ja rauda importida, mis tegi islandlased varustusest sõltuvaks. Neljandaks asus maa teistest riikidest suhteliselt kaugel ning mereteed olid pikad ja neid kasutati pealegi ainult suvekuudel. Lõpuks ei olnud Islandil keskvalitsust, mis oleks arengut koordineerinud ja juhtinud<ref>Helgi Þorláksson 1977: 30.</ref>, ja kui see lõpuks tekkis, asus selle keskus Islandist kaugel, nii et Island oli kõigest üks mitmest piirkonnast, mille huvidega pidid vahelduvad valitsused arvestama. ==Avastamise ja maahõivamise aeg (930. aastani)== [[Pilt:Settlement_of_Iceland.svg|pisi|Kaart näitab esimeste põhjamaalaste ekspeditsioone Islandile]] Esimene ajalooline teade Islandi kohta leidub iiri munga [[Dicuilus]]e raamatus "[[De mensura orbis terræ]]"<ref>[http://penelope.uchicago.edu/Thayer/L/Roman/Texts/Dicuil/De_mensura_orbis_terrae/text*.html ''Liber de Mensura Orbis Terrae''] penelope.uchicago.edu</ref>, kus ta 825. aasta all ütleb, et umbes 30 aastat varem olid mõned vaimulikud jõudnud kaugel asuvale saarele, mida nad pidasid klassikaliste autorite kirjeldatud [[Thule]]ks. Nad viibisid saarel 1. veebruarist 1. augustini. Nende kirjeldus päikese liikumisest ja temperatuurist sobib täielikult Islandiga. Tõenäoliselt külastasid mõned iirlased 9. sajandil aeg-ajalt Islandit, sest kui norralased maale saabusid, kohtasid nad seal mõningaid iiri erakuid, kes siiski peagi saarelt lahkusid. Iirlaste Islandi-avastusel ei olnud ajaloolist tähtsust, sest see ei saanud üldiselt teatavaks ja nad ei võtnud saart enda valdusse. Kui norralased pärast 9. sajandi keskpaika Islandi avastasid, ei olnud nad nähtavasti iirlaste varasemast avastusest teadlikud. Islandi esimeste avastajatena nimetatakse norra [[viiking]]it [[Naddoddur]]i (''Naddoðr'') ja Rootsi päritolu meest [[Garðarr Svavarsson]]i. Nad avastasid Islandi teineteisest sõltumatult. Pole kindlalt teada, kumb neist esimesena maale jõudis. Pärast nende avastust läks Islandit otsima [[Flóki Vilgerðarson]], keda tuntakse ka Kaarna-Flóki (''Hrafna-Flóki'') nime all. Tema andis maale nime, mida see on sellest ajast peale kandnud. Pärimuse järgi oli Flóki läinud [[Norra]]st läände maad otsima. Tal oli kaasas kolm [[ronk]]a, kelle ta saatis ükshaaval lendu. Kaks neist tulid tagasi, kuid viimane lendas edasi Islandini ja Flóki järgnes talle. Ta veetis talve [[Barðaströnd]]il [[Breiðafjörður]]i ääres. Flóki oli kalapüügiga nii hõivatud, et unustas suvel kariloomadele [[hein]]a teha, mistõttu loomad surid talvel. Järgmisel kevadel tõusis ta kõrgele mäele, kust avanes vaade jääga täidetud fjordile; see ajendas teda nimetama saart Islandiks 'jääsaareks'. [[Ingólfur Arnarson]] ja [[Leif Hróðmarsson]] põgenesid Norra kuningriigist Islandile, kui olid tapnud [[jarl]] [[Atle]] pojad. Leifi tapsid samal suvel tema orjad. Norrast [[Firðafylk]]ist pärit Ingólfur Arnarsonist sai seega esimene, kes Islandile püsivalt asus: ta rajas oma asula [[Reykjavík]]i 'suitsude laht' [[874]]. aastal<ref>Arheoloogilised jäljed kinnitavad, et seal oli asustus juba [[870. aastad|870ndatel]].</ref>. Tema eeskujule järgnes peagi veel teisi norralasi. Raske on kindlaks teha, millisest Norra piirkonnast nad pärinesid, kuid tõenäoliselt eelkõige [[Lääne-Norra]]st ja põhjas asuvast [[Hålogaland]]ist. Näiteks viitavad andmed sellele, et Borgi viimane pealik oli [[Olav Tvennunbrunni]]. [[Lofoodid|Lofootidel]] asuva [[Borg]]i viimane pealik läks 10. sajandil koos kogu perekonnaga Islandile.<ref> [https://web.archive.org/web/20090402041154/http://www.x-lofoten.com/viking.htm Gudene fra vikingtid], x-lofoten.com, 2.4.2009</ref>. Väljarändele Norrast aitas kaasa Norra allutamine [[Harald Kaunisjuus|Harald Kaunisjuukse]] võimule, maksukohustuste kehtestamine ja kuningavõimu tugevnemine, mis tekitas suurt rahulolematust, eriti läänepoolsetel mägialadel ja [[Agder]]is. Paljud pealikud ja talupojad ei leppida kuningas Haraldi võimuga ja otsustasid oma ''[[óðal]]''{{'}}italudest ja kodumaalt lahkuda. See põhjustas suure väljarände Norrast, esmalt Šoti saartele, [[Iirimaa]]le ja [[Šotimaa]]le, kuid pärast Islandi avastamise üldteatavaks saamist suundus peamine väljarändajate vool sinna. Islandile võis saabuda inimesi ka teistest Põhjamaadest ([[Rootsi]]st ja [[Taani]]st), kuid tõenäoliselt oli neid palju vähem. Briti saartelt saabujad võisid kaasa tuua iiri ja gaeli päritolu [[trääl|orje]] ja teenijaid. Geneetilised uuringud toetavad seisukohta, et Islandi varajane elanikkond kujunes Skandinaavia ja Briti saarte päritolu inimeste segunemisel. 2000. aastal avaldatud [[Y-kromosoom]]iuurimuse järgi, mis kasutas tollal levinud [[haplogrupp]]ide nomenklatuuri ja analüüsis tänapäeva [[islandlased|islandlaste]] [[DNA]]-d, kuulus 41,4% uuritud Y-kromosoomidest [[haplogrupp 1|haplogruppi 1]], 34,2% [[haplogrupp 2|haplogruppi 2]] ja 23,8% [[haplogrupp 3|haplogruppi 3]]. Võrreldes neid tulemusi Skandinaavia ja Briti saarte rahvastike vastavate andmetega jõudsid uurijad järeldusele, et osa haplogrupi 1 liine oli tõenäoliselt gaeli päritolu, enamik haplogruppide 2 ja 3 liine aga paistis olevat Skandinaavia päritolu. Selle põhjal hindasid autorid, et umbes 20–25% Islandi asustajate meesliinidest oli gaeli päritolu ja ülejäänud peamiselt põhjagermaani ehk skandinaavia päritolu.<ref>Agnar Helgason, Sigrún Sigurardóttir, Jayne Nicholson, Bryan Sykes, Emmeline W. Hill, Daniel G. Bradley, Vidar Bosnes, Jeffery R. Gulcher, Ryk Ward, Kári Stefánsson. Estimating Scandinavian and Gaelic Ancestry in the Male Settlers of Iceland. – ''The American Journal of Human Genetics'', 2000, kd 67, nr 3, lk 697–717.</ref> [[mtDNA]] uuringud samuti tänapäeva islandlaste põhjal on näidanud Islandi naisasutajate tugevamat geneetilist seost Briti saartega kui Skandinaaviaga. Gaeli päritolu naiste osakaaluks on hinnatud kuni 60%.<ref>Agnar Helgason, Sigrún Sigurðardóttir, Jeffrey R. Gulcher, Ryk Ward, Kári Stefánsson. mtDNA and the origin of the Icelanders: deciphering signals of recent population history. – ''American Journal of Human Genetics'', 2000, 66 (3): 999–1016.</ref><ref>Holger Wittig, Andrea Aschenbrenner, Micaela Poetsch, Dieter Krause, Eberhard Lignitz. Variability of mitochondrial DNA in a population sample from Iceland. – ''Legal Medicine'', 2003, 5 (Supplement 1), lk S173–S176.</ref> Need varasemad uurimused tuginesid kõik tänapäeva islandlaste DNA-le, mille põhjal ekstrapoleeriti algsete asustajate päritolu. 2018. aastal avaldatud [[iidne DNA|iidse DNA]] uuring, mis analüüsis otse asustamisajastu (9.–10. sajandi) hauapaikadest pärit luustike jäänuseid, andis siiski märgatavalt teistsuguse pildi: algsetel asustajatel oli Skandinaavia ja gaeli päritolu ligikaudu võrdselt jaotunud. Gaeli komponent oli palju suurema osakaaluga, kui varasemad tänapäevapõhised uuringud olid näidanud. Samas selgus, et tänapäeva islandlaste geenid on keskmiselt juba umbes 70% ulatuses Skandinaavia päritolu. Viimase 1100 aasta jooksul on toimunud üllatavalt kiire geneetiline nihe Skandinaavia päritolu kasuks, tõenäoliselt erineva sigivuse või ellujäämismäära või hilisema rände tõttu.<ref>S. S. Ebenesersdóttir jt. Ancient genomes from Iceland reveal the making of a human population. – ''Science'', 2018, kd 358, nr 6363, lk 1802–1805.</ref> Pärast Harald Kaunisjuukse umbes 880. aasta sõjakäiku Šoti saartele suurenes väljaränne sealt Islandile märgatavalt ja saavutas haripunkti sajandi viimasel kümnendil. Kogu Island võeti enda valdusse ja asustati ligikaudu 60 aasta jooksul, [[874]]–[[930]].<ref>Islandi rahvaarv oli 930. aastaks arvatavasti kasvanud umbes 20 000 inimeseni.</ref>. Seda ajavahemikku nimetatakse islandi keeles tavaliselt ''landnámatíð'' 'maahõivamise aeg' (sõnadest ''landnám'' 'maa hõivamine ("maavõtt")' ja ''tíð'' 'aeg'. Maa hõivanud uusasukaid (maahõivajaid) nimetatakse islandi keeles ''landnámsmenn'' (ainsuses ''landnámsmaður''). Maa asustamist käsitlevas raamatus "[[Landnámabók]]" mainitakse üle 400 sellise isiku. Esimesed maahõivajad võtsid enda valdusse väga suuri maa-alasid ja jagasid seejärel maad oma kaaskondlastele, sõpradele ja sugulastele, kes hiljem Islandile saabusid. Hiljem mõisteti, et olukord, kus üksikud mehed laiendavad oma omandiõiguse nii suurtele aladele, ei ole jätkusuutlik. Lepiti kokku, kui suure ala võib üks inimene enda valdusse võtta. Island avaldas paljudele uusasukatele soodsat muljet. Tollal kattis paljusid piirkondi rannikust kuni mägedeni [[arukask|arukase]]mets. Karjamaad olid nii head, et lambaid said sageli kogu talve väljas karjatada. Head olid ka [[kalapüük|kalapüügivõimalused]]: jõgedes sai püüda lõhet ja forelli ning meres tursklasi. Merel sai tegeleda ka [[vaalapüük|vaalapüügiga]]. Lõpuks leidsid uusasustajad Islandil ka vabaduse, mille nad olid Norras kaotanud. Harald Kaunisjuus ei olnud rahul norralaste väljarändega Islandile, sest see toimus tema võimust sõltumatult. Traditsioonilise loo järgi saatis ta sellepärast Islandile Garðar Svavarssoni poja [[Uni Garðarsson]]i (hüüdnimega ''[[Uni hinn danski]]'', tänapäeva islandi keeles ''[[Uni danski]]''), lubades talle Islandi [[jarl]]i tiitli, kui too suudab Islandi enda võimu alla saada. Lugu pärineb "[[Landnámabók]]ist"<ref>''Landnámabók'', 78. ''kafli''.</ref>, mille järgi võttis Uni algul maa [[Unaós]]i juures enda valdusse. Kui kohalikud elanikud tema tegelikust kavatsusest teada said, hakkasid nad vastu: nad muutusid tema vastu vaenulikuks ega müünud talle isegi kariloomi ega toidumoona. Uni oli sellepärast sunnitud asulast asulasse rändama ega suutnud Islandil kunagi püsivat elupaika rajada. "Landnámabók" ei ütle siiski, et Uni oleks Islandilt kohe põgenenud või et ta oleks hukatud katse tõttu allutada saar Norra kuningale. Tema hilisem surm on raamatus seotud hoopis isiklike suhetega ja konfliktiga [[Leiðólfr kappi]] perekonnaga. Sellegipoolest jäi Norrast lähtuv oht maahõivajate vabadusele püsima nagu rasked pilved taevas. Tänapäevane Islandi ajalookirjutus peab vastupanu Harald Kaunisjuuksele üheks võimalikuks, kuid mitte ainsaks Islandi asustamise põhjuseks: "Landnámabókis" on mainitud üle 400 esmaasustaja, kuid ainult umbes 30 kohta öeldakse, et nad põgenesid Haraldi võimu või temaga tekkinud konflikti tõttu. ==Vaba riigi aeg (930–1262)== {{Vaata ka|Islandi vaba riik}} Kogu Islandi vanimat ajalugu, saagade ajastut (islandi keeles ''söguöldin'', 930–1030), iseloomustavad sündmused, mis annavad tunnistust elanike energiast ja sitkusest, tegutsemistahtest ja taibukusest, uhkusest ja tülialtist iseloomust, mis mõnikord mandus jõhkruseks. Need sündmused olid eelkõige seotud eri asulate ja suguvõsadega, palju harvem kujunesid need kogu riiki hõlmavaks ühiseks ajalooks. Asi oli selles, et islandlased ei loonud alguses kogu maad hõlmavat ühist täidesaatvat võimu. Paljud elanikud olid lahkunud kodumaalt ja jätnud maha osa oma varast, et vabaneda tsentraliseeritud ja kõike allutavast kuningavõimust. Sellepärast oli neile uuel maal vastumeelt niisuguse võimu loomine, mis oleks meenutanud endise kodumaa võimukorraldust. ===Riigi korraldus=== [[Pilt:AM156fol p1.jpg|pisi|"[[Hrafnkels saga Freysgoða]]" esimene lehekülg 17. sajandi Islandi käsikirjast, mida säilitatakse [[Árni Magnússoni Instituut|Árni Magnússoni Instituudis]], säilik AM 156 fol.]] [[Pilt:Thingvellir.jpg|pisi|[[Þingvellir]], Alþingi toimumispaik]] [[Pilt:Islande thingvellir Ok.jpg|pisi|Vaade Þingvellirile]] Ühendavaks keskuseks sai ülemaaline rahvakoosolek [[Alþingi]], mis asutati pärimuse järgi [[930]]. aastal. Selle tekkimise eel elasid Islandil peamiselt iseseisvad talunikud ja nende juhid. Piirkondades kujunesid välja kohalikud rahvakoosolekud ''[[þing]]''{{'}}id, kus lahendati vaidlusi ja lepiti kokku ühistes reeglites. Kui asustus laienes ja piirkondadevahelised sidemed tihenesid, tekkis vajadus kogu Islandit hõlmava ühise õiguskorra ja vaidluste lahendamise süsteemi järele. Maahõivajad olid tulnud Islandile oma laevadel. Nad olid sõltumatud nii üksteisest kui ka võõrastest rahvastest ja valitsejatest. Neid ühendas ainult rahvus. Kõige vägevamad maahõivajad ehitasid oma talu juurde jumalakoja (''hof'') ja korraldasid ise jumalatele ohvriteenistusi. Sellepärast nimetati neid ''[[goði]]''{{'}}deks. Nende kaaskondlased ja ümbruskonna teised maahõivajad, kes jumalakodasid ei rajanud, moodustasid nende ümber usulise kogukonna. Kaks ''goði''{{'}}t, [[Þórólfur Mostrarskegg]] ja [[Þorsteinn Ingólfsson]], asutasid peagi enda hõivatud maa-alal ''[[þing]]''{{'}}id ([[Þórsnesþing]] ja [[Kjalarnesþing]]), kus lahendati piirkonna elanike kohtuasju ja vaidlusi. Kui maa oli asustatud peaaegu nii palju kui võimalik ja rahvaarv oli kasvanud suhteliselt suureks, tunti vajadust ühiste seaduste järele ja ühise koosoleku järele, kus saaks lahendada Islandi eri osadest pärit inimeste vahelisi asju. Pärimuse järgi tehti sobiva õigussüsteemi väljatöötamine ülesandeks pealik [[Úlfljótr]]ile, kes oli selleks ajaks umbes 20 aastat Islandil elanud. Úlfljótr läks umbes 927. aastal Norrasse, kus ta tutvus sealse õigusega. Nii tema kui ka enamik teisi maahõivajaid pärinesid Lääne-Norrast, mistõttu võttis ta eeskujuks [[Gulatingi õigus]]e. Kolm aastat hiljem tuli ta Islandile tagasi seadustega, mille ta oli koostanud oma emapoolse onu [[Þorleifur jarlsskáld]] abiga. Tema ettepanekute põhjal loodi Alþingi – kogu Islandi ''þing'', kus kuulutati välja ja arutati seadusi, lahendati kohtuasju ning arutati ühiskondlike ja poliitiliste küsimusi ja tehti neid puudutavaid otsuseid. Úlfljóti kasuvend [[Grímr Geitskör]] rändas läbi kogu Islandi, et leida sobiv koht ühisele ''þing''{{'}}ile. Tema valik langes suure järve ääres asuvast [[Bláskógar]]ist põhja poole jäävale tasandikule maa lõunaosas. Nii see paik ([[Þingvellir]]) kui ka kogu ümbruskond ja järv said nimeks Alþingi. Seal võeti Úlfljótri seadused ühisel koosolekul vastu ja asutati [[Alþingi]]. Alþingile kogunesid pealikud (''goðar'', ainsus ''goði'') ja teised osalejad kogu maalt. Sellega oli Úlfljótri seadusandlik tegevus lõpule viidud ja pärimuse järgi 930. aastal valiti [[seadusekuulutaja]]. Seadusekuulutaja amet, ''goði''{{'}}de kogu, [[Lögrétta]] (Seadusekoda) ja Alþingi kohus asutati pärimuse järgi üheaegselt Alþingi loomisega. Alþingi keskne organ oli [[Lögrétta]] ehk Seadusekoda, kuhu kuulusid ''goði''{{'}}d ja nende nõuandjad. Lögrétta oli Alþingi seadusandlik organ. Seadusekoda võttis vastu uusi seadusi, tõlgendas kehtivat õigust ja otsustas paljusid ühiskonnaelu puudutavaid küsimusi. Selle pädevusse kuulus otsustamine ka selle üle, mida kehtiv õigus konkreetsel juhul tähendab, kui selles tekkis vaidlus, ja seadustest erandite tegemine. Siis määrati kindlaks ka ''goði''{{'}}de arv. Neile anti ühtlasi kindel ilmalik võim, mis tegi neist Islandi ühiskonnakorralduse alustalad. Maa jaotati 12 ''þing''{{'}}ipiirkonnaks, kuid kuulumine neisse ei sõltunud üksnes elukohast, sest vabad mehed võisid valida endale pealiku ka väljastpoolt oma piirkonda. Igas ''þing''{{'}}ipiirkonnas pidi olema kolm ''goði''{{'}}t ehk kogu maal kokku 36. ''Þing''{{'}}e peeti kevadel kõigi kolme ''goði'' ühisel juhtimisel ja neid nimetati kevad''þing''{{'}}ideks (''várþing''). ''Goði''{{'}}d olid Islandi vabaühiskonna mõjukaimad juhid. Nad ei olnud ei kuningad, aadlikud ega tavalised ametnikud. Enamik neist pärines maahõivajate või nende järglaste seast. Kohalikud juhid olid kujunenud juba asustuse algusaastatel ja Alþingi loomisel anti neile ametlik koht uues poliitilises süsteemis. ''Goði'' oli ühtaegu kohalik juht, õiguskaitsja, poliitiline eestvedaja ja algselt ka usuliste talituste korraldaja. Nad esindasid oma poolehoidjaid kohalikel rahvakoosolekutel ja Alþingil. ''Goði'' võim ei põhinenud mitte niivõrd ametlikul territooriumil kui isiklikel toetajatel. Tema võimkonda nimetati ''[[goðorð]]''{{'}}iks. ''Goðorð'' ei olnud territoriaalne haldusüksus ega kindlate piiridega maa-ala, vaid pealiku võimu- ja toetajaskond ning sellega seotud õiguste ja kohustuste kogum. Vabad mehed võisid ''goðorð''{{'}}iga liituda või sellest lahkuda ja vajaduse korral teise pealiku juurde üle minna. ''Goðorð''{{'}}i võis pärida, müüa, jagada või muul viisil omandada. Tegu ei olnud maaomandi, vaid võimu- ja esindusõigusega. Sellepärast pidid pealikud oma toetajate usaldust hoidma. ''Goði'' ülesannete hulka kuulus oma toetajate esindamine, nende huvide kaitsmine ja neile abi osutamine õigusvaidlustes. Pealike ülesannete hulka kuulusid ka kohalike rahvakoosolekute (''[[þing]]''{{'}}ide) juhtimine, osalemine Lögréttas ja kohtunike nimetamine. Kui ei leidunud eraisikut, kellel oleks olnud õigus või kohustus kannatanu nimel kohtuasja algatada, pidi sekkuma ''goði''. Nii täitis ta osaliselt ülesandeid, mida tänapäeval täidavad prokuratuur, omavalitsus ja muud avalikud institutsioonid. Vastutasuks pidid toetajad pealikku toetama, sealhulgas vajaduse korral relvastatud jõuga. Kui pealik kaitses oma meeste huve, siis tema mehed seisid tema taga tülides ja kohtulahendite täideviimisel. ''Goði''{{'}}del oli õigus nimetada kohtunikke, kuid nad ei tegutsenud kohtunikena ega mõistnud ise kohut. See aitas seadusandlikku ja kohtuvõimu vähemalt põhimõtteliselt lahus hoida. Vabad mehed, kes osalesid ''[[þing]]''{{'}}ide tegevuses ja kandsid sellega seotud materiaalseid kohustusi, võisid osaleda kohtukoosseisudes ja mõjutada seadusandlikke otsuseid. Seega ühendas Islandi vaba riigi riigikord endas pealike juhtivat rolli ja vabade meeste suhteliselt laia osalust avalikus elus. Algselt olid kohtud ainult kohalikel rahvakoosolekutel ''þing''{{'}}idel. Alþingil hakkas tegutsema kõrgem kohus. Puudused Alþingi kohtu korralduses, mis tõid muu hulgas kaasa vaidlusi kohtukoosseisude pädevuse üle, põhjustasid veriseid tülisid isegi Alþingil endal. Kui kogu Islandi vaidlused jõudsid ühte kohtusse, said tugevamad pealikud mõjutada kohtukoosseisu. Kui üks pool leidis, et kohtunikud on vastaspoole liitlased või sugulased, võis ta kohtu pädevuse vaidlustada. Kui menetluses tehti viga või pooled ei suutnud kohtukoosseisu suhtes kokkuleppele jõuda, võis asi jääda lahenduseta. Sellisel juhul pöörduti sageli vägivalla poole. Eri piirkondades kujunesid välja oma pealikurühmad. Kui kõik kohtuasjad lahendati ühes kohtus, tekkis küsimus, kes määrab kohtunikud ja kui palju mõju on eri pealikel kohtukoosseisu kujundamisel, sest võis tekkida tunne, et mõni piirkond on teistest tugevamalt esindatud. Sellepärast otsustati 965. aasta paiku pärimuse [[Þórður gellir]]i ettepaneku kohaselt jagada Island neljaks veerandkonnaks (''fjórðungur'', mitmuses ''fjórðungar'') ja korraldada kohtusüsteem ümber. Veerandkonnad ei olnud haldusüksused, vaid kohtupiirkonnad. Senise ühtse Alþingi kohtu asemele loodi iga veerandkonna jaoks oma veerandkonnakohus (''fjórðungsdómur''), milles oli 36 kohtunikku. Veerandkonnad olid: *lõunamaalaste veerandkond (''Sunnlendingafjórðungur'') ehk Lõunaveerandkond, mis ulatus [[Jökulsá]]st [[Sólheimasandur]]il [[Eyjafjöll]]i all kuni [[Hvítá]]ni [[Borgarfjörður]]is; *läänefjordlaste veerandkond (''Vestfirðingafjórðungur'') ehk Lääneveerandkond, , mis ulatus [[Hvítá]]ni [[Borgarfjörður]]is kuni [[Hrútafjörður]]ini; *põhjamaalaste veerandkond (''Norðlendingafjórðungur'') ehk Põhjaveerandkond,, mis ulatus [[Hrútafjörður]]ist kuni [[Langanes]]ini; *idafjordlaste veerandkond (''Austfirðingafjórðungur'') ehk Idaveerandkond, mis ulatus [[Langanes]]ist kuni [[Jökulsá]]ni [[Sólheimasandur]]il. 13. sajandil nihkus Lääne- ja Lõunaveerandkonna vaheline piir [[Hvítá]]lt [[Borgarfjörður]]is lõuna poole [[Botnsá]]ni [[Hvalfjörður]]is. Põhja- ja Idaveerandkonna vaheline piir oli Langanesi piirkonnas ebaselgem. Igas veerandkonnas oli kolm kohalikku ''þing''{{'}}ipiirkonda (''þinglag''), välja arvatud Põhjaveerandkonnas, kus neid oli neli, sest asustus oli seal tihedam. Jaotus ei põhinenud siiski täielikult maa-alal: iga talupoeg võis igal ajal asuda ükskõik millise ''goði'' ehk pealiku alla ja seega ühineda veerandkonnaga, mis ei vasta tema elukohale. Varasema perioodi ''goðorð''{{'}}ide arv ei ole kindlalt teada ja ajaloolaste hinnangud lahknevad. Kui Island umbes 965. aastal neljaks veerandkonnaks jagati, korraldati ka kohalike ''þing''{{'}}ide ja ''goðorð''{{'}}ide jaotus ümber: Lääne-, Lõuna- ja Idaveerandkonnas oli kolm kohalikku ''þing''{{'}}i, Põhjaveerandkonnas aga neli. Iga ''þing''{{'}}iga oli seotud kolm ''goðorð''{{'}}i — nii sai kolmes veerandkonnas kummaski üheksa ''goðorð''{{'}}i, Põhjaveerandkonnas aga kaksteist. Kokku kujunes enamiku uurijate arvates 39 ''goðorð''{{'}}i. Tegu ei olnud pealike loomuliku koguarvuga, vaid seadustega täpselt määratletud ''goðorð''{{'}}ide arvuga. ''Goðorð''{{'}}ide ja ''goði''{{'}}de tegelik arv ei pruukinud alati kokku langeda, kuna üks ''goði'' võis mitut ''goðorð''{{'}}i korraga vallata või üks ''goðorð'' võis olla mitme mehe ühisomandis. Et põhjaveerandkonnas oli teiste veerandkondadega võrreldes rohkem ''goði''{{'}}sid, tekkis veerandkondade vahel ebavõrdsus. Et Põhjaveerandkonna elanikud ei saaks teistest suuremat mõju, otsustati, et kolme ülejäänud veerandkonna ''goði''{{'}}d valivad igast ''þinglag''{{'}}ist ühe mehe Seadusekotta, nii et igast veerandkonnast saaks Seadusekojas koha 12 meest — kokku 48 hääleõiguslikku liiget. Need üheksa uut liiget said koha Seadusekojas, kuid neil ei olnud õigust veerandkonnakohtu kohtunikke nimetada. Igaüks 48 liikmest nimetas omakorda kaks kaasistujat, nii et Seadusekoda koosnes edaspidi kokku ligikaudu 145–147 liikmest (olenevalt sellest, kas ja millal arvestati kaasa seadusekuulutaja ja hiljem, alates 1106. aastast, mil loodi [[Hólari piiskopkond]] ja Islandil oli koos varem (1056) asutatud [[Skálholti piiskopkond|Skálholti piiskopkonnaga]] juba kaks piiskoppi, ka nemad). Umbes 1004–1015 loodi [[seadusekuulutaja]] [[Skafti Þóroddsson]]i eestvõttel Alþingil veel viies kohus – ''fimmtardómur''. See pidi lahendama juhtumeid, mida nelja veerandkonnakohtu süsteem ei suutnud lõplikult lahendada. Islandi vaba riik arenes selle tagajärjel sugukondadel põhinevaks õigusriigiks. Et puudus keskne võim, mis oleks suutnud kohtuotsuseid sundkorras täide viia, jäi üksikisiku ülesandeks teha kohtuotsus oma suguvõsa abil tegelikult kehtivaks. Kohtumenetlus oli kogu avaliku elu alus. Selle kaudu arenes Islandi õigus iseseisvalt, tuginedes ühispõhjamaisele õiguskorrale. Islandi iseseisvad eripärad ilmnevad eriti sugukonna läbivas tähtsuses, mitte ainult tsiviilõiguses, vaid ka kriminaalõiguses. Islandil määrati (eriti tapmiste korral) rahaline hüvitis, mille suurus arvutati kohtuasja poolte sugulussuhete järgi. Arvestati ka isikliku au tunnet, muu hulgas karistuse määramisel. Kohtuvaidlus oli avalik võitlus, kus õigus oli vabade ja teovõimeliste meeste jaoks relvade asemel vahendiks, ühiskonnaliikmete järelevalve ja osaluse all. Ükski võimukandja ei tegutsenud poolte nõuandjana. Seadusekuulutaja juhtis menetlust, kuid temalt küsiti ainult seda, missugunene on seadus, ja tal ei olnud sellest kaugemale ulatuvat võimu. Kohtumenetluse ajal nõuti suure hulga ''þing''{{'}}imeeste kohalolekut. Nad tegutsesid osaliselt tunnistajatena, osaliselt kohtunikena, osalt süüdistatava süü või süütuse üle otsustava vandekohtu (''[[kviðr]]'') liikmetena, ja osalt ka ''þing''{{'}}il korra valvajatena. Sellepärast oli ka üks üheksandik ''goðorð''{{'}}i ''þing''{{'}}imeestest kohustatud ''goði'' ehk pealikuga ''þing''{{'}}ile kaasa minema. Islandil puudus keskne täidesaatev võim tänapäevases mõttes. Riigil ei olnud kuningat, valitsust, ametnikkonda, politseid ega prokuratuuri. Alþingi istungite ajal täitis Seadusekoda mõningaid täidesaatvaid ülesandeid, kuid suurem osa tegevustest, mille eest tänapäeval vastutavad riigiasutused, jäi üksikisikute ja suguvõsade kanda. Õigusnõuete esitamine, kohtuasjade algatamine, kohtuotsuste täideviimine ja sageli ka kahjutasude sissenõudmine olid enamasti eraõiguslikud küsimused. Kuigi Islandi vaba riiki on mõnikord peetud varajaseks rahvaesinduslikuks süsteemiks, koondus tegelik poliitiline mõju suhteliselt väikese hulga pealike kätte. ====Islandi kalender==== {{Vaata ka|Islandi kalender}} Samal ajal korraldati ka [[Islandi kalender|Islandi kalendrit]]. Seni oli aastat arvestatud 364 päeva pikkusena (12 kuud à 30 päeva ja neli [[liigpäev]]a (''aukanætr'')), kuid [[Þorsteinn surtur]]i ettepanekul otsustati lisaks, et iga seitsme aasta järel tuleb lisada "[[liignädal]]". Seda kalendrit koos hilisemate parandustega kasutati kõrvuti Gregoriuse kalendriga veel 20. sajandil. ===Sugukondade tülide aeg (930–1030)=== [[Pilt:Mjollnir icon.png|pisi|[[Thor]]i vasar [[Mjölnir]] sümboliseerib paganlust enne Islandi ristiusustamist aastal 1000]] Pidevate sugukondadevaheliste tülide ajal, mis andsid rikkalikule [[saagakirjandus]]ele rohkesti ainest, arenes järk-järgult välja riiklik ja õiguslik korraldus. Aeg, mil [[Skapti Þóroddsson]] oli [[seadusekuulutaja]], [1004–1030], oli rahutu, kuid selle lõpuks oli põhikorra areng muutnud Islandi vabaks riigiks. Õiguskorra viimane oluline lüli kujunes välja 11. sajandi alguses, kui Alþingil asutati viies kohus, mis oli kõrgeim kohtuinstants. See lahendas muu hulgas kohtuasju, mille puhul veerandkonnakohtud ei olnud suutnud ühehäälset otsust teha. Lisaks kaotati [[1006]]. aastal duell ''[[holmganga]]''. Samal ajal määrati kindlaks ka seaduste kehtestamise kord [[Lögrétta]]s (Seadusekojas). Islandlastel olid sel ajal välismaailmaga elavad sidemed. Nad tegutsesid viikingite ja sõjameestena, kaupmeeste ja [[skald]]idena ning teenisid kuningate ja pealike kaaskondades kõikjal [[Põhjamaad]]es, eelkõige võib-olla Norras, aga ka Briti saartel ning isegi [[Normandia]]s, [[Garðaríki]]s ja [[Miklagard]]is. Islandi riigil ei olnud ametlikke suhteid teiste maade ega valitsejatega. Norra kuningas Olav Haraldsson, hilisem [[Olav Püha]], tegi edutuid katseid saada islandlastelt enda võimu alla [[Grímsey]] saart. Juba enne Olav Püha oli Norra kuningas [[Olav Tryggvason]] islandlasi ähvardanud, et nad kristluse vastu võtaksid. ===Kristluse vastuvõtmine (1000–1200)=== [[Pilt:Grassodenhäuser.jpg|pisi|Traditsioonilised mätaskatustega majad Islandil]] Kristlus jõudis Islandile esmalt välismaal ristiusku pöördunud islandlaste kaudu. Üks neist oli [[Þorvaldr víðförli]] [[Skagafjörður]]ist, kes tõi endaga kaasa [[Saksimaa]]lt pärit piiskopi nimega Fredrik, kuid neil ei õnnestunud misjonitööd eha . [[Stefnir Thorgilsson]] purjetas aastatel 996–997 [[Olav Tryggvason]]i ülesandel Islandile, kuid ka temal ei õnnestunud islandlasi kuigivõrd veenda senistest uskumustest loobuma. Kuningas Olavi järgmine saadik oli [[Saksamaa]]lt pärit sõjamees [[Tangbrand]] ([[Þangbrandr]]), kellel õnnestus veenda Islandi idaosa pealikku [[Hallr Þórsteinsson]]i ja hiljem ka teisi väljapaistvaid mehi end ristida laskma. Tangbrand pani misjonitöös käigus toime mitu tapmist, mis põhjustas teiste islandlaste vastupanu. 999. aastal pidi Tangbrand Islandilt lahkuma. Pärast Tangbrandi lahkumist muutus vastasseis kristlaste ja paganate vahel Islandil üha teravamaks. Norra kuningas [[Olav Tryggvason]] avaldas islandlastele tugevat survet kristluse vastuvõtmiseks ja ähvardas Norras viibivaid islandlasi karistada. Tekkis oht, et usuküsimus põhjustab ühiskonna lõhenemise. Kui [[Alþingi]] [[1000]]. aastal kogunes, oli kristluse vastuvõtmine seetõttu muutunud mitte üksnes usuliseks, vaid ka poliitiliseks ja ühiskondlikuks küsimuseks. Üks islandlastest, kelle Tangbrand oli ristiusku pööranud, [[Hjalti Skeggjason]], oli 999. aastal samuti maalt välja saadetud, sest ta oli Alþingil ''[[níð]]''-värsis [[Freya]] vastu jumalaid pilganud. Hjalti oli läinud Norrasse, kuhu peagi järgnes tema usukaaslane Gisurr. Mõlemad viibisid seal [[Olav Tryggvason]]i juures ja kuningas saatis nad 1000. aastal Islandile tagasi kristlust levitama. Nad sabusid tagasi ajaks, mil oli Alþingi kogunenud ning kristluse ja paganluse vastasseis tuli seal lahendada. Hallri abiga jõuti Alþingil usuküsimuses otsuseni. Selle sõnastas seadusekuulutaja, Põhja-Islandilt pärit pealik [[Þorgeir Ljósvetningagoði]]. Nii paganad kui ka kristlased pidid tema otsusega arvestama. Ta kuulutas seaduseks, et kõik pidid laskma end ristida ja et ''[[blót]]''{{'}}i (jumalatele ohverdamist) tohtis korraldada üksnes eraviisiliselt. Nii seadustati kristlus Islandil aastal [[1000]], osaliselt ka [[Olav Tryggvason]]i ähvarduse tõttu. Olav hukkus samal aastal [[Svolderi merelahing]]us. Kristlus võitis islandlaste poolehoiu alles pärast sugukondadevaheliste tülide lõppu. ''[[Goði]]''{{'}}d ja teised maaomanikud rajasid oma taludesse [[kirik (pühakoda)|kirikuid]] ja said kas ise preestriteks või pidasid enda juures preestreid. Paganlik ''goði''-süsteem asendus uue süsteemiga suhteliselt hõlpsasti. Saarele saabus ka välismaa preestreid. [[Ari Þorgilsson]] nimetab neist 11, kellest mitu olid pärit [[Iirimaa]]lt. [[1056]]. aastal sai Island esimese [[piiskop]]i, kui ametisse pühitseti [[Ísleifur Gissurarson]] (suri 1080). 11. sajandi keskpaigas rajati [[Skálholt]]i piiskopkond. Tema poeg ja järglane [[Gissur Ísleifsson]] [1082–1118] kehtestas koos [[Oddi]] preestri ja pealiku [[Sæmundur fróði]] ning seadusekuulutaja [[Markús Skeggjason]]iga [[1096]]. aastal kirikliku [[kümnis]]e. Kümnise kehtestamine oli oluline samm kiriku majandusliku aluse kujunemisel ning mõjutas pikaajaliselt maaomandi ja varanduse jaotust. Gissur Ísleifsson kinkis oma isatalu [[Skálholt]]i kirikule, muutes selle Islandi piiskopitooli ([[Skálholti piiskop]]i) asukohaks. [[1104]]. aastast allus Islandi kirik [[Lundi peapiiskop]]ile ning [[1152]]. aastast [[Nidarosi peapiiskop]]ile Norras. [[1106]]. aastal rajati Põhja-Islandile veel üks piiskopkond – [[Hólari piiskopkond]]. Selle esimene piiskop oli [[Jón Ögmundsson]] [1106–1121]. Mõlema piiskopkonna juurde rajati preestrikoole. Kui [[Bergþórr Hrafnsson]] oli seadusekuulutaja, otsustati seadused kirja panna ([[1118]]). See töö valmis [[12. sajandi]] esimese poole jooksul. Jón Ögmundssoni abiga rajati Põhja-Islandile [[Þingeyrar]]i [[benediktlased|benediktlaste]] klooster [[Húnaflói]] ääres. Umbes 1120. aastal alustatud klooster pühitseti sisse [[1133]]. aastal. Hiljem rajati neli augustiinlaste kloostrit munkadele ja üks nunnadele. Jumalateenistusi peeti tavapärasel roomakatoliku viisil [[ladina keel|ladinakeelsete]] lauludega, jutlusi peeti enamasti rahvakeeles. Nii preestrikoolid kui ka kloostrid muutusid kirikliku hariduse olulisteks keskusteks. Islandi kirik võttis osaks Euroopa tavad, kuid säilitas mõned eripärased jooned, eelkõige rahvaliku iseloomu. [[Tsölibaat]]i ei järgitud, kirikud ja preestrite elukohad olid eraomandis. Piiskopid valiti preestrite poolt, kuid preestrid allusid kirikute omanikele – kohalikele pealikele. Kirikuõigust kohandati kohaliku õigusega. Piiskopi kohtuvõim piirdus kiriklike ametiasjadega ja ükski kirikuõiguslik säte ei kehtinud enne, kui [[Lögrétta]] (Seadusekoda) oli selle heaks kiitnud. Ametikoha järgi kuulusid Seadusekotta ka piiskopid. Tänu kõrgele isiklikule staatusele said piiskopid avaldada ühiskonna arengule suurt mõju. Kristluse mõjul valitses Islandil rahu. See kujunes seal välja varem kui teistes Põhjamaades. Ohtlikud tülid ''[[þing]]''{{'}}idel olid haruldased. Islandi materiaalne kultuur, eriti põllumajandus, saavutas kõrgpunkti. Rahvaarv võis 12. sajandi alguses olla umbes 100 000. Eriti tuleb nimetada Skálholti piiskoppi [[Þorlákur Þórhallsson]]it [1177–1193]. [[12. sajandi]] lõpus sai Island oma [[pühak]]ud. Need on Þorlákur ([[1198]]), Islandi tähtsaim pühak, ja [[Jón Ögmundsson]] ([[1200]]). 12. ja 13. sajandil suurenes kiriku mõju veelgi. Piiskopid ja teised vaimulikud osalesid poliitikas ning kirik hakkas järk-järgult taotlema suuremat kontrolli kirikuvarade üle. See viis hiljem konfliktideni ilmalike suurmeeste ja kiriku vahel, eriti ''[[staðamál]]''{{'}}i nime all tuntud vaidlustes. Kiriku areng ei olnud algselt täielikult eraldatud ilmalikust võimust: kohalikud vägevad mehed osalesid kirikute rajamises ja kiriku varade haldamises ning piiskopid olid sageli seotud Islandi poliitilise eliidiga. Hiljem suurenes kiriku institutsionaalne iseseisvus. 13. sajandi lõpuks oli kiriku majanduslik ja poliitiline positsioon Islandil märgatavalt tugevnenud. ===Norra laevade talvitumine=== [[1118]]. aastal saabus Islandile 35 laeva, millest ainult kaheksa suutis Norrasse tagasi sõita. 27 laeva talvitumine Islandil oli piisav, et põhjustada paljudes maa piirkondades toidupuudust.<ref>Jon Vidar Sigurdsson. ''Det norrøne samfunnet'', Pax: Oslo 2008, ISBN 978-82-530-3147-7, lk 197.</ref> ===Lagunemisaeg ehk Sturlungite ajastu (umbes 1200–1262)=== {{Vaata|Sturlungite ajastu}} 12. sajandi lõpus ja 13. sajandi alguses hakkasid Islandi vaba riigi varasemad võimumehhanismid järk-järgult muutuma. ''[[Goði]]''{{'}}d ja nende ''[[goðorð]]''{{'}}id olid endiselt poliitilise süsteemi keskmes, kuid võim koondus üha enam väheste mõjukate suguvõsade kätte. Seetõttu ''goði''{{'}}devahelised konfliktid kasvasid ja nende lahendamisel hakati senisest rohkem kasutama relvastatud jõudu. Umbes 1200. aastast 1260ndateni kestnud perioodi nimetatakse tänapäeva ajalookirjutuses [[Sturlungite ajastu]]ks (islandi keeles ''Sturlungaöld''). Nimetus on hilisem ja selle tänapäevane kasutamine kujunes välja alles varauusajal ja eriti 20. sajandi ajalookirjutuses. Sturlungite ajastu ei olnud üksainus kodusõda, vaid mitme aastakümne jooksul toimunud võimuvõitluste, liitude ja vastasseisude jada. Selle keskmes olid mitmed suured suguvõsad, sealhulgas [[Sturlungid]], ''[[Haukdælir]]'' ([[haukdalirlased]]), ''[[Oddaverjar]]'' ([[oddilased]]) ja ''[[Ásbirningar]]''. Mõjukad juhid kogusid enda ümber relvastatud kaaskondlasi ja konfliktid, mida varem oleks lahendatud õiguslike menetlustega, viisid üha sagedamini vägivallani. Pärimise ja maade kokkuostmise tulemusel koondus üha rohkem maad üha väiksema arvu meeste ja suguvõsade kätte. See häiris Islandi ühiskonnakorralduse senist tasakaalu. Ülejäänud talupojad pidid alluma vähestele vägevatele meestele ja õigus taganes aina enam jõu ees. 13. sajandi jooksul kasvasid konfliktide ulatus ja osalejate arv ning võim koondus järjest väiksema hulga suurvõimukandjate kätte. Relvastatud kokkupõrked ei piirdunud enam väikeste salkadega, vaid võisid kaasata suuri talupoegade vägesid. Esimene märk uuest rahutuste ajast oli [[Hvamm-Sturla]] tüli [[Jón Loftsson]]iga aastal [[1181]]. Järgnevatel aastakümnetel leidsid aset [[Guðmundur dýri]] tüli, suur [[Önundarbrenna]] aastal [[1197]], [[Kolbeinn Tumason]]i surm [[1208]]. aastal ja [[Hrafn Sveinbjörnsson]]i tapmine [[1213]]. aastal. Aastaid kestnud rahutusi põhjustas ka Hólari piiskop [[Guðmundur Arason]] [1203–1237], kes sattus oma kirikupoliitika tõttu teravasse konflikti talupoegade ja pealikega. Üheks oluliseks võimukeskuseks kujunesid [[Sturlungid]]. [[Sturla Þórðarson]]i pojad [[Þórður Sturluson]], [[Sighvatur Sturluson]] ja [[Snorri Sturluson]] said vägevateks meesteks, kes sattusid peagi vastuollu nii teiste vägevate meeste kui ka üksteisega. Sturlungite ja [[oddilased|oddilaste]] vaheline tüli viis [[1216]]. aastal peaaegu avaliku kokkupõrkeni Alþingil, kuid Skálholti piiskop suutis selle ära hoida. Hiljem muutusid kokkupõrked üha sagedasemaks ja verisemaks. [[Pilt:Snorre Sturluson-Christian Krohg.jpg|pisi|[[Christian Krohg]]i joonistus. ''Snorri Sturluson'']] Oluline muutus toimus 1220ndatel, kui Islandi sisepoliitilised võitlused hakkasid üha enam seostuma [[Norra]] kuninga poliitikaga. [[Snorri Sturluson]] sõlmis Norra kuninga [[Håkon IV Håkonsson]]iga suhteid ning sai kuningaga seotud poliitilise rolli. Hiljem püüdis kuningas Islandi võimuvõitlusi enda huvides ära kasutada ning sidus end mitme Islandi suurvõimukandjaga. See suurendas Norra mõju Islandi poliitikale, kuid ei teinud lõppu kohalikele konfliktidele. Oddilased ja [[haukadalurlased]] sattusid päranditüli tõttu vastamisi ning esimese rühma liikmed tapsid [[1221]]. aastal [[Björn Þorvaldsson]]i. Algul toetas Snorri Sturluson oddilasi, kuid pärast seda, kui nood teda solvasid, liitus ta 1225. aastal hoopis haukadalurlastega. Haukadaluri suguvõsa, mida juhtis Snorri väimees [[Gissur Þorvaldsson]], kehtestas oma mõjuvõimu Lõuna-Islandil. Samal ajal puhkesid Sturlungite seas sisetülid, kui Snorri ja tema poeg [[Órækja]] sattusid konflikti Snorri venna Sighvaturi ja selle poja [[Sturla Sighvatsson]]iga. Need tülid, millesse tõmmati ka kolmas vend Þórður ja paljud teised pealikud, viisid selleni, et Snorri aeti 1236. aastal oma [[Reykholt]]i mõisast välja ning [[1237]]. aastal lahkus ta Islandilt ja sõitis Norrasse. 1230ndatel jätkusid võimuvõitlused, milles senised suguvõsadevahelised konfliktid põimusid võitlusega suuremate võimualade ja poliitilise ülekaalu pärast. [[Sturla Sighvatsson]] püüdis laiendada Sturlungite võimu suurele osale Islandist ning koondas enda ümber ulatusliku toetajate võrgustiku. Tema tegevus viis otsese vastasseisuni teiste suurvõimukandjatega, eelkõige [[Gissur Þorvaldsson]]iga. Võitlus ei piirdunud enam üksikute pealike ja nende lähikondsete tülidega, vaid haaras järjest suuremaid rühmi ja piirkondi. [[1238]]. aastal toimus [[Örlygsstaðiri lahing]], kus Gissur Þorvaldssoni ja [[Kolbeinn ungi Arnórsson]]i juhitud vastasleer alistas Sturla Sighvatssoni väed. Sturla Sighvatsson ja tema isa [[Sighvatur Sturluson]] said lahingus surma. Örlygsstaðiri lahing oli üks Sturlungite ajastu otsustavamaid kokkupõrkeid ning näitas, kui ulatuslikuks olid Islandi võimuvõitlused muutunud. Pärast Örlygsstaðiri lahingut ei taastunud varasem võimutasakaal. Gissur Þorvaldsson tõusis üheks Islandi mõjukamaks võimukandjaks, kuid tema vastasseis teiste juhtidega jätkus. Eelkõige kujunes tema peamiseks vastaseks [[Þórður kakali Sighvatsson]], kes püüdis taastada Sturlungite mõju. Nende võitlus kestis aastaid ning selle käigus toimusid uued relvastatud kokkupõrked ja muutusid senised liidud. Võimuvõitlused olid selleks ajaks seotud ka Norra kuninga poliitikaga. Norra kuningas [[Håkon IV Håkonsson]] püüdis kasutada Islandi suurvõimukandjate omavahelisi vastuolusid oma mõju suurendamiseks. Islandi pealikud otsisid omakorda kuninga toetust oma konkurentide vastu. Nii muutus Norra kuningas 13. sajandi keskpaigaks Islandi sisepoliitikas uueks osapooleks ning kohalike suurmeeste võimuvõitlus hakkas üha enam seostuma küsimusega Islandi suhtest Norra kuningavõimuga. 1239. aastal läks Snorri Islandile tagasi, kuigi Norra kuningas Håkon IV Håkonsson oli selle keelanud, ja sattus seetõttu kuningaga vastuollu. Et Snorri oli oma tapetud venna ja vennapoja lähim kättemaksja, sai temast ka väimehe Gissuri vaenlane. Gissur liitus kuningaga ja tungis kuninga õhutusel [[1241]]. aastal Snorrile kallale ning tappis ta. Pikaajaline vägivald nõrgestas ''goðorð''{{'}}idel põhinevat poliitilist süsteemi. [[Alþingi]] ja kohalikud ''þing''{{'}}id säilisid, kuid nende võime tagada õiguskorra toimimine vähenes, samal ajal kui vägevate meeste sõjaline ja majanduslik võim kasvas. Norra kuningas suutis sellises olukorras suurendada oma mõju, pakkudes Islandi võimukandjatele toetust ja sekkudes nendevahelistesse konfliktidesse. 13. sajandi keskpaigaks oli mitme Islandi suurvõimukandja huvides saavutada kuningaga kokkulepe, mis aitaks lõpetada aastakümneid kestnud sisetülid. Sturlungite ajastu ja sellele järgnenud Islandi allumine Norra kuningale kujutasid endast pikaajalist poliitilist muutust, mille käigus senine ''goðorð''{{'}}idel põhinev võimukorraldus nõrgenes ning Norra kuninga mõju Islandil suurenes. Lagunemisaeg valmistas ette Islandi vaba riigi langust ja kiirendas seda. ===Norra võimu alla sattumine=== Islandi sisemiste võimuvõitluste kõrval suurenes 13. sajandi esimesel poolel järk-järgult Norra kuninga mõju. [[Snorri Sturluson]] viibis 1218–1220 Norras ning aitas ära hoida kuninga kavandatud sõjaretke Islandile. 1220. aasta paiku lubas [[Snorri Sturluson]] Norra kuningale [[Håkon IV Håkonsson]]ile ja tema eestkostjale [[Skúli Bárðarson]]ile aidata kaasa sellele, et islandlased tunnustaksid Norra kuninga ülemvõimu. Snorri ei suutnud ega soovinud seda lubadust täielikult ellu viia. Samasuguseid lubadusi andsid hiljem kuningale ka teised Islandi võimukandjad, sealhulgas [[Sturla Sighvatsson]], [[Þórður kakali Sighvatsson]] ja [[Gissur Þorvaldsson]]. Norra kuningavõim kasutas selliseid suhteid selleks, et siduda Islandi pealikud oma poliitikaga. Pärast Snorri Sturlusoni tapmist [[1241]]. aastal jätkusid Islandil võimuvõitlused. Eriti tähtsaks vastasseisuks kujunes [[Gissur Þorvaldsson]]i ja [[Þórður kakali Sighvatsson]]i võitlus. [[Þórður kakali]] saavutas [[1246]]. aastal [[Haugsnesi lahing]]us võidu ja tema võimu alla sattus suur osa Islandist. 1250. aastal kutsuti Þórður kuninga käsul Norrasse. Ta viibis seal kuninga teenistuses ja talle anti ülesandeid Norra halduses. Samal ajal tegutses Islandil kuninga huvides [[Gissur Þorvaldsson]], kuid ka tema ei olnud valmis kuninga võimu Islandil tingimusteta kehtestama ning 1254. aastal läks ta kuninga kutsel Norrasse. Mõlema mehe puhul püüdis kuningas nende isiklikke huve ja omavahelisi vastuolusid kasutada Islandi üle suurema kontrolli saavutamiseks. Oluline muutus toimus ka Islandi kirikuelus. 1238. aastal olid nii [[Skálholti piiskop]]i kui ka [[Hólari piiskop]]i tool vakantseks jäänud. Skálholti piiskopiks sai norralane [[Sigvarðr Þéttmarsson]]. Hólari piiskopiks oli algul valitud [[Björn Þorvaldsson]], kuid teda ei pühitsetud ametisse. Ta läks [[Rooma]], et taotleda paavsti sekkumist, kuid suri tagasiteel Islandile. Seejärel määras [[Nidarosi peapiiskop]] Hólari piiskopiks norralase [[Bótólfr]]i. Seni olid Islandi piiskopid üldjuhul kohapeal valitud, kuid nüüd nimetas Nidarosi peapiiskop mõlema piiskopkonna etteotsa esimest korda norralased. 1247. aastal sai Hólari piiskopiks omakorda norralane [[Heinrekr Kársson]]. Kirikliku võimu suurem seotus Norra kirikukorraldusega andis Norra kuningale täiendava võimaluse Islandi poliitikasse sekkuda. [[Heinrekr Kársson]] kujunes üheks Norra kuninga olulisemaks toetajaks Islandil. Ta tegutses aktiivselt kuninga poliitiliste eesmärkide nimel ja sattus konflikti [[Þórður kakali Sighvatsson]]iga. Heinrekri vastuseisu tõttu kutsuti Þórður 1250. aastal Norrasse ja 1249. aastal oli Heinrekr juba kuningale esitanud tema tegevuse kohta kaebusi. Kui [[Gissur Þorvaldsson]] 1254. aastal Norrasse läks, jäi Islandil kuninga huvide edendamine suurel määral teiste kuningameeste ülesandeks. 1250ndatel muutus Norra kuninga sekkumine Islandi asjadesse järjest otsesemaks. 1252. aastal saadeti Islandile [[Gissur Þorvaldsson]], [[Þorgils skarði Böðvarsson]] ja [[Finnbjörn Helgason]], kellele kuningas oli andnud ülesande edendada oma võimu Islandil. Nad sattusid vastasseisu Þórður kakali poolehoidjatega. 1255. aastal saatis kuningas Islandile oma usaldusmehe [[Ívarr Englason]]i, kes pidi koos piiskoppide ja teiste kuninga toetajatega veenma islandlasi kuningale makse maksma. Ívarr tegutses eriti Põhja-Islandil. Tema tegevuse tulemusel nõustusid [[Skagafjörður]]i ja [[Eyjafjörður]]i piirkonna ning suure osa Põhjaveerandkonna elanikud kuningale makse maksma. Kuningas ei pidanud siiski saavutatud tulemust piisavaks ning pidas muu hulgas Gissurit ja Þórður kakalit oma eesmärkide ebaõnnestumise eest vastutavaks. Þórður kakali suri Norras 1256. aastal, enne kui tal õnnestus Islandile tagasi pöörduda. Pärast tema surma tõusis kuninga huvide seisukohast oluliseks tegelaseks noor [[Sturlungid|Sturlungite]] suguvõsa liige [[Þorgils skarði Böðvarsson]], kes oli olnud Håkon IV õukondlane ja tema ustav toetaja. Kuningas andis talle kontrolli Þórður kakali endiste võimualade üle. Þorgils saavutas Põhja-Islandil märkimisväärse mõju, kuid sattus seejärel konflikti [[Þorvarðr Þórarinsson]]iga. Þorgils skarði tapeti 1258. aastal. Pärast Þorgilsi surma pöördus kuningas taas [[Gissur Þorvaldsson]]i poole. 1258. aastal nimetas Håkon IV Gissuri [[jarl]]iks ja andis tema käsutusse Lõunaveerandiku, Põhjaveerandiku ja [[Borgarfjörður]]i. Gissur naasis samal aastal Islandile jarajas endale kuninga nimel tugineva võimukeskuse. Tema tegelik poliitika ei olnud siiski alati kooskõlas kuninga huvidega, sest Gissur püüdis eelkõige kindlustada omaenda võimu Islandil. Norra kuningas püüdis samal ajal kasutada Islandi pealike omavahelisi suhteid ja vastasseise enda mõju suurendamiseks. Islandi juhtivad mehed olid Norraga tihedalt seotud, sest nad reisisid sinna, viibisid kuninga õukonnas ning said temalt tiitleid, võimu ja toetust. Vastutasuks oodati neilt kuninga huvide edendamist Islandil. Nii muutusid kohalikud võimuvõitlused üha enam seotuks Norra kuningapoliitikaga. Pikaajalised sisetülid ja suutmatus saavutada püsivat võimutasakaalu lihtsustasid kuninga sekkumist. 1260ndate alguseks oli Norra kuningavõim saavutanud Islandil juba märkimisväärse mõju. [[Hallvarðr gullskór]] saabus [[1261]]. aastal Islandile kuninga saadikuna ja esitas kuninga nõudmised. Gissur oli sunnitud oma varasemaid kuningale antud lubadusi täitma. Talupoegade seas oli vastuseisu kuningale makstavatele maksudele. Samal ajal suurenes surve saavutada kogu Islandi tunnustus Norra kuninga võimule. Kuningavõimu kehtestamine toimus järk-järgult. Aastatel 1262–1264 andsid Islandi eri piirkondade elanikud kuningale truudus- ja maksutõotusi. Seda protsessi seostatakse traditsiooniliselt Vana leppega (''[[Gamli sáttmáli]]'', kuigi see nimetus on ajalooliselt keerulisema kujunemislooga ja 1262–1264 sõlmitud kokkuleppeid võib täpsemalt nimetada [[Gissurarsáttmáli]]ks. Tegu ei olnud üheainsa sündmusega 1262. aastal, vaid mitme piirkondliku kokkuleppe ja vandetõotuse jadaga, mille tulemusel tunnustasid islandlased Norra kuninga ülemvõimu. Kokkulepete kohaselt kohustusid islandlased maksma Norra kuningale kindlaksmääratud maksu ja täitma talle truuduskohustust. Vastutasuks pidi kuningas austama Islandi seadusi ja tagama rahu. Samuti nähti ette regulaarne laevaühendus Norra ja Islandi vahel ning islandlaste õiguste säilimine Norras. Kokkulepete oluline osa oli vastastikune kohustus järgida kokkulepitud tingimusi. Norra kuningavõimu kehtestamine ei tähendanud Islandi seniste poliitiliste institutsioonide kohest kadumist. [[Alþingi]] jätkas tegevust ning Island säilitas esialgu oma seadused ja suure osa senistest õigusinstitutsioonidest. Muutus seisnes eelkõige selles, et kõrgeim poliitiline võim ei põhinenud enam üksnes Islandi ''[[goði]]''{{'}}de ja ''[[goðorð]]''{{'}}ide süsteemil, vaid Norra kuninga ülemvõimul. Islandist sai Norra kuningriigi maksualune maa ning järgnenud aastakümnetel kujundati selle haldus- ja õiguskorraldus järk-järgult Norra kuningavõimuga tihedamalt seotuks. Aastaid 1262–1264 võib pidada Islandi vaba riigi poliitilise korra lõpuks, kuid Norra kuningavõimu täielik institutsionaalne kinnistumine toimus järk-järgult ka järgnevatel aastakümnetel. Mõnes käsitluses seostatakse ülemineku lõppu ka uue kuningliku seadustiku [[Jónsbók]]i vastuvõtmisega 1281. aastal. ==Norra võimu aeg (1262–1380)== === Norra võimu alla minek === Sturlungite ajastu lõpuks oli Islandi senine poliitiline kord oluliselt nõrgenenud. Aastatel 1262–1264 andsid Islandi eri piirkondade elanikud järk-järgult truudusvande Norra kuningale [[Håkon IV]]-le ja tema pojale [[Magnus VI]]-le. Sellega läks Island Norra kuninga võimu alla ja sellest sai Norra kuningriigi maksualune maa. Tegu ei olnud üheainsa lepinguga, vaid piirkondade kaupa sõlmitud kokkulepete ja antud truudusvannetega. 1264. aastaks oli Islandi vaba riigi senine riigikord lõplikult lõppenud. 1262.–1264. aasta kokkulepete tähistamiseks on traditsiooniliselt kasutatud nimetust "[[Gamli sáttmáli|Gamli sáttmáli]]", kuid säilinud tekstide dateeringu ja autentsuse üle on teadlased vaielnud ja seda nimetust on kasutatud eri ajastute kokkulepete kohta. Kokkulepete kohaselt kohustusid islandlased maksma kuningale maksu ja hoiduma vaenutegevusest tema vastu. Vastutasuks pidi kuningas tagama Islandil rahu ja kehtiva õiguse ning kaitsma islandlaste õigusi. Samuti nähti ette islandlaste kaubandus- ja pärimisõiguste säilitamine Norras ning kuninga kohustus tagada ühendus Islandi ja Norra vahel. Lepingu traditsioonilise tõlgenduse järgi lubati Islandile ka iga-aastast laevaühendust, kuid seda kohustust hiljem piisavalt ei täidetud Traditsiooniliselt seostatakse nende kokkulepetega kohustust, et iga talupoeg, kes on kohustatud maksma Alþingile sõitmise toetuseks kogutavat maksu (''[[þingfararkaup]]''), tasuma ka kuningale iga-aastast maksu. Selle suuruseks määrati algselt 8 küünrat Islandi rahasüsttemi järgi. Rahaühik küünar (''alin'') vastas algselt ühe [[küünar|küünra]] villase riide väärtusele. Pärast "Jónsbóki" vastuvõtmist 1281. aastal tõsteti see maks 10 küünrale. Samas seaduseraamatus määrati ka ''þingfararkaup''{{'}}i suuruseks 10 küünart. Uusi makse ei tohtinud kehtestada. Lisaks kohustusid islandlased täitma muid kuninga alamate kohustusi. Vastutasuks lubati islandlastele, et neid ei sunnita ilma erilise põhjuseta Norrasse kohtu ette ilmuma. Erandiks olid inimesed, kelle Islandi [[Alþingi]] oli maalt välja saatnud. Samuti lepiti kokku, et Islandi tähtsamad ametikohad, sealhulgas seadusekuulutaja (hiljem ''[[lögmaður]]'') ja ''[[sýslumaður]]''{{'}}i amet, antakse võimaluse korral islandlastele. Praktikas nimetati neile ametikohtadele enamasti juhtivate suguvõsade liikmeid, eriti neid, kes olid varem kuulunud ''[[goði]]''{{'}}de hulka või pärinud nende võimupositsioonid. Kokkulepetes nähti ette ka see, et igal aastal pidi Islandile saabuma kuus meresõidukõlblikku laeva. Islandlaste pärandvara Norras pidi jääma nende õigetele pärijatele, sõltumata sellest, kui kaua pärandi vastuvõtmisega aega läheb. Samuti kaotati ''[[landaurar]]'', Norras sadamasse saabumisel võetav tasu (½ marka ehk 8 loodi hõbedat), ja islandlastele lubati Norras selliseid õigusi, nagu neil oli seal varem kõige soodsamal ajal olnud. Kuningas pidi tagama islandlastele rahu ja nende endi seaduste kehtimise. Islandlased kohustusid jääma kuningale truuks seni, kuni kuningas ja tema järglased täitsid kokkulepitud tingimusi; nende rikkumise korral võisid islandlased oma truuduskohustusest vabaneda. Need tingimused on säilinud keskaegsete kokkulepete traditsioonilises tekstis, mille kujunemise ja dateeringu suhtes on allikakriitilisi probleeme. Kuningas ei täitnud neid tingimusi. Laevad jäid sageli saabumata ning ''[[sýslumaður]]''{{'}}id ja seadusekuulutajad olid sageli välismaalased. Kuninga maksukogujad ja väejuhid (''hirðstjóri''{{'}}d), olid samuti sageli välismaalased ning võisid peale selle olla korrumpeerunud ja tegelda väljapressimisega. {{Pooleli|aasta=2026|kuu=september}} ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * Helgi Þorláksson. Urbaniseringstendenser på Island i middelalderen. – Grethe Authén Blom (toim). ''Urbaniseringsprosessen i Norden'', ''I: Middelaldersteder'', Universitetsforlaget Oslo-Bergen-Tromsø 1977, ISBN 82-00-06081-0, lk 9-36. Kordustrükk 1982. * Bjørn Teitsson. Islandske kjøpsteder 1600-1860. – (Grethe Authén Blom (red.): ''Urbaniseringsprosessen i Norden'', ''II: De anlagte steder på 1600-1700 tallet'', Universitetsforlaget Oslo-Bergen-Tromsø 1977, ISBN 82-00-01664-1, lk 90–99. * Helgi Skúli Kjartansson. Urbaniseringen på Island ca. 1865-1915. – Grethe Authén Blom (toim). ''Urbaniseringsprosessen i Norden'', ''III: Industrialiseringens første fase'', Universitetsforlaget Oslo-Bergen-Tromsø 1977, ISBN 82-00-01666-8, lk 245-260. * Jesse Byock. ''Medieval Iceland: Society, Sagas and Power'', University of California Press 1988, ISBN 0-520-06954-4. * Bergsteinn Jónsson, Björn Þorsteinsson. ''Íslandssaga til okkar daga'', Sögufélag: Reykjavík 1991, ISBN 9979-9064-4-8. *Vilhjálmur Örn Vilhjálmsson. Ved helvedets port. – ''Skalk'', 1996, nr 4, lk 11–15. *Guðmundur Hálfdanarson. ''Historical Dictionary of Iceland'', Scarecrow Press: Maryland, USA 1997, ISBN 0-8108-3352-2. * William Ian Miller. ''Bloodtaking and Peacemaking: Feud, Law, and Society in Saga Iceland'', University Of Chicago Press, 1997, ISBN 0-226-52680-1. * Gunnar Karlsson. ''History of Iceland'', Univ. of Minneapolis 2000, ISBN 0-8166-3588-9. * Gunnar Karlsson. ''Iceland's 1100 Years: History of a Marginal Society'', Hurst: London 2000, ISBN 1-85065-420-4. * Helgi Skúli Kjartansson. ''Ísland á 20. öld'', Reykjavík, 2002, ISBN 9979-9059-7-2. ==Välislingid== * Axel Kristinsson. [http://visindavefur.hi.is/svar.asp?id=1732 Eru til áþreifanlegar sannanir fyrir veru Papa á Íslandi fyrir landnám norrænna manna?], 2005. etcqvpp978e7cdsp159qypjsndroj5i Hedi Peterson 0 720722 7228178 7228152 2026-09-03T12:42:26Z Juhan121 25066 /* Välislingid */ 7228178 wikitext text/x-wiki '''Hedi Peterson''' (sündinud [[12. aprill]]il [[1982]]<ref>Hedi Peterson, [http://hdl.handle.net/10062/46443 Exploiting high-throughput data for establishing relationships between genes], Tartu: University of Tartu Press, 2015, lk 169</ref>) on eesti [[bioinformaatika|bioinformaatik]] ja [[Tartu Ülikool]]i bioinformaatika professor.<ref name="etis">{{netiviide |url=https://www.etis.ee/CV/Hedi_Peterson/est |pealkiri=Hedi Peterson CV |väljaanne=Eesti Teadusinfosüsteem |vaadatud=3. septembril 2026}}</ref> Ta juhib Euroopa eluteaduste teadustaristu ELIXIR Eesti üksust.<ref name="elixir">{{netiviide |url=https://elixir.ut.ee/people/ |pealkiri=People |väljaanne=ELIXIR Estonia |vaadatud=3. septembril 2026 |keel=inglise}}</ref> == Elukäik == Peterson lõpetas 2004. aastal Tartu Ülikooli bioinformaatika õppekava ning kaitses 2015. aastal doktorikraadi bioinformaatikas. Aastatel 2011–2013 töötas ta [[Genfi Ülikool]]is järeldoktorandina ning 2014–2021 Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudis bioinformaatika teaduri, vanemteaduri ja kaasprofessorina. Alates 2022. aastast on ta Tartu Ülikooli bioinformaatika professor.<ref name="inauguratsioon">{{netiviide |url=https://ut.ee/et/sisu/bioinformaatika-professor-hedi-peterson-raagibraagib-inauguratsiooniloengul-bioinformaatika |pealkiri=Bioinformaatika professori Hedi Petersoni inauguratsiooniloeng |väljaanne=Tartu Ülikool |aeg=22. november 2022 |vaadatud=3. septembril 2026}}</ref> == Teadustöö == Petersoni teadustöö keskendub oomikateaduste andmete analüüsile ja integreerimisele ning selleks vajalike tööriistade loomisele.<ref name="inauguratsioon" /> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.etis.ee/CV/Hedi_Peterson/est Hedi Peterson Eesti Teadusinfosüsteemis] {{JÄRJESTA:Peterson, Hedi}} [[Kategooria:Eesti informaatikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1982]] hp6eyncxrujirtzbc41duivgkos1hvs London-Calcutta bussiliin 0 720724 7228337 7228035 2026-09-03T23:04:41Z Kruusamägi 1530 7228337 wikitext text/x-wiki '''London-Calcutta bussiliin''' oli [[buss]]iliin [[Suurbritannia]]st [[London]]ist [[India]]sse [[Calcutta]]sse (praegune Kolkata). Bussid hakkasid sellel liinil sõitma aastal 1957 ning see oli sellel ajal tõenäoliselt maailma pikim bussiliin.<ref name = curly>{{Cite web|date=2020-07-06|title=This Was 'World's Longest Bus Route' From Kolkata To London|url=https://curlytales.com/this-was-the-worlds-longest-bus-route-from-kolkata-to-london/|access-date=2020-07-24|website=Curly Tales|language=en-us}}</ref><ref>{{Cite web|title=A Bus Ride From London to Kolkata in 1950s? Yes, The Viral Photo is Real|url=https://www.news18.com/news/buzz/a-bus-ride-from-london-to-kolkata-in-1950s-yes-the-viral-photo-is-real-2696673.html|access-date=2020-07-24|website=News18}}</ref><ref name = bus>{{Cite book |url=https://books.google.com/books?id=x_wmAQAAIAAJ&pg=RA4-PA86 |title=Civic Affairs |volume=4 |date=1957 |publisher=P. C. Kapoor at the Citizen Press |via=books.google.com |language=en}}</ref> Ühe otsa pikkus oli ligi 16 000 km ning edasi-tagasi 32 700 km. Ühe otsa läbimiseks kulus umbes 50 päeva. Kuue- ja seitsmekümnendatel seostati London-Calcutta bussi nn ''[[hippie trail]]''<nowiki>'</nowiki>iga. Pileti eest said reisijad sõidu, toitlustuse ja majutuse. Aastal 1957 maksis pilet 85£ (2025. aasta vääringus u 2100€) ning aastal 1973 145£ (1800€). Liini teenindamine lõpetati aastal 1976 [[Lähis-Ida]] muutunud julgeolekuolukorra tõttu.<ref name="samayam">{{Cite web|last=|first=|date=2 July 2020 |title=Samayam |url=https://malayalam.samayam.com/viral-news/omg/did-you-know-there-was-london-calcutta-bus-service-till-the-end-of-1970/articleshow/76747839.cms|archive-url=|archive-date= |access-date=13 June 2023|website=malayalam.samayam.com}}</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Bussiliiklus]] [[Kategooria:20. sajand Suurbritannias]] [[Kategooria:India ajalugu]] o9lqig5dbcmgr1f4m0ud9m4vniimeln Kasutaja:Kasparkelk/Infokast mootorratta Grand Prix aruanne 2 720732 7228389 7228047 2026-09-04T07:07:44Z Kasparkelk 204517 7228389 wikitext text/x-wiki <includeonly>{{short description|Mootorrattavõistlus|noreplace}}{{#invoke:Infobox|infobox | bodystyle = width:26em; | title = {{Riigi ikoon|{{{Flag|{{{flag|}}}}}}|{{{Flag_suffix|}}}}}&nbsp;&nbsp;{{{Year}}} {{{Grand Prix|{{{Grand_Prix|}}}}}} {{{GP_suffix|{{{GP_Suffix|Grand Prix}}}}}} | above = Sõidu andmed | subheader = {{{Race_No}}}. sõit {{{Season_No}}}-st hooaja sõidust<br />[[{{{Year}}}. aasta MotoGP hooaeg]] | image = {{#invoke:InfoboxImage|InfoboxImage|image={{{Image|}}}|size={{{image-size|220px}}}|alt={{{alt|}}}|class=skin-invert-image}} | caption = {{{Caption|}}} | headerstyle = background-color:#000000;text-align:center;color:white; | label1 = Kuupäev | data1 = {{{Date|}}} {{{Year|}}} | label2 = Ametlik nimi | data2 = {{{Official_Name|{{{Official Name|}}}}}} | label3 = Asukoht | data3 = {{{Location|}}} | label4 = Rada | data4 = {{ubl|{{{Course|Püsiv võidusõidurada}}}|{{#if:{{{Course_km|}}}{{{Course_mi|}}}|{{convinfobox|{{{Course_km}}}|km|{{{Course_mi}}}|mi}}}}}} |#default = {{#if:{{{Next_round|}}}{{{Previous_round|}}}<!-- -->|<table style="width: 100%; "><tr><!-- -->{{#if:{{{Previous_round|}}}<!-- -->|<td style="text-align:left;">'''←&nbsp;'''[[{{{Previous_round}}}|Eelmine&nbsp;sõit]]</td><!-- -->}}{{#if:{{{Next_round|}}}<!-- -->|<td style="text-align: right;">[[{{{Next_round}}}{{!}}Järgmine&nbsp;sõit]]'''&nbsp;→'''</td><!-- -->}}<!-- --></tr></table>}} | header5 = {{#if:{{{Pole_Rider_MotoGP|}}}|MotoGP}} | data6 = {{#if:{{{Pole_Rider_MotoGP|}}}|{{Infobox Grand Prix motorcycle race report/section | Pole = {{{Pole_Rider_MotoGP|}}} | Pole_country = {{{Pole_Rider_MotoGP_Country|}}} | Pole_suffix = {{{Pole_Rider_MotoGP_Country_flag_suffix|}}} | Pole_Bike = {{{Pole_Rider_MotoGP_Bike|}}} | Pole_Time = {{{Pole_Time_MotoGP|}}} | Fast = {{{Fast_Rider_MotoGP|}}} | Fast_country = {{{Fast_Rider_MotoGP_Country|}}} | Fast_suffix = {{{Fast_Rider_MotoGP_Country_flag_suffix|}}} | Fast_bike = {{{Fast_Rider_MotoGP_Bike|}}} | Fast_time = {{{Fast_Time_MotoGP|}}} | First = {{{First_Rider_MotoGP|}}} | First_country = {{{First_Rider_MotoGP_Country|}}} | First_suffix = {{{First_Rider_MotoGP_Country_flag_suffix|}}} | First_bike = {{{First_Rider_MotoGP_Bike|}}} | Second = {{{Second_Rider_MotoGP|}}} | Second_country = {{{Second_Rider_MotoGP_Country|}}} | Second_suffix = {{{Second_Rider_MotoGP_Country_flag_suffix|}}} | Second_bike = {{{Second_Rider_MotoGP_Bike|}}} | Third = {{{Third_Rider_MotoGP|}}} | Third_country = {{{Third_Rider_MotoGP_Country|}}} | Third_suffix = {{{Third_Rider_MotoGP_Country_flag_suffix|}}} | Third_bike = {{{Third_Rider_MotoGP_Bike|}}} }}}} | header7 = {{#if:{{{Pole_Rider_Moto2|}}}|Moto2}} | data8 = {{#if:{{{Pole_Rider_Moto2|}}}|{{Infobox Grand Prix motorcycle race report/section | Pole = {{{Pole_Rider_Moto2|}}} | Pole_country = {{{Pole_Rider_Moto2_Country|}}} | Pole_suffix = {{{Pole_Rider_Moto2_Country_flag_suffix|}}} | Pole_Bike = {{{Pole_Rider_Moto2_Bike|}}} | Pole_Time = {{{Pole_Time_Moto2|}}} | Fast = {{{Fast_Rider_Moto2|}}} | Fast_country = {{{Fast_Rider_Moto2_Country|}}} | Fast_suffix = {{{Fast_Rider_Moto2_Country_flag_suffix|}}} | Fast_bike = {{{Fast_Rider_Moto2_Bike|}}} | Fast_time = {{{Fast_Time_Moto2|}}} | First = {{{First_Rider_Moto2|}}} | First_country = {{{First_Rider_Moto2_Country|}}} | First_suffix = {{{First_Rider_Moto2_Country_flag_suffix|}}} | First_bike = {{{First_Rider_Moto2_Bike|}}} | Second = {{{Second_Rider_Moto2|}}} | Second_country = {{{Second_Rider_Moto2_Country|}}} | Second_suffix = {{{Second_Rider_Moto2_Country_flag_suffix|}}} | Second_bike = {{{Second_Rider_Moto2_Bike|}}} | Third = {{{Third_Rider_Moto2|}}} | Third_country = {{{Third_Rider_Moto2_Country|}}} | Third_suffix = {{{Third_Rider_Moto2_Country_flag_suffix|}}} | Third_bike = {{{Third_Rider_Moto2_Bike|}}} }}}} | header9 = {{#if:{{{Pole_Rider_Moto3|}}}|Moto3}} | data10 = {{#if:{{{Pole_Rider_Moto3|}}}|{{Infobox Grand Prix motorcycle race report/section | Pole = {{{Pole_Rider_Moto3|}}} | Pole_country = {{{Pole_Rider_Moto3_Country|}}} | Pole_suffix = {{{Pole_Rider_Moto3_Country_flag_suffix|}}} | Pole_Bike = {{{Pole_Rider_Moto3_Bike|}}} | Pole_Time = {{{Pole_Time_Moto3|}}} | Fast = {{{Fast_Rider_Moto3|}}} | Fast_country = {{{Fast_Rider_Moto3_Country|}}} | Fast_suffix = {{{Fast_Rider_Moto3_Country_flag_suffix|}}} | Fast_bike = {{{Fast_Rider_Moto3_Bike|}}} | Fast_time = {{{Fast_Time_Moto3|}}} | First = {{{First_Rider_Moto3|}}} | First_country = {{{First_Rider_Moto3_Country|}}} | First_suffix = {{{First_Rider_Moto3_Country_flag_suffix|}}} | First_bike = {{{First_Rider_Moto3_Bike|}}} | Second = {{{Second_Rider_Moto3|}}} | Second_country = {{{Second_Rider_Moto3_Country|}}} | Second_suffix = {{{Second_Rider_Moto3_Country_flag_suffix|}}} | Second_bike = {{{Second_Rider_Moto3_Bike|}}} | Third = {{{Third_Rider_Moto3|}}} | Third_country = {{{Third_Rider_Moto3_Country|}}} | Third_suffix = {{{Third_Rider_Moto3_Country_flag_suffix|}}} | Third_bike = {{{Third_Rider_Moto3_Bike|}}} }}}} }}</includeonly> n3c20597lj9df8i1y54alfm75xg41ld 7228392 7228389 2026-09-04T07:19:24Z Kasparkelk 204517 7228392 wikitext text/x-wiki <includeonly>{{SHORTDESC:Mootorrattavõistlus}}{{Infokast | bodystyle = width:26em; | title = {{Riigi ikoon|{{{Flag|{{{flag|}}}}}}|{{{Flag_suffix|}}}}}&nbsp;&nbsp;{{{Year}}} {{{Grand Prix|{{{Grand_Prix|}}}}}} {{{GP_suffix|{{{GP_Suffix|Grand Prix}}}}}} | above = Sõidu andmed | subheader = {{{Race_No}}}. sõit {{{Season_No}}}-st hooaja sõidust<br />[[{{{Year}}}. aasta MotoGP hooaeg]] | image = {{#invoke:InfoboxImage|InfoboxImage|image={{{Image|}}}|size={{{image-size|220px}}}|alt={{{alt|}}}|class=skin-invert-image}} | caption = {{{Caption|}}} | headerstyle = background-color:#000000;text-align:center;color:white; | label1 = Kuupäev | data1 = {{{Date|}}} {{{Year|}}} | label2 = Ametlik nimi | data2 = {{{Official_Name|{{{Official Name|}}}}}} | label3 = Asukoht | data3 = {{{Location|}}} | label4 = Rada | data4 = {{ubl|{{{Course|Püsiv võidusõidurada}}}|{{#if:{{{Course_km|}}}{{{Course_mi|}}}|{{convinfobox|{{{Course_km}}}|km|{{{Course_mi}}}|mi}}}}}} |#default = {{#if:{{{Next_round|}}}{{{Previous_round|}}}<!-- -->|<table style="width: 100%; "><tr><!-- -->{{#if:{{{Previous_round|}}}<!-- -->|<td style="text-align:left;">'''←&nbsp;'''[[{{{Previous_round}}}|Eelmine&nbsp;sõit]]</td><!-- -->}}{{#if:{{{Next_round|}}}<!-- -->|<td style="text-align: right;">[[{{{Next_round}}}{{!}}Järgmine&nbsp;sõit]]'''&nbsp;→'''</td><!-- -->}}<!-- --></tr></table>}} | header5 = {{#if:{{{Pole_Rider_MotoGP|}}}|MotoGP}} | data6 = {{#if:{{{Pole_Rider_MotoGP|}}}|{{Infobox Grand Prix motorcycle race report/section | Pole = {{{Pole_Rider_MotoGP|}}} | Pole_country = {{{Pole_Rider_MotoGP_Country|}}} | Pole_suffix = {{{Pole_Rider_MotoGP_Country_flag_suffix|}}} | Pole_Bike = {{{Pole_Rider_MotoGP_Bike|}}} | Pole_Time = {{{Pole_Time_MotoGP|}}} | Fast = {{{Fast_Rider_MotoGP|}}} | Fast_country = {{{Fast_Rider_MotoGP_Country|}}} | Fast_suffix = {{{Fast_Rider_MotoGP_Country_flag_suffix|}}} | Fast_bike = {{{Fast_Rider_MotoGP_Bike|}}} | Fast_time = {{{Fast_Time_MotoGP|}}} | First = {{{First_Rider_MotoGP|}}} | First_country = {{{First_Rider_MotoGP_Country|}}} | First_suffix = {{{First_Rider_MotoGP_Country_flag_suffix|}}} | First_bike = {{{First_Rider_MotoGP_Bike|}}} | Second = {{{Second_Rider_MotoGP|}}} | Second_country = {{{Second_Rider_MotoGP_Country|}}} | Second_suffix = {{{Second_Rider_MotoGP_Country_flag_suffix|}}} | Second_bike = {{{Second_Rider_MotoGP_Bike|}}} | Third = {{{Third_Rider_MotoGP|}}} | Third_country = {{{Third_Rider_MotoGP_Country|}}} | Third_suffix = {{{Third_Rider_MotoGP_Country_flag_suffix|}}} | Third_bike = {{{Third_Rider_MotoGP_Bike|}}} }}}} | header7 = {{#if:{{{Pole_Rider_Moto2|}}}|Moto2}} | data8 = {{#if:{{{Pole_Rider_Moto2|}}}|{{Infobox Grand Prix motorcycle race report/section | Pole = {{{Pole_Rider_Moto2|}}} | Pole_country = {{{Pole_Rider_Moto2_Country|}}} | Pole_suffix = {{{Pole_Rider_Moto2_Country_flag_suffix|}}} | Pole_Bike = {{{Pole_Rider_Moto2_Bike|}}} | Pole_Time = {{{Pole_Time_Moto2|}}} | Fast = {{{Fast_Rider_Moto2|}}} | Fast_country = {{{Fast_Rider_Moto2_Country|}}} | Fast_suffix = {{{Fast_Rider_Moto2_Country_flag_suffix|}}} | Fast_bike = {{{Fast_Rider_Moto2_Bike|}}} | Fast_time = {{{Fast_Time_Moto2|}}} | First = {{{First_Rider_Moto2|}}} | First_country = {{{First_Rider_Moto2_Country|}}} | First_suffix = {{{First_Rider_Moto2_Country_flag_suffix|}}} | First_bike = {{{First_Rider_Moto2_Bike|}}} | Second = {{{Second_Rider_Moto2|}}} | Second_country = {{{Second_Rider_Moto2_Country|}}} | Second_suffix = {{{Second_Rider_Moto2_Country_flag_suffix|}}} | Second_bike = {{{Second_Rider_Moto2_Bike|}}} | Third = {{{Third_Rider_Moto2|}}} | Third_country = {{{Third_Rider_Moto2_Country|}}} | Third_suffix = {{{Third_Rider_Moto2_Country_flag_suffix|}}} | Third_bike = {{{Third_Rider_Moto2_Bike|}}} }}}} | header9 = {{#if:{{{Pole_Rider_Moto3|}}}|Moto3}} | data10 = {{#if:{{{Pole_Rider_Moto3|}}}|{{Infobox Grand Prix motorcycle race report/section | Pole = {{{Pole_Rider_Moto3|}}} | Pole_country = {{{Pole_Rider_Moto3_Country|}}} | Pole_suffix = {{{Pole_Rider_Moto3_Country_flag_suffix|}}} | Pole_Bike = {{{Pole_Rider_Moto3_Bike|}}} | Pole_Time = {{{Pole_Time_Moto3|}}} | Fast = {{{Fast_Rider_Moto3|}}} | Fast_country = {{{Fast_Rider_Moto3_Country|}}} | Fast_suffix = {{{Fast_Rider_Moto3_Country_flag_suffix|}}} | Fast_bike = {{{Fast_Rider_Moto3_Bike|}}} | Fast_time = {{{Fast_Time_Moto3|}}} | First = {{{First_Rider_Moto3|}}} | First_country = {{{First_Rider_Moto3_Country|}}} | First_suffix = {{{First_Rider_Moto3_Country_flag_suffix|}}} | First_bike = {{{First_Rider_Moto3_Bike|}}} | Second = {{{Second_Rider_Moto3|}}} | Second_country = {{{Second_Rider_Moto3_Country|}}} | Second_suffix = {{{Second_Rider_Moto3_Country_flag_suffix|}}} | Second_bike = {{{Second_Rider_Moto3_Bike|}}} | Third = {{{Third_Rider_Moto3|}}} | Third_country = {{{Third_Rider_Moto3_Country|}}} | Third_suffix = {{{Third_Rider_Moto3_Country_flag_suffix|}}} | Third_bike = {{{Third_Rider_Moto3_Bike|}}} }}}} }}</includeonly> khd075wyf57riwz1bsyq5hnbv3efvyu Raudsep 0 720733 7228336 7228056 2026-09-03T23:03:09Z Kruusamägi 1530 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Perekonnanimed]]; lisatud [[Kategooria:Eesti perekonnanimed]] 7228336 wikitext text/x-wiki '''Raudsep''' on eesti [[perekonnanimi]]. 2026. aasta 1. jaanuari seisuga on perekonnanimi Raudsep Eestis 46 mees- ja 39 naissoost isikul.<ref>https://stat.ee/nimed/pere/RAUDSEP</ref> *[[Bert Raudsep]], eesti näitleja (1982–) *[[Gert Raudsep]], eesti näitleja (1970–) *[[Loreida Raudsep]], eesti folklorist (1922–2004) *[[Rein Raudsep]], eesti geoloog (1940–2022) == Viited == {{viited}} == Vaata ka == *[[Raudsepp (perekonnanimi)]] [[Kategooria:Eesti perekonnanimed]] 9547se72zar3qc5erovysdaeyk6xnkd Suurtükilaev Karjala (1918) 0 720742 7228170 2026-09-03T12:25:58Z Taurus404 80079 Uus lehekülg: '{{Infokast relv | nimi = Karjala | pilt = Tykkivene Karjala (SA-kuva 23621).jpg | pildi_suurus = | alt_tekst = | pildi_allkiri = | päritoluriik = {{pisilipp|Soome}} | tüüp = [[Suurtükilaev]] <!-- Tüübi valik --> | on_laskerelv = | on_külmrelv = | on_lõhkekeha = | on_suurtükk = | on_sõiduk = jah | on_rakett = <!-- Teenistusajalugu...' 7228170 wikitext text/x-wiki {{Infokast relv | nimi = Karjala | pilt = Tykkivene Karjala (SA-kuva 23621).jpg | pildi_suurus = | alt_tekst = | pildi_allkiri = | päritoluriik = {{pisilipp|Soome}} | tüüp = [[Suurtükilaev]] <!-- Tüübi valik --> | on_laskerelv = | on_külmrelv = | on_lõhkekeha = | on_suurtükk = | on_sõiduk = jah | on_rakett = <!-- Teenistusajalugu --> | teenistuses = 1918–1953 | kasutajad = | sõjad = <!-- Tootmisajalugu --> | konstruktor = | konstrueeritud = | tootja = | ühiku_hind = | tootmises = | toodetud = | variandid = <!-- Täpsustused --> | täpsustuste_silt = | kaal = 342 t | pikkus = 50 m | detaili_pikkus = | laius = 6,9 m | kõrgus = | läbimõõt = | meeskond = 48–63 | reisijad = <!-- Laskerelva täpsustused --> | laskemoon = | laskemoona_kaal = | kaliiber = | torud = | tööpõhimõte = | laskekiirus = | algkiirus = | laskeulatus = | max_laskeulatus = | söötur = | sihikud = <!-- Suurtüki täpsustused --> | breech = | tagasilöök = | lafett = | tõstenurk = | pöördenurk = <!-- Külmrelva täpsustused --> | tera_tüüp = | pideme_tüüp = | tupe_tüüp = | head_tüüp = | varre_tüüp = <!-- Lõhkekeha täpsustused --> | lõhkepea = | lõhkepea_kaal = | õhkimine = | plahvatusvõimsus = <!-- Sõiduki/raketi täpsustused --> | soomus = | pearelv = 1944: * 2 75-mm [[mereväekahur]]it [[75 mm 50 caliber Pattern 1892|75 mm/50]] * 2 20-mm [[õhutõrje|õhutõrjekahur]]it [[Madsen 20 mm|Madsen]] * 1 12,7-mm [[kuulipilduja]] * 2 süvaveepommitajat SPH/43 * 30 miini | muu_relvastus = | mootor = | mootori_võimsus = 860 kW | võimsuse-kaalu_suhe = | kandevõime = | käigukast = | vedrustus = | kliirens = | kütusemahutavus = | tegevusulatus = 1300 km | kiirus = 28 km/h | juhtimissüsteem = | steering = <!-- Raketi täpsustused --> | tiivaulatus = | kütus = | lennulagi = | lennukõrgus = | sügavus = | boost = | täpsus = | laskeplatvorm = | transport = }} '''Karjala''' oli [[Soome]] [[suurtükilaev]]. See ehitati 1918. aastal [[Turu]]s ning teenis [[teine maailmasõda|teises maailmasõjas]] [[Soome merevägi|Soome mereväes]]. Rahuajal oli koos sõsarlaeva [[Suurtükilaev Turunmaa|Turunmaaga]] kadettide õppelaev. Kadetid nimetasid Karjalat "Kurjalaks". ==Kirjandus== * {{cite book | editor-first = Robert | editor-last = Gardiner | title = Conway's All the World's Fighting Ships 1906–1921 | year = 1985 | publisher = Conway Maritime Press Ltd. | location = London, England | isbn = 0-85177-245-5 }} * {{cite book | last = Auvinen | first = Visa | title = Leijonalippu merellä |trans-title=Lion flag at sea | year = 1983 | publisher = Satakunnan Kirjapaino Oy | location = Pori, Finland | language = Finnish | isbn = 951-95781-1-0 }} * {{cite book | last = Kijanen | first = Kalervo | title = Suomen Laivasto 1918–1968, I |trans-title=Finnish Navy 1918–1968, part I | year = 1968a | publisher = Meriupseeriyhdistys/Otavan Kirjapaino | location = Helsinki, Finland | language = Finnish }} * {{cite book | last = Kijanen | first = Kalervo | title = Suomen Laivasto 1918–1968, II |trans-title=Finnish Navy 1918–1968, part II | year = 1968b | publisher = Meriupseeriyhdistys/Otavan Kirjapaino | location = Helsinki, Finland | language = Finnish }} [[Kategooria:Soome sõjalaevad]] 4jijob61bgdmwdc3h0r8hd9aaemwtuw Arutelu:Antigóni Papadopoúlou 1 720743 7228216 2026-09-03T14:31:36Z Kuriuss 38125 Uus lehekülg: '''[ema ja isa] on pärit Petra, Kythrea ja Voni külast'' – kuidas saab olla pärit kolmest külast korraga? ~~~~' 7228216 wikitext text/x-wiki ''[ema ja isa] on pärit Petra, Kythrea ja Voni külast'' – kuidas saab olla pärit kolmest külast korraga? [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 3. september 2026, kell 17:31 (EEST) 7vpb92gjvji5nlu1ixms06nc2zhxboe Arutelu:Kaarepere rahvamaja 1 720744 7228222 2026-09-03T14:39:39Z Kuriuss 38125 Uus lehekülg: '''2023. aastast haldab maja Jõgeva Valla Kultuur'' – mis on "Jõgeva Valla Kultuur"? Ilmselt oleks vaja lisada liiginimi. ~~~~' 7228222 wikitext text/x-wiki ''2023. aastast haldab maja Jõgeva Valla Kultuur'' – mis on "Jõgeva Valla Kultuur"? Ilmselt oleks vaja lisada liiginimi. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 3. september 2026, kell 17:39 (EEST) f49swmg44h7emqyeki8nu8p815z9fa5 Kick (platvorm) 0 720745 7228237 2026-09-03T15:50:00Z Kasparkelk 204517 Ümbersuunamine lehele [[Kick]] 7228237 wikitext text/x-wiki #suuna [[Kick]] rjqfbzr21n7lnpaagw73ogfyo0g8yud Kick.com 0 720746 7228238 2026-09-03T15:50:18Z Kasparkelk 204517 Ümbersuunamine lehele [[Kick]] 7228238 wikitext text/x-wiki #suuna [[Kick]] rjqfbzr21n7lnpaagw73ogfyo0g8yud Euroopa Liidu Üldkohus 0 720747 7228272 2026-09-03T18:59:22Z Kk 6201 Ümbersuunamine lehele [[Üldkohus]] 7228272 wikitext text/x-wiki #suuna [[Üldkohus]] 3mabv66ehl1wy0allskxiq8afe6i51v Rossino Mantovano 0 720748 7228276 2026-09-03T19:12:28Z Evlper 104506 Uus lehekülg: ''''Rossino Mantovano''' (ladina kuju Rossinus Mantuanus 'Rossino [[Mantova]]st'; tegutses u 1505–1511) oli itaalia laulja ja helilooja. == Eluloost == Mantovano on tuntud ''[[frottola]]''{{'}}te loojana. Ottaviano Petrucci avaldas aastatel 1505–1507 viis ''frottola''{{'}}t: kolm ''barzelletta''{{'}}t, üks ''oda'' ja üks rahvaliku tekstiga laul. 1509. aastal oli ta kontraalt Mantua katedraalis, aastatel 1510–1511 sealsamas poiss-sopranite lauluõpetaja (''maestro di...' 7228276 wikitext text/x-wiki '''Rossino Mantovano''' (ladina kuju Rossinus Mantuanus 'Rossino [[Mantova]]st'; tegutses u 1505–1511) oli itaalia laulja ja helilooja. == Eluloost == Mantovano on tuntud ''[[frottola]]''{{'}}te loojana. Ottaviano Petrucci avaldas aastatel 1505–1507 viis ''frottola''{{'}}t: kolm ''barzelletta''{{'}}t, üks ''oda'' ja üks rahvaliku tekstiga laul. 1509. aastal oli ta kontraalt Mantua katedraalis, aastatel 1510–1511 sealsamas poiss-sopranite lauluõpetaja (''maestro di canto''). == Teosed == Uurijate tähelepanu on pälvinud kaks Mantovano laulu. "Poi che fai, donna, el gaton" osa muusikast imiteerib kassi näugumist. "Lirum bililirum" on tuntuim Mantovano laul ja kujutab endast serenaadi paroodiat Bergamo murdes kirjutatud tekstiga. Laulu saatepilliks on erandlikult torupill, erinevalt tavapärasest lautosaatest. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Itaalia heliloojad]] [[Kategooria:Renessansiajastu heliloojad]] bxpz4tn9ksxj4glvtj2zw418u0xl0s1 7228279 7228276 2026-09-03T19:15:31Z Evlper 104506 7228279 wikitext text/x-wiki '''Rossino Mantovano''' (ladina kuju Rossinus Mantuanus 'Rossino [[Mantova]]st'; tegutses u 1505–1511) oli itaalia laulja ja helilooja. == Eluloost == Mantovano on tuntud ''[[frottola]]''{{'}}te loojana. [[Ottaviano Petrucci]] avaldas aastatel 1505–1507 viis ''frottola''{{'}}t: kolm ''[[barzelletta]]''{{'}}t, üks ''[[oda]]'' ja üks rahvaliku tekstiga laul. 1509. aastal oli ta kontraalt Mantua katedraalis, aastatel 1510–1511 sealsamas poiss-sopranite lauluõpetaja (''maestro di canto''). == Teosed == Uurijate tähelepanu on pälvinud kaks Mantovano laulu. "Poi che fai, donna, el gaton" imiteerib osa muusikast kassi näugumist. "Lirum bililirum" on tuntuim Mantovano laul ja kujutab endast [[serenaad]]i [[paroodia]]t [[Bergamo]] [[murre|murdes]] kirjutatud tekstiga. Laulu saatepilliks on erandlikult [[torupill]], erinevalt tavapärasest [[lauto]]saatest. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Itaalia heliloojad]] [[Kategooria:Renessansiajastu heliloojad]] elinmk0o1u8auyq6nelxumxgs3onvks 7228280 7228279 2026-09-03T19:16:31Z Evlper 104506 /* Eluloost */ 7228280 wikitext text/x-wiki '''Rossino Mantovano''' (ladina kuju Rossinus Mantuanus 'Rossino [[Mantova]]st'; tegutses u 1505–1511) oli itaalia laulja ja helilooja. == Eluloost == Mantovano on tuntud ''[[frottola]]''{{'}}te loojana. [[Ottaviano Petrucci]] avaldas aastatel 1505–1507 viis ''frottola''{{'}}t: kolm ''[[barzelletta]]''{{'}}t, üks ''[[oda]]'' ja üks rahvaliku tekstiga laul. 1509. aastal oli ta mees-[[kontraalt]] [[Mantova katedraal]]is, aastatel 1510–1511 sealsamas [[poiss-sopran]]ite lauluõpetaja (''maestro di canto''). == Teosed == Uurijate tähelepanu on pälvinud kaks Mantovano laulu. "Poi che fai, donna, el gaton" imiteerib osa muusikast kassi näugumist. "Lirum bililirum" on tuntuim Mantovano laul ja kujutab endast [[serenaad]]i [[paroodia]]t [[Bergamo]] [[murre|murdes]] kirjutatud tekstiga. Laulu saatepilliks on erandlikult [[torupill]], erinevalt tavapärasest [[lauto]]saatest. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Itaalia heliloojad]] [[Kategooria:Renessansiajastu heliloojad]] rvkvptfwdfy6qbx62mawq7b4o7i6ye8 7228286 7228280 2026-09-03T19:57:06Z Evlper 104506 /* Eluloost */ 7228286 wikitext text/x-wiki '''Rossino Mantovano''' (ladina kuju Rossinus Mantuanus 'Rossino [[Mantova]]st'; tegutses u 1505–1511) oli itaalia laulja ja helilooja. == Eluloolist == Mantovano on tuntud ''[[frottola]]''{{'}}te loojana. [[Ottaviano Petrucci]] avaldas aastatel 1505–1507 viis ''frottola''{{'}}t: kolm ''[[barzelletta]]''{{'}}t, üks ''[[oda]]'' ja üks rahvaliku tekstiga laul. 1509. aastal oli ta mees-[[kontraalt]] [[Mantova katedraal]]is, aastatel 1510–1511 sealsamas [[poiss-sopran]]ite lauluõpetaja (''maestro di canto''). == Teosed == Uurijate tähelepanu on pälvinud kaks Mantovano laulu. "Poi che fai, donna, el gaton" imiteerib osa muusikast kassi näugumist. "Lirum bililirum" on tuntuim Mantovano laul ja kujutab endast [[serenaad]]i [[paroodia]]t [[Bergamo]] [[murre|murdes]] kirjutatud tekstiga. Laulu saatepilliks on erandlikult [[torupill]], erinevalt tavapärasest [[lauto]]saatest. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Itaalia heliloojad]] [[Kategooria:Renessansiajastu heliloojad]] m0bukq5puizpmrou8ce9fixq7kb9vim Viljo Vetik 0 720749 7228278 2026-09-03T19:15:02Z LeeMarx 59920 Uus lehekülg: '{{infokast persoon | nimi = Viljo Vetik | sünniaeg = [[15. aprill]] [[1963]] | sünnikoht = [[Pärnu]] | haridus = [[Tartu Ülikool]] | tegevusala = ettevõtja, poliitik }} '''Viljo Vetik''' (sündinud [[15. aprill]]il [[1963]] [[Pärnu]]s) on eesti ettevõtja, sporditoetaja ja kohaliku omavalitsuse poliitik. Ta on üks Pärnu kaubanduskeskuse Port Artur rajajaid ja pikaajalisi omanikke.<ref name="PP2016">{{netiviide |url=https://parnu.postimees.ee/3720971/vil...' 7228278 wikitext text/x-wiki {{infokast persoon | nimi = Viljo Vetik | sünniaeg = [[15. aprill]] [[1963]] | sünnikoht = [[Pärnu]] | haridus = [[Tartu Ülikool]] | tegevusala = ettevõtja, poliitik }} '''Viljo Vetik''' (sündinud [[15. aprill]]il [[1963]] [[Pärnu]]s) on eesti ettevõtja, sporditoetaja ja kohaliku omavalitsuse poliitik. Ta on üks Pärnu kaubanduskeskuse Port Artur rajajaid ja pikaajalisi omanikke.<ref name="PP2016">{{netiviide |url=https://parnu.postimees.ee/3720971/viljo-vetik-minul-ei-ole-asjad-parnus-kunagi-kergesti-kainud |pealkiri=Viljo Vetik: Minul ei ole asjad Pärnus kunagi kergesti käinud |autor=Anu Villmann |väljaanne=Pärnu Postimees |aeg=4. juuni 2016 |vaadatud=3. september 2026}}</ref><ref name="AP1999">{{netiviide |url=https://www.aripaev.ee/uudised/1999/07/08/parnu-kinnisvaraari-suuremad-tegijad |pealkiri=Pärnu kinnisvaraäri suuremad tegijad |väljaanne=Äripäev |aeg=9. juuli 1999 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ==Haridus== Vetik lõpetas 1981. aastal Pärnu 1. Keskkooli (praeguse [[Pärnu Ühisgümnaasium]]i). 1990. aastal lõpetas ta [[Tartu Ülikool]]i majandusteaduskonna rahanduse ja krediidi erialal.<ref name="PP2016" /> ==Ettevõtlus== Aastatel 1991–1993 oli Vetik seotud Pärnu Kommertspangaga ja oli panga nõukogu esimees.<ref name="PP2016" /> 1990. aastatel hakkas ta tegelema kinnisvara- ja kaubandusäriga. Vetik ja [[Kaido Kruusoja]] olid Pärnus Port Arturi kaubanduskeskuse rajanud ettevõtjad. 1999. aastal kirjeldas ''Äripäev'' neid AS Port Arturi asutajate ja suuraktsionäridena, kellele kuulus kokku kaks kolmandikku ettevõtte aktsiakapitalist.<ref name="AP1999" /> Vetiku ettevõtlus on alates 1990. aastate keskpaigast olnud seotud mitme Port Arturi nime kandva ettevõttega.<ref name="PP2016" /> 2024. aasta suvel müüs Kruusoja oma osaluse Port Arturis ning Vetikust sai ettevõtte ainus omanik.<ref name="AP2024">{{netiviide |url=https://pro.aripaev.ee/uudised/2024/10/31/parnu-port-arturi-kaubamaja-sai-uhe-ja-ainsa-omaniku |pealkiri=Pärnu Port Arturi kaubamaja sai ühe ja ainsa omaniku |väljaanne=Äripäev |aeg=31. oktoober 2024 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Aastatel 2007–2014 kuulus Vetik [[Eesti Raudtee]] nõukogusse.<ref name="PP2016" /> ==Ühiskondlik tegevus== Vetik on pikaajaliselt toetanud Eesti ja Pärnu sporti, eelkõige [[sõudmine|sõudmist]]. 2022. aastal tunnustas [[Eesti Olümpiakomitee]] teda aunimetusega „Spordisõber 2022“. Vetiku esitas tunnustuse saamiseks [[Eesti Sõudeliit]], kelle sõnul oli ta aastakümnete jooksul toetanud Eesti sõudmist ja sõudjaid nii isiklikult kui ka oma ettevõtete kaudu.<ref name="EOK2022">{{netiviide |url=https://www.eok.ee/tegevus/spordisober/spordisober-2022 |pealkiri=Spordisõber 2022 |väljaanne=Eesti Olümpiakomitee |aeg=2022 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Vetik on tegutsenud ka [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik]]us. 2010. aastast on ta kuulunud kirikuvalitsusse.<ref name="PP2016" /> 2013. aastal ülendas Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh [[Bartholomeos I]] Vetiku oikumeenilise trooni [[arhont|arhondiks]]. Samal ajal sai arhondi aunimetuse ka helilooja [[Arvo Pärt]].<ref name="PP2023">{{netiviide |url=https://parnu.postimees.ee/7861273/parnusse-lisandus-teine-arhondi-aunimetuse-kandja |pealkiri=Pärnusse lisandus teine arhondi aunimetuse kandja |autor=Silvia Paluoja |väljaanne=Pärnu Postimees |aeg=23. september 2023 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Vetik on toetanud õigeusu pühakodade taastamist ja remonti, sealhulgas Tori Eesti sõjameeste mälestuskiriku, Kihnu kiriku ning Pärnu Issandamuutmise katedraaliga seotud töid.<ref name="PP2023" /> ==Poliitiline tegevus== Vetik astus 1995. aastal [[Isamaaliit]]u. 2016. aastal oli ta [[Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liidu]] liige.<ref name="PP2016" /> [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel]] kandideeris Vetik [[Eesti Keskerakond|Keskerakonna]] nimekirjas Pärnu linna valimisringkonnas kandidaadina number 158. Ta sai 161 häält ja osutus [[Pärnu linnavolikogu]]sse valituks.<ref name="KOV2025">{{netiviide |url=https://kov2025.valimised.ee/et/detailed-voting-result/greater_municipality/0068/municipality/0624/votes-by-candidates/district/1/party/31 |pealkiri=Detailne hääletamistulemus: Pärnu linn, Eesti Keskerakond |väljaanne=Valimised Eestis |aeg=2025 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Pärnu linnavolikogus kuulub Vetik Keskerakonna fraktsiooni ja on selle aseesimees. Ta on linnavolikogu planeeringukomisjoni esimees ning piirkondliku arengu komisjoni liige.<ref name="Volikogu">{{netiviide |url=https://www.parnu.ee/linnavolikogu |pealkiri=Pärnu linnavolikogu |väljaanne=Pärnu linn |vaadatud=3. september 2026}}</ref><ref name="Komisjonid">{{netiviide |url=https://parnu.ee/linnavolikogu/komisjonid |pealkiri=Linnavolikogu komisjonid |väljaanne=Pärnu linn |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ==Tunnustus== * 2013 – oikumeenilise trooni arhont<ref name="PP2023" /> * 2022 – „Spordisõber 2022“<ref name="EOK2022" /> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://viljovetik.ee/ Viljo Vetiku veebileht] [[Kategooria:Eesti ettevõtjad]] [[Kategooria:Eesti poliitikud]] [[Kategooria:Pärnu linnavolikogu liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli majandusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1963]] l3cal2a3pmb81s650cs7f6gjhnrpw74 Siimpoeg 0 720750 7228308 2026-09-03T21:17:38Z ~2026-40402-33 233726 Uus lehekülg: ''''Siimpoeg''' on eesti [[perekonnanimi]]. Seda perekonnanime (algselt Simpoeg) on eesti talupoegadele nimeks pandud Vaemla mõisavallas Käina kihelkonnas Läänemaal. Lisaks on seda nimede eestistamisel määratud uueks perekonnanimeks isikuile, kelle senine perekonnanimi oli Schmidt. 2026. aasta 1. jaanuari seisuga on perekonnanimi Siimpoeg Eestis 10 mees- ja 15 naissoost isikul.' 7228308 wikitext text/x-wiki '''Siimpoeg''' on eesti [[perekonnanimi]]. Seda perekonnanime (algselt Simpoeg) on eesti talupoegadele nimeks pandud Vaemla mõisavallas Käina kihelkonnas Läänemaal. Lisaks on seda nimede eestistamisel määratud uueks perekonnanimeks isikuile, kelle senine perekonnanimi oli Schmidt. 2026. aasta 1. jaanuari seisuga on perekonnanimi Siimpoeg Eestis 10 mees- ja 15 naissoost isikul. ek58ym53aexk1ca925upgph91n5h85p 7228328 7228308 2026-09-03T22:31:01Z Kruusamägi 1530 7228328 wikitext text/x-wiki '''Siimpoeg''' on eesti [[perekonnanimi]]. Seda perekonnanime (algselt Simpoeg) on eesti talupoegadele nimeks pandud Vaemla mõisavallas [[Käina kihelkond|Käina kihelkonnas]] Läänemaal. Lisaks on seda nimede eestistamisel määratud uueks perekonnanimeks isikuile, kelle senine perekonnanimi oli [[Schmidt]]. 2026. aasta 1. jaanuari seisuga on perekonnanimi Siimpoeg Eestis 10 mees- ja 15 naissoost isikul. [[Kategooria:Eesti perekonnanimed]] qkcaja1m0x4d186ragxjeo5hi2gxwsu Moodul:Exponential search 828 720751 7228322 2026-09-03T22:19:45Z Hamish 136871 [IPE-NEXT] Quick edit imported from [[:w:en:Module:Exponential search]] 7228322 Scribunto text/plain -- This module provides a generic exponential search algorithm. require[[strict]] local checkType = require('libraryUtil').checkType local floor = math.floor local function midPoint(lower, upper) return floor(lower + (upper - lower) / 2) end local function search(testFunc, i, lower, upper) if testFunc(i) then if i + 1 == upper then return i end lower = i if upper then i = midPoint(lower, upper) else i = i * 2 end return search(testFunc, i, lower, upper) else upper = i i = midPoint(lower, upper) return search(testFunc, i, lower, upper) end end return function (testFunc, init) checkType('Exponential search', 1, testFunc, 'function') checkType('Exponential search', 2, init, 'number', true) if init and (init < 1 or init ~= floor(init) or init == math.huge) then error(string.format( "invalid init value '%s' detected in argument #2 to " .. "'Exponential search' (init value must be a positive integer)", tostring(init) ), 2) end init = init or 2 if not testFunc(1) then return nil end return search(testFunc, init, 1, nil) end jqqi8l27tb73lglksbukg2g3bzt3fmv Tähniksõtkas 0 720752 7228362 2026-09-04T04:53:40Z Ojassaar 206682 Ümbersuunamine lehele [[Läänesõtkas]] 7228362 wikitext text/x-wiki #suuna[[läänesõtkas]] 62ha9dfq5cypappyekusyd6el7h5048 Arutelu:Emanuela Timotin 1 720753 7228371 2026-09-04T06:11:52Z Kuriuss 38125 Uus lehekülg: 'ISFNR – mida see tähendab? ~~~~' 7228371 wikitext text/x-wiki ISFNR – mida see tähendab? [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 4. september 2026, kell 09:11 (EEST) ez0jpiv0z5hx56vuwgt7icbkrqvjyeq Maroko justiitsministeerium 0 720754 7228396 2026-09-04T07:28:48Z Taurus404 80079 Uus lehekülg: '{{Infokast organisatsioon | nimi = Maroko justiitsministeerium | omakeelne_nimi = وزارة العدل <br/> ⵜⴰⵎⴰⵡⴰⵙⵜ ⵏ ⵜⵣⵔⴼⵜ | embleem = Coat of arms of Morocco.svg | embleemiallkiri = | pilt = | pildiallkiri = | lühend = | deviis = | asutatud = 1906 ({{aega tagasi|1906}}) | asutaja = <!-- või: | asutajad = --> | lõpp = | tüüp = | staatus...' 7228396 wikitext text/x-wiki {{Infokast organisatsioon | nimi = Maroko justiitsministeerium | omakeelne_nimi = وزارة العدل <br/> ⵜⴰⵎⴰⵡⴰⵙⵜ ⵏ ⵜⵣⵔⴼⵜ | embleem = Coat of arms of Morocco.svg | embleemiallkiri = | pilt = | pildiallkiri = | lühend = | deviis = | asutatud = 1906 ({{aega tagasi|1906}}) | asutaja = <!-- või: | asutajad = --> | lõpp = | tüüp = | staatus = | eesmärk = | peakorter = [[Rabat]] | asukoht = | piirkond = | liikmed = <!-- või: | liikmeid = --> | keeled = <!-- või: | keel = --> | peasekretär = | juht_nimetus = Justiitsminister | juht_nimi = [[Abdellatif Ouahbi]] | juht2_nimetus = | juht2_nimi = | juht3_nimetus = | juht3_nimi = | juht4_nimetus = | juht4_nimi = | võtmeisikud = | peaorgan = | emaorg = | allorg = | eelarve = | töötajad = <!-- või: | töötajaid = --> | vabatahtlikud = <!-- või: | vabatahtlikke = --> | veebileht = [https://justice.gov.ma/ www.justice.gov.ma] | ideoloogia = | märkused = }} '''Maroko justiitsministeerium''' ([[araabia keel]]es وزارة العدل, [[tamasikti keel]]es ⵜⴰⵎⴰⵡⴰⵙⵜ ⵏ ⵜⵣⵔⴼⵜ) on [[Maroko]] [[justiitsministeerium (üldmõiste)|õigus- ja kriminaalpoliitikat korraldav ministeerium]]. Ministeerium vastutab õigussüsteemi toimimise, kohtute haldamise, karistussüsteemi korraldamise ja tsiviil- ning kriminaalõiguse arendamise eest. Justiitsministeeriumit juhib justiitsminister. Maroko justiitsminister on alates aastast 2021 [[Abdellatif Ouahbi]] ([[Autentsuse ja Modernsuse Partei]]). ==Maroko justiitsministrite loend== {| class="wikitable sortable" !Minister !Alates !Kuni |- |[[Abdelkrim Benjelloun Touimi]] |1955 |1958 |- |Mohamed Bahnini<ref name="Park 20062">{{Cite book |last1=Park |first1=Thomas K. |url=https://books.google.com/books?id=8KiCl5-MxMMC&pg=RA1-PA385 |title=Historical Dictionary of Morocco |last2=Boum |first2=Aomar |date=2006-01-16 |publisher=Scarecrow Press |isbn=9780810865112 |language=en}}</ref> |1958 |1961 |- |[[Abdelkhalek Torres]]<ref name="Park 20062" /> |1961 |1961 |- |[[M'hamed Boucetta]]<ref name="Park 20062" /> |1961 |1963 |- |[[Abdelkader Benjelloun]]<ref name="Park 20062" /> |1963 |1964 |- |[[Abdelhadi Boutaleb]] |1964 |1967 |- |Ali Benjelloun |1967 |1968 |- |Driss Slaoui |1968 |1968 |- |[[Abdelhadi Boutaleb]] |1969 |1971 |- |Ahmed Ben Bouchta |1971 |1972 |- |Mohamed Bahnini |1972 |1973 |- |Bachir Bel Abbes Taarji |1973 |1974 |- |Abbes Kaissi |1974 |1977 |- |[[Maati Bouabid]] |1977 |1981 |- |[[Mustapha Belarbi Alaoui]] |1981 |1993 |- |[[Mohammed Drissi Alami Machichi]] |1993 |1995 |- |[[Abderrahmane Amalou]] |1995 |1997 |- |[[Omar Azziman]] |1997 |2002 |- |[[Mohamed Bouzoubaa|Mohamed Bouzoubaâ]] |2002 |2007 |- |[[Abdelwahed Radi]] |2007 |2010 |- |[[Mohamed Taieb Naciri|Mohamed Taïb Naciri]] |2010 |2012 |- |[[Mustafa Ramid]] |2012 |2017 |- |[[Mohamed Aujjar|Mohamed Auajjar]] |2017 |2019 |- |Mohamed Ben Abdelkader |2019 |2021 |- |[[Abdellatif Ouahbi]] |2021 |present |} ==Vaata ka== * [[Justiitsministeerium (üldmõiste)]] * [[Maroko poliitika]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://justice.gov.ma/ Koduleht] [[Kategooria:Ministeeriumid]] [[Kategooria:Maroko]] bh2hf450la2aulytdco2ptk4n3b5rbg Maroko justiitsminister 0 720755 7228397 2026-09-04T07:29:23Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[Maroko justiitsministeerium]] 7228397 wikitext text/x-wiki #suuna [[Maroko justiitsministeerium]] k7btqequzh4q70s3ydkf7ssizzs058e M/S Bore 0 720756 7228409 2026-09-04T08:00:03Z Taurus404 80079 Uus lehekülg: '{{infokast laev | nimi = M/S Bore | pilt = Bore (1960) takaisin Turussa 2010.jpg | pildiallkiri = | teised nimed = Borea <br/> (1977–1987) <br/> Kristina Regina <br/> (1988–2010) | tüüp = | klass = | IMO = | kutsung = | jääklass = | omanik = [[Kristina Cruises]] <br/> (1987–2010) | käitaja = [[Silja Line]] <br/> (1970–1976) <br/> [[Krsitina Cruises]] <b...' 7228409 wikitext text/x-wiki {{infokast laev | nimi = M/S Bore | pilt = Bore (1960) takaisin Turussa 2010.jpg | pildiallkiri = | teised nimed = Borea <br/> (1977–1987) <br/> Kristina Regina <br/> (1988–2010) | tüüp = | klass = | IMO = | kutsung = | jääklass = | omanik = [[Kristina Cruises]] <br/> (1987–2010) | käitaja = [[Silja Line]] <br/> (1970–1976) <br/> [[Krsitina Cruises]] <br/> (1987–2010) | liin = | lipuriik = {{pisilipp|Soome}} | kodusadam = [[Turu]], [[Soome]] <br/> (1960–1977) <br/> [[Jakobstad]], [[Soome]] <br/> (1977–1984) <br/> [[Helsingi]], [[Soome]] <br/> (1984–1987) <br/> [[Kotka]], [[Soome]] <br/> (1987–2010) | nimetatud = | sõsarlaevad = | tellitud = | ehitaja = | kiil pandud = | vette lastud = 1959 | ristitud = | valminud = 1960 | üle antud = | teenistuse algus = 1960 | teenistuse lõpp = 2010 | staatus = Alaliselt dokitud [[Turu]]s hotelli, restorani ja muuseumina | saatus = | pikkus = 99,8 m | laius = 15,3 m | süvis = 5,3 m | vabaparda kõrgus = | veeväljasurve = | GT = 3492 | NT = <!-- või | NRT = --> | peamasin = | abimasinad = | käiturid = | kiirus = 32 km/h | maste = | purjesid = | taglase tüüp = | autonoomsus = | laevapere = | tekke = | reisijakohti = 1028 (1960) <br/> 742 (1972) <br/> 245 (1988) | kajuteid = | kajutikohti = 333 (1960) <br/> 249 (1988) | rajameetreid = | autokohti = 65 (1960) | rambid = | päästevarustus = }} '''M/S Bore''' on [[Soome]] endine [[reisilaev]], mis on jäädavalt dokitud [[Turu]]s. Bore ehitati 1960. aastal [[Oskarshamn]]is [[Rootsi]]s Soome praamifirmale. See oli viimane [[Skandinaavia]]s ehitatud aurik ning esimene autosid vedanud praam Rootsi-Soome liinil. Aastal 1988 ehitati S/S Bore ümber kruiisilaevaks. Aastatel 1988–2010 kasutas Boret (toonane nimi M/S Kristina Regina) Soome laevafirma [[Kristina Cruises]]. Aastal 2010 ei vastanud Bore enam turvanõuetele ning võeti kasutusest maha. [[Kategooria:Soome reisilaevad]] [[Kategooria:Aurulaevad]] [[Kategooria:Muuseumlaevad]] 8whh6bg3in0zwxyy7pin1vtc5hnzdtu MS Bore 0 720757 7228410 2026-09-04T08:00:35Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[M/S Bore]] 7228410 wikitext text/x-wiki #suuna [[M/S Bore]] 6e16aopuqfnf6a3bys4guma89fai489 SS Bore 0 720758 7228411 2026-09-04T08:00:46Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[M/S Bore]] 7228411 wikitext text/x-wiki #suuna [[M/S Bore]] 6e16aopuqfnf6a3bys4guma89fai489 S/S Bore 0 720759 7228412 2026-09-04T08:00:51Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[M/S Bore]] 7228412 wikitext text/x-wiki #suuna [[M/S Bore]] 6e16aopuqfnf6a3bys4guma89fai489 1488-2026 0 720760 7228423 2026-09-04T08:29:50Z Alex2123qwe 236843 Uus lehekülg: 'Sellel aastal sündis tallina tehnoloogiakolledž' 7228423 wikitext text/x-wiki Sellel aastal sündis tallina tehnoloogiakolledž c0cq58ra8kwvtzlds0l7fkplir9m35q 7228482 7228423 2026-09-04T10:38:41Z Kapsas123 209254 7228482 wikitext text/x-wiki {{kustutada}} Sellel aastal sündis tallina tehnoloogiakolledž 7bkugof5jih69kh1oj3rc4ijarvdlq5 Naddodd 0 720761 7228430 2026-09-04T08:55:58Z Sendrasendra 225202 Ümbersuunamine lehele [[Naddoddur]] 7228430 wikitext text/x-wiki #suuna [[Naddoddur]] sd48hsspm3tuv6740h9v1ae3ckpaqou Naddoður 0 720762 7228431 2026-09-04T08:57:25Z Sendrasendra 225202 Ümbersuunamine lehele [[Naddoddur]] 7228431 wikitext text/x-wiki #suuna [[Naddoddur]] sd48hsspm3tuv6740h9v1ae3ckpaqou Naddoðr 0 720763 7228432 2026-09-04T08:59:54Z Sendrasendra 225202 Ümbersuunamine lehele [[Naddoddur]] 7228432 wikitext text/x-wiki #suuna [[Naddoddur]] sd48hsspm3tuv6740h9v1ae3ckpaqou Arutelu:Giovanni Pico della Mirandola 1 720764 7228470 2026-09-04T10:23:14Z Kuriuss 38125 Uus lehekülg: 'Infoboksis: ''Ajastu – renessanssfilosoofia'' – kummaline ajastunimetus. ~~~~' 7228470 wikitext text/x-wiki Infoboksis: ''Ajastu – renessanssfilosoofia'' – kummaline ajastunimetus. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 4. september 2026, kell 13:23 (EEST) jgqpkbdfi8qgc74b4kr66pzn187ybeo Vanwall 0 720765 7228474 2026-09-04T10:29:57Z Taurus404 80079 Uus lehekülg: '{{Infokast F1 võistkond | nimi = Vanwall | täisnimi = | logo = Vanwall VW5 Aintree 1957.jpg | peakontor = [[London]], [[Suurbritannia]] | asutajad = [[Tony Vandervell]] | personal = [[Colin Chapman]] <br/> [[Frank Costin]] | eelmine_nimi = | järgmine_nimi = | sõitjad = {{riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Stirling Moss]] <br/> {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} Maurice Trintignant...' 7228474 wikitext text/x-wiki {{Infokast F1 võistkond | nimi = Vanwall | täisnimi = | logo = Vanwall VW5 Aintree 1957.jpg | peakontor = [[London]], [[Suurbritannia]] | asutajad = [[Tony Vandervell]] | personal = [[Colin Chapman]] <br/> [[Frank Costin]] | eelmine_nimi = | järgmine_nimi = | sõitjad = {{riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Stirling Moss]] <br/> {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Maurice Trintignant]] <br/> {{riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} [[Harry Schell]] <br/> {{riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Stuart Lewis-Evans]] <br/> {{riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Tony Brooks (võidusõitja)|Tony Brooks]] | konstruktorid = | jõuallikad = | debüüt = [[1954. aasta Briti grand prix]] | viimane = [[1960. aasta Prantsuse grand prix]] | sõidud = <!-- mitmes sõidus osaleti --> | konst_tiitlid = 1 | sõitjate_tiitlid = 0 | võidud = 9 | poodiumid = 13 | parimad_stardikohad = 7 | kiireimad_ringid = 6 | punktid = 57 | viimane_hooaeg = | viimane_koht = }} '''Vanwall''' oli [[Suurbritannia|Briti]] [[autosport|autospordimeeskond]] ja [[autotootja|võidusõiduautotootja]]. See osales sarjas [[Vormel 1]] 1950. aastatel. Vanwalli asutas [[Tony Vandervell]]. Algselt osalesid Vanwalli sõitjad tuunitud [[Scuderia Ferrari|Ferraridega]] madalama taseme võistlustel, oma autoga tegi Vanwall debüüdi [[1954. aasta Vormel 1]]-l. Esimene võit tuli [[1957. aasta Briti grand prix]]'l, see oli üldse esimene kord, kui sõidu võitis Suurbritannia auto. Vanwall võitis ka esimese [[Vormel 1 konstruktorite karikas|konstruktorite karika]] aastal 1958. Vandervelli haigestus viiekümnendate lõpus ning 1958. aasta hooaeg jäi tema viimaseks täispikaks. Vanwall lõpetas tegutsemise aastal 1961. ==Kirjandus== * {{cite book |last1=Bamsey |first1=Ian |title=Vanwall 2.5 litre F1: A Technical Appraisal |series=Foulis motoring book series |date=1990 |publisher=[[Haynes Manual|Haynes Publishing]] |location=Sparkford, Somerset, England; Newbury Park, CA, USA |isbn=085429838X}} * {{cite web|last= Capps |first= Don |year= 2000 |title= The Green Comet: the Brief History of the Vanwall |url= http://www.forix.com/8w/vanwall.html |work= 8W |access-date= 2007-09-12 }} * {{cite web|last= Capps |first= Don |year= 2000 |title= A year-by-year look at the Vandervell racing machines, including the Thinwall Specials |url= http://www.forix.com/8w/vanwalls.html |work= 8W |access-date= 2007-09-12 }} * {{cite web|last= Muelas |first= Felix |year= 2000 |title= The first car that rattled the Alfetta's cage |url= http://www.forix.com/8w/thinwall.html |work= 8W |access-date= 2007-09-12 }} * {{cite web|last= Muelas |first= Felix |year= 2000 |title= Vanwall's inconspicuous entry to the GP world |url= http://www.forix.com/8w/vanwall1.html |work= 8W |access-date= 2007-09-12 }} * {{cite web|last= Muelas |first= Felix |year= 2000 |title= Vanwall's breakthrough win |url= http://www.forix.com/8w/gb57.html |work= 8W |access-date= 2007-09-12 }} * {{Cite book |author= Doug Nye, [[Denis Jenkinson]] & Cyril Posthumus |title=Vanwall: The Story of Britain's First Formula One World Champions |date=12 February 2022 |publisher=Porter Press International |isbn=978-1913089252}} * {{Cite book |author= [[Denis Jenkinson]] & Cyril Posthumus |title=Vanwall: Story of Tony Vandervell and His Racing Cars |date=16 September 1975 |publisher=Patrick Stephens Ltd |isbn= 978-0850591699}} * {{cite encyclopedia |last=Setright |first=L. J. K. |title=Vanwall: The End of an Era |editor-last=Northey |editor-first=Tom |encyclopedia=World of Automobiles |volume=21 |pages=2461–3 |location=London |publisher=Orbis |year=1974 }} * {{cite web|title= TEAMS: Vanwall |url= http://www.autocoursegpa.com/team_team~teamsroot_id~7695.htm |work= Autocourse Grand Prix Archive |access-date= 2007-09-12 |url-status= usurped |archive-url = https://web.archive.org/web/20071220114721/http://www.autocoursegpa.com/team_team~teamsroot_id~7695.htm |archive-date = 2007-12-20}} * {{cite web|title= Team: Vanwall |url= http://www.chicanef1.com/indiv.pl?name=Vanwall&type=a |work= ChicaneF1.com |access-date= 2007-09-12 }} * {{cite web|title= CONSTRUCTORS: VANWALL |url= http://www.grandprix.com/gpe/con-vanwa.html |work= GrandPrix.com |access-date= 2007-09-12 }} [[Kategooria:Vormel 1 meeskonnad]] [[Kategooria:Suurbritannia spordiklubid]] 8ns59wihygl9g7cn2oiwn30rtnjdssz Arutelu:Naddoddur 1 720766 7228492 2026-09-04T11:08:42Z Neptuunium 58653 Uus lehekülg: 'Minu jaoks on selline sulgude kasutus vastuvõetamatu. Ei saa olla nii, et need hõlmavad tervet esimest rida (venides väiksematel ekraanidel lausa mitmele reale. Synni- ja surmapaikade mainimine ei ole seal esmavajalik, kuivõrd seda saab võrratult avada ka sisutekstis, piisab daatumitest. kui välja tuua sedavõrd mitmeid häälduseid ja nimekujusid, siis tuleks kaaluda nende jaoks eraldi {{t1|Märkus}}e kasutamist. - ~~~~' 7228492 wikitext text/x-wiki Minu jaoks on selline sulgude kasutus vastuvõetamatu. Ei saa olla nii, et need hõlmavad tervet esimest rida (venides väiksematel ekraanidel lausa mitmele reale. Synni- ja surmapaikade mainimine ei ole seal esmavajalik, kuivõrd seda saab võrratult avada ka sisutekstis, piisab daatumitest. kui välja tuua sedavõrd mitmeid häälduseid ja nimekujusid, siis tuleks kaaluda nende jaoks eraldi {{t1|Märkus}}e kasutamist. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 4. september 2026, kell 14:08 (EEST) mbyc3jk8wz9bifuj2brr4y753rxvauj 7228496 7228492 2026-09-04T11:14:27Z Neptuunium 58653 7228496 wikitext text/x-wiki Minu jaoks on selline sulgude kasutus vastuvõetamatu. Ei saa olla nii, et need hõlmavad tervet esimest rida (venides väiksematel ekraanidel lausa mitmele reale. Synni- ja surmapaikade mainimine ei ole seal esmavajalik, kuivõrd seda saab võrratult avada ka sisutekstis, piisab daatumitest. Kui välja tuua sedavõrd mitmeid häälduseid ja nimekujusid, mis on iseenesest okei, siis tuleks kaaluda nende jaoks eraldi {{t1|Märkus}}e kasutamist. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 4. september 2026, kell 14:08 (EEST) ms4vexg8fwftqs8z4c3d1yd3o47pt05 7228503 7228496 2026-09-04T11:21:27Z Neptuunium 58653 7228503 wikitext text/x-wiki Minu jaoks on selline sulgude kasutus vastuvõetamatu. Ei saa olla nii, et need hõlmavad tervet esimest rida, venides väiksematel ekraanidel lausa mitmele reale. Synni- ja surmapaikade mainimine ei ole seal esmavajalik, kuivõrd seda saab võrratult avada ka sisutekstis, piisab daatumitest. Kui välja tuua sedavõrd mitmeid häälduseid ja nimekujusid, mis on iseenesest okei, siis tuleks kaaluda nende jaoks eraldi {{t1|Märkus}}e kasutamist. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 4. september 2026, kell 14:08 (EEST) a9xf5a0khz4137extotbb9u6ok90z46 Polypodiales 0 720767 7228504 2026-09-04T11:27:24Z Svencapoeira 67038 Uus lehekülg: '{{pealkiri kaldkirjas}} {{Taksonitabel | nimi = ''Polypodiales'' | värvus = taimed | pilt = | pildi_seletus = | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Sõnajalgtaimed]] ''Pteridophyta'' | klass = [[Keerdlehikud]] ''Polypodiopsida'' | selts = '''''Polypodiales''''' }} '''''Polypodiales''''' on [[sõnajalgtaimed]]e [[hõimkond (bioloogia)|hõimkonda]] kuuluv [[selts (bioloogia)|selts]]. ==Sugukondi== *''Aspleniaceae'' – [[raunjalalised]] *''[[Athyriaceae]]'' *'...' 7228504 wikitext text/x-wiki {{pealkiri kaldkirjas}} {{Taksonitabel | nimi = ''Polypodiales'' | värvus = taimed | pilt = | pildi_seletus = | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Sõnajalgtaimed]] ''Pteridophyta'' | klass = [[Keerdlehikud]] ''Polypodiopsida'' | selts = '''''Polypodiales''''' }} '''''Polypodiales''''' on [[sõnajalgtaimed]]e [[hõimkond (bioloogia)|hõimkonda]] kuuluv [[selts (bioloogia)|selts]]. ==Sugukondi== *''Aspleniaceae'' – [[raunjalalised]] *''[[Athyriaceae]]'' *''Blechnaceae'' – [[roodjalalised]] *''Cystodiaceae'' – [[kaugasjalalised]] *''Cystopteridaceae'' – [[põisjalalised]] *''Davalliaceae'' – [[jänesejalalised]] *''Dennstaedtiaceae'' – [[paunloorikulised]] *''Desmophlebiaceae'' – [[lihtjalalised]] *''Dicksoniaceae'' – [[diksoonialised]] *''Dryopteridaceae'' – [[sõnajalalised]] *''[[Gleicheniaceae]]'' *''Hemidictyaceae'' – [[veerjalalised]] *''[[Lindsaeaceae]]'' *''Lomariopsidaceae'' – [[tallukalised]] *''Nephrolepidaceae'' – [[nefroleebilised]] *''Onocleaceae'' – [[pärljalalised]] *''Osmundaceae'' – [[osmundalised]] *''Polypodiaceae'' – [[imaralised]] *''Pteridaceae'' – [[äärisjalalised]] *''Saccolomataceae'' – [[servjalalised]] *''Thelypteridaceae'' – [[soosõnajalalised]] *''Woodsiaceae'' – [[naistesõnajalalised]] == Välislingid == * {{Elurikkus|132}} [[Kategooria:Keerdlehikud]] aef3y7i6m6z1rycfbau3cw24aj2c1ih 7228505 7228504 2026-09-04T11:32:41Z Svencapoeira 67038 7228505 wikitext text/x-wiki {{pealkiri kaldkirjas}} {{Taksonitabel | nimi = ''Polypodiales'' | värvus = taimed | pilt = | pildi_seletus = | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Sõnajalgtaimed]] ''Pteridophyta'' | klass = [[Keerdlehikud]] ''Polypodiopsida'' | selts = '''''Polypodiales''''' }} '''''Polypodiales''''' on [[sõnajalgtaimed]]e [[hõimkond (bioloogia)|hõimkonda]] kuuluv [[selts (bioloogia)|selts]]. ==Sugukondi== *''Aspleniaceae'' – [[raunjalalised]] *''Blechnaceae'' – [[roodjalalised]] *''Cystodiaceae'' – [[kaugasjalalised]] *''Cystopteridaceae'' – [[põisjalalised]] *''Davalliaceae'' – [[jänesejalalised]] *''Dennstaedtiaceae'' – [[paunloorikulised]] *''Desmophlebiaceae'' – [[lihtjalalised]] *''Dicksoniaceae'' – [[diksoonialised]] *''Dryopteridaceae'' – [[sõnajalalised]] *''[[Gleicheniaceae]]'' *''Hemidictyaceae'' – [[veerjalalised]] *''[[Lindsaeaceae]]'' *''Lomariopsidaceae'' – [[tallukalised]] *''Nephrolepidaceae'' – [[nefroleebilised]] *''Onocleaceae'' – [[pärljalalised]] *''Osmundaceae'' – [[osmundalised]] *''Polypodiaceae'' – [[imaralised]] *''Pteridaceae'' – [[äärisjalalised]] *''Saccolomataceae'' – [[servjalalised]] *''Thelypteridaceae'' – [[soosõnajalalised]] *''Woodsiaceae'' – [[naistesõnajalalised]] == Välislingid == * {{Elurikkus|132}} [[Kategooria:Keerdlehikud]] h20amth23qt0avyrqm8rlbb9kxx7h6u 7228508 7228505 2026-09-04T11:34:42Z Svencapoeira 67038 7228508 wikitext text/x-wiki {{pealkiri kaldkirjas}} {{Taksonitabel | nimi = ''Polypodiales'' | värvus = taimed | pilt = Pruun raunjalg.jpg | pildi_seletus = [[Pruun raunjalg]] ''Asplenium trichomanes'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Sõnajalgtaimed]] ''Pteridophyta'' | klass = [[Keerdlehikud]] ''Polypodiopsida'' | selts = '''''Polypodiales''''' }} '''''Polypodiales''''' on [[sõnajalgtaimed]]e [[hõimkond (bioloogia)|hõimkonda]] kuuluv [[selts (bioloogia)|selts]]. ==Sugukondi== *''Aspleniaceae'' – [[raunjalalised]] *''Blechnaceae'' – [[roodjalalised]] *''Cystodiaceae'' – [[kaugasjalalised]] *''Cystopteridaceae'' – [[põisjalalised]] *''Davalliaceae'' – [[jänesejalalised]] *''Dennstaedtiaceae'' – [[paunloorikulised]] *''Desmophlebiaceae'' – [[lihtjalalised]] *''Dicksoniaceae'' – [[diksoonialised]] *''Dryopteridaceae'' – [[sõnajalalised]] *''[[Gleicheniaceae]]'' *''Hemidictyaceae'' – [[veerjalalised]] *''[[Lindsaeaceae]]'' *''Lomariopsidaceae'' – [[tallukalised]] *''Nephrolepidaceae'' – [[nefroleebilised]] *''Onocleaceae'' – [[pärljalalised]] *''Osmundaceae'' – [[osmundalised]] *''Polypodiaceae'' – [[imaralised]] *''Pteridaceae'' – [[äärisjalalised]] *''Saccolomataceae'' – [[servjalalised]] *''Thelypteridaceae'' – [[soosõnajalalised]] *''Woodsiaceae'' – [[naistesõnajalalised]] == Välislingid == * {{Elurikkus|132}} [[Kategooria:Keerdlehikud]] s3ht3o91u9m9hjdf3tcbc6u6jv2xnag Osmunda 0 720768 7228510 2026-09-04T11:37:27Z Svencapoeira 67038 Uus lehekülg: '{{Taksonitabel | nimi = Osmunda | värvus = taimed | pilt = | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Sõnajalgtaimed]] ''Pteridophyta'' | klass = ''[[Polypodiopsida]]'' | selts = ''[[Polypodiales]]'' | sugukond = [[Osmundalised]] ''Osmundaceae'' | perekond = '''Osmunda''' ''Osmunda'' }} '''Osmunda''' (''Osmunda'') on [[sõnajalgtaimed]]e [[perekond (bioloogia)|perekond]]. ==Liike== *''Osmunda japonica'' – [[jaapani osmunda]] *''Osmunda regalis'' – kuningosm...' 7228510 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Osmunda | värvus = taimed | pilt = | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Sõnajalgtaimed]] ''Pteridophyta'' | klass = ''[[Polypodiopsida]]'' | selts = ''[[Polypodiales]]'' | sugukond = [[Osmundalised]] ''Osmundaceae'' | perekond = '''Osmunda''' ''Osmunda'' }} '''Osmunda''' (''Osmunda'') on [[sõnajalgtaimed]]e [[perekond (bioloogia)|perekond]]. ==Liike== *''Osmunda japonica'' – [[jaapani osmunda]] *''Osmunda regalis'' – [[kuningosmunda]] == Välislingid == * {{Elurikkus|1750}} [[Kategooria:Sõnajalgtaimed]] rvkfxr8vsvu6bqyqcyl2a6whl240mf1